Luub

i all Kas sinul on jõulusalmid juba välja otsitud ja pähe õpitud?Kuidas sisustada oma talvevaheaega? Millised jõulutraditsioonid on Valgamaa erinevatest koolides?

Loe jõuludest ja sellega seonduvast lehekülgedelt 6–7 ja 12.

Valgamaa noorteleht nr 4(9) Heade mõtete ja ideede jagaja Detsember 2012

WWW.TANKLA.NET

Armin Miti loomingulised

seiklused

Arminit inspireerib kõige enam loodus. JORMA SUUMANN

Vabatahtliku pass. TIMO ARBEITER

«Ükskord helistati mulle ja küsiti, kas mul oleks neile pakkuda selliseid ägedaid klippe.»

Skanneeri oma nutitele-foniga sisse see QR-kood ning hakka meie fänniks!

Elen Liigusreporterelen@tankla.net

Keeran üsna hästi läbitavast sõi-duteest metsavahelisele teele ja mõtlen, et ma ei taha siia kinni jääda. Jõuan seda mõelda veel kolm korda, enne kui jõuan Ar-mini muinasjutulise majani.

Kõik on paksu lume alla mat-tunud, Armin saadab oma koera mind tervitama. Sumpan läbi lume majani ja saan aru, miks ta on vahetanud elu linnas maal elamise vastu.

Esimesed tutvused filmimaailmaga

Armin Mitt on 23aastane noormees, kes otsustas 2 aastat tagasi, et pühendab rohkem aega oma ammu avastatud filmihuvi-le. Nüüd võib teda tihti leida kaa-mera käes uusi objekte tabamas.

Enne seda, kui noormees tõsi-semalt filmimaailma astus, oli ta katsetanud kätt paar korda kodus oleva seebikarbiga. Sellega va-hel filmis, kuid enamasti pildis-tas. «Kõige esimesed filmimised olid Soomes. Tegime enda arust mängufilmi. Sellel oli isegi stse-naarium, aga ma enam ei mäleta. Olin siis 13aastane,» meenutab Armin esimesi kogemusi kaame-raga.

Meie kõigi õnneks on aga pea-

dus jääb aga siiski kuidagi filmi-de sisse – inimesed looduses või räägivad loodusest.»

Noormees on harjunud filmi-ma just seda, mis on tema ümber. «Kui linnas elaksin, siis võib-olla filmiksin seal autosid ka.» Linnas meeldiks Arminile rohkem, kui seal oleks enam rohelisust. «Mul-le on väga oluline märgata, kui-das loodus muutub, linnas seda nii hästi ei näe.»

Filmide vaatamise puhul tal kindlad eelistused puuduvad. Vaatab neid filme, mis televiiso-rist tulevad ja vahel käib ka ki-nos. «Nüüd, kui ise filmimisega tegelen, on kõik filmid üsna hu-vitavad. Seal on nii palju, mida vaadata.»

Filmimine on laisk maalimine

Filmimine meeldib Arminile enam kui pildistamine, sest pildi-ga ei ole midagi hiljem peale ha-kata. Filmiga saab jutustada loo. Vahel otsib Armin välja ka maa-limistarvikud ja veab lõuendile mõne imeilusa looduspildi.

«Mõnes mõttes on filmimine nagu maalimine. Filmiga saab kiiremini pildi ära teha. See on nagu laisk maalimine. Tehnika haarab mind rohkem. Kui kaa-meraid ei oleks, siis ilmselt te-geleksin maalimisega rohkem,» arutleb Armin.

Loodust tahaks noormees min-na nautima Norra, samuti võiks uuesti külastada Soomet ja Root-sit. «Seal on ägedad mäed, kal-jud, jõed ja järved. Eestis on ka, aga seal on kõik võimendatud.»

Oma tulevase elukoha peale on Armin mitmeid kordi mõel-nud. Ilmselt jääb ta elama sama koha peale, kus praegugi asub – Arula metsade vahele. Tulevase ametiga seoses on aga kõik veel lahtine. «Tean ainult seda, et ta-han teha loomingulist tööd,» sõ-nab noormees kindlalt.

Vahepeal on väljas taas lund hakanud sadama. Armini kaks koera on end sättinud põranda-le magama. Mõtlen selle peale, mida olime just rääkinud sellest, kuidas looduse muutumist näha on. Iga päev on siin muinasjutu-maal ilmselt tõesti erinev.

istunud ja ta otsustas, et kolib maale elama. Jättis pooleli õpin-gud Eesti Ettevõtluskoolis Mainor ja pühendas oma aja loomingu-listele tegevustele. «Mina ei viit-sinud seal tunnis ühe koha peal passida. See on ka peamine põh-jus, miks otsustasin ära tulla.»

Mõned õppimismõtted noor-mehel siiski peas on. Ta tahaks läbida mõne režissööri või fil-mioperaatori koolituse. «Kuu aega võiks käia, mitte rohkem. Pole mõtet õppida tühja neid asju, mida vaja ei lähe. See on nii ennasthävitav.»

Armini head silma inimesi ja ümbrust tabada on märgatud ka Eesti telekanalites. Kanal 2 kau-du sai ta võimaluse oma ilusaid kaadreid suurema vaatajaskon-naga jagada. Lummavad videod Eestimaast kaunistasid suvel Ka-nal 2 eetrit.

«Ükskord helistati mulle ja küsiti, kas mul oleks neile pakku-da selliseid ägedaid klippe, nagu mul Vimeos on. Loomulikult mul oli neid. Läksin Tallinnasse ja seal pakuti välja, et võiksin looduskaadritele lisaks ka linnas asju filmida. Ühe õhtu jooksul fil-misin siis veel asju juurde,» jutus-tab loodusfotograaf ja -operaator.

Filmide tegemisest ja nägemisest

Dokumentaalfilmide puhul ei ole tema arvates filmimisoskus väga oluline. Palju tähtsam on see, et osatakse inimestega suhel-da. «Peab inimestega läbi saama ja nende vastu huvi tundma. Tõe-liselt huvi tundma,» mõtiskleb noormees.

Filmikunstnik töötas varem üksinda, kuid on nüüd avasta-nud, et ka meeskonnatöö võib väga vahva olla. «Suvel tegime isaga koos mängufilmi kolhoosi elust. Seal olid meil olemas heli-mees ja režissöör. Kõik oli paigas ja oli hea teha. See film on nüüd valmis, aga montaaži ei ole jõud-nud veel teha. Eks see ole natu-kene lohakalt tehtud, aga ikkagi äge.»

Alguses meeldis Arminile roh-kem loodust filmida, kuid nüüd on avastanud, et ka inimesi on vahva kaamera ees tabada. «Loo-

le seda Armin leidnud ennast ikka uuesti ja uuesti filmimise ja monteerimise juu-rest. Ühel hetkel ta lihtsalt taipas, et kogu filmimaastik on üks huvitav paik, kus sam-muda.

«Käisin kunagi «Ajujahi» saates ja mind käidi kodus filmimas. Vaatasin kaamera-meest ja helitehnikut ning mulle tundus, et neil on nii lahe töö kuidagi. Loominguli-sust oli palju ja nad tundusid vabad.»

«Ajujahi» saatesse läks Armin lendava kaamera ideega, millega oleks hea lume-lauatrikke õhust filmida. «Tuli aga välja, et paljud teised inimesed on ka selle peale juba mõelnud,» teatab Armin naerdes.

Inspiratsioon loodusest ja muusikast

Maal elamise plussina toob ta välja, et loodus on väga hea inspiratsiooniallikas. «Valgus inspireerib mind kõige enam. Hal-li ilmaga väga välja minema ei kipu. Vahel ikka lähen, aga siis on jäänud ka midagi silma. Näiteks mõni leheke puul liigub,» kirjeldab Armin.

«Hästi palju mõtteid annab ka ka muu-sika. Tihtipeale autos kuulan mingit laulu ja mõtlen, et sellele tahaks video teha.» Paar laulu on ta sedasi endale juba edaspi-diseks välja valinud, kuid nende videode teostamiseks on vaja suve ootama jääda, et siis filmima minna. Muidugi innustavad teda ka teised inimesed. «Vahel näen mõn-da lahedat inimest ja mõtlen, et temast tahaks filmi teha,» jätkab Armin inspirat-siooni teemadel.

Elu maal lummabÜhel hetkel Arminile linnaelu enam ei

Gertu Võsupeatoimetajagertu@tankla.net

Kas oled kunagi teinud vabatahtlikku tööd? Oled osalenud mõne organisat-siooni töös? Aidanud üritust korral-dada või läbi viia? Kui oled teinud va-batahtlikku tööd, kas oled ka kuulnud Valgamaa noortele mõeldud Tankla vabatahtliku passist? Oled 13-26aas-tane ja tahad jäädvustada oma va-batahtliku töö tegevuse, siis täida passi vahelehed, mis asuvad aadressil tankla.net/tankla/tankla-pass. Passi väljaandmise õigus on 8 organisat-sioonil: Valgamaa Noorsootöökes-kus Tankla, Valgamaa Teavita-mis- ja Nõustamiskeskus, Valga Maavalitsus, Haridus- ja kultuu-ritalitus, Europe Direct Valgamaa infopunkt, Valgamaa Partnerlus-kogu, Valgamaa Arenguagentuur, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Valgamaa Kaitseliidu malev.

Vabatahtliku passi kirjutatakse eneseanalüüs ja hinnatakse tehtud töö tulemusi. Kõik oskused, mida oled omandanud, alustades kohuse-tundest, lõpetades meeskonnatööga, tulevad tulevikus kooli või tööd ot-sides kasuks.

MTÜ Tankla korraldab ka iga-aas-tast tänuüritust tublidele noortele, kes on teinud vabatahtlikku tööd ja täitnud selle kohta ka passi vaheleh-ti. Üritus on kutsetega ja seal antakse pidulikult üle passid ning avaldatak-se tunnustust kõige aktiivsematele vabatahtlikele.

VABATAHTLIK OLLA ON LAHE!

«Kui keegi küsiks minult, mida olen hakanud kahe kuu jooksul Eesti juures igatsema, siis

võin öelda, et kaasaegne väliseestlane ei igatse mitte ainult musta leiba, vaid

ka tasemel Internetti. Rikas riik küll, kuid ega siin igas maakolkas sellist

luksust pole nagu meie rabas.» Loe rohkem leheküljelt 8.

PLUSS JA MIINUS

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

2

Mäletan veel seda aega, kui jõuludesse uskumi-ne oli imelihtne. Vorpisin päkapikkudele ja jõu-luvanale kirju ning olin tõsimeeli veendunud, et nemad need kingitused saadavad. Ühel hetkel, kui õega kahekesi koju jäin, leidsin põhjapoolu-sele saadetud kirjad vanemate riidekapist. Pea-le tõdemist, et jõuluvana meie korteris ei ela, sai ka kõik muu selgeks. Tegu on siiski osavalt varjatud pettusega. Aga pettusega, mis muu-dab iga väikse sasipea maailma ilusamaks. Ühel hetkel saad aga suureks ja korraga ei tähenda jõulud enam sama. Juba mitmeid aastaid tä-hendavad jõulud minu jaoks eelkõige seda, et mul on lõpuks ometi aega. Rohkem kui kaks sekundit selleks, et istuda maha nende oma ini-mestega ja päriselt kuulata, mis neil öelda on.

Jõulumeeleolu muudab inimesed tihtipea-le härdaks. Nad hakkavad mõtlema sellele, kui väga neil on vedanud, et kodus on soe, ümber armsad inimesed ja toit laual. Kõike seda peaks aga märkama ka muul ajal. Eriti inimesi. Iga ini-mene on väärtus omaette. Mitte ainult jõuludel või pühadehooajal. Sõprus ja hoolimine ei oota terve aasta kapis, et välja hüpata. Need inime-sed on alati olemas. Võib-olla unustame neid tihtipeale märgata, sest oleme harjunud. Võtke vähemasti praegu see aeg, et lähedastele öel-da, kui olulised nad teile tegelikult on. Ärge aga järgmisel korral laske neil terve aasta oodata, et lõpuks neid sõnu kuulda võiksid. Inimesed ju unustavad ja alati on hea teada, et oled kellegi jaoks vajalik.

Noortelehe toimetuse nimel soovingi teile eelkõige, et oleks aega. Pole tarvis kiirustada nendest hetkedest läbi, sest õige pea taastub tavaline elurütm ja kõik sukelduvad oma töö-kohustusi täitma. Praegu on just see aeg, kui võib hommikul natukene kauem voodis pikuta-da, kellegi pisikesi lumele jäetud jälgi imetleda või mõelda oma mõtteid jõulutulede soojuses. Leidke see aeg iseenda jaoks!

Lubage endal ka natukene rohkem asjades-se uskuda. Kes teab – ehk on siiski jõuluimed võimalikud.

Kõikide jõulusoovide täitumist!

ARVAMUS

TOIMETUSVäljaandaja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TanklaAadress: Võru 67, Valga, 68205Telefon: 5663 1024 (Gertu Võsu)E-post: toimetus@tankla.netVeeb: www.tankla.net

Vastutav väljaandja: Siiri Liiva. Peatoimetaja: Gertu Võsu. Tegevtoimetaja: Ülla Tamm. Levitoimetaja: Ester Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Kelly Kukin. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus, Rando Liiva. Fotograafid: Timo Arbeiter, Egle Kõvask, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Merlika Hüdsi. Illustraator: Sandra Veski. Online-toimetaja: Keidy Säinas

REPORTERIDHelme vald: Elen Liigus. Hummuli vald: Tuuliki Stogov. Karula vald: Mihkel Moks, Pille-Riin Vessin. Otepää ja Sangaste vald: Seiko Kuik, Grete-Laura Loo, Birgit Maranik. Puka vald: Siiri Liiva. Põdrala vald ja Tõrva linn: Elis Haavasalu, Karl Karpov, Elen Liigus, Marian Orav, Sirli Pippar, Piia Pähklamäe. Palupera vald: Merily Viks. Taheva vald: Ingrid Susi. Tõlliste ja Õru vald: Ester Kaasik, Kaari Kaasik, Katre Kikkas, Egle Kõvask, Sandra Pikk. Valga linn: Mari Kornel, Kelly Kukin, Kairi Piir, Anni Russak, Triini Saarma, Anna-Marija Sljusartšuk, Keidy Säinas, Romek Taldrik, Keidi Tamm, Emily-Hestia Tammeorg. Tartu: Liina Metsküla, Eleene Sammler. Võru: Jane Saluorg

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 3500Rahastajad: LEADER, Valgamaa PartnerluskoguPartnerid: HSL Consultancy, Sebra Sõbrad, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla

Valgamaa noorteleht Tankla ilmus 2012. aastal neli korda: 12. märtsil, 14. mail, 1. oktoobril, 17. detsembril.

© 2012

JUH

TK

IRI

Luba endalasjadesse uskuda! On hommik. Äratuskell kriiskab

harjumuspäraselt ebameeldivaid helinoote, aga uni ei taha meid rahule jätta. «Ma mõned minutid veel pikutan,» lausume iseendale ja vajume sügavasse unne. Mõne aja pärast saabub teadvusesse kainestav käsk ärgata. Avame sil-mad ning heites pilgu ajanäitajale saame šoki – kell on nii palju! Ja siis algab see kõik uuesti: tohutu «kihutamine» läbi elu, nautimata aega, mis meile on antud.

Miks mitte olla nahaalne?Tegelikult polegi elamiseks

antud periood väga pikk. Iga päevaga astume sammukese lä-hemale selle võidujooksu lõpule, mille kaotajateks oleme nagunii määratud. Milleks siis kellaseie-ritega konkureerida? Võiks ju vahel peatuda ja elada nii nagu ütleb süda – oma unistustele ja soovidele keskendudes? Juhtu-sin hiljuti rääkima ammuse tutta-vaga. Mäletan, et aastaid tagasi meeldis talle kirglikult küpsetada, see oli tema cup of tea (inglise k. tassike teed – toim.). Kahjuks ei sattunud ta ajapuuduse tõttu too-na pliidi taha just eriti tihti. Üllatu-sin meeldivalt, kui kuulsin vastust küsimusele, kuidas sul läheb. «Mul läheb nii nagu tavalistel ini-mestel ikka, kuid selle vahega, et ma olen õppinud elama. Ma ei põe, kui mõnel hommikul üles är-gates jätan kõik oma kohustused häbematult sinnapaika ja veedan terve päev köögis küpsetades. Eks see ole hullumeelne «vede-leda» pottide ja pannide taga, samal ajal kui teha oleks vaja nii palju olulist, aga tead, mind ei hu-vita. See seal on minu aeg ja ma

Me vajame inspiratsiooni, mitte järjekordseid läbirääkimisi!

«Mitte keegi ei saa öelda teistele, mis neile parim on.»

Gertu Võsupeatoimetajagertu@tankla.net

Jane Saluorgreporterjane@tankla.net

Otepää gümnaasiumi direk-

tor taandati ametikohalt

Koolijuhi Aivo Meema suhtes

on algatatud uurimine, teda

kahtustatakse raha omas-

tamises. Eeluurimise ajaks

on ta taandatud direktori

ametikohalt. Kohuseid täidab

õppealajuhataja Margot Keres.

Valgustatud suusarajad maakonnas

Valgamaal leidub igas

maakonna piirkonnas

suusaradu, millest

valgustatud on Tõrva,

Valga ja Otepää rajad.

ÜLLA TAMM

TIMO ARBEITER

Viimased paar kuud minu elust on olnud justkui Alice’il Imede-maal, kes hüppas hulljulgelt jäne-seurgu ja sai seejärel osaks väga imetabastest seiklustest, mille olemasolust tal enne aimugi ei olnud. See pani teda tegema asju ja avastusi iseenda kohta, mida ta ei olnud kunagi arvanud, et te-mas olemas on.

Minu jaoks on noorsootöö tegemine ka üks samasugune seiklus. Selle mõjul olen hakanud vägagi selgelt tunnetama, kuidas iga minu öeldud sõnal ja teol on tähendus. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks ma teen noor-sootööd siin ja praegu – sest mi-nust oleneb midagi väga olulist!

Kool lämmatas kaasasündinud loovuse

Kui ma käisin koolis, tundsin, et midagi on mu elust puudu. See ei tundunud õige. Asju tehti ilma

armastuse ja kireta. Lisaks tund-sin, et minus on miski, mis liht-salt tahab välja pääsemist, kuid ühiskonnal ja ka perekonnal olid omad ootused.

Mul endal oli aga teine näge-mus. Ma tahtsin jagada maailma-ga seda, mis minus tegelikult oli ning mis juba lapsest saati ootas märkamist ja avanemist! Kuid meie koolisüsteem suutis selle kuidagi oskuslikult veelgi enam lämmatada ja panna mind endas iga uue kooliaastaga järjest enam kahtlema.

Ma ei oskagi päris selgelt öelda, mis täpselt sellele ajendi andis, kuid sattusin noorsootöö valdkonda tööle. Tollest hetkest alates olen tundnud, et ma ei taha enam raisata ühtegi hetke oma elust viimaks ellu kellegi tei-se unistusi.

Mitte kellelgi pole õigust otsustada teiste eest

Kuskil kuu aega tagasi kirjutas mulle üks Valgamaa kooli huvi-juht seoses Tankla noorte osa-lusega selle tegevustes. Ta pani

mulle südamele, et me peaksime kooli juba ette teavitama, kui noo-red koolinädalast puuduvad ning küsima kooli luba, kas nende koolis käivad noored seda üldse teha võivad.

Tol hetkel olime noortelehe toi-metuse noortega Hiiumaal mees-konna väljasõidul, mille raames aitasime muuhulgas ühel kohali-kul talumehel rannaäärt kadaka-test puhastada ning korendusaia jaoks kadakaid puhastada.

Jagasin seda kirja kohe ka ko-hal olnud noortega. Üks noortest tõi välja, et nende koolis tahetak-se isegi teada seda, kus nad oma nädalavahetusi veedavad ning sõna otseses mõttes keelatakse ära tegevused, mis pole kas koo-liga seotud või ei toeta koolitööd.

Selliste asjade kuulmine tegi mind noorte koolivälise tegevuse juhendaja ning mentorina väga murelikuks. Ma olen näinud, et tegelikult pole see ainuke kool Valgamaal, kus püütakse ette kirjutada seda, mida ja kuidas noored olema peaksid, kuidas oma arvamust avaldama, kui neil üldse lastakse seda teha.

Järelikult on mingi väga oluline põhjus, miks noored eelistavad ka kooliajast osaleda vabatahtli-kult (keegi ei ütle, et nad peavad seda tegema, me pigem tooni-tame noortele, et koolis käimine on oluline nende tuleviku jaoks!) noorsootööorganisatsiooni tege-vuses. Mina arvan, et see põhjus

on väga lihtne – see on inimlik hoolimine!

Me vajame inspiratsiooniMul on kahju ja ma vabandan

kogu Eesti haridussüsteemi ees, kuid ma lihtsalt ei saa lasta mit-te kellelgi endale öelda, et ma peaks vähem hoolima inimestest enda ümber. See pole mu loo-muses. Mu vanemad kasvatasid mind teistsuguseks. Ja selle eest olen ma elu lõpuni neile kõige rohkem tänulik!

Ennekõike vajame oma iga-päevaellu inspiratsiooni, mitte järjekordseid läbirääkimisi või norme, kuidas teised inimesed meie ümber näevad, et asjad ole-ma peaksid, unustades küsida, kuidas MEIE tahame, et TÄNANE PÄEV välja näeks.

Tanklat on Valgamaal vaja selleks, et noortel oleks koht, kus neid reaalselt kuulataks, nende käest küsitakse õigeid küsimusi ja neile luuakse selline loov ruum, kus nad saavad oma mõtteid ellu viia. Ja see on asi, mis teeb Tank-la teistsuguseks ja eriliseks.

Valgamaal on väga palju po-tentsiaali, mis tegelikult tänasel päeval on kasutamata, ja see potentsiaal väga suurel määral väljendub noortes. Ja kui me märkame seda potentsiaali siin ja praegu, siis on Valgamaal väga palju helget tulevikku!

Siiri Liivareportersiiri@tankla.net

ei kavatse sellest loobuda! Ma vajan seda. Me kõik vajame.

Aega on väheMa arvan, et me tunneme

kõik vahel vajadust meeskond hüljata ja üksinda üle parda hüpata, kuid kahjuks ei ole meis kõigis julgust oma soovi ellu viia. Mina olen üks neist paljudest «argpüksidest», kes on tagaplaanile asetanud oma unistused. Esmatähtsaks on muutunud kellegi teise poolt delegeeritud eesmärkide saa-vutamine ja ülesannete la-hendamine. Ma kardan, et nii jätkates kaotan iseenda. See, et ma tunnen kadedust oma sõbra üle, kes seilab elulainel nagu vana kala, on puhtalt minu enda süü. Et mitte ka-dedusest roheliseks minna, otsustasin muuta oma tõeks-pidamisi lähenevatel jõuludel: luban endale aega; lülitan väl-ja telefoni; «unustan» külasta-da meilboksi; panen alla suu-sad ja sõidan metsa; vihtlen maha selle ängistava tunde; istun kamina ette, piparkoogi-kauss käes; loen raamatut ja kirjutan, sest see on see, mida ma päriselt teha tahan! Tegeli-kult peaksime jõulude ajal kõik leidma enda jaoks kas või mõ-ned tunnid, et teha seda, mida tõeliselt armastame. Sest kui me ei suuda pühenduda isegi mitte pühade ajal iseendale – millal veel? Aega on ju vähe!

Leidkem aega iseendale

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

Maarja tunneb rõõmu väikestest asjadest

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

3UUDISED

Kodanikupäev käsitles poliitikat ja militaarseid

õppimisvõimalusi

Valgamaa Partnerluskogu kor-raldas maakonna noortele pro-jektikonkursi «Noorte võimalu-sed maal», kus noored said oma idee elluviimiseks küsida toetust projekti kogumaksumusest 90%, kuid mitte rohkem kui 640 eurot.

Enne projektide esitamispe-rioodi toimus Valgamaa kolmes linnas kirjutamise koolitus, kus kolme tunni jooksul räägiti, kui-das toetusplaani kokku peab panema. Osalus koolitustel oli oodatust madalam, mis tegi kor-raldajad kurvaks. Infot edastati nii koolide kui ka noortekeskuste kaudu. Koolituste eesmärgiks oli noori julgustada ise projektiideid ellu viima. See annab võimaluse avastada nõrku kohti oma tege-vuses, mida tulevikus parandada saaks.

Projektide esitajad olid vanu-ses 14-26 eluaastat. Kokku osales konkursil 57 noort. Enim olid esindatud 14-, 15-, 16- ja 21aas-tased. Projektiideed esitasid Ta-heva, Palupera, Karula, Helme, Otepää, Õru ja Sangaste valla ning Tõrva linna noored. Lisaks oli projekte, mis hõlmasid mitut piirkonda.

Konkursist võttis osa 15 noor-tegruppi, neist kahe töö ei läinud hindamisele: ühe projekti idee hilines, teise oma ei vastanud nõuetele. Projektikonkursi korral on alati tähtis esitamise tähtaeg, ületades pole enam mõistlik oo-data positiivset tulemust. Võiks meelde jätta reegli: õigeaegselt esitatud hea projektiidee on pa-rem kui suurepärane hilinenud mõte. Küsimuste ja info pärimine ei ole kunagi rumal. Kaks projek-ti, mis ei läinud hindamisele, olid suurepärased.

Projektide raames tehakse erinevatesse kohtadesse välja-sõite, seekordsed lemmikud on AHHAA, Otepää seikluspark ja Jääaja keskus. Noortekeskustesse soetatakse vahendeid: televiisor koos Wii’ga, lauajalgpall, peeglid (tantsutrenni tegemiseks), sülear-vuti. Samuti tehakse huvitavaid tantsulaagreid, improteatri eten-dusi, karjääripäevi, orienteeru-mispäevi ja valmib põnev film motohuvilistele noortele.

Noorte võimalused maal on konkurss, kus kõik projektiideed on erilised. Silmapaistvaks muu-davad need noored, kes hakka-mist täis ja teevad ise midagi, mis nende elu parandab. Ühiskonnas, kus paljud ootavad ja loodavad teiste peale, ongi eriline julge pealehakkamine.

Kaari Kaasikreporterkaari@tankla.net

MIDA PÕNEVAT HAKKAVAD VALGAMAA NOORED PEAGI TEGEMA?

Novembrikuu lõpus toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses ko-danikupäeva konverents ja kutse-valiku päev, milles noorte osavõtt oli suurem kui möödunud aastal. Selleaastane kodanikupäev oli suunatud noorte kaasamisele po-liitika kujunemisel.

Päev oli jagatud teemaplokki-deks. Esimeses räägiti kodaniku-päevast. Trivimi Velliste, kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, jutustas, kellele kuulub 95aasta-ne Eesti Vabariik. Esimene Eesti Aeg kestis 7890 päeva ning 27. märtsil saab see ületatud.

«Noored võiksid olla eeskujuks ja väärtustada riiki. Olla ausad ja

üllad. Igaüks neist võiks õppida oma vanemate ja vanavanemate vigadest ning neid mitte korrata ja teha häid asju paremini – seda saavad noored anda Eesti riigile,» lausus Velliste.

Jaarek Konsa andis ülevaate sisejulgeolekust ja turvalisuspo-liitikast, mille üheks ülesandeks on riigi julgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine.

Iga noor saab omalt poolt kaa-sa aidata turvalisuse tagamisele ühiskonnas. Tuleb liikuda silmad lahti ning kõrvad kuuldel, et hal-val mitte juhtuda lasta.

18+ aastastel on võimalik töötada abipolitseinikuna, töö-tades koos päris politseinikega. Selle kohta leiab rohkem infot www.abipolitseinik.ee või võttes ühendust Rauno Arnaga Valga-maalt.

Euroopa Liidu neljast põhiva-badusest (kapitali, kaupade, töö-jõu ja teenuste vaba liikumine) rääkis Euroopa Liidu Parlamendi liige Tunne Kelam.

«Elu ei koosne kampaaniatest! Teeme ära tähendab teeme iga päev! Igal inimesel peab olema vaimne selgroog, selle puudumisel ei suuda me püsti seista, kuid seda on vaja, sellest kujuneb meile ka-rakter, igaüks on seda väärt, et eda-si liikuda. Ülejäänud lihtsalt järg-nevad esimestele,» lausus Kelam.

Kuhu viib tee peale keskkooli?

Viimases teemaplokis tut-vustasid Sisekaitseakadeemia ja Tartu Kõrgema Sõjakooli kadetid õppimivõimalusi.

Sisekaitseakadeemias on või-malus õppida politsei- ja piirival-

ve ametnikuks, samuti vang-la- ja päästeametnikuks.

Sisseastumiseks tuleb sooritada füüsilised katsed: 1500meetri jooks maksimum aeg 7 minutit, 20 kätekõver-dust, 30 istessetõusu, 100meet-ri ujumist (väljaarvatud selili).

Kõrgemasse sõjakooli asu-vad õppima kõik, kellel soov kaitsta oma riiki ning saada riigikaitse ekspertideks, soov anda isiklik panus ning olla juht või õpetaja. Tartu Kõr-gem Sõjakool on ainus kool, kes koolitab ohvitsere Eesti Kaitsejõududele.

Toimib kolm õppesuunda: maavägi (3 aastat), õhuvä-gi (3,5 aastat) ja merevägi (3 aastat). Esimene aasta on «rühma aasta», teine aasta «kompanii aasta» ja viimane aasta «eriala aasta».

Sisseastumiseks on vajalik eesti keele riigieksam, aka-deemiliste võimete test, kut-sesobivusvestlus, üldfüüsiline test. Sisseastuja nõuded: Eesti kodakondsus, keskharidus, lä-bitud ajateenistus.

Huvilistele rohkem infot www.sojakool.ee ja

www.elukutse.ee

Egle Kõvaskreporteregle@tankla.net

Konverentsile tuli kokku suur hulk erinevas vanuses noori. KERMO KÜÜN

Noorsootöötaja peab leidma aega ka noortega suhtlemiseks. TIMO ARBEITER

Jõuluvanal on ilmselgelt suures pühademöllus väga kiired ajad ja seega saatis ta jõulude ja uue aasta soovid korraga kolmele asutusele. Eks eks nendel asutustel tuleb seda olulist saadetist omavahel sõbralikult jagada. Jõulutervituse said Tõrva Avatud Noortekeskus, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla ning aadressi järgi Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK.

SIGRIT SÄINAS

Valga noortekeskusest sisse as-tudes ootas mind ees särava naeratusega noor neiu Maarja Mägi. Tüdruk, kes omandab Vil-jandi Kultuuriakadeemias huvi-juht-loovõpetaja eriala. Olles ise alles teise kursuse õpilane, ei kar-da ta võtta väljakutset end reaal-ses noorsootöös proovile panna.

«Maarjaga tutvusin tänu Ko-dutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonile, kus ta on aida-nud korraldada ja läbi viia noor-tele mõeldud erinevaid tegevusi. Seega ei ole noorsootöö Maarjale võõras valdkond.»

