EESTI TÖÖANDJATE KESKLiiT

Esinduslik ettevõtlusorganisatsioonMida annab liikmelisus?

Kuidas elavdada majandust?

3

TööandjaTe KesKliiT – eesTi majanduse majaKas

ajanduses on tõusud ja

langused. Halvad ajad on

samas head õpetajad, mis panevad

teistmoodi mõtlema ja tegutsema,

sunnivad otsima uusi lahendusi ja

tõestama oma võimekust. Seega

tuleks võtta praegust majandus-

olukorda kui võimalust õppida ja

arenenda.

Majandusbuumi kõrghetkel juhtis

Tööandjate Keskliit tähelepanu

ohumärkidele: palgad kasvasid kiire-

mini kui tootlikkus, kasvumootoriks oli

peamiselt sisetarbimine, mistõttu ette-

võtete tegelik konkurentsivõime

vähenes. Majanduskriisi süvenemise

ajal – kui majanduslangus on –13%,

töötuse määr tõuseb 15%-ni ja palgad

alanevad 10–30% – soovitab keskliit

otsida lahendusi valitsussektori kulude

vähendamises, tööpuuduse leevenda-

mises ja ettevõtluskeskkonna konku-

rentsivõime suurendamises.

Eurotsooniga liitumine on ettevõt-

jatele kindlasti oluline teema, kuid meie

hinnangul on see Eestil võimalik vaid

juhul, kui valitsus suudab tõhusalt

reageerida valitsussektori kulude,

maksukoormuse ja tööpuuduse

kasvule ning ettevõtete konkurentsi-

võime ja investeerimisaktiivsuse vähe-

nemisele.

Uue töölepingu seadusega on

Eesti astunud suure, kauaoodatud

sammu tööturu paindlikkuse ja majan-

duse elavdamise poole. Eesti kriisist

väljatoomise võti on usalduse taasta-

mine ja kolmepoolse sotsiaaldialoogi

jätkamine valitsuse, tööandjate ja

töövõtjate vahel – meist kõigist sõltub,

millises Eestis me elame 2010. aastal

ja edaspidi.

Tarmo Kriis, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

M

eesTi TööandjaTe KesKliiT

Kiriku 6, 10130 Tallinn, EestiÜldtelefon: +372 699 9301Valvelaud: +372 699 9309Faks: +372 699 9310E-post: employers@employers.eewww.employers.ee

ööandjate Keskliit on pikaajalistele

traditsioonidele tuginev ettevõtluse

esindusorganisatsioon, mille ülesanne on

kindlustada Eesti ettevõtluse tulevik. Meie

missioon on sellise ettevõtluskeskkonna

kujundamine, et Eesti oleks maailma parim

paik äritegevuseks. Keskliit on kõige esin-

duslikum ettevõtlusorganisatsioon, mis

esindab oma liikmeid suhetes riigi ja töövõt-

jatega nii Eestis kui ka välismaal.

eestisTööandjate Keskliit on eesliinil kõigis amet-

kondades, mis kujundavad ettevõtluskesk-

konda. Meie arvamust küsitakse ning seda

kuulatakse. Oleme tunnustatud dialoogi-

partner ametiühingutele.

euroopasTööandjate Keskliidul on esindus Brüsselis.

Meie ekspertide arvamused on oodatud

Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis.

Tööandjate Keskliit on kõige mõjukama ette-

võtlusorganisatsiooni Businesseurope liige,

mis esindab 20 miljoni Euroopas tegutseva

ettevõtte huve.

maailmasTööandjate Keskliit võõrustab regulaarselt

välisettevõtjate ühendusi ning korraldab äri-

visiite kõikjale, kuhu ulatuvad Eesti ettevõt-

jate ärihuvid. Eesti tööandjate huve esinda-

takse Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis

(ILO) ning Rahvusvahelises Tööandjate

Konföderatsioonis (IOE).

Meie hääl on kuuldav kõigis peamistes

valdkondades: rahanduses, maksuküsi-

mustes, töösuhetes, riigihalduses, hariduses

ja sotsiaalsfääris. Tööandjate seisukohtade

kujundamisel tugineme ainult liikmetelt

saadud arvamustele, mida täiendavad meie

analüütikute ekspertarvamused. See tagab,

et meie lobby on tulemuslik nii Kadriorus,

Toompeal kui ka Brüsselis.

T

Vanim eTTeVõTlus- organisaTsioon

ööandjate Keskliidu eelkäija Eesti

Vabrikantide Ühisus asutati

esimese Eesti ettevõtlusorganisatsioo-

nina 1917. aastal. Vabrikantide Ühisu-

sest kujunes mõjuvõimas organisat-

sioon, mis aitas sõjajärgsetel aastatel

Eesti riiki üles ehitada, esindas tööstu-

reid Eesti ja rahvusvahelisel tasemel.

Ühisust juhtis pikki aastaid tuntud

mööblitootja Martin Luther. Nõukogude

võim likvideeris ühisuse 1940. aastal.

Pärast taasiseseisvumist

moodustasid tööstusharude liidud

1991. aastal Eesti Tööstuse Keskliidu,

mis hakkas 1992. aastast alates täitma

ka tööandjate esindaja rolli.

2000. aastast kannab liit Tööandjate

Keskliidu nime.

T

ees

Ti T

öö

an

dja

Te K

esK

liiT

4

Tööandjate Keskliit ühendab

25 peamist Eesti majandusharuliitu.

Haruliidud esindavad sektori tasandi

huvisid ja tegelevad haruspetsiifiliste

küsimustega. Keskliidu tasandil tegele-

takse kõiki tööandjaid puudutavate

küsimustega, nt tööjõu maksu-

koormus, kutseharidus, töösuhete

regulatsioonid jms. Keskliit ühendab nii

haruliitude kaudu kui ka otse enam kui

1500 ettevõtet, mis annavad tööd üle

145 000 töötajale.

Liikmete valitud Tööandjate

Keskliidu 29-liikmeline volikogu

koosneb majandusharuliitude ja ette-

võtjate esindajatest. Volikogu esimees

on Enn Veskimägi, AS Standard juha-

tuse esimees. Aseesimehed on tuntud

ettevõtjad Jüri Käo, Sandor Liive, Valdo

Kalm ja Toomas Sildmäe.

5

Vabrikantide Ühisuse maja Tallinnas, Vana-Viru 12.

76

ees

Ti T

öö

an

dja

Te K

esK

liiT

9

ööandjate Keskliidu liikmeskond on rahul

meie tegevusega. Liikmed teavad, et me

suudame mõjutada ühiskondlikke protsesse

ning kaitsta nende huve. Selle asemel, et

kulutada ametkondade uksi, võimaldab meie

tegevus keskenduda liikmetel nende põhi-

tegevusele – ettevõtlusele.

osalemine otsustusprotsessidesTööandjate Keskliidu väljakujunenud lobikana-

lite võrgustik ja tunnustatud partneri positsioon

annab liikmele võimaluse osaleda nii Eesti kui

ka rahvusvahelise poliitika kujundamise

otsustusprotsessides.

T

miKs Kuuluda eesTi TööandjaTe KesKliiTu?

Huvide esindamine ja kaitseTööandjate Keskliit kogub liikmetelt regulaarset tagasisidet, samuti on alati

oodatud liikmete initsiatiiv poliitika kujundamiseks või õigusaktide muutmiseks

vms. Esindame liikmete huvisid mitmes koostööorganis, nagu haigekassa

nõukogu, töötukassa nõukogu, kutsekoja nõukogu, töövaidluskomisjonid jt.

8

ees

Ti T

öö

an

dja

Te K

esK

liiT

ees

Ti T

öö

an

dja

Te K

esK

liiT

10

Konsultatsioon – vastastikune nõu ja abiTööandjate Keskliit pakub liikme-

tele õigusalast nõustamist ning

tuge töösuhete ja ettevõtluse

küsimustes.

informeeritus – võimalus olla paremini ja varem informeeritudTööandjate Keskliidu iganädalane

uudiskiri “Vabrik” annab hea

ülevaate tööandjatele aktuaalsetest

küsimustest. Keskliidu iga-aastane

konverents “Tuulelohe lend” toob

kokku poliitikud, ettevõtjad ja

majanduseksperdid, et analüüsida

Eesti sotsiaalmajanduslikku

arengut.

Koolitus Tööandjate Keskliit pakub

liikmetele soodustingimustel sise-

ja väliskoolitusi ning õppereise.

Meie tugevuseks on liikmete

tihedad suhted, vastastikune

austus ning solidaarsus.

Liikmeseisus annab kõigile

soovijatele võimaluse saada osa

poliitika kujundamise argipäevast

ning edendada Eesti elu.

11

TööandjaTe KesKliidu liiKmed:

1. Autoettevõtete Liit2. Eesti Ehitusettevõtjate Liit3. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit4. Eesti Elektritööstuse Liit5. Eesti Etendusasutuste Liit6. Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit7. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 8. Eesti Karusnahaliit 9. Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit10. Eesti Kaugtöö Ühing11. Eesti Kaupmeeste Liit12. Eesti Kindlustusseltside Liit13. Eesti Laevaomanike Liit14. Eesti Masinatööstuse Liit15. Eesti Metsatööstuse Liit 16. Eesti Mööblitootjate Liit17. Eesti Projektbüroode Liit 18. Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioon19. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit20. Eesti Sadamate Liit21. Eesti Toiduainetööstuse Liit22. Eesti Turbaliit23. Eesti Turvaettevõtete Liit24. Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis25. Eesti Haiglate Liit

Infot liikmeks olevate ettevõtete kohta saab Tööandjate Keskliidu kodulehelt www.employers.ee

eskliit juhindub oma tegevuses

2007. aastal vastu võetud

“Tööandjate manifestist”, mis määrab

viis prioriteetset tegevusvaldkonda.

