Kaitseliidu ülem kolonelleitnant RAIVO LUMISTE lahkub ametist

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 6/2012 (114/560)

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XIV

Naise roll täna ja 85 aastat tagasi

MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSIVAATA WWW.VK.KRA.EE

SAADA OMA CVE-KIRJAGA:VKINFO@KRA.EEVÕI HELISTA 717 0800

TÄHELEPANU!SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖDALLOHVITSERIDELE JA SÕDURITELE

HUVITAV AMET JA KINDELSISSETULEK TAGATUD.

3

Sisu

kord

Kaitse Kodu! 6/2012

NR 6/2012 (114/560)

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant RAIVO LUMISTE lahkub ametist

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 6/2012 (114/560)

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XIV

Naise roll täna ja 85 aastat tagasi

10 Võidupüha vettinud kostüümides

11 Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste lahkub ametist

24 Maailmapilk. 27. märts 2013 — 7890 päeva!

25 Merekaitseliidust

26 Põrgupõhja retke seostest ajalooga

29 Kirjaveaga veebiaadressid: mäng teie tähelepanuga

30 Keskkogu — Kaitseliidu kõrgeim otsustuskogu

33 Surma saada on lihtne, ellujäämist tuleb õppida

41 Kuidas saada sõdur, kes annab endast kõik?

45 Kaitseliitlane ei ole ühekordseks kasutamiseks

64 SRA-laskmine jõudis Eestisse

68 Metsavendade jälgedes Rapla- ja Pärnumaal

14 Naiskodukaitse kaks algust: 1925 ja 1927

18 Mida naised teevad?

22 Aasta naiskodukaitsja: kõige olulisem on sisemine tunne

52 Me kõik räägime oma lugu. Meie, naised

54 Vesine laupäev merel õpetas päästetarkusi

56 Hiiumaa vanimal elanikul on aastake sajast puudu

58 Mini-Erna pakkus ohtralt põnevust

60 Häiritud maikuu

63 Tõusev täht laskmises kaitseliitlane Gustav Klimušev

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: KAITSELIIDU ARHIIVHIIU NAISKODUKAITSE MEDITSIINIKURSUS

Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifi tseerimine XIV

33

VAHEVIHIK

58

14

4

Peat

oim

etaj

a ve

erg

Kaitse Kodu! 6/2012

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Naise roll täna ja 85 aastat tagasi

Enam kui korra olen kuulnud õhkamist: millal kasvab Naiskodukaitse endisesse, 16 000-liik-melisse hiilgusse? Viimastel aastatel tublisti kasvanud naisorganisatsioon on täna, 85 aastat pärast loomist ometi peaaegu kümme korda väiksem, „nii et arenguruumi on“, noogutavad

arvajad kõiketeadvalt pead.

Mõistagi on rahulolematus edasiviiv jõud, aga ikka tekib kiusatus vaadata numbritest kaugemale. Kuidas on 85 aastat pärast loomist kasvanud naisorganisatsiooni suurus mitte biomassis, vaid vaimses, intellektuaalses ja, palun väga, ka poliitilises mõõtkavas? Ühena esimestest kogu Euroo-pas said Eesti naised juba 1920. aastal poliitilised õigused. Kuid need õigused olid siis kõike muud kui enesestmõistetavad. Soome järel olime selle lähenemisega Euroopas kaunis üksi — naiste po-liitiline revolutsioon pidi kestma veel 50 aastat, et ka Šveitsi naised viimaks 1971. aastal saaksid õiguse anda oma hääl meeliskandidaadi poolt riigi parlamendivalimisel.

Ka Eestis oli valitsev arusaam naise positsioonist ja kohast ühiskonnas esmajoonis seoses perekon-na ja abikaasaga, kirjutab ajaloolane Merike Jürjo artiklis „Naiskodukaitse kaks algust: 1925 ja 1927“. „Sel ajal abielunaine üldjuhul väljaspool kodu ei töötanud, vaid hoolitses perekonna majapidamise eest ja palgatööd olid sunnitud tegema vaid „meest ootavad tütarlapsed,“ kirjutab ta. Selline oli kon-tekst, kus tegutses värskelt loodud naisühendus. Miks ei pidanud eneseteostust pakkuv Naiskodu-kaitse säärases kultuuriruumis masse oaasina ligi tõmbama?

Täna on naise võimalused rahuldada ka Maslow’ püramiidi tippu kuuluvaid vajadusi võrrel-damatult mitmekesisemad ja Naiskodukaitse „kaotab“ potentsiaalseid liikmeid palgatöö-kohtadele äris, avalikus halduses ja igal pool mujal, piiriks vaid fantaasia.

Ometi ei ole Naiskodukaitse täna pisem kui möödunud sajandi kaheküm-nendatel aastatel. Tänasesse ajakirjanumbrisse on mahtunud vaid aroom lillesülemist, mis mahub mõistesse „Naiskodukaitse tegemised“. Lugege, mida teevad naised erialagruppides, vaadake, kuidas defi neerivad naised end fotovõistluse „Meie, naised“ võistlustöödel. Ehkki vähematele naistele, pakub Naiskodukaitse täna ometi nii palju, määrab nii palju ja — saab oma liikmetelt palju-palju. Nagu on muutunud naise roll ühiskonnas, on täna hoo-pis teine (alahindamata naisorganisatsiooni rolli möödunud sajandil) ka Naiskodukaitse roll riigikaitses.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:10. september, 22. oktoober, 10. detsember

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142Telefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uud

ised

Kaitse Kodu! 6/2012

Kaitseliit sai juurde 86 haritud juhtiKaitseliidu Kooli aastapäeval, 30. juunil said ta-semekursuse lõputunnistuse kompaniiülema, rühmaülema, rühmavanema ja nooremallohvitseri kursuse lõpetajad. „Seekordsed kursused andsid li-saks konkreetsete inimeste koolitamisele ka otse-se panuse allohvitseride ja ohvitseride väljaõppe arendamisse Kaitseliidus,“ ütles Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold. „Katsetasime ja rakenda-sime nende kursuste puhul mitmeid Kaitseliidu seisukohalt uusi metoodikaid ja õppekorralduse nüansse. Omandatud kogemused ja järeldused aitavad kaasa sellele, et järgnevad tasemekursu-sed tulevad huvitavamad ja tulemuslikumad kui senised.“

Reinhold avaldas kursuslastele tänu vabataht-liku panuse eest. Lõpetajaid tervitas teiste seas kaitseväe peastaabi ülem kol Peeter Hoppe, kes tunnustas Kaitseliidu Kooli ühena Eestis head sõjalist haridust andvate asutuste reas. Tänavu lõpetas Kaitseliidu Kooli tasemekursuse 27 reserv-ohvitseri, 9 reservvanemallovitseri ja 50 noorem-allohvitseri kursuslast.

Kaitseminister külastas Kaitseliidu peastaapiKaitseminister Urmas Reinsalu külastas 20. juunil Kait-seliidu peastaapi, kus kohtus Kaitseliidu juhtkonnaga ning sai ülevaate organisatsiooni praegusest olukor-rast ja tulevikuplaanidest.

„Praegu on Kaitseliidus, Naiskodukaitses ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonis peaaegu 22 000 inimest ja nende hulk peab kasvama ka edas-pidi, sest vaid nii saab Kaitseliit muutuda tervet Eestit katvaks turvavaibaks,“ lausus Reinsalu ja märkis, et Kaitseliidu liikmeskonna kasvuga suureneb ka organi-satsiooni roll Eesti riigikaitses. Kaitseministri hinnan-gul peab Kaitseliit arenema Eesti kodanikuühiskonna üheks liiderorganisatsiooniks, millel on lai kandepind ja suur avalikkuse toetus. „Kui Kaitseliit kujuneb aktiivse kodaniku esimeseks valikuks vabatahtlikul panusta-misel ühiskonna turvalisuse tagamisse, tugevneb ka meie esmase kaitsevõime,“ sõnas Reinsalu, lisades, et „Kaitseliit on pika ja väärika ajalooga organisatsioon, millel tulevik on ennekõike võimalikult suures liikmes-konnas ning tulemuslikus koostöös riiklike struktuuride ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega“.

LIIV

I REI

NH

OLD

Liikmemaksu tasumise aeg on käesAlates 1. jaanuarist 2012 hakkas kehtima uus Kaitseliidu liikme-maksu määr, milleks on 12 eurot aastas. See peab olema tasutud juhatuse määratud korras igal aastal 1. septembriks.

Liikmemaksu saab tasuda ülekandega Kaitseliidu arveldusar-vele nr 10022002422007, lisada tuleb oma kodumalevat eristav viitenumber. Selgitusse tuleb kirjutada: liikmemaks 2012 ja oma malevkonna (või kompanii) nimi.

Kui tasutakse teise või mitme inimese eest, tuleks selgitusse kirju-tada ka nende inimeste nimed, kelle eest ülekanne on tehtud. Liik-memaksudest saadava tulu kasutamise otsustab maleva juhatus.

Liikmemaksust on vabastatud noorliikmed ja auliikmed. Rahaliste raskuste korral (näiteks üliõpilased, kellel sissetulek puudub) saab maleva juhatusele esitada liikmemaksust vabastamise taotluse.

NÄIDEMakse saaja: KaitseliitSaaja konto: 10022002422007Viitenumber: 62020100067Selgitus: Jüri Juurikas, liikmemaks 2012, Risti malevkond

ViitenumbridAlutaguse: 62020100025Harju: 62020100038Jõgeva: 62020100041Järva: 62020100054Lääne: 62020100067Põlva: 62020100070Pärnumaa: 62020100083Rapla: 62020100096Saaremaa: 62020100106Sakala: 62020100119Tallinn: 62020100122Tartu: 62020100135Valgamaa: 62020100148Viru: 62020100151Võrumaa: 62020100164

6

Uud

ised

Kaitse Kodu! 6/2012

Rootsi admiral külastas Viru malevatKaitseliidu Viru maleva staapi külastas 27. juunil Rootsi kuningriigi relvajõudude peastaa-bi hangete ja materjaliteenistuse ülem k-adm Leif Nylander. Tunni jooksul sai ta ülevaate Viru maleva ajaloost ja struktuurist. Ühtlasi sai k-adm Nylander ülevaate Viru maleva erior-ganisatsioonidest, väljaõppest ja logistilisest toetusest. Külaskäigu lõpetas ringkäik Viru maleva staabihoones. Edasi suundus külaline Viru üksik-jalaväepataljoni.

Viru maleva staabiülem ltn Erik Sild ütles, et kohtumise eestvedajaks oli kaitseväe logis-tikakeskus, mis tegi Viru malevale ettepa-neku külaline vastu võtta, rõhutades maleva esindulikkust ja värskelt uuenduskuuri läbinud staabihoonet.

Rootsi kuningriik kinkis aastatel 2001—2003 Eesti kaitseväele kolme jalaväepataljoni, kahe pioneerikompanii ja ühe brigaadi staabi-kompanii varustuse ja relvastuse, sõidukeid, laskemoona ja varuosi ning relvaremonditöö-kodade tööpinke ja töövahendeid. Lisaks on Eesti kaitsevägi saanud Rootsilt välihospidali, mille komplekti kuuluvad telgid, haiglavoodid, transpordivahendid, söökla, dušid, elektrige-neraatorid, veepuhastus- ja -soojendussead-med, meditsiinitehnika ja muu haiglavarustus. Rootsist saadud relvastuse hulka kuuluvad 120 mm miinipildujad, 90 mm tankitõrjesuur-tükid, tankitõrjegranaadiheitjad Carl-Gustav, kuulipildujad KSP-58 ja automaadid AK-4. Rootsi instruktorid viisid aastatel 2001—2004 kaitseväe väljaõppekeskustes läbi ligi 40 kur-sust, kus osales enam kui 400 kaitseväelast.

2010. aastal allkirjastasid kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt ja Rootsi kaitsehangete ameti peadirektor Gunnar Holmgren kaitsealaste ühishangete raamlepingu. Ühishangete raamlepingu-ga omandavad nii Eesti kui ka Rootsi uusi hangetealaseid teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad tulevikus mõlemal riigil rahalist kokkuhoidu. Varustuse ja relvastuse ühishan-ked madaldavad hangitava tehnika tükihinda ning remondi- ja hoolduskulusid.

Risti malevkond taastas oma ajaloolise lipuVõidupühal, 23. juunil õnnistati Kullamaa kirikus Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna lipp, mille valmistas ajalooliste kavandite eeskujul Naiskodukaitse Risti jaoskond. Lipu õn-nistamise tseremoonia pani kokku Tiina Leesik, lipu õnnistas Kullamaa kirikus Lääne maleva kaplan Ants Leedjärv.

„Risti malevkond on ainus Lääne maleva malevkond, millel on oma lipp,“ ütles malevkonna pealik Aksel Heidemann, lisades, et malevkonna ajalooline lipp annetati juba 1930. aastal, malev-konna 5. aastapäeval, kuid see kadus järgnenud Teises maailma-sõjas. Heidemann peab malevkonda lipu vääriliseks, sest Risti malevkonnast oli pärit ka mrj Benno Leesik, kes oli aastatel 1999—2006 Kaitseliidu ülem. „Lipu taastamise ettepaneku käis paar aastat tagasi välja Tõnu Teder. Lippu hakati taasta-ma omaaegse foto järgi, mis oli ilmunud Kaitse Kodus!,“ ütles Heidemann.

Lipu õmblesid kokku naiskodukaitsjad, nagu seda oli tehtud ka esimese lipu puhul. Lipu õmblemise projekti juhtis Naiskodukait-se Risti jaoskonna esinaine Kati Ojaver-Heidemann. Sel puhul saadetud kirjas Risti naiskodukaitsjatele kirjutas president Toomas Hendrik Ilves: „Oma tubli tegevusega ütlevad Naiskodu-kaitse Lääne ringkonna Risti jaoskonna naised, kes taastasid sõ-jakeerises kadunud Kaitseliidu kodumalevkonna lipu: me usume oma riiki, me hoiame oma riiki, meil on tahe Eesti eest seista.“ Lipu õnnistamise tseremoonial kirikus osalesid president Arnold Rüütel koos abikaasaga, Kaitseliidu Lääne maleva pealik mrj Arnold Juhans, Kullamaa valla juhid, Kaitseliidu allorganisatsioo-nide esindajad jt. Tseremooniale kirikus järgnes lipu üleandmine Vabadussõjas langenute mälestussamba juures ja parimate kaitseliitlaste autasustamine.

2 X

KA

ITSE

LIIT

7

Uud

ised

Kaitse Kodu! 6/2012

Kindralmajor Aleksander Jaakson sai mälestuskivi

VELLO JASKA Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

Helme vallavalitsus ja Kaitseliidu Valgamaa malev korraldasid 20. juulil Valgamaal Helme vallas ajalookonve-rentsi „Helme kindralid“, mille raames avati Vabadussõja kangelase kin-mjr Aleksander Jaaksoni mälestuskivi.

Ajalookonverents keskendus Hel-me kihelkonnast võrsunud või selle piirkonnaga tihedalt seotud Eesti vabadusvõitlejatele kin-mjr Aleksan-der Jaaksonile, kin-mjr Jaan Sootsile ja kin-mjr Jaan Kruusile ning kin-ltn Paul-Adolf Lillele. Samas meenutati ka 1812. aasta Vene Isamaasõja legen-daarse väejuhi kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly elu- ja võitlusteed.

Konverentsi avas Helme vallavanem Tarmo Tamm, kes muuhulgas ütles: „Helme vallas ja selle lähiümbruses on elanud ja tegutsenud väga palju nimekaid inimesi. Täna keskendume Vabadussõjas olulist rolli etendanud kindralitele.“

Vahetult pärast konverentsi siirdusid kõik ajaloohuvilised Pokardi asulasse kin-mjr Aleksander Jaaksoni mälestuskivi avama. Välijumalateenistuse mälestuskivi juures pidas Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting. Pärast pärgade asetamist ja leinaseisakut tänas Helme vallavanem Tarmo Tamm kõiki heasoovlikke inimesi ja asutusi, kes Aleksander Jaaksoni mäles-tuskivi paigaldamisele kaasa aitasid. Suure panuse selleks andis teiste seas Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioo-ni tegevjuht mjr Meelis Kivi, kelle vahendusel kaitseministeerium mälestuskivi paigaldamist rahastas.

VEL

LO JA

SKA

Valgamaa maleva operatiivkorrapidaja päästis inimeseKaitseliidu Valgamaa maleva operatiiv-korrapidajaks olnud v-srs Rauno Rät-sepp päästis 28. juuni öösel operatiivse tegutsemisega läheduses autoõnne-tusse sattunud inimese elu.

„Kell 5.35 nägin kaamerast tundmatut meest staabihoonele lähenemas ja samas kuulsin ka koputust välisuksele. Et isikuga kontakti saada, avasin ukse. Mees osutas autoavariile, mis oli juhtu-nud samal tänaval suunaga Võru poole. Nägin, et auto oli sõitnud vastu puud ja põlema süttinud. Autos oli inimene, kes karjus,“ kirjeldas v-srs Rätsepp. Ta reageeris kiirest, säilitas staabiga visuaalse valve, haaras pulberkustuti ja, kutsunud ka teda teavitanud inimese appi, tõttas koos viimasega hädasolijat päästma. Auto uksed olid kinni kiilunud, aken aga katki. V-srs Rätsepp pistis sealt käed sisse ja veendus, et autos olijal on turvavöö kinnitatud. Seda avada oli raske, sest auto kõrvaliste juba põles, viimaks õnnestus turvavöö siiski lahti saada. Sedamaid tiris operatiivkorrapidaja leekides olevast autost inimese läbi akna välja ja kustutas pulberkustutiga põleva sõiduki. Tundmatu teavitaja oli aga jõudnud sündmuskohalt lahkuda.

„Samal ajal jõudis kohale ka päästeteenistus, kes tegevuse üle võttis. Olles ini-mese autost päästnud ja põleva auto kustutanud, kiirustasin staapi ning jätkasin teenistust,“ rääkis ise vigastusteta pääsenud operatiivkorrapidaja v-srs Rätsepp. Autojuht, 19-aastane noormees, toimetati ravile Valga haiglasse.

Kaitseliit jõustruktuuride spordimängudelVõrus peeti kaitseväe korraldusel 15.—17. juunini kolmandad jõustruk-tuuride spordimängud, millel osales üle 400 politseiniku, piirivalvuri, päästja, vanglaametniku, kaitseliitlase ja kaitseväelase. Mängudest võtsid osa ka siseministeeriumi, kaitseminis-teeriumi, maksu- ja tolliameti, sisekait-seakadeemia ning värbamiskeskuse võistlejad. Jõustruktuuride esindajad võistlesid suvebiatlonis, teenistus-püstolist laskmises, rannavõrkpallis, tänavakorvpallis, jalgpallis, kergejõus-tikus, rahvatriatlonis ja orienteerumi-ses. Mehed võtsid mõõtu sangpommi rebimises ja naised jõusurumises.

Üldkokkuvõttes teenis esikoha kaitse-väe ja vanglateenistuse ees polit-sei- ja piirivalveamet. Üheteistkümne asutuse seas viienda koha saanud Kaitseliidu esindus sai alavõidu orienteerumises, püstolilaskmises ja raskejõustikus ning teise koha suvebiatlonis. Kaitsevägi koostöös kaitsejõudude spordiklubiga korraldas mänge esimest korda. Võistlust toetas Võru linn. Eelmised jõustruktuuride mängud korraldas politseiameti spor-diklubi.

8

Uud

ised

Kaitse Kodu! 6/2012

Merekaitseliitlased said tunnistusedKaitseliidu peastaabi lipusaalis sai 24. mail 18 esimese Tallinna maleva merekaitseliitlase baaskursuse lõpe-tajat (kõik Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni liikmed) pidulikult kätte tunnistuse.

Tallinna maleva pealik mjr Eduard Nikkari tõstis esile meredivisjoni ja mereväe tulemuslikku koostööd. „Seda võiks nimetada ka kohalikuks targaks kaitseks,“ täpsustas ta. Mereväe staabiülem kpt-mrj Jüri Saska tänas kaitseliitlasi aktiivse osavõtu eest ja selgitas, et baaskursus annab mereväele ülevaate kaitseliitlaste ettevalmistusest merelise riigikaitse osas ja sellest, millistesse tegevustesse saab neid edaspidi kaasata. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni pealik kpt-mrj Toomas Peek tänas oma allüksuse liikmeid aktiivse osalemise eest nii kursusel kui ka muudes ettevõtmistes.

Merekaitseliitlase baaskursus on Kaitseliidu ja mereväe poolt väljaarendatud kursus, mis põhineb peamiselt madruse baaskursusel, millel koolitatakse mereväes ajateenijad. Kursuse raames antakse kaitseliitlastele teadmisi ja oskusi, millega luuakse valmidus nende kaasamiseks sõjalaevade meeskonda ja nende kaldatoetusüksustesse. Kursus on avatud kõikidele kaitseliitlastele.

Briti hävitaja külastas TallinnatTallinnas viibis 7.—10. juulini külalisvisiidil Briti kuningliku mereväe hävitaja HMS York. Visiidi eesmärgiks oli puhkuse võimaldamine meeskonnale pärast Ühendriikide, Prantsusmaa ja Venemaa ühist mereväeõppust Läänemerel. Laevamees-konna jõudeaja sisustasid jalgpalli-, ragbi- ja golfi võistlused, ka said Briti meremehed tutvuda Tallinna vanalinna ja muude vaatamisväärsustega.

Külastuse korraldamisele andsid märkimisväärse panuse Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed. Kontaktohvitseridena (riigi esindajad laeva ja võõrustava riigi vahel) teenindasid visiiti Tallinna maleva meredivisjoni ohvitserid. Kaitseväe kalmistul asuva Briti meremeeste haua juures korraldatud pärjatseremoonial musitseeris Tallinna maleva orkestri trompetist. Sõp-ruskohtumisel jalgpallis võõrustas HMS Yorki meeskonda Tallinna maleva Kalevi malevkonna juures tegutsev jalgpalliklubi JK Kaitseliit/Kalev. Mänguliselt võitluslik ja võrdne kohtumine lõppes kaitseliitlaste üleolekuga seisul 6:1.

HMS York on 1982. aastal veestatud kolmanda põlvkonna 42. klassi hävitaja, mille pardal teenib 250 meeskonnaliiget. Praegu on brittidel selle klassi aluseid kasutusel veel kaks. HMS York arvatakse teenistusest välja juba septembris. Tema sõsarlaev HMS Edinburgh, mis sai Eestis kurikuulsaks 2006. aastal Saaremaal mereparaadil publiku ees kaid rammides, jätkab teenistust veel aasta. HMS York suundus Tallinnast tagasi Inglismaale.

KUN

O P

EEK

KAIT

SELI

IT

9

Uud

ised

Kaitse Kodu! 6/2012

Esimese Kristjan Jalaka mälestusretke võitsid pärnakadKaitseliidu Saaremaa maleva ettevõtmisel kor-raldati 2. ja 3. juunil viies lahingupaaride võistlus Sõrve retk, millega tänavu mälestatakse esimest korda Afganistanis 2009. aastal hukkunud saarlast n-srs Kristjan Jalakat. Starti läks 24 lahingupaari Kaitseliidu Saaremaa malevast, Lääne kaitsering-konnast, Pärnumaa malevast, Scoutspataljonist ja vahipataljonist. Umbes 30-kilomeetrilisel rännakul tuli lahingupaaridel läbida kümme kontrollpunkti.

Võidu viisid koju Pärnumaa kaitseliitlased Lauri Laapas ja Siim Vahkel, teiseks tuli Lääne kaitse-ringkonna võistkond (vbl Margo Metsar ja vbl Raimo Tomson). Parimate saarlastena said kaitseliitlane Tanel Kuusikmaa ja kpr Vootele Pihel kolmanda koha. Võistlus lõpetas ka tänavuse Saaremaa male-va baasõppe (TSOBKl).

„Mõte mälestada selle rännakuga Saaremaalt pärit Kristjan Jalakat tuli Lääne kaitseringkonna ülemaga aru pidades,“ märkis võistluste peakohtunik, Saaremaa maleva staabiülem kpt Kristian Kivimäe, kelle sõnul on iga langenud sõduri mälestuse jääd-vustamine elavate kohustus. Kpt Kivimäe lisas, et kutsed saadeti naabermalevatele (kellega koos on siiani Orkaani-harjutusi tehtud) ja väeosadele, mis

on olnud seotud n-srs Kristjan Jalakaga. Võistlus algaski laupäeva õhtupoolikul hardushetkega Kudjape kalmistul. Sõdu-rid vahipataljonist, kus Kristjan Jalakas aega teenis, ja Scoutspataljonist aseta-sid relvavenna hauale pärjad. Mälestus-pärja tõid ka Saaremaa kaitseliitlased. Kohal olid Kristjan Jalaka ema ning vanavanemad. Kaitseväe vanemkaplan kpt Gustav Kutsar meenutas ka Kristjani isa, ohvitserist vaimulikku Kaido Jalakat, kelle haud on läinud aastast Kristjani haua kõrval.

Saaremaa malevas lõppes suurim baaskursusKaitseliidu Saaremaa malevas said 17. juunil lõputunnistuse viimaste aastate suurima tegevliikme baaskursuse lõpetanud. Kursuse läbis 32 kaitseliitlast vanuses 17—44 aastat, nende hulgas oli kuus naist. Küm-me lõpetajat olid varem kaitseväes ajateenistuse läbinud.

„Saaremaal baasõppekursusel pole varem korraga nii suurt hulka lõpe-tajaid olnud,“ sõnas kursuse ülem n-srs Veljo Soome. Jaanuarist juunini kestnud kursusel oli kaheksa õppenädalavahetust, mille jooksul saadi algteadmisi Kaitseliidu tegevusest ning õpiti sõduri baasoskusi rivist, taktikast, sidest, relvastusest, väliolukorras toimetulekust, tagalast ja esmaabist. Kaheksast nädalavahetusest kolmel õpiti klassiruumides ning viiel metsalaagris. „Selle kursuse raames õpetati väga palju asju, mida peaksid teadma kõik naiskodukaitsjad,“ sõnas aastaid ka Naiskodukaitse liige olnud Kaarin Peet. „Saime väga palju metsas olla, mulle tundus, et rohkemgi, kui programm ette näeb. See andis lisaks praktilisele koge-musele ka kursusega kokkukasvamise tunde. Nende nädalavahetustega oli hästi näha, kuidas eri taustaga ja vanuses inimesed hakkasid kokku klappima ja koos töötama,“ sõnas Peet, pidades seda eriti vajalikuks.

„Tänavu panime hästi palju rõhku topograafi ale ja orienteerumisele, mõned rajad olid üsna rasked,“ märkis n-srs Soome. Lisaks päevasele orienteerumisele harjutati ka ööorienteerumist ja läbiti lahingupaaride öine patrullvõistlus Sõrve retk 2012. Seni on Saaremaa maleva baaskur-sus hõlmanud tervet aastat: pool kursust kevadel ja pool sügisel. N-srs Soome sõnul oli nüüdne kursus intensiivsem, samuti saavad noored, kes sügisest mandrile kooli või ajateenistusse lähevad, kursuse korralikult lõpetada. Kursusel olid instruktoriteks maleva kaaderkoosseisu liikmed ja vabatahtlikud.

KRIS

TJA

N P

RII

Tehumardi lahingu paigasavati mälestuskivi RITA LOELajalehe Saarte Hääl toimetaja

Saaremaal korraldati 14. ja 15. juulil vabadusvõitlejate 20. kokkutulek, mis tipnes Tehumardi öölahingu mälestuski-vi avamisega lahingu tegeliku puhkemise paigas. Mälestus-märgi avasid vanad rindemehed Augustin Poopuu ja õigeusu emeriitülempreester Innokenti Hiet, kes koos kaitseväe vanemkaplan kpt Gustav Kutsariga ka kivi pühitses.

„On väga sümboolne, et selle kivi avasid need mehed, kes võitlesid Teise maailmasõja ajal Saksa poolel,“ ütles ajaloolane Raul Salumäe, märkides, et tegemist on omamoodi leppimiskäepigistusega neile, kes olid sunnitud võitlema selle riigi huvide eest, millega neil mingit pistmist ei olnud. „See on pärast Teist maailmasõda ajaloolise tähendusega sündmus — samaväärset lepitust ajaloolise tõe jaluleseadmiseks ei tule vist kellelgi meelde,“ alusus ta. Salumäe lisas, et praegustele põlvkondadele jäävad 1944. aasta Tehumardi sündmused ilmselt suures osas saladuseks. Tõsiseltvõetavat lahingut seal ei peetud. Kõik algas suure tõenäosusega juhuslikult ja esimese hooga pidasid nii Saksa kui ka Nõukogude väed teist poolt omaks. Kindel võib olla ainult selles, et mõlemal poolel oli langenuid.

Mälestuskivi avamisel olid kohal president Arnold Rüütel, tema abikaasa, Naiskodukaitse auliige Ingrid Rüütel, Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kol-ltn Kristjan Moora ning kokkutulekul osalenud relvavennad Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Mälestuskivi asub mõnisada meetrit Nõukogude ajal rajatud memoriaalist Sõrve sääre suunas ning kuulsast mõõk-mäles-tusmärgist teisel pool maanteed.

KAIT

SELI

IT

10

Võid

upüh

a

Kaitse Kodu! 6/2012

Võidupüha vettinud kostüümides

Neljandat korda paraadil osalenud naiskodukaitsja Heli Tuisk ütles, et teda üllatas Pärnus võidupüha paraadil paduvihmas vettinud naiskodukaitsjate, kodutütarde ja noorkotkaste vaprus. Läbimärjaks saanud naised ja noored riietusid uuesti vormidesse, et osaleda Heltermaa sadamas maavanema korralda-tud võidutule jagamise tseremoonial. Sama märjad kaitseliitlased marssisid samal ajal Kullamaal maa-kaitsepäeva pidutustustel.

Tuletooja, Saaremaa maleva aasta kaitseliitlase kan-didaat Taavi Tuisk leidis, et oma riigi sügavamale tähendusele mõeldaksegi enim riiklikel tähtpäevadel, kui marsitakse õlg õla kõrval rivis, lauldakse hümni ja kuulatakse isamaalisi kõnesid. Hiiumaa malevkonna noorteinstruktor Tuuli Karukäpp lisas, et paraadil osalenud 24 noore hiidlase isamaa-armastuse tõestu-seks oli nende vankumatu seismine vihmas ja tuules nii võidupüha paraadil Pärnus kui ka võidutule vas-tuvõtmisel Heltermaal. „Paraadid ja riigi tähtpäevad aitavad kaasa noorte isamaalisele kasvatusele. Koos noortega rivis marssides oli minulgi võimas tunne ja liblikad ringlesid kõhus,“ ütles ta.

Naiskodukaitse Lääne ringkonna Hiiumaa osakonna esinaine Marge Vähter ütles, et temalgi oli paraa-dile minnes hinges ärevus ja rõõmus elevus: „Juba paraadi peaproovil jooksid külmavärinad üle selja, kui laulsime üheskoos hümni ja harjutasime kolme

orkestri saatel marssimist.“ Vähter leidis, et kodaniku isamaalisus on kodust kaasa antud, lihtsalt mõni laseb sel rohkem välja paista, mõni ei julge oma isamaa-armastust välja näidata. Ta pakkus, et kui koolis oleks rohkem isamaalist kasvatust, oleks ka Kaitseliidul palju rohkem liikmeid. „Arvan, et riiki, kus oled sündinud, kasvanud ja lood oma tulevikku, tuleb kaitsta, hoida, toetada, armastada,“ kinnitas Vähter.

Kolmandat korda paraadil osalenud naiskodukaitsja Anu Saue ütles, et meel-div oli kuulda pealtvaatajate kiidusõnu nende rühma kohta. Teda rõõmustas, et vihmale vaatamata oli paraadil nii palju pealtvaatajaid. „Kodumaa-armas-tus tuleb välja erilistes olukordades ja välismaal olles, kuid inimestes võiks igapäevast patriotismi rohkem olla,“ ütles Saue.

Tuletoojad olid valitud iga maleva aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja kandi-daatide ridadest.

4 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

HELJA KAPTEIN

Selle aasta võidupüha paraad korraldati 23. juunil Pärnus. Pidulik marssimine sai teoks tänu enam kui 1400 kaitseliitlase, naiskodukaitsja,

noorkotka, kodutütre ja muu abilise ennastsalgavale osalusele, mida ei suutnud väärata isegi lahti unusta-tud taevaluugid.

11

Kaits

eliid

u ül

em

Kaitse Kodu! 6/2012

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste lahkub ametistSeptembris algul 2006 allkirjastas president Arnold Rüütel Kadriorus pärast kohtumist kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga otsuse määrata Kaitseliidu ülemaks major Raivo Lumiste. Kuus aastat hiljem elab Kadriorus perekond Ilves, kaitseväe juhatajaks on pärast kindral Ants Laaneotsa saanud brigaadikindral Riho Terras, Kaitseliit on kasvanud enam kui 3000 liikme võrra ja kolonelleitnant Raivo Lumiste lahkub ametist.

LIIVI REINHOLDKaitse Kodu! peatoimetaja

Milliste plaanidega te kuus aastat tagasi ame-tisse asusite?Kui tulin, olid mul kõigest mõned kindlad mõtted. Kõigepealt tahtsin, et organisatsioonis oleksid pärandina kaasa saadud riskid teadlikult hallatud. Teine oluline mõte, milles saime kindral Laaneot-saga kohe kokkuleppele, oli soov minna Kaitselii-duga tagasi juurte juurde. Vahepeal oli organisat-sioon sattunud natuke ekslikule rajale. Esimestel kuudel, kogu esimesel teenistusaastal kulus palju

aega, et olukorrast üldse aru saada. Üsna pea oli selge, et kogu juhtimine Kaitseliidus vajas oluliselt rohkem tähele-panu. Vabatahtlikud juhid olid ülekoormatud, erialapealikke ei olnud, kollegiaalsuse põhimõte oli kohati nõrk ja peamiselt tugineti üksikutele inimestele, kes tegid väga palju. Parimad praktikad ei levinud edasi, iga struktuuriüksus kasvas ise suunas või seisis lausa paigal.

Selles vallas on nüüd pikk samm astutud ja mui-dugi ka pikk maa veel minna.

See oli tekitanud olukorra, et olime tõenäoliselt kõige tsentraliseeritum organisatsioon Eestis, sest kõik otsused tehti paljudes malevates staa-pide tasemel. Meeldis see meile või ei, aga nii see oli ja sellesse arengujärku ei tohi tagasi minna. Organisatsioon vajab igal astmel juhti, kes tunneb oma alluvaid. Vajasime ja vajame ka täna ühtset ja järjepidevat jõupingutust ning eesmärgikindlust erinevates tegevusvaldkondades ja kõigil juhtimis-tasemetel alates kõige väiksemast üksusest. See

suhestaks kaitseliitlase kindlalt organisatsiooniga. Selle mõtte tahan järgmisele Kaitseliidu ülemale kaasa anda. Kui Kaitseliidu ülem üldse millegi pärast peaks muretsema, siis kõige rohkem just vabatahtliku juhtimise pärast.

Mida on õnnestunud ära teha?Minu ametiaja jooksul on palju tehtud: on kirjuta-tud uus Kaitseliidu seadus, üle elatud pronksiöö, sõnastatud arengukavades kindlad eesmärgid, esmakordselt oleme kindla rolli ja rõhuasetustega sisse kirjutatud laiapõhjalisse riigikaitsestratee-giasse. Rõhuasetused sõjaliste ja mittesõjaliste ülesannete osas on selgemad, väljaõpe orientee-ritud ülesandele, valmidus täiesti uuel tasemel, varustatus küll mitte ideaalne, kuid igal juhul kordi varasemast etem. Kaitseliidu rahastamine on kind-latel alustel, taristu areng ja varade tagastamine edenevad jõudsalt, duaalne juhtimissüsteem on väärtustatud, inimressursi arendamine tõstetud

KRIS

TJA

N P

RII

Huvitaval kombel on Kaitseliit

ülesehituselt, sisult ja toimelt kõige lähedasem vaste laiapõhjalise riigi-kaitsestrateegia mudelile.

Raivo Lumiste võidupüha paraadil Pärnus

12

Kaits

eliid

u ül

em

Kaitse Kodu! 6/2012

prioriteetide hulka, väliskoostöö selgematel alustel ning täiendamas meie ülesande- ja eesmärgipüsti-tust ning siseriiklikku koostööd. Oleme hakanud organisatsiooni igapäevatoimimises väärtustama aega, millel on vabatahtlikus organisatsioonis tahte kõrval eriline väärtus.

Tegelemine kodukorra ja seadusega on viinud organisatsiooni toimeselguse hoopis teisele tase-mele. Ma ei ütle, et kõik on nii nagu vaja, aga oleme tublisti edasi liikunud. Loodan, et vabatahtlikul on oma organisatsioonis parem toimetada. Orga-nisatsioon on enam ühte kasvanud. Kodukord on tekutanud hulgaliselt diskussioone. Kui ka see ei õpeta meid iseennast tundma, mis siis veel? Tänu altpoolt tulnud algatustele ja ettepanekutele kodukorra loomise diskussioonis tunneme iseen-nast natuke rohkem. Vähemalt on loodud eeldus selleks, et saaksime ühtsemalt ja ühtlasemalt edasi minna.

Mis jäi tegemata või pooleli, mis tuleb jätta te-gemiseks järgmisele ülemale?Kaitseliidu ülema positsioon on olnud kõige raskem amet, mida olen pidanud. Esiteks on Kaitseliit sel-gelt oma organisatsioonikultuuriga ja seda tuleb õppida nägema ja tundma. Väljastpoolt vaadates tundusid paljud Kaitseliidust hõigatud hüüdlaused sisutud, aga selle aja jooksul olen hakanud neid ka ise hüüdma, kuid püüdnud alati selgitada, mida need sisuliselt tähendavad.

Eriti tuleb edaspidi jälgida organisatsiooni ja tema struktuuriüksuste arenguid ning kohendada eesmärke ja meetmeid, mida on eri tegevusvald-kondades rakendatud, seega Kaitseliidus saab ja tulebki väga paljusid asju teha senisest teist-moodi, sest oleme ju arenev ja tahame olla õppiv organisatsioon ning püüame kaasas käia meis endis ja väljaspool toimuvate muutustega. Samas on oluline järjepidevus ja stabiilsus. Kaitseliit ei omanda asju käsu korras, väl-tima peaks järske suunamuu-tusi. Revolutsiooni Kaitseliit ei vaja, pole seda kunagi vajanud, evolutsiooni aga küll. Kõike seda tuleb uuel ülemal värske pilguga vaadata ja hinnata ning kuulata kaitseliitlasi, neil on alati ülemale palju öelda.

Uuel Kaitseliidu ülemal tuleb teha reaalne töö uue seaduse ja kodukorra raken-damisel. Eesti rahvale tuleb näidata Kaitseliitu ja tema ainulaadsust, mitmekülgsust. Rõhutada tuleb erinevate tegevusvaldkondade toimevõimet ja kohati on valdkondi veel vaja kontseptualisee-rida. Kindlasti tuleb rõhutada nn väikeste malevate tähtsust ja rolli Kaitseliidus, luua neile vajalikke eeldusi liikmeskonna arenguks, jätkuvalt on vajali-kud jõupingutused, mis võimaldavad liikmeskonna aktiivsusel kasvada. Rohkemat on võimalik ja vaja-lik saavutada siseriiklikus koostöös, eriti kohalikul

tasandil. Kaitseliidul on selles palju ilusaid tule-musi ette näidata, aga alati saab teha rohkem.

Vaatamata taristu jõulisele arengule ja vastava kompetentsi olemasolule on ka selle valdkonna arendamisel veel palju teha, eriti malevate tege-vuskohtade ja lasketiirude osas. Loetelu võib jätkata, kuid kõigis ettevõtmistes peab jälgima ka tasakaalu ja kooskõla printsiipi. Ei saa nii, et mõnel olulisel otsusel ei ole sisulist seost juba toimivaga, ega nõnda, et Kaitseliidu organisatsiooniline ja sõjaline pool on lahus või üks ületab tähtsuselt teist. Efektiivne sõjaline jõud Kaitseliidus eeldab organisatsioonilise poole laitmatut toimimist ja see on ennekõike meie, nii vabatahtlike kui ka tegevväelaste, ühine mure.

Uue Kaitseliidu ülema kandidaadina on välja öeldud brigaadikindral Meelis Kiili nimi. Mida te sellest valikust arvate?Kindral Kiili on Kaitseliidule kõige õigem valik. Pean temast lugu kui juhist ja sõjaväelasest, ta on hea kamraad ja kaitseliitlane. Kaitseliit saab etteotsa nii ajakohaselt väärilise sõjaväelase, kellel väga mitmekülgne elu- ja teenistuskogemus, kui ka hea ja väärika inimese. Kerge südamega annan oma ameti üle kindral Kiilile, tean, et asjad saavad siis minna ainult paremaks.

Brigaadi- või pataljoniüle-mana kaitse-

väes võidki mõelda, et sinust sõltub palju. Ja sõltubki — sinu tasemel.

LIIV

I REI

NH

OLD

Igas muutuses on midagi head, usub Lumiste

13

Kaits

eliid

u ül

em

Kaitse Kodu! 6/2012

Millist nõu annate ametisse asuvale ülemale? Organisatsioonikultuuri tundmine ja tajumine on ääretult oluline. Selles on kesksel kohal erinevad väärtused, väljakujunenud hoiakud, tavad, inime-sed. Arvan, et kui ülem saab sellest aru, saab orga-nisatsioonil ainult hästi minna, otsused ja seisu-kohad on kaalutletud ja toimekindlad. Kaitseliidu ülema ametis asub juht mitmete vastandite keskel, kohtab erinevaid ja võib-olla ka vastuolulisi seisu-kohti, ent inimeste väärtustamine ja kuulamine, positiivne hoiak ja kriitiline meel on vaieldama-tult head abimehed. Laiapõhjalise riigikaitse toime ja eeldused on Kaitseliidu arengu eelduseks, sel-lekohane riiklik dokument ühen-dab meid kõiki. Huvitaval kombel on Kaitseliit ülesehituselt, sisult ja toimelt kõige lähedasem vaste laiapõhjalise riigikaitsestrateegia mudelile.

Nii palju, kui meil on struktuuriük-susi, sama palju on meil organisatsioonikultuure. Väga oluline on olnud kokkupuude Kaitseliidus teenivate juhtidega. Ka vabatahtlike tundmaõppi-mine ning nende tahte ja motivatsiooni tundmine on olulised selleks, et luua organisatsiooni aren-guks õigeid eeldusi. Organisatsioonikultuuri vallas õpid iga päev midagi juurde.

Mida te ise edasi teete?Mõnda aega panustan jätkuvalt Kaitseliidu tege-vusse kaitseväe juhataja nõunikuna ja toetan uut Kaitseliidu ülemat, et aidata hoida üldist kurssi. Püüan olla ka aktiivne kaitseliitlane Pärnumaa malevas. Ma võtan teenistust reservis loomuliku osana karjäärist. Võtan seda pausi kui rotatsiooni. Nagu paljud tegevteenistuses ohvitserid roteeru-vad väeosade vahel või välisteenistusse, nii võtan mina seda pausi tegevteenistuses kui aega, mil vaa-delda teenistust reservi poole pealt. See on aeg, et olla enesekriitiline ja positiivses võtmes kriitiline kogu süsteemi suhtes. Teisest küljest vajan seda aega, et tegeleda iseendaga ja mõelda üleüldse tuleviku peale pikemas pildis: kas on otstarbekas jätkata teenistust ohvitserina või valida hoopis midagi muud, mida tänapäevane ühiskond pakub. Loodan, et andes võimaluse teistele, on võimalik ka oma elus uue hingamisega edasi minna.

Millisest põhimõttest olete oma karjääri ehita-des lähtunud?Ma ei ole kunagi seadnud eesmärgiks teha karjääri. Võimalused on realiseerunud, mõnikord lausa minu tahte vastaselt. Töö on mind huvitanud ja pakkunud avastamisrõõmu ning teinud mind tar-gemaks. Kui käid karjääriredelil sõdurisaabastest kõrge ülemuseni välja, siis üks põhimõte, mida tasub kõigil meeles pidada, on, et mitte kunagi ära unusta seda, mis tunne on olla sõdurisaabastes. See aitab näha mõnd asja õige nurga alt ja jääda selleks, kes sa tegelikult oled.

Revolut-siooni Kaitseliit

ei vaja, pole seda kunagi vajanud, evolut-siooni aga küll.

On Kaitseliidu ülemana teenitud aeg teid juhina muutnud?See on õpetanud rohkem inimeste väärtustamist, usaldamist, oskust delegeerida, toetada ja luua eeldusi organisatsiooni arenguks ning kinnitanud, et inimesed on ikkagi kõige olulisemad. Olen kogu teenistuse jooksul kokku puutunud erinevate juhtimistasanditega, Kaitseliidu ülemana olen juh-timud koguni tervet organisatsiooni. On tulnud õppida, kuidas hoida kindlate meetmete abil jär-jepidevust. Silmaring on laienenud. Brigaadi- või pataljoniülemana kaitseväes võidki mõelda, et sinust sõltub palju. Ja sõltubki – sinu tasemel. Aga kui sinu käsutada on organisatsioon, kuhu kuulub enam kui 20 000 inimest oma ametlike ja mitte-ametlike käitumisreeglitega, on see midagi muud. Tuleb suuta selles rägastikus orienteeruda ja leida just sel hetkel kõige olulisem.

Ütlesite, et Kaitseliidu ülema amet on olnud teie keerulisim teenistuskoht. Milline on olnud kõige mõnusam amet?Kõige kihvtim aeg oli see, kui olin rühmaülem. Ma ei suutnud pikka aega unustanud tunnet, kui hea on näha oma tööd realiseerumas kohe, konkreet-ses ajas. Teine, mis meenub, oli see ajajärk, kui kaitseväe süsteem arenes tublide administraatorite kasvatamise tähe all. Minul õnnestus aga viieks-kuueks aastaks sattuda tegelema pataljoni ja isegi brigaadi tasemel sõjalise taktikalise juhtimisega. See oli tol ajal haruldane võimalus. Seal oli palju avastamisrõõmu ja tegelikkuse tunnetamist, mis võimaldas ka omandatud teadmised kinnistada. Need on asjad, mille pärast olen sõduri elukutse valinud – mitte selleks, et administreerida või teha direktoritööd, vaid ikka selleks, et teha endale sel-geks see, mis puutub sõjalisse poolde.

Kas teil oli ka Kaitseliidu üle-maks olemise ajal hetki, kui see tundus maailma parima ameti-na?Need olid hetked, kui sain tagasisi-det, eriti siis, kui asjad olid läinud hästi. Oli ükstapuha, kes seda tagasisidet andis. Võtame näiteks meie keskkogu. Kui see õnnestus, kulges ladusalt ja hästi ning pärast tundsid kõik sellest head meelt, oli

see adutav ja tunnetatav. Kui suurem või väiksem õppus oli korda läinud ja meestele oli sisustatud vahva nädalavahetus ning ma juhtusin seal kohal olema ja nägema kas või seda sära või kogemata kuulma, et on hästi läinud, siis teadsin, et see oli tõesti nii. Loomulikult on mul alati hea meel, kui suureneb Kaitseliidu liikmeskond või aktiivsus, ka see on mõõdupuu.

Ei saa siiski öelda, et Kaitseliidu ülema töö on raske – see on andnud pagana palju.

Kerge südamega annan ma

ameti üle kindral Kiilile, tean, et asjad saavad siis minna ainult paremaks.

14

Aja

lugu

Kaitse Kodu! 6/2012

Naiskodukaitse kaks algust: 1925 ja 1927

MERIKE JÜRJO

Jõulude ja uusaasta vahele jäänud päeval, 28. det-sembril 1924, mil oli möödunud vaid 27 päeva kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekat-

sest Tallinnas ja selle lähistel, asutasid ettevõtlikud Tallinna Eesti Naisseltsi liikmed eesotsas Anna Tõrvand–Tellmanniga1 Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna juurde esimese Kaitseliidu naisüksuse, mis kandis Lindade kompanii nime (hilisem Naiskodukaitse Kalevi jaoskond).

Seni kaljukindlana näiv kahe suveräänse riigi kok-kuleppe – 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu-lepingu –, millega idanaaber oli tunnustanud Eesti rippumatust ja iseseisvust, oli Nõukogude Venemaa 1. detsembri mässukatsega põrmustanud. Just selle riigipöördekatse mõjul olid riik ja ühiskond asunud konsolideeritult Eesti riigikaitse laiapõh-jalisele ülesehitamisele, mille kõige ilmekamaks ja massilisemaks väljundiks kujunes vabatahtliku Kaitseliidu kohene taaselustamine, kus meeste

Nii Eesti vabatahtliku riigikaitse kui ka naisliikumise ajaloo seisukohalt tuleb 28. detsembrit 1924 pidada märgilise tähtsusega daatumiks.

kõrval võtsid nüüd koha sisse ka naised. Lindade kompanii eeskujul moodustati 1925. aasta jooksul naisüksused peaaegu kõigis Kaitseliidu malevates.

Naiskodukaitse õigusruumi sünd ja areng

Naiste osatähtsuse kasvu ideel riigikaitse ülesehi-tamises ja arendamises polnud 1920. aastate Eesti ühiskonnas iseenesest midagi uut. 1918. aastal loodud Ühistöö organisatsiooni kaudu olid naised panustanud juba Vabadussõja võidu heaks: nad tegutsesid tagalateenistuse erinevates valdkonda-des, rääkimata sellest, et üle kogu maa tegid nad ära nii koduses maja- kui ka tootvas talupidamises sõjaväkke mobiliseeritud meeste töö. Ka Eesti vabariigi põhiseaduse (1920) § 78 nägi ette kõigi Eesti kodanike kohustuse võtta osa riigikaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras. Mõistagi ei tähendanud see naistele kohustust osaleda sõja-väeteenistuses (ajateenistuses), kuid nad arvati riigikaitsekohuslaseks selle mõiste ühiskondlikult laiemas tähenduses.

Aktiivsete naistegelaste algatusele seadusliku raamistuse andmine vabatahtliku riigikaitse valdkonnas ja Kaitseliidu kõrval viibis esialgu ligi

1 Anna-Emilie Tõrvand-Tellmann, sünd Mälk (1880 Ülenurme — 1953 Molotovi oblast), elukutselt õpetaja, Tallinna I Tütarlaste Gümnaasiumi juhataja 1916—1925, Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Erakolledž’i asutaja ja direktor 1932—1940, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine ja keskjuhatuse liige 1927—1934.

Naiskodu-kaitse Järva

ringkonna toitlustus-

kursused (25. aprill

— 1. mai 1935)

4 X

KA

ITSE

LIID

U A

RH

IIV

15

Aja

lugu

Kaitse Kodu! 6/2012

kaks aastat. Kiiremas korras 2. veebruaril 1925 vabariigi valitsuse kinnitatud Kaitseliidu põhikiri ei näinud ette naisüksuste eksistentsi kui sellist Kaitseliidu meesüksuste (malevkondade) kõrval ja nii tegutsesid naised koos meeskaitseliitlastega esialgu olematus õigusruumis.

Eesti Naisorganisatsioonide Liit (1930. aastast Eesti Naisliit) töötas välja sisult iseseisva nais-kaitseliitlaste organisatsiooni põhikirja projekti. Liidu III kongressil 1925. aastal võeti vastu otsus, millega tunnistati „tungivaks vajaduseks kodu-kaitse töös kõige jõuga Kaitseliiduga koos töötada, kutsuda kõiki Eesti naisi üles kodukaitseks ühi-nema ja kõiki oma jõude Eesti riigi alalhoidmiseks koolitama“. Kaitseliidu ringkondades leiti siiski, et Kaitseliidu töös osalevad naised peaksid olema Kaitseliidu liikmed ja kuuluma Kaitseliidu koha-pealsete allüksuste (malevate, malevkondade) juhtimise alla. Kaitseliidu peastaabi koostatud põhikirja projekti järgi moodustasid naisüksu-sed osa Kaitseliidust, nende tööd juhtisid ühised juhatused ja kogu naiste teenitud tulu kuulunuks Kaitseliidule. Vahel energilisemalt, vahel loiumalt väljendudes kestis põhimõtteline vastasseis 1927. aasta keskpaigani, mil mõlemad pooled Kaitselii-dus üha suurenevast naisliikmeskonnast tingituna mõistsid, et tuleb minna kompromissile. 1926. aasta lõpul oli üle Eesti malevkondade koosseisus juba 3000 naiskaitseliitlast, neist enim Tartumaa ja Tartu, Viru, Tallinna ning Võrumaa malevas. Tartu naiskaitseliitlaste (Tartu Kodukaitse) õlgadel lasus 15.–19. juunini 1927 Tartus korraldatud Kaitse-liidu päevadel nelja toitlustuspunkti ja sama hulga sanitaarpunktide, lisaks mitme sanitaarlendsalga töö korraldamine ja tagamine.

Soome naisvabatahtlikest koosnevat riigikaitselist tugiorganisatsiooni Lotta Svärd2 eeskujuks võttes muudeti malevkondade juures tegutsevad nais-üksused 1927. aasta sügisel omaette töötavaks ja Kaitseliiduga paralleelselt tegutsevaks organi-satsiooniks. Kaitseliidu ülema 2. septembri 1927 käskkirja nr 52 lisana välja antud Kodukaitse nais-ühingu ajutised määrused sätestasid majandusli-kult iseseisva keskkorraldusega eriorganisatsiooni põhimõttel, et töötatakse „ainult Kaitseliidu heaks ja selle ülesannete ja sihtide teostamise kasuks“.

Naiskodukaitse ajutiste põhimääruste maksmapa-nemist põhjendas Kaitseliidu ülem kolonel Johan-nes Roska (1935. aastast Orasmaa) ajutistena vaid seni, kuni leitakse võimalus esitada põhimäärused saadavate kogemuste varal parandatud põhikirjana vabariigi valitsusele kinnitamiseks. Töö Naiskodu-kaitse põhikirja väljatöötamisel kestis kolm ja pool aastat ning päädis selle kinnitamisega 1. aprillil 1931. Põhikirja täiustati paari paragrahvi ulatuses 1933. aastal, kuid põhimõtteline muudatus, mis kahandas Naiskodukaitse iseseisvat juhtimist ja

allutas selle peaaegu täielikult Kaitseliidule, viidi põhikirja sisse 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel.

17. mail 1934 seadustatud põhimõtte järgi muu-deti kõigi Naiskodukaitse juhtimistasandite (jaos-kond, ringkond, Naiskodukaitse esinaine) senised valitavad ametikohad Kaitseliidu kõrgemalseisva pealiku poolt määratavaks. See samm võimaldas allutada Naiskodukaitse kui isamaalise organi-satsiooni meelsuse riigipöördega võimule tulnud

ringkondade kontrollile ja polii-tiliselt ebasoovitavad juhid, s.o valdavalt keelustatud Vaba-dussõjalaste Liidu naisliikmed, esinaiste ametikohtadelt või ka Naiskodukaitse organisatsioo-nist üleüldse eemaldada.

Põhikirja muudeti veel 20. aprillil 1936 ning kahel korral 1937. aastal: 10. veebuaril ja 19. mail. Siis oli see seotud

otseselt Mari Raamoti sunnitud lahkumisega Naiskodukaitse esinaise ametikohalt ning senise peasekretäri Erika Oskar-Männiku määramisega esmalt organisatsiooni ajutiseks juhiks ja 1937. aastast esinaiseks.

Kaitseliit ja Naiskodukaitse: iseseisvus ja ühisosa

1927. aastast Naiskodukaitse tegevust suunavaid „Kodukaitse naisühingu ajutisi põhimäärusi“ tuleb vaadelda eelkõige neid loonud ajastu ja tol ajal valitsenud väärtushinnangute taustal. Eesti naised olid Euroopa mastaabis soomlannade järel3 teisena saanud veebruarirevolutsiooni tulemusena poliitilised õigused, mis omakorda kinnistusid

Naiskodukaitse Pärnu ringkonna loterii (1930. aastad)

Üle kogu maa tegid naised ära nii

koduses maja- kui ka tootvas talupi-damises sõjaväkke mobiliseeritud meeste töö.

2 1921. aastal loodud Lotta Svärd’il oli 1927. aastal ligikaudu 50 000 liiget.3 Võrdluseks: Soomes said naised üldise valmisõiguse 1906. aastal, Ameerika Ühendriikides 1920. aastal, Suurbritannias 1928. aastal,

Prantsusmaal 1944. aastal.

16

Aja

lugu

Kaitse Kodu! 6/2012

Eesti vabariigi esimeses põhisea-duses 1920. aastal. Samas olid aga valitsev üldine ootus ja näge-mus naise positsioonist ja kohast ühiskonnas seotud esmajoones perekonnaga ning naist käsit-leti ühiskonnaliikmena eelkõige tema abikaasa kaudu. Sel ajal abielunaine üldjuhul väljaspool kodu ei töötanud, vaid hoolitses perekonna majapidamise eest ja palgatööd olid sunnitud tegema vaid „meest ootavad tütarlapsed“. Seda põhimõtet toetas ka Eestis kehtinud tsiviilõigus, mille järgi naine ei saanud oma varandust ise valitseda, vaid see õigus oli antud meessoost eestkostjale.

Sellest ühiskonnas valitsenud õigusprintsiibist lähtusid ka loomisjärgus Naiskodukaitse ja Kait-seliidu suhted. Ajutistes põhimäärustes öeldakse otse, et Naiskodukaitse ülesannete täitmine on „ühes Kaitseliiduga äratada ja edendada Kaitse-liidu aateid, süvendada kodanikkude isamaalist ja rahvuslist tunnet, aidata Kaitseliitu kodu kaitsmi-sel ja kodanikkude julgeoleku kindlustamisel ning täita teisi ülesandeid, mis Kaitseliidu ülema poolt tema peale pannakse“. Sellest johtuvalt nähti ka Naiskodukaitse tegevuse alusena otseselt Kaitse-liidust antavate käskude ja korralduste täitmist etteantud raamides. Lisaks määratles nimetatud dokument selgelt Naiskodukaitse kui abistaja rolli Kaitseliidu suhtes, kuid jättis naiskodukaits-jaile vabad käed oma organisatsiooni juhtimisel ja juhtide valikul.

Ja veel. Ühelt poolt käsitleti Naiskodukaitset kui iseseisva keskkorraldusega eriorganisatsiooni, tei-salt oli aga liigne iseseisvus kärbitud tsiviilõigus-likult analoogse nn eestkoste rolli sisseviimisega, mis andis võimaluse Naiskodukaitse kõigi tasan-dite juhatuste otsuste blokeerimiseks Kaitseliidu ülema ja pealike vetoõigust rakendada. Naisko-dukaitse põhikiri kinnitati 1931. aastal seniseid põhimõtteid järgides, kuigi naised püüdsid pro-jekti väljatöötamise käigus alandavast vetoõiguse regulatsioonist vabaneda.

1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel muudetud põhikirjaga kaasnesid juhtimisalased muudatused. Seni valiti kõigi juhtimistasandite esinaisi Naisko-dukaitse üldkoosolekutel, nüüd aga hakkasid neid määrama Kaitseliidu pealikud. See sisult poliitiline muudatus allutas Naiskodukaitse peaaegu täie-likult 12. märtsi riigipöördega võimu haaranud kildkonna usalduse pälvinud Kaitseliidu ülemale ja pealikele ja – nagu kirjutab oma mälestustes Mari Raamot – „nii võidi määrata oma meele järgi juhte – olgu esinaisi keskjuhatuses, ringkondades või jaoskondades“. Seega võib täheldada Teise maailmasõja eelse Naiskodukaitse algusajal valit-senud suhteliselt avara iseseisvuse järk-järgulist

kitsendamist Kaitseliidu poolt, mis on aga samas üsna üheselt 1930. aastail üha autoritaarsemaks muutuva riigi ja ühiskonna peegelpildiks nii Eestis kui ka naaberriikides.

Teine oluline küsimus, mille puhul naiskodukaits-jate ja kaitseliitlaste (peamiselt küll Kaitseliidu juhtkonna) visioon organisatsiooni loomisjärgus

ei ühtinud, oli fi nantsvald-kond. Teatavasti ei rahasta-tud Teise maailmasõja eelset Naiskodukaitset mitte riikli-kest vahenditest nagu täna-päeval, vaid kogu oma tege-vuseks vajaliku raha teenisid Naiskodukaitse jaoskonnad ise ja tahtsid ka omateenitud raha kasutamise üle ise otsus-tada. Raha ehk iseseiseva ja isemajandava kassa pidamise

küsimus vaieldi selgeks juba Naiskodukaitse I kongressil 1928. aasta algul. Kaitseliiduga ühise kassa ideed silmas pidades teatas Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Jaan Maide kongressist osavõtnud naiskodukaitsjaile, et „raha muretse-mine peab üldse jääma naiste hooleks. Soomes korraldavad naised kõik peod ja turud sissetule-kute suurendamiseks, sest naised oskavad seda paremini teha kui mehed“. Naiskodukaitsjate vas-tuseis viis siiski kokkuleppele, et naised säilitavad eraldi kassa ning toetavad Kaitseliitu rahaliselt vastavalt vajadustele ja võimalustele.

Omatulu teenimiseks kasutasid naised mitmeid mooduseid: algatati loteriisid ja korjandusi, otsiti sponsoreid, korraldati tasulisi kursusi ning ette-kannete ja einelauaga pidusid jne. Jaoskondade kohustuseks oli oma malevkonna kaitseliitlaste toitlustamine õppustel jaoskonna jõul ja kulul. Lisaks toetati oma malevkonda laskevõistluste auhindade, relvade või varustuse omandamiseks vajaliku rahasumma eraldamise või lipu annetami-sega. Naiskodukaitse keskaparaadi ülalpidamiseks olid kõik jaoskonnad kohustatud andma teatud protsendi oma tuludest ringkonnale ja ringkond

Naiskodukait-sele kõige olulisemas

valdkonnas sanitaar-alal kujunes eriti hea koostöö Tartu tervishoiu muuseu-miga.

Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad välikatla juures (1930. aastad)

17

Aja

lugu

Kaitse Kodu! 6/2012

omakorda Naiskodukaitse keskjuhatusele üle-ees-tilise tegevuse arendamiseks.

Teise maailmasõja eelse Kaitseliidu teistsugune olemus sisaldus juba tema defi nitsioonis: „Kaitse-liit on apoliitiline, vabatahtlik, riiklike ülesanne-tega seltskondlik rahva omakaitse organisatsioon.“ Siis oli Kaitseliit valdavalt isemajandamisel ja riigi rahaline toetus organisatsioonile väike. Selles defi -nitsioonis sisaldus ootus, et kõik kaitseliitlased panustaksid oma tegevusega mitte ainult sõjali-selt, vaid rakendaksid ka oma tsiviilvõimekuse ja teadmised Kaitseliidu majandusliku olukorra taga-miseks. Ka naistel oli selles osas vastutusrikas ja selgelt mõõdetav roll.

Kindlate üleannetega organiseeritud jõud

Teise maailmasõja eelse Naiskodukaitse peamised tegevusalad olid toitlustus-, sanitaar-, majandus- ja varustusala, lisaks isamaaline ja rahvuskultuuri-line propagandatöö, kehakultuuri arendamine ning noorsookasvatus Kodutütarde organisatsiooni ellukutsumise ja juhendamise kujul.

Ajutised põhimäärused sätestasid, et „eriliseks ülesandeks „Kodukaitse“ naisühingul on Kaitse-liidu sanitaar- ja toitlusalade korraldamine ning majanduslise külje kindlustamine“. Sellest joh-tuvalt jagunes Naiskodukaitse tegevus kaheks: ühelt poolt oli selleks reaalne tegutsemine toidu-valmistamisel või sanitaarvalvekordades Kaitse-liidu õppustel ja laskeharjutustel, kaitseliitlastele varustuse valmistamine tööõhtutel jne. Teiselt poolt koolitati naisi nende ülesannete täitmiseks regulaarselt kõigis eelnimetatud valdkondades. Teadmiste ja oskuste omandamiseks ja täienda-miseks korraldati erinevaid kursusi (keedu- või massitoitlustamise, esimese abi, varustuse valmis-tamise jm kursused), mille läbiviimiseks rakendati ümbruskonnas leiduvaid vastava ettevalmistusega lektoreid-instruktoreid või kutsuti neid kauge-malt.

Naiskodukaitsele kõige olulisemas valdkonnas sanitaaralal kujunes eriti hea koostöö Tartu tervis-hoiu muuseumiga. 1939. aastast pärinev dokument „Aruanne riigikaitse tegevusest 1934–1939“ nägi ette Naiskodukaitse kohustused nn erakorraliste aegade (sõja-, kriisi- või hädaolukord) saabudes: „Naiskodukaitse rakendamise alal on koostatud vastav kava sanitaarasutiste organiseerimiseks sõja korraks. Selle järgi Naiskodukaitse valmis-tab ette mõnede haiglate, kirurgiliste salkade ja toitluspunktide formeerimise ning viib need läbi mobilisatsiooni korral. Tähendatud sanitaarasuti-sed jääksid täienduseks ning abiks sõjaväe organi-satsioonis ettenähtud sanitaarasutistele.“

Organisatsiooni algaastatel olid kõik naiskodu-kaitsjad vähesest liikmeskonnast tingituna sun-nitud tegutsema kõigis või mitmes valdkonnas:

toitlustama, osalema sanitaarvalvekordades, õmblema varustust jne. Üsna varsti aga rakendati spetsialiseerumise põhimõtet, mille puhul iga naiskodukaitsja omandas ettevalmistuse vaid ühel tema enda valitud põhierialal, täiendas end regu-laarselt ja omas kohustust samas rollis ka tegut-seda. Nii-öelda erakorraliste aegade saabudes, s.o 1939. aasta sügisel Teise maailmasõja puhkedes

määrati Naiskodukaitses liik-metele kohustused. See tähen-das naiskodukaitsjate jagu-nemist kahte kategooriasse: esiteks need liikmed (valdavalt abielunaised), kes olid valmis täitma oma ülesandeid kodus või selle lähikonnas, ja teiseks need (vallalised, valdavalt noored naised), kes olid valmis täitma oma ülesandeid vasta-valt vajadusele ka kodust kau-

gemal ja pikema aja vältel. Kohustuste määramise järel kinnitas iga liige allkirjaga, et ta on teadlik enda määramisest ühte või teise kategooriasse. Seega oli iga naiskodukaitsja organisatsiooni 12-aastase tegevuse järel teadlik oma kohustustest ja ülesannetest totaalkaitse printsiipi rakendavas Eesti riigikaitsesüsteemis.

1940. aastaks, mil organisatsioon 27. juunist päevapealt likvideeriti, oli ca 17 000 liikmega Naiskodukaitse kujunenud üheks suurimaks Eesti naisorganisatsiooniks, mille vabatahtlikud liikmed andsid märkimisväärse panuse kodanikkonna riigikaitselisel koolitamisel ja Eesti riigikaitses totaalkaitse printsiibi (riigikaitseks valmistatakse ette kogu tsiviilelanikkond) rakendamisel enne Teist maailmasõda. Ja sellisena ta meile ajaloost paistabki – tegusalt mõjuva massiorganisatsioo-nina nii mastaapide, väljaõppe kvaliteedi kui ka Eesti riigikaitsesüsteemis koha leidnud konkreet-sete ülesannetega.

Sel ajal abielu-naine üldju-hul väljaspool

kodu ei töötanud ja palgatööd olid sun-nitud tegema vaid „meest ootavad tütarlapsed“.

Naiskodukaitse Pärnu ringkonna võimlemisrühm (1937. aasta)

18

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 6/2012

JANA OTSnaiskodukaitsja

Hämmastavalt sageli olen kogenud, et näili-selt lihtsatele küsimustele ei ole kerge vas-tata. Nii juhtus ka Kaitse Kodu! toimetuse

viimasel avatud koosolekul, kus mitte keegi (ka mitte mina) ei osanud vastata küsimusele: „Mis on Naiskodukaitse põhitegevus?“ Peas jooksid ringi kõik Naiskodukaitse erialad. Kuid milline neist on see põhiline? Rumal tunne tuli peale. Kait-seliitlased paraku ei osanud suurt midagi arvata, st pakkusid selleks ainult toitlustust ja esmaabi.

Ja veel kaks lihtsat küsimust, millele vastamisega ma alati jänni jään: „Miks sa seda teed?“ ja „Mis sa sellest saad?“. Ma tõesti ei tea, miks lähen oma vähestel vabadel päevadel AK-4ga metsa rännakule, paduvihmaga paraadile marssima või puhkuse esimestel päevadel paljulapseliste perede laagrisse välikatlaga süüa val-mistama. Ja ma ei oska öelda, mis ma sellest saan. Emotsioonid löövad hinges laineid, samas suu maigutab tummalt kui kalal.

Olen elus õppinud, et küsimused, millele sa ei oska ise vastata, tuleb esitada tar-gematele inimestele. Et tundma õppida Naiskodukaitse põhitegevusi, otsisin välja iga erialagrupi kogemustega esindaja ja palusin tal oma toimetamisi kirjeldada, et mõista, miks nad seda teevad ja mida nad sellest saavad. Kusjuures erialad pole reastatud sugugi mitte tähtsuse järjekorras.

Kas on võimalik, et mõni kirjeldatud erialadest on Naiskodukaitse põhitegevus? Minu meelest mitte – need kõik on ühtviisi olulised ja üksteist täiendavad tege-vused Naiskodukaitses ja just see teebki selle organisatsiooni nii mitmekesiseks, põnevaks ja erinevatele naistele vastuvõetavaks. Iga naine saab siin leida enese-teostus-, arengu-, hindamatute kogemuste ammutamise ja koostöövõimaluse ning, mis peamine, võimaluse anda panus oma kodu ja kodumaa kaitseks. On vaja ainult oskust mõista, „mida sa sellest saad“.

Mida naised teevad?Naiskodukaitsjad tegutsevad kaheksas erialagrupisKaitse Kodu! vaatas erialagruppides ringi ja leidis eest uskumatult kireva koosluse tegevusi, hulga särasilmseid naisi ja vastutusrikka ülesande koolitada muu hulgas ka Kaitseliidu ametikohtadele sobivaid spetsialiste. Saame lugejateni tuua vaid killukese kogu spektrist ja jutustame iga erialagrupi tegemistest ühe naiskodukaitsja silmade läbi.

MeditsiinNaiskodukaitses 19 aastat tegutsenud Maret Kommerit võib iseloomustada kui aktiivset ja kriitilise mõtlemisega inimest, kes näeb kitsaskohti esmaabi valdkonnas ja pakub välja ka või-malikke lahendusi. Esmaabi (EA) valdkonnas on Mareti tööpõld kasvanud nii laiaks, et vabatahtlikuna tuleb tal teha sageli va-likuid, mis tekitavad hinges rahulolematust.

Mareti põhitegevuseks EA erialal on baasväljaõppe läbiviimi-ne Naiskodukaitse ringkondades, noorteorganisatsioonides ja Kaitseliidus, õppematerjalide kajastamine ning EA propagee-rimine ja ennetustöö õnnetuste vältimiseks, lisaks EA eriala-võistlustel ja sõjalis-sportlikel võistlustel esmaabipunktide korraldamine-läbiviimine-hindamine. Meditsiinigrupi tööks on ka esmaabi tagamine paraadidel ja õppustel. Selles valdkon-nas tuleb end pidevalt täiendada, et n-ö reel püsida. Maret on olnud kaasatud ka rühmaparameediku kursuse õppekava koostamisse.

Maret väärtustab EA eriala kui arenguvõimalust Naiskodukait-ses: „Õpilasest on kasvanud õpetaja.“ Ta peab Naiskodukait-set selle rikkaliku tegevuse, paindliku juhtimissüsteemi ja hea organiseeritusega kordi ahvatlevamaks organisatsiooniks kui ükskõik millist muud valikut.

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakir-jeldused: meditsiinigrupp

Tegevus:1) esmaabi õpetamine;2) esmaabi tagamine väljaõppeüritustel;3) erialase väljaõppe planeerimine ja läbiviimine;4) grupiliikmete arvestuse pidamine;5) meditsiinivarustuse haldamine oma pädevuse piirides.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, empaatiavõimelised, hea pingetalu-vuse, suhtlemisoskuse ja füüsilise vormiga meditsiinihuvi-lised naiskodukaitsjad, kes soovivad teisi aidata.

19

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 6/2012

Naiskodukaitse avalike suhete grupi liikmed ohutusalasel perepäe-val Rakvere Põhjakeskuses

Avalikud suhtedAvalike suhete grupi tööd soostus tutvustama Kristel Kitsing, kes on Naiskodukaitses tegutsenud seitse aastat. Tänaseks Viru ringkonna avalike suhete (AVS) gruppi vedavat ja Viru maleva teavituspealikuna tegutsevat Kristelit tuleb iseloomustada kui kohustetundlikku ning töösse südame ja hingega suhtuvat inimest. Tema põhimõte avalike suhete vallas tegutsedes on olla justkui advokaat, kellele tuleb kõik ära rääkida, sest info kättesaadavus võimaldab tal oma tööd hästi teha. Tema eesmärgiks on ennekõike avalikkusele informeeriva sõnumi edas-tamine ja olulisel kohal on ka organisatsioonis läbipaistvuse loomine.

AVSi grupp planeerib või aitab kaasa organisatsiooni püüdlustele mõ-jutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas. Põhitegevuseks on sellise teabe või sõ-numi sihtrühmadeni ja laiema avalikkuseni viimine, mis toetab organi-satsiooni eesmärkide saavutamist. Eesmärkideks on organisatsiooni maine kujundamine, säilitamine ja liikmeskonna kasv. Eesmärkide ellu-viimiseks kasutatakase neljanda võimu ehk meedia mõju — jälgitakse organisatsiooni liikmete tegevuse ja käitumise mõju avaliku arvamuse kujunemisele ning korraldatakse mitmesuguseid üritusi või lüüakse neil kaasa, tutvustades organisatsiooni. AVSi grupi töövaldkond on ka aja-loo kogumine ja jäädvustamine: nii organisatsiooni tegevust kajastava fotokogu täiendamine kui ka trükimusta raiutud kirjatööde säilitamine.

Et AVSi valdkonna tegevused eeldavad erialaseid teadmisi, on AVSi grupi üks tegevustest meeskonnaliikmete koolitamine ja koolituste korraldamine.

Kristel panustab Naiskodukaitse AVSi tegevusse eelkõige seetõttu, et võrreldes teiste vabatahtlike organisatsioonidega, kus ta on kaasa löö-nud, on Naiskodukaitses avalikud suhted tähtsustatud: juht hindab nii suhtekorraldust kui ka suhtekorraldajat ennast. Lisaks adub ta, et AVSi vallas tegutsemine avaldab organisatsioonile mitmeti suurt mõju.

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakirjeldused: avalike suhete grupp

Tegevus:1) ringkonna avalike suhete alane tegevus;2) ringkonna ajaloo kogumine ja säilitamine;3) erialase väljaõppe planeerimine ja läbiviimine ringkonnas;4) grupi liikmete arvestuse pidamine;5) grupi varustuse haldamine.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, arvutit vähemalt tavakasutaja tasemel kasu-tada oskavad, organisatsiooniteadlikud, ajakirjandus-, fotograafi a-, kujundus- või ajaloohuviga, korrektse välimuse ja positiivse ellusuh-tumisega naiskodukaitsjad.

FormeerimineMare Laide kuulub Naiskodukaitse ri-dadesse 1996. aasta oktoobrist. Patt on kirjutada Marest kui ainult formee-rijast, sest tegelikult on ta mitmekülg-ne inimene ja ka Naiskodukaitse kon-tekstis oleks lihtsam välja tuua need erialad, millega ta ei tegele (kui neid üldse on). Mare korduv mõte esimesel formeerimiskoolitusel oli, et kellele, kuradile, seda kõike vaja on, kuid täna-seks on ta Läänemaal formeerimiskes-kuse ülem.

Mare kirjeldab formeerimistööd liht-sustatult järgmiselt: „Formeerimine on sõjaaja üksuste kokkupanek ehk lihtsamalt: võtan tänavalt tulnud viigi-pükstes ja triiksärgis mehe vastu, an-nan talle vormi, varustuse ja relva ning saadan teisest uksest sõtta. Mõne aja möödudes ehk siis reservõppekogu-nemine lõppedes toimub vastupidine: laos seismisest veidi kortsunud püks-tes ja särgis mees läheb oma tavaellu tagasi. Peegleid me riietusruumidesse üles ei pane, sest te ei kujuta ette, kui edevad võivad mehed olla.“

Tegelikkuses on asi muidugi oluliselt keerulisem, sest kogu varustuse pane-vad formeerijad varem valmis ja kui for-meerimine on kavas väljaspool staapi, viivad selle ka autodega kohale. Hinge ajavad Marel täis need kutsealused, kes ilma põhjuseta ja ette teatamata kohale ei ilmu — see teeb juurde suurel hulgal tühja tööd. Läänemaal viib for-meerimist läbi 34-liikmeline formeeri-misgrupp ja Mare peab kõige aluseks head koostööd ja professionaalsust. On müüt, et formeerimisse sobivad ainult naised ja veteranid. Mare kogemused ütlevad, et naised kindlasti, aga ka me-hed peavad olema tugevad, tehnilise taibu ja kiire mõtlemisega. Ja veel leiab Mare, et just formeerija töö tõttu ei saa ta füüsilise vormi üle kaevata.

Naiskodukaitset väärtustab Mare see-tõttu, et on saanud siit hindamatuid teadmisi, kogemusi, häid ja väga häid tuttavaid. „Olen saanud rinnuni mudas rabeleda ja ballikleidis parketil tantsi-da.“

Naiskodukaitse väljaõppe üld-põhimõtted ja erialakirjeldused: formeerimisgrupp

Tegevus:1) tegutsemine maleva formeeri-

mispunktides ja -keskustes;2) ringkonna formeerijate arvestu-

se pidamine;3) ringkonna lao haldamine.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, hea füüsi-lise vormiga kohusetundlikud nais-kodukaitsjad.

20

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 6/2012

NoortejuhtMaire Kruus on Naiskodukaitse liige 2003. aastast. Maire on noorteinstruk-tor, kes leiab, et noored on need, kes hoiavad tema hinge noorena.

Maire on Kodutütarde Lääne ringkonna Liblikate rühma rühmajuht. Oma te-gevuse prioriteediks on ta võtnud kodutütarde järgukatsed, sest järgukatse-te teemade valik on lai. Saab teha palju põnevat: matkamängud, metsa- ja spordilaagrid, matkaks õppimine ja metsas olemiseks vajalike tarkuste oman-damine. Samas saab teha näputööd, askeldada köögis, panna end proovile esmaabiandjana. Noortejuhi tegevus on andnud võimaluse ka ise koos las-tega erinevaid teadmisi ja tarkusi omandada. Sarnaselt paljudele noorteinst-ruktoritele ei valinud Maire Naiskodukaitses noortejuhi eriala, vaid hoopis töö noortega tõi Maire Naiskodukaitsesse. Naiskodukaitses peab Maire oluliseks laia tutvuskonda: peaaegu igas Eestimaa nurgas on inimene, kes vajadusel on nõus aitama nii nõu kui ka jõuga.

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakirjeldused: noor-tejuhtide grupp

Tegevus:1) noortejuhtidena tegutsemine Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organi-

satsioonis;2) Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide koostöö edendamine;3) grupiliikmete arvestuse pidamine.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, lapsi armastavad, tegutsemishimulised, kannatli-kud, heade suhtlemisoskustega, rõõmsameelsed ja noorsootööst huvitatud naiskodukaitsjad.

Pole sugugi haruldane, et töö noortega toob noor-tejuhi Naiskodukaitsesse

KultuurBerit Cavegn otsustas Naiskodukaitsega liituda samal päeval, kui kuulis selle olemasolust. Berit, kes loetleb oma hobidena nagu muuseas joonistamist, laulmist, kokkamist ja lugemist, oli Tallinna ringkonna kultuurigrupi juhi kohale ütlemata loo-giline valik.

Berit tõi Tallinnas kokku ringkonna lauluringi ja pakub võima-lust oma mitmekülgseid huvisid teistega jagada. Kultuurigrupi juhina ongi tema ülesanne mõelda välja ja korraldada ringkon-na naistele üritusi, mis mahuksid märksõna „kultuur“ alla. Näi-teks viimati said naised Beriti eestvedamisel kokku eesti leiva paremaks tundmaõppimiseks.

„Naiskodukaitse paelub mind oma võimalustega. Mind huvita-vad militaarvõistlused, matkamine, esmaabi õppimine ja prak-tiseerimine. Missugune teine organisatsioon ühendab neid kõiki? Lisaks veel erinevad juhtimis-, esinemis- jms kursused, mida saab ka tsiviilelus rakendada,“ loetleb Berit põhjusi kuu-luda Naiskodukaitsesse.

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakir-jeldused: kultuurigrupp

Tegevus:1) seltskondlike ja pidulike ürituste korraldamine;2) erinevate hobigruppide loomine ja nende kooskäimise

korraldamine (vastavalt võimalustele valida sobivad alad: rahvatantsuring, laulukoor, orkester, käsitööring, näitering);

2) erinevate õppepäevade korraldamine;3) esinemine;4) motivatsiooniürituste korraldamine;5) rahvuskultuuri hoidmine;6) heategevus;7) grupiliikmete arvestuse pidamine.

LiikmedKõik soovijad.

Side ja staapAleksandra Zaverjuhha on olnud naiskodukaits-ja üheksa ja pool aastat. Ta on vastanute seas erandlik selle poolest, et astus Naiskodukaitses-se kindla soovi ja huviga õppida sideeriala, kuigi ta arusaam sidest oli tol ajal pisut ekslik ja sõja-fi lmidepõhine. Staabitöö inspireeris Aleksandrat hiljem tänu tegevusrohkusele.

Aleksandra tegutseb Tartu ringkonna sideinst-ruktori ja staabiassisteerimisel mentorina alga-jatele kolleegidele. Sideväelase põhitegevuseks on side loomine, sidepidamine ning sideühen-duste hooldus ja parandus. Staabiassistendi töö eesmärgiks on toetada staabi toimimist tehnilist laadi info haldamise ja vahendamisega seotud ülesandeid täites. Staabiassistendi põhiülesan-neteks on staabi territooriumi haldamine, doku-mentide töötlemine, töö topograafi lise kaardiga, sidepidamine ja vahetu ülema antud ühekordse-te ülesannete täitmine.

Oma töö väärtusena hindab Aleksandra ene-searengut tehniliste teadmiste omandamises, samuti juhtimise ja asjaajamise oskuste ja ko-gemuste kasvu, mida saab omakorda kasulikult rakendada nii Naiskodukaitses jaoskonna juhti-misel kui ka eraelus tööalaselt. Palju teadmisi on ta saanud kolleegidelt. Tal on õnnestunud tutvuda ka välismaa staabikorralduse ja juhtimi-seripäradega. Samuti peab Aleksandra oma töös oluliseks info liikumist Naiskodukaitse erineva-te „põlvkondade“ ja tasemete vahel, oskuste ja kogemuste jagamist.

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakirjeldused: side- ja staabigrupp

Tegevus:1) maleva õppustel vajalike kohtade täitmi-

ne;2) muudel õppustel, võistlustel jne staabias-

sistendi ülesannete täitmine;3) erialase väljaõppe planeerimine ja läbivii-

mine ringkonnas;4) grupiliikmete arvestuse pidamine;5) grupi varustuse haldamine.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, arvutit vähemalt ta-vakasutaja tasemel kasutada oskavad, hea pingetaluvusega, füüsiliselt heas vormis, tä-helepanelikud ja täpsed naiskodukaitsjad, kes soovitavalt oskavad vähemalt algtasemel ing-lise keelt.

21

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 6/2012

Terves kehas on terve vaim. Vaimu hoiavad tervena ka naiskodukaitsjad

Eriliseks teeb toitlustamise toimetamine välitingimustes, eemal kraaniveest ja elektripliidist

ToitlustusElle Vinni on Alutaguse ringkonna taasasu-taja. Kohe täitub tal 15 aastat Naiskodu-kaitses. Ellet võib iseloomustada kui üdini positiivset, seltskondlikku ja rõõmsameelset inimest, kes, tehes ükskõik mida, teeb seda südamega ja võimalikult hästi. Tema motoks on: „Käitu teistega nii, nagu tahad, et sinuga käitutaks.“

Toitlustusega hakkas Elle tegelema Naiskodu-kaitses seetõttu, et tol ajal oli oli Kaitseliidu poolt toitlustemise järele suur nõudlus. See ei ole mõistagi välistanud muid tegevusi (orien-teerumine, püssilaskmine jne). Paljudele võib toitlustamine näida igavana: kalkulatsiooni koostamine, toidu valmistami-ne, hügieen, toiduainete ettevalmistamine jne. Elle teab, et eriliseks teeb toitlustamise välitingimustes toimetamine ja loominguliseks peolaudade valmistamine. See eriala on mitmekülgne ja seal on väga oluline meeskonnatöö.

Toitlustuse eriala on Elle isiklikku arengut, kogu tema elu mõõtmatult mõjutanud. Ta on käinud toitlustamist õppimas Rootsis mereväe intendantide koolis, juurutanud ja eest vedanud toitlustuse erialakoolitusi Naiskodukaitses. Koos erialaga on toimunud ka eneseareng. Et meeskonda arendada, õpetada ja juhtida, peab pidevalt ka endas paljut arendama: kannatlikkust (et tulla toime ka saamatute õpilastega), läbirääkimisoskust (et möödarääkimisi vältida), tolerantsust erinevate inimeste suhtes, inimeste võimetega arvestamist, emotsionaalset intelligentsust (et juhtida oma emotsioone), vajadusel veidi ka inimestega manipuleerimist. Elle peab hindamatuks väärtuseks seda, mida ta selle 15 aastaga on õppinud.

Elle ei ole kordagi mõelnud organisatsiooni vahetada, sest ta lihtsalt ei usu, et kusagil mujal on põnevam kui Naisko-dukaitses: „See ei ole lihtsalt võimalik.“

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakirjeldused: toitlustusgrupp

Tegevus:1) maleva õppuste vms toitlustamisvajaduste tagamine;2) ringkonna õppuste, pidu- ja muude ürituse toitlustusvajaduste tagamine;3) baasväljaõppe toitlustusmooduli läbiviimine;4) erialase väljaõppe planeerimine ja läbiviimine ringkonnas;5) grupiliikmete arvestuse pidamine;6) toitlustustarvikute ja toiduainete arve pidamine.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, tervisetõendit omavad, hügieeninõuetest kinni pidavad, hea pingetaluvusega, meeskonnas ja välitingimustes töötada suutvad positiivse ellusuhtumisega naiskodukaitsjad.

SportLeili Särg on olnud Naiskodukaitse ridades seitse aastat, peab end „igaveseks sehkendajaks“, kes on ise sportimisest huvitatud ja seetõttu enesestmõis-tetavalt sobilik inimene spordigruppi eest vedama.

Leili põhimõtted Naiskodukaitses on lihtsad ja sel-ged: „Spordigrupi eesmärk on, et terves kehas oleks terve vaim. Naiskodukaitsja ei saa olla tegus, kui ta liha(s) on nõder. Head füüsilist vormi nõuab aga iga Naiskodukaitse eriala — nii kokkamine, meditsiin, staabiassistendi töö, koormusmatkad kui ka muu militaarne tegevus.“ Kõige stabiilsemalt toimetab Leili koduringkonnas Sakalas laskmisgrupp. Sügi-sest kevadeni toimuvad korrapärased ujumistunnid ja võrkpallitreeningud, kui on lund, siis ka suusata-mine. Kevadest sügiseni tegelevad sakalased jooks-mise, jalgrattasõidu, kepikõnni ja rulluisutamisega. Neli hakkajat naist käib enesekaitsetreeningul. Ringkonnas korraldatakse laskevõistlusi, sõjaväelist kolmevõistlust ja füüsilisi katseid. Spordigrupi liik-med on abiks kodutütarde ja noorkotkaste laagrites ning esindavad ringkonda malevate üleriigilistel spordivõistlustel.

Leili peab oluliseks spordigrupi liikmete sihipärast treeningut eesmärgi nimel. Ta näeb oma tegevuse väärtust Naiskodukaitses riigi kaitsevõime tugev-damises. Naiskodukaitset hindab Leili mitmekülgse tegevuse tõttu.

Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialakirjeldused: spordigrupp

Tegevus:1) spordilaagrite ja -võistluste (sh militaarvõist-

luste) korraldamine;2) mängude korraldamine avalike suhete suunit-

lusega üritustel;3) sportimisvõimaluste leidmine ringkonna ta-

sandil;4) ringkonna esindamine spordivõistlustel;5) tervislike eluviiside propageerimine;6) grupiliikmete arvestuse pidamine;7) grupi varustuse haldamine.

LiikmedBaasväljaõppe läbinud, organiseerimisvõimega, tervislikest eluviisidest ja/või spordist huvitatud naiskodukaitsjad, samuti vastupidavad, tahtejõu-lised ja militaarrännakutel või võistlustel osalemi-sest huvitatud naiskodukaitsjad.

22

Pers

oon

Kaitse Kodu! 6/2012

Aasta naiskodukaitsja: kõige olulisem on sisemine tunne

2 X

LIIV

I REI

NH

OLD

Suurele pere-pildile mahuvad

Meelise poeg Siim, Meelis,

Nele, Nele tütar Luiselotta ning Meelise ja Nele ühine pesamu-

na Lisete

LIIVI REINHOLDKaitse Kodu! peatoimetaja

Ajame aasta naiskodukaitsja Nele Sarrapikuga juttu kange piimakohvi ja Nele küpsetatud kodujuustupiruka kõrval tema kodus, suures

päikest täis majas mururohelisel Märjamaal. Suure-mad lapsed joovad kakao ära ja lähevad mängima, seitsmekuune pesamuna mõnuleb isa süles. Nele ei saa kuidagi laia naeratust tagasi hoida, kui puhku-seplaanidest räägib: augusti keskpaigas saab preili Sarrapikust proua Pernits. Aga naeratus püsib suul ka siis, kui jutt läheb Naiskodukaitsele.

Mis sa arvad, mille eest sa aasta naiskodukaitsja tiitli said?Aasta naiskodukaitsja tiitlit vääriks igaüks neist, kelle kandidatuur esitati. Aga miks mina? Arvan, et see tiitel ei ole mulle antud selle ühe aasta eest, olen vabatahtlik olnud juba üsna pikka aega ja üht-teist jõudnud teha ka, ilmselt on see rohkem „elutööpree-mia“. Ühte asja on väga raske välja tuua, seda enam, et kusagil segunevad palgatöö ja vabatahtlik töö. Kuhu sa tõmbad piiri, et mis on tehtud vabatahtlikult ja mis palga eest? Loodan, et olen algusest peale tubli olnud. Vähemalt olen seda püüdnud ja selle käigus paljude teiste abiga ka midagi ära teinud. Kolm aastat Tartu ringkonna esinaisena oli tõsine ülesanne, sellega sain hakkama. Aga kui rääkida Rapla ringkonnast, siis siin sai minust jaoskonna, ja mitte väga lihtsa jaoskonna esinaine. Siin oli enne esinaine olemas, aga suureks paisunud jaoskond jagati pooleks ja kõik said valida, kumba jaoskonda minna. Osa valis Kaerepere, osa Rapla jaoskonna, aga kõik ka need, kes ei öelnud

midagi, jäid Rapla jaoskonda. Minu eesmärk on, et minu ametiaja lõpuks oleks Rapla jaoskond jalul ning iga naine teaks ja mäletaks, et ta kuulub Naiskodu-kaitsesse, ja näitaks seda ka tegudega.

Ütled, et oleks hästi, kui teaks ja mäletaks. Aga millise naiskodukaitsjaga sa oma sisemiste kritee-riumide järgi rahul oled?Ma olen praegu rahul, kui nad minuga vähemalt suht-levad. Mina tulin ju võõrasse ringkonda ega tunne neid naisi vanast ajast, nii et kunagi möödunud aktiivsed ajad mulle eriti korda minna ei saa. Aga ma olen rõõmus nende üle, kellega olen saanud kontakti ja kes on väljendanud oma soovi Naiskodukaitses olla ning põhjendanud, miks ta praegu aktiivne ei ole või välja tulla ei saa. Kui inimesel ei ole mingeid takistusi (näiteks osa soovib Naiskodukaitsest kõrvale jääda, kui sünnib laps, on kiire aeg ülikoolis või tööl), siis korra kuus oleks kusagil käia täitsa tore. Ma oleksin väga-väga rõõmus, kui kõik minu jaoskonna naised käiksid Naiskodukaitse üritusel korra kuus.

On organisatsiooni liikmete osalusaktiivsus sinu kui jaoskonna esinaise silmis kõige suurem mure-koht?Tundub nii. Kui sain jaoskonna esinaiseks, oli see pisut lõhkine ja räsitud jaoskond. Alguses me ei võtnudki eesmärgiks midagi väga militaarset, vaid lihtsalt meie-tunde loomise. Et kõik tuleksid välja ja teeksid midagi, et tekiks oma seltskonna tunne. Siis tahavad inimesed hakata jälle üritustel käima. Tartu ringkonna teeõhtute eeskujul hakkasime korraldama kord kuus naisteõhtuid – õpime midagi lihtsat, ajame juttu ja saame tuttavaks –, sest me ju isegi ei tundnud esialgu üksteist. Mulle näib, et see on vilja kandnud, sest paljud vahepeal passiivseks jäänud liikmed on hakanud naisteõhtutel käima. Meie-tunne on ka

23

Pers

oon

Kaitse Kodu! 6/2012

hakanud tekkima, inimesed juba tunnevad üks-teist. Kui me selle meie-tunde juba kätte saame, siis saab edasi mõelda, et mis eesmärke endale seadma hakata.

Naiskodukaitsega on seotud ka sinu palgatöö. Kuidas sa tõmbad piiri vabatahtliku ja palgatöö vahel?Endale ma seda piiri tõmmata ei püüagi. Minu õnn on, et see kõik ikka veel mulle meeldib, ja ma ei usu, et sellest niipea tüdineksin. Eks töö [Kaitseliidu Koolis Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialistina] tule koju kaasa küll, aga et terve mu pere on igati asjasse segatud, pole see siiani probleemiks olnud. Naljaga pooleks võib öelda, et kui olen töö juures, siis teen pal-gatööd, ja kui kodus, siis vabatahtlikku tööd. Praegu lapsehoolduspuhkusel olles on küll mõnel korral tekkinud hetki, et mõtlen: kui nüüd veel keegi midagi palub ära teha, siis ma ütlen „ei“. Just korraldasime fotovõistlust ja see nõudis vahepeal väga palju aega.

Kas see, mis sa ütlesid, tähendab, et sa ei teegi tööd, ei palga- ega vabatahtlikku tööd, vaid seda, mis sulle meeldib ja mis on vaja ära teha?Jah, võib öelda küll, et see on minu missioon.

Aga miks?Sellele on üheselt raske vastata. Ma võin küll öelda, miks ma Naiskodukaitsesse tulin. See oli puhtalt pat-riotismist, ma tahtsin midagi Eesti heaks teha. Patrio-tism on ka praegu alles, aga kõik muu on lisandunud. Näiteks see, et Naiskodukaitses on toredad inimesed ja kõik mu sõbrad on Naiskodukaitses. Lisandunud on ka see, et kuna ma olen hakanud tegelema koo-litamisega, siis saan muuta ja paremaks teha teiste inimeste elu. See on üks oluline vastus küsimusele „miks?“.

Mis su ellu veel mahub peale Naiskodukaitse ja pere?Ma õpin ülikoolis [Tallinna Ülikoolis haridustehno-loogia magistriõppes]. Ega mul mingit muud hobi küll ole, aga mulle tundub, et polegi vaja, sest Naisko-dukaitse on piisavalt avar, siin saab teha sada miljonit asja. Siin saab sportida, kultuuriga tegeleda... Mis iganes sinu huvi ka ei oleks, ikka leidub viis, kuidas seda Naiskodukaitses rakendada.

Sinu jutt kõlab peaaegu et liiga positiivselt. Kas on ka midagi sellist, millega sa rahul ei ole?Ikka on. Kõik algab alati inimestest. On veel palju arenguruumi, et inimestele personaalsemalt lähe-neda.

Kas saad endale aukirjaga aasta naiskodukaitsja-na üldse kriitikat lubada?Miks mitte? Ikka saan. Seda enam saan. Meil ei ole ju selline organisatsioon, mis peaks näitama, kui hästi meil kõik on. Pigem võime teadvustada seda, et mõned asjad saaksid olla veel paremini.

Aga miks just Naiskodukaitse? On ju veel Puna-ne Rist, vabatahtlik vetelpäästeühing ja kodutute loomade varjupaik — sõnaga, kõiksugu kohti, kus midagi kodumaa heaks ära teha, jagub.Need on ka kõik väga tänuväärsed ja vajalikud orga-nisatsioonid. Ja kui keegi leiab, et see on tema koht, siis ongi väga hästi. Aga kui sa tahad tegeleda mitme asjaga – meditsiini kõrval millegi teise ja kolmanda ja neljandaga – ja lisaks seltskonnaelu elada, on Naisko-dukaitse ilmselt parim valik.

Kui palju inimesi sa sellise jutuga oled Naiskodu-kaitsesse meelitanud?Mitte ühtegi. Olen sellele mõelnud ja ega ma vist olegi kedagi värvanud. Tõesti, ma ei suuda nimetada mitte ühtegi inimest, kelle mina oleksin siia toonud. Küll aga leidub inimesi, kes on minu pärast siia jäänud. Naiskodukaitse siseveebi arutlusest, kus räägiti, miks keegi on Naiskodukaitsesse tulnud, sain sellele mõttele kinnitust. Et inimesed, kes on juba tulnud mõttele Naiskodukaitsesse tulla, on saanud minu käest kinnitust, et see on õige mõte. See on väga uhke tunne. Ma olen ju kõigest tavaline naiskodukaitsja ja teadmine, et leidub naisi, kes on siia minu pärast jäänud, on väga eriline.

Mis sa arvad, milline on järgmine aasta naiskodu-kaitsja?Järgmine aasta naiskodukaitsja on südamega ini-mene. Ta panustab südamega organisatsiooni ja nen-desse inimestesse, kes siin on. Mida iganes ta ka ei teeks – on ta välikokk, staabiassistent või ringkonna esinaine, ükskõik kes –, kõige olulisem on sisemine tunne.

Olen vaba-tahtlik olnud juba üsna

pikka aega ja üht-teist jõudnud teha ka, ilmselt on see rohkem „elutööpree-mia“.

Sinise kaltsu-vaiba kinkisid Nelele Rapla naised aasta naiskodu-kaitsja tiitli puhul

24

Maa

ilmap

ilk

Kaitse Kodu! 6/2012

27. märts 2013 — 7890 päeva!

P ikkadel Nõukogude okupatsiooni aastakümnetel räägiti Eesti ajast kui mingist enne-muistsest kuldajastust. Pärast sõda sündinuile tundus see väga kauge minevikuna, mis koguni taandus ühte ritta varem palju räägitud vana hea Rootsi ajaga. Teise maailmasõja

õudused, sellele järgnenud stalinlik terror, siis pikapeale saabunud hruštšovlik sula ja viimaks brežnevlik paigalmarss tekitasid kõik ühtekokku aegruumi, mis oli ääretu. Ümbritsevast raud-sest eesriidest hoolimata. Nõnda olime harjunud mõtlema esimese iseseisvusaja 22 aastast kui mingist omaette igavikust — ajastust, mis kestis väga kaua. Me ei liigendanud seda sisemi-selt kuigivõrd, ehkki 1920ndad erinesid oluliselt 1930ndatest. Ajataju paradoks on, et nüüd, mil esimene Eesti aeg jääb aina kaugemale ja praegune Eesti aeg üha pikeneb, tunduvad mõ-lemad lühikesena.

Oleme olnud juba 21 aastat jälle vabad. Kas see on pikk aeg? Neile, kes on sündinud kaks aastakümmet tagasi, tundub see kindlasti pikk. Aga mulle näib, et 1991. aasta oli alles hiljuti. 20. august 2012 tuletab meelde, et oleme lähenemas ühele üliolulisele verstapostile. Jah, 24. veebruaril järgmisel aastal saab Eesti Vabariik 95-aastaseks. Hakatakse lugema päevi 100. sünnipäevani. Ent mitte ainult. On veel midagi väga tähtsat.

Oleme harjunud rääkima, et esimene Eesti iseseisvusaeg kestis umbes 22 aastat. Aga kas oleme võtnud vaevaks arvestada seda aega päeva täpsusega? See on huvipakkuv selle poo-lest, et siis saame teada, millal ületab meie teine iseseisvusaeg pikkuse poolest esimese. Ehk teisisõnu: mis kuupäeval lööme oma vabaduse rekordi?

Eesti vabariik kuulutati Tallinnas välja 24. veebruaril 1918 ja me peame seda oma riigi amet-likuks sünnipäevaks. Saime oma seniolematut vabadust ja iseseisvust nautida esialgu vaid ühe päeva — 25. veebruaril okupeerisid keiser Wilhelm II väed Tallinna. Kuid Saksamaal sügisel puhkenud revolutsiooni tõttu asusid nad peagi siit lahkuma ja 11. novembril 1918 tuli Eesti vabariigi ajutine valitsus põranda alt välja ning hakkas Tallinna Raekoja platsilt tänasest Õpe-tajate Majast Eesti riiki tegelikult valitsema.

Eesti seaduslik riigivõim toimis kuni 17. juunini 1940, mil Stalin murdis Tartu rahulepingu alusel sõlmitud baaside lepingut ja okupeeris sõjaliselt Eesti vabariigi maa-ala. Järgnes aas-tapikkune Nõukogude, kolme aasta pikkune Saksa ja siis taas 47 aasta pikkune Nõukogude okupatsioon, mil Eesti vabariik toimis peamiselt de iure.

Otto Tiefi juhitud valitsus heiskas küll enne Vene tankide saabumist 22. septembril 1944 Pika Hermanni torni sinimustvalge riigilipu, ent see aeg ja ruum jäid liiga üürikeseks, et pikendada meie vabaduspõlve. Just nii nagu ka sinimustvalged lipud suvesõjas 1941, sakslaste tulles, ei toonud meile uut vabadust.

Nüüd aga, eelöeldust lähtuvalt, natuke aritmeetikat. 24.02.1918 kuni 25.02.1918 on üks päev. 11.11.1918 kuni 17.06.1940 on 7889 päeva. Nõnda siis kestis meie esimene iseseisvusaeg Vabadussõjale eelnenud Saksa okupatsiooni tõttu tunduvalt vähem kui 22 aastat — see kestis 7890 päeva. (Milline kaunis jada — 7, 8, 9, 10!) Oma uue vabaduse alguseks loeme 20. augusti 1991. Millal möödub siis 7890 päeva sellest algusest? Arvutused kinnitavad, et see päev saabub järgmisel kevadel. 27. märtsil 2013 on jälle 7890 vabaduse päeva meie seljataga. Eel-oleva aasta 27. märtsil — kui vahepeal midagi koledat ei juhtu — lööme oma vabaduse rekordi. Teine Eesti aeg saab pikemaks esimesest.

27. märts 2013 on kolmapäev. Me ei tea, kas see päev on päikseline või pilvine, karge või tuuline, aga me teame, et see päev on meile oluline. Võiksime ehk tõsiselt arutada, mil viisil seda päeva tervitada, kuidas see sisustada. Et Kaitseliit on sündinud 11. novembril 1918, päeval, mil Eesti vabariigi valitsus asus oma riiki tegelikult valitsema, võiks just Kaitseliit olla eeskujuandja kogu Eestile, et see tähtis murdepäev jääks väärikana püsima meie tulevaste põlvede kalendritesse.

Sümbolitel on ajaloos suur kaal. Neil on maagiline ühendav ja liitev mõju. 27. märts 2013 paigutub sobivalt Eesti vabariigi 95. ja 100. sünnipäeva vahele ning annab tõuke aruteludeks oma vabaduse ja riigi olemuse üle. Küsimus ei ole üksnes selles, et meil pole pealinnas Jaan Poska, Kons-tantin Pätsi ega kindral Laidoneri ausammast, ka mitte viieteistkümne kunagise riigivanema ausammast, kellest paljudel pole oma haudagi. Kü-simus on ennekõike selles, mida saaks või peaks iga kodanik tahtma või suutma teha omaenda riigi nimel, omaenda riigi heaks. Ja sellega oma laste ja lastelaste heaks.

TRIVIMI VELLISTE,Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

25

Vast

ukaj

a

Kaitse Kodu! 6/2012

OTT LAANEMETS, vanemleitnant

Kaitse Kodu! eelmises numbris kirjutas Rita Loel Kaitseliidu Saaremaa maleva meredivis-joni unistusest.1 Arendan mõtet Merekait-

seliidust edasi ja selgitan selle arengu mõningaid salakarisid. Kaitseliitlaslik altpoolt üles initsiatiiv Merekaitseliidu arendamisel on tänuväärne ja näitab, et kusagil on inimesi, kes kaunist mere-vaatest ehk ka kaugemale mõtlevad. Kaitseliidu ja kaitseväe juhtorganite ülesanne on see initsiatiiv üles korjata ja ilusatest vormidest, medalitest ja mõõkadest sisulisemasse suunda juhtida.

Merekaitseliit eksisteeris ka enne Nõukogude oku-patsiooni ning tänapäeval saab eeskujuks võtta välis-maised vabatahtlikke merekaitseorganisatsioone, nagu Taani Marinehjemmeværnet või brittide Royal Naval Reserve. Merekaitseliidu kontseptsiooni väl-jatöötamise on kaitseväe juhataja teinud Kaitseliidu ülema ülesandeks juba mõni aasta tagasi, kusjuures merevägi peab seda erialaselt toetama.

Vabatahtlikest koosneva Merekaitseliidu väljund saab minu arvates olla peamiselt merekaitseline tegevus merel, mitte pelgalt sadamakaitse vms. Nii nagu pole merevägi mõeldav ilma laevastikuta, peavad ka tulevasel Merekaitseliidul olema kunagi oma veesõidukid. Igasugune tegevus merel on aga kallis võrreldes tegevusega maismaal ehk ühe mere-kaitseliitlase kohta tehtavad investeeringud on kor-dades suuremad kui maakaitseliitlasele kuluv raha. 21 aastat pärast taasiseseisvumisest avastame, et ka merekaitse vajab arendamist, kuid nüüd peab see raha tulema millegi muu arvelt, sest kaitse-eelarve enam oluliselt ei suurene. Sama asjaolu takistab ka mereväe ja üldse Eesti merekaitse arengut. Olen ise nooruses skaudijuhina unistanud meriskautluse taastamisest, aga rahapuudusel on see siiani teostamata.

Sõjatehnika puhul kulub laias laastus üks neljandik selle soetusele ja kolm neljandikku elukaarele. Näi-teks Roomassaares baseeruva piirivalvelaeva Valve soetushind oli ca 2,7 miljonit eurot ja käitamishind on 65 000 eurot aastas. Samas suuruses võiksid olla ka tulevase Merekaitseliidu alused.

Rahast palju tähtsam teema on Merekaitseliidu või-malikud ülesanded. Kui vabatahtlikel kaitseliitlastel on soov merekaitsel kaasa lüüa, peab riigi huvides olema leida sellele vajalik väljund. Rita Loeli artikkel alustab väga õigest tegevusest, milles Merekaitseliit saaks kaasa lüüa – kohalikust merepäästest. Seda eriti üldise tendentsi taustal, kus palju seniseid riigi funktsioone läheb kodanikuühiskonna kanda: vabatahtlikud päästekomandod, merepäästeseltsid, vabatahtlik riigikaitse, abipolitsei jne. Nii nagu maa-

Merekaitseliidust

1 Vt Rita Loel. Saaremaal on ja jäävad paljud asjad teisiti. Kaitse Kodu! 2012, nr 5, lk 44—51, eriti lk 45.

kaitseliidu turvavaip katab Eestimaad, peab midagi sarnast katma ka meie rannikumerd ja tegelema peale kohaliku merepääste ja -otsingu mereseire, keskkonnaseire toetamise, suuremate mereoperat-sioonide turvamise ja muu säärasega, mis eeldab kohalike olude head tundmist.

Kogu Eesti merekaitse areng seisab kahjuks laevastike ja merel tegutsevate struktuuride killustatuse taga – tegevused merel on jaotatud erinevate ametkondade ja nende eelarvete vahel. Merekaitseliidu võimalikud

ülesanded pole praegu kaitse-ministeeriumi haldusalas. See aga teeb keeruliseks Merekait-seliidule mõtestatud ja teos-tatavate ülesannete leidmise. Seega seisab Merekaitseliidu võimalik taasloomine ja areng kogu riigi merekaitse konsoli-deerimise taga.

Teine valdkond vabatahtlike rakendamiseks on Suurbritannia, Belgia ja Hollandi eeskujul sellised meresõjalised staabifunktsioonid, mida läheb vaja rohkem sõja- kui rahuajal: NCAGS (Naval Cooperation and Guidance for Shipping) on laevaliikluse koordineerimine sõjatandril ja AWNIS (Allied Worldwide Navigational Information System) eelnevaga seotud navigatsiooniinfo haldamine ja levitamine. Need ülesanded on aga seotud mereväe tänase asukohaga Tallinnas ja sobivad peamiselt reservohvitseridest endistele tüürimeestele.

Merel turvaliselt tegutsemine nõuab head ja pikka ettevalmistust. Minu mereväe taktikaohvitseri põhikursus Taani kuninglikus mereväeakadeemias kestis viis aastat. Sama pikk on õppeaeg Eestis Mereakadeemias. Eesti mereväes kulub nooremall-ohvitserist spetsialisti ettevalmistamiseks ca kolm aastat. Kahtlemata ei saa saa võrrelda tipptehno-loogilise sõjalaeva ohvitseri või allohvitseri tulevase Merekaitseliidu vabatahtlikuga, aga oluline on aru saada,et ka merekaitseliitlase väljaõpe saab olema pikem ja kulukam kui maakaitseliitlase oma.

Tallinna maleva meredivisjon on patrull-laeval Ristna väljaõpet ja -sõite korraldanud peaaegu kaks aastat. Tublist tööst hoolimata pole nad saavutanud taset, mis lubaks iseseisvalt laevaga opereerida. Tehnilises väeliigis ongi väljaõpe väga pikk, pealegi tegutsevad vabatahtlikud peamiselt vaid nädalavahetustel. Kauges tulevikus peaks jõudma olukorrani, kus igas meredivisjoni omavas malevas teenib rotatsiooni korras üks mereväe riviohvitser, kes tegeleb Mere-kaitseliiduga. Vabataktlikud on initsiatiivi näidanud ja kui merevägi seda jõudumööda erialaselt toetab, on pall hetkel otsustajate käes.

Kogu Eesti merekaitse areng seisab

kahjuks laevastike ja merel tegutse-vate struktuuride killustatuse taga.

26

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

Põrgupõhja retke seostest ajalooga

Juba viisteist aastat Pärnu- ja Raplamaa metsades peetud Põrgupõhja retkega mälestatakse Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejaid ja teisi metsavendi, kes ei alistunud võõrale võimule.

KRIS

TJA

N P

RII

Metsavennad tegelesid regulaarselt oma relvade korrashoidmise ja tundmaõppimisega. Et ühe grupi relvastus võis olla eri päritolu, oli oluline, et kõik selle liikmed üksteise relvadega hakkama saaksid. Selleks korraldati ühiseid relvade ülevaatusi ja vajadusel õpetasid kogenumad metsavennad teisi

Et tagada vajalikul hetkel, kas operatsioonil või hoopis vaenlase haarangul punkrile, võimalikult täpne tuli, viisid metsavennad läbi laskehar-jutusi. Selles osas oli kõige eesrindlikum ilmselt Ülo Aeltermanni salk Järvamaal, kus tegeleti relvaõppe ja laskeharjutustega regulaar-selt, et hoida ja arendada oma oskusi

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

MARTIN ANDRELLERajaloolane

Põrgupõhja retke nimelist sõjalis-sportlikku võistlust korraldatakse MTÜ Põrgupõhja Risti Seltsi ning Kaitseliidu Pärnumaa ja

Rapla maleva eestvedamisel. Ajaloolist tausta on arvesse võetud nii võistluse kavandamisel, ülesan-nete planeerimisel kui ka trassi mahamärkimisel. Kõigele sellele heidab Kaitse Kodu! nüüd pilgu.

Võistlejad moodustavad retke ajaks üksiku metsa-vendade salga. Nende põhiülesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraafi kus ning läbida kont-rollposte ja postkaste, kus nad peavad sooritama erinevaid toiminguid, mille valikul on lähtutud sellest, mida pidid metsavennad oskama, et ennast ja oma kaaslasi ekstreemsetes oludes aidata ja metsatingimustes ellu jääda. Võistkon-

KRIS

TJA

N P

RII

Operatsioonide sooritamisel ja ka haarangutest väl-jamurdmisel oli olulisel kohal hea füüsiline vorm. Polnud harvad juhused, kus tuli põlema süttinud või süüdatud punkrist kiirelt väljuda ja seejärel juba piiramisrõngast läbi murda

KRIS

TJA

N P

RII

27

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

Metsavendadel oli va-hel vaja ka kinnivõe-tud kamraade vabas-tada. 28. veebruaril 1945 vabastasid Ülo Kaal ja Ants Kaljurand (tuntud kui Hirmus-Ants) Soontagana (Koonga) vallamajast Vilma Vinteri, kes oli viimase armastatu. Samad mehed võtsid aga märtsis lisaks Mihkel Soodla ja va-bastasid sealtsamast veel kolm NKVD ope-ratiivvoliniku poolt ar-reteeritud meest, kes hiljem elasid mõnda aega Hirmus-Antsu salga punkrisKR

ISTJ

AN

PR

IIKA

RR

I KA

AS

Metsavend ei saanud minna haig-lasse, kui tema tervisega midagi lahti oli. Abi seal küll anti, kuid tavaliselt olid järgmisel hommikul julgeolekutöötajad juba palati valve alla võtnud. Alfred Käär-manni opereeriti sellel põhjusel ühes talus, et ta ei satuks vaen-lase kätte. Harri Soekõrv aga käis Põrgupõhja punkris haigeid met-savendasid ravimas ning nõuan-deid jagamas. Üldiselt oli sellist asja aga keeruline korraldada ja seetõttu pidid grupiliikmed ise oskama esmaabi anda ning suut-ma vajadusel kamraadi aidata

nad peavad liikuma taktikaliselt õigesti, olema maskeeritud ja kasutama varjatud radu, et vältida kontakti „vaenlasega“. Nad läbivad trassi jalgsi, vältides asustatud punkte ning suuremaid teid ja ristmike, ning peavad oskama kasutada maastiku eripärasid. Nad peavad ka arvesse võtma, et mõni maaomanik või kohalik elanik on võib-olla teinud koostööd „vasta-sega“, nagu seda metsavendade ajal tihti ette tuli.

Võistluse eesmärk on selgitada kõigist osalejatest parimad, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu, tutvustada Eesti mitmekülgset loodust ja jäädvustada vaba-dusvõitluse ajalugu, sest kes ei mäleta minevikku, elab ilma tulevikuta.

Põrgupõhja retke 2012 tulemusedKoht Võistkond

1. Scoutspataljon I

2. KSK

3. Päästearmee

4. Järva I

5. Vändra

6. Rootsi SÖS

7. Jakobi

8. Kaitseliidu Alutaguse malev

9. Scoutspataljon II

10. Kaitseliidu Rapla malev

11. Järva Spets Nass

12. Kakerdajad

13. Vändra Originaal

28

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

Toiduvarude hankimiseks ja toiduvaliku mitmeke-sistamiseks korjati marju ja kalastati. Metsavennad Arnold ja Johannes Lindermann tegelesid punkris muu hulgas ka kalapüügiriistade valmistamisega. Neid tehti nii enda tarbeks kui ka tasuks abistaja-tele

KRIS

TJA

N P

RII

Operatsioonidel hangi-tud kauba vedamiseks oli sageli vaja kasutada abi-vahendeid. Selleks laenati tuttavalt talumehelt ho-bune vankri või reega või rekvireeriti mõni veoauto. Relvastatud Võitluse Liidu liikmed kasutasid ükskord või transportimiseks hoo-pis dresiini

Alfred Käärmann on kirja pannud sõnad, mis käibisid laialdaselt metsavenda-de hulgas: „Päeval toimub liikumine ainult kinnise maastiku piires. Vältida tuleb teedevõrku, sildu, lagedaid alasid, metsasihti, tee- ja sihiriste, mida võivad valvata vaenlase salapostid. Ümbruskonna kaart peab olema peas, suund võetakse päikese või kompassi abil“

Juba vangistatud metsavendadel õnnestus mõni-kord ka iseseisvalt kinnipidamisasutustest põge-neda ja metsavennaelu jätkata. Sellist põgenemist kavandas muuseas ka Hirmus-Ants, kuid temal see ebaõnnestus. Seevastu Arnold Ambergil Virumaalt Vohnjast õnnestus pärast arreteerimist 11.09.1945 küll põgeneda, kuid ta tabati uuesti jaanuaris 1946 ning mõisteti seejärel tribunali otsusega surma ja lasti maha

KAR

RI K

AAS

KRIS

TJA

N P

RII

KRIS

TJA

N P

RII

KAR

RI K

AAS

Turvalise metsaelu aluseks oli hästi valvatud punkri või laagriplatsi olemasolu. Alfred Käärmann jpt vedasid punkrite ümber peenest nöörist või niidist ringe, mille järgi sai punkrisse tagasipöör-dumisel aimu, ega keegi seal käinud ole. Väljas olid ka tunnimehed, kes nt puulatvadesse ehitatud vaatluspostidelt jälgisid binokliga ümbrust ja andsid kambraadidele lahinguhäire, kui märkasid vaenlase üksusi, nagu tegi seda Jüri Reidla 27. veebruaril 1949 RVLi Ertsma punkri juures

29

Kübe

rkai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

KUIDO KÜLMKüberkaitse üksuse Tartu rühma pealik

Küberpätid kasutavad kirjaveaga veebiaad-resse peamiselt nende püüdmiseks, kes vee-biaadressi sisestades näpukaid teevad. Tur-

vaeksperdid on kindlaks teinud, et kui teete mõne tuntud veebiaadressi sissetoksimisel vea (näiteks kirjutate kogemata www.ebau.com), on tõenäosus 1:14, et satute sellisele veebilehele, mis küll sar-naneb teie soovitusega, kuid tegeleb kaupade ja teenuste pakkumise asemel hoopis teie paroolide salvestamisega.

Sarnased kirjamärgid

Kirjaveaga veebiaadressi efekti võimendatakse sel-lega, et klaviatuurilt sisestatavad tähed paistavad ekraanil sarnased, kuigi nende tähendus on erinev. Näiteks on raske teha vahelt suurel I- ja väikel l-tähel. Need on erinevad tähed, kuid näevad ekraa-nil välja väga sarnased (mõnes kirjatüübis koguni ühesugused). Näiteks saab Kaitseliidu kodulehel oleva info e-posti aadressi kirjutada alljärgnevalt:

Välja paistab Tegelikult (suurtähtedena)

Info@kaitseliit.ee INFO@KAITSELIIT.EE (õige)

lnfo@kaitseliit.ee LNFO@KAITSELIIT.EE (vale)

Info@kaitseIiit.ee INFO@KAITSEIIIT.EE (vale)

lnfo@kaitseIiit.ee LNFO@KAITSEIIIT.EE (vale)

Raskusi võib tekitada ka I-tähe ja numbri 1 erista-mine ning O-tähel ja numbril 0 vahetegemine.

Välja paistab Tegelikult (suurtähdedena)

Info@kaitse1iit.ee INFO@KAITSE1IIT.EE (vale)

Inf0@kaitseliit.ee INF0@KAITSELIIT.EE (vale)

Lisaraskusi loob erinevate tähestike kasutamine, sest ladina tähestiku O-täht on sarnane ka mõne muu tähestiku O-tähega.

Mida kirjaveaga veebiaadressid teevad?

Kuidas kirjaveaga veebiaadresse küberrünnakutel kasutatakse? Võetakse kasutusele originaaliga sarnanev domeeninimi, näiteks mi1.ee, ja pan-

Kirjaveaga veebiaadressid: mäng teie tähelepanugaKirjaveaga veebiaadressid on kübermaailmas inimpsüühika omadusi kuritarvitav häkkimismeetod, kus kasutatakse ära asjaolu, et inimsilm loeb „üle ridade“ ja loetud tekstist saadakse aru ka seda täht-tähelt läbi närimata.

nakse üles kas vastav kodulehekülg või kukutakse sobiva sisuga e-maile saatma, näiteks aadressaadilt lnfo@mi1.ee. Kirjas soovitatakse midagi internetist alla laadida või kaasapandud manus avada ja käivi-tada, mille tulemusena satub kurivara arutisse.

Erijuhtum on alamdo-meenide kasutamine, näiteks http://www.kaitseliit.ee.uudised.tv ei ole Kaitseliidu vee-biserveriga kuidagi seotud, vaid kuulub uudised.tv omanikule. Saades näiteks e-posti HTML-kujul, võib vale veebiaadress olla peide-tud sõnumi sisu sisse.

St arvuti ekraanil võib alamdomeeniga e-maili või veebilehe visuaalne väljanägemine olla järgmine:

Sinise ristküliku sees on see tekst, mida sa e-maili lugedes või veebilehel näed, ja punase kasti sees see, mida tegelikult tehakse, kui sinise kasti sees olevale tekstilingile klikkida.

Mida kaitseks kasutada? Eks ikka tähelepanelikult lugeda, mida sinult tahetakse, ja kui sa asjas kindel pole, võta telefon ja küsi saatjalt üle, kas ta on tõepoolest sinule antud sõnumi saatnud. Lihtsalt uudishimu pärast pole vaja klikkida kõike, mida sinu e-postkasti saadetakse.

Kirjaveaga veebiaadressi efekti või-

mendatakse selle-ga, et klaviatuurilt sisestatavad tähed paistavad ekraanil sarnased.

30

Org

anis

atsi

oon

Kaitse Kodu! 6/2012

TOOMAS PIIRMANNVõrumaa maleva esindaja keskkogus, redaktsioonikomisjoni liige

Kaitseliidu keskkogu võib võrrelda ettevõtte nõukoguga, mis juhib juhatuse tööd ja annab olulisimad tegevussuunad. Ettevõtte puhul

valib omanikering nõukogu, mis omakorda valib juhatuse liikmed. Kaitseliidul küll puuduvad oma-

Keskkogu — Kaitseliidu kõrgeim otsustuskoguehk Mida tehti 9. juunil AlusKaitseliidu seaduse järgi on keskkogu kõrgeim kollegiaalne organ ehk otsustuskogu, mille põhiliseks ülesandeks on Kaitseliidu juhtimine.

nikud, kuid on olemas organisatsiooni liikmed, kes valivadki keskkogu.

Suur erisus ettevõtetest tuleneb sellest, et keskko-gus on umbes pooled kohad reserveeritud teatud ametikohtadele (malevapealikud või nende abid, keskjuhatuse liikmed). Siin tekib küll justkui või-mude lahususe printsiibi rikkumine, sest keskkogu annab ülesandeid keskjuhatusele ja Kaitseliidu üle-male, kes samaaegselt on ka keskkogu hääleõigus-likud liikmed, mis on sisuliselt võrreldav sellega, et valitsus hääletab koos Riigikoguga omaenese ettepanekute üle. Loodetavasti see probleem uue Kaitseliidu seaduse kehtestamisel laheneb.

Päevakord

Pärast pikka sissejuhatust jõuame lõpuks ka kesk-kogu viimase koosolekuni, mis peeti Alu mõisas Kaitseliidu Koolis. Nagu tavaks saanud, algas kesk-kogu istung ka sel korral kell kümme, mis tähendas peaaegu kõigile üsna varast ärkamist. Kaugemate malevate liikmed pidid tõusma hiljemalt poole kuuest, Saaremaa mehed aga juba eelmisel päeval mandrile tulema. Päevakorras oli Kaitseliidu ülema sõnavõtt, eelmise aasta eelarve täitmise, uue aasta eelarve taotluse ja keskrevisjonikomisjoni aruande kinnitamine, kinnisvaraküsimused, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni ühe liikme valimine ning vanematekogu uute liikmete valimine.

Ülem alustas oma juttu endale tuha pähe raputa-misega, mida just iga päev ei näe. Piinlikkust oli mehe näostki näha ja seda „vaid“ liikmemaksu mit-tetasumise tõttu, kuid vähemalt on tal nüüd mitu aastat hooleta, sest ta maksis ka ette. Kindlasti oli neid patuseid veel, kuid kahjuks või õnneks polnud info malevate esindajate liikmemaksu tasumise kohta sel hetkel veel kättesaadav.

Järgmine päevakorrapunkt oli eelmise aasta eel-arve täitmise kinnitamine, mis oli korras ja küsi-musi ei tekitanud, sest seda oli kontrollinud nii audiitor kui ka keskrevisjonikomisjon. Küll äratas rohkem huvi järgmise aasta eelarve taotlus, mis esitatakse kaitseministeeriumi kaudu vabariigi valitsusele. Läbirääkimiste tulemusena küll eelarve kasvab, aga mitte nii palju, kui algselt sooviti. Sellel aasta kehtima hakanud valvurite „palgadiff er“ (st diferentseeritud töötasud) on ka järgmisel aastal

Lisa

info KESKKOGU KOOSSEIS JA KVOORUM

Keskkogu koosneb iga maleva esindajatest, millest kujuneb välja kvoorum. Maleva esindusse peab kuu-luma kas malevapealik või tema abi ning maleva juhatuse hulgast valitud liige või liikmed vastavalt maleva suurusele (1000 liiget — 1 liige, 2000 liiget — 2 liiget, üle 2000 liikme — 3 liiget) — sõnaga, mida suurem malev, seda suurem esindus. Kui malevapea-lik või pealik abi pole keskkogul esindatud, ei ole sel-lel maleval hääleõigust ja teda ei arvata keskkogu liikmete hulka. Lisaks kuuluvad hääleõigusega kesk-kogu koosseisu Kaitseliidu keskjuhatuse liikmed (Kaitseliidu ülem ja Kaitseliidu peastaabi ülem ning kolm valitud liiget).

Ilma hääleõiguseta osaleb keskkogul vanematekogu esindaja, kes annab edasi vanematekogu arvamuse päevakorrapunktide kohta, v.a isikuvalimised, vas-tavalt vajadusele keskrevisjonikomisjoni esindaja ja teised Kaitseliidu peastaabi töötajad.

Koosolek on otsustusvõimeline, kui malevatest on põhikirjaga kehtestatud ulatuses esindatud vähe-malt pooled.

Lisa

info KOOSOLEKU KORD

Päevakord peab olema välja saadetud hiljemalt kümme päeva enne koosolekut. Hääletamine on kas lahtine või kinnine (salajane). Hääletamise kor-ra muutmiseks lahtisest kinniseks piisab vaid ühe hääleõigusliku koosolekust osavõtja ettepanekust. Koosolek protokollitakse, sellele annavad allkirja va-litud protokolli kinnitajad.

Koosoleku otsuse peale on Kaitseliidu ülemal ve-toõigus, millega suunatakse vastav otsus järgmise keskkogu päevakorda ja kui sellel koosolekul on kohal vähemalt kaks kolmandikku kvoorumist ning otsus saab lihthäälteenamuse, võetakse see otsus ikkagi vastu.

31

Org

anis

atsi

oon

Kaitse Kodu! 6/2012

olemas, kuid välja jäid mõned sõjalised harjutused ja uute valvatavate objektide lisandumine. Keskre-visjonikomisjoni ettekanne eelmise aasta kohta võeti teadmiseks.

Kinnisvaraküsimused aga hõlmasid paljusid malevaid ja objektide nimekiri oli pikk (13 objekti). Nii sooviti saada maad riigilt, loobuda sellest riigi kasuks, osta ja müüa. Tavaliselt selles päevakorrapunktis pikka arutelu pole, kui just maleva ja keskjuhatuse soovid ei vastandu. Loomulikult on ka seda juhtunud, kuid harva. Viimati lahenes vastasseis keskkogu otsusega maleva kasuks, mistõttu läks muutmisele kaks vara-semat otsust, kuid sellisel puhul on see juba parata-matus. Mõned otsused tuleb ikka ümber vaadata.

Johannes Kert esitas vanematekogu arvamuse, mis oli kõigi esitatud ettepanekutega päri. Alati see nii pole ja see võib oluliselt mõjutada hääletamis-tulemusi. Juhtub ka, et ühe vanematekogu liikme seisukoht ei ühti vanematekogu seisukohaga, kuid need on erandid.

Valimised

Siis algas keskkogu põnevaim osa, nimelt revisjo-nikomisjoni, keskjuhatuse ja vanematekogu uute liikmete valimine. Keskrevisjonikomisjoni liikme kohale esitati kaks kandidaati: Andrus Õnnik ja Uku-Mats Peedosk. Esimene on ametilt pankro-tihaldur, kes oli varasem keskrevisjonikomisjoni asendusliige ja on osalenud väga aktiivselt komis-joni töös. Teine on justiitsministeeriumi nõunik, kes on olnud tööl Riigikontrollis. Mõlemad olid

pädevad kandideerima, kuid suure häälteenamu-sega sai valituks Andrus Õnnik. Uku-Mats Peedosk valiti keskrevisjonikomisjoni asendusliikmeks.

Keskjuhatuse uue liikme kohale esitati kolm kandidaati: Saaremaalt sealne malevkonnapealik

Lisa

info

KESKKOGU ÜLESANDED

1. Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puu-dutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukoha võtmine.

2. Vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomis-joni liikmete ning Kaitseliidu auliikmete valimine.

3. Riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise fi nant-seerimise taotluse ja eelarve kinnitamine.

4. Kaitseliidu majandusaasta aruande kinnitamine.

5. Kinnisvara omandamise, võõrandamise ja panti-mise otsustamine Kaitseliidu seaduse § 34 lõi-kes 5 nimetatud loa taotlemiseks.

6. Ettepanekute tegemine põhikirja ja kodukorra muutmiseks.

7. Kaitseliidu eriorganisatsioonide põhikirjade kin-nitamine.

8. Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine.

Istung on täies hoos

TOO

MAS

PIIR

MA

NN

Lisa

info AJALUGU

Algselt puudus Kaitseliidul üldse põhikiri. Alles 1924. aastal koostati ajutine põhikiri ja 25. jaanuaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu põhikirja, milles täpsustati organisatsiooni juhtimist ja loodi keskkogu.

Toonasel keskkogul olid peaaegu samad ülesanded, mis on tänagi keskkogu ülesanneteks. Põhimõtteliselt sama oli selle otsustuskogu koht organisatsioonis, sa-muti ülesehitus.

32

Org

anis

atsi

oon

Kaitse Kodu! 6/2012

ja aktiivne kaitseliitlane Toomas Kask, Sakala malevast juba keskjuhatusse kuuluv põllumajan-dusministerHelir-Valdor Seeder ning Viru maleva juhatuse poolt Einar Valbaum, kes on küll maa-vanem, kuid olnud Kaitseliidu liige vaid aasta. Kohapeal olid ennast tutvustamas nii Saaremaa kui ka Sakala kandidaat. Küsimustega pommitati vast rohkem Seedrit, kes oli end eelnevalt vane-matekogust taandanud. Temalt uuriti, kui tihti ta koosolekutel käib ja kuidas ta ministritöö kõrvalt keskjuhatuse tööks aega leiab. Lubas leida. Hääle-tamine oli kinnine ja valituks osutus Helir-Valdor Seeder, kuid tõsist konkurentsi pakkus talle Toomas Kask, jäädes alla kõigest seitsme häälega. Einar Valbaumile sai otsustavaks tema liiga lühike Kaitseliidu staaž.

Vanematekogu liikmete kohta, keda loodeti tagasi valida, andis aru vanematekogu esimees Johannes Kert. Vanematekogu on silmapaistvatest riigi- ja avaliku elu tegelastest koosnev organ, kuhu vali-takse liikmeid nii ametikohast lähtuvalt (polit-seijuht, kaitsepolitsei juht, eelmine ja praegune president, kaitseväe juhataja ja endised juhatajad) kui ka isikliku panuse järgi (Riigikogu riigikaitse-komisjoni esimees Mati Raidma). Küsiti, kes kui palju selles töös osalevad ja kelle panust on ka tegelikult tunda. Tagasi valiti kõik juba varasemalt vanematekogus olnud liikmed, kelle ametiaeg oli läbi saanud: Mati Raidma, Tiit Kivikas, Raivo Küüt, Raivo Aeg, Peeter Lorents, Riho Breivel ja Kaido Kaasik. Väärib märkimist, et nii Raidma kui ka Aeg said kõigi keskkogu liikmete toetuse.

Sõnavõtud

Lisaks ülema traditsioonilisele sõnavõtule koos-oleku alguses on kõigil keskkogu liikmetel õigus sõna võtta. Seda õigust kasutasid Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ja Riigikogu liige Aivar Riisalu. Kolonelleitnant Raivo Lumiste rääkis järgmise aasta eelarvest, palgatõusuks ja investeeringute tegemiseks vajaliku raha puudu-misest ning üleüldisest prognoosimatusest, mis raskendab eelarve planeerimist, sest keegi ei tea ju täna, kui suureks kujuneb hinnatõus edaspidi.

Riisalu andis ülevaate Kaitseliidu seaduse seisust Riigikogus. Et samaaegselt on töös ka kaitseväetee-nistuse seadus, hakkab muudatuste arv jõudma juba 400 piirimaile, mis on paras pähkel seaduseloojatele. Küll lubas Riisalu koos Raidmaga seista Riigikogus selle eest, et Kaitseliidu seadus saaks parim.

Redaktsioonikomisjon ja lõppotsus

Viimane vaheaeg enne lõppotsuse hääletamist on alati tavapärasest pikem, sest sel ajal asub tööle redaktsioonikomisjon, mille kolm liiget valitakse koosoleku algul. Nimetatud komisjon annab vii-mase lihvi esitatud ettepanekutele, mis lähevad

hääletamisele. Lisaks kinnitatakse ka isikuvali-miste hääletustulemused ja eelarved. Tihti venib töö algselt välja kuulutatud vaheajast pikemale. Ei aita seegi, et eelnevalt on suurem osa ettepa-nekustest juba vormiliselt korras ja kirja pandud, sest päeva käigus on ikka lisandunud palju uusi ettepanekuid.

Seekord komisjon õnneks lisaaega küsima ei pida-nud, kuigi on juhtunud, et vaheaega pikendatakse mitu korda. Eriti pikaks venis see siis, kui päeva-korras oli uus Kaitseliidu seadus. Lõpuks fi naal. Redaktsioonikomisjoni liige luges ette punktide kaupa kõik ettepanekud, mis hääletati läbi. Tule-mused kinnitati ja seekordne keskkogu koosolek oligi lõppenud.

Kokkuvõtteks

Nagu on kirjas keskkogu koosoleku kutsel, peab osalejatel olema seljas kas pidulik tavavorm või tume ülikond, millele kahjuks kõik tähelepanu ei pööra. Ka ei jõua alati kõik esitatud materjalid pii-savalt varakult malevateni, mis raskendab nendega tutvumist. Puudub harjumus igast keskkogu koos-olekust ühispilt teha. Ka võiksid keskkogu otsused jõuda Kaitseliidu kodulehele, et organisatsiooni vabatahtlikud liikmed saaksid nendega tutvuda.

Hea on see, et keskkogu kui kollegiaalne organ on arenenud. Peetakse asjalikke arutelusid, teravaid vaidlusi ja asjakohaseid sõnavõtte. Tihti ei ole otsused väga meelt mööda Kaitseliidu peastaabile ja mõnigi kord osutub valituks inimene, kelle vali-tuks osutumist ei ole ette arvatud. Vabatahtlikule kaitseliitlasele on keskkogu kõige kõrgem organ, kus oma vaba tahet väljendada ja esitada ning selle tahte järgi ka valida.

Aivar Riisalu lubab head Kaitseliidu seadust

TOO

MAS

PIIR

MA

NN

33

Õpp

us

Kaitse Kodu! 6/2012

ASSO PUIDET vabatahtlik reporter

Heaks näiteks selle kohta on Ameerika Ühendriikide liitlas- ja partnerriikide ühis-õppus BALTOPS, kus ameeriklased käisid

tänavu eestlastelt ellujäämiskunsti vallas tead-misi nõutamas. Üleelamiskursuse korraldamise initsiatiiv oli kahepoolne. Ameeriklased soovisid regioonispetsiifi list väljaõpet, mis tutvustaks neile Eesti maastiku eripärasid ja taktikalisi võimalusi puhuks, kui nende tegutsemine siin vajalikuks peaks osutuma. „Praegu muutub üha tõenäolise-maks, et nad võivad siin teatavates konfl iktides osaleda,“ usub kursuse läbiviija, Kaitseliidu Kooli üleelamisinstruktor nooremleitnant Erki Vaikre.

Kuna sõjalise väljaõppe osas pole eestlastel USA merejalaväelastele kuigi palju edasi anda, otsus-tasid eestlased keskenduda sel korral millelegi, mis enamikule meie hulgast on igati mõistetav ja arusaadav, kuid külalistele piiri tagant mitte kuigivõrd – üleelamisele Eesti maastikul. „Nad

tulid puhaste lehtedena, teadmata seda, et siin, soode ja rabade alal, pole teha midagi soomus-tehnika, miinipildujate, lennukipommide ega rakettrelvadega,“ ütles nooremleitnant Vaikre, kelle sõnul on siin hoopis teised mängu- ja lahingu-reeglid. Ei loe mitte nii-võrd soomuse paksus ega

püssirohu hulk, kuivõrd meeste sitkus ja eelkõige oskused. Oskused ümbritsevat ära kasutada või vähemalt hoiduda seda enda kahjuks keeramisest.

Surma saada on lihtne, ellujäämist tuleb õppidaKõik teavad, et Ameerika sõjaväelased on oma Eesti ametivendi õpetamas käinud juba aastaid. Vähesed seevastu teavad, et eestlased pole neile sugugi võlgu jäänud.

Soode ja raba-de alal pole teha midagi

soomustehnika, miinipildujate, len-nukipommide ega rakettrelvadega.

FOTO

D: K

AR

RI K

AAS

Lõkkevalveaeg sobib ideaalselt näputööks

34

Õpp

us

Kaitse Kodu! 6/2012

Mitte liiga raske, kuid ka mitte liiga kerge

Eestimaa vaheldusrikka maastikuga tutvumiseks transporditi paarikümneliikmeline merejalaväe-laste grupp Paldiskist Järvamaale Albu valda Var-gamäe kanti, kus juba Tammsaare loodud surema-tud kirjanduskangelased loodusega rinda pistsid. „See piirkond on ülimalt hea: väga liigendatud, palju erinevaid kooslusi – kõrgsoo, madalsoo, soomets, võsa, oosid, raba, vana raba, männimets, laukaraba, noorraba, mülkasoo, põlvini vesi ja soosaared – kompaktselt koos. Ei pea trampima viiskümmend kilomeetrit, et neid kogeda – kõik on viie kilomeetri peal olemas,“ andis nooremleitnant Vaikre ülevaate kursuste tallermaast, ise samal ajal kursuste staabina rakendust leidnud vana aida ees, mis ainsana säilinud sadu aastaid tagasi Kol-lassaare soosaarele rajatud talukohast, juba puude latvu puudutava päikese kiirtes silmi kissitades ja mõnuga piipu popsutades.

Mõned meetrid eemal kügelesid helehallides mund-rites jänkid lõkke ümber, kärsatasid oda mõõtu

teravaks ihutud roigaste otsas taignast vormitud saiataolist moodustist ja piidlesid üle lõkkeserva veetud traadi küljes küpsevaid kanapoegi. Seejuures hetkekski minetamata neile nii iseloomuliku vaos-hoitust ja viisakust. „Nad on ülimalt distsiplineeri-tud inimesed: ülimalt viisakad, ülimalt diskreetsed. Naljaga pooleks öeldes hakkas vahepeal meiesugus-tel metsikutel eestlastel sellest isegi lausa paha,“ lausus nooremleitnant Vaikre muigamisi.

Seljataha oli jäänud pikk, parsjagu väsitav ja usu-tavasti õpetlik päev maastikul, milletaolist enamik mereväelastest varem näinud ei olnud. Rännak, mis soosaarete ja ooside vahel ning peal loogeldes viis läbi laukarabade ja salakavalate mädasoode – Eesti looduslike miiniväljade –, kus iga hooletult astutud samm võib saada saatuslikuks.

Lisaks roikale, millele toetuda, millega lauka sügavust mõõta, mille otsas saia küpsetada või mille abil vaja-dusel vaenlase rünnet tõrjuda, pidi iga mees ja naine endale looduslikest vahenditest räätsad tegema. „Oli nuputamist, kuid need on kasulikud abivahendid,“ ütles USA merejalaväe seersant Powers, kelle hin-nangul kulusid räätsad soisel pinnal marjaks ära. Mägedest pärit mehena oli ta siiani harjunud vaid lumeräätsadega – mõistagi poest ostetute, mitte ise-valmistatutega. „Nüüd on mul nende valmistamise oskus olemas ja ma saan neid vajadusel kodus teha ja kasutada,“ ütles seersant Powers end piisavalt teadmisi kogunud olevat, et metsikus looduses ellu jääda. Nii kodumaal kui ka Eestis.

Napil lõunapausil söödi aga lõkke ääres selliseid kohalike hõrgutisi, nagu pulgaleib ja orgikala, ning loputati need alla maltsateega. Ega oma kätega lõkke tegeminegi urbaniseerunud ühiskonnast pärit võitlejatele, kes harjunud korraliku taga-lateenistuse ja tipptasemel varustamisega, just igapäevane ole. Neile tuli õpetada, kuidas käsitleda tulepulka ja kuiva metsamaterjali küljest löödud laaste nõnda, et sädemest tõuseks leek. Ülioluline oskus meie laiuskraadil, kus, nagu nooremleitnant

Orgileivad ja kanapojad ajasid

nii mõnelgi amee-riklasel suu vett

jooksma

Praktika tõestas, et ühe palgi saagimiseks läks vaja kolme merejalaväelast

Lisa

info BALTOPS

BALTOPS on pikkade traditsioonidega õppus, mida on Ameerika Ühendriikide eestvedamisel Läänemere ümbruses korraldatud juba neli aastakümmet. Esmalt viidi seda läbi pelgalt USA liitlas- ja partnerriikide merevägedele suunatud koostööharjutusena, hiljem hakati tähelepanu pöörama ka muudele aspektidele, mis mängivad selles regioonis edu saavutamise juures väga suurt rolli.

Eestlased on BALTOPSil osalenud 1995. aastast saa-dik. Alguses tegi õppusel kaasa ainult merevägi, kol-mel viimasel aastal on kaasa löönud ka maavägi ja Kaitseliit.

35

Õpp

us

Kaitse Kodu! 6/2012

Ameerika üleelamisinstruktor seersant SaundersPaar päeva enne ellujäämiskursust sai USA merejalaväe üleelamisinstruktor seersant Saunders täiesti ootamatult käsu istuda lennukisse ja sõita Eestisse. Pärast 40 tundi kestnud lendu oli ta kohal. Ülesandega vaadata, kuidas eestla-sed kursust läbi viivad, ning ühtlasi hoidmaks silm peal oma meestel, et nende-ga midagi ei juhtuks.

Kuidas siin meeldib?Mulle meeldib siin väga. Olen saanud väga palju uut informatsiooni väga lühikese ajaga. Väga palju häid oskusi, mida enamik merejalaväelasi ilmselt kunagi näinud ei ole. Meie õpetame rohkem snaipreid ja luurajad.

Kas nad saavad siin omandatud teadmisi kasutada ka mujal maailmas või ainult siin?Põhiosa neist saab enamasti küll vaid siin kasutada, kuid mingeid spetsiifi lisi asju, nagu tuletegemine ja orgi otsas leiva küpsetamine või käepärastest vahenditest lampide ja nugade tegemine, ilmselt ka mujal. Paljud on rääkinud, et nad kavat-sevad mõnda asja kodus proovida. Olen kindel, et midagi siin omandatust leiab kunagi kasutamist.

Kas teil ei küpsetata orgi otsas toitu?Paljud inimesed teevad seda, kui nad lähevad matkama, st n-ö hobikorras. Aga sõjaväes küll mitte.

Kas olete siin näinud midagi, mis on eriti meelde jäänud?Mulle avaldas suurt muljet see, kui vetruv on soo. See on hoopis teistsugune maastik, kui ma mujal eales kohanud olen. See oli mulle eriline kogemus.

Mida on teil kavas teha siin omandatud teadmistega?Need laiendavad mu silmaringi ja oskusi. See on suurepärane võimalus vahetada kogemusi ja teadmisi, mis on minul ja mis on teie inimestel. Mina õpetan enamasti kõrgmäestikus, mistõttu ei saa ma kuigivõrd siin omandatud teadmisi edasi anda.

Kas on midagi, mida tahaksite meie sõduritele õpetada?Teie sõdurid on väga head selles, mida nad teevad. See on teie mängumaa. Ma tahaksin, et te tuleksite ka mägedesse ellujäämiskursustele. Siis saaksime end võrrelda. Arvan, et mägedes on tingimused raskemad, sest seal on päevad väga palavad ja ööd väga külmad, tihti alla nulli. Kui sa selleks ette valmistunud ei ole, võid väga kiiresti surma saada. Samas jällegi siin rabas on, et kui astud valesse kohta, oled kadunud. Seega on tingimusi raske võrrelda.

USA merejalaväelased. Seersant Saunders paremal

(päikeseprillidega)

Vaikre toonitas, pole vaja muretseda niivõrd vee pärast, mida looduses küllaga ja ena-masti isegi natuke rohkem kui vaja, kuivõrd sellepärast, kuidas hoida riided kuivana, teha tuld ning valmistada sellel sooja kõhutäidet ja tur-gutavat jooki.

Leidub ju tegelikkuses ema-kese looduse, olgu ta nii tuju-kas kui tahes, esmaabikapis lai valik arstimeid kõikvõimalike ihuhädade vastu. Näiteks saab purustatud männiokastest keeta vitamiinirohke üldtu-gevdava toimega tee, vaarika-varreteel on aga valuvaigistav ja palavikku alandav toime. Suure rauasisaldusega kõrve-nõges aitab nii põletike kui ka nõrkuse ja kurnatuse puhul organismi tugevust taastada. Peaks aga kõht lahi minema, saab abi tammekooreteest.

Lisaks looduslikule materjalile leiab meie metsadest muudki elu hoidmiseks paslikku. Tee äärest üles korjatud plastikpu-del kõlbab suurepäraselt vee-nõuks. Plekist õllepurkidest, mida leidub peaaegu kõikjal, kuhu inimese jalg astunud,

36

Õpp

us

Kaitse Kodu! 6/2012

Lisa

info KAITSELIIDU TALLINNA MALEV BALTOPSIL

Kaitseliidu Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuses formeeriti 9. juunil sisekaitsekompanii, mis osales reservõppekogunemise raames viie päeva jooksul rahvusvahelisel õppusel BALTOPS 2012.

Sisekaitsekompanii põhituumik formeeriti Tallin-na maleva Kalevi malevkonna baasil, puuduolevad ametikohad täideti teiste malevkondade ja kompa-niide sisekaitserühmade kaitseliitlastega. Lisaks osalesid õppusel kevadel Kaitseliidu tegevliikme sõ-durioskuste baaskursuse lõpetanud, kes said juurde teadmisi ja oskusi sisekaitseülesannete täitmiseks. Õppekogunemise käigus lihviti ka formeerimist ja lahkformeerimist, teostati sisekaitsealast täiend- ja koostegevusõpet ning tagati kaitseväe objektide ja alade julgeolek rahvusvahelise õppuse BALTOPS raames.

Kaitseliidu sisekaitsekompaniide ülesanne on kaits-ta sõja- või eriolukorras riiklikult tähtsaid objekte.

saab aga valmistada nii punkt- kui ka hajuvalgus-tusega laternaid teeküünalde tarvis, vajadusel ka väikese, ent salakavalalt ohtliku noa. Kõiki neid ja muidki teadmisi üleelamisinstruktorid ameeriklas-tega ka ööpäeva kestnud kursusel jagasid.

Väljaõpe kui kvaliteedimärk

Nooremleitnant Vaikre selgitusel sai programmi koostamisel lähtutud põhimõttest, et tegevused ameeriklasi päris ära ei kurnaks, ent samas ei annaks ka põhjust öelda, et oli liiga lihtne.

Kõik ülesanded täitsid eesmärki – õpetasid tegut-sema tingimustes, kus ressursid on piiratud. Nii ei hoitud näiteks kuuseokstest punutud onnides või pigem tuulevarjudes, kus merejalaväelased öö mööda saatsid, lõket üleval ainult sooja pärast, vaid kasutati seda samal ajal supi keetmiseks. Tah-munud Nõukogude armee kiivritest valmistatud pajad läksid öösel tulele ja podisesid seal vaikselt

hommikuni, mil juurikatest keedetud supp kenasti valmis oli. „Nad ise veel imestasid, kuidas see süüa kõlbab. Tegelikult tuleb ikka ilgelt hea asi välja,“ ei pea nooremleitnant Vaikre sõnul alati sööma selli-seid asju, millega harjunud ollakse.

Proovitigi valida ülesandeid, mida ameeriklased oma kodustel üleelamiskursustel ei koge ja millega nad harjunud ei ole. Seda polnud ülemäära keeru-line teha, arvestades, kuivõrd erinev on jänkide taust meie omast. „Suur osa nende hulgast on pärit väga tsiviliseeritud keskkonnast. Paljud nägid esi-mest korda elus siin soosaarel kaevu,“ ütles noo-remleitnant Vaikre, kelle sõnul tekitasid mõnedki asjad, mis meile tunduvad lihtsad ja elementaarsed, võõrsõduritele ahhaa-efekti. Ja seda oligi vaja. „Kui me neile midagi vägevat anname ja neid päriselt ära ei kurna, lähevad nad siit ära sõnumiga, et me oleme küll väiksed ja meil ei ole soomusväge, kuid see, mida me teeme, on kvaliteetne,“ selgitas noo-remleitnant Vaikre. Tema sõnul on selline kursus otsekui kaitsejõudude väljaõppe kvaliteedimärk.

Hea mulje jätmine oli ka seetõttu oluline, et kursu-sed läbi teinud kaks gruppi merejalaväelasi olid siia saadetud testiks, et näha, kuidas ja mida eestlased teevad. Et nad nähtu ja kogetuga rahule jäid, kin-nitab nooremleitnant Vaikre sõnul seegi, et pärast esimese, elukutselistest merejalaväelastest grupi lahkumist küsinud nende ülem, kuidas nad saaksid hakata eestlaselt tellima pikki üleelamiskursusi. „Meile oli see väga hea tagasiside kursuse kohta, sest teame, et merejalaväelased on põhjendatult kõrge enesehinnanguga – nad ei lase ka Amee-rika jalaväel end koolitada, sest see käib nende au pihta,“ ütles Vaikre. See, et merejalaväelased ennast Kaitseliidu vabatahtlikel koolitada lasevad, on tema kinnitusel väga kõrge tunnustus.

Kuigi toidulaud oli esinduslik, vaatasid ameeriklased seda esialgu üksjagu kahtlevalt

Selliseid nuge saab valmistada konservikarbist

41

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 6/2012

ANU JÕESAAR

Kuidas täpsema värbamispoliitika abil paran-dada kaitseväelaste motivatsiooni ja muuta kaitseväe toimimine oluliselt tõhusamaks,

seda kirjeldab militaarpsühholoog, Kaitseväe Ühen-datud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse teadur kapten Merle Parmak doktoritöös „Isiksu-seprofi ilide roll sõdurite psühholoogilisel toimetu-lekul vahetus soorituskeskkonnas“, mille kaitsemi-nisteeriumi teadusnõukogu tunnistas aastal 2011 parimaks riigikaitsealaseks doktoritööks.

Kas sõjaväelaseks sünnitakse?

Mingil määral küll, leiavad militaarpsühholoogid. On leitud, et kaht tüüpi inimesi veetleb sõjaväe-teenistus rohkem kui teisi. Parmak kirjeldab neid kui eesmärkide saavutajat ja probleemide väl-tijat.

Esimene tüüp on hulljulge, leidlik, kiire ja paind-lik, ta naudib katsumusi ning on lahingus vapper. Paraku võib talle suurimaks takistuseks osutuda nn kaitseväeline molutamine – teda häirivad rutiin

Kuidas saada sõdur, kes annab endast kõik?Tavaliselt eeldatakse, et sõdur annab endast alati parima — vastavalt väljaõppele ja ülematelt saadud tegevusjuhistele. Raske on kujutleda, et sõduri niru soorituse põhjuseks võib olla hoopis lihtlabane motivatsioonipuudus. Ometi võib ka sõdur avastada, et on sattunud täiesti valele alale.

ja igavad ülesanded, samuti on tal tihti raskusi allumise ja autoriteedi ees alistumisega.

Teine tüüp, vastupidi, kohaneb hästi rutiiniga, on pisiasjadeni täpne, kohusetundlik, distsiplineeri-tud. Reeglid ja korraldused kuuluvad tema silmis vastuvaidlematule täitmisele. Ka tema on suure-pärane sõdur, kuid pigem staabis kui lahinguväljal. Tema nõrgad kohad võivad esile tulla siis, kui käsu-liinis tekib ootamatu vaakum, kui puuduvad selged korraldused või muutuvad olukorrad väga kiiresti.

Küllap tulevad lugejale mõlemad kaitseväelase tüübid oma kaas-laste või kolleegide põhjal päris elulisena silme ette. Doktoritöös seostas Merle Parmak neid kahe olulise, inimeste isiksuse eelsoo-dumustest tuleneva psühholoo-gilise vajadustega: elamusteva-jadus ja struktuursusvajadus. Suure elamustevajadusega inimene otsib uudseid olukordi ja katsumusi, ta ei talu igavust ega rutiini. Ta kaldub oma võimeid üle hindama ja võib olla impulsiivne. Suure struktuursusvajadusega inimene armas-tab süsteemsust ja korda, eelistab reeglipärast kesk-konda ega salli ootamatuid muutusi.

Vastava isiksuseprofi iliga sõdurid tajuvad ja hinda-vad situatsioone ja enda võimalusi nendes toime tulla üsna erinevalt. Näiteks sõdur, kes eelistab reeglipäraseid ja korrastatud keskkondi, kaldub ootamatutes olukordades võimalikke riske üle hin-

On leitud, et kaht tüüpi inimesi veetleb sõja-

väeteenistus rohkem kui teisi. Merle Parmak kirjeldab neid kui ees-märkide saavutajat ja probleemide vältijat.

Võimalike samasuunaliste teadusuurimuste tarbeks asetan eelkirjeldatud empiirilised leiud hüpoteetilisse, kuid kenasse ja praktilisse vaimse vastupidavuse mudelisse

VAIMSEVASTUPIDAVUSE

MUDEL

1. Sõdur, kes funktsioneerib hästi kasar-murežiimil, ei pruugi samaväärselt toime tulla lahingutingimustes

2. Sõdurid tajuvad ja hindavad situatsioo-nides sisalduvaid katsumusi erinevalt vas-tavalt nende isiksuseprofi ilidele

5. Võttes arvesse inimese vajaduste ja konkreetse keskkonna nõudmiste vasta-vusi, oleks võimalik tõhustada nii värba-mist kui ka väljaõpet

SEST

SIISKI

3. Sõdurid on võimelised teatud määral oma isiksusepõhiseid vajadusi kohanda-ma vastavalt vahetu keskkonna nõudmis-tele

ENNETADES

4. Siiski ei ole kõik võrdselt edukad ning teatud tüüpi sõduritel on missioonikesk-konna nõudmistega keerulisem toime tulla

AGASAMAS

42

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 6/2012

dama. Sellega võib kaasneda oht jätta põhjendatud risk võtmata. Seevastu sõdur, kes naudib uudseid olukordi ja võimalust ennast proovile panna, kaldub reaalseid ohte alahindama, kriitilises olu-korras seostub temaga pigem oht põhjendamatult riskida.

Sõjaväelise edutamise ja tun-nustamise süsteem soosib rahuajal pigem teist tüüpi ja konfl iktiderohkel perioodil pigem esimest tüüpi sõjaväe-laste edukat karjääri. Mõistagi on siia sisse kirjutatud konfl ikt, mis võib tekitada probleemi, kui pikka aega rahuaja tingi-mustes arenenud armeel tuleb äkitselt astuda sõjategevusse.

Täna köögitoimkonda, homme luurele

Merle Parmak rõhutab, et sõjaväelase motivat-siooni ja toimetuleku ennustamiseks ei ole kesk-seteks mõisteteks isiksus ega keskkond, vaid isiksus keskkonnas. Iga indiviidil on selliseid keskkondi, kus ta tunneb ennast mugavalt ja motiveerituna (näiteks lahingulendur lahingulennukis), samuti selliseid keskkondi, millest ta püüab ennast hoida

nii kaugel kui võimalik (näiteks seesama lahin-gulendur laagrivalves). On teada, et inimene, kes tajub keskkonda oma vajadustele ja pädevustele vastavana, on valmis rohkem panustama, ta koha-neb kiiresti olukorra nõudmistega ja areneb tege-vuse käigus. Ja vastupidi – inimene, kes tajub, et keskkond ei sobi tema vajadustega, tunneb ennast häirituna ega ole huvitatud sellest, et ülesanne saaks võimalikult hästi täidetud. Ent sõjaväeline keskkond on äärmuslikult varieeruv, pakkudes rohkem kui ükski teine ala seinast seina tegevusi.

Nii nagu isiksuseprofi ilid, jaotas Merle Parmak kaheks ka võimalikud keskkonnatüübid.

Struktureeritud situatsioonid on lihtsad ja ennustatavad ning väikese riskiga, nagu rutiinne laagrivalve. Struktureeritud keskkonnas on pii-savalt informatsiooni selle kohta, mis toimub järgmisena ja millist käitumist ülesande sooritajalt oodatakse. Tegevus on reeglistatud juhtnööride ja eeskirjadega. Fookus on tegevuse detailidel, mis tuleb sooritada kindlas järjekorras, toetudes väl-jaõppes omandatud oskustele, ja millega ei kaasne ohtu elule ega tervisele.

Struktureerimata situatsioonid on keerulised ja ennustamatud. Olukord muutub ootamatult ja võib osutuda ohtlikuks elule või tervisele (näiteks sattumine vastase varitsusele). Sellises situatsioonis on vähe viiteid selle kohta, mis võib edasi juhtuda ja milline reageerimine võiks osutuda kõige tõhusa-maks. Lahendused nõuavad paindlikkust ja riskival-midust. Fookus ei ole enam tegevuse detailidel, vaid protsessil, millega tuleb toime tulla olukorras, kus eksisteerib reaalne risk elule ja tervisele.

Enamasti on sõdurid võimelised kohandama oma isiksusest tulenevaid vajadusi keskkonna nõudmis-tega. Asjad on tasakaalus seni, kui sõdur suudab taluda riske reaalselt ohtlikus olukorras, saades hakkama ka funktsioneerimisega rutiinses ja piira-tud tegutsemisvõimalustega keskkonnas. Problee-mid tekivad siis, kui käärid lähevad liiga suureks – kui laagrivalves istumine osutub lahingulenduri hingega võitleja põhitegevuseks ja vastupidi.

Isiksust arvestav kaadripoliitika

Psühholoogiadoktor Parmak leiab, et kuna militaa-rvaldkond hõlmab laia spektrit ülesandeid, ahvat-leb see kaitseväkke kandideerima väga erinevaid isiksusi, kelle seas võib leiduda nii äärmuslikke elamustejahtijaid kui ka struktuursuseotsijaid. Seega ei tohiks sõjaväelane sattuda juhuslikult oma tulevasele ametikohale, vaid ta peaks olema sinna teadlikult suunatud.

Praeguse praktika kohaselt algab ja lõpeb kandi-daadi hindamine enamasti tema tunnistamisega kas teenistuskõlblikuks või -kõlbmatuks. Teenis-tuskõlblikuks tunnistatu liigub edasi sinna, kus on

Merle Parmak rõhutab, et sõjaväela-

se motivatsiooni ja toimetuleku ennustamiseks ei ole keskseteks mõisteteks isiksus ega keskkond, vaid isiksus keskkonnas.

STRESS ON ÜKSNES STRESSIS INIMESE PEAS

ET HIIR SUUDAKS LENNATA:

Kas olukord on mulle riskantne või ohtlik?

JAH EI,

Kas mul jagub oskusi, et selles olukorras toime

tulla?Olen treenitud lendama

(VÄLJAÕPE)

Ma olen sündinud lendamaMa olen sündinud lendama(VALIK)(VALIK)

EDUKAS SOORITAJAEDUKAS SOORITAJA

STRESSIS EBAÕNNESTUJA

EI

JAH,

INIMESE-KESKKONNA MUDEL JA SOORITUSSÕJAVÄELISE PERSONALI VALIKUL

ET HIIR OLEKS MOTIVEERITUD LENDAMA:

Kas mulle meeldib lennata?

Mitte eriti Ma naudin lendamist

Kas ma suudan lennata?

MOTIVEERITUD MOTIVEERITUD SOORITAJASOORITAJA

KROONILINE EBAÕNNESTUJA

EI

JAH LIHTSALT SOORITAJA

43

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 6/2012

Merle Parmak: mind huvitas, kas on olemas „päris sõjaväelased“Kuidas see töö alguse sai? Minu esimene teenistuskogemus Eesti kaitseväes (tol ajal küll Kaitseliidu koosseisus) jääb aastasse 1994. Ma ei olnud siis veel psühholoog ega plaa-ninudki selleks saada. Küll aga süvenes minus iga teenistuses oldud päevaga sisemine veendumus, et sõjaväelased on üks eriline seltskond ja tõenäoliselt eristuvad millegi poolest nendest, kellest kunagi sõjaväelasi ei saa.

Aastatel 1996–2003 olin kaitseväeteenistu-sest eemal. Muuhulgas omandasin sel ajal Tartu Ülikoolis psüh-holoogi eriala – uurisin riigikaitsetahte struk-tuuri ja kujunemist. Seda juba kindla plaa-niga teada saada, milli-sed on need inimesed, kes leiavad sõjaväetee-nistuses oma kutsumuse. Uuesti tegevteenistusse astudes, aastal 2003, alustasin Tallinna Ülikoolis magistriõpinguid – uurisin riigikaitsetahte seoseid sellele mõistele antud tähendusega inimeste silmis.

Alles Belgias doktoriõppesse astudes olin valmis küsima seda, mis mind tõeliselt huvitas: kas on siis olemas päris sõjaväelased – isiksusetüübid, kellele sõjaväeteenistus rohkem sobib kui mõnele teistsu-gusele tüübile.

Kui palju küsitlesite töö tarbeks Eesti kaitse-väelasi? Kas ainult missioonisõdureid või ka Eestis teenijaid?Selles töös uurisin vaid välismissioonidel osalevaid nn põllusõdureid, täpsemalt kolme rotatsiooni Afganistani missioonil osalenud Eesti kaitseväelasi.

Kui jutt on professionaalsetest võitlejatest, siis meedias tihtipeale võimendatavas tavaku-jutluses on tegemist äärmuslike elamustejah-

parajasti kaadrinappus, täitma ülesandeid, mis on parajasti täitmata.

Et kasutada ära sõjaväeliste ametiprofi ilide mit-mekesisust, peame arenema edasi küsimusest „kas kõlblik?“ küsimuseni „kuhu kõlblik?“. Kallid erialakoolitused ja üha spetsiifi lisem väljaõpe on põhjendatud vaid hoolikalt valitud ja kaalutletult

positsioneeritud personali puhul. Personali hin-damine peaks viima välja iga inimese isiksuslikke eeldusi ja vajadusi arvestava karjääriplaanini relva-jõudude sees. Relvajõud vajavad kaadrit, kes pole ainult võimeline, vaid on ka motiveeritud täitma oma ülesandeid. Motivatsiooni ja psühholoogilise vastupidavuse hindamiseks on vaja mõista inimest keskkonnas.

Olen veendu-nud, et mo-tiveeritud ja

rahuloleva kaitseväe-lase saame siis, kui võtame tema karjääri kujundamisel arves-se tema isiksuslikke eelsoodumusi.

tijatega, julmade ja kriminaalsete isiksusteni välja. Kogu doktoritöö eesmärk oli näidata, et see tava-kujutlus on märkimisväärselt piiratud. Nad ei ole

44

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 6/2012

ega peagi olema äärmuslikud elamustejahtijad. Armeesüsteem pakub laias ulatuses erinevaid eri-alasid – meedikust snaiprini, staabitöötajast eriük-suslaseni. Sõjaväelise süsteemiga tuttav inimene teab ka seda, et ohvitseri ja allohvitseri igapäevased tegevused ja ülesanded on erinevad. Olen veendu-nud, et motiveeritud ja rahuloleva kaitseväelase saame siis, kui võtame tema karjääri kujunda-misel arvesse tema isik-suslikke eelsoodumusi ja nendele vastavaid aren-gulisi vajadusi.

Kas oleks vajalik, et juba värbamisel või kaitse-väkke kandideerimisel arvestataks ka isiksuse profi ili? See oleks kahtlemata oluline, sest armeekoos-seisude arvulise vähenemise (ja operatsioonide iseloomu eripalgelisuse) tingimustes muutub motiveeritud ja erialast tegevust nautiv teenistuja üha olulisemaks. Motivatsioon sooritada mängib märkimisväärset rolli soorituse kvaliteedis ja seda ei saa tekitada käsuga „Motiveeruda!“ või manus-tades alamotiveeritud teenistujale vastavaid tab-lette.

Kas mõne riigi kaitseväes seda juba tehakse? Isikuomadusi arvestavat lähenemist praktisee-ritakse, kuid see eeldab väga täpselt kirjeldatud ametikoha profi ile – kompetentse, mida ameti-koha täitjalt eeldatakse. Enamasti kasutatakse sõjaväelaste värbamisel pigem oskustel ja teadmis-tel põhinevaid valikuprotseduure.

Kuidas seda praktiliselt teha — kuidas isiksuse omadusi hinnata ja teadasaadut ametisse mää-ramisel kasutada?Seda kõike on võimalik testida, kuid eelduseks on teada, mida testida. Kuni puudub tõenduspõhine teadmine, et mõni tüüp täidab teatud ülesandeid edukamalt ja tunneb ennast seejuures paremini kui mõni teine tüüp, on igasugune testimine mõt-tetu raiskamine.

Kui vaadata Eesti kaitseväge, siis mil määral va-jame praegu juurde värskeid elamustejahtijaid, mil määral aga noori struktuursuseotsijaid? Erinevad ülesanded sobivad erinevat tüüpi ini-mestele. Kui kõrge struktuursus- ja madala ela-mustevajadusega inimene naudib turvalist ja regulatiivaktidega kirjeldatud tegevust, siis kõrge elamuste- ja madala struktuursusvajadusega ini-mesel hakkab sellisel juhul tapvalt igav – motivat-siooni pole ollagi, tekivad distsipliiniprobleemid. Tegelikult peaks selle küsimuse, et mis on Eesti kaitseväe ülesanne, esitama vastamiseks meie juh-tidele ja õpetajatele. Milliseid funktsioone täidame rahuajal, milliseid sõjaajal? Kas teame, millistele nõudmistele peab vastama ametikoha täitja? Kas

ja kui oluline üldse on see, et sooritaja oleks moti-veeritud?

Missugust tüüpi isiksused teevad tänapäeval Eesti kaitseväes edukamat karjääri?Kahjuks puudub hetkel veel empiiriline tead-mine, kuid toetudes oma praktilisele kogemusele ja teoreetilisele pagasile, julgen arvata, et madala struktuursus- ja madala elamustevajadusega ini-mesed tunnevad ennast meil kõige paremini. Nad peavad olema võimelised toime tulema kestvate reformidega kaasneva regulatsioonidevaakumi või regulatsioonide pideva muutumisega. Samal peavad nad rahulduma ka sellega, et tavapäraselt töölaua taga tegutseva sõjaväelase elu ei võimalda kuigi palju teravaid elamusi.

Tööst käis läbi mõte, et kaitseväeteenistus ka muudab kaitseväelast. Kas inimene võib kait-seväest tulla tagasi teistsugusena, kui ta sin-na läks? Kuidas see toimub ja mis ohud sellega kaasnevad? Inimese isiksusetüüp, sõnastatud seadumuste või eelsoodumustena, suures pildis ei muutu. Muutuda võib see, kuidas inimene ennast näeb ja tunneb. Kuue kuu pikkune viibimine missioonipiirkonnas oli tõepoolest seotud sõduri muutunud arusaa-

maga iseendast. Mina seos-tasin selle pigem kohanemise ajutise efektiga (nõuab uurin-gut täiendava ajapunktiga), kuid ühest hiljutisest mujal tehtud uurimusest selgub, et need muutused võivad olla ka pikaajalised. Ohtude sõnas-tamise asemel võiks pigem küsida, milliseid võimalusi see avab. On tekkinud uus termin traumajärgne areng (post-trau-matic growth) vastandina trau-majärgsele stressreaktsioonile. Kui suudame kunagi välistada

(või vähemalt vähendada) inimeste määramise või roteerimise täiesti ebasobivatele ametikohta-dele, oleme tõenäoliselt ka edukamad sõdurkonna vaimse tervise ja heaolu küsimustes.

Kui kaitseliitlase peres kasvab noorkotkas või kodutütar, kellel on huvi kaitseväelaseks saada, kas saame lapsevanematena märgata tema sel-leks sobivaid isiksuseomadusi, neid arendada ja toetada? Nagu eespool öeldud: hea sõdur tekib tema kesk-konna/ülesande ja isiksuslike eelsoodumuste sobi-vas kombinatsioonis. Inimesele peab meeldima see, mida ta teeb. Lapsevanem saab isiksuslikke eelsoodumusi märgata ja vastavasuunalist arengut teatud keskkondlike elementide tagamisega toe-tada. Tuleks arvesse võtta, et sõjaväelised ametid on mitmepalgelised ning enne valiku tegemist tuleb ennast kindlasti kurssi viia elukutse reaalsete võimaluste ja piirangutega.

Kui suudame kunagi välis-tada inimeste

määramise või roteerimise täiesti ebasobivatele ame-tikohtadele, oleme tõenäoliselt ka edu-kamad sõdurkonna vaimse tervise ja heaolu küsimustes.

Motivatsioon sooritada män-gib märkimis-

väärset rolli soorituse kvaliteedis ja seda ei saa tekitada käsuga „Motiveeruda!“.

45Kaitse Kodu! 6/2012

RAIVO TAMM, reservkolonelleitnantkaitseministri nõukoja liige

Samal teemal ootab kaitseministri nõukojas arutamist põhjalikum pakett meetmeid, mis peaksid viima kaitseliitlaste ettevalmistuse

ja varustatuse suuremasse vastavusse neile määra-tud ülesannetega. Tutvustan üht osa paketist loo-tuses, et mõned punktid sellest leiavad koha uutes kaitseväe ja Kaitseliidu arengukavades.

Ostame uue või parandame vana?

Sissejuhatamiseks peame tagasi vaatama aas-tatesse 2006–2007, mil anti start M-14 teisele moderniseerimisprojektile TP-2. Eesmärgiks oli saavutada minimaalsete kuludega jalaväe täpse tule ulatuse kasv, hoida ära täpsuslaskuri relvade nappusest tulenev erialase koolituse hääbumine ja säilitada laiem M-14 käsitsemise oskus. Tuletagem meelde, et selleks ajaks oli lõpetatud 1990ndatel alustatud TP-1 projekt, põhjuseks suur töömaht ja efektiivsuse väike kasv. Et Eesti on Euroopas riik, millele kuulub enim antomaate M-14, pole seda ressurssi mõistlik kasutuna hoida. Küsimus on, mil viisil peaks seda kasutama.

Et saaks lasta kiiremini, kaugemale ja täpsemini, ei ole tingimata vaja uut moodsa välimusega plas-tikust relva, millel samasugune metallist vintraud, pikkus ja padrun nagu varasematelgi mudelitel.

Kaitseliitlane ei ole ühekordseks kasutamiseks

1 Soosaar, Reimo & Kirotar, Heikki. Täpsuspüssist M-14 ja selle laskemoonast. Kaitse Kodu! 2012, nr 2, lk 37—43.2 Tamm, Raivo. Kaitseliit kui eestlaste tuumaheidutus. Kaitse Kodu! 2011, nr 3, lk 22—31.

Pikemat aega meeles mõlkunud mõtted panin kirja tänu vana tuttava Heikki Kirotari ja Reimo Soosaare artiklile, mis käsitles täpsuspüssi TP-2 visa arengulugu ja ilmus 2012. aasta Kaitse Kodu! teises numbris.1 Tegelikult väärivad tähelepanu paljud kaitseliitlased, kes, nagu täpsuslaskuridki, panustavad oma ettevõtmistega kaitsevõime arengusse. TP-2 arengut kajastav artikkel pole lihtsalt ülevaade ühest arendusprojektist, vaid osa ulatuslikumast mõttelaadi kujundamisest kaitse ülesehitamisel. See on osa riigile jõukohasest kaitseliitlaste varustamisest ülesannete täitmiseks vajalikuga. Samuti realistlikuks lahingutegevuseks valmistumisest, millega luuakse võitlejatele eeldused püsida rivis ka pärast esmast lahingukontakti.

Sõja

raud

Oluline on pikemale distantsile laskmist võimaldav optiline sihik, mis tagab tegutsemise ka hämaras. See, et me 5–6 aastat pärast projektiga alustamist pole suutnud korralikku sihikujala kinnitust leida, on pehmelt öeldes kahetsusväärne ja annab tugeva hoobi heale kavatsusele. Eks me tahtnud ju pari-mat, aga välja tuli nagu alati.

Kui kedagi vaevab veel dilemma, kas on mõistlik saavutada suurem tuleulatus „vanade“ relvade võimekamaks muutmise teel (see kehtib ka AK-4 kohta) või hankida lühikesi ja modernsemaid auto-maate, siis jätkan oma 2011. aasta Kaitse Kodu! kolmandas numbris avaldatud seisukohtade2 sel-gitamist.

Kasutame oma vajaduste väl-jaselgitamiseks näitena Vene Föderatsiooni relvajõudude kal-laletungioperatsiooni etappide kirjeldust. Loomulikult peame silmas, et relvastatud konfl ikt on viimane võimalus eesmärkide saavutamiseks pärast poliitiliste, diplomaatiliste, psühholoogiliste ja majanduslike meetmete raken-damise nurjumist. On ju pehmete meetmetega võitluses relvastuse valik hoopis teistsugune. Või-maliku relvastatud konfl ikti korral oleks tegevus üldjoontes järgmine.

Esimeses faasis initsieeritakse sihtriigis siseriik-likud rahutused või relvastatud kokkupõrked. Korraldatakse provokatsioone, tulistades näiteks kohaliku riigi vormi maskeerunult meeleavalda-jaid, või vastupidi, meeleavaldajate sekka varjunult võimuesindajaid. Mis tahes vahenditega muu-detakse rahumeelsed protestid vägivaldseteks ja eskaleeritakse relvastatud kokkupõrgeteni. Rahu-tusi valmistavad ette ja juhivad vaenlase eriteenis-tused ja praktilist tuge pakuvad riiki imbunud nn vabatahtlikud.

Sobiva fooni olemasolul annavad luureteenistused (Venemaa Föderatsiooni föderaalne julgeolekutee-nistus, vene k Федеральная служба безопасности Российской Федерации, lühend FSB, ja Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistus, vene k Служба внешней разведки Российской Федерации, lühend SVR) ning sõjaväeluure eriüksused (Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi teine peavalitsus ehk luurepeavalitsus, vene k Главное

Et saaks las-ta kiiremini, kaugemale

ja täpsemini, ei ole tingimata vaja uut moodsa välimusega plastikust relva.

46

Sõja

raud

Kaitse Kodu! 6/2012

разведывательное управление Генерального штаба Вооружённых Сил Российской Федерации, lühend GRU) löögi strateegiliste objektide ja maa-alade hõivamiseks või hävitamiseks. Sellega kaasneb katse elimineerida riigi poliitiline ja sõjaline juht-kond ning nurjata mobilisatsioon. Rünnakut toe-tatakse õhuväe ja raketilöökidega riigikaitse täht-saimate objektide pihta. Paralleelselt tegutsevad nn viienda kolonni relvastatud üksused.

Vahetult järgnevad mobiilsete soomus- ja meh-haniseeritud üksuste läbimurdeoperatsioonid oluliste linnade või alade hõivamiseks, piiratud maa-ala vallutamise eesmärgi korral aga soovitud territooriumi hõivamiseks ja eristamiseks ema-maast. Operatsiooni käigus üritatakse lüüa kaitses olevaid konventsionaalseid jõude. Operatsiooni toetavad õhu- ja merevägi ning kaitse hajutamiseks korraldatakse operatiivtasandil pataljonisuurusi meredessante olulisimate sadamate hõivamiseks ning taktikalisel tasandil nii õhu- kui ka mere-dessante mobilisatsiooni või kaitse korraldamise häirimiseks.

Vaja on ka kaitset

Pärast soovitud maa-ala vallutamist järgneb ope-ratiivne teine ešelon, kuhu kuuluvad ka siseminis-teeriumi ja vabatahtlike üksused, kes kindlustavad hõivatud ala ning alustavad koos viienda kolonniga puhastusoperatsioone. Viimase kahe kümnendi näited Vene Föderatsiooni osalusel toimunud konfl iktidest ja tema relvajõudude noorema ohvit-serkonna isikuomaduste analüüs lubavad väita, et nimetatud faasiga kaasneb piiramatu vägivald tsiviilelanike kallal, ohjeldamatu marodöörlus, sõjakuriteod, genotsiid põlisrahva suhtes ja täielik korralagedus. Saabub sõjategevuse kõige tume-dam, kaootilisem ja laastavam periood vallutatud alade elanikele.

Kaitseliidul tekiks kõikidel etappidel, v.a kon-ventsionaalne lahingutegevus, vajadus tegutseda varjatult. Luure- ja sissiüksustel ei kao see nõue põhimõtteliselt ühelgi etapil.

Alates eriüksuste rünnakust vajab kaitsja üles-ande täitmiseks võimet peatada lahingutehnikat ja suuremat jalastunud üksust. See tähendab tugevamat tulejõudu, kui suudetakse pakkuda automaatide või kuulipildujatega. Lisaks tulejõu adekvaatsele tugevusele on oluline ka selle täpsus, seda eelkõige liigsete kahjustuste vältimiseks. Kui lahingutegevuse piirkonnas paikneb hulgaliselt tsiviilisikuid, võib kaitselaengute kasutamine olla välistatud ja töö tuleb ära teha käsirelvade täpse tulega. Alates eriüksuste faasist on Kaitseliidu allüksustel tõenäoliselt vastaseks ülekaalukama tulejõuga üksused. Sellest tulenevalt tekib vajadus hoida lahingukontaktis turvalist distantsi. Lisaks peavad vaenlase üllatusmomendil baseeruva rünnaku tõrjumiseks kasutatavad vastumeetmed

hõlmama kogu riigi territooriumi ja neid peab olema lihtne varjata, aga ka kiirelt kasutusele võtta.

Nõuetele vastav lahendus on loo-mulikult lihtne. Põhimõtteliselt eeldab see võitlejate varustamist (osaliselt) ühekordsete tankitõrje-laskudega, lõhkeaine ning jalaväe- ja transpordivahenditevastaste

kaitselaengutega. Käsitulirelvad peavad võimal-dama pikemat laskedistantsi ja täpsemat tuld, kui on vastasel. Allüksused vajavad adekvaatset side-tehnikat informatsiooni edastamiseks ja esmase tegevuse kiireks koordineerimiseks. Relvastuse ja sidetehnika loominguline kasutamine peaks seega kuuluma juba rahuajal iga võitleja väljaõppesse. Lahenduse suhteliselt madal hind võimaldaks seda rakendada kogu riigis ja vajadusel suudaksid võitle-jad alustada kriisiolukorras vastupanu iseseisvalt.

Kuulivestid versus asendusreserv

Oletagem, et lünk sides ja tulejõus täidetakse. Alles jääb vajadus tagada kõige kriitilisema ressursi, st väljaõppinud võitlejate jätkusuutlikkus ehk elus-püsimine, millele siinkohal keskendumegi. Kõigele olulisele lisaks vajavad võitlejad eluspüsimiseks adekvaatset ballistilist kaitset. Kiiver, kuulivest ja

Iraak 2005. Nii nägid välja liitlasvä-gede transpordiva-hendid

Lisaks tule-jõu adek-vaatsele

tugevusele on oluline ka selle täpsus.

ERA

KOGU

47

Sõja

raud

Kaitse Kodu! 6/2012

kergsoomustatud veokid on esmased, kõige lihtsa-mad ja tõhusamad vahendid võitlusvõime füüsili-seks säilitamiseks. Meenutades Iraagi missiooni algusaegu või Araabia kevade sündmusi, tõdesime kõikjal püüdu paremale kaitstusele ja seda kõikvõi-malikul moel.

Korralik individuaalne bal-listiline kaitse on konfl ikti-des viimase kahe kümnendi ja enamagi vältel piisavalt oma efektiivsust tõestanud. Täna pole mõeldav sõduri lähetamine välismissiooni-dele ilma kuulivestita. Miks arvame, et kodumaal saab võidelda ilma nendeta?

Alates Falklandi sõjast on ballistilise kaitse efek-tiivsust selgitatud mitmest aspektist. Esiteks annab see võitlejatele parema moraalse kindlus-tunde pidada manööversõda, mis eeldab julgust minna rünnakule. Sellekohaseid tähelepanekuid on hulgaliselt nii esimesest Lahesõjast kui ka Hor-vaatia ja Serbia üksuste tegevusest Balkani sõda-des, samuti Tšetšeeniast.

Teiseks on individuaalse ballistilise kaitse kasuta-mine otsene tervisekahjustusi ennetav meede ja meditsiiniteenistuse koormuse vähendamise või-malus. Sellises võrdluses saab rääkida üsna mär-kimisväärsest rahalisest kokkuhoiust. Valida on kahe võimaluse vahel: kas panustada hästi funkt-sioneerivasse meditsiiniteenistusse, k.a piisavasse meditsiinipersonali, evakuatsioonivahenditesse, voodikohtadesse, medikamentidesse, taastusravi-võimalustesse, psühholoogilisse abisse ja asendus-reservi, või hankida kuulivestid ja kiivrid.

Ennetusmeetmete vajaduse tõstsid teravalt päeva-korda 1980ndate algul Briti sõjaväemeedikud, kes analüüsisid Falklandi sõja lahingukaotuste statis-tikat. Nende eesmärgiks oli vähendada peamiselt alakõhtu saadud kuulihaavadest põhjustatud elavjõu kaotusi. Probleem tulenes suutmatusest tagada kirurgilist abi esimese kriitilise tunni jook-sul. Lahendusena võeti kasutusele kaks present-rihmadega ühendatud terasplaati, mida kanti keha esiküljel. Olgem ausad, kui võrrelda viimaste Iraagi ja Afganistani operatsioonide mõõtmeid ning langenute arvu näiteks Tšetšeenia konfl ikti samade näitajatega, nii palju kui me neist teame, siis adekvaatne individuaalne ballistiline kaitse on muutnud Lääne sõdurid tinglikult öeldes surema-tuks võrreldes võitlejatega, kellel ballistilised kait-sevahendid puuduvad. Viimati rõhutas kaitstuse olulisust võitlejate ja üksuste jätkusuutlikkusele Gruusia 4. brigaadi ülem oma 2008. aasta lahingu-kogemuste analüüsis.

Peale hea kaitstuse toetab kestvat võitlusvõime-kust positsioonide varjatus. Lisaks moondamisele ja pettemanöövritele aitab eesmärki saavutada

vastase aistingute, näiteks nägemise ja kuulmise, piiramine. Piisava distantsi hoidmine lahingu-kontaktides ja helijälje moondamine raskendavad vastasel meie positsioonide avastamist. Pärast aistingute elimineerimist kulub vastasel olukorra tajumiseks rohkem aega ning tema vastutulega reageerimise kiirus ja täpsus kahanevad. Saavuta-tud ajaline edumaa võimaldab kaitsjal operatsioone paremini lõpule viia või lahingukontaktidest tur-valiselt eemalduda. Selles kontekstis pole TP-2 sihikujala kinnitus mitte ainult tehniline küsimus, vaid oluline osa kaitseliitlaste võitlusvõime paren-damisest. Pisidetaili jätkuv lahendamatus välistab aga sobiva taktika rakendamise.

Kui eelöeldule lisada kaitseliitlaste võime teostada tulevikus anonüümseid rünnakuid, kasutades kaitselaenguid ja isevalmistatud lõhkekehi, saavu-taksid nad veelgi täiuslikuma maskeerituse. Hoo-matavalt kasvaks võitlejate jätkusuutlikkus, mis ongi meie peamine eesmärk.

Ettepanek arutamiseks

Kaitseministri nõukojas ootabki sellekohane ette-panekute pakett arutamist. Nende ettepanekute-rakendamine looks kaitseliitlastele paremad eel-dused lahinguliste ülesannete täitmiseks. Varustust puudutav osa on seal jaotatud kolmeks.

Esimese osa tinglik pealkiri on „Motivatsioonipakett“. Selles kätketu toetab võitlejate toime-tulekut välitingimustes, aitab osaleda rahuaegses väljaõppes ja tegutseda koos kaitseväega konventsionaal ses lahingutege-vuses. Ülesandeid arvesse võttes on vormiriietus paljudel juhtudel demaskeeriv ja väikseima prakti-lise väärtusega element loetelus. Sellest hoolimata ei või korraliku vormiriietuse emotsionaalset väärtust alahinnata ja sellega varustamist tuleb jätkata.

Teine osa pealkirjaga „Kaitstuse pakett“ toetab võitlejate eluspüsimist. Sobivate ballistiliste kaitse-vahendite, helisummutite ja täpse tule ulatuse kas-vatamise kaudu 100 meetrilt 300 meetrini (kogu ööpäeva kestel) väheneks kaotuste tekke võimalus ja loomulikult ka meditsiinilise toetuse vajadus. Täpse tule ulatuse suurendamine on ühtaegu ka võimekuse arendamise küsimus, ent siinkohal pean turvalist distantsi vastasega tähtsamaks.

Kolmas osa käsitleb võimete arendamist koos kaitseväega. Eesmärgiks on varustada üksused adekvaatsete sidevahenditega, millega on võimalik operatiivselt informeerida kõrgemaid staape ja koordineerida vastupanu algfaasi, samal ajal aga luua piisav tulejõud, et häirida vastase lahinguteh-nika liikumist, võidelda ülekaalukama jalastunud

Täna pole mõeldav sõduri lähetamine vä-

lismissioonidele ilma kuulivestita. Miks arvame, et kodumaal saab võidelda ilma nendeta?

Adekvaatne individuaal-ne ballistili-

ne kaitse on muut-nud Lääne sõdurid tinglikult öeldes surematuks.

48

Sõja

raud

Kaitse Kodu! 6/2012

vaenlasega, korraldada varitsusi, julgestada posit-sioone ja katta eemaldumisel taganemisteid.

Isetekkeline arendus juba käib

Heameel on tõdeda, et mitmed kaitseliitlased on omaalgatuslikult juba panustanud mainitud vaja-duste rahuldamiseks nii aega, teadmisi kui ka raha. Alljärgnev on esmakordne võimalus tutvustada laiemalt nende arendustöö tulemusi.

Lisaseadmete ja sihikute kinnitamiseks vajalikke Picatinny siine ja sihikujalgu, samuti kompensaa-toreid ja tugijalgu toodavad mitmed kaitseliitlased juba mõnda aega. Viimase saavutusena on valmi-nud kodumaised helisummutid, mis ei jää oma-dustelt alla isegi turuliidrite toodangule. Lisaks on

kaitseliitlaste algatusel välja töötatud nii Galilile, AK-4-le kui ka M-14-le sobivad valgustatud niit-ristikuga optilised sihikud. Kohale on jõudnud esimesed Kaitseliidu tegevuse eripära arvestavad kuulivestid. Eelnevalt oleme teada saanud, et Kait-seliidu liikmete algatusena on valminud TP-3.

Esiteks ballistiline kaitstus, mis võimaldaks varja-tult tegutseda. Pildil oleva kuulivesti võiks liigitada täiesti uude kategooriasse „jopealune kuulivest“. Selles on kombineeritud särgialuse ja vormipealse kuulivesti parimad omadused. Vormipealse kuu-livesti suurem kehapinna katmine kildude eest ja head kaitseomadused kuulitabamuste korral kom-bineerituna särgialuse vesti ergonoomika ja keha profi ili jälgimisega annavad tulemuseks piisava varjatud ballistilise kaitse. Sellist kombinatsiooni sobib kasutada luuretegevuses, vastase tagalas

Ülesande täitmiseks vajalikud elemendid

MOTIVATSIOONIPAKETTKAITSTUSE PAKETT

Esmalt võitlevatele ja seejärel sisekaitseüksustele

VÕIMEARENDUSPAKETTHange koos kaitseväega, esmalt

lahingukompaniidele

Magamiskott „Jopealune“ kuulivest (tase 3A või 4) Transpordivastane kaitselaeng

Magamisalus-kanderaam Optilised sihikud (valgustatud 6- ja 12-kordse suurendusega optika)

Jalaväevastane kaitselaeng

Seljakott Öövaatlusseadmed, esmalt luurerühma-dele ja võitlusgruppidele

Jao tankitõrjelasud

Saapad Summutid luurerühmadele ja võitlus-gruppidele

Binokkel-laserkaugusmõõtja

Väljaõppe kulumaterjal (laskemoon, lõhkeaine)

Relvakompensaatorid Kaitseväe omadega ühilduvad side-vahendid esmalt luurerühmadele ja

võitlusgruppidele

Jalaväerakmed Ballistilised matid Alternatiivside loomine

Talvine välivorm Hajutatud lahingumoonavaru loomine

Suvine välivorm

Särgialune vest, vormipealne vest ja jopealune vest. Jopealusel ves-til on neli plaati, suuremad ees ja taga, väiksemad külgedel

ERA

KOGU

49

Sõja

raud

Kaitse Kodu! 6/2012

võitlemisel või kriisi algfaasi ohjeldamisel, kui väli-selt on vaja hoida madalat profi ili.

Enda varjamiseks on peale näo värvimise või okste kinnitamise kiivrikummi vahele võimalik kasutada heli- ja valgusjälje vähendamist summutite abil. Helisummuteid peaks samaväärselt näovärvidega laialdaselt kasutama vähemalt kõikides lahin-gukompaniides. Lihtne ja peaaegu hooldusvaba lisaseade vähendab rahuaegses laskeväljaõppes müra ja sellest tingitud kuulmiskahjustusi. Sõja-ajal pakub summuti kaitset vastase vaatluse eest, sest kaotab täielikult suudmeleegi. Vähendades ja moonutades laskmiskohast kostvat heli, rasken-dab summuti kuulmise järgi helitekitaja asukoha lokeerimist.

Kõik relva lisaseadmed, k.a optika, on kaitseliit-laste arendustöö tulemus. Nende paigaldamine ei eelda relva ümberehitamist.

Kaitseliitlane pole kulumaterjal

Kui vaadata varustatust, millega kaitseliitlane peab tänapäevases lahingutegevuses ülesandeid täitma, tekib paratamatult arvamus, et temasse suhtu-takse nagu ühekordsesse süstlasse, mis pärast tarvitamist maha kantakse. Hetkel võimaldab varusta-tus hakkama saada viienda kolonniga, kuid suurema jõu vastu astumine on problemaatiline. Lahingu-tehnika peatamine on seal-juures peamine küsimus.

Isegi kui jao koosseisus on nii suurepärane ja multi-funktsionaalne relvasüs-teem, nagu seda on Carl-Gustav, tekib küsimus, kuidas peamiselt väikeüksuste taktikat viljelev üksus rakendab tankitõrjerelvade paarislaskmise meetodit, kuidas suudab jagu sooritada taktikalisi manöövreid, nagu on pooljao tiibamine oma tule toetusel või liikumine lahingupaaridena põhimõt-tel „tuli ja liikumine“, kui kolm võitlejat jaost on hõivatud Carl-Gustavi kandmisega. Rääkimata üksikvõitleja võimalustest sellega midagi korda saata. Rühmale, aga mitte jaole tankitõrjeks sobi-vat relvasüsteemi ei ole üksikvõitleja lihtsalt või-meline piisava efektiivsusega kasutama. Ka pole Carl-Gustavi lasu hind ja sihtmärgi tõenäoline väärtus sageli ratsionaalses kooskõlas.

Ühekordsed lihtsad tankitõrjelasud seevastu või-maldaksid tehnika peatamiseks tulejõudu paind-likumalt kontsentreerida või vajadusel hajutada. Lihtne käsitsus võimaldab nendega tegutseda igal jalaväelasel. Sobiva relva valik on hetkel siiski

Ratsionaalsetel soomlastel on sissiväljaõp-

pes kaks kuldreeglit: kaitselaeng on vaese mehe suurtükivägi ja tulirelva kasutav siss on surnud siss.

Kodumaise arendustöö tulemusena moderniseeritud AK-4 edasiarendus koos helisummutiga

teisejärguline küsimus. Carl-Gustav on igal juhul parem kui mitte midagi ja loomingulise väljõppe käigus leiab probleemidele kindlasti ka lahendusi.

Täbaram lugu on lõhkeaine vähese kasutamisos-kuse ja kaitselaengute puudumisega. Ratsionaal-setel soomlastel on sissiväljaõppes kaks kuldreeglit: kaitselaeng on vaese mehe suurtükivägi ja tulirelva kasutav siss on surnud siss. Mida tuleks kaitseliit-lasel tänases olukorras teha, kui kaitselaenguid pole? Hetkel ei näe silmapiiril muud võimalust, kui rünnakute anonüümsuse tagamiseks suurendada käsirelvade tule ulatust ja tagada parem varjatus. Lootuses, et lõhkematerjali osa peagi järele jõuab, tuleb igal juhul panustada lõhkaja väljaõppesse nii palju, kui seda instruktorite saadavus ja kulumater-jalide kogused lubavad. Iseenesest peaks see olema lahingukompaniide väljaõppe üks rutiinidest.

Enamikul kaitseliitlastel on enesekaitseks olemas nõuetele vastav kevlarkiiver, kuid üldjuhul puu-duvad kuulivestid ja materjalid sõidukite kergsoo-mustamiseks. Kahjuks pole meil kuulivestide puu-dumise tõttu tekkiva suurema haavatute hulgaga tegelemiseks meditsiinilist kapatsiteeti ei rahu- ega ammugi kriisiajal kusagilt võtta, rääkimata vastase tagalas tegutsevate sisside meditsiinilise toetamise keerukusest. Tervest mõistusest ja mis-sioonikogemustest lähtudes tuleks Kaitseliidus esmajoones tagada kõikidele võitlejatele adekvaatne individuaalne bal-listiline kaitse.

Rahaliselt on loetletud võima-lused kordades ökonoomsemad kui mis tahes alternatiivsed variandid. Loodetavasti leiavad need ettepanekud koha plaa-nides ja rakendub riigikaitse strateegia 50. paragrahvis sätestatu: „Kaitseliidu peamine ülesanne sõjalise kaitse korraldamisel on kaitse-tahte suurendamine ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine sõjalise kaitsetegevuse, sealhulgas sissitegevuse ja vastupanuliikumise planeerimise ning selles osalemise näol. Kaitseliidule tagatakse stabiilne osakaal sõjalise kaitse eelarvest.“

Enamikul kait-seliitlastel on enesekaitseks

olemas nõuetele vas-tav kevlarkiiver, kuid üldjuhul puuduvad kuulivestid ja materja-lid sõidukite kergsoo-mustamiseks.

ERA

KOGU

50 Kaitse Kodu! 6/2012

KOHENE OLUKORRA TEADVUSTAMINE PÄEVAL JA ÖÖSEL

Täpsem info:OÜ Baltic Armaments,

Veerenni 56 TallinnTel: 646 0113www.rifl e.ee

Recon Scout® XT on maailmas ainulaadne heidetav ja mobiilne luurerobot, mis kaalub alla 600 grammi. Viska robot ükskõik millisesse hoonesse ning saad hetkega selge, täpse videopildi selle sisemusest – vaenlase võitlejatest, lõhkeseadeldistest, tsiviilisikutest. XT muutub töövõimeliseks vähem kui viie sekundiga ning seda saab kasutada ükskõik millises keskkonnas nii sise- kui välitingimustel. Infrapuna-optikasüsteem võimaldab näha ka täielikus pimeduses.

Vastupidav. Kerge. Koheselt töövõimeline.

52

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

I koht

Naine kui tuul Autor: Inga Mäemets

Autori sõnadega: Naine võib olla kui õrn kevadine tuuleiil, teisalt kui möllav keeristorm. Naine on müstika, aasadel hõljuv tuul, mida keegi kunagi päriselt kinni püüda ei suuda. Me oleme püüdmatud kui tuul.

Me kõik räägime oma lugu.

Meie, naisedNELE PERNITSNaiskodukaitse fotovõistluse peakorraldaja

Neljas Naiskodukaitse fotovõistlus oli Rapla ringkonna vedada. Fotovõistluse teemaks oli Naiskodukaitse juubeliaasta puhul vali-

tud „Meie, naised“, et väärtustada naiseks olemist ja naiste tegemisi. Võistlusele laekus 251 fotot, mille autorid olid igaüks isemoodi püüdnud edasi anda seda uhkust ja vägevust, mis käib kaasas nai-seks olemisega.

Ehkki paljud fotod oleksid väärinud äramärkimist, pidi žürii (Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik, fotograafi d Jüri ja Maris Vlassov, Naiskodukaitse esinaine Airi Neve, Naiskodukaitse Rapla ring-konna liikmed Pirko Peterson ja Kaja Heinsaar ning Rapla maavanem Tiit Leier) siiski otsuse langetama ja võidufotod välja valima. Kõiki võist-lusele saadetud pilte saab vaadata veebiaadressil konkurss.naiskodukaitse.ee.

Seekordse võistluse sponsoriteks olid Beguta Accessories, Minna Sahver, Otepää Seikluspark, kohvik Mamo, Raefoto, Pirgu Mõis ja mitmed teised. Aitäh!

2013. aasta Naiskodukaitse fotovõistluse teema on „Eestimaa elab“.

II koht

Kange naine!Autor: Marek Lillo

Öeldakse, et on meestetööd ja naistetööd. Ei tea, mille järgi neid jagatakse. Meile sobivad igatahes kõik tööd. Me heegeldame, tikime ja teeme süüa. Me lõhume puid, keerame kruvisid ja tassime mööblit. Me parandame telekat ja viime lapsi kooli, me keedame moosi ja paneme tapeeti. Me maalime siidi ja korjame vedelema jäänud sokke. Me teeme kõike. Meie, naised.

III koht

Meie, naised — me oleme loojadAutor: Liina Laurikainen

Me anname elu. Me anname sihid. Me anname elumõtte. Me teeme ise oma pisikese maailma, kätega, peaga, süda-mega. Me oleme loojad. Meie, naised.

53

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

Parim Naiskodukaitse foto

Naiskodukaitse koormusmatkAutor: Grete Hints

Meie, naised, eks me ole natuke hullud ka. Me läheme Naiskodu-kaitsesse, et käpuli mudas olla, et tassida kotte, mis meie endi kaalule palju alla ei jää, et röökida pimedas metsas hirmust, kui öökull ootamatult huikab, et lugeda pärast rännakut veel nädalaid siniseid kohti ja endiselt plaasterdatud varbaid. Ja seda kõike tee-me me pelgalt selleks, et iseendale tõestada, et me saame hakka-ma. Jah, me oleme tõepoolest pisut hullud. Meie, naised.

Parim Naiskodukaitse foto

Oot, üks lokk on veel viltuAutor: Eveli Sammelselg

Meie seal Naiskodukaitses, ega me ainult hullud ole. Me oleme ikka ilusad ka. Vaadake vaid, kes on need, kellel on paraadil samm kõige ühtlasem, selg kõige sirgem ja rind kõige ees. Kes on kõige ilusamad.

Kõige seikluslikum foto

Hirmudest üle (Panga pank)Autor: Heli Armus

Muidugi me kardame. Me kardame igasuguseid hirmsaid asju: hiiri, konni, rohutirtse, ämblikke, usse, kõrvaharke ja ööliblikaid. Tõsi, me oleme argpüksid, aga väikestes asjades. Ent me oleme tõeli-selt kartmatud, kui on vaja olla kangelane ja teha mehetegusid.

I eripreemia

Me unistame oma elu ilusaksAutor: Kati Ojaver-Heidemann

Me kõik oleme oma elu printsessid ja kaugete lavade supermodellid. Meie lääpas tennistest saavad kerge vaevaga kristallkingad ja kulp so-bib imehästi võlukepikeseks. Me oleme romantikud ega vajagi muud, kui igasse päeva natuke unistusi. Me oleme need, kes me tahame olla, ja õhkame suveõhtuti loojuva päikese poole. Meie, naised.

Rapla maavalitsuse eripreemia

Võrdsena ja võisteldesAutor: Maris Treufeldt

Väliselt haprad ja sisemiselt tugevad. Me suudame palju rohkem, kui te arvate. Me oleme võrdsed vastased mis tahes alal. Sageli loeb tahe enam kui jõud. Me saame kõigega hakkama. Meie, naised.

54

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

Vesine laupäev merel õpetas päästetarkusiRohuneeme sadamasse Kapteni majja kogunenud Harju ringkonna naiskodukaitsjaid tervitasid 9. juuli hommikul vihmane ilm ja käre tuul, kuid ka soe vastuvõtt. Ees ootas põnev päev Aegna saarel ja Rohuneeme sadamas koos Viimsi Vabatahtliku Merepäästeühingu liikmetega.

AVE NAELNaiskodukaitse Harju ringkonna avalike suhete grupi juht

Suvel otsitakse karastust mereveest ja tege-letakse nii ujumise, kalastamise kui ka muu veespordiga ning ega veeõnnetusedki kah-

juks tulemata jää. Seetõttu on väga oluline ele-mentaarne veeohutus nii rannas kui ka merel. Vee-ohutustarkuste omandamise soov viiski Harjumaa

Kannatanule lähenedes tuleb ise rahulikuks jääda, olla kaugemal kannatanu

haardeulatusest, võimalusel ulatada päästerõngas vms

abistav vahend

naiskodukaitsjad tutvuma Viimsi Vabatahtliku Merepäästeühingu tegemistega. Esmakohtumine maikuus oli paljulubav ning siis sai otsustatud kor-raldada ühine õppepäev juunikuu teisel laupäeval.

Saareretk kui elamus omaette

Mereteemalise laupäeva esimeseks seikluseks oli sõit Aegna saarele Tallinna Veespordi Klubi RIB-kaatriga. Kohalesõiduks kulus üllatavalt vähe aega – juba 6–7 minuti pärast olime teisel kaldal. Giidi meil ei olnud, tõttu seadsime sammud kaar dil näidatud radasid mööda Aegna saare ajalooliste ja muude vaatamisväärsuste poole. „Saar on aas-tatega muutunud,“ tõdesid mitmed. Aegna pikast ja kirevast ajaloost jutustasid teabetahvlid oluli-

Naiskodukaitse fotovõistluse tööd

Ingrid Stahli eripreemia

Enna 83. Näinud naise silmadega nii mõndagiAutor: Maris Ojasuu

Me oleme palju näinud ja sellest palju õppinud. Kui vaid keegi sõnadesse suudaks panna, mida kõike me tundnud oleme. Meie, naised.

Enim hääli publikuhääletusel

Emme tehtud supp on nii hea, et viib keele...Autorid: Heli Tuisk ja Ave Proos

Me vaatame neid pisikesi pätakaid meie poole sirutamas oma väi-kesi käsi, me aitame neil teha esimesi samme, me pühime neil nina ja õpetame, et viisakas on inimesed enne uksest välja lasta ja alles siis ise sisse minna. Me lohutame neid ja naerame koos nendega. Alguses oleme me terve nende maailm. Meie, naised.

55

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

Viru naiskodukaitsjad on kõvad grillijadJõhvi kontserdimaja platsil korraldati 27. mail regionaal-ne toiduvalmistamise võistlus Ida-Eesti meistrivõistlu-sed grillimises — Grillfest, kus Viru naiskodukaitsjatest koosnev võistkond Virukad sai üldarvestuses kolmanda koha.

Võistlusel osales 13 võistkonda, kelle töid hindas Eesti Grilliliidu kohtunikkond. Võisteldi kolmes voorus: Rakvere searibi, Talleggi kanaliha ja Kaupmehe fantaa-siavoorus. Kanavoorus ja fantaasiavoorus sai Virukate võistkond teise koha, searibi voorus aga jäi kümnen-daks ja nii tuli üldarvestuses kolmas koht.

Üleriigiline lõppvõistlus Eesti meistrivõistlused grillimises — Grillfest, kus osales ka võiskond Virukad, korraldati 9. juunil Pärnu Vallikääru aasal. Virukad tuli seal punktiarvestuses 428 punktiga teisele kohale, kaotades napilt üldvõitjale, 430 punkti kogunud Valg-järve valla võistkonnale. Rakvere ribivoorus jäid Viru naiskodukaitsjad jagama 4.—6. kohta, Talleggi kanavoo-rus tulid nad kolmandaks ja Kaupmehe fantaasiavoorus üheksandaks.

simate objektide juures. Nii rändasimegi üle kahe tunni saarekese matkaradadel, avastasime vanad kaitserajatised, tegime ühispildi hiiglasliku kivi-rahnu taustal, jalutasime liivasel rannaalal ning nautisime merekohinat. Mõned jõudsid sammuda 268 meetrit Aegna maagilise kivilabürindi kesk-messe ja sealt tagasi. Seiklust ja põnevust jagus, sest osa meist oli Aegnal esimest korda, teised jälle olid käinud viimati kümneid aastaid tagasi. Pealegi oli saarele ja sealt tagasi sõit ülikiire kaatriga juba omaette elamus.

Sissejuhatuse merepääste ja -ohutuse õppesse tegi Viimsi Vabatahtliku Merepäästeühingu liige Jako, kes tutvustas vabatahtliku merepääste olemust ja tausta ning andis ülevaate ühingu lühikesest, kuid tihedast ajaloost ja päästetöödest. „Mina ei tea, miks naised ühinevad Naiskodukaitsega. Sama-moodi ei tea ma, miks mõned tahavad olla vaba-tahtlikud merepäästjad. Eks see omamoodi hullus ole – teha midagi uut ja põnevat,“ ütles Jako, tuues paralleeli vabatahtlike naiskodukaitsjatega. Mere-päästeühingu ülesandeks on nii mereohutusalase teadlikkuse paranamine kui ka merepääste ja vara-pääste mereõnnetustel.

Päästevest on veesõiduki turvavöö

Elinor tutvustas erinevaid päästeveste ja nende kasutamist. Veekogule paadi või mõne muu alusega minnes peab hoolitsema peale töökorras varustuse ka isikliku ohutuse eest. Päästevest on nagu tur-vavöö autos – see on kõige odavam elukindlustus. Tõdeti, et kuigi on olemas paukvestid ja sportves-tid, on ka tavalised oranžid kraega korkvestid väga hea ujuvusega. Vest olgu paras, korralikult kinnita-tud ja erksat värvi. Kõige paremini nähtav värv on oranž, seda nii metsas kui ka merel.

Ohutuseõpe ei jäänud teooriatasandile. Naised saadeti sillale, anti mõned õpetussõnad kaasa ja saigi kätt harjutada päästerõnga viskamisel. Tuleb tunnistada, et ega see algul lihtne olnudki – nõudis

ikka parajalt jõudu ja osavust. Mis kõige tähtsam: päästerõnga viskamisel tuleb jälgida, et kannatanu sellega pihta ei saa. Muidu võib juhtuda, et teki-tame šokis inimesele veel vigastuse takkapihta.

Kui päästerõnga viskamist oli piisavalt harjutatud, heideti kaks vaprat vabatahtlikku külma mere-vette. Kuivülikondadesse rõivastatud Iivi ja Kaiu olid nõus teistele vaatemängu etendama. Jako näitas, millises asendis hoida keha, et säilitada energiat ja kehasoojust. Kuidas tuleks läheneda uppunule? Ohutus ennekõike: ära sea ennast teisi päästes ohtu!

Kohe sai seda põhimõtet ka praktikas näidatud ja Jako, kes etendas šokis kannatanut, oleks päästja sulpsti vee alla tõmmanud. Kannatanule lähenedes tuleb ise rahulikuks jääda, olla kaugemal kannatanu haardeulatusest, võimalusel ulatada päästerõngas vms abistav vahend. Vapralt demonstreeriti ka kannatanule lähenemist selja tagant ning kanna-tanu vedamist ja paati tõstmist. Lõpuks triiviti kaldale lausa kolmekesi ühes tempos, seljaga üks-teisele toetudes.

KAIT

SELI

IT

56

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

HELJA KAPTEINHiiumaa naiskodukaitsja

Reet Kark töötas 85. eluaastani ja sõitis sama kaua ka jalgrattaga. Tema viimane töökoht oli Kõpu internaatkoolis. Külalistele lausus

väärikas eas, seni üsna hea tervise juures vanaproua: „Mul on vist veel palju tege-mata töid, et päevi nii palju antud.“ Oma pika ea sala-dust ei osanud ta aga öelda, sest on eluaeg teinud rasket tööd, joob väga kanget musta kohvi, pidupäeval võtab natuke napsigi. Suitsu pole ta siiski kunagi teinud. „Proovisin küll, vennad pakkusid, aga mulle ei meeldinud,“ ütles Reet Kark.

Hiiumaa vanimal elanikul on aastake sajast puudu

Väledale tüdrukule oli puu otsa ronimine lihtne ja ta suutis vendadest kõrgemalegi latva tõusta, sest oli väikest kasvu ja kerge. „Ronimine oli mu lemmiktegevus, see mulle meeldis,“ meenutas vanaproua. Ta ütles, et läheks ja käiks praegugi igal pool, aga ei saa – jaksu pole.

Omaaegsed sõbrad on jäänud minevikku

„Kui ma noor olin, siis ei peetud sünnipäeva nii tähtsaks,“ ütles Kark külaliste üle rõõmustades. Ta meenutas, et see, kes tollal soovis, tähistas sünnipäeva oma sõprade ringis. „Praeguseks on minuaegsed sõbrad kõik juba kadunud,“ nentis sünnipäevalaps ja tundis heameelt, et tehti „selline imetegu“ ja naiskodukaitsjad talle sünnipäevale tulid. „Olen täitsa tavaline vanamutt, aga Naisko-dukaitse on mulle südamesse jäänud,“ ütles ta ja soovis Naiskodukaitsele edu.

Kui Reet Kark noor oli, tähistasid Kõpu naiskodu-kaitsjad kõiki tähtpäevi kontserdi või näitemän-guga. „Pidime mängima palju näidendeid, et raha koguda, kui tahtsime kuhugi kaugemale sõita,“

Hiiumaa vanim elanik, Kõrgessaare vallas Kõpus elav Kaitseliidu Lääne maleva auliige, sõja eel Naiskodukaitsesse kuulunud Reet Kark tähistas 17. juunil 99. sünnipäeva. Sel puhul käis talle õnne soovimas Hiiumaa naiskodukaitsjate delegatsioon.

Väärikat sünni-päevalast käis õnnitlemas ka Naiskodukaitse delegatsioon

Reet Kark töötas 85. eluaastani

ja sõitis sama kaua ka jalgrat-taga.

57

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 6/2012

selgitas Kark. „Pealkirju enam ei mäleta, aga eks me taluteemalisi lugusid ikka mänginud,“ lisas ta. Vanaproual on meeles üks koht enim meeldinud näidendist, kus tema mängis tubast, st peene-mat teenijat ja pidi õhtul koos talusulasega lakka magama minema. Stseenis hakkas poiss redelist üles minema ja tema jäi alla pulgale istuma ning poiss sagis tal varvastega lahtisi juukseid. „See koht meeldis rahvale väga ja on siiani eredalt meeles,“ ütles Kark. „Taluinimestel ikka piletiraha oli, sest külas oli ka jõukaid talumehi ja -naisi. Nemad olid tagasihoidlikumad lavale minema ja seepärast võeti mind, aktiivset popsitütart ka igale poole kaasa,“ jutustas Reet Kark.

Naiskodukaitse õppustel ja laskeharjutusel ütlesid naised, et nad ei julge püssi lasta. Kargu vanem vend oli teda õpetanud, et ära hakka sihtima, pane esimese raksuga, lase kindla käega kohe ära. „No tulistasin laks ja laks – ja läkski märki,“ meenutas ta

Oma pika ea saladust ei oska Lääne maleva 99-aas-tane auliige Reet Kark öelda, sest on eluaeg teinud rasket tööd, joob kanget musta kohvi ega ütle pidupäeval ära napsistki

nüüd. Mehed lasid kahele poole kõrvale, aga tema sai pihta. Relv oli raske pika toruga (kolmeliinine vintpüss). „Nii hea meel oli, et pihta sain, tagasi-lööki vastu õlga ei mäletagi,“ ütles Kark. Ta rääkis, et naised olid õppustel põhiliselt ikka supikeet-mise ja sidumise jaoks, las-ketiiru tulid ainult mõned julgemad vaatama.

Ta meenutas, et hiljem, sõjaajal ei tohtinud enam Kaitseliidust rääkidagi ja ta peitis või hävitas hir-muga kõik Naiskodukait-sega seotud dokumendid ja vormi. Praegune vorm on talle eriti meele järgi, kuigi nendel sellist polnud. „Praegune on väga soliidne ja pidulik,“ hindas Kark.

Merd ei armasta, metsa küll

Üllatav oli sünnipäevalapse otsekohene väljaüt-lemine, et mere lõhna tema ei kannata ja merd ta ei salli. Reeda vanaema elas teisel pool merd. „Kui talle koos kodustega külla läksime, jäin mina kilo-meeter enne merd kivi otsa istuma ja ootasin teisi tagasi,“ meenutas ta. Kark rääkis, et mere kohin ja mere lõhn on luulelised, aga talle hakkavad need vastu.

Samas metsakohin on talle tuttav ja meeldiv ning selle saatel jääb ta hästi magama. „Elan nagu varb-lane külast eraldi omaette, ümber kuused, kased, vahtrad ja pärngi on õue peal,“ ütles Reet. Pärna poole viibates lisab ta, et mäletab seda puud juba pisikesest vitsast peale.

Kui Reet Kark noor oli, tähistasid

Kõpu naisko-dukaitsjad kõiki tähtpäevi kont-serdi või näite-mänguga.

KAR

RI K

AASNaiskodukaitse Pärnumaa

ringkond sai lipuPärnu Eliisabeti kirikus õnnistati 3. juunil Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna lipp. Kombetalituse viisid läbi Pärnu luterliku koguduse õpetaja Enn Auksmann ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko. Lipu õnnistami-sele järgnes jalutuskäik mööda Pärnu peatänavat Lydia Koidula samba juurde, kuhu ringkonna esinaine Maie Pitsal istutas tähtsa päeva jäädvustamiseks lille.

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond taastati 1993. aasta 5. juunil. Praegu kuulub ringkonda 49 tegevliiget ja ringkonna tegevust juhib esinaine Maie Pitsal. Pärnumaa ringkond oli viimane Naiskodukaitse ringkond, mis sai oma lipu. Nüüdsest on kõigil viieteistkümnel Naiskodu-kaitse ringkonnal lipp olemas.

Kaitse Kodu! 6/2012

Lasta sai nii lamades…

Mini-Erna pakkus ohtralt põnevustJõgevamaal Jõgeva vallas peeti 29. juunist 1. juulini 16. Noorte Kotkaste luurevõistlus Mini-Erna, mille võitis Rapla maleva võistkond. Teise koha pälvis Alutaguse ning kolmanda Pärnumaa maleva võistkond. Võistluse käigus tuli võistlejatel läbida jalgsi varustust kaasas kandes 30 tunni jooksul umbes 30 kilomeetrit. Teel olid kontrollpunktid, kus võistlejad pidid täitma erinevaid ülesandeid alates veetakistuse ületamisest ja lõpetades esmaabi andmisega.

Noo

red

58

8 X

SIL

VER

TA

MM

Mitte Viljandi paadimehed, vaid noorkotkad võistlustules

Kes juba rattaga sõitma on õppinud, ei unusta seda enam iialgi, isegi kui tahaks

Kaitse Kodu! 6/2012

…kui ka püsti

Noo

red

59

Nagu tavaliselt, algab võistlus varustuse kontrolliga

Tasakaalukus tuleb alati kasuks, eriti veetaksituse ületamisel

Tuletege-misoskus kulub alati marjaks ära

Tähtis pole võit, vaid osavõtt, kuid kõige suurema karika said sellest hooli-mata ikkagi võitjad

60

Noo

red

Kaitse Kodu! 6/2012

MÄRT MEESAK, nooremveebelKaitseliidu Tartu maleva Elva üksikkompanii riigikaitselaagri 2012 kompaniiveebel

Kolm päeva kestnud riigikaitselaagris osales 114 õppurit Tartu Miina Härma, Jaan Poska ja Raatuse gümnaasiumist, Herbert Masingu

koolist, Elva gümnaasiumist ning Luunja keskkoo-list. Sõduriõppus oli neile osa riigikaitseõppest.

Korraldajad olid metsa läinud juba varahommikul, et majutusala ja varustus noorte saabumiseks valmis panna. Vahelduva eduga käis abis paar-kümmend laigulist Tartu malevast, enamik neist olid Elva allüksuse võitlejad. Abiliste seas leidus ka Järva ja Võrumaa maleva vabatahtlikke. Et õppurite seas oli ka riigikaitsehuvilisi tütarlapsi, oli kohale tulnud ka kaks sama soo esindajast inst-ruktorit. Ikka selleks, et näidata tõelist pilti: oma kodumaa eest ei ole valmis relva haarama ainult mehed, vaid ka naised.

Väljaspool tsivilisatsiooni

Kella kümneks tõid bussid huvilised metsa ja seejä-rel tsivilisatsioon ununes. Enne seda, veel tsiviilelus olles, oli kogunetud Tartus Era tänava tanklasse, et bussile hüpata. Nüüd oldi metsas ja koguneti juba rivistumiseks metsa all. Juhendamise saatel tuli

moodustada viisakas rivi ja laagri peakorraldaja, Elva üksikkompanii pealik reservkapten Aarne Salo alustas tervitustega. Samas said ära kuulatud nii sisekord kui ka olukord.

Esimesed teadmised käes, jagati kogu õpilaskond kolme rühma. Võimalusel püüti säilitada koolide baasil moodustatud üksused, olgu nendeks siis jaod või rühmad. Iga rühm sai endale ka kaitseliitlasest rühmaülema ja -vanema. Välja jagati sõdurivarus-tus ja pärast riiete vahetamist algas sõdurielu.

Päevad olid õppetundi-dest pungil. Kui esimesel päeval sai õpitud jaotelki püstitama, et endal öösel mõnus magada oleks, siis teistel päevadel oli asi juba keerulisem. Esi-mese päeva märksõnaks oli distsipliin. Mõnelegi

tundus see ehk üllatav. Ja keeruline. Selgeks said nii „miinipildujatuli“ kui ka „õhuhäire“ ja nimeta-tud olukordadele vastavad tegevused. Tormamist jagus igaks minutiks.

Lisaks käidi tundides üle riviõpe, laagri patrulli ja toimkondade õpe ning käemärkidega liikumine. Kõik esmalt keerulised, kuid iga tunniga aina loo-gilisemad. Kõike tuli tähelepanelikult kuulata, sest mõnda teadmist läks vaja juba öises toimkonnas, mõnda alles viimase päeva lõpurännakul.

Hämaras sai harjutatud toimkondade graafi kute koostamist Mõnelgi tuli passida tunnike pääslas või kütjana telgis. Kõik toimkonnad olid loodud selleks, et laagris enda turvalisust tagada. Uni ei kippunud esimesel õhtul aga värsketele sõduritele kergesti tulema ja telkidest kostis jutuvada kella kolmeni.

Oma kodu-maa eest ei ole valmis

relva haarama ainult mehed, vaid ka naised.

Häiritud maikuuKui Tartumaa koolide õpilased Uniküla metsa jõudsid, oli ümbermõtlemise aeg juba möödas. Nii oleks võinud öelda mai esimesel nädalavahetusel Tartumaa ja Tartu linna koolide riigikaitselaagrisse tulnute kohta, kuid seda polnud vaja teha. Nimelt olid kõik selle õppeaine valinud vabatahlikult ja neid oli sel aastal taas varasemast rohkem.

61

Noo

red

Kaitse Kodu! 6/2012

Igaühele oma eriline mälestus

Iga uus päev algas kena päikesepaiste, äratuse ja hommikujooksuga. Hommikune virgutus on sõdurile oluline, sest see äratab kiiresti üles ning hoiab keha ja vaimu värskena. Nii võis uus energiat nõudev päev alata. Teise päeva meeldejäävaim osa oli tõelisest relvast laskmine. Kasutada oli selleks Rootsi päritolu AK-4, millest laskmine enamikule laagris olnutest kõige enam meeldis ja meelde jäi. Selleks, et lasketiiru laskma saada, oli vaja päeva jooksul läbida nii relvaõpe, laskeasendid kui ka las-

ketiiru drilliõpe. Sinna vahele ja järele pidid mah-tuma jao liikumisviisid maastikul, ellujäämisõpe, moondamine ja üksikvõitleja liikumisviisid.

Moondamisel sai kaaslase näo oma äranägemise järgi kujundada nii, et viimast põõsaste vahel paista ei oleks. Muidugi eelnesid sellele instruktori näpu-näited ja juhised. Üksikvõitleja oskusteks osutusid nii kõndimine, hiilimine kui ka roomamine. Lisaks veel liikumisviis nimega „Söösta, katan“, mis teki-tas palju elevust.

Ühe päevaga saadi palju teadmisi. Õhtusse mahtus pooljao kaupa orienteerumine. See ei olnud veel kõik, lisaks tuli selgeks saada ringkaitse põhimõte ehk häirepositsioon. Häireid tuli omajagu ja joosta sai piisavalt.

Kolmandal päeval ootas lõpurännak, kus kõik õpitud oskused proovile pandi. Metsas kohati ka vastast, kes mitmel korral varitsuse korraldas ja tugeva tule avas. Rännaku lõpetas lõpujooks, kus mahajääjaid ei olnud kuigi palju. Motivatsioon oli kõrge laagri lõpuni. Paljud tegevused ja seigad aga jäid osalejate teada – igaühele oma üks ja eriline mälestus. Et lugeja neid ka ise kogeda saaks, tuleb võtta osa järgmisest riigikaitselaagrist või astuda Kaitseliitu.

Muutumismäng riigikaitselaagris

Salupere retkega mälestatakse legendaarset kotkajuhtiNoorte Kotkaste Tallinna malev korraldas 2. ja 3. juunil Aegviidu ümbruses Salupere retke, mille võitis Nõmme noorkot-kaste võistkond.

Neljaliikmelistel võistkondadel tuli kahe päeva jooksul läbida linnulennult 35 km pikkune võistlusrada, kus nende te-gevust piiras ja takistas Nõmme malevkonna kaitseliitlastest vastutegevusüksus. Ka tuli võistlejatel täita 13 kontroll-punktis mitmesuguseid ülesandeid, nt ronida köiega künka otsa ja sealt alla laskuda, läbida takistusrada, lasta õhkrelva, anda kannatanule esmaabi ja sooritada luureülesanne. Arvestades asjaolu, et ilmaolud olid rasked — sadas vihma ja öö oli võrdlemisi külm —, läbisid võistkonnad raja vapralt ja ennastsalgavalt. Katkestas ainult kaks noorkotkast. Esikoha pälvis Nõmme noorkotkaste võistkond, kes täitis kõikides kontrollpunktides ülesanded muljetavaldavalt. Samuti oli nende soorita-tud luureülesanne suurepärane.

Retke peakorraldaja ja trassiülem oli Oliver Kuks ning peakohtunik Henri Ley. Korralda-misel abistasid Kodutütarde Tallinna ring-kond ja Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna tankitõrjerühm.

Salupere retke korraldatakse alates 2011. aastast ja sellega mälestatakse legendaarset kotkajuhti Arved Saluperet (03.11.1926—19.01.2009) ning hoitakse elus tema aateid. Salupere liitus Noorte Kotkaste organisatsiooniga kaheksa-aasta-selt, võitles Teises maailmasõjas ja juhtis alates aastast 1993 ligi kümme aastat Arte gümnaasiumi noorkotkaste rühma. Tema kohta on öeldud, et ta pühendas kogu oma elu noorkotklusele.

Noorkotkas laskumisülesandel

HEN

RI L

EY

62

Noo

red

Kaitse Kodu! 6/2012

Tallinlased käisid saarlastel külasSaaremaa noorkotkaste ja kodutütarde suvelaager kor-raldati 24.—26. juulini Võhmas. Seekordne laager erines varasematest selle poolest, et osalema olid kutsutud külalised nii Läänemaalt kui ka Tallinnast. Meie, tallinlaste, esindusse kuulus neli noorkotkast ja neli kodutütart.

Kolmepäevase laagri ajakava oli tihe ja vaheldusrikas. Tegutsesid mitmesugused töötoad, näiteks enesekaitse, lipsusõlme tegemine, miinivälja ületamine, ilma ennusta-mine, kauguste määramine, taimede tundmaõppimine jpm. Laagri naelaks oli teisel päeval korraldatud tegevuspunkti-dega maastikumäng. Ka meeldisid noortele õhtused diskod ja isetegevuskava, milleks iga meeskond pidi välja mõtlema laagri luuletuse ja moto.

Saaremaa laager andis Tallinna noortele ja kaasas olnud noortejuhile hea kogemuse ja mõtteid, kuidas võiks edaspidi oma laagrites tegevusi värskendada. Loodame, et see külaskäik pani aluse edaspidisele koostööle. Tallinna noorkotkad ja kodutütred jäid laagriga rahule ning mõnigi neist leidis Saaremaalt sõbra või mitu.

NK

TALL

INN

A M

ALE

V

NK

TALL

INN

A M

ALE

V

Noorkotkaste ja kodutütarde esindus Leedus laagrisANDER ASBERG Noorte Kotkaste Tallinna maleva rühmapealik

Leedu Noored Kütid korraldasid 16.—22. juulini oma organisatsiooni militaarlaageri, kuhu olid kutsutud ka külalised välismaalt, kelle hulgas oli Eesti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindus. Leedu riigikaitsehu-viliste noorte aasta tippsündmuseks olevas laagris osales üle saja 15—18-aastase noo-re, kes jagati viide rühma. Eestlased moo-dustasid koos brittide kadetiorganisatsiooni ACF liikmetega eraldi üksuse, mis paistis silma liikmete hea läbisaamise poolest.

Laagris õpiti põhjalikult tundma automaati AK-4 ning harjutati maskeerimist, kolm-nurklaagri püstitamist, kaevikute kaeva-mist, pisut ka kaitselahingut ja rünnakut. Põgusalt tutvuti ka automaadiga AK-74, mis mõneti sarnaneb Eesti kaitseväes kasuta-tava Galiliga. Suursündmuseks oli laskmine, milles mitmed eestlased näitasid suurepä-rast tabamistihedust. Laagri lõpupäevadel kasutas Eesti esindus vabal ajal võimalust tuletada meelde käsivõitlust ja harjutada, varustus seljas, köiega laskumist linnaku takistusribal, mis päädis mõneminutilise ku-jutledavast kopterist maapinnale laskumise, väikeüksuse liikumise ja käsivõitlusvõtete esitlusega.

AN

U A

LLEK

AN

D

Kodutütarde pealinnalaagerTallinnas korraldati 7.—10. augustini Kodutütarde tra-ditsiooniline pealinnalaager, kuhu olid tulnud tublimad kodutütred koos juhendajatega igast maakonnast. Tüdrukud said nelja päeva jooksul tutvuda Tallinna vaatamisväärsustega, näha riigiasutuste tööd ja näi-data ka ennast oma kaunis vormirõivastuses. Külastati Riigikogu, presidendi kantseleid, Stenbocki maja, Kaitseliidu peastaapi ning politsei- ja piirivalveametit, käidi loomaaias, vanalinnas, Kadrioru kunstimuuseumis, teletornis, botaanikaaias ja nukumuuseumis.

63

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

UNO MINKAKaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik

Eesti lahtised meistrivõistlused praktikali-ses laskmises (Estonian Open 2012 (IPSC)) peeti 19.–22. juulini 2012. Võrumaa maleva

tegevliige Gustav Klimušev saavutas esikoha Eesti regiooni üldarvestuses ja pälvis Eesti meistritiitli juunioride klassis.

Laskjaks isa eeskujul

Võru malevkonna liikmetel on laskmiseks vaid tagasihoidlikud välitingimused Nursipalu metsade rüpes. Aga harjutamine teeb meistriks, on tõesta-nud Kaitseliidu Võrumaa maleva Võru malevkonna tegevliige Gustav Klimušev, kelle lasketäpsus ja senised saavutused annavad silmad ette mõnelegi Eesti tugevale täpsuslaskurile.

Gustav on alles 17-aastane Tartu Hugo Treff neri Gümnaasiumi 12. klassi õpi-lane, kuid ta on teinud end juba maailmas tuntuks. Hakkajale noormehele on olnud eeskujuks tema isa reservleitnant Vladimir Klimušev. Need kait-seliitlased, kes on jõustruktuuride laskevõistlustel kohanud Vladimirit, teavad ka teda kui täpsuslas-kurit ja meest, kes oskab korraldada huvitavaid kiirlaskmisi.

Isa laskeharjutusi ja tema kiiduväärt tulemusi on poeg Gustav kaua jälginud, seepärast valis temagi kümneaastase poisina hobiks laskmise. Nüüdseks on Gustav sirgunud tugevaks tegijaks, olles prak-tilises laskmises Baltimaade juunioride meister alates 2009. aastast. Ta on Tartu laskeklubi Pistol Club asutajaliige, kohtunik ja instruktor. Ta viib läbi treeninguid, on korduvalt osalenud Lätis, Leedus, Tšehhis ja mujal rahvusvahelistel suur-võistlustel nii võistleja kui ka kohtunikuna. Eestis oli Gustav EHLi (Estonian Handgun League) 2011. aasta kokkuvõttes kolmas.

Eelmise aasta oktoobris käis Gustav koos isaga maailmameistrivõistlustel Kreekas Rhodose saarel, kus osalesid maailma parimad laskjad, kokku umbes 1500 võistlejat 90 riigist. Tulemuseks oli viies koht juunioride arvestuses (Production Junior) ja üheksas üldkokkuvõttes (Production Overall) 381 laskja seas.

Tõusev täht laskmises kaitseliitlane Gustav Klimušev

IPSC-laskmine ja tulevik

Et Gustav harrastab erilist laskmisviisi, pean vaja-likuks selgitada, millega on tegemist. Tegemist on praktilise laskmise meetodiga, mida tuntakse selle laskeala rahvusvahelise ühenduse International Practical Shooting Confederation lühendi IPSC järgi ja mille motoks on Diligentia, Vis, Celeritas (täpsus, võimsus, kiirus).

Küsisin Gustavilt, kas ka temal on plaanis isa ees-kujul ohvitseriks saada. Noormehe vastus oli, et pole selle peale veel mõelnud, küll aga tahaks ta kaitseväeteenistuse läbida Tapal Pioneeripataljo-nis. Küsimusele, missugused spordialad talle veel huvi pakuvad, sain vastuseks, et need on atleet-võimlemine ja kikkpoks. Koolis läheb Gustavil hästi, tunnistusel säravad vaid neljad ja viied, lem-mikõppeained on keemia ja kirjandus.

Oma seniste saavutustega on Gustav suureks ees-kujuks mitte ainult oma koolis, vaid innustab kogu Kaitseliidu Võrumaa malevat aktiivsemalt laske-võistlustel osalema.

Hakkajale noorme-hele on

olnud eeskujuks tema isa reserv-leitnant Vladi-mir Klimušev.

Gustav Klimušev (keskel) tõusis Eesti meistrivõistluste autasustamispjedestaali kõrgeimale astmele

64

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

SRA-laskmine jõudis EestisseSoomlased mõtlesid välja spetsiaalse praktikalise laskespordiala reservväelastele ja ekspordivad ideed Tartu kaudu Kaitseliitu.

ERKI VÄÄNKaitseliidu Tartu malevEesti Reservväelaste Laskespordiklubi

Tartumaal Nõo vallas Kahna karjääris võis 12. mai varahommikust saati näha lehvimas nii Eesti kui ka Soome lippu ja ringi sagimas

hulka sõjaväevormis inimesi. Tegu ei olnud Kevad-tormi laienemisega Tartumaale ega Kaitseliidu õppusega, vaid käimas olid esmakordsed Eesti-Soome koostööna korraldatud las-kevõistlused spetsiaalselt reservväelastele kohandatud praktikalises laskmises ehk SRA-laskmises.

Meie põhjanaabrite loodud SRA-laskmine, soome keeles sovellettu reserviläisammunta, tähendab reserv-väelastele kohandatud laskesporti. Võisteldakse karabiini (tavaliselt poolautomaat), pumppüssi ja püstoli, harva ka täpsuspüssi laskmises. Prak-tikaline laskmine on terves maailmas, sealhulgas Eestis juba levinud laskespordiala. Kõige laial-dasemalt teatakse IPSC-laskmist (International Practical Shooting Confederation). SRA-laskmine on mõeldud spetsiaalselt armeerelvade kasutaja-tele, st kasutatakse peamiselt samu kaliibreid ja

puuduvad klassid, mis kitsendaksid näiteks relva salvede mahtu või relvaraua pikkust.

SRAs on kasutusel vaid kaks relvaklassi: vaba- ja standardklass. Relvaklass määratakse võistleja poolt konkreetsel võistlusel kasutatava karabiini järgi: standardklassi puhul on keelatud täiendavad sihti-misseadmed ja kompensaatorid, vabaklassis on kara-biini või automaati lubatud täiendada kõikvõimalike sihtimist ja laskmist tõhustavate lisaseadmetega – optilised ja punatäppsihikud, kompensaatorid jne.

Erinevalt IPSC-laskmisest, ei ole SRA puhul luba-tud lisada püstolile täiendavaid sihtimisseadmeid. Kui küsida, et miks see nii on, leiab vastuse ala olemusest: reserv- ja kaitseväelasele on püstol tei-sejärguline relv ning armees ei varustata püstoleid täiendavalt raskete punatäppsihikute ega kompen-saatoritega.

Ka ei anna SRAs eelist laskmine suurema kaliibriga relvast, mis omakorda muudab ala harrastajatele odavamaks. Seetõttu kasutatakse valdavalt 9 mm püstolit ning 5,56 mm automaati ja karabiini, nii nagu see on levinud armees. Riietuselt meenuta-vad SRA-laskjad pigem kaitseväelasi, sest erinevalt IPSC-laskmisest, kus sõjaväelise vormi või ka vormi imiteeriva riietuse kandmine on suisa keelatud, on SRA-laskmise puhul armeeriietuse ehk „laiguliste“ kandmine hoopiski soositud.

Üliranged turvareeglid

Võistlusrajad, mille ingliskeelse nimetuse stage on erinevate riikide laskjad igapäevasesse keelekasu-tusse integreerinud, on sarnased IPSC ja teiste prak-tikali tüüpi laskmisalade radadele. Lastakse papp-märklehti (igasse märklehte peab laskma vähemalt kaks tabavat lasku) ja metallmärke (metallmärk peab ümber kukkuma) ning harva on lisapunktide saamiseks kasutusel ka jahilaskmisest tuttavad purunevad kettad, mille õhkupaiskamise aktiveerib tavaliselt mõni metallmärk.

Radade ehitusel võib korraldaja lasta fantaasial lennata, sest igasuguste takistuste ehk laskmist

Kuuest võistlusrajast kaks tuli läbida automaadi ja neli püstoliga

4 X

EH

A JA

KOBS

ON

SRA-lask-mine on mõeldud

spetsiaalselt armeerelvade kasutajatele.

Lisa

info EESTI RESERVVÄELASTE

LASKESPORDIKLUBI

e-post info@shooter.ee, telefon 507 6219

65

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

raskemaks ja ebamugavamaks tegevate tegurite lisamine kuulub selle laskespordiala juurde, kuid samas ei tohi võistlusrada kunagi muutuda lask-jale, kohtunikule ega pealtvaatajatele ohtlikuks. SRA reeglite kohaselt võib võistlusrajal olla ka lisaülesandeid, näiteks granaadivise või noa kasu-tamine mingi ülesande raames.

Loomulikult on suur rõhk pandud turvalisusele. Relvaga liikudes ei tohi kunagi olla sõrm päästikul ega päästikukaitse sees, vaid peab kohtunikule märgatavalt asetsema relva raamil või päästikukaitsel. Relvaraua suue peab alati olema suunatud lippudega tähistatud sektori sisse. Turvareeglite vastu eksimine tähen-dab viivitamatut mitte üksnes tegevuse peatamist antud võistlusrajal, vaid kogu võistluselt diskvalifi t-seerimist, kusjuures kohtuniku sellekohast otsust ei ole võimalik vaidlustada.

Kohtunik saadab võistlejat rajal kogu võistluskatse ajal, hoides käes spetsiaalset kella, mis registreerib iga lasu. Võistlusaja fi kseerimine on objektiivne ja täpne, sest kell fi kseerib alati viimase sooritatud lasu. Kui võistleja näeb raja lõpus mõne tabamuse puudu olevat, võib ta märklehte uuesti lasta, siis fi kseerib uue aja jällegi viimane sooritatud lask. Võistlustulemus moodustub punktide ja aja jaga-tisena. Ehk siis võrdselt soorituse kiirusega on oluline saada täpseid tabamusi ja vastupidi.

Võistlejatel on lubatud enne sooritust võistlusra-jaga tutvuda. Tutvumise ajal panevad kogemustega laskurid oma peas väga täpselt paika raja läbimise skeemi ehk selle, millises järjekorras märke lasta, kuidas liikuda ja kus vahetada salve, juhul kui rada on piisavalt pikk ja padrunitest võib vajaka jääda. Alati arvestatakse ka eksimisvõimalusega. Näiteks kui rada eeldab 14 lasu sooritamist ja selle jooksul positsiooni vahetamist, püstolisalves aga on 15

padrunit, vahetatakse kindlasti salve, tehes seda mitte laskmise ajal, vaid ühelt positsioonilt teisele liikudes. Kogenud laskjat ei taba kunagi üllatusmo-ment, et relva kelk fi kseerub tagumisse asendisse, sest padrunid said salves otsa.

Kogenud praktikallaskjad on suurepärased stra-teegid ja loomulikult ka sama head taktikud. Seega paneb antud alaga tegelemine kaitseliitlase hoopis teise situatsiooni: raja läbimine tuleb kiiresti läbi mõelda ja, erinevalt tavapärasest staatilistest ühel joonel rivis laskmisest, peab nüüd kiiresti posit-sioone vahetama ning erinevas kauguses asuvaid märke laskma.

Loomulikult on õppuste raames automaadiga liikumine ja paukmoonaga tulistamine arendav, aga kuidagi pole võimalik mõõta, kas lahingut imiteerides keegi üldse liikumise pealt tegelikult märki oleks tabanud. SRA-laskmine on kindlasti kaitseliitlaste või kaitseväelaste oskusi arendavaks laskmisvõimaluseks.

Kui tavapäraselt pööratakse õppustel palju tähele-panu jagude ja rühmade koostööle, logistikale jne, siis praktikalise laskmise harrastamine arendab eelkõige individuaalse soorituse võimet, kiiret olukorra hindamist, enda poolt väljatöötatud stra-teegia järgi tegutsemist ja suutlikkust kehas adre-naliinivoog kontrolli alla saada. Relva haaramine, märgile suunamine, lasu sooritamine, positsioonide vahetamine – kõik see peab käima väga kiiresti, kuid samas sujuvalt ja ülemäära rabelemata.

Ei saa märkimata jätta USA erivägede ja politsei erirühmade treeneri major J. Kelly McCanni lauset oma õpilastele: You can never impress me with one

Rada tuleb kiirelt läbi mõelda, pidevalt positsiooni vahetada ja tabada eri kaugusel asuvaid märke

Vantaa reservväelane, Soome relvameister ja las-kesportlane Hannu Uronen on ainus põhjamaalane, kes on Ühendriikides teeninud praktikalise laskmise Grand Master’i tiitli. Vahe oli võistlust jälgides tõesti silmaga näha

Võrdselt soorituse kiirusega

on oluline saada täpseid tabamusi ja vastupidi.

66

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

second miss! Better impress me with two second hit! Tõlkes ja lahtiseletatult tähendab see, et pole või-malik muljet avaldada sellega, et keegi on väga kiire, suudab ühe sekundiga relva haarata ja möödalasu sooritada, pigem kulugu selleks kaks sekundit, aga lask olgu täpne.

Kui IPSC-litsentsiga laskureid, kes pidevalt ka võistlustel käivad, on Eestis juba arvestatav hulk, siis SRA-laskmine on meie riigis uudne. Ala jõudis Eestisse tänu Kaitseliidu Tartu maleva ja Soome Vantaa reservväelaste ühen-duse (Vantaan Reserviläiset ry) tihedale koostööle ning esimesed Tartu maleva liik-med omandasid SRA-võist-luslitsentsi 2011. aasta suvel. Tänavu kevadel koolitati välja teine grupp laskureid, seekord juba Eestis Tartu maleva hiljuti valminud väljaõppe- ja tagalakeskuses Lehola tänavas.

Rosenbergilt 1:0

SRA-laskmise esindusorganisatsiooniks Eestis on Eesti Reservväelaste Laskespordiklubi, mis on loodud laskmisentusiastide poolt just selle laske-spordiala edendamiseks ja huviliste koondamiseks. Klubi eesmärk on kaitseliitlaste, reservväelaste ja jõustruktuuride liikmete laskmisoskuse paranda-mine, võistluste korraldamine ja välisvõistlustel osalemine. Tänu tihedale koostööle Kaitseliiduga näevad klubi asutajad SRA-laskmise populaarsuse kiiret kasvu tulevikus. Kui paljud kaitseliitlased on mõlgutanud mõtteid praktikalise laskmisega tege-lema hakkamiseks, siis SRA-laskmine on justkui neile loodud ja annab kaitseliitlastele võimaluse viia praktiline relvakäsitsusoskus uuele tasemele.

Eestis esmakordselt peetud SRA-võistluste kor-raldusmeeskond moodustus Eesti Reservväelaste Laskespordiklubi, Kaitseliidu Tartu maleva ja Soome Vantaa reservväelaste ühenduse liikmetest. Võistlused algasid 12. mai hommikul riigilippude heiskamisega Tartumaal Nõo vallas Kahna kar-jääris. Võistlused muutis ajalooliseks ka fakt, et esimest korda kahe riigi ajaloos kirjutati alla Eesti

ja Soome vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide ametlik koostööleping, täpsemalt sõlmiti Kaitse-liidu Tartu maleva ja Soome Vantaan Reserviläiset ry koostööleping.

Lepingute juurde kuulus spetsiaalsete lisalehtede „pitseerimine“, st mõlema organisatsiooni juhid tulistasid lepingu juurde kuulunud lisalehtedesse augud. Vantaa reservväleaste poolt allkirjastas lepingud ja „pitseeris“ lisalehe ühenduse juht Sampsa Olkinuora ja Tartu maleva poolt maleva-pealik major Janno Rosenberg, kes lausa snaipri täpsusega tabas automaadist AK-4 lepingu lisa-leheks oleva pisikese märklehe keskjoont. Niisiis võis naljaga pooleks öelda, et sel hetkel oli „maa-võistluste“ skoor 1:0 Eesti kasuks.

Võistluste edasine kulg aga eestlastele head ei tähen-danud, sest Vantaa reservväelaste ridadesse kuuluv Soome relvameister ja laskesportlane Hannu Uronen oli loomulikult ka kohal. Hannu on ainuke põhjamaa-lane, kellele on Ameerika Ühendriikides omistatud praktikalises laskmises staatus Grand Master (suur-meister). Võib arvata, et kogenud Eesti praktikallas-kuritele tähendas see sama, kui ratsaväelane peab asuma võitlusse modernse tanki vastu või kärbeskaal-lane seisama maadlusmatil vastamisi raskekaallasega. Hannu Uroneni osavõtt võistlustest oli suur au Eesti korraldusmeeskonnale, sest nii oli juba esimestel siin korraldatud võistlustel kõigil võimalus näha ja nautida absoluutsest meistriklassist etteastet.

Mees teiselt planeedilt

Võistlusteks olid korraldajad sisustanud kuus võistlusrada, millest kaks läbiti automaadilask-mise ja neli püstolilaskmise arvestuses. Rajad olid erineva pikkuse ja raskusastmega ning nõudsid võistlejatelt omajagu pingutust. Oli ka lihtsamaid radu, mis tõid eelkõige välja laskmiskiiruse eri-nevused. Üha tugevnev tuul võistluspaigas räsis mitmel korral kõvasti võistlusradadele ehitatud konstruktsioone ja rebis lahti märklehti, kuid tänu korraldusmeeskonna ja abis olnud Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna vabatahtlike kii-rele reageerimisele ei õnnestunud loodusjõududel ürituse kulgu mõjutada.

Vaatamata võistlusmomendile ja konkurentsile valitses võistlustel huvitava õppuse õhkkond ja meeleolu. Kogenumad andsid nõu vähemkoge-nenutele, ebaõnnestujaid turgutati ja anti kiirelt soovitusi, mida võiks muuta, et laskmistäpsust parandada. Suurepäraseid sooritusi saatis aga kaas-võistlejate ja abiliste ning pealtvaatajate aplaus.

Ei saa mainimata jätta, et Hannu Uroneni võistle-mine lausa kangestas kaasvõistlejate ja pealtvaata-

Klubi eesmärk on kaitseliitlaste, reservväelaste

ja jõustruktuuride liikmete laskmisosku-se parandamine.

Võistlejat jälitab laske registreeriva kellaga varusta-tud kohtunik

67

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 6/2012

Laskmise karikavõistlused võitis Tallinna malevMänniku lasketiirus 9. juunil peetud Kaitseliidu 2012. aasta karikavõistluse laskmises Eesti Laskurliidu karikale võitis Tallinna maleva võistkond, teiseks tuli Tartu ja kolmandaks Viru maleva võistkond. Võistlustel osales 17 võistkonda Kaitseliidu malevatest, Kaitseliidu peastaabist ning staabi- ja sidepataljonist.

Snaiprivõistlus Sirgalas Kaitseliidu Viru malev ja Eesti Snaipri Gild korraldasid 28. juulil Sirgalas snaiprivõistluse, millel osalesid lisaks virulastele ka asjahuvilised Valgamaa, Tartu, Rapla ja Harju malevast. Esikoha harjutuste kogusummas viis Tartusse Reimo Soosaar, ülejäänud neli kohta võtsid Viru maleva esindajad Steve Kümnik, Heikki Kirotar, Sven Reitel ja Mih-kel Raba, jättes kuuendaks ainsa naisvõistleja Kirsti Paaveli Valgamaa malevast.

Kaitseliitlased on Euroopa parimate vintrelvalaskjate seasBulgaarias Veliko Tarnovos 20.—29. juulini peetud Euroopa meistrivõistlustel pälvis Eesti neljaliikmeline võistkond vintrelva praktilises laskmises maailma absoluutsesse tippu kuuluva Soome meeskonna järel hõbemedali. Hõbedasse meeskonda kuulusid Madis Reier, Armin Meesit ja Mar-gus Riso Kaitseliidu Harju malevast ning Mario Merirand kaitseväest. Eesti esindus tuli hõbedale klassis Semi-Auto Standard. Euroopa meistrivõistlusel osales sportlasi 28 riigist. Soome ja Eesti järel tuli klassis Semi-Auto Stan-dard kolmandale kohale Norra. Individuaalarvestuses läks kolmikvõit Soome laskuritele, Eesti parimana jäi napilt nelja punktiga pronksmedalita Madis Reier.

Valgamaa kaitseliitlane noppis medaleidMänniku jahilasketiirus 15.—17. juunini peetud Euroopa meistrivõistlustel kombineeritud jahilaskmises saavutas Valgamaa maleva kaitseliitlane Aili Popp teise koha. Mõned nädalad hiljem tõusis ta Leedu Grand Prix’il samal alal juba poodiumi kõrgeimale astmele ja võitis lisaks ka Eesti mees-konna koosseisus kuldmedali.

KAIT

SELI

IT

jate pilgud, tema liikumiskiirus, iga liigutuse täpne koordinatsioon ja konkreetsus ning laskmistäpsus mõjusid vaatajatele nii, nagu poleks tegu mitte ini-mese, vaid robotiga. Või mehega kuskilt teiselt pla-needilt. Kuid hea ja lahke suhtlejana kummutas ta viimase kahtluse. Mõnedki laskurid, kaasa arvatud siinkirjutaja, said sel üritusel ala meistritelt palju kasulikke soovitusi edaspidiseks arenguks.

Ei saa jätta mainimata, et ükski korralik võistlus ei saa teoks ilma tublide Eesti naiste toetuseta. Tartu naiskodukaitsjate pakutud lõunasöök muutis pika võistluspäeva vähemkurnavaks ja ühine söögilaud on alati olnud ideaalne paik võistlejate ning korral-dajate mõttevahetuseks.

Tulemustest ja tulevikust

Võistlustulemuste koha pealt tuleb kõigepealt meelde rahvatarkus, et ega inimene ikka masina vastu saa. Ülekaalukas võitja üldkokkuvõttes ja vabaklassis oli mõistagi Hannu Uronen. Standard-klassi võitis samuti Vantaa reservväelaste ridadesse kuuluv Lari Manninen, kes üldkokkuvõttes oli teine. Mainib märkimist, et üldkokkuvõttes oli teise koha omaniku tulemuse protsent võitja tulemusest kõigest 66,24. Soome parimatele pakkus tihedat konkurentsi Urmas Peterson Kaitseliidu Tartu malevast, kes oli võistluste kokkuvõttes vabaklassis kolmas ja üldarvestuses viies. Standardklassis oli eestlaste parimana viies Kalev Koppel ja seitsmes Ain Ehari (mõlemad samuti Tartu malevast).

Võistlused võib hinnata kordaläinuteks. Positiivne tagasiside võistlejatelt andis korraldajatele innus-tust järgmiste võistluste korraldamiseks ja loo-mulikult SRA-laskmise propageerimiseks Eestis. Loodetavasti kasvab selle spordiala eestlastest harrastajate hulk lähiaastatel märgatavalt.

Soome reservväleaste ühenduselt tuli ka teade, et neljale Eesti parimale SRA-laskurile on eraldatud kohad Soome SRA-meistrivõistlustel. Arvestades ala populaarsust Soomes, mida ilmestab üle nelja ja poole tuhande SRA-litsentsiga laskuri olemas-olu, on meistrivõistluste kohad väga piiratud ning eestlastele antud võimalus võistelda kõrvuti selle ala paremikuga on meile suureks auks ja märgiks, et oleme Soome koostööpartneritele olulised nii SRA-laskespordi propageerimise kui ka Kaitseliidu ja Soome reservväelaste üldise koostöö arendamise seisukohalt.

Kaitseliidu Tartu maleva pealiku major Janno Rosenbergi arvates on teretulnud kaitseliitlaste ja teiste riikide samalaadsete organisatsioonide koostöö, sest igasugused kogemused ning erine-vad vaatenurgad rikastavad meie oskusi, tõstavad teadlikkust ja annavad teadmise, et kaitsealane tegevus toimib igal pool samadel põhimõtetel – elanike tahtel ja soovil koos ühise eesmärgi poole püüelda.

68

Mili

taar

turis

m

Kaitse Kodu! 6/2012

MARTIN ANDRELLERmetsavendluse uurija

Teise maailmasõja lõppedes läksid tuhanded inimesed Eestimaal metsadesse või asusid end muudes tingimustes varjama. Metsa-

vendade koguarvuks on arvatud 15 000, nendest 2002 kohta on teada, et nad hukkusid kas metsas või laagrites. Langenute nimistu on muidugi ebatäielik ja lõpuni valmis ei saa see kardetavasti kunagi. Siiski on võimalik seda veel tänapäevalgi täiendada ja ekslikke andmeid parandada.

Metsavendluse esimene laine oli aastail 1945–1946, kui võitlus oli kõige vihasem: siis loodeti veel kohe-kohe tulevatele muutustele geopoliiti-kas. Neid muutusi aga ei tulnud. Pärast lühikest vaiksemat perioodi elavnes metsavendade tegevus 1949. aasta märtsiküüditamise järel. Märtsis 1949 viidi Eestist ära üle 22 000 inimese. Metsavennad asusid oma pereliikmete, sugulaste, sõprade ja abistajate eest kätte maksma. Võitlemine, relv käes, lõpes valdavalt 1950ndate esimesel poolel, kuigi üksikuid lahinguid peeti hiljemgi ning veel 1980. aasta varakevadel leiti Läänemaalt Oru val-last Vedra külast Johannes Lillenurme surnukeha.

Metsavendade jälgedes Rapla- ja PärnumaalSuvisel puhkus- või ringreisil jääb alatihti tee äärde muude mälestiste kõrval ka sõjaajaloolisi paiku ja objekte. Alljärgnev ülevaade annab teavet mõningatest praegusel Raplamaal ja Pärnumaal paiknevatest metsavendlusega seotud punkrikohtadest ja mälestuskividest, et teeline oskaks neid leida ja saaks ka teada, mis seal paigas juhtunud on.

Lillenurm oli varjul olnud 1941. aasta Punaarmee mobilisatsioonist saadik.

Eesti relvastatud vastupanu ei olnud organisee-ritud samal tasemel kui lõuna pool – Leedus ja Ukrainas. Keskne juhtimissüsteem ei olnud Saksa okupatsiooni eel ega ajal välja arendatud, mistõttu tuli seda alles looma hakata. Üheks Eesti mastaa-bis kõige kaugemale jõudnud ja ilmselt suurimaks arenenud metsavendade organisatsiooniks oli Rel-vastatud Võitluse Liit (RVL), mis asutati millalgi 1946. aasta suvel Läänemaal Vigala vallas (praegu Raplamaa territoorium).

RVLi eestvedajad panid kokku põhikirja ja tegevus-juhendid nii vallaorganisatsioonide juhtidele kui ka lihtliikmetele. Organisatsiooni iseloomustabki võib-olla natuke liiga suur bürokraatia, mis mängis oma osa ka RVLi hävitamises. Organisatsiooni struktuur oli lihtne, üldjuhile allusid keskuse tur-vaüksus, sidemehed-luurajad ja käsuliini pidi maa-kondade juhid, neile vallaorganisatsioonide juhid, kellele omakorda lihtliikmed. Lisaks oli eraldi julgeolekukohus, mis tegeles organisatsioonile ohtlikuks muutunud inimeste süüasjade läbivaa-tamisega.

Põrgupõhja punker

Põrgupõhja punkrist juhiti organisatsiooni tege-vust ja laienemist kuni 31. detsembri 1947 lahin-guni. Mõni päev varem olid RVLi liikmed alustanud operatsiooni Koeru pangast raha röövimiseks, mis oli ette nähtud liikmete ja abistajate toetamiseks ning organisatsiooni laiendamise ja varustuse eest maksmiseks. Paar kuud varem oli julgeolek arre-teerinud metsavenna, kes teadis Põrgupõhja asu-kohta ja oskas ka organisatsioonist rääkida. Sellise mastaapsusega organiseeritud vastupanu tekitas okupatsioonivõimus ärevust ja võeti kasutusele abinõud selle likvideerimiseks.

Koeru pangarööv ebaõnnestus, metsavennad sattusid sealt taganemisel tulevahetustesse, mille käigus oli nende poolel ka langenuid. Üks elusalt tabatutest võeti kohe kaasa Põrgupõhja punkri ründamisele. Enne punkri peale minemist otsiti lähedalasuvas Konuvere külas läbi talusid. Seal hukkus RVLi liige Oskar Marting. Punkrilahingust õnnestus lõpuks enamikul seal viibinud metsa-vendadest välja murda. Hukkus kaks liiget – Jaan Roosi ja Asta Jõesaar. Viimane arreteeriti raskelt haavatuna ja ta suri kõhuhaavadesse pärast koha-peal läbiviidud ülekuulamist teel haiglasse.

Üks korralik viit ütleb rohkem kui

tuhat sõna

MEH

IS B

OR

N

69

Mili

taar

turis

m

Kaitse Kodu! 6/2012

Relvastatud Võitluse Liidu Põrgupõhja staabipunker

ESM

AR

HIIV

Põrgupõhja punker58°47’8.7’’ ja 24°20’21.86’’

Põdraraba punker58°47’0.18’’ ja 24°11’35.87’’

ERAKOGU

Ertsma kivi

Ertsma punker58°37’35.88’’ ja 24°27’48.42’’

ERA

KOGU

Hirmus-Antsu mälestuskivi58°37’10.02’’ ja 24°5’21.75’’

Hirmus-Antsu mälestuskivi Mihkli kirikuaias

ERA

KOGU

70

Mili

taar

turis

m

Kaitse Kodu! 6/2012

Tšekistid üritasid metsavendi jälitada, kuid viima-sed tapsid jäljekoera ja pääsesid minema. Konuvere küla hoiti aga veel paar päeva kindlas piiramisrõn-gas: sildadel ja raudteel olid väljas vahid. Ilmselt oodati punkrisse või külla uuel aastal tagasipöör-duvaid metsavendi. Neid aga ei tulnud. Punkri ja RVLiga lähe-dalt seotud Helmut Valdma (Läänemaa maakonnajuht) hukkus 1. jaanuaril 1948, kui sai Paekülas Andrese talus läbi-viidud dokumentide kontrolli ajal tekkinud tulevahetuses surmava tabamuse.

Praeguseks on Põrgupõhja punkri varemed välja puhastatud, vallidel on näha mõningaid sealt leitud esemeid (osa neist on väljas ka muuseumides, nt Eesti ajaloomuuseumis) ja punkri keskele on paigutatud mälestuskivi, mis avati 2007. aastal.

Põdraraba punker

Pärast Põrgupõhja lahingut liikusid seal viibinud RVLi keskuse liikmed ringi mööda Vigala valda, kuni sattusid Soontagana piirkonda Hirmus-Antsu manu, kus oldi jaanipäevani. Pärast kodukanti

tagasipöördumist elati tel-klaagrites nii Kesu rabas kui ka Oese küla lähedal. 15. septembril sooritas RVLi ründegrupp edukalt Vana-Vigala raudteejaamas side-jaoskonna röövi – saagiks saadi 199 100 rubla, mis oli ette nähtud talvevarude han-kimiseks ja organisatsiooni tugiisikute toetamiseks. Osa rahast jagati ka operatsiooni läbiviijate vahel, nagu tava ette nägi.

Pärast ühe operatsioonil osalenu lahkumist Tallinna asus ülejäänud grupp ehi-tama talvepunkrit Läti ja Kastja küla vahele metsa. Sealne Põdraraba punker oli peaaegu valmis, kui tuli haarang. Kaks grupi liiget saadeti toidutagava-rasid täiendama, kuid nad arreteeriti 25. oktoobri hommikul kell 9 ja pärast nende ülekuulamist kinni-pidamiskohal alustati kell 12 operatsiooni metsaven-dade punkri ja laagrikoha likvideerimiseks.

Punkri juures viibinud met-savennad juba aimasid, et midagi on valesti, ning olid sisse võtnud valvepositsioonid. Samuti oli kokku lepitud kogunemiskoht haarangu puhuks. Viktor Rumjantsev avastas lähenevad vaenlased esimesena ja avas kuulipildujast tule. See oli kõigile metsaven-dadele märgiks asuda teele kogunemiskoha poole, et üheskoos piiramisrõngast välja murda. Pärast tulevahetust sisevägede sõduritega jõuti Läti-Kastja teele, kust üle minnes satuti järgmise sisevägede grupi peale. Tekkinud tulevahetuses hukkus Eduard Mulk ja raskelt sai haavata Mihkel Soosalu. Tagasi-tõmbunud metsavennad sooritasid tema haavata-saamise kohta äkkrünnaku ning Soosalule ulatati püstol, millega viimane tegi enesetapu.

Pärast kilomeetritepikkuseks veninud jälituslahin-gut õnnestus metsavendadel lõpuks jõe ületamise käigus jälitajate eest pääseda ja julgeolek oli sun-nitud operatsiooni kell 20 lõpetama. Kohe otsiti ka punker läbi ning leitud esemed kirjeldati ja võeti kaasa. Mingil põhjusel jäi Põdraraba punker aga hävitamata, nagu ei leidnud julgeolekutöö-tajad üles ka kummagi hukkunud metsavenna surnukeha. (Soosalu surmast sai julgeolek teada alles hiljem ühelt ülekuulatavalt metsavennalt.) Mõlema mehe säilmed matsid paar kuud hiljem tollane metsakümnik ja tema kaaslane, haua tähis-tamiseks lõigati männipuusse rist, kuid tänaseks on täpse hauakoha teadjad kadunud.

Põrgupõhja punkrist juhiti organisat-

siooni tegevust ja laienemist kuni 31. detsembri 1947 lahinguni.

Richard Saaliste ja tema kaaslas-te punkrikoht Eidapere lähedal58°43’23.41’’ ja 24°55’04.85’’

1946. aasta 4. mai varahommikul praegusel Raplamaal Taga-Põlliku küla lähedal peetud lahin-gus langenud met-savendade hauakoht Jaagu talu maadel58°59’11.72’’ ja 25°17’28.18’’

Jaagu talu maade lähedal asuv kahe metsavenna tähistatud ühishaud58°59’15.1’’ ja 25°16’26.26’’

Russalu punk-rikoht ja lä-heduses asuv rekonstrueeri-tud punker59°1’9.9’’ ja 24°20’5.18’’

Käru-lähedases punkris huk-kunute mälestuskivi. Punker paiknes üsna siinsamas, näha on mõningaid esemeid

Oma punkris surnud met-savenna Georg (Jüri) Koldi hauakivi kirjaga „Georg Kold 1. XII 1885—8. VII 1948. Surmani truu Eesti Vabariigile“ asub Pai-de-Pärnu maantee Tootsi teeristi lähedal metsas

Kilingi-Nõmmele Saarde kalmistule ümbermaetud metsavendade haudadel kivi on kirjaga „Võitluses isamaa vabaduse eest langesid 29.—30. märtsil 1946. a. Heino Leesment, Meinhard Endrikson, Jo-hannes Jaanimets, Reinhold Kartau, Johannes Leesment, Karl Moppel, Jaan Mäesoo, Karl Pärn, August Saareoks, Hermann Vene, tundmatu (Ruudi)“. Lahingus langenud metsavendade esialgsel ühishaua kohal Metsa-Tõrsepa talu metsas on kivi kirjaga „Metsavendade haua koht. Säilmed ümber maetud Saarde kalmistule 29. V 1993. a.”

71

Mili

taar

turis

m

Kaitse Kodu! 6/2012

Lisa

info METSAVEND MIHKEL HAVI

Pärnumaal Koonga vallas Mihkli kalmistul asub metsavend Mihkel Havi ja tema salga liikmete hauatähis, mis avati tänavu 12. juulil. Mihkel Havi oli ehitusmeister, kes läks 1941. aastal oma venna Au-gusti kutsel Pärnusse politseinikuks. Kui Nõukogude võim uuesti Eestis kanda kinnitas, kolis ta koos perega Soontagana valda Velt-sa külla, kus sai tööd kohaliku masinaühistu motoristina. Paraku ei jäänud Mihkel Havi tegevus korrakaitses uue võimu julgeolekuor-ganitele kahe silma vahele ja 1945. aasta suvel oli mees sunnitud NKVD eest metsa varjule minema. Sealt ta enam välja ei tulnudki.

23. juunil 1949 ründas julgeolekuministeeriumi Läänemaa osakon-na operatiivgrupp Pärnumaal praeguse Koonga valla territooriumil Tarva lähedal 8 km kaugusel endisest Rootsi raudteejaamast soos asuvat metsavendade laagrit. Tekkinud tulevahetuses hukkus kuus metsavenda: Mihkel Havi, Jaan Kangur, Artur Lõhmus, Arnold Paltson, Anton Sooaru ja Jaan Vaher. Tookord jättis julgeolek tape-tud küll punkriasemele, kuid 2001. aastal maeti langenud metsa-vendade säilmed ümber Mihkli kalmistule.

ESH

LI A

RH

IIV

Punkri hävitasid aktivistid aastaid hiljem ning praeguseks on näha vaid punkrivallid ning nende kõrval ilmselt laskepesadeks ja kaevikuteks mõel-dud süvendid – täpselt samuti, nagu Põrgupõhjal. Ka sealt on leitud mõned esemed.

Ertsma punker Pärnu-Jaagupi lähedal

Pärast Põdraraba lahingut jagunes RVLi grupp kaheks. Üks osa suundus Ertsmale, kuhu kavatseti jääda kevadeni. See plaan aga kukkus läbi nii jul-geoleku suurte püüdluste kui ka konspiratsiooni vähenemise tõttu. 27. veebruaril 1949 kell 6 alus-tasid 260. laskurpolgu 350 sõdurit 15 julgeoleku operatiivtöötaja juhtimisel haarangut. Piirkond võeti ringvalve alla. Kaks tundi hiljem läks punkri peale ründegrupp ja 12 meetri kaugusel tekkis tulevahetus. Punkri tunnimehe täpne tuli tappis 6. roodu reamehe Bogdanovi. Tulevahetuses hukks Maria Ellermaa, tema mees Mihkel arreteeriti haa-vatuna. Ülejäänud punkris olnud jagunesid kahte gruppi ja proovisid kirde suunas läbi murda. Jäli-tusgruppide ja ringvalve tõkkeüksuste tegevuse tagajärjel tapeti metsavennad tulevahetuses, mis kestis kolme tundi – kuni kella 12ni.

Punker põletati ja tapetute surnukehad veeti küüdimeestega Ertsma külasse, kus tehti esmane tuvastamine, mille järel viidi laibad kõigepealt Tal-linna ja sealt edasi teadmata suunas. Haarajatest sai neli meest surma ja üks raskelt haavata. Met-savendadest hukkus seitse meest, üks naine ja üks laps. Punkri tunnimehel Jüri Reidlal ja ilmselt veel ühel metsavennal õnnestus haarangust välja lip-sata, sest nad kasutasid ära lumetuisku, mis kattis jäljed.

Praeguseks on maastik muutunud. Kunagine rabane pinnas ja metsaheinamaa on muudetud põlluks. Sellepärast on mälestuskivi koos info-stendiga hukkunute kohta paigutatud põlluserva suurte puude alla.

Hirmus-Antsu mälestuskivi Mihkli kirikuaias

Relvastatud Võitluse Liidu liikmetega käis läbi ka üks Eesti legendaarseimaid metsavendi Hirmus-Ants ehk Ants Kaljurand, kellest rää-giti legende juba tema eluajal. Tihti peeti tema tegudeks ka neid, mille olid toime pandud teised metsavennad. Nõukogude võimu ja selle esin-dajate pelglikkus nime Hirmus ees viis selleni, et koolilapsed jt kraapisid Antsu nime või n-ö teateid pargipinkidele ja teadetetahvlitele, teki-tades sellega kommunistliku võimu esindajates paanikat ja hirmu.

Kuigi Hirmus-Ants ise Relvastatud Võitluse Liidu liige ei olnud, mingi koostöö ja abistamine naa-bervaldade ja -maakondade metsavendade vahel

eksisteeris, sest RVLi tuumik suundus 1948. aasta esi-mesel poolel mõneks ajaks Antsu tegutsemispiirkonda Soontaganale n-ö maapakku. Sama aasta sügisel olid neil kontaktid veel olemas ja talvevarude hankimiseks sooritatud operatsiooni tulu-dest oli plaanis üks osa Antsu meestele saata.

Hirmus-Antsu enda kohta on kõige mõistlikum lugeda

ajaloodoktor Mati Mandeli raamatust „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“ (Eesti Ajaloomuuseum 2010), mis annab hea ülevaate nii tema varasemast elust, metsavenna-aastatest ja tegevusest kui ka arretee-rimisest ja surmamõistmisest. Hukatud või haa-rangutel tapetud metsavendade põrme sugulastele üldjuhul välja ei antud ja need maeti salaja, et väl-tida sugulaste-sõprade üleliigset tähelepanu ning metsavendade märtriks muutumist. Sama saatus sai osaks ka Ants Kaljuranna põrmule ja osalt see-tõttu avati tema mälestuskivi Mihkli kirikuaias.

Kuigi Hirmus-Ants ise Relvas-tatud Võitluse

Liidu liige ei olnud, mingi koostöö ja abis-tamine naabervalda-de ja -maakondade metsavendade vahel eksisteeris.

72

Kas

sa te

adsi

d?

Kaitse Kodu! 6/2012

Tanel Lääne muuseuminurkAita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meilitsi aadressil tanel.laan@kaitseliit.ee

Kaitseliidu Tartumaa maleva Jõgeva malevkond, mis asutati 20. juulil 1918, hõlmas enne Teist maailmasõda Jõgeva ja Palamuse valda ning Jõgeva linna. Iseseisva Kaitseliidu Jõgeva maleva asutamisaastaks on 1990. Jõgeva malevkonna 20. aastapäeval 1938. aastal kirjutas malevkonnapealik, Isamaaliidu Jõgeva osakonna esimees pangategelane Karl Roomet (pildil): „Meie vaim ja ühine meeleolu on muutunud üldiseks rahvuslikuks jõuks ja üldiseks ohvrimeelsuseks, kaitseliitlaste vastutustundeks.“ Omakaitse organiseerimisega tehti algust juba 1917. aasta sügisel Laiusel sealse kirikuõpetaja, hilisema Tartu ülikooli rektori Johan Kõpu ja Jõgeval kpt Karl Tiimanni eestvõtmisel. Vabadussõja ajal oli Jõgeva raudteejaam kaitseliitlaste ööpäevase valve all. Malevkonnas pandi suurt rõhku laskeasjandusele. Siimusti linnamäe jalamile oli rajatud laskerada. 1932. aasta karikavõistlustel oli edukaim laskja Elmar Ant. 10. juulil 1932 sai Jõgeva malevkond kahekordsest siidist lipu, mille ühel poolel oli Tartu maleva embleem ja teisel pool süsimustal taustal tammeokstest ümbritsetud muinaseesti relvad — puukilp mõõgaga. Sellest allpool malevkonna sünniaeg ja ülal virmaliste valgus — Tartumaa maleva põhjapoolseima malevkonna Jõgeva eritunnus.

Kaitseliidu majanduselu sai kindlad sihtjooned pärast Kaitseliidu põhikirja vastuvõtmist 2. veebruaril 1925. Ülemaailmse majanduskriisi ajal 1930. aastate algul tuli siiski kulusid koomale tõmmata. Võrreldes riikliku toetusega oli malevatel 1935/36. aastal võimalik oma kulude katteks kasutada seltskondlikke (sponsorite) summasid 77,07%, 1936/37. aastal isegi 82,52%. Kui staabihoonete leidmine malevatele oli riigi mure (1938. aastaks oli kümnel maleval oma maja), siis allüksuste hooned, mida õnnestus vaid vähestel endale soetada, ehitati suures osas omavahenditest. Kaitseliidu malevkondade ja üksikrühmade kodudest kujunesid

kohaliku kultuurielu keskused. Tartumaal oli oma kodu Elva, Voldi, Võnnu ja Räpina malevkonnal, Meeri, Meeksi, Vana-Kuuste ja Haaslava kompaniil ning Mäksa patareil. 1939. aasta sügiseks valmis ka Äksi kompanii maja Lähtel (pildil), mille ehitamist olid teiste hulgas toetanud Kaitseliidu Tartumaa maleva pealik kol Peeter Asmus, Tartu Eesti Majandusühisus, Sootaga mõisa omanik Aleksander Undrits, Äksi vallavalitsus, Johan Lattik ja Ervin Jakobson. Ehitustöid juhatas August Hoff mann.

1930. aasta kujunes Kaitseliidu Petseri maleval eriti tegevusrohkeks. Maleva liikmeskond suurenes, loodi orkester, gaasikaitse- ja sidekomando ning asutati kaks Naiskodukaitse jaoskonda. Laskmine ja teised spordialad muutusid aina populaarsemaks: võisteldi 2. diviisi ja Petseri maavalitsuse rändauhindadele. Tihti katsuti jõudu 7. jalaväerügemendi, Petseri garnisoni, piirivalve Petseri jaoskonna, Võru ja Petseri politsei meeskondadega. 1928. aastast kuni 1940. aastani oli malevapealik kol-ltn Hugo Ploomipuu. Nii korraldati side- ja gaasiasjanduse, sanitaar-, suurtüki- ning ratsaväeväljaõppe kursusi ja loenguid. Suuremad taktikalised õppused toimusid Kirovo ümbruses koos Võru maleva, lahinglaskmised 2. diviisi laskeplatsil Petseri ja Värska malevkonnaga. 1930. aastal valmis maleva staabihoone ja alustati spordiväljaku rajamist.

Petseri ringkonna naiskodukaitsjad oli meeste saatjaiks küll õppustel, küll väljasõitudel, pakkudes abi toitlustuses ja sanitaaralal. Oma ülesannete kõrgusel olid nad ka Tallinnas Kaitseliidu päeval ja Rootsi kuninga külaskäigul 1929. aasta juunis. Esimese kümne tegevusaasta jooksul korraldasid jaoskonnad malevaüritustel toitlustamist 204 korral. 1927. aastast oli ringkonna esinaine Ludmilla Listakind (pildil).

73

Test

Kaitse Kodu! 6/2012

Nutitelefonide testehk Kuidas metsas ära eksida

Eelmises Kaitse Kodu! numbris tes-tisime orienteerumisvahendeid ja -meetodeid. Objektiivsetest kritee-

riumidest lähtudes saavutas ülekaaluka võidu Garmini navigatsiooniseade, mille abil oli eriliste probleemideta võimalik punktist A punkti B jõuda nii metsas kui ka linnas. See viis meid mõttele liikuda samm edasi ning panna proovile järgmi-sed tehnoloogilised vidinad, ilma milleta ei kujutaks paljud inimesed enam oma elu ettegi. Isegi siis mitte, kui nad seda tahaksid.

Nutitelefonide mitmekülgsus on teinud neist abimehed, mille väärtuses on raske kahelda. Neid saab kasutada nii märkmiku, fotoaparaadi, diktofoni, veebilehitseja kui ka jumal teab millena veel. Kirjade järgi peaks tänapäevast nutitelefoni olema võimalik edukalt kasutada ka orienteerumisel, sest sellel on kõik vajalikud funktsioonid olemas. Ometi räägivad meie testi tulemused teist keelt.

Test

Testi eesmärgiks oli välja selgitada, mil-line Eestis saadaolevatest nutitelefoni-dest toimib orienteerumise abivahendina

reaalsetes tingimustes kõige paremini. Testitavad nutitelefonid olid Samsung Galaxy W, Sony Xperia U ja Nokia N8. Nende kõigi seadistused võimaldasid navigeerimisel kasutada nii GPS-satel-liite kui ka andmesideühendust. Testi-jateks olid tavalised kaitseliitlased, kelle tase orienteerumisel on enam-vähem ühesugune. Sama kehtib ka nutitelefoni kasutamise oskuse kohta, sest tegemist oli isiklike seadmetega.

Test oli jaotatud kaheks etapiks, millest esimene korraldati maastikul ja teine tihedalt asustatud alal. Esimese etapi, mis kulges enamasti mööda parkmetsa, võitis Sony vabrikust pärit seade. Tei-seks tuli Samsungi telefon ning kolman-daks paraku mitte keegi, sest juba pärast mõne kilomeetri läbimist ütles Nokia GPS üles ning hakkas omaniku sõnul näitama aiateibaid, juhatades teda üha enam ja enam eemale etteantud punk-tidest. Esimesena kohale jõudnu läbis linnulennult kuuekilomeetrise raja ühe tunni ja kahekümne minutiga. Järgmisel kulus selleks aga peaaegu kaks tundi.

Teise, linnatingimustes korraldatud kolmekilomeetrise etapi võitis samuti Sony telefon ajaga kolmkümmend viis minutit, kuid aususe huvides tuleb mär-

Ajad

KAA

RD

ID: M

AA

-AM

ETI K

AA

RD

ISER

VER

Linn: distants 3 km

Sony Xperia U: 35 minutit

Samsung Galaxy W: —

Nokia N98: —

Algus

Lõpp

Maastik: distants 6 km

Sony Xperia U: 1 tund ja 20 minutit

Samsung Galaxy W: 1 tund ja 55 minutit

Nokia N98: —

Algus

Lõpp

Telefonid

Sony Xperia U

Positiivne: Google Maps’i kaardi täp-sus ja detailsus, hea kaamera

Negatiivne: Aku vastupidamatus, koordinaate pole võimalik sisestada ja Google’i omad ei klapi tavalistega

Samsung Galaxy W

Positiivne: Detailne kaart

Negatiivne: Aku vastupidamatus, kehv levi, koordinaate pole võimalik sisestada

Nokia N98

Positiivne: Uuendatavad kaardid

Negatiivne: Aku vastupidamatus, kaartide ebatäpsus, koordinaate pole võimalik sisestada, kehv levi

Kuigi testi tulemuste põhjal võib järeldada, et Sony Xperia U on oma kolleegidest mäekõrgu-

selt üle, pole asi sugugi nii lihte.

74

Test

Kaitse Kodu! 6/2012

kida, et esikoht on paraku tinglik, sest ülejäänud seadmed rajale ei jõudnudki. Nii Samsung Galaxy kui Nokia N8 akud said pärast ligi kahe tunni pik-kust aktiivset kasutamist tühjaks ja nende uuesti täis laadimine oleks võtnud liiga kaua aega.

Tulemus

Kuigi testi tulemuste põhjal võiks järeldada, et Sony Xperia U on oma kolleegidest mäekõrguselt üle, pole asi sugugi nii lihte. Põhiliseks problee-miks, mis ilmnes juba alguses, oli telefonide võime-tus enimlevinud koordinaate tunnistada. Osalejad pidid käiku laskma omaenese nutikuse, mis päädis etteantud koordinaatide ja aluskaardi ülespildista-misega, et nende järgi oma asukoht määrata ning suund valida. Lahendus ju seegi, kuigi mitte kõige otstarbekam, sest alati pole võimalik nii teha.

Teiseks suureks murelapseks osutus tehnika usal-dusväärsus. Seda nii akude vastupidavuse kui ka navigatsiooni võimaldavate vahendite osas. Pide-valt kõiki orienteerumiseks vajalikke rakendusi

(GPS, andmeside, fotoaparaat) kasutades jääb tele-fonide kasutuskestus üsna üürikeseks. Ka ei saa usaldada telefonide kaarte, GPSi ega andmeside-ühendusi, mis sõltuvad liiga paljudest faktoritest, et nende kasutamist orienteerumisel otstarbekaks pidada.

Loomulikult on ka erandeid, kuid katsetatud nutitelefonide põhjal võib järeldada, et turvalisem on koju jääda, kui nendega metsa uitama minna. Maanteel ja linnas (kuigi test linnaetapil ei täitnud oma eesmärki, kinnitasid osalejad, et asustatud alal on aadressi järgi võimalik kohale jõuda) need kindlasti toimivad, kuid maastikul jätavad su hätta ning sellisel juhul on eksimine üsna kindel.

4 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

Mitte ükski variant ei sobi

„Sinna peate te jõudma!“

Sony aitas edukalt sihile jõuda

„Sisestage koordinaadid nüüd“