P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

UUDISKIRI NR 5 2013

FOOKUSES: õppereisidVEEL: intervjuu Martin Hallikuga, uued õppevideod,

fotod VÕTA konverentsiltja palju muud

2

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

S I S U K O R D

Uudiskirja väljaandja: SA Archimedes, Programm PrimusVeebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.eeTelefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu

Rohkem pilte ning infot vaata programmi Primus Facebooki lehel!

toimetajaTalvine pööripäev ..................................................................................................................3

uudisedProgrammi Primus 2014. aasta lisataotlusvoor .............................................................4ilmus ajakirja Trames erinumber ......................................................................................4Valmis uuring sAis andmete põhjal ................................................................................4Tudengiveeb varsti inglise keeles ....................................................................................4Tutvustati uut haridusteaduste ajakirja ..........................................................................5kAEmus projekt võeti kokku .............................................................................................5

õppereisVÕTA kui tunnetatud vajadus - muljed VÕTA võrgustiku kanada õppereisilt .....6Eesti rakenduskõrgkoolide õppeprorektorite õppereisist Hollandisse .................8

tegevuskava2014. aasta tegevuskava ja eelarve ..................................................................................11

mentorlusmentorlus - sünergial põhinev parnterlussuhe ...........................................................12mentorite seminar Tallinna Tehnikakõrgkoolis ...........................................................13

intervjuuintervjuu: õppeassistendid Tartu Ülikoolis ..................................................................14

uuringAkadeemilise personali tööstressi uuringu tulemused ............................................17

videoõpeValminud on mikronäidistundide videoteek ...............................................................19uuenduslik ettevõtlusõpe ................................................................................................20

fotodVÕTA konverents .................................................................................................................23

tähtsamad kuupäevad .............................................................................................................24

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

3toimetaja

On olemas kahte sorti inimesi: need, kellele meeldivad reisijutud, vaatavad põnevusega sõprade, kolleegide, pere-liikmete tehtud reisipilte ja elavad mul-jetele, kogemustele kaasa ning need, kellel on ükskõik teiste reisijuttudest ja -fotodest, peitudes ajapuuduse või viit-simatuse (või kadeduse?) taha muljeid kuulata/lugeda/vaadata.

mina kuulun kindlasti esimeste hul-ka ning loodan, et ka teie, lugejad. Just praegusel pimedal ajal on teie ees ole-vas uudiskirjas on kaks põnevat, päike-selist lugemist: VÕTA võrgustiku õppe-reis kanadasse ning õppeprorektorite õppereis Hollandisse. mis on siis nendes riikides uut ja teistmoodi? sellega saate tutvust teha lehekülgedel 6-10.

Ja kui tõesti reisimuljed ei ole teie jaoks, on uudiskirjas palju muud põne-vat: saate uudistada fotosid VÕTA kon-verentsilt, lugeda õppeassistentide kaa-samisest Tartu Ülikooli õppetöösse ning vaadata tulevikku - milline on 2014. aas-ta tegevuskava ja eelarve?

Programmi tegevustest välja vaada-tes on selge, et lähitulevik on helge: tal-vine pööripäev on möödunud ja päevad

Talvine pööripäev

Foto

: Era

kogu

J U H T K I R I

hakkavad juba pikemaks minema. käes on pühade aeg ning aasta lõpp - perega koosolemise aeg.

Ja kindlasti toob uus aastanumber uusi põnevaid reisikogemusi, mida ja-gada. mina jään neid muljeid põnevu-sega ootama.

ikka nina päikese poole!

Marianne Võime

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

4 uudised

Avatud on lisataotlusvoor program-

mi Primus eelarve jääkide kasutamiseks

2014. aastaks. Võimalus on esitada taotlusi,

mis vastavad programmi eesmärkidele ja

korraldatakse programmi sihtrühmadele.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2014.

Planeerida saab tegevusi järgmistes

programmi alategevustes: õppejõudude

õpetamis- ja juhendamisoskuste arenda-

mine, strateegilise juhtimise suutlikkuse

tõstmise toetamine kõrgkoolides, uurin-

gute ja analüüside läbiviimine ning õppija

toimetuleku toetamine.

Tegevused peavad olema lõppenud 31.

mai 2014 (erandjuhul konverentsilähetu-

sed 30. juuni 2014).

Loe lähemalt programmi Primus veebi-

lehelt.

Programmi Primus 2014. aasta lisataotlusvoor

Ilmus ajakirja Trames erinumber

Jaanuaris toimunud kõrghariduskon-

verentsi „kõrgharidus – kõrgtasemel õp-

pimine?” parimatest ettekannetest ilmus

novembris humanitaar- ja sotsiaalteaduste

teadusajakirja Trames erinumber. Erinum-

ber on kogumik kaheksast artiklist, mis

esitati konverentsil suuliste ettekannetena

ning keskendusid ennekõike õpetamise ja

õppimise uurimisele.

Täpsemalt loe programmi Primus veebi-

lehe uudisest.

Programmi Primus ja partnerite koos-

töös on valminud uuring „Üliõpilaskandi-

daatide valikuid mõjutavad tegurid sis-

seastumise infosüsteemi (sAis) andmete

põhjal“. Tutvu uuringu põhitulemustega

täpsemalt programmi Primus veebilehe

uudises ning uuringu lõpparuandes.

