Üliõpilaste sotsiaalsed tagatised – hetkeolukord ning ettepanekud!

Eurostudent’i uuring

Eurostundent – Euroopa riike ühendav uuringuprogramm, mis on suunatud tudengite sotsiaalmajandusliku olukorra kaardistamisele

Loob riikide sotsiaalsete dimensioonide võrdlemiseks tugeva aluse

Seab üldised Euroopa standardid sotsiaalse dimensiooni arendamiseks

Sotsiaalse sfääri peamised rahastamisallikad

Vanemate panus -> otsene ja kaudne toetus

Riigi panus: toetused, edukuse põhised, tausta põhised, segasüsteemid

Tudengite isiklik panus süsteemi

Eurostudent III

Eurostudent toob välja, et nii riiklik panus kui ka vanemate toetus peaksid esimese astme tudengitel ( bakalaureuse astme tudengid, keskmiselt 21 ja nooremad) moodustama toetamisallikate tüve

Eestis vähem jõukamate tudengite kuu keskmine sissetulek moodustab 2/3 Eesti keskmisest palgast

Eesti tudengi sissetulekute jaotus

Sissetulekuallikad:

60% töö

33% perekond

7% riik

Riiklik toetusprotsent on üks madalamaid Euroopas, samale tasandile jäävad vaid Portugal ja Tšehhi.

Tudengite üldine töötamine

on täiendussissetulekuks riigi ning vanemate toetusele;

sissetulekuallikas õpingutega mitte seotud kulutuste katteks;

töötamine õpingute ajal on kontaktide loomise eesmärgil ning üleminekuks õppestaadiumist tööturule oluline;

isegi osalise koormusega töötamine mõjutab üliõpilase pühendumust õpingutele.

Eurostundent III andmed

Riikliku panuse erinevused

Tudengit vaadeldakse kui indiviidi, kelle sissetulek on tema vanematest sõltumatu, seega toetamiste skeemi ei arvestata tema vanemate sotsiaal-majanduslikku päritolu;

Tudengit vaadeldakse kui suurt last, kelle sissetulek ning perekondlik sotsiaal-majanduslik taust on omavahel tihedat seotud.

Nendest kahest eraldiseisvana käsitletakse edukusepõhist toetamist.

Eurostundent III andmed

Kõrghariduse rahastamine

Segasüsteem: riiklik koolitustellimus ning tudengite poolt finantseeritavad õppekohad.

RKT tellimus 2008/2009 6 534 kohta

RE kohtadel 54% tudengitest

REV kohtadel 46% tudengitest

HTM, märts 2009, ülevaade

Peamised kuluallikad:

Õppemaksude kõrval suurimaks tudengite kuluallikaks on majutuspinnad.

Eestis 43% tudengitest maksavad oma elamispinnakulud iseseisvalt ning 57% on toetatavad vanemate poolt.

Eurostundent III andmed

Eurostudent III

Eurostudent väidab, et mida tugevam on riigi majandus seda väiksem on üliõpilase enda panus õpingu kulude katmiseks.

Küsimus ei ole mitte õppemaksude summas, vaid viisides, kuidas vahendid kõrgkoolidesse jõuavad ning kuidas peavad tudengid oma õpingute jooksul isiklikult panustama.

Eurostudent III: ebavõrdsus

Eestis kehtib tudengitevaheline ebavõrdsus (veel halvem olukord vaid Türgis) , kus õppeasutused küsivad tudengitelt nende sissetulekutega mitte proportsioonis olevaid õppeteenustasusid, ning riik ei arvesta oma põhimõtetes üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta.

Eestis valitsev poliitiline olukord

Riigi majanduse arendamiseks on vaja kulukat ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mille rahastamine peab toimuma läbi indiviidide isiklikku panuse st kehvemast majandusliku taustaga perekonnast pärit noored maksavad kinni süsteemi arendamise.

EÜL sotsiaalmajandusliku olukorra uuring

2/3 eesti tudengitest töötab täisajaga ning 83% ütlevad, et nad ei saaks tööl käimata hakkama;

50% tudengitest on kogu õpingute jooksul vanemate poolt toetatud:- Toidukaubad 58%- Riietus 33%- Tarbeesemed 41%

Õppelaen

56% tudengitest on laenu võtnud

Keskmine laenatav summa aastas 32 691.2 krooni

27% tudengitest võtab õppelaenu igal õppeaastal

Kui paljud on hädas juba täna õppelaenu tagasimaksmisega?

2003. a õppetoetuste seadus

eesmärgiks on motiveerida tudengit täiskoormusega õppima ja lõpetama nominaalajaga– põhitoetus – 1000 krooni – täiendav toetus – 500 krooni

saamise tingimused:– täiskoormus– õppekava riiklik koolitustellimus – keskmine hinne

Tegelik olukord

toetus kättesaadav ainult 14% tudengitest;

toetus ei jõua tõeliste abivajajateni;

toetussumma ei kata kaugeltki põhivajadusi (üür,

õppematerjalid, toit jne).

Üliõpilaste panus kõrghariduse finantseerimisse

Rahastamine üliõpilase kohta (2005 OECD)

Riigi poolt makstud stipendiumid/toetused

Õppemaksud, 2005 (OECD)

Edasise osas..

2007. aasta suvel kutsus Haridus- ja Teadusminister kokku õppetoetuse seaduse muutmise töörühma;

2008. aasta jaanuariks valmis uue õppetoetuste seaduse kontseptsioon, mis Riigikokku ei ole veel jõudnud. Kas jõuab?

Hetkel moodustatakse jälle uut õppetoetuste töörühma, mille koosseis pole veel kinnitatud.

Süsteemi läbipaistmatus

“Statistika täpse õppetoetuse saajate arvu kohta puudub, kuna õppetoetuste jaotuspädevus on suunatud õppeasutustele, kes pole kohustatud aru andma, mitmele üliõpilasele õppetoetust maksti. 2008. aastal 14% ja täiendava toetuse saajate osakaal 16%. Õppetoetuste eelarve 2008. aastal oli 144, 2 miljonit krooni.”

HTMi vastus toetuse saajate hetkeolukorra kohta. 07.05.2009

Meie ettepanekud...

Õppetoetuste süsteem kiiremas korras Riigikokku (vajaduspõhisus + stipendium);

Doktorantide toetustesüsteem peab enam arvestama, et noor teadlane saaks pühenduda õppe- ning teadus- arendustegevusele;

Eesti kõrghariduse rahastamissüsteemi tuleb muuta (vajalikud uuringud + töörühm kontseptsiooni kokkupanemiseks);

Tänan tähelepanu eest!