22.06.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010

SÕNUMID

TÜRI VALLA AJALEHT 22. juuni 2010 nr 3 (775) www.tyri.ee/rahvaleht

• Tüli spordikooli pärast lk 2• Suisapäisa sõidab Taani festivalile lk 3• Koolilõpetajad 2010 lk 5

Projekt jõuab teleekraanile

Dirigent Ants Oidekivi juhatusel esitas orkester kõikide ulmefi lmide fännide lemmikloo – fi lmi “Star Wars” tunnusmeloodia. Kuidas proov kulges, seda näeb juba teleekraanilt. Merit Männi

• Persoon – Tiina Lohur lk 6• Oisu Rahvamaja saab invatee lk 8• Rattakross on populaarne lk 10Kevadpealinn andis valitsusohjad

käestPühapäeval pandi Kooli pargis toimunud kontserdiga punkt käesole-va aasta Kevadpealinna sündmustele.

Vaatajatele-kuulajatele pakkusid meeleoluka elamuse ansambel Oma Lugu, naisrahvatantsurühm Karikakar ja segarahvatantsurühm Kaktus, ansambel Naized, ansambel Avaja ja teised kultuurimaja kol-lektiivid. Näha sai kunstiringi tööde näitust ja moedemonstratsiooni “Emad õmblevad, lapsed näitavad”.

Kevadpealinna korraldustoimkonna juhi Ülle Välimäe sõnul hoi-dis Türi pealinna au kõrgel ja võõrustas hulgaliselt külalisi ning siin toimunud ettevõtmised tõid rõõmu inimeste südamesse.

Korraldustoimkond tänab kõiki abilisi, kes korraldasid ja aitasid igal moel kaasa kevadkuudel Türil toimunud ettevõtmiste edukale toimumisele. Samuti kuuluvad tegijate tänusõnad vallakodanikele, kes erinevatel ettevõtmistel aktiivselt osalesid.

Tallinna Linnavalitsus väljastas tunnistuse, mille kohaselt oli Kevadpealinnal Türil valitsusõigus suve astronoomilise alguseni 21. juunil kell 14:28.

20. juunil osales valla esindus Pärnus suve avaüritustel “Homme algab suvi!”, kus valitsusjärg anti üle suvepealinnale.

Türi õppurid käisid presidendi vastuvõtul21. juunil toimus Kadriorus Presidendilossi roosiaias Vabariigi Pre-sidendi ja proua Evelin Ilvese vastuvõtt üldhariduskoolide ja kutse-õppeasutuste parimatele lõpetajatele.

Järvamaalt olid vastuvõtule kutsutud kuldmedaliga keskkooli lõpetanud Märt Kozorezov ja Reino Mänd Türi Gümnaasiumist ning hõbemedaliga kooli lõpetanud Teele Siska Aravete Keskkoolist, Teele Järvpõld Paide Ühisgümnaasiumist, Kristjan Kanarbik Järva-Jaani Gümnaasiumist ja Tähti Salla Türi Majandusgümnaasiumist.

Vallaelanikke kaasatakse arengu-kava koostamisseKõiki türilasi ja valla külade elanikke oodatakse osalema Türi valla arengukava 2010–2017 koostamisele.

Oma arvamust saab avaldada rahvakoosolekutel, mis toimuvad 28. juunil kell 17. 30 Kirna seltsimajas, 29. juunil kell 16 vallavalit-suse III korruse saalis, 1. juulil kell 16 Kabala Rahvamajas ja kell 18 Oisu Rahvamajas.

Arutletakse järgmistel teemadel: avalik haldus, juhtimine, haldus-suutlikkus ja turvalisus; ettevõttemajandus, elukondlik teenindus, arengu kavandamine ja rahastamine; haridus, noorsootöö, kultuur, sport ja vaba aeg; sotsiaalne heaolu, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; elukeskkond.

Vallaelanikega kohtuma ning nende mõtteid ja ettepanekuid kuulama tulevad arenguvaldkondade töögruppide juhid: vallavanem Aivo Prüssel, abivallavanemad Üllar Vahtramäe ja Vahur Salom, sot-siaalosakonna juhataja Peeter Kruusement ning majandus- ja planee-ringuosakonna juhataja Urmas Kupp.

TR

Ansambel Avaja laulis kevade lõppenuks ja suve alanuks. Merit Männi

Alates juulikuust jõuab Eesti Televi-siooni eetrisse uus suvine magasin-tüüpi saatesari „Suveniir“, kus muu põneva kõrval tutvustatakse LEADER-programmi kaudu maapiirkondades toetatud erinevaid projekte. Järva-maal pälvis teletegijate tähelepanu kavand „Orkester Türi järelkasv“. Suve jooksul jõuavad televaatajateni 26 erineva projekti edulood.

MERIT MÄ[email protected]

Videolugude väljavalimiseks ja salves-tamiseks kuulutati välja konkurss ja iga LEADER tegevusgrupi piirkonnast valis ETV saatemeeskonna, põllumajandusmi-nisteeriumi ja maaeluvõrgustiku üksuse töögrupp välja sobivaima projektinäite. Lähtuti sellest, et saatesse jõuaksid võima-likult uudsed ja mitmekesised projektid. Arvestati ka seda, et projekt oleks tele-sobilik.

18. juunil oli võttemeeskond Türi Kul-tuurimajas ametis vajaliku videomaterjali

salvestamisega. Et ilmaolud olid soodsad, otsustasid teletegijad, et saateklipi jaoks tarviliku materjali võiks linti võtta hoopis õues. Nii rivistatigi orkestrandid üles kul-tuurimaja sisehoovi ja pillipuhumine võis alata. Videolindile jäädvustati paar lugu ning lühiintervjuud mängijate ja dirigent Ants Oidekiviga.

Saatetegijad ei osanud öelda, millisel kuupäeval Türi orkestrante eetris näeb. „Igas saates on LEADER-projekte kajas-tavate videolugude keskmine pikkus seitse minutit. Tutvustavates saatelõikudes eraldi saatejuhti ei ole, tegemist on n-ö lühidoku-mentaalfilmiga,” selgitas Maaeluvõrgustiku projektijuht Krista Kõiv.

Aprillikuus käis orkester Türi esine-mas Lõuna-Järvamaa piirkonna koolides sooviga tutvustada projekti „Orkester Türi järelkasv“ raames kooliõpilastele puhkpillimuusikat ning äratada lastes huvi puhkpillieriala ja selle õppimise vas-tu. “Suurem puhkpillieriala õpilaste arv Türi muusikakoolis tagaks järelkasvu ka Türi orkestrile. Loodetavasti suudamegi käivituva projekti raames äratada mõnes

väikeses poisis või tüdrukus huvi pilli-puhumise vastu,” avaldas dirigent Ants Oidekivi kevadel lootust. Juuni alguses toimunud muusikakooli sisseastumiskat-setest kokkuvõtteid tehes arvas dirigent, et „koolituurist“ on veidike kasu tõusnud – puhkpillierialale oli soovijaid piisavalt. “Sinnamaani, kuniks nad “orkestrikõlbu-likuks” saavad, kulub muidugi aega,” ütles ta lõpetuseks.

TEAVE

Alates 5. juulist on ETV eetris õhtu-ne suvemagasin-saade “SUVENIIR”.Saade on eetris kaheksa näda-la jooksul (5. juuli–26. august), esmaspäevast neljapäevani kell 20.05–21.00, kolmapäeviti lühem (lotokolmapäev). Igal nädalal on erinev saatejuht, näiteks: Neeme Raud, Kadi Jaanisoo, Maire Aunas-te, Roald Johanson, Meeli Kompus, Grete Lõbu, Toomas Luhats, Vikto-ria Ladõnskaja.

19. juunil saab Laitse RallyPark´ist alguse Vanasõidukite Suursõit 2010, 23. juunil teeb vanasõidukite paraad oma ringsõidul kell 11–14 peatuse ka Türil.

Vanasõidukite näitusel saab näha ligi-kaudu 200 vana mootorratast, sõidu- ja veoautot jms. Iga viie aasta tagant kor-

raldatav Vanasõidukite Suursõit jaguneb sel aastal kolmeks etapiks. 19.–22. juunini toimub Laitses vanatehnikalaager. 23.–27. juunini viib reisiseltskond jaanitule Laitsest Lõuna-Eesti ja Läti kaudu Pärnumaale.

24.–26. juunini toimub kindral Laidone-rile pühendatud mälestussõit. Viimsist läbi

Haapsalu Pärnusse viival teekonnal näeb res-taureerimise kui tehnikaajaloo taastamise eks-klusiivsemaid pärleid nii Eestist kui Soomest.

Mõlemal teekonnal osalejate eesmärk on jõuda 26. juunil Pärnusse suurele vana-sõidukite paraadile.

TR

Türil näeb unikaalseid vanasõidukeid

2 TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Laupäeval, 26 l k16Türi kultuurimaja ss saalsSegakooriSuisapäisa

kontsert“IN PARADISUM”Koori juhatab KULDAR SCHÜTSAstume parima kodupubliku eesülesenneosalemist rahvusvahelisel

konkursil Taanis.

Pääse 25.-

Kabala 44.

Laulu- ja tantsupidu

Kabala 44.

Laulu- ja tantsupidu31. juulil 2010

Kabala laululaval

samblid, koorid, tantsurühmad,orkestrid, rahvapillimängijad.Kollektiivid lähemalt ja kaugemalt.

Noortele võistlused ja töötoadKohal on käsitöölised, toitlustajad, jäätisemasin, ponihobu, batuut.

kohapeal , õpilased ja pensionärid Eelkooliealised tasuta.

.

Kell 17.30

Kell 18.00

Pilet

ansambliga Absolut-Lühis

25.- 10.-.

Rongkäik

Kontsert

Tantsuõhtu

An

Ettevõtmist toetavad: Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, Türi Vallavalitsus,Euro Pagar, RMK, Türi Kultuurimaja, Oisu Rahvamaja, Kabala Rahvamaja,

Kabala Kultuuri- ja Spordi Selts, seltsing Kultuurne Kabala.

Türile loodud spordikooli

temaatika tõstatus mai-

kuus, kui vallavolikogu ha-

ridus- ja noorsookomisjoni

koosolekul õppetoetuste

määramise ja maksmise

eelnõu menetlemisel esitati

küsimus, miks ei ole eelnõu

koostamisel arvestatud

spordikooli õpilastega.


„Eelnõu koostajana ei olnud ma kursis, et vallas on spordi-kool ning kuna eelnõu oli päeva-korras, siis arutasime seda ka ko-misjonis. Ka komisjoni liikmetel puudus sellekohane info,“ ütles vallavalitsuse haridusspetsialist Külle Viks ning lisas, et nädal hiljem helistas talle lapsevanem, kes ütles, et tema laps on koju toonud avalduse esitamiseks Türi spordikooli direktorile. „Lapsevanem soovis teada, mis kooli, õppekava ja õppeteenus-tasuga on tegemist. Kuna ma ka nendele küsimustele ei osanud vastata, hakkasimegi haridus- ja kultuuriosakonna ametnikega asja uurima,“ rääkis Viks.

Haridusspetsialisti sõnul saab erakooliseaduse alusel kooli vastuvõtmist selle avalduse alusel küll taotleda, kuid õppeteenusta-su maksmine on erakooliseaduse järgi õpilase ja erakooli pidaja vahelise lepinguga reguleeritav, sest kohustusi võetakse lepingu-ga, mitte avalduse alusel. Õppe-maksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda õppeaasta jook-sul ei muudeta. „Erakooliseaduse järgi on koolil põhikiri, mis ei saa samal ajal olla erakooli pidaja põhikiri. Samuti on erakooli pidajal kooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatu-pidamisest,“ selgitas Viks.

Kuna Türi Spordikooli pidajaks on MTÜ Türi Spordi-klubide Liit, siis soovitab Viks lastevanematel esitada liidule konkreetsed küsimused põhi-kirjalise tegevuse, õppemaksu suuruse jms kohta.

Türi Spordiklubide Liidu (TSKL) juhatuse esimees ja spordikooli direktor Mati Sadam möönab, et lastevanematele võis avaldus ehk veidi üllatusena tulla, ent ta loodab nende mõist-vale suhtumisele. “Treenerid jagasid avalduse blanketid laiali juba maikuu alguses, paraku oli ilmselt nii nende kui ka TSKLi-poolne eelnev selgitustöö pisut puudulik,” avaldas ta.

TSKL probleemi ei näe

Sadam lükkab tagasi süüdis-tused, justkui oleks TSKL valla-ga eelnevalt nõu pidamata uue koolitusasutuse rajanud.

“Me pole kohustatud vallaga taolisi asju kooskõlastama, sest tegemist on mittetulundus-ühinguga. TSKLi ja valla vahel

sõlmitud leping kohustab meid tegelema õppe- ja treeningtööga. Leian, et läbi spordikooli saab seda kohustust isegi paremini täita,” ütles Sadam.

Vald nõuab selgitust

„Sõlmitud lepinguga on sätes-tatud poolte õigused ja kohustu-sed ning lepingu täitmist jälgib haridus- ja kultuuriosakond. Keh-tiva lepingu punkti 3.1.1. järgi korraldab TSKL vallas õppe- ja treeningtööd vastavalt eelnevale kokkuleppele, kusjuures järgmise õppeaasta õppe- ja treeningtöö maht lepitakse kokku hiljemalt eelneva aasta 10. oktoobriks,“ rõhutas Külle Viks. Ta ei nõustu Sadama väitega, et TSKL pole kohustatud vallaga asju koos-kõlastama, kuna lepingujärgselt on vald usaldanud TSKL-le teatud avaliku ülesande täitmise ning selle täitmiseks finantseerib MTÜ-d n-ö avalikust (maksu-maksja) rahast.

„Raha kasutamise kohta on vallal õigus järelepärimisi teha ning seda, kas spordikooli tege-vust finantseeritakse avalikust rahast või mitte, me ju teada ei saa, kui me ei tea sedagi, et spor-dikool loodud on,“ nentis Viks.

Otsuse kohta rajada Türi Spordikool selgitas Sadam, et TSKLis on aastaid tegeletud noortespordiga Türi vallas ja linnas ning toimis ka õppe- ja treeningtöö. “Meil on atesteeri-tud treenerid, samuti on paika pandud õppe-kavad. Kuid senini polnud see kõik amet-likult fikseeri-tud, mistõttu puudus meil ka koolituslu-ba,” rääkis ta. Nii alustas TSKL eelmise aasta sügisel vajaliku statistika kogumisega, korrastas dokumentatsiooni ning edastas selle Haridus- ja Teadusminis-teeriumisse.

Türi Spordikoolis on nüüdseks registreeritud järgmi-sed spordialad koos õppeka-vadega: kergejõustik, maadlus, orienteerumine, võrkpall, rat-sutamine, tennis, vibulaskmine ja ujumine. “Nendest tennis ja vibu on praegu ühiskondlikus korras – treenerid tasu ei saa, aga treeningud siiski toimuvad. Spordialade hulgast jäi välja ka jalgpall, kuna etteantud ajaks õppekava ei laekunud,” mainis TSKLi juht. Spordikooli teke ei tähenda Sadama sõnul olulisi muudatusi Türi vallale, treene-ritele, lapsevanematele ega ka TSKLi töötajatele.

“Spordiklubide liidu jaoks tähendab see seda, et peame hoidma korras oma aruandluse. Bürokraatiat on kindlasti roh-kem ja ka raamatupidajal selle-võrra rohkem paberimajandust,” arvas Sadam ning kinnitas lisaks, et ühtegi töökohta juurde

ei looda ning ka koondamis-hirmu pole senistel töötajatel vaja tunda. Lapsevanemad, kes maksavad oma laste treeningute eest osalustasu, saavad järgmisel aastal tuludeklaratsiooniga koo-lituskulud tagasi.

Toetusest jääb väheks

Spordikooli puhul toob Sadam positiivse kasutegurina välja asjaolu, et tänu koolitusloa-le on edaspidi võimalus taotleda riigipoolset toetust. Praegu saab TSKL põhilise rahatoetuse Türi

vallalt. “Valla-poolne raha-süst on ligikau-du 3 miljonit krooni aastas, selle summaga suudame end ära majanda-

da: maksame palgad, hooldame spordirajatisi, tegeleme treening-tööga, toetame klubisid, korral-dame võistlusi jne. Vaatamata sellele, et viimase kahe aasta jooksul on toetussumma ligi 500 tuhande krooni võrra vähe-nenud, oleme hakkama saanud.

Raske saab olema aasta 2011, sest siis on meie reservid läbi,” avaldas Sadam.

„Spordiseaduse järgi on spordikool huvikooliseaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. Huvikooliseadus regu-leerib munitsipaalhuvikoolide tegevust. Eesti Hariduse Info-süsteemi (EHIS) andmetel on Türi Spordikool eraõigusliku juriidilise isiku, s.o MTÜ Türi Spordiklubide Liit asutus, õppe-asutuse liik on huvikool, mis on registreeritud 6. mail 2010. Era-kooliseaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse era-huvikool asutatuks alates kooli kõikide huvialade õppekavade registreerimisest EHISes. Huvikoolile koolitus-luba ei väljastata, seetõttu ei saa Türi Spordikoolil olla koolituslu-ba, vaid registreering. Selles osas koolituskuludelt tulumaksusoo-dustuse saamine ei muutu, kuna maksu- ja tolliameti andmetel saab koolituskulu tulust maha arvata juhul, kui see on maks-tud õppimise eest erakoolis, millel on antud õppekava osas koolitusluba või registreering EHISes,“ kinnitas Viks.

Tüli spordikooli pärast

TEAVE:

Rahvatervise seadus kohustab omavalitsust korraldama

elanikkonna tervise edendamisele suunatud tegevusi.

Spordiseaduse alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus

määrata kindlaks oma haldusterritooriumil spordiks vaja-

lik maa-ala, võimalusel toetada vallavolikogu kehtestatud

tingimustel ja korras spordiorganisatsioonide tööd, soo-

dustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ning

noortelaagrites. Seega on kohalikul omavalitsusel valla

territooriumil sporditegevuse korraldamiseks oma üles-

anded ja õigused. Kohalik omavalitsus võib spordikorral-

duslikke ülesandeid täita ise või volitada halduslepinguga

neid täitma mõnda eraõiguslikku juriidilist isikut. Kui

kohalik omavalitsus annab seadusest tuleneva ülesande

täitmise eraõiguslikule juriidilisele isikule üle, siis vastutus

selle ülesande täitmise eest vastavas kvaliteedis ja mahus

jääb kaudselt ikkagi omavalitsusele. Samuti näevad nii

haldusmenetluse seadus kui ka halduskoostöö seadus

halduslepingu sõlmimisel ette kohustuse teha lepingu

pooleks oleva eraõigusliku isiku tegevuse ning avaliku

raha kasutamise üle järelevalvet.

