veeohutus - päästeameti suurvee erileht kevad 2011

Kuidas sportlik meelelahutus ja vesi kokku sobivad ning mida tuleb seejuures kindlasti mee-les pidada?

Peeter Pungarmeistersportlane veematkamises

Matkaohutuse seisukohalt on ke-vad suvest ohtlikum. Varakeva-del, kui lumi ja jää sulama hakka-

vad, on vesi kiire ja külm. Jõekallastel võib olla veel sulamata jääkamakaid, mis takis-tavad ohu korral randumist. Halvemal ju-hul esineb ka jääsulge, mille alla sattumine on äärmiselt ohtlik. Kui minnakse veemat-kale suurema seltskonnaga, tuleks alati sil-mas pidada, et esimene paatkond oleks suuremate kogemustega.

Kevadine suurvesi on kallastelt lahti uu-ristanud ka puid ja muud risu, mis allavoo-lu triivides takerdub sageli vettelangenud puude võradesse. Sellise «reha» alla on paadiga ülimalt ohtlik sattuda.

Kui veesolev puu on veepinnal, tuleb va-lida võimalikult sile tüveosa ja sinna kerge kiirusega peale sõita. Siis selgub, kas saab puust üle sõita või tuleb tüvele astudes paa-ti sellest üle ujutada.

«Reha» alla sattudes, kas kummuli paa-diga või ujudes, tuleb püüda kõhuga ja hoo-ga puule hüpata. Kui see ei õnnestu, tuleb puu alt läbi ujuda.

PAISUALUNE TULEB ALATI ÜLE KONTROLLIDAPaisud ja vanad veskitammid, mis suvel en-dast erilist ohtu ei kujuta, muutuvad ohual-likaks just kevaditi. Kuidas siis ületada paa-diga ülevoolu paisu ja läbida paisualust valtsi või tagasivoolu?

Süstal peab olema positiivne omakiirus, et läbida tagasivoolu ala. Aeru pole mõtet kõrgel peakohal hoida, vaid ikka selliselt, et saaks paisualuses vees toimivatele keeris-vooludele kiirelt reageerida.

Keerisvoolud püüavad sageli paati vali-tud kursist järsult kõrvale kallutada. Ka-nuuga paisust laskudes kaevub kanuu nina sügavalt õhuosakestest (mullidest) küllas-tunud vette, sest esimene sõitja istub paadi ninas ja see vajub raskuse tõttu sügavalt ta-gasivoolu lainesse.

Esimene sõitja peaks istuma võimalikult kanuu keskele, et selle nina muutuks kerge-maks ja tõuseks kiiremini pinnale.

Laskumist pole mõtet alustada suure

omakiirusega, vaid tõsta kiirust alles siis, kui nina on tõusnud pinnale ja pidurdava tagasivoolu mõjul hakkab kanuu saba sat-tuma tagant langeva voolu alla.

Alati on vajalik eelnevalt vaadata pai-sualust – ka siis, kui olete paisu varem üle-tanud. Iga kevadine suurvesi võib sinna li-sada üllatuse, kas siis kividele takerdunud puutüve või vana küünivärava näol.

Pikemalt on kirjutatud paisudega seo-tud ohtudest ajakirja KanuuKajak 2011. aasta kevadnumbris.

ALGAJAD ALUSTAGU LEEBEMATEL JÕGEDELPõhja-Eestis on palju veerohkeid ojasid ja jõekesi, mis kutsuvad veematkale just keva-diti. Algaja matkaja peaks nendest hoidu-ma.

Sageli on seal kärestikke ja astanguid, mis käivad algajale üle jõu. Esimene eba-meeldiv kogemus võib tekitada aga tõrke kogu eluks.

Seega valige esimesteks katsetusteks veidi leebem jõgi – terve Pärnu jõe vesi-kond, samuti Võhandu, Pirita (v.a Pirita pais), Vääna jõgi või Pedja.

Suurepärase elamuse annab Halliste jõgi oma üleujutatud heinamaadega ja ük-sikute vees pesitsevate taludega. See on ju meie Veneetsia!

ILMA JÄRSK HALVENEMINEVeematkale minnes tuleb arvestada ka ilma järsu halvenemisega. Näiteks võib hakata sadama lund või lörtsi.

Vajadusel tee peatus, et juua termosest kuuma teed ning süüa midagi kaloririkast. Lõuna ajal võib teha kalda ääres lõket, mille juures saab ühtlasi sooja. Kindlasti tuleb lõkkease kustutada ohtra veega, sest keva-dine kulu ja risu võib kergesti hiljem sütti-da!

Nii öösel kui ka päeval võib tempera-tuur langeda alla nulli. Laagrisse jäämisel tuleb jälgida, et kõigil oleks midagi kuiva ja sooja seljas. Vajadusel tuleb vastastikku rii-deid laenata.

Kui kellelgi on märg magamiskott, tuleb ta telgis paigutada keskmisele kohale ja ka-sutada ühiseid magamiskotte.

KEHV MATKAVARUSTUS RIKUB KOGU LÕBUKevadise varustuse nimistus on lisaks sõi-duvahenditele igal matkajal spetsiaalne päästevest ja ilmastikule vastav kostüüm. Jäine vesi võib ka kogenud matkaja kiiresti külmakrampi viia, mistõttu veekindel riie-tus pole siinkohal luksus.

Kui sõiduvahendil puuduvad ujuvust tagavad õhupaagid, tuleb paati kinnitada vahtplastist ujukid. Igal paadil peaks ninas ja sabas olema ligi 2-3 meetri pikkune nöör.

Magamiskotid, telgid ja tagavarariided peab pakkima veekindlalt.

Kindlasti anna enne teeleasumist oma kodustele ja sõpradele eesootavast matkast paari sõnaga teada. Peale oma telefoni-numbri anna lähedastele ka matkajuhi nimi ja telefoninumber, sest teie enda telefon ei pruugi olla töökorras.

Alati peaks veematka esimene paatkond olema suuremate kogemustega ja tasakaa-lukas, et näha aegsasti ette eesootavaid ta-kistusi ja õigeaegselt järgnevatele paatkon-dadele vajalikke korraldusi jagada.

Viimane, samuti suuremate kogemuste-ga paatkond on n-ö sulgeja, kelle ülesanne on abistada nõrgemaid ja mahajäänuid ning hoida sidet esimese paatkonnaga.

VEEOHUTUS

Kevad meelitab jõgedeleSUURVEE ERI

Päästeameti erileht

11. märts 2011

Jõgedel tulevad alatasa ette igasugu-sed ootamatused – nendeks peab alati valmis olema. Foto: Lauri Kulpsoo

2 11. märts 2011VEEOHUTUSWWW.VEEOHUTUS.EE

Matkal vastutab grupi ohutuse eeOhutu matka planeerimiseks tuleb teha põhjalikku eeltööd, kasutades kõikvõimalikke alli-kaid, hinnata võimalikke riske ning olla valmis oma plaane vajadusel ja operatiivselt muut-ma, räägib BCU 4* süstagiid Rene Valner.

Rain Uusenteemalehe toimetaja

Millised on veematkamisega kaasnevad peamised riskid, mida inimesed endale juba varakult matka planeerides tead-vustama peaksid?

Veematkamise riskid erinevad sõltuvalt sellest, kus sõidetakse. Meresüstamise pea-mised riskid on alajahtumine, enda võime-te ülehindamine, puudulikud kogemused keskkonnatingimuste ja keskkonna võima-like muutuste hindamiseks kogu planeeri-tud teekonna vältel, puudulikud enese-päästeoskused, võimetus hädaolukorras ennast nähtavaks teha ja abi kutsuda ning «plaani B» puudumine.

Kuna jõematkamise puhul on enamasti võimalik suhteliselt kiiresti kaldale jõuda, on siin ohutegureid vähem ning lisaks juba eelmainitud alajahtumisele on peamisteks riskideks ohtlikud tammidetagused tagasi-voolud (kurikuulus Peterburi maantee Iru pais) ja võssakasvanud risustunud kaldad, millest tuleb läbi murda enne kuivale jõud-mist. Lisaks toimuvad jõel protsessid kiire-mini vee dünaamika ja ohtude mitmekesi-suse tõttu.

Erandiks on siin muidugi kevadise suur-veega üleujutatud alad Soomaal ja Emajõe luhtadel, kus tihtipeale lisaks sellele, et kui-va maad on keeruline leida, on ka ülimalt lihtne ära eksida ning abi kohalejõudmine on küsitav ja aeganõudev.

Matka korralik planeerimine ja riskide teadvustamine, hindamine ning võimalike erinevate stsenaariumite läbimõtlemine ongi tegelikult kõige tõhusam vahend õn-netuste vältimiseks. Lihtsamate päevaste matkade puhul piisab suhteliselt vähesest, et viia riskid miinimumini: korralik kodu-töö marsruudi planeerimisel, kus lisaks jõukohasele teekonna pikkusele pannakse paika ja lepitakse kokku võimalikud kohad, kus katkestada, kui selgub, et lõpunisõitmi-ne pole kõige mõistlikum lahendus, võima-likult värske ilmateade, ilmastikule ja olu-dele vastava varustuse ja sidevahendite valik, korralik ja ilmastikukindel kaart, kompass ja võimalusel GPS, lisaks piisavalt süüa, juua, tervet mõistust ning tähelepa-nelikkust kaasmatkajate suhtes.

Keerulisemate ja pikemate matkade pu-

hul võib rääkida dünaamilisest riskihinda-misest, kus lisaks põhjalikult tehtud kodu-tööle ja asjakohasele varustusele toimub pidev riskide hindamine ja otsustamine, kuidas on kõige mõistlikum talitada.

Tasub meeles pidada, et riskide olulisu-se hindamisel tuleb tähelepanu pöörata pigem väikestele, aga suure tõenäosusega juhtuvatele riskidele (näiteks kanuuga üm-berminek kanuusse sisenemisel ja sellele järgnev alajahtumine) kui fataalsetele, kuid väikese tõenäosusega juhtuvatele riskidele (näiteks et välk sõidu ajal kanuusse sisse lööb või et keegi saab insuldi).

Millised on riskid, mis esinevad just aas-taaegadest sõltuvalt – varakevadel või südasuvel?

Varakevadistest riskidest on üks olulise-matest kindlasti madal veetemperatuur. Nullkraadi-lähedane vesi võib spetsiaal-riietuseta veematkaja tappa 15 minutiga, 10-kraadine vesi 60 minutiga.

Koordinatsioonivõime kadumine, tasa-kaaluhäired ning ebaadekvaatne käitumine võivad alajahtumise tulemusena ilmneda ootamatult ja kiiresti, piisab vaid mõnest ümberminekust või paariminutilisest sup-lusest jääkülmas vees.

Tihti eksitakse ka olude hindamisega – kärestik või tammialune, kus suvel sõide-tud küll ja veel, võib kevadise suurveega sootuks midagi muud olla. Loomulikult tu-leb alati arvestada matkaseltskonna nõrge-mate või vähem kogenud liikmetega, kelle teovõimet võib pärssida hirm tundmatu olukorra ees.

Suvespetsiifi listest ohtudest võiks ära tuua lisaks alajahtumisele – mis on Eesti oludes alati aktuaalne – kolm levinumat: vedelikupuudus, päikesepiste ja päikesepõ-letus.

Kõik ühtmoodi märkamatult ligi hiili-vad, kuid samas ka hõlpsasti välditavad. Piisavas koguses juua piisavalt tihti, korra-lik müts, päikesekreem või pikad riided, soovitavalt ka päikseprillid, et merelt pee-gelduva valguse eest silmi säästa.

Kuidas õppida tundma veekogu, millele minna plaanitakse, et nii võimalikke ohte vältida? Arvavad ju paljud, et oota-matused jõel ongi põnevaks lisanduseks matkale...

Kindlasti tasuks alustada võimalikult korralikust kaardist, kus lisaks vihjetele jõe- (langus, voolukiirus, vahemaad, tam-mid-paisud) või mere (lainetus, hoovused,

Selleks, et vallutatavat jõge rahulikult tundma õppida, võib jõe vaatlemiseks sobiva paiga l

311. märts 2011 VEEOHUTUS WWW.VEEOHUTUS.EE

eest kõige kogenum grupiliige

tuuled, laevaliiklus) iseloomule oleks või-malik tuvastada ka juurdepääsud ja võima-likud silmatorkavad orientiirid, millest kee-ruline märkamata mööda sõita.

Kui kaardil on marsruut paika pandud, on enamasti abi ka Google Earthist, kus ohtralt pildimaterjali iga ilmanurga käresti-ke, randade, koskede, lainete ja päikseloo-jangute kohta.

Juhul kui pilti pole, on tegemist kas ta-valise ja ohutu kohaga, või siis pole seal ükski kaameraga turist veel käinud.

Kui pärast tööd kaardi ja internetiga hinges veel kahtlus kripeldab, ei aita muu, kui minna kohale ja ise üle vaadata ning tehtud plaanid täpsustada või ära jätta.

Kuidas oma käitumist treenida/teadvus-tada/kontrollida, et vältida ohuolukordi ja kui need tekivad, siis ohutult välja tul-la, nii ise kui kaaslased?

Ohtude vältimine on paljuski õpitud ja kogemustel põhinev rutiin, kus on palju au-tomaatseks harjutatud reegleid. Alates ris-kihindamisest, varustuse kontrollist, laag-ripaiga ülevaatusest igal hommikul enne lahkumist (et mõni oluline asi maha ei unu-neks), visuaalse ja häälkontakti tagamisest matka vältel, kuni päästmise korralduseni,

kus kõigepealt tagatakse päästja ja grupi ohutus, seejärel tegeletakse päästetavaga ning viimases järjekorras päästetava varus-tuse kokkukorjamisega. Lihtsalt sõprus-konnaga veele minejad võiksid enne seda pühendada minuti turvalisusele. Võta kaart ja tutvuge jõeosaga ning leppige kokku, et hoiate kõigil silma peal.

Natuke sarnaneb see autosõiduga, kus ohutuse tagavad pigem harjumused ja reeglitest kinnipidamine, kui pidev valmis-olek millegi juhtumiseks.

Kuna võimatu on ohtusid sajaprotsendi-liselt välistada, tuleks eelnevalt harjutada enese ja teiste päästmisvõtteid. Süstasõidus on lisaks elementaarsetele tehnilistele os-kustele nagu edasi-tagasi liikumine ja süsta juhtimine, väga oluline oskus ümberläinud paat ilma süstast väljumata taas õigeks pöörata (eskimopööre), või juhul, kui olete siiski pidanud keset merd süstast väljuma, oskus ennast ise paati tagasi aidata.

Mina või matkaliider – kes vastutab ohu-tu matka eest?

Matkal vastutab grupi ohutuse eest matkajuht. Isegi juhul, kui grupijuhti pole valitud, loetakse BCU (British Canoe Unio-ni) süsteemis vastutavaks matkagrupi kõi-

ge kogenum liige, kes peaks võimalikke ohtusid kõige paremini tajuma ja tegema grupi ohutuse tagamiseks õigeid otsuseid.

Individuaalse ohutuse eest vastutab loo-mulikult iga matkaja ise, sest pole matkaju-hi võimuses kõigi grupiliikmete iga liigu-tust kontrollida. Tavaliselt annab korraldatud matka puhul iga osaleja selle kohta allkirja, et mõistab, kuhu on tulnud ja teadvustab tegevusega kaasnevaid riske.

Eestis on jutt, millele alla kirjutatakse, tavaliselt suhteliselt lühike ja arusaadav, Ameerika Ühendriikides on sama paber kaks A4 täit tihedat kirja.

Millised tervislikud seisundid välistavad veematkale minemise või sellel osalemi-se?

Kui enesetunne on kehv, pole mõtet veele piinlema minna. Kui tundub, et tervis on plaanitud matkale minekuks piisavalt hea ja tegemist on vanade vigastuste või krooniliste haigustega, tuleks grupijuhti oma tervislikust seisukorrast kindlasti tea-vitada ja enda spetsiifi lised rohud kaasa võtta – matkajuhi esmaabipakis ei pruugi neid olla.

Võiks veel rõhutada, et kui on mingisu-gune konditsioon, mis võib turvalisust mõ-jutada, siis tuleb kindlasti küsida lisainfot matka kohta ja hinnata, kas see võib panna ennast ja teisi ohtu. Näiteks diabeedi puhul peab olema kindel, et ületus ei lähe liiga pi-kaks ning juhul kui läheb, oleks võimalik maale minemata süstida. Epilepsia puhul kaalu kindlasti riske ja räägi sõpradega läbi. Need on elupäästvad otsused.

Kindlasti tuleks välistada joobeseisundis veele minemine, mis lisaks koordinatsiooni ja kaine otsustusvõime häiritusele on oluli-ne tegur ka alajahtumise tekkimisel.

Kuidas siis ühte ohutut, kuid siiski adre-naliini pakkuvat veematka ette valmista-da? Kelle abil?

Võiks pöörduda professionaalsete mat-kakorraldajate poole, rääkida oma soovid ära ning uurida, mida teha saate.

Mida kodust kaasa võtta (või vastupidi, mida ei tasu kaasa võtta?)

Personaalne varustus: riietuda vastavalt ilmastikuoludele ja võimalikult veekindlalt (maksimumvariant kuivaülikond, miini-mumvariant vihmakindel riietus), veekind-lalt pakitud varuriided, piisavalt süüa ja juua, personaalsed ravimid, päikeseblokaa-tor, sääse- ja parmutõrje.

Grupivarustus: kaardid, kompass, vee-kindlad (või veekindlalt pakitud) sideva-hendid, esmaabikomplekt (plaastrid, kree-mid).

Koju või poodi võiks jätta alkoholi, klei-did-kübarad ja kalli ning mitteveekindla elektroonika.

paiga leida ja kasvõi keha kinnitades jõe käitumist jälgida, teab süstagiid Rene Valner.

Foto

: Ren

e Va

lner

i era

kogu


Enne veele minekut valmistu põhjalikultVeega seotud vaba aja sportli-kud tegevused koguvad aasta-aastalt üha enam populaar-sust, millega peab aga kindlasti kaasas käima tead-miste kasv – järved, jõed ja me-revesi käituvad oma külaliste-ga kõik veidi erinevalt.

Andres KajuReimann Retked giid, BCU 3*

Kuna järvedes ja tiikides käivad ini-mesed kõige rohkem ujumas, juh-tub seal ka kõige rohkem õnnetusi.

Igal aastal vigastavad end sajad tundma-tus kohas vette hüppajad. Kurvemal juhul on selle tagajärjeks liikumisvõimetus või uppumine – põhjuseks mõtlematu tegutse-mine ja oma võimete ülehindamine.

Suurt rolli eelmise aasta uppumiste juu-res mängis ka alkohol. 85st uppunust 49 olid eeldatavalt joobes (57,6%), näitab Sise-ministeeriumi kaheksa kuu statistiliste andmete analüüs.

Järvel võib ennast üsna turvaliselt tunda sõudepaadis. Kindlasti aga ei sobi paat nii hästi jõele ja merele. Veematkale minnes tuleb meeles pidada, et päästevestid peavad korralikult seljas olema ning alkohol ja vesi ei sobi kunagi kokku. Samuti ei tohi unus-tada teisi (pereliikmeid, sõpru) oma plaani-dest teavitamast.

Peipsi järv ja Võrtsjärv on omamoodi erandiks – seal tuleb käituda nagu merel.

JÕED ON ETTEARVAMATUDJõed on ühed ohtlikumad paigad veemõnu-de nautimiseks, samas pakuvad nad ka kõige suuremat naudingut. Tihti on ohuolukorda-de põhjuseks oskamatus ohte ette näha.

Viimastel aastatel on kurikuulsaks saa-nud Iru tamm Pirita jõel Tallinna külje all. Suurvee ajal tekib selle tammi taha väga võimas tagasivool (ingl k hole ehk auk) ja kui veesõidukil pole piisavat kiirust, et oht-lik ala ületada, on nn auku kinni jäämine garanteeritud. Eelmisel aastal kaotas seal elu kaks inimest ja vähemalt kaks inimest said raske ajukahjustuse.

Kõige ohtlikum on selliseid kohti läbida kanuuga, kuna see on väga tehniline sõidu-vahend. Kanuus istutakse veepinnast kõr-gemal, mistõttu asub kõrgemal ka raskus-kese ehk alus läheb kergemini ümber.

Teiseks miinuseks on see, et kanuu on pealt lahtine. Tammidest ja kärestikest las-kudes tuleb üldjuhul pritsiv vesi paati, mis muudab selle eriti ebastabiilseks. Kuigi ka-nuu on Eestis kõige populaarsem veesõi-duk, oskavad sellega tõeliselt hästi sõita vaid vähesed.

Üha rohkem kasutatakse jõgedel ka süs-tasid. Süst ehk kajak on palju võimekam ning kanuust märksa turvalisem alus.

Tõelistele entusiastidele pakub süst ka oluliselt rohkem meelelahutust – seda aga vaid juhul, kui erinevaid sõidu- ja pääste-võtteid on vähemalt aastajagu harjutatud.

Eestis kestab kevadine suurveeperiood olenevalt talvest vaid 2-3 nädalat aastas. Et oskused rooste ei läheks, käivad asjaarmas-tajad talviti erinevates Eesti basseinides oma oskusi lihvimas.

MERD TULEB AUSTADAÜha populaarsemaks muutub ka meresüst. Eestis on üle 1500 saare ja süstaga avasta-mist seega palju. Kui on omandatud sõidu- ja päästetehnikad, on ka meresüst võrdle-misi turvaline sõiduvahend.

Paraku juhtus eelmisel suvel kõige ras-kem veeõnnetus just meresüstadega, kui võistluse käigus uppus rasketes ilmaoludes kolm inimest. Üheks põhjuseks oli just või-mete ülehindamine.

Meri on järvedest ja jõgedest palju suu-rem. Kui veesportlasega midagi juhtub, on tähtis, et hädaline võimalikult kiiresti lei-taks. Selleks tuleb kanda eredavärvilisi rii-deid ja päästevesti.

Isegi kõige palavamal suvepäeval võta kaasa kuivad vahetusriided. Tuleb meeles pidada, et ka 30 soojakraadi juures võib ini-mene alajahtuda.

Merd tuleb austada. Enne matka mõtle rahulikult kõik ohud ja võimalikud õnnetu-sed enda jaoks läbi. Kindlasti tee selgeks ka paari päeva ilmaprognoos.

Hommikul merele minnes võib küll kena ilm olla, aga see võib muutuda minu-titega.

Olulised telefoninumbrid• Sünoptiku ööpäevaringne kontakttelefon 900

1032 (0.86 eurot/min). • Soovitatav on teavitada oma plaanidest me-

revalvekeskust – põhjarannikul 619 1224, läänerannikul 440 1300. Kui juhtub õnnetus, on sind nii kergem leida.

ALLIKAS: KAJAK.EE

Jäta meelde!Reeglid jõematkaks• Enne matkale asumist tee alati kodutöö kaa-

rdiga (Kust saab veele, kust kaldale? Kus on ohtlikumad lõigud? Kuidas jõuab kohale abi, kui on juhtunud õnnetus?).

• Enne ohtlikke kohti tuleb teha luuret (Kas vette on kukkunud puid? Kuidas ohtlik lõik läbida? Kas üldse läbida või on targem paa-did ringi tassida?).

• Kui ees on ootamatu takistus ja enne seda pole kuidagi võimalik kaldale saada, siis kõi-ge parem, mida teha saad, on tõmmata nii, kuis jaksad! Ehk on sul õnne ja suurem hoog viib su takistusest üle. Lihtsalt aer kätte võt-ta ja karjuda ei aita sind aga kuidagi.

• Sõidu- ja päästetehnikaid harjuta enne mat-ka ohutus kohas (nt seisvas vees).

• Päästevest töötab ainult siis, kui see on sel-jas ja korralikult kinnitatud. Eest lahtine ja tolknev vest on samahästi kui olematu.

• Alkohol ja veematkad ei sobi kokku. Alkohol pärsib tasakaalutunnetust ja kiirendab oluli-selt alajahtumist. Jäta see osa õhtuks lõkke äärde või sauna kõrvale.

• Kui oled juba ümber läinud ja ujud jões, või-vad igasugused vettekukkunud puud tähen-dada potentsiaalset surma. Veevoolul on to-hutu jõud ja kui sa jääd puu taha kinni, on sul hetkega mitu tonni vett seljas ning sealt välja saada on võimatu. Kui sa ei suuda puu kõr-valt ujuda, proovi alati ronida üle puu. Mitte mingil juhul ära sukeldu ega proovi puu alt läbi pääseda!

• Isegi vaikselt voolavas vees on jalgade põh-japanek väga ohtlik. Jalad võivad kivi või puu taha kinni jääda ja nii lükkab vool su hetkega pikali. Alati uju võimalikult kalda lähedale ja tõuse püsti siis, kui oled täiesti kindel, et vool sind enam minema ei vii.

• Kui lähed esimest korda tundmatus kohas veele, konsulteeri spetsialistidega.

Reeglid merematkaks• Omapead minnes omanda kõigepealt pääs-

tevõtted• Paki laetud mobiil veekindlalt (spetsiaalne

veekindel kott maksab u 15 eurot või kasuta näiteks kondoomi) ja käepäraselt.

• Kontrolli üle oma (pääste)varustus ja oska seda ka kasutada!

• Mine merele ainult juhul, kui oled endas täiesti kindel.

• Kui tuulekiirust lubatakse juba üle 8-10 m/s, kaalu veel kord, kas tuled sellistes tingimus-tes toime.

• Mõtle sellele, kas oled ise ennast suuteline päästma, kui lähed kaldast mitme kilomeetri kaugusel ümber.

• Alkohol mõjutab väga oluliselt tasakaalu ja soojakadu. Jäta alkohol õhtuks, kui sinu me-rereis on möödas ja oled turvaliselt tagasi kaldal.

• Paki kaasa kuivad riided.• Varusta end signaalrakettidega.• Salvesta merevalvekeskuse number kiirvali-

ku alla.• Treeni ja harjuta sõidu- ja päästetehnikaid

regulaarselt. Kui ei oska, pöördu spetsialisti poole (vt www.kajak.ee).

ALLIKAS: ANDRES KAJU


Koostöö ja usaldus matkalMatka valides tuleks kesken-duda matkakorraldaja pädevu-sele ja seejärel pakutava tee-nuse hinnale.

Levo TohvaEesti Matkaliit, kutsekomisjoni esimees

Kuidas aga hinnata matkakorraldaja pädevust ja teenuse headust, kui matkakorraldaja väidab end olevat

väga kogenud? Nii erialainimesed kui ka tarbijad on

kompetentsi hindamise küsimusega halli-dest aegadest saati kokku puutunud ja la-hendanud selle dilemma kutsekvalifi kat-siooni abil. See tähendab, et ükski ametimees ei hinda ennast ise, vaid tema oskusi-teadmisi-kogemusi hindavad ame-tivennad. Eksami edukalt läbinud taotleja saab hindamise tulemusel tunnustuse ehk kutsekvalifi katsiooni ja seda tõendab kut-setunnistus.

Matkamise vallas viib hindamist läbi Eesti Matkaliit (EML) ning pädevust tõendab matkatreeneri kutsetunnistus. Mida kõrgem on kutsekvalifi katsiooni tase (I-V), seda kogenum, vilunum ja tar-gem on konkreetne inimene oma kutse-alal.

Kuidas aga eelhinnata matkakorral-dusfirma teenuste headust? Loomulikult annab valiku tegemiseks kindlustunde tuttavate inimeste kaudu suust suhu le-viv info. Kui aga selliseid inimesi tutvus-ringkonnas pole, siis tasuks uurida, kas korraldav meeskond on kvalifitseeritud (kutsetunnistused, esmaabikoolitused jne), kaua tegutsetakse ning kas järgi-takse mõnd kvaliteedijuhtimise süstee-mi.

SEGADUSED KONTROLLIMEHHANISMIDESMatkatreeneri kutse on EMLi poolt kohus-tuslik 2004. aastast alates. Ka seiklusturis-mi kvaliteedijuhtimise süsteem on raken-dumas esimese Eesti matkakorraldaja juures.

Olen etteruttavalt nõus, et kutsekvalifi -katsioon ei anna sajaprotsendilist ohutus-garantiid, kuid see vähendab võimalust, et õnnekütid satuvad riskantsete teenuste pakkujateks. Samuti annab see ostjale-osa-võtjale esmase turvatunde, et operaator valdab oma ametit vähemalt miinimumta-semel. Praegu tegutsevad valdkonnas ka operaatorid, kellel on olnud tõsiseid tur-vaintsidente või kellel puuduvad teadmi-sed-kogemused.

Miks? Sest seadusandja on küll vastu võtnud toote ja teenuse ohutuse seaduse (TTOS), kuid pole selle kontrolli matkami-

se valdkonnas otseselt delegeerinud ühele-gi vastutajale.

EMLi püüdlused olukorda parandada on põrganud arusaamatuse ja ükskõiksuse vastu. Seetõttu ei peeta praegu arvestust ka matkade käigus toimunud vigastuste ega surmade üle.

MATKAJA JA MATKAKORRALDAJA SUHEMis hetkest muutub matkaja matkakorral-dajaks? Siis, kui ta hakkab tasuta või tasu eest gruppe juhtima.

Kuni inimene käib ise matkal, vastutab ta ise enda eest. Uuel tasemel teadmised ja oskused on möödapääsmatud siis, kui asu-takse organisaatori-grupijuhi (vastutaja) rolli ning viiakse grupp matkale või organi-seeritakse matkavõistlus (lisanduvad pla-neerimise-, riskijuhtimise-, päästeoskused, esmaabi andmise oskus jne). Sellest hetkest tekib osavõtjate ees ka seadusega ette näh-tud kohustus. Korraldaja kannab hoolikuse kohustust ja kohustub pakkuma teenust mõistlikult ning tema tegevusalal välja ku-junenud standardite, tavade ja regulatsioo-nide järgi.

Võlaõigusseaduse järgi kannab operaa-tor kohustust oma lubaduste täitmise eest ja vastutab TTOSi järgi ohutu teenuse eest. Samas eeldatakse tegevustes ka osaleja mõistlikku käitumist.

MILLISED ON MATKAKORRALDAJA KOHUSTUSED?Matkakorraldaja peab omama alale ja tege-vuste tasemele nõutavat väljaõpet ning ole-ma atesteeritud ehk omama kutsetunnis-tust.

Samuti peab opereerima sertifitsee-ritud ja hooldatud varustusega ning soovituslikult omama vastutuskindlus-tust.

Ta peab tagama kliendi informeerituse, varustatuse ja ettevalmistatuse vastavalt matka raskusastmele ning tagama kliendi ohutuse ja toetuse terve teekonna (ürituse) kestel.

Matkakorraldaja peab olema võimeline korraldama päästmist ja evakuatsiooni ning andma vajadusel esmaabi.

Nimekiri pole lõplik, kuid toob välja põ-hilise. On ka üks välistus – operaator pole piiramatute ressurssidega inimene ja selle-pärast ei saa talt nõuda kõikide riskide maandamist.

MILLISED ON MATKAJA KOHUSTUSED?Klient peab järgima operaatori seaduslikke korraldusi.

Klient peab hindama oma võimeid reaalselt.

Klient ei tohi olla kaasosaliseks hooletu-ses, vabatahtlikult elu-tervisega riskida ega tarvitada matkal alkoholi või narkootiku-me. Samuti ei tohi klient seada ohtu teisi matkajaid.

MIS ON RENTIJA JA MATKAKORRALDAJA VAHE?Tegemist on keerulise küsimusega isegi sel-lisele hästi arenenud matkaohutusega maa-le nagu Suurbritannia. Joon jookseb mööda omavastutuse õhkõrna piiri.

Matkavahendite rentija ei korralda reeglina matka organiseerimistöid (grupi kogumine, eelinformeerimine, suunami-ne, instrueerimine, väljasaatmine, julges-tus), vaid rendib varustust välja laenutus-punktis.

Kui süsta või kanuu rentija kuulutab avalikult välja renti, kuid tegelikult tege-leb «mustalt» matkade organiseerimise-ga, peaks tal hoolikuse standardi põhjal tekkima grupi ees ka vastutus. Selle võib kohtunik arvesse võtta (näiteks õnnetuse korral) inkrimineeriva asjaoluna.

Eesti Matkaliit (edaspidi EML – www.mat-kaliit.ee) on matkamise erialaorganisat-sioon, mis kuulub Eesti Olümpiakomitees-se (EOK) ja Euroopa Rändurite Assotsiatsiooni (ERA). EML omistab mat-katreeneri kutset, Europassi kutsetunnis-tuse lisasid ning haldab seiklusturismi kva-liteedijuhtimise süsteemi.

Levo Tohva on Eesti Maaülikooli loodustu-rismi riskijuhtimise aine lektor ja

matkatreener

Matkamine, matka korraldamine ja ohutus: Lühike meelespea operaatori valimiseks:http://matkajuht.blogspot.com/2009/07/kanuumatkad-ja-sellest-kuidas.html Meelespea. Mida matkaja peaks silmas pidama veematkale minekul?http://matkajuht.blogspot.com/2010/06/kanuumatk-on-tulemas-kuidas-ette.html Väike näide suhtumisest veematkade korraldamisse:http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/7004

ALLIKAS: LEVO TOHVA


Ohutust õpid läbi kogemusteOhutuks matkamiseks või võist-luseks veekogudel ei piisa loo-mulikult vaid matka või võistluste korraldaja antud ohutus juhendi läbilugemisest, aga abiks ja heaks alguseks on seegi. Enam tasub aga kuulata targemate ko-gemusi ja nõuandeid.

Hillar IrvesVõhandu maratoni korraldaja

Esimene Võhandu maraton toimus 2006. aastal ja selle fi ni oli Räpina ran-nas. Ei olnud mul siis õigeid kooskõ-

lastusi ega korralikku turvaplaani. Kõik osa-lejad sõitsid otse üle Raigla lahe Lämmijärvel, olles kaldast pea kahe kilomeetri kaugusel.

Hirmus mõelda, kui seal järvel oleks mi-dagi juhtunud. Ilmataat oli tookord meie poolt ja järv püsis ööpäev ringi peaaegu lai-netusevaba.

Järgmisel aastal oli osalejaid juba roh-kem. Nii saigi info maratonist ja osalejate nimed koos isikukoodide, paadiklasside ja telefoninumbritega edastatud ka politseile, piirivalvele, kohalikule omavalitsusele ning päästeteenistusele.

Koos piirivalvega sai paika pandud graa-fi k, mis kellani järvele saab ning mis kellast tuleb võistlejad sundida katkestama Võõp-sus. Samuti keelasime võistlejail otse üle lahe sõita.

Seekord oli ilm järvel karmim, tuul pu-hus kirdest ning ajas lahel korraliku laine üles. Piirivalve patrullis järvel ning jälgis maratoni kulgu pidevalt ka interneti va-hendusel. Sain neilt mitmel korral kasulik-

ku infot, millised on olud lahel – koostöö sujus seega hästi.

Kui esimesed kahesed võistkonnad Rä-pina rannas lõpetasid, oli järvel juba päris äge laine. Tegime kiire otsuse ja viisime fi ni i üle Võõpsu paadisadamasse, kuhu see on turvalisuse huvides jäänud siiani.

Võhandu maratoni korraldajana olen püüdnud igal aastal turvalisust võimaluste kohaselt tõsta.

• Kooskõlasta võistluste toimumine ja detailid omavalitsustega, maanteeametiga, pääste-teenistusega, politseiga ja kohalike talunike-ga.

• Loo rajale mehitatud kontrollpunktid, kust saab vajadusel abi ning infot. Kahes kontroll-punktis ja fi ni is organiseeri toitlustus.

• Viimasel Võhandu maratonil oli jõe kaldal kuus soojendusega telki, mida kasutati üsna agaralt.

• Viimasesse paati pane korraldajate mees-kond koos GPS-seadmega, mida saab staa-bist reaalajas jälgida (nii tead igal hetkel ja täpselt, kus viimane paat on), lisaks võid ka paarile-kolmele võistlevale paadile GPSid peale panna.

• Meie liigume jõudsalt selles suunas, et kõik paadid GPSi saaksid – tehnika muutub järjest paremaks ja odavamaks.

• Võhandu maratonil seadsime sisse HELP-te-lefoni, kust sai kutsuda abi, saada infot ja teatada katkestamisest ning edastada rajal toimuvast teateid korraldajale. Telefonile vastas inimene, kes oli eelnevalt jõega ning seda ümbritseva teedevõrguga põhjalikult tutvunud. Samuti olid tema käsutuses täp-sed jõekaardid mõõdus 1 : 20 000, kuhu olid peale märgitud ka väiksemad metsateed ning jalgrajad.

• Täiustasime võistlejate kaarti, lisasime maa-nteesildadele plagud silla nime, fi ni ini jää-nud maa ning järgmise sillani jäänud vahe-maa infoga. Selline nn jupitamine andis

sõitjatele parema arusaamise, kus nad on ning võistlustrass tundus samuti lühem.

• Enne maratoni käisime läbi pea kogu jõeäär-se külade võrgustiku, andsime oma kontak-tandmed ning palusime kohalikel suhtuda mõistvalt ning osutada vajadusel ja võimalu-sel võistlejaile abi. Hiljem kuulsin, et nii mõ-nigi maratonis osaleja sai mõnes jõekaldal asuvas metsakülas paiknenud saunas soo-ja.

• Kuuendal Võhandu maratonil saavad kõik soovijad enne kojusõitu käia Räpinas tasuta saunas ja vajadusel ööbida Räpina kooli-võimlas (mõlemad avatud ööpäev läbi).

• Paadid saavad endale ID-numbri – veekindla sildi, mis kinnitatakse aluse külge. Selline tegevus peaks aitama kaasa nn peremeheta ujuvate aluste omanike leidmisele. Eelmisel maratonil teatasid sõitjad mitmest üksikult ulpivast paadist. Infost, et siin ujub kollane süst, on korraldajale vähe abi. Nüüd saame aga teada paadi ID-numbri ja selle abil jõuda omanikuni.

• Ohtlikele kohtadele paigaldame jõe kohale soovituslikud sõidusuunad. Kui võistlejad alustavad ohtliku koha läbimist õige trajek-tooriga, on lootust, et nad selle ka edukalt läbivad.

Kokkuvõtvaid soovitusi:• Teavita ja hangi load (hea, kui võistlusest tea-

vad ka kohalikud elanikud).• Tee endale ja tiimile selgeks kaart ja jõe

ümbrus, kus võistlus toimub (teed, talud, sil-lad, purded, juurdepääsud jne).

• Mõtle läbi liikluskorraldus saateautodele (parkimine, liikluspiirangud).

• Anna võistlejale võimalikult palju infot, mida saab paadist lihtsalt lugeda – plagud infoga, ohutussildid, soovituslikud sõidusuunad jõe kohal (kaart on teisejärguline abivahend).

• Tee võistlejale sõit turvaliseks (kontroll-punktid, soojendustelgid, toitlustus).

• Võimalusel mehita jõel asuvad ohtlikud ko-had.

• Mõtle läbi võimalus võistluse lühendami-seks.

• Arvesta katkestamisest teavitamise võima-lusega.

• Tea ja tunne jõe iseloomu.• Ole kursis võistlejate asukohaga ja sellega,

millised kontrollpunktid on neil läbitud.• Komplekteeri autoga tiim, kes on pidevalt

valmis hädalisi aitama ja kes tunnevad hästi võistluse toimumispaiga ümbruskonda.

• Koosta korralik ja kontrollitud stardinimekiri – õige inimene õiges paadis.

• Kontrolli, kas kõik on stardimaterjalid kätte saanud.

• Tee rinnanumbrite ja paadi ID-numbri kand-mine kohustuslikuks.

• Saada ka osa korraldajatest paadiga jõele (viimane paat). Et tagada toimuvast hea ja usaldusväärne ülevaade, varusta nad kom-munikatsioonivahenditega.

ALLIKAS: HILLAR IRVES

Võhandu maratoni näitel – mida saab teha?

Kogenud ja haritud matkajuhi käe all on põnevust ja hoogsat liikumist jõel ohu-tum kogeda. Foto: Hillar Irvese erakogust


Viiendat aastaaega naudib eeltööd teinud matkajaSoomaa rahvuspark meelitab imetabase nähtuse – «viienda aastaaja» ehk suurvee ajal tih-ti ligi neidki, kes muidu veest ja paadist või kanuust eemale hoiavad. Mida on senised ko-gemused õpetanud, räägib Soomaa.com matkakorraldaja Aivar Ruukel.

Rain Uusenteemalehe toimetaja

Kuidas käitub suurvesi Soomaa rahvus-pargis, millised on erinevused võrreldes tavaolukorraga?

Tavaolukorras toimuvad Soomaa vee-matkad jõgedel. Jõed on siin laisa vooluga ja sobivad rahulikuks kulgemiseks – ees-märgiks pole mitte adrenaliin ega sport, vaid elamus põlisloodusest ja rahulikust rütmist.

Suurvee ajal väljuvad Soomaa jõed kal-laste vahelt, ujutavad üle kaldaäärsed nii-dud ja metsad. Soomaa «järve» randadeks saavad rabad, mis on piisavalt kõrged ja seetõttu neid kunagi ka üle ei ujutata.

See on Soomaa viies aastaaeg ja Soo-maast lugupidav veematkaja saab just neil paaril nädalal kogeda täiesti erilist loodus-elamust, kulgedes oma veesõidukiga met-sas, niitudel ning külastades kohalikke ela-nikke.

Millal on Soomaa rahvuspargi kõrghoo-aeg?

Suurvesi on võimsaim kevadise jäämi-neku ajal ja vahetult selle järel – enamasti aprilli alguses. Samas võib rohkete vihma-sadude korral Soomaa ujutada ka sügisel, samuti suvel või suurte suladega talvedel.

Kes on keskmine matkaja Soomaa rah-vuspargis, milline on tema matka ees-märk ja varustus?

Suurvee-aegseid matkajaid võib pidada suvisest keskmisest külastajast teadliku-maks. Nad on paremini kursis tingimuste-ga, mis neid ees ootavad ja korralikumalt varustatud kui keskmine suvine matkaline.

Neid motiveerib oodatud võimalus saa-da osa viiendast aastaajast, kogeda seda erilist ja võimast looduse väljendust.

Paraku satub eriti viimastel aastatel, mil viiendast aastaajast on saanud suhteliselt hästi tuntud turismiatraktsioon, sekka «ebatüüpilisemaid» külastajaid, kes tule-

vad piisava ettevalmistuse ja varustuseta ning ka vildaka eesmärgiga.

Milliseid vigu see keskmine matkaja ta-valiselt siis teeb?

Veaolukorrad, mis esinevad Soomaal suurvee ajal toimuvatel matkadel, tulenevad enamasti ebapiisavast informatsioonist ko-halike olude kohta, teadmatusest juurdepää-sukohtadest, jääoludest ja ujutuse ulatusest.

Üleujutatud maastikul on orienteeru-mine keerulisem kui tavalistes tingimustes jõe kahe kalda vahel.

Vahel juhtub, et matkajate riietus ei vas-ta ilmastikuoludele (ei paku kaitset tuule, vihma- ja/või lumesaju vastu), samuti ei võeta matkale kaasa hädavajalikke varurii-deid, et neid märjaks saamisel kasutada.

Millised on tavalised õnnetused Soomaa rahvuspargis? Mis tavaliselt juhtub ja millistel põhjustel?

Eelnevalt loetletud põhjustest tulene-valt on üheks tüüpilisemaks «õnnetuseks» eksimine. Olenevalt sellest, kuidas asjasse suhtuda, võib seda ka seikluseks pidada.

Suhteliselt harva (võrreldes suvehooaja-ga) toimub suurevee ajal veesõidukite üm-berminemisi, sagedamini saadakse märjaks sajusest ilmast tingituna ja vajadusest aeg-ajalt kanuust väljuda ning kanuud ekst-reemsetes oludes edasi toimetada – võsa vahel või veel sulamata jõejääl.

Kuidas saaks juhtunud õnnetusi ennetada?Eksimise ja ekslemise vastu aitab see,

kui enne Soomaale tulekut koguda piisavalt infot kohalikelt matkakorraldajatelt ja kü-lastuskeskuselt. Abiks on seegi, kui võtta matkale kaasa GPS-seade – sobivad ka uue põlvkonna mobiiltelefonid, kuhu on GPS juba sisse ehitatud. GPS peab olema loo-mulikult veekindlana pakitud.

Tõeliselt halva – alajahtumise ja sellega kaasnevate ohtude – vältimiseks tuleb riie-tuda ilmale kohaselt. Viienda aastaaja mat-kale on igal inimesel kohustuslik kanuusse kaasa võtta veekindlalt pakitud komplekt varurõivaid. Uppumise vastu aitab, nagu ka muudel aastaaegadel, päästevest.

Loe Soomaa rahvuspargi ja suurvee kohta internetist Keskkonnaameti hallatavalt kodulehelt aadressil www.soomaa.ee ning registreeri matkale minek aadressil suurvesi.soomaa.ee

Pane tähele!• Suurvesi ujutab üle ka teelõigud või mõned

teed tervikuna.• Veesõidukiga saab liikuda ka teid pidi.• Suurveega satub Soomaale ka inimesi, kes

mingil muul juhul siia ei satu. Kui tavaline aastaringne külastaja on loodushuviline matkaja, siis suurvee ajal satub Soomaale ka palju inimesi, kes oma autosid nendes vee-oludes testida tahavad. Sellele on kaasa ai-danud ka viimaste aastate meediakära.

• Ülalpool kirjeldatu käib veematkaja kohta. Eelmisel aastal oli ka palju autodega veesei-su «testijaid», kes vee sügavust Soomaa tee-del valesti hindasid, mistõttu said nende autod kahjustada.

• Veematkajad peaks eriti ettevaatlikud olema vees olevate takistuste nagu jää, vettekukku-nud puud jms ületamisel. Üldse on turvali-sem liikuda väljaspool jõesängi – võib-olla mitte just metsas, aga näiteks luhal.

• Eelmise aasta kogemustest teame, et piisa-valt kõrge veeseisu korral oli kõige turvali-sem meetod liikuda piki maanteid (kuid mitte veevooluga lõikudel) – seal polnud nii sügav ja nii sai ka eksimist vältida.

• Nn automatkajad võiksid vältida veel olevate maanteelõikude läbimist.

ALLIKAS: ALGIS MARTSOO

«Viies aastaaeg» toob Soomaale nii huvilisi, lõõgastujaid kui ka veespordi huvilisi.

Foto

: Aiv

ar R

uuke

li er

akog

u


Õnnetusse sattunud veemat-kajad ei kujuta ette, kuidas veevool käitub ning milline on selle tegelik jõud, räägib koge-nud veematkaja Mart Rei-mann.Rain UusenTeemalehe toimetaja

Olete õnnetuse läbielanutega olnud kontaktis – kuidas seda kogemust ta-gantjärele kirjeldada ning millised soo-vitused teistele karmist õppetunnist väl-ja kooruvad?

Tegelikult võib öelda, et õnnetuse läbie-lanutega ma suhelnud ei ole, sest õnnetu-sed on lõppenud surmaga või tugevate ter-visekahjustustega.

Veematkad on kord sellised, kus põneva supluse ja uppumise vahe on väga väike. Kogenud matkajatele, kes Iru tammi all ta-gasivoolu kinni on jäänud ning sealt siis välja pääsenud, on see olnud hea ja lõbus kogemus. Algajad aga pole niikuinii aru saanud, mis tegelikult toimus.

Veematkale mineja peab alati ka vee all olekuks valmis olema. Raftingut kor-raldades saame pidevalt tellimusi, kus

seiklusele tulijad tahavad sellist elamust, mille käigus saaks üle serva vette kukku-da.

Meie instruktorid püüavad parve juhti-da nii, et need, kes väga soovivad, ka üle serva vette lendaksid – seda tuleb teha aga piisavalt ohutus kohas.

Kõige olulisem, mida tuleb meeles pida-da, on see, et kogenematule silmale sarna-

sed veemöllud võivad olla nii ohtlikud kui ka suhteliselt ohutud. Enne kui väljakutseid pakkuvale jõelõigule minna, tasuks spet-sialistidega nõu pidada.

Mida võib kriitilistest juhtumitest järel-dada – kas alahinnatakse jõe ja vee jõu-du või hinnatakse oma võimeid ja oskusi üle?

Eks nii üht kui ka teist. Üldiselt on prob-leemiks see, et ei kujutata üldse ette, kuidas veevool käitub ning milline jõud sellel olla võib.

Üldiselt võtab ka kõige õpihimulisemal ja terasemal seiklejal ikka mitu päeva, enne kui ta mingitki aimu saab, kuidas sõiduva-hendiga veevoolus käituda tuleb.

Mida on teie õnnelikult lõppenud õnne-tused teile õpetanud?

Enne veele minekut tuleb teha head ko-dutööd. Kui oled jõelõiku isegi sadu kordi läbinud, tuleb ohtlikumad kohad kaldalt üle vaadata.

Veele võib olla kukkunud puid ja veetase võib muutuda suurvee ajal tundidega. Tur-valisuse peale tuleb mõelda alati enne veele minekut.

Kui oled midagi maha unustanud, toi-mib Murphy seadus ning just selle asja ole-masolul oleks kõik palju lihtsamalt läinud.

Põnevast suplusest uppumiseni on tajumatult väike samm

Pane tähele!Viis rusikareeglit, mida algajad jõele matka-ma minejad peaksid pähe õppima ja endale teadvustama!• Nii jõge kui ka sõiduvahendit on vaja eelne-

valt tundma õppida.• Turva- ja päästevarustus peab olema korras

ja pead olema valmis seda igal hetkel kasu-tama.

• Mõtle ka sellele, kus ja kuidas jõe äärde ja sealt ära pääseb siis, kui juhtub õnnetus või kui teekonna läbimine osutub pikaajalise-maks ja keerulisemaks, kui algul planeeri-sid.

• Ära mine üksi.• Kui juhtub õnnetus, oled parim ja tihti ka ai-

nus päästja sina ise. Isegi veidi eemal olev sõber ei pruugi sulle õigeaegselt appi jõuda, päästeteenistusest rääkimata.

ALLIKAS: MART REIMANN

Enne veeseiklust tasub spetsialistiga nõu pidada, sest algajale võib arusaam varitsevast ohust olla petlik.

Foto

: Ren

e Va

lner

i era

kogu

st

Documents

veeohutus - päästeameti suurvee erileht kevad 2011