VIDEOVALVE SUURENDAB TURVALISUST JA EFEKTIIVSUSTEnam ei jää midagi märkamata.

LK 6

TARGAD HTC TELEFONIDUue põlvkonna pihuarvuti- telefonid pa-kuvad rohkem võimalusi.

LK 3

PHILIPS LOOB MEELEOLU JA VÕIMALUSIAlusta oma hommikut meeleoluga

LK 8-9

MICROSOFT PAKUB ERINE-VAID LAHENDUSIMiks eelistada ehtsat tarkvada ja kui lihtne on Office 2007.

LK 13

DIGITAALNE INFORMATSIOON – EFEKTIIVSUSE KASVUALAOle efektiivsem säästes aega ja inim-ressurssi.

LK 11

Tehnika ja iT- Luues mugavusi ja uusi võimaLusi

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

November 2008

2 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

PROJEKTIJUHT: Anett Ülesoo, anett.ülesoo@mediaplanet.com, 6 155 214GRAAFILINE DISAIN JA LAyOUT: Lii Treimann, lii.treimann@mediaplanet.comJAGATAKSE EESTI PÄEVALEHE VAHEL: 26.11.2008LISAINFOT MEDIAPLANETI TEEMALEHTEDEST: 6 155 210 Mediaplanet OÜ, F. R. Kreutzwaldi 7-3, 10124 Tallinn

AmsterdAm • Berlin • BrAtislAvA • Brussels • CopenhAgen • duBlin • genevA • helsinki • hong kong • london • mAdrid • mAlmo • milAn • new York • oslo • rigA • stoCkholm • tAllinn • wArsAw • ZuriChwww.MEDIAPLANET.COM

PÄEVALEHE ULATUS JA TEEMALEHE FOOKUS.

SISUKORD

tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi

On MediApLAneTi TOeeMALehT, Mis iLMub

eesTi pÄeVALehe VAheL 26.11.2008

jõudes 144.000 LugejAni.

esiKAAnepiLT: isTOcK.cOM

“Mida see tähendab, kui üks tsivili-satsioon on miljon aastat vana?” küsis kosmosemees ja rahvaval-gustaja Carl Sagan. Meil on mõne aastakümne jagu kogemust raadioteleskoopide ja kosmoselae-vadega. Miljonite aastate vanune arenenud tsivi-lisatsioon on meist sama kaugel, kui meie oleme ees galaagost või makaagist.”

Millistes mastaapides me mõelda tahame? Viie-aastase perspektiiviga? Kahekümne? Viiesaja tu-hande? Äge on kuulata, kui teoreetiline füüsik ja teaduse populariseerija Michio Kaku räägib tehi-sintelligentsi tulevikust. Või sirvida ajakirja BBC Focus kaanelugusid: „Kas kosmosereis on tervi-sele halb?” „Inimene 2.0.” „Kuidas ehitada pla-neeti?”

Selles kontekstis tundub õhematest teleritest, Skype’i hologrammkõnedest või öösel salvestatud unenägude YouTube’is ettemängimisest kirjutami-ne kuidagi mage. Nagu lati alt läbi jooksmine.

Muidugi, tulevikus on kõvasti tulevikutehnoloo-giat. Õhukest ja jämedat. Vilkuvat ja virtuaalset. Paigalenaelutavat ja äratransportivat. Kõik need vidinad jõuavad kindlasti kunagi ka lugeja kodu-linna kaubandusvõrku. Või tulevad posti ja neti-vooliku kaudu koju. Aga mul kripeldab üks tei-ne asi hingel. (Hoiatan: Järgneb karikatuurne, il-lustratiivse iseloomuga üldistus.)

Nimelt see, et me kipume nii tänasest kui ka homsest tehnoloogiast mõeldes käituma liiga lai-salt. Nagu marakannid Nossovi raamatus „Totu Kuul” kirjeldatud Lollide saarel. Koolakõrs suus, pluus popkornipurune, vaim lunimas järgmist sädelevat kaadrit, mis mõtte kuskile ära viiks.

Me oleme passiivtarbijad, tehnoloogia ja tulevi-ku loomisse panustamisest kõrvalehiilivad hedo-nistid. See õigus on muidugi püha ja peab meile jääma. Õnneks hoolitsetakse selle eest, et üks või teine tehnoloogiline idee teostuks ja me elu seni-sest mõnusam oleks.

Häda on ainult selles, et tõenäoliselt hoolitsetakse se-da mõnusat olemist võimaldava tehnoloogia eest ku-sagil kaugel. Mitte Eestis. Ja sellest on kole kahju.

Olin septembris Pärnus ja kuulasin lugusid teadmis-tepõhise Eesti visioonidest, kui sõber saatis sõnumi eestlaste väärtushinnanguid tutvustanud Emori üri-tuselt: „71% eestlastest oleksid kõige õnnelikumad kui nad istuksid kodus ja ei teeks midagi. Seejuures vaatavad nad päevas 4,5 tundi telekat”.

Müütiline Ameerika unistus on seotud oma po-tentsiaali saavutamisega läbi raske töö. Eestlaste-na oleme ausamad. Meie õnne tipp on teleka ees molutamine. Järelikult eelistame, et tehnoloogi-lised, majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed saavutused sünniksid kellegi teise jõupingutuste tulemusena. Ent kui nii, siis mida ütleb see meie olemuse ja püüdluste kohta?

Needsamad 71 protsenti kineskoobisõpru peavad ko-dumaist innovatsiooni kindlasti väga oluliseks. Nagu ka sellesse investeerimist, haridussüsteemi reformimist, maailmatasemega inseneride koolitamist ja muid täht-said asju. Küllap tunnevad nemadki uhkust, kui eestlas-test programmeerijaid, suusatajaid, väravavahte ja diri-gente maailmas tunnustatakse. Siis kleepub ju kullatol-mu endalegi külge. Ilma et peaks diivanilt tõusma.

Keerasin vinti meelega äärmuslikumaks. Asjad ei ole nii must-valged, ent samuti ei tohiks takerduda seda või teist puudust põhjendavatesse nüanssides-se. Eestis on tarku, ärksaid ja meie kõigi tulevikku – ka tehnoloogilist kujundavaid päid. Aga mulle tun-dub, et nende aur hakkab tasapidi välja jooksma, hoolimata vahepeal silmi pimestavatest võitudest.

Seega, mida võiksid teha sina? Ja juba homme, et su kokkupuude ülehomse innovatsiooniga ei toimuks pelgalt selle tarbimise kaudu? Vaid et saaksid öelda: „aitasin sellel tootel maailma sündida”.

Sten TamkiviSkype Eesti tegevjuht

VIDEOVALVE SUURENDAB TURVALISUST JA EFEKTIIVSUSTEnam ei jää midagi märkamata.

LK 6

TARGAD HTC TELEFONIDUue põlvkonna pihuarvuti- telefonid pa-kuvad rohkem võimalusi.

LK 3

PHILIPS LOOB MEELEOLU JA VÕIMALUSIAlusta oma hommikut meeleoluga

LK 8-9

MICROSOFT PAKUB ERINE-VAID LAHENDUSIMiks eelistada ehtsat tarkvada ja kui lihtne on Offi ce 2007.

LK 13

DIGITAALNE INFORMATSIOON – EFEKTIIVSUSE KASVUALAOle efektiivsem säästes aega ja inim-ressurssi.

LK 11

TEHNIKA JA IT LUUES MUGAVUSI JA UUSI VÕIMALUSI

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

November 2008Helge tulevik ja Lollide saar

• Juhtkiri ..............................................................................2

• Targadtelefonid ..............................................................3

• Kuidaskaitstaserveriruumidesjaarhiividestalletatud

informatsioonitulekahjustusteeest? .................. 4-5

• EestiElektronpostvähendabettevõtete

aja-jarahakulu ..............................................................5

• Videovalvesuurendabturvalisustjaefektiivsust ....6

• BiomeetrilinepassjaID-kaart ............................ 6-7

• Tehnikalahendused,misloovadmeeleolu ............ 8-9

• Andmetestjaneissisalduvastteabest .................... 10

• Digitaalneinformatsioon–

efektiivsusekasvuala ....................................................11

• Kvaliteetnemajandustarkvaratagabfirmaedu. ...11

• Arvutitelähimtulevikonigav.Õnneks! .................. 12

• Microsoftpakuberinevaidlahendusi ...................... 13

• Majanduslikultmõtlevtarkvara ............................... 14

• Arvestitekauglugemineonkasulikniiteenusemüüjale

kuikatarbijale ............................................................... 15

Uue põlvkonna mobiiltelefonid

KELLE KÄES ON TEIE KLIENTIDE ANDMED

Microsoft Eesti: mbsee@microsoft.com

Lahenduse tutvustuse tellimiseks palun võtke ühendust:

A: Endiste töötajate käesB: Praeguste töötajate käes

C: Ettevõtte käesD: Ei tea

MEIL ON LAHENDUS:

?Lahenduse partnerid on:

Targad HTC telefonid

Tänapäeval saavad paljud isegi oma esimese Interneti-kogemuse telefoni abil – uus põlv-kond telefone, uus põlvkond kasutajaid, kellele Internet tähendab mobiilsust, osalust, pidevat ühenduses olemist. On tõsiasi, et maailma populaarseimateks veebilehtedeks on sotsiaalsed võrgud, mille märksõnaks on jagamine – olgu siis tegemist fotode, videote või mõtete-ga. Nii saab nende uue ajastu mobiiltelefonidega pidada ajaveebe, edastada pilte ja videoid uudis-tekülgedele, vaadata neid ning paljut muud.

Kasutusvaldkond ärist meelelahutuseni

Nimetatu eeldab aga mitmekülgsete funktsioonidega, suurema võimsuse ning kasutusmugavuse-ga telefone – lausa esmaseks vajaduseks võib siinjuures pidada suuri ning lihtsalt navigeeritavaid puutetundlikke ekraane. Tänapäeva telefonid on saamas taskuformaadis meelelahutuskeskusteks, mille põhiomadused ei jää palju alla suurematele koduversioonidele. Vähe sellest, mobiilses sek-toris on meelelahutusele võrdseks juhtivaks jõuks ka ärikasutus ja nüüdsed võimalused on viinud kontori taskusse. Uue põlvkonna pihuarvuti-telefonide hinnaklass on vaid pisut kõrgem keskmi-sest, olles siiski kättesaadav ka tavatarbijale.

Märksõna: multifunktsionaalsemaks

Tänu suurepärasele disainile võib uue põlvkonna telefone käsitleda ka kui moe- või trendisõnu-mit, miks mitte sotsiaalse identiteedi elementi. Telefon pole vaid plastiku ja tarkvara kombinat-sioon. Kui mõne aasta eest oli mobiiltelefonide arendus suunatud eelkõige mõõtmete ning kaalu vähendamisele, siis nüüd liigutakse multifunktsionaalsuse suunas. Võib kinnitada, et mobiiltele-fon on arvutile n-ö kandadele astumas ja see tark mees taskus teab ja teeb kõike, mida tema suu-rem vend kodus.

HTC Touch Phone – telefon ja arvuti üheskoos

HTC tootegrupi uusimaks trumbiks on suurel ekraanil sõrmepuutega navigeeritav Touch Phone seeria. Touch Phone töötab Microsoft Windows Mobile operatsioonisüsteemil ning Internetist alla laaditavate programmide abil on võimalik muuta seade vägagi mitmekülgseks. Erinevad andmesi-devõimalused nagu GPRS; 3,5G; WiFi ja Bluetooth lubavad kasutada mitmeid Internetipõhiseid teenuseid, kõik HTC tooted sisaldavad Windows Mediaplayerit. Mälumaht võimaldab salvestada kümneid filme, tundide kaupa muusikat, tuhandeid fotosid. Touch Phone’iga saab kaasas kanda dokumente, telefon töötab ka diktofonina, video-ja fotokaamerana.

Lisavarustus laiendab võimalusi Tauno Vään, pihuarvuti-telefone müüva firma OÜ Kännukas juhataja rõhutab, et uue põlvkon-na telefonide juures on oluline ka lisavarustus. „Oma tegevuses ja toodete valikus oleme esma-tähtsaks pidanud alati ja eelkõige kvaliteeti. Tegeleme pihuarvuti-telefonide, nutitelefonide ja taskuarvutite müügi ning seadistamisega. Meie pakutav lisavarustus suurendab telefonide ning pihuarvutite kasutusvõimalusi, lisaks tagame professionaalsed nõuanded ning aitame sülearvu-tiga ühenduse loomisel. Arvutialaseid kogemusi omame 1994. aastast, 2004. aastal alustasime aktiivsemat tegevust Windows Mobile® operatsioonisüsteemiga HTC/Qtek pihuarvuti-telefo-nide müügi ja seadistamisega.”

Uue põlvkonna mobiiltelefonid

htC smart mobility uue põlvkonna pihuarvuti-telefonid pakuvad palju enamat kui helistamismugavus. Ajad, mil telefoni kasutati vaid helistamiseks ning lühisõnumite saatmiseks, on ammugi möödas.

htC touCh hd pakub lausa meelelist naudingut, muudab suhtlemise reaalseks ning mee-liülendavaks, tööd tehes ja meelt lahutades, paremini kui iial varem. kasuta kiiret internetti nagu kodus sülearvuti taga olles; kuula muusikat, vaata muusikavideoid ja filme!

HTC seadmete eestikeelne lisainfo ja müüjad Eestis, vaata www.htc.ee, HTC ingliskeelne info www.htc.com

Miks valida HTC TOUCH HD?HTC TOUCH HD omab 3,8” WV-GA puutetundlikku ja suurepärase pildikvaliteediga ekraani , mida on kolmesimensioonilise TouchFLOTM 3D tarvara abil lihtne sõrmeviipega navigeerida.

Ülikiire 3,5G mobiilne Internet, kuni •7,2 Mb/s, ja WiFi®: IEEE 802.11 b/g annab võimaluse kiiresti Internetis sur-fata ja vajalikku infot laadidaBluetooth® 2.0 with Enhanced Data •Rate and A2DP, mitmete lisaseadmete ühendamiseks sh ka traadita stereoklapidKui vajad teenäitajat, on sulle abiks satel-•liit GPS modem ja kaardisüsteemid, nagu Google Maps – täpsem kui iialgi varem! Outlook® e-mail, kalender, kontaktid, •Word, Excel, Powerpoint ning palju muud - kõike seda Windows Mobile 6.1 Professio-naliga3,5 mm audioväljund võimaldab kvaliteetse-•te kõrvaklappide kasutamistMicroSD™ kaardipesa lisamälu jaoks•5-megapiksline kaamera kvaliteetsete piltide ning videote tegemi-•seks, teine kaamera videokõnede pidamiseks ja palju-palju muudFM-raadio•

Miks valida HTC

S740?

S740 on disainitud esteeti-kat ning funktsioone silmas pidades. HTC S740 liugla-piga klaviatuur teeb trükki-mise eriti mugavaks, tööta-mine on lausa harmoonia. Telefonil on kiirsõnumisüs-teem dokumentide saatmiseks ja teksti kirjutami-seks, lisaks konverentssõnumite saatmise võimalus. Kompaktsus ning mugavus on ühendatud sülearvuti võimalustega!

Surfa Internetis, ükskõik kus viibid – kiired HSDPA 3,5G või WiFi ühendused teevad selle •võimalikuks!Perfektne kaal ja suurus loovad meeldejääva elamuse HTC S740 kasutamisel; lisaks oled alati •ja kõikjal kättesaadav.2,4” TFT-LCD ekraan•Outlook® e-mail, kalender, kontaktid ning palju muud Windows Mobile® 6.1 Standardiga •Kompaktne telefon sisaldab QWERTY klahvistikku lihtsa trükkimise jaoks•GPS •3G, HSDPA, WiFi •MicroSD™ kaardipesa lisamälu jaoks•3,2-megapiksline kaamera fotode ning videote tegemiseks, teine kaamera videokõnedeks ja •palju muud MicroSD™ kaardipesa lisamälu jaoksFM-raadio•

4 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

Vastab: Tauno Arpo LPG Group esindaja Eestis

Parim lahendus kaitsmaks ser-veri-, arhiivi ja automaatika-ruumides hoitavat informat-siooni on gaaskustutussüsteem. Pa-kutavate lahenduste valik on lai ja võimaldab enamasti leida sobiva, et täita konkreetse objekti nõudmisi. Gaaskustutussüsteemid jagunevad peamiselt kolme gruppi:

Keemilised gaasidServeriruumides on enim kasutust leidnud gaas FM200, mis on pa-rim alternatiiv varem laialt kasuta-tud Halonile. FM200 on lõhnatu ja värvitu gaas ning ei kahjusta tervist. Uuringute kohaselt ei leidu inime-se veres FM200 ka peale 5-minu-tilist viibimist ruumis, mida kustu-tatakse FM200-ga. FM200 ei juhi elektrit ja on parim lahendus, mis

Kuidas kaitsta serveriruumides ja arhiivides talletatud informatsiooni tulekahjustuste eest?

viimasel ajal on oluliselt kõrgenenud huvi ser-veriruumides ja arhiivides hoitava info kaitsmi-se võimaluste kohta võimaliku tulekahju korral. peale arhiivides säilitamisel olevate dokumentide ja väärisesemete suureneb iga päev salvestatud digitaalse informatsiooni hulk, mille mõju eri valdkondade toimimisele on raske üle hinnata.

kaitseb serveriruume ja muid elekt-riseadmeid.

Viimasel ajal on maailmas leidnud suurt populaarsust keemiline gaas Novec. Noveci eelis FM200 ees on, et ta tekitab 100 korda vähem kasvu-hooneefekti ja on seega keskkonna-sõbralikum gaas (siiski on kõigi maa-ilma gaaskustutussüsteemide tekita-tav kasvuhooneefekt võrreldav ühe Euroopa suurlinna 1 päeva jooksul tekitatava kasvuhooneefektiga). Sa-mas on Novecil mitmeid olulisi puu-dusi, nagu 2 korda väiksem püsivus-aeg õhus, gaasi aurustumise kaugus pihustist on 3 m (FM200 puhul 80 cm) lähimast pinnast (ei sobi kasu-tamiseks ripplagede või tõstetud põ-randatega ruumides) ning oluliselt kallim hind. Muidugi on ka kohti, kus takistavad asjaolud puuduvad ja kus on igati tervitatav keskkonna-

sõbralikuma lahenduse kasutamine.Keemilised gaasid on võrreldes teis-te lahendustega küll kallimad, kuid parimad ruumide jaoks, kus on vä-he ruumi balloonidele ja kus vahe-maa balloonidest pihustiteni on väi-ke (pika vahemaa korral keemilised gaasid ei toimi). Keemilised gaasid kustutavad tuld neelates kuumust ja saavutavad vajaliku gaasikontsent-ratsiooni õhus väga kiiresti (u 10 se-kundiga).

Teine grupp on inertgaasid – gaa-sid, mis on atmosfääris oma loomu-likus olekus olemas (hapnik, läm-mastik jne). Inertgaasid ei tekita kasvuhooneefekti. Inertgaasi lahen-dustes kasutatakse erinevaid kom-binatsioone looduslikest gaasidest vastavalt objekti eripärale. Näiteks ruumides, kus põlevmaterjalid on üleval, kasutatakse kergemat gaasi, et see tõuseks üles ja muudaks seal hapniku kontsentratsiooni õhus nii, et see lämmataks tule. Sama ka-sutatakse, kui ruumis on palju ini-mesi, et põranda lähedal oleks või-malikult palju hapnikku hingami-seks. Kasutatakse ka raskemaid gaa-se, mis langevad alla, seda juhul kui näiteks ruumi laes on avad, et taga-da gaasi pikem toimimise aeg ruu-mis. Kõige levinumas lahenduses

Sinu turvalahenduste partner

Lisainfo:Telefon: 1552 • E-post: pristis@pristis.ee

www.pristis.ee

• Automaatsed tulekahjusignalisatsioonid;• Gaaskustutussüsteemid;• UUDIS! Niiskuspõhised kustutus- süsteemid (Water Mist), inventari säästev alternatiivlahendus sprinklersüsteemidele;• Projekteerimine, paigaldamine, üürimine, hooldamine.

ETTEVÕTJA VASTUTUS ATS SÜSTEEMIDE HALDAMISELTänapäeval ettevõtjaltuleb oma põhitegevuse kõrvalt tegeleda ka paljude kõrvaltegevustega, millevajadust näeb ette seaduslik regulatsioon. Selliseks tegevuseks on ka hoone automaatse tulekahju-signalisatsiooni (ATS) töökorras hoidmine ja hooldamine. On tavaks saanud, et nimetatud toimingutetegemineostetaksesisse ettevõttestväljastpoolt. Kahjuks tihti tehakse oma valikud teenuse osutajasuhtes pelgalt vaid hinnale tuginedes, süvenemata teenuse osutamise ja kvaliteedi tegelikku sisusse.Nii võibki juhtuda, et soodsa hinnaga teenuse osutaja, kelle hooldusmeeskond koosneb vaid paaristvõtmeisikust, tulenevalt hooldusinseneri haigusest või inimlikust eksimusest (unustamisest), jätabvajalikud hooldustoimingud tegemata. Sellise näiliselt tühise probleemi ja sisuliselt saamata jäänudteenuse tagajärjed võivad olla aga hoopis teisest suurusjärgust, alates rahalisest karistusestlõpetades inimelude kaotusega.

ATS SÜSTEEMIDE HOOLDUSEelnevast tulenevalt on tungivalt soovitav hooldusteenuse osutaja valikul uurida ka, kuidas ettevõttegaranteerib hooldustoimingute õigeaegse ja korrektse teostamise, kas selleks on välja töötatudtugisüsteemid jne. Nii näiteks on on AS-s Pristis alates juba alates 2005 aastast kasutusel hooldus-toimingute kontroll- ja infosüsteem, mis genereerib automaatselt, vastavalt kliendi lepingutingimustele, lepingulise objekti hooldusvajaduse koos viitega, milliseid hoolduse protseduure onvaja täita. Kogu süsteem on reaalajas jälgitav, mis tagab ettevõtte hooldusjuhile hea ülevaate jooks-vate hoolduste täitmise osas ning lisajõudude kaasamise vajadusest. Samuti võimaldab infosüsteemreaalajas jälgida klientide soovide ja murede täitmise lahenduskäiku alates helistamisest numbrile1552 kuni konkreetse probleemi või soovi lahenduseni. Lepingulistele klientidele tagatakse tehniliseprobleemi kõrvaldamine 24h jooksul. AS Pristis klientide käsutuses on üle 20 hooldusinseneri ülekogu Eesti.

ATS SÜSTEEMIDE ÜÜRIMINELisaks klientidele, kellel ATS süsteemid juba soetatud,on ka selliseid kliente, kellele see pole raha-liste võimaluste piiratuse tõttu veel võimalik olnud. Selliste klientide aitamiseks on AS-l Pristis väljatöötatud ATS ja turvasüsteemide üüriteenus, kus seaduses ettenähtud ATS süsteem (ja vajadusel kateised turvasüsteemid) ehitatakse välja AS-i Pristis poolt ning seejärel antakse kliendile üürile.Igakuise üürimakse sees sisaldub sellisel juhul nii seademete üürimakse kui ka hoodlusteenus.Teenuse teeb eriti atraktiivseks asjaolu, et lisaks eelnevale sisaldub hinnas kasüsteemide täisgarantii,mis hoiab kliendile ära võimalikud ootamatud kulu-

Näide: 100 000.- krooni maksva ATS süsteemi üüri- ja hooldusteenus kuuskokku on ca 3000 krooni.

Helista 1552 ja küsi pakkumist!

tused süsteemirikete korral.

Tõnis EproAS Pristis hooldusjuht

41533

teemaleht tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi 5

Kuidas kaitsta serveriruumides ja arhiivides talletatud informatsiooni tulekahjustuste eest?

kasutatakse võrdselt raskeid ja ker-geid gaase, et ruum täituks kustu-tusainega ühtlaselt.

Kasutades inertgaase, on tarvis olu-liselt rohkem balloone kui keemilis-te gaaside korral, seega peab selleks olema ruumi. Inertgaase kasutatak-se lahendustes, kus torustik on pikk ja kustutatavate ruumide ruumala on suur.

Inertgaaside eelis keemiliste gaaside ees on, et balloonid on kergesti ja odavalt täidetavad sest tankimiskoh-ti on palju. Inertgaasid saavutavad kustutamiseks vajaliku kontsent-ratsiooni õhus u 60 sekundiga. Kui gaasi kogused on korrektselt arvuta-tud, siis on inertgaasid tervisele ohu-tud. Inertgaaside puhul on väga olu-line võtta arvesse, et need tekitavad ruumis ülerõhu ja seega tuleb kind-lasti kasutada ülerõhuklappe.

CO2Kolmas omaette grupp on gaas CO2, mis on väga efektiivne, aga ei tohi olla kasutuses mingil juhul ruumides, kus on inimesed. Samas on see parim lahendus kasutamiseks masinate või tootmisliinide ja elekt-riseadmete sees. CO2 on ühtlasi odavaim lahendus.

lagedesse nii, et pihusti välja-ulatuv osa jääks võimalikult väike ja neutraalne ja nende mõju ruumi sisekujundusele oleks minimaalne.

Süsteemi töörõhk on ainult •4 baari ja seega piisab süstee-mi toimimiseks madalsurve pumbast.Torustik on oluliselt oda-•vam, kuna roostevabast te-rasest torustiku asemel võib veeudusüsteemis kasutada ka galvaniseeritud terasest või PVC-torusid.Veeudusüsteemi seadmed on •kompaktsed ja nende alla ku-luv ruum on oluliselt väiksem kui alternatiivsetel süsteemi-del.Süsteemi hooldus on oluliselt •lihtsam ja seega ka odavam. See aitab kokku hoida hilise-maid püsikulusid.

Veeudusüsteem on parim kasutami-seks ruumides, kus on asju, mis või-vad liigse veega kokku puutudes hä-vineda, aga kus samas on liiga palju pinda ja gaaskustutussüsteemi ka-sutamine ei oleks mõistlik, või kus hoone muude iseärasuste tõttu po-le võimalik kasutada gaaskustutus-süsteemi..•

On ka palju lahendusi, mida gaasi-ga kustutada ei ole efektiivne. Näi-teks suured laod ja arhiiviruumid, mille kustutamine gaasiga oleks vä-ga kulukas ja balloonide alla kuluv ruum oleks väga suur. Kui samas on seal ka palju sisseseadet või kaupa, mis vee tagajärjel rikneks, muudab see mõeldamatuks ka sprinklersüs-teemi kasutamise. Selliste lahendus-te korral on parim süsteem veeudu ehk water mist.

Mis on veeudusüsteem ehk water mist?Veeudusüsteem on võimeline toot-ma spetsiaalsete pihustite abil imepi-sikesi veepisaraid. Mida väiksem on piisa diameeter, seda suurem on vee kontakt välisõhuga ja see muudab aurustumise kiiremaks.

Pihustitest väljub hulk eri suurusega veepiiskasid. Korraga väljuvad nii vä-ga väikesed piisad (alla 10 mikroni) kui ka väga suured piisad (üle 1000 mikroni), aga enamik piiskasid on keskmise suurusega. 90% veeudu-süsteemi kaudu pihustatavast veest koosneb piiskadest, mis on väikse-mad kui 1 mm.

Veeudusüsteem kustutab tulekahju, jahutades ruumi ning vähendades

hapniku taset ruumis. Vee aurustu-misel tekib sama efekt nagu inert-gaasiga kustutamisel. See vähendab hapniku taset ruumis ning neelab suure osa energiast ja seega lämma-tab tule.

Veeudusüsteem on testitud kasu-tamiseks ja leidnud edukat raken-dust ruumides, nagu kontorid, tehased, haiglad, koolid, muu-seumid, hooldekodud, hotellid, arhiivid, kaubalaod jne. Veeudu-süsteem on samuti sertifitseeritud alternatiiv sprinklerile laevades, olles sobilik kasutamiseks ka ma-sinaruumides, turbiini kambrites, värvimisruumides, kaablitunneli-tes ja teistes eriotstarbelistes ruu-mides.

Veeudusüsteemil on olulisi ee-liseid võrreldes traditsiooniliste sprinklersüsteemidega:

Süsteemi vee tarbimine sama •efekti saavutamiseks on üle kolme korra väiksem võrrel-des traditsioonilise sprinkler-süsteemiga. Seega saab veeu-dusüsteemi kasutada ka nen-des ruumides, kus veepumpa-de võimsusest traditsioonilise sprinklersüsteemi tööks min-gil põhjusel ei piisa.

Veeudusüsteemis kasutatakse •oluliselt väiksema diameet-riga torustikke, mis muudab sageli süsteemi paigaldamise oluliselt lihtsamaks ja samuti odavamaks.Veeudusüsteemi suurim eelis •on, et see tekitab võrreldes traditsioonilise sprinklersüs-teemiga minimaalseid vee-kahjustusi ruumis olevale inventarile. Kuna vesi on pal-judele pindadele (paber, värv jne) sobimatu, rääkimata sel-lest, et vesi on hea elektrijuht ja võib sattudes vooluringesse tekitada suuri kahjustusi, on väga oluline, et vett satuks kustutatavasse ruumi mi-nimaalselt. Veeudusüsteem suudab tagada võrreldes tra-ditsioonilise sprinklersüstee-miga oluliselt väiksema vee-hulga sattumise erinevatele pindadele, kuna tänu imepi-sikestele piiskadele aurustub vesi palju kiiremini.Veeudusüsteemis on palju vä-•hem pihusteid kui sprinkler-süsteemis. Iga pihusti katab 25m2.Veeudusüsteemi pihusteid •saab paigaldada spetsiaalsete paigaldustarvikute abil ripp-

Eesti Elektronpost on 1995. aastal asutatud Ees-ti Posti tütarettevõte. Fir-ma peamiseks tegevusvaldkon-naks oli elektroonilise teabe pa-berdokumendiks muutmine ja postitamine, samuti arhiveerimi-ne. Tänapäeval on lisandunud la-hendused, mis võimaldavad tea-be edastamist ka läbi elektrooni-liste kanalite kaudu, vastavalt et-tevõtte ja kliendi vahelisele kok-kuleppele, olgu selleks siis elekt-ronposti aadress või Eestis hästi levinud iInterneti-pank.

Kliendil on vaja vaid edastada and-mebaas kokkulepitud kujul Eesti Elektronpostile, kus dokumendid välja trükitakse, ümbrikustatakse ja postitatakse. Aastal 2007 prin-tis Eesti Elektronpost 12,8 miljo-nit lehte arveid, teatisi ja kirju ning postitas kümme miljonit saadetist.

Eesti Elektronpost vähendab ettevõtete aja- ja rahakuluiga ettevõte teab, kui palju aega, raha ja närve kulub paberi ja ümbriku hankimisele, teksti välja-trükkimisele, aadresside printimisele või ümbri-kule kleepimisele, materjalide ümbrikustamisele ning postitamisele. eesti elektronpost teeb need toimetused oma klientide eest ära.

Eesti Elektronpostis on kasutusel tehnoloogia ja seadmed, mis või-maldavad trükkida ja ümbrikus-tada 16 500 saadetist tunnis.

TeenusedEesti Elektronpost on posti-•tusteenuste kaubamaja, kes pakub klientidele kommu-nikatsiooni- ja postitustee-nuseid. Pakutavate teenuste hulgast saab valida sobivad ja koostada ettevõtte vajadustele kõige paremini vastava tervik-paketi.Printimisteenused – arvete, •teatiste, pangakonto väljavõ-tete ja muude dokumentide väljatrükk, reklaami ja muude materjalide lisamine kliendi määratud sihtrühmadele, pos-titatava materjali eeltöötlus.Postitus e-kirjana – kliendi •määratud e-posti aadressile

lähetatakse arve, kiri või rek-laam. Elektrooniline arhiveerimine •– andmestus sisalduvad doku-mendid teisendatakse arhivee-rimiskõlbulikku salvestusvor-mi, mis vastab ka raamatupi-damise nõuetele. Print on demand ehk välja-•trükk vastavalt nõudmisele – sisult kiiresti aeguvate trükiste – nt reklaamlehtede, koo-litusmaterjalide, juhendite, tootenimistute, hinnakirjade, kutsete ja muude väikesetiraa-žiliste materjalide, väljatrük-kimine. Eesti Elektronpost pakub ka •laias valikus ümbrikke, pabe-rit ja aadresskleebiseid.

Edastatavad andmedKlient saab oma andmebaasi Ees-ti Elektronposti toimetada talle so-bival viisil, kas CD-l, disketil või Interneti vahendusel. Välismaal ja väljaspool Tallinna asuvad kliendid kasutavad Internetti eriti meeleldi, sest muidu võtaks andmete koha-letoimetamine liiga kaua aega.Andmestud, mis antakse üle di-sketil või CD-l, kustutatakse pä-rast töötlemist Eesti Elektronpos-

ti arvutitest ja andmekandjad ta-gastatakse kliendile. Kui klient ei soovi andmebaasi tagasi, siis and-mekandjad purustatakse. Kliendi andmete kaitsmise kohustus on kirjas ka Eesti Elektronpostiga sõlmitavas lepingus.

KliendidEesti Elektronposti klientideks on pangad, kütuse- ja hulgimüügi-firmad, telekommunikatsiooniet-tevõtted, reklaamiagentuurid jne. Eesti Elektronpost peab oluliseks teenindada üha rohkem kliente ko-gu Eestist, samuti välismaalt. Praegu kasutab Eesti Elektronposti teenu-seid kokku üle 150 kliendi valdavalt Eestist, kuid ka Soomest ja Lätist.

Eesti Elektronposti teenustest on kliendi jaoks peamine kasu see, et ei pea ise kulutama jõu-du ja tähelepanu postitusele ega sellega kaasnevale ettevalmistus-protsessile. Klient hoiab kokku aega ning kulud vähenevad. Saa-detiste liikumiskiiruse seisuko-halt on oluline mainida, et Ees-ti Elektronpost asub Eesti Posti-ga ühe katuse all. Kirjad antakse Eesti Postile üle linnade ja maa-kondade kaupa sorteerituna.

Lõpetuseks toome näite teenuste efektiivsuse kohta. Kui kliendil on vaja saata 16 000 ühelehelist kir-ja, suudab Eesti Elektronpost need välja trükkida ja ümbrikkesse panna tunniga. Üks inimene paneb tun-nis ümbrikusse tuhat kirja. Klient peaks 16 000 kirja töötlemiseks sa-ma aja jooksul palkama 16 inimest. Ühel töötajal aga kuluks selle üles-ande täitmiseks mitu päeva.

TulevikJärgmisel aastal planeerib Eesti Elektronpost juurutada ka web-print teenused, kus klient saab ar-vuti tagant lahkumata planeerida kogu otsepostituskampaaniaks va-jaliku ja sooritada tellimuse. Sel-leks arendatakse välja veebipõhine tellimiskeskkond ja laiendadatak-se kiirtrüki ja trükijärgse mater-jali töötluse võimalusi. Teenused peaksid huvi pakkuma ennekõike klientidele, kel on kuni 10 000 ti-raažiga kampaaniad. Teenuse ka-sutamise teeb mugavaks asjaolu, et tellimuskeskus on avatud 24 tun-di ja Eesti Elektronpost on valmis kliente teenindama kogu Baltiku-mi ja pikas perspektiivis ka Skan-dinaaviaulatuses.•

Tootmisteenused

6 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

Videosalvestusest on saa-nud turundus- ja müü-gijuhtide töövahend, millega hinnatakse oma operat-sioonide efektiivsust. Samuti on videosalvestus muutunud tava-päraseks näiteks korteriühistu-tes sisekorra tagamiseks.

„Digitaalse videovalve lahendus võimaldab salvestada mitme kuu pikkust videoarhiivi ning tänu nüüdisaegsetele IP-kaameratele saab kvaliteetset otsepilti ja ar-hiivi vaadata ka Interneti kau-du reaalajas,” räägib videovalve seadmete tootejuht Villy Punab. „Tegu on täiesti uudse lahendu-sega, mida on võrreldes analoog-salvestite põlvkonnal põhinevast mugavam kasutada ning oda-vam ülal pidada,” lisab Punab. Digitaalsete IP-kaamerate kor-ral kasutatakse valdavalt lahen-dust, kus salvesti asub kohapeal, mitte ei toimu materjali saatmist üle Interneti tsentraalsesse serve-risse. „Rahalise võidu annab ko-haliku salvesti kasutamisel asja-olu, et protsess ei ole sõltuv in-

Videovalve suurendab turvalisust ja efektiivsustvideovalve võimaldab tänapäeval lisaks turvali-suse tagamisele täita ka muid eesmärke – hin-nata personali tegevust, klientide käitumist ning lahendada mitmesuguseid intsidente.

prügikonteinerid jne). Samuti on 1–2 kaameraga eramaja-su-vila lahendused aina nõutava-mad. Kodus antud häire korral saab süsteemi omanik oma arvu-tist või mobiiltelefonist vaadata, kas tegemist on reaalse alarmiga või lipsas nt naabri kass lahtisest aknast sisse.

Hea videovalve lahenduse selg-

ternetiühenduse olemasolust ja kiirusest,” täpsustab Punab.

Tänapäeval kasutavad niisugust valvelahendust enamik tanklaid, laohooned ja suured pangad koos harukontoritega ning ka mitmed kontorid. Suurimat ka-sutegurit näevad antud lahendu-sele just mitme asukohaga tegut-sevad ärid. Eri valvekaameratele on võimalik seadistada erinevad prioriteedid ja kasutajagruppide-ga on võimalik määrata ligipääs nähtavale. Vastavalt kasutusõi-gustele saab jälgida konkreetset kaamerat (või gruppi) või üle võrgu kõiki lokatsioone. „Näi-teks poes saab kassapidaja posit-sioonilt jooksvalt jälgida konk-reetse poe kõiki kaameraid, ju-hataja võib vaadata lisaks arhiivi ning peakontorist on jälgitavad kõik poed ja nendes olevad kaa-merad,” kirjeldab Punab.

Viimasel ajal leiab süsteem laie-mat kasutust ka korteriühistu-tes, kus kaamerad jälgivad välis-uksi ning majaümbrust (autod,

rooks on funktsionaalne ning lihtne salvestus-jälgimistarkva-ra. Lisaks salvestamistihedusele ning pildikvaliteedile peab selle-ga olema võimalik kiiresti avas-tada otsitavat sündmust kogu salvestusel või kindlas tsoonis. Sama tarkvara peab sisaldama ka lihtsamaid pilditöötlusvahen-deid – suurendamine, kontrasti ja heleduse muutmine jms.

Terviklik videovalve lahendus teeb iga ettevõtte juhtkonna töö efektiivsemaks ja keskkonna turvalisemaks.

Mugav, paindlik ja turvalineTerviklik videovalve lahendus teeb iga ettevõtte juhtkonna töö efektiivsemaks ja keskkon-na turvalisemaks. Juht saab tööl toimuvat oma arvutist kodus, puhkusel või kontoris jälgida 24 tundi ööpäevas. Intelligent-ne salvestus võimaldab jäädvus-tada kindlaid tsoone ning ai-nult selles toimuva liikumise peale. See omakorda lihtsustab hilisemat sündmuste otsimist ning suurendab arhiivi salves-tusmahtu.

„Mitmes asukohas opereerimise korral toimub salvestus lokaa-

lsesse seadmesse, kus tagatak-se andmete turvaline säilimine RAID-tehnoloogia abil dupli-keerimisega,” räägib Punab. Et-tevõtte kasvades ja asukohtade lisandusmisel saab süsteemi kii-relt laiendada.

„Uudse videovalve lahenduse turvalisuse kohapealt on oluli-ne, et kasutajatel ei ole võimalik arhiivimaterjali osaliselt modi-fitseerida ega sellest lõike eemal-dada – alati on tagatud tervikar-hiivi olemasolu,” lisab Punab.

Lahenduse komponendidVideovalve lahendus koosneb kolmest komponendist – IP-kaamerad, digitaalne videosal-vesti ja salvestus-jälgimistarkva-ra. IP-kaamerad tagavad võrrel-des analoog-kaameratega oluli-selt parema pildikvaliteedi, ku-na suudavad kuvada detailsemat pilti ning infoedastus salvesti ja kaamera vahel on digitaalne.

Videosalvesti on spetsiaalselt vi-deo kiireks ja turvaliseks talleta-miseks arendatud arvutilahen-dus, mille spetsifikatsioon sõl-tub salvestusmahust ja kaamera-te arvust. Videosalvesti võib olla väike seade, mis sobib sõidukis-se või paljude ketastega suur ser-ver, mis tagab aastatepikkuse ar-hiivi. •

eesti kodaniku pass on eelkõige reisido-kument, samuti isikut tõendav dokument.

Kerli Prassä

Biomeetriline doku-ment tähendab, et dokumendi kaanes asetseb kontakti-vaba kiip, millele on kantud isiku biomeetrilised andmed. Biomeetrilisteks tunnusteks võib nimetada näiteks inime-se kõnnakut, sõrmejälgi, näo-kuju, allkirja jne. Biomeetri-lise passi kontrollimisel võr-reldakse dokumenti trükitud andmeid nende andmetega, mis loetakse spetsiaalse lugeja abil kiibilt.

Neid andmeid võrreldakse oma-korda inimesega, kes passi esitab. Selline kontrollimisviis tagab seni-sest kindlama isikutuvastuse. Seni on üks põhilisi võltsimisviise ol-nud foto või andmete vahetami-ne passis. Tänu kiibile kantavale informatsioonile on biomeetrilist passi aga peaaegu võimatu võltsi-da. Biomeetrilisi dokumente väl-jastatakse alates 22. maist 2007.

Lisainfot leiad www.id.ee, www.sk.ee.

Biomeetrilist passi on raske võltsida

Maimo-Lii Paloveer, Kodakondsus- ja Migrat-siooniameti pressiesindaja

Isikut tõendavate dokumenti-de seadus sätestab biomeetrilised andmed, mida on võimalik isi-kut tõendavasse dokumenti kan-da: näokujutis, sõrmejäljekuju-tised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised. Praegu kan-

Kommentaar biomeetrilise passi kohta Tänu kiibile kantavale informatsioonile on biomeetrilist passi aga peaaegu või-matu võltsida. Biomeetrilisi dokumente väljastatakse alates 22. maist 2007.

dokumendi kasutamisel arvesta-da mõningate täiendavate nõue-tega, mis siiski ei mõjuta doku-mendi tavakasutust. Kiibi töö-kindluse tagamiseks ei tohiks dokumenti murda või painutada ega mõjutada elektromagneetili-se kiirgusega.

Biomeetriliste reisidokumenti-de väljaandmine ei mõjuta va-

takse dokumenti näokujutis ning allkirjakujutis, 2009. aastal lisan-duvad sõrmejäljekujutised. Sõr-mejäljekujutiste lisamine isikut tõendavatesse dokumentidesse seob senisest tugevamalt doku-mendi kasutaja ja dokumendi, võimaldades isikut kindlamini tuvastada.Dokumenti kantud mikrokiibi tõttu tuleb biomeetrilise reisi-

rem välja antud dokumentide kehtivust – need kehtivad do-kumenti märgitud kehtivusaja lõpuni. Küll aga peavad isikud,

kes soovivad külastada Ameerika Ühendriike viisavabastusprog-rammi alusel, omama biomeet-rilist reisidokumenti.•

Lisainfot leiad leiad www.mig.ee, www.pass.ee

FOTO: isTOcK.cOM

teemaleht tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi 7

INTERNET

321

Hoolikalt läbimõeldud pisiasjad

www.arvutid.ee

ML videovalveVideo salvestamise lahendus koos digitaalsete IP-valvekaameratega.

Videosalvetus täidab tänapäeval lisaks valvele ka muid eesmärke, mida väärtustatakse näiteks turunduse ja müügitöö juures. Tehtavad analüüsid aitavad paremini mõista klientide käitumist müügikohtades ning hinnata personali efektiivsust.

Videovalvelahendustega saab tutvuda ML esinduspoodides Tallinnas ja Tartus. Täpsema info ja pakkumise saamiseks helistage 651 2555 või lugege täpsemalt www.arvutid.ee.

MugavVõimalik jälgida eemalasuvates osakondades toimuvat reaalajas ja arhiivina.

PaindlikLahendust on lihtne laiendada vastavalt ettevõtte kasvule. Paigaldamine käib kiirelt ning ei eelda tavalisest kiiremat internetiühendust.

TurvalineSalvestus toimub lokaalselt ning tänu RAID tehnoloogiale saab seda turvaliselt säilitada.

KvaliteetneIP-kaamerad pakuvad oluliselt teravamat pilti võrreldes analoogkaameratega.

IP kaamerad Videosalvesti Jälgimine

Kerli Prass

Järgnevalt tutvustamegi ID-kaardi võimalusi ja tähtsamaid e-teenuseid.

Isikut tõendav dokumentMugav formaat ja võltsimiskind-lus on kaalukad argumendid iga-päevases elus, kus oma isikut tuleb tõendada nii poes, pangas kui ka ametiasutuses.

Isikutuvastus InternetisVeebiteenustel on meie elus kin-del koht. Oleme harjunud Inter-neti-pankade ja muude e-teenus-tega. Kuid seni isikutuvastuseks kasutusel olnud koodikaartide aeg hakkab mööda saama ning nende asemel saab üldiseks sisenemisva-hendiks ID-kaart.

ID-kaart on kui võti, mis avab kõik uksed. Enam ei ole vaja mee-les pidada erinevaid kasutajanime-

id-kaart on pea igaühel meist taskus ning sel-leks, et ta ei oleks pelgalt tükike plasti, on olu-line aru saada id-kaardi tegelikest võimalustest ja rakendustest. id-kaardi eesmärk on teha elu mugavamaks ja lihtsamaks, mitte vastupidi. id-kaardi abil säästad üksjagu aega ja jalavaeva.

sid ja paroole, samuti võib loobu-da pankade koodikaartide ja PIN-kalkulaatorite kasutamisest.

DigitaalallkiriID-kaardil on salajane allkirjasta-misvõti, mida saab kasutada PIN-koodi abil. Selle võtmega märgis-tatakse allkirjastatud dokument unikaalsel ja võltsimatul viisil, mis võimaldab hiljem tõestada, et just sina selle allkirjastasid.

KrüpteerimineFaili krüpteerimise eesmärgiks on muuta selles asuvad andmed võõ-rastele loetamatuteks. ID-kaar-diga krüpteerimine on mõeldud eelkõige failide turvaliseks trans-pordiks, mitte nende pikaajaliseks säilitamiseks.

ID-piletInternetis on avatud teenusekesk-kond www.pilet.ee, kust saab pi-letit osta, vaadata oma pileti het-

keseisu ja sooritada muid vajalikke toiminguid

iPatsientiPatsiendi portaalis saate kontrol-lida oma kontaktandmeid, bro-neerida, tühistada ja muuta vastu-võtuaega arsti juurde, maksta vi-siiditasu ning vaadata infot oma tervisliku seisundi kohta.

eKooleKool on lihtne ja mugav Interne-ti-põhine õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: koolijuhte, õpetajaid, klassijuhatajaid, õpilasi ja lapseva-nemaid.

@eesti.ee meiliaadressIgal ID-kaardi kasutajal olemas

Eesti Vabariigi antud meiliaadress. See on mõeldud riigi ja isiku vahe-liseks ametlikuks suhtluskanaliks, kuhu riik võib saata ametlikke tea-teid ja isikut puudutavat personaa-lset infot. Seda võivad aga suhtlu-seks kasutada kõik soovijad.

Muud võimalusedID-kaardiga saab reisida Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiir-konna (EEA) liikmesriikides ning veitsis. Lisaks saab ID-kaarti ka-sutada e-arvete keskkonnas arvete maksmiseks elukohateate edasta-miseks, lapse sünni registreerimi-seks, lastetoetuse ja vanemahüvi-tise taotlemiseks, oma isikuand-mete kontrollimiseks, valimistel hääletamiseks. ID-kaardi abil saab paberivabas ARK-is taotleda uut

ja vahetada vana juhiluba. Kõi-gile on kindlasti teada ka see, et ID-kaarti saab kasutada Interneti-pangas tehingute tegemiseks. Sa-muti on olemas mitmeid ID-toe-ga veebilehekülgi.

Riigi ning ettevõtte/asutuse kok-kuleppel on ID-kaardiga võimalik ühendada näiteks kõik sinu töö-koha sissepääsukaardid, parooli-kaardid, haigekassakaart jne. ID-kaardi süsteem on Eestis avatud nii riigi-, omavalitsuse kui ka era-organisatsioonidele.

Kommentaar ID-kaardi kohtaAve Hinno, AS Sertifitseerimis-keskuse büroo assistent-kliendi-toe spetsialistSisuliselt on ID-kaardi elektroo-

nilisel kasutamisel kaks võimalust: elektrooniline isikutuvastus erine-vates e-teenustes ja digitaalallkirja andmine. Kõige rohkem kasuta-takse ID-kaarti isikutuvastuseks. Vähe teatakse aga krüpteerimisest ja ka digiallkirjastamise võimalust kasutatakse vähem kui elektrooni-list isikutuvastust.

Kolm peamist probleemi ID-kaa-rdi kasutamisel on:Tehnoloogiline barjäär. Siiski, enamik juba korra kasutanutest jätkab kasutamist.

Inimestel puuduvad PIN-koodid ja ei teata, kust saada uusi.Pole kaardilugejat ja ei vaevuta uu-rima, kust seda osta saab.•

www.ID.ee

ID-kaart –teeb meie elu lihtsamaks

FOTO: www.VAATAMAAiLMA.ee

8 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

NAUDITAV LIHTSUS

See oleks justkui hetk tulevikust, kuid see on hoopiski Philipsi paku-tav tegelikkus. Need on lahendused, mis teevad elu paremaks. Nau-ditav lihtsus läbi uuenduste, loovuse ja jätkusuutlikkuse. See on sinu jaoks, kes sa soovid elustada oma igapäevast reaalsust.

Meeldejääv Philips LED Lux Ambilight Spectra 2LED Lux LCD lameekraan televiisor viib pildi- ja helikvaliteedi täiesti uuele tasemele. Seda on tunnistanud ka EISA (European Imaging and Sound Association), hinnates selle Euroopa parimaks teleriks 2008–2009. Suurepärane pildikvaliteet on saavutatud tänu LED tehnoloogiale, mis ta-gab keskmiselt 50 korda parema kontrastsuse ning kuvab suurepäraselt ka musti toone. LED Lux taustavalgusega televiisoril on 1152 LED valgus-tit, mis tumenduvad eraldiseisvate gruppidena ja suurendavad kindla ala kontrastsust ekraanil. Must on nüüd must ja mitte sinine!

Parima pildikvaliteedi tagab Philipsi Perfect Pixel HD Engine. See nutikas tehnoloogia parandab igat sissetulevat signaali kolmeastmeliselt enne selle kuvamist ekraanile, millest saate nautida kujutisi kuni 6,2 miljoni piksliga. Clear LCD 100Hz tehnoloogia kiirendab vedelkristallide reageerimist ja kahekordistab kujutiste arvu. Selle tulemusena on televiisori LCD ekraan oma 2 ms reageerimiskiirusega kiireim maailmas, tagades maksimaalse pil-diteravuse ka väga kiire liikumise kuvamisel. Kogu eelkirjeldatu tulemu-seks on elutruu, terav ning briljantsete värvidega ja sujuv pilt! §§ Kõrge helikvaliteet täiustab parimat pildikvaliteeti ja tagab maksimaalse elamuse. Philipsi teleritele omaselt on ka LED Luxi kõlarisüsteem varja-tud, asudes uuenduslikult ekraani allservas. Traditsiooni kohaselt esindab see televiisor puhast ja väljapeetud disaini, kus raamina on kasutatud kva-liteetset harjatud alumiiniumi ning jalamaterjalina klaasi.

Selle televiisoriga oled valmis digitaalajastuks, sest sellesse on integreeritud MPEG2/4 digituunerid. Kasutusmugavust lisab universaalpult, mis juhib ka teisi seadmeid.

Lõpetuseks ainuüksi Philipsi televiisoritele omasest Ambilight efektist. Ambilight Spectra 2 versiooni puhul kuvatakse mõlemale poole ekraa-ni valgusvihud, mille värv muutub vastavalt ekraanil toimuvale. Praktili-sest küljest võimaldab taustavalgus pilti detailsemalt tajuda ning vähendab koormust silmadele. Sujuvalt vahelduvad pastelsed valgustoonid loovad

Nauditav lihtsus

Avad silmad maheda valguse ja linnulaulu saatel. sirutad end ja suundud hommikuste ettevalmis-tuste juurde, alates värskendavast habemeaja-misrituaalist ja lõpetades riietele veel viimase lih-vi andmisega. täiuslikuks ärkamiseks valmistab espressomasin hõrgu kohvi ning aurutaja abil saab toidulauale tervislik hommikusöök, mille nautimiseks astud oma elutoas avanevasse ime-lisse valguse, värvide ja helide mängu.

Nauditav lihtsus

mõnusa õhkkonna, muutes televiisori lummava valguse allikaks. Kes seda on näinud, see ei unusta ...

Kinoelamus sinu elutoasPhilipsi DVD kodukinosüsteem HTS9810 loob suurepärase 9.1 Cine-ma Sound helipildi. See on 5.1 surround heli edasiarendus, mille puhul kõlarile paigaldatud lisaelemendid edastavad täiuslikuma ruumilise heli ja tõstavad helikvaliteeti täiuseni. MP3 liidese abil saad mängida muusikat MP3 seadmetest ning selle helipilti on parandatud Full Sound tehnoloo-gia abil. Lisatud on kiire USB 2.0 ühendus, mis võimaldab mälupulgalt mängida erinevaid meediafaile. Unusta tagasihoidlikkus ning jaga lähe-daste ja sõpradega omatehtud filme. Mugavust ei ole iialgi ülearu, mistõt-tu lisavad seda puutetundlik ekraan ja paigaldamist lihtsustavad juhtmeta tagumised kõlarid.

See on tõeline kino sinu kodus! Jaga teistega seda suurepärast heli- ja vi-deokvaliteeti kohe saabuvate pühade ajal.

Juhtmevaba muusika Philipsi EISA auhindade kogu on muljetavaldav ning sellele lisandub Micro Hi-Fi MCi500H juhtmevabale muusikakeskusele antud Euroo-pa parima audio seadme märk 2008–2009. Selle abil saad salvestada kuni 2000 CD-d 160 GB kõvakettale ja nautida juhtmevaba muusika voogu keskusest kuni 5 lisajaama. Lihtsalt suuna personaalarvutist helid muu-sikakeskusesse või vali üks juba kõvakettale salvestatud CD-st. Muidugi mängib keskus muusikat ka USB pulgalt. Täida terve oma kodu muu-sikaga!

Emotsiooniga kell-raadioMuuda oma äratamisseade isiklikuks tujutõstvate fotode ja muusika abil. AJL308 kell-raadio mängib nii ärkamiseks kui ka uinumiseks sulle mee-lepärast muusikat ning võimaldab hoida lemmikfotod öökapil sinu lähe-duses. Võid alustada päeva helidega loodusest ja lõpetada lõdvestava zen-muusikaga või teha seda kõike hoopiski rütmikamalt. Piltide ja muusika sisestamiseks on USB liides.

teemaleht tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi 9

NAUDITAV LIHTSUS

Valgusega sündivad hommikudPhilipsi 100-aastane kogemus lubab teada kõike valgustamisest. See on viinud imelise avastuseni, mille keskmes on koidukuma elustav jõud. Philipsi seade Wake-Up Light äratab sind nii nagu see loodusel algselt plaanis oli ... koos valgusega. Järjest suurenev valgus paitab silmi 30 minuti jooksul enne määratud ärkamisaega ja laseb kehal tasapisi ärkamisega harjuda. Sinu energiatase tõuseb loomulikul viisil ja annab kogu päevaks hea tuju ning värskuse. Pisiasjades on jõud. Luba neid endale igas päevas ja alusta sellega kohe hommikul.

Philipsi ja Nivea kooslusNüüdsest säästad hommikuti kallist aega, sest uus Philipsi nii-sutav raseerimissüsteem Nivea for Men ühendab märja ja elekt-rilise habemeajamise ning võimaldab seda edaspidi dušši all te-ha. Sellesse esmaklassilisse elektripardlisse on integreeritud vita-miinide ja kummeliga rikastatud habemeajamisvedelik Nivea for Men, mis niisutab nahka. Täppistöö võite aga jätta süsteemi Flex Tracker hooleks, sest see jälgib habemeajamisel hoolikalt näoku-merusi, kaitstes nahka ja andes tulemuseks hoolitsetud välimuse. Erinevus ei ole ainuüksi nähtav, vaid ka tuntav. Tulemuseks on hoopis teine tunne.

Rõivastele uus eluPhilipsi rõivahooldussüsteem on esimene terviklik lahendus, mis ühendab riiete triikimise, aurutamise ja värskendamise. Kortsud rõivastes kaovad vaid mõne sujuva liigutusega tänu tõhusale au-rutriikrauale ning unikaalsele soojustatud triikimislauale, mille põletuskindel kate Never Burn tagab ka ohutuse, kannatades kuni 250-kraadist kuumust. Triikimispinnalt puhuv õhk tekitab riie-te alla õhupadja, mis hoiab ära triikimisel tekkida võivad inetud läikivad randid ja taskupiirjooned. Lisaks on üks laua ots mõel-dud spetsiaalselt särkide triikimiseks. Nn imemisrežiim ei lase veetilkadel tekkida ning hoiab rõivaeseme triikimise ajal kind-lalt paigal, tagades täiuslikud viigid ja voldid. Värskendusrežiimil

Nauditav lihtsuspuhutakse kuum õhk läbi püstloodselt rippuvate riiete suunaga eest taha ja läbi varrukate. See annab rõivastele värske lõhna ning lisaks väheneb vajadus neid keemiliselt puhastada. Seda praktilist seadet on ka lihtne endale sobivalt töövalmis seada, kuna see või-maldab valida kuni 22 kõrgusastme vahel. 2,5-liitrine veemahu-ti laseb täisvõimsusel auruga segamatult triikida, kuni rõivad on saanud uue elu.

Igapäevane eriline hetkKohvil ja kohvil on vahe ning sa tead seda. Philipsi täisautomaat-ne espressomasin HD5730 valmistab kõrge rõhu juures eri kan-gusega kohvijooke värskelt jahvatatud kohviubadest, mis tagab neile parima aroomi ja maitse. Ühe nupuvajutusega valmib kas tavaline kohv, espresso, cappuccino, caffé latte või latte macchia-to. Automaatne piimavahustamise funktsioon tagab korraliku va-hu ka kõige nõudlikuma vahusõbra kohvile. Selleks ei pea samuti ootama, sest kaks kütteelementi võimaldavad kohvi ja vahustatud piima valmistada ühel ajal. Automaatne puhastus- ja katlakivi ee-maldusprogramm, samuti hõlpsalt eemaldatavad ja pestavad osad võimaldavad aparaati hooldada mängleva kergusega. Väikese hetkega valgub kõikjale mõnus kohvi lõhn ning jook on-gi valmis nautimiseks.

Maitsevõimendatud tervislik toitTervislik toit on maitselt ja värvilt rikkalik. Aurutamine säilitab kasulikud toitained, toob esile toiduainete loomuliku maitse ning värvi. Nii valmivad näiteks hõrk kala ja mereannid ning vikerkaa-revärvilised juurviljad. Kvaliteetne Philipsi aurutaja annab veel-gi hoogu juurde, lisades unikaalse maitsevõimendi abil roogade-le maitserohelise ja vürtside maitset. Kasutuslihtsust lisavad op-timaalsed etteantud ajalimiidid, mis on eri hõrgutiste valmista-miseks sobivaimad ning samuti soojashoidmise funktsioon, mis hoiab toidu serveerimisvalmis. Ekspertide koostatud retseptikogumik annab juurde väärtuslikke

ideid ja näpunäiteid, kuidas elu veelgi maitsvamaks muuta.

Tänapäevane juukse- ja kehahooldus Philipsi juukselõikuritega on võimalik nüüd ise endal juukseid lõigata ka nendes piirkondades, kus see varem peaaegu võima-tu näis. Philipsi QC5170 mudel võimaldab täpset soengulõikust pea kon-tuure järgiva kammi, täppispiireli ja 180 kraadi pöörleva lõikepea abil. 10 lukustatavat pikkusseadet lasevad lõikurit täpselt regulee-rida. Libisemiskindel käepide on kavandatud samuti spetsiaalselt iseenda juuste lõikamise hõlbustamiseks,

Philipsi QC5099 mudelit eristab 3-mõõtmeline pea kontuure jär-giv kamm ning 15 lukustatavat pikkusseadet.

Philipsi hoolduskomplektid on lemmikud kompaktsuse pool-dajatele.QG31 seeria piirlid on ere näide kõik-ühes-lahendusest, sest on loodud hooldama nii juukseid, habet kui ka teisi näokarvu ning MicroBlade’i tehnoloogia tagab maksimaalselt täpse tulemuse. Kõvendatud Inox-terasest terad pikendavad tööiga ning täielik veekindlus teeb komplekti kasutamise ja puhastamise lihtsaks.

Philipsi ainult meestele mõeldud laetav kehahooldussüsteem TT 2021 piirab ja raseerib kõikides keha piirkondades ning hõlmab igas soovitud suunas piiravat 3 kammi, millel mitu erinevat pik-kusseadet. Olles täielikult veekindel, töötab see nii märjas kui ka kuivas keskkonnas ning on nahaärrituse vältimiseks valmistatud hüpoallergeenilisest sulamist.

Tee endale kingitus ja luba keerukamatel iluprotseduuridel olla edaspidi palju lihtsamad. •

10 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

Andmetest

Tänapäeval on nii era- kui ka avaliku sektori asutus-tes järjest kriitilisemaks muutumas andmete töötlemise kiirus ning saadud teabe põhjal õigete juhtimisotsuste tegemine. Ilmne on see, et mida rohkem on asutusel andmeid oma tegevus-protsesside ning teda mõjutava väliskeskkonna kohta ning mida oskuslikumalt ta oskab andmeid analüüsida, seda kergem on asu-tust juhtida. Samas, kui kogutud infot efektiivselt ladustada ning analüüsida ei suudeta, on andme-te kasutegur väike. Järgneval joo-nisel on piltlikult kujutatud and-mete töötlemise meetodid. Kasu-tuses on tegelikult ühed ja samad andmed, kuid nendest saadav väärtus on erinev.

Andmetest ja neis sisalduvast teabest

Mõningaid näited probleemi-dest, mida on juba AKM-i abil praktikas lahendatud:

Milliseid tooteid või teenuseid •peab asutus oma klientidele pakkuma? Millised kliendid kõige tõe-•näolisemalt lähevad konkuren-di juurde või lõpetavad mingi teenuse kasutamise või toote ostmise?Kas rahuldada uue laenutaotle-•ja laenusoovi?Kuidas saaks moodustada •klientide või toodete/teenuste segmente nii, et pakkuda igale

kliendile neid teenuseid ja too-teid, mida nad kõige rohkem vajaksid?Kuidas avastada klientide •(kindlustus)pettusi?Kuidas teha kõige efektiivse-•malt kliendile suunatud/ko-handatud reklaami?Kui suur on järgmise kuu käi-•ve?Kuidas paigutada kaubad laos •kõige efektiivsemalt?

Esitatud küsimused on vaid väi-ke hulk probleemidest, mida eri majandussektorites tegutse-vatel asutustel tuleb lahendada. AKM-i idee on selles, et teisen-dada reaalelu probleem lihtsa-maks ja formaalsemaks ülesan-deks, mida saab juba mingite konkreetsete andmekaevemee-toditega lahendada.

Enamikke praktikas ette tulevaid keerulisemaid probleeme saab lahendada järgmiste meetodite abil:

Klassifitseerimine (ingl classi-•fication);Hinnangute leidmine/hinda-•mine (estimation);Prognoosimine (prediction);•Assotsiatsioonireeglite leidmi-•ne (affinity grouping/associa-tion rules);Klasterdamine (clustering).•

Klassifitseerimine tähendab seda, et uuritakse asutuse jaoks uue objekti omadusi (näitajaid) ja paigutatakse ta ühte eeldefi-neeritud klassi kõigi võimalike klasside hulgast. Klassifitsee-rimise eelduseks on hästi defi-neeritud klasside ning juba eel-nevalt klassifitseeritud näiteob-jektide olemasolu. Ülesandeks on luua mingi klassifitseerimis-mudel, millega saab uut objek-ti klassifitseerida. Näide: Toetu-se- või krediiditaotleja paiguta-mine ühte kolmest riskiklassist: madal, keskmine, kõrge risk.

lemist ning elus esinevate objek-tide (näiteks klientide) loomu-likku käitumist. AKM on tihe-dalt seotud eri teadusharudega nagu matemaatika, matemaa-tiline statistika, infotehnoloo-gia, füüsika, arstiteadus ja sot-sioloogia. Kiire progress arvuti-te riistvara ja tarkvara osas lubab andmekaevemeetodeid juba üs-na mugavalt kasutada mitme-te analüütikaprogrammide või andmebaasisüsteemide lisamoo-dulite abil.

Kirjeldava andmekaeve ees-märk on leida loomulikke mustreid ja ühiseid tunnusjoo-ni eri objektide (näiteks klien-tide) gruppide jaoks. Näite-na olgu toodud nn klientide

mikrosegmenteerimine sarna-se käitumisega kliendigruppi-de moodustamiseks, et pakku-da tekkinud kliendigruppide-le asutuses isiklikumat ja efek-tiivsemat teenindamist.

Sihipärase andmekaeve eesmärk on seletada/prognoosida mingit kindlat näitajat, nagu näiteks käibe suurus, kliendi teenus-te lõpetamise või konkurendi juurde mineku tõenäosus. Ena-mikel juhtudel on siin lõppees-märgiks mineviku- ja oleviku-info põhjal järelduste tegemine tuleviku jaoks. Et edukalt hin-nanguid ja prognoose anda, ko-gutakse juurde igasugust infot, mida arvatakse uuritava näitaja-ga seotud olevat.

Kui klassifitseerimise eesmär-giks on paigutada tundmatu objekt mingisse kindlasse eel-defineeritud klassi, siis hinda-mise eesmärgiks on leida uu-ritava näitaja väärtus pideval arvskaalal. Näide: Kliendi elu-eaväärtuse hindamine (lifetime value) ehk kui palju toob klient asutusele hinnanguliselt käivet kuni oma kliendiks olemise aja lõpuni.

Prognoosimine on sarnane üles-anne klassifitseerimise ja hindami-sega. Siin tuleb lisaks mängu mi-

neviku ja tuleviku mõõde ehk ob-jektid klassifitseeritakse olenevalt tema prognoositavast käitumisest tulevikus või mingi näitaja tule-vikuväärtusest. Objektide kohta omatakse minevikuandmeid nii prognoositavast näitajast kui ka prognoositavat näitajat seletava-test/mõjutavatest näitajatest ning üritatakse leida prognoosimudel, mille eesmärk on olemasolevate seletavate näitajate põhjal prog-noosida uuritavat näitajat tulevi-kus. Näide: Tõenäosuse leidmine, et leibkond tellib mingi toote saa-detud tootekataloogist.

Assotsiatsioonireeglite ana-lüüsi eesmärgiks on omavahel püsival ja mõistlikul viisil seo-tud nähtuste, sündmuste, ob-jektide vms leidmine. Sellised seotud nähtused võivad olla näi-teks sageli koos külastatavad vee-bilehed või tähelepanek, et min-git kindlat kaupa ostvad klien-did võtavad suure tõenäosusega ka ühe teise kindla toote. Näide: Kuidas paigutada kaubad poes nii, et läbimüük oleks maksi-maalne?

Klasterdamine on andmete gru-peerimine segmentidesse nii, et iga segmendi objektid on ühelt poolt samasse segmenti kuuluva-te objektidega sarnased ning tei-selt poolt, erineksid ülejäänud se-gmentidesse kuuluvatest objek-tidest. Näide: Segmenteerimine turunduses. Selle asemel, et te-ha „loodetavasti väga paljudele klientidele sobivat turunduspak-kumist“, leitakse eelnevalt klien-tide segmendid ning alles pärast segmentide leidmist tehakse igale turunduskampaaniasse kaasatud kliendile unikaalne pakkumine, mis on kooskõlas vastava segmen-di iseloomustusega, kuhu klient kuulub (klientide ostuharjumus-te, toodete/teenuste kasutamis-harjumuste, demograafiliste näi-tajate jms põhjal).•

Jüri Kuusik, AS Logica Eesti

Samas, kui kogutud infot efektiivselt la-dustada ning analüüsida ei suudeta, on andmete kasutegur väike.

Sihipärase andmekaeve eesmärk on sele-tada/prognoosida mingit kindlat näitajat, nt käibe suurus, kliendi teenuste lõpetamise või konkurendi juurde mineku tõenäosus.

ANDM

ETE

VÄÄR

TUS

Igas asutuses on olemas kõige detailsemal tasemel andmeid, mis asuvad tavaliselt operatiivse-tes andmebaasides, failides ning

välistes andmeallikates. Andme-ladu kujutab endast asutuse juh-timise jaoks teisendatud and-mebaasi, mis on operatiivand-mebaasidest ja muudest andme- allikatest tuletatud. Põhjuseid, miks andmeladu tehakse, on mitmeid.

Peamine on teha võimalikuks ka kehvema IT-alase ettevalmistu-sega asutuse töötajatele kiirem, lihtsam ja efektiivsem infopä-ringute lahendamine ilma liigse operatiivandmebaaside koorma-miseta. Aruanded on mõeldud asutuse juhtimiseks ning tehak-se andmelao puudumisel ope-

ASUTUSE ANALÜÜTILINE VÕIMEKUS /KÜPSUS

ratiivsüsteemide põhjal, mis te-kitab tihti mitmeid probleeme. Andmekuubikud on efektiivne vahend keerulisema struktuuri-ga, kuid asutuse juhtimise jaoks vajalike päringute tegemiseks, kasutades andmeladu. Aruanded ja andmekuubikud on sisuliselt andmete kirjeldamismeetodid selleks, et mõista, mis juhtus.

Selleks, et mõista, miks juhtus ja millal jälle juhtub, tihti enam eelnimetatud meetoditest ei pii-sa. Appi tuleb võtta nn andme-kaevemeetodid (AKM), mis lu-bavad leida andmetest sügava-maid seoseid. Edasi peab saadud teadmistega midagi ette võtma ning kõige lõpuks tehtud otsu-seid optimeerima.

Kui AKM-i ei kasutata, tähen-dab see sisuliselt seda, et aru-annetest ja andmekuubikutest saadud tulemuste interpretee-rija üritab sügavamate seoste kättesaamiseks kasutada vaid enda või teiste intuitsiooni, erialaseid teadmisi, nn head tava vms, mis võivad kokku-võttes olemasolevate andmete suhtes liiga subjektiivseks osu-tuda. AKM-i kasutamise kor-

ral lastakse seevastu andme-tel endil „rääkida”. Samas pole AKM kaugeltki mitte imeva-hend kõikide probleemide la-

hendamiseks. Selleks, et mak-simaalset efekti saavutada, tu-leb AKM-i kasutada koos kõi-gi eelnimetatud meetoditega (aruanded, andmekuubikud, inimteave).

Artiklis on fookuse all autori ar-vates Eestis kõige vähemtuntud ja -kasutatud andmete töötlemi-se meetod – andmekaeve. AKM-i eelis aruannete ja andmekuubi-kute ees on see, et reaalse elu ob-jekte püütakse kirjeldada mee-toditega, mis on tegeliku eluga loomulikumalt seotud. Näiteks imiteeritakse mitmete andme-kaevemeetoditega inimese mõt-

teemaleht tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi 11

MAJANDUSTARKVARALAHENDUSEDMICROSOFT DYNAMICSNAV BAASIL

finantsjuhtimine, tootmine, kliendisuhete

haldus (CRM), lao- ja logistikahaldus,

teenindus, ärianalüütika, e-äri,

personaliarvestus, projektijuhtimine

Laki 11E, 12915 TallinnSõbra 56, 51013 Tartu www.hat.ee

Tarkvarata suudavad efek-tiivselt töötada vaid vä-ga väikesed ettevõtted või füüsilisest isikust ettevõtjad. Igal vähegi suuremal ettevõttel peab olema toimiv infosüsteem. Seda eriti tulevikuperspektiivis. Üks maailma tuntumaid majan-dustarkvarasid on Microsoft Dy-namics NAV, mis on mõeldud keskmistele ning suurtele orga-nisatsioonidele mitmetes ärivald-kondades. Lisaks tarkvara enda standardfunktsionaalsusele on väl-ja töötatud mitmeid eri valdkon-dadele suunatud lahendusi, mis arvestavad konkreetse valdkonna nõudeid ja soove. Mainitud tark-varast on välja arendatud ka väi-keettevõtetele sobiv majandustark-vara – Microsoft Dynamics NAV Hät Express.

Microsoft Dynamics NAV-i eelis-teks teiste samalaadsete tarkvara-de ees on kasutajasõbralikkus, ku-na programmi kasutajaliides näeb välja samasugune kui teised Micro-softi lahendused. Seetõttu on teda lihtne kasutada, samuti integreeri-da teiste Microsofti toodete ja teh-

Kvaliteetne majandustarkvara tagab firma edumajandustarkvaraga tegeleva ettevõtte tegevju-hi margus tammeraja sõnul on majandustark-vara eluline osa ettevõttest. „nii nagu ettevõttel peaks olema korralik büroohoone, elekter ning internet, peaks tal olema ka toimiv infosüsteem,” selgitas tammeraja. majandustarkvaral on ette-võtetes iga aastaga üha suurem roll.

noloogiatega. Lisaks on tarkvara kergesti kohandatav. Nii vorme, aruandeid kui ka kasutajate ekraa-nivaateid saab hõlpsasti kohandada vastavalt firma vajadustele. Tarkva-ra on võimalik ühendada ka teiste ettevõtte jaoks oluliste kolmanda poole tarkvaratoodetega.

Mainitud tarkvara teeb eriliseks see, et seda on võimalik kohan-dada vastavalt tööstusharule. Praeguseks on välja töötatud üle 900 lisa- ja tööstusharulahen-duse, mis põhinevad Microsoft

Dynamics NAV-il. See annab hulgaliselt võimalusi, et ettevõte leiaks endale just sobiva tarkva-ra. Programmi võimaldab kasu-tada ja hallata ka eri valuutasid ning opereerida rohkem kui 30 keeles. See tähendab, et ka firma laienemine väljaspoole on liht-sam kui enne.

Mainitud lahendus sobib nii toot-mis-, logistika-, teenindus-, projek-tijuhtimise-, kaubanduse-, e-äri et-tevõtetele kui ka paljudele teistele. Siiski annab see tarkvara kõige roh-kem efekti just tootmises, hulgi-kaubanduses ja teeninduses. Tule-viku perspektiivis muudab tarkva-ra ettevõtete elu niivõrd lihtsaks, et töötajaid, kedas praegutäna on pal-gatud üksnes selleks, et andmeid si-sestada või laoseisu kontrollida, po-le enam vajagi.

Majandustarkvara turul on toi-mumas palju muudatusi. „Ma-jandustarkvara on väljunud n-ö klassikalisest raamist, kus ta tähen-das puhtalt arvepidamist,” lausus Tammeraja. „Tarkvara on üha enam seotud ettevõtte operatiiv-juhtimise, kliendihalduse, kom-munikatsiooni ja ärianalüüsiga.” See tähendab seda, et süsteemi si-sestatud info on kõigile töötajatele

kergesti kättesaadav ning seetõttu saab ettevõtte protsesse hulga kii-remini toimima panna. Näiteks kui infosüsteem siduda kommu-nikatsioonilahendustega on kõik-võimalikud toimingud vaid ühe hiireklõpsu kaugusel. Kui süsteem näitab, et kellelgi on maksmata ar-ve, siis vaid mõne kiire toiminguga

saab võtta otse arvelt kõne kliendi-le, saata talle e-kirja või hoopiski SMS-i. Aastakümnete pärast või-vad tarkvarad juba juhtida ka liht-samaid otsustusprotsesse.

Praegune majanduslanguse pe-riood on ideaalne uue infosüs-teemi juurutamiseks. „Ei pea ra-belema nagu kõrghooajal, et täi-ta kõikide klientide tellimusi, vaid

saab rahulikult enda sisse vaadata ning mõtiskleda, kuidas järgmi-sel tõusuperioodil efektiivsemalt edasi minna,” selgitab Tammera-ja. „Kvaliteetne majandustarkva-ra aitab firma edule kindlasti pal-ju kaasa.”

Majandustarkvara arenev maa-ilm on paljude jaoks ahvatlev. Seetõttu võib leida Eesti tark-

varaturult ka terve nimekirja et-tevõtteid, kes kõik ühel või tei-sel moel tarkvara ning teenuseid pakuvad. „Paljud firmad taha-vad selle valdkonnaga tegeleda, kuid ei saa sellega hakkama,” li-sab Tammeraja. Sellest tulene-valt tuleks tarkvara pakkuvate firmadega ettevaatlik olla. Te-gelikku kvaliteetset teenust saab vaid vähestelt firmadelt. •

Praegune majanduslanguse periood on ideaalne uue infosüsteemi juurutami-seks.

Kiiresti muutuvas äri-keskkonnas otsitak-se pidevalt lahendu-si, mis parandaksid oluliselt tootmisettevõtte kompetentsi ja läbilöögivõimet ning aitak-sid kvaliteedis kaotamata tuua tooteid kiiremini turule. Vaja on võtta kasutusele uuendus-likke tehnoloogiaid. Seda mitte ainult tootmises, vaid ka too-tearenduses. Iga firma eesmär-giks on talle seatud ülesannete edukas täitmine, mida mõõde-takse kulutatud aja ja finants-vahenditega ning saavutatud kvaliteediga. Järjest enam ker-kivad hindamisprotsessis esile sellised tegurid, nagu koostöö tase ettevõttes ja intellektuaal-se kapitali haldamine. Edu saa-vutamiseks turul tuleb ettevõt-tel kiiremini uuendada tooteid

DIGITAALNE INFORMATSIOON – EFEKTIIVSUSE KASVULAVA

oÜ pro-step tegeleb alates 1996. aastast masi-naehitusele ja tootmisele suunatud tarkvaratoo-dete turustamisega eestis. Järgnevas püüame anda põgusa ülevaate vahenditest, millega on võimalik saavutada oluline aja- ja inimressursi kokkuhoid, aga ka efektiivsuse kasv.

ristkasutus annab eelise, mida on nn analoogmaailmas raske saavutada. Turundusinfo ning tagasiside võimaldavad toote-arendajatel luua paremaid too-teid, 3D modelleerimine (So-lid Edge, NX) ja visualisee-rimistööriistad võimaldavad tootearenduse varases staadiu-mis vältida vigu, mis on ana-loogmaailmas lihtsad läbi lip-sama (kuju iseärasused, detai-lide sobitumine gabariiti jne).

ja optimeerida äriprotsesse. Oluliseks küsimuseks saab aja-faktor – aeg mille jooksul suu-detakse mõte tooteks vormida. Samuti on tähtis rahaline res-surss – kui palju on optimaa-lne kulutada kogu protsessile, et toode oleks kasumlik. Seda on raske tagada, kui ettevõttes puudub võimalus hallata toote elutsüklis (vt joonis) loodavat informatsiooni. Toote elutsükli digitaalse info haldus

Mida aeg edasi, seda digitaal-semaks muutub meid ümbrit-sev (televisioon, muusika jne). Üha enam luuakse informat-siooni, mis on digitaalne ehk numbriliselt töödeldav. Sama tendentsi võib täheldada ka masinaehituses ja -tööstuses.

Paber asendatakse digitaalses formaadis infoga. Digitaalseid andmeid on lihtsam säilitada ja töödelda ning need võtavad vähem ruumi kui paber, samas on nende hävimisoht tööolu-korras oluliselt suurem (vaja-likud on turvakoopiad, üht-sed andmehoidlad jne). Lisaks saab digiandmeid lihtsalt jaga-da, kontrollides seejuures nen-dele ligipääsu. Kõik see annab võimaluse oluliseks aja ja res-

sursi kokkuhoiuks. Kui rääki-da masinaehituse valdkonnast, kus Pro-STEP peamiselt tegut-seb, siis siin võib toote elutsük-li vältel loodavaid andmeid ja-gada järgnevalt: turundusinfo/planeerimine, kujundus, mo-delleerimine, tootearendusin-fo, tootmisandmed, remont/hooldus ning taaskasutuse ja utiliseerimisega seotud tead-mus. Kõigi nende valdkon-dade loodud info jagamine ja

Kogu tooteloome protsessi ajal loodud info talletatakse üht-sesse andmebaasi (Teamcenter, TC Express). Selle andmebaa-siga suhtlevad kõik tootmisega seotud allüksused: turundus-osakond, tootmine, ladu, raa-matupidamine jne). Erinevate protsessiosaliste infovahetuseks on loodud hästi toimivad liide-sed. Näiteks saab lihtsa vaeva-ga viia toote struktuuri raama-tupidamis/ressursiplaneerimis-süsteemi (Axapta, SAP jne) Digitaalse tootmise haldami-seks on laialdaste võimalustega pakett Tecnomatix™. Viimane ühendab eri tootmisvaldkon-nad: tootmisprotsessi planeeri-mise, simulatsiooni, kontrolli ja tööde täitmise tootearendu-sega ühtseks tervikuks. Kogu selline digitaalne andmevahe-tus annab võimaluse saavutada olulist aja kokkuhoidu.

Kellele eelmainitu tõsisemat huvi pakub, võtke julgesti Pro-STEPi meeskonnaga ühendust. Tuleme meeleldi teile külla ja tutvustame kõiki meie toote-portfellis olevaid tooteid. •

12 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

Indrek Silver Steinberg

Hologrammikujutised, puuteekraanid, kla-viatuuri ja hiirevabad juhtimisvõimalused ja palju teisi arvutite juurde kuuluvaid seksi-kaid võimalusi-lahendusi on tä-nasel päeval juba olemas.

Õnneks võib nende elulisust en-nustada sama pikaks ajaks, kui napsisena leiutatud naljadel. Hiljem, kaine peaga, on paremal juhul veidi aega piinlik.

Väike on ilusArvutimaailmas rühitakse aina väheldasemate gabariitide poo-le. Apple Inc – Macintosh arvu-tite tootja ja looja on praeguseks kogu arvuti pressinud monitori, vaid hiir ja klaviatuur asuvad väl-jaspool. Võib arvata, et mõistlik-kuse ja mugavuse piir on sellega ka saavutatud. Arvuteid on su-rutud ka mündi suuruseks, aga kellele sellist vaja peaks minema? Teisalt on turg kuivatanud ka ar-vutite hinnad väikeseks ja see on tõesti ilus. Taskukohase PC-ar-vuti hinnaga ollakse harjunud, kuid hellitavalt Mäkiks kutsu-tud arvuti hind on täna üsna PC hinna ligidusse vajunud. Sa-mas – ega see enam täisvereline Mäkk polegi, sest arvuti kõhus

Arvutite lähim tulevik on igav. Õnneks!

3d-ekraanid kõigile on ehk ainus lähituleviku uuendus, mis arvutite tavatarbijat võib ähvarda-da. enam-vähem kõik ülejäänu, mis teha annab, on tehtud. kui operatsioonisüsteem välja arva-ta, siis lähema kümne aasta ulatuses ei ole suuri uuendusi ette näha.

lööb takti Inteli protsessor.

Väikese kõhklusega võib ennus-tada, et lähema viie aasta jooksul surub ka PC kogu oma mater-jalosa monitori, monitori diago-naali pikkus jääb praeguse 19–20 tolli piiridesse ja paksus ka-haneb paarile sentimeetrile. 3D ehk stereokujutisega monitor on aga sedavõrd ahvatlevam, et sel-lele võib rahulikult ennustada hiilgavat tulevikku.

Imetlusväärne ei pruugi mu-gav ollaVõib ennustada, et hiire- ja kla-viatuurivabad lahendused jäävad arvatavasti vahvateks katsetus-teks, mida veel mõnda aega võib kohata ulmefilmides. Praeguseks on selge, et enda ees olevat õh-

ku sõtkuda on märksa ebamu-gavam, kui vasaku käega kiir-sõrmiseid kasutada ja paremaga hiirt juhtida. Kuid võib arvata, et piiratud arvul leiavad ka hii-revabad lahendused ostjaid. On ju veidrikke, kes roomavad või-leiva paksusesse autosse, mida

veab diiselvedurile sobilik moo-tor ja mis reeglina on eriti oht-liku hepatiidi värvi. Kuniks see selle metsikuse nimi on Lamb-orghini, leidub ikka mõni, kes arvab, et see on maailma vah-vaim auto.

Viiruste loojaid peaks ka tule-vikus jätkumaKoduarvuti koidikul, kui IBM avalikustas oma esimese mude-li tehnilised andmed, tekkis kor-raga kaks arvutimaailma. Nüüd sai PC arvuti tootmisega hakka-ma iga vähegi tehnilise huvi ja haridusega soovija. See tõi kaa-sa konkurentsi, konkurents suh-teliselt madalad hinnad, suhte-liselt madalad hinnad aga oma-korda nende arvutite suure levi-ku. Suur levik ja avalikud teh-nilised andmed lubasid kogu maailma igavleval noorsool asu-da arvutiviiruseid looma. Po-le vaja otsida ühist majandus-likku huvi viirusetõrjeprogram-me tootvate firmade ja viiruste loojate vahel. Viimaste ajendid on enamasti sarnased illegaalse-te streetracer’itega. Igavus ja ku-

jutlusvõime puudulikkus sunnib sigadusi tegema. Vaid vahel har-va luuakse viirusi teistel põhjus-tel. 1974. aastal töötas Nõuko-gude autotööstuse krooni – To-gliatti autotehase juures nooru-ke programmeerija, kes uskus, et teda ei hinnata küllaldaselt. Aus-

tuse võitmiseks, sokutas ta teha-se keskarvutisse viiruse ning ise võttis puhkuse. Noormehe arva-tes pidanuks tehas esiteks seisma jääma, seejärel ilmunuks tema – üleni valges ja päästnuks riigi au-tööstuse.

Tehas jäi tõesti seisma, aga viga oli kuhjunud ja paari näpuliigu-tusega ei õnnestunud süsteemi enam käivitada. Tasuks 15 aas-tat vanglakaristust. Kuid viiru-semeistreid sünnib üha juurde ning seepärast ei pea ka viiruse-tõrje programme tootvad ette-võtted esialgu tööpuuuduse üle kurtma.

Operatsioonisüsteemid vaja-vad revolutsiooniPraeguseks on arvutikasutajad mõistnud, et Windows Vista on üks enim reklaamiraha neelanud õnnetus. Kui XP patuga pooleks isegi töötab, siis Vistat võib võr-relda veduriga, mis on nii ras-keks ehitatud, et jõuab vaid ise-ennast vedada. Samas on nii üks kui teine ülekohtuselt kallid. XP ei sisalda lihtsalt nii palju kvali-fitseeritud inimtööjõudu, et te-ma jaemüügihind peaks olema 100 dollarit.

Aga olukorras, kus määratu tarbijaskond vajab kaupa ja ai-nus pakutav on korraga nii üle-hinnatud kui ka ebatõhus, on vaid aja küsimus, kui turule il-mub töökindel ja odav alter-natiiv. Seetõttu võib loota, et vähemalt 10 aasta pärast võib Windowsi operatsioonisüs-teeme kohata vaid habemega anekdootides.•

Suur levik ja avalikud tehnilised and-med lubasid kogu maailma igavleval noorsool asuda arvutiviiruseid looma.

FOTOd: isTOcK.cOM

teemaleht tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi 13

Turvalisus on moesõna mitte ainult ühiskonnast, vaid ka arvutitest rääkides. Micro-softi Windowsi ja Office’i ärigrupi juht Pert Lomp räägib, kuidas tihti juhtub nii, et soetatakse endale küll korralik arvuti, kuid tarkvara koha pealt kiputakse koonerdama. Siis minnakse näiliselt kergema vastupa-nu teed – hangitakse võltstarkvara. Eriti siis, kui arvutiasjandusest, täp-semalt võltstarkvaraga riskidest, tea-takse vähe või üldse mitte midagi.

Paraku ei arvestata, et see võib olla risustatud pahavaraga, mis võib teie arvuti ühel päeval lihtsalt tühjaks te-ha või avastate hoopis, et Interne-ti-pangas on teie asemel teinud toi-minguid Mr X.

Eelista alati ehtsat tarkvaraVõltstarkvaral võivad puududa min-gid olulised elemendid ja ka vastav dokumentatsioon, samuti ei kaas-ne sellega garantiid ega uuendusvõi-malusi. Seepärast tuleb installeerida arvutisse ehtne Windows. Ostmisel käib operatsioonisüsteem tavaliselt arvutiga kaasa, kui ei, tuleb see eral-di osta.

Kui aga siiski on teie arvutisse kas tahtlikult või ebateadlikult installee-ritud võltstarkvara, pakub Microsoft kodukasutajatele abi selle väljaselgi-tamisel ning legaliseerimisel.

31. jaanuarini 2009 on võimalus kontrollida, kas arvutisse installee-ritud Windows ja Office on ehtsad või on tegemist võltstarkvaraga. Kui viimasega, siis on võimalik tarkvara soodsalt legaliseerida. Ehtsat tarkva-ra saab tellida Interneti teel või va-lida edasimüüja. Kogu vajaliku info leiab aadressilt http://www.micro-soft.com/eesti/campaign/office/in-dex_business.html. Seal on lihtsalt ja arusaadavalt kirjas, mis ja kuidas tuleb toimida.

Kuid tarkvara legaliseerimise kam-paania kaasab ka ärikliente, kes saa-vad osta endale soodsalt kuni viie arvuti legaliseerimiseks spetsiaalse tarkvara (GGK). Kui on aga vajadus legaliseerida tarkvara enam kui viies arvutis, saab juurde teha lepingu.

Kodukasutajate sõberMicrosofti uuemate toodete ise-loomustamist alustab Pert Lomp Microsoft Office 2007-st, mis eri-neb tunduvalt 2003. aasta versioo-nist. Tegemist on funktsionaalse ja kiire tarkvaraga, mis aitab tööd efek-

Microsoft pakub erinevaid

lahendusimicrosoftil on praegu käimas mitmed kampaaniad – pakutakse nii tarkva-ra ehtsuse kontrolli kui ka uusi soodsa hinnaga tooteid erinevatele kliendi-gruppidele, huviline leiab infot aadressilt www.microsoft.ee.

tiivistada, hõlbustab koostööd ja ai-tab kokkuvõttes saavutada paremaid tulemusi.

Esimesel korral kulus küll ka Pert Lompil veidi kauem aega, et Office 2007 lihtsusest aru saada. „Ma liht-salt ei uskunud, et üks tarkvara võib nii lihtne ja loogiline olla,” kommen-teerib Lomp. Põhjuski on teada: en-ne kui tarkvara hakati välja töötama, küsiti tuhandetelt arvutikasutajatelt, missuguseid funktsioone nad kõige sagedamini kasutavad. Need toodigi menüüribal selgelt välja.

Teatud funktsioonid, mille kasuta-miseks Office 2003 puhul tuli käia läbi mitmete menüüde, on Office 2007 puhul vaid parempoolse kli-ki kaugusel. Tarkvara funktsionaal-sus aitab asjad paremini ja kiiremini üles leida, koostada kiiremini doku-mente, teha Excelis tabeleid ning ar-vutusi jms.

Praegu pakub Microsoft eestikeelset tarkvara kodukasutajatele ja õppuri-tele vaid 1149 krooni eest. Seda nii-kaua, kuni kaupa jätkub. Kuna tark-vara on võimalik installeerida kolme kodusesse arvutisse, siis tuleb ühe ar-vuti hind veelgi madalam – alla 400 krooni.

Tarkvara sisaldab Wordi kirjatöö-deks, Excelit arvutusteks, Power-Pointi esitlusteks ja OneNote´i iga-päevaste toimingute märkimiseks, konspekteerimiseks, piltide, heli- ja videosalvestiste, arvutifailide jms tal-letamiseks. Nii võivad perenaised si-sestada arvutisse oma retseptid, neid kataloogida ja süstematiseerida ning otsinguga hõlpsasti üles leida. Prog-ramm tuleb appi isegi siis, kui on va-ja toiduainekoguseid arvutada. Koo-liõpilased või tudengid saavad aga süstematiseerida kõik tehtud koo-litööd näiteks ainete ja aastate, isegi semestrite kaupa, et vajadusel neid kiiresti leida.

Võimalik on saata näiteks Windows Internet Explorerist OneNote’i vaja-likke veebilehti või lohistada Micro-soft Windowsist faile, aga ka koosta-da tabeleid, joonistada, arvutusi te-ha, saata e-maile Microsoft Outloo-kist otse OneNote’i.

Loodud dokumendid on kvali-teetsed. Seda tagavad uued graafi-kafunktsioonid, vormingugaleriid ja lint „Uus üksus“, mis koondab enamlevinud käske ja teeb doku-mendi loomise lihtsaks.

Tarkvaraga saavad hakkama ka need, kes muidu arvutit ehk veidi pelga-vad. Juba töö alustamine on lihtne, sest käsud ja spikrid on selged ja loo-gilised. Juhiste järgimine võimaldab juba pärast kiiret koolitust tarkvara selgeks saada ja tööle asuda;

Oluline on seegi, et toimingute tege-mine on turvaline, sest automaatne dokumenditaastefunktsioon ja do-kumendiinspektor selekteerivad ja eemaldavad pahafailid.

Abi väikeettevõteteleKuid Microsoftil on pakkumises veel teisigi tooteid. Nii saavad äri-kliendid soetada 17. detsembrini viiendiku võrra odavamalt Micro-soft Office’i väikeettevõtete väljaan-de, mis on hõlpsasti kasutav ja äri-kliendi vajadusi rahuldav tarkvara ning võimaldab:

teha tõhusamalt tööd – uued töö-•riistad aitavad kasutajal kiiremini töötada ning koostada professio-naalsemaid dokumente, arvutus-tabeleid ja esitlusi; võimaldab koondada kontakti- ja •kliendihaldus ühte kohta, mis ta-gab parema klienditeeninduse; muuta professionaalsemaks tu-•runduskampaaniate tarvis loo-davad materjalid ning neid kvali-teetselt kas meili teel edastada või avaldada veebis.

Microsofti põhimõteteks ongi lihtsus ja käepärasus. Kes veel ei ole selles veendunud, sellele soo-vitab arvutispetsialist Windows Live’i, mis sisaldab tarkvara blo-gimiseks, Microsofti serveris viis gigabaiti ruumi erinevate mater-jalide, sh piltide, videode jms sal-vestamiseks (seda võib kasutada kas üksinda või jagada sõprade-ga), meiliprogrammi, MSN-i ja veel lugematu arv kliendisõbra-likke funktsioone.

Selle arvutisse laadimine on tasuta, vajalik on vaid Live’i kasutajanimi ehk MSN-i tunnus. Kes huvi tun-neb, vaadaku www.live.com.

Üldiselt soovitab Pert Lomp arvuti-kasutajatel külastada sagedamini Of-fice Online’i veebikülge www.micro-soft.ee/office, kust saab vajalikku in-fot ja koolitusmaterjale täiesti tasuta, samuti laadida alla eri malle, näiteks presentatsioonide tarvis.•

Infot on piisavalt, see tuleb vaid üles leida.

FOTOd: isTOcK.cOM

14 tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi teemaleht

Majandusikult mõtlev tarkvara

ilmselt seisab iga ettevõtja varem või hiljem kü-simuse ees, kuidas oma tegevusi tõhusamaks muuta ja edasi areneda. majandustarkvara saab siinkohal jõudsalt abiks olla. näiteks võib selle juurutamiseks vajalik eneseanalüüs näidata kät-te olulised kitsaskohad ettevõtte tegevuses ning kasutamisega võidetud protsesside kiirus tuua edu konkurentide ees.

Eva Maimre

Tänapäevane ettevõt-lus eeldab pidevat aja-ga kaasas käimist ning uuenduslikkust. Rahvusvahelise tarkvaralahendusi pakkuva ette-võtte tegevjuhi Helen Märtsoo

miseks oma vajadused. Tarkvara soetamiseni jõutakse enamasti siis, kui selgub, et mitmete eri-nevate tabelite ja programmide haldamine omal jõul on väga ajakulukas ning soovitakse te-gevusi standardiseerida ja nen-dest terviklikku ülevaadet oma-da. Tegemist on seega loomuliku etapiga ettevõtte arengus.

ValikudMärtsoo sõnul tuleks ettevõt-tes protsessid üle vaadata, hin-nata vajadusi ning seda, kas ja kuidas saab majandustarkvara abil tegevust tõhustada. Sel-le käigus soovitab ta uurida pakutavaid lahendusi, küsida tuttavatelt ja koostööpartne-

sõnul näitavad uuringud, et ca 65% Eesti ettevõtetest kasutab oma äriprotsesside jälgimiseks majandustarkvara. Kohalikku majandustarkvara tootva ette-võtte juht Andres Kert lisab, et 90% Eesti firmadest on väikeet-tevõtted, kellel tarkvara kasuta-

ritelt nende kogemuste koh-ta programmide kasutamisel ning pöörduda ka spetsialisti-de poole nõu saamiseks. Vali-ku tegemisel võetakse aluseks ettevõtte tegevusvaldkond, te-gevuste mahukus, kasutajate arv, kas tarkvara soovitakse tu-giteenuste tasemel (raamatu-pidamistarkvara) või põhite-gevuse toetamiseks (tootmise planeerimine, seadmete jälgi-mine, kliendibaasi haldamine jne) jms aspekte. Kert arvab, et tarkvara valikul tuleks alu-seks võtta eelkõige firma suu-rus ja keerukus. Sageli nähtub hinnaklassist, kellele tarkva-ra on mõeldud. Väikeettevõt-te tarkvara maksumus jääb ta-valiselt 4000–8000 krooni pii-resse ning sellel on mitmeid

spetsiifilisi omadusi, näiteks dokumentide parandatavus ja kohustusliku arendus-hool-duslepingu puudumine. Tea-tud grupp firmasid vajab siis-ki keerukamat lahendust ning sel juhul võiks eelistada rah-vusvahelisi lahendusi, kus kõi-ge laiemat kasutust on leidnud Microsofti programmid, se-dastab Kert. Samuti soovitab ta eelistada suuremate tarkvara tootjate pakutavaid program-me – vähem kui 1000–2000 kasutajaga tarkvara jätkusuut-likkuses võib tõsiselt kahelda, sest ei ole piisavalt arendusres-surssi.

Integreeritus ja klienditugiPidev arendustegevus on vii-nud selleni, et kõik tänapäe-

vased majandustarkvarad pa-kuvad integreeritud süsteemi ettevõtte eri tegevuste halda-miseks – alates raamatupida-miskannetest kuni e-kirjade saatmiseni. Kasutaja sisestab andmed vaid ühe korra ning programm paigutab need täp-selt sinna, kuhu vaja.

Märtsoo toob välja ka olulise märksõna – e-teenused. Elekt-rooniliste tasumiste saatmine, aadressi- ja valuutakursside päring, SMS-ide saatmine või potentsiaalse kliendi krediidi-seisu kontrollimine on loodud mugavuse ja kiiruse suurenda-miseks ning selleks ei ole vaja paigaldada lisatarkvara.

Asjatundjate soovitus on tark-vara valikul pöörata tähelepa-nu ka sellele, kuivõrd on selle pakkuja kliendi huvidele suu-natud nii enne kui ka pärast ostu. Kasutajate müügijärgse teeninduse kättesaadavus ja kvaliteet ning põhjalik ostu-eelne tootetutvustus tagavad parimad juurutustulemused. Kerdi sõnul on väikeettevõte-te tarkvara puhul standardiks kujunenud tasuta kättesaadav klienditugi, mille kasutami-seks ei ole vaja sõlmida eral-di lepingut. Lisavõimaluseks on mitmesugused klassikoo-litused ja personaalsed kon-sultatsioonid, kuid väikefirma raamatupidaja eelistab sageli ise juhendite ja tasuta telefo-nikonsultatsiooni toel hakka-ma saada.

Selleks, et tarkvara vastaks ka ettevõtte kõige spetsiifilisema-tele vajadustele, peaks kasutaja saama hea ettevalmistuse juba enne ostu. Programmiga tutvu-miseks pakutakse demo kasu-tamise võimalust, toote renti-mist, koolitust, ligipääsu kü-simuste-vastuste andmebaasi-le, põhjalikke juhendmaterjale jms lahendusi. Märtsoo koge-mus näitab, et tasub pigem pü-hendada rohkem aega tarkvara tundma õppimisele selle valiku- ja juurutamise etapis, kui hil-jem teadmatust kasutusest tule-nevate probleemide lahendami-seleaegajanärvekulutada.•

Tarkvara valikul tuleks aluseks võtta eel-kõige firma suurus ja keerukus. Sageli nähtub hinnaklassist, kellele tarkvara on mõeldud.

FOTO: isTOcK.cOM

teemaleht tehnika ja it- luues mugavusi ja uusi võimalusi 15

Kortermajades ja palju-de rentnikega ärihoo-netes on haldajatel sage-li probleeme elanike või rentni-kega, kes unustavad ettenähtud kuupäevadel oma veearvesti näi-du teatamata. Sellest tulenevad suured, kuni 25%-ni ulatuvad erinevused hoone üldveearvesti näidu ja üksiktarbijate näitude summa vahel. Lasnamäe 9-kor-ruselises kortermajas leidsid ela-nikud pika aja jooksul iga kuu kommunaalteenuste arvel ka ta-

sumisele kuuluva summa 1 m³ nn üldvee eest. 144 korteri oma-nikud pidid solidaarselt maksma kogu aeg suure koguse vee eest, mis oli majas ära kasutatud. Ela-nike esitatud veetarbimise and-med sellist täiendavat kulu aga ei näidanud. Siin ongi abiks veear-vesti näitude kauglugemise süs-teem, mille põhiülesanne on ko-guda regulaarselt ja ettenähtud ajal kõigist korteritest n-ö vettpi-davad veetarbimise andmed.

Arvestinäitude kauglugemise süsteeme on Euroopas ja mujal maailmas kasutatud juba aastaid. Tehnoloogiliselt on võimalikud erinevad lahendused: andmete edastamine ja lugemine raadio-saatja- vastuvõtja abil; M-BUS süsteemis on arvesti ühendatud kahesuunalise juhtmega, võima-lik on üksikute arvestite lugemi-ne GSM-i abil, ärimajade puhul aga arvestinäitude impulsside loendamine kontrolleri abil.

Süsteemidel ei ole erilisi hinna-erinevusi. Senine praktika on näidanud, et veenäitude kaug-lugemise süsteemi rakendamine suures kortermajas läheb maks-ma ca 1500–3000 krooni korte-ri kohta. Korteriühistu ülesanne on selgitada olukorda ja veenda ühistuliikmeid selle investeerin-gu vajalikkuses. Otsuse tegemist hõlbustab, kui arvestada kokku, kui palju rohkem maksab korte-riomanik praegu iga kuu nn sele-tamatute kulutuste eest.

Taadeldud ja eelnevalt näiduan-duritega varustatud veemõõt-jate paigaldamine korterisse on ühekordne tegevus; edaspidi ei pea korteriomanik enam näitu-de võtmise-esitamise kuupäeva

Arvestite kauglugemine on kasulik nii teenuse müüjale kui ka tarbijale

veearvestite kauglugemise lahenduste välja-töötamine ja kasutuselevõtt on saanud tõuke vajadusest koguda kindlate ajavahemike järel arvestite näitude alusel kokku andmed tarbijate kulutatud vee, soojusenergia, elektri, gaasi jne kohta ning arveldada.

meeles pidamisega vaeva näge-ma. Näitude automaatse edasta-mise, samuti häirete või rikete re-gistreerimise eest hoolitseb vastav tehnoloogia. Üksikjuhtudel võib ja saab kontrollida arvesti tööd kohapeal – seda siis, kui kauglu-gemise teel võetud tarbimisnäi-tudest ilmneb kliendi veetarbi-mises tavalisest suuremaid kõr-valekaldeid, näiteks ebaharilikult suur kulu (lekke tõenäosus) või hoopis tarbimise täielik puudu-mine.

Veenäitude kauglugemine muu-dab elanike olukorra mugava-maks ning kindlustab täpse ja õigeaegse andmete kogumise. Kauglugemisel kogutud andmete õigsust saab korteriomanik soo-

vi korral hõlpsasti jälgida, võrrel-des korterisse paigaldatud veear-vesti näitu kauglugemisel saadud numbriga. Korteriomanikud või-davad sellest, et täpne arvestus

Veenäitude kauglugemine muud