TMJ3330 “Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid.

Subjektid: Omanikud Juhid Töötajad

Märksõnad: Juhtimise kvaliteet – määrab ettevõtte saatuse, allolevad kvaliteeditegurid

o Juhtimisoskuso Suhtlemisoskuso Teadmised tootmis-teenindusprotsessisto Kohusetunne ja motivatsioono Soov ja võime muutustekso Otsustus- ja sihikindluso Intsiatiiv, vaist

Konkurentsipositsioon Finantsseisukord – raha olemasolu ja selle kasutamise viis; kujundamisel

tähtsado Võime teenida kasumit (konkurentidest rohkem)o Raha pangaso Likviidsuso Rahavoodo Varad (oma- ja võõrkapital)

Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: Varustamine Laomajandus Tootmine Turustamine Finantseerimine Arvestus Juhtimine

Väliskeskkond mikrotasandil: Tarbijad Hankijad Konkurendid Finantseerijad Inimressursid Finantsressursid

Väliskeskkond makrotasandil: Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline

Rahvusvaheline

2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus

Väliskeskkonna tegurid mikro- ja makrotasandilVäliskeskkond mikrotasandil:

Tarbijad Hankijad Konkurendid Finantseerijad Inimressursid Finantsressursid

Väliskeskkond makrotasandil: Poliitiline keskkond – õigusaktide ja käitumisnormide kogum, mis reguleerib

ühiskonna ülesehitust, juhtimist, arengut, poliitiliste asutuste süsteemi, ettevõtete tegevust (piirangud, soodustused, maksud, kohustused, õigused)

Poliitilise keskkonna eesmärgid:o Majanduskasvo Madal töötuso Madal inflatsioono Ekspordi stimuleerimineo (välis)investeeringute ligitõmbamineo Intressimäärade reguleerimine

Riigi kolm viisi ettevõtete tegevust mõjutada:o Otsene (läbi asutuste)o Läbi majanduspoliitika o Läbi seadusandluse

Äritegevust otseselt reguleerivad seadused:o Töölepinguseaduso Konkurentsiseaduso Maksuseaduso EL õigusaktid

Majanduslik keskkond – ettevõtte enda võimalused seda mõjutada väga väiksed, vaja ära arvata, kohaneda, ära kasutada.

Suurimad mõjutajad:o Valitsuspoliitikao Ettevõtete saavutusedo Rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse muudatused

Majanduskeskkond mikrotasandil (indiviidid ja ettevõtjad):o Toote nõudlus

o Tootmiskuludo Turuolukordo Konkurentide olemus, käitumine

Majanduskeskkond makrotasandil – tööstusharu, piirkond, riik, riikide kogukondo Majanduskasvo Erasektori konkurents teiste maade erasektorigao Valitsuse tulud-kuludo Valitsuse määratud laenuintressid (monetaartegurid)o Rahvusliku valuuta väärtus/stabiilsuso Riigi tasandi majandusnäitajad (inflatsioon, eksporditegevuse tugevus,

maksebilanss, töötus, raha pakkumine) Sotsiaalne keskkond – suures osas väljaspool ettevõtte kontrolli, mõjud võivad

põhjustatud nii ettevõttesisestest kui välistest faktoritest. Sündimus, haridus, tervishoid.

Tehnoloogilineo Automatiseerimineo Kulude vähendamineo Kvaliteedi tõuso Efektiivsuse tõuso Protsesside kiirendamineo IT eriti

Looduskeskkondo Saadaolevad maavarado Looduse saastatuso keskkonnamaksud

RahvusvahelistumineSelleni võivad viia tõuketegurido Turu kokkutõmmeo Madal kasumlikkuso Ülepakkumineo Kitsendav seadusandluso Vähese kogemuse/motivatsiooniga tööturgo Tööjõu kõrged hinnad/maksudo Ebastabiilne valitsus o Jne

Tõmbetegurido Kasvav/stabiilne turgo Kasumlikkuso Ebapiisav pakkumineo Soodne seadusandlik keskkondo Kvaliteetne tööjõudo Madalad tööjõukulud/maksudo Stabiilne valitsus

3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid.

Ettevõtlus:o Protsess, kus riski võtmise ja pingutuse tulemusena luuakse väärtusi ja

isiklikku rahuloluo Ressurss (a la maa või kapital)o Majandustegevus tulu saamiseks sellesse ise investeerides ja oma varaga

riskides.o Ettevõtte käivitamine/kasvatamine läbi (innovaatilise, riskivõtva) juhtimiseo Ärivõimaluste äratundmine ja loov ärakasutamineo Eneseteostusviis

Ettevõtluse määratlus seaduses:o Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on

tulu saamine, kauba, teenuse või loomingu müügist, vahendamisest

Ettevõtja:o Füüsiline isik, kes pakub oma nimel kaupu/teenuseid/loomingut, see töö on

ettevõtjale püsiva sissetuleku allikaks NING seaduses sätestatud äriühingo Innovaatoro Riskivõtjao Tegutseb äris kasu saamise nimel ja kannab sellega seotud isiklikke riske

Ettevõte:o Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksuso Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb

o Asjado Õigusedo Kohustused

Ettevõtte klassifikatsioonid:o Õigusliku vormio Omandivormio Tegevusalao Suuruse järgi

o 1 – 9 mikroettevõteo 10 – 49 väikeettevõteo 50 – 249 keskmine ettevõteo 250+ suurettevõte

Ettevõtja iseloomujooned:o Võimekus tegutsemisekso Enesekindluso Visadus (vigadele mitte alla vandumine)o Uuenduslikkuso Tulemusele orienteeritus

o Riski võtmise valmiduso pühendumine

Ettevõtja edutegurid:o suur töövõimeo püsivus/sihikindluso motivatsioono suhtlemisoskuso juhtimis- eestvedamisoskus (liidriomadused)o komptetentsuso ausameelsuso hea terviso mõistevo pere toetus, isiklik elu korraso selged eesmärgido loovuso võime aktsepteerida ebamäärasust

4. Äriorganisatsioon ja ettevõtete õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused.

Äriorganisatsiooni olemus:o Ühendab inimesio Igal osalisel on rollo Ühine eesmärko Igal osalisel on vastutuso Võimuhierarhiao Liikmed on teadlikud positsioonist hierarhias

Ühised tunnused äriorganisatsioonidel:o Ühendavad inimesio Neil on rahao Neil on omanikudo Nad toodavad midagi/pakuvad teenusto Neil on kliendid/tarbijado Neil on vaja kasumit/raha, et toota nõudlusele vastavaid teenuseid

Äriorganisatsioonide tüübid:o Ühinenud (incorporated)o Ühinemata (non-incorporated)

Erisused:o Vastutuse määr (piiratud, piiramata)o Korraldus, eesmärgid, etc

Äriühingute õiguslikud vormid:o FIE

o Äriühingudo Tulundusühistuo Mittetulundusühingud

FIEEelised

o Lihtne, vähe formaalsusio Tegutsemisvabadus ja täielik kontrollo Paindlikkus tegutsemiseso Kogu tulu omanikuleo Lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamineo Isiklik rahulolu ja motivatsioon

Puudused:o Piiramatu vastutuso Kapitali piiratus, mastaabiefekti ei oleo Äritegemise ja juhtimisoskuste puudumineo Raske töötajaid ligi tõmmatao Ettevõtjal suur töökoormuso Tegevusaja piiratus (omaniku tööaeg)o Umbusaldus klientide/tarnijate poolt

Täis- ja usaldusühing:Eelised:

o Jagatud vastutus/risko Lihtne organisatsioon/juhtimineo Pole miinimumkapitalinõueto Võimalus kaasata rohkem kapitali kui FIEo Kasumit lihtne jaotada

Puudused:o Piiramatu vastutus (v.a. usaldusosanikud)o Aeglasem otsustusprotsesso Ühingu lühike eluiga (omanikega seotud)o Raske leida äripartnereido Vaidluste võimaluso Kasumit vaja jaotada

AS ja OÜEelised:

o Piiratud vastutuso Võimalus kaasata kapitalio Omandiõiguse üleandmineo Paremad võimalused juhi kaasamisekso Kapitali suurendamise võimaluso Piiramatu eluiga, suurem stabiilsuso Sobivus nii suur- kui väikeettevõtteleo Juhtimine võib olla lahti ühendatud omamisest

o Usaldusväärsus

Puudused:o Keerulisem, nõuab rohkem aega ja vahendeid organiseerimisekso Suurem tegevuste reguleerituso Info avalikustamise kohustuso Väiksem paindlikkus juhtimiseso Üksikisiku kontrolli vähenemineo Omanike ja juhtide lahkhelid

Tulundusühistu – toetab ja soodustab liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu

Eelised:o Liikmete kontroll ühistu üleo Demokraatiao Piiratud vastutusega

Puudused:o Suhete halvenemine liikmete seas võib mõjuda majandustegevuseleo Demokraatia tõttu väiksem paindlikkus

Tulu mittetaotlevad ettevõtted – isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole tulu saamine

o Mittetulundusühingud (KÜ, aiandusühistu jne)o Valitsuse ametido KOVo Heategevusorganisatsioon

Ettevõtjate ühendused:o Konsortsium – lepinguline liit mingi projekti tegemisekso Kartell – kokkulepe konkurentsi tõkestamisekso Sündikaat – kartell koos ühise turustusegao Huviühing – R&D ühistegevuseks loodud ühingo Ühisettevõte – tütar- või sidusettevõte, kus koos kapitaliga liigub ka know-

how, protsessid jmso Kontsern – iseseisvate ettevõtete koondamine ühise juhtimise alla

5. Äriidee otsimise protsess.o Ajurünnako Vali sobilikud ideed, arenda edasio Too välja toote teenuse omadused võimalikult detailselt (kuju, vorm,

disain, hind), leia igale omadusele alternatiiveo Kes, mida, kus, millal, kuidas’o Mida

o Toode/teenus iseo Kellele

o turgo kuidas

o kontseptsioono Positiivne on isiklik kogemus/hobi vms

Hea äriidee:o Uuendusliko Suunatud tarbijaleo Turu valmisoleko Tööjõu olemasoluo Realiseeritavus

Põhiküsimused:o Kes on KLIENT?o Millised on tema VAJADUSED?o Millise LISAVÄÄRTUSE ettevõte loob?o Milliseid vajadusi RAHULDAB?o Miks peaks klient VALIMA minu konkurentide asemel?

6. Ariidee defineerimine ja analüüs.Äriidee peab selgelt toote/teenuse defineerima.

5 küsimust:o Miks see on hea idee?o Millele see arvamus tugineb?o 5 põhjust, miks idee võiks sobidao 5 põhjust, miks idee ei võiks sobidao Tulevik

1. Miks on see hea idee?2. Milline on selle sisukoha põhjendus?3. Kuidas tõestate ja millega kinnitate oma seisukohta?4. Millised klienditüübid on huvitatud teie toodetest/ teenustest?5. Miks?6. Loetlege põhjuseid, miks teie idee ei võiks töötada praktikas?7. Loetlege põhjuseid, miks Teie idee võiks töötada praktikas?8. Mille poolest on Teie idee erinev teistest ideerakendustest turul?9. Miks on need erisused tähtsad?10. Mis siis, kui muudaksite oma toodet/teenust mingil moel?

Vajadusel kohendada ja itereerida.

Turu-uuring vaja läbi viia.

Põhiküsimused:o Kes on KLIENT?o Millised on tema VAJADUSED?

o Millise LISAVÄÄRTUSE ettevõte loob?o Milliseid vajadusi RAHULDAB?o Miks peaks klient VALIMA minu konkurentide asemel?

Näide:

Mida:Toota eestis ja skandinaavias kvaliteetseid DWH&BI süsteeme

Kellele:Eesti ja skandinaavia

Kuidas:Outsource IT

7. Ärivõimalused, nende äratundmine ja hindamine.Olulised on:

o Vajaduso Oskuso Konkurentsieelis, erakordne väärtus

Vajadus <> võimalus

Tugev äriidee on:o etteaimamatu lahendus.o Turu loov ettenägemineo Teadmised ja erioskused

Four-Leaf-Clover:o Võimaluse OLEMASOLUo KOKKUSOBIMATUS – varjatud nõrkus, mis vajab parandamisto UUENDUSED – toovad uusi võimalusio PUUDUVAD LÜLID

Ärivõimalus -> turuvõimalus. Vaja on analüüsida:o Majandusharuo Turgo Konkurentsieelisedo Probleemido Meeskondo Võimalikud vead

8. Väliskeskkonna mõju hindamine ettevõtte tegevuseleOrganisatsiooni tasandid:

o Operatiivne - igapäevategevusedo Strateegiline – juhtimisotsused olemasoleva ettevõtte raameso Organisatsiooni tasand – ettevõtte kui sellise muutumine - eesmärgid,

struktuur, suurus, kultuuro Väliskeskkond (poliitiline, majanduslik, tehnoloogiline, sotsiaalne, looduslik,

rahvusvaheline)

Tihedalt seotud tegurite grupid – ohud versus võimalused.

Turuvõimalused: atraktiivsus versus kasumivõimalus (mõlemad Y -> hea, üks N -> iga võimalus suurendab kasumit, mõlemad N -> mitteperspektiivikas)

Ohud: tõenäosus versus suurus.

o Suured võimalused/ohud – võivad palju mõjutada, vaja äriplaani või lihtsalt plaani

o Keskmised võimalused – iga võimaluse ärakasutamine annab kasumit, iga ohtu tuleb pidevalt jälgida ja vältida.

o Väiksed võimalused, väiksed ohud – väiksed ohtusid jälgida nagu keskmisi, võimalused võib tähelepanuta jätta.

Äri vastavalt ohtude/võimaluste tasemele:o Ideaalne äri – suured võimalused, väiksed ohudo Spekulatiivne äri – suured võimalused, suured ohudo Mõõdukas äri – väiksed võimalused, väiksed ohudo Problemaatiline äri – väiksed võimalused, suured ohud

Nõudlust mõjutavate tegurite hindamine:o Teguro Mõju suundo Mõõtühik/kriteeriumo Infoallikaso Mõju prognooso Mõju prognoos pikemas tulevikus

Mõjude hindamine:o Muutused ettevõtluskeskkonnaso Tootmisharu arengusuunado Turu trendido Konkurentsi hindamine

9. SWOT analüüs.Ettevõtte tugevuste, nõrkuste, ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav analüüs.

Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalusedTugevad küljed Mille vastu võitleme? Mida püüame ära kasutadaNõrgad küljed Mida väldime? Milleks me ei ole valmis?

S WO T

10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid.Turunduse definitsioonid:

Juhtimisfunktsioon, mis sobitab firma ressursid tarbija vajadustega Protsess, mis on suunatud tarbija vajaduste/soovide rahuldamisele vahetuse

kaudu Eesmärgiks muuta müük iseeneslikuks

Üldmõisted: Vajadus/Soov Toode/teenus Turg Turundus Turundaja

Turg: Toote olemasolev tarbijate ja tehingute kogum

Turu liigid: Ressursiturg Vahendajatoodete turg Lõpptoodete turg Tööturg (tarbija müüb tööd, palga eest ostab asju)

Turu liigid 2: Tootmisvahendite turg Lõpptoodete turg Teenuste turg Infoturg

Turunduse liigid: Isikuturundus Asukohtade turundus Ideede turundus organisatsiooniturundus

Turundusprotsess: Ostjate leidmine Vajaduste väljaselgitamine Kaupade tootmise korraldamine Müügitoetus

Marketing ehk turustus: Turu juhtimine eesmärgiga sooritada kauba müük inimeste soovide ja

vajaduste rahuldamiseks

Turunduse subjektid: Tootjad Tarbijad (lõpptarbijad) Jaekaubandus Hulgikaubandus turundusspetsialistid

11. Turunduskontseptsioonid. Tootmiskontseptsioon – tarbija eelistab odavat laialt levinud kaupa (suudame

toota madala hinna ja mastaabisäästuga) Tootekontseptsioon – eelistatakse toodet, mis pakub rohkem lisaväärtust ja

kasutusomadusi, oluline on toodet kogu aeg täiendada (toote omadused, tootearendus, toote kvaliteet, kasum kvaliteedilt)

Müügikontseptsioon – tarbijad ostavad, kui neile aktiivselt müüme (kasum käibe kasvult – müük, reklaam)

Turunduskontseptsioon – määratleme sihtturud ja rahuldame tarbija vajadusi konkurentidest täpsemalt ning paremini (tarbija vajadused, 4P mudel, kasum rahulolult)

Sotsiaalse turunduse kontseptsioon – sihtturgudel määratletakse tarbijate vajadused, need rahuldatakse konkurentidest kõrgema ühiskondliku väärtusega toodetega (ühiskond, tarbija, ühiskonna vajadused, suhtekorraldus). Second-hand. Nahavähivastased tooted jne.

Suhtlusturundus – kliendi tundmine, kasum kliendi säilitamiselt, turundus vastavalt kliendile

Väärtuspõhine turundus – inimene ostab toote, kuna selle tootja sobib tema väärtustega. Firma põhiväärtusted üritatakse toodetega edasi anda. Organic.

12. Turu segmentimine ja sihtturu valik.

Turu segmentimine: Heterogeense sihtturu jagamine alamturgudeks, mis on küll erinevad, aga

millest igaühte võime vaadata omaette homogeense turuna.

Turule sisenemine: Homogeensel turul massturundus – toote suurel hulgal müüki paiskamine Heterogeensel turul diferentseerimine – erinevad tootevariandid, erinemine

konkurentidest

Turu segmentimine: Demograafiline (vanus, sugu, keel) Sotsiaalmajanduslik (haridus, amet, sissetulek) Geograafiline (piirkond, riik, religioon, rahvus) Psühholoogiline (klassikuuluvus, elulaad, isikuomadused) Käitumuslik/tooteline (harjumus, teadmised toote kohta, reageeringud) Muud (puue, auto omamine, hobi)

Sihtturu valik: Segmenteeri Hinda segmenti

o Suuruso Kasvupotentsiaalo Kasumipotentsiaalo Konkurentso Segmendi vastavus ettevõtte eesmärkidele

Igale segmendile turundusstrateegiao Diferentseerimata

o Diferentseeritudo Kontsentreeritud

Turunišš – tootjate poolt rahuldamata turusegment.Turuaken – spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment (hind, kvaliteet).

13. Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus.4P turundusmeetmestik:

Product – eritunnused, lisandid, paigaldamine, garantii, pakendKõik, mida turul pakutakse, mis mingit vajadust rahuldab (toode, teenus, info, idee). Kolm tasandit:

o Toote tuum (hüve, mida toode pakub, vajadus, mida rahuldab)o Konkreetne toode (materjal, kujundus, logod, pakend)o Laiendatud toode (paigaldamine, garantii)

Toodete liigitus o Lähtuvalt kasutajast (tarbekaup, tööstuskaup)o Kasutusajast (lühitarbekaup, kestuskaup, teenus)o Ostuharjumusest (esmatarbekaup – regulaarkaup, impulsskaup,

hädaabikaup, valikkaup, võõrkaup, erikaup)Toote elutsükkel:

o Kujundus – uus toode peab olema tarbijale tähtis ainulaadne mittejäljendatav turustatav

o Juurutamineo Kasvo Küpsuso Langus

Uue toote evitamine:o Uurimissuundade valiko Idee otsingo Idee valiko Tootmiskontseptsiooni loomine ja testimineo Turundusstrateegia kujundamineo Ärianalüüso Prototüüpimineo Prooviturunduso Toote viimine turule

Toote mark – tootja/tootjate rühma toode, mis eristub marginime ja margimärgiga. Seadusega kaitstud margitunnus – kaubamärk. Tootjamark, müüjamark.

Price – eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, hinnaalandused, geograafilised tingimused

o Pakkumis-/ostuhind – väärtus rahaso Hinda saab kergemini muuta kui toodeto Hinnaalased otsused on kiirema mõjugao Hinna muutmise eesmärgid võivad põhineda:

Turul (turuosa säilitamine, turu hõivamine) Kasumil Mainel

o Hinnakujunduse meetodid: Kulukeskne – lähtub toote valmistamise kogukuludest või

muutuvkuludest (kasumiläve analüüs) Konkurentsikeskne Nõudlusel põhinev

o Hinnastrateegia: Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia Aktiivne hinnastrateegia – turu koorimine, turu hõivamine Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt) Madal hinnatase Kõrge hinnatase

Place – turustus – vahendajad, turu tüüp, vedu, teeninduso Toote edasitoimetamine tootjalt tarbijale

Turustuskanalite valik, juhtimine Transport Ladustamine Varude juhtimine

o Eesmärgiks vähendada kulusid kontaktide loomisel, tehingute sõlmimisel

o Vaja arvestada: Toote müügimaht Firma kulud Arvelduste kiirus Pretensioonid Kaubanduspind

o Vertikaalsed turustuskanal – tootja, vahendaja, müüja töötavad koos ühe toote nimel (butiik, ametlik maaletooja jne)

o horisontaalsed turustuskanalid – tootja, vahendaja ja müüja töötavad eraldi (kaubanduskett – kulude vähendamine, ketikaubanduses omamine, frantsiis ja rent)

Promotion – müügitoetus – müügipersonal, motivatsioon, treening, PRo Suhtlus tarbija ja avalikkusegao Eesmärgid:

Tarbijate informeerimine toodetest, vajadustest, mida need rahuldavad ja müügikohtadest

Tarbija mõjutamine, veenmine Kaupade olemasolu, kättesaadavuse meenutamine

o Müügitoetuse strateegia: Püstita eesmärk Vali sihtauditoorium (olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid)

o Liigid: Reklaam Isiklik müük Müügi soodustamine Avaliku arvamuse kujundamine

o Toetusstrateegiad – tõmbe ja tõukestrateegiad

14. Toode ja toodangupoliitika.Product – eritunnused, lisandid, paigaldamine, garantii, pakendKõik, mida turul pakutakse, mis mingit vajadust rahuldab (toode, teenus, info, idee). Kolm tasandit:

Toote tuum (hüve, mida toode pakub, vajadus, mida rahuldab) Konkreetne toode (materjal, kujundus, logod, pakend) Laiendatud toode (paigaldamine, garantii)

Toodete liigitus Lähtuvalt kasutajast (tarbekaup, tööstuskaup) Kasutusajast (lühitarbekaup, kestuskaup, teenus) Ostuharjumuset (esmatarbekaup – regulaarkaup, impulsskaup, hädaabikaup,

valikkaup, võõrkaup, erikaup)Toote elutsükkel:

Kujundus – uus toode peab olema i. tarbijale tähtis

ii. ainulaadneiii. mittejäljendataviv. turustatav

Juurutamine Kasv Küpsus Langus

Uue toote evitamine: Uurimissuundade valik Idee otsing Idee valik Tootmiskontseptsiooni loomine ja testimine Turundusstrateegia kujundamine Ärianalüüs Prototüüpimine Prooviturundus Toote viimine turule

Toote mark – tootja/tootjate rühma toode, mis eristub marginime ja margimärgiga. Seadusega kaistud margitunnus – kaubamärk. Tootjamark, müüjamark.Kaubamärk – eristusvõime, reklaam, kaitse.

15. Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia.Price – eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, hinnaalandused, geograafilised tingimused Pakkumis-/ostuhind – väärtus rahas Hinda saab kergemini muuta kui toodet Hinnaalased otsused on kiirema mõjuga Hinna muutmise eesmärgid võivad põhineda:

o Turul (turuosa säilitamine, turu hõivamine)o Kasumilo Mainel

Hinnakujunduse meetodid:o Kulukeskne – lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest

(kasumiläve analüüs)

o Konkurentsikeskneo Nõudlusel põhinev

Hinnastrateegia:o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegiao Aktiivne hinnastrateegia – turu koorimine, turu hõivamineo Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt)o Madal hinnataseo Kõrge hinnatase

16. Turustus, turustusstrateegiad.Place – turustus – vahendajad, turu tüüp, vedu, teenindus Toote edasitoimetamine tootjalt tarbijale

o Turustuskanalite valik, juhtimineo Transporto Ladustamineo Varude juhtimine

Eesmärgiks vähendada kulusid kontaktide loomisel, tehingute sõlmimiselLiigid:

Intensiivturustus – toodet pakutakse paljudes kohtades Valikturustus – valikuline võrgustik (kestvuskaubad) Välistav turustus – tooted ja teenused vajavad täiendavat infot, neid ostetakse

harva Vaja arvestada:

o Toote müügimahto Firma kuludo Arvelduste kiiruso Pretensioonido Kaubanduspind

Vertikaalsed turustuskanal – tootja, vahendaja, müüja töötavad koos ühe toote nimel (butiik, ametlik maaletooja jne)

horisontaalsed turustuskanalid – tootja, vahendaja ja müüja töötavad eraldi (kaubanduskett – kulude vähendamine, ketikaubanduses omamine, frantsiis ja rent)

17. Müügitoetus: eesmärgid, sihtgrupid ja strateegiad.Promotion – müügitoetus – müügipersonal, motivatsioon, treening, PR Suhtlus tarbija ja avalikkusega Eesmärgid:

o Tarbijate informeerimine toodetest, vajadustest, mida need rahuldavad ja müügikohtadest

o Tarbija mõjutamine, veenmineo Kaupade olemasolu, kättesaadavuse meenutamine

Müügitoetuse strateegia:o Püstita eesmärko Vali sihtauditoorium (olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid)

Liigid:

o Reklaamo Isiklik müüko Müügi soodustamineo Avaliku arvamuse kujundamine

Toetusstrateegiad – tõmbe ja tõukestrateegiad

18. Turunduse planeerimine: etapid, protsess.Strateegiline turundus:

ISO 9000 järgi toote elutsükli esimene faas Orienteerib kõik tegevused tarbijale

Turunduse planeerimise etapid I: Strateegiline planeerimine Strateegia kujundamine

o Kus me oleme praeguo Kuhu tahame jõuda (visioon)o Kuidas selle saavutame

Tooteportfell BCC mudel Tooteportfelli analüüs Turustrateegiate valik

Turunduse planeerimise etapid II: Strateegia kujundamine/planeerimine

o Teiste plaanide alusekso Globaalsed eesmärgido Ettevõtte visioono Igal tasandil tuleb visioon muuta stateegilisteks eesmärkideks

Strateegia valimineo Strateegiline audito SWOT analüüs

Taktika määramine Operatiivse plaani koostamine Realiseerimine

Turunduse planeerimise protsess: Situatsiooni analüüs (audit, SWOT) Eesmärkide püstitamine Turunduse strateegia koostamine (sihtturud, positsioneerimine,

turunduskompleks, turunduskulud) Turunduskompleksi elementide (Product, Price, Place, Promotion) strateegiate

koostamine Tegevuskavade väljatöötamine (mida teha, millal teha, kes vastutab, kes

maksab) Eelarvete koostamine kontrollimine

19. Turundusstrateegia: tooteportfelli analüüs, nn Bostoni mudel.

Tooteportfelli analüüs: Tegutsemine ühes valdkonnas

o Fookuses sama tarbijaskondo Tarbija hea tundmineo Tarbijaid väheo Tulud võivad olla väiksed, kulud suuredo Sõltuvus tarbijatest ja tarnijatest on suur

Bostoni mudel, kasutatakse tooteportfelli hindamisel: suurema turuosaga ettevõtetel on toote kohta madalamad kulud.

Tähed – suur turuosa, kiirelt kasvav turg Vajab suuri investeeringuid kiire kasvu kindlustamiseks Aja jooksul muutub rahalehmaks, kui kasv pidurdub

Rahalehmad – suur turuosa, aeglaselt kasvav turg. Vajab turuosa hoidmiseks vähem raha kui sisse toob Annab rahalisi vahendeid teiste äriüksuste tarbeks

Küsimärgid – väike turuosa, kiirelt kasvav turg Nõuab turuosa säilitamiseks ja eriti kasvuks palju vahendeid Võib muutuda täheks või koeraks

Koerad – väike turuosa, aeglaselt kasvav turg Tasub ennast ära, tuluallikaks ei saa

Tooteportfelli analüüs: Kui portfellis palju tähti – suur rahavajadus, ebapiisav kasv, ebapiisav kasum Kui portfellis palju rahalehmi – ebapiisav kasv, liigne rahavoog, vähesed

investeerimisvõimalused Kui portfellis palju küsimärke – ebapiisav rahavoog ja kasum, hea

kasvuvõimalus Kui portfellis palju koeri – ebapiisav rahavoog, aeglane kasv

Tooteportfelli tasakaalustamine: Investeerida turuüksusesse, et muuta küsimärk täheks Investeerida, et turuosa hoida (tähed, vähem rahalehmad) Võtta vahendeid ära, tegevust kokku tõmmata (koerad, mõned küsimärgid) Müüa äriüksus (koerad, mõned küsimärgid)

20. Turustrateegiad.4 kasvustrateegiat:

Turu hõlvamine – vanad tooted vanadel turgudelo Sobib, kui turg on küllastamatao Reklaamo hinnaalandused

Toote arendamine – uus toode vanal turulo Teenuste lisamineo Kvaliteedi parandamine

Turu laiendamine – vana toode uuel turul

o Uued müügimeetodido Uued turusegmendid

Diversifikatsioon – uus toode uuel turulo ?

