MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2013 - 31.12.2013

Aruandekohustuslase nimetus: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Aadress: Nooruse 5, Tartu

Telefon: +372 37 0200

Faks: +372 37 0202

E-post: nooruse@nooruse.ee

Interneti kodulehekülg: www.nooruse.ee

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja

hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta.

Dokument koosneb 55 leheküljest.

2014

2

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE ..................................................................................... 4

1. Kõrgkooli üldandmed ..................................................................................................... 4

2. Personal .......................................................................................................................... 4

3. Majandus- ja finantstegevus ........................................................................................... 7

3.1. Investeeringud ........................................................................................................ 7

3.2. Õppeinfrastruktuur ................................................................................................. 7

3.3. Tagasiside üliõpilastelt ja õppejõududelt õppematerjalide kättesaadavusele,

õpperuumidele .................................................................................................................. 10

4. 2013. aasta tegevuskava täitmine ja 2014. aasta prioriteedid ....................................... 11

ÕPPETEGEVUS ...................................................................................................................... 13

5. Kvaliteedi kindlustamine .............................................................................................. 13

6. Üliõpilaskond ............................................................................................................... 13

6.1. Vastuvõtt ............................................................................................................... 13

6.2. Õppijad ................................................................................................................. 14

6.3. Tugiteenused üliõpilastele .................................................................................... 14

6.4. Õppurite rahulolu õppetöö korralduse ja õpikeskkonnaga ................................... 15

6.5. Lõpetamine ja tööle siirdumine ............................................................................ 16

7. Õppekavade arendamise protsess ................................................................................. 16

7.1. Viimase aasta olulisemad muudatused õppekavas ............................................... 16

7.2. Rahvusvahelistumine ............................................................................................ 18

7.3. Rakendusuuringud ................................................................................................ 19

8. Õppeprotsess ................................................................................................................. 20

8.1. Õppemeetodid ....................................................................................................... 21

8.2. Hindamine ............................................................................................................ 22

8.3. Üliõpilastööde juhendamine ja üliõpilaste tagasiside juhendamisele................... 23

8.4. Õppepraktika korraldus ........................................................................................ 24

8.5. Üliõpilaste tagasiside õppekava õppeainete kohta ............................................... 25

ARENDUSTEGEVUS ............................................................................................................. 27

9. Kvaliteedikindlustamine ............................................................................................... 27

10. Projektid ja programmid ........................................................................................... 28

11. Täienduskoolitused ................................................................................................... 30

12. Kogukonnale osutatavad tegevused.......................................................................... 31

13. Avalikud suhted ........................................................................................................ 32

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 35

BILANSS ............................................................................................................................. 35

TULEMIARUANNE ........................................................................................................... 36

RAHAVOOGUDE ARUANNE .......................................................................................... 37

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ............................................................................. 38

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE .......................................................................... 39

Lisa1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused ................................................................................................................. 42

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid .................................................................................... 44

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ......................................................... 44

Lisa 3A. Nõuded ja kohustused ........................................................................................ 44

Lisa 3B. Tulud ja kulud .................................................................................................... 45

Lisa 4. Maksud, lõivud, trahvid ........................................................................................ 45

3

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused ................................................................................. 46

Lisa 6. Materiaalne põhivara ............................................................................................ 47

Lisa 7. Immateriaalne põhivara ........................................................................................ 48

Lisa 8. Saadud ja antud toetused ...................................................................................... 49

Lisa 8A. Saadud toetused ................................................................................................. 49

Lisa 8B. Antud toetused ................................................................................................... 50

Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük .................................................................................... 51

Lisa 10. Muud tulud ......................................................................................................... 51

Lisa 11. Tööjõukulud ........................................................................................................ 52

Lisa 12. Majandamiskulud ............................................................................................... 53

Lisa 13. Muud tegevuskulud ............................................................................................ 53

Lisa 14. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ........................................................... 54

Lisa 15. Siirded ................................................................................................................. 54

Lisa 16. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta .......................................................... 55

4

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

1. Kõrgkooli üldandmed

Kõrgkoolis on kolm osakonda: õppe-, arendus- ja haldusosakond. Rakenduskõrgkooli

seaduses sätestatud tingimustel ja korras on kõrgkoolil nõunike kogu, mis on Tervishoiu

Kõrgkooli ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu ning mille kõik liikmed on kõrgkooliväliste

huvigruppide esindajad. Kõrgkooli siseselt on valitud kõrgkooli nõukogu, kuhu kuulub

neljaliikmeline juhtkond, seitse õppejõudude esindajat ning neli üliõpilast.

Lisaks seadusandlikule raamistikule on kõrgkooli tegutsemise aluseks arengukava 2010-2015,

sinna juurde kuuluvad iga-aastased tegevuskavad ning kvaliteedikäsiraamat.

Näitaja 2013 2012 2011

2010 2009

Eelarve maht 4 843 406 8 115 775 9 988 124 8 056 306 3 147 430

s.h.

tegevuskulu

(tegevustoetus,

RKT)

2 244 788 2 023 382 2 006 549 1 924 011 2 084435

Struktuuris

ametikohad:

õppeosakond

arendusosakond

haldusosakond

77,5

7,25

13,75

76,5

6,5

16,5

74,0

6,5

21,75

76,25

6,5

19,5

74,25

7,5

19,5

Õppekavade arv 10 10 10 9 9

Riiklik koolitus-

tellimus (RKT)*

363 336 359 365 347

Üliõpilaste arv

seisuga 31.12

1160 1146 1237 1172 1189

Lõpetajate arv 330 318 291 288 311

* 2013. aastast alates pole enam RKT ehk riikliku koolitustellimuse õppekohti, vaid kõrgkooli

nõukogu otsus vastuvõtuarvu maksimumiks

2. Personal

Arengukava võtmetulemustest lähtuvalt monitoorib kõrgkool õppejõudude vanust ja

haridustaset ning töötajate rahulolu töökeskkonnaga. Lisaks jälgitakse konkurssi õppejõudude

ametikohtadele. 2013. aasta tulemused (2012. aasta 31. detsembri seisuga) on kirjas

alljärgnevalt.

Struktuuris kinnitatud 65 akadeemilise personali ametikohta, töölepingud olid

sõlmitud 73 õppejõuga (57 ametikohta), käsunduslepingud 191 õppejõuga. Ühe

õppejõu ametikoha kohta oli seega 20,4 üliõpilast.

Akadeemilise personali (73 õppejõudu ja kolm juhtkonna liiget) keskmine vanus oli

43,8.

5

2013. aastal kuulutati välja konkurss 14 õppejõu leidmiseks (ametikohti 10,5). Laekus

29 avaldust ehk kaks avaldust ühele kohale. Suurim konkurss oli filosoofia assistendi

0,25 ametikohale - seitse kandidaati. Viimasel viiel aastal on õppejõudude konkurss

püsinud stabiilne, ühele kohale on kandideerinud enam kui kaks kandidaati, mistõttu

võib loota ametikohtadele kandideerimisel ka taolise trendi jätkumisele.

Kõrgkoolis töötas kuus (8%) doktorikraadiga (neli ametikohta), 53 (70%)

magistrikraadiga (42,5 ametikohta) ja 17 (22%) kõrgharidusega (6,75 ametikohta)

õppejõudu. Doktoriõppes õppisid kolm õppejõudu, kellest kahel on plaanis õpingud ka

2014. aastal lõpetada.

Mitteakadeemilise personali 31,5 ametikohal töötas 36 inimest, nendest kaheksa

magistrikraadiga (20%), 11 (27,5%) kõrgharidusega ning 21 (52,5%) keskeri-,

üldkesk- või kutseeriharidusega.

Töökeskkonnaga rahulolu keskmine näitaja oli neljapallilisel skaalal 3,02 (vastanuid

37,1 %). 2012. aastal oli see näitaja viiepallilisel skaalal 3,6. Seega kokkuvõttes on

töötajate rahulolu töökeskkonnaga kasvanud. 2013. aasta küsitluses osales 25

õppejõudu ehk 33,3% akadeemilisest personalist (sh. 73,5% täiskohaga

õppejõududest), 18 mitteakadeemilisest personalist ehk 46,2%. Vastanute koguarv oli

43. Kõige enam oldi rahul, nagu ka varasemal kahel aastal, auditooriumitega,

enesetäienduse võimalustega, kolleegidevaheliste suhetega, raamatukoguteenusega ja

tugipersonali toega. Arendama peab veel ettepanekute arvestamise süsteemi,

tagasisiside andmist, siseveebi ja toitlustusteenust.

2013. aastal esitati kokku 436 enesetäienduse taotlust kogumahus 7202 tundi, mis on kaks

korda rohkem kui eelmisel aastal. Tundide arv ühe taotluse kohta jäi samaks ehk ühe taotluse

kohta keskmiselt 16,5 tundi. Kokku osales enesetäiendustel 75 töötajat ehk 65% kõrgkooli

töötajatest. Osaleti 277 koolitusel, 53 seminaril, 74 konverentsil, viiel kongressil, 17

info/teabepäeval, kümnel stažeerimisel. Enesetäiendused jagunesid peaaegu võrdselt erialaste

(176) ja pedagoogiliste (164) täienduste vahel. Ühe osaleja kohta teeb see 96 tundi

enesetäiendusi aastas. Enesetäiendustel on tehtud kokku 32 suulist ettekannet, neist 13

väljaspool Eestit.

Enesetäiendustel osalemise kaudu on saanud õppejõud arendada õpetamisoskusi ning

mitteakadeemiline personal tõsta kvalifikatsiooni. Tagasisides toovad töötajad välja erinevaid

täiendustel saadud rakendamisvõimalusi: probleemõpe, juhtumianalüüsid, e-õppe võimalused,

loengu läbiviimine, teadusliku teabe sidumine praktikaga, ajaplaneerimine, tähelepanu

võitmine ja huvi tekitamine, sidusa õppekava põhimõtted, lõimimine, enesereflektsioon,

enesekehtestamine juhtimises jm.

Erasmuse programmi kaudu osales personalist välisvahetuses kokku 14 õppejõudu ja viis

mitteakadeemilise personali liiget, kellest neli kahel erineval Erasmuse lähetusel (Leedus ja

Soomes). 2013/14. õppeaastaks eraldati DoRa programmist kõrgkoolile kolme stipendiumi

jaoks 3225 eurot. 2013. aastal ei osalenud DoRa programmi toel välisvahetuses ühtegi

õppejõudu. Samas ei jää stipendiumid kasutamata, kuna 2014. aasta kevadel osalevad kaks

õppejõudu erialasel väliskonverentsil.

6

Mentorina tegutses kolm õppejõudu, kes juhendasid individuaalselt kuute menteed. Mentorite

ülesandeks on eelkõige toetada algaja töötajat töökeskkonda sisseelamisel. Kohtumiste

teemad olid: sisseelamine töökeskkonda, õhkkonna tajumine, tööülesannetest arusaamine,

õppemeetodite valik ja õppetööalane dokumentatsioon, ajaplaneerimine ja ootused õppejõule,

enesetäienduste vajadused ja võimalused, tagasiside andmine ning hirmu, ärevuse ja

segadusega toimetulek. Lisaks mentoritele annavad uuele töötajale tööalast tagasisidet ka

otsesed juhid.

Erinevate preemiatega tunnustati rakendusuuringute eduka lõpetamise, rahvusvahelise

koostöö, kõrgkooli struktuuri ümberkorralduste ja uute tööjaotustega seotud tegevuste eest 51

inimest. Tänukirjadega tunnustati 26 lõputöö juhendajat, lisaks anti tänukirju Erasmus IP

korraldamise, sporditegevuse arendamise, hooldustöötajate vabariikliku kutsemeisterlikkuse

võistluse ettevalmistamise ja korralduslikult kõrgetasemelise läbiviimise ning tööjuubelite

eest.

Alates 2007. aastast on kolleegide antud tagasiside põhjal valitud aasta kolleege,

traditsiooniliselt pälvib tiitli kaks töötajat. Kõikidel aastatel on nominente olnud palju, kuid

tiitli on saanud igal aastal erinevad inimesed. 2013. aastal valiti aasta kolleegiks

akadeemilisest personalist õppejõud Margit Lenk-Adusoo ja mitteakadeemilisest personalist

vanemlaborant Kaido Liiv.

Teist korda valisid üliõpilased igal õppekaval aasta õppejõud, selle tiitli said: õe õppekaval

Anne Vahtramäe, õdede erialase koolituse õppekaval Veronika Reinhald, ämmaemanda

õppekaval Marge Mahla, bioanalüütikute õppekaval Evi Aotäht, tervisekaitse spetsialisti

õppekaval Inga Ploomipuu, füsioterapeudi õppekaval Reet Linkberg, radioloogiatehniku

õppekaval Tiina Kukkes, lapsehoidja õppekaval Tiina Uusma, erakorralise meditsiinitehniku

õppekaval Siim Nemvalts ning hooldustöötaja õppekaval Maire Aruots.

Arengukava põhjal loodud tegevuskava üheks eemärgiks oli ingliskeelsete õppeainete ja

moodulite planeerimine kõikide õppekavade õppetöösse. Radioloogiatehniku õppekaval

osalised välislektorid nii õppejõudude kui ka üliõpilaste koolitamisel. Valeri Challen viis läbi

radioloogiatehniku õppekava õppejõududele koolituse OSCE hindamismetoodikast, et seda

2014. aastal saaks kõrgkoolis rakendada. Radioloogiatehniku õppekava teise kursuse

üliõpilastelt sai väga positiivse tagasiside Alexandra Andre õppeaine “Ultraheli” (2,5 EAP).

Õe õppekava kolmanda kursuse üliõpilastele viis välisõppejõud Davide Ticchi läbi valikaine

“Medical anthropology” (2 EAP).

Õdede erialakoolituse õppekaval on kaasatud õppetöö läbiviimisse sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum arst-õppejõude. Oma eriala parimad spetsialistid, kliinikumi õed viisid õe

õppekaval läbi mitmeid valikaineid („Erakorraline meditsiin“, „Üldkirurgilise haigusega

lapspatsiendi õendusabi“, „Uroloogilise haigusega patsiendi õendusabi“). Koostöös Kaitseväe

Ühendatud Õppeasutustega viidi õe õppekava IV kursuse üliõpilastele 2 EAP ulatuses läbi

valikaine „Sõja- ja katastroofimeditsiin“. Bioanalüütikute õppekaval on õppetöösse kaasatud

Quattromed HTI, Tartu Ülikool ja sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Erakorralise

meditsiini tehniku õppekaval on koostöö sihtasutusega Tartu Kiirabi ja mittetulundusühingu

Otsingu- ja Päästetööd spetsialistidega.

7

3. Majandus- ja finantstegevus

Arengukava võtmetulemustest lähtuvalt hinnatakse eelarve kogumahtu, sh

sihtfinantseeringuid välisvahendites ja investeeringuid. 2013. aasta tulemused:

eelarve kogumaht 4 843 406 eurot, millest sihtfinantseeringuid 2 240 350 eurot;

investeeringute kogumaht 1 395 476 eurot, sh uue õppehoone ehituse lõpetamine,

ühiselamu esimese ja kümnenda korruse rekonstrueerimine ning õppelaborite sisutuse

soetamise vahendid.

Õppehoone sisustamise ja ehituse lõpetamise osas kasutati meetme „Teadus- ja

arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“

vahendeid, peaasjalikult soetati õppelaborite sisustust. Ühiselamu esimese ja kümnenda

korruse rekonstrueerimiseks kasutati nii eelmiste perioodide kasutamata kui ka käesoleva

perioodi tegevuskuludest investeeringuteks ette nähtud vahendeid.

Joonis 1. Eelarve jaotus 2009.–2013. aastal

Joonis 2. Tegevuskulude jaotus 2009.–2013. aastal

3.1. Investeeringud

Õppehoone ehitust (sh sisustamist) on rahastatud meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning

kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“ kaudu. Projekti ametlik

lõpptähtaeg on 31.01.2014. 2013. aastal teostati õppehoone projekti raames täiendavad

ehitustööd ja soetati ka õppetööks vajalikku täiendavat sisustust, seadmeid ja õppevahendeid

ning tegelik kulude maht oli 1 053 602 eurot.

Ühiselamus teostati esimese korruse rekonstrueerimine õendusõppe eelkliiniliste

praktikumiruumide tarvis. Tööde käigus alustati A-tiivas ka kanalisatsiooni ja

sadeveepüstakute vahetamist, püstakud vahetati töövõtu piirini, s.o teise korruseni. Püstakute

vahetusega jätkatakse 2014. aasta suvel.

3.2. Õppeinfrastruktuur

Uue õppehoone kasutuselevõtu ja sisustamisega seoses on hinnang õppematerjalide ja

seadmetega varustatusele ning ruumide olukorrale suurepärane. Arvestades amortisatsiooni ja

valdkondlikke kiireid arenguid, tuleb õppekavade materiaaltehnilise baasi vajadusi jätkuvalt

monitoorida. Lektor-õppekava juhid lähtuvad prognoosimisel õppekava vajadustest, tehes

8

sealjuures koostööd tööandjate, õppekava nõukogude ja erialaühingute esindajatega, ning

kogemustest, mida saadakse partnerkõrgkoolide õpperuumide ja praktikabaaside külastamisel.

Õppevahendite vajaduse planeerimine on siiani liiga lühiajaline ning 2014. aastal soovitakse

saavutada pikemaajalisem vajaduse prognoosimine ka õppeinfrastruktuuri arendamisel.

2013. aastal soetati õppetegevuseks põhivara kokku 355 331 euro eest: õe ja ämmaemanda

õppekavadel mahus 34 257 eurot, füsioterapeudi õppekaval 11 625 eurot, radioloogiatehniku

õppekaval 129 593 eurot ning bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavadel 179 857

eurot.

Bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavadel õppetööks vajalikud seadmed on

valitud lähtuvalt õpiväljundite saavutamise vajadusest: näiteks telliti tervisekaitse spetsialisti

õppekaval uued ruumiõhu kvaliteedi mõõteriistad, luksmeetrid, müramõõtjad ja õhust

mikrobioloogilise analüüsi tegemise seade. Portatiivsed keskkonnanäitajate mõõteriistad

võimaldavad üliõpilastel kasutada neid objektide mõõtmiseks ning saadud tulemused ning

andmed on aluseks analüüside, esitluste, aga ka lõputööde koostamisel.

Bioanalüütiku õppekaval telliti kaasaegseid laboriseadmeid lähtuvalt õppekavas toimunud

muudatustest ning vajadusest võimaldada üliõpilastel õpiväljundite saavutamiseks iseseisvalt

harjutada. Oluliseks valikukriteeriumiks oli ka soov laiendada rakendusuuringute valdkondi ja

parendada nende kvaliteeti, sh koostöövõimalusi teiste kõrgkoolide ja uuringuasutustega.

Näiteks täiendati molekulaardiagnostikalaborit pH-meetri ja soojendusega magnetsegajaga,

mikrobioloogialaborit membraanfiltreerimisseadme, kolilaadsete bakterite kiiranalüüsiks

mõeldud UV-lambi ja mikrolaineahjuga söötmete soojendamiseks. Õppimise ja õpetamise

efektiivsust ja kvaliteeti aitavad tunduvalt paranda ka mikroskoobi õpetamissüsteemid

histoloogia-patoloogia- ja ka mikrobioloogialaboris. Lisaks uuendati POCT-apartuuri ühe

portatiivse seadmega kapillaarverest näitajate mõõtmiseks, mis võimaldab juba esimese

kursuse bioanalüütiku õppekava üliõpilastel sooritada praktilisi mõõtmistegevusi ja

suurendada huvi kutsealaste pädevuste omandamise vastu.

Analüüside teostamiseks kasutatavate laboriseadmete kiire uuenemine põhjustab seadmete

moraalset vananemist, kuid õppimis- ja õpetamisprotsessis on kõik töötavad seadmed

kasutatavad nii analüüside kui aparatuuri põhimõtete selgitamiseks ja töövõtete harjutamiseks.

Seadmete pikaealisuse tagamiseks on välja töötatud süsteem seadmete sobivaks kasutamiseks:

mikroskoopide ja preparaatide ning portatiivste seadmete kasutamine registreeritakse

isikuliselt ja andmed säilitatakse laborandi juures. Kõikidele seadmetele on ette nähtud

regulaarne hooldus, hooldusplaanid asuvad laborandi juures. Koostöös tööandjate ja

partneritega on annetatud patoloogialaborile krüostaatmikrotoom.

Füsioterapeudi õppekava varustusse lisandusid õppetöös eriti vajalikud lihaste

anatoomilised mudelid, mis lihtsustavad oluliselt anatoomia õppimist. Täiendust sai ka

jõusaal (seljapink, kõrguse reguleerimise võimalusega pink, horisontaalpink ja kanginurk) ja

treeningsaalid (bosu pallid, pilatese rullid, stepipingid, keharaskused). Soetatud on-site

massaažitool, mis võimaldab valikaine läbiviimist. Kõrgkooli massaažiklass on Lõuna-Eesti

parim, ent treeningsaalid jäävad paraku kitsaks, kui eelkliinilise õppepraktika tundidesse on

vajadus kutsuda ka lapsi, rasedaid, eakaid jt. Igapäevaselt kasutatavad õppevahendid on

kvaliteetsed ja kaasaegsed ning igati konkurentsivõimelised haiglate, sanatooriumide,

füsioteraapiakabinettide või spordiklubide füsioterapeutide töövahenditega.

9

Õe ja ämmaemanda õppekavadel valmisid ühiselamu esimesel korrusel eelkliiniliste

õppepraktikate klassid, mis sisustati vastavalt õppekavade vajadustele. Juurutati nn palatite

süsteem, et eelkliinilisel õppepraktikal imiteerida võimalikult reaalselt töökeskkonda.

Õppepraktikaklasse on võimalik kasutada paindlikult, näiteks liigutada erinevate ruumide

vahel voodeid, anesteesiakäru jms vastavalt praktikumide teemavaldkonnale. Õppevahendid

on kaasaegsed, neid on piisavalt, mis võimaldab samasuguse teemaga praktikume üheaegselt

läbi viia mitmes paralleelrühmas. Neljanda korruse õppeklassides on nüüd võimalik kasutada

kahte seminariruumi ning kahte praktikaklassi, millest üks on mõeldud eeskätt erakorralise

meditsiini ja trauma praktikumide jaoks ning teistes õpperuumides on üliõpilastel võimalik

iseseisvalt harjutada.

Õe õppekava õppevahendeid kasutavad eelkliinilistes praktikumides teadmiste ja oskuste

omandamiseks ka teiste põhiõppe õppekavade ja ka õdede erialakoolituse intensiivõenduse

eriala üliõpilased. Erakorralise meditsiini tehniku ning õe õppekava õppetöö tõhustamiseks

hangiti: endotrahheaalse intubatsiooni vahendid, aspiraatorid, intraossaalse treeningu

vahendid, kühvelraam, seljalaud, vaakummadrats, ülaseljalahas, kaelalahas, peafiksaator,

arteriaalne žgutt ning haavamulaažide ja grimmi komplekt. Eelpool nimetatud õppevahendid

võimaldavad praktikaruumides läbi viia erakorralise meditsiini tehnikute õpet, mis eelnevalt

on toimunud Tartu Kiirabi vahenditega kiirabi õppeklassis. Nimetatud õppevahendid on

kasutusel ka õe ja õdede erialase koolituse õppekaval.

Õppevahendite planeerimine ja soetamine toimub koostöös juhtivate õppejõududega, kes

püüavad õppekeskkonda sisustada praktilises kliinilises keskkonnas kasutatavate vahenditega.

Sellega on tagatud üliõpilastele õppimiseks ja harjutamiseks kaasaegsed võimalused.

Ressursside kasutamise suuremaks efektiivsuseks ja töö paremaks korraldamiseks on iga

praktikumi jaoks välja töötatud õpiväljundite saavutamiseks vajalike vahendite nimekiri, mille

alusel komplekteerib laborant vahendid. Kuna õppevahendid on pidevas kasutuses ja õe

õppekava üliõpilaste arv suureneb, on suurimaks riskiks vahendite kulumine. Õppevahendeid

soetades peetakse oluliseks, et need oleksid kergesti puhastatavad ja kergesti kuluvad osad

vahetatavad (mulaažide nahad, sooned jne).

Radioloogiatehniku õppekaval sisustati nukleaarmeditsiini ja ultraheli õppeklass ja

üliõpilaste rühmapraktikumide ruumid − varemalt toimus sellealane praktiline õpe sihtasutuse

Tartu Ülikooli Kliinikum nukleaarmeditsiini osakonnas. Eelkliinilstes praktikumides on

võimalik suurendada üliõpilaste arvu, mis vähendab õppejõu kontakttundide mahtu ja

võimaldab vabanenud aega kasutada muudeks olulisteks tegevusteks.

Soetatud on vahendid ja seadmed hamba digitaalradiograafia õpetamiseks.

Radioloogiatehniku õppekava kaks õppejõudu osalesid Põhjamaade Nordplus programmis,

mille raames töötati välja õppekava − tõenduspõhise kvaliteedi tagamine hambaravi

digitaalsete ülesvõtete tegemisel. Üliõpilastel on võimalus valida sellest õppekavast aineid

valikainete läbimiseks.

Õppevahenditest soetati ka kaheksa komplekti mammograafia ja konventsionaalse

radiograafia seadmete ja pildikvaliteedi hindamiseks, samuti hajukiirguse mõõtmiseks.

Soetatud vahendeid kasutatakse üliõpilaste õpetamisel õppeainetes „Piltdiagnostika

füüsikalised alused“, „Aparatuur diagnostilises radiograafias“ ning „Kvaliteedi tagamine

radiograafias“. Üliõpilased saavad nende õppevahendite kasutamisel objektiivset tagasisidet

10

oma töö kvaliteedile ja radioloogiatehniku osatähtsusele kiirgusdoosi hindamisel,

kiirguskaitse tagamisel. Õppetöö läbiviimiseks soetati kaks fantoomi – kogukeha ja

pediaatriline fantoom, mida saab õppetöös kasutada ka eraldi kehaosadena kõikides

eelkliinilistes praktikumides.

Soetatud õppevahendeid ja seadmeid kasutatakse nende õppeainete õpetamisel, mis

moodustavad kõigi radiodiagnostiliste meetodite omandamise aluse, seadmeid kasutatakse

kogu õppeaasta vältel kõigi kursuste üliõpilaste õpetamisel. Soetatud seadmed on kõige

uuemad mudelid seadmetest, mida meditsiinitehnika firmad turul pakuvad, et need

sarnaneksid tervishoiuasutustes kasutatavatega lähima kahekümne aasta vältel. Kallihinnaliste

seadmete kasutamise riskide maandamiseks on reguleeritud üliõpilaste iseseisev õppimine ja

seadmete kasutamine õppeklassides. Seadmete hooldus ja selleks ette nähtud kulutused on

planeeritud.

Raamatukogu pakub kõrgkooli üliõpilastele ja õppejõududele tervishoiualast õppe- ja

teaduskirjandust (Tabel 1). Laenutada saavad ka Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud,

raamatukogu on avatud kohapeal lugemiseks kõigile soovijatele. Raamatukogu pakub lisaks

teavikutele ja perioodikale ka juurdepääsu kolmele andmebaasile: EBSCO, CINAHL ja

PubMed.

Tabel 1. Raamatukogu statistika aastate lõikes

Raamatuko

gu aasta

eelarve

eurodes

Lugejate

arv

Laenutuste

arv aastas

Eksempla-

ride

juurdekasv

Teavikute

arv aasta

lõpuks

Perioodika

arv

2010 14 354 1 121 18 603 790 12 630

2011 15 845 1 172 17 700 594 13 286

2012 21 609 1 250 20 808 716 12 534 2545

2013 21 270 1 135 19 824 601 13 571 2313

Üliõpilaste seas läbi viidud rahuloluuuringu järgi hinnatakse raamatukoguteenust kõrgelt. E-

õppena viidi läbi ka aine „Andmebaasid ja infootsing“. Raamatukogutöötajad osalesid Eesti

raamatukoguhoidjate X kongressil „Vali raamatukogu“ stendiettekandega ning VI teadus– ja

erialaraamatukogude päeval esitleti Pecha Kusha vormingus ettekannet Tartu Tervishoiu

Kõrgkooli raamatukogust. Osaleti ka erialaraamatukogude sektsiooni korraldatud üritustel

Kirde Kaitseringkonnas ja Eesti Panga Muuseumis ning teist aastat järjest hoiti ka

TeadlasteÖÖL raamatukogu avatuna.

3.3. Tagasiside üliõpilastelt ja õppejõududelt õppematerjalide kättesaadavusele,

õpperuumidele

Üliõpilased on 2007. aastast andnud tagasisidet kõrgkooli õppe- ja üldkasutavatele ruumidele:

joonisel 3 on lisatud viimase viie aasta tulemused. Seoses uue koolimaja valmimisega ja

õpperuumide olukorra paranemisega on alates 2011. aastast üliõpilaste hinnang kõrgkooli

üldkasutavatele ruumidele ja auditooriumitele võrreldes eelnevate aastatega tunduvalt

paranenud.

11

2013. aastal lisati küsimustikku küsimused

ka infosüsteemide (ÕIS ja siseveeb) ja

ainekava kohta. Loengumaterjalide

kättesaadavusele on hinnang alates ÕIS-i

kasutuselevõtust langenud, mis võib olla

seotud ka uue süsteemi juurutamisega.

Vastavalt üliõpilaste tagasisidele on

õppematerjalide moodulit ÕIS-is

parendatud ja mugavdatud. 2014. aastast

on planeeritud ÕIS-is uue õppematerjalide

repositooriumi kasutuselevõtt.

Joonis 3. Hinnang õppematerjalidele ja

infosüsteemidele 2009.-2013. aastal

Personali töökeskkonna rahulolu uuringust ilmnes, et töötajad (vastanutest 85%) on rahul

tööruumide olmetingimuste, laborite ja praktikumide inventari kaasaegsuse ning laborite

tööohutusega.

4. 2013. aasta tegevuskava täitmine ja 2014. aasta prioriteedid

2013. aastal otsustas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri Kõrghariduse hindamisnõukogu

akrediteerida kõrgkool seitsmeks aastaks. Hindamisnõukogu otsustas tunnustada lisamärkega

”tunnustust vääriv” hindamisvaldkonna Organisatsiooni juhtimine ja toimimine arengut, tuues

selle sees eraldi esile Üldjuhtimise ja Personalijuhtimise alavaldkonnad.

2013. aasta tegevuskava täitmine oli rahuldav. Suurimaks väljakutseks on endiselt

võõrkeelsete õppeainete lülitamine õppekavadesse, et pakkuda võõrkeelset õpet nii kõrgkooli

üliõpilastele (tagamaks erialast võõrkeeleoskust) kui ka välisüliõpilastele (võimalus lisaks

praktikale läbida ka mõni õppeaine).

Aasta osutus äärmiselt keerukaks praktikabaasidega peetud läbirääkimiste tõttu, kus haiglad

nõudsid praktikamahtude vähendamist ning praktikatasude tõstmist. Kõrgkool on sealjuures

panustanud nii analüüsimisele, info jagamisele (Hea Tahte koostööleppe osapooled, Haiglate

Liit, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium) kui püüdnud omakorda otsida

võimalikke lahendusi. Lahenduste otsimise protsess jätkub ka 2014. aastal.

Võrdlus nii Eesti kui Euroopa samalaadsete rakenduskõrgkoolidega ning

rahvusvaheline võrgustikutöö kõikidel õppekavadel võimaldab ellu viia uusi

arendusprojekte nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasemel: jätkati võrdlusandmete kogumist

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu kvaliteedirühmaga, õe õppekavade võrdlust

Jyväskyla Ametikõrgkooliga ning bioanalüütikute õppekava võrdlust seoses euromagistri

projektiga. Saavutati kokkulepe Jyväskylaga võrdlusandmete vahetamiseks. Võõrkeelsete

õppeainete pakkumise osas on olnud edukamad radioloogiatehnikute ja õdede õppekavad.

Tegevust konkretiseeriti ja jätkatakse 2014. aastal. Erasmuse välisvahetused on jõudnud

kolme protsendini üliõpilastest, välisvahetusvõimalused on leitud kutsehariduse õppekavadel

õppijatele.

12

Kogukonnale pakutavate teenuste keskuse loomine: õenduse- ja ämmaemanduse

arenduskeskuse kontseptsioon on kasvanud Eesti Tervishoiu Kvaliteedikeskuse ideeks, kus

planeeritakse lahendada mitmed tervishoiuvaldkonna murepunktid. Sotsiaalministeeriumi

mõttetalgutel osaleb rektor. Teenuste pakkumine elanikkonnale toimub üha suurenevas mahus

kaasates ka õppeprotsessis olevaid õppejõude ja üliõpilasi.

Koostöö gümnaasiumitega, tervishoiukallakuga õppeklasside avamine ning ümberõppe

võimaldamine toovad kõrgkooli kandideerima kutse- ja erialateadlikud üliõpilased ning

seega täidetakse riiklik koolitustellimus 92-protsendiliselt: Võru gümnaasiumis viidi läbi

tervisepäev, pakutud valikaine jäi ära seoses õpilaste vähese huviga. Tartu linna

haridusosakonnaga sõlmitud koostöölepingu kaudu jätkub koostegevus nelja gümnaasiumi ja

23 lasteaiaga. Lisaks alustatakse sõlmitud koostöölepingu alusel 2014. aastal õppega Viljandi

gümnaasiumis. Eesmärgi tagamiseks loodi uus süsteem, kus 2013. aastast alates on olemas

rühmavanemad, esimeste ja teiste kursuste ning õppenõustajate vaheline koostöö on olnud

väga hea. Kolmandal ja neljandal kursusel toimub veel tuutorlussüsteem, edaspidi hakkavad

esimese kursuse rühmavahemad olemas sisuliseks mentoriks järgmise aasta esimestele jne.

Vastuvõtuperioodi eel käivitati Skype’i nõustamine, mis töötas regulaarselt ja osutus väga

polulaarseks.

Kõrgkooli positiivne kuvand ja tuntus: 2013. aasta novembrist on kasutusel uus koduleht,

kõrgkooli sünnipäeval alustas ilmumist veebiajakiri.

Igal õppekaval on õppejõud ja üliõpilased esinenud vähemalt viie ettekandega ning

rakendusuuringutes osaleb 17 üliõpilast (01.01.13), 2013. aasta lõpuks 21 üliõpilast:

rakendusuuringutes osales 32 üliõpilast, ettekandeid (suulised ja postrid) tehti kokku 39, neist

16 välisriigis.

Arengukava, tulemuskäskkirja täitmiseks ja võtmetulemuste saavutamiseks monitooritakse

iga-aastaselt kõrgkoolis kokkulepitud kvaliteedinäitajaid nelja valdkonna lõikes. 2012. aastal

fikseeriti algtase ning 2013. aastal kirja pandud näitajad on aluseks järgnevate tegevuste

planeerimiseks.

2014. aasta prioriteedid:

akadeemilise personali tööaja planeerimise ja tegevuste tulemuste analüüs,

ametijuhendite ja atesteerimissüsteemi uuendamine tähtajatutele töölepingutele

ülemineku ettevalmistamiseks, kutseõppevaldkonnale nn oma õpetajate leidmine;

kommunikatsiooni rakenduskava kinnitamine nii õppijate kindlustamiseks kui ka

vilistlaste ja lõpetajate paremaks kaasamiseks;

praktikajuhendajate uuringu teostamine ja praktikajuhendajatele ning lõputööde

juhendajate koolituste pakkumine;

ette valmistada koostööleping Jyväskylä rakenduskõrgkooliga double degree

kokkuleppe saavutamiseks;

radioloogiatehnik-spetsialisti õppekava kinnitamine ja õppe korraldamine ühes

radiograafia valdkonnas 2015. aastal.

13

ÕPPETEGEVUS

5. Kvaliteedi kindlustamine

Arengukava võtmetulemustest ning haridus- ja teadusministri 2013. aasta 28. jaanuari

käskkirjast nr 46 lähtuvalt hinnatakse vastuvõtuavalduste arvu ühele õppekohale,

koolitustellimuse täitmist, lõpetajate erialasele tööle suundumist, üliõpilaste välisvahetusi ja

üliõpilaste ning vilistlaste rahulolu.

2013. aasta tulemused õppetegevuses olid järgnevad:

vastuvõtuavalduste arv ühele õppekohale 6,5 (2015. aasta eesmärk viis avaldust ühele

kohale; 2012. aastal 11 avaldust ühele kohale);

riikliku tellimuse täitmine 91% (2015. aasta eesmärk 93%, 2012. aastal 89%);

erialasele tööle suundumine 87% lõpetajatest (2015. aasta eesmärk 85%, 2012. aastal

88%);

üliõpilaste rahulolu õppimise toetamisega 3,75 (trend on kasvav).

6. Üliõpilaskond

2013. aastal õppisid üliõpilased seitsmel rakenduskõrghariduse õppekaval: õe põhiõpe, õe

erialane koolitus, radioloogiatehnik, bioanalüütik, tervisekaitse spetsialist, füsioterapeut,

ämmaemand ja radioloogiatehnik. Kutseõppes oli võimalus õppida hooldustöötaja,

lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehniku õppekaval.

Kõrgkoolis tegutses 2013. aastal üliõpilasesindus koosseisus: Merit Luik (esimees), Astra

Puusepp, Elvis Russki, Evelin Limberg, Grete Jeltsov, Kadi Hiir, Kristjan Noormets, Maarja

Kohu, Maris Ertmann, Rasmus Hüdsi, Teele Naar.

6.1. Vastuvõtt

Kõrgkoolis toimub vastuvõtt kaks korda aastas: jaanuaris ja juulis. Talvisel vastuvõtul oli

hooldustöötaja õppekaval kandideerimise kriteeriumiks lõputunnistuse keskmine hinne, õe

lühendatud õppekaval ja õdede erialasel koolitusel varasemate meditsiiniõpingute hinnetelehe

keskmine hinne.

Tabel 2. Vastuvõtukonkurss 2013. aasta jaanuaris

Õppekava Õppekohti Avaldusi Konkurss

Õde (lühendatud õppekavaga) 25 27 1

Õdede erialane koolitus 45 45 1

Hooldustöötaja 16 30 2

Suvisel vastuvõtul oli vastuvõtukonkurss kõikidel erialadel. Kandideerimisel läks arvesse

eesti keele või eesti keel teise keelena riigieksami tulemus (50%), A-võõrkeele riigieksami

14

tulemus (25%) ja matemaatika või füüsika või keemia või bioloogia eksami hinne (25%).

Osakaalu arvestati 100-protsendilises punktiarvestuses. 277 õppekohale esitati kokku 1821

avaldust.

Kutseõppe vastuvõtt toimus gümnaasiumi lõpuhinnete keskmise hinde alusel, erakorralise

meditsiini tehnikud esitasid lisaks motivatsioonikirja. Erakorralise meditsiini tehnikuks soovis

saada 82 kandidaati, õppekohti oli 16. Konkurss ühele õppekohale oli 5,1 soovijat ühele

kohale. Lapsehoidja erialal oli 14 õppekohta, kuhu kandideeris 79 kandidaati, konkurss ühele

õppekohale 5,6.

Tabel 3. Vastuvõtukonkurss 2013. aasta juulis

Õppekava Õppekohti Avaldusi Konkurss

Bioanalüütik 24 165 6,88

Tervisekaitse spetsialist 16 118 7,38

Radioloogiatehnik 21 170 8,10

Füsioterapeut 30 471 15,70

Õde 130 543 4,18

Ämmaemand 26 193 7,42

Erakorralise meditsiini tehnik 16 82 5,13

Lapsehoidja 14 79 5,64

Kõrgkooli vastu võetud üliõpilastest 55% oli lõpetanud gümnaasiumi, 14% oli õppinud

kutsehariduses ja 31% vastuvõetutest on juba varem omandanud kõrghariduse.

6.2. Õppijad

Kõrgkoolis oli 31.12.2013 seisuga 1160 õppijat, kellest 1089 õppis rakenduskõrghariduse

õppekavadel ja 71 kutseõppe õppekavadel. 2013. aastal lõpetas kõrgkooli 280

rakenduskõrghariduseõppe ja 50 kutseharidusõppe lõpetajat. 2013. aastal eksmatrikuleeriti

kõrgkoolis 118 üliõpilast ja 17 õpilast.

6.3. Tugiteenused üliõpilastele

Kõrgkoolis on neli õppenõustaja ametikohta, nende põhifunktsioon on õppurite igapäevane

nõustamine ja toetamine. 2013. aastal teostati tuutorite uuring ning uuringuandmetele toetudes

alustati kõrgkoolis rühmavanemate süsteemi juurutamist. Iga kursus/õpperühm valis enda

seast rühmavanema. Valitud rühmavanematele korraldati koolitus „Üliõpilasnõustamine“, kus

keskenduti kõrgkoolis õppimist reguleerivatele dokumentidele, kõrgkooli struktuurile ja

ametikohtadele, selgitati erinevate ametite funktsioone ja seda, et erinevate ametite esindajad

on seotud üliõpilastete toetamisega ja missuguste küsimustega kelle poole pöörduda. Kõik

koolitusel osalejad said esmased baasteadmised nõustamisest. Kõrgkoolis on üliõpilastel

võimalik saada psühholoogilist nõustamist. 2013. aastal toimus 53 vastuvõttu, see arv on

võrreldes 2012. aastaga (58 seanssi) pisut langenud. Vastuvõtule pöörduti järgmistel

teemadel: suhteprobleemid, õpimotivatsioon ja ärevus enne lõputööde kaitsmist. Viimasel

aastal on palju kasutatud ka arvuti teel nõustamist.

15

2012/13. õppeaastal alustas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi TULE raames

õpinguid kümme üliõpilast (kaks bioanalüütiku ja kaheksa õe lühendatud õppeajaga

õppekaval), kelle eelnevad õpingud olid katkenud ajavahemikul 01.09.2003 – 22.09.2009

ning kellel oli läbida mitte rohkem kui pool õppekavast. Üliõpilased jätkasid õpinguid

individuaalsete õppetöögraafikute alusel. 31.12.2013 seisuga oli lõpetanud üks bioanalüütiku

õppekava üliõpilane. Üks õe õppekava üliõpilane katkestas õpingud ning tema asemele asus

uus üliõpilane. Ülejäänud üliõpilased olid 2013. aasta lõpu seisuga akadeemilisel puhkusel.

2013. aastal viidi üliõpilastega läbi 279 VÕTA-alast individuaalset nõustamist, kokku 60

tundi. Kokku esitati 846 VÕTA taotlust, kus sooviti arvestada 3125,5 EAP ulatuses

õppeaineid. Täielikult arvestati 643 taotlus, 2086 EAP ulatuses. Osaliselt rahuldati üheksa

taotlust, 41 EAP ulatuses ja negatiivse vastuse sai 194 taotlust. VÕTA tegevuse raames

toimus üliõpilastele eneseanalüüsi koolitus "Eneseareng eile, täna ja homme", läbi viidi

üheksa koolitust, kus kokku oli 169 osalejat. Õppenõustajad viisid kõrgkooli kõikide

õppekavade üliõpilastele läbi VÕTA sissejuhatavad infotunnid, kokku toimus 44 infotundi,

kus osales 609 üliõpilast. Viidi läbi VÕTA taotlejate ja hindajate küsitlus, mille eesmärgiks

oli üliõpilaste seas välja selgitada VÕTA taotlemise protsessi erinevates etappides vajaminev

tugipersonali toetus.

6.4. Õppurite rahulolu õppetöö korralduse ja õpikeskkonnaga

Õppurite rahulolu õppetöö korralduse ja õpikeskkonnaga on uuritud juba seitse aastat. Palutud

on hinnata rahulolu õppetöö korralduslike protsesside ja muude tugiteenustega nagu seda on

nõustamine, raamatukoguteenus, paljundamine, toitlustus ja kommunikatsioon. Küsitlemiseks

saadeti 2013. aasta detsembris ankeet kõikidele õppuritele, kelle meiliaadress oli

õppeinfosüsteemis olemas.

Küsitlusele vastas 384 õppurit ehk 33% valimist. Õppeaastate kaupa jagunesid vastajad:

esmakursuslastest 150 vastajat, teiselt kursuselt 95 vastajat, kolmandalt kursuselt 71 ning

neljandalt-viiendalt kursuselt 68 vastajat.

Ankeedi esimeses osas esitati üliõpilastele hindamiseks 32 erinevat kriteeriumit, mis

puudutasid õppetöökorraldust ja õpikeskkonda. Üliõpilased hindasid viiepalli süsteemis: 5-

väga hea, 4-hea, 3-rahuldav, 2-ma ei ole rahul ja 1-väga halb. Võimalus oli ka valida vastus

„ma ei oska hinnata“. Küsitluses oli kaks vabavastusega küsimust, kuhu said vastajad

kirjutada, mis on kõrgkoolis hästi ja mida oleks vaja muuta.

Kõige kõrgemalt hinnati raamatukoguteenindust, millega üldine rahulolu viiepallisel skaalal

oli 4,77. Kõrgelt hinnati ka kõrgkooli üldkasutuses olevaid ruume, auditooriume ja laboreid.

Õppeinfosüsteemi ehk ÕISi hinnati viiepallisel rahuloluskaalal tulemusega 4,3 ja siseveebi

4,02. Samuti hinnati kõrgelt praktiliste oskuste saamist ja erialase teoreetilise teadmise

saamist - vastavalt 4,07 ja 4,05 punkti. Tunnustatud sai ka õppenõustamise tase. Vabades

vastustes kirjutasid paljud, et uus koolimaja on väga ilus, on mõeldud üliõpilastele ja nende

vajadustele. Toodi välja, et õppimist toetab kaasaegne õpikeskkond ja sõbralikud ning

pädevad õppejõud.

