1Uudiskiri nr 6

Õpetajauuringute suurprojekt/ lk 12-13

Piltuudis: “Õpi õpetajaks” Teeviidal / lk 16-18

Uudiskiri nr 603/2014

Teleseriaalist “Ühek-sandikud”/ lk 8-11

2 Uudiskiri nr 6

Programm EdukoProgramm Eduko tegut-seb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendami-se ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna aren-gut 5,1 mln euroga, aasta-tel 2013-2015 lisandub üle 2 miljoni euro pedagoogide täienduskoolitusteks.

Eesmärgi täitmise ni-mel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partne-rid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia, Tallinna Tehnika-ülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

SA ArchimedesEduko bürooKoidula 13a, 10125 Tallinn

eduko.archimedes.eeeduko@archimedes.ee Tel 699 9396

SisukordToimetaja veerg ................................................................. 3Uuel aastal uue hooga

Lühiuudised .................................................................... 4-5

Õppimine .......................................................... ................. 6-7Kogemusest õppimine ja refleksioon õppimisprotsessis

Teleseriaal.........................................................................8-11“Üheksandikud” näitasid koolielu seestpoolt

Uuring ............................................................................. 12-13Õpetajauuringute suurprojekt

10 küsimust Eduko doktorandile ............................ 14-15Vastab Tallinna Ülikooli doktorant Reelika Suviste

Piltuudis ......................................................................... 16-18“Õpi õpetaja” kampaania Teeviidal

Eelteated ............................................................................. 19Õppematerjalide tutvustus, didaktikamess

Sisukord

3Uudiskiri nr 6

Toimetaja veergAasta 2013 on selja taha jäänud ning alanud on programmi viimane täis-pikk aasta. Aasta esimes-se poolde jääb veel palju tööd ja pingutust nõud-vaid tegevusi.

Tiina AnspalEduko büroo juhataja

2014. aastal keskenduvad ülikoolid paindlike võimalus-te aredamisele õpetajakooli-tuses, samuti didaktikakes-kuste arendamisele. Märtsis alustab uues kuues ja koos-töös ülikoolidega „Õpi õpeta-jaks“ kampaa-nia, millega j u l g u s t a m e taas säravaid noori õpeta-jaametit vali-ma. Maikuus t u t v u s t a m e ka valminud õppematerjale ning suve ha-kul teeme kokkuvõtteid prak-tikamudelite piloteerimise teisest aastast.

Aasta teine pool on sügise-le kohaselt viljade noppimi-se aeg. Juba praegu saame öelda, et sügis saab olema erakordselt kiire ja toimekas ning plaanis on laialdaselt tutvustada programmi raa-

mes tehtud arendustööd ning lõppevate uuringute tulemu-si. Selleks, et oma aega pare-mini planeerida, tasub juba praegu mõned kuupäevad kalendrisse märkida.

24.-25. oktoobril toimub EKSPERIMENTA raames IDEElaboratooriumi konve-rents, mis keskendub viisi-dele, kuidas integreerida tea-dust, kunsti ja haridust. Loe lähemalt konverentsi veebi-lehelt.

Oktoobrisse on planeeritud ka motivatsiooniteemaline meistriklass ning eesti keelde tõlgitud samateemalise õpiku

esitlust. Lisainfo ilmub lähi-ajal Eduko veebilehele.

Didaktikamess koos suure hulga erinevate õpitubade ja esitlustega toimub novembris kahel järjestikusel nädalava-hetusel (reede ja laupäev).

Kuna programmi tegevusi 1–6 pikendatakse aasta lõpu-ni (varasema septembri ase-mel), otsustasime nihutada

aasta lõppu ka programmi lõ-petamise. Nii jääb 13. juuniks planeeritud lõpukonverents ära. Selle asemel kajastatakse programmi tulemusi didakti-kamessil ning muude ürituste raames.

Käesolevas uudiskirja numbris saate aga tutvuda põnevate tegevustega, mis on juba toimunud. Näiteks saab lugeda muljeid Jenny Mooni meistriklassist (lk 6-7), po-pulaarsest „Üheksandikud“ saatesarjast (lk8-11), aga ka kokkuvõtet õpetajateuuringu suurprojektist (lk 12-13).

Huvitavat lugemist ning toimekat aastat!

Toimetaja veerg

Selleks, et oma aega paremini planeerida, tasub juba praegu mõned kuupäevad kalendrisse märkida.

Foto: Liisa Lumiste

4 Uudiskiri nr 6

Tartus toimus mahuka uuringu “Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” lõpuseminar

18. veebruaril toimus Tartus Tartu ja Tallin-na Ülikooli õpetajauurijate neljaaastase ühis-projekti “Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine” pidulik lõpetamine ning pro-jekti põhitulemusi tutvustava artiklite kogu-miku presentatsioon.

Seminaril tutvustasid Eesti ühes suuremas ja ulatuslikumas õpetajakoolituse-alases uu-ringuprojektis osalenud TLÜ ja TÜ õppejõud ja doktorandid oma uurimistulemusi ning nende rakendusvõimalusi õpetajate profes-sionaalse arengu toetamiseks.