Valmis uuring üli- õpilaskandidaatide valikutest SAISis

Tudengiveeb varsti inglise keeles

Tudengitele suunatud tudengiveeb on

uue aasta algusest loetav ka inglise keeles.

“kuna meil on järjest rohkem välistu-

dengeid, siis kahtlemata peame ka nende

huvides tegutsema,” sõnas tudengiveebi

konsortsiumi esindaja Piret Tatunts. “kind-

lasti on inglise keelses veebis vajalikke

artikleid huvilistele, ka nendele, kes alles

kaaluvad Eestisse õppima ja praktikale

tulemist. kõige olulisem on aga tudengi-

veebi töö- ja praktikavahenduskeskkonna

inglise keelseks muutumine. Just seda vii-

mast on välistudengid, karjäärinõustajad ja

tööandjad kaua oodanud.”

Vaata ja tutvu tudengiveebiga.

5

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

uudised

Tutvustati uut haridusteaduste ajakirja

kolmapäeval, 6. novembril tutvustati Tar-

tu Ülikooli haridusteaduste instituudi

aulas uut Eesti Haridusteaduste Ajakirja

EHA. kaks korda aastas ilmuv ajakiri on

elektrooniline. Esimese, õpetajakoolitu-

se ning kõrgkoolipedagoogika teemalise

erinumbriga on võimalik tutvuda ajakirja

veebilehel.

Toimus KAEMUS projekti lõpukonverents

reedel, 6. detsembril toimus Tartu Ülikooli

uue anatoomikumi ringauditooriumis kon-

verents „kõrgkool ja psühholoogia“. Üritus

tutvustas Tartu Ülikooli psühholoogia insti-

tuudis aastatel 2009–2013 läbi viidud pro-

jekti “kõrgkooli akadeemilist toimetulekut

mõjutavad tegurid” (kAEmus) peamisi

tulemusi ja nende põhjal koostatud eesti-

keelset artiklikogumikku.

* Tutvu kogumiku veebiversiooniga.

** Vaata fotosid konverentsist programmi

Primus Facebooki lehelt.

Foto

d: m

aria

nne

Võim

e

Foto

: And

res T

ennu

s/Ta

rtu

Ülik

ool Fotol vasakult: ajakirja üks toime-

tajatest Äli Leijen, programmist Primus kadrin kergand, EHA vastutav toimetaja krista uibu, ajakirja tegevtoimetaja marvi remmik, programmist Primus Helen Jõesaar ja EHA esiknumbri üks toimetajatest mari karm.

6

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

õppereis

Oktoobri keskpaigas avanes VÕTA võrgustiku liikmetel ins-pireeriv võimalus näha ja kogeda elukestva õppe idee realiseerumist toimiva praktikana – seda Kanada õppereisil. Kohtusime Thompson Rivers University, University of the Fraser Valley ning ühingu BCPLAN (British Columbia’s Prior Learning Action Network) esindajatega.

Kui Eestis koostatakse elukestva

õppe strateegiaid ja kvalifikatsioo-niraamistikku ning kõrgkoolid on seadusandlusest tulenevalt kirju-tanud oma VÕTA regulatsioonid, siis Kanadat iseloomustab alt üles suunaline initsiatiiv. Täiskasva-nud õppijate suur osakaal kõrg-hariduses, aga ka näiteks vajadus kaardistada tööjõuturule naasvate sisserännanute või töötute päde-vused, on põhjuseks, miks kõrg-koolid ning tööandjad on VÕTA

VÕTA kui tunnetatud vajadus - muljed VÕTA võrgustiku Kanada õppereisilt

Foto

d: m

ari-L

iis k

eskp

aik

Liana RoosEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor õppekavaarenduse juht

Grupifoto õppereisil osalejate ning võõrustajatega university of Fraser Valley´s

7

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

õppereis

rakendamisest huvitatud. Õppe-reisil nähtu põhjal võib öelda, et VÕTA on Kanada ühiskonnas sel-gelt tunnetatud vajadus, mitte ko-hati võõristust tekitav bürokraatlik nõue.

Õppereisil külastatud kõrgkoo-lides oli näha, et VÕTA on õppe-korraldusest ja õppekavaaren-dusest orgaaniline osa - üks osa tervikust. Tähelepanuväärne on taotlejate toetamine töökogemu-sest ja iseseisvalt õpitu tõlkimisel akadeemilisse keelde. Veel üheks toetusviisiks on intensiivne ja pro-fessionaalne personaalne nõusta-mine. Lisaks korraldatakse pike-maajalisi portfoolio-koostamise kursusi, mille käigus lihvitakse täiskasvanud õppija refleksioo-ni- ja kirjutamisoskusi. Kursusel omandatakse õppejõu ja kaasüli-õpilaste pideva tagasiside ning toetuse abil lausa transformatiivne kogemus varem omandatud oskus-te ja teadmiste esiletoomisel.

Kanada tööandjate esindajad ning kutse andjad pole samuti passiivsed haridusturu lõpp-pro-dukti tarbijad. Seda tõendas koh-tumine BCPLAN-i esindajatega. Nad on aktiivsed ning initsiatiivi-kad VÕTA võimaluste rakendajad ja tajuvad selgelt oma vastutust.

Just nemad määravad standardid ja nõudmised, millele inimene töö-jõuturul läbilöömiseks peab vas-tama. Samuti on arengud teatud erialavaldkondades nii kiired, et (kõrg)koolid ei jõuagi muutustele vajaliku kiirusega reageerida. Just siin nähakse oma võimalusi VÕTA-ga seoses.

