P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

UUDISKIRI NR 2 2013

FOOKUSES: UuringudVEEL: Innovatsiooni koolitusest, stipendiumidest

ja palju muud

2

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

toimetajaLäbi raskuste kergema elu poole 3

uudiseduuendatud juhend 4ilmunud on Primuse aastaraamat 4Lisataotlusvooru esitati 645 804 euro eest taotlusi 5käsiraamat “Õppemeetodid kõrgkoolis” 6ilmub konverentsi ettekannete kogumik 6 Juhend “Projektipõhine praktika kõrgkoolis” 7

uuringePoabi - e-Portfolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise

tugisüsteem e-õppes 8kus see kirjas on, et peab kerge olema? 12

stipendiumidPrimuse stipendiumid 2012/2013 õppeaastal 16

õppejõudinnovatsioon kui mõtteviis 18

VÕTAkokkuvõte VÕTA ühisseminarist Haapsalus 20

üritussuur võrgustike ühisseminar “kas me saavutasime eesmärgi?” 22

tähtsamad kuupäevad 24

2

S I S U K O R D

toimetaja

SA Archimedes, Programm PrimusVeebileht: primus.archimedes.ee, e-mail: primus@archimedes.eeTelefon: 730 0800. Aadress: Väike-Turu 8, I korrus, 51013, Tartu

Rohkem pilte ning infot vaata ka meie Facebooki lehel!

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

3toimetaja

Naljaga pooleks võib ju mõelda, et elu lii-

ga ilus ei oleks, tuleb tekitada väljakutseid.

Ülekantuna tähendaks see, et juba vaikselt

rutiiniks kujunenud programmi elluviimine

sai hiljuti pea peale pööratud ühikuhindade

rakendamisega. kindlasti ei tee see muuda-

tus esialgu kellegi elu lihtsamaks. kas aga

tulevikus? erinevate ministeeriumide huvi

ühikuhinna praktiseerimise vastu on suur,

sest suund on uue perioodi rahade kasuta-

mise lihtsustamisel. kas ühikuhinnad liht-

sustavad rahade kasutamist? see peaks nii

olema, kuid vastus peitub ikka praktikas.

märtsis kinnitatud uus juhend peaks seda

praktikat lihtsustama.

Nüüdseks on seoses ühikuhindade raken-

damisega ilmnenud mitmeid küsimusi, mida

me ei osanud juhendit koostades ette näha.

Õnneks pole need olnud lahendamatud

juhtumid, küll aga õppetunnid, et juhendit

tuleks täiendada veelkord.

kevade hakul kuulutasime välja lisataot-

lusvooru. enne taotluste laekumist olid väike-

sed kõhklused, kas partneritel on veel jaksu

midagi teha ja uusi ideid välja mõelda, kuid

see oli asjata hirm. kuigi viimase kuue aasta

jooksul oleme kõrghariduse kvaliteedi aren-

damisse panustanud palju mõtteid, energiat,

rahast rääkimata, jätkus ka lisataotlusvooru

uusi innovaatilisi ideid. selle eest teile suur

tänud!

käesolev uudiskiri tutvustab lõppenud

uuringuprojektide tulemusi, uusi ilmunud

trükiseid, samuti leiab infot möödunud kui

ka uute toimuvate ürituste kohta. Põneva

numbrilise ülevaate saab Primuse välja antud

erivajadustega õppijate stipendiumide kohta.

Head lugemist ning ilusat kevadet!

Kadrin Kergand

Läbi raskuste kergema elu poole

Foto

: era

kogu

kadrin kergand sõudis läbi raskuste 2012. aasta april-likuus suurvee ajal soomaal kuiva maa poole. Jalg jäi kuivaks!

J U H T K I R I

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

4 uudised

Seoses programmi muudatuste ja stan-

dardiseeritud ühikuhindade kehtesta-

misega tekkis vajadus ka uuendada juhen-

dit partnerile.

kõige suuremad muudatused puuduta-

vad koolituste ja seminaride korraldamist.

Täpsustatud on koolituse mõistet. Juhend

loetleb ühikuhindade ja arvete alusel hüvi-

tatavaid kulusid, lisatud on juhiseid vajali-

ku dokumentatsiooni ning ühikuhindade

kajastamise kohta väljamaksetaotluses.

uuendatud juhendi järgi võib alates

2013. aastast gruppide suurus olla mini-

maalselt 8 inimest (keele- ja e-õppe koo-

litustel minimaalselt 6 inimest). Nüüdsest

on juhendis ka selgelt kirjas, et kui elluviija

või partner ostab asja või tellib teenuse,

on alati tegemist riigihankega, mille pu-

hul konkurentsi tagamise kohustus tekib

hangete üldpõhimõtete alusel 0,1 eurost.

konkurentsi tagamist ja muude üldpõhi-

mõtete järgimise toiminguid tuleb kirjali-

kult tõendada.

kindlasti tasub vaadata ka, kuidas toi-

mub tegevuskava muutmine ning vajadu-

sel järgida protseduurireegleid. uuenduse

läbis ka teavitustegevuste peatükk. uuen-

datud juhendiga saad tutvuda Primuse ko-

dulehelt dokumendid alajaotusest.

NB! kuna juhendi rakendamise käigus

on tekkinud mitmeid küsimusi, siis lähiajal

tehakse veel mõningaid muudatusi.