• riigihaldusjamakromajandus• tööturg• maksundus• haridus• sotsiaalkindlustus

Tööandjate Keskliit on järjepide-

valt esitanud ettepanekuid majanduse

elavdamiseks ja tööhõive suurendami-

seks. Lähtudes Tööandjate Keskliidu

ettepanekutest on vastu võetud hulk

riigieelarve muudatusi.

Kuigi maailmamajanduses on

täheldatud esimesi märke majandus-

kriisi leevenemisest, pole Eesti majan-

duses positiivsed muutused veel

ilmnenud. Veelgi enam – prognoosi

järgi jääb majanduskasv Eestis nega-

tiivseks kuni 2010. aasta teise pooleni.

Lisaks halvenevale majandusolukorrale

teeb olukorra keeruliseks Eesti valit-

suse otsus võtta hiljemalt aastaks

2011 Eestis kasutusele Euroopa ühis-

raha euro. Keskliidu hinnangul on see

võimalik vaid juhul, kui valitsus suudab

tõhusalt reageerida järgmistele nega-

tiivsetele arengutele:

1) riigieelarve kulude ja sellest tulenev maksukoormuse kasv;

2) tööpuuduse kasv; 3) ettevõtete konkurentsivõime

ning investeerimisaktiivsuse vähenemine.

Kuidas elaVdada majandusT?K

ees

Ti T

öö

an

dja

Te K

esK

liiT

12 13

14

ees

Ti T

öö

an

dja

Te K

esK

liiT

KesKliidu sooViTused

alitsussektori kulusid saab

vähendada töötasude vähenda-

misega: see peab olema vastavuses

töötasude vähenemisega erasektoris.

Lisaks tuleks kokku tõmmata üle jõu

käivaid sotsiaaltoetuste süsteeme.

Valitsuskulusid vähendaks ka haldus-

reform, mis jätaks alles vähem oma-

valitsusi.

Kuna tööpuuduse määr ületab lähi-

aastail tunduvalt 10 protsendi taseme,

tuleb valmis olla suurte sotsiaalsete

probleemide tekkimiseks. Vähenda-

maks kasvavaid sotsiaalseid pingeid

ning riigieelarve kulu töötutele toetuste

maksmiseks, tuleks keskliidu hinnangul

reformida kehtivaid tööturumeetmeid.

Töötuse taseme vähendamiseks tuleb

otsida lahendusi, mis kahandaksid

oluliselt töötute palkamisega seotud

tõkkeid, eelkõige kõrgeid tööjõumakse.

Riik peaks olema aktiivsem ka sotsiaal-

sete töökohtade loomisel. Soovitame

valitsusel kavandada sotsiaalsete

töökohtade loomist riigi poolt ning

soodustada nende teket erasektoris.

majanduse elaVdamiseKs sooViTab KesKliiT:

• tõhustadatöödEestikuiinvesteerin-gute sihtriigi maine kasvatamiseks, välisinvesteeringute taastamiseks ja ettevõtete sisenemiseks uutele turgudele;

• ülevaadatakehtiveuroliidustruktuuri-toetuste süsteem ja suurenda toetusi tehnoloogilistele uuendustele;

• kooskõlastadamaksumuudatusedaegsasti ettevõtlusorganisatsiooni-dega;

• töötadaväljaEestitööstussektorikonkurentsivõime suurendamise programm ja tegevuskava, et vähendada tööstuse arengut pärssivaid seadusi ja bürokraatiat;

• vähendadaebaausatkonkurentsijakorrastada riigihangete regulatsiooni.

V

15

KesKliidu majandusÜleVaade

Allikas: Tööandjate Keskliidu 2009. a II kvartali majandusülevaade

0% 10% 20% 30%

kasv 11-30%

kasv 1-10%

ei muutunud

vähenemine 1-10%

vähenemine 11-29%

vähenemine 30-50%

vähenemine 50%...

6%

7%

28%

30%

21%

5%

2%vastanute osakaal

0% 10% 20% 30%

kasv 51%...

kasv 31-50%

kasv 11-30%

kasv 1-10%

ei muutunud

vähenemine 1-10%

vähenemine 11-29%

vähenemine 30-50%

vähenemine 50%...

1%

2%

7%

8%

18%

18%

27%

15%

4%vastanute osakaal

Palgafondi muutus

Töötajate arvu muutus

Väljaandja: Tööandjate Keskliitwww.tooandjad.ee

Teostus: Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix, Eesti Tööandjate Keskliit

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel.