Kaile Adusoo

Hellika Kallaste

Helena Kirs

Nele Vaade

2014

SISUKORD Rakvere reoveepuhastusjaam

Rakvere veepuhastusjaam

Neeruti

Kunda tsemenditehas

Rakvere reoveepuhastusjaam

Üldandmed Asutati 1990. aastal

Reovesi tuleb sisse mööda kolme suunda

Tööstusettevõtted

Olmereovesi

Tänavatelt pärinev vihmavesi

Keskmiselt tuleb ööpäevas puhastada 20000 m³ vett

Puhastamine Mehhaaniline:

Toimub suurema mustuse väljasõelumine raudvõre abil

Ühtlase massi saamiseks lisatakse polümeerlahust, mis settib põhja ning seejärel on seda kergem eraldada

Veest eraldatud mulla väljapressimine

Keemiline:

Vette lisatakse aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja hävitab ohtlikud ained

Inimene peab kaasa aitama aktiivmuda toimimisele. Seda saab ta teha läbi vee õhutamise

Puhastamise etapid

Rakvere veepuhastusjaam

Üldandmed Ehitus sai alguse 1994 aastal, kuid valmis alles 2001

aastal

Kokku 5 pumplat, millest päeval töötab 1, öösel 3

Vesi saadakse 250 m sügavuselt

Ööpäevas töödeldakse ~4400 m³ vett

Rakvere linna veevarustuses kasutatakse kambrium-vendi veehorisondi vett

Puhta veemahuteid on 2 tk, kumbki mahutab 1000 m³

Ph tase vees on ~7

Pumpla välis-ja sisevaade

Areerimisprotsess ehk õhustamine Vee puhastamisel on vaja vett õhustada

Selle tulemusena settib plastikketastele raud

Vees lahustumatute ainete kõrvaldamiseks kasutatakse kvartsliiva

Bakteriaalse reostuse vältimiseks on paigaldatud ultraviolettseade

Neeruti

Üldandmed Neeruti järved: Neeruti Eesjärv, Neeruti Tagajärv,

Neeruti Orajärv, Neeruti Sinijärv

Järved asuvad Lääne-Virumaal Kadrina vallas Neeruti külas

Oma praktikat viisime läbi Neeruti Eesjärve läheduses, mis asub Pandivere kõrgustikul

Pinnamood-lamedad lavaoosid, mõhnad, voored

Mulla kihid Tegime kaeve, mille

sügavus ulatus 1m-ni

Eristasime 4 kihti:

huumuskiht- ulatus 14cm sügavusele

teine kiht- ulatus 23cm sügavusele

kolmas kiht- 23 kuni 56cm

neljas kiht- ulatus 56cm-....(1m) sügavusele

Mulla iseloomustus Ühtlane pruunmuld

Viljakas muld

Sügavamates kihtides savikas

Mulla pealmistes kihtides(1,2) ei esine kive

Sügavamal esineb rähka, veerist

Taimed Kõik 4 rinnet olid

esindatud:

• Samblarinne: metsakäharik

• Rohurinne: jänesekapsas,

laanesõnajalg, sinilill

• Põõsarinne: sarapuu

• Puurinne: kask, lepp, kuusk

Loomad Mullas nägime mitut

mulla-ja vihmaussi, jooksikut

Üldiselt oli muld liigivaene

Mulla pH määramine Valmistasime 4 lahust

20ml destilleeritud veest ja 20ml mullast

Seejärel mõõtsime mulla pH

Esimene kiht- 5,5

Teine kiht- 5,88

Kolmas kiht- 5,7

Neljas kiht- 6,1

Mulla niiskuse määramine Võtsime neljast kihist 40g

mulda ja kuivatasime kuivatuskapis 105˚C juures paar tundi

Pärast jahtumist kaalusime uuesti üle ning arvutasime mulla niiskussisalduse

Huumuskihis: 23% Teises kihis: 20% Kolmandas kihis: 12% Neljandas kihis: 19%

Esimene kiht:algselt-40g

pärast-30,7g Teine kiht:algselt-40gpärast- 32g

Kolmas kiht:algselt-40gpärast-35,2g Neljas kiht:

algselt-40gpärast-32,4g

Mulla temperatuur Mõõtsime termomeetriga pinnakihi ja neljanda kihi

temperatuuri

Pinnakihi temperatuur- 5˚C

Neljanda kihi temperatuur- 4˚C

Mulla hõõrdetegur Selle leidmiseks

kasutasime kuiva mulda

Valemiga μ=Fh/mg

Esimene kiht: 0,2

Teine kiht: 0,3

Kolmas kiht: 0,3

Neljas kiht: 0,3

Mineraalainete sisaldus Panime igast kihist 4g mulda tiiglisse ning asetasime

ahju

Seda on vaja selleks, et nii kuumal temperatuuril põleb orgaaniline aine välja

Alles jääb vaid mineraalne osa

Mineraalaine protsendiline sisaldus:

Esimene kiht 74 %

Teine kiht 78%

Kolmas kiht 76%

Neljas kiht 76%

Aru karjäär

Üldandmed Karjäär on Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas

Rajati 1960. aastal

Saadud tooraine läheb Kunda tsemenditehasele

Kaevandatakse kahel eesmärgil:

Killustiku tootmine

Tsemendi tootmine

Kunda tsemenditehas

Üldandmed Töötanud üle 100 aasta

Tehasel on 3 pöördahju, millest hetkel töös 2

Aastas toodetakse 700-800 tonni tsementi

Tsementi valmistatakse märgtehnoloogial

Toorained on kergesti kättesaadavad

Tsemendi tootmine Põhitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi

Lubjakivi purustatakse lubjakivi purustites

Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse lubjakivilobri

Lobri pumbatakse basseinidesse(kus toimub pidev segamine)

Edasi läheb lubi pöördahju(kus toimub 1400 kraadi juures klinkri põletamine)

Tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel

Füüsikalised nähtused Augu kaevamisel rakendasime jõudu

Järves liikus vesi laineliselt

Lobri segamine-ringliikumine

Hõõrdejõud osakeste vahel

Pöördahjus liigub materjal kaldpinnaliselt

Pöördahi pöörleb ringjooneliselt

Pöördahjus toimub kuumutamine

Lõhkamisel on osakeste liikumine kiirenev

Plahvatus tekitab lööklaine

Vabanenud osakesed kukuvad maapinnale-gravitatsioon

TÄNAME KUULAMAST!