TÜRIMAJANDUSGÜMNAASIUM

pakub võimal ust täiendavatekssisseastumis-

katseteks10. kl assi majandus-, kunsti-

või spordisuunda.

Katsed toimuvad 26. augustil kell 10.Kaasa võtta 9. kl assi

l õputunnistus!Täpsem info sisseastumiskatsete

kohta kooli koduleheküljel.

Jätkub õpil aste registreerimine avatavasse

gümnaasiumikl assitäiskasvanutel e (10. kl ass)!Täpsem info ja aval duse

bl ankett kool i kodul ehekül jel (kool i astujal e /

gümnaasiumikl assidtäiskasvanutel e)

Tel 5569 3570 www.rikson.ee

- lamekatused

- eterniitkatused

- terasprofiilkatused

- kivikatused

-15%-15%juunikuunijuunikuuni

“Me pole kohustatud

vallaga taolisi asju

kooskõlastama, sest

tegemist on MTÜga”

TSKLi juht Mati Sadam ja spordikooli õppealajuhataja Urve Toome

ei mõista, mida on vallal spordikoolile ette heita. Merit Männi

Noored on meie tulevik! See tuntud tõde kehtib ka grillimeist-

rite puhul, sest 12. juunil Türi lauluväljakul toimunud

Koolidevahelistel Meistrivõistlustel Grillimises – Grillium osales

mitu Türi noortevõistkonda. Pildile on jäänud Türi Lastekaitse

Ühingu grillivõistkond Krõbe kõrv (ülemine foto) ja Türi Avatud

Noortekeskuse võistkond Snack lõbusad liikmed.

Fotod: Luise Leement / Eesti Grilliportaal

TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010 3

uudised

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15

(II ja III kvartalis: 7. ja 21. juuni, 5. ja 19. juuli,2., 16. ja 30. august, 13. ja 27. september)

MÜÜA ELAMUKRUNDIDMÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOONMÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATESSUURUSEGA ALATES

1100 M1100 M22HIND ALATES

199199 KROONI/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi,

side, elekter, tänavavalgustus,

asfalteeritud teed, terviserada,

tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANEKUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.euwww.maekalda.eu

tel. 512 4236tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

Taanis Aarhusis toimub 29. juunist kuni 4. juulini rahvusvaheline koorifes-tival, millest võtab osa ka segakoor Suisapäisa. Lisaks konkursile pakub festival suurepärast võimalust osaleda Skandinaaviamaa-de parimate koorijuhtide töötubades, kuulata maa-ilmatasemel kooride kont-serte ja esineda erinevatel lavadel.


Novembri alguses otsustas Taanis toimuva maineka Põhja-maade koorifestivali Aarhus In-ternational Choir Competition 2010 eelžürii kutsuda konkur-sile üle maailma kaheksa koori. Kutsutute hulka mahtus ka ETV saate Laululahing 2008. aasta võitja segakoor Suisapäisa Türilt.

Koorifestivali kunstilise juhi Carsten Seyer-Hanseni kinni-tusel oli kooride huvi järgmisel suvel toimuva konkursi vastu ülisuur. Seda kindlasti ka kõrge-te auhinnarahade tõttu (I koht 100 000, II 50 000 ja III koht 30 000 Taani krooni). Samuti jälgib konkurssi mainekas žürii,

teiste hulgas ka Eesti Filharmoo-nia kammerkoori endine peadi-rigent Paul Hillier.

Ootused on kõrged

Eesti Kooriühingu esi-mees Aarne Saluveer ütles, et Suisapäisa pääsemine Aarhusi festivalile on hea uudis ja, mee-nutades Suisapäisa esinemist koorifestivalil Tallinn 2009, ka täiesti oodatud saavutus. Salu-veer lisas, et taanlastel on head rahalised võimalused sellise tasemega festivale korraldada ja meelitada tipptasemel koore korralike auhinnarahadega. Saluveer avaldas lootust, et Suisapäisa suudab Aarhusi fes-tivali näha suurelt ja arvestab, et tegemist on maailmaklassi konkursiga.

Suisapäisa koori dirigent Kuldar Schüts kinnitas, et kaht-lemata on eelseisev konkurss nii Suisapäisa kui tema enda jaoks suurim proovikivi. “Tegemist on maailmatasemel koorifesti-valiga ning see, et meid kaheksa osaleva koori hulka valiti, on juba suur näitaja. Väga raske on ennustada, millised võiksid olla konkursi tulemused, kui meiega konkureerivad professionaalsed kollektiivid, kes esitavad kodu-

maal igal pühapäeval hiiglaslikke suurvorme ja annavad kontser-te. Hoolimata sellest, milliseks kujuneb lõpptulemus, oleme ennast tegelikult ületanud. Suisapäisa ülikiire areng ja suu-red sammud on meid suunanud kõrgema taseme repertuaarini,” avaldas Schüts.

Koori read täienesid

Festivalil ettekandmise-le tulev repertuaar jaguneb dirigendi sõnul kaheks: esitatakse maailma klassi-kaliste koorimuusikaloojate ja Eesti autorite loomingut – Poulenc, Norgard, Busto, Orban, Tormis, Pärt, Kang-ro jt. “Kokku 10 lugu, mille esitamiseks kulub ligikaudu 40 minutit. Laulude kirju ja vaheluv iseloom pakub loo-detavasti žüriile meeldivaid emotsioone. Loobusin kavade ülesehitusel vanamuusikast ja kaasaegsemast muusikast ning üritasin kaasata rohkem folkloorset materjali ning efektsemaid teoseid, mis sobib Suisapäisale kõige paremini,” selgitas Schüts.

Kõrgetasemelisel festivalil osalemiseks valmistudes sai koor oma ridadesse veidi ka

täiendust – hooaja algul liitu-sid Suisapäisaga mõned lauljad Türilt, Pärnust ja Tallinnast.

Festivali kava esitatakse ka kodupublikule

“Abiväeks kutsusin Nooruse kooris laulva soprani Evelin Ööveli. Nii et Suisapäisa amet-

likus nimekirjas on juba üle 30 laulja. Proovid toimusid esialgu üle nädala pühapäeviti, kuid hiljem tekkis tungiv vajadus te-ha proove igal nädalal. Ülimalt keeruline oli saada proovides kokku tervet koosseisu, kuna kõik lauljad on tegevad mitme-tes erinevates valdkondades ja kollektiivides. Seetõttu võtsin

tarvitusele individuaalproovid – tänaseks on neid tehtud juba vähemalt 100,” rääkis Schüts veel.

Enne ärasõitu annab koor 26. juunil kontserdi ka Türil, esitamisele tuleb kogu selgeks-õpitud repertuaar.

Taanist koorifestivalilt naa-seb Suisapäisa koor 5. juulil.

Suisapäisa sõidab Taani koorifestivalile

Pilt on tehtud eelmise aasta suvel, kui Suisapäisa esines Muhus Ivo Linna juubelikontserdil. Erakogu

4 TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010 TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010

Türi Arengu Sihtasutus lugeja kirjutab

10. juuni sombusele suvehom-mikule vaatamata kogunes Türi gümnaasiumi algklasside maja juurde lustakas laagriseltskond. Kolmkümmend loodusehuvilist II-IV klassi õpilast asus teele, et osaleda „Hea Alguse“ loodus-laagris.

Kohale jõudes tervitas meid pilvenurgast piiluv päike, üha soojenev ilm ja imekaunis loo-dus Pärnu jõe käärus. Vana koo-limajagi justkui naeratas lahkelt lapsi vastu võttes.

Kiiresti leiti sõbrad, kellega tuba jagada, pandi asjad paika ja juba olidki kõik õues ühises ringis, et omavahel sõpradeks saada ja kahe laagripäeva ootusi- lootusi välja öelda. Kõlama jäi mõte – tahame loodusega head sõbrad olla, veelgi rohkem teada saada ja kaaslastega lõbusalt aega veeta.

Esimesel retkel oli teejuhiks Helmut Bachman. Kuulsime-nägime palju huvitavat. Vastu-sed said küsimused: missugused munad on kuldnokal, ööbikul, metsisel, hallrästal; missugust pesamaterjali kasutab harilik kärbsenäpp; miks sokud sarvi vastu puud nühivad ja veel palju muud.

Pärast pisukest puhkust ja kehakinnitust tuli taas matka-

rajale asuda. Seekord võtsime ette käigu Kurgjale Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi. Siin sai tutvust teha mõningate koduloomadega, kiigeplatsil mängida ja lustida ning lõpuks veel jäätistki süüa. Tagasiteel oli ülesandeks koguda loodus-likku materjali, et sellest õhtul Samliku vaim kokku panna.

Õhtul ootas kõiki üllatus – Türi Vabatahtlikust Tuletõrje-ühingust olid külla tulnud Endel Roosileht ja Eilo Eesmäe. Lapsed said viktoriinis oma teadmised proovile ja teatevõistlusel osavust näidata. Preemiaks sai pärast torti süüa. Nõnda toimekalt jõudiski lõpule esimene päev.

Teine päev tõi kaasa viktorii-

ni kuuldu-nähtu kohta ja laagri-teemaliste luuletuste loomise. Auhindu jätkus kõigile.

Pärastlõunal asuti taas ko-duteele. Nii mõnigi laps viipas vanale koolimajale – kohtume järgmisel aastal!

ÕPETAJAD MARIKA LÕHMUS, ELLEN ROOSILEHT JA

MARIKA ROOSILEHT

Türi valla Poaka küla Pihlaka tänava elanikud pöördusid Türi vallavalitsuse poole palvega taas-tada teede olukord nii, nagu see oli enne 2008. aastat, mil reno-veeriti kanalisatsioonitrassi.

Eriti hullus olukorras oli jalakäijate rada. Õnneks leidis Türi vald vahendeid ja tõi kaks koormat purustatud kruusa jalakäijate raja taastamiseks. Täname selle eest!

4. juuni õhtul kogunesid ak-tiivsed Pihlaka tänava elanikud kärude, labidate ja rehadega ning tellisid miniekskavaatori, et kruus rajale vedada. Kolme tunni

jooksul oli kruus paigas ja reha-de-labidatega silutud. Töörõõmu ja jutuvada jätkus. Rada olid korrastamas ka need elanikud,

kes rada praktiliselt ei kasutagi. Täname aktiivseid elanikke, sest üheskoos saab palju tehtud!

HELE KUUT

Suvevaheaeg algas Samlikul

Jalakäijate rada sai korda

Türi Gümnaasiumi loodushuvilised õpilased alustasid suvevaheaega laagriga Samlikul. Erakogu

��

��

��

��

��

�

��

��

�

��

�

Elurõõm käis Pärnumaal

Rada on valmis ja lindi võib läbi lõigata. Erakogu

Elurõõm Soontagana linnusel. Erakogu

Eakate võimlemisrühm tegi väljasõidu Pärnumaale. Ring-käiku alustati Soontagana lin-nusest, kust matkasime jalgsi 1,8 kilomeetri pikkusel matka-rajal.

Edasi sõitsime mere poole ja tegime peatuse Pärnu lahe läänerannikul asuval Lindi loo-duskaitsealal, kus asub kõrge luiteseljandik. Pidasime seal ka väikese pikniku ning tee viis edasi Tõstamaal asuvasse Lao paadisadamasse. Paljud kasuta-sid võimalust osta koju kaasa värsket suitsukala – latikat ja tuulehaugi.

Järgmisena võttis meie reisi-seltskond suuna Valgeranda,

kus jalutasime piki randa poldri kaitsetammini.

Külastasime veel Audru mõisaparki. Meeldivate mul-jetega ja rahulolevalt sõitsime koju. Tänud meie juhendajale

Sirje Nurgale, soovime talle ke-na suve! Kõikidele eakatele aga tahaks öelda: kui on võimalus, minge kindlasti Eestimaale reisi-ma, sest siin on, mida vaadata!

EDDA KÜLASALU

Teeme koos head mõtted teoks!Türi Arengu Sihtasutuse poole on põhjust pöörduda kõigil, kellel mõni hea mõte teokstegemist vajab, aga endal oskuseid või va-hendeid napib. Nii pöördus meie poole Tõnu Siimut koostööks Järvamaa eakate suursündmust tutvustava trükise tootmiseks. Üheskoos leidsime, et materjal on sedavõrd mahukas ja sisu-kas, et sellest saaks Türi Rahvalehe vahel erilehe välja anda. Türi Arengu Sihtasutusel ja Türi Rahvalehe toimetusel on hea meel, et saame anda omapoolse panuse eakate suursündmuse väärikaks toimumiseks 17. juulil Türi lauluväljakul.

AURIS RÄTSEPTüri Arengu Sihtasutuse juhatuse liige

www.tyri.ee/tasa


hariduselu

5

külaelu

Oisu kandi rahvas tuleb jaanilau-päeval kokku23. juunil toimub Oisus teist korda Oisukandipäev, mis on välja kasvanud kunagistest Oisu valla päevadest. Päevale antakse ava-löök kell 11 Retla kooli staadionil, kus kohe alustatakse ka jalg-pallivõistlustega. „Kogu päeva vältel toimub ka rannavolleturniir, mis viiakse läbi sealsamas jalgpalliplatsi kõrval ning mitmesuguseid sportlikke mänge on kavas veelgi,“ avaldas Oisukandipäeva kor-raldustoimkonna juht Sille Varul. Ka lastele pakuvad korraldajad palju põnevaid tegevusi: koolimaja ees toimub joonistamisvõistlus, erinevad teatevõistlused ning oma osavust saab proovile panna ro-nimisseinal turnides. Soovijad saavad lasta omale näomaalinguid teha.

„Käsitööring Käbedad pakub huvilistele võimalust mõned põnevad käsitöönipid selgeks õppida ning kellel huvi, saab tutvuda möödunudaastase Oisukandipäeva kohta kogutud pildimaterjaliga,“ loetles Varul veel.

Kell 12 korraldab klubi Alempois vana vallamaja ees uhke moo-torrataste väljanäituse, kella 13 paiku saavad huvilised imetleda koo-limaja ees tuletõrjeautosid. Kell 14 algab päeva viimane ala - ümber Oisu jooks/kepikõnd. Päeva lõpetab kell 15 toimuv tseremoonia, kus iga ala parimatele antakse üle auhinnad.

Kuna tegemist on jaanilaupäevaga, algab kell 21 Oisu Rahvamaja kõrval traditsiooniline jaanikupidu, kus lusti pakuvad taidlejad ja tantsuansambel ning süüdatakse ka jaanilõke.

Oisukandipäevale on sportima või lihtsalt mõnusalt aega veetma oodatud kõik huvilised.

Oodatakse külade päevale31. juulil toimub Koigi vallas Prandi külas XI Järvamaa külade päev.

Päevakavasse on planeeritud lustakas rongkäik, orkester Türi tervituskontsert, kultuuriprogramm, kus esinevad külade taidlejad ja lõõtspillimängija ning õhtu lõpetab simman ansambel Lõõtspilli-poisid saatel.

Kogu päeva jooksul töötab lasteala, kus lapsed saavad mängida, meisterdada, osavust proovida jne.

Kohal on kauplejad käsitöö- ja toidukaubaga, toimub raamatute müük, avatud on külaloomaaed, toimuvad õpitoad ja leidub muidki põnevaid ettevõtmisi.

Avatud on erinevad näitused ning soovi korral on võimalus külas-tada Prandi allikate äärset loodusrada ning sõita allikatel parvega.

Kuulutatakse välja ka konkursi “ Külaroog 2010” võitja.

KONKURSI „KÜLAROOG“ JUHEND

Konkursil osaleja võtab kaasa oma küla eripärase toidu, mida tahetakse laiemale avalikkusele tutvustada või paku-takse juba praegu oma külalistele külas. Külaroa tooja an-nab korraldajatele kinnises ümbrikus autori andmed ja saab korraldajatelt vastu registreerimisnumbri, mis kantakse ka kinnisele ümbrikule.Külaroa konkursile võib pakkuda putru, suppi, pajarooga, salateid, hoidiseid jne. NB! Külaroa konkursile ei sobi tordid ja koogid.Degusteerimine ja hindamine kestab kella 17–18.30ni, enne simmani algust kuulutatakse välja võitjad.Lisainformatsioon:MTÜ Prandi küla ja allikad kodulehelt: www.prandiallikad.ee, Õnne Põllumets mob. 5625 0100;Koigi Vallavalitus: Elle Laig mob. 5070144; e-post: [email protected]

TR

Kabala Põhikool Eneli Kask, Jaak Kello, Raido Kivimäe, Kaidi Korn, Relika Kõrge-saar, Andreas Pedak, Andrias Pedak, Deilis Pärnjõe, Airiin Roosa, Sirly SalandiKlassijuhataja Katrin Vill

Retla KoolHelen Kiiver, Valdur Komp, Anti Kägu, Leane Letner, Merke Luuk, Jaanus TilkKlassijuhataja Külli Liblik

Laupa Põhikool Kersti Eibak, Tanel Kägu, Toivo Luukas, Eret Masik, Pirje Niitsoo, Simo Nurk, Tiina Nõmmik, Peep Paeoja, Sander Samun, Tauri Sinilaan, Tauri Tamm, Anu UdulaKlassijuhataja Kaidi Laur

Türi MajandusgümnaasiumIX a Kristiina Aderov, Tiinu Ehamäe, Helen Järve, Kaspar Kaarjas, Merlin Kitsingi, Karola Kõnnusaar, Maarja Liiv, Karl Meentalo, Heidy Mustkivi, Kevin Nemeržitski, Gerda Raja, Tarvi Roos, Sven Ruugla, Sander Saar, Mati Sulg, Jürgen Talik, Sten Talviste, Marten Jürgen Vürst, Kerta ÜbnerKlassijuhataja Lea Allik

IX bVilhelm Jaaku, Iti-Pätrik Järve, Jaune Kimmel, Martin Kitsemägi, Karl Lubja, Sven Majorov, Kertu Nurmberg, Mart Ojala, Anu Palloson, Claus Pener, Argo Pettai, Ulla Prant, Enn Rusi, Marleen Taal, Rainer Tamm, Olga Truškova, Britta Viks, Kadi Villem, Meeli VreimannKlassijuhataja Aina Sootla

Türi GümnaasiumXIIa klassMariis Adamberg, Mailika Kangur, Liis Kiiver, Kert Koiduste, Märt Kozorezov (kuldmedaliga), Sally Lepik, Kaimar Orr, Pille Pajur, Käroly Pilv, Anneli Usutav, Kadi VestKlassijuhataja Sirje Haav

XIIb klass Tanel Eensoo, Geimo Eesmäe, Madis Eslas, Helena Grimpel, Kertu Hansen, Maria Huopolainen, Mirko Jefanov, Willy Kald, Kaidi Ki-vimäe, Raina Koppel, Kaidi Kägu, Kristjan Laimets, Kristjan Last, Laura Liblik, Karmen Lillemets, Robert Lõhmus, Kaarel Murumaa, Rauno Mänd, Reino Mänd (kuldmedaliga), Sander Pent, Heigo Pu-napart, Triinu Pärnapuu, Uku Randver, Ege Rannik, Georg Gustav Sizask, Kärilyn Sulbi, Amy Taalkis, Mari TalvisteKlassijuhataja Anne-Ly Seljama

IX a klassGerhard Grents, Maret Karbus, Reelika Karbus, Karmen Kauge, Elo Luuasep, Kajar Murumaa, Kaarel Reedla, Birgit Ruisu, Anett Strelnikov, Sven Zotikov, Airi Veisner, Kelly Veskis, Tanel ÄrmKlassijuhataja Meeli Savolainen

IX b klassAnet Adamson, Silver Allmere, Merilin Hiis, Rando Jaanson, Liis Kadalipp, Hardi Karlson, Kristiina Kurvits, Kristi-Marilin Liblik, Andres Lõiv, Diana Mende, Kelly Miadzieles, Katrin Paal, Sten Paal, Enriko Pedaksalu, Jarmo Pent, Mari-Lii Pärn, Terja Sangernebo, Revo Taar, Signe VõsaKlassijuhataja Imbi Männik

IX c Kevin Brenner, Kaari Juhanson, Taivo Kalvik, Merily Kasela, Ol-ga Marintšenko, Kristen Meister, Kadi Mett, Kärol Mitt, Kerli-Getter Mägi, Helerin Männik, Kristo Naeris, Marek Stoitšev, Keiro VantsiKlassijuhataja Maigi Martjak

Koolilõpetajad 2010Laupa põhikooli lõpetajad. Margo Rhede

Maikuus toimus Saksamaal käesoleva aasta Euroopa kul-tuuripealinnas Essenis 35. Euroopa Muusikakoolide Lii-du (EMU) assamblee ja selle raames konverents “Muusika-haridus Euroopas – Music For All”, kus osales ligi 70 inimest 24 riigist.

