1

Kommentaar: Primuse programmi elluviimist on auditeerinud Euroopa Kontrollikoda ja rahandusministeeriumi finantskontrolli osakondUuring: Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja?

Primuse võrgustike ühisseminaril “Kolm aastat Primust - kuidas edasi?” võeti kokku plusse ja miinuseid senistes

tegevustes ning arutati, mis on programmi prioriteedid järgmisteks aastateks. Seminari kokkuvõtteid saab

lugeda lk 14-19.

Primus06/2011 nr3

2

Sisukordtoimetaja

Vaev ja viljad 3

kommentaar

Meie tegemisi auditeeritakse 4-5

RÜ otsib sisu ja vormi kooskõla 6

Koostööst Primuse ja partnerite vahel 7

sündmus

Konverents “Kutsekvalifikatsioon - pomm või komm?” 8-9

VÕTA nädala kokkuvõte ja nädala tegemistest EMÜs 10-11

Tartu kevadpäevad kutsusid märkama kaasüliõpilasi 12-13

kokkuvõte

Primuse võrgustike ühisseminari kokkuvõte 14-19

uuring

Algaja õppejõud - traditsioonide jätkaja või muutuste kavandaja? 20-21

koolitus

Richard M. Felderi koolitus TTÜs 22

SA ArchimedesProgramm Primus

Tel: 730 0800E-post: primus@archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee

Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus

51013 Tartu

Primus

Primus 06/2011 nr3

3toimetaja

Vaev ja viljadProgramm Primus on oma tegevustes

ligikaudu poole peal. Senine ühine aeg on

toonud meile nii üksteisemõistmist ja õnnes-

tumisi kui ka uusi tegevusi ja väljakutseid. Pri-

muse abil on meil kõigil olnud võimalus ellu

viia mitmeid Eesti kõrghariduse seisukohalt

olulisi tegevusi, käivitatud on näiteks kvalitee-

dihindamise protsess ja mentorlussüsteem,

kiiresti arenevad üliõpilaste tugiteenuste ja

VÕTA. Kui küsisime partneritelt tagasisidet

õnnestunud tegevuste kohta, esitasite pikki

nimekirju tegevustest, koolitustest, uuringu-

test, semi-naridest ja teistest üritustest.

Paraku ei tule kõik see meile kätte liht-

salt. Üheks peamiseks komistuskiviks on ala-

ti olnud paberimajandus ehk bürokraatia.

Vaatamata selle sõna halvale kõlale ei ole

bürokraatia iseenesest halb – vastavalt orga-

nisatsiooniteooriale toetab bürokraatia tege-

likult organisatsiooni eesmärkide võimalikult

efektiivset, organiseeritud ja kontrollitud

täitmist. Primuse kontekstis on paberimajan-

dusel oluline roll nii meie endi kui ka nende

jaoks, kes annavad meie tegevusele hinnan-

gu. Sellisteks hinnaguteks on olnud näiteks

hiljutised Euroopa Kontrollikoja ja Rahandus-

ministeeriumi auditid, mis ei tuvastanud meil

abikõlbmatuid kulutusi. Auditite kohta leiate

käesolevast infokirjast ka pikema ülevaate.

Küll aga ei salga keegi, et paberimajandus

nõuab aega ja vaeva. Hiljutisel partneritele

korraldatud projektijuhtimise koolitusel jäi

kõlama mõte, et ESFi vahendite kasutamisel

saadav hüve peab olema suurem kui vaev ja

vastutus, mida kantakse. Hüve ja vaeva suhet

on sageli raske hinnata. Kui vaadata fakte, siis

näiteks 14. väljamaksetaotlus (VMT) sisaldas

abikõlblikke kulutusi kokku 9,6 miljoni krooni

eest. Kui püüda seda kuidagi mõõta, siis tä-

hendas see 3005 rida elektroonilises tabelis,

17 kiirköitjatäit dokumente Primuse kontoris

(lisaks K-tree’s olevad dokumendid). Lisan-

duvad veel dokumendid, mida küll VMTs ei

esitata, kuid mis säilitatakse partnerite juures.

Kõige selle taga on partnerite suur töö, vastu-

tus ja pühendumine.

Kuigi „vaeva“ on lihtne mõõta paberihul-

gas või numbrites, on tunduvalt keerukam

hinnata „tulu“. See on midagi, mille mõõtmi-

seks peab rääkima inimestega: vaatama õp-

petöö läbiviimist, vestlema tudengite, õppe-

jõudude, nõustajate ning teiste töötajatega.

Kvalitatiivset tõusu on raske mõõta ning see

kipub mõnikord jääma bürokraatlike erimeel-

suste taha, kuid koos peame püüdlema selle

suunas, et keskenduda pigem sisule ja tule-

musele, mitte nn paberiliigutamisele. Lihtne

on uppuda seaduste, juhendite, reeglite ja

dokumentide rägastikku, kuid selle juures

ei tohiks unustada suht-lemist ning püüda

mõista üksteise seisukohti ja arvamusi. Üks

samm selles suunas sai tehtud 9.–10. juunil

Vanaõuel Primuse võrgustike ühisseminaril,

4 kommentaar

kus mitmed mured ja probleemid said läbi

arutatud. Koos vaatasime üle ja analüüsisime

seni tehtut ning rõõm on tõdeda, et positiiv-

set praktikat toodi Primusega seotud tege-

vustes välja tunduvalt rohkem kui negatiivset.

Loodame, et selline trend jätkub ka tulevi-

kus, et koostöövaimu tugevdamise ja vahest

ka suurema mitteformaalse suhtlemise kau-

du õnnestub meil ületada erimeelsused ning

jätkata programmi tulemuslikku elluviimist.

Primuse meeskond tänab kõiki suure töö

eest ning soovime sooja ja päikeselist suve!

Kadrin Kergand ja Raul Ranne

Meie tegemisi auditeeritakseUrve VoolProgrammi Primus tegevjuht

Tänaseks on programmi elluviimist auditeeri-

nud kaks olulist järelvalveasutust:

• Euroopa Kontrollikoda, kes auditeeris meie

8. väljamaksetaotluse kulusid, auditi mees-

kond külastas meid 22.-26.11.2010;

• Rahandusministeeriumi finantskontrolli

osakond, kes auditeeris meie perioodi det-

sember 2009 kuni november 2010 tehtud

väljamakseid ja nende aluseks olevad kulu-

dokumente, auditi meeskond külastas meid

16. -18. 02. 2011.

