SÕD

UR N

R 5 (86) 2015E E S T I S Õ J A N D U S A J A K I R I

Eesti ja Ukraina meedikud ühendasid teadmised

Kõrgtehnoloogia on jõudnud Eesti kaitseväkke

Nr 5 (86) 2015

NATO-ga on Eesti õhuruum meie

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

35 / 2015

Sisukord

4 Eesti uudised

6 Välisuudised

8 NATO-ga on Eesti õhuruum meieAjakirja küsimustele vastab õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Kolonel Tarien räägib lähemalt viimastel aastatel Eesti õhuväes toimunud arengutest ja koostööst NATO üksustega.

12 Kui mehitamata õhusõidukid ründavadMillised võimalused on tuvastada ja tõrjuda tänapäevaseid mehitamata õhusõidukeid.

15 Kaitseliidu doktriin saab valmisBrigaadikindral Meelis Kiili räägib arengu­test Kaitseliidus.

19 Sõjateadusest täna ja hommeÜlevaade võimearendusega seotud kaitse­alase teadus­ ja arendustegevuse praegu­sest olukorrast.

24 Liibanoni segadused jätkuvadJätkub Janno Simmi ülevaade Liibanonis toimuvast. Tekstile annab lisaväärtust piir­konna kaart UNFIL üksuste paigutusega.

29 Vahendatud kommunikatsioonil roll sõjakooli värbamisel on tõusuteelViimasel kolmel aastal on kaitseväe ühen­datud õppeasutuste kõrgemasse sõjakooli esitatud järjest rohkem avaldusi.

32 Ukraina sõjaväemeedikud: eestlaste nõuanded täiendavad meie sõjas saadud kogemusiSeptembri teises pooles korraldas KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskus koostöös Vaba Ukraina heategevusorgani­satsiooniga Ukraina sõjavaemeedikutele taktikalise tasandi lahingukannatanu käitle­mise instruktori kursuse.

34 NFIU – NATO staabielement Tallinnas

36 Kas venelaste uus Ka-52 Alligaator tegutseb Süürias?Vene lennuvägi on Süürias andnud hulga õhulööke. Kas me näeme peagi Süüria kohal ka Ka­52 Alligaatorit?

44 „Ukraina üle kõige!“ – Ukraina vabatahtlik korpus ParemsektorÜlevaade Paremsektor relvaformeeringu­test ja nende kõrge lahinguefektiivsuse põhjustest.

51 Nanotehnoloogia ja 3D-printerid leiavad koha Eesti kaitseväesKahe põneva KVÜÕA lõputöö ülevaatega saab tutvuda ka ajakirja külgedel.

55 Globaalse džihaadi arhitekt Abu Musab al-SuriRäägime lähemalt eelmisel aastal hukku­nud islamiäärmuslase Abu Musab al­Suri terrorismiideoloogiast. Oma kommentaari

lisab ka kaitsepolitseiameti büroojuht Andres Ratassepp.

64 Merenduslik ajakiri Merendus, 1933–40Kirjutises tutvustatakse merevae ohvitse­ride kogu ajakirja Merendus ning antakse põgus ülevaade ajakirja veergudel avalda­tud olulisematest merelist riigikaitset ja meresõjandust käsitlenud kirjutistest.

70 RaamatututvustusSõjameeste mälestusi, päevikukatkeid, fotosid ja kirjavahetust, samuti taustateavet ja ajaloolisi dokumente sisaldav raamat võ­tab kokku ühe tahu Eesti kaitseväe osaluse ÜRO rahuvalveteenistuses.

Väljaandja kaitseväe peastaapToimetus Juhkentali 58, 15007 Tallinn

Tegevtoimetaja erumajor Ivar Jõesaar ivar.joesaar@mil.ee / 717 1922Toimetaja Sverre Lasn sverre.lasn@mil.ee / 717 2164Keeletoimetaja Kairi VihmanKujundaja Meelis PillerTrükitud AS­i Vaba Maa trükikojas Kaanefoto reservleitnant Gen Vagula

38Juhtimise keerulisest

psühholoogilisest tagamaast ja tumedamast poolest

WAR

NER

BRO

S.

4

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

EESTI UUDISEDKA

ITSE

VÄG

I

Ämari lennubaasis maandusid 4. septembril kaks Ameerika Ühendriikide õhuväe hävi-tajat F-22 Raptor. Augusti

lõpust kuni septembri keskpaigani külastasid neljast hävitajast F-22 koos-nev Ameerika Ühendriikide lennusalk Euroopat. Tegu oli seda liiki ülimood-sate lennukite esmakordse visiidiga Euroopasse.

Visiit näitab Ameerika Ühendrii-kide panust Euroopa julgeoleku tu-gevdamiseks ja kinnitab liitlastele, et USA-le on tähtis liitlaste julgeolek. Hävitajate eesmärk on ka harjutada koostööd liitlaste õhuvägedega ning tutvumislendude kaudu tundma õp-pida Euroopa õhuruumi. Ühtlasi on külaskäik hea harjutus lennukeid vastuvõtvate riikide õhuvägedele.

F-22 Raptor on USA õhuväe uusim hävitaja. Oma stealth-omaduste (varg-tehnoloogia), relvastuse, avioonika, manööverdusvõime ning juhitavuse poolest loetakse lennukit maailma pa-rimaks. Praegu on F-22 ainus uude, niinimetatud viiendasse hävitajate põlvkonda kuuluv hävitaja maailmas. Lennuki relvastuses on nii õhk–õhk kui ka õhk–maa relvad.

Ämaris maandusid USA hävitajad F­22

Septembri keskpaigas tegi Ameerika Ühendriikide staabi ülemate komitee esimehe kindral Martin Dempsey kahe-

päevase visiidi Eestisse. Kindral Demp-sey sõnul aitab Ameerika Ühendriikide kaitseväelaste osalemine Eesti õppustel neil Euroopa tingimustes paremini te-

Kindral Martin Dempsey: õpime Eestis Euroopat tunnetama

gutseda. Ta lisas, et ameeriklaste Eestis viibimine ja kaitseväega ühiste õppus-te korraldamine aitab taastada neid teadmisi Euroopast, mis tänu viimase kahe kümne aasta arengutele kaduma on läinud.

Eestis viibides kohtus Dempsey li-saks kaitseväe juhatajale ka president

Toomas Hendrik Ilvesega, USA suur-saadiku Jeffrey D. Levine’iga, peaminis-ter Taavi Rõiva ning ametist lahkunud kaitseminister Sven Mikseriga. Samuti külastas kindral Dempsey kaitseväe peastaapi ja küberkaitsekeskust ning külastas Tapa sõjaväelinnakut ja seal paiknevaid ameerika sõdureid.

L iibanonis ÜRO rahuvalvemis-sioonil teenivad Eesti jalaväe-rühma lahingupioneerid osale-sid oktoobri alguses Hispaania

demineerimisüksuse korraldatud välja-õppepäeval, mille käigus vahetasid ko-gemusi Eesti, Soome, Iiri, Fidži ja His-paania demineerimisspetsialistid.

Liibanoni Süüria ja Iisraeliga piirne-

vatel aladel leidub mitmeid sõdade ajal tihedalt mineeritud alasid, mis on koha-likule elanikkonnale endiselt ohtlikud. Enamik mineeritud piirkondi on prae-guseks markeeritud, kuid on endiselt ohtlikud näiteks suviste kulupõlengute ajal. Samuti ei pruugi märgistusest aru saada lapsed. ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL-i üksused on aastate jooksul

kahjutuks teinud ligi 35  000 erinevat lõhkekeha.

Eesti lahingupioneerid viisid läbi improviseeritud lõhkekehade vastase koolituse Soome rahuvalvajatele ees-märgiga tutvustada eestlaste baasoskusi ja anda edasi kogemusi, mis pärinevad varasematest operatsioonidest Iraagis ja Afganistanis.

Eesti lahingupioneerid Liibanonis vahetasid ÜRO kolleegidega kogemusi

EESTI UUDISED

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

5

Rootsi kaitseväe kaitselogisti-ka ülem külastas EestitRootsi kaitseväe kaitselogistika ülem kontradmiral Thomas Engevall viibis septembri alguses kahepäevasel vi­siidil Eestis, et tutvuda Eesti kaitseväe toetuse väejuhatuse ja logistikaalase tegevusega.

Eriti huvitatud oli Rootsi delegat­sioon Eestis viibivate liitlasriikide üksuste tagamise kontseptsioonist ja rakendamisest. Lisaks külastas kontr­admiral Engevall ka toetuse väejuha­tuse logistikapataljoni, logistikakooli ja meditsiini väljaõppekeskust ning nende uusi, kevadel kasutusse võetud kasarmuid Ämaris. Samuti tutvusid rootslased Ämari lennubaasi tegevuse ja infrastruktuuriga.

Mereväe miinijahtija Sakala sai uue komandöriEesti mereväe laevastiku miinijahtija Sakala komandöriks sai 27. augustil vanemleitnant Ott Laanemets, kes vahetas välja üle kahe aasta sel ameti­kohal teeninud vanemleitnant Toomas Auväärti.

„Laevakomandöri ametikoht on iga mereväe taktikaohvitseri karjääri tegelik tipp­punkt. Hea on tunda jälle kõikuvat laevatekki jalge all. Peagi suundume merele, nii et pikka sisseela­misaega ei jää,“ ütles vanemleitnant Laanemets ametikoha ülevõtmisel.

Noorkadetid võeti üliõpilas-konda vastuKõrgema sõjakooli noorkadetid lõpe­tasid 17. septembril ühtlustuskursuse lõpurännakuga ning said üliõpilas­konna liikmeteks. Ühtlustuskursuse lõpurännaku peakorraldaja kadett Gert Nurga sõnul näitasid noorkadetid terve rännaku vältel üles tahet minna edasi, olgugi et kontrollpunktide ülesanded olid rasked.

Noorkadetid läbisid jagudena ligi 20­kilomeetrise distantsi ning lahen­dasid kümnes kontrollpunktis ülesan­deid, mis nõudsid ühtlustuskursusel saadud teadmisi ja panid proovile meeskonnatöö. Rännaku lõpus said meeskonnad stardi lõpujooksule, kus pidid rasket kasti tassides võimalikult kiiresti finišisse jõudma. Ühtlusta­miskursuse järgselt jätkub tänavustel kadettidel sõjakoolis akadeemiline õppetöö.

Ameerika Ühendriikide lahingu-pioneeride kompaniisuurune üksus lõpetas 10. septembril kaitseväe keskpolügoonil oma

töö. Nelja kuuga ehitati neli kilomeetrit tankiteed ja püstitati Tapa lähistele neli kuni kahekümne inimese majutamiseks mõeldud puitkasarmut ning rajati kesk-polügooni lasketiiru kolm puidust varju-alust. Samuti sai keskpolügooni pioneeri-ala juurde senisest paremat lõhkeõpet võimaldavad õpperajatised, mida hakka-

vad peamiselt kasutama 1. jalaväebrigaa-di pioneeripataljoni kaitseväelased.

Nelja kuu vältel teenis Tapal kaks pioneeride kompaniisuurust rotatsioo-ni, mis mõlemad kuuluvad Ameerika Ühendriikide 18. sõjaväepolitsei bri-gaadi 15. pioneeripataljoni koosseisu. Septembris töö lõpetanud allüksus kan-nab 500. pioneerikompanii nime ning vahetas juuli keskpaigas välja mais tööd alustanud sama pataljoni 902. pioneeri-kompanii.

Ühendriikide pioneerid tegid Tapale tankitee ja puitkasarmud

Jõhvi linnakus algas 7. septembril tankitõrjesüsteemi Javelin kolme-nädalane instruktorikursus, et koolitada kaitseväele ja Kaitselii-

dule 40 relvasüsteemi instruktorit.Loenguid ja praktilisi harjutusi viivad

läbi Ameerika Ühendriikide maaväe instruktorid, kelle juhendamisel õpitak-se relvasüsteemi kasutamist, hooldamist ja tõrgete eemaldamist. Kursuse kol-

mandal nädalal toimuvad ka relvasüs-teemi lahinglaskmised keskpolügoonil.

Javelinid võetakse kasutusele Eesti kaitseväe jalaväepataljoni tasandi tanki-tõrjerelvadena, kus need järk-järgult va-hetavad välja senised MILAN-id. Samu-ti on plaanis Javeline hakata kasutama Kaitseliidu maakaitseüksustes. Süsteemi täies mahus kasutuselevõtt on planeeri-tud ajavahemikku 2016.–2018.

Kaitseväelased õppisid relvasüsteemi Javelin

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kohtus 21. septemb-ril ametlikul visiidil Georgias riigi kaitseministri Thinathin

Hidašeli ja Georgia kaitsejõudude juhi kindralmajor Vahtang Kapanadzega.

Mõlemal kohtumisel oli jutuks ka Georgia NATO-püüdlus ja kindral-leitnant Terras rõhutas, et Eesti jätkab Georgia toetamist sellel teel. Kaitseväe juhataja lisas, et NATO püüdlused ei sõltu vaid kaitseväe arengutest, vaid

sama tähtsad on reformid majanduses, sotsiaalsfääris, hariduses ja muudes eluvaldkondades.

Georgia on väga huvitatud osale-mast Eestis paikneva NATO küberkait-se kompetentsikeskuse töös ja soovib saada kogemusi Eesti psühholoogilise kaitse tegevusest. Eesti kaitsevägi aga on huvitatud infovahetusest ja osaleb või-malusel ka Georgia korraldatud õppus-tel, saamaks kogemusi Eestist erineval maastikul ja kliimatingimustes.

Terras Georgia rahvale: jätkake igal juhul NATO püüdlusi

EESTI UUDISED

6

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

MAAILM

2 Iisrael ja Venemaa Süüria konflikti lahendust ei leidnud

Iisraeli kaitseväe juhataja asetäitja kindral­major Yair Golan kohtus 6. oktoobril Tel Avivis Iisraeli kaitseväe peastaabis oma Venemaa Föderatsiooni ametivenna Nikolai Bogdanovskiga, et arutada võimalusi, kuidas nende sõjaväed saaksid Süürias toi­

USA Vaikse ookeani laevastiku ülem tegi Hiinale üsna otse-se hoiatuse, et too ei piiraks Aasia ja Vaikse ookeani re-

gioonis navigatsioonivabadust ja õhu-ruumi kasutamist. Sydneys 6. oktoob-ril merevõimu-teemalisel konverentsil peetud kõnes ütles admiral Scott Swift, et ühegi riigi sisesed seadused ei saa rahvusvahelisi konventsioone piirata.

Admiral Swifti kõne toimus samal ajal, kui USA ametnikud valmistavad ette Lõuna-Hiina merre ehitatud Hii-na tehissaartest 12 meremiili kaugusel navigatsioonivabaduse taotlemist USA mereväe laevadele ja lennuvahendite-le. Spratly saartel tegutsevad Hiina sõ-javäeametnikud on soovitanud USA mere väe õhusõidukitel ehitatavatest saartest 12 meremiili kaugusele hoi-da, kuigi rahvusvahelised kokkulepped ütlevad selgelt, et tehissaartele ei kehti samad piirangud mis riigi territooriumi

1 USA admiral hoiatas Hiinat liiklemise piiramise eest

Lõuna­Hiina merel

muva vaenutegevuse lõpetada. Iisraeli kait­sevägi ei nõustunud avaldama kohtumise üksikasju ega seda, kuidas täpselt konflikti reguleerimine toimuda võiks. Nii jäi selgu­setuks, kas ja kuidas nimetatud probleemile reaalne lahendus leitakse.

Iisraeli ametnikud teatasid septembris, kui Venemaa Süürias kohalolekut laiendas,

ühendtöögrupi loomisest, et „koordineerida õhuväe, laevastiku ja elektromagneetilise sõjapidamise valdkondi“. Satelliidipildid on kinnitanud, et Venemaa on toonud Süü­riasse vähemalt 28 ründelennukit eesmär­giga toetada Süüria valitsusvägesid nende võitluses radikaalsete opositsioonirühmi­tuste vastu. Küsimusi tekitab aga Venemaa otsus toimetada Süüriasse vähemalt üks lühimaa õhukaitsesüsteem Pantsir­S1 ja neli Su­30SM hävitajat, mida kasutatakse õhuvõitluses ülekaalu saavutamiseks, sest mässulistel õhusõidukeid pole.

Samuti on Venemaa on Süüriasse toime­tanud Krasuha­4 elektroonilise sõjapida­mise süsteemi, mille kasutamisulatus on tootja andmetel kuni 300  km ja mida saab kasutada mässuliste raadioside mahasuru­miseks, kuid ka Iisraeli radarite, sideühen­duste ja signaaliluure vastu.

3 Venemaa KAB-250 katsetused lõppevad tänavu

Ettevõtte Region JSC direktor Igor Krõlov teatas, et nende arendatud täpsuslahingu­moona KAB­250 (KAB – Корректируыемая Авиатсионная Бомба) katsetused lõppevad varsti. KAB­250 on suurema KAB­500 PGM­i edasiarendus, viimast kasutati esimest korda lahingutes septembris Süürias. KAB­250 toodetakse kahes versioonis – laser­juhitavat KAB­250LG­E ja Vene satelliit­sidesüsteemi GLOSNASS/INS abil sihtmärgi leidvaid KAB­250S­E.

KAB­250 arendati tootja esindaja sõnul välja vastusena USA väikese diameetri­ga pommile (SDB), millega varustatakse F­22 Raptorid ja F­35 Lightning II viienda põlvkonna hävitajad. KAB­250 kildlõhkepea on eriti tõhus jalaväe ja soomustamata sõidukite vastu. Sellist täpsuslahingumoo­na saab kasutada nii üksikult kui ka rünnata sihtmärke mitme pommiga korraga.

4 Ukraina esitles helikopterit Lev-1 ja jätkab arendustöid

Ukraina ettevõte UkrOboronSevis esitles riigi kaitseministeeriumile ja julgeoleku­teenistustele uut helikopterit Lev­1. Kopter

1

looduslikele saartele. Rahvusvahelise õiguse järgi ulatuvad riigi territoriaal-veed 12 kilomeetri kaugusele selle ran-nikust, kuid USA ja mitmed teisedki riigid väidavad, et selline määratlus ei kehti tehissaarte puhul. USA kaitsemi-nister Ashton Carter on öelnud, et USA lendab, seilab ja tegutseb kõikjal, kus rahvusvaheline õigus lubab, seal hulgas ka Lõuna-Hiina merel.

Peking on tauninud USA sõjalaeva USS Lassen läbisõitu Hiina tehissaar-te vetest Lõuna-Hiina meres, nimeta-des seda ebaseaduslikuks tegevuseks ja ohuks riigi suveräänsusele, sest Hiina valitsus pole selliseks läbisõiduks luba andnud. Seevastu Ameerika Ühend-riigid tunnustavad riikide õigust saata sõjalaevu teise riigi territoriaalvetesse tingimustel, et seal ei tehta sõjalist või luurealast tegevust, mida tuntakse ka territoriaalvetest rahumeelse läbisõidu klauslina.

Hiina mereväe ülema admirali Wu Shengli sõnum USA mereväe ülemale admiral John Richardsonile oli, et selline väike intsident nagu ameeriklaste sõjalaeva USS Lasseni (pildil) läbisõit Hiina territoriaalvetest võib esile kutsuda sõja Lõuna-Hii-na merel ja USA peab lõpetama provokatiivset tegevuse vaidlusaluses piirkonnas.

U.S

. NAV

Y

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

7Kokkuvõtted ajakirjast Jane’s Defence Weekly (oktoober–november 2015)

põhineb 1940. aastate Bell 47G­4­l, kuid kasutab Mi­2 põhjalikult uuendatud GTD­350 mootorit.

Ettevõtte avaldatud piltidel demonstree­ris helikopter üksuste transportimist ja me­ditsiinilise õhuevakuatsiooni ülesandeid.

5 Delhi sõlmib tõenäoliselt enne aastavahetust Rafalega

lepinguIndia sõlmib tõenäoliselt detsembriks lepin­gu 36 Dassault Rafale hävitaja ostmiseks, ütles kindral Arup Raha 3. oktoobril New Delhis. India õhuvägi peaks lennukid kätte saama kahe kuni kolme aasta jooksul.

Kindral Raha põhjendas iga­aastasel India katseväe pressikonverentsil, et õhuväel oli vaja nelja eskadrilli Rafalesid või sarnaseid õhusõidukeid, et tagada 2027. aastal lennu­väest mahakantavate hävitajate asemel pii­sava arvu uute hävitajate saabumine. India kaitseväe hävitajaeskadrillid on kahanenud 35­ni ettenähtud 42­st ja vähenevad veel 25 eskadrillini 2022. aastaks, sest 10­11 eskad­rilli tehnika on selleks ajaks liialt vananenud. Kindral Raha sõnul vajaks ta kokku vähemalt kuut uut erinevaid ülesandeid täita suutvat ründelennukite eskadrilli, olgu need siis Rafaled või nendega samaväärsed lennukid.

India lennuväe uhkuseks on praegu Vene päritolu SU­30MKI ründepommitajad, millele lisaks on kavas moderniseerida kuus eskadrilli, kokku 120 kerget hävitajat Mk 1, mille käigus saavad lennukid võimsamad mootorid, paremad radarid, välja vaheta­takse elektroonika, lisatakse elektroonilise sõjapidamise ja vastase side segamissüs­teemid, õhust tankimise võimekuse ja uue relvastuse, kaasa arvatud juhitavad raketid.

6 Egiptus pole oma Mistralitele veel helikoptereid valinud

Egiptus pole veel langetanud lõplikku otsust mereväele kohandatud Vene ründe­helikopterite Ka­52 tellimise kohta oma Mistral­klassi helikopterikandjale, teatas Venemaa kaitsevaldkonna ettevõtte Rostec juht Sergei Tšemezov. „Kui Egiptus soovib Mistrale omandada, siis pakume loomuli­

kult oma helikoptereid, sest need töötati välja ja kohandati just selle laeva tarbeks,“ ütles ta reporteritele 30. septembril.

Tšemezovi kommentaarid tulid pärast Prantsusmaa kinnitust 23. septembril, et Egiptus on nõustunud ostma kaks Mistrali, mille müük Venemaale tühistati Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu, seoses Vene­maa osalusega Ukraina konfliktis. Ka-52 helikopterite müük tuli ilmsiks augustis, kui uuringu­ ja tootmisettevõte Precision Systems and Instruments teatas valmisole­kust varustada sihtimisseadmetega just 50 Egiptusele müügiks mõeldud ründekopterit Ka­52K.

7 Araabia Liit viib Jeemenisse Patrioti

õhutõrjeraketisüsteemidOktoobri algusest pärinevad satelliidifotod kinnitavad, et Jeemeni tagandatud presi­dendi ametisse ennistamise eest võitlev Araabia Liit on toonud Jeemenisse Patrioti õhukaitsesüsteemid, et kaitsta Maribi pro­vintsis eesliinil asuvat sõjaväebaasi.

Fotodel on näha Maribis asuva Safiri rafi­neerimisvabriku territooriumil kahte Patrio­ti raketisüsteemi, mõlemad varustatud AN/MPQ­53/65 radari ja kahe stardiseadega, üks lennuraja kummaski otsas. Lennurajal on näha kuut AH­64 Apache’i ründekopterit, kahte UH­60 Black Hawk lahingkopterit ja ühte CH­47 Chinooki transpordikopterit.

Patrioti õhutõrjesüsteemide paigutami­ne Jeemenisse on märk sellest, et Araabia Liit peab raketirünnakute ohtu baasile suu­reks. Ansar Allahi grupeering, mille vastu Araabia Liit võitleb, väitis 4. septembril, et ründas Safiri baasi Vene päritolu lühimaa ballistilise raketiga OTR-21 Totška. Araabia Liit seda väidet ei kinnitanud, kuigi andis samal päeval teada suurtest kaotustest oma üksuste ridades.

Totška tabas arvatavasti lennurajast ede­las asuvat Jeemeni sõjaväegarnisoni, kuhu Araabia Liit uusi ehitisi püstitas. Aerofotolt on selgelt näha hulk hävinenud sõidukeid ja enamik uusi ehitisi on raketirünnaku tagajärjel kahjustatud või hävinenud.

1000pagulast või rohkemgi tahetakse majutada Saksamaa pealinnas Berliinis asuvale 1930. ehitatud ja 2008. aastal lennuliikluseks suletud Tempelhofi lennuväljale, teatab uudisteagentuur BloombergBusiness. Berliini linna­valitsuse tervishoiu ja sotsiaalameti pressiesindaja Regina Kneidingi sõnul on linna võimalused pagulaste maju­tamiseks ammendumas ja seetõttu on plaanis Tempelhofi lennuvälja kasuta­da jalgpalliväljaku­suuruste angaaride püstitamiseks, kuhu pagulasi ajutiselt majutada. Korraldust asuvad täitma Saksamaa sõjaväelased.

22uut patrull­laeva on Austraalial kavas hankida oma Vaikse ookeani rannaval­ve üksustele. Tellimuse täitjaks valiti Singapuri laevaehitaja ST Marines. Uue 40 meetrit pikad patrull­laevad suudavad arendada kiirust kuni 20 sõlme, nende tegevusraadius on 2500 meremiili ja laevade relvastusse kuulu­vad 12,7  mm kuulipildujad.

8uut Lockheed Martin F­16 hävitajad müüb Ameerika Ühendriigid Pakista­nile, teatasid Pakistani ametivõimud. Tehing on jätkuks juba 2006. aastal USA ja Pakistani vahel alla kirjutatud õhujõudude moderniseerimiseks kavale ja peagi saabuvad lennukid on mõeldud Talibani­vastase võitluse tugevdamiseks. Vastava tehingu toimu­misest anti teada veidi enne Washin­gonis 22. oktoobril toimunud Pakistani peaministri Nawaz Sharifi ja Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama kohtumist.

100 000Brasiilia sõdurit saavad sõjaväe täna­päevastamiseks käivitatud projekti Combatente Brasileiro ehk COBRA käigus moodsa relvastuse ja välja­õppe. Brasiilia relvajõud loodavad oma COBRA projektiga valmis saada 2021. aasta lõpuks. Moderniseerimise käigus varustatakse üksused uute vaatlus­ ja sideseadmetega, parandatakse relvas­tust ja üksuste mobiilsust, lisaks mu­retsetakse tänapäevased kuulivestid.

2

3

4

56

7

8

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

FOOKUS

Härra kolonel, viimase paari aasta sündmused Euroopa idaaladel on sundinud Eesti õhuväge väga kiires tempos arenema. Milline on seis meie õhuväes praegu?

Ühtepidi on seis väga rõõmus. Sada protsenti tehtud investeeringuist, taris-tu, soetused, hanked – kõik on maksi-maalselt kasutusel ja isegi ülekoorma-tud. Kõike, mis kakskümmend aastat tagasi õhuväe plaanidesse ja visiooni-desse kirjutati, on vaja läinud, kõik see on olnud suurepärane investeering.

Teisalt, nagu ikka Eestis, on inimesi puudu. Hea 60 inimest oleks vaja, et lõ-peks suur ületundide tegemine ja saaks seda kõike inimeste mõistliku koormu-sega kanda. 2012. aastal, kui riigikaitse arenguava tegime ja meie piiratud res-sursse kokku lugesime, siis võeti eeldu-seks, et parimal juhul saab õhuvägi ühe õhuturberotatsiooni aastas ehk siis neli kuud aastast oleme ööpäev tegevuses ja ülejäänud aja saame taastuda. Ehk neli kuud aastas keegi ei võta puhkusi, kõik on tööl, väljaõppel ei käi. Siis äkitselt, 1. mail 2014, olime ööpäevaringses val-miduses ja oleme siiamaani. Lisaks õhu-turbele on ju veel õppused, õppused, õppused.

Kui 2014. aasta plaan sai tehtud, siis isegi selle nelja kuu pidev mehitatus oli mõeldud ainult hävitajate teenin-damiseks. Näiteks transpordilennukite vastuvõtmiseks polnud pidevat mehi-tatust ette nähtud. Arvati, et kui tuleb kriisiaeg, siis tuleb meestel teha lihtsalt rohkem töötunde ja saame hakkama. Meil oli loodud absoluutne miinimum, et kaitseväe piiratud ressurssi parimini kasutada. Nüüd saab kõigi nende õp-puste tulekuga just meie logistikapool kõvasti vatti. Ühe viimase õppuse eel oli kõigile ajakirjanduse vahendusel näha, et siia maandus üks maailma suurimaid transpordilennukeid C-5. Aga ajakir-jandus kattis ära ainult ühe lennuki tu-leku, tegelikult käis neid viis-kuus tükki nädalas. Seega on meie logistilise poole koormus on väga suur. Me värbame ini-mesi jätkuvalt ja neid on veelgi juurde vaja.

Mis puutub Eesti oma lennundus-se, siis on see minu hinnangul praegu nagu viitsütikuga pomm, see on väga

nõrka seisu jäänud. Kõrvalt vaadates ei saada arugi, et mis me kurdame, liitla-sed ju lendavad. Kuid meil on vaja ka endal lendamist jätkata. Meie põhiline vajadus on saada siia staapi lennundus-alast oskusteavet. Selleks, et me suu-daks liitlastega koostööd teha, et me saaks harjutusõhuruumi loomisel kaasa rääkida ja tsiviilpoolega läbi rääkida, et me saaksime õppusi planeerida või korraldada polügooni kasutamist. Meil poleks praegu Ämaris spetsialiste len-nuvälja käitamas, kui meil poleks olnud oma lennundust, millega saab harjuta-da lennu välja käitamist. Kuid meie oma lennundus on praegu kriitilises seisus ja ma olen selle pärast väga mures.

Eesti õhuvägi lendab kolme liiki lennuvahenditega, mis on igaüks omas kategoorias maailma kõige odavamad. Need renditud kaks L-39 reaktiivlen-nukit, mille abil me treenime oma si-hitajaid ja maapealseid tulejuhte, on lennutunni hinna poolsest minu teada kõige odavamad selle kategooria lennu-kid. Meie Robinsoni kopterid on samuti väga odava lennutunniga. Nendega saa-me maaväe väljaõppes osaledes anda neile päris palju ettekujutust sellest, mida tähendab kopteriga koostöös ope-reerimine. Enne iga ESTCOY Afganis-tani minekut olid neil harjutused meie kopteritega. Oma aeglasemate trans-pordilennukitega An-2 teeme me väga palju erinevaid transpordioperatsioone ja näiteks toetame erivägede väljaõpet langevarjureid lennutades. Need lennu-kid on väga vananenud. Samas on just nende abil meie õhuvägi tekkinudki. Kui poleks olnud sellist peaaegu lennu-klubilist tegevust 1990-ndatel paari An-2 ümber, siis õhuväge ei pruugiks praegusel kujul olemaski olla.

Kui kaugele horisondi taha ja kos-mosesse meie kohal me nüüd, kui meie põhilised radarijaamad on välja ehitatud, tegelikult näeme?

Seda ma võin öelda, et kosmose-radareid meil pole. Sinna me ei vaata

ega näe. Numbritesse laskumata võin öelda, et me ületame õhuseiret, kat-tes kohati NATO miinimumnõudeid. Sellist radarite konfiguratsiooni, et on kolm kaugmaaradarit Eesti erinevates osades ja üks keskmaaradar Ämaris ning passiivradarid lisaks, soovitasid meile juba enne NATO-sse astumist aastal 2000-2001 NATO õhukaitse ana-lüütikud. Nüüd, Tõikamäe radari ava-misega 15 aastat hiljem, saavutasime me lõpuks selle soovitud ülesehituse. Radar on võrgupõhine infotöötlusseade. Kui võtta näiteks kümme aastat vana arvuti ja ühendada see internetti, siis on tema-ga raske seal tööd teha. Kellavere radar, mis saavutas töövõime aastal 2003, läbis just viimastel kuudel suure uuenduse ja nüüd on tema elektrooniline sisu aja-kohastatud. Periooditi tuleb radarite elektroonikat ikka uuendada, mehhaa-nika vajab seda palju harvem.

Kas praeguseks juba mitu aastat tagasi radarite hankimisel eesmärgiks seatud tehnilised parameetrid on piisavad, et sammu käia meie suure sõbraliku naaberriigi pürgimustega arendada ennaktempos oma uue põlv-konna sõjalennukiparki?

Sõjalennukite n-ö viies põlvkond on viies põlvkond. Selle vastu pole keegi veel õnneks rohtu leidnud. Meie taha-me, et meie heade liitlaste viienda põlv-konna lennukid oleksid nii nähtamatud ja nii võimekad, kui nad on disainitud olema. Loodame, et niipea ei leiutata radarit, mis selle üles leiab. Naaberriik näitab Süürias omi uusimaid lennu-vahendeid ja seal pole veel viiendast põlvkonnast jälgegi.

Veel paar aastat tagasi käis meil Leeduga sportlik konkurss NATO õhu-turbemissioonide paiknemisbaaside pärast. Kuidas on sõda Balti riikide vahetus läheduses seda vaidlust mõjutanud?

Ma rõhutaks, et selline praeguseks möödunud vaidlus käis peamiselt poliiti-lisel tasandil. Läti ja Leedu õhu vägedega on meil hea koostöö juba 1990. aastatest alates. Vahel on olnud veidi hõõrumisi, aga alati oleme jõudnud sõbralike lahen-dusteni. Praegu on siin liitlaste lennukeid

NATO­ga on Eesti õhuruum meieAjakirja Sõdur küsimustele vastab õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Ivar Jõesaar ERUMAJOR

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

9

piisavalt, et jaguks igale poole. Näiteks Ämarist käivad USA A-10-d Leedu ja Läti polügoonide kohal harjutamas, nad on maandunud ka Lielvārde lennuväljal Lätis. Õhuturbe üksused käivad Šiau-liai ja Ämari vahel pidevalt vaheldumisi maandumas.

Millised järeldused teeb Eesti õhu-vägi endale Ukrainas mullu traagilise tsiviilkatastroofi kaasa toonud õhu-sõjast? Aga Venemaa Föderatsiooni sõjalennukite tegevusest Süürias?

See MH17 katastroof näitab selgelt, kui oluline on integreerida õhutõrje-süsteeme õhuseirevõrguga. Et õhutõr-jesüsteemi operaator teaks kogu infot, mille pihta ta sihib ja mille pihta ta tu-listab. Sest üksikuna võttes pole ühelgi õhutõrje süsteemil täit infot. Ta näeb, et midagi lendab, aga tal pole täielikku ülevaadet, mis seal on. Nii juhtuvad-ki sõjakollete läheduses sellised traa-gilised sündmused. Just seetõttu on oluline, et Eesti oleks valmis integree-rima liitlaste vajadusel siia toodavaid õhutõrjesüsteeme.

Vaadates, mis Süürias toimub, usun ma, et Eesti hankeprioriteet on kesk-

maa õhutõrje. Kui Venemaa suudab si-suliselt teise Euroopa otsa kiiresti siirda lahingu paketi, mis ründab jätkusuutli-kult ööpäevas 50 sihtmärki, siis mida ta veel suudaks vahetult oma külje all. Meil peab olema võime neid kas või osaliselt heidutada ja panna arvestama maapin-nalt lähtuvate ohtudega. Praegu olemas-olev Mistrali õhutõrje on paraku siiski mõeldud vaid brigaadi kaitseks helikop-terite vastu. Kõrgemalt lendavaid lennu-keid ta isegi ei hirmuta.

Süürias on tekkimas oht, et õhuruu-mis satuvad vastasseisu Venemaa ja liitlaste lennukid. Kui tõenäoline on selline lennuteede ristumise oht Lääne mere ruumis, arvestades Venemaa Föderatsiooni sõjalennukite kasvanud lennuhuvi?

Siin piirkonnas kasutatakse rahuaja protseduure. Relvastus on õhuturbe-lennukitel küll peal, aga näpp n-ö pole päästikul. Olukord pole nii närviline kui Süüria kohal, kus on tegelikud la-hingumissioonid tegelike sihtmärkide hävitamiseks. Meil siin on intsiden-di juhtumise oht kordades väiksem. Aga täielikult välistada ei saa midagi.

Halva ilma korral on ka kokkupõrked võimalikud. Ohuks on ennekõike sisse-lülitamata transponderiga lendavad Venemaa Föderatsiooni sõjalennukid. Tsiviillennukid ei pruugi alati teada, kus need parasjagu on. Aga seda ohtu me maandame võimalikul määral nii, et me suhtleme pidevalt lennuliiklustee-nistusega. Anname tsiviillennujuhtidele teada, kui mõni transponderita lennuk on meie radaripildil, et nad saaksid omi lennukeid eemale juhtida.

Milline peaks olema ideaalne õhuruu-mi kaitse alane koostöö Balti mere ruumis, kuhu oleks kaasatud ka meie kaks mitte-NATO liikmest lähinaabrit?

Ideaalne oleks koostöö täisinte-greeritus. Ma ei eelda, et need riigid peaksid NATO-sse astuma, aga oluline on, et õhuväe juhtimissüsteemid ühil-duksid ja ka oleks ühendatud nii rahu kui ka kriisi ajal. See on poliitiliselt väga laetud teema ja seda on raske teostada. Ennekõike oleks väga oluline saavutada võime alustada võimaliku kriisi korral kiiret kommunikatsiooni lendude pla-neerimisel. Et kriisi korral saab NATO öelda Soomele ja Rootsile ning nemad

Kuigi Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien näeb põhjust rahuloluks, sest investeeringud, taristu ja hanked on kõik mak-simaalselt kasutusele võetud, on ta teisalt mures oma inimeste ülekoormatuse pärast.

KAIT

SEVÄ

GI

10

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

FOOKUS

saavad öelda NATO-le, kus nende la-hingulennukid täpselt missioonil on ja mida nad teevad, et vältida NATO ja meie neutraalsete partnerite vahelist tahtmatut intsidenti. Siin on veel pikk tee minna. Esimene suur samm oleks, kui me saaksime hakata omavahel ra-dariinfot vahetama ja just lennuohutu-se tagamiseks parandada kõikide meie sõbralike riikide radarkatet. Edaspidi loomulikult tahaks ka juhtimissüstee-mide ühendamisvõimekust.

Mereväelastel on pinnuks silmas, et Eesti on suur mereriik, millel on hulga pisukesi eralditegutsevaid laevas-tikke. Kui edukas on olnud õhuväe koostöö tsiviillennunduse ja sisemi-nisteeriumi lendavate üksustega?

Killustatus on ka õhuruumi haldami-sel. 20 aastat tagasi panid Leedu ja Läti Saksamaa annetatud kopterid õhuväe all tegutsema ja õhupäästet tegema, Eesti aga tekitas siseministeeriumi alluvusse

eraldi tsiviilstruktuuri. See oli viga, aga nüüdseks on need struktuurid nii lahku kasvanud ja täidavad omi missioone, et sellisest kiirest ja väevõimuga ühendami-sest tuleks kahju rohkem kui kasu. Seetõt-tu panustame me koostöö arendamisse, mille toimimise üle ei saa kurta. Sellepä-rast ei näegi mõtet erinevate lennundus-struktuuride jõuga ühendamiseks.

Lennuväe harjutused, eriti madal-lennul, on ikka toonud kaasa metsa-vaikuses elavate inimeste nurina, et ootamatud müralöögid häirivad ja ahistavad. Kuidas on meie inimeste tagasiside viimasel ajal, mil madal-lennuharjutusi on kaunis sageli?

Padise Teatajas ilmus möödunud aastal ühe 83-aastase proua lugejakiri. Ta manitses noori inimesi enne mõtle-ma, kui meie liitlaste lennukimüra üle virisema hakata. Ta kirjeldas, kuidas tema pihta oli nõukogude lennuk tema nooruses tulistanud ja seetõttu ta teab,

mis see vaenulik müra on. Ja kui see, mis Ämaris toimub, aitab sellist asja ära hoida, siis pole mõtet kurta.

Ega meil pole palju selliseid kaebusi olnudki. Üks meeldejäävam oli siis, kui 2013. aastal esimest korda iseseisvuse taastamise järgselt ületati Eesti kohal täiesti nõuete kohaselt umbes 13  km kõrgusel kuskil Virumaa kandis helikii-rust. Üks töötu härrasmees, kes oli oma kodukandis tuntud igasuguste kaebuste tõttu, ütles, et tema maja vundamenti tekkis seetõttu pragu. Ta nõudis kahju korvamiseks täpselt 5000 eurot. Vahel siiski selliseid erandid on, aga üldiselt on inimesed väga hästi aru saanud, et liitlaste kohalolek on parim tagatis Eesti julgeolekule. Ma tänan Eesti inimesi, et nad on võtnud ka seda madallendude sooritamist kui põnevust ja kuulanud seda kui vabaduse häält, mitte mõelnud sellele kui häirivale mürale.

On räägitud NATO partnerite maa-väeüksuste varustuse ja relvastuse eelpaigutamisest Balti riikidesse. Kas on olnud jutuks ka mõne meie piloodi ajutine asumine mõne meie NATO partneri sõjalennuki kokpitti?

Konkreetseid selliseid plaane pole. See tooks kaasa hulga vastutusega seotud küsimusi ja muid formaalsusi. Kui aga keegi meile seda pakuks, nii nagu meie kopteripiloodid käisid lendamas Ühend-kuningriigis ja Ameerika Ühendriikides, siis me kaaluks tõsiselt selle võimaluse kasutamist. Ühelt poolt oleks see põnev ja huvitav meie piloodile. Teisalt saaksi-me me selle kaudu väga häid kogemusi, mida tuua õhuväe staapi, et erinevaid õppusi ja koostööd liitlastega paremini planeerida ja läbi viia. Praegu paraku sel-liseid konkreetseid plaane pole.

Kuidas edeneb õhuväe väljaõppekes-kuse arendamine Ämari baasil? Kas see toob kaasa veelgi tihedama Eesti õhuruumi kasutamise erinevate harju-tuste läbiviimiseks?

Meil korraldatavate õppuste roh-kus ei tähenda sugugi, et Eesti kohal oleks lennuliiklus hõredam kui kusagil Kesk-Euroopas. Pigem võiks hoopis öelda, et lennuliiklus on siin paindliku-malt ja paremini korraldatud.

Me saame oma tsiviilpartneritega hästi läbi, nad on olnud piisavalt vastu-tulelikud, et sellised õppused saaksid siin toimuda. Loomulikult on suurema-te lennuüksuste siia tulekul olnud juba ka märke, et õhuruumi alad jäävad kit-saks. Just õhuvõitluse alad kõrgemates

Meie NATO liitlased ei paku Eestile lihtsalt sooja käepigistust, vaid nad on too-nud Eestisse reaalse sõjalise võimekuse tugeva lennuväe näol.

KAIT

SEVÄ

GI

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

11

õhukihtides, mida maapealt ei kuule, ei näegi. Need õhuvõitluse alad on loo-dud viimastel aastatel NATO õhuturbe tingimustes ja maksimaalselt mahub sinna kuni neli lennukit kaks kahe vastu tegutsema. Tavalisemad on harjutused üks ühele. Kui tahta teha suuremaid harjutusi, kus on haaratud rohkem len-nukeid, siis jäävad need alad juba kit-saks. Me oleme alustanud läbirääkimisi oma tsiviilpartneritega, et neid harju-tusalasid suurendada.

Eestist lendab üle umbes 500 tsiviil-lendu päevas, see annab olulise sisse-tuleku lennuliiklusteenistusele, mille see siis riigikassasse maksab. Seega tu-leb õhuruumis leida mingi tasakaal raha teenimise ja julgeoleku tootmise vahel. Usun, et me leiame mõlemale poolele sobivad lahendused.

Balti riikide õhuruumis praeguseks läbi viidud mitmeriigilised õhuväe-õppused on kõigile osalistele uusi kogemusi toonud. Kui selgeks on saadud selle nn Balti poolsaare õhust kaitsmine?

See on endiselt proovikivi ja meid kaitsta pole lihtne, aga õppused aitavad alati. Kõik liitlased on viimaste aastate jooksul Balti riikide kaitstavuse peale palju mõelnud ja selle nimel on tehtud palju arvutisimulatsioone, staabiharju-tusi ja ka praktilisi harjutusi õhuruumis. Praegu on meil palju selgem ettekujutus, millised on meie riskid ja proovi kivid ning milline on vajalik tegevuskava.Ämari lennubaasis võetakse kuulda-vasti kasutusele alad, mis reservee-riti tsiviilkaubakäitluse tarvis. Kas Ämaris üldse on veel ruumi areneda või peaks õhuvägi üle vaatama ka ui-nunud olekus kunagised nõukaaegsed tagavaralennuväljad?

Esialgu on Ämaris ruumi rohkem kui raha vajaliku taristu laiendamiseks. Seega ruumipuuduse muret ei ole. Koos NATO investeeringuga on Ämarisse pandud investeering suurusjärgus 80 miljonit eurot. Ma ei näe, et kuskilt oleks tulemas võrdväärset raha, et hakata mõnda teist lennuvälja ehitama ja arendama.

20 aastat tagasi rääkis toonane USA õhujõudude akadeemia kadett Jaak Ta-rien Kaitseliidu taaskäivitatud ajakirja Kaitse Kodu! veergudel, et akadeemias õppimine seob ta lähemaks 10 aastaks Eesti riigikaitsega. Kuidas on nüüd 20 aastat karjääri mõttes kulgenud?

Jätsin Tartu Ülikoolis juuraõpingud pooleli teise kursuse lõpul 1994. a, et

minna USA-sse õppima. Ma pole kuna-gi tagasi vaadanud. Mitte et mul oleks midagi juura vastu, aga viimased 20 aastat mu elus on olnud nii kiired, täis proovikive ja põnevust millegi esma-kordselt tegemisel. Olen õnnelik, et ma selle valiku tegin ja viimased kümme aastat mind ju enam leping ei seo. Olen justkui vaba inimene, aga ikka veel siin.

Maaväele on olnud hea värbamis väli ajateenistus. Õhuväel pole teatavasti ajateenijaid juba tosin aastat. Õnneks oleme olnud viimased aastad piisavalt meedia vaateväljas. Seega on olnud tagatud ka piisav konkurss kaitseväe ühendatud õppeasutustes ja oleme saa-nud seal õhuväekursused täis.

Rääkides õpingutest Ameerikas, siis tollal panustas minu õpingutesse USA. Siis seadused ei nõudnud, et Eesti riik peaks ka maksma. Olin puhtalt Ameeri-ka maksumaksja ülalpeetav. Vist viima-sel aastal hakati maksma tollase Eesti kadeti stipendiumi. USA finantseerib õpinguid nende riikide kadettidele, kus inimese keskmine sissetulek on alla teatud piiri. Eesti on selle piiri nüüd ületanud ja peaks oma kadettide õpe-tamise eest ise maksma. Viimased neli aastat oli see 275 000 dollarit. Tegelikult ma arvan, et see on odav. Ma pole küll arvutanud, kui palju maksab meil ühe ohvitseri kolm aastat kestev õping, kuid usun, et see on võrreldav suurusjärk.

Olen veendunud, et põhiline meie ohvitseride kontingent peaks tulema KVÕÜA-st Eesti oma koolitusest. Sa-mas aga näen ma oma kogemusest, kui hästi ma suudan tänu oma taustale suhestuda meie liitlastega kas või iga-päevavestlustes, et oluline oleks kas või kord kolme-nelja aasta jooksul anda mõnele KVÜÕA-s välja paistnud teise kursuse kadetile võimalus üle minna Ameerikasse õppima. Ta küll kaotaks Ameerikas neli aastat õppides mõne aasta oma karjääris, aga ta tuleks tagasi sootuks teistsuguste kogemusega. Selli-se võimaluse loomise üle tasuks mõel-da nii maa-, mere- kui ka õhuväe tarvis ohvitseride karjääri kavandades.

Millised on olnud kõige olulisemad sündmused õhuväe jaoks viimase paari aasta jooksul?

Ma tooks 2014. aastast välja kaks põhilist asja, mis on küll väga erinevad, aga võrdselt olulise kaaluga. Esmalt loomulikult NATO õhuturbe algus, kui taanlased olid alates 1. maist 2014 meie õhuruumis pidevalt valves. Tei-seks oleks meie muljetavaldav suhes-tumine Eesti ühiskonnaga õhuväe 95. aastapäeval. 20. juulil 2014 korraldas õhuvägi oma aastapäeval konkurent-sitult suurima õhu-show Eesti ajaloos. See õhu-show toimus lausa kahes osas. Ühendkuningriigi Red Arrowsi mees-kond ei saanud meie õhu-show’le tulla, sest neil oli samal ajal esinemine Su-urbritannias. Kuid nad korvasid selle hiljem esinemisega Tallinna lahe kohal meie võidupühal ja see oli muljetaval-dav vaatepilt.

Tänavusest aastast on lausa raske valida. Ma tõstaks esile Ühendriikide presidendi Barack Obama väljakuu-lutatud õppuste sarja avalöögi ja meie keskpolügoonil esmakordse kasutami-se õhk–maa rünnakute harjutamiseks märtsis-aprillis. Ameeriklaste F16 ük-sus tegi endale selle õppuse mälestuseks kahe riigi ühissümboolikaga tähendus-rikka märgi. Nende üksuse sümbol on viu ja viu oli ka meie aasta lind.

Arvan, et ei liialda, kui ütlen, et alates Ukraina sündmuste tingitud õhuturbe-missiooni käivitumisest ja kõigile sellele järgnenud õppustest, on Ämari kirju-tanud ennast jäävalt NATO lennukaar-tidele. Kui võtta kas või USA viienda põlvkonna hävitajate F-22 Raptor külas-tus Ämarisse nende lennukite Euroopa esitluse käigus, siis oli see väga märgilise tähtsusega ja näitas, kui oluliseks USA meie piirkonda peab.

Keskpolügoonil esimese õhk-pind ründeharjutuse sooritanud USA ründelennukite A-10 üksus valmistas endale Eestis toimunud õppuse mä-lestuseks kahe riigi sümboleid koon-dava käisemärgi. Ameeriklaste üksuse sümboliks on hiireviu ehk buzzard, nii sai ka embleemil ära märgitud Eesti aasta lind – viu.

FOOKUS

12

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Eelmises artiklis (vt „Mehi-tamata õhusõidukitest riigi kaitses“ Sõdur 6/2014) oli juttu, et kui ettevaata-matu tsiviilkäitaja kas lo-hakusest või ka tahtlikult

lennutab oma õhusõiduki piiranguala kohale, siis saab teda karistada vaid len-nureeglite rikkumise eest. Alljärgnevalt vaatame lähemalt UAV-de sõjandusliku kasutamise mõningaid teisi tahke.

UAV-D RIIGIKAITSESRiigikaitses on mehitamata õhusõidu-kid olulised abivahendid, mis, sõltumata sellest, on nad relvastatud või mitte, ai-tavad sõjalise rünnaku korral kaitseväel tagada ennetavad rahvusvahelise õigu-sega kooskõlas olevad kaitsemeetmed. UAV-de pardale paigaldatud andurid võimaldavad tuvastada, kas kontrolli-tav sihtmärk on õiguspärane ja see aitab reaalajas vähendada kaasnevat kahju. See, et õhusõiduk on mehitamata, ei vähenda tema hangitud teabe usaldus-

väärsust ja selle alusel ülema langetatud jõu kasutamise otsuse õiguspärasust. Kahtluse korral on mehitamata õhusõi-dukil reaalajas suurem võimalus kohe täiendavat infot hankida kui mehitatud õhusõiduki puhul.

Kui aga ründaja kasutab mehitama-

ta õhusõidukit, siis on kaitsva poole esmane kohustus tuvastada, kas tegu on sõjalise lendava objektiga. Rahvus-vaheline tsiviillennunduse konvent-sioon paneb tsiviilkasutuses olevate

mehitamata õhusõidukite käitajatele kohutuse dekla-reerida arusaadavalt oma sõidukite tsiviilstaatus.

Tõrjuv pool peab arvestama, et ka ebaselgetel asjaoludel al-latulistatud õhusõiduki tükid võivad tekitada tiheasustusega

aladel kahju. Väekaitse meetmete rakendamisel on oluline õhuründeva-hendi tegevuse vahetus. Et täiendavaks analüüsiks sageli aega ei jää, võidakse neid meetmeid rakendada kohe. Rah-vusvaheliselt on aktsepteeritud üheksa õhusõiduki sihtmärgina tuvastamise viisi. Alljärgnevalt esitame UAV-de tõrjeks kasutatavate tehniliste abinõu-de efektiivsuse analüüsi lähtudes UAV operaatoritest ja tõrjevahenditest.

UAV-DE TUVASTAMINEEt avastada ja kaitsta õhuruumi piirangu ala ootamatute mehitamata õhusõidukite sissetungi eest, on vaja eristada kolme operaatori kategooriat:

1) operaator, kes laseb sel juhtuda teadmatusest;

2) operaator, kes teeb seda tahtlikult, kuid ei ole eriteadmistega;

3) eriteadmistega operaator, kes on võimeline kokku seadma vajaliku riist- ja tarkvarakomponentidega mehitama-ta õhusõiduki.

Esimese kahe tõrjumiseks piisab UAV tootjate poolt GPS-il põhineva õhuruu-mi piiri sisestamisest UAV autopiloodi tarkvarasse. Sinna kuuluksid lennuväl-jade lähialad, spordistaadionid, valit-susasutused jms. Piirangualadel peavad olema radarid ja akustilised ning elekt-ro-optilised radariavastamise andurid, samuti võimsad püüdur-UAV-d, mis on võimelised grupina kinni püüdma mitu piirangualasse tunginud UAV-d üheaegselt.

Kolmandat tüüpi sissetungija aga

Kui mehitamata õhusõidukid ründavad

Hillar Kaeval ÕHUVÄE JURIST

Kahtluse korral on mehita-mata õhusõidukil reaalajas suurem võimalus kohe täiendavat infot hankida kui seda mehitatud õhu-sõiduki puhul.

ÕHUVÄGI

Erineva suuruse, keerukuse ja eesmärgiga mehitamata õhusõidukid (unmanned aerial vehicle, edaspidi UAV) on tulnud meie igapäevaellu ning nende tegevust ja selle vilju näeme kas linnuperspektiivist vaadeldava telepildina uu-distesaadetes või naabri aias ringi põriseva mängukopte-rina. Sageli kompavad erinevate mehitamata õhusõidukite kasutajad ka kehtestatud regulatsioonide piire.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

13

võib näiteks planeerida sihtmärgi rün-damist kuni kümmekond kilo kaaluva lõhkemoonaga mitmekümne kilomeet-ri kauguselt. Piirangualale lähenedes lü-litab ta välja UAV mootori, et mitte häi-rida akustilisi andureid ning tema UAV konstruktsioonis võib olla kasutatud vargtehnoloogiat või materjale (näiteks Styrofoam), mis vähendavad objekti radarile tagasipeegeldumist. GPS-i n-ö tara piirangud autopiloodile on vaba-vara abil lihtsalt kõrvaldatavad ning lend ise toimub täielikus eetrivaikuses. See muudab keerukaks sellise UAV juh-timist segada ja üle võtta ning sihtmärgi juurde võib jõuda ka ilma GPS-ita, vaid magnetoelektrilisel inertsil põhineva navigatsioonisüsteemi abil. Isegi kui rünnaku eesmärk on vaid paanikat te-kitada, siis juba plahvatusega sihtmärgi lähedal saavutab operaator eesmärgi.

Massiline UAV GPS-i juhtimissüs-teemi segamine sunnib rünnakuks odavamaid UAV-sid kasutavaid ope-raatoreid lennutama neid kauge maa tagant. Samas häirib selline segamine kogu piirkonnas kõiki teisi UAV-de tsi-viilkäitajaid. Samuti on tsiviilkäitajatele ohtlik piiranguala kaitsmisel lokaalselt UAV-vastase laseri kasutamine.

Erinevate õhukitega seotud ründe-

juhtumite arv on tõusuteel. Näiteks üritasid Palestiina võitlejad juba 1987. aastal tungida paraplaane kasutades Iis-raeli väeosa territooriumile. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli turva mehel õnnestus ühe mini-UAV maandumine tõrjuda. Lisaks tsiviil kasutuses olevaile UAV-dele vajavad ka eri riikide relva-jõududele toodetavad mehitamata õhu-sõidukid vastuabinõusid riigi õhuruumi suveräänsuse kaitseks.

Intsidentide arvu kasv vaid mõnisada dollarit maksvate mehitamata õhusõi-dukitega on andnud tööstusele põhjuse alustada vahendite tootmist UAV-dest inimestele ja infrastruktuurile põhjus-tatud võimalike ohtude vastu. Isegi len-nukimudeliga sarnanev mini- või mik-ro-UAV võib valedes kätes palju kahju tuua. Euroopa riigid finantseerivad aja nõudele vastu tulles siiski eelarve piires üsna kulukaid UAV uurimistöid.

KUIDAS TÕHUSALT TÕRJUDA UAV-D?Hollandis peaks Thales Groupi kohaliku filiaali toodetav operaatori juhitav UAV-de tõrjumiseks mõeldud radar Squire olema relvajõudude ja politsei kasutuses käesoleva aasta lõpuks. Selle radari olu-line võime on suutlikkus eristada, kas tegu on väikese mehitamata õhusõiduki või linnuga. See oleks koos UAV tark-varasse sisestatud GPS n-ö taraga tõhus abinõu esimese ja teise kategooria UAV-de käitajate vastu.

Euroopa relvasüsteemide toot-ja MBDA plaanib läheme viie aasta jooksul valmis saada viiekilomeetrise tegevusulatusega ja 40-kilovatise võim-susega laserrelva. See sobiks näiteks 2,2-meetrise tiivaulatuse ja 2,2 kilo-grammi moona kandva drooni Orbiter IK hävitamiseks. Katsetamise käigus õnnestus 20  kW võimsusega kiire abil hävitada mikro-UAV 500 meetri kau-gusel. Samas on laser kulukas tõrjeviis ning ökonoomsemad on allpool kirjel-datud raadiosageduste katkestamine, GPS-i segamine, väikesed juhitavad raketid, suurtükist tulistatav moon või isegi teise UAV-ga sõna otseses mõttes võrku püüdmine.

Kui rünnaku eesmärk on vaid paanikat tekitada, siis juba plahvatus sihtmärgi lähedal tagab operaatorile eesmärgi saavutamise.

Suurbritannia kaitseminister on öelnud, et mehitamata õhusõidukite RAF Reaperi abil on möödunud aastal kahjutuks tehtud vähemalt 330 ISIS-e võitlejat.

SCAN

PIX

14

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Paljud Euroopa riigid on oma kaitse-kulutustesse sisse kirjutanud uurimis-tööd mehitamata lahinguõhusõidu-kite (unmanned aerial combat vehicle, UCAV) loomiseks. Aktsiaseltsid BAE System, Dassault Aviation, Rolls-Royce, Safran, Selex ja Thales on Suurbritannia ja Prantsusmaa tellimusel allkirjastanud kaheaastase UCAV uurimistöö. Iisrae-li kaitsetööstuse kümneaastane kuuest eri võimega UCAV-st koosnev projekt peaks oluliselt parandama mehitamata platvormilt sooritatud õhulöökide täp-sust ja vähendama kaasnevat kahju.

Jätkuvat vajadust selliste õhusõidu-kite järele kinnitab Briti kuningliku õhuväe keskmise tegevusraadiusega UAV-de Reaper üksuse kasutamine pä-rast Afganistani operatsiooni Islamiriigi

Arvestades seniseid kogemusi, analüü­sis Texase Austini ülikool USA­s UAV­de tõrjemeetmeid.

1. Tavapärased radarisüsteemidPrimaar­ ja sekundaarradarid on olemas enamikel suurematel lennuväljadel. Primaarradar ei saa sihtmärgilt mingit signaali ja sobib pahatahtliku sissetungija tuvastamiseks. Probleem on aga asjaolus, et UAV­del (ennekõike pahatahtlikel) ei ole tavaliselt sekundaarradarile signaali andvat raadiomajakat ja radarikiiri hajuta­vast materjalist või konstruktsiooniga alla kahemeetrise tiivalaiusega UAV on ka pri­maarradarile halvasti nähtav ning raskesti linnust eristatav. Seda eriti lennukõrgusel alla 100 jalga.

2. Akustilised anduridElektrilise rootori või plaaneriga UAV­d tekitavad teatud kindlat anduriga tuvasta­tavat heli. Sama kehtib ka vedelkütusega töötavate UAV­de puhul. Sellised andurid tuleb paigutada piki kaitstava objekti pe­rimeetrit. Puuduseks on, et nende abil on raske UAV­sid eristada teistest elektrilis­test ajamitest, kui ei ole võimalik kasutada elektro­optilisi andureid. Eriti juhul, kui lennu viimane faas toimub planeerides või rootoriga vaba langemisega. Samuti puudub usaldusväärne eristusvõime kau­gemal kui 500 meetrit andurist.

3. Raadiolainete tuvastamineÜldjuhul annab UAV oma operaatorile tagasisidet juhtmeta andmeside abil, mille sagedus ja laineala võimaldab saatja

asukohta tuvastada. Raadiovaikuses tegutsevad kolmanda kategooria UAV­de käitajad seda aga kindlasti ei kasuta.

4. Elekto-optilised anduridKaamerad, mis on tundlikud nähtavale valgusele või infrapunakiirgusele. Viima­sed võimaldavad avastada sissetungijat nii päeval kui öösel ja eristada seda ka lindudest, nahkhiirtest ja putukatest. Texase ülikooli käesoleva aasta märtsikuu andmeil pole täiuslikku elektro­optilist süsteemi. Kuna seni puudub täpne infra­punaanduri efektiivsuse määratlus, siis ei saa kinnitada, mida ülikool loeb Hollandis kasutusele võetava eelmainitud Thalese elektro­optilise süsteemi puuduseks.

5. Elektrooniline kaitseKa valdavalt autonoomse UAV puhul on siiski võimalus operaatoril lendu sekkuda. Seda raskendab aga juhtimisinfo krüptee­rimine või üleminek täiesti autonoomsele lennurežiimile.

6. GPS- või GNSS-süsteemi halvamineEelmise aasta andmeil oli GPS­süsteemi petmine White Sands Missile Test Range’i eksperimendi käigus ja laboratoorse katse käigus võimalik, kuna GNSS­signaal ei ole eriti turvaline. Nimetatud tõrjemeetme puudus on aga tsiviilkäitajate tegevuse häirimine suurel maa­alal nagu näiteks lennuväljal maanduvate õhusõidukite GPS­süsteemid. Tulenevalt signaalide tugevusest võib UAV GPS­ või GNSS­sig­naali efektiivne segamine ühe kilomeetri kaugusel kaitstavast objektist häirida

tsiviillennuliiklust viie kilomeetri kaugu­sel. Eeltoodu sunnib käitajat opereerima visuaalselt, ning teda saab takistada GPS/GNSS­signaalide segamise asemel UAV juhtimisside segamisega.

Seega jääb segamine ja ka valede juhtimissignaalide saatmine üldjuhul eelistustes viimaseks tõrjemeetmeks.

7. Kineetiline kaitseSelline tõrjeviis eeldab tõrje­UAV­sid, kummikuule, tulirelvi või võrke. Puudu­seks on, et kontakti korral võib lõhkemoon siiski plahvatada ja see iseenesest võibki olla sissetungija eesmärk.

Eeltoodu kinnitab, et õhuruumi kasu­tamisel toimub üleminek uutele lennu­vahenditele, mis eeldavad nende ohutuks kasutamiseks nii rahu­ kui ka kriisiajal uusi rahvusvahelise avaliku õigusega kooskõlas olevaid tõrjemeetmeid. Ka eelhoiatussüsteemid ja tõrjevahendid peavad olema vastavuses ohuhinnangu­tega. Kaitseväes juhib lennuohutusalast tegevust õhuväe ülem ning liitlasriikide asjakohane praktika aitab planeerida UAV tõrjemeetmeid selliselt, et oleks tagatud kaitseväe objektide julgeolek ja samas ka tsiviillennuliikluse lennuohutus ja minimi­seeritud kahju tekkimine kolmandatele isikutele.

Eesti õhuvägi hoiab ennast kursis mu­jal maailmas tehtavate arengutega UAV­de või UCAV­de sissetungide ja rünnete tõrjumisel, et vajadusel neid rakendada kaitseväe julgeolekualale sissetungijate vastu. UAV­dega eksperimenteerivatel en­tusiastidel oleks soovitav seda arvestada.

Võimalused nüüdisaegsete UAV­de tõrjumiseks

Isegi lennukimudeliga sarnanev mini- või mikro- UAV võib valedes kätes palju kahju tuua.

ÕHUVÄGI

vastu Iraagis. Suurbritannia analüüsib relvastatud luure- ja seirevõime tagami-seks kava Scavenger, mille alusel siis kas jätkatakse Reaperi tootmist või luuakse uus mehitamata õhusõiduk.

Alates 2012. aasta oktoobrist Iisraeli õhuväge juhtinud ja 2015. a septemb-ris erru läinud brigaadikindral Shahar Shochati ütluste kohaselt on 2016. aasta esimeseks pooleks plaanitud kasutusele võtta uus õhuturbesüsteem mehitamata

õhusõidukite püüdmiseks. See põhineb USA-s toodetud Patrioti rakettidel ja on peamiselt mõeldud lõhkemoona trans-portivate UAV-de vastu. Seega on hävi-tus- ja pommituslennukite ning rakettide kõrval varsti õhuvaenlase relvastuses meil alles tsiviilkasutuses levivad mehitamata õhusõidukid ja seda kasvavat ohtu mai-nis brigaadikindral Shochati 2014. aastal rahvusvahelisel konverentsil. Oht algab mini-UAV-dest ning võib olla on vaja ise-gi mikro-UAV-de vastast õhukaitset.

Kava põhineb 2015. aasta suvisel te-gevusel, kui püüdurhävitajate asemel tulistati Gazas Patriot-rakettidega alla kaks mehitamata lahinguõhusõidu-kit. Sellisel moel tagati ka Ben Gurioni lennu välja julgeolek, kui Iisraeli külas-tas USA president.

PÄEVATEEMA

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

15

Rommel, sa suurepärane kaabakas, ma lõin sind [lahingus], sest ma olin lugenud su raamatut.

Georg S. Patton jr pärast võitu El Guetta lahingus.

Britid on maailmameistrid doktriini-de kirjutamisel, õnneks nende ohvitserid ei loe neid.

Erwin Rommel

Sõda, kriis, konflikt, kam-paania – või ükskõik, kui-das me vaenutegevust ni-metame – on inimtegevus, mis erineb fundamentaal-selt meie tavategevustest.

Vaenutegevus on küllastunud emot-sioonidest, mis loovad kiusatuse tegut-seda hetke ajendil, kuid paanikapõhine planeerimine ja sõjalise juhtimise asen-dumine sõjaväestatud administreerimi-sega ei loo tänapäevases konfliktis alust edule. Püsimatu, ebakindel, kompleks-ne ja mitmekülgne (VUCA1) keskkond on omane kõikidele konfliktis osaleja-tele, kuid ainult neil, kes suudavad olla täpsemad, kiiremad ja koordineeritu-mad, on suurem tõenäosus vaenutege-vust enese kasuks kallutada ja saavutada võit, või vähemalt soodne rahu. Selle tagamiseks on oluline doktriin, mis an-nab pragmaatilise aluse tegutsemiseks ja otsustamiseks ning julgustab konflik-ti kaootilisuse kiuste rakendada otsusta-vat isiklikku initsiatiivi, tahet, kujutlus-võimet ja algatust, et saavutada edu ja soovitud lõppseisund.

Loomulikult on võimalik jätkata vanaviisi, viies ellu väljakujunenud te-gevusi ja tavasid, planeerides, läbi viies väljaõpet ning tegevusi hiljem hinna-tes – seda kõike ilma eelformuleeritud doktriinita. Kuid paratamatult toimub see efektiivsuse arvelt ja on subjektiivne ning sõltub liialt ülemate isikuomadus-

test, ettevalmistusest, sotsiaalsest küp-susest ja ühiskonnaga sidususest. Pa-rafraseerides T. E. Lawrence’it (Araabia Lawrence), et võttes arvesse maailmas – ja ka Eesti pinnal – peetud tuhandete aastate sõjategevuse kogemust, ei ole meil ühtegi õigustust mitte sõdida hästi, kui selleks vajadus tekib.

DOKTRIINIST KUI NIISUGUSESTEnne, kui arutada doktriini vajalikkust või mittevajalikkust, on mõistlik teha selgeks doktriini olemus. Clausewitz on oma raamatus „Sõjast“ doktriini kirjel-danud järgmiselt: „juhend kõigile, kes tahavad sõja kohta raamatutest õppi-da; see valgustab nende teed, hõlbustab nende edasiliikumist, treenib nende otsustusvõimet ja aitab vältida lõkse ... [doktriin] on mõeldud selleks, et hari-da tulevase ülema vaimu või, täpsemalt,

juhtida teda tema eneseharimises, mitte olla tema kaaslaseks lahinguväljal“2.

Traditsiooniliselt on sõjateooriad keerelnud nelja küsimuse ümber: Mis on sõda? Kuidas sõda võita? Kuidas sõ-jaks valmistuda? Kuidas sõda vältida? Doktriini teoreetiline aspekt arvestab kõiki põhiküsimusi, kuid julgeoleku-olukord ja regionaalne eripära ning rii-kide erinevad võimalused dikteerivad rõhuasetuse nendele küsimustele vas-tamisel. Doktriini detailset teadmist on vaja vähemalt kahel põhjusel. Esiteks on doktriinil (või vähemalt peaks olema) ülioluline mõju strateegiate kujune-misele, teiseks on doktriin, vaatamata oma olulisusele, tavaliselt puudulikult defineeritud, halvasti mõistetud ja tihti segadust tekitav teema.

Doktriinil on mitu definitsiooni, mis tihti vastanduvad ja erinevad üksteisest ning sageli eiravad doktriini olulisust. Seega peab defineerimisel hoolikalt sil-mas pidama, et mõte kaduma ei läheks. Selleks peab määratlus olema täpne, lakooniline, samas piisavalt jõuline, et kanda välja doktriini olulisus. Mõjus ja samas lihtsaim definitsioon on – sõjaline doktriin on sõjaliste tegevuste elluviimi-ne moel, mida me usume olevat parim viis edu saavutamiseks. Siinkohal peab rõhutama kahte sõna – usume ja pa-rim. Usk doktriini konteksti ei ole pime. Usk kinnitab seda, et doktriin on selle koostajate süvauuringute ja olemasole-va teabe ja olukorra lahtimõtestamise tulem ning koostajad on veendunud selle vastavuses/sobivuses ümbritsevale keskkonnale ja kujunenud olukorra-le. Lahtimõtestamine viitab omakorda võimalusele ja vajadusele muutusteks situatsioonides, kus uus olukord seda nõuab. Doktriini uskumine ei tee seda dogmaks, vaid pigem avab muutuvas olukorras tee selle tõlgendusteks. Sõna parim seab standardi, mis peab olema juhiseks sõjalise tegevusega kokku puu-tuvatele sõjaväelastele ja ametnikele.

Kuigi eelnevalt on räägitud doktrii-nist ainsuses, siis tegelikult koosnevad doktriinide publikatsioonid erinevatest hierarhilistest tasanditest ja on omava-helises seoses, mida võib tinglikult kut-suda doktriini perekonnaks. Doktriine saab samuti klassifitseerida kirjeldavaks ja ettekirjutavaks, nende põhimõtteline skeem on toodud joonisel 1.

Sageli peetakse doktriine käsulau-

Kaitseliidu doktriin saab valmis

Meelis Kiili BRIGAADIKINDRAL

KAITSELIIDU ÜLEM

Kaitseliidu doktriini loomine on jõudnud etappi, kus põhilised peatükid on lõppstaadiumis. See artikkel püüab tutvustada doktriini eesmärki, selgitada selle olemust, kirjeldada praegust olukorda ja anda ülevaade doktriini loomise protsessist. Siinkohal on oodatud ka ohvitserkon-na arutelu ja panus doktriini kujundusse nii, et see vastaks meid ümbritseva keskkonna nõuetele.

Vaenutegevus on küllas-tunud emotsioonidest, mis loovad kiusatuse tegutseda hetke ajendil, kuid paanikapõhine planee-rimine ja sõjalise juhtimise asendumine sõjaväestatud administreerimisega ei loo tänapäevases konfliktis alust edule.

PÄEVATEEMA

16

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

dadeks, kus kogu tegevus on ette kir-jutatud. Mitte ilmaasjata ei hoiatanud kindral James Mattis, et mõne inimese jaoks võib doktriin kujuneda kujutlus-võime puudumise viimaseks pelgupai-gaks3, või et iga katse muuta planeeri-mine mehhaaniliseks on vastuolus sõja ja konflikti iseloomuga4. Seega mää-ratlevad kõrgema taseme doktriinid filosoofia ja printsiibid, mis annavad suuna sõjalisele, aga praeguses hübriid-konflikti tingimuses ka mittesõjalistele tegevustele. See on raamistik, milles an-takse arusaamine riigivõimu teostamise vahendite üle ning mis seab baasi nende praktiliseks rakendamiseks. Seda saab sihtgrupini, kelleks on iseseisva mõtle-misvõimega inimesed, viia kirjeldavas stiilis. Madalama taseme doktriinide publikatsioonid selgitavad praktikaid ja protseduure, olles seetõttu iseloo-mult ettekirjutavad. Samas tuleb silmas pidada, et kõiki põhimõtteid ei saa juh-timistasandite järgi selekteerida. Juhti-mise filosoofia peab olema üks ja ühine kogu organisatsiooni lõikes reamehest kindraliteni.

DOKTRIINIDE MALEMÄNGURUUMPraegused julgeolekukatsumused ja ohud, mida kõige paremini peegel-davad Venemaa Föderatsiooni kind-ralstaabi ülema kindral Gerassimovi publitseeritud põhimõtted (tuntud ka kui Gerassimovi doktriin) ja nendega hakkama saamine, eeldavad ühiskon-na-üleseid koordineeritud tegevusi. Parim võrdlus on kolmemõõtmeline malelaud, kus, hoolimata sellest, et kõik käigud tehakse vastasmängija silme all, võivad käikude kombinatsioonid ja va-likusuurus siiski üllatusi valmistada; isegi kui vastasmängija aimab, mis on tulemas, ei suuda ta enam midagi ette võtta. Eelis on sellel, kes oskab suuren-dada malendite arvu, vastates iga vas-tase käigule kahe-kolme oma käiguga. Oma eeliseid suudame me välja mängi-da vaid juhul, kui rakendame võimete ristkasutust ja meil on ühtne ja selge doktriiniline käsitus, mille alustalad on manööverlik lähenemine ja põhi-ülesande-põhine juhtimine. Manöö-verlik lähenemine operatsioonidele on kaudne lähenemisviis, mis rõhutab nii vastase võitlusvõimsuse kontseptuaal-se ja moraalse komponendi mõistmist ning sihtmärgistamist, kui ka füüsilise komponendi ründamist. Oluline rõhk on vastase arusaamade mõjutamisel ning sidususe ja tahte lõhkumisel või

kaitsmisel. Kõnealune lähenemisviis hõlmab jõu kasutamist ja jõuga ähvar-damist vägivaldsete ning vägivallatute vahendite kombinatsioonidena. See keskendub initsiatiivi haaramisele ning oma tugevuse rakendamisele vastase nõrkuste ja haavatavuste vastu, kaitstes samal ajal enda nõrkusi ja haavatavu-si. Nüüdisaegne manööverlik lähene-mine eeldab teatud mõttelaadi, prak-tilisi teadmisi ja initsiatiivi soosivat juhtimisfilosoofiat.

Põhiülesandekesksel juhtimisel on kuus püsivat põhimõtet: jõupingutuste ühtsus; tegevusvabadus; usaldus; vastas-tikune mõistmine; määratud põhipin-gutus; õigeaegne ja tõhus otsustamine. See filosoofia edendab tõhusat juhti-missüsteemi, mis tasakaalustab jõu-pingutuste ühtsuse tegevusvabadusega kõikidel tasanditel. See nõuab usaldu-se ja vastastikuse mõistmise tekkimist ülemate ja alluvate vahel kogu käsuliini ulatuses. Juhtimine nõuab õigeaegset ja tõhusat otsustamist, mis põhineb init-siatiivil ja loovusel ning viib eesmärki-

de, esmajoones määratud põhipingutu-se saavutamise suunas.

Kuigi Kaitseliidu doktriini sihtgrupp on põhiliselt kaitseliitlased, siis oluline tarbija on ka kaitsevägi, politsei- ja piiri-valveamet, kohalikud omavalitsused ja teised, nii sise- kui ka välispartnerid. Ei tohi unustada, et doktriini loevad ka meie vastased, mistõttu on oluline, et sinna on põimitud ka strateegiline sõnum rahva kaitsetahtest ja meele-kindlusest. Omamoodi sõnum on juba doktriini olemasolu, sest see läkitab, et riigikaitsesse suhtutakse tõsiselt.

Praegu doktriinid kaitsevaldkonnas sisuliselt puuduvad. Võib väita, et kolo-nelleitnant Enno Mõtsa koostatud „Ees-ti Kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused, 2010“ on esimene samm dokt-riini tasemel publikatsioonide poole. Algselt õppematerjalina mõeldud raa-mat on täitnud vaakumi ja olnud siiani hea asendus. Olles sisuliselt ainuke pub-likatsioon, on sellel ka omad negatiiv-sed mõjud, millest üks põhiline on, et ohvitserid, ka strateegilisel ja operatiiv-tasandil, ei suuda mõnikord välja tulla viie punkti käsu raamistikust ja mõista, et erinevad juhtimistasandid nõuavad erinevat üldistamise taset ja loomingu-list lähenemist.

Muidugi on kasutada ka NATO doktriinid, mis loomulikult annavad juhiseid, kuid mille puudus on liigne ül-distustase ja mis ei ole töödeldud seisu, mis sulanduks meie geo-strateegilisse konteksti. Selline olukord ei ole ainult Eestile omane, paljud riigid, ka liitla-sed, on läbi käinud sama tee. Üldjuhul

Parim võrdlus on kolme-mõõtmeline malelaud: kõik käigud tehakse küll vastas-mängija silme all, kuid isegi kui vastasmängija aimab, mis on tulemas, ei suuda ta enam midagi ette võtta.

Joonis 1. Doktriinide perekond.

PÄEVATEEMA

Kõikehõlmav sõjaline doktriin

Kaitseväe doktriin

Kaitseliidu doktriin

Keskkondlik Funktsionaalne Temaatiline

FilosoofiaPrintsiibidPraktikadProtseduurid

MEE

LIS

KIIL

I

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

17

tunnevad need, kes operatsioonide ellu-viimise eest vastutavad, esmast vajadust doktriinide järele. Näiteks ei olnud ka Hollandi kaitseväel üleüldist tipudokt-riini kuni 2005. aastani, kuid väeliiki-del oli, sest neil oli seda eluliselt vaja5. Peame endale tunnistama, et kuni meil puudub Eesti riigikaitsele kohandatud doktriin, ei suuda me täita ülesandeid, mis vastaks ühiskonna ootustele. Ilma doktriinideta jääme me paratamatult niinimetatud haritud amatööride liigas-se, mille peegelduseks on halvimal juhul uduse pilguga vanemohvitserid, kes on võimelised täitma A4-paberit heitlike lausekatkenditega. Ka toob see kaasa puuduliku väljaõppe, hektilise juhti-mise ja mõjub negatiivselt moraalsele komponendile.

Enamik praeguseid kaitsevaldkonna tegemisi, sealhulgas võimearendus, te-geleb pelgalt füüsilise komponendiga. Mõneti on see arusaadav, kuna tegu on lihtsalt mõõdetava osisega vastupidiselt moraalsetele ja mentaalsetele aspektide-le. Nende mõju on raskemini hoomatav ja mittemateriaalne, mistõttu on kiu-satus neid ignoreerida. Kuid iga dokt-riin, teooria või organisatsioon, mis

jätab unarusse need faktorid, ignoreerib sõja olemust ega ole lõppkokkuvõttes võitlusvõimeline6.

KAITSELIIDU DOKTRIINI LOOMINEDoktriini koostamisel oli esmane üles-anne teha selgeks ja analüüsida hetke-olukorda kaitsevaldkonnas ja mää-ratleda raamistik, nii nagu joonisel 2 kujutatud.

Doktriini puhul on oluline aduda selle mõju sõjapidamise printsiipide rakendamisele süva-, lähi- ja tagalaala

operatsioonide teostamisel, samuti selle seost teiste julgeolekut ja sõjalist kaitset reguleerivate publikatsioonidega ja pa-rimate praktikate ning ajaloolise koge-muse lõimimisel. See raamistik on üsna resistentne muutustele, kuna sõjapida-misprintsiibid on niivõrd universaalsed, et neid saab rakendada kogu konflikti-spektri ulatuses. Seega sõjapidamise nüüdisajastamine ja tulevikusuundu-mustega kooskõlastamine peabki toimu-ma doktriini abil, mille paikapidavust tuleb perioodiliselt hinnata lähtuvalt muutunud julgeolekusituatsioonist.

Meie kuulumine NATO-sse sea-dis ette loogilise planeerimisaluse, kus koostatav doktriin peab olema koos-kõlas NATO publikatsioonidega. Sel-leks, et protsess kulgeks sujuvalt, on mõistlik küsida nõu neilt, kes hiljuti sama teekonna on läbinud, seega sai kontakteerutud Leedu, Taani, Rootsi ja Hollandi vastavate institutsioonidega. Kõik riigid olid sarnased selle poolest, et aluseks oli võetud Briti doktriini struk-tuur. Nagu Hollandi doktriini eessõnast lugeda saab, siis selline valik tehti see-tõttu, et brittidel on pikaajaline sõjaline kogemus, sõjapidamise kultuuri ja prak-

Oma eeliseid suudame me välja mängida vaid juhul, kui rakendame võimete ristkasutust ja meil on ühtne ja selge doktriiniline käsitus, mille alustalad on manööverlik lähenemine ja põhiülesande-põhine juhtimine.

Kaitseliidu mitmekesised õppused parandavad oluliselt liikmete oskuste taset. Pildil Kaitseliidu Kirde Maakaitseringkonna lahing mais 2015.

AND

RII V

YTV

YTSK

YI

18

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015Viited:

1 NATO, Briti ja USA publikatsioonides kasutatav

termin kirjeldamaks konflikti olemust – Volatile,

Uncertain, Complex and Ambigious (VUCA).

2 Carl von Clausewitz. Sõjast. Eesti Keele Sihtasu-

tus, Tallinn 2004, lk 136.

3 „Doctrine can be the last refuge of the unima-

ginative if you allow it“, Commandant’s Lecture

Series features former USCENTCOM commander

James N. Mattis, www.carlisle.army.mil/banner/

article.cfm?id=3409

4 James N. Mattis, USJFCOM Commander’s

Guidance for Effects-based Operations, http://stra-

tegicstudiesinstitute.army.mil/pubs/parameters/

Articles/08autumn/mattis.pdf

5 Netherlands Defence Staff, The Hague, Septem-

ber 2005, p.i.

6 MCDP 1, Warfighting, U.S. Marine Corps, Depart-

ment of the Navy, Headquarters United States

Marine Corps, Washington, D.C. 20380-1775,

20 June 1997, p 17.

7 Netherlands Defence Staff, The Hague, Septem-

ber 2005, p.i.

Ilma doktriinideta jääme me paratamatult niinimetatud haritud amatööride liigasse, mille peegelduseks on halvimal juhul uduse pilguga vanemohvitserid, kes on võimelised täitma A4-paberit heitlike lause-katkenditega.

Joonis 2. Doktriiniloome keskkond

PÄEVATEEMA

Rahvusvahelised väärtused

Riiklikud huvid

Strateegiline hinnang

Riiklik poliitika

Suur strateegia

Valdkondlikud strateegiadSõjapidamise

printsiibid

Lahingu funtsioonid

Lahingu võimsus(võimed)

Doktriinid

Moraal

Võitlusvõimsus Võtmefunktsioonid

Süva­, lähi­ ja tagalaoperatsioonid.

Parimad praktikad jaajalooline kogemus

tiline ning pragmaatiline, kuid samas üksikasjalik doktriinide loomise oskus7. Selleks, et tagada valmiva doktriini kva-liteet ja õiguslik alus, sai taotletud läbi diplomaatilise kanali algmaterjalide kasutusõigus ja loodud teiste riikide-ga sarnaselt mentorsuhted. Näiteks on Rootsi saatnud oma meeskonna Shri-venhami The Development, Concepts and Doctrine Centre’i (DCDC) juurde, et jooksvalt tegeleda arendustegevuse-ga; britid omakorda on huvitatud teiste riikide kogemustest ja seetõttu andsid üsna meelsasti nõusoleku koostööks.

Protsessi alguses sai selgeks, et koos-tatava Kaitseliidu doktriini lugejaskond, tulenevalt riigikaitse laia käsitluse suu-nitlusest, ei ole pelgalt Kaitseliit, vaid ka kaitsevägi, koostööpartnerid ja kogu ühiskond laiemalt. Et tagada koostata-va doktriini rakendatavus, sai protsessi alguses selgeks, et ilma laiapindse sõ-jalise tipudoktriinita oleks alamtaseme doktriini keeruline rakendada, kuna see ei kajastaks kõiki riigivõimu teos-tamise vahendeid – diplomaatilisi, ma-janduslikke, sõjalisi ja informatsiooni instrumente. Ilma neid valdkondi hõl-mamata ei ole alamdoktriine võimalik terviklikult koostada ja neid nüüdses kompleksses julgeolekukeskkonnas ra-

kendada. Seetõttu tuli võtta initsiatiiv ja koostada laiapindse riigikaitse sõjalise doktriini projekt, kus käsitleti eeltoodud riigivõimu teostamise vahendite suhes-tumine sõjalistesse tegevustesse. Projekt esitati kaitseministeeriumisse, seda, tõsi küll, ei arendatud edasi, kuid oma ülesande täitis see siiski. See vähene ta-gasiside, mis sisule anti, oli positiivne, andes kindluse edasise tegevuse suhtes Kaitseliidu doktriini arendamisel. Prae-guseks on Kaitseliidu doktriinist valmis järgmised peatükid:

1. Konflikt ja jõu kasutamine2. Manööverlik lähenemine

operatsioonidele

3. Operatsioonide juhtimine4. Operatsioonide orkestreerimine5. ÜhendoperatsioonidNeed katavad valdkondi, mille ra-

kendamine eeldab ühtset arusaama ja kohanemist ning on aluseks Kaitseliidu kui laiapindse riigikaitse praktiseerija tegevuste kõige otstarbekamaks ellu-viimiseks. Samuti pakuvad need sarna-selt Hollandi praktikaga võimaluse olla alusmaterjal kaitseväe ühenddoktriini koostamisel.

Doktriini olemust ei saa kuidagi ala-hinnata, samas on selge, et seda ei tohi ka dogmana käsitleda. Väga oluline on doktriini käsitleda dünaamilise publi-katsioonina, mis ei tohi stagneeruda, vaid peab jätkuvalt vastama küsimusele „kuidas?“. Doktriin peab andma juhise

ja raamistiku (mitte ettekirjutuse!) julgeolekusituatsioonile vastavas olukorras tegutsemiseks. Dokt-riin peab arvesse võtma ajaloolist

kogemust, kuid olema tulevikku suu-natud, et riigikaitsega tegelevad organisatsioonid ei sõdiks eelmist sõda. Doktriin ei saa olla ka eraldi-

seisev kirjatükk, vaid osa suuremast süsteemist. Doktriini põhiline ülesanne on selle süsteemi tänapäevastamine ja tulevikukatsumuste ennetamine, raken-dades selleks sõjaliste juhtide improvi-seerimisvõimet ja initsiatiivi. Doktriini-ga saab tutvuda Kaitseliidu kodulehel, aadressil www.kaitseliit.ee/et/doktriin. Head lugemist ja kaasamõtlemist.

SÕJATEADUSM

EELI

S KI

ILI

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

19

Milleks on sõjateadust1

üldse vaja? Eesti sõjalise riigikaitse kontekstis tähendab see kõige lihtsamalt seletades tegelemist

võimelünkadega – nende leidmist ning nende jaoks lahenduste välja pakku-mist. Nõnda on see sätetatud ka kaitse-ministeeriumi valitsemisala teadus- ja arenduspoliitikas, mis kinnitati 2014. aasta sügisel.2

Kui praegu kehtivat poliitikat 2012–2014 ministeeriumi valitsemisala eri asutustega välja töötati, siis keskenduti just sellele, kuidas sõjateadus mõjutaks otseselt riigi sõjalise võimekuse arengut ja arendamist. Uue poliitika välja tööta-mine tekkis otseselt vajadusest lahenda-da mõned põhimõttelised kitsas kohad, mis KTAT-s olid tekkinud. Sel ajal sõ-nastatud probleemid, mida senises kait-sealases teadus- ja arendustegevuses nähti ja mille lahendamisele uue polii-tikaga alus taheti panna, olid järgmised:

- Esimene ja kõige olulisem oli puu-dulik sisuline seos võimearendusega. KTAT ei mõjutanud võimearendust.

- Vormiline puudulik seos võime-arendusega. Teadus- ja arendustegevus ei olnud kaitseplaneerimise osa, seega polnud võimearenduse-poolset infot pikaajaliseks ja võimearendusega seo-tud teadus- ja arendustegevuseks.

- Kaitseväe suutmatus sõnastada la-hendust vajavaid probleeme ja suutma-tus suunata aktiivse osalemise kaudu projektide arengut viisil, mille tulemu-sena oleks välja pakutud lahendus vas-tanud kaitseväe vajadustele.

- Tsiviilpartnerite puudulik sõjan-dusalane kompetents.

- Eelmistest puudustest johtuv kaitse alase teadus- ja arendustegevuse hajusus.

Samasugustele süsteemsetele puu-dustele kaitsealases teadus- ja arendus-tegevuses juhtis tähelepanu ka näiteks Tomas Jermalavičius oma 2011. aastal tehtud raportis3 „Estonian’s Research and Development. Lessons from the Past, Outlook to the Futuure“.

KTAT-I PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS2014. aastal vastu võetud uue poliitika kohaselt on kaitsealase teadus- ja aren-dustegevuse keskmes võimelünk ja selle lahendamine. See idee väljendub kont-septsiooni joonises 1.

Sellest kontseptsioonist lähtuvalt joonistusid välja järgmised põhimõtted, mis on praeguse KTAT-i aluseks:

- KTAT-i kõige olulisem ja vahetum ülesanne on tegeleda võimelünkadega. Seda nii neid defineerida aidates kui ka pakkudes välja lahendusi.

- Sõnastatud on seitse põhilist KTAT-i valdkonda – riigikaitsepoliitika, riigi-kaitsestrateegia, sõjaajalugu, operatsioo-nianalüüs, eestvedamine, tehnoloogia,

ressursihaldus. See piiritleb vajaduse tea-dusliku kompetentsi ja tegevuse järele, võimaldades nõnda vähendada hajusust.

- Sõjateadus on rakenduslik, andes tulemusi, mida saab reaalselt sõjalise riigikaitse arendamisel ellu viia.

Lähtudes loogikast, et teadus- ja arendustegevust ei saa eksisteerida või see ei saa olla tõhus, kui meil pole va-jalikul tasemel vastavat pädevust, on valdkonnad nimetatud üldpädevusteks. Leian, et see on selle poliitika üks suu-rimaid ande. Vaatamata Eesti ülikoolide kõrgele teadustasemele paljudes vald-kondades on mitu olulist valdkonda, kus pädevust pole üldse või on see puu-dulik. Võtame näiteks operatsiooniana-lüüsi, relvatehnika ja ballistikaga seo-tu, ressursihalduse jne. Selge sõnastus teatud kompetentside järele võimaldab kaitsealase teadus- ja arendustegevuse raames keskenduda lisaks uuringute ja projektide elluviimisele ka õppimisele ja kogemuste omandamisele.

Olles määratlenud teadus- ja aren-dustegevuse üldpädevused, paneb polii-tika paika ka nende hoidmise ja arenda-mise eest vastutuse. Vastutuse jaotamise tingis vajadus vältida olukorda, kus ühel päeval avastame, et me ei suuda lahen-dada riigikaitse ees olevaid probleeme, sest meil pole inimesi ja teadmisi nen-dega tegelemiseks. Põhimõte on, et üld-pädevuse eest vastutaja on kaitseminis-teeriumi valitsemisala asutus, tagades sellega KTAT-i pädevuste pikaajalise arendamise ning riigikaitse pikaajalise planeerimise omavahelise ühtsuse.

Vastutust seitsme üldpädevuse osas jaguneb järgmiselt: KVÜÕA – operat-sioonianalüüsi, eestvedamise, ressursi-halduse ja tehnoloogia osas; rahvusva-heline kaitse uuringute keskus vastutab riigi kaitsepoliitika ja riigikaitsestratee-gia eest ning Sõjamuuseumi osaks on sõjaajalugu.

Oluline on siinjuures märkida, et ül-dpädevuste määratlemisel võeti arvesse kõiki vajalikke KTAT-i valdkondi selleks, et olla suutelina toetama võimearenduse kõiki komponente (doktriinid, organisat-sioon, väljaõpe, vahendid, juhtimine, per-sonal, taristu ja koostöövõime4), tõstmata esile ühtegi neist kui kõige tähtsamat ja rõhutades seega, et võime on tervik ja sel-le arendamise juures on iga selle kompo-nendi kvaliteet määrava tähtsusega.

Sõjateadusest täna ja hommeAnname ülevaate võimearendusega seotud kaitsealase tea-dus- ja arendustegevuse (KTAT) hetkeolukorrast, kirjelda-des selle eesmärke, põhimõtteid ja korraldust. Minemata konkreetsete teadusprojektide faktoloogiasse selgitab au-tor, kuhu on kaitsealane teadus- ja arendustegevus viimase kahe aasta põhimõttelistes muutustes jõudnud ning kuhu loodetakse edasi minna.

Sten Allik KOLONELLEITNANT

KVÜÕA RAKENDUS­

UURINGUTE KESKUSE

ÜLEM

2014. aastal vastu võetud uue poliitika kohaselt on kaitsealase teadus- ja arendustegevuse keskmeks võimelünk ja selle lahenda-mine.

SÕJATEADUS

20

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Üldpädevuste eest vastutajad peavad tagama vajaliku teaduspotentsiaali. Sa-mas ei tähenda see, et vastutajal endal on kogu kompetents. Nad vastutavad kindla valdkonna pädevuse loomise eest ja see eeldab ka koostöövõrgustiku loo-mist, vastava pädevuse leidmist, koon-damist või arendamist tsiviilteadus-asutustes või ka näiteks väljas pool Eestit. Selge, et ei ole mõttekas luua kogu KTAT-i potentsiaali kaitseminis-teeriumi valitsemisalasse endasse, vaid selle asemel tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolevat pädevust ja po-tentsiaali, mis eksisteerib tsiviilteadus-asutustes või ettevõtetes.

Seega on Eesti kaitsealase TAT-i alus toimiv ja tõhus koostöövõrgustik, kuhu kuulub hulk institutsioone, millel on kas vältimatu KTAT-i alane oskus või mis annavad koostööga lisaväärtust.

Selle võrgustiku toimimisel on kaks eeldust. Esiteks ühine püüdlus. See on Eesti sõjalise riigikaitse arendamine või selles kaudsemalt osalemine (puudu-tab eelkõige välispartnereid, NATO-t ja EDA-t, kellele see ei ole põhiülesanne). See eeldab ühtset arusaamist sõjalise riigikaitse eesmärkidest ja võimearen-dusest. See tähendab valmisolekut anda oma panus üldise ja spetsiifilise KTAT-i pädevuse arendamisesse ja hoidmisesse. Lisaks eeldab taolise praktilise väljundi-

ga võrgustik tegevuste koordinatsiooni ja finantside haldust. See ülesanne on suures osas pandud KVÜÕA-le nii ot-seselt kui ka teadus- ja arendustegevuse komisjoni juhtimise kaudu. Kuid sellest natukene hiljem.

KVÜÕA KUI SÕJATEADUSTE KESKUSOmaette koht on kogu KTAT-is KVÜÕA-l. KTAT-i poliitika ütleb, et „KVÜÕA arendatakse järjekindlalt sõjateaduste keskuseks“5. Sõjateaduste keskus tähendab poliitika eesmärkide ja põhimõtete valguses suutlikkust tagada kaitsealase teadus- ja arendustegevuse

kõrge kvaliteet, sidudes ühte militaar- ja tsiviilteadlaste teadmised, oskused ja pingutused. Selleks peab KVÜÕA-l ole-ma pädevus ja võimekus:

- viia ellu teadus- ja arendustegevust eelkõige operatsioonianalüüsi, eest-vedamise, ressursihalduse ja tehnoloo-gia valdkondades ning osaleda KTAT-is ülejäänud valdkondades

- koordineerida võimearendu-sega seotud kaitsealast teadus- ja arendustegevust

- planeerida lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist KTAT-i

- osaleda rahvusvahelises koostöös- arendada kaitseväe teadus- ja aren-

duspotentsiaali, sidudes omavahel tea-dustöö ja õppetegevuse ning õpetades uusi tulevasi sõjateadlasi

- toetada ülikoolide ja kaitse-tööstusettevõtete tehtavat teadus- ja arendustegevust

KVÜÕA eksklusiivne roll on seo-tud eelkõige vastutusega – tagada ühelt poolt teaduspädevus kaitseväes, kasva-tada avatud, lahtise ja otsiva mõttevii-siga ohvitsere ja allohvitsere, kelle iga-päevase teenistuse enesestmõistetavaks osaks peaks olema pürgimine paremate, s.h innovaatiliste lahenduste poole sel-leks, et meie vägi suudaks täita temale pandud ülesandeid.

Teiseks vastutada selle eest, et kaitse-

Kuni me, kaitseväelased ise, ei oska oma ülesandeid, protsesse, tegevusi ja vahendeid piisaval määral analüüsida ning sõnastada seda, mida tahaks teha paremini, teistmoodi või üldse mitte, seniks oleme me tsiviilteadlastele kehv partner.

SÕJATEADUS

Doktriin

Väljaõpe

TTP

Organisatsioon

Osta rohkem

Täiustada

Osta midagi uut

Infra

Muuta

Täiustada

Programmeerimine

Spetsifikatsioonid

Ressursihaldus

LI/LL

Tehnoloogiad

OP analüüs

Mitte­materiaalsed lahendused

Materiaalsed lahendused

LI/LL

OP analüüs

Strateegia

Kaitsepoliitika

Võimelünk

Sõjaajalugu

Eestvedamine

Joonis 1. KTAT kontseptsioni kujunemine.

STEN

ALL

IK

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

21

alane teadus- ja arendustegevus toetak-se võimearendust planeerimisprotsessi ja koordinatsiooni kaudu. KVÜÕA ra-kendusuuringute keskus tagab KTAT-i planeerimise, koordineerimise, halda-mise ja finantseerimise. Keskus tegeleb samuti mõningal määral KTAT-iga sel-les osas, mis puudutab doktoriõpet ning spetsiifilisi projekte, millised ei pruugi vahetult haakuda õppeosakonna tege-vusega, s.h uurimistööde ja projektide sisseostmine partneritelt. KVÜÕA põ-hiline KTAT-i võimekus on õppeosa-konnas ja seda kannavad õppejõud, kes on iseseisva uurimistöö, projektides osalemise, üliõpilastööde juhendamise ning õpetamise kaudu KVÜÕA KTAT-i tuumaks. Samuti peab õppejõudude tegevusest, olgu see siis üliõpilastööde juhendamine, üldine õppetöö, eriala-ne koostöö ülikoolidega ja väevõimete arendamise eest vastutajatega – tekkima vajalik sünergia kõigi KTAT-i osapoolte ja sellesse panustajate vahel.

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE PÄDEVUSE ARENDAMINETeadus- ja arenduspädevuse suurenda-mine ja praegusel juhul paljuski ka loo-mine peab algama kaitseväest endast. Seni, kuni me, kaitseväelased ise, ei oska oma ülesandeid, protsesse, tegevusi ja vahendeid piisaval määral analüüsida

ning sõnastada seda, mida tahaks teha paremini, teistmoodi või üldse mitte, oleme tsiviilteadlastele kehv partner. Tsiviilteadlased võivad anda meile hul-ga ja kindlasti väga häid lahendusi, kuid kuni me ei oska näha kitsaskohti enda süsteemis ning eristada olulist ebaoluli-sest, samuti suhestada oma tegevusi ja selleks kasutatavaid vahendeid eesmär-kidega, seniks on kõik lahendused vaid poole vinnaga kasulikud.

Üks viis sõjateadusliku pädevuse suu-rendamiseks kaitseväes on lisaks erineva-tele KVÜÕA-s läbi viidavatele kursustele kaitseväelaste doktoriõpesse suunamine. Seda teenistusülesandena, eesmärgiga saada oma alal kõrgetasemeliseks spet-

sialistiks. Nii on selle aasta jooksul alus-tanud kaitseväelased doktori õpinguid kasvatusteaduses (kaitse väe väljaõppe tõhustamine), energeetikas (lahinguvälja energiaga tagamine) ja juhtimissüstee-mide (olukorrateadlikkus) alal. Kaitse-vägi peab investeerima inimesi, aega ja raha selleks, et saavutada vajalik teadus- ja arenduspädevus.

Lisaks sellele on sõlmitud kaks koos-töölepingut ülikoolide, KVÜÕA, kaitse-ministeeriumi ja kaitseväe vahel, üks tehnoloogiaalase ja teine inimressursi-alase kompetentsi suurendamiseks. Mõlema lepingu eesmärk on suuren-dada ülikoolides riigikaitsealast spetsii-filist teadmist, et nad saaksid paremini kaitseväge toetada ja teiselt poolt tagada ülikoolide süsteemne tugi kaitseväele teadus- ja arendusalase pädevuse paran-damiseks. Nõnda näiteks koostatakse leppe raames Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste poolt sõjateh-noloogia kogumikku, mis jääb pidevalt täienevaks ja arenevaks eestikeelseks baasmaterjaliks selles valdkonnas.

KTAT VÕIMEARENDUSE JA KAITSEPLANEERIMISE OSANAEt parimal viisil võimearendust toetada, peab teadus- ja arendustegevus olema võimearenduse ning kaitseplaneerimi-se integreeritud osa. Ühelt poolt peab

Ei ole mõttekas luua kogu KTAT potentsiaali kaitse-ministeeriumi valitsemis-alasse endasse, selle asemel tuleb maksimaalselt ära kasutada olemasolevat ja potentsiaalset päde-vust, mis eksisteerib tsiviilteadus asutustes või ettevõtetes.

KAMIN Peastaap Väeliigid Relvaliigid

KVÜÕA

RKK

Ülikoolid

Ettevõtted

Sõja­muuseum Välis­

partnerite sõjateaduse

keskused

NATO oivakeskused

NATO teadus­ ja tehnika­

organisatsioon

Euroopa Kaitseagentuur

Võimelünk(probleemi sõnastamine

ja lahenduste pakkumine)

Joonis 2. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse koostöövõrgustik.

STEN

ALL

IK

SÕJATEADUS

22

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

KTAT andma osa planeerimise aluseid, aidates defineerida tulevast lahingu-välja, sõjapidamise viise, vahendeid ja sellega seonduvaid proovikive. Teisalt peab KTAT pakkuma välja lahendusi. Selleks on KTAT samm-sammult saa-nud osaks kaitseplaneerimise protses-sist. Kehtiv kümneaastane riigikaitse arengu kava mainib teadus- ja arendus-tegevust põgusalt, kaitseministeeriu-mi arengu kavas aastateks 2016–2019 on KTAT iseseisva arendusühikuna, kuid ainult finantside tabelina, mitte sisuliselt. Käesoleva aasta sügisest aga lülitatakse teadus- ja arendustegevus kaitseministeeriumi uue nelja-aastase kava (KMAK 2017–2020) koostamisse täiesti uuel viisil, sellest saab kaitse väe väevõime arendamise integreeritud osa. KMAK-i planeerimisloogika seisneb olemasoleva fikseerimises, nelja aasta pärast saavutada loodetava ambitsioo-nitaseme kirjeldamises ning nende kahe tasandi vahe väljatoomises. Just see vahe on info teadus- ja arendustegevusse, nii saab rakendusuuringute kaudu toeta-da võimearenduse eest vastutajaid uute mittetehniliste või tehniliste lahenduste väljapakkumisega.

Lisaks moodustab KTAT alates 2016. aastast esimest korda iseseisva osa ka kaitseväe juhataja aastakäsust, mis an-nab suunised relva- ja väeliikide ning toetavate funktsioonide poolt sõnasta-tud probleemide lahendamiseks.

Oluline on märkida, et muudatused pole toimunud ainult kaitseväes, vaid ka kaitseministeeriumis. Selleks, et kaitse-alane teadus- ja arendustegevus toetaks

võimearendust ning oleks selleks piisa-valt pika planeerimise perspektiiviga, tõsteti teadus- ja arendustegevusega seotud vastutus hangete asekantsleri pä-devusest kaitseplaneerimise asekantsle-rile, see peaks tagama vajaliku sidususe pikaajalise planeerimise ning teadus- ja arendustegevuse vahel.

Kõik need muutused panevad KTAT-i osas erilise ja suurema vastutuse võimearendajatele. Neis peab tekkima suutlikkus sõnastada sisend teadus- ja arendustegevusse ning võimekus näha probleeme või suunata nende otsimist. Lisaks peavad nad olema võimelised ise aktiivselt teadus- ja arendustegevusse panustama, tagades sellega nii vajaliku uurimistöö toetamise oma erialaliste spetsiifiliste teadmiste ja oskustega.

KTAT-I RESSURSIDÜks väga oluline muudatus aastatel 2015–2016 on KTAT-i ressursside üm-berpaigutamine lõppkasutajale lähe-male. Praktikas tähendab see seda, et kaitseväe jaoks tehtava teadus- ja aren-dustegevuse finantsressurss tuleb kaitse-väe enda kätte, kes siis KVÜÕA kaudu

Iga teadus- ja arendustege-vusse investeeritud töötund ja sent peavad piltlikult öeldes suutma muuta kaitseväge lahinguväljal tõhusamaks.

SÕJATEADUS

ostab ise vajaliku teadus- ja arendus-tegevuse sisse. See annab lõppkasutaja-le vahetuma võimaluse olla lihtsamalt osaline teadus- ja arendustegevuses. Tekib omanikutunne algatatud projek-tide suhtes, võimalus määrata projekti sisu, kontrollida projekti käiku ning see omakorda annab täieliku vastutuse lõpptulemusele heakskiidu andmisel või mitteandmisel. KTAT peaks muu-tuma loomulikuks vahendiks võimete arendamises ning ühtlasi tekib vastutus teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutusele võtmisel.

KTAT-I KORRALDUSVastavalt teadus- ja arendustegevuse poliitikale on KTAT-i juhtimiseks ja koordineerimiseks jagatud ülesanded eri valitsemisala asutuste ja institutsioo-nide vahel:

Kaitseministeerium – KTAT-i ül-dine, strateegiline suunamine, rah-vusvahelise koostöö koordineerimine, KTAT-i populariseerimine. Selleks on ministeeriumi juurde loodud kaitse-ministeeriumi teadus- ja arendusnõu-kogu, mille liikmed on lisaks valit-semisala asutustele ka teised sõjalise riigikaitsega seotud ministeeriumid, riiklikud ülikoolid ning kaitsetööstus-liidu esindaja. Nõukogu juhib kaitsepla-neerimise asekantsler.

Kaitsevägi – sõnastab võimelüngad ning annab selle kaudu info teadus- ja arendustegevusse ning rakendab KTAT-i tulemusi.

KVÜÕA – planeerib ja koordinee-rib kogu kaitseväega seotud teadus- ja arendustegevust ja teeb ise, koostöös partneritega KTAT-i või ostab vas-tavad KTAT-i projektid sisse. Lisaks juhib KVÜÕA rakendusuuringute keskuse kaudu teadus- ja arendusko-misjoni, mille liikmed on kõik minis-teeriumi valitsemisala asutused ning komisjon koordineerib asutustevahelist KTAT-i alast koostööd ning ressursside kasutamist.

INNOVATSIOON – ALT ÜLES VÕI ÜLEVALT ALLA?Üks tihti kerkiv küsimus KTAT-i kor-raldamises on see, kuidas tagada või-malike innovaatiliste ideede jõudmine nendeni, kes otsustavad, missuguseid projekte käivitada. Lihtsamalt öeldes – mida teha, kui rühmavanemal, kogenud allohvitseril, tuleb hiilgav mõte, kuidas mõnda vahendit või protsessi täiustada või täiesti uuel viisil lahendada. Kuidas jõuaks see idee näiteks relvaliigi ins-

RKAK10­aastane kava

KMAK4­aastane plaan

KVJ aastakäskTAT­i elluviimineaastases lõikes

TAT­i väljund: toetus 10­aastase kava koostamiseleSisend TAT­i: pikaajaliste TAT eesmärkide püstitamine

TAT­i väljund: 4­aastase kava koostamise toetamineSisend TAT­i: ­ keskpikas plaanis määratakse detailselt TAT tegevused ja seostatakse ressursiraamistikuga­ igas arendusühikus peaks olema sõnastatud TAT vajadus võimelünkade likvideerimiseks­ TAT arendusühik koondab TAT vajaduse ning kirjeldab üld­ ja eripädevuste arendamist koos vajaliku ressursiraamistikuga

TAT­i väljund: ­ aasta lõikes jätkatavad või alustatavad teadus­ ja arendustegevused koos ressursiraamistikuga

Joonis 3. KTAT-i planeerimine.

STEN

ALL

IK

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

23

Joonealused viited ja märkused

1 Kasutan siin sihilikult sõjateaduse mõistet

vaatamata selle, et see ei ole Eestis ametlikult

defineeritud teadusvaldkond. Saades oma tead-

miste algmaterjali muudest teadusvaldkondadest

(sotsiaalteadused, tehnoloogia jne) on sõjandus

siiski niivõrd spetsiifiline valdkond, et ilme tugeva

„sõja“-liiteta jääb ükskõik missuguse muu teadus-

valdkonna panus sõjandusse kas nõrgaks või siis ei

taba sihtmärki.

2 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja

arenduspoliitika 2014–2022.

3 Jermalavičius, Tomas, Estonian’s Research and

Development. Lessons from the Past, Outlook to

the Future. ICDC Report 2011.

4 Siin on kasutatud DOTMLPFI-põhist metoodikat.

5 Kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja

arenduspoliitika 2014–2022.

6 KVÜÕA Toimetised on noteeritud Eesti teaduse

infosüsteemi poolt klassifikaatoriga (www.etis.ee/

otsingud/classification.aspx) 1.2, see tähendab

kõrget teaduslikku taset. Sellest järgmine tase, 1.1.

on kõrgeim, kuid eeldab väljaandmist ainult inglise

keeles, mis ei oleks Toimetiste puhul vajalik, sest

Toimetiste üks eesmärk on arendada sõjalist mõtet

emakeeles.

pektori lauale või KVÜÕA-sse, kus siis kaalutakse idee võimalikku teostust. Kaitseväeline jäik hierarhia ning pikk vertikaalne struktuur ei soodusta seda. Kuid see peab olema võimalik, vastasel juhul ei motiveeri me inimeste otsivat vaimu. Vähemalt KVÜÕA poole pealt on seni olnud alati võimalus, et raken-dusuuringute keskuse ülemaga või näi-teks õppetooli ülemaga võetakse otse ühendust ning käiakse oma ideed välja. Ning mõnedki sel moel saadud ideedest peaksid peatselt ka reaalselt töösse mi-nema. Lisaks on plaanis motiveerida taolist heade ideede kinnistamise tege-vust stipendiumite kaudu, mille minis-teerium paneks kord aastas välja uute innovaatiliste lahenduste konkursil, kus saaksid osaleda kõik kaitseministeeriu-mi valitsemisala teenistujad.

SÕJATEADUS JA KAITSETÖÖSTUSSeni on pikalt olnud juttu pigem sõja-teadusest ning kaitsetööstust on maini-tud põgusalt kui ühte olulist osapoolt. Tegelikult on kaitsetööstusel määrav roll selles, et sõjateadusest ja kaitseala-sest teadus- ja arendustegevusest laie-malt sünniks lõplik, kasutatav tulem. Loomulikult räägime siin ennekõike tehnilistest lahendustest.

Selleks, et see nõnda oleks, peab kolmnurk kaitsevägi, kaitsetööstus ja tsiviilülikoolid tegutsema koos, andes eesmärkide saavutamisesse oma spet-siifilise panuse. Mul on jäänud mulje, et kahjuks see praegu nõnda ei ole, sest koostöö kaitsetööstusega ning teadus- ja arendustegevusega seotud koostöö on kõndinud eri jalga. Seda nii sisuli-

selt kui ka vormiliselt. Kõige suurem lahknevus on siin kaitseväes endas, kus teadus- ja arendustegevuse eest vastu-tab KVÜÕA, aga koostöö eest kaitse-tööstusliiduga peastaabi logistikaosa-kond (J4). Siin on kaitseväele ülesanne, et lähitulevikus sünkroniseerida tea-dus- ja arendustegevuse ning kaitse-tööstuse alase koostöö planeerimist ja teostust nõnda, paralleelse tegevuse asemel muutuks koostöö kaitsetöös-tusega ning teadus- ja arendustegevus sidustatuks protsessiks. Eelkõige tä-hendab see kõigi osapoolte avatust ja planeerimise ühtsust.

SÕJATEADUSE KASULIKUKS TEGEMISESTÜhelgi uuel teadmisel pole rakendus-likku väärtust, kui see jääb pidama vaid ühe sõjateadlase pähe või jääb sõja-teadlaste kitsasse ringi. Nii peaks iga sõjateadlane, iga ohvitser, allohvitser ja riigikaitsega seotud kodanik aval-dama oma mõtteid, järeldusi ja ka uusi probleemitõstatusi. Sõjateadusliku sõna ja mõtte avaldamise ja levitamise poole eest hoolitseb KVÜÕA. Esime-sena tuleb siin mainida teadusajakirja KVÜÕA Toimetised, mis on kõrgelt noteeritud teadusajakiri6. Lisaks ilmu-vad uue välja andena Occasional Paper-sid, mille eesmärk on avaldada rapor-teid ja uurimusi, mis on mahukamad või populaarteaduslikumad kui Toime-tistes avaldamiseks mõeldud materjal. Samuti on plaanis hakata välja andma Kogumikku, kus saaks avaldada kir-jatöid, mis ei pruugi täita spetsiifilisi teadusartikli nõudeid või on samas liiga põhjalikud ja mahukad selliste

ajakirjade nagu Sõdur ja Kaitse Kodu! jaoks. Siia kuuluvad näiteks paremad üliõpilastööd.

MIS SAAB EDASI?Kõige eelkirjeldatu saavutmine on suur ja aastatepikkune töö. Teaduskom-petentsi ülesehitamine nõuab aega, aastaid õppimist, katsetamist, uuri-mistööd ja koostöövõrgustiku üles-ehitamist. Samas ei jõua me sinna, kui me ei hakka seda tegema juba täna. Palju on juba tehtud, mitu suurt muu-datust on juba algatatud. Kuid eelkõige puudutab see protsesse ja vahendeid. Kõige olulisem element süsteemis – inimene – nõuab aga aega õppimiseks ja mõttetööks. Loodetavasti annavad juba tehtud muudatused selleks piisavalt võimalusi. Teadus- ja arendustegevusse peab investeerima inimesi, aega ja raha. Ning seda eriti Eesti riigikaitse konteks-tis. Iga teadus- ja arendustegevusse in-vesteeritud töötund ja sent peavad pilt-likult öeldes suutma muuta kaitseväge lahinguväljal tõhusamaks. Mida targe-mad me oleme, seda paremini suudame me kasutada meie nappe riigikaitselisi vahendeid ja ressursse. Ainukene res-surss, mida võib meil mõõtmatult olla, on kaitsetahe ning see peab väljenduma ka teadus- ja arendustegevuses.

Kaitseministeerium

Kaitseväe peastaap, väe­ ja relvaliigid

Kaitseliit, KRA KVÜÕA RKK ESM

Strateegiline suunamineStrateegiline suunamineRahvusvahelise koostöö edendaminekaitsealase TAT­i populariseerimine

Teadusnõukogu

Teadus­ ja arenduskomisjon

Võimelünkade defineerimine, sisend TAT­i ja tulemuste rakendamine

TAT­i planeerimine ja koordinatsioonTAT­i toetusTAT­i alane ja rahvusvaheline koostöö partneritega

TATi sisendi defineerimine ja TAT teostus

Joonis 4. KTAT-i juhtimine.

STEN

ALL

IK

SÕJATEADUS

24

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Liibanoni segadused jätkuvadÜRO mandaadiga sätestatud UNIFIL-i (United Nations Interim Force in Lebanon) tähtsam eesmärk oli kontrolli-da Iisraelil tagasitõmbumist, samuti assisteerida Liibanoni valitsust oma võimu taastamisel riigi lõunapoolsetel aladel ning taastada rahu ja turvalisus. Eelmises ajakirjas (Sõdur nr 4 (85) 2015) oli juttu Liibanonis ÜRO missioonile eel-nenud rahutust ajast. Ent ÜRO rahuvalvajate saabumisega Lõuna-Liibanoni ei saanud segadused sugugi otsa. Pigem lisati katlas podisevale segule vürtsi.

KONFLIKT

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

25KONFLIKT

ROLA

ND

MU

ROF

26

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Esialgu oli ÜRO vägede suu-ruseks planeeritud 4000 meest. Siiski, kui ÜRO peasekretär Kurt Wald-heim 1978. a aprillis Lõu-na-Liibanoni külastas ning

kontingendi ülema kindralleitnant Emmanuel Alexander Erskine’iga olu-korda arutas, suurendati Julgeoleku-nõukogu resolutsiooniga vägede arvu 6000 meheni. 1978. juuni keskpaigaks oli Lõuna-Liibanoni pinnast tallamas 6100 ÜRO saapapaari. Algsed osalejad olid Fidži, Prantsusmaa, Iraan, Iirimaa, Nepaal, Nigeeria, Norra ja Senegal iga-üks ühe jalaväepataljoniga ning Kana-da, Norra ja Prantsusmaa logistiliste üksustega.

Rahuvalvajad saabusid keerulise-le alale. Lõuna-Liibanoni delikaatne diplomaatiline situatsioon ja keeruline maastik nii topograafilises kui ka etnili-ses tähenduses erines varasematel rahu-valvemissioonidel kogetust oluliselt. Meenutame – rahuvalvekontingendi vastutusalal opereerisid lisaks Iisraeli kaitsejõudude (IDF) veel erinevad mos-lemi fraktsioonid, Palestiina Vabastus-organisatsiooni võitlejad ning mitme-sugused kristlikud maakaitseväed, millistest märkimisväärseim oli major Saad Haddadi juhitud Lõuna-Liibanoni armee (LLA).

Iiri kontingent oli toona keerulises situatsioonis. Neutraalse riigina ajas Iirimaa araablastesõbralikku välis-poliitikat, see tekitas mõistagi Iisraelis ja LLA võitlejais pahameelt. Olukord oli vastuoluline. Rahuvalvajail ei tohiks põhi mõtteliselt olla otseseid vaenlasi. Rahuvalvejõud peaksid vaenupoolte va-hel moodustama sümboolse peenikese sinise joone, mida kumbki oponenti-dest ei ületa. Ülesanne on raske. Ei ole ju rahu valvevägedel raskerelvi ja rünna-kutegevust pole neile ette nähtudki.

Vahemärkusena peab mainima, et iirlased on UNIFIL-is osalenud algu-sest peale. Mõnes militaarperekonnas olevat Liibanonis rahu valvanud lausa kolm generatsiooni. Paljud Iiri sõdurid on teinud Liibanoni viis kuni seitse ro-tatsiooni. Samas on iirlastel 47 langenut, nii et papist poisid nad pole olnud.

PÜSS EI PÜSI SEINALEnt intsidendid ei lasknud end kaua oodata. 1980. aasta 17.–20. aprillil At-Tiri külakeses tekkis vastasseis – ühelt poolt LLA ja IDF ning teiselt Iiri kontingent, keda toetasid fidžilased ja Hollandi tankitõrjemeeskond. Lõu-

na-Liibanoni armee ülem major Saad Haddad oli juba varem nõudnud iirlaste lahkumist piirkonnast. Psühholoogili-sed operatsioonid olid täies hoos – Iis-raeli meedias oli käimas kampaania kujutamaks iiri rahuvalvajaid distsipli-neerimatute joodikutena.

Langes üks Iiri ja üks Fidži sõdur, samuti oli kaotusi LLA poolel. Iirlastele maksti kätte kolme Iiri sõduri röövimi-sega nädal aega hiljem. Kaks Iiri rahu-valvajat tapeti, kolmas pääses raskesti haavatuna. 35 aastat hiljem, 2015. aas-ta juunis andis USA Liibanonile välja Lõuna-Liibanoni armee endine võitleja Mahmoud Bazzi. 71-aastast Bazzit süü-distatakse iirlaste tapmises, kättemak-suks varem langenud venna eest.

1982. aasta oli Lõuna-Liibanonis ra-hutu. Tulevahetused piiril ja Lõuna-Lii-banonis arenesid järjekordseks Iisraeli sissetungiks Liibanoni aladele. Juudirii-gi armee jõudis Beirutini ja asus linna piirama. UNIFIL aga jäi Iisraeli väge-de selja taha. Kuigi loomuldasa tekkis küsimusi, kas rahuvalvajate koht pole mitte kahe sõdiva leeri vahel, selmet ühe tagalas, otsustas ÜRO peasekretär, kelleks toona oli peruulane Javier Pérez de Cuéllar, et rahuvalvajad jäävad ko-hale ning tagavad humanitaarabi jõud-mise Lõuna-Liibanoni asukateni. Nõn-da toimuski tervelt kolm aastat. 1985 tõmbus Iisrael Şaydā alalt tagasi ning andis vastutuse üle Liibanoni armeele. Kuna viimane osutis üsna nõrgaks, võt-tis kontrolli enda kätte värskelt areenile astunud sõjajõud Hezbollah. UNIFIL omakorda sai vähemasti osaliselt täita oma põhiülesannet – olla kahe vaenu-poole vahel.

HEZBOLLAH’ TULEKHezbollah’ tegevus tõi loomuldasa kaa-sa juudiriigi vastureaktsiooni. Operat-

siooni Vihakobarad käigus 1996. a sai kannatada ÜRO baas Qana külas. Hez-bollah’ sissitaktika näeb tänapäevani ette segunemise tsiviilisikutega, nõnda kasutati ka toona UNIFIL-i baaside lä-hedasi alasid rakettide väljalaskmiseks. IDF-i vastutules sai ÜRO baas pihta. Baasis varju otsinud 800 liibanoni tsi-viilisikust hukkus 106 ning 116 said vi-gastada. Neli Fidži sõdurit said raskesti haavata.

2000. aasta tõi kaasa Iisraeli tagasi-tõmbumise oma riigi piiridesse. Ehud Barak oli oma 1999. aasta valimiskam-paania olulise sõnumina rõhutanud Iis-raeli vägede tagasitõmbamise vajadust. Pärast valimisvõitu peeti sõna – 5. märt-si kabinetiistungil otsustati ühehäälselt väed tagasi tõmmata. Esialgu oli plaanis tagasitõmbumine Liibanoni ja Süüria-ga kooskõlastada, kuid Süüriaga läbi-rääkimised ebaõnnestusid ja Liibanoni valitsus vaevles tavapäraselt sisekriiside kütkeis.

Iisraeli vägede kiire väljatõmbumine tervelt kuus nädalat enne planeeritud tähtaega andis Hezbollah’le olulise mo-raalse ja propagandavõidu. Teisalt tä-hendas Hezbollah’ tulek LLA 3000 võit-lejale (kes olid enamjaolt kohalikud) ja nende peredele veriseid kättemaksuakt-sioone või põgenemist eksiili.

Kuna Liibanon ja Hezbollah vaidlus-tasid Iisraeli tagasitõmbumise täielikku-se ning keeldusid piirileppele alla kirju-tamast – väike Shebaa farmide piirkond Golani kõrgendiku naabruses jäi Iisraeli kontrolli alla – demarkeerisid ÜRO kar-tograafid Iisraeli ja Liibanoni vahelise piiri ning ÜRO Julgeolekunõukogu kin-nitas Iisraeli väljatõmbumise toimumist.

UNIFIL-i jaoks jätkus mandaadi-pärane tegevus, kuid süüdistused vae-nupoolelt ei lakanud. 2000. aastal ka-sutati kolme iisraeli lahingupioneeri röövimises ÜRO markeeringut kand-vaid sõidukeid. Vaidlus selle üles, kas tegu oli võltsinguga või said Hezbollah’ võitlejad tõepoolest UNIFIL-i tehnikat kasutada, pole senini täiesti lõppenud.

Iisrael süüdistas siis ja ka hiljem UNI-FIL-i poliitilises dialoogis Hezbollah’ga, samuti leiges suhtumises Hezbollah’ praktika asjus paigutada positsioone ja meeskonda UNIFIL-i baaside lähedus-se. 2006. a Iisraeli–Hezbollah’ sõja ajal kritiseeriti UNIFIL-i Iisraeli kaitseväe liikumise ja baseerumise avalikustami-se pärast, samas kui Hezbollah’ kohta UNIFIL-i allikad sarnast infot avalikult ei jaganud.

Kus suitsu, seal tuld – Hagrup

Janno Simm KL TARTU MALEVA

AKADEEMILISE

MALEVKONNA LIIGE

Rahuvalvejõud peaksid vaenupoolte vahel moodus-tama sümboolse peenikese sinise joone, mida kumbki oponentidest ei ületa.

KONFLIKT KONFLIKT

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

27

Hezbollah’ sissitaktika näeb tänapäevani ette segune-mise tsiviilisikutega, nõnda kasutati ka toona UNIFIL-i baaside lähedasi alasid rakettide väljalaskmiseks.

Haukland, aastatel 1992-1993 Norra pataljoni ülem, varem ÜRO Jugoslaavia kontingendi sektoriülemana meedias Srebrenica veresauna toimudalaskmise eest süüdistatud – varjas ja aitas kuri-kuulsast Khiami vanglast põgenema kaks liibanonlast. Hauklandi otsused olid tingitud veendumusest, et vang-las võidakse neid piinata. Ent vangi-dele ÜRO rahuvalvajate mundrite sel-gaandmine ja nende ÜRO soomukil läbi Iis raeli kaitseväe kontrollpunktide transportimine tõid kaasa tõsised süü-distused UNIFIL-i erapoolikuse asjus.

Teiselt poolt süüdistas Hezbollah’ UNIFIL-i Iisraeli huvide kaitsmises. Lii-banoni šiiidi suurajatolla Fadlallah on avalikult väitnud: ÜRO väed on tulnud kaitsma Iisraeli, mitte Liibanoni. Kin Alain Pellegrini, endine UNIFIL-i ülem, on avalikult öelnud, et ÜRO raportid jõuavad Iisraeli luureni. Sama väidab ka Hezbollah.

Pärast Iisraeli tagasitõmbumist valit-ses UNIFIL-i vastutusalas üsna vaikne periood, mis küll aeg-ajalt lühiajaliste

relvakonfliktide ja piiriintsidentidega vürtsi sai. UNIFIL-i meeskonda vähen-dati 3600 meheni. Kaks algsest kolmest UNIFIL-i eesmärgist olid täidetud – Iis-rael oli oma piiridesse tagasi tõmbunud, Liibanoni valitsuse võim oli nominaal-selt taastatud. Oluliseks ülesandeks sai ka lõhkemata laskemoona ja maamii-nide kahjutustamine. Ent juudi–araabia vaen miilas vaikselt edasi ning oli vaid aja küsimus, millal relvad taas kõnele-ma hakkavad. Liibanoni valitsus oli sei-sukohal, et kuna Iisraeliga rahu lepingut pole sõlmitud ning piir jätkuvalt tun-nustamata, ei paigutata Lõuna-Lii-

banoni vägesid. See jättis mängumaa Hezbollah’le. Iraanilt tugevat toetust saanud, tõrjus Hezbollah oma vana ri-vaal AMAL-i liikumise poliitilisel aree-nil kõrvale ning asus Lõuna-Liibanoni ühiskonnas domineerima. Kui siinkir-jutaja 2005. aastal Şūri (Tüürose) linnas vaatlejatööd tegi, ei olnud enne tõsi-seltvõetavat informatsiooni võimalik hankida, kui Hezbollah’ kohalike funkt-sionääridega sai marineeritud lambaaju söödud (toona ei olnud Hezbollah veel Euroopa Liit neid terroriorganisatsioo-nide nimekirja kandnud, see toimus al-les 2013).

SUHETE TERAVNEMINE2006. aasta Iisraeli–Hezbollah’ sõda kasvas välja väiksemõõdulisest piiri-konfliktist 12. juulil ning juba paar nädalat hiljem toimus ohvritega lõppe-nud intsident. 25. juulil sooritas Iisraeli pool õhurünnaku Khiyami patrullbaa-sile, kus viibinud neli sõjalist vaatlejat hukkusid. Langenud Austria, Soome, Hiina ja Kanada rahuvalvajad kuulusid

KONFLIKT KONFLIKT

28

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

KONFLIKT

(relvastamata) sõjaliste vaatlejate mis-siooni UNTSO. Kogu 34 päeva kestnud kampaania käigus said vigastada veel 12 UNIFIL-i rahuvalvajat.

Konfliktile järgnenud rahulepingus nähti ette Liibanoni vägede piirialadele paigutamine, mis Hezbollah’ mõjukust küll palju ei kärpinud.

UNIFIL-i jaoks tõi 2006. aasta sõda kaasa kontinendi olulise suurendamise. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas anda mandaadi kohapeal olnud 2000-mehe-lise üksuse paisutamiseks kuni 15  000 meheni. Autoriseeriti rasketehnika kasutamine.

2006. aastal loodi UNIFIL-i mere-komponent, esmase ülesandega aidata Liibanoni laevastikul kinni pidada Hez-bollah’le minevaid relvasaadetisi.

2010. aasta tõi avalikkuse ette UNI-FIL-i probleemid kohaliku elanikkon-naga. Kohalikud süüdistasid Prantsuse rahuvalvajaid ülbes ja provotseerivas käitumises patrullide ajal. Aitarouni linnakese põllumehed väitsid, et prants-lased sõitsid oma tehnikaga üle värskete tubakapõldude. Juulikuus, kui prants-lased olid kohalikega põhjalikult tülli minna suutnud, võtsid viimased Prant-suse patrullilt relvad ära ning andsid need Liibanoni armeele üle. Segadus lahingureeglite tõlgendamisel ning po-liitiline ebakindlus – Prantsuse ja Saksa kõrgetasemeliste poliitikute Iisraeli toe-tavate avalduste järelmina – oli varem toonud kaasa mitme rahvusliku kon-tingendi lahkumise UNIFIL-i koossei-sust. ÜRO Julgeolekunõukogu palvel paigutas Liibanon lõunasse täiendava 7000-mehelise väekontingendi.

2010. aasta Iisraeli–Liibanoni piiri-konflikti ajal olid UNIFIL-i väed asjaga algusest peale seotud. Lisaks igapäe-vastele naginaile piiril otsustasid juudi võitlejad ette võtta oliivipuude mahalõi-kamise. Oliivipuuistanduste hävitamine on sealkandis tavapärane kättemaksu-moodus. Piirkonnas asunud Indoneesia pataljon üritas iisraellasi takistada, kuid olukord eskaleerus, mõlemad pooled alustasid suurtüki- ja miinipildujatuld ning indoneeslased pidid taganema. Taas kord tulid mängu suhted tsiviil-isikutega – kui osad kohalikud üritasid UNIFIL-i sõidukeid taandumast takis-tada, väites, et nood peaksid naasma lahinguväljale võitlema, siis teised aita-sid varjata ja omade juurde jõuda kahel eksinud Indoneesia rahuvalvajal.

Suhteid kohaliku elanikkonnaga on UNIFIL-i jätkuvalt rõhutanud. Kui kuni 2006. aasta sõjani oli peamine

rõhk tsiviilisikute elementaarsete tarvi-duste – nagu näiteks elektrisüsteemide, veevarustuse ja teedevõrgu – tagamise abistamisel, siis hiljem on UNIFIL-i tsiviil-militaarkoostöö teenistus (CI-MIC) projekte laiendanud. Nüüdseks on projektide ampluaa laienenud ka tsiviilühiskonna toimimise muudele aspektidele. Näiteks India kontingendi CIMIC-teenistus on algatanud kohalike seas populaarsed joogatunnid. Indo-neesia CIMIC pakub kohalikele IT-asja-tundjate nõu, toetab ehitusküsimustes, pakub meditsiiniabi. CIMIC-teenistusel on rahuvalvevägede juures üha olulisem roll, sest pelgalt sõjalise jõuga on pea võimatu kohalike meelsust muuta.

Viimane tõsisem intsident UNIFIL-i vastutusalas toimus käesoleva aasta jaanuaris Shebaa farmide piirkonnas. Shebaa farmid on 22-ruutkilomeetri-ne ala Liibanoni ja Süüria piiril, mida Iisrael Süüriale kuulunuks peab ning pärast Kuuepäevast sõda 1967. aastal okupeerib.

28. jaanuaril ründas al-Quneitra Märtrigrupp (viis võitlejat) piirkonnas Iisraeli sõjaväekonvoid tankitõrjeraket-tidega. Rünnak oli vastuseks kümme-kond päeva varem samal alal toimunud Iisraeli mehitamata õhusõiduki rünna-kule Hezbollah’ konvoi vastu, mille käi-gus hukkusid kaks kõrgemat Hezbollah’ pealikku ning Iraani Revolutsioonival-vurite brigaadikindral.

Iisraeli ja Hezbollah’ tulevahetuses langes Hispaania rahuvalvaja kapral Toledo, kelle surma põhjustas väi-detavalt Iisraeli vastutuli Hezbollah’ positsioonidele.

POLIITILISED TÕMBETUULED RAHUVALVAJATE KODUSKagu-Aasia vaesematele riikidele on osalus ÜRO rahuvalveprojektides ülioluline. Rahuvalve laseb kaasa rääki-da suurte riikide laua ääres, oluline on sõjaväelaste teenitava kõva valuuta sis-sevool kodumaa majandusse. Kui 2007. aastal Bangladeshi rivaalitsevad parteid omavahel kokkuleppele ei saanud ning riiki toimiva valitsuseta jäämine ähvar-das, ootasid paljud bengalid, et armee ainsa riigis toimiva usaldusväärse insti-tutsioonina võimu üle võtaks. Ootama-tult tõmbas ootustele kriipsu peale ÜRO, kes deklareeris Bangladeshi armeejuh-tidele üsna otsesõnu – võtate võimu üle, ei ole enam rahuvalvamist. Nõnda jätkubki Bangladeshis kahe suurpartei vahelises patiseisus stagnatsiooniajastu.

Fidži vahepealne tagasitõmbumine –

Liibanonist lahkus Fidži pataljon 2002. a – ÜRO rahuvalveoperatsioonidest oligi seotud kodumaiste riigipööretega, mille viisid läbi rahuvalve-karastusega sõjaväelased. Sitiveni Rabuka, kes on Fidži vabariigis tuntud kui Steve Ram-bo, kontol on kaks 1987. aastal toime-pandud riigipööret ning seotus kahe hilisema mässu- ja riigipöördekatsega. 1980-1981 oli Rabuka UNIFIL-i va-nem-operatiivohvitser. Kurjad keeled räägivad, et just Liibanonist saidki Ra-buka ja teised Fidži ohvitserid ideid kodu maisteks riigipöördekatseteks ning armee politiseerimiseks.

Fidži rahuvalvajate puhul peab mai-nima ka üsna värsket intsidenti, kui 2014. Süüria Al Nusra rinne 45 fidžilast röövis. Tõsi küll, röövitud rahuvalvajad kuulusid UNDOF-i missiooni koossei-su, mis alates 1974. aastast Golani kõr-gendikel Süüria ja Iisraeli vahelise vahe-rahu järele valvab. Fidžilaste alistumine tekitas palju poleemikat, iseäranis tõiga taustal, et samas baseerunud filipiini rahu valvajad keeldusid relvi maha pa-nemast ning evakueerusid.

MIKS PANUSTADA RAHUVALVESSE?Kokkuvõtteks on õigustatud küsimus, milleks üks väike Euroopa rahvusriik õigupoolest rahuvalvesse panustama peaks.

Iiri kaitseministeeriumi avalikusta-tud analüüs rahuvalve positiivsetest as-pektidest põhjendab järgmiselt:

- Annab operatsioonikogemuse, mil-list pole võimalik kodumaal saada.

- Annab võimaluse arenda-da ja hinnata ohvitseride ja all-ohvitseride juhivõimekust tegelikus operatsioonikontekstis.

- Võimaldab ja motiveerib meeskon-nal arendada ja praktiseerida indivi-duaalseid ja meeskonnatöö oskusi.

- Mitmeriigiüksuses töötamine an-nab sõjaväelastele võimaluse hinnata oma tugevusi ja nõrkusi võrreldes teiste riikide ja relvajõududega.

- Mõjub positiivselt meeskonna moraalile.

ÜRO Julgeolekunõukogu on UNI-FIL-ile ette näinud kuni 15 000 sõjaväe-last, lisaks tsiviilteenistujad.

30. juuni 2015 seisuga osaleb mis-sioonil 10  410 sõjaväelast, 279 rahvus-vahelist ja 590 kohalikku tsiviilisikut.

Missiooni käigus on 308 inimest hukkunud: 291 sõdurit, 2 sõjalist vaatle-jat, 8 välismaist ja 7 kohalikku tsiviiltee-nistujat.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

29

2 015. aastal sai sisseastumis-dokumente nii KVÜÕA rakenduskõrgharidusõp-pesse kui ka magistriõp-pesse esitada ajavahemikul 22.06.–05.07.2015. Aval-

duste esitamise perioodile järgneva päeva seisuga olid põhi- või keskastme-kursusele kandideerimiseks SAIS-s esi-tanud 220 inimest kokku 234 avaldust, mis on suurim avalduste arv viimaste aastate jooksul, nende hulgas ka suurim ajateenistuse läbinute hulk. Lisandus kaks avaldust eksternõppesse kandi-deerimiseks (üks keskastmekursusele ja üks põhikursusele). Katsetele lubasi-me 209 põhikursusele kandideerijat, 14 keskastmekursusele kandideerijat ning 2 kandideerijat eksternõppesse (1 põhi-kursusele, 1 keskastmekursusele) – kok-ku 225 inimest.

Katsetele tuli 139 kandidaati (sh 122 põhikursusele kandideerijat, 15 kesk-astmekursusele kandideerijat ja 2 eks-ternõppesse kandideerijat), s.o 62% kat-setele lubatutest (2014. aastal vastavalt 68%, 2013. aastal 62%). Põhikursusele kandideerijatest ei sooritanud kehaliste võimete testi 28 osalenut, nendest 20-le anti võimalus ÜFT pärast ühtlustamis-kursuse lõppu uuesti sooritada. 22 kan-didaati ei saanud positiivset hinnangut kutsesobivusvestlusel (nendest 17 kan-dideeris 2016. aastal algavale kursusele). Keskastmekursusele kandideerinutest sai kutsesobivusvestluse järel positiivse hinnangu 10 kandidaati, eksterni kandi-deerinutest kaks.

Vastu otsustati võtta 85 põhikursuse-le kandideerinut (67 kandidaati maaväe põhikursusele, 6 kandidaati mereväe põhikursusele ning 12 kandidaati õhu-väe põhikursusele) ning 10 keskastme-

kursusele kandideerinut. Lisaks sooritas vastuvõtukatsed edukalt ka 14 läbima-ta ajateenistusega kandidaati (maaväe põhikursusele 13, õhuväe põhikursu-sele üks), kes saavad õpinguid alustada 2016. aastal.

2014. aastal sooritas sisseastumis-katsed edukalt 16 kandidaati (maaväe põhikursusele 12, õhuväe põhikursusele 2, mereväe põhikursusele 2), kes võeti vastu käesoleval aastal alustavatele kur-sustele, nendest 6 olid valmis sel aastal õpinguid alustama. (Kütt 2015)

INFORMEERIMINE TOETAB KAHEPOOLSET SUHTLUSTAjalugu õpetab, et ellu jäämiseks tuleb kohanduda muutuva keskkonnaga ja edu saavutamine seisukohalt on oluline olla paindlik, mitte jääda dogmadesse kinni. Kaitseväe ühendatud õppeasu-tuste värbamiskommunikatsioonis ko-handame oma tegevust vajadusel üm-ber sihtgrupiuuringutest saadud infole,

et ületada praegusi proovikive. KVÜÕA kommunikatsiooni juhtimist on muut-nud näiteks sotsiaalmeedia järjest suu-rem kasutatavus KVÜÕA sihtgruppide seas ja vahendatud kommunikatsiooni mõju. Oleme pidanud meediategevus-tes ja ka turunduskommunikatsioonis silmas pidama, et meie antav informat-sioon ei oleks asi iseeneses, vaid kahe-poolset suhtlust arendav, andma suhtle-miseks põhjust ja ka sisu.

Reklaam ja uudised on eelkõige tähelepanu saavutamiseks ja ülevaat-liku info andmiseks, panema meie sihtgrupid huvituma, uurima, küsima, vaidlema, arutlema, infot jagama jne. Selleks anname meedia kaudu infot, nõu, näitame huvitavamaid tegevusi, tutvustame õppe sisu, räägime õppu-ritega nende isiklikest arvamusest ja kogemustest (igareedene Jäämurdja sõja kooli Facebookis) või teeme kergelt irriteerivaid meme’sid. Tulemuseks on olnud vahendatud kommunikatsiooni kasv, mis tähendab, et üha enam muu-tuvad põhjalikuma info andjateks ja ka mainekujundajateks KVÜÕA turun-duskommunikatsiooni sidusgrupid – õppejõud, kadetid, vilistlased, teised kaitseväelased ja konkurentsitult kõiki-del uuritud aastatel suurima mõjuga – sõbrad ja tuttavad. Selles osas liigume me samas rütmis ülejäänud maailma kommunikatsioonisuundumustega.

Kui vaadata kommunikatsiooni arengut maailmas, ilmneb, et üha enam panustavad edukad organisatsioonid kommunikatsiooni, mida nimetatakse ka üha sagedamini terminiga employee engagement (töötaja kaasamine). Tege-likult on just iga organisatsiooni töö-tajate kaasatus aluseks teiste kommu-nikatsioonipraktikate nagu reputation management (maine juhtimine), change communication (muutuste kommuni-katsioon), aga ka storytelling (oma loo jutustamine) ja communication strategy (kommunikatsioonistrateegia) reaalse-le usutavusele ja toimimisele. Reputat-siooni juhtimine on tegelikult võimalik ainult töötajate vahendusel ja kaudu ning töötajate panuseta ei saa reputat-siooni soovitud suunas pikaajaliselt juh-tida. (Aab 2015)

Sõjakooli värbamisel on aina mõjukam vilistlaste panusViimasel kolmel aastal on kaitseväe ühendatud õppeasu-tuste kõrgemasse sõjakooli esitatud järjest rohkem aval-dusi. KVÜÕA uuringud näitavad, et sisseastujad on info kättesaadavusega rahul, meie e-kanalid on populaarsed, reklaamid jäävad meelde, kooli vilistlased, kadetid ja teised kaitseväelased on noortele olnud nii eeskuju kui ka hea infoallikas.

Kristjan Kostabi KAPTEN

MEEDIA­ JA TURUNDUS

GRUPI ÜLEM

KAITSEVÄE ÜHENDATUD

ÕPPEASUTUSED

Mida põhjalikum info noorel on, seda lihtsam on tal seda hinnata oma eesmärkide saavutamiseks ja lõpuks otsustada.

SÕJAKOOL

30

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Väeosade lõikes info liikumist hinnates selgus, et olenemata väeosast on ajateenijatele oluline rääki-da sõjakoolist oma rühma-ülema, mõne teise ohvitseri, kadeti või värbamiskeskuse töötajaga.

Vahendatud kommunikatsiooni info andmise lihtsamad näited on kade-ti elukaaslase poolt kõrgema sõjakoo-li postituse jagamine oma Facebooki seinal või õppeasutuste vilistlase poolt juhiomadustega silma jäänud ajatee-nijale rääkimine, et talle sobiks sõja-väeline kõrgharidus. Mainekujunduses on vahendatud kommunikatsiooniks KVÜÕA õppejõudude töö kadettidega, lõputööde juhendamine, ka KVÜÕA infotehnoloogia jaoskonna professio-naalsus, -teod, mis ei ole turundus-liku eesmärgiga, aga kujundavad ka-dettide hulgas arvamusi ja hoiakuid õppe jõudude ning õppeasutuse kohta üldiselt. Need arvamused muutuvad oluliseks hetkel, kui õppeasutusega seotud inimene on eeskujuks või rää-gib oma kogemustest ajateenijale või tuttavale, millega ta kujundab noore peas pilti KVÜÕA-st või sõjaväelisest kõrgharidusest.

KODULEHE TÄHTSUS ON VÄHENENUD, FACEBOOKI KONTO OMA SUURENENUD2015. aasta sisseastumisperioodil viis KVÜÕA läbi kaks uuringut. KVÜÕA-sse kandideerijate kohta parema ülevaa-te saamiseks paluti kõigil põhikursusele sisseastumisavalduse esitanutel täita sisseastuja ankeet. Küsitlusele vastas 79

meest (88%) ja 11 naist (12%), vastanu-te keskmine vanus oli 21,7 aastat. (Kütt 2015)

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia- ja turundusgrupp viis kooli õppima tulnud noorte administratiiv-nädalal läbi küsitluse kõrgema sõjakoo-li reklaame, infokanalite jälgitavust ja sisseastumist puudutavatel teemadel. Küsimustikule vastas 62 administratiiv-nädalal osalenud kõrgemasse sõjakooli vastu võetud noort. (Eerma et al. 2015)

Kõige suurema osakaalu kasutatud infokanalitest moodustavad veebi-kanalid. 68% küsitluses osalenutest ka-sutasid kõrgema sõjakooli kohta info leidmiseks KSK kodulehekülge, üle 40% vastanutest leidis infot sotsiaalmeedia vahendusel. Eelmise aastaga võrreldes on KSK kodulehe olulisus kahanenud (2014. aasta vastanutest kasutas seda info allikana 83%) ning Facebooki täht-sus tõusnud (2014. aastal 33%-le vas-

Kust saite infot KSK kohta? (%)

68

50 42

30 29 28 2818 14 14 14

3 3

1009080706050403020100

KSK kodule

hekü

lg (ksk

.edu.e

e)

sõpra

delt/tu

ttava

telt

KSK Face

booki

lehek

ülg

infomes

sid Te

eviit,

Intel

lektik

a

ajatee

nistu

ses r

ühm

aülem

alt

KSK esind

ajad vä

eosa

s

artik

lid /

uudise

d ajak

irjand

uses

KSK laht

iste u

ste päe

v

KSK esind

ajad m

eie ko

olis

vane

mad

/sugula

sed

Kaitse

liidus

t

ma e

i otsi

nud in

fot

muja

lt

SÕJAKOOL

Infomess (Teeviit, Intellektika jm)

Lahtiste uste päev

Sisseastujate infopäev (juuni)

Sõjakooli esindaja leong väeosas

Värbamiskeskuse esindaja loeng väeosas

Minimess väeosas (mai)

Vestlus sõjakooli vilistlasega (rühmaülemaga) väeosas

Vestlus sõjakooli kadetiga väeosas

714

11

15

14

6

31

14

65

3

14

17

3

20

3929

34

22

22

42

17

510

9

3

5

5

5

44

5

4

3

6

4

4

1

19 7 1 2

1

2

sain piisavalt infot sain natuke infot ma ei osalenud oleksin tahtnud osaleda ei vastanud küsimusele ma ei saanud üldse uut infot

Informatsiooni saamine kõrgema sõjakooli kohta

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

31

tanutest). Ajateenistuse mitteläbinute jaoks olid olulised kohtumised KSK esindajatega infomessidel (40% kõigist AT mitteläbinutest) ja KSK esindajad koolides (24%). Ajateenistusega seotud kandideerijad said infot oma rühmaüle-malt (ligikaudu 40% kõigist AT läbinu-test) või KSK esindajalt väeosas (34% AT läbinutest). (Kütt 2015)

KVÜÕA kodulehed ja uudised mee-dias ei võimalda kahepoolset suhtlust, st esitada kohe täpsustavad küsimusi, kuid avaldatud info, mis sihtgruppi huvitab, suurendab nende valmisolekut ja aktiiv-sust suhtlemiseks.

Üle poolte vastanutest aga kirjeldas ajateenistuses räägitut kui positiivset reklaami: nt ülemad innustasid sõjakoo-li astuma; räägiti ainult head; megakõva koht; usaldusväärne ja soliidne riiklik õppeasutus; hea võimalus edasiõppimi-seks, kui oled kaitseväest huvitatud; saab hea hariduse ning vajalikud teadmised, et ise kunagi eesotsas juhtida; lõpetajaid ootab ees kindel töökoht; võimalus teha karjääri kaitseväes; tulge õppima, sest saate palju stippi. Osa kommentaaridest tõi räägitus välja motiveeriva poolena võimaluse teenida Eesti riiki ning saada omale ohvitseri auaste; ka lubati kindlat sissetulekut, vastutusrikast ja rutiini-vaba tööd. (Kütt 2015)

Joonisel 2 on toodud vastused, mil-liste otseturunduse või vahendatud kommunikatsiooni meetodite kaudu on kõrgemasse sõjakooli sissesaanud õppe-asutuste kohta infot said või oleksid soo-vinud saada. Vastusevariantides ei olnud antud meediakanaleid. Vastajate sõnul on olnud oluline vestlemine sõjakoo-li vilistlasega, selle märkisid ära pooled vastanutest (31). Märgatavalt vähem (9) on neid, kes rühmaülemaga sõjakoolist ei rääkinud. Siiski saab vastustest välja lugeda, et kooli sisse saanud on saanud infot kadeti, värbamiskeskuse töötaja või rühmaülemaga vestlemisel. Kaks kol-mandikku vastanutest (42) ei ole osale-nud väeosas korraldatud minimessil. See arv võib olla nii suur seetõttu, et mini-messe korraldatakse neljas väeosas kord aastas, kuhu paraku isegi kõik väeosades olevad ajateenijad ei saa tulla. Vastajatest enim oleks soovinud osaleda sisseastuja-te infopäeval (9) ning lahtiste uste päeval (10). Vaid üksikud nimetavad infokana-lite juures seda, et üldse infot ei saanud. (Eerma et al. 2015)

Kõrgemasse sõjakooli sissesaanud on kõige rohkem saanud infot vilistlas-telt ja kadettidelt. Väeosade lõikes info liikumist hinnates selgus, et olenemata

Allikad:

Aab, A. (2015) Hariduskommunikatsioon

Eestis: praktikad ja võimalused. Kommunikat-

siooniajakiri KAJA.

Eerma, A., Kütt, K., Lehtsalu, I., Rikas, L.

(2015) Kõrgemasse sõjakooli sissesaanute

küsitluse analüüs 2015. KVÜÕA

Kütt, K. (2015) KVÜÕA-sse sisseastumine

2015. KVÜÕA

Lazarus, R. (1991). Emotion and adaption.

Oxford University Press

Paul, C. (2011). Strategic communication:

Origins, concepts, and current debates. Santa

Barbara, CA: Praeger.

väeosast on ajateenijatele oluline rääki-da sõjakoolist oma rühmaülema, mõne teise ohvitseri, kadeti või värbamiskes-kuse töötajaga.

INFO ANDMISE JA OTSUSTAMISE DÜNAAMIKAVõib juhtuda, et kaasatud töötaja tun-neb ennast kui propaganda tööriist, siis selleks ei tohiks põhjust olla. Töötaja iga tegevus ja väljaöeldud arvamus on loomulik osa kommunikatsiooniahe-las. Kui ta annab sihtgruppidele olulist ja sisulist infot, mida mujal ei räägita/näidata, siis aitab saadud teave noortel otsustada, kas sõjaväeline kõrgharidus ja ohvitseriseisus neile sobib.

Strateegilise kommunikatsiooni juh-timises järgitakse laias laastus kolme aspekti: informeerimine, milles kes-kendutakse lühiajalistele eesmärkide-le (KVÜÕA: uudised, tutvustamine, reklaamikampaaniad); pikemaajaline mõju avaldamine, milles keskendutakse hoiakute muutmisele siht- ja sidusgrup-pide seas (KVÜÕA: ühtsete sõnumite ja hoiakute kultuuristamine sõnade ja tegude kaudu) ja viimaseks kaasamine, milleks luuakse suhteid ja tehakse koos-tööd, et tekitada usaldust ja ühtseid aru-saamu (KVÜÕA: õppused, täiendõpe, konverentsid jm). (Paul 2011)

Kui KVÜÕA meedia- ja turun-dusgrupp juhib eelkõige informeeri-mist ja pikemaajalise mõju avaldamist, siis kaasamises mängivad juhirolli si-dusgrupid. Informeerimine on võimal-danud sidusgruppidel suurenenud tä-helepanu, tuntuse või lihtsalt rohkema info valguses kergemini ja meelejääva-malt sihtgrupiga suhelda. Sidusgruppi-del on ka oma osa pikemaajalises mõju avaldamises ning informeerimises.

Professor Richard S. Lazarus kirjel-dab oma raamatus „Emotsioonide tun-

netusliku interpretatsiooni teooriad“, kuidas inimesed hindavad mingit saa-dud infot, sündmust või kogemust. Es-mase hindamise teeb inimene selle alu-sel, kuivõrd saadud info mõjutab tema heaolu.

1) Kui info on oluline inimese isik-like eesmärkide saavutamisel, tekib emotsioon, kui saadud info eesmärki-de saavutamist ei mõjuta, emotsiooni ei teki. Kui noor soovib saada näiteks luuletajaks, ei tekita kõrgema sõjakooli reklaam temas emotsiooni ja ta ei võta seda infot vastu. See tähendab, et juba kõrgema sõjakooli info olemasolu kana-lites, mida potentsiaalsed õppurid kasu-tavad, teeb esmase selektsiooni.

2) Kui saadud info aitab inimesel eesmärke saavutada, tekib positiivne emotsioon, kui saadud info takistab eesmärke saavutada, tekib negatiivne emotsioon. Kui noor soovib tulevikus olla sõjaväelane, tekib temas info saami-sel või ajateenistuses positiivne emot-sioon, sest see info aitab tal eesmärke saavutada.

3) Lõpuks hindab inimene teiste kaasatust, panustamist, vastutust ja ka-susaamise määra. Kui noor tunneb, et ta soovib kuuluda kaitseväe pere hulka, siis hindab ta, kuivõrd sõjaväeline kõrg-haridus aitab tal eesmärke saavutada. (Lazarus 1991)

Mida põhjalikum info noorel on, seda lihtsam on tal seda hinnata oma eesmärkide saavutamiseks ja lõpuks ot-sustada. Põhjalik info ei tähenda palju infot, vaid seda, kui hästi noore info-vajadused täidetud saab. Selleks tuleb teda kuulata ja siis alles rääkida. Noor hindab saadud infot mitu korda, ar-vamuste ja hoiakute, saadud info, ko-gemuste ning emotsioonide varal. Iga meie tegu või väljaöeldud arvamus mõ-jutab tema otsust vähemal või rohkemal määral.

Üha enam muutuvad põhja-likuma info andjateks ja ka mainekujundajateks KVÜÕA turunduskommunikatsiooni sidusgrupid – õppejõud, kadetid, vilistlased, teised kaitseväelased ja konku-rentsitult kõikidel uuritud aastatel suurima mõjuga – sõbrad ja tuttavad.

SÕJAKOOL

32

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

KOOLITUS

Kaheksapäevane väljaõpe sisaldas nii teoreetilisi kui ka praktilisi tunde. Uk-rainlastele tutvustati Eesti kaitseväe meditsiinitee-nistuse organisatsiooni-

struktuuri, süstemaatilisi algoritmipõ-hiseid taktikalise lahingukannatanu käitluse põhimõtteid, kasutusel olevat meditsiinivarustust ja taktikalise me-ditsiini elemente. Teoreetilistes tun-dides käsitletu kinnistati praktiliste situatsiooni ülesannete käigus, kus õp-purid harjutasid tegutsemist nii mees-konna kui ka üksikmeedikuna. Väljaõpe toimus nii klassis kui ka välioludes, õpe-tust andsid instruktorid Eesti kaitseväest ja tsiviilmeditsiini raviasutustest. Kursus lõppes nii teoreetilise kui ka praktilise eksamiga, mille kõik edukalt sooritasid. Selletaoline kursus toimus Tartus juba kolmandat korda. Viimase grupi koos-seisus oli 20 Ukraina sõjaväemeedikut erinevatest üksustest ja organisatsiooni-dest. Kuidas kavatsevad Ukraina meedi-kud uusi teadmisi kasutada koduriigis ja mille poolest on nende sõjaline kogemus meie omast erinev – just neile küsimus-tele üritasin kursuslastega läbiviidud in-tervjuude käigus vastust saada.

Saabunud Ukraina meedikute hulgas oli nii kaadrisõjaväelasi kui ka vabataht-likke. Ukraina sõjaväemeditsiini akadee-miat esindasid majori auastmes Sofia, Oksana ja Katerina. Kõik nad teenivad akadeemias meditsiinitoetuse õppetoolis õppejõududena. Sofia jutustas, et 2014. aastaks oli Ukraina sõjaväe meditsiini-teenistus kui relvajõudude osa sisuliselt likvideeritud, meditsiiniülikoolide juu-res tegutsenud sõjaväekateedrid suleti, meedikute väljaõpet armees ei korral-datud ja varustus tassiti laiali. See tekitas

olukorra, kus sõja algul olid ukrainlased sunnitud saatma ATO (Ukraina vägede terroristidevastane operatsioon) piir-konda tsiviilmeedikuid, kellel puudus igasugune sõjaline ettevalmistus. Sofia lisas, et sõjategevuse alguses 2014. aas-tal langes väeosade meedikutele väga palju funktsioone – nad pidid iseseisvalt korraldama meditsiiniluuret, osutama esmaabi ja hindama, kui kiiresti üks või teine kannatanu arstiabi vajas.

Praegu tegeleb sõjameditsiini akadee-mia väljaõppeprotsessi taastamisega. Ka-terina vastutab näiteks meditsiinieriala väljaõppe korraldamise eest Desna polü-goonil, kus meditsiiniüksusi formeeri-takse. Eestis omandatud teadmisi kavat-sevad akadeemia õppejõud rakendada oma õppeainete täiustamisel ja nüüdis-ajastamisel, mistõttu tunti eriti suurt huvi meie väljaõpe metoodika vastu.

Saninstruktorid ehk meie mõistes

parameedikud Tetjana ja Olena esinda-sid Ukraina relvajõude. Tetjana osales lahingutes 12. üksiku territoriaalpatal-joni Kiiev koosseisus. Eestis läbiviida-vast kursusest kuulis ta oma kolleegidelt ja otsustas neist osa võtta. Medõde Ole-na osales lahingutes 2015. aasta jaanua-rist aprillini Debaltseve ja Artemivski all 30. brigaadi koosseisus. Mõlemad leidsid, et KVÜÕA-s läbi viidud takti-kalise tasandi lahingukannatanu käitle-mise instruktori kursus on väga kasulik, eriti esmaabi osutamise praktiliste tege-vusjuhiste osas.

Samuti 30. brigaadis sõdinud, kuid praegu sõjaväeteenistusest vabastatud ja 44. väljaõppekeskuses teeniv san-instruktor Dmõtro alustas sõda vaba-tahtlike sõjaväemeedikute õpetamisega Ternopili ülikoolis. Seejärel suundus ta rindele, öeldes sugulastele, et sõidab polügoonile. Ta on läbinud mitu Iisraeli, USA ja Ühendkuningriigi instruktorite korraldatud sõjaväemeditsiinikursust, kuid leiab, et Eesti kursus on paramee-dikutele kõige praktilisem ja arusaada-vam. Eesti on Ukrainale lähedasem nii mentaliteedilt kui ka lahingumeditsiini põhimõtetelt. Dmõtro sõnul tuleks tak-tikalise meditsiini õpe integreerida ka Ukraina tsiviilülikoolidesse.

Dmõtroga ühel meelel oli vabataht-likus miilitsapolgus Dnipro-1 teeniv nooremseersant Oleksi. Tema arvates seisneb Donbassi konflikti eripära mas-silise suurtükitule kasutamises ja sellest tekitatud vigastuste suures hulgas võr-reldes käsitulirelvade põhjustatud haa-vadega. Oleksi leidis, et Eesti kursus on hästi korraldatud ja suunatud eelkõige üksik meediku väljaõppele. Tema arva-tes pööratakse erinevalt Eestist Ukrai-nas hoopis vähem tähelepanu sõjaväe-meedikute enesetäiendamisele.

Samuti ütles Oleksi, et Ukraina sõja-väemeedikute tähtsaim kõrvalülesanne on osutada kaasvõitlejatele psühholoo-gilist abi. Pärast iga lahingukontakti tulevad sõdurit intuitiivselt kokku ja jagavad muljeid. Koos kaplaniga vii-

Ukraina sõjaväemeedikud: eestlaste nõuanded täiendavad meie sõjas saadud kogemusi21.–28. septembril korraldas KVÜÕA sõja- ja katastroofi-meditsiini keskus koostöös Vaba Ukraina heategevus-organisatsiooniga Ukraina sõjaväemeedikutele taktikalise tasandi lahingukannatanu käitlemise instruktori kursuse.

Eestlased räägivad liiga palju sõjaväemeditsiinist ideaaltingimustes, kus kõike on piisava varuga. Sõjas on aga tihti tavaline, et medi-kamente ja vahendeid napib või need puuduvad üldse.

Igor Kopõtin KVÜÕA SÕJAAJALOO

LEKTOR

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

33

vad meedikud igapäevase vestluse ja lauamängude mängimisega läbi sõdu-rite psühholoogilise rehabiliteerimise. Polgu välilaatsaretist sai omamoodi sotsiaalne keskus, sõdurite klubi, kus psühholoogiline ravi toimus sarkastili-se huumori abil. Samas väeosas teeniv leitnant Daria oponeeris, et Ukraina meedikud tegutsevad tihti intuitiivselt, mitte teadmiste põhjal. Õpiti lahingute käigus, polnud ravimeid ja üldse iga-sugust meditsiinivarustust. Tema mee-lest räägivad eestlased liiga palju sõja-väemeditsiinist ideaaltingimustes, kus kõike on piisava varuga. Sõjas on aga tihti tavaline, et medikamente ja vahen-deid napib või neid pole üldse.

Ivan hüüdnimega Telets teenib juba 2014. aasta veebruarist Azovi polgus meditsiiniteenistuse ülemana, olles väeosa üks esimesi vabatahtlike. Tema-gi ütles, et Eesti meedikute kursus on vajalik. Samas tunnistas Telets, et uk-rainlased on tänu värsketele sõjakoge-musetele eestlastest mõnes mõttes isegi ees. „Seda, mida me ei teadnud teoorias, omandasime praktikas,“ ütles ta. Sellega nõustus tema võitluskaaslane Georgi, kes asutas Ukraina armees ühe esimese meditsiinilise evakuatsiooni üksuse ja seda taas Azovi vabatahtlikus polgus.

MTÜ VABA UKRAINA TEGEVUSEST ON PALJU ABIKursusel osalesid ka mitme Ukraina vabatahtliku meditsiiniorganisatsiooni esindajad, kelle ülesanne on ülikoolide juures vabatahtlikke meedikuid koolita-da, polügoonidel sanitare ette valmista-da, mitme väeosa juures ATO-s esma-abi, meditsiinilist õhuevakuatsiooni ja triaaži (patsientide jagamine rühmades-se ravi kiireloomulisuse alusel) korral-dada. Nendega koos olid meedikud 24. pataljonist Aidar, vabatahtlikust kor-pusest Paremsektor ja erinevatest Rah-vuskaardi väeosadest. Eranditult kõik koolitusel osalenud meedikud märkisid Eesti instruktorite professionaalsust, head meditsiinilist varustust ja kursuse laitmatut korraldust. Kõikidele meeldis Tartu linn, sõbralikud ja alati abivalmis eestlased. Instruktorikursuse lõpetami-sel kingiti ukrainlastele komplekteeri-tud tänapäevased meedikute seljakotid, mida nad saavad kasutada Ukrainas teiste sõjaväemeedikute ja oma kollee-gide koolitamisel.

MTÜ Vaba Ukraina on alates 2014. aasta suvest saatnud Ukrainasse peami-selt nn NATO Role1-klassi meditsiini-varustust. Kõige rohkem nõutud on

Viljandis Galvi-Linda tehases toodetav lahingumeediku traumakott mudel 111-68. Seda on Ukrainasse saadetud 225 tükki ja selle kohta ütlevad ukrainlased, et selle sisu vastab reaalselt lahingu väljal tekkivatele vajadustele.

Teine populaarne esmaabivahend on Galvi-Linda alusmatt-kanderaam mudel 112-037, seda on Ukrainasse lähetatud 350 tükki. Kottidesse pakitud varustu-sest väärib märkimist rohkem kui 2000 arteriaalse žguti ja 3000 kuuetollise nn Iisraeli rõhksideme lisamine esmaabi-vahendite hulka, sellele lisandub suur hulk muud mitmekesist varustust.

MTÜ Vaba Ukraina tegevust saab toetada rahaliste annetustega, ar-veldusarve number Swedbankis on EE042200221060257931.

Täiendavat infot ühingu tege-vuse kohta leiab veebist aadressilt http://freeukraine.net.

Kapten Indrek Olveti, KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse arsti- lektori kommentaar:KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskusele oli selle kursuse korralda­mine ja läbiviimine proovikivi ning hea kogemus. Usun, et kursuse käigus õppisid kõik – nii kursusel osalejad kui ka instruktorid. Kursus oli hea võimalus kogemusi vahetada.

Tartus toimunud ja osalejatelt hea korralduse eest kiidusõnu pälvinud koolitu-sel toimus õppetöö gruppides ja Ukraina sõjaväemeedikud läbisid hulga prakti-lisi harjutusi, mis viisid nad kurssi NATO meditsiiniabi andmise standarditega.

SVER

RE L

ASN

KOOLITUS

34

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

NATO staabielemendi (NATO Force Integra-tion Unit ehk NFIU) asutamine selleks soovi avaldanud riigis on üks neist kokkulepitud tege-

vustest. Mingit varasemat analoogi vä-hemalt NATO kontekstis NATO staabi-elementidele ei ole, seega on tegu täiesti uue võime loomisega.

Julgeolekuolukord nii meie regioonis kui ka üleilmselt on pöördumatult muu-tunud ebastabiilsuse süvenemise suu-nas. Sellest on viimase paari aasta jook-sul palju räägitud ja kirjutatud. Allpool tuleb juttu ühest regionaalse julgeoleku kindlustamise meetmest, mis on tõen-dus, kui kiiresti üks idee võib NATO-s materialiseeruda ning kui kohanemis-võimeline on tänapäeva NATO.

ASUTAMISE PROTSESSKui riigijuhtide tasemel lepiti NATO ajakohastamise eesmärkides kokku möödunud aasta septembris, siis juba käesoleva aasta veebruaris said NATO kaitseministrid kinnitada, kuidas sel-les suunas praktiliselt edasi liikuda. Konkreetsemalt NATO staabielemen-tide puhul sai siis valmis põhimõtteli-ne kontseptsioon, mis sõnastas põhi-ülesanded ja määras nende täitmiseks vajamineva ressursi. Samal ajal olid ka esimesed riigid avaldanud valmisolekut asutada enda territooriumile NATO staabielement.

Möödunud kevadel töötasid nii Brunssumi kui ka Napoli ühendvägede juhatused koos NATO staabielemen-te soovivate riikidega välja detailsed NATO staabielementide asutamise te-gevuskavad. Eesti jaoks kirjutatud plaa-ni rakendamise ettevalmistustööd lõp-pesid 15. juunil NATO staabielemendi inauguratsiooniüritusega Tallinnas. Ürituse eesmärk oli Eesti avalikkust ametlikult teavitada NATO staabiele-

mendi (EST NFIU) asutamisest Eestis-se. Alates sellest kuupäevast kuni au-gusti lõpuni tegelesid esimesed sellesse struktuuri määratud inimesed staabi-elemendi asutamisega allpool selgita-tud arendusliinide kaudu rahvuslikus kontekstis.

1. septembril rakendus Põhja-Atlan-di nõukogu otsus kuue esimese NATO staabielemendi tööle rakendamiseks NATO väestruktuuris paiknevate staabi elementidena Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas ja Rumeenias, s.o rahvusvahelises kontekstis.

NATO staabielementide asutamisega seotud formaalsuste täitmine on lõp-penud ning alanud on tegevus selleks, et kõik kuus organisatsiooni saavutak-sid täisvalmiduse hiljemalt järgmiseks NATO tippkohtumiseks, mida peetakse 2016. aasta juulis Varssavis. Järgnevalt selgitan nii täpselt kui võimalik, mis on NATO staabielemendi olemus, arves-tades kahte tõika: esiteks pole suur osa NATO staabielemendi tegevusest ava-lik informatsioon. Teiseks, et kõikide staabi elementide asutamine on algus-järgus, siis on veel hulgaliselt aspekte, mida ei ole praktiliselt järele proovitud, seega võib tulevikus tegutsev staabiele-ment oma olemuselt praegusest plaanist siiski märkimisväärselt erineda.

NATO STAABIELEMENDI SISUNagu eespool öeldud, on NATO staabi-elementide asutamine uue võime loo-mine. Valisin selle sisu selgitamiseks kaitseplaneerimises kasutatava võime-

kirjeldusmeetodi, mis peitub esmapil-gul keeruka lühendi DOTMLPFI taha, seda selgitan kohe lühidalt.

Nimetatud akronüüm tuleneb ing-liskeelsete mõistete Doctrine, Orga-nization, Training, Materiel, Leadership, Personnel, Facilities ja Interoperability esitähtedest ja igat arendatavat võimet tuleb kirjeldada nende domeenide või arendusliinide tervikpildi kaudu, mitte keskendudes vaid mõnele neist. Eesti-keelses mitteametlikus tõlkes kõlavad võime arendusliinid järgmiselt: (1) võime eesmärk ja kasutuspõhimõtted (Doctrine), (2) võimekandja struktuur (Organization), (3) väljaõpe (Training), (4) varustus ja varud (Materiel), (5) juhtimine (Leadership), (6) isikkoosseis (Personnel), (7) taristu (Facilities) ja (8) koostöövõime (Interoperability). Teisi-sõnu, võime arendusliinide loetelu või-maldab määratleda võime kui süsteemi alused. Veel lihtsamalt väljendudes on tegu justkui võimeloomisalase toiduret-septiga, mis sisaldab nii komponentide loetelu kui ka valmistamise, serveerimi-se ja tarbimise näpunäiteid.

D (DOCTRINE)NATO staabielementide põhiülesanne on ette valmistada ja toetada NATO väga kõrge valmidusega ühendsihtjõu (Very High Readiness Joint Task Force ehk VJTF) ja teiste NATO reageerimis-vägede (NATO Response Force ehk NRF) vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti vabariigi territooriumil.

Selle ülesande täitmiseks korralda-takse järgnevaid põhitegevusi:

1. VJTF-i ning teiste NRF-i elemen-tide siirmisoperatsioonide ettevalmista-mine ja toetamine;

2. artikkel 5 operatsioonide planee-rimise ja läbiharjutamise toetamine asukohariigis;

3. vajadusel ja riikide nõusolekul 5. artikli välise kriisitõrje- või 5. artikli välise operatsiooni planeerimise ja läbi-harjutamise toetamine asukohariigis;

4. teiste õppuste ja väljaõppeürituste korraldamise toetamine asukohariigis;

5. VJTF-i ning NRF-i elementide kohal oleku tagamise ettevalmistamine ja toetamine;

NATO Force Integration Unit (NFIU) – NATO staabielement TallinnasEelmise aasta septembris peetud NATO tippkohtumisel Walesis võeti vastu valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan ehk RAP), mis nägi ette paar tosinat tegevust, kuidas NATO valmisolekut tempokalt tõhustada.

Aivar Toom KOLONELLEITNANT

EST NFIU ÜLEMA

ASETÄITJA

NATO

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

35

6. vajadusel teiste heidutusmeet-mete ettevalmistamise toetamine asukohariigis.

Täpsemalt väljendudes kujuneb NATO staabielemendi põhitegevuseks VJTF-i üksuste vastuvõtmise, formee-rimise, edasiliikumise (Reception, Sta-ging, Onward Movement ehk RSOM) siirmisoperatsiooni ettevalmistamise toetamine. Ajalises plaanis tähendab see seda, et olukorrast sõltuvalt on esimeste VJTF üksuste saabumine tundide, mitte päevade küsimus.

Nii vastuvõtmine, formeerimine, edasiliikumine kui ka kõik teised NATO staabielementide ülesanded tulenevad Põhja-Atlandi nõukogu kinnitatud po-liitikadokumentidest, NATO doktriini-dest ning kõrgemate staapide juhistest.

O (ORGANIZATION)Kaitseväe peastaabi territooriumil Tal-linnas paiknev NATO staabielement saab alates 1.  septembrist 2015 oma teenistusülesanded Kirdekorpuselt, mis paikneb Poolas Szczecinis. Kirdekorpus saab omakorda ülesanded Brunssumi ühendväe juhatuselt, mis paikneb Hol-landis. NFIU on organiseeritud ühend-staabi traditsiooniliste funktsioonide alusel. See tähendab, et staabielemendi tööd juhib ülem, kellel on mõni abi ja nõunik, nt juriidiline ja kommunikat-siooninõunik. Veel on struktuuris esin-datud hulk täidesaatvaid ja toetavad funktsioone, mis tegelevad siirmisope-ratsioonide ettevalmistamise toetami-sega. Olgu siin näiteks toodud väe- ja relvaliigi spetsiifilised planeerijad. Prae-guse tüüpstruktuuri sobivust staabiele-mentide ees seisvate ülesannete täitmi-seks katsetatakse lähema aasta jooksul ning struktuuri reorganiseeritakse vaja-dusel spetsiifilisemaks.

T (TRAINING)Teadupärast jaguneb sõjaväeline välja-õpe individuaalseks ja kollektiivseks. NATO staabielementide põhitegevuseks selles domeenis kujuneb eelkõige VJTF üksuste kollektiivse väljaõppe toetami-ne. Praeguseks on teada lähema kolme aasta VJTF üksuste raamriigid ning see, missugused need üksused on ning missugust väljaõpet vajatakse. NFIU-de lõimimine asukohariigi rahvusli-kesse õppustesse sõltub loomulikult nende väljaõppeürituste eesmärkidest. NFIU-d kui asukohariigis paiknevat NATO kehandit tasub edaspidi kindlas-ti tähele panna kui võimalust oma välja-õppeprotsessi elavdada.

M (MATERIEL)Mingit erivarustust NATO staabiele-mentide tegevuseks vaja ei lähe. Ka-sutakse staabitööks sobivat varustust, mis lubab staabielemendil tegutseda nii sise- kui ka vajadusel välitingimustes.

L (LEADERSHIP)NATO staabielemendi ülem Eestis on kolonel Urmas Nigul, tema esimene asetäitja tuleb Suurbritanniast. Vaid Leedus paikneva NFIU ülem ei ole asukohariigist.

P (PERSONNEL)NFIU tüüpkoosseisus on 41 ametikoh-ta, millest iga asukohariik täidab poo-led. Ülejäänud ametikohti asuvad Tal-linnas täitma meie liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksa-maalt, Suur britanniast ja Ungarist.

F (FACILITIES)NATO staabielemendi jaoks renoveeri-takse eraldi hoone kaitseväe peastaabi linnakus. Renoveerimistööde lõpuni te-gutsetakse ajutisel pinnal.

I (INTEROPERABILITY)Arusaadavalt peab NFIU olema koos-töövõimeline. See tagatakse kõikide eelnevate valdkondade ühesuguse ra-kendamise abil. Teisisõnu – samad üles-anded täidetakse sarnase struktuuri abil, isikkoosseis on läbinud sarnase väljaõp-pe samal tasemel ning organisatsiooni rakendatakse sarnaste väljaõppeürituste läbiviimisel. Ülesannete täitmiseks va-jalik varustus on olemas, juhtkond on määratud, ametikohad on mehitatud

sobiva ettevalmistusega isikkoosseisu-ga, kellele on loodud ülesannete täitmi-seks sobiv taristu. Seda nii tööruumide kui ka infotehnoloogia vahendite näol. Viimase valdkonna juures tasub mär-kida, et hulk side- ja tark varalahendusi tagab NATO tsentraalselt. See oma-korda tagab veel ulatuslikuma koos-töövõime. Eestis on NFIU põhilised koostööpartnerid seni olnud kaitseväe peastaap, staabi- ja sidepataljon ja toe-tuse väe juhatus ning see loetelu pole lõplik. NATO käsuliinis toimub koostöö eelkõige Kirdekorpusega, aga ka staabi-elementidega Lätis, Leedus, Poolas ning ühendväe juhatusega Brunssumis.

MÕNED LISASELGITUSEDNATO staabielement on Eestis regist-reeritud kui iseseisev rahvusvaheline kehand, mille staatust reguleerivad nii Eesti kui asukohariigi õigusaktid kui ka NATO relvajõudude staatuse kokku lepe, rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatust käsitlev Pariisi protokoll ja oma-korda neist tulenevad teised õigusaktid.

Nii EST NFIU kui ka teiste valmidu-se tegevuskavast tuleneva rakendami-seks eraldas vabariigi valitsus lisa raha, mistõttu ei mõjuta RAP-i meetmete ra-kendamine varem kavandatud tegevusi kaitseministeeriumi valitsemisalas.

NATO väestruktuuri osana jagu-nevad asutamise ja ülalpidamiskulud NFIU-sse panustavate riikide vahel. Konkreetsemalt on staabielemendi hal-duskulud Eesti kanda selles osas, mis puutub taristu ülalpidamist. Kõik riigid maksavad oma inimeste teenistusega seonduvad kulud ise.

LÕPETUSEKSSelle artikli eesmärk oli eelkõige tut-vustada NATO staabielementi nii pal-ju kui võimalik, toonitades, et NFIU-de asutamine tõhustab koostööd liitlastega NATO kaitseoperatsioonide ja väljaõppeürituste ettevalmistamisel asukohariigis.

3. septembril ütles NATO peasekre-tär Jens Stoltenberg Vilniuses: „NATO ei otsi vastasseise mitte kellegagi, kuid NATO teeb kõik vajaliku selleks, et ta-gada oma liikmesriikide turvalisus. NATO sammud on seejuures kaitseise-loomuga, proportsionaalsed ja vastavu-ses rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.“ Sellega saab vaid nõus-tuda ning NFIU-de asutamine NATO idatiiva riikide territooriumitele paran-dab kokkuvõttes terve organisatsiooni valmisolekut selles regioonis.

NATO

36

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Seni on Venemaa relva-jõudude väidetel Süürias islamiterroristide vastu õhulöökide andmiseks lisaks ründelennukitele kasutusele võetud ka va-

nemad Mi-28 ründekopterid. Kindlaid andmeid selle kohta, kas venelased on oma Süürias asuvaisse Tartusi mere-väebaasi ja Latakia lennuväe tugipunkti toimetanud Ka-52 ründekoptereid, veel pole, kuid selline tõenäosus suureneb iga päevaga.

Kas venelaste uus Ka­52 Alligaator tegutseb Süürias?

Kahe meeskonnaliikmega ründeheli­kopter Ka­52, hüüdnimega Alligaator. NATO­s tuntakse kopterit Hokum­B nime all ja see on oma ühe meeskonna­liikmega eelkäija Ka­50 ehk Hokum­A edasiarendus. Moderniseerimise käigus suurenes veidi Ka­52 kütusekulu. Maksimaalne lennukiirus on 300 km/h, 10 km/h vähem kui Ka-50-l. Parandatud on pilootide vaateväljaulatust, see annab neile paremad võimalused oma tegevust teiste lahinguväljal viibivate üksustega koordineerida.

Kopteri ninaosas on aimatavad sihtmär­kide otsimiseks ja nende asukoha täp­seks tuvastamiseks laserkaugusmõõtja ja infrapunaandur, väikeses ümmarguses korpuses kopteri all aga asuvad optilised sihtimisseadmed ja FLIR­süsteem (infra­punaotsingu kaamera), mis on integree­ritud Zenit Shkval elektro­optikalise siht­märgiotsijaga, mis aitab välja selgitada prioriteetsed sihtmärgid.

Suurriigid on tihti kasutanud oma uusima sõjatehnika lahingutingimustes järeleproovimiseks lokaalse iseloomuga konfliktikoldeid. Vene armee sõjaline võimekus on ka Eesti jaoks väga oluline informatsioon. Mida suudab Vene lennuvägi Süürias ja kas venelastel on plaanis lahinguoludes katsetada ka oma uusimat ründekopterit Ka-52 Alligaator?

RELVASTUS

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

37

Ründekopter Ka-52 tehnilised andmedMõõdud:• Pikkus 14,2 m• Kõrgus 4,9 m• Tiivaulatus 7,3 mJõuallikad:• kaks moderniseeritud VK­2500 mootorit, mõlemad võimsusega 2400 hjLennukiirus: 260 km/hMaksimaalne lennukiirus: 300 km/hMaksimaalne tegevusulatus: 460 kmMaksimaalne stardikaal: 10,8 tonniRelvastus:• Kh­25 perekonna õhk­pind­tüüpi raketid• Kuus AT­16 Vikhr tankide hävitamiseks mõeldud laserjuhitavat raketti• 30 mm Shipunov 2A42 automaatkahur• 20 × 80 mm õhk­pind­tüüpi raketid S­8s• Kaks SA­18 Igla­B õhk­õhk­tüüpi raketti• Vajadusel suudab Ka­52 kanda ka ühte 250 kg pommi.Kopter on varustatud katapultistmetega, vajaduse korral purustavad lõhkepaketid rootorilabad ja võimaldavad lennumasinast turvaliselt katapulteeruda.

Omavahel on kombineeritud kõrglahutus­ ja suumimisvõimega kaamerad ning la­serkaugusemõõtjaga sihtmärgi tuvastajad. Ka­52 uusimatele mudelitele on lisatud millimeeter­laine radarid (millime-ter-wave radars), mis lihtsustavad pilootide tegevust halva nähtavuse korral. Sihtimis­seadmete väljatöötamisel tegi venelastega koostööd Prantsusmaa selle ala juhtiv toot­ja Sagem.

Kasutatakse:• soomustatud ja soomustamata maasihtmärkide hävitamiseks• aeglaselt lendavate õhusihtmärkide hävitamiseks• õhuvaatluseks ja maavägede õhutoetuseks• Vajadusel suudab Ka­52 kanda ka ühte 250 kg pommi.Kopter on varustatud katapultistmetega, vajaduse korral purustavad lõhkepaketid rootorilabad ja võimaldavad lennumasinast turvaliselt katapulteeruda.

SCAN

PIX

RELVASTUS

38

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Inimloom sarnaneb paavianiga. Ka meid tõmbab nende isaste lähedusse, kel-le tugevus ja võime juhtida on avalikult tõestust leidnud. Siiski ei saa olla juhti-mist ilma järgijateta. Juhid ei saa juhti-da, kui järgijad ei järgi, olgu siis aktiiv-selt või passiivselt.

Kellerman, 2004

Paljudele sõjaväelastele on tuttav olukord, kus ülem kasutab oma juhtimisteh-nikana pidevalt n-ö ära-panemist, näiteks teiste juuresolekul endale alluva

juhi kritiseerimist, kusjuures kriitika ei põhine faktidel, vaid emotsioonidel ja „süüalusele“ ei anta võimalustki ratsio-naalseid vastuargumente esitada. Erik Reinholdi (2012) sõnul tundub, nagu oleks Eestis sõjaväelise juhtimise tõeks-pidamised kohati takerdunud 20. sajan-di algusesse, nõnda et halba, vanaaegset, inimesekauget ja ebaefektiivset juhti-misstiili peetakse uhkusega sõjaväelisele juhtimisele loomuomaseks. Eelkirjelda-

Juhtimise tumedamast poolestMaailmas on head ja halvad ülemused. On õpetlik teada saada, milliste võtetega muudavad halvad ülemused kogu töökeskkonna ebaefektiivseks ja kuidas on võimalik sellise mürgitava õhustiku tekkimise vastu võidelda.

... juhtimine on midagi muud kui privilegeeritud redelipulga hõivamine käsuliinis. Juhtimise tõeline võimekus seisneb komplekssuse ja spetsialiseerumise muutmises tulemuseks. (Magretta & Stone, 2003) Kaader filmist „Full Metal Jacket“.

WAR

NER

BRO

S.JUHTIMINE

Marge Sillaste KAPTEN

TEENUSKESKUSE

PSÜHHOLOOG

TOETUSE VÄEJUHATUSE

TOETUSTEENUSTE

KESKUS

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

39

Tänapäevane juht saavutab alluvate lugupidamise isikliku eeskuju kaudu, ta peab oskama luua positiivse ja toetava töökeskkonna, kasutama efektiivselt res-sursse, inspireerima alluvaid ja arendama meeskonda.

tud käitumismustrite püsimine juhtide „tööriistakastis“ ka 21. sajandil näib ole-vat seotud uskumusega, et nõnda toimi-da ongi normaalne.

(SÕJAVÄELINE) JUHTIMINETänapäevasest juhtimisest rääkides määratleb Joseph S. Nye (2008) juhti isikuna, kes aitab grupil luua ja saavu-tada ühiseid eesmärke, mobiliseerides gruppi liikumisel konkreetse sihi poo-le. USA sõjaväelist juhtimist käsitlevas doktriinis defineeritakse sõjaväelist juhti sarnaselt: juht on see, kes mõju-tab ja inspireerib alluvaid saavutama organisatsioonile püstitatud eesmärke. Nimetatud dokumendis käsitletak-

se juhtimist kui inimeste mõjutamise protsessi, mille osalistele on püstitatud kindel eesmärk, antud suund ja tekita-tud motivatsioon täita oma ülesandeid (Department of the Army, 2012).

Erinevused tsiviil- või sõjaväelise organisatsiooni juhtimises ilmnevad nt lahingus, sõjas ja kriisiolukorras, sest kontrollimatu, kaootiline ja kiirelt muutuv keskkond eeldavad sageli tava-pärasest erinevate juhtimismeetodite kasutamist. Kindral Maxwell D. Taylor (1977) nimetab sõjaväelisele juhile olu-liste omadustena ametialast kompetent-sust, vaimset võimekust, head füüsilist vormi ja tugevat iseloomu, millele n-ö elustava fluidumina peaks kindlasti li-sanduma veel miski, mis teeb juhist tõelise juhi. Need on tema sõnul „ins-pireerivad omadused, mis lisavad sära kõigesse, mida ülem teeb, innustades alluvaid, tõstes motivatsiooni ja pannes isegi tavalised sõdurid saavutama era-kordseid tulemusi“.

Kindral Raymond D. Odierno sõnul vajab tänapäevane sõjavägi intelligent-seid, kompetentseid ning füüsiliselt ja vaimselt sitkeid juhte, kes saavad aru keskkonnast, kus nad tegutsevad, ning suudavad kiiresti õppida, võtta vastu aru-kaid otsuseid ja juhtida muutusi. Seega oodatakse tänapäevaselt (sõjaväeliselt) juhilt kohanemisvõimet, innovaatilisust ja valmidust võtta arukaid riske võõras, kiiresti muutuvas keskkonnas. See kõik omakorda nõuab juhilt pühendumist, pidevat õpitahet, eneseanalüüsi ning pü-hendumist oma sõduritele ja üksusele (Department of the Army, 2012).

2012. aastal kaitseväe juhtkon-na poolt heaks kiidetud dokumendis „Kaitse väe personalistrateegia 2013–2017 eesmärgid“ on juhtimist kirjel-datud järgmiselt: „Kaitseväes on keh-testatud inimkeskne ja väärtuspõhine juhtimine isikliku eeskuju kaudu, mis toetub koostööle, planeeritud tegevus-tele ja kõikide juhtimistasandite usalda-

misele.“ Nii ei tähenda juhiks olemine 21. sajandil pelgalt käskude andmist, vaid on palju mitmekesisema sisuga. Nüüdisaegne juht saavutab alluvate lugu pidamise isikliku eeskuju kaudu, ta peab oskama luua positiivse ja toetava töökeskkonna, kasutama efektiivselt ressursse, inspireerima alluvaid ja aren-dama meeskonda.

Nye (2008) sõnul kasutavad loo-mingulised (inspirational) juhid just organisatsioonis tekkinud kriise õppi-misvõimalustena, et näidata alluvatele uusi perspektiive ja vajadust muutuste järele. Hea juht teab, millised on tema tugevused ja nõrkused, ta on paind-lik, usaldab oma alluvaid, julgeb ek-sida ning tunnistada enda ja ka teiste inimeste ebatäiuslikkust. 2013. aastal KVÜÕA-s rahvusvahelise inimkeskse juhtimise konverentsil peetud kõnes rõhutas brigaadikindral Meelis Kiili, et heaks juhiks saamise juurde kuulub või-malus [turvaliselt] vigu teha ja oma ek-simustest õppida. See eeldab muidugi, et organisatsioon aktsepteerib asjaolu, et tema liikmed võivad vahel eksida, kuid neil on alati võimalus kasutada ek-simustest saadud teadmisi enesearengu vahendina organisatsiooni hüvanguks.

TOKSILINE JUHTIMINEÜldiselt on mõistel juhtimine positiivne tähendus ja ülalkirjeldatu annab kok-kuvõtliku pildi sellest, milline peaks olema nn hea juhtimine. Samas selgub USA sõjaväes viimastel aastatel tehtud uuringutest, et mitte kõik juhtivatel positsioonidel teenivad sõjaväelased ei vasta juhtimisalastes teoreetilistes mudelites kirjeldatud hea juhi kritee-riumitele. John P. Steele’i (2011) koos-tatud raporti põhjal on 83% küsitluses osalenud sõjaväelastest karjääri jooksul otseselt kokku puutunud halbade ehk toksiliste (toxic) juhtidega. Viiest vormi kandvast juhist ühte nähakse negatiiv-ses valguses ja hinnanguliselt on 8–12% kolonelist kõrgema auastmega juhtidest nii toksilised, et nad tuleks oma ameti-kohalt kõrvaldada. Raportist ilmneb, et ainult 27% kõrgemate juhtide uuringus vastanutest peavad sõjaväge efektiivseks mittetõhusate või halbade juhtide tu-vastamisel ning 57% vastanutest arvas, et sõjavägi ei suuda efektiivselt selliseid juhte rehabiliteerida või neid ameti-kohalt kõrvaldada. Kokkuvõtteks tõdes autor, et 2010. aastal läbi viidud uuringu põhjal hindab 20% vastajaist oma üle-mat kas toksiliseks või ebaeetiliseks.

Toksilise juhtimise kirjeldamiseks

JUHTIMINE

40

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

JUHTIMINE

kasutatakse järgmisi väljendeid: solvav, ahistav, kiuslik, türanlik, negatiivne, ma-nipuleeriv, argpükslik, ebausaldusväärne, väljakannatamatu või tervistkahjustav juht. Räägitakse destruktiivsest, halvast, tumedast, söövitavast, nartsissistlikust või autoritaarsest juhtimisest, solvavast valitsemisest (abusive supervision) või kitsarinnalisest hirmuvalitsusest (petty tyranny) jmt (Gallus, Walsh, van Driel, Gouge & Antolic, 2013; Lipman-Blu-men, 2005; Steele, 2011).

Eesti keeles ei ole inglisekeelsele sõ-nale toxic juhtimise kontekstis lihtne so-bivat vastet leida. Sõna mürgine mõjub keeleteadlaste arvates üsna kunstlikult ja halb ei anna hästi edasi selle mõis-te sügavamat sisu. Tanel Tarlap (2012) on destruktiivseid juhtimisstiile kirjel-dades kasutanud väljendit kuritahtlik juhtimine.

Timothy Heppell (2011) defineerib toksilist juhti isikuna, kelle juhtimis-meetodid tekitavad tõsist ja kestvat ne-gatiivset mõju sellega kokku puutuvatele üksikisikutele, peredele, organisatsioo-nidele, kogukonnale ja ka ühiskonnale. Sellist juhti iseloomustavad isekus, oma-kasupüüdlikkus, sh teiste süüdistamine oma vigades, alluvate edu varastamine, empaatiavõime puudumine, kriitika-talumatus, huvitatus ainult oma edust ja võimust, agressiivne käitumine alluvate suhtes või neist eemale hoidmine ning enda kättesaamatuks tegemine, tujukus ja suutmatus kontrollida oma emot-sioone, hoolimatus oma alluvate heaolu suhtes, alluvate mustamine, enda täht-suse suurendamine ja alluvate tähtsuse pisendamine, sh hästi tehtud töö kriti-seerimine, harjumuse puudumine anda positiivset tagasisidet, informatsiooni piiramine või endale hoidmine, alluva-te hirmutamine ja alandamine, nt rün-nakud alluvate enesehinnangule, avalik naeruvääristamine ja mõnitamine jmt (Doty & Fenlason, 2013; Goldman, 2006; Pelletier, 2010; Steele, 2011).

Toksilist juhtimisstiili on seostatud ka isiksusehäiretega: Doty ja Fenlason (2013) näevad sellel seost nartsissismi-ga, Goldman (2006) piirialase isiksuse-häirega. Siiski peab Kets de Vries (2002) oluliseks, et juhil oleks mõõdukas kogu-ses nartsissismi: seda on vaja enesehin-nangu ja identiteedi seisukohalt ning see tagab vajalikul hulgal võimukust, enesekindlust ja loomingulisust.

TOKSILISE JUHTIMISE MÕJUVaadates ajalukku võib küsida, kas tok-silise juhtimisega on lugu samuti nagu

jõehobuga elutoas – teatakse, et ta on olemas, ta häirib kõiki, aga keegi ei võta tema takistamiseks midagi ette, sest ta on liiga suur, hirmuäratav, (elu)oht-lik ja ettearvamatu. Sagedane praktika on selline, et töökohal esinevaid eba-meeldivaid ja destruktiivse juhtimise-ga seotud probleeme ei lahendata, vaid nendega lihtsalt kohanetakse, mistõttu kulutatakse tööülesannete täitmiseks ja meeldiva töökeskkonna loomiseks vajaminevat väärtuslikku energiat eba-mõistlikult. Toksiline juhtimine ei ole valdkonnaspetsiifiline, seda võib koha-ta igal pool – ärimaailmas, meelelahu-tustööstuses, sõjaväes, aga ka kohaliku omavalitsuse ja riigi erinevatel juhtimis-tasanditel. Galluse ja kolleegide (2013) sõnul on sõjavägi väga hea pinnas toksi-lise juhtimise vohamiseks eelkõige orga-

nisatsiooni suhtelise suletuse ja jäikade reeglite tõttu. Erinevad autorid (Reed 2004; Steele 2011) on sõjaväge nime-tanud organisatsiooniks, kus toksilist juhtimist on üsna lihtne kultiveerida, ja seda iseloomustab hästi ilmselt paljude-le tuttav lausung sõdur Švejki lugudest: „Lõuad pidada ja edasi teenida!“

Toksilist juhti iseloomustab huvi-puudus alluvate heaolu suhtes, seetõttu mõjutavad tema isikuomadused ning interpersonaalsed käitumis- ja suhtle-misoskused negatiivselt organisatsiooni sisekliimat ning alluvad on veendunud, et juhti motiveerib tema tööalases tege-vuses peamiselt omakasu (Reed 2004). Kuna toksilised juhid tegutsevad pigem isikliku edu nimel, ei mõtle nad tavaliselt pikaajalistele tagajärgedele, mida nende käitumine võib põhjustada organisat-sioonile või valdkonnale tervikuna ja nende alluvuses töötavatele inimestele (Steele 2011). Pikka aega sellise juhi al-luvuses töötamine tähendab inimesele pidevat stressi, ebakindluse ja -turvalisu-se ning väärtusetuse tunnet, lootusetust ja rahulolematust ning sellega seotult ka üksuse moraali ja motivatsiooni langust.

Tarlap tõdeb 2012. aastal ajateenija-tega läbi viidud uuringus, et destruktiiv-sed juhtimisstiilid, mida iseloomustab sage karistamine, alluvate peale karju-

Toksilise juhtimise kogemine viib äärmuslikel juhtudel selleni, et inimesed lahkuvad organisatsioonist või hakkavad uskuma, et selline peabki õige juhtimi-ne olema.

Juhtide eneseabivõttedLimiteeri samal positsioonil töötamise aeg – kui jääd kauaks samale võimupositsioo­nile, muutud enesega liiga rahulolevaks, tunned end eksimatuna, eemaldud reaalsu­sest ja minetad moraalse väärikuse.Jaga võimu – eksisteerib oht hakata väärkasutama tsentraliseeritud võimu.Ära usu omaenda kiidulaulu – loobu hoiakust, et oled sinu juhitava organisatsiooni kuningas või kuninganna.Ole pidevalt reaalsusega kontaktis – reeglid kehtivad ühtemoodi nii sinu kui ka su alluvate kohta, hoidu oma tegevuses uskumusest „mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale“.Kompenseeri oma nõrkused – kui tunned end ühes valdkonnas tugevamana kui teises, kaasa spetsialiste ja eksperte tegelema küsimustega, kus sa ennast kindlalt ei tunne.Ole tasakaalus – jäägitult tööle pühenduvad juhid jätavad unarusse suhted pere­liikmete ja sõpradega. Kui juht on tasakaalus, on ka tema juhitav organisatsioon tasakaalus.Pea meeles, mis on sinu missioon – lähtu oma tegevuses sinu juhitava organisatsiooni ülesandest, mitte enda isiklikust kasust ja heaolust.Hoolitse tervise eest – juhi hea füüsiline ja vaimne tervis on organisatsiooni jaoks väga oluline. Probleemide tekkimisel otsi abi vastava eriala spetsialistidelt.Arenda välja oma sotsiaalne võrgustik – kõik vajavad abilisi, sõpru ja pereliikmeid, kes aeg­ajalt „päästaksid meid meie enda käest“, hoiataksid, kui ollakse valele kursile kaldunud, või toetaksid, kui asjad ei lähe ootuspäraselt.Ole loov – ära jää pidama vaid minevikus tehtud otsuste juurde, vaid tegutse vastavalt käesoleva olukorra vajadustele.Tea oma ihasid ja hoia need kontrolli all – ka võimu­ ja eduiha, raha­ ja seksihimu.Võta endale aega mõtisklemiseks – eneseteadlikkus on hea juhi puhul ülioluline, leia aega oma tegevuse analüüsimiseks ja enda arendamiseks.Allikas: Kellerman (2004)

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

41

mine, alandamine, ülbitsemine jmt, on negatiivselt seotud alluvate moraali ja psühholoogilise heaoluga ning takista-vad üksuses sidususe ja pühendumuse tekkimist. Gallus ja kolleegid (2013) nimetavad toksilisest juhtimisest tingi-tud negatiivsete järelmitena alkoholi ja psühhotroopsete ainete liigtarvitamist, langenud enesehinnangut, väiksemat tööga rahulolu, pühendumust ja lojaal-sust organisatsioonile ning konfliktse-maid suhteid, sh viisakusreeglite igno-reerimist nii tööl kui ka eraelus.

Toksilise juhtimise kogemine viib äärmuslikel juhtudel selleni, et inimesed lahkuvad organisatsioonist või hakka-vad uskuma, et selline peabki õige juh-timine olema. Nad võivad oma edasises karjääris hakatad sarnast juhtimisstiili kultiveerima, millel sõjaväe kontekstis võivad olla isegi fataalsed tagajärjed. Gallus ja kolleegid (2013) peavad üle-mate mõju alluvatele sõjaväes niivõrd oluliseks, et hoiatavad olukorra eest,

kus juhid loovad üksuses nn lugupi-damatuse tsükli, mis võib meeskonnas tuua kaasa hulga destruktiivse käitumi-se jäljendajaid.

2010. aastal tellis Ameerika sõjavägi uuringu, et välja selgitada, kas toksilise

juhtimisstiili kasutamine võis Iraagis sõ-jalistel operatsioonidel osalenud sõdureid viia enesetappudeni. Uuringu läbi viinud dr Matsuda tõdeb, et ülemad ei põhjus-tanud otseselt sõdurite enesetappe, kuid „toksiline juhtimiskliima võib olla suit-siidikäitumise vallandajaks“ (Zwerdling 2014). Kuigi puuduvad faktid nagu esi-neks sõjaväes toksilist juhtimist rohkem kui tsiviilsfääris, võib militaarkultuur soodustada sellise juhtimisstiili talumist – vaikitakse näiteks uhkusest oma üksuse üle, lojaalsusest oma organisatsioonile, pealekaebamise või hädaldamise mitte-aktsepteerimise tõttu vms (Reed 2004).

Doty ja Fenlasoni (2013) sõnul on üsna tavaline, et toksilisi juhte mää-ratakse ikka ja jälle vastutusrikastele ametikohtadele, neid peetakse päde-vaiks ülemaiks ja tunnustatakse sageli, kuigi nad ei ole tegelikult juhid, keda tänapäeva sõjavägi vajab. Ilmselt juhtub sedagi, et toksiline juht „komandeeri-takse“ probleemide ilmnedes silma alt ära välisteenistusse või ennast erialaselt täiendama, tagasi tulles on ta aga „ko-genum ja targem“, sobides loomulikult juhtivale ametikohale.

Toksilised juhid võivad lühiajalis-te eesmärkide saavutamisel näida väga kompetentsed ja tõhusad, kuid pikas perspektiivis mõjutab nende käitumine üksuse moraali ja töökeskkonda pigem negatiivselt isegi pikka aega pärast seda, kui nad seda üksust enam ei juhi. Reedi (2004) sõnul ei tee juhti toksiliseks ühel teatud kindlal viisil käitumine, vaid pi-gem mõjutab üksuse moraali ja siseklii-mat juhi mingi ajaühiku jooksul kestev kumulatiivne demotiveeriv käitumine. Sageli põhjustab toksilist juhtimiskäi-tumist see, et juht ei ole oma käitumise mõjudest teadlik. Kets de Vries (2002) väidab, et ainult 10% juhtidest hindab ennast adekvaatselt ja nende hulgas, kelle arvamus enda kohta on vale, on kaks korda rohkem selliseid juhte, kes ülehindavad ennast. Nõnda arvab ter-velt 70% juhtidest, et nad kuuluvad oma ala 25% parima hulka.

TOKSILISE JUHTIMISE KÄSITLEMINE – JUHID JA JÄRGIJADTihtipeale peetakse just alluvaid (jär-gijaid) jõuks, mis soodustab halbade juhtide produtseerimist (Nye 2008). Barbara Kellermani (2004) arvates ei saa alahinnata nn kõrvaseisjate rolli, kes näevad pealt destruktiivset käitumist ega võta midagi ette selle takistamiseks. Kellerman liigitab toksilised juhid vas-

Toksilised juhid võivad lühiajaliste eesmärkide saavutamisel näida väga kompetentsed ja tõhusad, kuid pikas perspektiivis mõjutab nende käitumine üksuse moraali ja töökesk-konda pigem negatiivselt isegi pikka aega pärast seda, kui nad seda üksust enam ei juhi.

Organisatsioonid, mis räägivad oma aastaaruannetes uhkusega lugupidavast suhtumisest indiviidi, kohtlevad tegelikult inimesi nagu mutrikesi masina-värgis, pidades vaatamata ilukõnele oma inimkapitali endastmõistetavaks ja seetõttu kaotavad inimesed huvi oma töö vastu. (Kets de Vries, 2002)

ARH

IIV

JUHTIMINE

42

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

JUHTIMINE

tavalt teatud isikuomadustele ja käitu-misele, rõhutades sealhulgas alluvate osa toksilise juhtimisstiili viljelemises:

1. Ebakompetentne (incompetent) – juhil ja vähemalt mõnel alluval on puu-du tahtest või oskusest efektiivselt tegut-seda, nad ei suuda tekitada positiivseid muutusi.

2. Jäik (rigid) – juht ja vähemalt mõni alluv on jäik ja järeleandmatu. Isegi kui nad on kompetentsed, ei suuda või ei taha nad kohaneda uute ideede, teabe või muutustega.

3. Ohjeldamatu (intemperate) – juhil puudub enesekontrolli võime ning allu-vad aitavad kontrollimatule käitumisele kaasa, kui nad ei soovi või ei suuda efek-tiivselt sekkuda.

4. Kalk (callous) – juht ja vähemalt mõni alluv on hoolimatu ja ebasõbralik. Nad ignoreerivad enamiku ja eriti alluva-te või organisatsiooni vajadusi ja soove.

5. Korrumpeerunud/paheline (cor-rupt) – juht ja vähemalt mõni alluv vale-tavad, petavad ja varastavad. Nad seavad enda huvid ülemaks üldistest huvidest sellisel määral, mis ületab ühiskonnas kehtivaid norme.

6. Isoleeritud (insular) – juht ja vä-hemalt mõni alluv peavad vähetähtsaks või üldse mitte oluliseks „teiste“ (need, kes on väljaspool gruppi või organisat-siooni ning kelle eest nad otseselt vastu-tavad) tervist ja heaolu.

7. Õel (evil) – juht ja vähemalt mõni alluv panevad toime metsikusi, kasu-tades valu võimu instrumendina, nõn-da et meestele, naistele ja lastele tehtav kahju on tavaliselt tõsine ja vigastused võivad olla nii füüsilised kui ka psühho-loogilised või siis mõlemat.

Selle nimekirja põhjal võib halva juh-timise jagada kaheks: ebaefektiivseks ja ebaeetiliseks. Kolm nimekirja esimest hal-va juhtimise tüüpi on ebaefektiivsed, üle-jäänud aga ebaeetilised (Kellerman 2004).

Miks siis ikkagi järgitakse juhte, kelle käitumine on destruktiivne, ebaefektiiv-ne, ebaeetiline ja mõjub halvasti inimese enesetundele? Lipman-Blumeni (2005) järgi põhineb toksiline juhtimine inime-se lihtsatel psühholoogilistel vajadustel ja hirmudel nagu vajadus autoriteedi järele, vajadus tunda end erilisena, turvalisuse- ja kuuluvusvajadus, hirm olla väljatõuga-tud või abitu, aga ka vajadus olla osa mil-lestki tähtsast, suurest ja ilusast. Näiteks on nimetatud vajadusi ja hirme ära ka-sutades tegutsenud destruktiivsete reli-gioossete gruppide juhid nagu Jim Jones (People’s Temple) või L. Ron Hubbardi asutatud saientoloogia kiriku liidrid.

Eriti teravaks muutub baasiliste va-jadustega seotu kriisiolukordades, mil inimesed vajavad kangelasi, kes võtak-sid midagi ette, looksid kaosest korra, lõpetaksid ebakindluse või ütleksid, kuidas käituda, et tunda end taas olulise ja väärtuslikuna. Kontrollitunde taasta-mine võib juhtimise kontekstis päädida nii positiivsete kui ka negatiivsete aren-gutega, nt New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani tegevus pärast 11.09.2001 sündmusi või Adolf Hitleri tähelend Saksamaa jaoks kurnava Esimese maail-masõja järel, Jossif Stalini esiletõus vmt. Ehk just seetõttu, et maailmas või ka ük-sikisiku tasandil tekib üha uuesti kriisi-olukordi, millega kaasneb puudujääk põhivajaduste rahuldamisel, ei ole tok-siliste juhtide esilekerkimine vaatamata nende tekitatud koledustele lakanud.

TOKSILISE JUHTIMISE LÕPETAMINE VÕI SELLE MÕJU VÄHENDAMINEKas üldse ja kuidas on võimalik toksilist juhtimist ära hoida või selle negatiivset mõju vähendada? Kellerman (2004) on veendunud, et halvad juhid ei saa kunagi headeks juhtideks, ilma et nad hindaksid halva juhtimise tõttu tekkivat kulu suuremaks kui hea juhtimise tule-musel tekkinud tulu ja heast juhtimisest tulenevat kasu suuremaks kui halvast juhtimisest tekkivat kasu. Alluvad saa-

vad kaasa aidata juhi adekvaatse enese-analüüsi ja tema käitumise hindamise soodustamisele, andes talle tagasisidet tema tegevuse kohta. Samas ei pruugi toksilise käitumise peatamine alati liht-ne olla, mõnikord võivad potentsiaalsed toksilisse juhtimisse sekkuvad alluvad pidada sekkumise hinda mittesekkumi-se hinnast kõrgemaks.

Lipman-Blumeni (2005) sõnul võib nn vilepuhujaid, kes ülema destruk-tiivsele käitumisele tähelepanu juhivad, lõpuks oodata üsna trööstitu saatus, kui nad on üksi ega leia endale toetajaid. Avalikustamise ebasoovitavad tagajär-jed võivad olla erinevad, alustades vile-puhuja eiramise, grupist väljaheitmise või häbimärgistamisega ning lõpetades psühholoogilise ja äärmuslikul juhul ka füüsilise hävitamisega. Kellerman (2004) peab eriti keeruliseks sekkumi-sest hoiduvate kõrvalseisjate probleemi, kinnitades, et toksilise organisatsiooni või riigiga otseselt mitte seotud isikud peaksid kuritahtlikust juhtimisest tin-gitud kahjude vähendamiseks kindlasti mingil viisil sekkuma. Oma tegevusi planeerides kaalub inimene enamasti seda, kas ja kui palju talle sellest kasu või kahju sünnib, mistõttu on nii mitte-sekkuvatele kõrvalseisjatele kui ka tok-silise juhi vaikselt kannatavatele alluva-tele tegevusetust raske ette heita.

Lipman-Blumen (2005) pakub väl-

Alluvate eneseabivõttedKehtesta ennast – alluva positsioonil inimesed ei mõtle tavaliselt endast kui mõjuvõi­mu omajast. Ka alluval on võimalik palju teha juhi tähelepanu võitmiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks.Ole lojaalne meeskonnale, mitte üksikisikule – see välistab võimaluse, et juhile järgitakse pimesi.Ole skeptiline – juhid ei ole jumalad ja sellepärast on alluvatele kasulik säilitada kriiti­lise mõtlemise ja analüüsi võime.Võta seisukoht – tagantjärele­tarkus ei aita toime tulle toksilise juhtimise mõjudega, ole valmis juhile vastanduma, enne kui on liiga hilja.Juhi tähelepanu – tavaliselt on juhtide toksiline käitumine avalik ja kui keegi sellele tähelepanu ei juhi, ei ole neil põhjust oma käitumist muuta.Veendu, et karistus on kooskõlas kuriteo raskusega – toksiline käitumine ei lakka, kui juhtidel lastakse harjumuspäraselt tegutseda või isegi tunnustakse nende ebasobivat tegevust.Leia liitlasi ja tegutse kollektiivselt – nn väikeste inimeste jõud on nende arvus. Leia toksilisele juhtimisele vastu astumiseks endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi.Otsi endale alternatiivne teabeallikas – kõrgel positsioonil olevalt juhilt saadav teave pole alati õige ja täielik. See ei tähenda, et juhid alati valetavad, kuid pea meeles, et sageli juhtide ja alluvate huvid ei ühti.Ole valvekoer – toksilisele juhile pimesi järgnemise minimeerimiseks peavad nii allu­vad kui kõrvalseisjad, nt juhatuse liikmed, endale teadvustama, et ka nemad vastuta­vad organisatsioonis toimuva eest.Hoia vastutus fookuses – alluvad ja juhid vastutavad võrdselt, et organisatsioon oleks läbipaistev ning ka madalamal astmel olevatele teenistujatel on võimalik turvaliselt kaasa rääkida institutsionaalsete muutuste tegemisel.Allikas: Kellerman (2004)

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

43

Kasutatud kirjandus

Department of the Army (2012). Army Doctrine

Publication (ADP 6-22) Army Leadership. Washing-

ton, DC: Headquarters, Department of the Army.

http://armypubs.army.mil/doctrine/DR_pubs/dr_a/

pdf/adp6_22_new.pdf

Doty, J. & Fenlason, J. (2013). Narcissism and

Toxic Leaders. Military Review, January–February,

55–60.

Flynn, G. (1999). Stop Toxic Managers Be-

fore They Stop You! Workforce, 78, No 8,

44–46. http://www.workforce.com/articles/

stop-toxic-managers-before-they-stop-you

Gallus, J. A., Walsh, B. M., van Driel, M., Gouge,

M. C. & Antolic, E. (2013). Intolerable Cruelty:

A Multilevel Examination of the Impact of Toxic

Leadership on U.S. Military Units and Service Mem-

bers. Military Psychology, 25, No 6, 588–601.

Goldman, A. (2006). High toxicity leadership: Bor-

derline personality disorder and the dysfunctional

organization. Journal of Managerial Psychology, 2,

No 8, 733–746.

Heppell, T. (2011). Toxic Leadership: Applying the

Lipman-Blumen Model to Political Leadership.

Representation, 47, No 3, 241–249.

IEDP koduleht (2014). Toxic Leadership – A

US Army Perspective. www.iedp.com/Blog/

Toxic_Leadership_A_US_Army_Perspective

Kellerman, B. (2004). Bad Leadership: What It Is,

How It Happens, Why It Matters. Harvard Business

School Press, Boston, Massachusetts.

Kets de Vries, M. F. R. (2002). Juhtimise müstika:

käsiraamat inimestega töötamiseks. Tallinn,

Pegasus.

Kiili, M. (2013). Juhtide tüübid ja juhtide kompe-

tentsus. Sõnavõtt III rahvusvahelise inimkeskse

juhtimise konverentsil „Authentic Leaders: How

to Deal With Emotions in Leadership Situations,“

KVÜÕA, 28.11.2013, autori märkmed.

Lipman-Blumen, J. (2005/2006). The allure of

toxic leaders: why we follow destructive bosses

and corrupt politicians – and how we can survive

them. Oxford: Oxford University Press.

Magretta, J. & Stone, N. (2003). Mis on juhtimine?

Kuidas see käib ja miks see peaks kõiki huvitama.

Tallinn, Pegasus.

Nye, J. S. Jr. (2008). The powers to lead. Oxford:

Oxford University Press.

Pelletier, K. L. (2010). Leader toxicity: An empirical

investigation of toxic behavior and rhetoric.

Leadership, 6 (4), 373–389.

Reed, G. E. (2004). Toxic Leadership. Military

Review, July–August, 67–71.

Reinhold, E. (2012). Juhime stiilselt. Kaitse Kodu!,

nr 7, 34–37.

Steele, J. P. (2011). Antecedents and con-

sequences of toxic leadership in the U.S. Army:

A two year review and recommended solutions.

Technical Report 2011-3. Center for Army Leaders-

hip. http://usacac.army.mil/CAC2/Repository/CA-

SAL_TechReport2011-3_ToxicLeadership.pdf

Tarlap, T. (2012). Destruktiivsena tajutud juhtimis-

stiilide seosed ajateenijate moraali ja psühholoo-

gilise heaoluga. Lõputöö. Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutused.

Taylor, M. D. (1977). Military Leadership: What Is

It? Can It Be Taught? Distinguished Lecture Series,

National Defense University, Washington, D. C.,

84–93. www.au.af.mil/au/awc/awcgate/au-24/

taylor.pdf

Zwerdling, D. (2014). Army Takes On Its

Own Toxic Leaders. National Public Radio.

www.npr.org/2014/01/06/259422776/

army-takes-on-its-own-toxic-leaders

ja rea juhiseid toksilise juhtimise mõju vähendamiseks. Võitlus toksilise juhti-misega algab teadvustamisest, kuidas vabastada alluvad hirmust vaidlustada juhi toksiline käitumine – mida julge-malt ebasoovitavale käitumisele tähele-panu juhtida ja sellele vastu seista, seda tugevamaks ja kuritahtlikule mõjule vähem vastuvõtlikuks inimene muutub.

Autor soovitab alluvatel suurendada oma sõltumatust juhist ja tajuda oma vastutust, kasutada demokraatlikke va-hendeid ebasobivate juhtide mahahää-letamiseks ja mitte hoolida pidevatest kinnitustest, et nemad või nende orga-nisatsioon on erilised. Lisaks peab Lip-man-Blumen oluliseks soodustada uue juhtide põlvkonna tekkimist, kes ei näe juhtimist privileegina, vaid kohustuse ja võimalusena luua uusi väärtusi. Uued juhid peaks teatud ajaks ametisse vali-ma selleks volitatud meeskond, lähtudes konkreetse juhi ametikohale sobivatest isikuomadustest ja juhtimisoskusest – juhiks võib saada igaüks, olenemata sel-lest, kas ta kuulub eliidi hulka või mitte.

Lipman-Blumen soovitab limiteerida ka juhi ametikohal töötamise aega, teha muutusi juhtide värbamisprotsessi, mis välistaks võimuahnete ja potentsiaalselt toksiliste isikute sattumise liidriposit-sioonile, pakkuda juhi ametikohalt lah-kujatele väärikaid võimalusi oma koge-muste rakendamiseks ja pöörata rohkem tähelepanu juhtimise eetilisele poolele.

Veidi ootamatuna tundub Kets de Vriesi (2002) soovitus juhtidele küsida endalt aeg-ajalt, kas nende alluvuses töötab inimene, kes mängiks narri rol-li ja kellel oleks lubatud juhile näkku öelda asju, mida ta võib-olla kuulda ei taha, sest juhid kipuvad võimule saades unustama, et nemadki on ainult inime-sed. Ometi näib nimetatud autori idees olevat iva, sest iga juht peaks endalt kü-sima, kas ta ikka on loonud organisat-siooni, kus inimesed võivad negatiivseid tagajärgi kartmata ülemustele siirast ta-gasisidet anda ja toetada neid reaalsu-sega kontaktis olemisel, mis omakorda aitab vältida rumalalt tegutsemisest ja karja-mõtlemisest tingitud tagajärgi.

Toksilise juhtimisstiili kõrvaldami-seks või ennetamiseks rahuaegse sõja-väelise juhtimise kontekstis on võima-lik kasutada erinevaid mooduseid, nt ülemate 360˚ hindamist, regulaarsete töökeskkonna hindamise uuringute läbiviimist (Climate Assessment Sur-vey) (Reed 2004), meeskonnaharjutusi, võimalust sõduritele ise kasarmus toa-kaaslasi valida (IEDP koduleht, 2014),

eneseanalüüsi ja -teadlikkuse toetamist sõjalise väljaõppe raames, aga miks mit-te ka regulaarse töönõustamise (super-visiooni) läbiviimist.

Juhiks ei sünnita. Juhi positsiooni-le jõudnud inimesel on endal võimalik väga palju ära teha, et tema loodav juhi kuvand oleks toetav ja positiivne. See tähendab oskust tunnistada oma nõr-kusi või ebapädevust mõnes asjas ning valmisolekut õppida targematelt ja ko-genumatelt, kelleks mõnikord võivad olla alluvad. Hea juhtimine ei juhtu liht-salt iseenesest, vaid on arendatav oskus. Tõhusalt toimiva organisatsiooni alus-taladeks on kompetentsed ja lugupee-

tud ülemad ning lojaalsed alluvad. Iga sõjaväeline juht on samas kellegi alluv, seega eeldab heaks ülemaks olemine lisaks kõigele muule ka oskust õppida olema hea alluv (Department of the Army, 2012).

Töökeskkonna paremaks muutmisel piisab algatuseks sellestki, kui tunnista-da, et ükski töötaja ei ole eksimatu, vaid et inimese tugevused tulenevad julgu-sest olla nõrk ja tal jätkub vaprust oma kogemustest õppida ja uuesti proovida. Kaitseväelastele, kes väidetavalt esinda-vad macho-kultuuri, ei peaks endale ja oma juhtidele julgelt silma vaatamine ning enda ja nende tugevate ja nõrkade külgede tunnistamine olema probleem, sest nagu Reinhold (2012) ütleb „ei ole inimesekeskne, tulemusele orientee-ritud juhtimine [---] mingi „pehme“ tsiviilvärk, täpselt nagu primitiivne ja inimesest hoolimatu võimutsemine ei ole tegelikult tänapäevane sõjaväeline juhtimine …“.

Juhi positsioonile jõudnud inimesel on endal võimalik väga palju ära teha, et tema loodav juhi kuvand oleks toetav ja positiivne.

JUHTIMINE

44

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

ÕPPUS

Ukraina vabatahtlikud väeüksused kuuluvad Minski kokkulepete 10. artikli alla, mille järgi tuleb kõik nn ebasea-duslikud relvaformee-

ringud desarmeerida. Nõue käivitas Ukraina relvajõududes ja siseminis-teeriumis vabatahtlike väeüksuste in-tegratsiooni protsessi, mis tähendab seniste vabatahtlike üksuste ümberfor-meerimist ja liitmist regulaararmee või siseministeeriumi väeosadega. Kokku-leppest hoolimata on arvukad Ukrai-na vabatahtliku korpuse Paremsektor relva formeeringud senini jõustruktuu-ridega liidendamata.

Venemaa ja venemeelsete separa-tistide propaganda üritab intensiivselt paremsektorlasi fašistideks tembel-dada, tunnistades samas nende suurt lahinguefektiivsust.

Juuni lõpus suundusin Ida-Ukrai-nasse, et tutvuda Paremsektori sõjalise

organisatsiooniga ja külastada nende vastutusel olevat rindelõiku terrorivas-tase operatsiooni tsoonis (ATO-s).

PAREMSEKTORI RELVAFORMEERINGUTE TEKKIMINE JA ERIPÄRAUkraina korpus Paremsektor loodi 17. juulil 2014 poliitilise ühenduse Parem-sektor baasil ja on vabatahtlik sõjaline organisatsioon, mille eesmärk on või-delda Ukraina iseseisvuse ja territoriaal-se terviklikkuse eest. Olles vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, eksisteerib ta ainult oma kulul ega saa riigilt ra-halist toetust. Paremsektori liikmetele palka ega hüvitisi ei maksta, samuti ei laiene neile riiklikud hüvitised, sest organisatsiooni võitlejaile ei omistata rindevõitleja staatust formaalse põhjuse pärast – Paremsektor ei ole ametlikult Ukraina kaitse- ega siseministeeriumi alluvuses.

Paremsektori korpusse kuulub erine-vate poliitiliste vaadetega inimesi: mõõ-dukaid konservatiive, paremäärmuslasi ja täiesti apoliitilisi liikmeid, kuid kõiki ühendab patriotismitunne loosungi all „Ukraina – üle kõige!“. Kokku on lepi-

Mida kujutavad endast Ukraina vabatahtliku korpuse Paremsektor relvaformeeringud ning miks isegi vastaspool on sunnitud tunnustama nende suurt lahinguefektiivsust.

Igor Kopõtin KVÜÕA SÕJAAJALOO

LEKTOR

Tulemuslikult kasutavad paremsektorlased Teise maailmasõja aegseid 14,5 mm Degtjarjovi tankitõrje-püsse PTRD, millele on paigaldatud optilised sihikud ja mis suudavad kahjustada vastase tehnikat kuni 1500 meetri kauguselt.

„Ukraina – üle kõige!“ – Ukraina vabatahtlik korpus ParemsektorДобровольчий український корпус Правий Сектор

TOM

DAA

MS

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

45

tud põhimõttes – võidelda Ukraina ise-seisvuse ja territoriaalse terviklikkuse eest. Poliitilise propaganda tegemine Paremsektori üksustes ei ole tervitatav ehk poliitilised vaated jäävad iga liikme eraasjaks.

Isikkoosseisu komplekteerimisega Paremsektori formeeringutel problee-mi ei ole ja vabatahtlikke on rohkem, kui relvastada suudetakse. Paremsektor ühendab üldjuhul vabatahtlikke, kes ei vasta tegevteenistuse nõuetele ega saa seetõttu liituda regulaararmeega kas oma vanuse või tervisliku seisundi tõt-tu. On ka kohtulikult karistatud inimesi, kes karistust ära kandnud. Märkamis-väärseks võib pidada sedagi, et umbes 60% Paremsektori võitlejatest on vene-keelsed ukrainlased.

PAREMSEKTORI ÜKSUSTE STRUKTUURParemsektori kõik reserv- ja lahingu-üksused said alguse Donetski oblastis moodustatud Paremsektori 5. pataljo-nist, sest maakaitse reservpataljonid moodustati just 5. pataljonis teeninud kaadri, nn initsiatiivgruppide eestveda-misel. Paremsektorisse kuulub kokku 18 pataljoni, mis jagunevad reserv- ja lahinguüksusteks. Igas Ukraina oblastis paikneb üks reservpataljon, mille üles-anne on koostöös riiklike jõustruktuu-ridega tagada kohalik maakaitse.

Paremsektori lahinguüksusteks loe-takse kolme territoriaalpataljoni, üht üksikroodu, luureüksust ja mõningaid operatiivtaktikalisi gruppe. Lahingu-üksused ei roteeru, roteerub vaid nende isikkoosseis. Kuni 2015. aasta augustini tegutses 5. territoriaalpataljon Donetski rindel sektoris B. 8. üksikrood, millest alates juulikuust sai pataljon Aratta, Mariupoli all sektoris M, 7. territoriaal-pataljon kuni augustini Avdejevkas ja Tonenkas sektoris S ja B, kus lisaks te-gutsevad autonoomsete võitlusüksus-tena Paremsektori üksikud taktikalised grupid.1

Kõigi üksuste struktuurid muutu-vad paindlikult sõltuvalt eesseisvast ülesandest. 2015. aasta suvel kuulus 5. pataljoni koosseisu neli jalaväeroo-du, miinipildujapatarei, tagalarood ja

pioneerirühm. 7. ja 8. pataljonis oli vaid kaks jalaväeroodu ja tagalarühm. Lisaks tegutses igas lahingupataljonis 7-8-mehe line välipolitsei grupp, reserv-pataljonides oli 2-3 välipolitseinikku. Ka lahingupataljonide isikkoosseisu suurus varieerub, näiteks võis 5. patal-jonis siis teenida 450 kuni 500 võitlejat.

Paremsektori meditsiiniteenistus on tagatud eraldiseisva meditsiinipatal-joniga ehk nn hospitaljeeridega2, kelle ülesanne on meditsiinilist esmaabi osu-tada ja ATO kõikidest lahingusekto-ritest haavatuid evakueerida. Pataljon koosneb meditsiinilise evakuatsiooni ja reanimatsiooni gruppidest, kellele lisandub tuletoetuse rood. Kõik patal-joni allüksused on võimeliselt tegutse-ma iseseisvalt ja vastavalt konkreetsele ülesandele.

Vabatahtlike värbamisega tegelevad kaks Paremsektori mobilisatsiooni-keskust, kes registreerivad andmeid ja teevad taustakontrolli. Lisaks tegelevad mobilisatsioonikeskused rindevõitleja-tega, kes viibivad koduoblastis puhkusel või on arvatud reservi.

Paremsektorisse kuulub ka vabataht-likke välismaalt, näiteks leedulasi, poo-lakaid, venelasi, georglasi, kanadalasi, austerlasi, valgevenelasi, tšetšeene ja ingušše. 8. pataljoni juures tegutseb Šeik Mansuri nimeline tšetšeenide üksus3 ja valgevenelaste salk Pagonja.4

Kokku teenib üle kogu Ukrai-na Paremsektoris umbes 10  000 vabatahtlikku.

JUHTIMINE, DISTSIPLIIN JA VÄLJAÕPEParemsektori juhtimine jaguneb po-liitiliseks ja sõjaliseks juhtimiseks. Paremsektori liidriks loetakse väli-komandöri, Ülemraada saadikut ja

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja nõunikku Dmõtro Jarošit. Paremsek-tori sõjaline juht on Andrii Stempits-ki, kellele formaalselt allub ka Jaroš, kui tegu on sõjaliste operatsioonide planeerimisega.

Paremsektori juhtimise koordinee-rimiseks loodi 17. juulil 2014 vabakor-puse staap, mille koosseisu kuulub 11 osakonda: administratiivne, väljaõp-pe-, planeerimise ja luure-, vastuluure-, mobilisatsiooni-, infooperatsioonide, meditsiini- ja rehabilitatsiooni-, taga-la-, sõjalise koostöö-, rahandus- ja väli-politseiosakond. Staabi tööd juhivad ülem ja tema asetäitja.

Paremsektori kõrgemaid juhte va-litakse nende liidriomaduste järgi, madalama taseme komandöre määra-takse oma kohale korpuse juhtkonna käskkirjaga. Lahinguüksuse komandör määratakse ametisse lahinguteenete eest, sedasi on oma koha saanud näiteks 5. territoriaalpataljoni juhtiv kogenud välikomandör Vladislav hüüdnimega Tšornõi.

Paremsektori välikomandörid pä-rinevad Ukraina rahvuslaste organi-satsioonist Trizub, UNA-UNSO-st või on erusõjaväelased. Välikomandöride autoriteet alluvate seas on suur ja märk sellest, et võitlejad on juhid endale vali-nud, on ka see, et üksteise poole pöör-dutakse sõnaga drug. Korpuse liikme-te omavaheline läbisaamine on alati sõbralik.

Paremsektor on rangelt distsip-lineeritud, marodöörlus ja alkoholi tarbimine nii rindel kui ka väljaõppe-keskustes on rangelt keelatud ja karis-tatav. Distsipliini üle teeb järelevalvet korpuse välipolitsei. Kodukorra vastu eksinud paremsektorlasi ootab kart-ser või raskemate rikkumiste puhul eemaldatakse nad koguni teenistusest. Korpuse sisekorda reguleerivad sise- ja distsiplinaarmäärustik.

Võitlejate arv allüksustes muutub pi-devalt. Esineb juhtumeid, kus võitleja teenib kaks kuud rindel, seejärel suun-dub kodulinna tööle, et oma peret toi-ta, ja naaseb mõne aja möödudes oma teenistuskohta. Paremsektor ei keela oma võitlejatele teistesse Ukraina armee

Olles vabatahtlik sõjaväeli-ne organisatsioon, eksistee-rib Paremsektor ainult oma kulul ega saa riigilt rahalist toetust.

1 Структура ДУК ПС, http://sectorpravdy.com/

zahalna-informatsiia/pidrozdily-duk?limitstart=0,

vaadatud 22.07.2015. Separatistide analüüs:

„Правый Сектор“ на Восточном фронте: анализ данных врага, Русская Весна, 31.07.2014,

http://rusvesna.su/news/1406787024, vaadatud

22.07.2015.

2 Keskaegse Malta ordu näitel, kes tegelesid

haavatute ristirüütlite ja haigete ristirändurite

ravitsemisega Lähis-Idas.

3 Третья чеченская война, Радио Свобода,

19.07.2015, www.svoboda.org/content/artic-

le/27134865.html, vaadatud 22.07.2015.

4 Белорусский доброволец в Украине: У нас уже 400 лет один враг. „Белорусский Партизан“ 10.07.2015, www.belaruspartisan.org/poli-

tic/310626, vaadatud 22.07.2015.

KONFLIKT

46

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Paremsektor kasutab vastase soomusvägede tõrjumiseks nelja 100 mm tankitõrje- kahurit MT-12 Rapiir, mis on ühekordsetele tankitõrjeraketiheitjatele tõhusaks täienduseks.

KONFLIKT

üksustesse astumist ja annab neile kaasa kirjalikud iseloomustused.5

Kõigil Paremsektori üksustel on oma sümboolika. Eriti ihaldusväärne on kor-puse maskeerimisvärvides embleem, mille kandmise õigus teenitakse välja minimaalselt kahenädalase lahingu-tegevusest osavõtuga.

Paremsektori liikmete sõjaline välja-õpe viiakse läbi kahes etapis. Alus-tatakse 1. väljaõppekeskuses Kiievi oblastis ehk Desna polügoonil või 2. väljaõppekeskuses Nikolajevi ob-lastis. Pärast väljaõppe esimese etapi läbimist suunatakse vabatahtlikud 5. pataljoni väljaõppelaagrisse Dnepro-petrovski oblastis. 1. väljaõppekeskuses toimub kahekuuline üksikvõitleja baas-kursus ja seejärel koostöös Ukraina riik-like jõu struktuuridega erialaväljaõpe. 5. pataljoni tulevad võitlejad väikeste gruppidena ja läbivad täiendõppe rin-dekogemusega instruktorite käe all. Seal hinnatakse ka iga võitleja lahinguvalmi-duse taset.

Teenistus 5. pataljoni baaslaagris on rangelt planeeritud. Äratus on kell 6.30, järgneb hommikuvõimlemine, isiklik hügieen, hommikusöök ja kella 9-st tunnid. Kell 12-13 on lõuna, seejärel jäl-le tunnid ja kell 18 õhtusöök, sellele järg-neb relvade hooldus, vaba aeg ja alates kella 23-st öörahu. Isikkoosseis rivistub kolm korda päevas. Päevakorra täitmise eest vastutab laagri komandant ja patal-joni staabi ülem. Komandant vastutab ka laagri valve eest. 1,2 km pikkust laag-riperimeetrit valvab relvastatud vaht-kond, perimeetrile ehitati täisprofiilis kaevikud ja miinipildujapositsioonid. Pääslas kehtib range läbipääsurežiim.

RELVASTUS, TRANSPORT, VARUSTUSValdavalt on Paremsektor relvastatud käsitulirelvadega, milleks on automaa-did AK-74, AKS-74, AKSU-74, kerge-kuulipilduja RPK-74, raskekuulipildu-jad PKT, PKM ja NSV-12,7 Utjos. Leidub isegi üksikuid Teise maailmasõja aegsed relvi nagu raskekuulipildujaid Maxim M1910, keskmisi kuulipildujad DP-27 ja Mossin M1891/30. Püstolitest on kõi-ge enam kasutusel PM. Paljud võitlejad kasutavad vintrauaalust granaadiheitjat GP-25 Kostjor ja käsigranaate.

Käsitulirelvi, relvasüsteeme ja laske-moona hangib 5. pataljon trofeena vastaselt. Osa relvastusest ja moonast

Paremsektor on osa võtnud ka Savur-mogõla pealetungilahingutest, kus üksuse võitlejad pidid käsi-tulirelvade nappusel vastase positsioone ründama kohati nugade ja kaigastega.

saadakse vastastikusel kokkuleppel re-gulaararmeelt. Lahinguväljalt korjatak-se ka tõrkega relvi, mis remonditakse. Sama kehtib kuulivestide kohta – lange-nute vestidest võetakse soomusplaadid välja, et komplekteerida enda omasid. Kuna käsitulirelvi napib, siis igal sõdu-ril isiklikku relva pole. Automaatide-ga on relvastatud kõik rindel viibivad võitlejad. Relvalaod asuvad baaslaagris,

5 МВД: бойцы 7-го отдельного батальона ДУК „Правый сектор“ войдут в состав

„Азова“. УНИАН, 13.07.2015, www.unian.net/

war/1100224-mvd-boytsyi-7-go-otdelnogo-bata-

lona-duk-pravyiy-sektor-voydut-v-sostav-azova.

html, vaadatud 22.07.2015.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

47

kus vahetatakse välja kulunud relvad ja viiakse läbi väljaõpet. Et laskemoo-na napib, kehtib rindel range moona kokkuhoiurežiim.

Kuigi ametlikult vabatahtlikus pa-taljonis raskerelvastust olla ei tohi, kasutatakse seda olude sunnil siiski. Jalaväe tuletoetuseks on käigus auto-maatgranaadiheitjad AGS-17 Plamya, tankitõrjerelvadest ühekordsed tanki-tõrjeraketiheitjad RPG-18 Muhha ning tankitõrjesüsteemid Fagott ja Konkurss. Lisaks kasutatakse nelja 100 mm tanki-

tõrjekahurit MT-12 Rapiir,6 82  mm miini pildujaid 2B4 Podnos ja 2B9 Va-siljok. Miinipildujaid saadi saagiks Sa-vur-mogõla lahingus augustis 2014. 5. pataljoni baaslaagris olev relvaremondi-töökoda seab töökorda isegi Teises maa-ilmasõjas kasutusel olnud relvi.

Paremsektori võitlejad kasutavad tankitõrjesüsteeme Fagott ja Konkurss nii vastase kindlustatud positsiooni-

Balti kaitsekolledži lõpeta-nud Ukraina kindralstaabi erioperatsioonide juhtimis-keskuse ohvitseri, alam-polkovnik Dmõtro Kobetsi arvates on Paremsektor tugeva distsipliini ja suure lahinguvõimega efektiivse-maid Ukraina väeüksusi.

Paremsektor kasutab vastase soomusvägede tõrjumiseks nelja 100 mm tankitõrje- kahurit MT-12 Rapiir, mis on ühekordsetele tankitõrjeraketiheitjatele tõhusaks täienduseks.

TOM

DAA

MS

6 Pärast Minsk-2 kokkuleppeid viis Paremsektor

oma Rapiirid rindelt välja.

48

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

KONFLIKT

de ja tulepunktide hävitamiseks kui ka soomustehnika rivist väljaviimiseks. Viimasel puhul eelistatakse soorita-da lasud vähemalt kahelt positsioonilt korraga, hoides sihikul soomuki külge torni ja rataste vahel ülemise roomiku kohal. Positsioonide vahetamiseks ka-sutavad kolmeliikmelised meeskonnad pikap eid, mille kasti on paigaldatud Fagott. Praktikas osutusid sellised mo-biilsed autokasti paigaldatud tankitõr-jesüsteemid vastase soomusrünnaku peatamisel väga efektiivseks. Tulemus-likult kasutavad paremsektorlased Teise maailmasõja aegseid 14,5  mm Degt-jarjovi tankitõrjepüsse PTRD, millele on paigaldatud optilised sihikud ja mis suudavad kahjustada vastase tehnikat kuni 1500 meetri kauguselt.

Raskerelvadest kasutab Paremsek-tor GAZ-66 veoauto või maasturi kasti paigaldatud õhutõrjekahureid ZU-23-2, millega hävitatakse efektiivselt maa-sihtmärke. Lahingutes Peski ümbruses tegutses 5. pataljon koos 93. üksiku mehhaniseeritud brigaadi tankigrupi-

jaoks varustas Paremsektor iseseisvalt terasplaatidega KAMAZ-i ja GAZ-i veokeid, need aga ei pakkunud lahingu-te ägenedes piisavalt kaitset.

Täielikult motoriseeritud on Parem-sektoril meditsiinipataljon. Põhiliselt kasutatakse vabatahtlike poolt välis-maalt ostetud ja pataljonile annetatud kiirabiautosid, mobiilne välihospidal ja haavatute evakueerimiseks on kohan-datud pikapid, millega transporditakse haavatuid rindest eemal asuvate alevite tsiviilhaiglatesse või muudesse raviasu-tustesse, kus neile eraannetuste eest kvaliteetset abi osutatakse.

Paremsektor hangib varustuse vormi riietusest kuni transpordivahen-diteni vabatahtlike abil. Rindeüksused kasutavad ühtset vormi, mille maskee-rimismuster sobitatakse vastava maasti-kuga, kuhu ülesannet täitma siirdutak-se. Varem kasutati vana Suurbritannia, Austria, Saksa ja Itaalia sõjaväevormi osiseid, nüüd minnakse üle Ukrainas toodetud vormile, vältides polüestrist valmistatud riietusesemeid, sest selliste süttimise korral põlesid need ära koos nahaga.

OSALEMINE LAHINGUTEGEVUSES JA TAKTIKA ELEMENDIDParemsektor on osalenud separatistide vastases lahingutegevuses alates juulist 2014. 5. pataljon koos 93. brigaadi ük-sustega vabastas 29.-30. juulil separa-tistidest Avdijivka, mis asub Donetskist 13 km kaugusel. Osa võeti ka Savur-mo-gõla pealetungilahingutest, kus Parem-sektori võitlejad pidid käsitulirelvade nappusel vastase positsioone ründama kohati nugade ja kaigastega. 1. augustil vabastati koos 51. motomehhaniseeri-tud brigaadi üksustega Krasnogorivka ja Karlivka rajoonikeskused, jõudes välja Donetskini, kust Paremsektori ük-sused olid sunnitud toetuse puudumise tõttu eemalduma, jäädes kaitsele Peski asulasse.

2014. aasta septembrist asus Parem-sektori 5. pataljon koos 93. brigaadiga lisaks Peskile kaitsma Donetski len-nujaama, mille kangelasliku kaitsmise eest teeniti välja hüüdnimi küborgid. Lennu jaama kaitsti äärmiselt keerulistes oludes. Kaitsjaid varustati vaid ühe ava-maastikul asuva ja vastase tule all oleva maantee kaudu, mistõttu said transport ja soomukid ühendusteel liikuda vaid täiskäigul. 12. novembril said küborgid käsu varemetes lennujaam loovutada. Lennujaamast taandumise järel koon-

ga. Paremsektor on ette valmistanud ka oma tankiekipaažid, keda rakendatakse BMP lahingumasinatel.

Võitlejate rindele transportimiseks kasutatakse KRAZ-tüüpi sõjaväeveo-autosid ja maskeerimisvärvides busse. Üksuste komandöride mobiilsuse taga-vad erinevad sõiduautod ja pataljoni-ülem kasutab soomustatud VW Trans-porterit. 2014. aasta esimeste lahingute

Paremsektor hangib varustuse vormi riietusest kuni transpordivahenditeni vabatahtlike abil. Rinde-üksused kasutavad ühtset vormi, mille maskeerimis-muster sobitatakse vastava maastikuga, kuhu ülesannet täitma siirdutakse.

Lahingute intensiivsusest annab tunnistust nädala jooksul ärakasutatud ühe-lasuliste tankitõrjegranaadiheitjate kuhi.

IGO

R KO

PÕTI

N

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

49

Meditsiinitoetus on lahingutegevuse käigus pidevalt paranenud, sellest hoolima-ta kannab Paremsektor põhiliselt kaudtule ja vastase täpsuslaskurite tegevuse tagajärjel kaotusi, kokku on lahingute käigus langenud 38 Paremsektori võitlejat.

dus Paremsektori 5. pataljon 2015. aasta jaanuaris Peskisse ja 7. pataljon 6. no-vembril 2014 koos 93. brigaadiga Opõt-nesse, mis asub Donetski lennujaama läheduses.7

2014. aasta oktoobrini kontrollisid Paremsektori üksuste kontrollpostid transiiti separatistide hõivatud aladele. Koostöös vabatahtlike pataljonidega Dnepr, Krivbass ja Donbass takistati oligarh Rinat Ahmetovi poolt saade-tud relvastatud turvameeste saatel lii-kuvate humanitaarkonvoide jõudmist Donetskisse.

15. märtsil 2015 võttis Paremsektori 8. üksikrood Aratta kooskõlas Ukraina regulaararmee lahinguplaaniga üle vas-tutusala Šõrokõne juures Mariupoli all (sektor M), kus kaitsti positsioone koos Azovi polgu ja pataljoniga Donbass. 2015. aasta suvel pidasid Paremsektori lahinguüksused positsioonisõda Av-dijivkas ja Donetski ringteel sektoris B ja M. Mitme kuu jooksul tõrjuti mitu vastase rünnakut.8 Paremsektorlaste kaitsepositsioonid olid kindlustatud mullavallide, palkide ja liivakottidega. Välja on ehitatud korralik jooksukraa-vide süsteem, varjendid ja tulepunk-tid, kuhu on paigutatud kuulipildujaid, AGS-id ja TT-relvad.

Vastase poolel võitleb välikoman-dör Givi juhitud Somaalia pataljon9 ja pataljon Oplot, kes sõdivad mõnikord ka omavahel.10 Viimasel ajal on vas-taspoolel suurenenud Venemaalt pärit sõdurite arv: lahingupraktikat saavad just Vene spetsialistid – täpsuslaskurid, side-, suurtüki- ja tankiväelased.

2015. aasta kevadtalvel ja suvel hoidis vastane Paremsektori positsioone pide-va kaudtule alla, kasutades selleks auto-maatgranaadiheitjaid AGS ja 120  mm miinipildujaid, mõnikord ka reaktiiv-miinipildujaid BM-21 Grad, 120  mm liikursuurtükke ja fosforimürske. Regu-laarselt rünnati Paremsektori kindlusta-tud positsioone, kaasates ka tanke T-72. Paremsektori 5. pataljon kandis kaud- ja täpsuslaskuritulest tingitud kaotusi, kokku on lahingute käigus langenud 38 Paremsektori võitlejat.

Kohati kasutab vastane ka uut Vene-

maa relvastust. Paremsektori 5. patal-joni vastu on kasutatud tarkvara, kus arvutiga ühendatud helipüüdurid püüa-vad tuvastada heli järgi miinipilduja asukohta. Mõlemad sõdivad pooled kasutavad soojuskaameraid ja vähesel määral öövaatlusseadmeid. Infrapuna-seadmeid üldiselt ei kasutata, sest vasta-ne on võimeline need avastama.

Paremsektori rindelõigus kasutatak-se üldjuhul oma positsioonide kaitseks PMN-, POMZ- ja MON-tüüpi maamii-ne. Esines juhtumeid, kus vastane rajas puistmiinivälju (PFM, PDM).

Sidepidamiseks on Paremsektori käsutuses käsiraadiojaamad Kenwood, Motorola, Hytera ja mobiiltelefonid,

vähem kasutatakse traatsidet. Mõlemad pooled kasutavad raadioluuret, kuid vastane on efektiivsem raadiovõrgu elektroonilise sõjapidamise vahenditega mahasurumisel. Vahel toimub suhtlus vastastega mobiili või käsiraadiojaama kaudu, kuid vastane fikseerib alas kõik Ukraina numbrid ja hakkab neile saat-ma demoraliseeriva sisuga SMS-e.

Paremsektori jalaväetaktika põhineb lahingupaari või -kolmiku kasutami-sel. Allüksuste struktuuri muudetak-se paindlikult ja ülesandest lähtuvalt. Autoga ja jalgsi patrullides kasutavad meeskonnad varem kokku harjutatud taktikat.

Luurealas kasutatakse raadio-, sig-

7 „Правый сектор“ успешно помогает „киборгам“ удерживать аэропорт Донецка. ТСН UA News,

08.10.2014, http://ru.tsn.ua/ukrayina/pravyy-sek-

tor-uspeshno-pomogaet-kiborgam-uderzhivat-aero-

port-donecka-390526.html, vaadatud 22.07.2015.

8 Артем Луцак: „Якщо ворог перейде до активних наступальних дій, то під Маріуполем буде пекло“. Правий Сектор, 06.01.2015,

http://ps-zahid.info/news/artem-lutsak-yaksc-

ho-voroh-perejde-do-aktyvnyh-nastupal-

nyh-dij-to-pid-mariupolem-bude-peklo, vaadatud

22.07.2015.

9 Гиви назвал „понятливыми мужиками“ бойцов „Правого сектора“. ТСН UA-News, 18.06.2015,

http://ru.tsn.ua/ato/givi-nazval-ponyatlivy-

mi-muzhikami-boycov-pravogo-sektora-438327.

html, vaadatud 22.07.2015.

10 В Донецке сепаратисты воюют между собой за „гуманитарку“, Хвиля Новин, 17.12.2015,

http://hvylya-novyn.com/news/ukrainevsrus-

sia/v-donecke-separatisty-voyuyut-mezhdu-so-

boj-za-gumanitarku, vaadatud 22.07.2015.

KONFLIKT

TOM

DAA

MS

50

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

RELVASTUS

naal- ja inimluuret. Igal välikomandö-ril ja luuregrupi ülemal on isiklik ko-halikest, separatistidest, miilitsatest ja regulaararmee sõduritest koosnev võr-gustik. Agente hoitakse saladuses ega anta teistele üle. Aktiivselt kasutatak-se luuretegevuseks ja tulejuhtimiseks mehitamata õhukeid.11

PAREMSEKTOR KUI UKRAINA KAITSELIITLahingutes Ukraina territoriaalse ter-viklikkuse eest näitas Paremsektor ennast heast küljest. Seda kinnitab Balti kaitsekolledži lõpetanud Ukrai-na kindral staabi erioperatsioonide juh-timiskeskuse ohvitser alampolkovnik Dmõtro Kobets, kelle arvates on Parem-sektor üks tugeva distsipliini ja suure lahingu võimega efektiivsemaid Ukraina väeüksusi. Ometi ei kuulu Paremsek-tor ametlikult Ukraina relvajõudude koosseisu, kuigi integratsiooniprotsess on käivitatud. Ukraina eriteenistusega SBU saavutatud kokkulepe kohaselt for-meeritakse paremsektorlastest eriüksus. Kasutades oma positsiooni ülemraadas, tegi Dmõtro Jarošit seaduseelnõu vaba-tahtliku omakaitse loomisest Paremsek-tori baasil ja Eesti Kaitseliidu eeskujul. Vastavad läbirääkimised juba toimuvad Ukraina armee ülemjuhataja kindral-polkovnik Viktor Muženkoga.12

Artikkel on koostatud isiklike koge-muste ja kohapeal läbiviidud intervjuude põhjal.

Sõja karm ilu – valgustusraketid Ida-Ukraina sõjatsooni kohal.

TOM

DAA

MS

11 ДУК „Правый сектор“ получил на вооружение уникальный беспилотник с сюрпризом для боевиков, Joinfo.ua, 10.07.2015, http://joinfo.

ua/incidents/1104417_DUK-Praviy-sektor-poluc-

hil-vooruzhenie-unikalniy.html, vaadatud

22.07.2015.

12 Ярош и Муженко договорились о формате содействия „Правого сектора“ с ВСУ. РИА Новости Украина, 05.04.2015, http://rian.

com.ua/politics/20150405/365825404.html.

„Правий сектор“ було б доцільно приєднати до Національної гвардії як ополчення, Центр Разумкова, 04.04.2015, www.razumkov.org.

ua/ukr/expert.php?news_id=4685, vaadatud

22.07.2015.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

51

Jüri Bakhoff (KVÜÕA 16. põhi-kursus) teadis enne uuringu alustamist nanotehnoloogiast täpselt nii palju, et tegu on üli-pisikeste (10-9  m) osakestega, mis teevad justkui imet. Ta tah-

tis uurida, kas seda tehnoloogiat on või-malik rakendada ka militaarvaldkonnas. Nii tekkiski idee koostöös Tartu Ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia labo-riga uurida, kas ja kuidas saaks nano-kihti, mida füüsikud nimetavad kileks, kaitseväe kasuks tööle panna.

Kuna kaitseväelasele on oluline, et tema relv töötaks igal ajal ega tõrguks, otsustati uurida just relvaga seotud või-malusi. Teades, et tõrked võivad olla tingitud relva osade purunemisest, eba-kvaliteetsest laskemoonast, välistest tin-gimustest nagu temperatuur, sademed ja tolm, liigsest tahmast jne, püüti leida

hooldada – on kas vähe aega või pole sobivat hooldusvahendit. Selliste tingi-mustega võivad silmitsi seista erioperat-sioonide ja missiooniüksused. Tulene-valt sellistest olukordadest on vaja leida võimalusi ja ka alternatiive, et tõhustada hooldustööd. Nii otsustati uurida nano-tehnoloogia võimalikku mõju relva pu-hastamise optimeerimisele.

Kuigi nanotehnoloogia ja selle eri-nevad rakendusvõimalused on pea-miselt kasutuses elektroonikas, on see muutumas järjest populaarsemaks ka teistes valdkondades. Nanotehnoloogia abil muudetakse näiteks objektide tuge-vust ning pindade omadusi, seejuures objektide massi ja ruumala minimaal-selt muutes. Sellega saab muuta objekti pinna keemilisi ja füüsikalisi omadusi, näiteks passiveerimine1, karestamine2, hüdrofiilsus3 jmt. Et selles valdkonnas Eestis uuringuid pole tehtud, otsustati töötada välja metoodika ja katseprotse-duurid selle kohta, kuidas nanokile võib mõjutada relva hooldusaega ning hin-nata rakendatava metoodika tõhusust.

Nanotehnoloogia on teaduse ja teh-nika haru, mis tegeleb väga väikeste (umbes nanomeetri suurusjärgus mõõt-metega) materjalide ja masinate (nt nano robotite) uurimise ning loomisega. Nanotehnoloogiaga on tegu, kui mater-jali, mida uuritakse, vähemalt üks di-

Räägitakse, et KVÜÕA-sse tulevad õppima noored, kes otsivad midagi huvitavat, põnevat ja proovikive pakkuvat. Selle suve alguses näitasid paljud õppurid, et oskavad juba karjääri esimesel etapil omad unistused täide viia. Nii on lood kahe lõputööga, millest siin juttu tuleb – uurimistee-mad tundusid põnevad ja katsumusterohked, tulemused on ka käega katsutavad.

PhD Svetlana Ganina KVÜÕA FÜÜSIKA DOTSENT

Jüri Bakhoff NOOREMLEITNANT

1. JALAVÄEBRIGAADI TAGALAPATALJONI REMONDI­

KOMPANII ÕPPERÜHMA ÜLEM

Martin Kokk NOOREMLEITNANT

STAABI­ JA SIDEPATALJONI SIDEKOMPANII RÜHMA

ÜLEM

Nanotehnoloogia ja 3D­printer leiavad koha Eesti kaitseväes

selline faktor, millega puutub kokku iga kaitseväelane. Olenevalt ilmast ja relva kasutamise intensiivsusest tuleb relva pidevalt hooldada ja õlitada, kuid esi-neb olukordi, mil relva pole võimalust

52

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

mensioon jääb 1–100 nanomeetri vahe-le. Näiteks uuritakse nanoosakesi väga laialdaselt. Inimsilma lahutusvõime on 100 000 nm ehk 0,1 mm. Seega silmaga pole neid võimalik näha ja nende tuvas-tamiseks on tarvis kasutada seadmeid, mis suudavad nanoosakesi nähtavaks muuta. Mikroosakeste suurust ja kuju muutes on osakeste omaduste muutus olematu, küll aga muutuvad mater-jali omadused märgatavalt. Väikestel osakestel on suurem eripind, mistõttu paikneb rohkem aatomeid osakese pin-nal. Sellest tulenevalt reageerib osake tõenäolisemalt teiste ainetega, mistõttu muutuvad selle osakese füüsikalised ja keemilised omadused. Nanoosakesed jagunevad kaheks: inimtekkelised (sün-teesitud) ja looduslikud. Looduses tekib nanoosakesi näiteks vulkaanipurske ja põlemise tagajärjel. Ka mikroorganis-mide, näiteks viiruste suurusjärk jääb samuti nanomõõtmetesse. Nanoosakesi leidub ka mulla huumuses ja peenete saviosakeste näol. Inimtekkelised osa-

kesed tulenevad aga näiteks autoheit-gaasidest, see on söögitegemisel tekkiv aur ja suits jne.

Tööstusharudes on tihti probleemiks sulamitest toodete erinevad omadused: temperatuuritaluvus, keemilised oma-dused, pinnakatte ebasobivus, koostis,

struktuur, elektrilised ja teised omadu-sed. Proovides luua erinevaid sulameid, mis annaksid soovitud efekti (näiteks teras, malm, pronks jne), võivad kaduda lähtematerjalide omadused, mida algu-päraselt taheti säilitada ka uues sulamis. Paljudel juhtudel on üliõhukene kattev kiht probleemi ainus lahendus. Kattes sulami pinna väga õhukese vähem-aktiivse oksiidkihiga (näiteks alumii-niumoksiidiga), vähendatakse sulami oksüdeerumist ehk korrodeerumist.

Nüüdisaja teadus-, tööstus- ja teis-tes olmeseadmetes, lülitites, mälu-seadmetes, sensorites, ekraanide elektriskeemides ja elektrisõlmedes on suures rollis õhukesed tahkis kiled. Algupäraselt töötati aatomkihtsades-tamine välja nanoelektroonika sead-metes kasutatavate komponentide töötlemiseks. Nanotehnoloogia ühte haru – aatomkihtsadestamist – on ha-katud tänapäeval laialdaselt kasutama ka keerukate pinnavormidega metall-pindade katmiseks, et vähendada kor-rosiooni, suurendada hüdrofiilsust või -foobsust, muuta pinda keskkonna-mõjudele (kaasaarvatud inimese tege-vus) vastupidavamaks.

Aatomkihtsadestamise meetod tu-gineb kontrollitult aatomkihtidena tahkiskilede kasvatamisele. Aatomkiht-sadestamisel pulseeritakse kahe või ena-ma lähteaine aurud reaktorisse – kaeta-vale objektile kordamööda ning viiakse reaktsioon küllastumiseni. Kahe lähte-aine pulseerimise vahele lastakse reak-torisse inertset gaasi, enamasti on selleks lämmastik (N2) või argoon (Ar), eemal-damaks küllastunud ja mittereageerinud ainet. Sellistel tingimustel on aatomkiht-sadestamine stabiilne ja kilekihi pak-susust suurendatakse kontrollitult igas tsüklis. Ühe sadestumistsükliga sadestub korraga kuni monokiht4 tahkiskilet.

Kihi ühtlast paksust on võimalik saavutada ka keerukamate profiilidega pindadel, kaasaarvatud mikroastangutel ja -vagudel. Kilekihi paksust regulee-ritakse tsüklite kordade abil. Meetodi puudus on aeglane kile kasv ja ranged nõuded lähteainetele. Kasvatatud kile paksust on võimalik kontrollida mõõtmi-sel elektronmikroskoopidega otse kaetud objektilt, kuid ka koos katseobjektidega

Nanotehnoloogia ühte haru – aatomkihtsadesta-mist – on hakatud tänapäe-val laialdaselt kasutama ka keerukate pinnavormidega metallpindade katmiseks, et vähendada korrosiooni, suurendada hüdrofiilsust või hüdrofoobsust, muuta pinda keskkonnamõjudele vastupidavamaks.

1 Passiveerimine – keemia agressiivses keskkonnas oleva metalli pinna muutmine korrosioonile vastupidavaks. See tähendab metalli pinnale õhukese korrosioo-

nikindla oksiidikelme tekitamine.

2 Karestamine – tehniline: metalldetailide pinnakihi plastne deformeerimine karastatud peenehambulise karestusriistaga.

3 Hüdrofiilia – lüofiilsus: aine (keha) ja vedeliku tugev vastasmõju. Lüofiilsed ained märguvad vedelikuga hästi ning lahustuvad või punduvad vedelikus. Vee

suhtes on hüdrofiilsus ja õli suhtes oleofiilsus.

4 Kasvatatava ühendi kõikidest aatomitest koosnev tihe kiht.

TEADUS JA TEHNIKA

Foto 1. TÜFI kiletehnoloogia laboris kasutusel oev reaktor, millega sadestati vajalikud tahkiskiled kaitseks

JÜ

RI B

AKH

OFF

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

53

Tabel 1. Aatomkihtsadestuste kasutusvaldkonnad ja rakendused.

reaktorisse pandud räni osakestelt. Räni tükkidelt on näha, kui ühtlane ja kvali-teetne on kasvatus olnud. Kasutatud räni tükid säilitatakse vajalikeks mõõtmisteks ja kontrollideks tulevikus.

Aatomkihtsadestamine on võrdle-misi kallis tehnoloogia võrreldes teiste pinnatöötluse võimalustega, näiteks keemilised pindtöötlused, galvanisee-rimine5, anodeerimine6 jne. Põhjuseks on kallis aparatuur ja suured nõuded lähteainetele.

Aatomkihtsadestamise teeb kalliks veel ka aeglane metallkihi teise metal-li peale n-ö kasvatamine. Kasvatamise aeg sõltub kasvatatava kile kihi pak-susest. Mõningatel juhtudel viiakse soovitava tahkiskile paksuse saavuta-miseks kasvatust läbi mitme tööpäeva ulatuses, samas on enamik tööstusli-kud aatomkihtsadestamise seadmeid tänapäeval automaatsed ja võimalda-vad seda. Need seadmed on näiteks reaktorid. Eestis on praegu Tartu Üli-kooli füüsika instituut peamine koht, kus uuritakse erinevaid aatomkihtsa-destamise rakendamisvõimalusi. Prae-gu on instituudi kiletehnoloogia labo-ris kasutada üks reaktor.

Kuigi kasutatavad lähteained on ena-masti ohutud, siis mõnel juhul kasuta-takse ka lähteaineid, mis on algupäraselt ohtliku iseloomuga, kuid pärast sades-tamist on keskkonnale ohutud. Sadestu-mise küllastumisel tekkivad jääkained on enamasti mürgise iseloomuga, mis-tõttu neid aure neutraliseeritakse veeau-ruga ning seejärel juhitakse inertgaasiga reaktorist välja. Reaktorist väljajuhitud gaasid läbivad lisapõletuskambri ning enne ventilatsiooni jõudmist need jää-gid filtreeritakse. Reaktorist väljajuhi-tud jääkgaasid neutraliseeritakse ja ko-gutakse ning seejärel degaseeritakse.

NANOKILE RELVAOSADELEUurimistöö „Aatomkihtsadestatud na-nokile mõju relvaosade puhastamisele MG3 juhtpuksi näitel“ käigus tutvuti esialgu eri võimalustega, kuidas ja mil-lega on otstarbekam katta relva osa, milleks valiti MG3 juhtpuks, sest just selle puhastamine nõuab palju aega. Otsustati uurida aatomkihtsadestami-

se rakendamise järgnevaid aspekte – märgumist ning aatomkihtsadestamise mõju puhastamisele. Objekte puhastati kahel korral: esimesel korral, et sades-tada tahkiskile, ning teine puhastamine pärast objekti tolmutamist7 laskmisel, hindamaks puhastamist.

Kuna aatomkihtkile omadused sõltu-vad kaetava materjali omadustest, tehti SEM-is EDX-i8 meetodil analüüs, selle-ga tehti selgeks MG-3 juhtpuksi koos-tis ja pinnakatte. Analüüsi tulemustega selgus, et juhtpuks on kaetud kroomiga (85,82 massiprotsenti9).

Enne pärisobjektiga (MG-3 juht-puksiga) katsetamist otsustati läbi viia laboratoorsed katsed metallitükkidega,

millel on juhtpuksiga sarnased keemi-lised ja füüsikalised omadused. Labo-ratoorses katses kasutatakse sarnaste tulemuste saamiseks kroomterase tük-ke. Laboratoorse katse käigus selgitati välja, millist tahkiskilet hakatakse ka-sutama lõpukatses MG-3 juhtpuksil. Tuginedes varasematele uuringutele katsetati titaan- ja alumiiniumoksiidi-ga ning võrreldi nende toimimise efek-tiivust. Selleks kaeti ühed kroomterase tükid titaanoksiidiga TiO2 ja teised alumiiniumoksiidiga Al2O3. Seejärel tolmutati need süsinikuga ja pärast puhastati. Selgus, et alumiiniumoksii-diga kaetud kroomteras tükke oli liht-sam puhastada. Seega otsustati katta ka MG-3 juhtpuks alumiiniumoksiidiga. Puhtuse määramiseks kasutati Mikro Ramani spektroskoopi, selle abil on võimalik mõõta ainete üliväikeseid koguseid.

Katsetes võrreldi töötlemata ja alu-miiniumoksiidiga kaetud juhtpukse. Selleks, et saada juhtpuksile arvestatav hulk mustust, tehti MG-3-ga välitiirus 300 lasku. Kuna mõõtmistulemustest selgus, et töötlemata juhtpuksi pind sai puhtaks, siis mikroskoobiga vaadeldes

Katsete tulemuste analüüsi-dest võib eeldada, et Al2O3 tahkiskile võib toimida näiteks püstoli osadel, kuna laskmisel relva osad ei kuumene nii nagu kuulipil-duja osad.

KASUTUSVALDKOND RAKENDUS

Optika Peegeldavad/mittepeegeldavad kattedHäirefiltridMälukettad (CD­plaadid)Lainejuhe

Elektroonika IsolatsioonidÜhendusrajadPooljuhtseadmedPiesoelektrilised seadmedMagnetmaterjalidMälukettad

Kemikaalid Tõkkekiht mitme omavahel reageeriva materjali eraldamiseksKaitse korrosiooni ja oksüdeerumise vastuGaasi ja vedelike sensorid

Mehhaanika Kulumiskindlad kattedKõvadusKleepevõime/adhesioonMikromehhaanika

Soojusfüüsika Tõkiskiht soojuse leviku vähendamiseksSoojuse ärajuhtimine

5 Galvaniseerimine – elektrokeemiline pindtöötlus. Kasutatakse näiteks

kroomimisel jne.

6 Anodeerimine – metalldetaili pinnale põhimetalli oksiidi kihi tekitamine elekt-

rolüüsiga. Kiht kaitseb detaili korrosiooni eest ja on hästi värvitav. Anodeeritak-

se korrosioonikindluse ja dekoratiivsuse suurendamiseks. (ENE 1, 1985)

7 Tolmutama – tolmja ainega ülepuistama (ÕS 2006). Selle töö kontekstis

peetakse silmas lasujääkidega katmist.

8 SEM – Scanning Electron Microscopy, elektronmikroskoop EDX –energy-dis-

persive X-ray, elektronmikroskoobi meetod, milles kasutatakse röntgenkiirt

9 Massiprotsent – aine protsendiline sisaldus objekti/materjali koostises.

10 a) Ei tahtnud propageerida sellise relva tootmise viisi.

b) paljud soliidsed firmad keelduvad sellistest tellimustest.

11 Valemi on pakkunud M. Kokk ja S. Ganina.

TEADUS JA TEHNIKA

54

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

leidus pinnal rohkelt tahmalaike. Töö-deldud juhtpuksi kõige mustem koht leiti mõõtmispiirkonna ainsast mikro-praost. Mikroskoobiga uurides oli töö-deldud juhtpuksi pind puhas, süsiniku hulk sellel vähenes 1,6 korda. Aatom-kihtsadestamisega töödeldud puksi pind määrdus ka vähem, ehk mustus ei nakkunud töödeldud pinnale sama pal-ju kui töötlemata pinnale.

Lähtudes mõõtmistulemustest, on alust arvata, et Al2O3 tahkiskile on või-malik kasutada relvade puhastamise lihtsustamiseks, kuid seda ei saa ka-sutada nii ekstreemsetes tingimustes nagu oli seda juhtpuksil (300 lasku, t = 184,5±2,5  °C). Katsete tulemuste ana-lüüsidest võib eeldada, et Al2O3 tahkis-kile võib toimida näiteks püstoli osadel, kuna laskmisel relva osad ei kuumene nii nagu kuulipilduja osad. Samas tu-leb arvestada asjaoluga, et püstoli osad määrduvad vähem kui automaadi või kuulipilduja osad.

Juhtpuksi-laadsete relvaosade pu-hastamise lihtsustamiseks võiks jätkata uuringuid erinevate pinnatöötlusmee-toditega. Kuid teiste relvaosade puhas-tamise aja optimeerimiseks ja rooste-

tamise vähendamiseks tasuks uurida ja töötada välja uusi vedelikke ja va-hendeid. Kuna aatomkihtsadestamise käigus loodavate tahkiskilede tüüpe on erinevaid ja variatsioone, kuidas luua erinevaid tahkiskilesid, on palju, on võimalik jätkata uurimisi kas teiste tah-kiskiledega või erinevate tahkiskilede paksusega.

Lisaks aatomkihtsadestamisele ta-suks uurida ka teisi pinnatöötlusmee-todeid (näiteks anodeerimine) ja uuri-da erinevaid puhastusvahendeid või ka välja töötada uus puhastusvahend, mis lihtsustaksid relvaosade puhastamist.

OSTAKS 3D-PRINTERI …Teiseks suureks proovikiviks sel aastal osutus 3D-printeri võimaluste uurimi-ne kaitseväe kontekstis. Esialgne ulme-line idee oli printida 3D-printeriga eri-nevad püstoli osad, panna nad kokku ja seda katsetada. Lähtudes sellest, et selle-laadne praktiline katsetamine võib olla ohtlik ja seistes silmitsi ka eetilise as-pektiga10, otsustati uurida 3D-printeriga valminud õppeobjektide kasutamisvõi-malusi väljaõppes. Lõputöös „3D-prin-teriga valminud õppevahendid tänapäe-vase sõjaväelise väljaõppe läbiviimise tõhustamiseks“ selgitatakse võimalikku alternatiivset vahendit õppevahendite tootmiseks 3D-printeri abil.

VÄLJAÕPPEVAHENDID KVÜÕA-SPraegu kasutatakse väljaõppevahendite hankimiseks kaitseväes KVÜÕA-s asu-vat väljaõppevahendite keskust, mille ülesanne on vormistada ja valmistada kaitseväe väljaõppematerjale. Samuti tehakse vajalike õppevahendite hange koos uue relvastuse ning tehnika han-kega. Väljaõppevahendite keskus võib toota trükiseid, õppefilme, lihtsamaid õppevahendeid CD-kandjal või veebi-põhiselt. KVÜÕA-s aga pole siiski või-malust toota makette relvade tööpõhi-mõtte selgitamiseks. Praegu kasutatakse vaid plakateid ning originaaldetaile, mis ei ole alati otstarbekad või kõikidele õpistiilidele sobilik. Originaaldetaile on piiratud koguses ning nende kasutami-ne väljaõppes vähendab nende eluiga. Samuti on originaaldetailid tihti väike-sed, see takistab tervel auditooriumil erinevate osade nägemist ning nende tööpõhimõtte mõistmist.

Alternatiivsed variandid õppe-vahendite tootmiseks on praegu pii-ratud. See tähendab, et puuduste tu-vastamisel on neid raske või võimatu kõrvaldada. KVÜÕA vajaduste välja-selgitamiseks tehti intervjuu eksperdi-ga, kes tõi välja olulisi probleeme. In-tervjuust selgus, et õppevahendites on puudusi ning praegu kasutuses olevad õppevahendid relvade õppes toetavad kinesteetilist ning visuaalset õpistiili kasutavaid õppureid vähesel määral. Samuti selgus, et makettide ning näi-diseksemplaride loomiseks kasutatakse KVÜÕA-s instruktorite käsitööoskusi ning ettekujutusvõimet. See tähendab, et instruktorid toodavad ise makette ning suurendusi vastavalt neile kätte-saadavatest vahenditest, näiteks on praegu kasutusel olev õppevahend AK4

Instruktorid toodavad ise erinevaid makette ning suurendusi vastavalt neile kättesaadavatest vahen-ditest, näiteks on praegu kasutuses olev õppevahend AK4 luku tööpõhimõtte selgitamiseks valmistatud papist.

NIMETUS MATERJAL TÖÖPÕHIMÕTE

Stereo Lit-hography Appa-ratus (SLA)

vedel valgus­tundlik polümeer

Printer kannab tööpinnale õhukese kihi vedelat valgustundlikku polümeeri ning UV­laserite abil val­gustatakse kohti vedelikul, mida soovitakse kõvasta­da. Valgustundlik polümeer kivistub nendes kohtades, mida soovitakse kõvastada laseri abil ning pärast, kui tervele kihile on joonistunud detaili pind, kannab masin uue kihi tööpinnale ning protsess jätkub kuni detaili valmimiseni. Vajab osade detailide valmista­misel abimaterjali, et vältida detaili kokkukukkumist printimise ajal.

Selective laser sintering (SLS)

keraamika­, plast­, metal­li­, nailon­pulber jne

Laseriga sulatatakse pulber kokku, kasutades laseri soojusenergiat. Laseri abil luuakse kiht kihi peale ning liigne materjal eemaldatakse pärast detaili valmimist. Ei vaja abimaterjale.

Fused deposi-tion modeling (FDM)

plast­ ja metalltamiil

Poolidele on keritud plast­ või metalltamiil, mida läbi printeri pea kantakse töötasapinnale detaili mõõtme­ga ning kujuga. Printeri pea kuumutab tamiili peaaegu sulamistemperatuurini ning kannab kiht kihi haaval kuni detaili valmimiseni.

Continuous liquid interface production(CLIP)

silikoon, nailoni­taolised materjalid, keraamika ja biolagunev materjal

Sarnaselt SLA­ga kasutatakse UV­valgust detailide valmistamiseks, kuid erinevalt eelnevalt mainitud tehnoloogiatest ei kasutata kiht kihi haaval valmimist, vaid detail valmib pidevalt ühtlase kiirusega vaigu­taolisest algmaterjali vannist. Vaigutaoline tooraine kõvendatakse läbi läätsetaolise akna, tasakaalustatud UV­valguse ning hapniku lisamisega. Selline tehno­loogia võimaldab toota detaile kordades kiiremini ning detailide välimine pind on ühtlane ning sile.

Tabel 2. Erinevate printerite tehnoloogiate võrdlus.

TEADUS JA TEHNIKA

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

55

luku tööpõhimõtte selgitamiseks val-mistatud papist.

3D-PRINTIMISE TEHNOLOOGIAST1980. aastal töötas Charles W. Hull fir-mas, mis paigaldas lauaplaatidele ning mööblile UV-lampe kasutades õhuke-si plastist kihte. Hullile aga ei meeldi-nud, et uute prototüüpide tootmiseks kulus nädalaid ning ta otsustas õhtuti ning nädalavahetuseti UV-lampidega/laseritega eksperimenteerida. Tal tekkis idee, et kui panna tuhandeid plastkihte üksteise peale, on nii võimalik luua kol-memõõtmelisi kujundeid. Kulus paar aastat ning 1984. aastal leiutas ning 1986. aastal patenteeris Charles W. Hull kolme dimensiooniliste objektide toot-mise vedela valgustundliku polümee-ri abil. Tema uudse tehnoloogiaga oli kolme dimensiooniliste objektide toot-mine kordades kiirem ning odavam. Nüüdsest saadi toota minutitega detai-le, mis tavaliselt võis võtta aega nädalaid või kuid.

1986. aastal, pärast oma uudse teh-noloogia patenteerimist, asutas Hull koos partneritega firma 3D Systems, mis hakkas tootma printereid, mille-ga oli võimalik kolmemõõtmelisi de-taile printida. Kohe näitasid huvi üles auto tööstuse, meditsiini ning kosmose valdkonna spetsialistid. Praeguseks on 3D System üks tunnustatumaid fir-masid terves maailmas, kes arendab ja toodab 3D-printereid ning printimise materjale.

Kolmemõõtmelise objekti printimise põhimõte on olnud sama tema esmasest kasutamisest saadik. Kuid tänu tehnika kiirele arengule kasutatakse palju arvu-tite abi, kus arvutis disainitakse kolme-mõõtmeline mudel ning arvuti muudab selle detaili paljudeks kahemõõtmelis-teks piltideks, mida prinditakse erilise 3D-printeriga üksteise peale, kasutades eri materjale. Nüüdseks on 3D-prin-timise tehnoloogiad võrreldes 1986. aastaga väga palju muutunud ning vas-tavalt otstarbele saab valida erinevaid tehnoloogiaid ning materjale, mida kasutada.

3D-detaili jooniste tootmiseks kasu-tatakse CAD-programme või 3D-skan-nerit. 3D-printereid kasutatakse täna-päeval paljudes valdkondades nagu näiteks moetööstuses, kosmoseuurin-gutes, arhitektuuris, meditsiinis, sõja-tööstuses jne.

CAD-programmid ehk computer-ai-ded design’i programmid võimaldavad

Tänu geomeetriliste piiran-gute puudumisele on või-malik toota 3D-printeritega kõikvõimalikke ruumilisi detaile.

võrreldes joonestamisega luua kolme-mõõtmelisi detaile kiirelt ning üsna lihtsalt.

Tänu geomeetriliste piirangute puu-dumisele on võimalik toota 3D-printe-ritega kõikvõimalikke ruumilisi detaile. Neid detaile saab kasutada õppetundides näitlikustamiseks ning nende abil anda edasi teadmisi ning oskusi. Kuna geo-meetrilisi piiranguid pole, siis saab teha

nii originaalsuuruses kui ka proportsio-naalselt suurendatud detaile. See aitaks õppuritel detaile kiiremini märgata ning tänu sellele väheneb tähelepanu kadu.

MILLIST PRINTERIT VALIDA?Uuringu ajal tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooliga ning kasutati TTÜ 3D-printimise võimekust. Katse vii-di läbi TTÜ mehaanikateaduskonna labori tingimustes ning koostöös kait-se- ja julgeoleku-uuringute keskusega. Printerid, mida TTÜ kasutab, on erine-vate võimekuste ning täpsusklassidega.

Sobivaima printimise seadme välja-selgitamiseks valmistati näidisdetailid (õppepadrunid) ning hinnati nende täp-sust ja sobivust õppevahendi tootmiseks. Näidis-õppevahendite valmistamisel ka-

KRITEERIUM PLUSSID VÕIMALIKUD PROBLEEMID

Õppestiilidega arvestamine

Toetab visuaalset ning kines­teetilist õppestiili.

Detaili ühtlane värvus võib takistada detaili erinevate osade näitamist ning luku osade tööpõhimõtte seletamist.

Õppemee­toditega arvestamine

Demonstratsiooni saab läbi viia suuremale auditooriumile, kuna detaili mõõtmed on origi­naaldetailist suuremad.Praktilise instrueerimise käigus saab instruktor sooritust kaasa teha ning õppurid saavad kor­rata õpitut jälgides vajadusel instruktori sooritust.Iseseisva töö meetodi kasu­tamisel saab detaili kasutada ilma, et peaks arvestama relvaseadusega.

Detaili ühtlane värvus võib takistada detaili erinevate osade näitamist ning luku osade tööpõhimõtte seletamist.

Detaili töökindlus

Pärast järeltöötlust on detail õiges mõõdus ning toetab ideaalse soorituse õpetamist.

Väiksemad ning õhemad detailid võivad puruneda järeltöötluse või soorituse käigus.

Tootmisega arvestamine

Vajadusel saab alati detaile juurde tellida.

Detail võib vajada lisatöötlust, kuna materjali pind ei ole sile, see võib põhjustada liigset hõõrdumist ning takistada õigete soorituste õpetamist.

Tabel 3. Erinevate printerite võrdlus.

Detailide arv Joonise koostamine Tootmise vahendi kasutamise aeg

Tootmiseks kuluv toormaterjal

1 A* X** Y***

10 A 10 · X 10 · Y

… A … …

N A n · X n · Y

*A – joonise koostamise hind**X – tootmiseks kuluv aeg (eeldades, et detailid mahuvad 3D­printeri töökeskkonda)***Y – tootmiseks kuluva materjali hind

Tabel 4. 3D-printeriga valmistavate objektide prognoositav kulude jaotus.

TEADUS JA TEHNIKA

56

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

TEADUS JA TEHNIKA

sutati SLS-i ning FDM-i tootmismeeto-dit. FDM-meetodiga tootmisel kasutati toormaterjalina ABS- ning PLA-plasti. SLA-meetodi kasutamisel valmisid de-tailid polüamiid PA12-st. Näidiseksemp-laride hinnangu tulemuste abil otsustati toota põhiline uurimisobjekt (MG3 lukk) kasutades SLA-meetodit, kuna la-serpaagutus-meetodil toodetud detailid on täpsemad ega vaja valmistamiseks abimaterjale. Detaile hinnati geomeetri-liste parameetrite ning täpsusklassi järgi.

Fotol 4 olevate objektide selgitused:1. Valmistatud 3D-printimise sead-

mega Ultimaker 2. Materjal: ABS plast.2. Valmistatud laserpaagutussead-

mega Formiga P100. Materjal: polüa-miid P12.

3. Valmistatud 3D-printimise sead-mega Ultimaker 2. Materjal: ABS plast.

4. Valmistatud 3D-printimise sead-mega Ultimaker 2. Materjal: PLA plast.

Saadud näidisdetailidest valiti see, mis maksimaalselt vastas originaalile ega sisaldanud praaki. Selgus, et kõige sobivam printimise seade soovitud tule-muste saamiseks on laserpaagutusseade Formiga P100.

Originaaldetailid (MG 3 mehaani-line lukk) toimetati TTÜ-sse digitaalse nihkkaliiberiga mõõdistamiseks. Prog-rammiga SolidWorks loodi kolme-

mõõtmeline detaili joonis SLDPRT-i failiformaadis.

Kasutades laserpaagutusseadet For-miga P100 toodeti CAD-failist kolme-mõõtmelised detailid.

VALMINUD DETAILI KATSETAMINEHinnates valminud detaili kasutamist õppevahendina analüüsiti kolme sõltu-matu eksperdi hinnanguid. Sellest tu-lenevalt võib järeldada, et laserpaagu-tusseadme Formiga P100-ga toodetud suuremad detailid on pärast järeltööt-lemist rahuldavates mõõtmetes ning neid saab kasutada maketina tunni andmisel suuremale auditooriumile. MG3 luku suurenduse detailid olid piisavalt detailsed, et nende abil saab selgitada relva luku kokkupanekut, lahtivõtmist ning luku erinevate osade tööpõhimõtet.

Katsest selgus, et väiksemad detailid kipuvad purunema ning neid on väga raske või võimatu järeltöödelda ning tundides kasutada. Samuti tuleks ved-rude töökindluse tagamiseks asendada kõik 3D-printeriga toodetud vedrud metallist vedrudega või toota mõned vedrud varuks. Õppepadrunite seas esines praakeksemplare, mis ei vasta-nud originaalmõõtmetele ning mida ei saanud kasutada. Õppepadrunite sälk, millega padrun padrunipesast välja tõmmatakse, purunes katsete käigus ning neid ei saanud edaspidi kasutada. Tulenevalt eeltoodud põhjustest saab toodetud õppepadruneid kasutada ai-nult relva tõrgete drilli tundides. Tugi-nedes intervjuudest saadud andmetele tehti õppevahendite sobilikkuse võrd-lusanalüüsi, mis on toodud tabelis 3.

Tulemustest võib järeldada, et Eesti kaitseväel oleks kasulik soetada Formi-ga P100 tüüpi 3D-printer väljaõppeva-hendite tootmiseks tänapäevase sõja-väelise väljaõppe tõhustamiseks.

Nagu väidavad paljud uurijad, tasub õppetöös arvestada erinevate õpistiilide-ga eesmärgiga toetada õppija õppimist ja arengut. Sellest uuringust tuli ka välja, et 3D-printeriga valminud detailid võivad toetada õppijate visuaalset ja kinesteeti-list õppestiili, luues näiteks vajalikke seo-seid või just mõne teatud kanali kaudu omandavad nad teadmisi kõige paremi-ni, näiteks asju nähes või neid katsudes ja uurides. Samuti saab iseseisva töö mee-todi kasutamisel kasutada detaili ilma, et peaks arvestama relvaseadusega. Ise-seisva töö meetodit peetakse kaitseväes üheks tõhusamaks meetodiks.

Foto 3. Töötlemata ja Al2O3 kihiga töödeldud juhtpuks ning pildid nende mõõtekohtadest.

Foto 4. Näidisdetailid sobivaima printimisseadme väljaselgitamiseks.

JÜ

RI B

AKH

OFF

MAR

TIN

KO

KK

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

57

Tulemustest võib järeldada, et Eesti kaitseväel oleks kasulik soetada endale For-miga P 100 tüüpi 3D-printer väljaõppevahendite tootmi-seks tänapäevase sõjaväeli-se väljaõppe tõhustamiseks.

KUI KALLIS SEE ON?Nagu on kombeks iga tootmise puhul, analüüsiti ka siin kulude suurust. Ana-lüüsides õppevahendi valmimisprot-sessi võib väita, et kulud koosnevad originaaldetaili joonise koostamisest, tootmise vahendi (3D-printer) kasuta-misest ning kuluva toormaterjali hin-nast. Kulude jaotust on võimalik sõltu-valt detailide hulgast ka prognoosida.

Tuginedes selles uurimistöös kasu-tatud detailide tootmisprotsessile, võib prognoosida tulevaste õppevahendite (detailide) valmimisega seotud kulusid. Kui kuludest vaadelda ainult valmiva õppevahendi hinda, siis võib väita, et valmiva detaili hind koosneb jooni-se tegemisest, printeri kasutamise aja hinnast ning tootmismaterjali hinnast. Silmas tuleb pidada asjaolu, et üheks kallimaks teenuseks on joonise tege-mine, seega soodsam on toota rohkem detaile korraga, kuna joonise tegevus on

malik toota korraga mitu detaili sama tootmisprotsessi ajal. See omakorda lan-getab printeri kasutamise hinda (X) ja tihti ka kulumaterjali hulka (Y). Sellest tulenevalt võib väita, et eeltoodud valemi abil saab arvutada maksimaalse kulu.

Et SLS-printimismeetodit kasutaval printeril pole detaili geomeetrilisi pii-ranguid, siis on võimalik toota kõikide käsitulirelvade osade suurendatud läbi-lõikeid ning suurendusi. Alternatiivse võimalusena peaks piirangutega kasuta-ma laserpaagutusseadet Formiga P100-ga õppevahendite tootmisel, piiranguks on detailide suurus. Laserpaagutussea-det peaks kasutama ainult originaalde-tailide suurendatud näidiste tegemiseks.

Tulenevalt 3D-printeriga õppe-vahendite tellimise kulu kujunemisest võib väita, et mõistlik oleks toota mitu detaili korraga, kuna see on majandus-likult soodsam. Printeri kasutamise hind oleneb palju sellest, mitu detaili prinditakse. Mida rohkem detaile kor-raga prinditakse, seda väiksem on toor-materjali üleliigne kulu. Fakti toetavad ka printerite ja skannerite tööpõhi-mõtete uurijad ja arendajad.

Tuginedes uuringu käigus katseta-tud õppevahendi tootmisprotsessile ja eksperthinnangute analüüsile, võib teha ettepaneku edaspidi uurida teis-test materjalidest õppevahendite toot-mist ja nende katsetamist õppetöös. Tasub uurida ka õppijate arvamust õppe vahendite sobivuse kohta. Oleks tarvilik kontrollida ka pakutud valemi toimimist suure hulga identsete objek-tide tootmisel ja hinnata adekvaatselt kulusid. Samuti tasub uurida võimalusi, kuidas saab valmistada ka vähendatud detaile või õppevahendeid ja kas nende tootmine ja õppetöös kasutamine soo-dustab õppeprotsessi.

MIS EDASI?Arvestades mõlema – aatomkihtsades-tamine ja 3D-printimine tehnoloogia kiiret arengut on plaanis proovida toota mõni relvaosa 3D-printeriga ja katta see reaktoris kas alumiinium- või titaan-oksiidiga ning katsetada töödeldud rel-vaosa tõhusust – seda nii kulumis- kui ka puhastamisprotsessis.

ühekordne. Kulude arvutamiseks võib pakkuda järgmist valemit11:

K = A + n · (X +Y), kus K on kulud kokku, A – joonise koostamise hind,X – 3D-printeri kasutamise hind,Y – kulumaterjali hind,n – detailide arv.Valemit saab kasutada juhul, kui

3D-printeris toodetakse üks detail kor-raga. Kui mõni printeri mudel või selle tootmistehnoloogia võimaldab, on või-

Kasutatud allikad:

Jüri Bakhoff, 2015, lõputöö „Aatomkihtsadestatud

nanokile mõju relvaosade puhastamisele MG3

juhtpuksi näitel“.

Martin Kokk, 2015, lõputöö „3D-printeriga

valminud õppevahendid tänapäevase sõjaväelise

väljaõppe läbiviimise tõhustamiseks“.

Foto 5. SLS 3D-printeriga toodetud 200% suurendusega kuulipilduja MG3 lukk.

Foto 6. Hetkel kasutuses olev õppevahend AK4 luku töpõhimtete selgitamiseks.

MAR

TIN

KO

KKM

ARTI

N K

OKK

TEADUS JA TEHNIKA

58

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

Äärmusluse levitamise ennetamiseks Eestis ei piisa ainuüksi õiguskaitseasu-tuste poolsete meetmete rakendamisest – vaja on suurendada ühiskonna teadlik-kust vihkamist ning vägivalda propagee-riva äärmusluse ohtlikkusest.

Eesti terrorismivastase võitluse põhi-alused 2013

Et mõista Euroopas toime-pandavaid islamist ajenda-tud terroriakte, ei piisa ter-rorirünnakute täidesaatjate tundmisest, vaid esmajoones tuleb mõista terroriaktide

taga seisvat ekstremistlikku mõttemaail-ma ja islamistlikku ideoloogiat. Ka meie peaksime tundma õppima salafistliku is-

lami sõjalist külge, sest statistika tõendab, et individuaalsete ja väikesemahuliste ter-rorirünnakute arv Euroopas on tõusuteel.2

Salafistlik esiterrorist Abu Musab al-Suri kavandas terroriakte Euroopas juba aastaid tagasi. Al-Suri oli oma elu-ajal terroriaktidele innustav pühendunud õpetlane, kes haris aastakümneid tervet uut terroristlikku koolkonda. Tänu Bryn-jar Lia raamatule „Architect of Global Ji-had: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“ on meil võimalus süü-vida selle ekstremistliku sunnimoslemi mõttemaailma, tuues välja meie ühiskon-na jaoks haiglase, kuid tema jaoks täiesti normaalse, eelkõige kohustusliku massi-mõrvadele ajendava terrorismi strateegia koos globaalse džihaadi ideoloogiaga.

IGAÜKS VÕIB SAADA PÜHASÕDALASEKSAl-Suri uue generatsiooni globaalne džihaad ärgitab moslemeid, eriti sunnii-tidest moslemeid, võtma maha kaitse-riivi ja julgustab neid radikaliseeruma, et pidada geograafiliste piirideta indivi-duaalset püha sõda.

Abu al-Suri moto „Vastupanu on isla-

Globaalse džihaadi arhitekt

Abu Musab al­Suri

Margus Kuul MAJOR

2014. aastal hukkus Süürias Aleppos enesetapurünnakus veteranist ekstremistlik islamivõitleja Abu Musab al-Suri.1 Süüria päritolu al-Suri nimi on enamikele eestlastest tundma-tu, kuid tema verist pärandit terroriaktide kujul teavad paljud.

Abu al-Suri operatsiooni kontseptsiooni erineb täielikult traditsioonilisest Al Qaeda kontseptsioonist, sest tugineb ilmalikule lähenemisele.

1 www.bbc.com/news/world-middle-east-26318646

2 www.europol.europa.eu/content/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 6.

Madridis said 11. märtsil 2004 üheaegselt kolmes eri rongis toimunud pommiplahvatuses surma 131 ja viga peaaegu 400 inimest. See oli üks ohvriterohkeim terrorirünnak riigi ajaloos. SC

ANPI

X

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

59

mi rahvaste lahing, mitte eliidi lahing“3 toob välja tema idee, et võitlus toimub igal ajal ja igal pool, kus pühasõdalasel seda teha on võimalik. Igaüks võib saada pühasõdalaseks. Selline ideoloogia pais-tab olevat pöördepunkt ekstremistlikus islamistide pühas sõjas, kus tugev usk jumalasse on küll fundamentaalne, kuid pühas sõjas siiski teisejärguline. Al-Su-ri tõi esile läänemaailma sõjapidamise teooria, doktriini, väljaõppe, ettevalmis-tuse ja operatsiooni turvalisuse, mis on nüüdseks lisatud al-Suri välja töötatud strateegia hulka ja peab otsustama sõja-lise operatsiooni või kampaania lõpptu-lemuse, jättes traditsioonilise paastumise ja palvetamise tagaplaanile. Abu al-Suri teooria realiseerumisest annab märku 2014. aastal Prantsusmaal vastu võetud uus terrorismivastane seadus, mis sätes-tab 150  000  € rahatrahvi või 10-aastase vangistuse, kui süüalune on planeerinud, ette valmistanud individuaalset terro-rirünnakut või selle korraldanud.4

Abu al-Suri operatsiooni kontsept-sioon erineb täielikult traditsioonilisest Al Qaeda kontseptsioonist, sest tugineb ilmalikule lähenemisele. Ilmalikkus ja adaptsioon on võtmesõnad uue gene-ratsiooni džihaadi teostamisel. Nn Nin-tendo generatsiooni moslemid mõis-tavad Abu al-Suri õpetust hästi ja on seetõttu seda kuulekalt järgima asunud.

ILMALIKU DŽIHAADI TEKEAbu al-Suri oli üheaegselt nii teoreetik kui ka praktik. Näiteks pidas ta juba 1989. aastal Afganistanis väljavali-tud noortele araabia pühasõdalastele loengu sarja, mis kandis pealkirja „Ter-rorism on kingitus“ (al-irhab malakah)5. Aastakümneid tegutses Abu al-Suri isehakanud õppejõuna nii Süürias kui ka Afganistanis.6 1983. aastal rändas ta immigrandina Prantsusmaale ja vee-tis Euroopas 15 aastat.7 Ta elas aastaid Hispaanias ja aastatel 1994–1997 Suur-britannias nn Londonistanis, kus or-ganiseeris koos teiste eksiilis olevate ekstremistlike islamivõitlejatega uusi terrorirakukesi.8

Erinevalt ülejäänud islamiekstremis-tidest saavutas Abu al-Suri märkimis-

väärse strateegilise edu, sest eiras tradit-sioonilisi Al Qaedale normiks saanud islamistliku sõjapidamise dogmasid. Sellise tegevuse tulemusena suutis ta muuta uue generatsiooni sunnimos-lemitest ekstremistide mõttemaailma, näidates neile kätte salafistliku9 suuna ja ärgitas traditsioonilise džihaadi ase-mel korraldama globaalset džihaadi. Järgnevatel lehekülgedel keskendun ma Brynjar Lina raamatus välja toodud Abu al-Suri tähtsamatele märkmetele ja analüüsin tema õpetusi, kirjeldades spetsiifiliselt tema disainitud globaalse džihaadi põhjusi Euroopas.

TERRORITEOORIAAbu Musab al-Suri seletab oma õpetu-ses lahti juba toimunud ja tulevikus toi-muvate religioonist ajendatud terrori-rünnakute anatoomia. Ta toob välja otsesed seosed Euroopas aset leidnud terrorirünnakute ja nendes riikides ela-vate moslemiimmigrantide vahel. Abu al-Suri terrorismi strateegia üks osa on Euroopasse pagendatud sunniitidest moslemite ümberprogrammeerimine terrorirünnakuid sooritama ja ta selgi-tab, miks terrorismi tuleb viljeleda kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas.

Brynjar Lia kirjeldab religioonist ajendatud terrorismi põhjuseid lühidalt ka oma raamatus. Aastatel 1995-1996 USA juhitud terrorismivastase võitluse tulemusena kaotasid araabia-afgaani is-lamiekstremistid üle kogu maailma oma pelgupaigad. Nad kasutasid ära võima-luse immigrantidena Euroopas, eriti Suurbritannias ja Skandinaavias, kuid ka Kanadas ja Austraalias kanda kin-nitada. Sageli kiusas nende endi sõnul

„režiim neid poliitiliselt taga“, aga sel-le vastu olid nad eurooplaste teadmata juba varem ekstremistlikku püha sõda pidanud.10 Abu al-Suri toob siinkohal eriti esile Suurbritanniat ja Skandinaa-viat (Rootsi, Holland, Taani), kus tema sõnul hakati levitama džihaadi ideoloo-giat, sest ekstremistidest pühasõdalased said siin ära kasutada nõrka julgeoleku-keskkonda ja nende riikide heaolu.

Uurimustööde, teatmike, foorumi-te, seminaride, loengute, konverentside, audio- ja videosalvestuse abil puhkes ekstremistliku džihaadi levitamine sõna otseses mõttes globaalselt õitsele ja üle-tas efektiivsuselt sama töö araabia isla-mistlikus maailmas.11 Džihaadis toimus teaduslik revolutsioon, kuhu Abu al-Suri andis märkimisväärse panuse. Ta mõistis, et regionaalsed, salajased ja hierarhilised džihaadi organisatsioonid olid ebaõn-nestunud, samas kui detsentraliseeritud üksused, individuaalne džihaad avatud rindel (jihad al-jabahat al-maftuhah) on olnud üle kogu maailma edukas.12

Tähtis on mõista, et Abu al-Suri disai-nitud uue generatsiooni globaalne dži-haadi erineb traditsioonilisest Al Qaeda sõjapidamisest ja seda järgivad nüüdseks vaatamata oma eesmärkide erinevuse-le nii Al Qaeda kui ka ISIS. Süvenedes süürlase Abu al-Suri õpetustesse ja vaa-dates üha sagedamini toimuvaid terro-rirünnakuid Euroopas, võib leida palju seoseid tema juhiste ja toimunud terro-rirünnakute vahel, mille eest võtavad sa-geli vastutuse sunniitidest salafistid.

Religioonist ajendatud terrorirünna-kud jätkuvad tõenäoliselt ka tulevikus ja Euroopa riigiisad on tegelikult suures segaduses, sest nad ei näe probleemile rahuldavat poliitilist lahendust. Euroo-pas vaba liikumist võimaldavas Schen-geni ruumis on keeruline leida vastu-rohtu Abu al-Suri terroristrateegiale ja -ideoloogiale, sest ka terroristid saavad vabalt ringi liikuda. Näiteks tappis 2014. aasta 20. detsembril Süüria konfliktis osalenud Prantsuse kodakondsusega alžeerlane Belgias Brüsseli juudi muu-seumis neli inimest. Samal päeval si-senes Prantsusmaal Joué-lès-Tours’i politseijaoskonda islamistlik terrorist ja

Pärast Madridi ja Londoni bussides aset leidnud terro-riakte kuulutasid Hispaania ja Ameerika Ühendriigid üldsusele, et Abu al-Suri on oletatavasti uue põlvkonna džihaadi arhitekt.

3 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of

Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia

University Press, pg. 444.

4 www.europol.europa.eu/content/euro-

pean-union-terrorism-situation-and-trend-re-

port-2015, lk 49.

5 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life of

Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Columbia

University Press, pg. 82.

6 Ibid., lk 35–108.

7 Ibid., lk 50.

8 Ibid., lk 109–149.

9 Salafistid on islami äärmusideoloogia pooldajad,

kus ei tunnistata peale islami teisi religioone. Teisi

religiooni esindajad on uskumatud, keda tuleb al-

lutada või allumatuse korral hävitada. Nende ees-

märk on luua šariaadil põhinev ühiskondlik kord ja

elada 6.-7. sajandi islami elukorralduse alusel.

10 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life

of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Colum-

bia University Press, pg. 107.

11 Ibid., lk 107.

12 Ibid., lk 347–370.

TERRORISM

60

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

TERRORISM

pussitas relva hankimise eesmärgil kol-me politseinikku. Mõlemad rünnakud olid ajendatud terroristide propagan-dast ja (Abu al-Suri kirjeldatud) modus operandi’st.13

Abu al-Suri ideoloogia ärgitab noori moslemeid osalema globaalses džihaa-dis. Europoli 2015. aasta statistika alusel oli religioonist ajendatud terrorismiga seotud arreteeritute vanus EL liikmes-riikides 90% ulatuses alla 40 eluaasta. 44% arreteeritutest olid alla 25-aastased isikud. Võrreldes 2013. aastaga on 2014. aastal kahekordistunud alla 25-aas-taste osalemine terrorismiga seotud sündmustes, mis on peamiselt seotud Süüria konfliktipiirkonda sõitmisega.14

Seega näitab praktika, et ekstremist-liku džihaadiga on seotud kaheküm-nendates eluaastates mosleminoored, kes võivad tulevikus džihaadis osaleda, seda kirjeldab Abu al-Suri järgnevatel lehekülgedel.

„TERRORISM ON RELIGIOOSNE KOHUSTUS  …… ja mõrv on prohvetlik traditsioon“15, õpetab Abu al-Suri. Uue ja vana dži-haadi kontseptsiooni erinevusi on kir-jeldanud Brynjard Lia oma raamatus „Architect of Global Jihad: The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Su-ri“. Selles 500-leheküljelises uurimuses heidab ta valgust Abu Musab al-Suri raamatule „The Military Theory of the Global Islamic Resistance“. Tegu on terroriõpetlase elutööga, mis kujutab endast katset juurutada uut pühasõja pidamise filosoofiat.

Abu al-Suri suurimaks saavutuseks võibki lugeda ilmaliku mõttelaadi sisse-toomise traditsioonilisse islamistlikusse džihaadi, mis lubab džihaadi käsitleda globaalse islamistliku vastupanuvõitlu-sena. Abu al-Suri nõustus, et Lääs do-mineeris aastakümneid traditsioonilisel lahinguväljal, kus pühasõdalased olid vähemuses nii võitlejate arvu kui ka la-hingujõu poolest. Aastatel 1963–2001 oli džihaad strateegilisel tasandil ebaõnnes-tunud ja seda mitmes aspektis. Džihaadi sõjalise läbikukkumise põhjustas piisava salastatuse puudumine, mille tagajärjena info lekkis ja paljastatud organisatsioo-

nid saadeti laiali. Ebaõnnestus ka ekst-remistlik agitatsioon, kuna ei suudetud mobiliseerida islamiusulisi rahvaid. Läbi kukkus moslemite ideoloogiline harimi-ne, kuna ei suudetud tagada salafistliku hariduse andmise salastatust. Kõik see põhjustas üldise poliitilise läbikukkumi-se, sest eesmärke ei saavutatud.16

Abu al-Suri mõistis eelmainitud piiravate tegurite toimet, sest oli ise aastakümneid pühendunud võitleja olnud. Praktilised kogemused andsid talle hea raamistiku tuleviku džihaadi väljakujundamiseks.17

1991. aastal kutsus Abu al-Suri oma kirjutises „Global Islamic Resistance: The Military Theory of the Global Is-lamic Resistance Call“ üles ammutama teadmisi läänemaailma partisanisõja-pidamisest ja -kogemusest. Juba siis toonitas al-Suri globaalse islamistliku vastupanu vajadust, propageerides lää-nemaailma vastu globaalset terrori-kampaaniat, mida viivad läbi de-tsentraliseeritud ja mittehierarhilised terrorivõrgustikud.18

Oma uut õpetust jagas Abu al-Suri Talibani Afganistanis asuvas õppelaag-ris, kuhu saabusid ka õpilased Euroo-past. Loengutes käsitles ta spetsiifiliselt terrorismi Euroopas, kus NATO liik-med Suurbritannia ja Prantsusmaa too-di välja kui prioriteetsed sihtmärgid.19

Al-Suri paljuski ilmalikud ideed leidsid algul Al Qaeda islamistlike võitlejate seas vastuseisu ja neid ei võetud kuni 2004.-2005. aastani omaks.

Pärast Madridi ja Londoni bussides aset leidnud terroriakte kuulutasid His-paania ja Ameerika Ühendriigid üldsu-

sele, et Abu al-Suri on oletatavasti uue põlvkonna džihaadi arhitekt.20 Demo-kraatiat ja kultuurilist tolerantsust nor-miks pidavad eurooplased ei saanudki ilmselt aru uut tüüpi terrorismi sünnist oma riikides ja et just nemad ise tegid rahvusvahelises meedias Abu al-Surile parima meediakampaania.21 Meedia oli teinud Abu al-Suri kuulsaks pühasõda-laseks ja tutvustanud teda Euroopas ela-vate nn Nintendo generatsiooni noorte-le islamivõitlejatele. Sellised džihaadist huvitatud noored avastasid nüüd Abu al-Suri ideoloogia internetis, vaid kahe hiireklõpsu kaugusel.

ILMALIK VS. TRADITSIOONILINE ISLAMISTLIK MÕTTEVIISAl Qaeda mõtteviis lähtub eelkõige fundamentaalsest religioonist ja dog-madest, kus juhiseid sõjapidamiseks tõlgendab religioon ja koraan, inshallah ehk kui Allah soovib, siis ollakse edu-kad. Abu al-Suri aga läheneb džihaadile ilmalikust vaatenurgast, selle põhjuseks võib pidada tõsiasja, et Abu al-Suri sai aru läänelikust ühiskonnast laiemalt ja sellest, kuidas läänemaailm sõdib. Oma raamatus „The Call to Global Isla-mic Resistance“, mis sõnastab tuleviku püha sõdalaste strateegiad, rõhutab ta organiseerimata rakukeste olemasolu ja liidriteta džihaadi.22 Abu al-Suri propa-geerib läänemaailmas sellist terrorismi, mille tagajärjel on arvukalt hukkunuid ja kasutatakse ka massihävitusrelvi.23

Selline lähenemine eristabki Abu al-Suri Al Qaeda traditsioonilisest käitumisest. Kuidas ta sellise mõtteviisini jõudis?

Abu al-Suri ei lasknud ennast re-ligioossetest dogmadest piirata, sest dogma, et edu saavutatakse vaid Allahi tahtel, jättis kahe silma vahele operat-sioonideks vajaliku sõjalise planeerimi-se. Al Qaeda maailmavaate järgimine ei võimaldanud tegeleda mõtestatud sõjalise väljaõppe, operatsioonide pla-neerimise ja ettevalmistamisega. Reli-gioosetest dogmadest lähtumine, lühike kolmeastmeline sõjaline väljaõpe ja Ar-nold Schwarzeneggeri filmidesse sobiv võitlusviis24 vähendas juba eos Al Qae-da terrorirünnakute edukust. Ainus Al Qaeda suuremastaabiline ja edukas ter-

Al-Suri sai aru, et Euroopa oli ja on harjunud pidama terrorismivastast võitlust moslemitest kohalike vastu vaid kusagil mujal, mitte aga sõdima oma riigi mosle-mitest immigrantide vastu, kellest on saanud Euroopa riikide kodanikud.

13 www.europol.europa.eu/content/euro-

pean-union-terrorism-situation-and-trend-re-

port-2015, lk 18.

14 www.europol.europa.eu/content/euro-

pean-union-terrorism-situation-and-trend-re-

port-2015, lk 41-42.

15 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life

of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Colum-

bia University Press, pg. 385.

16 Ibid., lk 349-350.

17 Ibid., lk 8.

18 Ibid., lk 6.

19 Ibid., lk 260.

20 www.telegraph.co.uk/news/uknews/terrorism-

in-the-uk/9061400/Syria-releases-the-77-mas-

termind.html

21 John Arquilla, loeng Warfare in the Information

Age, Naval Postgraduate School, kevad 2013.

22 www.memri.org/report/en/print5395.htm

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

61

roriakt toimus Ameerika Ühendriikides 11. septembril 2001.

Seevastu al-Suri teadis väga hästi lääne maailma tugevaid kül-gi. Oma raamatus „Call for Worl-dwide Islamic Resistance“ kirju-tab al-Suri, et vastane peab ennast ülekaalus olevaks igas aspektis – sõjaliselt, tehnoloogiliselt, poliitiliselt, majanduslikult, samuti meedia, julge-oleku ja kultuuri valdkonnas.25

Tuginedes eelmainitule otsis al-Su-ri välja läänemaailma nõrgad küljed. Al-Suri sai aru, et Euroopa oli ja on har-junud pidama terrorismivastast võitlust moslemitest kohalike vastu vaid kusagil mujal, mitte aga sõdima oma riigi mos-lemitest immigrantide vastu, kellest on saanud Euroopa riikide kodanikud.

Religioon oli Al Qaeda pühasõjale suur takistus. Abu al-Suri võttis üle kõik informatsiooniajastu eelised ja lasi in-ternetil võitluselt eemaldada geograafi-lised piirangud. Ta laadis oma õpetused

üles Youtube’i ja need on siiani kõigile vabalt kättesaadavad. Interneti vahen-dusel õpetas ta Al Qaeda liikmeid ka 2000. aastal Afganistanis. Ta tegi oma kirjutised avalikuks inimestele, kes otsi-sid vastuseid, kuid kartsid teistelt küsida ja nii ühendas internet vennaskonna!

UUS LÄHENEMINE SÕJAPIDAMISE JUHTIMISES, STRATEEGIAS JA VÄLJAÕPPESAbu al-Suri ilmalik lähenemine või-maldas tal vältida terrorikampaaniate õnnestumise või ebaõnnestumiste koh-ta vastusete otsimist koraanist nagu Al Qaeda liidrid olid seniajani teinud. Abu al-Suri tegi kannapöörde ja hakkas te-gelema akadeemilise uurimustööga. Ta mõistis, et läänelikus sõjapidamises sõltub sõjaline edu planeerimisest ja et-tevalmistustest ning eduvõimaluse tõe-näosust ei jäeta lihtsalt jumala hooleks. Al-Suri koondas läänemaailma teadmi-sed partisanisõjast, rahvusvahelisest jul-

geolekust ja jõupoliitikast, kujundades nende alusel muljetavaldava doktriini detsentraliseeritud džihaadist.26

Abu al-Suri sõnul tuleb Ameerika Ühendriikide agressiooni ja rahvusva-helise terrorismi vastu võitlemise tin-gimustes kasutada džihaadis salajasi väljaõppemajasid ja mobiilseid harju-tuslaagreid.27 Ta kirjeldab oma visiooni väljaõppe kohta selliste märgusõnadega nagu „tahe, ettevalmistus, teostus“28, mitte aga „palveta, paastu, teosta ja jää jumala peale lootma“.

Kokkuvõttes on Abu al-Suri mõte briljantselt lihtne – globaalne indivi-duaalne džihaadi algab iga moslemi ko-dust ja rünnata saab igal pool, kusjuures ründaja valib ise rünnaku aja, koha ja vormi.

UUS TEGEVUS, SUHTLUS JA ORGANISATSIOONISTRUKTUUR Abu al-Suri toonitab oma programmis „The Global Islamic Resistance Call“

23 Ibid.

24 1990. aastatel õpetati Al Qaeda treeninglaagris,

mille läbis 1996.–2001. aastani 10  000 – 20  000

pühasõdalast, sõjapidamist 180-leheküljelise

määrustiku „Military Studies in the Jihad Against

the Tyrants“ alusel. Määrustikus õpetati võltsi-

mist, relvatreeningut, operatsiooni turvalisust ja

spionaaži. Väljaõpe oli jagatud kolme etappi, kus

noorsõduri õpe kestis 15, baastreening 45 päeva.

Baastreening sisaldas topograafiat, kaevumist ning

laskmist paljudest relvadest. Pärast baaskursust

võis edasi jätkata 45-päevasel partisanikursusel,

kus õpiti transpordivahendi röövimist, spionaaži

ja läbiti kümnepäevane mõrvamise kursus. Samuti

õpetati eraldi laagrites valmistama pomme ja

sooritama enesetappu, kasutades lõhkeaineid.

Lawrence Wright, „The Looming Tower: Al-Qaeda

and the Road to 9/11“, (New York: Vintage Books,

A division of Random House, Inc), 340–343.

25 Call for Worldwide Islamic Resistance, Section

Two: The Call-the Approach-The Way. Page 864.

26 Ibid.

27 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life

of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Colum-

bia University Press, pg. 446.

28 Samas, lk 469.

Prantsuse sõdurid patrullimas 4. oktoobril 2010 Pariisi Gare du Nordi raudteejaamas. Eelmisel päeval oli Prantsusmaa saanud Ameerika Ühendriikide jõustruktuuridelt hoiatuse, et Al Qaeda liikmed võivad olla valmis korraldama terroriakte Prantsusmaa ühistranspordivahendites.

SCAN

PIX

62

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

TERRORISM

terrorirakukeste tegevuse täielikku detsentraliseeritust, kutsudes seda süs-teemiks, mitte organisatsiooniks. Oma džihaadikogemusele tuginedes on ta kujundanud n-ö kolme ringi üksused.

Esimene ring koosneb tsentraliseeri-tud üksustest, teine detsentraliseeritud üksustest ja kolmas üldistest üksustest. Abu al-Suri kirjeldab, kuidas detsentra-liseeritud rakukesed viivad läbi indivi-duaalseid tegevusi, olles üksteisest täie-likult eraldatud, kuid ühise eesmärgi, nime, programmi, vaadete ja väljaõppe-meetoditega.29 Selline organisatsiooniline ülesehitus on täiesti uudne. Abu al-Suri ei tea täpselt, kuidas oma teooriat praktikas rakendada, seega mainib ta lühidalt, et „ma loodan, et see visioon töötab …“30

Nüüdseks on tema visioon uudsest võitlustaktikast praktikas rakendunud. Abu al-Suri kirjeldatud üksikisikute läbi viidud terroriaktid ja väikeste de-tsentraliseeritud gruppide rünnakud Kaost peab külvama igal

pool, nii otsene kui kaudne terror, sabotaaž ja õõnes-tustöö on lubatud ja lausa nõutav.

on sagenenud ja muutunud nii Al Qae-da kui ka ISIS-e jaoks toimivaks modus operandi’ks. Europol nendib aruandes TE-SAT2015, et selliste rünnakute põh-jus võib olla soov lääneriikidele kätte maksta sõjaliste operatsioonide eest islamimaades.

Kolme ringi üksuste kontseptsiooni juurde tagasi tulles märgib Abu al-Su-ri, et tsentraliseeritud ring peab oma sõnumit tootma, juhendama, nõusta-ma ja edastama meedias ehk tegelema info sõja ja psühholoogiliste operatsioo-nidega. Teine ring koosneb mobiilsetest meeskondadest, kes on füüsiliselt koos ja õpetavad välja kolmanda ringi ava-tud rinde sõdalasi. Kolmas ring tegeleb ainult otsese sõjategevusega. Lahendust nõuab järgmine küsimus: detsentralisee-rida saab inimesi, kuid kuidas detsentra-

liseerida logistikat? Abu al-Suri on selle lahendanud vastavalt vastupanuüksuste operatsiooni kontseptsioonile: igal üksu-sel on autonoomne finantssüsteem, mille tuluallikad on sõjasaak ja annetused.31

GLOBAALSE ISLAMISTLIKU VASTUPANU ÜKSUSEDAbu al-Suri mõtleb avatud rinde all eel-kõige moslemivõitlejaid, kes regioonis avalikult tegutsevad ja kel on ühendus baaslaagritega. Nad võitlevad vastasega avatud rindel või teevad piirkondlikku partisanisõda.32 Abu al-Suri sidus oma uue sõjalise avatud rinde teooria mos-lemitest immigrantidega, kes on tema teooria kohaselt potentsiaalsed uue generatsiooni pühasõdalased. Teadu-pärast on Al Qaeda džihaadil tuginenud traditsiooniliselt vaid islamimaailma riikide moslemitele.

Abu al-Suri aga toob pildile kõik mos-lemitest immigrandid kogu maailmas. Eriti rõhutab ta Euroopa moslemitest immigrantide olulisust, „sest Euroopas on juba märkimisväärne moslemikogu-kond, mille arvukus ületab 45 miljonit. /…/ Euroopa on eriline, sest asub araabia ja islamimaailma vahetus läheduses ...“33

29 Ibid., lk 443.

30 Ibid., lk 447.

31 Ibid., lk 442.

32 Ibid., lk 360.

Noor poiss Ameerika saatkonna ees Londonis 11. septembril 2011, tema ümber demonstrandid, kes nimetavad end liikumise Muslims Against the Crusades liikmeteks ja tähistavad meeleavaldusega New Yorgi kaksiktornide ründamise 10. aastapäeva.

SCAN

PIX

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

63

Abu al-Suri toob ka välja kõige tähtsamad sihtmärgid, keda või mida vastase kodumaal rünnata: poliitili-sed ja sõjaväelised juhid, lennujaamad, sadamad, sillad, turismikeskused, sõ-javäebaasid, meediakeskused, Jeesuse järgijate keskused, valitsusinstitutsioo-nid, julgeoleku- ja luurekeskused ning tsiviilisikud.34

Samuti nimetas ta nn pehmeid siht-märke, mida moslemitest tsiviilvastu-panuvõitlejad saavad rünnata, täites sellega džihaadi ja vastupanu kohust ning toetades sellega kaudselt relvasta-tud pühasõdalasi, kas või näiteks süüda-ta metsi kuumadel suvekuudel.35 Kaost peab külvama igal pool, nii otsene kui ka kaudne terror, sabotaaž ja õõnestus-töö on lubatud ja lausa nõutav.

Iga moslem pole radikaal, iga ekstre-mist terrorist ega sunnimoslem salafist, kuid Abu al-Suri määratluse järgi saab terroristiks mitteolemine ja salafistide mittetoetamine šiiiamoslemitele saatus-likuks. Terrorismist hoiduvad mosle-mid on määratud hukule, eriti kui nad teevad koostööd läänemaailmaga.

AVATUD RINDE TEOORIAAbu al-Suri toob välja kolm strateegilist valdkonda, milles avatud rinde džihaadi teooria peab edu saavutama – geograa-fia, elanikkond ja poliitika.

Geograafiline eeltingimus tähendab seda, et islamistide tegevust peab ole-ma võimalik varjata ülekaaluka vastase eest, võimaldades pidada partisani-sõda. Sellist partisanisõda saab pidada regioonides, kus juba on suur mos-lemi kogukond, mis sunnib vastast terrorismi vastases võitluses otsima nõela sellisest heinakuhjast, mis oma-korda asub heinakuhjade meres. Ter-rorirünnakute analüüs näitab, et isegi lähedased ei tea sageli terrorirünnakut kavandava noore moslemi ekstremist-likku mõttemaailma ja kavatsust. Oma tegelikku palet näidatakse alles siis, kui selleks on sobiv hetk ja valmisolek indi-viduaalne operatsioon ehk nn amaliyyat fardiyyah läbi viia.“36 Nii juhtus näiteks 2014. aastal Prantsusmaal Nantes, kus terrorist sõitis maht universaaliga jõulu-laadal toimetava rahva sekka, tappes ühe ja vigastades ühtteist inimest.37

Selline individuaalne džihaad on

üsna edukas, sest julgeolekuteenistustel on seda raske või isegi peaaegu võimatu ennetada. Selliste aktsioonide edukus sütitab omakorda teisi potentsiaalseid terroriste samalaadseid tegusid kor-dama, sest taoliste sündmuste analüüs ringleb vabalt meedias, see omakorda harib uusi terroriste.

Poliitilise poole pealt mainib Abu al-Suri, et „vastupanutegevus on islami rahvuste võitlus, mitte eliidi lahing.“38

ÜLESKUTSE GLOBAALSEKS ISLAMISTLIKUKS VASTUPANUKSAbu al-Suri sõnul põhineb džihaad ka-hel vormil:

1. individuaalne terroristlik dži-haad (jihād al-irhāb al-farđī) ja salaja-sed üksteistest täielikult eraldiseisvad operatsiooniüksused;

2. osalemine avatud rinde džihaadis, kus iganes selleks eeltingimused olemas on.39

Avatud rinde põhieesmärk on saa-vutada mingi maa-ala üle kontroll ja panna seal maksma islami seadus. Ilma maa-ala hõivamiseta ei saa luua ka riiki, see on aga globaalse islamistliku vastu-panu strateegiline eesmärk.40 Seega, terrorirünnakud on edu võti, millesse tuleb tugevalt investeerida.

Lugemiseks:

• https://sites.google.com/site/ji­

hadismstudiesnet/publications/

architect­of­global­jihad

• www.europol.europa.eu/content/

european­union­terrorism­situa­

tion­and­trend­report­2015, lk 19.

33 Ibid., lk 395.

34 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad:

The Life of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Su-

ri“, Columbia University Press, pg. 411.

35 Ibid., lk 412.

36 Ibid., lk 365.

37 www.europol.europa.eu/content/european-uni-

on-terrorism-situation-and-trend-report-2015, lk 19.

38 Abu-al Suri, The training theory in the Global

Islam Resistance Call, page 444.

39 Brynjar Lia, „Architect of Global Jihad: The Life

of Al-Qaeda Strategist Abu Mus’ab Al-Suri“, Colum-

bia University Press, pg. 371.

40 Ibid., lk 371.

Artikkel on huvitav lugemine mõist­maks ekstremistlikku mõttemaa­ilma ja islamistlikku ideoloogiat.

Al­Suri teoorias on sarnasusi ISIS­e ideoloogiaga, eelkõige just lähenemine, et igaühel on võimalus uskmatuid n­ö käepäraste vahenditega tappa. Viimaste aastate sedasorti rünnakud Euroopas on siiski pandud pigem ISIS­e kõneisiku al­Adnani üleskutse arvele.

Artikkel viitab, et Abu al­Suri on toonud esile Suurbritanniat ja Skandi­naaviat, kus tema sõnul hakati džihaadi ideoloogiat levitama, sest ekstremistidest pühasõdalased said seal ära kasutada nõrka julgeoleku keskkonda ja nende riikide heaolu. Eesti heaolu jääb Skandi­naavia riikide omale siiski alla ja siinne julgeolekukeskkond on pigem tugev ning riigi julgeolekuasutused, tulenevalt meie geopoliitilisest olukorrast, valvsad. Eestis elavad mõnituhat moslemit on enamik rahumeelsed ja ühiskonda hästi lõimunud. Radikaalset islamitõlgendust pooldavaid isikuid on nende hulgas mõni üksik.

Saame küll rääkida üldisest ohust, kus islami vastu huvi tundev isik võib inter­netis äärmuslike materjalidega tutvudes

radikaliseeruda. Artikkel toob hästi välja, kuidas just Lääne meedia tegi al­Suri kuul­saks pühasõdalaseks ja tõi tema ideedele laialdast tuntust, sh noorte islamihuvi­liste seas. See paneb äärmuslike ideede meedia kajastusele suure vastutuse. Veebis leiduvad propagandamaterjalid on sageli väga mõjusad ja neil on radikali­seeruvatele isikutele inspireeriv mõju. Just veebis radikaliseerunud isikuid on õiguskaitseasutustel raske tuvastada, sest nad ei saa juhiseid otseselt terroriorgani­satsioonilt, vaid tegutsevad üksi interne­tist saadud juhtnööre järgides. Selliste juhtude õigeaegsel märkamisel on oluline koht ka radikaliseerunud isiku lähedastel ja tuttavatel. Koostöös kaitsepolitseiga on lihtsam ohte ennetada.

Kuigi Eestis on terrorismioht jätkuvalt väike, siis maailmas tervikuna see oht kasvab. Terroriaktide ärahoidmine nõuab nii julgeolekuasutustelt kui ka ühiskon­nalt tervikuna üha suuremaid pingutusi ja koostööd. Arvestades, et maailm on väike ja Eesti inimesed reisivad aktiivselt ringi, suurendab üldine ohu kasv paraku ka meie kaasmaalastele võimalust terroriga kokku puutuda.

Eestit radikaliseerunud islam praegu ei ähvarda

Kommenteerib Andres Ratassepp, kaitsepolitseiameti büroojuht.

TERRORISM

64

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

AJALUGU

Mereasjanduslik ajakiri Merendus, 1933–40Kirjutises tutvustatakse mereväe ohvitseride kogu ajakirja Merendus ning antakse põgus ülevaade ajakirja veergudel avaldatud olulisematest merelist riigikaitset ja meresõjan-dust käsitlenud kirjutistest.

Liivo Laanetu KAPTENLEITNANT

Eesti lipu heiskamine allveelaeval Kalev, 12. märts 1937.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

65

Merenduse kasutatud ja ajakirjas viidatud materjalid on oluline allikas tolleaeg-sete mereväeohvitseride erialase enesetäiendamise ja võõrkeeltes lugemuse kohta.

Ajakiri Merendus ilmus aastatel 1933–40 mereväe ohvitseride kogu (MOK) väljaandena. Kogud olid juriidilistest isikutest kaitseväe asutused, mil-

le ülesanne oli koondada ohvitsere ja sõjaväeametnikke. Ühtlasi tuli tagada oma liikmete isamaaline vaimsus ning hoolitseda nende nii seltskondliku kui ka sõjaväelise kasvatuse ja arengu eest, kuid samuti pidid kogud võimaldama oma liikmetele majanduslikku omaabi. Olulisel kohal oli finantstegevus – oma-abi korras tegutses liikmetele rahalist toetust võimaldav hoiu-laenuühisus, sa-muti võisid ohvitseride kogudel olla oma ettevõtted, milleks MOK-i puhul oli aja-kiri Merendus. Üldkoosolekul valiti nii

kogu juhatus kui ka ajakirja toimetuse liikmed. Aastatel 1929–38 kandis MOK nimetust mereväe ohvitseride liitkogu.

1932. a novembris oli mereväe ajakir-ja asutamise küsimus ühe päevakorra-punktina arutlusel kogu üldkoosolekul. Loeti ette initsiaatorite pöördumine, kus olid välja toodud ajakirja väljaandmise põhjused ning eesmärgid, mida ajakiri peaks taotlema (kirjapilt muutmata ku-jul): „1) mereväe tähtsuse selgitamine ja laevastiku uuendamise idee propa-geerimine; 2) mereväe isiklise koossei-su silmaringi ja teadmiste laiendamine; 3) ergutada inimesi iseseisvale tööle ja mõtlemisele; 4) raskused, millistega seotud „Sõduris“ kirjutamine.“

1933. a märtsis trükivalgust näinud esimese numbri juhtkirjas oli ajakirja eesmärkidena välja toodud (kirjapilt muutmata kujul): „Juba mitmeid aastaid on liikunud merenduslikes ringkonnis mõte asutada ajakiri, mis püüaks siduda rohkem üksteisega merendusest huvi-tatud ringkondi, koondades need ühise ajakirja ümber. Seepärast Mereväe Oh-vitseride Liitkogu otsustas hakata välja andma ajakirja, mis tahab merendusele lähedalseisvaid ringkondi õhutada ühis-tundele, äratada huvi merenduse vastu laiemais rahvahulgis üldse olenemata nende elukutsest […]. Ajakiri tahab ai-data kõiki meremehe-kutsega isikuid, olgu see merejõududes, kaubalaevas-tikus või nendega seotud alades, ning merisportlasi teadmiste täiendamisel ja silmaringi laiendamisel […].“

Ajakirja eesmärki täpsustati 1935. a kogu kodukorra täiendustega, mis hõl-masid paljuski just Merendusega seon-duvat (kirjapilt muutmata kujul):

„A) täiendada merekaitse alal te-gutsevate isikute teadmisi ja laiendada nende silmapiiri nii riigikaitselisis kui ka üldmerenduslisis küsimusis;

B) siduda meie merekaitsel tegutse-vaid isikuid teiste merenduse alal tegut-sevate ringkondadega ja rahvaga, soo-dustada nende ringkondade üksteisest arusaamist ja ergutada neid tarvilikuks koostööks merekaitse alal.“

Avaldatud kirjutised oli toimetus jaotanud eri kategooriateks: 1) üld-sisulised, 2) sõjaasjanduslikud, 3) sõja-ajaloolised, 4) merekaubanduslikud, 5) õiguslikud, 6) tehnilised, 7) meresport-likud, 8) vested. Üldsisulised, sõjaasjan-duslikud, sõjaajaloolised, tehnilised ja meresportlikud kategooriad olid esin-datud kõikides aastakäikudes. Ajakirja lisana (eraldi pagineerimisega) ilmus 1935. a insenermehaanikutele suunatud „Mehaaniku märkmik“.

Merenduse kasutatud ja ajakirjas viidatud materjalid on oluline allikas tolle aegsete mereväeohvitseride erialase enesetäiendamise ja võõrkeeltes luge-muse kohta. Kasutatud allikate nimekir-jas on esindatud eesti-, inglis-, saksa-, vene- ja soomekeelsed raamatud. Täna-päeva lugeja jaoks on mõnevõrra üllatav venekeelsete trükiste nimetuste rohkus. Olulisim välisteave hangiti tõenäoliselt saksa-, inglis-, prantsus- ja venekeel-setest erialastest ajakirjadest. Selgub, et enimviidatutest kaks – saksakeelne Marine Rundschau ja prantsuskeelne Le Yacht – käsitlesid endid nii mere-sõjanduslike kui ka merendusajakirja-dena. Tundub olevat tõenäoline, et just sellistel välismaistel eeskujudel põhines Eesti mereväeohvitseride oma meren-dusajakirja idee ja formaat.

Meresõjanduslike teemadena, mis Merenduse veergudel enim käsitlemist leidsid, võib esile tuua merekaitse vaja-duse, sõjalaevastiku uuendamise, mere-jõudude organisatsiooni, merejõudude ja poliitika vahelise sidususe, mereo-peratsioonide juhtimise, merejõudude rolli kaasaegsetes konfliktides ning me-relise riigikaitse laiapõhjalise käsitluse. Samuti kirjutati palju allveelaevadega seonduvast (allveesõjapidamine, aren-gud välisriikide allveelaevastikes), väe-liikide koostööst mere- ja rannakaitses, miinisõjapidamisest ja mereväesidest. Mereväetaktika osas leidis kajastamist nii allveelaevade ja mootortorpeedo-paatide lahingutegevus kui ka erineva-te võtete (maskeerimine, udustamine, rammimine) ja valdkondade (õhukaitse, gaasikaitse, suurtükiala) rakendamine. Tutvustati ka meresõjapidamise mee-todeid (blokaad, kurnamissõda, me-redessant). Põgusalt leidis kajastamist merekaitseliiduga seonduv. Sõjaajaloost leidis ulatuslikku käsitlemist Eesti Va-badussõda ning Eesti või Läänemere piirkonnaga laiemalt seotud meresõjad. Enim tähelepanu pöörati siiski Esimese maailmasõja mere sõjalistele sündmus-tele ja tegevustele, mida analüüsiti põh-

EEST

I AJA

LOO

MU

USE

UM

/ A

M N

407

17

AJALUGU

66

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

AJALUGU

jalikult kogu ajakirja ilmumise vältel. Regulaarselt avaldati ülevaateid olulise-mate mereriikide sõjalaevastikes toimu-vate arengute osas.

Merenduse kõikide eksemplaride päi-sesse oli väljaande nime alla lisatud täien-dava iseloomustusena – „mereasjanduslik ajakiri“. Suhted teise olulise merendusala-se väljaandega Laevandus (1920–40) olid pingelised. Mere väelased toetasid kahe ajakirja liitumist, kuid vastaspoole huvi-puuduse tõttu ei saanud sellest asja.

Sõjavägede staabi ametlikus väljaan-des ajakirjas Sõdur mere väeteemalisi ja meresõjanduslikke kirjutisi küll avaldati, kuid nende ilmumissagedus oli hüplik. Kaitseliidu liikmetele orien-teeritud ajakirjas Kaitse Kodu! avaldati lisaks merekaitseliidu üksuste tegemi-si kajastavatele kirjutistele ka üksikuid üldhariva suunitlusega lühemaid kaas-töid meresõjast. Suhteid Sõduriga ei saa kindlasti nimetada tihedateks. Kuigi Merenduse autorid avaldasid oma kir-jutisi ka Sõduris, algas pärast mereväe ajakirja asutamist mereväeteemaliste ja meresõjanduslike kirjutiste selge vähe-nemise tendents Sõduri veergudel.

Peab rõhutama, et Merendus ei ol-nud MOK-i doteeritud väljaanne, vaid vastupidi, ajakiri oli isemajandav ja kasumittootev ning selle peamine sisse tulekuallikas oli reklaamipindade müük. Tasu maksti nii toimetuse liik-metele, kirjutiste autoritele kui ka rek-laamimüügi vahendajatele.

Ajakirja ilmumise jooksul 1933–40 nägi trükivalgust 45 numbrit, kus avaldati ühtekokku ligikaudu 750 eri mahus kirju-tist. Keskmiselt ilmus umbes 16 kirjutist ajakirja numbri kohta (see teeb ligikaudu 100 kirjutist aastas) ja neist omakorda umbes neljandik olid meresõjanduslikud. Merenduses avaldatud meresõjanduslike kirjutiste arvu võrdlemisel teistes riigi-kaitselistes väljaannetes avaldatuga joo-nistub välja tõdemus, et mereväelise eri-alaajakirja järele oli nõudlus olemas ning et tänu Merenduse asutamisele sai selline nähtus nagu eestikeelne meresõjaline aja-kirjandus üldse võimalikuks.

KIRJUTISED MEREVÄEPOLIITIKASTMerendus hakkas ilmuma 1933. a ehk siis, kui Euroopas ja kogu maailmas oli läbi saamas Esimesele maailmasõjale järgnenud ühiskondlikus ja majandus-elus tasakaalutu, kuid rahvusvahelises suhetes ja sõjanduses stabiilne periood. Kogu ajakirja ilmumise perioodil toimus rahvusvahelistes suhetes ning välis- ja

julgeolekupoliitikas pidev pingete eska-leerumine ning muutused suurriikideva-helistes jõuvahekordades, millega kaas-nesid omakorda konfliktid (nt Hispaania kodusõda, Saksamaa piiride laienemine, Teine maailmasõda). Merenduses il-munud kirjutiste põhjal selgub, et Eesti mereväeohvitserid jälgisid tähelepaneli-kult maailmas toimuvaid sündmusi ning analüüsisid nii poliitilisi arenguid kui ka nendega kaasnenud sõjalisi sündmusi.

Enim väärib mereväepoliitika teema-del sõnavõtjana esiletoomist vanemleit-nant Richard Kokk, kelle sulest pärineb Merenduse veergudel avaldatud ainus algupärane Eesti autori kirjutis mere-jõudude ja välispoliitika omavahelistest suhetest, mis sisaldas ka tähelepanu väärivaid järeldusi Eesti kohta, mille paikapidavuses võis veenduda 1939. a septembris. 20. sajandi välispoliitilise-le praktikale tuginedes järeldas Kokk 1934. a ühes oma kirjutises, et kuigi on selge, et Eesti ise ei hakka oma me-rejõudusid kasutama välispoliitiliste aktsioonide korraldamiseks, siis tuleb Eestil olla valmis selleks, et kaitsta oma erapooletust [teiste riikide] taoliste sur-veaktsioonide eest. Ta soovitas rahvus-vaheliste konfliktide puhul, kus Eestit ei sunnita otseselt enesekaitsele asuma, lähtuda „relvastatud enesekaitse“ print-siibist. Erilist tähelepanu tuli tema ar-vates pöörata merelistele konfliktidele (kirjapilt muutmata kujul): „Ma arvan, et neil juhtumeil just eriline tähendus on meie merejõul. Välispoliitilise sund-aktsiooni võimalused mere poolt on märksa suuremad kui maa poolt. See-pärast meie merejõu suurus ei ole ka välispoliitiliselt niivõrd tähtsusetu kui seda esialgu võiks arvata.“

1939. a septembris pärast Teise maa-ilmasõja vallapääsemist aset leidnud sündmustega leidsid kinnitust viis aas-

tat varem tehtud Richard Koka järeldu-sed, et suure tõenäosusega võivad Eesti neutraalsust ründavad välispoliitilised sundaktsioonid tabada mere, mitte maa poolt. Poola allveelaeva Orzeł põgene-mise juhtum ning Nõukogude Liidu fabritseeritud tsiviillaevade Metallist ja Pioneer ründamised just sellisteks osu-tusid nendeks „välispoliitilisteks sund-aktsioonideks“, mida hakati kasutama Eesti mõjutamisel neutraliteedist loo-bumiseks ja Nõukogude Liiduga vas-tastikuse abistamise pakti sõlmimiseks, mis osutus esimeseks oluliseks sam-muks teel iseseisvuse kaotuseni 1940. a juunis.

KIRJUTISED MEREJÕUDUDE ROLLIST RIIGIKAITSES JA LAEVASTIKU UUENDAMISESTAjakirja esimeses numbris põhistas toonane merejõudude juhataja mere-väekapten Valentin Grenz mõningad seisukohad, mis ei muutunud või mida ei lükatud ümber hilisemate merelise riigikaitse ja mereväe rolli üle arutlenud autorite töödes:

1) Eesti vajas merekaitset, sest oli mereriik (tema merepiir oli maismaa omast märkimisväärselt pikem; kauba-laevastik üha suurenes; majanduses olu-lisel kohal väliskaubandus, mis toimus valdavalt meritsi; meri oli riigile suur tuluallikas).

2) Merekaitse koosnes laevastikust, mere-, maa- ja õhujõududest, ranna-kindlustest ja miinitõketest. Merekaitse ülesanded olid mereliste ühendusteede kasutamise tagamine, ranniku kaitsmi-ne vaenlase rünnakute eest ja dessandi-tõrje. Merekaitse nõudis väeliikide koostööd.

3) Eesti laevastik oli Vabadussõja ajal juhuslikult komplekteeritud, mistõttu ei olnud suuteline täitma talle pandud (või temalt oodatavat) rolli merekaitses. Ees-ti vajas laevastikku, mis oleks olnud ehi-tatud just siinseid vajadusi ja võimalusi silmas pidades.

4) Tõhus riigikaitse tagas Eestile usu-tava sõjalise heidutuse ja riigi rahvus-vahelise usaldusväärsuse.

Merelise riigikaitse ülesehituse ja laevastiku uuendamise vajaduste osas võttis 1933. a jõuliselt sõna ka tookord-ne merejõudude staabi ülem kaptenleit-nant Vassili Martson (eestindatult Valev Mere), kes esitas selge visiooni, kuidas peaks olema korraldatud Eesti mereline riigikaitse ning milliseid ülesandeid ja millise koosseisuga peaks laevastik ole-ma suuteline täitma. Martson toonitas,

1939. septembris, pärast Teise maailmasõja vallapää-semist asetleidnud sünd-mustega leidsid kinnitust viis aastat varem tehtud Richard Koka järeldused, et suure tõenäosusega võivad Eesti neutraalsust ründavad välispoliitilised sundakt-sioonid tabada mere, mitte maa poolt.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

67

et (kirjapilt muutmata kujul) „[...] meil leidub väga vähe ini-mesi ja ringkondi, kel on sel-ge ettekujutus ja arusaamine meie rannakaitse tähtsusest ja vajadustest.“ Tema hinnangul ei saanud tänu tugevale Briti laevastikule Eesti laiem ava-likkus Vabadussõja ajal aru, et sõjaline oht ähvardas ka mere poolt, mistõttu puudus ava-likkuse toetus tugeva ranna-kaitse olemasoluks ning nägi lahendusena ette avalikkuse seas igakülgse teavitustöö lä-biviimist, kus selgitataks ran-nakaitse tähendust ja selle-kohaste vahendite soetamise vajadust.

Martson juhtis tähelepanu, et Eesti rannakaitse esmane kaitsevõime enne võimalike liitlaste saabumist on märk-sa viletsam kui Lätil ja Soo-mel. Peamise merelt lähtuva ohuna nägi ta rannikualade pommitamist laevastiku pe-ajõudude poolt ning Martsoni hinnangul oleksid Eestil vasta-se lahingulaevade vastu võit-lemiseks reaalsed võimalused üksnes allveelaevade olemasolul. Dessanditõrje seisukohalt rõhutas ta, et maavägi ük-sinda ei ole suuteline lisaks maarindele kaitsma ka Eesti pikka ranna joont ning et oluline on hävitada dessantüksused juba merel. Selle ülesande täitmiseks oleksid laevastikule sobinud kõige pa-remini kiired torpeedodega relvastatud mootorpaadid, mida oleks tulnud kasu-tada koostöös allveelaevadega.

Rannakaitses kiirreageerimisvõime tagamiseks pidas Martson vajalikuks Soome eeskujul reservväelastega mehi-tatud merekaitseliidu moodustamist. Terava kriitika osaks sai merelise riigi-kaitse riiklik korraldatus. Piirivalvami-sega seotud ülesannete tarvis piirivalve juurde eraldi laevastiku loomist nime-tas ta mitte jõudude koondamiseks, vaid nende killustamiseks rannakait-ses. Täiendava argumendina tõi Mart-son esile, et merevägi saaks piirivalve ülesannetega hästi hakkama. Tõhusa ranna kaitse korraldamiseks oleks tul-nud kaitse laevastikule anda juba rahu-ajal kõik riiklikud ülesanded merel, mis oleks taganud jõudude koondamise, kergendanuks kaitsekavade väljatööta-mist, ning toonuks kulude kokkuhoiu.

Kuigi 1933. a lõpul oli riigikogu võt-nud vastu seaduse, millega määrati kre-

diit sõjalaevastiku uuendamiseks ning paika oli pandud ka uute soetamisele tulevate üksuste tüübid, siis laevastiku uuendamise teema Merenduse veergu-del ei vaibunud, vaid sai pigem hoogu juurde. Pärast allveelaevade hanke reaal-suseks saamist 1937. a laevastiku uuen-damise teemaliste kirjutiste arv vähenes.

Üks agaramaid Merenduse autoreid oli kaptenmajor Johannes Santpank. Tema hinnangul oli mereliste ühendus-teede tagamine Eestile ühtviisi eluliselt vajalik nii rahu- kui ka sõjaajal. Rahu-ajal sõltus sellest riigi väliskaubandus, millest 95% kulges meritsi, ning sõjaajal oleks väliskaubandusele lisandunud ka välisabi saabumise tagamine. Santpanga järgi võis merejõudude ülesanded jaota-da peamisteks – mereliste ühendustee-

de kasutamise kindlustamine ja pealinna kaitse merelt lähtuva ohu eest – ning kõrvalisteks – vaenlase merekaubanduse takis-tamine; luure- ja valveteenistus jt ülesanded. Johannes Santpank oli seisukohal, et laevastiku uuen-damiseks oli hädavajalik eeldus selle vajaduse teadvustamine ühiskonnas ja kodanike toetuse saavutamine.

Santpank oli esimene, kes kirjutas Merenduses allvee-laevadest ja võib öelda, et tal õnnestus 1933. a sõnastada kontseptuaalsed põhialused, millele tuginevalt Eesti üldse peaks seda laeva tüüpi omama. Santpank osundas, et (kirjapilt muutmata kujul): „Eesti oludes on allveelaeva päätähtsus tema olemasolu“, mis tähendab, et all-veelaevade omamine aitab mär-kimisväärselt tõsta riigile vajali-ku sõjalise heidutuse usutavust. Ta tõi esile peamised ülesanded, milliseid ülesandeid see (kir-japilt muutmata kujul) „vaese-mehe relv“ peaks sõja olukorras täitma:

1) mereliste ühendusteede kasuta-mise tagamine (takistada vaenlasel blo-kaadi teostamist, rünnates selleks vas-tase jõudusid, ning kasutades kergete jõudude (hävitajad ja kiired [torpeedo]laevad) vastu tegutsemisel miine ja pea-jõudude vastu torpeedosid;

2) rannakaitse toetamine: a) rünna-ta Tallinna mere poolt pommitavaid mere jõudusid, mis asuvad väljaspool mere kindluste suurtükkide laskeula-tust); b) nurjata vaenlase meredessant-operatsioon, rünnates dessantlaevastik-ku juba ülesõidu ajal ja enne kui vastane jõuab oma ründejõud maale paisata;

3) vastase merekaubanduse tõkesta-mine (tegutsemispiirkond ainult Soo-me laht; kaubalaevade asemel rünnata saatelaevu);

4) vaenlase [sõja]laevade hävitamine miinide ja torpeedodega;

5) luure- ja valveteenistus; 6) miiniveeskamisoperatsioonid.1939. a alguses, veel enne merejõu-

dude juhatajaks saamist tõdes Johannes Santpank, et laevastiku uuendamisel olid suurim takistus riigi piiratud fi-nantsvahendid ning analüüsis, kui-das oleks võimalik sõjalist võimekust parandada, ilma et oleks vaja kaasata täiendavaid ressursse. Santpank võrdles Nõukogude Liidu, Soome ja Ameeri-

Santpank oli esimene, kes kirjutas Merenduses all-veelaevadest ja võib öelda, et tal õnnestus 1933. a sõnastada kontseptuaalsed põhialused, millele tugine-valt Eesti üldse peaks seda laevatüüpi omama.

AJALUGU

68

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

ka Ühendriikide mereväe ja piirivalve laevastike võimekusi ning jõudis jä-reldusele, et kuigi sarnaselt Eestiga oli vaadeldud riikides riigikaitsealased ja piirivalvamise ülesanded eraldiseisvate organisatsioonide alluvuses, siis erine-valt Eestist olid teiste vaatlusaluste riiki-de piirivalvelaevad sõjalise võimekusega ning neid oli seetõttu reaalselt võimalik sõjaliste ülesannete täitmisel rakenda-da. Tema hinnangul oleks piirivalvele sobinud kõige paremini sõjalaevad ning ka veeteede talituse ülesannete täitmise-ga oleksid sõjalaevad hakkama saanud.

Santpank tegi ettepaneku, et Eesti võiks hankida veeteede talituse ja piiri-valve ülesannete täitmiseks sõjalaevad, millega oleks kaasnenud sõjalaevasti-ku ja üldise riigikaitse märkimisväär-ne tugevdamine. Ta toonitas, et kuigi veeteede talituse laevade juures oli ar-vestatud riigikaitseliste vajadustega, oli see saanud võimalikuks üksnes tänu tollal ametikohal oleva direktori (mere-väe reservohvitser ja merekaitseliitlane Eduard Avik) isiklikule merekaitseala-sele huvile ja vastutulelikkusele.

Santpank oli seisukohal, et kuigi kõik riigilaevastiku laevad peaksid olema eelkõige sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivad ning sõjaliste võimekustega, siis nende allutamist merejõududele rahuajal pidas ta vajalikuks üksnes siis, kui see osutub rahalise kokku hoiu sei-sukohalt otstarbekaks. Oluliseks pidas ta mereväeohvitseride praktiseerimist teistes riigilaevastikes, mida oli vaja Eesti mereala parema tundmaõppimi-se seisukohalt. Santpanki hinnangul oli kõigi riigile kuuluvate laevastike riigi-kaitsesse tõhusaks kaasamiseks vaja rii-givõimu tasandil vastavat otsust.

KIRJUTISED RANNAKAITSEST1936. a ilmunud Eesti entsüklopeedia vastavas artiklis oli rannakaitse definee-ritud kui „Sõjaline kaitse kallaletungide vastu merelt s.o. vaenuliste sõjalaevas-tikkude ja dessantide vastu, r-e moo-dustavad vastavad laevastikud, ranna- e. merekindlused, rannapatareid, mere mineerimine ja r-ks määratud maa- ja lennuväe osad.“

Probleeme tekitab kirjutiste autorite poolt väljendi „merekaitse“ kasutamine. Autorid kasutasid väljendit merekait-se nii rannakaitsega samatähendus-

likult kui ka rannakaitse vastandina. Samas kasutati nii rannakaitset kui ka merekaitset kogu merelise riigikaitse üld nimetusena. Võttes arvesse Eesti ja Soome tihedat, kuid salajas hoitud me-resõjalist koostööd 1930. aastatel, võib pidada tõenäoliseks, et merekaitse pu-hul on tegu tol ajajärgul soome keelest (meripuolustus) laenatud väljendiga.

Merenduses avaldatud kirjutiste sisu põhjal võib kokkuvõtvalt väita, et nii rannakaitsel kui ka merekaitsel oli kaks paralleelselt käibinud tähendust:

1) merelise riigikaitse üldnimetus;2) rannakaitse kitsamas tähen-

duses selliselt, nagu see oli eespool defineeritud.

Enamik ohvitsere avaldasid oma mere sõjapidamise teemalisi mõtteid läbi rannakaitse ideelise raamistiku, kuid vaid vähesed argumenteerisid põh-jalikult oma seisukohti. Kõige kontsep-tuaalsemalt lähenes meresõjapidamisele vanemleitnant Johannes Ivalo, kelle kir-jutiste põhjal on võimalik konstrueeri-da nn väikesõja kontseptsioon.1 Selle lähtealus oli põhimõte, et ka väiksem ja sõjaliselt nõrgem laevastik võib ha-kata endast tugevamale potentsiaalsele vaenlasele tulemuslikult vastu ja olla isegi edukas. Siiski oli see mõeldav üksnes juhul, kui väiksem laevastik oli rahuajal ennast põhjalikult ja sihikind-lalt tulevaseks sõjaks ettevalmistanud. Sõjaks ettevalmistus tähendas eelkõige loobumist standardsetest lahendustest ning keskendumist mingile üksikule sõjapidamisvaldkonnale/meetodile, et siis ennast sel alal teadlikult arendades ning oskusi pidevalt täiendades ja lihvi-des saavutada seeläbi eelis vastase suh-tes mereväetaktikalises tegevuses. Ivalo väärib samuti esiletoomist nii meresõja-pidamise uurimisele kõige enam pü-hendunud kui ka kõige viljakama Me-renduse autorina, olles ühtlasi ajakirja kõige staažikam toimetuseliige.

Ainsa mereväeohvitserina käsitles Me-

renduses rannakaitset mitte ainult mere, vaid ka maa poolt lähtuvalt vanemleit-nant Alfred Pääbus, kes sõnastas ranna-kaitse eesmärgina ranniku ja territoriaal-vete puutumatuse tagamise ning seda tagavate relvajõudude organiseerimisel tuli lähtuda kas saareriigi või ranniku-riigi seisukohalt. Rannikuriik ei saanud rannakaitsejõudude organiseerimisel piirduda saareriigi kombel üksnes laevas-tiku omamisega, vaid pidi seda täienda-ma merekindlustega. Pääbuse hinnangul kujutasid merekindlused endast küll tu-gevat jõudu, kuid oma paiksuse tõttu olid nad staatilised ja neil puudus taktikaliselt seisukohalt väärtuslik omadus – liikuvus. Merekindlused olid tema arvates või-melised täitma rannakaitse ülesandeid – tõrjuma rannikualasid pommitavaid pealveejõude ja dessantüksusi – üksnes siis, kui nad olid suutelised kaitsma end õhurünnakute eest.

Pääbus põhjendas, et maavägede kasu-tamine rannakaitsel on tulenevalt nende vähesest mobiilsusest ebatõhus ning näi-teks dessandi tõrjumisel, kus ajaline tegur etendab eriti olulist rolli, oleks maaväge-de kasutamine väheefektiivne. Tema hin-nangul oleks olnud kõige tõhusam võtta rannakaitses kasutusele kaldal tegutsev mobiilne rannakaitsekoondise nime kan-dev väeosa, mille suuruse määramisel tuli lähtuda kaitstava rannajoone pikku-sest, ranniku füüsilistest omadustest ning teede ja liiklemisvõimaluste olemasolust rannikul. Rannakaitse juhtimine oleks pi-danud Pääbuse hinnangul olema kindlas-ti allutatud merejõududele, sest maaväes puudusid meresõjapidamises kompe-tentsed isikud; rannik moodustab sõja-liselt terviku, kuid maaväelise juhtimise korral liigendataks see administratiivse-tel põhjustel erinevateks piirkondadeks [nt kaitseringkondadeks]; rannakaitse tegevus ja juhtimine oleks killustatud mitme organisatsiooni vahel, kelle oma-vahelises koostöös võib ette tulla raskusi. Pääbus oli veendunud, et väikeriigi kogu rannakaitse – laevastik, merekindlused, rannakaitse koondis – tuleb allutada ühe-le juhile.

Merenduses kirjutatu põhjal ei ole kahtlust, et rannakaitset oleks võinud ni-metada Eesti mereväestrateegiaks, kuigi keegi otseselt sellist nimetust ei kasuta-nud. Laevastiku roll oleks olnud toetada merekindlusi ning eelkõige oleks olnud tegu pealinna kaitsega. Ainsa rannakait-sele vastanduva ideestiku – nn mere vaba kasutamist tagava merekaitse – autor oli vanemleitnant Rudolf Rosimannus. Eri-nevalt teistest autoritest rõhutas ta, et

Santpank tegi ettepaneku, et Eesti võiks hankida veeteede talituse ja piiri-valve ülesannete täitmiseks sõjalaevad, millega oleks kaasnenud sõjalaevastiku ja üldise riigikaitse märkimis-väärne tugevdamine.

AJALUGU

1 Vt ka Laanetu, Liivo. Väikesõja kontseptsioon –

kas Eesti esimene meresõjaline doktriin? – Sõdur

2014, nr 4, lk 42–47.

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

69

kuna mereliste ühendusteede kasutamise tagamine on laevastiku olemasolu ees-märk, siis peab see olema ka laevastiku peamine ülesanne ning rõhutas, et tuleks loobuda laevastiku liigsest koormamisest rannakaitsega.

Sõltumata sellest, kas autorid lähtu-sid rannakaitse või mere vaba kasuta-mist tagava merekaitse ideestikust, oldi ühel nõul, et Eesti laevastiku peamine kontseptsioon oleks olnud merehõi-ve takistamine. Samuti esineb autorite töödes redulaevastiku eelistamisele vii-tavaid mõttekäike ning aktiivsel kaitsel rajaneva sõjapidamise eelistamist.

KASULIK TÄNAPÄEVALGIMeresõjaline mõte avaldus Merenduse veergudel eelkõige aruteludes merelise riigikaitse, meresõja ja meresõjapida-mise teemadel. Üks enim käsitlemist leidnud valdkond oli laevastiku uuen-damine, millele pühendati kõige roh-kem tähelepanu aastatel 1933–36 ehk siis enne allveelaevade hanke reaalsu-seks saamist. Laevastiku uuendamise programm, mida hakati ellu viima ala-tes 1933. a, oli koostatud rannakaitse vajadusi silmas pidades. Kuna ranna-kaitse puhul toimub sõjategevus ranni-kumeres ja sellega piirneval maismaal, siis edukaks tegutsemiseks oli oluline väeliikide (mere-, maa- ja õhujõud) ja relvaliikide (nt sõjalaevastik, merekind-lused) omavaheline tõhus koostöö.

Eesti mereväepoliitikast loetu põh-jal kindlasti rääkida ei saa. Mereväe-poliitikale kõige lähemalseisvama üksik otsusena võib esile tuua valitsuses vastu võetud laevastiku uuendamise programmi, millega sisuliselt määrat-leti laevastikus arendatavad sõjalised võimekused. Oluline tähelepanek on ka see, et programmi olemuslikult ei muudetud. Mida pingelisemaks hakkas kujunema Euroopa julgeolekupoliitili-ne olukord ja mida tajutavamaks muu-tus võimalik sõjaline oht, seda enam hakkasid merejõudude juhid tuletama meelde totaalkaitse põhi mõtete raken-damise vajadust merelises riigikaitses. Toonased probleemid riigile kuuluvate laevastike allumises erinevate minis-teeriumide ja ametkondade vahel ning riigi kaitseliste huvide vähene arvesta-mine on äratuntavad Eestis ka praegu.

Vaid vähesed autorid põhjendasid ja argumenteerisid oma seisukohti, ka-sutades selleks kas meresõjateooriat,

Merenduses kirjutatu põhjal ei ole kahtlust, et rannakait-set oleks võinud nimetada Eesti mereväestrateegiaks, kuigi keegi otseselt sellist nimetust ei kasutanud.

meresõjaajaloo õpikuid, välismaist eri-alakirjandust või välisriikide kogemusi. Selliste autoritena väärivad esiletoo-mist kaptenmajor Johannes Santpank, vanemleitnant Richard Kokk, vanem-leitnant Johannes Ivalo, vanemleitnant Rudolf Rosimannus ja vanemleitnant Alfred Pääbus. Ivalo, Santpank ja Kokk olid kolm kõige viljakamat meresõjan-duslikel teemadel kirjutanud autorit, kellelt pärineb ühtekokku ligikaudu pool kõigist Merenduses ilmunud vas-tavatest kirjutistest.

Kui vaadelda mereväeohvitseridest Merenduse autoreid sõjakooli lõpeta-mise lendude lõikes, siis ületasid 1928. a sõjakooli lõpetanud mereväeohvitse-ride III lennu vilistlased oma kaastööde avaldamise aktiivsuselt selgelt ülejäänud kolleege. Kuna Merenduse puhul oli tegu mereväelise erialase väljaandega, siis võib öelda, et just kaptenmajor Jo-hannes Santpank, vanemleitnant Johan-nes Ivalo, vanemleitnant Richard Kokk ning eelkõige III lennu ohvitserid olid selles ajakirjas kõige olulisemad mere-sõjalise mõtte avaldajad ja kujundajad.

Kuigi autoritel võisid olla erinevad arvamused ja põhjendused, võib välja tuua mõningad ühised seisukohad:

1) Eesti laevastiku peamine ülesanne oli mereliste ühendusteede kasutamise tagamine nii rahu- kui ka sõjaajal;

2) Eesti laevastiku koosseis oli juhus-lik ega vastanud vajadusetele;

3) riigi rahakoti paksus oli kõige mää-ravam tegur laevastiku uuendamisel;

4) Eesti laevastik pidi koosnema nn kergetest jõududest (eelkõige allveelae-vad ja torpeedopaadid);

5) väeliikidevahelise koostöö olulisus meresõjapidamises.

Eesti–Soome salajasele meresõjali-sele koostööle Soome lahe sulgemiseks Merendusest ühtegi viidet ei leia, see ei ole aga siiski üllatav, sest tegu oligi ju avalikustamisele mittekuuluva teabega.

Merenduse näol on tegu 1930-nda-te eestikeelse meresõjalise mõtte kõige olulisema allikaga, mille veergudel il-munud kirjutiste lähem uurimine mit-te ainult ei anna ülevaate tolleaegsetest tegemistest ja arengutest, vaid ühtlasi annab oma panuse Eesti merelise rii-gikaitse kontseptuaalsele arendamisele tänapäeval.

Kirjutis põhineb 2015. a KVÜÕA Toi-metiste Occasional Papers No 2 ilmuval teadusartiklil „Eesti meresõjalise mõtte kullafond“.

27.10.1932 Mereväe ajakirja asutamiskavatsuse esmamainimine.

22.11.1932 Mereväe ajakirja asutamise otsustamine kogu peakoosolekul ja esimese peatoimetaja valimine.

Märts 1933 Ilmub ajakirja esimene number.

13.04.1933 Kogu laenab ajakirjale 350 krooni.

1934 Ajakirja sissetulekud on esmakordselt suuremad kui väljaminekud.

Veebr 1935 Senise ühe asemel hakkab olema korraga kaks tegevtoimetajat.

21.02.1936 Kõiki toimetuse liikmeid hakatakse valima kogu üldkoosolekul.

21.06.1936 Kogu üldkoosolekul otsustatakse luua toimetuse kolleegium.

1936 Kirjatööde võistlus.

1936 Ajakirja tulud ületavad esmakordselt kogu enda tulusid.

24.03.1938 Kogu üldkoosolek annab põhimõttelise nõusoleku ajakirjade Merendus ja Laevandus ühendamiseks.

1938 Saavutatakse maksimaalne aastatellimuste arv – 547. Lisaks on kaks aastatellimust välismaale. Ajakirja tuludest toetatakse kogu 1100 krooniga, aitamaks katta mereväe 20. aastapäeva tähistamisega seotud väljaminekuid.

21.06.1940 Ilmub ajakirja viimane number.

28.08.1940 Kogu juhatuse ja kogu likvideerimise komisjoni otsusega ajakirja välja­andmine lõpetatakse; selle varad kantakse kogu arvele.

16.12.1940 Kogu likvideerimise komisjon loeb oma lõppkoosolekul ajakirja tagant­järele likvideerituks alates 08.10.1940.

Ajakirja Merendus kronoloogia.

AJALUGU

70

SÕD

UR N

R 5 (86) 2015

TUTVUSTUS

Rahuvalvesse panustamine kuulub vastutustundliku ning globaalselt mõtleva ja käituva riigi juurde. EST-PLA-1 saatmisega Taani rahuvalvepataljoni koos-

seisus Horvaatiasse 1995. aastal sai alguse Eesti kaitseväe osalus rahvus vahelistes sõjalistes operatsioonides üldse. Hiljem on Eesti lähetanud rahuvalve üksusi Lii-banoni ning Eesti ohvitserid on teeninud Lähis-Idas ja Aafrikas sõjaliste vaatlejate-na ja staapides. Raamatu kaane pilt on teh-tud septembrikuus 2015 Liibanonis, kus rahuvalves oli Eesti üksus ESTPLA-19.

Raamatu koostaja kolonelleitnant Rein Vaabel kirjutab: „Missioonidel käinuna ja kriisikoldeid näinuna olen mõistnud, et siin ilmas ei ole midagi koledamat, kui elamine sõja hirmus, kodu ja vara hävimine sõjas, pereliik-mete sandistumine või hukkumine sõja tõttu. Julgen väita, et tänu rahuvalvele on suudetud ära hoida või leevendada miljonite inimeste hirme ja kannatusi, süstida usku ja lootust helgemasse tule-vikku. Kuid igal medalil on teadagi kaks poolt ja õnnestumiste kõrval võib kind-lasti vaielda ka selle üle, kas rahuvalves-se paigutatud pingutused ja ressursid on taganud probleemidele võimalikult tõhusa lahenduse.“

Faktirohke raamat on suurepärane lugemismaterjal kõigile, kes on huvi-tatud kaitseväest ja rahvusvahelisest teenistusest. Kindlasti avardab see ka tavalugeja silmaringi. Sinikiivrid kirjel-davad võõraste maade olustikku ja ühis-konnasuhteid heatahtlike vaatlejatena, kes konfliktis pooli ei vali. Nii mõnigi kirjutaja tunnistab, et piirkonna kohta kodus kujunenud mustvalge ettekuju-

tusega polnud kohapeal midagi peale hakata. Tegelikkus osutus tunduvalt nüansirikkamaks.

Eriti väärtuslikuks ja huvitavaks osu-tuvad 1990-ndatel rahuvalvemissioo-nidel käinute mälestused. Raamatusse on talletatud palju infot ja lugusid, mis kõrvalseisjate jaoks muidu kaduma lä-heksid. Selline täpne raaminfo sidumi-ne konkreetsete juhtumite ja lihtsama-te tõsi eluliste seikadega joonistab välja kogu rahuvalveteenistuse sügavama olemuse.

Raul Öpik, Tõnis Asson, Alar Lane-man, Aivar Jaeski, Rein Vaabel, Paul

Töö ohu piiril – põnev sissevaade Eesti sinikiivrite teenistusse

• Koostaja Rein Vaabel• 436 lk, kõvad kaaned• Kirjastus Otto Wilhelm

1994. aasta alul Kaitsejõudude Peastaabi rahuvalvejaoskonnas aasta tegevuskava planeerides tegin sellest major Tiruga juttu ja palusin tal uurida, mida võiks asjast arvata kaitseväe juhataja kindral Einseln. Selleks ajaks oli juba neli kaitseväe ohvitseri (seal­hulgas Tiru) läbinud Soomes Niinisalos ÜRO sõjaliste vaatlejate kursused. Suurem osa nende Soome, Rootsi, Nor­ra või Taani kursusekaaslasi olid juba teenistusse asunud Lähis­Ida vaatlus­missioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization). Kuid järjest uued ning aktuaalsemad tege­mised BALTBAT­i projekti käivitamisel surusid vaatlejate teema mõneks ajaks tagaplaanile. Hiliskevadel uurisin ise kindral Einselnilt UNTSO­s osalemise võimalikkust. Vietnami sõja kogemu­sega kindral ei olnud sellest mõttest sugugi vaimustuses, talle näis see üks tühine ettevõtmine. Täpselt ma tema vastust enam ei mäleta, kuid tänaseni on meeles üks fraas: „Cooking and looking. Praegu on meil oma armee ülesehitamisel täita palju tähtsamaid ülesandeid kui ohvitseride saatmine soojale maale suppi sööma ja päikest võtma.“ Sain aru, et lähemal ajal ei ole mõtet kaitseväe juhatajat selle ideega enam tülitada.

Vaha, Toomas Boltowsky, Janari Jaanso, Madis Morel, Indrek Sarap ja paljud tei-sed maalivad oma meenutustes värvika pildi sinikiivrite teenistuse eripärast ja argipäevast. Igas piirkonnas ja igal ajal on meie mehed kohanud katsumusi, millest neil seni polnud aimugi, nad on pidanud taluma pingeid ja lahen-dama keerulisi olukordi. Teisalt juhtub rahvusvahelises seltskonnas piisavalt ka vürtsikaid lugusid. Saab selgeks, et eesti sõdurile omane talupojatarkus ja eluterve huumorimeel on rahuvalves vähemalt sama vajalikud kui sõjalised oskused.

Sõjameeste mälestusi, päevikukatkeid, fotosid ja kirjava-hetust, samuti taustateavet ja ajaloolisi dokumente sisaldav raamat võtab kokku ühe tahu Eesti kaitseväe viimase 20 aasta tegevusest – osaluse ÜRO rahuvalveteenistuses.

... sea sammud Värbamiskeskusse. Siin tutvud vabade kohtadega Eesti kaitseväesja väljakutsetega, mis ootavad sind kogu maailmas.

Vaata juba täna www.vk.kra.ee ja www.elukutse.ee või külasta meid Tallinna südames:Narva mnt 7, I trepikoda, IV korrus. Sinu küsimus on oodatud e-posti aadressil:vkinfo@kra.ee ja telefonil: 717 0800.

Tundes Elu Kutset ...