Intervjuu urmas PaetIga. mIks ja kel-lele on vaja lIssabonI lePIngut?

lk4

euroabI jagatakse PeamI-selt eestIs kohaPeal

lk6

el struktuurIfondIde taot-lusmeetmed kuI ettevõtete võImalused oma Ideede teostamIseks?

lk9

sIld ProjektIIdee ja teostu-sevahel - sIldfInantseerIng

lk8

mIllega Peaks arvestama tööle asudes eli lIIkmesrIIkI-desse?

lk11

ELU & ÄRI ELis -kEs tEab vastUsEId

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemaleht

juuni 2008

“Inimesed on erinevad, Euroopa Liidu liikmesriigid on erinevad.”

Siim Kallas

2 elu & äRi elis teemaleht

ELU & ÄRI ELis-KES TEAB VASTUSEIDon Mediaplaneti toodetud teeMaleht, Mis ilMub

eesti pÄeValehe Vahel 27.06.2008 jõudes 144.000

lugejani.

ProjektIjuhId: Mirjam Müür, mirjam.muur@mediaplanet.com, 6 155 211

Kreity Karu, kreity.karu@mediaplanet.com, 6 155 218

graafIlIne dIsaIn ja layout: Mediaplanet

jagatakse eestI PÄevalehe vahel: 27.06.2008

lIsaInfot medIaPlanet teemalehtedest: 6 155 210 Mediaplanet oü, F. R. Kreutzwaldi 10-11, 10124 tallinn

Stockholm • oSlo • copenhagen • helSinki • london • Zurich madrid • amSterdam • Berlin • milan • duBlin • tallinn • BruSSelS • new York • warSaw • malmö • hong kong • geneva • riga

www.medIaPlanet.Com

PÄevalehe ulatus ja teemalehe fookus.

sIsukord

Brüsselis sajab tihti vihma. Meri on lähedal. Paljudele inimestele tekitab vihm paha tuju, mõjub muserdavalt, mõned aga leia-

vad, et just vihmase ilmaga edeneb töötegemine vilkamalt. Mina kuulun viimaste hulka. Inimesed on erinevad, Euroopa Liidu liikmesriigid on eri-nevad. Erinev on see, kuidas keegi näeb Brüsselit ja milleks keegi vajab, või ei vaja Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu mõttest

Euroopa Liit tegeleb must-tuhande asjaga. Praegu on näiteks menetluses direktiivi muutmi-ne, mis kehtestab tehnilised nõuded traktorite ist-metele. Traktoritel töötavatele inimestele vajalik dokument, algselt pärit 1978ndast aastast, lisade-ga kokku 117 lehekülge. Aga kindlasti pole ena-mikul Euroopa kodanikest traktorite istmetega mingit kokkupuudet. On seda tõesti tarvis? Kas

sada lehekülge tehnilisi üksikasju on väärt üle-euroopalist reguleerimist? On siis traktorite ist-mete kuju tõesti nii oluline? Sama võib küsida muruniitjatele kehtestatud nõuete ja tuhandete muude pisiasjade kohta, mille kohta kehtivad üleeuroopalised reeglid. Veidi sügavuti minnes aga tuleb ilmsiks üks väga oluline tagamõte. Tõepoolest, traktoril töötav inimene võib en-nast hästi tunda õige mitmesugustel istmetel. Aga oluline on hoopis see, et ühe riigi võimud ei takistaks teise riigi tootjatel traktoreid müüa, kehtestades näiteks nõuded traktori istmete-le, mis sobivad ainult oma maa tootjatele. Nii kaitstakse vaba konkurentsi Euroopa ühisturul.

Siiski – kui keskenduda ainult ühisturule ja ühisturul ristuvatele majandushuvidele, kipub ähmastuma Euroopa Liidu loomise mõte, mille teostamiseks ka ühisturg ja kõik muud ühised ettevõtmised on ainult vahend.

Siit ilmast on lahkunud ja lahkumas inime-sed, kes puutusid ise kokku Teise maailmasõ-jaga. Kesk- ja Ida-Euroopas on täiskasvanuks saanud põlvkond, kes ei tea midagi diktatuu-rist. Tõsi, meie maailmas ja ka Hispaanias ning Portugalis on siiski palju inimesi, kes diktatuu-re mäletavad. Teise maailmasõja põlvkonnalt ja diktatuure üle elanud põlvkonnalt saab edasi kanduda Euroopa Liidu alusidee – see on eel-kõige seniolematu rahu ja vabaduste ettevõte.

Mulle isiklikult pole tõesti tarvis reegleid, missugune peab olema traktori iste. Mulle pole oluline, kas traktorite müük on vaba või on see kuidagi takistatud. Aga mulle on tohutult oluli-ne, et minu lapsed ja minu lapselapsed ja nende järeltulijad ja minu sõprade järeltulijad ja minu rahva järeltulijad ei peaks kunagi üle elama sõda, et neid ei küüditataks, et neid ei pandaks vangi selle eest, mis nad ütlesid või kirjutasid, et nad ei peaks seisma kaks korda pikas sabas, et osta kaks pätsi leiba, et nad ei peaks omal nahal tundma, mis asi on kaardisüsteem. Ja nii edasi. Oht, et väga halvad asjad võivad uuesti juhtuda, pole kusagile kadunud. Aga Euroopa Liidu olemasolu ja tema tõhus toimimine või-maldab halbade asjade ilmumise riski oluliselt vähendada.

Siim Kallas

INTERVJUU URMAS PAETIGA. MIKS JA KEL-LELE ON VAJA LISSABONI LEPINGUT?

LK4

EUROABI JAGATAKSE PEAMI-SELT EESTIS KOHAPEAL

LK6

EL STRUKTUURIFONDIDE TAOT-LUSMEETMED KUI ETTEVÕTETE VÕIMALUSED OMA IDEEDE TEOSTAMISEKS?

LK9

SILD PROJEKTIIDEE JA TEOSTU-SEVAHEL - SILDFINANTSEERING

LK8

MILLEGA PEAKS ARVESTAMA TÖÖLE ASUDES ELi LIIKMESRIIKI-DESSE?

LK11

ELU & ÄRI ELis KES TEAB VASTUSEID

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHT

Juuni 2008

“Inimesed on erinevad, Euroopa Liidu liikmesriigid on erinevad.”

Siim Kallas

Euroopa Liidu abitaotlusi on sageli rohkem, kui on abiraha. Seega tuleb teha valikuid.

Ka taotlejal, alates mõttest abi paluda. www.lextal.ee

Advokaadibüroo LEXTAL Rävala pst 4, 10143 Tallinn tel +372 640 0250 faks +372 640 0260info@lextal.ee

Tarmo Sildpartner

4 elu & äRi elis teemaleht

Eeva Kaun

milleks meile lissaboni leping?Lissaboni lepingu eesmärk on see, et Euroopa Liit (EL) suudaks ka tulevikus effek-

tiivselt tegutseda ja seesmisi otsuseid teha. EL peab ka tulevikus olema maailmas konkurentsivõimeline. ELi loomisel oli liikmeid ainult kuus. Praeguseks on see laie-nenud 27ni. Need alusle-pingud, mis algul tehti, on vananenud ja vajavad uuen-damist. Lissaboni leping kä-sitleb ka uusi teemasid, mida aluslepingutes üldse ei ole, näiteks ühtne energiapoliiti-ka, ja välisteenistus. Tähtis on ka see, et EL saaks tulevi-

Tugev ja terviklik Euroopa kindlustab ka

Eesti julgeoleku ja kasvatab meie heaolu.

Need aluslepingud, mis algul tehti, on va-

nanenud ja vajavad uuendamist

kuski edasi laieneda.

mis saab siis, kui tšehhi ütleb ei?Ei ole põhjust spekuleerida. Ratifitseerimisprotsess jätkub igaljuhul, sest 7 riiki, kellel

pole olnud veel võimalust hääletada, tahavad ka oma hääle anda. Tšehhi puhul on Lissaboni leping praegu koh-tus. Kui kohus langetab ot-suse, siis Tšehhi välisministri sõnul jätkub protsess Tšehhi parlamendis. Oktoobris saab kokku EL ülemkogu ja siis arutatak-se asja uuesti. Tehakse uued ettepanekud, kuidas olukor-rast välja tulla ja probleemi lahendada. lissaboni leping sipleb

Lissaboni lepinguga kaasnevad olulisemad muutused:

Kodanikualgatuse raames •luuakse võimalus, mille kohaselt miljon erinevate liikmesriikide kodanikku saavad esitada komisjo-nile üleskutse esitada uue õigusakti ettepanek;Otsuste vastuvõtmine •paljudes valdkondades muutub kergemaks, kuna lisandub umbes 40 valdkonda, kus otsuseid langetatakse kvalifitsee-ritud häälteenamusega, peamiselt puudutavad need uued valdkonnad justiits- ja siseküsimusi; Alates 2014. aastast põhi-•neb kvalifitseeritud hääl-teenamus topeltenamu-sel, mille puhul võetakse arvesse nii liikmesriikide kui ka nende elanike arvu - uue definitsiooni kohaselt peab kvalifitsee-ritud häälteenamuse saa-vutamiseks olema otsuse poolt vähemalt 55% liik-mesriike, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust;Euroopa Liidu senise-•le poliitikale lisandub võitlus ülemaailmse klii-masoojenemise vastu, tõhustatakse ka energia-poliitikat, samuti ühist välis- ja julgeolekupolii-tikat, aga ka õigusalast koostööd kriminaalasja-des ja politsei ning mig-ratsioonipoliitika vald-kondades;Esmakordselt sätestatak-•se selgesõnaliselt liikmes-riikide võimalus liidust välja astuda;Euroopa Liidust saab ju-•riidiline isik, mis annab liidule õigusvõime, sh välislepingute sõlmimi-seks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organi-satsioonidega; Euroopa Komisjoni liik-•mete arvu vähendatakse alates 2014. aastast. See-järel on volinike arvuks 2/3 liikmesriikide arvust ja volinikud roteeruvad iga viie aasta tagant;Euroopa Parlamenti hak-•kab kuuluma 750 liiget (pluss president). Ühest riigist valitud saadikute arv sõltub riigi rahvaar-vust, jäädes vahemikku 6 kuni 96; Luuakse kaheks ja poo-•leks aastaks valitava Eu-roopa Ülemkogu eesistu-ja ametikoht; Euroopa Liidu väliste-•gevuse mõju, sidususe ja nähtavuse suurendami-seks luuakse uus ameti-koht – liidu välistegevu-se- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi ka komisjoni ase-president;

Lissaboni lepingut tutvustav koduleht: http://europa.eu/lis-bon_treaty/index_et.htmAllikas: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis

ka suurbritannia pärast probleemides. kas me peaksime sellepärast muretsema?Suurbritannia ratifitseeris Lissaboni lepingu üleeile ja see kaevati kohtusse. Suur-britannia on õigusriik, neil on see õigus olemas. Praegu ootame kohtuotsust. Enne Lissaboni lepingu koosta-mist analüüsiti, kas leping sobib iga riigi õigusruumi. Suurbritannia poleks lepin-gut allkirjastanud kui see oleks nende põhiseadusega vastuolus.

milliseid positiivseid muutusi toob lissaboni leping elile ja eestile?Kõige tähtsamaks positiivseks muutuseks on kindlasti see, et EL suudab ka edaspidi ot-suseid teha. ELis on 27 liiget ja normaalseks toimimiseks on vaja lepinguid. Positiivne oleks ühtne välisteenistus, et EL oleks tugev- , et ei tekiks

seesmisi takistusi laienemi-seks, energiapoliitika küsi-mused jne. Tugev ja terviklik Euroopa kindlustab ka Eesti julgeoleku ja kasvatab meie heaolu.

eesti suurim mure on kaotada oma identiteeti ja võimet ise otsuseid langetada. kas peaksime selle pärast muretsema?Kui Eesti 4 aastat tagasi ELiga liitus, kuulsime täp-selt sama juttu: me kaotame oma identiteedi, oma vaba-

duse, oma iseseisvuse. Mõ-ned inimesed saavad sellest energiat, kui nad ühiskonda hirmutada püüavad. Minu arvates on meie iseseisvus läinud tugevamaks, samuti meie identiteet.

miks öeldi Iirimaal lissa-boni lepingule ei?Iiri referendumi esmane ana-lüüs ütleb, et need, kes ütle-sid lepingule ei, ei eidanud samas mõnda konkreetset lepingu punktil. Probleem on järelikult mujal, näiteks kommunikatsioonis. Inime-sed ei tea, kuidas EL töötab ja miks töötab või ei ole nad lihtsalt huvitatud. Vaatame kasvõi seda, et 80% iirlastest on ELiga rahul- neile meel-dib liitu kuuluda, kuid samas ütlesid nad ei lepingule, mis

seda liitu veelgi tugevdaks. See pole ainult Iiri prob-leem, see on probleem terves Euroopas ja nüüd peame me asumasedalahendama.•

Miks ja kellele on vaja Lissaboni lepingut?

teemaleht elu & äRi elis 5

Euroopa hoolib finantstee-nuste tarbijastviimastel aastatel on euroopa liit (el) haka-nud tõsisemalt tegelema jaefinantsteenus-tega – jooksevkontode, maksete, väike- ja hüpoteeklaenude, säästuhoiuste, investee-ringutega- kõigega, mis mõjutab tavatarbija igapäevaelu.

Põhjusi on mitmeidEsiteks tagasihoidlik piiriülene tegev (erandiks on vaid inves-teerimisfondid). Teiseks suu-red hinnaerinevused, näiteks makseteenuste, tarbijakrediidi ja arvelduskontode puhul. Kol-mandaks vähene tootevalik osa-des liikmesriikides. Neljandaks turgude erinev tulemuslikkus.

kõik tarbijate heaksKuid olukord paraneb. Rahan-dusministeeriumi finantspolii-tika talituse juhataja Thomas Auväärt tõstab esile kahte di-rektiivi: tarbijakrediidilepinguid ja makseteenuseid käsitlevaid. Esimese neist reguleerib laene, mis jäävad vahemikku 200- 75000 eu-rot (siia jäävad osaliselt ka meil nii problemaatilised SMS-laenud). Direktiiviga määratletakse, mil-list informatsiooni peaks teenuse pakkuja tarbijale andma laenu-

võtmisel, aga ka reklaamiga kõigis liikmesriikides. „Laenuandja peab laenuvõtjat enne laenu sõlmimist teavitama krediidi kasutusse võt-mise tingimustest, krediidilepingu kestusest, laenuintressist, krediidi kulukuse aastamäärast, vajadusel notarile makstavatest tasudest,

viiviseintressimäärast ja paljust muustki,” täpsustab Auväärt. Makseteenuseid käsitlev direk-tiiv puudutab nii makseteenus-te osutajat (lisaks pankadele ka teisi makseteenuseid osutavaid asutusi, näiteks postiasutusi või valuutavahetuspunkte) kui ka

tarbijat. Üks oluline pool on in-fole esitatavad nõuded, teine aga konkreetsed sammud tarbija elu mugavamaks tegemiseks. „Kui praegu tuleb pangal makse teos-tada kolme tööpäeva jooksul, siis 2012. aastaks peab kõikides liikmesriikides seda suutma teha ühe tööpäeva jooksul,” toob Tho-mas Auväärt konkreetse näite. Kavandamisel on teisigi sam-me. Nii toimub arutelu kas ja kui jah, siis millisel määral peaks kehtestama liikmesriiki-dele väikelaenudega sarnased nõuded ka hüpoteeklaenudele. Tavatarbijat mõjutaks kaht-

lemata ka ühtsete reeglite sis-seseadmine pangakontode avamiseks. Kaalutatakse ka mo-biilsuse küsimust et anda inime-sele võimalus oma pangakonto riigist lahkudes kaasa võtta. Paremate finantsteadmiste nimel Kõik sammud jaefinantsteenus-

teturu parandamiseks on mõtte-tud, kui tarbijad neist aru ei saa. Uuringud näitavad, et finantskir-jaoskamatus on Euroopas tõsine probleem. Nii näitas uuring, et Ungaris ei tea tarbijad peamisi fi-nantsmõisteid (70% vastanutest ei oska öelda, mida tähendab mõiste „inflatsioon”) ning kesiste finants-teadmiste tõttu ei suuda teha tu-levikuplaane ega valida tooteid, mis vastavad nende vajadustele. Mitmetes riikides, näiteks Sak-samaal ja Suurbritannias juba

Nüüd on finantsteadmiste levitamise oma

südameasjaks võtnud ka Euroopa Komis-

jontegeldakse finantskirjaoskama-tuse vähendamisega. Nüüd on finantsteadmiste levitamise oma südameasjaks võtnud ka Euroo-pa Komisjon (EK). Just asja al-gatamisel, sest suurem osa tööst tuleb ära teha liikmesriikidel. EK näeb põhiliste algatustena finantskoolituste pakkujate võr-gustiku väljakujundamist, ra-halist toetust liikmesriikidele ja erasektorile eri tasemega finants-koolituse konverentside korral-damiseks, EL-i finantskoolitus-

kavade ja sellealaste uuringute sidusandmebaasi loomist, aga ka finantsteadmiste õppemoodu-li väljatöötamist õpetajatele. „Kui tarbijatel on suuremad teadmised, siis on nad oma ot-sustes julgemad ning tahavad ja oskavad vaadata finantstee-nuste turul laiemalt ringi, otsi-vad soodsamaid tingimusi nii investeerimiseks ja säästmiseks kui ka laenu võtmiseks,” selgi-tab Thomas Auväärt parema-te finantsteadmiste tähtsust.

Mitte kunagi saabuv eurokui 2004. aastal kuulutati eestis välja euro-mündi konkurss, oli õhus tunda euro lõhna. Ühine raha tähendas rahvale eelkõige hin-dade stabiliseerumist, rohkem töökohti, liht-sustatud reisimist ja paremat elu.

Praegu 2008. aastal on euro lõhn hakanud hajuma. Läikiv euro-münt on kui ooperifantoom, kes end vaid kaubakeskuste hinnalipi-kutel ilmutab.

miks on euro tulek eestisse nii vaevaline?Rahandusministeeriumi Euroo-pa Liidu ja rahvusvahelise koos-töö osakonna juhataja asetäitja

Andres Kuningas räägib, et euro tulekut Eestisse takistab eelkõi-ge kõrge inflatsioon. Kuigi Eesti majanduse ülekuumenemine on möödas, hoiavad kõrged nafta- ja toidukaupade hinnad kõrgel ka inflatsiooni. „Kui Euroopa Liidu

esitatud inflatsiooni kriteeriumiks selle aastal on 3,6%, siis Eesti inf-latsiooni määr on praegu 9,3%,” seletab Andres Kuningas. Küsi-musele, kas sellise hiiglasliku vahe puhul on üldse lootust, et inflat-sioon Eestis kunagi vajaliku tase-me saavutab, vastab Kuningas, et inflatsiooni ennustamine on üldse üks tänamatu töö. „Järgmise aasta inflatsiooniks on Eestis prognoosi-

tud 5,3% ja 2010. aastaks 3,5%, kuid kui me ka saavutame ooda-tud tulemuse, ei garanteeri see meile veel euro tulekut. Me peame jälgima majanduse arengut glo-baaselt. Näiteks aastal 2007. kui Leedu peaaegu euroga liitus, oli

Euroopa Liidu inflatsiooni kritee-riumiks hoopis 2,6%. See muutub pidevalt,” selgitab Kuningas.Euroga liitumise Maastrichti kri-teeriumites on peale inflatsiooni kriteeriumi veel neli nõuet. Riigi rahandus kriteerium nõuab, et va-litsussektori eelarve puudujääk on väiksem kui 3% SKTst ja valitsus-sektori võlg on väiksem kui 60% SKTst või läheneb sellele mõõdu-ka kiirusega. Vahetuskursi kritee-rium eeldab, et riik peab vähemalt kaks aastat olema ERM2s (Euroo-pa Liidu vahetuskursimehhanism) ja hoidma oma vääringu vahetus-kursi euro suhtes stabiilsena. Int-ressimäärad on täidetud kui riigi intressimäär ei ületa 2% kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest. Õiguslik lähenemine vaatleb keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. Ees-ti täidab kõiki nelja kriteeriumit Eesti täidab kuid Andres Kuninga sõnul ei tohi kõrge inflatsiooniga võideldes unustada ka juba täide-tud nõudeid. „Euroga liitumine on seotud väga pikaajaliste prot-sessidega ja ei sõltu ainult Eesti majandusest,” leiab Kuningas.Andres Kuninga sõnul teeb Eesti valitsus kõik, et euroga liitumist kiirendada. „Praegu on tähtis ta-sakaalustada riigieelarvet, et teised Maastrichti kriteeriumid paigast

Kuigi Eestis on euro tulek pikalt veninud,

kõlab praeguseks ka 2012 päris optimist-

likult.

ei läheks. Kui Eesti majandus jah-tub, väheneb surve hindadele ja seega ka inflatsioon,” toob ta väl-ja lahendusi. „Kui nüüd vaadata näiteks 2007. aastal eurotsooniga liitunud Sloveeniat ning Küprost ja Maltat, kes peaksid eurole üle minema 2008. aastal, siis nendes riikides on valituse roll riigi ma-janduses suurem. Näiteks valituse

kontroll palkade üle on üks või-malus kuidas inflatsiooniga võit-lemiseks.”

Peale ambitsioonikaid väljahõi-keid 2007. ja 2008. aastal on pal-jud euroga liituda soovivad riigid pidanud oma plaanid kaugesse tulevikku lükkama. Leedu loodab eurotsooni pääseda 2011, Poola ja

Läti 2012 ning Ungari 2014. Euro tulekut Eestisse Andres Kuningas prognoosida ei taha. „Kindlasti ei juhtu see enne 2010. aastat, kuid reaalsem on 2011. või 2012. aas-ta.” Kuigi Eestis on euro tulek pi-kalt veninud, kõlab praeguseks ka 2012 päris optimistlikult. Parem hilja kui mitte kunagi. Ning rah-vas ootab.

6 elu & äRi elis teemaleht

Peep Talimaa

Aastail 2004–2006 eralda-ti Eestile EL-i struktuu-rifondidest ning Ühte-

kuuluvusfondist 12,5 miljardit krooni, perioodil 2007–2013 on võimalik kasutada toetust 53,3 miljardi ulatuses. Vande-advokaat Tarmo Sild, kes on praktiseerinud ka Euroliidu kes-kuses Brüsselis, ütleb, et suures osas on Eestil abiraha kasutami-se juures vabad käed.

tihti räägitakse üldiselt eurorahast, mida eestil oleks vaja el-i põhjatutest fondidest võimalikult palju välja kau-belda. vandeadvokaat tarmo sild, mida need fondid endast lähemalt kujutavad? Mina jagaksin Euroopa Liidu toetusfondid laias laastus ka-heks. Ühed on need, millest abiraha taotlemine käib Brüs-seli kaudu – tegu on enamasti suurte üle-euroopaliste pro-jektidega. Teistest saab toetusi taotleda Eesti-siseselt Ettevõt-luse Arendamise Sihtasutuse, ministeeriumide jt. asjaomaste ametkondade kaudu. Võib ka nii öelda, et projektid maksu-musega miljardites või sadades miljonites kroonides on veel Brüsseli otsustada, väiksemate summade üle aga otsustavad juba meie oma inimesed. Suu-rem hulk toetusrahast jagatak-segi praegu läbi Eesti rakendus-asutuste.

kuhu jääb siis brüsseli bürokraatia? Valdava osa abiraha kasutami-se juures on Eestil viimastel aastatel tõepoolest vabad käed. Raamkokkulepetega on paika pandud valdkonnad, mida ra-hastatakse, samuti on määratud Eesti kasutada olev rahasumma. Aga milliseid projekte, millises mahus ja kuidas täpselt rahas-tada, seda otsustatakse juba ko-hapeal.

Kuid seda ei saa küll väita, et projektide menetlemine, mis vanasti toimus Brüsseli kaudu,

Euroabi jagatakse peamiselt Eestis kohapealeuroopa liidu struktuuritoetused on eraldatud eestile selleks, et toetada majanduse arengut ja vähendada arenguerinevusi euroopa regioo-nide vahel. toetatavad valdkonnad on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja ko-halik areng, tervishoid ning hoolekanne.

oleks olnud väga keeruline. Seal on paigas vastavad ametnikud ja ametkonnad ning keegi ei mõtle midagi käigu pealt välja. Lisaks teiste jaoks taotletud ra-hale oleme mina ja minu büroo olnud otselepingus Euroopa Komisjoniga. Üks neist on seo-tud keskkonnaõigusega ja teine inimgeeni uuringutega.

Kuidas on aga lood Eestis? Eestis algas kogu protsess si-seriiklike normide väljatööta-misest. Õieti ei olegi see veel lõpule jõudnud. Riik on saavu-tanud küll valmisoleku teatud taotlusi menetleda, kuid selle valmisoleku saavutamine on ol-nud probleem. Näiteks vee- ja kanalisatsiooniprojektide suur-rahastamise võimalus avaneb al-les 5. augustist. Ikka on mõnes ministeeriumis mõni määrus või käskkiri puudu, mis seotud konkursi tingimuste, tähtaega-de või muu säärasega.

Eestlased jagunevad kaheks – ühed on taotlejad ning tei-sed on need, kes neid taotlusi haldavad. Suurimat probleemi näen just selle haldussuutlikku-se poole peal.

kuidas sellest probleemist jagu saada?Eks tuleb tööd teha ja tunda enda vastust kogu elanikkonna

ees, mis muud.

kas taotlemisega tullakse toi-me?Taotluste vormistamise juures ületamatuid raskusi küll ei ole. Eestlastel on palju häid mõt-teid. Toetuse soovijal tuleb leida õige programm ja esitada vastav taotlus. Kindlasti on ka neid, kes aita-vad need mõtted paberile pan-na ja korrektselt vormistada, kui vaja. Üldiselt on nii raha jagavad asutused kui erinevad konsultandid ennast päris hästi välja pakkunud.

Samas võivad projektidele esitatavad nõuded olla vald-konniti üsnagi erinevad, näi-teks väikettevõtluse puhul võivad need olla hoopis teised kui keskkonnaprojektide pu-hul. Nii on kujunemas välja ka spetsialiseerumispõhised kon-sultandid.

Lisaks on Eestis palju ette-võtjaid, kes ei taotle abiraha esi-mest korda. See annab samuti kogemust juurde.

kui palju te igapäevatöös eurotoetuste taotlemisega kokku puutute?Ajaliselt on seda raske määrat-leda. Ütleme nii, et Eestisse on jõudnud miljardeid kroone abi-

raha, mille juures oleme aida-nud taotlusi ette valmistada või muud moodi tegevad olnud.

Rahataotlemine on üks ole-lusvõitluse vorm. Esiteks riikide tasandil: kes suudab rohkem raha saada, suurema eelarve välja kaubelda. Siis jätkub juba riigisisene võitlus selle raha taotlemise ja jagamise juures. Mõistagi on see huvitav töö. Ning kui eduka taotlemise järel kopp maasse lüüakse ja midagi konkreetset sünnib, siis on hea tunne küll!

lisaks pannakse suurt rõhku abirahade sihipärasele kasu-tamisele… Kui raha taotlemise valmisole-ku juures on meie riigil puu-dujääke, siis järelevalve abiraha sihipärase kasutamise üle on igati tasemel. Minu mäletamist mööda on Eestis üldse tuvas-tatud kaks väiksemat mõõtu rikkumist. Euroopa Liidul on selles vallas probleeme näiteks Rumeenia, Poola, kuuldavas-ti ka Lätiga. Eesti inimene on loomult korralik ja pigem alal-hoidlik. •

Suurem hulk toetusrahast jagataksegi prae-

gu läbi Eesti rakendusasutuste.

Ants KaruVandeadvokaatAdvokaadibüroo LEXTAL

Eestis on tuntuimad Han-sapanga aktsiate võõran-damisega seotud maksu-

küsimused ning Sylvesteri endiste aktsionäride kohtuvaidlused, kus küsimuse all on äriühingute poolt tehtud müügitehingute ümber-hindamine füüsilise isiku müügi-tehinguteks (koos sellega kaasneva maksustamisega). Selliseid kaasu-si on aga veel, näiteks dividendide ümberhindamine töötasuks jms. Nendes asjades on kesksel kohal maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 ja selle sisustamine.

Nimetatud seadusesätte koha-selt - kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise ees-

märgil, kohaldatakse maksusta-misel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majan-duslikule sisule. Teisisõnu on maksuhalduril õigus maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil teh-tud tehinguid ümber hinnata.

Maksuõigus on Euroopa Lii-

Majandusliku tõlgendamise põhimõte Eestis Euroopa Kohtu lahendite valgusesnii maksu- kui kohtumenetlustes on majan-dusliku tõlgendamise põhimõtte rakendamine päevakajaline teema ja seda mitte ainult eestis, vaid ka teistes liikmesriikides ja euroopa liidu tasandil.

dus üsna tuntavas osas ühtlusta-tud ning seda ennekõike käibe-maksu ja aktsiiside valdkonnas.

Aga samuti tulumaksu osas, mis tuleneb ühenduse asutamisle-pingu sätetest, mis nõuavad kau-pade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumist ühisturul.

Seejuures on oluline roll Eu-roopa Kohtul, kes on oma otsus-tes maksustamise põhimõtteid käsitlenud ja edasi arendanud. Seetõttu on ka Eesti seaduste ra-kendamisel põhjust jälgida ma-jandusliku tõlgendamise põhi-mõtte rakendamist ja sisustamist Euroopa Kohtu praktikas.

Kuigi tehingute osas, millega on kaasnenud maksusoodustus-te saamine, on Euroopa Kohtu praktika küllalt lai, võiks esile tõsta 21.02.2006.a. otsust koh-tuasjas nr C-255/02 (nn Halifaxi kohtuasi).

Nimetatud otsuses käsitletud põhimõtteid on hiljem korratud näiteks lahendites nr C-146/05, C-439/04, C-440/04, C-321/05, C-73/06, C-178/05 ja C-425/06. Nimetatud lahendite põhjal võib teha järgmise üldistuse. Kui mak-sukohustuslasel on valida kahe te-hingu vahel, ei ole ta kohustatud

valima seda, mille puhul on tasu-tav maksusumma suurim.

Vastupidi - maksukohustusla-sel on õigus valida oma tegevuse struktuur selliselt, mis piirab tema maksukohustust. Ümberhindluse kohaldamiseks on vajalik tuvasta-da maksuõigusnormide kuritarvi-tamine.

Kui maksukohustuslasel on valida kahe te-

hingu vahel, ei ole ta kohustatud valima

seda, mille puhul on tasutav maksusumma

suurim

taRMo sild

teemaleht elu & äRi elis 7

Majandusliku tõlgendamise põhimõte Eestis Euroopa Kohtu lahendite valguses

Kuritarvituse tuvastamiseks on esiteks nõutav, et vaatamata seaduse formaalsele järgimisele on tehingute tulemuseks mak-susoodustuse saamine, mille andmine on vastuolus selle seaduse eesmärgiga. Teiseks peab objektiivsetest asjaoludest järelduma, et kõnealuste tehin-gute peamine eesmärk on mak-susoodustuse saamine.

Tagantpoolt alustades tä-hendab see seda, et kuritarvitu-sega ei ole tegemist juhul, kui tehinguid võib põhjendada tei-siti kui üksnes maksusoodus-tuse saamisega, st tehingutel on olemas majanduslik sisu ja

eesmärk. Samuti ei ole kuritarvituse-

ga tegemist juhul, kui saadud maksusoodustus on kooskõlas maksusoodustust andva seadu-se eesmärgiga.

Kirjeldatud põhimõtteid Eesti seaduste rakendusalasse üle kandes saab teha järgmised järeldused. Näiteks juhul, kui füüsiline isik paigutab temale kuuluva vara (nt kinnistu, akt-siad, muu vallasvara) äriühin-gusse, kes selle seejärel müüb (tulumaksukohustust ei kaas-ne), tuleks esmalt vaadelda, kas sellisel paigutusel oli majan-duslik sisu ja eesmärk.

Näiteks võis eesmärgiks olla isiku äriühingute osaluste kor-rastamine, kontserni loomine, teiste isikutega ühise äriprojek-ti alustamine, ostja jaoks ühe tehingupoole tekitamine mit-me erineva müüja asemel, aga ka soov äriühingu kaudu alus-tada investeerimistegevust.

Kui selline sisu ja eesmärk on olemas, siis küsimust ku-ritarvitusest ehk MKS § 84 rakendamisest ei teki. Prakti-kas ei ole maksuhaldur tihti investeerimistegevust (milleks võib olla ka raha hoiustamine) „korraliku” majandusliku sisu-na käsitlenud.

Siinkohal tuleb aga raken-damisele ülalosundatud teine

printsiip – kas maksusoodus-tus oli kooskõlas maksuseaduse mõttega. Alates 2000. aastast kehtiva tulumaksuseaduse ees-märgiks on vabastada juriidi-liste isikute jaotamata kasum tulumaksusust.

Kuivõrd ülalkirjeldatud näite puhul tekib äriühingul kasum, mida ei jaotata, on te-hingud kooskõlas tulumaksu-seaduse mõttega.

Seejuures ei ole oluline, kas see kasum tekkis vahetult pä-rast vara paigutamist äriühin-gusse või ühe või kolme aasta

pärast. Tulumaksu tasumine toimub siis, kui äriühing kasu-mit jaotab.

Sarnaselt on eraisikust kon-sultandil võimalik konsultat-siooniteenust osutada kas füü-silise isikuna, ennast FIE-na registreerides või asutades tee-nuse osutamiseks äriühingu.

Kui kolmanda alternatiivi puhul on lisaks maksulistele eesmärkidele ka eesmärk pii-rata oma võimalikku vastutust, siis teise variandi valimine on puhtalt maksuline.

Lähtuvalt ülalkirjeldatud põhimõtetest aga võimalust maksustada konsultanti kui eraisikut ei ole. Erandiks võib olla FIE-na mitte teenuse osu-tamine, vaid tegelikkuses töö-tamine tööandja juures. Kuid viimatinimetatu on vastuolus esimese kriteeriumiga – FIE institutsiooni eesmärgiks ongi võimaldada selle kasutamist vaid ettevõtjatel.

Kokkuvõttes tuleks Euroopa Kohtu lähenemise puhul Eesti kontekstis esile tõsta tugine-mist maksuseaduste mõttele ja eesmärgile, mis laiemalt tähen-dab lähtumist majanduslikest kategooriatest, mida ühe või teise maksuseadusega saavuta-da tahetakse. •

Tulumaksu tasumine toimub siis, kui äri-

ühing kasumit jaotab

Kui Eesti resident kolib Soome elama ning

võõrandab Eesti eluaseme ajal kui ta on

juba Soome resident, siis puudub tal maksu-

vabastus ning ta peaks tasuma tulumaksu.

Probleemid alalise elukoha võõrandamisest saadud tulu maksustamisega Euroopa Liidus?eestis on tavapäraseks muutunud tööle ja elama asumine teise riiki, tihtipeale teise eu-roopa liidu liikmesriiki. Sellega seoses teki-vad maksunduslikud probleemid, mis võivad oluliselt mõjutada rahakotti. Üheks selliseks probleemiks on alalise elukoha võõrandami-sest tekkinud tulu maksustamine.

Kaspar LindVandeadvokaat

Sissejuhatavalt tuleb kõige-pealt märkida, et maksustamisel ei ole oluline isiku kodakond-sus, elamisluba või tööluba, vaid see, kus inimene faktiliselt elab. Eristamiseks kasutatakse maksuõiguses mõisteid „resi-dent” ja „mitteresident”. Resi-dent on Eesti maksumaksja, kes peab Eestis deklareerima kõik oma tulud, sõltumata sellest, kus riigis tema tulud on tek-kinud. Mitteresident maksab ainult konkreetses riigis teatud tulu liikidelt tulumaksu. Eesti tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 6 lg 1 kohaselt on kehtestatud kaks kriteeriumit, mille järgi otsustada, kas keegi on resident või mitteresident. Isik on resident kui tema elu-koht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalend-rikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Kui isik neile kriteeriu-midele ei vasta, siis on ta mit-teresident. Arvestades eelnime-tatut ja tööjõu vaba liikumist, siis residentsuse kaotamine võib toimuda väga lihtsalt. Kui asutakse pikemaks ajaks Soome või mõnda teise riiki pikemaks ajaks tööle, võib see kaasa tuua Eesti residentsuse kaotuse.

Sellega aga kaasnevad tõsi-sed õiguslikud tagajärjed, sest residente ja mitteresidente koheldakse vägagi erinevalt. Keskmise inimese jaoks on üks olulisem maksuvabastus enda alalise elukoha võõrandamisest saadud kasu maksuvabastus. Kui vaadata kehtivat tulumak-suseadust, siis alalise elukoha võõrandamisest saadud kasule on maksuvabastus ette nähtud ainult residentidele (TuMS § 15 lg 5 p 1). Mitteresidentidel selline maksuvabastus puudub. TuMS § 29 lg 4 p 1 kohaselt mitteresidendi Eestis müüdava kinnisasja müügilt saadud tulu kuulub maksustamisele.

Järelikult, kui Eesti resident kolib Soome elama ning võõ-randab Eesti eluaseme ajal kui ta on juba Soome resident, siis puudub tal maksuvabastus ning ta peaks tasuma tulumaksu.

Seejuures on ju mõistetav, et ühe eluaseme müügil soetatak-se tavaliselt endale teine eluase. Seaduse silmis see aga tähendust ei oma. Mitteresidendi puhul ei ole vahet, millise eluaseme ta müüb, kuidas ta selle omandas

ja mis ta müügist saadud tuluga edasi teeb. Igal juhul on selline kasu maksustatav.

Seni on Eesti kohtuprak-tikas residentide ja mitteresi-dentide erinevat kohtlemist peetud õiguspäraseks. Nii näi-teks on maksustatud väliseest-laste omandireformi käigus tagastatud vara võõrandamisest saadud kasu (vt selle kohta nt Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2006. a otsust haldus-asjas 3-04-239). Praegusel ajal tekib küsimus, kas maksuva-bastuse puudumine Euroopa Liidu piires liikuvate mitte-

residentide puhul ei kahjusta Euroopa Ühenduse asutamis-lepingu artiklis 39 sätestatud tööjõu vaba liikumise põhimõ-tet ja artiklis 43 sätestatud asu-tamisvabadust. Euroopa Kohus on 26. oktoobril 2006 kohtu-asjas C-345/05 Portugali füüsi-lise isiku maksuvabastuste koh-ta teinud otsuse, milles pidas liikumis- ja asutamisvabadust rikkuvateks õigusnorme, mis seadsid maksukohustuslase või tema pereliikmete isiklikuks ja püsivaks elukohaks oleva kin-nisasja müümisest saadud tulu suhtes maksuvabastuse saami-se sõltuvusse tingimusest, et see tulu tuleb reinvesteerida

Portugali territooriumil asuva kinnisasja omandamisse (Por-tugali tulumaksuseadus andis maksuvabastuse aga tingimu-sel, et elukoha müügist saadud raha investeeritakse teise elu-asemesse Portugalis). Seejuu-res on kohtuotsuse punktis 20 Portugali vastavate sätete kohta märgitud, et isegi kui Portugali seadus ei keela Portugali tulu-maksukohustuslasel töötada teises liikmesriigis või üldiselt teostada oma asutamisõigust, piirab kõnealune säte siiski nende õiguste teostamist, sest sellel on heidutav mõju mak-

sumaksjale, kes soovib oma kinnisasja müüa selleks, et asu-da elama teise liikmesriiki kui Portugali Vabariik.

Tuleb tõdeda, et meie sea-dusel (täpsemalt TuMS § 29 lõike 4 punktil 1) on sama-sugune heidutav mõju, sest eelistatakse neid isikuid, kes jäävad Eestisse ega lahku teise liikmesriiki. Hetkel koheldak-se ebavõrdselt isikut, kes kolib Tartust Tallinna, ning isikut, kes kolib Tartust Helsingisse ja ei suuda piisavalt kiiresti oma korterit maha müüa ja muutub Soome Vabariigi residendiks. Sellega on minu arvates piira-tud sarnaselt ülalviidatud Eu-roopa Kohtu kaasusega liiku-mis- ja asutamisvabadust, sest majanduslikult on soodsamas olukorras isik, kes ei lähe tei-se liikmesriiki. Arvestades veel kinnisvaraturu olukorda, siis pikk müügiperiood võib olla lihtsalt paratamatus ning oma korteri või maja müük enne, kui muututakse teise riigi re-sidendiks, võib olla äärmiselt kahjulik.

Probleem oleks ületatav tõlgendamisega. Sätet võiks tõlgendada nii, et maksuvabas-tuse saamiseks peab isik olema omanud residendina alalist elu-kohta Eestis. Sellele siiski väga lootusi ei soovitaks panna, sest Eesti maksuhalduri praktika Euroopa Kohtu lahenditest tulenevate põhimõtete raken-damisel on olematu. Järelikult, seni kuni seadust ei muudeta, peavad teise riiki tööle ja elama kolivad isikud arvestama või-malikuvaidlusega.•

8 elu & äRi elis teemaleht

Tuuliki Kasonen-Lins

Reaalselt laekub toetus al-les peale kuludokumen-tide esitamist ja heakskii-

tu. Et hea idee siiski teostamata ei jääks, võib lahenduseks olla krediidiasutuste poolt pakutav sildfinantseering. Sildfinantseerimine on rahalise katte leidmine projekti elluvii-miseks enne toetuse laekumist tingimusel, et välisrahastuse saaja tagastab eraldatud raha fi-nantseerijale toetuse laekumisel. Hansapanga ettevõtete finant-seerimise divisjoni juhi Eddi Joosti sõnul pole tihti Euroopa Liidu toetuste abil teostatavad projektid väikesed ning endal ei

pruugi vajalike kulutuste tarbeks raha olla. „Samuti pole näiteks põllumehel just tark tegu kaks või kolm miljonit krooni käibest välja võtta ja pikaajaliselt ära in-vesteerida. Rahavoogusid tuleb

operatiivselt juhtida,“ selgitab Joost, miks sildfinantseerimist pangast küsima tullakse. kelle jaoks?Sildfinantseerimist võivad pan-gast taotleda kõik juriidilised isikud – nii ettevõtted kui ka näiteks mittetulundusühingud, spordi-, noorte- ja kultuurior-ganisatsioonid ning FIEd. Joos-ti sõnul on Hansapangas täna tavapärane taotleja äriühing, aktsiaselts, osaühing kui ka põl-lumees. Sildfinantseerimise pu-hul pole vahet, kas projekt on kasumit tootev või mittetulun-dusliku eesmärgiga. Pank võtab sildfinantseerimist kui Euroopa Liidu toetuse finantseerimist.

kuidas?Et välja töötada konkreetsele organisatsioonile ja projektile sobiv finantseerimisskeem, tu-leks finantseerija poole pöör-

Raha sihtotstarbelist kasutamist kontrollib

pank terve projekti teostamise jooksul, ra-

hasaaja esitab meile jooksvalt kuluarveid

Sildfinantseerimise puhul pole vahet, kas projekt on kasumit tootev või mit-tetulundusliku eesmärgiga

Sild projektiidee ja teostuse vahel – sildfinantseeringajavahemikus 2007 - 2013 peaks meie eluolu mitmes sektoris euroopa liidu toetuste abil märkimisväärselt paranema. algajat välisra-hastuse taotlejat võib aga külma dužžina ta-bada fakt, et projekti elluviimiseks vajaminev raha tuleb endal kõigepealt välja käia.

duda kohe projektikirjutamise alguses. Kasutades sildfinant-seerimist, viiakse projekt ellu käsikäes finantseerijaga. Kuigi Euroopa Liidu tasandil võib olla otsustatud teie projekti toetada, ei kontrolli sealsed ametkonnad muud, kui et kas toetuse saa-nud investeering on ka tehtud. Seda kontrollitakse kuludoku-mentide järgi ning seega peale projekti lõppu. Siin jääb finant-seerijale risk, et mittesihtots-tarbelise kasutamise korral on ametkonnal õigus toetust mitte väljastada või see tagasi küsida. Teisisõnu ei hoolitse selle eest, et projekti elluviija toetusraha-sid pahatahtlikult või kogemata mujale ei sokuta, mitte toetuse maksja vaid finantseerija. „Raha sihtotstarbelist kasutamist kont-rollib pank terve projekti teos-tamise jooksul, rahasaaja esitab meile jooksvalt kuluarveid. Selle info, mis hiljem läheb ametkon-da näitamaks, mis on projekti jooksul tehtud, teeme meie juba eelnevalt ära,“ selgitab Joost. Kui aga peaks juhtuma, et pä-rast projekti lõppu EL ei akt-septeeri kuluarveid ega maksa toetust välja, siis kuigi on tege-

mist finantseerija riskiga, ei saa projekti mittenõuetekohaselt elluviinu siiski minema jaluta-da. Joosti sõnul vormistatakse taolisel juhul sildfinantseering üldjuhul ümber pikaajaliseks laenuks. Tihti selliseid juhtu-meid aga ette ei tule. „Meie lae-nuametnikul on kohustus lae-

nuvõtjale selgeks teha, milleks raha võetakse ja kuhu see läheb ja kuidas protseduur välja näeb. Kui on lauda ehitus, siis on lau-da ehitus ning kui on traktori ost, siis ei saa osta mopeedi,“ räägib Joost.

millal?Alates eelmisest aastast võib taotleda toetust ka juba alus-tatud investeeringutele. Vara-semalt ei olnud võimalik seda teha. See lihtsustab oluliselt in-vesteeringu teostamist, kuna nii ei ole ettevõte sõltuvuses meet-mete avamise tähtaegadest.

omafinantseeringu nappus?Kavatsuste elluviimisel võib ta-kistuseks saada ka omafinantsee-ringu osaline või täielik puudu-mine. Iga EL meetme puhul on omafinantseeringu suurus erinev, kuid see võib ulatuda kuni 80 protsendini projekti kogumak-sumusest. Joosti sõnul on vähe

levinud info, et pangast saab taotleda ka omafinantseeringu finantseerimist. „Sektorites, kus EL meetmeid on rohkem, näi-teks põllumajanduses, teatakse rohkem, kuidas projekte finant-seerida. Väiksemates asjades, eriti näiteks mittetulundusühingute hulgas, on infot märgatavalt vä-hem. Ei teata, et finantsasutused pakuvad nii sild- kui omafinant-seerimise teenust,“ nendib Joost.

Eestil on perioodil 2007 - 2013 võimalik kasutada ligi-kaudu 53 miljardit krooni inim-ressursi, majanduse ja elukesk-

konna arendamiseks, ligikaudu 14,5 miljardit põllumajanduse ja maaelu ning umbes 1,3 mil-jardit krooni kalandussektori

toetuseks. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on sedasi otsustatud, sõltub raha maksimaalne ära-kasutamine siiski liikmesriigist endast ehk kui aktiivselt meil projekte algatatakse ja kui edu-kalt ellu viiakse. „Oleks väga tark kasutada saadaolevad rerssursid ära ning teha seda targasti ehk jätkutootlikult,“ soovitab Joost.

Vaata infot EL toetuste kohta:

www.struktuurifondid.eewww.agri.ee/MAKwww.agri.ee/ekfwww.eas.ee

võib ulatuda omafinantsee-ringu suurus projekti kogu-maksumusest

80%

teemaleht elu & äRi elis 9

Struktuuri-ehk tõukefondid aitavad subsi-

deerida teatud valdkondi, et need jõuaksid

Euroopa üldise keskmise tasemeni

Nimetatud perioodil on Eestil võimalik kasu-tada vahendeid 53,3

miljardi krooni ulatuses, üle-vaade meetmetest- ja taotlemis-protseduuridest on kättesaadaval EL struktuurifondide kodulehel http://www.struktuurifondid.ee/

Ettevõtluseksperdi Margus Metsaääre sõnul kasutatakse kõrvuti terminiga struktuuri-fond ka nimetust tõukefond, mis pisut arusaadavamalt ise-loomustab Euroopa Liidu sises-te abiprogrammide võrgustiku tööpõhimõtteid ja eesmärke. „Struktuuri-ehk tõukefondid ai-tavad subsideerida teatud vald-kondi, et need jõuaksid Euroopa üldise keskmise tasemeni,” selgi-tab Metsaäär.

eestis on tegutseb praegu kaks sihttasutust, kes menetlevad vastavaid taotlemisprotseduure.Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus (EAS) on Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusinsti-tutsioon-, ja peamine ettevõtjale suunatud toetus- ja arendusprog-

EL struktuurifondide toetusmeetmedkui ettevõtete võimalused oma ideede teostamisekseuroopa liidu liikmena on eestil võimalus osaleda el regionaalpoliitikas ning saada olulise suurusega rahalist toetust euroopa liidu eelarvest. aastatel 2007- 2013 jaga-takse struktuuritoetust kolmest fondist, mis on euroopa liidu peamised toetusalli-kad. nendeks on euroopa regionaalarengu Fond, euroopa Sotsiaalfond ning Ühtekuu-luvusfond.

rammide pakkuja. EAS tegutseb aktiivselt viies valdkonnas: Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,

välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, turismiekspordi ja siseturismi arendamine, tehno-loogia -ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine ning Eesti ettevõtete ja ettevõtlus-keskkonna arendamine, samu-ti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.

seotud riiklike registrite ja muu-de andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine.

Ettevõttele või ettevõtjale, kel puudub kogemus vastavate taotluste tegemise osas, kuid on olemas äriplaan ning vajadus saada toetust, soovitab Margus Metsaäär pöörduda küsimuste-ga EASi, PRIA või vastava alaga tegeleva konsultatsioonifirma poole. „Konsultatsioonifirma omab põhjalikku erialast infot, kaardistab ettevõtte võimalused ja annab esmast nõustamist üld-juhul tasuta,” selgitab Metsaäär. Kui ettevõtja on asjatundja abiga selgeks teinud, kas ja kuivõrd ta on ansse toetuse saamiseks, tu-

Toetust saab kasutada siiski vaid olemas-

oleva, juba tegutseva äri baasil

tatakse. Samas tasub ettevõtjail olla toetuse taotlemisel aktiivne ja lootusrikas, kuna laienemas on toetust saavate ettevõtete ring, seda just tegevusalade jär-

gi. Samas aga tõuseb (vastavalt üldistele majandusarengutele) omafinantseeringu määr. Nii-siis struktuurifondidelt toetust taotleval ettevõtjal tuleks oma

majanduskava põhjalikult läbi mõelda; toetustaotluste kavan-damisel ja koostamisel oleks mõistlik kasutada spetsialistide – konsultantide abi. •

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Eesti Vabariigi Põllumajan-dusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille üles-andeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste and-mise korraldamine, seaduse määratletud põllumajandusega

leb firma tegevusplaan kriitiliselt üle vaadata.

Metsaääre sõnul ei maksa loo-ta, et toetust taotledes õnnestub ettevõtlustegevust nullist alusta-da. Toetust saab kasutada siiski vaid olemasoleva, juba tegutseva äri baasil. Ettevõtja peab arvesta-ma ka omafinantseeringuga ning asjaoluga, et vajalik on äriplaani toetava infrastruktuuri olemas-olu.

Metsaääre sõnul subsideeri-takse ettevõtteid ja ettevõtjaid üldiste, väljatöötatud stratee-giate alusel - PRIA näiteks annab toetusi maaelu arengu-kavade põhjal.

Toetuste meetmed on väga selgelt piiritletud. Struktuuri-fondide toetused ei laiene üld-juhul suurettevõtetele; subsi-deeritakse mikro-, väike-ja keskmisi ettevõtteid.

Metsaääre kinnitusel on fondidepoolne järelevalve põh-jalik elujõulisi ettevõtteid toe-

10 elu & äRi elis teemaleht

Einari KiselEnergeetika asekantslerMajandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium

Paketis välja pakutud põhi-mõtted on uuenduslikud ning on tekitanud tõsist

arutelu, kuidas taoline reform Eu-roopa Liidu majandusele terviku-na tulevikus mõjuks.

Euroopa Komisjoni poolt pa-kutud põhimõtete alusel saaks iga liikmesriik alates 2013. aastast et-temääratud koguse CO2 heitmek-vooti. Kvoodi koguste määramise aluseks on pakutud 2005. aasta tegelik CO2 heitmete tase, mida korrigeeritaks nn solidaarsuse põ-himõtte alusel: mida madalam on riigi elatustase, seda rohkem talle kvooti juurde antaks. Eesti saab sellest loogikast lähtudes juurde

Energia- ja kliimapoliitika on muutumaseuroopa liit on kliimaküsimustes olnud maa-ilmas alati eestkõnelejaks. konkreetse algatu-sena kliimapoliitika edasi arendamiseks andis euroopa komisjon aasta alul liikmesriikidele arutamiseks energia- ja kliimapaketi, mis mõjutab oluliselt ka eesti energiamajandust.

ligi 30% heitmekvooti. Heitmek-voodi kogus hakkaks seejärel igal aastal vähenema 1,74% aastas kuni aastani 2020.

Osa sellest kvoodikogusest võiks liikmesriik jagada tasuta tööstustele, mis konkureerivad rahvusvahelistel turgudel ka väl-jaspool Euroopa Liitu, näiteks tse-menditööstusele, keemiatööstuste-le jne. Ülejäänu jagamiseks peaks liikmesriik korraldama oksjoni, kus võivad osaleda kõik Euroopa Liidu ettevõtted. Elektri tootjate-le tasuta kvooti ei antaks, nemad peaksid kogu kvoodi ostma oks-jonilt turuhinnaga. See tähendaks olulist lisakulu kõikidele fossiil-kütustest (põlevkivist, kivisöest, pruunsöest, maagaasist jne) elektri tootjatele ning nende toodetava elektri olulist hinnatõusu.

Eesti jaoks tähendab sellise süsteemi sisse viimine põlevkivi-

elektri järsku kallinemist. Kui täna müüakse põlevkivi elektrit jaamast välja hinnaga 44senti/kWh, siis oodatava CO2 hinnavahemiku 25-50 EUR/tonn puhul tõuseks põlevkivielektri tootmise hind 40-80 sendi/kWh võrra korda.

Kokkusattumuse tõttu avaneb 2013. aastast ka Eesti elektriturg, mis tähendab, et hinda hakkab oluliselt määrama elektribörs. Põhjamaade elektribörsi prognoo-side alusel võib eeldada, et elektri hind sedavõrd palju Eestis ei tõu-se, sest sel juhul ostetaks odavamat elektrit Põhjamaadest.

Mündil on ka teine külg: kogu heitmekvoodi oksjoni tulu jääks liikmesriigile! Kuna Eestile eral-datav heitmekvoodi kogus on suurem kui praegu CO2 eraldub, siis saaks riik tulu rohkemgi, kui on mõju elektri hinnale. Oluline on otsustada, kuidas seda raha kasutataks. Direktiivi eelnõu järgi peaks vähemalt 20% sellest rahast liikmesriik suunama energiasäästu investeeringute toetuseks, taas-tuvenergia arendamiseks ja po-tentsiaalselt tekkivate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

Eesti jaoks on selle direktiivi kontekstis mitmeid veel lahenda-mata küsimusi. On selge, et põ-levkivist elektri tootmine ei oleks

selliste tingimustega avatud turul konkurentsivõimeline, energiasõl-tumatuse tagamiseks oleks mei-le neid jaamasid aga vahel vaja. Üheks võimaluseks oleks kasuta-da heitmekvoodi oksjoni tulusid Narva jaamade investeeringute tagamiseks. Teine lahendamata küsimus on seotud väljastpoolt

Euroopa Liitu ostetava elektriga: analoogselt väljaspool EL toode-tud elektril heitmekvoodi ostu kulu pole, mistõttu oleks sealt pärit elekter konkurentsivõimeli-sem ka Euroopa Liidu turul. See tekitab aga ebaausat konkurentsi. Samuti käivad arutelud selle üle, kas 2005. aasta algtasemena on

ikka õigustatud või mitte.Arutelud energia- ja kliima-

paketi üle jätkuvad kindlasti läbi kogu aasta. On selge, et alates 2013. aastast toimuvad olulised muudatused Euroopa Liidu ener-giaturul. Sellest tulenevalt toimub juba ka Eesti energiamajanduse arengukavade üle vaatamine. •

Euroopa kultuuridevahelisedialoogi aasta

Võrdsus – Soome, Eesti või Euroopa moodi?eesti on euroopas tuntud kõvakäelise polii-tika poolest nii sotsiaalselt tõrjutud klasside kui rahvusvähemuste vastu. Stereotüüp peab, nagu ikka, osaliselt paika: eestis on maksud madalad ja sotsiaaltoetus töövõimelistele mit-tetöötajatele minimaalne. elamisluba on ees-tisse raske saada, ning paljud kaaseurooplased peavad paljuks ka riigikeele oskuse nõuet vä-hemustelt.

Iivi Anna Masso

Kuid stereotüüp ei paljasta kogu tõde. Võrdluses nii põhjanaabrite kui muu

Euroopaga polegi “teiste” tõrju-mine Eestis nii trööstitu kui krii-tikud annavad mõista.Soomet on eestlased vaadanud juba kaua kui eeskuju. Nõukogu-de ajal TV vahendas pildi Soomest selle lääne heaolu kandjana, mida meile ei võimaldatud. Nüüd vaa-

datakse põhjanaabrit inimlikkuse ja solidaarsuse musternäidisena. Soomest omakorda vaadatase sama pilguga Rootsi poole. Kuid kui palju solidaarsust on ühis-konnas vaja? Ja kas skandinaavne solidaarsus on nii üheselt posi-tiivne kui kodueestlased kipuvad uskuma?

Soome sotsiaalpoliitikal on sü-gavad juured, need ulatuvad vä-hemalt 1918. aasta kodusõjani. Soomes on olnud väga tugev ko-dumaine kommunismiliikumine, see on mõjutanud keskteena lei-tud sotsiaaldemokraatlikku lepi-tuspoliitikat. Vahe Eesti ja teiste individualistlikumate ühiskonda-dega pole ainult rahas arvutatav, vahe on ka hoiakutes. Vaesust, töötust, narkootikume ja alkoho-

lismi leiab ka põhjamaa heaolu-ühiskonnast. Kuid lisaks sellele, et ühiskond hoolitseb tõrjutute eest, pole läbikukkumine solidaarsusest läbi imbunud ühiskonnas ainult häbiasi. Vahel tundub, et edukus hoopis on.

Helsingis vaieldakse hetkel kodu-

tute varjupaikade üle, sest linn on alustanud kampaanja kodutuse kaotamiseks. Tegu pole lihtsalt vaestega – nende üürid maksab sotsiaalhoolekanne linna üürikor-terites, vaid alkohoolikute ja nar-komaanidega, kes sealtki naabrite häirimise pärast välja on aetud. Turvakodusid paigutatakse linna kalleimatesse piirkondadesse, näi-teks Töölö linnaosas tegutsemise lõpetanud haigla kahest hoonest üks müüakse korteriteks 8000-eu-rose ruutmeetrihinnaga, teisest te-hakse narkomaanidele kodu. Asja ümber pöörlevad vaidlused pal-jastavad ühiskondlikke hoiakuid ehedalt. Osa naabreid protesteerib narkokodude paigutamise vastu koolide ja lasteaedade kõrvale, mõni üksik julgeb seada kahtluse alla kalli kohavaliku mõttekust. Vastuseks on süüdistus kodan-likus eluhoiakus. “Kodanlik” – sõna, mis Eestis kaotas nõukogu-de propagandapöörises igasuguse tähenduse – on Soomes endiselt paljudele tõsine sõimusõna.

Kuid kas narkomaanide ja alko-hoolikute asutamine piirkonda, kuhu soomlaste enamuse rahakott neil ei võimalda kolida, ja ilma, et nende ravimiseks-võõrutamiseks tehtaks vähimatki katset, on see kõige õigem solidaarsuse osuta-mise viis?

Või on see vaid meetod eliidile tunda end heategijana ning jääda samas sotsiaalsel tasandil prob-leem-inimestest endiselt valgusaas-tate kaugusele? “Kõige nõrgema-teks” tituleeritud inimeste avalik poputamine ei tähenda sugugi, et soome ühiskond ei oleks karm: neile, kes kas väiksepalgaliste töö-

listena või ka kõrgeltharitud juhu-töötajatena katsuvad oma arveid ise maksta, ei tehta hinnaalandust ka rasketes oludes. Olukord, kus väiksepalgaliste sissetulek ei erine just mittetöötavate omast, ning kus hariduse väärtus on tühine, toob meelde “töörahva riigi”, kus kõik on võrdsed ja mõned on veel võrdsemad.

Sarnaseid tendentse võib näha ka vähemusrühmade osas. Avalikku-ses tehakse palju sõnu multikul-tuurilisuse ja võrdsuse poolt ning hurjutatakse tavainimesi rassismi eest. Kuid seesama eliit, kes neid suuri sõnu teeb, ei nõustu pal-kama tööle välismaal sündinud

Vahe Eesti ja teiste individualistlikumate

ühiskondadega pole ainult rahas arvutatav,

vahe on ka hoiakutes

Eesti stiil on pigem angloameerikalik kui

skandinaavialik või euroopalik

kodanikke ka siis, kui neil on ko-halikud keeled suus ning kohapeal hangitud ülikooliharidus. “Tei-sed” on eliidi silmis teretulnud vaid siis, kui püsivad eksootiliste ja erinevatena oma ringkondades, tänulike pagulasabi vastuvõtjatena – või siis mustatöötegijatena, mil-liseid kohaliku ülekoolitatud rah-vastiku seast enam naljalt ei leia. Tegelikust võrdsusest on asi kau-

gel. Samas puudub ka aus arutelu kultuurikonfliktide üle.

Soome tee on ka Skandinaavia tee. Euroopa lääne- ja lõunaosades on sotsiaalpoliitika erinev, kuid ülaltoodud trende võib pidada ka tüüpiliselt euroopalikeks, vas-

tupidiselt USA-le, kus nõutakse kohanemist ja vastutust, kuid kus võetakse uued tulijad omaks ning “sotsiaalne redel” toimib. Euroopa toetab oma “teisi” helde sotsiaal-abiga, kuid nende pääs ühiskonda on tihti armutult suletud. Eliit kaitseb oma reviiri võõraste eest, tehes suuri sõnu ja näitlikke te-gusid oma armuliku, kuid kõrgi sallivuse demonstreerimiseks.

Sellega võrreldes võib eestlaste maalähedane poliitkorrektsuse puudumine näida võõrale julma-na, kuid pole seda tingimata tege-likkuses. Eestlane ütleb, mis arvab, ning nõuab üksikisikult vastutust enda eest, kuid annab lahkemalt võimalusi uutele inimestele ja mõ-tetele. Eesti stiil on pigem angloa-meerikalik kui skandinaavialik või euroopalik. Täielik õiglus võiks leiduda kuskilt “igaüks on oma õnne sepp”-loosungi ja ennast-piitsutava tehistolerantsuse vahelt – kui täielikku õiglust oleks üldse võimalik saavutada.

teemaleht elu & äRi elis 11

EURESe koostöös osaleb ka veits. EURESe võrgustiku moodustavad ühelt poolt töö-vahendust toetavad andme-baasid http://eures.europa.eu ning www.eures.ee ja teiselt poolt EURESe nõustajad, kes annavad vajalikku infor-matsiooni isiklike kontaktide kaudu.

Euroopa Majanduspiir-konna liikmesriikides on ühtekokku üle 700 EURESe nõustaja, kes on omandanud eriteadmised töötajate riiki-devahelist liikumist puuduta-vates praktilistes, juriidilistes ja administratiivsetes küsi-mustes.

Kõik EURESe teenused nii tööotsijatele, kui ka tööand-jatele, kes soovivad tööjõudu

eureS (european employment Services)

on euroopa komisjoni loodud töövahenduse

võrgustik, mille eesmärk on toetada töötajate va-ba liikumist euroopa liidu

ja euroopa majanduspiir-konna riikides.

Mida peaks arvestama tööle asudes ELi liikmesriikidesse

värvata teistest Euroopa riiki-dest, on tasuta.

milliseid võimalusi eures pakub?Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi kodanikuna on

võimalik juba praegu otsida vabu ametikohti kõigist 31-st Euroopa riigist.

Kuigi Euroopa Liidus keh-tib töötajate vaba liikumise põhimõte, andis Euroopa Komisjon kõikidele liikmes-riikidele õiguse kehtestada üleminekuperiood tööturgu-de avamiseks või neile ligi-pääsu piiramiseks.

Lisaks Lätile, Leedule, Poolale, Slovakkiale, Rumee-niale, Tšehhile, Sloveeniale, Küprosele, Suurbritanniale, Iirimaale ja Rootsile, kes ava-sid oma tööturud uutele liik-mesriikidele alates 1. maist 2004, said ka Eesti kodani-kud vaba juurdepääsu Soome, Hispaania, Kreeka, Portugali, Bulgaaria ja Rumeenia töö-

turule alates 1. maist 2006. Itaalia turule alates 27. juu-list 2006 ning Hollandi turu-le alates 1.maist 2007.

Alates 1. novembrist 2007 ei vaja Eesti kodanik Luk-semburgis töötamiseks töö-luba ning samuti on avatud

Euroopa Majanduspiirkonna liikmes-riikides on ühtekokku üle 700 EURESe nõustaja

Islandi tööturg. Prantsus-maa, Taani ja Belgia kavat-sevad järk-järgult avada oma tööturgu uutest liikmesriiki-dest pärit tööjõule. Norra, Saksamaa ja Austria pikenda-sid üleminekumeetmeid veel kolme aasta võrra.

Seega Euroopasse tööle minnes tuleb arvestada, et kui tulevane töökoht asub mõnes piirangud kehtestanud ELi liikmesriigis, siis praeguseni on seal riigis töötamiseks va-jalik tööluba.

eurese portaali võimalu-sedLisaks võimalustele tutvuda tööandjate kuulutustega saab EURESe veebilehel avaldada oma CV, et tööandjad saak-sid sellega tutvuda ning teiega ühendust võtta.

Elu ja töö teises Euroopa riigis võib kaasa tuua mõ-ningaid raskusi, sest tuleb kohaneda teise kultuuriga, suhelda tööalaselt võõr-keeles ning toime tulla harjumatu maksu- ja sotsiaalkindlustussüs-teemiga.

Kõige parem etteval-mistus on hankida võima-likult palju teavet riigi koh-

ta, kuhu soovite tööle asuda. Alustada võiksite näiteks

ülevaatega teise EMP riigi tööturust ning elu- ja töötin-gimustest, mis lasub EURESe tööalase liikumise portaali http://eures.europa.eu jao-tises Living & Working ja Eesti EURESe kodulehekülje www.eures.ee jaotises „Elami-ne ja töötamine“.

Vahetuma nõu saamiseks võite pöörduda lähimasse Töö-turuameti esindusse, kus on

EURESe kontaktisik, kes jagab esmast informatsiooni töötamisvõimalustest Euroo-pas. Lisaks igas maakonnas

Elu ja töö teises Euroopa riigis võib kaasa tuua mõningaid raskusi

olevale EURESe kontaktisi-kule töötab Eestis 6 tööalase liikumise valdkonnas päde-vat EURESe nõustajat, kes tegelevad inimestega Tallin-na, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa Tööturuameti esindustes.

Neil on juurdepääs suurele hulgale teabeallikatele ning nad oskavad nõu anda palju-des õiguslikes ja halduslikes küsimustes, mis puudutavad töö ja tööjõu leidmist Euroo-pas.

EURESe nõustajate kon-taktid ja vastuvõtu ajad leiate aadressilt http://www.eures.ee/kontakt.

teil õigus töötada mis tahes teises EMP riigis.

EURESe tööalase liikuvu-se portaal aitab leida sobivaid võimalusi. Euroopa Komisjo-ni loodud EURESe portaalist http://eures.europa.eu on

SOLVIT – abimees EL siseturul tekkivate probleemide lahendamiseleesti astumine euroopa liitu andis kodanikele senisest laiemad võimalused näiteks õppima, elama või töötama asumiseks ükskõik milli-sesse el liikmesriiki, ettevõtjatele aga vasta-valt äritegevuse laiendamiseks või toodete ja teenuste pakkumiseks.

Kuigi siseturg toimib üldiselt hästi, tekivad mõnikord vead või tõr-

ked seaduslike õiguste tõlgen-damisel. Näiteks võib tekkida probleem elamisloa saamisel, diplomite ja kvalifikatsiooni tunnustamisel, mootorsõidu-kite registreerimisel, tööhõive

õigustega, sotsiaalkindlustuse-ga, maksustamise või hääleõi-gusega. Ettevõtjal võivad tek-kida tõkked administratiivsel tasemel, näiteks võidakse nõuda toodete lisatunnustamist, teha tõkkeid toodete importimisel vms. Sellistel juhtudel võiksite-gi pöörduda SOLVITi keskuse poole. SOLVITi abi on tasuta.SOLVIT on koostöövõrgus-tik, mis toimib Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. SOLVIT ei ole juriidilise nõustamise või teabevõrgustik, selle eesmärk on

hoopis lahendada siseturu prob-leemid kohtuväliselt. Kokku on SOLVITI poolt lahendatud 78% juhtumitest. Eestis on SOLVITI abil olnud võimalik oma muresid lahenda-da juba 2004.aastast. SOLVIT on esindatud kõikides liikmes-riikides, lisaks veel Norras, Is-

landil ja Liechtensteinis. Eesti SOLVIT keskus asub Majan-dus- ja kommunikatsioonimi-nisteeriumis.

Oluline on tähele panna, et SOLVIT keskuste vaheliselt on võimalik lahendada probleeme, mis on tekkinud kodanikul ja/või ettevõttel avaliku sektori asutuse ebaõige tegevuse tule-musena teises Euroopa Liidu liikmesmaas (ning Norras, Is-landil ja Liechtensteinis) või EL-i õigusakti ebaõige rakenda-

misega nimetatud maades.

kuidas solvIt töötab?Kohalik SOLVIT- keskus kont-rollib esmalt kaebuse sisu, tegemaks kindlaks kas tegu on SOLVITi kaudu lahendatava kaasusega. Seejärel sisestab ko-halik SOLVIT- keskus kaebu-se andmebaasi ning edastatakse automaatselt selle liikmesriigi SOLVIT- keskusesse, kus prob-leem tekkis (Juhtiv SOLVIT-keskus).Juhtiv SOLVIT-keskus teatab ühe nädala jooksul , kas ta võ-tab selle kaasuse vastu või ei. Siinkohal on oluline põhjalik ning selge probleemi kirjelduse olemasolu. Mõningatel juhtudel ei ole probleemi põhjuseks vaid EL õiguse rakendamine, vaid õigusnorm ise. Kui probleemi lahenduseks on vajalik õigus-normi kehtetuks tunnistamine või muutmine , võib lahendu-seni jõudmine võtta tunduvalt rohkem aega kui SOLVITi ta-vapärane tähtaeg. Probleemi lahenduse leidmise tähtajaks on 10 nädalat, mil-le jooksul SOLVIT- keskused töötavad koos ühise eesmärgi nimel. Kaebuse esitajat infor-meeritakse kogu protsessi vältel edusammudest, samuti võima-likust pakutavast lahendusest. SOLVITi süsteemi võivad lüli-tuda nn. sidusorganisatsioonid, kes võivad esitada kaebusi oma liikmete või esindatavate eest ja jälgida kaebuste lahendamise käiku. Sidusorganisatsiooniks sobib tulu mitte taotlev organi-satsioon, kes esindab kodanike

või ettevõtjate huve. SOLVIT kujutab endast alter-natiivset vaidluste lahendamise mehhanismi. Lahendus leitakse kiiremini ning see ei ole koda-nikule/ettevõtjale kohustuslik. Kui kaebuse esitaja ei ole rahul esitatud lahendusega, võib ta pöörduda kohtu poole või esi-tada ametliku kaebuse Euroopa Komisjonile. SOLVITi siseselt ei ole võimalik pakutud lahen-dusi vaidlustada.

valdkonnad, kus solvIt aitab:

diplomite ja kvalifikatsioo-•ni vastastikuse tunnusta-mine

SOLVIT ei ole juriidilise nõustamise või tea-

bevõrgustik, selle eesmärk on hoopis lahen-

dada siseturu probleemid kohtuväliselt juurdepääs haridusele •elamisload •hääleõigus •sotsiaalkindlustus •tööhõive probleemid •juhiload •mootorsõidukite registree-•rimine riigipiiri kontroll •kaupade turulepääs •teenuste turulepääs •FIE-na tegutsemine •Maksustamine •Kapitali ning maksete vaba •liikumine

Tegu ei ole lõpliku nimekirjaga. SOLVIT kaalub iga kaasuse vas-tuvõtmist, mis vastab ülal kirjel-datud kriteeriumitele

Soome hambaarst võib tänu SOLVITile asuda Hispaanias tööle Soome kodanik taotles Hispaa-nias hambaarstina tunnusta-mist. Ta ei saanud mitu kuud mingit vastust ning pöördus lõpuks SOLVITi poole. Hispaa-nia SOLVIT keskus selgitas väl-ja, et menetluses oli aset leidnud arusaamatus ning tal õnnestus kiirendada ministeeriumipool-set otsustamist nii, et Soome hambaarst sai loaHispaanias töötamiseks. Probleem lahenda-ti ühe päevaga

Allikas: http://www.mkm.ee/solvit

12 elu & äRi elis teemaleht

AjALOOLISEd SIdEMEd VIIVAd SääSTVASSE TuLEVIKKu

taani ja eesti vahelistel suhetel on peaaegu tuhande aastane ajalugu. kaubandus ning teadmiste, ideede ja inimeste vahetus on meie ühine pärand.

Säästev üldplaneerimine on suhteliselt uudne idee ning

muuhulgas ühendab see ehituse ja arhitektuuri selliste teadusharude-ga nagu päikese ja tuulega seotud kliimauuringud ning tänapäeva transpordi- ja reoveetehnoloogia. See on tulevik – nii Taanis kui ka mujal. Pole kahtlustki, et nüüd ja edaspidi on säästvus arhitektuuris ja planeerimises võtmesõna.

Taani arhitektuuribüroo Schmidt Hammer Lasseni Archidects kan-navad meie ühist ajaloolist pä-randit tulevikku, projekteerides Paljassaare poolsaarel uut linnaosa nimega ECOBAY ja pidades see-juures silmas just säästvuse põhi-mõtet.

„ECOBAYd kavandades lähtume selle tulevikulinnaku ainulaadsest

asukohast – ECOBAY asub vaid mõne minuti kaugusel kesklinnast, otse Läänemere kaldal ja loodus-kaitseala läheduses,” ütleb Morten Holm, Schmidt Hammer Lasseni Archidects partner.

ECOBAYst kujuneb tänapäevane ja multifunktsionaalne piirkond koos kõigi võimaluste ja teenuste-ga, mis ühes mitmekesises, dünaa-milises ja turvalises paigas peavad olema. Seal on elumajad, koolid, kohalikud poed, ärid ja lasteaiad.

säästvus, teadmiste jagamine ja tänapäeva tehnoloogiaECOBAY peamiseks tunnussõnaks on säästvus; säästvuse põhimõte on peaaegu kõigi üldplaneeringu aspektide aluseks. Mitmesuguste arvukate funktsioonide valik piir-konnas vähendab oluliselt vaja-dust transpordi järele. Samuti on kavas kasutada maasoojusenergiat, väikestes tuuleparkides toodeta-vat tuuleenergiat ja lähedalasuvast reoveepuhastusjaamast saadavat lisaenergiat.

Ressursside säästvale kasutusele aitab kaasa ka hoonete läbimõel-dud paigutus, millega kasutatakse

TAAnI VõõruSTAb ÜrO KLIIMAMuuTuSTE KOnVErEnTSI milleks on meile vaja kliimakokkulepet?Kliimamuutusi on alati olnud ning jääajad on vaheldunud soojade perioodidega. Püsijää puurimised näitavad, kuidas temperatuuri ja kasvuhoone-gaaside hulk atmosfääris on kõikunud viimase 650 000 aas-ta jooksul. Kasvuhoonegaasid ise ei ole põhjustanud tempera-tuuri kõikumisi, kuid on sellele kaasa aidanud. Inimese tekita-tud kasvuhoonegaasid kiiren-davad nüüd kliimasoojenemist rohkem kui iial varem.

Kõikjal meie planeedil on juba näha, et ilmastik on muutunud.

Mõnel pool põhjustab see roh-kem sademeid, teisal senisest kõrgemaid temperatuure. Klii-mamuutuste mõju on arktilistes piirkondades nagu Gröönimaa nähtav selgemaltki kui mujal. Näiteks viimased uurimused Zackenbergi uurimisjaamas Gröönimaal näitavad, et kui kevad algab erinevates paikades keskmiselt 5 päeva varem kui enne, siis Gröönimaal algab ke-vad nüüd 30 päeva varem kui 10 aastat tagasi.

Keskmine temperatuur on Ark-tikas tõusnud kaks korda roh-kem kui ülejäänud planeedil. Alad, kus jää ja lumi sulavad,

on suurenenud 30% võrreldes 30 aasta taguste andmetega.

CoP 15Taanis korraldatakse 2009. aasta detsembris ÜRO kliima-

muutuste konverents COP15. Üle 170 maa esindajad kogu-nevad Kopenhaagenis, et aruta-

da Kyoto protokollile järgnevat tegevuskava. Taani valitsuse eesmärk on saavutada ülamaailmne kliima-kokkulepe, mis hakkaks kehti-ma pärast 2012. aastat. Valitsus

soovib, et uue kokkuleppega liituks niipalju riike kui või-malik.

Taani poliitikud ja äritegela-sed on ühel meelel, et ühised rahvusvahelised kohustused on vajalikud keskkonna kaitsmi-seks ja kliimamuutustega võit-lemiseks. Nad leiavad, et Taani peab näitama teistele riikidele - majanduskasv on võimalik ka ilma kasvava energiatarbimise ja CO2 emissioonita.

Viimase 25 aasta jooksul on Taanis, Euroopa Liidu kõige tõhusama energiakorraldusega riigis, sisemajanduse kogupro-dukt (SKP) tõusnud 75% ilma lisandunud energiatarbimise ja suurenenud kasvuhoonegaasi-

de emissioonita. Samas on Taa-ni lubanud võrreldes teiste rii-kidega märgatavalt vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni – 21% aastate 2008-2012 väl-tel. Juba ligi 420 Taani firmat, kokku 60 000 töötajaga, loeb ennast keskkonnasõbralikuks ettevõtteks. Taani keskkonna-säästlike tehnoloogiate eksport on viimase kümne aasta jook-sul kahekordistunud 70-80 miljoni kroonini (EEK).

www.cop15.dk

maksimaalselt ära päikeseenergiat ja samas viiakse miinimumini liigsest hämarusest tulenev sooja tarbimine. Meie koostööpartner, piirkonna arendaja ECOBAY OÜ, kavatseb 481 000 m2 piirkonna üldplanee-

ringu alusel täielikult välja arenda-da järgmise 15–20 aasta jooksul. ECOBAYs leiavad endale töö- ja elupaiga kuni 6000 inimest.Schmidt Hammer Lasseni arhi-tektid töötavad ECOBAY üldpla-neeringut välja tihedas koostöös Buro Happoldi inseneribürooga ja

Møller & Grønborgi arhitektuuri-bürooga.“Oleme veendunud, et peame osalema tänapäeva ühiskonna ees seisvatele probleemidele keskkon-nalahenduste otsimises.ECOBAY on üks osa neist lahen-dustest, ent loodetavasti ka meie

riikide vahelise edasise koostöö ja teadmiste jagamise lähtepunkt,” ütleb Morten Holm.

Rohkem teavet Schmidt Ham-mer Lasseni Archidects büroo kohta leiate Internetist aadres-sil www.shl.dk.

TAAnI

Kõikjal meie planeedil on juba näha, et ilmastik on muutunud

ecobay

TAAnIS On ÜLE 5500 TuuLEgEnErAATOrI, MIS KATAVAd 1/5 KOgu MAA EnErgIAVAjAduSEST.

IgA KOLMAS KOPEnhAAgEnLAnE SõIdAb TööLE jALgrATTAgA.

www.dEnMArK.dK www.VISITdEnMArK.dK

teemaleht elu & äRi elis 13

vestas.com

Kui tuul maailmast kunagi otsa saab, on see ilmselt meie süü.

Iga viie tunni tagant püstitab Vestas uue tuulegeneraatori. Kõikjal maailmas.

Nr. 1 kaasaegses energiatootmises.

TAAnI VõITLEb KLIIMAMuuTuSTEgA KA KOdudES jA TööKOhTAdEL

Lisaks ÜRO kliimakonverentsi võõrustamisele 2009. aastal püüdleb Taani CO2 taseme vä-hendamise poole ka teisel tasandil. Kampaania “1 tonn vähem” abil ergutatakse taanlasi and-ma oma isiklikku panust.

Kampaania “1 tonn vähem” põhineb lihtsal tähelepanekul, et suur osa iga inimese energia-tarbimisest – ning seega CO2 emissioonist – toimub kodus. Kampaania annab näpunäiteid ja nõuandeid kuidas vähendada kodust ener-giakulu ning see on saavutanud Taanis märga-tava populaarsuse.

Kodu kõrval tarbivad üksikisikud hulga ener-giat ka töökohal, kus veedetakse samuti suur osa oma päevast. Seetõttu on Taani kliima- ja energiaminister Connie Hedegaard viinud kampaania järgmisele astmele, pöördudes Taani 10 000 suurima firma poole üleskut-sega julgustada nende töötajaid leidma või-malusi energiasäästuks töökohtadel. Alusta-da võib lihtsatest ent tõhusatest sammudest nagu auto jagamine töölesõiduks, arvutite ja printerite väljalülitamine kui nad ei ole ka-sutuses ning kasvõi ühendades elektrivõrgust lahti kõik mittekasutatavad (mobiiltelefonide vm) laadijad, mis ka jõude seistes kasutavad elektrit.

Kampaania ”1 tonn vähem” - www.1tonmindre.dk

Taani Lliima- ja Energiaministeerium - www.kemin.dk

100 % TAASTuV EnErgIA

kui elad Samsøl, siis ei tule sinu elekter traditsioonili-sest elektrijaamast. See keset taanit asuv saar kuulu-tati 1997. aastal “taastuvenergia saareks”. eesmärgiks seati saare energia-iseseisvuse saavutamine kümne aastaga.

Jesper KjemsSamsø Energiaakadeemia

Tänapäeval toodavadki saare 11 maismaa tuulegeneraatorit

100% saarel kuluvast elektrienergiast. Tuulevaiksel päeval saab saar laenata elektrit mandri elektrivõrgust ning tagastada selle siis niipea kui tuul taas puhuma hakkab. Samsø lõunaranni-ku lähedale merre on samuti püstita-tud 10 suurt tuulegeneraatorit, mis

kompenseerivad saare transpordile kuluva energia.

küte põldudeltSamsø suuremad asulad on ühen-datud erinevatesse keskküttesüstee-midesse, mis kõik kasutavad sooja vee ja kütte saamiseks taastuvaid energiaallikaid. Saare põhjaosas asub päikeseenergial töötav küttesüsteem, mille 2500 m2 päikesepaneeli võim-sust toetab puulaastudega köetav katel. Saare lõunaosas annab kolm

õlgedega köetavat jaama sooja neljale külale. Nende keskküttevõrkudega mitte liitunud Samsø majapidami-sed on otsustanud oma õliküttesüs-teemid asendada või neid täiendada päikesepaneelide, maasoojuse või puitgraanulitel köetava katla kasuta-misega. Täna töötavad u. 70% saare küttesüsteemidest taastuvate energia-allikate baasil.

energiaakadeemiaSamsø Energiaakadeemia tegutseb saarel taastuvenergiale ja energiasääs-tule pühendatud keskuse ja näitu-sesaalina. Energiaakadeemias asub Samsø Energiateenistus, mis pakub saarlastele tasuta nõustamist, olgu siis parima isolatsiooni või õliküttele alternatiivi leidmiseks.

Tuulegeneraatorid annavad 100 % Samsø elektrist, 70 % soojusest saa-dakse taastuvatest energiaallikatest

Kõik Samsø keskküttesüsteemid kasutavad taastuvaid energiaallikaid nagu õled, päike ja puulaastudIga tuulegeneraator Samsø avamere tuulepargis toodab aastas energiat piisavalt 2000 majapidamise jaoks. Maismaa tuulegeneraator suudab va-rustada energiaga 600 majapidamist. 10 tuulegeneraatorit Samsø lõuna-ranniku lähedases avamere tuulepar-gis saadavad igal aastal mandri elekt-rivõrku rohkem “puhast” elektrit kui saar kasutab oma transpordile, sealhulgas kolme praami kasutuses-hoiuleSuur osa eramajapidamiste õli-küttesüsteemidest on asendatud puitgraanulitega köetavate katelde, kaasaegsete tahkekütusesüsteemide, päikesepaneelide või maasoojuskütte süsteemidega.•

www.energiakademiet.dk

RAHVAARV: 4100 PINDALA : 114 km2 PÕHITEGEVUSED : põllumajandus (kartulid, maasikad), turism Looduslikult on Samsø nagu mini-Taani madalate küngaste, inimtühja-de nõmmede ja metsade, viljakate põllumaade, lastesõbralike randadega ja määda saart laialipillutatud maaliliste külakestega.

Foto www.eneRgiaKadeMiet.dK

IgA KOLMAS KOPEnhAAgEnLAnE SõIdAb TööLE jALgrATTAgA.

SAMSø SAAR

14 elu & äRi elis teemaleht

PrAnTSuSMAASelleks et mõista prantslasi, on vaja mõista prantuse toidukultuuri, sest neile ei ole miski nii tähtis, kui hea toit ja sinna juurde pudel suurepärast veini. kõige olulisemad küsimu-sed lahendatakse toidulaua taga ning koka-raamatud on raamatupoodides minev kaup.

Eeva Kaun

Toidutegemine on prantslaste-le kunst, millele pühendutakse kogu hingega. Üks tundmatu prantsuse kokk isegi luuletas oma retseptid ja lõi siis neile ka meloodia. Ei ole siis midagi imes-tada, et küsimuse peale, mis ise-loomustab kõige rohkem Prant-susmaad, maalitakse silma ette juustuväljad poelettidel, kotist välja paistvad baguettei otsad ja hulgaliselt veini. Prantsusmaa kokandust ise-loomustab mitmekesisus. Toi-dukorrad varieeruvad lihtsast

baguette´ist ja juustust kuni mit-metunniste ja -käiguliste pidu-söökideni. Viimane on prantslas-tele eriti tüüpiline. Enamasti on prantsuse köök lihtne ja baseerub värsketel juurviljadel ning armas-tusel. Üldiselt kasutab prants-lane kohalikult kättesaadavaid toiduaineid ja retseptid on tihti sajandite vanused ning päran-datud põlvest põlve. Sellepärast vihkavadki prantslased kolimist, sest uude piirkonda minek tä-hendaks muutusi nende igapäeva toidulauas.Kuulsad toidud nagu Coq au Vin (kukk veinikastmes) ja Foie

Gras (pardimaks) on tuntud üle kogu Prantsusmaa, kuid enamik toite on populaarsed vaid tea-tud provintsides. Tüüpiline toit Provence´s sisaldab ilmtingimata oliivõli, erinevaid maitsetaimi ja tomateid, samas kui Normandie´s ja Brittanias eelistatakse soolavee kala, õunu ja hapukoort. Piiri-äärsete piirkondade toit on tihti segunenud naabrite omaga.

Prantsuse juustust võiks raama-tu kirjutada (ja neid ongi palju), sest tihti kasutatakse ja kohel-dakse seda kui toitu omaette. Prantsusmaal on üle 400 erine-va juustusordi, neist kuulsamad on kamambäär (Camembert) ja rokfoor (Roquefort). Rokfoori kutsutakse Prantsusmaal juustu-de kuningaks ja kuningate juus-tuks, mille retsepti on sajandeid saladuses hoitud. Põhjust, miks Prantsusmaal on nii palju erine-vaid juustusorte, on lihtne leida – nimelt igas väikses farmis too-detakse ise juustu ja iga farm too-

dab seda erinevalt. Erinevus seis-neb piima hulgas ja kvaliteedis ning ka selles, kui kaua juust on seisnud, mis kõik muudab juustu lõhna ja maitset. Tegelikult oleks täpsem öelda, et Prantsusmaal on mitu tuhat erinevat juustusorti. Kui jutt juba juustule läks, ei saa mainimata jätta ka veini. Prant-susmaal on üle 800 000 hektari viinamarjapõlde, mis aastas anna-vad umbes 7–8 miljonit pudelit veini. Prantsusmaa on täis tuntud viinamarjasorte nagu „Sauvignon Blanc“, „Cabernet Sauvignon“, „Chardonnay“, „Pinot Noir“ ja „Syrah“. Kõige tuntum veinipiir-kond Prantsusmaal on aga vist Champange, kus munk dom Pe-rignon leiutas 17. sajandil vahu-veini tegemise mooduse. See kõik teeb veinist tähtsa prantsuse toi-dukultuuri osa ja on mõeldamatu lõunasöök ilma pudeli veinita. Ei ole kindlaid reegleid punase ja valge veini kasutamiseks. Punast veini juuakse siiski rohkem liha-toitude ja valget veini kalatoitude

juurde. Prantslased armastavad üldiselt kuivi ja poolkuivi veine. Vähe sellest, et veini ohtralt toidu kõrvale tarbitakse, on see ka täh-tis koostisosa paljudes toiduret-septides. Veinis hautatakse kala ja

marineeritakse liha. Teda lisatak-se mitmetesse kastmetesse koos hapu- või rõõsa koorega. Igas peres oma kindlad veini joomise traditsioonid ja kindlad maitsed, mida nii lihtsalt ei muudeta.

PrAnTSuSMAA KuLTuurI PärLId

PrAnTSuSMAA LIIKuMISES

prantsusmaal on tihe ja efektiivne transpor-disüsteem nii õhus, maanteel kui ka vees. otselennud ameerikasse, austraaliasse, aa-siasse ning odavlennud üle kogu euroopa muudavad prantsusmaa atraktiivseks turismi sihtpunktiks.

Eeva Kaun

Pariis on Euroopas rongiliiklu-se süda. Maanteed ühendavad riigi kõiki paiku. Suurlinnade metrood vähendavad liiklus-ummikuid ja liidavad südalin-nad äärelinnadega. See kõik teeb prantslastest ühed maa-ilma suurimad ühistranspordi kasutajad. Pariisi metroo on kui linn oma-ette. Risti-rästi läbi Pariisi sõi-tev metroo on kõige odavam ja lihtsam viis linna läbimiseks: metroojaamasid jagub igasse kvartalisse. Esimesele liinile, mis valmis 1900. aasta maail-manäituseks, on nüüd lisandu-nud veel 15. Pariisi metroo on maailma kõige tihedam met-roo – 245 peatust pressitud 41 ruutkilomeetrile. Peaaegu 4,5

miljonit inimest otsustab iga päev oma autod koju jätta ja tööle sõita metrooga. Kui algul tundubki värviline metrookaart kaootiline ja metroos liikumi-ne ilmvõimatu, siis tegelikult on kogu asi loogiline ja vajab ainult natuke harjumist. Pariis on jalgsi liikumiseks liiga suur ja parkimine südalinnas läheb aasta-aastalt keerulisemaks, nii on Pariisi metroo ainus või-malus vaatamisväärsuste vahel traageldamiseks. Mugav ja odav süsteem lubab inimestel ka üüri pealt kokku hoida ja elada ää-relinnas. Pariis pole ainus linn Prantsusmaal, millel on allma-araudtee. Kõigis suuremates linnades on metroo olemas ja see on enim kasutatud ühis-transpordi viis. Kui metroo liiga lühikeseks

jääb, võib appi võtta riikliku raudtee Societe Nationales des Chemins de Fer (SNCF). SNCF on suurepärane, usaldusväär-ne ja täpne rongisüsteem. Eu-roopas on ta enamasti tuntud oma kiirete rongide poolest. 25 aastat tagasi läks käiku esi-mene rongiliin Pariisi ja Lyoni vahel. Sellest ajast alates on seal Prantsusmaa kiirrongid aasta-aastalt kihutanud aina kiiremi-ni ja kaugemale. Prantsusmaa rahvuslik kiirteede süsteem sai alguse Louise XV ajal. Tolle-aegsed teed olid kitsad vankri-rajad, mis suundusid Pariisist välja maapiirkondadesse ja neid ei saa loomulikult võrrelda tä-napäeva kiirteede võrgustikuga Autoroute. Autoroute’i kuulub üle 12 000 km teid. Kiirteed on Prantsusmaal tasulised, et hoida korras teekatet ja kiirtee-äärseid puhkekohti. Kiiretee äärne puhkekoht on omaette vaatamisväärsus – selleks võib olla lihtne piknikukoht, suur restoran või hoopis näiteks las-te mänguväljak. Kes piknikust ja mängimisest ei hooli, võib muidugi tasulise kiirtee asemel valida hoopis väiksemad kõr-

valteed. Kõrvalteede miinusteks on kiiruspiirangud, stoppmär-gid ja iga paarisaja meetri taha konstrueeritud ringteed. Kuid silmailu ja naudingut on see-eest hoopis rohkem. Väikesed käänulised kõrvalteed sõidavad enamasti läbi pisikeste linnade ja külakeste ning nii võib nii mõndagi huvitavat avastada.Prantsusmaad, Euroopa suuri-mat riiki, on kõige kergem lä-bida siiski lennates. Tänu mit-metele odavlennufirmadele on lennukiga tihti odavam ja kii-rem suurt riiki ületada kui muu transpordivahendiga. 2006. aastal külastas Prantsusmaad 75 miljonit turisti, mistõttu see riik on maailmas turisminduse

poolest esirinnas. Prantslased ise on üpris reisilembelised. Nad armastavad avastada maa-ilma, kuid ka siseturism on kõrgelt hinnas ja Prantsusmaal tiirutades, eriti väljaspool Parii-si, kohtab tihti prantsuse turiste oma suurt kodumaad avasta-mas. Eriti tänapäeval, kui maa-ilm seisab paratamatult silmitsi ülerahvastumise ja süvenevate keskkonnaprobleemidega, on vägagi teretulnud Prantsusmaa pingutused keskonnasõbraliku ühiskonna suunas. Pärast seda, kui Prantsusmaa tegi maailmas ajalugu kõige aegade pikima liiklusummikuga 1980. aastal, mil Pariisi ja Lyoni vahel look-les 176 km pikkune autorivi, on

ühistranspordi efektiivsemaks ja populaarsemaks muutumise mõjud silmaga näha. Domi-nique Voynet, Seine-Saint-De-nise senaator ja Rohelise Partei liige, tegi ettepaneku võtta ka-vasse päev ilma autota, kus ini-mesed jätavad koju oma autod ja liiguvad ringi kondimootori abil. Või vaatame kas või väi-kest Angers´i linna, kus kuni esimese trammiliini avamiseni anti rahva käsutusse 1000 ta-suta jalgratast. Ja prantslased ei peatu ka siin. Tulevik toob Prantsusmaale rohkem jalgrat-taid, keskonnasõbralikke tram-miliine ja allmaaraudteid ning kiiremaid ronge.

teemaleht elu & äRi elis 15

Rait Maruste: Merel olemine annab võima-luse „stepsli seinast välja tõmmata“

tänapäeva kiire elustiili juures on üha raskem leida väljundit tõeliseks lõõgastumiseks ,mis lubaks töömõtteil ja argiko-hustustel hetkekski ununeda. inimene, kes merd armastab ja kellele meri sobib, peaks proo-vima purjetamist. rait maruste, kes on tegelenud purjetamise-ga 20 aastat, teab, millest jutt käib.

Kersti Saar

millal hakkasite tegelema purjetamisega ja kust tuli idee?Olen mere ääres, võib öelda ka, et kaluri-paadis üles kasvanud ja meri on mul ve-res. Oma laeva unistus oli kauane, kuid teoks sai see alles siis, kui teenistus seda võimaldas, ehk Euroopas tööle asudes. milliseid võimalusi ja vabadust jahi omami-ne teile annab?Merel olemine annab erakordse võimaluse ,,stepsli seinast välja tõmmata”, olla väljaspool harjumuspärast, tajuda hoopis teistsugust kesk-konda, merehõngu ja -hääli, pidevat muutust, olla vaba ja samas väga kohustatud, muuhulgas saada aru ja kogeda, et merd ,,jõuga ei võta”. On olnud juhtumeid, kus pikemalt merelole-kust tagasi tulles ei suuda meenutada muidu peas olnud telefoninumbreid või salasõnu. kas purjetamist võib pidada elustiiliks?Võib, kuid minu puhul on olnud pidevaks ta-kistuseks töö, mis mind merest kaugel hoiab. Merele saab minna siis, kui meri seda lubab, mitte siis, kui mina seda tahan. Merest eemal olles on side ikka olemas. Mõtlen ikka purje-tamisele, panen tähele mereuudiseid ning ka-vandan sõite – see mõjustab mu elu endiselt.

kas soovitaksite purjetamist ka teistele.

Cyclades seeria on mõeldud omanikele, kes alles •alustavad purjetamisega, nende esimeseks jahiks, mille alusel valida oma järgmine jaht. Monotüübid on jahid, mis mõeldud tõsiseks •võidusõiduks. Monotüüpide idee on anda omanikele võimalus •võistelda võimalikult sarnastel alustel. Beneteau seeria ainuke jaht Beneteau 57 on teha-•se kõige suurem ja luksuslikum jaht. Eestis esindab Beneteau jahte firma Prantsuse •Jahtlaevad.

Allikas: Prantsuse Jahtlaevad juhataja Eero Pank

miks?Muidugi soovitan, kuid minu kogemuse põh-jal mitte kõik inimesed ei tunne merel end mu-gavalt ja siis muutub see kannatuseks, mis on raske inimesele endale ning ka teistele, sh kap-tenile. Seega, merd peab armastama ja meri peab sobima, siis saab seda ka täiega nautida. olete olnud jahi omanik 8 aastat. mida on jahi omamine teile andnud?Annab hoolt ja tööd, palju rohkem, kui seda ku-jutavad ette kaldal jalutajad, kes näevad kai ääres kenasti seisvaid või merel seilavaid valgeid lae-vu. Annab ka hea tunde alusest, mis võib olla sulle koduks ja sõiduvahendiks, sõita välja siis, kui sa tahad, sinna, kuhu tahad ja kellega tahad. millist nõu annaksite algajale, kes on huvita-tud?Kui huvi on tõsisem, alustage väikesest laevast nagu Laser või folkboot, mis annab tunnetuse veest, tuulest, lainetest ja endaga hakkama saa-misest. Suurel laeval on põhielemendid küll sa-mad, kuid kohe suurde laeva minnes ei taju seda. mis on olnud kõige negatiivsem kogemus?Õnneks seda ei ole olnud ja ehk jääb ka tulemata. Igas jamas, ka vaikses, on oma sõnum, mida tuleb osata lugeda ja tuleviku tarvis kõrva taha panna. Tuleb tunda oma laeva, enda ja meeskonna võimeid ja või-malusi, mitte kunagi kaotada tähelepanu, ,,lugeda” merd, tuult ja kaarti ning plaanida oma käigud ette.

millised kohad on veel avastamata ja kuhu sooviksite kindlasti minna?Tahaks läbi sõita Põhja-Eesti väikesadamad ja Root-si rannikumere. Ehk sõidaks ka mõne suure vana puust purjelaevaga üle Atlandi, meeskonnaliikmena. kas jahi omamine on kallis lõbu?On küll, hea laev on kallis, selle jupid ja kõik pur-jetamisega seonduv on kallis ja ka laeva jooksva pi-damise kulud kogu aeg kasvavad, kuid - keegi ei käsi mul seda teha ning kui prioriteedid on seatud, siis pole kohane kurta. Muide, purjetamise selle osa kohta öeldakse, et purjetamine on ala, kus te panete selga oma kõige kallimad riided, lähete külma du i alla, kus hakkate oma vaevaga kogutud jakobsone puruks rebima...

Beneteau laevatööstus, suurimaid jahitootjaid, loodi aastal 1884 Benjamin Bénéteau poolt.

Beneteaul on lai tootevalik, kindel kvaliteet ja •mõõdukas hinnatase. Jahtide valikus on 4 erinevat sarja, kokku on 24 •erinevat jahimudelit.First seeria jahid on suunitletud jahiomanikele, kes •ihkavad teistega mõõtu võtta regattidel ning kellele meeldib purjetada kiiresti ja igal ajal.Oceanis seeria on mõeldud eelkõige lõbusõidu •purjetamiseks ehk kruiisimiseks ja keskendub eelkõige sellele, et purjetamine ja jahis elamine oleks mugav .

Oceanis 43puhas nauding disainist, mugavusest ja võimsusest

Rävala 11-14, 10143 Tallinn Tel 6676122 www.jahtlaevad.ee

Oceanis seeriasse kuulub veel Oceanis 31, Oceanis 37, Oceanis 40, Oceanis 46, Oceanis 50 ja Oceanis 523

16 elu & äRi elis teemaleht

SOOMESoome kirjanduse algusaegade tähtsünd-musteks kujunesid rahvuseepos „kalevala“ (1835) ja aleksis kivi „Seitse venda“ (1870), mida mitmed kirjandusteadlased peavad siiani soome kirjanduse parimateks saavutu-seks.

Maimu Berg

Kirjandus tegi läbi ärka-misaja ja realismilt ro-

mantismile ülemineku, aga 20. sajandi algusesse jääb veel üks omapärane etapp, mida nime-tatakse lühihuumori aastaküm-neks ja mis aitab mõista ka hi-lisema perioodi kirjandust, kus huumoril on kindel ja soome-pärane osa täita. Eestlastele on minevikust armas Eino Leino (1878-1926), kes meid nii tõsi-selt võttis, et 1920ndate alguses koguni Eesti kodakondsusse as-tumist kaalus. Võtke kätte tema 1998 eesti keeles ilmunud luu-lekogu” “Päikesepoeg”, leiate

SOOME MuuSIKA TOOb PALjudELE MEELdE rASKE rOKI VõI SIIS SIbELIuSE.

SOOME KIrjAnduS

Ja ega Sibelius olegi ju mingi kerge muusika. Si-beliuse „Finlandia“(1899) oli Soome rahvusliku ärkamise tunnusmeloodia. muusika on alati ai-danud soomlastel väljendada varjatud tundeid.

PõhjAPõTru On TALVEL 200000 jA SuVEL LISAKS VEEL 140000

SAunu On SOOMES 1,7 MILjOnIT

suurepärase lüüriku, kelle loo-mingu väärtus on aegumatu. Eestiga on seotud mõned tei-sedki soome kirjanikud. Eest-lanna Hella Murrik-Wuolijoki (1886–1954), kes kirjanikuna tegi nime Soomes ja soomlan-na Aino Kallas (1878–1956), kelle temaatika oli pärast Ees-tisse abiellumist eesti-aineline. Andekatest naistest pole soome kirjanduses ka ilma selleta puu-dust olnud, aegade algusest kuni tänaseni välja. Soome naiskir-jandus on praeguseni hoidnud L. Onerva (1882–1972) algata-tud bravuurset ja uuenduslikku joont. Meeste kirjutatu on ol-nud konservatiivsem, klassikali-

sem, ka idealistlikum, aga samas humoorikam. Soome kirjan-dust on pärjatud ka Nobeliga, mille 1939 sai elulise rahvaelu kujutaja Frans Emil Sillanpää (1888–1964). Tänavu peetakse Mika Waltari (1908 -1979) aas-

tat, kelle „Sinuhe, egyptiläinen“ tõusis maailmakirjanduse best-selleriks. Tänapäeva Soome kirjandus on mitmekesine ja euroopalik, tugevate rahvuslike sugemetega kirjandus, mis on leidnud tee

ka väljaspoole soome keele pii-re. Prantsusmaal on populaar-ne Arto Paasilinna, Saksamaal Leena Laulajainen ja krimide autor Leena Lehtolainen. Ka on sündinud uus soome- ees-ti naiskirjanik –, soome- eesti

segaperekonnast pärit Sofi Ok-sanen (snd 1977), kelle temaa-tika on suuresti seotud Eestiga. (eesti keeles ilmunud „Stalini lehmad“ ja „Baby Jane“). Soo-me kõrgeim kirjandusauhind onFinlandia.•

Jenni Kallionsivu

Öeldakse, et soome mees ei räägi ega suudle, aga muu-

sika kaudu saavad ometi ka kõige tagasihoidlikuma soomlase tuge-vad tunded väljenduse. Vahest just sellepärast ongi raske rokk ja tun-deline tango Soomes nii populaar-sed. Samuti armastatakse karaoket, mida lauldakse nii karaoke-resto-ranides kui ka äärelinna lihtsates baarides. Paremad karaokelauljad on professionaalid, aga see on selle poolest tore žanr, et laulda võib iga-üks, andest sõltumata. Peamine, et tõlgendus oleks ehe.Lordi võit 2006 aasta Eurovisonil jõudis soome raske rokk Euroopa ja

võib-olla isegi kogu maailma tead-vusse. Koletiste maskide taha peitu-nud muusikud tegid suurepäraselt tõsiseltvõetavat paroodiat. Aga soo-me rokil läheb ka ilma maskideta hästi. Näitekst Poets of the Fall on bänd, kelle nukker muusika köidab kuulajaid kogu maailmas. Soome muusika ei kõnele siiski ainult al-lasurutud valust. Seda tõestavad suvefestivalide külalised. Tänavu suvel saab soome muusikat nautida nii Rabarockil, kus esinevad Elä-keläiset kui ka festivalil Viru Folk, kus saab kuulata Pohjannaula ime-ilusat rahvamuusikal põhinevat etteastet.•

Tõlge: Maimu Berg

teemaleht elu & äRi elis 17

SOOME TEATErSoome teatri alguseks võib lugeda 1869. aas-tat, kui esietendus aleksis kivi näidend „lea“. populaarseks tegutsemisvormiks kujunesid algusest peale ringreisid mööda Soomet, mis inspireerisid kohapeal harrastuteatreid loo-ma.

Maimu Berg

Sellest traditsioonist sündis hiljem- 1970. aastatel, kui

rahad võimaldasid, paikkond-like professionaalsete teatrite buum, nii et praegu on oma tea-ter igas suuremas Soome linnas. Samas tegutseb Soomes ikka veel tuhatkond harrastustruppi. Su-veteatrite suur populaarsus on

ilmselt mõjutanud ka eestlasi – soomlaste esimene pöördlavaga vabaõhuteater Pyynikki Tampe-res on rahvusvaheliselt tuntud, rääkimata kuulsatest igasuvistest Savonlinna ooperipidustustest.1960. aastatel muutus soome teater justkui poliitiliseks ruu-poriks. Need ajad on nüüd möö-das. Uus aeg võimaldab lavastada Soome ajalugu tõeselt käsitlevaid

algupärandeid ja nendega ekspe-rimenteerida. Viimase aja sensat-sioonilisem lavastus rahvusteat-ris on meilgi lavastatud Kristian Smedsi „Tundmatu sõdur“. “See etendus ei taotle rahu. See eten-dus ei taotle konsensust. See etendus ei kummarda kujusid. See etendus ei oota kiitmist. See etendus ei taotle ühtsustunnet. See etendus ei taotle poliitilist korrektsust. See etendus ei taotle isamaalist triumfimarssi,” iseloo-mustab Smeds oma tööd. Soome Rahvusooperi postmodernistli-kus majas etendub praegu Aulis Sallise ooper „Punane joon“, mis on leidnud rahvusvahelist tun-nustust. Uusimat teavet Soome teatrist, kirjandusest, muusi-kast jms jagab Soome Instituut www.finst.ee

Jenni Kallionsivu

Puhatakse oma suvekodus, rohkem küll rügatakse seal tööd teha. Kantakse puid ja vett, hoolitsetakse aiamaa eest ja tehakse igavest remonti. Aga käiakse ka suvistel pidustustel, sest sellist asja, mis ei an-

naks põhjust pidu korraldada, pole vist olemaski. Raumas veedetakse pitsinädalat, Oulus küüslauguööd, Sonkajärvis võisteldakse naisekandmises. Midagi hingele pakuvad nt Kajaani luulenädalad, seal on alati saanud ka eesti luuletajaid näha-kuulda.Jaanilaupäeval pole Helsingisse tulijal põhjust ehmatada, kui nad leiavad eest tühja linna. Siis on suurem osa soomlastest oma suvilas pere ja sõpradega pidutsemas või mõnel jaanipäeva festivalil. Ja viimaseid on ohtrasti. On ju jaanipäev paljudele soomlastele jõulude järel suurim püha. Aga kui jõule peetakse vaikselt pereringis, siis jaanipäeva pühitsaetakse lärmakamalt ja koos sõprade ning sugulastega. Siia kuulub ka jaanitule tegemine. Vallalised korjavad seitse erinevat õit ja pistavad need padja alla, et näha unes oma tulevast.Soomlased ise ütlevad, et soome suvi on lühike, aga see-eest on ka lund vähe. Tegelikult ongi põhja tund-rutel lund isegi juunis. Lühike kasvuaeg paneb looduse õitsema ja samamoodi õitsevad sel lühikesel suve-ajal soomlased ise. Sellel, kes suvel Soome satub, on võimalus nautida imelist loodust ja arvukaid suviseid sündmusi. Tõlge: Maimu Berg

SOOME SuVI On SÜndMuSTErOhKE.

SOOME TööLE

Soomes töötada sooviv eesti kodanik peab arvestama terve hulga nõudmiste, ettekirju-tuste ja seadustega. vastavate dokumentide ja sätetega on mõistlik põhjalikult tutvuda, need nimelt kaitsevad suures osas töötaja enda huve.

Eve Kyntaja

tööleping. vahendaja ja tööandja kohustused Vabadest töökohtadest Soo-mes annab ülevaate Soome tööministeeriumi koduleht.Tööjõu rentimisel või töötaja Soome tööle lähetamisel sõl-mitakse tööleping Eestis. Ta-sub tähele panna, et tööotsi-jalt vahendustasu, teenustasu või mingi muu tasu võtmine on keelatud ja viitab ebasea-duslikule tegevusele. Jälgige, et töölepingus oleksid täide-tud kõik vajalikud nõuded. Tööle lähetav ettevõte peab garanteerima töötajale töö-kohariigi põhitingimused: maksimaalne töö- ja mini-maalne puhkeaeg, minimaa-lne tasustatav puhkus, palga miinimummäär, tööohutus, tervisekaitse jne.

Töötasu ei tohi olla väiksem Soome ametiala kollektiivle-pingus sätestatust (pluss lähe-tuse päevarahad, ületunnitöö, töö riiklikel pühadel, puhke-päevadel jpm). Tööandja peab lähetuse ajaks kindlustama töötaja elamispinnaga ning andma kaasa sotsiaalkindlus-tusametis väljaantava tõendi, mis kinnitab, et töötaja eest makstakse sotsiaalkindlustus-maksu ja ta on Eesti haigus-kindlustust. Peale töölepingu sõlmimist tuleb töötajal või tööandjal registreerida tööta-mine Soome tööhõivebüroos

(juhul kui töötamine kestab kauem kui 14 päeva).

Kui töötate Soomes üle kol-me kuu, peate end registree-rima Soome politseijaoskon-nas välismaalaste registrisse; töötamisel üle kuue kuu ka Soome maksuametis mak-sumaksjana. Soovitav oleks võtta Eesti haigekassast Eu-roopa ravikindlustuskaart ja hankida ka õnnetusjuhtumi kinnitus.Töösuhte informatsiooni ja tasustamise aluseid saab kontrollida Soome Tööturu Infokeskuse koduleheküljelt.

sotsiaalkindlustusÕigus pakutavale sotsiaalkait-sele sõltub Soomes töötami-se kestusest või elamisloast. Neljaks kuuks kuni kaheks aastaks sõlmitud tähtajaline tööleping võimaldab saada piiratud sotsiaalkindlustuse; tähtajatu või vähemalt kaheks aastaks sõlmitud töölepingu puhul on töötajal õigus saada ka lapse hooldustoetust, in-valiidsustoetust, sünnitoetust ja üldist eluasemetoetust. Li-sainfo on saadaval Eesti sot-siaalkindlustusameti kodule-heküljel.

Palgad ja maksud Soomes määratakse miini-mumpalk eri ametialade kol-lektiivlepingutes; kõikidelt tuludelt tuleb maksta tu-lumaksu. Tööandja hooleks on palgast maha arvestada ja sooritada töötaja pensioni-kindlustus- ja töötuskindlus-tusmaksed (mõlemad arves-tatakse brutopalgast).

Kui asute tööle, tuleb võt-ta lähimast maksuametist tulumaksukaart ja toimeta-

da see tööandjale. Kui teete põhitööle lisaks muud tööd, kasutage ka kõrvaltulude maksukaarti. Igal aastal tuleb täita tuludeklaratsioon või tulueelarve, mis saadetakse töötajale koju. Töötamisel alla 183 päeva ei saa töötaja Soomes tulusid deklareerida, Soome maksu-amet väljastab sel juhul vas-tava maksukaardi. Kui aas-tasissetulekutest moodustub 75% Soomes teenitud tulu, on võimalik taotleda tulude maksustamist Soomes, esi-tades Eestis teenitud tulude kohta tõendi ja taotluse Soo-me maksuametile.Välisriigis töötamisel saadud tulude maksustamise kohta uurige täpsemalt Eesti mak-su- ja tolliametist. Välismaal saadud tulu võib seaduses või välislepingus sätestatud juhul olla ka maksust vabas-tatud (juhul, kui olete töö-tanud välisriigis vähem kui 183 päeva); tulumaksust on vabastatud eri stipendiumid, välismaal tasutud koolitusku-lud saab tulust maha arvata jm.

välismaalase tööpension Soomes koosneb seadusega tagatud pensionikindlustus tööpensionist ja elukohaga seotud rahvapensionist. Iga Soomes töötav isik, sealhul-gas ka välismaalane, kogub seaduslikult ja ausalt tehtud töö eest tööpensioni. Lü-hiajalise töölähetuse puhul võite samaaegselt püsida ka Eesti sotsiaalkaitse raamides. Sellisel juhul Soome pensio-nikaitse teid ei puuduta. NB! ”Mustast” tööst pensioni-kindlustust ei kogune!

Soovitav on enne Soomest lahkumist kogunenud pen-sionisumma üle kontrollida, samuti ka see, kas töösuhte pikkus ja palgad on regist-reeritud õigesti. Infot pensio-ni kohta saab küsida Soome Pensioniametist või Pensio-nikindlustusfondist, aga ka Soome Tööturu Infokesku-sest Tallinnas.

18 elu & äRi elis teemaleht

PROGRAMM EUROOPA NOORED ON MÕELDUD JUST SULLE. SEEJUURES POLE OLULINE, MILLINE ON SINU TUNNISTUS, KUI HEA VÕI KEHV SA SPORDIS OLED, RÄÄGID SA VENE VÕI EESTI KEELT, OLED SA TARTUST TALLINNAST VÕI TUDUST. PROGRAMMI VÕIMALUSTEST OSA SAAMINE ON SINU KÄTES, KUSJUURES RAHALISELT ON SINU PANUS MINIMAALNE VÕI LAUSA OLEMATU! VAATA VÄLJA ENDALE SOBIV ALAPROGRAMM JA TEGUTSE!

Sulle võib see tulla üllatusena, kuid õppida on võimalik ka väljaspool kooli, seda nii Eestis kui ka välismaal. Reisida, õppida tundma teisi kultuure, suhelda erinevate noortega, töötada erinevates meeskondades, korda saata midagi olulist on see, mis arendab Sinu suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusi, sallivust ja mõistmist, projektijuhtimis- jm eluks vajalikke oskus. Programm Euroopa Noored toetab just sellist õppimist.

PROGRAMM EUROOPA NOORED(i.k Youth in Action) on Euroopa Liidu kodanikuharidusprogramm, mis on mõeldud kõigile 13-30 aastastele noortele. Programmi raames on kõigil noortel võimalik toetust taotleda väga erinevatele tegevusvõimalustele.

EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUSon võimalus kõikidele 18-30-aastastele noortele. Sul on võimalus kahest kuust kuni aastani asuda vabatahtlikuna tööle ning elama mõnda endale sobivasse riiki.

Seejuures on Sinu enda valida nii sihtriik, kui ka organisatsioon, milles töötada soovid.

RAHVUSVAHELINE NOORTEVAHETUSOn võimalus kõikidele 13-25-aastaste noorte gruppidele. Noortevahetuse raames on Sul ja Sinu kaaslastel võimalik kohtuda noortegruppidega teistest riikidest, õppida tundma teisi kultuure ja saada uusi sõpru. Kohtumine saab kesta 6-21 päeva ning aset leida kas Eestis või mõne partnergrupi koduriigis.

KOHALIK VÕI RAHVUSVAHELINE NOORTEALGATUSOn võimalus kõikidele 18-30-aastaste noorte gruppidele (vähemalt 4 noort). See on võimalus kohalikul tasandil midagi olulist korda saata ja oma koduküla, -valla, -linna, -maakonna või laiemalt Eesti (noorte) elu mõjutada ja uuendada, kas siis koos välispartneritega või ilma.

NOORTE DEMOKRAATIAPROJEKTon võimalus kõikidele 13-30-aastaste noorte gruppidele. Noorte demokraatiaprojekt on Sinu võimalus tuua noored otsustusprotsessidele lähemale. Tõsta noorte osalust oma elu puudutavates otsustes kohalikul tasandil või laiemalt.

KOHALIK VÕI RAHVUSVAHELINE NOORTESEMINARon võimalus kõikidele 15-30-aastastele noortele. Noorteseminari projekti raames saad ette võtta suurejoonelisi kohalikke ja rahvusvahelisi üritusi eesmärgiga tuua omavaheliseks dialoogiks kokku noored ja otsustajad.

TAOTLUSI SAAB ESITADA:Euroopa Noored Eesti büroole viiel taotlustähtajal aastas: 1. veebruaril, 1. aprillil, 1. juunil, 1.septembril ja 1. novembril.

Rohkem infot: HTTP://EUROOPA.NOORED.EE/

KOOLIS EI PEAGI KÄIMA... ET ÕPPIDA!

Reisikindlustus on vajalik nii puhkuse- kui

ärireisijale, sest ootamatud tervisehädad

või muud ebameeldivused võivad kodust

eemal tabada kõiki

Reisile minnes ära unusta end kindlustamasteesti kindlustusseltsid maksid reisikindlus-tuse hüvitist 2006. aastal 27 miljonit krooni ja 2007. aastal üle 34 miljoni krooni. mõtle-mapanevad arvud? ilmselgelt näitavad need numbrid, et kõik reisid ei ole probleemivabad ning ka hästi planeeritud reis võib kaasa tuua ebameeldivusi.

Oluline on enne rei-si hinnata, millised ohud konkreetse rei-

siga kaasneda võivad ja mil-

line reisikindlustuse pakett pakub minu reisi jaoks vaja-likku ja sobivat kaitset.Reisikindlustus on vajalik nii puhkuse- kui ärireisijale, sest ootamatud tervisehädad või muud ebameeldivused võivad kodust eemal tabada kõiki.

Lähtuma peaks sellest, kuhu, kauaks ja millega minnakse. Reisija, kes läheb reisile len-nukiga, kasutades mitmeid ümberistumisi, vajab kaitset

lennukitega tekkida võiva-te tõrgete vastu, mitmeks kuuks välisriiki seiklema või töötama minnes on vaja teist tüüpi kindlustuslepingut ja Tallinnast otselennuga ran-napuhkusele suunduva turis-ti riskid on eelmisest jällegi

erinevad.

mida peab teadma enne reisikindlustuse lepingu sõlmimist? Kindlustusseltsidel võivad olla piirangud kui inime-ne välisriigis töötab, viibib seal korraga üle kolme kuu või tegeleb reisil olles mõne ohtliku spordiharrastusega. Seepärast tuleb enne lepingu sõlmimist müüjat teavitada, mida reisil olles plaanitakse teha, et ta saaks müüa vaja-liku kindlustuskaitsega le-pingu.

Reisikindlustuse hind sõl-tub teenuse ulatusest ehk valitud kindlustusvariandist või nende kombinatsioonist, hüvitissummade suurusest, reisipäevade arvust ja rei-sipiirkonnast. Näiteks nä-dalavahetuse reis Euroopas maksab veidi üle saja kroo-ni, kaugemale minnes tuleb maksumuseks olenevalt hü-vitissummade suurusest um-bes 500 krooni nädal.

Allikas: Seesam kindlustus

ETTEVÕTETE JA ASUTUSTE KOLIMINEKOLIMISTEENUSED ERAISIKUTELERAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUSKLAVERITE JA SEIFIDE VEDUTÖÖSTUSSEADMETE KOLIMINE

AVA-EKSPRESS OÜ, PETERBURI TEE 46, 11415 TALLINNTEL: 6 139 737 GSM: 50 36 450, 51 30 755 FAKS: 6 139 729

elektronpost: ava@ava.ee kodulehekülg: www.ava.ee

PAKKEMATERJAL JA PAKKETEENUSLADUSTAMINE, LAADIMISTEENUS

KOLIMISTEENUS

EKSPRESS

ETTEVÕTETE JA ASUTUSTE KOLIMINEKOLIMISTEENUSED ERAISIKUTELERAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUSKLAVERITE JA SEIFIDE VEDUTÖÖSTUSSEADMETE KOLIMINE

AVA-EKSPRESS OÜ, PETERBURI TEE 46, 11415 TALLINNTEL: 6 139 737 GSM: 50 36 450, 51 30 755 FAKS: 6 139 729

elektronpost: ava@ava.ee kodulehekülg: www.ava.ee

PAKKEMATERJAL JA PAKKETEENUSLADUSTAMINE, LAADIMISTEENUS

KOLIMISTEENUS

EKSPRESS

ETTEVÕTETE JA ASUTUSTE KOLIMINEKOLIMISTEENUSED ERAISIKUTELERAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUSKLAVERITE JA SEIFIDE VEDUTÖÖSTUSSEADMETE KOLIMINE

AVA-EKSPRESS OÜ, PETERBURI TEE 46, 11415 TALLINNTEL: 6 139 737 GSM: 50 36 450, 51 30 755 FAKS: 6 139 729

elektronpost: ava@ava.ee kodulehekülg: www.ava.ee

PAKKEMATERJAL JA PAKKETEENUSLADUSTAMINE, LAADIMISTEENUS

KOLIMISTEENUS

EKSPRESS

Suvi on kolimiste aeg piiride avanemisega ja euroopa liiduga liitu-misega on viimastel aastatel kasvanud välis-maale kolivate inimeste arv. kolimisfirmadele on suvekuud selgesti aasta kiireim ja töö-rohkeim periood. kliendi jaoks on tähtis sobiv hind ja hea teenindus.

“ Kõik kolimised kuhjuvad suvesse, sest siis on lastel koo-livaheaeg. Ka äriinimesed ja diplomaadid kolivad enamasti suvel, “ selgitas väliskolimiste eest vastutav ekspert Rain Meri-salu. Eksootilisemad kohad, kus kolimisega aidatud, on Merisalu sõnul Austraalia, Fidzi saared ja Katamandu.Merisalu soovitab inimesele, kel

plaan välismaale kolida, juba varakult planeerimist alustada. “Umbes paar kuud enne koli-mist oleks õige aeg planeerida, mis ajale kolimine jääb. Need inimesed kes on kolinud, teavad, et suvel võib-olla isegi raskusi kolimisfirma leidmisega,“ selgi-tas Merisalu.

klient otsustab hinna ja teeninduse järgiMerisalu sõnul valitakse koli-misfirmat eelkõige hinna järgi. „Inimest huvitab kõige rohkem hind ja hind sõltub kolitava vara mahust. Euroopas arvutatakse seda üldiselt kuupmeetri alusel, USA-s ja mõnedes teistes riikides kaalu järgi,“ selgitas Merisalu.Tema sõnul saab firma valikul

otsustavaks ka imidž ja see kui-das kliendiga suheldakse. „Ini-mene langetab otsuse selle järgi, kui kiiresti ja meeldivalt firma sinuga suhtlema hakkab. Kui hinnapakkumine ei tule kiiresti, siis võib tehing katki jääda,“ sel-gitas Merisalu.

tollimaks ebameeldiv üllatajaVäljaspool Euroopat moodustab tolliteenus osa kolimisteenusest ja see on Reinsalu sõnul eba-meeldivam osa kliendi jaoks.„Näiteks kui Eesti kodanik on töötanud Ameerikas diplomaa-dina, võtab Eesti Toll teda siiski

Reisikindlustus on vajalik nii puhkuse- kui

ärireisijale, sest ootamatud tervisehädad

või muud ebameeldivused võivad kodust

eemal tabada kõiki

kui tavalist tagasipöörduvat Eesti kodanikku, kes on käinud välis-maal tööl. Sellisel juhul peab isik tõestama , et ta on selles riigis elanud ning et asjad on tema poolt vähemalt aasta kasutusel olnud. Vastasel juhul peab ta maksma oma asjade pealt kuni 35 % tulumaksu. Sellist asja

pole veel eriti õnneks juhtunud,“ nentis Merisalu.Kõige rohkem päringuid tuleb klientidelt Reinsalu sõnul seo-ses klaverite, seifide, lillede ja toiduainete kolimisega. Klave-rid, klaaskapid, antiikmööbel ja maalid kolitakse tavaliste asjade-

ga, kui need vajavad hoolikamalt pakkimist. Toiduainete kolimisel kaasnevad Merisalu sõnul mak-sud, mis kliendil tuleb tasuma.„Kui keegi soovib võtta kaasa kuus pudelit veini Uruguaist, siis see võib minna talle väga kalliks maksma ,“ selgitas Merisalu.

teemaleht elu & äRi elis 19

reisisõprade lihtne elumullu avanesid üheksa riigi, sh eesti piirid. Sisu-liselt tähendab see euroopa liidus kiiret ja liht-sat piiriületust, kuna enam ei ole tarvis seista pikkades passikontrolli järjekordades ja sõltuda aegluubis passe tembeldavatest ametnikest.

Linnaturismi kõrval on populaarseks saa-

nud ka puhkus Vahemere-äärsete riikide

rendivillades

Annekreet Heinloo

Seoses reisimise lihtsus-tumise ja sissetulekute kasvuga teevad eestlased

järjest rohkem nn emotsioo-nioste – reise, mida pikalt ette ei planeerita. Viimase hetke pa-kettreiside kõrval on tõusvaks trendiks nädalalõppude veet-mine Euroopa suurlinnades ehk nn city-breakid.

Metropolide võlu on köit-nud eestlasi juba mõnda aega, kuid nüüd on selgelt üheks lõõ-gastumise viisiks saanud mõne-päevased reisid populaarsetesse suurlinnadesse.

Ka eestlaste hulgas on me-nukuse tipus loomulikult üle maailma tuntud ja hinnatud Pariis ja London, mis köida-vad nii kultuurihuvilisi kui ka poodlejaid, nii lihtsalt linna-melu nautijaid kui ka aktiivseid tegutsejaid.

Nende metropolide kõrval,

et Viin on igav. Võrreldes eelpool mainitud

metropolidega on Viin, kus leidub omapärast ajaloo ja tü-napäeva sümbioosi, värske ja trendikas.

Suurejoonelised keiserlikud ehitised kõrvuti uuendusliku ja nüüdisaegse muuseumikvartali-ga. Belvedere’i loss, kus ekspo-neeritakse Gustav Klimti maali-de kollektsiooni ning kesklinnast 10 minutilise trammisõidu kau-gusel asuv boheemlaslik Hun-dertwasseri kunstikvartal.

Esmaklassilised hotellid, tra-ditsioonilised Viini kohvikud, paadisõit Doonaul, apfelstrudel ja sachertorte – Viinil on, mida pakkuda.

Kataloonia pealinn, värviki-rev Barcelona meelitab Vahe-mere-äärse õhustiku ja emotsio-naalse kultuurieluga.

Barcelona on ideaalne siht-koht, kui tahetakse ühendada linna- ja rannapuhkus. Imet-

nale avanevad vaated panevad õhku ahmima.

Barcelona reisi kõige kulu-kam osa on tõenäoliselt ma-jutus. Kui lennupiletid on võimalik soetada mõne soodus-kampaania käigus, siis majutust otsides võib saada külma du i osaliseks, kuna Barcelona maju-tusthinnad on Euroopa pealin-nade seas ühed kallimad.

Rooma on saanud meile eriti hästi kättesaadavaks pärast seda, kui Estonian Air alustas sinna otselende. Rooma tõmbab kü-lastajaid ligi ühelt poolt arvu-kate antiikajastu mälestistega, teisalt aga kõige n-ö itaaliapä-rasega nagu vein, gastronoomia, ülevoolav eluviis ja päike.

Just nendest komponenti-dest koosnebki üks vaheldusri-

kas mõnepäevane linnapuhkus Roomas. Kellel huvi seigelda, sellel tasub kindlasti vaadata ka linnast väljapoole ning käia ära Tivolis, Pompeis ja isegi Capri saarel, kuhu pääseb praamiga.

Tuleks silmas pidada, et suvel võib Roomas temperatuur tõus-ta üle 40 kraadi, mistõttu oleks ehk mõttekas kesklinna hotelli asemel valida linnast veidi eemal asuv ujumisbasseiniga hotell, kus on mõnus linna avastusret-kedelt tulles ennast jahutada.

Linnaturismi kõrval on po-pulaarseks saanud ka puhkus Vahemere-äärsete riikide rendi-villades. Kui te ei naudi ülerah-vastatud rannahotelle, sagimist ja suminat hotellibasseinide ää-res, tümpsuvat muusikat ja mo-notoonseid hommikusööke, siis

on villapuhkus just teie jaoks. Lastega reisides on olemas

kõik vajalik – oma aeg, oma aed, kus tihti ka bassein ja gril-limislehtla, köök, vannitoad ja mõnus tunne olla osake koha-likust elust. Rendivillad asuvad enamasti väikeste külakeste külje all, kus hommikuti võid sõita või jalutada kohalikule tu-rule ning osta hommikusöögiks värskeid kohalikke toiduaineid.

Rendivillade skaala ulatub väikestest kaheinimese suvila-

Rendivillade skaala ulatub väikestest ka-

heinimese suvilatest kuni suurte uhkete los-

sideni

test kuni suurte uhkete losside-ni. Vastavalt seltskonna suuru-sele ja vajadustele peaks igaüks leidma sobiva. Kõige soodsama hinnaga on villad saadaval Itaa-lias, seal on valik suur ning hin-nad algavad juba 6500 kroonist nädalas kahe inimese kohta.

Kindlalt võib väita, et mida lihtsam on reisimine ja sellega kaasnev asjaajamine, seda alti-mad me oleme oma rännukihku rahuldama. •

mis tõenäoliselt lähemat tut-vustamist ei vaja ja mis pakuvad midagi igale maistele, sõidetak-se järjest enam uudistama teisi Eurooopa suurlinnu nagu nt Viin, Barcelona, Milano, Roo-ma, Berliin, Praha jne.

Austria pealinn Viin on eest-lase jaoks paljuski uus ja avas-tamata linn ning miskipärast kohtab tihtipeale eelarvamust,

leda unikaalset Gaudi arhi-tektuuri, poodelda arvukates trendikauplustes ja sealsamas paarisaja meetri kaugusel nauti-da rannamõnusid – seda kõike võimaldab puhkus Barcelonas.

Kui vähegi võimalik, tuleks kindlasti ära käia lähedal asuvas Montserrat kloostris – sakilis-tesse mägedesse ehitatud maa-gilises kohas, kust ümbruskon-

Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena

Mark Twain