Uuendatud juhend

Ilmunud on Primuse aastaraamat

kuigi enam kui aasta on veel tegutseda,

lõppes 2012. aastaga ka üks Primuse te-

gevus: kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe

arendamine. märtsi lõpus ilmunud 2012

Primuse aastaraamatust saab lugeda, mis

sai selle tegevuse raames tehtud ning

mida veel tõi endaga kaasa möödunud

aasta Primuses! raamatu veebiversioon

on kättesaadaval Primuse veebis Trükiste

all ning kõigile partnerkoolidele saatsime

raamatud trükisena posti teel. kel on soovi

neid veel soetada, andke märku primus@

archimedes.ee.

5

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

Abikõlbulikuks hinnati taotlusi 431 029 euro ulatuses.

uudised

Lisataotlusvooru esitati 645 804 euro eest taotlusi

E lluviija hindas esitatud taotlusi koos

Haridus- ja Teadusministeeriumi esin-

daja Helen Põlloga.

Taotluste hindamisel lähtuti programmi

punktist 11: „Tegevuste elluviimiseks teh-

tavad kulud on abikõlblikud, kui need on

programmi tegevustega otsestelt seotud

ning elluviimiseks vältimatult vajalikud“.

Hindamise tulemusena osutusid abikõl-

bulikuks taotlused 431 029 euro ulatuses.

esiletõstmist väärib ettevõtlusõppe

arendamise projekt, mis valmib nelja kõrg-

kooli: Tallinna Ülikooli (juhtivpartner), Tartu

Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning eesti

ettevõtluskõrgkool mainor koostöös. Pro-

jekti tulemusena soovitakse tagada eesti

kõrgkoolides kvaliteetne ettevõtlusõpe,

mille kaudu toetatakse kõrgkoolilõpeta-

jate konkurentsivõime tõstmist. Luuakse

kõrgkoolideülene ettevõtluse kompetentsi

ning teadmiste andmebaas ja keskkond,

mille toel saab iga kõrgkool õpetada et-

tevõtluse aineid. Lisaks koondatakse ja

süstematiseeritakse projekti raames eesti

ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ettevõt-

lusõppega seotud õppejõudude parimad

praktikad, õppematerjalid, videoloengud,

ning tehakse intervjuud ettevõtjatega ees-

märgiga teha need kõigile kättesaadavaks.

uue tegevusena katsetatakse VÕTA

mentorlust ning VÕTA e-portfoolio

arendamist.

Tudengite toimetuleku valdkonnas

võib uue ja põneva tegevusena välja tuua

akadeemilise väljendusoskuse arendamise

juhendmaterjalide väljatöötamist. samuti

plaanitakse koolitada tuutoreid, kes nõus-

tavad ja toetavad õppijaid akadeemilise

kirjaoskuse arendamisel.

Lisaks taotlesime elluviijale vahendeid

Tudengiveebi arendamiseks. Planeeritavad

tegevused on veebi tõlkimine inglise keel-

de ning välistudengitele eesti tööturgu ja

tööõigust tutvustavate artiklite kirjutami-

ne, tudengiveebi tutvustamine.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

6 uudised

Käsiraamat on mõeldud õppejõudu-

dele, kellel on tahtmist mitmekesis-

tada õppemeetodite valikut oma aines

ning kes on huvitatud, et üliõpilased õpik-

sid huvi ja rõõmuga nii kõrgkoolis kui ka

edasises elus. käsiraamatu autoriks on Tar-

tu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent

mari karm.

„Õppejõud soovivad üliõpilasi õpetada

ikka kaasavalt, kuid alati ei tule kohe kõik

ideed pähe või ei teatagi kõiki meetodeid,

mida võiks kasutada. see raamat annab-

ki võimaluse ideid meelde tuletada ning

Käsiraamat „Õppemeetodid kõrgkoolis“

Ilmub konverentsi ettekannete kogumik

leida uusi,“ sõnab karm.

karm toob ka välja, et raamatu üheks

huvitavamaks osaks on kokkuvõtted nii

meie kui ka teiste riikide ülikoolide õppe-

jõudude kogemustest erinevate õppe-

meetodite kasutamisest. „käsiraamat prae-

gusel kujul on alles algus, ma kujutlen seda

pidevalt täienemas uute ideede ja uute

kogemustega,“ lisab karm.

käsiraamatu .pdf versiooniga saab

tutvuda Primuse kodulehel Trükised

alajaotusest.

Jaanuaris toimunud kõrghariduskon-

verentsi „kõrgharidus − kõrgtasemel

õppimine?” jätkutegevusena antakse 2013.

aasta lõpus välja parimate ettekannete ko-

gumik ajakirja TrAmes erinumbrina.

kogumik sisaldab endas konverentsil

esitatud suuliste ettekannete, ennekõike

õpetamis-õppimise protsessi uurimuste

kohta, täispikki artikleid. Primuse raames

välja antavasse ingliskeelsesse ajakir-

ja kutsuti kandideerima 32 konverentsil

osalenud autorit. Ühtekokku laekus aprilli

keskel esimesse vooru 11 kohalike ning

välisautorite pikka kokkuvõtet artiklitest.

rahvusvahelise pimeretsenseeringu ning

külalistoimetaja Jaan kõrgesaare abiga

valiti mai alguses välja kaheksa parimat

ja olulisemaid probleemipüstitusi kajasta-

vat kõrghariduse temaatilist artiklit. Jaan

kõrgesaare sõnul olid esitatud artiklite

kokkuvõtted huvitavate probleemipüs-

titustega ning vastasid ajakirja TrAmes

kvaliteedinõuetele. Väljavalitud artiklite

autoritelt oodatakse täispikki artikleid juu-

ni lõpuks, mil edastatakse tööd retsensen-

tidele edasisteks parandussoovitusteks.

konverentsikogumiku väljaandmist

TrAmese erinumbris toetab euroo-

pa Liit euroopa sotsiaalfondist. TrA-

mes on rahvusvaheline humanitaar- ja

sotsiaalteaduslik väljaanne, mis on

täistekstina kättesaadav eBsCO ja CeeOL

online-raamatukogudes.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

7uudised

Juhend “Projektipõhine õpe kõrgkoolis”

Aprillis valmis siret rutiku, Anneli

Lorenzi, erika Pedaku koostatud ju-

hendmaterjal „Projektipõhine õpe kõrg-

koolis“. Juhendi eesmärgiks on toetada

kõrgkoolides erinevate praktikavõimaluste

arendamist väljundipõhise õppe põhimõ-

tetest lähtuvalt.

materjal on üles ehitatud lähtudes va-

rem programmi Primuse toel avaldatud

juhendmaterjalide loogikast. Juhendis

tutvustatakse projektipõhise õppe ole-

must ja võimalusi. seejärel selgitatakse

lühidalt praktika funktsioone ning kirjel-

datakse projektipõhise praktika võimalusi,

korralduslikke aspekte ja antakse praktilisi

nõuandeid. Lisatud on ka harjutusi ning

töölehti.

26. aprillil toimus Tartus, dorpati kon-

verentsikeskuses juhendi tutvustus, kus

väljaande autorid andsid seminari vor-

mis põhjalikuma ülevaate meetodi sisust.

Tutvustuspäeva põnevaimaks osaks ku-

junes aga parimate praktikate tutvustus

ning jagamine, kus eri kõrgkoolide esin-

dajad rääkisid oma projektipõhise õppe

kogemustest.

Juhend on kättesaadav elektrooniliselt

Primuse veebilehel.

Projektipõhine praktika kõrgkoolis juhend seminar tutvustamaks projektipõhise praktika meetodit

Foto

:d: m

aria

nne

Võim

e

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

8 uuring

ePoAbi - e-Portfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppeskairit Tammets (TLÜ)

Õppekava arendus on haridusvald-konnas üks vähim automatiseeri-

tud alasid ning eestis pole seni sedalaa-di terviksüsteeme loodud ega laiemalt kasutatud. erinevad uuringud on näi-danud, et luues süsteeme, mis toetavad õppekava loomist, haldamist ja eval-veerimist riiklikest või rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt, võib õppekava-sid ning ainekursuste programme pare-mini standarditega ühildada ja toetada nii õppekavade kui ka standardite aren-gut (ronchetti and santi, 2007; dexter

and davies, 2009; Paquette, 2007). Õp-pekava loomisel on vaja järgida kahte suunda: stabiliseeriv ja arengut stimu-leeriv suund. esimene seondub õppe-kava õpiväljundite standardiga sobita-mist ja kursuseprogrammide sobitamist õppekava väljundite ja eesmärkidega. Arengut stimuleerivaks on aga õppe-jõududele piisava vabaduse andmine aineprogrammi õpiväljundite, õpitege-vuste ja hindamisviiside kavandamisel. see võimaldab teadusvaldkonnas uud-sete ja relevantsete kompetentsuste

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

9uuring

ning teadmiste arendamist läbi sobivate tegevuste ja hindamisviiside. uued õpi-väljundid, -tegevused ja hindamisviisid peaksid aitama muuta nii õppekava kui ka õpiväljundite standardeid. Lisaks on õppekavaarenduses oluline pidevalt jälgida ja harmoniseerida erinevate kur-suste panust õppekava õpiväljundite saavutamisse.

Programm Primuse toetatud ePoAbi uuring lähtuski eelpool toodud vaja-dustest ja uuringul oli kaks eesmärki: esiteks kaardistada, kuidas disainivad õppejõud eesti ülikoolides e-kursuste programme ning määratleda prob-leemkohad ja teiseks luua õppejõudu-dele veebipõhise tugisüsteemi ePoAbi prototüüp, mille eesmärgiks on toetada kõrgharidusstandardi (kHs) nõuetega kooskõlas olevate aineprogrammide loomist.

uuring viidi läbi perioodil aprill 2012 – detsember 2013. Ülevaateuuringus osales 17 aktiivsemat e-õppe kasuta-jast õppejõudu eesti kõrgkoolidest ning arendusuuringus 7 õppejõudu Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridus-tehnoloogia õppekavalt.

Varasemalt on leitud, et eestis laie-malt rakendust leidnud e-õppe kom-ponendiga ainekursustel (nt. iVA kesk-konnas) ei oska õppejõud mitmete kHsga määratletud õpiväljundite saa-vutamiseks leida sobivaid õpitegevusi ja hindamisviise (Laanpere, Pata, Tom-berg, 2009). Ülevaateuuringu peamised

tulemused (Tammets & Pata, 2013) näitasid, et oma e-kursuste planeerimi-sel ja õpiväljundite sõnastamisel ei ka-sutanud valimisse kuulunud, aktiivselt e-õpet kasutavad eesti kõrgkoolide õp-pejõud kHss sõnastatud õpiväljundeid. Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et keegi ei oota neilt seda ja kogu õppe-kava kontekstis järgib kõrgharidusstan-dardit õppekavajuht. uuringu raames paluti õppejõude siduda oma kursuse-programmides sõnastatud õpiväljundid kHsi omadega. Tulemustest selgus, et enim kasutatud kHs sõnastatud õpiväl-jund oli “Üliõpilane peab omama süven-datud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas”. Vähim kasutati õpi-väljundeid, mis keskendusid pidevale

Uuringul oli kaks eesmärki:

• Kaardistada, kuidas disaini-vad õppejõud eesti ülikoolides e-kursuste programme (õpi-väljundeid, õpitegevusi ja hin-damisviise) ning määratleda probleemkohad.

• Luua õppejõududele veebipõhi-se tugisüsteemi ePoAbi proto-tüüp, mille eesmärgiks on toe-tada kõrgharidusstandardi (kHs) nõuetega kooskõlas olevate ai-neprogrammide loomist.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

10

enesearengule ning enesehindamisos-kustele. Lisaks näitas ülevaateuuring, et õppejõud kasutavad e-õpet assimileeri-vate tegevuste jaoks nagu materjalide üleslaadimine, nende jagamine ja seejä-rel üliõpilaste teadmiste kontrollimiseks testi abil. Peamise hindamisemeetodina on kasutusel teadmiste kontrollimine ning vähem kasutatakse oskuste hin-damist või õpiprotsessi hindamist õp-pija enda või kaaslaste tegevuse põhjal. käesolevast uuringust selgus samuti, et enamikul uuritud e-õppega kursustest kasutatati õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks vaid üksikuid (tihti fak-titeadmiste keskseid) meetodeid; ning väga vähe kasutati näiteks enesereflek-teerimist ja õppuripoolset hindamist.

Vahendeid, mille eesmärk on õppe-kava arendamise käigus pädevuste/õpi-väljundite haldamine ja arendamine on loodud nii teiste uurimisrühmade poolt (TeLOs, diOGeNe, OntoCd) kui ka meie enda uurimisrühma arendustegevuses (Organizational Policy Tool ehk OPT prototüüp pädevusmudelite ja õppeka-va õpiväljundite harmoniseerimiseks), kuid need süsteemid ei võimaldanud kursuseprogrammi tasandil õpiväljun-dite harmoniseerimist standardite ja õppekavaga ega õpiväljunditele õpite-gevuste ja hindamistüüpide kirjelduste määratlemist.

Arendusuuringu raames loodi tehno-loogiline tugivahend ePoAbi, mis aitab õppejõude oma kursuseprogrammide

disainimisel, võimaldades õpiväljundite sidumist kHss sõnastatud õpiväljundi-tega ning omakorda õpiväljundite si-dumist ühe või mitme õpitegevuse või hindamistüübiga. ePoAbi prototüüp sisaldab näiteid seotud õpiväljundite, väljundipõhiste õpitegevuste ja hin-damisviiside kohta. ePoAbi prototüübi loomise eesmärk oli lisaks kursuse prog-rammi loomisele koguda kokku õppe-jõudude poolt sisestatud õpiväljundite, õpitegevuste ja hindamismeetodite näi-ted, võimaldada neid analüüsida, ning esitada neid soovitustena teistele kasu-tajatele, võimaldamaks kasutada teis-te kogemust oma kursuseprogrammi sõnastamisel.

ePoAbi prototüüpi hindasid seitse haridustehnoloogia õppekava õppe-jõudu, kes sisestasid süsteemi oma kursuseprogrammid koos näidistege-vuste ning hindamistüüpidega. Need õppejõud kasutavad e-õppes innovaa-tilisi tehnoloogiad ning õpetamismee-todeid, mis toetavad portfooliopõhist õppimist (mida toetab ka ePoAbi süs-teem). evalveerimise käigus oma kur-suseprogramme parendades oli kasu-tajatel nüüd võimalik näha, kuidas on teised õppejõud saavutanud õpiväljun-deid näiteks läbi reflekteerimise, enese-analüüsimise, partnerhinnangute, oma arengu planeerimise, tekstide süntee-simise jms tegevuste läbi, mis toetavad erinevaid õpiväljundeid. ePoAbi eval-veerimisel selgus, et need õppejõud,

uuring

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

11

kes pidasid oma kursuseprogrammi pii-savalt hõrgharidsusstandardi nõuetele vastavaks, ei näinud ePoAbi kasutamist ühe kursuseprogrammi parendamisel mõtekaks, küll aga andsid positiivse hinnagu programmile õppejõud, kes ePoAbi kasutades avastasid oma kur-suseprogrammides vastuolu õpiväljun-dite, õpitegevuste ja hindamisviiside vahel. Läbiviidud tagasiside küsimustik näitas, et õppejõud tajusid ePoAbi va-hendi kasulikkust ka õppekavaloome seisukohast, nimelt võimaldaks ePoAbi õppejõududel näha, milliseid õpiväljun-deid, -tegevusi ja hindamisviise kasuta-takse üle õppekava, mis aitab õppekava evalveerida ja harmoniseerida üksikute ainekursuste sisu teiste kursustega.

ePoAbi prototüübi edasisel ka-sutuselevõtul tuleks see siduda

õppekavaloomet võimaldavate vahen-ditega (nagu OPT prototüüp), siis oleks võimalik kursuste programme luua ja kohandada ka lähtuvalt õppekava õpi-väljunditest (hetkel sai aineprogram-me ühildada vaid kHsga). samuti võib kaaluda ePoAbi sidumist hajutatud sot-siaalsete õpikeskkondadega, nagu Tal-linna Ülikooli poolt arendatav dippleri keskkond – nii saaks õppejõule pakuda ka kursuseprogrammi alusel sobivate funktsionaalsustega õpikeskkonna au-tomaatset loomist. Välismaal on õppe-kavaloome vahendite abil pakutut tuge ka õppijale, näiteks valimaks endale õppekava piires õpiväljundeid ja kur-susi. sellel eesmärgil tuleks kõne alla ka ePortfolio lahenduse sidumine õppijate portfooliotega.

Viited

Dexter, H., Davies, I. (2009). An ontology-based curriculum knowledgebase for managing complexity and change. Ninth IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies. Laanpere, M., Pata, K., & Tomberg, V. (2009). Evaluating pedagogy-driven design of IVA LMS with activity pattern analysis. Evaluating Pedagogy-Driven Design of IVA LMS with Activity Pattern Analysis (210 - 214).Springer Paquette, G. (2007). An Ontology and a Software Framework for Competency Modeling and Management. Educational Technology & Society, 10 (3), 1-21.

Ronchetti, M., Santi, J. (2007). Curriculum Management and Review: an ontology-based solution. Technical Report # DIT-07-021 Tammets, K; Pata, K. (2013). The trends and problems of planning outcome-based courses in elearning. Saar, E; Mõttus, R; Bern, E. (Eds.). Higher Education at a Crossroad: the Case of Estonia (281 - 301). Peter Lang Publishers House.

uuring

Loe rohkem uuringu tulemuste ning ePoAbi kohta uuringuprojektide lehelt.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

12 uuring

Kus see kirjas on, et peab kerge olema?

Heakene küll, on võimalik, et teis-meline kuulabki. see on vähe-

tõenäoline, kuid võimalik. mida aga ütleks selle peale õppija, kes on kooli tagasi tulnud pärast esmase töökoge-muse omandamist? kui ta asus õppi-ma oma huvist või vajadusest? mis on

tema jaoks koolis raske – ja mis neid raskusi õigustab? Otsisime nendele küsimustele vastust kõrgkoolis õppi-vatelt täiskasvanutelt. selleks viisime 2012. aasta sügissemestril läbi ulatusli-ku küsitluse, millele vastas ligi 3000 üle 25-aastast tudengit eesti kõrgkoolidest

„Kes ütles, et peab kerge olema?” – „Elu ei ole ainult lust ja lillepidu.” – „Raske õppus-tel, kerge lahingus”... Nii põhjendame mässumeelsele teismelisele, miks koolis tuleb käia ka siis, kui parajasti huvi ei ole: praegu on küll raske, aga kunagi hiljem, kui käsil tööturule sisenemine, tekitavad tänased raskused hoopis heldimust. Eve-Liis Roosmaa (TLÜ) ja Triin Roosalu (TLÜ) tutvustavad täiskasvanud õppija uuringu tulemusi.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

13uuring

ja ülikoolidest. küsitlusele vastas 15% kogu eesti tudengitest ning vastajaid oli eri tüüpi koolidest ja õppeastmetelt. [1]

Mis selles kooliskäimises siis ikka nii rasket on? uuringust selgus, et täiskasvanud õp-pijad kogevad õpingute ajal mitmeid raskusi. kõige sagedamini valmistab probleeme igapäevaelu korraldus – nn situatsioonilised, õppija enda hetkeolu-korrast tulenevad raskused. Ligikaudu kolmveerand vastanutest tajub näiteks seda, et õpinguteks on liiga vähe aega, ning üle poole vastanutest nendib suurt koormust töökohal (vt joonis 1).

muidugi selgitab seda veidi asjaolu, et täiskasvanud õppijal on korraga täita mitu väljakutserohket rolli: õppimine,

töötamine, pereelu jm. erinevate täis-kasvanud õppijate rühmade võrdle-misel selgus, et kaugõppes õppijad tajuvad ajalisi raskusi enamgi kui stat-sionaarses (päevases) õppes õppijad. Tähendab, ka paindlikum õpe ei lahen-da kõiki ajaga seonduvaid probleeme, kui elus on mitmeid valdkondi, mis nõuavad tähelepanu.

Mis nad siis käivad tööl!?enamus täiskasvanud õppijaid töötab ja suur osa (70%) peabki just töötamist oma põhitegevuseks. muidugi tööta-takse seepärast, et see meeldib – ja tih-ti ka õpitakse selleks, et tööd paremini teha – kuid uuringus osalenute avatud vastustest nähtub, et töötamine õpin-gute ajal on ka hädavajalik: ”Ükskõik kui

Joonis 1. Õpingute ajal kogetud raskused tasemeõppes osalevate täiskasvanute väitel (%), 2012

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

14 uuring

hästi ma õpin, pean siiski tööl käima, et ära elada, õppimiseks vähema koormuse-ga töötamine tähendab rahaprobleeme.”kokku veidi rohkem kui pooled õppi-jad mainisidki rahalisi raskusi just üldise toimetuleku mõttes, seejuures lausa iga kümnes vastaja oli kogenud tõsisemaid raskusi kulude katmisel. Lahenduste osas pakkusid õppijad, et abiks oleks tööaja paindlikkus või ka näiteks osaa-jaga töötamine: „Kui ainult oleks rohkem selliseid töökohti, kus võimaldataks poo-le kohaga töötamine... Tööandjapoolne õpingute soodustamine ilmselt annaks kõige suuremat efekti, sest töölkäimine üldjuhul ongi peamine, mis aja ja energia röövib.”

kuid tööaja lühendamisega võib kaasneda rahalise kitsikuse oht. seepä-rast pakuti ka teisi võimalusi: „Õppimi-se võimaldamine töö ajal, õppimist töö aja sisse arvestades, või palgaga võrdne õppetoetus, juhuks kui õppimiseks peab töölkäimisest loobuma.” siinkohal on üheks haridussüsteemist lähtuvaks pii-ranguks õppemaks, nii on peaaegu kaks viiendikku vastanutest tunnetanud rahalisi raskusi õppemaksu tasumisel. seepärast tuleb võtta väga tõsiselt pal-jude vastajate hinnangut, et õppemak-su vähenemine või senisest märksa suu-rem õppetoetus on väga olulised.

Emme läheb õhtul kooli Ligi pool vastanutest nendib, et neil

esineb raskusi seoses isikliku elu ja pe-rekondlike kohustustega. enam kui pooltel täiskasvanud õppijatel on lap-sed, sh kolmandikul vastanutest eel-kooliealised lapsed. koguni kolmandik kõigist vastajatest tõdeb, et neil on raskusi lapsehoiu korraldamisega, ning mitmed vajaksid lapsehoiuvõimalust õpingute ajaks – eriti kui õppetöö toi-mub õhtuti või nädalavahetustel. ka teismeliste vanematel võtab mure laste üle palju praktilist energiat ja muuhul-gas ka aega. Pere jaoks aja leidmine on eriti suur probleem, kui õppija samal ajal veel ka töötab: „Õppimise perioodil peaks olema kindel sissetulek, et ei peaks tegelema nii töö kui kooliga korraga. Praegu ei jää enda ja pere jaoks üldse aega.” Osa vastajaid tõigi välja teadliku valiku asuda õppima siis, kui lapsed on juba suuremaks kasvanud, või siis kasu-tati lapsehoolduspuhkuse aega õpin-gutes edenemiseks. samas leiti ka, et kooliskäimine pole vanemarolliga vas-tuolus: „Lastele annab vanema õppimine tohutut inspiratsiooni ja motivatsiooni.”

“Vähem bürokraatiat, enam empaatiat!”

kui küsisime, millist toetust peetak-se õpingute ajal kõige olulisemaks või millisest toetusest kõige enam puu-dust tuntakse, siis täiskasvanud õppi-jad nimetasid kõige enam rahalisi toe-tusi. Väga oluliseks peeti ka paindlikku

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

15uuring

õppekorraldust ja individuaalset juhen-damist, kuid tunnustati ka programme TuLe ja VÕTA. Leiti ka, et Juhendaja roll inimese ülikooli meelitamisel, ent ka siit ära hirmutamisel on sageli alahinnatud. mitmest vastusest aimus ka tõdemust, et oluline on hoolivus, osavõtlikkus, huvi tulevase üliõpilase isiksuse suhtes ning koolipoolne julgustus. iga õppija puhul tuleks enam väärtustada just õppimise protsessi ennast, mitte ainult selle tu-lemust. ka kõrgkoolides palju rohkem tähelepanu pöörata sellele, mis moel õppijatega suheldakse, sest mitte ainult

teismelised, vaid ka täiskasvanud õppi-jad vajavad juhendamist, tähelepanu ja toetust.

Tagamaks sujuvat ja edukat taseme-õppes osalemise kogemust kogu elu-kaare vältel, tuleks tegeleda mitmel rin-del korraga: indiviid, kool, tööandja, riik ja ühiskond laiemalt. Viimane puudutab eelkõige õppimise tähenduse laiemat mõtestamist ning üldisemat positiivset hoiakut hilisemas eluetapis õppimise suhtes, kuid ka hoolivamat suhtumist täiskasvanud õppijasse ja tema vajadus-te märkamist.

[1] Tegemist on mõttelise jätkuga prof ellu saare juhtimisel 2005.-2011. eL 6.rP raames läbi vii-

dud rahvusvahelisele elukestvas õppes osalemise uuringule elukestev õpe 2010 (LLL2010, http://

LLL2010.tlu.ee), 2009.-2010. läbi viidud Primuse uuringule Taaskoolis (kolmekesi elukestvas õppes)

ning 2011.-2012. aastal aset leidnud Primuse uuringule Õppija2.0 (mittetraditsiooniline tudeng

kõrgkoolis) , mis samuti lahkasid täiskasvanute tasemeõppes osalemist.

Vaata ka:

• kolmekesi elukestvast õppes

• mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis

Täiskasvanud õppija uuringu tulemustega saab tutvuda üsna pea Primuse vee-bis kui ka trükiversioonis.

16

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

Primuse stipendiumid 2012/2013 õppeaastal

2012/2013 õppeaastal esitati 104 eriavajadusega õppija stipendiumi taotlust (üks üliõpilane võis esitada kuni kaks taotlust)

sügis- ja kevadsemestril oli stipendiumisaajaid kokku 83 üliõpilast,

neist esmakordseid taotlejaid 20

stipendiumisaajad kõrgkooliti:

Tallinna Ülikoolist 31 üliõpilast

Tartu Ülikoolist19 üliõpilast

Tallinna Tehnikaülikoolist 16 üliõpilast

eesti infotehnoloogia kolledžist 6 üliõpilast

eesti maaülikoolist 3 üliõpilast

Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist 3 üliõpilast

eesti kunstiakadeemiast 2 üliõpilast

Tallinna Tervishoiu kõrgkoolist 2 üliõpilast

eBs-st 1 üliõpilane

17

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

stipendiumisaajad:

Osakoormusega õppes on 17 üliõpilast,

täiskoormusega õppes 66 üliõpilast.

keskmine puue on määratud 22 stipendiumisaajale,

raske või sügav puue 61 üliõpilasele.

kuulmispuudega on 16 üliõpilast,

liikumispuudega 38 üliõpilast,

nägemispuudega 20 ,

nägemis-ja liikumispuudega 3 üliõpilast ning

muu puudega 6 üliõpilast.

stipendiumid:

stipendiume taotleti kogusummas 221 712,70 eurot.

stipendiume määrati 112 994,30 euro ulatuses.

stipendiumisummad teenuste kaupa:

Transporditeenus: 36 458 eurot 49 üliõpilasele

Paljundusteenus: 14 393 eurot 67 üliõpilasele

Viipekeele tõlketeenus: 33 869,78 eurot 11 üliõpilasele

isikliku abistaja teenus: 28 215,50 eurot 36 üliõpilasele

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

18 õppejõud

Innovatsioon kui mõtteviis

Foto

: Jar

no P

oske

la

mõtte- ning arutlushetk innovatsioonikoolituselt

Innovatsioonikoolituse keskmes on uute mõtte- ja tegutsemisviiside

esiletoomine organisatsioonide ning nende töötajate töös. Tihti jäävad suu-repärased eesmärgid ja plaanid täitma-ta, kuna inimestevaheline kommunikat-sioon on ühel või teisel viisil pärsitud, loovad lahendused on olemas, kuid need ei leia väljundit õigel ajal ja õiges kohas.

koolitusel rääkisime, kuidas murda tavapäraseid mõttemustreid, milline võib olla inimese ja grupi loovuspotent-siaal ning kuidas unistada suurelt, leida reaalseid lahendusi unistuste teosta-miseks. koolitaja Jarno Poskela oli kõi-gi teemade käsitlemise sidunud uute meetodite ja võtete õppimisega, mida koolitusel osalejad saavad edaspidi ise

oma töös kasutada. Üks oluline sõnum, mille osalejad endaga koolitusest kaasa võtsid, oli teadmine, et alati on võimalik leida viis inimestes peituva loovuse ja suure potentsiaali avamiseks ning uute ideede leidmiseks.

esmakordselt toimus innovatsiooni-koolitus programm Primuse toel Tallin-na Ülikoolis 2012. aasta sügisel, kuna huvi teema vastu oli suur, otsustasime käesoleva aasta veebruaris alustada uue grupiga. innotiimi OY koolitaja Jar-no Poskela juhendamisel on tänaseks koolitusel osalenud ligi 50 inimest, kes on kindlasti rikkamad innovaatilisust toetavate meetodite võrra ja leiavad loodetavasti võimaluse nende kasuta-miseks oma igapäevatöös.

innovatsiooni koolitus on Tallinna Ülikoolis toimunud nüüdseks juba kahel korral. esimest korda 7. novembrist kuni 5. detsembrini 2012 ning teisel korral käesoleval aastal 26. veebruarist kuni 26. märtsini. Lühiülevaate vii-mati toimunud koolitusest annavad Rea Raus (TLÜ) ning Krista Tiit (TLÜ).

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

„Innovatiivne mõtlemine on oluline pea igas valdkonnas, esimesena

seostuvad sellega aga ettevõtlikkus ja ettevõtlus. Need kaks nähtust

tähendavad edukat eksistentsi ja nende osatähtsus ülikooli õppeka-

vades peab kasvama. Seega, innovatiivne mõtlemine on justkui ole-

mise viis, millega minna vastu üha kiiremini muutuvale ja meile üha

keerulisemaid ülesandeid püstitavale maailmale.“

Ott Alemaa

19õppejõud

„Koolituse peamisteks kasuteguriteks olid innovaatilised meetodid,

mida kõiki omal nahal proovisime ja hiljem kolleegide peal rakenda-

da üritasime. Koolituselt sain mitmeid huvitavaid kontakte, kellega

edasist koostööd arendada ning arvan, et antud koolitus võiks jõuda

võimalikult paljudeni, sest igaühel on sellest midagi õppida - kas siis

iseenda loovuse või oma meeskonna energetiseerimise kohta.“

Pille slabina

„Koolituse suurim kasutegur seisnes minu jaoks selles, et sain

konkreetsed juhendid erinevate rühmatööde ja ajurünnakute

läbiviimiseks, positiivse kogemuse selle kohta, et neid on tões-

ti võimalik tulemuslikult läbi viia. Ühte metoodikat katsetasi-

me oma instituudi taliseminaril ja sellist ideede tulva pole meil

kunagi varem olnud! Õpitut plaanin kindlasti ka oma õppe-

töös kasutada, eelkõige magistri- ja doktoriõppe seminaridel.”

Tiiu koff

„Koolitusel osalemine võimaldas enda peal asju läbi proovides tunne-

tada, kuidas ja mil moel käsitletavad meetodid võiksid minu kui õppe-

jõu ja koolitaja pagasisse sobida. Samuti andis see võimaluse, nende

asjade puhul, mida juba rakendan, edasi mõelda, mida võiks veel teha

ja millistes olukordades kasutada.”

inga kartonFoto

d: e

rako

gu

20

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

VÕTA

Kokkuvõte VÕTA ühisseminarist Haapsalus

Foto

: rau

l ran

ne

ethel Ader (TTÜ), mari-Liis keskpaik (TLÜ), kadri sulg (TÜ)

erinevalt varasematest kordadest oli seekordsel seminaril osalejatel

ülesanne end kurssi viia teiste koolide VÕTA kordade ja protsessidega – läbi rühmatööde uuriti ja selgitati ükstei-sele, kuidas taotlejaid informeeritakse, kuidas liigub VÕTA taotlus, missugused on piirangud ja võimalused ning kuidas toimub hindamine. Lähtuvalt eesti väik-susest on täna väga oluline teada infot

ka selle kohta, kuidas toimub pealtnä-ha sama asi teises ülikoolis – üliõpilaste liikuvus koolide vahel on suur ja nõus-tamisel on see info kindlasti lisandväär-tuseks. Lisaks määratles iga kool oma VÕTA protsessi „kõige-kõige“ – kvalita-tiivse mõõte, mis teistest eristab ja end selgemini identifitseerida võimaldab.

esimene seminari päev oli väga in-tensiivse õppimise päev, rühmatöödele

23.-24. aprillil toimus TLÜ Haapsalu kolledžis Tallinna Tehnikaülikooli, Tal-linna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühine VÕTA seminar. Traditsiooniks saanud seminar toimus seekord juba neljandat aastat. esialgu kolme ülikooli VÕTA nõustajatele mõeldud koostööalasest seminarist on saanud VÕTA prakti-kute seminar, kus lisaks nõustajatele on nüüdseks kaasatud ka hindajad ja teised VÕTA protsessiga kokkupuutuvad inimesed ülikoolides. kokku oli kolmest koolist osalejaid 43.