Eestit esindasid Eesti Muu-sikakoolide Liidu juhatuse esi-mees ja Viimsi Muusikakooli direktor Urvi Haasma ning EML juhatuse aseesimees ja Türi Muusikakooli direktor Silja Aavik. Üritusel osalemisega seo-

tud kulud kattis Eesti Muusika-koolide Liit.

Eesti Muusikakoolide Liit on EMU liige alates 2001. aastast. Balti riikidest kuulub sellesse ühendusse ka Läti Muusika-koolide Liit.

Silja Aavik rääkis, et esimese päeva õhtul toimus Euroo-pa kultuuripealinna ürituste raames Zollvereinis asuva söe-kaevandusmuuseumi külastus ning külaliste tervitusvastuvõtt. “Tõeliselt võimsat kompleksi kasutatakse ka suurte kultuuri-ürituste ja festivalide korralda-

miseks,” ütles Aavik.Teise päeva esimeses pooles

kiitis EMU Täiskogu heaks 2009. aasta majandusaasta aruande koos lisadega ja arutas Euroopa Noorte Muusikafes-tivali osalustasu tõstmist ning korraldajamaale esitatavaid nõudeid. Tutvustati ka 2012. aastal Põhja-Itaalias toimuva XI Euroopa Noorte Muusika-festivali programmi.

Avati tasuta portaal interne-tis aadressil http://emu4you.eu/, mille kaudu on võimalik muu-sikutel, muusikakoolidel ja

kõikidel teistel huvilistel luua kontakte ja omavahel suhelda.

Ülejäänud aja sisustas tihe konverentsiprogramm “Music For All”, kus esitleti erinevaid projekte. Kuni neli aastat kest-vate projektide raames püütakse muusikat läbi laulmise ja pilli-mängu viia iga lapseni. Õpeta-misega tegelevad muusikakooli-de õpetajad.

“Meie pilgu läbi on pro-jektide kasuteguriks muusika-kooli suhtes eelkõige pillipargi täiendamine ja lastes huvi tekitamine, sest ühel juhul os-

teti projektirahade eest terve sümfooniaorkestri koosseis ja teisel puhul hulga viiuleid ja tšellosid ning neid pille hakati lastele järk-järgult õpetama,” ütles Aavik.

Aavik sõnas et, konverentsil osalenute seas tekitas selline õpetamisviis palju küsitavusi, sest suures grupis ei ole või-malik iga õpilasega piisavalt tegeleda ja seega kannatab mängu tase ning kvaliteet. Seda oli esitluste põhjal ka kuulda ja näha.

Endiste idabloki riikide ning

Soome ja Itaalia esindajatega diskuteerides leiti üksmeelselt, et igal asjal on oma positiivne pool ja nii ka eelmainitud pro-jektide puhul on päris mitmeid häid ideid, mida omal moel realiseerida saaks, säilitades samal ajal kvaliteetse muusi-kalise põhihariduse andmise põhimõtted.

Euroopa Muusikakoolide Liidu liikmete järgmine kokku-saamine toimub 2011. aasta maikuus Tallinnas, seda korral-dab Eesti Muusikakoolide Liit.

TR

Muusikakoolide õpetajad vahetasid Saksamaal kogemusi


Kurla ja Meossaare küla-seltsi eestvedaja Tiina Lohur on inimene õige koha peal. Hoolimata sellest, et mõni aasta tagasi külaseltsi asutades ei teadnud ta pro-jektikirjutamisest ja muust sellega seonduvast mitte midagi.

Need, kes Tiinat ei tunne, võivad end tema tagasihoid-likust olekust lasta äragi pet-ta. Tegelikult jaksab see väi-kest kasvu ja tasase häälega naine hämmastavalt palju – nii et tekib küsimus, kuidas ta jõuab kooliõpetaja ameti ja külaelu eestvedajaks ole-mise kõrvalt veel omandada kaugõppes maastikuehituse eriala ning ohjata kogu ko-dust majapidamist.


Tiina on põline järvakas, tema lapsepõlvekodu on Taikse naaberkülas Mäekülas. Kooli-hariduse omandas ta Retla ja Türi koolides. ”Pärast keskkooli lõpetamist läksin koos oma hea sõbranna Tiiuga õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli algklasside õpetajaks. Kui aus olla, siis ma ei ole õpetajaametist kunagi unista-nud. Kuigi – ka mu ema on elu-aeg õpetaja olnud. See lihtsalt läks nii ... Mul ei olnud keskkooli lõpul küll mingit kindlat taht-mist eriala õppida, aga kuna ma lihtsalt sõbrannaga koos pedasse sisse sain, siis nii läks. Ma natuke usun sellesse, et juhtub see, mis juhtuma peab,” räägib Tiina.

Füüsikaga sinasõbraks ei saanud

Oma jutu järgi oli Tiina koolis hea õpilane, kuid füüsika-tunde oleks ta parema meelega vältinud. ”Ma pole füüsikat kunagi jaganud, olen selles aines oma esimesed kahed saanud ja hirmsasti põdenud mahakirjuta-miste ja vahelejäämiste pärast. Muudes ainetes sain päris hästi hakkama, näiteks matemaatikat oskasin tugeva nelja peale ja kir-jandus on kogu aeg meeldinud,” avaldab ta.

Klassiõpetaja eriala oman-damist alustas Tiina päevases õppes, ent pärast esimest kursust tuli abielu ja sündis poeg Peedu ning siis jäi õppimine koguni kuueks aastaks tagaplaanile.

”Jätkasin eriala omandamist kaugõppes. Kui Peedu läks esi-messe klassi ja pesamuna Joose-pil oli paras aeg lasteaeda minna, tekkis mul võimalus asuda tööle Imavere Põhikooli algklasside õpetajaks,” meenutab ta. Nüüd on ta kümme aastat olnud ka Imavere kooli õppealajuhataja.

Suurlinnatuled ei peibuta

Kurlasse, Tõnuri tallu asus noor pere elama 1989. aastal, maja ja maad saadi kingituseks sugulaste käest. Enne seda elasid nad Keilas, perepea Jaa-nuse vanemate juures. ”Siin on sündinud Liis ja Joosep. Algul harisime maid ja kasvatasime loomi. Lüpsime elus esimest korda lehmi ja saime iseenesest hakkama. Tegime kõike, mis talus teha tuleb,” meenutab Tiina. Siiski leidis Lohurite pe-re, et nn PÄRIS talunikke neist ei saa. Abikaasa Jaanus hakkas käima tööl Tallinnas ja Tiina Imaveres. Tiina on veendunud, et laste kasvamiseks on Tõnuri parim paik – mõlemad pojad oskavad traktoriga põllutöid teha ja nad on kokku puutunud igasuguste töödega, mis maal elades vajalikud on. Tütar Liis on ema arvates mõnes mõttes looduslaps, talle meeldib kõik loodusega seonduv ja maalimi-ne. ”Suuremad lapsed on nüüd Tartus, ka Joosep lõpetab Ima-veres põhikooli ja kolib Türile, järgmisele koolile lähemale. Pole midagi parata, eks need ”suurlinnatuled” peibutavad lapsi, siiski tulevad ikka päris tihti koju käima ka. Tiina ise käib linnas vahelduse mõttes ja siis, kui ise tahab. Seoses õpingutega käib ta umbes korra kuus ka Tallinnas. Pealinnas käies jõuab ta ikka tõdeda, et maal elamine on luksus ja seda igas mõttes. ”Ühest küljest pead nägema rohkem vaeva ja raha kulutama, et ku-hugi pääseda. Teisalt – viimati Tallinnas olles ei õnnestunud mul suurest toidupoest õhtu-söögiks ilusat värsket salatit leida. Ja siis ma mõtlesin oma kodus kasvuhoones kasvavale Frillice´le (jääsalat – toim),” mõtiskleb Tiina.

Kolme lapse ema tunnistab, et erilisi võlunippe ta laste kasva-tamises kasutanud pole. ”Mingid normid on ikka olemas olnud, et kuidas võib ja kuidas mitte. Aga

sellest peavad kõik kinni pidama, nii suured kui ka väikesed! Sa-muti järjepidevus – kui midagi alustad, tee lõpuni. Tähtis on ka sõnapidamine ja selgitamine, kui mingil põhjusel asjaolud muutu-vad. Valikuid meie lastele teha meeldib ja minu meelest ei ole need siiani väga hullumeelsed ol-nud. Pärast põhikooli lõpetamist läks Peedu Lähte Ühisgümnaa-siumisse ja Liis Noarootsi kooli, siis läks Liis aastaks Argentiinas-se vahetusõpilaseks. Argentiinast naastes tahtis ta venna eeskujul Tartusse kooli minna. See oli üks raskemaid otsuseid, mis tuli te-ha. Siis lasin tal küll kõik mõtted paberile panna ja pikalt tõestada. Liis sai oma tahtmise ja jätkas õppimist Lähtel. Seega, kui meile vanematena võib tunduda mingi lapse mõte vahel kapriisina, siis alati ei pruugi see nii olla. Peame suutma neid usaldada,” mõtisk-leb Tiina.

Kudumisega kehvad lood

Ilmselt pole enam kaugel see aeg, kui Tiina hakkab kandma vanaema austavat tiitlit. Kas lastelastele on pannkoogi-näda-lalõpud ja omakootud sokid-kin-dad garanteeritud?

Tiina pakub naljaga poo-leks, et pannkoogid garanteerib vanaisa ja sokid vanavanaema. Ta ütleb end olevat küll kee-dab-koob-küpsetab-tüüp, söögi-valmistamine ja uute retseptide katsetamine talle meeldib. ”Aga kudumisega on lood kehvad. Mul on juba mitu aastat üks vest pooleli. Iga kord, kui Põhja-Soome suusatama sõidame, siis võtan kaasa, et pikk tee ja hea ajaviide. Aga eelmisel aastal jäi suusareis ka ära ... ,” nendib ta ning tunnistab, et on mõelnud, millised vanavanemad nad Jaanusega oleksid. Arvatavasti meeldiks neile matkamas käia, nagu varem oma lastega. ”Prii-muse peal süüa teha meeldib mulle küll, aga telgis magami-seks hakkan vist varsti paremat madratsit otsima.”

Peidab paha tuju sahtlisse

Kui Tiinal on paha tuju, näi-tab ta seda ka välja. ”Pean saama ära ütelda, siis natuke nutta ja siis läheb üle. Ma ei oska oma emotsioone eriti hästi varjata ja mu näost on näha, et asi pole korras. Vahel kirjutan ka. Võtan-

gi lihtsalt paberi, panen kirja ja sahtli põhja. Kui koristan, siis viskan minema. Väga ma oma südameasju perest välja ei räägi, Liisi ja Jaanusega arutan vist rohkem kui poistega,” räägib ta.

Kui ta on liiga kaua a r v u t i taga istu-nud ja turi on haige, s i i s aitab j o o -g a . Kõige mõnu-sam on e n n a s t taas paika venitada õues suure pärna all. Töö aitab ka. Tiinale meeldib ütlus, et ühest tööst puhkad teisega. Kui vaim on väsinud, piisab te-ma sõnul k a s v õ i kompos-tihunni-ku ringi-tõstmisest ja ongi öösel hea rahulik uni. Talvel käib ta õhtuti koe-raga kõndimas, et lihtsalt liikuda ja õues olla.

T i i -na on Kurla ja

Meossaare (KUME) külaseltsi järjepideva tegutsemise nimel palju vaeva näinud. Miks?

”Pole keeruline asutada seltsi, kui on inimesed, kellega seda te-ha, ja ideed, mida teostada. Alus-tasime 2006. aasta kevadel selt-singuga, sügisel asutasime seltsi. Praegu on ju nii palju võimalusi erinevate toetuste taotlemiseks. Kurla külaplats on päris ilusaks ja funktsionaalseks arendatud, põhiliselt KOPi (kohaliku oma-algatuse programm) toel, oleme toetust taotlenud ka Türi vallalt. Talvel panime kokku külade arengukava ja taotlesime külade

arendamise meetmest toetust Meosaare kabeli ja kabeliaia säi-litamiseks. Kõik see lihtsalt on huvitav ja iga õnnestumine moti-veerib järgnevaks,” räägib ta.

Paar aastat tagasi hakkas Tii-na millegipärast ringi vaatama tehnikumide kodulehekülgedel, justkui tahtnuks veel midagi õppida. Valik langes Luua Met-sanduskooli ja maastikuehituse eriala kasuks. “Läksin vastuvõtu-testi tegema ja sain sisse. See on päris vahva kogemus – käia veel neljakümneselt koolis, leida uusi sõpru ja õppida terrassi ehita-ma,” ütleb ta. Rohkem meeldib

talle kõik taimedega seonduv. Poolteist aastat tagasi sai ta maastikuehituse eriala diplomi ja nüüd püüab kodus hobi-korras oma oskusi rakendada. Talle meeldib hommikul aias ringi käia, enne tööleminekut on see eriti magus aeg. “Siis mõtlen: vaat kus nüüd teeks ja toimetaks, kui saaks kodus olla... Mõnikord soojal õhtul kõnnin lihtsalt ringi ja vaatan, kuidas puud-põõsad on kasvanud. Ega see aiatöö niisama lihtne pole, kergem on raamatust lugeda ja unistada kui rajada ja korras hoida.”

persoon

Ülle Kuldkepp

Tiina Lohur puhkab ühest tööst teisega

PEEDU LOHUR Tiina poeg

Minu ema – nagu väike arukas blondiin. Tõsi, pea pole tal just alati seda värvi olnud, kuid viimasel ajal veendun üha enam, et see sobib talle päris hästi. Tema arvamused ning erinevad väljaütlemised võivad eelkõige mind ja mu venda lihtsalt hingepõhjani naerma ajada. Mitte sellepärast, et neis mingit sisu ja mõtet po-

leks, vaid just see, kuidas ta erinevaid asju väljendab. Eel-kõige iseloomustab teda piiritu uudishimulikkus. Ükskõik ku-hu minek on, tal on vaja alati teada, kellega, kuhu ja mis kell kodus tagasi ollakse. Samas mõistan teda, ta teeb seda sel-lepärast, et hoolib meist väga. Aeg on oluline, sest talle meel-dib igasuguseid asju organisee-rida. Tõsi, vahel on tal endalgi kella jälgimisega probleeme.

Isegi tubade koristamisel peab vajalikuks vahel mõni kirjalik leping sõlmida, sest ta tahab asjades kindel olla.

Nagu naistele ikka, meeldib ka talle natuke vinguda. Ja kui vaja, siis seda ta oskab. Vahel on teda ikka päris raske oma arva-muses ümber veenda. Kuid an-nan andeks – õpetaja siiski. Kõik need head ja vead vormivadki ta minu silmis üheks äraütlemata siiraks ja armsaks emaks.

PS! Söögitegemises talle vas-tast ei ole, kuid tundub, et õde Liis õpib kõrvalt päris agaralt.

MARGIT REINPÕLDKolleg Imavere Põhikoolis

Tiina on kolleegina rahulik, sõbralik, abivalmis ja nõudlik. Oma ettevõtmistes järjepidev, põhjalik ning kindlameelne. On hea meeskonnalooja, organisaa-tor ja viib alustatu alati lõpule. Oskab panna tööpäeva särama

oma hea tuju ja lennukate ideedega ning oskab lohutada, kui mõnel on mure. Teeb oma tööd südamega. Temaga on tore koos töötada ja plaane pidada. Katsetab erinevate retseptide järgi pirukaid ja kooke küpseta-da ning ei unusta kunagi meid kostitamast. Tema hobiks on aiandus.

Kui ta tuli ühel päeval kooli ja ütles, et tema õpib nüüd Luua Metsanduskoolis maas-

tikuehitust, ei kahelnud me keegi, et tema ettevõtlikkust saadab edu. Nüüd kasvatab veel suurema hoolega erisugu-seid taimi (eriti maitse- ja lille-taimi). Jagab meilegi istikuid ning aiatarkust, kujundab oma koduaeda, kooli parki ja küla-platsi. Ta on väga lahtiste käte-ga – kui vaja, võtab akordioni ja läheb tantsuks! Palju tänu talle selle eest ja jätkuvat tegutsemis-tahet!


poliitika

Poliitikast räägitakse sageli: sise-, välis-, kultuuri-, spordi- või majanduspoliitikast jne. Üritangi nüüd lahti seletada, mida tähendab sõna poliiti-ka ning annan ka omapoolse hinnangu täna Eestis toimuva kohta.

