27.07.2012 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 27. juuli 2012 1

TÜRI VALLA AJALEHT 27. juuli 2012 nr 7 (800)

• Sulo Särkinen: koolinoorte taltsutaja lk 5• Türi taludega tutvusid sajad huvilised lk 6–7• Keskküte on sügisest kallim lk 9

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Nüüd tuleks vaadata vaid tulevikku lk 2• Valla teedel vuravad uued elektriautod lk 3• Linna sünnipäev jäi erksalt meelde lk 4

Reede, 27. juuli õhtupooli-kul täitub Türi raudteejaam kaheksandast rahvusva-helisest Relsirallist osa-võtjatega, kes siin läbivad lisakatse ning pakuvad lin-narahvale ja lastele võima-lust kaasa elada ning ka ise dresiinisõitu proovida.

TEET [email protected]

Relsiralli peakorraldaja Ede-laraudtee Halduse AS juhataja Neddy Krameri sõnul on erine-vate riikide raudteelasi kokku toova Relsiralli laiem eesmärk populariseerida raudteeliiklust ning juhtida tähelepanu ohutu-sele raudteel.

„Kuna kasvatus algab maast madalast, siis oleme käesoleval aastal planeerinud Relsiralli trassile jäävatesse jaamadesse ning finišisse üritusi, mis on suunatud just eelkõige lastele. Pere väiksemad liikmed saa-vad vanemate järelevalve all ka ise dresiinisõitu proovida ning raudteega ohutult sõbraks saa-da,“ rääkis Kramer.

Kaheksas rahvusvaheline Relsiralli toob raudteele käsid-resiinidega mõõtu võtma üle 200 raudteelase ning raudtee-sõbra viiest erinevast riigist. „Käsidresiinidest koosnev kara-van stardib puhkpillihelide saa-

tel 27. juulil Viljandi jaamast. Kahe päevaga pumpavad võist-konnad käsidresiinidega võidu mööda raudteed Viljandist Pär-nusse, kokku 122 kilomeetrit,“ ütles Kramer.

Teel peatutakse Võhma, Türi, Lelle, Eidapere ja Tootsi jaamas, kus korraldatakse osa-levatele tiimidele jõule ja osa-vusele orienteeritud lisakatseid. Lisaks raudteelaste mõõduvõt-mistele toimuvad jaamades üri-tused lastele.

Just Türi jaama on Krame-ri arvates reede õhtupoolikul kõigil huvilistel tark koguneda. „On Türi ikkagi Eesti raudtee-pealinn ja Edelaraudtee keskus. Aga nii suurtele kui ka väikes-

tele jagub jaamas tegevusi ja võistlejatele kaasaelamist. Kel-lel Türil nähtust väheks jääb, võib minna kindlasti järgmisel päeval Pärnusse Relsiralli fini-šit vaatama,“ lisas Kramer. Tei-se päeva hommikul kell 9 asub Lelle jaamas võistlejate kolonni etteotsa legendaarne auruvedur Kaspar, millega on võimalik Pärnus lähemalt tutvust teha.

Esimene Relsiralli toimus Eestis aastal 2002 marsruudil Tallinn–Liiva–Pärnu, selle tar-beks olid käsidresiinid renditud Soomest. Aastal 2003 võisteldi marsruudil Viljandi–Tallinn-Väike juba selleks spetsiaalselt Edelaraudtee meistrite valmis-tatud 15 käsidresiiniga.

Relsiralli kutsub kaasa elamateave

Relsiralli 2012 ajakavaReede, 27. juuli11:00 Start Viljandi jaa-mast13:10 Saabumine Võhma jaama. Kaks lisakatset, lastele dresiinisõit16:50 Saabumine Türi jaama. Lisakatse, lastele dresiinisõit

Laupäev, 28. juuli 09:15 Start Lelle jaamast10:15 Saabumine Eidape-re jaama. Lisakatse, laste-le dresiinisõit12:30 Saabumine Tootsi jaama. Lisakatse, lastele dresiinisõit14:30 Auruvedur Kaspar jõuab Pärnu Raeküla jaa-ma, kõigil huvilistel või-malus tutvuda 15:25 Relsiralli finiš. Dre-siinikolonn jõuab Pärnu Raeküla jaama. Viimane lisakatse, lastele sõidud moto- ning käsidresiinidel 16:10 Ürituse lõpp, tee va-bastatakse reisirongile

Vaatajatel tasub arves-tada sellega, et dresiinid hakkavad jaama saabu-ma varem kui ajakavas ametlikult kirjas.

2003. aasta võitja OK-Tiim saabub raudteepealinna Türile.Erakogu

Kabalas peetakse laulupiduVäikeses Kabala külas toimub sellel aastal 28. juulil juba 46. laulu- ja tantsupidu. 1949. toimunud Kabala I laulupäevaga alustati elujõulist traditsiooni, mida ootavad nii esinejad kui ka pealtvaatajad. Alates 1970. aastast on pidu peetud igal aastal.

Kabala 46. laulu- ja tantsupidu algab kell 17.30 rongkäiguga. 18 toimuval kontserdil astuvad üles koorid, tantsurühmad ja orkestrid üle Eesti. Esimest korda võtavad osa Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor ja tantsurühm Susanna Viljandist. Esinevad Kabala rahvamaja ja kooli kollektiivid ning head meelt teevad kõik külalised lähedalt ja kaugelt. Õhtu lõpetab simman ansambliga Nukker Kukeke.

Kabala vilistlasorkester Kutter mängib reedel, 27. juulil kell 12–12.30 Kabala Rahvamaja parklas, kell 17.50 Arussaare kalmistul, kell 19 Türi reisikeskuses relsirallilistele. Laupäeval, 28. juulil mängib Kutter kell 10 Eidapere raudteejaamas ning kell 12.20 ja 13.20 Toot-si raudteejaamas.

Ka sellel aastal on toimumas mõisaekskurisoonid ning avatud on mõisakohvik. Kabala pargis on mitmeid põnevaid tegevusi lastele. Kõik külalised on oodatud!

teave

Laulu- ja tantsupeoga seotud küsimustega võib pöördu-da Kabala Rahvamaja juhataja Jane Nirgi poole telefonitsi numbril 5300 3987 või e-kirjaga [email protected] .

Kergliiklustee sai uued pingidNüüd on nad siis kohal. Nimelt paigaldati sel nädalal Türi-Kirna kergliiklustee veerde kuus uut pinki ja kolm uut pinki jagus ka Türilt Kõrgessaare suunas kulgeva kergliiklustee äärde. Türi Vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupu sõnul oli vanad pingid la-gunenud ja vajasid juba ammu väljavahetamist.

„Pinkide valmistaja on VTM Pluss OÜ Türilt. Pöördusin juhatu-se liikme Arvi Viilupi poole küsimusega, kas oleks võimalik valmista-da kergliiklusteele palgist istepinke ning ta pakkus välja võimaluse, et võiks neid valmistada meile tasuta. Lõime käed ja tänaseks on pingid paigaldatud,“ ütles Kupp. „Vanad pingid on hetkel veel paigas, aga viiakse lähiajal minema.“

TR

22. juulil toimunud avatud talude päeval oli kohal ka televisioon. Ettevõtmisest valmib saade „Mina elan siin“. Saade, mille materjal võeti üles Türi valla taludes, on eetris TV3 kanalil 4. augustil kell 19.30. Pikemalt saab avatud talude päevast lugeda lehekülgedelt 6–7. Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHT 27. juuli 2012

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Palju segadust ja vaimseid pin-geid tekitanud koolivõrgustiku ümberkujundamine Türil on saanud lähiminevikuks. Esime-ne õppeaasta meie uutes kooli-des sai läbi ja algamas on uus.

Kui palju Türi Põhikooli lõ-petanud noori valib oma õpin-gute jätkamiseks Türi Ühisgüm-naasiumi, selgub samuti varsti. Tahaks väga loota, et meie oma gümnaasiumit peavad noored ning nende vanemad piisavalt heaks ja valivad just selle õppe-asutuse. Sõltub ju just kohalike õpilaste arvust meie gümnaa-siumi püsimajäämine ning jät-kusuutlikkus. Mida rohkem

kohalikke õpilasi, seda suurem on ka mujalt lisanduvate noorte hulk tulevikus. Kool muutub üle-riigiliselt populaarseks vaid siis, kui kohalik kogukond seda kooli ise väärtustab.

Kindlasti on aga möödas kõi-ge raskem ajajärk Türi Põhikooli jaoks. Eks iga algus on raske, aga kool on sellega edukalt toime tulnud.

Koolireformi käigus Türi piirkonna teise ja kolmanda koo-liastme noorte koondamine ühte õppehoonesse oli väga riskantne samm. Ümberkorraldust teos-tanud tolleaegsed võtmeisikud tegid tõenäoliselt ridamisi arvu-

tusvigu ega osanud arvestada kõikide nüanssidega.

Minu arvates oleks pidanud seda tegema näiteks ülemineku-perioodiga, st endistele majan-dusgümnaasiumi 8. ja 9. klassi-dele oleks olnud vajalik säilitada õppimisvõimalused oma endises koolihoones. Seda saab vaid oletada, millised õpitulemused oleks olnud näiteks neil kahel nüüdseks põhikooli lõpetanud 9. klassil siis, kui neid ei oleks selli-selt traumeeritud. Samuti poleks vahest tekkinud sellist ruumikit-sikust praeguses põhikoolihoo-nes. Aga need on vaid oletused.

Pooldan igati ühe meeskon-natöö koolitaja arvamust, kes hindas meie koolide ümberkor-raldust küll suhteliselt halvasti teostatuks, kuid kinnitas, et pi-gem juba halvasti tehtu, kui sel-line vajalik ümberkorraldus üld-se tegemata jätta. Seega tuleks nüüd vaid tulevikku vaadata ...

Mõni sõna Türi Põhikoolist, kus on toimunud väga olulised muutused põhihariduse pare-maks omandamiseks. Lisaks ta-vapärasele õppetööle osutab kool suurt tähelepanu erivajadustele. Sellist laiapõhjalist tugisüstee-mi, nagu hetkel on juurutamisel siinses koolis, leidub üleriigiliselt seni vaid mõnes üksikus õppe-asutuses. Igati tervitatav on val-lavalitsuse otsus toetada kooli taotlust luua täiskoht hariduslike erivajadustega õpilastele vajaliku õppe koordineerijale. HEV-koor-dinaator on suhteliselt uus mõis-te haridussüsteemis, kuid on vä-ga vajalik spetsialist abivajavatele õpilastele ning nende vanema-tele. Hariduslikuks erivajadu-seks loetakse ka lapse andekust. Loomisel on võimalikult head tingimused õpilaste igakülgseks arendamiseks. Asutamisel on esimene väikeklass, kus saavad õppida vastavalt oma võimetele

õpilased, kes seda tavaklassis ei suudaks. Abi- ja parandusõpe, logopeediline abi, lihtsustatud õppekava ning individuaalsed õppekavad õpiraskusi tekitava-tes ainetes ning muud toetavad meetmed aitavad abivajavaid õpilasi igati. Edukalt töötab koolisisene õpinõustamiskomis-jon ja väga hästi on käivitunud kooli hoolekogu töö. Töötavad mitmed huviringid ning tree-ningurühmad, tegutseb edukalt õpilasomavalitsus. Kool on saa-vutamas omanäolisust.

Kooli omanäolisus ja või-mekus sõltub heast koostööst õpilaste ja lastevanematega, val-lavalitsuse ja kogukonnaga. Koo-lis töötavad inimesed loodavad väga, et kõige raskem periood seoses haridusreformiga Türil on tänaseks läbi saamas ja ootavad, et saabuv ning sellele järgnevad õppeaastad tuleksid märksa ra-hulikumad ja pingevabamad.

Uue kooliaasta alguseni on jää-nud pisut üle kuu, mis tuletab taas meelde üht Eesti elu mure-kohta: 10–12% meie noortest piirdub põhiharidusega või ei saa sedagi kätte. Tõsiasi on ka see, et poisse on põhikoolist väljalan-gejate hulgas üle 70 protsendi. Kooli pooleli jätnud noored ini-mesed ei suuda pahatihti leida korralikku tööd ega luua püsi-vat perekonda. Eluga toimetule-matust kipuvad nad leevendama mõnuainetega või peitma macho-käitumise taha.

Nn poisteprobleemi haridu-ses ei saa kuidagi eitada. Vahe

tüdrukute ja poiste õpitulemus-tes saab ilmsiks juba algkoolis, kääride kasv süveneb veelgi põhi-koolis: 6. ja 7. klassikursuse kor-dajate seas on ümmarguselt 80 protsenti poisse. Ja nii gümnaa-siumi kui ka kõrgkooli lõpetajate seas domineerivad selgelt neiud.

Hariduslik ebavõrdsus on üks ere näide meie tasakaalutust ühiskonnast. Jah, PISA uuringud kiidavad meie haridussüsteemi. Kuid miks ikkagi paljudele, ise-äranis poistele, koolis ei meeldi?

Kui keegi üldse vaevub mida-gi ütlema poiste vähese õpihimu ja väljalangevuse kohta koolist,

siis otsitakse süüd ikka sellest, et nii lasteaias, koolis ja kodus on lapsed enamjaolt naiste vormida.

Või siis kuulutatakse, et me-hepojad ongi tüdrukutest juba loomult laisemad ja püsimatud ning nende koht ongi Tootsi või tasandusklassis. Kas asi on ikka nii lihtne?