«Enne Valga noortekeskusesse tööle asumist oli ta abis Tõlliste TANK-is ning võin öelda, et Maar-ja on aktiivne, ettevõtlik ning saa-vutab kiiresti noortega hea klapi,» iseloomustab neidu tema endine

praktika juhendaja Sigrit Säinas.Maarja on vabal ajal tuli-

hingeline kaitseliitlane. Neiule andis noorteinstruktor Kaimo Vahtra võimaluse korraldada noortelaagreid ja olla neile ju-hiks. Just temalt sai Maarja idee minna õppima noorsootöötajaks. Lisaks on neiu kõige suuremateks mõjutajateks olnud veel vane-mad ja vanavanemad.

Tahtejõud paneb tegutsema

«Inspiratsiooni annavad väi-kesed võidud, kui kuskil mida-gi tehtud saab, midagi areneb,» räägib neiu, kust ammutab tema jõudu ja motivatsiooni oma iga-päevatööks.

Tüdruk räägib, et ilma huvita noorsootööd teha ei saa. Selleks on vaja palju kirge, et noortele igaks päevaks tegevusi välja mõel-da, nendega rääkida ning üritusi korraldada. Praegu tegeleb Maar-ja ürituse Võlumets korraldami-

sega, mis toimub 28. detsembril Valga kultuurikeskuse ees.

«Mina saan hea enesetunde, kui midagi valmis saab ja noo-red saavad sellest rõõmu tunda – emotsioon emotsiooni vastu,» rääkis Mägi, mida tema oma iga-päeva tööst saab ning mida on temal teistele pakkuda.

Maarjal on plaanis vanu tra-ditsioone taaselustada. Nimelt soovib ta alustada taas lauaten-nise turniiridega ja pannkoogi eljapäevadega. Tüdruk tahab elustada jõusaali, mis vanasti noortekeskuses olemas oli, aga kolimise käigus unarusse jäi. Maarja räägib, et kuna noored tahavad treeningsaali, siis käivad nad seda ka ise renoveerimas.

Maarja on tüdruk, kes ei karda tööd, ta aitab noori ning tegeleb nendega. Valga linna noortel on keskuses huvitav ning mõnus koht, kus külma talveaega möö-da saata, sest neiu soe süda ootab kõiki enda juurde!

Kelly Kukinreporterkelly@tankla.net

PIL

TU

UD

IS

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

4 VABA AEG

Valga gümnaasiumis tegutseb sü-gisest draamaring A Mari O’Nett, mille eesmärgiks on noori köidi-kutest vabastada, pöörata tähele-panu mitteformaalsele õppimise-le, jagada erinevaid kogemusi ja õppida ennast tundma.

«Soov draamaring luua tuli ideest juhendada vanemaid noori ja sellest õppeaastast kutsusingi kokku draamaringi gümnaasiu-miastmele,» sõnas juhendaja Var-je Schmidt. «Mind on alati teat-rikunst huvitanud ning leian, et noortele tuleb anda võimalusi tegutsemiseks ja loovaks enese-väljenduseks. Tegelemine teatri-kunstiga on minu arvates selleks ideaalne võimalus. Olen teinud aastaid Valga Kultuuri- ja Huviala-keskuses sõnakunstiringi ning seal käivad mul pigem põhikoolieali-sed noored. Õpin ise hetkel Viljan-di Kultuuriakadeemias loovõpeta-ja erialal ja kõiki uusi teadmisi on kohe hea noortega läbi katsetada.»

Praeguseks osaleb draamarin-gis juba 18 gümnasisti. Igal trupi liikmel on nii palju minasid ja arvamusi ning uute teadmiste ja kogemuste saamisega tuleb neid veel rohkem juurde.

Valga gümnaasiumis alustas draamaring A Mari O´Nett

MIS LOOM SEE PAINTBALL IKKAGI ON?!Pille-Riin Vessinreporterpilleriin@tankla.net

Paintball’i ajalugu ulatub taga-si 60ndate aastate keskele, kui Ameerika leiutas relva, millega metsavahid märgistasid puid ja farmerid lehmi. Kuulid olid täi-detud õlivärviga. Paintball’i esi-meseks mänguks peetakse duelli kahe sõbra ning mängu loojate Hayes Noeli ja Charles Gainesi vahel. Esimesed paintball’i män-gud jõudsid Euroopasse 1991.-1992. aastal ning Eestisse hakkas mäng imbuma 1995. aastal.

Paintball on aktiivne, põnev ja adrenaliinirohke sportmäng, mil-le eesmärgiks on vastasmeeskon-na kõrvaldamine, tabades neid värvikuulidega kasutades selleks spetsiaalseid poolautomaatseid relvi.

Mängitakse enamasti metsa-des, mahajäetud hoonetes või selleks spetsiaalselt valmistatud platsil. Paintball’i mängimiseks on palju erinevaid stsenaariume: vastase lipu hõivamine, hoone

kaitsmine/ründamine, igaüks enda eest, jm. Mängida võib täpselt nii nagu ise tahad ja et mäng oleks reaalsem saab kasutada värvigranaate, lõh-kepakette ja suitsupomme.

Paintball on väga laialda-selt levinud ja populaarne ak-tiivse puhkuse vorm ja parim stressi maandaja. Paintball ei eelda spetsiaalset füüsilist et-tevalmistust ega erilisi tead-misi.

Sangaste vallas, Laukü-las asuv Kakulaane paintball on kindlasti üks võimsamaid paiku Valgamaal, kus män-guvõlusid nautida. Varustuse eest tuleb tasuda 7 eurot ja kuulid on 0,05 eurot tükk. Valida saab mitme missiooni vahel ning mängimisvõimalu-sed on looduslikul maastikul kui ka spetsiaalsel väljakul. Teine paintball’i harrastami-se koht asub Otepää vallas, Vidrike külas, Sokka Puh-ke- ja Vabaajakeskuses. Selle läbiviimiseks on suurepärane maastik ning hinnad algavad 11 eurost.

Valgamaa noortemeedias on li-saks noortelehele aktiivsemalt tegutsema hakanud noortetele-visioon Tankla TV, mis kajastab noorte sündmusi üle maakonna, ja kus saateid panevad kokku ikka noored ise.

Valgamaa on jagatud kolmeks suuremaks piirkonnaks: Valga, Tõrva, Otepää. Igal piirkonnal on võimalus panustada oma mater-jaliga, et valmiks korralik saade igal kuul. Meeskonnad vastuta-vad filmimise, intervjueerimise ja monteerimise eest.

Esimesel koolitusel, mis no-vembrikuus toimus, õppisid noo-red algtõdesid: filmimist ja mon-teerimist.

«Õpetasime neile, kuidas ini-mene õigesti kaadrisse paiguta-da, kuidas pöörduda intervjueeri-tavate poole. Samuti mängisime praktiliselt läbi, kuidas interv-jueerida, ning saatsime nad Valga linna peale videoklippe tegema,» sõnas Tankla TV projektijuht ja

üks koolituse läbiviijatest, Timo Arbeiter.

«Projekti idee on asja jät-kusuutlikkus ja edasiviivus. Mõnele noorele oleks see väga hea võimalus end proo-vile panna ja vaadata, kas televisiooniga seonduv meel-diks,» kostis teine projekti-juht Gertu Võsu.

«Üks filmihuviline noor peaks huvituma tehnikast ja asjade kooslusest. Peaks os-kama ümbrust ja inimesi pa-remini märgata,» lisas ta.

Kui sinul või su sõbral tek-kis huvi olla üks liige noorte-televisiooni tiimis, anna sel-lest märku ja võta ühendust projektijuhi Timo Arbeiteriga (timo@tankla.net), kellele saada lühitutvustus endast (vanus, kool, elukoht, hobid, millega tahaksid Tankla TV-s tegeleda ja miks soovid liitu-da).

Kuna meeskonnaliikmete arv on piiratud, ära lase oma võimalust käest ja anna mär-ku esimesel hetkel! Lisaks otsi üles Facebookist Tankla TV grupp ja ole uudistega kursis!

Paintball on aktiivne, põnev ja adrenaliinirohke sportmäng.ERAKOGU

Draamaringis tegemistest puudust ei tule

«Meie esimene suurem töö oli osa võtta Valga Muuseumi poolt pakutud animatsioonifilmi töötoast. Jõuludeks peaks meie nukufilm täiesti valmis saama! Noored tegid ise stsenaariumi: lugu marionetist, kes soovib köi-dikutest vabaneda ja ise mõelda

ja elada,» räägib Varje ühest te-gemisest.

Kõik noored, kes osalevad A Mari O’Nettis, on mingil määral seotud näitlemise ja esinemisega. Mõned neist käisid kunagi stuu-dios Naeratus. Kui õpetaja Varje pakkus välja draamaringi teha, saabusid kõik õhinal ja tahtsid kohe tegutsema hakata. Noored

tahavad õppida eneseväljendust, teha hääle- ja kõnetehnikat. Üheks oluliseks eesmärgiks on, et püütakse lavastada kohus-tusliku kirjanduse hulka käivat raamatut «Hamlet». Esilinastus on 19. detsembril Valga gümnaa-siumi jõulupeol, mille teemaks on «Valga gümnaasiumi õpilase jõulud».

A Mari O’Netti esimene teatrilavastus leiab aset juba 19. detsembril Valga gümnaasiumi jõulupeol. KELLY KUKIN

Karl Karpovreporterkarl@tankla.net

Valgamaa on täis säravaid ja an-dekaid noori, kes on leidnud enda vaba aja sisustamiseks huvitavaid tegevusi. Tõrva noor Susanna Ho-muha (15) armastab üle kõige joonistamist ja Jaapani joonisfil-me, mis on ühtlasi ka tema suu-reks inspiratsiooniallikaks.

Susanna on kunstiga tegele-nud suurema osa oma elust ning viimasel aastal on tegelenud just anime’ga.

«Minu jaoks on see osa mi-nust. Kui vaatan anime’t ja näen uut tegelast, kes mulle meeldib, siis tuleb lihtsalt jube tung teda joonistada. Samamoodi on loodu-se maalimisega.»

Susannat inspireerib kõik, mis on tema ümber. KAIRI PIIR

Joonistused. SUSANNA HOMUHA

jaapani kunst

Anime on läänemaailmale ennekõike tuntud kui Jaapanist pärinev animatsioon. Anime’ks loetakse ka eraldi üht joonis-filmi liiki või stiili, mis on seotud jaapani koomiksite – man-ga’de – stiiliga. Jaapanis märgib sõna anime kõiksugu tüüpi animatsioone.

Manga on jaapanikeelne sõna koomiksite jaoks (otsetõlkes tähendab veidraid pilte). Väljaspool Jaapanit tähistatakse sellega tavaliselt kitsamalt jaapani koomikseid. Manga arenes välja ukiyo’e ja välismaistest joonistusstiilidest ja saavutas oma praeguse kuju pärast Teist maailmasõda.

Vahel kutsutakse manga’t anime’ks, ka sel juhul, kui see pole animeeritud.

INF

O

NOORTETELEVISIOON SAI RATTAD ALLA

Egle Kõvaskreporteregle@tankla.net

Kairi Piirreporterkairi@tankla.net

Susanna Homuha:Kunst onosa minust!

Kunstitunnis on tüdruk alati silma paistnud ja käis aasta kuns-tistuudios, kuid kunstikooli pole ta läinud. «Ma joonistan tavali-selt seda, mille tuju mul on. Ei sobi, kui antakse ette, mida pean maalima või joonistama. Kunsti-tundides enamasti ise oma tööde-ga rahul ei ole, sest seal antakse tihti ebasobiv teema ette. Kodus tulevad ikka ilusamad pildid.»

Joonistamisel kasutab Susan-na täiesti tavalisi, kõigile kätte-saadavaid vahendeid: pliiatseid ja kustutuskummi. Maalimisel on abiks molbert ja suuremate ette-

võtmiste puhul maalib lõuendile akrüülvärvidega ja akvarellidega.

«Joonistused saan tavaliselt valmis ühe päevaga, kõige kauem on joonistusega läinud vist kaks päeva. Maalides võib minna kauem. Kõige kauem olen tööta-nud ühe pildi kallal kuu aega!» märgib Susanna.

Noort neidu inspireerib kõik, mis on tema ümber, olgu selleks mõni ilus vaade aknast, foto või hoopiski Internet. Kunstiga tege-leb Susanna ka tulevikus: «Kui mitte elukutseliselt, siis hobikor-ras kindlasti!»

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

5KIREV ELU

Vanaisa näeb seda, mis on armas-tus, omamoodi. Lapselaps mõt-leb aga eelkõige sellele, kuidas vallutada erinevaid mandreid. Inimestel on oma arvamus ja unistus maailmast. Iga perekond on isemoodi, nad kõik erinevad üksteisest, kuid samas on ikka nii sarnased.

Kuigi igaüks meist erineb oma pereliikmetest, ei tähen-da see seda, et üksteist vähem väärtustataks või hoolitaks. Kui-gi inimesed ajaga muutuvad, on perekonnasidemed, mis hoiavad inimesed jäädavalt lähedastena.

«Kui sul on raske aeg, siis on nad kõige esimesed inimesed, kellelt saad abi ja tuge oodata. Kui tuled hilja õhtul koju ja vend on su toas ahju ära kütnud, siis see tekitab nii sooja tunde,» rää-gib Valgamaa noortelehe mentor Siiri Liiva, mida tema oma pere-konna juures kõige enam väär-tustab. «Et arvestataks üksteise soovide ja tahtmistega,» peab tema 82aastane vanaisa Hans

Toomits samuti oluliseks.Isegi, kui igas perekonnas hoi-

takse ja austatakse üksteist, või-dakse oma olemuselt sarnaseid asju erinevalt näha. «Eks ta ole mitut värvi. Kui nii võtta siis ro-hekat, roosat.. heledamad värvid ühesõnaga,» kirjeldab Siiri vana-isa armastust.

«Armastus on selline mahe, kirgas ja innustav: helesinine nagu suvine taevas ja kerge juus-tes vallatlev tuuleiil; soojust tul-vil kollane, mida leidub kevad-päikses või kalli inimese paituses; oranž nagu värskelt kooritud mahlakas apelsin,» jutustab Siiri uneledes sellest, mida tema arvab armastuse värvist.

Paljud noored unistavad maa-ilma vallutamisest ja ootavad, millal saavad kodumaalt eemale, et avastada laia maailma. Siiri-legi pole see tunne võõras: «See on minu teine loomus – ma ei saa ühte kohta pikaks ajaks pidama jääda, mul on vaja reisimas käia ja maailma avastamas teatud aja tagant, et hoida oma mõte erksa-na ja iseend arendada.»

«Ma usun, et aeg-ajalt on hea ära minna selleks, et siis kuna-gi tagasi tulla. See õpetab meid

hindama elu tegelikke väärtusi ja seda, mis meil olemas on ning püüdlema unistuste poole, mis on tõelised, mitte kellegi poolt peale surutud või võltsid,» põhjendab noortelehe mentor, miks on va-hepeal oluline ära käia.

Kui vanemad inimesed tavali-selt suhtuvad reisimisse umbusk-likult, siis Hans arvab otse vastu-

pidi: «See annab elutarkust, silmaringi laiendust.»

Ja nii ongi perekondadega: hoolimata põlvkondadeva-helistest erinevustest ja viisi-dest, kuidas nad mingeid asju sõnadesse seavad, seob neid midagi väga olulist. Need on ühised väärtused ja hoolimine üksteisest!

Kelly Kukinreporterkelly@tankla.net

Siiri vanaisa ja emaga ülikooli lõpetamisel. ERAKOGU

Armastus on oranž nagu apelsinid?

