Psühholoogia 5Uni ja unehäired

Kasutatud TÜ A. Alttoa materjaleHeli Maaslieb

UNI

Bioloogilised rütmid

Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (aastaaegade vaheldumisega seotud)

Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (inimese menstruaaltsükkel)

Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkveloleku tsükkel)

Ultradiaansed – tsükli pikkus alla ööpäeva (söömine)

Bioloogiline kell

Et ööpäevased rütmid langeksid kokku väliskeskkonna rütmidega, seadistatakse bioloogilist kella pidevalt.

Kõige tavalisemaks ja olulisemaks zeitgeber’iks on päevavalgus.

Suprakiasmaatiline tuum

Käbinääre ja melatoniin

Käbinäärmes tekib 5-HT-st melatoniin, mille produktsioon varieerub seoses une-ärkveloleku tsükliga.

Melatoniini süntees suureneb enne magamaminekut, teeb uniseks.

Une mõõtmine

Elektroentsefalo-graafia (EEG)

2 unefaasi, aeglane uni ja REM-uni; ühe unetsükli pikkus keskmiselt 90 minutit.

Aeglasel e. NREM-unel 4 staadiumit REM (rapid eye movements) e. paradoksaalne uni:

- kiired silmaliigutused- lihastoonuse kadumine (v.a. silmaliigutajalihased)- kõrge ajuaktiivsus- PGO-lained

Öö hakul domineerib aeglane uni (3. ja 4. staadium) Öö edenedes hakkab sügava une staadiumite

kestus vähenema Hommikupoole ööd domineerib REM uni

Öö edenedes REM une episoodid pikenevad REM und seostatakse enim unenägude

nägemisega, kuigi inimesed näevad und ka aeglase une faasis.

Virgatsained une ja ärgastuse regulatsioonis

Atsetüülkoliin – ajutüve koliinergilised neuronid on ärkveloleku ja REM une ajal aktiivsed, ning aeglase une ajal pärsitud.

Noradrenaliin ja serotoniin – ärkveloleku ajal monoamiinergilised tuumad aktiivsed, sügava une ajal nende aktiivsus väheneb, REM une ajal puudub.

Histamiin – soodustab ärkvelolekut (antihistamiinsed ravimid põhjustavad unisust)

Adenosiin – soodustab und (kofeiin on adenosiiniretseptorite antagonist)

Une jaoks vajalik ärgastuse vähenemine saavutatakse Aju – ja kehatemperatuuri vähendamisega Keskkonnast tuleneva stimulatsiooni

vähendamisega Adenosiini akumulatsiooniga ajus. Adenosiin

pärsib ärgastust reguleerivate eesajupõhimiku koliinergiliste rakkude aktiivsust.

REM uni

REM une ajal: aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis,

kiiru- ja oimusagaras aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas,

prefrontaalkoores ning motoorses alas REM unele on iseloomulikud PGO-lained – kindla

mustriga kõrge amplituudiga elektrilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex)

REM uni

Ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid lihasatoonia REM une ajal

Kiired silmaliigutused – visuaalsete stiimulite puudumise tõttu aktiveerivad sisemiselt tekitatud signaalid nägemiskühmu motoorse ala.

Delfiinidel magab korraga üks ajupoolkera.

Une funktsioon

Metaboolse energia konserveerimine

Termoregulatsioon Neuraalne

küpsemine ja vaimse tervise säilitamine

Metabolism- ainevahetusTermoregulatsioon-

soojusregulatsioonNeuraalne küpsemine- närvisüsteemi

küpsemine

Unenäod

Sagedamini seotud REM-une faasiga, kuid võivad esineda ka NREM faasides.

REM-unenäod emotsionaalselt intensiivsemad

Miks me näeme unenägusid?

Psühhoanalüütiline seletus – unenäod on salajaste keelatud soovide väljendus

Aktivatsiooni-sünteesi hüpotees – unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktivatsiooni kõrvalprodukt

Kliniko- anatoomiline hüpotees – unenäod on mõtlemine, mis toimub tavatutes tingimustes

Insomnia e. unetus

Sagedasim unehäire Lühiajaline insomnia

– põhjuseks stress, unerežiimi häired jne.

Pikaajaline insomnia on sekundaarne mõnele meditsiinilisele probleemile

Uneapnoe Hingamise perioodiline katkemine une ajal,

sagedased ärkamised öö jooksul. Tüüpiline uneapnoe all kannatav patsient on

keskealine ülekaaluline mees. Põhjuseks neelu osaline või täielik sulgumine une

ajal, mille tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab.

“Rahutute jalgade sündroom”

Häirivad aistingud jalgades (kihelus-, sügelustunne), mille leevendamiseks tekivad tahtmatud jalgade liigutused. Jalgade pidev liigutamine segab und.

Narkolepsia/ kontrollimatu lühiajaline unavajadus

Päevane unisus, päevas korduvad teadusekaotused (10-15 min)

Ootamatult algavad “REM une hood

Väga harva esinev, ilmselt geneetilise taustaga neuroloogiline häire (enamasti päritav)

Raviks kasutatakse stimulante, mis tõstavad üldist ärgastatuse taset.

Parasomniad

REM- või non-REM-unest ärkamise häired

Uneskõndimine Unesrääkimine Öised hirmuhood REM käitumishäire

Teadvus

• Võime olla teadlik iseendast, oma keskkonnast ja oma kohast selles.

• Teadvus on vajalik reaalsuse konstrueerimiseks.

Laps kasvab magades,vanainimene elab ohates.

vanasõna

Kordamisküsimused Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik (lk 50-68). Tallinn: Koolibri

Mis on teadvus? Milline nääre kontrollib une ja ärkveloleku tsüklit? Millises staadiumis näeb inimene unenägusid? Milleks on uni vajalik? Millised on vähese une tagajärjed? Kaua kestab unenägu? Mis häire on kontrollimatu lühiajaline unevajadus?

Selgita näite abil. Kes esmalt juhtis psühholoogias unenägudele

tähelepanu? Millises staadiumis tuleks äratada inimest, et ta

mäletaks oma unenägu paremini? Nimeta unehäireid.

Kirjandus

Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik (lk 50-68). Tallinn: Koolibri