1Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
Valgamaa noorteleht nr 1(2) Heade mõtete ja ideede jagaja Veebruar 2011
«LÜHIDALT
VALGAMAA NOORED VARIMA!VALGAMAA NOORED VARIMA!
Tänu varimistele saavad noored
näha, kuidas toimib demokraa-
tia ning eesmärgiks on panna
neid aktiivselt osalema ühis-
konnaelus ka tulevikus. Noorte
hääled avalikustatakse peale
valimisi meedias, et ka poliiti-
kud näeksid, keda noored eelis-
tavad.
Üle-eestilise haardega pro-
jekti ei toeta ükski erakond,
vaid viib läbi Eesti Noorteühen-
duste Liit sooviga näidata, et ka
noortel on õigus teha valikuid ja
hääletada, sest noored on kõigi
tulevik ja noortel ei ole ükskõik
sellest, mis nende ümber toi-
mub.
Seoses varimistega toimub
Valgamaal ka mitmeid debat-
te, millest esimene toimus 22.
veebruaril Tõrva Gümnaasiumis
ning teine toimub 28. veebruaril
Tõrva Kultuurimajas.
Varivalimiste punktid on või-
malik üles panna nii kooli kui
noortekeskusesse ning selleks
ei lähe vaja muud kui arvutit, in-
ternetti ning kindluse mõttes ka
ID-kaardi lugejat. Valida saab
lehekülje www.varivalimised.ee
kaudu. Enda häält saab varimis-
te perioodi jooksul ka muuta.
Varivalimispunktide üles-
paneku ja debattide kohta saab
lisainfot Valgamaa varivali-
miste koordinaatorilt, kelleks
on Tõrva Gümnaasiumi õpila-
sesinduse president Karl Kirt.
([email protected], kirt256@hot.
ee, 57801498)
Projekti toetavad Hasart-
mängumaksu Nõukogu, Ko-
danikuühiskonna Sihtkapital,
Avatud Eesti Fond ja Euroopa
Noored.
«Raha koguti, et osta noorte-
keskusesse vajaminevaid asju,»
kirjeldab ürituse eesmärki eest-
vedaja Sangaste valla avatud
noortekeskuse noorsootöötaja
Rait Elvet. Täpsemalt loodeti
show’ga koguda raha noortekes-
kusesse piljardilaua ostmiseks.
Esinema olid oodatud nii lä-
hiümbruses kui ka kaugemal te-
gutsevad tantsugrupid, aga üri-
tuse kavasse mahtusid ka mõned
laulunumbrid.
Kõik esinejad tegid seda ta-
suta. Heategevuskontserdil osa-
lesid noored Otepäält, Tsirgulii-
nast ja muidugi ka Sangastest.
Vallavalitsus kompenseeris esi-
nejate sõidukulud, muu tehti ära
oma jõududega.
Idee sellise ürituse korralda-
miseks noorsootöötaja Rait Elvet,
kui käis Keeni kooli jõulupeol:
«Keeni põhikooli üheksanda
klassi poisid korraldasid sellise
show, millesarnast polnud enne
näinud! Mõtlesin, et selliseid ette-
asteid võiks kogu üritus täis olla.»
Heategevusliku poole kohta
ütleb Rait Elvet: «Me müüsime
pileteid ja meil oli annetuskast.»
Korraldaja sõnul õnnestus esine-
mine suurepäraselt, ent külasta-
tavus jäi oodatust väiksemaks,
seega ka tulu.
Elveti ütlust mööda piljardi-
lauda selle eest kohe kuidagi ei
saa ning raha kasutatakse hoo-
pis toiduainetele.
Siiski ei kaota ta lootust:
«See oli esmakordne, kuid mitte
viimane selline üritus.» Sama-
laadne üritus on plaanis San-
gastes korraldada juba aprillis.
See üritus saab olema laiahaar-
delisem. Plaanis on rohkem
kaasata noori, erinevaid esine-
jaid ja üritada ka mõni kuulsus
kohale meelitada.
Sangaste valla avatud
noortekeskus avati 2009. aas-
ta lõpus. Sellest ajast peale on
üdini muutunud vanas Keeni
katlamajas asuvas noortekes-
kuses elu keenud ja tulevaste
heategevuslike kontsertide abil
arendatakse seda veelgi.
Ühe soojema vastuvõtu saanud etteasteks oli Tõlliste tütarlaste tantsutrupi Marleen tantsukava. Foto: Timo Arbeiter
Sangastes korraldati 15. jaanuaril heategevuskontsert, et koguda raha noortekeskuse jaoks.
Kui raske on leida noorel kooli kõrvalt tööd? Kui paljud fi rmad julgevad võtta noori tööle? Kui palju võivad noored tööd teha?
Kas tänapäeva noortel vanuses 12-18 on võimalust tööturul läbi lüüa? Loe sellest lk 4-5.LUU
BI
ALL
KOMMENTAAR
Sangaste Vallavalitsuse kultuurispetsialist
Merle Tombak
Taoline heategevuspäev mitmete noortekeskus-te osavõtul oli Sangastes esmakordne. Ma isegi ei paneks niivõrd rõhku sellele, et tegemist oli hea-tegevuskiku üritusega, vaid pigem pean oluliseks maakonna noorte kokkusaamist. Natuke kahju, et kohalikke oli kaasa elamas vähevõitu.
Ma arvan, et edaspidi võiks taoline üritus lõppe-da noorte ühise «jämmimisega». Kui on juba kodust välja tuldud, siis võiks koos lustimist ja olemist pike-malt planeerida ja nautida.
Neid kohti, kus saab ennast väljendada ja lavalist kogemust omandada, on üsna vähe. Meeldis see, et kõik etteasted võeti vastu tormilise aplausiga. Mulle endale meeldis väga Keeni Põhikooli 9. klassi poiste popurrii erinevate staaride menulugudest.
Loodan, et taoline üritus kujuneb traditsiooniks, kus maakonna noored saavad kokku ja näitavad, mida nad on õppinud või mis on neile hingelähe-dane. Lihtne esinemisrõõm, kus keegi ei hinda ega pane punkte.
urispetsialist
Varimised ehk varivalimi-sed toimuvad 25. veebruar kuni 3. märts üle terve Eesti. Varimised on mõeldud noortele vanuses 14-17, kuid varimistega seotud üritustest saavad osa võtta ka vanemad noored.
Var
ival
imis
te k
audu
val
itak
se
14-1
7-aa
stas
te E
esti
noo
rte
arva
mus
e põ
hjal
var
iriig
ikog
u.Fo
to: E
esti
Noo
rteü
hend
uste
liit
KOOLITANTS TÕI KOKKU ÜLE 200 VALGAMAA NOORE
Kuigi osavõtjaid oli üle 200, on
noorte tantsijate arv võrreldes
eelnevate aastatega vähenenud,
tõdeb Valga Kultuuri-ja Huvi-
keskuse noorsootööjuht Lauri
Drubinš. Kõige rohkem tantse
tantsisid Tõrva trupi Tantsu-
stuudio Lys lapsed, kes tulid
välja kuue kavaga.
Olgugi, et Valgamaa eelvoo-
ru tantsud on tantsitud, pole
edasipääsejate nimesid veel
avalikustatud. Tantsijad saavad
tulemused teada, kui kõik maa-
kondlikud voorud on toimunud.
Žüriisse, kes otsustas tantsi-
jate saatuse, kuulus viis liiget.
Esinaiseks oli kümme aastat
liikumisjuhina töötanud Anu
Vask.
Teisteks liikmeteks võistlus-
tantsija Marko Kiigajaan, Viljan-
di Kultuuriakadeemia õppejõud
Andrei Nakontšnoi, Valga Rah-
vatantsuõpetaja Virve Sinisalu
ning Tartu Ülikoolis kehakul-
tuuri õppiv Helin Sinisalu.
Koolitants 2011 fi naal toimub
3-4. aprillil Nokia kontserdimajas.
27. jaanuari õhtul toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses Koolitantsu Valgamaa voor. Tantsukonkursist võttis osa kuus tantsurühma, esitati 22 tantsu ning kokku oli osavõtjaid 228.
LIINA METSKÜLA, [email protected]
Lihtne esinemisrõõm, kus keegi ei hinda ega pane punkte
HEATEGEVUSKONTSERT SANGASTES
PIIA PÄHKLAMÄE, [email protected]
ELEENE SAMMLER, [email protected]
SAAVUTUSNURK
Puka valla tegus noor 2010 – Sirle Lüüs.Sirle juhen-
dab Aakre
rahvamajas
noorte tant-
suringi ja
aeroobikat,
lisaks viib kord kuus läbi muinasjutu
pärastlõunat. Lisaks võtab ta ka ise
osa erinevatest huviringidest, mis
toimuvad väljaspool koduvalda. Sir-
le kuulub ka Aakre külaseltsi juha-
tusse, kus ühiselt proovitakse muuta
Aakret kohaks, kus on hea elada.
Valgamaa aasta maanoor 2010 – Sandra Pikk (Tsirguliina).Sandra pais-
tab tavalisest
hallist massist
välja abivalmi
ja sihikindla
noore neiuna.
Ta on kooli
õpilaste seas väga populaarne. Oma
vaba aja on ta vabatahtlikult pannud
väga mitmete huvide ja tegevuste
alla - alates õpilasesindusega, lõpe-
tades käsitööga. Tegelikult peitub
lihtsa Sandra
nime taga
väga huvitav
ja energiline
isiksus.
Valgamaa aasta linna-noor 2010
– Siim Sillamägi (Valga). Siim on väga aktiivne ja sõbralik
noor. Ta on mitmes bändis kitarist,
mitu aastat käis muusikalis, käib
kooris – laulab tenorit, tegeleb noor-
tekoguga, veab koolis üritusi, kirju-
tab Valgamaalasesse artikleid.
Valgamaa noortesõber 2010 – Ivo Mannine (Valga Rockiklubi).Ivo Mannine on Valgas kasvanud ja
siiani linnale truuks jäänud noor-
mees. Noorukist peale on tema ho-
biks ja kireks rockmuusika. Ivo on
m ä n g i n u d
p a l j u d e s
b ä n d i d e s
t r u m m e ,
millest ehk
Valgamaal
t u n t u m a d
Anarch, Re-
lizer ja Total-
head. Võõras
pole Ivole ka kitarrimäng.
Valgamaa noortesõber 2010 – Silva Stepanova.
Silva Ste-
panova on
Tsirguliina
K e s k k o o l i
h u v i j u h t ,
kes toetab
kahe käega
noorteüritu-
si ja -alga-
tust. Tal on
suur usk noortesse ning ise alati nae-
rusuine, heatujuline ja abivalmis.
Ta on noortel aidanud elu nautima
õppida.
«Olen avastanud tohutu kire
muusika, musitseerimise
ja kõikvõimalike inst-
rumentide vastu,» ütleb
Kokkolas Soomes vaba-
tahtlikku teenistust tegev
Jürgen Urbanik. Loe lk 7.
Foto: Timo Arbeiter
Foto: Erakogu
Foto: Erakogu
Foto: Heino Käos / Valgamaalane Foto: Timo Arbeiter
2Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
JUHTKIRI
TANKLA TOIMETUS
Teadlikud valikud Riigikogu valimistel – mida lubavad erakonnad noortele?
ARVAMUS
Eesti Keskerakond lubab töötuse likvidee-rimist noorte hulgas, tõhusa ühistranspordi-süsteemi loomist, astmelise tulumaksu keh-testamist, riikliku ranitsatoetuse taastamist, pikapäevakooli loomist noortekeskuste ja koolide juurde, huvihariduse toetamist, noor-tele peredele kodu säilimise tagamist, 13-18 aastaste palga vabastamist sotsiaalmaksust, noorte kaasamist otsustusprotsessi, sõidu-toetuste andmist maapiirkonnas elavatele keskkooliõpilastele, väikeste maakoolide eest seista, tasuta kõrgharidust, õppelaenu hüvitamise süsteemi taastamist ja ülikoolides õppetoetuste suurendamist.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubabrohkem riigieelarvelisi õppekohti kõrgkooli-des, 130€ toetus igale tudengile + 65€ õpp-eedukuse eest, õppelaenude hüvitamise süsteemide
taastamist, suurendada ühiselamukohta-de arvu, maavolikogu loomist, valimisõigus 16aastastele kohalikul tasandil, noortevoli-kogudele ja noortekogudele õigusliku aluse loomist, õpilaste huvihariduse rahastamist, paljulapseliste perede toetuse suurendamist, kultuuriürituste piletite, toiduainete ja ravimi-ne käibemaksu alandamine ning astmelise tulumaksu kehtestamist.
Isamaa ja Res Publica Liit lubab võimu-le saades gümnaasiumide tasemete ühtlus-tamist, uuenduslike õppekavade elluviimist, haldusreformi läbiviimist, tasuta kõrgharidust ja vajaduspõhiseid õppetoetusi kõrgkoolides.
Eesti Reformierakond lubab maksu-vabade haridusfondide loomist, tudengite stipendiumite tõstmist, õppelaenu summa suurendamist, ringiraha kehtestamist huvi-tegevuse rahastamiseks, noorte tööpuuduse vähendamist ja noorte sportimisharjumuste toetamist.
Erakond Eestimaa Rohelised lubab ela-misväärseid stipendiume, kohustuslikku le-pingut riigieelarvelisel kohal õppijale (töötada
3-5 aastat pärast lõpetamist avalikus sekto-ris), hääletusõiguse tagamist alatest
16ndast eluaastast ning kohustusliku kesk-hariduse loomist sh koos kutseharidusega.
Eesti Kristlikud Demokraadid lubavad õppelaenu hüvitamist riigipalgale tööle min-nes ning tasuta koolitarbeid ja toitlustamist koolides.
Eelpool toodud ülevaate põhjal saab iga-üks teha oma järelduseks, mis tema jaoks on oluline ning millised valimislubadused on just need, mis tema jaoks on olulised.
Üldise hinnanguna võib Eesti erakonda-de kiituseks öelda, et enamus erakondi siiski mõtleb noorte peale ning vähemalt nende va-limisprogrammide põhjal on noortel oma tule-viku peale mõeldes tõesti ka valikuvõimalust.
Iga hääl loeb!Kallid Valgamaa noored, palun minge va-
lima ning valige erakonda või inimest, keda saate usaldada. Hoidkem kokku ja mingem kõik koos valima, sest meid on niigi vähe! Kes siis meie eest veel seisab, kui mitte meie ise! Mina soovitan teil mõelda just noorte kandidaatide poolt hääletamisele, kes tea-vad, mida tähendab olla noor tänases Eesti riigis.
Ärge suhtuge Riigikogu valimistesse üks-kõikselt, sest Eesti tulevik on reaalselt meie, noorte, kätes. Meie riik on meie enda valikute nägu. Enne seekordse valiku tegemist mõel-ge väärtustele, millest hoolite, visake pilk kas või korraks veel peale valimislubadustele ning mõelge, kas te olete rahul sellega, mis praegu Eesti riigis toimub?
Nagu kõik ühiskonnateadlikud noored ilmselt teavad, on käes taaskord Riigikogu valimiste aeg. Sellega seoses võtsin ette suuremate erakondade valimisplatvormid ning tegin ülevaate sellest, millised on erinevate erakondade just noortele suunatud lubadused või millised nende poolt seatud eesmärgid noori otseselt mõjutavad.
KATRE KIKKASTartu Ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursuse [email protected]
Varivalimiste üheks olulisemaks olemuslikuks väärtuseks ongi just see, et mitte ainult linna-noore arvamust ei võetaks arvesse, vaid kõigi noorte, olenemata tema elukohast, soost, naha-värvist, usulisest vaadest või maailmavaatest.
Varivalimiste vanker on selle aasta jaanuari ja veebruariga üle terve Eesti enneolematu ak-tiivsusega veerema hakanud. Üheks suurimaks ja ühiskonna reaalset poliitkultuuri mõjutavaks
saavutuseks võib üidada üle Eesti toimuvat varivalimiste maakondlike ja kohalike Riigikogu kandidaatide debattide rohkust, pannes poliiti-kud tõeliselt rahvast teenima läbi nendel osale-mise.
Varivalimiste ettevalmistused ja seni edu-kalt läbi viidud tegevused näitavad, et noored ja nende osalus ühiskonnaelus ei ole tühine. Erinevate paikade noortel üle Eesti on oma mitmekülgne arvamus sellest, mida tuleks Eesti ühiskonnas muuta, mis on selle head ja vead. Varivalimised on ideaalne võimalus oma arva-must näidata. Öelda, mida me tegelikult arva-me ja küsida poliitikutelt, miks on asjad on nii ja mitte teisiti.
Võib ilma liialdamata öelda, et noortel ei ole ükskõik. Me oleme arukad – me saame aru, mis
meie ümber toimub. Me ei taha olla need inime-sed ühiskonnas, keda miski ei huvita. Noortel on paljuski seda idealismivaimu, mis vanemad inimesed juba elukogemuste tõttu on kas kaota-nud või sügavale enda sisse matnud.
Ajaloost saab tuua terve rida näiteid selle kohta, kuidas noored on oma nooruse, aktiivsu-se ja revolutsioonilisusega toonud kaasa olulisi ühiskondlikke muutusi – alates uutest ideedest, lõpetades inimõiguste laiendamisega ning ko-dumaa eest seismisega.
Varivalimistel saab iga noor näidata, mil-leks ta suuteline on, ning millise jälje ta tahab tänasesse Eestisse maha jätta. Kõigile meeldib lause, et noorte käes on tulevik, kuid noortega arvestamine ei ole sõnakõlks, vaid midagi väga tõelist ja tõsist. Läbi varivalimiste saavad oma arvamust tuleviku osas avaldada ka need noo-red, kellel seaduse järgi veel ei ole otsustusõi-gust.
Minge varivalima ning näidake, et meil, noor-tel ei ole ükskõik!
Teeme oma hääle kuuldavaks ja viime selle otsustajateni!
25. veebruarist kuni 3. märtsini leiavad Riigikogu valimistega kaasnevalt Eestis aset noorte varivalimised. Varivalimised on tõeliselt mastaapne ettevõtmine. Tegu on üleriigilise projektiga, kus mitte ainult Tallinna või Tartu noor ei saa ainuüksi valida, vaid ka kõik noored üle Eesti – nii tublid ja aktiivsed kui ka tavalised ja mitte nii aktiivsed noored vanuses 14-17 saavad kaasa rääkida.
KARL KIRTTõrva Gümnaasiumi õpilasesinduse president ja Tõrva Noortevolikogu [email protected]
Väljaandaja: Valgamaa PartnerluskoguAadress: Valga põik 3, 67403 OtepääTelefon: 524 0126 (Aile Viks), 5624 5617 (Siiri Liiva)E-post: [email protected] Veeb: www.tankla.net
Vastutav väljaandja: Aile ViksPeatoimetaja: Siiri LiivaKeeletoimetaja: Siiri LiivaKüljendaja: Timo ArbeiterKarikatuur: Remo SurriToimetus: Aivi Bõstrova, Argo Kaasik, Eleene Sammler, Kadi Voolaid, Karina Tiivel, Katre Kikkas, Liina Metsküla, Merily Viks, Piia Pähklamäe, Sandra Pikk, Siret Varblane, Sirli Pippar
Trükk: AS KroonpressTiraaž: 3500Rahastajad: LEADER, Valgamaa PartnerluskoguPartnerid: Sebra Koolitused, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, HSL Consultancy, Valga Maavalitsus
Valgamaa noorteleht Tankla ilmub 2011. aastal 3 korda: 25. veebruaril, 27. mail ja 30. septembril.
© 2011
Teate seda Def Räädu lugu «Ku-
ningas ei eksi»? Mina kuni väga
hiljutise ajani ei teadnud. Samas,
kui kuulasin, siis hakkas meeldi-
ma. Ja lausa nii meeldima, et kohe
läksin ka Viljandis Jolly Rogeris
toimunud bändi sünnipäevakont-
serdile. Nüüd olen täielik fänn :)
Teate Valgamaa noortelehte
Tankla? Ei ole sellest varem kuulnud? Pole hullu! Just seda enda
käes hoiadki! Tegemist on Tankla lehe 2. numbriga. Esimene il-
mus ligi 2 aastat tagasi mai lõpus 2009. aastal. Tollast lehte võiks
nimetada piloodiks. Siis oli ta ka tiba teise kujundusega ja õhem
– ainult 4 lehekülge.
2011. aastal ilmub noorteleht Tankla kolm korda (veebruari,
mai ja septembri lõpus) ja just 8-leheküljelisena nagu Sinu käes
olev lehtki. Meie toimetuse jaoks on selle aasta esimese lehe kok-
ku panemine olnud väga põnev protsess – täis üllatusi ja võima-
lusi.
Kuna tegemist on noortelehega, siis oleme Tankla toimetuse
kokku panemisel võtnud just selge suuna, et lehe teemad, lood,
küljenduse ja karikatuurid teevad noored ise.
Lisaks võtsime eesmärgiks, et toimetuses oleks ka mitme
erineva Valgamaa paiga noori, et kõik võimalikud uudised
maakonnas toimuvatest ettevõtmistest ja tegutsevatest noorte-
gruppidest-bändidest jõuaks Tankla lehe kaudu iga Valgamaa
nooreni.
Ja ma võin heameelega ja uhkusega südames öelda, et täpselt
nii see meil ka õnnestuski! See siin on suuremalt jaolt Valgamaa
noorte endi kokku pandud leht.
Just nemad arvasid, et oleks põnev rääkida sellest, millised
noortevolikogud on 2010. aastal Valgamaal loodud. Mida arva-
vad Valgamaa noored euro kasutusele võtust. Mis toimub tegeli-
kult superstaari saates.
Milliseid põnevaid võimalusi on noortel maailma näha. Lugu-
sid noortest, kes on välismaal või tegelevad rahvusvahelistes or-
ganisatsioonides Eestis. Millised on alaealiste võimalused tööle
saada ning mis põnev asi on Tankla vabatahtliku pass.
Mille nimeks on Lakaluuk ning kuidas nad Valgamaaga
seotud on. Millised on ühe noortekeskuse noorsootöötajad nii
inimestena kui oma igapäevaametis. Milline Valgamaa noorte-
keskus pidas hiljuti sünnipäeva. Milliseid sotsiaalmeedia saite
kasutavad Valgamaa noored.
Me elame põnevatel aegadel. Sellepärast on hea jäädvustada
kõike seda, mis meie maakonna noorteelus toimub ja lugeda
oma naabervaldade-külade noorte ettevõtmistest.
Just seda rolli noorteleht Tankla endas kannabki!
Head lugemist!
SIIRI LIIVA, [email protected]
KÜSITLUS
«Kuningas ei eksi mitte kunagi»
pelaenudemide
3-5 aastat pärast lõpetamist avalikus sekto-ris), hääletusõiguse tagamist alatest
ning mõelge, kas te olete rahul sellega, mispraegu Eesti riigis toimub?
meie ümber toimub. Me ei taha olla need inime-sed ühiskonnas keda miski ei huvita Noortel
t kuni 3. märtsini leiavad Riigikogu valimistega stis aset noorte varivalimised. Varivalimised
Et noorte arvamus loeks ehk lugu varivalimistest
Ajavahemikus 7.-14. veebruar 2011 viis Tallinna Ülikooli sot-
sioloogiatudeng, Tsirguliinast
pärit Katre Kikkas Valgamaa
noorte seas läbi online-küsitluse
nende sotsiaalmeedia kasutu-se kohta. Küsitluses osales 50
noort vanuses 14-23.
Millised sotsiaalmeedia kanaleid on kasutanud Valgamaa noored?
Millised sotsiaalmeedia kanaleid kasutavad Valgamaa noored?
Millistes sotsiaalmeedia kanalites omavad Valgamaa noored kontot?
FACEBOOK RATE YOUTUBE ORKUT MYSPACE TWITTER BLOGGER LINKEDIN
19%20%
20%19%
19%20%
19%
20%
20%
19%19%
9%8%
5%
30%
27%11%
18%
8%1%4% 1%
avad Valgamaa noored ko
29%
20%
21%12%
10%7%
1%
KARIKATUUR
3Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
NOORTE OSALUS
Noortevolikogud teevad Valgamaal julgeid edusamme
2004. aastal tehti Valgamaal algust esi-
mese noortevolikogu loomisega Valga
linna, kuid erinevatel põhjustel jäi asi
soiku. Eesti Noorteühenduste Liidu
noortevolikogude mentorlusprog-
ramm ja Liikumise Kodukant toetusel
ja tagant utsitamisel on 2010. aasta
aidanud kaasa kolme värske noorte
osaluskogu tekkimisele maakonnas.
Noorteleht Tankla uuris, mismoodi neil
läinud on.
Tõrva noortevolikogu idee Euroopa Noortenädala ümarlaualt
«Mõte noortevolikogu loomiseks
tuli ühelt ümarlaualt, kus käidi välja
idee, et Tõrvas peaks ka olema noorte-
volikogu, kes esindaks noori,» selgitab
Tõrva noortevolikogu praegune esi-
mees Karl Kirt osaluskogu sündi. Tege-
mist oli 2008. aasta sügisel enamuses
Valgamaa omavalitsustes läbi viidud
Euroopa Noortenädala ümarlauaga
«Noored võtavad sõna!».
Tõrva Noortevolikogu loomist alus-
tatati 2009. aasta alguses. Suurema
tõuke andis Eesti Noorteühenduste
Liit, kes 2010. aasta alguses jagas star-
diportfelle alustavatele noortevoliko-
gudele.
«Siis mõtlesime, et ei ole mõtet
passida ning tuleb võimalusest kinni
haarata. Saime rahastuse ning siin me
oleme. Huvilisi polnud just väga palju.
Noortevolikogul on hetkel 6 liiget, aga
lisavalimised on peagi tulemas, kuhu
tänaseks on kandidaate juba 11,» selgi-
tab Kirt Tõrva noortevolikogu loomise-
ga seonduvaid väljakutseid.
«Esimesed valimised toimusid
novembris 2010, kuhu kandideeris 6
noort. Kõik said valituks. Kuid kuna
põhimäärus ütleb, et meil peab olema
11 liiget, siis toimuvad märtsi alguses
lisavalimised, kus selgitatakse välja
ülejäänud 5 kandidaati,» lisab ta.
Tõlliste noortevolikogu tegi esimesena Valgamaal ülevallalised valimised
Teisena tehti algust Tõlliste noorte-
volikogu loomisega 2010. aasta keva-
del. Selle ellukutsumist eestvedanud
Raiko Alliku sõnul on iga algus raske.
«Algselt oli motivatsiooni meeletult,
aga kahjuks on seda ajapikku vähe-
maks jäänud, kuna kõigil aktivistidel
on väga palju muid tegemisi,» toob ta
välja peamise väljakutse noortevoliko-
gu töö tegevuses hoidmisel.
«Kõigepealt kogusime kokku ak-
tiivi, tegime plaane. Pärast Rõuges
toimunud koolitust, kus kohtusime ka
sealse noortevolikoguga, saime mo-
tivatsiooni juurde. Algselt oli põhilisi
aktiviste umbes kuus,» jagab ta, mida
noorte osaluskogu loomiseks alguses
tehti.
Ametlikuks tehti Tõlliste Noortevo-
likogu ülevallaliste valimistega 2010.
aasta septembris ja põhikirja vastuvõt-
misega. «Enne seda oli üheskoos välja
mõeldud kuidas valimisi teha. Palju
abi saime Rõuge Noortevolikogult, kel-
le põhikirja järgi koostasime ka enda
oma.» kirjeldavad asutajad seda prot-
sessi.
«Valimised toimusid kolm päeva
ning sai hääletada ka interneti teel.
Ühel pühapäeval olid avatud valimis-
punktid meie valla suuremates asula-
tes, kahel päeval Tsirguliina Keskkoo-
lis raamatukogus ning hääletada sai
ka interneti teel. Valmisaktiivsus oli
noorte seas umbes 24%,» annavad nad
ülevaate valimiste toimumisest.
Palupera noortevolikogu asutajad poolel teel
Palupera noortevolikogu loomisega
tehti algust 2010. Aasta sügisel. «Kuna
meil pole veel noortevolikogu ametlik,
siis ma ei saa öelda, et me oleks selle
ära loonud, kuid alustanud ja mõtteid
oleme ikka mõlgutanud,» peab osalus-
kogu eestvedaja Deivi Sarapson vajali-
kuks selgitada.
«Mõte noortevolikogu luua tuli nii,
et Marek Mekk käis seoses Eesti Küla-
liikumise Kodukant noorteprojektiga
«Kodanik Noor, võta sõnast!» tegemas
meie vallas volikogusimulatsiooni ja
nii said noored aimu kohalikust de-
mokraatiast ja samas ka juhtorganite
toimimisest,» selgitab Sarapson idee
sündi.
Praegu on Palupera noortevolikogu
loomise vastu huvi tundnud 10-15 val-
la noort. «Meil on tulemas kohtumine
noortega, et paika panna oma ideed ja
mõtted, mis võiksid olla meie edasised
tegevused ja plaanid,» jagab Sarapson.
Mida näevad noortevolikogud oma tegevustena?
Tõlliste noortevolikogu tegutses
juba enne valimisi, kui korraldati Soo-
ru järve ääres kogupereürituse Sooru
Suvesumm 2010. Lisaks on nad korral-
danud fi lmiöö ning enne sõbrapäeva
Laatres lumelinna ehitamise ürituse.
Plaanis on veel näiteks Tõlliste noorte-
sõbra valimine.
Ühe täiendava väljakutsena näe-
vad Tõlliste noortevolikogu liikmed
nimetust ennast, kuna tihti noored
eeldavad, et see tähendab seotust po-
liitikaga, mistõttu on paljud noored on
seepärast arglikud või tagasihoidlikud.
«Tegelikult on noortevolikogu
lihtsalt grupp noori, kes tahavad oma
vallas midagi muuta, koos tegutseda.
Oluline on see, et meil oleks lõbus. Nii
saavad noored juba enne täisealiseks
saamist teadmisi näiteks valimissüs-
teemi, meeskonnatöö, ürituste korral-
damise ja muu sellise kohta, mis tuleb
elus kasuks. Miski ei jookse mööda kül-
ge maha,» selgitab Allik.
«Minu jaoks on noortevolikogu
funktsioonideks noorte eest seismine,
nende huvide kaitsmine Tõrva linnas,
noorte elu paremaks muutmine ning
ülelinnaliste ürituste korraldamine,»
lisab Karl Kirt nägemuse sellest, mida
peaks tegema Tõrva Noortevolikogu.
Samas toob ta välja, et veel ei ole
nad jõudnud noortevolikoguga väga
midagi ära teha, sest ollakse veel väga
alguses oma tegemistega.
«Edasisteks plaanideks on praegu
lisavalimised, ürituste korraldamime,
noortevolikogu auhindade jagamine,
Valgamaa Noortekoguga liituimine ja
vaatlejaliikmeks saamine Eesti Noor-
teühenduste Liidus,» kirjeldab Kirt
noortevolikogu tulevikuplaane, mis on
selge nägemusega.
«Edasised plaanid on kokku saada
ja arutada meie funktsioone. Samuti
võiks läbi rääkida vallavolikoguga, et
kuidas nemad suhtuvad meisse ja mis
on nende mõtted. Siis võiks algatu-
seks miskit ära teha ja natuke ka seda
tuumikut motiveerida ning edasi kor-
raldada valimised,» kirjeldab ta oma
nägemust noortevolikogu järgmistest
tegevustest.
Omavalitsuste toetus erinevTõrva Noortevolikogu esimees toob
välja, et Tõrva linnavolikogu suhtumi-
ne noortevolikogusse on olnud väga
positiivne. «Oleme saanud suure toetu-
se, mis on andnud meile motivatsioo-
ni,» selgitab ta.
Samas Tõlliste noortevolikogu asu-
tajad leiavad, et omavalitususe poolt
võiks olla suurem huvi nende tegemis-
te vastu. Seni noortevolikogu põhikirja
veel vallavolikogus kinnitatud ei ole.
Deivi Sarapsoni sõnul on Palupera
noortevolikogu loomisel jäänud siia-
maani mulje, et vallavolikogus suhtu-
takse hästi ja ollakse ka noortevolikogu
loomise poolt. «Samas ametlikku vas-
tust meil veel ei ole,» lisab ta.
Kas teete järgi?Ühiselt tõid kõik eelmisel aastal loo-
dud noortevolikogud välja, et on val-
mis üksteisele toeks olema. «Loodame,
et peagi on kõigis Valgamaa kohalikes
omavalitsustes toimivad noortevoliko-
gud,» sõnab Tõlliste noortevolikogu
liige Raiko Allik.
Nii Tõlliste, Tõrva kui ka Palupera
noortevolikogud on valmis teiste Val-
gamaa valdade ja linnade noori igati
aitama ja toetama oma sõna otsusta-
jateni viimisel ning oma osaluskogude
loomisel.
Möödunud, 2010. aasta on noorte osaluse suurendamise mõttes olnud Valgamaal põnev ja positiivne. Maakonda on tekkinud kolm uut ja toimivat noortevo-likogu: Tõlliste ja Palupera valdades ja Tõrva linnas.
Noortevolikogu annab noortele hääle rääkida kaasa otsustusprotsessides.Foto: Pille Rinne
Pühajärve Põhikooli aulas kogunemisega alanud laagri al-
guses avanes kõigil osalenud õpilasesindustel tutvustada
oma tegemisi teistele koolidele. Laagri peateemat aitasid
avada Eesti Noorteühenduste Liidu Anni Kuller ja Tõlliste
Noortevolikogu liige Katre Kikkas.
Elulised noorte osaluse näited Valgamaalt ja EestistAnni Kuller rääkis noortevolikogude olulisusest, tõi
näiteid erinevatest toimivatest osaluskogudest ning innus-
tas Valgamaa noori seda looma ka oma kodukohta.
Katre Kikkas jagas oma isiklikule kogemusele tugine-
des näiteid sellest, kuidas käivitati Tõlliste Noortevolikogu
ning mis selle peamisteks tegevusteks on.
Talvelaagri teisel päeval tutvustas Sirli Pippar Valgamaa
Noortekogust eesolevaid tegevusi ning enne laagri lõppu
said osalenud noored rääkida gruppides kaasa, mis on
nende meelest parimad viisid noorte aktiviseerimiseks oma
kodukohas.
Töö ja meelelahutus käsikäesLisaks olulistele noorte osalusega seotud teemade aru-
telule pakkusid mõlemad päevad osalejatele ka meelela-
hutuslikke vahepalasid. Esimese päeva õhtul proovisid
osalejad Kerli Adovi juhendamisel kätt improteatris ning
said näha tema enda kirjutatud etendust.
Muuhulgas käis noortele esinemas ka Rõngu tantsu-
trupp «Pärastpoole» ning Valga Vene Gümnaasiumi noor-
meeste initsiatiivil toimus ka disko.
Noorte teadmised oma osalusvõimalustest erineva tasemega
Talvelaagri korraldanud maavalitsuse noorsootöö pea-
spetsialist Siiri Põldsaare sõnult aitas sündmus teda mõnes
mõttes maa peale tagasi tuua. «Oli hulk selliseid noori, kes
ei saanud aru, kuhu nad tulnud olid ja milleks.»
«Mulle meeldis seda näha ja endale aru anda, et mitte
kõik Valgamaa noored pole ülitublid, üliaktiivsed, üliener-
gilised ja kõike teha tahtvat. Samas usun, et laagri kaudu
said ka need noored hulgaliselt mõtteid ja julgust koolielus
kaasarääkimiseks,» tõi Põldsaar välja.
«Ma tean, et mina sain teemasid, millega õpilasesin-
duste ümarlaudadel ette võtta ja noorte tegevustele kaasa
aidata,» kinnitas ta.
Lõpetuseks pidas maakonna noorsootöö peaspetsialist
vajalikuks mainida, et Pühajärve Põhikool võttis osalejaid
väga lahkesti vastu. «Korraldamisse oli kaasatud kooli õpi-
lasesindus. Nii peakski olema, sest see annab juurde hul-
galiselt kogemusi ja suurendab koostöövaimu,» rõhutas ta.
Tõlliste NoortevolikoguEsimees: Merlika Hüdsi([email protected])
Tõrva NoortevolikoguEsimees: Karl Kirt([email protected])Veebileht: www.torvanoored.ee
Palupera NoortevolikoguEestvedaja: Deivi Sarapson([email protected])
VALGAMAA NOORTEVOLIKOGUD
2011. aasta õpilasesinduste talvelaager pani aktiivselt tegutsema üle 60 Valgamaa koolinoore. Foto: Erakogu
15.- 16. jaanuar 2011 toimus Pühajärve Põhikoolis viiendat korda Valgamaa õpilasesinduste talvelaager, kus osales kokku ligi 70 õpilast üle terve Valgamaa. Valga Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Siiri Põldsaare eestvedamisel korraldatud laagri seekord-seks alateemaks oli «Noortevolikogust edasi... (kuhu iganes hing ihaldab)».
Õpilasesinduste talvelaager keskendus noortevolikogudele
AIVI BÕSTROVA, [email protected]
Projektikonkurss «Noor Valgamaa»
taotlusvoor on avatud kuu aega – 21.
veebruarist kuni 21. märtsini. Taot-
lejateks võivad olla mittetulundus-
ühingud, sihtasutused ja kohalikud
omavalitsused.
Valgamaa Partnerluskogu noor-
temeetme koordinaatori Aile Viksi
sõnul on projektide eeltingimuseks,
et elluviidavate tegevuste või inves-
teeringu kasusaajaks on Valgamaa
valdade ja Tõrva linna noored vanu-
ses 7-26 aastat.
«Mehised» tegevused prioriteediks
Sel aastal on projektikonkurssi
peamiseks eesmärgiks «mehiseid»
noortetegevusi arendavad projektid.
Loomulikult on oodatud ka teised
noorteprojektid vastavalt piirkonna
vajadustele.
Projektitoetuse maksimaalne
toetussumma on 6400 EUR ja vähe-
malt 10% maksumusest peab tulema
omafi nantseeringust.
Noortegruppide ideed saavad ka toetust
Septembris 2011 avaneb projek-
tiideede konkurss «Noorte võimalu-
sed maal», kuhu on oodatud noorte
endi poolt algatatud projektiideed.
«Sellel konkursil on oluline, et
noored ise mõtlevad, kuidas nad
soovivad oma elu huvitavamaks
teha ja proovivad läbi projektitoe-
tuse seda ka ellu viia,» rõhutab Aile
Viks.
«Selleks võib olla Partnerluskogu
tegevuspiirkonnas elavate noorte
sõpruskond ja nendel ei pea olema
oma MTÜ-d, kui projektiideed esita-
vad. Kõik projektiideed hinnatakse
ja parimad saavad oma projektile
toetust küsida kuni 640 EUR, oma-
fi nantseering peab olema vähemalt
10%.»
Projektipartnerid ja meetme koordinaator tulevad appi
Viksi sõnul peavad noored pea-
le ideede välja mõtlemist oma idee
nõuetekohaselt paberile panema
ja leidma MTÜ, SA või KOV, kes on
nõus neile koostööpartneriks olema.
Aile Viks saab vajaduse korral
noori nõustadaa ja
kui kõik dokumen-
did esitatakse nõue-
tekohaselt, saavad
nad toetuse, mille
maksimaalne suu-
rus on 640 EUR.
Lisainfot leiad
kodulehelt www.
valgaleader.ee või
k o n t a k t e e r u d e s
noorte meetmete
«Noorte algatused
ja koostöö» koordi-
naatori Aile Viksiga
(telefonil 730 4071
või e- post teel aile@
valgaleader.ee).
2010. aasta suvel Partnerluskogu projekt «Seiklused maal ja merel» tõi ühistegevuses kokku Karula, Taheva, Tõlliste ja Muhu noored. Foto: Erakogu
Valgamaa Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omava-litsus- ja mittetulundussektori organisatsioone kõikides Valgamaa val-dades ning Tõrva linnas. Partnerluskogu toetab oma tegevuspiirkonna noortele suunatud tegevuste arendamist meetme «Noorte algatused ja koostöö» raames.
Valgamaa Partnerluskogu rahastab maakonna noorte projektiideid
SIRLI PIPPAR, [email protected]
KATRE KIKKAS, [email protected]
4Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
Rõuge noorteklubikäivitas Võrumaal noorte tööbörsi
Tööbörs sai loodud just sellise infovahetuse võimaluse puudumise tõttu. Maa-
piirkondades pakub tööbörs paindlikumat ja mitmekesisemat võimalust noorel
suveks tööd leida. Noored saavad ise pidada läbirääkimisi tööpakkujatega ja end
reklaamida, mis tihti korraldatud töö puhul (nagu malevad) jääb olemata.
Esimene koduleht koostati Rõuge valla siseselt. Aastaks 2010 oli see aga juba
tervet maakonda hõlmav. Rõuge vallas noorsootöö spetsialisti Kerli Kõivu sõnul
toimis vallasiseselt kõik ootuspäraselt, kuid omavalitsuste lõikes tuli ette erine-
vusi.
«Piirkonnale tuleb kasuks, kui seal on noortetööd juhtiv organisatsioon või
ametnik, kes aitab ideed sihtgrupile lähemale viia,» rõhutab Kõiv. Seetõttu ei os-
kagi Rõuge Tööbörsi loojad teistele piirkondadele otseselt soovitusi jagada, kuid
rõhutab, et noortealgatusega seotud asjade puhul on oluline, millised on ressur-
sid ja vajadused kindlas piirkonnas.
Kõivu sõnul on Rõuge Tööbörsi arengule kaasa ka positiivne tähelepanu.
2009. aastal saadi tunnustus Haridus- ja Teadusministeeriumil. Tööbörsiga seon-
duvaid kogemusi on käidud jagamas paljudel erinevatel sündmustel. Neist viima-
ne oli 10. veebruaril toimunud info- ja kommunikatsioonialane seminar Brüsselis,
kus Kerli Kõiv loodud töövahenduskeskkonda tutvustas.
Võrumaa Noorte Tööbörs on Rõuge Noorteklubi loodud infokeskkond internetis, kus saavad infot vahetada nii noored, tööotsijad, ettevõtjad, kohalikud elanikud, tööpakkujad ja suvilate omanikud. Idee sai alguse üldse 2009. aasta mõttetalgutel, kus arutleti ühistegevuste ja infovahetuse üle. Mõtet hakkaski edasi arendama noorteklubi juhatuse esimees.
PIIA PÄHKLAMÄE, [email protected]
Majandusnädal annab Valgamaa güm-naasiuminoortele võimaluse särada!
Projekti algatajate, Marek Meki ja Mart
Jallai sõnul on teada asjaolu, et Valga-
maa üheks tõsiseimaks probleemiks on
suur väljaränne noorte seas. Käesoleva
projektiga üritatakse tõsta noorte tead-
likkust ja oskusi ettevõtlikkuse alal, et
nad mõtleks rohkem võimalustele jääda kodumaakonda ja ise endale töövõima-
lusi luua.
Projektijuhi Mart Jallai sõnu on koolitusel kavas palju põnevaid ja õpetlikke
tegevusi, alates tuntud turuplatsi mängust, raamatupidamisest ja lõpetades vir-
tuaalkoolitustega. «Loomulikult ei puudu õhtupoolikutel vabakava,» kinnitas
Jallai.
Mitmed ettevõtlikud noored on juba ennast koolitusele kirja pannud. Kes aga
veel ei ole seda jõudnud, siis tuleb selleks kirjutada motivatsioonikiri ning saata
see koos kandideerimisankeediga (leitav projekti ajaveebis talvemajandus.word-
press.com) korraldajatele. Nende sõnul tasub aga sellega kiirustada, kuna igast
koolist valitakse välja 5 ettevõtlikku noort!
«Kui kaotada pole midagi, siis võib võita olla rohkem kui küll,» lõpetavad kor-
raldajad üleskutsega noortele ja loodavad neid näha märtsikuu esimesel nädalal
Nakatul.
3.-5. märtsil toimub Valgamaal, Karula vallas Nakatu turismitalus Sebra Koolitused poolt läbiviidava projekti «Valgamaa majandusnädalate tähed särama!» ettevõtluskoolitus. Sellele oodatakse maakonna 11. ja 12. klassi noori, kes on eelnevalt osalenud Sebra Koolituste poolt korraldatud ma-jandusnädalal 2009. aasta alguses.
SANDRA PIKK, [email protected]
Karjäärispetsialistid lähevad Valgamaa noortekeskustesse oma teenuseid tutvustama
Et karjääripäevad oleksid noortele võimalikult efektiivsed, soovitavad karjääris-
petsialistid noorsootöötajatel läbi viia küsitlus, mida noored kõige enam kuulda
tahavad. Samuti paluvad nad noori olla aktiivsed ja andma noortekeskustele tea-
da oma soovist karjäärispetsialistiga kohtuda.
Valga maavalitsuse Teavitamis- ja Nõustamiskeskus pakub noortele karjää-
riteenuseid, mis on üheks võimaluseks toetada noorte teadlike valikute tegemist
nii õppimise kui töövõimaluste osas. Noortel on võimalik küsida infot karjääriinfo
spetsialistilt või registreerida karjäärinõustaja vestlusele.
Et elus kõige paremini oma eesmärke saavutada, peaksid noored leidma aega
eneseanalüüsile, enesearendusele vastavalt oma võimetele ja soovidele ning ole-
ma kursis ühiskonna muutustega. «Kõige selle saavutamisel on hea konsulteeri-
da karjäärispetsialistiga,» arvab Paberits.
«Kindlasti saavad noortega kohtumised olema aktiivsed, viime läbi karjäärimänge ning teeme vestlusringe noortega,» selgitab Valgamaa karjäärispetsialist Pille Paberits, mida 2011 aasta kevadel noortekeskustes tegema hakatakse. Samuti lubab ta, et ka kohapeal on võimalik saada individuaalset karjäärinõustamist.
LIINA METSKÜLA, [email protected]
Valgamaa tööinspektor-juristi La-
rissa Tihhanova sõnul on esimene
asi töötundide arv, mida noorel
tööotsijal teada tuleb – kui palju
on üldse lubatud töötada ühe töö-
päeva jooksul.
«Kui sa oled 7-12 aastat vana,
siis tohid sa töötada päevas 3 tun-
di ja 15 tundi nädalas. Kui oled
13-14-aastane või koolikohuslane
- ehk siis alla 17 aastane isik, või
põhikooli lõpetanu, tohid sa töö-
tada 4 tundi päevas ja 20 tundi
nädalas,» selgitab Tihhanova.
«15-aastane, kes ei ole kooliko-
huslane ehk siis vaheajal, tohib
töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi
nädalas. 16-17-aastane noor, kes ei
ole koolikohuslane võib töötada 7
tundi päevas ja 35 tundi nädalas,»
jätkab ta.
Alla 18-aastastel mitmeid piiranguid
«Noor ei tohi töötada kooliva-
heaegadel kauem kui pool vahe-
aega. Puhkuse üle vaheaegadel
otsustab noor ise. Täiskohaga tööl
käies tuleb alaealisele võimaldada
aasta kohta kolmkümmend viis
kalendripäeva puhkust, millest
seitse hüvitatakse riigi eelarve va-
henditest.»
Maakonna peaspetsialist laste
hoolekande alal, Jaanika Käst li-
sab, et noor ei tohi teha tööd, mis
on talle vaimselt ja/või füüsiliselt
liiga raske.
«Lisaks ei tohi töötada kohas,
mis ohustab noore kõlblust, sisal-
dab ohte, mida vähese kogemuse
või väljaõppe pärast ei suuda ära
hoida, ohustab tervist, või takis-
tab koolis käimist, lisab ta. «Kee-
latud on ka töö traktoril ning meh-
haaniliste lõikuritega.»
Kästi sõnul ei tohi alaealine
teha tööd üle temale ettenähtud
tööaja, töötada vahetult enne koo-
lipäeva algust või kella 22.00 kuni
6.00 vahelisel ajal.
«Mõnel puhul on hilisel õh-
tutunnil töötamine siiski luba-
tud,» selgitab ta. «Alaealine võib
täiskasvanu järelevalve all teha
loomingulist tööd kultuuri-, kuns-
ti-, spordi- või reklaamialal kella
20.00-st kuni 24.00-ni.»
Töövaldkonnad ja tööle asumise tingimused täpsed
Maakonna töökaitseinspektori
Tihhanova sõnul on täpselt pii-
ritletud ka valdkonnad, kus noor
töötada tohib.
« Ta tohib teha põllumajan-
dustööd (marjade ja puuviljade
korjamine), kaubandus-või tee-
nindusettevõttes tehtavaid abi-
töid (kaupade lahtipakkimine ja
riiulitele asetamine), toitlustus-
või majutusettevõttes tehtavaid
abitöid (laudade katmine).»
«Lisaks tohib ta teha käsitööd
(suveniiride valmistamine), kon-
toritööd (töötamine asjaajajana),
puhastus- või koristustööd ning
ARGO KAASIK, [email protected]
Mismoodi ja kas ü ldseMismoodi ja kas ü alla 18-aastaselt k oolialla 18-aastaselt k kõrvalt tööle?kõrvalt tööle?
Üks viis, kuidas alla 18-aastased saavad väärtusliku töökogemuse, on õpilasfi rmad. 2010. aastal toimus õpilasfi rmade lõppvõistlus Valgas. Foto: Timo Arbeiter
Läbi aegade on noorte jaoks olnud atraktiivne võimalus kooli kõrvalt ka veidi Läbi aegade on noorte jaoks olnud atraktiivne võimalus kooli kõrvalt ka veidi taskuraha teenida. Samas sageli ei teata, mis võimalused ja piirangud on alla taskuraha teenida. Samas sageli ei teata, mis võimalused ja piirangud on alla 18-aastastel töö tegemisel. Mitu tundi päevas tohib tööd teha? Kuhu saaks tööle? 18-aastastel töö tegemisel. Mitu tundi päevas tohib tööd teha? Kuhu saaks tööle? Mis pabereid on vaja? Need on küsimused, mis paratamatult meie kõigi päid Mis pabereid on vaja? Need on küsimused, mis paratamatult meie kõigi päid vaevavad. Noorteleht Tankla otsustas asja lähemalt uurida.vaevavad. Noorteleht Tankla otsustas asja lähemalt uurida.
Tööle asumiseks on noorel vaja: noore ja
ta vanema(te) kirjalik luba, pensioniameti
tunnistus, tööleping ja taotlus
tööinspektorilt.
FOOKUS: NOORED ja TÖÖ
«Kui oled 13-14-aastane või
koolikohuslane - ehk siis alla 17 aastane isik, või põhikooli lõpetanu,
tohid sa töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi
nädalas.»
Foto: Timo Arbeiter
5Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
Mismoodi ja kas ü ldseldsealla 18-aastaselt k oolioolikõrvalt tööle?
kultuuri-, spordi- või reklaamitegevu-
sega seotud tööd,» täiendab Tihhano-
va.
Tööle asumiseks on noorel
vaja järgmisi pabereid: noore ja ta
vanema(te) kirjalik luba, pensioni-
ameti tunnistus, kindlasti tööleping ja
lisaks eelpool loetletule peab tööandja
7-14-aastase noore tööle palkamise pu-
hul taotlema loa tööinspektorilt.
«Töölepingu tegemine on kohus-
tuslikus korras, sest ilma töölepinguta
ei ole töötajal mitte mingeid õigusi ja ta
ei saa töötukindlustust ning pensioni-
fondi raha,» rõhutab Tihhanova.
Valga maakonnas noortel töö leidmine raske
Valgamaa kutse- ja karjäärispetsia-
listide Pille Paberitsi ja Marek Nõmmi-
ku sõnul on maakonnas töö leidmine
noortel üpris raske ettevõtmine.
«Kuid kui lisada end job@valgaaa.
ee meililisti, siis võib siiski lootust olla,
kuna seal liigub aegajalt pakkumisi,»
lisab samas karjäärinfo spetsialist Ma-
rek Nõmmik.
Vabatahtliku tegevuse aasta innustab maailma muutma
Üheks selliseks ettevõtmiseks oli
22. veebruaril Valgas toimunud va-
batahtliku tegevuse koolituspäev,
mida viisid läbi Valgamaa Aren-
guagentuur koostöös Vabatahtliku
Tegevuse Arenduskeskusega.
Koolituspäeva alustas Anna
Gramberg Vabatahtliku Tegevu-
se Arenduskeskuse vabatahtliku
mõiste avamisega.
«Vabatahtlik on inimene, kes
aitab teisi oma vabast tahtest ja
ajast. Vabatahtlik rahalist tasu ot-
seselt ei saa, kuid oma kasu on küll
olemas,» selgitas ta.
«Sa saad kogemusi, oskusi,
uusi tutvusi ning selle asemel, et
kodus istuda, saad oma aja kasu-
likult ära sisustada,» jätkas oma
selgitust Gramberg.
Samas rõhutas ta , et kindlasti
ei tohiks sassi ajada heategevust ja
vabatahtlikku tegevust: «Oma pe-
reliikmete aitamine pole vabataht-
lik tegevus.»
Toodi kohalikke vabatahtlikkusega seotud näiteid
Lisaks üle-eestilise vabatahtlik-
ku ülevaatele tutvustati koolitus-
päeval ka kohalikke vabatahtlikku-
sega seotud edunäited.
Marek Mekk Valgamaa Noor-
sootöökeskusest Tankla tutvus-
tas maakonna noortele suunatud
Tankla vabatahtliku passist. Kaija
Kõiv rääkis oma kogemustest vaba-
tahtlikuna.
Eesti Punase Risti Valgamaa
selts tutvustas, kuidas nemad kaa-
savad vabatahtlikke ning Eesti
Töötukassa Valgamaa osakonnast
räägiti oma seotusest vabatahtliku
tegevusega.
Koolituspäeva lõpus viidi läbi
maailmakohviku stiilis läbi arute-
lu, kus grupitöödes vaadati kolme
küsimust: kuidas edendada vaba-
tahtliku tegevust Valgamaal, kui-
das kaasata töötuid vabatahtlikuks
ning Tankla vabatahtliku passi võr-
gustik maakonnas.
Noortele väärtuslikuim Tankla passi teema
Osalenud noortelt võetud kom-
mentaaride kohaselt oli nende
jaoks väärtuslikuim saada teada,
mis on Tankla vabatahtlikkuse
pass ning mis eeliseid see võib nei-
le annab tööturul.
Samuti oli nende hinnangul
kasulik teada organisatsioone, mis
tegelevad vabatahtlikkuse teemaga
Valgamaal. Nii mõningi noor ütles,
et läbiviidud koolituspäev mõjutas
tugevalt tema otsust liituda peagi
mõne vabatahtlikul tööl põhineva
organisatsiooniga Valgamaal.
22. veebruaril toimunud kooli-
tuspäeva peamisteks osalejateks
olid organisatsioonid, kes kasuta-
vad oma töös palju vabatahtlike
abi, noored ning teised asjahuvili-
sed.
MERILY VIKS, [email protected]
Käesolev, 2011. aasta on välja kuulutatud Euroopa Komisjoni poolt vabatahtlikkuse aastaks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle puhul viiakse ka üle Eesti läbi erinevaid tegevusi, mille fookuses vabatahtlik tegevus.
Tankla pass – Valgamaa noorte töögarantii!
Idee algatanud Valgamaa Noor-
sootöökeskuse Tankla juhatuse
liikme, Marek Meki sõnul on Tank-
la vabatahtliku passi näol tege-
mist maakonna noortele vanuses
13-26 suunatud passiga, millesse
jäädvustatakse töökogemusena
kõik vabatahtlikus korras tehtud
tegemised ja nende raames oman-
datud oskused ja teadmised.
«Näiteks saavad noored sinna
kirja panna mõne organisatsiooni
töös osalemise, sündmuse korral-
damisel kaasa aitamise, projekti
algatamise ja läbi viimise, selle
meeskonnas osalemise, ja teised
sarnased asjad,» selgitas Mekk.
Pass julgustab noori tegelema meelepärase tegevusega
Marek Meki sõnul on Tank-
la vabatahtliku passi suunatud
noorte vabatahtliku tegevuse ja
omaalgatuse alase nähtavuse tõst-
miseks.
«Meie nägemuses on Tankla
pass suurepärane võimalus kogu-
da kogemusi ja oskusi, mis hiljem
annaksid noorele ainulaadse ja
erilise eelise tööturul,» tõi Mekk
välja kasu noortele.
Valgamaa Noorsootöökeskus
Tankla algatusel hakati vabataht-
liku passi välja andma 2010. aasta
lõpus. Tänaseks on Tankla vaba-
tahtliku passi omanikke kokku
kolmteist.
Seitse organisatsiooni annab Tankla passi välja
Marek Meki sõnul on Tankla
vabatahtliku passi väljaandmise
õigus on Valgamaal seitsmel orga-
nisatsioonil.
«Seda annavad välja Valga-
maa Noorsootöökeskus Tankla,
Valgamaa Teavitamis- ja Nõus-
tamiskeskus, Valga Maavalitsus,
Valgamaa EUROPE Direct info-
punkt, Valgamaa Partnerluskogu,
Töötukassa Valgamaa osakond,
Valgamaa Arenguagentuur ja Ees-
ti Punase Risti Valgamaa Selts,»
loetles ta.
Selleks, et ka noored, kes on
juba osalenud mõne organisat-
siooni töös vabatahtlikuna või
löönud kaasa mõne sündmuse
korraldamisel, soovitas Mekk rää-
kida neil Tankla passi võimalusest
oma juhendajale.
«Seejärel võivad nad juba koos
pöörduda ühe eelpool loetletud
asutuse poole, et ka soovi avalda-
nud noor endale Tankla vabataht-
liku passi saaks,» innustas Mekk
Valgamaa noori hiljuti loodud või-
malust maksimaalselt kasutama.
Paljudele 9. detsembril 2010 Valgamaa Noortekonverentsil osalenud olid huvitatult üllatunud, kui nägid, et kaheteistkümnele noorele anti pidulikult üle Tankla vabatahtliku passid. Noorteleht Tankla käiski uurimas, mida see pass endast kujutab.
KADI VOOLAID, [email protected]
Tankla vabatahtliku pass. Foto: Timo Arbeiter
FOOKUS: NOORED ja TÖÖ
Värsked Tankla passi omanikud: Vabatahtlik olla on lahe!
Üks esimestest Tankla passi oma-
nikest, Sillen Klasman, pöördus
Noor Rock 2010 peakorraldaja, Siiri
Põldsaare poole, et uurida kas saab
millegagi abiks olla. Kui nõusolek
olemas, jäi Sillen ootama Noor
Rock üritust, kus ta tegeles peaas-
jalikult kõigega, mida parasjagu
teha vaja oli.
«Ma pani kokku ajalehti, kont-
rollisin bändide kohalolekut ning
müüsin ka pileteid,» räägib Klas-
man. Enda sõnul ei seostanud ta
seda üldse vabatahtliku tööna,
kuna talle lihtsalt meeldib selline
korraldamine ja abistamine.
Tankla passi saamine suur üllatusKui Siiri Põldsaar saatis talle
enne noortekonverentsi ühe aval-
duse, siis täitis Sillen selle ära,
teadmata mida see endaga kaasa
toob. Nii tuligi talle vabatahtliku
passi üleandmine noortekonve-
rentsil suure üllatusena.
«Vabatahtliku passi olemasolu
saab ära mainida CV-s,» meeldib
Sillenile. Samuti arvab ta, et selle
omamine on igati kasulik.
Vabatahtlikuks olemine aitab olla eeskujuks
Vabatahtlik Pille Laiakask sai
Tankla passi, kuna usub inimeste
headusesse. Nii on öelnud tema
kohta Maila Rajamets, kes tegi ette-
paneku just Pillele pass anda.
Pille leiab, et vabatahtlike mär-
kamine ja ka esile tõstmine on äär-
miselt oluline: «See näitab teistele
noortele, et vabatahtlik olla on lahe
ning loodetavasti motiveerib teisigi
midagi ära tegema,» selgitab ta.
Passi eelised tavapärase tänukirja ees
Tankla passi omanik ja Sangas-
te vallast pärit Siiri Linde leiab, et
vabatahtliku pass on omamoodi
tasu tehtud tööle. «Eriti väärtus-
likuks teeb selle fakt, et passis on
kirjas ka nö tööandjate hinnangud
ja näpunäited edaspidiseks,» toob
Linde välja tema jaoks oluliseima
Samuti Noor Rock 2010 korral-
damisel abiks olnud Sangaste valla
noorsootöötaja Dea Margus usub,
et vabatahtliku pass on palju suu-
rem tänu ja tunnustus kui tänukiri.
Esimeste passide omanikud on
saadud tunnustuse üle äärmiselt
õnnelikud ning nad loodavad sii-
ralt, et vabatahtlikkust hakatakse
rohkem väärtustama.
«Vabatahtlik olla on ju lahe!»
ütlevad kõik saanud justkui ühest
suust.
Möödunud aastal Valgamaa Noortekonverentsil jagatud Tankla vabatahtliku passi saanutele on tulnud lisa. Tänaseks on pass väljastatud 13 noorele. Kuna tegemist on täiesti uue asjaga, siis värsketele passi omanikele tuli selle saamine suure ja meeldiva üllatusena. Noorteleht Tankla uuris, kes täpselt ja mille eest passi said.
KADI VOOLAID, [email protected]
ESIMESED 13 TANKLA PASSI OMANIKKU
Timo Arbeiter (18-aastane): aja-
leht Tankla kujundamine, Tankla
visuaalse imagoloogia loomine,
noorteportaali Tankla kujundami-
ne, MTÜ Tankla reklaamtrükiste ja
-meenete kujundamine, Valgamaa
noorsootöö strateegia kujundami-
ne, Valgamaa noortekeskuste suve-
kooli jäädvustamine ja logiraamatu
kujundamine, Tankla vabatahtliku
passi kujundamine (Valgamaa Partnerluskogu / Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla)
Elis Haavasalu (16-aastane):
gümnasistide infopäeva ette-
valmistustööd, osalejate regist-
reerimine ja korralduliku info
vahendamine; (Valgamaa Tea-
vitamis- ja Nõustamiskeskus); jalgratta orienteerumise «Leia
Valgamaal ...» raames võistlusel
osalejate regitreerimine ja esime-
se kontrollpunkti korraldamine
ja läbiviimine, üritusel osalejatele
tänukirjadele nimede kirjutami-
ne; oli abiliseks karjäärikohviku
boksis Teeviidal, viis noortele läbi
karjääriteenuseid tutvustava labü-
rindi mängu ning loosisid võitjate-
le nänni, samuti teavitas Teeviidal
olevaid noori karjäärikohviku te-
gevustest ning jagas reklaamlehti;
korraldusliku info vahendamine
saalis ja moderaatori abi (mikrofoni
viija)(Valga Maavalitsus)
Agnes Rüüsak (15-aastane):
gümnasistide infopäeva etteval-
mistustööd, osalejate registreeri-
mine ja korralduliku info vahenda-
mine (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus)
Monika Muru (14-aastane): eri-
nevate Europe Direct Valgamaa
infopunkti ürituste raames suhtles
noortega ja juhendas neid, kor-
raldas arvutimänge ja autasustas
võitjaid, tegi üritustest fotosid, re-
gistreeris osalejaid (Europe Direct Valgamaa infopunkt)
Kristiina Küber (16-aastane):
jalgratta orienteerumise «Leia
Valgamaal ...» raames võistlusel
osalejate regitreerimine ja esime-
se kontrollpunkti korraldamine
ja läbiviimine, üritusel osalejatele
tänukirjadele nimede kirjutamine
(Valga Maavalitsus)Maria Malõševa (15-aastane):
osales konverentsi «Olen ettevõtlik
Valgamaa noor» korraldamise eel-
töös, üritusel valmistas osalejatele
nimesilte ja hiljem andsin ürituse
esinejate autasustamisel üle tä-
nukirjad ja kingitused (Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskes-kus)
Kerli Kõrkjas (16-aastane), Mar-ge Roosalu (9. klass) ja Siiri Linde(15-aastane): oli konverentsi «Olen
ettevõtlik Valgamaa noor» korral-
damise eeltöödel abiks, osales eel-
nevatel konverentsi korraldamise
nõupidamistel, töötas konverentsi
infolauas ja registreeris osalejaid
(Valgamaa Teavitamis- ja Nõus-tamiskeskus)
Deivi Pabbo (16-aastane): oli
abiliseks karjäärikohviku boksis
Teeviidal, viis noortele läbi karjää-
riteenuseid tutvustava labürindi
mängu ning loosisid võitjatele
nänni, samuti teavitas Teeviidal
olevaid noori karjäärikohviku te-
gevustest ning jagas reklaamlehti
(Valgamaa Teavitamis- ja Nõus-tamiskeskus)
Sillen Klasman (16-aastane) ja
Dea Margus (20-aastane): Valga-
maa noortebändidefestivali Noor
Rock korraldamine ja läbiviimine
(Valga Maavalitsus)Pille Laikask (20-aastane): hea-
tegevuslike ürituste korraldamisel
teavitustöö ja plakatite kujundami-
ne (OÜ Eeroviisu)
6Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
Räägi mulle endast, kes sa oled?Lauri Drubinš: Noormees, Valgast.
Aimar Rebane: Aimar, lihtsalt Ai-
mar. Olen majahoidja-kütja, noor-
sootöötaja. Siin olen töötanud 9 aas-
tat. Olen õppinud sotsiaaltöötajaks.
Sirly Solo: Valga linna noor ja väga
huvitatud noorte arendamisest,
nende suunamisest – et oleks järel-
tulijaid noorsootöötajate tasandil.
Kuidas alustad tavaliselt oma päeva?Lauri: Ärkamisega. Siis püüan süüa,
käin dušši all, hommikuvõimlemist
ei tee. Siis vaatan peeglisse ja ütlen
endale: «Täna tuleb ilus päev!»
Mida sa vabal ajal teed?Aimar: Enamus ajast tegelen hobi-
dega: loen, kuulan muusikat, vaa-
tan lemmikfi lme või saateid, külas-
tan rock kontserte.
Sirly: Juba 7. aastat olen muusikali-
ringis, veedan palju aega sõprade-
ga, meeldib rulluisutada ja ujuda.
Talven lumelauatan. Laulda ja tant-
sida meeldib ka – ühesõnaga kõik,
mis seotud muusikaga.
Mida hindad teiste inimeste juures?Lauri: Ausust, aktiivsust, kindlasti
rõõmsameelsust, positiivset ellu-
suhtumist. Negatiivse ellusuhtumi-
sega inimeste juures ei tunne ma
ennast hästi.
Sirly: Siirust kindlasti. Positiivset
suhtumist ellu, kindlameelsust,
ausut. Meeldivad inimesed, kes
näevad lahendust probleemidele.
Närvilised, pessimistlikud inimesed
ei meeldi.
Kui sa saaksid olla keegi teine, kes sa tahaksid olla?Lauri: Mitte keegi, meeldin endale
piisavalt.
Aimar: Profi korvpallur äkki või
mõne tuntud bändi liige/laulja, et
proovida sellist elu.
Mida teeksid miljoniga?Aimar: Ei teagi. Tahaks asutada raa-
diojaama, mis mängib sellist karmi-
mat muusikat. Plaadifi rma oleks ka
äge. Osaleks mingitel Greenpeace’i
(rahvussvahelise keskkonnaorgani-
satsiooni – toim.) aktsioonidel ka.
Sirly: Paneksin panka ja mõtleksin
hoolega läbi plaani, mis ma selle ra-
haga teen. Väikse osa paneks kind-
lasti Valga loomade varjupaika. Ja
oleme ausad, ühte ökoautot oleks
ka vaja!
Mis on sinu eriala?Lauri: Tänasel päeval rekreatsiooni-
korraldaja.
Sirly: Huvijuht-loovtegevuse õpeta-
ja, noorsootööspetsialist.
Miks valisid just selle eriala?Lauri: See sobib minu elustiiliga.
Selles on kõik see, mida olen lapsest
saadik tahtnud.
Kas eriala valikul oli sulle keegi eeskujuks või tegid oma otsuse ise?Sirly: Suht ise. Päris ammu. Juba
koolis teadsin, et kuskile siia kanti
jõuan.
Kui sa saaksid valida mõne muu eriala, kas valiksid? Kui jah, millise? Miks?Aimar: Noh, valiksin küll. Mingi aja-
loolase eriala, vms. Ma ei tea, ajalu-
gu vist on huvitav. Mind huvitab.
Kui kaua oled Valga noortekas töötanud?Lauri: 2008. aasta septembrist ehk
siis pea kaks ja pool aastat.
SS: Oi, ma alles tulin. Sella aasta jaa-
nuari algusest.
Miks valisid Valga noorteka?Aimar: Tegelikult oli see suur juhus.
Kogemata juhtus, et sattusin siia
tööle.
Kus oled oma elu jooksul veel töötanud?Aimar: Olin kasvataja puuetega las-
te klassis ja Paju hooldekodus.
Milles seisneb sinu töö noortekas? Millised on sinu kohustused?Lauri: Noortekeskuse töö kordineeri-
mine, projektide kirjutamine ja juh-
timine, aktiivne suhtlemine noorte-
ga, noorsootöö arendamine Valgas
ja Valga maakonnas, jpm.
Aimar: Ütleme nii, et maja oleks
soe, ahjud köetud, maja ümbrus
korras ja noortega tegeletud.
Sirly: Valvelaud, varustuse laena-
mine, vastutamine, korra hoidmi-
ne, koosolekutel viibimine, otsuste
langetamine, osalemine, organisee-
rimine, projektid. Ühesõnaga kõik,
mis töös noortega kaasneb.
Mis sulle sinu töö juures kõige rohkem meeldib?Aimar: Ei tea. Vaheldus, samas min-
gil määral ka rutiin. See on nii ühte
kui teist. Annab hingele rahulolu.
Tunne, et su töö on harmooniline
osa su elust.
Sirly: Näiteks seda, et ma saan noor-
te heaks olemas olla, midagi jät-
kusuutlikku korda saata. Kõik, mis
teen, viib kuskile, aitab ja mõjub
noortele hästi. Saan noorte arengus
kaasa lüüa.
Missugune on sinu töökeskkond?Lauri: Mind ümbritsevad positiiv-
sed, rõõmsameelsed ja aktiivsed ini-
mesed ning toredad noored. Kesk-
kond on hea.
Kuidas saad kontakti noortega?Sirly: Kõige rohkem ikka suheldes.
Nad kõik on erinevad ja igaühega
on oma viis. See tuleb iseenesest aja
jooksul.
Mis on sinu arvates tänapäeva noorte suurimateks probleemideks?
Lauri: Võib-olla liiga suur valikuvõi-
malus. Nad ei tea, mida tahavad.
See muidugi ei kehti kõigi kohta,
aga paljud ei hinda seda, mida oma-
vad, sest saavad kõik liiga lihtsalt
kätte.
Aimar: Pealiskaudsus – nad ei oska
suurest informatsiooni kogusest õi-
get välja otsida.
Milline on sinu parim mälestus seoses tööga?
Sirly: Kui sai üks tüli lahendatud,
siis tekkis usaldus noore poolt.
Mis on kõige naljakaim asi, mis sinuga töö juures juhtunud on?Lauri: (naerdes) Ükskord me tegime
üritust ja vanal töökaaslasel juhtus
lavatagune äpardus – ta jäi mikro-
foni juhtmetesse kinni ja kukkus.
Tema nägu sel hetkel – see oli nii
naljakas!
Aimar: (naerdes) Endine töökaas-
lane üritas ükskord hammastega
trimmerit tööle saada. Muidu olid
tal ilusad hambad, aga siis tuli tööle
ja ühte esihammast ei olnud. See oli
parajalt naljakas.
NOORTEKESKUS
Valga noorsootöötajatestõhkub soojust ja eeskuju- väärivat ellusuhtumist
Need on inimesed, kes tervitavad Valga Avatud Noortekeskuse külastajaid igapäevaselt. Paremalt: Lauri Drubinš, Sirly Solo ja Aimar Rebane. Foto: Karina Tiivel
15. veebruaril pidas oma üheksandat sünnipäeva Valgamaa vanim, Valga Avatud Noortekeskus. Noortelehe Tankla toimetus läks neile ühel tavalisel tööpäeval külla. Heidame pilgu sealsete noorsootöötajate Lauri Drubinši, Sirly Solo ja Aimar Rebase igapäe-vaellu – mida teevad oma ametis ning kes nad on inimestena.
KARINA TIIVEL, [email protected]
Valga noored muuseumi-sõbrad avastavad kodulinna
«Projekti eesmärk on kaasa aidata
Valga erikeelsete kogukondade lõi-
mumisele. Viima läbi terve rea Val-
gaga seotud üritusi, kus erikeelsed
noored tegutsevad koos. Selle abil
õpivad nad loodetavasti väärtusta-
ma oma kodulinna,» võtab Valga
Muuseumi direktor Pille Tomson
projekti kokku.
Projekti läbiviijaks on Valga
Muuseum, partneriteks Valga Ava-
tud Noortekeskus, Valga Põhikool,
Valga Gümnaasium ja Valga Vene
Gümnaasium.
Üks osa projektist on ka Valga
Muuseumi Noortenõukogu moodus-
tamine, mis peaks Tomsoni sõnul
olema ainus muuseumi noortekogu
terves Eestis.
Lisaks kahele eelnevale selgi-
tab Tomson ka kolmandat projekti
«Meie Valga» eesmärki: «Saadud
tulemusi kasutatakse ära ka uurimis-
töös, materjal jääb analüüsimiseks
meie arhiivi.»
Projekti rahastatakse täies mahus
Integratiooni ja Migratsiooni Siht-
asutuse Meie Inimesed poolt. Sellest
on tulnud ka projekti nimi – «Meie
Valga».
Valga Muuseum käivitas eelmise aasta augustis koostöös Valga Avatud Noortekeskusega maikuu lõpuni kestva projekti «Meie Valga». Selle raames viiakse läbi üheksa väiksemat konkurssi ja üritust, mille eesmärgiks tuua kokku Valga linna eesti ja vene noored.
• Konkurss «Meie Valga YouTubes» – Valga linna, koole, muuseumi ja
noortetööd tutvustavate videote
konkurss
• Orienteerumisvõistlused «Meie Valga» – sügisel 2010 ja kevadel 2011.
• Valga linna ajaloo õpperaja koostamine –raja kaart-töölehe
väljatöötamine õpilaste osavõtul
• Valga Muuseumi Noortenõukogu loomine
• Mälestuste kogumise konkurss «Valga ja vanavanemad» – õpilased
koguvad oma vanavanemate põlvkon-
na Valgaga seotud mälestusi
• Valga Muuseumi venekeelse kodul-ehe ja ekspositsioonijuhi koostamine
• Muuseumitundide väljatöötamine –
ideede konkurss õpilastele, parimate
ideede põhjal muuseumitundide
väljaarendamine muuseumitöötajate
abil, õppematerjalide ja töölehtede
valmistamine, tundide testimine
tasuta muuseumitundidena
• Ekskursioon ja õpilaskonverents
– konkursside tulemuste ja saadud
kogemuste tutvustamiseks parimatele
ja aktiivsematele projektis osalejatele
märtsis 2011
• Projekti tulemusi tutvustav näitus – 2011. aasta maikuus Valga
Muuseumis
«MEIE VALGA»TEGEVUSED
ELEENE SAMMLER, [email protected]
Foto: Timo Arbeiter
Noorsootöötajad sünnipäevakooki lahti lõikamas. Foto: Erakogu
Mis sind Valga noortekasse toob?
Evert Lahesoo (17)
Ma ei oskagi kohe öelda. Eks vast piljardi ja pinksi pä-rast käin noortekas. Eriti meeldivad töötajad, sest nad ei olegi nagu töötajad, vaid pigem nagu sõbrad. Nen-de suhtlemisoskus on juba selline, et meeldib nendega rääkida.
Kahjuks läks minu lemmiktöötaja sealt ära, aga ik-kagi nad on kõik sõbralikud ja ägedad. Veel meeldivad need inimesed, kes seal käivad – see seltskond. Enamus on mu sõbrad või lihtsalt head tuttavad, tunnen ennast vabalt nende seltsis. Ka need üritused meeldivad, mis seal korraldatakse. Kui saan, siis aitan alati kaasa. Midagi sellist, mis ei meeldi, polegi. Vähemalt ei tule pähe.
Janar Liik (17)
Noortekas käin tavaliselt sellepärast, et väljas on külm ja muud teha pole. Kindlasti käin ka piljardi ja pinksi pärast. Mulle meeldib see, et paljud minu sõbrad käivad seal. Töötajate juures meeldib väga see, et nad on hästi sõbra-likud ja suhtlevad koguaeg. Alati üritavad aidata, kui vaja. Mulle meeldib noorteka juures kõik.
Rikardo Puller (17)
Mina käin noortekas umbes 3 korda nädalas ja tavaliselt mängin seal piljardit või pinksi. Seal on väga huvitav ja lõbus, hea koht, et vabaaega sisustada. Mõnus seltskond on ka. Meeldivad need inimesed, nad on normaalsed ja ägedad, sõbralikud. Paljud neist on minu sõbrad.
Töötajad on ka väga sõbralikud, toredad ja vinged, alati suhtlemisaldis. Üritused, mis on noorteka poolt korraldatud või mida noortekas korraldatakse, on alati lahedad olnud. Kõige rohkem meeldib noorteka juures see, et seal ongi kõik noor-tele. Noorsootöötajad on väga noortepärased.
7Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
Nimelt on Mairi ja Siim maailma
suurima üliõpilasorganisatsiooni
AIESEC liikmed. Mairi tegutseb AIE-
SEC Tallinna lokaalkomitees ning
Siim Tartus. Mõlema noore on kodu-
kohast kaugele viinud just õpingud.
Siim õpib Tartu Ülikoolis esimesel
kursusel geenitehnoloogiat. Mairi
õpib hetkel Tallinnas, kuid on käi-
nud tarkust taga nõudmas ka Viini ja
Tampere Ülikoolis.
AIESEC pakub võimalust töötada rahvusvahelistes meeskondades
Mairi jaoks oli AIESECiga liitumi-
ne täiesti teadlik samm, sest temal
oli rahvusvaheline kogemus olemas
ka juba enne AIESECiga liitumist.
«Kuna olin ERASMUSE jooksul
ära harjunud olema koos väga am-
bitsioonikate ja säravate isiksustega,
siis tabasin Eesti kontekstis analoo-
gilise sihtrühmana AIESECi, millega
liituda, et kindlustada psüühiliselt
sujuv ja vähem valutum üleminek
ühest sotsiaalsest keskkonnast tei-
se», lausus ta (Mairi käis välismaal
õppimas ERASMUSe programmi kau-
du – toim).
Siimu puhul käis asi traditsioo-
nilisemalt. Ta tuli Tartusse õppima
ning soovis õpingute kõrvalt liituda
ka mõne organisatsiooniga, et oma
ülikoolipäevist viimast võtta. Kõiki-
dest valikutest jäigi sõelale AIESEC.