Kohapeal analüüsisid ja hindasid auditee-

rijad projekti tegelikku teostamist, projekti

rakendamist kajastavat dokumentatsiooni,

kulude abikõlblikkust, projektiga seotud raa-

matupidamise korraldust, omafinantseerin-

gu olemasolu, hangete teostamise õigsust,

struktuurifondide sümboolika kasutamist

ning intervjueerisid projekti rakendamisega

seotud isikuid.

Kontrollide tulemused näitasid, et oleme üldi-

selt oma tööd teinud hästi, kuid suurt tähele-

panu tuleb pöörata töötasustamise küsimus-

tele. Seoses sellega on välja toodud märkus,

et PRIMUS programmi partnerite määratud

lisatasud täiendavate tööülesannete eest ei

ole läbipaistvad. Audit on viidanud ka sellele,

et lisatasude esildistel puuduvad

Auditite eesmärk oli analüüsida ja hinnata: • projekti tegevuste vastavust program-

mis toodud nõuetele ning nende ots-

tarbekust ja sihipärasust;

• deklareeritud kulude vastavust toetu-

se saaja raamatupidamisaruannetele ja

raamatupidamise algdokumentidele;

• toetuse saaja deklareeritud kulu-

de vastavust Euroopa Liidu ja Eesti

õigusaktidele;

• toetuse maksmist õigeaegselt ja ette-

nähtud mahus.

5kommentaar

täiendavad viited või selgitused, mille alusel

lisatasu summa määrati. Samuti ei ole part-

nerid lisatasude määramisel kõikidel juhtudel

lähtunud asutusesisestest keskmistest tööta-

sudest või töötaja tegelikust töötasust.

Kui see on nii, siis eksisteerib risk, et lisatasu-

de määramisel ei ole tagatud abikõlblikkuse

määruse lisa 1 §1 lõikes 3 toodud nõuded ja

meile deklareeritud töötasud ei ole kooskõ-

las keskmiste tasudega samaväärse töö eest

ning kulud on keskmist tasu ületavas osas

abikõlbmatud.

Et seda riski ei eksisteeriks, peame lisatasu-

de määramisel lähtuma kas asutusesisestest

keskmistest tasudest või turu keskmistest

tasudest vastavasisulise/samaväärse töö eest

või ainult töötaja tavapärasest keskmisest

tunnitasust.

Samuti on oluline jälgida võlaõiguslike le-

pingute (töövõtuleping, käsundusleping jm)

alusel teenuse osutamise hinna määramist.

Võlaõigusseadus ütleb, et kui hind ei ole mää-

ratud ega hinna määramise viisi ette nähtud

ja hind ega hinna määramise viis ei tulene

lepingu olemusest ega muudest asjaoludest,

tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu

täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohus-

tuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind,

selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele

mõistlik hind.

Ka sellisel juhul peab olema hinna kujune-

mist võimalik tõendada, kui seda nõutakse.

Eelnevast tulenevalt nõuavad toetuse saa-

ja ja rakendusüksus edaspidi juhtudel, kus

programmi raames tehtud töö tasustamine

ei põhine proportsionaalsel arvestusel töö-

taja tavapärase töö eest makstavast tasust,

tasude määramisel viidet asjakohasele tasu

kujunemise arvestusmetoodikale või tasus-

tamise põhimõtetele - lisatasude määramisel

tuleb ära näidata vastavad arvutused või keh-

testada lisatasude määramiseks asjakohane

kord, mille kaudu on võimalik tõendada, et

lisatasud ei ületa keskmist tasu samaväärse

töö eest.

Juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse, et

makstud tasu ületab töötajale makstavat

keskmist tasu palutakse selgitusi ning vaja-

dusel toetuse saaja või partneri esindusõi-

gusliku isiku kinnitust, et kulud on kooskõlas

abikõlblikkuse määruse lisa 1 § 1õikega 3. Nii

elluviija kui rakendusüksus kontrollivad toe-

tuse saajate poolt esitatud kuludokumente

ja viivad läbi paikvaatlusi, et veenduda sel-

gitustes või kinnituses viidatud materjalide/

analüüside olemasolus ning selles, kas kulud

on tehtud kooskõlas asjakohaste analüüside

ja arvutustega.

Mõtleme ka edaspidi, mida ja

kuidas teha, ning analüüsime

tehtut - kas oleme olnud

mõistlikud ja efektiivsed!

...on välja toodud märkus, et

PRIMUS programmi partnerite

määratud lisatasud täiendavate

tööülesannete eest ei ole

läbipaistvad.

6

Rakendusüksus otsustab projekti või prog-

rammi kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse

üle selle alusel, kui selgelt on need põhjenda-

tud. Olenemata programmi või projekti sisu

keerukusest, peab kulu olema põhjendatud

selliselt, et selle vajalikkuses ei kahtleks üks-

ki Euroopa kodanik. Lisaks kuludokumentide

sisulisele kontrollile on rakendusüksuse jaoks

oluline ka väljamaksetaotluste korrektne vor-

miline külg. Vormilisi vigu tekib paratamatult

ja nende parandamine võib tunduda veider,

kuid toetuse saamise seisukohast on see väga

vajalik. Korrektne väljamaksetaotluse vor-

mistus aitab rakendusüksusel andmed kiirelt

sisestada struktuuritoetuste elektroonilisse

süsteemi, mille kaudu reaalne makse toetuse

saaja kontole laekub. Seetõttu on lisaks sisu-

listele põhjendustele oluline jälgida ka doku-

mentide vormilist külge.

Viimase aastaga on väljamaksetaotluste

kvaliteet paranenud, mistõttu on rakendus-

üksus järjest enam hakanud praktiseerima va-

limipõhist kuludokumentide kontrolli. Selline

lähenemine kiirendab rakendusüksuse tööd

oluliselt. Seetõttu soovime pöörata tähelepa-

nu toetuse saajate sisulise progressi seirami-

sele rohkem kui kord aastas. Sisulise progressi

seiramine aitab rakendusüksusel ka paremini

mõista kuludokumentide olemust ja tagasisi-

de päringuid toetuse saajale arusaadavamalt

formuleerida.

Sisulise progressi seiramise käigus soo-

vib rakendusüksus kindlasti senisest enam

toetuse saajalt jooksvalt informatsiooni, mis

iseloomustaks ja näitaks tegevuste sisulist

toimimist. Sisulist toimimist võivad iseloo-

mustada näiteks lähetuse sisuaruanded, koo-

litusmaterjalid või terved õppekavad. Parim

viis sisutegevuste seiramiseks on tegevustes

osalemine. Seetõttu on rakendusüksus valmis

senisest aktiivsemalt osalema toetuse saaja

poolt korraldatud konverentsidel, infopäeva-

del, töö koosolekutel või ka koolitustel.

Sisuline seiramine aitab nii toetuse

saajal kui ka rakendusüksusel koos-

töös jälgida projekti või programmi

tulemusindikaatorite täitmist ja

vajadusel ka nende ümberhindamist.

Väljamaksetaotlustel peab vorm ja sisu

olema kooskõlas. Sellise kooskõla tagamine

ongi rakendusüksuse olulisim ülesanne. Soo-

vime senisest enam omalt poolt panustada

sisutegevuste toimimisse ja sellele on kaasa

aidanud väljamaksetaotluste parem vormi-

line kvaliteet. Siinkohal kiidame programmi

Primus meeskonda ja eriline tänu Urvele, kel-

le heale tööle on muutunud VMT-de kontroll

ka rakendusüksuse jaoks oluliselt lihtsamaks.

Suurimaks probleemiks on endiselt lisata-

sude tunnihinnad ning nende kajastamine

VMT-des, kuid näib, et oleme selles osas liiku-

mas ühise arusaamise poole.

Rakendusüksus otsib sisu ja vormi kooskõlaTea Tassa ja Katre Merimäe, Struktuuritoetuste rakendusüksus

kommentaar

7

Mõtiskledes Primuse ja partnerite koos-

töö üle, meenuvad esimese asjana kõik need

uhked grupiprotsesside teooriad. Eriti pärast

esimesi ühiseid auditeid, mille käigus oleme

koostöös vastanud nii rahandusministeeriu-

mi kui Euroopa Kontrollikoja kümnetele küsi-

mustele, tundub, et

oleme vastastikusest tutvumise ja

tormlemise faasist jõudnud edukalt

rahuliku koostoimimise etappi. Ja see

on nauditav.

On hea mitte ainult teada, vaid ka tunda,

et meil on tõepoolest ühine eesmärk – Eesti

kõrghariduse edenemine ning nüüd juba ka

ühised arusaamad vastastikuse koostöö vor-

midest ja normidest. Algusaja keerukamatel

hetkedel tuli ette olukordi, mil meile partneri-

na tundus, et Primuse inimesed alati ei usalda

piisavalt, mõnikord ei saa aru ning vahel ei

suhtle nii, nagu meile parasjagu meeldinuks.

Nüüd kogemuste võrra rikkamana tuleb

tunnistada, et nii mõnedki omal ajal Primu-

se poolt tõstatatud küsimused tekkisid ka

välistel audiitoritel ning ka meie suhtlemis-

laad võis näida kiirustava, jõulise, enesekesk-

se ja kokkuvõttes mitte just kõige konstruk-

tiivsemana. Rahulikku koostoimimist peaks

iseloomustama kõigi osalejate oskuste ja

kompetentsi maksimaalne kasutamine ühiste

eesmärkide saavutamiseks.

Loodame, et ka edaspidi kannab Primus

suure vastutustunde ja piisava põhjalikkuse-

ga oma kontrollija funktsiooni ning seda ka

siis, kui VMT-d on kinnitatud ning küsimused

tulevad juba kolmandatelt isikutelt. Samuti

on meil hea meel selle entusiasmi üle, millega

Primus ka ise olulisi ühiseid tegevussuundi ja

projekte algatab ja teostab.

Lõpetuseks midagi personaalset: tõeline

„mängu ilu“ on koostöös Primusega olnud

minu jaoks siis, kui mitu tublit bürokraati

püüavad vastastikku jätta muljet, et kõik on

täpselt nii kui peab ning on keegi kolmas, veel

nutikam bürokraat Primusest, kes ühe tõeli-

selt asja olemust tabava küsimusega teeb kõi-

gile hoobilt selgeks, et selle udutamise võiks

ära lõpetada.

Koostööst Primuse ja partnerite vahelMari Nõmm, Tartu Ülikool

kommentaar

8

Innovatsioon sünnib erinevate valdkondade piiridel

Prof Mati Lukas SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse esimees

Innovatsioon on moodne sõna. Kipume

seda kõikvõimalikes kavades ja plaanides

kuritarvitama, hoomamata selle sõna tege-

likku sisu ja tähendust. Kui ladina keelest

otse tõlkida, siis tähendab in “sisse” ja nova

– “uus”. Niisiis “uue sisse toomine” ehk uuen-

damine. Ometigi pole iga uuendamine veel

innovatsioon.

Joseph A. Schumpeteri (1883–1950), Aust-

ria majandusteadlase ning hilisema Harvardi

professori arusaamise järgi on innovatsioon

“leiutise, avastuse, uue või olemasoleva tead-

mise uudne kasutamine majanduslikus prot-

sessis. Innovatsiooni eesmärgiks on konku-

rentsieelise, ideaalis isegi lühiajalise monopoli

loomine”. Schumpeteri innovatsioonidefinit-

sioon meeles mõlkumas, asus Rakenduskõrg-

koolide Rektorite Nõukogu juba lõppeva

õppeaasta alguses otsima lahendust tradit-

sioonilise kõrghariduskonverentsi

Rakenduskõrgkoolide traditsiooniline arvult kuues kevadkonverents teemal “Kutsekvalifikatsioon

– pomm või komm?” toimus 26. aprillil mittetraditsioonilises kohas ja vormis. Konverentsil arutleti

kutsekvalifikatsiooni olemuse, erandite, erisuste ning vajaduste üle nüüd ja tulevikus seoses

Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.

Foto

: Mat

i Luk

as

9

korraldamiseks käesoleva aasta kevadel. Jär-

jekorras kuues konverents keskendus aktuaal-

sele teemale kõikides rakenduskõrgkoolides:

“Kutsekvalifikatsioon – pomm või komm?”

Eelmise sajandi 70ndate aastate diskus-

sioonidest Saksamaal sündinud rakendus-

kõrgkoolide eesmärgiks oli ja on eelkõige

ettevõtete vajadustest lähtuvate praktiliste

oskustega spetsialistide ettevalmistamine.

Neile ja paljudele teistele küsimustele vas-

tuste saamiseks otsustasime oma konverent-

siga minna traditsioonilise hotelli või kon-

verentsikeskuse asemel ettevõttesse – päris

tootmistsehhi, et kõik konverentsil osalejad

võimalikult hästi teemasse sisse elaksid ning

oma silmaga näeksid milline kaasaegne toot-

misprotsess välja näeb.

