UUTE ELAMUPIIRKONDADE ARENDAMINE PAIKUSE

VALLAS

Paikuse valla asend

PAIKUSE VALD11000 aastat ajalugu

Paikuse –ürgkodune paik

• Paikuse valda iseloomustab üldiselt soodne territoriaalne asend. Vald piirneb Pärnu ja Sindi linna ning Sauga, Tori, Surju ja Tahkuranna valdadega Pärnumaal, ning lisaks Kõpu vallaga Viljandimaal. Valla suuremad asulad on tihedalt lõimitud Pärnu linnastusse. Vallakeskus Paikuse alevik asub Pärnu-Sindi arengukoridoris, 7 km kaugusel Pärnu kesklinnast ja 3 km kaugusel Sindi linnakeskusest. Valla loodepiiril kulgeb Pärnu jõgi ning edelapiiril Reiu jõgi.

RAHVASTIK

• 01.01.1992.a. 2437 • 01.01.1995.a. 2593 • 01.01.2000.a. 2962 • 01.01.2005.a. 3523 • 01.01.2006.a. 3558 • 01.01.2007.a. 3635 • 01.01.2008.a. 3789• 01.02.2008.a. 3801

VALLA PINDALA

• Eesti maa 45227 km2• Tallinn 158,0 km2• Pärnu 30,0 km2

Paikuse 177,1 km2( 2000.a. Lisandus 2,3 km2)• Metsad 52%• Rabad 30%• Põllumaa 14%• Elamu- ja tööstusalad 4%

Maa jagunemine omandi alusel

- Riigimaa 12062,5 70,5%

- Munitsipaal 51,3 0,3%

- Eramaa 3901,0 22,8%

- Vormistamata 1095,0 6,4%

Valla piirkondade asendierinevused mõjutavad asustussüsteemi arengut ja maakasutuse iseloomu neis – kui Paikuse alevik ja selle lähialad on kujunemas äärelinnaliseks, siis valla kaugemad alad omavad jätkuvalt maalist iseloomu.

Territoriaalne asend

Teede ja liiklussõlmede

kvaliteet

Ühistranspordi ühendus

Rahvastikuprotsessid

Asustusstruktuur

Liiklusintensiivsus

Omavalitsusüksuste koostöö linnastus

Konkurents ja täiendamine avalikes teenustes

Konkurents ja täiendamine kommertsteenustes

Identiteet ja kogukonna terviklikkus

Ettevõtluskeskkond

Pärnu linnastu positsioon Eestis ning Läänemere

regioonis

Äärelinnastumise intensiivsus

linnastus, Sindi ja Tori areng

• Kooskõlas rahvastikukasvuga on suurenenud elamumaade osakaal valla maabilansis – põllu- ja metsamaad on muudetud elamumaaks. Peamine elamuehitus on aset leidnud Paikuse aleviku läheduses (Linnuriik). Väga suur koormus on langenud Reiu ja Pärnu jõe äärsetele aladele. Asustus rohelises vööndis tihenenud ning elamumaa alevikus on ennast ammendanud. Küll on piisavalt elamumaad valla külades. Valla seisukohast on probleemiks ka see, et elamualade laienemise kõrval ei ole Paikuse alevikus välja kujunenud või arendatud selget keskust.

Linnuriik

Pilviku

Kopra

Käärasoo

Vahtramäe

Seeneriik

Oru

Senine elamuehituse maakasutus

• Põllumaadele

• Metsamadele

• Veekogude kallastele

• Teede äärde

• Keskuste lähistele

Probleemid

• Infrastruktuuride taluvus ja väljaehitamine (võrk ja prioriteetsus)

• Looduskeskkonna väärtuse vähenemine (väiksed krundid , loodustaluvus,roheline keskkond)

• Elamuarenduste üheaegne väljaehitamine• Ruumilise arengu intensiivistumine• Liiklus intensiivsuse tõus,ühistranspordi

vajaduse kasv• Kohalik identideedi nõrgenemine

Paikuse valla strateegiline eesmärk uute elamutepiirkondade

arendamisel• Valla asulad moodustavad tervikliku

tugeva vallakeskusega asustussüsteemi, mis on hästi lõimitud Pärnu linnaregiooni

• Maaksutus lähtub strateegilistest eesmärkidest ning on tihedama asustusega aladel sidusalt multi-funktsionaalne,puuduvad konfliktid erineva maakasutustega alade vahel

Strateegilised valikud

• Paikuse vald peaks Pärnu linnaregiooni senisest tihedamalt lõimuma

• Vallasiseseid asendierisusi tuleb vähendada

• Valla tähtsust Pärnu linnastus tuleks suurendada

• Rahavaarvu kasv peaks olema reguleeritud

• Rahvastik peaks jaotuma ühtlasemalt asulate vahel

• Sisserände osas tuleks soosida eriti noori peresid

• Suund tuleks võtta vallakeskuse tugevdamisele koos külade võrgustiku säilitamisega

• Maakasutustingimused peaksid olema võimalikult paindlikud ning erinevad kasutusfunktsioonid territoriaalselt lõimitud

• Uus elamumaa peaks valdavalt olema määratud ühepereelamutele

Põhirõhk ruumilisele arengule

• Miljööväärtuslik, kõrge kodutunnetusega tervist väärtustav turvaline elamispaik, kus pakutakse kvalteetseid avalikke teenuseid,soositakse ettevõtlikkust,hoolitakse inimesest ja looduskeskkonnast

• Inimkeskne

• Loodusmaastike hoidev

• Atraktiivne

• Säästva arengu põhimõtteid järgiv

• Kompleksete tehniliste infrastruktuuridega

• Suurte kruntidega

• Heade sõidetavate teedega

• Kogu ala kõrghaljastuse säilitamine ja juurde istutamine 20-30 või 75%

• Elamualadel tuleb ühe elamumaa krundi kohta rajada minimaalselt 500m2 üldhaljastust.Üldhaljastust võib rajada ka eraldi krundina ,kuid sellisel juhul on min haljasala suuruseks 0,5 ha

• Uutel elamualadel on loodud võimalused selge struktuuri tekkeks ja seatud tingimused looduse taluvust arvestatavad ehitusmahud.

Silla küla osa üldplaneering

Aleviku väljaehitamine keskuseks

Elamuehitus arenduse mõningad võimalused

TÄNAN TÄHELEPANU EEST