1

Toimetaja: lisaks tänavuse aasta mahukate tööde elluviimisele on vaja ette valmistada uus tegevuskava.Sündmus: vaatame tagasi mitmetele põnevatele suvistele koolitustele.

Uus õppeaasta on alanud. Et aidata esmakursuslastel kõrgkooliellu sujuvalt sisse elada, korraldatakse kõrgkoolides

üha sisukamaid eelnädalaid ja muid tutvumisüritusi.

Primus09/2011 nr4

2

Sisukord

toimetaja

Edukat uut õppeaastat! 3-4

toimetaja/sündmus

Keelekeskused arutasid võõrkeelte õpetamiseja testimise tasemete ühtlustamisvõimalusi 4-5

sündmus

Kuidas kahel toolil istumine aitab kirjutada teadusprojekti 6

Õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar 7-8

Palgaseminar projektitöö tasustamisest 8-9

Mentorlus on oluline nii õppejõududele, akadeemilisele üksusele kui tervele organisatsioonile 10-11

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavade tagasiside seminar 12

Esmakursuslaste sisseelamine, rebasenädaladja teavitusüritused 13

SA ArchimedesProgramm Primus

Tel: 730 0800E-post: primus@archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee

Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus

51013 Tartu

Primus

Primus 09/2011 nr4

3toimetaja

Edukat uut õppeaastat!Uue õppeaasta algus on periood, mil võik-

sime ka programmi Primus tegevuste puhul

kriitiliselt üle vaadata, mida oleme sellel aas-

tal ära teinud, mis veel tegemist ootab ning

ühtlasi mõelda juba järgmisele aastale.

Sellel aasta numbreid analüüsides näeme,

et terve aasta „raskus“ on kandunud sügisele,

kuna esimese poolaasta eelarvete täitmine

on olnud kasin. Paariaastane kogemus ütleb,

et aasta viimane väljamakse on alati olnud

kõige suurem, näiteks 2010. aastal moodus-

tas see kogu aasta väljamaksetest 33%. Mu-

relikuks teeb aga tõsiasi, et selle aasta alguse

väljamaksetaotlused on olnud väiksemad kui

eelmise aasta samal perioodil (vt joonis 1, lk

4). Seetõttu on aasta teisel poolel vaja planee-

ritud tegevuste elluviimise (ja ühtlasi ka eel-

arve maksimaalse kasutamise) nimel tõsiselt

pingutada.

Usume, et saate sellega kenasti hakkama.

Igaks juhuks paneme ikka ja jälle südamele,

et jälgige eelarve kasutamisel ka mõistlikkuse

põhimõtet.

Samal ajal käesoleva aasta mahukate töö-

dega on vaja ettevalmistada uus tegevuska-

va. Oleme üheskoos prioriteedidpaika pan-

nud ning programmi juhtnõukogu on need

ka kooskõlastanud. 2012. aasta tegevuskava

esitamise tähtaeg on 20. oktoober 2011.

Sellel aastal ei tee me koostamise eel se-

minare ega koosolekuid, sest nelja aasta ko-

gemusele tuginedes võime öelda, et saate

ise juba väga hästi hakkama. Kui vaja, oleme

siiski alati valmis nõu andma.

Soovitame vaadata prioriteetide juures

toodud eelarvesummasid. Need annavad et-

tekujutuse meie võimalustest ning loodeta-

vasti ühtlasi orientiiri, et tegevuskava etteval-

mistamisel ei tuleks teha asjatut tööd. Nagu

näha jooniselt 2 (vt lk 4), on 2012-2014. aasta

eelarve kogu eelarvekavast (14,58 miljonit

eurot) märkimisväärselt väiksemate mahtu-

dega kui eelnevad perioodid. See tähendab,

et 2011. aasta lõpuks võime öelda, et oleme

väga palju juba ära teinud. Tulevate aastate

tegevused saavad kinnistada juba algatatut

ning tagada vajalike ja end õigustanud tege-

vuste jätkumise ka pärast programmi lõppu.