16.-18. novembril veetsid Tankla toimetuse liikmed meeleolukad ja töökad päevad Hiiumaal. Muu-hulgas said reisil osalenud elada nii nagu lapsepõlves vanaema juures ja laasida kadakaid justkui vanad raidurid.

Teekond Hiiumaale algas ree-de varahommikul kell 6.30 Val-

gamaalt. Esimene peatus oli Ab-ja-Paluojas, kust üheskoos edasi liiguti. Hiiumaale jõudes külas-tati kolme sealset noortekeskust.

Esimeseks oli Suuremõisa. Huvitav oli, et Suuremõisa kooli õpilastele olid kõik ringid kohus-tuslikud, need olid ka tunniplaa-ni ära mahutatud. Õpilasi on seal umbes 17. Kooli stendilt sai leida Hiiumaa noortelehe «Glasuur», mis ilmub kord kuus, ja loomu-likult sai seda koheselt ka Tankla noortelehega võrreldud.

Noored käisid Hiiumaal vabatahtlikku tööd tegemas

Keidi Tammreporterkeidi@tankla.net

Küttijate seas on jahindus väga populaarne, kaasates oma töösse ka noori, kel vaja-lik jahitunnistus käes.

Valgamaal on kokku 25 jahiseltsi: Hargla, Helme, Hummuli, Kaagjärve, Keeni, Koikküla, Koorküla, Laatre, Lüllemäe, Nõuni, Otepää, Pa-lupera, Puka, Pühajärve, Pü-haste, Riidaja, Rulli, Sangaste, Sooru, Tõlliste, Tõrva, Uniküla, Vana-Otepää, Vähero ja Õru.

«Noorte töö on peamiselt loomade ajamine, peame masti läbi kõndima ja saagi kütiliinilt välja ajama,» sõnas Lüllemäe Jahisektsiooni kuu-luv 18aastane Valgast pärit Ringo Kasuk.

«Mina, kui noor, olen viimased aastad tegelenud jäljelugemisega, loomade li-sasöötmisega, tabatud jahiu-luki töötlemisega ja jahieetika õppimisega. Eelmine aasta

sain jahitunnistuse ja kuulun kat-seajaga Laatre Jahisektsiooni,» lisas Tagulast pärit Vallo Virnas.

Mõlemad noormehed sattu-sid jahindusse juba väga noore-na, käies isaga metsas kaasas. «Enamus seltsi kuulujatest on jahimeeste pojad või nende tut-tavad, kuid on ka selliseid, kes sooritavad ainult jahitunnistuse ja tulevad siis uudistama, millega tegu,» kostis ta.

Pinget pakub just mets, loo-mad, protsessid. «Harrastan seda, kuna mulle meeldib metsas kõn-dida ning erinevaid loomi, linde uudistada,» muljetas Kasuk.

Kõik päevad on erinevad ning iga kord omamoodi huvitav. «Eestis on palju linde ja loomi ning nende elutegevuse õppimine väga pikk protsess, mis tegelikku-ses kunagi vajaminevalt selgeks ei saa,» leidis Virnas peamiseks põhjuseks, miks talle mööda met-si ringi luusida meeldib.

Peamised loomad, keda kü-titakse on suur- ja väikeulukid. Suurulukitest põder, siga, ilves, hirv; ning väikeulukitest rebane, tuhkur, nugis, kährik, kobras.

Egle Kõvaskreporteregle@tankla.net

NOORTES JAHIPOISTES LEIDUB POTENTSIAALI

Mis teeb sind õnnelikuks?

Metssead teevad ühe enam kahju põllumeestele ja talunikele. Fotol Ringo Kasuk (paremal) koos jahimehega. ERAKOGU

Noored proovivad Hiiumaa kadakatest jagu saada. ÜLLA TAMM

Sõit veoauto kastis kujunes üheks meeldejäävamaks elamuseks. ÜLLA TAMM

Irina Erm (Hargla): «Mind teeb õnnelikuks, kui ma näen, et inimesed, kellest ma hoolin, on siiralt õnnelikud.»

Kristina Ehatäht (Taagepera): «Mind teeb õnnelikuks, kui ma koolis saan häid hindeid ja neid siis emale näitan ning temagi meele heaks teen. Muidugi ka see, kui mulle keegi midagi ilusat ütleb. Kindlasti kallite inimeste lähedus. Samu-ti olen õnnelik, kui teistel läheb hästi või kui mu enda tulemused on oodatust kõvasti paremad.»

Teekond viis reisilisi edasi Käina noortekeskusesse. Tege-mist oli väikese, kuid hubase hoonega. Peale kahe noorte-keskuse külastust liiguti edasi ööbimiskohta Nurstesse. Kohale jõudes ehmuti – puudusid korra-likud pesemisvõimalused, maja oli väike ja välikäimla asus hoo-nest eemal, pimeda metsa all.

Väikest hirmu tekitas metssiga-de poolt ülessongitud majahoov. Talus oli 3 tuba, kus ühes polnud elektrit, ning köök ja saun. Toidu-korrad valmistasid noored. Lisaks söögitegemisele köeti ka sauna. Õhtuseks külastuseks oli jäänud veel Emmaste noortekeskus.

Peale külastust jaguneti kaheks: ühed läksid tallu, teised Käinas-

se staarijäljenduskonkurssile Playbox, kus oli meeletu publik ja lummavad etteasted alates lasteaialastest kuni keskkooli-õpilasteni. Õhtud sisustati ta-lus mängides ja vesteldes. Leiti motivatsiooni ja saadi innustust teha elus asju, mis meeldivad.

Kadakad krae vahel ja rebase fotosessioonid

Teise päeva hommik algas pannkoogilõhna saatel. Kõhud täis, nauditi viimast puhke-momenti, sest ees ootas tõsine tööpäev. Käidi kadakaid laa-simas ja oksi põletamas. Üht-ne koostöö sujus, abivajajatele ulatati lahkelt toetav käsi.

Samuti said Ülla ja Timo endale üllatava fotomodelli –Hiiumaa rebase, kes neile hea-meelega poseeris. Olles suure imekspandava tööga ühele poole saanud, roniti tagasi veo-autokasti, käidi Priidu Ratniku (kohaliku võõrustaja) farmis, mere ääres ja sõideti tallu.

Pühapäev oli jäetud pak-kimiseks. Kahju oli lahkuda, sest kõik oli omaks saanud. Paljudele meenus lapsepõlv vanavanemate juures. Aega oli vähe ja tegutseda tuli kii-resti, asjad autosse ja minek.

Hoolimata viimase hetke kiirustamisest jõuti kenas-ti praamile, enne mida anti ära taluhoone võtmed, mis kogemata kaasa võeti. Mand-ri poole tagasi sõites tänati väljasõidu idee välja käinud noortelehe mentorit Siirit meeleoluka reisi eest ja visati pilk möödunud päevadele. Te-lefoni teel jagati muljeid võõ-rustajaga, kellele olime enda teadmata teinud ilusa sünni-päevakingi.

Angeelika Rebane (Valga): «Minul isiklikult on õnneks vaja vaid perekonda, häid sõpru ning lähedasi inimesi. Olles nendega koos, tunnen ma ennast maailma õnnelikuma inimesena ja see ongi suurim õnn elus.»

Evelin Kurikoff (Õru): «Mind teeb õnnelikuks selle nägemine ja tunnis-tajaks olemine, kui minu ümber on inimesi, kes peale iseenda ka teistest ja endast nõrgematest ning abivajajatest hoolivad.»

KÜSITLES ESTER KAASIK

RAAMATUKOGUS OLID VARAJASED JÕULUD

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

6 JõuluhõngJõulud on juba ukse ees. Koolid üle Valgamaa on nüüdseks hubasteks dekoreeritud, põlevad advendi-küünlad ja algklasside lapsed jooksevad päkapiku-mütsides ringi.

Õpetajad ja õpilased muudavad jõuluaja koolis südamelähedaseks ja koduseks. Millised huvitavad kombed lisanduvad klassikalistele jõulutraditsiooni-dele meie endi koolides?

Pisikesed asjad lähevad südamesseAudentese spordigümnaasiumi õpilased teevad

jõulunädalal teistele klassidele üllatusi. Väikseid ül-latusi, mis lähevad hinge: kirjutavad luuletusi, ehi-tavad lumememme, korraldavad võistlusi.

Pikasilla koolis on kombeks igas klassis välja panna sussid. «Muidugi on meil head lapsed ja leia-vad sealt tihti midagi meelepärast,» rääkis kooli di-rektor Mare Uibopuu.

Riidaja koolis algab jõuluaeg koos advendiaja al-gusega: kaunistatakse ruumid, püütakse märgata pä-kapikkude piilumist ja nauditakse jõulutuledes kuus-ke koridoris. Jõuluvanale lauldakse ja tantsitakse 21. detsembri hommikul.

Hargla kooli üheks traditsiooniliseks ürituseks on aga jõuluvillaku läbiviimine. Igas võistkonnas on õpilasi klassidest 5. kuni 9. ja teemasid on 15. Kõi-kidele võistkondadele on ka auhind.

Aegumatud traditsioonid – jõulunäidendid – pole kuhugi kadunud

Palupera põhikooli huvijuht Reet Allak kirjutab koolipere jaoks ise jõulunäidendi, kus on kõigil osa.

Otepää gümnaasiumi 5.-12. klasside jõulupeo teemaks on «Kõik uus on unustatud vana». Koolima-ja on tänavu kaunistatud taaskasutatavate materja-lidega – ajalehtedega.

Valga vene gümnaasiumi 8.-12. klassi jõulukava eest vastutavad abituriendid, kes mõtlevad välja stsenaariumi, kujunduse ja lavastuse.

«Tänavu pidid kõik klassid tegema eeltööd ning välja uurima, miks jõuluvana peaks nende juurde tulema. Eesmärk on panna lapsi positiivselt mõtle-ma,» rääkis Keeni põhikooli huvijuht, Vete Hainsoo, nende jõulupeost.

Valga põhikooli 1.-3. klassi õpilased vaatavad koos jõulue-tendust, 4.-6. klasside jõulupidu algus ja lõpp lavastatakse

«Pähklipureja»-stiilis ja 7.-9. klassid naudivad jõuluballi, kus igal klassis oma teema.

Ala põhikooli jõulunäidendis «Lumekuninganna» löövad kaasa nii õpilased kui ka õpetajad.

Huvitavad jõulupäevad hoiavad õpilase tegevuses terve päeva

Aakre lasteaed-algkooli jõulu-päeva hommikul meisterdatakse, küpsetatakse, lauldakse ja mängi-takse vanu ringmänge. «Tore on näha, kuidas suuremad pisemaid aitavad,» rõõmustas Liina Laser, kooli direktor.

Pühajärve põhikooli õpilased on terve nädala erinevate tege-vustega ametis ja uksed avab jõu-lukohvik.

Lüllemäe põhikooli jõululaada traditsioon kogub uusi tuure ja osa võtab terve koolipere, müües enda valmistatud esemeid ja toi-tu.

Tõrva gümnaasiumis toimu-vad terve detsembrikuu vältel advendihommikud. 2012. aasta jõulupidu kannab nime «Väike heategu» ja toimub 20. det-sembril. Algklasside jõu-luhommik on järgmisel päeval.

H u m m u l i põhikooli jõu-lupidu lõppeb lossi ees, kuhu õhtu saabudes koguneb küla-rahvas ja maha peetakse ehtne Mulgi jõulu-pidu.

Valgamaa koolid on häid lapsi täis!Kairi Piirreporterkairi@tankla.net

Pikasilla koolis on kom-beks igas klassis välja panna sussid.

Dea MargusValga Keskraamatukogu

Reedel, 7. detsembril toimus Val-ga Keskraamatukogus maakond-lik jõululuuletuste lugemise kon-kurss. Jõululuuletuste lugemise konkursist võtsid osa 1.-4. klas-side õpilased Valgamaa üheksast koolist. Sellel aastal oli konkursil osalejaid kokku 50.

Esimeses vanuseklassis osale-

sid 1.-2. klasside õpilased. Võitis Rasmus Prii Puka keskkoolist, tei-seks tuli Risanna Mooses Tsirgu-liina keskkoolist ning kolmanda koha sai Ilja Parmenenkov Valga vene gümnaasiumist. Eripreemia läks Andre Villemsonile.

Teises vanuseklassis, kus osa-lesid 3.-4. klasside õpilased, luges end esimeseks Mariis Fuchs Tsir-guliina keskkoolist. Teise koha saavutas Kevin Pisartšik Hum-muli põhikoolist ning kolman-

Esimese vanuseklassi esikolmik ja eripreemia saaja. ERAKOGU

JÕULUFILMID PAKUVAD SOOJUST

Üks traditsioonilisemaid jõulufilme telekanali-test on «Üksinda kodus». INTERNET

Gertu Võsupeatoimetajagertu@tankla.net

Jõulufilmid on ühed väga erilised linateosed. Mitte seetõttu, et nad ainult korra aastas ekraanile pää-sevad, vaid seetõttu, et nad paku-vad soojust ja panevad inimesed taaskord uskuma asjadesse, mis ununenud on.

Just praegu on see aeg, kui lauad on täis piparkooke ja päka-pikud piiluvad akna taga, väiksed pead on täis elevust ja televiiso-rist käib «Üksinda kodus». Kui sa aga juba tead, et Kevin taaskord kelmid üle kavaldab, võiksid en-dale pakkuda vaheldust mõnda-de teiste jõulufilmidega.

Minu kõige esimeseks pak-kumiseks oleks romantiline ko-möödia «Puhkus», mis kajastab lugu kahest naisest, kes pühade ajal vahetavad ära oma kodud. Nad õpivad tundma teise inimese maailma ja avastavad enda kohta asju, mida nad enne ei teadnud. Selline mugavustsoonist väljaas-tumine ja iseenda vabaks laskmi-ne võivad teinekord viia täpselt nende asjade juurde, mis tõeliselt õnnelikuks teevad.

Enamasti on inimestel olemas kohustuslikud filmid, mida igal aastal kodus koos vaadatakse. Juuakse tassike teed ja räägitak-se muudest asjadest rohkem kui filmile keskendutakse. Minu jõu-luteemaline kohustuslik film on «Armastus on see...». Seetõttu, et kui mul õde jõuluks koju tuleb, ei saa me ilma selle filmita õigesti jõule tähistada. Filmis on palju

jooksul üritatakse nii tüd-ruku kui ka vaatajate usku taastada. Filmist jääb kõla-ma mõte: «Mis on hullem: kas vale, mis toob naeru või tõde, mis toob pisaraid?» Kõikide maailma asjade kohta see kindlasti ei käi. Aga las see rõõm jõuluva-nast lastele siiski jääb!

Enamasti on ini-mestel olemas kohus-tuslikud filmid, mida igal aastal vaadatak-se.

daks jäi Birgit Ertel Õru las-teaed-algkoolist. Eripreemia sai Melissa Maisla Hummuli põhikoolist mulgi murdes esi-tatud luuletuse eest.

Jõululuuletuste lugemise konkursil olid kohtunikeks Helle Ritso Valga kaugõppe-gümnaasiumist, Endla Schas-min ja Dea Margus Valga Kesk- raamatukogust.

tegelasi ja näeb erinevate inimes-te muresid ja rõõme. Film kes-kendub mõttele, et vahet ei ole, kuidas teiste asjadega lood on, kõige tähtsam on siiski armastus!

«34. tänava ime» on just see jõulufilm, mis pakub vaatajale ühe südantsoojendava filmiela-muse. Väike tüdruk kaotab usu, et jõuluvana on olemas. Filmi

TEE ISE: Jõuluehe lauale, kuusele või kaardileOn viimane aeg näpud tööle panna ja tuppa jõulumeeleolu luua. Noortelehe reporter Sandra Pikk õpetab, kuidas lihtsalt ning kiiresti särav ehe meisterda.

1. Peamisteks töövahenditeks on käsitöövilt, mida saab osta näiteks Tiimarist, kuum liim (sobib ka super attack) ja meelepärased kaunistused.

2. Joonista poo-le A4 suurune lillešabloon ja üks eraldi õis.

Mis jäi 2012. aastast enim meelde?

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

7

Selle küsimuse esitavad endale mitmed noored. Pakun välja väi-kese valiku talvistest tegevustest, mida internetimaastikul surfates leidsin.

Üks kuumemaid piirkondi Valgamaal on talvepealinn Ote-pää. Seal hakkavad üritused juba 21. detsembril koos talve vastu-võtmisega. Kindlasti kuuluvad talvepealinna juurde tegevused, mis seotud nii lume, suuskade, uiskude kui kelkudega. Otepää Snowtubing ja Ansomäe mäesuu-sakeskuse tuubirajad on ühed enam külastatud kelgurajad. Peale Ansomäe, kus sellel aastal on tõeliselt lahedad valgustatud rajad, saab suusatada Munamäel, Kuutsemäel ja Käärikul Piiri Spordi- ja Puhkekeskuse nõlva-del. Peale mäesuusatamise saab tegeleda veel lumelaua sõidu, murdmaasuusatamise ja muude lumesportidega. Vanuselt vane-maid noori lõbustavad mäesuu-sakeskuste pubid. Kuulub ju üks rõõmus seltskond alati ära, ning mis on veel lahedam kui mäel jal-ga keerutada saab. Kõigi nende kohtade juures on murdmaasuu-sarajad. Peale Otepää piirkonna saab suusaradadega sõbrustada nii Tõrvas kui Valgas. Ja mis pea-mine – Tartu Maratoni suusarada juba valmistatakse. Uisutamis-võimalusi väga palju ei ole, aga siiski saab seda harrastada Ote-pääl, Karulas, Käärikul ja Valgas. Seiklusjanulised noored võivad adrenaliini üles kütta näiteks Paap Kõlari Safarikeskuses, kus saab sõita mootorsaani, ATV või lumetaksoga. Teatud lumeoludes on võimalik ühine safari koos mootorkelkude ja haagistega.

Otepääl on avatud 16.-23. det-sembrini Jõuluvana postkontor, kus iga päev kell 15.00 toimub midagi põnevat. Võib kohata ka jõuluvana. Loomulikult on ava-tud Valgamaa noortekeskused. Vajadusel leiab igaüks endale mi-dagi sobivat tegelemiseks.

MIDA TEHA VALGAMAAL TALVEVAHEAJAL?

Grete-Laura Looreportergretelaura@tankla.net

Valgamaa koolid on häid lapsi täis! Epp Sadrak: «Tipphetkeks on kindlasti põhikooli lõpeta-mine, ja kuna samal päeval oli ka sünni-päev, siis tuli kohale palju sõpru ja sugulasi. Tänu sellele, et gümnaasiumisse jäin, sain minna sügisel nädalaks Hispaaniasse. See oli väga lõbus ja meeldejääv reis, kohtusin paljude uute inimestega ning sain inglise ja hispaania keele praktikat.»

Karin Matsalu: «Kõige enam jäävad mulle sellest aastast muidugi meelde mu armsad sõbrad, kellega olen veetnud väga meeldejäävaid hetki. Kindlasti jääb meelde ka see, et sellel aastal pidasin ma oma elu neljandat ja samas ka kõige meeleolukamat juubelit.»

Hardo Adamson: «Esiteks, suvel sain endale rolleriload. Teiseks, meie Tõrva gümnaasiumi 95. sünnipäevapidu. Meelde jäid kõik: toredad inimesed, kes on selle kooli lõpetanud; õpetajad, kes olid lõbusamas tujus kui muidu ja vägev ilutulestik. Eriti tore oli kuulata vanemate lõpetajate saavutusi ja kruts-keid, mida omal ajal tehtud sai.»

Tuuli Mekk: «Tohutult mõnus aasta: uus töö, uued kogemu-sed, super mõnusad ideede genereerijad. Ini-mesed, kes on nõus igast ettevõtmisest osa võtma, sulle toeks olema!»

KÜSITLES KAIRI PIIR

RERPORTER ELEN LIIGUSFOTOD ÜLLA TAMM

Valgamaal leidub palju käsitööhuvilisi, kes disainivad oma riideid või koovad ise midagi. Toome mõned näpunäited

kuidas sel talvel moekalt riietuda ning teistest erineda. Kol-lektsioonide autorid on Merili Mägi, Elisa Horm, Kadi Lääts.

3. Lõika lill käsitöövildist välja.

4. Lõika välja ka õis ja aseta liimitera õie keskele.

5. Vajuta õis täpselt pooleks ja pane liimi ka keskele õie alla.

7. Lõpptulemus kaunistatuna näeb välja selline.

6. Alusta õite liimimist lillele.

TalvelauludKOGUS ELEN LIIGUS

INGLISEKEELSED

EESTIKEELSED

Et jõuluaeg ei mööduks vaikuses, pane julgelt muusika käima ning ümise tuntud meloodiate saatel. Kui soovid laule meelde tuletada, skänneeri QR-kood oma nutitele-foni ja laula kasvõi terve perega koos:

Paista silma erksate ja detailikate aksessusaaridega.

Pits ja litrid muudavad riietuse pidulikumaks. Kanna neid mõnel tavapärasest veidi

pidulikumal päeval.

Retrohõnguline komplekt, mida täiustavad galaktika

mustrilised ketsid on sobilik argipäevaks.

Soojad riided võivad olla ka moodsad, karva-

ne vest sobib imehästi talvisesse koolipäeva.

http://bit.ly/12rK4XB

http://bit.ly/Uw2p01

Vaheaeg

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

8 KOHVER

«Olin juba kaua aega mõelnud, et tahaksin kuskil välisriigis mõnda aega elada. Paljud minu sõbrad on käinud Austraalias ja soovi-tasid mul tulla just siinse kliima ning lahkete ja sõbralike inimes-te pärast,» selgitas Valgamaa noorsootöötaja Kadri Orav, miks otsustas minna ihaldatud maale – Austraaliasse.

Otsus Austraalias elada, sün-dis tänavu maikuus. Reisi etteval-mistustega tegi ta algust augustis.

KOPP-KOPP, SIIN EKSAMISESSSandra Pikkreportersandra@tankla.net

Jõuluaeg on sel aastal kuidagi enneolematult kiiresti kätte jõud-nud. Kõlab klišeena, aga mulle tõepoolest tundub nii!

Tegelikult ma aiman, milles asi. Kui tõstan pilgu arvutiekraa-nilt, vaatan tõtt kalendriga: kuus rohelist ruutu lustivad kõrvuti. Roheline on eksami värv. Minu esimene eksamisess!

Üsna tüüpiliselt ja eestlasli-kult alustasin enda ülikoolielust rääkimist toriseva tooniga. Tege-likult on mul Tallinnas väga tore ja toredam veelgi! Lugesin just hiljuti, et mu kursusevend kirju-tas enda Facebooki seinale, ühis-pildi pealkirjaks, et ta on teinud täiesti õige valiku. Mina tunnen samuti nii. Juba algusest peale, ning nüüd, kolm kuud hiljemgi.

Märkasin, et enda kodust välja astudes ma naeratan. Kõnnin nagu väike laps talvevõlumaal ja tunnen rõõmu näkku lendavast lumest.

Õppekavale kohaselt on meid juba kaasatud rahvusvahelistesse

projektidesse. Näiteks tulid tudengid Leedust, Nigeeriast, Liibüast ja Soomest nädalaks ajaks Tallinna. Igaüks neist pidi võtma ühe teema ja suht-lema võimalikult erinevate allikatega. Nad tulid meile loengusse ja rääkisid, missu-gused on nende mõtted ning soovisid meie abi kontaktide leidmisel.

Lisaks kuulasime ühes loengus Ameerika ajakirjanik-ku, kes jutustas enda vigadest, mida ta noore ajakirjanikuna tegi ja püüdis meid enne «tee-le asumist» ette valmistada.

Tulevikku vaadates teatas üks meie lektoritest, et keva-del jõuame reporteritööni, kus hakkame esmaspäeviti tõe-list toimetuse elu elama. Iga hommik algab koosolekuga, kus ajakirjanikud tutvustavad enda teemat. Hiljem on meil aega terve päev, et enda lugu kokku panna ning see ära saa-ta. Tõotab tulla põnev kevad.

Pärast kevadet ootab meid midagi veel põnevamat – minu üllatuseks lähme prakti-kale juba sel suvel.

KUIDAS VEEDAB VAHETUSÕPILANE MERILY HOLLANDIS OMA JÕULUAEGA

Merily Viksreportermerily@tankla.net

Head lugejad! Olen olnud umbes neli kuud Hollandis vahetusõpila-ne ning iga päevaga võin end jär-jest rohkem ja rohkem holland-laseks pidada. Ka keel hakkab vaikselt juba selgeks saama.

Vahetusaasta juurde kuuluvad ka sellised hetked nagu «minu esimene kord». Sel aastal tähistan esimest korda Sinterklaas’i (sama nimega on ka hollandlaste jõulu-vana). See tähendab, et juba 5. detsembril jagatakse kinke. Hol-landis on tavapäraste päkapik-kude asemel hoopis Zwart Piet’id (inglise keeles Black Peter), kes on mustaks võõbatud valged mehi-kesed. Loomulikult ootavad kõik hollandi lapsed neilt sussi sisse kommi, kuid selleks tuleb enne magamaminekut laulda.

Jõule, nagu meil on, siin erili-selt ei tähistata. Kui siis ainult ta-vapärasest suurema õhtusöögiga. Ajast ette rutates mainin ära, et uus aasta võetakse vastu samade traditsioonidega nagu meil.

Sinterklaas’iga tuli siin maha esimene lumi. Rõõmu kui palju! Järgmiseks päevaks anti välja lu-metormihoiatus ning kuna sel pu-hul võib maha sadada 5-20 senti-meetrit lund, on see hollandlaste jaoks ülim ekstreemsus. Liiklus on väga aeglane ning kõik on tõ-

siselt ettevaatlikud. Ühistrans-port võib sellise «ekstreemse» olukorra tõttu lausa kõik sõi-dud ära jätta. Meedia pajatab ainult lumest ja sellega seotud hädast ning õnnetustest.

Aga loomulikult mina sõi-dan ikka lumesajus rattaga kooli. Minu jaoks on see üsna koomiline, aga samas väga lõ-bus ja ohtlik.

Suur häda on kui kraadi-klaas näitab mõni kraad alla nulli. Kõik kurdavad, kuidas nad külmuvad, aga minu jaoks on see pigem soojavõitu tavaline talveilm. Harilikult ei ole seda lund siin kaua: mõ-ned päevad ja siis sulab ära ning elu jätkub tavapäraste vihmaste ilmadega.

Selline on talvine elu Hol-landis. Tahaksin ära mainida taaskord ka oma kallid toe-tajad: Margus Timmo, Eesti Meetootjate Ühendus, Tiit Raud, UPM, Kymmene Ote-pää AS, OÜ Taagepera Loss, Bacula AS, Rein Uibo, Palupe-ra Vallavalitsus, Splitter OÜ, Valga Puu OÜ, OÜ RST Valga, Tiina Ivask, Evicon OÜ, Nõu-ni Noorteklubi, Nelly Oinus, Otepää Metall AS. Aitäh ka organisatsioonile YFU, kes vahetust korraldab ja tegeleb paberimajandusega. Samuti Otepää gümnaasiumile, kes aitab teha minu koduõpet. Järgmise korrani!

Otepää noorsootöötaja õpib Austraalias traktoristiks

Liina Metskülareporterliina@tankla.net

Austraalia

Austraalia pealinn on Canberra. Suurimad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane ja Perth. Populaarseks sihtkohaks on ka Kullarannik.

Austraaliasse mineku planeerimisel tasub jälgida Finnairi len-nupakkumisi: nemad lennutavad tihtipeale alla 26aastaseid noori eriti hea hinnaga maakera kuklapoolele.

Eesti kodakondsusega inimestel on Australiasse sisenemine viisavaba, kuid tööle minemiseks tuleb taotleda viisa, mis kehtib kaks aastat.

INF

O

Eestlane trollidemaalMinu Norra kogemused algasid juba mõned aastad tagasi, kui siia riiki esimest korda tööle tu-lin. See oli kolmeks nädalaks, aga sellest piisas, et Norra loodusesse täiesti ära armuda.

Ükskõik kui väga ma enda kaameraga õiget hetke püüda üritasin, ei tulnud sellest kunagi midagi välja. Olgu asi kaameras, minu oskustes või Norra enda kutses: «Tule, parem vaata mind oma silmaga.» Sellepärast tulin ka mina tagasi ja olen nüüd ühes Eesti-Taani segaperes kahe poisi lapsehoidja.

Kui keegi küsiks minult, mida

olen hakanud kahe kuu jooksul Ees-ti juures igatsema, siis võin öelda, et kaasaegne väliseestlane ei igatse mitte ainult musta leiba, vaid ka tasemel Internetti. Rikas riik küll, kuid ega siin igas maakolkas sellist luksust pole nagu meie rabas.

Rääkides norralaste iseloo-must, võin öelda, et see rahvus on töökas ja väga loodust armas-tav, üsna omaette hoidev ning eestlastega sarnane. Üllatusena ei taha norralased ise tunnistada, et nende esiisad võivad olla vii-kingid, see on nende jaoks lausa solvav (sest hoidku me selle eest, et norralasi näiteks taanlastega

Piia Pähklamäereporterpiia@tankla.net

müüdimurdja

Norras on kõik kallis. Toiduained on peaaegu samas hinnaklassis, tõeliselt palju kallimad on piim ja piimatooted. Riided maksavad sama palju kui Eestis või on isegi odavamad. Kütte saab autosse osta umbes sama raha eest kui kodumaal (oleneb asukohast; mida rohkem põhjas, seda kallim kütus).

Norralased söövad mädanenud kala. Täiesti tõsi, kusjuures neid mädanenud kala valmistamisviise on väga palju erinevaid. Lisaks sellele on norrakate rahvus-toidu hulgas ka hallitanud lambaliha.

Norralased on kellast kellaajani töötajad. Norrakad on tõesti kell 15.59 veel süvenenud oma töösse, kuid kell 16. 00 on õige norralane tööpostilt kadunud.

Norra keele oskajatel on keeruline norralastest aru saada, sest murdeid on palju.

Tõsi, sest murded võivad lausa saarte kaupa erineda ning samas kommuunis (meie mõistes maakonnas) ei pruugi olla sama norra keel.

Norrakad on väga suured talispordi armastajad. Norrakad on lihtsalt looduse armastajad, kui pole lund, siis matkatakse ja joostakse.

Igal õigel norralasel on oma maja, suvemaja ja paat. Merele lähemal elaval norrakal on tõesti paat. Lisaks sellele on neil ka auto ja karavan.

INF

O

Otepää noorsootöötaja töötab Austraalias farmitöölisena ning õpib traktoristiks. ERAKOGU

Norra on tuntud ka oma mägise maastiku poolest. ERAKOGU

Nagu fotolt näha, on ajakirjandustudengid väga loovad. ERAKOGU

Nüüdseks on Kadri kohapeal ol-nud juba veidi üle kuu aja. Eluko-haks sai suurlinn Perth, kus tema õde juba ees ootas. Kui kauaks

neiu sinna jääb, seda ta veel öel-da ei oska.

Kuna Kadri sõnul pole töö leidmisega tänu tööportaalide ja agentuuridele eriti raskusi, on ta endalegi juba rakendust leidnud. «Hetkel olen farmitööline, õpin

traktoristiks,» tunnistas ta.Aga ega ta ei pea ju ainult

traktoristiks jääma. Tulevikus on võimalik linnas ka peenemat tööd leida. Selleks on aga vajalik teise aasta viisa, mille saamiseks peab töötama farmis vähemalt 88 päeva.

Palgad on farmitööd tehes üsna head. Kui linnas on mini-maalseks tunnipalgaks 20 dolla-rit, siis farmis tehakse enamasti tükitööd ja palk kujuneb lõpuks selle pealt. «Nii palju kui teed, nii palju saad palka,» sõnas Kadri.

Kas Austraalia on siis ikkagi kõigi võimaluste maa? «Oleneb, mis võimalusi keegi siit otsib. Mina olen väga rahul, et Austraa-liasse tulin,» kinnitas ta lisades, et pole kordagi mõlgutanud loo-bumise ja koju tagasipöördumise mõtteid.

Austraaliasse tulemiseks Kad-ri erilist kadalippu läbi tegema ei pidanud. «Internetis täitsin viisaavalduse, mille sain nädala pärast kätte ja oligi aeg soetada endale lennupilet,» meenutas ta.

Samuti leidis, et Kängurumaa-le tulekuks mingeid erilisi eeldusi vaja pole, kuna kõik pidavat seal hakkama saama. «Mul tuli Aust-raaliasse üks sõber, kes ei osanud alguses inglise keelt ja kaks aastat hiljem Eestisse tagasi minnes, os-kas ta vabalt selles keeles suhel-da,» tõi ta näite ning toonitas, et miski pole ületamatu.

Mida aga öelda neile, kes mõl-gutavad samuti mõtteid maakera kuklapoolele tööd murdma tulla? «Ootan teid siia,» ütleb Kadri nae-ratades.

«Mul tuli Austraa-liasse üks sõber, kes ei osanud keelt ja kaks aastat hiljem suhtles selles keeles vabalt.»

võrdleme).Selleks, et tõeliselt norralasi

ja Norrat tundma õppida, anti mulle juba esimesel nädalal kät-te raamat «The Norway Way», mis kirjeldab mõnusalt pilkava ala-tooniga Norrat ja norralasi. Sinna juurde käis hoiatavalt lause: Ära

norrakatele endale neid nalju rää-gi, nad ei oska enda üle naerda.

Kaasmaalastel soovitan lisaks eelmisele raamatule vaadata ka filmi nimega «Trolljegeren» («Troll Hunter», 2010. a film), sest kes ikka päris täpselt teab, kas Norras on siis trollid või mitte...

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

9PERSOON

Noor ja särav Valgamaa neiu Hanna Pezonen (20) põrutas Ameerikasse 2011. aasta suvel, kohe peale Tõrva gümnaasiumi lõpetamist. Tänaseks on tüdruk New Yorgi äärelinnas elanud aas-ta ja neli kuud ning täitnud au-pair’i (välismaalasest lapsehoidja, kes on tulnud keele ja kultuuri-ga tutvuma; koheldakse pigem pereliikme kui teenijana – toim) kohustusi.

Ebakindlus ja hirm oma tule-viku ees lükkas Hanna Pezoneni kodumaalt kaugele Ameerikas-se. «Tahtsin midagi uut katse-tada. Üheks suureks sooviks oli ka inglise keel ladusaks saada. Gümnaasiumis oli sellega prob-leeme olnud ning lootes, et praktika teeb imesid, otsustasin au-pair’iks hakata,» selgitas reisi-tuhinat Hanna.

Lapsehoidmisega oli Hannal parajalt kogemusi olnud ja see tegi temast tugeva au-pair’i kan-didaadi. «Olin hoidnud tädide lapsi ja enda nooremaid poolven-di,» rääkis tüdruk.

Esimene nädal AmeerikasSee oli augustikuu viimane

nädal ja ilm oli kuum. «Esimesel päeval olin surmväsinud. Üle 24 tunni magamata, New Yorki jõu-des emotsioonid peaaegu puudu-sid, väsimus oli nii suur,» meenu-tas Hanna.

Esimesel nädalal on kõikidel au-pair’idel programmi poolt ko-hustuslik viiepäevane treening-kool, kus õpetatakse, mida tohib ja mida ei tohi teha. «Kuulsaim lause, mida mäletan treening-

Kairi Piirreporterkairi@tankla.net New York

ja unistusedkoolist on Never shake the baby (ära raputa beebit). Seda lauset kuulsime kindlasti iga päev, meie klassi õpetajal oli lugu varnast võtta.»

Parimaks mälestuseks peab Hanna tunnet, kui nägi varem fil-mides nähtud ehitisi ja tänavaid oma silmaga. «Ma unistasin pik-ka aega New Yorkis elamisest,» oli Hanna õnnelik, et ta just sel-lesse linna valis.

Tuli hakkama saadaSuurimaks eneseületuseks

peab neiu seda, et oli maal, kus on riigikeeleks inglise keel.

«Ma pidin hakkama saama, küsimust ei olnud. Selleks ma siia tulin, et keelt õppida ja kogemu-si saada. Rasketeks katsumusteks said ka pühad ja haigeks olemi-ne. Eestis olid pühadega tekki-nud teatud traditsioonid ja nüüd ühtäkki tuli need katkestada. Haigetel päevadel tundsin ennast täielikult kodu igatsemas.»

Hoiab ühendustAlguses suhtles Hanna kodus-

tega võimalikult palju, edastades teateid ja pilte blogi kaudu. «Isa helistab tihti. Ise helistan vana-emale tihti. Siiamaani teen seda iga kahe nädala tagant. Nii on kokku lepitud. Aga isaga räägin

kindlasti iga nädal,» sõnas tüd-ruk.

«Osad sõbrannad on ka jää-nud, kes ikka on huvitatud sel-

lest, kuidas mul läheb ja millega tegelen. Kodumaalt eemal ole-mine annab hea ülevaate sellest, kes on sõbrad ja kes mitte.»

Hanna Pezonen New Yorgi tänavail. ERAKOGU

Tõnis Mägi näib esmasel vaatlusel kurvameelsena, kuid konverentsil tuli välja, et sisimas on ta väga õnnelik inimene. TIMO ARBEITER

Elina Kisselev. ERAKOGU

Birgit Kerb. ERAKOGU

Kindlasti mäletab Valgamaa mul-tifunktsionaalset Birgitit, kes ko-gus arvukalt luulekonkurside või-te enda kätte. Ta pajatab, kuhu ta kadunud on ehk millega hetkel tegeleb ja kuidas enda seniste va-likutega rahul on.

Hetkel õpin Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust. Olen alles esmakursuslane, kuid kindel, et just see on ala, mis mulle sobib: olen juba aastaid teadnud, et tahan saada eesti kee-le ja kirjanduse õpetajaks ning nüüd eesti keelt süvitsi õppides mõistan iga päevaga üha enam, et olen õiges kohas.

Muideks, minu eeskuju on Valga gümnaasiumi emakeele õpetaja Varje Schmidt. Valgas õppides nautisin alati tunde täiel rinnal ja mõned tunnist saadud käsilehed on mul endiselt alles ja ära markeeritud.

Otsin need ikka üles, kui tean, et just seal on mul mingi reegel lihtsalt ja arusaadavalt sõnasta-tud. Lisaks olen Varjele tänulik ka selle eest, et tema soovitusel tegin põhikooli ajal algust etle-misega, mis on minu suurimaks

Sandra Pikkreportersandra@tankla.net

hobiks ja kireks praeguseni.

Igav juba ei hakka – tegemisi jätkub

Kui põhikooli ajal osalesin ena-masti kahel tuntumal etluskon-kursil («Koidulaulik» ning «Ju-han ja Jakob Liivile pühendatud etlusvõistlus»), siis gümnaasiumi ajal lisandus neile veel mitmeid teisigi. Lisaks erinevaid ürituste läbiviimisi ja teadustamisi.

Esineda meeldib mulle väga ja lavanärvi õnneks ei ole. Olen ala-ti suurima rõõmuga vastu võtnud kõik pakkumised, kus saan teha seda, mis mulle meeldib. Näiteks on nii hea tunne, kui olen kuskil kellelegi silma jäänud. Ühel päe-val leidsin enda postkastist kirja, mis ütles, et mind märgati ja kut-suti üht üritust läbi viima.

Nüüd uues koolis ja uues lin-nas pole ma praegu aktiivselt midagi teinud. Võtsin pisut aega kohanemiseks, et mitte end juba esimese kuuga huviringide alla matta.

Sisseelamisaeg on aga möö-das ja nüüd kavatsen uue hooga alustada. Liitusin ühe noorte näi-tetrupiga. Saan ennast laval välja elada, mõnusalt aega sisustada ja uusi sõpru-tuttavaid, kellega põnevaid asju korraldada. Mida muud ühel tudengil vaja on!

Birgit Kerbi eeskuju on

endine õpetaja

Valga tüdruk Elina Kisselev on eeskujuks igaühele meist. Neiu on mööduval aastal pinguta-nud ja üritanud anda endast parima igal võimalikul hetkel. Töö kõrvalt leidis ta ikkagi aega, et korraldada hiljuti-ne heategevusüritus «Ilusaim tegu on heategu».

Elina on tüüpiline eesti nai-ne, kellel on aga oma südames kõvasti rohkem soojust, kui ainult enda ja oma lähedaste jaoks vaja läheb. Kui paljud meist oleks valmis korralda-ma heategevuskontserdi võõra tüdruku jaoks?

Elina luges ajakirjast väike-sest Laurast, kellele heatege-vuskontsert korraldati, ja pärast nägi ta lugu ka televisiooni vahendusel. Selles peitubki Valgast pärit neiu võlu. Tema hoolib.

Vaba aja sisustamise poo-lest sarnaneb Elina aga kõigi-le. Tallegi meeldib veeta aega sõpradega, raamatuid lugeda või sportida. Kuid kuna vaba aega tal napib, tuleb enam-

TUBLI VALGA NEIU MUUDAB MAAILMA PAREMAKS PAIGAKS

jaolt keskenduda tööle. Sellestki pole midagi, sest neiu on osanud valida endale töö, mis on ühtlasi ka hobi eest.

Nooremaltki oli ta üpris ak-tiivne. Olles Valga gümnaasiumi õpilasomavalitsuse president, Valgamaa Õpilasomavalitsuse president, juhendas tantsugruppi Scandal, korraldas noortele üri-tusi ja muidugi võttis osa erine-vatest projektidest.

Tulevikus soovib Elina en-diselt tegeleda heategevusega. Samuti huvitab teda noorsoo-töö, kuna noored on ikkagi meie tulevik. Huvi pakuvad talle ka loomad, miks mitte kaaluda tu-levikus koerakasvatajaks olemist.

Ester Kaasikreporterester@tankla.net

Suurim üle-eestiline noorte-konverents Lahe Koolipäev toi-mus sellel aastal rahvusooper Estonias. 20. novembril toi-munud sündmusele oli kohale tulnud üle 700 noore, kes said tavalist teisipäeva rikastada uute ja huvitavate teadmiste-ga. Nagu alati valiti ka tänavu tubli ja aktiivne Eesti noor, kes pälvis tiitli Hea eeskuju 2012.

Nii mõnigi noor oli sel kon-verentsil juba mitmendat kor-da, kuid eelnevate aastatega võrreldes oli ikka midagi teist-sugust. «Minu muljed sellest üritusest on väga meeldivad. Käisin Lahedal Koolipäeval juba kolmandat aastat järjest. Emotsioonid, mis sealt saab, on niivõrd suured ja head, et see on lihtsalt vapustav. Iga aasta on neil välja mõeldud uus ja veelgi parem asi, mis noortele väga peale läheb,» sõnas Mairo Järv.

Inspireerivad esinejadEsimesena astus lavale

Andy Valvur, kes julgustas noori tegelema just sellega, mida süda ihkab. Ka siis, kui teised arvavad, et tegevused, millega tegeled, sind kuhugi ei vii, ka siis ja just eriti siis, on sinu eesmärgiks teha just seda, mida armastad, ja näidata teistele, kuivõrd nad eksivad.

Pärast Andyt rääkis oma loo

KOOLIPÄEV PANI SILMAD MEELDEJÄÄVALT SÄRAMA

kunagine õiguskantsler Allar Jõks, kes on elavaks tõestuseks sellest, et ka täiesti tavaline koolipoiss võib jõuda tippu. Mõne aja pärast oli lavalaudadel dirigent Risto Joost, kes lisaks sellele, et pani terve saa-li laulma ja andis ühele noorele võimaluse orkestrit juhtida, pani kõlama ka mõtte: «Muusika pole mitte töö, vaid eluviis.» See väike, kuid tähendusrikas lause jäi nii mõnelegi muusikahuvilisele õhtu lõpuni kõrvu kumama.

Viimasena aga sammus kõigi rõõmuks lavale Tõnis Mägi, kes pani oma laulmisega pool saa-li nutma ning veenis noori oma aega väärtustama: «Ei ole tulevik-ku ega minevikku, on ainult hetk, milles viibime praegu ja just see ongi kõige tähtsam!»

Hea eeskuju 2012 muudab seda, mis talle väärtust kannab

Sellel aastal pälvis Hea eeskuju tiitli Tallina Vanalinna Haridus-kolleegiumis õppiv pime noor-mees Jakob Rosin. Silma hakkas poiss tänu oma ettevõtlikkusele ning tahtmisega muuta seda, mis meie ümber muutmist väärib.

Valgamaalt esitati sellele tiitli-le aga neli kanditaati, kellest üks, Teele Jakobson, jõudis ka seits-meteistkümne parima sekka. Üle-jäänud kolm (Kristi Kõiv, Merlika Hüdsi ning Egle Kõvask) kahjuks suuremat tunnustust kui esitami-ne ei saavutanud.

Samas, nagu konverentsimul-jeid kokku võttes ütles Valga noor Kermo Küün: «Jätkuvalt on hea näha, et Eestis on nii-nii palju aktiivseid noori, keda õnneks ka Valgamaale jätkub.»

Ester Kaasikreporterester@tankla.net

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

10 SÜNDMUS

Maakonna aktiivsed noored olid Valgamaa Partnerluskogu eestvedamisel 29. novembrist 1. detsembrini Eesti Näituste Messikeskuses toimunud noor-te info- ja haridusmessil Teeviit, kus kolme päeva vältel tõestati messikülastajatele, kui hea ja põnev koht elamiseks ning te-gutsemiseks on Valgamaa.

Tallinnasse sõideti juba päev varem, et üles seada Ak-tiivse Valgamaa ning Tankla boks. Õhtuks jõuti korterisse, kus messide ajal ööbiti. Seal tehti endal olemine muga-vaks ja valmistuti esimeseks messipäevaks. See algas 29. novembri hommikul messi- boksides pooleliolevate tööde lõpetamisega. Kui messikeskus avati, hakkas aktiivsete Valga-maa noorte töö pihta. Tankla noored jagasid külastajatele häid mõtteid, tuues kõigile naeratuse näole.

«Nii lahe oli näha, kuidas noored olid päeva jooksul sat-tunud olukordadesse, kus nad varem pole olnud, kuidas iga lühikese aja tagant tuli keegi minuga oma väikest eduela-must jagama, kuidas inime-sed võtsid initsiatiivi, liikusid mööda messikeskust ringi, olid aktiivsed ja uhked selle üle, et tulevad Valgamaalt,» kirjeldas messidel toimunut maakonna noortelehe mentor Siiri Liiva.

Noortelehest oldi väga hu-vitatud ning meeldiv näha, kuidas noorte tehtud töösse suhtuti. «Üllatas see, et nii kaugelt tuldi kohale. Kõik olid väga jutukad, igati toredad inimesed. Loodan, et olete sama muhedad edasi,» kirjel-das Kehtnas õppiv Jaan Parker Valgamaa esindust.

Kui Tankla reporterid küsi-sid messikülastajate käest, mis meenub neile sõnaga Tankla,

oli esimeseks vastuseks bensiini-jaam. Valgamaa noored selgitasid selle peale, kust see nimi tuleb, mida organisatsioonis tehakse ja mida see Valgamaa noortele juur-de annab. Suur huvi oli Tankla noortelehe vastu, ja selline oma-pärane nimi nagu Tankla lihtsalt meelitas inimesi ligi. Muidugi tuli juurde seletada, et Tankla tegevus ei piirdu vaid lehe tegemisega.

Messikülastajate meeleolu hoidsid üleval uued ja värsked aktiivse Valgamaa noore masko-tid, kes tegid noortele huvitavaid

Aktiivsed Valgamaa noored vallutasid Teeviida

Keidy Säinasreporterkeidy@tankla.net

mänge ning muutsid Valgamaa messipäevadel teiste jaoks veelgi nähtavamakas. Aktiivse Valga-maa kõrvalboksis oli noorteraa-dio, mille vahepeal võtsid üle Valgamaalt pärit DJ-d Raikosiito (Raiko Allik) ja Lauriito (Lauri Drubinš). Läbi raadio tehti erine-vaid mänge ja tublimatele jagati auhindu.

Kui tulla tagasi Valgamaa esinduse õhtuse elu juurde ühes Tallinna kahetoalises korteris, kuhu meid mahtus ligi 23 noort, saime väga hästi hakkama. Söögi valmistamine oli inimeste vahel ära jaotatud, lisaks söömisele ku-junes meil välja igaõhtune mäng «Ma võtan saarele kaasa...». See on süsteemimäng, mis paneb kõik mängus osalejad kaasa mõt-lema. Meil olid igasugused mu-gavused olemas: söök oli laual ja meelelahutustki küllaga.

Messi viimasel päeval toimus maskottidele võistlus. Platsis olid

ka Tankla maskotid, andes endast parima. Koos mängiti huvitavaid mänge ja selgitati välja võitjad, kes said auhindadega pärjatud.

«Lahe oli näha, kui-das lühikese aja ta-gant tuli keegi oma väikest eduelamust jagama.»

Valga Kultuuri- ja Huvialakes-kuses toimus juba kaheksateist-kümnendat aastat traditsioonili-ne üritus Valgamaa koolinoorte kunsti- ja moeloome konkurss «Koolimood». Käesoleval aastal oli teemaks «Kooli mood 2020». Osalevaid kollektsioone oli vaid kümme, kuid konkurents oli sel-legi poolest suur.

Noored ettevõtlikud osalejad olid olnud tööde valmistamisel inspiratsiooni- ja fantaasiarikkad, mistõttu olid laval nähtavad rõivad eriti omanäolised. Tuleviku stiili väljendavad rõivad olid õmmeldud mitmesugustest materjalidest: kile, ajalehed ja kangad. Seega oli ühe olulise osana välja toodud mater-jalide taaskasutuse võimalus. Ka modellide välimusele oli pööratud äärmiselt palju tähelepanu: seda väljendasid kaasaegsed silmamei-gid, näomaalingud, lehvivad lokid, ülespandud soengud ja punutised. Tõsist ettevalmistust ja esinemis-kogemust väljendas aga oskuslik lavaline liikumine.

Osalejad olid jaotatud kol-

me vanusegruppi. 5.-9. klassi arvestuses pälvis esikoha Valga vene gümnaasiumi kollektsioon «Moeplahvatus», mis oli valminud meeskonnatööna. Teine koht läks Hummuli põhikooli kollektsioo-nile «Koolidisko mood», mille di-saineriteks olid Kristin Viiding ja Kristina Trees. Kolmanda koha sai Valga põhikooli «Timeless metal», disaineriks Anette-Johanna Park.

10.-12. klassi arvestuses pälvis esikoha «Future school fashion», disaineriks Alesja Ivanova Valga vene gümnaasiumist. Teine koht läks «Kooli lõpuballile», disai-neriks Alina Kobzar Valga vene gümnaasiumist. Kolmas koht läks Valga vene gümnaasiumi mees-konnatöö tulemusena valminud kollektsioonile «Jeans».

Mõlema vanusegrupi esikohad said ka eriauhinnad. Osalejate üldmulje üritusest oli hea. Leiti, et kohtunikud võiksid tegevus-alalt rohkem moega seotud olla. Suuremat väljakutset pakuks ka osalejate rohkearvulisus ja pikem ning sisukam üritus.

Kokkuvõttes on siiski tore, et meie linnas mõeldakse noorte ning loovate inimeste kaasami-sele loomingulisse tegevusse ja meeskonnatöösse.

KOOLIMOODI ESITLES KÕIGE PAREMINI VENE GÜMNAASIUM

ÕPPEPÄEVAD VÕIMALDASID NOORTELE LOOMINGULISUST

Noored Kotkad ja Kodutütred leidsid aega tegeleda peenema näputööga ja kogunesid no-vembrikuu lõpus Valgamaale Lüllemäele, kus veedeti kol-mepäevalised loometöö õppe-päevad.

Noored Kotkad ja Kodutüt-red käivitasid endas loovuse ja andekuse, valmistades savist küünlaaluseid ja suurel hulgal ehteid. Meisterdada sai enda-le meelepäraseid kaelakeesid, käevõrusid või sõrmuseid. Omamoodi huvitav kogemus oli seebi tegemine.

Proovile sai pandud meis-terkoka võimed: valmistati kaks imemaitsvat torti. «Mulle see meeldis! Esiteks, selle saab pärast ära süüa, ja teiseks, mulle meeldib kokata,» kostis 9aastane Piia-Mari Lepp tordi tegemise rõõmudest.

«Jõulukaartide saatmisest Afganistani sõduritele on välja kujunenud juba iga-aastane tra-ditsioon, mis hakkab üha enam meeldima. Sel korral tegime jõu-lukaardid tugevast paberist ning tikkisime neist mulineega läbi,» jutustas Otepää neiu Madli Le-hes.

Lisaks meisterdamisele korrati üle ka tõsisemad punktid. Relva-õppes käsitleti kahte relva ja üle vaadati sõlmede tundmine, mis Liisi Liivaranna arust oli väga ka-sulik. «Oskasin küll paari sõlme varem, aga hea, et taas üle korda-sime. Nüüd on selged ka sõlmed, mida varem ei teadnud.»

Esmaabis õpetati sidumist ja stabiilset küliliasendit. Kõike sai omal nahal läbi katsetada, et ikka rohkem informatsiooni mällu talletuks. «Enim meeldis mulle enesekaitse, sest nüüd tean häid nippe, mida teha, kui keegi peaks mind kiusama tulema,» sõ-nas Piia-Mari hoiatavalt.

Maastikumaketi tegemine jäi Liisi üheks meeldejäävamaks

Emily-Hestia Tammeorgreporteremilyhestia@tankla.net

MAAVALITSUSES RAPUTAS SEINU TEINE MEEDIASEMINAR

Seekordne meediaseminar toi-mus 4. detsembril. Üritus kandis nime Valgamaa noorte meediase-minar vol 2 «Mul on sõna!». Põ-hirõhk oli pööratud ajakirjandus-koolitusele, kuid erilisus peitus lipdub’i lavastamises. Lavastami-sel kasutati praegu ülipopulaar-set Põhja-Tallinna laulu «Meil On Aega Veel», mis inspireeris nii noori kui ka otsustajaid oma aega kvaliteetselt ära kasutama.

Seminar hakkas pihta tradit-sioonilise hommikukohvi saatel. Tutvumisega ühele poole saa-dud, algas loeng massimeedia ajaloost. Pärast seda said kõik uurida tuntud eesti ajalehti ja võrrelda kollast ning kvaliteeta-jakirjandust. Läbi viidi ka massi-meedia teemaline viktoriin, kuhu

oli kogutud palju huvitavaid ning harivaid küsimusi.

Enne lõunat jõudis kätte aeg meediaseminari pärli, lipdub’i jaoks. Laulu valik, mille põhjal lipdub lavastati, oli kõigile osale-jatele meeltmööda. Loost tulnud inspiratsiooni ja tähenduse anna-vad edasi korraldusmeeskonna liikme Kelly Kukini sõnad: «Mida me teeks, kui meil poleks aega? Aega tuleb lihtsalt väärtustada!»

Pärast lõunat said kõik kätt proovida uudisloo kirjutamisel. Selle raames tuli mõelda küsimu-sed, intervjueerida teisi osalejaid ning pärast grupitööna artikkel kokku panna. Hiljem oli võima-lus pressiteateid koostada. Kui seegi tehtud, alustati lõputege-vustega ja sedasi sai läbi teine meediaseminar.

«Mulle meeldivad suured mõtted,» kommenteeris üritust kokkuvõtvalt maavanem Margus Lepik.

Lipdub’ks valmistumine ja inimeste paikaseadmine. ESTER KAASIK

Üheks laagri töötoaks oli erinevate tortide valmistamine. SIGRIT SÄINAS

Huvilistele tutvustatakse vabatahtliku passi olemust. ÜLLA TAMM

Noorteraadio otse-eetris kõlas Valgamaa DJ-de Lauriito (vasa-kul) ja Raikosiito hääl. ÜLLA TAMM

Ester Kaasikreporterester@tankla.net

Pille-Riin Vessinreporterpilleriin@tankla.net

ülesandeks: «Mulle meeldis rün-deplaani koostamine ja vastase alasse sissetungimine,» lisas ta.

Laagri lõpetas teatevõistlus:

noored pidid rakendama loogilise mõtlemise, füüsilise jõu, nobedad näpud ja meditsiinilised teadmi-sed.

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

11ATLEET

Alustasid tegevust Brasiilia Jiu-Jitsu/lukumaadluse treeningud

Sügiskuudel said Tõrvas ja Val-gas hoo sisse Brasiilia Jiu-Jitsu lukumaadluse baaskursuse tree-ningud. Noori juhendab Robert Tomingas (Team Hilti Estonia), kellel selles võitlusspordis saa-vutatud kõrge tase – pruun vöö. Harjutatakse Tõrva Avatud Noor-tekeskuses ja Valga Spordihallis. Valgamaal käib lukumaadluse trennides hetkel umbes 20 ini-mest, nende hulgas on ka tüdru-kuid.

Brasiilia Jiu-Jitsu (BJJ) on ka-hevõitluse ala, mis eelkõige kes-kendub maasvõitlusele. Põhirõhk on võitluses domineeriva asendi saavutamisel, mis võimaldaks vastast kontrollida ning käe-, õla- ja jalakägistustega tema vas-tupanu murda. Eristatakse kolme BJJ rakendusvaldkonda: sport-lik BJJ, sportlik vabavõitlus ja lukumaadlus. Lukumaadlus on piiratud haarete võimaluste tõttu neist kiireim ja liikuvaim. «Lu-kumaadlus pole olümpiaala, ent seda harrastatakse üle maailma ning sellega tegelejate arv kasvab pidevalt. On konkreetsed reeg-lid, mis eristavad BJJ-d judost,

vabamaadlusest ja kreeka-rooma maadlusest, seega pakub see mit-mekülgset lähenemist. Kunagi ei hakka igav ja ei teki rutiini,» lau-sus treener.

Motivatsioon on laesPõhjuseid, miks tegeleda sel-

lise spordialaga, tõid Roberti käe all treenivad lukumaadlejad välja mitmeid: «Kindlasti tasub sellega tegeleda, et saada hea füüsili-ne vorm ning arendada loogilist mõtlemist ka väljaspool kooli. Lukumaadlemine ei ole lihtsalt

Marian Oravreportermarian@tankla.net

noored ühel meelel, et tegelevad lukumaadlusega edasi ka baas-kursuse lõppedes.

Hilti Eesti tiimil on olemas ka esimesed võistluskogemused. «Oleme saavutanud lukumaadlu-se võistlusel « 3D Rull» väga häid tulemusi algajate kategoorias,» sõnas Tomingas, «seal võitsid Hil-ti Eesti meeskonna all võistelnud mehed esimesed kohad nii kaalu-kategoorias -84 kg (Meelis Tamm Valgast) kui ka -92 kg (Rait Rääk Tõrvast). -84kg tuli lausa I ja II koht Hilti Eesti meeskonnale (Jaak

Horn Tõrvast). Kaalukategoorias kuni 77 kg tuli II koht Tõrva Kei-jo Kristo Pruusile. Meeskondlikult saavutas Hilti Eesti II koha. Tree-nitud oli vaid 1-3 kuud ja seega olid tulemused märkimisväärsed, sest vastased olid enamjaolt tree-ninud vähemalt aasta. Mina jäin väga rahule tulemustega – usun, et poisid ka!»

Võitlusspordist huvitunud, kes veel matil oma osavust pole proo-vile saanud panna, on oodatud treenima. Täpsemalt on võimalik uurida hiltibjj@gmail.com

«Just tehnilise mõt-tetöö tõttu võib lukumaadlust ise-loomustada kui inimmalet.»müramine, vaid nõuab palju har-jutamist, et näha ära vastase nõr-ku külgi ja seeläbi ta alistada,» kirjeldas Argo Neumann. «Just tehnilise mõttetöö tõttu võib lu-kumaadlust iseloomustada kui inimmalet,» lisas Jaak Horn. Rait Rääk tõdes, et maadlusega tegelemine avaldab suurt mõju ka enesekindlusele. Üldiselt olid

Valgamaa noored on mitmeti tuntud, viimasel ajal eriti spordis. Kaks tublit Otepää noort neidu käivad välismaal mäesuusatamise võistlustel.

Otepääl elavatele tüdrukutele Anna-Liisa Kärso-nile (15) ja Greete Poderatile (16) meeldib tegele-da mäesuusatamisega. Mäesuusatamisega on An-na-Liisa tegelenud juba kolmandast eluaastast ning Greete sellest ajast, kui oli üheksane.

Anna-Liisa tõdes, et ega alguses teda see ei huvita-nudki. «Vanemad üritasid mind suusatama saada, aga neil see ei õnnestunud. Mind võttis sel teemal tõsise-malt käsile üks peretuttav, tänu temaga vestlemisele hakkasin suusatama,» meenutas suusahuviline.

Greete läks treeningusse sõbranna eeskujul. «Mäesuusatamisest perele rääkides tahtis ka vend trenni tulla,» jutustas Poderat.

Hetkel õpib Anna-Liisa Otepää gümnaasiumi 9. klassis ning Greete Otepää Audentese spordigüm-naasiumi 10. klassis.

Õige treening tagab tulemused ja vormi«Sellise spordialaga tegelemine vajab palju jul-

gust ja head varustust. Kui me trennikaaslastega esimest korda laagrisse läksime, olid emotsioonid kõrgel. Esimene mõte oli: «Oh üliäge, mis siin karta on!», hiljem kui olime mäest alla lasknud, sain aru, et tegelikult on kukkuda üpris valus,» meenutas Kär-son varaseid aastaid.

«Sel ajal kui lund pole ja mäele ei saa, teen kuivtren-ni: jooksen, rulluisutan. Kõike tuleb teha regulaarselt. Kooli ajal treenin 4 korda nädalas, suvel 4 päeva jär-jest ja talvel olen 5-6 päeva järjest mäel,» jutustas ta.

Hea füüsiline vormKärson on välismaal võistlustel käinud aastast

2008. Soomes on saavutanud 3. koha, tänu millele sai ka Eesti koondisesse. Lätis võisteldes on saavutanud kohti kolmandast kolmeteistkümnendani. Lisaks käi-nud Hispaanias, Andorras, Tšehhis ja Slovakkias.

«Väljamaised võistlused on paremad: kõrgema tasemega, parema kvaliteedi, pikemate radade ja suuremate mägedega, ning auhinnadki on pare-mad,» väitsid neiud kui ühest suust.

HOBI VIIBNOORED MÄGEDESSE

Squash – populaarsust koguv spordiala

Sportlik meelelahutus aitab kaloreid põletada

Egle Kõvaskreporteregle@tankla.net

Squash ehk seinatennis on üks kiiremaid spordialasid maailmas: palli liikumiskii-rus võib kohati olla isegi 200 kilomeetrit tunnis. Mängitakse ruumis, mis on 9,75 meetrit pikk ja 6,4 meetrit lai. Teistest reketialadest eristab teda eelkõige geo-meetrilisus. Teistes mängudes ollakse mängukaaslasega vastastikku, squash’is oled oma vastasega samal väljakupoolel. Lööke sooritatakse vaheldumisi. Mängu põhimõte ja reeglid annavad hea korra-pära ning rütmi. Vastavalt mängija tase-mele on see ohutu, viisakas, head füüsilist koormust ja emotsiooni pakkuv mäng.

«Idee squash’i trenn käima panna tuli 2010. aasta kevadel, kui märkasin Valka sattudes tühjalt seisvat squash’i-klubi,» kirjeldas juhendaja Toomas Õige. Trenni maksumus ühe inimese kohta on 2-9 eu-rot. Järjepidevalt käivad mängu harrasta-mas hetkel 30 inimest. Innukamad saavad osaleda võislustel nii Eestis kui lähiriiki-des, kellega meil on väga hea koostöö,» rääkis Õige. Omades Euroopa squash’i föderatsiooni esimest järku, on Toomas esimene palgaline squash’i-treener.

Seniseks tegevuse tunnustuseks loevad nad eelmisel hooajal edukat segaturniiril osalemist Tartu meistrivõistluste sarjas, kus kuuest välja antud medalist neli toodi Valka, naistearvestuses kolm medalit ja meestearvestusest üks hõbemedal. «Noor-tele meeldib kui neid võetakse tõsiselt ja nad ise saavad võimaluse asju korralda-da. Mõistagi on oluline siiski luua selleks teatud tingimused,» kommenteeris Õige noori squash’i-huvilisi.

Kui sinulgi tekkis soov liituda Valga squash’i-klubiga, siis võta ühendust: Too-mas Õige, 5138600, info@valgasquash.ee

Novembri algusest alates toimu-vad Tsirguliina rahvamajas Zum-ba treeningud. Trennide idee pea-le tulid Marko Nõmmik ja Kadi Valtsov. Treeneriks on Tartu neiu Mariann Kajak, kellel on treene-ri kogemust juba 4 aastat. Konk-reetselt Zumbaga on tegelenud 2 aastat.

Zumba võlu seisneb selles, et on jõukohane igaühele. Samuti on treening mõeldud kõikidele vanu-segruppidele. Liikumise intensiiv-sust saab igaüks ise enesetunde järgi reguleerida, kuna kõiki hüp-peid ja pöördeid ei pea alati kaasa tegema. Zumba trennis põletatak-se, olenevalt oma tegutsemise in-tensiivsusest, keskmiselt 500-800 kilokalorit tunnis. «Tsirguliinas on väga äge kamp naisi, kes saa-vad suurepäraselt hakkama, ja iga trenniga läheb aina paremaks. Eriti vahva, et viimastes tundides on ka tagasihoidlikkus vaikselt

Gertu Võsupeatoimetajagertu@tankla.net

Elen Liigusreporterelen@tankla.net

taanduma hakanud,» rõõmustas treener Kajak.

Marko Nõmmiku sõnul on va-rasemalt kohale tulnud stabiilselt 15-18 inimest. Tema sõnul on ka kohalkäijad alati rahule jäänud, sest treener on tasemel ja koht piisavalt mõnus.

Zumba trenni karta ei tasu. Oluline ei ole tantsuoskus, vaid suhtumine ja hea tuju. Trennides vanuse ülempiir puudub. Ooda-

takse osalema kõiki, kes on juba 15aastased.

Hetkel on trennid läinud jõu-lupuhkusele, kuid uuel aastal loodetakse juba taas jätkata, kui osalejad huvi üles näitavad. Kor-raldajad annavad uute trennide toimumisest huvilistele kindlasti teada.

Treener Mariann Kajak sõnas lõpetuseks: «Tule ja tantsi oma jõulukilod maha!»

Treener Robert Tomingas õpetab noortele lukumaadluse erinevaid võtteid. ÜLLA TAMM

Olenemata soost, sobivad treeningud kõigile, kel vähegi huvi. ÜLLA TAMM

Jõululuuletused

anekdoodidlasesuu

Valgamaa Noorteleht Tankla 4(9), detsember 2012

12 MEELELAHUTUS

P T L U U L E T U S E D A N K L A

Õ J J E E S U S T T O K I G N I K

H J Õ U L U V A N A S O O V I O B

J Õ U U K E V L A T K Õ I G O B I

A U L L L A U L U D E O M K A I D

P L U J Õ U L U P Ü H A R L U E U

Õ U L G E J K U U S K A A T T L L

D P A E H A P U K A P S A S L U U

E U U E K A S U U I N I E A S L Õ

R U P T J Õ T U P L U M H L A U J

E P Ä K A P I K K G B A T M J Õ A

H E E A D A V L G E A V E I A J T

A A V E R I V O R S T S D D T A T

Kui tavaliselt saan kirjutada noo-re õpetaja veergu, siis sel korral kirjutan praktikandi päevikut. Magistrantuuri lõpetamiseks on vaja nii põhikooli- kui ka güm-naasiumiõpilaste peal oma või-meid katsetada. Kuna gümnaa-siumipraktikat tuleb teha Tartus, sest töötan vaid põhikoolis, lan-gesid töö- ja praktikaajad kokku. Õnneks saavad üliõpilased sea-duse järgi võtta õppepuhkust, mil keskmine palk säilib. Kuna aasta-lõpp on käes ja seda oli järel, võt-sin ilma suuremate süümepiina-deta kolm nädalat õppepuhkust välja.

Nii olen kodukoolist ja oma üheksandast klassist eemal pea-aegu kuu aega. Nad ongi minuga juba liiga ära harjunud, et neil on noor ja uudne õpetaja. Juba tekib arusaam, et minu elu ai-nus mõte on nende õpetamine ja plaanin seda nende koolis terve elu teha, sest noh – mul pole ju elu. On küll. Käin neid õpetamas, sest nad meeldivad mulle, ja ma tahan, mitte sellepärast, et ma p e a n. Loodan, et see paus tule-tab neile meelde mind õpetajana väärtustada.

Nüüd on «minu lapsed» 12.a Annelinna keskkoolist. Nad meel-divad mulle. Pärast esimest näda-lat tundub, et ma meeldin neile ka. Rääkisin neile Salingerist ja sellest, et John Lennoni tapja tegi seda teose «Kuristik rukkis» mõ-jul. Nad olid vaikselt ja küsisid küsimusi. Kui õpilased kuulavad vaikselt, neid huvitab ja nad kaa-sa mõtlevad, siis mida veel üks õpetaja tahta võib? Seega naudin oma «puhkust» väga. Kaheksa tunni asemel on viis ja jääb aega huvitavaid fakte otsida ja nauti-da töötamist peaaegu täiskasva-nutega. «Peaaegu» tuleb meelde sellistes situatsioonides.

Õpilane: «Kui pikk see lõik olema peab?»

Mina: «Mida pikem, seda pa-rem.»

Teine õpilane: «That, what she said!»

Naer.

Eleene Sammlerreportereleene@tankla.net

NOOREÕPETAJAVEERG Valga gümnaasiumi 12.b klas-

si õpilane, Sillen Klasman, te-geleb peale BMXiga sõitmise ja rockiklubi veel ka kolman-da väga huvitava tegevusega – nimelt meeldivad neiule Hello Kitty temaatikaga esemed. «Ma suhtlen palju rohkem noormeestega ja vahel tüütab

Hello Kitty roosa maailm

Kelly Kukinreporterkelly@tankla.net

ikka päris ära, seejärel tuleb oma kiiks, mis viib mõtted autodest ja BMXidest eemale, sisse tuua,» se-letas Sillen. Sõbrad-tuttavad juba teavad, mida tüdrukule kinkida või välismaalt tuua, sest ise Sillen selle peale raha ei raiska.

«Asjad, mida ma saanud olen, ei ole kõik Eestist. Vana klassi-õde Triin tõi mulle Hello Kitty pastaka Hispaaniast ja klassiõde Maarika juukseharja Saksamaalt. Kogu muutub üha rahvusvaheli-semaks,» lausus tüdruk uhkelt.

ERAKOGU

Mehe kolm küpsusastet:1. usub jõuluvana;2. ei usu jõuluvana;3. on ise jõuluvana.

* * *«Ema, kas jõulud on juba lähedal?» küsib Juku.

«Päris lähedal,» vastab ema. «Aga miks sa seda küsid?»

«Noh, ma pean ju teadma, millal on tarvis heaks lapseks hakata!»

* * *«Kallis, kas sa oled mulle jõulukingi juba ära ost-nud?» uurib naine mehelt.

«Muidugi, kallis,» vas-tab mees.

«Aga kas see ikka meeldib mulle?»

«Kui ei meeldi, siis võid mulle anda – ma olen sellisest spinningust juba ammu unistanud.»

* * *Perekonnas on kaks poega: üks optimist, teine pessimist. Jõuludeks tegi isa poistele vastavad kingitused: pessimist sai puuhobuse, optimist – hobusepabulad.

Hommikul poisid ärka-vad. Pessimist ütleb:

«Ma tahtsin suurt, aga see on väike. Tahtsin val-get, aga see on must.»

Optimist ütleb:«Aga mul on elav

hobune, ainult et jooksis ära!»

* * *Esimesel jõulupühal koh-tuvad kaks talumeest:

«Tead, ka mina panin sel aastal oma naisele jõulukin-gi kuuse alla.»

«Noh, ja mis ta ütles?»«Ei midagi, otsib alles.

Mets on meil ju suur...»

* * *«Jõulud või asi!» kurdab üks sõber teisele. «Naine sunnib kodus taga nagu hull! Käsu-tab muudkui tööle!»

«Mis tööd ta sul siis teha käsib?»

«Noh, näiteks kirjutas ta eile enne poodi minekut te-leriekraanile «Laiskvorst!»... Ja pidingi tolmu ära pühki-ma...»

* * *«Issi, kas me võiksime jõu-ludeks kassi võtta?» küsib Juku.

«Ei tule kõne allagi! Me sööme seapraadi, nagu kõik teisedki!» vastab isa karmilt.

* * *«Juku!» hüüatab ema. «Kes sulle ometi sellise sõna õpetas?»

«Jõuluvana, emme. Selle sõna ütles ta siis, kui öösel minu toas jalgratta otsa komistas...»

* * *«Juku, mine nüüd ilusasti magama,» manitseb ema. «Kui üles ärkad, toob jõulu-vana sulle ilusa ralliauto!»

«See on lahe!» hüüab Juku. « Siis on mul juba kaks ralliautot!»

«Kuidas nii?»«Ma leidsin eile riideka-

pist ka ühe!»

VIS

KA

ÜK

S N

ALI

!

LA

PS

ES

UU

EI V

AL

ETA

JÕULUKUU

TALVEKUU

DETSEMBER

JÕULULAUPÄEV

JÕULUPÜHA

JEESUS

JÕULULEIB

VERIVORST

HAPUKAPSAS

JÕULUVANA

PÄKAPIKK

PIPARKOOK

KUUSK

JÕULUPUU

EHTED

JÕULUD

LUULETUSED

LAULUD

SALMID

VITS

PÕHJAPÕDER

KINGIKOTT

Otsi sõnarägastikust üles järgnevad sõnad.Ülejäänud tähtedest tuleb kokku lahendus!

Lahendus:

.................................................................................................

.................................................................................................

Mis on kama?Markus Kaarli (5): «Kama

on see, mis teeb kõhu lahti.»* * *

Kuidas päkapikud aknap-raost sisse tulevad?

Karolina (3): «Nad ei tule aknast, vaid uksest.»

Kadi-Keiu (3): «Nad teevad lihtsalt akna või ukse lahti ja tulevad.»

* * *Kes on jõulusokk?

Karolina (3): « Jõulusokk on sokk.»

Markus Kaarli (5): «Lu-mememme juurde käiv asi.»

Heili (3): «Sokk on see, kuhu jõuluvana paneb kom-mi sisse.»

* * *Kust lumehelves omale kuju saab?

Karolina (3): «Lumehel-ves saab oma kuju maast.»

Kadi-Keiu (3): «Kui suured onud panid sinna kellukese, saigi lumehelves kuju.»

Anni (3): «Lumememmed teevad.»

* * *Miks on kuu auguline?

Karolina (3): «Kuu on auguline, sest mehed saavad august välja.»

Kadi-Keiu (3): «Sest mui-du langevad tähed ära.»

Markus Kaarli (5): «Kui kuu kukub maha, pähe, siis saavad kõik surma, ärkavad ellu, võtavad kuu ja ütlevad: «Heeei, kus see kuu sai?»

* * *Miks on jõuluvanal puna-sed riided?

Karolina (3): «Sest jõulud

on punased.» Markus Kaarli (5): «Musta-

de riietega oleks ta muidu kui korstnapühkija.»

* * *Kuidas loomad jõule pea-vad?

Karolina (3): «Lähevad talveunne.»

Markus Kaarli (5): «Jõulu-vana peab hoidma loomakesi kinni, neil käib jõuluvana, nemad peavad ka kuusepuu oma koopasse viima.»

* * *Mis on härmatis?

Markus Kaarli (5): «Mets kui muinaslugu.»

Anni (3): «Jõuluvanad.»* * *

Kuidas tekib lumi?Karolina (3): «Kui lund

sajab.» Anni (3): «Lumepoisid

teevad.»* * *

Mis on präänikud?Kadi-Keiu (3): «Need, mis

hüppavad veel.» Markus Kaarli (5): «Heli-

kopterid.» Heili (3): «Pardid.»

* * *Mis on advent?

Kadi-Keiu (3): «See, kui on kevad ja tuleb talv, siis pannakse suured onud kuuse otsa.»

Markus Kaarli (5): «See, mis on helikopteri küljes, pannakse maha ja inimesed tõstetakse sinna sisse.»

Triini Saarmareportertriini@tankla.net

Armas jõuluvana, mul on palve,ära pane pahaks,

kuid mu vennas selleks talveksuusi uiske tahaks.

Vend on praegu hällis vakkata on minust pisem,

seni, kui ta käima hakkab,uisutaksin ise!

Autor teadmata

***Kullakallis Jõulumees,

miks Sul valge habe ees?Kui Sul poleks habet ees,võiksid olla minu mees!

Autor teadmata

*** Jõuluvanal oli nohu,neelas alla nohurohu.

Möödus mõni silmapilk,nina otsas jälle tilk.

Jõuluvana vatist habeon nüüd kuivand tatist rabe!

Autor teadmata

***Jõuluvana rikas mees,

tuli meile BMW-s.Tuli tuppa, istus maha,

küsis: «Kes nüüd kinki tahab?»Mina jooksin kohe sinna,andsin luuletusel minna.

Autor teadmata

***Jõuluvana kalli-kalli

miks ei kanna sina salli?Sinule teen pika pai.

Kuhu kommikott nüüd sai?

Autor teadmata

KOGUS KATRE KIKKAS