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse

tulemusena jõutakse (poliitiliste) otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaal-ses grupis või eri gruppide va-helistes suhetes kehtivad reeglid. Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riiki-devahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sot-

siaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsuseid. Kuigi alg-selt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfääriga, on seda mõistet üle kantud ka erasfäärile. Poliiti-liste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid (huvigrupid, parteid, organisatsioonid ja üksikisikud), kasutades argumenteerimist ja aktsioone. Vajadus poliitika järe-le tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides (sealhulgas ühiskon-nas) on erinevate huvide ja ar-vamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste sõnadega on olemas sotsiaalne konflikt. Poliitiliste

otsuste tegemisel tuleb saavu-tada kokkulepe, mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel. Kas Eestis on olemas poliitiline kultuur või valitseb poliitiline kultuuritus? Kui poliitika muutub ajalooks, siis ta ühtlasi muutub kultuu-riks, (Marju Lauristin “Teada. Mõtelda. Unistada.”, II osa, 2005).

Sageli kohtame Eestis odavat populaarsust jahtivaid poliitikuid, kes oma vastaseid mustates loodavad end teistest kõrgemale seada. Toimub ära-panemise efekt, kus ärapanijatel puudub sageli analüüsivõime ennast kriitiliselt hinnata ja

teist osapoolt ära kuulata. Paljud poliitikud on edevad ja oma elu populismile üles ehitanud. “Tänu” sellele on paljud inime-sed täna loobunud poliitikas osalemast, sest sisuliselt on loo-butud koostööst kahe osapoole vahel. Poliitilise kultuuri üks osa on kindlasti tarkus osata õiges kohas välja öelda oma arvamus, mis ei tähenda seda , et poolt mitteolemine ei tähenda kohe vastuseisu. Eraettevõtluses valit-seb üldjuhul nii suulistel kui ka kirjalikel lubadustel ja kokku-lepetel põhinev sõnapidamine, mida kahjuks avaliku sektori kohta tihti öelda ei saa. Paljud poliitikud on liiga kauaks jäänud

kinni oma kohale, inimene muu-tub mugavaks, mis omakorda pärsib arengut. Selleks et ennast näidata, tõmbavad tähelepanu teisejärguliste asjadega, mis sageli on sisutud ja täis odavat populismi.

Tänane Eesti poliitiline maastik on taas täis muutusi, toimub parteisisene võitlus võimu pärast. Aeg näitab, kes jääb alles, kes kaob ning kes ühinevad. Loomulik, õigemini loogiline tee oleks Eestis tule-vikus kaheparteisüsteem, kus tervikuna riik ei peaks kulutama mõttetult palju raha nende ülal-pidamiseks, keda valija-maksu-maksja ei vaja.

Poliitiline kultuur ja kultuuritus

JAAN ARVOLATüri Vallavolikogu aseesimees

7

Sellel leheküljel saavad sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Viimasel ajal on Eesti tee Euroo-passe võtnud kindla suuna. Üha enam Euroopa institutsioone ja liikmesriike kiidavad heaks Eesti ühinemise eurotsooniga 01.01.2011. Äsja sai ka Eesti OECD – rahvusvahelise Ma-jandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni – liikmeks de-mokraatliku ja turumajandust viljeleva riigina. See on väga hea

tunnustus Eesti arengule. Samas soovitab OECD Eestil muuta oma sotsiaalkindlustussüstee-mi – praegu on 39% sotsiaal-toetusest suunatud jõukamate-le peredele. Vähendada tuleks vanemahüvitise ülempiiri ning tõsta miinimumpensionimäära ja töötu abiraha olukorras, kus 60% töötutest ja enam kui 40% pensionäridest elab vaesuses.

Uute töökohtade loomiseks Türil on vaja läbimõeldud riik-likku regionaalpoliitikat, mis toetaks ettevõtete asutamist Tallinnast väljapoole ja riiklike asutuste jaotamist kogu Eesti territooriumile. Siis ehk leiaksid ka Põhjamaade investorid tee Tallinnast välja. Omavalitsused peaksid kergemini saama ka-sutada ja omandada riigi maad strateegilistes kohtades oma pi-kaajaliste perspektiivide planee-rimiseks ja elluviimiseks. Näiteks uute töökohtade loomiseks.

Elanike arv maapiirkonda-des ja väikelinnades kahaneb – võrreldes Türi elanike arvu suu-rust 01.01.2009 ja 01.04.2010,

on vallarahva arvukus vähene-nud 251 elaniku võrra. Eelkõige noored, kellel on gümnaasium läbitud, kolivad Tallinnasse või Tartusse, et jätkata õpinguid ülikoolis või leida sobiv töö-koht. Ka väljaränne Eestist oli eelmisel aastal ca 1000 inimest. Omavalitsuse võimalus ise või-delda nende trendide süvene-mise vastu on piiratud. Aga üks valdkond, kus omavalitsus saab tegutseda, on haridus. Väheneva õpilaste arvu taustal on selge, et kaks gümnaasiumi Türil on liiga palju. Kindlasti on võimalik õpi-lased viia kokku ühte „puhtasse” gümnaasiumisse. See peaks kaa-sa tooma parema hariduse kvali-

teedi ja õppekava valiku võima-lused. Potentsiaalne kokkuhoid majandamiskuludes on võimalik suunata õpetajate kompetentsi arenguks ja moodsate tehniliste abivahendite soetamiseks.

Head eeskuju võib leida Põhjamaade kogemustest. Tava-liselt on ühes väiksemas Rootsi omavalitsuses ainult üks „puhas” gümnaasium. Et hoida ära õppe-kavade dubleerimist ja kinnitada vajalik kvaliteet, sõlmitakse tihti koostööleping naaberlinnade või -valdadega, milles jagatakse ära omavahelised õppeprogrammid. Türi olukorras tähendaks see, et Türi ja Paide koostöö peaks mõne aasta perspektiivis suu-

renema selliselt, et mõlemad saaksid ka tulevikus pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiõpet.

Türi koolide õpilastel on koostöö mitmete Euroopa riiki-de koolidega EL programmide alusel. Türi Majandusgümnaa-siumil on Rotary liikumise algatusel pikaajaline koostöö Saksamaa Aurichi gümnaasiu-miga. Türi noored osalevad ka Euroopa väikelinnade ühenduse Douzelage võrgustiku koostöös. See võiks kokkuvõttes olla üheks nurgakiviks rahvusvahelise gümnaasiumiprogrammi loomi-sel, mille kaudu Euroopa astub veel lähemale Türi igapäevasele elule.

Euroopa tuleb Türile lähemale

PEETER SÄRGvallavolikogu liige,SDE Türi osakonna esimees

Eestis on vähe omavalitsusi, kel-le territooriumil asub siseujula. Türi linnas on see olemas.

Majanduslangus on jätnud oma jälje ka Türile. Ajal, mil kur-dame, et meie inimeste tervis ai-na halveneb ja me ei hooli tervis-likest eluviisidest, on Türi Ujula OÜ lõpetamas ujumisteenuse ja

saunateenuse pakkumist. Põhjus on lihtne – vähenenud on tava-külastajate arv, ettevõtted on lõpetanud ujula kasutamise le-pingud oma töötajatele, vähene-nud on muudelt teenustelt (eel-kõige majutus) laekunud tulu. Türi Ujula OÜ esitas lahenduse üheks variandiks, et vald garan-

teerib kolmel järgneval aastal Türi Ujula OÜ toetamise. Teiste variantidena näeb osaühing jätkamise võimalust kinnistu väljaostmisena kellegi poolt või ujula sulgemist.

Türi Ujula on eraettevõte ja seetõttu ei ole mõeldav, et oma-valitsus suunab raha ühe eraette-võtte ülalpidamiseks. Vallavalit-susel on 22 hallatavat allasutust, lisaks tuleb omavalitsusel täita mitmeid seadustest tulenevaid kohustusi, nagu teede ja tänava-te korrashoid, prügiveo ja kooli-transpordi korraldamine ja nii edasi. Kohustustest tulenevad

ülesanded ei võimalda kuidagi leida lisaks rahalisi vahendeid, et ujulast valla tellitavat teenust suuremas mahus osta.

Vastavalt gümnaasiumi ja põhikooli riiklikele õppekavadele on koolide ülesanne tagada uju-mise algõpe. Koolieelse lasteasu-tuse riiklik õppekava näeb laste tervise edendamise ühe võimali-ku tegevusena ette ujumist.

Türi Ujula OÜ ja Türi Linn sõlmisid 16. märtsil 2005. aas-tal koostöö- ja hankelepingu, mille ühe punktina väljendas tolleaegne Türi Linnavolikogu oma tahet toetada linna eelar-

vevahenditega laste tervislikku arengut ning tagada võimalikult paljudele lastele nii ujumise algõpetuse kui ka harrastus- ja võistlusspordiga tegelemise või-malus.

Vald on jätkanud Türil asu-va ujula võimaluste kasutamist ning tellinud teenusena Türi Ujula OÜlt ujumisõpetust las-teaialastele ning kooliõpilastele. Samuti on tasutud ujula kasu-tamise eest sportlastele õppe-treeningtööks ja sotsiaalsete riskirühmade saunateenuse eest. Türi vald on ostnud eelnimetatud teenust Türi Ujula OÜlt suuremas

mahus, kui leping seda ette näeb, ja seda eelkõige laste huvisid ning tervist silmas pidades. Teenust ollakse valmis samas mahus ostma ka edaspidi, kuid teenusemahu tõstmine ei ole põhjendatud pel-galt seetõttu, et toetada äriühingu majandustegevust.

Türi Vallavalitsuse ja Türi Ujula OÜ esindajad on kohtu-nud korduvalt ning analüüsinud ja arutanud tekkinud olukorda. Avalikkuse huvi on Türi vallas ujula teenuste kättesaadavuse säilitamine. Lahenduste otsimine jätkub ja Türi Vallavalitsus on sei-sukohal, et lahendus leitakse.

Türi ujula edasine käekäik on lahtine

VAHUR SALOMabivallavanem

Linnapea annab linlastele võimaluse kaasa rääkida!

PIPI-LIIS SIEMANNsündinud ja kasvanud külas, hetkel linnaelanik

Ligi pooltes valla külades te-gutsevad külavanemad, võib kuulda-lugeda meie külaela-nike aktiivsest tegutsemisest, külavanematele jagatakse tun-nustust ning külade elanikud on oma sädeinimeste üle uh-ked. Sellist arengut tuleb igati toetada, kuna elukeskkond ja selle turvalisus, meeldivus ning

ka maine on inimestele oma kodukoha juures väga oluline. Rääkides külavanematest kui olulistest isikutest, kes elanikele abiks ja toeks on, kerkib tahes-tahtmata küsimus: kuhu jääb siis Türi linn, mille elanikkond moo-dustab üle poole valla elanikest. Ka linn vajab linnapead, kes esindaks linlaste huve ning tege-

leks vallavalitsuse kõrval linnas esiletulevate probleemidega, mis võivad olla ka üsna proosalised.

Eestis määratletakse kodani-kuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatus-likku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osa-lemiseks ning koostööd võimal-davaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Linnapea ja tema ümber kogunevate linnaelanike tegevus on kahtlemata just üks selliseid osalemise võimalusi.

Linnapea kohustuseks oleks lisaks linnaelanike esindamisele korraldada ka ühiseid arutelusid, ühistegevusi, mis kogukonnale olulised on – olgu need siis näi-teks heakorra- või mõttetalgud. On palju pisikesi detaile, mis igapäevaelus ning -olmes meie elukvaliteeti mõjutavad, sageli ei pruugi linnaelanik oma „isik-liku“ mure või pisiasjaga hakata ametnike poole pöörduma, ühi-selt arutledes aga leitakse olevat otstarbekas kas ise midagi ette võtta, vallavalitsusele ettepane-kuid teha või lahendusi pakkuda (lahtised koerad, puudujäägid

heakorras ja tänavavalgustuses, kuhu rajada ülekäigurada jne). Seetõttu on IRL volinik Raivo Pink esitanud volikogule linna-pea statuudi loomiseks määruse eelnõu, mille koostamisel on osalenud paljud IRLi nimekirjas kandideerinud inimesed ja IRLi esindajad volikogus.

Pole põhjust karta, et luuak-se vallavalitsuse tööd dubleeriv töökoht. Linnapea tegutseb linlaste eestkõnelejana ning ühiskondlikel alustel – tasu talle töö eest ei maksta, vallavalitsusel on vaid õigus hüvitada sarnaselt külavanematega põhjendatud

kulu, kui see on tekkinud linna-kodanike huvide eest seismisel. Kodanikualgatuse korras tegut-sev ja valitav linnapea on pal-jude elanike poolt oodatud ega ole kellelegi ohtlik või kahjulik, pigem saavad vallavalitsus ja vo-likogu linnapea näol juurde ühe kaaluka nõuandva hääle, mis ai-tab kindlasti kaasa linnaelanike kaasamisele otsustusprotsessi-desse ning loob küla- ja linna-elanikele sarnased võimalused. Seega jääme ootama kõigi voli-kogu komisjonide ja vallaelanike poolt täiendusi ning parandusi linnapea statuudi eelnõusse.


vallavalitsus

Türi Wiedemanni tänava parkla vahetusse lähedusse valmis lastepark, kus on 12 aktraktsiooni. Lastepark on ümbritsetud piirdeaiaga, val-gustatud ja sellele on paigalda-tud videovalve süsteem. Kõik selleks, et väikelastel ja nende vanematel oleks seal mugav ja turvaline viibida. Park avati pidulikult kõigile soovijatele 16. juunil.

Lasteväljaku rajamisele ai-tasid kaasa Elvem Elekter OÜ,

MRF Vool OÜ, Tafrix OÜ ja Vivocard Plus OÜ.

Väljaku ehitus algas mai esimesel nädalal ja selleks saadi toetust Regionaalsete in-vesteeringutoetuste andmise programmist läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pool miljonit ja LEADER – meet-me 4 raames Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist samuti pool miljonit.

REELIKA MARRANDIhaljastusspetsialist

Türil valmis lastepark

Oisu rahvamaja saab ligi 165 000 krooni maksva invatee, mille järel pääse-vad liikumispuudega ini-mesed ja eakad paremini majja.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Valla arendusspetsialist Tiiu Levol ütles, et projekt „Oisu Rahvamaja invatee“ sai Regionaalsete Investeeringu-toetuste andmise program-mist läbi Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutuse toetust ligi 165 000 krooni, milles valla omaosalus on 15% ehk ligi 25 000 krooni.

Invatee parandab olukorda

Nimetatud summa eest ehitab Vekmari OÜ Oisu rahvamajale invatee, millega paraneb oluliselt liikumispuu-dega inimeste ligipääs kultuu-riüritustele.

Projekt kestab ajakava ko-

haselt kaks kuud. Rahvamaja juhataja Piret Lai sõnul saab ehitaja töödega alustada 28. juunist, sest kuni selle ajani toimuvad majas mitmed va-remkavandatud ettevõtmised.

Oisu rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, nagu koosolekud, banketid, vastu-võtud, teatrietendused jne. Iganädalaselt käivad koos käsitööring, rahvatantsuring, segakoor, võimlemine Tai-chi, lauluring, noortering ja laua-mänguring. Rahvamajas käi-vad üks kuni kaks korda kuus erinevad Eesti teatrid etendusi andmas. Piret Lai rääkis, et on olnud olukordi, kui ürituse või teatrietenduse on reserveeri-nud ainult liikumispuudega inimesed ja siis on tulnud neist mitmeid süles majja tuua.

Levoli teada on Türi vallas ligikaudu 300 liikumispuude-ga täiskasvanut ja last. Samuti on elanikkond vananev, palju on pensionäre, kellel trep-pidest liikumine pole enam iseseisvalt võimalik. Invatee ehitamisega paraneb kultuu-

risündmuste tarbimine Oisu rahvamajas märgatavalt, sest nii liikumispuudega inime-sed kui ka eakad pääsevad iseseivalt majja ja saavad osa võtta eelpool nimetatud ringi-dest ja üritustest. Rahvamajas sees on liikumine ratastooliga võimalik, selleks on kohanda-tud maja uksed ja I korrusel on renoveeritud invatualett.

Maja on heas korras

Oisu rahvamaja on väga heas seisukorras. Türi vald investeerib rahvamajja igal aastal, kuna hoone funktsio-naalsus lubab maja kasutada väga erinevate ürituste jaoks.

Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Praeguseks ajaks on hoonet korduvalt ümber ehitatud ja algsest hilisklassitsistlikust hoone välimusest pole suurt säilinud. Alates 1989. aastast täidab endise Estonia kolhoosi kon-tor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.

Oisu Rahvamaja saab invatee

Vahekokkuvõte volikogu tööstTüri Vallavolivogu II koosseis on pidanud üheksa istungit, milledest on volinikud vallasekretär Lii Laanemtsa arvestuse põhjal hästi osa võtnud. Üheksast istungist kahel on puudunud kolm volinikku – Pi-ret Lai, Reet Länkur ja Mati Sadam ning puudumised on olnud seo-tud ametialaste tööülesannete või töölähetustega. Ühelt istungilt on puudunud Theo Aasa, Irina Kaljusaar ja Piia Tamm, kes on puudu-mistest volikogu esimehele Toomas Marrandile ette teada andnud.

Volikogu on üheksa istungi jooksul vastu võtnud 84 otsust ning 32 määrust.

Volikogu kümnes istung toimub 30. juunil algusega kell 14.00 Türi vallamaja III korruse saalis. Kokkuvõtet volikogu istungist saab lugeda kodulehelt www.tyri.ee ning juulikuu Türi Rahvalehest.

Õlireostus on kontrolli allÕlireostus saadi keskkonnaspetsialist Ott Vilusaare sõnul kontrol-

li alla õlipüüduri paigaldamisega.8. juunil avastatud õlireostusele Poaka külas magistraalkraavis

ja Epneri ojas pandi piir õlipüüduri paigaldamisega 16. juunil. Õli-püüdurisse koguneb ööpäevas ligi 15 liitrit õli, mis viiakse Väätsa Prügilasse.

Lisaks püüdurile on Epneri ojja ehitatud õlitamm ja pandud õli-poome. Nii võib öelda, et sellest kohast õlireostus enam edasi Prandi jõkke ei satu.

Õlipüüduri valmistas kiirtellimusena ettevõte Kaevumeister Puurmannist ja selle paigaldas OÜ Türi Vesi, keda abistas seejuures tehnikaga OÜ Mateko.

Õlipüüdur jääb Vilusaare sõnul reostuspaika nii kauaks kui vaja, kuid sügiseni kindlasti.

8. juunil avastasid Tori küla elanikud Prandi jõel punakaspruune õlilaadseid laike. Keskkonnainspektorid jõudsid reostuse jälgede aja-misel Poaka küla magistraalkraavini, mille lähedusse oli maha valatud naftasaadust. Koheselt asuti koostöös Türi Vallavalitsuse esindajate, Päästeameti ja Väätsa Prügilaga reostust likvideerima – paigaldati Epneri ojja poome, et pidurdada saaste levimist Prandi jõkke ja koguti absorbendi abil seotud kütusejääke.


Liikluskorralduse muudatus linnasTüri Vallavalitsus lubas MTÜ-l Järvamaa Pensionäride Koondis ka-sutada 17. juulil Järvamaa eakate sotsiaalse kaasamise päeva rong-käiguks Türi linnas Wiedemanni tänavat ning Kungla tänavat ning nimetatud tänavad sulgeda sõidukite liikluseks ajavahemikul kell 11.30–12.30. Ürituse korraldaja tagab vastavalt vajadusele liiklus-korraldajate kasutamise ja operatiivsõidukite liiklemise.

URMAS KUPPmajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Mitteeluruum antakse kasutadaTüri Vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones mit-teeluruumide kasutusele andmiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise objektide ja eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Kolu külas müüakse korteritTüri Vallavalitsus müüb eelläbirääkimistega pakkumisel Türi vallas Kolu külas Sooäärse elamus ühe korteriomandi. Eelläbirääkimis-tega pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Inter-netis Türi valla veebilehel investeeringute kataloogis aadressil http://investeeringud.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kant-seleis. Täiendavat infot saab telefonil 384 8249 või 512 1815 või 503 2228.

SIGNE TÕÕTSUvarade arvestuse spetsialist

Türi vald sai toetusrahaTüri vald sai Keskkonnainves-teeringute Keskusest (KIKist) toetusraha seitsmele projektile kogusummas ligi kaks miljonit krooni.

Seekordses rahaeraldamise voorus sai KIKi projektispetsia-listi Andres Tšumakovi sõnul suurima toetuse Türi Vallava-litsus – üle 1,3 miljoni krooni Kirna kanalisatsioonitorustike parendamiseks. Türi valla osalus projektis on üle 300 000 krooni ja eeldatav töö tegemise aeg selle aasta juunist oktoobrini.

Lisaks nimetatule said valla-valitsuse projektidest toetust veel Kirna asula joogiveetorusti-ku parendamine (üle ühe miljoni krooni), milles valla omaosalus on ligi 30 000 krooni ja need-ki tööd peavad kava kohaselt saama tehtud veel selle aasta oktoobri lõpuks.

Raha saadi ka Metsaküla veetorustiku renoveerimise II järgu (ligi 240 000 krooni) ja Taikse kanalisatsiooni paren-damise II ehitusjärgu (ligi 240 000 krooni) töödeks. Ka nende töödega alustatakse kava koha-selt juulis ja lõpetatakse tänavu septembris. Kõik nimetatud pro-jektid kirjutas Türi vallavalitsuse energeetik Urve Meerits.

Türi vallast jagus KIK-i toe-tusraha veel Laupa koolile laste metsaga sõbraks tegemiseks üle 22 000 krooni, Türi gümnaasiu-mile loodusvaatluste õppimiseks üle üheksa tuhande krooni ja Tartu Ülikooli Türi kolledžile õppeekskursiooniks Ida-Viru-maale üle viie tuhande krooni.

Järva maakonnast sai Tšumakovi andmetel 2010. aasta I voorus kokku positiivse rahastamise otsuse 14 projekti kogusummas ligi 2, 5 miljonit krooni.

KIKile esitati Järvamaal 2010. aasta keskkonnaprogram-mi I taotlustevooru ühtekokku 21 taotlust kogusummas ligi kuus miljonit krooni.

Järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 16. august.


OÜ Türi Vesi paigaldab Metsa-külas veetorustikku. Erakogu

Keskkonnaspetsialist Ott Vilusaar võtmas õlipüüdurist õli.Silvi Lukjanov

Siin saab olema invatee, mille kaudu liikumispuudega inimesed pääsevad paremini Oisu Rahvamaja ettevõtmistele.

Silvi Lukjanov

Siseministeerium

Siseministeerium

9TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010

vallavalitsus

Presidendi saadetud võidu- ja jaanituli jõuab TürileVallavanem Aivo Prüssel toob jaanilaupäeval, 23. juunil Kareda vallas Peetris toimuvalt maakaitsepäeva tähistamiselt presidendi saadetud võidu- ja jaanitule Türile. Laternas tuli jääb Kaitseliidu Järva Maleva (Väike-Pärnu 6B) trepile, kust soovijad saavad alates kella 17st võtta oma jaanitulede süütamiseks võidutule.

Juunis sõlmiti ligi 57 miljonit maksva veeprojekti leping Türi linnas ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimis-ehitustööde teostamiseks sõlmiti ehitusleping Merko Ehitus AS-ga.

Projektijuht Jan Raudsepp ütles, et Euroopa Liidu Ühtekuuluvus-fondist kaasrahastatava Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu re-konstrueerimise ja laiendamise elluviimisel jõuti olulise tähiseni – 9. juunil sõlmiti leping Merko Ehituse AS-ga Türi linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepumplate projekteerimis- ja ehi-tustööde teostamiseks.

Enne ehitustöid peab töövõtja koostama korrektse ehitusprojekti, mis võtab mõned kuud aega. Seega algavad reaalsed ehitustööd lin-nas selle aasta sügisel.

Tööde ja teenuste tellijaks on Türi Vallavalitsus läbi Türi Kommu-naalasutuse. Tööde maksumus on lepingu järgi ligi 57 miljonit krooni (ilma käibemaksuta). Selle summa eest ehitatakse-rekonstrueeritakse Türi linnas ca 30 km nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikke. Lisaks paigaldatakse-rekonstrueeritakse 11 reoveepumplat, paigaldatakse 29 tuletõrjehüdranti ning luua veevarustusega liitumisvõimalused ligikaudu 560 kinnistule ning reovee ärajuhtimiseks ligikaudu 305 kinnistule.

Projekteerimis- ja ehitustöö tulemusena peaksid saama ühisvee-värgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse praktiliselt kõik Türi linna tiheasustusalal asuvate kinnistute omanikud.

Omanikujärelevalvet ja FIDIC Inseneri teenust ehituslepingu üle hakkab osutama konsortsium koosseisus Infragate Eesti AS ja Ramboll Eesti AS. Teenuslepingu maht on 2 919 945 krooni (ilma käibemaksuta). Leping sõlmitakse lähiajal.

Kõik ehitustööd peavad olema lõpetatud 2012. aasta sügistalveks. Projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond läbi Sihtasutuse Keskkonna Investeeringute Keskus koos Türi vallaga. Projekti juhib OÜ Türi Vesi.

Vallas töötanud õpilasmalevlased tegid head töödVallas 7. juunil tööd alustanud Lõuna-Järvamaa Õpilasmalev korras-tas parke, lillepeenraid, kooliruume, ladus puid ja nii edasi ehk tegi juhendajate sõnul mitmeid haljastus- ja heakorratöid Türi linnas, Ka-balas, Laupal ja Oisus. Kõigis nimetatud kohtades olid loodud kuni kümnest õpilasest koosnevad rühmad, kellele maksis töötasu Türi Vallavalitsus alampalga alusel. Kokku toetas vallavalitsus õpilasmale-vat 60 000 krooniga.

Õpilasmalevas tegid tööd 13–18aastased noored, nende juhenda-misega olid ametis Türil Erika Teras ja Marge Pener, Laupal Anneli Paas, Retlas Ülli Kaiv ja Kabalas Katre Saar. Õpilasmaleva projekti-juht Erika Teras ütles, et lisaks vallavalitsusele saadi toetust ka Ha-sartmängumaksu Nõukogust läbi Eesti Noorsootöökeskuse. Selle raha eest said malevlased lõunasöögi ja ühtsed T-särgid.

Õpilasmalev kestis kaks nädalat ja lõppes ühise väljasõiduga. Te-rase sõnul on ka tänavu kavas osaleda vabariiklikul õpilasmalevlaste kokkutulekul 10.–12. augustini Raplamaal Toosikannus. Kokkutule-kule sõidab 10–12 liikmeline Türi valla esindus.

Lõuna-Järvamaa Õpilasmalev töötab suviti vallas alates 2003 aastast.


Mida oleks kasulik teada enne millegi püstitama asumist, et pärast mitte seadustega pahuksisse mineku pärast murekortse koguda.

TIIA ROHULATüri valla ehitusspetsialist

Ehitusseaduse mõistes on ehitamine ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimi-ne, tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ja ehitise lammutamine. Kui tegu on suu-rema ehitisega kui kuni 20 m², tuleb vallavalitsusest taotleda ehitusluba või kirjalik nõusolek.

Vallavalitsus peab ehitamisest teadma

Tiheasustusalal ehk linnas, küla- ja aleviku keskuses ehi-tamiseks on lisaks ehitusloale vaja ka ehitusprojekti. Kui soovitakse ehitada suuremat ehitist kui aluspinnaga 60 m² tuleb taotleda ehitusluba, mille aluseks on litsentseeritud projekteerija ehitusprojekt. Väiksema aluspinna puhul võib hakkama saada ka enda joonis-tatud kavandiga.

Detailplaneeringu kohus-tusega tiheasustusaladel peab ehitise omanik kuni 20 m²

suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavast teavitama vallavalitsust, et kooskõlastada eskiislahendus eelnevalt valla ehitusjärelevalve spetsialistiga ning ka naabriga siis, kui väikeehitis on krundi piirile lähemal kui neli meetrit. See on vajalik planeeringuliste nõuete ja naabrusõiguste rikku-mise osas tekkida võivate vaid-luste ennetamiseks. Ehitusloa väljastamise aluseks on nõuete-le vastav projekt (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. määrus nr 70 “Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile”).Ehitise püstitamise või laien-damise kavatsusega tuleks pöörduda Türi Vallavalitsusse, sest uue ehitamine algab detail-planeeringu koostamisest või projekteerimistingimuste väljas-tamisest, mille lubamist otsus-tab vallavalitsuse majanduse- ja planeeringuosakond.Vanade ehitiste rekonstrueerimisel võib alustada kohe projekteerimi-sest. Ehitusluba saab taotleda ainult maa või ehitise omanik.

Ehitamise alustamist kinnitab teatis

Omanik esitab vallava-litsusele kooskõlastamiseks vastavalt detailplaneeringule või projekteerimistingimustele

valminud ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse, mille vormi saab www.ehr.ee.

Vallavalitsus kaalutleb eel-nimetatud taotluse ja ehitus-projekti alusel ehitusloa väljas-tamist või sellest keeldumiset. Saanud ehitise ehitamiseks ehitusloa, peab ehitise oma-nik esitama vallavalitsusele “Ehitamise alustamise teatise”, mille vormi saab www.ehr.ee, hiljemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. Alles seejärel võib asuda ehitama.

Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile ja andmetele, mis on esitatud ehitusloa taotlemisel. Või-malike kõrvalekallete puhul peab taotlema uue ehitusloa. Uue ehitusloa taotlemine on vajalik, et vältida ehitusloa kehtetuks tunnistamist, ehiti-se osa hilisemat lammutamist või kasutusloa mittesaamist. Lisaks ehitusloa või kirjaliku nõusoleku võtmisele tuleb ehitise omanikul täita veel terve hulk olulisi kohustusi. Omanik vastutab, et ehitustöid teostakse vastavalt ehituspro-jektile, et ehitustöödel oleks järelevalve ning tagatud ehitus-platsi ohutus ja korrashoid.

Pärast ehitusloal põhineva ehitustegevuse lõppemist on omanikul kohustus taotleda vallavalitsuse käest kasutusluba.

Kasutusluba on taotlemata pal-judele pärast 1993. aastat ehita-tud elamutele. Palun kontrollida oma dokumente. Kui te ei leia peale ehitusloa kasutusluba, siis palun pöörduge Türi Valla-valitsusse, Kohtu tänav 2, Türi linn ehitusjärelevalvespetsialisti Kalev Pagarand poole.

Kasutusloa saab pärast kontrolli

Kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik või omanikud ühiselt kasutusloa taotluse, mille vormi saab www.ehr.ee. Kasutus-luba väljastatakse pärast ehitus-dokumentatsiooni kontrollimist ja ehitise ülevaatusakti koosta-mist. Kui ehitise püstitamisel jääb mõni vajalikest lubadest taotlemata või üritatakse tööd teostada nii-öelda kiirelt ja märkamatult, siis on tegu sea-duse silmis omavolilise ehituste-gevusega. Selle eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, see on kuni 18 000 krooni ja juriidilist isikut kuni 500 000 krooni ulatuses. Vallavalitsus võib teha ka ettekir-jutuse ehitise lammutamiseks.

Enamik omavolitsejaid on eraisikud, kes ehitavad oma tar-beks üksikelamut ning teevad seda väidetavalt teadmatusest, kuid seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.

Mida on vaja teada ehitamisest

Õpilasmalevlased rajavad Ülli Kaivi juhendamisel (paremal) lillepeenart Retla koolimaja ette. Silvi Lukjanov

Eelarves on avaliku korra kait-seks ja julgeolekuks 267 801 krooni, millest rahastatakse päästeteenuseid, Türi tehisjärve äärset rannavalvet, abipolitsei-nike patrullidesse kaasamist ning valla vara ja avaliku korra kaitseks paigaldatud videokaa-meratega seonduvat.

Tänavu töötatakse välja tege-vuskava olemasolevate turvakaa-merate efektiivsuse tõstmiseks ning uute kaamerate paigalda-miseks. Loodud on kõige kaas-aegsem linnasisene traadivaba internetivõrk, millega on võima-lik jälgida üle linna paiknevate

kaamerate pilte ühest kohast. Lisaks võimaldab võrk pakkuda juhtmevaba internetiteenust erinevatele linnas paiknevatele valla hallatavatele asutustele ja Wifi internetiteenust suurüri-tuste ajal lauluväljaku ümbruses. Töötukassa tööturutoetusega on kuni sügiseni palgatud inimene, kes jälgib kaamerate pilte ühest keskusest. Objektide ja kaamera-te lisandudes suureneb ka kesku-sest jälgitavate kaamerate arv.

Turvakaamerad on olemas Türi Lauluväljaku ümbruses, kesklinnas, vallavalitsuse ümbru-ses ja linna kahe kooli juures.

Kaamerad said vastavatud laste mänguväljak ning need tulevad ka kohe valmiva Türi Noortekes-kuse juurde. Türi Kultuurimaja renoveerimise käigus on loodud valmisolek turvakaamerate pai-galdamiseks.

Koostöös politseiga tasus-tatakse abipolitseinike tööd konkreetsete patrulltundide eest. Oleme valmis kaasa aitama täiendavate Naabrivalvepiirkon-dade tekkele vallas. Juunikuus toimuval Türi Vallavolikogu istungil peaks vastu võetama Türi vallas avaliku korra kaitseks jälgimissedmestiku paigaldamise,

kasutamise ning andmete töötle-mise ja jälgimissedmestikust avalikuse teavitamise kord.

Tehnilised abivahendid selleks, et ennast turvaliselt tunneksime, kuid turvalisuse tõstmisele saab kaasa aidata iga vallakodanik. Kui näeme mida-gi, mis ei sobi kokku meie elu heade tavade ja ühiselu reegli-tega, näitame üles kodanikuak-tiivsust. Kõige paremini saavad inimlike pahede ära hoidmisega hakkama alati inimesed ise.

ÜLLAR VAHTRAMÄEabivallavanem vallavanema

ülesannetes

Retla Kool saab õpilaskoduVabariigi Valitsus otsustas 17. juunil ühehäälselt täiendada Vabarii-gi Valitsuse 29.12.2009 korraldusega nr 599 „Elukeskkonna aren-damise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetme „Kohalike avalike teenuste arenda-mine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2009-2012“ kinnitatud KOIT- kava Järva maakonna objektidega.

Toetust saab ka Türi valla projekt „Retla Kooli arengukeskkonna parendamine ja õpilaskodu ehitus“. Projekti käigus ehitatakse välja õpilaskodu koolimaja väljaehitamata osasse, millel on kolm korrust ja eraldi sissekäik. I ja II korrusele ehitatakse eluruumid koos sisustusega ning keldrikorrusele ruumid vabaaja tegevuste harrastamiseks. Õpi-laskodu lähedusse rajatakse kümnest erinevast elemendist koosnev terviserada ning aiaga piiratud spordiväljakud korv-, võrkpalli ja ten-nise harrastamiseks. Spordiväljakute pinda kokku on 1000 m².

Projekti hinnanguline maksumus on üle kuue miljoni krooni. Türi valla omaosalus selles on 15%.

TIIU LEVOLarendusspetsialist

Endised linnajuhid kohtuvad Türi Vallavalitsus arutas 20. mail toimunud istungil küsimusi, mis on seotud Türi linna kui asustusüksuse arendamisega. Türi Vallavalitsus otsustas moodustada Türi linna arendamiseks, lin-na probleemide lahendamiseks ning linnaelanike huvide pare-maks kaitsmiseks Türi Vallavalitsuse alalise komisjonina ümar-laua endistest linnavolikogu esimeestest ja linnapeadest. Endisi linnavolikogu esimehi ja linnapeasid on kuus: Kaia Iva, Eino Sepp, Kalev Aun, Theo Aasa, Toomas Laimets ja Tähve Milt.

Esimene kokkusaamine toimub 28. juunil, kus arutatakse läbi ümarlalua tegevusega seotud küsimused ning pannakse paika edasine tegevusplaan. Türi Vallavalitsus on veendunud, et oma teadmiste ja kogemusega aitavad endised linnavoliko-gu esimehed ja linnapead kaasa Türi linna kui asustusüksuse ning Türi valla kui omavalitsusüksuse arendamisele. On tore, et enamus endisi linnavolikogu esimehi ja linnapeasid on oma nõusoleku ümarlaua töös osalemiseks andnud.

AIVO PRÜSSELvallavanem

Turvalisus on oluline


sport

2. 07 Türi linna 84. aastapäev, Türi Muuseumi 15. sünnipäevKell 13 ootab muuseum huvilisi, nii noori kui vanu, mängima rahva-mänge; kell 15 muuseumi sünnipäeva tähistamine. (Türi Muuseum tel 385 7429).Kell 18 linna sünnipäevakontsert Türi Püha Martini kirikus. Sakso-fonikvartett SaxEst: Virgo Veldi, Lauri Sepp, Ivo Lille, Sulev Sommer. Tasuta. (Türi Vallavalitsus tel 384 8231, Türi Kultuurimaja tel 385 7284).4.07 kell 12 Türi linna sünnipäevale pühendatud perespordipäev Türi järve ääres (Mati Sadam tel 525 0582). 17.07 Näitus “Käsitöö läbi aegade” Türi Kultuurimajas (Imbi Karu tel 5695 6639)9.–10.07 R kell 18–02, L kell 11–23 Summer Jam 2010 Türi laulu-väljakul (Tre Music OÜ, Siim Pohlak tel 5623 6022).

