Mina - õpetaja

Merike Kaste

Kanepi Gümnaasium

Tartu, 22.05.2009

Väljakutsed inimesele

XXI sajandi maailm esitab igale inimesele uusi väljakutseid – tulla toime kiiruse ja muutlikkusega,

arendada ennast pidevalt olla paindlik tulla toime vastuoludega omada põhimõtteid orienteerumiseks selles

maailmas

Pühendumus ja loovus Peter Drucker´i arvamuse kohaselt kõige

olulisem uuel sajandil on see, et töö peab olema vabatahtlik.

See tähendab seda, et vaimse töö korral on oluline inimese pühendumus ja loovus.

Nii pühendumus ja loovus saavad avalduda vaid siis, kui me ise tahame seda tööd teha, s.t. kui meil on enesemotivatsioon.

Usk, et miski on võimalik, viib õnnestumiseni. Kui on olemas usk, siis on see pool võitu.

Enesemotivatsioon

Motiiv on inimest aktiivsusele ajendav tegur, ta paneb inimese tegutsema, on liikumapanevaks jõuks.

See on anne, võime, mis pole seotud inimese vaimse võimekusega ega professionaalsete oskustega.

See on oskus innustuda sellest, mida inimene teeb. Vaimustus sellest, mida inimene teeb, annab lisaenergia, mis võimaldab saavutada väga häid tulemusi.

1 – loominguline vabadus – ideed, projektid, eesmärgid 2 – vajadus õppida, otsida võimalusi 3 – õppimine vigadest, takistuste ületamine

Enesemotivatsiooni tulemusena suudab inimene tegemistest, mida PEAB enda jaoks teha asjad, mida TAHAB teha.

Inimese loovus, paindlikkus ilmneb vaid TAHAN olukorras.

Kõrge motiveeritusega töötaja on enesekindel, otsustusvõimeline, suudab taluda tagasilööke ja pinget.

Enesemotivatsiooni tähtsaim tulemus on oskus nautida oma tööd ja leida uusi võimalusi, kujundada positiivne minapilt.

Inimesed vajavad motiveeritud seisundit. Hea on töötada, kui oled innustunud. Innustatusest on raske loobuda nagu

teistestki positiivsetest sõltuvustest (sport, tass head kohvi...)

Töö ei ole inimese esmane vajadus, kuid töö võimaldab rahuldada palju vajadusi ja sellest tuleneb töö motiveeriv jõud.

Maslow´ viieastmeline vajaduste püramiid

Füsioloogilised vajadused

Turvavajadused

Kuulumisvajadus

Tunnustusvajadus

Eneseteostusvajadus

Tänapäevane käsitlus Maslow´ püramiidist

Eneseteostusvajadus

Tunnustusvajadus

Kuulumisvajadus

Turvavajadused

Füsioloogilised vajadused

Enesemotivatsiooniks on võimeline inimene, kes tunneb oma positiivseid ja negatiivseid külgi, kes suudab analüüsida oma tegevust, kes on orienteeritud edule ja tulemusele, kes näeb töö tegemiseks paremaid võimalusi.

Pidev eneseanalüüs, kus inimene püstitab endale eesmärgid, analüüsib tegevusi ja suudab näha tegevusi tulemusi on vahend enesemotivatsiooniks.

Esa Saarinen “Inimene võib mõtlemise teel muuta oma isiksust”.

Eneseanalüüsi juures tuleb hüvasti jätta oma seniste trafaretsete enesehinnangutega (nt. „ma olen loominguline“, sest juba mu vanaema arvas, et ma oskan nii kenasti meisterdada) .

Põhieelduseks on ausus iseenda suhtes, võime vaadata ennast kõrvalt.

Omaenda eesmärke ja võimeid ära tunda ei ole nii lihtne, kui esialgu tundub!

Kooli sisehindamine ja õpetaja eneseanalüüs

Haridus- ja teadusministri 4. augusti 2006. a määrus nr 23 järgi õppeasutuse sisehindamine toimub lähtudes seitsmest kriteeriumist.

Kirjeldatakse valdkondades toimunud evolutsiooni lähtudes pideva arengu põhimõttest – nn „Demingi rattast”:

1. planeerimine, 2. teostamine, 3. ülevaatus, 4. korrigeerimine.

2. Tegevused eesmärkide elluviimiseks

3.TulemusedMillised tulemused saavutati tegevuse tulemusena

Õpetaja eneseanalüüs lähtuvalt Demingi ringist

4. Hinnang tegevu-sele.Parendustegevused.

1. Eesmärgid

1. Millised eesmärgid olid püstitatud vaadeldavaks perioodiks?

Eesmärgid võiksid ollaa) õppe-kasvatustöösb) õpetaja rollisc) ühiskondlikus tegevuses väljaspool

kooli

Eesmärk

Ei saa olla efektiivne, kui ei tea, mida tahetakse saavutada, kuhu jõuda.

Arusaadav, täpselt määratletud seisund.

Mida üldisem eesmärk, seda väiksem tõenäosus on neid saavutada.

Eesmärk ei ole tegevus.

2. Minu tegevused eesmärkide elluviimiseks.

Mida tegin, et saavutada oodatav tulemus.

Kuidas tegin (milliseid meetodeid, võimalusi jms kasutasin).

3. Milliseid tulemusi saavutasin eesmärkide elluviimisel.

Tulemus on konkreetne, mõõdetav, täpselt kirjeldatav.

4. Järeldused tegevustest – tulemustest, mida teha teisiti uuel perioodil (parendustegevused).

Kas eesmärgid olid realistlikud. Kas oodatud tulemused saavutati. Kas tegevused olid efektiivsed

tulemuste saavutamiseks. Mida vigadest õppisin. Milles ma hea olen.

Õpetaja töö lähtekohaks on tema ise inimesena.

Eneseanalüüsi tulemusena teadvustatakse oma tugevaid külgi – kui hea õpetaja olen ning seeläbi suurendatakse enesemotivatsiooni, usku iseendasse ja edu.

Demotivaatorid:

liiga suured ja kättesaamatud eesmärgid, liiga aeglane, ilma hoota „loksumine” valede inimeste koostöötamine autoritaarne, enesekeskne, rumal juht (peab

võitma „iga hinna eest”, halastamatu rabelemine, teiste tagant kihutamine, võimujanu, rahuldamata tunnustuse vajadus, tähelepanu pööramine välisele, tahab paista täiuslikuna).

hirm vähene informatsioon väsimus „karistus” hea töö eest (tublile töötaja

koormatakse tööga üle)

Hiinlaste sõjakavalus nr 21

Kui sa tunnistad oma nõrku külgi ja tead, kust sa haavatav oled, reageerid sa adekvaatselt ka tagasilöökidele. Sa tead, et pead tulevikus sarnastest vigadest hoidumiseks end arendama.

Tänan Kuulmast!