«Peamine põhjus, miks ma lii-
tusin AIESECiga oli rahvusvaheline
seltskond ja juhtimis- ning mees-
konnatöö kogemus,» kinnitas Siim.
Samuti avaldas talle muljet see, et te-
gemist on maailma suurima rahvus-
vahelise noorte endi poolt juhitud
organisatsiooniga.
Siimu hinnangul on samuti suu-
reks plussiks see, et kui sa viibid vä-
lismaal ning sul pole kuskil ööbida,
siis saad sa AIESECi andmebaasist
sealse riigi AIESECerite nimesid ning
võid neile helistada, et öömaja palu-
da.
Kindel roll organisatsioonisMõlemal noorel on AIESECis oma
kindel funktsioon. Mairi tegutseb
Tallinnas IT projekti tiimis, mille
eesmärgiks on Tallinna IT fi rmadega
rahvusvahelise praktikavahetuse le-
pingute sõlmimine ning potentsiaal-
sete praktikantide leidmine.
See tähendab, et suure osa tema
ajast võtavad osalemine müügikooli-
tustel, telefonikõnede tegemine ning
läbirääkimised fi rmakohtumistel.
Siim on aga Tartu PR tiimi liige.
Tema peamiseks ülesandeks on ve-
dada AIESEC Tartu Facebook’i fän-
nilehte ning vastutada blogi eest.
Samuti aitab ta välja anda organisat-
sioonisisest lehte.
Nüüd aitab ta ka korraldada kah-
te üle Tartulist üritust - Maata Vaail-
ma konverentsi, kus vastutab esine-
jate eest ja kevandkontserti ‘’Anneta
aega’’.
AIESEC – aken maailmaMõlemad noored hindavad väga
AIESECist saadud kogemusi. «AIE-
SEC on muutnud mind kohe kindlas-
ti julgemaks. Samuti arendanud mu
inglise keele oskust ja andnud mees-
konnatöö kogemuse,» ütles Siim.
Tema jaoks on oluline ka võima-
lus minna välismaale praktikale:
«Hirmsasti tahaks Kreekasse!». Ka
Mairi arvates on AIESEC andnud tal-
le julgust ning vahendid ja oskused
olla ise aktiivne.
Noored Valgamaa AIESEC’arid maailma muutmasPaljude noorte jaoks ei ütle
tähelühend AIESEC suurt midagi ja vaid vähesed on seda kuulnud. Kaks Valgamaa noort, Mairi Männiste ja Siim Uhtjärv, teavad aga täpselt millega on tegu.
SIRET VARBLANE, [email protected]
Mairi (vasakult kolmas) AIESEC Tallinna IT tiimiga koosolekul. Foto: Erakogu
UNICEF on läbi viinud ennetus-
programme, mille tähelepanu
keskpunktis on vanemliku hoolit-
suseta jäänud ja puudustkannata-
vad lapsed. On tehtud ka ennetus-
töid narkomaania, AIDSi leviku ja
vägivalla peatamiseks. Seda kõike
on suudetud teha tänu UNICEFi
logoga postkaartide, arendavate
mängude ja kingituste müügist
saadud vahenditele ning eraisiku-
te ja ettevõtete annaetustele.
Paljud inimesed vaatavad
maailmas toimuvat eemalt ning
üritavad jääda kõrvaltvaatajateks
ja neile sobib see. UNICEFi va-
batahtlikud on need erakordsed
inimesed, kes annetavad abifondi
oma vabast ajast ning heast tah-
test oskusi, kogemusi ja jõudu.
Sellepärast ongi UNICEFi põhili-
seks tööjõuks vabatahtlikud, kelle
abita oleks abifond palju väiksem.
Heategu ei ununeUNICEF on loonud noortepro-
jekti nimega «Väike heategu», mis
annab igale noorele võimaluse teha
midagi head oma eakaaslastele.
Projekti käigus müüvad noo-
red UNICEFi postkaarte. Saadud
tulust jääb müüjale nn. müügiboo-
nus 20%. Projektis võivad osaleda
lasteaiad, koolid, noortekeskused,
noortegrupid jt. Pajudes maades
müüaksegi just noortekeskuste
ja koolide kaudu kõige rohkem
UNICEFi postkaarte.
Igal aastal on projektiga liitu-
nud üha rohkem noori, teades,
et tänu nende abile saab UNICEF
paremini toetada abivajajaid.
Noorteprojektiga liitumine on liht-
ne. Selle jaoks on vaja leida vaid
kontaktisik, kes võtab UNICEFiga
ühendust, nt. kodulehe kaudu
(www.unicef.ee).
Kuid kas on võimalik muu-
ta maailma natukene paremaks
postkaardi müügiga? Kui iga noor
müüb aasta jooksul kasvõi ühe
postkaardi, teeb see kokku ligi 1
000 000 krooni ehk umbes 63912
eurot.
Mitte keegi meist ei tea, mis
hetkel me võime abi vajada, seega
on teiste abistamine vajalik. Heate-
gu ei pea olema suur, võib olla ka
väike, kuid heategu ei kao, ta jääb
elama tegija südamesse!
UNICEF: iga noore võimalus teha heategu
KARINA TIIVEL, [email protected]
UNICEF on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lastefond, mille ülesanne on kaitsta laste õigusi, tagada neile eluks vajalik ja avardada laste toimetuleku võimalusi. UNICEF loodi II Maailma-sõjas kannatanud ja orvuks jäänud laste abistamiseks. Tänaseks tegutseb UNICEF pea 200 riigis üle maailma, sealhulgas Eestis.
Sageli käivad UNICEF’i töötajad oma organisatsiooni tegemistest rääkimas koolides. Foto: Erakogu
Jürgeni tavaline päev algab pillihar-
jutamisega: kaks tundi hommikul
ja kaks pärast lõunat. Sellest üritab
ta enda sõnul võimalikult rangelt
kinni pidada. Seejärel hakkab tege-
vus varieeruma. Vahepeal on vaja
teha postreid, panna neid üles või
valmistada ette bändiproovide jaoks
lugusid.
Samuti on tema igapäevasteks
ülesanneteks kuulata ja otsida muu-
sikat, luua õpetajate-õpilastega su-
heldes kooli siseõhustikku sünergiat
ja teavitada õpilasi koolis toimuvast
erinevate infokanalite kaudu.
Oma peamisteks väljakutseteks
peab ta siiamaani seda, et on tõhu-
salt saanud anda edasi oma teadmi-
si pillitundides ja bändiproovidel.
«Kõik, mida ma oma õpilastele üt-
len, ette näitan, peab olema õige, ea-
kohane ning arusaadav,» selgitab ta.
Samuti on Jürgen rahul enda soome
ja rootsi keele õpingutega, mis nüüd-
seks juba edenevat.
«Ma ei julge küll oma tegevus-
te efektiivsust hinnata, kuid seni
on kõik asjad vähemalt minu enda
jaoks arendavad ja meelepärased ol-
nud,» sõnab ta.
Musitseerib ka professionaalsete muusikutega
Noormehel on igakülgse abistami-
se kõrvalt ka võimalus ise muusikali-
selt areneda, kuna muusikakoolis töö-
tavad õpetajad annavad tallegi tunde.
«Direktor Robert Forss õpetab
mulle kitarrimängu, Tommi Peltola
klaverit ja jazzteooriat, Riikka Hert-
teli laulmist,» loetleb ta enda õpeta-
jaid. Kord nädalas käib ta ka Vaasa
lähedal kooli asutaja Alf Mylläri bi-
gbändi proovis, kus mängib klaverit.
Tähelepanuväärne selle juures on
see, et seal mängivad ka paar profes-
sionaalset muusikut.
«Olen avastanud tohutu kire
muusika, musitseerimise ja kõikvõi-
malike instrumentide vastu,» ütleb
Jürgen. «Eks see kirg ka varasema-
tel aastatel kusagil olemas oli, kuid
erilise tõuke ja avanemise sain siin,
rockjazz kooli seinte vahel.»
Tuli õpetaja pärast kodust tuhande kilomeetri kaugusele vabatahtlikuks
Peamine motiiv Soome rockjazz
kooli vabatahtlikuks minekuks oli
see, et 2008. aastal tutvus Jürgen
kooli asutaja Alf Mylläriga muusi-
kaliprojektis Euromance. Seal sai
noormees Myllärilt esimesed näpu-
näited jazzmuusika, klaverimängu,
kitarrimängu, komponeerimise ja
laulmise vallas.
Juhendamine jätkus ka hiljem
tuhande kilomeetri kauguselt. Eu-
roopa Vabatahtlik Teenistus (EVT)
pakkus võimalust minna sinna kooli
tööle ja seda võimalust Jürgen kär-
melt kasutaski.
Mida pidada silmas minnes
EVT-ga võõrriiki? «Kui EVT kaudu
maailma minna, tuleks valida mõni
projekt (ehk siis töökoht), mis on
kooskõlas huvidega ning ka tuleva-
ses plaanis arendav,» arvab Jürgen.
Hetkel on ta ainus Valgamaa
noor, kes on tegemas Euroopa Vaba-
tahtliku Teenistuse kaudu välismaal
vabatahtlikku tööd. Tema teenistus
algas septembris ja kestab veel seitse
kuud.
Vabatahtlik Jürgen naudib Soomes musitseerimist
LIINA METSKÜLA, [email protected]
«Minu ülesanne on assistee-rida muusikakooli Kokkola Performing Art School juhti Robert Forssi kooli puudutavates küsimustes ning tegemistes, aidata läbi viia koolis toimuvaid kontserte, abistada bändiproo-vide juhendamist, pilliõpet ja workshop´e. Olen kõik ühes apli-katsioon,» tutvustab oma tööd Soomes, Kokkolas, vabatahtlikul aastal olev Jürgen Urbanik.
Esimese kuu möödudes osales Jürgen (paremal) kõigile EVT vabatahtlikele läbiviidaval on-arrival koolitusel, mille eesmärgiks oli aidata uutel noortel Soome ellu kergemini sisse elada. Foto: Erakogu
Karulast pärit ja Valgas koolis käinud Jürgen Urbanik
käib oma unistuste jälgedes tegeledes vabatahtlikuna Soome
muusikamaailmas. Foto: Erakogu
MAAILM
Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK alustas ujumist rahvus-vahelistes vetes 2004. aasta oktoobris avatud noortekes-kuste õppevisiidiga Soome.
Osaletud on veel koolitustel
„An introduction to international
youth work - The Netherlands
” 2005. aastal Holandis, „Jump
into EVS“ 2006. aastal Slovee-
nias, kontaktseminaril «Meet
New Friends” novembris 2006 ja
2007. aasta mais “English com-
munication course and intercul-
tural learning” Prantsusmaal.
Noortevahetustusprojektide-
ga tehti algust 2008. aastal, kui
osaleti meediateemalises projek-
tis “EUROPE in the MIRROR of
the MEDIA”. Projektis osalesid
Soome, Eesti, Ungri, Sloveenia
ja Assoori noored.
Demokraatiaprojekti „You
are the KING“ tegevused toimu-
sid 2010. aastal Ungaris, Prant-
susmaal ja Eestis ning seal osa-
lesid samade riikide noored, sh
TANK’i 5 noort ja juhendaja.
Käesoleval, 2011. aastal osa-
letakse (7 noorte ja 2 juhenda-
jat) teatriteemalises projektis
“Road 666”, mis toimub mai-
kuus Prantsusmaal. Osalevad
Ungaris, Prantsusmaal ja Eestis.
(Tankla)
TANK RAHVUSVAHELISTES VETES
Eelmise aasta detsembris käivi-tas Siiri Liiva juhtimisel loodud MTÜ HSL Consultancy Valga-maal projekti “Maailm on mu tagaõu!”.
Selle eesmärgiks on tõsta Val-
gamaa noortekeskustes käivate ja
koolides õppivate 12-26-aastaste
noorte teadlikkust vabatahtliku te-
gevuse võimalustest, näidata neile
kohalikke edunäiteid ning moti-
veerida neid näitama üles omaal-
gatust oma kodukohas.
Selleks viiakse veebruar 2011
- september 2011 vähemalt 15-s
kohas üle Valgamaa läbi noorte
vabatahtlikkuse ja omaalgatuse
infopäevad “Maailm on mu taga-
õu!”, mis kestvad 3 tundi.
Infopäeva lõpetab Valgamaa
noorte vabatahtlike kogemuste il-
lustreerivatest piltidest koosneva
näituse «Maailm on mu tagaõu!»
avamine, mis jääb igasse kohta ka-
heks nädalaks ülesse.
Infopäevade ja nende toimu-
mise kohta saab lähemalt lugeda
projekti ajaveebist http://maail-
monmutaga6u.wordpress.com.
(Tankla)
MAAILM ON MU TAGAÕU!
8Valgamaa Noorteleht Tankla 1(2), veebruar 2011
MEELELAHUTUS
Kohv joodud kiirustasin Valka ja
sealt bussile. Poolteist tundi igavat
loksumist hiljem viibisime me juba
«heade mõtete linnas» Tartus.
Tasku ees kohtusime ülejäänud
noorte superstaari hakatistega. Pä-
rast umbkaudu poolt tundi katsetusi
võimalikult eufoorilise «Jee!» karju-
mise järel saime lõpuks sisse regist-
reerima minna.
Minu jaoks oli esmalt üllatav see,
et need suurejoonelised saatesse tu-
lemised, vms on täielikult võltsid. Al-
les pärast seda kui žürii ees käidud,
fi lmiti klipid, kus inimesed sinna
kõnnivad.
Teles nähtu pole päris reaalsusAsi, mis mind veel natukene
imestama pani oli see, et kui võlts
see tegelikult oli: meiega fi lmiti seda
klippi, kus numbreid kätte jagati,
need anti meile lihtsalt niisama, aga
me pidime need kohe pärast klipi
lõppu tagastama ja ikkagi lepingud
allkirjastama.
Tartu vooru kohta võib veel öel-
da, et see oli korraldusliku poole
pealt kehv, me olime ühed viimased
registreerijad ja kui me orienteeruvat
aega tahtsime, siis räägiti meile poo-
leteisest tunnist, reaalselt ootasime
me kusagil 5-6 tundi.
Vahepeal ära ka minna ei saa-
nud, kuna lihtsalt ei teadnud, millal
sinu kord tuleb.
Närvi ei tekitanudEdasi ma muidugi ei saanud,
kuid Valgamaalt ei olnud mulle tea-
da olevalt ühtegi edasisaajat. Seega
küsisin ma Pärnumaa noore Mairo
Leesari arvamust.
Mairo arvates oli eelvooru ainu-
kene nõrk külg see suur ootamine.
Tema pidi ootama kella 10-st kuni
poole 6-ni. Zürii ees olles ei olnud
Mairol närvi, vaid lihtsalt suur ele-
vus. Tegemist on siiski juba kogenud
lauljaga, kes paar korda ka Valga-
maal kontserti andnud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et üri-
tus oli küll veidi võlts, kuid vähemalt
telest ei ole seda näha. Ka korral-
duslik pool jättis soovida, kuid idee
iseenesest on tore ja kes teab – ehk
osalen ma ka järgmisel aastal!
ARGO KAASIK, [email protected]
Kuidas ma superstaari saates käisin29. jaanuaril toimusid Tartus Eesti ühe vaadatuima telesaate «Eesti otsib superstaari» esimese vooru võtted. Minu jaoks algas nimetatud päev kell 6.00 koos tassi kohvi ja kerge värinaga hinges – oli see mul ju esimene kord midagi sellist teha.
Pärnumaalt pärit ja ka Valgamaal esinemas käinud Mairo Leesari jaoks superstaari saade närvi ei tekitanud. Foto: Martin Sildoja
Lakaluuk: Meeldib muusika?Tahaks pilli mängida? Teeks bändi?Valgamaal tegutseb mitmeid noortebände, mille olemasolust laiemad massid väga ei tea. Noorteleht Tankla võtab alates sellest lehenumbrist iga kord ühe neist fookusesse ning uurib läheb, mida nad teevad. Seekord pihib oma bändi saatuse kohta Aakre külas, Puka vallas tegutseva Lakaluugi liikmed Olavi Juhkason, Priit Piirisild ja Silver «John» Peterson.
I sissekanne – Kuidas kõik alguse sai?Olavi Juhkanson (OJ): Ise mängisin
kitarri juba mitu aastat üksi, enne
kui Tallinnas bändiga «Cord» lii-
tusin. Iisakus käies kohalikus rah-
vamajas nägin, kuidas noored seal
bände teevad ja mingi mõte jäi
pähe.
2006. aastal Lõuna-Eestisse kolides
oli aeg küps mõtte ellu viimiseks.
Hakkasime Johniga Aakresse proo-
vikat rajama, hiljem liitus ka Priit
ja nii tühjalt kohalt see alguse sai-
gi. Pille olime kõik võrdlemisi vähe
mänginud.
Bänd sai alguse vana Musima bassi,
sõber Vikilt saadud trummikomp-
lekti «Parm», isekootud bassivõimu
ja 15W kidravõimuga.
2007. aastal, pronksiööl valmis esi-
mene korraliku loo moodi lugu «Pü-
romaan» sõnadele ja seda peamegi
bändi alguseks.
II sissekanne – Kui oli aeg tulla keldrist väljaOJ: Pärast kahekuulist tegutsemist
tuli mõte keldrist välja tulla ja oma
sõpradele lugusid tutvustada. Kuna
soov oli suur, tuli mõte korraldada
Aakres pisike festival - minivariant
Lelle Alternatiivist.
Nüüdseks oleme juba neli aastat
korraldanud üritust PuNkRocK
Keldrist Väljas ehk PRKV.
III sissekanne – Edu eeldusedSilver «John» Peterson (SJP): Kuul-
saks peab saama, siis tuleb ka edu.
Priit Piirisild (PP): Õnne peab olema
ja vaeva peab nägema.
OJ: Aga tegelikult lihtsalt peab asja
kire ja armastusega tegema!
IV sissekanne – Edu jalamilOJ: Suurim avalik esinemine on
meil olnud Lelle Alternatiivil ja La-
heda Rockil.
2009. aasta kevadel oli meie laul
«Säästuaeg» Raadio 2-s nädala
demo – mis ilmselt on ka meie kõige
suurem avalik saavutus. Aga kind-
lasti on meil tuntus üle kahe koha-
liku valla, Rõngu ja Puka muusika-
maastikul.
V sissekanne – See kõik on oma töö viliOJ: Proove teeme nädalas üks kuni
kaks korda, sõltuvalt bändiliikmete
tegemistest. Hetkel kasutame Rõn-
gu rahvamaja ruume, kuid suurema
osa ajast oleme isiklikus prooviruu-
mis.
VI sissekanne – … ja sõprade abiOJ: Bändi alguses toetasid meid
sõbrad. Eelkõige trummikomplek-
ti, mikserpuldi ja muude jubinate
ostmisel. PRKV toetuse koha pealt
pälvivad suured tänusõnad Aivar
Palumäe, Priit Trees, Raimo Kiho ja
Märt Mölder.
VII sissekanne – Kus meid kuuleb?OJ: Live’s esinemas võib näha
kindlasti «Punkrock Keldrist Väljas
2011», anname sellest teada. Meid
saab ka esinema kutsuda. Kindalt
hinda meil pole. Kõik sõltub kuna,
millal, kuskohas, kellega. Lisaks on
meie kolme videot võimalik näha
YouTube’is ja muusikat kuulata
teistes veebikeskondades.
VIII sissekanne – Muusika ja sõnadOJ: Paljude lugude sõnum on sün-
dinud elust enesest või hetkemeele-
olust. Ja tihti on loo sõnad välja kas-
vanud Johni poolt proovis pillatud
repliigist või lausest.
IX sissekanne – On’s meil mingeid puuduseid?SJP: Eelkõige see, et
bändis on nii erineva
taustaga inimesed.
OJ: Jah, see on prob-
leem, kui vaja kõik
klappima saada.
Samas erinev taust
muudab loomingu
mitmekesisemaks.
SJP ja PP: Laiskus ja
iseenda tagant sun-
dimine on raske.
OJ: Mul vastupidi, on
raske teiste tagant-
sundimine ja see-
tõttu võib-olla liiga
kõrgete nõudmiste
seadmine.
X sissekanne – Kuhu see tee viib?SJP: Eurovisioonile ja
hitt raadiosse.
PP: Korraliku singlini või
kogumikuni.
OJ: Kunagi bändi alguses sai soovi-
tud, et Rock Cafe lavale näiteks. Aga
eks aeg näitab. Muusika tegemisest
on nüüd juba hilja loobuda. See
hobi on käe(d) võtnud.
ELEENE SAMMLER, [email protected]
2007. aastast Aakres tegutsev punk-rock-pop-alternatiiv bänd Lakaluuk on 4 aastat korraldanud ka kohalikku festi-val PunkRock Keldrist Väljas. Vasakult: Priit Piirisild, Olavi Juhkanson, Silver «John» Peterson. Foto: Erakogu
John – basskitarrPriit – trummid
Olavi – kitarr, laul
BÄNDILIIKMED
MySpace:www.myspace.com/lakaluukPurevolume:www.purevolume.com/lakaluukYouTube:www.youtube.com -> Lakaluuk
KUULA JA VAATA!
KOMMENTAAR
Elan Lakaluugi bändipoistega ühes külas ning see-tõttu tunnen neid. Võib isegi öelda, et oleme saanud päris headeks sõpradeks. Ma ise olen antud muusi-kastiili, punk-rock-pop-alternatiiv, suur austaja. Bän-di laulud ei räägi niisama tühjast-tähjast, vaid kõik on seotud enamasti kellegi või millegi konkreetsega.
Sõnadest tuleb laulu mõte väga hästi välja ja ka muusika, mida nad teevad on väga hea. Kohalikul ta-sandil on Lakaluuk väga tuntud – kes ei tea siis nende laulu «Ema»! Kindlasti lisab neile laiemalt tuntust sündmus Punk Rock Keldrist Väljas, mis on Aakres poiste eestvedamisel juba 4 aastat toimunud.
Olen kindel, et kui bändiliikmed rohkem koos käiksid ning oleksid järjepidevad, siis võiksid nad veel kaugele jõuda. Viimasel ajal on nad ennast taas kätte võtnud ning hakanud proove tegema. Loodan, et jätkavad samas vaimus ning ei vaju taas ära.
Aasta tagasi oli nende lugu «Säästuaeg» Raa-dio 2 nädala demo.
Aakre külaseltsi juhatuse liige jaAakre külaseltsi juhatuse liige jaValgamaa Kutseõppekeskuse huvijuhtValgamaa Kutseõppekeskuse huvijuht
Sirle LüüsSirle Lüüs
Kuidas on euroga ära harjunud Valgamaa noored?Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud.
2002. aasta 1. jaanuaril tuli ka-
heteistkümnes Euroopa Liidu
riigis käibele ühisraha euro.
Juba 1999. aastast sai eurodes
teha pangaülekandeid, kuid
seitse pangatähte ja kaheksa
münti jõudsid kasutusse kolm
aastat hiljem.
Euro pangatähtedel on ku-
jutatud Euroopa arhitektuuri
erinevaid ajastuid ja need on
kõigis liikmesriikides ühesu-
gused. Kõigi müntide üks külg
on ühesugune, kuid teine külg
on riigiti erinev ja kannab rah-
vuslikke motiive. Vaatamata
erinevale rahvuslikule küljele
kehtivad kõik mündid makse-
vahendina kogu euroalal.
Eesti pangad vahetavad
kroone eurodeks keskkursi-
ga ja teenustasuta kuni 2011.
aasta juuni lõpuni. Seejärel
vahetavad kroone valitud
pangafi liaalid kuni 2011. aasta
lõpuni. Edaspidi saab kroone
tähtajatult ilma teenustasuta
ja piiramatus koguses vaheta-
da Eesti Panga kaudu.
PIIA PÄHKLAMÄE, [email protected]
es
Moonika Einaste (16, Tuuri, Põdrala vald): Pole veel euroga
täielikult harjunud. Välimusega küll, aga tunnetusega, kui
suure väärtusega mõni asi on, veel mitte. Euro ise on suursu-
guse ja igati kena välimusega. Eesti kroon meeldis kõikidele
eestlastele rohkem. Eks sellel ole suur emotsionaalne väär-
tus. Kardetakse ikka seda, mis uus – kes rohkem, kes vähem.
Siim Sillamägi (18, Valga linn): Eurole üleminek on olnud su-
juv, sest õrnalt hakkan juba harjuma, et asjad, mille hind on 90
senti ei olegi päris 90 senti, vaid ikka tiba rohkem. Euro kohta
ma ei ütle, et mulle meeldib, aga ega väga nuriseda ka ei oska.
Sentide lugemine on tülikas, kui tehtaks 1- ja 2-euroseid paber-
rahasid, oleks vägagi mugav.
Marel Jaama (14, Soontaga küla, Puka vald): Euro tulek
mind väga ei mõjutanud. Olin selleks vaimselt piisavalt
ette valmistatud. Palju münte ka mind ei häiri. Minu
arust on neid põnev kokku lugeda. Ükskord pillasin ühe
mündi bussiistme alla ja üles ei leidnud. Jäin mõtlema, et
kas see võis olla 1-sendine või 2-eurone. Praeguseks olen
eurodega väga ära harjunud juba.
Mihkel Kaha (18, Otepää linn): Euroga harjusin
kiirelt. Natuke võtab aega suurushulga arves-
tamisega, aga pole hullu. Naljakas on vaadata,
kuidas nüüd inimesed tikutulega pori seest sente
korjavad, kui varem nad isegi ei vaevunud vaata-
ma, kuhu sent kukkus. Bussijuhtidest on kahju,
kui nad ohates jälle peotäie münte saavad.
Margo Metsoja (19, Kalme küla, Helme vald): Minul
pole euroga suuri probleeme olnud. Ümberarvutu-
sed käivad ka kiiresti ning muredeta. Enam pole eriti
arvutada vajagi. Euro mulle üldjuhul meeldib. Üks
negatiivne külg on see, et pangaautomaadist saab
kõige vähem 10 eurot välja võtta (tegelikult saab SEB
automaatidest ka 5 eurot välja võtta – toim).
Marian Orav (14, Kalme küla, Helme vald): Euro tulek
minu elus ei muutnud tegelikult suurt midagi. Ka münti-
de kasutamisega olen juba ära harjunud. Lootes, et euro
Eesti majandust turgutab, pole mul selle vastu midagi.
Fotod: 6x Erakogu, 1x lemonde.fr