RahvusooperEstonia leht, 10. september 2010

Kultuuripealinna suurim svamuusika sndmus.

Wagneri Parsifal Noblessneri valukojas

Silva vallutab

sdameid

www.opera.ee

MacMillani MANONI vivad

esitada vaid tipptasemel trupid

NICOLA RAAB

Tagasi ooperis

MART MIKK

MART SANDER

Kas primadonna ja lavastaja kodu on Skypeis?Aile Asszonyi ja Ran Brauni armastus esimesest silmapilgust

Kas primadonna ja lavastaja kodu on Skypeis?Aile Asszonyi ja Ran Brauni armastus esimesest silmapilgust

2 // 10/09/10

Head Estonia sbrad,

Rahvusooper Estonia seisab juba le sajandi plistamme-na keset Eesti kultuurimaas-tikku, olles htaegu eesti rah-vuskultuuri ks visiitkaarte ja meie oma kultuurihustiku baromeeter. Kui Estonial lheb hsti, puhub prituul suure tenosusega kogu meie laulvale, nitlevale, nitavale ja tantsivale kultuurile. Kui

aga Estoniat tabavad kehvemad ajad, vib see viidata problee-midele ka mujal, olgu kultuurielus kitsamalt vi hiskonnas ldisemalt.

Arvamus, et iga ja kui tahes pikkade traditsioonidega asutus jb ellu vaid kohanedes muutuvate oludega, klab kll ku-lunud klieena, kuid vastab paraku suuresti tele. Kik maa-ilma ooperi- ja balletilavad otsivad uuenduslikke lahendusi nii kunstilises kui ka turunduslikus plaanis, vitmaks ha kar-mimat heitlust publiku thelepanu prast. Tsi, klassikaline ooperimaja ei saa endale lubada muutumist masse peibutavaks tsirkuseks vi professionaalide napivitu kogukonda kneta-vaks niiteatriks. Talvine koostprojekt Eesti Rahvusringh-linguga ti Prokofjevi ooperi Armastus kolme apelsini vastu esietenduse otsepildis nii saalist, lavalt kui ka lava tagant km-nete tuhandete Eesti kodudeni ning veenis mind ja ilmselt ka paljusid teisi, et Estonia otsiv vaim on praegu parimas vormis.

Nen just niisugustes uudsetes ettevtmistes Rahvusooper Estonia lhiaastate lesannet petada ja kasvatada endale uut publikut, kanda edasi minevikus loodud vrtusi ja traditsioo-ne ning pda samas uute tuulte hulgast kinni tuumakamad.

Soovin uue hooaja alguse puhul tegijatele vsimatut prgi-mist kunstilise tiuslikkuse poole ning kigile Estonia spradele ja kogu Eesti rahvale meeldejvaid kohtumisi teatriga Rahvu-sooper Estonia koduses saalis.

Toomas Hendrik IlvesEesti Vabariigi PresidentRahvusooper Estonia patroon

Sisukord

3 Mart Mikk tagasi ooperis4 Ooperihooaeg5 Muusika, mis vrib avastamist!8 Esmakordne ja suurejooneline Wagneri Parsifal Eestis10 Jah, ilma operetita on kurb maailm!11 Ball, smfooniakontsert, festival12 Mngukava 2010/201114 Balletihooaeg15 MacMillaniManoni vivad esitada vaid tipptasemel trupid17 Lti Rahvusooperi klalisetendused18 Estonias algab laste- ja noorteaasta19 Ainult koolis kies targaks ei saa20 Rahvusooperile uus maja Eesti vabariigi 100. aastapevaks22 Kik teed viivad Estoniasse. Teatriaasta juubilare23 Vasta ja vida! Klalisesinejad. Rahvusooper sidab klla

105. hooaja thtsndmused

12. IX 2010 Estonia turupev16. IX 2010 Klmni Silva17. IX 2010 Dance by Prt1. ja 2. X 2010 Ooperigala Generatsioon XXXL29. X 2010 Puccini Boheem 11. XI 2010 Bellini I Capuleti e i Montecchi 28. XI 2010 Ehala ja Tungla Ksikivi kosmosest 1. XII 2010 Krvitsa ja Mnni Mmmi juluaabits3. XII 2010 Taikovski Phklipureja 31. XII 2010 Estonia ball9. I 2011 Operetigala Sulev Nmmik 8018.23. I 2011 Lti Rahvusooperi klalisetendused10. II 2011 Rimski-Korsakovi Tsaari mrsja 5. III 2011 Vinteri ja Raudme Pipi Pikksukk 17. III 2011 Orffi Carmina burana ja Dvoki heksas smfoonia 7. IV 2011 MacMillani Manon 29. ja 30. IV 2011 Rahvusvahelise tantsupeva balletigala26. V 2011 Bizet Carmen 25.28. VIII 2011 Wagneri Parsifal2.10. VI 2011 Titova Vike prints

5. septembril avanes esimest korda

Rahvusooper Estonia uus lavaeesriie.

Eesriide valmimisele aitasid kaasa sajad eesti inimesed,

kes Estonia Seltsi algatatud kampaania kigus kokku

110 000 krooni annetasid. Suur tnu teile kigile!

Rahvusooper Estonia leht 3

Oled ppinud laulmist Tal-linna Konservatooriumis ja Sibeliuse Akadeemias ning laulnud le kolmekmne ooperirolli, sh Collinei Bo-heemis, don Basiliot Sevil-la habemeajajas, Figarot ja Bartolot Figaro pulmas jpt bassiosi. Miks ji sinu ooperi-laulja karjr pooleli?Tagantjrele vaadates ji see testi lhikeseks. Ent ma ei ka-hetse seda, sain peaaegu kik unelmate rollid ra lauldud. Elasime perega kuus aastat Soomes ja suure osa sellest ajast veetsin omakorda reisi-des. Siis judis lastel kooliiga ktte ja tahtsime, et nad lhek-sid kooli Eestis. Pean olema enda suhtes aus, tunnistades, et ilmselt nappis minus jgi-tut phendumist lavale ning valmisolekut selle nimel palju-dest asjadest loobuda.

Kas prdud nd laulmise juurde tagasi? Kindlasti ei hakka ma laulma! Minu esmasteks lesanneteks ooperijuhina on meie teatrile sobiva repertuaari, lavastus-meeskonna ning osatitjate leidmine. Pean kandma hoolt selle eest, et Estonia lauljad psiksid heas vormis ja arenek-sid pidevalt. Samal ajal hoian silma peal jrelkasvul, et oleks tagatud jrjepidevus.

Estonias ttab praegu mitu plvkonda Mikke. Mis pisik see on, mis teid ikka ja jlle teatri juurde toob, kui mitte muusiku, siis mne muu teat-riga seonduva ametimehena?Minu arvates peaksid teatris ttama inimesed, kes teatrit armastavad, ametikoht ise on

Mart Mikktagasi ooperis

siinjuures teisejrguline. Ja pisikud kanduvad le esma-jrjekorras peresiseselt. Ju siis on teatripisikud kikvimalike vaktsiinide suhtes eriti vastupi-davad. Niteid, kus mitu plv-konda ttavad hes ja samas valdkonnas, on nii arstide, teadlaste, ritegelaste, kunstni-ke kui ka nitlejate hulgas au-kartustratavalt palju, ka Ees-tis. Nen selles pigem reeglit, mitte erandit.

Miks tulla ldse ooperisse?Sest ooper on nii vgev! Oma olemuselt on see ju ks neist harvadest meelelahutusvormi-dest, mis hea nnestumise kor-ral vib puudutada kiki meeli ja kige sgavamaid emotsioo-ne. Vaatamata ooperikunsti vrikale ajaloole elame siiski ajal, mil inimeste vimalused vaba aega sisustada on palju avaramad, kui neli sajandit ta-gasi, mil ooper oli alles noor ja uudne. Seeprast peame sili-tama lugupidamise traditsioo-nide vastu ning psima samal ajal vrske ja kaasaegsena ja kitma publikut krge kunsti-lise tasemega.

Missugused teosed peaksid sinu arvates judma tulevi-kus Estonia repertuaari? Sinu enda lemmikooper(id)?Konkreetseid nimetusi on veel vara vlja higata, ehkki oope-ritrupi repertuaar allub kindla-tele seadusprasustele. Vaada-tes kuu mngukava, leiab ini-mene sealt hetkega les kolm-neli ooperiliteratuuri raudvara hulka kuuluvat teost, lisaks midagi, millest ta on kuulnud, kuid ei ole veel ninud ning loomulikult lpuks midagi ka

seiklushimulistele.Minu jaoks on omanud eri-

list thtsust kolm teost: Mozar-ti Figaro pulm, Puccini Bo-heem ja Verdi Macbeth. Lisaks vrratule muusikalisele elamusele sain just tnu nen-dele kolmele ooperile teada, mida thendab vastutuse vt-mine ja meeskonnat ning kuidas vib phendunud suh-tumine niliselt thistesse as-jadesse kaasa tuua suure edu.

Kui sageli sa oma perega teat-ris ja ooperis kid?

sna sageli ja naudime vrd-selt hea meelega nii muusika- kui ka snateatrit. Ooperitest olen ra ninud kik uusla-vastused ning enamuse pne-vatest klalisesinejatest. Su-vefestivalid toovad meeldivat vaheldust. Samuti olen kahel viimasel hooajal pdnud vaa-data vimalikult palju ooperite otselekandeid New Yorgist ja Milanost, mida meie kinod va-hendavad. \\\

Ksitlenud Liina Viru

Kas teadsid, et enamus oopereid esitatakse originaalkeeles ja teatrisaalis toimuvatel etendustel on eesti- ja ingliskeelsed subtiitrid? Operette, muusikale ja lasteetendusi mngitakse eesti keeles. Subtiitrite (ka vrkeelsete) olemasolu saate kontrollida etenduse sisu juures aadressilt www.opera.ee.

4 // 10/09/10

OOPER //

Giacomo Puccini ooper

Boheem

Esietendus 29. oktoobril 2010

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer, dirigendid: Risto Joost ja Mihhail Gerts, lavastaja: Ran Art-hur Braun (Iisrael), lavakujundus: Ran Arthur Braun ja Riccardo Gal-lino (Itaalia), kostmikunstnik: Elo Soode, valguskunstnik: Neeme Je. Solistid: Aile Asszonyi, Liisi Kasenmm, Heli Veskus (Mimi), Helen Lokuta, Janne evtenko

Tnavune soe suvi jtkub ooperi- ja operetispradele kirglikult ja kuumalt teatrisaalis. Lavale on judmas

mitu vga haaravat ja tunneterohket armastuslugu, eelkige Boheem ja Carmen, millele lisandu-vad Lti Rahvusooperi esituses Madama Butterf-ly ja Jevgeni Onegin. Viimase puhul on tegemist

uuslavastusega, mida mngitakse Riias esmakordselt vaid kuu aega enne Tallinna etendust. Juba lhipevadel

esietendub Estonias kauaoodatud operett Silva, millega teeb rahvu-sooperis oma lavastajadebdi Mart Sander. Nooremale publikule, kelle sprus rahvusooperiga alles algamas, on tulemas kolm pnevat uuslavastust: Pipi Pikksukk, Ksikivi kosmosest ja Mmmi ju-luaabits. Kui jtkata loetelu kahe Eestis harva esitatud ooperi, Tsaari mrsja ja Capuleti e i Montecchi kontsertettekannete ning juba ole-masoleva repertuaariga, on selge, et 105. hooajal on phjust klastada teatrit senisest oluliselt sagedamini ooper on tie tervise juures, ta elab Estonias!

Mart Mikk, ooperijuht

(Musetta), Oliver Kuusik, Mart Madiste, Gregory Warren (Rodol-fo), Rauno Elp, Aare Saal (Marcel-lo), Mart Laur, Priit Volmer (Colli-ne), Ren Soom (Schaunard) jt.

XX sajandi alguse ks andeka-maid meloodiameistreid Puccini on loonud oma kangelastele vrvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud julgete klavrvide ja kaunite meloodiatega romantili-se pildi Pariisist. Noorte muretutest elunautijate ja kirest pakatavate boheemlaste elu vrtsitavad armas-tus, lootus, meeleheide ning Pariisi prane elurtm \\\

Ooperigala Generatsioon XXXL

Rahvusvahelist muusikapeva t-histatakse lemaailmselt igal aastal 1. oktoobril. Sellele traditsioonile pani 1975. aastal aluse legendaarne viiuldaja ja Rahvusvahelise Muu-sikanukogu tollane president Sir Yehudi Menuhin, kes tles oma prdumises nukogule: Loodan, et rahvusvahelisest muusikapevast kujuneb sndmus, mida hakkame thistama igal aastal, propageeri-maks muusikakunsti laiemalt ja tugevdamaks selle abil rahu ja ini-mestevahelisi sprussidemeid. 1. oktoobril (Prnu kontserdimajas) ja 2. oktoobril (Estonia kontserdi-saalis) 2010 esinevad Kadri Kipper, Ivo Posti, Koit Soasepp ja Annely

Peebo (Viini Volksoper) ning RO Estonia solistid Aile Asszonyi, Alek-sander Arder, Rauno Elp, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Priit Volmer jt, dirigent Carlos Spierer (Saksamaa), htut juhib Chalice. \\\

Georges Bizet ooper

Carmen

Esietendus 26. mail 2011

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer, dirigendid: Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jri Alperten, la-vastaja: Walter Sutcliffe, kunstnik: Liina Keevallik.

