Väikelaeva ehitusja hooldus

Väikelaeva mõiste

Meresõiduohutuse seadus: Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja

muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks või sportimiseks või kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks või esitletakse müügi eesmärgil, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise). Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistlusjaht ja muu selline), primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ning erikonstruktsiooniga veesõidukit.

Väikelaevu klassifitseeritakse:

Sõidupiirkonna järgi (ookeanialus, avamerealus, rannikumere alus, kaitstud mere alus, sisevete alus, turismialus, lõbusõidualus, harrastuskalapüügialus, spordialus)

Liikluspõhimõtete järgi (sõudealus, mootoralus, purjealus, mootor-purjealus)

Kere (kaarte) kuju järgi (tekita, tekiga, osalise tekiga, ühe kerega, mitme kerega, ümarkaarelised, teravakaarelised, glisseerivkerega, veeväljasurve kerega)

Kere materjali järgi (puit, plastik, komposiitmaterjal, metall)

Sõidupiirkonnad:

Rannanavigatsioon – rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaldast

Lähinavigatsioon – Läänemerel ja sellega piirnevatel vetel

Kaugnavigatsioon – piiranguteta väljaspool nimetatud piirkondi

Kere kuju

Laeva lõiked, mõõdud

Veeliini ehk alustasand

PikitasandKeskkaare ehk miidlitasand

PIKITASAND

VEELIINI TASAND

KESKKAARE TASAND

Peamised mõõdud

Pikkus (Lh) Laius (Bh) Pardakõrgus (F) Süvis (T) Veeliini pikkus (Lwl) Veeliini laius (Bwl) Veeväljasurve (V)

Veeväljasurve

Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites(m3)

Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides.

Nii V kui Δ suurus oleneb laeva süvisest.

Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve Δ0.

Suurim on veeväljasurve täislastis ΔTL.

Magedas vees on kaaluline ja mahuline veeväljasurve arvuliselt võrdsed.

Soolases vees:

Vρ - Merevee tihedus

Teoreetiline joonis

Väikelaeva kirjeldus ja terminid Kere Veepealne- ja veealune kere Veeliin Vöör Ahter Kesklaev Pardad Põhi Kiil Peegel Tekk Kokpit Pealisehitus Luuk Kajut Kambüüs Koi Illuminaator

Pilss Piigard Uim Reeling Roolipinn Kingston Sisemootor Välismootor Diiselmootor Bensiinimootor Paiskmootor Käitur Protektor Taglas Mast Saaling Teng

Väikelaeva ehitusSõrestik:Sõrestik: Emapuu ehk kiil Täävid Peegel Kaared Veegrid Stringerid Floorid Kniid Vaheseinad

• Pillersid• Piimid • Komings• Vaheparras• Santekk

VäliskateVäliskate

RautisedRautised

1 - ahterpeegel 2 - kokpit3 - raadioantenn4 - radari antenn5 - sõidusild6 - kambüüs (laeva köök) 7 - reeling

8 - vöörpiik (panipaik ankruotsa või ankruketi jaoks)9 - ankrupeli10 - kimm 11 - vöörisektsioon12 - magamisasemed13 - WC14 -mootor

15 - vendrid16 - sõuvõlli tihend (deidvudi tihend)17- ääretekk18 - pardad19 - sõuvõlli kronstein20 - rool21 - varurumpel roolile

(varuroolipinn)22 – trimmplaadid (trimmi

reguleerivad horisontaalsed roolid)

23 - sõukruvi jalg (sõukruvi konsool, vindisammas)

Parda ülaääre tarindus

Parda ja põhja tarindus ribiplangutuse puhul

1. Elektriline, hüdrauliline võimehhaaniline rooliülekanne.2. Kiiruse reguleerimise süsteem3. Mootori käsitsijuhtimise seade4. Elektriakumulaatorid5. Akusektsiooni ventilatsioon6. Mootori ventilatsioon7. Õhufilter8. Kütusetorustik9. Kütusepaak10. Pilsipump11. Pardatagune klapp12. Gaasipliit ja gaasisüsteem13. Kontrollmõõteriistade paneel

Seadmed ja süsteemid

SEADMED:

Rooliseade Ankruseade Reelinguseade Kinnitusseade Pukseerimisseade

SÜSTEEMID:

Kütusesüsteem Ventilatsioonisüsteem Elektrisüsteem Tarbesüsteem Heitgaasisüsteem Fekaalvetesüsteem

Juhtimis- ja kontroll- seadmed1. Radariekraan2. Logi3. Kajaloodi näitaja4. GPS5. ULL raadiotelefon6. Mootori kontrollnäiturid7. Mootori pöörete näitaja8. Rooli asendi näitaja9. Kompass10. Elektronkaart11. Elektri kontrollnäiturid12. Vööripõtkuri juhtkang13. Mootor(ite) pöörete regulaator(id)14. Trimmlaudade juhtkangid15. Sõukruvi(de) konsooli(de) kalde regulaator

Väikelaevade merevarustus

Navigeerimisvarustus Päästevarustus Tuleohutusvarustus Avariivarustus Esmaabivarustus Sõudevarustus

Tähtsamad mereomadused Ujuvus:D= γ VVaruujuvusMinimaalne vabaparras

PüstuvusKreenDifferentMetatsenterLoojangunurk

KäikuvusVeeväljasurve- ja glisseerivkereKujutakistusHõõrdetakistusLainetakistusÕhutakistusGlisseerimine (v= 34,6 √ D km/h)

• Juhitavus KursilpüsivusPööratavusPöörderingi diameeter

• Uppumatus

• Tugevus

• Meretaluvus

Ujuvus - laeva võime seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti.

Püstuvus ehk stabiilsus - laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga .

Püstuvus Sõltuvalt raskus- ja

ujuvuskeskme omavahelisest asendist võib laev püstuvuse seisukohalt olla stabiilne, indiferentne (ükskõikne), labiilne e. ebapüsiv.

Käikuvus - laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul, millega ületatakse tekkiv takistus. Jõuallikaks on sõuajam.

Ületada tuleb: hõõrdetakistust – tekib laevakere hõõrdumisest vees; kujutakistust – tuleneb keeristest ahtri taga; lainetakistust – tuleneb laeva liikumisel tekkivatest lainetest; õhutakistust – oleneb laeva veepealse osa purjepinnast, tuule

suunast ja tugevusest

Juhitavus saavutatakse aktiivsete ja passiivsete juhtimisvahenditega.

Rool – passiivne juhtimisvahend, mis ei võimalda manööverdada vee suhtes paigal oleva seisatud sõuajamiga laevaga.

Põtkurseade – aktiivne juhtimisvahend, mis tekitab iseseisvalt põiksurvet autonoomse sõuajami abil.

Hübriidjuhtimisseadmed – need lubavad suunata sõuajami tõmmet, tekitades sellega pöörava jõu. Teatud juhtudel võimaldavad laeval liikuda külgsuunas.

Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseinte, mis takistavad vee tungimist vigastatud sektsioonist teistesse laeva ruumidesse, olemasoluga

Uppumatuse tagamiseks peab laeval olema nõutav ujuvusvaru - osa pardast veest väljas. Seda pardaosa nimetatakse vabapardaks. Vabaparda kõrgust reguleerivad rahvusvahelised eeskirjad.

Laevade mõõdistamisel ja võrdlemisel kasutatakse registertonnaaži mõistet.

1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3

D. Moorsomi süsteemi kohaselt eristatakse:Kogumahutavust (brutotonnaaž), mis on kõigi laeva ruumide

maht, kust arvatakse maha: juhtimisruumid (roolikamber, roolimasina ruum, kapteni kajut jm), abimasinate ruumid, ruumid, mida ei saa sulgeda veetihedalt, kambüüs.

Puhasmahutavus (netotonnaaž) – lasti ja reisijate veoks kasutatavate ruumide maht. See saadi arvates kogumahutavusest maha: meeskonnaruumid, kaardikambri ja raadioruumid, laevavarude laoruumid, ballasti mahutamise ruumid (ballastitsisternid) ja piigid, masinaruumi maht.

Reisijatemahutavus Laeva dokumentides on nimetatud

maksimaalne lubatud inimeste arv väikelaevas.

Laevale sõiduloa väljastav ametkond kinnitab laevale plaadi, mis kinnitab seda arvu.

Sõidukaugus näitab miilides vahemaad, mille laev saab läbida kütuse täisvaruga.

Kütusekulu näitab kütuse hulka, mida laev vajab ühe meremiili läbimiseks täiskäigul.

KIIRUS

Tehniline kiirus – kiirus, mida võimaldab arendada laeva liikurseade maksimaalse võimsuse juures.

Ekspluatatsiooniline kiirus – keskmine kiirus, mis on reaalne arvestades reisi jooksul tekkivaid takistusi, ilmastikust tulenevaid kiiruse langusi ja kiirusepiiranguid.

Ökonoomne kiirus – kiirus, mille juures kulutatakse ühe miili läbimiseks minimaalne võimalik kütuse hulk.

Laeva kiirust mõõdetakse sõlmedes

1 sõlm = 1 meremiil/tunnis

1 sõlm = 1852 meetrit/tunnis

1 sõlm = 0,514 meetrit/sekundis

Kiirust mõõdetakse riista või seadmega, mida nimetatakse logiks.

Väikelaeva jõuseadmedJõuseadmete klassifitseerimine:

Töötsükli järgi: neljataktilised - töötsükkel toimub kolvi nelja käiguga (väntvõlli 2 pööret); kahetaktilised - töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde jooksul ning kolb liigub selle jooksul üles ja alla.

Kütuse järgi: gaasimootorid, vedelkütusega mootorid, gaasi-vedelkütusega mootorid – töötavad üheaegselt gaasil ja vedelkütusel.

Küttesegu valmistamise viisi järgi: küttesegu välise moodustamisega mootorid (karburaator- ja gaasimootorid) ja küttesegu seesmise moodustamisega mootorid.

Silindrite täitmise viisi järgi: ülelaadimiseta mootorid – silinder täidetakse kütteseguga või õhuga kolvi liikumisel ülevalt alla hõrenduse mõjul; ülelaadimisega mootorid – värske õhk või küttesegu surutakse silindrisse õhupumba abil, kus pumbaks võib olla kolbpump, tsentrifugaalpump, mille tulemusena saame suurema õhuga täiteastme ja suurema võimsuse. Kõik 2-taktilised mootorid on ülelaadimisega.

Kompressiooni astme järgi: kõrge kompressiooniastmega mootorid; madala kompressiooni-astmega mootorid.

Konstruktsiooni järgi: silindrite arv, silindrite asetuse järgi, reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid, parema ja vasaku pööramissuunaga mootorid.

Käigu kiiruse järgi: aeglased mootorid – kuni 350 r/min; keskmised mootorid – 350-750 r/min; kiired mootorid – 750-4500 r/min. Kolvi liikumisega: aeglased kuni 6,5 m/s ; keskmised ja kiired üle 6,5 m/s. Kolvi liikumise kiirus c= s × r / 30 (s – kolvikäik, r – pöörete arv)

Statsionaarne või päramootorStatsionaarne – mootor, mis omab toetusjalgu ja toetub

amortiseerivate puksidega mootori vundamendile.Päramootor – rippmootor, mis kinnitatakse kinnituspoltidega

ahtripeeglis olevasse väljalõikesse. Bensiini- või diiselmootorSisepõlemismootorid, milleks nim. soojusjõumasinat, kus kütuse

põlemisel saadud soojus muundatakse mehaaniliseks energiaks.

Bensiinimootor – kergel vedelkütusel ehk bensiinil töötav kolbmootor. Selliste mootorite küttesegu moodustub bensiiniaurust ja õhust mootoriväliselt eri seadises, mida nimetatakse karburaatoriks. Siit tuleb nimetus karburaatormootor.

Diiselmootor – raskel vedelkütusel töötav karburaatorita sisepõlemismootor. Diiselmootorid võivad olla küttesegu surve- või sundsüütega, kompressoriga või kompressorita, 2- või 4-taktilised, ühe või mitme silindriga, püst-, rõht- või kaldsilindritega, paiksed või kohamuutlikud.

Võimsuse ülekandmine käiturmehhanismileVõimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu. Võlliliin koosneb: kruvivõll (koos

laevakruviga), deidvudseade ja kruvivõlli laagrid. Võlliliini kaudu antakse mootori pöördemoment edasi laevakruvile, samal ajal toimub kruvi surve võlliliini kaudu laevakerele.

Deidvudseade välistab vee sattumist läbi võlliava laevakeresse.

Olenevalt mootori paiknemisest eristatakse kaldset (kasutatakse mootori paiknemisel laeva vööris või keskosas), nurkset või V-kujulist (on kasutusel siis, kui mootor on ahtris, vajalik veel vahevõll ja vastav reduktor) ja püstset (kasutatakse kõigis päramootorites nurksed võllisambad) võlliliini.

Kuna võlliliin töötab rasketes tingimustes (sellele mõjuvad üheaegselt vääne, surve ja paine), tuleb regulaarselt kontrollida kruvivõlli samatelgsust (tsentreeringut) reversiivreduktori või lahutusmuhvi teljega. Tsentreeringu häire halvendab võlliliinitööd ja mõjutab kogu laeva tehnilist seisukorda. Samas mõjuvad ka mittebalansis kruvi ja vigastatud kruvilabad.

Reversreduktor

… on masina või muu seadme pöörlemissuuna muutmise seade.Selleks, et mootori väntvõlli pöörlemist edastada laevakruvile, tuleb nad omavahel ühendada.

Väikese võimsusega mootoritel kasutatakse tavaliselt umbmuhve s.t et kruvi seiskub mootori seisates (halb manööverdada). Selleks, et eraldada laevakruvi töötavast mootorist kasutatakse lahutatavat sidur jt (väikestel paadimootoritel).

Reversreduktorid võimaldavad muuta nii kruvivõlli pöörlemissuunda kui ka pöörlemissagedust.

Juhtimissüsteemid ja elektriseadmestik RooliseadeRooliseade – ülesandeks juhtida liikuvat laeva.Koosneb: rool, roolimasin, rooliülekanne, roolimasina juhtimisajam, aksiomeeter (roolinurga näidik diametraal-tasapinna suhtes) – optimaalne nurk 35°, rumpel, juhtimispult.Rool koosneb roolilehest ja ballerist (püstvarras, mille alumise otsa

külge kinnitatakse roolileht).Rooliseadet tuleb korrapäraselt üle vaadata ning kõiki üksikosi

kontrollida. Erilist tähelepanu väärib rooliseade pärast seda, kui laev on puutunud põhja ning kui rool on saanud lööke veealustelt takistustelt.

ElektriseadeElektriseade – seade, mille sisend- või väljundsuurus peab olema elektriline suurus. Tähtsamad elektrimasinad on generaatorid ja trafod.

Tähtsuse järgi jagatakse elektriseadmed: vastutusrikkad – tagavad laeva käigu (navigatsioonituled, tekimehhanismid, avariituled jne.), mittevastutavad – majapidamisseadmed.

Talituse järgi jagatakse elektriseadmed: kestevrežiimil töötavad – töötavad pidevalt nimikoormusel; lühiajalisel režiimil töötavad – tööaja vahel pausid; vaheajalisel režiimil töötavad – lühike paus.

Kui starter või generaator juhtumisi märjaks saavad, on soovitav nad täiesti lahti võtta, kuivatada suuremast veest ja päikese või soojapuhuri juurde kuivama panna.

PÄRAMOOTOR Päramootori eelis võrreldes paikse

mootoriga on tema lihtne paigaldus ja väike erikaal. Lisaks sellele ei vähenda päramootor üldse paadi kasulikku mahutavust.

Laevale ei tohiks paigaldada tasakaalustamata mootorit: sellise mootori töötamisel tekkiv vibratsioon mitte üksnes ei kahjusta mootori ning laeva tehnilist seisukorda, vaid muudab ka laevasõidu piinaks. Kõige halvemini on tasakaalustatud ühesilindrilised mootorid. Hoolde lihtsuse, töö- ja käivituskindluse poolest oleksid eelistatavamad neljataktilised mootorid, kuigi nende erikaal on kahetaktilisega võrreldes suurem.

Päramootori paigaldamiseks peab paadil olema küllalt tugev ahtripeegel, lisaks peab aluse veeväljasurve olema kooskõlas paigaldatava mootori võimsusega. Oluline on ahtripeegli kõrgus, sest sellest oleneb mootori kavitatsioonivastase plaadi kõrgus paadipõhja suhtes. Kui mootor paigaldatakse mittestandardsele paadile, tuleb ahtripeegel ümber ehitada.

Mootor tuleb ahtripeeglile kinnitada täpselt paadi pikitasandis, muidu hakkab alus otsekursilt kõrvale kiskuma. Kruvivõlli telg peab olema rõhtne, vastasel juhul muudab kruvi veejoa suunda ning põhjustab kiiruse kadu.

Mootori paigaldamisel tuleb see kinnitada ahtripeegli külge kronsteinidega uurete täissügavuselt ning kinnituskruvid kõvasti kinni keerata. Vältimaks lahtikeerdumist on kruvide pidemetes avad, millest läbipandava traadiga tuleb kruvid fikseerida.

SISEPÕLEMISMOOTOR

Küttesegu põleb mootori silindrites. Põlemisel tekib küllaltki kõrge temperatuuri ja rõhuga gaas, mis surub kolvile ning paisudes paneb selle liikuma. Kolv kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks.

Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: nelja- ja kahetaktilised.

Bensiinimootori (nagu iga kolbmootori) töötsükkel koosneb mitmest protsessist: silindri täitumisest kütteseguga, küttesegu kokkusurumisest ja põlemisest, tekkinud gaasi paisumisest ning töötanud gaasi eemaldamisest silindrist. Mootori töötamisel kordub tsükkel vahetpidamata. Ühe kolvikäigu jooksul mootori silindris toimuvat töötsükli osa nimetatakse taktiks.

Mootoreid, mille töötsükkel toimub nelja kolvikäigu (nelja takti), st väntvõlli kahe täispöörde jooksul, nim. neljataktilisteks. Mootoreid, kus kogu tsükkel sooritatakse kahe kolvikäigu jooksul, st väntvõlli ühe pöörde vältel, nim kahetaktilisteks.

Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.Kolvikäik - teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.Kolb - silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi liikumist.Keps - kang, mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest missugune neist on liikumise allikas.Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.

Väikelaevade hooldusSelle all mõistetakse eelkõige väikelaeva pidevas sõidukorras hoidmist ning samaaegselt ka aluse sõiduomaduste parandamist. Laevast tuleb järjekindlalt eemaldada sinna kogunenud vesi (kontrollida tühjenduspumpade korrasolekut), kuivatada niiskust koguvaid kohti, puhastada paati mustusest nii seest kui ka väljast. Erilist tähelepanu pälvivad kere talastik ja väliskest, sest need on paadi põhiosad ning nendest oleneb paadi tugevus ja vastupidavus.Laeva kere, metallosad, taglas ja purjed on pidevalt allutatud ümbritseva keskkonna mõjule. Kuiva ja päikesega puitosad kuivavad ja pragunevad, märgumisel jällegi paisuvad. Mitteroostevabast materjalist metallosad roostetavad kokkupuutel soolase mereveega. Mitteroostevabasid trosse ja talrepeid tuleks aegajalt õlise lapiga töödelda.Talrepitel tuleks kasutada riidest kotte kaitseks, et ei määriks purjeid, otsi ja riideid. Hooletult hoitud ja korralikult kuivatamata purjed ja pehmed otsad hallituvad ning kaotavad oma esialgse tugevuse. Enne jahi või kaatri vettetõstmist tuleb teostada selle veealuse osa kontroll, vaadata üle keres olevad sisse- ja väljalaskeavad, tihendid, klapid ja sulgurid, loomulikult ka võllitihend ja sõukruvi. Teostada tuleb ka roolikinnituse ja palleri tihendi kontroll.

Mootori hooldus

Mootori korrapärane ja täpne hooldus kindlustab selle häireteta töö ja pika kasutamisea. Mootori päevaraamat hõlbustab suuresti mootori hoolduse jälgimist – sinna märgi mootori töötunnid, õlivahetused ning muud hooldused ja kontrollid, tehtud parandused ja kütuse tankimised. Täida täielikult mootori hooldusjuhendit. Tee sõiduhooajal mootori valmistaja poolt soovitatud hooldused. Tutvuhoolega just oma paadi mootori hooldusnõuetega ja täida neid võimalikult täpselt.

Enne paadi vettelaskmist ava mootoriruumi luuk ja kontrolli et:• pilss oleks puhas ja ei oleks tunda kütuse lõhna• õlide ja jahutusvedeliku nivoo on normi piires ja

veorihmad on pingul

Peale sõitu kontrolli laeva pilssi, et sinna ei oleks tekkinudvedelikke ega õli ja et ei oleks kütuse lõhna.

Ära unusta kontrollida et:• akudes oleks piisavalt vedelikku• kütuse filtris poleks vett ega sadet• kõik elektriühendused oleksid paigal ja kuivad ega ole

oksüdeerunud• paadi kingstonid on töökorras• paadi käigutuled on töökorras

Otsad ja sõlmedOTS - laevas kasutusel oleva köie, trossi või

vaieri üldnimetus meremeeste kõnepruugis. Otsad on kas keerutatud või punutud (punutud

köied venivad vähem kui keerutatud), nende valmistamiseks kasutatakse looduslikke (puuvill, sisal, kanep jne) või sünteetilisi (polüester, polüpropüleen, polüamiid, nailon) kiude.

Sõlmede sidumine:Sõlmede sidumine:

1. Sidumine

2. Kohendamine

3. Pingutamine

4. Kontrollimine

5. Kontrollsõlmede sidumine

Looduslikud otsad tuleb alati pärast kasutamist kuivama panna, kontrollida markisid otsa otstel, kulunud ja katkised sukad (palmik ümbris) võimalusel parandada läbi- õmblemise ja margiga.Otsad ladustatakse puhitult, need tuleb riputada kohta, kus õhk liigub, et kuivatada ja vältidahallituse teket.

Õigesõlm ehk meremehe sõlm (Square Knot)

Kahe ühejämedusega otsa kokkusidumiseks. Aastasadu on seda sõlme kasutatud purjelaevadel purjenööride sidumiseks. Kasutatakse ka esmaabiks kolmnurkse rätiku sidumisel, kuna sõlm jääb lamedaks.Esiteks teeme ühe keeru kahe otsaga, pannes vasema käe üle parema; siis teise keeru, pannes parema käe üle vasema - või algame paremaga ja lõpetame vasemaga ning siis tõmbame sõlme otstest kokku.

Paalisõlm ehk surmasõlm (Bowline)Paalisõlm on silmus, mis ei jookse kunagi kokku. Sobib aasade sidumiseks kinnitusotstele. Hea sõlm päästenööri otsa tegemiseks. Kui tahad tugevat silmust, kasuta paalisõlme. See on kindel sõlm, mis ei libise ega hargne lahti. Seda sõlme peaks igaüks oskama siduda käes, ümber enese piha ja muu eseme.Alguseks teeme otsa sisse lengi, jättes otsa haru meie poole. Pistame siis otsa jooksva haru tagant poolt läbi lengi ja ümber otsa seisva haru ning uuesti allpool suunas läbi lengi. Ilma sõlme lahti laskmata tõmbame sõlme kokku.  

Topelt paalisõlm (Double bowline)Saab väga edukalt kasutada ajutise turvavööna.

KaheksasõlmTehakse otsale, et see plokist läbi ei

jookseks.

  Seasõrg ehk vebling (Clove hitch)Kasutatakse otsa kinnitamiseks vaia külge, kotisuude ja kimpude kokkusidumisel, otste fikseerimiseks lattide kokkusidumisel jne.Sõlme viga on see, et kui ta kord juba kinni on tõmmatud, on teda suhteliselt raske lahti saada.Seasõrg koosneb kahest ühetaolisest lengist või poolsõrast.

Ankrusõlm (Two half hitches)Kasutatakse vähekoormatud nööriotste ajutiseks kiireks

kinnitamiseks.

Ankrusõlme eeliseks on see, et seda saab eemalt kinni tõmmata.

Seega saab seda kasutada puuoksa, vaia või posti puhul, millele ise

juurde ei ulatu. Selleks kas heidetakse nööri jooksev haru üle

puuoksa või valmisköidetud silmuse osa üle vaia otsa. Ankrusõlm

koosneb kahest lengist (poolsõrast) ehk siis moodustab eneses

seasõra, köidetuna ümber seisva haru.

Soodisõlm (Single sheet bend)Tarvitatakse nt sama- või erijämedustest kuivade köite kokkusidumiseks.

Erijämeduste köite puhul teeme jämedamast köieharust aasa ja peenemast lengi.

Kahekordne soodisõlm (Double Sheet Bend)

Viskeliini sõlm (Mooring hitch)Hästi kiiresti seotav, hoiab kindlalt ja ühe tõmbega lahtiantav.

Otsa kinnitamine knaapi

Kui on vaja kinnitada laeva kinnitusotsa pollarile, kuhu on juba kinnitatud mõne teise laeva kinnitusots, tuleb kinnitatav ots viia läbi pollaris oleva otsa ou ning seejärel kinnitada pollarile. Selline kinnitusviis võimaldab vajaduse korral lahti võtta ükskõik millist kinnitusotsa, ilma et pruugiks lahti lasta teisi samal pollaril olevaid kinnitusotsi.

Kui otsad ei ole vahetult kasutuses (soodid, prassid, fallid) siis tuleks nad ringikujuliselt naaglile, pelile või tekile kerida, et vältida otste omavahel sassi minemist.

Otsa puhtimisel jälgida, et ots ei tõmbaks kaheksasse (keerata keerud välja).

Pleisid, oudPleisid, oud

Pleisiks nimetatakse trossiotste ühendamist teineteisega punumise teel.

Ou - silmus, mis on tehtud ilma sõlmeta – pleisimise abil.

Puhtimine

Viskeliini heitmine

Kinnitusotsa pidurdamine knaabil