Töö antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemalehtTav ...doc.mediaplanet.com/all_projects/2640.pdf · Ajalehe nähtavus, teemalehe fookus SWEDBANKI ANNETUSKESKKOND ÜHEN-DAB

TÖÖERGONOOMIKAMida tööasendi juures jälgida?

LK 4-5

ÜLETÖÖTAMINE JA TÖÖSTRESS.Kuidas ära tunda stressi?

LK 7

TERVED SILMAD ON TERVISE ALUSKaulikud näpunäited silmade kaits-miseks.

LK 6

LõõGASTUMINE ON OSKUSStereotüübi kohaselt on eestlane ju visa ja töökas ning teistest nõrgemaks ennast ometi tunnistada ei tahaks.

LK 10-13

TööTav naineantud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

Oktoober 2008

Täna:• aruanne 47115• kinnitada pakkumine

• töövestlus12:30 kohtumine kontoris13:30 lõuna Kristiga ???

15:00 Annu koolist!19:00 Taaviga õhtusöök

KUIDAS VALIDA SÜLEARVU-TEID? Samamoodi, nagu valid omavahel sobi-vaid kingi ja kleite, saab valida ka arvutit

LK 15

2 tÖÖtav naine teemaleht

PROJEKTIJUhT: Liis Kõrnas, [email protected], 6 155 219

GRAAfILINE DISAIN JA LAyOUT: Lii Treimann, [email protected]

JAGATAKSE EESTI PÄEVALEhE VAhEL: 27.10.2008

LISAINfOT MEDIAPLANET TEEMALEhTEDEST: 6 155 210 Mediaplanet Oü, F. R. Kreutzwaldi 10-11, 10124 Tallinn

Stockholm • oSlo • copenhagen • helSinki • london • Zurich madrid • amSterdam • Berlin • milan • duBlin • tallinn • BruSSelS • new York • warSaw • malmö • hong kong • geneva • rigawww.MEDIAPLANET.COM

PÄEVALEhE ULATUS JA TEEMALEhE fOOKUS.

SISUKORD

TööTav naineOn MediapLaneTi TOOdeTud TeeMaLehT, Mis iLMub

eesTi pÄeVaLehe VaheL 27.10.2008 jõudes 144.000

Lugejani.

esiKaane FOTO: isTOcK.cOM

TÖÖERGONOOMIKAMida tööasendi juures jälgida?

LK 4-5

ÜLETÖÖTAMINE JA TÖÖSTRESS.Kuidas ära tunda stressi?

LK 7

TERVED SILMAD ON TERVISE ALUSKaulikud näpunäited silmade kaits-miseks.

LK 6

LÕÕGASTUMINE ON OSKUSStereotüübi kohaselt on eestlane ju visa ja töökas ning teistest nõrgemaks ennast ometi tunnistada ei tahaks.

LK 10-13

TÖÖTAV NAINEANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Oktoober 2008

Täna:• aruanne 47115• kinnitada pakkumine

• töövestlus12:30 kohtumine kontoris13:30 lõuna Kristiga ???

15:00 Annu koolist!19:00 Taaviga õhtusöök

KUIDAS VALIDA SÜLEARVU-TEID? Samamoodi, nagu valid omavahel sobi-vaid kingi ja kleite, saab valida ka arvutit

LK 15

• Juhtkiri ...............................................................................2

• Tööergonoomikaonoluline ..................................... 4-5

• Tervedsilmadontervisealus .......................................6

• Stress,nainejatöö ..........................................................7

• Tervislikhommikusöök–heapäevaalgus! ...............8

• Tervisliktoituminekodus,tööljapuhkehetkel ... 8-9

• Kuidaslõõgastubeestinaine? ................................... 10

• Ärinaiselesobivadkompaktsediluhooldused ........11

• Tantsitööstressminema ...................................... 12-13

• Kontoristloodusessetervisttagaajama ......... 12-13

• Nutikamobiililahenduse ............................................ 14

• Naine,millejärgivalidsülearvutit? ......................... 15

Naiselik naine on seesmiselt tugev

FOTO: eRaKOgu

Ma hindan naisi, kes on tugevad ja tu-levad ISE oma eluga toime. Müüt, et mees hindab abitut, mehele toetuvat

naist, sest just see tegevat naise naiselikuks, ei pea minu meelest paika – mees hindab võrdset part-nerit. Naiselik naine on seesmiselt tugev ja see tu-gevus paistab välja kõikjal – tema hoiakus, väärtushinnangutes, töö- ja peresuhetes ja mujalgi.

Olen elus proovinud erinevaid ameteid – olnud näitleja, poliitik, mõnda aega ise-gi väikestviisi ülemus – MTÜ-s Heate-gevuskeskus oli mul vahepeal „pool” allu-vat. Kuid loominguline inimene ei ole hea ülemus, tegelikult ka hea alluv mitte – ta ei sobitu kuigi kergesti rangelt paika pandud raamidesse.

Pärast tüdrukute sündi olin neli aastat lastega ko-dus. Ma ei ole koduperenaise tüüp ja ma ei usu,

et pikalt kodusolek lastelegi kasuks tuleb – kui tä-helepanu vaid lastele koondub, võid nad ise seda märkamata „üle hooldada”. Tegelikult ei ole eesti naine kunagi olnud koduproua. Teatud aja kodus olla, eriti siis, kui lapsed väiksed on – seda küll, kuid end vaid lastele, mehele ja kodule pühendu-

da – need on pigem erandid kui reegel. Ka on mul olnud alati töö, millele südamega pühenduda, na-gu on olnud head kolleegid.

Ma ei ole kunagi tundnud, et meeskolleegid mind

kuidagi ülevalt alla vaatavad, seetõttu ei mõista ma jutte naiste ebavõrdsusest. Nagu ei saa peree-lus nõuda jõuga lugupidamist, ei saa seda nõuda ka tööl – kõik algab inimesest endast, tema lugu-pidamisest iseenda ja teiste vastu, olgu ta mees või naine.

Mis aga paljuräägitud palgaerinevusi puudutab, siis olen tähele pannud, et naised ei küsi enamikel juhtudel enda-le palka juurde. Ka mina mitte. Naine kahtleb mehest sagedamini, kas ta on palga- või ka karjääritõusu väärt. Kas ta tuleb toime uue ametiga? Kuidas ta suudab ühitada aina enam aega võtvat

tööd pereeluga? Kuidas saavutada tasakaal?

Ideaalset lahendust sellele ei ole leitud seni üheski riigis. Naistele on juba kord omane koduste prob-leemide lahendamine enda kanda võtta, eelkõige

need, mis on seotud laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega.

Meenub üks seik. Läksin oma kahe koeraga jaluta-ma, kui üks tänavakass koertele poegade kaitseks vastu astus. Ta riskis eluga, sisises ja susises ning koerad tardusid ega julenud edasi minna.

Nii on ka elus. Naine võtab endale vabatahtlikult kohustuse lapsi kaitsta, nende eest hoolitseda. Need, kes selles suuresti vaid ebavõrdsust näevad, ei mõista looduse kutset.

Minu jaoks on kodu alati olnud koht, kus ma töö-muresid ja väsimust maandan. Ma räägin, arutan, kavandan. Lapsed on juba suured ning oskavad nõu anda, mõnda märkamata jäänud detaili avada. Ehk see ongi tasakaal?

Elle KullMTÜ Heategevuskeskus juht

Läksin oma kahe koeraga jalutama, kui üks tänavakass koertele poegade kaitseks vastu astus. Ta riskis eluga, sisises ja susises ning koerad tardusid ega julenud edasi minna.

Ajalehe nähtavus, teemalehe fookus

SWEDBANKI ANNETUSKESKKOND ÜHEN-DAB VAJADUSED JA VÕIMALUSEDInterneti-panga annetuskeskkonnas saab igaüks aidata kaasa oluliste probleemide lahendamisele.

LK 7

CSR ÄRISTRATEEGIA OSANAÜks viisidest, kuidas tänapäevases Eestis võita endale juurde tugev konkurentsieelis, on hakata ühiskondli-kult vastutustundlikuks.

LK 5

ETTEVÕTLUS JA KESKKOND Kuidas arvestavad ettevõtjad keskkonnaga ning mida saaks paremini teha?

LK 8-10

RISKIANALÜÜSI VAJALIKKUS ETTEVÕTETESRiskianalüüs aitab selgitada välja töökeskkonnas esi-nevaid kitsaskohti, hinnata ohte ja kahjulikke tegureid ning sellest lähtuvalt luua edasine tegevuskava töökesk-konna parendamiseks.

LK 11

ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Oktoober 2008

Stockholm • Oslo • Copenhagen • Helsinki • London • Zurich Madrid • Amsterdam • Berlin • Milan • Dublin • Tallinn • Brussels • New York • Warsaw • Malmö • Hong Kong • Geneva • Riga

www.MEDIAPLANET.COM

1 + 1 = 3?Viimastel aastatel on toimunud aktiiv-ne ettevõtete ost-müük ja sellega kaas-nevad ühendamised. Praegune majan-duskeskkond annab alust eeldada, et antud tegevused ei ole lõppenud.

LK 5

ENERGIASÄÄSTMISEST PEAB SAAMA ELUVIIS. Kuidas jälgida energiatarbimist kodus?

LK 4

MILLINE NÄEB VÄLJA PÄIKESEENERGIAKATUS?Ruuki tutvustab alternatiivenergia või-malusi katusepanekul.

LK 7

ENERGIAMÄRGIS JA ENERGIAAUDIT - AITAVAD hINNATA KÜTTEKULU.Mida võib nõuda kinnisvara ostja?

LK 5

SOOJUSPUMP ON TÄNAPÄEVANE VIIS ENERGIA SÄÄSTMISEKS. Milline soojuspump sobib minu majale?

LK 8-9

AKNAVALIK ON OLULINE OTSUS.Tingimusel, et aknad paigaldatakse teh-noloogiliselt õigesti, on hoone soojuska-du võimalik vähendada 35% võrra.

LK 7

eneRGiaJUHiSPRaKTiLiSeD LaHenDUSeD

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

September 2008

USA Hawaii

Prantsuse Polüneesia

Kreeta saaredIndia Goa

Türgi

BrasiiliaBrasiilia

SILMANI ELEKTER AS

TALLINNAS: KADAKA TEE 56, TEL: 6711220, [email protected];

TARTUS: VASARA 50, TEL: 7428688, [email protected]

SILMANI ELEKTER AS

TALLINNAS: KADAKA TEE 56, TEL: 6711220, [email protected];

TARTUS: VASARA 50, TEL: 7428688, [email protected]

LK 7

RAUDNE KAITSE VARALEMöödas on need ajad mil raha ja doku-mente hoiti lauasahtlis - parim kaitse on seif

LK 4

AUTOVARGUS KARM TÕELISUSVarastatud autode probleem on rahvus-vaheline - kommentaar piirivalveamet-nikult

LK 8

VÕITLUS KÜBERKURJAMITEGATänapäeva suured röövid pan-nakse toime arvutitaga istudes.

LK 6

NAABRIVALVEGA LISAN-DUB TURVALISUSKus toimib aktiivne naabrivalve on kuritegevus madalam

LK 10

PRISTIS Vähemate kuludega suurem turva-lisus - on see võimalik?

LK 9

TURVALISUS & OHUTUS


September 2008

INVESTEERIMINE KEERULISTEL AEGADELAktsiaturgudel on suured mullid alati lõhkenud ning suurele langusele järgneb mõistliku aja möödudes uus tõus

LK 6

EESTI INIMESED INVESTEERIMIST ENAM EI PELGAKuigi majandus enam hoogsalt ei kasva ja ini-mesed tahavad pigem kokku hoida, on ka eest-lased üle saamas hirmust investeerimise ees

LK 3

TEE OMA RAHA TARGAKS!Hoiustamisest, pensioniks säästmisest, erinevatest investeerimisviisidest ja lap-sele raha kogumisest.

LK 7-11

TULEVIK ON JÄRJEPIDEVA ETTEVÕTJA PÄRALTJust praegu on hea aeg oma ärite-gevuse põhjalikuks analüüsiks

LK 14-15

INVESTEERIJA VARAHALDUSE JUHTNÖÖRIDKüsimused, mida potentsiaalne inves-tor peaks endalt küsima

LK 12

INVESTEERIMINE ON KÕIGILE


September 2008

www.marfinbank.ee

HAMBAARSTIHIRM JÄÄGU EELMISESSE SAJANDISSERäägime hambaarstiga tänapäeval hamba-kliiniku ukse taga toimuvast ning lahen-dustest, mida patsientidele pakutakse.

LK 8-9

5 KRIITILIST MINUTITÄkiline haigushoog võib ini-mest tabada igal pool ja igal ajal. Esmaabi põhikursuse 16 tundi koolitust võib päästa elu.

LK 4

MINU SPORDIKLUBI Kolm aktiivselt tööl käivat naist räägi-vad, miks neid pärast pikki tööpäevi ik-ka ja jälle spordiklubist leida võib ning mida liikumine nende jaoks tähendab.

LK 14

TÖÖSÖÖKSelleks, et muuta tööpäev maits-vaks ja tervislikuks, tasub katsetada kaupluselettidelt erinevaid tooteid ja lihtsaid ning põnevaid retsepte.

LK 10-12

TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLL - KASULIK TÖÖTAJALE JA TÖÖANDJALERahvusvahelise Töötervishoiu Organisat-siooni (ICOH) auliige professor H. Kahn tutvustab Eesti töötervishoiu hetkeolukorda.

LK 5

TERVIS JA TÖÖANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHTTEEMALEHT TEEMALEHT

Veebruar 2008

“Tervis on kõige alus.”

OLEME AVATUD !Hambaravi

Proteesimine

Implantatsioon

Esteetilinehambaravi

Sõpruse Hambaravi | Sõpruse pst 145, Tallinn | Tel 688 88 78 | www.shr.ee

BRÄNDIJUHTIMINEANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Märts 2008

TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSETööstusomand intellektuaalse omandi osana kujutab endast peamiselt leiutisi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid ning tööstusdisainilahendusi.

LK15

SUHTEKORRALDUS KUI JUHTIMISE VAHENDSuhtekorraldust üheselt määratleda on väga keeruline. Seetõttu keerleb selle valdkonna ümber palju mõnevõrra vas-takaid vaateid.

LK9

BRÄNDI MUUTMINE EELDABLÄBIMÕELDUD TEGUTSEMISTKindla brändi juurutamine organisatsioonisvõi sihtturul on ideoloogilise tähendusega-selle järgi peab hakkama joonduma töötajas-kond ja tajutakse ettevõtet väljaspool.

LK12

TURUNDUS KÜMNESSEPädev turundusmeeskond peab olema teadlik võimalikult paljudest reaalselt töötavatest turunduskanalitest, vasta-sel juhul ei saa me rääkida investeerin-gutest.

LK13

INTERNETITURUNDUS KUI AJA MÄRKHiljutise uudise väitel suurenes internetiturun-dus käive aastaga uskuma-tud 70%!

LK11

SPOT Logo: PMS 186

CMYK Logo: C 0; M 100; Y 90; K 0.

LUUES KINDLUSTUNNET Sõna saavad kindlustusseltsid.

LK 8-9

AQUATOR - TUNNUSTATUD EESTI TOOTEDISAIN Hoogu kogunud spaa-buum on lükanud käima massaživannide tootmise.

LK5

CAROLA MADIS JA TEMA UUS KODU Tütarlaps, kes ehitas kolme töökoha kõrvalt maja.

LK14

TANK - Indoor Systems garderoobi-süsteemid, liuguksed ja vahe-seinad.

LK12

UUE KODU UUED VÕIMALUSEDKuidas mahutada koju nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik?

LK6-7

UUS KODUANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Märts 2008

Kodu, kus oled tõeliselt vaba!

ERIVÄLJAANNE

MEES 2008hind 25 .-

SUVI SPORT & LAPSED


Mai 2008

GOLF SOBIB KÕIGILEGolfimänguga ei ole kunagi liiga hilja alustada

LK 4

LASTE PÄEVAHOID PAKUB KODUSOOJUSTLasteaiajärjekorrad on pikad, samuti leidub vane-maid, kes tahavad oma lapsele privaatsemat kesk-konda

LK 8

TENNIS EESTIS TÕUSUTEELTennise suured arenguplaanid teoks saamas

LK 12-13

NIKE - KAASAHAARAV JOOKSVaid hea ja mugav enesetunne võimaldab jooksmisest täit naudingut saada

LK 14-17

MINU ESIMENE AUTOSÕIT Täiskasvanutel tuleb teha kõik endast olenev, et tagada pisiperele turvaline teekond

LK 20

SÄÄSTA JA TARBIDA TULEB ARUKALTTark majandamine ei ole koonerdamine, vaid rahaga ratsionaalne ja võimetekohane ümberkäimine

LK4

INVESTEERIMISE LIHTSUSInvesteerimisel on esimese sammu astumine tihti piisav suurte eesmärkide saavutamiseks

LK5

ÄRIPLANEERIMINEkui süsteemne tegevus äri kavandamiseks ja hindamiseks

LK7

KREDIIDIHALDUS JA - JUHTIMINEon äririskide optimeerimisel olulise tähtsusega

LK12-13

TARK MAJANDAMINE EELDAB TARKVARA Tänapäevasesse majandustarkvarasse on integreeri-tud ettevõtte kõiki allosasid ja protsesse katvad tarkvarad

LK8-9

TARK MAJANDAMINE


Juuni 2008

“Eesti riigi majanduslik areng sõltub suuresti ka meie inimeste

targa majandamise oskustest.”

TERVISLIK JA TASAKAALUSTATUD TOITUMINE ON KESTVA ELUJÕU ALUSKuidas peaks keskea ületanu oma menüüd koostama?

LK 4-5

LIIKUMINE - ÜLEKAALUST PRIIKS NING TERVIS TUGEVAKS

LK 4-5

NEED PIINLIKUD TILGADUriinipidamatust on võimalik ravida või sobivate abivahendite abil oma elu täis-väärtuslikult jätkata

LK 6-7

KÜPSE EA ILUMAAILM

LK 14

INSULTI ON VÕIMALIK ÄRA HOIDATänapäevaste uuringumeetoditega saab insuldieelseid seisundeid kindlaks teha ning vastava raviga ennetada

LK 8

KULDSED AASTADANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

September 2008

“Vanaks saamine, vanaks elamine on enamuse inimeste unistus ja soov.”

1 + 1 = 3?Viimastel aastatel on toimunud aktiiv-ne ettevõtete ost-müük ja sellega kaas-nevad ühendamised. Praegune majan-duskeskkond annab alust eeldada, et antud tegevused ei ole lõppenud.

LK 5

TULGE, SÜNDIGE KA PELGULINNA SÜNNITUSMAJASLigi neljakümne tegevusaasta jooksul on LTKH Pelgulinna Sünnitusmajas ilmale tulnud tuhandeid uusi ilmakodanikke

LK 4-5

NÜÜDISAEGNE JA LAPSESõBRALIK hAIGLA Tallinna Lastehaigla 120 arsti ja 300 õde, hool-dus- ja tugipersonal väikeste patsientide käsu-tuses

LK 7

TEIE LAPSE TERVED hAMBADHammaste tervishoid algab juba enne sündi

LK 6

hEA LAPSEVANEMA KAASAVARAVäärtuslikkusetunne ja enese-usaldus on hea kapital laste kas-vatamisel

LK 12-13

NAERUL ON VõLUJõUDDr Klounid ravivad naeru, män-gu, lõdvestumise ja kujutlusvõime arendamise abil

LK 11

TeRve & RÕÕMUSLaPS

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

August 2008

USA Hawaii

Prantsuse Polüneesia

Kreeta saaredIndia Goa

Türgi

PrahaBrasiilia

Brasiilia

OLEME AVATUD !Laste hambaravi

Proteesimine

Implantatsioon

Esteetilinehambaravi

Sõpruse Hambaravi | Sõpruse pst 145, Tallinn | Tel 688 88 78 | www.shr.ee

www.doktorkloun.ee


ergonoomiatooted -

3M ergonoomiatoodete maaletoojad:

mugavus, mida võid usaldada!

3M Eesti esindus tel 611 5900

Büroomaailm, Orient Kontorikaubad, Officeday, GNT, Charlot, BDP, Bürooekspert

Üha rohkem inimesi veedab pikki tunde kontorilaua taga istudes ja arvutiekraani vaadates. Sellest tulenevalt tekib mitmesuguseid tervi-sehädasid. Mida kauem neid ignoreerida, seda keerulisem on hiljem oma tervist taastada. endast lugupidav inimene vaatab oma töökoha kriitilise pilguga üle ja kohandab vastavalt enda vajadustele ja mu-gavusele.

Tekst: Mariel Gregor

Inimesed on eri kasvu ja mõõtu, seega peab igal töökohal olema võimalus reguleerida seda vas-

tavalt töötaja mugavusele. Ka Ees-ti inimene ei tohiks seda unustada ja päevast päeva vaikides ebamuga-vust tunda. Kuna tööl veedame me

suurema osa oma ajast, tuleks töö-tervishoiule väga suurt tähelepanu pöörata – lihtsam on tervisehäda-sid ennetada kui hiljem arsti poole pöörduda.

„Võtke kontroll oma elu üle – ko-handage töökoht enda järgi, mitte ärge kohanege töökohaga,” soovitab

Tiina Ahlberg, kes tööergonoomika-ga iga päev kokku puutub. Silmad väsivad, selg ja kael jäävad kangeks – tuttav tunne? Mitmed uuringud on näidanud, et 1/3 kutsehaigustest on tingitud püsivast pingest ja sage-li korduvatest liigutustest. Näiteks USA-s tehakse aastas 70 miljonit arstivisiiti, mille põhjuseks on lihaste ja liigeste probleemid. Töötajate kae-buste kulud on üle 20 miljardi dolla-ri. Ka firmajuhid peavad aru saama, et investeering ergonoomilistesse töövahenditesse tasub end ära – ini-mesed ei puudu haiguste tõttu töölt, ei käi ebamugavustundest kohvi joo-mas või töökaaslastega lobisemas. Samuti on töö efektiivsem, kui seda teeb terve ja rõõmus inimene. „Kuigi Eestis ei ole teema ehk nii palju kõneainet tekitanud kui mu-jal maailmas, on ka meil teadlikkus kasvamas,” leiab teine asjatundja Ai-le Kaljumäe. Tema sõnul saavad just edukamate ettevõtete juhid aru, et töötajate heaolust sõltub ka firma heaolu. „Usun, et töötervishoiu tee-ma on praegu oluliselt aktuaalsem, kui mõned aastad tagasi. Kindlasti on tõusnud ka teadlikkus,” on Kal-jumäe optimistlik.

Mida tööasendi juures jälgidaKui töötate arvuti taga mitu tun-di järjest ilma tõusmata, väsivad sil-mad, tekib silmade ülepinge, suure-neb valgustundlikkus. Nende mu-rede põhjuseks on ebapiisav valgus-

Tööergonoomika on oluline/KLaViTuuRi ja hiiRe RandMeTugi hOiab KÄe MugaVas siRges asendis ja TOeTab seda/

teemaleht tÖÖtav naine 5

tus, kas liiga tugev või liiga nõrk ja/või tööpinna ning ekraani liiga suur kontrastsus. Väsimust ja halba ene-setunnet võivad süvendada ka ekraa-ni peegeldused, ekraani vale asukoht või pildi halb kvaliteet. Halvast val-gusest tingitud tundemärgid on sil-mamigreen, peavalud, silmade vä-simus ja kipitus. Ekraanile ei tohiks langeda ja sealt peegelduda akendest ja tuledest langev valgus, samuti ei tohiks valgusallikad paista otse silma. Muutke arvuti asukohta, vähendage laevalgustust ja parandage kohtval-gustust. Valige lamp, mis vähendab

peegeldusi.Teine suur prob-

leem on vale ke-

hahoid, mis põhjustab pingeid lihas-tes ja liigestes ning tekitab aja jooksul sügavamaid probleeme. „Pinge põh-juseks on ühesugune tööasend terve päeva jooksul ja vale kehahoid – selg on liiga painutatud, randmed kõver-datud, jalad risti,” loetleb Ahlberg. Nii mõnigi kord lisanduvad veel töö-

pinge, stress või halb emotsionaalne tööõhkkond. Just seda kõike peak-sidki inimesed jälgima ja püüdma vältida. „Pingeid aitab leevendada õige tööasend ja kerged võimlemis-harjutused. Võtke aega sirutamiseks, reguleerige tooli, kasutage mugavaid ergonoomilisi abivahendeid,” lisab ta.

Tänuväärsed abivahendid Et oleks mugav istuda, on olemas mitmed abivahendid, mille abil töökoht enda järgi kohandada. Ek-raan on õigel kõrgusel, kui teie sil-mad on erkraani ülemise serva või keskmega ühel kõrgusel ja ekraanist 50–70 cm kaugusel. Kui teie arvu-til puudub reguleeritav jalg, kasuta-ge monitori alust – parim on lihtne, vajadusel sahtliga alus. Õige moni-tori alus hoiab rühi sirge. Jalatugi ai-tab aga jalgade õiget asendit hoida ja

vältida liigset survet põlveõndlasse või reitele. Jalatugi peab olema

reguleeritava kõrguse ja kal-denurgaga, mittelibise-

va pinnaga ja stabiilne. Korralik jalatugi või-maldab reguleerida õiget isteasendit nii,

et väheneb selja, kaela ja jalgade väsimus. Kindlasti tuleks üle vaadata ka oma tool. See peaks või-maldama reguleerida istme kõrgust ja kallet just teile sobivaks ja teie sel-ga toetavaks.

Suur probleem on ka päevast päe-va korduvad ühesugused liigutused, mis kurnavad keha. Probleemid teki-vad trükkimisel, hiire kasutamisel või andmete sisestamisel paberilt. Siin saab samuti abi professionaalsetest ergonoomilistest abivahenditest. Kui

/VasaK piLT nÄiTab, Kuidas Me sageLi isTuMe. paReM OsuTab, Kuidas VõiKs isTuda, Kui Me enda TeRViseLe MõTLeKsiMe/

peate tihti samal ajal dokumente lu-gema ja arvutisse vaatama või näiteks andmeid sisestama, liigub teie pea pi-devalt üles-alla ning tekivad pea- ja kaelavalud. Ebavajalike liigutuste vä-hendamiseks kasutage teile sobivat stabiilset dokumendialust kas kuva-ri kõrval või ees kuvari ja klaviatuuri vahel. „Korduv surve liigestele põh-justab valu ja jäikust tööpäeva lõpul

ja tulemuseks võib olla karpaalkanali sündroom (arvutihiire haigus), mille tunnusteks on terav valu randmetes ja kätes, kohmakus, jõu kaotus, eksi-mused täpsuses, valu liigestes,” hoia-tab Ahlberg. „Näiteks meie kolleegil kukkus ühel hommikul lihtsalt koh-vitass põrandale, sest sõrmed ei ol-nud võimelised seda kinni hoidma.” Heaks abimeheks on mugav geeliga randmetugi, mis aitab hoida rand-me õiget asendit klaviatuuri ja hii-re kasutamisel. Lisaks tuleb jälgida, kuidas hiirt hoitakse. Hiire suurus ja kuju peavad kasutaja käega sobima. Ergonoomiline hiir hoiab randme ja

käe lõdvestunud asendis. Eelistada tuleks hiirematte, mis on suure täp-susega (ingl high precise), nii väheneb liigutuste arv ja ulatus.

Sülearvutiga töötamineIgal tööviisil on spetsiifilised nõuded. Kodukontorite levik ja mobiilne töö-viis (lennukis, rongis, kohvikus, koos-olekuruumides) on toonud endaga

kaasa laialdase sülearvutite kasutami-se. Sülearvutite osakaal suureneb ja arvatakse, et aastal 2010 moodusta-vad need 90% arvutitest. „Sõltuma-ta sellest, kas sülearvutit kasutatakse töölaual või liikvel olles, on see ergo-noomiline katastroof,” räägib Ahl-berg. „Ekraan on normaalsest vaate-piirist allpool, randmete asend kaugel ideaalist, sama kehtib käsivarre asen-di kohta,” põhjendab ta. Oma tervise säästmiseks on tarvis lisavarustust.

Kui kasutada sülearvutit kasvõi poo-le oma tööajast, tuleks liidendada li-saklaviatuur ja hiir, tõsta sülearvuti

spetsiaalse alusega kõrgemale, nii et silmad oleksid ekraani ülemise ser-vaga kohakuti. Selg läheb nagu ise-enesest sirgeks ja tunne mugavaks. Lisavarustus peaks olema reguleeri-tava kõrgusega ja vajadusel kergesti transporditav. Vähene lõdvestumine ja surve kõvale pinnale annavad eel-soodumuse karpaalkanali sündroo-mi tekkeks. Leevendust toob geeli-

ga randmetoe ja hiirealuse kasuta-mine. Kui liikvel olles palju sülear-vutit kasutada, muudavad elu muga-vaks spetsiaalne teisaldatav, väiksema mõõduga täpne (ingl high precise), hiirematt, kaasaskantav väike hiir või hiirega lisaklaviatuur numbrite sises-tamiseks. „Hollandis näiteks on in-tensiivne töö sülearvutiga üle 2 tun-ni keelatud, kui arvuti pole tõstetud

õigele kõrgusele,” toob Ahlberg näite mujalt maailmast.

Ka seadus on töötaja poolelÕnneks on töötaja selja taga ka õi-gusaktid, näiteks kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, valitsuse 2000. aasta määrus nr 362. Akt toetab eeltoodud abinõusid ja li-savarustuse soetamist töölauale. Nii

on inimesel õigus tööandjalt jalatu-ge või reguleeritavat tooli nõuda. Ka on iga tööandja kohustus hinnata töötaja töökohta, et vältida tervisele kahjulikke riske. Inimesed ei tohiks karta tööandjale öelda, kui töökoht ebamugavust ja terviseprobleeme te-kitab. „Oma tervist hoida on oluliselt odavam, kui seda hiljem taastada,” ütleb Aile Kaljumäe lõpetuseks. •

Inimesed ei tohiks karta tööandjale öelda, kui töökoht ebamugavust ja terviseprobleeme tekitab.

/üLeMiseL piLdiL ajaKiRi TaVaLise LaMbiga ja aLuMiseL

peegeLdusT VÄhendaVa LaMbiga, Mis ei VÄsiTa siLMi/

oü

Kontaktandmed: Scanergo OÜ

www.scanergo.eeMänniku tee 123/211216 Tallinn

tel: (+372) 655 [email protected]

Ergonoomiline töökoht mõne lihtsa liigutusega

Korraldamata töökoht tähendab eelkõige konkreetse töötaja kehaehitusega sobimatut ja reguleerimisvõi-maluseta lauda ja tooli ning ka arvutihiirt, mis asub töötajast liiga kaugel. Scanergo OÜ turustab ergo-noomilisi abivahendeid, mis annavad võimaluse arvutitöökohal õigesti istuda ning hiirega töötada.

Ennekõike toolEriti tähtis on, et selja loomulik kõverus säiliks ka istudes. Sel puhul jaotub koormus puusavööle õigesti. Kui kontoritooli seljatugi on sel-javaenuliku nõgususega, siis aitavad lihtsad seljatoe lisavooderdused. Need puusa-seljatoed arvestavad iga inimese eripäraga ning teevad töö-tamise väga mugavaks. Selle asemel, et osta uus kontoritool, võib kasu-tada eraldi puusa-seljatuge, mis kinnitatakse ümber tooli seljatoe. See säilitab normaalse seljanõgususe ja seega ka eeskujuliku isteasendi. Sca-nergo istmele mõeldud abivahendi võib paigaldada just sellele toolile, mis parasjagu kasutusel on. Paigaldamine käib kiiresti ning ei nõua ka suurt investeeringut.

ArvutihiirHiire vale paigutuse korral satub meie küünarvars väga vale nurga alla. Kõige enam saavad kannatada õlad ja ka lihased, mis ei ole ette nähtud püsi- (staatiliseks) pingeks. Sellest hetkest, kui inimene asetab hiire otse enda ette ja kehale hästi ligidale, hakkavad ka probleemid küünarvarre ja õlgadega kaduma. Klaviatuur peaks aga olema töötajast võimalikult kaugel, kuid selliselt, et küünarvars end laual veel vabalt tunneks.

Scanergo pakub lahendust – traditsiooniline arvutihiir on asendatud klaviatuuri keskele paigutatud juhikuga. Hiirekursorit saab nüüd juh-tida pöidlaga, samas kui mõlemad käed on vabad klaviatuuril tegutse-miseks. See annab eriti mugava tööasendi, aga tõstab ka arvutiga töö kiirust.

Need lihtsad nõuanded tagavad teile mõnusa, probleemi- ja riskivaba töökoha.

Paljude arvates saabus valgus-tuse uus ajastu mõned aasta-kümned tagasi fluorestsents-torude leiutamisega. Tolle-aegsed standardsed tehno-loogiad aga olid keskendu-nud maksimaalse valgushul-ga tootmisele minimaalsete kulutustega, valguse kvalitee-dile ei pööratud tähelepanu. Probleemiks sai rohelise või lillaka varjundiga saastunud valgus, mis koos mehaanilis-te liiteseadmetega tootsid vä-relevat valgust, mida aju sel-gesti tajus. Selline valgus hak-kas inimestele tervisehädasid põhjustama. Saksamaa ametiruumides keelati taolised „päevavalgustorud” sootuks.

Täisspektervalgustuse ajastul on tarbijad suundu-nud uute valgusallikate otsingule, mis kiirgavad tasa-kaalustatult kogu päikese nähtavat spektrit ehk val-get valgust, nagu looduses päikesepaistelisel keskpäe-val päriselt. Valguse kvaliteeti hinnatakse uute termi-

Päevavalguslambid tuleb üle vaadata!

Kehv valgustus rikub silmi, põhjustab peavalu ja depressiooni ning langetab tööviljakust.Autor: Marge Heinoja-VentsasValgusravi OÜ

nite abil nagu värviedastusin-deks ja värvitemperatuur. Hea valguse värviedastusindeks ehk värvide edastuse täpsus on suurem kui 90 (looduses 99), värvitemperatuur ehk valguse värv rohkem kui 4000 kelvi-nit (looduses 5850 K). Koos elektroonilise liiteseadmega ei põhjusta valgustorud valguse värelemist. Valgusallikat vali-des tuleks vaadata ka spektri-jaotust – milliseid nähtava val-guse lainepikkuseid lamp kiir-gab ja millises ulatuses. Ideaal-sel juhul on

lainepikkused tasakaalus, siis on ka valgus valge.

Kel kontoris pea kohal hoopis kolla-ne hõõglamp, võiks selle asendada täis-spektrilise ionisaator-lambiga.

www.valgusravi.eetel: (+372) 54 533 660, (+372) 56 204 707

Kotka 12, Tallinn


Tallinna Tervishoiu Kõrg-kooli optomeetria õp-petooli juhataja Vootele

Tamme sõnul on arvutiga tööta-des kõige olulisemad kaks asja: puhkus ja ergonoomia. „Tööta-des peaks iga tunni jooksul and-ma 10 minutit silmadele puh-kust ning sel ajal mitte ajakirju-ajalehti lugema, vaid kaugusse vaatama, ringi jalutama, silma-

Terved silmad on tervise alusOn teada-tuntud tõde, et iga päev arvuti taga töötamine väsitab selga, õlgu ning randmeid. kõi-ge suurema koormuse saavad siiski silmad. 50% arvutikasutajaid kurdavad silmade väsimuse, sil-made kuivuse, peavalude või halvenud silmanä-gemise üle. Kõik eelpool nimetatu tekitab lisaks stressi, halvendab töötulemusi ning võib tulevikus tekitada juba tõsisemaid tervisehädasid.

harjutusi tegema vms. Arvutitöö sarnaneb tavalise lähitööga nagu näiteks lugemine ja kirjutamine, mille vältel ju ka silmi puhatak-se,” õpetab Tamme.

Arvutiga töötades on üheks olulisemaks meelespeaks töö-keskkond. Arvuti monitori töösagedus ei tohiks olla al-la 60 Hz. See on parameeter,

mida saab arvuti sätetest re-guleerida. Kindlasti tuleks üle vaadata valgusallikate asuko-had monitori suhtes ja nendest tekkivad peegeldused monito-ril. Õhuniiskus ruumis peaks olema kindlasti üle 40%. Ku-na õhk on kontoriruumides ta-valiselt kuiv, siis kuivatab see kiiresti silmade limaskesti. Se-da mõjutab ka asjaolu, et mo-nitori jälgides pilgutab inime-ne silmi oluliselt harvemini.

Vootele Tamme sõnul on ini-mestel arvuti kasutamise puhul neli kaebust. Esikohal on silma-de väsimus. Selle põhjuseid võib olla mitu, nagu ületöötamine, valed töötingimused ja -võtted või vajalike prillide puudumi-ne. Teisel kohal on silmade kui-vus, mis võib olla füsioloogili-

ne (pisaravedeliku alatootlus ja/või häired koostises) või seotud ebapiisava õhuniiskuse ja rohke tolmuga. Kolmandaks, arvuti-ga töötamisel kaasnev peavalu võib samuti tuleneda ületööta-misest, halvast pea-kaela-selja asendist või halvast nägemisest. Neljandaks ja viimaseks kaebu-seks on lühinägevus. Rohke ar-vutitöö põhjustab nn libalühi-nägevust ehk pseudomüoopiat, mille põhjuseks on lähitööle lukustunud kumerdunud sil-malääts, mis kaugele vaadates enam ei lamene. Nägemine on selle tõttu ebaselge.

Pseudomüoopia on koolinoor-te hulgas plahvatuslikult kasva-nud just mõõdutundetu arvuti-töö pärast.

Probleemidele lahenduse saami-seks tuleb minna silmaarsti ja/või optometristi juurde. „Kooli-ealised peaksid laskma oma sil-mi kontrollida vähemalt kord aastas, samuti kõik kontaktläät-sede kandjad. Muidu mitte pril-le kandval täiskasvanud inimesel tekivad esimesed lähedale vaata-mise probleemid pisut peale 40. eluaastat – mõnel varem, mõnel hiljem,” selgitab Tamme.

„Kui keegi kaalub, mis on arvu-tiga töötamiseks paremad, kas prillid või läätsed, siis minu vas-tus on konkreetne: kindlasti pril-lid. Kontaktläätsedest sobivad ar-vutitööks kõige paremini madala veesisaldusega silikoon-hüdroge-elläätsed,” lisab Tamme.

Kaubatundja Annemai Tuppi sõnul ostetakse prille ja läätse-sid võrdselt. „Kui varem ei olnud paljudel kontaktläätse kandjatel prille olemaski, vaatamata selle-le, et igal läätsekandjal peaksid ka prillid olema, siis nüüd on ena-mikul kontaktläätsede kõrvale ka prillid soetatud. Viimasel ajal kasutatakse ka prille meelsamini. Ma usun, et see tuleb nii moe-suuna muutumisest kui ka klien-tide teadlikkuse kasvust,” räägib Tupp.

Prillide valimist peab Tamme suhteliselt lihtsaks – kaugele vaatamiseks kaugprillid, läheda-le vaatamiseks lähiprillid. Teatud tingimustel on eraldi olemas ka

prillid lähitöö tegemiseks. Tava-lised kaug- ja lähiprillid on ühe-vaatelised ehk monofokaalsed ning mõeldud teatud kaugus-tele vaatamiseks. Tänapäevased prillikandja vajadused ei soo-si enam ainult tavalise ja lihtsa ühevaatelise lugemisprilli kasu-tamist-kandmist, kuna teravalt ja selgelt tahetakse näha eri kau-gustele. Nüüdseks juba kümme-kond aastat on Eesti optikatu-rul prillilääts, mida nimetatakse “pikendatud nägemisulatusega lähitööläätseks” ehk “kontori-tööläätseks”. Loomulikult sobib

Töötades peaks iga tunni jooksul andma 10 minutit silmadele puhkust ning sel ajal mitte ajakirju-ajalehti lugema, vaid kaugusse vaatama, ringi jalutama, silmaharjutusi tegema vms.

Viimasel ajal kasutatakse ka prille meelsamini. Ma usun, et see tuleb nii moesuuna muutumisest kui ka klientide teadlikkuse kasvust.

lähitööks ka progresseeruv pril-lilääts, mis on mõeldud neile, kes vajavad eri tugevusega prille nii kaugele kui ka lähedale vaa-tamiseks. Samuti on Tamme sõ-nul väga vajalik arvutiga tööta-miseks mõeldud prilliläätsede toimimist parandav peegeldus-vastane pinnakate (AR kate, an-tirefleks). Kui nüüd moest rää-kida, on Tuppi teatel praegu po-pulaarsed tumedate ja paksude raamidega “nohikute prillid”. „Tänapäeval on prillid imagoga kaasas käiv aksessuaar, mistõt-tu on prilliostjad muutnud jul-gemaks ja nõudlikumaks,” sele-tab Tupp.

Millist prilliläätse inimene oma töö ja eluga normaalseks toimetulekuks vajab, see sel-gub vestluse-küsitluse käigus. Vestluse üheks osapooleks on klient, kes teab oma vajadu-si-harjumusi ja teiseks prilli-poe optometrist või kliendi-teenindaja-müüja, kes oskab selgitada ja soovitada mitmeid

võimalusi. Prilliläätsede ja ka kontaktläätsede hea ja tule-muslik valimine saabki toimu-da ainult kahe poole teineteist mõistvas koostöös.

Lõpetuseks lausub Tamme, et arvutiga töötades on targem sil-maprobleeme vältida, kui neid hiljem ravida. „Arvutiga muga-vaks tööks on vaja kvaliteetset korralikult häälestatud moni-tori, sobivat töökaugust, muga-vat asendit, õiget valgustust, va-jaduse korral õigeid prille ning eelkõige puhkust silmadele.”•

FOTO: isTOcK.cOM


Stressi sümptomid

halvenev mälu �otsustusvõimetus �probleemid keskendumi- �seganegatiivsus �ärevus ning närvilisus �pidev muretsemine �tujukus �rahutus �enda isoleerimine ja üksin- �dustunnepea- ja seljavalud �lihaste valud �unetus �valud rinnus �südame rütmihäired �kaaluprobleemid – liigne �või vähene sööminepidev nohu �alkoholi ja uimastite kuri- �tarvitamine

Tekst: Eeva Kaun

Stress on meie keha eba-soodne reaktsioon pinge-lisele olukorrale või muule

ühiskonna loodud survele. Tihti on raske aru saada, kus lõpeb po-sitiivne elus edasi viiv pinge ja kus algavad kahjulikud tervist hävi-tavad pinged. Tööstress ei ole ise

haigus, kuid tihtipeale võib ta viia haigusteni, sest pidev töö pärast muretsemine nõrgendab parata-matult meie keha võimet pisikute ja haigustega võidelda.

Elades ühiskonnas, kus naiste roll on viimase viiekümne aastaga to-hutult muutunud, võime küll rää-kida soolisest võrdõiguslikkusest, kuid tänapäeval on töötaval naisel siiski rohkem rolle täita kui me-hel. Naine on nii töötaja, abikaasa kui ka peamine laste ja vananevate vanemate eest hoolitseja. Naised

Stress, naine ja töö

Olenemata sellest, kui hästi tasutud on meie töö, kui toredad on kontorikaaslased või kui meeldivad on töökohustused, saabub mingil hetkel ikka kätte aeg, kui töö toob kaasa när-vipinget ja tekitab stressi.

trügivad karjääriredelil jõudsalt ülespoole, võttes töö juures enda kanda üha rohkem ja vastutusrik-kamaid kohustusi, mida enne te-gid ainult mehed. Statistika näi-tab, et kõrged nõudmised, vähene kontroll oma töö üle ja kehv toe-tuste süsteem tekitavad varem või hiljem stressi. Pinged tööl loovad

pingeid ka kodus. Vaatame kas või seda, kui palju abielusid lõpeb la-hutusega ning kui palju on Eestis üksikvanemaid.

Tööstressi tekkimisel on mitmeid põhjusi. Sagedasem põhjus on kahtlemata tihti ratsionaalseid pii-re ületav tööülesannete hulk. Või nõutakse töötajalt selliste ülesan-nete täitmist, mida ta tegelikult teha ei oska. Sageli ei arvesta töö-andja töötaja arvamuse ja nõuan-netega. Mõnikord tekib stress hal-vas läbisaamises ülemuse ja teiste

kolleegidega. Madal palk, muutu-sed tööl ning olukorrad, kus töö tuleb tänu e-kirjadele ja telefoni-dele koju kaasa, on kõik stressial-likad. Lisaks kõigele muule vaev-levad töötajad tihti infopuuduses, mis puudutab nende töökoha tu-levikku ja seega nende elu stabiil-sust.

Stress mõjutab meid terviklikult – meie keha, meie käitumist, meie iseloomu. Kuigi tänapäeval ei pea õnneks stressiga üksi võitlema, on stressi adumine kõige lihtsam siis-ki stressis inimesele endale, sest ta tunneb oma keha kõige paremi-ni. Kuna probleemi tunnistamine võib aga tihti osutuda raskeks, on paljud tööandjad hakanud korral-dama tööstressi kursusi, kus õpe-tatakse ära tundma stressi sümp-tomeid ning seda, kuidas stressis inimest aidata. Paljud tööandjad on aru saanud, et stressis töötaja tähendab firmale kulutusi. Stres-sis tööline teeb tööl rohkem vigu, ta on tihedamini haige ning te-ma suutlikkus tööülesandeid täi-ta on väiksem. Tavaliselt muutub

FOTO: isTOcK.cOM

FOTO: isTOcK.cOM

stressis inimene närvilisemaks või agressiivsemaks. Samuti on ta ot-sustusvõimetum ja ebakindlam. Sageli tekib depressioon, paani-kahäired, peavalud, kõrgenenud vererõhk, pinged lihastes, seede-häired ja südamerütmi häired. Pi-kaajaline stress võib halvimal ju-hul viia uimastite ja alkoholi tar-bimiseni.

Stressist on viimastel aastatel mee-dias palju räägitud ning sellepärast võib tihti tunduda, et me teame tööstressist kõike. Ometi näita-vad statistika ja kogemused, et in-foküllus ja -ammutamine ei taga inimestele muretumat stressivaba-

mat elu, vaid vastupidi – inime-sed lähevad aasta-aastalt hoopis haigemaks. Stressiga võitlemiseks on mitmeid viise ja mooduseid. Paljud pöörduvad abi saamiseks

Madal palk, muutused tööl ning olukorrad, kus töö tuleb tänu e-kirjadele ja telefonidele koju kaasa, on kõik stressiallikad.

Kuna probleemi tunnistamine võib aga tihti osutuda raskeks, on paljud tööandjad hakanud korraldama tööstressi kursusi, kus õpetatakse ära tundma stressi sümptomeid ning seda, kuidas stressis inimest aidata.

Töötaval naisel tekib tihti dilemma ja tasakaalutus töö ja perekonna vahel.

perearsti või psühholoogi juurde. Mõned tarvitavad ravimeid. Selge on see, et stessi ravimine on pal-ju keerulisem ning kulukam kui stressi ennetamine. Töötaval nai-sel tekib tihti dilemma ja tasakaa-lutus töö ja perekonna vahel. Täh-tis on panna paika prioriteedid, millele elus rõhku panna ja mis on teisejärguline. Jaga oma kohustu-sed pereliikmete ja sõprade vahel, ära püüa kõike ise teha! Leia iga päev aega enda jaoks – käi väljas jalutamas, lõõgastu kuumas van-nis, loe raamatut või mine kinno. Igasugune füüsiline tegevus aitab töömured tahaplaanile lükata ja tekitab positiivseid mõtteid. Oma hobidega tegelemine on hea stres-siravim. Samuti ka sõprade ja pe-rekonnaga suhtlemine. Tööl on tähtis õppida ütlema ei.

Kui sina ise enda aega ja tervist ei hinda, ei hinda seda ka sinu kol-leegid. Võta tööpäeval väikeseid puhkepause, mille ajal saab liht-salt selga sirutada, aknast välja

vaadata või kohvi juua. Ja kui mis-ki muu enam ei aita, tuleb ülemu-sega otsustavalt maha istuda ning rääkida oma probleemist ning lei-da lahedus. •

Euroopa töökohustuste ja töö-tervishoiu agentuuri andmetel kannatab peaaegu iga viies Eu-roopas töötav inimene tööstres-si all ning ligi pooled kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga.

Agentuuri kinnitusel on stress teine kõige sagedamini teatatav tööga seotud terviseprobleem, mis mõjutab 22 protsenti euro-liidu töötajatest.

2002. aastal oli tööstressi majan-duslik maksumus Euroopa Liidus hinnangu järgi 20 miljonit eurot (313 miljonit Eesti krooni).


Tegus päev lükatakse käima ei millegi muu kui hommikusöögiga – see on tun-tud, kuid ikka meenutamist väärt tõde. Hommikueine peaks valmima kiiresti ning vaevata, samas olema maitsev ja tervislik. On see liiga palju nõutud? Su-gugi mitte! hommikusöögihelvestest valmistatav kiirpuder on suurepärane lahendus, sobides igas vanuses ja eri-neva elustiiliga sööjatele.

Tekst: Kerli Prass

Kas ei tule tuttav ette? Mõnikord lihtsalt ei jõua hommikust süüa,

ja vahel pole isugi. Tööl tahaks aga pidevalt midagi näksida. Nii mugav on haarata šokolaa-di järele – pealegi, see pidavat ju ajutööle hea olema! Õhtul koju jõudes tahab aga hundii-su ära tappa ja nii see hunnik sööki taldrikule kuhjubki.

Samamoodi kuhjuvad aga ki-lodki, rääkimata sellise eluvii-

si ja toitumise ebatervislikku-sest. Aga just tervislik toitu-mine peaks saama igaühe iga-päevaseks rutiiniks. Toitumis- spetsialist Kätrin Karu selgi-tab, kuidas tuleb süüa, et tervis ei läheks käest ja jaguks ener-giat tööd teha.

Tervislik toitumine kodus, tööl ja puhkehetkel

Kontoritöötaja meelespeaKontoritöötaja, kes veedab enamiku oma päevast siseruu-mis ja liigub vähe, kuid peab terve päeva intensiivselt tööta-ma ja keskenduma, peaks eri-list tähelepanu pöörama selle-le, et sööks regulaarselt väär-tuslikke toiduaineid, mis si-saldavad vitamiine ja nn häid rasvu. Vitamiinidest on kõige olulisemad B-rühma vitamii-nid, kuna neil on tähtis roll toitainete imendumisel ja sel-lel, et pea töötaks. B-rühma vitamiine sisaldavad nt pärm,

maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad.

Teine oluline punkt on seedi-tavus, st toidust peaks saama piisavalt kiudaineid, mida si-

Jälle olen sisse maganud, süüa enam ei jõua, viskan ruttu mantli selga ja jooksen töö-le. Tee pealt haaran kaasa kohvi ja saiakese. käed-jalad tööd täis – kes see jõuab keset päe-va söömisele mõelda? mõni amps šokolaadi ja ajab asja ära!

Süüa ei tohi kiirustades ja teiste tegevustega samal ajal. Keskendu söömisele ja sellele, mida sööd.

Nordic kiirpudrud – tervislikud ja lihtsad! Raisio Eesti müügidirektor Aivar Tooma kinnitab, et Nordic too-ted on sõna otseses mõttes rõõ-muks kogu perele: „ Kõige pare-mini iseloomustavad meie tooteid kaks omadust: tervislik ning lihtne valmistada. Nordic pudruhelves-te tootmisel kasutame toorainena vaid põhjamaist teravilja – kaer on 100% Skandinaavia päritolu. Põh-jamaine kaer sisaldab rohkem va-jalikke toitaineid – see asjaolu on otseses sõltuvuses päevase (valge)

Tervislik hommikusöök – hea päeva algus!

allapoole. Teraviljast saadavat ener-giat jätkub niisiis kauemaks, selle võrra säilib kauem ka täiskõhutun-ne ja organismi üldine heaolu. Täisteraviljast hommikusöögihel-bed ja nendest tehtud puder on suurepäraseks kiudainete allikaks, mis omakorda aitab tasakaalustada seedimist. Vähetähtis pole ka kiu-dainete osa vere kolesteroolisisal-duse alandamisel. Kiudaineteroh-ked teraviljatooted ei sisalda n.ö üleliigset energiat, kuid toodavad mitmeid organismile ülimalt va-jalikke aineid – B-vitamiini, mag-

Mis muud kui head isu ja tegusat päeva!

neesiumi, rauda, tsinki ja antioksü-dante.

Mugav ja maitsevTänapäevase elutempo juures on kiiresti valmiv toit väga oluline. Enamik hommikuid koosneb tea-tavasti kiirustamisest: lapsed kooli, vanemad tööle. Niisiis – mida ru-tem hommikusöök lauale jõuab, se-da parem. Siis jääb aega ka kohvi-joomiseks ning päevaplaanide tege-miseks. Nordic kiirputrude valmis-tamiseks tuleb vaid valada portsjon pudrusegu taldrikule ning lisada sel-lele keemiseni kuumutatud piima või vett. Kiirustamine ei tähendada

aga järeleandmist kvaliteedis – Nor-dic pakub parimat!

Nordic kiirkaerahelbed kaerakliidegaKiirkaerapuder kaerakliidega on hea valik neile, kes eelistavad ehtsat kaerapudru maitset. See on loodus-lik, maitsev ning tervislik.

Nordic neljaviljahelbedNeljaviljahelvestes on kiirkaera-pudrule lisatud nisu, odra ja rukki maitsed – hea vaheldus lihtsale kae-rapudrule.

Elovena kiirkaerapuder punas-te sõstarde ja maasikategaKiirkaerapuder punaste sõstarde ja maasikatega on lausa hõrgutav - maitseb nagu otse aiast toodud pu-nased marjad! •

aja pikkusest ehk sellest, millistes tingimustes teravili on kasvata-tud.” Aivar Tooma sõnul on eestla-sed hommikusöögihelbed ammugi omaks võtnud – praktiliste ja ter-viseteadlikena hinnatakse valmis-tamismugavust ning kasulikkust organismi heaolule.

Nordic hommikusöögihelvestest valmistatud putrusid võib muide vabalt süüa ka maitsva vahepalana, lõunaootena või kerge õhtueinena. Nordicu tootevalikus leidub mida-gi igale maitsele!

Oled see, mida sööd Tervislik toiduvalik tagab parema elukvaliteedi: enesetunne on erk-sam, kaal püsib normis, jõudu ja energiat on rohkem, ning ärgem unustagem ka välimust. Tervislikud eluviisid panevad inimese särama! Toitumisspetsialistide kinnitu-sel peaks vähemalt poole päevasest energiakogusest saama süsivesiku-test. Teraviljatooted sobivad selleks suurepäraselt. Täisteraviljast saada-vad süsivesikud lahustuvad organis-mis ühtlaselt ning aeglaselt, veresuh-kur ei tee äkilisi hüppeid üles- ega


Tervislik toitumine kodus, tööl ja puhkehetkelsaldavad nt köögiviljad, täiste-raleib ja paljud puuviljad. Kiu-dainerikkast toidust on abi nii siis, kui kõht on kinni kui ka siis, kui kõht on lahti.

Kohvijoomist ei ole mõtet en-dale ära keelata, kui see meel-dib. 1–2 tassi kohvi päevas ei tee midagi halba. Toidulisan-deid aga Kätrin Karu väga ei poolda, kuna vajalikud ained saab üldjuhul kätte ka igapäeva-toidust, kui mõelda, mida suhu pista. Kui neid aga siiski tarvi-tada, siis võiks eelistada komp-leksvitamiine. Kui võtta ainult üht vitamiini, võib organismi tasakaal paigast ära minna.

Mida süüa hommikul, lõunal, õhtul?

Hommikuti tuleks süüa mi-• dagi sooja, et keha üles ärkaks ja ainevahetus tööle hakkaks. Hea oleks muidugi süüa put-

ru ja juua sooja teed, kuid variante on teisigi. Oluline on, et hommikusöögist saaks igapäevane rituaal. Ja selles, kui 2–3 tundi pärast hommi-kusööki töö juures kõht jälle tühjaks läheb, ei ole midagi

imelikku ega halba. Siis võiks võtta turgutuseks ühe banaani või kohupiima.

Lõunat tuleb samuti süüa, sa-• mas ei pea lõunane eine olema väga suur, muidu võib uima-seks muutuda ja uni tekkida. Kõige mõistlikum on süüa lõunaks korralik praad, kus kindlasti on köögivilju. Kas värskelt, aurutatult või hauta-tult, see on juba igaühe vaba valik. Juurde võib võtta täiste-raleiba ja soovi korral ka veidi liha. Magustoidu võiks kon-toritööline aga vahele jätta. Seda ei ole kehale lihtsalt vaja.

Õhtusöök olgu kerge, häs-• ti sobivad köögiviljad, mu-na, kodujuust, värske salat. Lihale, süsivesikurikastele pastatoodetele ja kartuli-le pole õhtuti vaja rõhuda, kuid söök olgu nauding.

Sageli aga kurdetakse, et töö-päev on nii tihe ja süüa liht-salt ei jõua, aega pole. Kätrin Karu leiab, et sel juhul tuleb aega lihtsalt paremini planee-rida. Kui aga tõesti juhtub, et muud moodi ei saa, võib appi

1–2 tassi kohvi päevas ei tee midagi halba.

võtta nn hädaabisnäkid, nt ba-naan, kohupiim, müslibatoon jms. Poes müüakse ka valmis salateid, mis sobivad kergeks lõunaks küll. Vahepalade pu-hul peaks eriti silmas pidama, mida ütleb kõht. Kui tõesti nälg näpistab, siis tuleb ikka midagi hamba alla võtta.

Lõpetuseks rõhutab Kätrin • Karu, et süüa ei tohi kii-rustades ja teiste tegevus-tega samal ajal. Keskendu söömisele ja sellele, mida sööd. Nii omastad toitu paremini, kõht saab täis, energiat on rohkem ja oled tervem! •

Vitamiinidest on kõige olulisemad B-rühma vitamiinid, kuna neil on tähtis roll toitainete imendumisel ja sellel, et pea töötaks.

Parim võimalik viis ter-vise eest hoolitsemiseks on haigusi ning stressi

ennetada. Tõhusaks abiks on Valio uue generatsiooni Gefilus Max jogurtijoogid, pakenda-tuna käepärastesse päevastesse doosidesse. Tervis ja hea enese-tunne koos meeldiva maitseela-musega – kes korra Valio Ge-filuse tooteid proovinud, see neid ilmselt nautima jääbki. Piirangud puuduvad, kuna piimhappebaktereid sisaldavaid jooke ja jogurteid ei ole võima-lik n-ö üle doseerida. Sööge nii palju kui ainult soovite! Gefilus Maxi võivad tarbida ka lapsed, immuunsüsteemi tugevdamine on väga oluline ka väikestele inimestele.

Nagu nimigi ütleb, on Gefilus Max oma eelkäijatest, Gefiluse jogurtitest, veelgi tõhusam – vaid üks pudel (100 ml) päevas annab organismile vajaliku hul-ga kasulikke baktereid. Valio Gefilus Max sisaldab nelja bak-

Valio Gefilus MAX – innovatiivne, maitsev, tervislik

öeldud, et see on enimuuritud bakter maailmas.

Enamiku inimeste organismis piimhappebakteri tüve LGG ei leidu. Piimhapebakterite hulk väheneb organismis seoses toitu-musharjumuste ja haigustega, aga ka antibakteriaalsete ravimite tar-bimisega, stressiga ning vanusega.

Lactobacillus GG mõjutab im-muunsüsteemi ja parandab orga-nismi kaitsevõimet, sarnanedes organismis leiduvatele nn headele bakteritele. Arusaadav, et mida rohkem häid baktereid, seda tu-gevam on organismi kaitsevõime.

Valio Eesti AS tootegrupijuhi Siiri Vare sõnul on tarbijad uue toote kiiresti omaks võtnud. „Gefilus Max vastab tänase päe-va tarbimistrendile. Jogurtipu-delikest on mugav kaasa võtta kontorisse, trenni või mujale, kusjuures jogurtit on mõnus ot-se pudelist juua – see on parajalt vedela konsistentsiga”.

teri kombinatsiooni, mis tagab organismi immuunsüsteemi tugevdamise, leevendab stressis kõhu sümptomeid, samuti ka mao ärritust. Gefilus Max ei si-salda laktoosi ega gluteeni, see-ga sobib ka laktoositalumatuse all kannatavatele ning tsöliaa-kiat põdevatele inimestele.

Samas võib Gefilus Maxi va-balt tarbida ka siis, kui ei esine maoärrituse sümptomeid – ju-ba ainuüksi maitseomadused teevad Maxist paljude tarbijate igapäevase lemmiku.

Ainuke omalaadne terves maailmasValio Gefilus Max on ainuke omalaadne toode terves maa-ilmas. Unikaalsuse tagab ainu-laadne nelja kasuliku bakteri kombinatsioon. Immuunsüstee-mi tugevdav LGG piimhappe-bakter on Valio Gefilus toodetes kasutusel juba 1990. aastast ning selle toime on laialdaste kliinilis-te uuringutega tõestatud. Olgu

Gefilus Max paitab kõhtu Gefilus Max aitab tõhusalt neid, kellel on kiirest elutempost tek-kinud kõhuvaevused. Väljend „stressis kõht” on tuntud ka „ärri-tunud soolesündroomi” nime all. IBS (ingl irritable bowel syndrome) kujutab iseenesest ohutut, kuid vägagi ebameeldivat terviseprob-leemi, mille sümptomiteks võivad olla perioodilised kõhuvalud, eba-mugavustunne kõhus, puhitused, häiritud seedeprotsessid. Üld-juhul kinnitab arstlik ülevaatus seedetrakti normaalset tegevust, kuid nähud siiski püsivad, olles pahatihti seotud nimelt kiire elu-tempo ning stressiga. „Stressis kõ-hu” ravimiseks puuduvad tõhusad ravimid, küll aga saab probleemi leevendada või vältida elustiili muutes – regulaarselt süües, piisa-valt kiudaineid tarbides, liikudes ning stressisituatsioone vähenda-des.

Valio Gefilus Maxis sisalduvad, tervisele kasulikud bakterid pa-kuvad siinjuures tõhusat abi. •

FOTOd: isTOcK.cOM


Toila Spa – traditsioonidega puhkekohtToila kuurort, mis asub haruldaselt kauni loodusega kohas, on ideaalne paik puhkamiseks. Kõrge asukoha tõttu merepinnast

on Toilas õhk eriliselt kuiv ja osoonirikas, mistõttu kutsutakse seda paika tihti ka osoonikuurortiks. Juba 1989. aastal loodi

Toilasse sanatoorium koos kõigi tervise taastusraviks ja puhkuseks vajalike

tingimustega. Nüüd, mitu aastat hiljem, jätkab Toila Spa sanatooriumi traditsioone, pakkudes inimestele kvaliteetset ja professionaalset kohta lõõgastumiseks.

Kristi Kivestu, Toila Spa müügijuhi sõnul on Toila Spa vaiel-damatult parimate lisadega ravispaa Eestis. „Meil on lisaks tradit-sioonilistele raviprotseduuridele nagu massaažid, soojusravi, vesi-ravi, soolakamber, liikumisravi ja elektriravi ka suur valik ilu- ja heaoluprotseduure,“ ütleb ta. Toila Spa on üks väheseid kohti, kus saab ilma mure ja vaevata käia ultraheliuuringutel. See on tähtis just nüüd, mil inimeste kiire elutempo ei võimalda mitu nädalat spetsialistide järjekordades oodata. Siin on hea võimalus südame ultraheliuuringuid teha ning kohe saab kätte ka uuringute tulemu-sed koos spetsialistide nõuannetega.Praegusel ajal, kui Eestis on mingis mõttes justkui spaade maania, Toila Spa klientide puuduse üle ei kurda. „Enamik külastajaid on meil Eestist, kuid järjest rohkem saabub turiste ka mujalt – Norrast, Soomest, Rootsist ja Venemaalt.“ Toila Spa mitmesugused lisavõi-malused toovad kliendid kohale isesugustel põhjustel – osa inimesi läheb spaasse ravipuhkusele, teised veedavad lihtsalt nädalalõppu, kolmandad külastavad erinevaid terme ja wellness-keskust. Spaa tulevikunägemuses peab Kristi Kivestu oluliseks ravikvaliteedi hoidmist ja parandamist. Ta ütleb lõpetuseks: „Kui professionaal-sele tervise eest hoolitsemisele lisaks saab ka lõõgastust ja kosutust pakkuda, siis ongi meie töö tehtud.“ •

Tekst: Helle-Mai Arro

Alles hiljuti võis ühes uudistesaates kuulda arsti kommentaari,

et tööstress on teema, millele küll peaks tähelepanu pöö-rama, aga mida on veel väga vähe uuritud. Tööstressi on raske diagnoosida ning pe-rearstid ravivad sageli vaid stressi tagajärgi, tegelemata põhjusega. Inimesed kipuvad väsimust pigem halva ilma ja külma suve arvele panema ega tule ehk selle pealegi, et kurnatuse põhjuseks võib olla hoopis igapäevatöö.

Stereotüübi kohaselt on eest-lane ju visa ja töökas ning teis-test nõrgemaks ennast ometi tunnistada ei tahaks. Puhkama aga peab, ja lõõgastumine on kunst, mida tasub osata. Mui-

du võivad kuhjunud pinged rikkuda suhteid lähedastega ja lõpuks füüsilist tervistki laas-tama hakata. Ajakirjandusest võib küll alatihti lugeda soo-vitusi efektiivseks puhkuseks, aga oluline on osata leida en-dale kõige sobivamad vaba aja veetmise viisid, mis mõtted tööradadelt kõrvale juhiks. Mõni naudib vaikset õhtut

Kuidas lõõgastub eesti naine?

raamatu seltsis, teine leiab põ-nevust võistlusspordist – nii-palju kui on erinevaid inimesi, leidub ka võimalusi naudita-vaks äraolemiseks. Küsisime töötavatelt naistelt, kuidas nemad lõõgastuvad.

Helen (29)Mina saan uut energiat jooks-misest. Möödunud aastal avas-tasin enda jaoks kestvusjooksu

ning nüüd on treeningud la-hutamatu osa mu elust. Lisaks heale füüsilisele koormusele on jooksmisest kasu ka töö-pingete maandamisel – kui on vaja midagi selgeks mõelda või pahast tujust vabaneda, aitab just vaikses männimetsas või tühjadel teedel jooksmine. Olen mõelnud ka spaa-puh-kusele – hea oleks end näda-

laks muust maailmast täiesti välja lülitada ja lubada endale massaaži ja muid lõõgastavaid protseduure.

Kristi (33)Kõige paremini maandan stres-si metsas! Käin mitu korda aas-tas suurematel rattamatkadel ja võtan tihti ette väiksemaid väljasõite ilusatesse Eestimaa paikadesse. Minu sõpruskon-nas on väga tavaline, et nädala-vahetuseks pakitakse seljakotid ja minnakse rabasse, metsa või kellegi maakoju. Värskes õhus ja heas seltskonnas puhkab vaim linnakärast ja töömõ-tetest kõige paremini välja. Veel meeldib mulle väikestes hubastes kohvikutes sõprade-ga juttu rääkida ning tassikest head kohvi nautida. Tore on ka Eestist väljaspool käia, et teisi maid ja inimesi tundma õppida.

Marge (21)Töötava tudengina pole mul hobideks just kuigi palju aega, aga kui seda siiski tekib, meel-dib Briti telesarju vaadata või

ajalooraamatuid lugeda. Tihti juhtub, et loeme poiss-sõbraga koos kumbki oma raamatut ja vahetame pärast muljeid. Va-hel lõõgastab mind isegi kooli-tööde tegemine – nii hea tun-ne on, kui mõne kohustusliku ülesande valmis olen saanud! Oluline roll vaba aja veetmi-sel on kindlasti ka sõpradel. Ja absoluutselt parim puhkus on loomulikult hommikune uni!

Ene (48)Argipäeviti meeldib mulle probleeme selgeks mõelda ja lõõgastuda jalutades. Elan ilusas äärelinnas, kus on hea võimalus terviseradadel ning mere ääres kõndida. Kindlas-ti tuleb aeg-ajalt ka nädal või paar puhkust võtta, et end tööst täiesti välja lülitada. Suvel puhkan tavaliselt tütar-dega Eestis reisides – lemmik-kohaks on kujunenud Otepää, sel suvel käisime aga hoopis Hiiumaal ja Kablis. Kord aas-tas võtame ette reisi mõnda Euroopa suurlinna, näiteks viimati külastasime Pariisi. Hea võimalus puhkuseks on ka spaa. •

Minu sõpruskonnas on väga tavaline, et nädalavahetuseks pakitakse seljakotid ja minnakse rabasse, metsa või kellegi maakoju.

Inimesed kipuvad väsimust pigem halva ilma ja külma suve arvele panema ega tule ehk selle pealegi, et kurnatuse põhjuseks võib olla hoopis igapäevatöö.

FOTO: isTOcK.cOM


LUMENE usub, et tundlikule nahale mõeldud kosmeetikavahendid peaksid nahka mitte üksnes kaitsma ja tugevdama, vaid toimima ka luksusliku igapäevase iluhooldu-sena. Punetusele, ärritusele ja pingulolekule vastuvõtliku naha hooldus peaks olema enam kui kiire probleemilahendus või tüütu igapäevakohustus; see peaks kindlasti pakkuma ka leebet hellitust ning olema kaunis naiseliku disainiga pakendis.

AASTATEPIKKUNE koostöö Soome Allergia- ja Astmaliiduga on süvendanud Lumene kauba-märgi tootjate arusaamu tundliku naha vajadustest ja parimast võimalikust hooldusest.

TUNDLIK nahk on sageli õhuke ja kergesti kahjustuv. See võib olla kuiv ja allergilistele reakt-sioonidele vastuvõtlik. Temperatuurikõikumised, mõned pesuvahendid ja alkoholi sisaldav na-hahoolduskosmeetika võivad nahka ärritada ja muuta punaseks või laiguliseks. Pindmised vere-sooned on nahapinnal sageli näha. Tundlik nahk vajab aga spetsiaalset kaitset ja tugevdamist.

TARBIJAD tunnevad üha suuremat huvi, millest nende igapäevad kosmeetikatooted koosne-vad, milliseid tooraineid sisaldavad ja kust need pärinevad. Tänapäeval on kogu maailma kos-meetikatööstuses väga populaarsed looduslikud tooted ning nõudlus naturaalseid tooraineid sisaldavate kosmeetikumide järele on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Tarbijad

soovivad turvalisi, puhtaid ja lihtsaid tooteid, mis aitavad enneta-da vananemise ilminguid. Lumene uus nahahooldustoodete sari

Sensitive Touch vastab just neile nõudmistele ja vajadustele.

LUMENE sari Sensitive Touch sisaldab uut

Luksuslik nahahooldus tundlikule nahale:

LUMENE UUS SARI SENSITIVE TOUCH

www.lumene.com

koostisainet – arktilise Linaseemne ekstrakt. See on turvaline ja keskkonnasõbralik tooraine. Sensitive Touch on 100% orgaaniline toode, mis hooldab ja tugevdab nahka, vähendab pune-tust ja ärritust ning kaitseb nahka stressitekitajate eest. Linaseemneekstrakti kõrge looduslike polüsahhariidide tase aitab naharakkudel uueneda. Ekstrakt moodustab nahapinnal mikroki-le ja kaitseb sellega nahka ärritajate ja allergeenide eest.

SENSITIVE TOUCH on turvaline, kuna ei sisalda alkoholi, värv- ega lõhnaaineid, parabeene, parafiinõli ega silikooni, mis võivad tundlikku nahka ärritada.

SENSITIVE TOUCH on esimene nahahooldussari tundlikule nahale, mis aitab ka vananemise ilminguid ennetada. Sarja toodetel on kolmetasandiline mõju: nad rahustavad nahka, kaitse-vad väliste ärritajate eest ja tugevdavad naha loomulikke kaitsemehhanisme. See vähendab punetust, nahk saab tervema välimuse ja tundub puudutades pehmem. Nahal on hea vastu-panuvõime vananemist põhjustavatele teguritele ja väliskeskkonna halvale mõjule.

LAI VALIK TUNDLIKULE NAHALE LUMENE sari Sensitive Touch lai valik sisaldab kõiki tooteid, mida on tarvis naha puhastami-seks ja niisutamiseks, ning pakub lisaks turgutavaid ja hellitavaid erihooldus tooteid. Tooteva-lik on koostatud uute retseptide põhjal ja täiesti uutest ainetest, mille aktiivne toimeaine on arktilise linaseemne ekstrakt. Kõik tooted on dermatoloogiliselt testitud. •

soovitab

Ärinaisel kipub aega vähe olema ja seetõttu peaksid tema iluprotseduurid toimuma väga ajaefektiivselt, pakkudes seejuures maksimaal-

set lõõgastust ning mahutades endas võimalikult palju erinevaid ilu juurde jõudmise saladusi. Õigesti teeb klient, kes läheb spaasse, teatades kui palju tal aega on ning mida ta peale hoolitsust edasi kavatseb teha. Nii oskab klienditeenindaja valida, millise toimega tooteid kasutada ning soovitada protseduure, kus ihu ja hing võimalikult palju kosutust saaks.

Pirita TOP SPA wellness-keskus pakub naistele nii paaritunnist kui ka pikemat lõõgastuspaketti, mis ai-tavad kaasa ka mitmesuguste nahaprobleemide lahen-damisele.

Kui aega vähe„Aeg iseendale“ pakett algab 20-minutilise lõdvestu-misega kromoteraapilises vannis, mis aitab häälestada järgnevaks kaheks tunniks. See on tugevatoimeline pärlivann, millele lisatakse ravimtaimedest valmistatud ekstrakte vastavalt kliendi soovile. Valida on rahustava, energiat andva või tselluliidivastase toimega vanniõli vahel. Lisaks on kromoteraapia värvide mäng ning et ka värvid mõjuvad teraapiliselt, siis saab neid rakenda-da vastavalt oma enesetundele ja vajadustele. Näiteks soojad toonid – punane, oranž ja kollane mõjuvad sti-muleerivalt. Neutraalne roheline soodustab tasakaalu teket. Külmad toonid, näiteks sinine ja violetne, rahus-tavad. Massaažitoimega vannile järgneb astelpaju-por-gandi näo- ja dekolteehooldus, mida leiab vaid Pirita TOP SPA wellness-keskusest. Hooldus algab seljamas-saažiga, seejärel kooritakse nahk Maroko laavasaviga.

Ärinaisele sobivad kompaktsed iluhoolitsused

„Mulle meeldib, et Pirita TOP SPA ruumid on ehitatud nii, et ma ei pea näi-teks peale kehamaski mahavõtmist jalutama hommikumantlis koridori lõpus asuvasse teise ruumi, vaid saan käia duši all sealsamas protseduuritoas.“

„Sama käiguga wellness-keskusesse saan korda käte-, jalgade- ja näonaha –

väga kompaktne teenus.“

Hoolduse põhirõhk on puhastamisel, toniseerimisel ja ergutamisel ning sobib ideaalselt väsinud ja stressis na-hale. Hoolduse meeldivaim osa on kindlasti punktiva-jutustega näomassaaž, millele järgneb näonaha mask. Maski ajal saab soovi korral kulme korrigeerida ning kulme ja ripsmeid värvida.

