Koo

livai

m

02/11Täna lehes:PuudumistestTere EuroKooli kõrvalt koolisMeie kooli jõulud

Juhtkiri:Aasta 2010 on kibekiiresti vahetanud viimase

numbri ühe vastu ning oleme juba tervelt kuu aega

sellest seljataha jätnud. Hetkeseisuga on kolmandik

meie pikimast ehk kolmandast õppeveerandist

möödas. Iga päevaga astume sammukese lähemale

päikesest ja soojusest õhkuvasse kevadesse.

Siiski tundub uskumatu, et pooleteise kuu pärast

asenduvad hiiglaslikud lumehunnikud mulla alt nina

välja pistvate kevadlillede ja rohelise vaibaga.

Viimasel ajal on väsimus ja tüdimus kohe tõeliselt

tugevalt põue pugenud ning hetkel tundub, et

need ei lahku sealt niipea . Iga päevaga suundub

puudujate arv koolis täiskiirusel ülespoole ning et

mitte vale muljet jätta, siis ütlen ausalt, et ka mina

olen seda numbrit pisut kergitanud. Olen proovinud

sellele probleemile igati lahendust leida, kuid

tahtmatult kutsub haigust ravima pigem soe ning

pehme voodi kui külmast õhkuv vana koolihoone.

Lisaks sellele jääb mulje, et õpetajad on otsustanud

viimasel hetkel meist kõik jõuvarud välja pigistada

– ei möödu päevagi, mil puuduks arvestusliku

kaaluga ülesanne. Sedapuhku ei süüdista ma meie

õpetajaid, vaid pigem riiklikku õppekava – peame

ju igas aines etteantud materjalid vähema ajaga

läbima. Oleme klassikaaslastega ühel nõul, et

gümnaasiumi lõpuklassis peaksime vaid omavalitud

eksamiteks valmistuma, et kõrgkoolidesse

sisseastumiseks koguda piisav arv punkte.

Seekordne juhtlõik on üsnagi tumedates toonides,

kuid sellest ei tasu ehmuda. Tegelikult on palju

põnevat meid kõiki veel ees ootamas ning usun, et

igaühe mõtteis on killuke õnnetunnet, mis tuleb vaid

vajalikul hetkel üles leida.

Maali Pert12. klass

Mida arvavad õpetajad uuest e-koolist?

• Aeg-ajalt paneb pange (ei ole usaldusväärne)

• Probleemsem kui eelmine: oli töökindlam. Koduseid ülesandeid

tagasiulatuvalt pole õpilastel näha (kui pikemalt puudunud, ei

saa järele teha). Lisatud dokumendid ei pruugi avaneda. Kristeli

ettepanek: kodutöid vähemalt nädal aega säilitada.

• Eelmine variant meeldis rohkem (oli loogilisem ja arusaadavam,

lihtsam). Praegune on paranenud, kuid teeb tõsiseid apsakaid.

Näited: 1) mis tähendab vene keel 8. kursus, kui on ainult 7. kursust

ja mina seda sinna ei ole kirjutanud. 2) kirjutan KT plaani sisse,

aga ei näita kohe, vaid mõni aeg hiljem, sellest siis tekivadki KT

kokkulangevused. Selliseid vigu on palju.

• Vana oli mõnusam.

• Rohkem suhtlemisportaali moodi ülesehituselt. Eelmine oli

konkreetsem, töisem. Arenguruumi veel on: märkusi ei saa

kustutada, õpetaja tunnid asendustunnid (näitab nii) jne. Ilmselt

rohkem võimalusi pakkuv, aga pole veel täistöökorras.

• Klassijuhatajana pole leidnud võimalust kirjutada lastele ühine

teade, mis oleks kõigile nähtav. Peab trükkima kõigile eraldi! Aeg-

ajalt e-kool aeglane, päeviku viimased read jooksevad sassi, ei saa

hinnet panna.

• Pole probleemi.

• Olen uue e-kooliga ära harjunud ja ei nurise. Kindlasti on

mõningaid nüansse, mis olid vana e-kooli juures paremad, kuid

pidevalt muutuvas ühiskonnas tuleb õpetajalgi olla valmis kiireks

ümberkohanemiseks ja vana taga nutmine ei anna midagi.

• Puudujate märkimine – klassijuhataja ei saa puudumise põhjust

märkida selle ainetunni kohale, kus aineõpetaja pole puudumist

fikseerinud.

• Tunni kustutamine – kui eksisin niivõrd, et pean terve tunni

kustutama, siis pean ESMALT kõik puudumised ükshaaval

kustutama. Avalehel tahaksin tundide järjekorda mulle

käepärasemaks muuta (praegu on ained ja klassid seal läbisegi.

• Käib kah juba. Parem võiks olla arvestuslike hinde märkimine.

Saab panna vaid KT, mida alati pole vaja. Ja varasemaid kandeid

ka ikka veel ei näe.

• Õpetajavaates on üldiselt kena, samas on mõned puudujäägid –

ilmselt pole asendusega veel sinnamaale jõutud. Märkustesse ei saa

teha parandusi või neid üldse kustutada. Klassijuhatajana nurisen

puudumiste tabeli ülesehitusega ja hinnetelehe väljaprindiga-

arvestuslikud hinded on veidi paksemalt kuvatud, aga väljaprindil

see ei kajastu.

Karoli ine Kask

2

arvamusPuudumine või popitamine kooli pilgu läbiKoolis puudujate statistikat vaadates tundub, et

lapsevanemad lubavad lastel puududa liiga tihti ja

kergekäeliselt. Kas see ka nii on? Mis on kooli vaatenurgast

puudumine ja millised on selle tagajärjed?

Meie koolis puudub igal päeval mõni õpilane. I

poolaastal puuduti koolist orienteeruvalt 5300 tundi, see

teeb iga õpilase kohta 31 tundi ehk 5 õppepäeva. Samuti

on tundidesse hilinejaid palju, kokku orienteeruvalt 264

hilinemist. Kõik need näitajad mõjutavad õppimist ja

aines edasijõudmist. Kuidas jõuda koostööni kooli ja

kodu vahel? See sõltub mõlemapoolsest soovist toetada

õpilase arengut.

2010 aasta suvel vastu võetud põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus andis puudumistele konkreetsed

raamid: koolikohustust ei täida see laps, kes puudub

põhjuseta rohkem kui 20% tundidest ühe kooliveerandi

jooksul. See on umbes 5 päeva veerandis. Puudumiste

arvestamisel on aluseks põhjuseta puudumised, mitte

haige olemine.

Kui lapsel lubatakse kodus olla lihtsalt sellepärast, et

õhtul oli halb olla, siis toob see õpilasele kaasa suure

hulga tegemata töid ja see lisatöö tuleb ära teha teistel

päevadel õppimise ja koduste tööde arvelt. Ja tööd

kuhjuvad ja kuhjuvad ning lapsel on järjest raskem.

Väga sageli võib krooniliste popitajate taustal näha

peret, kes pole lastele loonud tingimusi, mis soodustaks

huvi või isegi vajadust koolis käia. Taoline olukord võib

näiteks tekkida siis, kui vanem käib kaugel tööl või elab

teises linnas või hoopis välisriigis. Laps ei tule iseseisva

eluga veel toime ega pruugi suuta ilma täiskasvanu toeta

motiveerida end koolis käima.

On vanemaid, kes on pikalt tööl, ei viitsi lastega tegeleda

või on neil kodune olukord käest läinud ja kirjutavad tihti

kergekäeliselt puudumistõendeid süvenemata lapse ellu.

Lastel on sellises olukorras tõeliselt raske ja on tublisid,

kes tulevad toime järjest kuhjuvate õpikuvirnadega ja

tegemata töödega, kuid on ka neid, kes pärast õpetaja

pidevat järelekäimist ei hakka ennast liigutama. Kodudega

kontakteerudes, et vanematelt toetust ja abi küsida, on

õpetajad sageli probleemi ees, et ollakse ükskõiksed ning

veeretatakse vastutus koolile ning ei olda koostöövalmis.

Kooli valides on vanem küll kooli usaldanud ja soovib

lapsele kõige paremat, kuid vaid koostöös saavutame

edu. Alati ei pea olema õpetaja see, kes kontakteerub

kodudega, seda võiksid teha ka lapsevanemad.

Eestis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi

toetavad üldhariduskoolid õpilase vaimset, füüsilist,

kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Loovad

tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks

ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi

kujunemiseks. Kõik see on vajalik, et elus ise toime tulla.

Nagu ka kooli moto „Ei saa ma targaks üleöö, see kõik on

pikk ja pidev töö“. Ka sellest kerkib üles koostöö vajadus.

Rääkides popitamisest, siis see periood saabub umbes

7. klassis. Puudumine levib kampade kaudu- eeskujud

ees. Kui klassi norm on hea, siis käib koolis ka see laps,

kellel kodu toetus puudub. On väga tähtis, et kool ja kodu

reageeriksid kohe popipäevade algusest. Puudumise taga

võib olla mõnikord koolitõrge ning see nõuab vanema ja

klassijuhataja kiiret sekkumist ja lahendamist.

Kas väsimuse tõttu peaks laps puuduma? Siin on kaks

eraldi vastust ja kõik sõltub lapsest ja olukorrast. Kui

vanem on hästi kursis, kuidas lapsel koolis läheb ning

teab, kui lihtsalt või raskelt tal õppimine läheb, tunnetab iga

lapsevanem ära hetke, kui laps tõesti puhkust vajab. Kooli

poolt vaadatuna on sageli puudumiste ja mitterahuldavate

hinnete vahel otsene seos. Kui laps kurdab väsimust ja

palub luba järgmisel päeval koju jääda, võiks esimese

asjana uurida tema tunniplaani. Kui on tulemas ainetund,

kus lapse seis on mitterahuldav, poleks otsus laps sel

päeval „puhkama“ jätta kohusetundlik. Siia alla käivad

ka perega reisile minekud ja enne sellist otsust oleks hea

kooliga ühisele kokkuleppele jõuda.

Uue kooliseaduse järgi peab lapsevanem puudumisest

kooli teatama hiljemalt samal päeval, kui laps koju jääb.

Kui vanem ei ole esimesel puudumise päeval teatanud,

helistab klassijuhataja vanematele ning uurib puudumise

põhjust. Puudumise põhjus olgu selgelt mõistetav. Nt.

puudub kodustel põhjustel, kuidas seda mõista – võiks

parem öelda, et lapsel on kõht korrast ära ja sellega asi

piirduks. Ei ole mõtet välja mõelda üldiseid põhjuseid, kui

tegelik põhjus on teada, me austame ja usaldame sellega

üksteist.

Kui kool pole koduga kontakti saanud kolmandaks

puudumise päevaks, siis edasi lahendab antud küsimust

kohalik omavalitsus ning tema otsustab, mida lapsega või

lapsevanemaga edasi teha. Võimalusi on erinevaid ja need

puudutavad nii lapsi, kui lapsevanemaid. Kooli ilmunud

laps jäetakse pärast tunde- vahelejäänud teemasid õppima

või töid järgi tegema. Lapsevanemaid saab seaduse

järgi trahvida kuni 200 trahviühikuga, ühiskondliku tööga

või leitakse koostöös kooli ja omavalitsusega sobivam

lahendus. Ei trahvita vanemaid, kes ise on aktiivsed ja

osalevad lapse arengu planeerimisel ja proovivad kõike,

et last õigele teele tagasi saada. Uue seaduse mõte on

lapsevanemaid rohkem kutsuda üles koostööle. Et ei

oleks nii, et kui laps saab 7-aastaseks, ütleb või mõtleb

lapsevanem, et minu töö on tehtud, nüüd vastutagu tema

eest kool ja kohalik omavalitsus.

Maris AdlerÕppealajuhataja

3

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa

Liidu ühisraha euro. Kroon kehtis euro kõrval võrdse

maksevahendina veel uue aasta esimese kahe nädala

jooksul. Alates 15. jaanuarist 2011 on Eestis ainuke kehtiv

maksevahend euro.

Esitasin oma kooli õpilastele kaks küsimust:

1) Mida arvad sina eurost?

2) Palju on sinu meelest PALJU eurosid (ehk kui ennem

mõtlesid, et võiks saada/võita 1 000 000 krooni, siis palju

nüüd unistad)?

Risto (1. klass)

1) Vahet ei ole. 2) 100 EUR

Robin (3. klass)

1)Ei meeldi. 2) 3 miljonit EUR oleks piisav.

Keidi (4. klass)

1) Meeldib, ilus raha. 2) (õlgu kehitades) Ikka päris palju

tahaks.

Eliina (6. klass)

1) Ei kommenteeri. 2) (kõhklevalt) 800 000 EUR

Andrus (6. klass)

1) Euro on suht hea. 2) 1 000 000 EUR ikka.