21

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

VÕTA

järgnesid rühmatööd, juhtumitele järg-nesid juhtumid. Päeva keskmes olid aru-teluteemad e-õppe kursuste (massive Open Online Courses) ja välisõpingute arvestamise juhtumite kohta – VÕTA valdkonnas kogenud uurija, koolitaja marin Grossi koordineerimisel püüti üheskoos selgusele jõuda, kuidas ar-vestada tundmatut: missugused on kü-simused, probleemid ja võimalikud la-hendused, et uued väljakutsed saaksid edaspidi hästitoimivateks praktikateks.

Teisel päeval tegi eesti VÕTA arengu-test algusest tänapäeva ülevaate Tallin-na Ülikooli akadeemiline audiitor kristel marmor. Ülekandmisest kui algusaja pea ainukesest VÕTA-alasest terminist jõuti lõpuks välja kõrgharidusreformi võimalike mõjudeni. kui siis veel ka sA Archimedes VÕTA koordinaator ja

euroopa VÕTA võrgustiku esimees raul ranne oli sellele järgnevalt tutvustanud VÕTA arenguid ja suuniseid euroopa ta-sandil, joonistus ilmselt igaühele mingi eripärane, kuid terviklikum pilt sellest, kust meie VÕTA tuli ja kuhu liigume.

kokkuvõtvalt näitas seminar taas-kord, et sellised koolide ühisõppimi-sed ja kogemuste jagamised on väga olulised. Nii nagu raul rannegi oma esitluses ütles, et jalgrattaid on terve euroopa täis, miks me peame neid siis uuesti leiutama, ütles ka üks osaleja, et nüüd teame ka meie, mida teha, kui nn „džunglitrummid“ meieni jõuavad. Aga see ongi eesmärgi saavutamine – jagada praktikat ja leida üheskoos võimalikke vastuseid veel tundmatu, kuid peagi tavapäraseks saava praktika elluviimiseks.

Raul Ranne, Primuse VÕTA valdkonna koordinaator, tegevustest 2013. aastal:

VÕTA arendustes on küll pealtnäha pi-sut vaiksem periood, kuid tegevust jagub küllaga ka viimasesse Primuse tegevusaastasse: • 2012. aastal piloteeritud VÕTA hinda-

mise projekt jätkub ka tänavu. seekord osalevad hindamises eesti Lennu-akadeemia, eesti maaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond ja sisekaitseakadeemia, lisaks osaleb eneseanalüüsiprotsessis ka Haapsalu

kutsehariduskeskus.• Valminud on VÕTA õpiobjekt, mis on

partneritele vabalt kasutatav, muude-tav, tõlgitav ja täiustatav.

• Hetkel tehakse ettevalmistusi rahvus-vahelise VÕTA seminari korraldamiseks Tallinnas tänavu detsembris. seminari korraldamises löövad kaasa lisaks ees-tile ka soome, Läti ja rootsi ning läbi-rääkimised käivad ka teiste võimalike partneritega.

• Ja muidugi ei saa olla ükski aasta täie-lik ilma VÕTA trükiseta – aasta alguses ilmunud VÕTA hindaja juhend ilmub peatselt ka vene ja inglise keeles.

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

22 üritus

Tänavu toimub suur võrgustike ühisseminar 13.-14. juunil mooste

Viinavabrikus (eesti Fototurismi keskuses)

ning kannab pealkirja „kas me saavutasime

eesmärgi?“.

eeldatavasti on tegemist viimase suure võrgustike ühisseminariga, mis-tõttu on seminari teemadeks välja sel-gitada, kas oleme programmi perioodi jooksul püstitatud eesmärgid saavuta-nud, mida oleme õppinud ning kuidas meil on üldse läinud.

Ühisseminari kahe päeva jooksul

teeme koostööharjutusi, meile räägib prof. Anu realo Tartu Ülikoolist, mis täpselt mõjutab akadeemilist edukust, ettekandeid tulevad tegema koolitus-keskuste esindajad ning ühisseminari lõpetab põnev paneeldiskussioon, mil-les osalevad nii sA Archimedese, Hari-dus- ja Teadusministeeriumi kui ka part-nerite esindajad!

Täpsema ajakava, rohkem infot ning registreerumine meie veebis.

Allolevalt leiate mõned meenutused eelmise aasta ühisseminarist roostes!

Suur võrgustike ühisseminar

„Kas me saavutasime eesmärgi?“

Foto

d: m

aris

saa

r ja

koos

tööh

arju

tuse

tule

mus

ed

23

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013

uudisedFo

tod:

mar

is s

aar j

a ko

ostö

öhar

jutu

se tu

lem

used

P r i m u s e u u d i s k i r i 2 /2013primus.archimedes.ee

15.05 elektroonilise 28. VmT esitamise tähtaeg

20.05 Paberkandjal 28. VmT esitamise tähtaeg

22.05 uuringutulemuste esitlus: ”Täiskasva-nud õppijad eesti kõgharidussüsteemis” ning “ePortfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes”, Tallinn

13.-14.06 suur võrgustike ühisseminar, mooste

17.06 eelkongress “Quality renaissance in Hig-her education?”, Tallinn

18.-19.06 kongress „Quality renaissance – Co-creating a Viable Future“, Tallinn

tähtsamad kuupäevad