Parendusettepanekutena tõid õppurid välja õppekoormuse jaotuse periooditi ja nädalapäeviti,

valikainete pakkumise ja valikainetele registreerimise süsteemi arendamisvajaduse,

16

tunniplaanimuutustest teavitamise uuendamise, iseseisvate tööde mahu ja meetodite valiku

küsimused. Kriitiliselt hinnati ka toitlustusteenust.

2013. aastal parendati vastavalt üliõpilaste tagasisidele ainekava vormi, viidi sisse tabel, kus

õppejõud kirjeldas aine toimumist teemade kaupa. Teine parendus oli seotud tunniplaani

parema korraldamisega, kus arvestati üliõpilaste soovi, et tunniplaan oleks vähemalt kaks

kuud ette teada.

6.5. Lõpetamine ja tööle siirdumine

Kõrgkooli lõpetajate siirdumist erialasele

tööle on monitooritud alates 2007. aastast.

2007. ja 2008. aastal koguti lõpetajatelt

informatsiooni otsekontakti teel (telefonitsi

ja e-maili teel). 2009. aastast alates

saadetakse lõpetajatele elektrooniline link,

kus lõpetaja saab lisada andmebaasi oma

siirdumise tööturule ja/või edasi õppima

asumise.

Joonis 4. Lõpetajate tööleasumine 2009.–2013.

aastal protsentides

Kuna tervisekaitse spetsialistide erialasele tööle asumine on olnud teiste õppekavagruppidega

võrreldes madalam, siis õppekava üliõpilastele on kutsealal tegutsemise võimaluste

tutvustamiseks korraldatud infotunde, kuhu on kutsutud tervisekaitse spetsialisti õppekava

vilistlased (Maarika Haidak, Jaanika Jelistratov), tööandjad (Krista Pärnapuu) ning

magistriõpet võimaldava õppeasutuse esindajad (Eesti Maaülikoolist Viljo Viljasoo ning

Oliver Sada). Karjäärivõimaluste infotund korraldati ka bioanalüütiku õppekava 1.-3. kursuse

üliõpilastele tööandjate esindajate (Merje Jakobson ja Pille Mee - Tartu Ülikooli Kliinikum;

Quattromed HTI labor, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Viljandi Haigla) osavõtul. Viidi läbi

karjäärivõimaluste tutvustamise infoseminarid magistriõpingute ja töötamise võimaluste

kohta.

7. Õppekavade arendamise protsess

7.1. Viimase aasta olulisemad muudatused õppekavas

2013. aastal keskenduti õppekavade arendamisel ainekavades toimunud muudatustele, alustati

ainekavade alusel õppemeetodite analüüsiga ning õppekava statuudi uuendamisega.

Pedagoogiline nõukogu kinnitas uue ainekava vormi, mis võimaldas õppeainetes

kronoloogiliselt jaotada teemade toimumise ja mida kasutati tunniplaanide koostamisel ÕIS-

is. Ainekava uuenenud vorm nõudis mooduli juhtivate õppejõudude ning aineõpetajate

meeskondade tihedat koostööd ning ainetevahelise integratsiooni tõhustamist. Kõikide

õppekavade nõukogud kinnitati uues koosseisus ja õppekavade nõukogude töösse kaasati

tööandjate esindajad ja üliõpilased.

17

Bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavadel kinnitati kõrgkooli nõukogus

muudatustega õppekavad. Muudatused tervisekaitse spetsialisti õppekavas olid tingitud

tööturu nõudmistest laia teadmistebaasiga töötajate järele ning vajadusest korrigeerida

õppekava vastavaks tervisekaitse spetsialisti ja tööhügieeniku kutsestandarditele ning

“Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020”-le. Tervisekaitse spetsialisti õppekava

muudatuste tegemisel arvestati keskkonnatervise arengu õppeaine raames (kolmanda kursuse

kevadsemestril) üliõpilaste poolt tehtud õppekava SWOT-analüüsi. SWOT-analüüsi tulemusel

jäeti õppekavast välja teemade kordused õppeainetes ning muudeti õppekava

laiapõhjalisemaks, et parandada lõpetajate tööhõivet ning võimaldada neil õpingute jätkamist

magistriõppes. Bioanalüütiku õppekava muudatuste põhjuseks oli laborimeditsiini kiire areng

ning vajadus viia õppekava vastavusse laborimeditsiini arengukavaga aastateks 2011–2020 ja

rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020 ning EPBS bioanalüütikute

kõrghariduse esimese astme spetsialistide koolitamise suundumustega.

Õe ja ämmaemanda õppekavadel õppekavadesse muudatusi sisse ei viidud, jätkus töö

ainekavade täiendamisel arvestades kaasajastatud õppevahendeid, infotehnoloogilisi

võimalusi ja ruumitingimusi ning üliõpilaste ja õppejõudude tagasisidet. Vähendati auditoorse

töö mahtusid eeskätt loengute arvelt, loengud viidi läbi kas elektrooniliselt või suunati

üliõpilased õppematerjale iseseisvalt omandama. Kui 2012/13. õppeaastal moodustas õe

õppekaval kõikide kursuste peale kokku auditoorne töö 59% õppe mahust, siis 2013/14.

õppeaastal planeeriti auditoorselt 41% õppetööst. Jätkus NANDA integreerimine õppetöösse

ja koostöös sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikuga arendati õdede

erialakoolituse vaimse tervise õenduse erialamoodulit.

Füsioterapeudi õppekaval analüüsiti kahel õppejõudude töökoosolekul 2012. aastal

rakendunud muudatustega õppekava, õpiväljundite saavutamise võimalusi õppeainete raames,

õppeainete mahtusid ja täpsustati õppeainete nimetusi ning protokollitud ettepanekud

edastatakse õppekava nõukogule.

Radioloogiatehniku õppekaval toimusid kaks õppekava nõukogu töökoosolekut, kus tegeleti

õppekava ja moodulite õpiväljundite määratlemise täpsustamisega, et õppijale oleks selgemalt

ja arusaadavamalt sõnastatud õpiväljundid, moodulite õpiväljundites sõnastati erinevad

raskusastmed. Tegeleti tervishoiuasutuste ja kõrgkooli koostöö parendamisega

rakendusuuringute korraldamisel.

Kutseõppe õppekavadel on vastavalt õppijate tagasiside hinnangule toetudes suurendatud

erakorralise meditsiini tehniku õppekava ravimiõpetuse ravimite manustamise praktikumi

mahtu võrreldes eelmise aastaga poole võrra. Seoses INNOVE programmiga “Kutsehariduse

korraldus ja õppekavade reform” moodustati õppekavade uuendamiseks töörühm koosseisus

Tiina Uusma, Airin Treiman-Kiveste, Siret Läänelaid ja Janika Pael. Reformi raames koostab

töörühm uued väljundipõhised erakorralise meditsiini tehniku ja hooldustöötaja õppekavad.

18

7.2. Rahvusvahelistumine

Tartu Tervishoiu Kõrgkool jätkab tegevusi rahvusvahelistes võrgustikes:

EURASHE (European Association of Institutsion in Higher Education);

FINE (The European Federation of Nurse Educators);

ENPHE (European Network of Physiotherapy in Higher Education);

HENRE/EFERS (Higher Education Network for Radiography in Europe);

IFEH (International Federation on Environmental Health ) ning

Nordman Network (õe-, ämmaemanda, bioanalüütiku õppekaval)

Bioanalüütikute õppekava juht ja dotsent osalesid euromagistri õppekava väljatöötamise

töörühmas (ESTeSC-Coimbra Health School, FH Wien University of Applied Sciences,

Dublin Institute of Technology, University of Gothenburg) 2013. aastal keskenduti

õppekavade võrdlusele, õppeainete mahtudele ning selgitati välja viie kooli pädevuste

erinevused ning tugevused. Bioanalüütikute õppekava dotsent osales BioNord ühingu töös

eesmärgiga edendada koostööd põhjamaade bioanalüütikute õpet andvate kõrgkoolidega.

Erinevate koostöövormide kaudu on planeeritud histoloogiaalase veebilehe käivitamine,

kõrgkoolidevaheliste üliõpilaste ja õppejõudude vahetuste soodustamine. Tervisekaitse

spetsialistid on IFEH (International Federation on Environmental Health ) ühingu liikmed,

planeeritud on koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooli algatatud rakendusuuringu raames.

Ettepanek koostööks ja liitumiseks ENNE (European Network of Nursing Education)

rahvusvahelise võrgustikuga tehti õe õppekava esindajatele, kus põhieesmärgiks on

rahvusvaheliste intensiivkursuste korraldamine üliõpilastele. Kursuste läbiviimise

metoodiliseks aluseks on probleemõpe ning õppejõud on alustanud probleemipõhise õppe

alaste teadmiste ja hoiakute ühtlustamist ENNE võrgustikuga, omandatakse uusi

probleemipõhise õppe alaseid kogemusi ja jagatakse neid õe õppekaval.

Nordman, Põhjamaade Ämmaemandate Võrgustik Nordejordemodern põhitegevuseks on

üliõpilasvahetus partnerkõrgkoolide vahel. 2013. aasta algusest haldab Tartu Tervishoiu

Kõrgkool aktiivselt võrgustiku kodulehte. 2012. aasta detsembris loodi Nordejordemoderni

juurde teaduse töörühm ning alustati rahvusvahelist koostööd uurimisprojektiga “Isade

kaasatus rasedusaegsesse hooldusesse” (Fathers participation in pregnancy). Järgnevatel

aastatel järgneb sellele projekt „Isade kaasatust lapse sündi“ (Fathers participation in

Childbirth) ja seejärel “Fatahers participation in postpartum”. Kokkuvõtteks valmib andmeid

koondav võrdlev uurimistöö “Fathers Participation in Maternity Care”.

FINE eesmärgiks on panustamine õendusõppe arendamisse rahvusvahelisel tasandil ning

samaaegselt rakendada teiste Euroopa riikide parimatest praktikatest saadud teavet Tartu

Tervishoiu Kõrgkoolis üliõpilaste toetamisel rahvusvaheliselt tunnustatud pädevusteni

jõudmiseks.

MEDICO tegutseb Nordman Network´i raames ning ühendab Põhjamaade ja Baltimaade

õppeasutusi, mis on liitunud koostöövõrgustikuks farmakoloogia ja ravimite manustamise

õpetamise arendamiseks õe õppekavadel. Võrgustikku juhib Turu rakenduskõrgkool.

Võrgustiku eesmärgiks on arendada õppejõudude koostööd farmakoloogia ja ravimite

manustamise õpetamisel. Võrgustikus osalemise tulemusena tekkis idee käesolevalt toimuva

19

rakendusuuringu „Teise kursus õe eriala üliõpilaste ravimite manustamisega seotud teadmised

ja oskused“ teostamiseks.

Kõrgkool jätkab tegevust radioloogiatehnikuid koolitavate õppeasutuste võrgustikus, mis on

Euroopa Radioloogiatehnikute Ühingu (EFRS) üheks osaks. 2013. aastal osalesid

juhtmeeskonna liige, õppekava lektor Tiina Kukkes ja õppekava juht Zinaida Läänelaid kahel

korralisel koosolekul: EFRS-i aastakoosolekul, kus keskseks teemaks oli

kvalifikatsiooniraamistiku 6. tase, ja HENRE aastakoosolekul, kus keskseks teemaks oli

tõenduspõhise õpetamise ja praktika olukorra kaardistamine Euroopas radioloogiatehnikuid

õpetatavates koolides. Tiina Kukkese ülesandeks jäi koordineerida tõenduspõhise praktika

osas küsimustiku väljatöötamist uurimistöö läbiviimiseks, millega tegeletakse 2014. aastal.

Edukas oli kõrgkooli üliõpilane Rasmus Hüdsi töö üliõpilaste juhtmeeskonna juhina, kus

üliõpilane suutis juhtmeeskonna liikmete kaudu kaasata radioloogiatehnikute õpetamise ja

praktikaküsimustesse kaasa rääkima märkimisväärse hulga üliõpilasi. 2013. aasta töö

tulemusel valmib 2014. aastal EFRS-i koosolekul ettekanne ja esitlus.

Õe õppekaval alustati koostööd Jyväskylä rakenduskõrgkooliga double degree võimaluste

selgitamisel ning valmistati ette 2014. aasta jaanuaris toimuv valikkursus, mida viib läbi

Jyväskylä õppejõud koostöös õe õppekava dotsendiga. Kursusel osalevad mõlema kõrgkooli

üliõpilased, õpe toimub veebipõhiselt. 2013. aastal tehti ettevalmistusi kahe kõrgkooli ühiste

valikainete korraldamiseks, mille eestvedajad on meie kõrgkooli lektorid.

Üliõpilastel ja õppejõududel on võimalus

Erasmuse programmi ja välisvõrgustike

raames saada kogemus rahvusvahelises

õpikeskkonnas. 2013. aastal osales

Erasmuse raames välisvahetuses 34

üliõpilast ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

sooritasid õppepraktikat 50 välisüliõpilast

(Joonis 5).

Joonis 5. Õpiränne Erasmus programmi raames

2013.aastal

7.3. Rakendusuuringud

Kõrgkooli eelarvest finantseeriti 2013. aastal rakendusuuringuid 7411 euroga. 01.01.2014

seisuga oli kõrgkoolis käimasolevaid rakendusuuringuid kokku 14, millest kuue uuringuga

alustati 2012. aastal. Rakendusuuringute läbiviimiseks tehakse koostööd Tartu Ülikooli, Eesti

Maanteeameti, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Eesti Laborimeditsiini Ühingu, Eesti

Haigekassa ning mitmete praktikabaasidega.

20

Tegevuskavas püstitatud eesmärgiks oli

suurendada rakendusuuringutesse kaasatud

üliõpilaste arvu 21-ni. Eesmärk on edukalt

täidetud: uuringutesse oli kaasatud 38

üliõpilast ning 23 õppejõudu (Joonis 6).

Joonis 6. Üliõpilaste ja õppejõudude kaasatus

rakendusuuringutesse ning uuringute arv

Rakendusuuringute teemad on püütud valida selliselt, et nende käigus oleks üliõpilastel

võimalus saada uuringus osalemise kogemus ja koostada uuringu tulemuste põhjal lõputöö, et

aidata sellega kaasa eriala arendamisele ning rakendada tulemusi ka õppetöös, näiteks

bioanalüütiku õppekaval teostatud POCT (Point of Care) teemalised kaks lõputööd. Lõputööd

koostati koostöös Eesti Laborimeditsiini Ühinguga ning tulemused avaldati kõrgkooli

uurimistööde kogumikus. Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse õppeaines “Laboritöö

alused”, kus esimese kursuse üliõpilased saavad teabe, et bioanalüütiku üks ülesannetest on

olla analüüside kvaliteedi tagaja ja nõustajaks kvaliteedi tagamise alal. Lisaks rakendatakse

uuringu tulemusi hematoloogia ja kliinilise keemia õppeainetes konkreetsete analüüside

teostamise harjutamise käigus.

Rakendusuuringuid on kajastatud lisaks konverentsidel, seminaridel, teaduse

populariseerimise eesmärgil ka meedias, kõrgkooli uurimistööde kogumikus ning

veebiajakirjas Tervist!.

Kõrgkooli õppejõud, üliõpilased ja töötajad on konverentsidel ning seminaridel esinenud nii

suuliste kui ka posterettekannetega. Näiteks dotsent Reet Urban esines Tallinnas

rakendusuuringuid käsitleva ettekandega rahvusvaheline konverentsil “Kõrgharidus -

kõrgtasemel õppimine?”. Arendusprorektor Merle Varik jagas rakendusuuringute alaste

tegevuste kogemusi Vilniuses rakenduskõrghariduse foorumil ettekandega

„Internationalisation and Development of Professionally Oriented Programmes and Applied

Research at Universities of Applied Sciences“.

8. Õppeprotsess

Õppekavad on üles ehitatud eelnevate teadmiste ja oskuste rakendamisele ja süvendamisele

õppeprotsessis, üliõpilane saab õpitut rakendada nii eelkliinilistes praktikumides ja praktilises

töösituatsioonis, reflekteerida seda ning analüüsida enda arengut õppeprotsessi käigus.

Teooria ja praktilise õppe sidusus toetavad õppija arengut ja kogemuste refleksioon annab

võimaluse seada sihte edasiseks arenguks. Õppeprotsessis rakendatakse õppijate aktiivset

kaasamist õpitegevusse ja aidatakse neil luua uusi teadmisi, liigutakse konstruktivistliku

õpikäsituse süvendamisele õppeprotsessis. Lisaks toetatakse õppija aktiviseerimist ja tema

teadmise loomist, rühmas õppimist, oma kogemuste jagamist, koostööd rühmaliikmete ja

õppejõuga.

21

8.1. Õppemeetodid

Bioanalüütiku õppekaval on õppekava õpiväljundite saavutamisel suur osa kõrgkoolis

toimuval praktilisel õppel (ainekavade analüüsi põhjal keskmiselt kõikidel kursustel 17%).

Praktiline õpe toetab teadmiste jagamisel õppijakeskset lähenemist ning tagab õppijale

individuaalsete eesmärkide püstitamise, selle saavutamise ning õigete töövõtete korrektse

kasutamise õppejõu ja praktikumis assisteeriva laborandi juhendamisel. Reeglina kasutavad

üliõpilased praktikumides juhendeid töö teostamiseks, mis omakorda arendab üliõpilase

iseseisva töö pädevusi. Sõltuvalt õppeainest eelneb praktikumidele teoreetiliste

põhiprintsiipide ja uurimismeetoditega tutvumine vastavalt õppekavas sätestatud õppeainete

järgnevusele − keskmiselt on ainekavade põhjal loenguid või loeng-seminare 22%, e-õpet 3%

ning seminare 5%. Teooria ja praktilise õppe osakaal õppekavas on optimaalne, mida näitab

õppepraktika baaside juhendajatelt saadud tagaside üliõpilaste teadmiste ja oskuste kohta.

Analüüsimist vajab e-õppe osakaal õppekavas, iseseisvate tööde maht ning õppeainete

jaotuvus (seos mahuga) semestrite lõikes.

Õppepraktika maht õppekavas on 19%, mille käigus üliõpilastel on võimalus kogeda eriala

tähtsust meditsiinisüsteemis, labori töökeskkonnas, tunnetada interdistsiplinaarseid seoseid

teiste meditsiinierialadega ning praktiliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste tihedat seotust.

Õppepraktika õpiväljundite saavutamise tagamiseks on välja töötatud õppepraktika raamat,

mida pidevalt vastavalt vajadusele on täiendatud.

Tervisekaitse spetsialisti õppekaval kasutati ainekavade analüüsile tuginedes

õppevormidena loengut, loeng-seminari, interaktiivset loengut 29%, seminare 10%,

praktikume 17% ja iseseisvat tööd rakendati 38% ulatuses õppetööst. Seevastu e-õppe osakaal

oli väga väike (1%), mis vajab 2014. aastal põhjalikku korrigeerimist, eriti põhjusel, et teise ja

kolmanda kursuse ainekavad ei kajastanud e-õpet üldse. Õppejõududega vesteldes selgus, et

õppetöös kasutatakse õppijakeskseid õppemeetodeid enam kui ainekavades kajastatud on.

Õppejõud kasutavad grupitööd, probleemile lahenduste leidmist erinevate stsenaariumi

põhjal, kirjanduse analüüsi, arutelu, otsuse tegemist, SWOT-analüüse, põhjus-tagajärg seose

leidmist, parima lahenduse leidmist kriteeriumide põhjal (näiteks keskkonnatervise

õppeaines), postrite koostamist info süstematiseerimiseks ja meeskonntöö arendamiseks, sh

ettekande tegemise harjutamist. Nimetatud meetodite eelis on kohese kujundava hindamise

rakendamine üliõpilaste tööle. Suur osa õppejõududest peab loenguid kaasava või

interaktiivse loengu vormis, st üliõpilasi julgustatakse ning neil on võimalus arutleda antud

teemade ja valdkondade üle.

Üliõpilaste praktilised keskkonnanäitajate mõõtmised toetavad teoreetiliste teadmiste

rakendamist õppeainetes „Füüsikalised ohutegurid“, „Siseruumikeskkond“ ja „Riskianalüüs“.

Mõõtmistele lisanduvad vaatlused, inspekteerimised, arutelud, ohutegurite hindamised ja

analüüsid mõõtmiste põhjal, lisaks vormistatakse need iseseisvate töödena või riskianalüüside

osana.

Õe ja ämmaemanda õppekavadel on seminaride ja eelkliinliste praktikumide raames

kasutatud erinevaid õppemeetodeid nagu demonstratsioon, arutelu, erinevad rühmatöövormid,

diskussioon, situatsioonianalüüs jne. Erandiks on eaka õendusabi teemad, kus kasutatakse

läbivalt probleemõppemeetodit. Aine „Enesejuhtimine“ pedagoogika teema raames käsitleti

2013/14. õppeaastal varasemast põhjalikumalt kõrgkoolis kasutatavaid õppemeetodeid, et

22

võimaldada üliõpilastel paremat kohandumist õppetööga. Üliõpilaste kohanemist kõrgkooliga

toetas ka valikaine „Õppimine kõrgkoolis“.

Füsioterapeudi õppekava üldväljundid on orienteeritud konkreetsete oskuste arendamisele

ja on vastavuses kutsestandardiga, järgitakse ka võtmepädevuste arendamist. Õpiväljundite

sõnastamisel on õppejõud püüdnud teha need õppijale võimalikult arusaadavaks ja

ainekavades on õpiväljundid sõnastatud peamiselt järgmiste verbidena: teab, tunneb, oskab

kirjeldada, oskab, väärtustab, eristab, analüüsib, mõistab, orienteerub, valib, saab aru, on

tutvunud, omab ettekujutust, hindab, oskab seostada jne. Õpikeskkonnas (massaažiklassides,

võimlemissaalides ja õppeklassides) püütakse luua võimalikult autentset situatsiooni reaalse

töösituatsiooniga. Õppemeetodid aitavad kaasa õpiväljundite saavutamisele. Ainekavades on

kirjeldatud peamiselt loengu, seminari, praktikumi, praktikaõppe, e-õppe ja iseseisva töö

meetodid. Õpiväljundite saavutamiseks kasutatakse õppijaid aktiviseerivaid meetodeid nagu

õppekäigud koos hilisema reflektsiooniga, erinevate situatsioonide ja simulatsioonide

analüüsid, patsientide demonstratsioone, füsioterapeutilisi hindamisi videosalvestuste

vahendusel kui ka konkreetsete patsientide korral, vaatlusi klientide/patsientide elu-ja

töökeskkonnas, võimlemistunnis, vesivõimlemises, jõusaalitreeningul jne.

Radioloogiatehniku õppekaval õpiväljundite saavutamiseks kasutatakse üha enam

üliõpilaste iseseisvat õppimist, 2013. aastal vähendati oluliselt kontakttundide arvu, et

saavutada olukord, kus kontakttundide maht oleks 50% ainepunkti mahust. Õpiväljundite

saavutamiseks on oluline praktikaõpe, individuaalne õppepraktika moodustab õppekava

üldmahust 64,5 EAP-d ehk 30,5%, lisaks toimub praktiline õpe eelkliinilistes praktikumides,

mille maht on 17,2 EAP-d. 2013. aastal võeti õppetöös kasutusele uued e-kursused.

8.2. Hindamine

Õppejõud ja üliõpilased teadvustavad hindamise olulisust õppeprotsessis. Ainekavades on

määratletud, mida ja kuidas üliõpilased peavad õppima. Konstruktiivse sidususe seisukohalt

seostatakse hindamisülesanded aine õpiväljunditega. Õppeainete õpiväljundeid hindab

reeglina õppeainet läbi viiv õppejõud või mitu õppejõudu, mida rakendatakse õppeaine

kompleksse või mooduli hindamisega. Õppepraktikate raames toimub kolmepoolne hinnangu

andmine üliõpilase õpiväljundite saavutamisele ning arengule, sh soovituste andmisega

edaspidiseks õppetööks (kujundav hindamine).

Radioloogiatehniku õppekava juht on kriitiliselt hinnanud ainekavades hindamismeetodite

ja -kriteeriumide kirjeldusi ja teadvustanud ebatäpsusi ja vasturääkivusi diferentseeritud

hindamiste korral. Hindamismeetoditena määratlevad ainekavad ülekaalukalt kirjalikke

eksameid ning oskuste demonstreerimiseks praktilisi eksameid. Eeskuju vääriv on patsiendi

hoolduse mooduli eksam, kus hinnatakse erinevates teemades käsitletud teabe seostatud,

planeeritud ja otstarbekat valdamist ning kutseaala väärtuste teadvustamist. Õppepraktika

tagasiside toetub õppepraktika ja õpiväljundite saavutamise analüüsile.

Õe ja ämmaemanda õppekavadel on lisaks traditsioonilistele hindamismeetoditele

kasutusel ka portfooliopõhine hindamine ja enesekontrollitestid. Nii õppeainetes kui ka

praktikaõppe tagasisidestamisel kasutatakse lisaks kokkuvõtvale hindamisele pidevat

kujundavat hindamist. Ämmaemanda õppekaval kasutatakse esimesel, teisel ja neljandal

kursusel moodulite „Terve inimene“, „Emadushooldus I“ ja „Emadushooldus II ja

23

esmatasandi tervishoid“ lõpus praktikajärgselt komplekseksamit, mille raames hinnatakse

kogu mooduli õpiväljundite saavutamist. Eksam on suuline ja selles osalevad kõik mooduli

õppejõud. Õe õppekaval on tulenevalt üliõpilaste suurest arvust keeruline suulist eksamit

korraldada ning 2013/14. õppeaastal planeeritakse sellist hindamist katsetada „Õenduse

alused“ moodulis. Kuna õe õppekaval on mõningate üliõpilaste eesti keele oskus

tagasihoidlik, siis planeeritakse õppekaval ka õppeainete sees rohkem suulist hindamist

kasutada, mis võimaldab õpiväljundite saavutamist paremini hinnata.

Füsioterapeudi õppekaval on ainekavade analüüsi põhjal peamised hindamismeetodid

kirjalik eksam või test, kontrolltöö, kombineeritud kirjalik ja praktiline eksam,

situatsioonianalüüs, juhtumianalüüs, eneseanalüüs ja füsioterapeutiline hindamine. Õppekaval

lõpeb 20 õppeainet eristava hindamisega ehk eksamiga ja 25 õppeainet, kus kasutatakse

mitteeristavat hindamist. Kujundavat hindamist kasutatakse praktikaõppe tagasisidestamisel.

Bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavade õpiväljundite hindamiseks

kasutatakse eelkõige iseseisvate tööde, grupiettekannete ja praktiliste oskuste omandamise

tagasisidestamiseks kujundavat hindamist, õppeainete lõppemisel aga lõpphindamist.

Tervisekaitse spetsialisti õppekaval on sisuliselt ja temaatiliselt tihedalt seotud õppeained

hinnatud komplekseksamiga. Eristavalt hinnati mahu poolest suuremad õppeained või

moodulid, näiteks moodul „Väliskeskkond ja vesi“. Eristava hindamise aluseks on eelkõige

ühiskondlik arusaam teadmiste hindamisest ja selle kajastamisest.

8.3. Üliõpilastööde juhendamine ja üliõpilaste tagasiside juhendamisele

Üliõpilased saavad ettevalmistuse kursuse- ja lõputööde koostamiseks õppeaines “Uurimistöö

metoodika” ning kursuse- ja lõputööde seminarides. Kursuse- ja lõputööde teemad pakutakse

välja teemaseminarides, kus üliõpilane saab valida vastavalt oma pädevustele ja huvidele

lõputöö teema. Juhendamine on valdavalt individuaalne, v.a juhul, kui üliõpilane koostab oma

kursuse- või lõputöö rakendusuuringu või projekti raames.

Radioloogiatehniku õppekava esimese kursuse õppeaines „Akadeemiline lugemine ja

kirjutamine“ ja teise kursuse õppeaines „Uurimistöö alused“ suunatakse üliõpilasi

teadusartiklite otsingute protsessi, õpetatakse teadusartiklite lugemist, analüüsimist ja

refereerimist. Lõputöö koostamine algab kolmandal kursusel lõputöö teema valimisega,

juhendaja/juhendajate leidmise ja juhendamislepingu sõlmimisega, lõputöö projekti

koostamisega ja kaitsmisega õppeaines „Uurimistöö alused“.

Õe ja ämmaemanda õppekavadel alustab üliõpilane lõputöö tegemist lõputöö projekti

koostamisega, mis toimub juhendajaga koostöös. Kui üliõpilase juhendajaks on inimene

väljaspoolt kõrgkooli, siis vajadusel kaasatakse juhendamisprotsessi ka koolipoolne

juhendaja. Lõputöö projekt esitatakse kolmanda kursuse kevadsemestril ja seda retsenseerib

kõrgkooli õppejõud ning pärast projekti kinnitamist alustab üliõpilane lõputöö koostamist.

Enne lõputöö esitamist toimub töö eelkaitsmine, mis ämmaemanda õppekaval on üliõpilastele

kohustuslik, õe õppekaval aga vabatahtlik.

Lõputöö koostamise protsess algab füsioterapeudi õppekava üliõpilastel teise kursuse

sügissemestril lõputöö teema ja juhendaja valikuga. Üliõpilaste lõputööde juhendamisel

kaasatakse ka Tartu Ülikooli õppejõude koostöö eesmärgil. Lõputööde juhendajate arvu

24

suurendamiseks korraldati 2013. aasta kevadel koolitus kõigile füsioterapeudi eriala

esindajatele, kes tunnevad huvi lõputööde juhendamise vastu. Lõputöid retsenseerivad

reeglina kõrgkooli õppejõud või väljaspoolt kõrgkooli kutseala parimad töötavad spetsialistid.

Bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavadel kasutatakse head praktikat, kus

kursusetööde retsensentidena on kaitsmise protseduuri kaasatud vanema kursuse üliõpilased,

kes saavad retsenseerimise kogemuse õppeaine „Uurimistöö metoodika“ raames.

Kõrgkooli õppejõudude meeskonnaga liitus 2013. aastal statistika õppejõud, kelle

juhendamistegevuse kaudu on tõusnud üliõpilaste pädevus lõputööde statistilise töötluse

valdkonnas. Üliõpilastele on kursuse- ja lõputööde nõuetest arusaamiseks koostatud vastavad

juhendid, mida on jooksvalt täiendatud ja mis on kättesaadavad siseveebis.

Koostatud on “Lõputöö juhendamise protsessi ja kaitsmise korralduse ning sisu kohta

tagasiside” küsitlus, mida vastavalt vajadusele saab õppekavati läbi viia. 2013. aastal viidi õe

õppekaval läbi uuring lõputööde ja lõpueksamitöö kaitsmise korralduse kohta. Antud

uuringus osales kokku 41 üliõpilast ja üldjoones oldi kaitsmise korraldusega rahul.

Elektroonilist tagasiside kogumist alustakse 2014. aastast.

Akadeemilise petturluse vältimiseks on alates 2012. aastast kõiki lõputöid kontrollitud

plagiaadituvastamisprogrammiga Plagiarism-Detector. 2013. aastal kontrolliti 149 lõputööd,

nendest suunati loomevarguse menetlemise komisjoni kuus. Loomevarguse tõttu

eksmatrikuleeriti üks õe õppekava üliõpilane ja kolme üliõpilast ei lubatud kaitsmisele.

Loomevarguse kahtlusega üliõpilastööde menetlemiseks viidi õppekorralduseeskirja sisse

muudatus ning moodustati ülekõrgkooliline loomevarguse menetlemise komisjon.

Uurimistöö metoodika õppejõudude ja pedagoogilise nõukogu ühiskoosolekul võeti vastu

otsus, et plagiaadi mõiste määratlus täpsustatakse üliõpilaste kirjalike tööde juhendis.

Uurimistöö metoodika õppejõud toovad seminarides sellekohaseid näiteid ja rõhutavad

uurimiseetika olulisele lõputööprotsessis. Üliõpilasi on suunatud alates esimesest kursusest

kirjalikke töid nõuetekohaselt tegema ning neile on tutvustatud plagiaadiprogrammi

kasutusvõimalusi.

8.4. Õppepraktika korraldus

2013. aastal sõlmiti 143 lühiajalist õppepraktika lepingut ja 26 kvaliteedilepet. Lisandus

kvaliteedileping Tartu linna haridusosakonnaga, mis reguleerib õppepraktika sooritamist

Tartu lasteaedades ja gümnaasiumites. Tartu lasteaedadest liitus antud lepinguga 24 lasteaeda

ja järgmised koolid: Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium, Tartu

Tamme Gümnaasium ning Tartu Veeriku Kool.

Pedagoogilises nõukogus töötati välja majutuskoha taotlus üliõpilastele, mis võimaldab

paremini planeerida majutuskohti, sest praktikaõppe õpiväljunditest lähtuvalt on üliõpilased

õppepraktikal väga erinevates praktikabaasides. Praktika paremaks koordineerimiseks

kogutakse õppuritelt eelinfot nende majutusvõimaluste kohta, et optimeerida praktikale

suunamist. Kokku vajas majutust 2012/13. õppeaastal 225 üliõpilast.

25

Sügisel muudeti tervisekaitse spetsialisti õppekava kolmanda kursuse õppetöögraafikut, sest

praktikabaasil ei olnud võimalik korraga vastu võtta nii palju praktikante ja seetõttu pikendati

praktikaperioodi. Bioanalüütiku õppekaval keskenduti õppepraktikabaaside külastustel

informatsiooni jagamisele õppepraktikate sisu ja korralduse kohta, tutvustati õppepraktika

raamatut ja tutvuti praktikabaasi juhendajatega. Praktikabaaside külastuste põhjal täiendati

andmeid nende sobivuse kohta praktikate sooritamiseks, eriti molekulaardiagnostika,

immunoloogia ja viroloogia osas, vastavad andmed edastati õppepraktika koordinaatorile.

2014. aastal jätkatakse praktikabaaside kaardistamisega. Lisaks üldistele õpiväljunditele

püstitatakse õppepraktikal üliõpilastele täiendavad individuaalsed eesmärgid. Üliõpilastele on

õppepraktika vältel tagatud pidev kõrgkoolipoolse õppepraktika juhendaja abi. 2013. aastal

loodi võimalused õppepraktika kolmepoolse hindamise tagamiseks, broneerides

kõrgkoolipoolsetele õppepraktika juhendajatele auditoorsest õppetööst vabad päevad

hindamise korraldamiseks ja läbiviimiseks. Praktikabaasi poolsele juhendajale ja üliõpilasele

informatsiooni tagamiseks alustati õppepraktika raamatute täiendamist

hindamiskriteeriumidega. Õppepraktikate järgselt antakse üliõpilastele kutsealastele

pädevuste omandamise kohta tagasisidet õppepraktikate eksamitel. Üliõpilastele

informatsiooni edastamiseks õppepraktikate kohta töötati välja õppepraktikale suunamise

infoleht õppepraktika juhendajale.

Õe ja ämmaemanda õppekavadel täiendati praktikaraamatuid, korrigeeriti praktikatundide

mahtusid ning kirjeldati täpsemalt praktika õpiväljundite saavutamise hindamist,

hindamismeetodeid ja -kriteeriume, samuti täpsustati hindajad (praktikabaasi poolne

juhendaja, koolipoolne juhendaja jne).

Radioloogiatehniku õppekaval sisestati õppepraktika raamatud Moodle elektroonilisse

keskkonda. Kolmepoolne juhendamine toimub Moodle keskkonnas ja lõpphinnangu andmisel

kasutatakse erinevaid veebivõimalusi: Skype’i koosolekuid, telefoniseadmete rakendusi ja

videokonverentsiseadmeid.

Kutseõppe õppekavade õppijate praktikabaasidesse saatmisel suunati lähtuvalt tagasisidest

parimaid hinnanguid saanud praktikabaasidesse võimalusel rohkem praktikante, näiteks

lapsehoidja eriala õppurid lastehoidu Tupsik ja erakorralise meditsiini tehnikuks õppijaid

Lõuna-Eesti haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kutseõppe õppekavadel jätkuvad

õpilastele õpiväljundite saavutamist toetavad õpiränded laste- ja haridusasutustesse,

hoolekande- ja tervishoiuasutustesse ning erakorralise meditsiini tehniku õppekaval

välipraktikum Väike-Maarja päästekooli õppepolügoni.

8.5. Üliõpilaste tagasiside õppekava õppeainete kohta

Üliõpilased tagasisidestavad õppeaineid õppeinfosüsteemis (ÕIS), kus õppeaine lõppedes on

neil võimalik anda hinnang õppeainele, kasutatud meetoditele, õpiväljundite saavutamisele ja

ka õppejõule.

ÕIS-is õppeainetele antud tagasiside põhjal on üliõpilased üldjuhul rahul neile õppetöö käigus

edastatud õpiväljundite saavutamise kohta antud tagasisidega. Üliõpilaste tagasiside

adekvaatsuse saavutamiseks õppimise ja õpetamise protsessi kohta on siiski vajalik tagada

üliõpilaste aktiivsem osalemine küsitlustel õppeainete sooritamise järgselt, see puudutab

üliõpilaste tagasisidet õppeainetele üldisemalt. Tagasisidestuse aktiivsuse tõstmiseks jagavad

26

õppenõustajad ja õppekorralduse koordinaator infot küsitluste vajalikkuse kohta, samuti

küsitluste tulemuste kohta ning üliõpilasi teavitatakse edasistest tegevustest.

Üldiselt on üliõpilased õppejõudude pädevusega rahul, kuid esineb ka üksikuid näiteid, kus

heidetakse ette õppejõu hoiakuid ja suhtumist üliõpilastesse. Konkreetseid juhtumeid arutab

õppekavajuht koos õppejõuga. Üliõpilased soovivad rohkem praktilise harjutamise võimalusi

ja seoses uute eelkliiniliste praktikaklasside ja digitaalsete õppefilmide loomisega on need

võimalused ka tagatud. E-õppe osas lähevad üliõpilaste arvamused lahku – osa eelistab neid

loengutele, teised tahaksid rohkem kontakttunde.

Tagasisideankeete analüüsib õppekavajuht, koostöös õppejõuga planeeritakse arenguvestlusel

konkreetsed õppeprotsessi parendustegevused. ÕIS-i tagasiside andmetel väärtustavad

üliõpilased õppetöö läbiviimisel erinevates õppeainetes õppejõu näiteid reaalsest elust, eluliste

probleemidega tegelemist, põhjendatud vastuseid küsimustele, praktilisi iseseisvaid töid,

harjutuste praktilist sooritus ja praktilisi tunde, huvitavaid ja elulisi arutelusid,

aktiivõppemeetodeid, videofilme, seminare, rühmatöid, interaktiivsust, debatti, niisuguseid

õppematerjale, mis panevad õppija mõtlema ning seda, kui ainekursus on muutnud nende

tervisekäitumist ja kui teoreetilised teadmised on seostatud praktiliste näidetega.

27

ARENDUSTEGEVUS

9. Kvaliteedikindlustamine

Arengukava võtmetulemustest lähtuvalt hinnatakse arendus- ja teadustöö mõjukust ETIS-e

publikatsioonide arvu, projektitegevuste, rakendusuuringute ning ühiskonnale suunatud

tegevuste kaudu.

2013. aasta tulemused arendus- ja teadustegevuses olid alljärgnevad:

ETIS-e publikatsioone 84 (eesmärk nelja aastaga 345, 2012. aastal oli publikatsioone

73);

esitatud 14 uut projektitaotlust, neist rahastatud kümme; käimasolevaid kuus,

lõpetatud kolm (2012. aastal esitatud projekte kaheksa, käimas oli kaks ja lõpetatud

neli);

2012. aastal alustatud rakendusuuringutest jätkusid tegevused kuues uuringus, alustati

kaheksaga ning lõpetati kaheksa uuringut (2012. aastal jätkus 15 uuringut, lõpetatud

uuringuid kaks ja uusi kümme);

täienduskoolitustel osales 585 inimest;

elanikkonnale pakutavaid teenuseid oli 52, kus osales 7176 inimest.

Lähtuvalt 2013. aastal akrediteerimiskomisjoni antud soovitusest suurendada kõrgkooli

tegevustest meediakajastuste arvu, viidi kõrgkoolis läbi kommunikatsiooniuuring. Tulemustes

soovitati luua kommunikatsioonijuhi ametikoht. Seetõttu toimusid arendusosakonna

struktuuris muudatused: turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevad senise ühe inimese

asemel kommunikatsioonijuht ja turundusspetsialist. Tööle asus ka arendusspetsialist, kes

vastutab projektialase koondinformatsiooni eest ning nõustab õppejõude projektitaotluste

kirjutamisel.

Arengukava eesmärkidest tulenevate tegevuskava indikaatorite hindamisel on tulemused head

projektide ja rakendusuuringute osas, samuti toimib rahvusvahelistes võrgustikes osalemine

edukalt kõikidel õppekavadel.

Ilmuma hakkas kõrgkooli veebiajakiri Tervist!. Kõrgkooli sünnipäevaks esitleti uuendatud

kõrgkooli kodulehte, mis loodi uuele platvormile ning on selgema struktuuri ja ka

atraktiivsema disainiga. Publitseeriti Tartu Tervishoiu Kõrgkooli VII uurimistööde kogumik,

mis sisaldab 450 leheküljel 33 artiklit, 2012. aastal oli uurimistööde kogumik 275-leheküljene

ja seal publitseeriti 25 artiklit. Kogumik on kättesaadav ka elektroonsena kõrgkooli kodulehel.

28

10. Projektid ja programmid

Aasta kestel on esitatud 14 uut projektitaotlust, neist rahastati kümme. Varasemalt alustanud

projektidest jätkusid tegevused projektis „Evidence based quality assurance in digital dental

imaging (EQD)“. Detsembris lõppes 2009. aastal alustanud projekt RADEK ning viidi läbi

kaks Erasmuse intensiivkursuse projekti. Programmidest jätkusid tegevused Primus ja

LLP/Erasmus raames ning 31.12.13 seisuga lõppes e-õppe programmis BeSt.

Kõrgkool juhib SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud 2013. ja 2014. aastal

läbiviidavat projekti „Keskkonnatervisealase teadlikkuse tõstmine gümnaasiumiõpilaste ja

õpetajate hulgas.“ Rahvusvahelistes pikemaajalisest projektides alustati partnerina kolmes:

European Later Life Active Network (2013-2016); Building Social Capital by Improving

Multicultural Competence in Higher Education and Labour Market (2013-2015) ja Ready

Study Go Around the World (2013-2015) ning saadi rahastus LdV hooldustöötajate

õpirändeprojektile.

Programmi BeSt kestel (aastatel 2008-2013) koostati kokku 72 EAP mahus 30 kursust ja 57

õpiobjekti ning kaasatud oli 40 õppejõudu. E-kursuse kvaliteedimärk omistati kuuele e-

kursusele.

Programmi positiivne mõju kõrgkoolile:

e-õppe kui metoodika laialdasem rakendumine kõrgkooli õppekavades eriala ainetena,

valikainetena ja avatud kõrgkooli kursustena;

e-õppe keskkondade rakendumine koolis laialdasemalt. Moodle keskkonna

kasutamine õppepraktika tagasisidestamise juures;

õppefilmide produktsioon;

erinevate keskkondade kasutamine õppematerjalide koostamiseks, kui alguses oli Exe-

learning, siis nüüd on õppejõud kasutama hakanud väga erinevaid e-õppe keskkondi ja

metoodikaid;

programm pakkus palju erinevaid e-õppe alaseid koolitusi, kus õppejõud said osaleda;

e-kursuste kvaliteedi tagamine läbi hindamise – kvaliteedimärgid BeSti toel valminud

kursustele;

kõrgkoolis loodi 2010. aastal sisekord e-kursuste ja õpiobjektide taotlemiseks

(taotluste kooskõlastamine õppekava juhiga, pedagoogilises nõukogus kinnitamine ja

alles seejärel taotluse täitmine);

40 õppejõudu osalesid e-kursuste ja õpiobjektide loomisel

Programmi läbiviimisel ilmnenud vajakajäämised ja arenguvõimalused:

programmi infotundide vähesus kõrgkoolidele (2009. ja 2013. aastal);

programm ei toetanud haridustehnoloogi töötasustamist kogu programmi vältel;

programmi kestvus oli liiga pikk;

keeruline, kui programmi meeskonna liikmed vahetuvad (kõrgkooli tasemel) ja kui

toimusid muutused (euro tulek, muutused seadusandluses, aruandluse nõuetes);

kõikidel õppekavadel ei kasutata e-õpet võrdselt, enim oli õdede, ämmaemandate

õppekaval ja vähem füsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti õppekavadel;

sisutootmise vajaduse hindajaks oli õppejõud, vähem ainemeeskond ja õppekava

meeskond;

29

õppejõudude motivatsioonilangus e-kursuste ja õpiobjektide loomisel viimastel

aastatel.

Projekti RADEK (Radioloogiatehnikute erialase koolituse õppekava koostamine ja

rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis) tegevused lõppesid

detsembris. Projekti eelarve oli 345 010,29 eurot; sh ESF toetus 260 873,45 eurot.

Lisaks sotsiaalministeeriumile olid kaasatud koostööpartnerid suurematest haiglatest ja

ühingutest: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Pärnu Haigla, SA

Tallinna Lastehaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS

Rakvere Haigla, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, Medicum, AS Põlva Haigla,

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing, Balti Nukleaarmeditsiini Assotsiatsioon ja Eesti

Nukleaarmeditsiini Selts.

Koostati ning koos ekspertidega kirjeldati väljundipõhiselt radioloogiatehniku spetsialisti

õppekava kolmes valdkonnas. Koostöös Eesti ja välisekspertidega on läbiviidud iga

valdkonna õppekava hindamine ning on koostatud kolm raportit hindamistulemuste ja

ettepanekutega õppekava jätkuvaks arenguks. Kolme valdkondliku raporti põhjal on

koostatud üks konsolideeritud radioloogiatehnik-spetsialisti õppekava hindamisraport.

Õppejõududele ja partneritele korraldati 14 koolitust (ainekava koostamine, õppevahendite

koostamise, pedagoogika). Koolitustele olid kaasatus ka partnerite esindajad. Projekti kestel

koolitati 42 spetsialisti kolmel erialal (ultraheli, nukleaarmeditsiin ja kiiritusravi), sh toimus

auditoorne õpe ja õppepraktika, lõputööde hindamine ja pädevuseksamite läbiviimine.

Spetsialistiõppe õppetöö läbiviimises on osalenud välisõppejõud kokku 13 EAP ulatuses.

Projekti raames oli planeeritud tõlkida kolm õpikut, reaalselt kirjastati kaks. Selgus, et

riigihanked võitnud tõlkebüroode poolt esitatud tõlked ei vasta vajalikule kvaliteedile ja

seetõttu osutus kogu tõlke- ja kirjastamisprotsess väga keerukaks. Seetõttu kaasati ultraheli ja

nukleaarmeditsiini valdkonna erialaspetsialiste tõlgitud materjali korrigeerimiseks ja

terminoloogia ühtlustamiseks. Kiiritusravi valdkonna õpik jäi välja andmata, kuna ei

õnnestunudki saavutada kokkuleppeid erialaspetsialistidega.

Osaleti ettekandega projektist rahvusvahelisel ESTRO (Europaen Society for Radiotherapy

and Oncology) kongressil, Euroopa Radioloogia Kongressil (ECR), Balti

Radioloogiatehnikute Kongressil ja Balti Radioloogiatehnikute Suvekoolis Leedus. Läbi on

viidud teavitusseminarid Radioloogia arengunõukogu koosolekute raames ning toimus

projekti konverents.

Jätkuvad ettevalmistused spetsialistiõppe õppekava avamiseks kõrgkoolis 2015. aasta sügisel

esmajärjekorras kiiritusravis, seejärel nukleaarmeditsiini ja ultraheli valdkondades. Samuti

jätkub koostöö Läti Ülikooliga, et avada inglisekeelsed spetsialistiõppekavad, mille vastu on

tekkinud huvi ka Leedus radioloogiatehnikuid koolitavates õppeasutustes.

PRIMUS programmi eelarve oli 2013. aastal 55 686 eurot, mis oli ette nähtud neljas

valdkonnas tegutsemiseks: õppejõudude enesetäiendusteks 23 759 eurot, algaja õppija

toetamiseks 12 544 eurot, VÕTA-alased tegevused 10 726 eurot ja strateegilise juhtimise

elluviimiseks 8657 eurot. Aasta keskel taotlesime ja määrati lisaressursse õppejõudude ja

üliõpilaste koolitusteks.

30

11. Täienduskoolitused

Täienduskoolitused toimuvad Avatud Kõrgkooli raames. Kursuste koondeelarve oli 32 373

eurot, millest riikliku koolitustellimusena laekus 4021 eurot.

Avatud Kõrgkooli eelarve on võrreldes

eelmise aastaga kasvanud 2957 euro võrra,

kuid on püsinud üsna stabiilne erinevate

aastate lõikes. Osalustasuga ja osalustasuta

kursusi toimus kokku 34, kokku 585

osalejale (Joonis 7). Osalejate languse

põhjusena saab välja tuua asjaolu, 2012.

aastal korraldati neli konverentsi, kus

osales kokku 478 inimest.

Joonis 7. Avatud Kõrgkooli kursuste ja osalejate

arv

Riikliku koolitustellimusega kursuste vastu oli huvi endiselt suur ning rühmad täitusid

keskmiselt nädalaga. Toimus kokku kaks koolitust: 1.-5. aprillil „Töö dementsussündroomiga

klientidele“ ja 13.-17. maini „Hooldustöötaja täienduskoolitus“. Riikliku koolitustellimusega

koolitati 30 osalejat, kes igaüks sai koolitust 40 tunni ulatuses. Võrreldes 2012. aastaga on

koolituste arv vähenenud kõrgkoolist mitteolenevatel põhjustel: teise poolaasta tellimuse

lükkas haridus- ja teadusministeerium 2014. aastasse edasi. Kõik osalenud hindasid koolitusi

vajalikeks ning leidsid, et on nende läbimise järgselt tööturul konkurentsivõimelisemad.

Tegevuskavast lähtuvalt oli haiglatega sõlmitud kvaliteedilepingute raames eesmärgiks

koolitada 113 praktikajuhendajat. Tartus toimus neli kursust, kus kokku koolitati 92 inimest

20 praktikabaasist. Praktikajuhendajate kursusi korraldati erialapõhiselt: toimusid koolitused

bioanalüütiku, radioloogiatehniku, õe, ämmaemanda ja füsioterapeudi õppekavade üliõpilaste

praktikajuhendajatele. Vastavalt kogutud tagasisidelehtedele oli koolitusel osalejate rahulolu

kõrge kõigis kolmes aspektis: koolituse sisu vastas ootustele, koolitajad olid hea tasemega

ning koolitus oli vajalik erialaste teadmiste kinnitamisel.

Koostöö jätkus töötukassaga, 2013. aastal lõpetasid kaks aastat tagasi erakorralise meditsiini

tehniku ja lapsehoidja kutseõppeerialadel alustanud õppijad. Koolitusi tellisid lisaks mitmed

erinevad asutused nt Hoolekandeteenused AS, Tartu linna päevakeskus Kalda, Lõuna-Eesti

Erihooldusteenuste Keskus ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Hoolekandeteenused AS tellitud

koolitus „Töö suurema ohtlikkusastmega isikutega“ viidi läbi kahel korral ning selle läbis 40

inimest. 2012. aastal alanud tegevusjuhendajate täienduskoolituse (296 tundi) lõpetasid 23

tegevusjuhendajat.

Sügisel toimus vaktsiiniseminar koostöös GSK Eestiga, mis oli osalejatele tasuta ja kus osales

32 inimest. Väga populaarne oli klassikalise massaaži algkursus, mille läbisid 16 inimest ning

kus kohad täitusid nädalaga.

31

Jätkus koostöö Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumiga: õpilased

läbisid erinevaid loenguid ja esmaabikoolituse. Koostöö on jätkunud ka autokoolidega

Kiirendus ja Edifico ning mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse läbis 141 inimest.

Uuendustena võib välja tuua esmaabikoolituste korraldamise laiemale avalikkusele. Tartu

Tervishoiu Kõrgkool on registreeritud sotsiaalministeeriumis töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse alusel esmaabialaste välja- ja täiendusõppekursuste läbiviimiseks ettevõtetes.

Uuendati täienduskoolituste registreerimissüsteemi kõrgkooli kodulehel: võimalus on

koolitusele registreerujatele automaatselt vastuskirju saata ning saada ülevaade kursuse

täituvusest, see on muutnud täienduskoolituste korraldamist efektiivsemaks. Samuti saab

lisada uusi koolitusi lihtsalt ja kiirelt ning need näevad atraktiivsed välja.

12. Kogukonnale osutatavad tegevused

Avatud Kõrgkooli raames osutatakse teenust kogukonnale, mis võimaldab üliõpilastel,

töötajatel ja vilistlastel õppetöösse lõimituna või iseseisvate tegevustena rakendada

omandatud pädevusi tervise edendamise eesmärgil. Teenus kogukonnale osutatavad

tegevused on kas tasulised või tasuta ning nende osutamisel lähtutakse kõrgkooli

arengukavast, õppekavade õpiväljunditest, kõrgkooli kommunikatsiooni rakenduskavast ning

töötajate ja üliõpilaste pädevustest.

2013. aastal korraldati 52 kogukonnale suunatud sündmust, kus osales hinnanguliselt kokku

7176 inimest, keskmisel 138 inimest sündmuse kohta. Kaasatud õppejõude/töötajaid oli 23 ja

üliõpilasi 110.

Kogukonna teenimine on toimunud vabaine ,,Turunduspraktika“ (R. Pihle), valikainete

,,Esmaabiõpetus“ (T. Taimalu) ning ,,Tervisenäitajate testimine“ (A. Treiman-Kiveste)

raames. Kogukonnale suunatud tegevusi lõimisid õpiväljundite saavutamiseks õppeainesse

õppejõud P. Simm, M. Aruots, M. Mahla. Radioloogiatehniku õppekava üliõpilased on

tutvustanud omandatud pädevusi ultraheliuuringute näidisprotseduuridena õppekavajuhi

suunamisel.

Terviseteadliku eluviisi kujundajana jätkus koostöö seniste partneritega: Tartu linnavalitsuse

tervishoiuosakond, Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond, noortekeskus Lille Maja,

SA Teaduskeskus Ahhaa, Eesti Maaülikooli Spordiklubi ja SA Vaimse Tervise Keskus.

Tegevuse korraldamisel lähtuti partnerite ootustest ja korraldati kogemusringe,

tervisetegevusi, avalikke loenguid. Traditsioonilist teemaderingi laiendati rääkides tervislikust

toitumisest, erivajadusega inimesega suhtlemisest, keskkonnatingimustest ja liikumise

vajadusest. Sihtrühmadest jõuti riskirühma laste, vaimupuudega inimeste, vaegnägijate ja

eakate juurde. Saadud kogemusi nimetasid üliõpilased väärtuslikeks ja vajalikeks, mis toetab

õpiväljundite saavutamist erinevatel praktikatel.

Saab tõdeda, et kõrgkool on saavutanud usaldusväärse partneri staatuse Tartu linna

tervistedendava eluviisi võrgustikus. Suurenes kaasatud vilistlaste, õppejõudude ja üliõpilaste

arv. Jätkusuutlikeks kujunesid Südamenädala, Tervisliku Neljapäeva, Suvetelgi projektid ja

õppeaine ,,Terviseedendus“ raames korraldatav algklasside tervisepäev. Uute partneritena

32

lisandusid Eesti Pimedate Ühingu Lõuna-Eesti ühing, Eesti Õdede Liit, SA Tartu Kiirabi.

Samuti laienes haridusasutuste võrgustik, kelle õpilastele ja töötajatele korraldati

aktiivõppetunde ja tervisetegevusi, testiti tervisenäitajaid ning peeti loenguid.

Üliõpilaste, õppejõudude ja turundusspetsialisti koostöös jätkus saavutatud õpiväljundite

rakendamine erinevates kogukonnale suunatud turundussündmustes: toimusid tervisenäitajate

testimised, erinevad õpitoad ja kogemusringid nii kõrgkoolis kui ka õppehoone väliselt

erinevatel sündmustel. Ühel olulisemal neist, Teaduskeskus AHHAA eestvedamisel toimunud

Teadlaste Ööl korraldas kõrgkool tegevusi nii linnas kui ka õppehoones. Võrreldes eelmise

aastaga oli osalejaid arvuliselt rohkem, mis viitab kõrgkooli tuntuse suurenemisele, kuid

sellest olulisem on külastajate teadlikkus ning huvi käsitletavate teemade ja õpitubade vastu.

Lisaks tervisenäitajate testimisele oli muuhulgas võimalik asetada end erivajadusega inimese

olukorda, lükata ümber imetamismüüte ja uuriti, mis värvi on must pastakatint.

Südamenädal, mida korraldati koostöös linna tervishoiuosakonnaga, sai positiivse tagasiside

üliõpilastelt ja klientidelt ning andis impulsi regulaarseks koostööks Eesti Õdede Liiduga

linnakodanike terviseteadlikkuse tõstmisel. Koostöös Eesti Õdede Liiduga alustati

tervisetubade sarjaga Tervislik Neljapäev, mida viiakse läbi Tartu linnavalitsuse liikumise

Terve Tartu raames ning mis osutus elanikkonna seas populaarseks.

Lisaks alustas 2013. aasta oktoobris perekool, kus ämmaemanda õppekava üliõpilased jagasid

õppejõudude juhendamisel lapseootel peredele lapseootuse, sünnituse, vastsündinu hoolduse

jms seonduvaid teadmisi. Lisaks oli lapseootel naistel võimalik saada kõrgkooli

võimlemissaalides liikumisaktiivsuse alast juhendamist. Jätkus hooldajate individuaalne

nõustamine ning eakate võimlemine.

Oktoobrikuus korraldati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti raames

keskkonnatervise õppepäev gümnasistidele, kus õpilased said läbi praktiliste tegevuste

hinnata välisõhu kvaliteeti, siseruumi keskkonda ning joogi- ja suplusveega seotud

terviseriske. A. Treiman-Kiveste ja R. Pihle töötasid Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 7. klasside

inimeseõpetuse asendusõpetajatena.

19. detsembril toimus heategevuslik jõululaat, kus oli võimalik osta, müüa ja vahetada

käsitööd, küpsetisi, hoidiseid ja muud jõulukingiks sobivat kaupa. Müügitulust 10% annetati

heategevuseks, kokku koguti 185 eurot ema ja lapse varjupaiga, laste turvakeskuse ning

kodutute varjupaiga toetamiseks.

13. Avalikud suhted

Kõrgkooli tegevusi kajastati meedias 150 korral, 2012. aastal oli kajastusi 48 korral.

Meediakajastuste arvu kasvu põhjuseks saab pidada kõrgkooli suurenenud ühiskondlikku

aktiivsust erinevate sihtrühmi kaasavate tegevuste kasvu näol, uue ametikoha juurdeloomist ja

suurenenud ajaressurssi meediamonitooringuks.

33

Kindlasti tõstis meediakajastuste arvu õe

õppekava üliõpilase J. Beljajeva maailma-

meistrivõistlustel saavutatud esikoht ja

sellega kaasnenud uudistevoog, kus

vehklemise maailmameister jagas muu-

hulgas positiivset õpikogemust Tartu

Tervishoiu Kõrgkoolis. Suurenenud on

meediakajastuste arv kõikides kategooria-

tes (Joonis 8), välja arvatud ajakirjades

Eesti Arst ja Eesti Õde.

Joonis 8. Kõrgkooli kajastused meedias 2009-2013

Meediakajastuses räägiti raadioeetris südametervisest ja Südamenädalast ning laste

vigastustest, üliõpilased andsid tervisenõu portaali delfi.ee Teeviida messi eriväljaandes.

Trükimeedias ilmusid muuhulgas õppejõudude kirjutatud artiklid tervislikust toitumisest,

kodusünnitusest, õdede suhtumisest suitsiidikatse teinud patsienti ja tema seisundi

hindamisest, sarkoidoosi haigestunud inimese tervisega seotud elukvaliteeti mõjutavatest

sümptomitest, naaskelsabade levikust lasteaiaealiste hulgas, iseseisvate ämmaemandate rollist

ja ka arvamuslood tervishoiupoliitikast üldisemalt. Kõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste

tegevusi kajastati artiklites, kus teemaks kõrgkoolis läbi viidud rakendusuuringud kohvi

mõjust, puukborrelioosist levikust, saunas vedeliku tarbimise vajalikkusest ja laste x-jalgsuse

ravivõimalustest.

Ilmus uurimistööde kogumik, mis sisaldab artikleid rakendusuuringutest, lõputöödest ning

töötajate magistri- ja bakalaureusetöödest. Kaks korda aastas toimuvad kõrgkoolis avalikud

kaitsmised, mille kohta jagatakse infot koduleheküljel ja Facebookis. Ilmuma hakkas

kõrgkooli veebiajakiri Tervist!, mille tegemisse on lisaks kommunikatsioonijuhile kaasatud

toimetajatena neli üliõpilast ning kolleegiumisse kuuluvad üheksa töötajat. Veebiajakirja

esimene, 32-leheküljeline number ilmus novembrikuus. Uudse lähenemisena alustasid

õppejõud M. Mahla ja S. Läänelaid naine24.ee nõuanderubriigis vastamist lugejate lapse ja

naise tervise ning lapseootuse alastele küsimustele.

Nii visuaalse kui ka tehnilis-funktsionaalse uuenduskuuri läbis positiivse vastukaja pälvinud

uuele platvormile üle viidud kõrgkooli koduleht, mis sarnaselt sotsiaalmeediakanali,

Facebookiga on suunatud kõrgkoolivälisele sihtrühmale. Sisekommunikatsiooni keskkonnaks

on eelkõige siseveeb. Visuaalse veebiidentiteedi ühe osana loodi kõrgkooli virtuaaltuur, kus

huvilised saavad tutvuda kõrgkooli kaasaegsete õpitingimuste ja õppehoone interjööriga:

veebiüleselt on võimalik külastada õppehoone fuajeed, auditooriumi, teabekeskust,

radiograafiaruume, laborit, tutvuda füsioterapeutide võimlemisklassiga, aatriumi ja hoone

välisvaatega.

Potentsiaalsete üliõpilaste kõnetamise eesmärgil osales kõrgkool kokku seitsmel,

hinnanguliselt kokku kuni 5000 osalejaga messidel, 900 osalejaga noortekonverentsil Lahe

Koolipäev ja kolmel gümnaasiumi karjääripäeval, hõlmates sel viisil territoriaalselt kogu

Eestit. Esmakordselt osaleti kutseharidumessil Noor Meister 2013 ja Valga noortemessil Vali

Nutikalt!. Kõige laiema demograafilise valiku ja külastajate arvuga oli Teeviida mess

Tallinnas, kus teisel kohal külastajate arvult oli Tartumaa. Lisaks korraldati kolm Avatud Uste

34

päeva sh toimus koostöös Tartu linna kõrgkoolidega lahtiste uste päev nn eribussi projektis

kevadisel koolivaheajal. Esmakordselt oldi koostööpartner sotsiaalministeeriumi juhitud

soolise võrdõiguslikkuse avatud uste päeval, kus tutvustati õe kutset ja meeste

õppimisvõimalusi kõrgkoolis. Tagasisides hinnati päeva korralduslikku poolt ja tegevusi

positiivselt. Jätkati üliõpilase- ja töövarju projektiga. Lisaks jätkus koostöö Nõo

Reaalgümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Vene Lütseumi ja Annelinna

Gümnaasiumiga, kelle õpilastele korraldati kõrgkoolis aktiivõpet.

Kõrgkooli mõjususe ja tuntuse suurendamiseks võimaldati Tallinna Ülikooli magistriõppe

üliõpilasel praktiseerida Avatud Kõrgkooli juhi ja Tartu Kutsehariduskeskuse sekretäri eriala

kahel õpilasel arendusosakonna töötajate juures. Õppehoonet (sh õppekavasid) tutvustati 16

korral, koostöös Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooliga valmis arhitektuurilisi

lahendusi kajastav lühifilm. Korraldati Tartu loodusainete õpetajate ainesektsiooni liikmetele

mitmikmikroskoobi käsitsemise alane aktiivõppetund ja õppekäigud linna karjääritöötajatele.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS

BILANSS Lisad Seisuga

31.12.2013

Seisuga

31.12.2012

Eurodes

Varad

11 299 485 11 475 064

Käibevara 369 275 592 540

Raha ja pangakontod 2 314 564 548 445

Maksu-, lõivu- ja trahvide

ettemaksed 4,5 7 561 228

Muud nõuded ja ettemaksed 5 47 150 43 867

Põhivara 10 930 210 10 882 524

Materiaalne põhivara 6 10 918 348 10 859 743

Immateriaalne põhivara 7 11 862 22 781

Kohustused ja netovara

11 299 485 11 475 064

Lühiajalised kohustused

915 691 1 048 223

Saadud maksude, lõivude ja

trahvide ettemaksed 4,5 109 764 96 228

Võlad tarnijatele 19 480 14 293

Võlad töötajatele 28 551 21 148

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed 5 559 369 916 553

Laenukohustused 198 527 0

Kohustused kokku

Netovara 10 383 794 10 426 840

36

TULEMIARUANNE

TULEMIARUANNE Lisad 2013 2 012

Eurodes

Tegevustulud 1 272 082 7 036 650

Saadud toetused 8A 1 135 072 6 805 038

Kaupade ja teenuste müük 9 132 223 229 722

Muud tulud 10 4 787 1 890

Tegevuskulud -4 033 107 -4 311 652

Antud toetused 8B -432 177 -419 570

Sotsiaaltoetused

-421 583 -408 104

Muud toetused -10 594 -11 466

Tööjõukulud 11 -1 707 180 -1 698 830

Majandamiskulud 12 -823 702 -770 055

Muud tegevuskulud 13 -315 127 -932 708

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus

14 -754 921 -490 490

Tegevustulem -2 761 025 2 724 998

Aruandeperioodi tulem -2 761 025 2 724 998

Siirded 15 2 761 025 -2 724 998

37

RAHAVOOGUDE ARUANNE

RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa 2013 2 012

Eurodes

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -2 761 025 2 724 998

Korrigeerimised:

Põhivara

amortisatsioon ja

ümberhindlus 14 754 921 490 490

Põhivara

sihtfinantseerimise

amortisatsioon

-582 139 -4 960 707

Korrigeeritud tegevustulem -2 588 243 -1 745 219

Põhitegevusega seotud käibevarade

netomuutus

-10 616 158 612

Põhitegevusega seotud kohustuste

netomuutus

-212 910 445 223

Kokku rahavood põhitegevusest -2 811 770 -1 141 384

Rahavood investeerimisest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse

põhivara soetamisel

Materiaalse põhivara soetus 6 -802 608 -3 973 737

Immateriaalse põhivara soetus 7 0 -32 790

Korrigeerimine muutusega

võlgades hankijatele

0 -205 619

Saadud sihtfinantseerimine

põhivara soetuseks

582 139 4 960 706

Korrigeerimine muutusega

sihtfinantsserimise kohustustes

-118 148 -2 271 159

Kokku rahavood

investeerimisest

-338 617 -1 522 599

Rahavood finantseerimisest

Arvelduskrediidi muutus 198 528 0

Netofinantseerimine eelarvest 2 717 978 2 354 382

Kokku rahavood

finantseerimisest

2 916 506 2 354 382

Puhas rahavoog -233 881 -309 601

Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 548 445 858 047

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 314 564 548 445

Raha ja selle ekvivalentide muutus -233 881 -309 602

38

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (VÕI VARADE JA KOHUSTUSTE VAHE MUUTUSE

ARUANNE)

Eurodes

Lisa Kokku Kokku

Saldo 31.12.2012 10 426 840 5 347 461

Siire tulemi ellimineerimisest 15 -43 047 5 079 379

Kokku muutused -43 047 5 079 379

Saldo 31.12.2013 10 383 793 10 426 840

39

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE

Eurodes

Liik Konto Objekt

Tegevu

s Sisu Esialgne Lõplik 2013

Tegelik

miinus

Üle

viidud

ala selgitus eelarve eelarve lõplik

järgmis

se

2013 2013 eelarve aastasse

TULUD KOKKU 273 700

3 Tegevustulud 273 700 1 040 348 1 045 650 -35 374 0

32

Kaupade ja

teenuste müük 259 000 223 626 228 928 -35 374 0

322

Tulu

majandustegev

usest 259 000 223 626 228 928 -35 374 0

35

Saadud

toetused 14 700 816 722 816 722 0 0

358

Saadud

kodumaised

toetused 0 10 835 10 835 0 0

359

Saadud

välistoetused 14 700 805 887 805 887 0 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU

-2 774

472

-2 833

957 -4 150 576 110 676 110 676

09 Haridus

-2 744

472

-2 613

957 -3 951 270 92 928 92 928

Tegevuskulud

-2 681

472

-2 613

957 -3 235 763 92 928 92 928

5

Tööjõu-ja

majandamiskul

ud -218 368 -10 635 -725 368 1 1

Määratlemata

majandusliku

sisuga

tegevuskulud

-2 463

104

-2 603

322 -2 510 395 92 927 92 927

TULUD KOKKU 0 0 5 302 0 0

3 Tegevustulud 0 0 5 302 0 0

32

Kaupade ja

teenuste müük 0 0 5 302 0 0

10 323

Muu kaupade

ja teenuste

müük 0 0 5 302 0 0

INVESTEERINGUD KOKKU -93 000 -220 000 -914 813 17 748 17 748

FINANTSSERIMISTEHINGUD KOKKU 0 0 -8 091 0 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU

-2 500

772

-2 833

957 -2 723 281 110 676 110 676

KULUD KOKKU

-2 470

772

-2 613

957 -2 521 029 92 928 92 928

40

Tegevuskulud

-2 470

772

-2 613

957 -2 521 029 92 928 92 928

20

TK02000

1 09

Kõrghariduse

õppetoetused -339 535 -339 535 -338 657 878 878

20

TK02000

1 09

Kutseõppe

õpilaste

õppetoetused,

sõidusoodustus

ed ja

koolitoidu

toetus -15 694 -18 999 -16 467 2 532 2 532

20

TK02000

3 09

Kõrgkoolide

tegevustoetus

-1 981

056

-2 117

969 -2 032 247 85 722 85 722

20

TK02000

4 09

Kutseõppe

riiklik

koolitustellimu

s -126 819 -126 819 -123 024 3 795 3 795

5

Tööjõu-ja

majandamiskul

ud -7 668 -10 635 -10 634 1 1

20 5 09

Rakenduskõrg

koolid 0 -2 946 -2 946 0 0

10 5 SE000001 09

Õppelaenude

tagasimaksmis

ega seotud

kulud -7 668 -7 689 -7 688 1 1

INVESTEERINGUD KOKKU -30 000 -220 000 -202 252 17 748 17 748

30

IN02000

0 09 -30 000 -220 000 -202 252 17 748 17 748

TULUD JA TULUDEST SÕLTUVAD KULUD

Tulud kokku 63 000 984 850 275 418 -35 374 0

3 Tegevustulud 273 700 984 850 984 850 -35 374 0

32

Kaupade ja

teenuste müük 259 000 223 626 223 626 -35 374 0

40 322

Tulu

majandustegev

usest 259 000 223 626 223 626 -35 374

38 Muud tulud 14 700 761 224 761 224 0 0

40 359

VT00009

9

Saadud muud

välistoetused 14 700 750 389 750 389 0 0

40 358

Saadud

kodumaised

toetused 0 10 835 10 835 0 0

KULUD JA

INVESTEERING

UD KOKKU -273 700 0 -712 561 0 0

KULUD KOKKU -210 700 0 0 0 0

Tegevuskulud -210 700 0 -714 734 0 0

5

Tööjõu-ja

majandamiskul

ud -210 700 0 -714 734 0 0

40 5 09

Rakenduskõrg

koolid -210 700 -714 734

INVESTEERINGUD KOKKU -63 000 0 -712 561 0 0

40 IN02000 09 -63 000 -712 561

41

0

FINANTSEERIMISTEHINGUD

Finantseerimistehningud kokku 0 0 -8 091 0 0

10 102

Finantsvarad

e

vähenemine 0 0 0 0 0

20 206

Finantsvarad

e

vähenemine 0 0 -8 091 0 0

SIIRDED RIIGIKASSAGA JA RAHA JÄÄK

Netosiirded

riigikassaga 2 717 979

Raha jääk aasta

algul 548 445

Raha jääk aasta

lõpul 314 564

42

Lisa1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja riigieelarve

seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa

Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku

sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida

täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas

sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse

eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel arvelduskontode jääke (riigikassa e-kontol olevat toetuste ja

omatulude kasutamata jääke).

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt

laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi,

arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise

tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise

kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud.

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste

nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude

kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega

alates 2 000 eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara

arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara

kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara

soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel

aruandeperioodi kuluna.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara

maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.

Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2,5 % - 4 %

Masinad ja seadmed 20 % - 25%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 33 %-33,3%

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 %

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on

maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse

põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

Immateriaalne põhivara 25 %

43

Tulude arvestus

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja

lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab

sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel

rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või

põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude

vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega).

Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal

sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.

Siirded ja netovara

Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab

riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi

kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid

varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi.

Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse

tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis

ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või

varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad

oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil.

Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise

arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised (iga

riigiraamatupidamiskohustuslane selgitab tema puhul kehtivaid erinevusi):

a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta;

b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t

nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;

c) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna. Põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja

muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;

d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest

saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida

tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata.

44

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Arvelduskontod pankades 314 564 548 445

Raha ja pangakontod kokku 314 564 548 445

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

Lisa 3A. Nõuded ja kohustused

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

Eurodes

Lisa 3A. Nõuded ja kohustused

Lühiajalised

nõuded

Lühiajalised

kohustused

Seisuga 31.12.2013

Riigiasutused 7 561 309 777

Kohalikud omavalitsused 0 45

Muud avalik-õiguslikud juriidilised

isikud 0 0

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

16 978

552 383

Avaliku sektori üksused kokku 24 539 862 205

Kokku avaliku sektori ja

sidusüksused 24 539 862 205

Seisuga 31.12.2012

Riigiasutused 9 177 106 600

Muud avalik-õiguslikud juriidilised

isikud 179 10

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

1 175 904 252

Avaliku sektori üksused kokku 10 531 1 010 862

Kokku avaliku sektori ja

sidusüksused 10 531 1 010 862

45

Lisa 3B. Tulud ja kulud

Lisa 3B. Tulud ja kulud

2013 2012

Tegevus-

tulud

Tegevus-

kulud

Tegevus-

tulud

Tegevus-

kulud

Riigiasutused 35 747 -308 218 2 209 283 -941 103

Kohalikud omavalitsused 4 110 -5 303 1 988 -5 249

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 4 161 -5 338 2 978 -14 491

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad 1 126 879 -139 865 4 635 417 -151 753

Avaliku sektori üksused kokku 1 170 897 -458 724 6 849 666 -1 112 596

Sidusüksused 0 -134 -162

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 1 170 897 -458 858 6 849 666 -1 112 758

Lisa 4. Maksud, lõivud, trahvid

4. Maksud, lõivud, trahvid

Eurodes

4. A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustused

Makstud Lühiajalised

ettemaksed kohustused

Seisuga 31.12.2013

Maksud

Käibemaks 0 1 217

Sotsiaalmaks 4 290 63 464

Üksikisiku tulumaks 2 621 34 961

Töötuskindlustusmakse 390 5 235

Kogumispensioni makse 260 3 128

Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 1 760

Maksud kokku 7 561 109 764

Sh brutosummas 7 561 109 764

Maksud, lõivud, trahvid kokku 7 561 109 764

Seisuga 31.12.2012

Maksud

Sotsiaalmaks 217 55 426

Üksikisiku tulumaks 0 30 731

Töötuskindlustusmakse 0 6 515

Kogumispensioni makse 0 2 764

Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 11 792

Maksud kokku 228 96 228

Sh brutosummas 228 96 228

Maksud, lõivud, trahvid kokku 228 96 228

46

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused

Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Lühiajaline

osa

Lühiajaline

osa

Nõuded ja makstud ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 18 838 22 869

Sh brutosummas 23 178 27 142

Sh ebatõenäoliselt laekuvad -4 340 -4 273

Toetuste saamisega seotud nõuded (vt

lisa 8A)

16 978 1 175

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

(vt lisa 4)

7 561 228

Ettemakstud tulevaste perioodide

kulud

11 335 19 823

Muud nõuded ja makstud

ettemaksed kokku 54 712 44 095

Kohustused ja saadud ettemaksed

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt

lisa 4) 109 764 96 228

Toetuste maksmise kohustused 933 0

Muud kohustused 14 253 12 373

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa

8A) 544 181 903 592

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste

perioodide tulud 2 588

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed kokku 669 133 1 012 781

47

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Eurodes

Maa Hooned ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Info-ja

kommuni

katsioonit

ehnoloogi

a seadmed

Muu põhi-

vara

Lõpetamata

tööd ja ette-

maksed

Kokku

Bilansiline

väärtus perioodi

alguses

Soetusmaksumus 45 058 10 242 767 1 297 397 176 449 318 849 92 964 12 173 483

Akumuleeritud

kulum

0 -690 115 -483 653 -69 857 -70 116 0 -1 313 740

Jääkväärtus 45 058 9 552 651 813 744 106 593 248 733 92 964 10 859 743

Aruandeperiood

i liikumised

Soetused ja

parendused

0 205 902 357 822 178 351 60 534 0 802 608

Kulum ja

allahindlused

0 -315 440 -281 842 -79 127 -67 593

0

-744 002

Liikumised

kokku

0 -109 539 75 980 99 224 -7 059 0 58 606

Bilansiline

väärtus perioodi

lõpus

Soetusmaksumus 45 058 10 448 668 1 655 218 354 800 379 382 92 964 12 976 090

Akumuleeritud

kulum

0 -1 005 556 -765 495 -148 984 -137 708 0 -2 057 742

Jääkväärtus 45 058 9 443 113 889 724 205 816 241 674 92 964 10 918 348

48

Lisa 7. Immateriaalne põhivara

7. Immateriaalne põhivara

Eurodes

Immateriaalne põhivara Tarkvara Kokku

Soetusmaksumus 32790 32790

Akumuleeritud kulum -10009 -10009

Jääkväärtus 22781 22781

Aruandeperioodi liikumised

Soetatud 0 0

Kulum ja allahindlused -10 919 -10 919

Liikumised kokku -10 919 -10 919

Bilansiline väärtus perioodi

lõpus 11 862 11 862

Soetusmaksumus 32 790 32 790

Akumuleeritud kulum -20 928 -20 928

Jääkväärtus 11 862 11 862

49

Lisa 8. Saadud ja antud toetused

Lisa 8A. Saadud toetused

Lisa 8. Saadud ja antud toetused

Eurodes

Lisa 8 A.Saadud toetused

Jääk perioodi alguses Arvestatud

tulu

Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud

ettemaksed

Nõuded Saadud

ettemaksed

2013

Saadud toetused

Haridus-ja Teadusministeerium 10 252 15 849 1 057

SA Eesti Infotehnoloogia 2 15 338 1 571

SA Innove 5 845 3 140

SA Archimedes 1 175 891 108 1 082 846 15407 538 901

SOTSIAALMINISTEERIUM -2 146 393

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 690

AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 230 2 230

Tartu LV 2 160

Deutscher Akademisher Ausauschdienst 638

Metropolia AMK Oy 1 881

Espoon Seudun Koulutuskuntayhtyma 1 930

Haskoli Islands 736

Kauno Kolegija 7165

Smittskyddsinstitutet 600

Saadud toetused kokku 1 175 903 592 1 135 072 16 978 544 181

2012

Saadud toetused

Haridus-ja Teadusministeerium 8 607 10 252

SA Eesti Infotehnoloogia 3 749 30 787 2

SA Innove 54 992

SA Archimedes 59 772 2 643 896 4 528 023 1 175 891 108

RAHANDUSMINISTEERIUM 2 166 199

SOTSIAALMINISTEERIUM 4 154

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 1 981

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 917

SA Viljandi Haigla 256

AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 903 2 591 2 230

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 256

SA Tallinna Lastehaigla 256

SA Pärnu Haigla 256

AS Põlva Haigla 256

Tartu LV 1 000

50

AS Rakvere Haigla 256

AS Lõuna-Eesti Haigla 256

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing 320

Medicum AS 256

Jyväskylän ammattikorkeakoulu JAMK 120

Metropolia AMK Oy 1 107 474

Haskoli Islands 754

Kauno Kolegija 752

Registerenheten I Bronnoysund 81

Malander Hogskola 240

Saadud toetused kokku 64 627 2 646 799 6 805 038 1 175 903 592

Lisa 8B. Antud toetused

8.B Antud toetused

Eurodes

Jääk perioodi alguses Arvestatud

kulu

Jääk perioodi lõpus

Tasutud

ettemakse

d

Kohustu

-sed

Tasutud

ettemakse

d

Kohustu

-sed

2013

Õppetoetused -421 583 933

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus -8 593

European Network of Physiotherapy in Higher

Educat

-300

European Federation of Nurse Educators -1 500

International Federation Environmental Health -90

European Federation of Radiographer Societies -112

Antud toetused kokku 0 0 -432 177 0 933

2012

Õppetoetused -408 104

Sotsiaaltoetused kokku -408 104

Tartu LV linnavalitsus -52

Eesti Infotehnoloogia SA -9 492

European Federation of Nurse Educators -1 500

European Federation of Radiographer Societies -122

ENPHE -300

Antud toetused kokku 0 0 -419 570 0 0

51

Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava ja antava sihtfinantseerimise

kohta

Eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Saadaolev sihtfinantseerimine

Eesti Infotehnoloogia SA 0 17 905

SA Innove 8 985 0

Archimedes SA 33 539 47 283

Haridus- ja Teadusministeerium 0 12 017

Keskkonnainvesteeringute Keskus

(KIK) 4 544 0

Espoon Seudun

Koulutuskuntayhtyma 3 859 0

Saadaolev sihtfinantseerimine

kokku

50 927 77 205

Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük

Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük

Eurodes

2013 2012

Tulu haridusteenusest 46 892 67 238

Tulu elamu-ja kommunaaltegevusest 85 331 162 484

Kokku 132 223 229 722

Lisa 10. Muud tulud

Lisa 10. Muud tulud

Eurodes

2013 2012

Muud tulud 4 787 1 890

Kokku 4 787 1 890

52

Lisa 11. Tööjõukulud

Lisa 11. Tööjõukulud

Eurodes

2013 2012

Töötajate töötasud -1 078 442 -1 021 560

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -173 150 -222 679

Töötasukulud kokku -1 251 592 -1 244 238

Erisoodustused -17 481 -15 864

Sotsiaalkindlustusmaks -421 012 -417 130

Töötuskindlustusmaks -12 448 -17 391

Tulumaks erisoodustustelt -4 647 -4 206

Tööjõukulud kokku -1 707 180 -1 698 830

Keskmine töötajate arv 2013 2012

Töötajad 84,24 81,56

Kokku 84,24 81,56

Asutus/asutuste grupp Ametikohad 2013 2012

Töötasud Muud tasud Töötasud Muud

tasud

Tartu Tervishoiu Kõrgkool rektor ja

prorektorid

83 863 7 369 72 787 6 050

Tartu Tervishoiu Kõrgkool haldusdirektor,

IT juht

27 520 2 670 43 074 4 900

Kokku 111 383 10 039 115 861 10 950

53

Lisa 12. Majandamiskulud

Lisa 12. Majandamiskulud

Eurodes

2013 2 012

Administreerimiskulud -90 664 -73 069

Uurimis- ja arendustööd -7 762 0

Lähetuskulud -16 683 -18 047

Koolituskulud -51 605 -44 624

Kinnistute ja hoonete, ruumide

majandamiskulud -191 285 -255 427

Sõidukite majandamiskulud -4 680 -5 315

Info-ja kommonikatsioonitehnoloogia kulud -117 205 -158 025

Inventari majandamiskulud -165 622 -55 083

Meditsiini- ja hügieenikulud -3 047 -2 394

Õppevahendite ja koolituse kulud -141 192 -125 152

Komm.-, kult.ja vaba aja sisustamise kulud -3 483 -681

Eri-ja vormiriietus -372 0

Mitmesugused majandamiskulud -30 102 -32 235

Kokku -823 702 -770 055

Lisa 13. Muud tegevuskulud

Lisa 13. Muud tegevuskulud

Eurodes

2013 2 012

Kaibemaksu kulu -314 664 -930 851

Maamaksu kulu -256 -307

Riigilõivu kulu 0 -180

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

müüdud toodete ja teenuste eest -207 -1 370

Muud tegevuskulud 0 0

Kokku -315 127 -932 708

54

Lisa 14. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

Lisa 14. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

Eurodes

2013 2 012

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt

lisa 6) -315 440 -218 728

Masinate ja seadmete amortisatsioon (vt

lisa 6) -281 842 -177 995

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia

seadmete amortisatsioon (vt lisa 6) -79 127 -27 502

Muu materiaalse põhivara

amortisatsioon (vt lisa 6) -67 593 -56 255

Immateriaalse põhivara amortisatsioon

(vt lisa 7) -10 919 -10 009

Kokku -754 921 -490 490

Lisa 15. Siirded

Lisa 15. Siirded

Eurodes

2013 2 012

Rahalised siirded

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks 2 831 789 2 394 281

Riigikassale üle antud laekumised -113 810 -39 900

Rahalised siirded kokku 2 717 979 2 354 382

Mitterahalised siirded teiste

riigiraamatupidamiskohustuslastega

Siirded tulemi elimineerimiseks* 43 047 -5 079 379

Siirded kokku 2 761 025 -2 724 998

55

Lisa 16. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Lisa 16.

Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Lõpliku eelarve kujunemine

Eurodes

Tulud

Kulud ja

investeeringud

Esialgne eelarve (sh tulud , investeeringud ) 273 700 -2 774 472

Üle toodud eelmisest aastast 0 831 141

Muudatused lisaeelarve(te) alusel 0 59 485

Eelarves kavandatud toetused 0 0

Tegelikult laekunud toetused 761 224 -761 224

Arvelduskrediidi muutus 0 198 528

Eelarves kavandtud majandustegevusest laekuv tulu -259 000 259 000

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 228 928 -228 928

Kokku lõplik eelarve 1 004 852 -2 416 470

Lõpetajad 2013.aastal

2013 jaan juuni kokku

Radioloogiatehnik 20 12 32

Bioanalüütik 13 14 27

Ämmaemand 25 1 26

Õde 103 8 111

Õde tase 1 28 29

Õde spetsialist 15 15

Füsioterapeudi õppekava 33 33

Tervisekaitse spetsialist 1 6 7

KOKKU 280

Hooldusõde 15 15

Lapsehoidja 17 17

Erakorralise meditsiini tehnik 18 18

Kokku 50

Üliõpilaste arv 2013.aastal

Üliõpilased 1.01.2013 1.03.2013 1.05.2013 1.10.2013 1.11.2013 31.12.2013

Õde I 156 140 136 151 151 150

Õde II 122 122 120 119 119 119

Õde III 108 105 105 120 119 120

Õde IV 120 16 15 101 101 100

Õde kokku 506 383 376 491 490 489

Õ T I 32 55 54 26 26 26

ÕT II 62 60 60 54 54 54

Õde tase kokku 94 115 114 80 80 80

ÕEK 21 66 65 47 47 47

BA I 21 20 16 25 25 24

BA II 37 37 23 18 17 17

BA III 25 25 28 32 32 32

BA IV 20 7 15 15 15 15

Bioanalüütik kokku 103 89 82 90 89 88

BA TII 2 2 2 1 1 1

TK I 16 16 16 16 16 16

TK II 22 22 19 16 16 16

TK III 13 12 12 23 23 23

Tervisekaitse spetsialist kokku 51 50 47 55 55 55

RT I 24 23 23 22 23 22

RT II 28 28 27 25 24 24

RT III 33 31 31 27 27 26

RT IV 32 12 12 30 30 30

Radioloogiatehnikud kokku 117 94 93 104 104 102

ÄM I 38 38 37 31 31 31

ÄM II 30 29 29 33 33 32

ÄM III 23 24 24 22 22 22

ÄM IV 28 28 28 28 28 28

ÄM V 28 3 3 24 24 24

Ämmaemand kokku 147 122 121 138 138 137

FT I 32 34 33 31 30 30

FT II 28 28 28 36 35 34

FT III 38 38 38 26 26 26

Füsioterapeudid kokku 98 100 99 93 91 90

Lapsehoidja kokku 21 21 21 17 16 16

Erakorraline meditsiin kokku 21 20 20 17 17 16

HT I

HTV I 12 16 14 0 0 0

HTII 1 13 13 14 12 12

HT V II 15 0 0 13 13 13

HT Viljandi I 18 18 14 14 14

HT Viljandi II

Hooldutöötaja kokku 28 47 45 41 39 39

[Type a quote from the document or

the summary of an interesting point.

You can position the text box

anywhere in the document. Use the

Drawing Tools tab to change the

formatting of the pull quote text

box.]

Üliõpilased 1.01.2013 1.10.2013 1.11.2013 31.12.2014

Õde I 15 15 14 16

Õde II 6 7 7 8

Õde III 5 5 5 4

Õde IV 12 3 2 1

Õde kokku 38 30 28 29

Õ T I 3 3 3 3

ÕT II 8 12 20 10

Õde tase kokku 11 15 23 13

ÕEK 6 4 5 7

BA I 2 3 3 3

BA II 3 3 3 3

BA III 1 0 1 0

BA IV 6 3 3 10

Bioanalüütik kokku 12 9 10 16

BA T II 2 1 1 1

TK I 1 0 1 1

TK II 1 0 0 2

TK III 4 4 2 3

Tervisekaitse spetsialist kokku 6 4 3 6

RT I 1 1 1 1

RT II 1 0 1 1

RT III 0 0 1 1

RT IV 11 6 6 3

Radioloogiatehnikud kokku 13 7 9 6

ÄM I 8 10 5 5

ÄM II 7 4 4 5

ÄM III 1 2 2 2

ÄM IV 0 3 3 3

ÄM V 2 2 2 1

Ämmaemand kokku 18 21 16 16

FT I 2 0 0 1

FT II 2 5 4 4

FT III 4 3 3 3

Füsioterapeudid kokku 8 8 7 8

Lapsehoidja kokku 3 1 0 0

Erakorraline meditsiin kokku 3 0 0 2

HTV I 0 0 0 0

HTII 1 0 0

HT V II 0 0 0 0

HT Vil I 0 0 0 0

Hooldutöötaja kokku 0 1 0 0

E- kursused ja õpiobjektid 2013.

õpiobjektid

1. Günekoloogilised haigused (õo 0,15 EAP) Marge Mahla

2. Günekoloogilised infektsioonid (õo 0,15 EAP) Marge Mahla

3. Günekoloogilised operatsioonid ja protseduurid (õo 0,15 EAP) Marge Mahla

4. Hormoonasendusravi (õo 0,15 EAP) Marge Mahla

5. Infokirjaoskus (õo 0,25 EAP) Ehtel Tuisk

6. Lastele manustatavate ravimite arvutamine (õo 0,25 EAP) Siret Läänelaid

7. Patsiendi teisaldamine abivahenditega (õo 0,5 EAP) Anne Murov

8. Raseduse katkemine, katkestamine ja infertiilsus (õo 0,15 EAP) Marge Mahla

9. Uriinianalüüsi võtmine imikutel ja väikelastel (õo 0,25 EAP) Airin Treiman-Kiveste

10. Toitmissond ja selle paigaldamine lapsele (õo 0,25) Terje Arula

e-kursused

1. Kuidas alustada ettevõtlusega (e-kursus 3EAP) Ele Hansen

2. Raskes tervislikus seisundis laste õenduabi (e-kursus 1EAP) Siret Läänelaid

3. Söömishäirete kognitiiv-käitumisteraapia (e-kursus 2 EAP) Maiken Jaanisk

4. Kõrva-nina-kurguhaigustega laste õendusabi (e-kursus 2 EAP) Airin Treiman-Kiveste

1

TEEVIIT 2013 KOKKUVÕTE

www.teeviit.ee 1. Toimumisaeg, - koht, meeskond Toimumisaeg: 29. -30. november 2013 Koht: Eesti Näituste Messikeskus, Pirita tee 28, Tallinn Korraldaja: Eesti Noorsootöö Keskus, www.entk.ee Korraldusmeeskond: Jaanika Palm – peakorraldaja Helen Kereme – projekti assistent Kristi Purik – sularahaoperatsioonid Marika Pärn – turundus- ja kommunikatsioon Birgit Rasmussen – praktikantide/vabatahtlikke koordineerimine Lisaks Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE tudengid ja teised vabatahtlikud. Teeviit 2013 koostööpartnerid: Eesti Näituste AS, SA Innove Kärjääriteenuste Arenduskeskus (Rajaleidja Karjäärikohvik), Tallinna Ettevõtlusamet, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE, EHTE- catering, CV-Online OÜ, Meeskond OÜ, MTÜ Noortekonverentsid (Lahe Koolipäev 2013), Postimees, Forum Cinema OÜ, Piletilevi, Raadio 2, Eesti Punane Rist Tallinna Selts, 3D Treening OÜ, Pirita TOP SPA, Tallink City Hotel. 2. Noorte infomessi Teeviit 2013 statistilised andmed Eksponente:

2013

Ülikoolid 9

Rakenduslikud kõrgkoolid 11

Kutseõppeasustused 21

Õppekeskused 2

Gümnaasiumid 1

Rahvusvahelised organisatsioonid 9

Noorteühingud ja noortega tegelevad organisatsioonid 14

Kirjastused 0

Riigiasutused 7

Ettevõtted 27

Erialaliidud 4

Muu 19

Eksponente kokku 124

Vt. lisa 1 eksponentide nimekiri

2

Külastajate arv: noorte infomessi Teeviit 2013 külastas kokku 8355 inimest, millest:

Eelmüügipiletid 1310

Õpilaspiletid 3185

Täispiletid 1345

Kutsed 490

Piletilevi 978

Käepael 1047

KOKKU 8355

3. Teeviit 2013 eriprojektid

Terviseala – esmakordselt loodi messile terviseala, kus oli võimalik proovida jõusaali seadmeid, tsirkusekunsti ja maadlemist, tutvuda erinevate tantsustiilidega, määrata veregruppi, saada infot seksuaaltervise kohta jpm.

Teeviit 2013 erileht – Teeviidale pühendatud sisuline erileht Postimehe veebikeskkonnas (teeviit.postimees.ee), mille eesmärk oli toetada noori oma tuleviku planeerimisel (erinevad valikuvõimalused, teiste kogemused, praktilised nõuanded).

Teeviit ja Rajaleidja viisid läbi esseevõistluse - teemal „Minu elu kutse“ oodati kirjutama noori vanuses 15-19. Sel aastal esitas konkursile oma tööd 80 noort. Parimaid autasustati noorte infomessil Teeviit. http://www.rajaleidja.ee/minuelukutse Karjäärikohvik – loodud SA Innove Karjääriteenuste Arenduskeskusega koostöös. Nõustajad viisid läbi konkreetselt messi tarbeks kohandatud testi, mis andis noortele aimu nende isikuomadustest ja sobivatest erialadest, oluline oli seejuures just tagaside nõustajaga. Vestluse käigus jõuti valdavalt noore tulevikuplaanide mõteteni ning siis räägiti juba konkreetsemalt erialadest ja koolides. http://www.rajaleidja.ee/karjaarikohvik Kutselabor – viiendat korda oli messil Tallinna Ettevõtlusameti poolt loodud Kutselabor, kus osavate laborantide kaasabil testiti erinevaid ameteid, et oleks lihtsam langetada õige otsus elukutse valikul. Kutselaboris ei jagatud ainult teoreetilist infot, vaid kõik prooviti kohapeal järgi. http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/Tallinna-Ettevotlusamet-noorte-infomessil-Teeviit-2013

Liiklusohutus läbi atraktsioonide – Põhja Regionaalse Maanteeameti poolt loodud aktiivala liiklusohutuse teadlikkuse suurendamiseks.

Teeviit ja CV-Online viisid läbi küsitluse - küsitluse eesmärk oli uurida noorte edasisi õppimis- ja karjääriplaane ehk kuhu ja mida noored soovivad õppima minna ning mis valdkonnas soovitakse tulevikus töötada. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore. http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/noorte-palgasoov-vahemalt-732-eurot-katte.d?id=67175556 Forum Cinema OÜ külastus – Teeviit 2013 pileti esitamisel oli kõigil soovijail võimalus külastada nädala jooksul soodushinnaga Forum Cinema kinosid Tallinnas, Tartus ja Narvas.

4. Meediakajastused

3

Äpimeistrid tulevad nutikate laborist (Järva Teataja 12.12.2013) Tasuline artikkel

Teeviit juhatas Põltsamaa ametikooli poole (Vooremaa, 10.12.2013) http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1026350

Teeviidal saab meelt lahutada ja tulevikuplaane seada (Virumaa Teataja, 07.12.2013) Tasuline artikkel

Suurim noorte infomess „Teeviit” (Õpetajate Leht, 06.12.2013) http://opleht.ee/11627-suurim-noorte-infomess-teeviit/

Kui mustvalge on noorte meelest religion (Eesti Kirik, 04.12.2013) Paberväljaanne

Оливер Ломп: молодежь сидит и ждет, пока придет дяденька и предложит им хорошую зарплату (Postimees, 02.12.2013) http://rus.postimees.ee/2616818/oliver-lomp-molodezh-sidit-i-zhdet-poka-pridet-djadenka-i-predlozhit-im-horoshuju-zarplatu

Teeviit 2013 (ETV uudised, 02.12.2013) Link ei ole kättesaadav

Saarlased usuvad Teeviida kasulikkusse (Meie Maa, 02.12.2013) https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=56299

Mine tööle, jobu! (Postimees, 02.12.2013) http://www.tarbija24.ee/2616700/mine-toole-jobu

DELFI VIDEO: Maasikamoos pudru peal lõi reporteri veresuhkru üles (Delfi, 30.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/delfi-video-maasikamoos-pudru-peal-loi-reporteri-veresuhkru-ules.d?id=67354246

FOTOD: Teeviit toob kohale sadu noori ja paneb leegid lahvatama (Delfi, 30.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/fotod-teeviit-toob-kohale-sadu-noori-ja-paneb-leegid-lahvatama.d?id=67353202

DELFI VIDEO: Vabatahtlik: alustades väikestest asjadest, jõuame suuremateni (Delfi, 29.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/delfi-video-vabatahtlik-alustades-vaikestest-asjadest-jouame-suuremateni.d?id=67352340

DELFI VIDEO: Moodne selgeltnägemine — vaata, kuidas ajuskänner reporteri mõtteid loeb! (Delfi, 29.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/delfi-video-moodne-selgeltnagemine-vaata-kuidas-ajuskanner-reporteri-motteid-loeb.d?id=67352982

DELFI VIDEO: Karjäärinõustaja: valed valikud võivad toota pettunud inimesi, kes ei vii meie majandust edasi (Delfi, 29.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/delfi-video-karjaarinoustaja-valed-valikud-voivad-toota-pettunud-inimesi-kes-ei-vii-meie-majandust-edasi.d?id=67352132

4

Teeviit 2013 (Vikerraadio uudised, 29.11.2013 kell 9.00 ja 10.00) Link ei ole kättesaadav

Teeviit 2013 (Kuku Raadio uudised, 29.11.2013 kell 9.00) Link ei ole kättesaadav

Teeviit 2013 (Kuku Raadio, Päevapilk, 29.11.2013 kell 17.00) Link ei ole kättesaadav

Teeviit 2013 (Kuku Raadio, Ärataja) 29.11.2013 Link ei ole kättesaadav

Видео: какую зарплату молодежь хочет получать в будущем? (TallinnCity, 29.11.2013) http://rus.postimees.ee/2614990/video-kakuju-zarplatu-molodezh-hochet-poluchat-v-buduwem

Video: vaata, milliseid ameteid saab Teeviidal omal käel katsetada (TallinnCity, 29.11.2013) http://www.tallinncity.ee/2614962/video-vaata-milliseid-ameteid-saab-teeviidal-omal-kael-katsetada

Kelleks saada: klouniks, maadlejaks või politseinikuks? (Kanal2, Reporter, 29.11.2013) http://www.reporter.ee/2013/11/29/kelleks-saada-klouniks-maadlejaks-voi-politseiks/

GALERII: heida pilk haridusmessile Teeviit (Õhtuleht, 29.11.2013) http://www.ohtuleht.ee/555530/galerii-heida-pilk-haridusmessile-teeviit

Kes oleks saanud Heiki Nabist, kui ta poleks tippsportlane? (TallinnCity, 29.11.2013) http://www.tallinncity.ee/2614774/kes-oleks-saanud-heiki-nabist-kui-ta-poleks-tippsportlane

Edgar Savisaar Teeviidal: siia tulevad tulevased Tallinna töötajad (TallinnCity, 29.11.2013) http://www.tallinncity.ee/2614706/edgar-savisaar-teeviidal-siia-tulevad-tulevased-tallinna-tootajad

Suurim noorte infomess avas uksed (Valgamaalane, 29.11.2013) http://www.valgamaalane.ee/2613926/suurim-noorte-infomess-avas-uksed/

Infomess Teeviit toimub 20. korda (ERR, 29.11.2013) http://uudised.err.ee/index.php?06292224

Teeviit 2013 (ETV uudised, 29.11.2013) Link ei ole kättesaadav

Ettevõtlusamet kutsub noori Kutselaborisse elukutseid testima (Kuulutaja, 29.11.2013) Link ei ole kättesaadav

Ühe lausega (Linnaleht Tallinn, 29.11.2013) Paberväljaanne

Noortel on võimalus katsetada erinevate ametite tööülesandeid (Delfi, 28.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/noortel-on-voimalus-katsetada-erinevate-ametite-tooulesandeid.d?id=67342094

5

Koolimaja jääb päevaks tühjaks (Järva Teataja, 28.11.2013) http://www.jt.ee/2612884/koolimaja-jaab-paevaks-tuhjaks/

Maailm ei jää ka tulevikus ilma politseinikest, arstidest, õpetajatest või ajakirjanikest (Eesti Päevaleht, 28.11.2013) http://epl.delfi.ee/news/arvamus/maailm-ei-jaa-ka-tulevikus-ilma-politseinikest-arstidest-opetajatest-voi-ajakirjanikest.d?id=67262974

Töö algab esimesest päevast (Eesti Ekspress, 28.11.2013) Paberväljaanne

Järvamaa koolid näitavad teed (Järva Teataja, 28.11.2013) Tasuline väljaanne

Karjääriteenistus viib noori Teeviidale (Pärnu Postimees, 28.11.2013) Tasuline väljaanne

Noorte palgaootus on kasvanud (Eesti Päevaleht, 28.11.2013) Tasuline väljaanne

Nädalavahetusel peetakse noorte infomessi Teeviit (Õpetajate leht, 27.11.2013) http://opleht.ee/11278-nadalavahetusel-peetakse-noorte-infomessi-teeviit/

Ettevõtluse ja juhtimise õppimine tasub ära (Delfi, 27.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/ettevotluse-ja-juhtimise-oppimine-tasub-ara.d?id=67205748

Teeviit 2013 (Kuku Raadio, Raadioekspress, 27.11.2013) Link ei ole kättesaadav

СРАВНИТЕ: русская молодежь хочет большую зарплату, чем сверстники-эстонцы (Delfi, 27.11.2013) http://rus.delfi.ee/daily/business/sravnite-russkaya-molodezh-hochet-bolshuyu-zarplatu-chem-sverstniki-estoncy.d?id=67188378

Noorte palgasoov: vähemalt 732 eurot kätte (Maaleht, 27.11.2013) http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/noorte-palgasoov-vahemalt-732-eurot-katte.d?id=67175556

Noorte palgaootus: 732 eurot kätte (Õhtuleht, 27.11.2013) http://www.ohtuleht.ee/555215/noorte-palgaootus-732-eurot-katte

Teeviit 2013 (R2, Silmad Lahti, 27.11.2013) Link ei ole kättesaadav

Noored soovivad palka kätte 732 eurot (Postimees, 27.11.2013) https://www.facebook.com/messages/conversation-id.445536958880227

Reedel algab Eesti suurim noortele suunatud infomess Teeviit 2013 (Delfi, 26.11.2013) http://noortehaal.delfi.ee/archive/reedel-algab-eesti-suurim-noortele-suunatud-infomess-teeviit-2013.d?id=67162756

6

Teeviit 2013 (R2, Silmad Lahti, 26.11.2013) Link ei ole kättesaadav

Reedel algab noorte infomess Teeviit 2013 (Postimees, 26.11.2013) http://www.postimees.ee/2609878/reedel-algab-noorte-infomess-teeviit-2013

Teeviit 2013 (R2, Silmad Lahti, 25.11.2013) Link ei ole kättesaadav

Noorte infomess Teeviit tähistab tänavu kahekümnendat sünnipäeva (TallinnCity, 08.10.2013) http://www.tallinncity.ee/2329668/noorte-infomess-teeviit-tahistab-tanavu-kahekumnendat-sunnipaeva

5. Teeviit 2013 külastajauuringu kokkuvõte

Teeviit 2013 külastajauuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas külastajad said infomessilt Teeviit 2013 seda, mida nad soovisid, milline oli külastajate rahulolu ja arvamused messi kohta.

Uuringu läbiviimiseks kasutati ankeetküsitlust. Ankeediga uuriti külastajate tausta, külastussagedust ja põhjuseid, messi tegevust, ootusi, turunduskanaleid, messi üldist olekut ja korraldust.

Külastajauuring viidi läbi 29.–30.11.2013 Eesti Näituste messikeskuses messikülastajate seas. Ankeete täideti kokku 389 ning uuringusse ei kaasatud ankeete, mis olid tühjaks jäänud või milles kõik küsimused ei saanud vastust (23).

2013. aasta ankeetküsitluses oli kokku 11 küsimust. Ankeetküsitluses küsitleti külastajate sugu, vanust, elukohta, haridustaset, külastuse sagedust ja põhjust. Lisaks paluti külastajatel hinnata reklaami ja teavitust, parkimise- ja toitlustuskorraldust, info saadavust ning ruumi jaotust. Hinnati ka messi külastust ja oma ootuste täitumist. Lahtiste vastusevariantidega küsimus oli messi plussid ja miinused.

Küsitlustulemused

1. Sugu

Joonis 1 Meeste ja naiste osakaal messil

Tulemused meeste ja naiste osakaalu kohta 2013. aastal näitasid, et naissoost vastajad oli 59% ja meessoost vastajad 41%, seega on toimunud väike nihe naiste osakaalu kasvu suunas võrreldes möödunud aastaga.

Mehed 41%

Naised 59%

7

2. Vanus

Joonis 2 Vastanute vanuseline koosseis

Kõige rohkem osalejaid - 59% - oli vanuses 15-18.a, järgnesid 19-25.a. (32%) ja 9% jagunes ülejäänud vanuserühmade vahel.

3. Elukoht

Joonis 3 Külastajate elukoht

Kõige enam oli messikülastajaid Tallinnast 52%, järgneb Tartumaa 11%, Harjumaa 9%, Ida-Virumaa 5%, Pärnumaa 4%, Raplamaa 3%, Läänemaa 3%, Lääne-Virumaa 3%, Järvamaa 2%, Viljandimaa 2%. Ülejäänud 6% jagunes ülejäänud maakondade vahel ja nendest ühegi osakaal ei olnud üle 1%.

Seega oli külastajaid pealinnaregioonist 61%.

4. Hetkel omandatav haridus

15-18 59%

19-25 32%

Muu 9%

Tallinn 52%

Tartumaa 11%

Harjumaa 9%

Ida-Virumaa 5%

Pärnumaa 4%

Raplamaa 3%

Läänemaa 3%

Lääne-Virumaa 3%

Järvamaa 2%

Viljandimaa 2%

8

Joonis 4 Messikülastajate hetkel omandamisel olev haridus

Valdav enamus (46%) on külastajatest Teeviidale tulnud keskkoolist ning otsib seega uut teavet õppimisvõimalustest Eestis kui ka välismaal. Enam-vähem võrdselt jagunesid neli haridustaset, mis on inimestel hetkel omandamisel – 15% põhikool, 12% kutsekool, kõrgkool 10%, rakenduslik kõrgkool 9%. 8% küsitlenutest on need, kes on hõivatud tööga või teevad seda kooli kõrvalt.

5. Külastamise sagedus

Joonis 5 Messikülastuse sagedus

Kõige rohkem küsitlenutest külastas Teeviita esimest korda 52%, järgnevad teise (28%) ja kolmanda ning enama (20%) korra külastajad.

6. Pileti hind

Keskharidus 46%

Põhikool 15%

Kutsekool 12%

Kõrgkool 10%

Rakenduslik kõrgkool

9% Töötan 8%

Esimest 52%

Teist 28%

Kolmandat või enamat

20%

9

Joonis 6 Teeviida külastuse pileti hind

Ülekaalukalt 65% vastanutest on arvanud, et pileti hind Teeviidale on õiglane ja vastab pakutavale. Odavaks pidas pileti hinda 18% ja kalliks 17%.

7. Messi külastamise põhjused

Joonis 7 Messi külastamise põhjused

Kõige levinumad vastused olid (võimalik valida mitu varianti):

Otsin uut informatsiooni edasiõppimise kohta 59%;

Tulin nautima messimelu 57%;

Soovin pastakaid, märkmikke ja muud nänni 18%;

Muud põhjused (ekskursioon, sõpradega kokkusaamise eesmärgil, kooli või organisatsiooni esindamine) 12%.

8. Messikülastuse vastavus ootustele

Õiglane 65%

Odav 18%

Kallis 17%

Otsin uut informatsio

oni edasiõppimise kohta

59%

Tulin nautima

messimelu 57%

Soovin pastakaid, märkmikke

ja muud nänni 18%

Muu 12%

10

Joonis 8 Messikülastuse vastavus ootustele

97% küsitluses osalenud inimestest vastas, et messikülastus vastas nende ootustele ja 3% tõdes, et nende ootused ei täitunud.

9. Infokanalid messi toimumisest

Joonis 9 Infokanalid, kust kuuldi messi toimumisest

Võimalikud olid mitmed vastusevariandid korraga ja kõige rohkem saadi infot Teeviida toimumise kohta oma koolist 63%, sellele järgnes Facebook 55%, muu internet 45%, televisioon 21%, ajalehest/ajakirjast 18%, mujalt (sõbralt, kohalik infostend, messil osalev organisatsioon) 16%, tänavareklaamist 11% ja raadiost 8%.

Jah 97%

Ei 3%

Koolist 63%

Facebookist 55%

Mujalt Internetist 45%

Televisioonist 21%

Ajalehest/ajakirjast

18%

Mujalt 16%

Tänavareklaamist 11%

Raadiost 8%

11

10. Hinnang messi korraldusele

Väga halb Jätab soovida Hea Suurepärane

Reklaam ja teavitus messi toimumisest

3% 15% 65% 17%

Parkimise korraldus 4% 19% 64% 13%

Toitlustuse korraldus 5% 25% 56% 14%

Info saadavus 2% 5% 51% 42%

Ruumijaotus 3% 9% 48% 40%

11. Messi plussid ja miinused

Suurimateks messi plussideks loeti suurt infohulka edasiõppimise kohta, paljude ülikoolide (eriti välismaiste) osalemist ja väga lahedat õhkkonda. Suurimate miinustena mainiti liiga suurt rahva hulka ja ruuminappust, toitu, ebapiisavat lahtiolekuaega ja et ei ole piisavalt muusikat.

*Teeviit 2013 külastajauuringu kokkuvõte põhineb Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli EHTE üliõpilaste Inna Kopõtina, Jekaterina Ivanova, Stanislav Piltšenko, Viktoria Titova (juhendaja Ain Hinsberg) poolt läbiviidud uuringul “Teeviida külastajauuring 2013”.

Koostaja: Jaanika Palm Teeviit 2013 projektijuht

12

Lisa 1 eksponentide nimekiri

ÜLIKOOLID: Tallinna Ülikool TTÜ Tallinna Kolledž Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Estonian Business School University College Birmingham Jamk University of Applied Sciences The Stockholm School of Economics in Riga

RAKENDUSLIKUD KÕRGKOOLID: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tallinna Tehnikakõrgkool MTÜ Eesti Euroinfo Ühing, Euroakadeemia Kõrgem Sõjakool (Kaitseressursside Amet, Kaitseliit) Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sisekaitseakadeemia Eesti Infotehnoloogia Kolledž Eesti Hotelli – ja Turismikõrgkool EHTE Eesti Lennuakadeemia Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

GÜMNAASIUMID: Türi Ühisgümnaasium

KUTSEÕPPEASUTUSED: Eesti Mereakadeemia Valgamaa Kutseõppekeskus Põltsamaa Ametikool Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Tallinna Majanduskool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus M.I. Massaažikool Tallinna Ehituskool Kuressaare Ametikool Räpina Aianduskool Tallinna Tööstushariduskeskus Luua Metsanduskool Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Tartu Kutsehariduskeskus Järvamaa Kutsehariduskeskus Rakvere Ametikool Eesti Esimene Erakosmeetikakool Tallinna Transpordikool

13

Tallinna Kopli Ametikool Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool

ÕPPEKESKUS: Tallinna Erateeninduskool SA OÜ AUTOSÕIT (Maanteeamet Põhja Regioon)

NOORTEÜHINGUD JA -ORGANISATSIOONID/HUVIKESKUSED: YFU Eesti MTÜ noorteportaal.ee Estonian Students For Liberty Eesti Noorte Purjeõppeselts MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES Noorteühing Avatud Vabariik SA Õpilasmalev Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (MTÜ NÜ TORE) Eesti Keskerakonna Noortekogu Eesti Reformierakonna Noortekogu Eesti Kirikute Noortenõukogu IRL Noored Serve The City

RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: Dream Foundation ILEC Evenor Business Academy Aarhaus Coventry University Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Baltic Council for International Education Prantsuse Instituut Eestis Arcada University of Applied Sciences Work & Travel OÜ

RIIGIASUTUSED: Kutseharidus.ee Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond (DAAD RIGA/ Bonn) Tööinspektsioon Sihtasutus Archimedes Kanada Suursaatkonna esindus Eestis Maksu- ja Tolliamet Tallinna Ettevõtlusamet

ETTEVÕTTED: LHV Pank Lõpusõrmused by Roman Tavast Teooria.ee Luisa Tõlkebüroo Coffee Angels AS SEB Pank

14

lisatöö.ee GOSTUDY Lõpukruiis CV-Online Estonia OÜ Concept2.ee ETK GAME club Hansab AS Meriton Grand Conference&Spa Hotel MYBODY.ee My City Hotel Nixor EE AS Nordic Hotel Forum Park Inn by Radisson Central Tallinn Prisma Peremarket AS Radisson Blu Hotel Olümpia Radisson Blu Hotel, Tallinn Rimi Eesti Food AS Selver AS Swissotel Tallinn Ülemiste Hotell

TERVISEALA: Tsirkusestuudio Folie MTÜ MyFitness PERH verekeskus Eesti Seksuaaltervise Liit 3D Treening MTÜ

MUU: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond Rajaleidja Karjäärikohvik SA Kutsekoda / Europassi Keskus Tallinna Vaba Waldorfkool Eesti Töötukassa SA Teaduskeskus AHHAA IT Akadeemia Euroopa Liidu Maja Naerata Ometi AJUJAHT ENTRUM (Eesti Energia ettevõtlikkusideede konkurss) Kopli Arenduskeskus MUG.ee NutiLabor ERIALALIIDUD: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutsub tervisest

hoolivaid inimesi Teadlaste Ööl

27. septembril kell 19 - 22:00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5

TERVISETUPPA

Tervisetoas saab:

- teada oma tervisenäitajaid: vererõhk, pulsisagedus, veresuhkru väärtus,

vere kolesteroolisisaldus, kehamassi indeks, keha rasvasisaldus;

- testida, kui puhtaks saavad su käed peale pesemist tegelikult;

- testida; kui tugev on sinu nikotiinisõltuvus ning mõõta nikotiinisisaldust

väljahingatavas õhus;

- kogenud õdedega erinevatel terviseteemadel vestelda ja nõu küsida.

Teadlaste Öö Festivali ajal avatud tervisetuba on esimene linnakodanikele mõeldud tasuta Tervisliku

Neljapäeva sarjast, mille raames koos Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga korraldatakse kord kuus

neljapäeviti terviseteemalisi vestlusringe, soovi korral personaalset tervisenõustamist ja mõõdetakse

tervisenäitajaid.

24. okt kell 16 – 19 Mõtlemine mõnusaks, pea lahedaks. 21. nov kell 17 – 20 Vältigem grippi.

Tule, too oma tervis ööseks tuppa!

Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutsuvad 24. oktoobril kell 16:00 – 19:00 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nooruse 5

(0-korruse paremas rohelises tiivas)

Tasuta TERVISLIKULE NELJAPÄEVALE „Pea lahedaks. Mõtlemine mõnusaks.“ Terviseteemalised vestlusringid, tervisenäitajate mõõtmine, individuaalne

tervisenõustamine. Võimalus osta tervisetooteid. Lastehoiutuba.

Mõõdame vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit, vingugaasi hulka väljahingatavas õhus, määrame veregruppi ja hindame nikotiinisõltuvuse tugevust.

VESTLUSRINGID (Vestlusringiga võib liituda igal ajal. Pärast ühist arutelu on võimalik

vestelda individuaalselt): Ruumis 015 Algusega kell 16:00 „Kuidas hoida oma südant?“ SA TÜ Kliinikumi südamekliiniku õde Margarita Milihhina räägib südamehaiguste riskiteguritest ning nende vältimisest. Koos Margaritaga kaalume võimalusi südame tervise hoidmiseks. Räägime toitumisest ja suitsetamise mõjudest. Võimalik on hinnata nikotiinisõltuvuse tugevust. Algusega kell 17:00 „Valud rindkeres – kas oodata või tegutseda?“ SA TÜ Kliinikumi südamekliiniku õde Tatjana Jušinski räägib südameprobleemidest, mille puhul on otsustavaks kiire reageerimine. Kuidas ikkagi reageerida ja otsustada, kas oodata või kutsuda kohe abi? Algusega kell 18:00 „Kuidas hoida oma südant?“ (Vestlusringis osaleb ka õde Tatjana Jušinski) Ruumis 016 Algusega kell 16:00 „Vaimne tervis – täisväärtusliku elu alustala“ Õed Katri Sinkarev, Monika Punapart, Kaie Kapsi ja Galina Treimut SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikust räägivad vaimsest tervisest ja sellest, kuidas seda hoida. Vestlusringis keskendutakse kiire elutempoga kaasnevatel muredel nagu mõttevead, stress, läbipõlemine ja depressioon, mis võivad kõigutada täisväärtusliku elu üht olulist alustala. Algusega kell 17:00 „Uni ja unehäired“ Õed Birgit Aumeste ja Ragne Tamm SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku unekeskusest räägivad unest ja und mõjutavatest teguritest, aitavad osalejatel analüüsida une kvaliteeti ja selgitavad unepäeviku rolli. Tutvustatakse levinud unehäireid ja võimalusi abi saamiseks. Algusega kell 18:00 „Söömishäired lastel ja täiskasvanutel“ Anu Tõnissoo, Ester Sikk, Eveli Mesikäpp ja Annely Pihu, SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete keskuse õed, räägivad tervislikust toitumisest ning tutvustavad levinud söömishäireid ja nende ravivõimalusi. Ruumis 017 Algusega kell 16:00 „Söömishäired lastel ja täiskasvanutel“ Algusega kell 17:00 „Vaimne tervis – täisväärtusliku elu alustala“ Algusega kell 18:00 „Uni ja unehäired“

Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool kutsuvad

21. novembril kell 17:00 – 20:00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis Nooruse 5

Tasuta TERVISLIK NELJAPÄEV „Vältigem grippi“

Terviseteemalised vestlusringid, tervisenäitajate mõõtmine, individuaalne tervisenõustamine.

Mõõdame vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit, vingugaasi hulka väljahingatavas õhus, määrame veregruppi ja hindame nikotiinisõltuvuse tugevust.

Võimalik lasta ennast vaktsineerida. Sularaha kaasa.

Võimalik tutvuda erinevate tervisetoodetega, millest on gripi hooajal hea teada. KÕIKI TOOTEID ON VÕIMALIK OSTA! Sularaha kaasa.

Lastehoiutuba koos erinevate tegevustega! Ruum 110

Vestlusringid algavad igal täis- ja pooltunnil alates kella 17:00-st:

__________________________________________________________________

Ruumis 117 „Vaktsineerida või mitte, selles on küsimus!“

Mängides teadusmängu DECIDE on kõikidel osalejatel võimalus avaldada arvamust ning arutleda vaktsineerimisega seotud ohtude ja kasulikkuse üle. Teadusmängu mängima ootame inimesi, kes tahavad vaktsineerimisest rohkem teada ja sel teemal arutleda. Vestlusringi hoiab ajagraafikus DECIDE mängu looja ja tervishoiu kõrgkooli õppejõud Siret Läänelaid.

Ruumis 119 „Minu laps – jälle haige!“

Vestlusringis räägitakse levinud ülemiste hingamisteede haiguste tekitajatest ja nende levikuteedest. Keskendutakse sellele, kuidas on võimalik lihtsate vahenditega igapäevaselt ülemiste hingamisteede infektsioone ennetada. Antakse näpunäiteid, kuidas leevendada haige lapse haigussümptomeid, kui haigus on juba kohal. Vestlusringi juhib tervishoiu kõrgkooli õppejõud ja SA TÜK lastekirurgia õde Airin Treiman-Kiveste.

Ruumis 118 ,,Kas gripp tuleb ka sel aastal?“

SA TÜK infektsioonikontrolli õde Tiina Teder räägib gripi esinemusest Eestis ja mujal maailmas. Vestlusringis arutletakse, mis haigus see gripp õieti on, mis seda viirust iseloomustab ja miks on gripp ohtlik. Arutletakse ka selle üle, kas ja kuidas on võimalik grippi vältida.

Kõrgkooli õppejõudude, üliõpilaste ja töötajate ettekanded konverentsidel

Millal Kus Suuline või posterettekanne

16.-18.01 Haridustehnoloogide talvekool, Sagadi

mõis

Rosenberg, A. Reklaamlehtede koostasime veebipõhise tarkvaraga Smore.

23.-25.01 Rahvusvaheline konverents Kõrgharidus -

kõrgtasemel õppimine? Tallinn.

Urban, R, Sooväli, E-M. Applied Research Studies - the Bridge between the College, Employers and

Community.

26.01. Eesti Bioanalüütikute Ühingu

aastakoosolek. Tallinn.

Remm, M. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2012.aastal.

Remm, M. EPBS aastakoosolek Edinburgh´s: tudengifoorum, areng euromagistri vallas.

Tann, T. Quantiferon-TB gold ning tuberkuliintesti konkordantsus, sensitiivsus ja spetsiifilisus.

Uus, A. Optimaalse Leishman-giemsa värvingu juhend Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hematoloogia

paraktikumides kasutamiseks.

Niitvägi, E. Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja

nende teadlikkus puukborrelioosist.

Lomp, T. Eetikaprobleemid kaasaegses bioanalüütilises laboritöös.

Liivamägi, K.Mitteparasiitsete objektide tuvastamine parasitoloogiliste uuringute puhul Eesti kliinilise keemia

ja mikrobioloogia laborites.

10.-17.04 Nordic Nursing Medication Educators

Collaboration Network. Island

Bruus, I. Nurse Students Medication and Clinical Learning Environment - Perspective to Patient Safety.

13.04 Coimbria ülikooli onkoloogiaalane

konverents. Portugal

Remm, M. Bioanalüütikud Eesti patoloogialaborites.

16.04 Valga g konverents Kodukeemia kui sild

kunsti ja keemia vahel. Valga

Ploomipuu, I. Värvained, värvid ja nende mõju tervisele.

03.-04.05 Eesti Ämmaemandate Ühingu konverents

ämmaemandustoimingud – kas alati

põhjendatud. Narva

Luiga, M. Müüdid ja rutiinid läbi ämmaemanduspärimuse.

05.-11.05 Autonomous University of Barcelona

rahvusvaheline nädal. Hispaania

Mahla, M. Practical Training in Tartu Health Care College.

10.05. Eesti Õdede Liidu konverents. Tartu Bruus, I. Perekesksust arendav koostöö võrgustik PAPEK.

Läänelaid, S. Laste vigastustesse suremus Eestis.

Pael, J. ICNi aastatuhande arengueesmärgid.

10.-17.05 Cukurova University, Adana, Turkey Uusma, T. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kutseõppe õppekavade tutvustus.

Rosenberg, A. E-õppe tutvustus.

Lepp, T. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tutvustus.

16.05. Koduõdede teabepäev. Tartu Bruus, I. Jalahaavanditega inimeste psüühilist, sotsiaalset ja füüsilist toimetulekut mõjutavad tegurid.

20.-21.05 Eesti raamatukoguhoidjate X kongress Vali

Raamatukogu. Pärnu

Poster: Tuisk, E; Härmask, A. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu.

24.05. SA TÜK konverents Inimkapital Eesti

meditsiinis.

Kannus, A. Õpihimu vs ametitruudusetus.

12.-15.06 Konverents 24th Annual Meeting of the

European Society of Paediatric and

Neonatal Intensive Care. Holland.

Poster: Läänelaid, S. Intubeeritud vastsündinute endotrahheaalne aspireerimine lasteintensiivravi

osakondades Eestis.

14.-15.08. Õendusjuhtide suvekool, Sangaste Kannus, A. Vastuvõtt 2013 aasta suvel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

17.-19.09. BIOnord võrgustiku aastakoosolek. Norra Remm, M. Pathology/histopathology course in the Bachelor programme in Medical Laboratory Science in

Tartu Health Care College.

26.09. BeST ja VANKeR programmide

lõpuseminar E-õppe võidukäigust digiajastu

aastatel 2008-2013. Tallinn

Kannus, A. BeSt Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

30.09.-05.10. Praktika organiseerimine välistudengitele,

Nordman Network, Taani

Kõiv, K. Intensiivkursus õdedele Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

04.-10.10. Eesti Perinatoloogia Seltsi XXIII

aastakonverents. Narva

Mahla, M. Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet.

22.-24.10. Nordejordemoderni võrgustiku konverents

Midwifery Education - challenges of the

new millenium. Leedu

Mahla, M. Development of outcome-based midwifery program in Tartu Health Care College.

27.10.-03.11. Konverents IOSTE Eurasian Regional

Symposium. Türgi

Poster: Ploomipuu, I. Implementing Three-phase SL Teaching Modules on Tertiary Healthcare Education.

31.10-03.11. EFRSi aastakoosolek 6th Annual General

Meeting of EFRS. Tšehhi

Kukkes, T. Õppeaasutuste osa kliiniliste pädevuste saavutamise objektiivsel hindamisel.

8.11. Eesti Õdede Liidu psühhiaatriaõdede

seltsingu koolituspäev Eakate vaimne

tervis.

Pael, J. Erinevad suhtlemistehnikad dementsussündroomiga inimestega.

20.11. Siseakadeemia aastakonverents Ühendav

turvalisus. Tallinn

Kannus, A. Ühendav haridus - koostöö võimalikkusest üliõpilase, kõrgkooli, praktikabaasi ja ministeeriumite

vahel.

20.-21.11. Koverents Applied Sciences Forum. Internationalisation and Development of

Professionally Oriented Programmes and

Applied Research at Universities of Applied

Sciences. Leedu

Varik, M., Urban, R. Applied research studies - opportunity to create a bridge.

22.11. TÜ õendusteaduskonna ja EÕL Kõvermägi, S. Naiste vajadused ja nende rahuldamine sünnitusjärgses emadushoolduses.

Teaduskonverents 2013 Tõendid

praktikasse – patsiendi ja tema lähedase

vajadused õendusabis. Tartu

Jušinski, T. Müokardiinfarktiga patsiendi teadmised haigusega seonduvast ja patsientide õpetamine

regionaalhaiglates.

Bruus, I. Patsiendikesksus eakate hooldusravis – patsientide vaatekohad.

Poster: Mahla, M. Imetamise juhendamine Eesti sünnitus- ja sünnitusjärgsete osakondade õendustöötajate

poolt.

Poster: Viitkar, K. Hooldusravi osakonna õenduspersonali tööajajaotus.

Poster: Pael, J. Eesti psühhiaatriaõdede arusaam vaimsest tervisest.

26.-31.11. Seminar Education of Radiation Therapists

in Europe: Current Situation and the Way

Forward. Austria

Läänelaid, Z. Kiiritusravi õpetamine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kivistik, S. Kiiritusravi praktika korraldus Eestis.

29.-30.11. Konverents European Midwives

Asoociation Annual Conference. Holland

Poster: Mahla, M.; Põllumaa, S. Development of Outcome-based midwifery Program in Tartu Health Care

College.

1

PRIMUS programmi 2013 aasta tegevuste kokkuvõte

Primus programmi eelarve oli 2013 aastal 55 686 eurot, mis oli ette nähtud neljas valdkonnas

tegutsemiseks: õppejõudude enesetäiendusteks 23 759 eurot, algaja õppija toetamiseks 12

544 eurot, VÕTA-alased tegevused 10 726 eurot ja strateegilise juhtimise elluviimiseks 8657

eurot. Aasta keskel taotlesime lisaressursse õppejõudude ja üliõpilaste koolitusteks, mille ka

saime.

Töötajatele suunatud tegevused

Meie prioriteet on olnud mitu aastat Primus programmi toel õppejõududele koolituste

korraldamine või koolitustel osalemise toetamine. Ühiskoolitusi oleme planeerinud lähtuvalt

arenguvestluste kokkuvõtetest (valdkonnad läbi räägitud pedagoogilises nõukogus) ning

individuaalseid koolitusi lähtuvalt töötajate soovidest-vajadustest. Samuti on igal aastal

osalenud 2-3 õppejõudu algaja õppejõu pikemaajalisel koolitusel „Õppimine ja õpetamine

kõrgkoolis“, mis on kõrgkooli ja õppejõu rolli sisseelamiseks väga kasulik koolitus.

2013.a. toimusid õppejõududele ühiskoolitused „Andragoogika“ 16 tunni ulatuses, osalejaid

34; õdede ja ämmaemanda õppekava õppejõududele koolitus "Kvantitatiivsete

uurimismeetodite kasutamine tervishoius" 8 tundi, osalejaid 14; „Kuidas õpetada vaegnägijaid

ja pimedaid“, aprillis 2 päeva sissejuhatust ja novembris 2 päeva Soome koolitajaga, kokku 8

ja 16 tundi, osalejaid 20; "Interaktiivse tahvli kasutamine õppetöös" 7 tundi, osalejaid 20;

"Objektiivse struktureeritud kliinilise eksami läbiviimine (OSCE)“ koolitus välislektoriga, 24

tundi, 9 osalejat (RT õppekaval). Kokku on osalenud 12 erineval individuaalsel koolitusel 20

õppejõudu. E-õppe koolitustel osales eelmisel aastal 7 erineval koolitusel 7 õppejõudu.

Keskastmejuhtide koolitusel said osaleda 5 töötajat, hetke seisuga on saanud koolitusel

osaleda kõik laiendatud juhtkonna liikmed. Väga oluline ja kasulik koolitus ühtlustamaks

kõrgkooli sees olevat arusaama kõrghariduse olemusest, organisatsioonikultuurist,

infoliikumisest ja töötajate kaasamisest.

Haridustehnoloog osales Belgias koolitusel "Course on Using Video to Support Teaching and

Learning“. Koolitusel saadud kogemusi ja õppematerjale saab kasutada õppejõudude

koolitamiseks: stsenaariumi kirjutamine ja meeskonnatöö läbiviimine (ajurünnak), mis väldib

hiljem lisatööd (täiendav filmimine või materjali töötlemine).

Kaks õppejõudu-mentorit osalesid Ateenas konverentsil „20th Annual Mentoring and

Coaching Conference“. Seal kõlanud põhimõtted oleme oma metorlussüsteemi toimimiseks

ka edukalt rakendanud. Näiteks eduka mentorluse puhul tuleb lisaks teadmistele ja oskustele

arvestada ka individuaalse sobivusega ja näha ette, kuivõrd on menteel sellest suhtest abi. Siin

tuleb olla enda vastu aus – kui mentorlussuhe pole juba ette nähtud tulemuslik, tuleks aja

raiskamisest loobuda. Igal juhul peab mentoriks olemist nautima, muidu pole tulemust! Kui

oleme kujundanud mingi tööriista/abivahendi/süsteemi, siis ühel hetkel hakkab see meid

endid kujundama. Seega tuleb pidevalt oma töömeetodid/tööriistad üle vaadata ja hinnata, kas

need on töös abiks või on muutunud juba ahistavaks. Seetõttu oleme igal aastal korraldanud

ka mentorite-menteede ühisseminare. Eelmisel aastal toimus see koos juhtkonnaga.

2

Üliõpilastele suunatud tegevused

Rebaselaagri raames pakkusime esmakursuslastele koolitust „Üheskoos tugevamalt edasi”,

kus osalejaid oli 46 ja kõrgkooli tutvustavat seminari, kus osalejaid oli kokku 123. Üliõpilaste

seas on olnud jätkuvalt populaarne kursus „Õppimine kõrgkoolis“ , eriti e-keskkonnas

läbiviidav kursus (õpioskused, karjääriplaneerimine ja ajajuhtimine). 2013.a. osales kokku

sellel koolitusel 96 üliõpilast, algselt planeerisime 100 üliõpilasele. Tegevus 3 toel on

alustanud tööd koolis VÕTA töörühm, kes planeerib VÕTA alaseid tegevusi kõrgkoolis

(infotundide läbiviimine üliõpilastele, küsitluste koostamine, nõustamine, ühisseminaride

korraldamine). Samuti on üliõpilastele välja töötatud e-kursus „Eneseareng eile, täna ja

homme“. Kursus on tudengite seas väga populaarne, 2013.a. osales kursusel 169 üliõpilast.

Üliõplaste rahulolu õppetöö korralduse ja õpikeskkonnaga 2013.aastal

Üliõpilaste rahulolu õppetöö korralduse ja õpikeskkonnaga 2009 2010 2011 2012 2013

Info kättesaadavus õppekava õppeainete kohta 4,27 4 4,2 3,75 3,25

Valikainete valiku sobivus 3,39 3,19 3,1 2,75 3,15

Õppekoormuse jaotus nädalapäevade vahel 3,48 3,19 3,17 3,74 2,87

Info kättesaadavus muudatuste kohta õppetöös 3,72 3,28 3,35 3,08 3,25

Õpitulemuste teadasaamise korraldus 3,79 3,56 3,35 3,5 3,76

Õppekorralduse alane teenindus 4,05 3,88 4,26 4,3 3,67

Õppenõustamine 4,04 3,87 3,6 3,5 4,05

Loengumaterjalide kättesaadavus 4,44 4,36 3,98 3,84 3,98

Kooli üldkasutavate ruumide olukord 3,7 3,47 4,45 4,31 4,46

Auditooriumite olukord 3,66 3,45 4,25 4,35 4,44

Labori/praktiliste ruumide sisustuse kaasaegsus 4,23 4,12 4,15 4,15 4,36

Raamatukogus olemasolevad teavikud 4 4,05 4,25 4,02 4,3

Raamatukogu teenindus 4,53 4,58 4,61 4,64 4,77

Paljundusvõimalused 4 4,05 3,4 2,52 3,39

Arvutiklassid 4,13 4,23 4,12 4,45 4,47

Toidlustusteenus 3,3 1,5 0,8 3,25 2,97

ÜE tegevuse tulemuslikkus 3,84 3,61 3,78 3,78 3,17

Üliõpilaste ettepanekute menetlemine kooli poolt 3,83 3,56 3,74 4,06 3,37

Üldine õhkkond koolis 4,28 4,06 4,25 3,94 3,96

Rahvusvahelise koostöö tulemuslikkus 4,09 4,1 4,21 4,02 3,89

Võimalus teha kooli ruumides iseseisvat tööd 3,88 3,75 4,56 4 4,09

Riiklik õppetoetuse süsteem 4 3,89 3,86 3,9 3,52

Õppetoetuste määramise korraldus koolis 4,06 3,97 4,2 4,43 3,37

Erialaste teoreetiliste teadmiste saamine 4,23 4,35 4,41 4,14 4,05

Praktiliste oskuste saamine 4,23 4,3 4,4 4,19 4,07

Oskus rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas 4,21 4,24 4,32 3,99 3,07

Erialase võõrkeeleoskuse saamine 3,16 3,05 3,08 3,02 3,01

Iseseisva tööoskuse saamine 4,08 4,23 4,25 4,01 3,68

Info ja kommunikatsioonitehnolooga vahendite saamine 3,98 3,99 4,21 4,05 3,82

ÕIS 4,3

Siseveeb 4,02

Ainekavad 3,66

rahulolu

Osalemine haridusmessidel, info- ja karjääripäevadel

Daatum Kus/ nimetus Kõrgkooli esindaja

1. 08.01.2013 Tartu Tamme Gümnaasium R.Pihle

2. 22.02.2013 Pärnu haridusmess Suunaja

R.Pihle, M.Luik, E.Limberg – Ä1;

E.Russki, M.Kangro – RT2

3. 01.03.2013 Läänemaa infomess Oma

Rada

Heleen Karjane – ba1, Keio Polberg ja

Kristjan Lepmets – rt2

4. 01.03.2013 Valga noortemess Vali

Nutikalt!

