RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta seirearuanne

Euroopa Sotsiaalfond

RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta

seirearuanne

Kadri Koppel

19.03.2008


2

1. Prioriteet “Inimressursi arendamine”

• Meede 1.1 “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” kogueelarve 46 572 162 eurot (728 695 990 krooni);

• Meede 1.2 “Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks” kogueelarve 10 629 018 eurot (166 307 993 krooni);

• Meede 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul”, kogueelarve 30 482 182 eurot (476 942 509 krooni);

• Meede 1.4 “Haldussuutlikkuse tõstmine”, kogueelarve 2 481 541 eurot (38 827 679 krooni).


3

Taustainformatsioon 1/2

• Muudatused seadusandluses Muudeti RAK programmitäiendit, millega suunati 40

miljonit krooni meetme 1.3 vabanenud vahendeid meetmetesse 1.1 ning 1.2;

Jõustus uus riigihangete seadus, mis on oluliseks õigusraamistikuks struktuurivahendite rakendamisel;

Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuste seadus täiendati seoses uue RHSi jõustumisega;

18.05.2007 jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 126 “Struktuuritoetuse riikliku registri pidamise põhimäärus”


4

Taustainformatsioon 2/2

Haridus- ja teadusministri määrused 23.05.2007 nr 43 ning 4.09.2007 nr 55:

- Esimene muudatus oli tingitud rakendamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks;

- Teise muudatusega loodi õigluslikud alused meetmest 1.3 vabanenud vahendite kasutamiseks meetme 1.1 raames;

Uuendati ka meetmete 1.2 ning 1.4 määruseid; Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 15.03.2007 heaks

“Avaliku teenistuse koolitusprioriteedid 2007”.


5

Tähelepanekud programmeerimisest

• Toetuse saajatelt on tulnud negatiivset tagasisidet keerulise taotlemise ning rakendamise protsessi kohta.

• Tegemist on esimese struktuurifondide rakendamise perioodiga, mistõttu toimub pidev süsteemi arendamine, millel lisaks positiivsele tulemile on ka negatiivseid kõrvalmõjusid.

• SFOSist andmete kätesaamise puudulikkus. • Perioodi lõpus vabanevad vahendid.


6

Ülevaade tööturu olukorrast

67,967,6

6768,4

68,8

66,6

69,368,3

7271,5

71,873

71,873

73,2

72,2

62

64

66

68

70

72

74

I kv II kv III kv IV kv

%

Tööhõive määr 2006 Tööhõive määr 2007Aktiivsuse määr 2006 Aktiivsuse määr 2007


7


• Töötute arv langes aastaga 21% ehk 8500 inimese võrra.

• Naiste tööhõive määr on 65,7% (Lissaboni eesmärk aastaks 2010 on 60%)

• Vanemaealiste tööhõive määr 59,5% (mehed 58,6%, naised 60,3%)

• Euroopa keskmine töötuse tase on 7,9%, Eestis meestel 5,4% ning naistel 3,9%.


8


9

4,85,1

3,34,2

0

2

4

6

8

10

12

14

Kirde Lõuna Kesk Põhja Lääne

2006

2007

Eesti keskm.


9


• Noorte töötus langes 12%-lt 10%-ni. • Probleemiks pikaajaline töötus, 49%

töötutest on pikaajalised töötud (2,3% tööjõust). Heitunud isikuid 7300.

• Mitte-eestlaste töötus kõrgem (6,9%/3,6%).• Aktiivsuse määr on eestlastel madalam kui

mitte-eestlastel. • Registreeritud töötus 2,2%.


10

Projektide taotlemise protsess

• Prioriteedis kokku on esitatud 3887 taotlust, millest 3597 on vastavaks tunnistatud, 2727 rahuldatud, 2267 lõppenud ning 212 katkestanud.

• Enim projekte on meetmes 1.2 (90% meetme projektidest) – meetmes 1.2 on palju väikese eelarvega projekte.

• Prioriteedist on taotletud toetust 245% ulatuses kogu prioriteedi ESF eelarve osast.


11

Prioriteet / meede / alameedeEsitatud

taotluste arv

Vastavaks tunnistatud taotluste

arv

Rahuldatud taotluste arv

Lõpetatud projektid

Katkestatud projektid

Prioriteet 1 3887 3597 2727 2267 212

Meede 1.1

1.1 Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem 447 391 201 18 0

Meede 1.2

1.2 Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks 2987 2857 2264 2058 206

Meede 1.3

1.3 Võrdsed võimalused tööturul 249 153 117 61 2

Meede 1.4

1.4 Haldussuutlikkuse tõstmine 204 196 145 130 4

1.4.1 Keskne koolitus 3 3 3 2 0

1.4.2 ATAKi ja SKA arendamine 4 4 3 3 0

1.4.3 Juhtimiskoolitus 125 118 90 90 1

1.4.4 Stipendiumiprogramm 72 71 49 35 3


12

Probleemid ja abinõud

• Madal väljamaksete protsent.

• Vahendite optimaalne kasutamine.

• RÜd on kasutusele võtnud lihtsustatud väljamaksete taotluste menetlemise protseduuri.

• Vahendite ümbersuunamine, paindlike skeemide rakendamine.


13

Probleemid ja abinõud (meede 1.1)

• Vajadus ja soov muuta projektide eelarveid ning soov vähemkulutatud vahendite arvelt teha investeeringulaadseid kulutusi.

• RÜ püüab luua ühtset praktikat täiendavate taotluste ja eelarvete muutmise osas, et tagada toetuse saajatele võrdne kohtlemine.


14


• Toetuse saajad on välja toonud lõpp-aruannete keerukuse ja toetuse saaja seisukohalt ebavajalike andmete küsimise.

• Perioodi 2007-2013 ettevalmistamisel arvestatakse vormide lihtsustamisega.


15


• Auditite suur huvi meetme 1.3 projektide vastu – riskipõhine audit.

• Meetme raames vabanenud vahendid.

• Võeti tööle lisapersonali. Juhusliku valimi rakendamine uuel perioodil.

• Meetme 1.3 vahendite suunamine meetmetesse 1.1 ning 1.2.


16


• Projektide tegevusi ei viida ellu vastavalt planeeritud ajakavale.

• Stipendiumi-programmi raames ei lepita vastuvõtva organisatsiooniga päevakava piisavalt detailselt kokku.

• Taotleja kohustus teavitada tekkivatest muudatustest.

• Taotlejate informeerimine ja koolitamine.


17

Prioriteedi rakendamise protsess

• Prioriteedi juhtkomisjoni koosseis ning töökord uuendati sotsiaalministri 2008. aasta 22. veebruari käskkirjaga nr 31 “Prioriteedi 1 “Inimressursi arendamine” juhtkomisjoni moodustamine ja selle töökorra kehtestamine”.


18

Prioriteedi 1 üldeesmärk: Eesti tööjõu-potentsiaali suurendamine ja parem ärakasutamine

Indikaatori tüüp

Indikaator MõõtühikRAK

sihtmäär

Saavutustase rahuldatud projektide taotlustes

toodud informatsiooni

alusel (prognoosid)

Tegelik saavutustase

lõppenud projektide

lõpparuannete alusel


(lõppenud projektide info

alusel) RAK sihtmäärast (%)

Väljund-näitaja

Haridussüsteemis läbiviidud koolituskursustel osalenud (meede 1.1)

arv 24 000 48 242 3057 13%

% (naiste osakaal)

55 32 960 2109 16%

Ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks korraldatud koolitustel osalenud (meede 1.2)

arv 12 000 20 553 171%

% (naiste osakaal)

50 42% 84%

Aktiivsetes tööturumeetmetes osalenud töötud (meede 1.3)

arv 30 000 27029 21 395 71%

% (naiste osakaal)

50 1566512 852

86%

Haldussuutlikkuse tõstmiseks korraldatud koolitustel osalenud (meede 1.4)

arv 3 600 7902 6403 178%

% (naiste osakaal)

53 4174 2878 151%

Tulemus-näitaja

ESF aktiivsete tööturumeetmetega hõlmatud töötute osakaal

% 35 84% programmitäiendi sihtmäärast(8956 inimest) 7453

72%

Tööleasumise määr peale aktiivsetes tööturumeetmetes osalemist

% 65 36% kõikidest prognoositud

meetmes osalenutest

(9698 inimest)

49% kõikidest meetmes osalenutest(5112 inimest)

26% RAK sihtmäärast(5112 inimest)

Mõju-näitaja

Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu

arv 2 000 2296 115%


19

Horisontaalsete indikaatorite saavutustasemed

Horisontaalne indikaator

Indikaatori tüüp Indikaator Mõõtühik

Saavutustase rahuldatud projektide taotlustes toodud info alusel (prognoosid)


lõppenud projektide

lõpp-aruannete

alusel

Säästev areng

VäljundnäitajaKeskkonnasõbraliku mõjuga

projektide arvarv 298 220

TulemusnäitajaKeskkonnasõbraliku mõjuga abi

osatähtsus kõikidest projektidest% 11,03% 9,71%

Sooline võrd-õiguslikkus

(üldine)

VäljundnäitajaSoolise võrdõiguslikkuse suhtes

positiivse mõjuga projektide arvarv 235 149

TulemusnäitajaSoolise võrdõiguslikkuse suhtes

positiivse mõjuga abi osatähtsus kõikidest projektidest

% 8,70% 6,58%

Infoühiskond

VäljundnäitajaInfoühiskonda edendavate projektide

arvarv 417 268

TulemusnäitajaInfoühiskonda edendava abi

osatähtsus kõikidest projektidest% 15,43% 11,83%


20

Regionaalne areng (rahuldatud taotluste arv)

• Harjumaa – 1142

• Hiiumaa – 15

• Ida-Virumaa – 173

• Jõgevamaa – 43

• Järvamaa – 64

• Läänemaa – 57

• Lääne-Virumaa - 101

• Põlvamaa – 34

• Pärnumaa – 103

• Raplamaa – 47

• Saaremaa – 66

• Tartumaa – 464

• Valgamaa – 47

• Viljandimaa – 95

• Võrumaa – 31

• Mitut maakonda hõlmavad projektid – 245


21

Vaided, katkestamised, rikkumised

• Kokku on esitatud 21 vaiet, nendest 4 meetmes 1.3 ning 17 meetmes 1.2. Meetme 1.3 1 vaideotsus on edasi kaevatud ning menetluses Tallinna Halduskohtus.

• Katkestamisi kokku 212 – 206 katkestamist meetmes 1.2.

• Rikkumiste aruande esitamise piiri on ületanud 15 rikkumist, kogusummas 390 611 € (6,1 miljonit krooni). Koos väiksemate rikkumistega on kogusumma 415 434 € (6,5 miljonit krooni).


22

Finantsprogress

• Prioriteedis on kokku rahuldatud 2727 projekti taotlust, kogusummas 96 450 230 € (1 509 118 169 krooni), mis on 107% prioriteedi kogueelarvest.

• Lõppenud on 2267 projekti.• Välja on makstud 57% prioriteedi raames

võetud kohustustest ning 61% prioriteedi kinnitatud eelarvest.


23

Finantsprogress (meede 1.1)

• Meetme raames on rahuldatud 201 projekti taotlust, kogusummas 47 523 419 € (743 579 928 krooni), mis on 102% meetme eelarvest.

• Meetme raames on lõppenud 18 projekti. • Välja on makstus 49% võetud

kohustustest ning 57% meetme kogueelarvest.


24



• Meetme raames on lõppenud 2058 projekti.

• Välja on makstus 59% võetud kohustustest ning 65% meetme kogueelarvest.


25



• Meetmes on lõppenud 61 projekti. • Välja on makstus 66% võetud



26


• Meetme raames on rahuldatud 145 projekti taotlust, kogusummas 2 609 798 € (40 834 465 krooni), mis on 105% meetme kogueelarvest.

• Meetmes on 130 lõppenud projekti.• Välja on makstud 84% võetud



27

Hinnang rakendamisele

• Huvi meetmete vastu on olnud suur – taotletud kogusumma moodustab 245% prioriteedi eelarvest.

• Taotluste kvaliteet on valdavalt aastatega paranenud.

• Prioriteedi rakendusasutuse hinnang rakendamisele on väga hea.


28

Hinnang indikaatorite täitmisele

• Indikaatorite täitumist vaadeldakse lõppenud projektide alusel, mis loob meetmetest väga erineva tulemuslikkuse pildi.

• Meetmetes 1.2 ning 1.4 on saavutustasemed kõige positiivsemad – kõik üle 100 %.

• Hinnang indikaatorite täitmisele on hea.


29

Hinnang finantsprogressile

• Kõik meetmed on võtnud kohustusi rohkem, kui eelarvetes vahendeid – SFOSi arvutuslik omapära.

• Väljamaksed meetmeti väga erinevad, murettekitav on meetme 1.1 madal väljamaksete protsent.

• Tulenevalt suurest 2008. aastasse jäävatest kohustustest on hinnang finantsprogressile rahuldav.


30

Hindamised

• Prioriteedi tasandil hindamist 2007. aastal läbi ei viidud.

• Kõikides meetmetes viidi läbi erinevaid uuringuid/ hindamisi.

• Euroopa Komisjon planeerib kogu RAKi hõlmavat järelhindamist (ex-post hindamine).


31

Teavitus

• Valmis nii eesti- kui inglisekeelne ESF edulugude raamat.

• 1.3 projektide põhjal viidi läbi teadlikkuse uuring, milles selgus, et teadlikkus ESFist on hea.

• ETA monitooring fikseeris 515 ESF teemalist meediakajastust


Tänan kuulamast!

Kadri Koppel

Tel: 626 9185

[email protected]

Documents

RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta seirearuanne