Hoolitsuse viimane osa on käte ja jalgade parafiinhool-dus. Käte ja jalgade nahk kooritakse, kreemitatakse kollageeni sisaldava kreemiga ning seejärel kastetakse käed ja jalad sooja parafiini, mis soodustab kollageeni niisutavat toimet. Pirita TOP SPA wellness’i kosmee-tik Anu Aarma soovitab parafiini lisaks intensiivnii-sutavale toimele ka liigestevalu korral. Ta lisab, et ka paadunud kätekreemitaja võib kuuajalise parafiinkuu-ri järel kreemipurgi peeglikapile unustada.

Kui vaja aeg maha võttaPirita TOP SPA „Naiste wellness“ päevapakett sobib ideaalselt endale meelde tuletamiseks, et oled väärt tervet päeva poputamist. Et aga selle paketi kurs-si saab ise suunata, siis võib hakkama saada ka nelja tunniga. Alustuseks väike ujumine ja aurusaun ning seejärel korralik keha- ja näohooldus. Nii näo- kui ka kehahooldus sisaldavad toniseerivat koorimist, mas-saaži ning vastavalt kas Thermal Geli kehamähist või näomaski. Thermal Gel sisaldab pöögipunga ekstrak-ti, mis on tõhus niisutaja, ergutaja ning naha siluja. Ka selles paketis saab kulmud-ripsmed hoolitsuse ajal korda teha ning ilupäev lõpeb à la carte restoranis ter-visliku Lounge salatiga, mis meenutab pigem pearooga kui vahepala •


Tantsi tööstress minemaSport ei pea olema tüütu enesepiitsutamine, musklite pumpamine ja nüri tammumine. Kas poleks tore pärast väsitavat tööpäeva midagi loovat teha, energiat koguda ja lisaks veel ke-na figuur ka saada? Tantsimine on selleks üks parimaid võimalusi.

Üha enam näeb tantsutrennides ka täiskasvanud töötavaid naisi, kes pärast tööpäeva aktiivselt lõõgastuma tulnud.

vaste vastu. Nüüd saab võtta hoopis teise rolli.

Julgustangi naisi võtma ette seda, mida hing ihkab. Mitte kunagi pole hilja alustada! Kõik on ku-nagi algajad, harjutamine teeb meistriks. Otsusta lihtsalt, millist stiili tantsida soovid, otsi sobiv tantsustuudio ja naudi tantsust saadud emotsioone. Üks väike nõuanne veel: kui kardad üksi minna, haara sõbranna kaasa.

Millist tantsustiili valida?

Bailatino – bailatinos on ühendunud ladina-ameerika tantsukultuuri parimad küljed. Bailatino treeningus tegeletak-se nt salsa, reggaetoni, bacha-ta, samba, merengue, t at a ja mamboga.

Club freestyle – sisaldab ele-mente break-beat’ist, showtant-

sust ja teistest nüüdisaegsetest tantsustiilidest. Dünaamiline ja huvitav treening, kus õpeta-takse moodsat klubitantsu selle eri vormides.

Tekst: Kerli Prass

Miks on tantsimine hea?

Tantsimine annab hea füüsili-se koormuse, põletab kaloreid, treenib südame-veresoonkonda ning kõiki suurimaid lihasgrup-pe. Kuna tantsimise juures on väga oluline õige kehahoid, siis saab järjekindlalt treenides ka hea rühi.

Samas paneb tants proovile ka mõttetöö. Trenni alustatakse enamasti lihtsamate koreo-graafiatega, mis muutuvad aja jooksul üha keerulisemaks.

Paras väljakutse, kuid parim viis, kuidas töömõtted peast saada. Tantsukombinatsioonile ja õigele tehnikale keskendudes ei ole mahti töö- ja argielumõt-teid pähe lasta. Nii puhkabki aju kõige paremini. Ja pealegi, tantsu õppimine sunnib iga kord korralikult kohal käima, muidu jääd teistest maha.

ilus sügisene nädalavahetus. mida nüüd teha? tööd ei tee! telekapult viska aga samuti heaga käest ning mine välja. Tervise- ja loodusrajad annavad suurepärase võimaluse hingata värs-ket õhku, teha sporti ja nautida loodust.

Kontorist loodusesse tervist taga ajama

Tekst: Kerli Prass

Tervislik eluviisSinu eluviis on tervislik, kui liigud piisavalt, toitud tasakaalustatult, jälgid oma tervist ja vajaduse korral konsulteerid õigel ajal spetsialistiga. Kõige tähtsam on aga see, et oskak-sid lõõgastuda, elust rõõmu tunda ja iseendast hoolida. Tuleb tunnis-tada, et elame küllaltki mürgises ja

ebaterves keskkonnas (õhusaaste, palju stressi, alkohol jms), mistõttu peame üritama hea tervise nimel organismi turgutada ja puhastada. Looduses liikumine tuleb igal juhul kasuks.

Võimalused terviserajalTervise-, loodus- ja matkarajad kät-kevad endas palju võimalusi. Jook-

suraja leiab neist kõigist. Talviseks hooajaks on nii mõnelgi pool suu-sarajad, liuväli ja kelgumägi. Palju-del radadel on veel spordipark, kus vahendid mitmesuguste harjutuste jaoks. Rajad on eri pikkuse ja ras-kusastmega, nii et igaüks saab seal tegutseda vastavalt enda soovidele ja eesmärkidele.

Nii et tegevust leiab terviseradadel

küllaga. Võid minna jooksma, rat-taga sõitma, suusatama, uisutama. Ja muidugi ei tohi unustada üha rohkem populaarsust koguvat ke-pikõndi. See on välja töötatud just valdavalt istuvat tööd tegeva inime-se jaoks. Lisaks käimisel juba niigi töötavatele lihastele saavad lisakoor-muse käte-, rinna-, õla- ja seljaliha-sed. Enne ja pärast kõndimistrenni

Üha enam näeb tantsutrennides ka täiskasvanud töötavaid naisi, kes pärast tööpäeva aktiivselt lõõgastuma tulnud.

Spordist võib kujuneda lõbus hobi, tänu sellele leiab ka uusi sõpru. Tants annab uusi oskusi ja enesekindlust, aitab lõdves-tuda ning veidikeseks argielu stressist eemalduda.

Kas on juba hilja alustada?

Paljud kardavad, et nad on tantsutrenniks liiga vanad, ku-na enamasti leiame ju tantsu-stuudiotest väikseid koolilapsi ja teismelisi tütarlapsi. Kuid olukord on muutumas. Üha enam näeb tantsutrennides ka täiskasvanud töötavaid naisi,

kes pärast tööpäeva aktiivselt lõõgastuma tulnud. Nii mõnigi ametnik vahetab õhtul viisaka kostüümi lohvakate hiphopi riiete või liibuvate balletirõi-

FOTO: isTOcK.cOM


w w w. t o p s p a . e ew w w. h o t e l s . t a l l i n k . c o m

Toonuse tõstmiseks ja stressi maandamiseks ei ole alati vaja paarinädalast reisi lõunamaapäikese all ning

sageli piisab ka vähemast, et end taas virgena tunda.

Kaunil mererannal roheluse keskel asuvas Pirita TOP SPA Hotell’i

kõrgetasemelises MediSpa ja Wellness-keskuses on mitmekülgne valik lõõgastus- ja tervisehoolitsusi

ka nõudlikule kliendile.

Alati kiirustavale inimesele loodud Päeva SPA paketid sobivad lõõgastumiseks nii naistele, kui ka meestele.

Pühenda kogu päev iseendale!

Pakume SPA-Ilu pakette, lõõgastus- ja ravipakette kestvusega 3-7 päeva ning

nädalavahetuse veetmiseks sobivaid Mini SPA pakette.

Pirita TOP SPA - suurepärased võimalused aktiivseks ajaviiteks:• 25-meetrine ujula 6 rajaga • erinevad saunad• täismõõtmetes spordisaal• võimalus osaleda erinevates rühmatreeningutes

VAATA JÄRGI VÕI KÜSI LISA:Tel.: +372 639 8600,

E-mail: [email protected] www.topspa.ee

www.hotels.tallink.com

Tere tulemast Pirita TOP SPA Hotelli!

Tantsi tööstress minema

Terviserajad

harju maakond:

Pirita terviserada �Nõmme spordikeskus �Aura loodusrada Taba- �salusSaku terviserada �Keila terviserajad �Sarapiku terviserada �SauelKõrvemaa MSK �Aegviidu looduskeskus �

Tartu maakond:

Vooremäe tervisekeskus �Tartumaa tervisespordi- �keskusTartu Tähtvere puhke- �parkLähte suusarajad �Kambja terviserada �

hiiu ja Saare maakond:

Leemeti suusarajad �Kärdla-Paluküla suusa- �radaKuressaare terviserajad �Karujärve terviserajad �Kaarma terviserada �

Teiste maakondade ja sind huvitavate terviseradade

kohta leiad täpsemat infot veebilehelt

www.terviserajad.ee. Matkaradade kohta vaata www.matkaliit.ee ja

www.rmk.ee.

Kontorist loodusesse tervist taga ajamaon keppide abil hea teha venitus-harjutusi, seega on need ka võim-lemisvahendiks. Kepikõndi võib muide harrastada aasta ringi. Võta ainult julgus rindu ja viska laiskus minema. Kepid kätte ja metsa!

Looduslikus piirkonnas võib har-rastada ka nt orienteerumist. On välja arendatud matkaradasid, kus saab puhast loodust imetleda ja uusi teadmisi meie metsades elavate loo-made-lindude ning seal kasvavate taimede kohta. Sama hästi võib aga terviseradadele ka lihtsalt jalutama minna. Võta lemmikloom ja pere ühes ning naudi linnakärast eemal-olekut.

ÜritusedTerviseradadel korraldatakse ma-ratone ja mitmeid teisi üritusi. 24. veebruaril 2009 toimub näiteks jär-jekordne üritus „Eesti terviseradadel ümber maakera”, mida korraldab SA Eesti Terviserajad. Ürituse ees-märk on teadvustada inimestele nende kodulähedasi looduslikke terviseradu ja kutsuda kõiki mõ-nusalt ja sportlikult aega veetma. 2006. aasta talvel toimunud esi-mesel üritusel fikseeris oma panuse 9141 suusatamisest ning kehalisest liikumisest lugu pidavat inimest. Registreeritud kilomeetrite arvuks saadi kokku 92 081,2 km. See tu-lemus ootab ületamist! •

Flamenko – temperamentne keerukate käeliigutuste, plaksu-tuste ja jalalöökidega tants, mis moodustab keeruka muusikali-se ja kultuurilise traditsiooni.

Glam pop – stiil on naiselik, liigu-tused enamasti väikesed, seksuaal-sed. Õpid, kuidas tunda ennast hästi ka kontsadega tantsides.

Hiphop – üks osa hiphopi-kul-tuurist, hõlmab tänavatantsu-stiile, muu hulgas ka nt brea-king, popping, locking.

House – põhiliselt klubides ja tänavatel arenev tantsustiil,

väga tugevasti seotud selle muusikastiiliga. Tund on vaba meeleoluga ning annab tugeva füüsilise koormuse.

Jazz – väga lai mõiste, see hõl-mab endas liikumisi klassika-lisest jazztantsust, hip-hopist, ladina-ameerika tantsust, mo-derntantsust. Tähtsal kohal on klassikalise balleti alused.

Klassikaline tants (ballett) – kogu tantsukunsti alus. An-nab õige kehahoiaku, tugevad lihased, õiged positsioonid ja tehnika. Harjutused tugipuu ehk stange ääres ja saali keskel,

diagonaalid, hüpped, piruetid.

Kõhutants – pehme laineta-mine, väike värin, puusanõks, õlad – liikumine on pehme ja voolav. Suurepärane treening igale naisele: lõbus, loomingu-line ja kasulik.

Moderntants – keskendutakse tantsija enda interpretatsiooni-le, mitte kindlatele sammudele. Innustab tantsijat kasutama oma emotsioone.

Peotantsud – aeglane valss, vii-ni valss, fokstrott, tango, sam-ba, rumba, tšatša, džaiv. •

FOTOd: isTOcK.cOM


Nutikad mobiililahendusedkuigi eestis tuntakse htc tooteid veel vähe, on htc telefonidel ja pihuarvu-titel mitmeid häid omadusi, mis just töötava naise ellu sobivad.

Tekst: Kersti Saar

HTC Smart Mobility nutitelefonid ja pihuarvutid on Kesk-Euroopas ja Ameerikas turge vallutanud praeguseks juba pea seitse aastat. RR Advising & Trading Ltd OÜ juhataja Rein Raudsepa sõnul pole HTC tooted siiski laialdane massitarbekaup ning need on suunatud äriinimesele, kes oskab nii aega kui ka HTC nutikaid lahendusi õigesti hinnata. �See ei ole toode, millesse investeeritakse suuri turundus-rahasid. HTC toodete suurim erinevus on Microsoft Windows Mobile´il põhinev operatsioonisüsteem, mida kasutavad veel vähesed mobiiltelefonide valmistajad. Samas on trend see, et inimesed hakkavad järjest rohkem kasutama n-ö multifunktsionaalseid telefone ja nende häid omadusi, milleks Microsoft operatsioonisüsteem annab suurepärased võimalused,“ usub Raudsepp.

Telefon ja arvuti üheskoos

HTC tooted jagunevad kaheks põhitootegrupiks: Smartphone, kus telefonile on juurde lisatud arvuti omadused ning PDA Phone, kus pihuarvutile on juurde lisatud telefoni omadused. Uusim HTC tootegrupp on Touch Phone seeria, mille erinevus varajasemate toodetega seisneb selles, et ekraanil on lihtne navigeerida sõrmepuutega. Kui tavaline massitelefon toimib põhiliselt Symbi-an operatsioonisüsteemil, siis kõik HTC tooted töötavad Microsoftil. Momendil kasutatkse 6.1 Windows Mobile operatsioonisüsteemi ning tulemas on ka Windows Mobile 7. seeria, millega muutub märgatavalt laiemaks ka keelepakettide valik. HTC on valmistanud ka Google’i ja Sony Ericssoni uusimad telefonid.

Naine ja nutitelefon

AS Bike & Boat Worldi tegevjuht Helen Rea soetas endale HTC Touch´i poolteist aastat tagasi. “HTC-d on kerge kasutada ja harjusin kiiresti ära, kuigi pidin oma tavapärast arusaamist te-lefonist veidi muutma,” räägib Rea ja lisab, et telefoni eeliseks on võimalus lisada kiirvalikuid ning et sõnumid ja e-kirjad saab arvutiga kiiresti sünkroniseerida. “Kõik kontaktid, kalend-rimärkmed ja dokumendid, mis on telefonis, on ka arvutis ning vastupidi. Kui midagi peaks arvutiga või telefoniga juhtuma, on info dubleeritud,” selgitab kiirust hindav karjäärinaine.

Valida saab mitmete programmide vahel

Kõikidele neile telefonidele saab Internetist alla laadida palju erinevaid programme, millega võib muuta oma seadme väga mitmekülgseks ja erinäoliseks. Kuna telefonides on ka GPS vastuvõtja, saab seadme väga lihtsalt muuta lisaprogrammi alusel navigaatoriks. Näiteks TomTom navigeerimisprogrammiga, mis aitab vähem tuntumates asulates orienteerumisel. “Kui sõidan tööasjus Helsingis, on sellest palju abi. Telefoni abil on kerge võõras kohas orienteeruda, sest see toimib ka teejuhina,” selgitab Rea.Tänu mitmetele andmesidevõimalustele, nagu GPRS, 3.5G, WiFi ja Bluetooth, on lihtne kasutada erinevaid Internetipõhiseid teenuseid: Google, Skype, MSN jt. Kõik HTC tooted sisaldavad ka Windows Mediaplayerit, et saaks kuulata muusikat või vaadata filme. Täna-päeva seadmete mälumahud võimaldavad salvestada kümneid filme, tundideviisi muusikat ning tuhandeid pilte. Mobiiltelefonis saab kasutaja kaasas kanda ka olulisi dokumente Wor-di ja Exceli kujul. Telefonid on tuntud oma heade heliomaduste pärast, neid saab kasutada diktofonina ning loomulikult on neis ka video- ja fotokaamera.

Telefonisse saab andmeid sisestada mitmel moel: kirjutada vabalt pliiatsiga nagu märkme-paberile, kasutada mitmeid virtuaalklahvistikke või tähtede- ja käekirjatunnistajat.

Stiilne ja soliidne

Välimuse poolest ei jää Touch seeria telefonid sisuomadustele alla. “Mulle meeldib väli-mus, mis on tagasihoidlik ja soliidne,” räägib Rea. “Olen väga rahul, sest sülearvutit pole nüüd vaja igal pool kaasas kanda.”

HTC tipptooted Shift, milles on kokku pandud tavaline sülearvuti ja mobiilne seade, ning Advantage omavad suuremat ekraani ja mälu, võimsamat protsessorit ning on mõel-dud pigem professionaalsele kasutajale.

Rea sõnul on pihuarvutitel ja HTC telefonidel siiski samad põhiomadused, ning kui süs-teem kord ära õppida, osatakse kasutada ka teisi tooteid. “Telefoni on mugav ja praktiline kasutada. Sõnumite saatmine ja kirjutamine on kiire ja kerge. Kuna tunnen Microsofti hästi, polnud raske uue süsteemiga harjuda,” selgitab Rae.HTC toodete seas leidub igaühe vajadusele vastav telefon, kus on peal kasutaja jaoks olulised funktsioonid. “Kuigi mul on Touch sarja esimene mudel, sisaldab see kõiki põ-hifunktsioone ja on tööl suur abiline. Siia saan kiirelt kirja panna kõik, mis vaja, ja tööl USB juhtmega päeva jooksul tehtud märkmed arvutisse tõmmata,” selgitab Rea, keda telefoni Outlook Reminder teavitab juba järgmisest kohtumisest.

HTC tooteid on võimalik soetada edasimüüjate kaudu, kelle kohta rohkem infot leiab www.htc.ee.

HTC

Tou

ch D

iam

ond


Vaikne režiim

AMILO Pa 3553-003 11999.-Täiuslik igaks otstarbeks sobiv sülearvuti.AMILO Pa 3553-003-s on kombineeritud mitmekülgsed funktsioonid, suurepärane tehnoloogia ja kütkestav disain.

Ehtne Windows Vista® Home Premium

Integreeritud AMILOcam, pritsmekindel klaviatuur

ning vaikse režiimi funktsioon

320GB kõvaketas ning 4GB põhimälu

256MB videomälu, HDMI liides

Webcam, a/g/n wireless

TASUTA kaasa Canon Pixma MP140 multi-

funktsionaalne printer

DVD-SuperMulti optiline seade

Edasimüüjad: Euronics, Photopoint, Klick.

Fujitsu Siemens Computers soovitab: Windows Vista® Home Premium

Hakka tööle, ilma kontorisse jõudmata.Ole ühenduses, ole produktiive ja ole kontorist eemal.Saad seda teha Windows Vista® abil.

Uus AMILO 3000 seeria

KÄEPÄRASEDUUENDUSED

Me tagame selle, et Te tunnete erinevust: AMILO 3000 sülearvutite seeria on täiuslik sümbioos innovaatilisest tehnoloogiast ja maksimaalsest stabiil-susest. Kui uue generatsiooni protsessori tehnolooga tagab parima esitluse, siis innovatiivne disain tagab ergonoomilise efektiivsuse ning lihtsa ligi-pääsu kõigile funktsioonidele. Märkimisväärne pritsmekindel klaviatuur kaitseb Teie tööd. Avastage innovatiivne tehnoloogia, mis on pühendatud ühele eesmärgile: vastata Teie vajadustele. Loe lisa: www.fujitsu-siemens.ee

Tekst: Kerli Prass

Ilus disain …

on just see, mis naiste jaoks sülearvuti juures vaat et kõige olulisem. Lihtne on olla silma-paistev, kui kaasas omapärane arvuti. Selleks on tootjad välja mõelnud kõiksugu võimalusi. Samamoodi, nagu valid oma-vahel sobivaid kingi ja kleite, saab valida ka arvutit ja sinna juurde kuuluvaid vidinaid. Näiteks võib osta arvuti, millel saab kaant vahetada – on leebe tuju, paned roosa kaane, tahad särada, vahetad selle kuldse

vastu. Kui ka see ära tüütab, siis vali hoopis läbipaistev kaas, mille alla saab nt foto asetada – tulemuseks isikupärane arvuti, mille sarnast ei ole kellelgi tei-sel. Samuti on võimalik valida arvutiga sama tooni arvutikott, hiir, klaviatuur jms. Trendi-teadlikumate jaoks on oluline ka tooteid läbiv ühtne disaini-joon. Võimalusi kui palju!

Kergus …

on märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Pead jooksma ühelt kohtumiselt teisele? Rei-sid tihti ja arvuti on kaasas? Kes siis jaksab kogu aeg mitut

Naine, mille järgi valid sülearvutit?

Laptop, läpakas, sülearvuti, kandearvuti, rüpe-raal, üsapuuter – heal lapsel mitu nime! nen-de toredate nimetuste taga on aga peidus üks tänuväärne, kuid keerukas mehhanism. Oh, millist küll võtta, millist jätta? Heidame pilgu naiste ja arvutite maailma.

kilo lisaraskust kaasas kanda! Viimasel ajal on eriti popu-laarseks muutunud pisikesed netbook’id, mis kaaluvad kõi-gest ca 1 kg. Nende eesmärk on pakkuda eelkõige kiiret interneti võimalust, suur mä-lumaht pole primaarne. Neid on ääretult mugav kaasas kan-da. Pistad aga käekotti ja mit-te keegi ei saa aru, et sul on arvuti kotis.

Kasutusmugavus ...

on midagi, mille arvelt kokku hoida ei maksa. Kui pead päe-vast päeva hommikust õhtuni

arvuti taga istuma, siis tasub investeering end igati ära. Mil-lised seadmed teevad kasutami-se mugavamaks ja tõhusamaks? Kindlasti sobiv hiir, kaardilu-geja, veebikaamera, mikrofon, uuematest lisadest nn vaikne režiim ja pritsmekindel kla-viatuur. Sülearvutid kipuvad vahel päris kõvasti undama, kuna ventilaator teeb oma tööd. Vaikne režiim võtab lär-maka hääle ära. Pritsmekindla klaviatuuri all on spetsiaalne anum, mis peab vedelikku kinni ja annab võimaluse selle ära kallata enne kui see arvu-tile kahju teeb. Ikka võib ju juhtuda, et joogitopsik läheb

Samamoodi, nagu valid omavahel sobivaid kingi ja kleite, saab valida ka arvutit ja sinna juurde kuuluvaid vidinaid.

ümber ja osa vedelikku satub klaviatuurile.

Keskkonnasõbralikkus …

on valdkond, mida üks kesk-konnateadlik naine võiks kind-lasti silmas pidada ka sülearvu-ti valikul. Näiteks on olemas arvuteid, mis ei sisalda mürk-metalli pliid ja mida saab edu-kalt ümber töödelda. Teemast huvitatud võivad veel uurida, milliseid transpordivahendeid

täiesti töökorras, kuid juba on turule toodud uued lahendu-sed. Keskmiselt peetakse arvuti parimaks tööeaks kolme aastat.

Nii et, kui lähed sülearvutit ostma, pea meeles märksõnu: ilu, kergus, kasutusmugavus ja keskkonnasõb-ralikkus. Tee endale selgeks, kas si-nu eelistustele vastab äriklassi või tavakasutaja arvuti, ning jälgi uusi trende – sülearvuti ei ole igavene! Ega peagi olema. Vajadused ja mood ju muutuvad. •

kasutatakse arvutite vedamisel tootjamaalt mujale, nt saastab õhutransport keskkonda roh-kem kui raudteetransport.

Äriklassi vs tavakasutaja sülearvuti …

vahe seisneb selles, et viimane on mõeldud enam-vähem kõi-geks. Äriklassi arvutitest on aga kõik mittevajalik eemaldatud. Neid testitakse rohkem ja nad on tavakasutaja arvutitest turva-

lisemad, nt nende kõvaketas on lukustatud. Kui unustad oma sülearvuti lennujaama või see varastatakse, siis ei pääse keegi teine sellele ligi. Disaini poolest on äriklassi arvutid enamasti ta-gasihoidlikud ja klassikalised.

Sülearvuti vananemine ...

on paratamatu. Kuid vahet tu-leb teha tehnilisel ja moraalsel vananemisel. Viimane tähen-dab seda, et arvuti võib küll olla

FOTO: isTOcK.cOM

Documents

Töö antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemalehtTav ...doc.mediaplanet.com/all_projects/2640.pdf · Ajalehe nähtavus, teemalehe fookus SWEDBANKI ANNETUSKESKKOND ÜHEN-DAB