Vaatamata Carmeni ebaedule 1875. aasta esietendusel, ennustas Pjotr Taikovski sellele suurt tu-levikku ja tal oli igus Lavastaja Walter Sutcliffei snul on Bizet kiredraama Carmen vga mit-meplaaniline teos, segu pingeli-sest pshholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komdiast, mida esi-tatakse kord ld-, kord lhivtet kasutades. Carmenis on nii gran-dioosse ooperi, intiimse snateatri kui ka populaarse muusikalianri sugemeid. Estonia lavastus mngib nende vimalustega, lastes doku-mentaalfilmi jutustavatel elemen-tidel rkida XIX sajandi Sevillas hargnevat Jos ja Carmeni lugu. \\\

Ooperihooaeg

Oma vrratu muusikaga on Boheem olnud m-dunud sajandi ks mn-gitumaid oopereid. Selles on nii kirge, nooruslikkust, mngulisust kui ka muusi-kalisi vimkasid. Puccini oli suur teatrimees ja muusi-kaline dramaturg.

Aile Asszonyi, RO Estonia solist

Animatsioon Puccini ooperi Boheem lavakujundusest.

AS Altia Eestil on suur au olla eesti kultuuri he alus-tala, Rahvusooper Estonia toetaja. Tegemist on vr-tusega, mida ei ole vima-lik rahas mta. Kindlasti oskab kultuuri vrtustav inimene hinnata ka joogi-kultuuri.

Ivar Aus, AS Altia Eesti tegevjuht

Rahvusooper Estonia leht 5

Rahvusooper Estonia poistekoor hooajal 2010/11Alustasime teatriaastat uute laulupoiste vastuvtuga koori ning laululaagriga, kus valmistusime 16. septembril algavaks kont-

serdireisiks Kreekas. Kindlasti on poistele suureks elamuseks Estonia lavastustes osalemi-

ne. Algaval hooajal teevad poisid kaasa Puccini Boheemis ja Toscas ning Bizet Carmenis, mis on paljudele neist esimeseks lavaprooviks. Seista krvuti meie parimate solistidega on suur vastutus ja samas kogemus, mis jb meelde kogu eluks! RO Esto-nia poistekoor on kutsutud osalema ka Mahleri Kaheksanda sm-foonia ettekandel Norras, rkimata paljudest kontsertidest Eestis. Td ja tegemist jtkub meil kllaga.

Hirvo Surva, poistekoori direktor-dirigent

Muusika, mis vrib avastamist!

Vincenzo Bellini ooper

I Capuleti e i Montecchi

Kontsertettekanne 11. novembril 2010 Estonia kontserdisaalis

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Peaosades: Annely Pee-bo (Romeo) ja Irina Dubrovskaja (Giulietta).

Bellini oli Rossini ja Donizetti krval XIX sajandi alguse itaalia ooperi ks juhtfiguure, selle kuulsa bel canto trio noorim liige. Suu-reprase meloodiameistrina on ta mjutanud paljusid kaasaegseid heliloojaid Verdist Lisztini. I Ca-puleti e i Montecchi on helilooja ks populaarsemaid oopereid. Selle libreto aluseks ei ole mitte Shakespearei Romeo ja Julia, vaid mitu erinevat itaalia kirjan-dusteost, peamiselt Luigi Scevola nidend Giulietta e Romeo. \\\

Nikolai Rimski-Korsakovi ooper

Tsaari mrsja

Kontsertettekanne 10. veebruaril 2011 Estonia kontserdisaalis

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Solistid: Roman Polisadov (Lti Rahvusooper), Marina agut (Maria Teater), Vitali Bili (Mosk-va Novaja Opera), Dmytro Po-pov ja Angelina vatka (Ukraina Rahvusooper), Mart Laur, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Juuli Lill, Ludmilla Krts, Pavlo Balakin, Aleksander Arder jt.

Populaarse orkestriteose ehe-rezade autor Rimski-Korsakov on htlasi loonud ka kuusteist oop-erit. Helilooja arvukate vrvikate muinasjutuooperite krval tuseb Tsaari mrsja esile oma tugeva realistliku draamaga, selles on nii itaalia romantilise ooperi kui ka lausa shakespeareiliku draama hngu. Ooperi muusikas ja faabu-las avalduv sgav traagilisus tstab selle krgemale tavaprasest olusti-kudraamast.

Kontsert kuulub EBU Euro-raadio hooaega Euroopa kultuuri-pealinn Tallinn 2011 ja juab Klas-sikaraadio vahendusel ka Euroopa ja Ameerika ooperispradeni. \\\

RO Estonia loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer.RO Epead

Liina Keevalliku lavakujundus Bizet ooperile Carmen.Fotod maketist.

6 // 10/09/10

OOPER //

Ran, mis vlub sind Puccini Boheemi juures? Boheem on ks armastatu-maid ja tuntumaid oopereid maailmas pole itaallast, kes ei oskaks laulda sellest mnda aariat. Boheemil on tiuslik muusika ja dramaturgia, ja on pnev jagada vaatajatega oma ngemust sellest.

Sinu abikaasa Aile Asszonyi hakkab laulma Boheemis Mimid. Sinu ngemus sellest tegelaskujust? Meil on mitu koosseisu ja Aile laulab Mimid hes neist. Loo-

mulikult on mul Mimist oma n-gemus, kuid iga laulja tlgendab teda erinevalt. Mimi on iseseisev ja eneseteadlik naine, kuid ma ei usu, et tema armumine oleks toimunud ettekavatsetult. Kik algab ksindusest ja soovist olla kellegagi koos. Mimisse tuleb ar-muda ja nautida koos temaga elu, mitte melda ooperi lpule ja sel-lele, et Mimi sureb. Ooper rgib armastusest ja selle ainsaks les-andeks on petada armastama ning olema armastatud.

2011. aasta suvel toob Rahvusoo-per Estonia Noblessneri valuko-

jas vlja Wagneri Parsifali, mida lavastab Nicola Raab. Sina oled lavastaja assistent, rgi l-hemalt sellest projektist.Parsifal tuleb Eestis lavale esmakordselt. See on gran-dioosne projekt, mis toob kok-ku rahvusvahelise solistide koosseisu ja pneva lavastus-meeskonna, kes on varemgi tei-nud edukat koostd. Seekord ttame aga ooperiga, mida ei etendata mitte teatris, vaid ko-has, kus lavastuse kujunemisel on oluline mngukeskkond. Parsifalist peaks kujunema kunstiline suursndmus.

Oled mitmeklgne inimene. Lisaks ooperilavastamisele te-gutsed ka muudel aladel?Olen htlasi lavavitluse ko-reograaf ja liikumisjuht, teen liikumisseadeid f ilmidele, draama- ja ooperilavastustele. Viimati ttasin Walesi Rah-vusooperis, Bregenzi festivalil Austrias ja olin dokumentaal-filmi Bartitsu: The Lost Mar-tial Art of Sherlock Holmes produtsent ja kaasreissr.

Kuidas sulle meeldib Eesti? Kas oskad eesti keelt?Armastan Eestit ja isegi Bregenzis kannan T-srki kirjaga Eesti. Arvan, et olen Eestile tiiru peale teinud ja mu lemmikpaik on Saaremaa. Minu eesti keele kohta peaks kll Ailelt ksima! Hldan neid vheseid snu, mida tean, sna veenvalt. Ausalt eldes, teiste keelte oskus ei aita eesti keele ppimisele kaasa. Peak-site kuulma, kuidas ma hl-dan snu ahjuun jtisega ja on kohutavalt naljakas elda sisse hingates: Issand jumal! ja ilus!

Alates 2010. aasta jaanuarist on kaunihlne sopran Aile Asszonyi Rahvusooper Estonia koosseisuline solist. Tema kehastuses on Estonia lavale judnud juba mitu nnestunud

tegelaskuju Naine (Tri Wallenberg), Amelia (Verdi Maskiball),

Fiordiligi (Mozarti Cos fan tutte) jt. Algaval hooajal lisanduvad

neile Violetta (Verdi La traviata) ja Mimi (Puccini Boheem). Paljud

aga ei tea, et hooaja esimese uue ooperi Boheem lavastab Aile

abikaasa Ran Arthur Braun. Rahvusooper Estonia leht uuris, milline neb vlja teatripere argipev ja kuidas kohtusid eesti-ungari

juurtega lauljanna ning Iisraelist prit lavastaja.

Ahjuun jtisega...Ahjuun jtisega...

Rahvusooper Estonia leht 7

Kas rgite kodus palju teatrist ja muusikast?R.: Jah, see on osa meie elust. Muusika on ks meie hiseid keeli.A.: Rgime palju esinemisest, kuid mitte ainult ooperiga seo-ses, sest Ran tegeleb ka draama-lavastuste ja filmidega.R.: Philiselt saame olla koos proovide ja etenduste vahelisel ajal ja siis on ju vajadus jagada vahepeal saadud uusi elamusi.

Ran on prit Iisraelist ja sina, Aile, Eestist. Kuidas te kohtu-site?A.: Gentis, restoranis Amade-us, kus sime histe spradega lunat. R.: Ma ei teagi, kas oli toit nii suureprane vi seltskond, kuid lahkusime restoranist millegi enama kui lihtsalt tiskhu tun-dega. See oli armastus esimesest silmapilgust, kuigi mned meist ei taha seda tunnistada!A.: Hea kll, ma tunnistan seda! Ran vttis mu sel htul ja-lust nrgaks! Olime restoranist lahkumas ning seisime krvuti garderoobis peegli ees ja Ran tles: Vaata! Oleme hepik-kused, meil on sarnase kujuga silmad las su vanemad helis-tavad minu vanematele ning korraldavad pulmad! Ta ajas mind tiesti nrvi!R.: Igatahes oleksime kohtunud ka poole aasta prast Amsterda-mis hes lavastuses, milles m-lemad osalesime.

Viibite sageli maailma eri pai-kades. Kus on teie kodu? Kui kaua saate seal viibida ja kas piisavalt?R.: Meie kodu on Skypeis.A.: See klab nii koledalt!R.: Kodu on koos veedetud aeg.A.: Ja kodu on vikeses klake-ses Phja-Itaalias, Como jrve res. Tegelikult viibime seal harva. Olen loomult vga ko-dune inimene ja minu jaoks ei ole kodus veedetud aeg kunagi piisav. Aga mis parata, reisimine kib meie tga kaasas. R.: Meie elu on vga liikuv ja seeprast on kodu seal, kus aeg peatub ja vimaldab meil liht-salt olla.

Mis on teie kodune keel?A.: Rgime peamiselt inglise keelt. R.: Tegelikult on see kigi nen-de keelte segu, mida oskame inglise, eesti, heebrea, itaalia, saksa ja hollandi keel. Neile li-sanduvad snad ja hlitsused, mida koha peal vlja mtleme, et oma tundeid tpsemalt vl-jendada.A.: Kasutame iga pev vhe-malt kolme-nelja keelt.

Aile, kas lavastajast abikaasal on sna sinu rollide kujune-misel?Jah ja ei. Rolli ettevalmistami-se faasis meel-dib mulle vga arutleda Rani-ga loo ja rolli tagamaade le. Vime tundide viisi vestelda loo tegelaskujude ja nendevaheliste suhete, oleviku, mineviku ja tu-leviku le. Har-jutamise faasis ammutan ideid nagu ksn. Ran on vga hea inspireerija, ta tunneb minu olemust hs-ti ja oskab mu fantaasiat toita. Prooviperioo-dis suunavad ja inspireerivad mind juba diri-gent, lavastaja ja lavapartnerid.

Mis vlub sind Puccini ooperi Boheem juures?Kindlasti muusika. Boheem on mdunud sajandi ks mngitumaid oopereid, eel-kige oma vrratu muusika prast. Selles on vrdselt kirge, nooruslikkust, mngulisust ja muusikalisi vimkasid. Puccini oli suur teatrimees ja muusika-line dramaturg... Hsti esitatud Puccinit kuulates jb mulje, nagu oleks laulmisel tegemist suurte vabadustega, kuid tege-likult on helilooja peensusteni kik aeglustused, kiirendused ja laiendused ning dnaami-kamrgid partituuri sisse kir-jutanud. Kik on juba noodis olemas, ole lahke ja kanna see vaid ette!

Missugune on sinu Mimi?Mimi on nutikas ja julge td-ruk, pehme ja naiselik, kuid sa-mas vga tugev. Tema armastus on vaba omamise vajadusest. Oma esimeses aarias kirjeldab Mimi Rodolfole oma elu: Elan kasinalt, vikeses heledas toake-

ses vaatega katustele ja taevale. Kui saabub kevad, on esimene pikesekiir minu! Aprilli esi-mene soe suudlus on m-i-n-u! Mimis on poeedi hingelist vabadust, milleni minu arva-tes Rodolfo ooperis toimuvate sndmuste ajal veel ei kndi... Kui Mimi aeg saab tis, ta liht-salt lahkub ja astub edasi

On sul lemmikheliloojaid vi rolle? Minu jaoks ei ole muusikas seda hte ainust ja iget. Mulle meeldivad konkreetsed teosed. Armastan bel canto ajastu he-liloojaid Bellinit ja Donizettit. Rossini muusika, mis mulle tohutult meeldib, ei istu minu hlele ldse. Seevastu sobib Verdi hsti ja tema tugevad kangelannad meeldivad mulle. Mozartit on vga lahe laulda, kuigi see nuab suurt vokaal-tehnilist kontrolli. Olen keel-dunud laulmast Paminat V-lufldis, sest ma ei talu seda tpi tegelasi. Katsun hoiduda rollidest, mis mind ei kneta ma ei oska olla laval, kui mul puudub snum.

Ungari on sinu esiisade maa kui palju on sinus ungari verd? Minus on madjarit tpselt pool. Mu isa oli Taga-Karpaatia un-garlane.

