TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 29. aprill 2011 nr 4 (785) www.tyri.ee/rahvaleht

• Oisus korraldatakse mälestuskonverents lk 2• Türi vald ootab vene turiste lk 3• Vaata, kes teevad Türi Rahvalehte lk 4

• Persoon – Eve Hallimäe lk 6• Keerulisemad ajad on alles ees lk 8• Maailmameister võitis Kevadtriatloni lk 10

SÕNUMID

Lillelaada endise eestvedaja auks istutatakse puuTüri Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatuse esimehe Liivi Lohvarti sõnul on seltsi poole on pöördutud sooviga jäädvustada seltsi kaua-aegse juhi Eino Sepa mälestust. „Peame mälestust Einost väga kalliks ja tulles vastu toetuse pakkujatele, tärkas mõte istutada Türi par-ki mälestuspuu ning paigaldada mälestustahvel,” selgitas Lohvart. Sobiv istik saaks tema sõnade kohaselt välja valitud Eino Sepale väga südamelähedaselt ürituselt, Türi Lillelaadalt. Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi kauaaegse juhi ja lillelaada eestvedaja Eino Sepa mälestuse hoidmiseks ja puu soetamiseks palutakse kõigil soovijatel teha oma annetus Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi arveldusarvele 1120057767, märgusõnaga „mälestuspuu Einole”.

Noored Kotkad valisid auliikme16. aprillil toimunud Noorte Kotkaste pealikute keskkogu valis erukap-ten Harald Nugiseksi Noorte Kotkaste organisatsiooni auliikmeks.

Noorte Kotkaste Järva maleva juhatus tunnustas Harald Nugiseksi 24. veebruaril ka Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärgiga. „Ha-rald Nugiseks oli enne II maailmasõda meie organisatsiooni liige. Ta on mees, kes on oma kodumaad alati hinnanud ja kaitsnud. Käis läbi II maailmasõja. Selline mees teeb meie organisatsioonile ainult au ja seetõttu otsustasime teda tunnustada Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärgiga ning esitada ta ka keskkogule auliikme kandidaadiks,” selgitas Noorte Kotkaste Järva maleva pealik Allar Ansjaki.

Räägitakse sotsiaalsest ettevõtlusest4. mail kell 10 korraldab MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus koostöös Heateo Sihtasutusega Türi Kultuurimajas projekti “Tegusalt tulevik-ku” raames sotsiaalse ettevõtluse infoseminari. “Seminar on suuna-tud kõigile Türi valla kodanikele, kes teema vastu huvi tunnevad. Ootame nii töötuid kui ka erinevate MTÜ-de esindajaid,” täpsustas MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse mentor Otto Maamägi.

Seminaril osalejad saavad muu hulgas teada, mida kujutab endast sotsiaalne ettevõtlus, millised on selle eri vormid ja rahastamisvõima-lused. Tuuakse ka näiteid, kuidas toimib sotsiaalne ettevõtlus mujal Eestis. Seminar on tasuta, huvilistel palutakse end eelnevalt registree-rida e-postiaadressil sesok@sesok.ee või telefonil 518 9259.

TR

ErakoguLaupäeval, 30. aprillil kell 17 oodatakse kõiki muusikasõpru Türi Kultuurimajja kontserdile, millega ansambel Naized tähistab viiendat sünnipäeva. Kontsert kannab pealkirja „Olen ju naine“ ning selle jooksul arutlevad osalised naiseks olemise teemadel ja loomulikult tulevad ettekandmisele ka viie aasta jooksul õpitud laulud.Ansambli saamislugu meenutades ütles laulja Ave Avamere, et luluhimuline naisteseltskond sai tema ja Siret Heinaste eestvedamisel esimest korda kokku 2006. aastal. „Põhjus lihtne – meie sõpruskonnas oli mitmeid häid lauljaid ja tundus patt lasta neil vabalt „ringi joosta”. Esialgu me Siretiga ise lauljatena kaasa lüüa ei plaaninud, aga tänase päevani oleme me ansamblis nii lauljad kui ka juhendajad,” rääkis Avamere. Ansambli nime saamine oli pikem protsess, kuna variante, mile vahel kaaluda, oli mitu: Kosmosemutid, Meie Küla Eided jne. Lõpuks leiti ühiselt, et nimi Naized on just see õige. Ansamblile meeldivad „kiiksuga” laulud ja esinemised, ürgsus ja maalähedus ning repertuaaris on palju rahvalaulutekstidel põhinevaid seadeid. Viie tegutsemisaasta jooksul on esinemisi olnud palju – põhiliselt Järvamaal, aga ka mujal Eestis. Piiri taha pole Naized oma lauluoskust tõestama veel jõudnud. Siiani on oluliseks peetud lihtsalt koos laulmist, musitseerimist ja koos olemist. Konkursid ei ole ansambli jaoks prioriteet olnud, kuid eelmisel aastal osaleti esimest korda Pärnu rahvusvahelisel koorifestivalil ansamblite kategoorias ning neid hinnati pronksdiplomi vääriliseks. Samuti osalesid Naized mullu Veskitammi Laulurattal, kus naasti naisansamblite kategoorias 1. kohaga. Sellel aastal õnnestus samalt võistluselt koju tuua Grand Prix. Möödunud nädalavahetusel laulsid Naized aga Põlva Folkfestivalil Moostes ning võitsid seal „Lavaküpsuse, naiselikkuse ja vokaalse seade“ eripreemia. „Meie lauluproovid on tõeline lõõgastus. Oleme omavahel head sõbrad ja kokku saades jätkub juttu ja nalja kauemaks ning aega jääb isegi laulmiseks! Meil on alati koos väga lõbus ja ka esinemistel on ette tulnud naljakaid apsakaid. Näiteks ühel kontserdil Peetri kandis hakkas meie laulja Aili Avi tutvustama järgmist laulu ning selle autorit, kelleks oli Gustav Ernesaks, aga Aili teatas ilusa selge häälega, et laulu „Jälle näärid käes“ autor on Gustav Erneseks! No eks katsu siis edasi laulda …” meenutab Ave Avamere.

TR

2 TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi minevikTüri piirkonna asustus hakkas välja kujunema 3–2 aastatuhandet eKr. Vanim asukoht asub Jändjal vana paisu lähedal liivarannikul. Esimest korda on Türi nime mainitud 16. sajandil (1564) Turgeli nime all. Enne raudtee ehitamist, 19. sajandi lõpul, oli siin vaid kirik, mõned talud, kõrts, kihelkonnakool, apteek, arst ja surnu-aed. Esimesed elumajad kerkisid Lokuta küla põldudele, kus on siis praegu asula vanim linnaosa.

Pööre Türi ajaloos tuli 1900. aastal, mil asuti ehitama Tallin-na-Viljandi raudteed.

Viimane kavatseti viia läbi Paide, kuid mõte leidis tookord-setelt Paide raehärradelt niivõrd tugevat vastuseisu, et selle vastu purunesid kõik kavatsused ja plaanid. Soodsa majandusliku olu-korra kasutas ära Laupa mõisnik von Taube, kelle eestvedamisel ehitati raudtee ja kiriku lähedale puupapivabrik. Samal ajal ha-kati ehitama ka vabrikutöölistele ühetoalisi korteriga töölismaju. Tekkis n-ö vabrikuküla. Raudteeta Paide siiski ei jäänud – üsna varsti ehitati raudtee haru Türilt Paidesse ja hiljem pikendati Tamsaluni.

Tänu raudtee ja vabriku ehitusele suurenes elanike arv, arenes elamumajandus ja väikeettevõtlus. Linna asusid elama käsitööli-sed ja asutati ärilisi ettevõtteid. Peamised tööandjad olid raud-tee ja paberivabrik, kuid tööd saadi ka Vöhrmanni telliskivi- ja keraamikatehases, jahu- ja saeveskites. Vöhrmanni telliskivitehas asus paar kilomeetrit Tallinna poole ning oli oma aja suurim ja täiuslikem Järvamaal.

1917. aastal ühendati Türi ümbruse külad aleviks ja see hak-kas kandma Türi alevi nime. Esimesed tänavad said nimed: Suur -Pärnu, Väike-Pärnu, Paide, Viljandi, Jaama, Vabriku, Vaino.

Sajandivahetusel oli Türi arenev keskus, elanike arv kasvas ning tekkis vajadus oma koolihoone ehitada. 1924. aastal õnnis-tati sisse riigilaenu abil ehitatud koolimaja, esimene oma maja. Seniajani oli õpitud üürimajades. Algkooli kõrval alustas siin tööd vastavatud Türi Alevi Aiamajandusgümnaasium.

Alevi alguseks oli Türil Tarvitajate Ühisus, Vabatahtlik Tule-tõrje Ühing, tegutses laenu- ja hoiuühisus, naisselts, muusikaselts, piimatalitajate ühisus. 1925. aastaks oli Türil juba 259 maja. Ale-vi elanike arv küündis enne linnaks saamist 2100-ni.

1926. aasta 2. juulil sai Türi vabariigi valitsuse otsusega linna õigused. Linna omavalitsuse ülesandeid asus täitma senine alevi-valitsus, linnapea kohuseid endine alevivanem Hindrek Lenk. Esimeseks linnapeaks sai 1927. a August Laas.

1930. aastate linnavalitsuse üks tähtsamaid ülesandeid oli planeerida linna, rajada teid, puiesteid, haljasalasid. Linnapea Johannes Lagge eestvõttel valmis linna plaan. Türi pidi kujunema parkide ja puiesteede, suurte aedade ja madala hoonestikuga aed-linnaks. 1935. aastast valiti linnapeaks Ants Viirmaa, abilinna-peaks Johann Luukas. Aastaks 1936 vähenes linnas elanikkond 100 võrra, ulatudes 3119-ni. Maa-ala oli veidi suurenenud, olles nüüd 821 ha, tänavaid oli 50, kinnistuid 1937. aastal 314.

Ants Viirmaa oli linnast oma ettekujutus, kus Türi tuleks muuta suvituslinnaks, jõeäärne ala peaks jääma suvilate ja villade linnaosaks, seal võiks olla rannamaja, kus kuulata muusikat ja nau-tida kellaviieteed. Linna saabuvad teed olgu puiesteed, metsatukad kujunegu parkideks. Tuleb kõrvaldada inetud eesaiad ja teha korda kõnniteed. Eks ole nüüd lugeja otsustada, kas nii ka läks!

Jätkub järgmises Türi Rahvalehes

!"#$%#&&’$()*$+!&&#,-./’$0-1#+0’2#+.$342#+54&$360+67$%#&%’+#$!%.+$’/’2’$!1.3+$81063+$

!"#$ %&’&() *+&),&-(42’$34 6’#’+$/8#$’+606+.$144/#+!$0.""’++#%!$3’06+.%$5&.*

!-%&##") *+&),"!(#*",(" &!,$(%&’&(%&##"(’&##&($!+"#$-"%"(’""!!’()*(+,,%&%()!%%(,)-..*

’%62.$+’’0’$42’$341/#36$# ..$%!1#3#"5.% 6+$1#%5.2’%0. *(!"&)’(!-( ’"&(""-’!’’&%!("!’&"#$"!’&*!!

Kohvikute õhtu

!-%&##") *+&),"!() ’’"%-"+""!%!(&%%"",’",*&#-*

Käesoleva aasta 20. augustil täi-tub Eesti iseseisvuse taastamisest 20 aastat. Tegemist on märki-misväärse ja olulise sündmusega Eesti ajaloos. 20 aastat on piisa-valt pikk ja samas lühike aeg, et kõike veel hästi mäletada, aga ka unustada. Kui palju me neid ae-gu mäletame?

Järvamaa Muuseum koos-töös Järvamaa omavalitsustega on algatanud kogumistöö “20 aastat Eesti iseseisvuse taas-tamisest”. Oodatud on fotod ja mälestused aastatest 1990–1992.

Otsige üles vanad fotoal-bumid, sirvige neid ning mee-nutage, millised olid teie jaoks olulised sündmused aastatel 1990–1992. Võtke foto või fo-tod ning kirjutage kus ja millal

on need tehtud, kes või mis on pildil, mida teile sellega seoses meenub.

Fotod võivad olla nii suur-sündmustest kui ka enda jaoks olulistest hetkedest. Samuti on oodatud olustikupildid meie elukeskkonnast – külast, lin-nast, tänavast või töödest, mida tegime.

Meenutuseks olgu toodud välja mõned sündmused Eesti tasandil:

1990 – taasasutati Kaitseliit, toimus Eesti Kongress, Interrin-ne ründas parlamenti, kasutusel olid toidu- ja majapidamisvahen-dite ostutalongid, ENSV Ülem-nõukogu taastas Eesti Vabariigi nime ja sümboolika, esimesena said omavalitsusliku staatuse Kuressaare linn ja Muhu vald.

1991 – toimus Eesti ise-seisvusreferendum, Eesti Vaba-riigi Ülemnõukogu võttis vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseis-vusest”, Eesti sai ÜRO liikmeks, tulid kasutusele Eesti postmar-gid, võeti vastu maareformisea-dus, käibel oli endiselt rubla, mis kaotas väärtust päevadega.

1992 – lasti käibele Eesti kroon, asutati Põllumeeste Kogu, jõustus uus Põhiseadus, tegevust alustas Sisekaitse Akadeemia, toimusid Riigikogu valimised, presidendiks valiti Lennart Meri.

Fotod ja mälestused palume tuua või saata hiljemalt 17. juu-niks Järvamaa Muuseumi Lem-bitu 5, Paide, 72702 või e-posti-ga info@jarvamaamuuseum.ee. Palume lisada oma kontaktand-

med, et leppida kokku materjali hilisema kasutuse osas. Fotode või fotokoopiate eest tasumise võimalus.

Lisainfo tel 385 1867 Valev Väljaots. Fotod ja mälestused võib üle anda ka Türi Muuseu-mi, Vabriku pst11, Türi, tel 385 7429. Projekti toetavad Leader tegevusgrupid Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ning rahastatakse Leader meetmest, mille oluline osa on paikkonna identiteedi tu-gevdamine ning kodu- ja ajaloo väärtustamine. Projekti toetab omapoolse rahastusega Järva-maa Omavalitsuste Liit.

VALEV VÄLJAOTSJärvamaa Muuseumi direktori kt

Järvamaa Muuseum kogub fotosid ja mälestusi taasiseseisvumisperioodist

2. mail möödub 100 aastat põllumees Heino Marrandi sünnist. Heino Marrandi oli 40 aastat oma elust Estonia kolhoo-si esimees.

Alustades maaparandusette-võtja ja Retla küla taluperemehe-na, suutis ta tervet talupojamõis-tust kasutades juhtida Estonia kolhoosi, mis kujunes üheks Eesti edukamaks ühismajandiks. Estonias suudeti rakendada turu-majanduslikke põhimõtteid nii palju, kui see tolleaegsetes oludes võimalik oli. Just sealt, läbi mitme põlvkonna, alates taludest täna-päevani välja, on saanud alguse Oisu piirkonna maatöötradit-sioonid. Heino Marrandi juhitud Estonia ühismajand suutis oma inimestele nõukogude aja kiuste pakkuda eluks häid võimalusi alates juba 1964. aastal kolhoosi ehitatud täismõõtmetega võim-laga koolist ja lõpetades 1988. aastal valminud ujulaga. Rääki-mata ümbritsevatest ettevõtetest oluliselt kõrgematest palkadest.

Heino Marrandi on jäänud kohalike inimeste mällu isepäi-se tegutsejana, kes ei kartnud tollaste võimumeestega vastu-ollu sattuda. Selle kinnituseks olgu toodud read tema partei-lisest iseloomustusest: “Heino Marrandi puuduseks on liigne

enesekindlus oma tegudes, kõrgemalseisvate organite käsku-de mittetäitmine, oma kolhoosi huvide asetamine kõrgemale üldriiklikest.”

Paljudel kohalikel inimes-tel on seepärast temast head mälestused ja Eesti maainimeste hulgas on ikka veel, rohkem kui

20 aastat pärast tema surma, liikvel mitmeid legende. Mitmel korral valiti ta ka Eesti populaar-seimaks majandijuhiks.

OÜ Estonia korraldab 12. mail algusega kell 11 Oisu Rah-vamajas mälestuskonverentsi, kus esinevad paljud endised kaastöötajad, maaparandusjuht

Vello Jõeloo, aga ka Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jääts ja kunagine Eesti Raadio repor-ter Kaljo Jaagura. Üritus lõpeb arhiivimaterjalide põhjal kokku pandud filmi vaatamisega. Kõik huvilised on oodatud!

AIN AASAOÜ Estonia juhatuse esimees

Teeneka põllumehe auks korraldatakse konverents

6. mail kell 20 Türi kultuuri-majas toimuval tantsuklubi tantsuõhtul toimub esimesel vaheajal pealinna salsatreeneri-te Kärt Kuuma ja Rauno Varb-lase juhendamisel salsaõpetus. Pooletunnine intensiivtreening

on mõeldud paaridele. Tant-suks mängib ansambel Absolut Lühis. Kohal on ka tantsukinga-de müüjad.

11. mail kell 20 algavad aga Türi kultuurimajas tango-kursused. „Kui salsasammud ja

põhiliikumised saab selgeks poo-letunnise intensiivtreeninguga, siis tantsude kuningaks peetav tango vajab keerukuse tõttu rohkem harjutamist,” selgitas tantsuklubi eestvedaja Arvo Saad. Tangotreeninguteks on

plaanis kokku saada viiel korral, huvilisi juhendavad Marju Mei ja Arvo Saad. Tangokursusele on vajalik eelregistreerimine e-posti teel: tantsukursus@hot.ee või telefonil 510 1902.

TR

Tantsuhuvilised hakkavad õppima salsa- ja tangosamme

TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011 3

uudised

Kabala Rahvamaja juureskell 13.00 - 14.00Võhma Linnavalitsuse juures kell 10.00 - 12.00

II kvartalis11. ja 25. aprill9 . ja 23. mai6. ja 20. juuni

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.15 - 17.15

II kvartalis 4. ja 18 .aprill2., 16. ja 30. mai13. ja 27. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

noored

Käesoleva nädala esmaspäeval kirjutasid 9925 eesti õppekeelega ja 1518 vene õppekeelega koolide abiturienti ning varemlõpetanut küpsuskirjandit.Kirjand algas kell 10. Kõigepealt edastasid Vikerraadio ja Raadio 4 haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo tervituse eksaminandidele, seejärel loeti ette kirjanditeemad. Traditsiooniliselt said eksaminandid valida kümne teema vahel.Kui varasematel aastatel on lõpukirjandit kirjutatud laupäeval, siis sellel aastal oli abiturientidel esimest korda võimalus oma mõtted paberile panna esmaspäeval. Selle ettepaneku tegi eelmisel aastal Emakeeleõpetajate Selts – põhjuseks see, et koolidel tekkis probleeme nädalavahetuse lisatundide tasustamisega.Foto on tehtud esmaspäeval Türi Gümnaasiumi aula ukse taga. Tagamaks abiturientidele kirjandi kirjutamise ajaks vaikust ja rahu, kuulutas toolile pandud silt: “Palun vaikust, eksam!” 12.b klassi abiturient Teevi Zeemanni sõnul ei kostnud tõesti ka vahetundide ajal aulasse koridorist eriti kaasõpilaste jutukõma ja nii sai kenasti kirjutamisele keskenduda. Teevi valis kirjanditeemaks “Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele”, tema klassikaaslane Andra Aedma valis alguses sama teema, ent otsustas siiski ümber. “Hakkasin alguses sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele kirjutama, ent kui sissejuhatuse ära tegin, sain aru, et teema pole siiski mulle. Vaatasin teised teemad veel kord üle ja valisin kirjutamiseks “Kui palju on asju, mida ma ei vaja,” rääkis Andra.Abituriendid saavad lõpukirjandi tulemused teada juunikuus.

TR

Merit Männi

Türi Muuseumi juhataja Erika Jaanhold jagab muljeid april-lis Peterburis toimunud Vene-maa turismimessist, mida ta külastas Eesti Mõisakoolide Ühenduse koosseisus.

SILVI LUKJANOV

Milline on Sinu esimene mulje Venemaast?

Esimene mulje – küll meil Eestis on ikka head teed ja korras loodus. Kontrastsus – pi-sikesed tare-tarekesed kõrvuti kiviaiaga ümbritsetud lossidega.

Mida lähemale Peterburgile, seda puhtamaks muutus tee-äärne ümbrus, siledamaks asfalt ja mida lähemale kesklinnale, seda enam tuli tänavapilti sära-vaid ja kullaläikelisi hooneid. Turismimess oli meie mõistes vägagi tagasihoidlik, tavalised lihtsad boksid, kus jagati in-formatsiooni. Ei mingeid erilisi boksikaunistusi külastajate ligi-meelitamiseks.

Kes ja mida messil pakkusid?Eestist oli väljas kolm et-

tevõtet – Toila SPA, Värska Sanatoorium ja Pärnu Tervis, lähinaabritest olid messil lätla-sed, kes pakkusid maalähedasi puhkamisvõimalusi.

Jäi silma, et messikülastajaid huvitasid terviklahendused ja veel parem kui pakett oli koos-tatud koos hindadega. Tundus, et suursugusust on Venemaal

endalgi ja huvitutakse just ak-tiivse puhkuse võimalustest koos majutuse ja toitlustusega.

Hinnad on meil täitsa võrrel-davad. Oleme Vene turul konku-rentsivõimelised. Küsimusi võib tekitada vaid viisaküsimus ja piiriületused. Kui turistid hak-kavad liikuma organiseeritult turismifirmade kaudu, siis on usutavasti kõik võimalik.

Messil oli pakkujaid palju. Meie suurim huvi oli koostöö turismifirmadega, kelle kaudu Venemaa kliendile pakette pak-kuda.

Kas saite kontakte?Kokkuvõtete tegemine al-

les käib. Konkreetselt mina ei saanud, sest olime väljas Eesti Mõisakoolide Ühenduse bok-sina, ühendus sai küll mitmeid kontakte, mille pakettides on ka Türi valla mõisate pakkumised. Tuleb aru saada, et üksinda ei müü Venemaal kuidagi ei mõisa-kooli ega Türi valda. Vene turule pääseb vaid hästi läbimõeldud pakettidena ja üle-eestiliste ühendustega. Mastaabid on liht-salt nii erinevad.

Arvan, et juba sel suvel võib nii mõnigi grupp vene turiste sõi-ta läbi Kesk-Eesti ja miks mitte võtta siit ka turismipakette. Eda-sine töö selle nimel juba käib.

Mida meil turistidele pakkuda on?Kesk-Eesti on siiani olnud

turismikaardilt kadunud, sest

me pole endid organiseeritult pakkunud. Oleme seda teinud vaid üksikult ja jäänud märka-matuks. Usun, et kui seome paketid aktiivse tegevusega, na-gu kanuusõit, kalapüük, lisame juurde mõisaekskursioonid, toit-lustuse, siis ehk hakkab juba loo-ma. Kindlasti tasub pakkuda ka matka Tagametsa ja Tõrvaaugu loodusradadel, näiteks Venemaa koolidele klassiekskursioonideks. Mõelda tasub ka ratsutamise-, vibulaskmise-, käsitöötubade pakutavate teenuste ja Veskisilla heade võimaluste pakettidele.

Koostööst saame kõik kasu.Sain kinnitust, et vene ini-

mene vajab mugavust ja soovib puhkuseks nautida looduse võimalusi, luksust on tal omalgi. Seda ta Eestist otsima ei tule.

Kas järgmisel aastal on kavas uuesti Venemaa messile minna?

Kindlasti, järgmisel aastal läheme juba valmispakettidega ja venekeelsete tutvustusma-terjalidega. Me pole siiani Vene turule turundanud, kuid rahvast on meie naaberriigis ikka väga palju ja vahemaa lühike. Vene turisti tasub Tallinnast ja Narvast kaugemale meelitada. Asume Ve-nemaale nii lähedal – viis tundi ja Eestis – ning seda eelist tuleb osata enam ära kasutada. Rääki-mata sellest, et veel on meie seas üsna palju vene keele oskajaid. Vene inimene ikka muud keelt väga rääkida ei taha.

Vene turist võib valda külastada juba sel suvel

Koduaeda tasub tutvustadaReklaamime Türit kui kauni-te koduaedadega rohelist valda ning aina rohkem huvituvad meie koduaedade külastamisest nii aiandushuvilised eestlased muudest piirkondadest kui ka soomlased. Tullakse väiksemate ja suuremate gruppidega, kuid meil on neile juba aastaid tut-vustada kõigest viit-kuut erine-vas stiilis aeda, sest vaid nende omanikud on sellega nõus.

Huvitutatakse nii tootmis-

kui ka iluaedadest. Mõni tuleb sooviga soetada taimi, teised, et vaadata loodust ja näiteks palja-jalu murul jalutada.

Kuid meil on ju palju roh-kem omanäoliselt ja ümbrusega harmooniliselt kujundatud ko-duaedu, mis väärivad tutvusta-mist linna külastajatele. Mitmed neist on saanud ka tunnustuste osaliseks. Küll oleks tore, kui nendest mõnigi oleks valmis oma aeda näitama ka väljast-

poolt tulijatele. Huvilistel palume võtta

ühendust Türi infopunktiga telefonil 385 3111 või tulla Türi muuseumisse kohapeale.

Tasub teada, et oma kodu-aia näitajatele makstakse tasu ja tehakse preemiareis. Käidud on Räpinas aianduskoolis, Tal-linnas botaanikaaias, Ellamaa arboreetum ja mujal. Ka seda traditsiooni on kavas jätkata.

TR

4 TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011

uuenenud Türi Rahvaleht – 1 www.tyrirahvaleht.ee www.issuu.com/tyrirahvaleht

Türi noored teevad vallale reklaamiAprilli lõpust kuni augustikuuni korraldab Eesti Grilliliit kõikides Eesti maakondades toiduvalmistamise suurvõistlused. Tegemist on rahvaliku grillimisvõistlusega, milles osaleb hooaja jooksul kuni 400 võistkon-da ja publikuks on rohkem kui 50 000 toiduhuvilist inimest. Kolm Türi valla noort – Mariis Adamberg, Robert Kuusik ja Hans Veere on moodustanud grillivõistkonna Türi Grillitrio, millega plaanitakse osale-da kõikidel maakondlikel võistlustel ja 11. juunil Türi lauluväljakul toimuval üleriigilisel lõppvõistlusel. Lisaks võistlemisele on noortel soov tutvustada kõikides toimumiskohtades Türi valda, siinseid üritusi ja vaatamisväärsusi. Selleks annab Türi Vallavalitsus jagamiseks reklaamtrükised, võistkonnale selga Türi sümboolikaga joped ja pea kohale Türi reklaamidega telgi. Türi Arengu Sihtasutuse poolt on platsikujun-duseks Türi turismiteemaline ja Türi Õunafestivali suur reklaamlipp. Reklaamtooteid valmistav kohalik ettevõte Baysun OÜ on omapoolse toetusena valmistanud võistkonnale Türi-teemalised reklaamsärgid. Võistlusel võisteldakse Rakvere searibi, Talleggi kanafilee ja fantaasiaroa küpsetamises. Söegrill on Türi võistkonnal ainus omataoline Eestis – mitmetasandilise küpsetuspinna ja arvukate lisadega suur UFO tüüpi grill, mille on võistkonnale kasutada andnud äsja tegevust alustanud kvaliteetsete grillitarvikute maaletooja BBQ Grillpoint. Tuleristsed saab Türi Grillitrio juba sel laupäeval toimuval Järvamaa võistlusel Järva-Jaanis, kus osaleb 16 võistkonda. Kui Türi noored suudavad osaleda tõepoolest kõikidel maakond-likel võistlustel, siis on see Eesti grilliliikumises tähelepanuväärne rekordsaavutus.

Türi Grillitrio ringreisi kohta saab lugeda võistkonna ajaveebist grillitrio.tyrivald.ee.AURIS RÄTSEP

Türi Arengu Sihtasutus

“Türi Rahvalehte ei ole vaja – see on minu isiklik arvamus.”Tiit Reinberg / Järva Teataja peatoimetaja asetäitja

(Loe intervjuud Tiit Reinbergiga autori ajaveebist auris.tyrivald.ee)

Eelmise aasta 30. aprillil jõudis esmakordselt Türi valla elanike post-kastidesse uuenenud Türi Rahvaleht – täisvärviline ja mahukam.

Iga uus asi nõuab harjumist ja nii küsisid lehelugejad veel kuu aega hiljemgi hämmeldunult,et kas tõesti ei pea lehte enam tellima? Nimelt jõuab eelmise aasta aprillikuus alates Türi Rahvaleht kõiki-desse valla postkastidesse tasuta.

Lehe väljaandjaks on Türi Vallavalitsuse poolt asutatud Türi Arengu Sihtasutus ning lehetegijad arvestavad igati sellega, et Türi valla ajaleht teeniks igati kohalike elanike huve. Nii pakub leht sisu-kat lugemist noortele, tööealistele ja eakatele, edastab valla elanikele vajalikku vallavalitsuse ametlikku infot ja teadaandeid ning pakub ülevaadet kogukonnas toimuvatest olulisematest sündmustest ja arengutest.

Ootame ka kõigi lehelugejate ettepanekuid ja arvamusi, kuidas lehte veelgi sisukamaks muuta – oodatud on kõik head ideed. On see ju meie oma valla leht, seega – tehkem koostööd!

Pole võimatu, et näiteks aasta pärast on Türi Rahvaleht veel ma-hukam või ilmub taaskord nädalalehena. Seniks aga leiavad lugejad lehe oma postkastist iga kuu viimasel reedel ning PDF formaadis lehte saab lugeda internetis: www.tyrirahvaleht.ee, www.issuu.com/tyrirahvaleht.

TEAVE

Alates 30.04.2010 on Türi Rahvalehe väljaandjaks Türi Val-lavalitsuse asutatud Türi Arenduse Sihtsasutus. Leht ilmub tasuta Türi valla postkastidesse kuu viimasel reedel. Leht on vormistuselt täisvärviline, sisumahuga 12 lehekülge, tiraaž on 4800 eksemplari. Lehte trükib AS Kroonpress ja levitab AS Eesti Post. Türi Rahvaleht on alates ilmumispäeva hom-mikust täies sisumahus (koos kuulutuste ja reklaamidega, PDF formaadis) loetav ka kodulehel www.tyrirahvaleht.ee, www.issuu.com/tyrirahvaleht.

Saage tuttavaks lehetegijatega – (vaskult) vallalehekülgede toimetaja Silvi Lukjanov, küljendaja Elin Kalda, Türi Arengu Sihtasutuse juhatuse liige Auris Rätsep, peatoimetaja Merit Männi.

Rubriigi “Vana ja uus Türi vallas” koostamisel on abiks fotograaf René Viljat.

Persoonilugude illustratsioonid joonistab Türi Kultuurimaja kunstnik Ülle Kuldkepp.

Et trükikojas Kroonpress kõik tõrgeteta sujuks, selle eest vastutab müügijuht Marko Aro.

Lehe toimetavad lugejateni Türi Postkontori töökad naised.

TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011 5

majandus

Särevere lasteaed Kurepesa

ootab kõiki lapsi ja vanemaid 3. mai hommikul kell 10

LAHTISTE USTE PÄEVALE, ET KOOS MÄNGIDA JA TUTVUDA UUTE SÕPRADEGA.

Kohtumiseni!

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöö-kogu on üks 26-st Eestis tegut-sevast LEADER-tegevusgrupist. LEADER programmi eesmärk on maaelu arendamine ning maapiirkondade konkurentsi-võime tõstmine. “Meie tegevus-piirkonnaks on Imavere, Türi ja Väätsa vald,” rääkis Lõuna-Järvamaa Koostöökogu juht Ülle Leesmaa. Koostöökogul on kok-ku 69 liiget: kohalikud omava-litsused, ettevõtjad, mittetulun-dusühingud, sihtasutused.

2008. aastal alustasid te-gevusgrupid enda piirkonna strateegia väljatöötamisega, millega määratleti piirkonna probleemid ning arengusuunad aastateks 2009–2013. Strateegia elluviimist juhib Koostöökogu 11-liikmeline juhatus. Koostöö-kogu alustas ühe töötaja ehk tegevjuhiga, 2009. a võeti tööle osalise koormusega raamatupi-daja, 2010 sügisel alustas tööd projektide konsultant. “Meie

peamine ülesanne on taotlus-voorude ettevalmistamine ja taotlejate teavitamine, nõusta-mine, projektide vastuvõtmine ja menetlemine, hindamiskomis-jonile hindamiseks ettevalmista-mine ning rahastatud projektide ettevalmistamine PRIA-sse vii-miseks,” sõnas Leesmaa. Lisaks sellele teostab tegevusgrupp järelevalvet rahastatud projek-tide üle, aitab taotlejatel teha kuludeklaratsioone ja kinnitab need enne PRIA-sse viimist ning teostab projektide elluvii-mise seiret. Juhatuse kinnitatud hindamiskomisjon hindab kõik projektid vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, mille tulemusena tekib projektide pingerida vastavalt keskmisele hindepunktide arvule. Hinda-miskomisjon esitab pingerea rahastamisotsuse kinnitamiseks juhatusele ning juhatus kinnitab rahastamisele kuuluvate pro-jektide rahastamise. Kogu info

hindamiskriteeriumite, hinda-miskomisjoni ja taotlemise tingi-muste kohta on üleval kodulehel www.koostookogu.ee

2009. aastal toimus esimest korda LEADER programmi taot-lusvoor. Kokku laekus 55 projek-ti, millest rahastati 46. Toetust määrati kokku 10 074 551 krooni. Türi vallast rahastati 31 projekti, s.o 67% rahastatud pro-jektide arvust, toetust määrati Türi vallast esitatud projektidele 4 735 333 krooni (47% 2009. a jagatud toetusest).

2010. aastal toimunud teise taotlusvooru laekus 54 projekti, millest rahastati 45. Toetust määrati kokku 3 391 151 krooni. Türi vallast rahastati 32 projekti, s.o 71% rahastatud projektide arvust, toetust määra-ti 2 404 949 krooni (71% jaga-tud toetusest määrati Türi valla projektidele).

Kolmanda, 2011. aasta alguses toimunud kolmandas-

se taotlusvooru laekus 110 projekti, millest rahastati 67 projekti. Toetust määrati kokku 645 487.90 eurot. Türi vallast rahastati 43 projekti, s.o 64% ra-hastatud projektide arvust, toe-

tust määrati 360 320.12 eurot (56% jagatud toetusest määrati Türi valla projektidele).

“2012. a taotlusvoor toimub ilmselt jaanuaris. Taotlusvooru väljakuulutamise ja tingimused

otsustab juhatus. 2012 taotlus-vooru eelarve on 385 000 eurot, millele lisanduvad varasemate rahastatud projektide kasuta-mata jäägid,” sõnas Leesmaa lõpetuseks.

Türi Arengu Sihtasutuse juhatuse liikme Auris Rätsepa arvates on LEADER-rahade abil Türi vallas ellu viidud palju häid algatusi. “Kuid arusaadav, et kõige jaoks raha ei jätku. Türi Arengu Sihtasutus on esitanud taotlusi Türi Õunafestivali aren-damiseks üleriigilise kõlapinnaga festivaliks, Türi valla turismi- ja ettevõtlusportaalide loomiseks ja Türi kesklinna infoekraani paigaldamiseks. Grillfestile on taotluse koostamise teenust osutanud Koostöökogu parim spetsialist Pipi-Liis Siemann, aga kui projekt ei ole hindamis-komisjonile piisavalt atraktiivne, siis ei aita ka hea projektikirjuta-mine,” arvas Rätsep.

TR

LEADERi abil viiakse ellu palju häid algatusi

2009. aasta / Meede 1 – Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (kroonides) MTÜ Lõuna-Järvamaa Arendusühing (MTÜ LJAÜ) – Türi Kevadfestival, 117 310; Türi vald – valla mainekujunduskampaania korraldamine, 113 643; MTÜ TSKL – sportlikud suvelaagrid noorsportlastele, 119 340; MTÜ Türi Talunike Liit – MTÜ Türi Talunike Liidu arengukava koostamine, 68 202; MTÜ Segakoor Suisapäisa – lahingukooride mängud 2009, 141 198; MTÜ Oisu Perede Ühen-dus – käsitöö populariseerimine, 71 690; Kesk-Eesti Käsitööselts – Kaunis ko-dukandi käsitöö, 147 082; MTÜ LJAÜ – orkester TÜRI järelkasv, 143 133; MTÜ LJAÜ – trükis “10 aastat kevadpealinna”, 33 937; Lokuta Lasteaed – stiliseeritud rahvariided Lokuta Lasteaia lastele, 24 411; MTÜ LJAÜ – orkester TÜRI käigu-marsi instrumentide soetus, 148 995; MTÜ LJAÜ – kinokultuuri taaselustamine Lõuna-Järvamaal, 56 961; MTÜ LJAÜ – unikaalsete mootorrataste näitus, 40 680; MTÜ LJAÜ – Türi piirkonna ettevalmistamine turistidele regulaarsete tee-nuste ja toodete pakkumiseks, 134 820; MTÜ LJAÜ – Lõuna-Järvamaa taidleja-te ühiskontsert, 17 010; kokku toetatud projekte – 1 378 412 2009. aasta / Meede 2 – Elukeskkond ja kogukonnateenused (kroonides) MTÜ Türi Avatud Noortekeskus – Paneme noorsootöö käima terves Türi val-las, 197 785; Türi vald – Türi lastepark, 500 000; KÜ Türi-Alliku 20 – Türi-Alliku mänguväljaku rajamine, 134 927; MTÜ TSKL – Sport massidesse, 397 499; MTÜ Türi Auto-Motoklubi – kohtunikemaja sisustamine, 85 572; EELK Türi Püha Martini Kogudus – uus kirikukell Türi Püha Martini kirikule, 516 081; kokku toetatud projekte – 1 831 864 2009. aasta / Meede 3 – Ettevõtluse mitmekesistamine (kroonides) OÜ TS-Hydraulic – diagnostikateenuse kvaliteedi parandamine, 52 210; FIE Koit Teder – Säästlik metsa majandamine, 83 688; FIE Liivi Lohvarti maas-tikuehitus – Järvamaa kaunimaks, 45 057; OÜ Türi Ujula – tehnosüsteemide rekonstrueerimine, 123 193; OÜ Hallimae vet. teenused – OÜ Hallimäe vet. teenused laboratoorium, 83 008; Türi vald – Lokuta ettevõtlusala teede ja tehno-võrkude projekteerimine, 173 461; kokku toetatud projekte – 560 617 2009. aasta / Meede 4 – Turismi arendamine (kroonides) OÜ Metsajõe Puhkemaja – Metsajõe puhkemaja teenuste kvaliteedi paran-damine, 666 421; Türi vald – valla turismitrükised, 75 566; Türi vald – giidide koolitus ja audiogiidi soetamine, 109 656; MTÜ Jändja Noored – Puhkeala ja majutusvõimaluste loomine Lõuna-Järvamaale, 112 797; kokku toetatud pro-jekte 964 440 2010. aasta / Meede 1 – Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (kroonides) MTÜ Oisu Perede Ühendus – Oisukandipäev 2010, 80 739; MTÜ Kabala Kul-tuuri- ja Spordiselts – Kabala kandi lastele rahvariiete valmistamine koostöös

lastevanematega, 57 742; MTÜ Loovuse Vabako ol – lastevanemate suvekool Vabahariduslik koolitus, 85 499; MTÜ Rõugu park – Rõugu pargi plaanistami-ne ja inventariseerim ine, 32 800; Seltsing Käbedad – Käsitööhuvilised oskusi täiendamas, 13 928; MTÜ Kaktus – Türi kihelkonna rahvariided segarühmale KAKTUS, 126 000; Türi Vallavalitsus – Türi Poistekoori 50. juubeliaasta, 44 784; MTÜ Segakoor Suisapäi sa – osavõtt rahvusvahelisest koorikonkursist Aarhus Choir Competition 2010, 104 400; Seltsing Kultuurne Kabala – Kabala 44. laulu- ja tantsupidu, 69 650; MTÜ Türi Avatud Noorte keskus – Kevadpiigade ilukool, 25 299; MTÜ TSKL – Türilane sportlikuks ja kodukoht tuntuks, 68 580; Väätsa Val-lavalitsus – VI üle-eestiline koolinoorte pärimuusikafestival Regilaul uues kuues (toimub Türi vallas), 69 858; MTÜ Särevere Mõisarahva Selts – Särevere piir-konna ühistegevuste arenguka va koostamine, 48 328; Türi vald – aktiivne mai-nekujundus, 51 840; MTÜ LJAÜ – orkester TÜRI osalemine sõpruslinna Prienai linnafestivalil, 22 500; MTÜ LJAÜ – Eesti va ldade suvemängud, 112 309; Türi vald – uued reklaamikandjad, 55 944; kokku toetatud projekte – 1 070 200 2010. aasta / Meede 2 – Elukeskkond ja kogukonnateenused (kroonides) MTÜ Rõugu park – Rõugu talupargi kui keerulise pärandkultuuriobjekti korras-tus- ja hooldetööd, 33 786; MTÜ Rassi külaselts – Rassi küla infoviidad, 25 812; MTÜ Türi Vabatahtlik Tuletõrj eühing – tuletõrje veevõtukoha väljaehitamine, 163 330; MTÜ Kesk-Eesti Kardikes kus – võistlustehnika ja lisavarustuse soeta-mine, 99 096; MTÜ LJAÜ – orkester TÜRI basstrombooni soetus, 23 868; MTÜ Külaselts Taikse ja Naabrid – Lumerada 2010–2011, 11 700; MTÜ Jändja Noo-red – mänguväljaku ehitamine, 357 592; kokku toetatud projekte – 715 184 2010. aasta / Meede 3 – Ettevõtluse mitmekesistamine (kroonides) OÜ KÜ Kujundus – uute teenuste arendamiseks seadme soetamine, 19 017; Türi vald – ettevõtjatepäeva korraldamine, 40 898; OÜ Plunser – teenuste arendami-seks seadmete soetamine, 32 857; OÜ Türi Ujula – ujula tulekaitsesüsteemi ehi-tus ja basseinihooldustehnika soetamine, 79 840; OÜ TS Hydraulic – ettevõtte turunduse arendamine ja teenuse laiendamine, 24 822; OÜ Metsajõe Puhke-maja – hoonetekompleksile katlamaja ehitamine ja murutraktori soetamine, 300 000; OÜ Kihli Sport – Kihli puhkekompleksi projekteerimine, 300 000; FIE Ulve Ainvere – töövahendid juuksuriärile, 39 578; kokku toetatud projekte – 837 012 2011 / Meede 1 – Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkus (eurodes) MTÜ Türi Avatud Noorteke skus – Lõuna-Järvamaa noorte viies veera nd, 4275.90; MTÜ LJAÜ – Võta ise ette!, 3020; MTÜ TSKL – suvis ed spordilaag-rid, 6343; Türi vald – ajalooraamat “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust”, 5890.86; Türi Vallavalitsus – TULBIpäeva korraldamine, 4914.90; MTÜ LJAÜ – üle-eestilise brassansamblite II kokkutulek, 5515; MTÜ LJAÜ – 4 strings, 3748.50; Türi Vallavalitsus – infotahvlid küladesse, 1350; MTÜ Loovuse Va-

bakool – Tervist, 6399; MTÜ LJAÜ – Türi gümnaasiumi I klassi segarühma-le rahvarõivaste soetamine, 1467.39; MTÜ Kaktus – rahvariiete pealis riided, 6400; Türi Vallavalitsus – uued kultuuriinfostendid, 1977.93; Villevere Külaselts – Ostame KANGASTE LJED, 1403.20; Türi Vallavalitsus – eakate esine misrii-ded, 464.40; MTÜ Türi Ujumisklubi – võistlusriided ja sümboolika soetamine, 1059.48; Väätsa vald – VII üle-eestiline koolinoorte pärimusmuusikafestival Re-gilaul uues kuues, 5586.30; MTÜ Türi Kammerkoor – kontserdire is Norrasse, 2736.14; kokku taotlusi – 62 552 2011. aasta / Meede 2 – Elukeskkond ja kogukonnateenused (eurodes) MTÜ Türi Avatu d Noortekeskus – ekstre emsport massidesse, 30 180.27; Orien-teerumisklubi JOKA – orienteerumise kui rahvasp ordiharrastuse propageerimin e ja tutvustamine Lõuna-Järvamaa l, 13 034.80; Türi Vallavalitsus – külade mängu-väljakute uuendamine, 13 043.26; TSKL – sportlikud lasteaialapsed, 4654.51; MTÜ Türi Vib ukool – vibuspordi kui harrastuse propageerimine ja tutvustamine Lõuna-Järvamaal, 25 923; MTÜ LJAÜ – Hallo, Kosmos!, 5532; Türi Vallavalitsus – kalmistute infohaldussüsteem, 6627.44; MTÜ LJAÜ – 4 strings instrumentide soetus, 10 638; MTÜ Türi Avatud Noortekeskus – Mitmekülgsemad võimalused Lõuna-Järvamaa noortele, 6031.58; MT Ü Tervi seedendusüh ing Teraapiakoda – tervise edendamine vallas, 1379; MTÜ LJAÜ – orkeste r TÜRI instrumentide soetus, 19 343.59; kokku taotlusi – 136 387.45 2011. aasta / Meede 3 – Ettevõtluse mitmekesistamine (eurodes)Jaanus Roosileht – teenuse laiendamiseks seadmete soetamine, 842.40; KÜ Kujundus OÜ – osaühingu ruumide renoveerimine, uuenduslike teenustega turule tulemine, 11 399.79; OÜ Taikse Puit – ketassaag-freespingi soetamine, 3345; OÜ EUREMO – uuenduslik teenus sportlikele inimestele, 1229.65; TS-HYDRAULIC OÜ – mõõtesüsteemi Motomit IT-6,5 soetamine, 6146.54; LM FOOD OÜ – vahendid catering teenuse pakkumise ks, 10 434; OÜ Nofretete – ärihoone parkla ja välisrajatiste rekonstrueerimine, 22 148; OÜ Elise Aed – ettevõtte turundustegevuse arendamine, 2055.14; Jäätmeproff OÜ – tööva-hendite soetamine jäätmete taaskasutuse laiendamiseks, 13 100; VTM Pluss OÜ – rataslaaduri soetamine, 26 548.80; Türi Vallavalitsus – valla ettevõtete koostöö, 1379.09; BBQ SERVICE OÜ – kodulehe tegemine ja uute seadmete soetamine, 3327; FIE Jüri Ernits – metsaveokäru soetamine, 5627.51; kokku taotlusi 107 582.92 2011. aasta / Meede 4 – Turismi arendamine (eurodes)TÜ Kesk-Eesti Kardike skus – Kesk-Eesti Kardik eskuse detailplaneerimine ja projekteerimine, 42 381; Türi Vallavalitsus – ringhäälingumuuseumi hoone pro-jekteerimine, 11 416.75; kokku taotlusi, 53 797.75

LEADERist sai rahasüsti ka 2010. aastal Türil avatud Murumoori mängupark. Merit Männi

6 TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011

persoon

Käesolev aasta on nimeta-tud ülemaailmseks veteri-naaria-aastaks ning ühtlasi tähistatakse sellega veteri-naariahariduse 250. aasta-päeva. Ülemaailmset vete-rinaariapäeva tähistatakse homme, 30. aprillil. Ilmselt möödub see päev Türil Raja tänaval loomakliinikut pida-val Eve Hallimäel nagu ikka, sest just nädalavahetusel on kõige kibedam tööaeg.

MERIT MÄNNIrahvaleht@tyri.ee

Kes on lugenud doktor Dolittle’i raamatut, on kursis sellega, et Inglise väikelinna Puddleby on-the-Marshi arst doktor John Dolittle oli hea-südamlik mees, kes armastas väga loomi ja pidas endalgi erinevaid lemmikuid. Paraku ei meeldinud loomad tema pat-sientidele ja nii külastas arsti aina vähem haigeid ning sissetu-lekud kahanesid. Seetõttu õppis John ära loomade keele ning hakkas hoopiski loomi ravima.

Eve Hallimäe ja Johni-ni-melise raamatukangelase vahele võiks õrna paralleeli tõmmata, sest algselt plaanis Tartust pärit Eve minnagi arstiteadust õppima. Kuid kahtlused ja kõhklused, kas ta osutub erialale vastuvõetuks, olid liialt sügavad ja nii sündis otsus hoopiski veterinaariks õppida. Mõeldud-tehtud ning EPA veterinaariatea-duskond oligi ühe innuka õppuri võrra rikkam.

Kindlasti mängis eriala valikul oma osa lapsepõlves kogetu. “Ma olin väiksena pal-ju vanaema-vanaisa juures, neil olid seal lambad ja kanad ja mis kõik pudulojused veel. Oi, mulle meeldis nendega mässata: sööta ja karjatada. Vanaema ikka ütles, et kõik on väga tore, ainult et jahu kulub kole palju ... Sest kui ma loomadele rokka tegin, siis ikka südamest,” naerab Eve praegu sellele tagasi mõeldes. Ka esimesed opereerimiskatsetused tegi ta väikese plikatirtsuna. Ja ikka päris skalpelli ning muude kirurgitöös vajalike instrumenti-dega, mille haiglas töötanud ema oli tütrele usaldanud. Siiski ei ol-nud noorukese kirurgi “ohvriks” elus loomad, vaid nukud.

“Minu esimene päris pat-sient oli kana, kes oli kaelapidi

aiavõrku kinni jäänud. Küll sai teda poputatud, määrisin kaela mingi salviga ja mähkisin salli ümber. Aega läks, aga patsient sai terveks,” meenutab Eve.

Tartu – Koeru – Mäeküla – Saksamaa – Türi

Eve kohtus oma abikaasa Taavetiga kõrgkoolis ühel kursusel õppides ning pärast kooli lõpeta-mist suundusid noored tööle ja elama Järvamaale, Koeru, kust Taavet pärit. Tööd toonases kol-hoosis Majak jagus. 1987. aastal koliti Mäekülla, tööle Veterinaar-apteeki. Lisaks apteegitööle, tehti veel põllutõid, nagu sel perioodil kombeks oli.

Eve mäletab, et soomlastest tuttavad uurisid toona imestuse-ga, miks peaks küll nii mitut tööd tegema. “Aga ajad olid ju sellised – et noor pere kahe lapsega enam-vähem ära elaks, lihtsalt pidi mitmel rindel rabama,” märgib ta. Mäekülas tegutsesid Halli-mäed üheksakümnendate aastate keskpaigani, mil saabus järje-kordne pöördepunkt. “Mäeküla vetapteegi aeg hakkas nii-öelda otsa saama, polnud enam nii suurt nõudlust, nii otsustasimegi päris oma ettevõtte rajada. Aga plaani võtsime ka elukoha muut-mise. Kõigepealt vaatasime ikka Paides ringi, ikkagi maakonnakes-kus ju. Aga seal oli elamispinda-dega suhteliselt kitsas käes ja nii ostsime Türil poolelioleva maja,” jutustab Eve.

Värskelt siiakanti saabunud Hallimäed üürisid apteegi tarbeks kitsukese toakese Türi võõraste-majja, ent iga algus uues kohas on raske – seda enam, et tollal tegut-ses ümbruskonnas Eve hinnangul veel vähemalt kümme loomaarsti. Teisalt hakkasid inimesed üha rohkem tohtrite poole pöörduma nende küsimustega, mis puudu-tasid väikeloomade tervist. “Vaat siis olimegi probleemi ees, et ei oska,” nendib Eve. Siiani olid nad hoolt kandnud pigem suurlooma-de eest. Hakkaja naine otsustas, et teadmisi on vaja juurde ning siirdus tuttava loomaarsti juurde Saksamaale praktikale. “Õppisin tema kõrval iga päev ja mitu kuud järjest. Kirjutasin absoluut-selt kõik üles: milline nägi välja klient, milline oli tema perenaine või peremees, mis tal seljas oli. Loomulikult sai kirja, missugu-seid protseduure jänese, kassi

või koeraga tehti, millist ravimit manustati, kui suur oli doos jne.” Tundub ehk koomiline, miks on praktikandil vaja üles tähendada, milliseid riideid lemmiklooma peremees kandis. Ent kui Eve hiljuti koristamise käigus tihedalt täiskirjutatud kaustiku leidis, tuli tal seda lugedes iga konkreetne patsient ja tema tervisehäda täpselt silme ette.

Et rendipind võõrastemajas jäi liialt kitsukeseks ning Raja tänavale ostetud elumajas seisis garaažipind tühjana, otsustasid abikaasad sinna väikelooma-kliiniku rajada. Algselt inimese neljarattalise sõbra hoidmiseks mõeldud ruumis teenindatakse nüüd neljajalgseid sõpru. “Ega siingi ruumiga priisata ole, aga suuremaks me seda teha ka ei plaani. Meil pole siin suurt röntgeniaparaati, see on liialt suur investeering. Röntgen-uuringuteks saadame kliendid Viljandisse ning teiste keeruli-semate hädade puhul Tartusse. Ka Hallimäede kliinikus ei käi ainult kohalikud lemmiklooma-pidajad, vaid tullakse Ardust, Vändrast, Tallinnastki. “Nagu ütleb meie kliiniku abiline: loo-mi tuuakse siia kliinikusse korvi-de ja kastidega siit- ja sealtpoolt saart,” naerab Eve. Muide, tema algatusel ja LEADER programmi toetusel tegutseb kliiniku kõrval ka Kesk-Eesti piirkonna ainuke tunnustatud labor, kus tehakse uuringuid keeritsussi (Trihhinella spp) määramiseks nii kodu- kui metssea lihast. Labor väljastab tõendi, mis võimaldab jahi-meestel ulukiliha ametlikult tu-rustada.

Ametivendade ja -õdede vahel sujub koostöö suuremate tõrgeteta, kinnitab Eve. “See ei ole äri, mille puhul kõik kiivalt oma kliente hoiavad, soovimata neid teistega jagada. Me peame kinni pidama arstieetikast ja see, et omavahel konsulteerime ja koostööd teeme, on täiesti normaalne.

Eve möönab, et lastearsti ja loomaarsti töö on sarnane – patsient ise ei oska öelda, kus tal valutab. “Arsti ülesandeks on see ära arvata,” ütleb ta. Neljajalg-sete klientide põhihädadki on need, millega väikelapsed kim-pus – kõhulahtisus, oksendami-ne. Samuti esineb palju problee-me seoses toiduallergiaga.

“Tihti tasub loomaomani-

kul mõelda, kas ikka osta poest seda kõige odavamat kassi- või koeratoitu. Need sisaldavad tavaliselt suurel hulgal lõhna- ja maitseaineid ning just need tekitavad-ki lemmikule kõik-suguseid hädasid. Sellisel juhul tuleb arstiga konsultee-rida ja loomake-sele koostatakse spetsiaalne tasa-kaalustatud toidu-segu. See on ehk rahaliselt kulukam, ent hoolealuse tervis on ju esmatähtis,” usub Eve.

Kõige kurvemad het-ked tööl on Eve sõnul siis, kui patsient tuleb viima-sele unele saata. “See on mulle alati raske. Eriti siis, kui loom tuleb magama panna seetõttu, et teda lihtsalt ei taheta. No kuidas sa teed selle saatusliku süsti täies elujõus noorele loomale? Aga paraku tuleb seda ikka ette. Väga raske on ka siis, kui sama l o o m on ol-n u d me ie kliini-ku klient. Õnneks vii-vad paljud omanikud looma mõnda teise kliinikusse, kus see protseduur tehakse.”

Ka tohter tahab puhata

Et töökoht asub koduga ühe katuse all, on nii hea kui ka halb külg. Hea on see, et tööle minemine ei nõua aega – astu vaid koridorist läbi ja trepist alla ning oledki kliinikus. Ent elu ja töökoht ühe katuse all tähendab perele seda, et klientide päralt tuleb olla 24/7. Olgugi et tahaks rahulikult perega jõulu- või sünnipäevalaua taga istuda – kui ukse taga on inimene, kel süles haige kass või koer, tuleb hädalistega tegeleda. Kui Eve koos abikaasaga plaanib puh-kuse võtta, et kuskile kauge-

male sõita, hakkavad nad juba varakult inimesi asjaga “kurssi viima”. Õnneks on kunded sel-lesse mõistvalt suhtunud ja suurt probleemi sellest ei tee. Siis on kliiniku uksed mõneks ajaks su-letud, sest asendajat leida pole Eve sõnul sugugi kerge.

Ujub elust läbi

Eve on sündinud draakoni-aastal ja on Kalade tähemärgi esindaja. “Ma olen jah selline ka-la moodi,” naerab ta ise, “ujun elust läbi. Ja kui on vaja enda eest seista, purskan ka tuld.”

Muidu rõõmsameelne Eve muutub veidi tõsisemaks, kui mõtleb, mis saab kümne aasta pärast, kui nad abikaasaga on

pensioniikka jõudnud. “Siis pole kedagi, kes kliinikut edasi veaks. Poeg arvas, et kui keegi jätkata ei taha, siis tuleb äri maha müüa ...” mõtiskleb Eve. Praegu aga tegutseb kliinik täistuuridel ja olgugi, et seetõttu koduste aiatööde või kas või ajalehtede lugemiseks põhitöö kõrvalt ae-ga napib. Aga kui lugemiseks läheb, siis ilmselt on lektüüriks Eesti Loomaarstide Ühingu ajakiri. Kuigi seal pole nii palju klantspilte kui Kroonikas või Õhtulehes, on seal palju põne-vamad lood. “Peroksüsoomi proliferaator – aktiveeritud alfa-retseptor: uus vahend ainevahe-tushäiretega piimalehmadele” või: “Huvitavat loomade lahan-gutest” Kutsub ju lugema ?

KRISTEL KESALO,tütar

Kuna tänane persoonilugu räägib aga minu emast, siis püüan väga lühidalt välja tuua teda ise-loomustavad omadused. Ema nooruslikkus, seltskondlikkus, tugeva ja suure tahtejõuga isik-sus on nähtav kaugele. Tavaline kommentaar minu sõpradelt on alati: „Su ema on nii nooruslik ja vinge inimene.” Tema otseko-hesus võib teatud momentidel panna inimesed ebameeldiva-tesse olukordadesse, kuid oma

iseloomult kindlasti alati abis-tav ja vastutulelik. Kuna talle on oluline asjade lõpuleviimine, siis usun, et see omadus on kenasti üle antud ka minu põhimõtetes-se, mida iga päev järgin.

Ema on minu jaoks millegi-pärast alati olnud suurem autori-teet, kui seda oli isa. Võib olla on see kinni ka selles, et olen pere pesamuna, tütar pealekauba, ja ega isa siis oma tütre peale ome-tigi häält tõstnud – kõvema hääle tegijana on meelde jäänud siiski pigem ema ja tundub, et see on

edasi kantud ka meie peres.

SAIMA ALLMEREkliiniku abitööline, kauaaegne peretuttav

Tunnen Evet ja Taavetit juba paarkümmend aastat. Elasime Koerus ühes kortermajas, mina kolmandal ja nemad esimesel korrusel. Paremaid naabreid ei oskaks küll tahta!

Eve on alati heas tujus, paha-sena ja mossis näoga polegi ma teda vist kunagi näinud. Alati väga osavõtlik murede suhtes

olgu need siis tööga seotud või hoopis isiklikud, ning otsib kiirelt lahendusi. Selles mõttes pole ta tüüpiline eestlane, kes kõigepealt mõtleb enda heaolule ja alles siis märkab teisega arvestada.

Tegelikult on nad abikaasaga mõlemad sellised heatahtlikud ja 100 protsenti usaldavad. Olen küll mõelnud aeg-ajalt, et kas ma vana inimene järgmisel aastal ka tahan tööd teha. Aga siis jälle mõtlen, et selliste inimeste selt-sis on lihtsalt super töötada ja siia majja tulen alati lustiga.

RISTO HALLIMÄE,poeg

Ema on alati rõõmsameelne ja positiivsusest pakatav ning tal jagub ikka häid sõnu ja jul-gustusi ka teistele. Ta on väga suure töötahte ja -võimega. Kui mingi asi või sündmus teda ins-pireerib, siis liigub sihikindlalt selle poole.

Lapsepõlvest saadik on ema meid suunanud iseseisvusele ja asjadega hakkama saamisele ning andnud eluteele kaasa õiged väärtushinnangud ja vas-

tutusvõime.Ning Eve lapsed ja lapselap-

sed leiavad väga tihti tee tagasi Türile vanematekoju nädala-lõppe ja puhkusi veetma.

Ta on õnnelik inimene, ku-na tegeleb just sellega, mis talle kõige rohkem meeldib – hoolit-seb loomade eest. Tänutäheks on kõik Hallimäede pere lemmikloomad just eelkõige teda peamiseks peremeheks valinud.

Muide, emast paremat liha-roogade valmistajat mina ei tea.

Türi oma doktor Dolittle

Ülle Kuldkepp

TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011 7

Türi vald on Järvamaa suurim omavalitsus, kus toimuv on mit-te ainult vallakodanike, vaid ka laiema avalikkuse tähelepanu all. Seetõttu on ka mõistetav, et Türil toimuvast tekivad uudised ja uudistel on teatavasti oma-dus võimendada nii halba kui ka head. Kui lahvatab skandaal, siis võib mingil hetkel tunduda, et kõik ongi halvasti. Tegelikult aga on igal mündil ka teine külg.

Kevad saabub vääramatult ning sellega seoses puhkeb Türi õitsele nii otseses kui ka kaud-ses tähenduses. Lähinädalatel

toimub Türil väga palju positiiv-set, külla on oodata tuhandeid sõpru, tuttavaid, lihtsalt külalisi. Kõik see inimeste hulk toob enesega kaasa täiendavat käivet kohalikele kauplejatele, teenus-tepakkujatele, annab tööd ja elavdab majandust.

Mis siis ees ootamas on?Türi kevadfestival toimub

12.–15. mail. Kevadfestivali patroon on tuntud loodusemees Fred Jüssi. Festivali eestvedaja Iren Lill on neli päeva sisusta-nud hea muusika ning sisukate loengutega. Näiteks on Raadio

Ööülikooli märgi all loeng peal-kirjaga „Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita“. Kutsub ju kuulama?!

Traditsiooniline Türi lille-laat leiab aset 20.–22.mail. Oodata on pea tuhandet kau-bapakkujat ja kümneid tuhan-deid ostjaid. Tunnustan Eino Sepa kauaaegset tööd lillelaada korraldamisel ja avaldan kaas-tunnet tema meie seast lah-kumise puhul. Nüüd on Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi värske esinaise Liivi Lohvarti ülesanne laadale uut hoogu ja värskust juurde anda. Lille-laadast on saanud tõeline koh-tumispaik, kauplejad Lätist ja Leedustki kohtuvad klientidega Soomest, Rootsist. Rääkimata kodumaistest müüjatest ja ostjatest. Türi lillelaat ei ole

ammu enam kohalik ettevõtmi-ne, see on üle-eestilisest välja kasvanud rahvusvaheliseks, Türile au ja kuulsust toovaks ettevõtmiseks.

Grillfest 11. juunil Türi lauluväljakul ja rannas. Auris Rätsepa eestvedamisel korral-datud Grillfesti on külastanud tuhanded inimesed ning ei ole ka midagi imestada. Ilma pileti-raha küsimata pakutakse ohtralt meelelahutust ja lõbusat ajavii-det. Selle aasta eripära on või-malus igal külastajal annetada üks euro Oisu perelastekodule minibussi ostmiseks. Lastekodul on liikumisvõimalust vaja ja usun, et iga külastajagi tunneb lastele annetamisest rõõmu. Reformierakonna võistkond on mitmel aastal osalenud grillimisvõistlusel ning päris paljud külastajad on kasutanud

võimalust poliitikuil n-ö nööbist haarata ja juttu puhuda. Ilmselt ka sel aastal.

Suve jooksul paranevad tuntavalt parkimisvõimalused Türi kaubanduskeskuse ees. Kohti klientide autode muga-vaks parkimiseks tekib juurde. Kasutamismugavus toob alati kaasa rohkem külastajaid, suu-renev käive tõstab kaupluse töötajate palku ja nii see elu paremaks lähebki. Siinkohal on paslik mainida, et mugava par-kimise võimalus on üks puudus, mida märkab iga Türit külastav inimene. Peatänavaäärsete äride külastamisel on loomulik kliendi soov parkida auto poe ette, aga kohti napib. Iga Türilt peatumata läbi sõitev auto on kui mahavisatud raha, kasuta-mata võimalus. Siin on kohta läbirääkimisteks ja koostööks

riigiga, et Türit läbiv riigimaan-tee saaks sama kaunilt korda tehtud kui näiteks Tõrva linna läbiv tee. Paide-Türi vaheline tee saab sel suvel lõplikult valmis, eks pärast seda on aeg seada järgmisi samme.

Ideaalselt korda tehtud Türi Kultuurimajal on olemas kõik eeldused kujuneda linna kes-kuseks, kus pidevalt midagi toi-mub, kuhu inimestel on põhjust minna kuulama, vaatama, kas või lihtsalt jalgu puhkama. Kultuurimaja kohviku avatav suveterrass loob veelgi paremad võimalused elu ja melu nautimi-seks pargi rüpes.

Türi vallas on väga palju head ja positiivset ehk mündil on alati teine külg. Soovin Re-formierakonna poolt kõigile po-sitiivset meelt ja majanduslikult edukat kevadet.

poliitika Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Ma ei pea õigeks, et lehe vastu-tav väljaandja võtab lehe poliiti-kaküljel sõna, kuid viimase kuu jooksul maakonnalehes ilmunud kirjutiste valguses pean vajali-kuks jagada selgitusi just Türi Rahvalehes.

Türi Arengu Sihtasustuse ju-hina teen oma tööd eesmärgiga saavutada nii Türi kogukonnale nähtavaid kui ka ettevõttele häid majandustulemusi. Eelmisel aas-tal alustasime majandusaastat rohkem kui 80 000-kroonise defitsiidiga. Tegutsetud kaheksa kuu jooksul õnnestus meil see puuduolev summa lisaks planee-

ritud omatuludele tasa teenida. Ka sel aastal on asutuse eelarvet kärbitud, loodan et tuleme oma ülesannetega toime.

Mul on hea meel, et meil on õnnestunud sihtasutusse tööle saada oma ala hästi tundvad ja armastavad inimesed. Täna aas-taseks saav uus Türi Rahvaleht on sisult ja vormilt selline, mille üle on türilastel põhjust uhkust tunda ja mis saabub igasse Türi valla postkasti. Internetis toimuv meediatarbimine on arenev trend ja nii on ka Türi Rahvaleht loetav ilmumispäeva hommikul kodulehel www.tyrirahvaleht.ee

ja ülemaailmselt populaarses perioodika eksponeerimise keskkonnas www.issuu.com/tyrirahvaleht. Viimases on lehte eriti mugav lugeda ja seda saab lehitseda sarnaselt tavalisele pa-berlehele. Samas on ka inimesi, kellele Türi Rahvalehe hea käe-käik korda ei lähe ja kelle arvates võiks see leht üldse olemata olla.

Niigi ahtal meediaturul on kõik väljaanded vähemal või rohkemal määral konkurendid. Olemuslikult on maakonnaleht Järva Teataja kasumit taotlev äriprojekt ja reklaamiklientide hankimiseks on vaja saada suurt lugejaskonda nii trüki- kui ka veebiväljaandele. Selle eesmärgi saavutamiseks on lihtsaim viis kirjutada laiale tarbijaskonnale suunatud lennukate pealkirja-dega skandaalimaigulisi uudislu-gusid. Lisagem siia veel lehe pea-toimetaja asetäitja Tiit Reinbergi

isiklik varjamatu antipaatia minu ja ka Türi praeguse vallavanema suhtes ning fakt, et Järva Teataja ei ole oma tellijanumbritelt Türi vallas just liiga edukas (tugeva kogukonnalehena on selles oma osa ka Türi Rahvalehel) ja ongi selge, miks lendab ajakirjaniku sulg negatiivsete Türi-teemaliste lugude kribamisel just eriti len-nukalt. Mõistagi on kirjutajale tänuväärseks allikaks Türi prae-guse vallavalitsuse poliitilised oponendid ja inimesed, kellele minu töö ja ettevõtmised pin-nuks silmas on.

Türi IRL-i juhid on mind meedia vahendusel süüdistanud korruptsioonis. Korruptsioon on tegutsemine omakasu ajendil ja midagi sellist toimunud ei ole. Kaitsepolitseile avalduse esita-mine on ilmselge liialdus ja selle maakonnameediasse lekitamine lihtsalt labane meediatrikk pori-

loopimise eesmärgil. Kui olen mõnda seadusepügalat rikku-nud, siis kindlasti mitte omaka-sust, vaid teadmatusest. Jah, olen inimene ja teinud vigu – pidasin ettevõtte auto sõidupäevikut ebatäpselt, selle eest vabandan veel kord. Sihtasutuse nõukogu uus liige Andres Tšumakov vas-tas väsimatult minu ametialast skalpi nõudvale ajakirjanikule si-sulise mõttega, et inimesele tuleb anda võimalus tehtud vigu heas-tada. Selline on olnud ka minu põhimõte aastakümnete jooksul väga paljude alluvate suhtes ja on seda ka edaspidi.

On kahetsusväärne, et isik-like poliitiliste ambitsioonide teostamiseks on Türi IRL-i juhtkond valmis ohvriks tooma ka osa Türi valla heast mainest, mida väga paljud Türi inimesed oma igapäevatöö ja tegemistega luua püüavad.

Olles Türi IRL-i juhtide töö-võtteid nüüd ka omal nahal tun-da saanud, ei ole vähimatki kaht-lust, et võimaluse korral aetaks Türi jaamas loomavagunitesse kõik poliitilised konkurendid, minusugused „teisitimõtlejad“ ja muidu tublid türikad, kes ko-haliku IRL-iga liituda, valimistel nende nimekirjas kandideerida või sõpruskonda kuuluda ei soo-vi. Vedurijuhiks on vuntsidega mees, vagunisaatjateks malbe naeratuse ja kena olemisega paar daami-kaasvõitlejat ning arvuka-tele reisijatele on selge, et tuleb pikem sõit ...

Õues ja põues on kevad, nautigem seda ilusat aega ja kõi-ke head, mida kevadpealinnaks olemine Türi valla elanikele ja külalistele pakub! Rõõmsate kohtumisteni!

Loe lisaks autori ajaveebist: auris.tyrivald.ee

Kevad on ilus aeg – olgem rõõmsad ja head!

AURIS RÄTSEPTüri Arengu SA juhatuse liige

Kevadine Türi

Türil toimuvad toredad kevad-pealinnaüritused, kuid samal ajal teevad murelikuks Türi val-las kuhjuvad probleemid. Arvan, et mitmel teemal oleks vaja teha sisemine analüüs, et veenduda tegevuse seaduslikkuses ning majanduslikus mõistlikkuses.

Mõne nädala eest kirjeldati Järva Teatajas juhtumit, kus Türi vallale kuuluvas Türi Arengu Sihtasutuses on pika aja jook-sul võltsitud dokumente ning sihtasutuse juht on sõlminud varalisi lepinguid endaga seo-

tud ettevõttega. On ka teada, et Kaitsepolitsei on alustanud nende asjaolude uurimist, sest faktid viitavad võimalikule kor-ruptsioonile.

Mõne kuu eest avastas voli-kogu revisjonikomisjon, et val-lavalitsus on tasunud ühe Türi valla lapse õpingute eest naaber-omavalitsuses muusikakoolis. Samas on kõigile teistele lastele, kes mujal huviharidust omanda-vad, antud eitav vastus. Lisaks ebavõrdsele kohtlemisele tuleks juhtumit vaagida ka võimaliku

korruptsiooni aspektist. Nimelt on selle lapse vanem otseselt seotud valla juhtimisega. Voli-kogu nõustus revisjonikomisjoni ettepanekuga, et vallas tuleb luua kord, mille alusel selliste maksete tegemist otsustatakse, kuna sellise erandi tegemine ei ole seaduslik ega ka teiste valla-kodanike suhtes aus. Kindlasti ei tohi antud situatsiooni tekki-mises süüdistada lapsevanemat, kes taotluse esitas.

Arvan, et nende kahetsus-väärsete näidete taustal tuleks läbi vaadata ka muud riskikohad valla tegevuses, erilise tähelepanu all peaks olema korruptsioonioht-likud situatsioonid, võimalikud huvide konfliktid ning kodanike võrdne kohtlemine. Vajaduse kor-ral tuleks kirja panna täpsemad sisemise kontrolli mehhanismid

ning neid ka järgida. Siin on kind-lasti suur abi siseaudiitorist.

Soovitan üle vaadata voli-kogu liikme Peeter Särjega sõlmitud käsundusleping valla välissuhtluse organiseerimiseks. Kas selle lepingu alusel töötami-ne ja tasu saamine on kooskõlas volikogu liikmele kehtivate seaduspiirangutega? Nimelt ei tohi volikogu liige olla samal ajal vallavalitsuse ametnik. Minule teadaolevalt täidetak-se lepingu alusel töid, mis on sarnased ametniku töökohus-tustele. Vaieldamatult on valla enda initsiatiivil praegu selle lepingu seaduslikkuse analüüs ja vajaduse korral muudatuste tegemine valutum kui hilise-mad võimalikud ebameeldivad üllatused. Tuleks analüüsida ka selle töö tellimise otstarbekust,

kuna vallas juba töötab vastav ametnik ning valla eelarves on reaalseks välissuhtluseks pla-neeritud vähem raha, kui kulub selle lepingu alusel välissuhtluse täiendavaks koordineerimiseks.

Teine põhimõtteline soovi-tus on enam tähelepanu pöörata majandusanalüüsile ja eelar-vestamisele. Olen veendunud, et koolide ümberkorraldamine oleks sujunud oluliselt valutu-malt ning vastu oleks võetud sisuliselt parem ning majandus-likult vähem koormav otsus, kui oleks eelnevalt tehtud võrdlevad majandusanalüüsid. Volikogu kohustas juba 2008. aastal vallavalitsust selliseid arvutusi tegema, kuid nagu sain teda minu teabenõudele saadetud vastusest, siis võrdlevat eelarves-tust ei tehtudki.

Vald vajab reaalsete võima-lustega arvestavat pikemaajalist finantsplaani. Viimasel ajal on Türi vallas välja hõigatud mit-med lennukad mõtted. Kuna kinnitust on saanud tõsiasi, et Wiedemanni tänava koolimajja põhikool ära ei mahu, siis on pa-kutud lahenduseks juurdeehitise rajamist. Näiteks tundub vallale praeguse ujula kasutamine kal-lis ning lahendusena on välja pakutud ehitada kesklinna uus spordikompleks koos ujulaga ning selle ajani loobuda praeguse ujula teenustest.

Kvaliteetsete hoonete vastu ei ole midagi, kuid need peavad haakuma valla üldise tegevuska-va ja majanduslike võimalustega. Eelnev analüüs ja pikem plaan aitab valida parimat lahendust ning säästa meie ühist raha.

Põhjendatud ja aus tegutsemine on kogu valla huvides

KAIA IVATüri vallakodanik

TÕNIS KÕIVReformierakonna Järvamaa juht

TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 20118

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Teade koolitranspordi soovist teatamisestJärgmise õppeaasta koolitranspordi soovist tuleb tänavu teada an-da hiljemalt 31. maiks. Oma soov tuleb teada anda neil vanema-tel, kelle lapsed ei saa kooli ja/või koolist koju ühistranspordiga.

Järgmise õppeaasta koolitanspordi korraldus lepitakse vedaja-tega kokku ja lepingud sõlmitakse juba juunikuu jooksul, seetõttu pärast 31. maid vallavalitsuse laekunud avaldusi enam arvesse võtta ei saa. Avaldus tuleb esitada kirjalikult kas e-posti aadressil Eda.Lippur@tyri.ee või omakäelise avaldusena, mis tuleb tuua või saata Türi Vallavalitsusse aadressil Kohtu tänav 2, Türi linn.

Avalduses tuleb märkida avalduse esitaja nimi ja kontaktand-med, õpilase nimi ja tema kool ning tegelik koolisõidu marsruut.

Ühisgümnaasium ootab sisseastumiskatseteleTüri Ühisgümnaasiumi sisseastumiskatsed 10. klassi rakendus-, kunsti- ja loodus-reaalsuunda toimuvad 11. mail Türil Tolli tn 62. Katsete sooritaja saab valida temale sobiva kellaaja (12.00, 14.00 või 16.00).

Kaasa võtta isikut tõendav dokument, kirjutusvahend ja 9. klassi klassitunnistus (või selle koopia). Kunstisuuna õpilased või-vad tutvustuseks kaasa võtta oma varasemaid töid. Vabariiklikele aineolümpiaadidele kutsutud õpilased võetakse vastu katseteta, neil võtta kaasa vaid klassitunnistus.

Kandideerida saab mitmesse suunda, kuid katsetel tuleb märkida esimene eelistus. Kõik kandidaadid sooritavad mate-maatika, eesti keele ja valitud võõrkeele (inglise, saksa või vene keele) koondtesti. Loodus-reaalsuunas on lisaks test loodus- ja reaalainetes (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia). Rakendus-suunda kandideerijad teevad silmaringitesti. Kunstisuunas lisan-dub praktiline kunstikatse.

Täpsem teave Türi valla veebilehel, telefonil 384 8565 või e-posti aadressil tyriyg@tyri.ee

TÜRI VALLAVALITSUS

Türi hoolekandeküla detailplaneeringu väljapanek ja arutelukoososlekTüri Vallavolikogu võttis 30.03.2011 otsusega nr 23 vastu Türi hoo-lekandeküla detailplaneeringu (Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö nr DP-26-07/2010). Türi Vallavolikogu 30.03.2011 otsusega nr 22 jäeti algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju stra-teegiline hindamine, kuna planeeringus kavandatavate tegevustega kaasnev eeldatav mõju ei ole oluline KeHJS § 5 mõistes.

Planeeringu eesmärkideks on erihoolekandeteenust osutava hoolekandeasutuse hoonete ja rajatiste ehitamiseks vajaliku krundi kavandamine Türi linnas Staadioni ja Roopa tänava ristmiku piirkonnas, selle ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine, haljastuse põhimõtete kavandamine ning peamiste keskkonna-tingimuste seadmine. Kavandatud 6,5 ha suuruse krundi ehitus-õigus võimaldab krundile ehitada kuni 8 ühekorruselist hoonet, mille maksimaalne ehitusalune pindala kokku on 4020 m², ning rajada tee, tehnovõrgud, tegevusväljakud ja muud hoolekande-küla toimimiseks vajalikud rajatised.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 18. aprillist 2. maini 2011 Türi Raamatukogus ja Türi Vallavalitsuse majandus- ja planeeringuosakonnas asutuste tööajal ning Türi valla veebile-hel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”. Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada Türi Vallavalitsusele kirjalikke vastuväiteid ja ettepane-kuid planeeringu kohta.

Detailplaneeringu avalik arutelukoosolek toimub 9. mail 2011 kell 16.30 Türi Vallavalitsuse haldushoones, asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2, II korruse saalis.

ENE MÄGIplaneeriguspetsialist

Teabepäevad puuetega inimesteleTüri Vallavalitsus ja MTÜ Inkotuba korraldavad tasuta teabepäe-va, kus räägitakse uriinipidamatusest, hooldusvahenditest ja saab osta vastavaid tooteid. Teabepäevad toimuvad 23. mail kell 10 Villevere sotsiaalmajas, kell 12 Kabala Rahvamajas ja kell 14.30 Oisu Rahvamajas ning 24. mail kell 11 Türi Kultuurimajas. Lek-tor ja toodete müüja Ülle Tõemets. Võimalus tooteid ette tellida telefonil 5343 9837. Isikliku abivahendikaardiga soodustus (li-saks vajalik perearsti tõend).

ASTRIT UJOKsotsiaaltöö spetsialist

Käes on üks neljast kõige ilusa-mast aastaajast, millega kaas-nevad rõõmsalt tärkav loodus, rändlindude ärev saabumine, samuti inimeste vahepeal var-jusurmas olnud tegutsemislust värskes õhus.

Et saabunud kevad kulgeks üksnes rõõmu valmistades, olgu järgnevalt lisatud mõned meeldetuletused. Käes on kevade kuivad päevad, kus nii mõnelgi võib tekkida soov kui-vast kulust vabanemiseks tuld kasutada. Hoolega tuleb jälgida Eesti Meteoroloogia ja Hüdro-loogia Instituudi teadaandeid ning Päästeameti edastatud korraldusi tuleohtliku aja välja-kuulutamise kohta. Tuleohtlikul ajal kehtib kulupõletamise keeld ning Päästeamet ja Keskkonna-inspektsioon teevad kontrollrei-de seaduserikkujate tabamiseks. Rahatrahv antud eksimuste puhul võib ulatuda kümnete ja sadade eurodeni. Lisaks tuleb seaduserikkujal hüvitada kesk-konnale tekitatud kahju.

Viimasel paaril aastal on Eestis põlenguid registreeritud liigagi palju ja lisaks hoonete süttimisele on olnud ka inim-ohvreid. See peaks inimesed tõsiselt mõtlema panema. Eriti tuleks hoiatada ja manitseda lapsi ja nende eest tikud ära peita.

Paljudel on harjumus ke-vaditi koduaias aiajäätmeid põletada. Enamasti on kogutud aiajäätmed alles poolmärjad ja põlevad visalt, samas tekitavad hõõgudes paksu tossu, mida naabritel raske hingata ja mis võib olla ohtlik isegi tänava-liiklusele. Palju õigem on leida transpordivõimalus ning aia- ja haljastusjäätmed tasuta Türi

jäätmejaama anda.Türi valla jäätmehooldus-

eeskirja kohaselt võib aia- ja haljastusjäätmeid oma kinnistu piires küll põletada, kuid see tegevus on lubatud tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäi-rival viisil. Elu näitab, et sageli kipub oksaprahi hulgas põlema ka plasttaarat, kilet ning vanu rõivaid ja jalatseid, mille põle-missaadused tervisele enam sugugi ohutud pole.

Kaugel ei ole ka grillimise hooaeg. Selle seltskondliku te-gevuse ohutu kulgemise kohta on välja antud koguni vastav määrus. Peamised nõuded on lihtsad: mittepõlevale alusele rajatud ettevalmistatud lõkke-koht, piisav kaugus hoonetest, põlevmaterjali hoiukohast ja metsast.

Suuremad lõkked on ots-tarbekas eelnevalt Päästeame-tiga kooskõlastada. Ei ole liigne meelde tuletada, et lahtist tuld ei jäeta hetkekski järelevalveta, tule tegemisel tuleb alati jälgida tuule suunda ning tule leviku vältimiseks tuleb lõkkekoht pii-rata kivide või pinnasevalliga. Alati peavad käepärast olema ka tulekustutusvahendid ning grillipeo viimane lahkuja kus-tutab tule!

Samuti võiks avalikus ko-has küpsetada sel aastal märga-tavalt kultuursemalt kui mullu, mil Türi tehisjärve-ääres läks kütteks kõik, millest jõud üle käis ja mis hapnikuga reageeris. Kui liigsest alkoholi tarbimisest ei suudeta päriselt loobuda, siis vähemasti grillimise juures sobiks avalikus kohas käituda inimlikumalt ja kainemalt. Eriti näotu on purustada tühjad klaaspudelid. Ei taha ju keegi

rannast koju longata katkiste jalatsite, veritseva kanna või katkiste varvastega.

Kevadeti intensiivistub liik-lus teedel ja tänavatel, sest tal-vitumiselt ilmub välja kõikvõi-malikke sisepõlemismootoriga varustatud sõiduvahendeid. Enne käivitamist tuleks igaks juhuks silmad üle lasta liiklus-eeskirja 2. peatükist – “Kesk-konnakaitsekohustused” ja seejärel oma sõiduvahendist. Mootorsõidukitega on sobilik liikuda teedel ja parkida selleks lubatud kohtades. Kuna maa-pind on kevadel veel pehme, siis sageli kaasneb hooletult käitudes pinnase lõhkumine. Tähelepanelik peab olema ka sõiduki pesemisel, seda ei tehta veekogus ega lähemal kui 10 meetrit veepiirist. Kontrollida tuleb sõiduki tehnoseisundit. Ühtki järeleandmist tegemata tuleb korrastada sõidukid, mis poetavad teele kütte- ja määrdeaineid.

Lastevanemad peaksid oma järeltulijatele visalt selgitama, et mopeedi ja tsikliga ei sobi rannas, parkides ja kalmistutel töristada. ATV juhid peavad maaomanikega oma sõidud ala-ti kooskõlastama. Segipööratud pinnas ei ole hiljem rõõmuks kellelegi ja korrastamine nõuab suuri jõupingutusi.

Koera- ja kassiomanikud peaksid oma lemmikute järelt pidevalt koristama. Ei tahaks Türil rakendada Tallinna Pirita linnaosa kogemust, püstitades iga kuhila juurde värvilise lipu-kese kirjaga: S... PEREMEES.

Ja lõpuks: et see kevad oleks veel ilusam kui eelmine!

OTT VILUSAARkeskkonnaspetsialist

Meeldetuletused kevadeks

Konkursiga „Kaunis kodu-vald“ taaselustab Türi vald majamärkide andmise tava. Sellele on oodatud osalema Türi vallas asuvate kinnisas-jade omanikud ja valdajad.Konkursiga soovitakse tunnus-tada elanikke ja kinnisasjade omanikke, kes väärtustavad elu- ja töökeskkonna heakorda, haljastust, ehituskvaliteeti ning avalikku ruumi mõjutavaid es-teetilisi kujundusi.

Parimad selgitatakse neljas kategoorias 1) eramud ja aia-majad – elu- ja majandushoo-ned kompleksselt koos vahetus mõjuruumis asuva õuealaga; 2) korter- ja ridaelamud koos ümbritseva mõjuruumiga; 3) äri- ja ühiskondlikud hooned koos ümbritseva mõjuruumi-ga, mida käsitletakse ühise tervikuna olenemata nende funktsioonist, ning 4) aasta üllataja – konkursi toimumise-

le eelneva aasta jooksul erilist tähelepanu pälvival tasemel renoveeritud või heakorrasta-tud objekt.

Kategooriate võitjaid saa-vad majamärgi ja antakse ka eriauhindasid.

Konkursil osalevaid objekte hindab komisjon, kes jälgib hoonete arhitektuurilist üld-ilmet, ehituskvaliteeti, mitme hoone puhul nende arhitek-tuurilist kooskõla; väikevor-mide (skulptuurid, lipumast, väravad, lehtlad, õuemööbel, veesilmade, välisvalgustuse jne) olemasolu, kujundust ja sobivust hoonete ning ümbritseva keskkonnaga; kogu objekti haljastuse seisundit; hoonete, rajatiste ja haljastuse ansamblilisust, harmoonilisust ja kontrastsust, krundi asukoha eripärast tulenevate võimaluste kasutamise oskust jne ning ob-jekti kui terviku heakorda, selle

igapäevase hooldatuse taset nii hoonete, rajatiste kui haljastuse ja muu mõjuala osas.

Hindamiskomisjon võib taotleda objekti omanikult või valdajalt luba tema kinnisasjale pääsemiseks kuni kaks korda hindamisperioodi jooksul, mis on vajalik objekti kui terviku hindamiseks.

Türi Vallavalitsusel on õigus esitada konkursil võidu toonud objektid järgneva aasta Eesti Vabariigi Presidendi ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatavale ülevabariigilisele heakorrakonkursile.

Konkursil „Kaunis kodu-vald“ osalemiseks ootame Türi Vallavalitusele suulisi või kirjalikke ettepanekuid 1.–31. maini kas telefonidel 384 8200 ja 384 8257 või ekirja teel Reelika.Marrandi@tyri.ee

REELIKA MARRANDIhaljastusspetsialist

Algab konkurss „Kaunis koduvald“

Vallavolikogu 27. aprilli istun-gi kokkuvõteMuutis Türi valla 2011. aas-ta eelarvet. Kinnitas Türi valla 2012. aasta eelarve koostamise tegevuskava ning liigendas Türi valla 2012. aasta eelarve tulu, fi-nantseerimistegevused ja kulu.

Volitas Türi Vallavalitsust täitma ruumiandmete seadusega koha-aadressi määrajale pandud ülesandeid. Koormas Türi vallas Villevere külas Türi vallale kuu-luva Kooli kinnistu Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks isikliku kasutusõigusega. Toetas loa and-mist Türi vallas Kurla külas asu-va Juhani 2 kinnistu Tornator Eesti OÜ-le omandamiseks.

Võttis kohustuse Türi Noor-tekeskuse ekstreemspordimaja renoveerimiseks toetuse saami-sel katta valla eelarvest projekti omaosalus summas 8148.98 eurot ning lubas hoida Retla Kooli õpilaskodu, spordiväljak ja võimlemislinnak kohaliku omavalitsusüksuse omandis ning tagada projekti raames rajatud vara avaliku kasutuse rahastamistaotluses märgitud eesmärkidel.

Lõpetas Edelaraudtee Hal-duse AS-ile kuuluvale raudtee-aidale Türi valla kasuks seatud hoonestusõiguse ning Türi lin-nas Viljandi tänav 13b kinnisas-jale Tartu Ülikooli kasuks seatud kasutusvalduse.

Menetles esimesel lugemisel hoolekandeasutusse hoolda-misele suunamise ja Türi valla eelarvest selle sotsiaalteenuse eest tasumise tingimusi ja korda, tugiisiku teenuse osutamise ja teenuse eest maksmise korda ning avaliku korra eeskirja. Muutis ning kinnitas Türi valla üldhariduskoolide direktorite ning õpetajate ja klassijuhatajate töötasustamise aluseid.

Türil tõuseb koolilõuna hindTüri linna kahes gümnaasiumis laste toitlustamise teenust pak-kuv Järva Tarbijate Ühistu (JTÜ) tõstab alates 1. maist koolilõuna hinda seni kehtinud 97 sendilt 1.05 eurole.

Hinnatõusu põhjendas JTÜ toiduainete hinna tõusuga. Koolilõuna praegune hind kehtis 2008. aastast.

Lasteaiale otsi-takse uusi ruumeJärvamaa Kutsehariduskeskus teatas, et lõpetab 31. oktoob-rist rendilepingu ruumidele, kus praegu asub Särevere lasteaed Kurepesa.

Sellega seoses vajab lasteaed sügisest uusi ruume, mille otsi-misega vallavalitsus tegeleb.

Lasteaed asus kooli ühisela-mu maja ruumides üle kümne aasta.

SILVI LUKJANOVTüri vallavanema nõuniku asendaja

TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011 9

Majanduse taastumine on oodatust kiirem. Tööpuudus on vähenenud ning riigile laekuv maksutulu on haka-nud suurenema. Seda on hea tõdeda, kuid omavalit-suse poolt vaadates on vara rõõmustada. Kui langus oli kiire, siis muutused paremu-se poole toimuvad aeglaselt.

Vallale laekuv tulu koos-neb maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks), kaupade ja teenuste müügist (riigilõiv, tulu haridus- ja kultuuriasutuste tegevusest, üüritulu), muu tulu (varade müük, intressitulu hoiustelt, tulu loodusressursside kasu-tamisest, saastetasu), toetus kohalike omavalitsuste toetusfondist ning riigieel-arvest eraldatud toetus ko-halike teede korrashoiuks on käesoleval aastal võrreldes 2008. aastaga väiksem kok-ku üle 30,5 miljoni krooni (25,25%). See on suur raha, mille võrra saame ka vähem kulutada.

Registreeritud töötute arv on viimase aasta jooksul vähenenud 305 inimese võrra, kuid tööpuudus on endiselt suur. Seisuga 31.03.2011 oli vallas 503 registreeritud töötut ning olukorra erilist paranemist ei ole märgata. Üksikisiku tulu-maksu laekumine suureneb

käesoleval aastal võrreldes eelmise aastaga hinnangu-liselt 2,5% (1,5 miljonit krooni). Kahjuks suureneb inflatsioon kiiremini ning reaalset raha jääb järjest vähemaks.

Käesoleval aastal suut-sime viia eelarve tasakaalu ainult tänu eelmise aasta jäägile. Valla oma tuludega ei ole enam võimalik katta jooksvaid kulusid, inves-teeringutest ning arendus-tegevusest ei tasu rääkidagi. Kriitiliselt tuleb üle vaadata kõigi eluvaldkondade ku-lud. Haridus ja lapsed on ja jäävad prioriteediks, kuid muudatusi tuleb teha ka siin. Seda enam, et valla eelarvest läheb haridusele üle 40% (lisaks toetus riigi-eelarvest õpetajatele töötasu maksmiseks, õppevahendite soetamiseks ning koolilõuna toetuseks). Alates 2005. aastast on õpilaste arv vähe-nenud 475 õpilase võrra (1512-lt 1037-ni), kuid koosseisud ning kulud on jäänud praktiliselt samaks.

Vallaeelarvest eralda-takse lasteaedadele üle 15 miljoni krooni. Lasteaedade kohamaks on olenevalt las-teaiast 3203–5239 kroonini kuus, lastevanemate oma-osalus sellest on 200 krooni ning Türi linnas ei ole seda

omavalitsuste ühinemisest alates muudetud. Kõigile lasteaiakohti ei jätku, sa-mas on laste kohalkäimise protsent suhteliselt madal (näiteks Kesklinna laste-aias natuke üle 50). Tekib küsimus, kas meil on ikka lasteaiakohtade puudus, või tuleb senises süsteemis midagi kardinaalselt muuta ning meie ühist raha otstar-bekamalt kasutada.

Samas moodustavad majanduse, keskkonnakaitse ning elamu- ja kommunaal-majanduse kulud kokku ainult natuke üle 9%. Neid kulusid on ka kõige rohkem kärbitud. Vaadake, millises seisukorras on meie teed ja tänavad. Käesolevaks aas-taks eelarvesse planeeritud raha teede korrashoiuks on kulunud lume lükkamiseks. Ei oska vastata, kust võtta raha teede greiderdamiseks, aukude lappimiseks ja tee-äärte niitmiseks. Kruusa-teede remondist või teede pindamisest ei tasu unis-tadagi. Tänavavalgustuse normaalne tööshoidmine, sotsiaalelamufondi korras-tamine ning paljud muud probleemid jäävad ootama paremaid aegu.

See on reaalsus. Saan aru, et endale sellega pluss-punkte ei korja. Olen ar-vamusel, et probleemidest mitterääkimine neid ole-matuks ei muuda. Oleme alati suutnud probleemidele lahenduse leida. Suudame ka nüüd, kui kõik koos lõpp-eesmärgi saavutamise nimel pingutame.

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

Liikluspiirangutest lillelaada ajalTüri Vallavalitsus lubas MTÜ-l Türi Aianduse ja Mesinduse Selts kor-raldada 20.–22. maini Türi linnas Kalevi, Tallinna, Tehnika ja Tolli tänava piirkonnas avalik üritus Türi 34. lillelaat ning paigaldada Ka-levi tänavale ajutisi müügipunkte.

Seoses sellega on ürituse korraldajal õigus ajavahemikul 20. mai kell 6 kuni 22. mai kell 16 teha Türi linna tänavatel liikluses järgmisi ümber-korraldusi: 1) muuta Tolli tänaval liiklus Raudtee tänava ristmikust kuni Türi Majandusgümnaasiumi sissesõiduni ühesuunaliseks suunaga Paide tänavalt Türi Majandusgümnaasiumi poole ja keelata peatumine täna-va vasakul teeserval; 2) sulgeda sõidukite liiklus Liiva tänavalt Kalevi tänavale. Kuiva ilma korral on ajutiseks parkimiseks õigus kasutada Tehnika tänava, Tolli tänava, Mehaanika tänava ja Kraavi tänavaga külgnevaid haljasalasid. Parkimist korraldab ürituse korraldaja.

TÜRI VALLAVALITSUS

Veel kord lumetõrjetöödest vallasLumetõrjetööde piirkonnad Türi vallas on määratud 2006. aasta riigi-hankega, mille käigus sõlmiti lepingud piirkondades tööde teostajatega.

Kuni eelmise aasta talveni lumekoristus sujus. Kahel viimasel lumerohkel talvel seda enam öelda ei saa. Kui eelmisel talvel tekkisid veel mõned tõsisemad vajakajäämised, siis sel talvel oli neid juba märgatavalt ning tekkisid mitmest järjestikusest tõsisest lumetormist. Rakendada tuli nii lisatööjõudu, maksta selle eest lisatasusid kui ka tellida lumetõrjeks võimsamat tehnikat, isegi linttraktoreid. Kuid tu-lemus jäi siiski soovitule alla.

2010. aastal oli valla eelarves maanteetranspordi peale 3 834 400 krooni, tegelik aasta kulutuste maht ulatus 4 736 356 kroonini. Sel-lest 577 142 krooni eest tehti teede remonti, greiderdamist ja muud tavahooldust ning lumetõrjeks kulus 4 159 215 krooni.

Suurimaks maapiirkondade talihooldustööde teostajaks on seni olnud AS Turgel Grupp. Kahjuks on firma oma tegemised Türi piir-konnas lõpetanud ning lepingu täitmine toimub vaid alltöövõtjate abil. See on ka põhjus, miks Türi vald kavatseb AS-ga Turgel Grupp lepingu lõpetada ning kuulutada välja uue riigihanke konkursi.

Ümberjagamist vajavad ka lükkamispiirkonnad, et ühtlustada lükatavate teede pikkuseid kilomeetrites ning lükkaja töömahte. Siinkohal oodatakse kohalikelt aktiivsetelt inimestelt kaasabi ja infot missuguste teedega ja mil määral tuleks tegeleda ning kes on need ini-mesed, kes oleksid nõus lumelükkamise teenust osutama. Tehnikaga väljatulek peab olema operatiivne ning töö tulemus kvaliteetne, kuna teenust pakutakse oma piirkonna elanikele. Traktoritel peab olema peal GPS süsteem, et oleks võimalik igal ajahetkel määrata kindlaks teenust pakkuva traktori asukoht ning selliselt saada ülevaadet tööde tegelikest mahtudest.

2011. aasta valla eelarves on maanteetranspordi peale 278 935 eurot, millest suurem osa on tänaseks lumetõrjetöödele juba kulunud. Tegeleme lisavahendite otsimisega, et olla vajaduse korral valmis taga-ma elementaarsed liikumisvõimalused aasta lõpus.

Vald on kohustatud lumetõrjet ning muid teedehooldustöid kor-raldama kõigil kohalikel teedel, see tähendab valla omandis olevatel avalikel teedel ja avalikku kasutusse antud erateedel, kus on valla ja eratee omaniku vahel sõlmitud ja volikogu kinnitatud avaliku kasu-tuse leping. Erateede korrashoiu kohustus on maa omanikul ning vald peab lumetõrjetöödel kaasa aitama vaid kriisiolukorras eramule ligipääsu tagamisel.

Riik eraldab raha ainult valla teedele ja nendele erateedele, mis on lepingute alusel võetud avalikku kasutusse. Kui omanik on nõus oma eratee avalikku kasutusse andma, on selliste lepingute sõlmimine eelduseks uuele riigipoolsele eraldusele. Samas tuleb lisada, et riigilt saadav summa ei kata tehtavate tööde tegelikku kulu ja siiani ei ole teede omanikud olnud nõus tasuma omaosalust.

Lahenduseks on, et vald lükkab ainult neid teid, mis on avalikus kasutuses (lepingutega kaetud teed). Kõik erateede omanikud, kes soovivad oma teel talihooldust kuni õuealani, peavad vallaga sõlmima tee avaliku kasutuse lepingu, mis lubab seal kõigil liigelda ning valla-poolseks kohustuseks jääb ainult lumetõrjetöö. Kõik muud teehool-dusega seotud kohustused jäävad teeomaniku kanda. Selleks tuleb valda esitada lihtkirjas taotlus ning leping sõlmitakse ainult siis, kui selle kinnitab vallavolikogu.

Lähiajal pannakse valla kodulehele valla teede kaardimaterjal ning sealt selguvad avalikult kasutatavad teed, riigiteed ja erateed.

Külade esindajate kokkusaamisel 22. märtsil Kirna seltsimajas said kirja mitmed ettepanekud, nagu teedehoolduse info korjavad kokku külavanemad ja nn sädeinimesed; teeomanikel kasutusele võtta vanast ajast tuttavad lumetõkked ja need ise eelnevalt üles panna; tee-kaitsevööndisse mitte istutada ilupuid (ka mitte kaski ja kuuski) ega paigutada suuri ilukive; kui lume sulades selgub, et traktor on midagi paigast ära lükanud, siis jäi see lumesahale ette ja seda ei tasu tagasi sättima või istutama hakata; et traktorid vähem kahjustusi saaks, tu-leb teede ääred puhastada võsast 2–3 meetri ulatuses ning sellelt osalt kõrvaldada ka puude rippuvad oksad kuni 4 meetri kõrguselt.

Püüame ühiselt anda oma parima, et oleks tagatud meie turvaline keskkond ning saaksime keskenduda igapäevastele toimetustele.

URMAS KUPPmajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Elukohajärgseks kooliks sobivad kõik valla põhikoolidPõhikooli- ja gümnaasiumiseadus ko-hustab omavalitsusi kehtestama nen-de territooriumil elavale koolikohus-tuslikule õpilasele elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra. Mit-med omavalitsused on korra juba välja töötanud ja vastu võtnud.

Türi valla põhikoolide juhid ning vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosa-konna ametnikud on vastava korra põhimõtteid arutanud ja töötanud välja esialgse eelnõu. Seaduse järgi arvestab omavalitsus elukohajärgse kooli määra-misel esmalt õpilase elukoha lähedust koolile, järgmisena sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse kor-ral vanemate soove. Kõrvaltingimusena tuleb arvestada, et vähemalt 80 prot-sendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõud-miseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

Seega – elukohajärgne kool tuleb määrata igale koolikohustuslikule õpilasele. Õpilane on koolikohustuslik 17aastaseks saamiseni või põhiharidu-se omandamiseni. Omavalitsus peab tagama võimalused põhihariduse oman-damiseks mittestatsionaarses õppes 17aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas.

Nendest tingimustest lähtuvalt on valminud Türi Vallavalitsuse määruse eelnõu, mille tingimuste järgi on iga Türi valla koolikohustusliku õpilase elukohajärgseks kooliks ükskõik milli-ne Türi valla põhikool, kuna seadusest tulenevad tingimused on koolijuhtide hinnangul sellise korralduse puhul igal juhul täidetud. Korra tingimuste järgi peab iga 1. klassi astuva lapse vanem igal aastal hiljemalt 20. maiks oma lapse õppima asumise soovist teavitama seda põhikooli, mille ta on lapse õpinguteks valinud. Vastavas koolis tagatakse koht kõikidele neile lastele, kelle vanemad on sellest teada andnud 20. maiks.

Kui vanem teavitab kooli hiljem, võetakse laps sinna vastu vaba koha olemasolu korral ja kui kohti ei ole, tuleb vanemal valida teine kool. Sama loogika alusel komplekteeritakse ka 2.–9. klassid.

Türi Põhikooli puhul rakendatakse eelnõu järgi 2011/12. õppeaasta klas-side komplekteerimisel erisust nende inimeste jaoks, kes on vanemad kui 17 aastat ega ole veel põhiharidust omandanud, kuid sooviksid seda teha. Türi valla koolides mittestatsionaarse õppe võimalust neile ei ole (on ainult üldkeskhariduse omandamise võimalus mittestatsionaarses õppes). Seetõttu on Türi vald teinud Paide linnale ettepane-ku, et Türi valla õpilastele, kes soovivad põhiharidust omandada mittestatsio-naarses õppes, oleks elukohajärgseks vastavat õpet pakkuvaks munitsipaal-kooliks Paide Täiskasvanute Keskkool. Teise omavalitsuse kooli saab õpilase elukohajärgseks kooliks määrata ainult selle omavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Seni Paide linnalt vastavat nõusolekut pole. Seetõttu ei saa eelnõud avalikus-tada arvamuse andmiseks ja kehtestada määrust.

Edasise arenguga hoitakse valla-kodanikke kursis Türi valla veebilehe kaudu.

KÜLLE VIKSharidusspetsialist, haridus- ja kultuuriosakonna

juhataja ülesannetes

Keerulisemad ajad on alles ees

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on pensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal maksimaalselt 336 eurot kuus.

Tulumaksuseaduse ko-haselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensio-nist, mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksus-tamisele.

Samal ajal on nii tööta-val kui ka mittetöötaval pensionäril õigus ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.

Üldise maksuvaba tulu arvessevõtmiseks peab mit-tetöötav pensionär esitama

avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avaldu-ses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvesta-mist. Allkirjastatud avaldu-se võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.

Kui mittetöötav pen-sionär on avalduse pensio-niametile juba korra esita-nud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lu-batud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või

pensionist ja esitama aval-duse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõle-mas kohas seda teha ei saa.

Näiteks: a) kui töötav pensionär

on esitanud avalduse tulu-maksust vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulu-maksuvaba tulu arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest on mak-suvaba ja 96 eurolt peetakse kinni tulumaksu 21%;

b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töö-tasult.

Pensionäride tulumaksumäärast

10 TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011

sport

10. maini Türi Kultuurimaja galeriis Ülle Kuldkep’i maalinäitus 1. mail kell 12 Türi Kultuurimajas laste lauluvõistlus “Türi Laulu-lind 2011” (Info tel 387 8248, info.kultuur@tyri.ee )1. mail kell 15 Türi kinos animafilm “Megameel”. Pääse 2 €, linna laste lauluvõistlusel osalejatele 1 €1. mail kell 18 Türi kinos draama “127 tundi”. Pääse 2.50 €2.–31. maini Türi Muuseumis Türi Toimetulekukooli õpilaste loo-menäitus “Meie maa ja ilm” (Info tel 385 7429, 5343 4513) 5. mail kell 20 Folgihiiud Türil! Zetod, Vägilased, Orelipoiss ja Contra. Soodushinnaga piletid (7 € ja 6 €) eelmüügist Türi kultuurimajas. 5. mail kell 16 Kabala Põhikoolis emadepäeva kevadkontsert ja Ka-bala laululinnu valimine. (Info tel 5300 3987)6. mail kell 18 Oisu Rahvamajas Retla kooli kevadkontsert ja käsi-töönäitus (Info tel 5340 3551)6. mail kell 19 Türi Kultuurimajas kontsert “Kevadõhtune flamenko puudutus” Saku flamenkotantsijatelt. Tasuta6. mail kell 20 Türi Kultuurimajas tantsuklubi tantsuõhtu. Ansam-bel Absolut Lühis. Vaheajal salsaõpetus. Pilet eelmüügist 6 €, samal päeval 7 € 7. mail kell 14 Taikse Kultuurimajas emadepäeva tähistamine ja

käsitöönäitus. (Info tel 5340 3551)7. mail Türi Gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek. Kell 18 kontsert Türi Kultuurimajas8. mail kell 11 kogupere rattaretk “Tunne koduvalda” marsruudil Türi – Tori mõis – Näsuvere – Tori – Poaka – Kirna – Veskisilla – Türi (16–18 km). Vahepeatused Tori mõisas, Kirna ratsabaasis, Veskisillal. Kogunemine Jaama tn parklas. (Registreeruda k.a 5. maiks tel 384 7185, 525 0582 või tyri.skl@neti.ee)9. mail kell 19 Türi Kultuurimajas Rakvere teatri etendus “Mina, naine”. Pääsmed 8.60 ja 7 € 10. mail kell 11 Türi Kultuurimajas lasteteater Reky “Sipsik”. Pääse 3.85 € 10. mail kell 17 Türi Kultuurimajas kooliealiste laste lauluvõistlus.11. mail kell 20 Türi kultuurimajas tangokursus. Vajalik eelregistree-rimine: tantsukursus@hot.ee või tel: 510 190212. mail kell 18 Kooli pargis lasteaedade LILLE-jooks.12.–15. maini V Türi Kevadfestival – Tähistaevas. Piletid müügil Pi-letilevis ja Türi Kultuurimajas. www.kevadfestival.tyri.ee 15.–20. maini näitus “DKW-mootorrattast autoni” galeriis Ultra (Kohtu tn 4). Avamine 15. mail kell 15

18. maist 12. juunini Türi Kultuurimaja galeriis Türi Majandus-gümnaasiumi kunstiklassi lõpunäitus. Avamine 18. mail kell 15.19. mail Türi lauluväljakul Türi valla lasteaedade tantsupidu.19. mail kell 12 Kabala Rahvamajas eakate kokkusaamine. Külas Liia Viks – “Eakate hooldusest Inglismaal” (Info tel 5300 3987). 20. mail kell 14 Oisu Rahvamajas “Oisu Laululind 2011”. (Info tel 5340 3551)20.–22. maini XXXIV Türi lillelaat. Avatud R 9–19, L 8–19, P 8–1520. mail kell 21 Veskisillal Kevadjubi – tantsupidu ansambliga PS Troika.29. mail kell 10 giidikonkurss “Türi kõneleja 2011”, ekskursioonid Türi linnas igal täistunnilKõnnisari “Käi jala” (Lisateave Urve Toome tel 554 0366)4. mail kell 19 kogunemine kell 18.45 Jaama tn parklas18. mail kell 19 kogunemine kell 18.45 Jaama tn parklas1. juunil kell 19 kogunemine kell 18.45 Jaama tn parklas15. juunil kell 19 Türi-Kirna-Türi. Kogunemine kell 18.45 Kungla tn kergliiklustee algusesNB! Loosiauhinnad kõigis sarjades osalenutele

kuhu minna TuriKevade kodu

Laskurid avasid võistlushooaja16. aprillil peeti Türil Lokuta jahilasketiirus hooaja avavõistlus. Võisteldi olümpiaharjutuses skeet ning osalejaid oli kohale tul-nud üle Eesti. “Lasti täisprogramm ehk juunioride arvestuses 125 märki ja meeste arvestuses 125 ning lisaks finaal 25 märki, kok-ku meeste arvestuses 150 märki,” selgitas võistluste peakorraldaja Ülo Mets.

Meestest võidutsesid Väätsa spordiklubi laskurid. Võitis Väätsa Spordiklubi esindav Sulev Kont 134 tabamusega, teise koha hõivas Ülo Mets 129 ja kolmanda koha Ida-Virumaa Reino Laskurklubi esindaja Risto Raimets 127 tabamusega.

Juunioride arvestuses võidutses Ida-Virumaa Reino Laskur-klubi noorlaskur Tanel Oja 102 tabamusega. Väätsa spordiklubi esindaja Raiko Mets oli 97 tabamusega teine ja samuti Väätsa Spordiklubi esindaja Reino Velleste 93 tabamusega kolmas. Raiko Metsa tulemust mõjutas ilmselt ka asjaolu, et noormehel seisis sama päeva õhtul eest debüütesinemine Paide Linnameeskonna väravavahina Eesti jalgpalli meistriliiga kodumängus. Ilmselt oli nii mõnegi märgi laskmisel mõtted hoopis palliplatsil.TULEMUSED. Mehed: 1. Sulev Kont, Lääne-Virumaa (134 sil-ma 150st) 2. Ülo Mets, Järvamaa (129 s 150st) 3. Risto Raimets, Ida-Virumaaa (127 s 150st). Juuniorid: 1. Tanel Oja, Ida-Viru-maa (102 s 125st) 2. Raiko Mets, Järvamaa (97 s 125st) 3. Reino Velleste, Raplamaa (93 s 125st).

TR

Vibulaskjad võistlesid Eestis ja piiri tagaMärtsi lõpus Hispaanias Cambrilsil toimunud Euroopa sisemeistri-võistlustel saavutasid Eesti plokkvibulaskjad kõigi aegade parimad kohad. Meeste plokkvibuklassis saavutas Evert Ressar 17. koha ja naiste arvestuses tuli Mariel Jäätma tublile üheksandale kohale, kaotades teises ringis kvalifikatsiooni võitjale Agudo Fatimale. See oli Mariel Jäätma esimene võistlus täiskasvanute arvestuses.

26. märtsil toimusid Saku spordihoones Eesti Maastikuvibu-liidu sisemeistrivõistlused. Õllepealinnast naasid Türi Vibukooli laskjad hulga karikatega. Plokkvibu tütarlaste arvestuses saavu-tas esimese koha Kristi Ilves tulemusega 594 silma, teise koha saavutas Triin Piip tulemusega 593 silma, kolmandaks tuli Lisell Jäätma tulemusega 586 silma. Plokkvibu poiste arvestuses jagu-nesid kohad järgmiselt: esikoht Artur Aas (584 silma), teine koht Kren Kask (556 silma), kolmas koht Robin Jäätma (543 silma). Plokkvibu naisteklassis tuli Maarika Jäätma 584 punktiga esime-seks. Sportvibu tütarlaste arvestuses saavutas Kelli Nasonov teise koha 516 silmaga. Sportvibu poisteklassis saavutas Renet Kask teise koha tulemusega 353 silma , kolmandaks tuli Kristjan Ilves tulemusega 240 silma. Mõlemale poisile oli see esimene võistlus. Järgmine jõuproov toimub 1. mail Pärnu avavõistlusel.

TR

Eelmisel aastal said meie tradit-sioonilised kevad- ja sügistriatlo-nid uue kuju.

Koostöös Paide spordirah-vaga otsustasime kevadtriatloni alustada ujumisega Paides, juhtida võistlejad rattasõiduga Türile ning meie linnas lõpetada kolmevõistlus maastikujooksu-ga. Sügistriatlon saaks aga alguse Türi ujulast ning lõpetamine toimuks naaberlinnas. Võistle-jad võtsid uuenduse omaks ning tänavu alustasime juba teist hoo-aega. 24. aprillil alustas triatloni ujumisega 26 individuaalvõist-lejat ning 10 kolmeliikmelist sõbravõistkonda. Stardis oli ka tänavune talitriatloni maailma-meister, endine türilane Urmas Utar ning pronksmedalivõitja Andres Kübar Põlvast. Vaata-mata sellele, et tegemist oli tra-ditsioonilise kolmevõistlusega, esines maailmameister tiitli vääriliselt.

Üldarvestuses kuues tulemus ujumises ning parimad ajad ratta-sõidus ja maastikujooksus andsid kindla esikoha ajaga 30,45,5 Urmas Utarile Tabasalu Triatlo-ni Klubist. Urmase tulemus on ka selle võistlussarja uus tipp-tulemus. Klubikaaslane Hannes Poolamets kaotas enam kui poole minutiga. Parima meie sportlase-na saavutas Raivo Kaasiku üld-arvestuses 11. ning vanusegrupis

M 40-49 II koha. August Albert oli üldarvestuses 14. ning samas vanusegrupis 4. Joosep Saamann võitis kuni 15-aastaste poiste hulgas II ning üldarvestuses 22. koha.

Edukad olid meie valla sõbravõistkonnad. Noorte ar-vestuses tuli võitjaks võistkond SMART SPORT I koosseisus Veli Iva (võistluste parim tu-lemus ujumises 3.27,2), Keio Järva, Mihkel Liiv võistkonna SMART SPORT II (Risto Ka-dalipp, Karl Järva, Erki Salla) ees. Meestevõistkondade ar-vestuses oli parim võistkond

SAAMANN koosseisus Johann, Gert ja Joosep Saamann. TÜRI TORPEEDOD (Neeme Gross, Aivo Selge, Toomas Müürsepp) pidid tänavu leppima kolmanda kohaga.

Naiskondade arvestuses tuli meie triatlonide kaunima-tel, võistkonnal PÜSILILLED (Merle Vantsi, Hele ja Evely Kaasiku) tunnistada esinduse PILVE PIIRIL (Jana Matvejeva, Marii ja Vilve Pilv) paremust. Järva Kaitseliidu naiskond, kus ujus Vivika Barnabas ning ratta-sõidu ja jooksudistantsi läbis Terje Albert, saavutas kolmanda koha.

Võistkond TÜRI VALLAMAJA NAISED (Krista Liblik, Silvi Lukjanov, Anu Veermets) näitas, et hetkel ei kuulu võim selles ma-jas meestele. TÜRI VALLAMAJA MEHED (Peeter Kruusement, Üllar Vahtramäe, Urmas Ärm) kaotasid naistele enam kui poole-teise minutiga. Sügistriatlonini on vähem kui pool aastat ning siis selgub lõplik tõde.

Spordiklubide Liidu nimel tänan kõiki, kes osalesid meie võistlusel ning kelle abiga triat-lon ladusalt korraldatud sai. Kohtume sügistriatlonil.

MATI SADAM

Kevadtriatloni võitis maailmameister

17. aprillil toimus Suure-Jaanis noorte vabamaadluse seeriavõist-luse, mida korraldab maadlusklu-bi Järvamaa Matimehed, neljas ja kevadhooaja viimane osavõistlus. Tüdrukute arvestuses oli taas või-dukas Jessica Omann, kes seljatas

kehakaalus kuni 53 kg kõik vas-tased. Üldarvestuses hoiab Jessica 21 tüdruku hulgas kindlat teist kohta. Poisteturniiril sai selle hoo-aja teise võidu Indrek Järvepera, kes maadleb kehakaalus kuni 23 kg. Indrek on kogunud nelja eta-

piga 56 kohapunkti ning on 147 poisi hulgas hetkel neljas. Keha-kaalus kuni 53 kg võistelnud Mart Omann maadles välja teise koha ning tõusis üldarvestuses 36 punk-tiga 29. kohale. Kim Niitmäe sai kehakaalus kuni 38 kg kaheksan-

da koha ja asub hetkel 35 punk-tiga 32. kohal. Kõik maadlejad õpivad Türi Gümnaasiumis. See-riavõistluse kolm viimast etappi toimuvad sügisel Võhmas, Jõgeval ja Põltsamaal.

MATI SADAM

Noormaadlejad lõpetasid kevadhooaja seeriavõistluse edukalt

Sakus võistelnud noored vibulaskjad naasid hulga karikatega.Erakogu

Paidest Türile kulgenud kevadtriatloni võitjaks krooniti endine türilane Urmas Utar. Tanel Ärm

TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011 11

uus ja vana Türil

Kunagiste põllulappide asemele on ehitatud Raja tänav individuaalmajadega. Vaadet kirikule varjab punastest tellistest ehitatud veetorn.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee, www.issuu.com/tyrirahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorReet Piik

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-post: tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4800 eksemplari ja lugejaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

U 1920 V. E. Kallaspoolik

2011 Rene Viljat

Foto alla on kirjutatud Türi- Alliku, kuid tegemist on siiski Türi linnaga. Alliku nimetus tuli raudteejaamast, kuna algselt oli Türi raudteejaama nimetuseks Allemküll, hiljem kuni 1923. aastani Alliku. Jaama tänava majade taga oli peenramaa. Kartulivaod olid juba sisse võetud ning parasjagu tuuakse metsast hernekeppe.

teated

TEATED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimine, pai-galdus ja hooldus. Tel 513 8314 www.avmterm.ee

Soojuspumbad, side- ja valvesead-med. Paigaldus ja nõrkvoolutööd. Ants Jüriorg, tel 507 3623.

Liiva talu müüb toidu- ja

EINO SEPP17.07.1930–19.04.2011

Elurõõmus ja oma va-nust poisikeseks pidav Eino Sepp meenutas üheksa kuud tagasi oma 80. sünnipäeval mõnusa huumoriga oma elulugu, millega ta üldkokkuvõttes rahule jäi.

Saaremaa-juurtega Eino Sepp asus naise kodulinna Türile ela-ma 15. oktoobril 1953. aastal. Ta oli Paide KEK-i kauaaegne juht, kuulus Türi Linnavolikogu koosseisu aastatel 1996–2005, juhtides revisjonikomisjoni, ning tegi volikogu aseesimehe ja aastatel 2002–2005 volikogu esimehe tööd. Eino oli võimekas, väga töökas, täpne, põhjalik ja linnakodanike huvidega arvestav juht. Aktiivselt osales klubi Ehavalgus tegevuses nii tegusa eest-vedaja kui ka kaasalööjana.

Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi eesotsas oli Eino Sepp ala-tes 1994. aastast kuni käesoleva aasta märtsikuuni. Juhatuse töö tõhustamisega aitas Eino tuua seltsi välja 1990 aastate alguse ma-dalseisust. Eino andis oma särava isiksusega seltsile uue elu ning hingamise. Tõusis seltsi liikmete arv. Seltsil on ligi 170 liiget, kelle sünniaastad on Sepa ütlust mööda küll lubamatult väikesed, kuid kelle eluaktiivsus on väga kõrge. Eino juhtimisel sai teoks seltsi hoone ehituse lõpuleviimine, turu ja mitmete kaupluste ava-mine seltsi hoones. Seltsi juhina oli Eino põhjalik, analüüsiv, ar-vestav, hea kuulaja ning nõuandja, ustav sõber, juht suure algus-tähega. 2005. aasta 19. märtsist oli Eino ka seltsi auliige.

Eino Sepal on suuri teeneid Türi Lillelaada kui Türi linna olu-lisima kaubamärgi järjepidevuse hoidmisel ja edasiarendami-sel ning tema juhtimisel on lillelaadad Järvamaa teinud tuntuks Eestis ja välismaal. Maavanem on Järvamaale osutatud teenete – eduka, tulemusliku ja pühendumusega tehtud töö eest Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi ning Türi Linnavolikogu juhtimi-sel tunnustanud 2005. aastal Eino Seppa Järvamaa teenetemeda-li ja 2006. aastal autasustanud aastatepikkuse tegevuse eest Türi lillelaada kaubamärgi järjepidevuse hoidmisel, edasiarendamisel ja maakonna tuntuse suurendamisel Järvamaa Vapimärgiga. Türi Vallavolikogu nimetas Eino Sepa väljapaistvate teenete eest Türi valla aukodanikuks 2009. aastal.

Eino Sepale meeldis Türil elada, sest siin on meeldiv rahvas ja kaunis ümbrus.

Need, kes temaga koos pikka teed käisid, jäävad teda siira tänu ja austusega mäletama.

Head teed …Türi VallavolikoguTüri Vallavalitsus

Türi Aianduse ja Mesinduse Selts

IN MEMORIAM

Avaldame kaastunnet Kaido Pajule perega

ISAsurma puhul

Türi Kammerkoori lauljad ja dirigendid

Üks tee on käidud lõpuni …Avaldame kaastunnet Jaak Tautsile abikaasa

ILMA TAUTSIsurma puhul

Keskerakonna Türi osakond

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

UUED KODANIKUD!

BRAYAN RANG 17. märtsKERTU NURK 22. märtsDEIVI SINIVEE 23. märts

MIRELL UMMUS 25. märtsOLIVER NURMSALU 29. märts

HENRI VEERE 2. aprillRASMUS KADAK 2. aprillMARTA NORMA 5. aprill

IRIS VOOREMÄE 13. aprillVILLEM VIILOP 13. aprill

MARTIN RAUDSEPP 14. aprillPalju õnne!

seemnekartulit. Tel 5664 2057, 385 7277.

Müüa kompostmulda ja sõnni-kut Tel 525 1742.

Müüa suvila (60m²) Raademet-sas, Pala külas. Helistada õhtuti tel. 3879 374, 510 3011.

Nõukapood Viljandis Turu 13. Vanavara ost-müük.Ostame va-

RAUL TÕNUV 23. märtsERVIN KRUVE 24. märts

RAIVO ROOVIK 25. märtsAKTE METS 6. aprill

ZINAIDA ALTSIVANOVICH 7. aprillKARL KÜNNAPU 8. aprillELLEN KALDMA 10. aprillLINDA VARIND 14. aprillLEILI ANNISTE 17. aprill

EINO SEPP 19. aprillHEINO VESKIMÄE 21. aprill

ILMA TAUTS 22. aprillja avaldab kaastunnet omastele.

nu raamatuid,maale,märke,medaleid,ordeneid,ehteid,kuld-ja hõbemünte,paberrahasid,mööblit,lauahõbedat,lauanõusid,portselani,taluesemeid jne.Pakkuda võib kõike,mis tundub vana.Tulen ka ise kohale. Tel 5804 6910.

AS Taure võtab tööle tehn-oülevaataja, vajalik tehniline haridus.Koolitus töö käigus. Tel 516 7037 või Tehnika 8 Türi.

Avaldame kaastunnet Jaak Tautsile abikaasa

ILMA TAUTSIsurma puhulTüri vallavolikogu maaelukomisjon

12 TÜRI RAHVALEHT 29. aprill 2011

lugejaküsimus30. aprillil 2010 aastal ilmus esimene täisvärviline ja mahukam, Türi Arengu Sihtasutuse välja antav Türi Rahvaleht. Seega on põhjust sünnipäeva tähistada. Ning ka selle kuu Türi Rahvalehe lugejaküsi-mus on seotud 29.04.2010 ilmunud lehega.

Küsimus on: Keda tutvustas selles lehes ilmunud persoonilugu?Õigesti vastanute vahel loosime välja 20.–22. mail toimuva Türi lille-laada käepaela, mis kehtib kõigil kolmel laadapäeval.

Vastused palume saata hiljemalt 16. maiks e-posti aadressile: rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rah-valeht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et saaksime võitjaga ühendust võtta.

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu

MTÜ Järva Arengu Partnerid

MTÜ Raplamaa Partnerluskogu

kutsuvad kõiki huvilisi

LEADER KONVERENTSILE

19. mail 2011 algusega kell 10.30

Türi kultuurimajas

LEADER-programm on Eestis olnud 5 aastat. Kuulame

põnevaid ettekandeid ning häid näiteid uuenduslikest

projektidest. Püüame leida uusi ideid,

kuidas arendada maaelu.

Konverents on osalejatele TASUTA!

Täpsem informatsioon: www.koostookogu.ee/uudised

REGISTREERI ENNAST KONVERENTSILE

KUNI 16. maini

koostoo@koostookogu.ee

Info tel. 5185110

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 29. aprill 2011

Inimese loomusele on omane unistamine, uudishimu ning soov saada teada, mis on seal, kuhu silm ei ulatu. Türi Kevadfestival viib kõik uudishimulikud ja teadmisjanulised seekord kaasa matkadele Kuule, tähtedele ja universumi

avarustesse. Kuulame, milline on taevatähtedest inspireeritud muusika, mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid, ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi. Astronoomiateemaline fotonäitus jõuab meieni koostöös Tartu Observatooriumiga.

Animafi lmi töötoas on nii lastel kui ka täiskasvanutel võimalus meisterdada ise kosmoseteemalist fi lmi. Külastame Orioni tähetorni ja kuulame Linnateatri näitlejaid Mart Saare majamuuseumis. Esinejaid on Türilt ja Tallinnast, Kölnist ja Kielist, Pilistverest ja Pariisist ning põnevaid üritusi jätkub kõigile. Nelja päeva jooksul jõuab iga festivalikülaline korraks aja maha võtta, unustada argitoimetused ja poliitika, mõelda loodusest, inimesest, maailmast ja taevatähtedest ning kuulata üheskoos head muusikat. „Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu,“ ütleb rebane Antoine de Saint-Exupéry raamatus „Väike prints“.Järgneval paaril lehekülgedel on põgus ülevaade sellest, mida oodata viiendalt Türi Kevadfestivalilt.

Soovin kõikidele kaunist kevadet ja rõõmsaid elamusi!

Fotomeenutusi möödunud festivalidest

IREN LILLTüri Kevadfestivali kunstiline juht ja produtsent

Aleksei Turovski 2009. aasta Kevadfestivalil. Rõõmsad ja tänulikud kuulajad Laupa koolis loengul “Vesi – elu lähtemineraal”. “Aastaajad Paunveres” – Robert Jürjendal ja Andrus Vaarik.

Rabamatk Kaarel Aluojaga.

2009 2009

2010

2010

2010Külalised Gruusiast – ansambel Tbilisi.

2007

“Lugusid lindudest” – Fred Jüssi ja Iren Lill.

Festivali patroon Fred Jüssi.

2010

Tõnis Kaumanni ja Leelo Tungla “surmtõsine” laulumäng “Lopi ja Lapi”.

2008

2008Ansambel Svetilen Venemaalt.

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Kevadfestival

Juba alates esimesest toimumis-aastast on Türi Kevadfestival teinud koostööd Eesti Rahvus-ringhäälingu saate „Raadio Öö-ülikool“ tegijatega. Festivali raa-mes toimuvad loengud toovad huvilisteni põnevaid ja sisuti-hedaid mõttearendusi vastavalt festivali temaatikale kõige eri-nevamate lektorite vahendusel. „Ööülikooli“ toimetaja on Jaan Tootsen, kes pälvis möödunud aastal saate arendamise ning sel-le kaudu Eesti kultuuri talletami-se ja helgemate mõtlejate ideede vahendamise eest koguni Vaba-riigi Presidendi Kultuurirahas-tu noore kultuuritegelase pree-mia. Loengusarja eesmärgi on Jaan Tootsen mõtestanud lahti nõnda: ”Kui minna südaöösel teaduse ja kunsti ristteele, kopu-tada raadioaparaat õigele lainele, võib selgete ilmade korral kuula-ta kaasahaaravaid mõtisklusi nii loodusteaduslikel kui ka üldhu-manitaarsetel teemadel. Ööüli-kooli poiste algne idee kutsuda korra nädalas kõnelema üks hin-natud õppejõud Eesti ülikooli-dest on pannud raadiot kuulama ka need inimesed, kes on läinud üle elukooli päevasesse õppesse. Kuidas kõnelda keerulistest as-jadest lihtsalt, ilma et väheneks käsitletava teema akadeemiline kaal? Tihti kasutataks selle koh-ta väljendit, et see või teine pro-fessor kõneles “inimkeeles”.

Türi Kevadfestivali raames

toimunud loengute lektorid oleme välja valinud koos „Öö-ülikooli“ saate tegijatega ning esinejate hulgas on olnud palju huvitavaid isiksusi, sh Fred Jüssi, Peeter Volkonski, Tõnu Kõrvits, Leelo Tungal, Maarja Kangro, Aleksei Turovski jt. Ju-ba toimunud “Raadio ööülikooli loenguid on võimalik internetis järelkuulata. Saate helirežissöör on Külli Tüli.

Sel aastal on Türi Kevadfes-tivali jooksul võimalus osa saada kolmest erinevast loengust, mis kõik on ühel või teisel moel seo-tud tähistaeva ja universumiga.

12. mai õhtul kõneleb Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri-akadeemia lektor ja Pilistvere kiriku organist Kalev Rajangu teemal „Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita?“ Võttes lühidalt kokku loengu sisu, ütleb autor: ”Räägin ko-dustamisprotsessist kosmilises, ajaloolises ja interspetsiifilises kontekstis: kodustatud loo-made ja taimede (muu seas ka inimese!) intellektuaalne, emotsionaalne ja spirituaalne võimekus langevad drastili-selt, võrreldes kodustamata, metsikute isenditega. Sama, st kaostus, juhtub kodustatud he-lide ja muusikaga, mida oleme oma kultuuri poolt treenitud muusikaks pidama ja mille koh-ta saame nentida – see on kao-

tanud oma väe. Jagan ka näpu-näiteid, kuidas tajuda, kuulda, ära tunda ja kuulata “metsikut” muusikat, kõlagu see siis meie kehas, looduses, kosmoses või kus ning milles iganes. Lihtsalt ja lühidalt: vaatame, kuidas ja miks kodustatud muusika debiliseerub, vägi hajub ja lummus kaob ning otsime ko-dustamata muusikat (et see siis kähku ära kodustada?).”

Järgmisel õhtul, 13. mail, on võimalus kuulata loengut pealkirjaga „Inimene tähistaeva all”, lektori astronoom Indrek Kolka. Indrek Kolka on lõpeta-nud Tartu Ülikooli aastal 1971 füüsikuna ja töötab sellest ajast tänaseni astronoomina Tartu Observatooriumis Tõraveres. Tema peamised uuringuob-jektid on sellised tähed, mis kiirgavad kuni miljon korda võimsamalt meie päikesest ja on seejuures jõudnud areneda oma elu lõppfaasi. Indrek Kolka: „Jutt keskendub sellele, kuidas inimene võiks suhestuda maa-ilmaruumiga. Alguspilk ajalukku puudutab meie esivanemate tähistaevast. Seejärel mõtleme, kuidas praegusaegne inimene (kaasa arvatud kõneleja ise) satub tähistaevaga kontakti. Neid, kel see side on tekkinud, ja ka teisi kutsun kaasa arutlema inimsoo tähtsusest/tühisusest ilmaruumis valitsevate kauguste ja eluigade taustal.”

Esimest korda peab sel aastal Kevadfestivali raames loengut välislektor – 14. mail kell 17 räägib teemal „Revo-lutsioonid taevas ja maa peal“ Walter Stephani Saksamaalt. Lõpetanud ülikooli küll muusi-kateadlasena, on W. Stephani juba varasest noorusest tundnud sügavat huvi ka astronoomia vastu. Katsetustele ehitada prilli-klaaside abil teleskoopi järgnesid tõsisemad ettevõtmised: pärast esimese, 11cm läbimõõduga peegelklaasi lihvimist valmis

esimene omatehtud peegelteles-koop. Esimesed õnnestumised viisid järgmiste katsetusteni ning huvi astronoomia vastu süvenes aastatega. Alates 2005. aastast tegeleb Walter Stephani muu hulgas koos Kanada teadlase dr. Roger Ceragioliga eesti pärit-olu optiku ja leiutaja Bernhard Schmidti eluloo uurimise ja talletamisega.

Loengul tuleb juttu teles-koobi leiutamisest ja uue maa-limapildi otsingutest: „Aastal 1609 suunas Galileo Galilei

taeva poole hiljuti leiutatud teleskoobi. Tema juba 1610 avaldatud avastused ja terased tähelepanekud kiirendasid revolutsiooni käiku, mis viis tänapäevase loodusteadusliku maailmapildi tekkimiseni. Kuu-leme Galileo avastuste mõjust, tagamaadest ja tehnilistest eel-dustest.“ Loeng on saksa keeles, kuid soovi korral saab iga loen-gukuulaja kõrvaklapid, mille kaudu on võimalus kuulata Jaan Kuusikult sünkroontõlget eesti keelde.

Raadio Ööülikooli loengud Türi Kevadfestivalil

Möödunud aastal tekkis mul uitmõte, et Türi vanast vee-tornist, mis juba aastakümneid täiesti kasutult kultuurimaja pargis seisab, saaks hea tahtmise korral ehitada toreda tähetorni. Sellest võiks kujuneda põnev at-raktsioon nii linnaelanikele kui ka külalistele. Rääkisin plaanist vallavanemale, käisime torni sel-le pilguga kaemas ja mõõtmas ning pidasime plaane idee teos-tamise võimalikkusest. Selgus aga, et seoses kitsaste aegadega lükkub plaan esialgu kaugemas-se tulevikku.

Siis kuulsin, et keegi on Olustveres juba analoogilise ehi-

tise püsti pannud ning koos Pipi-Liis Siemanniga käisime talvel kohapeal tähetorni kaemas. Eu-rorahade ja valla toel on kohalik füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv vanast silotornist ehitanud igati toreda observatooriumi.

Oskar Noorkõiv jutustab torni saamisloost: „1966. aastal ehitati Olustvere sovhoosi me-tallist silotorn. Paraku takerdus asi silomassi väljavõtmise la-henduse taha ja juba 1967. aas-ta suvel oli loomasööt tornis vii-mast korda. Pärast seda jäi torn kasutamata seisma ajani, mil otsustasin oma perega kolida maale elama.“ Maal olles tekkis astronoomiahuvilisel füüsika-õpetajal mõte ehitada tähetorn: „Hakkasin otsima materjali ja võimalusi. Oli aasta 1999, kui Olustvere vallavanem soovitas seni kasutult seisnud silotorni Kungla talu õuele vedada.“ Mõte sai teoks – kevadest sügi-seni ja töölt ning koolist vabal ajal ehitas Noorkõivude pere tähetorni. Ehituseks kulus neli aastat. Silotorni osasse ehitati kolm korrust ja neljas korrus monteeriti juurde ühest metall-mahutist. Esimesel korrusel on

küttekolle tähetorni soojenda-miseks ning see on ka tööruum, kus saab füüsikakatseriistu pa-randada või neid hoopis juurde mõelda ja ehitada. Teisel korru-sel tehakse atraktiivseid füüsi-kakatseid, millest külastajad ise osa saavad võtta. On ju nii, et see, mida kuuled, näed ja kaasa teed, jääb paremini meelde, kui ainult kuulamine. Seepärast ongi tähetorni põhilised külas-tajad kooliõpilased. Aga on ka palju huvilisi lasteaialastest ku-ni pensionärideni. Kolmandal korrusel on seintel vaatamiseks süvakosmosepildid, neljandal korrusel – kupliruumis – asub teleskoop. Soodsa ilma korral on seal võimalik vaadelda Kuud, planeete, tähti.

Festivali raames on Orioni tähetorni võimalus külastada 14. mai õhtul. Buss väljub kell21 kultuurimajaparklast. Soovitatavon osta pilet eel-müügist, sest kohtadearv on piiratud. Samabuss viib külastajad kaMart Saare majamuuseu-misse. Ajalimiidi tõttu tuleb teha valik, kas soovite külastada

tähetorni või muuseumi. Loodan väga, et ka Türil

tähetorni idee kunagi teoks saab. Et vähemalt osa plaanist teos-tuks, otsustasime alates sügisest käivitada Türil astronoomia-ringi, kus saavad koos käia kõik, keda huvitavad universumiava-rused. Leader-programmi pro-jekti abil muretsesime loodavale ringile juba põhivarustust – öise vaatluse teleskoobi ning päikese-teleskoobi. Ringi juhendajaks saab Sven-Erik Enno, kes õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes loo-dusteadusi. Esimesed astronoo-miaringi vaatlused teleskoobiga toimuvad 13. mai õhtul kell 22 Türi järve ääres. Vaatlust aitab teha astronoom Indrek Kolka.

IREN LILL

Tähetorn Orion, kuu, tähed, teleskoobid ja taevavaatlused

Teemal “Revolutsioonid taevas ja maa peal” räägib Raadio Ööülikoolis Walter Stephani. Erakogu

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL 3

KevadfestivalTüri Kammerkoor – „Kusagil peab alguskokkukõla olema ...“

Festivali avakontserdil astub seekord üles Türi Kammerkoor Tiiu ja Kuldar Schütsi juhatusel, kaastegev on organist Marju Riisikamp. Kõlavad kooriteosed nii kodu- kui ka välismaistelt heliloojatelt – C. Kreek, R. Tobias, A. Pärt, P. Uusberg, U. Sisask, A. Bruckner, K. Nystadt – ning soolopalasid orelile. Türi Kammerkoor on üks tegu-samaid vokaalkollektiive Järvamaal. Koori tegevust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, mitmekülgne kontserttegevus ja aktiivne seltsielu. Tegevuse algusest peale on koor osalenud kõikidel kohalikel laulupäevadel, üleriigilistel laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Eriti innustav oli lauljatele võimalus osaleda 2004. ja 2009. aasta üldlaulu-peo valikkooride koosseisus. Peale arvukate esinemiste Järva maakon-nas ja vabariigis on mitmed kontserdireisid viinud lauljaid Soome, Rootsi, Norrasse, Taani ja Saksamaale.

Urmas Sisaski fl öödikontsert „Leoniidid“ ja viiulikontsert „Perseiidid“ 14. mai kontsert on tervenisti pühendatud meie oma ”astrohelilooja” Urmas Sisaski loomingule. Sisaski huvi astronoomia vastu on sama vana kui tema tegevus heliloojana – esimesed tähistaevateemalised teosed klaverile sündisid juba helilooja lapsepõlves tähistaevast uuri-des ja klaveril improviseerides. Kuni tänaseni on astronoomia tema loomingu peamine inspiratsiooniallikas. Helilooja ise peab ennast aga ainult vahendajaks ning ütleb: “13,7 miljardit aastat tagasi loodi uni-versum armastusega. Tähed, galaktikad, planeedid, komeedid ning teised kosmilised olendid, ka meie, oleme õnnelikud suures armastu-ses. Meid, inimesi, on loodud siia armastuse tajumiseks. Planeet Maa on magnet elule. Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üles-kirjutajaks.” Jänedalt pärit helilooja on pälvinud EV kultuuripreemia (1990), Valgetähe ordeni IV klassi teenetemärgi (2001), Järvamaa va-pimärgi (2001), Eesti Kaitseväe Eriteenete risti (2004), Veljo Tormi-se stipendiumi (2007), IRL Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2010) ja Eesti Kultuurka-pitali aastapreemia (2010).

Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester (EMSO) on Türi kontserdipublikule juba tuttav kollektiiv. Orkestri muusikaline juht ja dirigent on Lilyan Kaiv, kuid koostööd tehakse ka teiste dirigentide-ga, sh Ants Oidekivi, Lauri Sirbi, Aivo Välja, Edmar Tuule jt. Urmas Sisaski autorikontserdil astuvad orkestri ees üles Türilt võrsunud noored muusikud, Tallinna Muusikakeskkooli gümnasistid Anni Ruugla ja Leevi Nielson (pildil). Kontserdil kõlavad Sisaski kaunima-te instrumentaalteoste hulka kuuluvad meteoorisaju vaatlustel põhi-nev viiulikontsert nr 1 „Perseiidid” (1998) ja helilooja Lepo Sumera mälestuseks kirjutatud flöödikontsert „Leoniidid” (2001). Kontsert algab kell 19, sama piletiga saab soovi korral külastada kontserdile eelnevat loengut.

Külalised Saksamaalt ja Prantsusmaalt – ansambel gemini ja kontserdikava ”Jupiter”Gemini on sodiaagi kolmas tähtkuju, eesti keeli Kaksikud. Kuigi mõlemad ansambel gemini liikmed on sündinud Kaksikute tähe-märgis, on muusikast lähtuvalt siiski hoopis olulisem nende pillide, viola da gamba ja lauto ajalooline sugulus – mõlema muusikainstru-mendi õitseaeg jääb 16. ja 18. sajandi vahele, mil need olid popu-laarseimateks pillideks Euroopa olulisemates muusikakeskustes ja õukondades. Gemini nime kannab ka üks osa saksa 20. sajandi heli-looja Karlheinz Stockhauseni tsüklist ”Tierkreis” (Loomaring), mis lisaks astronoomiateemalistele barokkteostele – sealhulgas kontserdi nimilugu, Antoine Forqueray pala „Jupiter“ – festivali kontserdil ette-kandele tuleb.

Lähemalt muusikutest: Lautomängija André Henrich on lõpetanud Kölni Muusika-

kõrgkooli, kuid elab ja tegutseb praegu Pariisis, kus sai alguse tema koostöö paljude tuntud ansamblite ja dirigentidega kogu Euroopast: Les Arts Florissants ja William Christie, Musica Antiqua Köln ja Reinhard Goebel, Collegium Vocale Gent ja Philippe Herreweghe jpt. Solistina pühendub André Henrich eriti saksa ja prantsuse barokk-lauto-repertuaarile. Kontserdireisid on viinud teda pea kõikidesse Euroopa riikidesse, USAsse, Aasiasse (Jaapan, Taiwan) ja Egiptusesse. 30 CD-salvestust ja raadio-, televisiooni- ning DVD-produktsioonid annavad tunnistust tema laiast tegevusspektrist.

Holger Faust-Peters õppis viola da gamba’t, tšellot ja barokktšellot Kölni ja Münsteri muusikakõrgkoolides ning lõpetas oma õpin-gud Baseli Schola Cantorum’is, kus ta õppis viola da gamba’t Paolo Pandolfo ja keskaegset fiidlit Randall Cooki juhendamisel, samuti Den Haagis Maurice van Lieshouti juures eraviisiliselt keskaegset muusikat. Aastal 2000 pälvis Holger Faust-Peters laureaaditiitli viola da gamba mängijate rahvusvahelisel Bach-Abel-konkursil Köthenis, Saksamaal. Ta on teinud koostööd paljude silmapaistvate muusiku-tega, osalenud tuntud vanamuusikakoosseisudes ning esinenud festi-validel Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Eestis, Poolas, Tšehhis ja Rumeenias. Vanamuusika kõrval pühendab gambist suurt tähelepanu ka nüüdisheliloojate teostele. Regulaarsest koostööst mitmete heliloo-jatega on sündinud paljud uued tšellole ja gambale kirjutatud teosed. Holger Faust-Peters õpetab tšellot ja viola da gamba’t ning juhendab meistrikursusi.

Kontserdikava “Jupiter” kõlab ansambel gemini esituses Laupa mõisas 15. mail kell 16.

Animafi lmi töötubaSõna “animatsioon” tuleneb kreekakeelsest sõnast “animus”, mis tõlkes tähendab “hingestama”. Seetõttu võib animatsioonfilmi pida-da hingestamiskunstiks. Animatsioonfilm on filmikunsti liik, milles põimuvad kujutav kunst, muusika, draama, kirjandus, tants, foto-graafia jne. Tänu erinevaid loomealasid sünteesivale omadusele on Eesti animatsioonfilm olnud Eesti loova mõtteviisi vahendaja peami-selt just rahvusvahelisel areenil ning pälvinud välismaal sageli kõrge-ma tunnustuse kui kodumaal. MTÜ Nukufilmi Lastestuudio vahen-dusel tuleb animafilmi töötuba Türi Kevadfestivalile. 150-minutilise animatsiooni töötoas osalejad saavad esialgsed teadmised animafilmi erinevatest tehnikatest ja valmistamisviisidest. Kõigil osalejatel val-mivad nii ühised kui ka enda animafilmiklipid ning nad saavad need töötoa lõpus mälupulgale salvestada. Selleks on soovitatav kõikidel osalejatel kaasa võtta mälupulk, et oleks võimalik oma teos koju kaa-sa võtta. Animafilmi töötuba toimub 14. mail kell 14 kultuurimajas.

Muuseumiöö Hüpassaares – Tammsaare ja Saare kohtumine14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Türi Kevadfestival teeb muuseumiöö raames koostööd Mart Saare majamuuseumi ja Tallinna Linnateatriga. Sama buss, mis viib soovijad külastama tähe-torni Orion, sõidab sealt edasi Hüpassarde nendega, kes soovivad osa saada kell 22 algavast kujuteldavast kohtumisest helilooja Mart Saa-re ja kirjanik Anton Hansen Tammsaare vahel. Tammsaare ja Saare mõtisklusi ning kirjutisi loevad Tallinna Linnateatri näitlejad Andero Ermel, Kristjan Üksküla, Indrek Ojari ja Veiko Tubin, klaveril musit-seerib pianist Martti Raide. Kohtumine kestab kuni kella 23-ni, siis sõidetakse jälle Orioni tähetorni juurde, et võtta peale tähevaatlejad ja jõuda enne südaööd tagasi Türile. Kaasa võib võtta piknikukorvi, kohapeal on võimalik saada sooja teed.

Festivali lõppakord,orkestrisüit “Planeedid” – kontsert kõrvadele ja silmadele!Inglise helilooja Gustav Holsti kuulus orkestrisüit “Planeedid“ on seitsmest osast koosnev teos, loodud ajavahemikus 1914–1916. Teo-se iga osa on loodud päikesesüsteemi ühe planeedi järgi ja saanud oma meeleolu lähtuvalt astroloogilistest tõekspidamistest. Süidi iga osa kujutab sümboolselt vastavale planeedile muistsete astroloogide poolt omistatud jooni. Vastavalt teose osadele (Marss – sõja too-ja, Veenus – rahu tooja, Merkuur – tiivuline sõnumitooja, Jupiter – rõõmu tooja, Saturn – vanaduse tooja, maagiline Uraan ja müstili-ne Neptuun) projitseeritakse spetsiaalselt tellitud valgusefektide abil saali planeetide kujutised.

Planeetide süit kõlab Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri esituses, dirigent on Lilyan Kaiv, kaastegev klaveriduo Nataly Sakkos – Toivo Peäske.

Linnateatri muusikajuht Riina Roose ja muuseumi järelevaataja Kalle Jaaniste Mart Saare majamuuseumis.

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Türi Kevadfestivali kavaNeljapäev, 12. Mai

19.00 Türi kirik - festivali avakontsert „Kusagil peab alguskokkukõla olema...“Türi Kammerkoor, dirigendid Tiiu Schüts ja Kuldar Schüts, orelil Marju RiisikampA. Bruckner, K. Nystad, C. Kreek, U. Sisask, R. Tobias, A. Pärt jt.Sissepääs tasuta

21.00 Türi Kultuurimaja - astronoomiateemalise fotonäituse avamineKoostöös Tartu ObservatooriumigaSissepääs tasuta

21.30 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool„Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita?“Lektor Kalev RajanguSissepääs 1€

Reede, 13. mai

20.00 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool„Inimene tähistaeva all”Lektor Indrek KolkaSissepääs 1€

22.00 Tähistaeva vaatlusõhtu Türi järve ääresOsalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine: kevadfestival@tyri.ee

Laupäev, 14. mai

14.00 Türi Kultuurimaja - kosmoseteemalise animafilmi töötuba väikestele ja suurteleOsalejatel on võimalus teha ise animafilmi!Juhendab Katrin Kuusik Nukufilmi LastestuudiostOsalemine 1 €, pilet eelmüügist, osavõtjate arv piiratud

17.00 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool„Revolutsioonid taevas ja maa peal“Lektor Walter Stephani (Saksamaa), loeng on saksa keeles, sünkroontõlge eesti keelde Sissepääs 2 €, loengule järgneva kontserdi piletiga tasuta

19.00 Türi Kultuurimaja - Urmas Sisaski „Leoniidid“ ja „Perseiidid“EMSO, dirigent Lylian Kaiv, solistid Anni Ruugla (flööt) ja Leevi Nielson (viiul)Sissepääs 4€ / 2€

21.00 Muuseumiöö - väljasõit Olustveresse ja HüpassaardeTähetorni Orion külastus,Mart Saare majamuuseumi külastus - üles astuvad Tallinna Linnateatri näitlejadOsalemine 3€, pilet eelmüügist, osalejate arv piiratud, buss väljub Türi Kultuurimaja parklast

Pühapäev, 15. mai

16.00 Laupa mõis - kontsert „Jupiter“, duo gemini:André Henrich - lauto/Prantsusmaa, Holger Faust-Peters - viola da gamba/SaksamaaAstronoomiateemalised teosed baroki- ja kaasaegsetelt heliloojateltSissepääs 3€ / 2€

19.00 Türi Kultuurimaja - Gustav Holsti orkestrisüit „Planeedid“ temaatilise valgusmängugaEMSO, dirigent Lylian Kaiv, kaastegev klaveriduo Nataly Sakkos - Toivo PeäskeSissepääs 4€ / 2€ Festivali toetajad: