22.12.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 22. detsember 2010

TÜRI VALLA AJALEHT 22. detsember 2010 nr 9 (781) www.tyri.ee/rahvaleht

• Kabala sai oma lehe lk 2• JOL hakkab preemiaid jagama lk 3• Fotoreportaaž heategevuskontsertidest lk 4

• Persoon – Maime Saar lk 6• 2011. aasta eelarve koostamisest lk 9• Vibukütid võitsid medaleid lk 10

Uuel aastal on võimalus häid sööke ja jooke nautida Türi Kul-tuurimajas asuvas kohvikus, mille perenaine Lilian Kallaste lubab kundedele pakkuda kehakinnitust taskukohaste hinda-dega ning toiduvalmistamiseks vajalikud toorained hankida kohalikelt tootjatelt. Ettevõtja arvates peaks uus kohvik kuju-nema hubaseks ja meeldivaks ajaviitekohaks, kus on võimalus einestada, suhelda sõprade, kolleegide ja äripartneritega, kuulata head muusikat või lugeda värskeid ajalehti.

MERIT MÄ[email protected]

Türi vallavalitsus otsustas detsembrikuus anda füüsilisest isikust ettevõtjale Lilian Kallastele kohviku pidamiseks üürile Türi kultuuri-majas asuvad ruumid koos inventariga. Oktoobris välja kuulutatud pakkumisest leida kohvikule rentnik oli huvitatud neli füüsilist isikut ja üks ettevõte.

Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe ütles, et pakkumisel osalenud isikutega toimunud läbirääkimiste tulemusel osutus parimaks FIE Lilian Kallaste pakkumine. „Kallaste kasuks rääkis tema teeninduse kvaliteedi tuntus ja kogemus toitlustada ka suuri rahvahulki,“ täpsustas Vahtramäe lisaks. Vallavalitsus kohustas Türi Kultuurimaja kui vara val-dajat sõlmima FIE Lilian Kallastega vara kasutamiseks leping esimesel võimalusel. Praegu töötab Kallaste Harjumaal asuvas Pedase puhke-keskuses ja hotellis. Ta ütleb, et suure tõenäosusega ta kahe töökoha vahel end jagada ei suuda ning seetõttu tuleb tal praegusest töökohast loobuda. „Kuna ma soovin pakkuda külastajatele ainult parimat, siis hakkan kindlasti kohvikus ise süüa tegema. Olen nõudlik nii iseenda kui ka teiste suhtes,“ kinnitab ta.

Kallaste sõnul otsustas ta pakkumisel kandideerida, kuna väljakut-se tundus huvitav. Uue kultuurimaja kohviku ruumes on tema hinnan-gul suurepärane võimalus pakkuda igapäevast toitlustamist, samas teha ka vastuvõtu- ja peolaudasid. „Tahaksin külastajatele pakkuda roogasid, mida Türil siiani ei pakuta. Igal toitlustuskohal võiks olla oma eripära – näiteks on Kolledži kohviku trumbiks suurepärased pitsad ja Kadri Ta-re on tuntud saiakeste poolest. Oma eripära peaks olema ka uuel koh-vikul,“ avaldas ta. Menüü tõotab kujuneda mitmekülgseks: pakutavate roogade nimistusse hakkavad kuuluma erinevad supid, praed, salatid, soojad ja külmad suupisted, magustoidud, saiakesed, koogid, võileivad. Hinnaklassilt kallimad oleks à la carte-road, mille toorainena soovib Kallaste kasutada veise-, lamba-, pardiliha, kala, värsket köögivilja jne. Kuna Türi valla vapil on õun, siis võiks Kallaste arvates kohviku firma-

magustoidu põhitooraineks olla õun „Soovin toitude valmistamisel kasutada võimalikult palju kohalike tootjate pakutavat mahetoodangut ja toorainet, see tagaks pakutavate roogade tervislikkuse ja kõrge kvali-teedi ning ühtlasi arendame seeläbi ka koostööd kohalike ettevõtjatega.

Lilian Kallaste loodab kohviku avada nii ruttu kui võimalik, loode-tavasti jaanuaris. „Paraku on seoses avamisega ka palju bürokraatiat, mis tuleb korda ajada, ja see võtab pisut aega. Samuti võtab oma aja ka korraliku menüü koostamine ja läbitöötamine,“ teab Kallaste. Veel pole kindel, mis nime hakkab toitlustuskoht kandma: „Nimi võiks olla näiteks „Murumoori kohvik“ või kohvik „Türi“, kuid need variandid vajavad loomulikult kooskõlastamist vallavalitsusega.“

Lisaks sellele, et kohvikus saab igal äripäeval lõunastada, teeninda-takse ka kultuurimajas toimuvaid üritusi, seminare, konverentse, teatri-etendusi ja peoõhtuid.

Toidukoht hakkab olema avatud kõikidel nädalapäevadel orientee-ruvalt 11–22, kuid lõplikud lahtiolekuajad kujunevad välja vastavalt nõudlusele. Suveperioodil on Kallastel plaanis kohvikut laiendada ka kultuurimaja väliterrassile. „Välikohvik meie aedlinnas seni puudub. Terrassilt avaneb suurepärane vaade linnaparki, ilusa ilmaga on seal hea võimalus toitu nautida ning plaanis on ka masinajäätist pakkuda,“ avaldab Kallaste.

Uues toitlustusettevõttes saab Kallaste sõnul esialgsete plaanide ko-haselt tööd 3–5 inimest. „Aga kõik selgub täpsemalt siis, kui kohvik juba töötab ja on näha, kui palju tööd hakkab kohvikus olema,“ täpsustab ta.

Kas sarnast isuäratavat kringlit ka uues kohvikus pakutakse, pole veel kindel, aga Lilian Kallaste sõnul on klientidel võimalus osta kohapeal küpsetatud saiakesi. Erakogu

KOMMENTAAR

KATRE NUKKATüri Muusikakooli õpetaja

See on äärmiselt tore uudis, et kultuurimajas kohvik avatakse! Eriti suureks plussiks on see ka muusikakooli õpetajate jaoks. Muidu võttis igaüks endale midgi näksi-miseks kaasa või jooksis kahe tunni vahel poest midagi hamba alla otsima, kuid nüüd ei pea isegi õue minema, et kohvikusse jõuda ja korralik kõhutäis süüa. Linnarahval-gi on hea lõunapausi ajal kultuurimajja minna ja nautida “kultuurset lõunat”, samuti on juures korralik ja hubane koht, kuhu külalisi viia. Väga loodan, et kohvik jääb püsi-ma ja rahvas selle kiiresti omaks võtab ning perenaisele soovin igal tuhandel viisil jõudu-jaksu!

Hea lugeja! Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 28. jaanuaril 2011.

Avatavas Türi Kultuurimaja kohvikus hakatakse pakkuma mahetoodangust roogi

2 TÜRI RAHVALEHT 22. detsember 2010

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

5. detsembril kulmineerus Kanal 2 eetris olnud menusaate Tantsud tähtedega neljas hooaeg. Kogu saatesarja jooksul oli põhjust pöialt hoida ja telefoniarveid kasvatada ka türilastel, sest oma tantsuoskusi näitas saates Türilt pärit Liina Vahter, kelle tantsupartneriks oli Mairold Millert.Liina ütles, et pabistas otse-eetris kõvasti. “Teha 300 000 silmapaari seda, milles sa pole kuigi tugev, on ikka väga raske ja närvesööv,” avaldas ta. Kuigi Liina on sarja “Ühikarotid” osatäitjana võitnud nooremapoolsete televaatajate südamed, sai ta tantsusaate jooksul ka uusi fänne. “Minu juurde astusid tänaval pigem keskealised naisterahvad ja kiitsid, kui tubli ma ikka olin ning kuidas nad mulle kogu perega pöialt hoidsid. Aga kindlasti olid just noored need, kes rahast hoolimata muudkui helistasid ja saatsid SMS-se,” rääkis Vahter.Liina pakub välja, et uuel hooajal võiks samuti mõni Türilt pärit kuulsus saates kaasa lüüa. “Sven Lõhmus ehk? Igatahes soovin uutele osalejatele kindlat meelt. Saates osalemine on piinarikas, samas lõbus ja kasulik.”Kas ka kodulinna rahvas Liinat siin jalga keerutamas näeb, ta vastata ei oska. “Kahjuks pole türikad meid Mairoldiga veel ühelegi üritusele esinema kutsunud. Aga loodetavasti enne, kui tantsusammud unustan, saab see viga parandatud,” loodab ta.

Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Eesti ringhäälingumuuseum kutsub osalema Järvamaa le-gendidel põhinevate lühikuul-demängude konkursile, mille eesmärk on ärgitada koguma ja kasutama Järvamaaga seotud rahvapärimuslikke legende, pro-pageerides neid taasesitatuna kuuldemängu võimalusterohkes ja mõjusas vormis.

Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik

soovijad olenemata vanusest. Osalemiseks tuleb järgmise aasta 23. veebruariks esitada Eesti ringhäälingumuuseumile Järvamaa legendil põhinev lühi-kuuldemängu stsenaarium ja 31. märtsiks kuuldemängu salvestis, mida saab teha muuseumis. Ees-ti ringhäälingumuuseum ei sea salvestiste kasutusele mingeid piiranguid. Projektis osalejad saavad oma lühikuuldemängu

salvestisest koopia ja omavad õigust kasutada seda vastavalt soovidele. Üks koopia kõiki-dest salvestistest jääb Järvamaa muuseumi käsutusse. Lisateavet konkursi kohta saab kodulehelt www.rhmuuseum.ee

Osalejate töö lihtsustamiseks korraldab muuseum jaanuaris koolituspäeva, kus jagab teadmi-si legendide kogumisest, kuulde-pildi stsenaariumi koostamisest

ning kuuldemängu lavastamisest ja salvestamise võimalustest.

Osatäitjad, lavastajad ja heli-taustade loojad valib autor.

Valminud lühikuuldemänge hindab žürii, kuhu kuuluvad Järvamaa muuseumi, ERR Raa-dioteatri ja Eesti ringhäälingu-muuseumi esindajad. Paremate-le paneb meened välja konkursi korraldaja.

TR

Ringhäälingumuuseum ootab legendivestjaid

Jõulukuul jõudis Kabala rahva-ni Kabala Sõnumid nimeline ajaleht.

Kabala Rahvamaja juhataja Katre Saar andis teada, et A4 for-maadis 12-leheküljeline trükis valmis Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames. 8.–15. novembrini kestnud TÕN kan-dis sellel aastal koondnimetust “Õppimine seob põlvkondi”. Mulle tundus põnev anda selle puhul välja Kabala oma ajaleht, mille valmimisprotsessist saaksid osa võtta nii noored kui ka va-nad Kabala elanikud. Kodukandi uudiseid kajastav ajaleht on Ka-balas ilmunud ka varem. “Ilmus ju aastaid tagasi Kabala Valla Sõnumid, mis oli väga populaar-ne,” teab Saar. Eelmisel nädalal trükist ilmunud lehenumber on esialgu mõeldud ühekordse pro-jektina. “Ent mine tea, ehk on mõne aja pärast ka teist numbrit oodata,” avaldab ta lootust.

Lehetegemise juures lõid kaasa Kabala kooli õpilased, õpetajad, külaelu edendajad

ning eakate seltsi tegijad. Lehest saab lugeda koolielu kajastavaid uudiseid, olemas on ka eakate veerg, ajaloonurk, ei puudu ka meelelahutuslik külg.

Katre Saar ütles, et Kabala sõnumeid trükiti kolmsada ek-semplari, lehte jagati soovijatele kooli, lasteaia ja eakate jõulupeol.

Detsember tõi uusi tuuli ka Oisu Teataja lugejate jaoks. Oisu aleviku, Retla ja Väljaotsa küla uudiseid koondavat infolehte on nüüd võimalik lugeda ka Inter-netis, Oisu Rahvamaja kodule-hel: www.tyri.ee/oisurahvamaja.

Oisu lehte saab lugeda internetis

Kord kuus lugejateni jõudva Oisu Teataja esimene number ilmus 2008. aastal. Lehte toi-metab Oisu alevikuvanem ning MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi juhatuse esimees Sille Varul. “Lehte panen kokku, ent suurt abi olen saanud vallalt: ka-sutan infopunkti paljundusmasi-

nat ja mõnel korral olen paljun-damas käinud vallamajas. “

Oisu Teataja tiraaž on 125 eksemplari ning seda levitatakse kohalikus kaupluses, raamatu-kogus ja OÜ Estonia kontoris. Varuli hinnangul on leht koha-like seas oodatud. Enne igakuist lehe väljatulekut on seda käidud levitamiskohtades küsimas, poo-di pandud lehepakk kaob kahe päeva jooksul. “Tundub, et ikka on vaja – rahvas tahab kohalikke uudiseid ja ürituste korraldajad tahavad, et neil rohkem publikut oleks. Lisaks on paljud saanud oma tegemistest regulaarselt

teada anda,” avaldab ta. Sille Varul ütles, et idee anda

välja kohalik ajaleht tekkis küll temal, ent eeskujuks oli kunagi ilmunud Oisu Valla Teataja, mil-le toimetajalt Eda Lippurilt on Varul palju abi saanud. “Lehte tehes on minu peamine püüdlus näidata meie kandi rahvale, et pärast Oisu valla kadumist pole me siiski mingi ääremaa, vaid siin on jätkuvalt aktiivseid inimesi ja korraldatakse üritusi, kuhu on kõik oodatud. Arvan, et mingil määral on lehe eesmärk ka täidetud,” usub ta.

MERIT MÄNNI

Kabalal on oma ajaleht

TÜRI RAHVALEHT 22. detsember 2010 3

hariduselu

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajagavõi küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss kell 13.00–14.00(I kvartalis: 17. ja 31. jaanuar, 14. ja 28. veebruar, 14. ja 28. märts)

Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL) ja Eesti Kultuurkapital kuulutavad välja konkursi Järva-maa kultuuripreemiatele.

Järvamaa kultuuripreemia eesmärk on tunnustada ja tutvustada üldsusele kultuuri-töötajaid, erinevaid kultuuri-žanre edendavaid üksikisikuid ja kollektiive, loojaid ja inter-preete, kelle töö ja saavutused on oluliselt kaasa aidanud kultuuriväärtuste loomisele ja säilitamisele ning kultuurielu edendamisele maakonnas.

Välja jagatakse aasta kultuu-rielu edendaja, aasta kultuuri-hoidja, parima kollektiivi, elutöö ja Kultuuripärli preemiad.

Aasta kultuurielu eden-daja, aasta kultuurihoidja, parima kollektiivi ja elutöö

preemiale esitatavad taotlused peavad sisaldama kandidaadi iseloomustust ja esitamise põhjendust. Kultuuripärli preemiale esitatavas kirjalikus ettepanekus peab lisaks olema märgitud kandidaadi isiku-kood. Kõigis taotlustes tuleb märkida kandidaadi kontakt-andmed (igapäevaselt kasuta-tav meiliaadress, postiaadress ja telefoninumber).

JOL on välja kuulutanud ka konkursi Järvamaa noorsoo-preemiatele, kus antakse välja aktiivse noore preemia ja noor-sootöötaja preemia.

Kandidaate mõlemale kon-kursile võivad esitada valla- ja linnavolikogud ja –valitsused, kultuuri-, haridus- jt asutused, mittetulundusühingud, seltsid,

klubid, ühendused, asutuste juhtkonnad, hoolekogud, nõu-kogud, kollektiivid ning üksik-isikud.

Taotlused tuleb esitada kir-jalikult ühel A4 leheküljel mei-liaadressil [email protected] või postiaadressil JOL, Rüütli 25, 72713 Paide või tuua käsipos-tiga tuba 132, Rüütli 25, Paide. Läbivaatamisele kuuluvad ainult need taotlused, mis on jõudnud JOLi kantseleisse hiljemalt 30. detsembril kella 16ks. Hiljem (k.a. Eesti Posti vahendusel) või muul aadressil saabunud taotlusi arvesse ei võeta.

Järvamaa kultuuri-, spordi ja noorsoopreemiate pidulik üle-andmine toimub 14. jaanuaril Türi Kultuurimajas.

TR

Selguvad noorsoo- ja kultuuripreemiate omanikud

Haridusreformi vastu on kogutud poolsada allkirja13. detsembril koostas grupp Türi lastevanemaid avaliku pöördumise, mille eesmärgiks on Türil järgmi-se aasta 1. septembril jõustuva haridusreformi edasilükkamine. Pöördumises märgitakse muuhulgas, et nende meelest nii oluline töö tehakse ära kiirustades ja läbi mõtlemata. 20. detsembri seisuga oli pöördumisele alla kirjutanud ligi poolsada lapsevanemat ning allikirju kogutakse veel 23. detsembrini. Seejärel korjatakse lehed kokku ning esitatakse Türi Vallavolikogule. Allkirju kogutakse Türi Gümnaa-siumis, Türi Majandusgümnaasiumis, Lokuta Lasteaias ja Kesklinna Lasteaias. Avalik pöördumine on täismahus avaldatud Kuma Raadio ja J0ärva Teataja kodulehel.

Allkirjade kogumise üks eestvedajaid Asta Olonen ütles Türi Rahvalehele, et kirjutas pöördumi-sele alla, kuna arvab, et otsus on võetud vastu väga kiirustades, arvestamata lastevanemate arvamust ja laste olme- ning õppetingimusi. “Kõigepealt peaks olema plaan, siis arutelu avalikkusega ning siis otsus,” avaldas ta.

Jaanika Talvis, kelle laps õpib Türi Gümnaasiumis, ütles, et ta ei kirjuta pöördumisele alla. „Sest usun, et minu lapsed võidavad kooli tekkiva uue kvaliteedi näol (paremad õpetajad, mitmekesisemad õppesuu-nad) ja lapsed saavad ka rohkem tähelepanu. Reformi edasi lükata on kuritegu,“ selgitas Talvis.

20. detsembri seisuga õpib Türi Gümnaasiumis 515 ja majandusgümnaasiumis 327 last.TR

Projektikirjutajatel tasub taotluste koostamisel tähelepanelikum ollaHasartmängumaksu Nõukogu (HMN) toetas detsembris Järvamaalt esitatud projekte kokku 79 300 krooniga. Järvamaalt esitati 14 taotlust, millest täielikult või osaliselt rahuldati viis.

Nõukogu esimees Kaia Iva ütles, et sel korral jäid mitmed projektid toetuseta, kuna taotlused olid vigadega. Enim eksiti eelarvetes, kus kulud ei kajastanud projekti tegevusi, samuti ei olnud näidatud, milleks konkreetselt raha taotletakse, eelarve ei olnud tasakaalus või oli ka arvutusvigu. „Kui projekti elluviimiseni on veel aega, siis saab parandatud taotluse esitada uuesti. Kui taotlus jõuab vastavasse ministeeriumisse 31. detsembril, siis on see 17. jaanuari istungil nõukogule otsustamiseks,“ täpsustas ta. Mitmed projektid said eitava vastuse ka rahanappuse tõttu.

Toetust said: Türi Gümnaasiumi laste- ja noorte jalgpalliprojekt “Neli aastaaega endistes Türi linna külades” (30 000 kr); Albu Vallavalitsuse projekt „11. Albu suusasõit Jaak Mae karikatele” (30 000 kr); Paide Võrkpalliklubi projekt „Paide Võrkpalliklubi 11. sünnipäeva turniir segavõistkondadele ja klubi noortele koos lastevanematega“ (8000 kr); Kesk-Eesti Noorsootöökeskuse projekt „Südamelaulu sünnipäev“ (6800 kr); Aravete Keskkooli projekt „Agressiivsuse leevendamise treeningprogramm Bu-merang“ (4500 kr).

Detsembris esitatud taotlused tulevad läbivaatamisele nõukogu istungil 17. jaanuaril.TR

20. detsembril toimus Türi Gümnaasiumis pidulik üritus, mille raames andsid Karl-Gustav Aare (paremal) ja Kaspar Indrek Palmeos noorkotkaste vande.Noorteinstruktor Urmas Piigert sõnas, et lõppev aasta oli Kaitseliidu eriorganisatsiooni jaoks igati tähtis, kuna tegu oli 80. juubeliaastaga, samuti täitus Kaitseliidu taasloomisest 20 aastat.Piigerti andmetel tegutseb Türi piirkonnas kokku ligi 80 noorkotkast ja kodutütart: noorkotkaste rühmad tegutsevad Kabalas, Retlas, Säreveres ja Türil. Taasloomisel on ka Türi piirkonna Lokuta rühm, mis eksisteeris enne Teist maailmasõda.Kaitseliidu Järva maleva Türi Noorte Kotkaste liikmed ei tegutse Piigerti sõnul vaid metsas laagrites ja väliõppustel. „Meie noorkotkad ja kodutütred on pidevalt nö pildil – olgu siis tegu Kevadpealinna üritustega või vabariigi aastapäeva üritustega. Vallaga on meil alati hea koostöö olnud,“ ütles Piigert.

Merit Männi


Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Heategevuskontserdid Türi vallas

Voldemar Kuslap Kabala lauluneidude Kätlin Lindmäe ja Silva Meesakuga.

Boris Lehtlaan Taikses segarahvatantsurühma “Kaktus” tantsijatega.

Uku Suviste Oisu Rahvamajas autogrammiküttidega.

Marju Länik fännidega Kirna Seltsimajas.

Mati Palm Laupa Mõisakoolis Türi Poistekooriga.Fotod: Silvi Lukjanov ja Auris Rätsep

Loe Türi Rahvalehte ka internetis!www.tyri.ee/rahvaleht

Türi Rahvaleht soovib kõikidele oma lugejatele ja koostööpartneritele

kauneid jõule, rõõmsat aastavahetust ja edukat uut aastat!

Türi Kultuurimajas toimunud kontserdil annetasid nii noored kui vanad.


lugeja kirjutab

5

Õnne teile kodudesse!

TÜRI SOTSIAALDEMOKRAADID

Lokutal algas jõuluaeg laadagaLokuta lasteaias algas jõulukuu jõululaadaga. Laat on kujunenud lasteaia traditsiooniks, tänavu leidis see aset juba kolmandat korda. Kaupa oli laadal külluses: kõik laste, lastevanemate ja töötajate kätetöö. Kau-beldi küpsetiste, jõulukaunistuste, kudumite, eriliselt maitsestatud meega. Pakutavat kaupa oli palju ja igast valdkonnast. Põrnikate rühma töötajad ja lapsevanemad olid avanud kohviku, kus oli võimalik juua raviteed või kohvi ja süüa maitsvaid kooke. Võis võtta ka õnneloosi, kus iga loos võitis. Laadal oli sagi-mist palju ja arvatavasti leidis igaüks endale midagi meelepärast. Laadakauba müügist saadud tulu läheb rühmade käsutusse: koos vanematega otsustatakse, millele saadud raha kulutada. Varasematel aastatel on raha kasutatud raamatute ja mänguasjade ostmiseks või väljasõitudeks.

Suur tänu lastele, lastevanematele, vanavanematele ja lasteaia töötajatele, kelle töö ja hea tahte tule-musel sai jõulukuu mõnusa ja meeldejääva algus.

Jõulukuu tegemised aga jätkuvad: toimuvad traditsioonilised iganädalased advendihommikud, laste-aia jõulupuul on süüdatud tuled ning küpsetatakse piparkooke. Advendikuu üritused lõpevad rühmades jõulupidudega. Loomulikult tuleb külla ka kauaoodatud jõuluvana.

Rahulikku ja mõnusat jõulukuu jätku kõigile!ELLE TUISK

Lasteaia direktor

Näitekirjanik Enn VaigurEnn Vaigur, endise nimega Heinrich Lilienberg, sündis 25. detsembril 1910. aastal Harjumaal Padise vallas Emari külas Aruvälja talus. Peres oli üksteist last, keda kasvatasid elurõõmus ja lugemishimuline ema ning karmi käega isa. Enn lõi juba koolipõlves kaasa kohaliku haridusseltsi näitemänguringis Side.

Enn Vaigur lõpetas Padise kuueklassilise algkooli, Vana-Võidu põllutöökooli ning kuni üheksa klassi keskkoolis. Samuti on kirjanik käinud mitmeid kordi näitejuhtide kursustel. Tema meeli köitis jäägitult teatritegemine.

1925. aastast alates hakkas Enn Vaigur aktiivselt tegelema sellega, mis teda huvitas. Ta lõi kaasa näi-dendites, kulutas palju aega joonistamisele ja maalimisele ning tegi koostööd ajalehtedega.

1935. aastal valmis Enn Vaiguri esimene suurem näidend nimega „Kraavihallid“. Teos sai Eestis üheks mängitavamaks lauludega rahvatükiks, mida mängiti publiku soovil palju kordi. „Kraavihallid“ on realist-lik maa-aineline laulumäng, kus rändavad kraavihallid muutuvad paikseteks põlluharijateks.

Aastate jooksul ilmus teisigi teoseid: „Potilill ja karusammal“, Trump lamooriga“, „Vallaslaps“ ja nii edasi. Kuni 1940. aastani Enn Vaigur kirjutas kaheksa näidendit.

1941. aasta mobilisatsioon Leningradi ja vangielu Kasahstanis tõid kirjaniku loomingusse pika vahe-aja. Nende aastate tohutu töö ja suvekuumus nõrgestasid niigi kehva tervisega kirjanikku.

Jõudes tagasi Eestisse, asus Enn Vaigur peale tervenemist elama Türile Koidula 14. Loometöö edenes selles majas väga hästi. Kirjaniku sulest ilmus veel üksteist näidendit, nagu näiteks „Õnnekütid“, „Kaks abielu, „Päike, tuul ja teekäija“, „Murulaukude must päev“ ja „Pidulik õhtusöök”.

Endistest kurnavatest laagriaastatest tingituna halvenes näitekirjanik Enn Vaiguri tervis. Vaigur suri 1988. aastal ja on maetud Türi Kõrgessaare kalmistule.

Vaigur oli tagasihoidlik, kohati kinnine inimene, aga tema sulg tõi paberile rahvapäraselt lopsakaid võrdlusi ja mõtteid. Tema suurim teene oli, et ta on kümnete tuhandete taidlejate hulgas äratanud huvi lavakunsti vastu.

Enn Vaiguri näidendeid on edukalt mängitud üle 40 aasta. Tema mälestuseks on kinnitatud Muinsus-kaitse Seltsi poolt mälestusplaat Türil Koidula tänaval asuvale majale nr 14, kus kirjanik elas üle 30 aasta.

Tänavu 25. detsembril möödub kirjaniku sünnist 100 aastat. ERIKA JAANHOLD

Türi muuseumi direktor

Vee kvaliteet sõltub meist endistIkka ja jälle on päevakorral veekeskkond ja selle kvaliteet. Kvaliteetne põhjavesi ning puhtad veekogud (jõed, järved) on meie jaoks olulised, eelkõige seepärast, et põhjavett tarbime joogiks, mistõttu on põhja-veele seatud väga kõrged kvaliteedinõuded. Samuti on oluline jõgede-järvede puhtus. On ju meie veeko-gud olulised puhkemajanduslikust aspektist kalastamine, ujumine, paadimatkad. Vähetähtis ei ole ka vee-kogu kui ühe maastikuelemendi väljanägemine (näiteks korrastatud ja prügistamata kalda-alad).

Kõike eelnevat saame ise mõjutada: inimene oma igapäevaste tegemistega on oluline veekeskkonna mõjutaja-muutja. Veekeskkonna seisundi säilitamisel on kindlasti väga oluline ka looduslik eripära piir-konniti, näiteks mõnes Järvamaa piirkonnas esineb karsti ja reostuse eest kaitsmata põhjaveega alasid.

Järvamaa veerežiimi mõjutab üsna oluliselt Pandivere kõrgustik. Tegemist on väga komplitseeritud ala-ga: põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud, palju on karstialasid ja karstikurisuid, allikaid. Pandivere kõrgustiku võlvialal pinnaveekogude võrk praktiliselt puudub, tegemist on Eesti suurima infiltratsiooni alaga. Põhjavesi väljub rohkete allikatena kõrgustiku nõlval ja jalamil. Siit saavad alguse paljud vooluvee-

kogud nagu näiteks Pärnu ja Jägala jõgi ning mitmed teised jõed-ojad-kraavid.Samas on tegemist juba ajalooliselt välja kujunenud intensiivse põllumajanduspiirkonnaga, mille eel-

duseks on väga viljakad mullad. On iseenesestmõistetav, et tööstusliku suurtootmisega põllumajanduses ei saa tegeleda ilma ümbritsevat keskkonda mõjutamata. Kindlasti mõjutavad veekeskkonda ka asulad-külad ning oma mõju on ka eramajapidamistel, taludel. Kui suuremates asulates lahendatakse veevarustus ja reo-vee kokkukogumine ning puhastamine ühiselt, st rajatakse ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemid, siis hajaasustuses tuleb kinnistuomanikul kõik endal lahendada.

Igas majapidamises on midagi niisugust, mis võib veekeskkonda mõjutada: on see siis reovesi, mida peab enne loodusesse juhtimist puhastama, või loomapidamise kaasprodukt sõnnik, mida tuleb nõuete-kohaselt hoida ja käidelda.

Reostuse vältimiseks kodumajapidamises tuleks kriitiliselt mõelda läbi kõik oma tegemised. All-järgnevalt ongi toodud mõned soovitused, kuidas igaüks saab ise oma igapäevatoimetustes vee reostamist vähendada/vältida: • ürita loobuda koduaias liigsest väetamisest ja keemiliste tõrjevahendite kasutamisest;• püüa eelistada mittesünteetilisi ja fosfaadivabu pesuvahendeid, infot toote koostise kohta leiad paken-dilt;• kui kanalisatsioonisüsteemis tekib ummistus, eelista selle likvideerimisel imipumpa, mitte keemilisi va-hendeid;• ära vala kanalisatsiooni kemikaale, lahusteid, vedelaid ravimeid, kogu need kokku eraldi muudest jäätmetest lekkekindlasse anumasse ning toimeta lähimasse jäätmejaama või prügilasse;• ära pese sõidukeid (auto, traktor, mootorratas jt) veekogus ega veekogu vahetus läheduses, samuti joogi-veekaevu kõrval;• ära kalla maha pinnasele kemikaale ega kütust;• kui Sul on loomapidamishooned, siis käitle sõnnikut nõuetekohaselt: ära ladusta seda räästa alla; kui on loomi rohkem kui 10 loomühikut, tuleb seadusandlusest lähtuvalt ehitada 8 kuu mahutavusega sõnniku-hoidla;• ära laota sõnnikut ega muid väetisi lumele või külmunud maapinnale;• ära juhi koduses majapidamises tekkivat reovett otse loodusesse, reovett on vaja eelnevalt puhastada! Raja reovee kogumiseks kogumiskaev või käitlemiseks omapuhasti;• nii reovee kogumisel kui ka loomade olemasolul ja sõnniku käitlemisel jälgi, et joogiveekaevu ümbrus on puhas (vähemalt 10 meetri raadiuses puurkaevust);• kontrolli, et reovee kogumiskaev oleks vettpidav;• püüa reovee kogumiskaevu tühjendada (telli teenus seda tööd ametlikult tegevalt ettevõtjalt) õigeaeg-selt, vältimaks selle üleajamist.

Enne omapuhasti rajamist tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte, siinkohal soovitame enne tegutsema asu-mist mõelda järgnevale: • kes oleks asjatundlik projekteerija, kas sellist spetsialisti on Sinu kodukohas või on otstarbekam pöördu-da lisainformatsiooni saamiseks vallavalitsusse;• kes ehitaks kvaliteetselt;• kui kinnistul on olemas vanad kogumiskaevud, siis tee selgeks, milline on nende ehituslik seisund (lek-kekindlus) ning kas neid saab kohe kasutada, tuleb remontida või tuleb hoopiski uued paigaldada;• kui otsustad ehitada omapuhasti, siis kas pärast valmimist hooldad seda ise või tellid teenuse;• kui ehitad elamus kanalisatsioonisüsteeme ümber, kas siis paigaldad vesikloseti või kuivkäimla, sest kuivkäimla eelistamine aitab oluliselt vähendada kodumajapidamises tekkiva reovee kogust;• kas piirkonnas on sellist ettevõtet, kes kogumiskaevusid või septikuid tühjendab? Kui ei, võib omapu-hasti rajamine kogumiskaevust majanduslikult otstarbekamaks osutuda.

MILVI AUNKeskkonnaamet, veemajanduse koordinaator

GALINA DANILIŠINAaqua consult baltic projektijuht

��

Sajajalgsete rühma väikesed piparkoogimeistrid tööhoos. Erakogu


persoon

Ülle Kuldkepp

Maime Saar ehk Memme, nagu teda kõik teavad, on seda kuuldes, et plaanin temast lugu kirjutada, taga-sihoidlikkus ise. Memme va-rustab pea poolt Türi linna omavalmistatud taimetee-segudega ja teeb seda kõike lihtsalt selleks, et inimestele rõõmu teha. Ilma rikkust taga ajamata. Sest see pa-kub rõõmu ka talle endale.

MERIT MÄ[email protected]

Memme juurde jõuan samal päeval, mil Eestit tuuseldanud Monika-nimeline lumetorm jõudsalt tuure kogub. Maja Luha tänavas on juba lumme uppumas, aga toas on hubaselt mõnus ja soe. „Kõigepealt sööd kõhu täis ja siis räägime,“ ütleb ta mulle. Kuuletun, ja perenaine Memme kannab lauale ime-maitsvad hakklihaga täidetud pannkoogid ning kallab tassi täis magusalõhnalist taimeteed. „Tead, ma ei taha kohe üldse endast rääkida, minust polegi ju midagi kirjutada. Räägime ainult jõuludest,“ palub ta. Pea pooleteise tunni jooksul jõuame rääkida jõuludest, Häädemees-te UFOst, ravimtaimedest ja paljust muust ning Memmest endast ka. Kuigi vahepeal juh-tub nii, et rollid vahetuvad ning hoopis Memme küsib ja mina räägin.

Jõuluõhtu kraavis

Memme ütleb end teadlikult esimesi jõule mäletavat, kui ta oli päris pisike, umbes 4–5aas-tane. Tal on selgelt meeles üks jõuluõhtu jumalateenistus.

„Kirikus oli väga ilus – suur kuusk seisis altarist paremal. Kuna isa oli kiriku vöörmünder, oli tema kohus ka küünlad süüdata. Tal oli pika toki otsas põlev küünal, millega ta sai ka kõrgel üleval küünlad süüdata. Kui siis orel mängima hakkas ja ma, silmad pilukil, kuuse-küünlaid vaatasin, venisid need pikaks-pikaks! Seda imelist surinat, mis siis kehas tekkis, mäletan siiani,“ meenutab ta. Veel tuleb talle meelde, et kirikus pidi olema vaikselt, ei tohtinud isegi selja taha vaadata, olgugi et õudselt huvitas, kes jälle uksest tuli. Ema keelas pingil nihelevat pisikest Maimet, kes iga hinna eest üritas selja taha piiluda ja kirikusse sisenejaid kiigata.

Millest kirikuõpetaja toona jutlusel rääkis, pole enam mee-les. Küll aga teab Memme veel tänaselgi päeval, millised laulu-viisid sellel jõuluõhtul pühako-jas kõlasid. Tagasiteel kirikust juhtus metsavahel äpardus. „Eks hobune oli kiriku juures lasipuu küljes seistes kärsituks muutu-

nud ja kiirustas nüüd ilma sun-dimata koju. Istusin kaksikven-naga saaniteki all – nii mõnus oli! Järsku läks saan ümber, sest vahepeal oli tee täis tuisanud ja saan vedas läbi hange sõites külili – meie vennaga mauhti lumme ... Mäletan, et hädakisa tõusis taevani. Isa jõudis hobuse peatada ja suurem õnnetus jäi tulemata. Aga suud-silmad olid mul lund täis ja ema muhvi otsiti lumest veel kaua.“

“Jõuluvana tuleku ootust mäletan lapsepõlvest samuti hästi. Vahel harva ei saanud ta tulla, aga siis olid laste jaoks pakid ikka kuuse alla poetatud. Kõige rohkem on meeles kingiks saadud puust kiikhobu ja pikad kepitaolised kommid.”

Kuusk peab olema

Asi, milleta õiget jõulu-tunnet ei teki, on Maime jaoks kuusk. Mitte mingil juhul ei lepi ta aga kunstkuusega, mille saab karbist välja võtta, kokku panna ja pühade lõppedes jälle pakendisse peita. „Elus kuusk peab olema, ükskõik kui keeru-lised või rasked ajad on. Isegi kui rahaga on kitsas olnud, on meil jõuluõhtul ikka kuusk olemas. Kui turult ilusat ei leia, siis olen teinekord kraavikaldalt pisikese kuuse toonud,“ räägib Memme. Vanaaegsed kuuseküünlajalad ja kindlasti päris küünlad. Aknal omakootud villane sokk päka-pikke ootamas. Jõuluootus algab tema jaoks esimese advendiga ning kauplustes suisa oktoobri lõpust algav jõulukampaania tema poolt heakskiitu ei leia. „Kui juba kaks kuud varem on poes müügil kuuseehted ja piparkoogid, siis on kõik sellest „õigeks“ jõuluajaks juba ammu tüdinenud ja jõulud justkui ära lörtsitud,“ leiab ta.

Pühad keelust hoolimata

Jõulud on Memme peres alati tähtsal kohal olnud. Ka ajal, mil need pühad olid kee-latud, on ta alati jõule tähista-nud. „Mäletan aega, kui käisin Tartus koolis. Jõuludeks sõitsin alati koju – see oli minu jaoks nii tähtis ja oodatud aeg,“ jutustab Maime. Veel mäletab ta seda, kuidas ta tütred Tiina ja Tea igal aastal jõuluõhtul käekõrvale võttis ning Türi kirikusse läks. „Mõtle,“ ütleb ta ohates, „kiriku ukse kõrval valvasid kooliõpeta-jad, et näha, kes lastest kirikusse läheb, et siis kooli juhtkonnale teada anda. Aga õpetajad tegid oma tööd, mis neil ikka teha oli.“ Maime keelust end segada ei lasknud – protestivaimu on temas piisavalt. „Räpinas, kust ma pärit olen, õppisin ühes koo-lis kirikuõpetaja lastega. Meie klassist taheti teha komsomoli-

klass. Ühel päeval tuli klassi üks tähtis tegelane ja ütles, et Olev ei saa komsomoli liikmeks, sest ta on kiriku-õpetaja poeg. See tundus kohutavalt ülekohtune ja koos ühe teise klassi-kaaslasega tõusime püsti, teatasime, et meie siis ka ei taha! Ja ei saanudki meist komsomolinoori,“ kihistab Memme noid aegu meenu-tades naerda.

Türile sattus Memme nagu omal ajal ikka – suu-nati. Kuigi EPAs õppimise ajal Türil praktikal käies tõotas Maime endale, et siia ta kohe kindlasti elama ei tule. „Ma ületasin Türil raudteed valest kohast ja raudteemiilits võttis mu kinni, tahtis trahvi teha, aga mul polnud rahagi kaasas.“ Seda kõike räägib Memme naeruga võidel-des, aga toona oli ta vahe-juhtumist südamepõhjani solvunud ning keeras raud-teelinnale selja. Kuni ta siia metsakombinaati tööle suuna-ti ja koos abikaasaga kodu rajas. Ta osales ka aktiivselt kohalikus kultuurielus – laulis naiskooris ja kuulus rahvatantsurühma. Seoses laulmisega valmistab Memmele siiani piinlikkust üks ammune juhtum. Oli üldlaulu- ja tantsupeoaasta. Laulsin Türi naiskooris ja käisin ka EPA vilistlasrühmas tantsimas. Ja Tallinnas tekkis dilemma: kas minna Kalevi staadionile või laulukaare alla. Otsustasin ikka-gi rahvatantsu kasuks ja läksin seda meie toonasele dirigendile Tiiu Schütsile teatama. “Mul oli nii häbi,“ räägib ta süüdlaslikult. “Tiiu ütles küll, et saab minust aru, aga ma olin enda peale ikka-gi pahane, et kuidas ma vedasin teisi alt.“

Memme ja ravimteed

„Sellest on ju nii palju räägi-tud,“ ütleb Memme, kui tüürin jutuga selleni, kuidas temast sai taimetark. „See on minu hobi. Jõudsin selleni umbes 30 aasta eest, kui olin oma haige seljaga Paide haiglas,“ räägib ta. Abikaasa Arno tõi talle ühel päeval saksa teadlase koostatud trükise, kus sees kõikvõimalik info ravimtaimede kohta. Nii hakkaski valutava seljaga pat-sient Maime Saar, raamatuke näpus, tegema üha pikemaid ringkäike haigla juurde kuluvas aias, luues sinasõprust seal kas-vavate taimedega.

Maime nüüdseks manala-teele läinud abikaasa Arno oli looduskaitseinspektor. „Tänu te-male tutvusin ka Rein Sanderi ja tema abikaasaga, Kubja ürditalu pidajatega. Vaat siis hakkasingi teadlikult ravimtaimi korjama,“ jutustab Memme. Esimene kord,

mil ta veendus, et ravimtaim tõesti ravib, oli siis, kui tal nee-rud haigeks jäid. Abi sai ta põld-osjateest, juues seda päevas paar liitrit. „Ja aitas! Igatahes arsti poolt välja kirjutatud kanged ravimid jäid kasutamata,“ ütleb ta uhkelt.

Kunksmoor äri teha ei oska

Memme arutleb, et Eestimaa on tegelikult rikas, hoolimata sellest, et siin pole kullakaevan-dusi ega naftaleiukohti. „Me kõnnime tegelikult rikkuse peal – taimed ongi meie rikkuseks,“ on ta kindel. Taimed toovad talle veel ühe asja meelde – Mai-me kahetseb, et läks omal ajal EPAsse metsatööstust õppima, mitte ülikooli bioloogia eriala omandama. „Aga see mu hobi ja siin ma nüüd olen. Nagu Kunksmoor – segan taimeteed ja annan nõu ka, kui vaja,“ naerab Memme. Niisiis tasub enne ap-teeki minekut hoopis Memme käest uurida, ehk leidub mõni tõhus taim, millest abi saab. Kas teadsite, et Kõrgessaare vana suusahüppetrampliini peal kas-vab varemerohi, mis soodustab

luude kokkukasvamist? Aga ve-reurmarohi on hea soolatüügaste vastu. „Tead küll, selline kollaste õitega, kõik põõsaalused on ke-vaditi seda täis. Kui soolatüüka peale selle taime piima panna, kaovad tüükad kärmelt,“ õpetab Memme.

Taimi käib Memme ilusa ilmaga korjamas siitsamast Türi ümbrusest. „Kõrgessaare kan-dis käin, põldosja korjan vana raudteetammi pealt, naistepuna kasvab Tolli metsa ääres kraavi-kaldal tohutult. Korjamas käin tavaliselt enne lõunat, siis on kõige parem aeg.“

Korjatud taimedest teeb Memme teesegud, mida soovi-jatele aitähi eest jagab. „No ega ma päris kõike ka tasuta ei jaga, mõne teepaki olen ikka müünud ka. Aga vot asi ongi selles, et ma ei ole ärinaine. Ma kohe ei oska,“ tunnistab ta.

Sätin end lahkuma teadmi-sega, et kurgirohi paneb higista-ma, nõgesega tasub pead pesta ja samas supi peale näpistada. Saialill aitab jalakrampe leeven-dada, naadist võib teha salatit ja suppi. Ja et emake loodus on

naiste poolt – enamik ravimtai-mi ravib just naistehädasid.

„Küll sa oled hea laps, ajasid mind naerma. Ma nii pabista-sin,“ ütleb Memme mind uksest välja saates. Teeb veel mulle kõva kalli ja poetab pihku päka-pikutee nimelise pakikese.

Lehelugeja on siinkohal kindlasti harjunud nägema per-sooniloo juurde kuuluvaid kom-mentaare. Memme ütleb aga kindlameelselt, et paremini, kui mõni hea tuttav, iseloomustaks teda ja saabuvaid pühi hoopis luuleread. Otsib paberilehele kirjutatud luuletuse välja ja loeb mulle ette. „On ju ilus!? See trükigi ära!“.

Taimetark rikkust taga ei aja

JõulumälestusTaga madala metsa kumiseb kirikukell,Lumine jõuluõhtu on nii valge ja hell.Lausa lõputus vooris sõidavad saanid ja reed,Kuljuste kõlinaist kajab lumine metsatee.Kirik tuledesäras, taatide paljastet pead,Oreliviisid on lihtsad, nutmapanevalt head.Kodutee. Lumesadu. Üksiku tähe lend.Hinges on oreliviisid, ilus jõululegend.

HELMUT JOONUKS


Aasta lõpp on kõikjal kokku-võtete tegemise aeg. Vaatamata vallaeelarve põhilise omatulu ehk üksikisiku tulumaksu lae-kumise vähenemisele võrreldes 2008. aastaga rohkem kui 20 miljoni krooni võrra, ja olu-korras, kus ka riik on kärpinud omavalitsuste tulubaasi, on Türi vald saanud eelarveraskustega hästi hakkama ja suutnud ka korralikult investeerida. Avati re-noveeritud Türi Kultuurimaja ja Laupa mõisakool, valmisid Mu-rumoori Lastepark ja Türi Noor-tekeskus, Türi Toimetulekukooli

juurde ehitati õpilaskodu. Kesk-Eesti Noorsootöökeskuse korral-datud konkursil pälvis Türi vald noortesõbralikema omavalitsuse tiitli. Vallavolikogu töötab ja lan-getab oma otsused reeglina üks-meeles, mõistagi on toimunud ka töiseid vaidlusi, kuid nende tulemusena parimad otsused ju sünnivadki.

Hoidume poliitilisest jandist

Türi Sotsiaaldemokraatlik Valik ja ka terve valitsusliit on põhimõtteliselt püüdnud hoi-

duda erakonnapoliitiliste huvide esiplaanile seadmisest, mis võik-sid hakata segama Türi valla ini-meste tegelikke huve. Meie jaoks ei ole mõeldav, et tooksime valla kogukonna kujunemise või ha-riduskorralduse ohvriks mingile kitsamale erakonnapoliitilisele võimuhuvile.

Neist rajajoontest me üle ei astu ja miski ei saa olla eespool valla inimeste huvidest. Paraku on selgelt tunnetatav, et mida lähemale jõuavad Riigikogu va-limised, seda tugevamalt tõuseb esile opositsioonilise IRL-i era-kondlik huvi. Eredaks näiteks on haridusvaldkonna ümber toimuv. Tõtt öelda oleme isegi segaduses, sest ei tea, millist IRL-i uskuda – kas Haridus- ja Teadusministeeriumi haridus-reformisuuniseid, mida oleme oma tegevuses arvestanud ja

kus on juhtivaks suunanäita-jaks IRL-i minister, või hoopis kohalikku IRL-i, kellele näib oma parteikaaslase Riigikogus-se upitamine olevat tähtsam Türi valla elanike huvidest.

Praeguses olukorras, kus vallavolikogu on koolide ümber-kujundamiseks otsused teinud ja koolidele on juhid valitud, oleks igasugune tähtaegade edasi-lükkamine vastutustundetu, suuremat kahju Türi hariduskor-raldusele ja haridusele annaks tahta.

Mõistame suurepäraselt meie koolide tublide õpetajate pingeid ja ka lastevanemate muresid, kuid tänaseks on vist igaüks aru saanud, et kahe gümnaasiumiga Türi linnas jätkata ei saa, sest ei jätkuks õpilasi ega õpetajatele tööd. Hariduskorralduse edu saab olla otsustavas ebastabiilsu-

se perioodi lõpetamises, aga mit-te selle pikendamises. Siis saame olla kindlad, et gümnaasiumi-hariduse andmine Türil jätkub uuel kvalitatiivsel tasemel.

Ühise kogukonna nimel

Puudutaksin ka palju räägi-tud linnapea küsimust, kuid tahaksin kohe öelda, et ka see teema ei tohiks olla IRL-i va-limisvankri ette rakendatud! Meiega sarnases olukorras on Suure-Jaani, Kilingi-Nõmme, Otepää, Rapla ja Jõhvi linnad. Ka nendes ei ole vallavanema kõrval muidumehest „linna-pead“, sest olulisemaks peetakse uue omavalitsuse ühist kogu-konda.

Maa ja linna jätkuv vastan-damine on vastutustundetu ja selline tegevus ei ole kusagil

valla- ega linnaelanike huvides. Linnakodanike omatunnetusele tahame aga kõigiti kaasa aidata, näiteks on vallavaolikogu oma hiljutise otsusega teinud või-malikuks Türi linna endise vapi kasutuselevõtmise.

Me ei taha koduvallas tühja poliitilist kraaklemist, kus unus-tatakse ära ühised eesmärgid valla arenguks ja selle asemel on esmaseks hoopis kellegi isiklik poliitiline võimuhuvi. Vastuvõe-tamatu on viis, kuidas IRL on valmis lihtsalt Türi valla inimesi oma huvides ära kasutama, ra-kendades neid valimisvõitluses. Keeruline valimiseelne periood tuleb üle elada, aga meie jaoks jäävad kindlasti esiplaanile Türi valla inimeste huvid.

Soovin kõigile Türi valla ela-nikele rahulikke jõule ja rõõmsat aastavahetust!

Taas on jõudnud kätte kaunis jõuluaeg, mis peaks meile kõigi-le rõõmu valmistama. Paraku on meel mõru ja pea muremõtteid täis – mitte ainult minul, vaid enamikul Türi lastevanematel ja õpetajatel ilmselgelt ebaõnnestu-nud koolireformi tõttu.

Kolme aasta eest alustas Türi vallavalitsus arutelu hariduse korralduse üle. Kahjuks jääb lapsi vähemaks kogu Eestis, Türist rääkimata. Nii suurt sündivust nagu laulva revolutsiooni ajal ei tule ilmselt enam kunagi. Pere-arstina näen, et väike tõus lähi-aastatel on, sest praegu hakkavad

peret planeerima just need laulva revolutsiooni aegsed lapsed. On arusaadav, et vajadusel tuleb olu-korda analüüsida ja ka muuta. Riik jätab palju valdade ja linnade otsustada, kuhu kool rajada, mi-tu klassi ühes või teises hoones on. Täpsed on aga nõuded sel-lele, mida õpetatakse ja millise haridusega õpetajad seda teevad, ruumide kvaliteedile jmt.

Volikogu liikmena ja las-test hooliva inimesena olen püüdnud arutlusel olevad lastega seotud teemad endale võimalikult selgeks teha. Ja olen üritanud – mis küll tihti ei õnne-

tu – oma emotsioone vaos hoida. Kuid mul on mure ja kohustus nii ema kui ka arstina. Sellest tohutust stressist, millega pea-vad praeguses olukorras toime tulema lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, on küll äärmiselt raske tervena välja tulla.

Oleme küsinud koolide reorganiseerimise kohta palju küsimusi: mis on täpsemad ees-märgid, kuidas muutub õppe kvaliteet, millised kulutused tu-leb teha ruumide ümberkorral-damiseks, millised on muutused majandamiskuludes, õpetajate koosseisus, millistes hoonetes paiknevad 2011. septembrist vajalikud klassiruumid jne.

Volikogu istungitel on need küsimused jäänud reeglina sisu-lise vastuseta.

Kinnitatud otsus luua Türile 2 kooli, kesklinna põhikool (1.–9. klass) ja Lokutale gümnaa-

sium (10.–12. klass), muudab ühe kooli õpilaste arvu väga suureks, teise väikeseks. Mõle-mas koolis on vaja ainekabinette (füüsika, keemia jne) ning kitsa eriala õpetajaid. On kindel, et paljud õpetajad ei saa vajalikku tunnikoormust ja nad peaksid käima mitme kooli vahet. Ar-van, et see pole hea neile lastele, kes sooviksid saada toetust, abi, lisaõpet ka tunnivälisel ajal.

Mure on ka kooli ruumide pärast. Lapsed veedavad seal suure osa päevast. Nad peaksid saama seda teha võimalikult ter-vislikult ja stressivabalt. Saama vahetunnis liikuda, vajadusel eralduda ja puhata. On selge, et esialgne väide, et 1.–9. klass on võimalik mahutada vaid väikeste ümberkorraldustega nn kesklin-na suurde majja, pole tõsi. Nüüd on kavas alustada klassiruumide väiksemaks ehitamisega, et lapsi

ära mahutada. Osa õpilasi jääb ikka käima nn valgesse majja. Kui palju, pole selge. Plaanis olevat ehitada kesklinna koolile koos spordiosa laiendamisega suurem juurdeehitus koos uute klassiruumidega. Aga millal, palju see maksab? Ja miks üldse, kui mujal jääb osa kooliruume tühjaks.

Vastuseta küsimusi oli palju, seetõttu läksin suurte lootustega 1. detsembril Türi Majandus-gümnaasiumi lastevanemate koosolekule. Vanematel oli palu-tud küsimused varakult esitada, et vallavalitsus saaks vastused põhjalikult ette valmistada. Suur oli aga meie pettumus, kui enamjaolt saime vastuseks, et “vallavalitsusel mõtteid on, kuid kuna uued direktorid on just tööle võetud, siis saate täpsed vastused hiljem nende käest”. On ju see ülekohtune ka uute

direktorite jaoks, kui nendele ainuvastutus pannakse, mis peaks olema hoopis vallavalit-suse kanda.

Mina ei ole sellega nõus. Kui 1. septembril 2011 alustavad uued koolid tööd, siis praegu peaks olema selge, mida on vaja remontida, kui palju see maksab, millal ehitus valmis saab. Samuti peaks teada olema õpetajate koosseis. Neid ettevalmistusi on tehtud mitu aastat ja on kurb, et nüüd, kaheteistkümnendal tunnil pole neile küsimustele vastuseid. Seepärast esitasimegi volikogule ettepaneku võtta veel üks aasta arupidamiseks, et valmistada ette otsused, mis hooliksid lastest, annaksid kindlustunde vanematele ning säästaksid õpetajaid.

Soovin teile kõigile rahulikke jõule ja õnnelikku uut aastat kõi-kide soovide täitumisega.

Türi valla elanike huvid olgu esiplaanil!

TOOMAS MARRANDIVallavolikogu esimees

2010. aasta hakkab lõpule jõud-ma ja lähenemas on jõuluaeg, mis on läbi aegade olnud rahu-aeg. Näib, et hariduse korral-duse küsimustes ei soovi mitte kõik osapooled konstruktiivset koostööd. On ju vana tõde, et vähemalt kahes valdkonnas, millega elu jooksul tihedamalt kokku puutume, on kõik inime-sed eksperdid – need on haridus ja meditsiin.

Türi vallaeelarvest on kõige mahukam osa haridusel, kuid raha kokkuhoid ei saa olla ees-märk omaette. Eesmärgiks on

parima hariduse omandamise võimalus Türi vallas tulevikus.

Türi vald on viimastel aasta-tel jõudsalt investeerinud uutes-se objektidesse ja renoveerinud olemasolevaid hooneid, kuid Türi linna haridusasutused on jäänud siin vaeslapse ossa. Seda ühel kindlal põhjusel – ei ole olnud selge, milline on haridu-se andmise tulevik Türi linnas. Nüüd, kus see on selgeks vaiel-dud, oleks suur viga haridus-objektide investeeringuid veel aastateks edasi lükata ja ainult sellel põhjusel, et kõik elanikud

vallas ei tea, kuidas edasi minna ja mõtleme ning vaatame veel mõnda aega.

Kahtlemata on kõigil asja-osalistel õigus niivõrd olulise küsimuse lahendamisel kaasa rääkida, kuid seda tuleb teha õigel ajal. Unustada ei tohi ühte – neid muutusi on vaja meile kõigile, eeskätt lastele ja lastevanematele, kes tahavad oma lastele parimat – kodu-lähedast väga head haridust. Kahju on sellest, et mõned poliitikud kasutavad hariduse andmise küsimust Türil oma isiklike ambitsioonide lahen-damiseks lähenevate Riigikogu valimiste eel.

Alles me kogesime, et ei haridus-teadusminister ega re-gionaalminister teinud midagi selleks, et Tartu Ülikool jätkaks kogu Kesk-Eesti jaoks olulises

Türi Kolledžis kõrghariduse andmist.

Selgelt on näha suundumus, et Haridus- ja Teadusministee-rium hoolib eeskätt sellest, et gümnaasiumihariduse andmine jätkuks ainult maakonnakes-kustes. Kahjuks ei ole Türi maa-konnakeskus ja kui me tahame, et gümnaasiumiharidust saaksid Türi valla lapsed ka tulevikus Türil, tuleb siin initsiatiivi näi-data omavalitsusel endal. Usun, et keegi Türi vallas ei taha, et tema lapsed peaksid hakkama valla erinevatest piirkondadest iga päev Paidesse kooli sõitma sellel lihtsal põhjusel, et Türil ei olegi gümnaasiumit.

Kui me siin ise järjekindlad ei ole ja oma hariduse andmist kaasaja nõuetele vastavaks ei vii, juhtub halvim stsenaarium juba mõne aasta pärast.

Teame kõik, et õpilaste arv koolides on juba mitmeid aastaid teinud vähikäiku ja kõi-kidele koolidele lihtsalt ei jätku mõne aasta pärast õpilasi. Juba praegu konkureerivad koolid erinevatel põhjustel õpilaste pärast.

Türi Vallavolikogu on ha-riduse ümberkorralduse osas otsused teinud ja vallavalitsus tegeleb seadustest tulenevate vajalike ümberkorralduste elluviimisega. Kuna Türi vald on selles osas vabariigis esimeste hulgas, siis on see kahtlemata keerulisem. Palju tuleb tegeleda probleemidega, mida seadusandja ei suutnud uut “Põhikooli- ja gümnaasiu-miseadust” ette valmistades läbi mõelda või seadusesse üheseltmõistetavalt sisse kir-jutada. Kuid see ei saa meid

takistada edasi liikumast kok-kulepitud eesmärgi suunas.

Kahtlemata on õige vane-mate muretsemine oma laste tuleviku pärast. Tasub uskuda, et selles protsessis lähenetakse lõppeesmärgile samm-sammult – nii nagu seadustest tulenevad tähtajad ette näevad. Iga päeva-ga liigume eesmärgile lähemale ja saame toimuvatest muutus-test selgema pildi.

Arvan, et õpetajad mõtle-vad rohkem sellele, kuidas lastel tulevikus paremini läheks, mitte oma töökoha säilitamisele. Koostöö erinevate osapoolte vahel on sujunud edukalt ning see peab jätkuma.

Kaotada ei ole enam midagi, kuid konstruktiivses koostöös võita küll.

Jõulurahu teie kõikide ko-dudesse!

Kõige olulisemad on lapsed

ÜLLAR VAHTRAMÄEabivallavanem

Lapsed vajavad hoolt, mitte eksperimenti

PIIA TAMMVallavolikogu liige

poliitika

7

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.


Rahulikku jõuluaega, üks-meelt, õnne ja tervist uueks aastaks!

Üle kogu Eestimaa on kau-nistatud kümned tuhanded jõu-lupuud. Imeõhukeseks kulunud lauakalender ja pilkupüüdvad jõulukaunistused on kindel mark käesoleva aasta peatsest lõppemisest.

Jõulukuu on kõige imelisem aeg aastas: see on täis pipar-koogilõhna, igatsust ja pühade-ootust, see on millegi lõpp ja millegi uue algus. Unustagem enne nii tähtsatena tundunud argisekeldused ja tülid. On õige aeg vaadata tagasi möödunud

aastale ja seada sihte peagi alga-vaks uueks aastaks.

Türi vald tähistas hiljuti oma 5. aastapäeva. Võime öelda, et vaatamata kogu maailma taba-nud majanduslangusele on meil läinud hästi. Tehtud investee-ringud ning toimunud erinevad sündmused ja ettevõtmised räägivad ise enda eest.

Võtke aeg maha ja mõelge elu põhiväärtuste peale. Miks on meis ja meie ümber nii palju kurjust? Kipume unustama, et ainult koos tegutsedes ja üks-teisega arvestades saame olla edukad. Lähenemas on järje-kordsed valimised. Loodame, et

Türi valla inimesed suudavad säilitada eneseväärikuse ja üks-teisemõistmise. Vaenu õhuta-mine, klantspaberile trükitud reklaamkirjutised ning iseenda upitamine ei vii elu edasi. Ärgem tehkem iseennast ja oma erakon-da teiste naerualuseks. Inimesed tunnevad ära kõik ebaloomuliku ja võltsi ning valivad Riigikokku inimesed, kes oma tegevusega on aidanud kaasa Türi valla ja Eesti riigi arengule.

Möödunud aasta on olnud majanduslikult raske meile kõigile. Oluline on säilitada optimism ja usk paremasse tulevikku ka majanduslikult

keerulistel aegadel. Tööpuuduse vähenemine ja vallale laekuva tulu suurenemine viimastel kuudel lubab meil vaadata loo-tusrikkalt tulevikku ja loob eel-dused valla arenguks ning meie elukeskkonna paranemiseks. Meil kõigil on oma unistused, loodame, et peagi algaval uuel aastal osa unistustest täitub, et meie ümber on jätkuvalt palju elurõõmsaid, vastutulelikke ja teistest hoolivaid inimesi.

Ilusat jõuluaega, tujuküllast aastavahetust, rohkem üksteise-mõistmist ning teistega arves-tamist, õnne ja tervist uueks aastaks.

8

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

TOOMAS MARRANDITüri vallavolikogu esimees

Türi Vallavalitsus normaliseeris 23. novembril katastriüksuste ja nendel asuvate hoonete koha-aadressid vastavalt aadressiand-mete süsteemi nõuetele ja muu-tis korraldusega nr 840 järgmiste Türi vallas Kabala külas asuvate katastriüksuste ja nendel asu-vate hoonete aadressiandmeid ning määras neile aadressiand-mete süsteemi nõuetele vastavad koha-aadressid järgmiselt:1) katastriüksusele 27101:004:2300, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Merle, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 1;2) katastriüksusele 27101:004:1940, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Antoni, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 2;3) katastriüksusele 27101:004:2190, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 3, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 3;4) katastriüksusele 27101:004:2200, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 4, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 4;5) katastriüksusele 27101:004:2210, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 5, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 5;6) katastriüksusele 27101:004:2230, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 6, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-

siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 6;7) katastriüksusele 27101:004:2240, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 8, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 8;8) katastriüksusele 27101:004:2250, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Pärna 10, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 10;9) katastriüksusele 27101:004:2260, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Pärna 12, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 12;10) katastriüksusele 27101:004:1290, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Jaanuse, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 14;11) katastriüksusele 27101:004:2270, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 16, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 16;12) katastriüksusele 27101:004:2280, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 18, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadressiks Järva maa-kond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 18;13) katastriüksusele 27101:004:2290, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pärna 20, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 20;

14) katastriüksusele 27101:004:0050, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Võitina, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 22;15) katastriüksusele 27101:004:1670, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Andrese, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 24;16) katastriüksusele 27101:004:1580, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Männi, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 26;17) katastriüksusele 27101:004:1660, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Lohu, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 28;18) katastriüksusele 27101:004:1590, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Nurme, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 30; 19) katastriüksusele 27101:004:1650, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Kase, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 32;20) katastriüksusele 27101:004:1600, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Mäe, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 34;21) katastriüksusele 27101:004:1640, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Tamme, uueks

aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 36;22) katastriüksusele 27101:004:1270, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Kirsi, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 38;23) katastriüksusele 27101:004:1630, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Pärna, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 40;24) katastriüksusele 27101:004:1610, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Kastani, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 42;25) katastriüksusele 27101:004:0183, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Leppoja, uueks aadressiandmete süsteemi nõuetele vastavaks koha-aadres-siks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 44;26) katastriüksusele 27101:004:1620, mille senine lähiaadress koha-aadressis on Rassi, uueks aadressiandmete süsteemi nõue-tele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kaba-la küla, Pärna tänav 46;27) katastriüksusele 27101:004:1280, mille senine lähiaad-ress koha-aadressis on Pedaku, uueks aadressiandmete süstee-mi nõuetele vastavaks koha-aadressiks Järva maakond, Türi vald, Kabala küla, Pärna tänav 48.

Teabe avalikustamine jätkub järgmises Türi Rahvalehes.Korraldus on saadaval ka Türi valla kodulehel www.tyri.ee

Jõulurahu kõigile!

Kabalas muutusid aadressid

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

Korduv teade – teede talihooldusest vallasTüri linnas korraldab talihooldustöid AS Järva teed, kes teostab lume- ja libedustõrjet Türi linnas vallale kuuluvatel teedel. Kon-taktisik Ahti Kriisa, telefon 5620 6410.

Maapiirkondades teostavad lume- ja libedusetõrjet samad isikud, kes eelmisel aastalgi – ehk Laupa piirkonnas Mateko OÜ, kontaktisik Eugen Hansar, telefon 503 2206; Kabala, Oisu, Särevere ja Türi-Alliku piirkonnas Turgel Grupp, kon-taktisik Kristjan Ott, telefon 501 1831 ning Änari, Pala, Poaka ja Kirna piirkonnas FIE Meelis Veeroja, telefon 527 1524.

Valda esindab talihoolduse lepinguliste kohustuste täitmisel majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp, kelle poole saab pöörduda telefonidel 384 8259, 509 1415.

Soovin rahulikku jõuluaega, mõistvat suhtumist ning aru-saamist, et kõik talihooldusega seotud isikud ja organisatsioo-nid püüavad anda endast parima.

URMAS KUPPmajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Sotsiaalvaldkonna töötajad on valmis appi tõttama Kui veel peaks korduma suur lumesadu või tuisk, mis põhjustab vallas mõne pere lumelõksu jäämise mitmeks päevaks, tasub oma hädaolukorrast teada anda valla sotsiaaltöötajatele.

Kõnesid võtavad vastu Kabala piirkonnas Olga Laanepuu telefonil 564 82 508, Oisu piirkonnas Tiiu Kaer telefonil 525 1617 ning Türi linnas ja lähipiirkonnas Peeter Kruusement te-lefonil 526 5702. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi peab saama. Julgustan kõiki oma muret jagama. Et jõulud ja aastavahetus oleks teile kõigile vaid rõõmus aeg.

PEETER KRUUSEMENTsotsiaalosakonna juhataja

Jäätmejaam on pühade ajal suletudSeoses peagi saabuvate pühadega on Türi jäätmejaam suletud 24., 25., 26. ja 31. detsembril 2010 ja 1. ning 2. jaanuaril 2011. Neljapäevadel, 23. ja 30. detsembril töötab Türi jäätmejaam tava-lise graafiku kohaselt kell 14–19.

OTT VILUSAARkeskonnaspetsialist

Oodatakse ettepanekuid linna sünnipäeva tähistamiseksTüri linna 85. aastapäeva tähistatakse 2.–8. juulini 2011. Ootame linlaste ettepanekuid juubeliürituste programmi koostamiseks, erinevate ettevõtmiste kavandamiseks ja läbiviimiseks. Linna sünnipäeva tuleb vääriliselt tähistada, see tuleb muuta tähelepa-nuväärseks ja meeldejäävaks kõigile piirkonna inimestele ja Türi linna külalistele.

Türi linn on koduks rohkem kui kuuele tuhandele inimesele. Juubeliaastat peaks jääma meenutama midagi jäävat, olgu selleks järjekordse ajalooraamatu väljaandmine või endise aiamajandus-gümnaasiumi hoone juures oleva purskkaevu taastamine. Õhtu-sed jalutuskäigud pakuvad linlastele huvi ilmselt ka järgmisel aastal. Türi teatakse ja tuntakse kaunilt kujundatud ja hooldatud koduaedade poolest, mis sobiksid suurepäraselt ka hea muusika nautimiseks. Need oli üksikud mõtted komisjoni esimeselt koo-soekult.

Kõik ideed ja ettepanekud sünnipäevanädala korraldamiseks saatke e-posti aadressil [email protected] või tooge Türi Vallavalit-susse (Kohtu tänav 2, Türi) kuni 7. jaanuarini 2011. aastal.

Türi Vallavalitsus moodustas Türi linna 85. aastapäeva tähistamise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks 12-liikmelise komisjoni. Komisjoni kuuluvad Aivo Prüssel (komisjoni esi-mees), abivallavanem Vahur Salom, vallavolikogu liikmed Theo Aasa ja Kaarel Aluoja, vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsiaslist Katrin Soomets, haljastusspetsialist Reelika Marrandi ja vallavanema nõuniku asendaja Silvi Lukjonov, MTÜ Türi Spordiklubide Liit juhatuse esimees Mati Sadam, Türi Muuseu-mi juhataja Erika Jaanhold, Türi Kultuurimaja direktor Ülle Väli-mäe, Türi Noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen ja OÜ Saarakiri juhatuse liige Anneli Kenk.

Komisjonil tuleb kokku panna juubeliürituste programm ja eelarve ning tegutseda selle nimel, et Türi linna juubel saaks vääriliselt tähistatud.

AIVO PRÜSSELvallavanem, Türi linn 85. aastapäeva komisjoni esimees


Türi Vallavalitsus valmistas koostöös Türi valla hallatavate asutustega Türi Vallavolikogu-le ette esimeseks lugemiseks 2011. aasta Türi valla eelarve eelnõu.

Eelnõu ettevalmistamisel peeti läbirääkimisi 21 valla hal-latava asutuse juhiga ja valla-valitsuse valdkondade eelarvete eest vastutavate osakonnajuha-tajatega. Kuulati ära asutuste juhtide ja osakonnajuhatajate ettepanekud 2011. aastaks ning koostati eelnõu.

Kulud ületasid tulusid

Kahjuks tuleb tõdeda, et esimesele lugemisele novemb-rikuu vallavolikogusse esitati eelnõu 24 miljoni kroonise puudujäägiga. Prognoositavad kulud ületasid prognoositavaid tulusid 24 miljoni krooniga (tulud ligi 86 miljonit krooni ja kulud 109,6 miljonit krooni). Sellest saab järeldada ainult ühte – kaugeltki kõik soovitu 2011. aastal eelarve võimalusi arvestades ei realiseeru.

Viimastel aastatel ja käes-oleval aastal on vallas valminud olulised uued objektid, nagu Türi Muusikakool, Türi Kul-tuurimaja laienemine, uus Türi Noortekeskus ja õpilaskodu Türi Toimetulekukoolile. Kaht-

lemata vajalikud uued ehitised, mida on aastaid oodatud. Kui neid ehitisi kavandati, tõusis valla eelarve maht igal aastal 15–25% ja uute hoonete ülal-pidamine poleks olnud eriline probleem. Viimasel aastal on aga majandus ja valla eelarve tulud märkimisväärselt lange-nud.

Oluliselt on vähendatud riiklikke omavalitsuste eelar-vete toetusi ja üksikisiku tulu-maksu omavalitsusele laekuvat osa. Üksikisiku tulumaks, mis on valla peamine tuluallikas, on 2011. aastal võrreldes 2008. aastaga üle 20 miljoni krooni väiksem.

See tähendab selgelt seda, et vallal on oht elada üle jõu. Sama oht kajastub ka vastval-minud Türi valla arengukavas aastateks 2011–2018. Türi vallal on väga arvukas sotsiaalse infrastruktuuri võrk (koolid, lasteaiad, raamatukogud jne). Meie eestimaises kliimas nõuavad need talvist kütmist. Eelmise aasta külm talv tõi kaasa selle, et sellel aastal tuli hallatavatele asutustele eralda-da täiendavalt küttekuludeks üle 600 000 krooni. Ei ole veel täpselt teada, milliseks kujuneb käesolev talv.

Vallavalitsusel, vallavoli-kogu alalistel komisjonidel ja

vallavolikogul seisab ees tõsine ülesanne eelarve tasakaalu viimisel.

Enamik omavalitsusjuhte Järvamaal on kinnitanud seda, et 2011. aasta eelarve tuleb omavalitsustele märgatavalt raskem, kui seda oli 2010. aasta eelarve.

Eelarvega tegeletakse aktiivselt

Võimalusi on üldiselt kaks – leida täiendavaid tulusid või hoida kokku kulusid. Mõlema teemaga on vallavalitsus ak-tiivselt tegelenud ja detsembris toimub teine kohtumiste voor valla allasutuste juhtidega, et leida ühiselt kulude kokkuhoiu kohti. Vallavalitsus valmistab ette detsembrikuu vallavoli-kogu koosolekuks meetmete paketi täiendavate tulude leid-miseks ja kulude kokkuhoiuks. Selge on aga see, et 24 miljonit krooni täiendavaid tulusid ei ole tänases majandusolukorras võimalik eelarvesse juurde lei-da. Heal juhul on võimalik leida mõned miljonid. Samas ei ole mõistlik tulusid ülemääraseks prognoosida, sest see oleks ene-se petmine – siis tuleb aasta keskel ikkagi kulusid kärpima hakata.

2010. aastal leidsime lahen-duse endisele Oisu vallamajale, kus nüüd on perekodu. Vald ei pea enam hoonet oma eelarvest ületalve kütma.

Vallaeelarve suurimaks ku-luallikaks on aga töötasud. Türi valla palgal on üle 460 töötaja,

alates lasteaedadest, koolidest kuni vallamajani välja. Kind-lasti on järgmisel aastal vajalik palgakulude kokkuhoid, sest palgakulu on valla eelarvest väga suur osa. See tähendab aga kõikide asutuste kooseisude ja töötajate töökoormuste väga kriitilist ülevaatamist.

Oluliselt vähenevad in-vesteeringud ja ühekordsed toetused valla eelarvest. Osa investeeringutest tuleb edasi lükata järgnevatesse aastatesse. Kindlasti tuleb jätkata Türi linna veeprojekti, Retla Kooli õpilaskodu rekonstrueerimist ja toimetulekukooli rekonstrueeri-mist. Need investeeringud on seotud eurotoetustega ja vallal on olemas load neid investee-ringuid laenu arvelt teha. Retla Kooli jaoks tuleb veel omaosa-luse laenu luba taotleda. Kind-lasti on investeeringute osas eelistuseks hariduse ümber-korraldused. Laenukoormus on vallal umbes pool seadusega lubatavast, aga järgmise aasta lõpuni kehtib omavalitsustele piirang – laenu saab võtta ainult eurotoetustega seotud projekti-de omaosaluse katteks.

Kõige ohtlikum on võtta laenu aga tegevuskulude katmiseks, see ei ole mõistlik tegevus. Seetõttu on eelarve menetlemisel põhirõhk kulude kokkuhoiul.

Vaatamata raskustele olen kindel, et jaanuaris toimuvaks vallavolikogu koosolekuks on eelarve saavutanud ühiste jõu-pingutuste tulemusena tasa-kaalu.

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

9

2011. aasta Türi valla eelarve koostamisest

ÜLLAR VAHTRAMÄEabivallavanem

Kavas on võtta kasutusele Türi linna vappTüri Vallavalitsus algatas 29. novembri istungil Türi linnale kui vallasisesesele linnale oma sümboolika, vapi kasutusele võtmise.

Vastavalt Türi valla põhimäärusele võib Türi valla asustusüksusel (vallasisene linn, alevik, küla) olla kasutusel oma vapp ja lipp. Türi valla asustusüksuse sümbolite kasutusele võtmise otsustab Türi Valla-valitsus omal algatusel või asustusüksuse elanike ettepanekul. Asus-tusüksuse sümboli kavand peab olema vähemalt 2 nädalat enne selle kinnitamist avalikustatud Internetis Türi valla veebilehel ja ajalehes Türi Rahvaleht. Asustusüksuse sümbolid ning nende kasutamise kor-ra kinnitab Türi Vallavalitsus korraldusega.

Ettepanekuid Türi linna sümboolika kehtestamise ja vapi kavandi kohta võib esitada 5. jaanuarini 2011 aadressil [email protected].

TEAVE

Türi linna värvilise vapi kilbi poolitab diagonaa-lis paremalt ülanurgast lähtuv hõbedane varras. Kilbi vasakpoolsel sinisel väljal on hõbedane täpp ning selle ümber 4 kontsentrilist hõbedast ringjoont. Kilbi parempoolsel punasel väljal on kuldne õunapuuoks.Türi linna vapi mustvalgel kujutisel on kilp pare-malt ülanurgast diagonaalis poolitatud kaheks. Kilbi vasakpoolsel valgel taustal on hõbedase täpi asemel väike must ring ning selle ümber neli musta kontsentrilist ringjoont. Kilbi parem-poolsel väljal on mustal taustal valge õunapuuoks.

Eelarve eelnõuga saab tutvudaTüri valla 2011. aasta eelarve eelnõu on avalikustatud Türi valla ko-dulehel www.tyri.ee dokumendiregistri avalikus liideses.

TÜRI VALLAVALITSUS

Kirnas on lõppemas torutöödKirnas alustati maanteeäärsetele majadele vee- ja kanalisatsioonito-rustike paigaldamist novembris. Vaatamata lumerohketele ilmastiku-tingimustele nii novembris kui ka detsembris on ehitaja oma töödega lõppjärgus.

Tööde tegemise käigus said 25 Kirna maanteeäärset maja võima-luse liituda ühisvee ja kanalisatsiooniga, samuti paigaldati kaks kana-lisatsioonipumplat. Neist ühele on elektriliitumine olemas, teine saab selle jaanuaris. Samuti ühendatakse Poaka suvilatesse rajatud uus puurkaev-pumpla vana puurkaevu torustikuga, mis tagab puhastud joogivee ka majade piirkonnas. Töid teostav OÜ Välistrasside Ehitus on tänulik Kirna elanikele, kes suhtusid mõistvalt vajalikkesse teede sulgemistesse. Tööde maksumuseks oli 1,7 miljonit krooni, millest 80% rahastas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ja 20% Türi vald.

Tasub teada, et liitumispunkti rajamine ei eelda kohest ühisvee ja kanalisatsiooniga liitumist, kuid annab selleks võimaluse. Samas tõstab liitumiskaevu olemasolu krundil kindlasti kinnisvara hinda.

Türi Vallavalitsuse otsuse põhjal saab projekti raames rajatud liitumispunktidega kahe aasta jooksul liituda 50% hinnaalandusega, mis teeb summaks 5000 krooni majapidamise kohta. Selleks tuleb pärast ehitustööde lõppu ja nende vastuvõtmist täita valla kodulehelt liitumisavaldus ja tasuda liitumismaks Türi valla arveldusarvele.

URVE MEERITSenergeetik

Kirna saab uue reoveepuhastiSA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu 14. detsembri otsuse põhjal rahastati Türi valla projekti „Kirna reoveepuhasti rekonstruee-rimine“ ligi 2,5 miljoni krooniga ja Poakal suvel olnud õlireostuse likvi-deerimiseks tehtud kulusid 45 929 krooniga.

Valla energeetiku Urve Meeritsa sõnul annab saadud toetus võimaluse parandada kevadise suurveega üles kerkinud ja paigast nihkunud Kirna reoveepuhastit.

Nüüd tuleb vallal Meeritsa sõnul kuue kuu jooksul hanke korras leida objektile projekteerija ja ehitaja. Millal tööd Kirnas algavad, on hetkel veel raske öelda, kõik sõltub hanke tulemustest.

Keskkonnaspetsialist Ott Vilusaare sõnul on reostuse likvideeri-mine läinud seni maksma 51 032 krooni. Kulutused tehti eritellimu-sel valmistatud õlipüüduri ostuks ja paigaldamiseks paepinnasesse, keemilise õlitõrjevahendi ostmiseks, kraavidesse ja ojadesse levinud õlireostuse likvideerimiseks ja selle edasiseks takistamiseks ning õlijääkide kogumiseks ja äraveoks. KIK-ilt saadud toetus on vallale

suureks abiks, sest seni on reostusega kaetud kulud seotud Türi valla niigi pingelisest eelarvest.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Türi vallas alustati haridus-elu ümberkorraldamist aprillis, mil vallavolikogu võttis vastu sellekohase otsuse. Hariduselu ümberkorraldamiseks vajalikud tegevused toimuvad vastavalt “Põhikooli- ja gümnaasiumisea-dusest” tulenevatele tingimuste-le. Õpilased, kes praegu õpivad linna koolides, mahuvad kõik õppima ka uutesse koolidesse. Üleminekuaastatel, mida oleme sidunud uuele õppekavale üle-minekuga, jäävad kasutusse kõik kolm praegust koolimaja. Türi Gümnaasiumi algklasside maja hakkab tühjenema järk-järgult. Täna õpib Türi Gümnaasiumis

515 õpilast, neist 106 gümnaa-siumi osas, klassikomplekte on 26. Türi Majandusgümnaasiu-mis on vastavad arvud 327, 125 ja 18. Põhikooli osas on kahe kooli peale klassikomplekte kokku 33. Loodava Türi Põhi-kooli prognoositav õpilaste arv on 611, klassikomplekte 29, mis kahe aasta pärast kahaneb 27-le. Täna on Türi Gümnaa-siumi peahoones 28 ja algklassi-de majas 14 klassiruumi, kokku 42. Lisaks veel võimla, jõusaal, 2 aulat, raamatukogu, tööõpetu-seklass. Loodaval Türi Põhikoo-lil ruumipuudust olema ei saa. 28. aprilli volikogu otsusega

tuleb vallavalitsusel tagada uus hariduskorraldus 1. septembriks 2011 ja praegu pole põhjust ka-helda selle teostumises. Märtsi alguseks tuleb direktoritel lahen-dada põhilised õppetööd puu-dutavad küsimused, et pärast seda hakata planeerima õpilas-te vastuvõttu. Jaanuaris toimuv pedagoogide konkurss jätab pii-savalt aega tegeleda nii õppe-tööd puudutavate sisuliste kui ka majanduslike küsimustega. Tahan leheveergudel veel kord üle korrata, et hariduse ümber-korraldus tuleb linnas teha eel-kõige laste arvu vähenemise tõttu. Laste sündide ja rände järgi väheneb arv edaspidi veelgi. Vallal pole majandus-likult võimalik kahte väikese õpilaste arvuga gümnaasiumi üleval pidada. Samuti on põhi-koolis ja gümnaasiumis õpe-tataval erinev sisu, mis nõuab õpetajatelt erinevaid oskusi ja

lähenemisi. Koolireformi ra-kendudes saavad põhikoolis olema arvestuslikult kuni 24 õpilasega klassid. Neis saab ka-sutada seni kahes koolis lihtsalt tundide läbiviimiseks kuluvat raha rohkem tegelemiseks an-dekamatega ja samuti järeleai-tamist vajavate õpilastega, saab luua täiendavaid ametikohti ja muretseda õppevahendeid jne.Hariduselu ümberkorraldajad on seadnud sihi parendada Türil antavat haridust isiklikke huvisid arvestamata. Head ha-ridust peab saama Türilt mitte ainult sel aastal, vaid ka viie ja enam aastate pärast. Türile loo-davad kaks uut kooli on 1. sep-tembrist 2011 sellele alusepani-jad. Siiani on muudatuste vaja-dusest räägitud, tegudeni pole jõutud. Edasine venitamine teeb olukorra ainult hullemaks. Edu saavutame ainult koostöös. Tehkem siis seda!

Kellele on kasulik tekitada paanikat lastevanemate seas?

VAHUR SALOMabivallavanem


sport

kuhu minna www.tyri.ee

DETSEMBER Kuni 31.12 Türi Muuseumis Ülo Ormuse fotonäitus “Tule taevas appi” (Türi Muuseum tel 385 7429).23.12 kell 20 Taikse Kultuurimajas (Taikse Kultuurimaja tel 5340 3551) jõulupidu ansambliga MaMa.26.12 kell 15 Türi Kultuurimajas (Türi Kultuurimaja tel 385 7284) eakate klubi Ehavalgus jõulupidu.27.12 kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saalis jõulukontsert – Kadri Tegelmann.28.12 kell 14 Oisu Rahvamajas (Oisu Rahvamaja tel 5340 3551) eakate jõulupidu.28.12 kell 18 Türi kirikus heategevuskampaania Oisu Perekodu las-

te toetuseks kontsert. Esinevad Türi koguduse ansamblid ja solistid. 28.12 kell 19 Türi Kultuurimajas Eesti Muusikaõpetajate Sümfoo-niaorkestri aastalõpukontsert.29.12 kell 20 Oisu Rahvamajas aastalõpupidu ansambliga Vana Kal-lim, õhtujuht Raimo Aas. 30.12 kell 20 Türi Kultuurimajas Türi linna aastalõpupidu.31.12 kell 20 Kabala mõisas (Kabala Rahvamaja tel 5300 3987) aastavahetustrall ansambliga MaMa. Pilet eelmüügist 100.-, koha-peal 150.-.31.12 kell 24 Ilutulestik Türi linnas.

JAANUARKuni 11.12 Türi Kultuurimaja galeriis Resa Tiitsmaa näitus Jaanuar-veebruar – Türi Muuseumis Helga Tammiste käsitöönäi-tus 3.01 kell 10.30 Türi Kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussam-ba juures relvarahu mälestushetk 6.01 kell 18 Kabala Rahvamajas mälumängu III voor14.01 kell 18 Türi Kultuurimajas Järvamaa kultuuripreemiate üle-andmise tseremoonia24.01 kell 19 Oisu Rahvamajas Vana Baskini Teatri etendus “Vale-detektor”. Piletid 125.- ja 150.-

Türi vibukütid olid taas võidukad11.–12. detsembril toimusid Vana-Võidus Eesti sisekarikavõistlused vibulaskmises. Oma võimu näitas Türi Vibukool, mille liikmed võitsid kuus kuldmedalit ja kolm hõbemedalit.

Esimesel võistluspäeval panid end proovile lapsed. Kõige nooremas vanuseklassis võistlejad – tidetid – lasid harjutust 2x15m. Võidukas oli Lisell Jäätma, kes lasi plokkvibuga 591 silma ja seega kuulus talle esikoht. Teiseks tuli Linda-Liis Laikoja, tabades 559 silma. Sama vanuseklassi poiste arvestuses oli heas vormis Robin Jäätma, kes tabas plokkvibuga 567 silma. Teise koha saavutas Kren Kask tulemusega 562 silma. Sportvibu tidettide tüdrukute klassis saavutas Kelli Nasonov tubli kuuenda koha tulemusega 544 silma. Plokkvibu kadettide noormeeste arvestuses võitis Agris Adamberg, lastes harjutust 2x18m. Plokkvi-bu juuniorite neidude klassis saavutas esimese koha Mariel Jäätma, tulemusega 564 silma ning plokkvibu juuniorite noormeeste klassi võitjaks tuli Timo Türn tulemusega 558 silma.

Pühapäevane võistluspäev oli täiskasvanute päralt, kes lasid harjutust 2x18m. Plokkvibu naiste klassis võitis Mariel Jäätma tulemusega 564 silma. Teiseks tuli Maarika Jäätma, klogudes 546 silma.

Plokkvibu meeste arvestuses saavutas Timo Türn kuuenda koha.TR

Sportlased ootavad tunnustamistJärvamaa Omavalitsuste Liit (JOL) ja Järvamaa Spordiliit kuulutavad välja konkursi Järvamaa spordi-preemiatele. Spordipreemia eesmärk on tähtsustada sporti, tunnustada ja tutvustada üldsusele tipp-sportlasi, treenereid, kehalise kasvatuse õpetajaid ja teisi isikuid, kelle saavutused, töö ja isiklik eeskuju on oluliselt aidanud kaasa sporditegevusele maakonnas.

Järvamaa Spordiliit rahastab kolme preemiat: aasta naissportlane, edukas noor ja parim kollektiiv/võistkond. Järvamaa Omavalitsuste Liit rahastab samuti kolme preemiat: aasta meessportlane, spordi-edendaja ja elutöö spordi valdkonnas.

Aasta meessportlase, aasta naissportlase, eduka noore ja parima kollektiivi/võistkonna väljaselgi-tamine käib läbi Järvamaa Spordiliidu, kus preemia laureaadid selguvad punktiarvestuse süsteemis. Spordiedendaja preemiale ja elutöö preemiale spordi valdkonnas tuleb esitada taotlus Järvamaa Oma-valitsuste Liidule.

Kandidaate võivad konkursile esitada valla- ja linnavolikogud ja -valitsused, kultuuri-, haridus- jt asutused, mittetulundusühingud, seltsid, klubid, ühendused, asutuste juhtkonnad, hoolekogud, nõu-kogud, kollektiivid ning üksikisikud. Taotlused peavad sisaldama kandidaadi iseloomustust ja esitami-se põhjendust. Kindlasti tuleb märkida kandidaadi kontaktandmed (igapäevaselt kasutatav e-aadress, postiaadress ja telefoninumber).

Taotlused tuleb esitada kirjalikult ühel A4 leheküljel JOL-i kantseleisse e-postiaadressil [email protected], või postiaadressil JOL, Rüütli 25, 72713 Paide või tuua käsipostiga tuba 132, Rüütli 25, Paide. Läbivaatamisele kuuluvad ainult need taotlused, mis on jõudnud JOL-i kantseleisse hil-jemalt 30. detsembril kella 16ks. Hiljem (k.a. Eesti Posti vahendusel) või muul aadressil saabunud taotlusi arvesse ei võeta.

Järvamaa spordi-, kultuuri- ja noorsoopreemiate pidulik üleandmine toimub 14. jaanuaril Türi Kultuurimajas.

TR

Türil on kõvemad bowlinguässad13. detsembril seitsmendat korda toimunud Paide-Türi matškohtumine bowlingus lõppes Kevadpealinna võistkonna jaoks võidukalt ning ränd-karikas on nüüdseks türilaste valduses.

Võistlusel osalesid Paide ja Türi kaheksaliikmelised võistkonnad. Kõik võistlejad mängisid korra läbi iga vastasvõistkonna võistlejaga, seega koos-nes võistlus kuuekümne neljast minimatšist. Iga minimatši võitja tõi võist-konnale lisaks bowlingurajal visatud tulemusele veel 30 preemiapunkti.

Kokku kuus tundi väldanud võistlus kulges üsna tasavägiselt. Esime-se kolme vooruga sai Türi võistkond 260 punktilise edumaa. Neljandas voorus suutsid paidekad küll vahet vähendada, ent järgmistes voorudes tagas Türi endale piisavalt turvalise edumaa. Lõppkokkuvõttes sai Türi võidu 415 punktilise vahega, lõpptulemus 11 422 : 11 007. Minimatši-de seis jäi Türi kasuks 33:31.

Türi võistkonda kuulusid: Inara Ratnik (pildil), Tauno Timmermaa, Urmas Metsatalu, Jaan Kirsipuu, Aimur Raudsepp, Andrus Ummus, Ivar Kald, Silja Holter ja Karin Orgvee.

TR

Türi vibukooli kasvandike jaoks olid Eesti sisekarikavõistlused edukad – võideti kuus kuld- ja kolm hõbemedalit. Erakogu

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu LEADER-strateegia rakendamiseks on avatud taotlusvoorud

10.01.2011–17.01.2011 järgmistele meetmetele:

Projektitaotlusi maaelu arendamiseks võib taotleda ettevõtja, sihtasutus, mittetulundusühing, seltsing, kohalik omavalitsusüksus. Informatsioon taotlemise tingimuste kohta Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kodulehel www.koostookogu.ee Taotluse võib esitada paberkandjal ja elektrooniliselt Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kontorisse (Paide tn 6, III korrus, Türi) hiljemalt 17.01.2011 kell 17 või elektrooniliselt hiljemalt 17.01.2011 kell 24.

Meede 1: Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkusMeede 2: Elukeskkond ja kogukonnateenused

Meede 3: Ettevõtluse mitmekesistamineMeede 4: Turismi arendamine


vana ja uus Türi vallas

Enamik kõrvalhooneid on tänaseks hävinenud. Säilinud on vaid endine viinavabrik, mis on ümber ehitatud Veskisilla motelliks. Valitsejamaja asemele on ehitatud uus hoone, kus toimuvad üritused.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: [email protected] www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorAnne Viljat

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail [email protected], telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4700 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või mei-li teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

1913

2010 René Viljat

Türi-Alliku mõisahooned Pärnu jõe kaldal. Vasakult vaadatuna paistavad valitsejamaja, saeveski ja viinavabrik. Esiplaanil suur paisjärv, mille vett vajati viinavabriku tootmisprotsessi jaoks.

teated

TEATED

Teen lumekoristustöid (katused, hoovid jne).Info telefonil 535 85955.

Müügil mänguasjad Viljandi 5, Türi. Oleme avatud 7 päeva nädalas. E–L 9–18, P 10–14NB! 24, 25, 26, 31 dets. avatud 10–14.

Ostan vanu (enne 1945. aastat)õnnitluskaarte ning fotosidEesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest. Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

LEILI GROMOVA 2. novemberVELLO LIPPUR 5. november

MALLE MÄEKINGU 24. novemberREINO VOLMAR 25. november

ATKO HANSUMÄE 26. novemberSELMA KASE 26. november

HELMI KÕUSAAR 1. detsemberMAIMU NEREP 3. detsember

ENDEL LOONURM 8. detsemberVAMBOLA HERMANN 12. detsember

SILVA MIKK 13. detsemberTIIT TEESALU 14. detsemberMATI TEMPEL 15. detsember

ja avaldab kaastunnet omastele.

UUED KODANIKUD!

ARMAN GEVORKJAN 13. oktooberELLU LIPPAND 19. oktoober

UKU KARL MARKUS 7. novemberMARTIN KIISK 19. november

OSKAR VILLEMS jaMIAMARII VILLEMS 26. november

Palju õnne!

11

MÄNGUASJADKaupluses Lilled, Kingid

Viljandi 5, Türi

Selle kupongigakuni 10. jaanuarini 2011

-20%


lugejaküsimus

“Euro hinda ei tõsta” on 2010. aastal Eesti Kauban-dus-Tööstuskoja poolt algatatud kampaania, mille ees-märk on ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus 2011. aastal.Ausa hinnastamise lepinguga liitumine on vabatahtlik ning leppega liitudes annab ettevõtja lubaduse, et seo-ses eurole üleminekuga järgitakse head tava ja ei tõste-ta põhjendamatult hindu ja ettevõtted ei kasuta eurole üleminekut pangateenuste hindade tõstmiseks.

„Euro hinda ei tõsta“ märgi õiglast kasutamist jälgib ka Tarbijakaitseamet.Lepinguga liitumine on vabatahtlik ning leppega liitudes annab ettevõtja nõusoleku, et seoses eurole üleminekuga järgitakse head tava ja ei tõsteta põhjendamatult hindu. Nii antakse ka tarbijale selge sig-naal ausast ja vastutustundlikust käitumisest.Leppega liitunu kohustub näitama kaupade ja teenuste hindu selgelt ja üheseltmõistetavalt ning tagab, et tema töötajad oleksid oma tööülesannete ulatuses teadlikud euro kasutuselevõtmisega seonduvate nõuete ja juhenditega ning kompetentsed vajadusel vastavaid nõudeid ja juhenditest tulenevat oma klientidele selgitama.Kampaaniaga on liitunud ka Türi Rahvaleht.

Detsembrikuu lugejaküsimus on: Kui palju maksab eraisikule alates 1. jaanuarist Türi Rahvalehes reakuulutuse üks rida?

Õigesti vastanute vahel loosime välja väärtusliku kingituse, mille on välja pannud SEB Pank.

Vastused palume saata 5. jaanuariks meiliaadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht.

Kord jõuluvanal tuli mõte,pani põdrad saani ette,pakkis kingikotid saani,tarvis jõuda eestimaani.

Riigid seadis järjekorda,esmalt alustas ta Norrast.järgnesid siis Taani, Soome,peagi paistsid Eesti hooned.

Esmalt kutsus teda Tallinn,kus ilus tuli kullast kallim,edasi viis tee ta sealtküladesse kõigepealt.

Käis ta läbi maad ja linnad,alevid ja kihelkonnad,lõpuks väsis ära nii,et sõitis koju tagasi.

AUTOR HELIKA KAASIKKABALAST

Päkapikumütsikesed

2 pk jäätisetuutu vahvleid200 g vahukoort200 g kodujuustumaitse järgi suhkrutpohlamoosipiparkookeriivitud shokolaadi

Vahusta koor suhkruga. Lisa kodujuust ja pudista sisse piparkoogid.Pane tuutusse kihiti täidis moosi, nii, et viimaseks kihiks onvahukoore- kodujuustutäidis.Kaunista riivitud šokolaadiga.

“Türi Rahvaleht reklaami ja kuulutuste hindu ei tõsta.”

Auris Rätsep Türi Arengu SA juhatuse liige

Rõõmsaid pühi ja meeleolukat aastavahetust!

Kallid kliendid!

Meil on Türi valla soodsaimadkütusehinnad ka järgmisel aastal!Tankimiseni!

Teie OBB Särevere tankla

www.mediato.eeTüril aastast 1991

Jõuluvana mõte

Head koolieelikud!

Türi Gümnaasiumis alustab tööd eelkool.Ootame teid 27. jaanuaril 2011 kell 17.30 Türi Gümnaasiumi algklasside majja (Hariduse 3).

Documents

22.12.2010 - Türi Rahvaleht