Pikemalt saab uuringutulemustest lugeda uudiskirja lehekülgedelt 6-7.

Lühiuudised

“Õpi õpetajaks” kampaania kutsub õpetajaid väärtustama

Koostöös ülikoolidega käivitas Eduko büroo 2013. aasta novembris kampaania õpetajaame-ti väärtustamiseks. Kampaania jätkub ka täna-vu märtsis ja aprillis.

Kampaania raames valmisid videoklipid, milles Eesti avaliku elu tegelased meenutavad oma õpetajaid, lapsed tänavad oma õpetajaid ning õpetajad selgitavad, mis tähendab nende jaoks õpetajaks olemine. Videoklipid levivad nii teles kui internetis. Lisaks videotele võib kampaanianägusid kohata tänavapildis ja trü-kimeedias.

Kampaania üks reklaamnägudest, endine ERR-i saatejuht ja toimetaja, saatesarja „Ühek-sandikud“ produtsent ning praegune Elioni NutiTV hankejuht Toomas Luhats käis hilju-ti ühte koolitundi läbiviimas. „See on puhas rõõm, kui saad kohtuda säravsilmsete inimes-tega, kes viitsivad kuulata, mis sul öelda on,“ rääkis ta. „Minu põgus kohtumine õpilastega

oli aga tegelikult naljategu võrreldes sellega, mida tublid õpetajad teevad iga päev,“ tunnis-tas Luhats.

„Kampaaniaga tahame panna inimesi mõt-lema nende elus väga olulist rolli mängivatele isikutele – õpetajatele – ning näidata, miks on õpetajaamet oluline ja miks on lahe olla õpe-taja,“ selgitas Eduko büroo juhataja Tiina Ans-pal. „Loodame, et õpetajaks tuleb õppima aina rohkem särasilmseid noori,“ lisas Anspal.Vaata kampaania veebilehte.

Foto

: Eva

Lep

ik

5Uudiskiri nr 6 Lühiuudised

Tartu Ülikoolis loodi humanitaarvaldkonna didaktikakeskus

Didaktikakeskuse eesmärk on edendada hu-manitaarainete õppe- ja teadustööd, koondada valdkonna pädevust ning tõhustada koostööd Tartu ülikooli Pedagogicumi ning teiste õpe-tajakoolitust edendavate keskustega üle Eesti. Keskus soovib vastata üha uueneva kooli vaja-dustele ja aidata kaasa humanitaarvaldkonna õpetajate esma-, täiend- ja ümberõppe korral-damisele.

23. jaanuaril tuli esmakordselt kokku di-daktikakeskuse nõukogu, kes valis nõukogu esimeheks TÜ emakeeleõpetuse professori Martin Ehala ja didaktikakeskuse juhatajaks eesti keele lektori Maigi Vija. „Initsiatiiv di-daktikakeskuse loomiseks tuli korraga mitmelt poolt: programmijuhtidelt õppekomisjonist ja ainedidaktikutelt, kes omavahel praktika ja se-minaride tõttu suhtlevad ja koostööd teevad,“ rääkis keskuse juhataja, TÜ eesti keele lektor

Maigi Vija. Vija sõnul soovitakse kogu oma tegevusega muuta humanitaarvaldkonna õp-petööd praktilisemaks, kaasates õppe- ja aren-dustegevusse ka ülikooliväliseid partnereid ning üliõpilasi.

Didaktikakeskuse esimeseks ülesandeks on aidata kaasa filosoofiateaduskonna õpetaja-koolituse magistrikooli sünnile, mis tugevdaks õpetaja-identiteeti, pakuks mitmekesisemaid spetsialiseerumisevõimalusi ja võimaldaks eri-pärasemat õpetaja-profiili (nt kahe aine õpeta-ja kutset gümnaasiumiastmes).

Didaktikakeskus teeb tihedat koostööd Pe-dagogicumi, TÜ haridusuuenduskeskuse, aja-loo- ja ühiskonnaõpetuse didaktikakeskuse, TÜ usuteaduskonna, TÜ eetikakeskuse ning Viljandi ja Narva didaktikakeskustega.

Peter Gray tutvustas haridusuuringute rahastamise võimalusi Horisont 2020 programmist

9. detsembril 2013 toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses seminar „Haridusuu-ringute rahastamine Horisont 2020 prog-rammist.“ Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni uus rahas-tamisprogramm. Programmis koondatakse vahendid kolmele vastastikku tugevdavale sambale, mis vastavad Euroopa 2020. aasta strateegia ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” prioriteetidele. Seminaril tutvustati program-mi Horisont 2020 lähemalt ning räägiti võima-lustest haridusuuringute rahastamiseks prog-rammist.

Seminari raames viis läbi töötoa dr Peter Gray, kes on Norra teadus- ja tehnikaülikooli teadusdirektor ja Euroopa Haridusuuringute

Assotsiatsiooni õpetajaharidusuuringute võr-gustiku koordinaator. Töötoa eesmärk oli leida teemasid ja genereerida ideid haridusuuringu-te valdkonnas, mida võiks rahastada Horisont 2020 programmist. Materjali retsenseeris Kai-do Orula.

Foto

: Maa

rja

Kar

jahe

rm

6 Uudiskiri nr 6Õppimine

Kogemusest õppimine ja refleksioon õppimisprotsessis

Eelmise aasta novembris külastas Edu-ko büroo kutsel Eestit Jenny Moon Suurbritanniast, et pidada loeng tee-mal „Kuidas on kogemusest õppimine seotud mõtlemise kvaliteediga“ ja viia läbi meistriklass refleksiivsest õppimi-sest.

Maarja KarjahermSA Archimedes

Jenny Moon on hariduse arendamisega tegelenud aastast 1998. Tema huvi keskmes on õppimine kui protsess, mida ta on uuri-nud mitmetes oma raamatutes: „Reflection

in Learning and Professional Development“ (1999), „Learning Journals“ (1999), „Impro-ving the Impact of Learning in Short Courses and Workshops“ (2001) ja „A Handbook of Reflective and Experiential Learning“ (2004).

Loengu fookuses oli väide, et oluline tegur kogemusest õppimisel on õppija mõtlemi-se kvaliteet. Loengus tutvustab Jenny Moon oma käsitlust refleksiivsest õppimisest ja krii-tilisest mõtlemisest. Loengu salvestist saab vaadata UTTV veebikeskkonnast.

Meistriklasssist annab ülevaate haridustea-duste doktorant Anu Sööt, kelle üks huvi on refleksioon tantsuõppes.

Grupitöö arutelu Jenny Mooni meistriklassis Fotod: Maarja Karjaherm

7Uudiskiri nr 6 Õppimine

Lühirefleksioon refleksioonist

Anu Sööt, Haridusteaduste doktorant

20. novembril 2013 toimus Tartus Jenny Mooni (kellele olen viidanud oma paljudes refleksioonialastes artiklites ja töödes) meist-riklass. Senini ei olnud mul õrna aimugi tema soost, mõttemaailmast, vaadetest jms, peale selle, et kasutasin sageli viidet: Moon (1999) ja Moon (2004).

Näiteks, /Õpetaja areng on pigem spiraalne õppimisprotsess kui lineaarse arenguprotses-si lõpptulemus. Kõige olulisem on olla võime-line õppima oma kogemustest. Algajast õpe-tajast meistriks kujunemine toimub kiiremini, kui inimene oma tegevust reflekteerib (Moon, 1999)./ või /Refleksiooni ja reflekteerimisos-kuste tähtsust õpetaja õppimise ja professio-naalse arengu kontekstis on rõhutatud alates Dewey’st kuni tänapäevani (Boud et al., 1985; Korthagen & Vasalos, 2005; Moon, 2004; Poom-Valickis, 2007)./

Kohapeal selgus, et tegemist on ülimalt sümpaatse inglise daamiga, kelle meistriklas-sis tehtud märkmeid nüüd, pool aastat hiljem üle vaadates, leidsin järgmised mõtteterad.Refleksioonil ei ole ühte ja „õiget“ definitsioo-ni. Oluline on leida, mida SINA selle all mõis-tad. Pigem ole ettevaatlik ühe ja ainsa definit-siooni leidmisega.

Reflekteerimiseks ja/või selle esitlemiseks on palju võimalusi: kirjutamine, joonistami-ne, rääkimine, tegemine. Kui see on vaid sinu peas, siis teised ei näe seda. Seda läbi kirju-tades (või joonistades jne) õpid rohkem. Siis kordad tegevust ja reflekteerid uuesti jne - ring ei lõpe. Kõigile ei sobi ühesugused viisid. Mõni väljendab end paremini suuliselt, teine kirjalikult.

Refleksioon on protsess, mis juhtub ka ilma teadvustamata. Analüüs on vaid üks refleksi-

ooni osa. Refleksiooni eripära on uue sarnase kogemuse saamine uues sarnases situatsioo-nis. Peab olema selge eesmärk, mida reflek-teeritakse. Reflekteerija mõttekäik peaks ole-ma jälgitav, võimalused, mida leitakse uueks lahenduseks. Küsimused on abiks refleksioo-ni sügavamaks minemisel. Küsimused, mida reflekteerijad ise endale esitavad, aitavad neil paremini sügavamale jõuda. Mida emotsio-naalsem on situatsioon, seda raskem on ref-lekteerida, end kõrvalt vaadata. React or ref-lect? Tegutseda või reflekteerida? Tegutseda ja reflekteerida.

Refleksioon on nagu kodu koristamine, see korrastab mõtteid. Tõeline õppimine leiab aset alles teistkordsel reflekteerimisel. Kui reflekteerida reflekteerimist. Eesmärk on häs-ti hakkama saada, mitte presenteerida reflek-sioonioskust.

Jenny Moon loengut andmas

8 Uudiskiri nr 6Teleseriaal

„Üheksandikud“ näitas koolielu seestpoolt

2013. aasta oktoobrist detsembrini oli ETV eetris koolielu-teemaline tõsielu-seriaal “Üheksandikud”, mis jälgis ühe klassi arengut terve õppeaasta vältel. Sarja keskmes oli Kuristiku Gümnaa-siumi 9. klass.

Maarja KarjahermSA Archimedes

Tagasihoidlike õpitulemustega klassi ees vahetati välja viie aine (eesti keel ja kirjandus, matemaatika, inglise keel, bioloogia, kehaline kasvatus) õpetajad. Noorte ette astusid nn su-perõpetajad, kelle missiooniks saab eeloleva õppeaasta vältel klassi õpitulemusi oluliselt parandada. See annab noortele, kel enne pol-

nud lootustki edasi õppimiseks, võimaluse as-tuda kas gümnaasiumi või kutsekooli.

Saatesarja eesmärgiks oli väärtustada ja populariseerida õpetaja kutset, tõsta au sisse õppimine; suurendada õpilaste enesekindlust ja usku oma tulevikuväljavaadetesse; tutvus-tada koolielu ja koolis toimuvat avalikkusele lähemalt ning ärgitada ühiskonnas debatte kooliharidusest ja õpetajate rollist meie elus.

Igal nädalal järgnes telesaatele vestlussaa-de Vikerraadios, kus arutleti sarjas esile ker-kinud probleemidel aga ka haridusteemadel üldisemalt. Raadiosaade on järelkuulatav Vi-kerraadio kodulehel.

Saatesari valmis Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toel Eduko programmi raames.

Minu aasta üheksandikega

Eveli Soika, õpetaja

2012./2013. õppeaasta oli minu jaoks erili-ne. Sügisel ERRi projektiga liitudes olin õhinal valmis uue ja tohutult suure väljakutse vastu võtma. Lootsin, et suudan koos teiste õpetaja-te ja ERRi meeskonnaga suunata seitsmeteist-kümne noore inimese elu taas rööbastele.

Projekti peamine eesmärk oli näidata, et väga head õpetajad suudavad ka kehvad õpi-lased õppima ja pingutama panna. Esimest korda õpilaste ette astudes lootsin, et õpilased tahavad vähemalt sama entusiastlikult kui mina tõestada, et nad on võimelised põhikooli heade tulemustega lõpetama. Samas kartsin, et mulle vaatavad vastu tuimad ja motivee-

9Uudiskiri nr 6 Teleseriaal

rimatud silmapaarid ning ootavad, et mina nendega midagi erilist teeksin. Paraku sai tõeks minu kartus. Tegutsemistahet õpilastel polnud, sest nad olid harjunud siiani hoopis teistmoodi tegutsema. Nad jätkasid samas vaimus nagu eelnevad kaheksa aastat – mitte midagi tehes ja palju puududes.

Õpilased põhjendasid oma nõrku teadimisi ja suurt puudumist sellega, et koolis on liht-salt igav ja laiskus on ka kallal. Nad ei leidnud mõtet koolis käia, sest internetist on ju kõik vastused leitavad. Kahjuks ei mõista õpilased aga kooli tegelikku ülesannet. See pole mitte teatud faktide õppimine, vaid tööharjumuste, rutiinitaluvuse, meeskonnatöö, loovuse, seos-te loomise jt oskuste arendamine. Seda kõike kahjuks internet ei õpeta. Uued õpetajad üri-tasid rakendada erinevaid meetodeid, et ääre-tult nõrku põhiteadmisi tõsta ning vanu auke täita. Kahjuks ei olnud esimene poolaasta ik-kagi mõne õpilase jaoks piisavalt huvitav, et igapäevaselt koolis käia.

Midagi aga muutus umbes veebruaris. Noored hakkasid taipama, et nende tulevik sõltub suuresti hetkeotsustest ja –tegudest. Nad võtsid end kokku ning hakkasid rohkem pingutama. Tunnid muutusid tunduvalt efek-tiivsemaks ning üha enam vastastikuseks pin-gutuseks. Kolmanda veerandi lõpus tundus isegi, et õpilaste unistused ja enesekindlus on uskumatult kõrgele tõusnud. Eksamitel näita-sid nad kõigile, et suur töö ja vaev tasus end ära ning tulemused olid positiivsed. Põhikool sai õnnelikult lõpetatud. Lõpuaktusel said kõik tõdeda, et algselt veidi utoopilised ees-märgid siiski täitusid.

Minu meelest oli sarja „Üheksandikud“ suurim väärtus see, et vaatajateni toodi Ees-ti haridussüsteemi tänane olukord, näidates ehedalt, milliste probleemidega põrkuvad õpetajad igapäevaselt kokku. Kahjuks ei või-maldanud 12 osa näidata kõike, mida nende noorte heaks tehti. Vaatajad ei näinud, kui palju tööd jäi klassiruumist väljapoole. See

“Üheksandikud” tõsieluseriaalis osalenud õpetajad Fotod: Ülo Josing

10 Uudiskiri nr 6Teleseriaal

õppeaasta tõestas väga hästi, et ühe prob-leemse klassi muresid ei suuda ainult klassi-juhataja lahendada. Antud projekti raames tundis erilist muret õpilaste pärast terve ERRi meeskond. Kõik lootsid panna noori taas en-dasse uskuma ning hoolima oma tulevikust. Eks aastad näitavad, kui hästi see meil tege-likult õnnestus. Loodetavasti jätsid õpilased meelde sarja viimase osa lõpusõnad: „Koolis võid ju põruda, aga elus ei tohi põruda!“

See õppeaasta õpetas ka mind väga palju.

Õppisin ennast tundma teisest küljest, hak-kasin oma tööd uue nurga alt vaatama. Iga õpetaja võiks mõne aja tagant töötada ühe õppeaasta mõnes teises koolis. See aitab mär-gata oma kooli häid külgi või leida lahenduse nii mõnelegi puudusele. Olen tänulik ERRile, et nad selle suure ja vajaliku projekti ette võt-sid ning andsid mulle võimaluse sellest osa saada. See õppeaasta jääb mulle väga pikaks ajaks eriliselt meelde!

“Üheksandikud” kaamera taga ning võtteplatsil Fotod: Piret Eero

11Uudiskiri nr 6

Kommentaar sarja tegijalt

Toomas Luhats, saatejuht

Üheksandikud oli hästi mitmetahuline sari. Seda nii oma iseloomult kui ka väärtuste ja laiema tähenduse asjus. Kui tavaliselt on te-lesaade selline hetkeline nähtus – vaatad ära ja unustad, siis mulle tundub, et „Üheksan-dikud“ mõlguvad täna veel paljude inimeste meeltes, nii asjaosaliste kui ka kuulajate/vaa-tajate meeltes. Ma loodan, et saade kaardistas meie haridusmaastiku väljakutsed, et (eriti raadios) arutles nende üle, pakkus mõningaid mõtteid, kuidas neid väljakutseid lahendada, aga ka andis ideid laiemateks aruteludeks, tea-dustöödeks, mõtisklusteks. Selline oli reaalne koolielu 2013. aastal. Meeldis see meile või mitte, aga me vähemasti teame nüüd, missu-gune ta oli ja saame reageerida vastavalt.

Ma loodan, et 9B noored inimesed said ela-muse, eneseusu ja kindluse, et pingutades ja ennast kokku võttes pole miski võimatu. Ma loodan, et noored inimesed said parema tule-viku – kuigi nüüd alles kõik algab ning eda-sine sõltub ainult neist endist. Saatetegijate jaoks oli see kahtlemata suur-suur väljakutse ja väga keeruline projekt. Seda nii saate ise-loomult, tiimi väiksuselt, formaadilt kui ka vastutuselt. Alustades ei teadnud ju me keegi, mismoodi see kõik välja tuleb, kas me üldse midagi saavutame ja kas Eestis on sama asi võimalik, mis välismaal oli…

Meie viie õpetaja kohta peab ütlema, et nad tõepoolest on superõpetajad. Aga ennekõike on nad superinimesed, sest nad ei piirdunud keegi oma aine pelga edastamisega, vaid läk-sid kõik kaugemale, sügavamale kui peab. Täna usun ma täie kindlusega, et on olemas õpetajaid tänu kellele õpitakse rohkem, pin-gutatakse rohkem ja kes suudavad ka selgeks teha, miks seda kõike vaja on.

Kas „Üheksandikud“ läksid korda? Ma ei tea. See selgub alles siis, kui me teame, kas tänu meie saatele läks noorte elu paremaks, kas meie koolisüsteem ka tõepoolest paranes ja kas mingid küsimused, millega me kokku puutusime leiavad lahendused lähemate aas-tate jooksul. Ja ma olen kaugel sellest, et ar-vata, et meil on kuidagi halb koolisüsteem või halvad õpetajad. Vastupidi, ma arvan et me oleme väga tublid, aga saame veel paremini. Iga eestlase kohus minu meelest on teha mi-dagi sellist, et elu Eestis läheks edasi, läheks paremaks ja areneks. See oli ka „Üheksandi-ke“ peaküsimus, millega me tegelesime aasta jooksul. Meie üheksandikele soovin ma aga unistuste täitumist, tublidust ja jätkuvat võit-lusvaimu, mis lubaks saavutada elus rohkem kui parasjagu peab.

Teleseriaal

Toomas Luhats on ka “Õpi õpetajaks” kampaania üks rek-laamnägudest. Loe tema kommentaari õpetajaameti kohta lk 4.

12 Uudiskiri nr 6Uuring

Õpetajauuringute suurprojektÄsja lõppes Tartu ja Tallinna Ülikoo-li neljaaastane ühisprojekt Õpetajate professionaalne areng ja selle toetami-ne (ÕPA), mida koordineeris Tartu Üli-kooli (TÜ) haridusteaduste instituut. Projekti juhiks oli TÜ prof Edgar Krull ja kaasjuhiks Tallinna Ülikooli prof Lei-da Talts.

Edgar KrullTartu Ülikooli professor

ÕPA põhitaotluseks oli teadusvõimekuse arendamine õpetajakoolituse valdkonnas aga ka juba valdkonnas uurimistööga tegelevate töörühmade teoreetiliste käsituste lähenda-mine, tegevuse kooskõlastamine ja koostöö arendamine. Teostatavate uuringute eesmär-giks oli õpetajakoolituse esmaõppe, kutseaasta ja täiendusõppe tõhustamine selgitades välja uusi võimalusi õpetaja professionaalse arengu toetamiseks. Projekti täiendavaks taotlu-seks oli paremate uu-rimistingimuste loo-mine õpetajahariduse temaatikaga seotud doktorantidele nende kaasamisega uurimis-rühmade tegevusse. Projektis osales kokku 26 õppejõudu ja tea-durit ning samapalju doktorante; kaitsti kok-ku 10 doktoritööd ning uuristöö tulemusena avaldati kokku 64 teadusartiklit, neist rah-vusvahelise leviga väljaannetes 39.

Uurimistöö korraldamiseks moodustati viis uurimisrühma. Tartu Ülikoolis kolm ja Tallinna Ülikoolis kaks. TÜ uurimisrühmad keskendusid õpetajakoolituse esmaõppe tõ-

hustamisvõimaluste uurimisele ja TLÜ rüh-mad tegevõpetajate professionaalse arengu ja selle toetamise võimaluste välja selgitamisele töökarjääri vältel.

Esimene uurimisrühmTÜ uurimisrühma, mida juhtisid van. tea-

dur Äli Leijen ja dots Mari Karm, ülesandeks oli uurida õpetajakoolituse üliõpilaste kutse-alase identiteedi kujunemist, välja selgitada võimalused üliõpilaste refleksioonioskuste kompleksseks arendamiseks ning teha uuri-mistulemuste põhjal ettepanekuid õpetaja-koolituse õppekavade modifitseerimiseks. Töö tulemusena valmis küsimustik õpetaja rolliga seotud normide ja väärtuste internaliseeri-mise välja selgitamiseks, loodi metoodikad õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemise uurimiseks ja õpeta-jakoolituse praktikantide professionaalse ja

personaalse identitee-di arengu toetamiseks ning sõnastati prakti-lised soovitused pro-fessionaalse refleksi-ooni arendamiseks nii õppejõududel endil kui üliõpilastel, keda nad õpetavad.

Teine uurimisrühmTÜ teise rühma ülesandeks (juhtisid prof

Jaan Mikk ja dots Piret Luik) oli uurida õpe-tajate suhtlemiskompetentsi seoseid õpitu-lemustega ning töötada välja põhimõtted ja metoodika õpetajate suhtlemiskompetentsu-se arendamiseks. Lisaks uuriti sotsiaalmeedia (logide) kasutamise võimalusi õpetajakoolitu-

Uurimistöö korral-damiseks moodustati viis uurimisrühma

13Uudiskiri nr 6

se praktika tõhus-tamiseks. Uurimis-töö ühe tulemusena sündis metoodika suhtlemisoskuse arendamiseks, mis rõhub õpilasekesk-susele, arvestab õpetatava aine ja kooliastme eripäraga ning annab ettevalmis-tuse ka suhtlemiseks probleemsete õpilastega. Teiseks väljundiks oli metoodika ja juhendid õppeblogide kasutamiseks õpetajakoolituse üliõpilaste pedagoogilisel praktikal ning blo-gimise tõhususe välja selgitamine üliõpilaste refleksioonioskuste arendamisel.

Kolmas uurimisrühmTÜ kolmas rühm (juhtis prof Edgar Krull)

uuris pedagoogilise psühholoogia võtmemõis-tete omandamist õpetajakoolituse teoreetilis-tes õpingutes ja õppetunni analüüsioskuste arendamise võimalusi pedagoogilisel kooli-praktikal ning võimalikke lahendusi algajate ja meisterõpetajate taju ja arutluse erinevus-te välja selgitamiseks õppetöö planeerimisel. Uurimistegevuse tulemusteks olid metoodika õpetajakoolituse üliõpilastel pedagoogilise psühholoogia mõistete arengu jälgimiseks, küsimustik õpetajate õppetöö planeerimisos-kuste uurimiseks ning soovitused õpetajakoo-lituse üliõpilaste tunnianalüüsioskuste harju-tamismetoodika tõhustamiseks.

Neljas uurimisrühmTLÜs moodustatud uurimisrühmadest oli

ühe tegevuse eesmärgiks selgitada välja õpe-tajate arusaamad õpetajakutsest ja õpetajate toimetulekustrateegiad ning kaardistada ja analüüsida erinevate ainete õpetajate üldpe-dagoogilisi uskumusi, sealhulgas nende aru-

saamu heast õpetami-sest (juhtisid prof Krista Loogma ja dots Madis Lepik). Töö tulemusena selgusid põhikooli lõpu-klasside õpetajate pro-fessionaalsustüübid ning õpetajate üldpedagoo-giliste uskumuste struk-

tuuri tüüpprofiilid ja õpetajate arusaamad oma rollist. Täiendavaks tulemuseks oli eel-duste loomine Eesti õpetajate kutseidentiteedi ja uskumuste võrdlusuuringuteks.

Viies uurimisrühmTLÜ teise uurimisrühma (juhtis prof Ma-

rika Veisson) eesmärgiks oli koolieelsete las-teasutuste õpetajate professionaalse arengu indikaatorite väljaselgitamine võrdlevalt lähi-riikide lasteaiaõpetajatega. Uurimistöö tule-musena selgusid lasteaiaõpetajate arusaamad õpetaja professionaalsusest ja eestvedamise mõjust professionaalsusele võrdlevalt Soo-me, Rootsi ja Ungariga. Lisaks selgitati välja lasteaiaõpetajate erialase karjääri võimalused ja õppimisest arusaamad, saadi hinnangud lasteasutuste kasvukeskkonna kvaliteedile ja hindamiseks kasutatud hindamisvahendite sobivusele ning loodi lasteaiaõpetaja profes-sionaalse arengu mudel.

Projekti põhitulemustega saab põhjaliku-malt tutvuda E. Krulli jt toim. (2013) artiklite kogumikus “Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Tulemused õpetajakoolitu-se teenistuses”.

Uuring

Uuriti sotsiaalmeedia kasutamise võimalusi õpetajakoolituse praktika tõhustamiseks

Uuringuprojekti tutvustus toimus 18. veebruaril Tartus. Vaata üristuse kajastust Reporteri uudistesaates ning kuula tutvustust Vikerraadios.

14 Uudiskiri nr 6

10 küsimust Eduko doktorandile

Reelika

Suviste

Tallinna Ülikooli haridusteaduste

doktorant, kuulub ÕPEÕPI uurimis-

rühma

Miks astusid haridustea-duse doktorantuuri?

Oma tööalase elu jooksul olen suurema osa ajast olnud seotud õppimise ja õpetamisega. Aastal 2010 kutsusid dotsent Tiit Lepmann ja professor Eve Kikas mind uurimisrühma ja niimoodi mu doktoriõpingud alguse said.

Milline on õnnelik doktorant?

Õnnelik on doktorant siis, kui tal on olemas tugev uurimisrühm, võimalused artiklite kir-jutamiseks ja koostöövalmis juhendaja. Liht-samalt, doktorant on õnnelik, kui tema kirju-tatud artikkel ka avaldatakse.

Mida naudid teadustöö juures?

Naudin elevust tekitavaid andmeanalüüsi

tulemusi. Kõige enam naudin olukorda, kus juhendaja kinnitab, et artikkel on valmis aja-kirja saatmiseks.

Kuidas kirjeldad kogemust uurimisrühma liikmena?

Kuulumine uurimisrühma loob teatava või-maluse toe ja kogemuse saamiseks. Uurimis-rühm, kus osalen, on olnud minu suhtes väga toetav ning andnud võimaluse arenemiseks ning rikastanud rühma liikmete kogemustega.

Millest tunned doktoran-tuuris enim puudust?

Doktorandina olen tundnud puudust metoo-dikaalastest kursustest, mis võiksid olla mu doktoritöö valmimise aspektist vajalikud ja lisaks veel - ööpäevas on alati liiga vähe tunde!

DoktorantFo

to: E

rako

gu

15Uudiskiri nr 6 Doktorant

Mida on andnud koostöö kaasjuhendajaga välisülikoolist?

Kaasjuhendaja Noona Kiuru Jyväskylä Üli-koolist annab võimaluse õppida hinnatud andmeanalüüsi vahendit ja on õpetanud kasu-tama erinevaid võimalusi andmeanalüüsiks. Lisaks on andnud ta võimaluse jälgida oma tööd ning kogemusi kõrvalt nii vastastikustel külaskäikudel kui ka kasutades selleks mood-said IT-vahendeid.

Mida plaanid teha pärast doktorantuuri?

Käesolevaks hetkeks pole ma veel läbi mõel-nud, mis minust pärast doktorantuuri saab. Kindel on küll see, et õpetamisega seotuks jään ma edaspidigi. Ühtlasi olen veendunud, et õpitulemuste ja õpetamise seoste uurimi-sega matemaatikast tegelen ka edaspidi, sh ka pärast õpinguid.

Milline oli viimane erialane lugemiselamus?

Viimane erialane lugemiselamus oli Evertsoni ja Weinsteini “Handbook of classroom mana-gement: Research, practice, and contempo-rary issues”. Muidugi ootab mu arvutis ja

töölaual suur hulk veel lugemata artikleid ehk potentsiaalsed lugemiselamused.

Millised muudatused on vajalikud õpetajakoolituses?

Õpetajakoolitus muutub ajas niikuinii, kuid lisaks enam rõhutatavatele praktiliste oskuste kujundamisele peaks õpetajakoolitus olema ka enam teaduspõhine. Kuigi jah, praktika ja aeg on näidanud, et õpetajakoolituses peab enam ning enam kordama tulevastele õpeta-jatele, et nende õpetus tunnis peab olema seo-tud veel rohkem igapäevaeluga.

Millega tegeled lisaks doktorantuurile?

Õpingute kõrval kasvatan kahte väikelast, kes on väga suureks motivatsiooni allikaks. Õpin-gute ja laste kõrval töötan Tartu Ülikoolis sot-siaal- ja haridusteaduskonnas teadusprojekti assistendina ning olen Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes matemaatika-informaatika lektoriks.

Reelika Suviste on Tallinna Ülikooli dokto-rant ja töötab uurimisprojekti ÕPEÕPI mees-konnas. Reelika doktoritöö teema on “Mate-maatikaõpetajate õpikäsitluste ja uskumuste seos õpilaste matemaatiliste oskuste ja tead-miste ning nende arenguga, eesti ja vene õp-pekeelega koolide võrdlus”, tema doktoritöö juhendaja on prof Eve Kikas Tallinna Ülikoo-list ja kaasjuhendaja on Noora Kiuru Jyväs-kylä Ülikoolist.

Tulevastele õpetajatele peab enam ning enam kordama, et nende õpetus tunnis peab olema seotud veel rohkem igapäevaeluga.

16 Uudiskiri nr 6Piltuudis

“Õpi õpetajaks” kampaania Teeviidal Euroopa Sotsiaalfondi toel tutvustasid üli-koolid noorte infomessil Teeviit õpetajaks õppimise võimalusi ühises “Õpi õpetajaks” boksis.

Teeviit toimus 29.- 30. novembril 2013 Tal-linnas Eesti Näituste messikeskuses. Kokku külastas juba kahekümnendat noorte info-messi 8355 inimest.

“Õpi õpetajaks” messiboksis jagasid infot Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õpetajakoolituse tudengid Fotod: Maarja Karjaherm

17Uudiskiri nr 6 Piltuudis

Kõik huvilised said kohapeal täita kutsesobivustesti, lisaks olid jagamiseks ka kampaania sümboolikaga kleepsud, pasta-kad ja rinnamärgid.

Kõik boksi külalised said mõnusatel punas-tel kott-toolidel jalga puhata ja vaadata kam-paania videoklippe.

18 Uudiskiri nr 6Piltuudis

Muidugi olid Teeviidal oma boksidega kohal ka SA Archimedese ja Euroopa Noored esindus. Fotod: Maarja Karjaherm

Huvilistele tutvustati õpetajahariduse õppekavasid ja õpetajaametit.

19Uudiskiri nr 6 Eelteade

Õpetajatele suunatud õppematerjalide tutvustus 13. mail Tartus

Teisipäeval, 13. mail kell 15.00 – 17.00 toimub Tartu Ülikooli haridusuuenduskes-kuses (Lossi 38, Vana Anatoomikum) värskelt ilmunud õppematerjale tutvustav

infopäev.

Õppematerjalidest annavad ülevaate prof. Miia Rannikmäe, prof. Martin Ehala ning Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt.

Infopäevale on oodatud on nii õpetajad, õppejõud kui õpetajakoolituse valdkonna üliõpilased.

Päevakava15.00 -15.05 Avasõnad15.05 -15.25 Anita Kärner ja Leelo Tiisvelt „Kujundav hindamine kui õppimist toe-tav hindamine“ (õppematerjali autorid: Maria Jürimäe, Anita Kärner, Leelo Tiisvelt, Tiiu Kuurme)15.25 -15.45 Martin Ehala „Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik“15.45 -16.05 Miia Rannikmäe „Paradigmaatilised suundumused loodusainete õpeta-misel üldhariduskoolis”16.05 – 17.00 Grupivestlused autoritega

Osavõtuks palume registreeruda hiljemalt 5. maiks Eduko veebilehel.

Tutvu Eduko toel valminud trükiste ja õppematerjalidega.

Novembris toimub didaktikamess

Didaktikamessi planeeritud toimumisaeg on 2014. aasta novembris kahel järjestiku-sel nädalavahetusel (reede ja laupäev) Tartus ja Tallinnas.

Täpsemad kuupäevad ja kohad selguvad üsna pea. Hoidke end infoga kursis Eduko veebilehel!

Ürituse eesmärk on tutvustada hariduse valdkonna ideid ja tooteid, mis on seotud didaktikaga ning haridusuuendustega õpetajahariduses.

Messi motoks on Õpime uuest(i)!

Uudiskiri nr 6

http://eduko.archimedes.ee