17.07 kell 12–18 Järvamaa eakate kokkutulek “Järvamaa sotsiaalse kaasamise päev” Türi lauluväljakulKell 11.30 rongkäik kultuurimaja- Wiedemanni tn-Kungla tn- laulu-väljak; kell 12 kokkutuleku avamine, loengud, kontsert eakate klubi-de ja seltside poolt, tants ja ühislaulmine. (Järvamaa Pensionäri-de Koondis, Türi vald tel 384 8231). 29.07 kell 21 Türi laululaval Jaan Tätte kontsert “ Tuulevaiksel ööl” (Türi Kultuurimaja tel 385 7284).31.07 kell 11 Kontsert Türi Kaubamaja ees. Esinevad vilistlasor-kester Kutter, segarahvatantsurühm Kaktus ja tantsurühm Trapukas Prienaist (Leedu). (Türi Kultuurimaja tel 385 7284).31.07 kell 18 Kabala pargis Kabala 44. laulu- ja tantsupidu. Kell 17.30 rongkäik; kell 20.30 tantsuõhtu ansambliga Absolut-Lühis. Kabala Rahvamaja, Katre Saar tel 5300 3987).

JAANITULED TÜRI VALLAS22. juunil kell 18 Kolu-Karjaküla Jaani Küünisimman. Tantsuks mängib Külli Ovir; kell 19 jaaniõhtu Tõrvaaugu pargis: võistlusmängud, pillimehed; kell 20 Türi linna jaanilõke Türi lauluväljakul. Meelelahutust pakub ansambel Naized, segarahvatantsurühm Kaktus ja Türi line-tantsijad, sekka lustlikud jõukatsumised. Tantsuks mängib ansambel Sly Fox Viljandimaalt. Tasuta23. juunil kell 19 Ollepa jaaniõhtu Maive Looritsa juhtimisel. Tasutakell 19 Kirna küla jaaniõhtu. Tasutakell 20 jaaniõhtu Taikses. Ansambel K.T.K. Tasutakell 21 jaaniõhtu Oisus. Ansambel Törtsuke. Tasutakell 21 jaanituli Kurla külaplatsil. Lõõtsamees Siim Rikker. Piletit ei ole, rõõmu teevad annetused küla seltsitegevuse toetuseks.

kuhu minnaJUULIKUU ETTEVÕTMISED TÜRI VALLAS

Tänavune Türi rattapoe see-riavõistlus üllatab korraldajaid osalejate rohkusega. Kui eelmi-sel aastal oli viimasel etapil kogu võistlusajaloo suurim startijate arv – 72, siis sellel aastal oli ai-nuüksi esimesel etapil ligi 70 startijat.

Võistlussarja üks algatajatest Rein Noodla meenutas 17. juu-nil Tolli terviseradadel toimunud III etapi esimest seeriavõistlust, kus tundsime rõõmu, kui osa-võistlusel oli stardijoonel 30 jalg-ratturit. Tänavu on juba türilasi osalemas rohkem kui algusaasta-tel võistlejaid kokku.

Tänavuse seeriavõistluse etapivõitjad saavad auhinnaks olümpiarõngaste värvides kruu-sid. Mitmes võistlusklassis on kindlad liidrid, kellel eesmärgiks hooaja lõpus hommikune koh-vilaud meie kruusidega katta. Kolmas osavõistlus näitas aga, et midagi pole lõplikku enne, kui viies etapp peetud ning kõigil tuleb veel tugevalt üldvõidu saa-vutamiseks pingutada.

Kuni 6aastaste vanuseklas-sis on kindel liider Raymond Holm, kes on võitnud kõik kolm osavõistlust. Sama kindlalt hoiab teist kohta Reesi Oru-põld Eidaperest. Tihe rebimine kolmanda koha eest tuleb alles-jäänud kahel etapil meie poiste Samuel Beekmani ja Ove-Ras-mus Radala vahel. 7–10aastaste tüdrukute arvestuses võidut-ses kolmandal etapil Anitra Lukjanov. Üldarvestuses juhivad hetkel aga õed Anni ja Aiki Ja-lakas Albust. Samaealiste poiste arvestuses on tänavu kindel lii-der Kren Kask, kellel kirjas kolm etapivõitu. Teise koha saavutas

kolmandal etapil ning hoiab het-kel üldarvestuses ka teist kohta Andres Viidikas.11–14aastaste neidude hulgas valitseb tänavu krossiradadel Maire Liidlein. Kolm esikohta kolmelt osavõist-luselt ning esikoht Järva mängu-de rattakrossilt on tubli saavutus. Teise koha saavutas etapil Tene Must ning jätkab samal posit-sioonil ka üldarvestuses.

Noormeeste arvestuses valit-sevad selles vanuseklassis Vändra poisid Karl-Arnold Vendelin, kellel kirjas kaks etapivõitu, ning Gert Kivistik ühe võiduga. Meie poisid kolme parema hulka ei ole veel jõudnud. Naiste põhiklassis on kindel liider Jana Matvejeva Ahulast, kes on võitnud õlekaa-lukalt kõik etapid. Üldarvestuses teisel kohal olev Tiina Nõmmik pidi kolmandal etapil leppima

kolmanda kohaga, aga hoiab üldarvestuses kindlalt teist koh-ta. Tiina võitis Järva mängude rattakrossivõistlustel naiste põhiklassis ülekaalukalt esikoha. 15–18aastaste noormeeste võist-lusklassis saavutas etapivõidu Silver Lehemets Vändrast meie Alar Nõmmiku ja Olavi Allase ees. Üldarvestuses on selles võistlusklassis võiduvõimalusi veel mitmel noormehel. Meeste põhiklassis on kahe viimase etapi kindla võiduga juhtimas Raido Saar Paidest. Meie mehed peavad tugevalt pingutama, et kokkuvõttes kolme parema hul-ka jõuda. 40–49aastaste meeste arvestuses on kolme etapivõi-duga kindel liider Ivo Mölder. Tema esikohta võib ohustada vaid Teet Kallakmaa Järva-Jaa-nist. Vello Lillipuu on hetkel

üldarvestuses kolmas. Meeste 50 + võistlusklassis võitis kaks esimest osavõistlust Jüri Ellram Imaverest. Kolmandal etapil tuli vigastusest paranev Arved Mägi taas võistlusrajale ning saavutas ka ülekaaluka esikoha Ellrami ees. Üldarvestuses on aga kindlalt juhtimas Imavere vallavanem.

Tänavuse seeriavõistluse etappide radade ettevalmistami-sel ning võistluste korraldamisel on väga palju kaasa aidanud Ivo Mölder, Peep Raudsepp ja Rein Noodla. Tänan neid korralda-jate poolt ning olen kindel, et minuga ühinevad ka võistlejad.

Seeriavõistluses tuleb nüüd kuuajaline vaheaeg ning jätka-takse augustis Kõrgessaare radadel.

MATI SADAM

Rattakross on populaarne

13. juunil Koerus peetud VI Järva Suvemängudel osalenud Türi valla esindus, kuhu kuulus enam kui 70 sportlast, suutis koguda nii palju alavõite, et suvemängude võitjatiitel jäi teistele omava-litsustele kättesaamatusse kaugusesse. Väiksemate omavalitsuste arvestuses võidutses Kareda vald. „Valda esindanud sportlased võistlesid kõigil kavas olnud üheksal alal. Üldvõitja selgus kahe kohustusliku ala (kergejõustik ja juhtide võistlus) ja nelja eduka-ma ala arvestuses. Maksimaalselt oli võimalik koguda 90 punkti, nii palju punkte Türi esindus ka kokku sai,“ ütles Türi Spordiklu-bide Liidu juht Mati Sadam kokkuvõtvalt ning tänas kõiki, kes aitasid kaasa võidu vormistamisele.

Omavahel võtsid mõõtu ka omavalitsuste juhid, Türi valla au kaitses edukalt abivallavanem Üllar Vahtramäe.Tulemused.Erinevatel võistlusaladel medalikohtadele jõudnud:Kergejõustik, naised: Krisly Viidikas, Kädy Jefanov, Dea Le-pik, Birgit Ruisu, Kaidi Tedre, Karin Sulg, Liis Salla, Kristiina Kurvits; Mehed: Tanel Ärm, Taivo Pajuman, Tanel Takk, Ola-vi Allase, Joosep Lohur, Neemo Kull; Võrkpall, mehed: Kaur Koiduste, Tambet Eslas, Andre Lõiv, Keiro Vantsi, Marko Vantsi, Karl Traagel, Meelis Jasson; Köievedu: Kaspar Ott, Kristjan Ott, Ilmar Tiitsmaa, Vallo Vette, Rauno Tamm, Marek Mikk; Mälu-mäng: Alar Särgava, Aksor Koit, Urmas Tarvis, Harry Aarde; Orienteerumine: Martin Sulg, Johann Saamann, Sigrid Ruul, Kristjan Trossmann, Martin Liidlein, Kaarel Kallas, Rita Ojala, Gert Saamann, Aimur Raudsepp; Võrkpall, naised II koht: Maie Bernhard, Krista Liblik, Mirell Malken, Terje Albert, Viivika Barnabas, Birgit Albert; Jalgrattakross: Maire Liidlein, Tiina Nõmmik, Liina Sadam, Aita Müürsepp, Ivo Mölder; Petank IV koht: Jaan Rahe, Ergo Rännel, Eda Dede

TR

Suvemängudel võidutses Türi

26.–27. juuni toimuvad Türil XVIII Eesti valdade suve-mängud, mida korraldab Eesti-maa Spordiliit Jõud koostöös Türi valla, Türi Spordiklubide Liidu ja Järvamaa spordiliiduga.

TSKLi juht Mati Sadam teatas, et Türile on oodata ligi 50 valla esindusi ning võistlema asuvad pea 1000 sportlast.

Võisteldakse kergejõustikus, orienteerumises, võrkpallis, rat-takrossis, köieveos ning mälu-mängus. „Arvestust peetakse individuaalselt, eraldi alade kau-pa ning peetakse ka üldarvestust, kus lähevad arvesse kergejõustiku ja veel kolme ala tulemused,“ selgitas Sadam. Eelmisel aastal osales Türi esindus valdade su-

vemängudel Kohilas, et eelkõige tutvuda korraldusliku poolega ja seeläbi kogemusi saada. „Siiani pole me valdade mängudel kõrget kohta saavutanud, vaid olnud edukamad väikelinnade mängu-del,“ rääkis Sadam. Seetõttu ongi eelseisval sportlikul nädalavahe-tusel türilaste ootused kõrgele kruvitud. „Edukamaid tulemusi

loodame saavutada võrkpallis, mälumängus ja orienteerumises. Aga ega me ühelgi alal allahind-lust ei tee, läheme ikka võitma,“ kinnitas ta lõpetuseks.

Võistlused toimuvad 26. ja 27. juunil Türil Kalevi tänava mänguväljakutel ning Tolli met-sa radadel.

TR

Eesti vallad tulevad Türile võistlema

Stardijoonel on valmis Siim Tepp, Ove-Rasmus Radala ja Samuel Beekmann. Silvi Lukjanov

www.tyri.ee

11TÜRI RAHVALEHT 22. juuni 2010

vana ja uus Türi vallas

Kunagisest kooliaiast pole enam jälgegi. Käesoleval aastal tehti plats päris puhtaks ja siia rajati lastepark mänguväljakuga. Koolinoored annavad mänguväljakule enne avapidustusi veel viimast lihvi.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: [email protected] www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda Auris Rätsep, e-mail [email protected], telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 5300 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või mei-li teel [email protected]. Toi-metusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvi-des toimetada ning lühenda-da. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

30. 08. 1929

2010 René Viljat

UUED KODANIKUD!

LISETTE LIGI 11. maiEMILI TEESALU 18. mai

REVO MARTEN OJAND 23. maiKRISTJAN GEORG KAMZAROV 24. mai

ANNI ROHELPUU 27. maiARGO MÜRKHAIN 29. mai

ANDRA MIIA VAHER 3. juuniKENTH KOLTS 4. juuni

Palju õnne!

Türi koolilapsed aias askeldamas. Pärast koolimaja valmimist oli ümbrus üsna lage ja haljastusega tegelesid lapsed ise. Aiailu on tulnud kontrollima ka kooli direktor Karl Mölder, kes hiljem siirdus tööle Helsingi Ülikooli. Lisaks silmailule tõi aed koolile ka materiaalset tulu. Kiriku ja koolimaja vahel tagaplaanil on näha kõrtsihoonet ja Theodor Aunapuu elumaja Kooli puiesteel.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

ASTA VALLING 30. maiKARL LOTSMAN 31. maiGENNADI KÄHR 1. juuniMATI VÄLISTE 2. juuniNATALJA PIHU 2. juuni

LEMBIT-HEINRICH VIMB 6. juuniJÜRI SANDER 7. juuni

LINDA RAUDSEPP 11. juuniJÜRI OJA 12. juuni

JÜRI LEPIK 14. juuniELISABETHA AAK 14. juuniMAIMU RAJALA 15. juuni

LARISSA ZAGREBELNAJA 17. juunija avaldab kaastunnet omastele.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

TEATED

Balti Puurkaev pakub kaevude puurimist, projekteerimist, pesu, pumpade müüki ja paigaldust. Tel. 52 17 415 ja 50 42 999; www.baltipuurkaev.ee

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee.Tel. 513 8314.

Elu on laul, nii habras ta viis,Heliseb hetke ja vaikib siis

Mälestame kallist

MAIMU RAJALAT

Elfriede, Asta, Helgi, Liilia

Avaldame sügavat kaastunnet Svea Umbsaarele isa

SVEN UMBSAAR’e kaotuse puhul

Külli perega, Anne, Leelo ning Milvi ja Arvo


lugejaküsimus

Kutsume väikelastega peresid LASTEVANEMATE SUVEKOOLIKutsume väikelastega peresid LASTEVANEMATE SUVEKOOLI11.–12. juuli Türi vallas, Metsajõe puhkemajas11.–12. juuli Türi vallas, Metsajõe puhkemajas

Jutud ja tegevused suurtele ja väikestele: Kas ja kuidas saab lapsi kasvatada. Lapse arengu mõistmiseks räägime meelearengust. Laste tervisest, rõhu asetusega vaktsineerimisel ja toitumisel. Kuidas kasutada joonistamist laste arengu toetamiseks. Mängu olulisus ja mida tegelikult tähendab mäng. Kontakti loomisest lapsega, kuidas näeb laps maailma. Isa ja lapse suhetest. Kus oleme meie kui täiskasvanud, mida me ise teeme, kuidas käitume ja mis on need motiivid mis meid ajendavad midagi tegema. Jääb aega ka kohtuda, tutvuda, küsida, diskuteerida, arutleda…

Täpsemat kava, esinejaid ja organisatsioonilisi detaile vaata internetist http://suvekool.veskimae.com

Lastevanemate suvekooli toetab Leader

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kutsubIMAVERE, TÜRI ja VÄÄTSA VALLA ETTEVÕTJAID

2.–3. juulil Türi valda Metsajõe PuhkemajjaSUVESEMINARILE

Tutvustame LEADER-programmi võimalusi ettevõtjate toetamisel.Räägime esimestest toetust saanud ettevõtlusprojektidest.Mõtleme, kuidas saab Lõuna-Järvamaa Koostöökogu olla kasulik ettevõtjale.Lisaks meelelahutusprogramm ning võimalus jääda ööbima!Suveseminar on osalejatele TASUTA!Täpsem informatsioon www.koostookogu.ee/uudised

REGISTREERI ENNAST SUVESEMINARILE HILJEMALT 28. [email protected]; tel 518 5110

Soodushindadega kaupade valik veelgi suuremKui ostad kolm SOODUSHINNAGAjalatsipaari või rõivaeset,saad odavama toote TASUTA.

Soodushindadega kaupade valik veelgi suuremKui ostad kolmjalatsipaari või rõivaeset,saad odavama toote

SOODUSHINNAGA

TASUTA.

Pühapäeval TÄIENDAVAD HINNASOODUSTUSED!Pühapäeval TÄIENDAVAD HINNASOODUSTUSED!

Jätkub remondieelne tühjendusmüükTÜRI KAUBAMAJAS

Jätkub remondieelne tühjendusmüükTÜRI KAUBAMAJAS

kunikuni

Nüüd kangad, kardinad, mänguasjadja kirjatarbed müügilI korruse tehnikaosakonnas!

Nüüd kangad, kardinad, mänguasjadja kirjatarbed müügilI korruse tehnikaosakonnas!

JALATSITE, RIIETE,VALGUSTITE ja KANGASTE hinnad allJALATSITE, RIIETE,VALGUSTITE ja KANGASTE hinnad all 75%75%

Kaubamaja on avatud ka pühapäeval, 27. juuni kl. 10 – 15; 23. ja 24.juunil suletud.Kaubamaja on avatud ka pühapäeval, 27. juuni kl. 10 – 15; 23. ja 24.juunil suletud.

Selle kuu lugejaküsimus on seotud eelseisva suve ja jaani-päevaga. Paljud maja- ja korteri-omanikud on kuurist ja keldrist grillahjud välja otsinud ja läiki-ma löönud. Kuid ka grillimise juures tasub jälgida tuleohutus-nõudeid. Lugejaküsimuse esitab seekord Türi päästekomando pealik Eilo Eesmäe ning küsimus on:

Kui kaugel hoonest tohib gril-li- või barbecueahi asuda?Vastusevariandid:a) 2 meetritb) 5 meetritc) 10 meetrit

Õigesti vastanute vahel loosime välja kastitäie bioloogilist grill-sütt, mis on valmistatud päeva-lilleseemnetest.

Vastused palume saata hil-jemalt 19. juuliks aadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht.

Eelmise viktoriini õige vastus oli: Wiedemanni tänaval asu-va autoparkla äärde on istuta-tud 33 punaselehelist iluõuna-puud, mille sordinimetus on Royalty.Auhinna võitis Siiri Zeemann. Võitja saab oma auhinna kätte kauplusest „Lilled, kin-gid, aiakaubad“ (Türi, Viljan-di tn 5).

Päevalilleseemnete koortest valmistud grillsüsi ei ole Eesti kaubandusvõrgustikus veel laialt levinud. Vaata lisaks www.biohalg.ee Auris Rätsep

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – JÄRVAMAA EAKATE AJALEHT

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 22. juuni 2010

Tere tulemast!Käesoleval aastal täitub Järvamaa Pensionä-ride Koondisel (JPK) 20 aastat tegevuse al-gusest.

Järvamaa pensionärid koondusid 1990 aasta novembris, eesmärgiga pakkuda eaka-tele ühistegevusi, anda teadmisi ja oskusi, et paremini endaga toime tulla.

Kuigi eakate põhitegevus toimub elu-kohajärgsetes klubides ja seltsides, on välja kujunenud rida traditsioonilisi ühisüritusi JPK eestvedamisel. Olulisemad nendest on igasuviste eakate kokkutulekute – tervise ja õppepäevade, 1.oktoobril eakatepäeva ning talviti ühiste jõulupidude korraldamine Su-vised kokkutulekud toimuvad omavalitsus-te toel ja igal aastal erinevas omavalitsuses. Sellel suvel toimub see 24. korda, 17 juulil Türil.

Need on olnud eakate rõõmupäevad. Tullakse kokku koos pereliikmetega üle Järvamaa ja ka naabermaakondadest.

Kohtutakse vanade sõprade ja tuttavatega, sõlmitakse uusi sidemeid. Tuntakse rõõmu esinemistest ja isetegemisest, võetakse õppust teiste valdade ja seltside koge-mustest. Saadakse vastuseid üleskerkinud küsimustele ning jagatakse oma muresid ja rõõme teistega. Tihti leitakse ühiselt ka lahendusi ja mured vähenevad. Meenutusi jätkub hiljem veel pikaks ajaks.

Aastast 2004, pärast Euroopa Liiduga ühinemist, on iga aasta olnud suunatud mõnele olulisemale teemale. Aasta 2010 on Euroopa Liidus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta.

Kuigi deviis on süngevõitu, on need probleemid kujunenud viimastel, majan-dusliku surutise aastatel ülemaailmseteks ja hõlmavad kõiki vanuseastmeid lastest kuni eakateni. Need probleemid puudutavad aga eakaid kõige valusamini, sest sageli lisandu-vad majanduslikele raskustele ka tervise- ja

üksiolemise mured.Iga elurõõmus inimene suudab oma

kaaskondlaste toel nende probleemide teravust leevendada, kuid oluliseks olu-korra parandamiseks vajame kogu ühis-konna toetust, alates kohalikest omava-litsustest kuni rahvusvaheliste ühenduste ja organisatsioonideni. Selle töö tähtsus-tamisele kutsub kogu ühiskonda 2010. aasta. Olgu ka JPK järgnevad üritused toetuseks igale Järvamaa eakale. Näidaku need, et mida ei suuda üks, suudavad pal-jud koos, toetudes üksteisemõistmisele ja kogemustele.

Soovin 17. juuli kokkutulekule arvu-kalt osavõtjaid, tegijatele tegemisrõõmu, vaatajatele vaatamisrõõmu, et kõik osalejad võiks öelda: oli tore päev!

MARE VEERMAAJärvamaa pensionäride koondise

juhatuse esimees

Aastate jooksul kogunenud elutarkus viib elu edasi

Türi vallal on suur au võõrustada maakonna eakate kokkutulekust osa-võtjaid. Jätkugu Teil nooruslikku lusti ja energiat, et muuta pidu meelde-jäävaks ning koguda uut energiat edaspidisteks toimetamisteks!

Türi on kuulutatud Eestimaa kevadpealinnaks. Türit teatakse ja tuntakse tänu siin toimuvatele lillelaatadele ja meie inimeste poolt kujundatud ja hooldatud kaunitele koduaedadele. Linnas elavad töökad ja sõbralikud inimesed ning siia on põhjust tagasi tulla – avas-tamisrõõmu ja tegevust leiab alati.

Eesti riik on Euroopa Liidu liige. Alates taasiseseisvumisest oleme majanduse arendamisel teinud uskumatuid edusamme. Täna ei tohi me unustada, kes on sellele aluse pannud. See on nende inimeste ennastohverdava ja tubli töö tulemus, kes on tänaseks jõudnud pensioniikka. Kas oskame vääriliselt hinnata nende inimeste tööd? Kui eakad teistest Euroopa Liidu riikidest tunnevad rõõmu vanadus-põlvest ning sõidavad maailmas ringi, siis suurem osa meie eakatest peab vaatama, kuidas igakuise pensionipäevani ära elada. Kas meie väärtushinnangutes ei ole midagi paigast ära, kui majanduse arenda-mise tuhinas oleme unustanud meie oma inimesed?

Kõik algab perekonnast, kodust. Olgu riigivõim milline tahes, Eestis on ikka osatud austada oma vanemaid ja vanavanemaid. Mui-du ei oleks Eesti riiki. Meie vanemate tarkus on meile kinkinud meie oleviku ja tuleviku. Austus oma perekonna ja riigi vastu algab kodust ning kandub edasi riigi tasandile. Meie vanemad ja vanavanemad aitavad kasvatada meie lapsi ja õpetada neile eluks vajalikku tarkust, nagu nad õpetasid meile. Koos elades ja ühiselt tegutsedes hoiame oma riiki.

Oma riigi arendamisel peame lootma eelkõige noortele ning andma neile hea hariduse. Kuid elus peaks kõik tasakaalus olema. On vaja nii noorte otsustamisjulgust kui ka eakate aastatepikkust elu-kogemust. Tegelikult on valikud meie enda teha.

Kokkutulek toimub Türi vallas, mis on üks suuremaid omava-litsusüksusi Eestis. Türi vald on tekkinud kolme valla ja Türi linna ühinemise tulemusel 2005. aastal. Rääkides haldusreformist, hinda-vad paljud omavalitsused Türi kogemusi omavalitsuste ühendamisel. Võin kinnitada, et Türil läheb hästi, me saame hakkama. Meil on palgad makstud ja arved tasutud, raha jääb ka arendustegevuseks. Türi on üks väheseid omavalitsusi, kus noored saavad lähemal ajal päris oma maja. Valminud on ka lastepark, mis oma rohkearvuliste atraktsioonidega meelitas lapsi ligi juba ehituse ajal.

Me kõik peame kuulama oma eakate inimeste nõuandeid väga tähelepanelikult, aastatepikkune elukogemus on suur väärtus. Teeme kõik selleks, et meie kodukohas, meie koduvallas oleks hea elada nii tänastel noortel kui ka eakatel inimestel, noortel peredel ja lastel ning meie lapsi kasvatada aitavatel vanematel.

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

17. juulil võõrustab Türi eakaid Järvamaa eakate sotsiaalse kaasamise päeval. Erakogu

Järvamaa eakate ajalehtJärvamaa eakate ajaleht

EAKATE AJALEHE TOETAJA

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – JÄRVAMAA EAKATE AJALEHT

Eakateklubi vokiratasAmbla valla eakate klubi Vokiratas kutsuti ellu 1984. aasta 9. det-sembril Lembit Õuna algatusel. Klubi tegutseb aktiivselt aastaring-selt. Kollektiiv on nooruslik ja teotahteline. Klubi naisansambel tuli kokku esmakordselt 1991. aasta detsembris.

Algsest koosseisust laulavad tänaseni nooruslikud daamid Eva Kobrand ja Aita Paap. Pikki aastaid juhatas Eva Kobrand naisan-samblit, lauldes samas ka ise kaasa. Iial ei ütle ta ära ühestki abipal-vest, kui tema poole pöördutakse. Eva on ka hea sõnaseadja. Teine klubi põhitala on Aita Paap, kes osaleb klubi töös selle loomisest peale. Lisaks laulmisele on Aita ka tubli sõnaseadja ja hea kokk- pere-naine, alati abivalmis ja pakub ka keerulisemates küsimustes mõist-vaid lahendusi. Tublisid inimesi on meil palju, kuid selleks on vaja suuremat lehepinda.

LEMBIT ÕUN

Kareda valla seltsidKareda valla tõmbenumbriks on saanud Kilplaste teemapark eesotsas Kilplala mamsli Helenaga, kes on igati särav, agar ja toimekas.

Eakate tegemistel niisugust sära ja kuulsust ei ole, aga ei saa öelda, et midagi ei tehta.

Vallas töötavad külaseltsid.Eriti aktiivselt paistab silma Esna küla seltsing proua Ene Miku

eestvedamisel, kus tegutsevadki peamiselt eakad. Peetakse tervise-päevi pr Evi Sikstuse algatusel ja muid tähtsaid päevi. Tegeldakse ka kangakudumisega. Peetris on eakad leidnud toreda kooskäimiskoha endistes perearstikeskuse ruumides, kus peetakse sünnipäevi, korral-datakse põnevaid näituseid. Ühtlasi on nutikad naised leidnud koha, kus talvel „silguautot” oodates koos aega parajaks teha.

Öötla kandi eakad on mõisaproua staatuses, sest nemad toimeta-vad Öötla mõisa ruumides, jõudumööda võetakse osa ka maakond-likest üritustest.

ASTA VEERE

Järva-Jaani PäevakeskusJärva- Jaani Päevakeskus on oma lühikese tegutsemisaja jooksul pal-judele omaseks saanud – siin saavad aega veeta kõik, kellel vähegi tahtmist on.

Nädal algab selles majas laulu ja tantsuga, tegutsevad veel ka käsitöö- ja näitering.

Igal kolmapäeval toimub kepikõnd ning kuus korra on ka tervi-sering, mida juhendab Lembit Kuhlberg ja kus tutvutakse lähemalt looduse salapäraga.

Kord kuus tulevad ka mõttetargad kokku ja panevad oma mälu ja teamised proovile mälumängus. Kord kvartalis toimub eakate sünni-päevalaste õnnitlemine, au sees on ka kalendripäevade ja riiklike pühade tähistamine.

Kohapeal on võimalus telekat vaadata, käia internetis, lugeda aja-lehti ja ajakirju. Vajadusel saab käia ka duši all ja pesu pesta.

Päevakeskus pakub ka erivajadustega inimeste igapäevaelu toeta-mise teenust. Samuti viiakse läbi ka töötute toimetulekuõpetust.

INES KURVITS

Imavere PäevakeskusEraldi eakate klubi Imaveres pole, siitkandi eakad on koondunud Imavere Päevakeskuse ümber, mida juhib Evelin Lilleoja.

Päevakeskuses käib koos korvipunumisring Ave Glase eestveda-misel. Valmistatakse väga ilusaid vitspunutisi, mis kaunistavad palju-de inimeste kodusid nii Imaveres kui ka kaugemal.

Päevakeskuses tegutsevad ka Imavere Tantsumemmed. Tantsu-rühm on nüüdseks tegutsenud juba 22 aastat. Rühma juhendab Mil-vi Nõmmik. Aastate jooksul on osaletud kõikidel Järvamaa laulu- ja tantsupidudel ning üles astutud ka väljaspool maakonda. Pikaajali-sed sidemed seovad Tantsumemmesid ka Põlva Memmedega ja Jõhvi Eakate klubiga.

Päevakeskuses tegutsevad ka käsitöötegijad, kangakudujad ja toiduvalmistajad. Eakate ansambel praegu ei tegutse, kuna puudub juhendaja.

Käsukonna eakad käivad koos sealses rahvamajas Koidu Kulli juhendamisel. Kalendritähtpäevi tähistatakse vahel koos Imavere eakatega, vahel eraldi. Ühised on iga-aastased jõululõunad ja eks-kursioonid. Ekskursioonide korraldamisel aitab sotsiaalnõunik Ada Nõmmküla.

MILVI NÕMMIK

eakate tegemised Järvamaal

Eakateklubi RukkilillAlbu eakateklubi Rukkilill tegutseb tasa ja targu. Kokku saadakse val-la ühisüritustel, taidlejate peol, jõulupeol, vabariigi aastapäeva kont-serdil jne. Külastatakse Albu vallas toimuvaid teatrietendusi ja kuns-tinäitusi, enim meelepärased on aga kirikukontserdid. Kellel tervist ja tahtmist, neil on võimalus koos käia Kaalepi külatoas, kus kord kuus tehakse näputööd ja peetakse mõnusaid teeõhtuid. Väga oluline üri-tus on A.H. Tammsaare rahvamatk, kuhu tullakse koos laste, lastelas-te ja isegi lastelastelastega.

2009. aasta sügisest tegutseb Albu vallas segakoor Sink-Sale-Pro, milles on võimalus osaleda kõigil, kel hing noor. Oluliseks peetakse ka maakondlikke üritusi eakatele nii tervise kui ka meelelahutuse vallas. 2009. aasta suurimaks projektiks oli maakonna eakatepäeva korraldamine Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses – teemaks oli tervis ja liikumine. Kel tahtmist ja jõudu, sel tegemist jätkub. Oluline on hea tervis, positiivne ellusuhtumine ja rõõmus meel!

MALLE LOMP

Koeru seltsing KanarbikSeltsing tegutseb Koeru Kultuurimajas alates 1994. aastast. Käesole-val aastal on seltsingus 97 liiget. Üritusi ja ringide tööd aitavad kor-raldada kultuurimaja töötajad. Erinevates ringides on kokku 54 ini-mest. Aktiivselt tegutsetakse eakate naisrahvatantsuringis (juhendaja Urve Naukas), lauluringis (Anne Pindre), näiteringis (Herbert Last ja Uno Aan), käsitööringis (Õie Vahar) ja võimlemisringis (Annely Perejainen). Osaletakse ka teiste kultuurimaja ringide töös. Aktiiv-selt võetakse osa raamatukogus korraldatud üritustest. Oleme osa võtnud kõikidest maakonnas eakatele korraldatud üritustest, käinud esinemas külapäevadel, naabervaldade eakate juures ja ka väljaspool kodumaakonda. 2009. a käisime külas Soome sõpradel, kus andsime kontserdi. Käsitööring kudus sõpradele pika Koeru rahvariidemust-riga vaiba. Igal aastal on korraldatud mitu näitust ning osa võetud maakonnas korraldatud üritustest ja näitustest. Tähistame ühiselt mitmeid tähtpäevi. Igal emadepäeval kuulutame välja aasta imelise vanaema ja isadepäeval imelise vanaisa.

Oleme igal aastal korraldanud talgupäevi, matku koduümbrusega tutvumiseks, kepikõnni õppepäevi, käinud ekskursioonidel.

Seltsingu tööd juhib üldkogu poolt valitud juhatus, kuhu kuu-luvad ka kõikide tänavate tänavavanemad. Juhatuse koosolekute ja nn „jututubade“ korraldamiseks saame kasutada ka noortemaja uusi ruume.

EVA LINNO

Eakateklubi Rukkilill.

Järva-Jaani eakad peavad lugu tervisest.

Imavere tantsumemmed.

Klubi Vokiratas naisansambel.

Väljumine Väljumine Peatus10.15 12.30 Türi kesklinn (II)10.18 12.33 Türi I10.21 12.36 Veskisilla10.24 12.39 Türi-Alliku (lasteaed)10.27 12.42 Veskisilla10.30 12.45 Türi I10.32 12.47 Türi kesklinn (kaubamaja)10.35 12.50 Väike-Pärnu10.38 12.53 Ujula10.43 12.58 Lokuta (Pargi pood)10.47 13.02 Telliskivi10.49 13.04 Ujula10.52 13.07 Väike-Pärnu10.54 13.09 Türi kesklinn (Tervisekeskus)10.57 13.12 Kolled�i

1x nädalas NELJAPÄEVITI

Türi – Türi-Alliku – Lokuta – Telliskivi –

Särevere – Kõrgessaare –

Saunametsa – Türi

TÜR

I VA

LLA

TÜ

RI V

ALL

A

TASU

TA O

MA

BU

SSIL

IINTA

SUTA

OM

AB

USS

ILIIN

Väljumine Väljumine Peatus11.01 13.16 Linnu tee11.03 13.18 Särever e11.06 13.21 Särever e lasteaed11.10 13.25 Särever e11.12 13.27 Linnu tee11.16 13.31 Kolled�i11.18 13.33 Türi kesklinn (Tervisekeskus)11.21 13.36 Koidula sild11.25 13.40 Kõrgessaare kalmistu11.28 13.43 Koidula sild11.30 13.45 Türi kesklinn (Tervisekeskus)11.33 13.48 Reisikeskus11.35 13.50 Saunametsa kalmistu11.38 13.53 Reisikeskus11.39 13.54 Türi kesklinn (II)

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – JÄRVAMAA EAKATE AJALEHT

Üritusi korraldatakse iga kahe kuu tagant.2008. aastal suvel toimus meie eestvedamisel Järvamaa eakate

kokkutulek Roosna-Alliku mõisapargis.Meeldejäävad on suvised väljasõidud Saaremaale, Hiiumaale, Ida

-Virumaale ja Setumaale.Emadepäeval, 7. mail valiti eakateklubile uus juhatus.

HELVE ALTDORF

Tantsurühm SinilillTantsurühm Sinilill tegutseb alates 1969. aastast. Rühma juhen-dab algusest peale Vilma Okas. Rühmas tantsib 12 rõõmsameel-set ja kergejalgset memme. Osa on võetud kõikidest maakonna ning ka vabariiklikest üritustest.

VILMA OKAS

Paide linna Slaavi Kultuuriühing SlavjanotškaRahvalauluansambel Slavjanužka on asutatud 2005. aastal ning koos käiakse Paide Kultuurikeskuses.

Ansambel on osalenud laulu- ja tantsupeol “Slaavi pärg” ja üritusel “Veskitammi lauluratas”. Slavjanužka harrastab aktiivset kontserttegevust nii Paides kui ka mujal Järvamaal.

Lauluansambli repertuaar on mitmekesine, sinna kuuluvad vene, valgevene ja ukraina rahvalaulud ja kaasaegsemad palad.

JEVGENIA REBANE

Koigi valdKoigi vallas elab ligikaudu 200 pensionäri ning vallas tegutseb eakate klubi Hõbehall, mille esinaine on alates 2006. aastast Asta Kivi.

Alates 1998. aasta septembrist on tegutsenud estraadi- ja laulu-ring Ene Puhmaste juhendamisel. Esinetud on iga-aastastel Järvamaa pensionäride kokkutulekutel, Väätsa huumoripäeval “Maamees mui-gab” ja teistel üritustel, kuhu meid on kutsutud.

Laulunaised on valinud endale nimeks ansambel Prill, estraadi-tegijad on Tamsi tüdrukud, kuigi meie koosseisus on ka mitu meest. Repertuaaris on palju laule ja omaloomingulisi estraadipalu.

ASTA KIVI

Seltsing MurumunadSeltsing Murumunad asutati 2004. aastal Tarbja külas.

Seltsingu motoks on ”Liigu terviseks!”. Sellega propageeritakse tervislikke eluviise ka eakate inimeste hulgas. Koos harrastatakse kepikõndi, õpitakse istumistantse, tantsitakse püstitantse, lauldakse, tähistatakse tähtpäevi, tehakse käsitööd ja teelauas arutatakse maa-ilma asjade üle. Seltsing Murumunad tahavad oma kooskäimistega näidata, et ka vananeda saab väärikalt ja tervislikult, sest liikumises on elujõud.

Aktiivselt oleme osa võtnud kõigist maakondlikest eakate üri-tustest nii suvistel kokkutulekutel kõikjal Järvamaal kui ka Paides toimunud jõulupidudel. Tantsimiseks on võetud vanu seltskonna-tantse ja spetsiaalseid seeniortantse. Tänuväärselt suure panuse meie tegevusse on andnud seltsingu asutaja ja esimene juhendaja Marika Leppik. Alates 2006. aastast on juhendajaks Ulvi Part.

ULVI PART

3

eakate tegemised JärvamaalVäätsa valla eakate selts RistikheinSelts Ristikhein loodi 2009. aastal klubi Eite-Taati asemele. Oma ni-me sai selts valla lipul oleva ristikheinalehe järgi.

Seltsi eesmärgiks on valla eakate elu mitmekesistamine ja eakatele suunatud ürituste, huvi- ja isetegevusringide korraldamine. Samas on üritustele alati oodatud ka nooremaealised.

Vallas tegutsevad eakate osavõtul laulu- ja tantsuring, kanga-kudumise- ning käsitööringid. Igal teisipäeval saavad eakad kokku Väätsa Kodanikumajas, et ühiselt juttu ajada ja aega veeta. Paar korda kuus on seltsi Ristikhein kaasabil organiseeritud erinevate inimestega kohtumisi. Nii on meil külas käinud Tiiu Saarist, Vallo Praost, Tiina Mälk, Enn Klooren, Maire Aunaste, Tõnu Aav. Kohtutud on pääste-ametnike ja meedikutega. Külaseltsid Lõõlas ja Piiumetsas annavad võimaluse sealsetel eakatel aktiivselt tegutseda. Ka Ristikhein püüab arvestada kõigi valla piirkonna huvidega. Nii on korraldatud pidu Lõõlas, suvepidu toimub Piiumetsas.

Seltsi pidusid korraldatakse mardi- ja kadripäeva paiku, jõulude ajal, emadepäeval ja suvel. Alati peetakse meeles sünnipäevalapsi ja teavitatakse oma liikmeid seltsi juhatuse otsustest ja plaanidest. Igal suvel saab valla toel käia ekskursioonil Eestimaa kaunites paikades. Osavõtt maakonna eakate päevadest on alati olnud rohkearvuline. Väga aktiivselt võetakse osa heakorratalgutest valla territooriumil. Huvitavad on olnud kohtumised eakaaslastega Aravetelt ja Muhust.

MARGO HUSSAR

Roosna-Alliku eakateklubi HämarikRoosna-Alliku valla eakateklubi “Hämarik” tegutseb 1979. aastast. Aktiivseid liikmeid on 51. Klubi tegevust juhib juba 18 aastat Helve Altdorf.

1999. aastal alustasid tööd rahvatantsuring (juhendaja Anneli Karma), lauluring (juhendaja Aija Ambroževitš) ja näitering (juhen-daja Viktoria Saarsalu). Seitse aastat on tegutsenud tervisevõimlemis-ring (juhendaja Laine Nõlvak). Ringide tööst võtavad osa Roosna-Al-liku, Valasti, Kaaruka ja Oeti küla eakad inimesed.

Esinetud on oma valla pidudel, Kaaruka, Viisu ja Valasti küla-päevadel, pensionäride suvistel kokkutulekutel ja jõulupidudel Paides, huumoripäeval Aravetel ja Väätsal, maakonna laulu- ja tant-supeol ning rahvatantsupäeval, külas käidud teistel eakateklubidel, kuulatud loenguid ravimtaimedest, kohtutud arstide ja Riigikogu liikmetega. Traditsiooniks on saanud Paide, Rakvere ja Roosna-Alliku eakateklubide kokkusaamised. Kõik kolm on valinud endale nimeks Hämarik.

Kareda valla prouad käivad koos endises perearstikeskuse ruumides.

Murumunade motoks on “Liigu terviseks”.

Eakate selts Ristikhein.

Roosna-Alliku eakate lauluring.

Tantsurühm Sinilill juubelipeol esinemas. Fotod erakogust

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – JÄRVAMAA EAKATE AJALEHT

eakate tegemised Järvamaal

Ühel päeval märkad, et mida-gi on muutunud – sa oled oma arust küll endine, tegelikult on sinust saanud inimene, kelle kohta öeldakse eakas.

Vahelduvad põlvkonnad, tuleb peale uus seltskond … On hea, kui külas, vallas, linnas on eestvedajaid, kes organiseerivad tegevust eakatele. Parem, kui on päris oma klubi, selts või muu kooskäimise võimalus.

Kord aastas on hea kokku

saada ka eakatel üle Järvamaa – see on suurepärane võimalus näha vanu tuttavaid ning leida uusi mõttekaaslasi.

Esimene eakate kokkutulek toimus 1987. aastal Aravetel. Siis kandis üritus nime Paide rajooni veteranide ülerajoo-niline kokkutulek. Nüüdseks on ajad ja riigikord muutu-nud, kuid kokkutuleku trad-itsioon on õnneks jäänud ning seekordne 24. Järvamaa eakate

kokkutulek toi-mub juba teist korda Türil.

Türi vallas on mitmesugu-seid klubisid ja seltse, kus eakad saavad koos käia. Nimetaksin siinkohal ära Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi, millel on liikmeid ligikaudu 170. Seltsis tegutsevad ringid, toimuvad ju-tutoad jne. Suviti korraldab selts ekskursioone aiandustaludesse ja botaanikaaedadesse. Olen vestelnud Türi valla eakatega ning saanud teada, et üldiselt on meie vanurid oma elu-oluga rahul, kuid mõned asjad valmistavad muret ka. Vanurid vajavad juriidilist nõustamist, samuti tuntakse puudust sauna- ja pesupesemisteenusest. Eakad on arvamusel, et Türil võiks olla

kaasaegne vanurite päevakeskus, kus oleks alati olemas keegi, kes abivajajaid erinevatest valdkon-dadest hea nõuandega toetaks ja abistaks.

Eakatele valmistab muret Türil viimasel ajal üha sagene-vad huligaanitsemised: sõide-takse ratastega lillepeenardel, kesklinnas asuva bussiootepa-viljoni klaasid ei püsi terved, soditakse seintele, pinkidele. Samas pole ühtegi sodijat ega lõhkujat kätte saadud. Nii ar-vavadki eakad, et turvalisuse ja korrakaitsega peaksid vallas olema paremad lood. Noorte seas on sageli saanud normiks hoolimatus teiste inimeste poolt valmistatu vastu, lõhku-mine ja lagastamine.

Murettekitav on ka see, mis toimub Türi hariduselus ning gümnaasiumi algklasside maja saatus. Türi eakad on seda meelt, et taolisi otsuseid tehes tuleks kindlasti küsida ka rahva arvamust.

Kuid on ka palju positiivset, mis teeb rõõmu kõigile vallaela-nikele, olenemata nende east.

Valminud on uus Türi Muusikakool, samuti on nüüd-seks lõppenud kultuurimaja renoveerimine, mille üle tuleb tõesti uhkust tunda! Oleks seal ka vanematele rohekem tegemi-si. Rõõmu valmistab ka valmiv Noortekeskus ning äsjaavatud laste mänguväljak.

Heameel on vanuritel ka selle üle, et vallal on jätkunud

rahalisi vahendeid, et taastada tasuta bussiliin.

Üritades anda Türi vallas elavatele eakate kindlustun-net, et elu muutub paremaks, tuleb meil kõigil olla aktiivsed. Ärge jääge oma mõtete ja mure-dega üksi, olge toeks üksteisele. Abisaamiseks võite alati julgelt pöörduda vallavalitsuse ja vo-likogu liikmete poole. Ka kõik head ettepanekud meie elu pare-maks muutmisel on teretulnud. Vesteldes juba pensionipõlve veetvate inimestega, kostub sageli lause, et oi, mul pole aega, mul on nii kiire – ainult üks päev nädalas on aega oma asju ajada, kogu aeg on kiire ... Arvan, et sellise aktiivse tegutsemise juures ei ole muredele ruumi.

Aeg kõike mäletab ja kõike hoiab

JAAN ARVOLATüri Vallavolikogu aseesimees

Seltsing Eakate klubi Eha-valgus korraldab ühistege-vust Türi linnas. Klubi tegut-seb järjepidavalt 1983. aastast ning ettevõtmistes osaleb ~90 inimest. Tegevust korraldab 9-liikmeline juhatus (esimees Eino Sepp ja perenaine Mivi Roosileht). Klubi juures tegut-seb tantsuring Külli Kaarjase juhendamisel. Väga oodatud on igal kuul toimuvad ühisüri-tused. Külla kutsutakse huvita-vaid esinejaid ja teisi klubisid, arutatakse aktuaalsetel ja huvi-pakkuvatel teemadel. Osaletakse väljasõitudel ja eakate üritustel.

MTÜ Huviselts Põimik te-geleb vitspunutiste valmistamise-ga ja väljaõppega. Vitspunumise-ga tegeleb aktiivselt 15 inimest. Seltsi liikmed osalevad rahvakul-tuuriüritustel nii näituste kui ka näidispunumistundidega. Seltsi ruumides, Türil, Kreutzwaldi 30, on avatud alaline näitus seltsi liikmete töödest. Punumi-se näidistunnid on võimalikud eelneval kokkuleppel Ruta Eslasega.

MTÜ Kesk-Eesti Käsitöö-selts tegeleb vanade käsitöö-traditsioonide jätkamise, koha-liku käsitöö õpetamise, näituste korraldamise, enesetäiendamise, käsitööalastel üritustel osale-mise ning käsitööhuviliste (ka seltside) omavahelise koostöö edendamisega. Imbi Karu ees-vedamisel tegutsetakse 2002. aastast, seltsil on 15 liiget ning erinevates tegevustes osaleb kok-ku sadakond huvilist.

JRKÜ Veimevakk loodi 1989. a maakondlike käsitöö-traditsioonide alalhoidmiseks, edendamiseks. Tegevuse ees-märk on arendada, propa-geerida, koguda ja säilitada rahvakunsti ja käsitööd ning korraldada vabahariduslikku

koolitust. Kord nädalas käib koos tikkimisring ning tegutseb kunstistuudio Esmaspäev. Koo-litused toimuvad lühi- ja pike-mate kursustena nii päevasel kui õhtusel ajal. Ühing on avatud kõigile, kes soovivad arendada oma andeid, täiendada teadmisi-oskusi või õppida midagi päris uut. Ühingul on 16 liiget, lisaks kursustel ja koolitustel osalejad, kokku ~200 inimest aastas.

Türil Mehaanika tänava vanuritemajas tegutseb eakate võimlemisring Elurõõm, mida juhendab Sirje Nurk. Kaheksa aastat kord nädalas koos käinud ligi 50 liikumis-huvilist “tüdrukut” lõpetavad võimlemishooaja maikuu lõpul toimuva rabamatkaga. Kokku saadakse ka suvel, et valmistu-da esinemiseks 17. juulil Türil toimuval Järvamaa eakate päeval.

Türi Aianduse ja Me-sinduse Seltsi kangaringi tegevust korraldab Virve Lomp. Kangaring on tegutsenud üle 50 aasta, neist 35 aastat Aianduse ja Mesinduse Seltsi juures. Iga päev käivad huvilised kudu-mas (olemas 7 telge), kuid on tekkinud vajadus sobivamate ruumide järele. Kangaringis tegutseb pidevalt 16 inimest, kes osalevad oma töödega ka näitustel ja külastavad teisi kangaringe. Tihedamad suhted on loodud Põltsamaa klubiga.

Seltsing Käbedad on Oisu piirkonnas Vaike Siemanni eestvedamisel koos käinud juba 2002. aastast. Tuumiku moo-dustavad Oisu rahvamaja juures käsitööringina alustanud 15 liiget. Seltsingu poolt kord kuus korraldatavatel ettevõtmistel võivad osaleda kõik huvilised. Kokkusaamistel toimuvad koh-tumised huvitavate inimestega

(Õnne-rahvas, Valli Bogatkina, Maie Kotka jpt), arutelud vallaametnike ja poliitikutega.Sageli korraldab seltsing käsitöö-kursuseid või töötubasid (port-selanmaal, savi, paeltikand jne), kuhu on oodatud kõik soovijad. Seltsingu tegevuse rahastamiseks kirjutatakse erinevaid projekti-taotlusi. Tihe koostöö on seltsil MTÜ-ga Oisu Perede Ühendus.

Eakate selts Elulõnga Õis tegeleb Oisu ja Taikse piirkonna eakatele inimestele kultuurilise tegevuse pakkumisega. Koos auliikmetega tegutseb seltsis ligi 100 inimest. Elulõnga Õis tähis-tab sellel aastal oma 15. aasta-päeva. Oisu rahvamaja juures te-gutseb eakate rahvatantsurühm Ohakas, mis harjutab alates 1992. aastast kord nädalas Velli Leesmaa juhendamisel ning osa-leb valla ja maakonna üritustel.

Säreveres tegutseb eaka-te selts Härmalõng Meeri Mõttuse eestvedamisel. Veerand sajandit tagasi asutatud klubil on 50 liiget. Ühiselt tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, käiakse teatris. Suvistel kokkutulekutel on 50 liiget.

Kabala eakate klubi tuli uuesti kokku 13. oktoobril 2009. aastal ja hakkas igakui-selt kokkusaamisi korraldama, et elu mitmekülgsemaks muuta. Esimesel koosolekul osales 18 asjast huvitatut ja nende seast valiti klubi juhtkond. Tegevus on avatud ning liituda saab iga soovija. Üheskoos on peetud jõulupidu, koostöös raamatu-koguga on toimunud kokku-saamised omakandi inimestega (lavastaja Merle Karusoo Rõu-gu Pargist ja Kurla külast pärit kirjanik Raivo Kaik). Maikuus sõidetakse ühiselt uudistama Eesti Piimandusmuuseumi ja Sassi talu Imaveres.

Kabala eakatel on võimalik osaleda ka rahvamaja huvi-ringides, neist populaarseim on ansambel, mille tööd juhib Vaike Pärn. Jõusaali külastasid enne kevade saabumist agaralt ka eakad.

Karjaküla-Kolu daamide Padjaklubi käib koos kord kuus, kokku juba vähemalt 15 aastat.

Järvamaa ingerisoomlaste kultuuriselts tegeleb oma rahvuse aja- ja kultuuriloo säilitamise ning tutvustamise-ga. Tehakse koostööd Inkeri ajalehele. Seltsil on 74 liiget üle Järvamaa, Herta Preema juhtimisel saadakse kokku kord kuus. Möödunud aastal tähis-tas selts 20. aastapäeva.

Eesti Leedulaste Ühendu-se tegevuse eesmärk on järgida Leedu rahva kombeid, tutvus-tada neid Eestis ning korraldada Kazimieras Truškauskase au-samba hooldust. Seltsi tegemis-tes osaleb kaheksa inimest Türilt ja viisteist mujalt Järvamaalt.

MTÜ Kirna Kolmik tege-leb koostöö arendamise ja küla-traditsioonide alalhoidmisega Kirna, Poaka ja Pala külades. Selleks viiakse läbi mitmesugu-seid ühisüritusi.

MTÜ Türi Valla Külad aitab vaba aega sisustada Kolus ja Karjakülas, korraldades ühis-üritusi, õpitubasid ja koolitusi.MTÜ Ollepa Külaselts väärtus-tab Ollepa küla, korraldab ühis-üritusi tähtpäevade tähistami-seks ning külaplatsi arendamist.KuMe külaselts tegeleb Kurla ja Meossaare külade elu edendami-sega, ühistegevuse korraldamise, ajaloo uurimise ja jäädvustami-sega.

KATRIN SOOMETSkultuuri ja välissuhete spetsialist

Seltsitegevusest Türi vallasSargvere eakate tegemistestMaakultuuri Edendamise Selts tegutseb Sargvere mõisas alates 1997. aastast. Seltsi juures tegutseb hulgaliselt huviringe, pakku-des vaba aja sisustamise võimalusi igas eas ümbruskonna inimes-tele. Varsti oma kahekümnendat tegutsemisaastat tähistav näite-ring on tuntud üle maakonna. „Vanema õe“ tiiva all tegutsevad laste näitering ja sõnakunstiring. Pole pidu ega ettevõtmist, kus ei esineks Sargvere vanaemade ansambel. Kaks korda kuus käib koos eakate klubi Meelespea. Tuntud-teatud on mõisas asuv väi-kemuuseum ja koduloouurimisring Sale Talviste juhendamisel. Unustatud ei ole ka spordihuvilisi. Tegutseb spordiklubi Jaan Sa-pi eestvedamisel.

EVI TREIMAN, ESTA SARV

Paide eakate päevakeskusEakate päevakeskus on Paide linna pensioniikka jõudnud elu-

rõõmsate, seltskondlike ja tegutsemistahteliste eakate inimeste koos-käimise koht, kus saab mõnusalt aega veeta, suhelda eakaaslastega ning osa saada huvitegevusest, seltsielust, silmaringi laiendamisest, tervislikest tegevustest ning aktiivsest liikumisest. Eakate päevakes-kus on üks Paide Sotsiaaltöökeskuse struktuuriüksustest, asub Lai tn. 33 II korrusel. Teenust osutatakse Paide linna eelarvest selleks ettenähtud vahendite arvelt. Meil on oma lauluansambel Leelo, väike tantsuring, tervisevõimlemisring, käelise tegevuse ringid ning illolugejate ja juttoväänajate ring. Tähistame üheskoos sünnipäevi ja tähtpäevi, korraldame väljasõite, piknikke ja ekskursioone, käime ujulas ja looduses jalutamas. Kohtume linnajuhtidega ja inimestega erinevatelt elualadelt. Päevakeskuse eakate nimekirjas on liikmeid koos auliikmetega saja ringis. Möödunud aastal tähistasime päeva-keskuse 15. sünnipäeva.

MALLE KERA

Sargvere vanaemade ansambel.

Lauluansambel Leelo. Fotod erakogust

EAKATE AJALEHE TOETAJA

Documents

22.06.2010 - Türi Rahvaleht