P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

UUDISKIRI NR 2 2014

FOOKUSES: Primus II - aastad 2014-2015

VEEL: kolm on kohtuseadus ja mõtleme kastist välja

LISAKS: mis on ühist koostööl ja bürokraatial?

2

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

S I S U K O R D

Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm PrimusVeebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.eeTelefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu

Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel,videod programmi Primus videokanal Youtube’s.

toimetajaOli kõva töötegemine ja lusti ka........................................................................................4

uudiseduuring: rakenduskõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis .....................................6uuring: õppejõu töö hindamine .......................................................................................6uuring: üliõpilaste tagasiside ............................................................................................6uuring: üliõpilaste ja õppejõudude rollid ......................................................................7Valmis kogumik “Tööturu väljakutsed kõrgharidusele” .............................................7Õppevideod erivajadustega tudengitest ning juhtimisviisidest .............................7

elluviijaProgramm Primus 2014. aasta sügisest ...........................................................................8Primus ii - erialastipendiumid ............................................................................................9

mis toimubkolm on kohtuseadus - meie kolmanda õppereisi muljed ......................................10Neli aastat kestnud koostöö viljad ..................................................................................14Erivajadusega üliõpilase toetamine Tartu Ülikoolis ...................................................16mõtleme kastist välja ja vaatame üle taldriku serva ..................................................18Narratiivõppevideod mentorluses .................................................................................21Juhtimismentorlus avab uusi perspektiive .................................................................23

Primusmis märksõnad seostuvad programmiga Primus? ....................................................26

tähtsamad kuupäevad ..................................................................................28

3

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

toimetaja

Programmi Primus uudiskirjad läbi aegade

2014

2013

2012

2011

4

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

4toimetaja

Foto

: sA

Arc

him

edes

J U H T K I R I

käesolev uudiskiri on program-mi Primus viimane, kuigi programm kestab veel 2015. aasta lõpuni. kuna selle aasta lõpu ja 2015. aasta ain-sateks tegevusteks on üliõpilastele stipendiumite maksmine, siis sellist uudiskirja, mida me oleme seni har-junud lugema, enam ei tule. minu jaoks on olnud meeldiv kirjutada juhtkirja nii esimesele kui ka viimase-le uudiskirja numbrile.

kui mõtlen programmi algusaas-tate peale, siis mis mulle meenub?

meenub väikese muigega see, kuidas partnerid „võitlesid“ oma te-gevuskavade ja eelarve eest ja isegi nii resoluutselt, et kui me ei saa ajada oma asja, siis „me astume välja“. sa-mas arvati ka, et kõike tehakse Pri-muse, mitte enda jaoks.

mulle meenub ka see, kuidas me Archimedese kontoris „võitlesime“ üksteise tarkuse ja programmiga. Aga et me oleks programmi luge-nud, seda mitte – arvasime, et teame

Oli kõva töötegemine ja lusti ka...

kõike ise lugemata ja seadused/määru-sed ei puutu asjasse...

Ega ikka ei teadnud küll ja õnneks õige kiiresti saime aru, et seadused/määrused puutuvad väga asjasse ja ise-gi sedavõrd, et on meile lausa kohustus-likud. Ehk just sellel ajal, kui alustasime

toimetaja

Foto

: sA

Arc

him

edes

5

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

4

uudiskirjade väljaandmisega 2011. aastal, saime aru, et programmi ra-kendamine on kunst, mis eeldab to-hutult teadmisi nii õiguse, majanduse kui ka inimeste juhtimise vallas.

Just 2009. ja 2010. aastad olid tõe-liselt rasked, kui püüdsime aru saada programmist ja õppisime üksteist tundma ning kompasime üksteise piire. kas teile meenub, et 2010. aastal püüdsime leida vastuseid küsimuste-le „milleks saab kasutada sukkpükse?“ ja “kuidas saada koolitustele neid inimesi, kes ei taha sinna ise tulla?”. Nagu näha, käis lust ja töötegemine koos ja seda on tore meenutada, mis siis, et viimast küsimust küsime veel ka täna.

Tuleb tunnistada, et oleme pal-ju õppinud ja veel rohkem ära tei-nud. kui me kõike tehtut ei suuda meenutada, on uudiskirjad meie „abimehed“ – neid lehitsedes näe-me kiiresti möödunud aastaid hu-vitavate ürituste, toredate ja vaimu-kate inimestega. kes oleks osanud programmi algul arvata, et meie programmi võib ka nimetada LALA (Lipud-Allkirjad-Logod-Ajakava)?

ma loodan, et kõik partnerid on saanud programmi vahendeid

J U H T K I R I

kasutades märkimisväärse tõuke, et olla parim nii õpetamises kui ka tea-duses. samuti loodan, et programmi tegevusaastad on õpetanud meid tegema koostööd ja õppima ükstei-selt. soovin teile jõudu ja tahtmist viia edasi seda, mida oleme programmi raames alustanud ja alustada sellega, mis tagab jätkuvalt professionaalsuse ja edu.

Tänan teid kõiki tehtud töö eest! Praeguseks on teada, et peale seda

programmi tulevad järgmised ning olen kindel, et huvitavaid ja pingu-tustnõudvaid väljakutseid jätkub meie jaoks ka neis järgmistes.

Eriline tänu teile, maris ja marianne, et olete meieni toonud neid toredaid ja inforohkeid uudiskirju!

P.s. Ja peame meeles, et kui on vaja lahendada tähtis asi, teeme ajurünna-ku (2010. aastal õpitu)!

Urve VoolsA Archimedese

kõrgharidusosakonna juhataja

toimetaja

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

6 uudised

Uuring: rakendus- kõrgharidus Euroopa kõrgharidusruumis

Uuring: õppejõu töö hindamine

2014. aasta kevadel viis Tallinna Üli-kooli Haridusinnovatsiooni keskus läbi uuringu õppejõudude töö hindamise kohta. Analüüsiti Eesti avalik-õiguslike ülikoolide normdokumente, mis regu-leerivad õppejõudude ametikohtadele valimist, tunnustamist, töö tasustamist jms ning viidi läbi pilootuuring õppe-jõudude ja üliõpilaste sellekohaste sei-sukohtade kaardistamiseks. Taustana koostati ülevaade õppejõu töö hinda-mise alustest ja põhimõtetest 6 Euroo-pa riigis ja Venemaal. Töö tulemuseks on ettepanekud, mis toetavad liikumist Eesti elukestva õppe strateegias seatud eesmärgi - ... õppejõu töö hindamisel ülikoolides arvestatakse rahvusvahe-liste teaduspublikatsioonide kõrval sa-maväärsena õppetöö tulemuslikkust... – suunas. Tutvu uuringu raportiga prog-rammi Primus veebilehel.

prof. Mati Heidmets

maikuus valmis Eesti rakenduskõrg-koolide rektorite Nõukogu analüüs “ra-kenduskõrgharidus Euroopa kõrgha-ridusruumis: väljundid, institutsioonid ja toimemudelid 2020”, mille tulemusi arutati ka 19. mail riigikogu kultuuriko-misjoni avalikul istungil.

uuringu põhiküsimuseks on: milli-sed peaksid olema Eesti rakenduskõrg-koolide struktuur ja koostoimemudelid tulevikus, pidades silmas kõrgkoolide põhitegevuste juhtimist, konkurentsi-võimet ja väljundi kvaliteeti Euroopa kõrgharidusruumis.

• Tutvu täpsemalt kultuurikomisjoni

istungiga, sõnavõtnute arvamustega ja

ettekannetega.

• Vaata istungi videosalvestist.

• Loe analüüsi raportit.

Uuring: üliõpilaste tagasiside

Eesti Üliõpilaskondade Liidu telli-musel on valminud võrdlev ülevaade tudengite tagasiside kogumisest Eesti kõrgkoolides, selle eesmärkidest ja mee-toditest, tulemuste avalikustamisest ning kasutamisest kooli otsustusprot-sessides. Lisaks dokumendianalüüsile vaadeldakse intervjuudele tuginedes

kolme kõrgkooli tagasisidesüsteeme, et tuua esile parimad praktikad ning töö-tada välja üldised põhimõtted üliõpi-laste tagasiside kogumiseks. Analüüsi teostas Poliitikauuringute keskus Praxis ning tulemustega saab tutvuda juuni lõpus programmi Primus kodulehel.

Silver Ool

7

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

uudised

Uuring: üliõpilaste ja õppejõudude rollid

Äsja valminud uuringus selgitatakse, millised on õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning rollikujutlused. Nen-de alusel tehakse ettepanekuid, kuidas rollide eba selgusest tulenevat suhete pingelisust vähendada. rolliuuringus osales Tartu Ülikoolist ja Tallinna Teh-nikaülikoolist kokku 100 õppejõudu ja 269 üliõpilast, kelle intervjuude ja kü-simustiku vastuste alusel avatakse rol-likäitumise erinevad tahud. Analüüsi teostas Tartu Ülikooli majandusteadus-kond ning tulemustega saab tutvuda programmi Primus veebilehel.

Kadri Karma

Valmis kogumik „Tööturu väljakutsed kõrgharidusele“

Valminud on uuringuprojekti „Töö-turu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa Liidu kontekstis (TöökõrgEEL)“ (2009-2013) raames läbiviidud origi-naaluuringutest koosnev eestikeel-ne kogumik. Tallinna Ülikooli projekti TöökõrgEEL eesmärgiks oli luua teavet kõrgharidussektori ja tööturu seoste ning arengute kohta.

•Tutvu kogumiku elektroonilise versiooniga.

• Tutvu projekti raames tehtud töödega.

kui teil on soov kogumiku trükitud eksemplari ka endale saada, palun and-ke sellest teada Epp reiskale - epp.reis-ka@tlu.ee. uuringukogumik on tasuta, tellija kanda jäävad postikulud.

Õppevideod erivajadustega tudengitest ning juhtimisest

Tartu Ülikooli videoteegis on kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks 10 õppevi-deo, millest 7 tutvustavad erinevaid eri-vajadusi ning viise, kuidas klassiruumis nendega hakkama saada. Ülejäänud kolm videot räägivad, milline juhtu-misstiil sobib akadeemilisse keskkon-da. kõik videod on valminud koostöös valdkonna ekspertidega. Näitlejatest võib videotes näha ka Peeter Volkonskit.

8

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

elluviija

Programmi Primus tegevused praegusel kujul lõppevad 30. juunil 2014. 20. juuliks ootame partneritelt viimast väljamaksetaotlust paber-kandjal ning väljamakse tehakse hil-jemalt novembriks.

Alates juuli keskpaigast jäävad programmi Primus meeskonda ning viimaseid dokumente ja väl-jamaksetaotlusi läbi vaatama kad-rin kergand, Hely Leppik ja Helen Jõesaar. Alates septembrist jätkab programmis Primus kadrin kergand, kes tegeleb aruannete, väljamakse-taotluse küsimuste ja eriala-, eriva-jadustega üliõpilaste stipendiumite koordineerimisega.

Programmi Primus veebilehte koos kõikide seal asuvate dokumentide, failide, inforaamatute ja muu info-ga plaanime üleval hoida kuni 2025. aastani. sama kehtib sotsiaalmeedia

kanalite kohta: Facebook ja Youtube. Pärast 35. VmT väljamaksmist 2014. aasta sügisel sulgeme kTree.

meie Tartu kontoris on saadaval veel mitmed trükised ja raamatud. Huvi korral palume nende soo-vist märku anda e-maili aadressile primus@archimedes.ee. saadaval on: “kõrgkool ja psühholoogia”, “mitte-traditsiooniline tudeng kõrgkoolis. uuringu aruanne”, “Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis”, “koolilõpetajad ja nende karjääri-valikud”, “Õppejõu pädevusmudel”, “Praktika kõrgkoolis”, “Õppekava arendamise juhendmaterjal”, “Eesti üliõpilaste eluolu 2010”, “Õppimi-ne kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat”, “Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses”, Primuse aastaraamat 2013, erinevaid VÕTA trükiseid ning Tudengiveebi infovoldikuid.

Programm Primus 2014. aasta sügisestMarianne Võimeprogrammi Primus kommunikatsioonispetsialist

9

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

elluviija

Foto

: N24

.de

Primus II – erialastipendiumid

uudiskirja ilmumise ajaks on 2014. aasta tegevuskava täidetud ning nüüd saame joone alla tõmmata nii 2014. aastale kui ka programmi põhilistele te-gevustele. Õnneks pikendati program-mi, mistõttu saame rahulikult lõpetada veel viimaseid aruandeid, kontrollida kontode väljavõtteid jne. Elluviija on plaaninud 2014. aasta tegevuste kohta viimase väljamaksetaotluse (35. VmT) esitada rakendusüksusele augusti lõ-pus, eeldatav väljamakse jääb oktoob-risse-novembrisse. suvekuudel tegele-me ka paralleelselt 2014. aasta aruande kontrollimise ja kokkupanemisega.

sügisest rakendub uue tegevusena erialastipendiumite maksmine. Tege-vuse eesmärk on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ja populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades. samas soovitakse erialastipendiumiga vä-hendada üliõpilaste väljalangemise osakaalu. Erialastipendiumi maksmise riiklik eesmärk on majanduskasvu tõus, kuna just need erialad peaksid tööturgu täiendama vajalike spetsialistide näol.