Poisid on poisid ja nendest saavad mehed; tüdrukud on tüdrukud ja nendest sirguvad naised. Ennekõike oleme me aga inimesed ja iga inimene on isemoodi. Andekas saab olla tu-handel moel. Kes söandaks väita, et kümnevõistluse olümpiavõitja on etem kui varrukast vaimu-kusi puistav rahvakirjanik? Ei ole võõras seegi, et neiu pürib kaitseväkke ja nooruk kokakoo-li. Praegune koolisüsteem oma tasemetööde, riigieksamite ja pingeridadega teatab: kui sa ei mõista kirjandit hästi kirjutada

ja terve rehkenduse asemel vaid poole ära teed, siis ongi kogu su elu mokas.

Vägivaldne on seegi skeem, et kõik poisid on Tootsi-sugused; et «õige mees» ei nuta ega räägi oma muredest, vaid paneb rusi-katega paika oma koha meeste-maailma hierarhias ja et kaastun-ne on nõrkuse ilming.

Kas ei pane me noorukitele üle jõu käivat koormat, kui ikka ja uuesti korrutame ajast ja arust mõttemalle, et mees on füüsili-selt tugev, ametiredelil edasipür-giv ja ühiskonnas lugupeetav, et mees peab ülal perekonda ja et kodutööd riivavad tema au ja väärikust? Liiati on filmi-super-mehed meie mehepoegade lati tõstnud niigi ületamatule kõrgu-sele. Ometi on poisse – nagu ka tüdrukuid – igasuguseid.

«Me saame seda, mida me mõõdame,» on öelnud professor

Mati Heidmets. Koolis hakkama-saamise ja väärtustamise-tunnus-tamise aluseid tuleks hoopis laie-male tõmmata. Kui keegi hüppab kõrgele, siis tulebki öelda: tubli poiss, sa hüppad hästi kõrgust! Kii-ta tuleb laste loomingulisust – see on olemas igas noores inimeses.

Ka Põhjamaades pole leitud mingeid erilisi õppe- või kasva-tusmeetodeid, mis tasandaksid erinevusi poiste ja tüdrukute õppeedukuses. Aga väga hea õpetaja suudab suurendada nii poiste kui ka tüdrukute õpihi-mu ja -edukust.

Et kiiresti muutuvas maail-mas toime tulla, on vaja poiste-le juurde anda seda, mida neil praegu puudu jääb – sotsiaalseid oskusi, samuti on vaja arendada nende emotsionaalset intelli-gentsust. Tüdrukutele aga õpe-tada senisest rohkem enesekind-lust ja enesekehtestamise oskusi.

Nüüd tuleks vaadata vaid tulevikku

Rohkem tähelepanu poistele

HELMUT bAcHMANvallavolikogu liige

HELJo PIKHofSDE aseesimees

Jagaks natuke suvesoojakiitust Kuigi tänases lehes on pikalt-laialt kirjas avatud talude päe-val toimunu, tahaks ikkagi na-tuke ka oma tundeid sellel tee-mal lugejaga jagada. Sai ju ter-ve pikk pühapäev meie taludes veedetud ja heita pilgu nii talu tagaõuele kui ka kapsa- ja kar-jamaale.

Tunnistan ausalt oma kõhklevat olekut, kui pühapäe-va hommikul ennast esimese majapidamise poole asutasin. Kas inimesed ikka tulevad üri-tusega kaasa? Tulid. Ja mitte kümnete, vaid sadade kaupa saalis neid päeva jooksul talu-de vahet.

Kuigi võis tuua ka ühiseid nimetajaid, nagu käsitöö ja mesindus – on need ju aegade hämarusest olnud tegevused, mis tihedalt maaelu ja taludega seotud –, olid ometi kõik talud omanäolised ja kindlasti külasta-mist väärt.

Seda tuleb ka tunnistada, et vastuvõtt oli igal pool kena ja soe. Ja inimesed, kes olid külla tulnud, olid avatud ja rõõmsad ning kindlasti heas mõttes uu-dishimulikud, eks viimane nen-de tulekut usutavasti ka pisut ärgitas.

Igatahes tuhandest tänu tegi-jatele ja loomulikult ka tulijatele, kes Tallinnast, Narva-Jõesuust või Võrumaalt ei pidanud pal-juks meie kanti põigata. Loo-detavast on meie taluomanikel jaksu sarnast üritust ka järgmisel aastal korrata.

Korrata tuleb järgmisel aastal ka tõenäoliselt suve, mis tänavu on kippunud jahe ja vihmane olema. Pole saanud isegi varbaid tehisjärve likku viia ja nagu täna-sest lehest lugeda, otsivad koha-likud sukeldujadki soojemat ja selgemat vett hoopis Lääneme-rest.

TR


Toredad kaasmaalased saarlased!Tänan köiki saarlasi, kes julgesid tunnistada ennast saarlaseks ja tulla meie kokkutulekule. Meil oli väga tore päev. See kokkutulek oli järjekorras teine. Algus on alati raske ja teine oli juba parem kui esimene ning loodame, et tuleb ka kolmas ja veelgi parem. Kogemustest ju öpitakse.

Meil oli pillimängu ja laulu, tantsu ja esines väga mönus näi-tetrupp. Nalja ja naeru kui palju. Ka Küla Karla saatis meile ter-viseid, et te, saarlased, ärge kiitke midagi, vaatke kui hiidlased võ-tavad ennast kokku ja löövad üle, teevad ka. See oleks tore, saaks vöibolla kokku ka, tuleks suurem suma. Ja ma ütle ikka köikidele saarlastele, ää ole uhke ja upsakas, möni peab saarlasest väga lugu, egat sa ole parem, et ei kölbanud meie hulka tulla, eks meil oli ärakaranud saarlasi, poolsaarlasi ja saarlase kargajaid.

Meil oli ka pildimeister, panen ühe ka teile vaadata. Väga kahju, et jäi tegemata üldpilt, sest möned tulid hiljem, aga seda viga püüame järgmine kord parandada.

Oleme siis köik kenad, nagu saarlased ütlevad. KoRRALDAJA SAARLANE

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Õiguskorrast Türi vallasTüri konstaablijaoskonna tee-nindataval territooriumil (Türi, Imavere ja Väätsa vald) regist-reeriti tänavuse aasta kuue kuu-ga kokku 107 kuritegu, neist avastati 80. Möödunud aasta samal ajavahemikul registreeriti kokku 99 kuritegu.

Türi valla territooriumil re-gistreeriti tänavu kuue kuuga kokku 87 kuritegu, sealhulgas Türi linnas 49 kuritegu. Möö-dunud aasta samal ajavahemikul registreeriti Türi vallas kokku 75 kuritegu, seega käesoleval pool-aastal registreeriti 12 kuriteofak-ti rohkem.

Vargusi oli 37, kehalisi väär-kohtlemisi 11, omavolilisi sisse-tungimisi 7, karistuse kandmi-sest kõrvalehoidumisi 1, kelmusi 2, tulirelva ja laskemoonaga seo-tud süütegusid 1 ja mootorsõi-duki juhtimist joobeseisundis 4 korral. Kuriteoliikidest moodus-tasid enamuse jätkuvalt varavas-tased süüteod ehk võõra vallas-asja vargused.

Väärtegude toimepanemisi avastati Türi valla territooriumil tänavu kuue kuuga kokku 607, neist Türi linnas 350. Möödu-nud aasta samal perioodil avas-tati kokku 914 väärtegu, neist Türi linnas 503, seega 307 väär-tegu avastati käesoleval poolaas-tal vähem.

Põhilised väärteo rikkumised Türi vallas 2012 esimesel pool-aastal olid järgmised:• liiklusseaduse rikkujaid 371• alkoholiseaduse rikkujaid 29• tubakaseaduse rikkujaid 21• relvaseaduse rikkujaid 2• teeseaduse rikkujaid 41• autoveoseaduse rikkujaid 8• karistusseadustiku rikkujaid 29• turismiseaduse rikkujaid 2

Kuna viimasel ajal on päe-vakorda tõusnud jalgratastega seonduv teema, siis oleks mõist-lik inimestele meelde tuletada mõned märksõnad, Oluline sea-duse säte on, et alla 16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga sõites kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Kahjuks seda nõuet meie noored liiklejad, eriti linnaliikluses, pahatihti eiravad.

Kiivri kandmise eesmärk on tegelikult ju jalgratturi enda ohu-tus, mitte seda politseile näidata. Ka on tõusetunud küsimusi jalg-rattakellade ja -tulede kasutami-se suhtes. Liiklussseadus ütleb üheselt, et jalgrattaga liigeldes peab sellel olema töökorras pi-dur ja signaalkell, samuti ees valge ja taga punane ning ühel rattal mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral jalgratta-ga sõites peab põlema ees valge ja taga punane tuli.

Statistika järgi ei ole Türi vallas mitte ühelegi jalgratturile määratud karistust ainult sig-naalkella puudumise tõttu, kuid suusõnaliselt on eespool nimeta-tud puudustele kodanike tähele-panu juhitud.

TARMo KIVITüri konstaablijaoskonna

politseileitnant

Pea kuu aega tagasi sai Türi Vallavalitsuse sotsiaalosa-kond oma kasutusse neli uhiuut elektriautot. Täna-seks on kõigil kasutajatel juba piisav laadimis- ja sõi-dukogemus olemas ning ka oma arvamus täiesti uutmoodi sõiduriistast ku-junenud.


Aga kuna oma silm on ku-ningas, sai ikkagi ka ise järele proovitud, kuidas siis selle nii kiidetud kui ka laidetud riis-tapuuga on. Esimene ehmatus tekib elektriauto kasutajal mui-dugi sellega, et kui süüde sisse keerata, siis midagi ei toimu.

Kui oled harjunud sellega, et näiteks kolmeliitrine mootor autokapoti all mõnusalt jau-rama hakkab, siis elektriautos valitseb pea täielik vaikus. Liht-sad helisignaalid annavad vaid märku, et turvavöö on kinnita-mata või uks lahti. Jalaga vaik-selt gaasipedaali suskides saad aga aru, et autol eluvaim täiesti sees.

Kui linnast välja maantee-le saad, siis on juba päris auto tunne nagu olemas, rehvid sa-hisevad, tuul vilistab. Kiiru-senäidik asub rooli keskel ja

kaks mõõdikut näitavad aku täituvust ja seda, palju maad veel selle laadimisega sõita kan-natab. Eraldi mõõdik on veel sellele, et saaksid oma jalaras-kust kontrolli all hoida, nimelt näed, kas sõidad ökonoomselt või vajutad liiast. Igatahes kii-rendus on autol korralik ja sa-jakilomeetrine tunnikiirus pole ka ilmselt probleemiks, kui vaid nii kiiresti sõita saaks.

Loomulikult on kõige kindlam usaldada igapäevase autokasutaja arvamust. Türi Vallavalitsuse Kabala teenin-duspunkti sotsiaaltöö spetsia-listi Olga Laanepuu arvates on ta kolme kasutusnädala jooksul juba autoga harjuda jõudnud.

„Juba esimesel õhtul, kui auto kätte sain, tegin proovisõi-du. Algul oli ikka võõras küll, just see, et autol on automaat-käigukast. Tänaseks olen täiesti harjunud. Muidugi tekitab pisut peavalu ikkagi see, et kaua aku peab ja kas ma jõuan ikka laadi-mispunkti tagasi,“ räägib ta.

Küll ütleb Olga, et ei usal-da veel sõidu ajal raadiot kuu-lata, teadmata, palju see kulu tekitab, ega ka järsult kiiren-dada, siis suureneb kohe ka energiakulu. „Arvutasin, et ühe laadimise kulu on kusagil 2.38 eurot. Sellega saab sõita sada kilomeetrit. Lihtne tehe

on võtta kehtiv kütusehind, arvestada, et bensiinimootori-ga auto võtab keskmiselt 5–6 liitrit sajale kilomeetrile ja siis on selge, palju tuleb hinnavahe kütuselt.“ Kuus tuleb Kabala sotsiaaltöötajal läbida umbes poolteist tuhat kilomeetrit.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann sõnas, et autod andis vallavalitsuse kasutusse sot-siaalministeerim tasuta ning on mõeldud kasutamiseks otseselt sotsiaalteenuste osutamisel. Vald tasub vaid auto ülalpida-mise, hooldamise ja kindlustu-sega seotud kulud.

„Tegelikult võiks olla üks selline sõiduk ka teiste valla-ametnike käsutuses, kellel roh-kem asjaajamisi on. Näiteks majandusosakonna sagedaste keskkonna- ja heakorra järele-valvega seotud sõitude puhul oleks siin selge kasu sees, just küttekulu vaadates, nii et kui elektriautode müük riigi plaa-nide kohaselt ei lähe, kaalu-takse ehk võimalust neid veelgi avalike teenuste osutamiseks omavalitsustele anda,“ lisas ta. Vallavanema sõnul on nüüd võimalik seni kasutatud sõidu-autode hulka ka vähendada. Loomulikult tuleb arvestada sellega, et elektriautod ei pruu-gi talvistes tingimustes sama tõ-husad ning kasutuskindlad olla.

Valla teedel vuravad uued elektriautod

Laupäeval, 14. juulil oli Türi Kultuurimaja juurde kogune-nud taas kümneid müüjaid, et oma tarbetuna seisvatest asja-dest ostjate abiga vabaneda.

Laada alguses oli kohal ka Järva maavanem Tiina Oraste, kes tunnistas, et Türil toimuva-te taaskasutuslaatade näol on tegemist igati toreda ettevõt-misega. „Kui Paides toimuval Kreisilinnapäeval oli samuti

kavas kirbuturg, siis seal tuli kauplemiskoha eest maksta, siin on aga plats tasuta ja on näha, et inimesed seda võima-lust meelsasti ka kasutavad,“ sõnas ta.

Ja ka ostjaid sebis juba laa-da algusest peale usinalt ringi. Nii mõnigi kaupleja sai loetud minutite jooksul oma kaubast lahti ja võis ennast koduteele asutuda. Teised suurema vali-

kuga välja tulnud kauplesid aga laada lõpuni, mil end seni vaos hoidnud vihm üle linna libises.

Neile, kes samuti taaskasu-tuslaadale kauplema või ostma tulla soovivad, avaneb selleks võimalus veel ka augustis. Ni-melt toimub 11. augustil algu-sega kell 10 Türi Kultuurimaja juures tänavuse hooaja viimane taaskasutuslaat.

TR

Taaskasutuslaadal kaubeldi usinasti

Vallavanem Pipi-Liis Siemann (vasakul) ja sotsiaaltöötaja Olga Laanepuu tõstavad makaronipakid elektriauta pagasiruumi ning sõit Ollepa ja Villevere poole võib alata. Teet Reier

Saarlaste kokkutulek kulges mõnusas meeleolus. Erakogu

LUGEJA KIRJUTAb

Türi sukeldujad vaatasid tehisjärvest kaugemale Türi sukeldumisklubi liikmete ja nende sõprade suvepäevad kuju-nesid meeleolukaks. Osalejaid oli kokku 17, lisaks Türi sukelduja-tele kolm inimest Tartu klubist Maremark. Klubilisi sõidutas su-keldumislaeva Deep Explorer kapten Tanel Urm ning kaasa elama tulid mitmed sõbrad ja pereliikmed. Väljumisega Lennusadamast võeti reede õhtul esmalt suund kahele vrakile, Suurupi galiotile, üle 250 aasta tagasi Tallinnast korralikult laotud paekivilastiga läände purjetanud galioti tüüpi kahemastilisele laevale, mis lebab 32 meetri sügavuses, ning Vene sõjaväe uputatud “Iljusha” tüüpi miinitraalerile 15 meetri sügavuses. Ööbimiseks valitud Dirhami sadam pakkus nii pesemis- kui ka telkimisvõimalusi, toitlustamise eest hoolitses traditsiooniliselt Kevade kohvik ning ilmataatki oli seltskonnale armuline, vihma sabistas vaid hetkeks.

Teisel päeval sukelduti Neugrudi meteoriidikraatrisse, kus oli sügavustel 30–55 meetrit võimalik jälgida, kuidas taevast kuk-kunud meteoriit on suutnud tekitada tohutu läbimõõduga ning maaliliste astangutega süviku.

Kolmanda päeva hommikul võeti suund tagasi Tallinna poole ning külastati järjekordselt üht populaarsemat vrakki Bungsberg, millel legendi kohaselt alati ka erinevaid äpardusi ette tuleb. Nii ka seekord, kui ühel sukeldujal raskusvöö omal käel sügavusi avastama läks ning sukelduja seetõttu pinnale pidi jääma.

Türi sukeldujad tänavad kõiki ablisi, eriti Kevade kohvikut ning Deep Exploreri kaptenit Tanel Urmi.

Kui Sinulgi soovi kaasa lüüa ja avastada uut maailma, siis leiad lisainfot ja kontaktid Facebookist!

TÜRI SUKELDUJAD

Mängumaja sai uue kuueMöödunud kevadel otsustasid Lokuta lasteaia Sajajalgsete rühma laste vanemad, et mängumaja näeb vana ja ilmetu välja ning kuna lasteaia rahalised võimalused on piiratud, siis tuleb ise midagi et-te võtta. Tänu Robini isa Janek Rannama algatusele saigi OÜ Ol-ly katusemeistritelt tellitud uus mitmevärviline katus. Isade abiga võeti vana katuse materjal ja toimetati lasteaia kuuri, kust vajadu-sel saab terveid plaate kasutada teiste majade katuste remondiks.

Sellega polnud aga remont veel lõppenud. Tänaseks on män-gumaja vana värv eemaldatud ning seest ja väljast uuesti värvitud. Kogu töö tehti ära emade ja isade abiga. Suured tänud eestveda-jatele, eelkõige Janek Rannamale, Olly OÜ katusemeistritele ja kõigile rühma vanematele, kes nii nõu, väikese rahasüsti, kui ka jõuga on valmis kaasa lööma. Kõige suurem tänu aga Alpinale vär-vide eest ning nendele emadele ja isadele, kes aega värvima tulla.

KARIN KoITLASajajalgsete rühma õpetaja


uudised

Päikeselised kebabipoisidJuuli esimesel nädalal avas Türi Ärimajas uksed OÜ Vikkaur söö-gikoht Päikese Kebab. Türi Rahvaleht käis ja tegi tutvust nii söö-gikoha kui ka selle omanike Viktor Štukerti ja Kaur Kaunismaaga.

Viktori ja Kauri puhul on tegemist nii sõprade kui ka rel-vavendadega. Estcoy11 koosseisus käidi missioonil Afganistanis. „Kui juba lahinguolukorras saab sõpra usaldada, siis sõõgikoha pidamisel pole sellega samuti mingeid probleeme,“ ütleb Viktor.

Koos otsustatigi oma missioonil teenitud raha paigutada toit-lustusettevõttesse. Aga miks just kebab ja Türi, sest mõlemad mehed on pärit Lääne-Virumaalt. „Elasin aastaid Saksamaal ja sealhulgas töötasin kolm kuud ühe tuttava söögikohas, kus kõik kebabiga seotud nipid ja töövõtted selgeks said,“ räägib Viktor. „Ka Eestis sai paar suve erinevatel üritustel toitlustamas käidud, nii oli kogemus juba olemas.“

Sobivat paika otsiti Viktori sõnul üle Eesti, Pärnust, Viljan-dist ja Tartustki. „Meie jaoks oli tähtis, et oleks avara vaatega ruum. Kord Pärnust Rakveresse sõites jäi meile täiesti juhuslikult silma Türi ärihoone ja sellel olev ruumide rentimise kiri.“

Loomulikult ei langenud kaalukauss kohe Türi kasuks. Tu-levased söögikohapidaja lasid enne otsustamist teha ikka ka korraliku turu-uuringu: kui palju elanikke ja kui palju neist võib potentsiaalselt ka nende söögikohta külastada.

„Uuringu tulemused näitasid, et proovida tasub. Omajagu ae-ga võttis ruumi sisustamine ja vajaliku tehnika muretsemine. Ras-kusi on olnud teenindajate leidmisega. Nii oleme pidanud koos Kauriga enamiku ajast ise leti taga olema,“ ütleb Viktor.

Kogu tehnika ja ka sisustus on pärit Saksamaalt. „Näiteks oli meil tarvis seitset lauda ja kahtekümmet kaheksat tooli. Siin-ne parim pakkumise ulatus üle tuhande euro, Saksamaalt sain põhimõtteliselt esimesest mööblipoest soovitud kauba pea poole odavamalt,“ lisab ta.

Viktor tõdeb ka, et ilmselt nii mõnigi kohalik kebabipakkuja valmistab oma liharulli tõenäoliselt ise. „Meie toome oma liha türklastele kuuluvast tehasest, mis varustab kebabiga tervet Sak-samaad.“

Omanikud tunnevad heameelt selle üle, et seni on vastava-tud söögikoht kuulnud toidu aadressil põhiliselt kiidusõnu, sest külastajale soovitakse pakkuda parimat, mis kohapeal võimalik saada. „Enne avamist tegime proovi ja pakkusime oma toitu su-gulastele, neile meeldis,“ ütleb Viktor.

Meestel on ka mitmeid mõtteid, kuidas oma äri arendada, esialgu sellega ei kiirustata, vaid vaadatakse, kuidas äri läheb. Iga-tahes edu neile.

teave

Kuidas Päikese Kebab omale nime sai? Viktori sõnul oli kaalul igasuguseid variante, rohkem türgilikke ja vähem eestilikke. Kord kui Türil käidi, paistis keh-va kevade kiuste jälle päike. Selle tähelepanuväärse sündmuse auks sündiski Päikese Kebab.Päikese Kebab pakub wrappe, kebabi burgerit, praadi ja pannkooki, caesari salatit, hamburgerit, friikartu-leid, pelmeene, jäätisekokteili ja palju muud.Päikese Kebabi tegemisi saab jälgida ka facebookis aadressil: www.facebook.com/PaikeseKebab. Viimase nädala jooksul vaatas omanike sõnul seda lehekülge 6000 külastajat.

SAAME TUTTAVAKS

Päikese Kebabi omanikud Kaur Kaunismaa (vasakul) ja Viktor Štukert on iga päev ka ise leti taga toitu serveerimas. Teet Reier

2. juuli hommikupoolikul tehti aedlinnakohvikutes usinalt et-tevalmistusi ja loodeti, et ka il-mataat ettevõtmist soosib. Pi-dupäevale kohaselt tuligi päike välja ja võimaldas vabas õhus pidutsemist. Keskpäevast ku-ni päikseloojanguni tegutsesid linnas lisaks püsikohvikutele 7 omanäolist aedlinnakohvikut. Sünnipäevamelu kohvikutes lõid meie oma esinejad: orkester, lauljad, tantsijad ja pillimängi-jad. Mängupargis sai lasta punu-da pidusoengu ja Tallinna täna-val pakkusid silmailu kunstiringi kaunid maalid. Oma võlu oli ka

mõnusal jalutuskäigul õhtuses linnas.

Kohvikupidajate sõnul ei osanud nad nii suurt külasta-tavust oodata ja kodused küp-setised said otsa enne kohviku-õhtu lõppu. Mõned agaramad organiseerisid tooraineid lisaks ja küsetasid juurde pannkooke, vahvleid ning tegid kohupiima-vahtu. Pigem oldi valmis selleks, et tuleb toidud oma sõpradega hiljem ära süüa, kui et puudu tuleb.

Armsa teeninduse näide on Luha 9 kohvikust, kuhu tuli üks pere veel siis, kui juba asju kok-

ku pandi. Perenaised kombinee-risid neile viimastest kotlettidest ja leivast eine ning mängisid viiulit, et külastajad kurvad ei oleks. Kui pärast kella 19 saa-bus veel Jaama tänavalt väike tüdruk koos isaga jalgratastel, siis neile sai veel kinkida vaid õhupalle.

Ühel õhtul aedlinnakohvi-ku pidamine on lõbus mäng, mis pakub rõõmu. Rahule jäid nii kohvikupidajad kui ka kü-lastajad. Aitäh kõigile tegijatele ja külalistele. Linna sünnipäev on meie kõigi pidupäev, see on päev, mis tutvustab meie oma

asju ja pakub lahedat äraole-mist.

Igaüks saab selle õnnestu-misse anda oma panuse. Türi 86. sünnipäeva tähistamisele aitasid kaasa üle saja vabataht-liku, kes nautisid koostegemist. Umbes kolm-neli korda rohkem oli aga külalisi. Kohvikupidajad said kogemuse võrra rikkamaks ja ütlesid, et järgmisel aastal on korraldamisel targemad ning kaasavad enam abijõude.

Loodetavasti on meil kuju-nemas kena traditsioon.

KATRIN SooMETSkultuurispetsialist

Linna sünnipäev jäi kohvikutega erksalt meelde

13.–17. juunil toimus Soomes Tamperes Eesti-Soome tantsu-pidu, mis kandis nime „Vennas-sümfoonia“. Türilt käisid seal Türi Ühisgümnaasiumi rahva-tantsurühmad Karola ja Anni ning Türi Põhikooli väikesed tantsijad.

Kogu reis algas 13. juunil Tü-ri Ühisgümnaasiumi parklas ko-gunemise ja väljasõiduga. Ena-mikul oli tuju rõõmus, sest ees ootas midagi uut ja huvitavat. Pärast tunnikest bussisõitu jõud-sime oma esimesse magamiskoh-ta Tallinnas, kus saime vaid oma kohvrid maha panna ning siis pidime juba proovi minema.

Kuna mõlemas meie tantsu-rühmas oli tantsijaid puudu, sai-me oma rühmadesse lisapaarid, kes osutusid väga toredateks ja omanäolisteks inimesteks. Esi-mene proovipäev oli küll väga pikk, kuid läks siiski kiirelt, sest olenemata sellest, et meil olid kõik tantsud selged ja värskelt

meeles, olid tantsude kombinat-sioonid muudetud ning infor-matsioon, mida meelde oli vaja jätta, oli päris mahukas. Kõik aga sujus kenasti ning vähemalt Karola ja Anni said eeskujulikult hakkama.

Järgmisel päeval tegime veel paar tundi pealinnas proovi ning siis pakkisimegi juba taas oma kohvrid ja liikusime sadama poole. Pärast laevasõitu läksime Tamperesse, kus ööbisime ühes linnaääres väikeses koolima-jas. Ümbuskond oli huvitav ja esimesel õhtul läksidki mõned meist jalgpalli vaatama ja teised uudistasid niisama lähedal asu-vaid kohti.

Kolmanda päeva hommikul algasid juba varakult proovid Tampere Arenal. Kohale jõu-des oli kõigi imestus suur, sest staadion oli palju suurem, kui keegi meist oskas ette kujuta-da. Leidsime omale koha, kuhu jätsime õpetaja valvsa pilgu alla

oma asjad ning proov võis alata. Korraldajad olid väga toredad ja kogenud juhendajad. Eesti rüh-madel sujus kõik, kuid kahjuks olid Soome rühmad vist natuke vähem harjutanud ja seega möö-dus meil enamik ajast murul oodates, kuni Soome rühmasid juhendatatakse.

Õnneks olid ilmad ilusad ja nii neiud kui ka noormehed ka-sutasid seda aega, et võimalikult palju päikest võtta, kuna aga sär-ke ei tohtinud seljast võtta, ka poisid mitte, siis mõeldi igasu-guseid erievaid kombinatsioone välja, kuidas, särk seljas, võima-likult palju kehapinda päikesele näidata. Nalja ja naeru oli roh-kem kui küll!

Järgmine päev möödus kii-relt, sest tantsu kohta oli juba kõik teada. Toimusid mõned proovid ja seejärel peaproov, kus olime juba oma imeilusate riiete-ga. Kuna Karola rühma tüdruku-te kleidid olid mõneti erinevad

traditsioonilistest rahvatantsu-rõivastest, siis jäime hästi silma ja saime ka palju positiivset ta-gasisidet oma kleitide kauniduse kohta.

Kõik need päevad oli meil ilmaga vedanud ja oleks võinud isegi natuke jahedam olla, kuid kui kätte oli jõudnud viimane päev koos etenduse ja tantsu-peoga sadas paksult vihma. Õn-neks ei muutunud keegi sellest nukramaks ning tantsud said tantsitud ja kokkuvõttes olid saadud emotsioonid ülikõrged. Kahju on vaid sellest, et abitu-rientide jaoks see tantsupidu vii-maseks jäi.

Soome-Eesti tantsupidu ühendas meid kõiki nagu lau-lu- ja tantsupeod ikka. Suurim tänu meie juhendajale, Annely Läänesaarele, kes nägi nii palju vaeva nii ühisgümnaasiumi rüh-madega kui ka väikeste põhikoo-lilastega!

SIGRID HIIS

Türi rühmad Soome-Eesti tantsupeol

Maali kohvikus Tallinna tänaval sai nautida kooki ning kauneid maale. Teet Reier


persoon

Järvamaa parima noorsoo-töötaja tiitel tuli eelmise aasta tulemuste põhjal Türi valda, kohaliku noortekes-kuse juhatajale Sulo Särki-nenile. Lisaks teavad paljud teda kui diskorit ja ürituste korraldajat.


Sulo on läbi ja lõhki kohalik poiss. Säreveres sündinud ja ela-nud, Türil koolis käinud. Eks tal sellepärast ole ka lihtsam kohali-ke noortega tegeleda, neid kau-bamajaesiselt või parkimisplatsi-delt noortekeskusesse meelitada.

Ta ei ole kasvataja, vaid pi-gem suunaja. Kasvatus algab ik-kagi ennekõike kodust, suunata saab noort aga erinevate võima-lustega, mida pakub ka kohalik noortekeskus, mis on avamisest saadik Sulo juhatada.

Türilt Tallinnasse kooli

Aga enne kui Sulost juha-taja sai, tuli tal endal hulk aega koolipinki nühkida. „Elasime Säreveres, üks bussiomanik, kes hommikuti tööle sõitis, korjas Särevere lapsed peale ja sõidutas Türi kesklinna lasteaeda. Õhtul tulid vanemad järele või siis see-sama bussionu viis meid kenas-ti koju tagasi,“ meenutab Sulo. „Elasime uues kahekorruselises majas, mis oli üks esimesi kor-rusmaju, teised, sh viiekorruseli-sed ehitati hiljem.“

Majade lähedusest mööduv Prandi jõgi oli suviti üks poiste lemmikpaiku. Türi Gümnaa-siumis õppides oli Sulo kuni viimase klassini õppimises üsna edukas. „Meil oli sõbraga selline väike võistlus lausa õppimises, et kes kellele ära teeb ja edukam on. Siis oli põhjust ennast näi-teks millegi maitsvaga premeeri-da,“ räägib ta.

„Viimases klassis läks asi ai-nult veidi käest ära, tekkis liht-salt nii palju huvitavaid asju, millega tegeleda, see viis loomu-likult ka õppimise tagaplaanile. Kui õhtul õppida ei jõudnud, sai seda hommikul koolis tehtud. Vajaduse korral jäi näiteks tundi minemata, et järgmiseks tunniks oleks aega õppida.“

Kui pärin Sulolt, kuidas tunduvad talle kui noortejuhile tänased noored, võrreldes enda koolipoisiajaga, siis arvab ta, et eks seda alkoholi pruukimist on täna ikka rohkem. „Eks me ka omal ajal võtsime vahel mõned õlled või tiba kangematki, aga seda, et keegi oleks joomisega politseile vahele jäänud, ei mä-leta küll. Nüüd ainult vaatad ja kuuled, kuidas politsei on alaea-lisi joomingutelt tabanud.

Üks põhjus on kindlasti ka selles, et pidusid-sünnipäevi kiputakse pidama kortermajas ja kui öösel ikka kell kolm sul kõrvalkorteris tümps taob, siis loomulikult kutsuvad naabrid viimaks politsei.

Eks pärast gümnaasiumi pea-linna õppima minnes oli endalgi vähemalt esimesel aastal soov pidutseda, nii sai ikka kõik öö-klubid korralikult läbi käidud,“ meenutab Sulo. „Teisel aastal jäi selliseid pidutsemisi järjest vähe-maks ja kolmandal soikus hoo-piski. Eks mõõt oli täis saanud.“

Nüüd tulekski ära märkida, et pärast gümnaasiumi valis Sulo edasiõppimiseks Tallinna Peda-googilise Seminari ja noorsootöö eriala. „Selles koolis väga palju aega reaalainete tuupimisele ei pühendatud, tähsam oli ikka see, mis noortega seotud, ja seda praktikas. Nii sai kooli ajal prak-tiseeritud nii noortelaagrites kui ka huvijuhi kohal.“

Kooli kõrvalt oli vaja loomu-likult ka veidi lisaraha teenida. „Sain Rahvusooperisse Estonia klienditeenindajaks, paar korda meid õpetati ja juba tuli ametis-se astuda. Esimeseks suuremaks tööks oli teenindamine vabariigi aastapäeva vastuvõtul. Mäle-tan, et president Arnold Rüü-tel, koos proua Ingridiga ja ühe kõrge kaitseväelasega tulid istu-sid lauda, aga keegi ei julgenud neid teenindama minna. Mina siis läksin. Mehed võtsid kohvi ja presidendiproua teed. Kuna kohv oli kohe olemas viisin selle lauda ära, tee sain veidi hiljem. Pärast üritust anti mulle edasi märkus, et vastavalt etiketile oleksin pidanud ikkagi presiden-diprouast alustama, aga kust mi-na teadsin,“ muheleb Sulo.

Huvi plaadikeerutamise vas-tu võimaldas käia ka pubides ja üritustel diskot tegemas. „Eks seegi käis läbi tutvuste, keegi ta-valiselt otse pakkuma ei tulnud. Pakuti ja suuri summasid õhtu eest maksti ikka väga tuntud ni-medele.“

Nüüd on hea küsida, kas tantsuõhtud pubides möödusid ka diskorile rahulikult. „Eks see on tavaline, et mehed naiste pä-rast pubis rammu katsuma hak-kavad. Pillimees või siis diskor jäeti kaklusest kõrvale, nii ei ole mindki tülitatud, kui nüüd mui-dugi kooliaegsete pidude kaklu-sed kõrvale jätta.“

Spetsialistist juhatajaks

Juba enne kooli lõpetamist kutsuti Sulo tööle Türi Vallava-litsusse noorsootöö spetsialis-tiks. „Kooli lõpetamine nõudis tol hetkel aga palju aega ja seda jäi siis omakorda noorsootöös nappima. Nii ütleski toonane vallavanem Toomas Marrandi, et rohkem tuleks ikka põhitöö tarvis aega leida.

Kirjutasin siis lahkumisaval-duse ja ütlesin Marrandile, et kui hetkel valida töö või koolilõpeta-mise vahel, siis otsustan viimase kasuks. Õnneks lükati viimasel hetkel avaldus tagasi ja nii sai kool lõpetatud ja ka töökoht jäi alles.“

Kaks aastat sai Sulo olla spetsialist, siis tuli hakata juha-tajaks. Nimelt valmis 2010 Türi

noortekeskus ja see, et Sulo selle juhatajaks sai, läks kuidagi möö-da loogilist rada.

Hetkel pakub noortekes-kus Sulo sõnul noortele väikestest suurteni erinevaid või-malusi. „Majas toimetab pea k a k s k ü m -mend erine-vat ringi ja klubi. Popi-mad on ehk streettantsu tree-ningud, diskorite klubi ja kindlasti ka kokandusring, sest seal saab ju süüa.“

Koostöös muusi-kakooliga on käivi-tatud ka kitarri-m ä n -g u -ring, k u s p a -kutak-se just algõpet, mis annab hiljem võimaluse muusi-kakoolis õpinguid jätkata. „Eks ringide-ga olegi nii, et aktiivsus on tihti seotud osaleja-tega, kui vanad tegijad lahkuvad ja uued tulevad peale, võib ka tegijate huvi kasvada või hoopis kahane-da.“

Sulo tun-nistab, et kui noor-soospetsia-listina tuli põh i l i s e l t tegeleda noor-te ja erinevate projektidega, siis juhataja amet paneb õlule ka palju igasugu aruaandlust ja paberi-määrimist. „Projek-tide kirjutamine on minu jaoks teatud välja-kutse. Eriti just see mo-ment, et kas saab raha või mitte. Hilisem aruandlus on aga juba suhteliselt tüütu kohustus,“ nen-dib ta.

Projektide puudust pole

Aga uusi projekte muudkui tuleb. „Eelmisel aastal alanud rulluisusari „Türi rull“ oli esialgu kavandatud ainult noortele. Hil-jem otsustasime võtta asjatund-jate soovitusel sisse ülejäänud vanuseklassid. Tänavu ehk siis teisel hooajal on kasvanud oluli-selt ka osalejate arv, see näitab, et ka ilma reklaamita võib hea korraldus ühe ürituse menukust tõsta.“

Türi Ühisgümnaasiumi hoo-ne juurde valmib augusti alguses

uhke rulapark. „See toob noor-tele juurde ühe koha, kus oma oskusi proovida. Ei pea seda te-gema kaubamaja treppidel või mullahunnikutes.“

Selles, et ta ka tulevikus noortekeskusega seotuks jääb, on Sulo kindel. „Eks ole muidu-gi õigus, et kasvatus algab eelkõi-ge kodust, aga selles osas, mille-ga tegelevad noored väljaspool kodu ja kooli, on noortekeskusel kindlasti palju põnevat pakku-da. Tahaks, et meie võimalused avarduks ka väljapoole Türi lin-na, teistesse valla koolidesse ja piirkondadesse,“ arvab ta lõpe-tuseks.

Edu talle selles.

Sulo Särkinen

15. oktoober 1985Haridus:2003–2005 Türi Gümnaasium2005–2008 Tallinna Pedagoogiline SeminarTöö:2005–2007 Rahvusooper Estonia, klienditeenindaja2006– ... fIE Sulo Särkinen „Rõõmupäevad“, meelelahutussündmuste korraldaja2008–2010 Türi Vallavalitsus, spetsialist2008–... MTÜ Türi Avatud Noortekeskus, juhatuse liige2010–... Türi Noortekeskus, juhatajaTunnustus:2011 Järvamaa parim noorsootöötajaHobid:Diskor, päevajuht ja meelelahutussündmuste korraldamine

Sulo Särkinen: koolinoorte taltsutaja


külaeluPühapäeval, 22. juulil avasid külalistele oma uksed seitse Türi valla talu. Päeva jooksul käis majapidamistega tutvust tegemas sadu huvilisi nii koduvallast kui ka erinevatest Ees-ti nurkadest, näiteks Tallinnast ja Võrumaalt.


Päev enne talude avamist on ilm heitlik, pea terve päeva sajab. Pühapäeva hommikuks on aga mõõdukas tuul pilved laiali puhunud ja nii saan alustada ringsõitu Türi valla taludesse pisut rahulikuma südamega, vähemalt ei ole vilets ilm selleks põhjuseks, mis kauaka-vandatud päeva nurjaks.

Olen omale võtnud eesmärk, et kui ma igas majapidamises ka pool tunnikest kulutan, siis pärastlõunaks on talutel tiir peal. Pärast esimest kolme külastust on aga selge, et see plaan läheb luhta. Kirnast Jõeääre talust natuke pärast kümmet alustades jõuan Põikvale Põllemaa-Saa-rele poole viie paiku ehk siis pool tunnikest enne nn külastusaja lõppu. Ja oi kui palju oleks olnud veel vahepeal rääkimist ning uudistamist!

Jõeääre aiandustalu Kirnas

Hommikul Kirna poole sõites märkan Türi-Paide kergliiklusteel jalutajaid ja rattasõitjaid, kes tõenäoliselt on sama kursi võtnud. Kir-na mäe hekitagusest leiab tulija parkimasplatsi ja veel mõnegi eluma-ja, millest siit suurel teel möödujal tõenäoliselt aimugi pole. Viimane neist, kõige jõepoolsem, ongi Jõeääre.

Kaunis hooldatud krunt koos elumaja ja abihoonetega. Jõuan veel päeva jooksul nii mõnegi korra mõelda mõtet, et kuidas nad seda kõi-ke jõuavad, kasvatada vilja, loomi või juurikaid ning samal ajal hoida korras ka iluaia lillepeenrad, puud ja põõsad. Aga näe jõuavad, au ja kiitus neile selle eest.

Jõeääre õues käib juba sagimine, kartus, et kas ja kui palju tullak-se, saab siin hetkega unustatud. Kes vaatab, kuidas pesuköögi pliidil podisevates pottides lõnga värvitakse, kes leiab midagi sobivat mesi-niku laualt või köögiviljakastist või kes hoopiski uurib, kuidas eelmi-sel aastal valminud hoidla külma peab. Soovija saab sõita tutvumistii-rule ka murutraktori kärus end mugavalt põhupakkidele sisse seades.

Peremehe sõnul ei saa kartulikasvu ning -saagikuse üle tänavu vä-ga nuriseda, küll olevat selge, et sellisel suvel kasvanud sibul ilmselt väga hästi säilida ei taha. Perenaise mureks on see, et ei saa umbrohu-ga järjele, jõuad just ringi peale ja alustad jälle otsast, muudkui kasvab sindrinahk. Siis tuleb minna põlluservas oleva energiakivi manu ja ennast laadida.

Liiva aiandustalu, kus ka puutööd tehakse

See on avatud taludest ka kõige linnalähedasem, sest asub Türile kõige lähemal, olles linnapiirist kiviviske kaugusel. Kohalik mesinik Peedo Läll Sepa talust on tulnud siia värsket mett müüma. Elavat hu-vi pakkus naisperele Koluvalma talu peremees Toomas Lepind kelle juhendamisel juhendamisel lõhnaseepi valmistati. Silma torkab tema vest, millel seljal kiri: “Eesti asi, ise tegin”. Vägev.

Avatud oli perepoja Lauri firma “Puuspets” töökoda. Uudistati kaasaegseid seadmeid ja tutvuti teenustöödega. Tellimustööde järg on jõudnud juba saartele – Hiiumaa, Muhumaa, Vormsi ehitusobjektidele.

Kohal oli ka televisiooni võttegrupp, kes soovis saada Türi valla talud saatesse „Mina elan siin“. Saatejuht Pille Minevi taktikepi all käib kõik kähku: Liiva talu kaunite kübarate demonstreerijad palu-takse maja otsaseina pinkidele päikese kätte istuma, hoogsal sammul lähenev Pille istub nende keskele ja vestlus algab.

Reet on tegusa talupapäeva vankri ette oskuslikult rakendanud ka naabrid, kus meespere on pandud sulle-mulle saega kuiva kuusepuud jupitama ja ema külalistega tegelema. Selline päev siin talus ongi na-gu poole küla ühine ülesastumine, sest ka oma käsitöö ja värvitud lõngadega kauplev proua on tegelikult pea üleaedne.

Lõunaks oli valmistatud Liiva talus valmistatud 25 liitrine poti-täis suppi mida soovijatele tasuta jagati. Supp olevat nii maitsev, et paluti veel lisa. Info levis ja perenaisele öeldi, et ka sellepärast nad Liiva tallu tulid, et suppi saaks.

Ale teravilja- ja rapsikasvatustalu Mäekülas

Mõni päev enne avatud talude päeva juhtusin elektriautot proo-vides Ale talust mööda vurama ning hea meel oli tõdeda, et siin juba oodatakse külalisi. Muru värskelt niidetud, spetsiaalselt külastuspäe-vaks valmistatud silt õuel jne.

Õigel päeval oli taluõu aga külalistest tulvil. Lõõtspill mängis, pe-renaine pakkus kodust suitsuliha, leiba ja munavõid. Jõe talu pakkus värsket hapukurki ja Raismikuoja peremees Jüri Rõõmusaar oma talu mahetoodangut.

1940nendatest pärit veoauto GAZ MM kastis sai teha sõidu naabertallu ja tagasi. Roolis loomulikult Valdo Välimäe. Pärast sõitu sai kaeda ka kapoti alla ja eriti naisterahvad ei suutnud ära imestada, kui lihtne üks mootor olla võib. Ei mingit turbot ega sissepritset, teed omaniku sõnul kevadel väikese hoolduse ja sõidab nagu naginal.

Käsitööselts Käbedad oli ühe kuurialuse hõivanud vanade tekstii-lidega. Kena vaatepilt. Peremees Koidu arvates oleks neile kordades suuremat ruumi vaja olnud, et kõiki oma tagavarasid näidata. Samas

Türi taludega tutvusid sajad huvilised

võis kaeda ka talust pärit vanu tööriistu ja 20–30 aastat tagasi pere-poegade valmistatud mänguasju.

Nii mõnelgi külalisel tulid meelde lapsepõlveajad ja selgitati ka teistele, milleks seda või toda tööriista tarvitati. Oli nagu tasuta õp-pepäev kohe.

Loomulikult viis peremees külalised oma valdusi vaatama ning pajatas teel erinevate asjade juurde lugusid.

Rehela hobiaiandustalu Mäekülas

Rehela jääb Ale talust jupikene maad Türi-Alliku poole minnes voore nõlvale. Siin on tuntud ilmavaatleja ja aiandushuvilise Leo Re-hela kodu. Lillede õitsemist vaadates saab sellest aru küll, eri värvides liiliad toretsevad peenral, ole ainult mees ja püüa nende sära keskpäe-vase päikesega pildile.

Kohale jõudes käib parasjagu ajalootund. Leo koos lapselaps Tõ-nuga on korjanud puude varju vanale vundamendile üksjagu põnevat kraami. Siin on läbi lastud kiiver ja mürsukestad, padrunikestad ja jahvekivid kõrvuti. Ja enamikul neil on oma lugu, sest pärit on nad siitsamast talumaadelt.

1941. aasta sõjasuvel sai Mäekülast lahingute ala taganevale Pu-naarmeele ja pealetungivale Saksa sõjaväele. Mitu nädalat kestsid la-hingud Türi linna pärast. Sakslaste positsioonid olid Mäekülas, vene-lastel teisel pool Prandi jõge ja Kõrgessaares. Leo Rehela sõnul langes siin paarkümmend Saksa sõdurit, kes esialgu maha maeti, hiljem aga tinakirstudes Saksamaale viidi. Langenud venelastel polnud aga ühtegi dokumenti taskutes, vaid kopikad. Nende nimetud hauad jäidki siia.

Jahvekivid annavad teadust, et siin tegeleti viljakasvatusega juba aastasadade eest. Ka lähedasest allikast saadud rauamaaki sulatati siin.

Takkasaare piimatootmistalu Karjakülas

Kui päev on juba hilises pärastlõunas, õnnestub end Türi ümbru-se kütketest vabastada ja võtta suund Pärnu poole. Jändjalt paremale Karjaküla teele keerates ja sealt omakorda paremale pöörates jõuab Takkasaarele. Siit tee enam edasi ei lähegi. Kõigepealt on ees iluaed, siis elumaja ja tootmishooned jäävad kuhugi tagaplaanile.

Põhiline tulu tuleb siin piimakarjast. Peremees Arvo Kuutok viibki lauta vaatama, kus lehmad hetkel rahulikult silo nosivad. Selle talu tublidusest on kohalikus meedias räägitud aastaküm-

Avatud Talude päeval osalejaid kogunesid siis, kui koduuksed juba kinni Metsajõe puhkekeskusesse möödunud päevast muljeid vahetama, Türi Pritsumeeste pakutud praadi sööma ja Oisu kapelli kuulama. 8x Teet Reier

Liiva talus demonstreerisid kauneid kübaraid veelgi kaunimad daamid.Lasteaednik Karin Pihlik (paremal) kuulab hoolega Jõeääre talu perenaist.


kommentaar

KoIT TEDERAle talu peremees

Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks talusid külastada. Kui avatud talude päeva tulemusel kas või üks linnainimene hakkas veere-tama peas mõtet, et võiks omale maale suvekodu soetada või kuidagi muud moodi ennast maaeluga siduda, siis arvan et, meie ettevõtmine täitis oma eesmärgi.

Kindlasti tekkis nii vastuvõtjatel kui ka külalistel mõtteid, mis oli hästi ja mis võinuks teisiti olla ning kuidas võiks avatud talude päeva järgmisel aastal korraldada. Teiepoolsed ettepa-nekud ja soovitused on väga oodatud. Kontaktid leiate avatud talude reklaamvoldikust.

ÜLLE LEESMAAMTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevjuht

Mina jõudsin läbi käia Türi valla 7 talu. Kõikides taludes oli väga sõbralik ja soe vastuvõtt. Põnevalt räägiti talu tegemis-test ja igapäevasest elust. Lastel oli väga palju lustimisvõima-lusi, alates hobuse seljas sõitmisest ja suurte-tugevate veiste paitamisest, lõpetades küülikute-koerakutsikate-pardipoega-de silitamisega. Talukohvikutes sai kodus valmistatud roogasid maitsta ning nautida loodust, mis on võrratu.

Külastajaid käis igast talust läbi 100 ja rohkemgi. Imet-len kogu südamest inimesi, kes jaksavad nii palju nii rasket tööd teha ning rõõmsalt enda kogemusi jagavad. Pühapäev taludes tõestas mulle, et elavad ja toimetavad inimesed, kes armastavad loodust ja lähedasi – kõikidel taluõuedel tegut-ses üheskoos mitu põlvkonda ja see on imetore! Loodame, et meie pererahvas ei väsi ja on nõus ka järgmisel aastal enda kodude uksed avama. Suur-suur tänu veel kord kõikidele ta-ludele!

Türi taludega tutvusid sajad huvilised

neid. Perenaise Aive esivanemad ostsid selle mõisalt aastal 1888, sada aastat hiljem, 1988 mõõdeti talule taas tagastatud maad välja. Hetkel on kasutusel nii enda kui ka rendimaad. Ega viimast polegi peremehe sõnul lihtne saada, mõni omanik arvab, et piisab talle PRIA niidutoetusest küll.

Viimase ehitisena valmis talus korralik hoone tehnika hoidmiseks ja remontimiseks. Selline koht peab peremehe sõnul olema, sest tal-vel õues neid töid ikka ei tee. Suvel võiks ju teha, aga siis on muidki toimetusi uskumatult palju.

Külastuspäeval on hoone hõivanud kõikvõimalik käsitöö ja maa-lid. Silmatorkavalt vahvad on mütsid, mille külgi katavad erinevate plekist joogipurkide fragmendid. Siit saab igaüks leida endale sobiva mütsi vastavalt margile, olgu selleks siis siider või õlu.

Lõpuks jõuab Takkasaarele ka võttegrupp ning nagu hiljem kuul-da, saab saatejuht Pille Minev ka lehmalüpsi proovida.

Käära veisekasvatustalu Jändjal

Jõudes keset avaraid välju paikneva vana väetisehoidlani, ronin autost ja pärin peremees Andrus Õunapuult, kus siis talu on. Selgub,

et kogu kari ja muu vajalik mahubki sellesse suurde hoonesse ja peremees sõidab ööseks Türile oma majja.

Võtan siis Andruse peale ja sõidame põllule veiseid kaema. Need söö-vadki rahulikult ühel pool teed, teisel pool on juba valmis söödarullid. Selgub, et lihaveis saab meie karmides tingimustes kenasti hakkama ega vaja talvelgi köetavat lauta. Poegivad samuti siinsamas karjamaal. Hetkel oli noorim vissi vaid kolmepäevane. Järelkasvu eest hoolitsev pull kõndis samuti karjaga kaasas. Arvasin, et mul vedas, kuna hommikul punast sär-ki selga ei pannud, aga peremees arvas, et pullil poleks ka sellest midagi, ta nii rahumeelne ja silmi jagub vaid uue väljavalitu tarvis.

Põllemaa-Saare karjakasvatustalu Põikva külas

Kui viimane talu paistab, hakkab külastusaeg taludes juba läbi saama. Hoolimata sellest on Põllemaa-Saare õuepealne rahvast täis. Lisaks veel need, kes vuravad ATVdega ringi sõita. Kellele sõiduriista ei jagu, saavad imearmast koerakutsikat imetleda. Kutsika isa ise istub rahulikult keldri-pealsel. Sai korraks aiast välja ja oligi olemas, selgitab perenaine Anne Nurk.

Temaga koos läheme vaatama lihaveiseid, kes teeäärsel põllul söövad. Ka siin on mõnedki noored hulgas, kes veel väga kindlalt jalul ei taha pü-

sida. Pühapäevaõhtuse üllatuskülalisena ilmub politsei patrullau-to, ATV juht peab luba näitama ja puhuma, kõik on aga korras. Ei ole nii, et maal kihutavad nädalavahetusel ringi vaid joomased juhid.

Koduaias tagasi, näitab perenaine uhkusega udusulis hane-poegi, kes olevat juba enne koorumist ema kaotanud ja pääsesid siia ilma soojenduslambi abiga. Päeval olevat samas puuris olnud ka lontkõrv jänes, see sai aga pardipoegadelt kolki ja tuli oma puuri tagasi kolida.

Perenaine ütleb, et paarkümmend aastat lüpsis ta lehmi, nüüd teevad selle töö ära töölised. Lisaks lüpsilehmadele leiab lauda tagant koplist ka paari hobuseid. Peremees Ennuga võiks põllu-majandusest ja kohalikust elust rääkida tunde, arvan aga, et ka võõrustajatel on väsitav päev, ja võtan suuna Türile tagasi. Hiljem kuulen, et viimased külalised lahkusid alles veerand kaheksa. Mi-na olen sel ajal juba Metsajõel päevast kokkuvõtet kuulamas ja praadi söömas. Oli pikk ja väsitav, aga samas kindlasti väga huvi-tav päev nii külalistele kui ka võõrustajatele. Kas seda ka järgmisel aastal korratakse, seda näitab aeg.

Avatud Talude päeval osalejaid kogunesid siis, kui koduuksed juba kinni Metsajõe puhkekeskusesse möödunud päevast muljeid vahetama, Türi Pritsumeeste pakutud praadi sööma ja Oisu kapelli kuulama. 8x Teet Reier

Rehela talu ajalootunde kuulati huviga. Need on Põllemaa-Saare talu pardipojad kes jänesele tuupi tegid.

Pildistajat nähes võtsid Käära talu lehmad kohe pikema sammu.

Lapsed tundsid ennast Takkasaare talu laudas nagu kodus. Ale talu peremehel Koit Tedrel taluga seotud lugudest puudust ei tule ja juttu jätkuks ilmselt kauemakski.

TÜRI RAHVALEHT 27. juuli 20128

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

18. augustil kell 17 Pärnu Eliisabeti kirikus19. augustil kell 14 Türi Kultuurimajas

Päikesekontsert

Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri jaEesti Õpetajate Segakoori

Solistid: Johannes Välja (tšello), Peeter Margus (viiul)Dirigent: Lilyan Kaiv

Kavas: Bizet, Brahms, Bernstein Piletid 3/5 € saadaval tund enne algust kohapeal

TÜRI MUUSIKAKOOL

Türi linna heakorrast on räägitud nii volikogus kui ka Järva Teatajas. Suvi on nüüd edenenud pea poo-le peale ja paras aeg on Türi vallavanema Pipi-Liis Siemanni ja vallavalitsuse majandusosakonna juhata-ja Urmas Kupu käest uuri-da, kuidas seis on.


Aastaid on Türist räägitud kui kaunite koduaedadega linnast. Kuid lisaks koduae-dadele on olemas ka avalik linnaruum, tänavad, pargid. Ka nende eest tuleb järjepi-devalt hoolitseda. Kes kan-navad meil hoolt avaliku lin-naruumi eest ja kuidas see tänavu välja paistab?

Selline maine on Türi linnal tõepoolest ning seevõrd on nii valla elanikel kui ka vallava-litsusel suurem kohustus hea seista, et kõik tõepoolest korras ja kaunis oleks. Hooldatavad alad on jagatud nn hooldusklas-sideks: I klassi kuuluvad Türi kesklinn ning kesklinna park, väljasõidud kuni linna piirini kõigis suundades.

II klassi kuuluvad rannaala ning lauluväljak, Kooli ja Män-ni park, lillepeenrad ja nende ümbrus Tolli tänava lõpp Lo-kutal, Ravila tänava ääres asuv haljasala ning veel mõned väik-semad alad. III ja IV hooldus-klassi kuuluvad Tolli metsa äär, jõekallas väljasõidul Särevere poole ning kõikides külades ole-vad ühiskasutatavad alad.

Heakorraga on tänavu ol-nud palju probleeme. Juuni-kuuni hoolitses heakorra eest kogu Türi vallas (välja arvatud II hooldusklassi kuuluvad alad) valla allasutus Türi Kommu-naal, kellel nappis aga nii sead-meid kui ka inimtööjõudu. II klassi eest hoolitseb juba kol-mandat aastat FIE Liivi Loh-varti Maastikuehitus. Lisaks abistavad meid heakorratöödel töötud, kes osalevad Süda-Ees-ti Sotsiaalkeskuse korraldatud programmides.

Analüüsides seadmete soe-tamise maksumust ja teenuse omahinda, korraldasime I klassi hooldustööde teostaja leidmi-seks hanke, mille tulemusena esitas pakkumuse SOL Eesti AS, kellega sõlmiti ka leping.

Veidi läks aega ka sisseelami-seks ja töötajate leidmiseks, kuid nüüdseks on SOL Eesti Türi olu-desse sisse elanud ning olukord on tuntavalt paranenud: hekid on pügatud, kesklinna ala koris-tatakse igal hommikul ning ka muru ei kasva enam liigpikaks.

Kunagi hoidis linnaruumi korrashoiul silma peal ilm-

selt järelevalvespetsialist ja tõenäoliselt ka haljastus-spetsialist. Tänaseks on mõ-lemad ametikohad vallava-litsuse koosseisust kaota-tud. Kas need kohustused on kellelegi antud või toimib asi n-ö loomulikku rada, kes näeb ja märkab, see annab ka teada? Ja kui aktiivsed on selles valdkonnas linnakoda-nikud ise?

Heakorra eest vastutab ma-jandusosakond ning selle juha-taja Urmas Kupp. Kuna vallal on olemas lausa eraldi allasutus, Türi Kommunaal, kelle põhitöö ongi heakorra eest hoolitsemi-ne, siis oleks ebamõistlik pida-da ametis veel järelevalvajaid, kes vaatavad, et meie oma asu-tus ikka korralikult töötaks.

Lepingupartnerite osas on kõik kohustused kenasti kir-ja pandud ning vallavalitsuse osaks jääb teha pistelist kont-rolli, juhtida vajaduse korral tähelepanu mõnele murekoha-le, mida ettevõtja ise ei märka. Seni on kõik partnerid ka väga kenasti meie märkuste peale kohe reageerinud ja olukorda parandanud.

Kohtusime lisaks SOL Eesti esindajale ka Liivi Lohvarti ja Kaido Männilaanega, vaata-sime koos üle nii hooldusalad kui ka rääkisime uuesti läbi tingimused, millistena peaksid need alad pidevalt välja näge-ma. Nüüdseks oleme korral-danud pidevalt ka järelevalvet ning vaadanud koos majandus-

osakonna töötajatega üle kord nädalas kõik alad – töörütm on kõigil käes ning koostöö laabub.

Kas on asju/objekte, mida võiks esile tõsta, ja selliseid, millega ei saa rahul olla? On ju ilmselt nii mõnigi objekt, mille olemasoluga me oleme aastatega harjunud: Särevere vallamaja varemed, hoolda-mata krunt kesklinnas Kon-sumi kõrval jne. See torkab aga silma tõenäoliselt küla-lisele.

Tõepoolest on vaid üks osa silmailust vallavalitsuse hoo-leks – eraomanikele kuuluvatel kinnistutel ei ole vallavalitsusel aga kahjuks suurt sõnaõigust, iga omanik otsustab ise, kas ja kui palju ta oma kodu ja selle ümbruse või talle kuuluva kin-nisvara eest hoolt kannab.

Kõik need hooldamata kinnistuste omanikud on valla-valitsusele teada ning nendele saadame aeg-ajalt ka meelde-tuletusi, et nende kinnistu on hooldamata.

Päriselt sekkuda saab aga vaid siis, kui hoone või krundi mingi muu osa muutub mööda-käivatele inimestele ohtlikuks, vaid siis saab teha ettekirjutusi ja sundida inimest ohtu likvi-deerima.

Kõik selliste hoonete oma-nikud ei ole aga sugugi paha-tahtlikud, sageli on tegu va-nemate või välismaal elavate inimestega, kellel napib tervist, jõudu ja ka rahalisi vahendeid.

Loomulikult on ka neid, kellel puudub lihtsalt huvi ja vastu-tustunne.

Positiivseks näiteks on siin-kohal just sellesama kesklinnas Konsumi Paide ja Tallinna täna-va nurgal asuva krundi omani-kud, kes ise ei ela kohapeal ega saa oma maja ja aia eest hoolit-seda ning ongi tellinud kinnistu hooldamise (niitmise, heki ja puude hooldamise) Türi Kom-munaalilt.

Muret tekitab kindlasti heakorratööde mahu kasvami-ne – kui varem oli tavapärane, et iga krundiomanik hoolitses ka oma krundiga piirneva ala eest kuni tänavani, siis nüüd on aina enam omanikke, kes seda ei tee. See paneb aga li-sakoormuse valla korraldata-vatele hooldustöödele ning on selge, et kui peaksime niitma/koristama/hooldama kõiki-de kodude esiseid ja taguseid maalappe, siis seda ei suuda vald teha.

Väga palju on lõhkumist, lagastamist ja hoolimatut suh-tumist. Leian, et seda ei saa vaid karistamistega parandada, iga inimese kõrvale ju valvurit ei pane ning ka politsei ei suu-da ega peagi suutma igapäe-vaselt inimeste tavakäitumist suunata.

Kultuur/kultuuritus algab iga inimese enese seest, kõrval-seisjad saavad sellele vaid tähe-lepanu juhtida ning vajaduse korral teavitada kas politseid või vallavalitsust.

Hoidkem Türi kui kauni ja korras aedlinna mainet

Tuleb III Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri Suvekool15.–19. augustil toimub kolmandat korda Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri (EMSO) suvekool Türi Kultuurimajas ja Muusi-kakoolis. EMSO suvekool on Eestis ainulaadne, kuna annab õpetaja-tele võimaluse üheaegselt parandada oma mänguoskusi ning oman-dada uusi teoreetilisi teadmisi instrumentaalpedagoogikast.

Samuti on taoline kokkusaamine ja ühistöö õpetajatele suurepä-raseks motivaatoriks enne uue kooliaasta algust. Laagrist võtab osa 60 õpetajat üle vabariigi – Võrust Saaremaani. Iga päev toimuvad orkestri- ja rühmaproovid ning õhtuti võimlemistunnid, loengud, ja kontserdid. Õhtuste loengute lektorid on Eestis tunnustatud ja vääri-kad pedagoogid Lilyan Kaiv (EMSO peadirigent, H. Elleri nim. Tar-tu MK), Olavi Kasemaa (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Deivi Šadeiko (klubi Hotsport), Ivi Tivik (Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Muusikakeskkool) Mart Laas (Tallinna Muusikakeskkool, RO Estonia). Kaastegev on Eesti Õpetajate Segakoor.

Suvekooli lõpetavad „Päiksesekontserdid“ 18. augustil kell 17 Pärnu Eliisabeti kirikus ja 19. augustil kell 14 Türi Kultuurimajas. Sümfooniaorkestriga astuvad üles noored ja andekad muusikud, kes on vabariiklike õpilaskonkursside tänavused laureaadid – Johannes Välja (tšello, Tallinna Muusikakeskkool), Peeter Margus (viiul, Vana-linna Hariduskolleegium). Nad esitavad Saint-Saensi ja Wieniaws-ki kauneid ja väga nõudlikke teoseid. Kooriga koos kantakse ette J. Brahmsi Schichsalslied ja L. Bernsteini Chichester Psalms. Lisaks kannab orkester ette avamängud Bizet´ooperile Carmen.

„PäikSeSekontSerdid“ toimuvad

18. augustil kell 17 Pärnu Eliisabeti kirikus19. augustil kell 14 Türi Kultuurimaja suures saalis.Piletid hinnaga 3/5 € müügil tund enne algust kohapeal.

Sõpruslinnad jagavad Türil kogemusi sotsiaalvaldkonnasPeeter Särje koostatud projekt “Access to social welfare for all”, mille vald esitas EACEA “Europe for citizens” programmi Town Twinning Citizen’s Meeting meetmesse, sai rahastuse.

9.–12. augustini toimub Türil viie partnerriigi – Rootsi (Åmål), Soome (Ingå), Leedu (Prienai), Läti (Sigulda) ja Eesti (Türi) koostöö-projekt sotsiaalvaldkonnas. Arutelud toimuvad kolmes töörühmas, kus käsitletakse järgmisi teemasid: sotsiaalteenused eakatele ja erivaja-dustega inimestele, sotsiaal-tervishoiuteenused maapiirkondades ning erivajadustega laste ja noorte tegevused. Iga teema juures räägitakse ka vabatahtlike organisatsioonide ja inimeste kaasamisest. Teemade käsitlemisel võrreldakse partnerite seisukohti ja mõeldakse, kuidas parimaid näiteid oma tegevustes kasutada. Türi seminari tulemusel selgub linn, kes taotleb vahendeid järgmise aasta jätkuseminariks.

Külalistele tutvustatakse Türi toimetulekukooli ja päevakeskust, külastatakse Oisu Perekodu, Retla õpilaskodu, Türi Kultuurimaja ja noortekeskust. Kokku osaleb Türi seminaril 26 väliskülalist.

KATRIN SooMETSkultuurispetsialist

Pilgeni täis prügikastid torkavad samuti linnapildis teravalt silma. Teet Reier


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Alates 1. augustist on keskküt-te hind Türi linnas endisest umbes 15% kallim. Vaatamata sellele on see endiselt tunduvalt odavam kui Türi-Allikul või Oi-sus.

Türi Vallavalitsuse ener-geetiku Urve Meeritsa sõnul on Türi soojamajanduse eest hoolitsev SW Soojus oma se-nist küttehinda hoidnud alates aastast 2007. „Kuigi vahepeal oli soojahind isegi madalam kui seni kehtiv 51.71 eurot/MWh, siis alates 1. augustist on uueks hinnaks 60.18 eurot/MWh,“ ütles ta. Kütte hind tõuseb vä-ga argistel põhjustel, milleks on kütuste ja elektri hinna tõus. Kütuse hinna tõusust tingituna on tõusnud ka puiduhakke ja põlevkiviõli hind.

Meerits lisas, et uus hind on ikkagi oluliselt soodsam kui Avoterm OÜ küsitav soojahind Türi-Allikul ja Oisus. „Avoterm on oma hinda tõstnud tänavu pea iga kuu. Oisus tuleb täna maksta toasooja eest umbes 101 eurot/MWh.“ Täna ei saa vald enam kaasa rääkida hinna-

kujunemisel, sest see on nüüd Konkurentsiameti pädevuses. Soojatootjad peavad hinna muutust iga kord Konkurent-siametis kooskõlastama ja siis kuise etteteatamisega saavad juba küsida uut hinda.

„Oisus oleks alternatiiviks ja loomulikult ka veerandi võr-ra soodsamaks lahenduseks sügisel Kõrtsi suurfarmi juures valmiva biogaasijaama paku-tav toasoe. Tänaseks aga pole biogaasijaama omanikud seni-

se soojatootjaga kokkuleppele jõudnud. Vaja oleks ehitada küttetrass jaamast alevikuni ja kasutada sealset küttevõrgus-tikku,“ ütles Meerits.

Põhilist kokkuhoidu saak-sid Oisus odavama toasooja arvelt just Türi Vallavalitsus ja OÜ Estonia, sest nemad on suurimateks tarbijateks. Ena-mik kortermaju on kaugküttest kõrge hinna tõttu juba loobu-nud.

Oisus on Meeritsa ütlust

mööda probleem olemasoleva küttetorustikuga, mis on eba-ratsionaalselt pikk, üledimen-sioneeritud ja halvas seisus. „Praeguseks ei ole lõplikult selgunud ka trasside omanik, kellelt nõuda trasside korrasta-mist. Sellele tööle on võimalik projektirahasid küsida, kuid se-da saab teha ainult omanik.

Türi-Alliku torustikud on maa sees ega ole nii kehvas sei-sus kui Oisus, aga soojakaod on ikkagi suured. Türi-Allikul on kaugküttevõrgus neli maja. Liiga suur küttehind on vii-nud kinnisvara hinna väga alla ning palju kortereid on müügis. Korrusmajad otsivad alterna-tiivseid lahendusi, et olukorda leevendada ja kuidagi kommu-naalkuludega hakkama saada,“ lisas ta.

Nii Oisus kui ka Türi-Al-likul on probleem ka küttepe-rioodi alguses ja lõpus. Meie kliimas on kütmise algus pärast 1. oktoobrit siiski väga hilja. Selleks ajaks on kõik majad ju-ba rõsked.

TR

Keskküte sügisest kallim

Meistrivõistlused ootavad osalema4. augustil kell 12 saavad Kõltsis stardi tänavused Türi valla lahtised meistrivõistlused jalgrattakrossis.

Tegemist on täiesti uue rajaga Kõltsi kruusakarjääri ümbruses. Rada viib rattureid mööda ka ajaloolisest Lokuta mõisniku kabelist, mis asub trassi kõrgeimas punktis. Ühtlasi on sisse planeeritud ka veetakistus (märjema ilma korral) ja jõeületus, mille tarbeks on küll ehitatud purre. Trassi pikkus on 3,2 km.

Esimest korda kasutatakse võistlusformaadina kvalifikatsioo-niringi, mille tarvis tehakse ilmselt lühem, u 1,5 km pikkune ring. Võistlejad lastakse rajale kvalifikatsioonis sõidetud ajavahede alusel Gunderseni meetodil, nii et igaüks leiab endale võrdse vastase, kellega võidu sõita.

Kvalifikatsioon algab kell 12 ja kestab orienteerivalt tund aega, pärast seda alustatakse võitlusega. Põhidistants on neli ringi ehk 12,8 km. Nooremad, vanemad ja õrnem sugupool peab leppina lühema võistlusmaaga.

Osavõtumaks on 2 eurot, õpilastel ja pensionäridel 1 euro. Vanu-seklasside parematele auhinnad. Lisaks panevad loosiauhinnad välja Veski-Silla motell ja AS Taure.

Lisainfot: Facebookist Türi Rattaklubi leheküljelt, [email protected] või Mati Sadam tel 504 1987.

Vallavanem kohtus eakategaNeljapäeval, 12. juulil kohtusid Türi valla eakad vallavanem Pipi-Liis Siemanniga. Kohtumisel räägiti eakatele muret valmistavatest küsi-mustest, mis seotud heakorra, eluasemeteenuste ning päevakajalis-te muutustega, nagu näiteks elektrituru avanemisega kaasnev. Lepi-ti kokku, et vallavanem selgitab mitme tõstatatud mureküsimuse la-hendamise võimalusi ning vastab inimestele individuaalselt. Elektri-turu avanemisega seoses korraldatakse sügisel infopäev, kus võimalik juba täpsemalt teada saada, mis muutub ja mida tuleb tarbijal teha.

Eakad tundsid huvi ka vallavanema tegemiste, rõõmude ja mure-de vastu. Vallavanem rääkis lühidalt valla rahalisest olukorrast, plaa-nidest ning igapäevatööst.

Kohtumisel jäi kõlama soov regulaarseteks, kord kvartalis toimu-vateks ümarlaudadeks. Järgmine kokkusaamine toimub oktoobri al-guses, sellest teavitatakse Türi Rahvalehe vahendusel.

Vesi on suplemiseks sobiv ja ohutu9. juulil võttis Tervisekaitseamet korraliselt veeproovid Türi tehisjärvest, et kontrollida suplusvee ohutust. Proovide analüüsimisel selgus, et vesi on tervisele ohutu ning bakterite sisaldus igati normidele vastav.

Järve kaldale lisati uut liiva, korrastatakse jooksvalt lastele mõel-dud atraktsioone ning iga päev kella 12–18 valvab ohutuse järele tur-vafirma G4S.

Järvevesi on soe ning see paneb kasvama ka veetaimestiku. Majandusosakonna juhataja Urmas Kupu sõnul alustatakse vee-

taimestiku niitmisega 12. augustil, kui oht suplusvee tasakaalu muu-tumiseks on väiksem ning ka suplejaid käib järves senisest vähem.

TR

Aprillis 2012 andis Türi Valla-valitsuse haridus- ja kultuuri-osakond ajalehe Türi Rahvaleht ning valla veebilehe www.tyri.ee kaudu teada, et ametiasutus teeb ettevalmistusi 2012/13. õppeaasta koolitranspordi kor-raldamiseks, ning palus neil va-nematel, kelle lapsed ei saa kooli ja/või koolist koju ühistranspor-diga ning kes soovivad, et Tü-ri vald korraldaks nende laste transpordi kooli ja koolist koju, endast ametiasutusele hiljemalt 21. maiks 2012 teada anda.

Kogutud informatsiooni põhjal kaardistas ametiasutu-se haridus- ja kultuuriosakond järgmise õppeaasta õpilastrans-pordi teenuse vajaduse. Kuna Türi vald on üsna suur omava-litsus ja kulutused õpilastrans-pordile on samuti suured, siis korraldati nimetatud teenuse

tellimiseks hange riigihangete seaduses ja Türi valla hankekor-ras nõutud tingimustel ja kor-ras. Lihtmenetlusega riigihanke „Türi valla haldusterritooriumil 2012/13. õppeaastal õpilas-transpordi teenuse tellimine“ tulemused kinnitas Türi Val-lavalitsus 17. juulil 2012 ning Rahvalehe ilmumise ajaks on loodetavasti sõlmitud ka teenu-se osutamise lepingud.

Kõigile neile, kes ametiasu-tusele koolitranspordi korralda-mise taotluse esitasid, saadab haridus- ja kultuuriosakond taotluses näidatud kontaktaa-dressile vastuse, kus on kirjas, kuidas konkreetne õpilane järg-misel õppeaastal kooli saab. Vas-tuskirjad peaksid taotlejateni jõudma hiljemalt 17. augustiks. Järgmisest õppeaastast väljastab haridus- ja kultuuriosakond sõi-

dukaardid ka nendele õpilastele, kelle koolisõiduks teenus telliti ning sõiduõigus nimetatud liini-del on ainult nendel konkreetse-tel lastel.

Õpilastele, kes kasutavad koolisõiduks Järvamaa ühis-transporti ning kelle koolisõit hüvitatakse Järvamaa Ühis-transpordi Keskusele Türi val-la eelarvest Türi Vallavolikogu kehtestatud korras, väljasta-takse hiljemalt 15. septembriks 2012 JÜTKi sõidukaart, mis tõendab tasuta sõidu õigust konkreetsel ühistranspordiliinil. Nende sõidukaartide väljasta-mist korraldab õppeasutus, mil-le nimekirja õpilane on kantud. Mõlemad sõidukaardid kehti-vad ainult koos õpilaspiletiga.

Koolitranspordi graafikud avaldatakse ka augustikuises Türi Rahvalehes, kuid kuna

leht ilmub alles 31. augustil, siis palun seni otsida asjakohast in-fot Türi valla kodulehelt www.tyri.ee. Ametiasutuses annab 2012/13. õppeaasta koolit-ranspordi korralduse ning sõi-dukaartide väljastamise kohta täiendavat teavet haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abi Eda Lippur (telefon 384 8230 ja e-posti aadress [email protected]).

Õppeaasta avaaktuste koh-ta annab informatsiooni kool, kus õpilane õpib või õppima asub. Teade õppeaasta alguse ja selle korralduse kohta aval-datakse iga kooli kodulehel, vajaduse korral saab koolist li-sainfot küsida kas telefoni või e-kirja teel.

KÜLLE VIKSharidusosakonna juhataja

kohusetäitja

Õpilastranspordi korraldus 2012/13 õppeaastal Türi vallas

Türi vald on teinud mitmeid projekte Keskonnainvesteerin-gute keskuse sihtasutusele ja saanud ka toetust. Kirnas ehi-tati teeäärsetele majadele vee- ja kanalisatsioonitorustik. Uue projekti taotlusega on saadud raha ka veel Pae, Pruunvee, Tammemäe, Lehise, Jõekalda ja Puhkebaasi kinnistule liitumis-tingimuste loomiseks. Riigihan-ge toimus, aga vallavalitsus ei leidnud sobivaid tööpakkujaid. Otsingud töö tegija leidmiseks igatahes jätkuvad.

Tuletan meelde, et liitumi-ne ühisvee ja kanalisatsiooniga

on Türi vallas kuni 2013. aasta augustini poole hinnaga, ehk siis seda saab teha 319.56 euro eest.

Türi vald on saanud ka raha kuivenduskraavide korrastami-seks. Esimese tööna korrastati Mediato juures kraav ja nüüd saadi raha Staadioni-Näituse-Mäe tänava juures olevate kraa-vide korrastamiseks.

Sellele tööle otsitakse prae-gu tegijat. Aeg ei ole töö teosta-ja leidmiseks muidugi soodne, kuna kõik tegijad on end aasta lõpuni töödega kindlustanud. Loodame kõige paremat, et

saaksime kraavid veel sel aastal korrastatud.

Türi linna suur veeprojekt hakkab lõppema ja selle raames enam kaevetöid ei tehta. Eelne-valt kaevatu on enamikus kor-rastatud ja jäänud on veel uue veehaarde tööd. Sellele suurele projektile jätkuosana korras-tatakse mitmed vee- ja kanali-satsiooniobjektid vallas, nagu näiteks Oisu puurkaev-pumpla, Kabala puhasti, ja rekonstruee-ritakse Taikse vana kanalisat-sioonitoru.

Neile objektidele on hange juba tehtud ja varsti alustatak-

se töödega. Peale vallavalitsuse on aktiivsust üles näidanud ka ühistud, nagu näiteks Laupa Kaseke, kes sai SA KIK toetust oma veetorude rekonstrueeri-miseks.

Taotluse oma majade ümb-ruse kuivendamiseks on esita-nud ka KÜ Lilli Säreveres. Kui me oleme huvitatud oma elu-tingimuste parandamisest, siis vald tuleb appi nii palju, kui vähegi võimalik. Kui raha na-pib, siis aitame leida koha, kust saaks projektiga raha küsida.

URVE MEERITSTüri vallavalitsuse energeetik

Toetused on võimaldanud veetrasse uuendada

Kerkivad küttekulusid aitab pisutki vähendada kortermajade soojustamine. Teet Reier


Türi Vibukoolil on olnud tegus suvi, kahe võistluse vahel on treenitud kodus ja jõutud Tõrvas koos judoka-tega laagris käia.

MAARIKA JääTMATüri Vibukool

30. juunist 1. juulini võistle-sid Türi Vibukooli kasvandikud ühel Soome suurimal, 3rd Kymi Archeri Open võistlusel. Koju naasti kahe kuld-, kahe hõbe- ja kahe pronksmedaliga. Kuni 13aastaste klassis saavutas tüd-rukutest esikoha Lisell Jäätma, viiendaks tuli Karolin Puusepp, kuues oli Meeri-Marita Paas.

Samas vanuseklassis tuli poistest teisele kohale Kristjan Puusepp, kolmanda koha saa-vutas Robin Jäätma, neljandaks tuli Kristjan Ilves ja seitmendaks Ranet Hulko. Kuni 15aastaste klassis võitis tüdrukutest esiko-ha Kristi Ilves ja kolmanda koha Linda-Liis Laikoja.

Poistest saavutas samas va-nuseklassis teise koha Artur Aas. Kuigi võistlus oli raske (tuli lasta

sama kogus nooli, mis täiskasva-nudki), jäid lapsed igati rahule. Muidugi korvas seda ka rikkalik auhinnalaud.

Nagu alati, mahtus ka täna-vu meie ajagraafikusse nii vee- kui ka lõbustuspargi külastus. Laste võistlusreis sai teoks tänu Türi Vallavalitsuse toetusele.

Pärast võistlusi Soomes tree-nisime nädala Türil ning 9. juulil sõitsime Tõrva laagrisse, mida korraldab meie juudo-sõprusklu-bi Mikata. Kuna eelmise aasta laagriga jäid lapsed väga rahule, siis otsustasime ka sel aastal teha judokatega ühislaagri.