Õppereisilt tõime suveniiridena koolidesse kaasa värskeid mõtteid ja ideid, mis kindlasti kohalikku konteksti kohandamist ning ellu-viimist väärivad. Seda mitte ainult kitsalt VÕTA valdkonnaga seoses, vaid pidades silmas ka laiemalt kõrgkoolide õppekavaarendust, õppekorraldust ning (täiskasva-nud) üliõpilaste nõustamist ja toe-tamist.

VÕTA kui tunnetatud vajadus - muljed VÕTA võrgustiku Kanada õppereisilt

Jalutuskäik Tru campuses tunnustatud VÕTA-uurija Judy Harrisega

8

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

õppereis

Septembrikuu lõpus külastasi-me Eesti rakenduskõrgkoolide õp-peprorektoritega Hollandi kuning-riiki. Reisi planeerides oli meie soov õppida mõnelt Euroopa rii-gilt, kuidas rakenduskõrgharidu-ses rahvusvahelistumist arendada.

Hetkel õpib Hollandi rakendus-kõrgkoolides 424 000 üliõpilast. See on ligikaudu 2/3 üliõpilaste koguarvust ja on viimase viie aasta

jooksul suurenenud ca 20%. Tihe-dat koostööd tehakse ettevõtete-ga ja piirkonnaga, kus kool asub ning rakendusuuringud on ette-võtetest tulnud probleemide la-hendamisele suunatud. Ligikaudu 95% lõpetajatest leiavad vahetult pärast rakenduskõrgkooli lõpeta-mist tööd ja seda piiri taga, sest Hollandi rakenduskõrghariduse eesmärk on valmistada spetsialis-te ette ka rahvusvaheliseks tööks

Rakenduskõrgharidus Hollandis - muljed õppereisilt

Foto

: kal

le k

õlli

Lauri PeetrimägiTallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor

9

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

õppereis

– rahvusvahelises ettevõttes või välismaal. Hollandi kõrgkoolides õpib igal aastal umbes 70 000 vä-listudengit ja ca 25 000 üliõpilast läheb igal aastal Hollandist õppi-ma välismaale.

Hollandlased on kohaliku ha-

ridusministeeriumi sõnul rahul kõrghariduse kvaliteediga (ja selles ei tekkinud meil ka kordagi kaht-lust). Selle aluseks on praktiline lähenemine haridusele (practical approach of education), tudengi-te toetamine, rahvusvahelistumise kõrge tase ja tõhus kvaliteedihin-damise süsteem. Muidugi on ka valdkondi, mida soovitakse paran-dada. Näiteks teeb kohalikele mu-ret kõrge õpingute katkestamise määr (mõnes kõrgkoolis isegi kuni 30-40%) ning ikka ja jälle rõhuta-takse ettevõtete, kõrgkoolide vahe-lise koostöö arendamise vajadust.

Meie delegatsiooni võttis vastu

Hollandi kõrghariduse rahvusva-helistumist arendav organisat-sioon NUFFIC, mis, kasutades iga aasta ca 24 miljonit eurot ja 200 töötaja panust, toetab ja arendab tsentraalselt erinevaid rahvus-vahelistumise tegevusi. Põhiees-märgiks on kontaktide loomine erinevate partneritega ning püüd kokku viia välisüliõpilased

Hollandi kõrgkoolidega ja toetada kohalike asumist õppima välisriiki.

Huvitavaks külastuskohaks oli Haagi Rakenduskõrgkool. Mõnes teaduskonnas on ingliskeelsed õppekavad käivitunud täielikult, mitmed alles alustavad esimes-te moodulitega (English minors).

Õppereisi programmi aitas korralda-da NuFFiC (Netherlands organisation for international cooperation in hig-her education).

Õppereisil külastati järgmisi asutusi:• NuFFiC• Hollandi haridus-, kultuuri- ning

teadusministeerium• Leideni ülikool• Leideni rakenduskõrgkool• Haagi rakenduskõrgkool• Hollandi ja Flaami akrediteerimis-

organisatsioon (NVAO)• Eesti saatkond Hollandis

Lisaks kohtusime Hollandi raken-duskõrgkoolide assotsiatsiooni esin-dajatega. Vastavate valdkondade esindajatel oli ka võimalus külasta-da rotterdami rakenduskõrgkooli, Haagi hotellikooli ning kuninglik-ku sõjaakadeemiat (Royal Military Academy).

10

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

Välistudengite arv on iga viie aas-taga kahekordistunud. Kogu te-gevuse eesmärgiks on seatud, et iga kohalik üliõpilane peab saama rahvusvahelise kogemuse (õppe-töö mahus mõõdetuna minimaal-selt 15-30 EAP ulatuses). Teed, kuidas seda saavutada, erinevad nii valdkonna kui õppekava lõikes. Näiteks on võimalik üliõpilasel minna väliskõrgkooli õppima või praktikat sooritama (nt Erasmus programm), läbida kodukõrgkoolis ingliskeelsed ained, kus on võima-lik õppida ka koos välistudengite-ga, osaleda koos välisüliõpilaste-ga mõnes IP projektis (intensive project, lühiajaline fookusprojekt mõne valdkonna olulise teema kä-sitlemiseks), valida õppevormiks International Classroom (õppides inglise keeles välisõppejõu juhen-damisel, kasutades infotehnoloo-gia vahendeid) või läbides MOOCe (massive open online course, suurtele inimhulkadele interneti vahendusel kättesaadavad tasuta e-kursused).