Õppekavad, millel makstakse erialas-tipendiumi, on välja valinud Haridus- ja

Teadusministeerium koostöös Arengu-fondiga, ettevõtjatega ning selle valiku on kinnitanud ka nutika spetsialiseeru-mise juhtkomitee (uuel tõukefondide perioodil kogu nutikat spetsialiseeru-mist koordineeriv komitee). Tugevama potentsiaaliga valdkondadeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervi-setehnoloogiad ja –teenused. rohkem infot Primus veebilehelt.

Erialastipendiumite koordineerimi-ne on täiesti uus programmi tegevus ja tinglikult võiksime seda nimetada Primus ii. Praeguseks oleme koolidega juba läbi arutanud kõik põhilised toi-mimiskeemid, üksikud detailid tahavad veel täpsustamist.

Kadrin Kergandprogrammi Primus tegevjuht

10

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

mis toimub

Aprilli alguses toimus kolmas ra-kenduskõrgkoolide õppeprorektorite õppereis, seekord Šveitsi. Eelnevad õppereisid on viinud meid Portugali ja Hollandisse.

kui varasemad õppereisid keskendu-sid kõrghariduse kvaliteedile ja rahvus-vahelistumisele, oli seekord meie pea-mine huvi suunatud e-õppele ja teistele uuenduslikele õppemeetoditele.

Šveitsi rakenduskõrgharidus ei ole

väga pikkade traditsioonidega. Tänased kaheksa rakenduskõrgkooli on loodud erineval teel 90-ndatel. muljetavaldav oli rakenduskõrghariduse positsioon ühiskonnas – praktiliste oskuste ja tead-miste omandamine on väärtus, mida tööandjad väga hindavad, panustades kõrgharidusse mitte ainult oma aega, vaid ka olulisel määral materiaalseid ressursse.

meie huvifookuses oli e-õpe ja seda

Kolm on kohtuseadus –meie kolmanda õppereisi muljed

Foto

: Chu

ris u

nive

rsiti

es o

f App

lied

scie

nces

of E

aste

rn s

witz

erla

nd

Ulvi Kõrgemaa Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektorMerje Vaide Lääne - Viru Rakenduskõrgkooli õppeprorektor

Ühispilt Churis universities of Applied sciences of Eastern switzerlandi ülikoolis

11

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

just õppe sisulise poole pealt, kuid tundsime huvi ka üliõpilaste ja õppe-jõudude motivatsiooni ja hakkama-saamise vastu. kokku külastasime kuut rakenduskõrgkooli - university of App-lied sciences and Arts Northwestern switzerland (FHNW); Lucerne university of Applied sciences and Arts (HsLu); university of Applied sciences of Eas-tern switzerland (HTW CHur); Bern uni-versity of Applied sciences (BFH); Zurich university of Applied sciences (ZHAW); Zurich university of the Arts (ZHdk) ja e-õppe konsortsiumit switch. meie vas-tuvõtu korraldamisel oli suureks toeks ja abiks Šveitsi rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (rectors’ Conference of the swiss universities of Applied sciences), kellega rkrNil on juba pike-mad koostöösuhted.

Zürichi rakenduskõrgkoolis (Zurich university of Applied sciences ZHAW) külastasime erinevaid üksusi. Peami-seks e - õppe keskkonnaks on moodle, kuid suhteliselt värske uuendusena ka-sutatakse e-portfoolio keskkonda ma-hara. see on väga oluline sotsiaaltöö valdkonnas, et oleks võimalik üliõpilase arengu dokumenteerimine ja jälgimine läbi õpinguaastate. innovaatilise lahen-dusena avaldas meile muljet tagasiside telefoni rakendus – kiire lahendus erine-va tagasiside saamiseks üliõpilastelt.

kuidas õpetada üliõpilasi juurdle-ma ja aru saama? Üheks lahenduseks on “Banana Pianiino”. kes sellest tahab

rohkem teada, peab küsima kelleltki, kes õppereisil käis, sest see on saladus. saladus ei ole aga see, et üheks näiteks loovuse kujundamisel oli üliõpilastel palutud kirjeldada nädalat ilma telefo-nita. milline võiks küll see nädal olla? Proovige järele.

Šveitsis loodi 1987. aastal National reasarch and Educational Network, et toetada rahvusvahelist koostööd ja uu-rimistööd kõrgkoolides. kuna Šveitsis ei ole meile nii harjumuspärast vaba internetilevikut, on kõikidele üliõpilas-tele loodud võimalus läbi koostöövõr-gustiku saada internetikoodid, mis on kasutatavad kõikides kõrgkoolides. Li-saks toetavad nad kõrgkoole erinevates valdkondades ja koordineerivad erine-vate valdkondade võrgustike tööd.

Oltenis külastasime rakenduskõrg-kooli university of Applied sciences and Arts Northwestern switzerland. rakenduskõrgkool on nelja maakon-na kõrgkool. dr.rer.soc. Wolfgang Wi-dulle tegi meile ühe põnevaima ette-kande õppimisest ja õpetamisest, sh

kuidas õpetada üliõpilasi juurdlema ja aru saama? Üheks lahenduseks on “Banana Pianiino”.

mis toimub

12

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

veebipõhisest õppest. Tema ettekan-dest jääb meid saatma ka 1991. aasta installatsioon “how to work better” (ing. k. kuidas paremini töötada).

Oltenis avanes meil võimalus kü-lastada rakenduspsühholoogia kooli (school of Applied Psychology FHNW), kus kogesime aga väga teiselaadilist töökorraldust, mis küll oli veidi kaugel e-õppest, kuid oli ometi uuenduslik. Ni-melt olid nad korraldanud oma tööruu-mid uuel moel. Enam ei olnud igal ühel oma kabinetti, vaid maja oli jaotatud tsoonideks. Näiteks oli olemas semina-ride tsoon, puhketsoon, kontoritsoon ja vaikuses töötamise tsoon. iga töötaja valis endale igaks päevaks tsooni, mille-ga tema selle päeva tööiseloom kõige paremini sobis.

Šveitsi mõistes väikese linna väikeses kõrgkoolis Churis (universities of App-lied sciences of Eastern switzerland) olime väga oodatud külalised. kõrgkool on veidi eripärane, sest koosneb neljast iseseisvast koolist ja nad pakuvad õpet üheksale maakonnale. kuna tegemist on maakonna kooliga, siis kogu nende uurimistöö on seotud kohaliku kogu-konna ja ettevõtete vajadustega. Näi-teks uurivad nad seda, miks inimesed, kes on aastasadu elanud kõrgel mäge-des, ei taha seal enam elada.