Rebekka Lilleleht – õ2; Triinu Kängsepp,

Liis Arbeiter – õ3; R.Pihle

5. 08.-

09.03.2013

Kutsehariduse mess Noor

Meister 2013. Tallinn

Rita Otti ja Kristi Liivamägi – lh1;

Martti Ojamaa, Rainis Käo, Genno Nurk,

Pille Leola – emt1;

R.Pihle, T.Uusma

6. 15.-

16.03.2013

Narva noortemess Orientiir

R.Pihle; Alina Pavlova – õ1; Nikolai

Saveljev – rt3; Anton Bukatš – rt1; Juliana

Baranova – ba1

7. 12.04.2013 Viljandi haridusmess

R.Pihle; M.Luik – ä1; A.Puusepp, Alina

Mihhailova – õ1

8. 06.05.2013 Tartu Vene Lütseum Viktoria Totšonaja – äm1 ja Elina Inginen

– õ1

9. 18.10.2013 Põltsamaa Gümnaasium Gerda Jürimäe – õ1; Annika Allik – ft1

10. 19.11.2013 Noortekonverents Lahe

Koolipäev. Nokia

Kontserdimajas.

Teele Naar – õ3; Astra Puusepp, Alina

Mihailova – õ2; R.Pihle

11. 29.-

30.11.2013

Teeviit. Tallinn

R.Pihle, Grete Jeltsov – ft3; Maarja Kohu

– õ4; Teele Naar, Maris Ertmann, Kertu

Rebane – õ3; Evelin Limberg – ä2; Elvis

Russki, Kristjan Lepmets, Rasmus Hüdsi,

Margus Kangro – rt3; Kairit Linnaste – ft

vilistlane.

Meede Projekti pealkiri, aeg Projekti eesmärgi lühikirjeldus Projekti taotleja/ eelarve/ planeeritavad osalejad

kõrgkoolist

Otsus

LLP/Erasmus IP

Promotion of Wellness

Tourism 2013

Ajavahemikul 14-27.04.2013 toimub 5 EAP ulatuses

rahvusvaheline intensiivkursus Tartus nelja kõrgkooli

üliõpilastele ja õppejõududele. Projekti eesmärk on

edendada ettevõtluse, kutsealade ja klienditeeninduse

sidusust. Kokku osalevad 32 üliõpilast ja 9 õppejõudu.

Kõrgkoolist osaleb 8 üliõpilasel ja vähemalt 3 õppejõudu.

Projektijuht Kaunase Rakenduskõrgkool. Kõrgkool

vastutab kursuse korraldamise eest Tartus.

Kõrgkooli eelarve kokku 1385,13 EUR, millest omf

894,31 EUR

Osalejad: Danel Jantra, Tiiu Lepp, Ivi Vaher ja 8

füsioterapeudi õppekava üliõpilast

Rahastatud

Nordplus Higher

Education

Health promotion within

midwifes field of work

NPHE-2013/10135

Toimus intensiivkursus Vaasas "Evidence-based midwifery

15-19.04.2013. Samas oli ka võrgustiku koordinaatorite

töökoosolek.

Kõrgkooli ülesandeks on võrgustiku kodulehe

administreerimine ning osalemine teaduse töörühmas, mis

kaasab ühistesse uurimistöödesse kõikide partnerkoolide

õppejõude ja üliõpilasi.

Projektijuht Kaunase Rakenduskõrgkool.

Kõrgkoolist osalevad õppejõud Marge Mahla ja

Margit Luiga ning üliõpilased Kairi Kivaste,

Annika Leidur, Maarja Maisla

Rahastatud

Nordplus Higher

Education Resilience, positive

capacity building,

transition and equality

related to human rights

in nursing of families.

19-23 mai 2014 toimub 3EAP rahvusvaheline

intesiivkursus Tartus.

Projektijuht Jyväskyla Rakenduskõrgkool.

Kõrgkool vastutab kursuse korraldamise eest

Tartus.

Eve-Merike Sooväli; Karin Kõiv; Marge Mahla

Rahastatud

SA Keskkonna-

investeeringute

Keskus

Keskkonnatervisealase

teadlikkuse tõstmine

gümnaasiumiõpilaste ja

õpetajate hulgas

september 2013 –

veebruar 2015

Sügisesel (2013) ja kevadisel (2014) koolivahejal toimuvad

gümnaasiumiõpilastele keskkonnatervise alased

õppepäevad. Õppepäev algab sissejuhatava loenguga,

järgnevad praktilised tegevused (keskkonnaparameetrite

mõõdistused ja analüüsid) rühmades.

Augustis 2014 korraldatakse 2-päevane keskkonnatervise

suvekool loodusteaduste (sh keemia, füüsika, bioloogia,

geograafia) õpetajatele. Toimub keskkonnatervise

probleeme tutvustav loeng-ümarlaud ning töörühmades

praktilised mõõtmised ja analüüsid. Töörühmi on 6:

välisõhu kvaliteedi hindamine, siseruumikeskkonna

hindamine, joogi- ja suplusveega seotud terviseriskide

hindamine, GMOde kasutamise mõju, elustiili (kohvi ja

alkoholi tarbimine) mõju tervisele ja bioakumuleeruvad

keskkonnamürgid.

Projektijuht Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Toetus 5233,67 EUR, omf ei ole.

Projektijuhid Triin Veber ja Inga Ploomipuu

Rahastatud

LLP/Leonardo

da Vinci

programm

Hooldustöötajate

õpirändepraktika

nr 2013–0018–LEO01–

IVT–16

10 hooldustöö õppekava õpilast saavad erialast õppimis- ja

praktikakogemust Saksamaal. Õpilasvahetus aitab kujuneda

õppijal ennastjuhtivaks ning tööturul läbilöögivõimeliseks

töötajaks, kes mõistab kultuuride-vahelisi erinevusi, oskab

nendega arvestada, arendab võõrkeeleoskust ja on seega

suuteline juhendama välispraktikante.

Projektijuht Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

18450 EUR, omf ei ole.

Välispraktika koordinaatoriteks on Danel Jantra ja

Tiina Uusma.

Rahastatud

LLP/Erasmus

Multilateral

Networks,

ERASMUS

Academic

Networks

European Later Life

Active Network

(ELLAN)

nr 539547-LLP-1-FI-

ERASMUS-ENW

2013 – 2016

Arendada ja ühtlustada Euroopa riikides eakatele

tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavate spetsialistide

võtmepädevused, mis oleksid aluseks õppekavade ja

õppeprotsessi arendamisele. Selgitada eakate ja nendega

tegelevate kutsealade madala maine põhjused ühiskonnas ja

tulemustele tuginedes töötada välja soovituslikud suunised.

Projekti raames viiakse läbi uurimusi, kus uuritavateks on

eakad, nendega tegelevad tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad

ning vastavaid erialasid õppivad üliõpilased ja õppejõud.

Selgitatakse eakate arvamused tervishoiu- ja

sotsiaaltöötajate teadmiste, hoiakute ja käitumise osas abi

osutamisel ning erialaspetsialistide arvamused endi

pädevuste suhtes tegelemisel eakatega.

Projektijuht Savonia Rakenduskõrgkool.

Kaasatud on 26 riigist 28 rakenduskõrgkooli.

Projekti eelarve 799 612 EUR, millest EL toetus

599709 EUR.

Kõrgkooli eelarve kokku: 10 121 EUR, millest omf

2530 EUR.

Kõrgkooli esindavad: Reet Urban, Merle Varik

Rahastatud

LLP/Erasmus,

Jean Monnet Building Social Capital

by Improving

Multicultural

Competence in Higher

Education and Labour

Market (SOULBUS)

nr. 538946-LLP-1-2013-

1-FI-ERASMUS-EQR

2013-2015

Töötatakse välja rahvusvaheline veebipõhine

treeningprogramm (5 EAP) nii kõrgkooli kui ka

praktikabaasipoolsetele juhendajatele.

Projekti tulemus on seotud rahvusvahelistumisega ja

õppekava arendusega, eeskätt paraneb valmidus erineva

kultuuritaustaga välistudengite praktika juhendamiseks. Iga

kõrgkool on kaasanud partnerina tööandja esindaja.

Projektijuht Jyväskylä Rakenduskõrgkool.

Osaleb 12 partnerit viiest riigist (Soome, Sloveenia,

Holland, Horvaatia, Eesti), sh 6 kõrgkooli ning

konsultandina USA esindaja (School of Social

Work, San José State University).

Kogu projekti eelarve kokku: 448971

Kõrgkooli eelarve 24470 EUR, millest omf 6117

EUR

Kõrgkooli esindavad projektis Anne Vahtramäe ja

Kersti Viitkar. Tööandjate esindajana on kaasatud

partneriks Tartu Ülikooli Kliinikum.

Rahastatud

LLP/Leonardo

da Vinci Ready Study Go Around

the World (RSGAE)

nr. 2013-1-FI1-LEO05-

12559

2013 – 2015

Luuakse keeleõppepaketid (teemad: eakad, lapsed,

tervishoid), mille abil propageeritakse e-keskkonna

õppemeetodeid (wikid, blogid, virtuaalne keskkond Second

Life). Edendatakse rahvusvahelist suhtlemist.

Valmib tervishoiualane keeleõppepakett viies keeles (eesti,

soome, hispaania, rootsi, itaalia).

Projekti juhib The Joint Authority of Education in

Espoo Region Soomest, kvaliteedijuhiks on

kõrgkool Iirimaalt. Osalevad 10 erineva Euroopa

riigi kõrg- või kutsekooli.

Kogu projekti eelarve 315627,68 EUR.

Kõrgkooli eelarve kokku 12864,36 EUR, millest

omf 3216,12 EUR. Kontaktisikud: Karin Kõiv Janika Pael

Rahastatud

Sotsiaalministee

rium programm

“Rahvatervis” ja

Norra finants-

mehhanism

Lõuna-Eesti Vaimse

Tervise Keskuse loomine

lastele ja noorukitele

2014-2015

Kõrgkool viib läbi 2013/14 õppeaastal vaimse tervise õdede

erialakoolituse laste vaimse tervise õenduse suunal.

Õppejõud osalevad projektiperioodil projekti võrgustiku

liikmete koolitamisel

Projektijuht SA Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kogu projekti eelarve 425 000

Kõrgkoolist tegeleb projektiga Janika Pael jt õe

õppekava õppejõud

Rahastatud

LLP/Leonardo

da Vinci The Ergonomic

Databank for Social and

Health Care (ERGOCAREBANK)

2013-2015

Välja töötatakse veebilehekülg edendamaks tervis- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate ergonoomikaalaseid

teadmisi ja oskusi.

Projektijuht Jokilaakson Kutsekool

Kõrgkooli rolliks on osalemine “vaikiva

partnerina”, mis tähendab et puudub

omafinantseering ja toetuse eraldamine.

Kõrgkoolile edastatakse koostatud materjalid ning

neid võib kasutada õppetöö läbiviimisel.

Kontaktisik: Merle Varik

Rahastatud

Nordplus

Programme

Father’s Participation in

Maternity Care - Baltic

and Nordic Experiences

Isade teadlikkus Nordejordemodern võrgustik

Kõrgkooli kontaktisik: Marge Mahla

Ei

rahastatud

Nordplus Higher

Education Medico network/2013

NPHE-2013/10068

Välja töötada/arendada ravimite manustamisega seonduvad

õppemeetodid

Projektijuht Turu Rakenduskõrgkool.

Kõrgkoolist esindaja: Ireen Bruus

Ei

rahastatud

Nordplus Higher

Education

Evidence-based clinical

practice - Integrating

tacit knowledge and

theory to the communal

competence (ECP) 2013-2016

Projekti eesmärk on välja töötada kliinilise õppeparktika

mudel lähtuvalt pädevuste kujunemisest ja ühisest heaolust

radioloogiatehniku kutsealal näitel. Projekti tulemusena

valmib kliinilise õpperaktika mudel, milles kasutatakse

veebipõhist juhendamist. Projekti raames valmib 3

teadusartiklit, mis avaldatakse eelretsenseeritud

teadusajakirjades. Koostöös projektipartneritega valmib

kliinilise õppepraktika mudel, sh veebipõhise juhendamise

võimalus. Nimetatud mudelit, mis töötatakse

välja radioloogiatehnikute õppe näitel, saab hiljem

kasutada ka teistel õppekavadel Tartu Tervishoiu

Kõrgkoolis

Projektijuht Helsingi Metropolia Ülikool. Partnerid

on Oulu ja Oslo Ülikool.

Projekti eelarve kokku 232 000 €, millest toetus on

50%.

Kõrgkooli eelarve on kokku 14 000 eurot, millest

omafinantseering on 7000 eur.

Kõrgkoolist tegelevad projektiga kiirguskaitse

õppejõud Janelle Märs ja meditsiinifüüsika

õppejõud.

Ei

rahastatud

LLP/Leonardo

da Vinci Salpaus Further

Education - GlobEko 2

2014-2015

Soome hooldustöötajate õppekaval õppijate mobiilsuse

arendamise raames välispraktika organiseerimine Tartus (4-

6 nädalat hoolekande-asutuses).

Eelnevalt lepitakse kokku tudengite arv, praktika eesmärgid

ning praktika sooritamise võimalikkus.

Projektijuht Kokkola Institute of Social Services and

Health Care.

Rahalisi kohustusi kõrgkoolile ei kaasne. Kõik

kulud tasub lähetav kool otse praktikabaasile.

Kontaktisik: Tiina Uusma

Personali välisvahetused 2013 ERASMUS programmi raames

Õppejõud/ töötaja Partnerkõrgkool

Marge Mahla (ämmaemandate õppekava) Universitat Autonoma de Barcelona

Barcelona, Hispaania

Eve Merike Sooväli (õe õppekava) Tampere University of Applied Sciences

Tampere, Soome

Merle Varik (õe õppekava) Tampere University of Applied Sciences

Tampere, Soome

Zinaida Läänelaid

Tiina Kukkes

(radioloogiatehnikute õppekava)

Escola Superior de Tecnologia da Saude de

Coimbra Coimbra, Portugal

Rosenberg Anne (haridustehnoloog)

Tiiu Lepp (füsioteraapia õppekava)

Tiina Uusma (kutseõppe õppekava)

Anne Vahtramäe (õe õppekava)

Merle Kolga(õe õppekava)

Cukurova Universitesi Adana, Türgi

Marika Külm

Mare Remm

(bioanalüütikute ja tervisekaitse spetsialisti

õppekava)

University of Gothenburg, Rootsi

Ireen Bruus (õe õppekava) University of Gävle, Rootsi

Inga Ploomipuu

(tervisekaitse spetsialisti õppekava)

Tampere University of Applied Sciences

Tampere, Soome

Aili Lopman(füsioteraapia õppekava) Survevesti kasutamine firmas Squesed Ltd,

Inglismaal.

Ele Hansen (õppekorralduse koordinaator)

Arle Puidak (õppeprorektori assistent)

Danel Jantra (välissuhete spetsialist)

Klaipeda University, Leedus

Ele Hansen (õppekorralduse koordinaator)

Arle Puidak (õppeprorektori assistent)

Danel Jantra (välissuhete spetsialist)

Anne Rosenberg (haridustehnoloog)

Andres Neemela (IT spetsialist)

Jyväskylä University of Applied Sciences

Jyväskylä, Soome

ETIS publikatsioonid 2013

Artikkel 1.1

1. Pihlak, R.; Liivand, R.; Trelin, O.; Neissar, H.; Peterson, I.; Kivistik, S.; Lilo, K.; Jaal, J.

(2013). Complementary medicine use among cancer patients receiving radiotherapy

and/or chemotherapy: methods, sources of information and the need for counselling.

European Journal of Cancer Care, Epub ahead of print

2. Raud, M; Lember, E; Jõgi, E; Kikas, T. (2013). Nitrosomonas sp. based biosensor for

ammonium nitrogen measurement in wastewater. Biotechnology and Bioprocess

Engineering, 18(5), 1016 - 1021.

3. Freimann, T; Coggon, D; Merisalu, E; Animägi, L; Pääsuke, M. (2013). Risk factors for

musculoskeletal pain amongst nurses in Estonia: a cross-sectional study. BMC

Musculoskeletal Disorders, 14, Article 334

4. Jagintseva, O. (2013). Zur Herkunft des dialektalen Nomens Ponjaga (‚Rucksack‘).

Zeitschrift für Slawistik, 58, 435 - 443.

Artikkel 1.2. 5. Marimaa, K. (2013). Sugu kui kvalifitseerija - naised ametikandjatena kirikus ja

kaitseväes. KVÜÕA Toimetised, 17, 135 - 179.

6. Jagintseva, O. (2013). К этимологии диалектного существительного борошня. Acta

Baltico-Slavica, 37, 585 - 591.

7. Jagintseva, O. (2013). Этимология диалектного существительного чечень в свете

взаимодействия фонетики, морфемики и семантики. Филологические науки, 1, 66 -

73.

Artikkel 3.2 8. Balasova, T; Reisberg, K. (2013). Madalasagedusliku pulseeriva elektromagnetvälja

teraapia mõju gonartroosiga patsientide kehalisele sooritusvõimele ja põlve valu

intensiivsusele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (96 - 111).

9. Bolmatova, L; Mets, E; Kukkes, T; Nigul, M. (2013). Täiskasvanud patsiendi

kiirgusdoosid rindkere röntgenuuringul. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde

Kogumik VII (112 - 125).

10. Hansen, E. (2013). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli maineuuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

Uurimistööde Kogumik VII (416 - 426).

11. Helstein, P; Veber, T; Orru, H (2013). Peentolmu saastetasemed Tartus ja Tallinnas

aastatel 2008-2012 ning nende sõltuvus ilmastikutingimustes. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

Uurimistööde Kogumik VII (126 - 145).

12. Hermann, M; Parm, A-L; Sokk, J. (2013). Eesti kõrgkoolide ruumi- ning õpitingimused

ratastoolis üliõpilastele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (146 -

155).

13. Ivask, E-R; Parm, A-L. (2013). Füsioterapeudi õppekava lõpetajate arvamus seoses töö

leidmise võimalustega ning hinnatav valmisolek töötamiseks füsioterapeudina. Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (156 - 164).

14. Juhanson, L; Ploomipuu, I, Tihane, A. (2013). Ruumiõhu kvaliteet Jõgevamaa

lasteaedades. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (165 - 173).

15. Kallas, K; Reisberg, K. (2013). Massaaži mõju adrenokortikotroopse hormooni,

kortisooli, endogeensete opioidide ja oksütotsiini tasemetele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

Uurimistööde Kogumik VII (174 - 187).

16. Kolk, K; Udras, H; Aotäht, E. (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud

enterokokkide antibiootikumiresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde

Kogumik VII (9 - 21).

17. Käärik, K; Mälk, A; Kukkes, T. (2013). Patsiendi mõtted, tunded, ootused seoses

kiiritusraviga. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (199 - 208).

18. Laks, S; Parm, Ü; Rudenko, S. (2013). Optimaalse algoritmi väljatöötamine Escherichia

coli and Klebsiella pneumoniae ESBLA ja ESBLM fenotüübiliseks määramiseks . Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (209 - 228).

19. Lepp, T; Sepp, A. (2013). Hüppeliigese endoproteesimine ja selllele järgnnev

füsioteraapia. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (229 - 237).

20. Linnaste, Kt; Parm, A-L; Parm, Ü. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega

kahe põlvkonna näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (22 - 46).

21. Lomp, T; Eelsalu, H; Treial, M. (2013). Eetikaprobleemid kaasaegses bioanalüütilises

laboritöös. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (238 - 251).

22. Meensalu, M., Luiga, M., Matsi, J. (2013). Antenaalse psühhosotsiaalse tervise hindamise

küsimustiku (ALPHA) kohandamine Eesti tingimustele läbi pilootuuringu Tartu Ülikooli

Kliinikumi Naistenõuandlas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII

(252 - 261).

23. Mõttus, M; Parm, A-L; Pill, K. (2013). Erivajadustega laste varajane integratsioon

koolieelses lasteasutuses - lastevanemate arvamused Tartu Lasteaed Pääsupesa näitel.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (262 - 285).

24. Niinepuu, J. (2013). Eesti ajakirjanike autonoomiat mõjutavad tegurid. Tartu Tervishoiu

Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (427 - 438).

25. Niitvägi, E., Aotäht, E., Treial, M. (2013). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade

esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (47 - 54). Tartu: Paar OÜ

26. Ott, E. (2013). Sotsiaalse ettevõtluse kontseptsiooni kujunemine Eesti praktikate

vaatepunktist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (439 - 450).

27. Post, H; Linkberg, R. (2013). Mitmikrasedus ja liikumisaktiivsus. Tartu Tervishoiu

Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (286 - 312).

28. Remm, M; Jädal, K; Otsmaa, K; Orav, Ar. (2013). Patsiendi lähiuuringud Eesti

perearstide tööpraktikas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (55 -

66).

29. Remm, M; Sinimets, H. (2013). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja

vanemate teadlikkus enterobiaasist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik

VII (67 - 80).

30. Sooväli, E-M; Ploomipuu, I. (2013). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli

2000-2012 aastal lõpetanud vilistaste uuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde

Kogumik VII (81 - 95).

31. Startšuk, J; Gilts, S; Kliimann, E; Kukkes, T. (2013). Loote magnetresonantstomograafia

uuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (325 - 333).

32. Tann, T; Aotäht, E; Kummik, T. (2013). Quantiferon-TB Gold ning tuberkuliintesti

konkordantsus, sensitiivsus ja spetsiifilisus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde

Kogumik VII (334 – 345).

33. Tihane, A; Ploomipuu, I; Sepp, M. (2013). Siseõhu kvaliteet Tartu linna ja maakonna

koolides. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (346 - 356).

34. Uustalu, M; Reinfeldt, K; Vahtramäe, A; Kressel, K. (2013). Mikromullidega kontrastaine

kasutamine ultraheliuuringule. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII

(357 - 368).

35. Veber, T; Sada, K; Hainla, L. (2013). Virtsu ja Esivere-Rõuste-Tooma piirkonna

tuuleparkide müratase. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VII (369 -

379).

36. Ventsel, Ai; Reisberg, K. (2013). Propriotseptiivse treeningu mõju hüppeliigeste

kroonilise lateraalse ebastabiilsuse korral - juhtuuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

Uurimistööde Kogumik VII (380 - 396).

37. Kari, Mari-Liis; Bruus, Ireen. (2013). Sarkoidoosi haigestunud inimeste tervisega seotud

elukvaliteeti mõjutavad sümptomid. Eesti Õde, 2, 21 - 22.

Artikkel 3.4 38. Vladimirov, A.; Kepler, K. (2013). Estimation of signal transfer property for wireless

digital detector in different measurement schemes. In: Medical Physics in the Baltic

States: 11th International Conference on Medical Physics; Kaunas, Lithuania; 10-12

October 2013. Kaunas: Kaunas Technologija, 2013, 115 - 118.

Artikkel 5.1 39. Läänelaid, S.; Sommer, R.; Saareal, A. (2013). Newborns open-system endotraheal

suctioning methods applications in Estonian children intensive care units. 24th Annual

Meeting of the European Society of Paediatric and Neonatal Intensive Care, Rotterdam,

Netherlands, 12--15 June 2013.

Artikkel 5.2.

40. Varik, M., Urban, R. (2013). Applied research studies - an opportunity to create a bridge.

Applied Sciences Forum 2013. Internationalisation and Development of Professionally

Oriented Programmes and Applied Research at Universities of Applied Sciences. Vilnius,

November 20-21.2013

41. Parm, Ü.; Metsvaht, T.; Ilmoja, ML.; Pauskar, M.; Lutsar, I. (2013). Associations between

feeding regimen, mucosal colonization and prevalence of sepsis in neonates admitted to

neonatal intensive care unit (NICU). ECCMID; European Congress on Clinical

Microbiology and Infectious Diseases; Berlin, Germany; April 27-30, 2013.

42. Raud, M; Lember, E; Jõgi, E; Kikas, T. (2013). Biosensor For NH4+-N Analysis Based

On Immobilized Cells Of Nitrosomonas sp. . In: Book of abstracts: 3rd International

Conference on Bio-Sensing Technology, Sitges, Spain, 12-15 May 2013.

43. Mahla, M. (2013). Development of outcome- based Midwifery program in Tartu Health

Care College. European Midwifery Association education conference in Maastricht.

44. Mahla, M. (2013). Imetamise juhendamine Eesti sünnitus- ja sünnitusjärgsete osakondade

õendustöötajate poolt. Teaduskonverents. Tõendid praktikasse – patsiendi ja tema

lähedase vajadused õendusabis. 22. november 2013 Tartu.

45. Viitkar, K., Routasalo, P.H., Sooväli, E-M. (2013). Hooldusravi osakonna

õenduspersonali tööajajaotus. Teaduskonverents. Tõendid praktikasse - patsiendi ja tema

lähedase vajadused õendusabis. 22. november 2013 Tartu.

46. Bruus, I. (2013). Eakate patsientide hinnangud patsiendikesksusele hooldusravis.

Teaduskonverents. Tõendid praktikasse – patsiendi ja tema lähedase vajadused

õendusabis. 22. november 2013 Tartu.

Artikkel 6.2

47. Mahla, M; Rosenberg, A. (2013). Günekoloogilised haigused.

48. Mahla, M; Rosenberg, A. (2013). Günekoloogilised infektsioonid.

49. Mahla, M; Rosenberg, A. (2013). Günekoloogilised operatsioonid ja protseduurid.

50. Mahla, M; Rosenberg, A. (2013). Hormoonasendusravi.

51. Tuisk, E., Härmask, A., Pael, J. (2013). Infokirjaoskus.

52. Hansen, E. (2013). Kuidas alustada ettevõtlusega. E-kursus.

53. Läänelaid, S. (2013). Lastele manustatavate ravimite arvutamine.

54. Kalev, I. (2013). Molekulaar- ja rakubioloogia. Loengute ja praktikumide materjal

slaididena.

55. Murov,A., Timm,M., Rosenberg, A. (2013). Patsiendi teisaldamine abivahenditega.

56. Mahla, M; Rosenberg, A. (2013). Raseduse katkemine, katkestamine ja infertiilsus.

57. Läänelaid, S. (2013). Raskes tervislikus seisundis laste õendusabi.

58. Mahla, M. (2013). Rinnaga toitmise edendamine Eestis.

59. Jaanisk, M. (2013). Söömishäirete kognitiiv-käitumisteraapia..

60. Arula, T. (2013). Toitmissond ja selle paigaldamine lapsele.

61. Hofer, M. (2013). Ultraheliuuringu põhikursus. Õpik algajatele. Tartu Tervishoiu

Kõrgkool: Tallinna Raamatutrükikoda (tõlgitud ja kirjastatud)

62. Christian, P., Waterstram-Rich, K. (2013). Nukleraarmeditsiin. Tartu Tervishoiu

Kõrgkool (tõlgitud ja kirjastatud)

63. Hansen, E. (2013). Õpiteatmik.

64. Hansen, E. (2013). Üliõpilasnõustamine. E-kursus.

Artikkel 6.6

65. Remm, M. (2013). Bioanalüütikute parasitoloogiaalased uuringud.

66. Kannus, A. (2013). Eesti tööjõuvajadus.

67. Varik, M. (2013). Elu saavad sisse uued põnevad projektid.

68. Niinepuu, J. (2013). Gümnasistid ja õpetajad saavad keskkonnatervise teadmisi.

69. Vahtramäe, A. (2013). Heitlikke mõtted enne loengut.

70. Põllumaa, S. (2013). Kodusünnituse teema endiselt arutluse all..

71. Varik, M. (2013). Kõrgkool panustab aina enam rakendusuuringutesse.

72. Remm, M. (2013). Naaskelsabad – lasteaialaste tavalised parasiidid.

73. Kannus, A. (2013). Praktikant - tulu või kulu?.

74. Jantra, D. (2013). Rahvusvaheline kõrgkool.

75. Mahla, M. (2013). Simulatsioon ämmaemandate õppes.

76. Kannus, A. (2013). Sisemist ressurssi ei ole. Üliõpilasi on?

77. Hansen, E. (2013). Suvine vastuvõtt. Tervist!, 1, 9 - 9.

78. Kannus, A. (2013). Tasuta ei saa midagi.

79. Kannus, A., Urban, R., Viitkar, K.. Eriõe internatuur? Aga miks mitte..

80. Eespäev, A; Bruus, I. (2013). Õdede suhtumine suitsiidkatse teinud patsienti ja tema

seisundi hindamine. Eesti Õde (14 - 15).

Artikkel 6.7

81. Henner, A.; Metsälä, E.; Hårsaker, V.; Varonen, H.; Sorakari-Mikkonen, L.; Vähäkangas,

P.; Kukkes, T.; Parviainen, T.; Muru, L.-L.; Stranden, E.; Ekholm, M. (2013). E-learning

course in evidence based digital dental imaging.

82. Mahla, M. (2013). Miks vajame auditeid? EÄÜ Praktiline kogemus.

83. Kannus, A. (2013). Õpihimu vs ametitruudus.

84. Bruus, Ireen (2013). PAPEK-võrgustik - Patsiendi- ja perekeskse tervishoiu arengut

edendav koostöövõrgustik.

1

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tegevused programmis BeST (nr 1.2.0102.08-0001),

aastatel 2008-2013

Programmi alameesmärgid:

kvaliteedinõuetele vastav ja rahvusvaheliselt tunnustatud e-õppe sisu, mis

toetub võõrkeelsetele ja eestikeelsetele e-kursustele ning interaktiivsetele

õpiobjektidele;

ühtne e-õppe tugisüsteem, mis toetub regionaalsete e-õppekeskuste ja

haridustehnoloogia võrgustiku arendusele;

e-õppe kvaliteedisüsteemi arendamine;

e-õppe alase informatsiooni laialdasem levik kõrgkoolides ja ühiskonnas

tervikuna.

Koordinaatorid:

01.09.08-31.12.08 Marge Grauberg

01.01.09-31.12.09 Kadri Kehajova

01.01.10-31.12.13 Kadri Paal

Programmi haridustehnoloog : Anne Rosenberg

E-õppe tugiisik: Marge Mahla

Programmi lepingu mahu täitmine 2008-2013

BEST lepingu maht 2008 2009 2010 2011 2012 2013

KOKKU

lepingu järgi /tegelik

e-kursus 14.5 18.5 8 23 8 69 EAP/ 72 EAP

e-kursus arv 7 8 4 11 4 30 kursust

õpiobjekt 5 18 13 11 10 50/ 57

Sisutootjatena oli kaasatud 40 õppejõudu. Enim kursusi ja õpiobjekte koostasid: Terje

Arula (12), Marge Mahla ja Kadri Paal (8), Siret Läänelaid, Inge Paju ja Ele Hansen

(7), Eve-Merike Sooväli (5), Piret Simm, Kaja Solom, Gerli Usberg ja Airin Treiman-

Kiveste (4) ja Anne Rosenberg (15).

Kahel korral koostasid õppematerjale 6 õppejõudu: Sirje Kõvermägi, Merle Varik,

Marju Koor, Marika Järveots, Maie Veinla, Aivar Orav. Üks kord osales 18

õppejõudu.

Tunnustusena omistatid e-kursuse kvaliteedimärk kuuele e-kursusele:

Tiina Uusma. (2012). Eripedagoogika ja alternatiivkommunikatsiooni alused.

Merle Varik, Kaja Solom. (2012). Eakate funktsionaalse võimekuse tõstmine.

Aivar Orav. (2012). Mõõtmistäpsus algajatele ja edasijõudnutele.

Siret Läänelaid. (2012). Terve imiku ja väikelapse hooldus.

Anne Rosenberg (2012). Sissejuhatav kursus e-õppest.

Piret Simm (2013). Sissejuhatus rahvatervisesse.

Kaks nendest valiti “Aasta e-kursus 2012" stipendiumi kandidaadiks: “Eakate

funktsionaalse võimekuse tõstmine” ning “Mõõtmistäpsus algajatele ja

edasijõudnutele”.

2

2009.aastal valminud kursused ja õpiobjektid

2010.aastal valminud kursused ja õpiobjektid

Kursused koostjad EAP

Lasteradioloogia Triin Säre 3

Imetamisnõustamine II Terje Arula 3

Psühholoogia Marju Koor 2.5

Täpsuse tagamine mõõtmisel Aivar Orav 1.5

Õendustoimingud Piret Simm 3

Tervisedenduslik sekkumine Piret Simm 2

Ämmaemandus raseduse puhul Sirje Kõvermägi 2

Tööpsühholoogia, tööstress Marju Koor 1.5

Kokku

18.5 EAP

(8 kursust)

Õpiobjekt

Voodi korrastus haiglas I osa Siret Läänelaid jt 0.25

Sünnijärgne ema-lapse Maie Veinla jt 0.5

Sünnijärgne isa-lapse Maie Veinla jt 0.5

Patsiendi nõustamine Eve-Merike Sooväli jt 0.25

Protseduuri teostamine Eve-Merike Sooväli jt 0.25

Protseduuriks ettevalmistamine Eve-Merike Sooväli jt 0.25

Imiku lisatoitmine Terje Arula 0.25

Kursused Koostajad EAP

Alternatiivkommunikatsioon

Tiina Uusma, Anne Rosenberg,

Pille Toome 1.5

Nakkushaigused ja õendusabi

Zinaida Läänelaid, Marika

Järveots 1.5

Gastroskoopia

Eve-Merike Sooväli, Merle

Õispuu, Anne Rosenberg,

Taara Griśenko 1.5

Kardiotokograafia (KTG) ja STAN`i

efektiivne kasutamine sünnitusabis -

kindlustunne ja turvalisus Marge Mahla, Pille Vaas 3

Ämmaemandus riskirasedusel

Sirje Kõvermägi, Karin

Eilmann 3

Multikultuurne õendusabi Kaja Solom 1.5

Laste neuroloogia Kadri Paal 2.5

Kokku

14.5 EAP

(7kursust)

Õpiobjekt

Haava ja haavandi hindamine. Inge Paju, Gerli Usberg

Lamatised Inge Paju, Gerli Usberg

Hingamiselundkonna ja hingamise

ealised iseärasused lapsel, nende seos

terviseprobleemidega. Terje Arula

Nooruse saladus. Ruth Pihle

Epitsüstoomia Kaja Solom

Kokku 5

3

Imiku sega- ja kunstlik toitmine Terje Arula 0.25

Vastsündinuea haigused: sünnitraumad Terje Arula 0.25

Haiglainfektsioon Marit Kiljako 0.25

Arvutusülesanded ravimite manustamiseks Marit Kiljako 0.5

Otsese arteriaalse rõhu mõõtmine ja arteriaalse

vereanalüüside võtmine. Siret Läänelaid 0.25

Elutähtsate näitajate monitoorimine lastel

Siret Läänelaid, Kadri

Paal 0.25

Jalahaavandid Inge Paju 0.3

Desmurgia ehk sidumisõpetus Kadri Paal, Inge Paju 0.25

Sõrmede-, käe-ja õlavöötmesidemed Kadri Paal, Inge Paju 0.25

Rindkere-, kehatüve- ja peasidemed Kadri Paal, Inge Paju 0.25

Jala- ja puusavöötmesidemed Kadri Paal, Inge Paju 0.25

Kokku 18

2011.aastal valminud kursused ja õpiobjektid

Kursused Koostajad EAP

Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine Kaja Solom, Merle Varik 3

Kvaliteedijuhtimine

Ele Hansen, Maiken

Jaanisk 2

Orientation course for exchange students Piret Saag, Danel Jantra 1

Terve imiku ja väikelapse hooldus Siret Läänelaid 2

Kokku

8 EAP

(4 kursust)

Õpiobjektid

Epilepsia Gerli Usberg 0.25

Neuroloogilise seisundi hindamine Gerli Usberg 0.25

Erinevat liiki nakkushaiguste tõkestamise

meetodid Marika Järveots 0.25

Aja-ja ressursside juhtimine Ele Hansen 0.5

Õpioskused Ele Hansen 0.5

Tudengi abimees Ele Hansen 0.25

Dementsus ja eakas

Kaja Solom, Merle Varik,

Anne Rosenberg 0.25

Lapse psühhomotoorne areng esimesel

elupoolaastal Terje Arula 0.25

Lapse psühhomotoorne areng teisel elupoolaastal Terje Arula 0.25

Vastsündinu-imiku silitamine Terje Arula 0.25

Üldpatoloogia: ainevahetushäired Anne Vahtramäe 0.25

Üldpatoloogia: vereringe patoloogia Anne Vahtramäe 0.25

VÕTA taotluste täitmise juhend Ele Hansen, Ele Mägi 0.5

Kokku 13

2012. aastal valminud e-kursused ja õpiobjektid

4

E-kursus Koostajad EAP

Terviseergonoomika, Anne Murov 1

Interaktiivne e-õpe Anne Rosenberg 2

Laste intensiivõendus Siret Läänelaid 3

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine Marge Mahla 3

Sisehaigused I. Endokriinsüsteemi haigused ja

õendus Eve-Merike Sooväli 1

Karjääri planeerimine Ele Hansen 2

Keskkonna muutustest tulenevad terviseriskid Triin Veber 2

Kvaliteedi juhtimine laboris Aivar Orav 2

Rahvatervis Liana Kurg 2

Sissejuhatus rahvatervisesse Piret Simm 3

Ärevushäirete kognitiiv-käitumuslik ravi Maiken Jaanisk 2

Kokku

23 EAP

(11 kursust)

Õpiobjekt

Liikumismäng terviseedenduses Anne Murov 0,25

Kirjaliku töö vormistamine Tartu Tervishoiu

Kõrgkoolis Anne Rosenberg 0,5

Fototeraapia ja õendusabi fototeraapia korral Terje Arula 0,25

Kapillaarvere võtmine vastsündinul (kannatorge) Terje Arula 0,25

Vastsündinu õendusabi sünnitustoas ja varajasel

sünnijärgsel perioodil Terje Arula 0,25

Üldpatoloogia: Kasvajad Anne Vahtramäe 0,25

Psüühilise seisundi hindamine JanikaPael 0,25

Tekstitöötlus MS Office Word 2010 versiooniga Anne Rosenberg 0,5

Esmaabi Taimi Taimalu 0,5

Lahkliha vigastused ja nende taastamine Marge Mahla 1

Lastel veenivere võtmine intavenoosse nõelaga

(liblikaga) Airin Treiman-Kiveste 0,25

Kokku 11

2013.aastal valminud e-kursused ja õpiobjektid

E-kursused koostajad EAP

Raskes tervislikus seisundis laste õenduabi Siret Läänelaid 1

Söömishäirete kognitiiv-käitumisteraapia. Maiken Jaanisk 2

Kuidas alustada ettevõtlusega Ele Hansen 3

Kõrva-nina-kurguhaigustega laste õendusabi Airin Treiman-Kiveste 2

Kokku

8 EAP

(4 kursust)

Õpiobjektid

Günekoloogilised haigused

Marge Mahla, Anne

Rosenberg 0.15

5

Günekoloogilised infektsioonid

Marge Mahla, Anne

Rosenberg 0.15

Günekoloogilised operatsioonid ja protseduurid

Marge Mahla, Anne

Rosenberg 0.15

Hormoonasendusravi

Marge Mahla, Anne

Rosenberg 0.15

Raseduse katkemine, katkestamine ja infertiilsus

Marge Mahla, Anne

Rosenberg 0.15

Infokirjaoskus

Ehtel Tuisk, Aire

Härmask, Janika Pael 0.25

Lastele manustatavate ravimite arvutamine Siret Läänelaid 0.25

Patsiendi teisaldamine abivahenditega

Anne Murov, Maie

Timm, Anne Rosenberg 0.5

Uriinianalüüsi võtmine imikutel ja väikelastel Airin Treiman-Kiveste 0.25

Toitmissond ja selle paigaldamine lapsele Terje Arula 0,25

Kokku 10

Programmi raames toimunud esitlused, publitsioonid, osalemised võrgustikes.

Kõrgkooli õppejõudude osalemine võrgustike seminaridel:

Marge Mahla „Mina ja mu seitse sõpra“ (10.12.09)

Anne Rosenberg „Õpiobjekt – mis loom see on?“ (05.02.09)

Kadri Paal ja Anne Rosenberg „Kumb on parem: kas kana või muna?“ (26.08.10)

Paal, K. ettekanne “Desmurgia ehk sidumisõpetus”

Aivar Orav „21. sajandi veskikivid“ (26.04.12); ettekanne moodle e-kursusest

„Mõõtmistäpsuse algkursus“

Merle Varik ja Kaja Solom. E-õppe kevadkonverents “Õppimine ja õpetamine

digiajastul – müüdid ja tegelikkus” ettekanne kursust “Eakate funktsionaalse

võimekuse tõstmine” (aprill 2012).

Anne Rosenbergi intervjuu ämmaemanduse õppkava õppejõu ja tollase õppekava

koordinaatori Marge Mahlaga “Kas ka ämmaemandaks võib saada veebipõhiselt

õppides?” Uudiskirja 2009 kevadnumbris.

Anne Rosenbergi artikkel “Mis on 5. Nooruse saladus?” e-õppest ja BeSt`ist

Uudiskirja 2012 sügisnumbris.

E-õppe alastel koolitustel osalemine (2009-2013)

2009 9 koolitust 15 inimest

2010 2 koolitust 2 inimest

2011 7 koolitust 10 inimest

2012 5 koolitust 6 inimest

2013 kevad 5 koolitust 5 inimest

Vastavalt vajadusele ja uute keskkondade tutvustamiseks korraldas haridustehnoloog

sisekoolitusi kõrgkooli õppejõududele.

.

6

Õppejõudude konkurss 2006-2013

õendus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

4 4 4 0,75 11 2,25 5,5 2

esitatud avaldusi

8 7 6 1 24 8 7 2,75

ämmaemandus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

0,25 2,25 1 1,25 2 0,5 2 0,25

esitatud avaldusi

1 3 2 3 2 0 6 0,25

füsioteraapia 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

0,75 0,5 2 1,5 0,75 0,75 0,75 2,25

esitatud avaldusi

2 1 2 4 3 4 2 2,25

radiograafia 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

1 2 0 2,25 1,75 0,75 1,25 0,75

esitatud avaldusi

1 3 0 3 2 2 4 0,75

laboriained 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

1 1,25 1,5 0 9 2,25 1,5 0

esitatud avaldusi

2 3 1 0 10 6 3 0

tervisekaitse 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

1 0 0 0 0 0 0 0,5

esitatud avaldusi

1 0 0 0 0 0 0 0

toetavad ja alusained

2009 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

1 1,5 3,5 1,25 1,5 1,5 3 1,25

esitatud avaldusi

3 4 6 7 2 2 17 1,25

kutseõpe 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

väljakuulutatud ametikohad

0 0 0,5 0 0,75 0 0 2

esitatud avaldusi

0 1 2 0 2 0 0 3

Tänukirjad 2013

Tunnustuskirja pälvinud üliõpilaste juhendamise eest

Evi Aotäht, Maie Treial, Meego Remmel, Helin Eelsalu, Tiina

Kummik, Mare Remm, Mait Nigul, Tiina Kukkes, Ireen Bruus,

Zinaida Läänelaid, Janika Pael, Triin Veber, Marge Kütt, Aivar Orav,

Helen Udras, Ülle Parm, Svetlana Rudenko, Inga Ploomipuu, Ave

Tihane, Kirkke Reisberg, Eva Rüütel, Reet Linkberg, Margus Punab

Pühendunud ja tulemusliku töö eest esimese eestikeelse

radioloogiatehnikutele mõeldud õpiku „Ultraheli“ väljaandmisel

Katrin Kressel, Tiia Öpik ja Joosep Kepler

Sihikindluse ja rõõmsameelsuse eest uue õppehoone projekti

lõpuleviimisel, hangetega tegelemise, kindlameelse ja asjatundliku töö

eest õppekavade taristu arendamisel.

Aivar Karus

Pikaaegse sisuka õppetöö läbiviimise eest füsioterapeudi õppekaval

Ivi Vaher, Tiiu Lepp ja Danel Jantra

Kõrgkooli eduka sporditegevuse arendamise eest Taimi Taimalu

Särava ja puhta õppehoone ning rõõmsameelsuse eest

Hasjanja Junkina

Loodud õppematerjalile ,,Sissejuhatus rahvatervisesse" omistati ,,E-

kursuse kvaliteedimärk 2013"

Piret Simm

40 edukat tööaastat Leili Aru

35 edukat tööaastat Maie Timm

30 edukat tööaastat Ülle Parm

25 edukat tööaastat Anne Vahtramäe, Zinaida Läänelaid

20 edukat tööaastat Ave Pärand, Leili Lellep

10 edukat tööaastat Reet Urban, Aivar Orav, Merle Taevik-Valk, Kristi Vahur, Andres

Neemela, Kirkke Reisberg

Hooldustöötajate vabariikliku kutsemeisterlikkuse võistluse 2013

ettevalmistamise ja sisuliselt ning korralduslikult kõrgetasemelise

läbiviimise eest

Merike Siht, Maire Aruots, Maie Timm ja Ruth Pihle ja Anne

Rosenberg

1

Teadlaste ÖÖ 2013 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

27.09.2013 Teadlaste ÖÖ 2013 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Nooruse 5, õppehoone avatud 18.00 – 23:00

Majatuurid algusega kell 18:00; 19:00 ja 21:00.