Side tootmisega oli loodud – konverents

toimus Elqotec’i enam kui 3000-ruutmeetri-

ses tootmistsehhis. Nüüd tuli vormida sisu ja

leida lahendus võimalikult paljude osalejate

aktiivseks kaasamiseks konverentsi töösse.

Konverentsi formaadiks oli Jaapanist pärit Pec-

ha Kucha ja britiliku ärilõuna kombinatsioon.

Pecha Kucha Night kujutab endast 6 minuti

40 sekundi pikkuseid ettekandeid (lauakõ-

nesid), mille jooksul on võimalik näidata 20

slaidi. See tähendas 15 esinejat (laudkonda),

kes esitasid konverentsi teemal oma kooliga/

ettevõttega seonduva ettekande.

Konverentsipäeva juhtis Marko Reikop,

teemad juhatasid sisse Mart Laidmets ha-

ridus- ja teadusministeeriumist, Jan Kotka,

Heikki Mäki ja Siret Kegel Elcoteq Tallinnast.

Probleemid avas Kutsekoja juhatuse liige

Olav Aarna ning peaettekande pidas Austria

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu

liige, Viini Rakenduskõrgkooli rektor dr Fritz

Schmöllebeck. Kõikide kõrgkoolide esindajad

said teemakohaseks lauakõneks sõna ning

otsisid vastuseid küsimustele: Kuidas kirjel-

dada kompetentset inimest? Kuidas teda ära

tunda? Kuidas kompetentset inimest kooli-

tada? Mis on kutsesüsteem? Kuidas on õp-

pekavaarendus seotud kutsestandarditega?

Kuidas ühitada tasemeõpet ja kutse andmist?

Ettekanded vaheldusid pidulikult servee-

ritud toitudega ning selline “ihu- ja vaimutoi-

du” kombinatsioon oli uudne, liitis erinevad

valdkonnad, inimesed, tegevused ja uudse

keskkonna ning andis tulemuse, mida võib

rahuliku südamega nimetada innovaatiliseks.

Suur tänu lahketele majaperemeestele

Elcoteq Tallinn ASist, kes meid võõrustasid,

ning sihtasutusele Archimedes, tänu kellele

selline innovaatiline üritus teoks sai.

sündmus

Konverentsil tõdeti ühiselt, et parima

tulemuse saavutamiseks on hädavajalik

nii kõrgkoolide koostöö kui ka

tööandjate ja riigi ühised jõupingutused.

Kas suudame täna täita

ettevõtete ootusi? Kas lõpetajate

kutsekvalifikatsioon ja kvaliteet

on piisav, et asuda tööülesandeid

täitma?

10 sündmus

VÕTA NÄDAL 2011Käesoleval aastal toimus teist korda VÕTA

võimalusi tutvustav ürituste sari koondnime-

tusega VÕTA nädal. 2010. aastal osales VÕTA

nädalal 14 partnerit, erinevatel koolitustel, in-

foseminaridel ja teistel üritustel osales kokku

üle 600 inimese. Üritus sai positiivse tagasisi-

de osaliseks ning 2011 otsustati seda korrata.

Käesoleval aastal osales VÕTA nädalal ka-

heksa partnerkooli. Nädala jooksul toimusid

kõrgkoolides VÕTA võimalusi tutvustavad in-

fopäevad, mis kohati olid ühildatud ka TULE

programmi infoga. Oli võimalus osaleda in-

dividuaalnõustamistel, osaleda avatud VÕTA

loengutel ning eneseanalüüsi kursustel. Eel-

neva aastaga võrreldes oli üsnagi erakordne

see, et esimest korda jõuti VÕTA teavitusega

ka väljapoole kõrgkoole – toimusid infotun-

nid nii Töötukassas kui haiglates, samuti toi-

musid üritused, mis olid suunatud kõrgkooli-

de õppejõududele ning tugipersonalile.

Kõige populaarsemad olid erinevad enese-

analüüsi- ja portfoolio koostamise koolitused

ja seminarid nii Tartu Ülikoolis, Eesti Maaüli-

koolis kui Tallinna Ülikoolis. Piisavalt osalejaid

leidus ka TULE ja VÕTA võimalusi tutvustava-

tele infoüritustele erinevates linnades – nii

Tartus ja Tallinnas, aga ka Pärnus, Narvas ja

Viljandis. Tagasiside osalejate poolt oli kõiki-

de ürituste puhul suurepärane, kohaletulnute

jaoks täitsid üritused oma eesmärki ning leiti,

et sarnaseid asju võiks korraldada sagedami-

nigi ning erinevatel aegadel, et jõuda rohke-

mate huvilisteni.

Ka korraldajate tagasiside nädalale oli

valdavalt positiivne, küll aga tehti ettepa-

nekuid ka tulevaste analoogsete ürituste

läbiviimiseks.

VÕTA nädala tegevusi kajastasid Eesti Rah-

vusringhääling, Raadio Kuku, Raadio 7, Tallin-

na TV, Postimees, Õpetajate Leht, Üliõpilas-

leht, ajaleht Kuulutaja, Lõunaleht ning Delfi ja

Kanal 2 online portaalid.

Kas VÕTA nädalate korraldamistest ku-

juneb püsiv traditsioon, on hetkel veel vara

öelda. Kõik mõtted selle osas, kuidas VÕTA nä-

dala kontseptsiooni edasi arendada, on alati

teretulnud meiliaadressile:

raul.ranne@archimedes.ee.

Kokku osales VÕTA nädala üri-tustel 422 huvilist, kelle seas oli nii sisseastujaid, üliõpilasi, töötuid kui ka teisi, kes olid huvitatud VÕTAst,

TULEst ja edasiõppimisvõimalustest.

Eelkõige oleks vaja VÕTA

nädalad näiteks ühildada

sisseastumistega ning keskne

teavitustöö peaks olema

tugevam.

11

VÕTA nädalast ja koolitustest EMÜs

Lilian Ariva, ÕISi peaspetsialist

Sel aastal möödus VÕTA nädal Eesti Maa-

ülikoolis rahulikumalt kui eelmisel aastal. Et

ühel korral oli nädal juba toimunud, oli sel

korral lihtsam tegevusi planeerida ning osati

paremini arvestada võimalike osalejate hul-

gaga – eelmisel aastal arvestasime tunduvalt

suurema inimeste arvuga, mistõttu osa tege-

vusi viidi läbi planeeritust erineval kujul. Sel

aastal olid meie plaanid aga realistlikumad

ning kõik planeeritu sai ka täide viidud.

Toimusid nii ühtsed infopäevad kui üritu-

sed instituutides kohapeal. Hea kokkusattu-

musena toimus samal nädalal ka Maamessi

toimumine, kus iga päev oli kohal ka üks VÕ-

TAt tutvustav inimene. Peamiselt tunti VÕTA

vastu huvi TULE programmi raames ning

nõustatute seas ei olnud pelgalt potentsiaal-

sed EMÜsse tagasi pöördujad, vaid ka teistest

koolidest huvitujad.

Koostöös Tartu Ülikooliga viidi läbi ka koo-

litusi. “VÕTA hea algus” on EMÜ täienduskoo-

lituste kavas eelmise aasta kevadest. Loodud

sai see eelmise aasta VÕTA nädalaks ning aas-

ta jooksul on seda lisaks maaülikoolile läbi vii-

dud ka teistes koolides. Maaülikoolis on olnud

kohustuslik tuutoritele, kelle jaoks VÕTA on

üks olulistest valdkondadest nende töös. Osa-

lema on kutsutud ka teisi tudengeid, lisaks

muid huvilisi (näiteks TULE raames vabadele

õppekohtadele kandideerijaid).

VÕTA nädala raames toimus koostöös Tar-

tu Ülikooliga kolm „VÕTA hea alguse“ kooli-

tust, kus osales nii TÜ kui EMÜ üliõpilasi, mis

pädevuste omandamise seisukohalt on kasu-

lik mõlema kooli õppijaile. Et TÜs on kasutusel

aine- ja EMÜs kursusesüsteem, on vormilisi

erisusi palju – sellest tulenevalt tekkis huvita-

vaid arutelusid, õppijad koostasid võrdlevaid

analüüse jne. Ka koolituste tagasiside näitab,

et õppijad on pädevused paremini omanda-

nud, samuti meeldib neile teise ülikooli tu-

dengitega koos õppida. Sageli on aga prob-

leemiks see, et registreerutakse küll, kuid ei

tulda siiski kohale. Samas on järjekorras mit-

meid tudengeid, kes seetõttu osaleda ei saa.

Et üliõpilaste VÕTA-alane koolitamine on

üks 2011. aasta prioriteetidest, on eraldi ai-

nekursus loodud ka doktorantide jaoks. Tege-

mist on 1 EAP mahus vabaainega, mille suuri-

maks erinevuseks võrreldes tavakoolitustega

on teoreetilisem lähenemine valdkonnale.

See aitab kaasa ka valdkonna üldisele arengu-

le EMÜs, andes võimaluse näiteks eri uurimus-

te tulemuste võrdlemiseks EMÜ kontekstiga.

Doktorantide ettekannete abil koostatavad

uued juhendmaterjalid aitavad komisjonidel

tutvuda uuemate arengutega VÕTA hindami-

sel ning on seega toeks kogu VÕTA valdkonna

arengule EMÜs. Doktorantide VÕTA kursus

toimus esimest korda 2010/2011. õppeaasta

kevadsemestril ning on lisatud ka 2011/2012.

õppeaasta sügissemestri tunniplaani. Ka teis-

te koolide õppijad on kursusele väga oodatud!

sündmus

12 sündmus

Tänavu oli tudengite kevadpäevade läbi-

vaks teemaks „Märkamine“. Korraldajad kut-

susid üles märkama abivajavaid kaasüliõpilasi

ja julgema pakkuda abi. Ühtlasi annab läbiv

teema ürituse meediajuhi Liina Liivi sõnul

festivalile lisaväärtust: „ Me ei tee kevad- ja

sügispäevi lihtsalt sellepärast, et üritusi teha,

vaid soovime oma festivaliga midagi öelda

tudengitele ja ka linnarahvale. Sügiseks on

läbiv teema näiteks teadus.“

Selleaastase kevadpäevade teemaga

seostusid otseselt kaks Primuse program-

mist toetatavat üritust: Tartu Ülikooli korral-

datud ümarlaud “Ligipääs kõrgharidusele

- erivajadusega õppijad ülikoolis” ning meelte

päev. Ümarlaual tutvustati erivajadusega õp-

pijatele pakutavaid õppimisvõimalusi ja tugi-

teenuseid Tartu Ülikoolis ning kavandatavaid

edasisi tegevusi. Pärast ümarlauda toimus

botaanikaaias iga-aastane tudengipäevade

heategevuskontsert, millega seekord toetati

viipekeeletõlget vajavate üliõpilaste õpin-

guid. Meelte päeval pakuti üliõpilastele ja

linnarahvale võimalust panna end proovile

senikogematutes olukordades. Kaubamajas

ees olevas telgis sai iga huviline ratastooliga

läbida takistusrada ja tantsida line-tantsu, õp-

pida punktkirja ja viipekeelt, maalida jalgade-

ga, mängida pimetennist, teha pai juhtkoer-

tele. Samuti võis kuulata erinevaid loenguid

oma ala asjatundjatelt. Tartu Ülikool tutvustas

tugitudengluse süsteemi ning värbas uusi

tugitudengeid (lisainfo tugitudengiks saa-

mise ja erivajadustega üliõpilaste toetamise

kohta Tartu Ülikooli kodulehelt: www.ut.ee/

erivajadused).

Tartu kevadpäevad

kutsusid märkama kaasüliõpilasi

Liana Martin, TÜ üliõpilasnõustaja

Foto

d: M

aris

Saa

r

13

14

kuidas edasi?9.-10. juunil toimus Viljandimaal Vanaõue puhkekeskuses Pri-muse tegevuste parema sidustamise eesmärgil üks suur koh-tumine kõikidele programmi koordinaatoritele. Kahe päeva jooksul arutati 2012. aasta prioriteete ning jagati kogemusi. Partnerite poolt kirja pandud programmi õnnestumisi ja ebaõn-nestumisi analüüsiti töötubades ning arutati, mis saab siis, kui tugevused ja nõrkused kokku saavad. Loe täpsemalt järgmistelt lehekülgedelt.

Kolm aastat Primust

Foto

d: M

aris

Saa

r

15

Kolm aastat Primust

kokkuvõte

Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine

Prognoosides toodi välja, et valminud pädevusmudeli rakendamine aitab teadvustada õp-

pejõu koolitusvajadust, seada prioriteete ja omandada koolitustel tööks vajalikke oskusi. Sa-

mas heideti ette, et pädevusmudel ei rajane uuringutel. Teiselt poolt toodi välja, et on olemas

hulk eesmärgipäraselt koolitatud õppejõude, kes tänu pädevusmudeli teadvustamisele suu-

davad paremini aega planeerida ja toetada kolleegide professionaalset arengut. Kuid on oht,

et nad osalevad koolitustel, mis on neile „mugavad“ st toimuvad tööaja sees, heas asukohas,

koolitusega kaasnevad lisahüved, huvitav koolitaja jms. Kolmanda prognoosina toodi esile,

et toimuvad sisekoolitused, sest sisekoolituste jaoks on lihtsam leida koolitusvajadusest tule-

nev eesmärk, sobiv toimumisaeg ja sihtrühm. Puudusena toodi, et sel juhul ei teki koolivälist

kogemustevahetust.

Õnnestunud tegevused •Õppejõud on saanud koolitustelt tööks vajalikke oskusi•Toimuvad sisekoolitused (sh osakonnad/ instituudid plaanivad sisekoolitusi)•Õppejõud on teadvustanud oma koolitusvajadust•Olemas on õppejõu pädevusmudel sh õppejõu haridustehnoloogilised pädevused•Erinevad e-õppe koolitused õppejõududele

Mitte nii õnnestunud tegevused•Õppejõudude erinev osalemisaktiivsus koolitustel (On aktiivseid õppejõude, kes osalevad koolitustel väga aktiivselt ning ka neid, kes ei osale üldse)•Õppejõudude ajagraafikut on raske ühildada kursuste toimumise ajaga•Puuduvad uuringud õppejõudude professionaalse arengu toetamiseks •Mentorsüsteem pole koolis käivitunud •Vähene huvi e-õppe alaste koolituste vastu

16

Kvaliteetse õpiväljundipõhise õppe arendamine

Tänu Primus programmi toele on suudetud käivitada pidev ja sisuline koostöö erinevate sihtgruppide vahel, mis on taganud õppekavade sisulise arendamise protsessi, kus teadlik aktiivne osalemine õppekavade arendamisel loob tugeva aluse edaspidiseks panustamiseks kõikidelt osapooltelt, mille tulemusena koostöö ja vastastikune tagasisidestamine paraneb ning õppekavade arendamine on jätkusuutlik ja kvaliteetne.

Et tagada õppekavade elluviimine ja kvaliteet on vaja süsteemi, kus on arvestatud, et õp-pekavade arendamiseks läheb vaja aega, kõikide osapoolt haaratust, järelvalvet ja hinnangut tehtule.

Õnnestunud tegevused •Õppematerjalid (väljundipõhine õppe- kava kõrghariduses, praktika kõrghariduses)

• Õppekavaarenduse arendamine (koostöö, koolitused, seminarid)

•Koostöö tööandjatega ja teiste partneritega (seminarid, koosolekud, konverentsid, koolitused)

•Õppearendusseminaride tulemusena paranes instituutidevaheline koostöö ning instituutide koostöö tööandjate ja vilistlastega. See oli suureks abiks õppe- kavade eesmärgistamisel, õppekavade ja õppeainete õpiväljundite väljatöötamisel.

Mitte nii õnnestunud tegevused• Õppetöö sisuline kontroll ja tagasiside st kuidas tegelikult rakendatakse aine õpi- väljundite saavutamiseks vajalikke õpetamis/õppimis/hindamismeetodeid, antakse hindamisülesandeid ja järgitakse kirjutatud hindamiskriteeriume, kas tudengitele antakse piisavalt tagasisidet•Väljundipõhine hindamine (vaja lisa- ressursse, lisakoolitusi ja seminare – õpiväljundi ja hindamise seosed, hinda- miskriteeriumid tõsine väljakutse)• Koostöö kõrgkoolide ja õppekava arenduse sidusrühmadega (keeruline, ajaliselt komplitseeritud)• Üliõpilaste koolitamine (väikesearvuline, kaasata raske õppekava arendusse, osalemine kehvavõitu, mittehuvitatus)

kokkuvõte

17

VÕTA rakendamise kvaliteedi arendamine Õnnestunud tegevused •Erinevad VÕTA materjalid – käsiraama-

tud, nii kesksed kui koolispetsiifilised•VÕTA (eneseanalüüsi) seminarid/ koolitused üliõpilastele•VÕTA protsessi toetamine – põhimõtted, ühtlustamine•Koolitused hindajatele ja nõustajatele•Koostöö kõrgkoolide vahel – ühisse- minarid, praktika vahetamine, koolituste korraldamine

Mitte nii õnnestunud tegevused•Tööjõu- ning ajanappus VÕTA teemadega tegelemiseks•Endiselt eksisteerivad erinevad müü- did, eelarvamused ja ebakõlad VÕTA suhtes•Puudulikud portfooliod ning üliõpilas- te vähene eneseanalüüsioskus•Hindajate puudulik kaasatus erineva- tesse tegevustesse•Kohati puuduvad ühtsed arusaamad, põhimõtted ning protsessid.

kokkuvõte

Tänu Primusele on tööle läinud kõrg-koolide koostöö VÕTA vallas, samas on seal endiselt arenguruumi. Üldises aja- ja inim-ressursi puuduses ei ole mõtet teha sama asja mitmes kohas, vaid pigem panna seljad kokku ja teha midagi koos. Protsesse peaks ühtlustama ja muutma läbipaistvamaks, et tagada üliõpilaste võrdne kohtlemine ja ha-jutada VÕTAga seotud müüte. Rohkem võiks kaasata hindajaid, et tekitada ka koolisisene surve protsesside muutmiseks. Kindlasti võiks üle vaadata koolitused, nii õppejõudu-dele kui taotlejatele suunatud – koolitamata inimesed ei pruugi märgata kitsaskohti, mis-tõttu kannatab VÕTA tervikuna. Lisaks tasub silmas pidada, et VÕTA on Primuse raames väga kiiresti arenenud ning koolid ei pruugi kõiges sammu käia ning järele jõuda – vahest oleks vahepeal vaja ka aega, kus lasta asjadel settida ning oma rööpasse minna, muidu võivad tegevused muutuda pealiskaudseks.

18

Strateegilise juhtimise suutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides

Õnnestumiste poole pealt toodi välja koostööd - konkreetsemalt teiste kogemustest õppi-

mist, erinevate inimeste kaasamist ning tõhusat personaliarendust. Seda võib pärssida liigne

bürokraatia ja usaldamatus.

Takistuseks on saanud bürokraatia, vähene informeeritus ja inimressurss, programmi ja

kõrgkooli eesmärkide lahknevus. Seda saab ületada kogemuste ja murede jagamisega, heade

ideede toetamisega ning spetsiifiliste koolitustega.

Õnnestunud tegevused •Tõhus ja organisatsiooni tervikuna hõl- mav personaliarendus (sh mitmed sisekoolitused; kõrgkoolide arengusemi- nari formaadi käivitumine)•Hea kõrgkoolide vaheline koostöö ning teiste kogemusest õppimine•Personali kaasamine kõrgkooli arengu kavandamisse ja seeläbi laiapõhjalise sisendi saamine•Kasulike koolituste võimaldamine•Keskastme juhtide koolitus

Mitte nii õnnestunud tegevused•Abikõlbulik on projekti strateegiline juhtimine ja mitte kõrgkooli sisuline strateegiline juhtimine •Tegevuskava koostamisel tuleb lähtuda programmi eesmärkidest mitte kooli eesmärkidest/vajadustest•Aja- ja inimressurssi piiratus •Pidevalt muutuvate nõudmistega kohanemine (sh koolitusgruppidele 12 osalejat, raamatupidamise ja VMT koostamise reeglite muutumine jm)•Koolitustele registreerunute mitte kohale ilmumine või osaline osalemine

kokkuvõte

19

Õppija toimetuleku toetamine

Prognoosides peeti positiivseimaks, et käivitunud on koostöö üliõpilaste, tuutorite, nõus-

tajate jt vahel. Erinevate üliõpilastele suunatud tugiteenuste ja -süsteemide (tuutorlus, kur-

sus „Õppimine kõrgkoolis“, lühemad seminarid ja koolitused, õpi- ja karjäärinõustamine jne)

käivitamise või arendamise kaudu on loodud eeldused üliõpilaste toimetuleku toetamiseks ja

väljalangevuse ennetamiseks.

Arenguvajadusi nähti kahes valdkonnas. Analüüsida tuleks väljalangevuse põhjuseid ning

seda, millised rakendatud tugitegevustest on väljalangevuse ennetamisel kõige tõhusamad. Et

koolitustele ja nõustamisele jõuaksid üliõpilased, kes seda kõige rohkem vajavad, tuleks paran-

dada üliõpilaste teavitamist pakutavatest tugiteenustest ja koolitustest ning vältida dubleeri-

mist ja korrastada tugiteenuste süsteemi.

Koolituste ja tuutorluse tagasiside, nõustamisstatistika ning koolitustel ja nõustamises osa-

lenud üliõpilaste edasijõudmise statistika näol on olemas lähteandmed eri tugimeetmete ja

-tegevuste ning väljalangevuse seoste analüüsiks.

Õnnestunud tegevused •Tuutorlus (tuutorite koolitus ja tegevus)

•Algajat õppijat toetav kursus „Õppimine kõrgkoolis“

•Stipendiumid erivajadustega üliõpilastele

•Õppija toimetulekut ja kohanemist ning õpioskuste arengut toetav nõustamine

•Tudengiteatmiku koostamine ja väljaandmine

Mitte nii õnnestunud tegevused•Üliõpilaste väljalangevuse põhjuseid ei ole analüüsitud•Üliõpilastel on kursust „Õppimine kõrg- koolis“ raske tunniplaani mahutada•Tuutorikoolitus toimib, aga tuutorite tegevus ei ole aktiivne•Erinevate tugimeetmete (üliõpilast toeta- vad koolitused, seminarid, nõustami- ne, tuutorlus) tõhusust ei ole piisavalt analüüsitud•Üliõpilastele pakutavatele koolitustele, seminaridele, infotundidele ei tule piisa- valt osalejaid

kokkuvõte

20 uuring

Algaja õppejõud – traditsioonide jätkaja või

muutuste kavandaja?

Mari Karm, Uuringuprojekti juht

Uurimust „Algaja õppejõud kõrgkoolis – kohanemine ja toimetulek“ alustati 2009. aastal ning uurimuse lõpptähtaeg on 2013. aastal. Andmete kogumiseks kasutatakse poolstruktureeritud intervjuud ja pildiin-tervjuud. Praeguseks oleme kolleegidega intervjueerinud 43 programmi Primus part-nerkõrgkoolis töötavat algajat õppejõu-du (õpetamiskogemust kuni kolm aastat), osade õppejõududega on läbi viidud kaks intervjuud. Pildiintervjuud on kavandatud, et koguda põhjalikumaid andmeid algajate õppejõudude õppimis- ja õpetamisarusaa-made kohta.

Intervjuudest ilmneb, et õppejõuks saa-mise teekonnad võivad olla väga erinevad: õpetamise juurde võib jõuda juba õpingute ajal, kohe õpingute järel, pärast vahepealset töötamist praktikuna või teadurina. Erinevad õppejõuks kujunemise teekonnad võivad tähendada, et alustavad õppejõud kogevad õpetamise algust väga erinevalt. Näiteks need intervjueeritavad, kes olid õpetamist alustanud juba õpingute ajal, väljendasid teatud uhkust ja rahulolu, et on õpingute jooksul õppejõududele silma jäänud, et on märgatud nende eeldusi õpetada ning hin-natud nende erialaseid teadmisi.

Traditsioonide jätkajad toovad esile, et nad toetuvad õpetades sellele, kuidas neid endid on oma valdkonnas õpetatud (võtan oma vanad konspektid ja teen nende järgi, pean loengut samamoodi, kui minu õppe-jõud pidas; kirjutan samamoodi tahvlile, nagu minu õppejõud on kirjutanud, hindan sama testiga kui eelmine õppejõud hindas).

Osa alustavaid õppejõude kirjeldab, et õpetamise alguses toetusid nad oma õppe-jõudude materjalidele. Materjalidele toetu-mine toob kaasa selle, et üle ei võeta mitte ainult aine sisu, kui ka selle ülesehitus ning õpetamismeetodid.

Esialgsete uurimistulemuste

põhjal saab algajate

õppejõude tõlgendustes oma

õpetamispraktika kohta

välja tuua kaks suundumust:

osad kirjeldavad ennast

seniseid õpetamistraditsioone

jätkamas, teised kirjeldavad

ennast kui senise

õpetamispraktika muutjaid.

Jah, anti mingisugused materjalid kätte, ainekavad, punktid, isegi mingisugused

21uuring

Traditsioonide jätkamine ei tähenda, et alustav õppejõud õpetamiseks ei valmistuks või ei harjutaks, ta tahab õpetada väga hästi sel viisil, kui teda on õpetatud.

Osa alustavaid õppejõude kavatseb tead-likult muuta traditsioone, st õpetada teisiti, kui neid on õpetatud. Põhjuseks võib olla rahulolematus oma õppijakogemusega, mis on ajendanud otsima teistsuguseid õpeta-misviise. Samuti võib traditsioonide muutmi-se tõukeks saada õppejõudude õpetamisos-kuste koolitus, mille käigus saadud ideed on ärgitanud katsetama uusi õppemeetodeid.

Toetust vajavad mõlema strateegia vali-nud algajad õppejõud, kuid toetuse sisu on erinev.

Traditsioonide järgijad vajavad julgus-tust otsimaks uusi lahendusi, uute ideede-ga katsetajad vajavad omakorda toetust,

et tulla toime tagasilöökidega (üliõpilased ei tule uuendustega kaasa, kolleegid ei

toeta ja avaldavad kahtlust, iseendal pole plaanid lõpuni läbi mõeldud).

Intervjuudest ilmneb, et õpetamise algu-ses leidsid noored õppejõud toetust juhus-likult ning enamasti lähematelt kolleegidelt. Kui päris täpne olla, siis algajad õppejõud ei ootagi kolleegidelt tuge ega abi, sest nad on

omaks võtnud arusaama, et ülikoolis peab igaüks ise kõigega hakkama saama. Samuti tundus intervjueeritavatele, et kolleegid on väga hõivatud ning seetõttu on parem neid mitte tülitada. Ametlik mentor oli vaid kahel intervjueeritaval.

Intervjueeritud õppejõud, kes olid osa-lenud koolitustel, rõhutasid, et need on andnud ideid õppemeetodite kohta, samuti selle kohta, kuidas üldse õppeprotsessi üles ehitada ning kavandada. Samas ei tähenda õpetamisoskuste koolitusel osalemine veel, et oleks leitud ideid oma õpetamise jaoks. Koolitusel kogetu võib tunduda oma vald-konna jaoks kauge ning mitterakendatav.

Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et algaja õppejõu õpetamispraktika on seotud õppejõu õpetamiskontseptsiooniga heast õpetamisest. Oma õppimis- või õpetamisko-gemuse reflekteerimine toetab nii muutuste kavandamist kui rakendamist õpetamisprak-tikas, samuti võib ajendada uusi teadmisi ot-sima õpetamisoskuste koolitustelt.

slaidid või slaidšõu mingi oli olemas, et nüüd kohandada enda jaoks.

(Näide intervjuust)

Et mingit konkreetset eeskuju nagu ei ole, et käisin küll mingil õppimise-õpetamise kursusel lootuses teada saada milliseid õppemeetodeid on olemas jne, aga ega ma suurt nagu kasu ei saanud, kuna see aine nagu sobitus rohkem pehmete tea-duste jaoks, kus tõesti võid sa kogu aeg teha mingeid rühmatöid ja seminare, aga siin see väga võimalik ei ole.

(Näide intervjuust)

22

17.-18. oktoobril 2011. aastal viivad dr Richard Felder ja dr Rebecca Brent Tallin-na Tehnikaülikoolis läbi mõjusa õpetamise õpitoa.

Õpituba on mõeldud tehnika, tehnoloo-gia, insenerierialade, reaalainete, infotehno-loogia, loodusteaduste ja bioloogiaõpetaja-tele ning õppejõududele, kuid sobib ka kõigi teiste erialaainete õpetajatele ning õppejõu-dudele kutsekoolis, gümnaasiumis, raken-duskõrgkoolis, kolledžis ja ülikoolis. Koolitust ja õpituba toetab programm Primus.

Õpitoa teemad:

• Kuidas õpilased õpivad? Kuidas õpeta-jad õpetavad? Mis vead on õpetamisel kõige sagedamad?

• Kuidas planeerida ainekursust? Mida tu-leks teha esimesel päeval?

• Kuidas minust saaks parem õpetaja? Kui-das saaksin õpilasi tunnis aktiveerida, isegi siis, kui neid on auditooriumis enam kui 200?

• Kuidas kasutada induktiivseid õppemee-todeid (uurimispõhine õpe, probleemipõhi-ne õpe, projektipõhine õpe, juhtumipõhi-ne õpe) õpetamisel? Miks neid meetodeid kasutada?

• Kuidas koostada kontrolltöid nii, et need oleksid karmid ja õiglased?

• Missuguste õpilastega seotud

probleemidega me õpetamisel kokku puu-tume (töökorraldus, distsipliin, emotsio-naalne kriis, spikerdamine jne)? Kuidas neid lahendada?

• Missuguseid muid probleeme tuleb õpetamisel ette (hindamine, hinnang õpeta-ja tööle, aja kasutamine jne)? Kuidas sellega toime tulla?

Dr Richard M. Felder on keemiatehno-loogia eriala emeriitprofessor North Caroli-na State University ülikoolis Raleigh linnas, Põhja-Carolinas USAs. Ta on enam kui 200 haridusalase teadusartikli autor või kaas-autor. Alates 1991. aastast on ta üks Amee-rika Insenerihariduse Ühingu (American Society for Engineering Education ASEE) Efektiivse Õpetamise Instituudi juhtidest.

Kaks päeva kestev koolitus toimub ingli-se keeles. Osalejad saavad ka õppematerjali. Osavõtutasu on 250 eurot.

Dr Richard M. Felderi koolitus ja õpituba

Tallinna Tehnikaülikoolis

Koolitusele saab registreeruda TTÜ kodulehel:

h t t p : / / w w w. t t u . e e / t t u - e e s -ti-inseneripedagoogika-keskus/t a i e n d u s k o o l i t u s / o p p e j o u l e /richard-m-felderi/

koolitus

23Primuslased Vanaõuel...

http://primus.archimedes.ee/

Olulised kuupäevad juuli-september 2011 15.07 elektroonilise 17. VMT esitamise tähtaeg

02.-03.08 Haridusprojektide suvekool

15.-19.08 Angi Malderezi mentorikoolitus

16.08 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis II jätkuprotsess - valideerijate koolitus

22.-23.08 Angi Malderezi mentorikoolitus edasijõudnutele

15.09 elektroonilise 18. VMT esitamise tähtaeg

Soovime ilusat

ja sooja suve

kõigile!