Koostoomise evitamise võimalikkusest Eestis

Seadusandlus Eestis, seadusandluse võimalikud muutused

Andres SiirdeTTÜ soojustehnika Instituut

Elektrituruseadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748815. Elektrituruseadus sätestab üldised elektrimüüki, võrgutegevust, bilansivastutust ja tootmist puudutavad põhimõtted;

Võrgueeskiri - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=603256. Võrgueeskiri täpsustab võrguga liitmise tingimusi, võrgus töötamise põhimõtteid ning bilansivastutusega seonduvat.

Kas on olemas konkreetsed seadusaktid määrused korraldused ja nende tulevikutrend? Koostootmist reguleerivad:

ELEKTRITURUSEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748815

seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.

§22. Tegevusluba

(1) Tegevusluba on nõutav:1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks;6) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;7) elektrienergia müügiks;8) elektrienergia impordiks, välja arvatud elektrienergia impordiks süsteemihalduri poolt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud

tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui:

1) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 kohaselt;2) kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat müüb selle tootja;3) tootja müüb tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale.

6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata müüjale, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat ainult ühe ehitise piires üksnes oma liikmele, rentnikule või üürnikule, ega elamu- või korteriühistust müüjale, kes müüb elektrienergiat üksnes oma liikmele tarbimiseks ühistu majandatavate hoonete piires

Kas välisvõrku (teisele suurtarbijale) müüa saab?

Teisele suurtarbijale saab müüa, kui teeb konkurentsivõimelise müügipakkumise vabatarbijale.

Kui tahetakse kontserni sees müüa, siis ei pole isegi vaja tegevusluba elektrienergia müügiks (ETS §22 lg2).

Kui vabatarbija, kellele elektrienergiat müüakse ei ole samas kontsernis, on vaja saada tegevusluba elektri müügiks. Vabatarbijal on õigus valida elektrienergia müüjat (ETS §75 lg2). Põhimõtteliselt on vaja üksnes jõuda vabatarbijaga hinnas kokkuleppele. Samuti on vaja sõlmida avatud tarne leping mõne turuosalisega (süsteemihaldur, bilansihaldur või avatud tarnija), kes võtab bilansivastutuse.

§75 lg3 Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja ostab selle võrguettevõtja võrgukadude korvamiseks ja müügiks turuosalisele, kellele laieneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus, elektrienergiat, mille on Eestis kaevandatud põlevkivist tootnud Eestis asuv, kokku vähemalt 500 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdav tootja, või mille on tootnud väiketootja.

Seaduse parandusettepanek oli:

VÕI MILLE ON TOOTNUD TOOTJA, KES TOODAB ELEKTRIENERGIAT

SOOJUSE JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMISE REŽIIMIS

Millisel tingimusel on võrgupiirkonda võimalik üles seada generaator?

Võrguettevõtjal on tema teeninduspiirkonnas võrguga liitmise kohustus.

Tulevane tootja peab minema võrguettevõtja juurde ja küsima liitumise tehnilisi tingimusi. Kui ühendus on ehitatud vastavalt tehnilistele nõudmistele ei ole võrguettevõtjal õigus keelduda võrguga liitmisest. See käib Euroopa Liidu “kolmanda osapoole juurdepääsu” (Third Party Access) põhimõtete juurde. Võrguettevõtjal on õigus keelduda üksnes seaduses näidatud

juhtudel (ETS §65 lg 3).

Millisel tingimusel saavad kinnisvaraarendajad endale võrgupiirkonna (omanikus)?

Elektrituruseaduse alusel on praegu suhteliselt keeruline saada võrgupiirkonna omanikuks, sest pea kogu Eesti territoorium on mingi võrguettevõtja teeninduspiirkond.

Teise võrgu teeninduspiirkonnas ehitada ilma võrguettevõtja loata ehitada ei tohi (ETS §60).

Teeninduspiirkond määratakse kindlaks lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest (ETS §62). Teeninduspiirkonnad ei tohi kattuda (ETS §62 lg4).

Märkus: Ülaltoodud küsimust, kui alustate kinnisvarapiirkonnaga arendusega, on vaja kindlasti täpsemalt uurida, eelkõige Eesti Energia Teenindusega konsulteerides.

Kokkuvõte:

Koostootmise rajamine on võimalik vaatamata keerulisele seadusandlusele.

Täpsustamist vajavad ja keerukaks teevad nn. võrguga liitmise tingimused, võrgus töötamise põhimõtted ning bilansivastutusega seonduv.

Kui koostootmisjaam on hoolduses või remondis, millise hinnaga ostetakse elekter siis võrgust, milliseks kujuneb nn. reservihind?

Samas, kui koostootmise (väiketootja) kohta võetakse vastu seadusparandus §75 lg3 ehk teatava eristaatuse andmine, siis millise hinnaga pannakse valdav tootja (kes on ikka sisuliselt täna Eesti Energia) ostma elektrit?

Koostootmise praegune tase Eestis Balti SEJ – muutused Narva EJ rekonstrueerimisel Iru SEJ- rekonstrueeritud 110 MWe auruturbiinjõuseade Kohtla-Järve SEJ- rekonstrueerimisel, omandivorm muutunud Ahtme SEJ- rekonstrueerimisel, põlevkivi kütuselt turba põletamisele Viru Energia EJ 8 MWe, 22 MWs Sillamäe SEJ, põlevkivil aurujõuseadmed, Caterpillar 6MWe gaasimootor AS Tootsi turvas, 5MWe, 14 MWs, turba küttel AS Sangla turvas, 2,5 MWe, 7 MWs, turba küttel AS Kunda Nordic Tsement, ca 3,1 MWe, 3,3 MWs gaasimootor AS Grüne Fee, 3 sisepõlemismootorit ca 2,5 MWe AS Põlva Soojus 0,92 MWe, 1,25 MWs gaasimootor Kristiine kaubanduskeskus 0,5 MWe, 0,7 MWs gaasimootor AS Narva Vesi 0,5 MWe, 0,7 MWs gaasimootor AS Terts Pääsküla 2 gaasimootorit a’ 0,84 MWe Balti Laevaremont 2 gaasimootorit a’ 0,84 MWe Tallinna veepuhastusjaam gaasimootor mehaaniliseks ajamiks ventilaatorile

Tallinna vesi

Võimalikud uued koostoomisjaamad: Uued kinnisvara arenduspiirkonnad

Uued energiamahukad ettevõtted

Lokaalsed koostootmisjaamad suuremates hoonetes (haiglad, hoonete kompleksid, ujulad, SPA-d jne.)

Olemasolevate kaugküttevõrkude baasil

Biokütuste baasil:

Suhteliselt suuremad

Tartu ....ca 10.....20 MWe Pärnu... ca 10 MWe

Suhteliselt väikesed

Viljandi Kuressaare (projekti uuringud, ca 3 MWe) Võru Haapsalu Paide Rakvere Valga Jõgeva

Investeeringute jagunemine biokütusel koostootmisjaamale jaamale

Tartule näiteks analoog Forssas, Soome suurim ainult puitu kütusena kasutav koostootmisjaam Jaama elektriline võimsus on 17,2 MW ja kütte võimsus 48 MW

Tartu maakonna turbavarud on küllaldased et tagada 10/30 MWel/MWs jõujaama võimsuse juures jaama töö aastaringselt, kusjuures kütuse hinna – 60 EEK/MWh juures tuleb IRR 22% ning vastavalt 80 EEK/MWh juures 17%. Mõlemal juhul on võetud investeeringu suuruseks 20 MEEK/MWel ning projekti tasuvusajaks kujuneks 5-st aastast alates.(elektrienergia hind 42 senti/kWh, soojuse hind 300 EEK/MWh)

Kui rajada koostootmisjaam gaaskütuse baasil elektrilise võimsusega 20 – 25 MW ning soovida projekti tasuvust 5 – 7 aastaga, peaks keskmine elektrienergia müügihind võrku olema vähemalt 730 EEK/MWh

Jako Reinaste,Soojuse ja elektri koostootmis teostatavuse analüüs Tartu linnas biokütuste baasil, bakalaureusetöö, juhendaja A Siirde.

Koormuste katmine erinevate agregaatidega, erinevate kütuste kasutamise- kõige ideaalsem.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0 1 2 3 4 5 6 7 8

Thousand hours

Per

cen

tag

e o

f H

ea

t Lo

ad

Load Bio CHP Gas turb

Gas engine Many CHPs

Mida teha vana kaugküttesüsteemiga?

Competition on Heat Market in Transition Economy:

DH vs. Gas

Problems of DH

Symptom

Reaction of DHE

Losses of DH

Heat Sales

Tariff Change

Heating Costsat Customer

Number of Customers

Heat sales

Heat tariff

Actions

Final result

No Rehabilitation: Business as usual

After DH Rehabilitation:Improved Business

Increasing due to ageing Reducing due to modern technology

Increased due to higher tariff

Reducing due to energy conservation

Reducing due to lost customers and energy

conservation

Slight increase needed to cover fixed costs

Strong increase needed to cover high costs

Reduced in total

Customers escape to Gas Old customers remain with DH

Attracting and connecting new customers to DH

Destruction of DH Success of DH and CHP

Introducing/Improving CHP

Reduced heating costs at customers

Remaining customers forced to look for alternatives

Remaining on the reduced level

Needs to be raised

Falling down

Remains constant

High Losses of DH

High Tariff of DH

High Costs of DH for customers

Unhappy Customers

Poor Quality of DH

KÜSIMUS; KAS TSENTRAALNE KOOSTOOTMINE VÕI DETSENTRALISEERITUD

Tsentraalne

Madalam investeering Tsentraalsem gaasipuhastus (keskkond) Tööjõukulud väiksemad ?

Detsentraalne

Võrku pole vaja investeerida Laiendamise võimalus täpselt nii palju kui vajadust Lokaliseerimine tarbijale lähedal

Tootja poolne lähenemine- KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUSEPIKAAJALINE RIIKLIK ARENGUKAVA AASTANI 2015

Eesti kütuse- ja energiamajanduse strateegilised eesmärgid on:

tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatus;

kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu;

saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest;

saavutada aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;

tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastes perioodides;

tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturu konkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendades kahjulikke keskkonnamõjusid vähendavaid kaasaegseid tehnoloogiaid;

kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;

tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses;

hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht aasta 2003 tasemel;

töötada välja meetmed võimaldamaks taastuvate vedelkütuste, eeskätt biodiisli, kasutamist transpordisektoris;

tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriiklikku tehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret;

luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa energiasüsteemidega.

Aastal 2011 Eesti tarbeks võrku antav prognoositav aastane koormuskõver

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000

aeg, tundides

MW

jaanuar…… …….detsemb

Kokkuvõte

Koostootmise potentsiaal Eestis (Balti regioonis) on suhteliselt suur, majanduslikud ja tehnilised eeldused olemas:

Linnades, suuremates asulates on toimiv kaugküttevõrk. Kohalik tööstus on suhteliselt energiamahukas. Gaaskütuse ja arenenud gaasivõrgustiku olemasolu. Biokütuste

võimalik kasutatavus. Elektritarbimise kasv regioonis, investeeringute ja tehnoloogia

uuenduste vajadus olemasolevates kondensatsioonjaamades. Suurenevad nõuded keskkonnale.