Aleksandra JastremskajaAngelis Palm

Gerda KarmanErgo Põdersalu

Aidu karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1974. a tööd alustanud pealmaakaevandus. Põlevkivitoodang on ~2,4 milj t aastas, kuid varude ammendumise tõttu kaevandus suletakse 2012. a lõpuks.

Kui põlevkivikarjääri pumbad seisma jäetakse, algab kaevandatud alades üleujutus. Kõrgeimaks punktiks jääks merepinnast ~70m kõrgusel asuv tehismägi.

1956. aastal alustatiBalti Elektrijaamaehitusega.

30. dets 1959 aastal käivitati esimene katel ja turbiin.

1966. aastal alustati Narva linna varustamist soojusenergiaga.

Elektrijaama ehitatikokku neljasehitusjärgus.

Aasta jooksulkasutatakse 2,2 miljonittonni põlevkivi.

Balti elektrijaama elektri ja soojuse koostootmisplokis kasutame koos põlevkiviga ka ca 10% ulatuses biokütust.

Balti soojuselektrijaama kasutegur on 40-45%.

Eenergia tootmise tipp oli 1979. aastal.

Elektrit saame põlevkivist, töötlemise teel. Kaevandusest tuleb umbes 67% põlevkivi sisaldusega segu. Tootmisprotsessi käigus lubjakivi eraldatakse. Pärast elektrijaama jõudmist läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda lõpuks vasarpurustiteni. Vasarpurustites saadakse põlevkivi, mille tüki läbimõõt on kuni 25 mm.

Enne purustisse jõudmist on näiteks allmaakaevandustest saadud põlevkivitüki läbimõõt kuni 300 mm ning pealmaakaevandusest saadud tüki läbimõõt kuni 40 mm. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse. Enne katlasse jõudmist läbib põlevkivi elektrijaamas ligi 950 meetri pikkuse tee. Enne katlasse panemist jahvatatakse põlevkiviveskites tolmuks.

Põlevkivitolm puhutakse katla põletitesse, tekkinud kuumus toodab aurukatlas veeauru. Aur suunatakse auruturbiini, kus auru kineetiline energia paneb pöörlema turbogeneraatori, mis toodab elektrienergiat. Toodetud elektrienergia pinge on 15,75 kV. Enne elektrivõrku andmist tõstetakse pinge transformaatorites kuni 330–360 kV, et vähendada elektrikadusid. Mida kõrgem on pinge, seda väiksem on kadu.

Elektrijaamad investeerivad suitsugaaside väävli- ja lämmastikuheitest puhastamisse, et muuta põlevkivist energia tootmine keskkonnasõbralikumaks ning tagada tootmisvõimsuste säilimine ka pärast keskkonnanõuete karmistumist Praegu kasutatakse põlevkivituhka Eestis peamiselt lisatoorainena teatud tsementide tootmisel ja ehitusplokkide valmistamisel.

Alajaam – on ehitis mille sees on transformaator, mis kas tõstab või langetab voolu tugevust ja pinget, vastavalt vajadusele, et oleks võimalikult väike kadu siis tõstetakse pinge kõrgeks. Transformaator – on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata.

AS Silmet on Euroopa üks suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid. AS-i Silmet tootmine hõlmab kolme vabrikut: Haruldaste muldmetallide vabrik, haruldaste metallide vabrik ja metallurgiavabrik. Muldmetallide aastatoodangu maht ulatub 3000 tonnini, haruldastel metallidel 700 tonnini.

Silmet on globaalne ettevõte-99% tootmises kasutatavatest materjalidest ostetakse väljaspool Eestit ja 99% toodangust müüakse välja. On Eesti üks suurimaid teaduspõhiseid kõrgtehnoloogilisi firmasid. Silmeti analüütiline laboratoorium on Balti riikide parim metallurgiaalal tegutsev labor.

Sillamäe heitvee bassein Radioaktiivsete jäätmete hoidla asub Ida-Viru maakonnas. 40 ha suurusel territooriumil ~12 milj t jäätmeid. Hoidlat kasutatakse tootmisprotsessides tekkinud jäätmete ladestamiseks (põlvkivitöötlemine, uraanitootmine, haruldaste metallide ja –muldmetallide tootmine).

Ei ole probleemiks ainult Eestis, sest ohtlik on jäätmehoidlast leviv reostus. Reostuse levimise kolm viisi:o Sademed kannavad merre mürgiseid aineid.o Suvel kuiva pealispinna tõttu leviv tolm.o Radioaktiivsete gaasi radooni eraldus.

1997. aastal asutatud ettevõte. Põhitegevuseks preagu on puidupelleti tootmine. Firma algusaastatel toodeti rohujahu. Tehase tootmismaht on 105 000 tonni aastas. Ettevõtte visiooniks on olla kvaliteetseima pelleti kaubamärk.

Saepurugraanul, graanul, puidugraanul, puidu pellet ja pellet on üks ja see sama asi. Peamiselt kasutatakse nimetust puidupellet. FLEX HEAT puidupelletid on keskkonnasõbralik biokütus, mis on kokku pressitud puhtast saepurust ja höövlilaastust ilma lisandeid kasutamata.

(puupalk hakitakse-purustatakse saepuruks)-saepuru kuivatatakse trumlites- suunatakse pressimisseadmesse, kus saepuru suure rõhu ja vaigu olemasolul moodustavad graanuli. Graanulid jahutatakse, kaalutakse ja vajadusel pakitakse.

Pakendatud pelleti hind: 25 kg kotid euroalusel 36 kotti, 900 kg- 165 EUR/alus Puistes pelleti hind: Miinimum kogus 3 tonni-172 EUR/tonn Pellet Bigbag kottides: Bigbag finalusel 1 kott, 1000 kg- 182 EUR/alus

1. katse: 4 katseklaasi (purustatud sihvkad, krõpsud, küpsis, pähklid). Lisasime bensiini ja jätsime seisma. Hiljem tilgutasime filterpaberile tilgad.o Sihvkad: Paberil kuiv nähtamatu plekk, klaasil laialivalgunud ja rasvane.o Krõpsud: Paberil kollakas laik, klaasil eriti rasvane ja laialivalgunud.o Küpsis: Paberil väga suur ja laialivalgunud laik ja klaasil kergelt rasvane aga laiali valgunud.o Pähklid: Paberil tume laik, klaasil väherasvane ja väike laik.

Krõpsud on katse tulemusi arvestades kõige suurema rasva sisaldusega. Ekstraheerimine-mingi teatud komponendi või aine eraldamine süsteemist/segust. Rasvad koosnevad glütseriinist ja karboksüülhapeteestritest ning on hüdrofoobsed, bensiin aga on süsiveinike ahel.

2. katse: keeduklaas nr.1 20ml vett + 10ml toiduõli-õli jäi pinnale, vesi alla. Segades tekkisid õlist väikesed mullid. Keeduklaas nr.2 20ml vett + 10ml toiduõli + sapp-segades tekkisid samuti õli sisse mullid. 30min hiljem olid kõik mullid saanud ühtlaseks õlikihiks pinnale. Järeldus: sapp seab rasvad ühtseks ja hõlbustab seedimist.

1. Balti soojuselektrijaam vajab ööpäevas 5200-5400 tonni põlevkivi, aastas aga 1000mln tonni.2. Aurukatlas toodetakse kütuse – kivisöe, põlevkivi, maagaasi, masuudi põletamise teel ülekuumendatud auru, mille rõhk ulatub 35 MPa-ni ja temperatuur 650 °C. Seal on 3 aurukatelt. Aur jahutatakse, see kondenseerub ja seejärel kogutakse veehoidlasse, mida kasutatakse uuesti.

3. Aur suunatakse auruturbiini, kus aurus sisalduv soojusenergia muutub kineetiliseks energiaks –turbiini pöörlemiseks. Turbiin paneb pöörlema generaatori, mis toodab elektrienergiat. Turbiinis paisunud aur rõhuga 3...5 kPa veeldatakse kondensaatoris, jahutades seda temperatuurini 20...25 °C.4. Auruturbiinide pöörlemiskiirus on enamasti 3000 1/min, mis vastab ühe poolusepaariga turbogeneraatori pöörlemiskiirusele 50 Hz sageduse korral.

5. Iga katla kohta on üks generaator.6. Juhtimiskeskuses kontrollitakse tehasekorrasolekut, tööliste tööd jms. 7. Elektrijaamas toodetud energia saadetakse edasi järgmiselt: 330- 2˃20- 1˃10kV. Mida kaugemale saata, seda

väiksemaks läheb pinge, kõrgemast pingest alustatakse sest siis on väiksem elektri kadu.

8. Looduskaitsega seotud probleemid on lahendatud järgmiselt: Tootmisel tekkivat tuhka kasutatakse lisatoorainena

tsemendile ja ehitusplokkidele. Enne tootmisel tekkivate gaaside atmosfääri

paiskamist töödeltakse gaase püüdmisseadeltistega.9. Oksüdatsioonireaktsiooni kiiremaks ja täielikuks kulgemiseks purustatakse kivisüsi peeneks ( meenutab tolmu). Kuna pulber põleb kiiremini ja vajab selleks väiksemat energia hulka siis see on kõige parem lahendus.10. 1 tonnist põlevkivi = 850kWh elektrit = 125kg põlevkiviõli. Põlevkivile lisatakse biokütuseid, nt heina.

Katse: Termos täis purustatud orgaanilist ainet, suletud korgiga ja termomeeter sees. Lagunemissoojuse ja võimsuse leidmine.1.Termos täis kase-,kastani-, õunalehti ja võililli. Poolteist tundi seisis, temp. tõus 4˚. Soojushulk Q=c*m*Δt = 4200*0,26*4˚= 4368 JVõimsus N=Q/t =4368/9000=0,49 W

2. Termos täis vahtralehti. Pooleteise tunni pärast temp. tõusis 6 ˚ võrra.Soojushulk Q=c*m*Δt = 4200*0,21*6˚=5292 JVõimsus N=Q/t =5292/9000=0,59 W

MATERJAL KOGUS

ALGTEMP.

LÕPPTEMP.

AEG SOOJUSHULK

VÕIMSUS

1.Kase,kastani,õunapuulehed,võililled

260g 21˚ C 25˚ C 1,5h=9000s Q=4368 J N=0,49 W

2.Vahtra-lehed

210g 22˚ C 28˚ C 1,5h=9000s Q=5292 J N=0,59 W

Järeldus: iga orgaaniline aine sisaldab energiat, mis soojuse mõjus eraldub. Iga aine omab erinevat hulka energiat. Meie katse järgi on vahtralehtedes talletunud energia suurem kui teistes ainetes/lehtedes.

0

20

40

60

80

100

120

140

Aidu

Äntu

Aleksandra JastremskajaAngelis Palm

Gerda KarmanErgo Põdersalu