õppereis

Artikkel on kirjutatud Eesti Lennuakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Sisekaitseakadeemia, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli, Tartu Kõrgema Kunstikooli, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, Eesti Ettevõtluskõrgkoo-li Mainor, Eesti Mereakadeemia, Eesti Infotehnoloogia Kolledži, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektorite ja õppevaldkonna juhtide märkmete ning tagasiside põhjal.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et õp-pereisil valdasid mind hollandlaste rahvusvahelistumise taset vaada-tes vastakad tunded. Selge on see, et üliõpilaste ja õppejõudude va-hetuse määrade osas on meil väga raske, kui mitte võimatu, neile jä-rele jõuda. Atraktiivsuse vahe, mis tuleneb võõrkeelsetest õppekava-dest, migratsioonipoliitikast, riik-likust toest, rakenduskõrghariduse väärtustamisest ning pikaajalisest kogemusest turundamise ja vilist-lastega koostöö alal, on suur. Küll aga on võimalik meil areneda kva-litatiivses suunas – kasutada ja ise pakkuda IKT-põhiseid õppimis- ja õpetamisvõimalusi (nt Internatio-nal Classroom, Internationalized curriculum, MOOC), osaleda ning korraldada IP projekte, suvekoole, kindlasti kasutada Erasmus prog-rammi võimalusi. Kuid mis kõige olulisem – vajalik oleks veel kord defineerida võimalikult täpselt rahvusvahelistumise alaeesmärgid ja kasu meie rakenduskõrgharidu-sele.

11

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

2014. aasta tegevuskava ja eelarve

Kadrin KergandProgrammi Primus tegevjuht

Programmi eelarve planeerimine on keeruline, sest ühelt poolt peame läh-tuma olemasolevast rahast, aga teisalt sõltume eelarve kasutamisest. seetõttu juba teist aastat oleme olukorras, kus eelarvet tuleb plaanida kaks korda – sü-gisel ja järgneva aasta alguses.

sügise taotlusvooru peateema oli õppejõudude õpetamis- ja juhendamis-oskuste arendamine. kokku toetatakse koolitusi 334 669 euro eest (95% taot-lustest). Eelarvesse on planeeritud ka üldkoordinaatorite palgaraha, kokku 66 800 eurot, juhtkondade õppe-reisid (kokku 84 762 eurot) ning

erivajadustega üliõpilaste stipendiumid (kokku 93 053 eurot).

Jooniselt on näha, et eelarves on üsna suured administreerimise kulud. Tegelikkuses on need väiksemad, sest tegemist on esialgu kinnitatud prog-rammi eelarve jäägiga. Nii administree-rimise eelarve jäägi, kui ka varasemate aastate ülejäägi kasutamiseks saavad partnerid teha oma ettepanekud hilje-malt 10. jaanuariks 2014. aasta. seejärel saame kokku lõpliku 2014. aasta eelar-ve. Täpsemalt saab 2014. aasta lisataot-lusvooru kohta lugeda programmi Pri-mus veebilehelt.

Joonis. 2014. aasta eelarve tegevuste lõikes. sügisese taotlusvooru tulemused. (Eur)

tegevuskava

12

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

mentorlus

Mentorlus - sünergial põhinev partnerlussuhe

sisekaitseakadeemias 4. detsembril 2013 toimunud mentorite võrgustiku seminaril said avatud ja koostööle suu-natud õhkkonnas kokku seitsme erine-va kõrgkooli esindajad.

Mentorlusega seotud arendustege-vustest andsid ülevaate sisekaitseaka-deemia, Eesti Lennuakadeemia ning Eesti Ettevõtluskõrgkool mainor esin-dajad. Olulisemad mõtted Ateenas toi-munud mentorluse konverentsilt tõid

meieni Piret Einpaul ja Helen Jõesaar.

Ühisarutelude käigus said osalejad kinnitust mentorluse olulisusest ja vaja-dusest kõrgkoolis. koos otsiti lahendusi küsimustele:• kuidas teha majasisest selgitustööd

mentorluse kasulikkusest?• millal võtta mentor organisatsiooni

seest/väljast?• mis kasu saab mentor mentorsuhtest?• millised on mentee ootused

Igal mentoril peaks olema mentor! Ainult see inimene, kes usub isiklikku arengusse läbi men-

torluse, saab olla ise mentoriks! Kui mentor tunneb, et tema mentorit ei vaja, siis kuidas saab ta

kedagi teist aidata ilma hinnanguid andmata ning toetada mentee isiklikku arengut.“ /S.Polikarpus/

Merle TammelaSisekaitseakadeemia õppeosakonna arendusjuht

Foto

: Vei

ko r

istis

saar

Foto sisekaitseakadeemias toimunud mentorite võrgustiku seminarilt

13

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

mentorlus

mentorile?• millised on mentori ootused

menteele?• millal mentor vajab mentorit ja kust

ta mentori leiab?• millised on mentori ja mentee ootu-

sed organisatsioonile?Lisandusid uued mõtted sihtide sead-miseks tulevikus.

Viimasena võtsime fookusesse kõrg-koolide koostöövõimalused mentorluse arendamisel. Tõdesime, et mentorluse kui mõtteviisi juurutamiseks on igas

kõrgkoolis vaja lahti mõtestada mentor-luse mõiste ja määratleda mentorluse vormid, samuti saavutada juhtkonna toetus.

kuna kõrgkoolid on mentorsüsteemi rakendamise eri etappides, otsustasime üksteisele toeks olla. Leiame võimalusi 1-2 korda aastas erinevates kõrgkooli-des kokku saada ning olulistel teemadel mõtteid vahetada. Tuge pakub mento-rite list (soovijatel on võimalus liituda).Järgmise kõrgkoolide mentorite võr-gustiku kohtumine toimub Eesti Lennu-akadeemias.

Mentorite seminar Tallinna TehnikakõrgkoolisRuubo RootsTallinna Tehnikakõrgkooli mehaanikateaduskonna tehnoloogia õppetooli hoidja

Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTk) toi-mus 20. novembril Tallinna piirkonna mentorite seminar-kokkutulek. seminar algas Tallinna Tehnikakõrgkooli üldtut-vustusega, mille esitas TTk õppeprorek-tor Lauri Peetrimägi.

külas oli psühholoog Tõnu Ots, kes esines psühholoogiateemalise loengu-ga, mille temaatika oli tihedalt seotud mentorlusega. Loengus leidsid käsit-lemist põlvkondade vahelised erisu-sed ja nendest tulenevad võimalikud konfliktid ning konfliktide ärahoidmine

põlvkondadevaheliste erisuste teadvus-tamise kaudu. käsitleti ka suhtlemise üldpõhimõtete temaatikat, positiivset ja negatiivset enesekehtestamist ning kehakeele mõningaid aspekte. kõrval-teemana leidis käsitlust feromoonide mõju ja ilmingud inimestevahelises suhtlemises.

kokkuvõtvalt võib öelda, et oli äärmi-selt huvitav õhtupoolik, hilisemad arut-lused kestsid kaugelt üle ettenähtud ajapiiri.

14

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

intervjuu

Intervjuu Martin Hallikuga: õppeassistendid Tartu Ülikoolis

Palun selgitage, mida kujutab en-dast Tartu Ülikooli õppeassistentide projekt?

Tartu Ülikooli õppeassistentide projekti saab projektiks nimeta-da ainult tinglikult. Pigem on te-gemist süsteemsena kavandatud tegevusega, mis on üks võimalus tõsta õppekvaliteeti.

Tegelikult on õppeassistentide

rakendamise kogemus ülikoolis olemas varasemast - 2012. aastal koolitati õppeassistente matemaa-tika- ja informaatikateaduskon-nas, programmeerimise õppeaine praktikumide juhendamisse kaa-sati kaheksa üliõpilast.

2013. aastal loodi Tartu Ülikoo-lis õppekvaliteedi toetuse fond, millest finantseeritakse teadus-kondade, kolledžite ja instituutide sihipäraseid tegevusi tasemeõppe

Tartu Ülikool on kaasanud üliõpilastest õppeassistendid igapäe-va õppetöösse. uurisime Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku käest, mis projektiga täpsemalt tegemist on.

Foto

: mar

iann

e Võ

ime

martin Hallik programmi Primus võrgustiku kohtumisel

õppekvaliteedi tõstmisel. Tänavu esitasid taotluse õppeassistenti-de kaasamiseks tasemeõppe ai-nete õpetamisse usuteaduskond, filosoofiateaduskond, Euroopa kolledž, kehakultuuriteadus-kond, sotsiaal- ja haridusteadus-kond, matemaatika-informaa-tikateaduskond ning loodus- ja

15

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

intervjuu

tehnoloogiateaduskond.

Millal projektiga alustasite ning kaua see kestab?

Esimest korda oli õppekvalitee-di toetuse fondist õppeassistentide palkamiseks võimalik toetust taot-leda 2013. aasta veebruaris.

Õppeassistentide õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamiseks töötati välja täiendusõppeprog-ramm. See toimus 7. septembrist kuni 28. novembrini 2013.

Tegemist ei ole kindlasti ühe-kordse projektiga. Õppeassisten-did töötavad 2013.-2014. akadee-milisel aastal ja ka edaspidi.

Millised on eeldused õppeassisten-diks saamisel?

Õppeassistendina võib üliõpila-ne töötada samal või madalamal õppeastmel, ent mitte kõrgemal (näiteks magistriõppe üliõpila-ne saab olla õppeassistendiks ba-kalaureuse-, rakenduskõrghari-dus- või magistriõppes, ent mitte doktoriõppes). Assistendid valib õppejõud, kes neid oma aine õpe-tamisse kaasab. Kindlasti peavad õppeassistendil olema head ai-neteadmised, soov oma teadmisi

kaasüliõpilastega jagada, hea suht-lemisoskus, sh avaliku esinemise oskus, täpsus, ajaplaneerimise os-kus jmt.

Õppeassistendid läbivad täien-dusõppe, kus käsitletakse õppi-mise ja õpetamise põhiteadmisi, hindamise ja tagasiside andmise põhimõtteid, seminaride ja prak-tikumide läbiviimist, grupiprot-sesside arengut jpm. Üheskoos arutletakse ka õppeassistendi rolli ja ülesannete üle ning vahetatakse töö käigus tekkinud kogemusi (ka keeruliste olukordadega toimetu-lekul). Täna on koolituse läbinud ja töötab õppeassistendina ligi 50 filosoofiateaduskonna, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning mate-maatika-informaatikateaduskonna üliõpilast. Õppeassistendid aita-vad läbi viia seminare, praktikume ja juhendada iseseisvaid töid ning tagasisidestada jpm.

Kas ja kuidas aitab see projekt

muuta õppimist ning õpetamist kõrgkoolis paremaks?

Kindlasti aitab õppeassistentide tegevus kõrgkoolis õppimist ja õpe-tamist paremaks muuta. Võidavad üliõpilased, kellele keerulisemaid teemasid (või ülesandeid) selgitab

16

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

inimene, kes seda alles ise hiljuti õppis, ning mõistab seetõttu pare-mini, mis keeruliseks osutuda võis. Õppejõul jääb rohkem aega oma aine õpetamise läbimõtlemiseks, kavandamiseks ja täiustamiseks.

Püüdleme selle poole, et õp-peassistentide kaasamine õppe-töö läbiviimisel aitaks kaasa kahe suure eesmärgi täitmisele. Esi-teks: tänaste üliõpilaste õppimist toetatakse paremini, nad saavad paremini tagasisidet tehtud tööde

kohta ja nad saavad tugevamad teadmised. Teiseks: motiveeritud bakalaureuse, magistri- ja doktori-õppe üliõpilased saavad õpetami-se kogemused ja selleks vajalikud teadmised – Tartu Ülikooli tule-vased õppejõud ja teadustöötajad väärtustavad õpetamist. Nii et li-saks praeguse õppe kvaliteedi ta-gamisele on eesmärk ka kasvatada uus generatsioon õppejõude, kes suhtuksid õpetamisesse sama tõsi-selt kui teadusesse.

Mõningad mõtted õppeassistentide tagasisidest täiendusõppekursuse lõpus:

• “Assisteerimine valmistab väga hästi ette, kui peaks juhtuma, et saan õppe-jõuks kunagi, kuna saan kõrvaltvaataja pilguga hinnata, mida õppejõud teeb hästi, mis võiks paremini olla, ilma et peaks kogu loengulugemise eest täieli-kult vastutama.”

• “Õpetada on tore, kuna saad ise palju asju selgemaks.”• “Saan ise targemaks, saab suhelda erinevatel tasanditel erinevate inimeste-

ga (üliõpilased, õppejõud, programmijuht jt) ning seeläbi avardada oma pilti akadeemilisest elust.”

• “Saab motiveerida, lohutada ja aidata noori inimesi nende haridusteel natuke lähedasemalt, kui õppejõud seda teeks (oma õpikogemus on veel värske).”

• “On tekkinud võimalus õppejõududega enam suhelda, ka nendega ühiskon-na ja õpetamisega seotud kitsaskohti arutada.”

• “Saab teada, mis tunne on ikkagi õpetada sama ainet, mida ise oled juba paar aastat tagasi õppinud. Saan kogemuse õpetamises.”

• “Sain natuke julgust oma ainekursuse andmise eel. Assistendindus oli hea koht, kust kogemusi saada. Meeldib väljakutse ja vastutus.”

• “Sain tuttavaks tulevaste TÜ õppejõududega.”

mentorlus

17

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

uuring

Akadeemilise personali tööstressi uuringu tulemusedprof. Mare TeichmannTallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna tööstuspsühholoogia instituudi professor

mitmed prominentsed uuringud osundavad seosele tööstressi ja töö tu-lemuslikkuse vahel ehk selleks, et tõsta töö tulemuslikkust, tuleb vähendada tööstressi. Veel kuni sajandivahetuseni peeti akadeemilise personali tööstressi olematuks. seda, et olukord siiski eksis-teerib, on märgatud alles viimase küm-nendi jooksul. uuringute tulemused on näidanud, et tööstress on jõudnud üli-koolidesse ning mõjutab oluliselt õppe-jõudude töö tulemuslikkust.

Tööstress on pingeseisund, kogum

emotsionaalseid, kognitiivseid, käitu-muslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorral-dusega seotu ja töökeskkonnas esinev. Enamasti on töötress põhjustatud pal-jude stressorite koostoimest (Euroopa komisjon, 1999).

Akadeemilise personali tööstres-

si uuringuprojekti raames kaardista-ti õppejõudude tööstressi põhjused ehk akadeemilise personali tööstres-sorid ülikoolis. uuringute tulemused

Lõppenud on aastatel 2009-2013 läbiviidud projekt “Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed”.

Projektiga saab lähemalt tutvuda selle veebilehel, kus on muuhulgas kätte-saadav test, millega saab mõõta enda tööstressi indi-kaatorit. kõik testima!

näitasid, et õppejõudude tööstressorid (kokku kirjeldasid õppejõud neid üle 90 erineva), jaotuvad kaheksasse üli-koolielu valdkonda: mure teadmiste väärtustamise pärast ühiskonnas; suur töökoormus; bürokraatia ülikoolis; suh-ted ülikoolis; üliõpilased ja õppetöö; õppejõu professionaalne areng; töö- ja pereelu tasakaalustamatus ja hägustu-nud professionaalne identiteet; ülikooli infrastruktuur.

18

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

uuring

kuna õppejõudude tööstressi tase oli sedavõrd kõrge, siis valisime kont-rollgrupiks Eestist erineva kultuuri-taustaga õppejõud ning viisime sama uuringu läbi Bordeaux Ülikoolis. kont-rollgrupi tulemused näitasid, et õppe-jõudude tööstressorid, mis on olulised meie ülikoolides, olid tööstressoriks ka Bordeaux Ülikooli õppejõududele, kuid

tööstressorite mõju ulatus oli erinev. Näiteks, kõige olulisemaks tööstresso-riteks Bordeaux Ülikooli õppejõudude-le olid suur töökoormus ja bürokraatia, seevastu üliõpilased ja õpetamine oli stressoriks oluliselt väiksemal määral kui Eesti õppejõududele (vastavalt 19% Bordeaux Ülikoolis ja 33% Eesti ülikoo-lides).

Joonis. Õppejõudude tööstressi allikad

19

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

videoõpe

Valminud on mikro-näidistundide videoteekIja StõunTallinna Tehnikaülikooli koolitus- ja arendusjuht

koostöös mTÜ Eesti Üliõpilaskonda-de Liidu, sA Eesti rakenduskõrgkoolide ja Tallinna Tehnikaülikooliga on valmi-nud seitse erinevaid õppemeetodeid tutvustavat lühivideot, mida saavad ka-sutada nii ülikoolide/kõrgkoolide õppe-jõud, doktorandid kui ka tudengid. idee videoteegi loomiseks tekkis 2012. aasta sügisel, kui selgus, et programmi Primus lisataotlusvoorus on mitmelt partnerilt laekunud samasisuline ettepanek näi-distundide loomiseks.

Üks ülikoolist väljalangemise põhju-seid peitub kindlasti tudengite tihedas

töögraafikus - õpinguteks ei jää enam aega. samas näitavad viimased uurin-gud, et probleem peitub ka õpetamise kvaliteedis. Ülikoolis/kõrgkoolis on õp-pejõudude töömaht erinevate kohus-tuste (teadustöö, projektid, eksperthin-nangud) tõttu väga suur ja seetõttu jääb vähe aega kaasaegsete õpetamis-meetoditega tutvumisele, veel vähem nende kasutamise planeerimisele. sa-mas on ka tudengite teadlikkus õpeta-mise ja õppimise meetoditest kesine. Nii tekib olukord, kus ühelt poolt ei pakuta, teiselt poolt ei osata nõuda. selleks, et taolist olukorda parandada, tuleb jõuda

Ülesvõte Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõu marge Täksi videotunnist

20

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

mõlema osapooleni ning võimaldada lisateadmiste omandamist nii erinevate õppemeetodite kui õpistiilidega. Üheks vahendiks, kuidas erinevaid aktiivõppe-meetodeid tutvustada, on lühikeste ja löövate videoklippide kasutamine.

Tänaseks on valminud videolood, mis sisaldavad erinevate erialade in-novaatilisi õpetamise, õppimise ja tagasiside võtteid. Videolugude kät-tesaadavus virtuaalkeskkonnas tagab nende kasutajasõbralikkuse ning laial-dase kasutajaskonna. Näidistundi-de videod võiksid olla suurepäraseks

materjaliks neile õppejõududele/ õpe-tajatele, kes täiendavad oma peda-googilisi oskusi individuaalprogrammi alusel, samuti tõhusaks abivahendiks mentorõppejõududele.

Videode esitlus toimus 18. detsemb-ril Nordic Hotel Forumi konverentsikes-kuses Tallinnas. Projekti juhtrühm tänab kõiki, kes mikronäidistundide valmimi-sele kaasa aitasid, eriti aga videotes esi-nenud õppejõude: kristina Tamm, inga karton, marge Täks, sirje medell, Heigo mõlder, Triin roosvee ja Tiia rüütmann.

mikronäidistundide videod on kõigile huvilistele kasutamiseks. Hetkel asuvad videod TTÜ veebis.

videoõpe

Uuenduslik ettevõtlusõpeOtt AlemaaTallinna Ülikooli partnerlussuhete spetsialist

Haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitud halduslepin-gute kohaselt peavad ülikoolid taga-ma ettevõtlusainetele ligipääsu kõigile üliõpilastele. kokkuleppe eesmärk on parandada Eesti konkurentsivõimet maailmamajanduses ning valmista-da kõrgkoolide lõpetajaid paremini ette tööturu vajadustele. Nõue tähen-dab ettevõtluse õpetamist korraga

tuhandetele tudengitele, mis seni ka-sutatud meetodite ja õppevahenditega pole võimalik. samuti on võimekus et-tevõtlusõppe läbiviimiseks ülikoolides erinev.

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaüli-

kool, Tallinna Ülikool ja Eesti Ettevõt-luskõrgkool mainor otsustasid teha koostööd, et ühendada kõrgkoolide

21

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

videoõpe

ettevõtlusõppe kompetentsid, koonda-da ja süstematiseerida Eesti ning maa-ilma ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ettevõtlusõppe parimad praktikad.

Arvestades iT ja sotsiaalmeedia

arengut, võib arvata, et väga paljudes valdkondades peab õppemetoodika ülikoolides lähiajal hakkama muutuma. Õppejõududel ei ole enam mõtet raisa-ta auditoorseid tunde loengutele, mida tudengid saavad iseseisvalt internetist vaadata. seda enam, et rahvusvaheli-selt on loodud väga palju kvaliteetseid videoloenguid ja tudengid harjuvad järjest enam neid vaatama. see annab võimaluse auditooriumis teha grupi-töid, läheneda tudengitele individuaal-semalt, aidata tudengitel loengutes käsitletut reaalselt läbi proovida ja tõsta seega õppekvaliteeti.

Nimetatud meetodi rakendamine Eesti ülikoolides võimaldabki lahendada

probleemi, kuidas jagada ettevõtlus-alaseid teadmisi ühtlaselt heal tasemel korraga tuhandetele üliõpilastele eri-nevatel erialadel erinevates ülikoolides. Videoloengud tagavad ühtlase ja kõrge taseme.

Eestis selle meetodi rakendamine eeldab siiski eestikeelsete õppevahen-dite tootmist, mis arvestavad nii Eesti kui ka erialade eripäradega. kõrgkooli-de vahelise ühise ettevõtlusalase õppe-materjali kasutamine ja uue meetodi ra-kendamine alternatiivina klassikalisele auditoorsele õppele muudab õppimise ja õpetamise mitmekesisemaks, kaasaja võimalustele ja nõuetele vastavaks ning toetab ettevõtluse, kui protsessipõhise õppe kontseptsiooni realiseerimist.

koostööprojekt on esimeseks väga vajalikuks sammuks ettevõtlusõppe kõigile üliõpilastele kättesaadavaks tegemiseks Eesti ülikoolides. materjal

Näide ettevõtlusõppe videotest Eesti Ettevõtluskõrgkool mainor veebilehel

22

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

tutvustab tudengitele ettevõtjaks hak-kamise võimalust, teisalt annab vajaliku baasi, mis toetab ülikoolide järgmise taseme valdkonnaspetsiifiliste ettevõt-luskursuste ülesehitamist ja arendamist, kus tudengitel saab olema võimalik juba reaalselt ettevõtlusega alustada. Paljudel erialadel on ülikoolides sellise teise astme kursused juba olemas, kuid hetkel kulub neis suur osa ajast baas-teadmiste jagamisele. Ülikoolidevaheli-ne koostöö aitab kaasa tulevikus ühiste ettevõtlusõpet toetavate tegevusaluste tekkele, nt ühtne inkubatsiooniteenus, mentorite ja treenerite süsteem, inves-toritega kohtumised, seemnekapital jmt.

Mis on tänaseks tehtud ja mis veel teoksil?

Ettevõtlusõppe metoodika ja ma-terjalide loomiseks ning arendamiseks loodi ülikoolidevaheline töögrupp, mille esimeseks ülesandeks oli koon-dada ja süstematiseerida eelnev Ees-ti ettevõtlusõppe parim kogemus. samuti koguti infot ettevõtlusõppe maailmakogemusest. sellele järgnes õppemetoodika kooskõlastamine

eelkõige ettevõtlusalaste baastead-miste osas ning ühise õppematerjali koostamine.

selle tulemusena tekkisid 10 kuni 20-minutilised õppevideod ja interv-juud ettevõtjatega, mida tulevikus kõik Eestis tegutsevad kõrg- ja kutsekoolid ettevõtlusõppe läbiviimiseks vabalt ka-sutada saavad. iga õppevideo kohus-tuslik osa on kordamisküsimused, mis aitavad vaatajal kinnistada konkreetset teemat.

Lisaks videotele tehakse kättesaa-davaks loengutes kasutatavad slaidid, soovituslik kirjandus, seminaride läbi-viimise juhend jmt. kui õppemetoodika ja materjalid on kooskõlastatud, viiakse läbi seminarid ülikoolides õppetöö lä-biviijate koolitamiseks, kus soovi korral võivad osaleda ka teiste kõrg- ja kutse-koolide õppejõud vastavalt nende hu-vile ja vajadusele. Hetkel on videod ja intervjuud iga kõrgkooli personaalses videokeskkonnas, kuid planeeritud on ühtse avatud platvormi loomine. 2014. aasta sügisest võivad soovijad uute ma-terjalide ja metodoloogiaga ettevõtluse õppetööd alustada üle Eesti.

Stiilinäited ettevõtlusõppe videotest:Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna ÜlikoolTartu Ülikool

Eesti Ettevõtluskõrgkool mainor

videoõpe

23

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

VÕTA konverents:“Exchanging Practices on RPL – Learning from Nordic-Baltic Experiences”16.-17. detsembril 2013 toimus Tallinnas, Nordic Hotel Forumis programmi Primus VÕTA alategevuse viimane üritus. konverents tõi kokku VÕTA eksperdid nii Põh-ja- kui Baltimaadest, jagati kogemusi ja parimat praktikat. Järgnevalt leiate mõned fotomeenutused ürituselt.

Foto

d: Te

rje L

epp

Pildil on Vita Zunda (Läti valideerimisvõrgustikust) rõõmustamas esinejakingituse üle

fotod

24

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

fotod

konverentsi esinejad läksid koju soojade käpikutega Pildil on irma kunnari soome HAmk rakenduskõrgkoolist

25

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3

fotod

Arutelu sessioonide ajal Paremal seisab raul ranne, konverentsi moderaator

Häid jõule!

P r i m u s u u d i s k i r i 5 / 2 0 1 3primus.archimedes.ee

10.01 Lisataotlusvooru lõpptähtaeg

15.01 Elektroonilise 32. VmT ja tegevusaruande esitamise tähtaeg

20.01 Paberkandkal 32. VmT esitamise tähtaeg

16.-17.01 Tekkepõhiste kulude täpsustamine

06.03 Programmi Primus lõpukonverents

tähtsamad kuupäevad