Berni rakenduskõrgkoolis (Bern uni-versity of Applied sciences (BFH) oli meil võimalus külastada kooli school of Agricultural, Forest and Food sciences

HAFL, mis asus maal ehk siis väljaspool linna. kooli õppesuund oli põlluma-jandus, metsandus ja toiduainete teh-noloogia. Päevast kõrgkoolis jäi kõige enam südamele dr. dominique Guenati ettekanne probleemõppest. Vaata põ-nevat videot.

kogu Šveitsi rakenduskõrgharidus on väga selgelt näoga tööandja poole, kuid ka tööandja panustab selgelt just rakenduskõrgharidusse. Juba õppetöö ajal teevad üliõpilased reaalseid projek-te tööandja kasuks. Tööandjate huvi just väkeste ja keskmiste ettevõtete poolt on väga suur. kõikidel kõrgkoolidel oli väga palju koostööpartnereid, oluliseks peetakse mobiilsust. samas ei ole mo-biilsuse protsendid väga kõrged. Hetkel on Šveits selles osas lahenduste otsimi-se teel, kuna rahvahääletuse tulemusel ütlesid nad „ei“ massimigratsioonile,

Foto

: nac

hman

n.co

m

Lihtsad tõed (Better Fischli & Weiss 1991)

mis toimub

13

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

mistõttu on nii ErAsmus+ programm, kui ka paljud muud EL projektid nende jaoks suletud. situatsioon tekitas neile muret, kuid nad olid kindlad, et nende valitsus leiab olukorrale lahenduse.

Õppetöö põhimõtted on paljuski sar-nased meile. Näiteks ollakse ka seal teel õpetamisekeskselt õppimiselt õppimis-kesksele õppimisele. Huvitav oli õppe-töö jagamine kolmeks – auditoorne töö, juhendatud iseseisev töö ja üliõpilase iseseisev töö, kusjuures iga osa on suu-rusjärgus 1/3 ainest. Palju rõhutati õp-pija iseõppimise arendamise vajadust ja pigem tema juhendamist õppimisel. samuti reaalse töö õppimist, et hakka-masaamine tulevikus oleks hea.

rakenduskõrghariduse õppekesk-konda on Šveitsis viimastel aastatel pal-ju panustatud. kõik kõrgkoolid, mida me külastasime, olid ehitanud uue hoo-ne viimase paari aasta jooksul. Huvitav oli asjaolu, et enamik koolihoonetest asus raudeejaama vahetus läheduses ja seda põhjusel, et üliõpilasel oleks hea

rongiga kooli tulla, kuna paljud üliõpi-lased tulevad kaugemalt.

meie õppereisi programm oli tihe, kuna aga sõitsime ka väga hea Šveit-si ühistranspordiga, siis lisaväärtuseks reisil oli kindasti ka omavaheline tihe suhtlus. saime omavahel kogemusi va-hetada ja vabamas keskkonnas vahe-tada ideid ja mõtteid parima võimaliku rakenduskõrghariduse arendamiseks Eestis. Oleme tänulikud programmile Primus võimaluse eest ellu viia meie õppereisid.

Reisides õppisid:Anu Vare (Eesti Lennuakadeemia), inge Paju (Tartu Tervishoiu kõrgkool), Vitali Lokk (kaitseväe Ühendatud Õppeasutused), krista Haak (sisekaitseakadee-mia), Lauri Peetrimägi (Tallinna Tehnikakõrgkool), Liia Hokkanen (Eesti Hotel-li- ja Turismikõrgkool), marleen Viidul (Tartu kõrgem kunstikool), merje Vaide (Lääne-Viru rakenduskõrgkool), signe Laipaik (Eesti Eraettevõtluskõrgkool mainor), Toomas Lepikult (Eesti infotehnoloogia kolledž), ulvi kõrgemaa (Tal-linna Tervishoiu kõrgkool).

mis toimub

kõik kõrgkoolid, mida me külastasime, olid ehitanud uue hoone viimase paari aasta jooksul

14

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

Mõningad mõtted koolitustel osalenutelt:

• “Vaimustusin Barry O’sullivanilt saadud teadmistest ja koostatud testide süvaanalüüsist. koolitajad olid kõik professionaalid, köites osalejaid mater-jali kohati intrigeeriva esituse, isikliku sarmi ja huumoriga. Väga tõhusad olid praktilised ülesanded. Palju kasulikku võõrkeele õpetamise metoodi-kast pakkusid david Horneri õpitoad.” – Heli Noor, Tartu Ülikool

• “Lisaks väga sisutihedatele, kasulikele ja professionaalsetele koolituste-le oli lisaväärtuseks suhtlemine kolleegidega teistest ülikoolidest, samuti värskendas miljöövahetus, see kõik inspireeris igapäevatööle naasma.” – Hele Saar, Tallinna Tehnikaülikool

• “kolm ühes – väga head lektorid, pilk laias maailmas toimuvale ja lähem tutvus kolleegide tööga ülikoolides.” – Ursula Erik, Eesti Maaülikool

Neli aastat kestnud koostöö viljadTuuli Oder (Tallinna Ülikool), Hele Saar (Tallinna Tehnikaülikool), Ele Sepp (Tartu Üli-kool), Ülle Sihver (Eesti Maaülikool)

Ülikoolide keelekeskuste ühishuvi on keeleõpetajate erialane meisterlikkus, mis toetab üliõpilaste hea keelteosku-se saavutamist. keeleõppekorraldusse kuulub õppija nelja osaoskuse hinda-mine kuuel tasemel. Neljal aastal toimu-nud testimiskoolitused ALTE ja TestdaF-i rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja-tega edendasid meie kompetentsi vald-konna teoorias, testide koostamises ja tulemuste hindamises ning ühtlustas

arusaama CEFr (Common European Fra-mework of Reference for Languages: Lear-ning, teaching, assessment) tasemetest.

koolitustel arenenud kolleegideva-heline suhtlus avardas väärtushinnan-guid ja mastaabitunnetust. keelekesku-sed jätkavad ühistegevust kindlasti ka edaspidi. Nüüd on meil väga hea näide ülikoolide koostööst, millest võidavad kõik osapooled.

mis toimub

15

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

keelekeskuste testimiskoolituse ühisfoto Viimsis 2011. aastal

keelekeskuste testimiskoolitus Pärnus 2014. aastal. koolitaja david Horner

Foto

d: Ü

lle s

ihve

r

mis toimub

16

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

Erivajadusega üliõpilase toetamine Tartu ÜlikoolisLiana Martin, Tartu Ülikooli üliõpilasnõustaja

Tartu Ülikoolis on programmi toel hoogu juurde saanud igal aastal toi-muvad infoseminarid erivajadustega üliõpilastele, kus ülikoolilt üliõpilastele suunatud info jagamise kõrval saab üli-kool tagasisidet erivajadustega üliõpi-laste vajadustest ning kitsaskohtadest.

Lisaks kaardistati programmi toel 2009. aastal Tartu Ülikooli õppehoo-ned ratastooliga liikuja seiskohast ning tehti ettepanekud puuduste vähenda-miseks või kõrvaldamiseks. Tänaseks on enamus puudustest kõrvaldatud. Hetkel uuendatakse programmi Pri-mus raames Tartu Ülikooli õppehoo-nete kaardistust, lisatakse uued ning

tänaseks renoveeritud ja parendatud õppehooned.

Tartu Ülikooli raamatukogus loodi programmi abiga audio- ja digiõppe-materjale ning soetati punktkirjaprin-ter. Pärast õppekirjanduse valmimist edastatakse tehtu ka pimedate raama-tukogule, misläbi saavad juba valminud teosed kättesaadavaks ka teiste koolide erivajadustega õppijatele.

Programmist Primus saadi tuge sa-muti Tartu Ülikooli töötajatele suunatud koolitusele „kuidas toetada erivajaduse-ga õppijat?“ ning erivajadustega tuden-gite õpetamisest valminud õppefilmide tegemiseks.

mis toimub

Tartu Ülikoolis peetakse oluliseks erivajadusega üliõpilaste mär-kamist ja toetamist õpinguperioodil ning sellest lähtuvalt ka õp-pejõu toetamist õppetöö kohandamisel üliõpilaste erivajadusi arvestades. Tähelepanu pööratakse ka erivajaduste temaatika teadvustamisele laiemalt, sest kaasav hoiak ja hea tahe on selle juures väga olulised. kuigi erivajadustega üliõpilaste osakaal on Tartu Ülikooli õppijate koguarvu vaadates väga väike, paranes puudega inimeste ligipääs kõrgharidusele Primus programmi tegevusperioodi ajal märkimisväärselt.

17

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

mis toimub

Arvamus õppejõult:

„Varem, viis ja enam aastat tagasi oli erivajadusega üliõpilasi ülikoolis vähe, viimastel aastatel on peaaegu igal õppeaastal olnud mul mõni erivajadusega üliõpilane. mind ajendaski koolitusel osalema eluline vajadus teada ja osata, kui-das ma õppejõuna saan erivajadustega üliõpilaste õppimist toetada ning mida ma selleks tegema pean.

mul puudus igasugune ettekujutus, mida tähendab, kui inimesel on näge-mispuue. Peale koolitust sain kõike kohe praktikas rakendama hakata. Tänu koolitusel kuuldule, nii spetsialisti kui üliõpilaste käest, samuti kogetule, kui sain koolitusel spetsiaalsete prillide abil aimu, kuidas ja kui palju nägemispuudega inimene näeb ning millised on vaegnägijate õppematerjalid, olen kohandanud õppetöös kasutatavaid materjale ja oskan kasutada alternatiivseid materjale ning soovitada üliõpilasele ülikoolis olemasolevaid abivahendeid.

Peale hästi konkreetsete ideede ja kogemuste sain koolituselt kaasa teadmi-se, kust ja kellelt missugust abi saab ning olen sedagi juba kasutanud.“

— Eva Rein, Tartu Ülikooli inglise filoloogia assistent

Arvamus erivajadusega tudengilt:

„Ülikooli erinevad tegevused erivajadusega üliõpilaste toetamiseks on pigem andnud seda, et üliõpilane tunneb end toetatuna. minu puhul ei olegi põhiline see, et ma mingit teenust päevast päeva kasutaksin, aga kui tean, et see on ole-mas, saan alati sellele toetuda.

Ülikooli pere suhtumine on alati postiivne olnud. Ei oskagi öelda, mil määral ta muutunud on, kui siis pigem selles suunas, et nüüd on hakatud meid võtma võrdsete partneritena. kui erivajadusega tudeng saab ülikooli sisse, on ta piisa-valt võimekas, et seal ka läbi lüüa ja hakkama saada ning väärib seega võrdset austust ja võrdset hindamist teiste tudengitega ja siinkohal järeleandmisi teha ei tohi. Õnneks neid, ma siiralt loodan, enamasti ka ei tehta.“

— Jürgen Dengo, nägemispuudega, õpib Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust

18

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

Mõtleme kastist välja ja vaatame üle taldriku serva

Valdkondlikes töötubades tutvus-tasid eksperdid Hongkongist, usA-st, rootsist, soomest, Taanist ja saksa-maalt oma kogemusi erialadevaheliste ja uuenduslike õppekavade arendami-sel ning uuendustega seotud kitsas-kohtade ja edutegurite vallas. Nende ettekannete põhjal arutleti, kas ja kui-das on võimalik võtta Tartu ülikoolis ja Eestis üldiselt eeskujuks välisekspertide kogemusi ning missuguseid erijooni arvestada.

kõrgkoolide ees seisvad väljakutsed ei ole enam erialakesksed ega riigipii-ridega eristatavad ning tulevikus ei ole kitsas, kindlale töövaldkonnale ja re-gioonile orienteeritud spetsialiseerumi-ne enam põhjendatud. kõik kõrgkoolid panustavad inimkonna probleemide lahendamisse ühiselt, kuid samas kon-kureerivad omavahel parimate üliõpi-laste, õppejõudude ja teadlaste saami-sel. selle eesmärgi saavutamise nimel pakutakse üha rohkem ingliskeelset

Siret RutikuTartu Ülikooli õppeosakonna juhataja

Aprilli alguses arutati õppeuuenduskonverentsil «kõrgharidus 2020» Tartu Ülikooli uue arengukava valguses võimalusi, kuidas pakkuda erialadevahelist ja ühiskonna üha kiiremini muutuva-tele vajadustele orienteeritud kõrgharidust.

mis toimub

19

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

kõrgharidust.

Uuendusi veavad õppejõud ja teadlased

Globaalse konkurentsi tingimustes on rõhuasetus nihkumas seni valdavalt ülikoolide teadusväljundilt kõigi kõrg-koolide ja lõpetajate ühiskondlikule ja majanduslikule mõjule ja konkurentsi-võimelisusele tööturul.

ka Cecilia Chan Hongkongi ülikoolist rõhutas konverentsil, et teadus on oluli-ne, aga õpetamine on sama oluline. kui professor ei ole tugev õpetamises, on see probleem, st kõrgharidus ei kesken-du enam peamiselt teadusliku uurimis-töö alastele teadmistele ja uurimistöö oskustele. see aga ei tähenda, et õppe-jõududel-teadlastel oleks teisejärguline roll. Vastupidi, nemad peaksid olema uuenduste eestvedajad.

kuigi kõrghariduse kvaliteedi üht-lustamine peaks toimuma kvalifikat-siooniraamistike ja kvaliteedihindamis-süsteemide abil, tuleks üksikute kõrgkoolide ja õppekavade puhul siiski säilitada mitmekesisus. see ei tohiks aga seisneda enam ülikitsa erialase oma niši leidmises, vaid selles, et laiapõhjalise hariduse põhjal võimaldab ülikool igale lõpetajale individuaalse haridusprofiili.

Eri uuringute tulemused näitavad, et just laiapõhjaliste (eriti bakalau-reuseastme) õppekavade lõpetajad leiavad kiiresti areneval ja muutuval

tööturul paremini tööd, on paindliku-mad ümberõppimises ning suudavad kiiremini muutustele reageerida. Lisaks õppekavade laiapõhjalisusele on üha olulisem pakkuda üliõpilastele mitme eriala omandamise võimalust ning veel-gi enam – teha seda erialadevahelisuse põhimõttel.

Ühe näitena tõi martin Lange kieli ülikoolist uue rahvusvahelise magist-ritaseme ühisõppekava Poznani üli-kooliga Poolas, «Poles and Germans in Europe» (EuPOd), mille loomise üheks ajendiks oli aidata kaasa ülikooliharidu-se kujundamisele ühiskonna vajadus-test lähtuvalt.

Lange lisas, et EuPOd-i lõpetajatel ei ole küll otsest ega üheselt määratleta-vat tööturuväljundit konkreetsete ame-tikohtade tähenduses, ent lõpetajatel on laiemad teadmised, võrreldes mõnel konkreetsel erialal õppinutega. Nii sak-samaal kui ka Poolas pannakse rõhku ülekantavate pädevuste arendamisele ja praktikale. Võib eeldada, et õppekava

Teadus on oluline, aga õpetamine on sama oluline. kui professor ei ole tugev õpetamises, on see probleem.

mis toimub

20

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

Artikli täispikka versiooni saab lugeda Tartu Ülikool ajakirja UT mai 2014,

nr 5 numbrist

läbinutel on head võimalused tööd leida suisa eri valdkondades ja regioonides. seega ei pea õppekava «tööturuprofiil» olema alati seotud konkreetsete ameti-kohtadega, vaid kavandatud avaramalt.

Üliõpilaste enesekriitika on abiks

konverentsil tõstatus rohkem kui kor-ra ülekantavate pädevuste hindamise küsimus. rõhutati, et see peab koosne-ma eri komponentidest ning üha oluli-semaks muutub üliõpilaste enesehinda-mine. Cecilia Chan väljendas muret, kui üliõpilaste õpikogemus ja projektid on seotud heategevuslike projektidega, on raske neid madalalt hinnata, kuna need on inimlikult ja ühiskondlikult väga olulised.

Thomas Crain Johns Hopkinsi ülikoo-list usA-s selgitas, et just Chani tõstata-tud probleem on ka põhjus, miks peale standardipõhise hindamise on vajalik lisada üliõpilaste põhjalik kriitiline ene-seanalüüs. «see on vaja aga enne hästi struktureerida ja läbi mõelda ning kohe ei pruugi see ka õnnestuda,» nentis Crain.

Crain tõi oma ülikooli näitel välja, et ülikoolides on traditsiooniliste arusaa-made ümbermõtestamine ja sissehar-junud struktuuride ümberkujundamine tõesti võimalik. Ülikoolis kujundati ärin-duse ja ettevõtluse õppekavad ümber, lähtudes põhimõttest, et ettevõtlus saab aidata kaasa globaalsete probleemide

lahendamisele. Ülikool oli selle lähene-mise toetamiseks valmis väga suurteks struktuurimuudatusteks.

kõigi ettekannete puhul jäi selgelt kõlama sõnum, et sageli on struktuuri-muudatused kõrgkoolides möödapääs-matud. Eriti juhul, kui on vaja lahendada traditsiooniliselt jäiga erialase identi-teedi ning hägusa juhtimise probleemi. samuti toonitati, et muudatusi tuleb teha julgelt ja perspektiiviga ning kindla veendumuse ja sooviga, ent samas olla valmis ka tagasilöökideks.

mis toimub

konverentsi töötuba Tartu Ülikooli peahoones

Foto

: And

res T

ennu

s/Ta

rtu

Ülik

ool

21

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

idee narratiivõppevideote loomi-seks tekkis mentorkoolituse e-kursuse väljatöötamise käigus, kui selgus, et programmi Primus raames toimunud mentorkoolitustel kasutatud lugusid saaks juurutada ka e-õppes kui need video vormi viia. Videote puhul on te-gemist digitaalse narratiivõppega, mida saab edukalt kasutada nii auditooriumis kui ka e-kursustel. samuti saab selliseid luguõppe meetodil baseeruvaid klippe kasutada teistes õppeainetes, koolitus-tel, jne.

Miks narratiivõpe

Narratiivõpe on üks vanemaid õppe-meetodeid maailmas, mida rakendati juba enne kirjaoskuse levikut. Narra-tiivõppe puhul on oluline õpitu kon-tekstiga seotud kogemuste analüüs ja seetõttu omandavad suurema tähtsu-se žestid, miimika, intonatsioon. selles

osas toimus väga hea koostöö Lugu-teatri näitlejatega, kes pakkusid välja ka klippide visuaalse lahenduse.

Narratiivõpe on interaktiivne ja seda võib pidada üheks aktiivõppe meeto-diks. see on interdistsiplinaarne, aitab juhtida tähelepanu ning äratada huvi, selgitada arusaamatuid probleeme, jagada kogemusi, teadvustada õpitut ning integreerida erinevaid eluvald-kondi. kindlasti aitab narratiivõpe kaasa õpitu tähenduse mõistmisele ning õp-purid omandavad sügavamad arusaa-mad õpitavast.

kuna narratiivõpe võib sisaldada mit-metasemelist infot, siis õpetab see abs-traktselt, analüütiliselt, kriitiliselt ja loo-valt mõtlema, analüüsima, sünteesima, hinnangut andma ja reflekteerima. see aitab õppejõul erialaseid fundamen-taalseid kontseptioone huvitavamalt ja arusaadavamalt õpetada ning so-bib kasutamiseks ka multikultuursetes

mis toimub

Narratiivõppevideod mentorlusestMerike SaarTallinna Tehnikaülikooli Haridustehnoloogiakeskuse haridustehnoloog

koostöös Luguteatriga valmisid Tallinna Tehnikaülikoolis kaks-teist mõistulugudel põhinevat lühivideot, mida saavad kasu-tada nii ülikoolide/kõrgkoolide õppejõud, doktorandid kui ka tudengid.

mis toimub

22

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

õpperühmades. Narratiivõppel on nii palju positiivseid külgi, et kõiki ei saagi siin loetleda. Täpsemalt ning põhjali-kumalt on sellest kirjutanud Eesti inse-neripedagoogika keskuse juhataja Tiia rüütmanni oma doktoriõppe artiklis „Narratiivõpe kõrghariduses“.

Kus ja milleks kasutada

Luguõppe videod võiksid olla suure-päraseks materjaliks neile õppejõudu-dele/õpetajatele, kes täiendavad oma pedagoogilisi oskusi või soovivad näit-likustada mõnda käsitletavat teemat, samuti on need tõhusaks abivahendiks mentorõppejõududele. Videolugude kättesaadavus virtuaalkeskkonnas või-maldab kõigil soovijatel neid hõlpsasti

kasutada.Valminud videolugudes käsitletakse

õppimise ja õpetamise temaatikat, em-paatiat ning teisi inimsuhtluse ja ees-märkide saavutamisega seotud oskusi.

Videote esitlus toimus 16. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis. Projekti juh-trühm tänab kõiki, kes videote valmi-misele kaasa aitasid, eriti mentorõppe-jõud inga karton ja stella Polikarpus.

Vaata kõiki 12 narratiiv- õppevideot Tallinna Tehnikaülikooli

Haridustehnoloogiakeskuse veebilehelt. Lugude vaatamist

võid alustada näiteksvideost “klass”.

Ekraanitõmmis ühest õppevideost pealkirjaga “klass” .

mis toimub mis toimub

23

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

videoõpe

Juhtimismentorlus avab uusi perspektiive

mentorlus on arendusvormina ennast õigustanud väga palju-des valdkondades ja elualadel. Näiteks mitmetes Eesti kõrgkoo-lides toimib mentorõppejõudude võrgustik või mentor-tugiisi-kute süsteem, mis aitab organisatsiooniga liitujal kärmelt uude töökeskkonda ja -kultuuri sisse elada, suhteid sõlmida ning ette-võtte kirjutatud ja kirjutamata tavades selgust saada. miks võiks kõrgkool sarnaselt paljude äriettevõtetega mõelda teiste vald-kondade mentorluse kõrval juhtimismentorluse käima tõmba-misele? selle kasuks rääkivaid põhjuseid on päris mitmeid.

Foto

: And

res T

ennu

s

Raivo ValkTartu Ülikooli personalitöö peaspetsilist, juhtimismentorlusprogrammi koordinaator

Esiteks on akadeemilised organisat-sioonid enamasti suured ning neis te-gutseb arvukalt inimesi, kel on ulatuslik

ja akadeemiline ning rikkalik juhtimisko-gemus, ent ka valmidus-oskused seda edasi anda. see tähendab, et reeglina

mis toimub

24

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

fotod

on juhtimismentoriks sobivad inimesed olemas, vaja oleks teha vaid ettepanek ning pakkuda tugisüsteemi põhimõte-te, korralduse, võrgustiku, täiendusvõi-maluste ja muu motivatsiooni ja selguse jaoks vajalikuga.

Teiselt poolt leidub kõrgkoolides pidevalt uusi juhte, kes on oma aka-deemilises ja administratiivses karjääris keeranud uue lehekülje ning asunud esmakordselt juhtima töörühma, labo-rit, projektimeeskonda, instituuti või hoopis tugiüksust, kuid varasem juhti-mispagas on napp.

Võimalus korraldada mentorlus-koostööd paindlikult aitab üle saada ühest peamisest põhjusest, mis takis-tab akadeemiliste organisatsioonide juhtide osalemist juhtimisprogrammi-des – tegeleda kroonilisest ajapuudu-sest juhtimisalase enesetäiendusega. Akadeemiliste struktuuriüksuste juhid on hõivatud nii teadus- kui õppetööga ning üksuse juhtimine on enamasti lisa-ülesandeks, mis ei pruugi olla püsiv. On arusaadav, miks paljud akadeemiliste üksuste juhid seavad esikohale eelkõi-ge erialase enesetäienduse. mentor-lust annab aga korraldada nii, et see ei muutu koormavaks ka väga hõivatud tipptegijatele.

selline personaalne ja osaleja vaja-dustest lähtuv õppimisviis võib tun-duda kallis ning eksklusiivne, kuid tegelikkuses võib kujuneda traditsiooni-lisest koolitusest rahaliselt soodsamaks,

pakkudes hästi toimiva tugisüsteemi korral osalejatele kõrgemat rahulolu ning kokkuvõttes suuremat positiivset mõju nii organisatsioonile kui mentee-le. samas on mitmed TÜ juhtimisment-rolusprogrammis osalenud mentorid välja toonud ka teist külge – õppida on ka juhendatavalt ning koostöö võib olla arendav mõlemale poolele.

Tartu Ülikooli kogemus

Tartu Ülikooli kogemus juhtimismen-torlusega on olnud julgustav. Alates 2011. aastast, mil said kokku esimesed koostööpaarid, on programmis suure-mas või väiksemas mahus osalenud 22 juhtimismentorit ning 27 menteed.

kuigi juhtimismentorlusprogrammi eesmärk on toetada eelkõige väiksema juhtimiskogemusega juhtide professio-naalset arengut juhina on selle raames toimunud erinevaid koostöösuhteid, klassikalisi kogenud ning alustava juhi partnerlust, aga ka võrdselt rikkaliku, ent erineva taustaga juhtide kokkusaamisi.

Nii mentoritele kui menteedele toi-mub igal sügisel avaseminar, millel räägitakse mentorluse olemusest, seni-sest mentoriks/menteeks olemise ko-gemusest, tutvustatakse mentorluses kasutavaid meetodeid ja võtteid ning arutatakse, kuidas teha mentorluskoos-tööd nii, et see oleks vastastikku kasu-lik ning huvitav. umbes poole aasta pärast toimub jätkuseminar, mis pakub

mis toimub

25

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

osalejatele vahekokkuvõtet toimunust ja mentorluskogemuse arutelu. samuti räägitakse sellest, mis on läinud häs-ti ning otsitakse lahendusi tekkinud takistustele.

mentorite nimekiri on üsna esindus-lik, sh eks- ja tegevjuhid rektoraadist, teaduskondadest, asutustest, samuti osaleb teisi silmapaistva akadeemilise ja juhtimiskogemusega karismaatilisi liidreid. koostööpaaride kokkuviimine on korraldatud keskselt. kui emmal-kummal osapoolel on kõhklusi koostöö sujumise osas või head kontakti ei teki, saab teha vangerdusi. seda on küll vähe kasutatud, ent võimalusena on see olu-line. Hea klapp osapoolte vahel on men-torluses kindlasti üheks edu võtmeks.

samuti on oluline selge raamisti-ku loomine: milline on mentori roll ja ülesanded, mida eeldame menteedelt, kuidas koostöö välja näeb ning kaua sellisel kujul kesta võiks, peaks olema selgelt sõnastatud.

mentorluskoostöö soovituslikuks pikkuseks on üks õppeaasta. kokku saa-dakse 1-2 kuu tagant, vajadusel sage-damini. Olulised põhimõtted on vastas-tikune lugupidamine ja usalduslikkus konfidentsiaalsust austades.

Juhtimismentorluse tuumaks on mentee arenguvajadused ning tema poolt lauale pandud teemad, ent part-nerluse edenedes võivad avaneda alul varjatuks jäänud arenguvaldkon-nad või perspektiivid. Nagu paljudes

tegevustes, on ka mentorluses oluline hea start. Tõrkeid võib tekkida, kui men-tee jääb algul ise passiivseks või võetak-se liiga terav (keskendumine vaid ühele probleemile) või lai fookus.

Progammi formaliseerituse tase on suhteliselt madal. Vorme täitma ei pea, ent tagasisiside kogumine saadud ko-gemuse ja mentorluse korralduse koh-ta on siiski oluline. Juhtimismentorlus on saanud osalejatelt ülekaalukalt häid hinnanguid. menteed peavad seda väga kasulikuks/kasulikuks ning soovitaksid osaleda ka oma kolleegil. Esile tuuakse võimalust reflekteerida oma valikute üle asjatundliku ja empaatilise inimese juuresolekul, kuulda tema arvamust ja leida kinnitust oma arusaamale, saada supervisiooni, õppida tundma suure juhtimiskogemusega inimese mõtte-maailma, arutleda juhtimist, teadust ja ülikooli puudutavatel teemadel jpm. mentor ei saa juhi eest otsuste tegemist enda peale võtta, küll aga analüüsida valikuid, toetada sobivat suunda ning anda edasiliikumiseks kindlust – ka sel-lest võib õigel hetkel palju abi olla.

Juhtimismenorlust on rahastanud oma eelarvest TÜ ning sellele on toe-tusega tuult tiibadesse aidanud puhu-da Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond programmist Primus. Täname kõiki toe-tajaid ning osalejaid!

mis toimub

26

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

Primus

Mis märksõnad seostuvad programmiga Primus?Palusime partneritel välja tuua märksõnad, mis neil seostuvad programmiga Primus ning selgitada lühidalt oma valikut. Enim mainiti märksõnadena koostööd, bürokraatiat ja tutvusi. Järgne-valt on välja toodud mõned partnerite mõtted ja põhjendused.

Koolitused - võimalusi õppejõududel koolituda oli palju, asjaajamine mugav ning meie õppejõudude huvi ja osalus läbi aastate pidevalt suur.Õppe sisuline kvaliteet - mina julgen küll öelda, et programm tervikuna, läbi kõikide oma tegevuste, toetas just õppetöö sisulise kvaliteedi parendamist.

— Nele Rand, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Koostöö aitab seatud eesmärke edukamalt realiseerida.Kohusetunne aitab tegijaid suunata vastutust võtma.Konkurentsivõime näitab suutlikkust teha õigeid asju õigesti.

— Ija Stõun, Tallinna Tehnikaülikool

27

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4

Primus

Rahastamine, koolitused ja uued tutvused - tänu Primuse rahastamisele toi-mus kindlasti rohkem koolitusi, ühistel üritustel sai loodud uusi toredaid tutvusi.

— Angela Jahhu, Eesti Lennuakadeemia

Hariduse arendamine ja kõrgkoolidevaheline koostöö - hariduse arenda-mist teenisid ja selle alla mahtusid kõik Primuse tegevused. Ja koolidevaheline koostöö, või pigem koos tegemine, kaasnes muuga. seda peab tõesti hindama, ega me „enne Primust“ üksteisest eriti midagi ei teadnud ega oma kolleege teis-test koolidest ka tundnud.

— Anne Rooste, Tallinna Tehnikakõrgkool

Koostöö - sellises mastaabis kõrgkoolidevahelist koostööd pole enne kogenud kui Primuse ajal. Hallid juuksed - neid on selle aja jooksul ikka juurde tulnud päris mitu :)

— Katri Lõugas, Tallinna Ülikool

Koostöö ja sünergia - uskumatu, millist powerit võib saada erinevate inimeste/kolleegide koostoimimisest.Areng - kindlasti ei saa seda sõna mainimata jätta. kõik me oleme seoses prog-rammiga metsikult erinevaid haridusega seotud valdkondi arendanud ja ise areneda saanud. :)

— Triin Krünberg, Eesti Kunstiakadeemia

Bürokraatia! miks? mulle tundub, et seda isegi ei peaks põhjendama, see on ilmselge.

— Kaja Kruusamägi, Eesti Kunstiakadeemia

Raha - palju asju on Primuse toel ära tehtud. Ei teagi, mis moodi järgmisel aastal edasi

saab.

— Helen Kärner-Gavrilin, Eesti Kunstiakadeemia

Uued tutvused – ei ole enam kõrgkooli, mida ei tea. igal pool on mõni hea tut-tav, kellega koos koolitusel või kohtumisel osaletud ning kelle poole alati võib pöörduda. Loodame, et jaksame hoida kontakte ka edaspidi.Inimesed, eesmärgid ja tulemused - tegevuste elluviimisel on vaja inimesi, kel on eesmärgid ja nende eesmärkide toel saavutatakse tulemused.

— Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

P r i m u s u u d i s k i r i 2 / 2 0 1 4primus.archimedes.ee

30.06 Lõpparuande ja dokumentide nõuete-kohase säilitamise akti esitamise tähtaeg

15.07 Elektroonilise 35. VmT esitamise tähtaeg

20.07 Paberkandjal 35. VmT esitamise tähtaeg

tähtsamad kuupäevad