Kunagi kirjutasin oma l-buks kuhugi ka les meie pere-konnanime erinevaid versioone: tavaliselt lhevad segi s-d ja z-d ja y-id ja i-d. Kui see nimi kord juba silme eest lbi kinud, siis see naljalt meelest ei lhe. \\\

Ksitlenud Liina Viru

Euroopa kultuuripea-linn Tallinn 2011

Euroopa kultuuripealin-na traditsioon sai alguse 1985. aastal. Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja-gab Tallinnaga 2011. aas-tal Turu linn Soomes.

Dokumentaalfilmi Bartitsu: The Lost Martial Art of Sherlock Holmes vtetel.

8 // 10/09/10

OOPER //

Richard Wagneri ooper

Parsifal

25., 26., 27. ja 28. augustil 2011 kell 18.00 Noblessneri valukojas

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargen festivali raames

Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer, dirigent: Risto Joost, la-vastaja: Nicola Raab (Saksamaa), kunstnik: Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik: David Cunningham (otimaa), lavastaja assistent: Ran Arthur Braun (Iisrael). Saksa keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Wagneri viimane ooper Par-sifal on ooperiliteratuuri ks keerulisemaid teoseid, mis esitab tsise vljakutse nii solistidele, or-kestrile kui ka koorile. Parsifal on erakordselt vljendusjuline ja ammendamatut avastamisr-mu pakkuv teos ning ainus ooper, mille helilooja kirjutas Bayreuthi Festspielhausi erilist akustikat ja vimalusi silmas pidades. Selles ooperis nnestus Wagneril kige tiuslikumalt hendada keskaja mtoloogia oma muusikaga. Wag-ner on laenanud motiive keskaeg-sest Graali legendist, Wolfram von Eschenbachi eeposest Parzival, Chrtien de Troyes Percevalist, piiblist, Schopenhaueri filosoo-fiast ja budismist. See on teos, mis kpses heliloojal kaua ja mida on valmistanud ette tema varasemad ooperid, eriti Tristan ja Isolde (esietendus Rahvusooper Esto-nias menukalt 2008. aasta mais). Ooperi muusikaline keel on oma aja kohta julge ja erakordselt vr-vikas. Helilooja Claude Debussy on Parsifali nimetanud kaunei-maks helimonumendiks, mis on eales muusika auks pstitatud. Rhutades ooperi erilisust oma teiste lavateoste krval, keelas Wagner kolmekmneks aastaks selle lavastamise vljaspool Bay-reuthi ooperimaja. 1903. aastal vitis Metropolitan Opera endale siiski kohtu kaudu iguse Par-sifali lavastada. Nii algas ooperi lavaelu vljaspool Bayreuthi Fests-pielhausi.

Nicola Raab on rahvusvahe-liselt tuntud noor lavastaja, kelle lennukas karjr on viinud ta Vii-ni ja Baieri Riigiooperisse, Zrichi Ooperisse, Salzburgi festivalile, Torino Teatro Regiosse, Veneet-sia Teatro la Fenicesse ja mujale. 2009. aastal ti ta Viinis menukalt lavale Francesco Conti tragikoo-milise ooperi Don Chisciotte ja Benjamin Britteni Owen Wingravei. \\\

Wagneri saavutused muusikateatri valdkonnas on uskumatult olulised.

Ta nitas, kuhu muusikateater on vimeline liikuma ning

mida on vimalik laval vljendada.

Nicola Raab

Esmakordne ja suurejooneline

Wagneri ParsifalEestis

Intervjuu lavastaja Nicola Raabiga

Palun tutvusta Parsifali la-vastusmeeskonda ja lauljaid.Osatitjate valimine alles kib, kuid kindlasti tuleb kaks koos-seisu suurema Wagneri laul-mise kogemusega lauljad ja nooremad, kellele see on hea vimalus end proovile panna. Tegelikult vajame lauljaid, kes oleksid avatud mtlemisega ja valmis laulma Wagnerit antud tingimustel. Kui koosseisus on kas vi ks laulja, kes ei mis-ta, et Noblessneri valukoda on midagi muud kui kigi muga-

vustega ooperimaja, siis ei sobi ta sellesse projekti.

Mida see ooper sulle thendab?Ma ei saa elda, et oleksin Par-sifali vga kiindunud, sest selles on palju kristlikku smboolikat ja mul tekkis ksimus, kuidas peaksin seda dini tnapevase inimesena tlgendama? Hiljem mistsin, et kristlus on ainult pealiskiht, sest Wagner ei olnud usklik inimene. Vga paljud, ka Wagneri fnnid, tahaksid Par-sifali nha lbi ja lhki krist-

liku ooperina, kuigi helilooja ei maini mitte kusagil otseselt jumalat. Kui teosesse sveneda, siis ei saa seda heselt tlgenda-da, sest selles on palju erinevaid smboleid nagu kigis Wagneri teostes. Ooperi viimane lause Olgu nnistatud meie lunasta-ja jtab lahtiseks, kes on lunas-taja. On see Parsifal, Amfortas, Jumal, vi teadmine?

Parsifali lavastamiseks on palju vimalusi, niteks jutus-tada lugu vi seda kommen-teerida. Bayreuthiski on lavale tulnud erinevaid versioone, 2004. aastal niteks Christoph Schlingensiefi Aafrika etnosu-gemetega lavastus, millest tuli suur skandaal, kuid minu arva-tes oli see suureprane. Jrgmise Parsifali lavastas Stefan Her-heim, kes leidis igale tegelasele ja situatsioonile vaste Saksamaa vi Wagneri suguvsa ajaloos. Herheim sai hakkama millegi erakordsega. Tahan elda, et see ooper kannab kik vlja.

Tallinnas on meil tegemist vga omanolise esinemisko-haga, mis muudab kogu lavas-tuse eriliseks. Lavastamine sl-tub ajast, kohast ja kontekstist. See ei thenda, et lhtuksin konkreetse paiga ajaloost, kuid peab ra tabama, milline jutus-tamise viis siin toimib. Vime

Festspielhausist tiesti knevimetuna vlja astudes, teadsin, et olen saanud

osa limast hingesuurusest ja kannatusest ning et see kogemus jb eluks

ajaks phana ja rikkumatuna mu hinge.

Gustav Mahler prast Parsifali esietendust

Rahvusooper Estonia leht 9

kunstnikuga luua ulmelise lahenduse, kuid lpuks tahan ma ikkagi lugu jutustada.

Kigepealt tuleb vastu vtta thtsad otsused, niteks mis on Graal? Kui oletada, et see on anum, siis saab sellesse mi-dagi sisse panna ja see on vga oluline. Libreto jrgi oli selles Kristuse veri, kuid minu jaoks on oluline, et Graalis on thi-mik ja saab ise valida, millega seda tita. Ooperi smboolikas on Graali krval thtis ka ks teine ese, mis usaldati kunin-gas Titureli valdusesse oda, millega haavati ristil rippuvat Jeesust. Need on kaks vastan-dit ks, millesse on vimalik midagi panna ja teine, mis on ja jb alati hvitavaks relvaks. Niisiis kaks vastandit hea ja halb. Vib-olla on kigil meist oma thenduse ja sisuga Graal ning alles selle leidmisel mistad Graali olemust. Seda pangi nidata.

Kaalusid ka teiste esinemis-paikade kasutamist. Miks langes valik Noblessneri valu-kojale?

Olen alati tahtnud lavastada mahajetud tstushoones. Minu assistent Ran Braun, Es-tonia lavastaja Neeme Kunin-gas ja projektijuht Rein Mikk otsisid kmme peva, kisid lbi mitu erinevat kohta, kuid

Ooper rgib inimlikkusest ja inimeseks olemisest. Need tee-mad on aegumatud ja seeprast puudutab see teos meid ikka ja jlle, kskik, mis nurga alt seda vaadata. See on omaette maailm. \\\

Ksitlenud Liina Viru

Kas teadsid, et klastajatel on vimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mida serveeritakse etenduste eel vi vaheajal teatri Sinises saalis? Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne ritust. Vt. lhemalt www.opera.ee.

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames tuleb 10. veebruaril kontserte-situsele ka Nikolai Rims-ki-Korsakovi ooper Tsaari mrsja. Kontsert kuulub EBU Euroraadio hooaega Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 ja juab Klassikaraadio vahendusel Euroopa ning Ameerika ooperispradeni.

Parsifali tehnikanukogu Noblessneri valukojas 31. augustil 2010. Vasakult: Robert Innes Hopkins, Nicola Raab, Arvo Volmer, David Cunningham ja Mart Mikk.

kski neist polnud pris ige kord ei sobinud akustika, kord oli midagi muud puudu... Ki-sime ka Pirita kloostri varemeis ja olin juba valmis seal lavasta-ma. Pev hiljem aga lksime Noblessneri valukotta ja ma tundsin, et see on ige koht.

Paljud kardavad Wagneri oo-pereid, sest need on pikad ja vajavad svenemist. Eestis puudub ka Wagneri esitami-se traditsioon. Mida tleksid khklevale inimesele julgus-tuseks?Teadvusta endale, et ooper on pikk, kuid tule kohale ja lase end toimuval kaasa haarata. See on tiesti hoomatav ooper. Piisab sisu kokkuvtte lugemi-sest, et olla vimeline kogema ooperi erinevaid tasandeid.

Siin on kaks maailma ks, mis peab ennast heaks ja teine, mida hea peab halvaks. Tege-likult on heal maailmal prob-leem ta on takerdunud soovi olla parem kui lihtsalt hea. See on vga oluline ja ma pan seda oma lavastuses ka vlja tuua nidata maailma, mis ei ole vimeline lahendama endast tulenevat probleemi.

Parsifalipiletid mgil alates 1. oktoobrist

hinnaga 290790 krooni.

Robert Innes Hopkinsi lavakujundus Wagneri ooperile Parsifal. Fotod maketist.

10 // 10/09/10

OPERETT //

Imre Klmni operett

Silva

Esietendus 16. septembril 2010

Muusikaline juht ja dirigent: Jri Alperten, dirigent: Erki Pehk, la-vastaja ja kunstnik: Mart Sander, koreograaf: Marina Kesler, lavavit-lusekoreograaf: Hellar Bergmann, valguskunstnik: Anton Kulagin.

Srav, kirglik ja sentimentaalne Silva on Klmni loomingu ks tippe ning operetiajaloo thtsa-maid teoseid. Silva vallutas pub-liku juba peaproovis. Niisuguseid meloodiaid nagu Teeme pesa en-dale ja Jah, ilma naisteta on kurb maailm teavad isegi need, kes ei ole kunagi sattunud teatris-se. Lavastajale on see hea mater-jal: sellest vib teha pesuehtsa ko-mdia vi tuua esile loo traagilise alatooni vi jutustada vahetu loo inimestest, kes ssteemi hammas-rataste vahele lksu jdes ihkavad olla kigest vaid inimesed, kuid ei saa seda endale lubada. Pan teha moodsa snumiga lavastuse, vaa-tamata sellele, et lavakujundus on rhutatult, peaaegu karikatuurselt vanamoodne. Miski ei nita meile meie veidrusi paremini, kui nende ngemine kverpeeglis. \\\

Lavastaja Mart Sander

Operetigala Sulev Nmmik 80

9. jaanuaril 2011

Lavastaja: Neeme Kuningas

Rahvusooper Estonia thistab armastatud nitleja, lavastaja ja huumoriklassiku kaheksakmnen-dat snniaastapeva hoogsa ja hea-tujulise operetigalaga. Nmmiku loodud Uduvere rni tegelaskuju oli oodatud esineja teles ja raadios, tema osalusel valminud aegumatu huumoriga vrtsitatud telefilmid Mehed ei nuta, Noor pensionr ja Siin me oleme on muutunud kultusfilmideks. Estoniaga oli Sulev Nmmik seotud tantsija, nitleja, nitejuhi ja lavastajana alates 1947. aastast kuni oma surmani 1992. aastal. Sel htul pakuvad Estonia solistid, koor ja orkester aegumatut huumorit ja srtsakaid operetime-loodiaid Sulev Nmmiku poolt la-vale toodud operettidest. \\\

Jah, ilma operetita on kurb maailm!

Kas teadsid, et pensionridele on soodusetendused 40% odavamad? Vt. lhemalt mngukavast (* mrgitud etendused). Kas teadsid, et kige lihtsam on piletit osta internetist? Vt. www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

Mart Sander, Ren Soom (krahv Boni) ja Aare Saal (Edwin) Silva proovis.

All vasakul: Helen Lokuta (Silva) ja Ren Soom (krahv Boni).

All paremal: Janne evtenko (Silva) ja Andres Kster (Edvin).

Rahvusooper Estonia leht 11

Ball, smfooniakontsert, festival

Estonia ball

31. detsembril 2010

Vana-aasta htul kutsub rahvusoo-per kuulama George Gershwini lahedat muusikat parimate so-listide esituses, kogema srtsakat Manhattani elu ja tantsima suu-re smfooniaorkestri saatel. Balli esimeses pooles tuleb ettekandele Arne Miku lavastatud rev Ger-shwini rapsoodia, peaesinejaks Beninis sndinud USA ja prantsu-se taustaga dssitht Mina Agossi. Prantsuse dssiajakiri Le Jazz Hot on teda nimetanud XXI sajandi uute traditsioonide trvikukand-jaks, tnase plvkonna hleks, kes purustab mdi muusikalistest piiridest ja kultuuriidentiteetidest, seades esikohale originaalsuse.

Mul on vga hea meel alustada Rahvusooper Estonia peakoormeistrina juba teist hooaega. Meie koor koosneb sravatest lauljatest, kes on andnud end laulukunsti kige komplit-seerituma vormi ooperi teenistusse. Nad

armastavad teatrit ja on valmis looma igal htul midagi kordumatut. Algav hooaeg esitab

rahvusooperi koorile palju vljakutseid nii teatri- kui ka kontserdilaval. Lisaks regulaarsele osalemisele teatrietendustel on kooril kavas anda novembrikuu lpus a cappella kontsert saksa romantilisest koorimuusikast, kus peateosena klab Richard Straus-si Saksa motett. Sel hooajal esineb koor ka Bellini I Capuleti e i Montecchi ja Rimski-Korsakovi Tsaari mrsja kontsertesitusel ning Carl Orffi kantaadi Carmina burana ettekandel. Kuid kige thtsam on meie igapevane t teatrisaalis. Pame anda endast parima, et kasvatada publiku armastust ooperianri vastu.

Risto Joost, RO Estonia peakoormeister

XIII sajandist prit rndnitleja-te, lipilaste ja benediktiinimun-kade peamiselt ladina- ja lem-saksa, aga ka provanssaalikeelsed luuletused ja nidendid. Helilooja valis kogumikust kakskmmend neli laulu ning rhmitas need vastavalt teemadele vein ja mee-lelahutus, looduse ja kevade listamine ning armastus. See on listuslaul elule selle erinevais vrvikais vormides ja igaveses ringkigus. \\\

Ooperi- ja balletifestival

Suve thed

1.11. juuni 2011

Rahvusooper Estonia lheb soo-jale suvele ja rannahooajale vastu traditsiooniks kujunenud festi-valiga Suve thed. Publiku rmuks sravad muusikataevas tunnustatud ooperi- ja balletit-hed nii kodu- kui ka vlismaalt. Festivalil tulevad ettekandele Bizet lipopulaarne ooper Car-men, Delibesi muinasjutuline ballett Copplia, Tallinna Balle-tikooli noorte tantsijate balletigala, Puccini ooper Tosca, Harangoz lustakas ballett Lumivalgeke ja 7 pialpoissi; Nixoni ballett Kolm musketri, Tri ajaloolis-fan-tastiline ooper Wallenberg ja MacMillani ballett Manon. \\\

Balli teises pooles tuleb ettekan-dele maailma he tippkoreograafi George Balanchinei ballett Who Cares?. 1970. aastal li Balanchi-ne balleti Who Cares? kuueteist-kmnele Gershwini laulule (sh I Got Rhythm, The Man I Love, Embraceable You ja My One and Only). Teose energia kumab lbi igast Balanchinei perfektse tehnikaga seatud sammust. Balle-ti toob lavale Ballet du Capitolei kunstiline juht Nanette Glushak. Lisaks suureprasele eeskavale ja tantsumuusikale on tnavune ball mitmes mttes eriline: ballilt Es-tonia majast klab Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese uusaastatervitus eesti rahvale, kuu-lutatakse vlja euro tulek ja Euroo-pa kultuuripealinn Tallinn 2011.

Eesti Rahvusringhlingu abil juab uusaasta telepilt Estonia majast igasse kodusse.

Saada vana aasta ra rmuga, et tulla saaks uus ja parem! \\\

Smfooniakontsert:

Orffi Carmina burana ja Dvoki

Smfoonia nr 9

17. mrtsil 2011 Estonia kontserdisaalis

RO Estonia solistid, koor ja orkes-ter, Estonia seltsi segakoor. Diri-gent: Arvo Volmer.

Kontserdi esimeses pooles k-lab tehhi rahvusliku muusika vtmefiguuri Antonn Dvoki viimane ja kuulsaim smfoonia heksas, alapealkirjaga Uuest maailmast, op 95 (1893). Teos on valminud helilooja Ameerika perioodil (18921895) ning inspi-reeritud sellest maast ja kultuurist. New Yorgi Carnegie Hallis toimu-nud esiettekandel veti teos vastu juubeldades, aplausitorm puhkes smfoonia kigi osade jrel.

Carl Orfi populaarseim lava-line kantaat orkestrile, koorile ja solistidele Carmina burana on valminud aastail 19351936. Selle tekstid prinevad keskaegsest ksi-kirjalisest kogumikust Carmina burana, kuhu on koondatud XI

Balanchineiga algas Ameerika tantsumaail-mas uus elu. Ta armastas 1930. aastate muusikale ja muusikalifilme ning Fred Astairei. Midagi sellest energiast kandus le ka tema ballettidesse. 1970. aastal loodud Who Ca-res? on kummardus Broadwayle ja muusikali-dele.

Nanette Glushak

Dssitht Mina Agossi.

12 // 10/09/10

MNGUKAVA // SAALI PLAAN, HINNAD

September 2010

R 10 18.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C)L 11 18.00 ROMEO JA JULIA (C)P 12 12.00 ESTONIA TURUPEV K 15 19.00 ROMEO JA JULIA (E)N 16 19.00 SILVA I. Klmni operett Esietendus! (I)R 17 19.00 COS FAN TUTTE* (C)R 17 19.00 DANCE BY PRT Tantsuetendus Paide kultuurikeskusesL 18 19.00 SILVA (A)P 19 12.00 COPPLIA (F)K 22 18.00 NAHKHIIR (B)N 23 18.00 COPPLIA (E)R 24 12.00 OOPERIGALA LASTELE (H)R 24 18.00 COS FAN TUTTE (C)L 25 18.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI (D)P 26 17.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (D)T 28 19.00 SILVA (A)K 29 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (D)

Oktoober 2010

R 01 19.00 Ooperigala GENERATSIOON XXXL. Prnu kontserdimajasL 02 19.00 Ooperigala GENERATSIOON XXXL. Estonia kontserdisaalisP 03 17.00 ROMEO JA JULIA (E)K 06 19.00 NAHKHIIR (B)N 07 19.00 TUHKATRIINU* (E)R 08 19.00 KOLM MUSKETRI (D)L 09 19.00 LA TRAVIATA (C)P 10 12.00 COPPLIA (F)T 12 19.00 SILVA (A)K 13 19.00 LA TRAVIATA (E)N 14 19.00 LUIKEDE JRV (E)R 15 19.00 TUHKATRIINU (D)L 16 19.00 KOLM MUSKETRI (C) P 17 17.00 NAHKHIIR Vlja mdud!N 21 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU* (D)R 22 19.00 ROMEO JA JULIA (D)L 23 19.00 NAHKHIIR (A)P 24 17.00 LUIKEDE JRV (E)K 27 19.00 SILVA (A)N 28 19.00 COPPLIA* (E)R 29 19.00 BOHEEM G. Puccini ooper Esietendus! (A)L 30 19.00 BOHEEM (B)P 31 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI (G)

N 16 19.00 COS FAN TUTTE (D)R 17 19.00 PHKLIPUREJA (D)L 18 19.00 TUHKATRIINU (C)P 19 12.00 PHKLIPUREJA (D)P 19 17.00 PHKLIPUREJA (D)T 21 19.00 SILVA (A)K 22 19.00 LA TRAVIATA* (D)T 28 19.00 NAHKHIIR (B)K 29 19.00 PHKLIPUREJA (E)R 31 20.00 ESTONIA BALL (K)

Detsembris lastele KammersaalisKSIKIVI KOSMOSESTO. Ehala/L. Tungla muusikaline lastelavastus kooliealistele. Piletihind 180/90 EEKN 02 12.00, 14.00 L 04 12.00, N 09 12.00L 11 12.00, P 12 12.00T 14 11.00, 13.00 N 16 16.00, R 17 12.00 L 18 14.00, P 19 12.00 T 21 12.00, 14.00

Detsembris mudilastele TalveaiasMMMI JULUAABITS T. Krvitsa/H. Mnni julu-muusikal mudilastele. Piletihind 100 EEKK 01 10.00 Esietendus!, 13.00 N 02 10.00, 13.00 P 05 11.00, 14.00 T 07 10.00, 13.00 K 08 10.00, 13.00 R 10 10.00

Jaanuar 2011

N 06 19.00 NAHKHIIR (B)R 07 19.00 PHKLIPUREJA (D) L 08 19.00 BOHEEM (B)P 09 12.00 PHKLIPUREJA (E)P 09 19.00 Operetigala SULEV NMMIK 80 (A)K 12 19.00 KOLM MUSKETRI (E) N 13 19.00 COS FAN TUTTE* (D)R 14 19.00 SILVA Vlja mdud!L 15 19.00 METSHALDJAS (La Sylphide) (D)P 16 17.00 SILVA Vlja mdud! Lti RO klalisetendused: T 18 19.00 GISELLE A. Adami ballett (I)K 19 19.00 HELGE OJA D. ostakoviti ballett (I) R 21 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper (J)L 22 19.00 JEVGENI ONEGIN P. Taikovski ooper (J)P 23 17.00 JEVGENI ONEGIN P. Taikovski ooper (J)K 26 19.00 SILVA (A)N 27 19.00 BOHEEM* (C)

R 28 19.00 KOLM MUSKETRI (D) L 29 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) P 30 12.00 METSHALDJAS (La Sylphide) (F)P 30 19.00 MINU VEETLEV LEEDI Vino Puura 60 (B)

Veebruar 2011

K 02 19.00 NAHKHIIR (B)N 03 19.00 LA TRAVIATA* (E)R 04 19.00 LUIKEDE JRV (C) L 05 19.00 COS FAN TUTTE (C)P 06 17.00 KOLM MUSKETRI (E)K 09 19.00 MINU VEETLEV LEEDI (C)N 10 19.00 BALLETIHTU (F)N 10 19.00 TSAARI MRSJA N. Rimski-Korsakovi ooperi kontsert- ettekanne Estonia kontserdisaalisR 11 19.00 MASKIBALL (C)R 11 19.00 BALLETIHTU Prnu kontserdimajasL 12 19.00 BALLETIHTU (E)L 12 13.00 SILVA Prnu kontserdimajasL 12 18.00 SILVA Prnu kontserdimajasT 15 19.00 NAHKHIIR (B) K 16 19.00 MASKIBALL (D)N 17 19.00 LUIKEDE JRV (E) R 18 19.00 PADAEMAND* (C)L 19 19.00 BALLETIHTU (E)P 20 17.00 MINU VEETLEV LEEDI (C)R 25 19.00 SILVA (A)L 26 19.00 PADAEMAND (B)P 27 12.00 KOLM MUSKETRI (E)

Mrts 2011

K 02 19.00 LUIKEDE JRV* (E)N 03 19.00 COS FAN TUTTE (D)R 04 19.00 BALLETIHTU (E)L 05 19.00 PIPI PIKKSUKK . Raudme/ .Vinteri muusikal Esietendus! (D)P 06 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)K 09 19.00 MINU VEETLEV LEEDI (C)N 10 19.00 COPPLIA (E)R 11 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C) L 12 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)L 12 19.00 BOHEEM (B)T 15 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)K 16 19.00 PIPI PIKKSUKK (E)N 17 19.00 BALLETIHTU* (F)N 17 19.00 C. ORFFI CARMINA BURANA ja A. DVOKI

Mngukava 2010/2011

November 2010

T 02 19.00 NAHKHIIR (B)K 03 12.00 OOPERIGALA LASTELE (H)K 03 19.00 LUIKEDE JRV (E)N 04 19.00 LA TRAVIATA (D) A. Kaal 70, U. Tauts 75L 06 19.00 BOHEEM (B)P 07 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI* (G)P 07 19.00 SILVA (A)K 10 19.00 NAHKHIIR (B)N 11 19.00 I CAPULETI E I MONTECCHI Kontsertettekanne Estonia kontserdisaalisR 12 19.00 COS FAN TUTTE (C)L 13 19.00 LUIKEDE JRV (C)P 14 17.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (D)T 16 19.00 SILVA (A)K 17 19.00 NAHKHIIR (B)N 18 19.00 BOHEEM (C)R 19 19.00 KOLM MUSKETRI* (D)L 20 19.00 COS FAN TUTTE (C)P 21 17.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI (F)K 24 19.00 LA TRAVIATA (E)N 25 19.00 NAHKHIIR* (B)R 26 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C)L 27 19.00 KOLM MUSKETRI (C)P 28 12.00 KSIKIVI KOSMOSEST O. Ehala/L. Tungla muusikaline laste- lavastus kammersaalis. Esietendus!P 28 17.00 SILVA (A)

Detsember 2010

N 02 19.00 BOHEEM (C)R 03 19.00 PHKLIPUREJA P. Taikovski ballett Esietendus! (B)L 04 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (C)P 05 12.00 PHKLIPUREJA (C)P 05 19.00 SILVA (A)T 07 19.00 NAHKHIIR (A)K 08 19.00 TUHKATRIINU (D)N 09 19.00 PHKLIPUREJA (E)R 10 19.00 NAHKHIIR Vlja mdud!L 11 12.00 PHKLIPUREJA Vlja mdud!L 11 19.00 LA TRAVIATA (C)P 12 12.00 OOPERIGALA LASTELE (H)P 12 17.00 SILVA (A)T 14 19.00 SILVA (A)K 15 12.00 PHKLIPUREJA (E)K 15 19.00 PHKLIPUREJA (E)

Rahvusooperi leht 13

SMFOONIA NR 9 Estonia kontserdisaalisR 18 19.00 LA TRAVIATA (C)L 19 13.00 MINU VEETLEV LEEDI Jhvi kontserdimajasL 19 18.00 MINU VEETLEV LEEDI Jhvi kontserdimajasP 20 17.00 COPPLIA (E)T 22 19.00 MINU VEETLEV LEEDI (C)K 23 19.00 NAHKHIIR (B)N 24 19.00 TUHKATRIINU (D) R 25 19.00 COPPLIA (D)L 26 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)L 26 19.00 TUHKATRIINU (B)K 30 19.00 SILVA (A)N 31 19.00 MASKIBALL (D)

Aprill 2011

R 01 19.00 SILVA (A)L 02 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)L 02 19.00 BOHEEM (B)P 03 17.00 MINU VEETLEV LEEDI (C)K 06 19.00 MASKIBALL (D)N 07 19.00 MANON K. MacMillani ballett Esietendus! (A)R 08 19.00 BOHEEM (B)L 09 19.00 MANON (B)P 10 17.00 PIPI PIKKSUKK (E)T 12 19.00 MINU VEETLEV LEEDI* (C)K 13 19.00 PIPI PIKKSUKK (E)N 14 19.00 MANON (C)R 15 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU Peaosades Helikon- Opera solistid (B)L 16 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)L 16 19.00 LA TRAVIATA (B)P 17 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI (F) T 19 19.00 SILVA (A)K 20 19.00 LUIKEDE JRV (E) T 26 19.00 NAHKHIIR (B)K 27 19.00 ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU (E) N 28 19.00 TOSCA* (D)R 29 19.00 Rahvusvahelise tantsupeva BALLETIGALA (B)L 30 19.00 Rahvusvahelise tantsupeva BALLETIGALA Kaie Krb 50 (B)

Mai 2011

K 04 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI (G)K 04 19.00 PIPI PIKKSUKK (E)N 05 19.00 BOHEEM (C)R 06 19.00 MANON (C)L 07 19.00 WALLENBERG* (E)P 08 17.00 SILVA (A)T 10 19.00 NAHKHIIR (B)K 11 19.00 MANON Vlja mdud!

N 12 19.00 LA TRAVIATA (D)R 13 19.00 LUIKEDE JRV (D) L 14 12.00 PIPI PIKKSUKK (E)L 14 19.00 TOSCA (C)P 15 12.00 COPPLIA (E) K 18 19.00 NAHKHIIR (B)N 19 19.00 KOLM MUSKETRI* (E) R 20 19.00 SILVA (A)L 21 19.00 MANON (C)P 22 17.00 PIPI PIKKSUKK (E)K 25 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI (F)N 26 19.00 CARMEN G. Bizet ooper Esietendus! (A)R 27 19.00 MANON (C)L 28 19.00 CARMEN (B)P 29 17.00 CARMEN (C)

Juuni 2011 K 01 19.00 TALLINNA BALLETI- KOOLI GALA (H)N 02 19.00 CARMEN Vlja mdud!R 03 19.00 COPPLIA (E)L 04 12.00 TALLINNA BALLETI- KOOLI GALA (H)L 04 19.00 TOSCA (C)P 05 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PIALPOISSI* (G) K 08 19.00 CARMEN (C)N 09 19.00 KOLM MUSKETRI (E) R 10 19.00 WALLENBERG (F)L 11 19.00 MANON (C)

Juunis KAMMERSAALISN 02 19.30 VIKE PRINTS Kaasaegse tantsu lavastus. Esietendus!L 04 19.30 VIKE PRINTSP 05 19.30 VIKE PRINTSK 08 19.30 VIKE PRINTSR 10 19.30 VIKE PRINTS

* soodustus pensionridele 40%. Sooduspiletid mgil Estonia kassas ja Piletimaailma mgikohtades Eesti Vabariigis vlja antud pensionitunnistuse esitamisel.

lava

prand

I rdu

II rdu

keskloo

A hind 490 450 390 290 190 (kr, ) 31,32 28,76 24,93 18,54 12,14

B hind 440 390 340 240 150 28,12 24,93 21,7 15,34 9,59

C hind 390 350 290 190 140 24,93 22,37 18,53 12,14 8,95

D hind 350 290 240 160 130 22,37 18,53 15,34 10,23 8,31

E hind 320 270 220 140 110 20,45 17,26 14,06 8,95 7,03

F hind 290 250 190 130 100 18,53 15,98 12,14 8,31 6,39

G hind 250 190 140 90 60 15,98 12,14 8,95 5,75 3,83

H hind 190 150 120 80 50 12,14 9,59 7,67 5,11 3,20

I hind 590 490 420 320 270 37,71 31,32 26,84 20,45 17,26

J hind 690 590 490 370 290 44,10 37,71 31,32 23,65 18,53

K hind 1200 1000 800 700 600 76,69 63,91 51,13 44,74 38,35

Kas teadsid, et etenduste klastamine ratastoolis pole probleem? Palume tellimuse esitamisel ja piletiostul informeerida teenindajat ratastoolis klastajast, et saaksime leida parima vimaliku koha. Teatris on olemas lift ja invatualett.

Piletite tellimine Iga pev 10.0018.00

683 1210

Piletikassad Iga pev 11.0019.00

tel 683 1215 Piletid mgil ka

Piletimaailmas ja Piletilevis

Lihtsaim viis pileti ostmiseks:

www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

14 // 10/09/10

BALLETT //

Dance by Prt

17. septembril 2010 Paide Kultuurikeskuses

Kunstiline juht ja koreograaf: Too-mas Edur, koreograafid: Marina Kes-ler , Oksana Titova ja Taavet Jansen.

Maailma he tunnustatuma ndishelilooja ja eesti ndis-muusika suurkuju Arvo Prdi 75. snnipeva juubeli puhul toimub Eesti Vabariigi Kultuuriministee-riumi, Nargen festivali, Eesti Kont-serdi, ERSO, Rahvusooper Estonia, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusringhlingu, Paide ja Rakvere linna organiseerimisel 17. augustist kuni 17. septembrini 2010 Tallinnas, Rakveres ja Paides festi-val Prdi pidundalad. Festivali lpetab Paide Kultuurikeskuses htu Dance by Prt, krvuti Ees-ti Rahvusballeti solistidega astuvad lavale Paide noored tantsijad. htu koosneb kahest osast: I Balletihtu Arvo Prdi muusikale (M. Kes-leri Cantate Domino canticum novum, O. Titova ja T. Janseni Lahus, Stseen M. Kesleri balle-tist Libahunt ja T. Eduri Vrdsel kaugusel), II Marina Kesleri tant-suetendus Othello. \\\

Pjotr Taikovski ballett

Phklipureja

Esietendus 3. detsembril 2010

Koreograaf-lavastaja: Ben Steven-son (Texase Balletiteater, USA), muusikaline juht ja dirigent: Jri Alperten, dirigent: Risto Joost, kunstnik: Tom Boyd (Houston Ballet, USA).

Ben Stevensoni kauni lavastu-sega algab Estonias julukuu! Ka kige vimatumad unenod muu-

tuvad imeliseks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Taikovski muusika viib vaataja koos Klaraga maius-tuste, Hiirekuninga, mngusdu-rite, lendavate kokkade, hiiglasli-ku julupuu, juluhtu ja tantsu vlumaailma. Phklipureja on Taikovski tuntumaid ja armasta-tumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas sen. vrvikat julumuinasjuttu.

Maailmakuulus koreograaf Ben Stevenson on lavastusse lisanud veelgi lustakamaid elemente ning muutnud selle perekesksemaks. See on esimene ballett, mida ma lapseplves ngin ja ka esimene, milles ise tantsisin. See teos on sa-geli esimeseks balletikogemuseks nii balletikooli pilastele kui ka noorele publikule. \\\

Kenneth MacMillani ballett

Manon

Esietendus 7. aprillil 2011

Koreograaf: Kenneth MacMillan (Suurbritannia), lavastaja: Karl

Burnett (Suurbritannia), muu-sikaline juht ja dirigent: Risto Joost, dirigent: Mihhail Gerts, muusika arraneerija: Martin Yates (Suurbritannia), kunstnik: Mia Stensgaard (Taani Kuninglik Ballett), kunstniku assistent: Maja Ziska (Taani Kuninglik Ballett).

Kenneth MacMillani bal-lett Jules Massenet muusikale Abb Prevost romaani Manon Lescaut ainetel viib meid XVIII sajandi Pariisi, jutustades loo linna ihaldatuimast kurtisaanist Manonist. Pneva ja dramaatilise sndmusteahela kigus juab ni-mitegelane pgeniku ja tagaotsita-vana Louisianasse.

XX sajandi ks menukamaid ballette, Kenneth MacMillani Ma-non esietendus 1974. aastal ja on psinud seejrel maailma tipptase-mega balletitruppide repertuaaris. Balleti koreograafia esitab tantsi-jaile vga krgeid tantsutehnilisi ja nitlejameisterlikkuse nudeid. Rahvusooper Estonia sai loa teose lavale toomiseks 2009. aastal. \\\

Rahvusvahelise tantsupeva balletigala

29. ja 30. aprillil 2011Kunstiline juht: Toomas Edur

Eesti Rahvusballett thistab rahvus-vahelist tantsupeva traditsioonili-selt suurejoonelise galaetendusega.

Mdunud aastal sai alguse kaunis traditsioon anda rahvusvahelisel tantsupeval le ERGO tantsuau-hinnad hele Eesti Rahvusballeti naistantsijale ja hele meestant-sijale. Lisaks Eesti Rahvusballeti solistidele esinevad sellel ka tantsu-thed American Ballet Theatreist, Royal Balletst (London) ja Moskva Suurest Teatrist. 30. aprilli etendu-sega thistab Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie Krb oma viie-kmnenda snnipeva juubelit. \\\

Vike prints

Esimene lavastus sarjast PningTants

2., 4., 5., 8. ja 10. juunil 2011 Estonia kammersaalis

Koreograafia ja lavastus: Oksana Titova, muusika: Taavi Kerikme, videokujundus: Andres Tenusaar, lavakujundus ja kostmid: Elo Soode.

Oksana Titova tantsulavastus Vike prints vaatleb Antoine de Saint-Exupery iseloomulik-ku reaalsuse ja fantaasia vahel balansseerivat maailma lbi vikeprintsiliku puhtuseprisma. PningTants toob publiku ette balletiteatri pinnalt vlja kasvanud ndistantsuetendu-sed. See on tantsuteater, mis rakendab balletitantsija fsilisi vimeid ndiskunsti esteetika teenistusse. Titova snul seostub pning millegi salaprase, in-tiimse ja ettearvamatuga: Rah-vusooperi pningul kehtivad teised reeglid, sealt vib leida nii mndagi ootamatut. \\\

Balletihooaeg

Phklipureja lavakujundus.

Oksana Titova

Marina Kesler

Ben

Stev

enso

n

Rahvusooper Estonia leht 15

Manoni vivad esitada vaid tipptasemel trupid

1974. aasta mais esietendu-nud balleti see aluseks on Abb Prevost romaan Manon Lescaut. Ainestiku soovitas MacMillanile balleti tulevane kunstnik Nicholas Georgidas. Kenneth leidis, et XVIII sa-jandi Prantsusmaal hargnev lugu pikpisest ja hukatus-likult kangekaelsest noorest tdrukust sobiks suurepraselt tispika balleti aineseks, mee-nutab Deborah. Manon oli Kennethi esimene suurem t meie kooselu algul. Olin lap-sega kodus ja ei ninud balleti sndi proovisaalis, kuid olin vaimustuses, kui ngin seda lpuks laval.

Kui publikule meeldis la-vastus algusest peale, siis vttis

kriitikutel filmiliku lesehitu-sega Manoniga harjumine aega: Ballett ei koosne diver-tismentidest, kuigi laias laas-tus on see les ehitatud XIX sajandi klassikalise balleti joo-nisele siin on soolod, pas de deuxd ja rhmanumbrid. Viis, kuidas lugu jutustatakse, mee-nutab aga pigem filmi kui klas-sikalist balletti ja osa kriitikuid oli mures, et Kenneth lheb klassikalise balleti juurtest liiga kaugele, vahendab Deborah esietendusejrgseid muljeid. Tnaseks on balletist kujune-nud menutkk, mille esitus-iguste prast vitlevad paljud mainekad teatrid. Mitte kik ei saa endale igust Manoni esitada selle eelduseks on hea

Pildiallkiri

2011. aasta kevadel juab Eesti Rahvusballeti mngukavasse Londoni Kuningliku Balleti, Inglise Rahvusballeti, La Scala ja Peterburi Maria Teatri laval limalt populaarseks saanud Sir Kenneth MacMillani Manon. Sellest, kuidas sndis lavastus rgib Rahvusooper Estonia lehele Sir Kenneth Macmillani lesk Deborah MacMillan.

Stseen Inglise Rahvusballeti lavastusest Manon. Age Oks (Manon) ja Toomas Edur (Des Grieux).

Manonis on kige olulisemal kohal tunded, p-ris tunded. See ballett on dramaatiline ja rea-listlik ning nuab trupilt suurt nitlejameis-terlikkust. Seeprast ollakse ka selle esitusloa andmisel vga nudlikud. Seni on Manoni tantsinud niteks English National Ballet, Pe-terburi Maria Teater, La Scala ja American Ballet Theatre. Aga tulge ja veenduge ise tegemist on eksklusiivse lavastu-sega, mida lihtsalt peab ngema!

Toomas Edur, balleti kunstiline juht

Manon on iga priimabaleriini unistuste roll, te-gemist on vrvika ja romantilise karakteriga ja seda esitada on suur nauding nii koreograa-fia kui ka muusika on tiuslikud. 7. aprillil toob Eesti Rahvusballeti trupp kogu selle ilu

eesti vaatajate ette. Age Oks, balleti kunstilise juhi assistent

16 // 10/09/10

BALLETT //

ja htlase tasemega tantsijate ansambel. Eelnevalt hindavad Manoni lavastusigust taot-leva teatri tantsutruppi seda balletti juba korduvalt lavasta-nud repetiitorid. Koosts teat-ri kunstilise juhiga arutatakse lbi tantsijate koosseis ning te-hakse lplik otsus. Estonia on kuueteistkmnes teater maa-ilmas, mille tase vastab antud kriteeriumidele.