Tuletan meelde, et meie koordinaatorid

on alati valmis vastama teie küsimustele ning

toetama teid tegevuskava elluviimisel ja ka

uute tegevuste planeerimisel. Küsige julgesti!

Programmi elluviija poolt soovin teile kõi-

gile edukat alanud kooliaastat!

Urve Voolprogrammi Primus tegevjuht

4 toimetaja

Primuse tegevusvaldkonnas “Õppejõu-dude õpetamis- ja juhendamisoskuste aren-damine” valmistasid nelja ülikooli keelekes-kused (TÜ, TLÜ, TTÜ, EMÜ) ette ühisprojekti, mille tulemusena tõuseb kõrgkoolide võõr-keeleõppega tegelevate õppejõududude testimispädevus Euroopa Nõukogu keele-oskustasemete süsteemi CEF:2000 järgides ning võõrkeeleoskuse hindamine eri ülikoo-lides muutub paremini võrreldavaks.

Ülle SihverEesti Maaülikool

Projekti keskseks sündmuseks kujunes

viiepäevane ühiskoolitus „Võõrkeelte õpe-

tamise ja testimise tasemete ühtlustamine

kõrghariduses” 13.-17. juunil Viinistul. Koo-

litusel osales 50 ülikoolide keelekeskustes

erinevaid keeli õpetavat lektorit. Koolitust

juhtis suure testimis- ja hindamiskoge-

musega Roehamptoni ülikooli professor

Barry O´Sullivan Suurbritanniast. Oluli-

sed arutlusteemad olid testimisülesannete

koostamise kriteeriumid võõrkeeles erine-

vatel keeleoskustasemetel kõigis keele nel-

jas osaoskuses.

Testiülesande valiidsuse ehk kas hin-

natakse oskust, mida mõõta soovitakse, ja

reliaabluse ehk tulemuste usaldusväärsuse

Programmi eelarve jaotus aastate lõikes

märts

aprill

mai

juuni

juuli

detsember

12% 12%10%

14% 14%17%

57%

64%

jaanuar

veebruar

Väljamaksetaotlused 2010

Väljamaksetaotlused 2011

201020092008 2014201320122011

3%

16%

21%

3%

15%17%

25%

Keelekeskused arutasid võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamise üle

Joonis 1. 2011. aasta alguse väljamakse

taotlused on olnud väiksemad kui eelmise aas-

ta samal perioodil

Joonis 2. Aastateks 2012-2014 planeeritud

eelarvemahud on väiksemad kui eelnevatel

perioodidel.

5sündmus

saavutamise eelduseks on testimisteooria

väga hea tundmine ja pidev tagasisidestav

praktika.

Koolitus andis väga hea võimaluse nende-

le teemadele keskenduda. Teooria selgitami-

sel tõi lektor rohkelt huvitavaid ja kasulikke

näiteid oma testimispraktikast. Koolituse käi-

gus koostasid ja analüüsisid erinevate keelte

töörühmad testide ülesandeid, arvestades

eelnevalt teoreetiliselt läbivõetud kriteeriu-

me ja said prof Sullivanilt kohapeal teooriale

lisaks professionaalset praktilist nõu. Koolitus

võimaldas lektoritel süsteemselt süveneda

keeletestide koostamisse ja mõõtmisse.

Ühisprojekt aitab tänuväärselt kaasa üli-

koolide keelekeskuste partnerlusele ja sü-

nergia loomisele. Hindamatu väärtusega on

Tallinna ja Tartu ülikoolide keelekeskuste

kolleegide kohtumine ja esmakordne või-

malus üksteise tegevustest ja eesmärkidest

lähemat ülevaadet saada ning neid omavahel

võrrelda. Kuna võõrkeeleoskuste testimine on

kompleksne ja pidev võrdlevat ja tagasisides-

tavat analüüsi nõudev tegevus, kavandavad

keelekeskused projekti jätkutegevusi ka järg-

mistel aastatel eemärgiga saavutada keeleos-

kuse testimisel ühtlane professionaalne tase.

