www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / Narva 23F VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

Sanitaar- ja keskkonnatehnika Tööriistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

Kampaania kestab 15.10-28.10

Kõik Saksa santehnika tootja GROHE segistid vähemalt 20% soodsamalt!GROHE SilkMove®

Väga sujuv liikumine ja lai töönurk tagavad segisti täpsuse ning mugavuse.

GROHE StarLight®

Pimestav ja äärmiselt vastupidav sära tänu GROHE kroomtöötlusele.

GROHE TurboStat® Alati õige temperatuur. Reageerib kohe veesurve muutustele.

GROHE SafeStopaitab vältida termostaadi tahtmatut seadistamist üle 38 °C ja enese kõrvetamist.

GROHE EcoButtonVeekoguse reguleerimisel seiskub termostaat automaatselt 50% juures.

GROHE EcoJoy™tooted säästavad lihtsal moel vett ja energiat, tagades seejuures korraliku veevoolu.

GROHE DreamSpray®

Perfektselt disainitud düüsid tagavad vee ideaalse hajutamise igas režiimis.

GROHE SpeedClean düüsid takistavad katlakivi teket.

GROHE QuickFix™ Lihtne ise paigaldada – kiirelt ja kindlalt.

GROHE CoolTouch™Puudub oht end kõrvetadakuumal kroomitud pinnal.

Valamusegisti Eurosmart Cosmopolitan 32824

tavahind 67.-€ 46.-

-30%

2757800E

DushikomplektTempesta Cosmopolitan

tavahind 39.-€ 27.-

-30%

Termostaat-dushisegisti Grohtherm 1000 Cosmo 34065

tavahind 184.-€ 110.-

-40%

Termostaat-vannisegisti Grohtherm 1000 Cosmo 34215

tavahind 231.-€ 138.-

-40%

25. oktoober 2012

disain kahekõne ootel modernismi klassika nähtamatu ventilatsioon

FRitzhansen.com

FaVn™ LUBa enD DiiVaniL emmata

FaVn™ on FRitz hanseni ja jaime hayoni LooVa DiaLoogi tULemUs.

Lootsi 3a, 10151 TallinnTel. 6 617 320www.elkemoobel.eewww.facebook.com/ELKEmoobel

UUs & huvitav

3

Kotzebue 18d, 10411 Tallinn www.mendali.ee

Tel 503 4533, 641 5444

KLAASVAHESEINADhinnad alates

75 €/m2

LOODUSKIVIDhinnad alates

19 €/m2

CityFire KAMINAD hinnad alates

121 €/kompl

AURUSAUNADhinnad alates

512 €/kompl

UUDIS: võimalik osta ka JÄRELMAKSUGA

382 €

www.vaheseinad.ee

www.biokaminad.ee

www.looduskivid.ee

www.aurusaun.ee

ee koduVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@lehed.ee

Reklaam: Marit Kõrven,  marit.kõrven@lehed.ee, tel 669 8236

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.eeKujundus: Advig StahlVäljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

masinavärk ja turbo

Lugedes uudist, et Elke Mööbel on teinud diili üle ookeani ning hakkab meie disainihuvilistele Ameerikast modernismiklassikat tooma, sain aru, et raudne eesriie on lõplikult läbi roostetanud. Kol­manda sordi banaanide ja pool­piraatkoopiate asemel jõuab ko­hale kvaliteet ja maailma tipud.

O m a d i s a i n i h a r i d u s e Euroopa­ kesksuses pole me veel endale aru andnudki, et sõja eel lahkus Bauhausi jõuline moder­nismituumik hoopis Ameerikas­se... ning muutus seal klassikaks. Ja klassikat osatakse seal au sees hoida.

Aga miks on meie pilk suu­natud kangekaelselt Itaaliasse (ja Taani­Madalmaadesse)? Sest sealt tulevad kõige värskemad uudi sed ning Milano on endiselt disaini­meka. Veelgi enam – Euroopas hakatakse avastama disaini uni­versaalset uinuvat potentsiaali.

Äsja korraldati üle­euroopa­line ajurünnak, mille eesmärk oli panna disain tervet majan­dust ergastama. Leiti, et disai­nil ON turbo­efekt! Ja kui teil on olemas vanker ja hobune, lukk ja võti, lamp ja pistik, siis on selge, et kahest koos on rohkem kasu (vt lk 6).

Anneliis AunApuu

täieõiguslik klassika

Hurraa, Elke Mööbel toob nüüdsest Eestisse modernismi-klassikat disainmööbli-legendilt Knoll. See on väga täh-tis samm, sest disainialal me alles hakkame üle Atlandi kiikama...

Knolli asutas 1938. aastal Hans G. Knoll, USAsse emig-reerunud sakslane, keda tema isa, üks Saksamaa esimesi modernismimeelseid mööblitootjaid, oli koolitanud Inglis-maal ja Šveitsis. Sõja ajal võttis Hans tööle noore disaine-ri Florence’i, kes oli õppinud koos Mies van der Rohe-ga ja töötanud koos Gropiuse ja Breueriga. Peagi nad abiel lusid ning sestpeale olid firmale kindlustatud pari-mad jõud ja Bauhausi-suund. Kasutati parimaid: Saarinen, Albi ni, Bertoia jt. Hiljem ostis Knoll Mies van der Rohe ja Breueri kuulsate toodete tootmisõigused. Knolli positsioo-ni mööblimaailmas näitab seegi, et üle neljakümne Knolli toote on valitud New Yorgi MoMa püsiekspositsiooni. Tut-vu: www.knoll-int.com

klassikat elke mööblist: harry Bertoia asymmetric Chaise, tootja knoll.

Praktiline B-BoX vannitoas

Hispaanlaste firma Cosmic uudiseks on nutikas vala-mu, mis pakub avarat nn poolkuiva ala. Moodulkarpides- totsikutes on hea hoida käepärast pisiasju, nagu seep, kos-meetika, hambapasta, kellad-ehted jms. All on mahukad sahtlid. Valamuserva saab kinnitada rätikuhoidjad, pakku-da on kapp ja riiul ning LED-valgustusega peegleid. Ja seda kõike ostjasõbraliku hinnaga. Vt: www.icosmic.com

vivid lõi särama

Galerii Vivid mängulisest, särt-sakast ja keskmisest tublisti julgemast tootevalikust võiks iga igav põhjamaalane leida endale midagi, millega oma halli argipäeva šikimaks muu-ta. Äsja tutvustati uut tekstiil- ja tapeedikollektsiooni, mida on vürtsitatud Swarovski kris-tallidega. Uurige asja kodu-lehelt www.1vivid.ee või minge Maakri tänavale ise vaatama – oma silm on kuningas.

4

KEs aiaS

tootjad vajavad disaini ning disain oma ideedega vajab võimalust

realiseeruda. Nagu Inge Peetris hilju­tises Sirbis nentis, võinuks tootjaid, kelle abil reaalselt tavainimesteni kõik nutikad ja geniaalsed ideed jõuavad, olla Disainiöö külastajate seas kordi enam. Miks on olukord selline, nagu on, ning kuidas minna edasi?

toetus ja suhtlemine tagavad eduEesti Disainerite Liidu esinaine Ilo­na Gurjanova on nõus: palju on vaja teha selle nimel, et tootjate ja disai­nerite koostöö viljakam oleks. „Oleme kui puhver disaineri ja tootja vahel. Püüame neid kokku tuua ning olla abiks ühise suuna leidmisel ja idee­de elluviimsel. Vähemalt osaliselt on Disainiööst osa võtnud tootjate vähe­ses süüdi lünklik kommunikatsioon. Eestlaslik tagasihoidlikkus siin kiitust ei pälvi. Tootjad on praktilised, neid on raske meelitada. Seega on võtme­sõnaks enesereklaami ja müügitehni­ka parandamine tuleviku nimel.”

„Püüame noori disainereid, kel napib sidemeid ja oskusi end reklaa­mida ning ideid müüa, Eesti Disai­nerite Liidu poolt nõu ja jõuga toe­tada. Aitame nende töid eksponeeri­da näitustel, võtame üritustele osale­ma ning sealset hingust tajuma. Noo­

red on osa võtnud näitustest Prantsus­maal ja Soomes, hiljuti siis Helsingis. Kolmeaastane projekt „Tallinn For All”, kus osales algselt üle 30 tudengi, on nüüdseks jõudnud Euroopa maine­kama auhinna DME finalistide sekka.

Korraldame koolitusi, kuhu too­me kokku tootja ja disaineri. Hil­juti toimus Sagadis kahepäevane koolitus­ töötuba, kus osales 12 di­sainerit ning firmadest näiteks Stan­dard, Woodman, 4ROOM jt. Tootja­tega koostöös sai välja valitud seit­se tooteideed. EASiga koostöös toi­mub aga kolm aastat vältav mööbli­tootmise ekspordi tõstmise klaster, millest loodame reaalset tulemust.”

ideed realiseeruvad koostöösEduka disainibüroo Iseasi disainer Martin Pärn kinnitab, et hea idee vormumise nimel tuleb anda endast kõik ning enamgi veel. „Loomisprot­sess võib olla raske ja valus, kuid see on ka rahuldust ja naudingut pak­kuv stress. Eriti kui suudad lahen­dada olukordi nii, et inimesed loodut mõistavad ja kasutada tahavad, tehes seda kõike ettevõtluse etteantud raa­mides,” teab Pärn oma kogemusest.

„Ideed ei tule ise ega kogune sahtlisse. Need töötatakse välja tihe­das koostöös tellijaga. Head lahen­

dused sünnivad vaid siis, kui oleme ettevõttega ninapidi koos võimali­kult arendusprotsessi algusest.

Disaineri ja ettevõtja vastanda­mine on iseenesest vale. Disain on üks tööriist, mis on keskendunud arendusele ja kommunikatsiooni­le. On hea, kui seda teevad profes­sionaalid, ja on hea, kui see on in­tegreeritud ettevõtte igapäevatege­vuste tasandil. Disaini kasutamist ei saa ega pea kellelegi peale sundima. Küll aga võiks seda teatud olukorras nõuda, näiteks kui tellija on riik või omavalitsus. See on üks eeldus või­malikult kvaliteetse ja läbimõeldud kliendikogemuse loomiseks. Kui era­ettevõtja tahab omapäi keskpäraselt toime tada, on tal see õigus. Riigil aga ei ole õigust olla keskpärane.

Tõde on see, et disaini rakenda­mises on Eestis veel väga vähe koge­must. Selle teadmatuse juured läh­tuvad isoleeritud disainiõpetusest ERKIs ja hiljem EKAs, eemal part­neritest, kellega tuleks koos töötada: insenerid, ettevõtjad, turundajad. Viimastel aastatel on olukord tub­listi muutunud. Teema on sisenenud Tallinna tehnikaülikooli, kus koos­töös kunstiakadeemiaga on avatud rahvusvaheline magistriõppe kava „Design & Engineering”. Samuti on hakanud disainidistsipliinidega te­

elu pärast disainiööd

Väärikad Bruno disaini-auhinnad on selleks aastaks jagatud. Disainiöö toimunud. Taas on käes argipäev ning uurisime, millisena näevad disainerid ise olukorda suhtluses tootjatega.

Disainerid ja tootjad vajavad kahekõnet

ÜHENDAJA: Eesti Disainerite Liit kutsub tootjaid ja disainereid ühe laua taha. Töötuba Sagadis 2012. aastal.

TOOTJAGA KÄSIKÄES: Martin Pärn on toote disainerina saanud tublisti lisakoge-musi büroomööblifirmas Thulema. Sarja „Krog” tunnustati preemiaga Bruno’2006.

VIP: Disainiöö kulmineerus auhinnagala ja firma Osklen tooteesitlusega. Eesti disaini

Grand Prix’ andis üle komeedina rõiva-disainitaevasse tõusnud firma looja Oskar

Metsavaht (vasakul) ise.

Fo

to: Jü

ri S

elja

maa

5

KEs aiaS

gelema Tartu Ülikooli Pärnu kol­ledž ja Viljandi kultuuriakadeemia ning ka Tallinna Ülikool. Head tööd teeb Disainikeskus, kes nõustab ette­võtteid ja viib läbi mitmeid reaalseid programme disaini võimaluste tut­vustamiseks ja rakendamiseks.”

kunst versus tellimustööHinnatud disainer Leonardo Meigas kinnitab, et kunsti ei saa toota nagu asju. „Oma töid tehes olen pöördu­nud nii kunsti kui ka disaini poole­le, tehes neil siiski selget vahet. Uni­kaallooming, olgu selleks kellad või valgustid, ei ole olnud tellimustööd. Unikaal disainiga tegelemine lihvib disaineri oskusi ja lisab uusi ideid seeriatootmisele. Nagu ka linnaruu­mi valgusinstallatsioonid. See on ela­musdisain – sajandivahetuse tähista­mine linnaväljakul või mingi tänava­lõigu rõhutamine valguse abil. Või

Maa kiirguskanalite ja nende mõju esiletoomine.

Esemete seeriatootmises põimu­vad turundusteave, materjalide teh­noloogia, inseneriteadused, toot­mis­ ja disainijuhtimine. Tootedisai­neri elukutse eeldab võimekust töö­jaotuse loogikas orienteeruda, loo­vust, et uus toode ilmale tuua, ja ha­ritust, et tootmisprobleemidega hak­kama saada,” selgitab Meigas.

tootedisain kui oskus end promodaLeonardo Meigas möönab, et vastu­pidiselt loodetule on viimasel küm­nendil ELi maades tellimus toote­disainile kokku kuivanud, samu­ti nagu Eestis. „Ärimehed ja tootjad konkureerivad odava tootmise maa­dega, nagu Hiina, India, Brasiilia. Kasvava kiirendusega avatakse neis ka disainikoole. Disaini seos ette­

võtete ekspordivõimekuse ja kogu ELi liikmesmaade majanduse aren­guga ei vaja enam tõestamist.

Viimastel aastatel on meie Disai­nerite Liit ja Disainikeskus korralda­nud EASi toel hulga kõrgtasemel koo­litusi, aga enamik tootjaid neile kah­juks ei jõua. Ometi tegeleb Eestis näi­teks mööbli valmistamisega üle 400 ettevõtte. Praegu ei leia paljud meie väärt disainilahendused ostjani muud väljundit, kui et disainer asub ise neid tootma. Omaette teema on disainila­henduste ja leiutiste vahendamine. Rootsis tegeleb sellega vastav ühing. Leiutisel tekib hind, see levib.

Disain kui elukutse on sündinud tänu tootmisele. Omakorda ei saa esemete tootmine läbi ilma disaini­ta. Kas teha nimetut alltöövõttu või oma toodangut, selles on Eesti toot­ja jaoks küsimus. ”

KADri penjAm

disaineri ja tootja vahekorrast eestis

monika Järg, tekstiilidisainer:„Võin öelda, et disainerite ja toojate vaheline suhtlus para-neb üha enam. Siiani on prob-leemiks olnud kas tagasihoid-likkus, enesereklaami oskuse puudulikkus või lihtsalt olukord, kus kaks poolt räägivad erine-vat keelt, sest nende haridus on olnud täiesti erisuunaline ja mitte koostööle orienteeritud. Vajadus potensiaalset koostöö-partnerit mõista on vastasti-kune, kumbki pool ei saa seis-ta paigal. Väga suur osa on siin professionaalsete oskuste kõr-val ka isiksuseomadustel.

Noortel tuleb varuda jul-gust, võtta kinni pakutavatest võimalustest ning osata end ja oma loomingut tootjatele tut-vustada. Kindlasti vajavad nad moraalset tuge kolleegidelt ning õpetust ja sidemete loo-mise võimalusi.

Minu jaoks on disaini ja disaine ri tunnustamine na-gu pidu päev, mis motiveerib, kuid sellesse hetke ei saa kin-ni jääda. Olime alles hiljuti Hel-singis Habitarel koos kolleegi-dega väljas oma stendiga ning võin öelda, et tagasiside on ol-nud väga positiivne. Osalemi-seks vajalik ettevalmistus võttis aega umbes aasta ning nüüd püüan mõneks ajaks toote-arenduse poolt tagasi hoida ja viia lõpule vahepeal seisma jäänud ideed. Protsess ideest prototüübi valmimiseni on ru-tiinne, kuid nagu elus ikka, va-helduvad ka töös pidupäevad argipäevadega.”

Kanga- ja tooteseeria FLY, disain ja arendus Monika Järg, teostatud koostöös OÜga Liliina.

„In between”, vaibadisain Monika Järg, tootja Narma LV OÜ.

TOEKAS MUUSEUMIDISAIN: Nutikaid kohvikutoole Kiek in de Kökis (disain Leonardo Meigas) on põhjust vaatama-proovima minna. Muuseumi uus kujundus oli aastal 2010 disainipreemia Bruno nominent.

Fo

to: T

iit V

eerm

äe

6

KEs aiaS

heaks näiteks on Tall inna Linna muuseumi hallatava In­

geri ja Rootsi bastioni käikudes­se rajatud püsiekspositsiooni „Aja­rännak” osa „Ajarong”, mis annab aimu aja lainelisest liikumisest.

Piki bastionikäiku panime kul­gema rongi. Kujundasin selle vor­mi vastavalt oma ettekujutusele aja lainelisest liikumisest. Vagunis ava­neb meile vaade läbi ringidest moo­dustuva toru lõpmatusse kaduvate­

le tuleridadele, nende all istuvad kaasreisijad. Sõidukit projektee­rides oli eesmärk see, et hoolima­ta kitsas tunnelis valitsevast niis­kusest ja madalast temperatuurist oleks ajarännak publikule turvaline, võimalust mööda mugav ja et nä­pud ei jääks videomonitore silma­de ees hoidva liikuva visiiri vahele.

Tulemuses on oma osa teostus­töid juhtinud kujur Kalle Pruudenil ja insener Kalle Tiismal.

Aega näitavad muuseumis ka seitse kalendriteemalist „Ajasam­mast”, mis esitlevad kehtivaid aja mõõtmise süsteeme. Samuti Kiek in de Köki 6. korruse laes rippuv 2,5 m läbimõõduga ajanäitaja „Aja­kuul”. Näeme aja liikumist valguse kaasabil ja kuuleme kuulist kost­vaid Garšneki­Aunaste helisignaale.

leonArDo meigAsdisainer

kogumik tähistab olulise tee al­gust. Esimest korda on palutud

Euroopa disaineritel kaasa rääkida suures plaanis, aidata luua stratee­giat. Eri maade disainiliidritest moo­

dustati Euroopa Ko­misjoni ase­p r e s i d e n ­di Antonio Tajani pal­vel viieteist­liikmeline Eu­roopa disaini­juhtkond (Eu­ropean Design

Leadership Board), kes kahe viima­se aasta jooksul käisid koos töötu­bades. Eesmärk: töötada välja si­send, kuidas rakendada disaini uute toodete ja teenuste turuletoomises ning tihendada sidet disaini ja inno­vatsiooni vahel. Kooskäimisi koordi­neeris Aalto ülikool ning neis osales ka Eesti Disainerite Liit.

Kahe aasta töö tulemused võe­ti kokku soovituste kogumikus. Väl­ja sõeluti 21 tähtsamat ettepanekut, mis käsitlesid teenusedisaini rolli avalikus sektoris, disaini kasutaja­sõbralikkust ja jätkusuutlikkust, ha­riduse ja disainiuuringute olulisust, 21. sajandi disaineri kompetentsi ja multidistsiplinaarsest disainikogu­konda, väikeettevõtete elujõulisuse

edendamist, intellektuaalse omandi kaitset jne.

„Kuigi kindlasti seisab meil ees hirmuäratavalt keerukaid problee­me, on nüüd olemas kindel meetme­kogu, mille abil Euroopa disaini teo­võimet parandada,” loodab Michael Thomson, kes tegeles ka väljaande toimetamisega.

Seda, kas tegu on kogumikuga, mis jääb riiulitele tolmu koguma, või mida hakatakse aktiivselt ellu ra­kendama, näeme aasta pärast, sest 15 disainiliidrit tegid ettepaneku jät­kata oma tööd ning jälgida soovitus­te elluviimist.

ilonA gurjAnovAEDLi esinaine

muuseumis näeb unikaaldisainiViimastel aastatel on sagenenud viljakas koostöö muuseumide ja disainerite vahel. Nii püsiekspositsioone kui ka näitusi kutsutakse kujundama andekad disainered ning võimalused on rikkalikumad kui kunagi varem. Sedasi võib teostada ainulaadseid ideid, mida ei pea kliendini viima – sest klient tuleb idee juurde ise!

MIKS POLE SIIANI SUUDETUD KASUTADA DISAINI TÄIT POTENTSIAALI, SELGITAB KIRI KOLLASEL LIPIKUL: „On puudunud ettekujutus disaini haardevõimest, nii verti-kaalsest kui ka horisontaalsest. Disain tähendab turbo-efekti!”

Kuidas disainida majandust?17. septembril 2012 tähistab disainiajaloo tähtsat ja kauaoodatud sündmust kogu Euroopa. Sel päeval esitleti Helsinki raekojas kogumikku „Design for Growth & Prosperity”, mis pakub välja meetmed, kuidas disainida Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet.

„Ajakuul” Kiek in de Köki kohvikulaes, disain Leonardo Meigas. Unikaalne disain: Bastionikäigu „Ajarong”, mis viib inimesi rännakule ajas pikuti ja sügavuti. Reaalsust süvendab digitaalne materjaliesitus.

Et vaatajate jaoks aega visualiseerida, on disainer seda kujutanud bastionikäikudesse sisse seatud kalender-sammaste kujul.

UUs & huvitav

7

Tall inn - Oslo - Vi ln ius - Moscow - St Petersburg - Almaty - R iga - Kiev

Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee

Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. www.shishi.ee/sale

Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskused: “Hortes” Tallinn, “Hansaplant” Kiili, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Tähesaju City”, Narva “Fama keskus”.

Kodude ja kontorite kaunistamine jõuludeks. Vaaside, jõulutoodete, kunsttaimede ja - kuuskede hulgimüük.

8

MOODNE KLAssIKA

kodudesse ja kontoritesse mõel­dud disainmööbli ja saalitoolide

müügiettevõtte Elke Mööbel juhatu­se liige Anu Hiiop meenutab, et firma pika tegutsemisaja jooksul on muu­tunud ühest küljest väga palju, aga samas pea mitte midagi. „Inimeste maitse on püsinud sarnastes raami­des, kuid täieliku muutuse on läbi tei­nud meie keskkond.”

disainiteadlikkus laieneb„Kui Elke Mööbel 1990. aastate kesk­paigas alustas, olid inimeste võima­lused väga tagasihoidlikud. Vähe­sed olid saanud selleks ajaks koge­da väljas pool olevat maailma,” rää­gib Hiiop. „Seetõttu oli pikki aastaid huvi disainmööbli vastu ülekaalukalt vaid disaini haridusega inimeste pä­rusmaa. Nemad oskasid seda hinnata.

Väljaspool disainiringkondi seisnutel oli keeruline mõista, miks mõne too­te hind, arvestades aastatetagust aega, oli paljudele kättesaamatus suuruses.”

Järk­järgult on disainmööb­li enda jaoks avastanute hulk kasva­nud. „Inimeste silmaring on tundu­valt avardunud – reisimine on elu loomulik osa, maailm on kõigile lah­ti. See peegeldub ka disainiteadlikku­ses. Enam ei tule disainmööblit küsi­ma vaid erialainimesed, pigem näe­me aasta­aastalt järjest enam klien­tide hulgas ka teiste elualade esinda­jaid,” selgitab Hiiop.

konservatiivsest modernseksHiiopi sõnul on disainiteadliku eest­lase maitse jäänud laias laastus sa­maks. „Sellest annab tunnistust asja­

olu, et algusest peale on meie too­tevalikus püsinud Saksa töötoolide tootja Interstuhl ning Soome, Hol­landi ja Taani disainmööblitootjate Arteki, Artiforti ja Fritz Hanseni too­dang, sealhulgas legendaarsed Arne Jacobseni disainitud Muna, Sipelga, Luige toolid, Oxfordi töötoolid, Pierre Paulini Tulbi ja Gloobuse toolid, Al­var Aalto tooted jpt,” räägib ta.

Disainmööbli puhul on eestlaste maitse­eelistused Hiiopi sõnul kõige lähemal skandinaavlastele: puhtad, valged ja heledad ruumid, kandiline ja selgejooneline mööbel. „Kui püü­da Elke Mööbli kogemuse põhjal täp­semalt määratleda, siis kõige sarna­semad oleme taanlastega. Rootslaste maitse jääb pisut konservatiivsemaks, soomlased eelistavad enam maalähe­dasemaid lahendusi,” räägib ta.

Enam kui 15 aastat tegutsenud Elke Mööbel võib end õigustatult nimetada disainmööbli ikoonide maaletoomise pioneeriks – nende abiga on Eestis loodud palju kauneid sisustuslahendusi.

15 aastaga mahagonist triibulise ülikonnaniTulip Chair, mille Pierre Paulin disainis Artifortile aastal 1965, on kasvanud ajatuks klassikaks ning endiselt populaarne, sest pakub mugavust, jäädes samas asjalikuks.

Little Tulip, mis algsega võrreldes on saanud endale ajakohasema jala.

UUs & huvitav

9

10

MOODNE KLAssIKA

Hiiop meenutab, et 15 aastat ta­gasi otsis disainmööbli ostja klassika­lisemat disaini. „Tollal oli viimistlus­materjalidest väga tähtsal kohal natu­raalne puit. Eriline armastus nii Ees­tis kui ka mujal kuulus mahagonile – mahagonviimistlus oli staatuse näita­ja,” selgitab ta.

Tänane disainmööbli ostja jälgib Hiiopi sõnul väga hoolikalt trende ja eelistab tänu laienenud silmaringi­le modernsemaid lahendusi. Põne­vaid näiteid Elke Mööbli portfellist leiab mitmeid – näiteks on ette võte aidanud sisustada mitut kodu kino, omaniku on leidnud eksklusiivne lapiteki­ kattematerjaliga Muna tool,

üks suurfirma lasi oma nõupidamis­saali tellitud Oxfordi töötoolidele panna Paul Smith’i disainitud triibu­lisest ülikonnariidest polsterduse. Ka ei kardeta enam viimistlusmaterjali­na kõrgläikepinda, mattpinda ja klaa­si, sest nende hooldamine on tehtud tänapäeval väga lihtsaks.

Üheks tänase päeva märksõnaks on ka „taaskasutus” – seda nii too­dete enda, disaini kui ka kasutatud materjalide osas. „Näiteks on Elke Mööblis esindatud Saksa tootja In­terstuhl töötoolid Campos, mis on tarvitusel ka Tartus kevadel avatud Biokeskuse kontoriruumides, too­detud 99% taaskasutatavatest ma­

terjalidest. Samuti on au sees vana­emaaegne mööbel, mida miksitakse moodsamate lahendustega,” räägib Hiiop. „Taaskasutus tuleb järjest jõu­lisemalt sisse ka disainiklassikasse.”

originaal versus koopiaHiiop selgitab, et nagu paljud teised valdkonnad, ei ole ka mööblimaailm jäänud originaal­ ja koopiatoode­te teemast puutumata. „Oleme aas­tate jooksul oma klientide seas mär­ganud, et toodete kvaliteet ja vastu­pidavus mängivad järjest suuremat rolli, garantiiaeg on vägagi tähtis ostu argument. See näitab, et inime­sed on aru saanud, et vastupidavat ja

kvaliteetset toodet madala hinnaga ei saa,” räägib ta.

Hiiopi sõnul läheneb teadlik ost­ja disainmööblile kui pikaajalisele in­vesteeringule. Seetõttu on ta nõus ka rohkem vahendeid välja käima. „Pal­jude disainiikoonide väärtus tõuseb ajas, järelturul on nende hind sama või isegi kõrgem kui uuena. Näiteks on võimalik Taani antikvariaatidest leida 20 aasta vanust Arne Jacobse­ni disainitud Muna tooli, mis on tun­duvalt kallim kui selle uus eksemp­lar. Koopiatooteid selline saatus küll ei oota,” räägib Hiiop.

Küsitles KristinA tšitšKAn

tulbimotiivi kasu-tas edukalt ka arne Jacobsen, disainides Fritz hansenile soh-va ja tugitooli swan (1958). needki on end ajas tõestanud.

Arne Jacobseni loodud bürootooli-tüüp Oxford sündis aastal 1963. Fritz Hansen toodab seda nüüd Paul Smith’i loo-dud värske kangaga, mis meenutab klassikalist ülikonnariiet.

Arne Jacobseni loomingust tuntakse kindlasti munakujulist tugitooli Egg Chair (loodud Royal Hoteli jaoks Kopenhaagenis aastal 1958). Tootja Fritz Hansen.

Tulevikumaitset aitab interjööri tuua kontoritool ja -laud sarjast „Silver” (disain Hadi Teherani) büroomööblifirmalt Interstuhl.

Klassikaks on saanud ka baaritool, mida toodab põhjanaabrite Artek, disain Eero Aarnio (1995).

UUs & huvitav

11

KODU SOODSALT SOOJAKS!

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee

SALZBURG

2930 €BASEL

4181 €RONDA

3194 €

LOVERO

1611 € 2014 €

MENDOLO 3S

2047 € 2558 €

MARONO

1889 € 2362 €

KV 055A

1441 € 1601 €

NORRA KERGAHJUD –10%

LUGANO

5410 €

KV 055 R/L

1503 € 1670 €

TALA 06

479 € 605 €

UUs & huvitav

12

UUs & huvitav

13

EBAMEELDIV LÕHN? KONDENSAAT?SIIN ON LAHENDUS NENDEGA VÕITLEMISEL!UUS TÄIUSTATUD !

*võrreldes tavalise Henkeli niiskuseimajaga

14

ÕhK Ja TORUD

ventilatsioon on kindlalt ühes ruumis aina suuremat tähtsust

omandava energiasäästlikkusega. Majad muutuvad järjest õhukind­lamaks. Aga ventileerimist vajavad nad ometi, sest keegi ei taha elada või töötada vaakumkilekotis. Ja pu­has õhk on ka üks meie tervise alu­seid. Minevikust tuntud lihtne akna avamine ei ole ka väga hea mõte. See praktika hakkab saama ajast ja arust, sest tark peremees jälgib iga sissetulevat ja väljaminevat soojaka­lorit äärmise tähelepanuga.

Tavakohaselt paigaldati venti­latsioonikanalid lae alla. Tänapäe­val hakkab kaduma seegi kirjutama­ta reegel. Kui laealust ruumi on vaja millekski muuks või kui lagi peab jääma puutumatuks, vaevad arhitek­tid hoopis võimalusi, kuidas paigu­tada ventilatsioonikanalid mujale või viia need hoopis ruumist välja. Peale­gi on muutumas materjal – metallist ventilatsioonitorusid, mis õhu ener­geetikat tapavad, hakkavad asenda­ma plasttorud.

Uponor teeb ettepaneku viia ven­tilatsioon hoopis maa alla ning tal on olemas ka vastav tehnoloogiline la­hendus. Kaks esimest suuremat pää­sukest on juba lendu läinud ja nende näidete najal ongi võimalik rääkida uuest tehnilisest lahendusest.

kultuurikatelKired ümber Kultuurikatla, mis te­gelikkuses pidi valmima mulluseks Euroopa kultuuripealinna aastaks, on visad vaibuma. Vanast elektrijaa­mast ja sinna sisse ehitatud multi­funktsionaalsest kultuurikeskkon­nast koosnev väga põneva ruumis­tikuga Katel ei ole käivitunud siiani. Tegelikult on hilinemine läinud pisut nagu õnneks ning tasa ja targu tali­tades on kasutusse võetud mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Maa­alune ventilatsioonisüsteem on üks neist.

Kultuurikatel omandab hoopis teise tähenduse, kui hoida seinad

ventilatsioonitorudest tühjad. Nii suurenevad tehnokraatlikus võtmes sisearhitektuuri võimalused veelgi. Sedasi tehtigi projekt maa­aluse ven­tilatsiooniga, kasutades plasttorusid. Õhu sissetulek ja väljaminek suuna­ti maja alla. Sel moel said keldrisse projekteeritud (ja ka paigaldatud) ka kõiksugu tehnosüsteemid.

Uponori andmetel kasutati seal nende siniseid 1200 mm torusid (mis on nii jämedad, et laps selles vabalt kõndima mahub) ja objekti­le läks neid vaja tervelt 28 m. Sama firma paigutas Kultuurikatlasse pea­le ventilatsiooni ka sajuvee­ ja kana­lisatsioonitorustiku.

teletornPõhjaliku remondi läbi elanud tele­tornist kui Tallinna ja miks mit­te kogu Eesti uuest turismimagne­tist räägitakse ainult ülivõrdes täni­ni. Sama käib arhitekt David Bassi­ladze loodud 314 m kõrguse gigandi ehitusliku poole kohta, kus on tarvi­tusele võetud mitmeid edumeelseid lahendusi. Mis ka nii unikaalse ehi­tuse puhul on täiesti arusaadav.

Aga lihtsale elamuskeskuse kü­lastajale ei jää tehniline pilotaaž pa­raku üldse silma, sest kõikvõimali­kud ventilatsiooniseadmed ongi pai­gutatud varju. Nagu teada, teletorni aknad vähemalt alumises osas lah­ti ei käi. Seetõttu on kogu ehitist lä­biva ventilatsiooni olemasolu lausa hädavajalik.

Liiati ei tahetud kaunis ehitises üldse raisata pinda tehnovõrkude­le. Nii juhiti ventilatsiooniseadmed maa­aluseid kanaleid pidi hoonest hoopis eemale. Publik võitis sellest kindlasti. Eksponaatidele määratud pind suurenes märgatavalt ja avara­maks sai ka kinosaal. Uponori and­metel kulus objektile 120 m maa­alust ventilatsioonitoru.

urmAs vAhe

ventilatsioon suundub maa allaNõukogudeaegses ehituskunstis ei olnud ventilatsioon kindlasti mitte võtmesõna. Midagi ju kindlasti tehti. Isegi pealinna Mägede-sarnastes elamumassiivides oli üks saladuslik auk köögis ja teine tualettruumis. Aga iial ei võinud olla kindel, kas šaht üldse kuhugi viis või olid ehitajad sinisel esmaspäeval sinna lihtsalt kive sisse loopinud. Tänapäeval on ventilatsioonil hoopis teine tähendus.

torud maa alla: kultuurikatla moodne ventilatsioon on lahen-datud novaatorlikult – õhk juhi-takse maa all ruumidest eemale plasttorude kaudu. need uponori sinised torud sarnanevad läbi-mõõdult pildile jäänud betoon-rõngastele.

UUs & huvitav

15

KAMIN SALVESTAMA!?

WWW.KOLTSIKAMINAD.EE

CPA plaat

CMA moodul

soojakapp

ohurest

SUURE TOENAOSUSEGA ON TEIL KODUS SELLINE KAMIN.Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa. Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGITELE ON MEIL VOIMALIK PANNA TEIE KAMIN SALVESTAMA!

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130–200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.

TEHASEKAUPLUS

Pärnu mnt 80, TallinnE–R 10–19, L–P 11–16tel 660 4564, 5550 7270e-post info@softrend.ee

Tähtsaimad hetked meie elus on hetked,mis me veedame üheskoos.Tee need hetked mugavaks.

www.tehasekauplus.softrend.ee

Sünnipäeva puhul soovib Softrend jagada kõigiga oma rõõmu, kinkides diivanihuvilistele kinkekaarte väärtuses 100 €.

Et saada osa meie tähtsast sündmusest, ootame Teid vastama kolmele lihtsale küsimusele ning kinkekaart on Teie!

Külasta meie sünnipäevalehte: sünnipäev.softrend.ee

15. sünnipäev!Et saada osa meie tähtsast sündmusest, ootame Teid vastama

• salongi teenindus • tootja hinnad • eemaldatavad katted• 20aastane garantii karkassile • kattevalikus üle 4000 kanga- ja nahanäidise