Astra Puusepp

Õpitoad

Õpituba Veregrupi määramine, kell 18.00 – 22.00, ruum 208,

Liisa Kriit ja Teele Naar

Alljärgnevate õpitubade algused kell 18:30; 19:30; 20:30 ja 21:30:

Õpituba Mis värvi on must pastakatint? Ruum 222, Kaido Liiv ja Eerik Jõgi;

Õpituba Piim ja võltsingud Ruum 220, Kaido Liiv, Laura Jaakson, Getter Annuk

Õpituba Imetamismüütide kummutamine Marge Mahla, Kadri Otsalt

Südametervise töötoad

kell 19.00 - 22.00

Individuaalne nõustamine ja tervisenäitajate testimine.

Eesti Õdede Liidu Tartu piirkonna liikmed.

Kell 18 – 23:00

Euroopa Liidu teemaline infonurk ja viktoriin Ehtel Tuisk ja Aire Härmask

Kätepesuoskuse õpetamine ja parasiitide tutvustamine Liisi Muoni ja Kärt Sulg

Organismi vee, lihaste, rasva ja KMI määramine, pikkuse mõõtmine Kati Rannit

Kui meeled vajavad abi (võimalus asetada end liikumispuudega inimese rolli) Merit Luik, Astra

Puusepp

Inimtüübid ja psühholoogilised testid Grete Jeltsov

Tegevused Teadlaste ÖÖ 2013 nädala raames väljaspool kõrgkooli (23.09.2013 - 27.09.2013)

25.09.2013

Teadustelgis: Alasti Aju Raekoja platsil kell 14 – 20:00

Tegevused: alkoholitarbimise preventsioon, veresuhkru, hemoglobiini ja kolesterooli määramine,

vererõhu mõõtmine.

Taimi Taimalu, Mari Sepp, Anna Tjuleneva, Liisi Muoni, Ruth Pihle.

27.09.2012

Teadustelgis: Mõnus Massikommunikatsioon. Raekoja platsil kell 14 – 20:00

Tegevused: tervisenäitajate testimine (suhkur, hemoglobiin, kolesterool) ja väärarvamuste levik ja

kummutamine.

Maarja Kaasik, Johanna-Maria Illend

Loodusmajas: vererõhku mõõtmas kell 18.00 – 23.00

Mari-Ann Valdre ja Katerin Lohuväli

2

Teadlaste ÖÖ 2013 meeskond

1) Mari Sepp – ä1

2) Anna Tjuleneva – ä5

3) Maarja Kaasik – ä5

4) Johanna-Maria Illend - ä5

5) Liisa Kriit – õ2

6) Teele Naar – õ3

7) Liisi Muoni – õ2

8) Kärt Sulg – õ1

9) Merit Luik – ä2

10) Kati Rannit – õ2

11) Grete Jeltsov – ft3

12) Laura Jaakson – ba1

13) Getter Annuk – ba3

14) Mari-Ann Valdre – ä2

15) Katerin Lohuväli – ä2

16) Martin Valge – rt3

17) Kadri Otsalt – ä5

18) Aire Härmask - raamatukoguhoidja

19) Ehtel Tuisk - raamatukoguhoidja

20) Taimi Taimalu -õppejõud

21) Maire Aruots - õppejõud

22) Kaido Liiv -vanemlaborant

23) Eerik Jõgi - õppejõud

24) Airin Treiman-Kiveste - õppejõud

25) Marge Mahla –õppejõud

26) Ruth Pihle - turundusspetsialist

õ- õe õppekava ä – ämmaemanda õppekava ft – füsioterapeudi õppekava

ba – bioanalüütiku õppekava rt – radioloogiatehniku õppekava

Kokkuvõte

Hinnanguliselt külastas Teadlaste Ööl maja pisut vähem kui kolmsada inimest, kellest esimesed olid

kohal juba enne 6 õhtul ja viimased lahkusid poole üheteistkümne paiku. Huvituti kõigest.

Majatuuridest imetamismüütide kuulamiseni. Valdavalt olid huvilisteks noored, kes tulid

sõpruskondadena ja perekonnad. Kui algselt oli kartus, et inimesed tulevad ehk ainult tervisenäitajate

testimise pärast, siis tegelikkuses huvituti eelkõige laboririigi õpitubadest. Maja külastas ka Tartu

Postimehe ajakirjanik koos fotograafiga, kes jäädvustasid materjali loo jaoks. Üliõpilased said oma

ülesannetega suurepäraselt hakkama. Väga hästi sujus koostöö EÕLi liikmetega.

Telkides töötasid üliõpilased tund aega kauem, sest huvilisi muudkui tuli ja tuli.

Suurepäraselt õnnestunud Teadlaste Öö!

Koordinaator: Ruth Pihle

Kvaliteedinäitajad

JUHTIMINE 2012 2013 Töötajate arv

akadeemiline personal mitteakadeemiline personal

Ametikohtade arv akadeemiline mitteakadeemiline

111 75 36 86 54,25 31,75

116 76 40 96,5 65 31,5

Töötajate rahulolu töökeskkonnaga (küsitlus 5-palli skaalal)

3,6 4,02

Konkurss akadeemilistele ametikohtadele

2,7 2,07

Õppejõudude suhe üliõpilastesse (ühe õppejõu ametikoha kohta üliõpilasi)

17,6 20,4

Töötajate keskmine vanus akadeemiline personal mitteakadeemiline personal

41,6 42,3 40,2

42,08 43,8 39,7

Õppejõudude kvalifikatsioon (arv ja %) PhD Magister Rakenduskõrg, BSc

Mitteakadeemilise personali kvalifikatsioon (arv ja %)

magister rakenduskõrg, BSc kesk-eri, üldkesk, kutseeri

6 (8%) 57 (76%) 12 (16%) 9 (25%) 10 (28%) 17 (47%)

6 (8%) 4 ametikohta 53 (70%) 42,5 ametikohta 17 (22%) 6,75 ametikohta 8 (20%) 11 (27,5%) 21 (52,5%)

Töötajate enesetäiendus (arv) taotlused sh erialased pedagoogilised

Enesetäienduse tunnid osaleja kohta taotluse kohta

192 138 40 - 16,2

436 176 164 96 16,5

Töötajate mobiilsus 24 22

Tunnustused (tänukirjad va staaž) inimesed sh meie õppejõud

21 15

54 24

Täienduskoolituse eelarve tegevuskulust (euro)

29416 32372,76

ÕPPETEGEVUS 2012 2013 Lõpetajate arv 295 330

Riigitellimuse täitmine (%) 88 91

Vastuvõetute nimekirjast välja jäänud üliõpilaskandidaatide arv

3639 1544

Vastuvõetud õppija sisseastumispunktid (SAIS, max)

90 99

Vastuvõetud õppija sisseastumispunktid (SAIS, min) 60 58

Vastuvõetud õppija sisseastumispunktid (SAIS, keskmine)

77 83

Katkestajate arv 144 135

Õppijate kaebuste arv õppeprotsessi kohta 17 2

Lõputööde juhendamine juhendajate arv õppejõudude arvust väljastpoolt kõrgkooli juhendajate arv

53 (70,7%) 30

42 (57,5%) 32

Psühholoogiline nõustamine 58 53

Üliõpilaste mobiilsus meie üliõpilased välisvahetuses välisüliõpilased kõrgkoolis

35 44

38 45

ÜHISKONNA TEENIMINE 2012 2013 Meediakajastus kõrgkooli tegevusest 46 150

Sündmuste arv (Ahhaa, aktiivõppetunnid, õpitoad, avalikud loengud, kogemusringid)

kaasatud inimesed üliõpilased

11 9 16

23 17 112

Täienduskoolitus (osalustasuga) kursuste arv osalejate arv

23 410

20 336

Tasuta koolitused kursuste arv osalejate arv

25 496

14 249

Avalikkusele suunatud tegevus messide arv „avatud uksed“ arv osalejate arv

7 2 145

8 3 214

Teenus kogukonnale sündmuste arv osalejate arv osalejate keskmine arv

38 2280 60

52 7176 138

TAL 2012 2013 Töötajate osalemine rakendusuuringutes 28 23

Töötajate osalemine konverentsidel Eestis/välismaal

39 74

Töötajate osalemine seminaridel Eestis/välismaal 36 53

Töötajate suulised ettekanded Eestis välismaal

Töötajate poster ettekanded Eestis välismaal

13 1 12 4 - 4

32 19 13 7 4 3

Teaduspublikatsioonid (1.), ja artiklid kogumikes (3.) ETIS

25 42

Välja antud õpikud, õppematerjalid (sh e-kursused ja õpiobjektid), uurimistööde kogumikud

23 20

Koostöölepingud partneritega (Erasmus) 37 43

Kõrgkooli eelarvest eraldatud vahendid rakendusuuringuteks

planeeritud vahendid (euro) kasutatud vahendid (euro)

6000 8534

12000 7411

Omafinantseering projektidele, programmidele 33009 397 483

60707 13033

RUN tegevus uusi projekte lõpetatud projekte kaasatud üliõpilasi

11 2 20

8 8 38

Projektide tegevus esitatud projekte rahastatud projekte lõpetatud projekte

7 2 2

14 10 4

Välispartnerid kõrgkoolis (Erasmus) 34 24

Erasmus lepingud partnerkõrgkoolidega 39 42

Kõrgkooli tegevuste kajastamine meediakanalites

Tegevuse kajastamine televisioonis, raadios, veebis

Daatum Väljaanne Teema/pealkiri

1. 14.01.2013 uudised.err.ee,

Randlaid, S.

Puugihaigustesse nakatumine vähenes mullu märgatavalt

http://uudised.err.ee/v/eesti/8c46468a-e1ab-4608-be73-1febd475c0c5

2. 15.01.2013 www.eestielu.delfi.ee Kultuurimaja jätkab tervisespordiüritustega (tervisenäitajate testimine)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/luunja/teated/kultuurimaja-jatkab-

tervisespordiuritustega.d?id=65531846

3. 29.01.2013 www.eestielu.delfi.ee Käru hooldusravi keskus klientide puuduse üle ei kurda, sest pakutakse head

teenust (kõrgkooli praktikabaas)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/raplamaa/karu/elu/karu-hooldusravi-keskus-

klientide-puuduse-ule-ei-kurda-sest-pakutakse-head-teenust.d?id=65592400

4. 01.02.2013 ERR raadiouudised Haiglatel ei jätku õendustudengitele praktikakohti

http://uudised.err.ee/index.php?06271734

Intervjuu andsid A. Kannus, lõpetajad M. Teugjas ja M. Lovjägin.

5. 01.02.2013 ERR Tartu stuudio vene keeles Intervjuu õe õppekava lõpetajate ja õppeprorektor I.Pajuga

6. 01.02.2013 www.delfi.ee Haiglatel ei jätku õendustudengitele praktikakohti (A. Kannus)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/haiglatel-ei-jatku-

oendustudengitele-praktikakohti.d?id=65618110

7. 04.02.2013 Kuku Õe ja hooldustöötajate õppekavade avamine Viljandis

8. 06.02.2013 ERR Tartu stuudio vene keeles Õppepraktikabaaside kvaliteedileppest Tartu linnaga

Intervjuu andis Anneli Kannus.

9. 20.02.2013 www.eestielu.delfi.ee Tervisespordi üritus oli seekord suunatud emadele ja lastele (Luunja Kultuuri- ja

Vabaajakeskuses tervisenäitajate testimine)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/luunja/sport/tervisespordi-uritus-oli-

seekord-suunatud-emadele-ja-lastele.d?id=65702788

10. 28.02.2013 www.eestielu.delfi.ee Koigi vald tunnustas silmapaistnud inimesi (kõrgkooli tudengist, Anneli Petersonist)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/koigi/elu/koigi-vald-tunnustas-

silmapaistnud-inimesi.d?id=65746530

11. 18.03.2013 www.delfi.ee Kolmapäeval on maaülikoolis lahtiste uste päev (info ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

kohta)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolmapaeval-on-maaulikoolis-

lahtiste-uste-paev.d?id=65836268

12. 20.03.2013 Kuku Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päevad

Intervjuu andis P. Normet.

13. 27.03.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised EAÜSil tulemas seni suurim konverents (koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga)

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=84a27c06-8114-4ad6-98d3-

f30821835b7f

14. 02.04.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised EAÜS: Meie tulevik algab täna! (koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga)

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=13ddf5db-c817-409c-95a7-

2c59895c9a1e

15. 09.04.2013 www.eestielu.delfi.ee Ala põhikooli tegemised (kõrgkool tutvustas õppimisvõimalusi)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/valgamaa/torva-linn/haridus/ala-pohikooli-

tegemised.d?id=65938780

16. 12.04.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Rõivas: hea tahte koostöölepe on end õigustanud

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=8498e811-381a-46d8-9bde-

eae19bf64e9c

17. 22.04.2013 Kuku Südamenädala info

18. 23.04.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Esitletakse ultraheliuuringute õpikut algajatele

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=1036b587-636c-41e4-adae-

717a1df97688

19. 23.04.2013 Pereraadio R. Pihle intervjuu Südamenädala toimumisest

20. 23.04.2013 www.eestielu.delfi.ee Spordiuudiseid (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli võrkpallurid)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/haaslava/sport/spordiuudiseid.d?id=66017

208

21. 25.04.2013 Kutseharidus.ee Tartus toimub üleriigiline hooldustöötajate kutsevõistlus

http://kutseharidus.ee/2013/04/tartus-toimub-uleriigiline-hooldustootajate-

kutsevoistlus/

22. 26.04.2013 Delfi Noorte Hääl,

www.noortehaal.delfi.ee

Tartus toimub üleriigiline hooldustöötajate kutsevõistlus

http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/tartus-toimub-uleriigiline-hooldustootajate-

kutsevoistlus.d?id=66036068

23. 27.04.2013 TV3 seitsmesed uudised Hooldustöötajate kutsemeistrivõistlused 2013

24. 29.04.2013 Kuku/ uudised Hooldustöötajate kutsemeistrivõistlused 2013

25. 29.04.2013 www.kutseharidus.ee

Parim noor hooldustöötaja tuleb Tartust.

http://kutseharidus.ee/2013/04/parim-noor-hooldustootaja-tuleb-tartust/

26. 10.05.2013 ERRi uudised Siret Läänelaid – laste vigastustesse suremus

27. 22.05.2013 Eesti Pimedate Ühingu raadio R.Pihle ja A.Treiman-Kiveste vestlusintervjuu Lõ-Eesti pimedate Ühingu

juhataja E.Kirillovaga tervisenäitajatest ja Südametervise päevast.

28. 24.05.2013 www.delfi.ee Eksperdid: arstide ja õdede koolitustellimust tuleb kiiresti suurendada (A.

Kannuse kommentaar)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eksperdid-arstide-ja-odede-

koolitustellimust-tuleb-kiiresti-suurendada.d?id=66184142

29. 11.06.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Õdede puudus süveneb

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=ba02c0b6-f8c1-40b1-a50e-

3013f2a74842

30. 11.06.2013 uudised.err.ee, Krjukov, A. Õdede puudus Eestis süveneb

http://uudised.err.ee/v/eesti/8b696b66-8223-492a-8a09-55d43788f8b9

31. 21.06.2013 Postimees Online,

www.postimees.ee, Kula, K.

Kiitusega lõpetanud noored soovivad valdavalt Eestisse jääda

http://www.postimees.ee/1278228/kiitusega-lopetanud-noored-soovivad-

valdavalt-eestisse-jaada (presidendi vastuvõtust Roosiaias, erakorralise meditsiini tehniku eriala lõpetanud Martti

Ojamaa kommentaar)

32. 25.06.2013 www.naine24.ee, Pärn, L. Beebi võib palavas autos üle kuumeneda juba veerand tunniga (Siret Läänelaid)

http://www.naine24.ee/1280376/beebi-voib-palavas-autos-ule-kuumeneda-juba-

veerand-tunniga

33. 25.06.2013 uudised.err.ee, Krjukov, A. Sisseastumisralli: mõni ülikool alustab, teine lõpetab

http://uudised.err.ee/v/eesti/9563dc98-24d5-4718-aff8-cdf997eb92cd

34. 26.06.2013 Delfi Noorte Hääl,

www.noortehaal.delfi.ee

Möödunud aastal olid just need erialad kutsehariduse tasemel kõige

populaarsemad (kutseõppekavade populaarsusest)

http://noortehaal.delfi.ee/news/koolilopp/moodunud-aastal-olid-just-need-

erialad-kutsehariduse-tasemel-koige-populaarsemad.d?id=66347316

35. 29.06.2013 www.emmedeklubi.ee Beebi võib palavas autos üle kuumeneda juba veerand tunniga (Siret Läänelaid)

http://www.emmedeklubi.ee/maternity/beebi-voib-palavas-autos-ule-

kuumeneda-juba-veerand-tunniga-1000/

36. 01.07.2013 Delfi Noorte Hääl, Need olid Eesti üli- ja kõrgkoolide populaarseimad erialad aastal 2012 (eelmise

aasta vastuvõtust)

www.noortehaal.delfi.ee http://noortehaal.delfi.ee/news/koolilopp/need-olid-eesti-uli-ja-korgkoolide-

populaarseimad-erialad-aastal-2012.d?id=66342282

37. 26.07.2013 Delfi Noorte Hääl,

www.noortehaal.delfi.ee

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis osutus populaarseimaks füsioteraapia õppekava

http://noortehaal.delfi.ee/archive/print.php?id=66500578

38. 29.07.2013 Raadio Kuku / Raadioekspress M. Ligi intervjuu J. Niinepuuga 2013. aasta suvise vastuvõtu teemadel

39. 01.08.2013 www.koolielu.ee Kuressaare medalistide valikud on seinast seina (gümnasistide erialavalikutest)

http://koolielu.ee/info/readnews/302510/kuressaare-medalistide-valikud-on-

seinast-seina

40. 12.08.2013 www.eestielu.delfi.ee Tartu Suvetelki saabuvad linnauurijad, märulipolitseinik ja pommikoer! (kõrgkooli osalemisest Suvetelgis)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/tartu/elu/tartu-suvetelki-saabuvad-

linnauurijad-marulipolitseinik-ja-pommikoer.d?id=66576359

41. 13.08.2013 Raadio Elmar / Elmari

Suvehommik

Suvetelk 2013 info ja reportaaž kohapealt (esmaabi õpetamine ja muud kõrgkooli

tegemised seal)

42. 27.08.2013 www.eestielu.delfi.ee Tartu linn ootab tervisepäevale (kõrgkooli osalemisest)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/tartu/teated/tartu-linn-ootab-

tervisepaevale.d?id=66642677

43. 27.08.2013 uudised.err.ee; Linkgreim, I-G Personalikriis võib avada meditsiinierialade uksed

http://uudised.err.ee/v/eesti/258018ab-e0fe-4c81-b96e-8c4ec5dbe85f

44. 29.08.2013 www.koolielu.ee, Pors, M.;

Rosenberg, A.

Õppejõud ja tudengid, kas olete digiajastuks valmis? (intervjuu A. Kannusega)

45. 10.09.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Rõivas: järjekordade järjekordi raviasutustes olla ei tohi (kõrgkooli vastuvõtuarvud)

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=63f31cf1-a8a8-481e-8747-

a6064638c650

46. 12.09.2013 www.eestielu.delfi.ee 10. oktoobril toimub Tartus eakate terviseolümpia (kõrgkooli osalemisest)

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tartumaa/tartu/teated/10-oktoobril-toimub-tartus-

eakate-terviseolumpia.d?id=66726931

47. 24.09.2013 ERR Tartu stuudio vene keeles Sari Tervislik Neljapäev kõrgkoolis

48. 15.10.2013 www.naine24.ee, Pärn, L. Lugeja küsib: miks on viiekuusel lapsel juba viiendat korda nohu? (vastab Marge

Mahla) http://naine24.postimees.ee/2442580/lugeja-kusib-miks-on-viiekuusel-lapsel-

juba-viiendat-korda-nohu

49. 18.10.2013 ERR Tartu stuudio vene keeles Karjääripäev noormeestele (R. Pihle ja radioloogiatehniku III kursuse tudeng E.

Russki)

50. 18.10.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Karjääripäeval: õendust peetakse ekslikult naiste erialaks

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=b1ef7bfb-23a4-4964-a4ad-

84f065daf330

51. 21.10.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Arstitudengid nõustavad vaktsineerimise alal

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=e681802c-dbb0-4fea-a43c-

2575194cb90a

52. 23.10.2013 www.naine24.ee, Pärn, L. Lugeja küsib: mida saab lapseootel naine teha kõrvetiste vastu? (vastab Marge

Mahla)

http://www.naine24.ee/2571534/lugeja-kusib-mida-saab-lapseootel-naine-teha-

korvetiste-vastu

53. 31.10.2013 www.naine24.ee, Pärn, L. Lugeja küsib: kuidas alandada lapse palavikku ilma ravimiteta? (vastab Siret

Läänelaid)

http://www.naine24.ee/2580680/lugeja-kusib-kuidas-alandada-lapse-palavikku-

ilma-ravimiteta

54. 01.11.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Siret Läänelaid: füüsikaliste meetoditega saab lapse palavikku alandada kuni

0,5 kraadi

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=d2333e4d-1be1-4314-9363-

0896deae339e

55. 07.11.2013 Valga Raadio Reportaaž labori piimavõltsingute avastamise töötoast. Reporter K.Tatrik.

Tegevustes osalesid Kaido Liiv ja bioanalüütiku III kursuse tudeng Getter

Annuk

56. 09.11.2013 www.delfi.ee FOTOD: Tartu politsei otsib avariide tunnistajaid (avarii kõrgkooli parklas)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-tartu-politsei-otsib-

avariide-tunnistajaid.d?id=67059144

57. 20.11.2013 naine24.ee, Pärn, L. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub tervisepäev, kuhu on eriti oodatud emad

lastega

http://naine24.postimees.ee/2603406/tartu-tervishoiu-korgkoolis-toimub-

tervisepaev-kuhu-on-eriti-oodatud-emad-lastega

58. 23.11.2013 noortehaal.delfi.ee , Lehtsaar, H. Tudengite näpunäited: kuidas napi rahaga toime tulla?

http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/tudengite-napunaited-kuidas-napi-rahaga-

toime-tulla.d?id=67145648

59. 27.11.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Tervishoiukool ilmutas veebis oma ajakirja

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=afc6ea1c-e9f8-4776-a5a2-

f60e7294eb4b

60. 28.11.2013 www.koolielu.ee Õppejõud lõi mängu vaktsineerimisest

http://koolielu.ee/info/readnews/345105/oppejoud-loi-mangu-vaktsineerimisest

61. 29.11.2013 Noortehaal.delfi.ee Maasikamoos pudru peal lõi reporteri veresuhkru üles. Teeviit.

Selgitusi jagas füsioterapeudi III kursuse üliõpilane Grete Jeltsov.

http://noortehaal.delfi.ee/news/teeviit/delfi-video-maasikamoos-pudru-peal-loi-

reporteri-veresuhkru-ules.d?id=67354246

62. 03.12.2013 www.mu.ee

Meditsiini Uudised, Anneli

Kannus

Anneli Kannus: Sajandi küsimus: praktikant – tulu või kulu?

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=57897eb2-a715-4d47-9770-

dd78f5b2f424

63. 05.12.2013 www.mu.ee, Meditsiini Uudised Sõjameditsiinikonverents toob kokku veerandsada spetsialisti

https://www.mu.ee/Default.aspx?PublicationId=4bd6c554-198d-412e-beb2-

32ddea3248e2

64. 10.12.2013 naine24.ee Lugeja küsib: kuidas leevendada halba enesetunnet enne «päevi»? (vastab

õppejõud Marge Mahla) http://naine24.postimees.ee/2626138/lugeja-kusib-kuidas-leevendada-halba-

enesetunnet-enne-paevi

65. 30.12.2013 naine24.ee Lugeja küsib: kas vaginaalse ultraheliuuringuga võib saada nakkushaiguse? (vastab õppejõud Marge Mahla) http://naine24.postimees.ee/2645718/lugeja-kusib-kas-vaginaalse-

ultraheliuuringuga-voib-saada-nakkushaiguse

Tegevuse kajastamine printmeedias

Daatum Autor Väljaanne Pealkiri

66. 09.01.2013

nr 1 (35) Kurg, L. Terviseuudised Tervislik toit. Kõik oleneb valikutest.

67. 05.02.2013 Aotäht, A. Sakala Tartlased asusid õpetama Viljandis

68. 28.02.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Tervishoiukõrgkool läbis akrediteerimise

69. 28.02.2013 Raamets, H. Maaleht Massöör ulatab sportijale abikäed (K. Reisbergi soovitused)

http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tervis/massoor-ulatab-sportijale-

abikaed.d?id=65742092

70. 14.03.2013 Postimees

Koolituse Extra

Kõrgkoolide lahtiste uste teema

71. 17.03.2013 Kannus, A. Maaleht Tasuta ei saa midagi

72. 18.03.2013 Koit/ Nädal Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päev

73. Märts 2013

nr 151

Kliinikumi Leht Südamekliiniku abiõed said õdedeks (vilistlaste Mari-Liis Kari, Kristy Aidla, Gerda

Meedla edulood)

74. 27.03.2013 Himma, M. Tartu Postimees Uuring viitab luude kehvale olukorrale

http://tartu.postimees.ee/1184156/uuring-viitab-luude-kehvale-olukorrale

75. 05.03.2013 Himma, M. Tartu Postimees Õdede tähtsus ravis suureneb

76. 08.03.2013 Tartu Postimees Linn pakub praktikavõimalusi

77. 16.04.2013 Põllumaa, S. Meditsiini

Uudised

Kodusünnituse teema endiselt arutluse all.

78. 22.04.2013 Tartu Express Südamenädala info.

79. 24.04.2013 Himma, M. Tartu Postimees Tudengid nuputavad teenuseid eakatele.

80. 24.04.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Naistekliinik pakub veebis imetamisnõu.

81. 29.04.2013 Meditsiini

Uudised

Menuk nüüd eesti keeles

82. 29.04.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Võitjaid märkisid pisarad ja aplaus

83. 29.04.2013 Maaleht Parim noor hooldustöötaja tuleb Tartust (kutsevõistlusest ja võitjast)

http://maaleht.delfi.ee/news/eriprojektid/maanoored/parim-noor-hooldustootaja-

tuleb-tartust.d?id=66049778

84. Aprill 2013

nr 1

Viljandi Haigla

leht

Sündmused detsember 2012 – märts 2013 (koostööleppest Viljandi haiglaga 04.02.13)

85. Mai 2013

nr. 1

Eespäev,

A.-M.,

Bruus, I .

Eesti Õde Õdede suhtumine suitsiidikatse teinud patsienti ja tema seisundi hindamine.

86. 14.05.2013 Meditsiini

Uudised

TÜ Kliinikum jagab imetamisnõu nüüd ka interneti kaudu (M. Mahla)

87. 24.05.2013 Ammas, A. Postimees Arstid jäävad vanaks ning õed ei püsi erialasel tööl

http://www.postimees.ee/1246256/arstid-jaavad-vanaks-ning-oed-ei-pusi-

erialasel-tool

88. 25.05.2013 Lusikas, J. Vooremaa Hooldustöötajate kutsevõistluste võitja Madeann Alamets töötab Jõgeva haiglas (persoonilugu kõrgkooli õpilasest M. Alametsast)

89. 28.05.2013 Meditsiini

Uudised

Tartlased uurivad kohvi mõju luudele. (Ü. ja A-L. Parmu teadusuuringust).

90. 11.06.2013 Seiton, K. Eesti Päevaleht Õdede puudus Eestis süveneb

http://www.epl.ee/archive/print.php?id=66268622

91. 13.06.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Suvepilt: radiograafiakorüfee külastab tervishoiukõrgkooli (V. Challenist)

92. 22.06.2013 Itse, B. Järva Teataja Meditsiiniõed omandasid kõrgharidust

93. 26.06.2013 Pärn, L. Postimees Beebi võib palavas autos üle kuumeneda juba veerand tunniga (Siret Läänelaid)

94. Juuli 2013 Parijõgi, A. Tervis Pluss Mis juhtub, kui mul on puuk? (konsulteeris kõrgkooli õppejõud Eerik Jõgi)

95. Nr 4 2013

(juuli)

Veskimeister,

A.

Ajakiri Üks Amet, mis hoiab vormis (persoonilugu kõrgkooli füsioterapeudi õppekava vilistlase Reio

Vilipuuga)

96. 11.07.2013 Itse, B. Järva Teataja Ka hooldaja vajab hoolt (Kõrgkooli lõpetanud Silva Themase lõputööst)

http://www.jt.ee/1296322/ka-hooldaja-vajab-hoolt/

97. 15.07.2013 Himma, M. Tartu Postimees Teise ringi õppurid pürivad taas kooli (vastuvõtust)

http://www.tartupostimees.ee/1300194/teise-ringi-oppurid-purivad-taas-kooli

98. 31.07.2013 Randoja, E. Tartu Postimees Vabatahtlikud otsivad võimalusi (kõrgkoolis õeks õppivast Anželika Osilast)

http://www.tartupostimees.ee/1318394/vabatahtlikud-otsivad-voimalusi

99. 02.08.2013 Randoja, E. Tartu Postimees Peatsed ämmaemandad alustavad perekooliga

100. 03.08.2013 Must, M. Eesti Päevaleht

LP

Eestlased joovad saunas ohtlikult vähe vedelikku (kõrgkooli lõpetanud Kairit

Linnaste lõputööst)

http://www.epl.ee/news/eesti/eestlased-joovad-saunas-ohtlikult-vahe-

vedelikku.d?id=66535494

101. 05.08.2013 Eesti

Päevaleht

Õhtuleht Eestlased joovad saunas ohtlikult vähe vedelikku (kõrgkooli lõpetanud Kairit

Linnaste lõputööst)

http://www.ohtuleht.ee/536035

102. 06.08.2013 Remm, M. Vooremaa Naaskelsabad – lasteaialaste tavalised parasiidid

http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1025604

103. 10.08.2013 Arike, V. Õhtuleht Kullatüdruk Julia: emotsionaalne nii vehklemisrajal kui ka elus (MMil kuldmedali

võitnud J. Beljajeva kõrgkooliõpingutest)

http://www.ohtuleht.ee/536628

104. 10.08.2013 Nilk, A.

Talimaa, P.

Eesti Päevaleht Beljajeva ja Novosjolovi edu tiivustab kogu võistkonda MM-i medalit jahtima

http://epl.delfi.ee/news/sport/beljajeva-ja-novosjolovi-edu-tiivustab-kogu-

voistkonda-mm-i-medalit-jahtima.d?id=66566675

105. 13.08.2013 Tabur, T. Meditsiini-

uudised

Kodussünnitus saab seaduse toetuse (Siiri Põllumaa kommentaar)

106. 13.08.2013 Nilk, A. Eesti Päevaleht Julia Beljajeva: finaalmatšis võtsin riske, sest kaotada polnud midagi

http://epl.delfi.ee/news/sport/julia-beljajeva-finaalmatsis-votsin-riske-sest-

kaotada-polnud-midagi.d?id=66577285

107. 16.08.2013 Olmaru, J. Tartu Postimees Kuldne epeeneiu ihkab juba uusi tiitleid (MMil kuldmedali võitnud J. Beljajeva räägib

muuhulgas oma kõrgkooliõpingutest) http://www.tartupostimees.ee/1352824/kuldne-epeeneiu-ihkab-juba-uusi-tiitleid

108. 23.08.2013 Härmasoo, J. Kroonika Torgata ja olla torgatud! (MMil kuldmedali võitnud J. Beljajeva räägib muuhulgas oma

kõrgkooliõpingutest)

109. 26.08.2013 Tudengina

Tartus,

Postimees

Informatsioon Tartu kõrgkoolide avaaktuste kohta

110. 26.08.2013 Niinepuu, J. Tudengina

Tartus,

Postimees

Kahel rattal liigub kiirelt ja tõhusalt (Kõrgkoolis ratta hoidmise võimalustest,

haldusdirektor E. Kruuse ja ämmaemanda õppekava üliõpilase M.-A. Valdre)

111. 27.08.2013 Beljajev, K. Meditsiini

Uudised

Kaks lugu kiirabist (vilistlane K. Beljajev)

112. 27.08.2013 Paluste, H. Meditsiini

Uudised

Tervishoiutöötajate arvu kasv tuleb (vastuvõtuarvud kõrgkoolis)

113. 27.08.2013 Kund, O. Postimees Personalikriis võib avada meditsiinierialade uksed (rektor A. Kannuse kommentaar)

http://www.postimees.ee/1362168/tervishoiu-personalikriis-voib-avada-

meditsiinierialade-uksed

114. September

2013

Laas, M. Pere ja Kodu Tita kodus, mees masenduses? (A. Suvorova lõputööst)

115. Nr 155,

august-

september

2013

Lehtmets, M. Kliinikumi Leht Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rebased kliinikumis

116. Nr. 1

september

2013

Eesti

Füsioterapeutide

Liidu ajaleht

Info kõrgkooli õppejõudude Eva Rüütli ja Ivi Vaheri kohta, kes kuuluvad EFLi

hindamiskomiskoni.

117. 10.09.2013 Põllumaa, S. Õhtuleht Millist nõu ja abi saab iseseisvatelt ämmaemandatelt küsida?

118. 11.09.2013 Kannus, A. Postimees Sisemist ressurssi ei ole. Üliõpilasi on? (arvamuslugu)

http://arvamus.postimees.ee/1827688/anneli-kannus-sisemist-ressurssi-ei-ole-

uliopilasi-on

119. 23.09.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Tervisetoas jagavad kliinikumi õed head nõu (koostöö Õdede Liiduga)

http://www.tartupostimees.ee/2082798/tervisetoas-jagavad-kliinikumi-oed-

head-nou

120. 2013 Tervise Arengu

Instituut

Tervislik toitumine töökohal (trükises toodud kõrgkoolist näiteid )

121. 27.09.2013 Tartu Postimees „Täna“ rubriigi teade südametervise teemalise tervisetoa kohta – Tervislik

Neljapäev.

122. 30.09.2013 Tatrik, K. Tartu Postimees Alguses proovisid kõik käsi pesta (Teadlaste Ööst)

http://www.tartupostimees.ee/2091184/alguses-proovisid-koik-kasi-pesta

123. Nr 156,

oktoober

2013

Kliinikumi Leht Infopäevade tervisest (Tervislik Neljapäev)

124. Okoober

2013, nr. 2

Kari, M.-L.,

Bruus, I.

Eesti Õde Sarkoidoosi haigestunud inimese tervisega seotud elukvaliteeti mõjutavad

sümptomid

125. 03.10.2013 Tartu Postimees „Täna“ rubriigi teade lapseootel peredele mõeldud loengusarja kohta

126. 16.10.2013 Mets, R. Tartu Postimees Tartu eakad pidasid terviseolümpiat.

http://www.tartupostimees.ee/2444308/tartu-eakad-pidasid-terviseolumpiat

127. 17.10.2013 Tartu Postimees „Täna“ rubriigi teade lapseootel peredele mõeldud loengusarja kohta.

128. 17.10.2013 Randoja, E. Tartu Postimees Sügisene koolivaheaeg algab korvpalliga (keskkonnatervise õppepäev kõrgkoolis)

129. 17.10.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Ema ja tütar leidsid väljapääsu teisi aidates (täienduskoolituse spetsialist L. Org)

130. 23.10.2013 Mellik, J. Õhtuleht Meditsiinikoolis verevõtmist proovimas: „Kui nõela vastas oleks arter, ja

torkad…“ (Karjääripäev noormeestele)

http://www.ohtuleht.ee/550856

131. 25.10.2013 Randoja, E. Tartu Postimees Õpilased otsisid veest rauda ja õhust süsihappegaasi

132. 06.11.2013 Tartu Postimees Noored saavad tasuta HIV- ja hepatiitide proovi teha (testimine kõrgkoolis)

http://tartu.postimees.ee/2588514/noored-saavad-tasuta-hiv-ja-hepatiitide-

proovi-teha

133. 08.11.2013 Hiiesalu, T Õpetajate Leht Genno Nurk – mees, kes tahab aidata.

http://opleht.ee/10704-genno-nurk-mees-kes-tahab-aidata/

134. 12.11.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Raviretuusid ajavad jalad selgeks (FT x-jalgade uuringust)

http://www.tartupostimees.ee/2595402/raviretuusid-ajavad-jalad-sirgeks

135. 13.11.2013 Trull, S. Meditsiini

Uudised

Raviretuusid ajavad jalad selgeks

http://www.mu.ee/article/2013/11/13/raviretuusid-ajavad-jalad-sirgeks

136. 18.11.2013 Kannus, A. Postimees Anneli Kannus: Eesti tööjõuvajadus

http://arvamus.postimees.ee/2600730/anneli-kannus-eesti-toojouvajadus

137. 21.11.2013 Tartu Postimees „Täna“ rubriigi teade Tervisliku Neljapäeva gripiteemalise tervisetoa kohta

138. 21.11.2013 TPM Tartu Postimees Tervisetoas on teemaks gripp

139. 21.11.2013 Virumaa Teataja Õdede koolitus tuleb Rakveresse

http://www.virumaateataja.ee/2605544/odede-koolitus-tuleb-rakveresse

140. 23.11.2013 Arike, V. Õhtuleht Julia Beljajeva: särav maailmameister, kellest saab meditsiiniõde

http://www.ohtuleht.ee/554749/julia-beljajeva-sarav-maailmameister-kellest-

saab-meditsiiniode

141. 25.11.203 Tartu Postimees „Täna“ rubriigi teade HIVi ja hepatiidi anonüümse testimise kohta kõrgkoolis

142. 26.11.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Tervishoiukool ilmutas veebis oma ajakirja

http://www.tartupostimees.ee/2610862/tervishoiukool-ilmutas-veebis-oma-

ajakirja

143. 27.11.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Õppejõud lõi mängu vaktsineerimisest

http://www.tartupostimees.ee/2612058/oppejoud-loi-mangu-vaktsineerimisest

144. Detsember

2013

(06/2013)

Sommer, H. Raamatukogu VI teadus- ja erialaraamatukogu päev (kõrgkooli raamatukoguhoidja Aire Härmaski

esitlus)

145. Detsember

2013, nr.11

Kiivet, A.,

Visk, H.,

Raag, M.

Eesti Arst Õdede arvu prognoos aastaks 2032

146. Detsember

2013

Tervis Pluss Tervisepäevale! (teade Tervislike Neljapäevade toimumise kohta)

147. 02.12.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Tartu õppuritelt pole HIVi leitud (testimine kõrgkoolis)

http://tartu.postimees.ee/2617194/tartu-oppuritelt-pole-hivi-leitud

148. 03.12.2013 Kannus, A. Meditsiini

Uudised

Praktikant – tulu või kulu?

149. 19.12.2013 Jõgi, A. Tartu Postimees Tervishoiukool toetab laadaga varjupaiku

http://www.tartupostimees.ee/2637030/print/tervishoiukool-toetab-laadaga-

varjupaiku/

150. 28.12.2013 Eesti Päevaleht Kolm tiitlivõistluste kuldmedalit tagasid epeevehklejatele kolm spordiaasta

tiitlit

http://epl.delfi.ee/news/sport/kolm-tiitlivoistluste-kuldmedalit-tagasid-

epeevehklejatele-kolm-spordiaasta-tiitlit.d?id=67514832

Daatum Autor Väljaanne Pealkiri

Tume kiri – autoriks kõrgkooli töötaja, üliõpilane

Tavaline kiri – muu autor

Reklaami ostmine ajakirjanduses ja tv-s, veebis

Tabel 1: reklaampinnad printmeedias, veebis; klipid tv-s, raadios

Daatum Väljaanne/Rubriik Suurus, sisu, periood Hind (koos km)

1. 01.04. –

06.05.2013

Koolilõpp 2013 (Viljandi-, Viru-

, Järva-, Tartu-, Pärnumaa ja

Kagu-Eesti)

AS Ühinenud Ajalehed. 01.04 kuni 29.04.2013.

Väike reklaam

441,60 (koos

kujundusega)

2. 14.03.2013 Postimees Koolitaja 1 lk reklaam linna kõrgkoolide avatud uste päev. 14.03.2013 244,80

3. 30.03.2013 Postimees rakide vaheleht 8 leheline vahelt., millest kõrgkoolil A5 suuruses tutvustav

tekst + andmerida tabelis

210,00

Töökorralduse ja töökeskkonnaga rahulolu küsitluse kokkuvõte 2012-2013 õppeaasta kohta Maiken Jaanisk

30.10.2013

Töökeskkonna küsitlused sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai juuni

EIK X X

TTHKK X

TTK X

LVRKK X

SKA X X

KVÜÕA X X

TKK

ELA

TTHK X

Küsitlus koosnes

•Üldkorralduse hindamine

•Näitajate hindamine

•Psühhoemotsionaalsed tegurid

•Avatud- mõtted, soovid

•Ettepanekud

Vastanuid

•25 õppejõudu ehk 33,3% akadeemilisest personalist (sh. 73,5% täiskohaga õppejõududest)

•18 mitteakadeemilisest personalist ehk 46,2%

•Kogu vastanute arv 43 ehk 37,7% töötajatest

1. Üldkorraldus: õppejõudude vastused

0 5 10 15 20 25

1. olen teadlik õppejõu õigustest ja kohustustest, mis tulenevad…

2. õppekavade koostamisel arvestatakse tööturu vajadustega

3. õppekavas on lähtutud ka üliõpilaste üldiste eluksvajaminevate oskustega lisaks…

4. õppekorraldusalase info liikumine õppekava juhi ja õppejõudude vahel on hea

5. õppekorraldusalase info liikumine juhtkonna ja õppejõudude vahel on hea

6. saan avameelselt väljendada oma arvamust

7. õppekava sees arvestatakse õppejõudude arvamuste ja ettepanekutega

8. juhtkonna tasandil arvestatakse õppejõudude arvamuste ja ettepanekutega

9. õppekava juht tunneb huvi minu töö vastu

10. saan tehtud töö kohta õppekava juhilt konstruktiivset tagasisidet

11. saan tehtud töö kohta üliõpilastelt konstruktiivset tagasisidet

12. kasutan saadud tagasisidet õppetöö arenduses

13. õppejõududele võimaldatakse soovi korral ja vajadusel piisaval määral…

14. minu töömaht (õppetöö ja teadus-arendustegevus) vastab kavandatud mahule…

15. auditooriumid võimaldavad kaasaegse metoodika kasutamist õppetöö läbiviimisel

16. laborid ja praktiliste tööde ruumid on varustatud õppetöö läbiviimiseks vajalike…

17. ÕIS on minu tööd lihtsustanud ja selgemaks muutnud

18. siseveeb on minu tööd lihtsutanud ja selgemaks muutnud

Vastanute arv

ei oskahinnata

pigem ei olenõus või ei oleüldse nõus

täiesti nõus japigem nõus

1. Üldkorraldus: mitteakadeemilise personali vastused

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18

1. olen teadlik oma õigustest ja kohustustest

2. mul on piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks

3. tööks vajalik info on mulle alati õigeaegselt kättesaadav

4. ma saan oma tööd teha piisavalt iseseisvalt

5. minu tööle seatud eesmärkide saavutamine nõuab…

6. minu tööle seatud eesmärgid on põhjendatud ja…

7. minu töö on organisatsioonis väärtustatud

8. minu töö on huvitav ja vaheldusrikas

9. saan avameelselt väljendada oma arvamust

10. juhtkonna tasandil arvestatakse mitteakadeemilise…

11. saan tehtud töö kohta otseselt juhilt konstruktiivset…

12. saan tehtud töö kohta üliõpilastelt konstruktiivset…

13. töötajatele võimaldatakse soovi korral ja vajadusel…

14. ÕIS on minu tööd lihtsustanud ja selgemaks muutnud

15. siseveeb on minu tööd lihtsustanud ja selgemaks…

Vastanute arv

ei oska vastata

pigem ei olenõus või üldse eiole nõus

täiesti nõus japigem nõus

2. Näitajate hindamine: õppejõudude vastused

0 5 10 15 20 25

1. tööruumide olmetingimused (ventilatsioon, valgustus, temperatuur, suurus jm)

2. õpetamise infotehnoloogilised vahendite olemasolu (projektorid jms)

3. otsese juhi tugi

4. haridustehnoloogiline tugi

5. IT tehniline tugi

6. tugipersonali tugi

7. laborite ja praktikumide inventari kaasaegsus

8. laborite tööohutus

9. teadus- ja arendustöö tegemise võimalused oma valdkonnas

10. töökoormus semestrite vahel

11. üldine õhkkond kõrgkoolis

12. suhted kolleegidega

13. tunnustuse saamine

14. kõrgkooli maine

15. koolielu puudutava info liikumine (üritused, uudised jms)

16. raamatukogust vajaliku kirjanduse kättesaadavus

17. kohvikus pakutava toidu kvaliteet

18. kohvikus pakutava toidu hind

Vastanute arv

ei oska hinnata

pigem ei olerahul või ei oleüldse rahul

täiesti rahul võipigem rahul

2. Näitajate hindamine: mitteakadeemilise personali vastused

0 5 10 15 20

1. tööruumide olmetingimused…

2. töö tegemise infotehnoloogiliste vahendite…

3. otsese juhi tugi

4. IT tehniline tugi

5. kolleegide tugi

6. arendustöö tegemise võimalused oma…

7. üldine õhkkond kõrgkoolis

8. suhted kolleegidega

9. tunnustuse saamine

10. kõrgkooli maine

11. koolielu puudutava info liikumine…

12. raamatukogust vajaliku kirjanduse…

13. kohvikus pakutava toidu kvaliteet

14. kohvikus pakutava toidu hind

Vastanute arv

ei oska vastata

pigem ei ole rahul võiei ole üldse rahul

täiesti rahul ja pigemrahul

3. Psühhoemotsionaalsed tegurid Minu töö ja eraelu on tasakaalus

4

8 7

2

3

Akadeemiline personal

jah, alati

suur osa ajast

mõnikord

harva

mitte kunagi

4

10

2

1 1

Mitteakadeemiline personal

Minu ajakasutus töö ja eraelu vahel on tasakaalus

6

9

5

2

3

Akadeemiline personal

jah, alati

suur osa ajast

mõnikord

harva

mitte kunagi

1

14

0

3

0

Mitteakadeemiline personal

Tunnen ennast rõõmsana

3

8

7

0 0

Mitteakadeemiline personal

3

15

7

0 0

Akadeemiline personal

jah, alati

suur osa ajast

mõnikord

harva

mitte kunagi

Tunnen ennast motiveerituna

4

13

7

1

0

Akadeemiline personal

jah, alati

suur osa ajast

mõnikord

harva

mitte kunagi

2

10

6

0 0

Mitteakadeemiline personal

Tunnen annast väsinuna

0

6

15

4

0

Akadeemiline personal

jah, alati

suur osa ajast

mõnikord

harva

mitte kunagi

1

2

12

3

0

Mitteakadeemiline personal

Tunnen ennast pinges

0

5

15

5

0

Akadeemiline personal

jah, alati

suur osa ajast

mõnikord

harva

mitte kunagi

0

1

13

4

0

Mitteakadeemiline personal

Vajadusel oskan lõõgastuda

13 10

0 2

Akadeemiline personal

jah

mõnikord

ei

ei oska hinnata

10 5

1

2

Mitteakadeemiline personal

• 7 akadeemilist ja 10 mitteakadeemilist pidas oma töötasu vastavaks tööpanusele ehk 39,5% vastanutest

• 23 õppejõudu (ehk 92% vastanutest) ja 18 mitteakadeemilistes (ehk 100%)

näeb ennast ka tulevikus

meie kõrgkoolis töötamas

kokku 95,3%

Soovin veel öelda…

• Küsitluse kohta tähelepanekud (nt.õppetöö korraldamine tugipersonali poolt jäi käsitlemata, 1 ja 3 blokk väidetega- ei saa aru, rõõm ja rahu- kuidas seda hinnata)

• Tunnustada võiks ka väiksema koormusega õppejõude

• 7 töötajat soovisid 35 päeva puhkust

• 2 töötajat ei olnud rahul juhtkonna tegevusega

Ettepanekud • õppejõu ruumis olev töölaud võiks olla suurem

• auditoorset tööd võiks olla rohkem kui 50%

• uuele õppejõududele väike sisseelamise aeg, koolitus

• kontrollida, et üliõpilaste poolt antud tagasiside õppeaine kohta oleks adekvaatne

• õppetööalased ettepanekud peavad tulema alt üles - st esmalt õpetajalt

• rohkem võimalust ise oma aega planeerida

• mitteakadeemilisele personalile puhkus 35 päeva aastas

• osakonnasiseseid koosolekuid rohkem

Kokkuvõtteks

• Vastas 43 töötajat, kellest 41 tõenäoliselt töötab meil ka edaspidi.

• Tegelema peaks tagasiside andmisega, arvamuste ja ettepanekute arvestamisega, siseveebi ja selle kasutamisega, IT-toega, üldise õhkkonnaga. Toitlustus!

• Küsitluse täiendamine arvestades tagasisidet.

Tänan tähelepanu eest!

Palun küsimusi, ettepanekuid, kommentaare?

Õppehoone tutvustamine

25.02.2013 Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilaste õppekäik, mille raames tutvustatakse

õppehoonet, õppekavasid ja põhjalikumalt bioanalüütiku õppekava ning toimub kliinilise

keemia ja hematoloogia praktikum.

12.03.2013 bioanalüütiku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavade juht M. Külm tutvustab

A.LeCoq laboratooriumi töötajatele õppehoonet ja laboritiiba.

14.03.2013 arhitektuuriloeng ,,Arhitektuur kui teadmus“ osalejate ringkäik.

27.03.2013 bioanalüütiku õk juht M. Külm tutvustab õppehoonet ja laboririiki Zonta Tartu

klubi liikmetele.

02.05.2013 arendusprorektor M. Varik tutvustab 20 õppurile ja õppejõule Oulaineni

ametikoolist õppehoonet ja õppekavasid.

07.05.2013 H.Treffneri G 11. loodusklassi õpilased. Ringkäik + anatoomia loeng. R.Pihle ja

M.Kolga.

30.08.2013 arendusprorektor M.Varik tutvustab maja ja õppekavasid projektipartneritele

Soomest.

06.09.2013 EKA sisearhitektuuritudengite majatuur, õppejõud Karin Paulus. Tutvustab

R.Pihle.

13.09.2013 Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri üliõpilaste ja õppejõudude majatuur.

Tutvustab R.Pihle.

13.09.2013 Balti Filmikolledži tudengite majatuur (sisearhitektuuri filmi ettevalmistamiseks).

Tutvustab R.Pihle.

20.09.2013Ahtme Gümnaasiumi 60 gümnasisti majatuur ja õppekavade tutvustus.

26.09.2013 Eesti Sisearhitektide Liidu 40 sisearhitektile majatuur. Sisearhitekt Tarmo

Piirmetsa kommentaar. E. Kruuse ja J. Niinepuu

22.10.2013 Viljandimaa karjäärikoordinaatorid tutvuvad sisseastumistingimuste, õppekavade

ja õppehoonega. R.Pihle

06.11.2013 A. Le Coqi töötajad tutvuvad õppehoonega. M. Külm ja J. Niinepuu

04.12.2013 Kodukotuse liikmetele majatuur ja õppekavade tutvustus. R.Pihle, M.Varik.

18.12.2013 Füsioteraapia praktikajuhendajatel osalejate majatuur. R.Pihle

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 1/18

PRIORITEETNE SUUND 2 TEADUS JA ARENDUSTEGEVUSE INIMRESSURSI ARENDAMINE MEETME „KÕRGKOOLIDE KOOSTÖÖ JA INNOVATSIOONI ARENDAMINE” ALAMEETME „KÕRGKOOLIDE JA ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ“ PROJEKTI

LÕPPARUANNE

PROJEKTI NIMI Radioloogiatehnikute erialase koolituse õppekava koostamine ja rakendamine kolmes valdkonnas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2009-2012

PROJEKTI TUNNUSNUMBER 1.2.0402.09-0038

PROJEKTI KOGUMAHT, sh ESF toetus 345 010,29 eurot, sh 260 873,45 eurot ESF osa

PROJEKTI ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD 1 01/03. 2009 kuni 31/12.2013

TOETUSE TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE (ja otsuse muutmise2) NUMBER JA KUUPÄEV

Otsus: nr26.10-2/311-3, 09.02.2010; Otsuse muutmine: nr 26.10-3/164-37, 19.10.2011; Otsuse muutmine: nr 26.10-3/164-63, 11.04.2013 Otsuse muutmine (parandamine): nr26.10-3/164-69, 20.06.2013 Otsuse muutmine: nr 26.10-3/164-75, 17.10.2013

1 Projekti abikõlblikkuse periood peab kokku minema lõpparuande perioodiga

2 Lisada juhul, kui otsust on projekti abikõlblikkuse perioodil muudetud

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 2/18

Andmed toetuse saaja ja partneri kohta Toetuse saaja Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Registrikood 70005714

Omandivorm Riiklik Avalik-õiguslik Eraõiguslik

Organisatsiooni tüüp Kõrgkool Rakenduskõrgkool

Juriidiline aadress 5,Nooruse ,Tartu linn/50411

Projekti kontaktisik Piret Vahtramäe, projektijuht

Projekti partner(id)3 1. Sotsiaalministeerium, Pille Saar 2.Ida-Tallinna Keskhaigla AS, Ülle Rohi 3. Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Tiina Freimann 4. Pärnu Haigla SA, Kadri Kollamaa 5.Tallinna Lastehaigla SA, Merle Birk 6. Lääne-Tallinna Keskhaigla AS, Sirje Kruus 7. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA, Elena Mahhova 8. Rakvere Haigla AS, Raina Liblik 9. Eesti Radioloogiatehnikute Ühing, Eve Kliimann 10. Lõuna-Eesti Haigla AS, Jana Trolla 11. Viljandi Haigla SA, Ilme Tropp 12. Medicum AS, Lea Savikov 13. Põlva Haigla SA, Aili Tilgre 14. Balti Nukleaarmeditsiini Assotsiatsioon, Sergei Nazarenko 15. Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, Sergei Nazarenko

3 Vastavalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muudatusele, mis jõustus 13.02.2011 ja mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2009, § 2 p-s 10 on

partner toetuse saaja poolt toetuse taotluses või programmis nimetatud füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teeb projekti või programmiga toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 3/18

Ülevaade tegevuste elluviimisest projekti perioodil kokku 4ja hinnang tegevuse tulemustele, eesmärkide täitmisele ja koostööle partneritega

Tegevuse nimetus vastavalt kehtiva projekti taotluses märgitule*

Tegevuse algus ja lõpp vastavalt kehtiva projekti taotluses märgitud ajakavale (poolaasta täpsusega **

Tegevuse tegelik algus ja lõpp

Põhjendused, miks tegevuse läbiviimine viibis ja kas see mõjutas eesmärkide täitmist ja projekti õigeaegset lõpetamist?

Planeeritud väljund/tulemus vastavalt kehtiva projekti taotluses märgitule ***

Tegelik väljund/tulemus

Põhjendused, miks väljundid tulemusi ei saavutatud ja kas see mõjutas kuidagi eesmärkide täitmist? Anna lühike hinnang saavutatud tegevuste tulemuste kohta arvestades eelarve täitmise protsenti**** ja seatud eesmärke. Anda hinnang ja kirjeldada, milline oli partnerite ja kaasatud isikute reaalne panus projekti. Kirjeldada edukaid koostöövorme ja tegevusi, milles positiivne koostöö avaldus.

Tegevus 1 Õppekava struktuuri ja eesmärkide analüüs

2012 I PA – 2013 II PA

01.04.2012 – 30.09.2013

Tegevuse läbiviimine viibis, kuna pikenes uutel õppekavadel õppe läbiviimise aeg. See omakorda mõjutas ka projekti õigeaegset lõpetamist.

Läbi on viidud iga valdkonna õppekava hindamine ning on koostatud kolm raportit hindamistulemuste ja ettepanekutega õppekava jätkuvaks arenguks. Kolme valdkondliku raporti põhjal on koostatud üks konsolideeritud radioloogiatehnik/ spetsialisti õppekava hindamisraport

Koostöös Eeesti siseste ja välisekspertidega on läbiviidud iga valdkonna õppekava hindamine ning on koostatud kolm raportit hindamistulemuste ja ettepanekutega õppekava jätkuvaks arenguks. Kolme valdkondliku raporti põhjal on koostatud üks konsolideeritud radioloogiatehnik/ spetsialisti õppekava hindamisraport

Reaalne auditoorse õppe läbiviimine, praktikate korraldamine, lõputööde hindamine ja pädevuseksamite läbiviimine toimus kuni 2012 aasta lõpuni (ühe erandiga – lõputöö hindamine toimus ühel inimese 2013 augustis, edasilükkumine toimus õppuri tervislikel põhjustel). Hindamisprotsess lõpetati 30.09.2013. Koostöö kõikide ekspertidega oli sujuv, tagasiside partneritelt positiivne.

4 Tabelisse arvestada sisse ka viimase aruandeaasta tegevused, mille osas ei ole rakendusüksusele aru antud.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 4/18

Tegevus 2 Väljundipõhiselt eesmärgistatud õppekava ja sellega seotud täiendusõppemoodulite koostamine

2009 II PA – 2012 I PA

01.01.2011 – 31.03.2012

Seatud eesmärk- koostada õppekava, on täidetud. Projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele positiivne mõju.

Radioloogiatehniku spetsialisti õppekava kolmes valdkonnas on koos ekspertidega väljundipõhiselt kirjeldatud

Radioloogiatehniku spetsialisti õppekava kolmes valdkonnas on koos ekspertidega väljundipõhiselt kirjeldatud

UH ja NM valdkonna õppekavad valmisid 2011 kuid kuna KR valdkonna reaalne õpe käivitus 2011 sügisel, siis selle valdkonna õppekava korrigeerimisega tuli tegeleda kuni 31.03.2012. Koostatud õppekava on põhialuseks projekti eesmärkide saavutamisel. Antud tegevuse elluviimise võib hinnata positiivseks.

Tegevus 3 Praktika parem seostamine õppekava õpiväljunditega

2010 II PA – 2013 II PA

01.03.2010 – 31.12.2012

Ultraheli valdkonna õppepraktika läbiviimise ajaline nihe on tingitud kogu radioloogia valdkonna suurest tööjõupuudusest ning projektis osalevate üliõpilaste töökoormused õppe kõrvalt ei võimalda ajagraafikuid tihedamaks teha. Kiiritusravi valdkonna õppepraktika läbiviimise ajaline nihe on tingitud kogu kiiritusravi õppe alguse edasilükkumisest 2011 aasta veebruarist 2011 aasta septembrisse.

Õppekavas sisalduvad õpiväljundid on täpselt kirjeldatud koostöös projekti partnerite ja ekspertidega, läbi on viidud õppepraktika partnerite juures

Õppekavas sisalduvad õpiväljundid on täpselt kirjeldatud koostöös projekti partnerite ja ekspertidega. Õppepraktika partnerite juures on läbi viidud kõikides valdkondades.

Ultraheli ja kiiritusravi valdkondade õppepraktika läbiviimise ajaline nihe ei mõjuta lõppeesmärkide täitmist. Praktika on planeeritud mahus läbitud kõikides valdkondades. Antud tegevuse elluviimise võib hinnata positiivseks.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 5/18

Õppe alguse nihe omakorda tingitud kiiritusravi valdkonnas tegutsevate spetsialistide suurenenud töökoormusest, mis seotud õppebaasi kolimisega.

Tegevus 4 Uutel või kaasajastatud õppekavadel õppe pakkumine üliõpilastele (REV), kes ei ole immatrikuleeritud riikliku koolitustellimuse õppekohtadele

2010 II PA – 2013 II PA

Detsember 2010 – 31.08.2013

Kiiritusravi spetsialistiõppe alguse edasilükkumine 2011 aasta veebruarist 2011 aasta septembrisse oli tingitud kiiritusravi valdkonnas tegutsevate spetsialistide suurenenud töökoormusest, mis seotud õppebaasi kolimisega. Tegevuse läbiviimise viibimine oli aluseks projekti lõpptähtaja pikendamisele.

Õppekaval on läbi viidud spetsialistiõpe

Spetsialistiõpe on läbi viidud kõikides valdkondades.

Lõputöö hindamine toimus ühel inimese l NM valdkonnas 2013 augustis, edasilükkumine toimus õppuri tervislikel põhjustel. Kiiritusravi spetsialistiõppe alguse edasilükkumine 2011 aasta veebruarist 2011 aasta septembrisse on tingitud kiiritusravi valdkonnas tegutsevate spetsialistide suurenenud töökoormusest, mis seotud õppebaasi kolimisega. Mõjutas otseselt projekti lõpptähtaja edasilükkumist kuid eesmärgid on saavutatud.

Tegevus 5 Uutel või kaasajastatud õppekavadega seotud

2009 II PA – 2011 I PA

01.01.2011 – 31.07.2011

Õppepraktika juhendamise koolitus oli 30.

Õppepraktika juhendamise koolituse on läbinud

Õppepraktika juhendamise koolituse on läbinud

Pädevad õppepraktika juhendajad omavad väga tähtsat rolli projekti lõppeesmärkide saavutamisel. Suure

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 6/18

täiendusõppe pakkumine

Aprilliks 2011 läbi viidud, kuid koolituse läbiviinud õppejõule tasu väljamaksmine viibis tööde vastuvõtmise-üleandmise akti puudumise tõttu.

vähemalt 20 partnerite esindajat

16 partnerite esindajat

töökoormuse ja tööjõu puuduse tõttu polnud kõikidel planeeritud praktikajuhendajatel võimalik koolitusel osaleda.

Tegevus 6 Välisõppejõu kaasamine vähemalt 1 (ühe) ainepunkti mahus õppetöö läbiviimiseks

2011 I PA – 2012 II PA

01.02.2011 – 31.05.2012

Planeeritud ning olemasolevate rahaliste võimalus-tega polnud võimalik NM ja UH valdkonnas algselt planeeritud mahus välisõppejõude leida. Samas oli võimalik leida pädevad õppejõud kohapealt ning projekti eesmärkide täimist see ei takistanud. Kiiritusravi vald-konna välisõppejõud olid planeeritud aastasse 2012. Paraku ei olnud KR välislektorite piiratud ajaressursi tõttu planeeritud mahus välisõppejõude

Spetsialistiõppe õppetöö läbiviimises on osalenud välisõppejõud vähemalt 24 EAP ulatuses

Spetsialistiõppe õppetöö läbiviimises on osalenud välisõppejõud kokku 13 EAP ulatuses. Nukleaarmeditsiini valdkonnas 5 EAP ulatuses ning Ultraheli valdkonnas 4 EAP ulatuses. Kiiritusravi valdkonnas 4 EAP ulatuses

Planeeritud ning olemasolevate rahaliste võimalustega pole võimalik NM ja UH valdkonnas algselt planeeritud mahus välisõppejõude leida. Samas oli võimalik leida pädevad õppejõud kohapealt ning projekti ees-märkide täimist see ei takista. Kiiritusravi valdkonna välisõppejõud olid planeeritud aastasse 2012. Paraku ei olnud KR välislektorite piiratud ajaressursi tõttu planeeritud mahus välisõppejõude kaasata. Õnnestus siiski leida pädevad õppejõud kohapealt. Kõik see takistas projekti lõpetamist esialgselt planeeritud ajal kuid õppetöö on läbiviidud.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 7/18

kaasata. Õnnestus siiski leida pädevad õppejõud kohapealt. Kõik see takistas projekti lõpetamist esialgselt planeeritud ajal.

Tegevus 8 Õppe- ja teaduskirjanduse hankimine ja tõlkimine, õppematerjalide loomine ja hankimine

2009 II PA – 2013 II PA

01.01.2011 – 31.12.2013

Õpikute tõlkimiseks, kirjastamiseks ja trükkimiseks planeeritud riigihanke läbiviimine lükkus edasi hanketegevuse eest vastutava inimese ootamatu surma tõttu. Riigihanked võitnud tõlkebüroode poolt esitatud tõlked ei vasta vajalikule kvaliteedile ja seetõttu on tõlkeprotsess osutunud väga keerukaks. UH ja NM valdkondades õnnestus leida ja kaasata vastavad erialaspetsialistid tõlgitud materjali korrigeerimiseks ja ümber tõlkimiseks.

Hangitud on 3 õpikut ja sõlmitud nendele õpikutele tõlke ning kirjastamisõiguste lepingud. Õpikute tõlkimiseks, kirjastamiseks ja trükkimiseks on läbi viidud riigihange. Vajalikud õpikud on tõlgituna olemas.

Hangitud on 3 õpikut ja sõlmitud nendele õpikutele kirjastamisõiguste lepingud. Õpikute tõlkimiseks, kirjastamiseks ja trükkimiseks on läbi viidud riigihange. Kolmest õpikust 2 on tõlgitud, kirjastatud ja trükitud. Kolmas, KR valdkonna õpik jäi väljaandmata kuna ei olnud võimalik leida Eesti poolseid erialaeksperte, kes võtaksid enda kanda nimetatud õpiku tõlke korrigeerimise mahuka töö (KR erialaspetsialistide vähesus Eestis ja nende juba niigi suur ülekoormatus põhitööga).

Õpikute tõlkimiseks, kirjastamiseks ja trükkimiseks planeeritud riigihanke läbiviimine lükkus edasi hanketegevuse eest vastutava inimese ootamatu surma tõttu. Riigihanked võitnud tõlkebüroode poolt esitatud tõlked ei vasta vajalikule kvaliteedile ja seetõttu osutus kogu tõlke- ja kirjastamisprotsess väga keerukaks. Kaasasime UH valdkonnas erialaspetsialiste tõlgitud materjali korrigeerimiseks ja ümber tõlkimiseks. UH õpik anti välja 2013 kevadel. Koostöö UH erialaspetsialistidega oli väga tõhus ja edukas. NM valdkonnas selliste spetsialistide leidmine osutus märgatavalt keerukamaks. Ka õpik on mahukam ja seetõttu märgatavalt aeganõudvam. Tõlketööks pädevaid NM valdkonna spetsialiste on Eestis vaid üksikuid ning olles oma põhitööga väga koormatud, vajasid nad õpiku väljaandmiseks rohkem aega. Positiivne oli ühine arusaam, et NM õpiku väljaandmine eesti keeles on väga olulise tähtsusega ning sellest ei

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 8/18

KR valdkonnas ei õnnestunudki saavutada kokkuleppeid erialaspetsialistidega ning õpik jäi välja andmata.

saa loobuda. KR valdkonna õpik jäi välja andmata kuna ei õnnestunudki saavutada kokkuleppeid KR erialaspetsialistidega.

Tegevus 9 Projekti rakendamisega seotud õppejõudude ja teadustöötajate koolitus

2010 I PA – 2013 II PA

01.01.2013 – 31.07.2013

Õppejõudude koolituse läbiviimine toimus vastavalt planeeritule. Õppejõududele toimunud kooli-tusele hinnangu andmine viibis võrreldes esialgselt planeeritud ajakavaga aja- ja personali ressursi nappuse tõttu (projekti juht-liikmete haiges-tumised) ning seetõttu planeerisime hinnangu andmise 2013 aastasse. Hinnangu andmise viibimine ei mõjutanud lõppees-märkide täitmist

Igas valdkonnas koolitatakse vähemalt 4 õppejõudu. Võimalusel kaasatakse koolitusele partnerite esindajad. Projekti käigus on koolituse läbinud vähemalt 12 inimest.

Õppejõududele ja partneritele korraldati 14 koolitust (2 ainekava koostamise koolitust, 5 õppevahendite koostamise koolitust, 5 pedagoogika koolitust. Täies mahus läbis õppejõudude koolituse 10 inimest. Koolitustele olid kaasatus ka partnerite esindajad, kes piiratud ajaressursi tõttu läbisid koolituse vaid osaliselt.

Planeeritud 12 inimese asemel läbisid õppejõudude koolituse täies mahus 10 inimest. Need 10 inimest jagunevad kõigi kolme valdkonna vahel ning kuna osad koolituse läbinud õppejõud suudavad õpet läbi viia kõigis kolmes valdkonnas, siis planeeritust väiksema arvu õppejõudude koolitamine ei oma märkimisväärset negatiivset mõju õppekava jätkusuutlikkusele. Õppejõududele toimunud koolitusele hinnangu andmine on läbi viidud ja lõpetatud 31.07.2013. Hinnangu andmise viibimine ei mõjutanud lõppeesmärkide täitmist.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 9/18

Tegevus 10 Koostöösidemete arendamine partnerite esindajatega

2009 I PA – 2013 II PA

Tegevus 10.1 Vajaduste kaardistamine koostöös partneritega, aruteluseminaride korraldamine haruliitude ja ettevõtjate esindajatega

2009 I PA – 2013 II PA

01.01.2011 – 31.12.2012

Arutelu- ja aruandeseminarid omavad otsest mõju koostööle partneritega. Kahjuks pole aja-ressurssi arvestades võimalik planeeritud tihedusega seminare läbi viia. Osalejate hulk liiga vähene ja kvaliteet langeks.

Korraldatud on arutelu- ja aruandeseminar koos välisekspertide ja partneritega

Arutelu- ja aruandeseminarid on korraldatud. Lisaks toimus partneritega otsekontaktide teel info vahetamine/ edastamine. Samuti toimus info edastamine Radioloogia arengunõukogu koosolekute raames.

Arutelu- ja aruandeseminarid omavad otsest mõju koostööle partneritega. Kahjuks pole ajaressurssi arvestades võimalik planeeritud tihedusega seminare läbi viia. Osalejate hulk liiga vähene ja kvaliteet langeks. Oleme kasutanud parema tulemuse saavutamiseks otsekontakte partnerite esindajatega nii telefonivestlustes kui ka väljaspool projekti toimuvate ürituste raames. Sellised kontaktid on andnud positiivseid tulemusi projekti paremaks elluviimiseks ning õppekava edasiseks jätkusuutlikuks käigushoidmiseks.

Tegevus 10.2 Ettevõtluskogemusega inimeste (praktikute) kaasamine õppetöösse, õppejõudude kogemuste omandamine ettevõtetes või ühiste õppereiside läbiviimine

2010 I PA – 2013 I PA

01.03.2010 – 31.07.2013

NM valdkonnaga seotud inimeste suure hõivatuse tõttu polnud võimalik esialgsesse ajakavasse leida ajaressurssi, et korraldada NM õppejõudude ja partnerite ühist õppereisi väljapoole Eestit institutsiooni, kus NM õpe ja

On toimunud TTKK vastutavate õppejõudude ja partnerite ühised õppereisid väljapoole Eestit institutsioonidesse, kus on antud valdkondade nii õpe kui ka praktika koos korraldatud. On läbi viidud TTKK õppejõudude

On toimunud TTKK vastutavate õppejõudude ja partnerite ühised õppereisid väljapoole Eestit institutsioonidesse, kus on antud valdkondade nii õpe kui ka praktika koos korraldatud. On läbi viidud TTKK õppejõudude

NM valdkonnaga seotud inimeste suure hõivatuse tõttu polnud võimalik leida ajaressurssi, et korraldada õppejõudude ja partnerite ühist õppereisi väljapoole Eestit institutsiooni, kus NM õpe ja praktika on koos korraldatud. Õppereis toimus 2013 kevadel. Õppereisi käigus leiti võimalus projektis koostatud ja Soomes olemasoleva õppekava võrdluse ja analüüsi teostamiseks. Õppereisid mõjutasid positiivselt kogu projekti kulgu. Nende õppereiside

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 10/18

praktika on koos korraldatud. Õppereis toimus 2013 kevadel. Õppereisi käigus arutleti koos vastuvõtjatega ka NM õppekava ning anti esmane hinnang sellele. Projekti õigeaegset lõpetamist see ei mõjuta.

praktika ettevõtetes. praktika ettevõtetes. tulemusena on loodud otsekontaktid erialaspetsialistidega väljast poolt Eestit ning nii UH kui ka KR valdkonnas leiti sobivad välisõppejõud õppekavale.

Tegevus 10.3 Kaasajastatud või uute õppekavade rakendamisega seotud üliõpilaste praktika läbiviimine ettevõtetes ja partnerite juures

2011 I PA – 2013 I PA

01.03.2011 – 31.12.2012

Ultraheli valdkonna õppepraktika läbiviimise ajaline nihe on tingitud kogu radioloogia valdkonna suurest tööjõupuudusest ning projektis osalevate üliõpilaste töökoormused õppe kõrvalt ei võimalda ajagraafikuid tihedamaks teha. Kiiritusravi valdkonna õppepraktika läbiviimise ajaline nihe on tingitud kogu kiiritusravi õppe alguse

Õppekaval õppivate üliõpilaste praktika partnerite juures on läbi viidud

Õppepraktika partnerite juures on täies mahus läbi viidud kõikides valdkondades.

Ultraheli ja kiiritusravi valdkondade õppepraktika läbiviimise ajaline nihe ei mõjuta lõppeesmärkide täitmist. Praktika on täielikult läbi viidud planeeritud mahtudes. Koostöö partneritega oli tihe ning paindlik ja võimaldas vaatamata suurtele töökoormustele kõik praktikad edukalt läbi viia.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 11/18

edasilükkumisest 2011 aasta veebruarist 2011 aasta septembrisse. Õppe alguse nihe omakorda tingitud kiiritusravi valdkonnas tegutsevate spetsialistide suurenenud töökoormusest, mis seotud õppebaasi kolimisega.

Tegevus 14 Teavitamine

2009 II PA – Projekti lõpuni

01.03.2010 – 31.12.2013

Eesmärgid on saavutatavad. Teavitustegevus eriti rahvusvahelisel tasandil on andnud väga positiivse tagasiside ja erialase toetuse.

TTKK kodulehel on avatud ja pidevas täiendamises projektiga seotud veebileht. On korraldatud teemakohaste meenete ja infovoldikute hankimine. TTKK/projekti RADEK esindajad on osalenud projekti läbiviimist puudutavate ettekannetega rahvusvahelistel kiiritusravi, nukleaarmeditsiini ja

TTKK kodulehel on avatud ja pidevas täiendamises projektiga seotud veebileht. Kiiritusravi valdkonnas osales projekti esindaja ettekandega projektist rahvusvahelisel ESTRO kongressil. kongressi teaduskomiteele . Euroopa Radioloogia Kongress (ECR) – ettekanne projektist. TTKK/projekti RADEK esindajad osalesid projekti läbiviimist

Tehtud tegevused aitavad teadvustada projekti raames koolitatavate spetsialistide vajalikkusest. TTKK on nii Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt nähtav kui konkurentsivõimeline ja kvaliteetne õppeasutus.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 12/18

ultraheli eriala konverentsidel, Radioloogiatehnikute Balti Suvekoolis, Radioloogiatehnikute Ühingute Euroopa Föderatsiooni (EFRS) aastakoosolekutel ning läbi on viidud teavitusseminarid Eestis.

puudutavate ettekannetega veel Balti Radioloogia-tehnikute Kongressil ja Balti Radioloogiatehnikute Suvekoolis Leedus. Läbi on viidud teavitusseminarid Radioloogia arengunõukogu koosolekute raames Lisaks suur ja pidulik konverents õppetöö läbinutele tunnis-tuste väljastamiseks.

Tegevus 15 Projekti juhtimine

2009 I PA – 31.12.2013

01.03.2009 – 31.12.2013

Projekti juhtgrupi poolt tehtava töö maht on osutunud esialgselt planeeritud töömahust oluliselt suuremaks. Kuna kõik projekti juhtgrupi liikmed teevad projekti tööd oma põhitöö kõrvalt, siis paratamatult on tekkinud olukordi, kus etteantud tähtajad on ületatud.

Lepingu alusel töötavad projekti juht, projekti assistent ja projekti raamatupidaja. Planeeritud tegevused on läbi viidud. Aruanded on rahastajale esitatud õigeaegselt, korrektselt ja vastavalt nõuetele.

Lepingu alusel töötavad projekti juht, projekti assistent ja projekti raamatupidaja. Planeeritud tegevused on läbi viidud. Aruanded on rahastajale esitatud, vajadusel tehtud korrektuurid, et dokumentatsioon ja tegevused vastaks nõuetele.

Projekti juhtgrupi poolt tehtava töö maht on osutunud esialgselt planeeritud töömahust oluliselt suuremaks. Kuna kõik projekti juhtgrupi liikmed teevad projekti tööd oma põhitöö kõrvalt, siis paratamatult on tekkinud olukordi, kus etteantud tähtajad on ületatud.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 13/18

Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine projektiperioodil kokku (VÕTA) Projekti raames õpingutes osalenud inimeste arv, kelle puhul on rakendatud VÕTA-t 3

Projekti raames VÕTA-ga arvestatud ainepunktide maht (EAP) 60 EAP

Sh teises õppeasutuses või õppekaval (formaalõppes) õpitu alusel arvestatud (EAP)

Sh töökogemuse alusel arvestatud (EAP) 60 EAP

Projekti indikaatorite täitmine ja hinnang saavutatud tulemustele 1. Inimressursi rakenduskava indikaatorid. Prioriteetne suund 2: Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine

Indikaatori nimetus Kavandatud saavutustase

5

Tegelik saavutustase

Kommentaar/Selgitus (Kirjeldada, kas tegelik ja kavandatud saavutustase erinesid teineteisest? Kui „jah“, siis mis põhjusel erinesid? Kommenteeri lisaks, kuidas indikaatorite täitmine aastate lõikes kulges. Anda hinnang saavutatud tulemustele.

1.1 Väljundindikaator: ESF-i finantseeritavatel lühiajalistel õppejõudude täienduskoolituskursustel osalenud õppejõudude arv aasta jooksul (arv)

12 13 Planeeritud 12 inimese asemel osalesid õppejõudude täienduskoolituskursustel 13 inimest. Saavutatud tulemuse hindame positiivseks.

Õppejõudude koolitus toimus 2010 ja 2011

1.2 Tulemusindikaator: Täienduskoolituskursused edukalt läbinute osakaal (%)

100% 108%

1.3 Väljundindikaator: ESFi finantseerimisel toimuvate kõrgkooli tasemel e-kursuste arv

0 0

1.4 Tulemusindikaator: ESFi finantseerimisel toimunud kõrgkooli tasemel e-kursuste edukalt läbinute arv

0 0

2. Alameetme spetsiifilised indikaatorid

Indikaatori nimetus Kavandatud saavutustase

6

Tegelik saavutustase

Kommentaar/Selgitus (Kirjeldada, kas tegelik ja kavandatud

5 Märkida saavutustase, mis on lubatud rahastatud projekti taotluses

6 Märkida saavutustase, mis on lubatud rahastatud projekti taotluses

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 14/18

saavutustase erinesid teineteisest? Kui „jah“, siis mis põhjusel erinesid? Kommenteeri lisaks, kuidas indikaatorite täitmine aastate lõikes kulges. Anda hinnang saavutatud tulemustele.

2.1 Väljundiindikaator: Väljatöötatud või uuendatud tasemeõppekavade arv

1 1 Välja on töötatud üks radioloogiatehnik spetsialisti õppekava. Saavutatud tulemus on jätkusuutlik.

2.2 Tulemusindikaator: Väljatöötatud või uuendatud tasemeõppekavade lõpetanute arv

45 42 Väljatöötatud õppekaval (radioloogiatehnik spetsialisti õpe kolmes valdkonnas) alustas koolitust 45 inimest. Üks langes välja tervislikel põhjustel (ilmnenud terviserike ei võimaldanud õpet valitud valdkonnas), üks langes välja sotsiaalsetel põhjustel (vajadus hooldada raskelt haigestunud ema) ning üks ei läbinud praktikat ega saanud seetõttu kaitsta ka lõputööd. Saavutatud tulemust loeme siiski igati positiivseks.

2.3 Väljundiindikaator: Väljatöötatud või uuendatud täiendusõppekavade arv

1 1 Läbi viidi praktikajuhendajate täiendkoolitus

2.4 Tulemusindikaator: Täienduskoolitusel edukalt osalenute arv

20 16 Suure töökoormuse ja tööjõu puuduse tõttu polnud kõikidel planeeritud praktikajuhendajatel võimalik koolitusel osaleda. Kuna täiendkoolitusel olid esindatud kõik partnerid, siis võib hinnata tulemuse rahuldavaks.

2.5 Väljundiindikaator: Väljatöötatud või uuendatud taseme- ja täiendkoolitusõppekavadel õppivate välisüliõpilaste arv

0 0

2.6 Tulemusindikaator: Väljatöötatud või uuendatud taseme- või täienduskoolitusõppekavadel õppinud ja kursuse või õppekava edukalt läbinud välistudengite arv

0 0

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 15/18

2.7 Väljundiindikaator: Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna lõpetajate arv, kes on õppinud väljatöötatud või uuendatud tasemeõppekavadel

0 0

2.8 Väljundiindikaator: Ettevõtluskogemusega praktikute arv, kes on kaasatud õppetöösse koormusega vähemalt 1 AP

0 0

2.9 Väljundiindikaator: Välisõppejõudude arv, kes on kaasatud õppetöösse koormusega vähemalt 1 AP

6 7 UH valdkonnas 2 välisõppejõudu 4 EAP mahus, KR valdkonnas 4 välisõppejõudu 4 EAP mahus NM valdkonnas 1 välisõppejõud 5 EAP mahus Tulemuse hindame positiivseks

2.10 Väljundiindikaator: Ettevõttes praktiseerinud õppejõudude arv

0 0

2.11 Tulemusindikaator: Praktika edukalt lõpetanud õppejõudude arv

0 0

2.12 Väljundiindikaator: Ettevõttes praktiseerinud üliõpilaste arv

45 45

2.13 Tulemusindikaator: Praktika edukalt lõpetanud üliõpilaste arv

45 42 Väljatöötatud õppekaval (radioloogiatehnik spetsialisti õpe kolmes valdkonnas) alustas praktikat 45 inimest. Üks langes välja tervislikel põhjustel kuid siiski jõudis suures mahus läbida praktika, üks langes välja sotsiaalsetel põhjustel- läbis praktika vaid vähesel määral, üks ei läbinud praktikat täies mahus. Saavutatud tulemust loeme siiski igati positiivseks.

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 16/18

Ülevaade teavitustegevustest projektiperioodil kokku Tegevus* Kuupäev Osalejate/materjalide/artiklite

(teadete arv) Toimumise/levitamise/avaldamise koht

Projekti tutvustamine

31.05.2010 19 osalejat Kohtumine partneritega, Pärnu

Projekti tutvustamine

17.07.2010 Inglise ja eesti keelsed flaierid ja ettekande materjal projekti kaante vahel, osalejate arv 80

Balti Radioloogiatehnikute Suvekool, Eestis

Projekti tutvustamine

12.09.2010 Inglise keelsed flaierid ja inglise keelne ettekanne , osalejate arv 300

ISRRT ( International Society of Radiographers and Radiological Technologists) Kongress austraalias

Projekti tutvustamine

30.10.2010 Inglise keelsed flaierid, inglise keelne ettekanne, osalejate arv 42

Vilnius, Leedu EFRS (European Federation of Radiografers Societies) aastakoosolek

Projekti tegevuste ülevaade

23.10.2010 Flaierid ja ettekannete materjalid projekti kaante vahel,93 osalejat

Projekti teabepäev, Tallinn

Projekti tegevuste ülevaade

13.11.2010 Flaierid, 90 osalejat Tallinn, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu (ERTÜ) seminar

Projekti tegevuste ülevaade

12.03.2011 52 osalejat Tallinn, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu (ERTÜ) seminar

Projekti tegevuste ülevaade

21.05.2011 33 osalejat Tallinn, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu (ERTÜ) seminar

Projekti tutvustamine

16.07.2011 Inglise ja eesti keelsed flaierid ja ettekande materjal projekti kaante vahel, osalejate arv 104

Jurkalne, Läti. Radioloogiatehnikute Balti suvekool

Projekti tegevuste ülevaade

15.10.2011 16 osalejat Kohtumine partneritega

Projekti tutvustamine

04.11.2011 Inglise keelsed flaierid, osalejate arv 42

Pariis, Prantsusmaa EFRS (European Federation of Radiografers Societies) aastakoosolek

Projekti tegevuste ülevaade

05.11.2011 Osalejate arv 90 RADEK ja ERTÜ ühisseminar

Projekti tutvustamine

23.11.2011 Osalejate arv 48

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 200 aastapäev, radioloogiatehnikute töötuba

Projekti tegevuste

21.01.2012 23 osalejat/ ettekanne 45 minutit

Pärnu, Eesti Radioloogiaühingu (ERÜ) Arengunõukogu

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 17/18

ülevaade

Projekti tutvustamine

01.03.2012 36 osalejat / ettekanne 15 minutit /inglise keelsed flaierid

Viin, Austria. Radioloogiatehnikute Põhjamaade Ühingu (Nordic Society of Radiographers and Radiological Technicians) koosolek

Projekti tutvustamine

03.03.2012 48 osalejat/ ettekanne 15 minutit / inglise keelsed flaierid

Viin, Austria. Radioloogiatehnikute Euroopa Föderatsiooni (European Federation of Radiografers Societies) koosolek

Projekti tutvustamine

04.03.2012 156 osalejat/ettekanne 15 minutit/ inglise keelsed flaierid

Viin, Austria. Euroopa Radioloogia Kongress (ECR 2012)

Projekti tegevuste ülevaade

10.03.2012 56 osalejat / ettekanne 30 minutit / eesti keelsed flaierid

Tallinn, Sütiste 19. Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu (ERTÜ) seminar

Projekti tegevuste ülevaade

30.03.2012 36 osalejat. Konverentsi materjalid projekti kaante vahel

Pärnu, Projekti konverents partneritele.

Projekti tegevuste ülevaade

21.04.2012 13 osalejat Tallinn. Koosolek partnerite esindajatega.

Projekti tutvustamine

09.-13.05.2012

Kokku tutvustati projekti kongressi raames ca 150 inimesele / inglise keelsed flaierid

Barcelona, Hispaania. ESTRO kongress (The European Society for Radiotherapy & Oncology, kiiritusravi valdkond)

Projekti tegevuste ülevaade

26.05.2012 48 osalejat / ettekanne 15 minutit / eesti keelsed flaierid

Tallinn, Ravi 18. Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu (ERTÜ) seminar

Projekti tegevuste ülevaade

29.09.2012 Osalejate arv 80 / ettekanne 20 minutit / eesti keelsed flaierid

Tartu, ERTÜ seminar

Projekti tegevuste ülevaade

03.11.2012 Osalejate arv 34 / ettekanne 15 minutit

Tallinn, ERTÜ mammograafia alane koolitus koostöös Tervise Arengu Instituudiga

Projekti konverents

09.11.2012 147 osalejat Pärnu, projekti konverents

Projekti tegevuste ülevaade

02.02.2013 23 osalejat Värska, Eesti Radioloogiaühingu (ERÜ) Arengunõukogu

Projekti tegevuste ülevaade

23.02.2013 30 osalejat Tallinn, projekti infopäev

Projekti tegevuste

23.03.2013 Osalejate arv 80 / ettekanne 20 minutit / eesti keelsed

Tartu, ERTÜ seminar

SA Archimedes Vorm VO 406-02-08-08/V2 Leht 18/18

ülevaade flaierid

Projekti tutvustamine

07.03.2013 51 osalejat/ ettekanne 15 minutit / inglise keelsed flaierid

Viin, Austria. Radioloogiatehnikute Euroopa Föderatsiooni (European Federation of Radiografers Societies) koosolek

Projekti tegevuste ülevaade, hindamine

27.04.2013 60 osalejat inglise keeles, osalesid ka väliseksperdid Leedust, Inglismaalt ja Iirimaalt

Projekti konverents, Tallinn

Projekti tegevuste ülevaade

25.05.2013 Osalejate arv 70 / ettekanne Lõuna-Eesti Haigla, Võru, ERTÜ seminar

Projekti tegevuste ülevaade

29.-30.06.2013

Inglise ja eesti keelsed flaierid ja ettekande materjal projekti kaante vahel, osalejate arv 145

Guosta, Leedu. Radioloogiatehnikute Balti suvekool

Täitmise suunised: * Tabelisse kanda ainult need tegevused, mis on seotud kogu projekti, kui ESF-ist toetatud tegevus(t)e, tutvustamisega ja selleks vajaminevate esemete soetamisega (näit. kohustuslik infosilt, kleebised, meened vms). Juhul, kui teavitamisega seotud tegevus on projekti sisutegevuse osa, siis märkige see punktis 2. Tegevused ei pea tingimata olema rahalised (näit. pressiteate väljaandmine). Ülevaade üldistest teavitustegevustest annab koondinfo selle kohta, kui palju on projektid kommunikeerinud avalikkusele seda, et toetus on tulnud Euroopa Sotsiaalfondist.

Projekti mõju horisontaalsetele teemadele

Horisontaalne teema Kavandatud mõju iseloom * (märgi sobiv ristiga)

Tegelik mõju iseloom (märgi sobiv ristiga)

Selgitus (Kirjeldada, kas tegelik ja kavandatud mõju erinesid teineteisest? Kui „jah“, siis mis põhjusel erinesid? Tooge võimalusel näiteid, kuidas projektitegevused on horisontaalset teemat positiivselt on mõjutanud?)

Keskkonnahoid Positiivne Neutraalne

Positiivne Neutraalne

Võrdsete võimaluste edendamine

Positiivne Neutraalne

Positiivne Neutraalne

Regionaalne areng Positiivne Neutraalne

Positiivne Neutraalne

Infoühiskonna edendamine Positiivne Neutraalne

Positiivne Neutraalne

Kodanikuühiskonna areng Positiivne Neutraalne

Positiivne Neutraalne

Teenus kogukonnale Millal Sündmuse teema/sisu/osalejaid Korraldajad

1. 03.02.2013 Tervisenäitajate testimine Luunja valla tervisepäeval. 50 osalejat R.Pihle, A.Treiman-Kiveste; Liina Ilves, Elis Kusma, Elina

Müürsepp, Marin Kirkmann - õ3

2. 08.02.2013 Eesti Keemiaõpetajate Liidu teabepäeval loengteemal ,,Mürgised ained

koolikeskkonnas".

I.Ploomipuu/ Eesti Keemiaõpetajate Liidu teabepäeval

osalejad

3. 12.02.2013 Loeng ,,Eakate aktiviseerimise võimalused“ T.Lepp eakate päeval Ülenurmes.

4. 19.02.2013 Pääsupesa lastepäevakodus tervisepäev. A.Vahtramäe

5. 18.03.2013 Kääpa hooldekodu koolitushommikul. A.Vahtramäe

6. 10.04.2013

10 – 14:00

Elustamine ja sidumisõpetus SA Vaimse Tervise Keskuse klientidele. 50

osalejat

R.Pihle; M.Aruots, üliõpilased õde I, 1. ja 2.rühm (12

üliõpilast)

7. 14.04.2013 Konguta valla tervisepäeval osalejatele elustamise ja sidumisõpetus. M.Aruots, T.Taimalu

8. 16.04.2013

9 – 11:00

Õige ja käte- ja hammastepesu õpetus Pauluse lastehoiu 5.-7.aastastele

lastele. 20 last

R.Pihle, üliõpilased Kerli Brafmann, Marilin Niilus, Kerli

Puidak – õ1 (Terviseedendus, õj P.Simm)

9. 17.04.2013 Aktiivõppe tund ,,Tüdrukust naiseks“ Karlova g 5.a klassi tüdrukutele, kus

kõneldakse 12 ja 13aastaste organismis toimuvast muutusest ja

seksuaaltervisest. 9 osalejat

Merit Luik, Evelin Limberg, Kätlin Mannas ja Maris Niibek

– äm1

10. 21.04.2013 Tartu maakonna liikumisüritus ,,Hoia süda terve!“ osalejate

tervisenäitajate testimine. 80 osalejat

R.Pihle, A.Treiman-Kiveste, üliõpilased J.Baranova – ba1;

Laura Kall – ä2; Marjet Saar ja Liisa Kriit – õ1.

11. 22.-26.04.2013 Südamenädal. 306 osalejat

12. 23.04.2013 Aktiivõppe tund ,,Tüdrukust naiseks“ Tamme g 5. klasside tüdrukutele,

kus kõneldakse 12 ja 13aastaste organismis toimuvast muutusest ja

seksuaaltervisest. 20 osalejat

Merit Luik, Evelin Limberg, Kätlin Mannas – äm1

13. 26.04.2013

11 – 14:00

Õpitoad ,,Pane oma meeled proovile“ erivajadusega õppija vajadustest. S.Kõllamets, R.Pihle, A.Treiman-Kiveste

14. 29.04.2013

11 – 15:00

Eesti Pimedate Ühingu Tartu linna liikmete tervisenäitajate testimine ja

loeng südametervisest. 60 osalejat

R.Pihle, E-M.Sooväli, M.Lenk-Adusoo, õ3 üliõpilased

Eveliis Annusver, Katre Raag, Riti Saage ja õ2 üliõpilane

Diana Demitševa

15. 30.04.2013 Aktiivõppe tund ,,Tüdrukust naiseks“ Karlova g 5. klasside tüdrukutele,

kus kõneldakse 12 ja 13aastaste organismis toimuvast muutusest ja

seksuaaltervisest. 20 osalejat

Merit Luik, Evelin Limberg, Kätlin Mannas – äm1

16. 02.05.2013 Lohkva lasteaia töötajate tervisenäitajate testimine. 20 inimest A.Treiman-Kiveste, R.Pihle

17. 03.05.2013 Põlva eakate tervisepäeval tervisenäitajate testimine. 66 osalejat A.Treiman-Kiveste, R.Pihle, Gea Koido ja Kadri Saarmaa –

õ2; Laura Kall – ä2

18. 13.05.2013

09 – 12:00

Õige kätepesuõpetus. Lohkva lasteaed. 42 osalejat. A.Treiman-Kiveste, R.Pihle, üliõpilased Carolin Kull,

Svetlana Berjozova, Anastasia Ivanova, Katre Torila – õ1

(Terviseedendus, õj P.Simm)

19. 15.05.2013

10 - 11

Kätepesuõpetus + parasiidid. O.Lutsu nim Palamuse Gümn. I klass. Astra Puusepp, Alina Mihailova, Kristi Toit, Kerli - õ1

(Terviseedendus, õj P.Simm)

20. 20.05.2013 Õige kätepesuõpetus Lähte lasteaias A.Treiman-Kiveste, R.Pihle, üliõpilased Reena, Kersti, Airi,

Piret – õ1 (Terviseedendus, õj P.Simm)

21. 22.05.2013 Õige kätepesuõpetus Sipsiku lasteaias. Marta Magerramov, Liisa Rubeika ja Birgit Prakson – õ1

22. 22.05.2013 Avalik loeng liikumisest H.Treffneri g 10.-11.klasside õpilastele. Eva Rüütel

23. 23.05.2013 Linna tervisekonverents. 304 osalejat. R.Pihle, A.Treiman-Kiveste, Ilja Tretjakov, Eiko Roosimaa,

Karl Ansu – õ1

24. 29.05.2013 Algklasside tervisepäev Ole Terve! 96 osalejat. Õj A.Treiman-Kiveste, P.Simm, S.Läänelaid, õ1 ja äm1

üliõpilased ..

25. 01.06.2013 Lastekaitsepäev Üle Läve R.Pihle, üliõpilased Evelin Limberg, Merit Luik – äm1;

Kairit Linnaste – ft3.

26. 03.06.2013 Võru Kreutzwaldi g 11.klasside õpilaste tervisepäev. 111 osalejat. R.Pihle, A.Treiman-Kiveste, I.Paju.

27. 07.-08.08; 14.-

15.08; 22.-

24.08.2013

Lille maja projekt Suvetelk Kaubamaja väljakul. Esmaabi õpetus. R.Pihle, T.Taimalu, üliõpilased Liisa Kriit, Mari-Liis Tuvi,

Merili Tõnismäe, Jekaterina Lammertson, Ele Mägi – Õ;

Kuldar Rahuelu – RT

28. 16.08.2013 PRIA suvepäevaliste tervisenäitajate testimine. 300 osalejat R.Pihle, A.Treiman-Kiveste, üliõpilased Liisa Kriit, Teele

Naar – Õ; Elvis Russki, Margus Kangro – RT; Grete Jeltsov

– FT:

29. 05.09.-

31.10.2013

Tasuta loengud lapseootel peredele. Vastutav õppejõud Marge Mahla

30. 08.09.2013 Tartu linna tervisepäeval esmaabi osutamine R.Pihle, T.Taimalu, Ele Mägi ja Mari-Liis Tuvi – õ; Liisa

Kriit – õ2

31. 27.09.2013 Teadlaste Öö Festival. 439 osalejat Mari Sepp – ä1; Anna Tjuleneva, Maarja Kaasik; Johanna-

Maria Illend - ä5; Liisa Kriit, Liisi Muoni – õ2; Teele Naar –

õ3; Kärt Sulg – õ1; Merit Luik – ä2; Kati Rannit – õ2; Grete

Jeltsov – ft3; Laura Jaakson – ba1; Getter Annuk – ba3;

Mari-Ann Valdre – ä2; Katerin Lohuväli – ä2; Martin Valge

– rt3; Kadri Otsalt – ä5; Aire Härmask; Ehtel Tuisk; Taimi

Taimalu; Maire Aruots; Kaido Liiv; Eerik Jõgi; Airin

Treiman-Kiveste; Marge Mahla; Ruth Pihle.

32. 27.09.2013 EÕL tervisesari Tervislik Neljapäev 1.päev. 150 osalejat. EÕL liikmed, A.Treiman-Kiveste, R.Pihle; lapsehoidjad

Eneli Häidkind ja Eveli Tsopp; Krislin Pikarev ja Vladimir

Tiškin – õ3; Merit Müller – ba3

33. 30.09.2013 Tartu mk Auväärses Eas Elanike Ohutuspäev. Tervisenäitajate testimine.

Luunja. 64 osalejat.

P.Pihle, A.Treiman-Kiveste, Liisa Kriit – õ2; Mari Sepp – ä1;

Juliana Baranova – õ2; Jekaterina Tiisler – õ3.

34. 10.10.2013 Tartu linna eakate terviseolümpia. Tervisenäitajate testimine (kaal,

vererõhk), sidumisõpetus, 2 ala kohtunikud, võistlemine. 60 osalejat.

Korraldajad: T.Taimalu, R.Pihle, K.Rahuelu – rt2; Eleinika

Jallajas – tk2; Madeann Alamets – ht2.

Võistkond: Tiiu Lepp, Anne Murov, Aleksandr Raud, Rein

Kalda.

35. 14.10.2013 Kroonuaia koolis kätepesuõpetuse aktiivtund. 20 õpilast, 6 õpetajat. R.Pihle, Mari-Liis Tuvi – õ3; Kairi Sardis – õ3.

36. 16.10.2013 Sinu käed päästavad elu! Elustamispäev koostöös SA Tartu Kiirabiga.

(meilt nukud, üliõpilased)

7 üliõpilast. Projektijuht Andras Laugamets.

37. 23.10.2013 Kätepesuõpetuse aktiivtund Ilmatsalu lasteaias. Ilona Kirsi – õ2

38. 24.10.2013 EÕL tervisesari Tervislik Neljapäev 2.päev teemal ,,Mõtlemine mõnusaks,

pea lahedaks“. 97 osalejat.

R.Pihle, A.Treiman-Kiveste, Liisa Kriit, Liisi Muoni – õ2

39. 24.10.2013 Keskkonnakaitse õppepäev gümnasistidele. 12 osalejat. I.Ploomipuu, A.Tihane, T.Veber.

40. 06.11.2013 Kätepesuõpetuse aktiivtund Konguta koolis. Ele Mägi – õ2

41. 21.11.2013 Tervisliku Neljapäeva sarja 3.neljapäev ,,Vältigem grippi“. 91 osalejat. Merit Müller – ba3; Krislin Pikarev ja Vladimir Tiškin – õ3;

Eneli Häidkind ja Eveli Tsopp - lh

42. 25.11.2013 HIV testimine üliõpilastele ja töötajatele Tartu LV tervishoiuosakond ja SA TÜK

43. 27.11.2013 Eesti Pimedate Ühingu Tartumaa liikmete tervisenäitajate testimine. 21

osalejat.

R.Pihle, M.Lenk-Adusoo, üliõpilased Gea Koido, Helen

Oper, Kristiin Kikkas, Kreete Lustmets – õ3.

44. 28.11.2013 Viljandi Jakobsoni Kooli 5.klasside aktiivõppe tund ,,Tüdrukust naiseks“.

36 osalejat.

Merit Luik – ä2

45. 02.12.2013 AIDSi jt sugulisel teele levivaid nakkushaigusi tutvustav loeng

Kommertsgümnaasiumi 12.klasside õpilastele.

Tuuli Larven – ä4

46. 03.12.2013 HIV testimine üliõpilastele ja töötajatele Tartu LV tervishoiuosakond ja SA TÜK

47. 05.12.2013 Elavas Raamatukogus kõrgkooli tutvustamine. Ruth Pihle

48. 06.12.2013 Õige kätepesuõpetuse seminar Parksepa lasteaias. TK vilistlane Piia Helstein

49. 10.12.2013 Tervisnäitajate testimine EMÜ Fitnessõhtul R.Pihle, J.Baranova – ba2; Elena Jodche – õ4

50. 11.12.2013 Tartu linna loodusainete õpetajate sektsiooni koosolek + aktiivõppetund

laboris. 21

R.Pihle, K.Liiv, M.Kolga; üliõpilased Roman Gorjunov – õ4;

Juliana Baranova – ba2

51. 16.12.2013 Kalda päevakeskuse klientide tervisenäitajate testimine. 37 R.Pihle, J.baranova – ba2; Margus kangro ja Kristjan

Lepmets – rt3

52. 19.12.2013 Tervisliku Neljapäeva 4.neljapäev ,,Toitumine – müüdid ja tegelikkus“ 53 R.Pihle; J.Baranova – ba2

Avatud Uksed

I. Eribussid ja linna kõrgkoolide lahtiste uste päev 20.03.2013

20.03.2013 kell 11 - 17 Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päev.

Tasuta bussidega sõidutatakse linna enam kui 700 gümnasisti Tallinnast, Viljandist, Võrust, Narvast ja

Pärnust. Teretulnud on kõik, kes huvituvad õppimisest kõrgkoolides.

Gümnasiste ootavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Eesti

Lennuakadeemia, KVÜÕA Kõrgem Sõjakool.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kava:

Kell 11 – 17 toimub maja südames õppekavade minimess – üliõpilased vastavad kõikidele

küsimustele ja räägivad, miks meie juures on hea õppida;

Kell 11 ja 13 ja 15 algavad majatuurid, kohtumispaik fuajees lippude all – näidatakse õppehoonet,

räägitakse lühidalt õppekavadest;

Kell 12 – 16 avatud õpitoad ruumis 007 ja laboririigis 1.korrusel:

- Bioanalüütiku õppekava - millest koosneb maailm meie ümber – Kaido Liiv, Triin

Aasmäe, ???? - üliõpil;

- Tervisekaitse spetsialisti õppekava töötuba - õpime ja mõõdame keskkonna

ohutegureid – Ave Tihane ja TK2 kursus;

- Ämmaemanda õppekava – titategevused – Merit Luik ja Evelin LImberg – äm1;

- Õe õppekava – esmaabi ja sidumisõpetus – Taimi Taimalu.

Kell 12:15 – 14:30 on neljal huvilisel võimalus viibida õppejõud Maire Aruotsa ja õe õk esmaabi

praktikumis ruumis 016;

Kell 15:15 – 17:30 on neljal huvilisel võimalus viibida õppejõud Maire Aruotsa ja ämmaemanda õk

õendustoimingute praktikumis ruumis 016.

Kell 11 – 15 on huvilistel võimalik osaleda õppejõud Janelle Märsi ja radioloogiatehniku õk

praktikumiga. Martin Valge + Reno Bleier – rt2

Kõrgkooli tutvustamine: Astra Puusepp ja Alina Mihailova – õ1

Ringkäigud:

1) 11:00 Alina Mihailova ja Astra Puusepp; Maris Ertmann; Maarja Kohu ja Roman Gorjunov;

2) 13:00 Alina MIhailova ja Astra Puusepp; Maris Ertmann ja Liisa Kriit;

3) 15:00 Liisa Kriit

Messilaudade ja õppekavade tutvustamine:

1) õe õk – Kadri Kripson, Marietta Juurikas- õde1

2) ft õk - Liisa Akulinitseva, Julia Koval, Diana Povaljajeva, Stanislav Mutsenik – ft 1

Kõrgkooli külastas 127 huvilist

20 2

5 4

2 5

2

60

17

2 8 harju

hiiu

ida-viru

jõgeva

põlva

pärnu

saare

tartu

valga

viljandi127 huvilise jaotus maakondade lõikes.

II. Avatud uste päev 03.04.2013

KAVA:

10 – 15 õppehoone avatud huvilistele;

10 – 15 maja südames ja ruumis 007 õppekavade minimess – üliõpilased vastavad kõikidele

küsimustele ja räägivad, miks meie juures on hea õppida;

10 ja 12 ja 14 algavad majatuurid, kohtumispaik fuajees lippude all – näidatakse õppehoonet,

õppekavade lühitutvustus;

11 – 14 avatud õpitoad:

- Laboririigi õpituba – Triin Aasmäe, Kaido Liiv;

- Lapsehoidja õpituba – Kristi Liivamägi;

- Erakorralise meditsiini õpituba – Genno Nurk, Pille Leola, Kertu Kliiman.

Kõrgkooli tutvustamine: Astra Puusepp, Kerli K ja Alina Mihailova – õ1

Ringkäigud: Liisa Kriit – õ1

Messilaudade ja õppekavade tutvustamine: Triinu Kängsepp, Kaili Uppin – õ3 ja Kätlin Jädal – ba3

Kõrgkooli külastas 46 huvilist.

III. Avatud Uste päev 18.10.2013 (Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse projekti

raames)

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse projekti raames avatakse kõrgkooli uksed 10

noormehele Lähte ja 10 õpilasele Tamme gümnaasiumist ning 25 õpilasele Treffneri Gst.

Kava:

11 - 11:30 õppekavasid tutvustav ettekanne. Moderaaror Kärt Pärtel (projekti poolt)

11:30 - 12:15 majatuur – Kristjan Lepmets ja Elvis Russki, rt3.

12:15 - 13:00 õpitoad:

- Esmaabi ja sidumisõpetus – Kuldar Rahuelu, rt2

- Lahastamine ja transport – Genno Nurk, õ1;

- Veregrupi määramine – Liisa Kriit – õ2.

13 - 13:30 tagasiside ja kokkuvõte.

Osales 39 (Tamme g – 7; Lähte g – 15; Treffner – 17) gümnasisti ja 2 õpetajat.

3

1

3 1 1

1

36

ida-viru

jõgeva

põlva

pärnu

saare

tallinn

tartu

03.04.2013 huviliste (46) jaotus maakondade lõikes

Osalustasuga ja asutuste poolt tellitud koolitused 2013

Koolituse nimi Ajavahemik Maht Osalejate

arv

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus (Autokool

Kiirendus)

02-03.02.13 16 tundi 11

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

23-24.02.13 16 tundi 12

Töö suurema ohtlikkusastmega isikutega

(Valkla kodu)

07.03-22.03.13

60 tundi 22

Praktikajuhendajate baaskoolitus

(Tartu Ülikooli Kliinikum)

27.03-08.04.13

26 tundi

16

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Edifico autokool)

06.-07.04.2013 16 tundi 9

Hooldustöötaja täiendkoolitus

(Aarike hooldekodu)

18.-19.04.13 16 tundi

8

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

20-21.04.13

16 tundi

12

Praktikajuhendaja jätkukoolitus

(Tartu Ülikooli Kliinikum)

09-24.04.13 52 tundi 11

Tegevusjuhendajate täiendkoolitus 27.09.13-07.05.13 296 tundi 23

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

21.06-22.06.2013 16 tundi

20

Esmaabi koolitus

(Kõrveküla Lasteaed)

1.08.2013 8 tundi 36

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

31.08.-01.09.2013

16 tundi

16

Psüühikahäired

(MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus)

3.09.2013

8 tundi

18

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

28.09-29.09.2013

16 tundi 16

Töö suurema ohtlikkusastmega isikutega

(Valkla kodu)

12.09-07.10.2013

60 tundi

18

Praktikajuhendajate baaskoolitus

(Tartu Ülikooli Kliinikum, kvaliteedilepe)

8.10-18.10.2013 26 tundi 9

Klassikalise massaaži algkursus 21.-31.10.2013 30 tundi 16

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

02.-03.11 2013

16 tundi

25

Hooldustöötaja täiendkoolitus

(Kadla Päevakeskus)

13.11.-20.11.2013

20 tundi

12

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Autokool Kiirendus)

7.-8.12.2013 16 tundi 20

Kokku: 20 Kokku: 330

Osalustasuta koolitused (projektid, lepingud)

Koolituse nimi Ajavahemik Maht Osalejate

arv

Lõputööde juhendamise-retsenseerimise koolitus 31.01-01.02.13 16 tundi

28

Praktikajuhendajate baaskursus

(Kvaliteedilepe)

05.02-19.03.2013 60 tundi 15

Mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus

(Kivilinna Gümnaasium)

11.03-04.04.2013 16 tundi 12

Töö dementsussündroomiga klientidega

(ESF)

01.-05.04.2013

40 tundi

15

Kuidas õpetada vaegnägijaid ja pimedaid

(PRIMUS)

22.04 ja 29.04 13

13 tundi 13

Hooldustöötaja täiendkoolitus

(ESF)

13-17.05.2013

40 tundi

15

Praktikajuhendajate baaskoolitus

(kvaliteedilepe)

06.05-21.05.13

60 tundi

40

Kvantitatiivsete uurimismeetodite kasutamine

tervishoius

(PRIMUS)

20.05.2013

8 tundi 14

BA õppekava üliõpilaste lõputööde juhendamine ja

retsenseerimine

(Pärnu Haigla)

14.05.2013

26 tundi

6

Esmaabi

(Tamme G)

10.09.-29.10.2013

16 tundi

21

Praktikajuhendajate baaskoolitus

(kvaliteedilepe)

11.11.-26.11.2013

60 tundi

24

Vaktsiiniseminar 5.12.2013 3 tundi 32

Praktikajuhendajate baaskoolitus

(kvaliteedilepe)

28.11-19.12.2013

60 tundi

13

Kuidas õpetada vaegnägijaid ja pimedaid

(PRIMUS)

21.-22.11.2013 18 tundi 7

Kokku: 14 Kokku:

255

1

Tegevusaruanne rahalise toetuse kasutamise kohta Rahalise toetuse kasutamise leping THO-2013-1

Südamenädal 22. - 26.04.2013

Südamenädal 22. - 26.04.2013 Projektijuht – avalike suhete juht Ruth Pihle ruthpihle@nooruse.ee 737 0207 Vastutav õppejõud – õenduse õppejõud Airin Treiman-Kiveste airintreimankiveste@nooruse.ee Testijad - I – II kursuse üliõpilased õe ja bioanalüütiku õppekavadelt. Tartu linnakodanike tervisenäitajate tasuta testimine toimus 22.-26.04.2013 esmaspäeval ja teisipäeval kell 10 – 13:00; kolmapäeval ja neljapäeval kell 15 – 18:00; reedel kell 13 – 16:00 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone Nooruse 5 ruumides 015; 016 ja 017. Mõõdeti järgmisi tervisenäitajaid: veresuhkur, kolesterool, hemoglobiin, pikkus, kaal, vöökoha ümbermõõt, organismi vee-, rasva-, lihaste osakaal, KMI. Kõikide mõõtmistega kaasnes näitajate selgitamine ja kliendi soovi korral nõustamine. Kliendi näidud kirjutati terviselehele, et ta saaks tulemusi kodus rahulikult uurida, lisati normid ja selgitus. Vajadusel anti kaasa vererõhupäevik, soovi korral võttis klient kaasa infolehti. Testimas käis 306 linnakodanikku, vastavalt päevade lõikes 64, 64, 58, 54 ja 66 klienti. Noorim 2,7 ja vanim 85 aastat vana. Mehi 22 . Projekti raames teostatud tegevuste kaudu õppisid tudengid pöörama tähelepanu kliendi üldisele terviseseisundile, mitte vaid ühele näitajale. Tegevustest lihtsamaks hindasid üliõpilased pikkuse, vööümbermõõdu ja vererõhu mõõtmist, keerulisemaks osutus verenäitajate määramine. Klientide tervisenäitajate intensiivne testimine oli I kursuse üliõpilastele rikastav kogemus, sest inimesed erinesid vanuselt, soolt ja terviseteadmistelt, samuti eesti keele oskuse ja tervisliku seisundi poolest. Oli ka neid, kes rääkisid ainult kas inglise või vene keelt. Testimas käisid erivajadusega (vaimne ja liitpuue, vaegnägijad ja –kuuljad, liikumispuue) inimesed, kellele tervisenäitajate selgitamine pani proovile suhtlemisoskused ja nõudis kohanemist olukorraga. Kliendid olid väga huvitatud näitajate tulemuste ja normide selgitusest. Üliõpilasi kuulati tähelepanelikult ja küsiti nõu tervisekäitumise muutmiseks. Uuriti erinevate toiduainete ja liikumise mõju kohta. Oodatust rohkem oli testijate seas 35 – 55aastaseid inimesi. Südamenädalat analüüsides võib öelda, et inimeste huvi oli väga suur just kolesterooli ja hemoglobiini mõõtmise ja tulemuste selgitamise vastu. Palju esitati küsimusi, mida näitajad tähendavad ja kuidas organismi mõjutavad, mida saab ravimeid tarbimata teha näitude normaliseerimiseks. Üliõpilaste hinnangul oli madal hemoglobiininäit pigem noorematel ja kõrge kolesteroolinäit pigem kesk- ja vanemaealistel inimestel. Veresuhkru kohta selliseid üldistusi teha ei saanud. Nooremad inimesed ei osanud madalat hemoglobiinitaset seostada unisuse, väsimuse ja loidusega, pigem pandi seda suure koormuse süüks. Kolesterooli vastu tundsid huvi just 35 – 55aastased testitavad. Oli ka neid, kes pidevalt tegelenud kolesterooli näidu langetamisega ja tulid

2

kinnitust saama, et on õigel teel. Üllatunult teadvustati, et ülekaal pole kõrge kolesteroolinäidu põhjus. Tihti küsiti peidetud toidurasvade ja nn halbade rasvade kohta. Veresuhkru kohta olid inimeste teadmised head. Organismi näitude mõõtmine fitnesskaaluga andis nii mõnegi jaoks üllatavaid uusi teadmisi. Kuni 29aastaste seas oli mõni ülekaaluline naine. Samas oli ka mitu alakaalulist naist (KMI alla 19), kes aga ei kaevanud kehva enesetunde või jõuetuse üle. Selles vanuses meeste näidud olid normide piires. Kuni 55aastaste seas esines rohkem ülekaalulisi nii meeste kui ka naiste seas, kuid inimesed olid probleemi teadvustanud. Samas puudus motivatsioon liikumisharjumuse muutmiseks. Üle 55aastaste seas oli vähe neid, kelle kõik näidud (rasv, vesi, lihased) oleksid olnud normide piires. Probleemideks kõrge rasvasisaldus ja veepuudus. Näidud jäid normidesse regulaarselt tervisespordiga tegelevatel või aktiivse eluviisiga (aiatöö, lapselapsed, hobid) inimestel. Soovitati piisavalt tarbida puhast vett ja suurendada kehalist aktiivsust ainevahetuse hoogustamiseks ning vältida kiirtoitu. Tudengite arvates oli Südamenädal väga väärtuslik kogemus, mille abil kinnistati auditoorselt omandatud teadmisi, omandati iseseisvalt uusi teadmisi, saadi praktilist käelist kogemust ning arendati suhtlemisoskusi erinevate klientidega. I kursuse tudengid kinnitasid, et said enne esimest praktikat oluliselt juurde julgust suhtlemiseks. Hämmastusega tõdeti, et valge kittel kui õe kutse sümbol aitab kaasa enesekehtestamisele ja lisab üliõpilaste sõnadele kaalu. Kõrgelt hinnati meeskonnatöö kogemust ning juhendajate toetust. Linnakodanikud hindasid väga heaks linna tervishoiuosakonna ja tervishoiu kõrgkooli koostöös pakutud võimalust testida tervisnäitajaid tasuta ja tulla testima preventiivselt. Kiideti üliõpilaste suurepärast ettevalmistust ja suhtlemisoskusi. Korraldajad, testijad ja kliendid jäid Südamenädalaga väga rahule.

Rakendusuuringud 2013

Käimasolevad rakendusuuringud

Rakendusuuring Tulemused

2013−2018

Autos kasutatava laste turvavarustuse kasutamine Eestis

Vastutav uurija: Inga Ploomipuu

Õppejõud: Kristi Vahur

Üliõpilane: Elen Pabo

Koostööpartner: Maanteeamet, esindaja Kaia Kuuspalu

2013−2016

Õendusüliõpilaste hooliva hoiaku kujunemine, kujundamine ja hindamine Vastutav uurija: Reet Urban

Üliõpilased: Liis Arbeiter, Elina Müürsepp

Meediakajastus:

Hoolivusest viimase kursuse õendusüliõpilaste pilgu läbi. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

veebiajakiri Tervist! nr 2, veebruar 2014

Lõputöö: Arbeiter, L., Müürsepp, E. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli neljanda kursuse õe

õppekava üliõpilaste arusaam hoolivusest õenduses ja hoolivuse kujunemisest.

2013−2015

Eesti sünnituseelset ettevalmistust pakkuvate Perekoolide õppetöös osalemise mõju

rasedate ja nende tugiisikute valmisolekule sünnitusega toimetulekuks,

vanemarolliga kohanemisek ning imetamise edendamiseks osalejate ja lekotorite

pilgu läbi.

Vastutav uurija: Marge Mahla

Üliõpilased: Janne Toomel, Kadri Otsalt, Marin Paes, Mari-Ann Umelas

Koostööpartner: Eesti Ämmaemandate Ühing

2013−2015

Borrelia burgdorferi sensu lato kandvus ja erinevate genotüüpide esindatus Eesti

maakondade puukide hulgas. Vastutav uurija: Eerik Jõgi

Üliõpilased: Maarja Ader, Kaitel Kruus

2013−2015

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava II ja IV kursuse üliõpilaste

farmakoloogilised teadmised. Vastutav uurija: Ireen Bruus

Lõputöö:

Keidong,K., Borodina. J. (2014). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe õppekava

II kursuse üliõpilaste ravimite alased teadmised ja oskused

Õppejõud: Agnes Männik, Liina Animägi

Üliõpilased: Jelena Borodina, Kairi Keidong

2013−2014

Patsiendi kiirgusdoosi optimeerimiseks vajalike andmete kogumine ja võrdlev

analüüs radiograafias. Vastutav uurija: Kalle Kepler

Üliõpilased: Natalia Barausova, Anton Bukatš, Viktor Dedovets, Olga Dmitrieva,

Marleen Eelma, Kristi Kais, Rasmus Kariis, Stella Kibena, Lidia Kolessova, Artjom

Kotelevski, Vilorika Laursoo, Tiina Lilium, Jekaterina Mihhailova, Kai Mölder, Maria

Mürk, Marek Naal, Siim Nael, Kuldar Rahuelu, Eneli Tisler, Merle Torim, Inge-Liis

Verst, Natalja Vertjajeva

Koostööpartner: Oulu Rakenduskõrgkool

Kaasatud asutused uurimistöö läbiviimiseks: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Viru

Keskhaigla, AS Järvamaa Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, AS Valga Haigla, OÜ Tartu

Linna Polikliinik, SA Narva Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Pärnu Haigla,

SA TÜ Kliinikum, SA Viljandi Haigla

2013−2014

Kutsealased pädevused viimase kursuse õe põhiõppe üliõpilaste ja õdede hinnangul

Vastutav uurija: Reet Urban

Õppejõud: Liina Animägi

Üliõpilane: Lemme-Liis Aruväli

Lõputöö: Aruväli, L.-L. (2014). Algajate õdede valmisolek ja pädevused tööle asumisel ning

kutsealast iseseisvumist mõjutavad tegurid.

2013−2014

Täiskasvanud kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus vererõhu riskiteguritest,

ohjamisest, tüsistustest ja nende ennetamisest Koostööpartner: Eesti Haigekassa

Vastutav uurija: Eve-Merike Sooväli

Õppejõud: Piret Simm

Üliõpilased: Eveliis Annusver, Railika Toim, Riti Saage

Lõputööd:

Annusver, E. (2014). Kõrgvererõhktõvega patsientide teadlikkus vererõhku tõstvatest

riskiteguritest, võimalikest tüsistustest ning ravisoostumisest

Saage, R. (2014). Kõrgvererõhktõve patsientide teadlikkus oma vererõhu väärtustest,

ülekaalu ja vähese kehalise aktiivsuse mõjust vererõhule

Toim, R. (2014). Täiskasvanud hüpertensiooni diagnoosiga patsientide teadlikkus

kõrgvererõhktõve põhjustest, tähendusest ja haigustunnustest.

2012−2016

Eesti elanike erinevate vanusegruppide tervisekäitumine (2012-2014).

Kohvi ja taimetoidu mõju vere laborinäitajatele ja luutihedusele (2013-2016). Koostööpartnerid: Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskond prof Jaak Jürimäe, Jarek

Mäestu, Evelin Lätt

Tallinna Ülikooli doktorant Tiiu Urva

Vastutav uurija: Ülle Parm

Posterettekanded: Parm Ü, Parm A-L "Health behavior of two generations in Estonia" Population

Health Congress 2012 (9-12.09.12), Adelaide, Australia

Parm, Ü., Parm, A-L." The health behavior of two generations in Estonia". The 4th

International Interdisciplinary Scientific Conference: Society, Health and Welfare".

(22-23.11.12) Riia, Latvia

Publikatsioon:

Õppejõud: Anna-Liisa Parm, Aivar Orav

Üliõpilased: Triin Matvejev, Kari Linnaste, Sigrit Ülper, Sandra Sokman, Kristiina Kärk,

Petramarion Vesterinen, Kata Pedamäe, Nele Šott

Linnaste, K. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega kahe põlvkonna

näitel. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII.

Meediakajastused:

Uuring viitab luude kehvale olukorrale. Tartu Postimees (27.03.2013)

Eestlased joovad saunas ohtlikult vähe vedelikku - kõrgkooli lõpetanud Kairit

Linnaste lõputööst. Eesti Päevaleht LP (03.08.13)

Lõputööd: Linnaste, K. (2013). Saunas käimise harjumus ja seos tervisega kahe põlvkonna

näitel.

Kärk, K. (2014). Kahe põlvkonna kehaline aktiivsus – seda mõjutavad tegurid seoses

krooniliste haiguste esinemisega.

2012−2015

Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide

antibiootikumiresistentsus Vastutav uurija: Evi Aotöht

Õppejõud: Helen Udras, Mai Treial

Üliõpilane: Kaia Kolk, Lilian Kokk

Publikatsioon:

Kolk, K., Udras, H., Aotäht, E. (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest

isoleeritud enterokokkide antibiootikumresistentsus. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

Uurimistööde Kogumik VIII.

Lõputöö:

Kolk, K, (2013). Tartumaa avalike supluskohtade veest isoleeritud enterokokkide

antibiootikumresistentsus.

2012−2014

Toetava teipmisvahendi kolmekuulise mõju hindamine viie- ka kaheksa-aastaste

laste genu valgum asendi ja jala pikivõlvide korrigeerimisel Koostööpartnerid: AS Keila Taasturavikeskus, Empatrax OÜ

Vastutav uurija: Anna-Liisa Parm

Õppejõud: Reet Linkberg, Ivi Vaher, Arved Vain (Tartu Ülikool)

Üliõpilased: Mari-Liis Luukas, Maaria Pielberg

Lõputööd:

Luukas, M-L. (2013). Toestavate retuuside kandmise mõju 5-7 aastaste laste

alajäsemete genu valgum asendile.

Pielberg, M. (2013). Spetsiifiliselt jaotatud surve- ja elastsuskomponentidega

retuuside kandmise mõju lihastele genu valgum asendi korrigeerimisel 5-7- aastastel

lastel.

2012−2014

Patsiendi lähiuuringud (point-of-care, POC) Eesti perearstide tööpraktikas (2012-

2013) ja haiglate praktikas (2013-2014) Koostööpartner: Eesti Laborimeditsiini Ühing (Ida-Tallinna Keskhaigla Labor ja Põhja-

Eesti Regionaalhaigla Labor)

Vastutav uurija: Mare Remm

Õppejõud: Aivar Orav

Üliõpilased: Kätlin Jädal, Kaia Otsmaa, Terje Lokk, Svetlana Kitajeva

Publikatsioonid:

Remm, M., Jädal, K., Otsamaa, K., Orav, A. (2013). Patsiendi lähiuuringud Eesti

perearstide tööpraktikas. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII.

Suulised ettekanded:

Kaie Otsmaa: POCT kasutamise ülevaade Eesti perearsti praksistes. Eesti

Bioanalüütikute Ühingu üldkoosolek 08.02.2014, Tartus

Aivar Orav: Mida peaks teadma POCT uuringutest. Ettekanne esmatasandi arstide

koolitusel. Tartus 23. 11. 2013

Marge Kütt: POCT laborivälises ambulatoorses praktikas. Eesti Laborimeditsiini

Ühingu Suvekool Olustveres 30.08. – 01.09.2012

Lõputööd: Jädal, K. (2013). Point-of-care uuringute kvaliteedi tagamine Eesti perearstipraksistes

Otsmaa, K. (2013). Point-of-care (POC) uuringud perearstipraksises ja uuringutele

rakendatav kvaliteedikontroll.

2012−2014

Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaialastel (2012-2013). Enterobiaasi

esinemineViljandimaa ja Tartumaa lasteaialastel (2013−2014) Koostööpartnerid: 8 lasteaeda

Vastutav uurija: Mare Remm

Üliõpilased: Helin Sinimets; Rattasepp, P; Kukner, M., Matvere, M.

Avaldamisel artikkel: Remm, M., Remm, K. Studies on enterobiasis, toxoplasmosis and toxocariasis in

Estonia. In Health-related geography from a Northern European perspective

Meediakajastused:

Remm, M. Naaskelsabad – lasteaialaste tavalised parasiidid. Vooremaa.06.08.13

Remm, M. (2013). Bionalüütikute parasitoloogiaalased uuringud. Tervist! nr 1,

november 2013

Remm, M. Naaskelsabad ei ole kuhugi kadunud. Sakala 13.02.2014

Naaskelsabad on lasteaedadele suur nuhtlus. Meditsiini Uudised 13.02.14

Publikatsioon:

Remm, M., Sinimets, H. (2013). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja

vanemate teadlikkus enterobiaasist. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde

Kogumik VIII.

Suulised ettekanded:

Sinimets, H. Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades EBÜ aastakoosolek

2013, Tallinn, 26 .01.2013

Kukner, M., Matvere, M. Enterobiaasi esinemine Tartu linna lasteaedades. EBÜ

aastakoosolek 2014, Tartus, 08.02.2014

Remm, M. Enterobiaasi esinemine Viljandimaa lasteaedades. EBÜ aastakoosolek

2014, Tartus, 08.02.2014

Lõputööd: Sinimets, H. (2012). Enterobiaasi esinemine Jõgevamaa lasteaedades ja vanemate

teadlikkus enterobiaasist.

Rattasepp, P. (2013). Naaskelsabade uuring Viljandimaa lasteaedades.

Kukner, M., Matvere, M. (2013) Naaskelsabade esinemine Tartu ja Tartumaa

lasteaedades.

2012−2014

Akadeemilise õpikeskkonna mõju üliõpilase õppimisele Tartu Tervishoiu

Kõrgkooli õe ja radioloogiatehniku õppekava näitel. Vastutav uurija: Reet Urban

Õppejõud:Tiina Kukkes, Liina Animägi

2013 lõppenud rakendusuuringud

Rakendusuuring Tulemused

2012−2013

Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Eesti erinevate piirkondade

jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist Koostööpartnerid: Saarte Jahimeeste Selts, Kuressaare Haigla AS

Vastutav uurija: Evi Aotäht

Õppejõud: Mai Teial

Üliõpilane: Egle Niitvägi

Meediakajastus:

Lember, A. Saaremaa jahimehi kutsutakse osalema puugihaiguste uuringus. Saare Hääl

(04.06.2012)

Intervjuu Egle Niitvägi’ga rakendusuuringust. Kadi Raadio (27.06.12)

Raisma, M. Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Saare Hääl. (07.07.2012)

Eesti uudised. Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Postimees (08.07.2012)

Aktuaalne Kaamera. ERR. Eesti TV (02.juuli 2012) uudis uuringutulemustest.

Aktuaalne Kaamera. ERR. Eesti TV (25.juuli 2012) uudis uuringutulemustest

DELFI Jahimehed said teada ehmatava puugitõe. Egle Niitvägi rakendusuuringu

tulemustest.(07.07.2012)

Suuline ettekanne:

Niitvägi, E. Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa jahimeeste

vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Eesti Bioanalüütikute Ühingu

aastakoosolek. Tallinn. (26.01.13)

Publikatsioonid:

Niitvägi, E., Aotäht, E., Treial, M. (2013). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade

esinemine Saaremaa jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist. Tartu

Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde Kogumik VIII.

Lõputööd:

Niitvägi, E (2012). Puukborrelioosi tekitaja vastaste antikehade esinemine Saaremaa

jahimeeste vereseerumis ja nende teadlikkus puukborrelioosist.

2012−2013

Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedades Vastutav uurija: Evi Aotäht

Õppejõud: Helen Udras

Üliõpilane: Kairi Lillemets

Meediakajastus:

Aotäht, E., Lillemets, K. (2014). Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedade pindadelt ja

mänguasjadelt. Tervist! nr 2, veebruar 2014

Lõputöö:

Lillemets, K. (2012). Soolenakkuste leviku võimalus lasteaedade pindadelt ja

mänguasjadelt.

2012−2013

Intubeeritud vastsündinute endotrahheaalne aspireerimine lasteintensiivravi

osakonnas

Posterettekanne: Läänelaid, S.; Sommer, R.; Saareal, A. (2013). Newborns open-system endotraheal

suctioning methods applications in Estonian children intensive care units. 24th Annual

Vastutav uurija: Siret Läänelaid

Üliõpilased: Annely Sareall, Raili Sommer

Meeting of the European Society of Paediatric and Neonatal Intensive Care, Rotterdam,

Netherlands, 12--15 June 2013.

Lõputöö: Sommer, R., Saareall, A. (2012). Avatud meetodil endotrahheaalne aspireerimine

vastsündinutel lasteintensiivravi osakondades Eestis.

2012−2013

Õdede haiglainfektsioone ennetavad mikrobioloogilised uuringud Vastutav uurija:Helen Udras

Üliõpilased: Siret Piigli, Tuuli Suur

Lõputööd:

Piigli, S. (2012).Mikrobioloogilise kätehügieeni kontrolliks kasutatava kindameetodi

võrdlus Rakvere Haiglas kasutusel oleva meetodiga.

Suur, T. (2012). Haiglas töötamise ja muude riskifaktorite mõju hindamine Staphylococcus

aureus'e kandlusele Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengitel ja kahe haigla õdedel.

2011−2013

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli vilistlaste uuring. Vastutav uurija: Inga Ploomipuu

Õppejõud: Eve-Merike Sooväli

Posterettekanne:

Ploomipuu, I., Sooväli, E-M. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli vilistlaste

uuring. Esitletud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 201. sünnipäevasündmuste raames

(22.11.2012)

Publikatsioon:

Ploomipuu, I., Sooväli, E-M. (2013). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli/Tartu Meditsiinikooli

2000-2012 aastal lõpetanud vilistlaste uuring. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Uurimistööde

Kogumik VIII.

2010−2013

Bioanalüütiku koht ja roll Eesti laborites Vastutav uurija: Mare Remm

Uurijad: Tiina Teder, Laura Punak, Roman Suvorov, Riin Viksi, Mirjan Venski, Reelika

Värva

Publikatsioon:

Remm, M., Punak, L., Teder, T., Veski, M., Viksi, R. (2012). Bioanalüütikute roll Eesti

meditsiini laborites. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde kogumikus VI.

Suulised ettekanded:

Remm, M., Punak, L., Teder, T., Suvorov, R. Roles of Bioanalysts in Laboratories of

Microbiology, Pathology and Clinical Chemistry in Estonia. The 10th Baltic Congress in

Laboratory Medicine, (16.09.10.)

Teder, T. Remm, M. Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti mikrobioloogia laborites.

Bioanalüütikute Ühingu konverentsil-koolitusel Tartus (16.04.11)

Remm, M. Ploomipuu I. Roles of Bioanalysts in Laboratories of Microbiology, Pathology

and Clinical Chemistry in Estonia. Bio-Nord Conference, Oslo (26. 05.11)

Remm,M., Punak,L., Teder,T., Suvorov,R., Viksi,R., Värva,R. Roles of Biomedical

Scientist in Medical Laborotories of Estonia. 30th Word Congress of Medical Laboratory

Science. Berlin (18-22.08.12)

Lõputööd:

Teder, T.(2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti mikrobioloogia laborites.

Punak, L. (2011). Bioanalüütiku kvalifikatsioo ja tööülesnded patoloogia laboris.

Suvorov, R. (2011). Bioanalüütiku roll ja ülesanded Eesti kliinilise keemia laborites.

Viksi, R.(2011). Bioanalüütiku roll kliinilise keemia laborites.

Venski, M. (2011). Bioanalüütiku koht ja roll Eesti immunoloogia laborites.

Värva, R (2011). Bioanalüütiku roll hematoloogia laboris.

2010−2013

Filagriini mutatsioonide C.2282del4 ja P.R501X ning histamiin N-metüültransferaasi

mutatsiooni C314t esinemissagedus allergikute ja mitteallergikute seas ning allergiate

väljendumise seos elukeskkonnaga Vastutav uurija: Helen Udras

Üliõpilased: Kairi Kukk, Astrid Oras

Publikatsioonid:

Kukk, K., Udras, H. (2012). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute

seas Eestis ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele. Tartu Tervishoiu

Kõrgkooli uurimistööde kogumik VI.

Oras, A., Udras, H. (2012). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi

C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja

keskkonnategurite mõju allergiahaigustele. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde

kogumik VI

Suulised ettekanded: Kukk, K. Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis ning

tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele. Talveakadeemia üliõpilaste

teaduskonverents. Tallinn. 05.02.2013.

Oras, A. Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi C314T sagedus

täiskasvanud allergikute ja kontrollgrupi hulgas Eestis ja keskkonnategurite mõju

allergiahaigustele. Talveakadeemia üliõpilaste teaduskonverents. Tallinn. 05.02.2013

Lõputööd: Kukk, K. (2013). Filagriini mutatsiooni C.2282DEL4 sagedus täiskasvanute seas Eestis

ning tubakasuitsu mõju allergiahaiguste avaldumisele.

Oras, A., Udras, H. (2013). Histamiin N-metüültransferaasi kodeeriva geeni polümorfismi

C314T sagedus täiskasvanud allergikute ja mitteallergikute hulgas Eestis ja

keskkonnategurite mõju allergiahaigustele.

Tunnustused: Oras A. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiaat 2013

2009−2013

Bayley skaala kasutamine kahe- ja kolmeaastaste laste arengutaseme

hindamisel. Vastutav uurija: Tiiu Urva (2009-2012); Reet Linkberg

Publikatsioonid:

Linkberg, R.,Kalind, K. (2011). HIV-positiivsete emade imikute psühho-motoorse

arengu hindamine Bayley testi abil. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimistööde

kogumik V.

Lõputööd:

Kalind, K. (2011). HIV-positiivsete emade imikute psühhomotoorse arengu

hindamine Bayley skaala abil.

Pülse, M. (2013). Prenataalperioodis alkoholiga kokkupuutunud kuni kolmeaastaste

laste psühhomotoorse arengu hindamine toetudes Bayley II ja III skaaladega

mõõdetud tulemustele.