Jaan-Johann (7. klass)

1) Normaalne. Ükskõik, mis raha on. Raha on raha.

2) 1000 EUR

Kristel (8. klass)

1) Mulle meeldib. 2) 100 000 EUR

Getlin (9. klass)

1) Eriti ei meeldi. Eesti muutub rohkem Euroopa Liidu

sarnaseks. 2) 10 000 EUR

Maarjan (10. klass)

1) Harjumatu, samas on põnev, kuna kõik on uus. Üldiselt

ei meeldi , kuna sente palju ja hinnad on ebatavalised. 2)

100 000 EUR

Jüri (10. klass)

1) Rahakott on raskem. 2) Pabereurosid poleks kunagi

palju, aga neid sente on ikka palju rohkem. No kui ma enne

oleks tahtnud võita 1 000 000 krooni, siis nüüd ma tahaks

võita selle Viking loto peaauhinna, mis oli üle 2 000 000 euro.

Tauri (11. klass)

1)Tore muidugi. 2) 1 000 000 EUR ikka. Number on number,

vahet pole kas kroon või euro.

Mario (11. klass)

1) Sendimajandus on jama. 2)(kavalalt naeratades) 33

detsillionit.

Tanel (12. klass)

1) No kõik maksis varem nagu rohkem, sest on suht

harjumatu, kui pead mingite tavaliste asjade eest maksma

vaid mõned

eurod. Ma ei tea, pakun, et ei väärtusta ühte eurot nii, nagu

väärtustasin 25 või 100 krooni. Samas kõik kiruvad, et kõik

läheb kallimaks kuid pole arusaamale jõudnud, kui palju siis

välismaal kõik maksab, et siin kõik nii kallis. Arvan, et krooni

me enam tagasi ei saa, kuid lootus jääb, aastaid hiljem hinna

ralli ka stabiliseerub. 2) 500 000 eurot algsumma, kuid miljon

eurot ei teeks paha küll.

Rauno (13. klass)

1) Jama. 2) (endamisi arutledes) 1000 EUR

Õpetaja Aimar

1) Mina olen eurot alati pigem pooldanud. Kroon võis küll

ju ilusam välja näha ning rahvuslikkuse seisu kohast oli ta ka

armas. See aga nö leiba lauale ei too. Euro muudab kasvõi

reisimise ja enda võrdlemise teiste riikidega lihtsamaks, annab

välisinvestoritele, äriinimestele märku Eesti tugevusest ja

kindlusest ning nii alustatakse siin näiteks rohkem ettevõtteid,

ärisid jne. See annab inimestele tööd. Vähetähtis pole ka

devalveerimise ehk krooni väärtuse vähendamise ohtu. Ehkki

euroalas on praegu küllaltki suuri probleeme, usun, et need

siiski lahenevad ning euro taastab oma varasema prestiiži. 2)

Kui euro tuli ja ma esimesi münte hakkasin kulutama, tabasin

end mõttelt, et isegi üks eurosent on juba 15 endist senti,

mida niisama naljalt ju minema ei viska. 50 senti on üle 7

krooni, mille eest saaks ju juba mõne odavama jäätise kätte.

Aga kui rääkida väga suurtest numbritest, siis ega nüüdki

see miljon eurot halba teeks. Ikka võiks miljoni võita, ainult et

nii suurt võidusummat pakkuvaid lotosid eriti enam pole. No

kainemalt mõteldes - üks 2000-3000 eurot võiks ikka lotoga

võita. Siis oleksin juba väga rõõmus.

Maarja Press10. klass

KüsitlusTere Euro!

4

uudisedMälumäng toimus kahes vanuseastmes; 5.-9. klass kell 13.30 ja 10.-12. klass kell 15.00. Teemaks

oli VARIA (muusika, teater, kino, sport, ajalugu, kunst ja kirjandus). Tõstamaa Keskkooli põhikooli

võistkonna koosseisus olid Helevi Jurjev (5. kl), Teele Tõnisson (6. kl), Heiko Piirme (7. kl), Kristel Sutt

(8. kl), Maret Palusalu (9. kl) ja keskkooli võistkonnas Maarjan Rand (10. kl), Sten-Ander Ojakallas (11.

kl), Lauri Mölder (12. kl). Põhikooli võistkondi oli kokku 19 ja keskkooli võistkondi 7. Tõstamaa Keskkooli

põhikooli võistkond jäi jagama 8.-11. kohta ja keskkool saavutas 6. koha.

3. november, VARIA viktoriin

Pärnu Maavalitsuses

10. november,mardipäev

I korrusel oli maskinäitus, millest võtsid aktiivselt osa algklassid. Tõstamaa Keskkooli õpilasesindus

valis nende seast parima, kelleks osutus Heliine Gurjanov (3. kl).

11. november, Pärnumaa võistkondlikud SuDoKu

meistrivõistlused

Paikuse Põhikoolis. Tõstamaa Keskkooli võistkonda kuulusid Helevi Jurjev

(5. kl), Marge Maruse (6. kl), Laura Jõe (7. kl), Kristel Sutt (8. kl), Getlin

Maruse (9. kl). Juhendaja: Karin Mitt. Kokku osales 20 võistkonda ja Tõstamaa

saavutas 10. koha.

12. november, 7.-9. klassi võrkpalli kooliliiga

Pärnumaa turniir

Häädemeestel. Kokku osales 3 tüdrukute ja 6 poiste võistkonda. Tõstamaa

Keskkooli võistkond saavutas III koha. Võistkonna koosseis: Triin Tugim (8. kl),

Siiri Heindla (7. kl), Laura Jõe (7. kl), Jane Tagu (7. kl), Karen Adler (6. kl) ja

Teele Tõnisson (6. kl). Juhendaja: Karoliine Kask.

19. november, kooli

mälumängu III voor

Kokku osales 16 võistkonda (1.-5. kl arvestuses 8, 6.-9. + 13. kl arvestuses 5 ja 10.-12. kl arvestuses

3 võistkonda). 1.-5. klassi arvestuses sai I koha võistkond Haisvad Sokid, II koha Kaks Pliksi ja III koha

Herefordid Me Oleme Taevas. 6.-9.+13. klassi arvestuses sai I koha võistkond Villased Sokid, II koha

Suletud, III-IV kohta jäid jagama Mouse in the House ja Night Riders. 10.-12. klassi arvestuses sai I koha

võistkond Ford Escort, II koha Nodutkang ja III koha Geoloogide OÜ Madalad Pead.

25. november, kadripäev

Sel päeval oli näha erinevaid ja huvitavaid peakatteid. Teisel suurel vahetunnil arvati mõistatusi ja

tantsiti ringtantse. Kõik osalejad said kommi.

1. detsember, "Koidulauliku valgel"

võistluse maakonaavoor toimus Pärnus L.Koidula majamuuseumis.

Hindamine toimus kahes vanuserühmas: 5.- 9. klass ja 10.- 12. klass. Maret

Palusalu saavutas esimese koha 5. - 9. klassi arvestuses.

4. detsember, vabariikliku geograafiaolümpiaadi

maakonnavoor

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Tulemused: 8. klasside arvestuses

Kristel Sutt XI koht ja Gert Kandelin XX koht; 9. klasside arvestuses Maret

Palusalu I koht ja Andrus Leinpuu XI koht.

10. detsember, üleriigiline konkurss "Koidulauliku valgel"

Pärnus L.Koidula majamuuseumis. Maret Palusalu saavutas III koha

nooremas vanuserühmas (juhendaja Triinu Pert).

17. detsember, kooli mälumängu IV voor

Kokku osales 15 võistkonda (1.-5. kl arvestuses 8, 6.-9. + 13. kl arvestuses

4 ja 10.-12. kl arvestuses 3 võistkonda). 1.-5. klassi arvestuses jäid jagama

I-II kohta võistkonnad Plikad ja Herefordid Me Oleme Taevas ning III koha

sai võistkond Päkapikud. 6.-9.+13 klassi arvestuses sai I koha võistkond

Hüüumärk Punkt Koma Küsimärk, II koha Trollide MTÜ, III koha Lollakad.

10.-12. klassi arvestuses sai I koha võistkond Nodutkang, II koha Lõbusad

Jalad ja III koha K-Komando.

5

Tõstamaa noortekeskuse tegevused veebruaris ja märtsis

4.02.11 Filmiõhtu kell 18.00

11.-12.02.11

11.02.11

18.02.11

25.02.11

04.03.11

Valmistame sõbrakaarte

Talendijaht ja sõbrapäeva pidu kell 18.00

Lauajalgpalli turniir kell 15.30

08.03.11

11.03.11

18.03.11

Filmiõhtu kell 18.00

Filmiõhtu kell 18.00

Vastlasõit

Piljarditurniir

Filmiõhtu kell 18.00

21.-25.03.11

31.03.11

Lõbus vaheaeg

Filmiõhtu kell 18.00

*Kõikide ürituste kohta tuleb veel täiendavat infot. Jälgi reklaami!

E-R: 14.00-20.00

jaL:12.00-18.00

Avat

ud

Tõstamaa

noo r tekeskuse

Aktiivsete Noorte Klubi

ootab uusi liikmeid enda

kampa. Oma liitumissoovist anna

teada Karoliinele.

(karoliine.kask@gmail.com)

Teadaanne!Ehitusfirma praaktöö

eest kohtusseEile päeval metsa lõunaosas vajus kokku vendade Põrsaste

kolmest najast kaks. Majad vajusid kerge köhimise pärast ja

seetõttu on ehitusfirma kohtusse kaevatud.

Vennad Põrsad veetsid rahulikult oma päeva kui kaks

nende kolmest majast kokku vajus. Varingu põhjuseks pakub

ehitusfirma sel hetkel majade ligiduses olnud Hundi kätetööd.

„Meie majad on alati ehitatud kvaliteetselt ja selliseid

probleeme pole meil varem olnud,“ selgitas ehitusfirma

juht Hr. Jänes. Põrsaste arust on see vale jutt. „Möödunud

talvel vajus sisse enamik Punamütsikese katusest. Lund

polnud palju ja järelikult polegi muud selgitust kui kehv

ehitamine,“ sõnas vendadest põrsastest vanim, Peep. „Meie

majad lagunesid ka tänu halvale ehitusele, sest Hunt kõigest

aevastas.

Hr. Jänese ehitusfirma on kohalike politseijõudude käsul

uurimise all. Kui leitakse, et tegeletud on ebakvaliteetse

ehitustega, siis läheb asi ringkonnakohtusse

Andreas Leerima11. klass

Kahtlustatakse kuritegu

Segastel asjaoludel kukkus hunt kaevu ja uppus. Hundi

kõhust leiti kivid. Politsei kahtlustab hundiga varem kokku

puutunud kannatanuid.

Täna hommikul umbes kella üheksa paiku kukkus paljusid

terroriseerinud hunt kaevu ja uppus. Politsei alustas uurimist.

Oletatakse, et tegemist oli külarahva omakohtuga. Pealtnägija

rääkis, et hunt oli imelik. Ta tuikus ja kõht oli maadligi nagu

oleks tal pojad kõhus. Tuikudes läks kriimsilm kaevu juurde,

kummardus ja kukkus kaevu. Ekspertiis selgitab, kas hunt

võis olla alkoholi- või narkojoobes.

Ekspertiisi järel tabas uurijaid üllatus: hundi kõhust, mis oli

varem ilmselt lõhki lõigatud ja siis jälle kokku õmmeldud, leiti

suuri kive. Politsei alustas kriminaalasja. Kahtlusalusteks on

jahimees, vanaema ja Punamütsike.

Uurimine käib. Hoiame oma lugejaid uute tulemustega

kursis.

Sten-Ander Ojakallas11.klass

6

IntervjuuKooli kõrvalt koolisEhk küsimused Helevile (5.klass), Kristelile (8.klass) ja

Maretile (9.klass)

Inimestel on palju huve. Meie elus palju võimalusi, millega

tegeleda, mida nautida ja sama palju võimalusi, kus

neid oskusi omandada. Leidsime ka meie koolist mõned

õpilased, kes oma hobide arendamiseks käivad kaugemal

õppimas.

1. Mis on teie huvi(d)?

Helevi: Ballett pole ainuke, millega ma tegelen. Laulan ja

tantsin. Näitlen ka, aga hetkel ei tegele sellega.

Kristel: Tegelen kunsti ja kitarrimänguga.

Maret: Laulmine, tantsimine, klaver.

2. Kaua olete oma huvi(de)ga tegelenud?

Helevi: Balletti õppinud 5 aastat, laulnud 9 aastat,

näidelnud esimesest klassist alates.

Kristel: Terve elu olen joonistanud, kitarri õppinud 2,5

aastat.

Maret: Laulmise ja klaverimänguga 9 aastat, tantsimisega

4 aastat.

3. Kuidas teid see huvitama hakkas?

Helevi: Käisin veel siis lasteaias, kui koolis käis

esinemas ballettitrupp. Seal kustuti soovijad e n n a s t

kirja panema. Mu ema pani mind kirja ja nii ma ballettiga

alustasingi. Näitlemine hakkas meeldima telekast

filme vaadates. Laulsin juba väiksena.

Kristel: Kunst lihtsalt meeldib. Kitarriga tegeles mu

sõbranna ja sealt hakkas see ka mulle

meeldima.

Maret: Laulmisega oli sedasi, et isa tõi ühe kassetti koju,

kus olid lahedad laulud peal, mida ma järgi laulsin.

Järgmisena osalesin juba laulukonkursil ja sealt see edasi

läks. Klaveri juurde jõudsin kuulutuse peale, kui koolis

oli selle õpetajaks Küllike. Tantsima kutsus õpetaja Ene.

4. Kus te neid õppimas käite?

Helevi: Balletti õpin Pärnu Kunstidemajas, Kersti

Adamsoni balletistuudios. Ivi õpetab mind l a u l m a .

Pilvi Kase käe all rahvatantsu ja ema juures käin vahest

võimlemas.

Kristel: Kunsti hetkel ei käi õppimas, aga enne Pärnu

Kunstidemajas, Tiina Saidla juhendamisel. Kitarri õpin

Õnnela juures.

Maret: Laulmist õpin Pärnu Kunstidemajas, Endla

Murru laulustuudios. Klaverit õpin õpetaja Ivi juures.

Tantsu tantsurühmas Suveks Saledaks, Ene Lehtsalu

juhendamisel, koolis.

5. Milliseid tegevusi seal teete?

Helevi: Balletis tantsime - tund aega teeme soojendust,

pool tundi harjutame. Vahel lihtsalt räägitakse.

Kristel: Kunstis tegime erinevaid stiile: maastikumaale,

portreesid jne. Kitarris arendan ikka näputööd.

Maret: Igasuguseid. Hääleharjutusi, valmistame laulu

konkurssideks.

6. Kas kooli kõrvalt on raske käia Pärnus? Kuidas aja

leiate?

Helevi: Natukene on raske, kuid aja leiab ikka.

Kristel: Linnas oli raske käia. Läksin õhtul 4-se bussiga ja

tulin järgmine hommik 7-se bussiga otse kooli. Kitarriga

on lihtsam, sest see on siin Tõstamaal.

Maret: Ei ole raske käia. See võtab küll aega, aga kui

inimene ikka väga tahab, siis ta leiab selle aja. Mina

leidsin.

7. Kui tihti käite Pärnus õppimas ühes nädalas?

Helevi: Linna viib mind ema ja nädalas käin esmaspäeviti

ja neljapäeviti.

Kristel: Teisipäeviti ja neljapäeviti.

Maret: Neljapäeviti 5-se bussiga lähen ja 6-se bussiga

tulen tagasi.

8.Kas olete kellegagi koos või üksi?

Helevi: Meie grupis on meid kümme.

Kristel: Seal ruumis / tunnis oli tavaliselt 5-10 inimest.

Aga kõik tegid individuaalselt tööd, ei o l n u d

nagu koostööd.

Maret: See oleneb. Mõni tund üksi, mõnikord teistega

koos.

8. Mis on tuleviku plaanid? Seotud sama huviga?

Helevi: Ei ole. Tahan minna Tallinnasse näitlemist õppima.

Kristel: Kunst ja kitarr minu jaoks on hetkel

meelelahutuseks. Kunstiga tahaks tulevikus k indlast i

tegeleda, aga veel ei tea millega. Kitarr vist jääbki lihtsalt

hobiks.

Maret: Tulevikuplaanid on kindlasti seotud kultuuriga, aga

mida, seda ei tea veel kindlalt.

9.Mida soovitaksite teistele, kes sooviksid ka minna

õppima kaugemale, või sama hobi?

Helevi: Tantsimist peab ikka natukene ennem ka oskama.

Kristel: Paljud ei julge proovida kuskile. Pole mõtet karta,

olge julged!

Maret: Sügiseti võib uurida kodulehekülgi, kus on kirjas

sisseastumiskatsete ajad. Ise tuleb olla kindlasti

aktiivne.

11. Mida arvate eurost?

Helevi: Ma ei tea. No see on hea, et ei pea vahetama raha,

kui lähed välismaale. Muidu on

pudikolinaid küll taskus.

Kristel: Mulle meeldib.

Maret: Muidu on normaalne, aga sendimajandus on hull.

Keiu Anderson

Ly-Andra Pärnaste10. klass

7

sündmusMeie kooli jõuludLumi on korduvalt teid täis tuisanud ja sahamehed kell

4 hommikul enne teede lahti-lükkamist oma silmast une

pühkinud. Oleme süüdanud 4 advendiküünalt ning kõik

klassid on kaunistatud, terve kool on kaunistatud- on rahulik

jõuluaeg.

Teise veerandi viimane päev oli käes ja-nagu paar viimast

aastatki-jalutasin Tõstamaa kiriku poole. Külmas kirikus oli

juba enamik õpilasi istekoha leidnud, kuid saginat oli siiski

palju. Suust tulevate aurumasside põhjal oletasin, et sumin

oli tingitud rääkimisest. Algas õpilaste kontsert. Südamlikud

jõulusoovid andis edasi ka kiriku pastor. Kontsert lõppenud,

mõned minutid kooli poole jalutanud ja riided seljast

visanud, jagas meie suurepärane koolisöökla personal

kuuma teed ja piparkooke. Võtsin enda omad ja suundusin

matemaatikatundi. Seekord lühendatud tunde ei olnud, selle

asemel jäi neljapäevane koolipäev hoopiski ära. Kui kooli

tunnid läbi said, oli ainult natuke aega õhtuse jõulupeoni.

„Oleme kogunenud siia Viive 50. juubeliks,” alustas Tauri,

kui järsku segas poole sõna pealt vahele Heiko, samal ajal

pintsakut selga tõmmates:

”Ega ma millestki ilma jäänud? Ega lapsed pole veel oma

kinke kätte saanud?”

Tauri imestas: „Mis lastele, täna ju Viive sünnipäev!?”

Heiko üritas Taurile asja selgitada: „Jõulupidu on ju täna

Tõstamaa Keskkoolis!”

Tauri küsis üllatusena tulnud teate igaks juhuks üle:

„Mitmes täna on?” Siis meenus temalegi see tähtis sündmus.

Koolitrepil jätkasid 10.klassi neiud jõululuuletustega ja Maret

ning Kristel(kitarril) lauluga ’’ Amazing Grace’’.

Selline oli rahulik sissejuhatus Tõstamaa Keskkooli

jõulupeole.

Õhtujuhtide Tauri Palbergi ja Heiko Mändla saatel

esitasid õpilased, nii suured kui väikseid, jõululaule;

mudilased tantsisid rahvatantse ja ka õpetajad ise hellitasid

meie kõrvu lauluga.

Vahepeal oli ka istekoha leidnud tänase õhtu

väljapaistev, märkimisväärne esinumber kaugelt

põhjamaalt - jõuluvana. Tee oli olnud pikk, aga

kohale jõudis ta kiiresti – ATVga. Jõuluvana

alustas kingipakkide jagamisega igale klassile.

Esimesteks kingisaajaks olime meie, 10.klass.

Lunastasime selle ansambli Meie Mees lauluga

„Lumehelbeke ja näärimees”. Järgmistena tulid

rahvariietes 4. klassi õpilased, kes esitasid

ka pisikese laulu. 5.klass tuli lavale lõbusa

seltskonnatantsuga, 9. laulis samuti jõuluvanale

ja 6. üllatas venekeelse lauluga kuusekesest.

Õhtujuhid koos 11.klassiga esitasid rahuliku

laulu Rujalt- „Rahu”. 7.klass puhus viisijupi ja

8.klassi kingikoti lunastasid välja naaberkooli

neiud. 13.klass luges luuletusi.

Õhtu jätkus fuajees. Esines meie

noorte- ja poistebänd HMSS (lauljast

kitarristil Heikol lõhkes ka kitarrikeel!).

Traditsiooniliselt oli nüüd oodata

diskot. Muusikat tegi DJ Astla (tööelus

infotehnoloogia õpetaja). Pidu jätkus

meeleolukalt ja oligi aeg välja võtta

suusad, kelgud ning minna vaheaega

nautima.

Keiu Anderson

Ly-Andra Pärnaste10. klass