Valga teatril surra ei lasta

Valgamaa noorteleht nr 4(13) Heade mõtete ja ideede jagaja Detsember 2013

WWW.TANKLA.NET

ÜLLA TAMMylla@tankla.net

Iga aasta esitatakse õpilasleiuta-jate riiklikule konkursile sadu leiutisi, nii ka sel korral. Laekus 626 põnevat leiutist, mis aitavad kergendada igapäevaelu problee-me ja muudavad meie tegemisi kergemaks. Vaatamata sellele, et võistlus oli tihe, suutis Tõrva noormees Tauno Palanen tunnus-tuse saada oma ehitatud projek-tori alusega.

Tauno õpib Tõrva gümnaasiu-mi 8. klassis ning lisaks ehitamise huvile on ta klassijuhataja Liia Or-tuse sõnul väga abivalmis ja ette-võtlik noormees. «Suvel käis Tau-no pea iga nädal koolipargis abiks,» tõi Ortus esile. Klassikaas-laste sõnul on Tauno tagasihoidlik ning vaikne, kuid vahel suudab ta

Alus on lihtsa ülesehitusega, kuid praeguseks palju kasutust leidnud.MARGO METSOJA

Lihtne projektori alus tõi riikliku tunnustuse Minifirmat saatis eduoma geniaalsusega üllatada ning seda seekordki – neile tuli imestu-sena, et Tauno osales leiutajate konkurssil ja pälvis seal tunnustu-se. «Temas on palju andeid var-jus,» sõnab klassiõde Teele Mekk.

Idee aluse tegemiseks tuli ju-ba 7. klassis, kui tööõpetuse õpe-taja selle välja käis. «Alguses oli raske, aga õpetaja andis mõõdud ette ning siis ma lõikasin ja puu-risin nende järgi,» sõnab Tauno töötegemise keerukusest. Kuna ta tegi projektori alust tunni ajal, käisid klassivennad vahel uudis-tamas, kuid ei hakanud rohkem uurima, sest koolis võivad õpila-sed meisterdada, mida soovivad.

Projektori alused, mida sai tehtud kaks – üks konkursile ning teine õpetajatele, on koolis juba kasutust leidnud. See näi-

tab seda, et leiutis oli vajalik. Kui senini kasutati raamatuid, siis spetsiaalne alus, mille kõrgust

MERLIKA HÜDSImerlika@tankla.net

Uurisin Anna-Marija Sljusartšu-kilt, Monika Murult ja Tauri Pailt nende tegevuse kohta Kunglas, tulevikuplaane ja lahedaid mäles-tusi teatritrupist.

Kohtudes nende kolme toreda noorega, sain aru, et nad tegele-vad enda jaoks õige hobiga. Rää-kides Kunglast, läksid neil silmad särama ja nad lausa pakatasid rõõ-must. Põhjuseid, miks Anna-Mari-ja liitus näitetrupiga alles eelmisel hooajal, on mitmeid. «Alguses olin ma liiga noor. Kui aga tuli õige aeg kätte, magasin maha selle esime-se pühapäeva. Ja siis ma mõtlesin, et Anastasia hooaega maha maga-da ei saa. Juba suvel kirjutasin Sii-rile ning suurelt meeldetuletuse ka päevikusse,» sõnas Anna-Marija naerdes.

Tauri on liige olnud juba seit-se aastat ning tema tegevus sai al-guse kümnendast klassist. Ta läks laulukoori ja tol aastal tehti muu-sikal kooriga koos. Kuna poisse just palju polnud siis anti Taurile kohe roll ja tal tuli see hästi välja. Enda arvates ta laulda ei osanud ja ise ei oleks ta Kunglaga liitu-nud. «Mulle hakkas kõik väga meeldima, seltskond oli lahe ja näidelda tore,» meenutab noor-mees seitsme aasta taguseid mä-lestusi.

Tõsiseks jäämine on raske katsumusAnna-Marija ja Monika meenuta-sid hetke, kui Anastasias oli traa-giline ja põnev hetk, kus pidi pin-ge kasvama. Kui nad aga Võrus esinesid, siis üks nende põhivaa-

tajatest ütles, et oi, see ongi ju pä-ris Anastasia. «Me lihtsalt hakka-sime Sirliga naerma. Ja sellest etendusest alates, me iga kord naersime selle koha peal,» itsita-sid neiud ka nüüd.

Tihtipeale on noored pidanud improviseerima ning alatasa unustatakse väga tähtsad ja tä-henduslikud asjad lava taha. «Anastasias pidi Tauri lavale tul-les võtma kaasa tähendusrikka mängutoosi. Tuli Tauri lavale ja mis maha jäi? Muidugi mängu-toos. Sellistel hetkedel lihtsalt peab midagi kiirelt välja mõtle-ma,» muigas Anna-Marija.

Sel aastal etendati muusikali «Nõiutud», mis on emotsionaalne ja müstikasse kalduv lugu roheli-

se nahaga tüdrukust, kellel on kaasasündinud üleloomulikud jõud või omab ta lihtsalt annet nõiaraamatuga ümberkäimises. Juttu tuleb ka sõprusest, unistus-te täitumisest ja mitte täitumisest ning muidugi ka armastusest.

Sel aastal olid lavastajateks

Siiri Põldsaar ja Tauri Pai, tantsu-liseks juhiks Maarika Eespere. Ju-ba suvel toimusid peategelaste Hardo Adamsoni, Sirli Pippari ja Deivi Kiviga esimesed proovid. Selle kõige teeb eriliseks veel see, et laulud tõlgiti ise ja kostüümid õmmeldi oma kätega.

MTÜ Kungla peami-seks eesmärgiks on arendada teatrite-gevust Valga linnas omanäolisel moel ning tuua igal aastal lavale vähemalt üks muusi-kaline etendus. Proove tehti sel hooajal Valga põhikooli aulas, ehk saalis, kus Kungla oma tegevust üheksa aastat tagasi alustas.

saab vajadusel sättida, on ker-gendanud igapäevaseid tegemi-si märgatavalt.

Menukas esietendus ValgasLaupäeval, 7. detsembril, toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses MTÜ Kungla muusikali esieten-dus. Saal oli rahvast täis ning ne-gatiivset tagasisidet kuulda pol-nud. Uurides pealtvaatajatelt, mis jäi eriti silma, siis öeldi ühest suust, et nii laulud, lauluhääled kui ka kostüümid.

Väga rahule jäid ka esinejad ise. «Vahepeal oli nii raske ja enam ei jõudnud ning olin lava taga pi-kali maas. See muusikal vajas tõe-list pingutust, mis nüüd sai tehtud ja veel väga hästi!» sõnas rahulole-valt Keit Mariet Jürgens.

Juhendaja Siiri Põldsaare sõ-nul oli etendus täis üllatusi ja ras-ket tööd. «Emotsioonid on laes,

olen üleni higine. Mul on hea meel, et me pidasime vastu. See on ju pikk etendus, lapsed on noored ja lõpuni vastu pidada - see oli tõeline katsumus!» sõnas uhkelt tubli juhendaja. Ise ta aga sellist keerulist vaatemängu ei oleks julgenud võtta. «See oli Dei-vi Kivi valik, ta väga tahtis seda etendust. Kauples pikka aega ja siis me seedisime seda mõtet. Ja tõesti, see on nii värvikas ja või-mas ning muidugi oli seda lahe teha.» Kõigele lisaks oli ta rahul ka rahvaga. «Nii sooja ja head publikut ei leia kuskilt mujalt, kui Valgast. Ja kui nüüd hästi läheb, siis ehk hooaja lõpuetendus toi-mub samas kohas, kus esieten-duski,» sõnas Siiri.

Muusikalitrupi koosseis on igas etenduses erinev. Selleks, et truppi pääseda tuleb tulla hooaja esimesse proovi, mis toimub septembri esimesel pühapäeval. Sellest hetkest on põnevate proovidega täidetud kõik pühapäevad septembrist detsembrini ning jaanuarist aprillini.

Garanteeritud on kümmekond meeleolukat ja seiklusterohket laupäevast esinemist .

Allikas: kunglamuusikalid.ee

info

6.-7. detsembril toimus Pär-numaal õpilasfirmade laat «Pärnumaa Jõulud ’13». Üri-tus toimus Port-Artur 2 ning seal osales ligi 60 õpilas- ja minifirmat.

Päev ennem toimus semi-nar «Kuidas homme edukalt müüa?» TÜ Pärnu kolledžis ja ettevõtlike noorte õhtu «Kes on minu konkurent?» Pärnu Muuseumis. Sel üritusel osa-lesid Lüllemäe minifirma Kä-bilased (Anna-Liisa Hannus, Kristiin Roopalu, Liisa-Maria Ansi, Keijo-Kim Taal, Helis Kann, Robin Kõvask), kes tee-vad jõuluajal männikäbidest kuuseehteid. Samuti Harglas tegutsev minifirma Ürask

(Martin Kroon, Kalev Kald-maa, Reelika Raudsepp), kes toodavad vanadest võtmetest riidenagisid.

Tunnustati parimaid müü-jaid, müügikohtade kujunda-jaid, uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning anti välja ka eripreemiad. Hindamine toi-mus kahes astmes: põhikooli minifirma ja gümnaasiumi õpi-lasfirma. Just Hargla noori tunnustati parima müügikoha kujundamise preemiaga.

Projekt on rahastatud LEADER-meetmest «Huvirin-gid Taheva-Karula piirkonna noortele» ehk majandusring Hargla koolis ja Lüllemäe põ-hikoolis. (tankla.net)

7. detsembril tuli MTÜ Kungla lavale Stephne Schwartzi muusikaliga «Nõiutud». TIMO ARBEITER

Valgamaa noortelehe Tankla toimetus

soovib lähenevateks pühadeks

Taaskord on lähenemas pühade aeg. Loo-dus kattub valge lumekihiga ning laste sil-mist vaatab igal hetkel vastu erutus, sest ega aasta läbi ole lähedal aeg, mil jõulu-vana kas kingi toob või sussi sisse söetüki poetab. Ka täiskasvanud on rõõmsameel-semad ning alatihti leplikumad.

Jõulud on see pisike abitegur, mis aitab kõigil mõista, et maailmas on ka nõrgemaid, keda tuleks toetada. Üritatakse keskendu-da parimale ning olla enda suurepäraseim versioon. Palju tegeletakse heategevuse ja vabatahtliku tööga, tahetakse anda endast kõik, et maailm oleks kasvõi veidikenegi pa-rem koht. Selle rahmimise ja suurte püüd-lustega ei tohiks aga ära unustada ennast, enda sõpru ja hobisid, sest need on need, mis annavad meile isikupära ning motivat-siooni kõigega jätkamiseks.

Lisaks jõulusoojusele on kätte jõudnud ka öise pimeduse aeg. Tänu sellele, et õues läheb juba nõnda vara hämaraks on linnas ringi käies näha imehästi vaateakendelt vastu vaatamas oma peegeldust. Peegel-dus, mida seal näeme on küll füüsiline, kuid hoopis paremini on praegusel ajal tajutav lähedaste hingest tulevat soojuse peegeldust. Seda on näha nende silmis, naeratuses, üldse üldises hoiakus ja mui-dugi on kuulda ka nende hääles, sõnades. Nagu ütles ka raamatu «Väike prints» au-tor Antoine de Saint-Exupéry, siis olgu te-gemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu. Nüüd on aeg, mil see nähtamatu saab ilmsiks, tuleb lihtsalt osata vaadata südame, mitte silma-dega.

Soovitame Sulle, armas lugeja, vaadata enda sisse ja mõelda, mis on elus oluline, mida tuleks väärtustada ning kes on need, kes tõeliselt väärivad igapäevaselt su kõr-val sammumist. Muuda oma elu selliseks, et Sa ei peaks aastate pärast tagasi vaada-tes kahetsema mitte üht otsust, mitte üht tüli, sõpra, koolist puudumist, õppimata jätmist või mõnikord ka isegi õppimist. Muuda oma elu selliseks nagu Sina tahad, sest ainult Sa ise ja mitte keegi teine ei saa Su saatust muuta. Ja pea alati meeles - Sinu elu on Su enda kätetöö!

Valgamaa noortelehe Tankla toimetus soovib Sulle imepärast pühadeaega. Et kõik su soovid täituksid ja uus aasta tervi-taks Sind suurte ja edukate kordamineku-tega!

Jõuluhõng südames

TOIMETUSVäljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TanklaAadress: Võru 67, Valga, 68205Telefon: 5692 9769 (Merlika Hüdsi)E-post: toimetus@tankla.netVeeb: www.tankla.net

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Merlika Hüdsi. Tegevtoimetaja: Ester Kaasik. Levitoimetaja: Kaari Kaasik. Sotsiaaljuht: Egle Kõvask. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetajad: Egle Kõvask, Elen Liigus, Marian Orav. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Keidy Säinas. Illustraator: Sandra Veski. Online-toimetaja: Keidy Säinas

REPORTERIDKaari Kaasik, Karl Karpov, Egle Kõvask, Birgit Maranik, Margo Metsoja, Kairi Piir, Catlin Saar, Lee Johanna Saul, Laura Sööt, Emily-Hestia Tammeorg, Erki Vessin, Gertu Võsu

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000Rahastajad: Valgamaa Omavalitsuste LiitPartnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK

Loe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

Valgamaa noorteleht Tankla ilmus 2013. aastal neli korda: 4. märtsil, 13. mail, 7. oktoobril, 9. detsembril.

© 2013

FACEBOOK: facebook.com/tanklaTWITTER: twitter.com/tanklanetTUMBLR: valgamaa.tumblr.com

Arvamus2

EGLE KÕVASKegle@tankla.net

Me tahame muudkui rohkem ja rohkem, mõtlema-ta sellele, et mõnes riigis ei pruugi seda vähestki ol-la. Meie, eestlased kipume olema ahned. Märksa tähtsam materiaalsest küljest on perekond, kodu, tervis, sõbrad ja ühised väärtused – kui sul on iga päev kuhugi minna, kui keegi ootab, hoolib ja on olemas, ulatab abikäe ning muretseb. See, et ollak-se kellelegi tähtis ja vajalik, teeb südame soojaks ning just seda oma kodukandist enim otsitaksegi. Vähemalt mina otsin.

Mis aga peitub iga inimese kodukohas? Tuleb vaeva näha, otsida, leida ja üllatuda. Ühes pisike-ses, piirilt Aafrika mandriga sarnases maakonnas, Valgamaal, mis on küll väike, kuid kus elab palju tublisid, andekaid ja aktiivseid inimesi, leidub ka palju positiivsust.

Aastaid tagasi olin ma täiesti teisel arvamusel. Minu sees oli pimedus. Ma ei osanud näha neid põ-levaid tulukesi või kui nägingi, ei osanud aimata, milleks. Ma kartsin. Kartsin avaldada oma arvamust ja olla avalikkuse keskpunktis, saada negatiivset ta-gasisidet. Olin kindel, et minu tulevik on Valga-maalt väljas, kuid täna, viibides hetkes, kus olen, ütlevad mu teod ja inimesed minu ümber, et ma ei saa Valgamaalt lahkuda. Siinsed inimesed vajavad mind. Minna elama teise linna ning alustada seal loomist, tekib mul küsimus, miks peaksin ma seda seal tegema, kui minu kodukoht vajab samasugust

inimest ja tegusid, mis tõstaksid maakonda roh-kem esile. Milleks alustada mujalt, kui enda kodus on veel nii palju tegemata või pooleli.

Peaaegu kümme aastat tagasi olin täiesti kindel, et tulevikus elan linnas. Olin maa- elust täielikult tüdinenud, sest siin on nii palju te-ha. Aga nüüd on hoopis teisiti – linn ei kutsu mind. Seal on piirangud. Mu loovus on piiratud, mu te-gevused on piiratud, kõik on justkui raamitud. Na-gu üks linn kahes riigis, kus mõlemal on siiski omad reeglid ja kombed.

Mitte miski ei tekita paremat tunnet kui koju jõudmine. Õppides Tartus ja olles kodust eemal, te-an täpselt, mis tunne see on. Tühi, igatsev, nukker, rutiinne – sellisena möödub enamus mu kooliajast seal. Suurem linn, palju müra, aga mitte miski, pea-le lause «Home is where the heart is» (kodu on seal kus süda – toim) mu ühikatoa kapil, ei tekita kodu-

tunnet. Jõudes Valgamaale, koju keset loodust, pah-vatan energiast, tunnen sära oma silmis, rahulolu. Õhku ahmides tunnen värsket lõhna, kõrvu köidab linnulaul ja puude kohin, saan joosta mööda põlde ja karjuda nii valjult kui tahan, laskmata end teis-

test häirida ja tundmata häbi. Saan elada elu keset värve. Keegi ei pööra tähelepanu sel-

lele, miline parasjagu välja näen, me kõik oleme võrdsed.

See, et minu elu on möödunud maal, väikeses külas Pajus, pole ta-kistanud olemast mul mina ise. Tahan võimalikult palju kogeda. See on minu elu ja ma teen sel-le nii isikupäraseks, nii kordu-matuks, nii ilusaks kui tahan,

suudan ja julgen. Püüan ära kasu-tada kõik võimalused, mida elu Val-

gamaal pakub.Just see, et meie kodukohas on

palju võimalusi, milles end rakenda-da, toobki nii palju positiivsust. Au-salt öeldes ei kujutanud ma isegi ette, et tänaseks võin olla nii et-tevõtlik, tähtis ja hulga koge-mustega. Ma ei osanud arvata-gi, et minus on peidus niivõrd palju andeid ja et kunagi räägin uhkusega oma pisikesest kodu-paigast, mis asub Läti piiri ääres,

ning avameelselt enese tugeva-test ja nõrkadest külgedest ja saa-

vutustest. Rohkem eneseusku ja toe-tust lähedastelt ning kõik näib võima-

lik. Tuleb ainult ennast leida, kodukoha elus kaasa rääkida ning teada, mida ise ta-

had. Eeliseks selles maakonnas elamisele on see, et saadakse end täielikult soovitule rakendada ja tun-da rõõmu oma ülesannetest.

Motiveeritus on see, mis annab tahtmist ja jak-su edasi tegutsemiseks ning mitte valmistada pet-tumust teistele kaaskolleegidele. Siin, Valgamaal, tunnen end motiveerituna. Tunnen rõõmu, et meil on sellised võimalused ja sellised inimesed. Hoida ja säilitada seda, mis kord loodud, on väärt tegu. Tunnen uhkust selle üle, et olen pärit Valgamaalt ja üks nende heade ja tublide seast. Maailmas on pal-ju toredaid paiku, kuid üks neist on siiski üle kõige – kodukoht. Nõustun täielikult noorsootöötaja Ka-rin Salloki öelduga, et Valgamaal on sellised noo-red, kes tulevad absoluutselt kõigega kaasa. Nen-dega võib lausa luurele minna!

Tööpuudus? Vähe poode? Kehv transpordiliiklus? Passiivsus? Enamik näeb seda, kuid selleks, et midagi ette võtta, otsitakse paremat elu- või töökohta tei-ses maakonnas või riigis.

Õpilasmaleva projekt sai rahastuse

«Valgamaa õpilasmalev 2014» on maakonna ühine projekt, kus oma

osa on erinevatel noorte elu mõjutavatel osapooltel. Õpilasmaleva

eesmärk on pakkuda noortele töökasvatust, anda reaalset

töötegemise kogemust ning tugevdada töövalmidust.

Kutseõppekeskuse direktor astus tagasi

Haridusministeeriumi poolt välja selgitatud puudujääkide

tõttu esitas Valgamaa kutseõppekeskuse direktor Laur Speek

lahkumisavalduse. Uue juhi leidmiseni täidab direktori töökohustusi

täiskasvanukoolituse osakonna juhataja Mare Visnapuu.

SIGRIT SÄINAS

TIMO ARBEITER

PLUSS MIINUS

KARL KARPOVkarl@tankla.net

Küsitlusele vastas kokku 123 noort, kellest 28 olid meessoost ja 95 nais-soost. Enim vastajaid oli Valgast. Maakonna keskusele järgnes Tõllis-te vald, seejärel Tõrva linn. Vastaja-te arvu rohkuse poolest olid järgmi-sed Karula, Otepää ja Palupera. Kü-simustikule vastanuid oli ka Hum-mulist, Sangastest, Pukast ja Tahe-vast.

Peamiste kodukoha plussidena toodi välja ilus loodus ja rahulik elu. Palju kiideti väga häid sportimisvõi-malusi. Mainimata ei jäetud ka seda, et kodu asub looduse keskel, inime-sed on väga sõbralikud ning noored tublid ja aktiivsed.

Kodukoha miinusteks väideti, et paljud noored ei usu oma koduvalla võimalustesse. Samuti on mureko-

haks tasuvate töökohtade vähesus, bussiliiklus nii Valgamaa siseselt kui väliselt on kesine, mõnes piirkonnas on vähe huviringe ja Valgas on tek-kinud probleemid turvatunde taga-misega.

Üks Valgast pärit neiu tõi oma sil-meläbi välja maakonna plussid: «Val-gamaal on väga suure teotahtega noored, kes mõtlevad nii-öelda kastist väljas ja tänu sellele saab maakond ainult edasi areneda. Meil on suur valik huvitegevusi ja palju erinevaid ringe erinevates vanustes inimestele, suurel hulgal huvitavaid konverentse ja üritusi. Lisaks sellele on meieni toodud harivad ja meelt-lahutavad kontserdid ja esinejad. Eri-ti rahul olen sellega, et maa- ja linnanoortel on üldiselt võrdsed või-malused ning maanoori ei jäeta ku-nagi unarusse!»

KÜSITLUS: Kas Valgamaal on hea elada?

48%22%

19%

9% 3%halbei ole rahul

hea

vägahea

rahuldav

vanus53%

14–18 a

19–2

6 a

27+ a-14 a

32%

12%4%

Valgamaa ilu

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

sebra sõbrad

MARGO METSOJAmargo@tankla.net

Ei leidu palju inimesi, kes pole midagi kuulnud perekond Kan-gurist. Perekonda kuuluvad ven-nad Karl Kustav, Kaur, Kert ja Kevin, õde Kärol ning nende va-nemad Kristi ja Janek. Koos ela-vad nad Riidaja külas Põdrala vallas. Kärol ja Kaur õpivad Rii-daja põhikoolis, Kevin Tõrva gümnaasiumis ning Kert Viljan-di ühendatud kutsekoolis. Isa teenib leiba kohalikus puidufir-mas ning ema Kristi töötab Ala põhikooli õpilaskodus.

Spordipisik on peres olnud juba pikka aega. Nii vanemad kui ka lapsed on aastaid sporti-nud ja seeläbi üheskoos aktiiv-selt aega veetnud. Poisid on har-rastanud jalg- ja korvpalli, kuid osavad ollakse teistelgi spordi-aladel.

Huvi jalgpalli vastu tekkis Kevinil ja Kerdil üsna varakult - umbes 9-10 aastat tagasi. Alg-selt sai lihtsalt treeningutele mindud, kuid ajapikku hakati sellest üha rohkem huvituma, sest sõbrad nautisid seda ala. Viimasel ajal on jalgpall aga vei-di tahaplaanile jäänud.

Üsna uueks alaks võib noor-meeste seas pidada korvpalli. Kevin ja Kaur on nüüdseks ol-nud kaks ja pool aastat mees-konnas. Tahe korvpalli mängida tuli hoopis kahelt välismaala-selt, kes mõned aastad tagasi Eestis koolides noortele korvpal-li tutvustamas käisid.

Lisaks spordile tegelevad vennad Kaur ja Kevin ka rahva-tantsuga.

Kõige suurem huvi on Kan-guritel aga petanki vastu, mis on neile siiani enim auhindu toonud.

«Huvitusime petankist juba väiksena, kui nägime küla jaani-päevadel rahvast seda mängu mängimas,» meenutas Kevin. Pereisa võttis aastaid tagasi mängu õppimise ette ning hak-

kas osalema võistlustel. «Olles ise nii kiindunud sellesse spor-dialasse, soovisime oma osku-seid proovile panna võõrastega auhinna peale võisteldes,» lisas Kevin. Ajapikku hakkasid ka väiksemad pereliikmed petanki mängima.

«Petanki mängimine nõuab väga palju täpsust ning kesken-dumisvõimet. Iga võistlus ja mäng on omamoodi väljakutse ning alati tuleb ette midagi uut. Kaht samasugust mängu ei ole olemas,» rääkisid Kangurid mängu olemusest.

Küll aga pole noormehed spordi kõrval õppimist unarus-se jätnud. Spordiga tegelevad nad mõistlikult, et jääks aega ka kooli jaoks. «Oleme pannud pai-ka süsteemi, et meil jääks aega sportimiseks, kooliks ja vabaks ajaks,» selgitas häid õpitulemu-si Kevin.

Üks tähtsamaid eesmärke noormeestel on hästi õppida ning võimalikult hea haridus saada. Spordi valdkonnas soovi-vad nad ära käia petanki MM-il (sel aastal jäi neil sellest väga vähe puudu). Korvpallis looda-vad Kaur ja Kevin tulevikus mängida mõnes suurklubis.

Põdrala valla sportimisvõi-malused liiguvad üldiselt aina paremuse poole. Viimasel ajal on juurde tekkinud uus palliväl-jak, kus saab mängida korvpal-li. Suurema tahte juures on või-malik ka tennist ja võrkpalli mängida, selleks tuleb üles pan-na võrk (kohad võrgupostide jaoks on täiesti olemas). Hiljuti lõppesid tööd staadioni uuenda-misel. Seega võib öelda, et kes tahab Põdrala vallas spordiga tegeleda, see seda teha ka saab.

Sport on kindlasti midagi, mis peresid ühendab ja koos hoiab. Pole sugugi kerge olla ak-tiivne nii koolis kui spordiplat-sil, kuid selle pere noored seda suudavad. Kõige eelneva tõttu ongi perekond Kangur Põdrala valla au ja uhkus.

Noored Kangurid püüdlevad petanki meistrivõistlustele

Kert (vasakul) ja Kaur Kangur KEVIN KANGUR

Kaspar Kraav (vasakul) Raju 12 võistlusel välisvõitleja prantslase vastu. ERAKOGU

Sport3

ERKI VESSINerki@tankla.net

Hoolimata varajasest huvist võit-luskunstide vastu, proovis Kaspar nooremana vaid karated. Karates käis ta ainult ühe hooaja, kuni tai-pas, et see pole ikka tema jaoks mõeldud. Idee tegeleda teistlaadi kahevõitlusalaga oli küll olemas, kuid aastaid see ka vaid ideeks jäi, kuni ühe suve alguses otsustas ta, et nüüd aitab! Alguses otsustas te-geleda taekwondoga (Korea pärit-oluga võitluskunst – toim) (2008 juuni), seda seepärast, et lenda-vad jalalöögid tundusid põnevad. 2008. aasta suve lõpus avastas ta MMA (segatud võitluskunstid – toim), millest oli midagi ka varem kuulnud, kuid täpselt ei teadnud, millega tegu. Talle pakkus huvi selle ala mitmekülgus (käe-, jala-, põlve- ning küünarnukilöögid), maadlus (lai arsenal erinevate ma-havisketehnikate näol) ning jiu-jitsu (erinevate kägistuste või liigeselukkude näol). Kõik põnev ühes alas ja otsus oligi sündinud - oli aeg minna baaskursusele.

2012. aasta juunis rääkis Võimla peatreener Jorgen Matsi talle ideest hakata püstivõitluse treeneriks. See pakkumine tuli Kasparile küllaltki ootamatult, kuid eks alateadlikult oli soov ju-ba ammu teisi treenida. Varemgi oli ta jõusaalis teistele nõu and-nud, mida ühes või teises situat-sioonis oma trennikaaslastele teha. Kaspar küsis enda healt sõbralt Ed-

Karulast pärit Kaspar Kraav on võistluskunstide vastu huvi tundnud juba lapsepõlvest saadik ning MMA-ga hakkas ta tegelema 2008. aastal, kui läks spordiklubi Võimla (sellel ajal kandis veel nime «Elustreening Eesti») baaskursustele. Hetkel tegut-seb Tartus spordiklubis Võimla treenerina.

mine ning distsipliin.Suurimaks saavutuseks on te-

ma enda pidev edasi pürgimine. Hetkel on tal rohkem kaotusi kui võite, aga sellegipoolest on õppinud rohkem kaotustest kui võitudest. «Kaotatud matšidest õpin rohkem, sest nende analüüsimisel olen enda suhtes tunduvalt kriitilisem kui või-tude puhul,» sõnas Kaspar.

Kaspar arvab, et tulevik sport-lasena sõltub paljudest asjaolu-dest. Samm sammu haaval liigub ta enda eesmärkide suunas. Tree-nerina arendab ta ennast igapäe-vaselt ning õpilaste juhendamisel annab alati endast parima, nauti-des sealjuures iga minutit.

MMA populaarsus nii Eestis kui mujal maailmas on kasvav. Treeningute vastu huvitundjaid on palju. Treenida saab näiteks Tartus spordiklubis Võimla või Tallinnas spordiklubis 3D tree-ning. Mõlemas kohas treenimi-seks on vajalik eelregistreerimine liitumaks baaskursustega, mis on vajalik jätkamaks treeninguid edasijõudnute grupis. «Eestis ei ole eraldi laste gruppe, kuid usun, et ühel päeval need ka avatakse,» nentis Kaspar lootusrikkalt.

Kaspar leiab, et MMA on põnev ning vaatemänguline sport igaühe-le. «Inimesed, kes on selle alaga kas-või natukenegi kokku puutunud, teavad, et heal tasemel võistlemi-seks peab sportlase tehniline arse-nal olema küllaltki mitmekülgne. Spordiala on jätkuvas tõusujoones ning pole välistatud, et selle spordi-ala vaadatavus võib tõusta esikoha-le või selle lähedusse,» arvas ta.

Eestis on võimalik MMA-ga tegeleda Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Saaremaal. Valgas saab osaleda jiu-jitsu treeningutel, mis on üks vajaminev oskus MMA-s. Jiu-jitsus keskendub vastase kont-rollimisele läbi erinevate maas-võitlusasendite. Nende kontrolli-de abil liigutakse edasi leidmaks erinevaid alistusi (erinevad liigeselukud ning kägistused).

2013. aasta suvel veetis Kas-par 5 nädalat Iirimaal, treenides ühes MMA tippklubis SBG Gym. Reisile eelnevalt alustas Kaspar ka treeningblogi kirjutamist. Kõigil kellel on soovi saada rohkem in-formatsiooni või olla kursis MMA võitleja ja treeninggrupi Võimla treeneri tegemistega, saavad seda teha aadressil:

kaspu3.blogspot.com

Võimla võistlustiim: vasakult Kaspar Kraav, Jüri Jõgiste, Ott Tõnissaar (Raju peakorraldaja), Jorgen Matsi (Võimla peatreener), Sten Saaremäe, Alar Hutrov ERAKOGU

Kaspar Kraavi käe all kujuneb uus põlvkond tegijaid

ESTER KAASIKester@tankla.net

Valga põhikooli värskelt renoveeritud ujula on taas kõigile huvilistele avatud. «Ootame meid külasta-ma kõiki vanu ja uusi sõpru. Loodame, et meid pole unustatud ja Valga linna ning ka maakonna inimesed leivad taas tee ujulasse,» sõnab kooli di-rektor Tarmo Post.

Ehitustööde käigus pandi lisaks suurele bas-seinile ka lastebassein ja mullivann. Plussiks saab lugeda kindlasti seda, et ujulas on tagatud pidev järelvalve vetelpäästja-instruktori poolt.

Tulevikus on plaan avada sinnasamasse väike puhvet, kus inimesed saavad soovi korral kiirelt osta karastusjooke ning miks ka mitte esmaseid ujumistarbeid.

Värskelt renoveeritud ujula ootab külastajaid

48%22%

19%

9% 3%halbei ole rahul

hea

vägahea

rahuldav

vin Erik Kibuselt nõu, kes aitas tal pikemat aega end püstivõitluse alal arendada, kasutades enda os-kusi taipoksis. Edvin vastas Kaspa-rile üsna kindlalt, et praktliselt se-dasama on Kaspar teinud juba pi-kemalt üksikute inimestega. Selle-ga tõusis Kasparil tohutu enese-kindlus ning ta hakkas ideed «mi-na kui treener» üha enam nauti-ma. Sügisel oli Kaspar koos Jorgen Matsiga 50pealise treeninggrupi ees.

Motivatsiooni saab Kaspar ise-endast, sest ta läheb igasse tree-ningusse sellise suhtumisega, et «homme olen parem kui täna». Kaspar on spordi tegemisega arendanud oma iseloomujooni: ambitsioonikus, töökus, pühendu-

Tänaseks on Sten Saaremäe MMA-ga tegelnud 2 aastat, ena-mus sellest ajast treeninud kas Kaspari käe all või Kaspariga koos. «Staažika võitlejana on Kasparilt alati midagi õppida ning tema abile loota. Kaspar on motiveeritud ja töökas võitleja, mis teeb temast hea treening-partneri. Ta keskendub kõigile nüanssidele ja detailidele ning tema treeningud on rutiiniva-bad,» iseloomustab Sten oma treenerit.

Kõigil sportlastel, kes oma alaga tõsiselt tegelevad, on ees-märgiks olla parim. Pole ka Sten erinev - unistab ühel päeval olla maailma parim oma kaalu võit-leja, kuid võtab asju etappidena, seades endale mitmeid väikse-maid eesmärke, et oma arengut paremini kontrollida. Hetkel on eesmärgiks uue aasta alguses toimuval Soome lahtistelt meist-rivõistlustelt tuua Eestisse kõige säravam medal ning teha ka 2014. aastal oma profidebüüt.

info

Nüüd ollakse sammuke lähemal sellele, et tulevikus saaks pakkuda ka muid SPA teenuseid.

Renoveeritud ujulakompleks hõlmab nüüd ka mullivanni (üleval) ja lastebas-seini (all). FOTOD: TARMO POST

Talv4

MERLIKA HÜDSImerlika@tankla.net

Siis, kui Tanel Ojaste veel päris väike oli, soovis ta saada autoju-hiks või kosmonaudiks. Kuid ku-na ta perekondlik taust on üdini sportlik, siis hiljem tekkis ikkagi tahe sportlaseks saada. Päris tipp-tasemele ta paraku ei jõudnud ning hetkel on tema juhtida spor-diklubi Otepääl.

2000. aastal asus Tanel õppi-ma Eesti spordigümnaasiumisse, mis tollal kandis veel seda nime. Aasta hiljem muudeti see Auden-tese spordikooliks. Noormees asus omandama murdmaasuusatami-se eriala. Enda ning treenerite poolt loodud ootused olid kõrged, pidades silmas just sportlikku po-tentsiaali, mis Tanelil sel ajal oli. Kuid siis haigestus noormees sü-gise algul angiini. Paraku ei ravi-nud ta tervist korralikult ära ja asus liiga kiirelt uuesti treenima, seetõttu jäi ta talve hakul uuesti angiini ning seda põdes ta juba palju raskemalt. Pärast seda sai Tanel südamelihastepõletiku, suu-resti tänu angiinile, mille tõttu oli ta kuni kevadeni «mängust väljas» ehk ei saanud treenida ega võis-telda. «Suvel, kui olin arstide poolt terveks tunnistatud, üritasin

kaotatud aega tagasi teha ja tree-nisin palju ja suure isuga,» mee-nutas noormees. Kuid nooruse ul-jus ja rumalus maksid taaskord kätte. Tekkis kerge ületreening ja mitmed kergemad külmetushai-gused. Talvel õnnestusid ainult mõned üksikud võistlused, mis viisid Taneli pettumiseni. «Viima-se aasta spordikoolis pühendusin juba rohkem õppimisele. Lihtsalt tundus, et «rong» on läinud. Sel-lest ajast edasi ma enda tulevikus ennast kui tippsportlast ei näinud, pigem tundsin, et tahan läbi tree-neritöö oma eesmärke saavuta-da,» lisas ta.

Lisaks treeneritööle on Tane-lil majandada spordiklubi Karupe-sa Team. Suureks kireks on mehel aga suusasport. «Olen õnnelik ini-mene, et saan tegeleda sellega, mis pakub mulle rahulolu,» sõnas mees enesekindlalt. Vaba aega si-sustab Tanel tavaliselt kas sporti tehes või sõpradega aega veetes. «Mulle meeldib harrastada erine-vaid spordialasid. Näiteks mu lemmikud on suusatamine ja jalg-pall.» Samas meeldib talle käia jõusaalis ning discgolfi mängida. «Lisaks sellel - kui Eestis olen, käin nädalas 1-2 korda ikka ki-nos,» lisas suur filmifänn.

See, palju Tanel nädalas spor-

Ebaõnn tegi suusatreenerist sihikindla mehe

Helme valla noor asutas osaühingu

Tanel Ojaste tallab kõige rohkem Otepää ja Kääriku suusaradu. IVAR JURTŠENKO

diga tegeleb, oleneb sellest, palju tal vaba aega on. «Tavaliselt ikka päevas korra tahaksin trenni te-ha.» Keskmiselt kulub tal 1-3 tun-di ühes päevas spordile, kuid kind-lasti on ka nädalas mõned puhke-päevad, mis tekivad olude sunnil. «Üldiselt on nii, et kui tekib pikem trennivaba periood, on see minu jaoks stressi tekitav,» sõnas tree-ner. «Minu töö juures meeldib mulle kõige rohkem see, et minu päevad ei ole ühesugused ja ru-tiinsed. Ei kujuta ette, et peaksin istuma kontoris päevad läbi - sel-line tegevus ei sobi minu iseloo-muga,» sõnas ta enesekindlalt.

Noormehe elumoto on tegele-da sellega, mis talle meeldib. Teostada ennast ja hoida oma lä-hedasi. Inspiratsiooni leiab Tanel kõige rohkem lastest. «Nähes nen-de säravaid silmi, nende arengut ja seda, kuidas nad omandavad uusi oskusi.» Samuti inspireerivad teda usinad ning andekad sport-lased. Unistused treenerina on seotud aga sellega, et minu sport-lastel läheks võimalikult hästi. Uurides aga, kas on tekkinud mõ-tet spordikarjäär seljataha jätta, oli Tanel endas üsna kindel. «Aeg-ajalt tekib kõigil elus tagasilööke. Päriselt spordiga lõpparvet teha pole ma kunagi mõelnud.»

MARGO METSOJAmargo@tankla.net

Kristjan Jaanikesing on sündinud ja üles kasvanud Helme vallas Holdre külas. Märkimisväärne on ta seepärast, et on oma koduko-hale truuks jäänud ning tegeleb aktiivselt ettevõtlusega põlluma-jandusvaldkonnas.

Hariduse omandas Kristjan Tõrva gümnaasiumis ning seejä-rel Valgamaa kutseõppekeskuses autode ja masinate remondi eri-alal. Seda just seepärast, et Krist-jan oli juba varakult seotud tehni-ka ja masinatega. Samuti oli sel-lega seotud ta igapäevane töö. Va-

rem tegeles Kristjan ka tehnika- spordiga.

Igapäevaseks tegevuseks on põllumajandus, mida Kristjan peab oma hobiks. Ta asutas sel aastal osaühingu Sepakõrtsi Agro OÜ, mis pakub erinevaid põllu-majanduslikke teenuseid ning te-geleb erinevate põllusaaduste tootmisega (teravili, raps, maa-sikad). Samuti on Kristjan talvisel ajal üks nendest inimestest, kes teid lumest lahti lükkamas käib. «Suurde linna ei soovi ega taha ka, maal ikka parem. Linnas on liiga kiire ja kinnine elu,» jutustas mees põhjustest, miks tema veel

linna kolinud pole.Lisaks põllundusega tegelemi-

sele kandideeris Kristjan ka koha-like omavalitsuste valimistel Hel-me vallavolikokku, kuhu ta ka 23 häälega pääses. Eesmärk on kaa-sa lüüa valla tegemistes ning arengusuundades ja anda nõu eri-nevates asjades.

Teistele noortele soovitab Kristjan olla rohkem elutargemad ja huvituma maaelust ning mitte nii kergelt suurlinnaelu taga aja-ma minna. Valgamaa on väga ilus koht, kus elada ning kui vähegi tahad, leiad siin ka tööd ja saad vastutasuks hea elukeskkonna. Siiski tuleb palju vaeva näha ka omavalitsustel, et ettevõtjate siia-tulekut soodustada.

Küll aga arvab Kristjan, et tä-napäeval on väga raske leida põl-lumajandusettevõttesse töötajat, kes tunneks masinaid ja nende hooldust, hoiaks masinaid ning oleks noor ja kiiresti õppiv. «Noor-tel on üleüldse vaja rohkem pea-lehakkamist ja näha vaeva, sest il-ma ei saavuta keegi midagi.»

Tulevikus näeb Kristjan ennast jätkuvalt põllumajanduserialal töötamas, kuid samas ei tea, mi-da elu toob, sest aeg läheb edasi.

Valgamaa vajab rohkem Krist-jani sarnaseid noori, kelle süda kuulub meie maakonda ning kes on alati nõus ka piirkonna aren-gusse panustama ja läbi ettevõt-luse või muudmoodi lisaväärtust looma. Võtkem kõik eeskuju ühest tublist maanoorest, kes tõestab iga päev, et elu maal on täiesti võimalik.

Sepakõrtsi Agro OÜ pakub lisaks kõigele ka erinevaid põllumajandusteenu-seid. ERAKOGU

KAARI KAASIKkaari@tankla.net

Enne lahkumist käis Kadi Tõr-va gümnaasiumis. Nüüd õpib ta Taanis, kus on võimalik va-lida kolmeaastase klassikalise või kaheaastase hariduse va-hel. Viimane neist sarnaneb meie kutsekooliharidusele. Taani koolisüsteem erineb Eesti omast palju. «Tunnid on 90 minutit pikad. Kõigil on koolis arvutid kaasas, sest nendes toimub põhiline õppe-töö. Kõrgeim hinne on 12 ja madalaim -3. Kirjutatakse palju esseesid ja arutlusi, sa-muti tehakse palju grupitöid,» kirjeldas Kadi erilist koolisüs-teemi. Õpetaja ja õpilase va-heline läbisaamine on ena-masti väga vaba ning õpeta-jaid kutsutakse eesnime pidi. Koolis sooja lõunat ei saa, iga-üks võtab kodust omale söö-gi kaasa.

Näitlemine on osa Kadi elustKadi elab Jyyti poolsaarel, Taani vanimas linnas Ribes. Inimesi elab seal kokku umbes 9000. Ribe on väga hubane ja kodune väikelinn ning turisti-de poolt tuntud ja armastatud. Esimene kokkupuude Taaniga oli teise vahetusõpilase Gelise-ga (Taanis olev Eesti vahetu-sõpilane) lennukist Taani nä-gemine ja vestlemine nende uue kodu teemal. Enamasti taanlased teavad, kus Eesti-maa asub, aga leidub eran-deid. «Osad vahetusõpilased kuulsid esimest korda, et on olemas Eesti riik,» ütles Kadi. Šokk on suur, kui kuuldakse talve jahedusest Eestis.

Näitlemise juurde jõudis Kadi tänu enda esimesele klassijuhata-jale Eve Vallistele. «Tegime mit-meid vahvaid etendusi oma klas-siga,» kirjeldas Kadi enda näitleja teekonna algust. Väga imetleb Ka-di Eesti näitlejate tööd, nii teatri-laval kui ka filmides. Nende töö on tema arvates suurepärane.

Suurimaks saavutuseks peab neiu kohtumist väga paljude ime-liste inimestega. Lisaks peab ta enda võiduks julgust esineda - ta armastab lava. Romet Piller, kel-lega Kadi sõbrunes Tõrva improt-rupis Hingevärvid, iseloomustas Kadit kui inimest, kes ei karda ris-kida, on hästi suhtlemisaldis ja julge. Rometil mõlgub meeles nii mõnigi põnev juhtum Kadiga. «Tegime tuttavale kingituse, see

Eesti talve miinuskraadid tekitavad välismaal hämmingutTõrvast pärit Kadi Lääts pakkis augustis oma kohvrid, et minna aastaks Taani vahetusõpilaseks. Koju tagasi jõuab ta alles juuli alguses. Vahetusõpilaseks otsustas neiu minna, sest soovis en-nast proovile panna, õppides midagi, mida pole õpikutes kirjas.

oli naljakink. Sooviti Red Bulli külmkappi ja siis me Kadiga tegi-me selle pappkastist valmis.» Noormees lisas, et Kadi on rõõ-mus ja sõbralik neiu. Muidugi on noormehe arvates meenutamist väärt ka see, kuidas Kadi tegi te-ma telefoniga endast naljaka pil-di. Rometil on hea võimalus seda alati kasutada, kui midagi nalja-kat Kadi kohta rääkida tuleb. Ala-ti sellest pildist rääkides palub Ka-di selle kustutada. «Enamus nal-jakaid mälestus on juhtunud näi-teringis, aga ega kõik ka meeles püsi,» tõdes Romet enda ja Kadi ühiste mälestust kohta.

Jõulud TaanisKuigi Taanis tähistatakse jõule Eestiga võrreldes erinevalt, leidub

Kadi koos Gelisega, kes on Eestist vahetusõpilane Taanis. ERAKOGU

Esimene päev Taanis. Pilt on tehtud Kopenhaageni lennujaamas. ERAKOGU

HELEN HIIOB (14) Tõrva

Andsin endale kolm luba-dust. Esiteks: õpin terve aas-ta jooksul hästi. Nii, et lõpe-taksin viitega. Siiamaani ilusti täidetud. Vaeva olen näinud kõvasti ning usun, et lubadus on ka aasta lõpus kindlasti täidetud. Teiseks: hoian oma hea perekonnatuttava last ja hakkan temaga rohkem koos olema. Tehtud - terve suve oli-me koos, käisime kõikjal ringi. Ja kolman-daks: tahtsin minna suvel veesuuskadega sõitma, aga ei jõudnud, sest aega polnud.

Lubadustest kinnipidamine ei ole väga raske. Kui tahtmist on ja keegi sind teisele teele ei juhi, on väga lihtne. Mind motiveeri-vad tulevikuplaanid ja töökoht. Tean, et pean hästi õppima, et saaksin parema tuleviku.

Talv5

Kooliõpilaste suusa- ja lumelauapakett:Mäepilet koos suusavarustuse laenutusega alates 17 € päev

Mäepilet koos lumelauavarustusega alates 20 € päevOma varustusega mäepilet alates 12 € päev

Pakkumine kehtib õpilasgruppidele nädalasisestel päevadel E-R. Vajalik eelnev registreerimine!

Kooliõpilaste suusa- ja lumelauapakett:Mäepilet koos suusavarustuse laenutusega alates 17 € päev

Mäepilet koos lumelauavarustusega alates 20 € päevOma varustusega mäepilet alates 12 € päev

Pakkumine kehtib õpilasgruppidele nädalasisestel päevadel E-R. Vajalik eelnev registreerimine!

TULE KUUTSEMÄELEJA NAUDI TALVERÕÕME!TULE KUUTSEMÄELEJA NAUDI TALVERÕÕME!

INFO JA REGISTREERIMINE: Tel 766 9007 info@kuutsemae.ee www.kuutsemae.ee

Eesti talve miinuskraadid tekitavad välismaal hämmingut REIN RUSSAK (17) Valga

Lubasin endale korralikult koolis käia. See juba tasapisi õnnestub. Ka lubasin leida en-dale hea naise. Ka tema on täitsa olemas. Ja viimaseks, jätta maha hal-vad pahed. See on raske, pole suutnud veel täi-de viia. Proovin muidugi edasi ja annan endast parima. Kui olen midagi ette võtnud, teen ka ära. Nii lihtsalt peab olema.

ANNALIISA TOIT (20) Kaagjärve

Uuel aastal andsin endale lubaduse lõpetada gümnaa-sium edukalt ja leida meelepä-rane töö. Koolis mulle meeldis käia, seega sellega ei olnud väga suuri problee-me. Tööotsinguil polnud ka väga raske, sest koolis, kus õpetan, oli väga abiväge vaja ja nii sain omale ka töö. Mulle meeldivad lap-sed. Seega võin julgelt öelda, et selle enda-le antud lubaduse olen tublisti täitnud. Na-gu ka eespool sai mainitud, ei olnud selle lubaduse täitmine minule nii raske kui aas-ta alguses arvasin olevat.

KÜSITLES: EGLE KÕVASK

RETSEPT: KAARI KAASIKFOTO: ESTER KAASIK

sarnaseidki jooni. Taanlaste jõu-luvana elab Gröönimaal, mitte La-pimaal. Nagu üle kogu maailma, peetakse ka seal jõule koos pere ja lähisugulastega. Kui meie söö-me jõulude ajal verivorsti ja hapu-kapsast, siis taanlased söövad ka-ramelliseeritud kartuleid, parti, erinevaid lihatoite, riisipudingut, õunakoogikesi ja palju muud. «Traditsiooniks on ümber kuuse laulda ja tantsida,» kirjeldas Kadi teise maa jõule.

Vahetusaasta rõõmud Oma Taani perega on Kadi

käinud puhkamas suvemajakeses, veekeskuses, purjetamas, toimu-nud on erinevad perekondlikud sündmused ja filmiõhtud. «Taani keelest saan juba päris hästi aru,

ise aga vastu rääkida on väga ras-ke,» sõnas neiu. Eks ta vaikselt pusib ja loodab, et küll paremaks läheb.

Eesti peale mõeldes igatseb Kadi oma pere, sõpru, kohukesi, pelmeene ja sauna. Kadi soovitab kõigil minna vahetusõpilaseks - see on suur kogemus väga palju-des eri valdkondades. «See on aasta täis elu!» naeris Kadi vahe-tusaastat kirjeldades. Alati pole lihtne, kuid see on kõike seda väärt.

Kadi tänab oma toetajaid, kes võimaldasid tal vahetusõpilaseks minna: Silverarvuti OÜ, Tiiu Loor-man, Tõrva linnavalitsus, Viisu Eero Auto OÜ, AS Balbiino, Tõr-va Kaubandus OÜ, Raul Lättemä-gi, KT Trans OÜ.

Härmasuusarada

Härmasuusarada

Taagepera

Hummuli

Sooru Tsirguliina

Õru Sangaste

Keeni

Sihva

RiidajaPikasilla

Aakre

Puka

PaluperaHellenurme

Nõuni

Kaagjärve

Karula

Koikküla

Hargla

Lüllemäe

Ala

VALGA

TÕRVA

OTEPÄÄ

Kelgumägi

Uisuväli

Suuarada

Piirkonda onoodata palju lund

Piirkonda onoodata paljulumememmesid

Esmalt valmistame siirupi. Pruunista kuivas potipõhjas 300 g suhkrut, kuni see muutub tumepruuniks. Võta pott tulelt ja va-la siirupisse ettevaatlikult 1 klaas kuuma vett. ETTEVAATLI-KULT- PRITSIB MEELETULT! Lisa siirupisse piparkoogimaitseai-ne ja kaneel. Tõsta pott uuesti tulele ja keeda kuni siirup hak-kab suitsema. Jahuta siirup. Sellest peaks saama 200 g siirupit.

Järgmisena asume piparkoogitaigna kallale. Vahusta või suhkruga, sega hulka munad. Saadud segu sega siirupisse jär-gemööda hoolega segades. Vala juurde hapukoor ja sõeludes soodaga segatud jahu. Sõtku taigen ja hoia külmkapis järgmi-se päevani.

TAIGEN:200 g siirupit200 g võid150 g suhkrut2 muna150 g hapukoort1,5 tl soodat500 g jahu

SIIRUP:150 g suhkrut1 pakk piparkoo-

gimaitseainet2 tl kaneeli1 klaas kuuma

vett

Äkki võtaks pühade eel aja maha ja prooviks hoopis ise ühe korraliku piparkoogitaigna valmis teha? Alati ei pea maiuspalade küpse-tamiseks tarvilikku tainast poest ostama, vaid kogu kokku vajalikud komponendid ja proovi ise midagi uut!

Taigen rulli umbes 3 mm paksuseks, vormi piparkoogid. Küpseta 200 kraadi juures um-bes 8 minutit. Kaunista piparkoogid pärast jahtumist glasuuriga.

Ise tehtud, hästi tehtud!

13. DETSEMBER Valgamaa suurperede jõulupuu14. DETSEMBER Tõrva noorte- keskuse jõulupidu koos bändiga Facelift Deer & Rasmus Rändvee15. DETSEMBER Heatetegevuskontsert «Usun inimeste headusesse» Tõrva kirik-kammersaalis20. DETSEMBER Otepää noortekeskuse jõuluõhtu20. DETSEMBER Heategevuslik kontsert Otepää gümnaasiumi aulas21. DETSEMBER Talvepealinna avamine22. DETSEMBER Jõuluvanade kokkutulek Otepääl11. JAANUAR Stuudio Joy talvekontsert31. JAANUAR Paju lahingu 95. aastapäev31. JAANUAR Valgamaa Talveöölaulupidu 20142. VEEBRUAR Otepää Saunamaraton 201427. VEEBRUAR Valgamaa noorte infomess «Vali nutikalt»

SÜNDMUSED VALGAMAAL

Allikas: tankla.net/uudised/kalender

SIIRI KITS (19) Kaagjärve

Uuel aastal ma päris nime-kirja ei koostanud, kuid lu-basin olla positiivsem, veeta rohkem aega sõpradega ning hoida samal ajal õppimine korras. Üks lubadustest, mis ka täidetud sai, oli uues-ti spordiga tegelema hakkamine. Soovisin oma suve veeta eelnevatest aktiivsemalt – nii võtsin osa noortevahetusprogrammidest Leedus ja Maltal. Kahjuks üks suurimatest lu-badustest, langevarjuhüpe, jäi tegemata, kuid selle kavatsen ellu viia järgmisel aastal.

Mis on saanud endale aasta algul antud lubadustest?

KÜSITLUS:

Muusika6

EGLE KÕVASKegle@tankla.net

Millised olid Sinu lapsepõlveunistused ning mil määral need täitunud on?Kui aus olla, siis ega ma eriti ei mäletagi. Kindlasti üks, millest palju unistasin, oli suurel laval esinemine. See on täitunud sel moel, et olen saanud esinema Va-nemuise teatrisse ja muudele kontsertidele.

Kuidas oled suutnud õppimises järjepidevust hoida ning end nii headel tulemustel näidata?Peamine on muidugi kohusetun-ne, mida mul omajagu on. Kind-lasti on tähtis olla järjepidev. Ka aja planeerimine on väga vajalik oskus. Heade tulemuste osas olen pidanud loobuma natukesest une-ajast ja vabast ajast.

Mis Sind häid tulemusi saavutama motiveerib?Mind motiveerib see, et tahan elus kaugele jõuda. Olen terve elu olnud perfektsionist. Kuigi see on mõnes mõttes halb, siis plusse on sellel kindlasti rohkem. Teine mo-tivaator on igasugused väljakut-sed ja õpingud, kus end arendan.

Millised on plaanid peale põhikooli?Tahan kindlasti minna edasi güm-naasiumisse. Mõtlesin küll astuda muusikakallakuga kooli, aga olen praegu teinud otsuse minna siiski üldhariduskooli. Arvan, et jätkan oma edasisi õpinguid Tartus, sest olen sellega tihedalt seotud ning see on mulle nagu teine kodu.

Millega vabal ajal tegeled ning kuidas kõike jõuad?Vabal ajal tegelen muusikaõpin-

Laura Danilas: Mul on tahtejõudu ja motivatsiooni, seetõttu jaksan

CATLIN SAARcatlin@tankla.net

Valgamaa noored jäävad tihti sil-ma oma aktiivsuse ja tubliduse poolest. Nad on alati olnud oma tegemistes virgad ja kõikvõimsad. Seekord jäi meile silma Valgamaal tegutsev noortebänd One Leg Lenny, kes alustas tegevust täies-ti iseseisvalt.

One Leg Lenny on noor-tebänd, mis koosneb viiest liik-mest: Hugo Kähri - basskitarr, Ott Saar - trummid, Polina Rubtsova - basskitarr, Anna-Marija Slju-sartšuk - klaver ja Andrea Mark - laulja. Bändi rajasid Hugo ja Ott neli aastat tagasi. Kõik liikmed saavad omavahel väga hästi läbi, kuigi väljaspool bändi nad tihti koos pole. Bändi solist Andrea käib küll Tartus koolis, kuid kuna soov bändi teha on

suur, nõustus ta bändis olema, ise-gi kui ei saa alati proovides kaasa lüüa.

Bändi koosseis on ajaga pal-ju muutunud. On olnud mitu lauljat ja lisaks veel mõned kitar-ristid. Kokku on neil inimesi sel-les bändis olnud umbes 10, koos vahetustega muidugi. Nad on pi-danud muutma bändi koosseisu kolimiste ja ebasobivuste pärast, kuid praeguse koosseisu üle nad ei kurda. Bändi basskitarristide-le Polinale ja Hugole meeldib üksteise kallal kogu aeg naljaga nii-öelda vinguda, kuid siiski saavad omavahel väga hästi lä-bi. Nad mainisid, et kui kellelgi on soov oma luuletusest laul val-mistada, siis nad võivad seda te-ha, sest uued laulusõnad on nei-le alati teretulnud.

Bänd sai nime maadlusnuku

järgi. Kuna Ott tegeleb ka maad-lusega ja seal on sellised maadlus-nukud, mida heidetakse, siis Hu-go ja Ott mõtlesidki, et paneks bändi nime selle nuku järgi. Nad olid nuku nimeks pannud Lenny ja kuna Lenny ongi ühejalgne, tu-li sellest ka bändi nimi One Leg Lenny.

Noored viljelevad rokkmuusikat, vahepeal võib kuulda ka metalit. Kindlat iidolit neil pole, kuid enim tüürib eeskujuks Lenny Kravitz.

Bändi moto noortel veel puu-dub, kuid nad soovivad teha seda, mis neile meeldib. Bändil on ne-li oma laulu, millest kõige tuntum on «Detsembriöö». Nende arvates bändi tegemine on huvitav ja mingil määral ka inimesi ühen-dav. Esinemas käivad tasuta, tee-vad nad seda peamiselt lõbu pä-rast. Nende enda üks lemmiku-

maid esinemisi oli suvel, kui nad soojendasid Rasmus Rändveed. Nad usuvad, et see oli tegelikku-ses päris hea saavutus. Elu esime-

Noortebändi nimi tuleneb maadlusnukust

ne laval olek oli neil selle aasta 1. märtsil, mis toimus haridusmessil «Vali nutikalt». «See oli väga või-mas ja vahva, siiski esimene esi-

nemine ja juba esmakordsel etteastel küsiti autogrammi, mis tekitas veelgi parema tunde,» tõ-desid noored muusikud.

gutega H. Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Kuna see võtab väga suure osa mu ajast, ei ole mul eriti selle kõrvalt aega mille-gagi tegeleda. Kui aga vaba aega leian, teen sporti ja kirjutan laule. Mõtteid lauluks saan emotsiooni-dest ja kõigest ümbritsevast. Kir-jutan siis kui tuju tuleb. Mul on tahtejõudu ja motivatsiooni selle-ga tegeleda, seetõttu jaksan!

Kust on tulnud huvi muusika ja sellega seonduva vastu?Kindlasti on suureks mõjuks ol-nud beebikool ning lasteaed, kus sai päris tihti lauldud ning teiste laule kuulatud. Huvi muusika vastu on tekitanud ka minu vana-vanemad, eriti vanaema, kes ikka ja alati mulle laulis.

Mis on Sinu selle ala suurimad saavutused?Üks suurimaid saavutusi on osa-

lemine Vanemuise teatri etendus-tes. Ka stipendiumite saamine on olnud mulle väga oluline. Selle aasta suurim saavutus oli kindlas-ti mu esimene soolokontsert 9. märtsil, mu 15. sünnipäeval. Olen üles astunud väga paljudel heate-gevuskontsertidel nii Valgamaal kui ka Tartus. Samuti olen osa võtnud laulukonkurssist Valga-maa laululaps, kus on edukalt läi-nud. Aastatel 2006, 2007, 2008 (eripreemia), 2009, 2010, 2011, 2012 I koht ja 2013 aastal III koht.

Kuidas leidsid tee teatrisse?Kui otsiti muusikali «Helisev muusika» lapsi, saadeti minu lauluõpetajale kiri. Nädala pä-rast läksin katsetele ja nii mind üle ootuste sinna valitigi. Eten-duses «Kosmonaut Lotte» kohtu-sin Luisa Värgiga. Sain koheselt aru, et ta on meeletult tore ini-mene. Ühel päeval läksime koh-vikusse ning peale seda saime järjest lähedasemateks sõpra-deks. Kui hakkasin planeerima oma soolokontserti, oli plaanis kutsuda ka mõni külalisesineja ning selleks osutus Luisa. Lisaks olen esinenud kontsertidel, kus lavalaudadel olnud ka Ott Lepland, Kihnu Virve, Ivo Linna jpt.

Miks Tartu ning kust sellised valikud: viiul, klaver ja laulmine?Tartus õpin sellepärast, et lõpeta-sin eelmisel kevadel muusikakoo-li ja tahtsin ennast edasi täienda-da. Jõuda oma arengus veel kau-gemale ning saada rohkem välja-kutseid.

Viiulit tahtsin juba väikesest peale õppida – alustasin sellega lasteaias. Laulmisega olin varem kokku puutunud ning tänu selle-le, et armastasin ka ise laulda,

otsustasin seda õppima minna. Ning klaver, see on kohustuslik kõigile, kes seda ei õpi. Siis, kui see poleks kohustuslik, õpiksin seda ikkagi, sest laulja jaoks on klaverimänguoskus väga oluline. Muusikastiililt eelistan viiulil ja klaveril mängida klassikalist muusikat, laulda aga meeldib džässmuusikat.

Millisena näeb välja Sinu päevakava?Ärkan nagu iga koolilaps, kell seitse, et saaksin kella kaheksaks kooli minna. Kaks korda nädalas käin lastekooris ja segakooris.

Pärast kooli lähen tavaliselt muusikakooli, kus olen hiliste õh-tutundideni ning kui on nii-öelda «Tartu päev», jõuan koju ajaks, mil on vaja üle vaadata õppetöö ning ennast magama sättida.

Kui tähtis roll on perel Sinu elus?Perel minu elus on väga tähtis roll. Toetuseta poleks ma nii kau-gele, nagu ma praegu olen, kind-lasti jõudnud.

Tegeled ka spordiga?Jaa, teen sporti. Tegelen erineva-te aladega. Talvel meeldib mulle sõita murdmaasuuska ja ka mäe-suuska. Kevadel, sügisel ja suvel harrastan rattasõitu ning jooks-mist. Need nõuavad aega täpselt nii palju, kui suure ringi olen ot-sustanud läbida. Tavaliselt püüan teha nii, et ühe korraga treeniksin vähemalt tund.

Iseloomusta endOlen täiesti tavaline 15aastane tüdruk, kes ei suuda elada ilma muusikata. Kui midagi teen, siis 100% pühendumusega. Ja lõpe-tuseks: tahan elada nii, et saaksin midagi pakkuda nii endale kui ka teistele.

EVE ELJANDOtepää gümnaasiumi muusikaõpetaja

Minu silmis on Laura väga meeldiv noor inimene, kes teeb palju ja jõuab palju. Ma ei tea, kuidas ta kõigega toime tuleb, kuid tuleb. See ei tähen-da, et Laura on üliinimene, kes ealeski ei ole väsinud. Väsinud küll, kuid mitte kunagi tülpi-nud. Olen kõrvalseisjana tema raskeid perioode märganud ja Laura pärast ka muretsenud. Laura on tahtejõuline ja tugev neiu, kes teab, kuidas oma as-jadega toime tulla ja kuidas oma aega planeerida. Laural on eesmärk, mille poole ta püüdleb ning ma usun ja loo-dan, et sihikindlusega ta selle ka saavutab.

Otepäält pärit neiu lööb laineid lavalaudadel. KALEV INTS

Bändiliikmed püüavad kokku saada vähemalt korra nädalas, et muusika seltsis aega veeta. TIMO ARBEITER

Eestimaa talvepealinnast pärit Laura Danilas on mitmekülgne ning harukordselt tubli neiu. Lisaks oma hobidele – laulmine, viiuli- ja klaverimängu õppimine, sport ning teatrilavadel esinemine – suudab ta olla ka põhikooli lõpuklassi parim õpilane. kommentaar

Kirev elu7Kethi Uibomägi: elu- ja teatrilavad

Kohtusin Kethiga esimest korda umbes kümme aastat taga-si. Ta käis Käärikul mu sõbra väikest õde hoidmas. Juba tollal võis aimata, et Val-gamaa ühel hetkel tema jaoks väikseks jääb, sest Kethil oli imepärane omadus kõik kohad iseendaga täita.

GERTU VÕSUgertu@tankla.net

Praegu on 24aastane neiu end pealinnas korralikult sisse sead-nud. Laulab, tantsib, annab rek-laamidele oma hääle, käib pidu-del õhtujuhiks ja see nimekiri võiks sedasi jätkuda veel lõputult. Kethi ise arvab, et kogu tema suur esinemisvajadus saigi alguse sel-lest, et tal oli lihtsalt nii suur tä-helepanuvajadus. «Kui me väiksed olime, siis mu vanem õde oli pä-ris palju haige ja kogu vanemate tähelepanu läks seega talle. Ema on tagantjärgi rääkinud, et ilmselt sellepärast hakkasingi end igale poole taidlusgruppidesse pressi-ma, et tunnustus- ja tähelepanu-vajadus oli nii suur,» naerab Ket-hi.

Kethi meenutab oma esimesi samme laulja elukutse suunas ja peab tõdema, et tegelikult ei osa-nud ta alguses üldse laulda. «Mu õde laulis hästi, aga temal ei ol-nud seda esineja iseloomu. Mina ei olnud justkui midagi, ma ei laulnud üldse ilusasti, aga sellest hoolimata käisin ikka võistlustel ja laulsin,» meenutab Kethi.

«Maalt» suurde linna«Valgas olin ma ikka hingelt maakas, mul oli vanaema juures Setomaal oma lehm, hani ja sün-nipäevaks ostsin endale ükskord kanad,» jutustab noor laulja. Se-dasi väikeses linnas kasvades sai Kethile aga üha selgemaks, et sel-leks, et oma tõelised unistused täide viia, peab ta Tallinnasse ko-lima. «Mul ei olnud kunagi muud plaani, ma teadsin, et minust saab laulja,» lausub neiu kindlameel-selt. Praegusel hetkel Kethi end aga ise veel päris lauljana ei tun-ne, sest oma lugu tal veel ei ole. «Ma väga tahaks oma lugu. Ma olen otsinud neid muusikuid, kel-lega tekiks hea koostöö. Ma ei ta-ha lihtsalt niisama midagi teha või selle jaoks, et Elu24 saaks kir-jutada, et Kethi andis singli välja.»

Oma koha leidmisestOlenemata sellest, et otsus pealin-na tulla, tuli Kethil kergelt, oli al-guses seal sellest hoolimata raske, sest kõik sõbrad olid läinud õppi-ma Tartusse ja Tallinnas tal sõpru ei olnud. Elu muutus aga peale se-da, kui ta WAF kooli õppima läks. «Ma olin alguses väga tagasihoid-lik. Kui on mingi seltskond inime-si, keda ma väga respekteerin, siis muutun vaikseks vaatlejaks. Mind pandi sellisesse rühma, kus olid inimesed, kes tolleks ajaks olid omale juba mingi nime teinud ja siis mul oligi päris suur hirm,» räägib Kethi.

WAF kooliga liitumist peab Kethi kõige õigemaks otsuseks oma elus. «Sealt hakkasid kõik as-jad edasi minema, need kontaktid olid väga olulised. Ma leidsin omale inimesed, kelle juurde ma kuulusin.»

Esineja elu pahupoolKethi räägib palju sellest, kui-

das näiliselt on staaride maailm üks suur lust ja lillepidu, aga te-gelikult on selles ka päris palju se-gadust. «Peale superstaarisaadet on inimestel ikka väga suur sega-dus. Pärast saadet jääd sa lihtsalt

üksi, sa ei tea, kellele sa helistama peaksid või mida üldse edasi te-gema.» Teine keeruline asi esine-jakarjääri juures on see, et kuidas elada ära nii, et iga kuu oleks ar-ved makstud ja ei peaks pidevalt muretsema. «Ma ei taha kuskile palgatööle minna. Eks ma olen veel vahel vanematest sõltuv ja 24aastasena on seda piinlik tun-nistada, aga ma ei taha oma esi-nejakarjäärist loobuda.» Kethi sõ-nul oleks loomulikult ka variant, et teekski oma esinemisasju kui hobi, aga siis ei saaks neid kind-lasti teha sellisel tasemel. «Ma ei

saab. «Lottes olen ma doktor Ave, jänes, kes on hästi koomiliselt hüsteeriline. Olen laval umbes seitse minutit, aga see võtab mu füüsiliselt nii läbi, et stseeni lõpus vajan lava taga korralikku hinge-tõmbe pausi.»

Tuleviku peale on Kethi juba jõudnud päris palju mõelda, ja te-

ma suurimaks unistuseks on prae-gu see, et ta saaks Broadway muusikalis osaleda. «Eks selleks, et sinna jõuda, pean end füüsili-selt ja vokaalselt parimasse vormi ajama. Tänased projektid on ette-valmistus ja suur osa protsessist, kus lõppeesmärgiks on olla parim variant iseendast.»

ole kapsalehe all kasvanud ja olen ka rasket tööd teinud. Suvel käi-sin Ameerikas raamatuid müümas ja see oli tõesti väga väljakutset pakkuv, ennastületav kogemus.» Kethi räägib, et pidevalt peab ini-mestele seletama, et see ei ole nii-sama, et lähed kuskile kohale ja laulad oma lood ära ja siis ongi kõik. «Ma olen terve selle aja üri-tanud ka oma vanemaid veenda, et minule sobivaim koht on lava. Neil ei ole minuga kerge, aga nad püüavad mind mõista.»

Elust lavalEnamike töökohtadega on as-

jalood nii, et töötaja kannab vas-tutust oma ülemuse ees. Esineja elukutse puhul ollakse iseenda ülemus. «Kui mõni esinemine on tulemas, siis mõtlen tihtipeale, et see nii kaugel ja küll jõuab harju-tada ja põnevaid lisaelemente väl-ja mõelda. Ning siis lõpuks on esi-nemiskuupäev lähedal ja pole üld-se nii palju proove teinud, kui ta-haksin. Ma olen väga enesekriiti-line ja on väga vähe neid etteas-teid, millega ma päriselt rahule jään. Aeg-ajalt on ka ennast nii raske sundida üksnes tööle kes-kenduma. Kui pead ainult iseen-da ees aru andma, siis oled või-meline end mitmeid kordi alt ve-dama. Keegi teine seda ei näe, aga endal on nii halb tunne,» mõtisk-leb Kethi.

Praegusel hetkel lööb Kethi kaasa kahes Vanemuise etendu-ses. «Grease» ja «Lotte jõulupidu» on etendused, kus teda näha

Kethi peab väga oluliseks seda, et ta inimesena pidevalt kasvaks. CHRISTO NEEMRE

Kethi etenduses Grease. RANNO RÄTSEPP

KAIRI PIIRkairi@tankla.net

Paljud Valgamaa noored suun-duvad pärast keskkooli edasi ülikooli, kuid pole just kõige ta-valisem leida end meditsiini eri-alalt. See tänuväärt kutse pole sugugi nii kerge ja lilleline nagu esialgu paista võib. Arstiks või õeks õppivad noored peavad päevast päeva nägema vaeva, et mitte maha jääda, sest kui süda kutsub, peab mõistus töötama.

Karina Tiivel on Valga güm-naasiumi vilistlane, kes on alus-tanud oma teekonda Tartu ter-vishoiu kõrgkoolis õenduse eri-alal. Nentides, et selline otsus ei tulnud üleöö, oli õenduse eriala ainus, mis kõige südameläheda-sem tundus ning suurt tahet ja motivatsiooni pakkus.

«Minul keskmist päeva po-legi. Iga päev on täielikult eri-nev ja omamoodi,» seletab tule-vane õde Karina. «Mõni päev olen hommikul kella kaheksast õhtu kella seitsmeni koolis, tei-ne päev on vaid üks loeng või hoopiski vaba päev. Tihti teki-vad ka paaritunnised vahed loengute vahele.» Õenduse eri-ala pole lust ja lillepidu isegi mitte esimesel aastal, kui tun-niplaan koosneb üldistest aine-test nagu eetika, usundiõpetus, õenduse alused, enesejuhtimi-ne, anatoomia ja füsioloogia. Esimene suur katsumus oli koo-li sisse saamine. Kui sellega hak-kama oli saadud, tuli välja, et ees on palju suurem katsumus - õppimine. «Õppida on palju ja keegi ei oota, kui sa ei jõua. Ala-ti tuleb kõik õigel ajal ära teha, et järjel olla.» Neiu jõuab kooli kõrvalt ka Tartu ülikooli kliini-kumis tööl käia. «Eredalt on meeles päev, kui iseseisvalt esi-mest korda patsiendil habet aja-sin ja härra mind pärast oma lapselapsele naiseks tahtis,» meenutas Karina.

Oligi tunne, et käsil on tõeline elustamineTartu tervisehoiu kõrgkoolis õe-nduse erialal õpib ka Tsirguliina keskkooli abiturient Liis Arbeiter, kellel on käsil neljas aasta ja loodab juba jaanuaris kooli lõpetada. Gümnaasiumi lõpuklassis käis tüdruk äm-maemandal töövarjuks ning tahtis ämmaemandaks saada, kuid kui jõudis kätte kandidee-rimisaeg, jäi lõplikuks valikuks õendus. «Eks see meditsiinipisik on juba ammusest ajast sees, kuna suguvõsas on küllalt arste ja õdesid,» seletab Liis.

Kui Karinal seisab ees ees pikk teekond, on Liis läbinud suures koguses erinevaid õppe-aineid. «Esimesel aastal õppisi-me tervet inimest ehk seda, kui-das kõik töötab. Õppeaineteks olid terve laps, terve naine, ana-toomia, biokeemia, õenduse alused, õendusfilosoofia ja -ee-tika, erinevad keeled, rahvater-vis. Teisel aastal käsitlesime hai-guseid ehk haiget inimest, kus õppisime erinevate organsüstee-mide haiguseid. Õppeaineteks olid sisehaige õendusabi, kirur-gilise haige õendusabi ja farma-koloogia. Kolmandal õppeaastal tuli intensiivõendus, psühhiaat-ria, naistehaigused ja lastehai-gused.» Tulevane õde on prakti-kal käinud lastekirurgias, sünni-tuseelses ja -järgses osakonnas, intensiivravis, psühhiaatriahaig-las ning erinevates sise- ja kirur-giaosakondades.

Liisil on väga hästi meeles intensiivravi praktiline eksam,

kus pidi spetsiaalset elustamise õppimiseks mõeldud nukku elustama. «See olukord oli nii elulähedane ja oligi tunne, et käsil on tõeline elustamine,» meenutab Liis.

Askeldasime terve rühmaga ühe laiba kallal

Maiko Kangro ja Sven Reba-ne on Otepää gümnaasiumi vi-listlased, kes polnud kunagi me-ditsiinivallas töötamise peale mõelnud, kuid õpivad praegu juba neljandat aastat Tartu üli-koolis arstiteadust. Pärast eksa-mitulemuste teadasaamist leid-sid mõlemad noormehed end erinevate erialade vahel kaalu-mas, kuid lõpuks kandideerisid siiski arstiteaduskonda.

Õpe kestab 6 aastat, mille lõpuks kvalifikatseerub tudeng üldarstiks. Eriarsti õpe kestab edasi veel 3-5 aastat vastavalt erialale. Esimese 2,5 aasta jook-sul ei puutu tudengid kokku haigetega ja õpe on teoreetiline. «Selle aja jooksul on suhteliselt palju õppida vaja, aga kõik on tehtav. Isegi viimasel hetkel, kuid sellega kaasnevad maga-mata ööd,» kirjeldab Maiko. «Päris palju oli kontrolltöid, mis aga kokkuvõttes olid kasulikud, sest eksamiks õppima hakates oli kõvem põhi all ja ühtteist materjalist oli meeles. Teadagi, et sundimata keegi enne sessi midagi ei õpi,» meenutab Sven esimest kursust.

Pärast karmi patoanatoomia eksamit algab kliiniline õpe, mis kujutab endast praktikume haiglas. Osa õppetööst toimub loenguvormis. Patsientidega puutuvad tudengid kokku iga päev ja aeg-ajalt leitakse end ka opitubadest. Neljanda kursuse tunniplaanist võib leida vägagi huvitavaid õppeaineid nagu ve-resoontekirurgia, traumatoloo-gia ja ortopeedia, lastekirurgia, sõja- ja katastroofimeditsiin.

Noormehed ei leia, et mil-lestki suurel määral ilma oleks jäänud. Vabu õhtuid on küll vä-hem, kuid nad teavad, et tulevi-kus on kindel töökoht olemas. «Aga on ka eriti tragisid, kes õp-pimise hästi kontsentreeritult väiksesse aega suruvad ja üle-jäänud ajal kõvasti pidu pane-vad,» räägib Sven tudengielust. Tööl käimiseks kahjuks noor-meestel aega ei jää, sest arsti-teaduskonna tunniplaan on vä-ga kindlalt paigas.

«Kindlasti ei lähe meelest esimese kursuse anatoomia praktikad laibakumis, kus iga kord ämbri või kastiga mingid uued elundid või jubinad külmi-kust välja toodi ja neid katsuma ning lõikuma pidi. Või kui terve rühmaga ühe laiba kallal askel-dada sai,» räägib Sven paarist juhtumist. Maikol on meeles aroom, mis kolmandal aastal õhus oli, kui lahatava sooled lahti lõigati.

Need neli paljulubavat Val-gamaa noort, kes veedavad päe-vi ja öid, et tunda inimese keha ja õppida, kuidas seda ravida, on oma valikutega rahul ja pole tudengielus millestki ilma jää-nud. Liis suudab oma aega pla-neerida nii, et jõuab kõikjale, kuhu vaja. Karina tunneb puu-dust pikkadest ja ilusatest küün-test, kuid leiab, et see on seda väärt. «See on nii väike asi võr-reldes sellega, mida ma vastu saan,» on neiu oma valikus kin-del. Maiko arvates on suurimaks katsumuseks olnud õppima õp-pimine ja eks see ole oskus, mi-da me kõik elus vajame.

Noored meedikud: vaeva tuleb näha päevast päeva

@maku_

Keskmine Valga kergliiklustee sportlane.

KOGUS: ESTER KAASIK

Meelelahutus8LAURA SÖÖTlaura@tankla.net

Novembrikuus toimus Palupera vallas noortevolikogu (edaspidi NVK) valimine. Palupera valla NVK loodi aastal 2011. Volikogu liikmeid on 9 ja neid valitakse ka-heks aastaks. Noortevolikokku võisid kandideerida valla noored vanuses 13-26 eluaastat. Seekord oli osavõtt aktiivne ja kandideeri-jaid oli 17.

Valimine toimus 8. novembril Palupera põhikoolis, 10. novemb-ril Hellenurme noortekeskuses ja Nõuni kultuurimajas. Valijateks olid 7-26 aastased valla noored.

«Valimised läksid hästi, algu-ses oli väike mure, et noored ei kandideeri, aga motiveerisime neid sellega, et see on lahe ja kui isegi ollakse arg, saadakse voliko-gus olles sellest kindlasti üle. Kan-dideeris nii vanast volikogust ini-mesi kui ka uusi,» sõnas Grete Lii-vamägi.

Hääletamistulemuste alusel sai volikokku Hellenurme piirkon-nas Hele-Riin Udeküll, Triin Tii-mann ja Kai Laas. Nõuni piirkon-nas Merily Viks, Grete Liivamägi ja Stever Liivamägi. Palupera piir-konnas Deivi Sarapson, Artur Lõhmus, Triinu Rannala. Eelmises volikogus olid ka Merily, Stever, Grete ja Artur. Volikogu esime-heks valiti Deivi Sarapson.

«Otsustasin noortevolikokku kandideerida, kuna seal tehakse koos väga huvitavaid asju ning on

tore seltskond. Loomulikult on mul soov Palupera noorte heaks midagi korda saata,» rääkis Ste-ver. Merily kandideeris noortevo-likokku juba siis, kui seda looma hakati. «See, et ma kandideerisin, tundus nii loomulik ja endalegi üllatuseks valiti mind esimeheks. Palupera valla käekäik on saanud minu südameasjaks ning seetõttu kandideerisin uuesti – kui ise ei tee oma elukohta paremaks, kes siis veel. Mu lootus on, et Palupe-ra noortele meeldiks oma vallas elada ja tulevikus tullakse siia ik-ka pärast õpinguid tagasi,» loodab Merily.

Stever ja Merily rääkisid, et teistest volikogudest nad väga pal-ju kahjuks ei tea. «1,5 aastat tagasi ehk enne Hollandis käiku teadsin tõesti päris palju, mis ümber toi-mus. Teadsin täpselt kus ja kes meie piirkonnas tegutsevad. Hetkel ei ole jõudnud ennast selles vald-konnas kurssi viia.»

Noortevolikogu tööd toetab ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) läbi osaluskogude projek-tifondi. Tänu noorte poolt kirju-tatud projektile «Palupera valla noorte teadlikkuse tõstmine noor-tevolikogu tööst» toimub kaks üri-tust, mis toetavad noortevolikogu töö jätkamist. Selle raames toi-mus Marek Meki poolt läbiviidud noortevolikogu simulatsioon, kus noored said läbi mängida lõigu volikogu tööst. Õhtu lõpetati bowlinguga ning edasi jätkub ju-ba töisem tegevus.

Palupera noortevolikokku kandideeris 17 noort

LEE JOHANNA SAULlee@tankla.net

22. novembril toimus Valgas sündmus «Koolimood», kus noo-red on juba 17. aastat järjest saa-nud esitleda teemakohast oma-loomingut, omandada uusi koge-musi moe valdkonnas ja harjuta-da laval esinemist. Sel aastal oli teemaks «With White Wings - kui-das sina näed neid valgete tiiba-dega nähtamatuid olendeid?».

Osavõtvaid gruppe oli sel aas-tal üheksa, erilise au ees aga Val-ga vene gümnaasium, kus võetak-se koolimoe sündmust eriti tõsi-selt. Oldi palju tööd ja vaeva näh-tud.

Igas kollektsioonis oli midagi omapärast ja erilist. Näha oli met-sahaldjaid, armsaid roosasid ingleid kui ka tumedamate tiibadega ole-vusi. Võistlejaid said inspiratsiooni oma kostüümide jaoks näiteks met-sast, loodusest, sõbrannadelt või Google’is leiduvatest piltidest.

Vanema vanusegrupi võitjad Otepäält kavaga Fortepiano olid võidu üle väga rõõmsad ning di-sainerid Gertrud Aasaroht (16) ja Karoliina Kruusmaa (15) jäid et-teastega väga rahule. «Inspirat-siooni sain maailmast ja inimes-test selles ning üritasin näidata seda läbi nähtamatute olendite, kes hõljuvad meie ümber. Kollekt-sioon valmis umbes pooleteise kuu vältel ning algsetest kavandi-test jäid vaid mõned detailid. Lõp-lik kleitide kujundus valmis mo-dellide seljas vastavalt modelli isi-kupärale. Disainisime kehasse is-tuvad kostüümid, mis tooksid esi-le modelli parimad küljed. Kohe, kui kuulsin üritusest, olin kindel, et tahan sellel osaleda. Meie ees-märk oli luua terviklik kava – et nii kostüümid, meigid liikumine ja emotsioon oleksid kooskõlas. Gertrudile rääkides oli ka tema

kohe nõus ning siis hakkasidki mõtted lendama. Üritus on väga lahe! Loomulikult peaks Kooli-moodi korraldama ka edaspidi, sest võibolla saab siit alguse kel-legi tähelend. Oleme väga tänuli-kud korraldajatele!» rääkis Karo-liina. Fortepiano ainuke meesmo-dell Karl Aarne Vihm (13) ütles, et koos kuue naisega pole kerge koostööd teha, kuid päris vastu ta modellitööle ka ei olnud.

Ka pealtvaatajaid jäid ürituse-ga väga rahule – publik oli elav ja vali. Angelina (14) Valgast ütles, et sündmuse korraldamist tuleks kindlasti jätkata, sest see on hea võimalus noortele enda tuleviku arendamiseks ning moega tegele-miseks.

Peakorraldaja Aili Sture sõnul läks hoolimata mõningatest aru-saamatustest ja vahemaast üritu-se korraldamine üldiselt hästi. «Korraldasin sündmust esimest korda. Selline töö vajab suurt ta-het asjaga tegelemiseks, sest väga keeruline oli leida sponsoreid. Selleks, et kaasata veel rohkem noori sellesse sündmusesse on ideed juba olemas ning nüüd on koolimood ka Facebookis.»

Vaata pilte: on.fb.me/1dWozrt

Valgas sai näha valgete tiibadega olendeid

Otepää kava Fortepiano.TIMO ARBEITER

KOGUS: BIRGIT MARANIK

Mu vanaisa teeb igaksjuhuks ahju tule, sest äkki läheb külmaks. Endal on toas 25 kraadi.

@_Teve_

Tegelt ma arvan, et kui te paar korda veel Paul Walkeri pilti jagate, siis ta ärkab ellu.

@Joosepnoot

Ema: Ma kingin sulle sünnipäevaks kassi, aga ta kasvab maal. Mina: Ma kingin sulle siis sünnipäevaks mustangi, mis seisab mõne rikkuri garaažis.

@KadrianPossul

Ema ostis munakarbi, kus oli üks muna puudu :O tibu koorus ja pani plehku äkki :O

@SunDyndrome

Piparkookidest on savi, sest piparkoogitaigen on palju parem!!!

@JanneKalda

Poes ema kysib lapse käest «kas sa marmelaadi sööd?» Laps vastab. «Kust mina tean» :D:D

@krissubriksu

Snapchatin nii paljudega, et ei tule meelde mis ma kellegile saatsin ja nad saadavad midagi vastu ja siis ma mõtlen mille kohta see oligi :D

@SRannakivi

«Itaalias mõeldakse iga söögikorra ajal juba järgmisele korrale» Minu juured on vist sealt pärit.

@kssskss_m

Poleks uskunud, et väikse lapse tuju heaks tegemisel piisab küsimusest «kas võtan ipadi kaasa?»

@kidnamedgriss

Lähen koolist koju, vastu tuleb poiss ja paneb riimi vene aksendiga: «Tule välja, ma näitan sulle!! Musta peaga plika, kes meeldis mulle ikka».

@marjejoearu

Millest säutsuvad noored Twitteris?

@mynameiskadriThis is called art..

@dorchdaniel

No comments... #lakers #shaq #marshmallows

@getuolen

Jälle ta reiditseb mu telos :D

@ madlirogenbaum

My love

@karlplaks

Mehed objektil

V E Ä P I R Ö Ö P E N I V L A TP J Ä Ä D N S D K U U S K J D OÕ D O L I R A A N U R L Õ S V DH U K U N E K L U I O U L D E UJ K L M I B U L L S L M U I N LA I E E I M S E G U O E M P D UN P K M R E A K V T A L E E I AA A E E A S K A E A R A H K K LB K M M D T H S D M Ä U E A Ü UA Ä O M N E L I I I S D L S Ü LA P O T A D U A Ä N E U V U N UD S S E M O U Ö J E H R E U A ÕÕ U G Ö S I T A M R Ä H S S L JS U L K E K E L G U T A M I N EE S U L A D I G O O K R A P I PM A M S S U T K A K U L U Õ J KU D I U S Ä R A K Ü Ü N A L S TL A B A K U D A I N U E V L A T

Leia täherägastikust üles järgnevad 33 sõna:

Otsi 10 erinevust Põhikoolis alustas tegevust kooliraadio

DETSEMBERTALVINE PÖÖRIPÄEVSOOME KELK ADVENDIKÜÜNALNULGPÄKAPIKUD

JÕULUKAKTUSKUUSKJÕULUVAHEAEGLUMEMEMMSUUSADSULA

KELGUTAMINETUULLUMELAUDURUISUTAMINESÄRAKÜÜNALLUMEHELVES

MANDARIINIDLUMESÕDAJÄIDEJÕULULAULUDTALVEUNIHÄRMATIS

PIPARKOOGIDLUMIAISAKELLADKASUKASSUUSAKEPIDJÄÄ

PÕHJANABALABAKUDTÄHESÄRA

KOOSTAS: EMILY-HESTIA TAMMEORG

KOOSTAS: KAARI KAASIK

ESTER KAASIKester@tankla.net

Idee raadioringi tekitamiseks tuli alg-selt Valga põhikooli direktorilt, Tarmo Postilt, kes tegi pakkumise ringi eest-vedajale Eleri Lõhmusele. «Et ma olen juba mõnda aega tahtnud just mee-diateemalise ringiga tegeleda ja noo-ri selles vallas juhendada, siis tundus Tarmo ettepanek mulle väga põnev,» sõnas Eleri.

Kuigi raadiohuvilisi noori on het-kel üsna vähe, siis need, kes kaasa löövad on vähemalt hingega asja juu-res.

Praegu tegelevad nad peamiselt raadioreklaamide, mille eesmärk on noori ringi juurde meelitada, ja esi-meste saadete valmistamisega. «Kind-lasti läheme ühel hetkel ka otse-eet-risse, sest see kogemus on selline, mi-da polegi võimalik sõnadega kirjelda-da, vaid seda peab proovima,» ütles Eleri, kuid kindlasti on selleni veel jupp maad minna.

Kõik põhikoolis käivad uued hu-vilised võivad julgelt pöörduda Eleri Lõhmuse poole.