Eestis petab tantsijatele koreograafia selgeks Karl Bur-nett, kes on toonud Manoni lavale Buenos Aireses ja hiljuti ka Houstonis. Burnett oli ht-lasi Mauro Bigonzetti assistent balleti Copplia lavale too-misel Estonias 2002. Burneti sooviks on, et Manoni koreo-graafia jks muutmata, kuid et tantsijad leiaksid ise endale sobiva rollitlgenduse. Loo-mulikult esitab koreograafia kige tsisema vljakutse pea-osadele, kuid igal viksemalgi sammul on loo jutustamisel

oma osa. Kennethi ballettides on alati kik tegelased vga thtsad. Ei ole vahet peaosadel vi kige tagasihoidlikumatel vikerollidel. Kenneth nudis kigilt head ansamblitd.

Seni on MacMillani Ma-nonis eestlastest tantsinud peaosi vaid Age Oks ja Toomas Edur. Nende snul on Manoni ja Des Grieux puhul tegemist esitantsijate unistusterollidega, need on sisukad, dramaatilised ja vrvikad. Toomas Edur ja

Kas teadsid, et teatri suveniirilett on avatud 1 tund enne etenduse algust ja vaheaegadel? Suveniirid on mgil ka teatri kassades. Kas teadsid, et teatri lillelett on avatud 1 tund enne etenduse algust, kuni viimase vaheaja lpuni?

Manonist sai Inglise Rahvusballeti kauaaegse esipaari Toomas Eduri ja Age Oksa tantsijakarjri luigelend.

Abb Prevost romaani Manon Lescaut ainetel on loodud kaks ooperit: Massenet Manon ja Puccini Manon Lescaut.

Balletis Manon ei kla ridagi Massenet samani-melise ooperi muusikast, vaid katkendid Massenet teistest ooperitest (sh Le Cid, Chrubin, Tuhka-triinu ja Don Quijote), oratooriumidest, salon-gilugudest (Eleegia), lauludest ja orkestrisi-tidest (Scnes drama-tiques and Scnes pit-toresques).

Age Oks on vga phjalikud, vljendusrikkad ja suureprase klassikalise baasiga tantsijad. Nende esitus Londonis oli tipptasemel ja ma olen kindel, et nad suudavad ka Eesti Rah-vusballeti tantsijaid aidata end neis rollides leida, on Debo-rah MacMillan veendunud. \\\

Kindlustuse mte on silitada elus olulist. Krgkultuur on ks osa sellest. Meid rmus-tab, et saame anda oma pa-nuse rahvusliku krgkultuuri edendamisesse, toetades rah-vuskultuuri he silmapaistva-ma eestvedaja Rahvusooper Estonia tegevust. Koosts kindlustame kvaliteetsed oo-peri- ja balletielamused!

Eve Jrve, ERGO Kindlustu-se AS turundusdirektor

Kenneth MacMillan.

Stseen balletist Manon. Age Oks (Manon) ja Toomas Edur (Des Grieux).

Rahvusooper Estonia leht 17

Lti Rahvusooperi klalisetendused

Armsad ooperi- ja balletisbrad!

Lti Rahvusooper ja Lti Rahvusballett on esine-nud mitmel pool maailmas, ometi tullakse prast klalisetendusi kaugetes maades ja erinevatel rahvusvahelistel festivalidel rmuga klla oma lhinaabritele. Aivar Me lahkel kutsel oleme Eestis kinud varemgi ning kogenud Tallinnas ja Saaremaa Ooperipevadel esinedes erakordselt sooja vastuvttu. Samal ajal, kui Eesti publik naudib meie klalisetendusi Tallinnas, pakuvad eestlased lti oo-peri- ja balletispradele Riias oma klakosti. Maailmale oma riikide tutvustamise seisukohast on hise Balti ooperiruumi loomine vga oluline. Kolme Balti riigi ooperiteatritevaheline koost annab suureprase vimaluse tugevdada teatrialaseid sidemeid, tutvuda naabrite loomephimtetega ning ksteist vastastikku tiendada.

Seekord toome Eestisse neli vga erinevat lavastust, kuid ma vin kinnitada, et iga ooperi- vi balletisber leiab neist midagi lhedast ja tuttavat. Pakume meie raudvarast kahte klassikalavas-tust Puccini ooperit Madama Butterfly ja Adami balletti Gi-selle. Toome Eestisse ka 1935. aastal loodud ostakoviti balleti Helge oja ja meie kige uuema lavastuse, 3. detsembril 2010 esietenduva Taikovski Jevgeni Onegini. Viimane esindab Lti Rahvusooperi XXI sajandi suundumusi.

Puccini Madama Butterfly annab ainulaadse vimaluse vaa-data Lti Rahvusooperi 1925. aasta kaunist lavastust. Oleme ka-sutanud Eduards Vtolsi alguprast lavakujundust ja kostme ning Sofija Maslovska 1925. aasta lavastuse phijoonist. Lavastu-se ajalooline aspekt on unikaalne ka laiemas perspektiivis seda peetakse heks vanemaks silinud ooperilavastuseks maailmas.

See on suureprane vimalus nautida Jules Per-rot, Jean Coralli ja Marius Petipa legendaarset koreograafiat Lti Rahvusballeti kunstilise juhi Aivars Leimasi lavastuses Inra Gauja roman-tismiajastu maale meenutava lavakujunduse ja

kostmidega.Dmitri ostakoviti Helge oja, kunagise

Moskva Suure Teatri peaballettmeistri, ndse Ame-rican Ballet Theatrei ballettmeistri Aleksei Ratmanski

lavastus Nukogude kolhoosiidllist on snaiperitpsusega loodud meistriteos, tis teravmeelset huumorit. Lpsjad ja traktoristid, artistide brigaad, kvaliteediinspektorid ja suvitajad, likuspha, kolhoosipllu valss, Kubani kasakate tants ja kgiviljade marss, kostmiparaad, arusaamatused, armastus, armukadedus Kik sndmused toimuvad he peva jooksul 1930. aastate kol-hoosis nimega Helge Oja kusagil Kesk-Venemaal.

Adolphe Adami ballett Giselle 18. jaanuaril 2011

Dmitri ostakoviti ballett Helge oja 19. jaanuaril 2011

Giacomo Puccini ooper Madama Butterfly21. jaanuaril 2011

Pjotr Taikovski ooper Jevgeni Onegin 22. ja 23. jaanuaril 2011

Stseen ostakoviti Helge oja lavastusest Lti Rahvusooperis.

Stseen Madama Butterfly lavastusest Lti Rahvusooperis.

Adami Giselle on ks esimesi suuri romantilisi ballette ja ks vheseid, mis on samuti tnaseni silinud. Balleti tegevus toi-mub idllilises klakeses, kus nimikangelane, lihtne talutdruk armub seisusevastaselt ja pettub armastuses. Prast maisest elust lahkumist satub Giselle hljatud pruutide hingede ehk vilide kaunisse maailma. Vilid tantsitavad noormehi, kuni nood surnult maha kukuvad, kuid lpuks vidab armastuse vgi isegi surma.

Prast 1935. aasta esietendust Leningradi Akadeemilises Vi-keses Ooperi- ja Balletiteatris misteti ballett Stalini poolt avali-kult hukka ja keelati. 2003. aastal ti Aleksei Ratmanski Moskva Suures Teatris lavale selle teose teravmeelse reanimatsiooni.

Ooper Jevgeni Onegin on tiesti uus lavastus, mille toovad vlja noored, kuid tuntud teatraalid lavakunstnik Katrna Nei-burga on ks lti noorema plvkonna sravamaid andeid, kos-tmid kujundasid Mare Mastia ja Rolands Pterkops, keda moemaailmas tuntakse firmamrgi all Mare & Rols. Lavastuse pearhk on asetatud tegelaste pshholoogiale ja nende omava-helistele suhetele. Kuna ooper ktkeb endas nii muusikat kui ka nitlemist, pame teha kik, et antud lavastus oleks mlema seisukohalt oluline kunstisndmus.

Loodan, et meie klalisetendused Eestis pakuvad kigile, nii esinejatele kui ka vaatajatele palju liigutavaid hetki ja et meieva-heline koost toob tulevikus kaasa palju uusi kohtumisi! \\\

Andrejs agars, Lti Rahvusooperi peadirektor

18 // 10/09/10

LASTELE //

Estonias algab laste- ja noorteaasta

Olav Ehala ja Leelo Tungla muusikaline lasteetendus

Ksikivi kosmosest

6. ja 7. novembril 2010 Tartu Sadamateatris

Esietendus 28. novembril 2010 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Helilooja ja muusikaline juht: Olav Ehala, muusikalise juhi as-sistent: Tarmo Eespere, lavastaja: Garmen Tabor, koreograaf: Ok-sana Titova, kunstnik: Liina Unt, valguskunstnik: Airi Eras.

Sel hooajal juab teatri mn-gukavva uuslavastus kooliealistele lastele, kus kohtutakse pnevate kosmoseelanike ja abivalmis sp-radega. See on lugu tis lustakaid meloodiaid, siin rnnatakse ajas ja tehakse palju muud huvitavat. Vljakul mngivate laste hulka satub tulnukatdruk Siri. Koos rnnatakse ennemuistsesse aega, appi vaeslapsele, kes peab kur-ja perenaise ksul rasket ksikivi ringi ajama, koos lahendatak-se vaeslapse mure ning imelise kosmose-eliksiiri Eetikon abil muudetakse pahurad ja kiuslikud inimesed sdamlikeks ja abival-miteks. Etendus on valminud koosts Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Energia avastuskeskusega. \\\

Kas teadsid, et pilased ja lipilased saavad Estonia etendustele piletiostul 50% soodustust? Kas teadsid, et 1 tund enne etendust on pilasele pileti hind 75 kr? Vt. lhemalt www.opera.ee.

Tnis Krvitsa ja Heljo Mnni lastemuusikal

Mmmi juluaabits

Esietendus 1. detsembril 2010 Estonia talveaias

Lavastaja: Ivo Eensalu, kunstnik: Gunta Randla (Eesti Nuku- ja Noorsooteater).

Rahvusooper Estonia talveaias esietendub jululugu kige pi-sematele. Populaarse teleseriaali Mmmi ja aabits tegelased on vahepeal suureks sirgunud ja neil kigil on oma pere, kuid ega see-prast seiklused olemata j! Lus-takate sndmuste peategelasteks on mmmi- ja rebasepere kige nooremad liikmed Mmmi-Mari, Mmmi-Mai ja Rebase-Ri-ho. Mmmilapsed on igal aastal vanavanematele phadeks julu-kalendri meisterdanud. Sel aastal otsustavad nad teha hoopis lla-tuse he kopsaka heateo. Kuid milline see heategu peaks olema?

Karutdrukute vaidlus ja Reba-se-Riho vingerpussid klvavad nii rmu kui ka segadust, kuid lpuks snnib histest jupingu-tustest heategude aabits. Kui pea-le kipub vsimus ja tli on kerge thjast tusma, laulab Leelo-Lee-vike laste sdametesse rahu ning soojuse ja juluvana vib klla tulla. \\\

lo Vinteri ja lo Raudme muusikal

Pipi Pikksukk

Esietendus 5. mrtsil 2011

Dirigendid: Erki Pehk, Hirvo Sur-va ja Priit Aimla, lavastaja: Andres Dvinjaninov (Emaje Suveteater), kunstnik: Riina Degtjarenko (Ees-ti Draamateater), koreograaf: Jri Nael.

Kas teate kedagi teist nii eris-kummalist, lahedat ja thelepanu-vrset kui Pipi? Raske oleks leida talle vrdset, sest Pipi on Pipi eri

vrvi sukkade, erepunaste patside ja tedrethnidega tdruk on nii vapper ja tugev, et vib hobuse les tsta. Elutarkust ja sdamesoojust jagub tal kigile. Ja mis peami-ne temaga ei hakka iialgi igav! Lavastaja Andres Dvinajaninov toob vaatajateni Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatu vahvad tegelased, kellega koos vib leida mitte ainult Spungi, vaid mida-gi palju enamat... ehk Pipi meis enestes?

Jtkuvalt on kavas ooperigala lastele, balletid Lumivalgeke ja 7 pialpoissi ning Copplia. Ju-lukuu alguses saavad lapsed Es-tonias kohtuda Phklipurejaga. See imeline Pjotr Taikovski muu-sikaga juluballett viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mngusdurite, lendavate kokka-de, hiiglasliku julupuu, juluhtu ja tantsu vlumaailma. Nii et tule-mas on teline lasteaasta! \\\

Ksikivi kosmosest. Anna Kut-inskaja (Tige mutt/Perenaine.

Ksikivi kosmosest esietendus Kuressaare Linnateatris 23. juulil 2010. Vasakult: Lilli Kirikal (Vaeslaps), Kadri-Liis Kukk (Piret), Anneliis Kits (Siri) ja Kristo Ukanis (Priidu).

Rahvusooper Estonia leht 19

Ainult koolis kies targaks ei saa

Paljudes Euroopa ooperiteatri-tes tegutsevad koolitusosakon-nad, mis tegelevad pnevate muusikaalaste programmide ja projektide pakkumisega lastele ja noortele. T eesmrgiks on tutvustada lastele ooperi- ja bal-letianri olemust ning panna noored huvituma muusikateat-ris toimuvast. Loodame, et lap-sed, kes on varases eas saanud endale ooperi- vi balletipisiku, tulevad teatrisse ka kolmekm-neaastaselt. Rahvusooperis on noorte harimisega tegeldud juba le kmne aasta.