Strateegia valik: Palju ressursse, vähe soovi riskida -> arenda toodet Vähe ressursse -> laienda turgu

21. Turu-uuringu iseloomustus, turunduse infosüsteem.Turu-uuring – annab teada turu arengutest (trendid, võimalus müüa). On pidev protsess:

Informeeriv: tarbija käitumisest ja turu olemusest/muutumisest informeeriv uuring

Hindav: kas saavutasime eesmärgi Eksperimenteeriv: testib turge, tooteid

Turunduse infosüsteem: Turunduseks vajalike andmete kogumine sise- ja väliskeskkonnast Andmebaas:

o Firmasisesed andmed (raamatupidamine, laoseis, ostjate tagasiside)o Väliskeskkonna andmed (hankijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid,

turud, tehnoloogia)o Andmed turundusmeetmestiku kohta (tooted, hinnad, müügitoetus)o Turundusuuringute andmed (agentuuridelt, kirjastustelt)

Infoallikad:o Raamatupidamissüsteemo Kirjanduso Kataloogido Statistikao Vaatlused

Funktsioonido Andmete sisestamineo Töötlemineo Analüüso Statistilised meetodid ja mudelid

TIS jälgib:o Turupotentsiaalo Turuosao Käiveo Tarbijado Konkurendid

22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs.

Turu-uuringu etapid: Probleemi defineerimine

o Tegurid, mis probleemi mõjutavado Millise turundustegevuse jaoks infot vaja

Situatsiooni analüüs, infoallikate väljaselgitamineo Infoallikad, mis tegurite kohta infot annavad

Uurimismeetodite määramine Andmete kogumine ja analüüs Tulemuste interpreteerimine, esitamine

Turu-uuringu määratlemine: Tutvumisuuring – probleemi olemus, hüpoteesid, uurimissuunad Kirjeldav – turu, -potentsiaali, -meetmestiku, tarbijate käitumise, vms

selgitamiseks, prognoosimiseks Põhjuslik – selgitada, miks miski juhtus või võiks juhtuda

Situatsiooni analüüs: Probleemi lahtiselgitamine Tegurite tuvastamine Ettevõtte ja turunduskeskkonna mõistmine Hüpoteeside hindamine Alternatiivide hindamine Kasutatakse firmasisest infot, intervjuusid töötajate, hankijate, klientide jms

inimestega. Pannakse paika uurimuse eesmärk, raamistik, infovajadus, infoallikad.

Turundusinfo liigid: Esmane – uus originaalinfo

o Küsitlus (kvalitatiivne, kvantitatiivne, standardiseeritud või standardiseerimata, internetis või isiklik), vaatlus (toimingud, käitumine, reaktsioon, välivaatlused ja laborivaatlused), eksperiment (katsegrupp ja kontrollgrupp)

Teisene – muud juba valmis kokku pandud infoallikad

Esmase info kogumine kallis, vaja teha, kui teisest infot vähe.

Andmetegevused: Andmete kogumine Töötlemine Analüüsimine Muutujate ja nendevaheliste seoste leidmine

Turu-uuringu tulemused: Turu suurus Turu struktuur Turu arengud Turu potentsiaal Turuosa Konkurentide aktiivsus, tooted, hinnad Tarbijate hoiakud Majandustegurid Demograafilised tegurid

Sotsiaalsed tegurid

23. Tarbijauuringu koostamise alused.

Turundusanalüüs: Info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste tegemiseks Turu-uuring Turundusmeetmestiku uuring Tootmismahtude uuring Tulu-kulu uuring

Tarbijauuring: Turundusuuringu liik, mis keskendub ühe kauba ja turu käsitlemisele Tarbijatelt info

o Kogumineo Süstematiseerimineo Analüüs

Eesmärgiks mingi probleemi lahendamine

Ankeetküsitlus Ankeet peab olema kasutajasõbralik Ei käskivat kõneviisi Juhendab selgelt Ühtne stiil Lahtiseletamine Alavääristavate küsimuste vältimine Pöördumine vastaja poole kindlasti Küsimustiku olemuse ja palve selgitamine Selgitamine, mida kasutaja sellest saab Vastamisinstruktsioonid Kasutajatoele suunamine, kui millestki aru ei saa Konfidentsiaalsuse tagamine Soovitav on kasutada positiivset motivaatorit, näiteks loosimist

24. Müügi olemus, trendid, stiilid, müügiorganisatsiooni arendamine.

Müügi olemus:Müük on teise osapoole mõjutamine endale soodsa tehingu/otsuse saavutamiseks.Personaalne müük on oluline (46% kõigist turunduskuludest, 13% käibest). 61% firmajuhtidest arvab, et personaalne müük kasvab.

Trendid:Personaalne töö kliendiga peab looma lisaväärtust, vastasel juhul jääb see automatiseeritud müügile alla (näide – amazon vs eesti raamatupoed).

Kliendisuhte hoidmine eeldab tööd kogu organisatsioonilt. Kliendisuhe on oluline konkurentsieelis.

Müügistiilid: Suunav müük – madal oodatav lisaväärtus, üksikostude korral (võida tehing) Suhtemüük – madal oodatav lisaväärtus, ostulojaalsus (arenda koostööd) Ekspertmüük – kõrge oodatav lisaväärtus, ostulojaalsus (arenda koostööd) Konsulteeriv müük – kõrge oodatav lisaväärtus, üksikostud (võida tehing)

Müügiorganisatsiooni arendamine: Müügi teadvustamine (müügi baaskoolitus) Müügi analüüsimine (müügijuhtimise süsteem) Müügi juhtimine (müügiprotsessid)

25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid.Majandusarvestus:

Kogub infot, mis laseb ettevõttes finantsotsuseid teha Põhineb EV Raamatupidamisseadusel Sellega tegeleb raamatupidamisosakond Raamatupidamine on äritegevuse kõnekeel

Raamatupidamine: Süsteem, mis mõõdab ettevõtte äritegevust Töötleb äriga seotud infot aruanneteks Edastab aruandeid juhtkonnale

Eesmärk: Ettevõtte toimimise kvantifitseerimine

Funktsioonid: Ettevõttesisene arvestussüsteem Ettevõtte tegevuste (plaanimine, kontroll) üle ühtse arvestussüsteemi loomine Kõigi struktuuriüksuste tegevuse ühtne aruandlus ja kontroll Strateegiliste ja optimaalsete planeerimise ja kontrolli meetodite

väljatöötamine Juhtide abistamine Kitsaskohtade, piirangute õigeaegne avastamine

26. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus.

Kulu: Tulu tekkimiseks vajalik väljaminek, millega vähenesid varad või suurenesid

kohustused Majandusressursi loovutamine

Kulude jaotus: Tootmiskulud – seotud konkreetse toodangu valmistamisega

o Otsekulud Materjalikulud tööjõukulud

o üldkulud

Mittepõhimaterjalid (seadmete materjalid) Valmistoodangu materjalid Tsehhi kulud Masinate ja seadmete rent/amortisatsioon/kindlustus Mittepõhitööliste palgakulu Tööseisaku/streigikulu Seadusandlike aktide järgimisest tulenevad kulud (tuleohutus

jne) perioodikulud

o halduskulud ja üldkuludo turustuskulud e müügikuludo tellimuste hankekulud (turu-uuringud, reklaam)o logistika- ja lähetuskuludo intressido areng ja uurimine

Kulukäitur – suurus, mis on otseselt seotud kulu x muutumisega.Kulukäituri järgi jaotatakse kulud - muutuvkulud, püsikuludKulud kirjeldatakse kuluobjektile (funktsioon, protsess, allüksus).. näiteks toode. Kulude kirjeldamise viisist kuluobjektile jaotatakse kulud otse- ja kaudseteks kuludeks.

27. Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus.Kuluarvestuse eesmärgiks on ressursside optimaalne kasutamine. Kuluarvestust kasutatakse juhtimisotsuste langetamisel.

Meetodid: Protsessipõhine

o Sobib, kui toodetakse ainult ühte toodeto Tootmisprotsess on pidev (ühte toodet ei saa vaadelda eraldi

projektina)o Omahind saadakse kõigi kulude jagamisel toote kohta

Tootepõhineo Kui on palju eri tootepartiisido Saab arvutada otsesed ja kaudsed kulud iga toote kohta (omahinna)o Võimalik määrata iga partii/toote kasumo Traditsiooniliselt eeldatakse proportsionaalset kulude allokeerimist – ei

pruugi olla õige Tegevuspõhine

o Kulud tegevuse kaupao Üldkulud jagatakse toodete vahel lähtuvalt tegevustesto Tegevused tuleb välja mõelda ja neid mõõtao Kulujuhud on paremini seotud üldkulude põhjustajategao Kulujuhtude leidmine keeruline ja meelevaldne

28. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted.

Raamatupidamise aruandlus koosneb hulgast seostatud aruannetest (koondnäitajad perioodi jooksul):

Seisundi aruanneo Bilanss perioodi alguse seisugao Bilanss perioodi lõpu seisuga

Perioodi aruandedo Kasumiaruanne perioodi kohtao Rahavoogude aruanne perioodi kohta

Põhivalemid: Bilanss: Kohustused + omakapital = varad Kasumiaruanne: Tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek Rahakäibe aruanne: Raha juurdevool – raha väljavool= rahaliste vahendite

muutus

Raamatupidamise põhimõtted: Majandusüksuse printsiip Jätkuvuse printsiip Soetusmaksumuse printsiip Monetaarsuse printsiip Tekkepõhine arvestusprintsiip Tulude ja kulude vastavuse printsiip Olulisuse printsiip Konservatiivsuse printsiip Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip Objektiivsuse printsiip Tõene ja aus kajastamise printsiip

29. Kasumiaruanne, skeemid; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus.

Ettevõtte tegevus: Äritegevus – põhitegevus Majandustegevus – põhitegevus + finantseerimistegevus Erakorraline tegevus – ootamatud sündmused (loodusõnnetus)

Kasumiaruanne – tulud ja kulud: Majandustegevus aruandeperioodi jooksul Ilma käibemaksuta Tavaliselt 1a perioodiks Tulu on vara sissetulek Kulu on vara väljaminek

Võimalikud kasumi liigid: Brutokasum Ärikasum Majandustegevuse kasum Kasum enne maksustamist

puhaskasum

Kasumiaruande skeemid (2tk EV Raamatupidamise seaduse järgi lubatud): Skeem 1: kulud iseloomu järgi gruppidesse (tööjõukulud, amortisatsioon)

o Lihtsam, sobib väiksemale ettevõttele Skeem 2: kulud funktsiooni järgi gruppidesse (turustuskulud, realiseeritud

toodete kulud)o Keerulisem, sobib suuremale ettevõtteleo Parem ülevaade kulude eesmärkidesto Subjektiivne kulude grupeerimine

Rahavoogude aruanne: Peab arvet selle üle, kust rahalised vahendid on pärit ja kuhu need on

kulutatud Kirjeldab detailselt ühe bilansikirje – raha muutuse perioodi jooksul Annab infot rahalise seisundi muutuse kohta Aitab planeerida raha laekumisi ja väljaminekuid Aitab hinnata ettevõtte võimet dividende ja intresse maksta

Rahavood: Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimisest Rahavood finantseerimisest

Bilanss – ettevõtte finantsolukord mingil ajahetkel mingi perioodi seisuga: VARAD + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL Näitab tasakaalu varade (aktiva) ja kohustuste (passiva) vahel Aktiva e varad

o Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud

o Põhivara Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa

o Muu vara Investeeringud Patendid

Passiva ehk kohustused ja omakapitalo Lühiajalised kohustused

Tasumata arved Tekkepõhised kulud Lühiajalised võlad

o Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakirjad

hüpoteegido Omakapital

Eelisaktsiad, lihtaktsiad (nominaalväärtus), täiendavad sissemaksed

o Akumuleeritud tulu Kohustuslik reserv Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum

Bilansi puudused: Ei peegelda tegelikku väärtust (soetusmaksumus) Inflatsiooni korral muutub kiiresti ebaadekvaatseks Ainult teatud ajamomendi seis (hooajalisel ettevõttel vale seis)

30. Kulu - maht-kasum analüüs, kasumi suurendamise teed.

KMK analüüs: Paneb kulud, müügimahu ja kasumi seosesse Müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamiseks Tulu- ja kulukäiturid ehk tulusid ja kulusid mõjutavad asjad

KMK erinäide: Üht liiki toode Püsivad kulud (muutuvad proportsionaalselt kulukäituriga) Fikseeritud hinnad Ainus tulusid-kulusid mõjutav tegur on maht Tehnoloogia ja tootmisefektiivsus ei muutu Varud ei muutu Raha ajaväärtus ei muutu

Kasumilävi ehk tasuvuspunkt: See müügimaht, mille korral kulud = tulud ja kasum = 0

Piirkasum: Kogu müügitulu ja kõigi muutuvkulude vahe Kaubaühiku kohta Piirkasumi summa muutub müügimahuga, kuid on fix toote kohta Tulu tooteühikust peale muutuvkulude mahaarvamist Piirkasumi määr – tulu %-des (piirkasum/hind) Piirkasum näitab rentaablust Muutuvkulude määr = muutuvkulud/müügitulud Piirkasumi määr + muutuvkulude määr = 100%

Kasumi suurendamise võimalused: Suurendame müügihinda Säilitame hinna, üritame suurendada läbimüüki (reklaam jne) Alandame hinda, et saada suuremat läbimüüki

31. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; sihtkasum ja ohutusvaru.

KMK analüüs: Leida kõige kasulikum müügihinna, müügimahu, muutuv- ja püsikulude

kombinatsioon

3 lähenemisviisi: Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed matemaatiliselt Piirkasumist lähtuvad matemaatilised meetodid Kulu, mahu ja kasumi vaheliste seoste graafiline kujutamine

TULU (R) - KULU (C) = KASUM (Z)Z = R - püsikulud (F) – muutuvkulud (V)Hind PMüügiarv nZ = n(P - V) – FKasumiläve punkt B = F/(P – V)

Piirkasumiformaadis kasumiaruanne: Müügitulu Muutuvkulud Piirkasum Püsivkulud Ärikasum

Piirkasumiformaadis kasumiaruanne: Tegevuste plaanimiseks Muutuvkulude eristamiseks püsikuludest

Piirkasumimäära kasutamine: Mida suurem on piirkasumimäär, seda kasulikum on toodet toota Kasumilävi (tooteühikutes) = püsivkulud / ühiku piirkasum

Graafiline analüüs: Raha Y teljel Müügimaht X teljel Püsi- ja muutuvkulud ja tulud ning funktsioonidena graafikul Muutuvkulude ja ja tulude ristumiskoht on kasumilävi

Sihtkasum: Kasumiläve võrrandi abil müügikoguse leidmine, mis annaks meile soovitava

kasumi Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsikulud + sihtkasum/ühiku

piirkasum

Ohutusvaru: Summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve

punktis Mida lähemal see on ohutusvarule, seda riskantsem Ohutusvaru = eelarvestatud müügikäive – müügikäive kasumiläve punktis

Võib väljendada rahas või tooteühikutes või protsentides (ohutusvaru määr) Ohutusvaru määr = ohutusvaru / eelarvestatud müügikäive

32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad.

Ärirahandus: Annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest Põhifunktsioonid:

o Ettevõtte seostamine laiema ettevõtluskeskkonnaga (rahaliste fondide hankimine jne)

o Investeerimisotsute toetamineo Investeerimisprojektide finantseerimine

Finantsanalüüs: Finantsinformatsiooni põhjal ettevõtte (käesoleva, tulevase) olukorra

hindamine Finantsanalüüs vastab küsimustele:

o juhid Kas äritegevus toob kasumit Kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostuks Kas on võimalik võtta laenu Kas tootmiskorraldust on vaja muuta

o Omanikud Kui suur on investeertitud kapitali tulukus Kas ettevõte on stabiilne Kas juhtimine on efektiivne

o Töötajad Kui edukas on ettevõte Kas tegevus jätkub tulevikus Kas on oodata palgatõusu

o Investorite, laenuandjate, valitsuse

Informatsiooni allikad: Tegevuse aruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Audiitori järelotsus Kasumijaotuse aruanne

Finantsanalüüsi protsess: Analüüsi põhjus (toimimine, maksevõime, rentaablus, aktsiate väärtus jne) Lähteandmete valimine Analüüsi meetodite valimine (vertikaalanalüüs, horisontaalanalüüs,

suhtarvuanalüüs) Käsitlus – suhtarvude valimine Võrdlus haru teiste ettevõtetega Võrdlus eelnevate perioodidega

33. Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus.

Suhtarvuanalüüs võimaldab mittevõrreldavad absoluutarvud võrreldavaks muuta. Toovad esile finantsnäitajate suhted ja võimaldavad erinevatel majandussuundadel võrdlevat analüüsi teha.

Finantssuhtarvude klassifikatsioon: Likviidsussuhtarvud – ettevõtte võime lühiajaliste kohustuste tasumiseks

o Lühiajalise võla kattekordaja e maksevõime = käibevara / lühiajalised kohustused (1,6 – 2 on hea)

o Likviidsuskordaja e acid test = (käibevara – varud – ettemaksed) / lühiajalised kohustused – kui palju on likviidseid varasid lühiajaliste kohustuste täitmiseks (0,9 ja üles on hea)

Toimimissuhtarvud – ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsuso Varude käibekordaja e käibesagedus = müüdud toodangu otsekulud /

varude keskmine maksumus – näitab, kui kiiresti müüb ettevõtte toodetud toodangu maha

o Varude käibevälde = 365/käibesagedus – kui pika aja jooksul päevades keskmisel varud maha müüakse

o Raha keskmine laekumisperiood = keskmine debitoorne võlg / (müügitulu * 365)

o Põhivara käibesagedus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus (mediaan 8.2) – põhivara kasutamise efektiivsus müügikäibe tegemisel

o Vara käibesagedus = müügitulu / keskmine vara (2,5)o Käibekapitali müügisagedus = realiseerimise netokäive / keskmine

käibekapital (6,7)o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa /

müügitulu Kapitali struktuuri suhtarvud – ettevõtte võime tasuda lühi- ja pikaajalisi

kohustusi, kapitali struktuuro Võlakordaja = kohustused / kogupassiva – kui suure osa kogukapitalist

moodustab laenukapital (9%)o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapitalo Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud (2+ on soovitav)

Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise võime käibelt ja kapitalilto Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügikäive (2.5%)o ROA ehk kogukapitali puhasrentaablus = puhaskasum / kogukapital

(5,7%) – võiks olla üle deposiidi intressimäärao ROE ehk omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital

(18,9%)o Omakapitali rentaablus = ärikasum / omakapitalo Aktsiakasum = (puhaskasum – eelisdividendid) / keskm lihtaktsiate arv

Turupõhised suhtarvud – aktsiate iseloomustus finantsturulo Hind-tulu suhtarv = aktsia hind / aktsiakasumo Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia hind / lihtaktsia

bilansiline väärtuso Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital /

lihtaktsiate arv

34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus.

Raha ajaväärtus – rahasumma väärtus oleneb selle kättesaamise momendist.

Kasutatakse: Investeerimisprojektide analüüs Rahade ja väärtpaberite hindamine Pangalaenude võtmine Liisingu kasutamine jne

Intress: Summa, mis tasutakse raha kasutamise eest (I = KLõpp – KAlgus) Intressimäär – protsent põhisummast, mis tuleb mingi perioodi eest tasuda Lihtintress – intressi arvutatakse ainult põhisummalt (I = K0 * i * m) Liitintress – intressi arvutatakse kogusummalt (põhisumma + akumuleeritud

intress) Effective interest rate – lihtintressimäär, mida peaks rakendama, et teatud

perioodi lõpus saada sama intress, mis liitintressi puhul

Üksiksumma arvutused: FV = PV * (1 + i)^t Rea erievatel perioodidel investeeritud summade tulevase väärtuse leidmiseks

tuleb erinevatel aastatel investeeritud summade FV eraldi leida ja kokku panna Kui intressi makstakse sagedamini kui kord aastas FV = PV * (1 + i / n)^(n*t) Pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma FV

FV = PV * e^(i*t), e = 2.71828 Kui intressi makstakse sagedamini kui kord aastas, on tegelik intress suurem.

Tegelik intress i = (1 + i/n)^n (i – nominaalne aastane intressimäär) PV = FV * ( 1 / (1 + i)^t)

Annuiteet – perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse: Tavaannuiteet – maksed perioodi lõpus Avanssannuiteet – maksed perioodi alguses Viitannuiteet – makseid hakatakse sooritama teatud perioodi järel

Annuiteedi tulevane väärtus: Ühesuuruste makstud summade FV, võttes arvesse akumuleeritud intressi Annuiteedi tulevase väärtuse tegur AFV = ((1 + i)^t – 1) / i Annuiteedi FV = A * AFV

Avanssannuiteedi tulevane väärtus: Intressiperioode on tavalisest 1 võõra ROHKEM FV = A * AFV * (1 + i)

Annuiteedi praegune väärtus: Kõigi üksikmaksete praeguste väärtuste summa Annuiteedi praeguse väärtuse tegur APV = (1 – (1 / (1 + i)^t))/i PV = A * APV Avanssannuiteedi praegune väärtus = PV = A * APV * (1 + i)

Laenukonstant = 1 / APV – selle alusel arvestatakse laenumakse suurust.

