KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 1/2014 (125/571)

VABATAHTLIKUD PARAMEEDIKUPRAKTIKAL

VOLUNTEERS ON AMBULANCE CARS

ÄRA MAGA MAHA: 2014 KÕIGE TÄHTSAMAD SÜNDMUSED / DO NOT MISS THE HIGHLIGHTS OF 2014

Kaitseliitlase mitu nägu Diff erent Faces of a Volunteer

MIDA KÕIKE NOORED OSKAVAD

SKILLFUL YOUTH OF THE

ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

KAITSELIIT on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu sea-dusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud.

KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

KAITSELIIDU TEGEVUST sätestavad Kaitseliidu seadus ja Kaitseliidu kodukord, millega sätestatakse organisatsiooni täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus, struktuuriüksuste juhtorganite ja liikmesusega seonduv ning tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab vabariigi valitsus.

KAITSELIITU kuulub üle 13 000 liikme. Kaitseliidu peres koos naisorganisatsiooniga Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonidega Noored Kotkad ja Kodutütred on tegev peaaegu 23 000 vabatahtlik-ku.

THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE (KAITSELIIT) is a part of the Defence Forces, a voluntary militarily organised national defence organisation operating in the area of government of the Ministry of De-fence. The Estonian Defence League (EDL) possesses arms, engages in military exercises and fulfi ls the tasks prescribed by the National Defence League Act.

THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE is the legal successor of the Estonian Defence League established on the 11th of November 1918 as a self-defence organisation. The Estonian Defence League is a legal entity governed by public law. The Estonian Defence League is an organisation outlying of any political party. All political activities of political parties and other political associations and their representatives are prohibited in the Estonian Defence League.

THE TASK OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE is to enhance, by relying on free will and self-initia-tive, the nation’s readiness to defend the independence of Estonia and its constitutional order.

THE ACTIVITIES OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE are provided by the Estonian Defence League Act, the Statutes, which prescribe internal organisation of the Estonian Defence League more pre-cisely, and the rules of procedure, which prescribe relations of active members of the Estonian Defence League to the codes of conduct of the Defence Forces, rules of conduct and internal administration procedure. The Statutes and rules of procedure of the Estonian Defence League are approved by the Government of the Republic.

THERE ARE 13,000 MEMBERS IN THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE. Together with affi liated Wom-en’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse [Women’s Home Defence], boy’s organisation of Estonian Defence League Boys’ Organisation Noored Kotkad [Young Eagles] and Defence League Girls’ Organisation Kodutütred [Home Daughters], the Estonian Defence League has more than 23,000 vol-unteers in action.

3

Sis

uko

rd/C

on

ten

ts

Kaitse Kodu! 1/2014

NR 1/2014 (125/571)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 1/2014 (125/571)

VABATAHTLIKUD PARAMEEDIKUPRAKTIKAL

VOLUNTEERS ON AMBULANCE CARS

ÄRA MAGA MAHA: 2014 KÕIGE TÄHTSAMAD SÜNDMUSED / DO NOT MISS THE HIGHLIGHTS OF 2014

Kaitseliitlase mitu nägu Diff erent Faces of a Volunteer

MIDA KÕIKE NOORED OSKAVAD

SKILLFUL YOUTH OF THE

ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

6 Ära maga maha!

Do Not Miss That!

8 Stsenaariumita ühisõppus Põhjakonn paneb juhid

proovile

Scenario-free Military Exercise Põhjakonn Will Put

the Commanders to Trial

13 Põlvamaal võtsid mõõtu staabiassistendid

Staff Assistants Were Tested in Põlva Country

15 Mida kõike noored oskavad

Surprising Skills of the Young

19 Kristjan Bachman: tee ise, siis on hästi tehtud

Kristjan Bachman: If You Want a Thing Done Well,

Do It Yourself

24 Aasta naiskodukaitsja Lembe Lahtmaa naudib

lugemist ja kirjutamist

Member of the Year of Lembe Lahtmaa Enjoys

Reading and Writing

29 Seitse asja, mida metsa kaasa võtta

Seven Things You Need in the Forest

33 Miks me seda teeme? Mõtisklus Pitka matkalt

Anatomy of Moving Crowds

41 Rühmaparameedikud kiirabibrigaadides kogemusi

omandamas

Platoon Paramedics Obtaining Experience in

Ambulance Crews

49 Kuidas Kaitseliit algas

How the Estonian Defence League Began

54 Rahvatants kannab rahvustunnet

Folk Dance Carries the National Feeling

57 Naiskodukaitsjad ja kodutütred jagasid

missioonisõduritele jõulusoojust

Naiskodukaitse and Kodutütred Shared Christmas

Warmth with Mission Soldiers

KAANEFOTO: EMILIA BACHMAN

2433

49

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

/Ch

ief

Ed

ito

r co

lum

n

Kaitse Kodu! 1/2014

Vastupandamatu kiusatus rääkida kõigile

Nii nagu Kaitseliit koondas kunagi palju rohkem liikmeid kui täna, nii oli ka Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! 1920—1930ndatel massidele mõeldud ajakiri. Ajakirja anti välja kaks korda kuus, mõnda aega isegi igal nädalal, trükiarv 18 000 eksemplari. Sellest

pidi jaguma lugejatele üle maa, eestlaste rahvaarv oli siis oma paarisaja tuhande võrra väiksem kui praegu.

Kaitseliidu oma sõnumi levitamiseks tehti katseid veel enne, kui ajakiri iseseisvana sün-dis, näiteks ilmus ajakirja Sõdur vahel lisaleht Kaitseliitlane. Näib, et üsna kohe pärast organisatsiooni loomist tekkis tung sellest rääkida: nii liikmetele kui ka teistele.

On loogiline, et vabast tahtest elatuv liit tahab ennast näidata ja oma tegemistest rää-kida. Sellest organisatsioon ju elab ja toitubki: teadmisest, et Kaitseliit on õige asi ning sinna kuuluvad head inimesed, kes tegelevad vajalike ja mõistlike asjadega. Nii saavad uued liikmed teada, miks nad tahavad Kaitseliitu tulla, ja avalikkus saab teada, et riigi raha kasutatakse tõepoolest nutikalt. Kaugemad huvitundjad saavad ka üht-teist teada: ühelt poolt seda, et siin on tõsist valmisolekut, ja teiselt poolt, et see valmisolek on legaalne ja süsteemne.

Iseenda olemuse seletamiseks ei ole paremat võimalust, kui lihtsalt näidata, millega me tegeleme, ja tutvustada inimesi, kes meie rida-desse kuuluvad. Selle aasta esimeses numbris tõlgime oma lood ka inglise keelde. Sest kui teed heade inimestega head asja, on tahtmi-ne sellest kõigile rääkida.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühen-dada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:27. jaanuar, 4. märts, 14. aprill, 26. mai

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

Artiklid tõlkisid inglise keelde:Tage Talvoja, Maarja Villandi, Piret Parrest, Stacy Ashford

5

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

/Ch

ief

Ed

ito

r co

lum

n

Kaitse Kodu! 1/2014

One simply must share

The Estonian Defence League just after it was created was quite a bit larger organi-sation compared to the EDL today. So was the EDL magazine „Kaitse Kodu!“. On the twenties and thirties of the last century, the magazine was issued twice a month,

with a circulation of 18 thousand copies. It had to be suffi cient to readers all over the country, while the population of Estonians was then a few hundred thousand people less than it is now.

Even before „Kaitse Kodu!“ was established, the Estonian Defence League clearly attemp-ted to spread their message. For example, additional pages called „Kaitseliitlane“ appe-ared in the Defence Forces magazine „Sõdur“ [Soldier]. It seems that shortly after the establishment of the organisation, the urge to talk about it rose as well.

It really makes sense, too. An organisation fed by the free will of free citizens is bound to be interested in explaining itself to masses as well as some signifi cant few. To show, that the Defence League does all the right things, unites good people under its roof and uses the government money in a terribly clever way.

That is how members-to-be fi nd out about the organisation. The public will fi nd a wond-erful balance between spending and outcome. And to view from a more distant prospect, our friends and neighbours from the Global Village will also receive one or two facts. First, that there is quite a lot of will and preparation. And second: the will and preparation is legal and systematic.

There is no better way to explain oneself than to show, what we are doing and who are the people in EDL. When good people do good things, there is an inevitable desire to share the news. Therefore — please welcome the very fi rst bilingual issue of the EDL magazine. The next one is due next year.

LIIVI REINHOLD,

Editor in Chief

www.facebook.com/kaitsekodu

KOMMENTEERI ARTIKLEID, VAATA PILTE, HOIA SILM PEAL AJAKIRJA ILMUMISGRAAFIKUL

6

Ka

len

de

r/C

ale

nd

ar

Kaitse Kodu! 1/2014

Ära maga maha! Do Not Miss That!Väljavõte Kaitseliidu 2014. aasta märkimisväärsetest sündmustest.Abstract of the most noteworthy events of the Estonian Defence

League in 2014.

Eelmisel aastal said militaarspor-dientusiastid Kaitseliidu ainsal talvisel sõjalis-sportlikul võistlusel Utria dessandil kogeda tempera-tuure, mida isegi polaarjoone taga elavad jääkarud peavad jahedaks. Milline ilm ootab osalejaid tänavu, selgub 16.—18. jaanuarini Ida-Vi-rumaal

KA

RR

I KA

AS

In 2013, even polar bears living beyond the Arctic Circle would have deemed the temperatures chilly that military-sporting en-thusiasts experienced at the Utria Assault, the only wintertime mili-tary endurance competition held by the Estonian Defence League. We will see what the weather holds for us this year on January 16—18 in Ida-Viru County

KR

IST

JAN

PR

II

Kõikide ringkondade kõige tublimad kodutüt-red on 22.—24. maini koos Alutagusel, kus nad panevad oma oskused ja teadmised proovile võistlusmatkal Ernake

On May 22—24, most capable members of EDL girl organisation Kodutütred from all dis-tricts gather in Alutaguse to test their skills and knowledge on the Ernake competition

Kui möödunud aastal osales võidupüha paraadil Haapsalus üle tuhande inime-se, siis tänavu võib see number olla märgatavalt suurem, sest piirilinnas Valgas-Valkas marsivad 23. juunil Ees-ti üksuste kõrval ka Läti Zemessardze võitlejad

KA

RR

I KA

AS

Last year over a thousand people at-tended the Victory Day Parade in Haap-salu, but this year attendance may be considerably higher, since on June 23 Latvian Zemessardze volunteers are marching alongside Estonian troops in the border town Valga-Valka

Noorkotkad võtavad tänavu mõõtu Mini-Ernal, mis korralda-takse Valgamaal kohe pärast suvise pööripäeva, jaanipäeva ja võidupüha tähistamist. Vaim ja varustus tuleb valmis panna 26. juuniks, mil antakse võist-luse start. Finišisse oodatakse lõpetajaid 29. juunil

This year, the members of EDL boys’ orgisation Noored Kotkad compete on Mini-Erna in Valga County right after celebrating the Victory Day and the Mid-summer Day. Competitors will need to prepare their spirit and equipment by June 26 for the start of the competition. They are expected back on the fi nish line on June 29

7

Ka

len

de

r/C

ale

nd

ar

Kaitse Kodu! 1/2014

KAITSELIIDU ARHIIV / ESTONIAN DEFENCE LEAGUE ARCHIVE

Ajaloohuvilised naiskodukaitsjad kogune-vad 5. aprillil Tallinna. Tänavuse, seega juba teise ajalooseminari fookuses on Naiskodukaitse ajalooga seotud esemete ja dokumentide uurimine ning nende too-mine avalikkuse ette

On April 5, members of Naiskodukaitse [Women’s voluntary defence organisa-tion) in history gather in Tallinn. This year, the second history seminar focuses on studying items and documents related to Naiskodukaitse and bringing these to the public

SIL

VE

R T

AM

M

Suve keskel kuulutab Noored Kotkad välja isa-maaliste lühifi lmide kon-kursi, millest on ooda-tud osa võtma nii päris väikesed kui ka natuke suuremad fi lmihuvilised. Võitjad tehakse teata-vaks pidulikul tseremoo-nial, kus saab näha ka parimaid linateoseid

In the middle of the summer, EDL Boys’ Or-ganisation will open a contest of patriotic short fi lms for both very young and little older fi lm-makers. Win-ners are announced at a festive ceremony where the best fi lms ever screened

KA

RR

I KA

AS

Erna retkelt tõrviku üle võtnud rahvusvaheline admiral Pitka luurevõistlus leidis eelmi-sel aastal aset Harjumaal. Koduväljaku eelise vähendamiseks külalisvõistkondade ees suundutakse tänavu augusti esimesel täisnädalal Viru maleva vastutusalasse

In 2013, the International Admiral Pitka Recon Challenge was held after the Erna Raid in Harju County. This year, to reduce home fi eld advantage over the visiting teams the challenge will be held in Viru Country on the fi rst week of August

KA

RR

I KA

AS

Kaitseliidu suur ja sumisev pere saab taas kokku suvepäevadel, mis leiavad aset 15.—17. augustini Võ-rumaal Haanja külje all Kurgjärve spordibaasis

The big buzzing Defence League’s family will gather again for the summer holiday festivities on Au-gust 15—17 in Kurgjärve Sports Centre near Haanja in Võru County

NÕ

MM

E S

PO

RD

IKLU

BI

SILVER HINNO

Kaitseliidu Lääne-Eesti ma-levate aastalõpu ühisharju-tusest Orkaan on vaikselt saanud täiesti arvestatav suurõppus, kus möödunud aastal tegutses Lääne- ja Hiiumaal üle tuhande osa-lise. Kui palju tuleb inimesi kokku tänavusele Orkaani-le, selgub 5.—8. detsembri-ni Saaremaal

The end-of-the-year joint training exercise Orkaan held by the EDL’s districts in West Estonia has be-come the major drill ex-ercise attended by over a thousand participants in Lääne and Hiiu Counties last year. The number of participants on this year’s Orkaan will be seen De-cember 5—8 on Saaremaa Island

8

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

VELLI EHASALU

Möödunud aasta septembris korraldati viies suurõppus Põhjakonn, mis on arenenud mitme maleva oluliseks õppuseks, kus pan-

nakse proovile taktikalised oskused. Sealt saadud tagasiside pinnalt viib näiteks Viru maleva staap sisse vajalikud muudatused väljaõppe aastaplaani.

Põhjakonn saab teoks Viru, Järva ja Tallinna maleva koostöös, kuid viimastel aastatel on kaasa löönud ka Rapla ja Alutaguse malev. Järgnevalt on kajastatud õppust kahe Tallinna kaitseliitlase pilgu kaudu.

Leitnant Jan Lukk tõdeb, et Põhjakonn on muutumas jär-jest populaarsemaks. „Algus-aastatel sai Tallinnast heal juhul 20–30 meest kokku, sel korral oli pealinlasi juba üle 90. Ja mis kõige tähtsam – esindatud olid erinevad sõjaaja üksused.“ Ka Tallinna maleva luurerühma ülem nooremleitnant Peep Eerme annab erialaallüksustele plusspunkti: „Sellel aastal oli koondkompanii eesmärki toetamas palju eri-nevaid erialarühmi: tankitõrjerühm, luurerühm, pioneerid ja tulejuhid. Julgen arvata, et juhtkond sai hea kogemuse erinevate võimete rakendamisel kogu lahinguruumi sügavuses ja reakoosseis vahetu tunde koostööd harjutades.“ Üksuste ülemate taga-siside põhjal annab leitnant Lukk lootust, et aastal 2014 saab kaitseliitlaste hulk ühisõppusel olema veelgi suurem. Üha kasvav osalejaskond kinnitab, et Põhjakonn on jätkusuutlik ja aetakse õiget asja.

Kaitset ja rünnakut harjutavad õppusel osalevad malevad vaheldumisi üle aasta, mis annab mõle-

Üha kasvav

osale-

jaskond

kinnitab, et

Põhjakonn on

jätkusuutlik ja

aetakse õiget

asja.

Stsenaariumita ühisõppus Põhjakonn paneb juhid proovile

Scenario-free Military Exercise Põhjakonn Will Put the Commanders to Trial

VELLI EHASALU

The fi fth military exercise Põhjakonn [North-ern Frog] was organised in September the last year. It has become a crucial military exercise

of multiple districts where participants can try their tactical skills. According to the feedback from the exercise, for example, the staff of Viru district will make the necessary changes in the annual training plan. Exercise Põhjakonn is carried out in coopera-

tion with Viru, Järva and Tallinn districts of Esto-nian Defence League but the recent years, also Rapla and Alutaguse districts have participated. Here below the training is refl ected through the eyes of two members of EDL Tallinn district.

1st Lieutenant Jan Lukk confi rms that the exercise Põhjakonn is becoming more and more popular. „In its early years one could gather 20–30 men from Tallinn at best but now there were already 90 from the capital city. Most importantly, various wartime units were represented. Also 2nd Lieuten-ant Peep Eerme, Commander of the Reconnais-sance Platoon of Tallinn district, prizes highly the special subunits. „Th is year the purpose of the joint company of multiple districts (Järva, Tallinn, etc.) were supported by many diff erent special

VE

LL

I EH

AS

ALU

Põhjakonnal on võitlejatele küll teada üldine eesmärk, kuid puudub paika pandud stsenaarium

Exercise Põhjakonn gives the participants only the general goal, but no set scenario

9

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

subunits: anti-tank platoon, reconnaissance pla-toon, pioneers and forward observers. I am sure the commanders got a very good experience in the application of their capabilities in the whole battle-fi eld and the other ranks have a chance to train the cooperation,“ he said. On the basis of the feedback of the Commanders of units, 1st Lieutenant Lukk gives hope that more members of EDL will par-ticipate the next year. Th e ever growing number of participants confi rm that Põhjakonn has continu-ity, and that it is completely justifi ed.

Th e participating districts practise the defence and attack alternately over one year which gives both Viru district and joint company of other districts a good possibility to concentrate on the control and develop-ment of both attack and defence skills. According to

the agreement, the commander of the company of the united districts is alternated every year.

Realistic Battle Image

2nd Lieutenant Eerme points out that Põhjakonn has a specifi c quality of the lack of regulated action plan and schedule which means that the partici-pants are aware of the general purpose but there is no specifi ed scenario which, in turn, is a good test of tactical skills of individual participants in all surprising situations caused by adversaries. „In the fi rst day, the members of Viru district had a prob-lem to guarantee the safety of all operations which entailed the indirect fi re and ambush of priority targets by Tallinn Reconnaissance Platoon. In the

male poolele – Viru malev versus teiste malevate koondüksus – hea võimaluse keskenduda kord ründe-, kord kaitseoskuste kontrollile ja arenda-misele. Kokkuleppe kohaselt vaheldub igal aastal ühendatud malevate koondüksuse juht.

Võimalikult tõetruu lahingupilt

Nooremleitnant Eerme toob ühe Põhjakonna omapärase plussina välja reguleeritud tegevus- ja ajakava puudumise, mis tähendab, et võitlejatele on küll teada üldine eesmärk, kuid puudub õppuse

kindel stsenaarium – see paneb nii üksuse juhti-mise kui ka üksikvõitlejate taktikalised oskused proovile kõigi vastasepoolsete üllatuste suhtes.

„Kui esimesel päeval oli virulastel probleemiks oma operatsioonide julgeoleku tagamine, mis tõi neile kaela pealinna luurajate kaudtule ja priori-teetsetele sihtmärkide varitsused, siis teisel päeval suudeti drillide rakendamisega juba tekitada ras-kusi hoopis koondüksusele,“ toob Eerme ühe näite. Leitnant Lukk leiab, et väärtust lisab Põhjakonnale asjaolu, et aja jooksul on õppuse tegevuskäik muu-tunud aina tõetruumaks.

VE

LL

I EH

AS

ALU

Kujuteldavat moona ei kasutata: kui plaanid relva kasutada, peab keegi relvani vedama õiges kaalus moonaimitatsiooni

All the ammonition that is to be used must be imitated in real weight and carried to the actual site of shooting

10

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

second day they already managed to cause incon-veniences to the united districts by the application of drills,“ 2nd Lieutenant Eerme gives an example. 1st Lieutenant Lukk fi nds that Põhjakonn is made more valuable by the circumstance that the action during the exercise has become more and more realistic.

In addition to the growing number of participants, many simulation means have been added a year by year. Th ere are particularly many added in the section of pyrotechnics as the pioneers are actively involved, instructors give useful instructions also on the spot and all this mix of shots and smoke has an important role in making the battle-fi eld realistic. Also pioneers from Tallinn district par-ticipated in the training this autumn. Before the so-called military pyromaniacs were represented by the members of Viru district only.

Armoured vehicles and anti-tank weapons are already involved in the military exercise, much of pyrotechnics has been added, night observation capacity is granted, and psychological operations work and the next step should be the inclusion of helicopters for the action in a certain stage as proposed by the 2nd Lieutenant Eerme. According to him, it would contribute to the realistic image and to the better understanding of the need of the anti-aircraft capability.

Th e role of referees and observers is important in both counting „lives“ and assessment of tactical skills of participants. If there were more referees and a specifi c assessment system was applied, it would be possible to get a clearer view of the real losses. Observers and advisors should be invited from both the Estonian Reserve Offi cers’ Asso-

VE

LL

I EH

AS

ALU

Kollastes helkurvestides vahekohtunikud koguvad väärtuslikku infot võitlejate oskuste kohta

The referees in yellow vests gather vital information about the training of the volunteer soldiers

11

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

Lisaks osalejate arvukusele on aastatega ohtralt juurde tulnud ka imitatsioonivahendeid. Eriti on neid lisandunud pürotehnikat osas: pioneerid on aktiivselt kaasatud, instruktorid jagavad kasulikke õpetusi veel kohapealgi ning kogu see paugu ja suitsu kompott mängib reaalsustunde tekitamisel olulist rolli. Sügisesel õppusel olid kohal ka Tallinna maleva pioneerid, varem on „militaarpüromaanid“ kohal olnud vaid virulastel.

Soomukid ja tankitõrjerelvad on juba õppusele kaasatud, pürotehnikat on kõvasti juurde tulnud, öövaatlusvõime on tagatud, psühholoogilised operatsioonid toimivad, järgmisena võiks noorem-leitnant Eerme ettepanekul lisada õppusele teatud etapis tegevuse toetamiseks helikopterid. Tema sõnul aitaks see kaasa reaalsema pildi loomisele ja õhutõrjevõime vajaduse mõistmisele.

Kohtunike ja vaatlejate roll on tähtis nii „elude“ kokkulugemisel kui ka võitlejate taktikaliste oskuste hindamisel. Kui kohtunikke oleks rohkem ja rakendataks selget hindamissüsteemi, oleks võimalik saada kindlam pilt „reaalsetest“ kaotus-test. Vaatlejaid-nõunikke võiks olla kaasatud nii Eesti Reserv ohvitseride Kogust kui ka üksuste regionaalsetest staapidest. Nii saaks ka kaitse-vägi parema ülevaate Kaitseliidu võimetest ja taktikast ning elukutselised sõjaväelased saaksid meie vabatahtlikele juhtidele vajadusel nõu anda. Lisaks tuleb õppustel käima saada meditsiini- ja evakuatsioonimeeskondade rakendus.

Ajakohasem varustus

Tehnilise poole pealt näeb luurerühma ülem noo-remleitnant Eerme vajadust soetada ajakohased

ciation and regional staff s of Estonian Defence League. Th is would be a way to get a better view of the capabilities and tactics of EDL and the professional service men could give advice to our voluntary commanders as needed. In addition, the application of the MEDEVAC teams should be included in the military exercise.

Updated Equipment

In view of technicalities, 2nd Lieutenant Eerme would see a need for the acquisition of updated means of communication and GPS’s fi xed on wrist that could be used in the active stage of the action in order to communicate the information safely and to check the location rapidly. 2nd Lieutenant Eerme talks about the case of the last Põhjakonn

where a sergeant of the reconnaissance platoon who interrupted the call for fi re broadcasted by the other unit as he could quickly make sure by GPS that the call for fi re was for the coordinate he was staying at this moment.

„When ever possible, more battles should be prac-ticed on a built-up area which means that more varied battle fi elds should be included,“ 2nd Lieu-tenant Eerme fi nds.

1st Lieutenant Jan Lukk is very optimistic about Põhjakonn as the military exercise is necessary, tactical skills and cooperation should be devel-oped in a small country and the growth of the number of participants is extremely desired. He is convinced the motivation of the members of EDL must be supported by such exercises. „More than

sideseadmed ja randmele kinnitatavad GPSid, mida saaks kasutada tegevuse aktiivses faasis selleks, et infot turvaliselt edastada ja kiiret asukohakontrolli

teostada. Nooremleitnant Eerme räägib vahejuhtumi luurerühma seersandist, kes viimasel Põhjakonna õppu-sel vastase üksust jälitades katkestas teise üksuse poolt eetrisse antud tuletellimuse, sest suutis kiiresti isikliku GPS-seadme abil kindlaks teha, et tuld telliti koordi-naatidele, kus ta ise parajasti viibis.

„Kui vähegi võimalik, peab rohkem harjutama võit-lust hoonestatud alal ehk juurde tuleks tuua erine-vat lahinguruumi,“ leiab nooremleitnant Eerme.

Luurerühma

ülem noorem-

leitnant Eerme

kinnitab seniste

õppuste pinnalt, „et

kui tõsiseks jamaks

läheb, on vabatahtli-

ke valmisolek ole-

mas“.

VE

LL

I EH

AS

ALU

Igal aastal tuleb osalisi juurde, Viru, Järva ja Tallinna kõrvale lisandusid möödunud aastal Rapla ja Alutaguse

The number of participants grow every year, the last exercise added members from Alutaguse and Rapla dis-tricts to the initial districts from Viru, Järva and Tallinn

12

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

Fu

rth

er

info

rmat

ion Idea of such military exercise was generated by Jaanus Noorveli, Jan Lukk and Sven Neudorf, second year graduates of the course of the company commander of EDL School. The idea was soon supported by Viru district. The contributions by many active members of EDL and training instructors of Viru district led by Alger Nurk deserve to be awarded. This voluntary initiative turned into an annual military exercise Põhjakonn.

In 2011, 2nd Lieutenant Jaanus Noorveli was awarded for the development of co-operation between Järva and Viru districts by the military exercise Põhjakonn by the Badge of Merit of Viru district of Estonian Defence League.

Name Põhjakonn of the military exercise uniting the volunteers in North Estonia was suggested by 2nd Lieutenant Peep Eerme, a member of EDL Tallinn district. Põhja Konn in Friedrich Reinhold Kreutzwald’s fairy tale „Northern Frog“ and in Andrus Kivirähk’s novel „The Man Who Spoke Snakish“ is a creature who could have destroyed all hostile aliens but who was in eternal sleep in his secret cave during the events in the book. The members of EDL try to wake him up at least once a year in September.

250 people from diff erent districts participated in the exercise and considering that Põhjakonn is carried out largely on the initiative of volunteers, I can say that the initiators have done a great work for ages,“ Lukk is proud.

On the basis of previous exercises, Commander of the Reconnaissance Platoon 2nd Lieutenant Eerme con-fi rms that if there is a real trouble around, the volun-teers are prepared to cope with it.

Lis

ain

fo Ühisõppuse korraldamise idee sündis Kaitseliidu kooli kompa-niiülema kursuse II lennu kursan-tidel Jaanus Noorvelil, Jan Lukil ja Sven Neudorfi l. Ideed hakkas kohe toetama Viru malev. Pal-jude aktiivsete kaitseliitlaste ja Viru maleva väljaõppeinstruk-torite eesotsas Alger Nurgaga panus väärib esiletõstmist. Va-batahtlikust algatusest arenes välja iga-aastane suurõppus Põhjakonn.

2011. aastal autasustati noo-remleitnant Jaanus Noorvelit Jär-va ja Viru maleva koostöö eden-damise eest õppuse Põhjakonn abil Viru maleva teenetemärgi-ga.

Põhja-Eesti vabatahtlikke ühen-dava õppuse nime Põhjakonn pakkus välja Tallinna maleva kaitseliitlane nooremleitnant Peep Eerme. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinsjutus „Põh-ja konn“ ja ka Andrus Kivirähu romaanis „Mees, kes teadis us-sisõnu“ on Põhja konn olend, kes suutnuks hävitada kõik vaenulikult meelestatud võõra-maalased, kuid magas raamatu tegevuse ajal salajases koopas igavest und. Sellest unest püüa-vad mitme maleva kaitseliitlased teda vähemalt kord aastas — igas septembris — üles äratada.

Leitnant Jan Lukk on Põhjakonna suhtes väga positiivselt meelestatud: ühisõppus on vajalik, taktikalisi oskusi ja koostööd tuleb väikses riigis arendada ja osalejate arvu jätkuv kasv on väga oodatud. Lukk on veendunud, et kaitseliitlaste motivatsiooni peab hoidma just selliste õppuste abil. „Kokku osales sel aastal õppusel üle 250 inimese erinevatest malevatest ja kui arvestada,

VE

LL

I EH

AS

ALU

et Põhjakonn saab suuresti teoks vabatahtlike initsiatiivil, julgen väita, et initsiaatorid on aas-tate jooksul teinud ära väga suure töö,“ kiidab leitnant Lukk.

Luurerühma ülem nooremleitnant Eerme kinnitab seniste õppuste pinnalt, „et kui tõsiseks jamaks läheb, on vabatahtlike valmisolek olemas“.

Stsenaariumita Põhjakonnal on selja taga viis aastat kogemust

The scenario-free exercise can now lean on fi ve years of experience.

13

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

KRISTI RANDLA ja MAARJA SIILBEKNaiskodukaitse Põlva ringkonna side- ja staabigrupi liikmed

Staabiassistentidel tuli võistlusel üles näidata oma teadmisi nii orienteerumises, sideva-hendite käsitsemises, tingmärkide tund-

mises kui ka teistes erialaoskustes. Ülesannete sooritamist raskendas võistluse läbiviijate poolt loodud lahingusituatsioon, mis nõudis kiiret ja täpset tegutsemist.

Raadiojaamad ja sideauto

Laupäeva hommikul suundusid võistlejad karjääri, kus lisaks orienteerumisele tuli täita staabiassistendi ülesandeid. Kaheksa punkti läbimiseks oli aega kolm tundi. Kontrolliti

võistlejate teadmisi ja oskusi sideseadmete käsit-semisel, sideprotseduuride tundmises, kaardist koopia tegemises ja selle vormistamises, ting-märkide tundmises ja joonistamises, ettekannete edastamises ja vastuvõtmises. Võistlusülesannete lahendamiseks oli vaja erialaoskusi, tähelepanelik-kust ja avatud silmaringi.

Põlvamaal võtsid mõõtu staabiassistendidPõlvamaal peeti 2. ja 3. novembril Naiskodukaitse staabiassistentide üle-eestiline võistlus. Kahepäevasel erialavõistlusel osales kuus Naiskodukaitse võistkonda.

Kõige rohkem meeldis staabinaistele sideautoüles-anne, kus võistlejad pandi lahingusituatsiooni. Võistkonnad pidid tegema etteantud kaardist kilele koopia, selle nõuetekohaselt vormistama ja ajakohastama ning raadio teel tuleva info kaar-dile kandma. Naised pidid vastu võtma erinevaid ettekandeid: contactREP, quicksistREP, Nine liner ja UXOREP (st lõhkekeha avastamise ettekanne). Võistlejad said kasutada nii mitmesuguseid raadio-jaamu (SEM, Icom) kui ka andmesidet. Ülesande soortamiseks oli aega 10 minutit. Enamik naiskondi viibis sideautos esimest korda ja tehnika oli neile uus, sest hoolimata side- ja staabiassistendi väljaõp-pest ei ole neil olnud kuigi sageli võimalust osaleda õppustel, kus saab praktilisi kogemusi. Kirjeldatud kontrollpunkt osutus raskeks, kuid andis võistleja-tele hea ülevaate sellest, milline on staabiassistendi töö sideautos või staabiruumis lahinguolukorras.

Orienteerumisrajalt mängutundi

Pärast lõunasööki ootas võistlejaid üheksa punk-tiga orienteerumisrada. Kui eelnevalt oli tulnud ülesandeid lahendada praktiliselt, siis orienteeru-misrajal kontrolliti teoreetilisi erialateadmisi.

Õhtul tuli naistel esitleda kodutöö ühel teemadest „Sidepidamine 30 aasta pärast“, „Sidepidamine tsiviilis ja malevas“, „Sidepidamise areng“ või „Miks me oleme „sidenaised“?“. Peaaegu kõigil võistlejatel oli kodutöö ette valmistud, kuid ka need, kes olid

Kõige roh-

kem meeldis

staabinaistele

sideautoülesanne,

kus võistlejad pandi

lahingusituatsiooni.

Staff Assistants Were Tested in Põlva CountryA national competition of the staff assistants of Naiskodukaitse was held in Põlva Country on the 2nd and 3rd of November. Six teams of Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation) participated in the two-day competition.

KRISTI RANDLA and MAARJA SIILBEKMembers of Signal and Headquarters group of Põlva district of

Naiskodukaitse

The staff assistants had to demonstrate their knowledge in all orienteering (land naviga-tion), handling of signal means, knowing

the symbols and other special skills. Th e tasks were complicated by the battle situation created by organisers which required an alert action.

Radio Stations and Communications Vehicle

Saturday morning the competitors took their way to the quarry where they had to do the tasks of the staff assistant in addition to land navigation. Th ree hours were left for passing eight checkpoints. Knowledge and skills of participants about the signal means, signal procedures, copying and for-malisation of the map, symbols and drawing, and forwarding and receiving the reports were tested. Special skills, attention and wide knowledge were required for the competition tasks.

Th e most popular task was the task of communi-cations vehicle where the participants were put in a battle situation. Teams had to make a copy of a map on a fi lm, and to formalise and update it appropriately and to insert in the map the informa-tion forwarded by the radio. Women had to receive various reports like contactREP, quicksistREP, Nine liner, and UXOREP (i.e. report on fi nding an

14

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

EO). Participants could use various radio stations (SEM, Icom) and data communication. 10 minutes were left for the performance of the task. Most of the teams were in a communications vehicle the fi rst time and the technique was new for them. Regardless of the exercise of the assistant of Signal and Headquarters special group, they have not always had a chance to participate in the exercises where they can obtain practical experiences. Th e described checkpoint turned out to be complicated but it gave a good view to the participants about the assistant’s work in the communications vehicle or in headquarters in a battle situation.

Games after Orienteering

Th ere was an orienteering track with nine check-points waiting after the dinner. Th e previous tasks were practical but the tasks on this orienteering track required theoretical specialised knowledge.

In the evening women had to present their home works on topics like „Communications in 30 years“,

„Communications in Civil Life and in the district of EDL“, „Development of the Communications“ or „Why Are We „Communications’ Women“?“. Almost all participants had the home work prepared but also who had forgotten it could make it quickly after the supper. Although the fi rst day was long and busy, the women could still cheerfully take part in the „game class“ of Aile Vals in the evening.

As the fi rst competition day was long and tiring, the second day included somewhat easier tasks. Participants could also get a feedback about the tasks made a day before.

In the end of the second competition day, the scores were counted up and teams were lined. Th e competition was won by Tallinn district of Naiskodukaitse with the following members: Tairi Välinurm, Heidi Tormet, Kristiina Hõbemägi, and Mariliis Vahera. Th e second was the team of Põlva district (Mari Plaado, Irina Vegner, Liivia Lints, and Maive Tõemäe) and the third was the team of Lääne district (Küllike Tammeveski, Reeli Rae, Eda Tamme, and Anu Saue).

selle unustanud, jõudsid pärast õhtusööki oma esit-luse kiirelt valmis teha. Kuigi päev oli väga pikk ja töine, suutsid sidenaised õhtul rõõmsalt ja reipalt Aile Valsi „mängutunnis“ osaleda.

Et esimene võistluspäev oli väga pikk ja väsitav, oli teine päev sisustatud lihtsamate ülesannetega. Võistlejatel oli võimalus saada ka tagasisidet eel-misel päeval täidetud ülesannetest.

Teise võistluspäeva lõpul loeti ülesannete eest saadud punktid kokku ja seati naiskonnad pin-geritta. Võistluse võitis Naiskodukaitse Tallinna ringkond koosseisus Tairi Välinurm, Heidi Tormet, Kristiina Hõbemägi ja Mariliis Vahera. Teise koha sai Põlva ringkond (Mari Plaado, Irina Vegner, Liivia Lints ja Maive Tõemäe), kolmandaks tuli Lääne ringkonna võistkond kuhu (Küllike Tamme-veski, Reeli Rae, Eda Tamme ja Anu Saue).

15

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

Mida kõike noored oskavadNoored Kotkad ja Kodutütred korraldasid 20. ja 21. aprillil 2013 oma parimatele liikmetest parimatele oskuste näitamiseks ja arendamiseks Tartumaal oskusvõistluse.

On the 20th and 21st of April 2013, the boys’ organisation of EDL Noored Kotkad and the girls’ organisation of EDL Kodutütred organised their best members a skill competition in Tartu Country in order to give them a chance to demonstrate and develop their best skills.

Surprising Skills of the Young

ANU ALLEKANDKaitseliidu noorteorganisatsioonide arendusjuht

Oskusvõistlusele oli kutsutud igast malevast-ringkonnast neli poissi ja neli tüdrukut, kes said end mitu päeva järjest proovile panna.

Kuidas selliste võistlusteni jõuda ja milliseid üles-andeid sinna valida, oli küsimus, mille lahendamine oli noortejuhi ülesanne. Just noorsootöötajad nuputasid välja ülesanded ja tõmbasid tegevuspii-rid, et pakkuda noortele nende vajadusi arvesta-vaid, noortepäraseid ja põnevaid katsumusi.

Oskusvõistlus sisaldas seda, mida noored peavad oskama noorkotkaste ja kodutütarde järgukat-sete sooritamiseks. Seega olid ülesannete aluseks võetud noorte järgukatsete nõuded, mis sisaldavad teadmisi nende oma organisatsiooni eripärast ja traditsioonidest, Eesti loodusest ja ajaloost ning turvalisusest, käitumisoskusi eri olukordades, matkatarkusi ja loovtegevust. Tõeline elu algab ju mugavustsoonist väljaspool.

Võistlustel edu saavutamise eeldusteks on lai silma-ring, matemaatilised teadmised, nutikus, tegutse-miskiirus, traditsioonide tundmine, näpuosavus ja silmateravus, vastupidavus ilmastikule, sest tege-

vus toimub õues, ja hea naljasoon. Võistluste teine päev oli üles ehitatud suisa maastikumänguna, aga kodutütarde ja noorkotkaste pagasisse on paki-tud ka orienteerumisoskused, seega ei käinud see maastikumäng Kaitseliidu noortele üle jõu.

Tänased oskusvõistlejad on turvalisema homse loojad. Kes ei tahaks olla ühes paadis hea esmaabi-tundja, eduka sportlase ja nutika lahendusteleid-jaga?

ANU ALLEKANDDevelopment manager of the youth organisations of Kaitseliit

Four boys and four girls from each district of their organisations were invited to the skill competition. Th ere they could test them-

selves for a few days. Th e youth leader had to play quite a role in solving a question how to reach such competition and what kind of tasks should be given there. Th ose were the youth leaders who fi g-ured out the tasks and drew the lines for actions in order to off er the young the interesting and youth-ful tasks according to their needs.

Th e skill competition consisted of what the young should be able to do in order to perform the rank tests of Noored Kotkad and Kodutütred. Th us, the tasks were based on the requirements of the rank tests containing the knowledge of the specifi cs and traditions of their organisations, nature and his-tory of Estonia, safety, behaviour skills in diff erent situations, camping and creative activity. Th e real life only begins outside the comfort zone.

Th e assumptions of the success in the competition are wide knowledge, mathematical knowledge, brightness, fast action, knowledge of traditions, prestidigitation and good vision, resistance of weather conditions (as the action took place out-doors) and good sense of humour. Th e second day was planned as a landscape game but the members of Kodutütred and Noored Kotkad had also their orienteering skills with them, so, it was not at all beyond their capacity.

Th e participants today are the creators of the safer tomorrow. Who would not like to be in the same boat with a specialist in fi rst aid, successful sports-man and smart person fi nding solutions?

Muidugi pandi telk tempokalt üles (see on imelihtne — kas pole?), ajamata segi vaiasid ja nurki. Kuivõrd Kaitseliidu noortel on aas-tas kokku üle saja telklaagri, on telgi ülespanek igal noorel prak-tikas järele proovitud

Naturally, the tent was mounted fast (dead easy — isn’t it?) without confusing any poles or corners. As the young members of EDL have more than hundred tent camps a year, mounting the tent has been practised by each of them.

16

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

Aja peale ja jooksu pealt liiguti maastikul pildi juurest pildini ja püüti kokku panna nimed, ametid ja näod. Sellega sai nalja, sest kui adrenaliin on tõusnud, tekib alati ka sassiajamisvõimalus. Tähtsaid inimesi muidugi teati, sest eeskujusid vajame me kõik. Noored tegutsesid tublisti. Pärast lipikute laialitassimist tekki-sid ühendvõistkonnale punasemast punasemad põsed. Teistest paremini teati oma organisatsioonide juhte — Angelika Narist ja Silver Tamme

One of the tasks was to move at speed on the landscape from one picture to another and matching the names, offi ces and fac-es. It was a fun because when the adrenaline moves up, there is always a chance for confusion. The prominent people were, of course, recognised because we all need examples. The young acted all right. As soon as the labels were delivered, the team kept blushing. Leader of Kodutütred Angelika Naris and leader of Noored Kotkad Silver Tamm were recognised the best

Elevus sees, jõuti esmaabipunkti. Situat-siooniülesanded tekitavad alati elevust, hea näitlejatöö võib küll esmaabi andjaid peluta-da, ent noored on siiski varmad abi andma. Nad on ka kannatanud — siin on kohane ja vajalik põhjalik tagasiside, kas kutsuti abi, kas märgati end hoida, kas hoiti silmad lahti ümbrusesse mahajäetud märkide suhtes

With excitement, the fi rst aid station was reached. The situation tasks do always cause excitement. Good role play may scare the fi rst aid providers but the young are still eager to provide fi rst aid. They are victims at the same time — here it is necessary to give a necessary and thorough feedback about whether the aid was called, whether they were careful and whether they paid atten-tion to the signs left in the neighbourhood

Talupidaja elust tuletatud loogikaülesanne: kuidas viia üle jõe kits, kapsas ja koer nõnda, et keegi ei kannataks? Kiiresti. Mängu käigus jagati rollid ja elati rolli ka sisse, tassimine võis alata. Tugev talupojamõistus töötas ja tulemused ei lasknud end oodata, kõik olid rahul. Punkte jagati ka… aja järgi. Kompvekke jagati ka. Suu magusaks tehtud, liiguti edasi

One of the tasks was based on logics and derived from peasant’s life: how to bring a goat, cabbage and dog over the river so that none of them would suff er? Fast. The roles were delivered and concentrated on, so it could begin. The common sense worked and the results satisfi ed everyone. Scores were given... for speed. Bon-bons were given also. Feasted, the team moved on

Järgmises tegevuspunktis tuli kobada pimeduses: kinni-silmi tuli moodustada maas lebavast köiest number 8. Kui tundub lihtne, siduge silmad kinni ja proovige ise ka. Seis-ke, kükitage, krabage köiest... Vajalik on nii kuulamisoskus kui ka juhi tunnistamine ja mõõdukalt rahulik reaktsioon. Pimesi said kaheksad sõlmitud nii poisid kui ka tüdrukud

In the next checkpoint the task was to act in the dark: number 8 had to be formed of a cord laying on the ground with closed eyes. If it sounds easy, tie up your eyes and try it. Stand, squat and grab the cord... The listening skill, acceptance of the leader and moderately calm reaction are necessary here. Both boys and girls were able to form number eights with closed eyes

17

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Kaitse Kodu! 1/2014

Noorkotkad ja kodutütred peavad loodust tundma. Loo-duses liiguvad ringi loomad. Neidki peab tundma ja os-kama metsaelukaid jälgede järgi eristada. Karu ära tun-da oli lihtne, aga kõik keskmise turjakõrgusega loomad läksid juba tsipake segi. Nuputajate suunurgad olid ikka üleval

The members of Noored Kotkad and Kodutütred must also know the nature. There are animals moving around. The animals must be known and they must be distin-guished by their footprints. It is easier with a bear but all middle sized animals were already more possible to confuse. The young kept smiling

Lis

ain

fo Noorte Kotkaste malevad ja Kodutütarde ringkonnad te-gutsevad kõikjal Eestis ning nendega on oodatud liituma igaüks, kes jagab organisatsioonide väärtusi. Kodutü-tarde ja noorkotkaste hulka võib pürgida 7—18-aastane tütar- või poeglaps, kes soovib kujundada oma elust seikluse, saada uusi sõpru, panna end proovile ja olla homme parem inimene kui täna. Rohkem infot annavad kodulehed www.kodutytar.ee ja www.nooredkotkad.ee.

Noored Kotkad ja Kodutütred on vabatahtlikkusel põ-hinevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, mille te-gevuse eesmärk on kasvatada poisse ja tüdrukuid isa-maalises vaimus kehaliselt ja vaimselt terveteks Eesti kodanikeks.

Ainuüksi tüdrukuid koondav Kodutütred on eesti suurim noorteorganisatsioon. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste ridadesse kuulub kokku ligi 7000 liiget.

Fu

rth

er

info

rmat

ion Districts of EDL boys’ organisation Noored Kotkad and

EDL girls’ organisation Kodutütred are active over Es-tonia and everyone sharing their values is welcome to join them. Noored Kotkad and Kodutütred can be tried to join by a girl or boy aged 7—18 who wishes to have an adventure, make new friends, test oneself and to be a better person tomorrow. Further informa-tion is available on home pages www.kodutytar.ee and www.nooredkotkad.ee.

Noored Kotkad and Kodutütred are voluntary organi-sations with a purpose of educating boys and girls in patriotic mind and make them physically and mentally healthy Estonian citizens.

Kodutütred joining the girls only is the biggest youth or-ganisation in Estonia. Kodutütred and Noorkotkad have approximately 7,000 members all together.

Puslet on tore kokku panna. Siingi tuli pead kok-ku panna kaugjuhtimise teel saadud juhiste jär-gi. Võistkonna kapten sai pildi ja pidi teisi eemalt juhendama. Poisid pusisid — tüdrukud muidugi ka — ja sõna „pusle“ tundus siia hästi sobivat. Frag-mentidest sai tervik, ehkki mööndustega, kui vaadata algset joonist. Tore oli vaadata, kuidas juhiste andmisel töötas kaasa kehakeel. Ehkki see jäi seekord väheütlevaks, lugesid pigem täp-selt öeldud sõnad ja kuulajate tähelepanuvõime

It is lovely to match a puzzle. Even here it had to be done by distant instructions. Captain of the team got a full image and had to instruct the team from distance. Boys and girls were puzzling hard and the word ‘puzzle’ seemed to match well here. Fragments became a whole, yet with reservations when seeing the original image. It was nice to see how the body language worked at giving the instructions. This time it still remained rather irrelevant. The words and attention capacity mattered more

Võistkonnad pidid liikuma, haarangut korraldati ka maas-tikul. Otsiti puu otsa ja puu alla ja silmade kõrgusele — üldse kõikjale — peidetud militaarseid asju. Ja leiti ka. Matkale tarvilikud vahendid olid kõikvõimalikes ja eel-kõige kõikvõimatutes kohtades, et leidjail oleks raskem. Punktiarvestus käis märgatud esemete alusel

Teams had to move. Raids were also carried out on the landscape. Military items hid in and under the tree and on the height of eyes — anywhere at all — had to be sought. And also found. The necessary camping means were hid-den primarily in impossible place in order to make it more diffi cult for competitors to fi nd. Scores were given ac-cording to how many items were found

18

Vä

ljaõ

pe

/Tra

inin

g

Autasustamine käib ikka auhindade ja meenete jagamisena. Karikatele heidetud pilgud on alati lootusrikkad, täis tagasivaadet tehtule. Pöidlad hoitakse peos, sest mine tea — äkki oli pingutus parim. Tänu kõigile noortele ja noortejuhtidele, kes kodus harjutavad, võistluspinge all ei murdu ja loovad seeläbi uute teadmiste omandamise võimalusi!

The young are awarded by prizes and souvenirs. They always look at cups full of hope and thoughts of what has been done. There is an invigorating school of thought that this time the eff ort was good enough. Thanks to all young and youth leaders who exercise at home, resist the tension and create chances for new knowledge!

Looduses ellujäämisel on oluline sooja saamine. Lõket oskavad süüdata kõik meie poisid ja tüdru-kud. Keerukamaks tegi selle ülesande vaid vee keema ajamine aja peale

Getting heat is an important part of survival in nature. All our boys and girls can light up a fi re. Yet the task was complicated by boiling the wa-ter at speed

Paberil olid paljud tarkust nõudvad ülesan-ded: tuletati meelde nii aasta olulisimaid tähtpäevi kui ka laste õigusi. Mõlemad on kodanikule vajalikud teadmised. Pead pan-di kokku, seljad hoiti koos ja tulemused said kohtunike paberitesse kirja

On the paper there were many tasks re-quiring knowledge about the important anniversaries and children’s rights. Knowl-edge about these key topics is essential for citizens. Heads were put together and the results were noted by referees

Aga iga tüdruk ja poiss peab ka oma väljanägemise eest hoolt kandma. Oli punkt, kus selle eelteadmisega arvestati ja eeldati, et noored õmblevad vormiriietusele õigesse koh-tadesse vajaliku sümboolika: rühmajuhi ametikoha tunnus, järgutäpp, maleva embleem, puuduolev nööp. Ikka iga ma-leva võistkonnad koos ehk kodutütred ja noorkotkad olid kõik korraga ametis. Sõrme suurt ei torgatud ja vormiriietus oli korraks kenam

Each girl and boy must take care of one’s look. There was also a task of sewing necessary symbols to the right spots: sign of the team leader, rank sign, insignia of the unit and a missing button. Both members of Kodutütred and Noored Kotkad were busy. Not many mistakes were made and the uniform became nicer once

Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele on kohane distsipliin ja selle juu-rutamine. Distsipliini eeldab ka riviline liikumine. Seekord oli riviülesan-ne üles ehitatud kuulmisele ehk rivi moodustati kinnisilmi. Meie noored käivad paraadil, seal on rivis püsimine lihtsam — saab joonduda naab-ri õla järgi. Autasustamisrivi on vabam, võistluspinge on juba noored maha jätnud

Discipline is crucial for the youth organisations of EDL. Also drill is based on discipline. This time the drill task was based on hearing and the line was formed with closed eyes. Our young visit parades. There it is easier to stick to the line as one can align after neighbour’s shoulder. It is already easier at awarding as the tension is left behind

19Kaitse Kodu! 1/2014

LIIVI REINHOLD

Kristjan Bachman alias Bach Babach on üks Eesti esimesi grafi tikunstnikke, kes alustas 1990. aastatel. Ta on ka hip-hop-kultuuri

arendaja. Ta on osalenud grafi tivõistlustel, korral-danud koolides ja üle-eestilistel messidel töötuba-sid ning koolitusi. Umbes nii kirjutas 2011. aastal Bachmani esimese isikunäituse „Minu kuldlõiked“ avamise puhul Tartus Loov galeriis rahvusringhää-lingu veebiportaal.

Möödunud aasta kevadel võis Tartus Nooruse gale-riis näha tema teist isikunäitust „Minu kuldlõiked Vol 2“. Aerograafi tööd, liigagi ilusad naisefi guurid, mille peale ja vahele joonistatud, aga teinekord hoopis kuvatud päriselt reaalajas sibavad mehike-sed, mis kõigele omapärase maigu juurde annavad.

Kristjan Bachman: tee ise, siis on hästi tehtudTa palkab abilised vaid juhul, kui saab nende peale tõesti kindel olla. „Ma töötan väga kiiresti ja kui ma näen, et õpetamisele kulub kauem, siis pole ju abilisetel mõtet,“ ütleb ta oma tööd kommenteerides.

Need on hästi kihilised ja lihtsalt väga ägedad tööd, mis jutustavad vaimukast ja leidlikust autorist.

Erialalt on Bachman restauraator, kelle ettevõtte portfoliosse kuuluvad vana mööbli taastamise kõrval Tartu legendaarse EPA klubi metallkau-nistuste kuldamine, Narva Kolledži interjööri infograafi ka, aerograafi ga maalitud pinnad auto-dest seinteni, aga ka Mäksa mõisahäärberi aader-dused.

„Aaderdamine tähendab puidumustri imiteerimist pintsli ja värviga,“ selgi-tab Kristjan Bachman, kelle ettevõte on üks väheseid, mis seda keerulist tööd muinsuskaitsealustel objekti-del üldse teeb. „See on käsitöö, mis nõuab kunstilist lähenemist. Ühest küljest peavad olema käelised oskused, aga teisalt on vaja ka tunnetust, kuidas just seda mustrit teha, sest iga puidu muster on erinev,“ kirjeldab Kristjan. Aaderdaja vigu pind ei andesta: kui pintslitõmme kukub välja valesti, tuleb kogu töö uuesti ühtlaseks võõbata ja otsast alata.

Alati tuleb

kuulata,

mida öel-

dakse altpoolt.

LIIV

I RE

INH

OL

D

20

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

Saame kokku Tartu Kõrgemas Kunsti-koolis. Parajasti käib mööbli restaureeri-mise eriala üliõpilaste praktika: puidust tuleb joonise järgi välja nikerdada lilleõis. Kristjan on kursuse juhendaja, ilmse lustiga näitab ta ühe töö juurest teise juurde tuhisedes, kuidas ühesugune joonis erinevate käte all pisut erineva lille päevavalgele toob. „Ühest küljest on see hea, sest kunstnikul peabki oma käekiri olema,“ selgitab Kristjan. „Aga kui neid lilli oleks näiteks voodiotste kaunista-miseks vaja rohkem, peaksid kõik olema täpselt ühesugused.“

Umbes sama ambivalentselt kõlab aasta kaitseliitlase tiitlit kandva Kristjan Bach-mani retsept heale juhile Kaitseliidus: „Alati tuleb kuulata, mida öeldakse alt-poolt. Ja sellest tulenevalt, jäädes endale kindlaks, asju kohandada.“

Tunnetuse küsimus

Ma ei jää vastusega päris rahule: mis-mõttes kuulad ja jääd samal ajal enale kindlaks? Et siis tegelikult ei kuula? Või ei jää tegelikult kindlaks? Aga Tartu maleva kompaniiülem nooremleitnant Bachman jääb seegi kord endale kindlaks: „Ühest küljest ei saa olla autoritaarne, see ei vii kuskile. Aga ei saa olla ka väga solidaar ne, siis istutakse sulle pähe,“ selgitab ta. „Meil on kõik vabatahtlikud, ma ei saa enda tahet peale sundida, vaid pean arvestama ka teiste arvamusega. Aga endal tuleb

Kristjan Bachman: If You Want a Thing Done Well, Do It YourselfHe hires help only if he can really count on them. „I work very quickly and if I see that teaching someone takes longer then having assistants is pointless,“ he said commenting his work.

LIIVI REINHOLD

Kristjan Bachman alias Bach Babach is one of the fi rst graffi ti artists in Estonia who started in the 1990s. He also promotes hip

hop culture. He has participated in graffi ti contests, organised workshops and courses in schools and national fairs. Th is is roughly what was written on the public broadcasting webpage about Bachman upon the opening of his fi rst personal exhibition „My golden sections“ in Loov Gallery in Tartu .

Last spring, he had his second personal exhibi-tion „My golden sections vol. 2“ in Noorus Gallery

in Tartu. Airbrush works of art, overly beautiful female fi gures with drawings on and between them, but also displays of little men actually scur-rying around in real time, which makes everything seem unconventional. Th ese are multilayered and simply very fi erce works of art that tell about a clever and resourceful author.

Bachman is a restorer by specialty and in addition to restoration of old furniture his company’s port-folio includes gilding of the metal ornaments in the legendary EPA club in Tartu, infographics of the interior design of Narva College, airbrush painting of surfaces from cars to walls, but also graining of the Mäksa manor house.

„Graining means imitation of wooden grain with a brush and paint,“ said Kristjan Bachman whose company is one of the few that performs this complex work on objects protected under heritage conservation. „It is a craftsmanship that requires artistic approach. On one side, you need to have the manual skills, but on the other hand you also need the knowledge of how to paint a particular

ER

AK

OG

U /

PE

RS

ON

AL

CO

LLE

CT

ION

Viimasel isikunäitusel „Minu kuldlõiked Vol2“ näitas kunstnik Bach Babach aerograafi ga lõuendile maalitud naisfi guure, kelle ilu tohtisid esimeses järjekorras kaeda maalidele kantud mõnusad mehikesed

In his last personal exhibition „My golden sections vol. 2“ the art-ist Bach Babach displayed female fi gures painted on canvas with airbrush and the women’s beauty was fi rst viewed by splendid little men painted on the canvas

21

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

hoida sihti silme ees. See on keeruline, natuke käib see tunde pealt.“

Sõbraliku ja avala olemisega Kristjan kinnitab, et oskab juhina ka karm olla: „Kui tähtaegadest kinni ei peeta, oskan ka karmilt öelda. Mulle meeldib korrektsus, mulle meeldib, kui asjad on tehtud nii, nagu tegema peab.“ Ta selgitab, et asjad tuleb käima panna süsteemselt.

Kunagi tõid Kristjani Kaitseliitu sõbrad, keda ennast siin enam polegi. Aga Kristjan on jäänud, toonud Naiskodukaitsesse oma emagi ja naljalt ei leia enam päeva, kui ta kuidagigi Kaitseliidu asja ei ajaks. Täna on tal näiteks tööle kaasa võetud malevkonna ajalooline käelint, et see skänneri abil pildiks jäädvustada ja tulevikus sümboolikana uuesti kasutusele võtta.

„Kaitseliidus on väga palju tahke. Ei saa öelda, et olen Kaitseliidus ainult relva pärast, et olen ainult patriotismist või et juhtimise pärast. Kõik kokku on see, mille pärast ma siin olen,“ arutleb Kristjan. „Ma saan siit väga palju oma elus hakkama saami-seks.“

Aktiivne töö vabatahtlikuna tuleb arusaamast, et kõige paremini on asjad tehtud siis, kui need ise ära teha ja et teiste arvustamine, eriti tagaselja, tavali-selt häid tulemusi ei too. „Ma tean omast käest, et alt üles on juhtimise kohta alati kriitikat,“ seletab

Bachman. Ta meenutab, kuidas ise madalamatel ametikohtadel ikka ülespoole kriitiliselt mõtles. „Aga ma olen siin, et teha asju paremini ja mitte oodata, et teised teevad. Kui ma vabatahtlikuna ootan, et midagi tehakse, on lihtne kritiseerida. Aga mingil hetkel sain ma aru: et asjad hästi olek-sid, saab palju ise ära teha.“

Sellest arusaamast lähtub ka vabatahtlike rotat-sioon juhtidena. Kui üks juht väsib, leitakse altpoolt keegi, kes tema ülesande üle võtab. Tõenäoliselt ei

pattern, since each type of wood has a diff erent pattern,“ said Kristjan. Th e surface shows every mistake of the grainer: if one stroke goes wrong, the entire work must be painted over and it starts again.

We meet in Tartu Art College where practical train-ing of the students of restoration specialty was currently taking place and the students had to carve out a fl ower following a drawing. Kristjan is the instructor of that course and while sweeping from one work to another he shows with obvi-ous joy how diff erent people carve out a diff erent fl ower although following the same drawing. „On the one hand, it is a good thing, because an artist should have his or her own handwriting,“ said Kristjan. „But in this case we would need more of these fl owers to decorate bed end structures, the fl owers should be exactly alike.“

Kristjan Bachman, who was elected the Member of the Year of the Estonian Defence League, gives a similarly ambivalent formula on being a good leader in the EDL: „You should always listen to

what comes from down up, and consequently hold one’s own and adapt things.“

Matter of Knowledge

I cannot really fi nd an answer to this: what does it mean that you listen and also hold your ground? Th at you do not actually listen? Or do not actually hold your own? Company commander 2nd Lieuten-ant Bachman from Tartu district holds his own even now: „On one side you cannot be authoritar-ian, that does not lead anywhere. But you cannot be overly solidary either, people will not respect you,“ he said. „We have volunteers in the organisation, I cannot force my will on anyone, and I need to take other people’s opinion into account instead. But I need to keep my eye on the goal. It is diffi cult and works a little on senses.“

Friendly and candid Kristjan says that as a leader he can also be strict: „When people do not meet deadlines, then I may say sternly. I like orderliness and I like things to be done as they should be.“ He

ER

AK

OG

U /

PE

RS

ON

AL

CO

LLE

CT

ION

Nii võib juhtuda, kui kunagi grafi tikunsti maale toonud Bach Babach aerosoolvärviga seina kallale lasta

This could happen if Bach Babach, who introduced graffi ti art in Estonia years ago, is permitted to approach a wall with aerosol paint

Kaitseliidus on

väga palju tah-

ke. Ei saa öelda,

et olen Kaitseliidus

ainult relva pärast, et

olen ainult patriotis-

mist või et juhtimise

pärast.

22

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

explains that things should be organised to func-tion systematically.

Kristjan joined the Estonian Defence League some time ago with his friends who are not members anymore. But he has remained. He even brought his mother to Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation) and not a day goes by with-out him doing something related to the organisa-tion. For instance, today he brought to work a his-torical armband of the subdistrict to scan it onto an image and take it into use as insignia again in the future.

„Th ere are many sides in the Estonian Defence League. I cannot say that I am a member only because of a weapon, only out of patriotism or that leadership. All of it combined is the reason why I am here,“ said Kristjan. „I can gain a lot here that helps to manage better in life.“

His active duty as a volunteer derives from the notion that the best way to do things is to do them

yourself and generally criticising others, especially behind their back, does not yield good results. „I know from personal experience that leadership is always criticised from down up,“ said Bachman. He recalls how he used to think critically of higher leaders while he was on lower positions. „But I am here to do things in a better way and not solely expect others to do that. It is easy to criticise when I anticipate as a volunteer for others to do some-thing. I understood once that if I want things to be better, there is a lot I can do myself.“

Th is is the concept behind volunteers’ rotation as commanders. When one commander becomes exhausted, someone from lower positions will be found to take over the commander’s tasks. It is probable that even Kristjan is not irreplaceable and at some time he will need to allow someone else to assume the position of the company commander. Maybe he will then become the commander of the subdistrict, since he already possesses the neces-sary knowledge and comprehension of the organi-sation as a member of the management body of

23

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

the subdistrict. Still, now Kristjan likes to go to the forest with men, besides his team has been able to make the company function well. Th us he likes being the company commander and we will see what happens in the future.

Family Trumps All

Kristjan has many scars on his hands, it comes with the craftsmanship. He had his fi rst scars as a rather young boy when his grandfather’s work-room inspired him to craft. His grandfather was a very skilful man who also did woodwork. It is pos-sible that this is where Kristjan’s specialty comes from. „My grandfather was somehow exception-ally important for me,“ said Bachman thoughtfully and added that he would like to be a grandfather himself someday. He has taken fi rst steps towards becoming a grandfather.

„I have a daughter and this is probably the most important thing in life,“ said Kristjan. Emilia, or

Mimi as her daddy calls her, started going to school last autumn. „Th is is like a new awakening for me, the fi rst day of school and the memories. I am studying with her again,“ said Kristjan excitedly. „It seems to me that people who have children are smarter because they have lived through, studied and repeated everything once again.“

Kristjan likes being a father. He never misses his child’s dance performance, he reads her a bedtime story and most of the time they spend together they fool about (unless the entire family goes into the nature). „I have to restrain myself to not to become overly attentive. Every child should be given more responsibility and they will manage very well.“

Bachman does not settle lightly with less than a highly impeccable result in any of the aspects of his life, so when he is cautiously called pedantic, then even his best friend agrees to that completely. „I do accept that,“ said Kristjan. „I am a perfectionist, indeed.“

ole ka Kristjan asendamatu, millalgi tuleb tal kompaniiülema kohale keegi teine lubada. Siis saab temast võib-olla malevkonnapealik, malevkonna juhatuse liikmena on tal selleks vajalikud teadmised ja arusaam organisat-sioonist olemas. Praegu meeldib Kristjanile siiski „meestega metsas“ käia, pealegi on kogu meeskonnaga õnnestunud kompanii korralikult toimima panna. Nii et kompaniiülem talle meeldib olla, eks edaspidi näe, mis saab.

Kõige tähtsam on pere

Kristjani käed on arme täis, see käib käsitöö tegemise juurde. Esimesed armid tulid juba päris noorest peast, kui vanaisa töötuba poissi meisterdama ajendas. Vanaisa oli kuldsete kätega mees, kes tegi ka puutööd. Võib-olla on Kristjani eriala just sealt pärit. „Vanaisa oli mulle kuidagi väga tähtis,“ ütleb Bachman mõtlikult ja lisab, et tahaks ka ise kunagi kindlasti vanaisa olla. Esimesed sammud vanaisaks saamise teel on juba ettegi võetud.

„Mul on tütar, mis on tegelikult vist kõige olulisem asi elus,“ ütleb Kristjan. Emilia, keda isa hellitavalt Mimiks kutsub, läks läinud sügisel kooli. „See on nagu enda uus ärkamine, esimene koolipäev, mälestused. Ma õpin tema kõrvalt uuesti kooli läbi,“ räägib Kristjan õhinal. „Mul on selline tunne, et inimesed, kellel on lapsed, ongi sellepärast targemad, et nad on kõik asjad uuesti läbi elanud, õppinud ja korranud.“

Kristjanile meeldib olla isa. Lapse tantsuetenduselt ei puudu ta kunagi, õhtuti loeb unejuttu ja suur osa koosveedetud ajast (kui just kogu perega looduses ei olda) kulub lollitamisele. „Ennast on ainult vaja vaos hoida, et mitte ülehoolitsevaks muutuda. Lapsele tuleb rohkem vastutust anda ja ta saab väga hästi hakkama.“

Vähema kui väga korraliku tulemusega ei lepi Bachman naljalt üheski elu-episoodis, nii et kui teda ettevaatlikult pedandiks nimetada, kirjutab ka parim sõber sellele kohe ja kahe käega alla. „Selle ma võtan omaks,“ tunnis-tab ka Kristjan. „Olen tõesti maksimalist.“

Inimesed, kellel on

lapsed, ongi selle-

pärast targemad,

et nad on kõik asjad

uuesti läbi elanud,

õppinud ja korranud.

ER

AK

OG

U /

PE

RS

ON

AL

CO

LLE

CT

ION

Kristjan Bachmanile meeldib olla isa

Fatherhood is a laugh!

24

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

Aasta naiskodukaitsja Lembe Lahtmaa naudib

lugemist ja kirjutamist

KARRI KAASManaging editor of Kaitse Kodu!

I probably received this title because of the play on Mari Raamot, said Lembe Lahtmaa, Deputy Chairwoman of Viljandi division of Sakala dis-

trict of Naiskodukaitse, although she is not eager to accept all of the honour for that. „It is a recogni-tion to everyone who participated in this project,“ she said.

Member of the Year of Naiskodukaitse Lembe Lahtmaa Enjoys Reading and Writing

In 2011, the story of the legendary chairwoman of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse Mari Raamot was brought on several stages across Estonia. The play was performed primarily due to the women from Sakala district. Last winter, one of them was declared the Member of the Year of Naiskodukaitse for this achievement.

In spite of knowing why Lembe was elected the Member of the Year, it was a great surprise for her. „Usually the people who are recognised have outstanding nationwide achievements. I did not think I had that,“ said Lembe modestly. Th is is probably the reason why at fi rst she did not fully comprehend the meaning of receiving the title of the Member of the Year. However, her children did. „Th ey heard about it fi rst on the radio and then on television. Once I arrived home in the evening, they were quite bewildered, but also very proud and asked me if I actually understood that I was the best member of Naiskodukaitse,“ said Lembe and smiled about her children’s reaction, although she admits that she did not understand it at fi rst.

It was only after all of the congratulations were subsiding that she began to make sense of the

KA

RR

I KA

AS

25

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Küllap ma selle tiitli ikka Mari Raamoti etenduse eest sain, tunnistab Naiskodu-kaitse Sakala ringkonna Viljandi jaoskonna

aseesinaine Lembe Lahtmaa ka ise, kuigi kogu au selle eest ta siiski endale võtta ei taha. „Eks see ole tunnustus kõigile neile, kes selle projektiga seotud olid,“ on ta veendunud.

Hoolimata teadmisest, miks ta aasta naiskodu-kaitsjaks valiti, tuli see Lembele ikkagi suure üllatusena. „Tunnus-tatakse ju neid, kes on üle-eestiliselt millegi suurega silma paistnud. Mina enda arust seda ju ei olnud,“ jääb Lembe tagasihoidlikuks. Ilmselt sellepärast ei jõudnud talle aasta naiskodukaitsja tiitli saamine kohe ka kohale. Tema lastele seevastu küll. „Nemad kuulsid sellest kõigepealt raadiost ja nägid seejärel telerist. Kui õhtul koju jõudsin, olid nad parajas hämmin-gus, kuid ka väga uhked ja küsisid, kas ma ikka suudan endale ette kujutada, et olen aasta parim naiskodukaitsja,“ kirjeldab Lembe muiates laste

Ülemöödunud aastal etendati mitmes Eestimaa paigas Naiskodukaitse legendaarse esinaise Mari Raamoti lugu. See jõudis lavalaudadele eelkõige tänu Sakala ringkonna naistele. Möödunud talvel kuulutati üks nende seast selle eest ka aasta naiskodukaitsjaks.

reaktsiooni ja tunnistab, et ega ta kohe ei suutnud tõesti kujutada.

Alles pärast õnnitluste laviini vaibumist hakkas ta aru saama, kui oluline see tiitel tegelikult on. Sõp-rade ja tuttavate kiiduavaldused hakkasid viimaks loodetud mõju avaldama ja aitasid tal esialgsest ehmatusest üle saada.

Kindlasti poleks Lembe rambivalgusesse sattu-nud, kui perekond poleks teda tema ettevõtmistes toetanud. Kuigi tema mees Hannes ega ka lapsed – gümnaasiumis õppiv poeg Tanel ning põhikooli kuuendas klassis käiv Maret – Kaitseliiduga otse-selt seotud pole, lubavad nad Lembel rahulikult omapäi toimetada. „Meie peres on igaühel võima-lus tegelda sellega, mis talle huvi pakub,“ räägib Lembe, kuidas tal asjad kodus korraldatud on. Ilmselt selline vaba suhtumine ta aastaid tagasi Naiskodukaitse ridadesse ka tõi.

Naiskodukaitse pani kirjutama

Ida-Virumaal Kiviõlis sündinud Lembe õppis ja töötas pikalt Tallinnas, kuid sajandivahetuse paiku võttis koos mehega nõuks pealinna tolmu jalgadelt pühkida ja Viljandisse kolida. „Viljandi on paraja suuruse ja rahuliku elutempoga linn, kus lastel on turvaline kasvada,“ on Lembel välja pakkuda hea põhjus, miks asukohavahetus üldse vaagimisele tuli. Muidugi mõjutas otsuse tegemist ka tõik, et mehe vanemate talu asus Viljandimaal.

Saanud elu 2006. aasta sügisel paika, hakkas Lembe otsima lisategevust. „Lapsed olid juba pii-savalt suured ja töö Viljandi Kultuuriakadeemias

Hoolimata

teadmisest,

miks ta

aasta naiskodu-

kaitsjaks valiti, tuli

see Lembele ikkagi

suure üllatusena.

importance of the title. Eventually the greetings of her friends and acquaintances took the antici-pated eff ect and helped her overcome her initial startle.

Lembe would not have fallen into the limelight if she did not have her family’s support in her endeav-ours. Although her partner Hannes and children – gymnasia student Tanel and sixth-grader Maret – are not directly connected with the Estonian Defence League, they approve Lembe’s activities in her chosen path. „Everyone in our family has the opportunity to be involved in the things they are interested in,“ said Lembe about the arrangements at their home. It is probably precisely this uncon-strained attitude that brought her to the ranks of Naiskodukaitse years ago.

Women’s Voluntary Defence Organisation

Inspired to Start Writing

Lembe was born in Kiviõli, in Ida-Viru County, she studied and worked in Tallinn for a long time,

but around the millennium she and her partner decided to leave the capital and move to Viljandi. „Viljandi is a big enough town with peaceful pace of life and it is safe for children to grow up here,“ said Lembe when asked why they even considered moving there. An important aspect infl uencing the decision was the fact that his parents had a farm in Viljandi County.

After settling down in autumn 2006, Lembe began to look for something interesting to do. „Th e children were old enough and my work at Viljandi Culture Academy was stable. I felt that I wanted to belong somewhere and do something exciting,“ said Lembe describing the situation that made her broaden her horizon. While look-ing for information on the internet about the Estonian Defence League Lembe, being interested in hiking and fi ring, found the homepage of the Women’s Home Defence. „Th e ideas and princi-ples of the organisation that I read intrigued me and I contacted the then chairwoman of Sakala district,“ said Lembe on how she found her way to Naiskodukaitse.

26

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

stabiilne, tundsin, et tahan kuskile kuuluda ja midagi põnevat teha,“ kirjeldab Lembe olukorda, mis sundis teda silmaringi avardama. Internetist Kaitseliidu kohta infot otsides sattus matkamis- ja laskmishuviline Lembe Naiskodukaitse kodulehele. „Organisatsiooni ideed ja mõtted, mida sealt luge-sin, tekitasid huvi ning ma võtsin ühendust tollase Sakala ringkonna esinaisega,“ jutustab Lembe sel-lest, kuidas ta Naiskodukaitsesse sattus.

Naiskodukaitse piduliku tõotuse andis Lembe 2007. aasta alguses. Üsna varsti sai ta ka esinaiselt ülesande kirjutada Kaitseliidu ajakirjale Kaitse Kodu! lugu ringkonna aastapäeva tähistamisest. Sellest ajast on Lembe suures osas tegelnud nii Naiskodukaitse kodulehele kui ka mujale Viljandi-maa naiste tegemistest pajatavate tekstide kirju-tamise ja toimetamisega. See on teda palju aren-

danud ning pannud ka ajakirjanikuametile natuke teise pilguga vaatama.

„Uudise kirjutamine on kohati üsna hirmkeeru-line,“ on Lembe veendunud. „Mitte sõnade ritta seadmine, millega tuleb ilmselt igaüks toime, vaid hoopis põneva vaatenurga leidmine,“ lisab ta. Samas ei maksaks seda ka peljata. „Kirjutamine on rohkem pealehakkamise asi,“ ütleb Lembe, kel pealehakkamisest kindlasti puudust ei tule. Seda kinnitab tõsiasi, et ta aitas Naiskodukaitse endise esinaise Mari Raamoti elust pajatava näidendi paberile panna ja seda redigeerida.

„See oli hästi lahe protsess, mis kestis kolm või neli kuud,“ meenutab Lembe, kelle sõnul plaanisid Sakala ringkonna naised näidendi alguses ainult oma jõududega lavale tuua. Idee selleks tuli Leili Särjelt, kes arvas, et naiskodukaitsjatega võiks teha organisatsiooni ajaloost väikse teatritüki. Et paljudele meeldis Mari Raamoti mälestusteraamat, otsustati see näidendi aluseks võtta.

Esimese versiooni lavateosest kirjutas Sakala maleva kaitseliitlane Priit Silla. Temalt läks teatepulk üle Liis Lukile, keda Lembe kirjutamise juures nõu ja jõuga abistas. Saadud tunnustus tõendab, et tehtud töö oli kõike seda vaeva väärt. Näidendi suurepärane algma-terjal, Siim Maateni lavastajatöö ja andekad osatäit-jad tõid etendusi vaatama piisavalt huvilisi. Vaatajate hea tagasiside kinnitas, et Sakala naiskodukaitsjate rõõmuga ellu viidud suurprojekt õnnestus.

Lembe gave her solemn pledge of Naiskodu-kaitse at the beginning of 2007. Rather soon she received a task from the chairwoman to write an article about celebrating the anniversary of the district for the magazine Kaitse Kodu! of the Estonian Defence League. Since then Lembe has written and edited several articles on the activities of the women from Viljandi County for both the homepage of Naiskodukaitse and other publications. This has evolved her greatly and made her see journalist’s profession a little differently.

„Writing a piece of news is sometimes immensely diffi cult,“ is Lembe convinced. „It’s not the writ-ing of the piece, I suppose anyone can do that, but fi nding a fascinating point of view,“ she said. Yet it should not be dreaded. „Writing is all about getting started,“ said Lembe and she is certainly eager to start on interesting activities. An excellent proof of that is the fact that she helped to write and revise the play telling the life story of Mari

Raamot, former chairwoman of the Women’s vol-untary defence organisation Naiskodukaitse.

„Th is was an amazing process that lasted for three or four months,“ said Lembe and added that at fi rst the women at Sakala district planned to bring the play on stage on their own. Th e idea came from Leili Särje who thought that members of Naiskodu-kaitse could stage a little play on the history of their organisation. Several members enjoyed the book on Mari Raamot’s memoirs and thus they decided to base the play on that.

First draft of the play was written by a member of the Estonian Defence League from Sakala district, Priit Silla. After him, the text was revised and written by Liis Lukk, whom Lembe helped with her own attain-ments as much as possible. Th e title she received proves that this great eff ort was worthwhile. Superb initial material of the play, production work by Siim Maaten and talented cast brought enough viewers to watch the plays. Positive feedback received from

ER

AK

OG

U /

PE

RS

ON

AL

CO

LLE

CT

ION

Lembe peab oma meeldejäävaimaks reisisihiks Roomat, kus ta mõned aastad tagasi koos kursuse-õdedega viis päeva veetis

Lembe deems Rome to be the most memorable des-tination where she spent fi ve days with her fellow students a few years ago

27

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

Puhkus raamatutega ja ilma

Kirjutava inimesena naudib Lembe ka lugemist, kuid lemmikraamatut tal ei ole. „Raamatuid, mis on pakkunud suure lugemiselamuse, ei jõuaks üles lugeda,“ ütleb ta ja lisab, et viimati loetud teostest avaldas talle kõige tugevamalt mõju Andrei Hvos-tovi „Sillamäe passioon“. Seda eelkõige isikliku sideme tõttu Ida-Virumaaga, kust Lembe pärit on.

„Kiviõli ei olnud küll Nõukogude ajal niisugune suletud linn kui Sillamäe, kuid üht-teist sarnast neis mõlemas siiski oli,“ põhjendab Lembe, miks just see raamat teda kõnetas. „Mitmetes raamatus kirjeldatud seikades oli äratundmishetki, kuigi nii

the viewers who stated clearly that the grand project carried out by the women at Sakala district with great joy was successful.

Holidays with and without Books

As an author herself, Lembe also enjoys reading, and yet, she does not have a favourite book. „I would not be able to count all of the books that have given me an excellent reading experience,“ she said and added that the last book she read, which infl uenced her to a great extent was Andrei Hvostov’s „Th e Passion of Sillamäe“. Primarily due to her personal link to Ida-Viru County where Lembe is from.

„Kiviõli was not as closed town as Sillamäe was during the Soviet era, but there were similarities between them,“ said Lembe why this book in par-ticular touched her. „Th ere were several instances in the book that felt familiar, although fortunately

I have never felt such a vast world-weariness as the author of this book did,“ she said and recommended the book to everyone. Even to those who do not have a particularly close link with the region, since the book is worth of reading nevertheless.

Lembe regains her power while reading good books, but she associates the word holiday with summer and the farm of her partner’s father in Viljandi County. Lembe sees travelling as activity holidays, because it usually entails a lot of fuss. Mostly intentional, of course, because Lembe prefers to walk around in the destination with her own company by themselves. Th is, in turn, presumes a thorough homework and preparation, because there are always an endless number of choices where to go and what to see. „We want to see and experience as much as possible, that is why we begin the day early in the morning and fi nish late at night,“ Lembe explained why there cannot be an equal sign between travelling and relaxing for her. Once you take the trip, you should make the most of it.

suurt maailmavalu kui selle teose autor ei ole mina õnneks pidanud kogema,“ ütleb ta ja soovitab kõigil kindlasti „Sillamäe passiooni“ lugeda. Ka neil, kel tihedat seost antud piirkonnaga ei ole, sest teos on igal juhul lugemist väärt.

Heade raamatute lugemisega taastabki Lembe oma jõuvarusid, kuid sõnaga „puhkus“ seostab pigem suve ja mehe isatalu Viljandimaal. Reisi-

AR

DI H

AL

LIS

MA

A

Lembe meelest on aasta naiskodukaitsja tiitel tunnustus kõigile, kes osalesid Mari Raamoti näidendi lavale toomises

Lembe believes that the title of the Member of the Year of Naiskodukaitse is a recognition to everyone who took part in staging the play about Mari Raamot

28

Inim

en

e/P

ers

on

Kaitse Kodu! 1/2014

Lembe believes that the destination does not need to be far away, it is just as pleasant to discover Esto-nia. Yet she deems Rome to be the most memora-ble destination where she spent fi ve days with her fellow students. „Before the trip, I contacted Ulvi Kärpuk, an Estonian who lives there and she took us to places where we would not have went on our own,“ said Lembe while reminiscing her stay in the Eternal City. „Th is was superb,“ she said content-edly.

Part of the Society

Although in addition to travelling and reading Lembe values cinematography and photography highly, she still regards her activity in Naiskodu-kaitse as her greatest hobby, even though it has been more than merely a hobby for quite some time. „At fi rst, it was a hobby, but I must admit that I have been able to accomplish a great deal through the activities of Naiskodukaitse,“ she said and added that the organisation has given

her opportunities to learn, evolve and broaden her mind.

Moreover, she simply likes Naiskodukaitse. And she is not the only one. „I am glad that over the last few years nationwide membership has increased steadily,“ said Lembe feeling being happy that the organisation continues to grow. Th is proves that Naiskodukaitse has a solid and steady position in the society. „We are an association comprising voluntary members and having high performance culture that helps to form attitudes,“ said Lembe and illustrates this with a story about a training course the women at Sakala district organised last summer on everyday safety that was attended by more than 160 people.

„We are a small part of the society and we are already well-known,“ said Lembe who has con-tributed a lot towards increasing the popularity of Naiskodukaitse. And that brought her the title of the Member of the Year of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse.

mist peab Lembe aga aktiivseks puhkuseks, sest sellega kaasneb tavaliselt sebimist. Enamjaolt mui-dugi tahtlikku, sest ta eelistab oma seltskonnaga sihtkohas ise ringi seigelda. See omakorda eeldab tugevat kodutööd ja põhjalikku ettevalmistust, sest valikuid, kuhu minna ja mida vaadata, on alati lõpmata palju. „Me tahame võimalikult palju näha ja kogeda, mistõttu hakkame alati juba varahom-mikul toimetama ja lõpetame alles hilja õhtul,“ jutustab Lembe, miks ta retklemise ja lõõgastu-mise vahele võrdusmärki ei aseta. Kui juba kuhugi minna, tuleb sealt ka võimalikult palju võtta.

Lembe arvates ei pea reisi sihtpunkt ilmtingimata asuma seitsme maa ja mere taga, sest ka Eestit on

niimoodi mõnus avastata. Ometi peab ta oma meel-dejäävaimaks reisisihiks Roomat, kus ta koos kur-suseõdedega viis päeva veetis. „Seal elav eestlanna Ulvi Kärpuk, kellega ma enne reisi ühendust võtsin, viis meid kohtadesse, kuhu me ise ilmselt ei oleks sattunud,“ meenutab Lembe oma viibimist Igaveses Linnas. „See oli väga tore,“ õhkab ta rahulolevalt.

Osa ühiskonnast

Kuigi peale reisimise ja lugemise hindab Lembe ka fi lmikunsti ja fotograafi at, peab ta oma kõige suuremaks hobiks, mis hobi staatusest ammuilma välja on kasvanud, ikkagi tegevust Naiskodukait-ses. „Algul oli see hobi, aga tuleb tunnistada, et Naiskodukaitse tegevuse kaudu olen saanud end üsna palju teostada,“ räägib Lembe ja lisab, et organisatsioon on talle andnud võimaluse õppida, areneda ning silmaringi avardada.

Peale selle meeldib talle Naiskodukaitse ka lihtsalt niisama. Ja ta pole selles ainus. „Rõõmu valmistab see, et viimastel aastatel on üle-eestiline liikmeskond pidevalt suurenenud,“ tunneb Lembe head meelt selle üle, et organisatsioon jätkab kasvamist. See ainult kinnitab, et Naiskodukaitsel on kindel koht ühiskonnas. „Oleme vabatahtlikest koosnev kõrge organisatsioonikultuuriga kooslus, mis aitab kujun-dada hoiakuid,“ ütleb Lembe ja toob oma sõnade kin-nituseks näite möödunud suvel Sakala maleva juures naiskodukaitsjate korraldatud igapäevaturvalisuse koolitusest, kus osales üle 160 inimese.

„Oleme väike osa ühiskonnast ja meid teatakse juba hästi,“ leiab Lembe, kes on ka ise Naiskodu-kaitse populaarsuse kasvu tublisti panustanud. See talle ka aasta naiskodukaitsja tiitli tõi.

KA

RR

I KA

AS

Heade raamatute lugemisega taastab lembe oma jõuvarusid

Lembe regains her power while reading good books

29

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

KRISTJAN PRII üleelaja

Loodusesse siirdumine eeldab alati korralikku ettevalmistust ja laia teadmistepagasit. Kui sul puudub elementaarne arusaamine, mis-

moodi sinu varustus toimib, ära parem üksi paksu laande roni. Samas ei maksa metsa minemist liialt peljata. Kõik sõltub ikka eesmärgist.

Esmalt tuleb endale lahti mõtestada, KUHU, KUI KAUAKS, MILLAL ja KELLEGA minnakse. Alati tasub kaaluda, mis saab JUHUL, KUI... Varustus ja kõik muu tuleb komplekteerida juba vastavalt sellele. Teiseks on vajalikud teadmised ja oskused alates muna keetmisest ning lõpetades orienteeru-misega. Teadmisi pole kunagi üleliia ja lisaks kõi-gele muule ei kaalu need ka midagi. Kolmandaks peab olema tahet. Kui seda ikka pole, siis annate alla ja ei pruugigi pärast teada saada, kui lähedal te tegelikult pääsemisele olite.

Antud edetabel keskendub seitsmele asjale, mis aitavad metsas ellu jääda. Kindlasti leidub ka teisi lähenemisviise ja seisukohti, kuid põhimõtted on neil kõigil sarnased. Sellepärast tasub enne loodu-

Seitse asja, mida metsa kaasa võttaJuba vanarahvas ütles, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kuigi see on kulunud lause, peitub selles tõetera: inimene peab hakkama saama nende vahenditega, mis tal parasjagu käepärast on. See kehtib ka metsas.

sesse siirdumist kõvasti kaaluda, mida kaasa võtta ja mida koju jätta.

7. koht: varupatareidega taskulamp

Parimaid lahendusi on LED-pealamp, seda kandes saavad käed vabalt tööd teha. Kasutada saab seda pimedal ajal nii signaliseerimiseks kui ka nähtavuse parandamiseks. Kindlasti peaksid kaasas olema varupatareid. Öösel ei soovita metsa all siiski põh-juseta liikuda, sest enese vigastamise oht on suur. Kõik suuremad tööd, nagu varjualuse ehitamine, lõkkematerjali varumine ja vee kogumine, tuleks võimalusel teha ära enne pimedat.

Alternatiivid: loomarasvast ja riideribast väiksed küünlad, plekkpurkidest laternad.

KRISTJAN PRII Survivor

Going to the nature presumes proper prepara-tion and profound attainment. If you do not know the fi rst thing about how your equip-

ment works, do not even think about going to the wild by yourself. At the same time, you should

Seven Things You Need in the ForestEstonian proverb says that saving a drowning man is his own responsibility. Although it is a trite saying, there is some truth in it: a person should manage with the things that he has at hand at that moment. This is true in the forest as well.

not dread going to the forest either. Everything depends on the goal.

First of all, you should think over WHERE, FOR HOW LONG, WHEN and WITH WHOM are you going. You should always consider the worst case scenarios of WHAT HAPPENS IF... You should assemble your equipment and everything else according to that. Secondly, you need the knowl-edge and skills on different topics from boiling an egg to land navigation. One can never know too much and knowledge never weighs one down. Thirdly, you should have the will. In case you do not have the will you will give up and you might never know how close you actually were to being rescued.

Th is list focuses on seven items that help you survive in the forest. Clearly there are other approaches and points of view, but the principles

9 X

KR

IST

JAN

PR

II

7.

30

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

6. koht: 25—100 m head nööri

Nöör peaks olema kvaliteetne. Heinapallinöör on küll odav, kuid sellel on ka palju puudusi. Nöör sobib asjade riputamiseks ja sidumiseks, lõksude või vibu valmistamiseks. Nööril on rakendusvõi-malusi väga palju.

Alternatiivid: riietest, pikast heinast või puukoo-rest keerupael, saapapaelad.

5. koht: suure kaelaga terasest joogipudel

Suure kaelaga pudelist saab nii süüa kui ka juua, selles saab keeta teed ja muud maitsvat, mida metsa alt leiad.

Alternatiivid: vajadusel võimalik asendada plas-tikpudelite või plekkpurkidega, mida kahjuks vedeleb igal pool.

4. koht: 200-liitrised

prügikotid

Metsa prügi maha jät-mine on väga näotu tegu. Seega prügikott metsa kaasa! Prügikotti on või-malik kasutada mitmel moel. Selle sisse saab pakkida veekindlalt oma riided ja varustuse, seda saab vajadusel kasutada magamisekoti või varje-aluse, lehti täis topituna

are the same in all of them. Th at is why you should think carefully what to take with you and what to leave at home when going to the nature.

7th place: fl ashlight with spare batteries

Th e best solution is LED headlamp. While wearing it you can use both of your hands freely. You can use it for signalling and improving visibility in the dark. Do not forget to take spare batteries with you. I would not recommend moving around in the forest at night without a good reason, there is a great risk of injuring yourself. If possible, fi nish the important work, like building a shelter, gather-ing wood and water, before it gets dark.

Alternatives: little candles made of animal fat and fabric strips, lanterns made of cans.

6th place: 25—100 m of good rope

A rope should be of high quality. Hay rope is cheap, but it has many defi ciencies. A rope is suitable for

hanging and tying, making traps or a bow. Th ere are many ways of using a rope.

Alternatives: twisted rope of clothes, long hay or bark of a tree, bootlaces.

5th place: steel bottle with a wide

bottleneck

You can use the bottle with a wide neck for prepar-ing a drink or a meal, you can boil tea or something tasty found in the forest.

Alternatives: you can replace it with a plastic bottle or cans, that lay anywhere in the forest unfortunately.

4th place: 200-litre bin liners

It is extremely uncivil to leave rubbish in the forest. So take a bin liner with you. You can use the liners in several ways. You can pack your clothes and equipment in a waterproof package, use the liners

6.

5.

4

31

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

ka madratsina. Kilekotte leidub paraku taas igal pool looduses.

3. koht: nuga

Nuga on suurepärane abivahend. Sellega saab ära teha peaaegu kõik tööd alates looma nülgimisest kuni ulualuse ehituseni. Nuga tuleb valida tasakaa-lus eesmärkidega. Kui on kaasas ka kirves, ei ole üldjuhul vaja pika teraga väitsa, vaid pigem pisikest nuga nikerdamiseks ja peenemaks näputööks.

Alternatiivid: klaasikillud, teravad metalli- ja kivi-tükid. 2. koht: tulepulk

Tuli annab sooja ja tõstab moraali, aitab toitu val-mistada ja vett desinfi tseerida, samuti ohtlikke kiskjaid eemale peletada. Kõige lihtsamalt saab tule üles tikkude või välgumihkliga, kuid neile ei saa alati lootma jääda. Tulepulk seevastu on üsna lollikindel vahend.

Enamik tulepulki tekitab 3000–4000-kraadise kuu-musega sädet ja nende kasu-tamisiga on 2000–20 000 tõmmet. Tuleb poes vastavalt rahakotile ja vajadustele sobiv välja valida. Tuletegemisva-hendeid tasub alati dubleerida ja paigutada erinevatesse koh-tadesse. See vähendab nende kaotamise ohtu.

Alternatiivid: vibuga tule tegemine, kivist sädeme löö-mine.

as a sleeping bag or a shelter or fi ll them with leaves and use as a mattress. Unfortunately, plastic bags are another thing left in the nature.

3rd place: knife

A knife helps you in many ways. You can do almost anything with it from skinning an animal to build-ing a shelter. A knife should be selected according to purposes. If you have a hatchet with you, you do not need a knife with a long blade, but a smaller knife for carving and cutting.

Alternatives: pieces of glass, sharp pieces of metal or stone.

2nd place: fi re starter

Fire provides warmth and raises morale, it helps to prepare food and disinfect water, also scares away dangerous predators. Using matches or a lighter is the easiest way to start a fi re, but you cannot always count on these. A fi re starter is a rather foolproof tool.

3.

2.

Most fi re starters create a spark of 3,000–4,000°C and you can use them for 2,000–20,000 pulls. You simply need to choose a tool with the price and performance characteristics suitable for you. It would be wise to double the tools for starting a fi re and put these in various places. Th is way you will reduce the risk of losing them.

Alternatives: starting a fi re with a bow, striking a spark from a stone.

1st place: hatchet

A good hatchet is the one that is comfortable to use. You should be able to take down trees and cut smaller items with it. A proper hatchet also provides some courage while you are alone in the forest.

Alternatives: a good knife or stone axe.

***Th e most frequent answer to the question what should you bring along into the forest is Chuck Norris. If he cannot help you out this situation, no one can.

32

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

Lis

ain

fo Pea meeles!S.T.O.P REEGEL (seisa, taju, orienteeru, planeeri)

Peatu, hinda olukorda, uuri ümbrust ning ka-vanda oma tegevust. Jää rahulikuks ning ära sattu paanikasse.

KOLME REEGEL

3 minutit ilma õhuta

Kui sa just uppumas ei ole, siis õhupuudus väga ei ähvarada.

3 tundi ilma meelevallas

Inimene on kehv liik — ta ei suuda ilma abi-vahenditeta säilitada oma kehatemperatuuri, mistõttu võib suureks probleemiks saada ala-jahtumine. Eelkõige talvel, kuid ka suvel, eriti meie suhteliselt jahedas ja niiskes kliimas. Ala-jahtumist aitab vältida kuiv ja mitmekihiline riietus, liikumine, tuli, varjualune, teine inime-ne või näiteks koer.

3 päeva joomata

Inimese kehast moodustab umbes 70% vesi. Suure vedelikupuudusega kaasnevad krambid ja meeletu peavalu, kuid ohtlik on ka veekao-tus. Metsas olles tuleb juua minimaalselt 2 liitrit päevas. Külmas kliimas on soovitav tar-bida sooja vett. Vett tasub desinfi tseerida või keeta.

3 nädalat söömata

Toidu leidmine loodusest on meie kliimas üsna raske ülesanne. Mitte suvel, kuid talvel küll. Keha vajab suure füüsilise koormuse korral ja külmal ajal 5000—6000 kilokalorit päevas. Loomi, linde, kala ja söödavaid taimi meil loodu-ses jagub, kuid hoopis teine tera on neid kätte saada või leida. Samas suudab terve inimene korraliku vedelikutarbimise juures metsas päe-vi ilma toiduta vastu pidada. Selle ajaga peaks Eestis olema võimalik juba asustatud punkti välja jõuda.

Fu

rth

er

info

rmat

ion Keep in mind!

STOP-RULE (stop, think, orientate, plan)

Stop, assess the situation, look around you and plan your activities. Stay calm and do not panic.

THE RULE OF THREE

Three minutes without air

Unless you are drowning, there is no danger of running out of air.

Three hours in bad weather

Human being is of weak species — human cannot retain his or her body temperature without some kind of aid, which means that losing body heat may be a great problem. Primarily in winter, but even in summer, especially in our climate that is rather cool and humid. You can avoid losing body heat with dry and multi-layered clothing, move-ment, a fi re, a shelter, another human being or even a dog.

Three days without drinking

Approximately 70% of our bodies is formed of water. Severe dehydration may cause cramps and strong headache, but even milder dehydra-tion can be dangerous. While in the forest drink at least two litres of water per day. You should drink warm water in a colder climate. It would be wise to disinfect or boil water.

Three weeks without eating

It is diffi cult to fi nd food in the wild in our cli-mate. Not particularly in the summer, but it is a diffi cult task in the winter. Our bodies need 5,000—6,000 Cal per day in case of great physi-cal load in cold weather. There are plenty of ani-mals, birds, fi sh and edible plants in the nature, but catching or fi nding them is a completely diff erent story. However, in case of suffi cient hydration a healthy person will be able to sur-vive for days in the forest without food. But in Estonia, it is possible to reach a populated area in that time.

1. koht: kirves

Hea kirves on selline, millega tunned ennast tööd tehes mugavalt. Sellega peaks olema võimalik nii puid lõhkuda kui ka väiksemaid esemeid välja tahuda. Korralik kirves teeb ka üksinda metsas viibimise pisut julgemaks.

Alternatiivid: hea nuga või kivikirves.

***

Kõige sagedasem vastus küsimusele, mida peaks kindlasti metsa kaasa võtma, on Chuck Norris. Kui juba tema sind jamast välja aidata ei suuda, siis ei suuda seda ka keegi teine.

1.

33

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

Miks me Miks me seda seda teeme?teeme?Mõtisklus Pitka matkaltMis jõud see on, mis ajab ligi 500 inimest pakaselisel pühapäevahommikul soojast voodist välja, et kõndida 20 km?

JANA OTSnaiskodukaitsja ja psühholoog

Pühapäevahommik. Kell, mis heliseb, näitab seitset. „Mida kuradit, mispärast ma ometi end registreerisin sellele Pitka matkale!“ on

esimeseks peas liikuvaks mõtteks. Aga ma tõusen,

JAA

NU

S O

TS

34

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

JANA OTSPsychologist and member of Naiskodukaitse

Sunday morning. A bell is ringing at seven o’clock. „Why the bloody hell did I register myself to this Pitka walk?“ Th is is the fi rst

mobilising idea. Yet I wake up and I start my coff ee machine with my accustomed movements and I put up my uniform. I go to a hike to seek an answer to a question what is the power making 500 people out of a warm bed on a cold Sunday morning to walk 20 km.

What Is Walking?

Before thinking about why people walk, the defi nition should fi rst be formalised. I know some

women who never ever agree to change their 20 cm high heels against hiking boots. It is also true that with such heels it is a higher risk to walk on town streets than in my military boots at hiking.

I have heard many times that people love to walk. Th ey pick mushrooms in the autumn and they do the Nordic Walking in town parks. Members of Estonian Defence League (EDL) do not probably associate it. Walking in the context of this article means moving in the nature during which you are put on trial physically and psychologically with nature forces, be it mountains, bogs, killing heat or dreadful frost, and leave alone what could drop from the sky.

Now I speak about Pitka Memorial Walk. After some ride I have reached Peetri village from where we were taken to the start point of a walk at Jalgsema. In a speech near the monument of Admiral Pitka there was emphasised that it was not a competition but a nice walk where no one is not left behind. It feels easier but a 20 km is still waiting.

Anatomy of Moving Crowds

What is the power making 500 people out of a warm bed on a cold Sunday morning to walk 20 km?

Tüdrukud jätsid oma mõ-nusad voodid ja interneti-ühendusega magamistoad hommikul kell 5, et Ida-Virumaalt Järvmaale tulla ja 20 kilomeetrit krõbedas pakases maha kõndida

Girls left their cosy beds and internet connected sleeping rooms at 5 o’clock to go from Ida-Viru Country to Järva Country and to walk 20 km in frost

käivitan harjunud liigutustega kohvimasina ja tõmban selga laigulise vormi. Lähen admiral Johan Pitka rahvamatkale otsima vastust küsimusele, mis jõud see on, mis ajab ligi 500 inimest pakase-lisel pühapäevahommikul soojast voodist välja, et kõndida 20 km.

Mis on matk?

Enne, kui hakata mõtisklema selle üle, miks ini-mesed matkavad, peaks sõnastama matka defi -nitsiooni. Tean tuttavate seas naisi, kes pole iial nõus oma 20 cm kõrgusi kontsi matkasaabaste vastu vahetama. Ja tõsi ta on, ka minule oleks sel-

listel kontsadel 20 000 m läbimine linnatänavatel suurem katsumus kui sõdurisaabastes sama pikk tee rabamatkal.

Olen paljusid kuulnud rääkimas, et nad on kirg-likud matkajad: käivad sügiseti seenel ja kevadeti linnaparkides kepikõndi-mas. Kaitseliitlasele see ilmselt matkamisega ei seostu. Matkamine selle artikli kontekstis tähen-

dab looduses liikumist, mille jooksul pannakse end proovile nii füüsiliselt, psüühiliselt kui ka loodus-

Esiteks admiral

Pitka auks, teiseks

seltskonna pärast

ja kolmandaks selle tun-

de pärast, millise saab

ka pärast Ernat.

JAA

NU

S O

TS

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014 35

LLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo

ddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddduuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

sssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssss//////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////////NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN

aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaatttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

rrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrreeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeejõududega vastandudes, olgu siis loodusjõududeks mägimaastik, raba, tappev palavus või paukuv pakane. Rääkimata sellest, mis veel taevast alla võib sadada.

Nüüd aga matka juurde. Pärast mõningast auto-sõitu olen jõudnud kaaslastega Peetri asulasse, kust meid veoautodel Jalgsemale matka lähte-punkti viiakse. Admiral Pitka mälestuskivi juures peetavas avakõnes rõhutatakse, et tegemist pole võistlusega, vaid mõnusa matkaga, kus kedagi rajale ei jäeta. Justkui kergem hakkab, kuigi 20 km pikkune matk on alles ees.

Pöördun, et orienteeruda, kuhu poole liikuma hakata. Üllatusega märkan, et olen jäänud viima-seks – sellised kanged matkajad on siin Järva-maal. Vaatepilt on mui-dugi võrratu: kogu see rahvamass, sadu inimesi liikumas kindla sihi ja eesmärgiga kargel püha-päevahommikul midagi ära teha, uut energiat ammutada või kes teab mida veel keegi siia otsima tuli. Siht silme ees, hakkan minagi teiste sabas samme seadma, püüdes mitte liialt kaugele maha jääda.

Nooruse saladus

Kõige enam üllatab mind sellel matkal esimene vestlus viimaste sammujate sekka jäänud mehega, kes on 12 korda käinud Ernal retkel. Miks ta on siin ja veel viimaste seas? „Esiteks admiral Pitka auks, teiseks seltskonna pärast ja kolmandaks selle

I turn around to orient myself. Surprisingly I see that I am the last as there are such strong hikers here in the Järva Country. Th e view is of course amazing – all people as hundreds of people move with a great purpose on a Sunday morning in order to do something and to get new energy, or who knows what else. As I found it all out, I took my steps after others and tried not to stay so far from them.

Secret of Youth

Th e most surprising at this camp is the fi rst conver-sation with one of the last steppers who had partici-pated the Erna Raid 12 times. Why was he among the last ones? First of all, for the honour of Admiral Pitka, and secondly for a company, and thirdly, for a feeling he can gain after the Erna Raid. Erna Raid has such diff erence that on the lane you commu-nicate with only your team and in the end you see the others but the feeling is the same. „Incredible! I have always thought that Pitka Walk is the same for them as picking mushrooms for me. But it’s not

true. Urmas Kõonurm, Commander of Paide Single Company of EDL Järva district says that he has put himself to trial with the words: „In the beginning you must to take it easy and the ones rushing will be the last ones to be driven home.“

Th e feeling I got is expressed by a companion of Urmas, Janek Välik like this: „When the soup in fi nish is eaten, the feeling is incredible.“ Urmas and Janek agree that hiking is an incurable disease and a secret of youth. „Urmas is one of the most powerful men in Järvamaa and walking has kept him young.“

Th en I can catch the members of EDL girls’ organi-sation Kodutütred who were already up at 5 o’clock as they arrived from Ida-Viru Country. I guessed they have no computer to spend time in Facebook but it appeared that they have it all right. Th ey are just girls enjoying the real action more than the virtual world. Th ey want to be distinguished from others. „Tomorrow it will be extremely cool to talk at school where we were and what we did.“ Also other members of EDL girls’ organisation Kodutü-

Matkamine

on ravima-

tu nakkus-

haigus ja nooruse

saladus.

Kaitseliitlasest pereisa eestvõtmisel on Pitka matka läbimisest saanud peretraditsioon

It has become a family tradition to go through Pitka Walk at the initiative of a paterfamilias who is a member of Estonian Defence League

JAA

NU

S O

TS

36

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

tred and boys’ organisation Noored Kotkad I meet say that they all have computers at home but this is not a suffi cient alternative to the communication at walk or in a forest camp.

A Patriotic Flame

Th ere are more surprises coming. I can catch some members of Noored Kotkad. It appears that Gert of 10 years is on the hiking trail today to prepare himself for the military time service in order to get used to the work load and discipline. See what kind of boys grow up in Estonia!

A paterfamilias Tavo Tamm has a good sense of humour: „Why am I here? I am here still for the stamp. When you once go to the forest on your own, how do you prove that you did go there? Here you get a stamp. Moreover, you don’t need to prove anything. Otherwise you go to the forest and pre-pare for two weeks but here it is everything done – transport, food, drink and atmosphere. Actually a man has serious patriotic views. „I am a patriot

of Estonia and I want to give this to the others and even if I feel no fl ame I fi nd it. Pitka Walk has become our family tradition.“ Tavo is here with his three sons. Th eir 11-years-old son looks at me with surprised eyes when I ask whether he is not afraid to be tired: „What should I be afraid of?“

A hiker from Pärnu town named Enn can give Tartu Ski Marathon as an experience. „Each one is fi ghting for himself here. Here is a deep friendship and awareness of not being left alone. At all events in Estonian Defence League I feel a positive atmos-phere. It is not important who you are in your civil life and how experienced you are. When we were in the forest for fi rst times, I was taken as equal, although I was only a beginner. And I am naturally here for the honour of Admiral Pitka.

An Energy Source

Eevi Truska from Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse says: „Afterwards there is energy for weeks. You needn’t even eat. For this

Alguses peab tempo olema rahulik, kui ei taha enne matka lõppu alla anda, õpetab Kaitseliidu Järva maleva Paide üksikkompanii pealik Urmas Kõonurm

In the beginning the speed must be quiet if you don’t want do give up before the ride, as the Commander of Paide Single Company of EDL Järva district Urmas Kõonurm says

37

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

tunde pärast, millise sai ka pärast Erna retke. Erna retkel on see erinevus, et rajal olles sa suhtled ainult oma meeskonnaga ja alles lõpus näed teisi, aga tunne, mis pärast, on sama.“ Uskumatu! Ma olen kogu aeg arvanud, et sellistele meestele on Pitka matk samalaadne nagu minule seenelkäik. Aga ei, ka Urmas Kõonurm, Kaitseliidu Järva maleva Paide ükskkompanii pealik, ütleb, et on tulnud end proovile panema ja lausub õpetlikud sõnad: „Alguses peab tempo olema rahulik, need, kes praegu tormavad, sõidavad lõpuosa autoga.“

Tunde, mis on pärast, sõnastab Urmase kaaslane Janek Välik nõnda: „Kui fi nišis supp on söödud ja mõnus surin lihastes – see on kirjeldamatu.“ Ka on Urmas ja Janek ühte meelt, et matkamine on ravimatu nakkushaigus ja nooruse saladus. „Urmas on Järvamaa üks vägevamaid mehi ja matkamine ongi hoidnud ta noo-rena.“

Siis saan sabast kinni kodutütardel, kes on täna ärganud juba kell 5, sest nad on tulnud kohale Ida-Virumaalt. Eeldan, et neil pole kodus arvutit, et aega näi-teks Facebookis veeta, aga selgub, et on küll. Lihtsalt tegemist on tüdrukutega, kes naudivad otsest suht-lemist reaalses tegevuses virtuaalmaailmast rohkem. Ja tahavad eristuda teistest. „Homme on eriti lahe koolis rääkida, kus me käisime ja mida tegime.“ Ka teised kodutütred ja noorkotkad, kellega rajal kohtun, kinnitavad, et arvuti on neil kõigil kodus olemas, kuid see polevat piisav alternatiiv matkal või metsalaagris sõpradega suhtlemisele.

Isamaaline säde

Üllatused aga jätkuvad. Ennast ületades saan kätte noorkotkad. Selgub, et 10-aastane Gert on täna rajal selleks, et end kaitseväe kohustuslikuks ajateenistu-seks ette valmistada, harjuda nii koormuse kui ka distsipliiniga. Vaat sellised posid kasvavad Eestis!

Tamme pereisa Tavo on hea huumorisoonega mees: „Miks ma siin olen? Ikka templi pärast. Kui lähed omal käel metsa, kuidas sa pärast tuttavatele tõestad, et käisid? Siin saad templi. Ja pealegi ei pea miskit ise korraldama. Muidu lähed

feeling I do each camping. For example, a bike hike arranged by the Green Movement is in my plans. In Naiskodukaitse it is so that if you can not dance, you must do what you can. I can hike. I like Pitka Walk for the reason that I don’t depend on anyone and my speed does not depend on anyone either. I can just walk on my own speed and enjoy it. Th e load hiking with Naiskodukaitse needs at least four women and when they are not found it can not be made.“

A hiker named Liina says that she has trained for a month in order to walk here today. Her hobby is Nordic Walking. Today being at the Pitka Walk the third time she is sure she was sure she will pass it without problems although they had doubts the last year.

Th e last kilometres on the track were in silence. People are in the deep thoughts as though in medi-tation feelings. Th is is somehow fragile and holy feeling that can in no way be spoilt by questions. Th en I walk in silence with my thoughts over what I have found out. It was a strange feeling but I saw it all in a new view.

When eating the soups in the fi nish, the atmos-phere was totally diff erent. Although people were tired, the one-rhythmic step had become clumsy, there was a joy to see on the faces on all partici-pants.

Self-analysis of a Psychologist

Th ere are no psychology categories that could give a unique explanation to the hiking passion. Th is is a reason why I try to give an explanation to the phenomenon of walking.

Based on Sigmund Freud, it can be said walking can be taken as sublimation, satisfaction of sub-conscious feelings that the superego and society have declared as taboos. Yet I don’t aff ect my audi-ence with the possible sexual fantasies. Regardless of the psychological tiredness, I got energy from the forest. It is important that regardless of the release of psychological energy there will be more physical energy afterwards. Even this theory does not explain why I should choose hiking as there are

Selgub, et

10-aasta-

ne Gert on

täna rajal selleks,

et end kaitseväe

kohustuslikuks

ajateenistuseks

ette valmistada.

JAA

NU

S O

TS

38

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

many other physical forms for it like dancing or writing haikus.

Hiking as a source of youth has been proven but not in the area of psychology but physiology and medicine. Th e aging process can be stopped by healthy food and sporty way of life. You can read further about this theory in the book of Bernardino Lombao and Rafael Sartonja published in 2011 and an e-book published a year later by the publication by Estonian Body Building and Fitness Association and translated by Janne Kukk with a title „Revi-talisatión“. When analysing myself I must admit that a youthful look can be gained by any methods in any sports halls.

To reach the very core of the topic I should link the idea of hiking with the thought of life. Both ideas like „Why to hike?“ and „To live or not to live?“ are diffi cult to puzzle. According to the Maslow’s theory of needs you can only lead a good life when your needs are satisfi ed. According to the hierarchy of needs there must be the primary needs like food,

drink and safety be satisfi ed, and thereafter the higher needs like self-realisation. Both Naiskodu-kaitse and EDL off er many possibilities for self-realisation through the valuation of the homeland and patriotic activities. One of the very reasons for me must be found here. Th e life itself makes a sense when I can behave according to my values like my home country not just by idea but also by the real defence that gives a meaning to the exist-ence. Hiking is also a training to be able to defend the country. In this context the hiking can not be replaced but only completed by training.

Th e context of the sense of life means also collect-ing the experiences. Th e life is more colourful and richer when getting out of the confort zone. Th ese are the experiences that can not be found in a book or in a fi lm. Naturally I want to test my limits in order to see what I am capable of. However well planned hiking will always give surprises and unexpected events and it gives possibilities to put yourself on trial to fi nd out how you can cope with these situations psychologically and physically.

kaheks päevaks metsa, valmistad seda kaks näda-lat ette, aga siin on kõik tehtud: transport, söök, jook ja melu.“ Kuid tegelikult on mehel sügavad isamaalised aated: „Ma olen Eestimaa patrioot ja tahan oma pisikuga nakatada teisi, isegi siis, kui ma endas parasjagu ei tunne sädet, siis ma leian selle. Pitka matkast on saanud meie peretraditsioon.“ Tavo on siin kolme pojaga. Tammede 11-aastane poeg vaatab mulle mõistmatult otsa, kui küsin, kas ta ei karda väsida: „Mida ma kartma pean?“

Pärnu mees Enn oskab võrdluse tuua oma kogemu-sest Tartu maratonil: „Tartus võistleb igaüks enda eest. Siin on küünarnukitunne, sügav teadmine, et kedagi ei jäeta maha. Ja üldse tunnen Kaitseliidus ükskõik millisel üritusel tohutut positiivset aurat

– pole tähtis, kes sa tsiviilis oled ja kui kogenud kaitseliitlane sa oled. Kui käisin esimesi kordi metsas, suhtuti minusse ikka kui võrdsesse, kuigi olin siis „roheline“ ehk algaja. Ja loomulikult olen ma täna siin ka admiral Pitka auks.“

Energiaallikas

Naiskodukaitsja Eevi Truska kommenteerib: „Pärast on energiat mitmeks nädalaks, isegi sööma ei pea. Selle tunde nimel käin igal võimalikul matkal, näiteks ka roheliste rattaretk on minu aas-taplaanis. Naiskodukaitses on nii, et kuna ma laulda ega tantsida ei oska, tuleb teha seda, mida oskan. Oskan matkata. Pitka matk meeldib mulle eelkõige seetõttu, et sellest osavõtt ei sõltu kellestki ja ka liikumistempo ei sõltu kellestki – kõnnin omas tempos oma mõtetega ja naudin. Naiskodukaitse koormusmatkale on vaja juba vähemalt neli naist kokku saada ja kui ei leia, siis minna ka ei saa.“

Matkaja Liina ütleb, et on juba kuu aega trenni teinud, et täna siin kõndida. Ta on kepikõnnihar-rastaja. Täna, olles kolmandat korda Pitka matkal, on ta veendunud, et läbib selle probleemideta, kuigi esimesel aastal oli veel kahtlus hinges.

Trassi viimased kilomeetrid mööduvad vaevali-selt ja vaikuses. Inimesed on vajunud sügavatesse mõtisklustesse, justkui meditatsioonisarnasesse seisundisse. See on kuidagi habras ja püha tunne, mida mina enam ei malda oma küsimustega rik-kuda. Nii sammun samuti vaikuses ja endasse süüvides, mõtiskledes selle üle, mida ma teada olen saanud. Kummaline, et midagi üdini uut ju ei kuulnud, kuid iga inimese sõnastuses ja tunnetu-

Jana enne teele-asumist

Jana before the road

JAA

NU

S O

TS

39

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

Matkamine

kui nooruse

allikas on

lausa teaduslikult

tõestust leidnud.

Ko

mm

en

taa

r ALO AASMA,kaitseliitlane, Paide linnapea

Pitka matka korraldab Kaitseliidu Järva malev juba seitsmendat korda ning seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks austamaks suurt sõ-jameest admiral Johan Pitkat (1872—1944), kes on Järvamaal sirgunud, ning teiseks rahva suurel ja tungival nõudmisel. Kui aasta-aastalt osalejaskond kasvab, püüa sa siis järgmine matk korraldamata jätta. Seda enam, et nüüd kisub osalejaterivi juba 400 inimeseni ja kui kogu mass korraga liikuma hakkab, on see al-guskilomeetritel lummavalt kaunis ja hinge-mattev vaatepilt, kuidas katkematu inimrivi venib kilomeetri või enamagi pikkuseks nagu väike Balti kett. Seltskond on uhke, inimesed rõõmsad, teekond on alati pikk, kuid seda maitsvamad on pirukad ja kosutavam tee, mida naiskodukaitsjad pakuvad poole matka peal — seal, kus Järva-Jaani vald Kareda vallaks üle läheb. Pitka matk on selline fenomen, mis sun-dis näiteks eelmist maavanemat juba nädala-päevad pärast haiglast operatsioonilt tulemist 20 km pikkuse retke ette võtma.

Co

mm

en

tary ALO AASMA,

Member of Estonian Defence League, Mayor of Paide

Järva district of Estonian Defence League organ-ises the Pitka Memorial Walk for the seventh time and there are the main two reasons for it. First of all it is for the honour of the Admiral Johan Pitka (1872—1944) who came from Järva Country, and secondly, at the order of our peo-ple. If the number of participants grows every year, it is not possible to skip any hiking. Moreo-ver, the number of participants moves up to 400 people and when the whole mass starts moving, the beginning kilometres are so fair and attrac-tive. The line of people is a kilometre or more like a little Baltic Chain. The company is great, peo-ple are glad, and the road is always long but the more tasty are the buns and the more delicious is the tea off ered by ladies of Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation) in the place where Järva-Jaani Parish has a border to Kareda Parish. Pitka Memorial Walk is a phenom-enon that forced the last county administrator to make a road of 20 km one week after an opera-tion in a hospital.

Th is sort of discussion is exactly generated at walk-ing. When leading your daily life and following your daily purposes (rushing to the shop, work, etc.) our thoughts are controlled in the frame of the logical control. On our hiking lane our only purpose is to move from point A to point B without any logical explanation and we can enter into and concentrate on our inner world and to identify our existence, identity, values and sense of life.

No one and unique psychological explanation can be given to hiking. Th ere are so many explana-tions as there are hikers. Colleagues are sometimes doubtful about me when I describe my hiking experiences. Th ey must be somehow right there as there is certainly some masochistic behaviour on the way.

Hiking is time for yourself and it gives possibilities to fi nd something for your body and soul. Th is is something for people who can value a moment and experience.

ses kõlasid teada tõed uues valguses ja sügavama mõistmise tasandil.

Finišis suppi süües on melu pöördumatult teine. Kuigi inimesed on väsinud ja paljudel rajal kul-genud üherütmiline matkasamm oli muutunud villide ja valutavate jalgade tõttu komberdavaks, on kõigi lõpetanute nägudel näha siiski rõõmu ja rahulolutunnet.

Psühholoogi eneseanalüüs

Ei ole olemas psühholoogiateooriaid, mis võiksid anda ühest seletust kõikide inimeste matkakirele. Seetõttu püüangi psühholoogilise seletuse matka-mise fenomenile anda enda kui matkaja eneseana-lüüsi kaudu.

Lähtudes Sigmund Freudi psühhoanalüüsiteooriast võib matkamist vaadelda kui sublimatsiooniprot-sessi, rahuldamaks alateadvuslikke tunge, mille superego ja ühiskond on tabuks kuulutanud. Kuid ma ei hakka siinkohal lugejaid traumeerima võima-like alateadvuslike seksuaalfantaasiatega. Oluline on see, et psüühikasisesest protsessist vabanebki hulgaliselt psüühilist energiat, mis annab inimesele tohutu energialaengu, vaatamata füüsilisele kurnatusele pärast matka. Kuid ka see teooria ei põhjenda, miks peaksin ma sublimeerimiseks just matka-mise valima, sest selleks on ka palju füüsiliselt lihtsamaid viise, näiteks ükskõik millise kunstivaldkonnaga tegelemine, nagu hai-kude kirjutamine või tantsimine.

Matkamine kui nooruse allikas on lausa teadus-likult tõestust leidnud, kuid mitte psühholoogia, vaid füsioloogia ja meditsiini valdkonnas. Vana-nemisprotsesse on võimalik pidurdada tervisliku toitumise ja sportliku eluviisiga. Lähemalt sellest teooriast saab lugeda Bernardino Lombao ja Rafael Santonja 2011. aastal raamatu ja aasta hiljem e-raamatuna Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu kir-jastamisel Janne Kuke tõlkes eesti keeles ilmunud raamatust „Revitalitatsioon, ehk, Kuidas elada saja-aastaseks“. Ennast analüüsides pean tõdema, et oma noorusliku välimuse eest saab võidelda

40

Loo

du

s/N

atu

re

Kaitse Kodu! 1/2014

palju tõhusamate meetoditega ükskõik millises spordisaalis trenni tehes.

Et jõuda asja tuumale lähemale, peaksin siduma matkamise mõtte elumõttega. Mõneti on mõlemad küsimused „Miks ma matkan?“ ja „Mis on minu elu mõte?“ keerulised käsitleda. Maslow’ vajaduste teooria järgi saab täisväärtulikult elada vaid siis, kui rahuldad oma vajadusi. Tema vajaduste püramiidi järgi tuleb esmalt rahuldada primaarsed – söök, jook, turvalisus – ja seejärel kõrgemad vajadused, nagu eneseteostus. Naiskodukaitse ja Kaitseliit pakuvad hulgaliselt võimalusi eneseteostuseks isamaa väärtustamise ja riigikaitseliste tegevuste kaudu. Arvan, et üks mulle olulistest põhjustest peitubki just siin. Elule annab mõtte, kui saan ennast teostada enda väärtushinnanguid järgi-des. Kodumaa väärtustamine, mitte ainult idee tasandil, vaid ka riigikaitselise tegevuse kaudu, annab eksistentsile olulise tähenduse. Matkamine on ühtlasi treening, et jaksata õppustel osaleda ja vajadusel ka riiki kaitsta. Selles kontekstis ei saa matkamist asendada, vaid ainult täiendada saali-treeninguga.

Elu mõtte konteksti, vähemalt minu arvates, kuulub ka kogemuste kogumine. Elu on rikkam ja värvilisem, kui on julgust panna end proovile ja tulla välja turvatsoonist. Need on kogemused, mida ei saa kätte raamatut lugedes ega fi lmi vaa-dates. Ja loomulikult enda piiride testimine, sest tahan tead, milleks olen suuteline. Iga matk, üks-kõik kui hästi see pole planeeritud ja kavandatud,

toob kaasa üllatusi, ootamatusi ja annab võimaluse end proovile panna, et saaksin teada, kuidas ma nendes olukordades nii füüsiliselt kui ka psüühili-selt toime tulen.

Sedasorti arutlused sünnivadki just matkaradadel. Oma igapäevaelu elades ja pidevalt eesmärgipära-selt tegutsedes (rutates poodi, tööle jne) on meie

mõtted loogilise kontrolli raames ohjatud. Matkarajal, kus ainukeseks tegevuseks on liikumine punktist A punkti B ilma mingi loogilise seletus-teta, saab psüühika võimaluse süüvida sisemaailma ja mõtes-tada oma eksistentsi, identi-teeti, väärtushinnanguid ja elu mõtte küsimusi.

Ühest selget ja psühholoo-gilist seletust ei ole võimalik matkamise fenomenile anda.

Nii palju, kui on matkajaid, on ka erinevaid sele-tusi. Kolleegid kahtlevad mõnikord minu terves mõistuses, kui kirjeldan oma põnevamaid matka-kogemusi. Ju neil on oma vaatenurgast õiguski, kindlasti on matkamises terake masohhistliku käitumismustrit.

Matkamine on aeg iseendale ja võimalus pakkuda midagi nii kehale kui ka hingele. See on midagi ini-mestele, kes oskavad väärtustada hetke ja hinnata saadavat kogemust.

Pärnu mees Enn võrdles Pitka matka Tartu mara-toniga: „Tartus võistleb igaüks iseenda eest. Siin on küünarnukitunne, sügav teadmine, et kedagi ei jäeta maha“

A man from Pärnu town named Enn compared the Pitka Memorial Walk to Tartu Ski Marathon: „Each one fi ghts for himself in Tartu. Here is a feeling of scouts and that no one is left behind“

Kuigi üherütmili-

ne matkasamm

oli muutunud

villide ja valutavate

jalgade tõttu kom-

berdavaks, on kõigi

lõpetanute nägudel

näha siiski rõõmu ja

rahulolutunnet.

JAA

NU

S O

TS

41

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

KERSTI PODMOŠENSKIRühmaparameediku erialakursuse Kaitseliidus ülem

Rühmaparameediku erialakursus Kaitselii-dus (RPEKkl) seab lõpetanule laia ja koguni mõnesuguseid vasturääkivusi sisaldava vas-

tutuse. Lisaks n-ö abstraktsele kohustusele anda meditsiinilist esmaabi võimalikus lahinguolu-korras peab Kaitseliidu rühmaparameedik olema valmis tagama esmaabi nii oma maleva kui ka üle-eestilistel õppustel. Vajadusel saab teda rakendada ka tsiviilstruktuuride abistamisel suurõnnetuste ja katastroofi de korral. Rääkimata kirjutamata kohustusest viia läbi või toetada esmaabiõpet oma kodumalevas. Hiljem lisandub vajadus regulaarselt täiendõppel osaleda, et oskusi ja teadmisi värsken-dada ning uuendada.

On need liiga suured ootused ja kohustused ühele vabatahtlikule? Mainimata jäi lähedaste ja tutta-

Rühmaparameedikud kiirabibrigaadides kogemusi omandamasRühmaparameediku erialakursuse Kaitseliidus põhieesmärgiks on Kaitseliidu struktuuris olevate rühmaparameediku ametikohtade täitjate koolitamine tegevliikmete seast. Rühmaparameedikud peavad olema võimelised täitma oma ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.

vate lootused saada edaspidi head nõu meditsiini-listes küsimustes ja kursuslase enda sisemine soov olla kiire ja külma peaga meedik.

Parameedik nii sõja- kui ka rahuajal

Jättes kõrvale viimasena mainitud ootused, asu-takse rühmaparameediku kursusel neid kõrgeid eesmärke siiski püüdma. See-tõttu arvestab 2009. aastal kirjutatud kursusekava ühelt poolt erakorralise meditsiini tehniku kutsestandardi ja sellele vastava riikliku õppe-kavaga, mida kasutatakse tervishoiu kõrgkoolides, tei-salt aga tänapäevase lahin-gumeditsiini eripäradega ning kaitseväes läbiviidava väljaõppe nõuetega.

Kaudselt siin see väike, aga huvitav vastuolu pei-tubki: Kaitseliidus ettevalmistuse saanud rühma-parameedik peab pidevalt teadvustama ja selgelt eristama oma pädevuspiire nn tsiviilolukorras (rahuajal) ja võimalikus lahingusituatsioonis. Ta

Seetõttu arves-

tab kursuseka-

va ühelt poolt

erakorralise meditsiini

tehniku kutsestandar-

di, teisalt tänapäeva-

se lahingumeditsiini

eripäradega.

RIIN

U U

RB

AN

Väärtuslik meede Kaitseliidu rühmaparameedikute väljaõppe-eesmärkide saavuta-misel on õppepraktika kiirabijaamas

A valuable measure in achieving the objectives of the platoon paramedic training course of the Estonian Defence League is practical training in an ambulance

42

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

omandab nimelt teadmisi ja oskusi, mida ta ei tohi iseseisvalt rakendada õppusel esmaabi tagades, kuigi võimalik näidustus on olemas, ning samas oskusi, mida sõjaolukorras ei lähe vaja või mida lihtsalt ei saa seal varustuse puudumise tõttu rakendada.

Kindlasti ei tasu sõjalist meditsiini ja tsiviilmaa-ilma erakorralist meditsiini teineteisest eristada,

KERSTI PODMOŠENSKICommander of the Platoon paramedic professional training

course in the Estonian Defence League

The Platoon paramedic professional train-ing course in the Estonian Defence League (hereinafter RPEKkl) incurs a rather broad

and in some respects even contradictory liability on the people fi nishing the course. In addition to the so-called abstract liability to provide medical fi rst aid in a possible battle situation, the platoon

paramedic of the Estonian Defence League shall be ready to ensure fi rst aid in exercises in both their own district and across the country. If necessary, platoon paramedics can be called upon to help civil structures in case of major accidents or disasters. Not to mention the unformulated obligation to carry out or support fi rst aid training in their own district. Later on, platoon paramedics will also need to take part in regular supplementary exercises to refresh and renew their attainments.

Are these expectation and obligations too high for a volunteer? Plus, there is the expectation of friends and family to gain good advice on medical topics in the future and the inherent wish of the participant to be a fast-responding medic who is able to keep their wits about them.

Paramedic in Wartime and Peacetime

While discarding the latter expectations, par-ticipants aim at achieving these high goals at the platoon paramedic training course. Th at is why the

Platoon Paramedics Obtaining Experience in Ambulance CrewsThe main objective of the Platoon paramedic professional training course in the Estonian Defence League is to train people from amongst active members to fi ll the positions of platoon paramedics in the structure of the Estonian Defence League. Platoon paramedics need to be able to fulfi l their tasks both at peace- and wartime.

Tervikuna on praktikal kogetu kindlasti hindamatu, sest seal nähtut ja tehtut ei saa ka kõige stressirohkema õppesituatsiooniga kursusel anda

All in all, the experiences from the practical training are certainly priceless, because what is seen and performed there cannot be com-pared with even the most stressful training situation at the training course

AR

GO

BA

CH

FE

LD

T

43

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

ammugi neid vastandada. Lõppkokkuvõttes on inimkeha anatoomia ja füsioloogia, sealjuures ka haigusseisundid ja traumamehhanismid, samad, lihtsalt tegutsemisalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast. Seega saab meditsiinilise esmaabi andmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi omandada ca 90% ulatuses samadele nõuetele tuginedes, mis kehtivad kiirabitehniku-tele (ja erakorralise medit-siini tehnikutele).

Seda põhimõtet on püütud seni RPEKkl-i läbi viies igati rakendada, näiteks kaasates instruktoritena erialaspetsialiste, kellel on ka reaalne kogemus õpetatavas aines. Seni ongi peamised koostööpartnerid rühmaparamee-dikute kursusel olnud Tartu ja Tallinna kiirabi koolituskeskuse koolitajad, kes oma igapäevatöös kogutud nippe, oskusteavet ja elulisi näiteid edas-tada saavad. Sõjameditsiini moodulile aga on oma abikäe ulatanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasu-tuste sõja-ja katastroofi meditsiinikeskuse meedi-kud ja kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse instruktorid oma mis-sioonikogemustega.

Praktika annab reaalse kogemuse

Üks väärtuslik meede Kaitseliidu rühmaparamee-dikute väljaõppe-eesmärkide saavutamisel on õppepraktika kiirabijaamas, kus õppurid saavad reaalse abiandmise kogemuse kaudu kinnistada

course syllabus written in 2009 takes into account on one hand the professional standard of emer-gency medical technician and the corresponding national curriculum applied in the institutions of higher education on health care, but on the other hand the characteristics of modern military medi-cine and the requirements on the training carried out in the Defence Forces.

Th is is where the small, but interesting contradic-tion indirectly lies: platoon paramedic trained in the Estonian Defence League must be constantly aware and clearly diff erentiate the boundaries of their competence in so-called civil situation (in peacetime) and in a possible battle situation. Th at is to say, they acquire attainments that they cannot apply independently upon ensuring fi rst aid during exercises although a possible indication exists, and also skills that they do not need in war-time or that simply cannot be applied there due to lack of equipment.

Clearly military medicine and emergency medical aid in the civil world should not be isolated from

Co

mm

en

tary

ARGO BACHFELDT, deputy commander of the course

Above all, practical training in an ambulance gives the par-ticipants an overview how emergency medical aid functions in peacetime. This practical training plays an important role also in developing communication skills with patients. Op-erations performed on dolls and other participants during the course will have a diff erent meaning once these need to be performed on an actual patient. The practical training provides an opportunity to communicate with professional medics and to hear the incidents they have encountered in their work and to obtain instructions on conduct in various situations. For instance, when to put on two pairs of rubber gloves and how to help a patient who is violent and refuses of any assistance. It creates an opportunity to make per-sonal agreements to improve skills in the training location in the future and to start working in an ambulance if the person has greater interest in the fi eld.

During the course of the practical training in an ambulance the future platoon paramedic can learn more about him-self or herself. Especially during high priority calls. Solely resuscitation of an actual human being or assisting a victim of a car accident helps to get a clear idea of one’s abilities and what needs to be studied further during the practical training or afterwards. I deem important that after study-ing in the training course and fi nishing the practical training in an ambulance, every platoon paramedic of the Estonian Defence League is ready to assist in an ambulance even in peacetime, be it in case of major accidents or mass events.

By rephrasing Raja Teele, it could be said that the homeland needs educated paramedics and both the Estonian Defence League and ambulance crews have contributed towards that, the latter by giving a helping hand by accepting train-ees from the platoon paramedic training course.

Ko

mm

en

taa

r ARGO BACHFELDT,kursuseülema abi

Kiirabipraktika annab kursuslasele ennekõike ülevaate, kuidas toimib erakorraline meditsiin rahuajal. Ka on kiir-abipraktikal tähtis roll patsientidega suhtlemise oskuste arendamisel. Kursuse käigus nukkude ja kursusekaas-laste peal tehtud toimingud saavad teise tähenduse, kui neid on vaja teha päris patsiendile. Praktikal avaneb või-malus suhelda elukutseliste meedikutega ja kuulda va-hejuhtumitest, mis neil töös on ette tulnud, ning saada käitumisjuhiseid eri olukordadeks. Näiteks seda, millal on vaja panna kätte kaks paari kummikindaid ning kui-das anda abi patsiendile, kes on vägivaldne ja keeldub sellest. Tekib võimalus isiklikke kokkuleppeid sõlmides tulevikus praktikabaasis oskusi lihvimas käia, sügavama huvi tekkides edaspidi ka kiirabisse tööle asuda.

Kiirabipraktikal saab tulevane rühmaparameedik ennast paremini tundma õppida. Seda eriti kõrge prioriteediga väljakutsetele sõites. Ainuüksi tegelik inimese elusta-mine või liiklusõnnetuses kannata-nule abi andmine aitab selgusele jõuda oma võimetes ja selles, mida on vaja praktika käigus või pärast praktikat veel juurde õppida. Pean oluliseks, et pärast kursusel õppi-mist ja kiirabipraktika läbimist oleks iga Kaitseliidu rühmaparameedik valmis ka rahuajal kiirabile appi mi-nema, kui on vaja suurõnnetuste või massiürituste korral abiks olla.

Parafraseerides Raja Teelet, võib öelda: kodumaa vajab haritud para-meedikuid. Sellele on kaasa aidanud nii Kaitseliit kui ka kiirabijaamad, kes on ulatanud abikäe, võttes rühmaparameediku kursuselt praktikante.

Ta oman-

dab nimelt

teadmisi ja

oskusi, mida ta

ei tohi iseseis-

valt rakendada

õppusel esmaabi

tagades.

LOO

DU

SK

AS

VA

TU

S.E

E

44

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

one another, not to mention set in contrast. Ulti-mately the anatomy and physiology of a human body, including pathological conditions and trauma mechanisms, are the same, it is a mode of operating that depends on a particular situation. Th us attainments required for providing fi rst aid can be acquired in the scope of approximately 90% on the basis of the same requirements that are implemented for ambulance technicians (and emergency medical technicians).

Eff orts have been made until now to apply this principle in every possible way upon conducting the RPEKkl, for example by involving specialists with actual experience in the subject taught as instructors. So far the main co-operation part-ners in the platoon paramedic training courses have been trainers from the Training Centres of Tartu and Tallinn Ambulances who can deliver tips, know-how and actual examples they have gathered in their everyday work. A helping hand for the military medicine module comes from the medics of the War and Disaster Medicine Centre of the Estonian National Defence College and the

instructors of the Medical Training Centre of the Health Centre of the Logistics Centre of the Esto-nian Defence Forces with their experience from missions.

Practical Work Gives an Actual Experience

A valuable measure in achieving the objectives of the platoon paramedic training course of the Estonian Defence League is practical training in an ambulance, where participants can put into prac-tice the attainments acquired during the course through the experience of providing actual fi rst aid. Feedback received from ambulance employees is highly important for the participants.

Duration of the practical training of RPEKkl is 144 hours, that generally forms six 24-hour shifts, but that all depends on the agreement between the ambulance and the participant. A participant is appointed to an ambulance crew as a so-called fourth member and as a general rule the partici-pant has one specifi c supervisor.

Lisaks n-ö abstraktsele kohustusele anda medit-siinilist esmaabi võimalikus lahinguolukorras peab Kaitseliidu rühmaparameedik olema valmis tagama esmaabi oma maleva ja ka üle-eestilistel õppustel

In addition to the so-called abstract liability to pro-vide medical fi rst aid in a possible battle situation, the platoon paramedic of the Estonian Defence League shall be ready to ensure fi rst aid in exercis-es in both their own district and across the country

AR

GO

BA

CH

FE

LD

T

kursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Väga olu-line on õppurile ka kiirabitöötajatelt saadav taga-siside.

RPEKkl õppepraktika kestus on kokku 144 tundi, üldjuhul näiteks kuus 24-tunnist valvet – kõik sõltub kiirabijaama ja õppuri kokkuleppest. Õppur määratakse kiirabibrigaadi juurde n-ö neljandaks liikmeks ja üldjuhul on tal kindel juhendaja.

Praktika lõppedes annab juhendaja õppu-rile hinnangu, mis on oluline kursuse lõpeta-miseks, sest ilma posi-tiivse praktikahindeta kursust lõpetada ei saa. Põhiliselt jälgitakse praktikandi praktilisi oskusi, nt kanüleeri-mist, süstimist, vere-rõhu mõõtmist, EKG tegemist, lahastamist, haavade sidumist, baas-elustamist jne, seega lihtsamaid ravidiagnostilisi protseduure, mida nõutakse erakorralise medit-siini tehnikult kiirabis. Lisaks vaadeldakse erialase terminoloogia ning kutse-eetika tundmist, oluline on ka patsientidega suhtlemise oskus. Eelmise kursuse õppepraktika näitel võib väita, et üldjuhul puutuvad kõik õppurid praktikal kokku väga erine-vate erakorraliste haigusseisundite ja traumadega, mistõttu tuleb neil ka kõik õpituid oskused ja tead-mised proovile panna.

Silmas peab mõistagi pidama, et teatud kiiretes situatsioonides ja raskes seisundis patsientide puhul ei saa praktikanti rakendada, sest para-

Üks väärtuslik

meede Kait-

seliidu rüh-

maparameedikute

väljaõppe-eesmärki-

de saavutamisel on

õppepraktika kiirabi-

jaamas.

45

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

Co

mm

en

tary ANDRE LOHK,

future platoon paramedic

The fi rst time I dealt with medicine more closely was during my conscription where I served as a driver-medical orderly. I liked it and when I became reservist I joined the Estonian Defence League where a platoon paramedic training course was about to begin. At fi rst, I joined the course more out of excitement and curiosity.

The importance of the course and the subject taught became clearer during the course. Both in terms of the Defence Forces where units need to be kept at fi ghting power, but also in terms of civil life. Starting from the fact that in case of major accidents and disasters the Estonian Defence League must be able to provide assistance to what in my opinion is the most important aspect — raising awareness in one’s surroundings.

Although platoon paramedics in the Estonian Defence League are not in general cases required to drive operational ve-hicles themselves, other requirements on competence are broadly the same as set for paramedics: assist and perform the orders of a doctor or a nurse, perform simpler procedures etc. And as one of the most important things — recognise life-threatening conditions and provide fi rst aid. The latter is probably the most important skill while operating as an independent platoon paramedic. Since we do not have any rights (at least in peacetime) or suffi cient competence for performing treatment procedures, our main function is to provide life-saving fi rst aid.

The most fascinating part of the training course is the practical training in an ambulance. Expectation on the training and reality do not coincide. There is no constant running around and fussing or several resuscitations per day in the work of an ambulance. Fortunately. Unfortunately there is a great deal of calls in the everyday work of an ambulance, at least in Tallinn, where the ambulance cannot do anything at the scene — for such circumstances an ambulance is over-qualifi ed and over-equipped. The purpose of an ambulance is not to substitute a family physician, psychologist or a social worker. However, members of an ambulance crew do have the necessary characteristics for such tasks and oftentimes a kind word, simple measurement or an injection is all the patient needs.

Circumstances where unavoidable medical care is required are less frequent. In such cases I feel great pride that I have the opportunity to stand beside a professional ambulance crew who give their best eff orts to help a patient. Although not all ambulance calls present an opportunity to practice the attainments and manual skills acquired during the train-ing course, all of it does have a lot in common with military medicine. Evidently a great deal of patients in a battle situation suff ers from battle stress in addition to those with milder or more severe injuries.

Ko

mm

en

taa

r ANDRE LOHK,tulevane rühmaparameedik

Esimest korda puutusin meditsiiniga lähemalt kokku ajatee-nistuses, kus sain maitse suhu autojuht-sanitarina teenides. See hakkas mulle meeldima ja reservväelaseks saades as-tusin kohe Kaitseliitu, kus oli algamas rühmaparameediku kursus. Esialgu oli kursusele minemine seotud rohkem põ-nevuse ja uudishimuga.

Kursuse ja õpetatava olulisus selgines kursuse käigus. Seda nii kaitsejõudude kontekstis, kus on tarvis üksusi võitlusvõi-melisena hoida, kui ka tsiviilelus. Alustades sellest, et või-malike suurõnnetuste ja katastroofi de korral peab Kaitseliit suutma oma abi pakkuda, lõpetades minu seisukohalt ehk kõige olulisemaga — teadlikkuse kasvatamisega oma lähi-konnas.

Kuigi Kaitseliidu rühmaparameedikutel pole üldjuhul vaja operatiivsõidukit juhtida, on muud pädevusnõuded para-meedikutega võrreldes üldjoontes samad: abistada ja täita arsti või õe korraldusi, viia läbi lihtsamaid protseduure jms. Ning ühe olulisimana: tunda ära eluohtlikud terviseseisundid ja anda esmaabi. Viimane ongi ilmselt kõige täht-sam oskus iseseisva rühmaparameedikuna tegutsemiseks. Et meil ei ole õigusi (vähemalt rahuajal) ega ka piisavalt pädevust ravitoimingute teostamiseks, on meie põhifunktsioon elupäästva esmaabi andmine.

Kursuse kõige põnevam osa on kiirabipraktika. Ootused praktikale ja reaalsus ei lange kokku. Kiirabitöös ei olegi vahetpidamata jooksmist ja rahmeldamist ega mitmeid elustamisi päevas. Õnneks. Paraku on, vähemalt Tallinna näitel, kiirabi argielus väga suur osa väljakutsetel, kus kiirabil ei ole kohapeal tegelikult midagi teha — nendeks olukordadeks on kiirabi ülekvalifi tseeritud ja -varustatud. Kiirabi ülesanne pole asendada perearsti, psühholoogi ega sotsiaaltöötajat. Ometi on kiirabitöötajatel nendekski töödeks vajalikud omadused ja tihti piisab patsiendile kõigest heast sõnast, mõnest lihtsast mõõtmisest või süstist.

Harvem on olukordi, kus on tõepoolest vaja vältimatut arstiabi. Sellistel juhtudel tunnen suurt au, et mul on võimalus olla professionaalsete kiirabitöötajate kõrval, kes teevad patsiendi abistamiseks oma parima. Kuigi kõik kiirabi väljakutsed ei anna võimalust kursusel õpitut ja käelisi oskusi praktiseerida, on sellel kõigel siiski palju sarnasust sõjalise meditsiiniga. Ilmselt on lahinguski kergemate ja raskemate vigastuste kõrval suur osa lahingustressi all kannatajatel.

RIIN

U U

RB

AN

46

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

Fu

rth

er

info

rmat

ion COMPOSITION OF RPEKkl

Ten weekends of full-time studies once per month.

Independent work with distance learning materials (elec-tronic studying environment llias of the Defence Forces).

Routine examinations of the subject during the training course.

Compulsory practical training in an ambulance: six 24-hour shifts, which is 144 hours in total.

Final examination of the training course (theory, practical examinations).

TOPICS COVERED DURING RPEKkl

Anatomy and physiology of a human being.

Rights and obligations of a platoon paramedic (emergency medical technician).

Basics of medical ethics.

Assessing the situation and resources and ensuring safe-ty at the scene.

Procedures to be performed upon examining a victim.

Assessing the condition of the victim in case of a medical emergency.

Handling a traumatic patient: initial and secondary exami-nation.

Closing bleeding and dressing wounds.

Fixation and splinting.

Positions and transportation of a victim.

Free bronchial tubes and oxygen treatment.

Vein cannulation, infusion treatment and intramuscular injection.

Resuscitation: basic resuscitation skills, ACLS-algorithm resuscitation.

Medical fi rst aid (theory, operational algorithms).

Pharmacology.

Communication and crisis psychology.

Military medicine, medical tactics.

Disaster medicine.

Total volume of the training course: 435 academic hours

Subjects in total:- Distance learning 63 hours;- Full-time studying 212 hours.

Final examination: 16 hours.

Practical training: 144 hours.

Lis

ain

fo RPEKkl-i ÜLESEHITUS

Kümme statsionaarõppenädalavahetust sagedusega kord kuus.

Iseseisev töö kaugõppematerjalidega (kaitseväe e-õppekeskkond llias).

Jooksvalt ainekontrollid kursuse jooksul.

Kohustuslik õppepraktika kiirabijaamades: kokku kuus 24-tunnist valvet ehk 144 tundi.

Kursuse lõpukontroll (teooria, praktilised eksamid).

RPEKkl-il KÄSITLETAVAD TEEMAD

Inimese anatoomia ja füsioloogia.

Rühmaparameediku (erakorralise meditsiini tehniku) õigused ja kohustused.

Meditsiinieetika alused.

Olukorra ja ressursside hindamine ning ohutuse ta-gamine sündmuskohal.

Kannatanu uurimisel teostatavad protseduurid.

Kannatanu seisundi hindamine erakorraliste haigus-te korral.

Traumahaige käsitlus: esmane ja teisene ülevaatus.

Verejooksude sulgemine ja haavade sidumine.

Fiksatsioonid ja lahastamised.

Kannatanu asendid ja transport.

Vabad hingamisteed ja hapnikravi.

Veeni kanüleerimine, infusioonravi ja intramuskulaar-ne süstimine.

Elustamine: baaselustamisoskused, elustamine ACLS-algoritmi järgi.

Meditsiiniline esmaabi (teooria, tegutsemisalgoritmid).

Farmakoloogia.

Suhtlemis- ja kriisipsühholoogia.

Sõjaline meditsiin, meditsiinitaktika.

Katastroofi meditsiin.

Kursuse kogumaht: 435 akadeemilist tundi

Ained kokku:- kaugõpe 63 tundi;- statsionaarõpe 212 tundi.

Lõpukontroll: 16 tundi.

Õppepraktika: 144 tundi.

tamatult ei omandata kümnel nädalavahetusel kõiki vajalikke oskusi parima vilumuse tasemel, sest need saadakse vaid kogemustega. Küll aga ei tohi õppur enam eksida elementaarsete reeglite vastu ning teatud kindlus tegevuses ja teadmistes peaks olema saavutatud. Siinkohal tasub mainida, et kuigi üks praktika eesmärke on anda õppurile võimalus näha ja kogeda reaalseid olukordi, ei tasu oodata igas valves suuri traumasid ja raskeid

haigusseisundeid. Enamik väljakutseid kipuvadki olema nn rahulikud, kus midagi väga erakorralist polegi ja just nende väljakutsete korral saavad praktikandid kõige rohkem toiminguid sooritada. Ja vajadusel üle sooritada.

Vahel aga satutakse tõesti ka ülikiiret abi vajava-tesse olukordadesse, kus muud peale varustuse kandmise, kannatanu transpordil aitamise ja

47

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

At the end of the practical training the supervisor gives an assessment to the participant, which is important for fi nishing the training course, since the course cannot be fi nished without a positive grade from the practical training. Th e main focus is on practical skills of the trainee, e.g. cannulation, injection, blood pressure measurement, taking ECG, splinting, dressing wounds, and basic resusci-tation etc, thus the simplest diagnostic procedures that are required from an emergency medical tech-nician in an ambulance. In addition, knowledge of professional terminology and professional ethics is reviewed and the skills of communicating with patients are also important. It can be stated on the basis of the practical training of the last training course that in general the participants see various medical emergencies and traumas during their practical training and therefore they need to test all of their attainments in practice.

It should be kept in mind, though, that in certain urgent situations and in case of patients in more severe conditions the trainee cannot be employed, because inevitably all necessary skills are not

acquired to the highest level over ten weekends as such level is obtained through practice. Yet the participant may not err in basic rules and some certainty should be obtained in their activities and attainments by that time. It should be mentioned, however, that although one of the objectives of the practical training is to provide the participant with opportunities to see and experience actual situa-tions, participants should not expect to see major traumas and severe conditions during every shift. Most calls tend to be calm with no extreme emer-gencies and these are the calls when trainees can perform most of the operations. And re-perform them, if necessary.

But sometimes they do meet with situations requiring urgent assistance where the trainees cannot perform anything other than carrying equipment, helping in transporting the patient and simply observing. At the same time, such cases provide the participants with opportunities to assess their own behaviour and reactions in a critical situation: whether they remain calm and operate quickly and steadily enough and are able

Kursuse käigus nukkude ja kursusekaaslaste peal tehtud toimingud saavad teise tähenduse, kui neid on vaja teha päris patsiendile

Operations performed on dolls and other participants during the course will have a diff erent meaning once these need to be performed on an actual patient

AR

GO

BA

CH

FE

LD

T

pealtvaatamise teha ei saa. Samas annavad need õppurile võimaluse hinnata oma käitumist ja reaktsioone kriisiolukorras: kas jäädakse rahuli-kuks ja tegutsetakse piisavalt kiiresti ja kindlalt ning suudetakse vajalikku, näiteks ravialgoritmi, meelde tuletada.

48

Me

dit

siin

/Me

dic

ine

Kaitse Kodu! 1/2014

to recall a necessary aspect, for example a treatment algorithm.

All in all, the experiences from the practi-cal training are certainly priceless, because what is seen and performed there cannot be compared with even the most stressful training situation at the training course, although necessary level of stress (i.e. excitement) is created during the training course as well.

Fu

rth

er

info

rmat

ion PRESUPPOSITIONS FOR APPLYING TO THE TRAINING

COURSE

NOTE! Appointed (or planned by the district) on the platoon para-medic position, in case of female candidate undertaking national defence obligation.

At least secondary education.

Passing the basic training of a soldier (basic military training of an active member of the Estonian Defence League (TSOB-Kkl), basic training of a soldier (SBK)), in case of members of Naiskodukaitse (Womens’ voluntary defence organisation) also the basic training of Naiskodukaitse (BVÕ).

Passing the basic training of junior non-commissioned offi cer (training of a junior non-commissioned offi cer (NAKkl) or basic training of junior non-commissioned offi cer (NABK)) is recom-mended.

Passing entrance tests:

- „Passed“ grade on general physical test (equals the general physical test conducted in the Defence Forces);

- Interview;

- Test of preliminary knowledge (on the topics of a 16-hour fi rst aid course).

Lis

ain

fo EELDUSED KURSUSELE

KANDIDEERIMISEKS

NB! Rühmaparameediku ametiko-hale määratud (või maleva poolt planeeritud), naissoost kandidaa-tide korral kaitseväekohustuse võtmine.

Vähemalt keskharidus.

Läbitud sõduri baaskursus (TSOBKkl, SBK), naiskodukaits-jatel lisaks ka Naiskodukaitse baasväljaõpe (BVÕ).

Soovitavalt eelnevalt läbitud nooremallohvitseri baaskursus (NAKkl või NABK).

Vastuvõtukatsete läbimine:

- üldfüüsiline test tulemusele „arvestatud“ (võrdub kaitse-väes läbiviidava üldfüüsilise testiga);

- vestlus;

- eelteadmiste test (16-tunnise esmaabikursuse teemade lõi-kes).

Enamik kiirabi väljakutseid kipuvadki olema nn rahulikud. Just siis saavad praktikandid kõige rohkem toiminguid sooritada

Most ambulance calls tend to be calm. This is when trainees can perform most of the operations

RIIN

U U

RB

AN

Tervikuna on praktikal kogetu kind-lasti hindamatu, sest seal nähtut ja tehtut ei saa ka kõige stressiroh-kema õppesituatsiooniga kursusel võrrelda, kuigi kursustel väikestviisi vajalikku stressi (loe: põnevust) ikka tekitatakse.

49

Aja

lug

u/H

isto

ry

Kaitse Kodu! 1/2014

TANEL RÜTMAN, majorKaitseliidu peastaabi avalike suhete osakond

Omaaegne riigimees William Tomingas väidab oma mälestus-tes, et Kaitseliidu seadustamisega

oli nii kiire seetõttu, et vältida Tallinnas Pagari tänavas asunud suure konjakilao sattumist demoraliseerunud Saksa sõja-väe kätte. Igal juhul sattus Kaitseliidu põranda alt välja toomine õigele aja-hetkele: kohe alanud Vabadussõjaks oli olemas mingigi sõjaväeline struktuur ja moodsas mõistes „värbamisväli“. Kait-seliidu üksustest sai hiljem alguse mitu väeosa, mis praegugi kaitseväe koos-seisu kuuluvad, näiteks Vahipataljon ja Kuperjanovi pataljoni.

Vabadussõja ajal

Vabadussõja ajal 1919. aasta jaanuaris tehti Kaitseliitu kuulumine kohus-tuslikuks kõigile 18–60-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased – sakslased, lätlased, venelased jt – pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks arvukuselt rahva-väe. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidul 125 000 liiget.

Sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõigi ülesannete täitmist, mis olid sõjaolukorras tagalas vajalikud, kaasa arvatud politsei, vanglaametnike ja

Kuidas Kaitseliit algas

1 Kaitseliidu algusdaatumiks peetav daatum on

kokkuleppeline nagu paljud teisedki tähtpäevad.

Nii peavad mitmed Kaitseliidu malevad oma

sünnipäevaks 1917. aasta sügist, kui kohtadel

asus tegutsema vabatahtlik Omakaitse.

Tänapäeva mõistes Kaitseliidule sarnase

organisatsiooni alguse võib tegelikult leida

1917. aasta kevadest. Sõjaeelse Kaitseliidu

ja tema alguse kohta vt lähemalt: Noormets,

Tiit 2012. Eessõna. In: Lään, Tanel (koost).

Ühine tahe: Pilguheit Kaitseliidu minevikku

1925—1940. Tallinn: Kaitseliit, lk 4—11, URL

http://www.kaitseliit.ee/fi les/kaitseliit/img/fi les/

yhine_tahe_web.pdf.

Kaitseliit legaliseeriti 1918. aasta 11. novembril1 äsja ametisse asunud ajutise valitsuse ühe esimese ja tähtsaima otsusega, et tagada eelkõige sisejulgeolek ja turvalisus.

piirivalve ülesanded. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud piki-silmi organisatsiooni laialisaatmist. Kaitseliitu küll laiali ei saadetud, ent tema tegevus soikus, säilides siin-seal vaid küti- ja spordiseltsides.

A

am us-ga as aoa-

dua-

olijat-us-a

s -

e d

Kaitseliidu esimene ülem kindal Ernst Põd-der võttis enesele vastutuse Kaitseliidu eest 11. novembril 1918

The fi rst Commander of the Estonian Defence League, Major General Ernst Põdder, assumed responsibility for the Estonian Defence Le-ague, November 11, 1918

50

Aja

lug

u/H

isto

ry

Kaitse Kodu! 1/2014

1 The date deemed as the starting date for the Estonian Defence

League is conventional like many other holidays. Various defence

league districts maintain their origins from the autumn of 1917,

which is when the Self-Defence Force started to operate in

places voluntarily. In modern-day context, a similar Defence

League organization can actually be found from the spring of

1917. For the pre-war Defence League and its origins, see also:

Noormets, Tiit 2012. Foreword: Lään, Tanel (prepared). Joint Will:

Glance to the past of the Estonian Defence League 1925—1940.

Tallinn: Estonian Defence League, pgs. 4—11, http://www.

kaitseliit.ee/fi les/kaitseliit/img/fi les/yhine_tahe_web.pdf.

How the Estonian Defence League Began

The Estonian Defence League was legalized on the 11th of November 1918.1 For the newly entered temporary government, there was an initial decision of the utmost importance to be made, which was to primarily ensure internal security and safety.

TANEL RÜTMAN, majorThe Estonian Defence League public relations department

Former statesman William Tomingas argues in his own memories, that legalizing the Estonian Defence League was quick in order

to avoid having the large cognac warehouse located on Pagari Street in Tallinn fall into the hands of the demoralized German Army. In any case the Estonian Defence League arrived on the scene at the right moment in time: there was some exist-ing military structure immediately to initiate the Estonian War of Independence and the modern day notion of the „recruitment fi eld“. From the Estonian Defence League unit, several military units were begun that currently belong to the staff

Petseri maleva patarei kaitseliitlased koos naiskodukaitsjatega einetamas 29.

mail 1939

The members of EDL Petseri district eating with the members of Naiskodu-

kaitse, May 29, 1939

Pärast 1. detsembri mässukatset

Olukord muutus pärast 1924. aasta 1. detsembri enamlaste mässukatset. Kaks nädalat pärast seda kehtestas kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner oma käskkirjaga Kaitseliidu aju-

51

Aja

lug

u/H

isto

ry

Kaitse Kodu! 1/2014

of the Estonian Defence Forces, such as the Guard Battalion and the Kuperjanov Battalion.

The Time during the Estonian War of

Independence

During the Estonian War of Independence in Janu-ary of 1919 the Estonian Defence Force drafted all male citizens from 18–60 years of age, who were not already mobilized. Even other groups living in Estonia, for example Germans, Latvians, Russians etc., were to serve the young republic. Th e lines of the Defence forces grew and fi nally exceeded the national army number-wise. As of February 1, 1920, the Estonian Defence Force had 125,000 members.

For members of the organization who compul-sively belonged to the Estonian Defence League,

this meant fulfi lling all assignments that were nec-essary in the supply line during the war, including police, prison offi cer and border guard assignments. Considering the above, it was no wonder that there was a long wait by many for the disbandment of the organization at the end of the Estonian War of Independence. Th e Estonian Defence League though did not disband but its activity became dormant, preserved here and there only in hunting and sporting associations.

After the Attempted December 1 Revolt

Th e situation changed after a December 1, 1924 attempted revolt by a Bolsheviks. Two weeks after this, Lieutenant General Johann Laidoner senior commander of the Defence Force established a temporary authorization of the Defence League

Kaitseliidu Võrumaa maleva raamatupidaja Endel 6. märtsil 1939 Võru kasarmutes

The bookkeeper Endel of EDL Võrumaa district in the Võru barracks, March 6, 1939

tise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Aastatel 1925–1926 oli valitsuse otsusega kehtes-tatud kõigile Eesti maksumaksjatele Kaitseliidu

maks, mis andis organisatsioonile võimsa rahasüsti ning aitas majanduslikult ja organisatoorselt jalgu alla saada – mõlemal aastal laekus Kaitseliidu eelar-vesse sellest maksust üle miljoni krooni (sõjaeelses väärtuses). Taas sai Kaitseliit samas suurusjärgus riigipoolset rahastust alles 1939. aastal.

52

Aja

lug

u/H

isto

ry

Kaitse Kodu! 1/2014

with his own directive. Th e new authorization was approved by the government on February 2, 1925, which supplemented and specifi ed the already established temporary authorization. Th e com-mand of the entire organization was concretely designated by the new authorization. From 1925–1926, the government established a defence league tax for all Estonian taxpayers with a decision that gave the organization a powerful injection of money and helped it to stand on its feet economi-cally and organizationally. During both years, the Defence League accrued over one million Estonian kroon into its budget (pre-war value). In 1939, the Defence League again received the same order of fi nancing magnitude from the nation.

New life came to the Defence League, regardless of the attempt by some leftwing politicians who began to plant suspicions of the feasibility of the Defence League. By 1940, the Defence League established a truly Estonian mass organization that off ered activities for the entire family.

In addition to military practices, the Defence League was also engaged in very careful propa-ganda work in the truest sense of the word. At the end of the 1920’s and start of the 1930’s, there was the Defence League’s magazine Kaitse Kodu! [Defend the Home!] (yet created prior to the silent era of Päts and the creation of the propaganda offi ce), an Estonian general interest magazine with

Kaitseliidu uus hingamine oli alanud, hoolimata sellest, et mõned vasakpoolsed poliitikud püüd-sid alguses Kaitseliidu otstarbekust kahtluse alla seada. 1940. aastaks oli Kaitseliidust kujunenud tõeline üle-eestiline massiorganisatsioon, mis pakkus tegevust kogu perele.

Lisaks sõjalisele väljaõppele tegeles Kaitseliit ka väga hoolsalt propagandatööga selle sõna heas mõttes. Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! oli 1920ndate lõpul ja 1930ndate alguses (veel enne Pätsi vaikivat ajastut ja propagandatalituse loomist) Eesti suurima tiraažiga üldhuviajakiri, millele tegid kaastööd toonased Eesti parimad aja-

kirjanikud. Kaitseliidu ja tema ajakirja kaudu toodi eestlasteni suusatamine, laskmine, matkamine, purilennundus jne.

Viimased sõjaeelsed aastad

Pärast 1934. aasta riigipööret töötas Kaitseliit tõhusalt propagandamasina teenistuses, propa-geerides nimede eestistamist ja kodukaunista-misliikumist. Ka võidupüha riiklik tähistamine sai alguse Kaitseliidust.

Seega polnud ime, et 1940. aasta juunis Eesti okupeerinud punavõim pidas oma esimeseks ülesandeks Kaitseliidult relvade ärakorjamist ja organisatsiooni likvideerimist. Kaitseliidu juhti-vad ohvitserid olid esimesed punaterrori ohvrid. Kaitseliitu kuulumist peeti üheks raskeimaks süüdistuseks ja vaid sellest faktist eluloos piisas

Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad Karksis Polli mõisas 4. augustil 1934

Members of the Defence League and Naiskodu-kaitse at the Polli manor in Karksi, August 4, 1934

53

Aja

lug

u/H

isto

ry

Kaitse Kodu! 1/2014

the longest printing run, for which the Estonian best journalists of that time worked in coopera-tion. Th rough the Estonian Defence League and its magazine, Estonians received skiing, shooting, hiking, gliding etc.

The Last Pre-War Years

After the coup d’état of 1934, the Estonian Defence League worked as an effi cient propaganda machine for services, propagating estonianization of names and home beautifi cation movements. Th e Estonian Defence League also started the national celebra-tion of Victory Day.

It was no wonder that the red army, occupying Estonia in June of 1940, had an initial assign-ment to confiscate the weapons of the Estonian Defence League and to liquidate the organiza-tion. The first victims of the red terror were the commanding officers of the Estonian Defence League. One of the worst accusations was belong-ing to the Estonian Defence League and just the fact of this on a CV sufficed for the repression of a person. The Soviet fear of the Estonian Defence League was justified: the larger part of the armed resistance struggle in 1941 and after 1944 was born by former Estonian Defence League members.

inimese represseerimiseks. Nõu-kogulaste hirm Kaitseliidu ees oli põhjendatud: suurem osa relvas-tatud vastupanuvõitlust oli 1941. aastal ja pärast 1944. aastat endiste kaitseliitlaste õlul.

Kaitseliitlased õppuse ajal metsas, 1920. aastad

During De-fence League training in a forest, 1920s

8. jalaväepolgu sõdurid Vabadus-sõja ajal 1919. aasta suve lõpul. Tagareas paremalt teine lipnik Aleksander Tõrva, kes oli 1918. aastal Saare valla Kaitseliidu ülem ja seejärel Mustvee komandant

A soldier of the 8th Infantry Regiment during the Estonian War of Independence at the end of summer in 1919. In the rear line, second from the right, Ensign Aleksander Tõrva, who was the commander of Saare parish unit of EDL in 1918 and then comman-dant of Mustvee town

54

Ae

g m

ah

a/T

ime

-ou

t

Kaitse Kodu! 1/2014

Rahvatants kannab rahvustunnet

Lõbus, hoogne, uljas, töine, vahel ka lärmakas ja keeruline —

selliste sõnadega võib kirjeldada kõiki proove. Rääkimata sellest,

et rahvatants aitab värvata Naiskodukaitsesse uusi liikmeid.

TAIVE SAARNaiskodukaitse Järva ringkond

Tõsi ta on, et ilma rahvustundeta Naiskodu-kaitsega liituma ei kiputa. On ju see ühele rahvale omane ühtekuuluvustunne oluline

saatja iga naiskodukaitsja tegevuses. Nii ka Järva ringkonnas. On natuke rohkemgi, sest aasta tagasi otsustati ühisel nõul ja jõul luua Naiskodukaitse Järva ringkonna naisrahvatantsurühm.

Laigulised seelikud püüavad pilke

Koeru jaoskonna naiskodukaitsja Kerli Sirila oli lasterühmade juhendamisega kokku puutunud, nii lubas tema võtta enda kanda juhendaja rolli, teiseks juhendajaks Paide gümnaasiumi huvijuht Helen Trugi. Esimesse proovi 2012. aasta septemb-ris tulid 15 naiskodukaitsjat ja üks naispolitseinik. Juba oli ka teada, et esimene esinemine ootab Kait-seliidu Järva maleva aastapäevapeol. Ilma vaidluse ja vastupanuta oldi ühehäälselt nõus tantsurühma ühe algataja, Koeru naiskodukaitsja Krisika Ilm-järve ettepanekuga panna rühma nimeks Kõver Küünarnukk.

Tantsude sekka sai korda aetud ka mitmed teised organisatsiooniga seotud küsimused. Muu hulgas esitatud ka liikmeks astumise avaldused juhendaja

TAIVE SAARJärva district of Naiskodukaitse

It is true that there is no tendency to join the women’s voluntary defence organisation with-out feeling patriotic. Th e sense of togetherness

that is so characteristic for a nation is an impor-tant comrade in the activity of every member from women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse. Th at stands for Järva district just

Folk Dance Carries the National FeelingFun, dashing, daring, busy, occasionally even loud and complicated — these are the words that apply for every rehearsal. Not to mention, folk dance helps to recruit new members to Naiskodukaitse (Women’s voluntary defence organisation).

as well, if not even a bit more, since a year ago it was decided to create Järva district’s female folk dance group.

Camoufl age-pattern Dresses Caught the

Eye

Koeru department’s member of Naiskodukaitse, Kerli Sirila has an experience with conducting the children groups, therefore she took the role of instructing with second instructor, Paide gym-nasium’s leisure time teacher Helen Trugi. In Sep-tember 2012 met 15 members of Naiskodukaitse and one female police offi cer for the fi rst rehearsal and the fi rst performance was already on the line – the anniversary celebration of Estonian Defence League’s Järva district. One of the idea starters of the dance group, Krisika Ilmjärve from Koeru gave group the name Kõver Küünarnukk [Crooked

RA

ID S

AA

R

55

Ae

g m

ah

a/T

ime

-ou

t

Kaitse Kodu! 1/2014

Elbow] and it was accepted instantly without any further negotiation.

Added to the dancing, many other problems related to the organisation got taken care of. Among others, applications were submitted to recruit the instructor Helen and the female police offi cer from the dance group. Both of them are now members of Naiskodukaitse.

Seamstress Pille Raudsepp from the dance group provided the ladies with camoufl age-patterned skirts initially meant for rehearsals, but they turned out to be quite fi t to wear during perform-ing and attracted a lot of attention. When the skirts were done, Pille soon received a new task – she started sewing linen dresses. Th e traditional folk dance shoes and part of the tailoring was paid by the ladies themselves, but Cultural Endowment of Estonia also showed support in organising the

folk costumes with the material by approving the application for the grant.

... and Shared the Sandwich

One of the most memorable performances was on 2nd of February during Viljandi’s winter dance. Since it was the anniversary of Tartu Peace Treaty, the day was started by the statue of Johan Laidoner (one of the most important commanders-in-chief of Esto-nian Army) with memorial moment. After dancing, the group got a glance of beautiful Estonia in winter from the tower of Viljandi Jaani Church.

A certain plan was to participate a song- and dance festival of Järva Country. At the rehearsals, the Kõver Küünarnukk was spotted for the ingenu-ity and talent of planning ahead – they knew the rehearsals will last for hours with occasional

Helenile ja tantsurühma naispolitseinikule. Mõle-mad kuuluvad nüüd Naiskodukaitse ridadesse.

Tantsurühma kuuluv õmb-leja Pille Raudsepp valmistas tantsijatele laigulisest riidest seelikud. Esialgu prooviriieteks mõeldud rõivad said nii uhked, et naised kasutasid neid tihti ka esinemisriieteks ja pälvisid sellega esinemispaikades palju tähelepanu.

Laigulised seelikud valmis, sai Pille peagi uue üles-ande – hakkas õmblema linaseid kleite. Pastlad ja osa õmblustööd maksid naised ise kinni. Materjali osas tuli appi ka Eesti Kultuurkapital, kes kiitis

taotlusprojekti heaks ja toetas rühma rahvarõi-vaste hankimist.

… ja ulatasid võileiva

Üks meeldejäävamaid ülesastumisi oli 2. veebruaril Viljandi talvisel tantsupeol. Et tegemist oli Tartu rahu aastapäevaga, alustasime päeva Johan Laido-neri monumendi juures mälestushetkega. Pärast tantsimist roniti koos Viljandi Jaani kiriku torni ja heideti pilk talviselt kaunile Eestimaale.

Kindel siht oli osaleda Järvamaa laulu- ja tant-supeol. Proovide ajal paistis Kõver Küünarnukk silma leidlikkuse ja planeerimisvõime poolest. Kui on teada, et proov kestab tunde ja vahepeal on

Proovide ajal

paistis Kõver

Küünarnukk

silma leidlikkuse ja

planeerimisvõime

poolest.

AN

TS

LE

PP

OJA

56

Ae

g m

ah

a/T

ime

-ou

t

Kaitse Kodu! 1/2014

breaks, so the ladies brought food, water bottles, cots, and set up a camp near the rehearsal site. Many members from other groups stepped by to praise the remarkable organisation skills. Th e ladies once again knew the perfect answer: „Join Naiskodu-kaitse to improve your senses for fi nding solutions,“ they explained and passed the curious a sandwich.

Since the dance group gathers women from all over the Järva Country, Kõver Küünarnukk was honoured to march, and ladies with plenty of parade experi-ence set their feet by the drum beats and proudly stepped through the town of Türi in a straight line.

Folk Dance and Patriotism

For some it was the fi rst time to participate in a dance festival. Th e excitement was sincerely admitted and the national feeling built stronger and stronger. Th e sense of togetherness also grew, knowing you are co-operating with your sisters from the organisation and are active on the train-ing as well as on the dance festival.

Last autumn a new wave of rehearsals started in Paide. Few ladies quit, but four came in as replace-ment. Th ere is no room for routine, either, with a party of energetic and playful women. For this year’s anniversary of Estonian Defences League it was decided to off er something new – a group including men. Instructor Kerli agreed: „We will study some folk dances for mixed groups. Let’s see if we can sweep in the men.“ Turned out, they could. Despite the short notice, the fi rst mixed groups rehearsal hosted fi ve members of the Defence League and three of them promised to participate in the next gathering as well.

When the thought of forming our own folk dance group was said out a year ago, it made a few smirk and doubt the success, but seeing the outcome and the special something in the way the ladies dance now, 12 months later, you can only hear the recognition, sparing the admirers and the interested. Folk dance is an activity that keeps the national feeling fresh and growing at all times.

ootepausid, tegid naised kaasa süüa, võtsid manu välivoodid ja veepudelid ning lõid prooviplatsi äärde üles laagri.

Mitmed teiste rühmade liikmed käisid head korraldust kiitmas. Naised teadsid taas lahendust. „Liitu Naiskodukaitsega, siis areneb ka lahenduste leidmise taju,“ selgitasid nad ja ulatasid uudistajale võileiva.

Et tantsurühmas käivad koos naised üle Järvamaa, oli Kõve-ral Küünarnukil au marssisda tantsupeoparaadi eesotsas ja rikkaliku paraadiko-gemusega naised sättisid iseenesest trummilöökide

järgi jala õigeks ning astusid vapralt ühte jalga sirges rivis läbi Türi linna.

Rahvatants ja rahvustunne

Mitmele naisele oli see esimene tant-supeol osalemine. Tunnistati siiralt, et elevus on hinges ja artikli alguses mainitud rahvustunne sai aina hoogu juurde. Kasvas kuuluvustunne, tead-mine, et teed naiskodukaitsjana tihedalt oma organisatsiooniõde-dega koostööd ja oled ühtviisi tegus nii õppusel kui ka tantsupoel.

Läinud sügisel alustati uue hooga proovidega Paides. Paar naist loobus, kuid neli uut tuli asemele. Et koos käib seltskond tõeliselt energilisi ja lustakaid naisi, ei saa

tekkida ka rutiini. Otsustati, et tänavusel Kaitse-liidu aastapäeval tuleb pakkuda taas midagi uut – tuleb kutsuda rühmaga liituma mehed. „Teeme paar segarahvatantsurühmale mõeldud tantsu selgeks. Vaatame, kas suudame nakatada ka mehi,“ oli juhendaja Kerli ettepanekuga nõus. Selgus, et suudavad. Napile mõtlemisajale vaatamata tuli juba esimesse ühisproovi viis kaitseliitlast ja kolm kinnitasid, et liituvad kindlasti järgmisel korral.

Jah, kui aasta tagasi välja öeldud mõte, et teeme oma rahvatantsurühma, pani nii mõnegi muigama ja kahtlema, siis 12 kuud hiljem, nähes tulemusi ja sära naiste esinemistel, kõlavad vaid tunnustavad sõnad ning imetlejaid ja huvilisi jagub. Rahvatants on tegevus, mis hoiab püsivalt värske ka rahvus-tunde.

Teeme paar

segarah-

vatantsu-

rühmale mõeldud

tantsu selgeks.

Vaatame, kas suu-

dame nakatada ka

mehi.

AN

TS

LE

PP

OJA

57

Va

ba

ta

he

/Fre

e w

ill

Kaitse Kodu! 1/2014

Naiskodukaitsjad ja kodutütred jagasid missioonisõduritele jõulusoojust

Naiskodukaitsjad andsid 11. detsembril kaitse-väe esindajatele üle 200 omakootud sõrmiku- ja sokipaari ning 200 purki sõdurimoosi, mis

on jõulukingituseks välismissioonidel teenivatele Eesti kaitseväelastele. Kodutütred valmistasid kin-gituseks paarsada jõulukaarti. Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane ütles, et kui tavaliselt saade-takse välismissioonidel teenivatele kaitseväelastele üks alusetäis kingitusi kuus, siis jõulukuul on neid vähemalt kolm. „Meie meestele on see suureks moti-vatsiooniks, kui saadetakse väljastpoolt perekonda kingitusi, mis on tehtud nendele mõeldes ja süda-mega,“ sõnas Siplane.

Naiskodukaitse neljanda kudumisprojekti raames valmis sel aastal üle 200 paari kudumeid. Kudujaid oli umbes 100 igast Eesti nurgast, enamik neist Naiskodukaitse vabatahtlikud liikmed. Sõdurimoosi valmistasid juba teist aastat Lääne ringkonna nais-kodukaitsjad, kes keetsid suures välikatlas maitsvat õunakeedist, mis pandi purki ja varustati isetehtud siltidega.

„Heategemise soovist valminud rahvusmustrites kin-gitused on täis ürgset väge ja tuletavad missioonil oli-jatele meelde, et kaugel kodumaal mõeldakse nende peale,“ ütles Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

EESTI MISSIOONISÕDUR TÄNAB

Jõulupühade eel saabus Afganistani Camp Bastioni sõjaväebaasi saadetis, mis on pealtnäha justkui üks paljudest. See saadetis sisaldas käsitsi kootud villa-seid sokke ja kindaid, sõdurimoosi ning kodutütarde kujundatud jõulukaarte. Iga sokipaar on üks palju-dest. Iga kindapaar on samuti üks paljudest, mida Eesti emad, naised ja tüdrukud on oma nobedate näppudega kudunud. Ka jõulukaardid edastavad soo-ve ja pühadetervitusi, mis on ühed paljudest. Nõnda-samuti saab öelda ka sõdurite kohta. Iga Eesti sõdur on üks paljudest...

Nagu inimkond on aastasadade jooksul selgeks saa-nud, koosneb tugev, järeleandmatu kett paljudest ük-sikutest tugevatest lülidest. Selline kett on kindlasti ka C-Coy (Charly kompanii). Need on „jääkarud“, kelle kohta saab Afganistani missiooni kontekstis öelda, kui kasutada logistikute sõnavara, „esimesena sisse ja viimasena välja“. Karmid mehed. Teisiti ei olekski võimalik. Samas teab igaüks, et väljend „mehed ei nuta“ on nõrkade lipukiri, sest üksnes tugev mees ei häbene välja näidata, et tal on süda, hing ja emot-sioonid.

Kallid naised ja tüdrukud, naiskodukaitsjad ja kodu-tütred! Teie kootud kindad ja sokid, teie purkidesse pandud ja kaunite siltidega sõdurimoosid ning liigu-tavalt südamlikud jõulukaardid tegid meid hetkeks heas mõttes nõrkadeks. Hinge tuli soojus ja südames-se siiras rõõm. Need olid jõulud. Aitäh teile! Jätkugu teil tahtmist ja armastust rõõmustada meiesuguseid tänulikke inimesi, kes ei oska Eestit ilma teieta enam ette kujutada! Paraadil näeme!

Armastuse ja lugupidamisega

Eesti kontingendi ja jalaväekompanii

ESTCOY-17 nimel

major HANNES VÕRNO

58

Va

ba

ta

he

/Fre

e w

ill

Kaitse Kodu! 1/2014

Naiskodukaitse and Kodutütred Shared Christmas Warmth with Mission Soldiers

On the 11th of December, members of the Women’s voluntary defence organisation Naiskodukaitse gave 200 pairs of hand-knitted mittens and socks

and 200 jars of soldier’s jam over to the representatives of the Defence Forces intended to be Christmas gifts for the Estonian servicemen serving in foreign missions. Members of Estonian Defence League girls’ organisation Kodutütred made a few hundred Christmas cards to go with the presents. Andres Siplane, Head of the Military Support Centre of the Defence Forces, said that usually one pallet full of presents are sent to the servicemen serving in foreign missions per month, but in December there were at least three. „Th is is a great motivation for our men when someone other than their own families send them heartfelt presents made while thinking of them,“ said Siplane.

Th is year, over 200 pairs of knitted items were made throughout the fourth knitting project of . Th ere were approximately a hundred persons knitting all across Esto-nia, most of who were volunteer members of . For the second year in row, soldier’s jam was made by the members of Lääne district of Naiskodukaitse who cooked delicious apple jam in a huge fi eld pot, then preserved the jam and decorated it with hand-made labels.

„Th e presents with national patterns on them and made from heartfelt goodwill are fi lled with pristine power and remind those on the mission that far away in their home-land someone is thinking about them,“ said Airi Tooming, Chairwoman of .

ESTONIAN MISSION SOLDIER

EXPRESSES GRATITUDE

Just before Christmas a package that seemed like one of dozens was received in the Camp Bastion military base in Afghanistan. This package in-cluded hand-knitted woollen socks and mittens, soldier’s jam made by members of Women’s vol-untary defence organisation Naiskodukaitse and Christmas cards designed by members of Estonian Defence League girls’ organisation Kodutütred. Every pair of socks is one of dozens. Every pair of mittens is also one of dozens that were knitted by the nimble fi ngers of Estonian mothers, women and girls. Even the Christmas cards send wishes and holiday greetings that are one of dozens. The same could be said about soldiers. Every Estonian soldier is one of dozens.

Mankind has learned over hundreds of years that a strong, unyielding chain is formed of dozens of strong individual links. C-Coy (Charlie Company) is certainly that kind of chain. It is formed of so-called polar bears that may be referred to in the Afghanistan mission context as „fi rst in — last out“ if we use logistics lingo. These are tough men. It would not be possible otherwise. Still, everyone knows that the phrase „real men don’t cry“ is the slogan of weak people, since only a strong man is not ashamed to show he has a heart, soul and emotions.

Dear women and girls, members of and Kodutü-tred! The mittens and socks you knitted, soldier’s jams you preserved and decorated with beauti-ful labels and the heart-warming Christmas cards made us weak for a moment, but weak in a good sense. Our souls were fi lled with warmth and our hearts with pure joy. This was Christmas. Thank you! May you always have the will and cordiality to delight grateful people like us who cannot even imagine Estonia without you anymore. We will see you at the parade.

With love and heartfelt regards,

In the name of the Estonian contingent and

infantry company ESTCOY-17

Major HANNES VÕRNO

w

KA

ITS

EV

ÄG

I / E

ST

ON

IAN

DE

FE

NC

E F

OR

CE

S

vaata http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu

*************Veebist leiad ka juba ilmunud ajakirjade arhiivi,

kõiki numbreid saab pdf-failina tasuta alla laadida

Telli KK! postkasti!Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 €

Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu

Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee või postkontoris

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas