KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 4/2013 (120/566)

VALGAMAAL JUHENDAB NOORI LASKESPORTLASI

KAHEKORDNE EUROOPA MEISTER AILI POPP

UURING NÄITAB, ET ME OLEME KAITSELIIDU ÜLE UHKED

JURIST SELGITAB:

LAPSED, RELVAD

JA KAITSELIIT

EESTI OMA

DROONID

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja.

Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 4/2013

NR 4/2013 (120/566)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 4/2013 (120/566)

VALGAMAAL JUHENDAB NOORI LASKESPORTLASI

KAHEKORDNE EUROOPA MEISTER AILI POPP

UURING NÄITAB, ET ME OLEME KAITSELIIDU ÜLE UHKED

JURIST SELGITAB:

LAPSED, RELVAD

JA KAITSELIIT

EESTI OMA

DROONID

B:

DD

10 Vabatahtlike arvamus on oluline

14 Lapsed, relvad ja Kaitseliit

17 Täppislaskur Aili Popp: kõige parem lask on tegemata

jäänud lask

21 Paranda oma laskeoskusi!

24 Võru linn matkiti sõjatandriks

27 Kevad on tormiline ka kaitseliitlasele

30 Test. Igal maskeerimisvahendil on omad plussid. Ja

omad puudused

32 Kõik läheb roheliseks, ka kaitseliitlased

36 Allar Vaet — õnnelik kaitseliitlasest kulturist

40 Kaitsevägi alustas ohvitseride-juristide koolitust

42 Tulevik on siin: mehitamata õhusõidukite areng Eestis

48 Teel impeeriumi poole: Jaapani-Hiina sõda 1894—1895

54 Kes pihta saab, see maha jääb?

58 Soome armee snaiprikoolitusest

74 Üks lugu, kaks versiooni

76 Üks Pika tänava maja

53 Naiskodukaitsjad vallutavad öised Rakvere tänavad

62 Eesti riigikaitseõpetajad käisid Soomes gümnasistide

riigikaitselaagris

67 Väle jänes ehk kuni kaheksa tundi seiklust

68 Kunda poisid tõid Viru Pistriku karika Virusse tagasi

72 Noorkotkaste baaskoolitus saab õige hoo

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: KRISTJAN PRII

27

48

62

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 4/2013

Ei viska püssi nurka!

Mõni nädal tagasi murdis ameeriklaste südameid traagiline lugu nelja-aastasest Ken-tucky poisist, kes laskis oma isikliku, sarja „My First Rifl e“ lastesuuruses vintpüssiga maha väikese õe. Ema oli kodus, aga hetkeks toast väljunud, lapse püss seisis toanur-

gas. Vanemad ei olnud märganud, et üks padrun oli viimasest märgilaskmisest relva jäänud.

Neli kuud varem väitis New York Times juhtkirjas, et teistes riikides on relvaseadused range-mad ja sellest on kasu. Suurbritannias, Austraalias ja Jaapanis karmistati relvade kättesaada-vust puudutavaid reegleid pärast traagilisi massimõrvu ja kuulisurmasid ongi seal palju-palju vähem kui Ameerika Ühendriikides: BBC ülevaate „Guns in Numbers“ („Relvad numbrites“) järgi tapetakse Ühendriikides kuuli läbi 3,2 inimest sajast tuhandest, Jaapanis mitte ühtki, Inglismaal ja Walesis 0,1. Üsna eeskujulikku statistilist keskmist 0,1 näitab ka Norra, kus rel-varegulatsioonid on karmid ja relva ei kanna isegi suurem jagu politseinikest. Seal vallandas massimõrv hoopis vastupidiste argumentide laine: need, kes on valmis seadust rikkuma ja sooritama mõrva, ei hooli rangetest relvaseadustest ega sellest, kas relv on saadud seadus-likult või mitte, vahendas uudisteportaal PBS Newshour Charles C. W. Cooke’i sõnu. Ja avalik-kus küsib: kas relvastatud tsiviilisikud (või politseinikud) saanuks peatada Norra väikesaarel märatsenud massimõrvari kiiremini ja päästa kümneid elusid?

Mõtteainet, kuivõrd peaksid relvad olema (ja on) Kaitseliidus kättesaadavad noorliikmetele, antakse selles ajakirjanumbriski. Ühelt poolt seab seadus reeglid, mis noori kait-sevad, teisalt seab Kaitseliidu olemus vajaduse relvadega ümberkäimist õpetada ja harjutada. Arusaam, et valgus on etem pimedusest, hakkas levima juba 18. sajandil ja ma ei usu, et sellest põhimõttest on põhjust loobuda nüüdki. Maailmas, kus on juba tulistatud välja kuul relvast, mis pandi kokku 3D-printeriga prinditud osadest, ei saa loota, et noored relvadega kunagi kokku ei puutu. Tolle 3D-printerist tulnud relva joonisedki ri-puvad internetis. Küll aga saab noortele õpetada, et relva koht ei ole toanurgas ning pärast laskeharjutust tuleb seda kontrollida ja soorita-da ohutus suunas kontroll-lask. Relv ei ole mänguasi, mida võib selleks, et lahe vend olla, kaasas kanda. Õnneks võime kindlad olla, et vähe-malt Kaitseliidu noored seda teavad, sest relvaõpe on osa (noor)liikme ettevalmistusest.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:27. mai (3. juuni), 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Vabatahtlik fototoimetaja: Kristjan Prii

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 4/2013

Alus koolitati Vahipataljoni nooremallohvitsereJUHAN AUSKaitseliidu Kool

Kaitseliidu Kool toetas 8. ja 9. aprillil Alu mõisas järjekordselt kaitseväe Vahipataljoni nooremallohvitseride kursuse juh-timismooduli läbiviimist. Seal osales ligi 60 kursuslast. Osalejad tegid tööd selle nimel, et mõista ennast juhina, kasutada grupi koostööst tekkivaid võimalusi ülesannete täitmisel ning arendada vilumust tagasiside andmises, juhtimisfunktsioonide kasutamises, otstarbekohase informatsiooni edastamises ja meeskonna kaasamises juhtimisse. Kursuseülemana kiidan õppurite motiveeritust ja tahet, ent arenguruumi on veel distsiplineeritud hoiaku treenimisel, sest vajakajäämised selles pärsivad initsiatiivi ja otsustusjulgust.

Viimase kahe aastaga on Kaitseliidu Kool korraldanud koos Vahipataljoniga õpet kolmel korral. Kokku on saanud nendel koolitust peaaegu 200 tulevast allohvitseri. Õpetajatena on kaasa löönud nii vabatahtlikke kui ka teenistuses osalevaid kaitseliitlasi.

Lisaks nooremallohvitseride juhtimismoodulile on Kaitseliidu Kool toetanud Vahipataljoni teenistujate juhtimisalast täiend-õpet kolmel seminaril. Kooli kursustel on 2009. aastast saadik osalenud ka Viru pataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni, Luurepatal-joni, Kaitseväe Logistikakeskuse, Ämari Lennubaasi, Mereväe-baasi, kaitseväe peastaabi ja kaitseringkondade teenistujaid.

Kalender13. mai 2003. aastal algas Eesti kaitseväe esi-

mene suurõppus Kevadtorm

14. mai 2008. aastal kirjutati Brüsselis alla NATO kooperatiivse küberkaitsekeskuse asutamise otsusele

15. mai 1997. aastal loodi Ämari Lennubaas

20. mai 1920. aasta 2. nelipühal asutati Võru Lahingukool

21. mai 2006. aastal siirdus esimene Eesti jala-väeüksus ESTCOY-2 rahuoperatsioonile Afganistanis

22. mai 1992. aastal taasasutati Viru pataljon ja Õhutõrjepataljon

2004. aastal taasasutati Kaitseväe Logistikakeskus

23. mai 1917. aastal asutati Soomes Lappeen-rantas Eesti Sõjaväelaste Liit

24. mai 1919. aastal algas Eesti vägede peale-tung Põhja-Läti vabastamiseks

25. mai 1919. aastal vallutasid Eesti väed Pihkva

4. juuni Eesti lipu päev

1919. aastal vallutasid Eesti väed Jekab-pilsi ja kohtusid Poola vägedega

5. juuni 1919. aastal algas sõda Landeswehriga

12. juuni 1998. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

14. juuni 1941. aasta suurküüditamine

17. juuni 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti

Kaitseliidu ülem käis Rootsis suurõppuselKaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Kaitse-liidu infohaldusjuht staabiveebel Viljar Hallik osalesid 16.—26. aprillini Rootsis suurõppusel Combined Joint Staff Exercise 2013 (CJSE13), mis keskendus ÜRO põhikirja VII artikli alusel rahvusvahelise operatsioonina läbiviidavale intensiivsele sõjapidamisele.

Brigaadikindral Meelis Kiili alustas õppust maaväekom-ponendi ülema asetäitja ametikohal ja staabiveebel Viljar Hallik 19. mehhaniseeritud jalaväebrigaadi infohaldusoh-vitseri abina. Õppuse neljandal päeval võttis kindral Kiili üle maaväekomponendi ülema kohustused ja staabiveebel Hallik määrati oma brigaadi infohaldusjuhi ametikohale. „Selline asjade käik näitab selgelt, et Eestit peetakse võrdväärseks partneriks“, kommenteeris kindral Kiili. „Mul on hea meel, et sain oma kutseoskusi testida ja arendada, leian, et iga ohvitser peab osalema õppustel ja ennast pidevalt täiendama. Väikese ja piiratud ressursiga riigil on vajalik luua juhtimismehhanism, mis tagab vastasest efektiivsema ja täpsema otsustamisprotsessi.“

Kokku oli õppusel CJSE13 umbes 1400 osalejat 24 riigist. Õppuse ühendstaap ja maaväekomponendi staap asusid Enkjöpingis, mereväekomponendi staap Karlskronas ja õhuväekomponendi staap Uppsalas. Eestist osalesid õppu-sel lisaks Kaitseliidu esindajatele ka Balti Kaitsekolledžis ning Soome ja Rootsi sõjakoolides õppivad ohvitserid.

VA

LLO

KR

UU

SE

R

JUH

AN

AU

S

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitseliitlane tuli maadlemises kaitseväe meistriksMärtsi lõpul Tapal peetud kaitseväe meistrivõistlustel kreeka-rooma maadlu-ses saavutas Tallinna maleva kaitseliit-lane Martin Plaser kehakaalus kuni 96 kilogrammi esikoha, edestades kümneid konkurente. Meistrivõistlused võitis Suurtükiväepataljoni võistkond. Tallinna maleva võistkond, kuhu kuulus ka Plaser, sai Kaitseliidu parimana üldkokkuvõttes kaheksanda koha.

Scoutsrännakuga mälestati võitluskaaslasiScoutspataljoni taasloomise 12. aastapäeva puhul 4. aprillil Pakri poolsaarel korraldatud Scoutsrännakust võttis osa üle 1300 inimese. Sõjalis-sportliku rännaku võitis kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses Steven Rehelem politsei- ja piirivalveametist ajaga 3:02, teiseks tuli ajaga 3:05 Toomas Loho kriminaalpolitseist ja kolmandaks ajaga 3:17 Jüri Linde Kaitseliidu Saaremaa malevast. Teises klassis võitis Silver Eensaar, teisele kohale tuli Armo Hiie ja kolmandale Erik Aibast.

„Tänavuse Scoutsrännakuga mälestasime ka kõiki oma võitluskaaslasi, kes on jäänud lahinguväljale või jätnud sinna oma tervise. Samuti pühendasime tänavuse rännaku sel nädalal reservi arvatud vanemseersant Vahur Lichtile, kes on esimene piirvanuse tõttu reservi arvatud skaut,“ ütles Scoutspataljo-ni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.

Valgel Laeval võidutsesid Lääne-Eesti võistkonnadLääne maleva korraldatud sõjalis-sportlikul võistlusel Valge Laev 6. ja 7. aprillil tegid peaaegu puhta töö Pärnumaa ja Lääne maleva võistkonnad, vaid noorte kategoorias noppisid esikoha pealinlased. Võistlusest võttis osa 51 neljaliikme-list võistkonda, nendest 18 nn punasel ja 33 rohelisel rajal. Punane rada pikkusega ca 23 km oli mõeldud vastupidava-matele ja roheline pikkusega ca 13 km oma vastupidavuses pisut kahtlevatele võistlejatele. Lõpuni ei jõudnud vaid kaks punase raja valinud võistkonda.

Võistlejate oskusi ja teadmisi kontrolliti mõlemal rajal, kuid punase valinud võistlejatel olid kavas ka relvakäsitsemine ja granaadivise, mida rohelisel rajal polnud. Võistlesid kait-seliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad üle Eesti.

Kindral Tõnissoni rännakjooksJõhvis ja selle ümbruses korraldati 20. aprillil üheksas kindral Tõnissoni jooks. Registreerunud oli 185 osalejat, neist 86 meest ja naist militaarrännakule ning 99 rahvajooksule. Võistluspäeva avas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kes asetas kindral Tõnissoni ausamba jalamile kõikide kaitseväelaste, kait-seliitlaste ja spordivõistlusest osavõtjate nimel pärja. Tseremoo-nial viibis ja külastas hiljem ka Alutaguse maleva staapi kindral Tõnissoni eakas poeg Leo Tõnisson koos sugulastega.

Jooksu aumärgi pälvisid tänavu naistest Erika Salla ja meestest Indrek Roos. Nemad saavutasid jooksuvõidu juba kolmandat korda.

Sõduriproov 2013Sakala maleva lahingupaaridele mõel-dud sõjalis-sportlik võistlus Sõduriproov 2013 korraldati 27. ja 28. aprillil. Rajale läks 12 kaheliikmelist meeskonda, fi nišisse jõudis aga ainult neli, neistki mõni üheliikmelisena. Võistluse võitsid nooremseersant Lennart Komp ja rea-mees Marek Soop malevlaste Toomas Värva ja Janno Mäeotsa ning seersant Raimo Lusti ees.

KA

ITS

EV

ÄG

I

UR

MA

S L

AU

RI

ALU

TAG

US

E M

ALE

V

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitseliidu orkestrid esinesid Turniiril väärikaltTallinnas 6. aprillil Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldatud puhkpillior-kestrite konkursil Turniir said pärjatud kõik kolm osalenud Kaitseliidu orkestrit.

Parima tulemuse saavutas B-kategoorias (väiksemad kontsertor-kestrid) üles astunud Tallinna maleva orkester (dirigent Kalev Kütaru), mille pillimeeste indivi-duaalseid oskusi hästi väljatoovatest karakter-paladest koosneva kava hindas rahvusvaheliste kogemustega žürii esindajatega Lätist ja Leedust kulddiplomi vääriliseks. See tagas kindla võidu B-kategoorias.

A-kategoorias (suuremad kontsertorkestrid) võistlesid orkester Saxon, mille tuumiku moodustavad Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkestrandid, ning Kaitseliidu ühendorkester, mille töös lisaks ülalnimetatud orkestrite pillimeestele löövad kaasa Jõgeva maleva orkestri liikmed. Pärnakad Tanel Villandi dirigeerimisel olid ette valmistanud kava, milles põhirõhk fi lmimuu-sikal. Seda musitseerimist peeti hõbediplomi vääriliseks (alagrupis kolmas koht). Hõbediplomi pälvis ka ühendorkester (dirigent Mati Põdra), mille kunstiline eesmärk oli tutvustada sümfoonilist puhkpillimuusikat võimali-kult ajastuüleselt.

Puhkpillimuusika on Kaitseliidu juurde kuulunud organisatsiooni loomisest saadik. Orkestriteenistuse kõrghetk oli aastal 1938, kui suviseks võidupü-ha paraadiks panid oma rivistuse välja 15 maleva orkestrid.

Eesti Puhkpillimuusika Ühing korraldab puhkpilliorkestrite konkurssi Turniir 2006. aastast.

Küberkaitseliitlased olid rahvusvahelisel õppusel edukadKaks päeva väldanud ja 25. aprillil lõppenud õppusel Locked Shield 2013 tunnustati kõrgelt Kaitseliidu küberkait-seüksuse panust. Õppusel osales peale eestlaste veel üheksa meeskonda (Soo-me, Leedu, Saksamaa, Holland, Itaalia, Poola, Hispaania, Slovakkia ja NATO).

Küberkaitseliit osales Locked Shieldil teist korda ning sai õppuste korraldaja-telt vaid kiidusõnu: „Kaitseliidu küber-kaitseüksuse panus meie õppusele on märkimisväärne ja meil on hea meel, et üksus meid juba teist aastat õppuse korraldamisel toetab,“ sõnas NATO küber-kaitsekoostöö keskuse direktor kolonel Artur Suzik. „Head koostööpartnerid on küberkaitse puhul erakordselt olulised ja võin täie kindlusega öelda, et küber-kaitseüksus on keskusele võimekas ja pühendunud partner.“

Locked Shieldi iseloomustas tänavu väga kõva tase ja meeskondade kõrge valmidusaste: „Võrreldes 2008. aastaga, kui korraldasime esimese sellise har-jutuse, on asi märgatavalt arenenud ja meeskondade järjest kõrgem tase näitab, et õppused täidavad eesmärki,“ märkis kolonel Suzik.

Küberõppuse korraldas NATO küberkait-sekoostöö keskus koos Soome kaitseväe, Eesti kaitseväe, Kaitseliidu küberkaitse-üksuse ja riigi infosüsteemide ametiga. Tehnilist tuge pakkusid Cisco, Clarifi ed Networks, Clarifi ed Security ja Bytelife.

Kaitsevägi ja kaitsetööstuse liit sõlmisid koostööleppeKaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutasid aprilli algul alla koostöömemo-randumile, mis on aluseks edasistele koostööprojek-tidele. Memorandum toetub veebruaris kinnitatud kaitsetööstuspoliitika tegevussuundadele aastateks 2013—2022 ning sätestab Eesti kaitsevõime tugev-damiseks ja kaitsemajanduse arenguks ette võetavad koostöömeetmed.

Kindral Terrase sõnul on üheks kaitseväe ja ettevõ-tete koostöö eesmärgiks viimaste rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, mis pikas pers-pektiivis aitab arendada kaitsetööstust tervikuna ja loob uusi töökohti. „Täna pole Eesti ega ka suurriigid võimelised käigus hoidma riiklikku sõjatööstust,“ ütles kindral Terras. „Rahvusliku kaitsetööstuse areng on võimalik vaid kaitseväe ja ettevõtete tihedas koostöös.“ Kaitseväe juhataja sõnul koondab kaitsetööstuse liit riigi kaitsevaldkonna tööstuslikku ja intellektuaalset potentsiaali. „Kaitsevägi on valmis jagama välisoperatsioonidelt saadud kogemusi ka nende valdkondade ja toodete arendamiseks, mida meil hetkel endal vaja ei lähe,“ lisas ta, tuues välja vajaduse teha koostööd lisaks ettevõtetele ka ülikoolide ja arenduskeskustega välisturgudel konkurentsivõimelise toodangu loomiseks.

MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit on asutatud 2009. aastal ja selle liikmeskonda kuulub ligi 90 ettevõtet erinevatest majan-dussektoritest. Suurimateks valdkondadeks on liidus laeva- ja masinaehitus, metallitööstus, infotehnoloogia ja side.

KA

ITS

EV

ÄG

I

ERIK REINHOLD

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 4/2013

Rävala malevkond õppis linnalahingutRIINU URBAN, reameesKaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond

Aprillikuu eelviimasel nädalavahetusel kogunesid 42 Rävala malevkonna kaitseliitlast ja üks naiskodukaitsja Jägala linnakusse linnalahingu õppepäevale. Linnasõjatarkusi aitasid Rävala kaitseliitlastel omandada Tallinna maleva ning sõjaväepolitsei kogenud ja asjalikud instruktorid. Sõjaväepolitseist olid linnalahingutarkusi jagama tulnud oma ala spetsialistid Viktor Ivanov ja Karl Mõttus. Mõlemad mehed on teeninud ka Afganis-tanis. Kaitseliidu Tallinna malevast oli instruktoriks Jürgen Lutsoja.

Õpe algas teooriatunniga klassiruumis, kus instruktorid selgitasid linnalahingu ele-mente ja taktikat. Seejärel jagati rühm kolmeks jaoks ning harjutati linnapatrulli hoo-nestatud alal ja hoonete lähedal liikumist. Pärastlõunal pandi võitlejad proovile: kolmel jaol tuli siseneda vastase kontrolli all olevatesse hoonetesse, kus nad pidid värskelt omandatud teadmiste toel reageerima vastase tulele siseruumides. Instruktorite sõnul said kõik jaod ülesandega hästi hakkama. Samas meenutati, et edu aluseks linnalahin-gus on järjepidev harjutamine.

Pärast kirjeldatud ülesande täitmist asuti ootele ja valmistuti öiseks patrulliks, millele eelnes motoriseeritud rännak operatsioonialale Loksa linna. Üksuse ülesanne oli teostada oma vastutuspiirkonnas lahingupatrull eesmärgiga avastada vastased ja hävitada nende kogunemispunktid. Üldine olukord tundus esialgu rahulik, kuid siis saadi teada, et asulas võib liikuda vaenuliku riigiga kontaktis olevaid isikuid, kes on alustanud relvastatud ülestõusu ettevalmistamist. Isikute asukoha tuvastamisele järgnes nende kinnipidamise operatsioon. Õnnestunud rünnaku järel siirduti Jägalas-se lõpurivistusele.

RIIN

U U

RB

AN

„Tean tulest“ tutvustas politseimaja lasketiiruANNELI LEHT

Kadrina rühma kodutütred ja noorkotkad külastasid 26. märtsil taas Rakvere Päästekomandot. Seekord-set külastuskäiku võimaldas projekt „Tean tulest“.

Meid võttis vastu Rakvere Päästekomando pealik Argo Pällo. Komandos viidi noored õppeklassi, kus räägiti tulest ning sellest, kuidas vältida tulekahjusid ja käituda elava tulega, miks tekivad tulekahjud jpm. Näidati suitsuandureid, vinguandurit ja päästjate varustusse kuuluvat termokaamerat. See viimane tekitas palju elevust.

Seejärel läksime päästeautode juurde, kus Argo Pällo näi-tas nendel olevat varustust. Soovijad said ka autodes sees uudistamas käia.

Kui autod vaadatud, mindi lasketiiru. Seal ootas meid tuntud laskesportlane Aleksei Osokin. Kõikidele jagati kõrvaklapid. Kõik soovijad said harjutada 10 meetri pealt kätt ja silma politsei tabelrelvastuses olevatest Glocki ja Makarovi püstolitest. Parimaid ootas üllatus. Osokin juhendas ja õpetas kõiki, kes võtsid julguse kokku ja tegid püstolist mõne lasu. Tegime ka väikese rühmasisese võist-luse. Seekord said poisid tüdrukutelt pähe. Püstolist PM laskmise võitis Meriliis Ojala 48 punktiga ja Glockiga tegi kõige täpsemad lasud Merily Aidama, kes kogus 43 punkti, vaatamata sellele, et see oli talle üldse esimene kord rel-vast lasta. Mälestuseks said võitjad Ida politseiprefektuuri logoga pastapliiatsi.

Täname Argo Pällot, Aleksei Osokinit, bussijuht Toomas Tingast ja Kadrina vallavalitsust.

Parim ennetusprojekt oli „Katkised aknad“Lõuna prefektuuri ennetusprojekti „Katkised aknad“ käigus selgitati välja Sangaste, Õru ja Tõlliste vallas asuvad ohtlikud rajatised ja katmata augud selleks, et vähendada nendega kaasnevaid õnnetusi ja suurendada elanikkonna turvatunnet. Ettevõtmine pälvis üleriiklikku tähelepanu ning politsei- ja piirivalveameti läinud aasta parima ennetusprojekti tunnustuse. 15. aprillil tänas Lõuna politseiprefektuur projektis osalejaid, kes andsid oma panuse kogukonna turvalisuse parandamiseks.

Projekt viidi läbi Kaitseliidu Valgamaa maleva noor-kotkaste, kodutütarde, Valga politseijaoskonna, Valga maavalitsuse, ajalehe Valgamaalane ning Õru, Tõlliste ja Sangaste vallavalitsuse koostöös. Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktori Jaanika Nikluse sõnul jätsid nähtud kurvad hooned, katmata kaevud ja muud ohtlikud kohad projektis osalejate hinge ja mälestustesse jälje, mis paneb selliseid olukordi nägema ja nendest tulene-vat ohtu tunnetama.

9

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 4/2013

Lõuna politseiprefektuur sõlmis koostööleppeid Kaitseliidu malevategaSAKALAS ÜHISETTEVÕTMISED JA SISEJULGEOLEK

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu 26. märtsil Vana-Võidus korraldatud maakonna omavalitsuste ja riigiasutuste juhtide nõupidamisel, kus arutati koos politseijuhtidega piirkonna korrakaitse olukorda, kirjutasid Lõuna prefektuuri prefekt po-litseikolonelleitnant Tarmo Kohv ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler alla Viljandi politseijaoskonna ja Sakala maleva koostööleppele 2013. aastaks.

Koostöölepe näeb ette ühiseid avalikke ettevõtmisi, nagu maakaitsepäeva korraldamine, ning Naiskodukaitse ja Eesti Politsei Naisühenduse koostööd. Avaliku korra paremaks ta-gamiseks korraldatakse abipolitseinike värbamist ja väljaõpet ning kaasatakse kaitseliitlastest abipolitseinikke avaliku korra ja liiklusturvalisuse tagamisse. Lisaks osutab Sakala malev Lõuna prefektuurile abi kadunud inimeste otsingutel maastikul ja Viljandi politseijaoskonnale tuge eriolukordade likvideerimisel. Lepiti ka kokku, et tänavu korraldatakse ühi-ne sisejulgeolekuõppus. Koostööd kajastatakse ajalehtedes Sakala ja Oma Maa ning Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu!.

VALGAMAAL ESIKOHAL SPORT JA NOORTETÖÖ

Lõuna politseiprefektuuri prefekt politseikolonelleitnant Tarmo Kohv ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org allkirjastasid 27. märtsil Otepääl Lõuna prefektuuri ja Kaitseliidu Valgamaa maleva koostööleppe 2013. aastaks, andis teada Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik Vello Jaska. Koostöös on juba korraldatud jõustruktuuride esitluspäev 24. veebruaril. 8. juunil on kavas osaleda Valga ja Valka linnade festivalil ning 23. juunil maakaitsepäeval Tõrvas.

Jõustruktuuride laskevõistlustele panevad võistkonna välja nii Valga politseijaoskond kui ka Kaitseliidu Valgamaa malev. Jätkuvalt pannakse rõhku laste ja noorte kasvatamisele ning vaba aja otstarbekale sisustamisele. Neil võimalda-takse osaleda noorkotkaste ja kodutütarde suvepäevadel ning erinevates laagrites. Jätkub ka täiend- ja eriväljaõppe korraldamine abipolitseinikele ning kavandatakse ühiseid politseioperatsioone. Oluliseks peetakse ühiste tegemiste kajastamist ajakirjanduses.

KA

ITS

EV

ÄG

I

Jüripäeval tähistati veteranipäevaEestis tähistati tänavu 23. aprillil esimest korda vete-ranipäeva — missioonisõdurite ja teenistuses vigas-tada saanud Eesti sõjameeste päeva. Veteranipäeva eesmärk on tänada vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel taganud meie riigi julgeolekut, saanud vigastada teenistuses või sõjalisel väljaõppel, ning meeles pidada ka neid, kes on Eesti vabaduse eest andnud kõige kallima — oma elu.

Veteranipäeva üritused algasid juba mitu päeva varem. 20. aprillil avati Eesti Sõjamuuseumis välisoperatsiooni-de näitus ja korraldati veteranide laskevõistlus Männiku lasketiirus. 21. aprillil võeti Eesti Kirikute Nõukogu liik-meskirikute jumalateenistusel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestati langenuid.

23. aprilli lõuna ajal peeti Toris pühale Jüri pühitsetud Eesti sõjameeste mälestuskirikus jüripäeva jumala-teenistus ning süüdati veteranide mälestustuli, mis lähetati langenud sõjameeste haudadele ja vabadus-võitlusega seotud paikadesse. Briti suursaadiku osalu-sel avati Eestis Vabadussõjas langenud Briti sõdurite mälestustahvel. Veteranipäeva keskseks ürituseks oli Veteranirock Tallinnas Vabaduse väljakul, kus astusid üles Singer Vinger, Ultima Thule ja Tõnis Mägi ning Terminaator.

Rakvere üksikkompaniist sai taas malevkondKaitseliidu ülem kaotas oma 19. märts 2013 käskkirjaga Viru maleva struktuurist Rakve-re üksikkompanii ja moodustas Rakvere malevkonna. Malevkon-napealikuks kinnitas Kaitseliidu ülem noo-remleitnant Aavo Pekri.

Kaitseliidu põhikirja kin-nitamisega 2000. aasta jaanuaris nimetati alla 300 liikmega malevkon-nad üksikkompaniideks. Käesoleva aasta alguseks oli Rakvere üksikkompanii allüksustes kokku üle 300 liikme. Üksikkompanii 28. veebruari üldkoosolek tegi Viru maleva pealikule kolonelleitnant Marek Laanistole ettepaneku nimetada üksikkompanii malevkonnaks. Üksikkompanii üldkoos-oleku otsus ja malevapealiku taotlus olidki Kaitseliidu ülema otsuse taastada Rakvere malevkond aluseks.

Viru malevasse kuuluvad lisaks Rakvere malevkonnale Tapa ja Kadrina üksikkompanii. Malevas on kokku üle 600 kaitseliitlase.

VIR

U M

ALE

V

10

Uu

rin

g

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

HELLE JÜRNAKaitseliidu peastaabi personaliosakonna spetsialist

Personaliosakond viis 2010. aastal läbi esi-mese Kaitseliidu vabatahtlike pealike küsit-luse, mille eesmärk oli uurida pealike orga-

nisatsioonile pühendumist, organisatsioonipõhist enesehinnangut ja erinevaid organisatsiooniga rahulolu aspekte. Uuringu tulemused näitasid, et vabatahtlikud pealikud tegutsevad suure missioo-nitundega, kuid samas ilmnes vähene rahulolu mitmete organisatsiooni toimemehhanismidega. Triin Tõnsingu ja Airi Toomingu koostatud 2010. aasta küsitluse aruandes tehti ettepanek parandada kommunikatsiooni ning toodi välja tõik, et uuringu järgi oli pealike rahulolu vähene organisatsioonist saadavate boonuste ning võimalustega organisat-siooni arengusuundade osas kaasa rääkida. Nüüd, mõni aasta hiljem on hea kordusuuringu tulemusi varasematega võrrelda.

Vabatahtlike pealike küsitluse koostamise aluseks kasutati allkirjeldatud teooriate põhipunkte.

Organisatsioonile pühendumine on näitaja, mis iseloomustab organisatsiooni liikmete val-misolekut sellega liituda, sinna jääda ning organi-satsiooni eesmärkide nimel tegevusse panustada. T. R. Tyler (1999, tsit Boezeman & Ellemers 2007 järgi) on leidnud, et just organisatsioonile pühen-dumine, mis põhineb uhkusel ja lugupidamisel, suunab inimese vabatahtlikult sellega ühinema.

Organisatsioonipõhine enesehinnang peegel-dab, kuivõrd oluliseks, võimekaks ja väärtuslikuks inimene end organisatsioonile peab ja kas ta arvab end suutvat täita oma rolli organisatsioonis (Pierce et al. 1989). Vabatahtlikus organisatsioonis on liik-metele eriti oluline tunda enda väärtust. Erinevalt palgatööst ei sõltu inimese kuulumisest või mitte-kuulumisest vabatahtlikku organisatsiooni tema

Vabatahtlikus

organisatsioo-

nis on liikmete-

le eriti oluline tunda

enda väärtust.

Vabatahtlike arvamus on olulineÜlevaade 2012. aasta vabatahtlike pealike rahulolu-uuringust

Kommunikatsiooni tõhusta-

miseks tuleb luua Kaitseliidu

postiloendisüsteem ja õpetada

vabatahtlikke ning palgalisi

meililiste kasutama ja halda-

ma. Täna kasutavad ärksa-

mad pealikud MTÜde ja Tartu

Ülikooli arvutisüsteeme või

GoogleGroups’i oma allüksusele

informatsiooni edastamiseks.

Küsitlusele antud kommentaar

materiaalne heaolu. Seega mõjutab tema panust organisatsiooni oluliselt just see, kuidas ja kui väärtuslikuna ta end seal tunneb.

Rahulolu või rahulolematus organisatsiooniga väljendab inimese suhtumist ja näitab, kuivõrd talle sobivad organisatsiooni reeglid, tingimused, töökorraldus jne. Tööga rahulolu on muutuja, mis peegeldab, kuidas inimesed tunnevad end seoses tööga üldiselt ning töö erinevate aspektidega (Spector 2008).

Ainult natuke rahulolevam

Esimene vabatahtlike pealike küsitlus viidi Kaitse-liidus läbi 2010. aastal, ka siis mõõdeti uuringus pealike organisatsioonile pühendumist, organisat-sioonipõhist enesehinnangut ja rahuolu või rahu-olematust organisatsiooniga. Eelmise küsitluse tulemuste analüüsist lähtuvad tegevused olukorra parandamiseks kirjutati valdkonniti sisse Kaitse-liidu ülema 2012. aasta aastakäsku. 2012. aasta küsimustik vastas peaaegu täielikult 2010. aasta omale, et tulemusi saaks võrrelda.

Küsitluse eesmärk ei olnud kummalgi korral pel-galt arvamuse või meelsuse kompamine, vaid või-maluse piires vabatahtlike rahulolu suurendamine

SILUETID: MICHAL ZACHARZEWSKI, SXC.HU

11Kaitse Kodu! 4/2013

Kaitseliit peaks rohkem läh-

tuma territoriaalsusest, st

üksused, mis on kindlalt loo-

duse poolt piiritletud ja sellest

lähtuvalt suletud aladel, saavad

olla ja täita ainult suletud alast

lähtuvaid ülesandeid.

Küsitlusele antud kommentaar

ja fookuse seadmine just sinna, kuhu vabatahtlike arvamus selle seada soovib.

Juba 2010. aasta küsitluse valim oli piisav, et vaba-tahtlike pealike arvamusest üldine ettekujutus saada. 2012. aasta uuringus osales veelgi rohkem pealikke: küsitlusele vastas 403 iga taseme vaba-tahtlikku pealikku, st 26% pealiku ametikohale paigutatutest. Seda on peaaegu saja pealiku võrra enam kui 2010. aastal.

Vastanute keskmistest joonistub välja keskmine vabatahtlik pealik: vanuses 31–40 (36% vastanutest); vabatahtliku pealiku ametikohal tegutsenud

kuni kaks aastat (51,1%); osaleb Kaitseliidu tegevuses keskmiselt kord

kuus (35%); leiab, et peamine motivaator on soov midagi

Kaitseliidu heaks ära teha; soovib võimalusel ka tulevikus panustada Kait-

seliidu juhtimisse pealiku või mõne juhtimista-sandi juhatuse liikmena.

Tõe huvides tuleb siiski märkida, et tegemist on vaid statistikaga. Tegelikkuses on iga kaitseliitlane jätkuvalt unikaalne, erineva tausta ja kogemusega ning just see asjaolu on Kaitseliidu suurimaks tugevuseks ja trumbiks.

4,80

4,60

4,40

4,20

4,00

3,80

3,60

3,40

3,20

3,00

2,80

2010

2012

Tunnen, et saan kaa-sa rääkida

organisatsiooni arengusuunda-

de osas

Mul on orga-nisatsioonis

piisavalt aren-guvõimalusi

Kaitseliidu vabatahtlikud pealikud on

oma tegevuses kompetentsed

Maleva instruk-torid on oma töös kompe-

tentsed

Mulle meel-divad minu

organisatsioo-nikaaslased

Mulle on sel-ged Kaitselii-du eesmärgid

Organisat-siooniliikmete omavaheline läbisaamine

on hea

Mind tunnusta-takse piisavalt,

arvestades minu panust

organisatsioo-ni tegevusse

Minu koolitus-vajadustega arvestatakse

Minu malevkon-na/üksikkompa-nii juhatus saab

oma ülesan-netega hästi

hakkama

Ma olen rahul boonustega,

mis ma Kaitse-liidust saan

Olen rahul kom-munikatsiooni-ga Kaitseliidus

Ma tunnen uh-kust, et kuulun

Kaitseliitu

Kui mul on Kait-seliitu puuduta-vaid küsimusi, siis saan neile

kergesti vastuse

12

Uu

rin

g

Kaitse Kodu! 4/2013

Küsitlusega uuriti pealike rahulolu erinevate Kaitseliidu toimimiseks oluliste valdkondadega. Rahulolu oli 2012. aastaks kahe aasta taguse ajaga võrreldes küll suurenenud, kuid mitte märkimis-väärselt.

Statistiliselt olulist rahulolu kasvu on märgata mõninga-tes üksikküsimustes, mitmel juhul saab oletada, mis on rahulolu kasvule kaasa aidanud. Tõenäoliselt on nõusoleku sagenemine väi-tega „Minu koolitusvajadusi arvestatakse“ seotud kooli-tusplaanidega, mida alates 2010. aastast vabatahtlikele pealikele koostatakse. See-tõttu on paranenud pealike informeeritus Kaitseliidus pakutavatest koolitusvõimalustest ning toimib nende karjääri ja arengu süsteemne planeerimine.

Nõusoleku sagenemist väitega „Kaitseliidu vaba-tahtlikud pealikud on oma tegevuses kompetentsed“ on eeldatavasti mõjutanud asjaolu, et järjest rohkem

pealike on läbinud vastavale ametikohale ette-nähtud sõjalise tasemeõppe Kaitseliidu Koolis või kaitseväes. Ka on märgatavalt suurenenud ürituste osa, kus kaitseliitlased üksteist tegut-semas näevad (suurõppused, ühendharjutused, Kaitseliidu sõjalise tasemeõppe kursuste lõpp-harjutused jne). Sagedasema nõusoleku väitega „Tunnen, et saan kaasa rääkida organisatsiooni arengusuundade osas“ on arvatavasti põhjusta-nud see, et vahepeal on peetud aktiivseid arute-lusid Kaitseliidu seaduse ja kodukorra teemal.

Tulevik

Kahtlemata huvitab nii vastanuid kui ka kõiki teisi Kaitseliidu hea käekäigu pärast muretse-jaid, mis saab küsitluses selgunud kitsaskoh-tadest edasi. Siinkohal annavad hindamatut

tagasisidet just vabas vormis kirja pandud kommentaarid. Tore on märkida, et neid oli 2012. aastal arvukamalt kui eelmises küsitluses. Kõik need on edastatud Kaitseliidu ülemale.

Läbivate teemadena saab välja tuua all-loetletud. Kaitseliidu eesmärgid ja organisatsiooni

struktuur vajavad korrastamist. See tegevus on tänaseks aktuaalne ning muudatusi tingib ja soosib ka seadusandlus: 1. aprillil kehtima hakanud Kaitseliidu seadus ja jaanuaris valit-suses heaks kiidetud riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022.

Aktiivseid liikmeid on vähe ja olemasole-vatel kaob motivatsioon. Uues Kaitseliidu seaduses on loetletud liikmete kohustused ja õigused, mida omakorda täiendatakse peagi valmivas kodukorras. Kui kohustusi ei täideta, on allüksuse juhatusel õigus liige Kaitseliidust välja arvata. Seega jäävad tegutsema need, kes saavad ja tahavad panustada riigikaitse aren-gusse.

Kommunikatsiooni parandamise vajadust ja piisava hulga adekvaatse info puudu-mist rõhutati ka 2012. aastal sageli. Siinkohal soovitan igaühel olla aktiivsem teabe otsimisel ja julgem muresid valju häälega välja ütlema. Mitmel korral mainiti, et puudub teave Kait-seliidu Koolis korraldatavate kursuste kohta. Samas on Kaitseliidu kodulehel (www.kaitseliit.ee) koolituste kalender (Kaitseliit Kaitseliidu Kool Kalender). Siinjuures tuleb rõhutada, et kursustele registreerimine käib jätkuvalt maleva kaudu. Infot maleva eesmärkidest, üles-annetest, aastakäsust jms saab malevapealikult või oma allüksuse pealikult.

Kehv varustatus ja ajakohase varustuse puudumine. Tagalakeskuse andmetel on malevatele varustust jagatud sel määral, et iga kaitseliitlane saaks ennast metsas õppusel hästi tunda. Arvestuse kohaselt peaks igal kaitseliitlasel olema üks laigulise vormi komp-lekt. Kaitseliitlaste varustussoovid koondab

Uu

rin

Kui vaadata, mida kõike

peaks vabatahtlik juht

oskama ja õppima ja

tegema (et kõik oleks

nagu päris), siis võiks

rahulikult palgatöölt ära

tulla, naisest lahutada

ja pühendada ennast

Kaitseliidule.

Küsitlusele antud kommentaar

Numbrite tagaajamine

— Kaitseliidus tuleks

teha massiline väljaar-

vamine ehk 2/3 liikme-

test on surnud liikmed,

lihtsalt koorem. Või luua

Kaitseliidu reserv, kuhu

need mehed arvata.

Küsitlusele antud kommentaar

Nõusoleku

sagenemine

väitega „Minu

koolitusvajadusi

arvestatakse“ on

seotud koolitusplaa-

nidega, mida alates

2010. aastast vaba-

tahtlikele pealikele

koostatakse.

13

Uu

rin

g

Kaitse Kodu! 4/2013

Miks tegutsetakse vabatahtliku pealikuna?Kui tihti osalevad pealikud Kaitseliidu

töös?250

200

150

100

50

0

234

164

83 81

Soov midagi Kaitseliidu heaks ära

teha

Eneseteos-tusvõimalus

Polnud põhjust ettepa-nekust

keelduda

Muu

Kõige olulisemaks põhjuseks vabatahtliku pealikuna tegutsemiseks peetakse soovi midagi Kaitseliidu heaks ära teha ning võimalust eneseteostuseks. Võrreldes 2010. aastaga oli 2012. aastaks vähe-nenud nende hulk, kes vastasid, et ettepanekust, mis tehti, polnud põhjust keelduda

Uuring leidis selge seose aktiivsuse ja organisatsiooniga rahulolu vahel: mida rahulolevam on pealik, seda aktiivsem ta on (ja vastupidi). Üldiselt olid organisatsiooniga rahulolu näitajad 2012. aastaks võrreldes kahe aasta taguste tule-mustega pisut paranenud

1—3 korda aastas

16%

Pole osalenud viimase aasta jooksul ühelgi üritusel

4%

Vähemalt 2—3 korda kuus

25%

Keskmiselt 1 kord kuus

35%

1—2 korda kvartaliks

20%

malev, kust need edastatakse peastaapi. Individuaalvarustuse põhjendatud taotlused on siiani täidetud. Igal aastal uut vormi ei väl-jastata, kuid kui vorm on kulunud või katki, siis antakse vana vastu uus. Mitmes kommentaaris mai-niti, et puuduvad õiget numbrit saapad. Tagalakeskus kinni-tab, et laos on saapaid suurustes 36–50, nii et ka sellele problee-mile saab lahenduse, kui pöörduda male-vasse.

Väljaõppe kehv tase. Instruktorite välja-õppetaseme ühtlustamiseks käivad malevate instruktorid Kaitseliidu Koolis instruktorikur-sustel ja teistel palgalisele koosseisule mõeldud koolitustel. Samuti on malevad kasutanud väl-jaõppe läbiviimiseks kaitseväe instruktoreid.

Et võrrelda Kaitseliidu liikmete rahulolu ja hin-nangute muutusi Kaitseliidu tegevusele, tuleks samalaadset küsitlust läbi viia ka edaspidi paari-aastase intervalliga. Küsitluse järel tuleb ettepa-nekud korralikult välja tuua, neist lähtuvalt teha järeldusi ja rakendada meetmeid olukorra paren-damiseks. Oluline on, et ka küsitlusele vastajate hulk kasvaks, sest mida rohkem on arvamusi ja ettepanekuid, seda adekvaatsem on tekkiv pilt Kaitseliidule olulistest teemadest vabatahtliku pilgu läbi.

Sooviksin koolitust, kuidas

juhtida ja motiveerida rühma,

millel puudub varustus juba

aastaid, nt järgmised viis aas-

tat (ja ilmselt samuti erialase

varustuseta). See kuluks ära

nii endale positiivse eduela-

musena kui aitaks ilmselt

ka alustanud meeste usku

taastada.

Küsitlusele antud kommentaar

Nii suures organisatsioonis, nagu seda on Kaitse-liit, võtab muudatuste rakendamine ja mõju palju aega. See ei saa olla põhjus oma arvamuse väljaüt-lemata jätmiseks, sest ka väiksed sammud annavad lõpuks kokku veidi suurema.

Uuringu tulemusi on tutvustatud malevapealikele ja saadetud malevatesse arutelu tekitamiseks ning need on kättesaadavad Kaitseliidu kodulehel aad-ressil: Kaitseliit Uuringud Vabatahtlike pea-like küsitlus 2012.

Kasutatud kirjandusBoezeman, E. J. & Ellemers, N. 2007. Volunteering for Charity:

Pride, Respect, and the Commitment of Volunteers. Journal of

Applied Psychology 92, lk 771—785.

Pierce, J. L. & Gardner, D. G. & Cummings, L. L. & Dunham, R. B.

1989. Organization-based Self-esteem: Construct Defi nition,

Measurement, and Validation. Academy of Management Journal

32, lk 622—648.

Spector, P. E. 2008. Industrial and Organizational Psychology:

Research and Practice. Hoboken (New Jersey): Wiley.

Sagedasema nõus-

oleku väitega

„Tunnen, et saan

kaasa rääkida organi-

satsiooni arengusuun-

dade osas“ on arvata-

vasti põhjustanud see,

et vahepeal on peetud

aktiivseid arutelusid

Kaitseliidu seaduse ja

kodukorra teemal.

14

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Lapsed, relvad ja Kaitseliit

Uue Kaitseliidu seaduse sätted on ühtlustatud relvaseadusega ja

noorliikmetele alates 12. eluaastast võib nüüd anda kasutada Kaitseliidu relva. Kuid sellega ei ole öeldud veel

kõik, mis puudutab lapsi, relvi ja Kaitseliitu.

LEA VAINULTKaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja

Kaitseliidu uus seadus sidus organisatsiooni ühtseks tervikuks. Lapsed ja naised said täie-õiguslikeks Kaitseliidu liikmeteks, Noored

Kotkad, Kodutütred ning Naiskodukaitse võrdselt malevatega Kaitseliidu struktuuriüksusteks.

1999. aastal jõustunud Kaitseliidu seadus ütles, et Kaitseliidu peastaap ja malevad on eraldiseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid Naisko-dukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kohta oli seal kirjas vaid see, et tegemist on eriorgani-satsioonidega. Mis täpselt on „eriorganisatsioon“, kas eraldi organisatsioon Kaitseliidu sees, iseseisev juriidiline isik või Kaitseliidu struktuuriüksus, jäi selgusetuks. Vastust ei tulnud ka teistest seadus-

Noorliikmetele on laske-

harjutused lubatud vaid

instruktori järelevalve all,

pildil lasevad noored spor-

dipüssi Rootsi Kodukaitse

mitmevõist-lusel

15

Põ

hit

ee

ma

Kaitse Kodu! 4/2013

test, sest selline mõiste oli ainulaadne Eesti õigus-ruumis ja omane vaid Kaitseliidule.

Kasutamine versus käitlemine

Teine suur muudatus, mille uus seadus tõi, on asja-olu, et noored alates 12. eluaastast võivad tegev-liikme vahetu järelevalve all kasutada Kaitseliidu relva.

Eelmine Kaitseliidu seadus sätestas, et riigi poolt Kaitseliidule antud, Kaitseliidu enda soetatud ja kaitseliitlase isiklikud relvad tuleb kanda Kait-seliidu relvaregistrisse, mis on osa sõjaväerelvade riiklikust registrist. Kõik nimetatud relvad on sõjaväerelvad ja neile ei kohaldunud relvaseaduse regulatsioon, mis lubab

relvaluba omaval lapsevanemal või laskeinstruk-toril omal vastutusel ja vahetu järelevalve all anda lasketiirus vähemalt 12-aastasele lapsele kasutada isiklikku tulirelva ja selle laskemoona.

Uue seaduse loomisel leiti, et eeltoodud piirang ei ole Kaitseliidus otstarbekas, see tähendab, et väl-jaspool organisatsiooni on lastel relva kasutami-seks suuremad õigused kui organisatsioonisiseselt, kus relva kasutamiseks tuli oodata täisealiseks saamist. Seega on Kaitseliidu seaduse sätteid üht-lustatud relvaseadusega ja noorliikmetele alates 12. eluaastast võib anda kasutada Kaitseliidu relva. Siinjuures tuleb meeles pidada, et relva kasuta-mine on erinev relva käit-lemisest (sh kandmisest). Kandmiseks loetakse relva kaasaskandmist väljas-pool hoiukohta (sh kodus hoidmist), kasutamise all eelkõige relva laenutamist tema hoiukohas (nt tiirus) ja kohapeal õppetöö või väljaõppe eesmärgil kasu-tamist. Lapse puhul tuleb relva lasketiirust välja-viimist käsitleda kandmisena, mis on keelatud. Relva kandmiseks loa saamiseks peab noor saama 18-aastaseks ja vastama muudele relvaseaduses toodud tingimustele.

Noorliikmele võib võimaldada relva kasutamist ka väljaspool lasketiiru korraldatava väljaõppe raames, kuid siinkohal on mõeldud seda, et relv antakse noorele kasutamiskohas ilma relva kand-mise õiguseta. Näitena võib tuua koormusmatka, mille üks osa võib olla laskeharjutus. Sellisel juhul võib noorliikmele anda relva laskeharjutuse soo-

Ko

mm

en

taa

r

Relva kand-

miseks loa

saamiseks

peab noor saama

18-aastaseks ja

vastama muudele

relvaseaduses

toodud tingimus-

tele.

Kaitseliidu

seadus

keelab

noorliikmetele

sõjaväelise välja-

õppe andmise ja

laste kaitseväe

korraldatavatele

õppekogunemis-

tele kaasamise.

Noorkotkad ja laskesportHANNES REINOMÄGI Viru malev

Meie elu on pidevas muutumises. Pidevalt täiustatak-se ka seadusandlust, mille järgi elame. Kindlasti on aga säilinud meie siht elada vabas demokraatlikus ühiskonnas koos teiste samasuguseid põhimõtteid järgivate riikidega.

Selle tulemusena on täiustunud ka Kaitseliidu kui kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutseva vaba-tahtliku, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdava ja sõjaväeliste harjutustega tegeleva riigikaitseorga-nisatsiooni tegevust reguleeriv Kaitseliidu seadus. Kaitseliidu eesmärgiks oli, on ja jääb suurendada va-bale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmis-olekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu struktuuriüksuste hulka kuuluvad nüüd ka noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Ko-dutütred. Vabatahtlik skautlik poisteorganisatsioon Noored Kotkad on põhikirjaliselt seadnud oma tege-vuse eesmärkideks kasvatada noori isamaalises vai-mus vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks.

Kõiki eeltoodud põhimõtteid järgides on pidevalt täiustatud ka konkreetseid plaane ja noorte tegevust juhtivaid suuniseid. 1. aprillil 2013 jõustus Noorte Kotkaste järgukatsete süsteem, mis on juhiseks noor-tejuhtidele noortes isamaalise eluhoiaku kujundami-sel, suurendades sallivust, austust ja viisakust.

Lisaks isikuomadustele ja meelsusele luuakse või-malus noorte kehaliste võimete parandamiseks ning tervislike eluviiside, eneseohutuse tagamise ja hä-dasolija abistamise oskuste omandamiseks. Järgu-katsetes kirjeldatud oskuste omandamine on abiks kooliprogrammis käsitletud teemade veelkordses meeldetuletamiseks ja paremini omandamiseks. Kogu temaatika on jagunenud kuude põhilisse valdkonda: matkatarkused, ohutus, riigikaitse, Eesti ajalugu, ko-danikuõpetus ja noorte kehalised võimed. Lähtuvalt Kaitseliidu tegevuse eesmärkidest on väga oluline pöörata tõsist tähelepanu noorte kehalisele arengu-le, teades, et kaitseväeteenistusse minevate noorte füüsilised võimed on sageli nadid ning nad on füüsi-lise tegevuse asemel istunud palju aga hoopis arvuti taga. Samuti on oluline täiendada vastavalt vanusele noorte riigikaitselisi teadmisi ja oskusi.

Paljudele poistele on huvitav kogeda vanaaegse ka-huri laadimist ja kuulda oma kõrvaga selle häält Rak-vere linnuses või saada algteadmisi maailmas laialt tunnustatud laskespordist. Eriti sobib see võimalus poistele, kes ei ole oma kehaliste võimete tõttu suut-nud olla oma klassi parimad jooksjad ega võita kooli-kaaslasi kõrgushüppes. Laskespordiga tegelemine on suureks abiks poistele ajateenistuse läbimisel. Lask-mises on Eestis silmapaistvaid sportlikke saavutusi ka paljudel tüdrukutel ja naistel.

Oluline teave relvadest ja laskemoonast on kätketud Noorte Kotkaste ohutusalasesse koolitusse. Ilma ise midagi puudutamata peab noor tundma ära relva ja teadma relvadest lähtuvaid ohte ka siis, kui näeb relva sõbra või kaaslase käes, ning oskama õigesti tegut-seda looduses sõdadest mahajäänud laskemoona või muud lõhkekeha leides. Kõigi nende teemadega te-gelevad Kaitseliidu kõrval ka politsei- ja päästeamet, kaitseväelased ja jahimehed. Meie noortel on õigus ja kohustus tunda enda ümber tänapäevast maailma.

SIL

VE

R T

AM

M

16

Põ

hit

ee

ma

ritamise kohas harjutuse ajaks, aga noor ei tohi kanda relva kogu koormusmatka kestel.

Laskeõpe versus sõjaväeline väljaõpe

Relva kasutamise juures on oluline märkida, et Kaitseliidu seadus keelab noorliikmetele sõjaväe-lise väljaõppe andmise ja laste kaasamise kaitseväe korraldatavatele õppekogunemistele. Sõjaväelise väljaõppe all on mõeldud kaitseväe nõuetele vas-tavat teadmiste, oskuste, vilumuste ja hoiakute kogumit, mis on vajalik teenistusülesannete edu-kaks täitmiseks rahu- ja sõjaajal. Üksiku oskuse või teadmise õpetamine ei kujuta endast ilmtingi-mata sõjaväelist väljaõpet, seega on lubatud lastele õpetada laskmist, kuid keelatud on osalemine nt kaitseväe õppekogunemisel Kevadtorm või maleva luurerühma väljaõppel, kus harjutatakse üksuse

koostoimimist erinevates lahingusituatsioonides.

Niisiis on võrreldes varasema ajaga tehtud Kaitseliidu struk-tuuris ja noorliikmete õigustes olulisi muutusi ning see on tin-ginud vajaduse informeerida sellest täiendavalt organisat-siooni alaealiste liikmete vane-

maid. Täpsemalt, kõik noorliikmed peavad tooma alates seaduse jõustumisest 60 päeva jooksul vanema või eestkostja kirjaliku nõusoleku, mis on käsitletav erandina perekonnaseaduse § 188 lõike 1 punktist 5, mille kohaselt on alaealise juriidilise isiku liikmeks astumisel vajalik ka kohtu eelnev nõusolek.

CARL DWYER, SXC.HU

Allkirjastatud nõusolek annab kindluse, et vanem või eest-kostja teab, et laps on sõjaväeliselt organiseeritud ja relvi valdava riigikaitseorganisatsiooni liige ning annab lapse-vanemale igakordse võimaluse keelduda väljaõppest või harjutustest, mis on tema arvates lapsele liialt riskantsed

Iseseisvalt noorliikmed relva kanda ei tohi ning kui näiteks võistluse üks osa on laskmine, antakse relvad noortele konk-reetses laskepaigas instruktori järelevalve all

JÄR

VA

MA

LEV

Nõusolek annab kindluse, et vanem või eestkostja teab, et laps on sõjaväeliselt organiseeritud ja relvi valdava riigikaitseorganisatsiooni liige. Nõusolek liikmeksoleku kohta ei ole automaatne luba anda lapsele kasutada Kaitseliidu relva, sellekohane kir-jalik nõusolek tuleb anda eraldi. Kui regulaarselt lasketrennis käiva lapse puhul võib selline luba olla ühekordne, konkreetseid treeninguid käsitlev, siis ülejäänud juhtudel eeldatakse, et lapsevanem annab nõusoleku enne iga kokkupuudet relvaga. See annab lapsevanemale õiguse ja võimaluse kee-lata oma lapsel mõnd liiki väljaõppel osalemine, kui ta leiab, et näiteks laskeharjutus välitingimus-tes on liiga ohtlik.

Nõusolek

liikmeksoleku

kohta ei ole

automaatne luba

anda lapsele kasuta-

da Kaitseliidu relva.

17

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

ASSO PUIDET Vabatahtlik reporter

Teie saavutuste nimekiri on muljetavaldav. Spordipüssilaskmises olete täitnud esimese järgu. Kombilaskmises [kombineeritud jahiprak-tiline laskmine, mis koosneb haavlilaskmisest ja vintrelvast laskmisest — A.P.] olete neljakordne Eesti meister. Neli aastat järjest olete tunnis-tatud Eesti parimaks vintpüssi- ja kombilasku-riks. Lisaks olete kahekordne Euroopa meister kombilaskmises. Eelmisel aastal võitsite Lee-dus kombilaskmise suure auhinna (Kombi Grand Prix). Milline neist tiitlitest on teile kõige väär-tuslikum?Kõige rohkem tunnen uhkust eelmisel aastal Eestis peetud kombilaskmise Euroopa meistrivõistluste teise koha üle. Kodustel võistlustel on topeltpinge, sest ei taha võistlust jälgima tulnud pöidlahoidjaid ja sponsoreid alt vedada.

Oma sportlaskarjääri algul panite rõhku hoopis jooksmisele. Kuidas te laskespordi juurde jõud-site? Vaatasite lapsena kauboifi lme ja mängisi-te naabripoistega sõda?Algkoolipõlves mängisin tõesti poistega pimedani õues sõda ja tagaajamist. Mäletan, et nii palju, kui koolis küsiti, vastasin alati, et tahan saada politseinikuks. 14-aastaselt hakkasin Valgas Eduard Sokolovski juures lasketreeningul käimas, sest laskmine oli mind väiksest peale huvitanud. Pärast üheksanda klassi lõpetamist suundusin Otepää spordigümnaasiumi laskesuusatamise erialale. Olen mitmekordne Eesti meister erine-vates vanuseklassides nii laskesuusatamises kui ka laskejooksudes. Kuulusin ka laskesuusatajate juunioride koondisesse. Kuid enne talve algust Põhja-Soomes suusalaagris olles vigastasin kuk-kudes jalga nii raskelt, et sellega mu laskesuu-

satamise karjäär lõppes. Aasta jäi vahele, sest kõõluse- ja lihaserebestus jättis oma jälje ja annab tunda siiani.

Käisin pärast 12. klassi politsei-kooli sisseastumiskatsetel. Soo-ritasin need edukalt. Füüsiliste katsete ja testide järel olin esi-mese kolme hulgas, aga otsus-tavaks sai kutsesobivusvestlus, kus saadi teada, et mul jäänuks koju 1,5-aastane laps. Polnud hullu, läksin hoopis Tartu Üli-kooli kehakultuuri õppima. Lõpetasin 2007. aastal.

Kuus aastat tagasi läksin jahimeeste kursustele ja olen nüüd ka jahinaine. Seejärel sai taotletud rel-valuba ja soetasin oma esimese relva. Jahilaskmise juurde jõudsin tuntud Eesti taksidermisti Aare

Täppislaskur Aili Popp: Kõige parem lask on tegemata jäänud laskEesti parimate vintpüssilaskurite hulka kuuluv Aili Popp olnuks Metsikus Läänes kardetud ja austatud inimene, kellega keegi tolmusel tänaval vastasseisu poleks soovinud sattuda. Et tänapäeva Eestis on tänavatel kõmmutamine pigem erand kui reegel, tuli Aili ellu hoopis Kaitseliit, mis on andnud võimaluse relvade ja nendega kaasnevaga lähedamalt kokku puutuda.

Juba lapsepõlves tundis Aili laskmise vastu huvi. Sellest kasvas välja sportlaskarjäär, mis kestab tänaseni

ER

AK

OG

U

Kõige rohkem

tunnen uh-

kust eelmisel

aastal Eestis pee-

tud kombilaskmise

Euroopa meistri-

võistluste teise

koha üle.

Kaitse Kodu! 4/201318

Pe

rso

on

Kuigi Aili Popp on jahinai-ne, eelistab ta jahil olles püssi asemel fotoaparaati kasutada. Tema eesmär-giks on saada pildile kõik Eestimaa loomad

ER

AK

OG

U

19

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 4/2013

Jaama kaudu, kel tekkis mõte koguda võimalikult palju jahinaisi kokku ja õpetada neid haavlit ja vintrelva laskma ning viia üleriigilisele jahimeeste kokkutulekule ühtse võistkonnana. Olime esi-mesed jahinaised, kes võtsid mõõtu ja võistlesid meeste vastu mitmeid aastaid. Plaan on see asi uuesti käima panna.

Laskmine ja Kaitseliit klapivad nagu särk ja pük-sid, ent kas ja mil moel need kaks teineteist toe-tavad? Kas te näiteks saate tänu Kaitseliidu liikmesusele odavamalt laskemoona või muid hüvesid, mis teil ilma Kaitseliidu liikmepiletita saa-mata jääksid?Kaitseliitu astusin seitse aastat tagasi, sest tundus loomulik edasiminek näha suuremaid relvi ja saada nendest lasta. Kaitseliidus kuulun täpsus-laskurite jakku, olen saanud ka vastava väljaõppe. Esindan Kaitseliitu ja käin võistlemas alati, kui on võimalik. Laskmis- ja suusavõistlustelt olen toonud Valgamaa malevale palju tiitleid. Kuni eelmise aastani tuli oma kulu-dega võistlemas käia ja maksta ise muu võistlusega seotu. Tänu malevapealiku vahetusele muutusid asjad mulle mingil määral soodsamaks. Näiteks toetas malev mind eelmisel aastal osaliselt laske-moonaga, sellest oli väga suur abi.

Ajakirja lugejaskonda kuulub üksjagu relvahu-vilisi. Ehk annate nende meelehaks ülevaate

Kuus aastat

tagasi läksin

jahimeeste

kursustele ja olen

nüüd ka jahinaine.

Seejärel soetasin

oma esimese relva.

relvadest, millega te harjutamas ja võistlemas käite.Võistlustel lasen haavlit Blaser F3ga ja vintrelvaks on Sako 85. Talveks – et oleks odavam trenni teha – olen muretsenud õhupüssi Walther LG30.

Spordipüss, haavlipüss, vintpüss — teie oskuste pagas ja relvaarsenal on suur, ent milline relv on teie öökapil ehk teisisõnu teie lemmikrelv? Ja miks?Relvakapis on lisaks eelloetletutele veel muid relvi, kuid ma ei tõstaks ühtegi teiste hulgast esile. Või kui, siis kõige suurema väärtusega on minu silmis üks pärandatud relv, see on sõjaeelse Eesti vaba-riigi aegne sileraudne jahipüss.

Teoreetiliselt võib endale relva soetada peaae-gu igaüks, kellel raha on, ent relv ei lase ise. Mis on teie saladus, et olete jõudnud sääraste tule-musteni ehk mis on täpse laskmise võti — õige hingamine, kindel käsi, terav silm? Kas nimeta-tud oskusi saab arendada või peavad need ole-ma kaasa sündinud ja veres?Et jõuda laskmises nii kaugele, pole erilisi saladusi, sinna viivad visa töö ja sihipärane harjutamine. Ent ka relva sobivus laskurile on oluline. Enamasti peab laskur, eriti kui ta tahab võistlusspordiga tegelda, poest ostetud jahirelva enda järgi kohendama, sest masstoodangurelvad sobivad vähestele. Kõigil on võimalik laskmisega tegelda, kui on tõsist tahtmist ja huvi. Laskmine on selline ala, millega võib, eri-nevalt vastupidavusaladest, ka vanemas eas alus-tada. Küll aga nõuab see üsna suuri kulutusi, sest näiteks haavlitiire on Eestis vähe.

ER

AK

OG

U

Aili Popi tiitlikogu on muljetavaldav. Kõige väärtusli-kumaks peab ta nende hulgast kodustel Euroo-pa meistrivõist-lustel saavuta-tud teist kohta

20

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 4/2013

Paljud vanemad peavad relvi ja laskmist ohtli-kus, eelistades sellele näiteks jalgpalli (kus te-gelikult tuleb ilmselt vigastusi rohkemgi ette). Kuidas teie sellesse suhtute, et lapsed laske-sprodiga tegelevad, ja kas teil on, kellele oma oskusi edasi anda? Mis puutub relvadesse ja nendega seotud riski-desse, siis meie peres on asi kontrolli all. Minu

11-aastane poeg Marchus-Joonas on täpset laskmisoskust juba mitmel võistlusel näidanud ja toonud koju ka medaleid. Sel-lest aastast kuulub ta Valgamaa maleva noorkotkaste ridadesse. Tema eesmärgiks on jõuda kunagi laskmises maailma paremikku. Eelmisest aastast hakkasin kodukandi noortele lasketreeninguid läbi viima ja huvilisi oli oodatust rohkem.

Oleme saanud üleriigilistel võistlustel õhkrelva-dest laskmises mitmeid tiitleid ja äsjalõppenud Valga maakonna koolide meistrivõistlustel meile, st Puka keskkoolile, üheksa võistkonna hulgas vastast ei leidunud. Teeme lastega kaks korda nädalas kooli keldris lasketrenni. Oma jõududega tegime selle keldri laskmiskõlbulikuks ja Kaitse-liidu Valgamaa malev toetab meid paari õhkrelva ja moonaga, mis on väga suureks abiks.

Kas teie koduriiulitel on ainult laskevõistlus-telt kogutud medalid ja karikad või võib seintel näha ka jahitrofeesid? Kas olete ka elusa märk-laua pihta tulistanud? Kui jah, siis mis määral erineb looma või linnu pihta laskmine lendava

taldriku pihta laskmisest nii psühholoogiliselt kui ka tehniliselt?Et olen jahinaine, käin võimaluste piires jahil. Kindlasti võtan osa kord aastas korraldatavast üle-eestilisest üritusest „Jahis ainust naised“. Talvel käin jahil oma sektsioo-niga ja ka külalisjahtidel. Trofeedest on mul vaid üks kakuline. Tehniliselt jaht laskevõistlustest suurt ei erine, aga psühholoogili-selt küll, sest ega ma hea meelega looma pihta lase. Minu puhul kehtib reegel, et parim lask on tegemata jäänud lask. Soomes käin ka linnujahil, mis on põnevam – paadiga maskeeritult merel. Hoopis enam meeldib mulle fotojaht. Minu eesmärk on saada pildile kõik Eestimaa loomad. Õnnestunui-maks pildiks pean varjetelgist jäädvustatud seitset põtra.

Olete sotsiaalmeedias märkinud elukohaks Por-voo. Kas kodumaa tolm on jalgelt pühitud või käite seal ainult tööl ning Kaitseliidu Otepää kompanii ei pea kartma, et te nende ridadest välja astute?Siiamaani on jahilaskmisega nii, et kõik kulud tuleb ise katta ja võistlustel auhinnafondid puuduvad. Et laskmine on väga kulukas, olen sunnitud korrali-kult teenima. Suure osa ajast olen tõesti Soomes Porvoos tööl, ent seal olles on mul ka relvad kaasas ja pärast tööd käin Sipoo lasketiirus harjutamas. Kindlasti ei astu ma Kaitseliidust välja, Otepää kompanii ei pea seda kartma.

ER

AK

OG

U

Lisaks kõigele muule juhendab

Aili oma kodukan-dis noori laske-

spordihuvilisi. Tu-lemused räägivad

enda eest

Olen mit-

mekordne

Eesti meister

erinevates vanuse-

klassides nii laske-

suusatamises kui

ka laskejooksudes.

Kaitseliidus

kuulun

täpsuslas-

kurite jakku, olen

saanud ka vasta-

va väljaõppe.

21

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Paranda oma laskeoskusi!

2 X

KR

IST

JAN

PR

II

Jaak Kärneri mälestus-võistlusel võidutsenud Kaitseliidu Pärnumaa maleva mees-konna liige veebel Ivo Kivisaar

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Laskmises tagab edu pidev harjutamine ja põhitõdede järgimine. Viimaseid aitab meelde tuletada oma ala asjatundja, teist aastat Jaak

Kärneri mälestusvõistlusel võidutsenud Kaitse-liidu Pärnumaa maleva meeskonna liige veebel Ivo Kivisaar, kes on laskmisega tegelnud sellest ajast saati, kui ta teismelisena Noorte Kotkastega liitus. „Meie rühmaülem oli hea laskur, kes motiveeris ka mind tulemuste nimel pingutama,“ meenutab veebel Kivisaar aega, mil ta laskmisega tegelema hakkas. Kaitseväe ja Kaitseliidu laskevõistlustel on ta osalenud 2003. aastast.

Võistlus erineb treeningust

„Võistlustel hakkab laskmist mõjutama võist-lusnärv, mis lasketiirus harjutamisel ei sega. Ka erinevad võistlustingimused kodulasketiiru oma-

dest,“ selgitab Kivisaar ning lisab: „Loomulikult tuleb mõlemasse suhtuda täie tõsidusega.“

Eelöeldu näitab, et veebel Kivisaarel on laskmisega oma suhe. „Laskmine on mulle alati meeldinud,“ ütleb ta, lisades, et „võib-olla sellepärast, et see on

mul algusest peale õnnestunud“. Kuigi õnnel on laskmise juures oma osa, ei saa ainult sellele lootma jääda. Heade tulemuste nimel tuleb vaeva näha ja harjutada. Palusime veebel Kivisaarel jagada näpu-näiteid, mis aitaksid laskuritel tulemusi paran-dada. Enamik neist on teada-tuntud põhitõed, mis ei tähenda, et neid meelde ei tasuks tuletada. Kordamine on ka laskmise juures oluline.

Kogenud laskuri näpunäited

1. Pööra tähelepanu laskeasendile, see peab olema mugav ega tohi tekitada liigseid lihaspingeid.

2. Oluline on õigesti hingata ja keskenduda. Las-kuri elundid vajavad tegutsemiseks hapnikku ja hingamisel on veel teisigi toetavaid omadusi: sügav, õlgade langetamisega kaasnev väljahingamine lõdvestab, hingamispeatus aga aeglustab pulssi. Laskur peab seda arvestades õppima ratsionaalselt hingama. Puhkeasendis ja valmistumisasendis hingab laskur normaalselt. Sihtimise täpsustamise ajal kuni lasu sooritamiseni on hingamine peata-tud.

Võistlustel

hakkab

lask-

mist mõjutama

võistlusnärv, mis

lasketiirus harju-

tamisel ei sega.

22

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

3. Oluline on sihtimispunkti valik. See peab olema kogu aeg üks. Võimalusel tuleks lasta kas nii, et mõlemad silmad on lahti, või kasutada silma-klappi. Kui lasta, üks silm kinni, väsib teine kiiresti ja sihikupilt muutub uduseks, mis mõjutab sihti-mispunkti valikut.

Sihtimise juures on mõist-lik järgida järgmisi etappe: a) eelsihtimine, st sihik suu-natakse sihtmärgi keskele, seejuures kontrollitakse, kas keha asend on õige. Sihik peab eelsihtimisel liikuma hingamise rütmis üles-alla; b) kontrollsihtimine, st vaade keskendatakse sihi-kule ja sihtmärgi keskpunktile, sealjuures muutub sihtmärgi ümbrus ebaselgeks; c) hingamise pea-tamine – hingamine peatatakse kontrollsihtimise ajal, enne seda hingatakse rahulikult. Lask peab järgnema 5 sekundi jooksul; d) järelsihtimine, st sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrolli-takse relva ja keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm. See on sihtimisprotsessi loomulik ja hädavajalik osa.

4. Täpsuse saavutamiseks on määrav sujuv pääst-mine. Kuna AK4 päästik on raske, on päästmisvead kerged tulema. Päästikut tuleks vajutada alumisest osast, mitte ülemisest.

Võimalusel

tuleks

lasta kas

nii, et mõlemad

silmad on lahti,

või kasutada

silmaklappi.

Lis

ain

fo KATSE

Näpunäidete toimimist katsetasime va-batahtlikuga, kes oli varem ainult mõned korrad automaati käes hoidnud ja paar korda sellega tiirus märki tabada proo-vinud. Laskmisega tõsisemalt ta aga te-gelnud ei olnud.

Esimesed kaks ringi lasi noor kaitseliit-lane oma seniseid teadmisi ja kogemusi kasutades ning instruktor ainult jälgis kõrvalt tema tegevust. Oluline oli taba-muste tihedus, kõrget punktisummat me esialgu taga ajama ei hakanud. Tulemu-sed polnud halvad, kuid ka mitte head. Laskur sai märgile küll pihta, kuid taba-mused olid märklehel laiali.

Seejärel asus instruktor laskurit aktiiv-selt juhendama, pöörates tähelepanu nendele asjadele, mis vajasid korrigee-rimist. Enamasti olid nendeks teada-tuntud õpikutarkused: kindel ja stabiil-ne laskeasend, hingamine, sihtimine ja päästmine. Järgmiste voorudega para-nesid tulemused märgatavalt ja tabamu-sed koondusid enam-vähem kobarasse, millest võib järeldada, et põhitõdede jälgimine aitab kaasa hea tulemise saa-vutamisele. Loomulikult on oluline ka tahtmine.

KA

RR

I KA

AS

KA

RR

I KA

AS

KR

IST

JAN

PR

II

KR

IST

JAN

PR

II

Enne

Pärast

23

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

Lis

ain

fo JAAK KÄRNERI MÄLESTUSVÕISTLUSED

LAHINGURELVAST LASKMISES

Kaitseliidu Sakala maleva kor-raldatud VII Jaak Kärneri mä-lestusvõistlustel lahingurel-vast laskmises kogus enim punkte Pärnumaa maleva võistkond ja ka individuaal-selt oli parim selle maleva esindaja. 1104 punkti saa-nud Pärnumaa malevale järg-nesid 1064 punktiga Võrumaa ja 1050 punktiga Tartu malev. Individuaalselt oli parim Pärnumaa maleva staabiveebel Aare Väliste, teine oli Sakala maleva Lembitu üksikkompanii kapral Guido Riitsalu ning kolmas Pärnumaa maleva vanemseer-sant Toomas Juksaar. Mõõduvõtul osales 11 võistkon-da, sealhulgas kaks külalisvõistkonda Lätist.

Lasti saja meetri pealt kolmest asendist: lamades, põl-velt ja püsti. Igast asendist tehti kümme lasku. Indivi-duaal-võistkondlikult peetud arvestuses tulid pärna-kad esikohale teist aastat järjest ja said taas endaga viia rändauhinna, deaktiviseeritud karabiini SKY.

Jaak Kärner (1892—1937) oli Kaitseliidu Sakala ma-leva Paistu malevkonna relvurpealik, kes kuulus aas-tatel 1932—1936 Eesti laskekoondisse. 1935. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta kolm medalit: in-dividuaalse kuldmedali vabapüssilaskmises 40 lasku põlvelt, individuaalse pronksi 3x40 lasus ja mees-kondliku hõbeda (püsti esimene, lamades teine ja põl-velt kolmas koht). Suurmeistritiitlini täiskaliibrilisest püssist laskmises jõudis ta 1935. aastal.

Jaak Kärneri mälestusvõistluse eesmärgiks on popu-lariseerida lahingurelvast laskmist kaitseliitlaste hul-gas ja selgitada välja selle spordiala parim võistkond Kaitseliidus.

ESM

5. Oluline on ka suhtumine ja harjutamine. Laskur peab ise tahtma hästi lasta, kõik on kinni mõistu-ses ja suhtumises. Head peavad olema ka baastead-mised lasketehnikast, st mis mida ja kuidas mõju-tab. Laskmisel võiks kõrval olla instruktor, kes juhib tähelepanu õigele lasketehnikale ja aitab vigu siluda. Kõik eelnimetatud elemendid on laskmisel väga olulised ja nõuavad palju harjutamist, mille käigus tekib vilumus (hea lihasmälu), enesekindlus ja enesekontroll, mis vähendab võistlusnärvi mõju laskemisele.

Päästikut tuleks vajutada alumisest osast (ülemine pilt), mitte ülemisest (alumine pilt)

KR

IST

JAN

PR

IIK

RIS

TJA

N P

RII

Naiskodukaitse parimad laskurid on AlutaguselRaplamaal Kaius peeti 27. aprillil Naiskodukaitse laskevõistlus väikesekaliibrilistest spordirelvadest. Võistlusel osales 14 võistkonda 13 ringkonnast. Enim elevust tekitas võistlejates uuendus püstoliharjutuses. Nimelt oli lisandunud sõjaline kiir-laskmine, mida Naiskodukaitse laskevõistluste kavas varem polnud. Harjutus nägi ette kahe viielasulise seeria laskmist 10, 8 ja lõpuks 6 sekundi jooksul. Ala parimate tulemused olid tublisti üle 250 punkti 300 võimalikust. Spordipüssist lasti klassikaliselt 40 lasku lamades.

Laskevõistluse võitis Alutaguse ringkond koosseisus Anžela Voronova, Jelena Potaševa, Alla Milogradskaja ja Veera Rumjantseva. Teise koha sai Järva ringkond koosseisus Marie Maarend, Piret Laanepere, Maire Arro ja Pille Saar. Kolman-dale kohale tuli Tallinna ringkonna võistkond, kuhu kuulusid Margit Gerndorf, Katre Noor, Karin Muru ja Sirle Baldesport-Märss. Indivuaalarvetsuses olid spordipüssist laskmisel parimad Anžela Voronova (392 punkti 400 võimalikust), Jelena Potaševa (387 punkti) ja Põlva ringkonna liige Lisete Vals (samuti 387 punkti). Spordipüstoli laskmise võitis Maire Arro (279 punkti 300 võimalikust), järgnesid Karin Muru (268 punkti) ja Kristel Kaasiku (263 punkti). Üle-eestiline Naiskodukaitse laskevõistlus korraldatakse igal aastal. Ka 2012. aastal tuli võitjaks Alutaguse ringkond, aasta enne seda võitis Järva ringkond.

Jüriöö karikas läks VirusseKaitseliidu Männiku Laskurklubi korraldas 21. aprillil jüriöö karikavõistluse, kus osales 53 täiskasvanud ja 43 noort laskurit. Võisteldi Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppini välja pandud karikale. Täiskasvanute arvestuses võitis Viru malev, teine koht läks Rapla malevale ja kolmanda koha sai Alutaguse ma-lev. Noortest oli parim Alutaguse maleva võistkond, teise koha sai Pärnumaa malev ning kolmandale kohale tuli Rapla. Parim välisvõistkond oli Soome Sissit.

Eestlased NATO riikide laskevõistlusel kolmandadSaksa õhuväe korraldataval NATO riikide rahvusvahelisel las-kevõistlusel tegev- ja reservväelastele Graf Engelbert II. Pokal saavutas kaitseliitlastest koosnenud Eesti meeskond üldarves-tuses kolmanda koha. Nooremleitnant Aavo Pekri Viru malevast ning kapten Kalev Piirisild, lipnik Toomas Niinemäe ja noorem-leitnant Kardo Merivald Tallinna malevast said 13. aprillil peetud laskevõistlusel 9 mm HK püstolist laskmises kolmanda koha ja üldkokkuvõttes 1031 punktiga samuti kolmanda koha. Esikoht läks Hollandi võistkonnale (1097 punkti), teine oli Norra (1033 punkti). Kolmeteistkümnendat korda peetud jõukatsumisel osa-les 32 neljaliikmelist võistkonda erinevatest NATO riikidest.

Vale

Õige

24

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

TOOMAS PIIRMANN, nooremleitnantKaitseliidu Võrumaa maleva Võru malevkonna pealik, üks Võru

linnalahingu organisaatoritest

Mõte pidada Võrus maha linnalahing imitat-sioonivahendeid kasutades tekkis autoroo-lis. Kolm tundi hiljem, istudes Kaitseliidu

Võrumaa maleva aastapäevapeol ühes lauas Kuper-janovi jalaväepataljoni ülema major Maidu Allika, Võru linnapea Jüri Kaveri ja abilinnapea Tarmo Piirmanniga, sai idee välja pakutud ja kokkulepe sündis hetkega. Järgneva viie minuti jooksul sai paika ajaraam, seejärel kutsuti kampa teised Kaitse-liidu Lõuna-Eesti malevate pealikud. Osalejad olid ühel meelel, et ürituse õnnestumisel võiks selline lahingupidamine muutuda iga-aastaseks.

Ettevalmistused üksmeelevaimus

Esmalt tuli paika panna õppuse aeg. Kuperjanovi jalaväepataljonile (edaspidi mitteametliku, ent suupärase lühendiga KUP) sobis linnalahinguks harjutus Tormihoiatus 2013. Sobiva ala ja stse-naariumi leidmiseks tuli nii KUPil kui ka Võrumaa maleval teha eeltööd, analüüsides kaardimaterjali, millele järgnes ühine maastikuluure linnas ja selle lähistel. Kaalumisel oli mitu tegevuskava, kuid otsustavaks sai linlastele hästi vaadeldav variant,

mida sai tutvustatud ka linnavalitsusele, kes selle heaks kiitis.

Algas linna eripärast tulenev planeerimine ja kok-kulepete sõlmimine. Et taasiseseisvunud Eestis pole nii suurte üksustega ja nii pikalt linnas imi-tatsioonivahendeid kasutades lahingut läbi män-gitud, oli vaja lahendada ka mõningaid juriidilisi, linnakodanike vara ja tervisega seonduvaid prob-leeme ning reguleerida liiklust.

Harjutuse Tormi-hoiatus juht oli major Toomas Tõniste. Tema eestvedamisel lahendati lahingu planeerimise käigus tekkinud probleemid ja sõlmiti kokkulep-ped Kaitseliidu male-vatega. Vastuolusid ei tekkinud kordagi. Nii nõupidamisruu-

mis kui ka väljaspool seda oli tunda head koos-töövaimu, jooksvad mured said kiire lahenduse ja otsustusprotsessis osalejate vahel vaidlusi peaaegu polnudki.

Vahekohtunikud pani välja KUP ja nende mängu-reeglid lepiti kokku. Nad muutusid ka õppuse juhi töövahendiks, sest alati võis tekkida võimalus, et lahing takerdub ja pealtvaatajatele hästi vaadel-davale alale ei jõuagi. Lisaks vahekohtunikele olid hindajad, kes hindasid allüksuste ülemaid.

Lahingutegevus planeeriti kahte etappi. Esimene algas lahinguga Konnametsa kandis, mis asub

Võru linn matkiti sõjatandriksAprilli eelviimasel nädalavahetusel peeti Võrus peaaegu päris lahingut, ainult et see ei hävitanud linna, vaid pakkus ohtralt põnevust ja huvitavat vaatemängu kõigile — nii kaitseliitlastele, kaitseväleastele kui ka sõjategevust uudistama tulnud linnarahvale.

Kaitseliidu esi-mene kaitseliin planeeriti linna-

piirile, kus esmast lahingukontakti

organiseerisid kõigi malevate

üksused, igaüks oma vastutusalal

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Sobiva ala ja

stsenaariumi

leidmiseks tuli

teha eeltööd, analüü-

sides kaardimaterjali,

millele järgnes ühine

maastikuluure linnas

ja selle lähistel.

25

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

Võrust mõni kilomeeter ida pool. Seal oli kaitses Kaitseliidu Tartu malev, mis oli väljas lahingukom-panii, luurerühma ning staabi- ja tagalaüksusega. Seejärel algab KUPi juhitud rännak Võru külje alla ning rünnak kesklinnas asuvate Koreli oja ületa-vate sildade hõivamiseks.

Oma osa mängis ajaraam: kolme tunniga pidi rünnak jõudma linnaservast 500 m kauguselt kesk-linna ja looma vähemalt ühe sillapea üle Koreli oja. Lepiti kokku, et luureinfo saamiseks võib kasutada ka linnakodanikelt saadavat teavet, nagu sõjas ikka. Lahingujuhtimise, vahekohtunike ja julgestajate side ning info liikumine, vajadusel lahingu käiku sekkumine ning käitumisjuhised koos piirangu-tega kõigile oli vaid üks osa lahendamist vajavatest probleemidest. Lepiti kokku „vabas mängus“, st vahekohtunikud hindavad kaotusi ja episoodide tulemusi ning sekkuvad vaid siis lahingute käiku, kui on oht elule või tervisele, või selleks, et lahingud jõuaksid teatud tulemuseni õigeks kellajaks.

Kaitseliidu malevates enne harjutust

Moodustati pataljoni staap, mida asus juhtima Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter, keda toetas staabiülemana Põlva maleva pealik kapten Janel Säkk. Nemad asusid välja töö-tama Kaitseliidu lahinguplaani. Võrumaa maleva staabiülema kapten Toomas Pindise õlule langes administreerimispoole paberimajandus ja seda polnud vähe. Majutusala probleemid lahendati koostöös Võru I põhikooliga, kes andis lahkelt kasutada nii koolimaja kui ka õue.

Lahinguüksuste toitlustamine jäi Põlva naiskodu-kaitsjate mureks. Kokku lepiti ka osalevate üksuste struktuur: Põlvast jalaväerühm ja luurejagu, Valgast jalaväerühm ja kaks tankitõrjejagu, Võrust jalaväe-rühm ja tankitõrjerühm – kokku umbes kompanii. Kogu alade julgestamine, liikluskorraldus ja kõik õppuse korraldamisega linnaruumis seonduv jäi Võrumaa malevale. Et Võrumaa maleval oli vaja

koolitada ka uut formeerimismeeskonda, sai lisa-tud ka nende harjutus.

Koos KUPiga osales õppusel üle 900 inimese, neist üle 300 kaitseliitlase, kellest 130 olid Võrumaa malevast.

Lahing

Tegevus sai alguse üksuste saabumisega majutus-alale. Kella kaheksaks laupäeva, 20. aprilli õhtul pidid olema valmis positsioonid koos pettepositsioonidega ja tehtud lahingudrillid, sest tegut-sema hakkasid KUPi luurerüh-mad, kes kasutasid alale pääsemi-seks isegi kummipaati.

Nende segamiseks tegutses Põlva maleva luurejagu. Pealegi olid positsioonid osaliselt mehitatud ja liikusid ka jalgsipatrullid. Pau-gutamist oli kuulda kogu õppu-sealal, ja nagu sel puhul tavaks, eemaldusid luurajad kohe pärast kontakti saamist. Kokkulepe oli, et neid taga ajama ei hakata, sest siis poleks linnaelanikud üldse magada saanud. Samal ajal käis aktiivne luuretegevus ka Konnametsas, kus KUPi luuretegevust segas aktiivselt Tartu maleva luurerühm.

Lis

ain

fo MIKS LINNALAHING?

Harjutamiseks kõigile osalevatele üksustele ja nende ülematele.

Kaitseväe, Kaitseliidu malevate ning kohalike oma-valitsuste ja ettevõtete koostöö arendamiseks.

Riigikaitse propageerimiseks.

Kaitseliitlaste motiveerimiseks osalema senisest aktiivsemalt sõjalises õppes.

Suurendamaks inimeste huvi Kaitseliidu vastu.

Valgamaa mees-te vastutusalale loodud vastase sillapead läksid appi likvideeri-ma Võrumaa ja Põlva kaitseliit-lased

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Kolme tunniga

pidi rünnak

jõudma lin-

naservast 500 m

kauguselt kesklin-

na ja looma vähe-

malt ühe sillapea

üle Koreli oja.

26

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

Lahing algas pühapäeva hommikul kell kuus Kon-nametsas, kui KUP ründas kaitsesse asunud Tartu lahingukompaniid. Lahingutegevus kestis kuni kella üheksani, mil KUPi üksused suundusid uuele lahingualale.

Kaitseliidu esimene kaitseliin planeeriti linnapii-rile, kus esmast lahingukontakti organiseerisid kõigi osalevate malevate üksused, igaüks oma vas-tutusalal. Jalaväelasi toetasid tankitõrjekahjurid. Aktiivne lahinguluure algas linnapiiril juba pärast kella üheksat hommikul. See mõjus linnarahvale eelhoiatusena, et midagi hakkab toimuma. Kui enne kümmet valitses tänavatel täielik tühjus, siis poole tunniga oli linn nagu imeväel uudistajaid täis.

Esimene rünnak peatati linnapiiril ning surve all olid kõik malevad, sest KUP kasutas kõiki lähene-misteid korraga. Kaitseliidu üksuste ülesandeks oli jääda ellu, millega tuldi hästi toime. Pärast esimest

tundi eemalduti suitsukatte all tõrjetõkkesõlmi aktiveerides põhipositsioonidele Koreli joonel.

Teine rünnakulaine algas esmalt Võrumaa maleva suunal. Võrumaa malev oli paigutanud küljekaitsele jao ja tankitõrjekahuri, mille oskuslik positsiooni-valik ja tõhus tegevus häirisid oluliselt mööda teed läheneva üksuse tehnikat. Isegi vastaspoole vahe-kohtunik ei saanud algul aru, kust tema masinate kolonni hävitatakse.

Võrukesi toetas tiivalt aktiivselt Põlva kuulipilduja, mille laskealas oli üks lähenemistee Võru üksustele. Et vastane Võrumaa maleva positsioonidest läbi ei saanud, kandus surve üle Põlva maleva üksustele. Kasutati nii miinipildujatuld kui ka tanke, mida imiteerisid Panwagenid.

Seejärel algas lahingutegevus Valga maleva vastu-tusalas, kuhu vastane lõi suitsukatte all ja jooksu-sildasid kasutades kiiresti sillapea. Valga meestele saabus appi Võru tugevdatud jao suurune reserv, millele järgnes Põlva luurejagu eesmärgiga kaitsta külge ja suruda KUP tagasi üle jõe.

Lahing lõppes kell 13. Võitja jäigi välja selgitamata. Hülsside hulk ühel käest kätte käinud tänaval oli aga muljetavaldav.

Pärast lahingut

Algas lahingualade puhastamine kõigest, mis oli meist maha jäänud. Sõiduteedelt koristati hülsid jooksvalt lahinguüksuste järel (et poleks ohtu lõhkuda sõidukite rehve). Julgestus ei lahkunud aladelt enne, kui kõik oli korras.

Järgnes relvanäitus Vabaduse väljakul. Võrumaa ringkonna naiskodukaitsjad jagasid linnarahvale sõdurisuppi. Enne lahkumist said kõhu täis ka kõik üksused. Päev lõppes enamikule kaitseliitlastele umbes kella kuueks õhtul. KUP jätkas oma harju-tust maastikul kolmapäevani.

Lis

ain

fo JÄRELDUSED

Senise tagasiside põhjal jäid rahule kõik osapooled ja lin-naelanikud.

Kogu harjutusel osalenud isikkoosseis sai lahingut pida-da.

Kõik toimis ettenähtud stsenaariumi järgi.

Alade julgestusplaan, liikluse reguleerimine ja pealtvaata-jate ohutus kauguses hoidmine õnnestus hästi.

Enamik pealtvaatajaid sai näha kõige suuremat lahingute-gevust.

Koostöö kõigi osapoolte vahel sujus tõrgeteta.

Lahingu ja julgestuse tegevuse monitoorimine toimis, see andis võimaluse vajadusel sekkuda ja operatiivselt prob-leeme lahendada.

Edaspidi tuleks panna pealtvaatajate alale teadustajad, kes kajastaksid jooksvalt lahingu käiku.

Toetavad tegevused vajavad paremat planeerimist.

Rohkem tuleks kaasata erinevaid lahinguüksusi ja etenda-da mõni episood eraldi pealtvaatajatele.

Kergeid kaa-saskantavaid

sildu kasutades pääsesid vasta-sed kiiresti üle

veetakistuse AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

27

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

Kevad on tormiline ka kaitseliitlaseleKevadtorm saab tänavu kümneaastaseks. Kaitseliit on suurõppusel oma üksustega osalenud algusest peale, täites järjest vastutusrikkamaid ja tähtsamaid ülesandeid. Aastate jooksul on neid olnud üsna palju, mistõttu tuletame meelde, millega on kaitseliitlased Kevadtormidel tegelnud.

2003Esimesel, 2003. aasta Kevadtormil Aegviidu lähistel kaitsejõudude keskpolügoonil moodustasid kaitseväe ajateenijate pataljonile sõjaka vastase 370 kaitseliit-last, kes olid kohale tulnud üheteistkümnest malevast. Kaitseliitlastele kestis õppus küll ainult ühe nädalava-hetuse, kuid oli sellegipoolest unustamatu. Olulist osa mängisid Kevadtormi õnnestumise juures ka Kaitselii-du formeerimismeeskonnad, kes said oma tuleristsed reservväelaste formeerimisel. Vaatamata kehvale ilmale ja pidevale ootamisele jäid kaitseliitlased õppu-sega rahule.

2004Teine Kevadtorm leidis tuhatkonna ajateenija, tegevväelase ja kaitseliitlase osavõtul aset Lääne- ja Ida-Virumaal. Vastu-tegevuse eest kandis taas hoolt Kaitseliit. Kaheteistkümnest malevast kohale tulnud vabatahtlikest moodustati pataljon, mis sai oma ülesande täitmisega hästi hakkama, kuigi eelne-valt oli põhiliselt harjutatud kaitset, mitte rünnakut. Teise Ke-vadtormi üldjuhi kohusetäitja, toona majori auastmes olnud Meelis Kiili tänas õppuse lipurivistusel kaitseliitlasi aktiivsu-se ja töö eest. Kevadtormil osalejad said sertifi kaadi ehk tun-nistuse, et nad on sellel õppusel viibinud.

KA

ITS

EV

ÄG

I

KA

ITS

EV

ÄG

I

28

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

20052005. aastal kulges Kevadtorm Viljandi-, Võru- ja Valgamaal. Üle Eesti kokku tulnud Kaitseliidu üksus-test pandi esmakordselt kokku maakaitsepataljon, mis täitis brigaadi koosseisus erinevaid ülesandeid. Vastase poolel tegutsesid koostöös Scoutspataljoni-ga luuregrupid, mille tegevus pälvis elukutselistelt kõrge hinnangu.

20062006. aastal hõlmas Kevadtorm Ida-Virumaa ja Jõgevamaa alasid. Võrreldes varasemate aastatega kasutati õppustel rohkem reservohvitsere, kellest enamik teenis staapides ja allüksuste juhtidena. 9. maakaitsepataljoni koosseisu paigu-tatud Harju, Võrumaa ja Alutaguse maleva võitlusgruppide põhiliseks ülesandeks oli vastase viivitamine ning kanali-seerimine brigaadile soodsas suunas.

20072007. aastal möllas Kevadtorm Põlva- ja Tartu-maal. Esmakordselt osalesid õppusel Suurtüki-väegrupp 155 mm haubitsate patareiga ja Läti jalaväepataljoni staap ning jalaväepataljoni hin-damisel kasutati NATO metoodikat.

20082008. aasta Kevadtorm näitas oma jõudu Lää-ne- ja Ida-Virumaal. Suurõppusest võttis osa ligi 2000 ajateenijat, lisaks Kaitseliidu Viru ja Alutaguse malev ning Scoutspataljoni ja Lat-bati võitlejad. Õppuse üks olulisimaid eesmär-ke oli moodustada eri õppekeskuste ajatee-nijate baasil terviklik üksus. Läti kontingendi juht major Udis Romanovs ütles, et Kevadtorm on hästi ettevalmistatud õppus. „Meilt nõutak-se ainult osalemist. Kui peaksime samasugust õppust ise korraldama, kuluks selle peale palju aega ja jõudu,“ tunnistas major Romanovs.

20092009. aastal möllas Kevadtorm taas Lääne- ja Ida-Virumaal, ulatudes otsapidi Jõgevamaale. Esmakordselt võitles Kait-seliidu pataljoni lahingugrupp Kevadtormi õppelahingutes ühtsetel alustel ajateenijatest kokkuharjutatud jalaväe-pataljoniga. „Kaitseliitlased on tublid,“ tunnustas tollane kaitseministeeriumi kantsler, praegune kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras õppusel osalenud Kaitseliidu üksu-si. „Kaitseliitlased suutsid taas üllatada initsiatiivi ja võitlus-tahtega. Nad näitasid end paindliku ja kiire õppimisvõimega üksusena, kes suutis kiiresti kohaneda õppuse oludega. Oma lahingutegevuse viimases faasis tegutsesid nad võrdväär-selt ajateenijatega, kes on aasta aega järjekindlalt selleks õppuseks harjutanud.“

20102010. aastal koguneti Kevadtormile Pärnu- ja Viljandi-maale. Kokku osales suurõppusel ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast. Õppusel harjutati maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut. Kaitseliidu Harju malev kuulus Kevadtormil Kaitseliidu koondüksusesse, mille eesmärgiks oli tegevuse harjuta-mine koos ajateenijatega. Lääne-Eesti malevad osalesid õppusel maakaitsepiirkondade staapidega, alludes vir-tuaalses sõjategevuses reaalsele kaitseringkonna ülema-le. Pärnakad toetasid alakomplekteeritud Tallinna, Rapla ja Harju maleva võitlejaid kõige kriitilisemal hetkel kom-paniisuuruse üksusega, mis kutsuti kokku kõigest päeva-se eelteatamisega.

KA

ITS

EV

ÄG

I

KA

ITS

EV

ÄG

I

29

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

20112011. aastal sai Kevadtorm teoks Põlva-, Võru- ja Tartumaal. Kokku osales õppusel ligi 4000 tegev- ja reservväelast ning kaitseliitlast. Vastutegevust tegid lisaks Scoutspataljonile külalised Lätist. Kevadtormi külastanud president Toomas Hendrik Ilvesele aval-dasid muljet ohvitseride professionaalsus ja leid-likkus, ajateenijate väljaõpe ning jälle vormi selga tõmmanud reservväelaste kaitsetahe. „Õppus Kevad-torm paneb tõsiselt proovile praegused ja tulevased reservväelased, elukutselised kaitseväelased ja kait-seliitlased,“ sõnas riigipea ning andis nähtu põhjal hinnangu, et meie kaitsejõud on tõeliselt head.

20122012. aastal käis Kevadtormiks ettevalmistavatel re-servõppekogunemistel Kaitseliidus üle 600 inimese nii Kaitseliidust kui ka üldreservist. Oma üksustega osalesid suurõppusel Lääne- ja Ida-Virumaal Alutaguse, Viru, Järva ja Jõgeva malev, Küberkaitseliit ning nurkapidi ka Kaitse-liidu Kool ja Naiskodukaitse. Kokku käis Kaitseliidust mai keskel nädalakese vabas looduses värsket õhku hingamas üle 700 inimese. Kui malevad tegelesid dessanditõrje, si-sejulgeoleku tagamise ja lahingutoetusega, siis Kaitselii-du Kool korraldas Kevadtormi tiiva all oma tasemekursuse lõppharjutuse Kotkalend, mille fi naalis juhtisid värsked sõjavälised juhid maastikul juba reaalseid üksusi.

KRISTJAN PRII

KA

ITS

EV

ÄG

I

2013Üheteistkümnes Kevadtorm korraldatakse uues paigas — esimest korda Põhja-Eestis, eeskätt Tallinnas ja Harju maakonnas. Suurõppusel osa-leb üle 4000 vormikandja. Põhiraskus on 1. jala-väebrigaadi ja Põhja kaitseringkonna Kaitseliidu malevate üksustel ning mereväel. Kaitseliidust osalevad Harju, Tallinna ja Rapla malev. Vastase osa täidab tänavusel Kevadtormil jällegi Scouts-pataljon, millele alluvad Läti kaitseväe jalaväe-kompanii ja Leedu kaitseväe luurerühm. Õppu-sele on oodata Prantsuse ja Belgia üksusi.

Plaanide järgi peaks õppuse aktiivne faas lõp-pema vasturünnakuga 24. mail Kuusalu vallas Soodla veehoidla ja Tallinna-Peterburi maantee vahelisel alal, kuid üht-teist sünnib ka mujal, näiteks Jõelähtme vallas Kaberneeme ja Jägala piirkonnas, Loksa linnas ja sadamapiirkonnas ning Salmistu rannal, kus dessante ja lahinguid saavad jälgida ka pealtvaatajad.

19. mail peetakse Tallinna teletorni juures Tallinna maleva eestvedamisel maha näidisla-hing, mida on kutsutud vaatama kõik huvilised. Näidatakse ka Kaitseliidus kasutusel olevat relvastust ja tehnikat, pakutakse sõdurisuppi ning tutvustatakse organisatsiooni ajalugu ja hetkeolukorda. Lisaks täidetakse samal ajal si-sekaitselisi ülesandeid Iru silla lähiümbruses ja Lauluväljakul.

30

Te

st

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Testiks valisime välja neli maskeerimisvahen-dit. Kolm nende hulgast – karbivärvid, mas-keerimispulk ja kreemvärv – on valmistatud

tööstuses ja üsna levinud. Põnevuse lisamiseks ja võrdlusmomendi tekitamiseks kaasasime loodus-liku vahendi puusöe, sest seda on üsna lihtne ka käepäraste vahenditega valmistada.

Test

Karbivärvidel on palju eelised. Värvivalik on võrd-lemisi korralik. Tavaliselt kolm, mõnel fi rmal kuni

kaheksa värvitooni. Karbis on peegel, mis lihtsustab maskeeringu tegemist. Ent külmal ajal need värvid ei sobi, sest kipuvad kivistuma. Pluss kraadide korral seda probleemi ei ole ja värv hakkab ka kenasti peale. Kolm põhitooni – roheline, pruun ja must – võimal-davad teha korraliku maskeeringu, kuigi selleks tuleb vaeva näha, sest värvid ei kata pinda ühtlaselt. Samas ei pea muretsema maskeeringu kulumise pärast, sest see püsib kenasti ja isegi ööpäeva möö-dudes pole värvi lihtne maha saada.

Maskeerimispulgad sobivad ka jahedamal ajal, kuigi suure külmaga võib värv murenema ja mur-duma hakata. Pulga kork kipub alatasa ära kaduma või küljest tulema, mistõttu satub värv ka sinna, kuhu pole vaja. Toone on paraku napilt – üks või kaks –, mistõttu pulkade valimisel tuleks jälgida, et need poleks liiga lähedast värvi, näiteks must ja tumepruun. Pulgaga korraliku maskeeringu tegemine nõuab tõsist tööd, sest värvid ei jää hästi peale ega kata ühtlaselt. Samuti ei taha need peal püsida, nii et maskeeringut tuleb pidevalt värs-kendada. Test näitas, et juba paari tunni pärast on korralikust maskeeringust jäänud näole ainult aimatav kiht, mis mõne aja jooksul täielikult hajub. Õppusel ei pruugi sellest suurt probleemi tekkida, lahingus aga küll.

Tuubis kreemvärvide kõige suuremaks plussiks on nende kasutamiskiirus. Ka katavad nad väga hästi ja püsivad peal kõige kauem. Hästi tehtud maskeering ei kulu maha isegi higistades. Ka pärast ööund soojas magamiskotis näeb see täitsa korralik välja. Miinuseks on pehmest plastikust valmistatud tuubid, mis kipuvad katki minema. Kui karbi ja pulga puhul pole see miski mure ning natuke värvi taskupõhjas ei tapa kedagi, siis katki-

Igal maskeerimisvahendil on omad plussid. Ja omad puudusedMaskeerimise hõlbustamiseks on välja mõeldud hulk abivahendeid. Et ajakirja käesolevas numbris ilmub ka maskeerimist õpetav kirjutis, testisime maskeerimisvahendeid, mida kasutatakse eelkõige heleda naha varjamiseks looduses.

Maskeerimisvahendeid on mitmesuguseid

8 X

KR

IST

JAN

PR

II

31

Te

st

Kaitse Kodu! 4/2013

sed värvituubid teevad paksu pahandust ja mõist-lik oleks hoida neid kilekotis või karbis.

Mitte kuigi ammu, kui poest ega laost maskeeri-misvärve ei saanud, kasutati selleks põletatud korki või vees niisutatud puusütt. Niisuguste vahendite kasutamisel tuleb rakendada oma loo-mupärast kunstiannet, et saavutada ühtlane ja keskkonda sobiv tulemus. Vastasel juhul on oht saada tulemuseks ühtlaselt süsimust nägu. Keeru-kaks teeb asja ka vajadus süsi varemalt ette valmis-tada ja pakendada. Samas on võimalik seda alati juurde teha.

Maskeerimisvahendite testis hindasime maskee-ringu kestvust, katvust, hinda, pealepanekut ja mahavõtmist. Ühe plussi andsime selle eest, kui vahend tegi oma töö ära, ja kaks plussi selle eest, kui see õnnestus hästi.

Esimest ja teist kohta jäid jagama tuubis olevad kreemvärvid ning süsi. Viik tekkis seetõttu, et süsi ei maksa midagi. Ülejäänud tooted jäävad hinnava-hemikku 5–10 eurot, aga hea õnne korral on kait-seliitlasel võimalik neid laost või allüksuse ülemalt tasuta saada.

Maskeerimisvahendite tõhusus

OmadusKarbi-värvid

Maskee-rimispulk

Tuubis kreemvärv

Süsi

Kestvus ++ + ++ +

Katvus + + ++ +

Hind ++

Pealepanek ++ + ++ ++

Mahavõtmine + ++ ++ ++

Punkte 6 5 8 8

Karbis peituvad värvid võimaldavad teha täitsa korraliku maskeeringu. Tööd lihtsustab märgatavalt komplektis sisalduv peegel

Pulka on küll mugav kaasas kanda, kuid hea maskeeringu te-gemine sellega võtab omajagu aega. Värvi mahavõtmise pärast siiski muretsema ei pea, sest tõenäoliselt on see enne näolt kadunud, kui sinnamaani üldse jõutaksegi

Puusüsi on odav ja seda on üsna lihtne juurde teha. Pealekand-misel sellega siiski liialdada

ei maksa, sest suveööd meil nii

pimedad ka ei ole

Kreemvärvid on head ja püsivad peal pikka aega. Jälgida tasuks siiski, et kreemituub lah-tiselt kotti ega rakmetaskusse ei satuks, sest nende puhastamine võtab omajagu aega

32

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

KRISTJAN PRIIvabatahtlik fototoimetaja

Suurest soojast ja suveootusest kiputakse tihti unustama sõduri baaskursusel õpitut. Eelkõige hõlmab see maskeerimisoskust

– kunsti muuta ennast nähtamatuks, raskesti jäl-gitavaks ja varjatuks. Üks instruktor ütles kunagi, et nägemistreening on vaatlustreening koos teadmistega varjumise kohta. Vaadelda tähendab näha läbi vaenlase varjumist, varjuda tähendab nurja ajada vaenalase vaatlusi. Mõlemas valdkon-nas väljaõppe saanud sõdur on vaenlasele suureks ohuks.

Varjumise juures on oluline moondamine ehk kuju, silueti, välispinna ja teataval määral ka varju ning äratuntavate kontrastide vältimine. Alljärgnev

Kõik läheb roheliseks, ka kaitseliitlasedTalv oli tänavu pikk ja kevade saabumine venis. Nüüd on lumi õnneks sulanud ja loodus läheb üha haljamaks. See seab oma nõudmised vabas õhus ringi müttavatele kaitseliitlastele.

ValeÕige

FOTOD: KRISTJAN PRII JA KARRI KAAS

12

3

33

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

pakub lühikest ülevaadet, kuidas rohelusest rõkka-vas metsas paremini märkamatuks jääda.

Nägu

Alusta maskeerimist alati siis, kui sinu julgeolek on tagatud. Ära jäta relva kuskile kaugele vedelema, hoia seda käeulatuses. Võta ära riided, millega sul hakkab palav, näiteks kindad, sall, kiivrialune müts. Tõmba käised üles nii kõrgele kui võimalik, ava hõlmad, et t-särgi kaelus oleks korralikult ligi-pääsetav. Kui sul pole peeglit, kasuta kaasvõitleja abi.

Suvisel ajal on kõik roheline. Seega peab alusvärv olema roheline. Kanna rohelise värvi ühtlane kiht näole, kaelale, kätele. Jälgi, et kõik õnaru-sed, kumeruste tagused ja augud, sh juustepiir, kõrvaaugud ja kõrvatagused, saaksid korralikult rohelisega kokku ning värv ulatuks ka paar sen-timeetrit särgi alla. Eemaldada tasub ka maskee-ringut rikkuda võivad asjad, nagu kõrvarõngad, sõrmused, iluneedid.

Pärast baasvärvi tee näo kõrgematele kumerustele – nina, põsesarnad, otsaesine ja lõug – tumedamad laigud peale. Seejärel tõmba käega värv mööda nägu laiali, et piirjooned hajuksid.

Üldreegel: päeval tehakse heledam maskeering ja öösel tumedam. Vastavalt maastikule tuleb mas-

Lis

ain

fo NÄPUNÄITEID VARJUMISEKS

Teatud reeglite järgimine aitab varjumisele kaasa: vaa-dake teid varjavast kattest kõrvalt mööda või läbi, aga mitte üle. Kui peate sellest üle vaatama, vältige sir-gete piirjoonte katkestamist. Kasutage olemasolevaid varje. Vältige taeva taustale jäämist ja eraldiasuvaid varjumiskohti, sest vaenlane tõenäoliselt jälgib juba neid. Liikuge taustal, mis sobib kokku teie riietuse ja relvastusega, eriti siis, kui liigute peitu või peidust välja.

KO

IT K

ÜN

NA

PU

U

keeringut ka muuta ja värskendada, sest see kipub maha kuluma.

Varustus

Kiivri maskeerimise esmasteks abivahenditeks on kiivrikate ja -kumm, millele lisatakse oksi ja rohtu, et kaotada peakatte kuju ja selle äärte alla tekkiv vari. Jälgida tuleb, et maskeering ei varjaks näh-tavust. Ka tuleb tähelepanu pöörata demaskeeri-vatele elementidele, mis võivad muidu korralikult teostatud maskeeringu rikkuda.

Varustuse juures võib maskeeringu kinnitamiseks kasutada nööri või kummipaela. Tuleb tagada kiire

34

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 4/2013

ja efektiivne ligipääs varustusele. Okste kasutami-sel tuleb maskeerida ka nende murdmise kohad, sest valge puutüvi paistab hästi silma.

Relv

Relvadel maskeeritakse tavaliselt laesääred ja kabad. Sihikud ja liikuvad osad jäätakse vabaks, et relva laadimine ja töötamine ei oleks takistatud. Kinni ei tohi katta relval ka neid kohti, mis laskmi-sel kuumenevad.

Viimasel ajal on üsna laialt levinud spetsiaalsed relvavärvid. Relva ei värvita selleks, et näidata, kui lahe see on, vaid selleks, et suurendada selle takti-kalisi eeliseid ilma töövõimet vähendamata.

Koha valik

Tavaliselt on sõduril äratuntavaks elemendiks siluett. Kontrastsel taustal on iga objekt selgesti nähtav. Reetlikud on tasased lamedad pinnad, nagu vesi, põllud, taevas. Inimese joonistub selgelt välja ka teist värvi taustal.

Looduses ei asu objektid kunagi üksteisest korra-päraste vahemaade kaugusel. Korrapärased vahe-maad tähendavad, et mängus on olnud inimese käsi. Et varjuda, vältige korrapäraseid vahemaid.

35Kaitse Kodu! 4/2013

Vä

ljaõ

pe

Va

ata

lisa

ks YOUTUBE:

INDIVIDUAL

FIELDCRAFT

Brittide külma sõja aeg-ne videolõik, mis õpetab üksikvõitleja oskusi. Kui-gi vahepeal on sõjandu-ses palju muutunud, keh-tivad põhitõed endiselt. Väga tõsiselt seda klippi siiski võtta ei maksa.

Varjumiseks valige ebatasane taust, nagu hekk, põõsas, puu või ebaühtlane maapind. Kui objekti pind erineb ümbritsevast, äratab see kergesti kaht-lust. Valge nahk paistab enamikul taustadel selgelt silma ja seepärast tulebki end maskeerida.

Valguses on igal asjal vari, mis võib selle olemasolu reeta. Varju vältimiseks sulanduge taustaga ühte. Pidage meelest, et koos valguse liikumisega liigu-vad ka varjud. Korralik maskeering aitab hägus-tada varju piirjooni ja muuta selle märkamise raskemaks.

Kirjandus

Sõduri käsiraamat. Võru: Kaitseväe Võru Lahingukool 2010.

URL http://vk.kra.ee/images/Dokumendid/Soduriopik.pdf.

36

Sp

ort

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

JANA OTSvabatahtlik reporter

Enne veel, kui jõuan alustada küsimisega, avastan, et Allar Vaet oskab mõtteid lugeda. „Kulturiste pole lihtne tänavapildis ära

tunda. Nad näevad välja täiesti tavalised, keha-ehitus tuleb esile siis, kui rõivaid vähem seljas,“ ütleb Allar. Edasine vestlus kulgebki suuresti nii,

et minul jõuavad vaevalt küsimused pähe tulla, kui Allar juba vaistlikult neile vastab.

Allari loost tuleb selgesti esile tasakaal kõiges, millega ta tegeleb. „Kui printsiibid on paigas, tuleb muu iseenesest. Võib-olla pole see õige, et minul on esikohal kulturism ja seejärel tulevad muud asjad – Kaitseliit ja pere,“ lausub lisaks Eesti meistrivõist-luste kõrgele kohale tänavu ka Reval Cupil paar tiit-lit võitnud ning Lõuna-Eesti karikavõistlustel edu saavutanud kulturist. „Naine vahel heidab ette, et ma perele liiga vähe aega jätan. Kindlasti see ajas muutub, aga praegu olen veel noor ja tunnen, et suudan spordis tulemusi saavutada.“

Kulturism on kõige alus

Kulturism on Allar Vaedi elu, tema isiksuse vunda-ment, või nagu ta ise ütleb, sõltuvus. See ei ole pelgalt sport, vaid kindel elustiil õige puhkuse, toitumise ja igapäevaste treeningutega. „Trenn iseenesest lõhub lihast, selleks, et teda tree-nida ja kasvatada, tuleb anda lihasele õiget toitu ja piisavalt puhkust taastumiseks,“ tutvustab Allar musklite kasvatamise saladusi.

Eestis on võistlusspordiga keeruline tegelda, sest sponsoreid on vähe ja kulud suured. Näiteks täisväär-tuslik ja kvaliteetne toit ei ole odav. Sööma peab kul-turist aga kuus korda päevas. Seetõttu töötab Allar lisaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva korrapidajana ametis olemisele ka spordihallis treenerina. „Mina panustan klubile ja klubi toetab mind,“ ütleb ta ja lisab, et nii on tasakaal ka spordimajanduses.

Kuidas on võimalik kulturismitreeningute ja -võist-luste kõrval leida aega Kaitseliidule? Kaitseliit ei ole Allarile üksnes töökoht, ta tegutseb aktiivselt ka vabatahtlikuna. „Alles hiljaaegu väitlesin spor-disaalis ühe vanema mehega, kelle arvates pole Kaitseliitu vaja, see olevat vaid sümboolne raha laristamine. Sellised mehed loodavad põgenemi-sele, kui sõda peaks puhkema. Mina arvan, et kui rahvas hülgab riigi, siis seda riiki polegi.“

Allar ise pole kindlasti põgeneja tüüp. Praegu töötab ta Kaitseliidu Pärnumaa malevas ja täidab vabatahtlikuna reservis kompaniiveebli kohuseid.

Kulturism

on Allar

Vaedi elu,

tema isiksuse

vundament, või

nagu ta ise ütleb,

sõltuvus.

Kohtun Allar Vaetiga tema igapäevases keskkonnas Pärnu spordihallis. Et tegemist on tubli kaitseliitlase ja Eesti meistrivõistlustel hõbeda pälvinud kulturistiga, otsin saalist vaistlikult turskemat tüüpi, leian aga eest suhteliselt tagasihoidliku kehaehitusega meesterahva.

Allar Vaet — õnnelik kaitseliitlasest kulturist

ER

AK

OG

U

Eesti meistri-võistlustel Athletic Fitnessis saavutas Allar Vaet II koha

37

Sp

ort

Kaitse Kodu! 4/2013

Pärast teenistust kaitseväes astus Allar Lahin-gukooli, et läbida reservohvitseri kursus, kuid eksamite ajal murdis jalaluu. Nii jäi lipniku auaste saamata. Kaitseliidu vabatahtlikuna alustas ta jao-ülema kohustes.

„Eelmine Orkaan oligi esimene õppus, kus olin kompaniiveebel. See tähendas enne õppust kaht nädalat täispikki tööpäevi, kogu kompanii varus-tuse kokkupanemist. Sel ajal ma trenni ei jõudnud ja sõin ainult kaks korda päevas,“ räägib Allar oma esimesest kogemusest kompaniiveeblina, mis tema elurütmi pea peale keeras.

Loobuda ta uuest ameti-kohast siiski ei kavatse. Tegelikult on Allar just kompaniiveeblina leidnud Kaitseliidus sobiva rolli, mis ei takista kulturismiga tege-lemist. Tavalised kahepäe-vased metsaõppused ei riku kulturisti elurütmi, kuid pikemaid jalgsirännakuid peab kahjuks vältima. Samuti on režiim väga range umbes kuu enne võistlust, mil toitumine peab olema grammilise täpsusega paigas, treeningud pidevad ja regulaarsed. „Nendel perioodidel pean end Kaitse-liidu tegevuses tagasi hoidma,“ lausub Allar.

Samas on mehel siis hing haige ja vahel ka hirm, et teda võidakse panna ühte patta nende vaba-tahtlikega, kes on suhtumisega, et teen siis, kui aega on. „Aeg ongi just see, mida meil kõigil on ühepalju, küsimus on pigem selles, millele me seda kulutame,“ tutvustab Allar oma vaateid. „Kui väär-tushinnangud on paigas, on üsna lihtne leida aega sellele, mida tähtsustatakse.“

Allar selgitab lahkesti kulturismi põhimõtteid ja rõhutab, et temale on spordis alati esikohal ter-vislikkus. „Olen näinud inimesi, kes arvavad, et kulturistid on kõik „keemikud“ – süstivad ennast, tegelevad ainult lihaste pumpamisega ning on kurjad ja ülbed,“ loetleb Allar oma spordiala kohta levivaid legende. „Treeningusaali tulles nad loo-mulikult üllatuvad positiivselt. Meie põhimõte on ennekõike tervis, hea välimus tuleb pealekauba.“

Tervislikku eluviisi on Allar valmis alati huvilistele propageerima. Aga ärritavad Allarit kaalulangeta-jate telesaated, kus tervisest ei hoolita. „Tahaksin näha, mis nendest inimestest paar kuud pärast saadet saanud on,“ ütleb ta tõsiselt.

Tööst ja vabatahtlikkusest

Treeningusaalis peab noori, algajaid sportlasi sageli tagasi hoidma, et nad trenniga üle ei pin-gutaks. „Kulturismis on tähtis tasakaal. Kui teed trenni liiga palju, on kerge tulema üleväsimus, siis stress, tahtmatus trenni minna, lõpuks unehäired. Inimene ei saa siis head enesetunnet, vaid on ärri-

tunud ja pahane, see omakorda hakkab mõjutama peresuhteid ja muud elu,“ ütleb Allar. „Me peame treeningupäevikut, kus on täpselt kirjas, milliste raskuste ja koormusega trenni on tehtud, kehakaal, toitumine, ja mis kõige tähtsam, enesetunne. Kui enesetunne paigast ära läheb, on vaja analüüsida, kus on viga tehtud.“

Võistlussportlastele on pidev eneseanalüüs iga-päevane. Nii saavutataksegi häid tulemusi ja hea enesetunne. Allaril esineb väga harva soovimatust trenni minna ja sellisel puhul jätabki ta trenni vahele. Enamasti tasakaal enesetundes püsib ja halb on pigem siis, kui trenni ei saa.

„Tegelikult võib nii öelda, et vabatahtlikuna tegutsen ma nii Kaitseliidus kui ka spordiklubis,“ teatab noor kulturist, sest treeneritöö kõrval korraldab ta oma klubiga üsna sageli võistlusi, kus vabatahtlikuna oma õla alla paneb. „Näiteks iga aasta jaanuaris kor-raldame Soome kaitsejõududele jõutõstmisvõist-lused, mis on nii edukad, et soomlased võistluste lõppedes sobitavad kohe järgmise võistluse aja. Kaks korda aastas korraldame Eesti meistrivõist-lusi jõutõstmises, siis Ranna Biitsepsit, kutsekoolis oleme korraldanud Rammumehe võistlust.“

Praegu töötab ta

Kaitseliidu Pär-

numaa malevas

ja täidab vabatahtliku-

na reservis kompanii-

veebli kohuseid.

Osa oma iga-päevaleivast teenib Allar Vaet Kaitselii-du Pärnumaa maleva korrapi-dajana

KR

IST

JAN

PR

II

38

Sp

ort

Kaitse Kodu! 4/2013

ER

AK

OG

U

Kuulates juttu distsiplineeritud eluviisist, kerkib paratamatult mõttesse küsimus, kui paljust peab selle nimel loobuma. „Ma olen sellele sageli mõel-

nud ja leian, et mitte mina ei loobu, vaid hoopis paljud inimesed on teadmatusest end paljust ilma jätnud,“ arvab Allar ja lisab naerdes, et peojärgsetest pohmelli-dest loobub tema hea meelega.

Allar hoolib väga eesti rahva tervisest. Nii ei mõista ta, kuidas mõni 30-aas-tane mees on sellises ülekaalus, et ei suuda ise enam kingapaelu siduda ja on seejuures rahul oma piiratud eluga ega võta midagi ette. Paljud mehed ei tea ka seda, et meeste organismis tõuseb koos

rasvaprotsendiga östrogeenitase ja tekivad poten-siprobleemid.

Treeneritöös naudib Allar enim seda, kui mõni annab positiivset tagasisidet, et kaalulangusele lisaks on paranenud enesetunne, tervis ja suhted naisega. „See on midagi, mida ta ei osanud ooda-tagi,“ on Allar rahul. „Naistel seevastu esineb hirmu, et nad muutuvad meesteks, kui käivad jõusaalis. Viimasel ajal on see müüt murdumas ja praegu on naiste seas fi tnessitreeningute populaar-sus kasvamas.“

Kõigepealt koostab Allar trenni tulijale indivi-duaalse treeninguprogrammi. Kui on näha, et inimesel jagub tahtmist trennis käia, tehakse ka toitumiskava. Dieedi koostamine on juba peaaegu teadustöö, kus tuleb arvestada, et mitte ainult lihas, vaid iga keharakk saaks kätte elutegevuseks

Kuigi tiheda elu tõttu ei ole Allaril kuigi palju aega, osaleb ta igal võima-lusel Kaitseliidu üritustel

KR

IST

JAN

PR

II

Allaril on Tartu

Ülikooli Pär-

nu Kolledžis

pooleli ettevõtluse

ja projektijuhtimise

stuudium. Seejärel

plaanib ta jätkata

spordikorralduse

magistriõppes.

39

Sp

ort

Kaitse Kodu! 4/2013

Pe

rso

na

alia ALLAR VAET

Kulturismi- ja fi tnessitreener

IV rahvusvahelise kategooria kohtunik tõstmises

Eesti Jõutõsteliidu kohtunik

Saavutused

2013 Reval Cup: I koht edasijõudnute arvestuses klassikalises

kulturismis; I koht absoluutarvestuses klassi-kalises kulturismis

Lõuna-Eesti karikas: I koht klassikalises kulturismis –175 cm arves-

tuses; võistluste VI koht absoluutarvestuses

2012 Eesti meistrivõistlused Athletic Fitnessis: II koht

2008 Reval Cup: III koht lamades surumises –80 kg arvestuses

2006 Jõutõstmise Eesti meistrivõistlused: III koht –82 kg arvestuses

2004 Jõutõstmise Eesti meistrivõistlused: III koht –75 kg arvestuses

vajalikud toitained, arvestades treeningukoor-must, inimese sugu ja vanust.

Tulevik on paigas

Kui palju jääb sellise elustiili juures aega perele, kus kasvamas kaheaastane tütar? „Meil naisega on mõlemal graafi kujärgne töö ja sätime selle nii, et samal päeval tööl ei ole. See tagab lapse turvalisuse, kui ta peaks haigeks jääma,“ selgitab Allar. „Vabadel päevadel viin mina lapse lasteaeda. Vahel käib ta ka trennis kaasas. Trenn ei ole siis küll nii tõhus, kuid selle korvab rõõm lapsest, kuidas ta väikeste hantli-tega püüab matkida kõike, mida näeb teisi tegevat.“

Isarolli on mees pidanud tähtsaks, ta oli kaasas ka sünnitusel, kuigi tunnistab, et ei kannata verd. „Ma ei mõista, miks vanasti mehi sünnituse juurde ei lubatud, see on ju nii oluline isa ja lapse suhte arengule,“ imestab kulturistist kaitseliitlane.

Allari naine on lõpetamas ämmaemandaõpinguid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja ka temal on plaan töö spordiga ühendada. Nimelt tahab ta omandada treenerikutse, et saaks hakata vedama rasedate treeningurühmi. Tütre kohta arvab Allar, et tema võiks ema jälgedes iluvõimlemisega tegelda: „See on nii naiselik ala. Iluuisutamine võiks ka olla, kuid kahjuks ei ole Pärnus jäähalli.“

Kas peab paika müüt, et kulturistid on nartsissist-likud eneseimetlejad? „Nartsissism on üks popp sõna, mille üle olen palju juurelnud. Tuleb vahel uus inimene meile trenni ja on mures, et saalil on

klaasseinad – äkki keegi tunneb ta ära,“ seletab Allar naerdes. „See on mulle arusaamatu, miks peaks häbenema ja varjama positiivset elustiili. Samas kusagil pubis või ööklubis joovad inimesed end täis, minetavad kõik piirid ega häbene midagi,“ arutleb ta ja lisab: „Kindlasti on kulturistidel soov end näidata, muidu nad ei saaks võistlustel esineda, iseasi, kas selles on midagi häbenemisväärset.“

30-aastase Allari elu tundub olevat tasakaalus tänu tema enda püstitatud prioriteetidele. Tänu kultu-rismile on tema vaim ja keha harmoonias, kuid ikkagi leiab ta, et on midagi, mis vajab paranda-mist. „Üks oluline eesmärk on saavutamata, nimelt on kõrgkooliõpingud jäänud lohisema. Tahan nen-dega ühele poole saada,“ on mees otsustuskindel. Allaril on Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis pooleli ettevõtluse ja projektijuhtimise stuudium. Seejärel plaanib ta jätkata spordikorralduse magistriõppes. „See annaks treeneri elukutsele palju juurde ja tagaks kindlustunde tulevikuks.“

Ka leiab Allar, et tal tuleks teha tööd enda ärevu-sega, mis annab märku nii hambaarstitoolis kui ka võistlussituatsioonides. „Näiteks suudan ma tavalisel treeningul 27 surumist teha, kuid võist-lustel õnnestus kõigest 23,“ ütleb ta end natuke pettunud olevat.

Kõige eelneva peale tekib tavainimesel küsimus, millal see mees puhkab. „Kui inimese elu on pii-savalt mitmekülgne, ei olegi otsest puhkust vaja,“ leiab Allar. „Hetkel tunnen, et Orkaan oli see koht, kus puhkasin, olin muust elust need päevad välja lülitunud ja nautisin kogu nädalavahetust.“

Aprilli alguses kahel järjestikusel nädalavahetusel võistlus-tules olnud Allaril õnnestus mõlemalt jõukatsumiselt kõrgeid kohti noppida

40

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAIDO PIHLAKAS, reservkaptenvandeadvokaat

Küsisin 2011. aastal Kaitse Kodus!1, kas Eesti kaitsevägi vajab ohvitsere-juriste. Vastasin jaatavalt. Tänavu alustati Tartus Kaitseväe

Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) riigikaitseala juristidele täiendusõppekeskuse korraldatud koo-lituse esimese mooduliga, mis kestis 4.–7. märtsini ja millega kaasnes 8. märtsil rahvusvaheline semi-nar „Põhjala ja Balti riikide julgeolekuruum“.

Juristohvitseride vajadusest räägiti ammu

Kaitseväele vajalike juristide-ohvitseride nn sõjaerialase väljaõppe korraldamise vajadusest

on Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) ja selle jurist-ohvitseride sektsioon (JOS) rääkinud viimastel aastatel korduvalt, esitades seejuures motiveeritud kirjalikke taot-lusi kaitseväe peastaabile ja kaitseministeeriumile ning rõhutades sellise erikooli-tuse vajadust ka EROK JOSi regulaarselt korraldatavatel rahvusvahelistel seminari-del.

Reservohvitseride Kogu 2009. aasta üldkoosole-kul kutsus toonane kaitseväe juhataja, siis veel kindralleitnandi paguneid kandnud Ants Laaneots kaitseväe reservis olevaid erialaohvitsere, näitena tõi ta just juristohvitserid, panustama erialaselt kaitseväe arengusse. EROK JOS tegi sama aasta novembris EROK juhatusele ettepaneku pöörduda kaitseväe peastaabi poole, selgitamaks välja jurist-ohvitseride vajaduse kaitseväes ning sellise vaja-duse alusel korraldama koolitust rahvusvahelise sõja- ja humanitaarõiguse, operatsiooniõiguse jne süvendatud tundmaõppimiseks.

2011. aasta kevadel sai teoks kaitseväe peastaabi, kaitseministeeriumi ja EROK ühisnõupidamine, kus lepiti kokku, et analüüsimist vajab kaitseväe vajadus juristide järele kriisi ja sõjaaja tingimustes

Kaitsevägi alustas ohvitseride-juristide koolitust

1 Pihlakas, Kaido. Eesti kaitsevägi vajab ohvitsere-juriste.

Kaitse Kodu! 5/2011, lk 26—27.

ning seega tuleb välja selgitada ka nende koolitus-vajadus. Otstarbekaks peeti korraldada koolitus KVÜÕA täiendusõppekeskuse juures. Rõhutati, et tuleb hinnata vajadust laiapõhjalist sõjaõigust ja rahvusvahelist õigust tundvate juristide järele.

Koolitused on alanud

2011. aasta juunis EROK JOSi initsiatiivil korralda-tud rahvusvahelise sõjaõiguse ja riigikaitseõiguse seminari avaettekandes rõhutas toonane kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras, et EROK juristide sektsiooni pöördumine kaitseväe poole nende koolitusküsimustes oli õigeaegne ja peastaap koostab ülevaadet selle kohta, kui palju kaitsevägi sõjaajal juriste vajab ning koostöös KVÜÕA, peastaabi ja kaitseministeeriumiga tuleb luua riigikaitse valitsemisalas teenivate juristide ja reservohvitseridest juristide väljaõppeks ühine koolitussüsteem.

Tänavu märtsi algul KVÜÕA täiendusõppekesku-ses alanud riigikaitseala juristide koolitus jätkub sügisel, kui märtsis õpinguid alustanud juristid läbivad erinevateks kuudeks kavandatud kaks nädalapikkust koolitust.

8. märtsil korraldatud rahvusvahelisest semi-narist osavõtuks avaldas soovi 70 juristi, sh täien-dusõppekeskuses koo-lituse esimese mooduli läbinud. Rahvusvahelise seminari vaheaegadel avaldasid täiendõppes osalenud üksnes positiiv-seid hinnanguid nii KVÜÕA poolt õppuse läbiviimise korraldusliku poole kui ka kuuldud loengute kvali-teedi kohta. Samas avaldasid paljud rahvusvaheli-sest seminarist osavõtjad vestlusringis arvamust, et juristide sõjaõiguslikku ettevalmistust on vaja jätkata, laiendada ja süvendada ning seda rõhutasid eriti mitmed seminaril osalenud kohtunikud.

EROK JOS püüab igati oma töö planeerimisel sellise ettepaneku reaalset vajadust arvestada, toetada ning abistada ja suunata juriste läbima vabatahtlikku reservohvitseride kursust eesmär-giga saada kaitseväe reservohvitseriks, mis loob paremad eeldused sõjaõigusliku erialase etteval-mistuse täiendamiseks ning võimalused jätkuvalt ja aktiivselt kasutada oma teadmisi ning initsiatiivi Eesti riigikaitse edendamiseks.

Reservohvitseri-

de Kogu 2009.

aasta üldkoos-

olekul kutsus toonane

kaitseväe juhataja

kaitseväe reservis

olevaid erialaohvitsere

panustama erialaselt

kaitseväe arengusse. Tänavu

märtsi

algul KVÜÕA

täiendusõppekes-

kuses alanud riigi-

kaitseala juristide

koolitus jätkub

sügisel.

41Kaitse Kodu! 4/2013

Rahvusvaheline seminar ja tegelikkus

Rahvusvaheline seminar „Põhjala ja Balti riikide julgeolekuruum“ korraldati KVÜÕA aulas ning sisukate ja kuulajate tähelepanu köitnud ettekan-netega esinesid reservkindralmajor Karlis Neret-nieks Rootsi kaitseuuringute agentuuri kaitse- ja julgeoleku osakonnast, kes kõneles teemal „Põhjala riikide koht ja võimalused Balti riikide julgeoleku tõhustamisel“, ning kolonelleitnant Mika Kert-tunen (Balti Kaitsekolledž), kes pidas ettekande „Põhjala riikide, Euroopa Liidu riikide ja NATO koostöö Baltikumi julgeolekuruumis“.

Suurt tähelepanu pälvisid ka reservkindral Johan-nes Kerdi (kaitseministeerium) ettekanne teemal „Eesti riigikaitse laiem käsitlus“ ning KVÜÕA ja Tartu Ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse dot-sendi Rene Värgi ettekanne „Isikute kinnipidamine kaasaegsetes relvakonfl iktides: Ühendkuningriigi kogemuste näitel“. Kaitseministeeriumi kaitse-valmiduse ja operatsioonide osakonna juhataja reservkolonelleitnant Riho Rõngelep rääkis teemal „Eesti ja Põhjala lahingugrupp ning Balti riikide koostöö perspektiiv“ ja kaitseväe peastaabi jurist leitnant Leenu Org pidas ettekande „Erioperat-sioonide juriidilised aspektid“.

Juba 2011. juunis korraldatud rahvusvahelisel seminaril selgitas toonane kaitseväe peastaabi

ülem kindral Terras, et enamik riike ei suuda rii-gikaitsevaldkonna praeguse eelarve juures hoida palgal suurt hulka sõjaväejuriste ning vajalik mehitatus, mida ka rahvusvaheliste sõjaliste ope-ratsioonide staabid vajavad, tagatakse muu hulgas reservväelaste abiga.

Eesti riigikaitse on pidevas arengus, korrastamist ja täiendamist vajavad seetõttu ka riigikaitselised õigusaktid. Sellest tööst – õigusloomest – ei ole jäänud kõrvale EROK ega tema juristohvitseride sektsioon, kuid eeldada on selle mahu olulist suurenemist seoses uue riigikaitse arengu-kavaga.

Reservohvitseridest juristide kohustuseks on EROK põhi-

kirja ja JOSi kodukorra kohaselt anda oma või-metele ja võimalustele vastav panus riigikaitsesse. Rahvusvahelise seminari ettekanded juhtisid meie tähelepanu sellele, et me ei tohi oma soovunelmaid riigikaitses ekslikult reaalsusteks pidada, vaid igaüks meist on kohustatud andma maksimumi kaitseväe esmase, iseseisva kaitsevõime arenda-miseks ja tugevdamiseks ning kollektiivse kaitse-võime tõhustamiseks.

Rahvusvahe-

lise seminari

ettekanded

juhtisid meie tä-

helepanu sellele,

et me ei tohi oma

soovunelmaid

riigikaitses ekslikult

reaalsusteks pida-

da.

Kaitsevald-konna juristide täienduskooli-tus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus-tes

KÕ

RG

EM

SÕ

JAK

OO

L

42

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

ANDRUS TAMBOOM

Ajakirja üleeelmises numbris1 sai antud üle-vaade mehitamata õhusõidukite maailmast. Areng on olnud tormiline ja ka eestlased on

selles usinasti kaasa löönud. Meil on nii tõsiselt võe-tavat tegutsemist, ambitsioonikaid algatusi, unistusi kui ka õnnestumisi.

Eesti esimene edulugu

Eestis on droonide arendamise lipulaevaks fi rma Eli Airborne Solutions, mis asutati juba 1987. aastal. Tõsi, esimesed kümme aastat tegeldi seal antennide, suure võimsusega raadiosaatjate ja sidesüsteemide loomise ning paigaldamisega. Firma asutajate huvi mudellennu vastu viis aastatel 1997–1999 mitmete omal rahas-tusel arendatud raadiojuhitavate vaatluslennukite loomiseni, mille juhitav tegevusraadius 20 km on ka tänases kontekstis suurepärane tulemus.

Esimene autopiloot AP40 osteti USA fi rmalt UAV Flight 2003. aastal. Esimene õnnestunud otsese inimsekkumiseta lend sooritati septembris 2003,

seda võib auga pidada Eesti droonide sünnipäe-vakuuks. Järgneva kolme aasta jooksul katse-tati intensiivselt mitmesuguseid õhusõidukeid. Tähelepanuväärseimad tollastest saavutustest on esimesed UAVde (Unmanned Aerial Vehicle, eesti keeles mehitamata õhusõiduk ehk droon) katsetu-sed koostöös kaitseväega, osalemine Kevadtormil 2006 ja 2007, esimene pneumaatiline katapult, pööratav suundantenn jne.

2006. aastal alanud viieaastane koostöö kaitseväega pani aluse drooni SWAN loomisele. Seda projekti saatsid mitmed raskused, kuid tulemuseks on tippklassi tootesari, mida on saatnud ekspordiedu. SWANi võib nimetada Eesti uuema iseseisvusaja esimeseks terviktooteks, mis on võetud kasutusele mõne teise riigi relvastuses. SWAN III on kuni 15 kg stardimassiga katapuldist startiv ja langevarjuga maanduv mitmeotstarbeliste vaatlusõhusõiduk, mille tegevusraadius sidega on kuni 50 km, lennu-kõrgus kuni 2 km, lennu kestus sõltuvalt lastist 6–8 tundi ja kiirus 70–130 km/h (fotod 1 ja 2).

Aastal 2011 algas ka lähivaatlusmultirooto-rite arendamine, millest tänaseks on välja kasva-nud prototüüp ELIX-4. See on seljakotti pakitav võimekas vaatlusseade, mis sobib kasutamiseks lähiümbruse vaatluseks militaar- ja tsiviilotstarbel (fotod 3 ja 4). Eli Airborne Solutions on endiselt Eesti juhtiv droonitootja. Peagi on valmimas neljanda põlvkonna SWAN ja töö käib ka multirootorite kui tulevikudroonide arendamise suunas.

Konkurents on tihe

Ka aastal 2007 asutatud fi rma Helicam väärib Eesti droonide arenguloos esiletoomist. Selle järglane Helicam Services on kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks, millel on esindused Suurbritannias, Soomes ja Rootsis ning mis täidab nii Euroopa kui

Eestis on

droonide

arendamise

lipulaevaks fi rma Eli

Airborne Solutions,

mis asutati juba

1987. aastal.

Drooni

SWAN võib

nimetada

Eesti uuema

iseseisvusaja

esimeseks tervik-

tooteks, mis on

võetud kasutuse-

le mõne teise riigi

relvastuses.

Tulevik on siinMehitamata õhusõidukite areng Eestis

2 X

EL

I AIR

BO

RN

E S

OLU

TIO

NS

1

2

1 Vt Tamboom, Andrus. On saabunud tulevik — mehitamata õhusõidukite võidukäik. Kaitse Kodu! 2/2013, lk 23—28.

43

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 4/2013

ka Araabia ja India tellimusi. Firma on küll spetsia-liseerunud õhust fi lmimise teenuse pakkumisele, kuid selleks vajalik lennutehnika on suures osas Eestis projekteeritud ja valmistatud. Eriti väärivad tähelepanu Helicami enda loodud multirootorkop-terid ja kaamerahoidikud, mille stabiilse videopildi tootmise võimekus on äratanud mitme fi lmi-kompanii tähelepanu. Kopterite autopiloodina kasutatakse vabavaraprogrammi Ardupilot ning Saksa päritolu MikroKopterit ja Hiina ettevõttes DJI-innovations loodud autopiloote (vt infokasti „Näited Helicami inseneritööst“).

Aastal 2008 asutati Läänemaal fi rma Coptercam, mis kohe alguses spetsialiseerus aerofotograafi ale ja jätkab senini edukalt seda tegevust suurepäraste 360-kraadiste aeropanoraamfotode tegemisega. 2009. aastal algas seal teenusmüügi kõrval oma-tootena kopteril põhineva drooni väljatöötamine. Selle juhttuumaks sai DJI-innovations’i autopi-loot. Coptercami mehitamata kopterid on seni kõige võim-samad Eestis loodud droonid. Suurimate mudelite kasuliku lasti kandevõime on kuni 22 kg, lennuaeg kuni 4 tundi ja tegevusraadius ca 50 km. Need on mõeldud erinevate seire- ja telemeetriaülesannete täit-miseks. Kogu toodang läheb ekspordiks.

Th reod Systems’i asutasid 2012. aastal drooninduse kogenud spetsialistid, kes tahavad pakkuda klientidele alla 500 kg klassi lennuvahendite täisspektrit, mille hulka kuuluvad seljakotti mahtuvad hõljukid ja elektrimootoritega kuni 15 km tegevusraadiu-sega lennukid, katapuldist tõusvad ja langevarjuga maan duvad kuni 50 km tegevusraadiusega õhukid ning ööpäevase lennuaja ja kuni 25 kg kandevõi-mega taktikalised droonid.

Ettevõte näeb oma sihtrühmana näiteks pääste-ametit ja kaitseväge, kuid ka erasektorit. Näiteks võiks droonidest olla abi väikepakkide veol, mille

transport suure lennukiga on liialt kallis, samuti ülikvaliteetsete aerofotode tegemisel ja mitme-suguste seireülesannete täitmisel. Mereseires on oluline kütusereostuste kiire avastamine, seetõttu tuleks tankereid jälgida õhust alates nende väl-jumisest sadamast, tegemaks varakult kindlaks võimalikud lekked. Th reod Systems teeb koostööd nii kohalike kui ka välismaiste äri- ning teadus- ja arendusasutustega, et luua klientidele parimaid ja ajakohaseimaid lahendusi rakendavad tooted. Konkurentsieeliseks peetakse nii ettevõtte kui ka toodete paindlikkust. Pakutakse platvorme, millele on võimalik paigaldada vastavalt kasutaja soovidele erinevaid seadmeid (foto 5).

Teadlaste ja kaitseliitlaste koostöö

ArlTechSystemsi asutasid 2012. aastal koostöös Kaitseliidu Harju maleva liikmed ning Tallinna Tehikaülikooli tudengid ja teadlased, kes viis aastat tagasi said aru, et taktikaliste ülesannete täitmiseks maastikul oleks hea kasutada õhuvaat-lusvahendeid. Nende loomise käigus on tudengid kaitsnud magistritöid nii lennuki elektroonilise kui ka mehaanilise osa projekteerimise kohta. Üht tööd hinnati ka kaitseministeeriumi üliõpilaste teadustööde konkursi auhinna vääriliseks.

Et arendustööd alustati juba enne fi rma asutamist, on tänaseks valminud viis prototüüpi, millest üht katsetati 2011. aasta Kevadtormil. Praegu on

Eriti väärivad

tähelepanu

Helicami enda

loodud multirootor-

kopterid ja kaame-

rahoidikud, mille

stabiilse videopildi

tootmise võimekus

on äratanud mitme

fi lmikompanii tähe-

lepanu.

ELIX-4 seljakotti pakituna

ELIX-4 tegevusulatus on kuni 5 km, lennukõrgus kuni 500 m, lennukestus kuni 30 minutit ja mak-simaalne kiirus 57 km/h, tühikaal 2,5 kg ning kande-võime kuni 1 kg

EL

I AIR

BO

RN

E S

OLU

TIO

NS

3

4

EL

I AIR

BO

RN

E S

OLU

TIO

NS

44

Sõ

jara

ud

5

Pildil droonid Theia, mille tiibade siruulatus on 4,2 m, lennuaeg 24 tundi, stardimass 75—100 kg ja kasulik koormus 25—30 kg

TH

RE

OD

SY

ST

EM

S O

Ü

6

valmimas kuues prototüüp, mis võtab kokku seni omandatud kogemused ja sobib politsei, piirivalve ja sõjaliste üksuste lähiluu-reülesannete täitmiseks, aga ka maastiku kaardistamiseks ja keskkonnaseireks. Kuues prototüüp on projekteeritud lendama 40–50 km kaugu-sele, see suudab õhus püsida kuni tunni ning võtta peale kasulikku lasti kuni 1 kg. Väikeüksused saavad seda maastikul kaasas kanda, sest lennuk ei vaja eraldi stardirada ega katapulti. Len-nukit tüürib vabavaraline Ardupilot. Eriomadu-sena on lennuk veekindel, mis lubab erandkorras maanduda ka vette. ArlTechSystemsil on kavatsus

jätkata koostööd Kaitseliiduga ja leida toodetele rakendust keskkonnaseires. Esimese müügivalmis tooteni on kavas jõuda mõne kuu pärast (foto 6).

Aastal 2012 võeti mehitamata lennuvahendite teema ka Eesti Lennuakadeemia õppekavasse. Samal aastal alustati tudengite osavõtul kahe aren-dusprojektiga, millest ühe eesmärk on välja töö-tada kuue rootoriga kaamerakopter ja teise oma arendada välja suuremõõtmeline vaidtiib (sabata lennuk).

Kaamerakopteri tõstevõimeks on planeeritud kuni 12 kg, nii et selle pardale saaks võtta Red I tüüpi profi kaamera, millest tulevat pilti saaks jälgida täis-HD-raadiosidevideolingi abil. Kopteri tellijaks on üks fi lmiettevõte.

ArlTechSystemsi

asutasid 2012.

aastal koos-

töös Kaitseliidu Harju

maleva liikmed ning

Tallinna Tehikaülikooli

tudengid ja teadlased.

45

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 4/2013

Lis

ain

fo NÄITED HELICAMI

INSENERITÖÖST

Kopterite stabiilset lennuvõimet ta-gab sakslaste loodud autopiloot Mik-roKopter.

Ilma ühegi abivahendita kokkupandav kuue mootoriga kaameraalus (fotod 7, 8 ja 9).

Helicami kaheksarootoriline kaame-raalus, mis suudab kanda muude kaa-merate kõrval ka Red EPICu profi kaa-merat (fotod 10 ja 11).

5 X

HE

LIC

AM

AMI

ST

et lennuvõimet ta-dud autopiloot Mik-

endita kokkupandavaameraalus (fotod 7,

arootoriline kaame-b kanda muude kaa-Red EPICu profi kaa-

a 11).

10

7

9

11

8

46

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 4/2013

PlaneX 02, mille stardimass on 7,5 kg, tavakiirus 150 km/h ja tippkiirus 220 km/h

2011. aasta kevadel oli ajalehes Lääne Elu juttu tundmatu lennuki leidmisest Nõva kandist. Tegemist oli kunagise PlaneXi toodanguga, mis avaldamata põhjusel oli iseseisvalt lennanud Soomest Eestisse ja kütuse lõppemise tõttu kontrollimatult maandudes purunenudL

ÄÄ

NE

ELU

PLA

NE

X

12

13

Lennuakadeemia vaidtiiva projekt on veelgi ambit-sioonikam. Eesmärk on luua stardimassiga suurus-järgus 150 kg lennujaamadevahelist pisipakivedu võimaldav mehitamata kaubalennuk. Käesoleval aastal tegeldakse kontseptsiooni läbitöötamisega mootori Saito 57cc jõul töötava vähendatud koopia peal, mille tiiva siruulatus 2,1 m.

Minevikukuulsus

Eesti drooninduslugu käsitledes ei saa mööda minna fi rmast PlaneX. Nende tegevus algas 2000. aastal ning keskenduti erinevat tüüpi raadiojuhi-tavate lennukite projekteerimisele ja tootmisele. Neil õnnestus võita aastatel 2002–2004 mitmeid olulisi Soome maaväe ja õhuväe sihtmärgilennu-

kite soetamise riigihankeid. Teadaolevalt saavu-tasid nad ainukesena Eesti tootjatest oma tootele Planex 02 Federal Aviation Administrationi (FAA) tüübikinnituse, mis on toote kvaliteedi väga kõrge tunnustus. Kokku toodeti sadakond lennukit (foto 12).

Aastatel 2004–2008 aren-dati seal iseseisvalt auto-pilooti ja vaatlusmuna (360 ja 18 kraadi pööratav poolkera sees olev kaame-raalus). Viimased Soome tarnitud lennukid olid juba omaloodud autopiloodiga ning täisautonoomse len-nuvõimekusega.

Aprillis 2005 tutvustas PlaneX oma tooteid Ämaris. Võrreldes Eli tookordse tasemega olid PlaneXi lennukid oluliselt kaugemale arendatud. Kahjuks ei saanud – kas ebapiisava müügitöö tõttu või mingil avalikustamata põhjusel – PlaneX Eesti kaitseväe koostööpartneriks. Samas olid esimesed Eli müüdud sihtmärgilennukid PlaneXi tooted.

Aastal 2012

võeti me-

hitamata

lennuvahendite

teema ka Eesti

Lennuakadeemia

õppekavasse.

47

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 4/2013

Kahjuks läks nii, et 2007. aastal tuli PlaneXi tootmistegevus kahe suurtellimuse eel peatada, sest nende tähtajaliseks täitmiseks polnud fi rmal piisavalt tööjõudu. Koostöö ebaõnnestu-mine kaitseväega ja väiksemate tellimuste puudumine, raken-duseta jäänud suured investeeringud toot-misvõimsustesse ja majanduskliima muu-tumine viisid fi rma omanike ärihuvid len-nundusest eemale.

PlaneXi kunagine edu oli muljeltavaldav. Loodetavasti ei ole sellealane oskusteave ja loodud tootmisvõimsus läinud kaduma (foto 13).

Droonid ja Eesti

Eestis on droonide loomine ja tootmine, arvesta-des ressursse, üsna intensiivne. Mudellennu har-rastajate suur hulk ja Lennuakadeemia aktiivne tegutsemine toob pidevalt valdkonda uusi tegijaid. Droonilendude intensiivsuse kasvust annab kaud-selt märku ka majandus- ja kommunikatsioonimi-nisteeriumis ettevalmistatav mehitamata õhusõi-dukite Eesti õhuruumis käitamise regulatsioon. Loodetavasti saab sellel olema valdkonna arengule korrastav mõju ning õnnestub vältida tegevusala ohtlikkuse astet ületavate nõuete ja piirangute kehtestamist. Eesti hõreda asustuse eelist arves-tades oleks asjakohane lubada siin Lääne-Euroopa

Lis

ain

fo HOBITEGEVUS

Lisaks eeltutvustatud äriühingutele tegutsevad Eestis ka aktiivselt mudellendudega tegelevad selts-konnad. Mitmed neist ehitavad hobi korras droone. Piisavalt võimeka hobiklassi drooni maksumus, kui lihtsamad komponendid ise teha, algab 1000 eurost. Sellisega on juba võimalik teha meelepärasest ko-hast väiksema fotokaameraga pilte, fi lme või nautida reaalajas videopildi ülekannet otse õhuki pardalt.

Hobiklassi droone saab ka terviku või komponentide-na veebipoodidest osta. Rohkema raha eest ja vaja-likku oskusteavet omades on võimalik ehitada juba tõsisem tööriist, mis suudab näiteks kanda korraliku profi kaamerat, pihustada aiamaale väetist või viia ka pisemaid pakke kümnete kilomeetrite taha. Vaata-mata müüdavate droonide kergele kättesaadavusele leidub ka isetegemisele truuks jäänud huvilisi. Nad ei lepi valmistoodete tarbimisega, vaid eelistava oma loomingulist potentsiaali laias spektris ise realisee-rida.

Üks tuntumaid näiteid on AKpiloodi arendus alates aastast 2007, kus kogu autopioodi trükkplaadi skee-mi, lennukijuhtimise loogikate ja selles sisalduvate matemaatiliste mudelite loomine on olnud paljudele aastaid põnev tegevus. AKpiloodi ja selle juurde loo-dud lennukite arendus on jätkuvalt edenev hobite-gevus, millest võib välja kasvada täiendus tänastele Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Märkimist väärib, et 2009. aastal saavutati viies koht eradroonide ko-gukonna diydrones.com korraldatud droonivõistlusel ning 2010. aasta Põrgupõhja retkel korraldati oma-loodud õhuki avalik lend, mis juhatas sisse droonide kasutamise Eesti militaarspordis.

Teadaolevalt on Eestis olnud veel kaks drooni au-topiloodi loomise hobialgatust. Esimesega tegeldi ajavahemikus 2000—2005 ja jõuti isegi reaalsete lennukatsetusteni tõusvate õhuvoolude jahtimisel eesmärgiga nende arvelt lennuaega pikendada, pa-raku hääbus tookord huvi arendustegevuse vastu, sest soovitud tulemusi ei saavutatud.

Teises algatuse käigus aastatel 2008—2009 jõu-ti valmis teha autopiloot nimega GPSpiloot, mis oli võimeline juhtima lennukit piiratud tingimustel läbi etteantud GPSi punktide. Kahjuks ei õnnestunud len-nukit piisavalt usaldusväärselt stabiliseerida, seetõt-tu huvi arendustegevuse vastu hääbus. Artikli autori teada on Eestis veel vähemalt kümme inimest, kes on, valmiskomponente oskuslikult kombineerides, ehitanud endale hobi korras lennuvõimelisi iselen-dajajaid.

karmidest piirangutest mõnevõrra vabamat droonidega opereeri-mist.

Droonide loomine ja tootmine on kõrgteh-noloogiline tegevus ja

haakub hästi innovaatilise Eesti kuvandiga. Vald-kond võimaldab luua suure lisandväärtusega töö-kohti. Artikli autoril on usku lendavate robotite suurde tulevikku ja Eesti panus nende arendamisel saab olema kindlasti suurem, kui seda meie riigi suurust arvestades võiks eeldada.

Droonilendude

intensiivsuse

kasvust annab

kaudselt märku ka

majandus- ja kom-

munikatsiooniminis-

teeriumis ettevalmis-

tatav mehitamata

õhusõidukite Eesti

õhuruumis käitamise

regulatsioon.

Eesti droo-

ninduslugu

käsitledes ei

saa mööda minna

fi rmast PlaneX.

48

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

MART HELME

Kui algul oli suhtumine uustulnukatesse ette-vaatlikult uudishimulik, siis juba 17. sajandi alguseks mõistsid nii Hiina kui ka Jaapani

valitsejad, et võõrad kujutavad endast pigem ohtu kui võimalust. Üheks suhtumist mõjutavaks asja-oluks oli sealjuures kristlike misjonäride aktiivne ja tihtipeale kohalike valitsejate poliitikasse sekkuv tegutsemine.

Hiinas traditsioonid, Jaapanis uuendused

Kaug-Ida riikide vastureaktsioon eurooplaste mõju kasvule oli nende tegevusvabaduse järkjär-guline piiramine, mis 17. sajandi keskpaigaks viis peaaegu täieliku isolatsiooni tõmbumiseni. Hiinat sundisid isolatsionismist lõpuks loobuma kaks kaotatud Oopiumisõda (1839 ja 1856), Jaapan pidi oma piirid välismaalastele avama aga USA admirali Matthew Perry sõjalaevade suurtükkide ähvardu-

sel 1854. aastal. Korea kui Hiina vasallriik jäi aga välismõjudele esialgu ikka veel suletuks.

Isolatsionismist loobumise järel valisid Jaapan ja Hiina aga täiesti erinevad arenguteed. Kui Hiinas kohtasid ebavõrdsete lepingutega peale surutud kohustused välisriikide ees süvenevat võõraviha, mille rahvuslik-patriootiliseks komponendiks oli vastuseis kõigele läänepärasele ja klammerdumine vähemalt protokolliliselt oma traditsioonilise suurriikluse rõhutamise külge, siis Jaapan käitus diametraalselt vastupidiselt.

Noore keisri Meiji nime saanud revolutsiooni käigus (1867–1868) lammutati riigis vana kesk-aegne ühiskond ja ehitati selle varemetele moodne läänelik pealisehitis. Ümberkujundused ei tähen-danud üksnes konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, vaid ka reforme õiguse, hariduse, tööstuse, kaubanduse, välissuhtluse ja – last but not least – sõjanduse vallas.

Kui enne revolutsiooni oli endast riigi peamist sõjajõudu kujutanud samuraidel keelatud tulirelvi kasutada, sest see ei olnud kooskõlas samurai käi-tumiskoodeksi bushido’ga, siis nüüd asuti looma sõjaväge, mis vastaks maailma kõige kõrgematele standarditele. See tähendas ajastu kaasaegse, haritud ohvitserkonna komplekteerimist, moodsat taktika-list väljaõpet, kutsealustel põhinevat massiarmeed, uusimat relvastust ja kõrget motivatsiooni. Mererii-gina asus Jaapan rajama ka moodsat laevastikku.

Teel impeeriumi poole: Jaapani-Hiina sõda 1894—1895Eurooplaste jõudmine Kaug-Itta 16. sajandi teisel poolel tähendas sealsetele riikidele välispoliitilise paradigma täielikku muutust.

TR

EV

OR

FIE

LD

I ER

AK

OG

U/W

IKIM

ED

IA

49

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 4/2013

Algul polnud riigi moderniseerimise eesmärgiks sugugi Jaapani mõju laiendamine väljapoole. Pigem oli jaapanlaste pingutuste eesmärgiks väl-tida koloniaalsõltuvusse sattumist lääneriikidest, seda enam, et Hiina allakäik regioonis oli Tōkyōle hoiatavaks näiteks.

Jaapani-Hiina sõja põhjustest

Paraku selgus üsna pea, et uus, industriaalne Jaapan ei ole koloniaalsõltuvusest vabanagi jätku-suutlik ilma Aasia mandri ressurssideta. Tööstus – sõjatööstus sealhulgas – vajas nii tooret kui ka turgu, Jaapani enda loodusvarad olid aga napid või paljudel puhkudel lausa olematud. Probleeme valmistas isegi kasvava rahvastiku äratoitmine. Samal ajal oli lähinaabruses riik, kus leidus küllus-likult nii põllumajandustoodangut, rauamaaki kui ka kivisütt. Selleks riigiks oli Korea.

Tegelikult oli Korea sajandeid olnud Hiina vasallriik ja vormiliselt oli ta seda ka 19. sajandi lõpuküm-nendeil. Samas ei saanud Jaapanis märkamatuks jääda Hiina kiire nõrgenemine ja lääneriikide kolo-niaalse tungi kasv Kaug-Itta. Jaapanile tähendas see, et Korea võib sattuda nõrga ja Jaapanit mitte ohustava Hiina asemel vasallsõltuvusse mõnest hoopis tugevamast riigist, olgu selleks siis tollane maailmamerede kuningas Suurbritannia, Vaiksel ookeanil oma mõju kasvatavad Ameerika Ühend-riigid või Mandžuurias üha kindlamalt kanda kinnitav Venemaa. Tōkyōst vaadatuna oli Korea poolsaar aga pistoda, mis oli suunatud Jaapani südamesse. See pistoda ei tohtinud sattuda vaenu-likesse kätesse.

Koreas endas kees samal ajal äge sisepoliitiline võitlus kahe leeri – reformimeelsete ja traditsiona-listide – vahel. Esimesed nägid oma püüdluste ees-kujuna Jaapanit, teised Hiinat. Kõigele lisaks oli riik pankrotis ja kui maad tabas 1882. aastal pikk põuaperiood, hakkasid pinged üle keema. Pikka

aega palgata olnud sõdurid, keda entusiastlikult toetasid lihtinimesed, rüüstasid viljasalvesid, 1884. aastal haarasid Jaapani-meelsed reformistid verise riigipöörde käigus aga võimu. Sellega ei saanud omakorda leppida Peking ja Koreasse saadeti Hiina väed, kes aitasid sama veriselt taas võimule traditsionalistid. Näis, et sõda Hiina ja Jaapani

vahel on vältimatu, kuid seekord maandati pinged siiski Tianjini lepinguga, mille kohaselt mõlemad pidid oma väed Koreast ära viima ja edaspidi teineteist sõjajõudude kasutamisest Korea poolsaarel informee-rima.

Leping polnud ometi lõp-likuks lahenduseks ning järgnevatel aastatel leidis

nii Koreas ja Jaapanis kui ka Hiinas aset ridamisi intsidente, mille osaliseks olid kõigi osapoolte kodanikud.

Hiinat ei aidanud arvuline ülekaal

1894. aasta suvel puhkes Koreas järjekordne mäss, mille mahasurumiseks palus Korea kuningas hiin-laste abi. Hiina saatiski 400-mehelise väeüksuse Koreasse. Tōkyō käsitles seda Tianjini lepingu rikkumisena ja otsustas ka oma väed Koreasse saata. Peagi vallutasid jaapanlased Souli, kukutasid kuninga ja seadsid asemele oma nukuvalitsuse. Vii-mane palus jaapanlastelt abi hiinlaste maalt välja ajamiseks. Tegelikult olid Hiina väed riigist juba lahkumas, kuid nüüd ei lubanud juba näo säilita-mise vajadus neil enam konfl iktist kõrvale hoida.

Nii Peking kui ka muu maailm olid veendunud, et algavas sõjas jääb Jaapan vältimatult kaota-jaks, sest neil pole Hiina tohututele ressurssidele lihtsalt piisavalt vastukaalu. Ja tõepoolest, kui

Enne revolut-

siooni oli endast

riigi peamist

sõjajõudu kujutanud

samuraidel keelatud

tulirelvi kasutada, sest

see ei olnud kooskõlas

samurai käitumiskoo-

deksi bushido’ga.

AU

TO

R: M

IGIT

A T

OS

HID

E 1

89

4, H

AR

A S

HO

B-O

(H

AR

AS

HO

BO

.CO

M)

50

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 4/2013

hinnata jõuvahekordi arvudes, näis kõik kõnele-vat Jaapani kahjuks. Hiinal oli ainuüksi Jaapani vastu opereerivas Beiyangi armees kokku 630 000 meest, samal ajal kui kogu Jaapani armee koosnes 240 000 mehest. Ka merejõudude osas ei tundu-nud Jaapani ülekaal kuigi olulisena, sest hiinlased olid brittide ja prantslaste toel oma sõjalaevastikku oluliselt moderniseerinud ning uuemate soomus- ja aurulaevadega varustanud.

Arvulised võrdlused osutusid aga ebaadekvaat-seteks. Esiteks polnud Hiinal erinevalt Jaapanist olemas ühtset, kesksele peastaa-bile alluvat sõjaväge. Selle asemel olid relvajõud koondatud regio-naalseteks armeedeks, millest kirdes opereeriv Beiyangi armee oli vaid üks. Vastavalt oli puudulik ja ebaühtlane vägede väljaõpe, varus-tatus ja taktika. Soovida jättis ka distsipliin. Nii riiki kui ka sõjaväge laastas endeemiline korruptsioon. Lääne vaatlejad kirjeldasid, kuidas kahuritorusid kasutati prügikas-tidena, mahamüüdud mürskude asemele võeti kookospähklid, lokkas oopiumi tar-vitamine ja hasartmängude mängimine, sagedane oli deserteerumine.

Jaapani sõjaväes selliseid probleeme polnud. See-tõttu pole ka imestada, et sõja käigus saatis jaapan-lasi edu nii mere- kui ka maalahingutes. Mõistes, et nad ei suuda jaapanlastele efektiivset vastupanu osutada, pöördus Beiyangi armee juhtkond teiste regionaalsete armeede juhtide ja keisrikoja poole, ent igalt poolt vastati abipalvetele keeldumisega. Ka niisugune asi oleks Jaapanis olnud mõelda-matu.

Kahe sõjaväe võrdluses on kõnekad ka poolte kao-tused. Hiinlased kaotasid sõja käigus surnute ja haavatutena kokku 35 000 meest, Jaapani puhul oli selleks arvuks 4891.

Hiina kaotus ja sõja tagajärjed

Pärast laevastiku kaotamist mitmes merelahingus ja maavägede lüüasaamist kahes suuremas lahin-gus Pyongyangi ja Weihaiwei all oli Hiina sunnitud kapituleeruma. 17. aprillil 1895 sõlmiti Shimono-seki rahuleping, millega Hiina tunnustas Korea sõltumatust, loovutas Jaapanile Taiwani ja Penghu saared, maksis suure kontributsiooni ja avas Jaa-pani laevadele liikluseks Jangtse jõe. Algselt loo-vutas Hiina Jaapanile ka Liaodongi poolsaare stra-teegilise Port Arthuri sadamaga, kuid Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa ühissurvel oli Jaapan mõne aja pärast sunnitud sellest Venemaa kasuks loobuma. Tegelikult tähendas see loobumine aga seemne külvamist tulevaseks Vene-Jaapani sõjaks. Ajastu vaimust tulenevalt näis Tōkyō otsustajatele, et impeeriumide vastu saab vaid oma impeeriu-miga.

Tegelikult oli idee oma mereimpeeriumist kerkinud Jaapanis päevakorda juba 16. sajandil, kui tallipoi-sist riigi valitsejaks tõusnud Toyotomi Hideyoshi saatis välja laevastiku eesmärgiga hõivata järk-järgult Korea, Hiina rannikualad ja Vaikse ookeani idaosa saared. Tookord õnnestus korealastel Jaa-pani laevastik hävitada ning kogu idee vajus var-jusurma. Nüüd, pärast Hiina purustamist 1894. ja 1895. aasta sõjas ärkas visioon impeeriumist Jaapanis uuest ellu. Selle idee teostamise vajadust dikteerisid rahvusromantiliste nägemuste kõrval eelkõige praktilised vajadused: kiirelt kasvava rahvastiku hajutamine, püsiv toormenälg, mandri hiiglaslik turg Jaapani tööstuskaupadele, võime-tus sajale miljonile lähenev rahvastik Jaapani oma napi põllumaa varal ära toita.

Paraku kasvasid just sellest, nn esimesest Korea sõjast kõige kirjeldatu sunnil välja konfl iktid Vene-maa, Hiina, Suurbritannia ja USAga ning vastavalt ka kogu 20. sajandi esimest poolt täitnud Jaapani sõjad oma naabrite ja geopoliitiliste konkurenti-dega.

Kahuri-

torusid

kasutati

prügikastidena,

mahamüüdud

mürskude

asemele võeti

kookospähklid.

TO

YO

HA

RA

CH

IKA

NO

BU

/ W

IKIM

ED

IA

51

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 4/2013

Startis fotovõistlus „Eestimaa elab“AVE PROOS Naiskodukaitse fotovõistluse „Eestimaa elab“ projektijuht

Jüripäeval, 23. aprillil sai avapaugu Naiskodukaitse viies foto-võistlus „Eestimaa elab“. Tänavu ootame kahe kuu jooksul pilte elust Eestimaal. Millisena näete teie, eestlased, oma kodumaad ja siinset rahvast? Milliseid põnevaid paiku olete külastanud ja milliste huvitavate inimestega kohtunud? Ootame teie pilte jüripäevast jaanipäevani ehk 23. aprillist kuni 24. juunini. Pildid palume saata aadressil naiskodukaitse.konkurss@gmail.com. Lisateavet võistlustingimuste, auhindade ja muu kohta leiate fotokonkursi veebilehelt www.konkurss.naiskodukaitse.ee.

Igal aastal on žürii muu hulgas välja valinud parima Naiskodukaitse-teemalise pildi. Nii teeme ka tänavu. Väikese uuen-dusena valitakse esmakordselt ka parim Kodutütarde tegevust kajastav foto. Et Eestimaa elab nii metsade ja põldude vahel kui ka üheksakorruselistes kivimajades, hinnatakse eraldi parimat maaelu ja parimat linnaelu jäädvustanud pilti. Võitjaid ootavad põnevad auhinnad. Plaanis välja anda ka eripreemiaid.

Žüriiliikmete hulka kuuluvad teenekad fotograafi d Hiiu- ja Läänemaalt ning tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaar, kaitseväe teavituskeskuse ülem kapten Hannes Võrno, Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming, Kodutütarde peavanem Angelika Naris, Lääne ringkonna esinaine Mare Laide ning Läänemaa ja Hiiumaa maavanem. Fotokonkursi idee sai al-guse 2009. aastal Tallinna ringkonnast, kes seda esimesel kahel aastal ka korraldas. Seejärel said korraldajakäe valgeks Jõgeva ja Rapla ringkond. 2013. aastal veab fotovõistlust Lääne ringkond.

Naiskodukaitsemälestuspäev liigutas hiidlasiHELJA KAPTEINNaiskodukaitse Hiiumaa jaoskond

Naiskodukaitse mälestuspäev, millega 24. aprillil mälestati 1942. aasta aprillis Siberis Sosva sur-malaagris hukatud naiskodukaitsjaid, on meeles-pidamist vääriv päev. Hiiumaa naiskodukaitsjad asetasid sel päeval küünlad ja lilled Kärdla kiriku kõrval asuva Teises maailmasõjas hukkunute mä-lestusmärgi juurde.

Samal päeval külastasid Hiiumaa jaoskonna liikmed Ülle Vaga, Anne Kaasik ja Karin Rünkorg Naisko-dukaitse Lääne ringkonna auliiget Reet Karku, kes oli Kärdla haigemajas tervist turgutamas. Reedal oli külaliste üle siiralt hea meel. „Kuidas teil ometi vanainimene meeles püsib!“ rõõmustas ta vormis naiskodukaitsjaid nähes. 99-aastane naine kinni-tas, et tema hing on sama tuline kui noorena.

Õhtul kogunesid Hiiumaa jaoskonna naised poetess Ave Alavainu juurde. Ruumikas majas, kus tegutseb Alavainu juhitud MTÜ Ave Vita!, ootas naiskodu-kaitsjaid rida üllatusi. Alavainu sirvis ka oma luule-kogusid ja luges oma lemmikvärsse. Iga luuletuse juurde rääkis ta ka loo luuleridade sünnist.

HE

LJA

KA

PT

EIN

Keskkogu möödus töiseltAIRI TOOMINGNaiskodukaitse esinaine

Naiskodukaitse keskkogu juhatas 7. aprillil sisse Harju ring-konna naisansambli laul. Seejärel kinnitati Naiskodukaitse 2012. aasta aruanne, kuulati ära keskrevisjonikomisjoni aru-anne ja kõneldi 2013. aasta tegemistest. Tulenevalt uuest Kaitseliidu seadusest kinnitati Naiskodukaitse sümbolina lii-liarist, Naiskodukaitse üldlipp ning ringkondade lipud, samuti Naiskodukaitse vormikandmise kord. Pika eeltöö tulemusena jõudis kinnitamiseni ka Naiskodukaitse revideerimise juhend. Keskkogu andis heakskiidu Naiskodukaitse põhikirja projekti-le, mis esitatakse kinnitamiseks Kaitseliidu keskkogule.

Kõige pingelisemaks osaks päevast kujunesid valimised. Naiskodukaitse keskjuhatusse kuuluvad nüüd Sigrid Laa-nemets (Tallinna ringkond), Siiri Sepp (Alutaguse), Maris Borštšik (Harju), Maire Arro (Järva) ning uute liikmetena Eda Kivisild (Sakala) ja Kati Ojaver-Heidemann (Lääne ringkond). Keskjuhatuse asendusliikmeks valiti Eve Tuisk Saaremaalt. Keskrevisjonikomisjoni kuuluvad Helen Saal (Tartu), Liivi Turk (Tallinn) ja Ene Leitud (Alutaguse), asendusliikmeks on Kristina Treiman Tartust. Esmakordselt valiti naiskodukaitsja-test Kaitseliidu keskkogu liikmed, nendeks said Triin Tõnsing (Tartu), Raili Nõgu (Saaremaa), Maire Arro (Järva) ja Helen Allas (Harju), asendusliikmeks valiti Triinu Küünal (Jõgeva).

EV

A N

ES

SLE

R

52

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 4/2013

Männikul käis pelmeeniteguBIRGIT VAARANDINaiskodukaitse Harju ringkond

Kui tavaliselt ostetak-se pelmeenid poest ja keedetakse nii, nagu juhend pakendil õpetab, siis Naiskodukaitse Harju ringkonna Männiku jaos-konna ja Naisjuristide Ühenduse liikmed otsus-tasid õppida pelmeene otsast lõpuni ise valmis-tama. 9. aprillil pakkisime sisse oma taignarullid, põlled ja pearätid, et kohtuda õhtul Männikul maleva köögis ja teha käed jahuseks.

Ketlin tutvustas, kuidas pelmeenitegu käib. Siis sättisime põlled ette ja rätid pähe ning hakkasime tegutsema. Kõigepealt segasime jahu sulatatud või ja veega ning sõtkusime suured taignapallid. Et tegime ühe taignapalli kolmekordsest retseptis kirjas olevast kogusest, oli sõtkumine kohati raske, aga varsti olid pallid valmis paarikümneks minutiks külmkap-pi jahtuma minema. Samal ajal tegi teine grupp naisi valmis hakklihasegu pelmeenide täiteks. Hakkliha tuli selleks segada peeneks hakitud si-bula ja soola-pipraga ning segada ja sõtkuda, kuni kõik hästi ühtlaseks massiks muutub.

Tore, aga aeglane viis pelmeene vormida oli neid veeklaasiga valmisrullitud taignast välja lõigata ja siis käsitsi valmis näppida. Kiirem viis oli kasutada spetsiaalset pelmeenivormi, millega sai korraga teha mitukümmend pelmeeni. Vilumus kasvas, pelmeenid hakkasid kenamad välja tulema ja peagi rändasid terved alusetäied sügavkülma jah-tuma. Siis algas see osa, millega igaüks on tuttav: võtsime pelmeenid sügavkülmast ja keetsime neid vees nii, nagu pelmeene ikka keedetakse. Hüva roog maitses kõigile asjaosalistele.

Sakala naised said lilled kätte enne kevadetMARGIT REI ja EDA KIVISILDNaiskodukaitse Sakala ringkond

Kuna kevad oma õitsvate lilleaedadega tänavu kuidagi pärale jõuda ei tahtnud, otsustasid Sakala ringkonna naiskodukaitsjad lilli muul viisil näha saada. Nii saigi võetud eesmärgiks õppida Kanzas-hi lilli valmistama.

Kanzashi lilled on Jaapani traditsioonilised juuksekaunistused. Meie aga leidsime, et nendega saab kaunistada ka käekotte, kingi või kanda neid rinnas. Jaapanis usutakse, et Kanzashi lilled kaitsevad kandjat häda ja viletsuse eest, seega on tegemist õn-nelilledega. Näputööhuvilised kogunesidki aprilli lõpul Kanzashi lilli tegema, et kaitsta end kõige kurja eest ja näha kevadel välja ilus ja õnnelik. Koolitajaks oli Jaanika Aasrand, kes on Kanzashi lilli teinud juba aastaid ja saavutanud selles vilumuse.

Järgmine kord metsa minnes ei peitu naised mitte maskeerimis-pulga toonide taha, vaid kasutavad enda varjamiseks isetehtud Kanzashi lilli.

NK

K S

AK

AL

A R

ING

KO

ND

NKK HARJU RINGKOND

Kokakursusest ja seisma jäänud supistJUTA VINNI Naiskodukaitse Alutaguse ringkond

Jõhvis korraldati 22.—24. märtsini välikokakursuse teine osa. Kursuslased olid pärit kogu Eestist. Kui kursuse esimeses osas sai õpitud peamiselt teooriat ehk seda, missugune peaks väliköök välja nägema, toiduhügieeni, toiduportsjonite suurust, komponente jpm, siis nüüd langes õppurite õlule palju suurem vastutus: loengus kuuldu tuli ellu rakendada ehk hoolitseda selle eest, et kuni 170 inimese kõht saaks täis.

Esmapilgul hirmutav ülesanne osutus toredaks ettevõtmi-seks. Jagasime end kolme meeskonda ja töö võis alata. Kokku tuli valmistada viie toidukorra jagu hõrgutisi. Õppisime pudru valmistamist, supikeetmist ja seda, kuidas suures katlas makarone teha. Paraku õnnestus meil näha ja nuusutada ka seda, mis juhtub siis, kui leige supp termosesse ööpäevaks ootele jätta.

Tutvusime ka aurukatlaga. Selgus, et selles oleks toitu palju efektiivsem teha, kui rohkem inimesi toitlustada oleks. 100—150 suu pärast pole mõtet aurukatelt soojaks kütta. Nii saimegi seekord proovida vaid aurukatlas vee keetmist.

Enne tunnistuse saamist tuleb kõigil läbida ka metsaprak-tika — toitlustamist ootavad Kotkalend ja reservõppekogu-nemine.

IIVE ROHTLA

53

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 4/2013

KRISTEL KITSING

Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad põlevad juba soovist kapist jooksusussid haarata ja öised Rakvere tänavad vallutada. „Ausalt

öeldes ei jõua ma ära oodata, millal saan rajale ja näen taas Rakveret, mis on ju väga kaunis linn,“ räägib Tallinna ringkonna naisi Baltikumi kõige erilisemale jooksule Rakverre lustima innustav spordigrupi juht Maret Valner. Tema sõnul on Eesti Ööjooks omanäoline üritus, millest ka teised naiskodukaitsjad kindlasti osa võiksid võtta. „Meie, naiskodukaitsjad, armastame ju igasugu ekstreemsusi ja see tundub igati asjakohane ette-võtmine,“ põhjendab ta osavõttu meelelahutusliku formaadiga jooksust.

Seltskond pakub rahulolutunnet

Ööjooksule lähevad naised plaaniga lustida ja ennast ületada. „Toredate inimestega on ju äge koos sportida,“ sõnab Maret Valner. „Usun, et võidutahe on kõikidel siiski hinges. Kellel ei oleks? Samas usun, et ainult võitmise peale me välja ei lähe. Oluline on kasutada võimalust nautida head seltskonda, värsket õhku ja kindlasti ka kaunist Rakveret,“ lisab ta.

Enamik Tallinna ringkonna naistest on otsustanud valida Ööjooksul 10 km ajavõtuga distantsi. End mitte kuigi tõsiseks rahvasportlaseks pidav Naisko-dukaitse esinaine Airi Tooming stardib Ööjooksul aga oma elu teisele poolmaratonile. „Kui mõnisada meetrit enne fi nišeerimist sain aru, et aeg tuleb alla kahe tunni, oli ikka uskumatult hea tunne,“ meenutab Tooming oma esimest poolmaratoni.

Treenitakse individuaalselt

Enamasti treenivad Tallinna naiskodukaitsjad indi-viduaalselt. „Suuremal osal meist on liiga tihe aja-kava, et Naiskodukaitse-siseseid ühistreeninguid korraldada,“ selgitab Valner ja lisab, et lähiaastatel on neil siiski plaanis viia sisse rohkem naiskodu-kaitsjate ühistreeningud.

Naiskodukaitse esinaine hindab end pigem laisaks treenijaks, kes talveperioodil ei tee praktiliselt midagi ning sunnib end jooksuürituste lähenedes

alles jooksukingi haarama. „Kuna nn vana rasv vastupidavuse mõttes on olemas, ei pea selleks väga palju treenima, et keskmine tulemus välja joosta,“ selgitab Tooming. „Tunnen juba praegu, et soov ületada eelmise aasta tulemust innustab jooksususse haarama,“ lisab ta.

Lis

ain

fo EESTI ÖÖJOOKS

2012. aastal registreerus Eesti Ööjooksule 6264 osavõtjat.

2012. aastal oli osalejaskonnas 61,9% naisi ja 37,1% mehi.

2012. aasta Ööjooksul oli suurim meeskond JELD-WEN Eesti AS, kuhu kuulus 147 liiget.

Ööjooksul on osalenud esindajaid üheksast välis-riigist, sh Kanadast, Etioopiast, Ameerika Ühendrii-kidest, Venemaalt ja Rootsist.

Kaitseliidu Viru maleva vabatahtlikud aitavad juba kolmandat aastat kaasa Ööjooksu rajajulgestuses ja joogipunktides. Lisaks organiseerib Viru malev Ööjooksule sidevahendid ja hoolitseb side toimi-mise eest. Järva malev toetab üritust meditsiini- ja evakuatsioonivõimekusega.

2013. aasta Ööjooksu stardiprotokollist leiab Tal-linna ja Viru naiskodukaitsjaid, Lohusuu ja Avi-nurme kodutütreid, Rapla ja Alutaguse maleva kaitseliitlasi, kaitseväe ja teiste jõustrutuuride esindajaid.

AIN

LIIV

A

Eesti Ööjooks on Virumaa suurim suveüritus, kus löövad kaasa igas eas inimesed

Pealinna naiskodukaitsjad tõmbavad 7. juunil uued helkurtrükiga spordisärgid selga ja vallutavad Rakvere tänavad — öösel ja joostes.

Naiskodukaitsjad vallutavad öised Rakvere tänavad

54

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kes pihta saab, see maha jääb?

KRISTEL KITSINGEsmaabiinstruktor ja rühmaparameediku erialakursuse

Kaitseliidus pilootkursuse lõpetanu

Meditsiinikursusi Kaitseliidus korraldatakse, kuid kui vaadata osalejate hulka ja võrrelda seda organisatsiooni liikmete arvuga,

hakkab kõhe, mõeldes, mitu aastat kulub, et täita kõik jaosanitaride ja rühmaparameedikute ameti-kohad väljaõppinud inimestega. Kaitseliidu pea-staabi personaliosakonna andmetel on parameedi-kutaseme väljaõppega ametikohti õppekoosseisus ligi 400. Tegelikult on meedikukohad Kaitseliidus tihti tühjad või komplekteeritud piisava väljaõp-peta inimestega. Ent iga võitleja on parem kui tühi koht, kui ta taipab raskel hetkel vigastatud võitleja tule alt varju vedada ja verejooksu sulgeda.

Reaalse relvakonfl ikti korral lendab rauda tonnides ja soolikaid rohkem, kui uskuda tahaks. Aga mis saab neist, kes pihta saavad?

Esmaabi ja igapäevane väljaõpe

Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse spetsialist, kogenud parameedik ja õpetaja Andrus Lehtmets leiab, et meditsiiniväljaõpe on viimase pooleteise aasta jooksul oluliselt rohkem kõlapinda saanud kui varem. Tegelikkus on see, et üksikute malevate ja isikute initsatiivil on antud meditsiiniväljaõpet erinevatel eesmärkidel ja erinevatele sihtrühma-dele, mistõttu üldist olukorda on raske objektiiv-selt hinnata.

Ja selles peitub ka kit-saskoht, mis on laias laastus jagatav kaheks: esiteks puuduvad ühtne lähenemine ja süsteem, mis aitaksid ressursse optimaalselt kasutada, teiseks on väljaõppe eesmärgid paiguti küsitavad. „Just viimane tekitab minus veidi kõhedust, sest ressursside nappuse, aga olgem ausad, paljuski ka põnevuse tõttu otsitakse või-malusi viia läbi sõjameditsiinilist õpet, unustades seejuures ära, et iga kaitseliitlase aukohus on oma lähedasi ja kaaskodanikke hädaolukorras adekvaat-

Enne lahin-gusse minekut tuleb varustus

üle vaadata UR

VE

LO

IT

Ei saa rääkida

pädevast rüh-

maparamee-

dikust, kes ei oska

rahuajal anda nn

kahekäeesmaabi.

55

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 4/2013

selt aidata,“ selgitab Andrus Lehtmets. Ta rõhutab, et see vajadus tekib igal juhul sagedasemi kui võima-lus lahingukannatanut abistada. Rääkimata sellest, et esmaabi põhioskused ja -teadmised on edasiste meditsiiniõpingute eeldu-seks. „Ei saa rääkida pädevast rühmaparameedikust, kes ei oska anda rahuajal nn kahe-käeesmaabi, vaid hakkab, kahjustades patsienti, asja eest, teist taga lahastama või mõtleb stiilis, et kui mul nüüd oleks ometi defi brillaator ja ballooniga hapnikumask, küll ma siis elustaksin.“

Tegelikkuses näeb viga saanud karm sõjamees pärast haavatasaamist esi-mesena hoopis oma lahingupaarilist või jaosani-tari ning seejärel rühmaparameedikut ja alles siis, kui hästi läheb, ka evakuatsiooniauto meeskonda. Just võitluskaaslaste – lahingupaarilise, sanitaride, parameedikute – oskustest ja võimalustest sõltub, kas haavatu jääb elama ja saab terveks.

Ei tohiks olla keeruline harjutada kaitseliitlastele sisse õiged standardsed reaktsioonid juhuks, kui lahingupaariline saab haavata positsioonil, rün-nakul või rännakul. Kust haarata esmaabipakk, keda hüüda appi haavatut evakueerima, mida ise edasi teha. Taas taandub kõik drilliga omandatud esmaabioskustele. Rühma ja kompanii tasemel on oluline integreerida esmaabi igapäevasesse välja-õppesse. On oluline, et võitlejas säiliks teadmine, et kui midagi juhtub, ei jäeta teda mitte kunagi maha ja ta ei jää abita.

Igameheoskus

Kaitseliidu tegevliikme koolitusplaanid näevad ette, et iga kaitseliitlane läbib 16-tunnise esmaa-abi baaskursuse, seejärel Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse (TSOBKkl) raames veel mõned spetiifi lisemad teemad (lahingukannatanu käsitamine, välihügieen jm).

Naiskodukaitse eestvedamisel koolitatakse juba alates 2006. aastast esmaabiinstruktoreid, kes peaksid õpetamisel lähtuma kokkulepitud ja Euroopa esmaabiõpetamise referentsjuhistele tuginevatest põhimõtetest.

Samas ei õpetata jätkuvalt esmaabi ühtsetel alus-tel. Et kaasatakse erineva taustaga instruktoreid, erinevad esmaabikursused üksteisest nagu öö ja päev. „Siinkohal tuleks mõista, et meedikuharidus, olgu selleks arsti või parameediku haridus, ega ka missioonikogemus üksinda ei anna esmaabi ja lahingumeditsiini õpetamise pädevust,“ sõnab Lehtmets. Tema sõnul on palju olulisem arusaa-mine sellest, mis on vajalik teadmine ja oskus sel-lele sihtrühmale, keda parajasti õpetatakse. „See

arusaamine tuleb millegipärast raskelt. Selleks saigi esmaabiinstruktori kursus loodud, et orga-nisastioonisiseselt oleks põhimõtted ja eesmärgid selgemad,“ selgitab Lehtmets. „Kui neid õpeta-mispõhimõtteid organisatsioonisiseselt järgitaks, oleks ka väljaõpe oluliselt efektiivsem,“ lisab ta.

Rühmaparameediku erialakursust veab

Naiskodukaitse

Rühmaparameedikute erialakursust korraldatakse Kaitseliidus teist aastat ja korraldamise põhiras-kuse on enda kanda võtnud Naiskodukaitse eesot-sas esinaise asetäitja Kersti Podmošenskiga. Suure töö on ära teinud ka Andrus Lehtmets. Kursust viiakse läbi Kaitseliidu Kooli egiidi all ja selle lõpe-tajad saavad Kaitseliidu Kooli tunnistuse.

Lehtmetsa ütlusel ei võetud Naiskodukaitse korral-datavat rühmaparameediku erialakursust niisama laest, vaid sellele eelnes pikk analüüs, mille käigus hinnati nii kursuse üldeesmärgi saavutamise

Lis

ain

fo

RÜHMAPARAMEEDIKU

ERIALAKURSUS KAITSELIIDUS

Kaugõpe 67 tundi

Statsionaarõpe 212 tundi

Ained kokku 279 tundi

Lõppkontroll 16 tundi

Õppepraktika 144 tundi

Kursuse kogumaht: 439 akadeemilist tundi

Iga võitleja tahab olla veendunud, et kui midagi juhtub, ei jäta kaaslased haavatuid maha ja ta ei jää abita

KR

IST

EL

KIT

SIN

G

Võitluskaas-

laste — lahin-

gupaarilise,

sanitaride, paramee-

dikute — oskustest ja

võimalustest sõltub,

kas haavatu jääb ela-

ma ja saab terveks.

56

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 4/2013

võimalusi (täita vajalikud ametikohad) kui pandi paika ka pädevuspõhised õppe-eesmärgid. „Tean, et asjalikke ja süsteemseid plaane on veel, aga tuleb ka aru anda, et meditsiiniväljaõppe süsteemi väljaarendamine peaaegu nullist alustades on res-sursimahukas, sh ka eriteadmisi ja aega nõudev, mistõttu on Kaitseliidul tervikuna ees raske üles-

anne,“ sõnab Lehtmets.

Rühmaparameediku erialakur-suse kursuseülem Kersti Pod-mošenski meenutab, kuidas ta osales 2009. aastal kaitseväe rühmaparameediku kursustel ja tegi heas mõttes luuret. „Tegin selle läbi ja läksin kohe Kaitse-liidu Kooli väljaõppetehnoloogia kursusele parameediku kursust

kirjutama,“ räägib Podmošenski.

Koos töötervishoiuarstist vabatahtliku naiskodu-kaitsja Varju Vaheri, grupi juhendaja, Kaitseliidu Kooli Naiskodukaitse koolitusspetsialisti Nele Per-nitsa ja Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse parameedikute välja-õppejaoskonna ülema leitnant Elle Jürgensoniga töötatigi välja kursus, mis koosneb kaugõppest, paljudest statsionaarõppe nädalavahetustest ja õppepraktikast kiirabijaamas. Kursuse kava vaata-sid üle tsiviil- ja sõjameditsiinispetsialistid, kellest paljudest said ka pilootkursuse lektorid. Peamised koostööpartnerid rühmaparameedikute erialakur-susel on olnud Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskes-kus ning Kaitseväe Logistikakeskus. „Püüame kaa-sata instruktoritena just erisalaspetsialiste, kellel on ka reaalne kogemus,“ selgitab Podmošenski.

Naiskodu-

kaitse

eestveda-

misel koolitatakse

juba alates 2006.

aastast esmaabi-

instruktoreid.

Kursusel osaledes võetakse endale ka vastutus organisatsiooni ees. „Need inimesed peavad tundma, et meditsiin on see, mis paneb neil silma särama,“ selgitab Podmošenski. „Motivatsioon peab olema ja sisemine tung end selles vallas pidevalt täiendada ning täita meediku ülesandeid suurimas katastroofi s – sõjas,“ lisab ta. Et medit-siinialane väljaõpe on kallim kui tavaõpe, tuleb vaadata asja pragmaatiliselt. „Suudame aastas väheseid koolitada: esimesele kursusele võeti 14 inimest ja teisele 20. Mõeldes sellele, kui palju on malevates lahinguüksusi ja seal rühmaparamee-diku ametikohti, teeb see kokku üsna suure arvu, mistõttu see kursus ongi suunatud ainult kindlale sihtrühmale,“ selgitab Podmošenski.

Praktika kiirabijaamas

Õppepraktika kiirabijaamas kestab Kaitseliidu rüh-maparameediku kursusel osalejatele 144 tundi ehk kuus vahetust. „Inimesed saavad reaalselt testida oma oskusi ja teadmisi erkorralises meditsiinis,“ sel-

gitab Podmošenski õppepraktika väärtust. Kursuseülem tunnistab, et ühtlasi annab see kursuslastele võimaluse seada paika enesehin-nang. „Kursusel olles teed kõik testid ära. Oled tubli ja kanülee-rid kenasti ning oskad vererõhku mõõta – see on ju kõige lihtsam asi maailmas. Siis lähed reaalsesse olukorda, kus on müra ümber ja patsient ei ole kenasti paigal – sa

saadki n-ö välitingimustes töötamise kogemuse,“ räägib Podmošenski ja kinnitab, et senine praktika

Kes korra väliharjutusel

kannatanu transporti on

harjutanud, see teab,

mida tähen-dab, kui sidu-mispunkti on 500 meetrit

läbi võsa UR

VE

LO

IT

Need

inimesed

peavad

tundma, et

meditsiin on see,

mis paneb neil

silma särama.

57

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 4/2013

Ku

rsu

sla

ste

ko

mm

en

taa

rid KRISTJAN KIVILAAN

Pilootkursuslane

Mulle meeldis kursuse ajaline ülesehitus, et laias laastus iga kuu oli ühel nädalavahetusel õppetöö ning vahepeal iseseisev töö. Nii sain oma aega hästi planeerida. Suur pluss olid igakuised kontrolltööd ja tunnikontrollid. See võib tunduda raske, aga tegelikult on nii lähenemine ai-nuõige. Meditsiin on keeruline valdkond, seal ei piisa, et näidatakse hulka PowerPoint’i esitlusi ja ongi kõik. Tead-mine, et tulemas on kontrolltöö, sunnib pingutama.

Kursuse tegi põnevaks ja mitmekülgseks see, et iga teemat õpetas oma ala asjatundja, kes valdas asja nii teoreetiliselt kui ka praktikas ning oskas õpetada. Kui kõike oleks õpetanud üks inimene, oleks asi kujunenud ühepoolseks ja igavaks. Positiivne mõju oli ka sellel, et igal statsionaarõppe nädalavahetusel sai pärast tunde varemõpitut iseseisvalt ja omas tempos harjutada kas või öö otsa. Õppevahendid olid tasemel, isegi paremad, kui on kasutada Tallinna ja Tartu kiirabi koolitustel.

Asjale pani punkti praktika, kus kõik aasta jooksul oman-datu reaalselt käiku läks. Ilmselt olenes palju sellest, millisesse brigaadi ja kuhu kanti praktikale mindi, aga mina sain Tallinnas küll n-ö täie raha eest. Kohati võeti mind kui uut töötajat, mitte kui praktikanti ja pandi kõi-ke tegema. Oli olukordi, kus mitte mina ei assisteerinud, vaid õde assisteeris mind.

LIISI VAABHarju malev

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õendusüliõpilane

Õendus ja parameediku töö on kaks erinevat asja. Para-meediku kursusel saab teistsuguseid teadmisi ja näeb asju teise nurga alt. See loob veidi teistsuguse pildi. Kõike peab kiiresti tegema. Praktiline harjutamine on vajalik. Mõelda tuleb kiirelt ja teada, millal mida teha.

Muidugi on raske, et ma pean kõigepealt kooliasju õp-pima ja siis veel parameediku kursuse aineid õppima. Aga parameediku kursusel saan paljud asjad paremini selgeks. Kursusel seletatakse asju lihtsamalt kui koolis. Koolis on hullult termineid, mida meil vahest kunagi vaja ei ole. Kursusel on rohkem neid asju, mida mul on reaal-selt vaja teada. Kursusel saaks ka teise eriala inimene hakkama, õppimine ei ole nii raske, tuleb lihtsalt kõik rahulikult läbi mõelda.

EGGE EDUSSAAR-HARAKTartu malev

Tulin kursusele, et harida ennast, olla võitluskaaslastele kasulik. Kui ma midagi ette võtan, siis ma oma ettevõt-mist üldiselt ei katkesta. Ma ei eeldanudki, et see kursus on kerge — see ongi raske. Kursuse programm on minu arvates hea, see on tihe ja konkreetne.

Olen ise hästi palju juurde lugenud ja fi lme vaadanud, et tekiks visioon. Isegi kui ma ei tea või ei oska, ma lihtsalt teen oma pädevuse piires. Ma kujutan juba ette, mida pean tegema pärast seda kursust, et mingigi tase säi-litada. Saame siin harjutada küll erinevate inimestega, aga reaalsuses on kõik teistsugune. See on praktiline töö, selle puhul maksab kogemus.

on andnud kursuslastele kinnituse, et peaks veel õppima ja käelisi oskusi arendama.

Rühmaparameedikutel teadmiste täiendamise ja pädevuse hoidmise võimalusi jagub. „Pärast praktikat kiirabijaamas võiks hoida kontakti oma juhendajaga, et ka edaspidi teatud aja tagant praktikat korrata, kas siis kiirabis või piirkonna-haigla erakorralise meditsiini osakonnas,“ sõnab Lehtmets. Seda võimalust on pilootkursuse (RPEKkl 2010) lõpetanud ka kasutanud. „Lisaks tuleks ennast pidevalt hoida kursis muutustega erakorralise meditsiini juhistes, selleks on praegu-sel e-ajastul kõik võimalused olemas. Ära ei tasu unustada ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste täiendõppekeskuse meditsiinikursusel osalemise võimalust,“ lisab ta

Tähtis pole see, mida me teeme, vaid milleks me teeme ja et sellel tegemisel ka konkreetne tulem oleks. Esmaselt tuleks leida võimalusi arendada Kaitseliidu meditsiinilise väljaõppe süsteemi koor-dineeritult. Põhirõhk tuleks panna, nagu kõikide teiste erialaväljaõpete puhul, instruktorite kooli-tamisele ja tugeva baasõppe ehk esmabikursuste läbiviimisele.

Paratamatult tuleb selleks suunata kõnealusesse valdkonda vähemalt mõneks ajaks lisaressursse, sh inimesi, kes tegeleksid koordineerimisega. „Usun, et hea tahe, mõistmine, et valdkond on oluline

nii rahu- kui ka sõjaaja ülesannete täitmisel, ning põhimõtetete ühtlustamine seniste tegijate vahel aitaks Kaitseliidu meditsiinivaldkonna tervikuna jalule,“ ütleb Lehtmets.

Parameediku kursusel õpitakse kaaslast abistama äär-muslikes oludes. Olmeõnnetuste korral on kannatanule kasulikum, kui kutsutakse kiirabi

UR

VE

LO

IT

58

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

HEIKKI KIROTAR Snaiprigild

Seoses uuele võitlustaktikale ülemineku, reservide vähendamise ja garnisonide sul-gemisega kujundab Soome maavägi ümber

ka oma snaiprite koolitust. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt Soome snaiprite väljaõpet ja reservväelaste tähtsat rolli selles.

Silmad, kõrvad ja skalpell

Varasem võitlustaktika keskendus oluliste maasti-kupunktide iga hinnaga enda käes hoidmisele, uus taktika keskendub liikuvale tegevusele. Vastast kulutatakse kaitsjale sobival ajal ja kohas, and-mata samas tema kaudtulele suuri sihtmärke. See muudab snaiprite senist koolitust ja taktikat ning lisab vastavaid ametikohti, sest snaiper suudab hävitada vastase olulisi võitlejaid täpselt valides ning suurelt laskekauguselt, jäädes ise reeglina nähtamatuks ja vastutegevusele puutumatuks.

Traditsiooniliselt on Soome jalaväekompaniis vähemalt üks snaiprimeeskond kolme-nelja snaip-riga. Samal erialakursusel koolitatud snaiprimees-kond suudab vajadusel rotatsiooni korras laskuri ja vaatleja kohuseid täites ning puhates mehitada positsiooni pika aja jooksul.

Snaiprite tegevuse kirjeldamisel keskendutakse tavaliselt lasu sooritamisele, kuid snaiprid on esmalt kompaniiülema silmad ja kõrvad ning alles seejärel kirurgiline instrument lahingutegevuses. Kui miinipilduja tulelööki võib käsitleda vasarana, siis snaiprid on skalpell. Enamik ajast kulubki luu-reülesannet täites, et vasarale ja skalpellile tööd leida.

Kolm kuuli

Soomlaste peamine snaiprirelv on Soome relva-tehases Sako valmistatud TRG 42 modifi katsioon Tarkuuskivääri 2000, mille kaliiber on 338 Lapua Magnum ja praktiline laskekaugus kuni 1300

meetrit. Lisaks täismantelkuulile kasutatakse ka samale ballistilisele lennukaarele optimeeritud soomustläbistava kuuli ja soomustläbistava süü-tekuuliga padruneid. Laskemoona optimeerimine võimaldab kasutada sama ballistilist tabelit.

Soome snaiper suudab ühe kilomeetri raadiuses läbistada nii vastase ohvitseride kaitsevesti kui ka kergemate soomusmasinate soomusplaadi ja kah-justada kineetilise energiaga või süüdata varje taga olnud põlevat materjali. Lisaks vastase snaiprite, juhtkonna ja oluliste võitlejate hävitamisele saab snaiper tulistada nii kergestisüttivat laskemoona kui ka kütusemahuteid. Head sihtmärgid on veel elektroonikat täis topitud ja soomustamata rakett-

relvad, side- ja luure-seadmed ning nende meeskonnad.

Snaipri eriala aren-damine oli määratud Joensuu lähedal paik-neva Põhja-Karjala brigaadi kompetentsi, erialakoolitust antakse kõikides jalaväebrigaa-dides sama tunniplaani alusel. Minevikuvor-

mis räägin sellest asjast seetõttu, et kõnealune garnison suletakse käesoleva aasta lõpuks. Koos uue vastutava arendaja määramisega vaadatakse kriitilise pilguga üle nii erialakursuse tunniplaan kui ka snaiprite rakendamise alused.

Nüüd aga lähemalt soomlaste snaiprikursuse põhi-mõtetest.

Pooled snaiprikandidaadid on jahimehed

Näiteks Säkyläs paikneva Pori brigaadi ajateeni-jate hulgas on snaipri baaskursusele alati palju soovijaid, kellest võetakse vastu ainult parimad. Keskmiselt valitakse igast jalaväekompaniist baaskursusele 6–10 ajateenijat, kusjuures 30–50% alustanutest ei suuda kursust positiivse hindega lõpetada. Kursuse parimatest komplekteeritakse kompanii snaiprimeeskond. Lisaks heale füüsisele nõutakse snaiprikandidaatidelt tugevaid närve, julgust ja otsusekindlust. Pigem ütlevad üles just närvid, sest paljudel linnainimestel on ebamugav olla metsas üksinda või väikese meeskonna liik-

Varasem

võitlustaktika

keskendus

oluliste maastiku-

punktide iga hinna-

ga enda käes hoid-

misele, uus taktika

keskendub liikuvale

tegevusele.

Soome armee snaiprikoolitusest

59

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 4/2013

mena. Snaiprikandidaatide hulgas on märgatav hulk – 40–50% – jahimehi, sest metsloomi pas-sima harjunud inimesel on lihtsam sellisel kursusel kohaneda.

Snaiper peab suutma posit-sioonil isegi väsinu ja näl-jasena iseseisvalt mõelda ja tegutseda, et otsustada, kas, millal ja kelle pihta täpne lask teha. Snaiper ei tohi sattuda paanikasse ega hasarti, näiteks on lasu soo-ritamisest mõnikord hoopis targem loobuda, kui ennat-lik tegevus võib ära rikkuda kõrgema üksuse plaanid. Klassikalise snaipritaktika korral peab snaiper pärast esimest tulekontakti vastutule vältimiseks oma asukohast lahkuma, sest lask võrdub positsiooni või vähemalt oma kohalolu paljastamisega vastasele, kes kindlasti kasutab kõiki võimalusi snaipri hävitamiseks.

Snaiper peab suutma jääda keerulises olukorras rahulikuks ja liigsete liigutusteta oma positsioo-nilt sihtmärgiala pikema aja jooksul vaadelda, kuid oskama vajadusel sekundi murdosa jooksul otsustada ja kiiresti tegutseda. Selliseid esmapilgul

vastuolulisi iseloomuomadusi koos keskmisest kõrgema intellektiga on vähestel. Täpsuslaskuriks saab õpetada iga hea sõduri, kuid snaipriks sünni-takse.

Kolm-neli korda automaaturist kaugemale

Kõik snaiprimeeskonna liikmed peavad olema suurepärased laskurid, sest tunde või isegi päevi oodatud sihtmärk võib ilmuda vaid mõneks pel-gaks sekundiks. Siis ei ole aega laskurit värskema vastu vahetada, vaid lasu peab sooritama see, kes on parasjagu relva taga, nüüd ja praegu.

Jalaväelane peab suutma pärast põhjalikku las-keväljaõpet tabada 50–300 m kaugusel olevaid poolfi guure 60%-lise täpsusega. Snaiper suudab samasugust sihtmärki tabada vähemalt kolm, kuid soodsate ilmastikutingimuste korral isegi neli korda kaugemalt. Snaipri erialakursuse jooksul tehakse laskeharjutusi kaugustele 250–960 meet-rit, võimalusel kaugemalegi, sest iga snaiper peab lõpuks suutma tabada sihtmärki oma relva prakti-lise laskekauguse piires.

Näiteks 300 m kauguselt tabab snaiper 15-senti-meetrist sihtmärki üheksa padruniga kümnest. Seda võib mõista ka nii, et snaiper tabab seda siht-

Soome snaiper

suudab ühe

kilomeetri raa-

diuses läbistada nii

vastase ohvitseride

kaitsevesti kui ka ker-

gemate soomusma-

sinate soomusplaadi.

Soome armees viivad enamiku reser-vistidele ja kaadrikaitse-väelastele kor-raldatavatest snaiprikoo-litusest läbi re-servistid, kuid instruktoreid tellitakse oma teadmisi jaga-ma ka mujalt maailmastN

ICH

OL

AS

IRV

ING

60

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 4/2013

märki esimese lasuga üheksal korral kümnest. See tähendab alustassisuuruse sihtmärgi tabamist esi-mese lasuga kauguselt, kust keskmisel jalaväelasel on raskusi poolfi guuri tabamisega. Soomlaste nõue snaipritele tabada 90%-l laskudest on üpris range, paljudes riikides peetakse efektiivseks snaiprituld, mille korral tabab 70–75% kuulidest. Keskmisest rangemate nõuete täitmise muudab võimalikuks soomlaste pikk ja põhjalik üheksanädalane eriala-kursus, kus lisaks baasoskuste andmisele treeni-takse ka tegevust snaiprimeeskonnana.

Reservväelaste vabatahtlik koolitus

Soome armees viivad enamiku reservistidele ja kaadrikaitseväelastele korraldatavatest snaip-rikoolitusest läbi reservistid, sest soomlastel ei jätku pädevaid kaadriinstruktoreid snaiprite koo-litamiseks. Riigikaitsekoolituse korraldamiseks on loodud eraldi mittetulundusühing Maanpu-olustuskoulutus Ry (MPK). R e s e r võ p p e k o g u n e m i s i korraldatakse Soomes nagu Eestiski mõneaastase inter-valliga, mis ei ole piisav eri-alaste oskuste hoidmiseks ja arendamiseks.

Kaitseliidule sarnaselt on Soome reservväelastele loodud lisaks kaitseväe kohustuslikele kordusõppustele ühe-kahepäevaste koolitusmoodulite süsteem vabatahtlike kordus-õppustena, mida snaipri erialast huvitatud saavad MPK nädalavahetuseti korraldatavatel kursustel läbida. Iga koolitusmoodul algab ja lõpeb oskuste testiga ning järgmisel tasemel osalemise eelduseks on madalama taseme eksami positiivsele hindele sooritamine. MPK ametliku koolituse tulemused ja neil osaletud päevade hulk on auastmekõrgen-

duse ja ametikohale määramise aluseks, sest MPK sõjaline väljaõpe põhineb Soome kaitsejõudude määrustikel.

Soomlaste snaiprikursuste ja täiendkoolituse oluli-sim sõnum eestlastele on maaväe massiivne toetus ja sujuv koostöö riigikaitsekoolitust korraldava MPK ning snaipri eriala arendamisele keskendunud Soome snaiprigildi Tarkka-ampujakiltaga, millesar-nast Eestis ei julge esialgu loota ning mis tõstab kõik taolised ettevõtmised hoopis uuele kvalitatiivsele tasemele. Näiteks peetakse suuremad snaiprikooli-tused ja võistlused peamiselt kaitseväe polügoonidel kaitseväe logistilise toetusega. Snaiprite regulaarset täiendkoolitust ja näiteks Snaiprigildi ning kaitseväe väljaõppekeskuste ja Kaitseliidu malevate koostööd Eestis õieti ei tehtagi.

Tegelikult ei ole isegi suurriikidel, nagu Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, liiga palju täpseid lasku-reid. Snaiprite ja täpsuslaskurite koolitamiseks tehakse kõikjal koostööd kõikide jõustruktuuride, laskesportlaste ja kogenud jahimeestega ning mili-taarsetesse struktuuridesse tuleb vastavaid ame-tikohti järjest juurde, eriti võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Ka väikeriik Eesti ei saa endale sellise koostöö puudumist lubada, sest snaiprioskus on üks suurima kuluefektiivsusega võimekusi vähe-soomustatud kergejalaväes.

Kaitseliidul ei ole lihtne

Scoutspataljonis on väga hästi koolitatud kaitse-väelased, kuid nad on siiski soomustatud üksus, mis tegutseb täieliku tehnilise üleoleku tingi-mustes kergete irregulaarsete mässajate vastu. Eesti maaväe snaiprikool keskendub kaadri ja ajateenijate koolitamisele vastavalt kaitseväe (missiooni)vajadustele. Sealsele snaipri erialakur-susele antakse igal aastal natuke kohti ka kaitse-

Keskmisest ran-

gemate nõue-

te täitmise

muudab võimalikuks

soomlaste pikk ja

põhjalik üheksanäda-

lane erialakursus.

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

Riigikaitsekoolituse korraldamiseks on Soomes loodud eraldi mittetulun-dusühing Maanpuolustuskoulutus Ry (MPK), mis aitab korraldada vaba-tahtlikele ning reservistidele mh ka snaiprikursusi

61

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 4/2013

Loe

lisa

ks! Snaiprina Afganistanis 3. ranger’ite

pataljoni koosseisus teeninud Nicholas Irving suutis kõigest kolme ja poole kuuga kõrvaldada 33 vastase võitlejat, teenides sellega hüüdnime Vikatimees. Tema kogemustest Soo-me snaiprite koolitusel võite lugeda internetist (http://sofrep.com/18632/working-with-finland-spec-ops-sni-pers-simo-hayha/).

US

AR

MY

Nicholas Irving

liitlastele. Samas on Kaitseliidus täitmata snaiprite ja täpsuslaskurite erialakohti sadades ning senise tempoga koolitades ei ole neid võimalik kunagi täita.

Snaiprikooli kursused toimuvad tööpäevadel esmaspäevast reedeni, sest kaadrikaitseväelased on siis teenistuses, kuid enamik kaitseliitlasi teeb samal ajal oma palgatööd. Kui paljudel kaitseliit-lastel on huvi või võimalust tööajast ja suvepuhkusest mitu nädalat järjest Paldiskis snaiprikursusel olla? Elu on näidanud, et väga vähestel.

Samas reservohvitseridest ja kaitseliitlastest snaipriinst-ruktoritesse, kes suudavad nädalavahetustel kaitseliit-lastele koolitusi läbi viia, ei suhtuta kui tõsiseltvõetavatesse koostööpartne-ritesse. Näiteks välismissioonide kogemuste jaga-miseks Kaitseliidu snaipritega on vaja vähemalt maaväe ülema, aga veel parem kaitseväe juhataja kirjalikku korraldust, sest natuke madalamal astmel on vastavad palved tagasi lükatud. Ei usu, et Eesti riik ja konkreetselt kaitsevägi ei usalda kaitseliitlasi nii palju, et anda korralikku erialast väljaõpet vajalikus mahus.

Teiseks suureks probleemiks on olemasoleva päde-vuse ja väljaõpetatud laskurite taseme säilitamine. Juba kuus-seitse aastat tagasi räägiti pidevate, s.o iga-aastaste täiendkoolituste vajadusest, kuid seni on need olnud hootise iseloomuga üksustepõhised ettevõtmised. On malevaid, kus korraldatakse pidevalt koolitusi ja õppusi, ning on ka vastupi-diseid näiteid. Samuti on probleeme järjepidevate lasketreeningute võimalustega.

Muide, lääneriikides on piisavalt lahinguid näinud kergejalaväe ja väikeüksuse kogemusega snaipreid, kes koolitavad erinevate riikide sõja- ja politseijõu-dude erialaesindajaid. Need koolitused ei ole kallid (5000 eurot 20 õppuri ja paaripäevase kestuse kohta Ameerika snaipri Nicholas Irvingu näitel) ja seisavad peamiselt küsimise taga. Väga vajalik oleks kutsuda mõni nendest meestest külaliskoolitajateks, sest kasulik on õppida ka teiste kogemustest.

Kogu Eesti probleemistiku saab kokku võtta sellega, et erialaspetsialiste, kes võiksid koor-dineerida kogu Eesti snaiprikoolitust, ei ole praegu Kaitseliidu ega kaitseväe palgal. Seetõttu ongi nii, et iga organisatsioon toimetabki omas tempos, oma vajaduste põhiselt ja teabevahe-tuspuuduses.

See on väga traagiline, sest nagu varem sai öeldud, on snaiprivõimekus üks kuluefektiivsemaid ning koolituste erinevad aspektid tulevad kasuks kõi-gile kergejalaväelastele. Eesti kaitsevägi on ju ole-muselt kergejalavägi, varsti küll vähemalt osaliselt soomustatud. Kergejalaväes rakendatav snaipri-taktika erineb soomusvägede omast. Kergejalaväes on snaipri ülesanne tegutseda sõja korral endast arvukama ja tulejõulisema vastase soomustatud üksuste vastu, seega on olukord vastupidine sel-lele, milline on see praegu Afganistanis.

See oleks täpselt see võimekus, mida ise osata ja suuta ka teistele, peamiselt soomusüksusi kasuta-vatele sõpradele edasi anda. Eesti kaitseväelased ja aktiivsed kaitseliitlased on seni näidanud ennast meie lääne sõprade parimate poegade ja tütretega samaväärsena. Miks siit mitte edasi minna?

Erialaspetsialis-

te, kes võiksid

koordineerida

kogu Eesti snaipri-

koolitust, ei ole prae-

gu Kaitseliidu ega

kaitseväe palgal.

VE

LL

I EH

AS

ALU

Snaiprivõimekus on üks kulu-efektiivsemaid ja koolituste erinevad aspektid tulevad kasuks kõigile kergejalaväe-lastele, kes kaitseliitlased põhimõtteliselt ju on

62

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

suitsuandurist, kiirabitöötaja kannatanu märka-misest jne. Kuid jäme ots on Soome kaitseväe käes – kursuse kõige populaarsem osa on nädalavahetus välilaagris.

Õpilaste välilaagri korraldavad Soome Maakaitse-koolituse Ühing (Maanpuolustuskoulutusyhdistys) ja reservohvitserid. Tellimus on riigilt (kaitsemi-nisteeriumi ja haridusministeeriumi koostöö), ka kulud katab riik.

Nädalavahetus Santahaminal

Santahamina saarel oli sellel nädalavahetusel koos 250 õpilast. Õpilased ei olnud seal käsu korras, vaid vabatahtlikult. Välilaagri kohta jagatakse teavet netis ja laagrist saavad osa võtta kõik soo-vijad, ka need, kes ei valinud eelnevalt turva-lisuskursust. Õpilased suhtlevad ju omavahel sotsiaalmeedias ja nii laagri populaarsus üha kasvab, sest eelmises laagris käinud kiidavad seda.

Soomes ei saa sundida õpilast tegema seda, mida ta ei taha. Seda enam oli vaimustav vaadata Somaaliast pärit vabalt soome keelt rääkivaid tüdrukuid, kellel ometi rätikud peas, laskmas tiirus, lamamas maastikul või püstitamas telki. Oli ka üks veelgi huvitavam kogemus: lõkke ääres hakkas kõrv üldisest jutust eraldama vene keelt. Sai märkamatult istutud lähemale. Ja mida ma kuulsin (vene keeles): Vsjo prikolno, interesno, daze devki, zrja što streljat tak malo davali. [Kõik on jube lahe, huvitav, isegi tüd-

MADIS MILLINGKeila kooli riigikaitseõpetaja

Soome gümnaasiumides ei õpetata riigikaitse-õpetust sellises tähenduses nagu Eestis, vaid seal on gümnaasiumi õppekavas turvalisus-

kursus (turvallisuuskurssi). Kui Eesti riigikaitseõpe-tus on õpetus selle otseses tähenduses, siis Soome turvalisuskursuse eesmärk on jõu- ja päästestruk-tuuride töö tutvustamine. Kursus on vabatahtlik ja seda viiakse läbi koolivälisel ajal, st õhtuti. Soome gümnaasiumis on osaliselt ainepunktide süsteem ja turvalisuskursus on üks valikutest. Kursus koosneb neljast-viiest õhtustest loengust, kus oma tööst räägivad politseinikud, päästjad, kiirabiarstid ja kaitseväelased.

Lisaks organisatsioone tutvustavale osale antakse loengutel ka veidi praktilisi näpunäiteid: polit-seinik räägib pimeda tänava vältimisest, päästja

Soome güm-

naasiumides

ei õpetata

riigikaitseõpetust

sellises tähenduses

nagu Eestis, vaid

seal on gümnaa-

siumi õppekavas

turvalisuskursus.

Eesti riigikaitseõpetajad käisid Soomes gümnasistide riigikaitselaagrisEelmise aasta oktoobri viimasel nädalavahetusel oli Saku gümnaasiumi riigikaitseõpetajal lipnik Meelis Rõigasel ja allakirjutanul võimalus osaleda Soome gümnasistide riigikaitselaagris.

Arv

am

us SOOME RIIGIKAITSEÕPETAJA EESTI

RIIGIKAITSELAAGRIST

Seda, mida üks Soome riigikaitseõpetaja arvas Eesti riigikaitselaagrist, saab lugeda Helsingin Reservin Sanomate kirjutisest „Lukiolaisen turvakurssi Virossa ja Suomes-sa“, URL http://issuu.com/marsk1/docs/reservinsanomat_2012_10_web.

Õpilastele tutvus-tati muu hulgas ka maastikul varjatult

liikumist

MA

DIS

MIL

LIN

G

63

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

rukud, kahju, et nii vähe lasta sai.] Pidasin väikese pausi ja küsisin siis vene keeles: Streljat budjete v armii dastatotšna, nu a kak lager nravitsa? [Lasta saate ajateenistuses piisavalt, aga kuidas laager meeldib?] Hetk vaikust ja kohkumist, siis rõõmus vastus vene keeles: Da otšen nravitsa! [Väga meel-dib.]

See oli jäämurdmine. Vene keelt emakeelena kõne-levad poisid rääkisid mulle (soome ja vene keeles segamine) Soome kolimisest, keele õppimisest, kohanemisest ja riigikaitsest. Neil igatahes suhtu-mises riigikaitsesse probleemi ei olnud.

Laager

Laager oli majutuspõhiselt jagatud kahte etappi: pool laagrist kasarmus ja pool telgis. Need, kes olid kasarmus, õppisid kadettide käe all kasarmu-rutiine, ja need, kes välilaagris, telkimist. Pärast ööpäeva tehti vahetus: kasarmus olnud läksid telkidesse ja vastupidi. Päeval olid kõik koos ja soo-ritasid mitmesuguseid harjutusi.

MA

DIS

MIL

LIN

G

MA

DIS

MIL

LIN

G

MA

DIS

MIL

LIN

G

Riigikaitselaagris olevad õpilased suure õhinaga Soome rannavalve päästekopterit uurimas

Uut tüüpi dessantalus oli külalistele Eestist sama põnev kui kohalikele õpilastele

Lasketiirus oli liigutav vaadata, kuidas toimis põlvkondade side: instruktoriteks olid 50-aastased ja vanemad hallipäised reservohvitserid

64

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

Lis

ain

fo SOOMLASTE KAITSETAHTEST

Soomlaste kaitsetahe ning organisatsioonide ja erafi rmade toetus riigi kaitsevõimele ei ole uudiseks. Unistame sellest, et tööandja Eestis küsiks tööle kandideerijalt esimese asjana tea-vet ajateenistuse läbimise kohta. Soomes see nii on. Juhul, kui oled juba tööpõllul spetsialist, määrab kaudselt sinu ametikoha saamise või mittesaamise küsimus: Missä olet reservisti? [Kus oled reservis?]

Ajateenistus, tegevteenistus ja reservis olemine on Soomes au sees. See väljendub eelkõige suhtumises riigikaitsesse üldiselt ja seda oli tunda ka Soome õpilastes. Kui Eestis on mõni noor-mees pärast õnnestunud kõrvalehiilimist ajateenistusest sõpra-de seas tegija, siis Soomes sellega sõpradelt „feimi“ ei teeni.

kõike katsuda ja lahti võtta. Kogu Soome käsirel-vade arsenal alates püstolist FN kuni tankitõrje-laenguteni APILAS oli põrandale laotatud.

Seejärel jaguneti gruppidesse ning saadi selgeks, mil-line on sõduri isiklik varustus, kuidas liikuda varja-tult maastikul ja transportida kannatanuid. Tutvuti ka linnavõitluskeskusega. Mõisatagi ei puudunud laskmine (5,6 mm spordipüss) jne. Lasketiirus oli liigutav vaadata, kuidas toimis põlvkondade side, sest instruktoriteks olid 50-aastased ja vanemad hallipäised reservohvitserid. Lisaks reservohvitse-ridele olid laagris instruktoriteks sõjakooli kadetid, kes said proovida oma vastõpitud pedagoogilisi meetodeid ja anda edasi värskelt omandatud tead-misi. Vestluses ühe kadetiga tuli välja lihtne tõde: enne ajateenijate ette minekut on õpilastega hea oma esimene rambipalavik läbi põdeda.

Põnevust ja närvikõdi

Loomulikult käis laagri juurde ka näidislahingu vaatamine. Ilmselt on „Sattumine varitsusele“ üks maailmas tsivilistidele enimmängitud demo-lahinguid: soomuk satub varitsusele, jalastumine ja lahing. Imitatsioonimoona kokku ei hoitud ning õpilased said näha tõelist tulevärki kuulipildujava-langutest ja lõhkepakettidest värvilise markeeri-missuitsuni.

Pärast näidislahingut astus õpilaste ette Santaha-mina saare komandant, kes alustuseks tegi selgeks äsjanähtud etenduse erinevuse reaalsest lahingust, rääkis saare ajaloost, seal asuvatest koolidest ja karjäärivõimalustest Soome kaitseväes. Lisandus küsimuste-vastuste voor, kus arutati läbi teemad ajateenistusest kindraliks saamiseni.

Järgnes lõunasöök väilitingimustes, käigus olid välitermosed ja katelokid – ühesõnaga kodune tunne. Nagu igas heas show’s, oli lõppu jäetud

Ilmselt on varitsusele sattumine üks maailmas tsivilistidele enimmängitud näidislahinguid. Imitatsioonimoona kokku ei hoitud ning õpilased said näha tõelist tulevärki kuulipilduja-valangutest ja lõhkepakettidest värvilise markeerimissuit-suni

Te

ave SANTAHAMINA SAAR — SULETUD TERRITOORIUM

Santahamina saar on juba aastast 1741 olnud erinevate või-mude sõjajõudude kasutada. Praegu on seal Soome Maakait-sekõrgkool, Kaartini jäägrirügement, Lõuna-Soome tagalarü-gement, Meresõjakool jne. Saarel on kõik, millest kaitsevägi võib unistada: koolid ja kasarmud, laod, mets, kaevikuliinid, eri distantsidega tiirud kõikidele käsirelvadele, miinipilduja laske-väli, linnavõitluskeskus koos köietorniga, sadam, kopteri maan-dumisplats, sõdurikodu, ohvitseride kasiino jne.

Ajateenijaid on saarel tavaliselt 1500, Maakaitsekõrgkoolides õppijaid 750 ja püsielanikke 300—400 (ohvitseride pered). Saare pindala on 4,28 km2.

MA

DIS

MIL

LIN

G

Hommik algas kopterimürinaga. Õpilaste silme all laskus maandumisplatsile Soome rannavalve pääs-tekopter. Samal ajal, kui õpilased kopteris ringi vaatasid, randus Soome rannavalvekaater. Eriti uue tehnoloogia (süsinikmaterjalid) järgi ehitatud dessantalus võttis meidki tummaks. Meie vastu-võtja major Sakari Väliahde ütles, et seda tüüpi rannakaitsealuseid on Soome kaitsejõududesse juurde oodata. Õpilaste huvi laeva ja kopteri vastu oli ootuspärane.

Sadamast mindi kasarmusse. Kasarmukeldris tut-vuti Soome kaitseväe käsirelvadega. Õpilased said

65

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

Lis

ain

fo VARUSTUS SOOME RIIGIKAITSELAAGRIS

Märkimist väärib Soome gümnaasiumiõpilastele riigi-kaitselaagris jagatav varustus. Oli näha, et allahind-lust ei tehtud: õpilased said peaaegu sama varustu-se mis ajateenijad. Kadetsemiseks oli põhjust, sest Eestis võib riigikaitseõpetaja sellest ainult unistada. Arusaadav on rahapuudus, kuid asi on siiski eelkõige suhtumises. Kahjuks võib meil aeg-ajalt kohata suh-tumist riigikaitselaagrite toetamisse kui tüütusse li-sakohustusse.

Gümnaasiumiõpilastele riigikaitselaagris antav va-

rustus: seljakott, varustusekott magamisaluse ja -koti pakkimiseks, välivormi püksid, välivormi kuub, talvejo-pe, vihmaülikonna kuub ja püksid, kampsun, kiivrisukk, kindad, rakmed, välipudel, magamisalus, magamiskott, katelok, söögiriistad, kruus, sokid, saapad, plätud, kõr-vaklapid.

trump – maastikusõit soomustransportööriga PASI. Sellest oli meilgi võimalik osa saada. Arvasime esiti, et ega see meid kuigivõrd eruta, sest eks ole juba sõidetud ka, kuid pidime oma sõnu sööma. Soome maastik oma graniitkaljude, veetakistuste ja rajale langetatud puudega tegi selle sõidu väga eriliseks. Kohati kuni 70-kraadise nurga all tõusvas või lasku-vas soomustransportööris tundsime ennastki sama erutatuna kui koolinoored. Hiljem saime teada, et sellisel maastikul koolitatakse PASIde juhte ja meid sõidutati ühel leebetest radadest.

Õhtused laagrirutiinid olid nagu ikka: õpilaste, seljakottide, magamisaluste ja magamiskottide segaduses korra loomine ja telkide püstitamine. Viimases saime meiegi kaasa lüüa. Kuigi Soome telk erineb oluliselt meile tuttavast Rootsi telgist, lähtusime põhimõttest „kohane ja improviseeri“, tegime pähe asjalikud näod ja saimegi telgid püsti.

Siis süüdati lõkked ja õpilased said hinge tõmmata. Kuid hin-getõmbepaus oli täis ootusärevust: nii üks kui teine käis metsaserval tee poole vaatamas. Meie küsimuse peale, kas nüüd tulevad tankid, vastati: ei, hoopis sõdurikodu buss. Ei erine õpilased Soome lahe eri kallastel ühti. Kui juba terve ööpäev on oldud ilma kartuli-krõpsude ja koolajoogita, kaalub sõdurikodu bussi saabumine üles terve tankipataljoni.

Võrdlusest ja tulevikust

Siinkohal jätsime noored kadettide hooleks ja siirdusime koos oma võõrustaja major Väliahdega ohvitseride kasiinosse. Teel sinna rääkis major Väliahde, et mõned aastad tagasi pandi kokku

Kui Eestis

sisaldab riigi-

kaitseõpe nii

tutvustavat kui ka

praktiliste oskuste

osa, siis Soomes

piirdutakse tut-

vustava õppega.

seni eraldi majades asunud ohvitseride kasiino ja allohvitseride kasiino. Meie mõistva noogutamise peale, et saame aru, kärped, vastati hoopis: „Alloh-vitseride kasiinos käis elu, aga ohvitseride kasiinos mitte. Seepeale otsustasid igavlevad ohvitserid kasiinod ühendada.“

Kasiinosse jõudnud, sattusime kohe sõbralikku seltskonda, kus andsime kolonelidele, majoritele ja kaptenitele põhjaliku ülevaate riigikaitseõpetusest Eestis. Väikese uhkuse tekitasid kommentaarid, milles nenditi, et riigikaitseõpetus on Eestis oluli-selt põhjalikum ja huvitavam kui Soomes. Julgen öelda, et Soome ohvitseridel oli õigus. Kui Eestis sisaldab riigikaitseõpe nii tutvustavat kui ka prak-tiliste oskuste osa, siis Soomes piirdutakse tutvus-tava õppega.

Laagri lõppedes ütles major Väliahde, et kui liita meie programm ja nende võimalused, saaks kokku ühe väga hea asja. Sealsamas pandi idanema mõte Eesti ja Soome kaitsealase koostöö uuest tasandist – õpilasvahetusest riigikaitselaagrites. Näiteks kümme tublimat Eesti õpilast saaksid minna Soome laagrisse ja vastupidi. Mõttel on jumet.

MA

DIS

MIL

LIN

G

Eestlaste võõrustaja major Sakari Väliahde ava-mas sõduriko-du bussi

66

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

SAKALA NOORED VÄLUSTES

Väluste laskeväljal korraldati 6.—9. maini Viljandimaa gümnasistide riigikaitselaager. Laagris oli poolsada õpilast, kes tegid tutvust relvaõppe, laskmise, orienteerumise, liiku-misviiside, käemärkide ja öise tegevusega. Laagri läbiviimise eest kandsid põhilist hoolt Sakala maleva kaitseliitlased.

TALLINN JA HARJUMAA LÄSNAL

Tallinna ja Harjumaa noored olid aprilli keskel riigikaitselaagris Läsnal kaitseväe keskpolügooni teeninduskeskuse territoo-riumil. Laagris osales 73 õpilast neljast koolist — Saku gümnaasiumist, Keila koolist, Pirita majandusgümnaasiumist ja Vanalinna hariduskolleegiumi gümnaasiumist — ning neid juhendas seitse instruktorit. Varustuse (telgid, magamiskotid jne) tagas Kaitseliidu Tallinna malev, kohapealse logistika eest kandis hoolt Kirde kaitseringkond.

JÄRVAMAA JA VILJANDIMAA

ÜHISLAAGER NURMSIS

Aprilli lõpul Järvamaal Nurmsis kaheksandat korda korraldatud õpilaste riigikaitselaagrist võtsid osa nelja Järvamaa (Türi ühisgümnaa-sium, Paide gümnaasium ja ühisgümnaasium, Koeru keskkool) ning kolme Viljandimaa (Võhma, Abja ja Suure-Jaani gümnaasium) kooli õpilased, kokku ligi 120 noort. Neide oli laagriliste seas kolmandik, kui mitte rohkem. Tutvuti sõdurile vajalike välioskustega, nagu orienteerumine, takistusriba läbimine, laskmine ja maskeerimine, ning harjutati spordipüstolist laskmist ja erinevaid liiku-misviise maastikul. Instruktorite põhituumik tuli Kaitseliidu Järva malevast, oma panuse andsid ka õpilastega kaasas olnud riigikait-seõpetajad.

Pärnumaa riigikaitselaager tipnes õhkrelvavõistlusegaKAIDU JALAKAS

Kaitseliidu Pärnumaa malev korraldas 19. ja 20. märtsil maakonnas riigi-kaitset õppivatele õpilastele Potsepal kahepäevase välilaagri, kus noored said lisaks tunnis õpitud teoreetilistele teadmistele omandada ka praktilisi kogemusi ja vajalikke oskusi välitingimustes toimetulekuks ning võistelda laskmises.

Välilaagris olid esindatud kaheksa Pärnumaa kooli — Audru ja Häädemeeste keskkooli, Pärnu Hansagümnaasiumi, Pärnu Koidula gümnaasiumi, Pärnu Vene gümnaasiumi, Pärnu ühisgümnaasiumi, Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi ja Sindi gümnaasiumi — õpilased. Laagris oli, nagu ikka Pärnumaa riigikaitselaagrites, poolteistsada kooliõpilast ning üle kümne Pärnumaa ja Lääne maleva instruk-tori. Juba teist aastat aitasid riigikaitselaagri laskevõistlusi korraldada Eesti Rahvusliku Field Target’i Assotsiatsiooni (ENFTA) laskurid.

Sellel aastal oli tagalaülem kapten Margo Saia kutsel kohale tulnud viis fi eld target’i laskurit, kes korraldasid organisatsioonide vastastikuse koostööna õpilastele täispika õhkrelvadest laskmise võistluspäeva. Õhkrelvadest laskmine võimaldab lasku ennast kartmata keskenduda relva hoidmisele ja märgi tabamisele.

„Üksikuid uskumatult häid laskureid käis läbi,“ ütles Meelis Kurvits Tartu Field Target’i Klubist. „Sellistest noortest saab meie kaitsevägi väärtuslik-ku täiendust. Koolides on head tööd tehtud,“ kinnitas Kurvits. „Eks noor-tele seda laagrit ja võistlust sellepärast korraldataksegi,“ nentis välilaagri korraldaja nooremveebel Fred Kaas.

TR

IINE

TA

MM

Tallinna ja Harjumaa noored riigikaitselaagrisRiigikaitselaagrid

KA

IDU

JAL

AK

AS

67

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

MARIA-KRISTIINA LUIK ja JAANIKA NIKLUS

Väle Jänes tõi 13. aprillil Valgamaale võist-lema 31 võistkonda kuuest maakonnast. Võistlusmatka eesmärgiks oli kontrollida

võistlejate füüsilist vastupidavust ja põhilisi oskusi ning selle kogupikkus oli nooremale astmele 7 km, keskmisele astmele 15 km ja kõige vanematele kuni 20 km. Arvestati ka raja läbimise aega, mil-leks tohtis kulutada kõige enam 8 tundi.

Võistlusmatka peakorraldaja Kaimo Vahtra kir-jeldas võistlust järgmiselt: „Väle Jänes korraldati seekord natukene raskemates tingimustes, sest nii palju lund pole selle võistluse ajal kunagi varem maas olnud. Sellegipoolest osales üritusel 207 ini-mest.“

Start anti 13. aprilli hommikul Kaitseliidu Valga-maa maleva ajutise staabi juurest Energia tänavas. Kontrollpunkte, mida võistlejad pidid läbima, oli kümme. Kontrollpunktides ootasid meeskonda ülesanded, näiteks laskmine spordirelvast, esma-abiandmine kannatanule, skauditarkuste test, ruumilise pusle kokkupanek ning orienteerumis- ja takistusraja läbimine. Üllatusülesandes pandi proovile võistlejate oskus teha neli põhisõlme ja lõke etteantud asjadest.

Vanemas vanuseastmes esikoha saavutanud võist-kond Ursa Major NK suutis raja läbida 167 minu-

tiga, kogudes 79,5 punkti. Keskmises vanuseast-mes saavutas kõige parema koha võistkond Karud, läbides distantsi 263 minutiga ning kogudes 118 punkti. Nooremas vanuseastmes saavutas võidu võistkond Nõmme Kotkad.

Väle Jänes ehk kuni kaheksa tundi seiklust

Väleda Jänese 2013

tulemusedKoht Võistkond

Noorem aste

I Nõmme Kotkad

II Tallinn-Väike

III Valga Väledad

Keskmine aste

I Karud

II Alcapol

III Bond

Vanem aste

I Ursa Major NK

II Sakala

III Lihtne

Noorema vanuse-rühma võistlejad luureülesannet täitmasA

NN

EM

AI K

UR

G

Õhupüstolist laskmineS

IGR

IT S

ÄIN

AS

68

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

JAAK LEPIKViru Pistriku peakohtunik

Ei-ei, nii oli ühes teises muinasjutus. Tegelikult kuulutavad selge taevas ja ere päike Rutja lennuvälja kohal, et saabumas on pakaseline

öö. Ja laululindude asemel koguneb siia hoopis arvutu hulk kotkaid. Juba vajub taevane tulekera latvade taha ning annab maad õhtusele jahedusele. Õnneks on telgid saanud aegsasti püsti ja ahjud

köevad. Kokatädid Kristi ja Urve söö-davad poistel ja teistel kõhud täis ning nüüd võib minna laagriplatsile lõkke äärde juttu puhuma, homseks stardiks valmistuma.

Viru Pistrik ajab rajale

Mis me siin ikka enam muinasjuttu-dest, räägime nüüd elust enesest. Üle mitme aasta saab taas teoks noorte pat-

rullvõistlus Viru Pistrik. Virulastele on konkuren-tideks tulnud kaks kvartetti Rapla malevast ja üks Tallinnas – tõsised tegijad kõik. Ega Viru nooredki papist poisid ole, siin löövad ju kaasa juba mõnegi võistluse läbi teinud Kunda ja Vasta kutid, Vinni ja Roela noorkotkad. Tüdrukuid seekord pole, kuigi kunagi oli see hoopis kodutütarde võistlus, millele noorkotkaid külaliseks kutsuti. Ent seekord siis ilma neidudeta. Homme ja ülehomme. Aidaku oskused ja õnn meid kõiki!

Peakorraldaja noorteinstruktor Lembit Kerov kutsub nõupidamisele võistkondade esindajad, seejärel läbiviijad-kohtunikud. Veel viimane üle-vaade, viimane lihv, siis jääme tõesti homseni.

Päikesetõusust lõunapudruni

Hommik. Päike särab. Pakane annab järele. Võist-lejad rivisse! Stardijärjekord on loositud. Läheb lahti! Rajakohtunik Andres on esimene, kellega tuleb tegemist teha. Alustatakse varustuse lah-tipakkimist – näita aga ette, kas kõik on olemas. Andresega kohtuvad võistlejad veel paar korda raja peal ja ikka sama tüütu küsimus, kas kõik on alles.

Rajal ootavad ergav alpipäike, põlvini lumi, oma ülesandeid tõsiselt võttev vastutegevus ja kontroll-punktides maleva raskekahurvägi – alati abivalmis instruktorid Urmas, Ülar, Villu ja Ago. Korraldajate hulgas on rõõmustavalt palju noori mehi, kes alles eile olid ise noorkotkad. Neid jätkub kõikjale. Küll on nad abis kontrollpunktis, siis rajal kohtunikud või hoopis võistkonna esindajad. Ja muidugi see vastutegevus. Need lõbutsevad täiega! Ükski varb-lane ka ei lipsa läbi, kotkast rääkimata. Luurepunkt on puhtalt nende mehitada.

Päike tõuseb, siis on ta lõunas, siis hakkab tasapisi vajuma. Poisid on rajal. Tegevus on jõudnud köie-punkti. Instruktorite abiga tuleb ületada jäärak, kukkumata, asju kaotamata, ühiselt ja aja peale. Uh, kui sügav! Aga ega me karda. Pole vajagi, julgestus on kindel, korduvalt tehtud asi. See on ilmselt võistlejate lemmikülesanne. Kes siin juba orienteerumisega hätta jäi? Õigeks ajaks tuleks ikka kohale jõuda.

Tegelikult

kuulutavad

selge tae-

vas ja ere päike

Rutja lennuvälja

kohal, et saabu-

mas on pakaseli-

ne öö.

On 5. aprill, reede õhtupoolik. Päike paistab, ilm on mõnusalt kevadine. Linnud laulavad ja metsa all on näha esimesi sinililli.

Kunda poisid tõid Viru Pistriku karika Virusse tagasi

2 X

AN

U L

AID

INE

N

69

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

Nüüd ruttu üle lennuvälja tagasi sideülesannet täitma. Töökorda tuleb saada raadiojaam, sellega side luua ja siis vastuvõetud tekst NATO koodi-tabeli abil lahti muukida. Kuuldekoodid ka veel. Saime vist hakkama. Või ei saanud? No igatahes andsime parima.

Jälle teele uut punkti otsima. Aga sealtpoolt me just tulime. Või peaaegu sealt. Kui vaid seda tüütut vastutegevust ees ei oleks! Ajab muudkui tee pealt metsa. Kas selline mets ongi meie sõber? Ees ootab kauguste määramine. Ja siis tuleb lõunapuhkus. Päris maitsev tundub see omakeedetud puder siin metsa all.

Õhtusöögile lähemale

Nüüd jälle saapaid kulutama ja siis vastase laagrit luurama. Kaugele pole vaja minna, ainult läbi kogu vastutegevuse ala täies pikkuses nii 5–6 kilomeet-rit. Mis laager see siin on? Ei saa ju korralikult vaa-data, muudkui segavad ja tüütavad, et anna elu ära. Oo-oot, siit siiski midagi paistab: auto, telk, lõke, laigulised ja mingi halli karvamütsiga vanamees. Kõik tuleb meelde jätta ja pärast raportisse kirja panna.

Seljakott on raske ja jalad väsinud. Tahaks nutta. Ei-ei, noorkotkas peab vastu, ainult viimane üles-anne veel. Mis see on? Lõppjooks. Ma vist ei jõua enam. Jõuad küll, ütlevad kaaslased, tee viib laag-risse nagunii ja õhtusöögile lähemale.

Ja sealt nad tulevadki. Sõbrad kõrval ergutamas. Kuidas see teejupp küll nii pikk on? Siis veel porilomp, suur nagu meri ja sügav ka, kui kõhuli sisse kukkuda. Pole viga, lõpp on siinsamas. Ja õhtusöök. Ja soe telk. Aga tüütu Andres tahab veel varustust näha.

Taevas on hämardunud, pakaseöö saabumas. Küll võivad üks lihtne kartul ja kaste metsa all ikka hästi maitseda. Kokatädi Katrinil on vist nõiavõi-med. Juba tulebki kosutav uni.

Karikas tagasi Virusse

Kohtunikud löövad tulemusi kokku ja panevad võistkondi ritta. Esindajad kogunevad koosole-kule. Näis, kas proteste ka tuleb. Ikka tuleb. Mis vastutegevus see on, kelle peale ei protestita? Ja mis esindajad need on, kes ei protesti? Kohtunikud on õiglased ja otsus teeb järgmise võistluspäeva põnevamaks. Rutjale saabub pühapäev. Aga äratus lükatakse edasi. Mis sest, et külma pärast, midagi peab siin elus ka ilusat olema.

Kiiret pole kuhugi. Täna tuleb läbida oskusterada, kus vastutegutsejatest saavad abilised. Üles on sätitud mitu meeskonnatööd nõudvat harjutust: takistusriba, värvikuulimäng, esmaabi. Esmaabi-

ülesannet korraldab Janis Baranin Järvamaalt isiklikult. Tubli mees, leidis meie jaoks aega. Ka Andres Lillemägi ja Rakvere skaudid on kohal. Nendegi antud ülesanne rõhub meeskonnatöö ja taiplikkuse peale. Laskejooksu kontrollpunkti sätivad üles Ants ja Madis – staažikad kotkajuhid Kadrinast. Ja veel ja veel ja veel tuleb märki lasta õhupüssist, seda seal, kus Aigar ootamas. Kui nüüd

ainult kõik vajalik meelde tuleks, kõik õnnestuks! Vähemalt ilmataat on meie poolt.

Lõunaks on selge, kes on kes. Ülesanded on sooritatud, hoone värvikuulilahingus vallutatud, kannatanul nuga kõhust välja tõmmatud ja märklehtedel silmad peas. Juba võetakse meeskonnad ritta, tehakse pilti ja öeldakse tänusõnu. Aga kes siis võitis? Auhinnalaua juurde pääsevad esi-mestena Kunda poisid Kert Sarap,

Karl Matti, Joonas Roots ja Kristjan Laubholts. Hurraa! Karikas toodi tagasi Virusse. Aga põnev võistlus oli. Rapla I võistkond koosseisus Hannes Brük, Siim Düüna, Martin Alamets ja Vaiko Licht ning Tallinna noorkotkad Ayrton Ardon, Joonas Tammeaid, Marek Leotoots ja Martin Mannov hingasid karmilt kuklasse.

Egas muud kui tänud Lembitule ja kõigile tegijatele ilusa võistluse eest, tänud kõigile kohtunikele ja abilistele, kokatädidele ja kaugelt tulnutele! Eriline tänu tublidele võistlejatele! Küll me peagi jälle koh-tume. Seniks, nagu 1944ndal Sinimägedes öeldi: hoidke kered kõvad!

Võitjate võistkond tuli Kundast

Auhinna-

laua juur-

de pääse-

vad esimestena

Kunda poisid

Kert Sarap, Karl

Matti, Joonas

Roots ja Kristjan

Laubholts.

70

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

ME

EL

IS E

EL

MA

Laidonari rajale tulid ka lätlasedPaistu ja Halliste vallas katsuti 26. ja 27. aprillil jõudu mili-taarsel matkavõistlusel Laidoneri rada, mille baaslaager asus Paistu põhikooli hoones. Võistlusega oli seotud 93 inimest Viljandimaalt, Valgamaalt ja Lätist, nendest võistlejaid oli 48 ehk 12 neljaliikmelist võistkonda.

Nooremas vanuseklassis võistles seitse võistkonda. Esikoha said Karksi-Nuia Ilvesed ja 8jalad koosseisus Andres Eelmaa, Ivo Rahno, Riko Raheste ja Heiko Teiss. Teiseks jäid Paistu Nutikad Rebased Oskar Lind, Mihkel Eek, Jarno Randpere ja Eric Victor Mettus ning kolmandaks lätlased Ilja, Rudis Rudolf, Rolands ja Ricards.

Vanemas võistlusklassis võttis mõõtu viis võistkonda, edu-kaimad olid Paalalinna ja Raudna rühma kodutütred Mari-Liis Rikkinen, Cristina Aduson, Andra Kabanen ja Birgit Karu. Teiseks jäi Eesti-Läti segavõistkond koosseisus Miku Mäe-salu, Kristaps, Klavs ja Janis. Kolmandad olid Paistu Nutikad Rebased, seekord koosseisus Sander Pall, Madis Eek, Andres Eek ja Martin Lõssov.

Jüripäeva kompleksvõistlus JürisJANEK VÕSUJüri rühm

Harjumaa noorkotkad ja kodutütred pidasid 13. aprillil Jüris Lehmja tammikus iga-aastast jüripäeva kompleksvõistlust, mille korralda-mise eest seisid hea Jüri rühma noored, keda aitasid Kolga rühm ja kohalikud kaitseliitlased.

Kogu Harjumaalt oli Jürisse kokku tulnud ligi 120 noort, kes moodus-tasid 28 neljaliikmelist võistkon-da. Neile oli ette valmistatud 29 võistluspunkti, milles tuli täita igasuguseid ülesandeid alates vi-bulaskmisest ja lõpetades rattavi-gursõiduga. Nii noorkotkaste kui ka kodutütarde mõlema vanusegruppi parimad pääsesid üleriigilisele oskusvõistlusele, mis korraldati Tartumaal 19.—21. aprillini.

Noortejuhtide mõtted on juba järgmises aastasRIINA UUKHarju maleva noorteinstruktor

Narva-Jõesuus said 16. ja 17. aprillil kokku 15 maleva Noorte Kotkaste ja Kodutütarde inst-ruktorid, et vahetada mõtteid nii uue Kaitseliidu seaduse kui ka kodukorra üle. Pandi paika ka 2014. aasta tööplaan.

Harjulaste korralda jääb üleriigilistest üritustest võistlus „Alati valmis“. Et see on sõjaeelsesse aega ulatuva ajalooga jõukatsumine, tähen-dab korraldustöö eelkõige tuhnimist arhiivis ja muudes ajaloomaterjalides. Eks näis, mil viisil me selle kõigega toime tuleme.

NO

OR

TE

KO

TK

AS

TE

HA

RJU

MA

LEV

Koht Rühm

8—13-aastased kodutütred

I Kuusalu 2. rühm

II Jüri rühm

III Kuusalu 1. rühm

8—13-aastased noorkotkad

I Loksa 1. rühm

II Kolga rühm

III Jüri rühm

14—17-aastased kodutütred

I Loksa Kodutütred

II Staabirühma tüdrukud

III Kurtna rühm

14—17-aastased noorkotkad

I Männiku staabi rühm

II Loksa rühm

III Kurtna rühm

Jüripäeva

kompleks-

võistluse

tulemused

71

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

Põlvamaa linnusõbrad hooldavad metsalindude pesakaste

MAIVE TÕEMÄEPõlva maleva noorteinstruktor

Põlvamaa noorkotkad ja kodutütred paigaldasid 24. aprillil Mooste lähedale Hullumäe tee ääres laiuvatesse metsa-desse 15 lindude pesakasti ja võtsid kohustuse need pe-sitsusaja lõppedes puhastada. Tegu on 7. aprillil Põlvamaa Noorte Kotkaste oskusvõistlustel Kõlleste rühmapealiku Tarmo Haljaku õpetusel valminud lindude pesakastidega ja mõeldud on need väiksematele õõnsustes pesitsevatele lindu-dele, nagu rasvatihane, must-kärbsenäpp ja varblane.

Varustatud traadi, naelte, haamri ja redelitega, paigutasid noored kingituse oma sulissõpradele puudele, juhendamas Põlvamaa metskonna Räpina metsandiku metsnik Airi Varik ja Tarmo Haljak. Kuna pesakastid on tehtud nii, et neid saab ka puhastada, ongi Mooste noorkotkaste ja kodutütarde ülesanne jälgida lindude uue elurajooni täituvust, pidada soolaleivapidu ja korterid pärast pesitsusaja lõppu ka korrastada. „Head pesitsemist, sulissõbrad!“ soovivad nad.

Pärast tööd kuuma teed rüübates ja pirukaid süües selgus, et kõigile pesakastikampaanias osalenud Kõlleste, Laheda ja Mooste rühma noorkotkastele ja Mooste kodutütrele oli metsas pesakastide ülespanek esmakordne. Kodus maja külge oli mõni poiss koos isaga kuldnokapuuri varemgi pannud. Ka metsniku sõnul pole selliseid suuri pesakastiaktsioone vähemalt Räpina metsandikus viimasel ajal korraldatud. Kaitseliidu noorte tegemiste ajaloost on aga teada, et 2007. aastal valmis-tas Leevi rühm Urmas Kuke juhendamisel samuti pesakaste.

KR

IST

JAN

PR

II

AN

DR

US

EE

SM

AA

/JÄ

RV

A T

EA

TAJA

Öises Türis võidutsesid Järva nooredOhutusprojekti „Kaitse end ja aita teisi“ (KEAT) meeskond korraldas 28. märtsi hilisõhtul Türil noortele võistlusmängu KEAT Öö. Lisaks Kaitseliidu noortele osalesid seal viieliikmeli-sed võistkonnad Aravete, Koeru ja Järva-Jaani keskkoolist, samuti Paide gümnaasiumist ja ühisgümnaasiumist.

Öisesse linna üles seatud kontrollpunktides pidid IX—XII klasside õpilased panema proovile oma eelmistel aastatel pääste-, liiklus- ja esmaabikoolitustel saadud teadmised. Kõige paremini said sellega hakkama Kaitseliidu Järva maleva noored. Ent rõõmu jätkus pärast fi nišit kõigile osalejatele, sest öine seiklus lõppes ühise supisöömisega. TA

LL

INN

A K

ES

KL

INN

A V

AL

ITS

US

Liikumismängud toetavad tervistTallinna loomaaias korraldati 28. aprillil nelja Tallinna linnaosa koostöös tervisepäev. Lisaks meeleolukale loomaaiakülastusele aitasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liikmed mõõta osalejate tervisenäitajaid, toimus individuaalne nõustamine ja õpetati esmaabi andmist. Tallinna noorkotkad ja kodutütred aitasid osalejate aega sisustada õppepunktides ja mängisid lastega liikumismänge. Tervisepäev lõppes ühislõunaga piknikuplatsil.

72

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

ANU ALLEKANDKaitseliidu ülema nõunik

Noorte Kotkaste järgukatsed ja nende soori-tamise uus kord kiideti heaks tänavu 5. ja 6. jaanuaril koos olnud Noorte Kotkaste pea-

likute keskkogu otsusega nr NK-0.1-3/13. Uued järgukatsed hakkasid kehtima 1. aprillil. Uus kord on muutnud noorkotkaste koolitussüsteem selge-maks. Seetõttu muutusid ka järkude hierarhiline ülesehitus ja nimetused, mistõttu on vaja muuta ka liikmeskonna arvestuse põhimõtteid.

Erikatsed ja järgukatsed lahku

Kõik kavas olevad teemad – riigikaitse, kodaniku-kasvatus, matkatarkused, Eesti loodus, ajalugu, kultuur, sport ja turvalisus – said läbi vaadatud paljude inimeste poolt, kelle hulka kuulusid Silver Tamm, Ander Asperg, Urmas Piigert, Martin Erstu, Kaidi Sits ja Airiin Laaneväli. Nii valmis järkudesse jaotatult uus järgunõuete kirjeldus ja see on nüüdsest lahus erikatsetest. Järgunõuete täitmine on noorkotkaks oleku selgroog, järke omandades saab noorkotkas kaasa mitmekesiseid oskusi ja teadmisi, mille abil ta on toimetulevam seenemetsas, koolis ja töösituatsiooniski. Rohkem kui muudes noorteorganisatsioonides tutvusta-takse noorkotkastele riigikaitsevaldkonda ja ehk ka esmaabi, samas jagatakse skautidega sarnaselt matkatarkusi, lisaks koolitarkust täiendavat Eesti looduse, ajaloo ja kirjandusega seonduvat ainest.

Suur pluss on lisanduv meeskonnatööoskus. Enne oli järgunõuetega seotud erikatsete sooritamine, nüüd on need lahutatud – järgunõuetes on sees miinimum ja erikatseid võib vabal valikul soori-tada nendele lisaks.

Erikatsed on lahti kirjutatud paljude valdkondade lõikes ning eeldavad mingit erihuvi ja aktiivsust sellega tegelemisel. Näiteks enesekaitsja peab tundma enesekaitsevõtteid, ta peab oskama

neid praktiliselt kasutada ja demonstreerida. Selle erikatse sooritamiseks peab noorkot-kas olema vähemalt ühe aasta osalenud idamaa võitluskunsti treeningutel ja jätkama neid. Koduloolaselt eeldatakse tead-misi kodukoha ajaloolistest sündmustest ja ta peab olema

kirjutanud selleteemalise referaadi. Loetlegem mõningaid erikatseid: kunstnik, sportlane, koguja, laskur, kokk, loodusesõber, vibumees, etleja, aednik jne. Kõiki ei jõua siia kirja panna, sest noor-kotka erikatseid on muljetavaldavalt palju – 79. Neid sooritatakse eraldi, iga erikatse hindamiseks pannakse kokku komisjon, kuhu kaasatakse asja-tundjaid.

Uus järgusüsteem sarnaneb Kodutütarde

omaga

Senise põhikirja alusel jaotati noorkotkad liik-meskonna aruandes järgmistesse kategooriatesse: haukad (pesapojad, haukapojad ja noorhaukad), noorkotkad (algajad, pesakotkad, kotkapojad ja

Järgunõuete

täitmine on

noorkotkaks

oleku selg-

roog.

Noorkotkaste baaskoolitus saab õige hooJärgunõuetega seotud erikatsete sooritamine on uue järgukatsete korra järgi sellest lahutatud.

73

No

ore

d

Kaitse Kodu! 4/2013

Noorkotkaste kandmine liikmeskonna

aruandesse üleminekuetapil

Pesapojad

Haukapojad

Noorhaukad

Algajad

Pesakotkad

Kotkapojad

Noorkotkad

Kotkad

VI järk (7—8-aastane noorkotkas)

V järk (9—10-aastane noorkotkas)

IV järk (11—12-aastane noorkotkas)

III järk (13—14-aastane noorkotkas)

II järk (15—16-aastane noorkotkas)

I järk (17—18-aastane (k.a) noorkot-kas)

Noorkotkad pidid oskusvõistlusel näitama seinast seina tegemisi ja teadmisi

noorkotkad) ning kotkad. Haukad olid 8–11-aasta-sed, noorkotkad 12–15-aastased ja kotkad said olla üksnes 16-aastased ja vanemad. See pidi märkima eakohast lähenemist, aga samas polnud nende jär-kude läbimine tegelikkuses vanusega seotud. Uute nõuete puhul tähistatakse järke analoogiselt kodu-tütardega numbriliselt ühest kuueni, kus kõige kõrgem järk on esimene, ning järgud on seotud ka vanusega.

Uue süsteemi alusel on noorkotkaks pürgijale ette nähtud tutvumisaeg (2–6 kuud), mille järel ta võe-takse liikmeks. Nüüd on tal 2 aastat aega valmistuda esimese katse sooritami-seks ning see sooritada. Katse sooritamine peab olema fi kseeritud korraldusega, mis säilitatakse malevas. Lisaks saab noorel endal olema katsete läbimise taskuvihik, kuhu kantakse sisse koolituse läbimisega seotu. Pärast järgukatse sooritamist saab noorkotkas vastava järgutäpi kandmise õiguse. Järgutäpp kinnitatakse vormipluusile näh-tavasse paika tasku kohale.

Üleminekuetapil kantakse noorkotkad uude liik-meskonna aruandesse nii, nagu on näidatud kõr-valoleval skeemil.

Noorte Kotkaste eesmärk on kasvatada tublisid, isamaaliselt mõtlevaid kodanikke. Kõige kõrgema, I järgu noorkotkas peab olema tubli, hakkamasaav ja abivalmis kodanik, kes oskab tegutseda erineva-tes olukordades. Tal on ka hulk praktilisi matka- ja laagrikogemusi, oskusi teiste aitamiseks ja ehk ka tahe edasi tegutseda noortejuhi või kaitseliitla-sena. Või kaitseväes.

Noorkotkale vajalikud oskused ja teadmised on juhendajate tarvis kirja pandud hindamiskritee-

riumide lõikes – nii on lihtsam tegutseda ja kokku-võtteid teha. Kirjeldatud nõuetes on ruumi ka oma rühma meeleolukate tegevuste liitmiseks.

5 X

MA

RI-

LIIS

KÖ

ST

Enne oli jär-

gunõuete-

ga seotud

erikatsete soori-

tamine, nüüd on

need lahutatud.

74 Kaitse Kodu! 4/2013

Me

ele

lah

utu

s

Sõjafi lmid pretendeerivad tihtipeale autentsusele isegi siis, kui fakte on dramaatilisuse huvides mugandatud. See ei jää märkamata neile, kes sündmuse endaga vähegi kursis on. Möödunud aasta kaht kõmulisimat linateost aitasid paremini mõista pikaaegse kogemusega kaitseväelased.

Üks lugu, kaks versiooniKaks fi lmi Osama bin Ladeni tabamisest

SO

NY

PIC

TU

RE

ST

HE

WE

INS

TE

IN C

OM

PAN

Y

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Filmimaailmas on üsna tavaline, et ühel aastal jõuab ekraanile kaks täiesti erinevat linateost, mis keerlevad ümber ühe ja sama sündmuse. Mullu läksid vastamisi

kinotükid, mis keskendusid maailma endise esiterroristi Osama bin Ladeni jahtimisele. Kuigi otseselt pole tegemist sõjafi lmidega, on sõda ja sõdurid nendes üsna tähtsal kohal.

Saamisloost

Linateost kurikuulsa Al Qaeda terrorirühmituse kunagise juhi kinninabimisest on üritatud teha juba sellest hetkest saati, kui ta tõusis 11. septembri sündmustega laiema ava-likkuse huviorbiiti. Paraku ei leidunud kedagi, kes seda projekti rahastada oleks tahtnud, sest see ei tundunud eriti kasumlik. Ameeriklaste sõjavaimustus muutus üsna ruttu sõjavasta suseks ja enamik selleainelisi fi lme lõpetas parajas miinuses. Olukorda ei teinud lihtsamaks ka majandussuru-tis, mis hakkas vaikselt, kuid kindlalt omandama globaalseid mõõtmeid ja keeras rahakraanid kõikjal kinni.

Plaan pandi riiulile soodsaimaid tingimusi ootama ja sinna see jäigi, kuni bin Ladeni tabamine teema jälle aktuaalseks muutis. Käsikirjalt puhuti tolm ja pärast selle ajakohasta-mist võis fi lmimine alata. Linateos sai pealkirjaks krüptilise numbrikombinatsiooni „00.30“ (inglise keeles „Zero Dark Th irty“), mis peaks Ameerika sõjaväekeeles tähendama pool tundi pärast südaööd.

Üllataval kombel oli inimeste huvi tulevase fi lmi vastu väga suur. See ei jäänud märkamatuks konkurentidele ja peagi levis kõikjal teade, et valmimas on teinegi ekraniseering samadest sündmustest pealkirjaga „SEAL Team Six: Th e Raid on Osama bin Laden“ (Eestis tuntud peakirjaga „Rünnak Osama bin Ladenile“). Kuigi esimene fi lm pälvis hulganisti kiidusõnu, ei saa ka teist päris läbikukkunuks nimetada. Väljamõeldistena on nad mõlemad huviga vaadatavad. Kuid kas ka ajaloolise tõe häälekandjatena? See on juba omaette küsimus.

Filmist

Mõlemad linateosed pretendeerivad autentsusele. Kui mitte kõiges, siis vähemalt selles osas, mis puudutab bin Ladeni tabamist. „SEAL Team Six“ keskendub rohkem seda ope-ratsiooni läbi viinud eriüksuslastele, „00.30“ aga Ameerika Luure Keskagentuuri (CIA, Central Intelligence Agency) and-meanalüütikule, kelle sihikindluse ja jäärapäisuseta poleks endist esiterroristi kunagi kätte saadud. Kahjuks on fi lmide tõetruudust väga raske hinnata, sest enamik bin Ladeniga seotud materjale on endiselt kõva saladuskatte all, Mingit aimu asja kohta võib anda fakt, et ei USA valitsus, luureagen-

75Kaitse Kodu! 4/2013

Me

ele

lah

utu

s

tuurid ega sõjavägi pole midagi ametlikult ümber lükanud. Samas pole nad ka midagi kinnitanud.

„00.30“ ehedusepüüdlustele lisavad kaalu väited, et CIA tagas stsenaristidele piiratud ligipääsu oma toimikutele ning fi lmi nõustajatena kasutati erinevate salateenistuse endisi ja praegusi tööta-jaid. Tõestada on seda muidugi raske, kuid ilmselt midagi nende juttude taga siiski oli, sest vastasel juhul poleks USA Senat kahtlustanud olulise infor-matsiooni lekkimist ja algatanud selle kohta uuri-mist. Hiljem lükkasid muidugi kõik asjaosalised need väited ise ümber ja juurdlus lõpetati.

Ka süüdistati linateost piinamise ülistamises ja Obama-meelsuses. Kuigi ekstreemsed ülekuu-lamismeetodid on fi lmis tõepoolest üsna olulise tähtsusega, et keerle ekraanil toimuv siiski ainult nende ümber. Pigem demonstreerib see, et sõjas ei ole lihtsaid valikuid, vähemalt üksikisiku tasandilt lähtudes. President Obama aga jookseb linateosest läbi ainult vilksamisi ühes uudiselõigus ega puutu inimesena suurt asjasse.

Tegelikult on mõlemad fi lmid hämmastavalt poliitikavabad, mis ei tähenda, et seal poliitikat üldse ei oleks. On küll, kuid see on ühekülgne ja meenutab kohati liiga palju kõrgemal pool heaks kiidetud propagandat, millest on isegi kahju, sest teema jätab väga palju tõlgendamisruumi. Palju-kiidetud ja (au)hinnatud „Piinakabri“ („Th e Hurt Locker“) tegijatelt oleks oodanud enamat. Mitte vandenõuteooriaid, sest neid ringleb igal pool juba piisavalt, vaid üleüldisemat kriitilist suhtumist versiooni, mida toetab kaudselt ainult üks allikas. Kui eesmärgiks on usutavus, siis selline ühekülgne lähenemine tulemust ei anna, sest iga kainelt mõelda suutev inimene teab, et tõde pole kunagi mustvalge.

Igasugune kõmu on aga vesi fi lmikunsti veskile ja mõlemad linateosed lõikasid sellest ohtralt tulu. „00.30“ ise kriitikatule alla sattudes, „SEAL Team Six“ konkurendi häda oskuslikult ära kasutades. See kõik poleks muidugi võimalik olnud, kui fi lmid oleksid olnud halvad. Need ei ole seda, vähemalt otseselt mitte, kuigi tehniline teostus jätab mõlema puhul soovida. Ühel natuke rohkem, teisel vähem.

Teostus

Filmiliselt on „00.30“ kindlasti paremini tehtud kui „SEAL Team Six“, seda väga lihtsal põhjusel: tegi-jatel oli rohkem raha, mistõttu said nad ka endale rohkem lubada. Eelkõige paistab see välja, kui võr-relda linateoste mastaapi ja tehnilisi detaile.

„00.30“ hõlmab kümmet aastat, mille sisse mahu-vad nii 11. septembri, Londoni kui paljud muud Al Qaedaga seotud rünnakud mitmel kontinendil. Need sündmused on osavalt süžeesse sisse põi-mitud ja annavad linateosele kaalu juurde. Filmi

pikkusele see jällegi kasuks ei tule. Kaks ja pool tundi on kodustes tingimusteski paras katsumus, kinosaalist rääkimata. Erinevalt konkurendist vaatleb „SEAL Team Six“ ainult lühikest ajalõiku, mis eelnes bin Ladeni tabamiseks korraldatud ope-ratsioonile. See muudab linateose tempokamaks ja põnevamaks. Ka paremini jägitavaks, sest fookuses on olulised hetked.

Samas kasutasid mõlema fi lmi autorid mitme võt-mestseeni ülesvõtmiseks Indiat, sest Pakistan, kus sündmused tegelikult aset leidsid, ei andnud neile oma territooriumil tegutsemiseks luba. See aga põhjustas paksu verd indialaste seas, kes ei taht-nud, et nende kodukohta hakataks seostama väi-detavalt terrorismi mahitava naaberriigiga. Kuigi kahe maa erinevusi on suures plaanis hulganisti, on teatud regioonid neis piisavalt sarnased, et võhikud ära petta ja linateostele autentsust lisada. Vale relvastus, tehnika ja küsitav taktika seevastu võtsid seda jällegi vähemaks.

Hinnang

Filmide hindamisel abiks olnud kaitseväelased leidsid, et liigse tõetruudusega need ei hiilga. Kuigi suures plaanis kõik justkui töötab, jätavad detailid soovida. Eriti paistab see silma sõjalises osas, mis tegelikult polegi kõige hullem, sest mõlema lina-teose raskuspunkt on hoopis mujal.

Nii „00.30“ kui ka „SEAL Team Six“ annavad võrd-lemisi hea ülevaate ühe suurriigi luureorganista-siooni tööst ja selle töö tulemustest, mille juures sõduritel on suhteliselt väike roll. Nad on sama-võrd olulised, nagu on oluline skalpell opereeriva kirurgi käes, mis ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, sest nii on see ju alati olnud.

Mis puutub aga bin Ladeni tabamisse, siis amet-likku versiooni toetab rohkem „SEAL Team Six“ ja mitteametlikku „00.30“. Kuidas aga kõik päriselt juhtus, teavad ainult asjaosalised. Kõik muu on puhas spekulatsioon.

Kui „00.30“ möö-dunud aasta lõpul välja tuli, arvasid paljud, et tänavusel Oscarite jagamisel teeb see puhta töö. Tegelikkus osutus teistsuguseks. Linateos kandideeris küll viiele auhinnale, kuid sai ainult ühe

SONY PICTURES

TH

E W

EIN

ST

EIN

CO

MPA

NY

Kuigi paljud elemendid jätavad fi lmi „SEAL Team Six“ juu-res soovida, annab linateos üsna hea ülevaate Osama bin Ladeni tabamiseks korraldatud operatsioonist

76

Ma

ja

Kaitse Kodu! 4/2013

Mitmes Eesti linnas on selline Pikk tänav, mille ajalugu on pikem kui tänav ise.

ANDRES TARTO

MAREK LAANISTO, kolonelleitnantViru maleva pealik

HANNES REINOMÄGIViru maleva teavituspealik

ERIK SILDViru maleva kaitseliitlane

Kui minu uueks teenistuskohaks määrati Viru malev, siis Rakverre sõites ja oma tervitus-kõnele mõeldes taipasin äkki, et kolin Pär-

numaa maleva staabist, mis asub Pikk 20, Rakve-res Pikk 15 asuvasse staapi, meenutab Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Laanisto. Alljärgnev lugu räägib Rakvere Pikas tänavas asuvast Kaitse-liidu Viru maleva staabihoonest. Kirjutise autorid on – kes pikemalt, kes lühemalt – selle majaga seotud. See on ka hea näide teavitusmeeskonna koostööst, sest artikli idee sündis ajakirja Kaitse Kodu! toimetuse avatud koosolekul samas majas.

105-aastase maja lugu

Rakveres Pika ja Parkali tänava nurgal valmis 1908. aastal esinduslik nurgatorniga kivimaja. Selle ehitas 1904. aastal 4800 rubla eest soetatud põlenud puumaja varemetega krundile Rakvere

jõukamaid kaupmehi Julius Jakob Johanson, kel-lest hiljem sai ka Voore mõisa omanik.

Maleva teavituspealik Hannes Reinomägi on saanud hoone ja kinnistu ajaloost teavet temani jõudnud masinakirjas dokumendist, mille autor tundmata, kuid mis oma allikatena viitab Eesti ajalooarhiivile ning Rakvere muuseumi fotokogule ja arhiivisäilikutele. Just selle tundmatu autori uurimistöö põhjal võib arvata, et kinnistu ajalugu oli enam-vähem selline, nagu allpool kirjas.

Ajalooürikutes algavad andmed Rakvere kinnistu nr 85 (Pikk tänav 15) kohta 18. sajandi teisel poolel. Rakvere mõisniku von Tiesenhauseni1

omanduses olnud krunt ulatus piki Parkali (sel ajal Põrgu) tänavat kuni Soolikaojani. Tiesenhausen müüs krundi koos puitelamuga 1781. aastal Rak-vere jõukale kaupmehele Johann Andreas Rosen-marckile. Aastatel 1814–1843 olid krundi omani-kud sadulsepp Johan Jakob Eler(t)z ja tema poeg valgeparkal David Michael Elenzer(?), kes oli aastal 1828 ka Rakvere linna kohtufoogt. Järgmisena oli krundi omanik lihunikmeister Christian Heinze.

1 Ilmselt on mõeldud Rakvere ja Tudulinna mõisa tollast

omaniku Jakob Johann von Tiesenhausenit (1729—1784).

Mitmes Eesti linnas on selline Pikk tänav

Üks Pika tänava maja

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

77

Ma

ja

Kaitse Kodu! 4/2013

Pärast tema surma pandi kinnisvara oksjonile. Soodsa asukoha ja hulga soovijate olemasolu tingis alghinnaks olnud 2000 rubla kasvamise 4800 rub-lani. Omanikuks sai kaupmees ja trahteripidaja Julius Stegemann. 1876. aastast on teada, et krun-diomanik oli Otto Tivas ja Parkali tänava äärses puumajas paiknes Londoni nime kandnud trahter. Majja lisandus Otto Tivase koloniaal- ja veinipood. 1893. aastal oli trahteri nimeks Kuldne Põder, ent samal aastal põles ühekorruseline mantelkorst-naga puumaja maha.

1908. aastal valminud kivihoone on säilinud täna-seni. Johansonile kuulus Rakveres mitmeid hoo-neid ja kinnistuid, tuntud inimesena oli ta valitud Rakvere Tuletõrje Seltsi peameheks. 1911. aastal surnud Julius Johansoni kinnisvara pärisid tema abikaasa ja lapsed. 1933. aastal oli 4/5 kinnisvara omanikuks tema tütar Carmelita Hasselblatt ja 1/5 valdas poeg Heinrich Johanson.

Hoone Pika tänava äärsetes ruumides asusid ärid. Peauksest vasakul oli 1920. aastatel J. Siiraku

Hoone Parkali tänava poolne külgvaade 1908. aasta projektil

78

Ma

ja

Kaitse Kodu! 4/2013

meeste mütsipood ja köösneritöökoda, paremal Rita Ivanova kübaratöökoda. Tsaariajal töötas selles äris modistina mõned aastad Rakveres elanud hilisem näitleja ja teatripedagoog Hilda Gleser, kes alustas oma lavateed Rakvere Eesti Haridusseltsi näitetrupis, aga siirus siit juba 1916. aastal Esto-niasse. Gleser elas kübaraäri omaniku juures, kelle korter asus maja Parkali tänava äärses tiivas.

Eesti aja alguses oli kivimaja aadressil Pikk 15 üks Rakvere suurimaid ja esinduslikemaid hooneid. Vabadussõja ajal olid seda hoonet kasutanud nii punakaartlased, Eesti kaitsevägi kui ka Soome vabatahtlikud, ent 1919. aastal üüris hoone teisele korrusele tööruumid Viru maakonnavalitsus ja tegutses seal 1927. aastani, mil maakonnavalit-suse maja Kadrina tee ääres valmis sai. Siin töötas nii Virumaa esimene maavanem Mihkel Juhkam kui aastatel 1924–1927 ja taas enne Nõukogude okupatsiooni algust viimase maavanemana ametis olnud Karl Pajos. Nad mõlemad hukkusid Nõuko-gude vangilaagris.

Kaitseliit üüris teise korruse ruumid pärast maavalit-suse hoonest lahkumist. 1938. aastal oli Kaitseliidu kasutada 13 tuba, kaks kööki ja üks vannituba põrandapinnaga 327,24 m2. Üüri maksti majaomani-kule 1980 krooni. Teisel korrusel tegutsesid Viru maleva staap, esimese malevkonna staap, Rakvere suurtükidivisjoni staap ning ühes ruumis Naisko-dukaitse Rakvere linna jaoskond. Samas asus ka Viru maleva pealiku Georg Vaheri korter.

Maja esimesel korrusel asusid ka sel ajal kauplu-sed. Pika ja Parkali nurgal asuvast uksest pääses aastatel 1921–1936 maakonnaapteeki. Siis kolis apteek Laiale tänavale ja tema endistes ruumides hakkas tegutsema kauplus.

Eesti vabariigi 87. aastapäeval avasid Kaitseliidu Viru maleva tollane pealik kapten Lembit Kerve ja Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm Rakveres Pikk 15 Kaitseliidu Viru maleva staabihoone peaukse kõrval Viru maakonna esimese maavanema Mihkel Juhkami ja Viru maakonna viimase sõjaeelse maavanema Karl Pajose mälestustahvli

Postkaart: Rakvere —

Pikk tänav. Postmargil on daatum

27.04.1925

Kaitse Kodu! 4/2013

Pikk 15 hoone 1935. aastal

Eesti aja

alguses oli

kivimaja

aadressil Pikk

15 üks Rakvere

suurimaid ja

esinduslikemaid

hooneid.

79

Ma

ja

Kaitse Kodu! 4/2013

Majaomanik(ud) (Johansoni pärija(d)), siirdus(id) 1930. aastate lõpul Hitleri kutsel Saksamaale ja kinnistu haldajaks jäi Saksa Usaldusvalitsus. Eesti NSV ajal, 25. jaanuaril 1941 andis Saksa Usaldus-valitsuse esindaja Edgar Bernoff kinnisvara aktiga üle Rakvere linnavalitsusele ja maja kanti natsionaliseeritute nimekirja. Teise maailmasõja ajal oli hoone kord Nõukogude, kord Saksa sõjaväelaste päralt.

Pärast Teist maailmasõda

Pärast Teist maailmasõda oli maja Nõukogude oku-patsioonivägede kasutuses, kuid selle kohta pole kirjalikke ülestähendusi varasemast kui aastast 1952 – siis on koostatud Rakvere inventariseerimis-büroo teatis, mille alusel anti hoone toonase aadres-siga Kalinini 15 Rakvere Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 6. veebruari otsusega nr 82 Saksa Usaldusvalituselt üle kohalike nõukogude elamufondi ja seda pidi hakkama majandama kom-munaalosakonna majavalitsus nr 2.

1992. aasta veebruaris Eesti vabariigi 74. aasta-päeva paraadi puhul seisavad Rakveres Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabi ees (vasakult) Lääne-Viru maavanem Ants Leemets, malevapealik Ants Silm, instruktor Rein Leht ja malevapealiku abi Boris Krõlov

Paraadi ülem, Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülem Margus Lillemägi raporteerib paraadiks valmisolekust male-vapealikule. Paremalt esimene Kadrina malevkonna tollane pealik Heinrich Reimann

Seejärel on majas olnud ühiselamu ning ALMAVÜ (Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabataht-lik Ühing ehk – nagu kõlas tollane ametlik nimetus vene keeles – Добровольное общество содействия армии, авиации и флоту (ДОСААФ)) autokool.

LIIV

I RE

INH

OL

D

Teise maail-

masõja ajal

oli hoone

kord Nõukogude,

kord Saksa sõja-

väelaste päralt.

See juhtus 1998. aastal, kui maleva haldusspetsialistil Tarmo Mattil oli vaba päev. Ta oli pannud sekretärile südamele, et too ei helistaks võimalike muredega hommikul enne kümmet. Just vihuti helises telefon enne kümmet, teatamaks, et Kaitseliidu Viru maleva staabist üle tee põleb asotsiaalide vallutatud puumaja. Esialgu paistis asi kontrolli all olevat, aga mõne tunni jooksul kerkis temperatuur väljas nii kõrgeks, et Kaitseliidu majal hakkasid purunema aknad. Õnneks suudeti oma jõudu-dega tule levik maleva majani ära hoida

80

Ma

ja

Kaitse Kodu! 4/2013

Staabihoone pärast remontiKorralik remont tehti hoones alles aastatel 2010—2011. Maja pidulikuks remondijärgseks avami-seks 22. juunil 2011 rivistusid üles Kaitseliidu Viru maleva staap, liputoimkond, esindustoim-kond ja külalised. Kõne pidas Viru maleva pealik kapten Rudolf Jeeser, kõlas hümn ja pidulikult lõi-gati läbi lint. Renoveeritud hoone on ajalooliselt ja ka Rakvere linnapildis väga tähtsal kohal. Võib ka öelda, et see sümboliseerib nii välimuse kui ka asutusena jõustruktuuride olemasolu maakonna keskmes.

Ehitustööd kestsid sügisest suveni, seega ka talvel, kuid ehitaja suutis sellele vaatamata graafi kus püsida. Nädalavahetusel majast möödujatele ja ordulinnuse külastajaile oli kuulda-näha, et töö käis ka siis. Keerukaimaks ülesandeks oli katusekorruse ja teise korruse vahelagede renoveerimine. Katus oli aastaid läbi sadanud ja seetõttu olid peaaegu kõik vahelae talad mädanenud. Ehita-ja pidi need seinakonstruktsioone lõhkumata asendama. Et hoonet mitte liialt lõhkuda, tuli kasutada selliseidki tehnilisi lahendusi, mille vajadus polnud projekteerides veel teada, sest osa kahjustusi tuli ilmsiks alles töö käigus.

Renoveerimise tulemusel sai staabihoone uued ventilatsioo-ni-, elektri- ning vee- ja kanalisatsioonipaigaldised. Renovee-

VIR

U M

ALE

V

LIIV

I RE

INH

OL

D

Võimsast roosipõõsast malevahoone hoovis on kuju-nenud Rakveres omaette turismisihtmärk

et kaitseliitlastest ei teatud suurt midagi ja neid kardeti. See sündis tema meenutustel 1991. aasta kevadel. Kaitseliidu taasasutamiskoosolek oli peetud juba 17. veebruaril 1990 Raplamaal Järva-kandi tehaste saalis. Ants Silm oli üks Kaitseliidu taasasutajaid.

Samal, 1991. aasta sügisel ilmus ka Eesti vabariigi ülemnõukogu 25. septembri otsus ALMAVÜ varade üle andmise kohta Eesti Tehnika- ja Spordiliidule kui ALMAVÜ õigusjärg-lasele. Aega võttis maja ametlik ülevõtmine, sest puudus täpne ülevaade Kaitseliidule varem kuu-lunud varast. Kui saadi teada, et Rakvere Kait-seliidule (algne taasasu-tamisjärgne nimetus) kuulusid mitmed kin-nistud, nende hulgas Palmse mõis ja Rakveres Pikk 15, tundus parima lahendusena saada Pikk 15 asuv hoone Kaitseliidu kasutusse.

Maja saamine Kaitseliidu bilanssi oli pikk prot-sess. Esimese malevapealiku sõnade kohaselt tuli liikuda ja asju korraldada nn kolmnurgas Pikk 15 – maavalitus – linnavalitus. Lõplikult ja dokumen-taalselt anti hoone Rakvere linnavalitsuse elamu-ekspluatatsioonivalitsuse bilansist üle Kaitseliidu

riti ka keldrikorrus. Esimesel korrusel tehti korda malevapea-liku ametikorter ja kogu teine korrus ehitati staabitöötajate tööruumideks, arvestades mh seadusest tulenevaid salasta-tud teabe töötlemise nõudeid. Tagahoov korrastati ja hoone territoorium sai piiratud korraliku sepisaiaga. Nüüd on Kait-seliidul kasutada korralik kivisillutisega hoov, kus paikneb teenistusautode varjualune. Samas säilitati roosihekk, mis on aegade jooksul oma iga-aastase õitsemisega linnarahva pilke püüdnud. Kolmandale korrusele, mis enne renoveerimist oli tuvide pesitsuspaigaks, ehitati jõusaal, köök, õppeklassid ja kaks külalistuba. Üheks oluliseks muutuseks oli ka peasisse-käigust algava trepi pikendamine teiselt kolmandale korruse-

Staabihoone avamise pidulik rivistus 22. juunil 2011. Viru maleva staabiülem leitnant Erik Sild raporteerimas maleva-pealikule kapten Rudolf Jeeserile

Kaitseliidu Viru maleva esimese Eesti taasiseseis-vumise järgse pealiku Ants Silma jutu kohaselt võeti maja üle väga lihtsalt: tema koos tollaste kaitseliitlastega astus majja ja ütles, et me võtame selle maja nüüd üle. Nii sai tollal teha tänu sellele,

Saadi teada,

et Rakvere

Kaitseliidule

kuulusid mitmed

kinnistud, nende

hulgas Palmse

mõis ja Rakveres

Pikk 15.

81

Ma

ja

Kaitse Kodu! 4/2013

Ko

mm

en

taa

r RENOVEERIMISE LUGU

TOOMAS KUNINGASKaitseliidu peastaabi tagalakeskus

Kaitseliidu Viru maleva ajaloolise staabihoone rekonst-rueerimine ja ehitustööde fi nantseerimine sätestati Kaitseliidu keskkogu 1. veebruari 2008 otsusega, mil-lega kinnitati Kaitseliidu kinnisvara arengukava aasta-teks 2008—2011. Aastal 2009 oli rekonstrueerimis-töödeks planeeritud 13 miljonit krooni.

Huvitav on asjaolu, et olulisim viivitus ajakavas tu-lenes Kaitseliidu peastaabi ja Viru maleva vahelisest asjaajamisest, mitte Kaitseliidu-välistest teguritest. Juba märtsis 2008 edastas Kaitseliidu ülem Viru ma-leva pealikule juhise projekteerimise lähteülesande koostamiseks, kuid projekteerimistöödega alustati alles novembris 2009. Loomulikult oli objekt ka kesk-misest keerulisem: tegemist on ju ühega vähestest Kaitseliidu siiani kasutatavatest ajaloolistest staabi-hoonetest, mis lisaks asub muinsuskaitseliselt väär-tuslikus piirkonnas — Rakvere vanalinnas. Seega tuli projekteerimisel arvestada muinsuskaitselisi eritin-gimusi. Ilmselt on enamikule mõistetav, et valdavalt riigieelarvest rahastatud olulisi riigi poolt sätestatud ülesandeid täitval Kaitseliidul ei ole võimalik taasta-da ja ehitada vaid administratiivhooneid, seega oli ülesandeks võimalikult mitmekülgse objekti rajamine, lähtudes tänastest ülesannetest, samas unustamata hoone ja kogu piirkonna ajalugu ja väärtust.

Nii projekteerimishange kui ka hilisem ehitushange sattusid majandussurutise keerulisimasse aega, mida ilmestasid ülisuur pakkujate konkurents, hangete rohke vaidlustamine, väga madalad hinnad (võrrel-des 2007. aasta projekteerimishindadega oli langus 15—20 korda) ja sellest tulenev surve teostuse kva-liteedile. Juunis 2010 valminud ehitusprojekt õnnes-tus realiseeritavaks vormistada vaid tänu Kaitseliidu kaasatud projekteerimisaegsele järelevalvele, Kaitse-liidu tellitud ehitusprojekti ekspertiisile ja Kaitseliidu esindajate järeleandmatusele kvaliteedis.

Septembris 2010 algasid järgmise aasta juunini kestnud ehitustööd. Veidi üle miljoni euro maksnud ehitustööd hõlmasid kogu maja, esimese korruse üü-ripindadel tehti siiski töid vaid läbivate kommunikat-sioonide osas. Kuigi tööde maksumus ületas algselt objektile planeeritud investeeringu, saab tagantjä-rele tõdeda, et majandussurutise tulemusena lange-nud projekteerimis- ja ehitusmaksumus võimaldasid peaaegu kogu hoone korda teha. Kuna pikemaajalisi investeeringuid planeeritakse valminud ehituspro-jektita, rääkimata konkreetsetest pakkumistest, on algselt planeeritud ja hilisema tegeliku kulu erinevus tavaline. Viru maleva hoone puhul oli see „planeeri-misviga“ minimaalne, nii et naljatamisi võib öelda, et Kaitseliidu kinnisvara arengukava koostajad nägid juba 2007. aastal majanduslangust ette. Ehitusmak-sumuse vähenemine võimaldas ehitada välja staabi-hoone seni vaid tuvide kasutuses olnud katusekorru-se, mitte piirduda katuse ja katusekonstruktsioonide vahetamisega. Meenutagem, et vahetult pärast hoo-ne üleandmist ehitajale 2010. aasta septembris lõh-kus torm osa katusest.

Kaitseliidu peastaabi tagalakeskus tänab projektee-rimistöödel Kaitseliitu konsulteerinud Ehituskorral-duse OÜd ning ehitustööde omanikujärelevalvet ja muinsuskaitselist järelevalvet teinud Vealeidja OÜd. Väga mõistev oli ka kohalike muinsuskaitseameti ins-pektorite ja linnavalitsuse esindajate suhtumine.

See kaust sisaldab materjale muinsuskaitseliste as-jaolude kohta Pikk 15 asuvas majas. Selliseid kaustu on haldus spetsialist Tarmo Matti riiulis veel neli

le — varem tuli pööningule pääsemiseks kasutada maja vasakus tiivas asuvat treppi.

Maja kasutatakse renoveerimiseelse ajaga võrreldes palju rohkem. Põhilised ruumid, mida Kaitseliidu liikmed kasutavad, on kolmandal korrusel, kus asuvad õppe-klassid, jõusaal, pesemisruum, saun ning peamiselt naiskodukaitsjatele ja kodutütardele toitlustusväljaõp-pe korraldamiseks rajatud köök. Et hoone renoveerimi-se eel polnud külaliste ja instruktorite vastuvõtmiseks majutusruume, rajati kolmandele korrusele ka kaks küla-listuba. Tänini on külalised olnud sellise majutusvõima-lusega väga rahul. Nii nagu sõja eel, tegutseb hoones alumisel, ärikorrusel ka tänapäeval mitu fi rmat, kellele Kaitseliit ruume rendib.

Kõige selle juures ei saa unustada tänamast Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhatajat Toomas Kuningat, kes kasutas ära muutunud majandus-olukorda ja langetas otsuse kolmanda korruse väljaehi-tamiseks. Tänu sellele saame järgida ka kaadrikaitse-väelaste karjäärisüsteemis kehtivaid koolitusnõudeid.

Renoveerimise ajal oli heaks lahenduseks kogu maleva staabi kolimine rendipinnale, mistõttu sai staap töötada ka sel ajal normaalsetes oludes. Praegu on renoveeri-mistööde garantiiaeg lõppemas ning paari aasta jooksul ilmnenud ehituslikud puudujäägid on kirjutise ilmumise ajal likvideerimisel. Viru maleva staabihoonet renovee-risid ühispakkumise alusel AS Merko Ehitus, AS Merko Tartu ja AS Merko Infra.

Lääne-Viru malevale alles 24. mail 1993 Rakvere linnavalitsuse määrusega nr 112.

Algul kasutati hoone esimese korruse peasissekäi-gust vasakule jäävaid ruume. Esimene ruum oli malevapealiku kabinet, teine tema asetäitja oma ja kolmandas hoiti relvi (seda küll juba veidi hiljem). Hoone muud ruumid (sh teine ja kolmas korrus) olid tollal täis ALMAVÜ pabereid ja prahti. Hoone teine korrus saadi kasutusele võtta alles pärast 1992. aastat. Tollal ei saanud Kaitseliit kinnisvara haldamiseks riigilt toetust, seetõttu aitasid paljud kaitseliitlased maleva staabihoonet renoveerida isikliku töö ja vahenditega (sh materiaalsete vahen-ditega). Hoones oli selle ühiselamuks kasutamise ajast igasugu ajutisi vaheseinu jms.

LIIV

I RE

INH

OL

D

82 Kaitse Kodu! 4/2013

Tellimused aadressil heino@nordarm.com, tel 50 26797

Hind ohvitseridele 435.- €kollektsionääridele 565.- €

Hind ohvitseridele 575.- €kollektsionääridele 769.- €

Hind ohvitseridele 528.- €kollektsionääridele 690.- €

Õhuväe ohvitseri vestu

Mereväe ohvitseri mõõk

Maaväe ohvitseri mõõk

Reservohvitseride Kogu Vendlusfond

www.elukutse .ee

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK?Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli!

Lahenda ülesanne:valged alustavad ja võidavad!

Skänni koodija vaata kuidas lahing lõpeb!

Lahenda ü ülesanne:valged alustavtavad ja võidavad!

Skänni koodiuidas lahing lõpeb!ja vaata kuid

Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131