KOOSTÖÖ ÜLESEHITAMINE KEERULISTES KLIENDISUHETES Külli Mäe MA Eesti Psühhosostsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing 2013

Koolituse eesmärk anda ülevaade toimiva koostöösuhte loomise võimalustest

kliendiga ja tutvustada asjakohaseid tehnikaid.

Psühhosotsiaalse sekkumise põhialused ja kliendi taastumisprotsessi tugisambad

Teemad1. Põhialused2. Isiklik- professionaalne abi3. „Normaalselt käitumine“ kui elukutse4. Väärtustatud suhe5. Sotsiaalne kaasatus

Põhialused ISeos sotsiaaltöö tasanditega

Suhe Ülesanne/ tegevus Aeg

Põhialused IIKliendi vaatenurk

Tööleht: Soovitused kutselistele aitajatele Allikas: EPRÜ taastujate nõukoda

Põhialused IIIKoostöösuhte põhielemendid

Ehtne vastastikune usaldusVõrdsus ja avatusJõuvaba dialoog ( arusaadavus, teabe tõepärasus, ausad kavatsused, siiras suhtumine).

Isiklik –professionaalne abi IKutselise (aitaja) vaatenurk

Milliseid tegevusi teeb kutseline aitaja?

Mõttekaart

Isiklik –professionaalne abi II

Grupitööde kokkuvõtted :

Millised järgnevatest tegevustest olid esindatud/ ülekaalus

Juhtimine JuhendamineAbistamine

Isiklik –professionaalne abi III seotud põhimõisted

Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon (PSR)

… on protsess, mille puhul on kasutusele võetud jõustavad meetmed, mis aitavad psühhosotsiaalse erivajadusega inimesel optimeerida tema elukvaliteeti ja tõsta eneseusku, et ta saaks tegutseda erinevates vabalt valitud keskkondades ( eluase, töö jne) selliselt, et see pakuks rahuldust nii isiklikult kui ka sotsiaalselt.

( Wilken ja Hollander 2005, 19)

Isiklik –professionaalne abi IV: seotud põhimõistedTaastumine … on sügavalt isiklik ainulaadne protsess, mille käigus inimene muudab oma hoiakuid, väärtusi, tundeid, eesmärke, oskusi või rolle. See on viis elada rahuldustpakkuvalt. Lootusrikkalt ja omalt poolt panustades isegi siis, kui haigus seab piiranguid. Taastumine tähendab oma elule uue tähenduse ja eesmärgi andmist, saades üle psüühikahäire laastavatest tagajärgedest (Kole 2011,8).

Vaata lisaks: http://www.epry.ee/assets/Uploads/43590HeaPraktikaKogumik210x250FINAL.PDF

„Normaalselt käitumine“ kui elukutse I

Mõttemapp: Kes on kutseline aitaja? Millised on tema väärtused, hoiakud, oskused ja

teadmised?

Harjutus rollikaart: https://www.karjaarinou.ee/front/et_EE/

„Normaalselt käitumine“ kui elukutse IIARUTELU:

Normaliseerimine Eluloo restaureerimine vs haigusloo restaureerimine Klient - kutseline aitaja- kliendi sotsiaalne võrgustik

Väärtustatud suhe I

Tähendus Moraalne ( stigma) ja praktiline aspekt Võrdväärsus Eeskuju Väärtushinnangud Norm, kultuurikontekst

Väärtustatud suhe II

Normaalsuse aspekti toomine enda ja kliendi vahelisse suhtesse on kutselise ülesandeks.

Sotsiaalne kaasatus I  „Kaasaegses kodanikuühiskonnas tuleb kogukonnad uuesti

ellu äratada, et soodustada sellega sotsiaalsete võrgustike teket, kus inimesed saaksid töötada ja üksteist toetada. See on kooskõlas võimestamise ja kogukonna arendamise ideega.“ (Wilken 2013,10)

Sotsiaalne kaasatus IIKolm aspekti:

Olla teistega võrdne liige kogukonnas ja ühiskonnasOlla tunnustatud sellisena, nagu inimene on ja mida ta teha suudabOlla võrdsena kaasatud * tegevustesse ja otsustamisse.

Sotsiaalne kaasatus III

Kaasatus tähendab rohkemat kui osalemine: selle all mõistetakse aktiivset osalemist argitegevustes ja sotsiaalses elus; nt inimene elab toetatud elamise teenusel, kuid teatud määral või vahetevahel osaleb kindlates sotsiaalse elu tegevustes väljaspool teenust. Seega mõnikord esineb olukordi, kus inimene küll osaleb, kuid ei ole kaasatud sotsiaalsesse ellu laiemalt. (Lepik,L et al 2013)

VAHEKOKKUVÕTE Mida õppimisime või kordasime? Meelde jäänud olulised märksõnad on: …

Individuaalne juhendamine ja abistamine: võimalused, mis põhinevad kliendihinnatud vajadustel

Teemad 1. Kolm peamist põhimõtet: hoidmine, kohtlemine ja

objekti esitlemine

2. Dialoogi ja tegevuse keskkond

Hoidmine, kohtlemine ja objekti esitlemine I

Hoidmise keskkondKohtlemine /tegutsemineObjekti esitlemineWinnicott. Basic Principes: holding, handling, objekt presenting.

Näide: Kogemuslugu.

Dialoogi ja tegevuse keskkond I

Suhte-tegevuse-ja aja-dimensioon

Dialoogi ja tegevuse keskkond II  Dialoogi ja tegevuse keskkonna LOOMINE: Sobivus Emotsionaalsus Kognitiivsus Sobiv füüsiline keskkond

Dialoogi ja tegevuse keskkond III

KlientKutseline: Hoidmine, kohtlemine, objekti esitlemineRoll, nõustamisstiil, strateegiaOlulised inimesed kliendi võrgustikust

 Joonis: Dialoog ja tegevus kolmikus

Koostöösuhte teadlik metoodiline ülesehitamine

Suhte süstemaatiline ülesehitamine I

Tutvumine ja orientatsioon Määratlemine

Eesmärgistamine Planeerimine Rakendamine Hindamine

Suhte süstemaatiline ülesehitamine IITutvus, orientatsioon, määratlemine

Kuidas klient soovib abi vastu võttaSuhtluspiirangud , millega peaks arvestama

LISAKS ON OLULINE:Kliendi väärtushinnangud tegevused ja huvialadTäidetavad sotsiaalsed rollid

CARe metoodika tööriist: „ Suhtlemise ja suhte profiil“

Suhte süstemaatiline ülesehitamine III

Eesmärgistamine

Eesmärk oleneb kahe esimese faasi tulemustest ja

seda korrigeeritakse suhte arenedes

Näide: Ma püüdlen proua Petersoniga avatud dialoogi saavutamise poole.

Suhte süstemaatiline ülesehitamine IVPlaneerimine

Selles faasis töötatakse välja plaan, mis võib sisaldada:

ELEMENTE, MIS ON TÄHTSAD SOBIVA DIALOOGI KK LOOMISEKS ( sh vestlusteemad, terapeutilised sekkumised, vahemaa, tempo jne). STIILROLLSUHTLUSSTRATEEGIA

Suhte süstemaatiline ülesehitamine V

Näide: Dialoogi kk: Jutuajamised ei liiga lühikesed ega ka pikad. Alustada peale üksteisega harjumise aega. Mitte kasutada abstraktset kõneviisi. Dialoogi hoiak teda toetav (kõrvalolek), näita lugupidamist tema vanuse suhtes, alusta motiveerivaid teemasid nagu lapselapsed või ristpistes tikkimine, hoidu teemadest nagu haiglad ja ussid.Stiil: osavõttevRoll: inimene, kes jagab temaga elamistStrateegiad: kaasav, informeeriv. Kui on jõutud piisava usalduseni , siis jätka toetamise ja avatud dialoogiga

Vahekokkuvõte

Psüühika omapärast tulenevate erivajaduste mõistmine ja nendega arvestamine.Lisaks suhte loomisel, mis põhineb vastastikusel usaldusel, vajab korralik suhtlus:Teadmisi psüühikahäiretest põhjustatud kommunikatsioonipiirangutestTeadmisi stressiga seotud faktoritestTeadmisi sellest, mil viisil klient soovib, et talle lähenetakse ja teada koheldakse

Kasuta info organiseerimiseks CARe Suhtlemise ja suhte profiili

Kognitiivsed probleemid I

Millised võivad kognitiivsed probleemid olla?KeskendumisraskusedInformatsiooni eristamise raskusedEbapiisav mõtlemisvõime Ebapiisav paindlikkus (näiteks vestlustes)Tajumisprobleemid ( näiteks kuulmise või nägemisega seotud)Mäluprobleemid, eriti juba salvestatud teabe leidmineMõtlemisprobleemid (liiga aeglane, liiga kiire, segadust tekitavad mõtted.

Kognitiivsed probleemid IIKuidas piirangutega arvestada?

Jäta ruumi, et teine inimene saaks määrata tempo ja tavapäraste pauside tegemise eesmärgiKüsi ainult ühte asja korraga või tööta ainult ühe eesmärgi nimel korragaKatsu hoiduda väliste faktorite segamisestKasuta mälu abivahendeid, nagu märkmik, päevik, juhend, kaart seinal.Näita ette… jätkub

Jätkub … Ära kasuta võõrsõnu ja metafoore Muuda teadlikult teemat avatud küsimustelt suletutele ja

vastupidi Esita avatud küsimusi, kui midagi on tõesti vaja sügavuti

käsitleda või on vaja vestlust jätkata. Pea meeles, et paljudel klientidel on probleeme avatud küsimustega toimetulekul

Ära eelda, et teine inimene näeb või tunneb emotsiooni- see tuleb välja öelda.

Jätkub … NB! Aja dimensioon. Vestlus 30-45 min on pigem pikk

kui lühike; 10 min reegel!

CARe metoodika soovitused:  Ürita ennast asetada kliendi olukorda, eriti, mis puutub

olulistesse suhtluspiirangutesse Ära aja suhtlusprobleemi intellektipuudega segamini Püüdle väärtustatud suhtlemise poole kahe inimese

vahel, kes annavad endast parima, et teineteist hästi mõista

Võimalda kliendil endal mõtteid sõnastada. Anna talle vajalik aeg. Ära võta temalt kohustusi üle. Ära räägi nagu klienti polekski seal.

Ära sunni klienti vestlusteks, mida ta ei taha või ei suuda

Loe täiendavalt Suhtlemispsühholoogia algtõed - Psühholoogia õpik -Krips …

Loe täiendavalt:

Tegevusjuhendaja käsiraamat: Psüühikahäired lk 43-56

https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130156046355_Tegevusjuhendaja_kasiraamat_est.pdf

Allikad

Kole,M.(2011). Taastumisele suunatud hoolekanne-muutus seestpoolt. DUO tugigruppide edulood. Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing, lk8. Lepik,L et al .(3013). Teadus-arendustegevuse projekt „Kogukonnatoetus erivajadustega inimestele“. Sotsiaaltöö 5, 42-43.Wilken,J.P.(2013).Sotsiaaltöötaja kodanikuühiskonnas. Sotsiaaltöö 3,9-10.Wilken,J.P., Hollander,D.2005. Rehabilitation and Recovery A comprehensive approach. SWP Publishers, Amsterdam. CARe metoodika töövihik 2013 . Eesti Psühhosostsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing.

Soovitused koolitusteks: CARe: TLÜ / EPRÜ Suhtlemistreening VERGE koolitus , Airiin Taastumiskursus kliendid/ pered+ personali praktiline

väljaõpe.