Perpetuiteet: Igavesti korduv ühesuurune makse PV = A / i

35. Ettevõtte strateegiad, turule sisenemise strateegiad, konkurentsieelise arendamine, toimetulek määramatusega.

Ettevõtte strateegiad: Konkurentsieelise arendamine

o Äri alustamiseks soodsad olnud mõjurid võivad avada uusi võimalusio Ressursside omanikud tõstavad hindao Konkurendid jõuavad järele

Määramatusega toimetulek

Konkurentsieelise arendamine: Ärivõimaluste imiteerimine versus algne monopol (esimene hotell rannas vs

teine hotell rannas) Ärivõimaluse kaitse

o Salastamineo Takistuste loomine

Seadusandlik (kaubamärk, patent) Ressursid (lepingud tarnijatega) Turu üleujutamine Reputatsioon Innovatsioon (olla konkurentidest samm eespool)

Määramatuse liigid: Tehniline Turuga seotud Konkurents informatsioon

Toimetulek määramatusega 1: ärisse sisenemine kasvustrateegia omandamine keskendumine paindlikkus kohanemine ühenduste loomine seadustamine

Ärisse sisenemise strateegiad: unikaalse idee leidmine sarnase, aga parema toote/teenuse leidmine frantsiisi ostmine olemasoleva toote, teenuse kasutamine alustava ettevõtte sponsoreerimine

tegutseva ettevõtte omandamine

Ettevõtte strateegia 4 põhielementi: juhtmõte (visioon, milles seisneb äri tulevik) võimalused ettevõtte tegutsemisalal määratlemiseks (a la sortiment, kvaliteet,

kulud, klienditeenindus, etc)o minu tugevad küljedo põhilised šansid turust ja keskkonnast lähtudeso konkurentide tugevad ja nõrgad küljedo klientide vajadused (s.t. minu võimalused klientidele senisest rohkem

kasu tuua) toote-turu prioriteedid strateegilised võtmepositsioonid (milliseid valdkondi tuleks arendada)

Edukad strateegiad: koondavad jõud ettevõtte tugevatele külgedele suunatud keskkonna- ja turuniššide ärakasutamisele kasutavad ära konkurentide nõrku külgi on innovatiivsed (realiseerivad uusi teadmisi, toovad konkurentsieelise) on taskaalus ettevõtte võimaluste ja vahenditega ratsionaalselt majandatavad

Ettevõtte strateegia kujundamine: Info analüüs

o Sise- ja väliskeskkondo Otsitakse ettevõtte tugevaid külgio Otsitakse turuniššeo Vesteldakse osalistega (omanik, juht, töötaja, tarnija, klient)o Loetakseo Jälgitakse sadistikat (milliste konkurentide käive kasvanud, millised

kliendigrupid kiiremini arenenud, tehnoloogiate trendid) Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja hindamine tagasiside

Tähtsamad analüüsimeetodid: Meie äri täna ja homme Keskkonna analüüs Konkurentsianalüüs Turu andmete ja arengu analüüs Haruanalüüs (turunišid) Substitutsioonianalüüs (olemasoleva toote väljatõrjumine parema poolt) (Keskkonna analüüs?)

Strateegilised valikud ettevõtte erinevates arengufaasides: Ettevõtte loomine

o Turule sisenemise strateegiad Kasv

o Admin struktuuro Käibe juhtimine

Küpsuse saavutamineo kulud

Stabiilsuso mastaap

ümberkujundamineo müüko või turule sisenemine 2.0

Strateegiad toimetulekuks määramatusega: kasv väiksemast suuremaks

o kapital limiteeritud alguseso riski minimeerimineo enamik ettevõtteid alustab väikselt, nii on risk väiksemo kasv viib efektiivsuse üleso läbikukkumine väheneb vanuse suurenedes

ettevõtte omandamineo olemasolevad mehhanismido uued omanikud motiveeritumad kasvuks

keskendumine ühele tootele, turunišileo odavamo efektiivsemo kiirem kasvo väiksem konkurents

paindlikkus ja kohanemineo alustamine konsultatsiooniettevõttena nt et mitte varadesse investeerida

ühenduste moodustamine teiste tegutsevate ettevõtetegao ühised ressursido kontroll ressursside üle ilma neid ostmatao imago kasutamine (müüa ühe nime all)

seadustamineo standardid ja sertifitseerimineo kollektiivkokkulepped

Oluline strateegia arendamisel: fookus, keskendumine turu arengute arvestamine kasumi saamise võime toote elutsükkel uued turud, millise hinnaga uued tooted, kuidas ambitsioonid kuhu soovid pürgida innovatsiooni osa töös arengu kiirus missioon

36. Ettevõtluspoliitika Eestis.Kaks kontseptsiooni:

Otsene toetamine - lühiajalineo Rahaline otsetoetus

Kaudne toetamine – soodsa keskkonna loomineo Seadusandlus, maksundus jne

Kaks ettevõtluspoliitika tasandit:o Riiko KOV

Ettevõtluspoliitika valdkonnad: Maksupoliitika Finantseerimine (raha hind) Regionaalpoliitika Litsentseerimine Informatsioon ja nõuded Haridus, koolitus Tehnoloogia, teadus- ja arendustöö Eksport Tööhõive

Ettevõtluspoliitika sihtgrupid: Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted Eksportijad Tööstusettevõtted Innovaatilised ettevõtted Maapiirkonna ettevõtted

Ettevõtluspoliitika tasandid: Mikrotasand Mesotasand Makrotasand

Ettevõtluse tugisüsteem: EAS EAS välisesindused (LDN, Hamburg, Stockholm, Helsingi, Moskva,

Peterburg) Maakondlikud ettevõtluse arenduskeskused Ettevõtja infoportaal Aktiva Teadus- ja arendusprojektid EAS ja EL fondid

37. Tallinna toetusmeetmed ettevõtljale.Eesmärgid:

Ettevõtlusaktiivsuse suurendamine Töökohtade loomine Konkurentsivõime tõstmine

Keskendutakse: Eraomanikega ettevõtted Uued ettevõtted Väike-ettevõtted Töökohade loomine

Meetmed: Stardiabi

o Alustav ettevõte (eraisik, FIE või alla 2a ettevõte)o Max 100ko Omafinantseering 30%o Töökohtade loomine soositud

Uute töökohtade loomise toetuso Vähemalt 3 töökohtao 100-200ko Omafinantseering 50%o Uued töökohad peavad säiluma 3a

Messitoetuso 1a tegutsenud fie-d, ettevõttedo 15k trükiste jms jaoks

Koolitustoetuso 10-50ko 2-10 töötajato Max 5k per töötaja

Stipendiumo Välismaal õppimisekso Eestis kättesaamatu täiendkoolitus (mitte üldharidus)o 5-50k

Praktikajuhendaja toetuso 60EEK/h või 10k/kuuo Erialaliidu soovitus

Patenditoetuso 100ko Kõigepealt leping ettevõtlusametigao 33% omafinantseering