Juudopoisid said tutvuda vi-bulaskmisega ja ka ise vibu lasta. Meie kasvandikud aga tuletasid meelde eelmisel aastal õpitud enesekaitsevõtteid ning õppisid juurde uusi. Ülejäänud aeg ku-lus üldfüüsilisele treeningule ja vibulaskmisele.

Ei puudunud ka grilliõhtud ja etlemisvõistlus, kus iga käm-ping pidi ette valmistama lõigu mingist seriaalist. Laagri toimu-mist toetasid Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Otse laagrist sõideti 14. juulil Eesti noorte meistrivõistlustele Tartu. Türi Vibukoolist võist-les kolmteist noort vibulaskjat. Nooremad vanuklassid lasid kaks, vanemad neli distantsi. Plokkvibu tidettide tüdrukute arvestuses võitis esikoha Karo-lin Puusepp 635 punktiga, teise koha saavutas Ragne Kuurmaa 623 punktiga.

Plokkvibu tidettide poiste arvestuses võitis kindla esikoha Robin Jäätma 711 punktiga, tei-seks tuli Kristjan Ilves 681 pun-kida ja kolmanda koha saavutas Ranet Hulko 634 punktiga.

Plokkvibu kadettide neidude ar-vestuses võitis Kristi Ilves 1107 punktiga ja teiseks tuli Linda-Liis Laikoja 955 punktiga.

Noorte poiste arvestuses või-tis teise koha Renet Kask 668 punktiga, kolmandaks tuli Krist-jan Puusepp 662 punktiga ja neljandaks Artur Aas 659 punk-tiga. Plokkvibu noorte tüdru-kute klassis võitis Lisell Jäätma 646 punktiga. Plokkvibu mees-juunioride klassis võitis esikoha Gerhard Grents 1146 punktiga. Plokkvibu naisjuunioride arves-tuses saavutas teise koha Kadri Avamere 915 punktiga.

sport

Kuni 10.08 – näitus „Elav Ruum“, ehted ja joonistused – kunstnikud Anne Reinberg, Kadi Kübarsepp Türi Kultuurimaja galeriis14.08–30.09 Illimar Pauli maalinäitus Türi Kultuurimaja galeriis

2.08 kell 19 hoovikontsert – kitarriduo Tiit Peterson ja Donato D An-tonio (Itaalia) Türi Kultuurimaja sisehoovis. Pilet kohapeal 5/4 €3. ja 4.08 kell 11–17 kiviaia taastamise meistrikursus Laupa mõisa aias. Lisainfo ja eelregistreerimine tel 503 8241 (Peeter Sergejev)4.08 kell 16 Kolu-Karjaküla XIV külapäev Karjakülas Pähklimäel4.08 kell 16 PLMF „Hingemuusika“ kammerkontsert Türi Püha Mar-tini kirikus9.08 Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse IV etapp Tolli metsa terviseradadel. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantsid10.–12.08 VII rahvusvaheline kartulitrüki festival „Jälg“ Kabala Rahva-majas. www.printpotato.pri.ee 10.08 kell 13 Valgevene akordioniduo Expressiya kontsert Türi Püha Martini kirikus11.08 kl 10–14 taaskasutuslaat ja rohevahetus Türi Kultuurimaja par-gis. Osavõtt tasuta. Teave ja registreerimine [email protected] või tel 5615 630011.08 kl 12 teatribuss tuleb etendusega “VÕLUPILL” küll Villeveresse. Etendus kestab 1,5 h, pilet eelmüügist 5 €, tund enne etendust 10 €. 11.08 kell 12–15 motoklubi Alempois mootorrattanäitus Türi Kultuu-

rimaja parklas11.08 kell 20 vahupidu Türi lauluväljakul13.08 kell 19 hoovikontsert – Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi „Öö Valge on Õnn“ kultuurimaja sisehoovis, vihma korral suures saalis. Pilet kuni 31. juuli 14 €, alates 1. augustist 16 €. Sooduspilet 12 €15.–19.08 Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri III suvekool Tü-ril. 19.08 kell 14 suvekooli lõppkontsert Türi Kultuurimajas. Solistid Kasmir Uusitupa (viiul, Soome) ja Johannes Välja (tšello, Eesti). Diri-gendid Aivo Välja (Soome Rahvusooper) ja Lilyan Kaiv. Piletid 3/5 € augusti algusest kultuurimaja kassas ja enne kontserti kohapeal18.08 kell 12–16 Järvamaa ohutuspäev Türi järve ääres20.08 kell 21 Türi järvekontsert24.–26.08 III Eesti brassansamblite päevad – Brasside Brassing Türil23.08 Türi Rattapoe jalgrattakrossi seeriavõistluse V etapp Türi tehis-järve ääres. Kell 18.30 lastestart, kell 19 põhidistantsid25.08 suvelõpupidu Kabala pargis25.08 Brasside pooletunnikontsert Oisu Rahvamajas

Täiendav info:Türi Kultuurimaja tel 387 8248Oisu Rahvamaja tel 5340 3551Kabala Rahvamaja tel 5300 3987www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Eksib see, kes arvab, et tegu on uudse Türi lapiteki mustriga, see on hoopis Türi Põhikooli staadion, kus kummiplaatide vahel kasvav rohi hakkab heinamaa mõõtmeid võtma. Teet Reier

Türi Vibukool noppis mitmelt võistluselt medaleid

Vibukooli noored Tõrvas laagris. Erakogu

Türi kardisõitja püsib medalikohalReedel, 20. juulil toimus Hiiumaal Käina ringrajal Raha24 kar-dispordi Eesti meistrivõistluste kolmas etapp. Etapist võttis osa 95 noort kardisportlast Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Ve-nemaalt.

Türi poiss Karl Leesmaa võistleb sel hooajal esimest korda uues võistluklassis Rotax Minimax, olles selles võistlusklassis üks nooremaid. Kõrgete kohtade eest võitles reedel ka tema, kuid pidi nii eelfinaalis kui ka finaalis leppima teise kohaga.

Finaali võitis lätlane Mihails Budovskis, teine oli Karl Lees-maa ning kolmas Georgy Feodorov. Läti konkurendid sõidavad seda võistlusklassi teist hooaega ning on väga tugevad vastased.

Juba järgmisel päeval sõideti Käina kardirajal ka Eesti meist-rivõistluste neljas etapp. Ajasõidus oli Karl Leesmaa kolmas ning lõpetas ka eelfinaali kolmandana pärast väga pingelist kohtade vahetamist.

Finaalsõidus ebaõnnestus start ning Karl Leesmaa langes kuuendaks, kust sõitis tagasi neljandale kohale. Enne viimaseid ringe jõudis Karl järele ka esikolmikule, kuid enne said ringid otsa ja poiss lõpetas finaalsõidu siiski neljandana kohe esikolmiku kannul. Finaalis võitis Mihails Budovskis Lätist, teine oli Valters Zviedris. Eelfinaalis tuli kolmandaks Karl Leesmaa ja neljas oli Georgy Feodorov. Finaalis vahetasid viimased kaks omavahel po-sitsioonid.

Eesti meistrivõistluste üldarvestuses juhib pärast nelja etap-pi Budovskis, teine Zviedris, kolmas Leesmaa ja neljas Feodorov. Kõik on väga tugevad võistlejad ning pakuvad üksteisele tihedat konkurentsi. Ees ootab veel neli Eesti MV etappi ehk pooled on alles tulekul.

TR

Ujujad lõpetasid hooajaVahetult pärast jaanipäeva, 25.–27. juunil toimusid Tartus Aura veekeskuses 93. Eesti lahtised meistrivõistlused ujumises. Võist-lesid täiskasvanud, juuniorid ja noored. Noorte arvestuses tegid külalistena kaasa ka tugevad Peterburi ujujad.

Türi noortest olid võistlustules Veli Iva ja Risto Kadalipp, täiskasvanutest Markus Viks. Individuaaldistantsidel oli seekord edukam Veli Iva, kes kordas oma möödunudaastast saavutust, tulles 200 m liblikaujumises kolmandaks, kuid seekord üle kuue sekundi parema ajaga. Eriti võimsalt liikus Veli viimasel ujulapik-kusel, mis viitab väga headele ujujavõimetele. Tulemus 2.24,23 on ühtlasi uus absoluutne Järvamaa rekord.

Risto Kadalipp oli viies 200 m rinnuliujumises, kaks korda kuues vastavalt 50 m ja 100 m rinnuli. Jõudsalt on arenenud Mar-kus Viks, kelle parimaks tulemuseks jäi täiskasvanute arvestu-ses seitsmes koht 200 m rinnuliujumises tubli isikliku rekordiga 2.41,77.

Eraldi tuleks esile tõsta meie poiste sooritusi teateujumistes, kus näidati oluliselt paremaid aegu kui individuaaldistantsidel. Ujumise Spordiklubi noorte teatevõistkondades tõusid viis korda stardipukkidele Risto Kadalipp ja Veli Iva.

Medalisaak oli hea. Hõbemedal 4 x 200 m vabalt teateujumi-ses ja kolm pronksmedalit 4 x 50 m ja 4 x 100 m komineeritud teateujumse ja 4 x 100 vabalt teateujumises.

7.–8. juulil toimusid Kopenhaagenis Põhjamaade noorte meistrivõistlused ujumises. Eesti koondvõstkonda kuulus ka Türi Põhikooli õpilane Risto Kadalipp, kes aasta nooremana tuli 200 m rinnuliujumises tublile kaheksandale kohale.

oTTo MäNNAujumistreener

1. juulil võtsid Kihli motokeskuses mõõtu Ida-Euroopa noored

krossisõitjad, kes soovisid lunastada pääsu Euroopa

meistrivõistlustele, mis toimuvad augustis

Inglismaal. Pildil kihutavad ruudulipu poole

85 cc klassi noored motomehed.

Teet Reier


vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Reet PiikKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTüri Arengu SA juhatuse liige:Auris RätsepTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

u 1935René Viljati erakogu

teated

Ostan vanu (enne 1945. aas-tat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa lin-nadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

[email protected]

UUED KODANIKUD

ARABELLA SULG 10.06.2012

STEN-MARCUS KIIKEN 1.07.2012

CHRISTOFER VALANG 04.07.2012

KRISTO PORVAL 06.07.2012

SEBASTIAN JAANHOLD 10.07.2012

PAULA ÕITSPUU 14.07.2012

Palju õnne!

2012René Viljat

Raudteesild on aastakümnete jooksul mitmeid uuenduskuure läbinud ja nii ei ole tänaseks algsest sillast alles enam midagi.

Reisirong Viljandist on saabumas Türile. Raudteesilla alt on näha Türi saatejaama hooneid, mille Vene väed lasksid õhku 1941. aasta 10. juulil. 18. juulil 1941. aastal õhkisid taganevad punaväelased ka fotol oleva raudteesilla.

OSKAR MURUMAA 23.06.2012REIN MÜCKER 29.06.2012

ANTS RÕUK 01.07.2012PEETER ONNO 02.07.2012

RAUL OLVIK 05.07.2012ENDEL TIITUS 14.07.2012

ERNA INTELMANN 17.07.2012NIINA TŠESNAKOVA 17.07.2012

ASTA KÜTT 18.07.2012EDA-SIRJE MEESAK 20.07.2012

SILVIA TATRIK 22.07.2012

Avaldame kaastunnet omastele

kuulutuSed

Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avterm.ee

Üürin või ostan garaažiboksi Türil. Tel 503 7849.

Silmade kontroll ja prillide müük 16. augustil kella 10-st Oisu Rahva-majas. Info ja etteregistreerimine tel 387 1241; 5340 3551. Silmarõõm OÜ

Alates 3.08 on Türi ujulas reedeti kel-la 14–20 avatud saun. Pääse 3 €.

Toredad kassipojad otsivad kodu, 2 punast (isased), 1 musta-punase- valgekirju (emane). Tel 504 7347.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150


reklaamlugejaküSimuS

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et 22. juulil toimus Järva-maal ja Türi vallas avatud talude päev. Küsimus on: avatud talude päeva käis kajastamas TV3 võtte-grupp ja sellest valmib saade, mis on eetris laupäeval, 4. augustil kell 19.30. Mis on selle saate nimi?

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi Ärihoones Vil-jandi tänav 1 asuv söögikoht Päikese Kebab. Võitja saab söögikohas tellida kuni neljale inimesele perelõuna, mis sisaldab praadi ja jäätisekokteili.

Vastused palume saata hilje-malt 30. augustiks e-posti aad-ressile [email protected] või pos-ti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastaja-tel lisada ka oma telefoninumbri, et võitjaga ühendust võtta.

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantstee-nuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

Laevakultuurimaja juureskell 9.00–10.00Kabalarahvamaja juureskell 11.30–12.30Võhmalinnavalitsuse juureskell 13.00–14.30Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 15.30–18.00

III kvartalis2. ja 16. juuli6. ja 17. august3. ja 17. september

Parim puitbrikett kogu maal

Hoolas peremees muretseb talvekütte juba praegu Puitbrikett parima hinnaga otse tootjalt Telli telefonitsi: 55684784 või e-post: [email protected]

Hoolas peremees muretseb talvekütte

juba praegu

Puitbrikett parima hinnaga

otse tootjalt

Telli telefonitsi: 5568 4784 või

e-post: [email protected]

HEI, LAADALE Türile

raudteejaama parklasse

19. augustil kell 9

[email protected] 5660 4030

Documents

27.07.2012 - Türi Rahvaleht