Paljud osalejad rõhutasid koolitusele taga-

sisidet andes seda, kui oluline oli nende jaoks

tänapäevaste keeletestide koostamise põhi-

mõtete omandamine, sest see võimaldab neil

luua kvaliteetsemaid teste oma keelekursuste

õpiväljundite omandamise kontrollimiseks.

Väga vajalikuks peeti ka jätkukoolituste kor-

raldamist, kus tegeletaks peamiselt testimis-

ülesannete koostamisega oma ala eksperdi

juhendamisel.

Keelekeskused arutasid võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamise üle

Koolitusel „Võõrkeelte õpetamise ja testimise tasemete ühtlustamine kõrghariduses” osales 50 erinevaid keeli õpetavat lektorit ülikoolide keelekeskustest. Foto: EMÜ

6 sündmus

2.–3. august toimus Viinistul programmide

Primus ja Eduko koostöös „Haridusprojektide

kirjutamise suvekool“. Koolitajad olid prof Ellu Saar ja Jelena Helemäe Tallinna Ülikoolist.

Kadrin KergandProgrammi Primus koordinaator uuringute ja

personalijuhtimise valdkonnas

Teadusprojektide läbiviimiseks tuleb üha

enam taotleda raha erinevate projektide

vahenditest nii Eestis kui mujal. Konkurents

projektipõhistele rahadele on tihe, nii näi-

teks on Eesti Teadusfondi statistika kohaselt

ainult 31% esitatud projektitaotlustest ühis-

konnateaduste valdkonnas edukad. Jelena

Helemäe sõnastas suvekooli vajaduse ja idee

alljärgnevalt: koolituse eesmärk oli inimeste

häälestamine projektide kirjutamisele ehk

mõttele, et see on peaaegu loterii, aga mitte

päris:• erinevalt tavaloteriist niisama selles

osalema ei pääse• erinevalt tavaloteriist on selles osale-

mine teadlaste jaoks peaaegu et kohustuslik

ja nii mõneski mõttes kasulik, rääkimata sel-

lest, et võit on prestiižne.

Suvekoolile eelnes osalejate isesei-

sev töö, mille käigus tuli koostada projekt,

mida hiljem koos analüüsiti ning vastavalt

hindamisjuhendile hinnati. Seega said kõik

osalejad olla projekti kirjutaja/taotleja rollis

ning teiselt poolt ka projektide hindajad/ret-

sensendid. Osalejate sõnul oligi just rühma-

tööna projektide reaalsest hindamisest ehk

n-ö kahel toolil (taotleja ja hindaja) istumisest

kõige rohkem kasu.

Kindlasti olid väga õpetlikud ka prof Ellu

Saare ja Jelena Helemäe endi kogemused

projektide kirjutajate ja hindajatena. Esimesel

päeval oli kõigil osalejatel võimalik tutvuda

ühe reaalselt esitatud teadusprojektiga, mida

koolituse käigus koos analüüsiti ning lõpuks

võrreldi rühmatöö tulemusi tagasisidega, mil-

le antud projekt tegelikult retsensendilt oli

saanud.

Prof Ellu Saar tutvustas Eesti Teadusfondi

grantides sagedamini esinenud vigu ja andis

soovitusi, mida võiks jälgida, et projektitaot-

lus oleks edukas. Kuigi korduvalt käis läbi

mõte, et lõplikult head valemit hea projekti

kirjutamiseks ei ole, on oskused ja kogemus

siiski väga olulised. Sealt edasi sõltub aga pal-

ju hindajast ning ka õnnest.

Haridusprojektide kirjutamise suvekool oli

arendav kogemus kõigile. Osalejad said häid

mõtteid tulevaste projektide jaoks ning ka

entusiasmi uute taotluste kirjutamiseks.

Kuidas kahel toolil istumine aitab kirjutada teadusprojekti

7

8.–9. augustil 2011 toimus Pillapalu Koolitusstuudios Tallinna Ülikooli korraldatuna ESF prog-rammi Primus toel õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar. Ürituse eesmärk oli jaga-da kogemusi, parimaid praktikaid ning arutada erinevaid probleeme õppejõudude koolitamises ning nende arengu toetamises nii meil kui mujal.

Rea Raus ja Krista Tiit, TLÜ avatud ülikool Kuidas toetada hoiakute

muutust?

Kuidas jõuda iga õppejõu

koolitusvajaduseni?

Kuidas õppejõuna

väärtustada ennast?

Kovisiooni seminaril osalejad Tallinna Ülikoolist, Estonian Business Schoolist, Läti Ülikoolist ja Loode-Venemaa Ülikoolist Foto: TLÜ

Õppejõudude koolitusvaldkonna kovisiooni seminar

Väliskogemusi jagasid meiega kolleegid

Dainuvite Bluma Läti Ülikoolist ning Oksa-na Rjabtsunovskaja ja Natalia Olenknovits

Loode-Venemaa Ülikoolist.

Osalejate valitud kolmele olulisemale

probleemküsimusele otsiti ja leiti lahendusi

avatud ruumi meetodil:

8

Palgaseminar projektitöö tasustamisest

Sel aastal on rahastajad auditeerinud mitmete ülikoolis läbiviidavate projektide rahakasutust ning andnud soovitusi pro-jektitöötajate tasustamise läbipaistvamaks muutmiseks. Auditeerijate tähelepanekud on olnud seotud töö eest makstava tasu suu-rusega ja tööajatabelite koostamisega. Tuleb tunnistada, et auditid ei ole kõige muga-vam viis vigadest õppimiseks, kuid siiski on need andnud olulise kogemuse ja suurema selguse selle kohta, mida tuleb arvestada

projektiraha kasutamisel.

Saadud kogemuste ja auditite tähelepa-

nekute jagamiseks korraldas ülikooli perso-

naliosakond augusti lõpus projektide koor-

dinaatoritele seminari. Personalitöö jurist

Eveli Ojamäe, personalitöö peaspetsialist

Keiu Kriit ning palgakorralduse peaspetsia-

list Anne-Ly Vaher rääkisid projektitöö ta-

sustamisest, korrates alustuseks üle riiklike ja

ülikooli õigusaktide nõuded ning jätkates

Paljud Tartu Ülikooli töötajad on kaasatud erinevatesse Euroopa Liidu struktuurfondidest ra-hastatavatesse projektidesse. Projektitööd annavad ühest küljest hea võimaluse saada tegevus-teks täiendavat raha, kuid teisalt on raha kasutamine seotud rangete piirangutega.

Eveli Ojamäe ja Anne-Ly Vaher, Tartu Ülikool

Aruteludes käsitleti antud küsimusi eri-

nevate võimalustena õppejõu, aga ka õppe-

jõudude koolitaja, arengu toetamiseks. Eriti

esile kerkis koolitusvajaduse temaatika, mille

juures arutleti mõtteviiside „tahaksin osaleda

sellel koolituse“ versus „mulle on vaja seda

koolitust“ üle. Samuti leiti, et iga muutus,

mida soovime näha üliõpilastes, saab alguse

õppejõust. Seega kui soovime näiteks, et üli-

õpilased võtaksid ise suurema vastutuse oma

õppimise eest, on vajalik, et õppejõudude

koolitajad ja koolitused tervikuna kannaksid

seda ideoloogiat.

Sama oluliselt jäi kõlama ka vajadus te-

geleda eneseväärtustamise ja stressijuh-

timisega, mis on arengu toetamisel sageli

võtmetähendusega.

Läti ning Venemaa kolleegide näited ja ko-

gemused illustreerisid sarnasusi meie prob-

leemide ning õnnestumistega ja andsid ideid,

mida kõik osapooled said koju kaasa viia.

Kovisiooni seminar andis võimaluse arutleda

kõigi jaoks olulistel teemadel ning luua ühtse

kogukonnatunde.

sündmus

9sündmus

konkreetsete probleemide ja näidetega. Oma

kogemusi jagas programmi Primus tegevjuht

Urve Vool.

Seminaril rõhutati, et projektitöö on sama-

sugune nagu muu ülikoolis tehtav töö, kuid

lisaks tavapärastele töötaja töölevõtmist ja

tasustamist puudutavatele reeglitele tuleb

arvestada ka projekti rahastaja nõudeid pro-

jektiraha kasutamise kohta. Ülikoolis lähtu-

takse töötasu määramisel palgapoliitika põ-

himõttest, mille kohaselt tasustamise aluseks

on töötaja töö väärtuslikkus. See on sisuliselt

sama nagu struktuuritoetuse seaduse nõue,

et töötasu peab olema kooskõlas asutusesi-

sese või Eesti keskmise palgatasemega vasta-

vasisulise töö eest. Jagati soovitusi ja arutati,

kuidas konkreetse töö väärtust leida ja mil-

liste võrdlusandmete alusel töötasuotsuseid

teha. Pikem diskussioon tekkis ületunnitöö

teemal.

Paljud projektitöö tegijad töötavad juba

enne projektiga liitumist täiskoormusega

ning paljudel juhtudel on võimalik projek-

titööd teha ainult ületunnitööna. Samas on

ületunnitöö tegemise võimalused piiratud,

ületunnitöö tuleb töötajale hüvitada ning see

ei pruugi olla mõistlik töökorraldus ka töötaja

tervise seisukohast.

Seminaril anti soovitus kasutada ületunni-

tööd ainult erandjuhul, kui töö on lühiajaline

ja töö tegemiseks ei ole võimalik leida teist

inimest. Koordinaatoritel oli palju mõtteid ja

küsimusi ka tööajatabelite täitmise kohta. Es-

mapilgul lihtne ülesanne pidada töötatud aja

kohta arvestust muutub keeruliseks, kui töö-

taja osaleb samaaegselt mitmes erinevas pro-

jektis, on vahepeal töölähetuses, haiguslehel

või puhkusel. Erinevate tööde ja töölt puudu-

tud perioodide täpne arvestamine eeldab eri-

neva info ülesleidmist ja arvessevõtmist ning

ka arvutamisoskust.

Kokkuvõttes jäi kõlama vana tarkus, et

probleemide lahendamise asemel on parem

neid ennetada ehk väga oluline on juba enne

projektiraha taotlemist selgeks teha raha ka-

sutamise reeglid ning projekti täitmise ajal

neist kinni pidada. Mõni pikemat aega pro-

jektitööga tegelenud osaleja leidis, et ei kuul-

nud seminaril kuigi palju uut, kuid jätkus ka

neid, kes pidasid seminari vajalikuks ja leidsid,

et selliseid kokkusaamisi tuleks edaspidigi korraldada.

Esmapilgul lihtne ülesanne pidada

töötatud

aja kohta arvestust muutub

keeruliseks, kui töötaja osaleb

samaaegselt mitmes erinevas

projektis, on vahepeal töölähetuses,

haiguslehel või puhkusel.

Trojektitöö on samasugune nagu

muu ülikoolis tehtav töö, kuid lisaks

tavapärastele töötaja töölevõtmist

ja tasustamist puudutavatele

reeglitele tuleb arvestada ka projekti

rahastaja nõudeid projektiraha

kasutamise kohta.

10

Koolitus lähtus osalejate enda kogemusest,

küsimustest ja probleemidest, edenes prakti-

liste harjutuste ja muude aktiivsete õppemee-

todite, metafooride, mõistulugude kaudu

ning pidevate vahelepõigetega õpetamis-

ja õppimisteooriasse ja enesereflektsiooni

ühendas õpitava selgeks süsteemiks.

Rea Raus (Tallinna Ülikool): Minu jaoks ei ole

mentorlus üks ametlikult vormistatud etapp

õppejõu elus, vaid pidev suhete areng ja koos-

töö. Mentee jaoks on kindlasti väärtuslik toetus

pühendunud ning kuulavalt kolleegilt, kes os-

kab valikute rägastikus suunata valima efektiiv-

semaid võimalusi.

Mentori jaoks on lisaks enesereflektsioonios-

kuste arendamisele oluline tutvuda uute lä-

henemisviiside ja võtetega. Teoreetilise tausta

avamine iga kasutatud koolitusmeetodi

15.-19. augustil toimus Narva-Jõesuus mentorikoolitus. Seekord avastas viie päeva jooksul Briti

koolitaja Angi Maldereze oskuslikul suunamisel mentorluse põhitõdesid 22 õppejõudu mitmest

kõrgkoolist.

Inga Kukk, programmi Primus koordinaator üliõpilaste tugiteenuste valdkonnas

Foto

: Kar

in R

uul

Mentorlus on oluline nii õppejõududele, akadeemilisele üksusele

kui tervele organisatsioonile

11sündmus

juures andis selgema ja põhjendatuma pildi,

miks koolituse erinevatel etappidel oli valitud

just see või teine meetod.

Tiiu Ohvril (Eesti Maaülikool): Koolituse väär-tus oli kogeda, et mentorluse ja kolleegidest hoolimine ning nende toetamine pole ühegi vanusegrupi ega erilise kompetentsivald-konna monopol. Osalejate seltskond oli kirju ning sellisena äärmiselt huvitav ja vastastikku rikastav. Meetodid, mida koolitaja kasutas, ei muutunud domineerivaks ega pakkunud kuivpedagoogilist teadmist. Õpetas/koolitas ISIKSUS… ja alles siis tulid meetodid.

Samuti tekkis mõistmine mentorluse rollist ja

väärtusest kõrgkooli õpetamis- ja õppimiskul-

tuuri arendamisel.

Rea Raus: Iga üksus ja organisatsioon võidab sellistest koostöösuhetest, mis lõpptulemu-sena aitavad kaasa organisatsioonikultuuri ning kogukonna arengule, aitavad kujundada ühiseid arusaamu ja tähendusi, vähendavad inimeste motivatsiooniprobleeme jne.

Tiiu Ohvril: Mentorikoolitusele võiksid tulla inimesed nendest kõrgkoolidest, kus korra-likku mentorlussüsteemi veel pole. Tarvis on saavutada kriitiline mass, et mentorite tege-vus hakkaks end organisatsioonis tõeliselt ilmutama.

Iga koolitus on koolitaja nägu. Angi Malde-

reze koolitajameisterlikkus võimaldas ühelt

poolt lõbusalt, tõhusalt ja turvaliselt õppida,

teisalt saime viie päeva jooksul jälgida suure-

pärast rollimudelit mitmes valdkonnas: Men-

torit, Õpetajat, Kolleegi.

Rea Raus: Mentorkoolitus ei ole ainult MEN-TORITE koolitus, see on kindlasti isiksusena, õppejõuna ja koolitajana arenemise koolitus, mida võib soovitada ka neile, kellel esialgu mentorina tegutsemise plaane veel pole.Angi mentorkoolituse üks olulistest väärtus-test oli märkamisoskuse arendamine. Märgata probleeme, märgata edu, märgata kõhklusi, märgata inimest - see on väga suur väljakutse. Sellest ju kõik algab, kas pole?

Foto

: Kar

in R

uul

Foto

: Kar

in R

uul

Järgmine mentorikoolitus toimub

juba aasta pärast 20.-24. augustil

2012. Koolitusele on oodatud kõik

uued mentorid.

Sellele eelneb 13.-17. augustil

2012 koolitus tulevastele

mentorikoolitajatele.

12 sündmus

23. augustil kogunesid kõik Eesti Ettevõt-

luskõrgkooli Mainor (EEK) töötajad traditsioo-

nilisele õppeaasta alguse seminarile. Seminari

eesmärk oli arutada õppekavade tagasisidet,

muudatusi õppeprotsessides, läbiviidud ta-

gasiside-uuringuid ja nende tulemusi, tea-

vitada kõiki osalisi kõrgkooli ees ootavatest

hindamistest ning institutsionaalsest akredi-

teerimisest. Samuti sooviti seminari abil alga-

tada konstruktiivne arutelu töörühmades.

Möödunud õppeaasta jooksul viidi EEKs

läbi mitmeid uuringuid, kogumaks infot ja

tagasisidet õppekavade ja õppeprotsesside

kohta. EEK õppe- ja finantsprorektor Tauno

Õunapuu esitles peamisi tulemusi soovitu-

sindeksi, kliendirahulolu fookusgrupi, õppe-

protsessi ja juhendamisega rahulolu, välja-

langevuse, väljundipõhise tagasiside ning ka

vilistlaste uuringust. Uuringutest selgust,

et nii üliõpilased kui ka vilistlased on õppeka-

vade ja õppeprotsessiga rahul ning hindavad

õpet konkurentsivõimeliseks ja kvaliteetseks.

Parendusvaldkondadena märgiti üldist

teavitustööd, info edastamist üliõpilastele ja

struktuuriüksuste vahelist infoliikumist.

Kogu kollektiivi kaasamiseks õppeka-

vaarendusse moodustati töörühmad, et iga

osaleja saaks panustada oma teadmistega

kooli õppekava arengusse. Rühmatööde te-

maatika oli seotud õppekavadele saadud ta-

gasisidedega ja ees ootavate hindamistega.

Peamisteks tugipunktideks tõstatati küsimu-

sed: mida teha paremini, mis vajaks tõhusta-

mist, millised on edasised võimalused, panu-

sed jne.

Seminari kokkuvõtteks esitasid töögruppi-

de juhid kokkuvõtteid arutelude tulemustest

ja järeldustest. Kõigil kohalviibijatel oli võima-

lus küsida küsimusi ja teha täiendavaid ette-

panekuid. Rühmatööde ja tagasiside uuringu

tulemustest lähtuvalt koostati kooli edasine

tegevuskava õppekavade arenduseks ja

edaspidiste hindamiste edukaks läbimiseks.

Aitäh Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor

perele aktiivselt osalemast ja kaasa löömast

kooli arengus.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor

õppekavade tagasiside seminar

Anu KerdiEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

. Fot

o: E

EK M

aino

r

13sündmus

Nagu iga õppeaasta alguses korraldati ka sel aastal kõrgkoolides uutele tudengitele sisseelamisnädalaid ja tutvustusüritusi.Lisaks kõrgkoolitöötajatele tutvustasid õppekorraldust ja tugiteenuseid paljudes kõrgkoolides ka tuutorid. Primus palus partneritel jagada oma tutvumisürituste pilte ka teistega.

Tere, kool!

Eesti Lennuakadeemia esmakursuslased

külastasid Lennundusmuuseumi.

Foto: Eesti Lennuakadeemia

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli rektor

esmakursuslasi tervitamas.

Foto: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Tallinna Tehnikaülikoolis toimus tudengite eelnädal, kus esmakursuslastega

tegelesid ja neile infotunde pidasid vanemate kursuste tudengitest tuutorid.

Foto: Heiki Beres

Olulised kuupäevad september-oktoober 2011

28.09 Uurimisprojekti “Kõrgkooli akadeemilist võimekust mõjutavad tegurid” (KAEMUS) seminar

29.09 Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis - jätkuprotsess

30.09 Uuringute teadusartiklite kogumiku töörühma kohtumine

07.10 VÕTA vormide ja juhendite töörühma koosolek

11.10 Õpi- ja karjäärinõustajate võrgustiku seminar

12.10 VÕTA võrgustiku seminar

25.10 Enesearengu kursuse koolitajate kovisioon

Programmil Primus

on ilmumas kõrghariduse-teemaline artikliseeria

ajalehes Postimees.

Seni ilmunud artikleid saab lugeda Primuse kodulehelt:

primus.archimedes.ee/primuse-uudiskiri

http://primus.archimedes.ee/