Mdunud teatrihooajal osales neljas erinevas lastele ja noortele meldud hariduspro-jektis (Balletimaailm, Mng muusika saatel, Kostmi-looja, Ooperimng) kolme kuni kaheksateistkmneaas-taseid lapsi kokku 2950. Teat-rimaja ekskursioone klastas le 1400 noore, osalejaid tuli kokku viiekmne kuuest eri-nevast lasteaiast ja kuuekm-ne kaheksast koolist. Lastele ja noortele meldud erinevad

projektid ja ekskursioonid toi-musid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Lisaks Tallinnale ja Harjumaale tuldi siia Saare-maalt, Prnumaalt, Lne-Vi-rumaalt, Jgevamaalt ja L-nemaalt. Kevadel aga sitsid estoonlased bussiga Tallinnast vlja ja klastasid Kohtla-Jrve Jrve gmnaasiumi ja Koht-la-Jrve Kunstide kooli ning andsid sealsetele noortele kaks loengkontserti. Nende raames tutvustati noortele Estonia teatrimaja, teatri ajalugu, re-pertuaari ja noortele meldud hariduseprojekte. Kaasa veti ka teatrikostmid, -peakatted ja -jalanud, mida noored said selga proovida, kontserdil klas ooperi- ja operetimuusika pare-mik. Kohtla-Jrvel toimunud rahvusooperi pevast sai osa le kolmesaja noore. Selliseid k-laskike teeme hea meelega ka teistesse Eesti piirkondadesse. Kui soovite oma kooli killukest ooperist vi balletist, vtke pa-lun meiega hendust aadressil mailis.kuur@opera.ee. \\\

Kas teadsid, et phapeviti kell 17.00 algavatele pereetendustele on koos tiskasvanuga teatrisse tulevatele pilastele vanuses 718 aastat vimalik osta piletid hinnaga 75 kr? Vt. lhemalt www.opera.ee.

LapsesuuMuusika oli eriti vimas siis, kui tello mngis tumedalt. (Doris Mia, 2. kl. Metshaldjas)

Mulle meeldis see muusika, see muutus palju. Mulle see ballett meeldis ka, sest see oli pnev! Aga hinnad kohvikus olid kallid! (Alexandra, 2. kl. Metshaldjas)

Olin enne arvanud, et tantsul ja spordil ei ole omavahel mingit seost, aga etendusel nhtu phjal vin elda kll, et tegemist on vga suurt fsilist judu ja pingutust vajava elukutsega. (Sergio, 8. kl. Romeo ja Julia)

Kuna mu esimene balletielamus oli Panama hel suurel bal-letigalal, kuhu oli kokku kutsutud kik maailma tipud, siis ma ei osanud kesolevat etendust niivga krgelt hinnata. Aga ldjoontes olin llatunud, kui krge tase on ikkagi Eesti balletis. (Karl-Erik, 8. kl. Kolm musketri)

Kige rohkem arvan ma, et tuleb kiita orkestrit. Kuigi tant-sijad ka pingutasid ja olid vsimusest nrkemas, siis orkest-rimngus ei leidnud ma htki viga ja nad pingutasid sama-moodi (Karl-Erik, 8. kl. Kolm musketri)

Lapsed ekskursioonil: ra vajuta lifti nuppu 2 korda, muidu tuleb 2 lifti!

Ekskursiooni giid lastele: Kuidas nimetatakse vrsnaga etenduse juhti [inspitsient] ? Lapsed: Ins, inspe , ins-petsill

Nahkhiire rekvisiidiks olevad ampanja pudelid seisavad kastides lava krval. Lasteaialapsed arutavad. Esimene: Ega nad kahte kasti siis korraga he etenduse jooksul ra ei jua juua! Teine: No, miks mitte, neid on ju palju laval, enne ju tdi rkis, et terve koor!

Pild

i joo

nist

as

Paila

pse

rhm

last

eaia

st

Kiik

hobu

.

Suvelaagris sai iga laps olla tpselt see, kes tahtis.

20 // 10/09/10

Rahvusooperile uus maja Eesti vabariigi 100. aastapevaks

marlaud arutab rahvusoope-ri laienemisplaane

27. oktoobril tuli Estonia tal-veaias teatrijuht Aivar Me kutsel esimest korda kokku marlaud, et arutada rahvu-sooperi laienemisplaane. Selles osalesid asjatundjad UNESCO Eesti Rahvuslikust Komisjo-nist, kultuuriministeeriumist, Eesti Arhitektide Liidust, Tal-linna Linnaplaneerimise Ame-tist, Tallinna Kultuurivrtuste Ametist, Muinsuskaitseametist, Rahvusvahelisest Monumenti-de ja Muinsusvrtuste Nu-kogust (ICOMOS) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsist. Mitme kokkusaamise kigus aruta-ti juurdeehituse vimalikkust Estonia praeguse maja taha ja kaaluti erinevaid variante uue hoone pstitamiseks mu-jal linnaruumis. Alates 1972. aastast ldsuse ja meedia te-ravdatud thelepanu plvinud ja seni siiski ehitamata jnud uue ooperimaja pstitamine on ldriiklik ksimus ja nuab phjalikku arutelu.

Valitakse asukoht ja valmib linnaehituslik anals

Uue hoone rajamisega seon-duvate ksimuste arutamiseks otsustati moodustada tgrupp, kuhu kuuluvad spetsialistid eri-nevatest valdkondadest. Arute-lude tulemusel valmis levaatlik dokument Rahvusooper Es-tonia uue hoone asukoha valik ja linnaehituslik anals. T lesandeks oli analsida Riigi Kinnisvara AS-i poolt vlja pa-kutud erinevaid asukohti ning leida ja jrjestada linnaehitusli-

kult kaks-kolm parimat paika uuele ooperiteatrile. Ajurnnakutel osalesid Eesti Arhitektide Liidu poolt esitatud sadamaala projek-tidega seotud arhitektid, rahvusooperi, kultuuriministeeriumi ja linnaplaneerimise ameti esindajad.

Uue ooperiteatri vajadused

Uus maja vajab eelkige uut tehnoloogiat ja lavatsoon moodus-taks ligikaudu seitsekmmend protsenti hoone mahust. Vaja on

kiirendada lava lesehitamise ja dekoratsioonide vahetamise protsessi. Vajalikku lavatehnikat ja dekoratsioone peaks olema vimalik tervikuna ja kompaktselt lavale saata ilma tiendava mberehitamise ajakuluta. Ooperiteater vajab head akustikat, mida olemasoleva maja rekonstrueerimisel enam parandada ei saa. Uus maja peaks arvestama meie kliimat ning asuma kohas, kus oleks hea juurdeps nii kohalikele elanikele kui ka turisti-dele jalgsi, histranspordi vi autoga. Olulised on ka mitmed lisafunktsioonid nagu toitlustus ja ooperiteatriga seotud kauban-dustegevus.

Projekti esialgne ajagraafik ja maksumus

Asukoha valik ja linnaehituslik anals mrts 2010.Ministeeriumide ja ametiasutuste nusolek kevad 2010.Arhitektuurikonkurss ja vitja valimine talv 2011.Detailplaneerimine ja selle kehtestamine 20112012.Hoone projekteerimine ja ehitusluba 20122014.Ehitamine ja valmimine 20142017.Hoone avamine Eesti Vabariigi 100. aastapeval 24. veebruaril 2018. Projekti maksumus on arvestuslikult 1,62 miljardit kr (5560 tuh kr/m2).

Parimate asukohtade valik

Vaadati lbi 30 vimalikku asukohta ning neist valiti vlja 5 lin-naehituslikult kige sobivamat. Olulisemad lhtekohad valikul: asukoht peaks olema linna keskel; suurte ja thtsate hoonete kesklinnast vlja viimine vib linna keskuse suretada; juurdeps peaks olema mugav jalakijale, histranspordiga vi autoga liiklejale; asukoht peaks olema nn kesklinna jalakijate ala piires; hoone peaks looma veel uut linnaruumi ning ei tohiks jda olemasolevate hoonete varju; teatriklastajal peaks olema phjust ja vimalust antud asuko-has viibida ka enne ning prast etendust;

Rahvusooperi uue maja vimalikud asukohad Tallinnas.

Kuigi oleme harjunud nau-tima ooperi- ja balletilavas-tusi juba armsaks saanud Estonia majas, tajub iga teatrisber, et XX sajandi algul ehitatud teatrihoone on ooperile ja balletile t-napeval kitsaks jnud. Kultuuriministeeriumi ki-vitatud ning valituse liik-mete hulgas heatahtlikku suhtumist leidnud Estonia uue maja ettevalmistu-se protsess on hoogsalt alanud. Rahvusooper on teinud koosts Riigi Kin-nisvara aktsiaseltsi, Tallin-na linna, Arhitektide Liidu ja mitmete teiste oluliste osapooltega phjalikud analsid uue hoone vi-malike asukohtade kohta, et liikuda selles protses-sis edasi ja kavandada uue ooperimaja avamine 2018. aastal. Kas on hele kultuursele riigile ilusamat juubelikingitust! Tnase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvu-sooper Estonia ammune unistus ja pstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus.

Laine Jnes, kultuuriminister

Rahvusooper Estonia leht 21

uue ja vana hoone vahele peab jma teatud linnaehituslik ning mentaalne side.

Esinduslikem ja linnaehituslikult parim asukoht

Tgrupi kigi liikmete hine seisukoht on, et parim asupaik uue-le ooperiteatrile on Admiraliteedi basseini ja sadama vaheline ala. Asukoht sobib thtsale ja esinduslikule hoonele, sellel kohal on tu-gev ajalooline thendus ja side nii mere kui ka vanalinnaga.

Asukoha valimise phiargumendid:

asukoht vimaldab ooperikvartali teket; vimaldab juurdepsu veelt ja vanalinnast; vimaldab kujuneda mererse peatnava ning jalakijate tsoonis linnaruumi keskuseks; vrikas koht, mis vimaldab tagada linnasdame arengut; toetab varasemaid suuri linnaehituslikke otsused Rotermanni kvartal jt; vanalinna lhedal ja on ajalooliselt thtis asukoht.

Nelja alternatiivset asukohta tuleks uuesti kaaluda siis, kui min-gil phjusel ei saa uut teatrihoonet rajada parimaks tunnistatud asukohale.

Tgrupi erinevate liikmete hine seisukoht annab alust eel-dada, et suurem osa avalikkusest toetab uue ooperiteatri ideed ja asukohta. Uue ooperiteatri avamise thtaeg 24. veebruar 2018 on reaalne juhul, kui projekti kik osapooled linn, riik, maaoma-nikud, arhitektid, ehitajad ja insenerid teevad tihedat ja konst-ruktiivset koostd.

Urban Management O poolt koostatud dokumendi Rah-vusooper Estonia uue hoone asukoha valik ja linnaehituslik ana-ls phjal koostanud lla Veerg. \\\

Oslo linna turismiamet kinnitab, et aina rohkem inimesi tuleb Oslosse eesmrgiga klastada ooperimaja ja sellest on saanud riigi suurim turismiatraktsioon. Meie etendusi klastavate ini-meste arv pole kunagi olnud suurem ja vlisklastajate arvu kasv on meeletu! Uut maja on klastanud neli miljonit inimest, viissada tuhat neist on vaadanud ka etendust. [Norra Ooperi- ja Balletiteatri uus maja valmis 2008. aastal, arvud antud mai 2010 seisuga].

Maria Borja, Norra Ooperi- ja Balletiteatri informatsiooninunik

Rahvusooper Estonia delegatsioon k-lastas augustis lhiriikide ooperimaju, et tutvuda nende tehniliste vimalus-tega ja saada teavet uue ooperimaja

ehitamiseks Eestis. Kokku klastati kuut teatrit: Soome Rahvusooperit, Rootsi Ku-

ninglikku Ooperit, Norra Ooperi- ja Balleti-teatrit, Kopenhaageni, Gteborgi ning Malm ooperimaja. Tehnikadirektor Taivo Pahmanni snul olid tehnoloogiliselt muljetavaldavamad Oslo ja Kopenhaageni ooperimajad. Ooperimaja asukoha valikul tuleks lhtuda sellest, et sinna oleks hea ligips. See on niteks probleemiks Kopenhaage-ni ooperimaja puhul, mis asub kll kesklinnas, kuid autoga teatri juurde sitmiseks tuleb teha suur ring lbi eramurajoo-ni. Ideaalis peaksid lavaga samal tasapinnal asuma dekorat-siooni-, rekvisiidi- ja mbli valmistamise tkojad, hoone keskel aga montaairuum, kus kik detailid kokku pannakse. Montaairuumist peaks olema vimalik pseda otse lavale, et dekoratsioone mitte liftiga transportida. Mne teatrimaja puhul llatas selle kigi ruumide valgustamine pevavalguse-ga laes asuvad aatriumid andsid piisavalt valgust garderoo-bidesse, proovisaalidesse ja administratiivruumidesse. Meie ks eesmrke on leida uue hoone ehitamisel vimalikult palju looduslikke lahendusi kasutada merevett, tuule- ja pikese-energiat. Niteks Kopenhaageni draamateater kasutab hoo-ne ktmisel ja jahutamisel merevett. \\\

Linnaehituslikult parim asukoht Admiraliteedi basseini ja sadama vaheline ala.

Klastajad nevad uue hoone eelisena teatri avaramat repertuaarivalikut

2010. aasta aprillis-mais viis TNS Emor Rahvusooper Estonia tellimusel lbi klastajate rahulolu uuringu. Seekord veti vaatluse alla Rahvusooper Estonia tuntus ja maine Eesti ela-nikkonna hulgas laiemalt. Lisaks tavaprasele teatriklastajate rahulolu mtmisele, uuriti nii elanikkonna kui ka klastajate suhtumist ooperi- ja balletiteatri uue hoone ehitamise kohta ja selle mju teatriklastamise sagedusele.

Uurimused nitasid, et uus hoone toob publikut juurde. Enamik vastajaist tles, et klastaksid uut ooperi- ja balleti-teatrit tulevikus samapalju kui praegugi, kuid samas oli oluli-selt rohkem neid inimesi, kes vastasid, et kiksid uues teatris senisest enam, kui neid, kes ei kiks ldse teatris. Uus teat-rihoone toob kindlasti juurde vlisklastajaid. Peamiste uue hoone eelistena nhakse vimalust kuulata krgetasemelisi soliste ja orkestreid mujalt maailmast ning ka vimalust vaa-data suuremale lavale meldud balletietendusi. \\\

22 // 10/09/10

MUUD //

Algaval teateatriaastal letavad vrika knnise Estonia teatri kaks grand ladyt sopran Anu Kaal ja metsosopran Urve Tauts. Nende lauljateta ei kujuta me ette lviosa lavastusi aastail 19601980, mida praegu oleme hakanud kutsuma Estonia kuldseteks ooperikmnenditeks. Anu Kaalu suure ulatusega omapraselt kaunis hbedane hl on vimaldanud tal laulda peaaegu ki-ki koloratuursoprani unistusterolle Gildast Verdi Rigolettos Luciani Donizetti Lucia di Lammermooris jpt.

Urve Tautsi mahlaka tmbriga limalt su-gestiivsele metsosopranile lisandusid suure-

prased nitlejavimed. Tnu suurele h-leulatusele vis ta laulda vga mitmekesist repertuaari, kuid sdamelhedasemad on olnud Verdi kangelannad. Vimsalt on teat-

rilukku jdvustunud Urve Tautsi loodud Carmen, mida ta on laulnud kahes lavastuses,

Herodias Richard Straussi Salomes, Octavian Richard Straussi Roosikavaleris jpt. Nende kahe grand lady juubeleile phendab Rahvusooper Estonia sel hooajal Verdi La traviata etenduse 4. novembril.

Bariton Vino Puura thistab sel hooajal oma kuuekmnen-dat snnipeva muusikali Minu veetlev leedi etendusega 30. jaanuaril 2010. Vino Puura alustas Estonias ooperi- ja operetiso-listina 1976. aastal. Tema kanda on olnud Estonias paljud barito-nirollid: Figaro ja Almaviva Mozarti Figaro pulmas, Germont Verdi La traviatas, Escamillo Bizet Carmenis, Onegin Tai-kovski Jevgeni Oneginis, Marcello Puccini Boheemis, Danilo Lehri Lbusas leses, Kolonel Pickering Loewe Minu veet-levas leedis jpt.

Sulev Nmmiku kaheksakmnendat sn-niaastapeva thistavad estoonlased hoog-sa ja heatujulise operetigalaga 9. jaanuaril 2011. Andeka kunstnikuna judis Nmmik tantsida balletis, lavastada operetti ja mngi-da neis, kirjutada muusikalitekste, teha filme ja esineda estraadil. Estoniaga oli Sulev Nm-mik seotud alates 1947. aastast kuni oma surmani 1992. aastal. Selle aja jooksul judsid lavale paljud publiku sdameid vitnud ja aastakmneid repertuaaris psinud operetid ning muusikalid, kus Nmmik oli tegev lavastajana ja oli sageli ka libreto auto-riks.

Estoonlaste juubeldamistele paneb kevadel punkti juubilari-dest noorim kauaaegne priimabaleriin Kaie Krb. Teater p-hendab oma kunagise priimabaleriini esimesele prisjuubelile he Rahvusvahelise tantsupeva balletigala etendustest ja hab talle Elagu!... Kriuh-va tsiuhh! 30. aprillil. Nii nagu me t-napeval ei kujuta kuldseid ooperikmnendeid ette Anu Kaa-lu vi Urve Tautsita, on vimatu melda Estonia balletist alates 1979. aastast kuni uue aastatuhande algusaastaini ilma Kaie Kr-bita. \\\ Tiina un

Teatriaasta juubilare

Kik teed viivad EstoniasseGlobaalses mttes viivad need muidugi Rooma, kuid Tallinna keskpunktiks vib vabalt pidada Estonia hoonet. Kui teater sai 2006. aastal saja-aastaseks ja Rvala puiesteele pstitati thendus-lik mlestusmrk, mis viitab Estonia vana teatrimaja kunagisele asukohale Vike-Tartu maanteel, tekkis mte hakata paigaldama Estonia teatrimaja poole suunduvatele knniteedele nende es-toonlaste smboolseid jalajlgi, kes on erinevatel aegadel andnud sellele teatrile mtte ja sisu. Kaks esimest meest olid loomulikult Paul Pinna ja Theodor Altermann. Tnavusel Estonia turupe-val juab jrg Estonia sjaeelse balletitrupi esisolistide Klaudia Maldutise ja Artur Koidu jlgedeni Prnu maanteel ning m-da Georg Otsa tnavat hakkavad teatri suunas sammuma Ants Eskola, Milvi Laid, Agu Ldik, Meta Kodanipork ja Georg Ots. Ja nii muutuvad smboolseks kunagi Georg Otsa lauldud snad: Meri kustutab kord jljed kaldal, aga hinges psivad need...

5. septembril kell 12.00 aga ngi publik uhiuut eesriiet, mille tagakljele said oma autogrammi jtta kik teatrisbrad, kes vt-sid kaasa oma annetuskaardi uue eesriide heaks. \\\ Arne Mikk

Kas teadsid, et maja avatakse 1 tund enne etenduse algust? Palume tulla teatrisse piisavalt varakult, et leiaksite igeaegselt oma istekoha, hilinejaid saali ei lubata. Etenduse ajal saalist vljujad psevad oma kohale tagasi vaheajal.

Postkaart Estonia nurgakivi paneku rajnud tseremoonia mlestuseks.

Rahvusooper Estonia leht 23

Rahvusooper Estonia CateringKlastajatel on vimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mida serveeritakse etenduste eel vi vaheajal teatri Sinises saalis.

Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne ritust.

TELLIMUSED: Estonia kodulehelt www.opera.ee

enne etendust kohvikutes kohapealLisainfo: ER 1016 tel. 683 1371 vi catering@opera.ee.

VIMALUSED RITUSTE KORRALDAMISEKS Pidulikud htusgid ja vastuvtud, pulmad, juubelid,

julupeod, konverentsid, koolitused.Erinevad saalid, maitsvad road, piletid etendustele ja

kontsertidele vta meiega hendust ja korraldame koos meeldejva thtsndmuse!

Lisainfo: 683 1305, opera@opera.ee

VASTA JA VIDA!

1. Kes on Rahvusooper Estonia patroon? 2. Mitme erineva etendusega tuleb Estoniale jaanuaris klla Lti Rahvusooper?3. Mida saab Estonia teatrist laenutada? 4. Kelle kanda on Mimi roll ooperis Boheem? 5. Millised kaks eset on thtsad Wagneri ooperi Parsifal sm-boolikas? 6. Millise balletiga lpetasid Age Oks ja Toomas Edur oma tantsijakarjri? 7. Kui suure soodustusega saavad pilased ja lipilased osta Estonia etendustele pileteid? 8. Nimeta kolme uue lastelavastuse peategelaste nimed.9. Mis aastaks on kavandatud uue ooperiteatri avamine? 10. Millise etendusega thistab oma 50. snnipeva juubelit kauaaegne priimabaleriin Kaie Krb?

Vastused palume saata 30. septembriks aadressile ivika@opera.ee vi Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn.

igesti vastanute vahel loosime vlja vabapsmeid etendustele. Vitjatega vetakse hendust ja nende nimed avaldatakse teatri kodulehel 1. oktoobril.

Kas teadsid, et teatrist on vimalik laenutada binokleid hinnaga 25 kr? Vt. lhemalt www.opera.ee.Kas teadsid, et lastele on vimalik laenutada istmepatju?

Klalisesinejad hooajal 2010/11OKTOOBEROoperigala Generatsioon XXXL 1. ja 2. X dirigent Carlos Spierer (Saksamaa), solistid Annely Peebo (Viini Volksoper), Kadri Kipper, Ivo Posti, Koit Soasepp.Boheem 29. X Rodolfo osas Gregory Warren (Berliini Deutsche Oper).

NOVEMBERLa traviata 4. XI Alfredo osas Gregory Warren (Berliini Deuts-che Oper); 4. ja 24. XI Violetta osas Irina Dubrovskaja (Vene-maa). Boheem 6. XI Rodolfo osas Gregory Warren (Berliini Deutsche Oper).I Capuleti e i Montecchi 11. XI Romeo osas Annely Peebo (Vii-ni Volksoper); Giulietta osas Irina Dubrovskaja (Venemaa).

DETSEMBEREstonia ball 2010 31. XII Mina Agossi (USA/Prantsusmaa)

VEEBRUARTsaari mrsja Sobakini osas Roman Polisadov (Lti Rahvu-sooper), Marfa osas Marina agut (Maria Teater), Grjaznoi osas Vitali Bili (Moskva Novaja Opera), Lkovi osas Dmytro Popov (Ukraina Rahvusooper), Ljubaa osas Angelina vatka (Ukraina Rahvusooper) 10. II.

APRILLArmastus kolme apelsini vastu 15. IV Helikon-Opera solistid.La traviata 16. IV Helikon-Opera solistid.

Rahvusooper sidab kllaKlalisetendused Lti Rahvusooperis 18.23. jaanuaril 201118. I Nixoni ballett Kolm musketri, dirigent Jri Alperten19. I Bournonvillei ballett Metshaldjas, dirigent Jri Alperten21. ja 23. I Mozarti ooper Cos fan tutte, dirigent Arvo Volmer22. I Prokofjevi ooper Armastus kolme apelsini vastu, dirigent Arvo Volmer

Klalisetendused Prnu kontserdimajas11.12. veebruaril 201111. II kell 19 Balletihtu (Murdmaa Phaidra, Balanchinei Who Cares?12. II kell 13 ja kell 18 Klmni operett Silva

Klalisetendused Jhvi kontserdimajas26. II kell 19 Jhvi balletifestivalil etendub Balanchinei ballett Who Cares? 19. III kell 13 ja 18 Loewe Minu veetlev leedi

Kas teadsid, et teatris on valvega tasuta garderoobid? II rdu klastajate garderoob asub IV korrusel. leriietes saalidesse ei lubata.Kas teadsid, et etenduste pildistamine ning audio- ja videosalvestuste tegemine on lubatud vaid erikokkuleppel?

Kas teadsid, et etenduste klastamine ratastoolis pole probleem? Palume tellimuse esitamisel ja piletiostul informeerida teenindajat ratastoolis klastajast, et saaksime talle leida parima vimaliku koha. Teatris on olemas lift ja invatualett.

24 // 10/09/10

Kup

ong

on m

eld

ud g

rupi

le a

late

s 10

inim

eses

t ja

anna

b 25

% so

odus

tust

pile

titel

limus

e hi

nnas

t.K

ui sa

vee

l ei t

ea, m

illist

ete

ndus

t kl

asta

da, a

ga

soov

id sa

ada

grup

pide

le m

eld

ud h

id

pakk

umisi

, siis

t

ida

ainu

lt vi

iman

e ri

da. L

ika

kup

ong

vlja

ja p

ostit

a m

eile

vi

too

otse

teat

ri k

assa

sse.

Telli

mus

e sa

ame

tita

vab

ade

koht

ade

olem

asol

ul.

RAHVUSOOPER ESTONIA

Grupi sooduskupongEstonia pst 410148 Tallinn

Soovin tulla vaatama

ETENDUSE NIMI:

KUUPEV:

GRUPI SUURUS:

PILETIHINNA VAHEMIK:

NIMI, TELEFON JA E-MAIL:

Kupong kehtib 2011 a augusti lpuni.

Kuldsponsor

Peasponsorid

Toetajad ja koostpartnerid

Estoonlaste tervise eest hoolitseb:

Lehe koostaja: Liina Viru Toimetaja: Tiina un Kujundaja: Stella Tillo Fotod: Harri Rospu, Chris Rogers, Roberto Gondola, Laurent Liotardo, Frdric Maligne ja Liina Viru.

TU

LE

SU

UR

E

SELT

SKO

NN

AG

A

TE

AT

RIS

SE!

Soodsa bussipaketi (hind 160330 kr, sisaldab teatri- ja edasi-tagasi bussipiletit) tellimiseks helista tel 683 1260 vi saada e-kiri aadressile estonia@opera.ee. Paketid mgil ka Piletimaailmas ja Piletilevis. Tellimine kestab 30. augustini 2010 vi kuni kohti jtkub.

10. IX ooper Armastus kolme apelsini vastu 11. IX ballett Romeo ja Julia22. IX operett Nahkhiir 23. IX ballett Copplia24. IX ooper Cos fan tutte 25. IX ballett Lumivalgeke ja 7 pialpoissi

Bussid Tallinnasse vljuvad:

VILJANDIS Vabaduse platsilt kell 14.00 (Vhma bussijaamast 14.40, Tri raudtee-/bussijaamast 15.10, Paide Kultuurikeskuse juurest 15.30)

NARVAS Geneva Keskuse eest (Vidu 2) kell 14.00 (Jhvi kontserdimaja eest 14.40, Kohtla-Jrve bussijaamast 15.00, Rakvere bussijaamast 16.00)

PRNUS Endla teatri parklast kell 15.00 (Prnu-Jaagupi bussijaamast 15.30, Mrjamaa bussijaamast 16.00)

TARTUS Vanemuise kontserdimaja alumisest parklast kell 14.00 (Puurmani bussipeatusest 14.25, Pltsamaa bussijaamast 14.45)

Etendused algavad kell 18.00, tagasisit 30 min prast etenduse lppu.

Lisainfo: www.opera.ee

Rahvusooper kutsub septembris Rahvusooper kutsub septembris soodsalt ja mugavalt soodsalt ja mugavalt

bussiga teatrisse! bussiga teatrisse!

ESTONIA TEATRIBUSS

ESTONIA TURUPEV12. septembril kell 12-15 * suur hooaja alguse kontsert TASUTA! * 105. hooaja pile-

tite mk 25% soodushinnaga * teatrilaat, oksjon ja palju muud pnevat kogu perele