Riskide ennetamine hooldus- ja remonditöödel

  • Upload
    jaron

  • View
    73

  • Download
    10

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Riskide ennetamine hooldus- ja remonditöödel. Rein Reisberg töökeskkonna osakonna juhataja. Statistika EUROSTATilt. 15-20% kõigist tööõnnetustest ja 10-15% surmaga lõppenud tööõnnetustest on toimunud hooldustööde käigus. Hooldus kui protsess. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

  • Riskide ennetamine hooldus- ja remonditdelRein Reisbergtkeskkonna osakonna juhataja

  • Statistika EUROSTATilt15-20% kigist tnnetustest ja 10-15% surmaga lppenud tnnetustest on toimunud hooldustde kigus

  • Hooldus kui protsessHooldust tuleb vtta kui protsessi, mitte kui (hekordset) lesannetPeab sisaldama ka planeerimist, mille osaks riskianalsMilliseid ressursse vajame (ttajate oskused, tvahendid, IKV) Tegevuste jrjekord peab olema kindlaks mratud

  • Hooldus on ks enamlevinud tegevusi, mis toimub alltvtu korras.

    Alltvtul kige rohkem tnnetustes kannatanuid ehitusel, jrgmisena hooldustdel.

  • Kuidas ennetadaMned mtted paraku toimunud tnnetustest tulenevad

  • Kasuta sobivat tvahenditKorterihistu koristaja hakkas pese-ma vlisukse lemisi klaasosasid. Ta asetas trepikoja vlisukse ette vljapoole tabureti, mille kaks jalga toetusid porirestile.Tusnud taburetile vajus selle ks jalg resti vahele. Kannatanu kaotas taburetil tasakaalu ja kukkus alla. Hoiuruumis asusid antud t tegemiseks ette nhtud nuetekohased treppredelid.

  • Kasuta sobivat tvahenditLaoruumis oli rippvalgusti vigastatud. Ttaja prdus selle probleemiga mitmeid kordi tegevjuhi poole, kes soovitas alati ttajal ise hakkama saada.Ttaja asus omaalgatuslikult rippvalgustit remontima. Kuna rippvalgusti asus 4,5 meetri krgusel ja nii pikka redelit laos ei olnud, otsustas ta ehitada endale abivahendi. Selleks vttis ta kigepealt tstuki ja sitis sellega riiulite vahele rippvalgusti alla. Seejrel asetas ta tstuki tste-kahvlite klge kaubaaluse ja tstis selle les ripp-valgusti alla. Edasi paigutas ta elektrikahveltstuki juurde teisaldatava tlava ja selle peale alumiiniumredeli, njatades selle laosa vastu tstukiga les tstetud kaubaalust. Tusnud mda redelit 4-5 astme vrra lespoole, kaotas redel psikindluse ja libises tlava pealt maha. Ttaja kukkus ca 2,5 meetri krguselt lao prandale.

  • Kasuta sobivat tvahendit lesandeks 3,5 m krguselt varikatuselt lume rookimine. Kasutati kahveltstukit, mille kppadele oli asetatud kaubakorv. Korv oli tstukile kinnitamata. Olles he nurga lumest puhtaks saanud, oli vaja tstukit liigutada. Selle tegevuse juures kukkus kinnitamata korv koos ttajaga alla asfaldile. Tks kasutatud tstuki ja kaubakorvi kombinatsioon ei vastanud ttervishoiu ja tohutuse nuetele. Kaubakorv ei ole ettenhtud tstukile asetamiseks, et sellega inimesi tsta.

  • Kasuta tvahendit igestiVarikatustelt lume koristamise kigus kahveltstuki liikumisel kukkus tkorv koos kannatanuga kahvlitelt 3 m krguselt alla.Pev varem kasutati tkorvi katuselt lume eemaldamisel. Prast seda veti tkorv tstukilt lahti ning tstukile kinnitati lume koristamiseks territooriumilt sahk. Lumekoristamise lpetamisel vttis tstukijuht saha tstuki kljest, haaras tkorvi kahvlile ning tahtis selle tsta hoiukohta konteineril. Lume tttu ei psenud ta konteinerile lhedale ning jttis kinnitamata tkorvi seks tstuki kahvlile. Jrgmisel peval enne t alustamist ei kontrollinud tstukijuht tstekorvi kinnitust.

  • Kasuta isikukaitsevahenditTtajad pidid puhastama lumest katuse neelukohti, kuhu oli kogunenud suurte tuiskudega ohtlik kogus lund. Katusersta krgus maapinnast oli 3,7 m ja katusekalle 20. Ohutuse tagamiseks oli le katuse teisele poole rsta klge kinnitatud julgestuskis. Katus neelu piirkonnas oli kaetud paksu (kohati 1 m) lumekihiga. Neelukohas jooksevad katusematerjali trapetsprofiili sooned omavahel risti, takistades lumel alla langeda. Kannatanu arvas, et profiilide asetusest tulenevalt allalibisemise ohtu ei ole ning ei kinnitanud ennast julgestuskiega. Lund ajades liikus ta neelukohast eemale ning libises koos lumega libedalt plekk-katuselt maapinnale.

  • Kasuta isikukaitsevahenditNdal enne nnetust oli klmade ilmade tttu reovee eelpuhasti doseerimistorus olnud 50% seebikivi lahus nnda hangunud, et pump ei suutnud seda lbi pumbata. Ttaja hakkas pumba survepoolel padrunvtme-ga avama hendusvooliku klambrit. Vooluvrgust oli pump vlja llitatud. Vooliku liigutamisel pritsis vooliku (16mm) ja hendusnipli vahelt jksurve all olev seebikivi lahus ttajale nkku. Isikukaitsevahendid olid vljastatud, kuid nende kasutamist juba ndal aega seisnud seadme juures ei peetud vajalikuks.

  • Kasuta isikukaitsevahendit

  • Td tehku pdev ttajaks ttajatest pesi toorrasvakogujat voolikuga seestpoolt. Toorrasvakoguja phja on paigaldatud tigutransportr. Pesuvesi kogujast lasti prandale lbi vljavoolu toru (pikkusega 20 sm, lbimduga 10,5 sm, toru otsa krgus prandast 1,5 m). Torusse oli kinni jnud rasvatkk. Kannatanu eemaldas rippesse jnud rasvatki. Kaasttaja tles, et torus on veel tkke ning kannatanu lkkas ke sgavamale pesuvee vljavoolu torusse.Seadmeid pestakse ttavana ning kannatanu ksi sattus liikuva teo vahele. Kannatanu oli arvanud, et seade on seisatud ja ohtu ei ole.

  • Td tehku pdev ttaja Ketassaeraami hdrojagaja tihendist hakkas li lekkima. Kuna remondilukksepad olid lunale linud ning palka saadi saetud tihude eest, otsustasid saeraamil ttanud mehed ise vea krvaldada. Kontrollimaks, kas tihendi vahetus nnetus, kivitas ketassaeraami juht saeraami ilma, et oleks jagaja juhtkangi ja vedru, mis hoiab jagajat neutraalasendis, klge pannud. Ta liigutas parema kega jagaja hooba, mis asub ketassaeraami all nii, et ksi ulatus jagajani lalt, kelgu eest, mitte raami vahelt. Jagaja asendi muutmisel hakkas kelk kitselt liikuma prleva sae suunas ja andis lgi paremale kele. Kelgu liikumine paremalt vasakule oli nii kiire, et kannatanu ei judnud paremat ktt ra tmmata ja see sattus vastu prlevat saeketast.

  • Hinda liikumisteidTlesandeks oli reguleerida saeveskis lintsae tekstoliidist tasakaalustusplaate. Ttaja asetas kahe sae vahele 60x120x5210mm liimpuittala, mis letas 4 m laiuse ava. Selle all oli metallist kaldseintega kanal, mille phjas 2,7 m sgavusel asus saepuru transportr. Ta judis mitmeid kordi le paigaldatud tala kia, et otsida vajaminevaid triistu. Kella 11.30 ajal asus ta umbes tala keskkohal ja keeras polti lahti. Selle tegevuse juures tala purunes ja ttaja kukkus jalad ees alla kanalisse. Ttajate kasutada olnud liimpuittala ei olnud piisavalt tugev sellelt t tegemiseks. Keegi polnud hinnanud selle kandevimet ega ohutust.

  • Toesta leststetud esemed

  • Toesta leststetud esemedTraktorist vahetas sdajagajal esiratast. Ratta vahetuseks otsustas ta sdajagaja les tsta ratastraktori MTZ82 frontaallaaduri abil kasutades tsteabivahendina isetehtud slmega trossi. Olles sdajagaja leststnud, jttis ta selle toestamata. Sdajagaja rippus isetehtud slmega trossi otsas. Esiratta vahetamise ajal libises isetehtud trossislm lahti ja sdajagaja kukkus talle selja peale, kuna ratta vahetuseks oli ta roninud poolenisti sdajagaja alla. Kuna sdajagaja ji rattale toetuma, siis suutis kannatanu ise selle alt vlja roomata ja helistada.

  • Toesta leststetud esemed

  • Toimi valmistaja juhendi kohaselt

  • Toimi valmistaja juhendi kohaselt

  • Toimi valmistaja juhendi kohaselt

  • KokkuvtlikultTark ei torma

  • TNAN THELEPANU EEST