TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

SÕNUMID

TÜRI VALLA AJALEHT 24. september 2010 nr 6 (778) www.tyri.ee/rahvaleht

• Rongisõit muutub kiiremaks lk 2• Türi võib saada sümfoniettorkestri lk 3• Türi Õunafestival sõnas ja pildis lk 4

• Persoon – Eilo Eesmäe lk 6• Tutvu koduvalla nädala üritustega lk 9• Mälumängurid alustavad hooaega lk 10Kultuurimajas räägitakse rahast

Juulis kinnitati lõplikult Eesti ühinemine euroalaga 1. jaanuarist 2011, mis tähendab, et järgmise aasta algusest võetakse Eestis kasu-tusele uus raha – euro pangatähed ja -mündid. Selleks, et tõsta sulara-hakäitlejate teadlikkust uuest vääringust, viib Eesti Pank sügise jook-sul läbi infoseminarid kõigis Eesti maakondades.

Loengutel antakse ülevaade euro sularaha kujundusest ja turva-märkidest, õpetatakse eristama valeraha õigest ning antakse kaasa vastavaid infomaterjale.

Järvamaa suurte ja väikeste ettevõtete esindajaid oodatakse info-seminarile 5. oktoobril kell 10–12 Türi Kultuurimajas.

Oma osalemisest tuleb teada anda hiljemalt 1. oktoobriks telefo-nil 38 52 365 või e-posti teel: arenduskeskus@jarvamv.ee. Koolitus on osalejatele tasuta.

Noorkotkad ja kodutütred pane-vad ennast proovile25. septembril toimub Türi vallas Oisu, Väljaotsa, Metsaküla ja Äia-maa küla ümbruses Järva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk “Matkamäng 2010”.

Võistlusel osaleb 26 Järvamaa noorkotkaste ja kodutütarde 4-liik-melist võistkonda vanuses 10–13 eluaastat.

Matkaraja pikkus on ligikaudu 10 kilomeetrit ja aega raja läbimi-seks on igal võistkonnal kuus tundi. Rajal liigutakse legendi ja kaardi abil, et läbida kontrollpunktid, kus täidetakse erinevaid meeskonna-tööd ja nutikust nõudvaid ülesandeid. Lisaks kontrollpunktidele on rajal postkastid salakirja ja üllatusülesandega.

Põnevust lisab luureülesanne, kus tuleb koguda andmeid rajal paikneva “vaenlase” kohta. “Vaenlast” mängivad Kaitseliidu Järva maleva ja eriorganisatsioonide liikmed.

Võistkondade paremusjärjestus selgub kontrollpunktides ja post-kastides lahendatud ülesannete soorituse põhjal. Kolme paremat võistkonda autasustatakse diplomi ja meenega.

Võistlusmatka eesmärgiks on rakendada noorkotkaste ja kodu-tütarde järgu- ja erikatsete teadmisi ja oskusi praktikas lavastatud situatsioonides, kontrollida võistkondade võimet etteantud ülesan-deid lahendada ning selgitada noorkotkaste ja kodutütarde rühmade vahel välja parimad võistkonnad.

Järva noorkotkad ja kodutütred paluvad kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.

Hariduspreemiad leiavad omanikudReedel, 24. septembril Türi Kultuurimajas toimuval õpetajatepäevale pühendatud üritusel antakse üle ka 2010. aasta hariduspreemiad.

Hariduspreemia kandidaate oli võimalik esitada kuni 10. sep-tembrini. Kokku esitati hariduspreemia erinevates kategooriates 39 kandidaati, neist 15 on esitatud aasta õpetaja preemiale.

Järvamaa aasta õpetajaks kandideerivad Kristi Teder, Laida Reitmann, Viia Ivask, Mare Kabel, Kaja Kaju, Tiina Lohur, Anne Paštšenko, Maie Paap, Siret Pärtel, Anne Martis, Hedi Jürgen, Urve Salm, Malle Nööp, Daire Krabi ja Aave Päeva.

Klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemiale kandi-deerivad Krista Sukk, Karin Pihlik, Ellen Roosileht, Ivi Kukk, Ene Roostalu, Inge Kuusemaa, Pille Siilak, Ly Karjus, Reelika Lepik, Tuuli Haljaste, Lilian Okas, Heli Vutt, Tuuli Järva ja Leili Simson.

Noore õpetaja preemiale kandideerivad Marju Mändmaa, Kairi Ainjärv, Pille Eha, Taavi Tikerpalu ja Kersti Kont.

Elutöö preemia kandidaatideks on Elle Tuisk, Milvi Nõmmik, Vilmi Möll, Aino Linnas ja Endla Sootla.

TR

1. oktoobril avatakse külastajatele uue Türi Noortekeskuse uksed. Hoone ehitustööd lõppesid küll juba juuni-kuu keskpaigas, nüüdseks on ka si-seviimistlustööd ja hoone mööbliga sisustamine kohe-kohe lõpusirgel.

MERIT MÄNNIrahvaleht@tyri.ee

Uues noortekeskuse majas on ruumi piisavalt: seal asuvad käelise tegevuse ruu-mid, internetikohvik, seminariruumid, sa-muti suur saal, kus saab läbi viia erinevaid üritusi ja tantsutreeninguid.

Noortekeskuse juht Sulo Särkinen tõdes, et on valminud majaga rahul. „Väga suure töö tegi ära muidugi Triin Pärna, kes seitsme aasta eest kogu selle projekti käima lükkas,“ ütles ta. Ehitustööde kulgemise kohta ei oska Särkinen midagi halba öelda, koostöö ehitajate ja alltöövõtjatega kujunes meeldivaks. Sellele aitasid kaasa ka iga-nädalased ehituskoosolekud, kus üheskoos püüti võimalikele probleemidele kõige pare-mad lahendused leida.

Kuigi uues keskuses on 700 ruutmeetrit põrandapinda, nentis Särkinen, et ruumi võiks rohkemgi olla. „Kuna oleme erineva-test projektidest taotletud rahaga soetanud erinevaid matkatarbeid, jalgrattaid, kanuu-sid jne, siis nüüd tuleb välja, et vaja oleks hoiuruumi. Nüüd tekkiski plaan, et lähitu-levikus ehitatakse noortekeskuse juurde üks abihoone,“ avaldas Särkinen.

Sulo Särkineni teada külastas vana noortekeskust 50–70 inimest päevas. „Uus maja mahutab kuni 200 noort,“ ütles ta.

„Muidugi, ega me ei saa siia vägisi tuua neid noorukeid, kellele pakub suuremat huvi näiteks „Konsumi“ poe aknalaual või Kesklinna surnuaia müüril istumine. Aga loodetavasti avastavad nad enda jaoks ka noortekeskuse,“ avaldas ta lootust.

Särkinen usub, et noored oskavad neile ehitatud keskust vääriliselt hinnata. „See ei ole ehitatud vaid Türi linna noortele, oota-me siia külastajaid ka teistest valla piirkon-dadest,“ kinnitas ta.

Türi avatud noortekeskus valmis vana katlamaja ümberehituse käigus. Ehitustööd algasid 2009. aasta oktoobris, töid teostas Paide MEK. Projektijuht on Türi valla hari-dus- ja kultuuriosakonna juhataja ja noorte-keskuse juhataja Triin Pärna ning arhitekt Merike Kordemets.

Noortekeskuse valmimist toetas Eu-roopa Liidu regionaalarengu programm. Projekti kogumaksumus on koos Türi valla omaosalusega üle 6,6 miljoni krooni

1. oktoobril alates kella 15 ooda-takse kõiki noortekeskuse avapidustustele. Tutvustatakse hoonet, toimuvad erinevad ettevõtmised nii majas sees kui ka väljas, esineb üllatusesineja. „Kes esineb, ma öelda ei saa. Tulge aga kohale ja vaadake ise,“ kut-sus Särkinen.

Noortekeskus avab uksed

KOMMENTAAR

TRIIN PÄRNATüri noortekeskuse projektijuht

Noortekeskuse valmimine ja avamine on minu jaoks ühe suure unistuse täitumine. Unistus ja eesmärk, mille nimel on seitse aastat tööd tehtud ja mille esimese etapina valmis 2007. aastal rulakeskus. Nende seitsme aasta jooksul ei ole ma kordagi kahel-nud, et ühel päeval vanas katlamajas noortekeskus olema saab, küll aga on olnud palju skeptikuid, kes minu usku naiivsuseks on pidanud. On olnud hulk neid inimesi (ja on ka praegu), kes arvavad, et noortekeskus ei sobi kesklinna, noored peaksid olema kusagil eemal, metsa ääres, kus nad ei oleks linnapildis kohe nähtaval, lärmakus ei torkaks silma jne. Nendele arvajatele tahan öelda, et see, et noored on meie kõigi silme all kesklinnas tegutsemas, on pigem rõõm. Kui linnapildis ei ole noori, ei saa seda elukeskkonda ka väga elujõuliseks pidada.

Mul on ääretult hea meel ja rahu südames, et noortel saab lõpuks olema oma maja ning noorsootöötajatel inimväärsed töötingimused. Eesmärgini jõudmine on nende aastate jooksul nii mõnegi murest magamata öö ja ebameeldiva tunde andnud, kuid konarlik tee hea eesmärgi nimel on olnud seda väärt. Kui peaksin kõik selle nullist uuesti läbi tegema, oleksin kõhkelmata nõus.

Ma loodan südamest, et noored oskavad nendele tehtut hoida ja hinnata. Nende mõtetest, soovidest ja unistustest sõltub noortekeskuse edaspidine rada – noored ise peavad andama sellele majale hinge, tegevused, projektid, sisu. Ma usun, et noorsoo-töötajatel on rõõm tööle minna ja jätkub motivatsiooni, mõistmist, rõõmsat meelt.

Aitäh kõikidele, kes on noortekeskuse valmimisse uskunud, kaasa aidanud, nõu ja jõuga toeks olnud. Jõudu Sulole ja tema meeskonnale!

Noortekeskuse avamiseni on jäänud veel nädalajagu aega, see aeg kulub Sulo Särkinenil koristus- ja sisustustöödele. Merit Männi

2 TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Parimad ettevõtted ja turismi-arendajad leiavad tunnustamistJärva maavalitsus kuulutab välja konkursid „Järvamaa parimad ettevõtted 2010“ ja „Järvamaa parimad turismiarendajad 2010“. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. oktoober.

Konkursil “Järvamaa parimad ettevõtted 2010” leiavad tunnustust Järvamaal tegutsevad äriühingud, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid ja maakon-na tuntust, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele ning on aidanud kaasa maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule. Hindamise aluseks on kandidaadi eelmise aasta tegevus ja eelmise aasta majandusaasta aruanne. Konkursil selgitatakse välja Järvamaa aasta ettevõte kahes kategoorias, edukas noor ettevõte, piirkonna edendaja ja ettevõtja sõber. Kandidaadi ülesseadjaks võivad olla nii organisatsioonid kui ka eraisikud ja selleks tuleb täita vormi-kohane esildis.

Konkursi „Järvamaa parimad turismiarendajad 2010“ ees-märgiks on tunnustada Järvamaal edukalt tegutsevaid turismi-arendajaid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust. Konkursil selgitatakse välja aasta parim turismiorganisatsioon, atraktiivseim turismiprojekt ja silmapaistvaim turismiedendaja.

Võitjad kuulutatakse välja 11. novembril Järvamaa ette-võtlusnädala raames Türi kultuurimajas toimuval Järvamaa visioonikonverentsil. Võitjaid autasustab Järva maavanem meene ja tänukirjaga.

Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressile jmv@jarvamv.ee või kirjalikult aadressil Järva Maavalitsus, Rüütli 25, Paide 72713 märgusõnaga „Ettevõtete tunnustamine“ või „Turismiarendajate tunnustamine“ hiljemalt 15. oktoobriks.

Politsei hakkab tasuta helkureid jagamaSeoses läheneva pimeda aja saabumisega alustas politsei jalakäija-tele ning jalgratturitele tasuta helkurite jagamist. Ühtekokku eral-das Maanteeamet Politsei- ja Piirivalveametile laialijagamiseks 80 000 helkurit.

Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna ko-missar Riho Tänaku sõnul sagenevad aasta viimastel kuudel õnnetused valgustamata või halvasti valgustatud teedel liikuvate jalakäijate ja jalgratturitega. „Kuna asulavälistel teedel on kiirused suuremad ning valgustus enamasti olematu, on helkur nendel teedel pimedal ajal liikumisel kohustuslik. Samuti tuleb helkurit kanda tänavavalgustuseta asulasisestel teedel,“ ütles Tänak.

Komissar Tänaku sõnul on asulavälistel teedel juhtunud õnnetuste ohvriteks enamasti vanemad inimesed. „Lastele ja noortele on helkuri kandmine juba harjumuseks saamas, kuid vanemaealistele veel mitte. Seetõttu soovitame noorematel pe-reliikmetel ka ise oma vanematele ja vanavanematele helkuri vajalikkust selgitada ning võimaluse see neile hankida ja õigesti riietele kinnitada,“ ütles Tänak.

Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg sõnul peab kasutatav helkur olema kvaliteetne. „Kor-ralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav 130–150 meetri pealt, kaugtulede valgusel poole kaugemalt. Seega jääb autojuhile piisavalt aega, et vähendada kiirust ja mööduda jalakäijast ohu-tult,“ ütles Sellenberg. Käesoleval aastal on pimeda ajal hukku-nud väljaspool asulat kolm jalakäijat ja üks jalgrattur.

Türi konstaablijaoskonna vanemkomissar Tarmo Kivi ütles, et kampaania vältel jaotavad patrullpolitseinikud helkureid neile liiklejatele, keda märgatakse pimedal ajal teedel ja tänavatel ilma helkurita liikumas.

TR

Alates järgmise aasta aprillist alustab projekteerimisfirma Sweco Projekt Edelaraudtee Inf-rastruktuuri ASi tellimusel Lelle-Türi-Võhma-Viljandi raudtee re-konstrueerimisprojekti. Raudtee rekonstrueerimistööd lõppevad 2012. aastal ja siis muutub Tal-linna-Viljandi rongisõit 15 minu-ti võrra lühemaks.

Sweco Projekti planeerin-gute osakonna projektijuht Valdimir Keiv rääkis, et Türi-Viljandi raudtee on ehitatud seitsmekümnendate aastate algul, seega on tolleaegsed rööpad ja kinnitused juba oma aja ära elanud. Samuti ei vasta rööpmelaius, puitliiprid ega seal vahel olev paekivikillustik enam tänapäevastele nõuetele ja raudteelõigu tehniline seisund nõuab ulatuslikke rekonstruee-rimistöid. “Tööde eesmärk on demonteerida rööpajätkudega, paekivikillustiku ballastil ole-masolev raudtee, asendades see rööpajätkudeta, raudbetoonist liipritega ja osaliselt puitliiprite-

ga graniitkillustiku ballastil ole-va raudteega. Samuti on oluline raudtee geomeetria parandami-ne, mis tagaks ohutuse, võimal-daks tõsta liikumiskiirust ja viiks hoolduskulud minimaalseks. Reisirongide kiirus saab olema 120 km/h ja kaubarongidel 80 km/h,” rääkis Keiv selgituseks.

Ka ASi Edelaraudtee Infra-struktuur juhataja Rain Kaarjas kinnitas, et Türi-Viljandi raud-teelõik on halvas tehnilises seisundis. “Teravdefektsete rööbaste väljalangevus on vii-maste aastatega suurenenud kaks korda, lisaks on saastunud ballast,” ütles Kaarjas. Samas näitab Kaarjase sõnul reisijate-veo statistika häid tulemusi: Türi-Viljandi lõigul on viimastel aastatel peale-mahaminekute arv tõusnud ca 20%. “Lõik on reisi-jate hulgas populaarne ning see tähendab, et kiirust tuleb kasva-tada. Raudtee rekonstrueerimise tulemusena vähenebki tulevikus Viljandi-Tallinna rongisõidu aeg ca 15 minutit,“ märkis ta.

Vladimir Keivi sõnul on projekt nii mõneski mõttes in-novaatiline, näiteks kasutatakse tavapärasest erinevaid rööpaid ja liipreid. „Raudtee geomeetria lahendustes on lähtutud olemas-oleva muldkeha asukohast ja vastavalt määratud sõidukiirus-tele on arvutatud võimalikud geomeetrilised parameetrid. Keerulisemates kohtades teos-tatakse vajalikud arvestused tekkivate jõudude ja kulumiste kohta. Reisijatele tähendab see lähitulevikus nauditavat sõitu, mis on ka üks prioriteetsemaid eesmärke ohutuse järel,“ räägib Keiv.

Töödega kaasneb sama-tasandiliste ülesõidu-, ülekäigu-kohtade remont, osaline raud-teesildade ja -truupide remont ja kuue ooteplatvormi ehitamine. Lisaks varustatakse automaatse foorisignalisatsiooniga kolm raudteeülesõitu. Alates 2011. aasta aprillikuust asendatakse reisirongid ajutiselt bussidega. Projekteerimine koos eelprojek-

tiga läheb maksma 1,67 miljonit krooni.

TR

Rongisõidule hakkab vähem aega kuluma

Alates septembrikuust saab ka Türil kasutada mugavamat pos-titeenust, sest Itella SmartPOST paigaldas Türi Säästumarketisse postipakiautomaadi.

Itella SmartPOSTi müügi-juhi Vitali Vorobjovi sõnul ajendasid just pakisaatjate endi sagedased sooviavaldused firmat automaatide võrku laiendama. „Inimesed on korduvalt pöördu-nud SmartPOSTi poole ja pa-lunud panna pakiautomaadi ka

nende kodukanti. Loomulikult on ka meie soov jõuda oma tee-nusega inimestele lähemale ja pai-galdame uusi automaate nii palju kui võimalik,“ ütles Vorobjov.

Lisaks Türile avas SmartPOST uued punast värvi automaadid Elva ja Märja-maa Säästumarketites ning Tõrva ja Otepää Maximates. Hiljuti lisandusid automaadid Vändra Konsumisse, Maardu Centrumisse ja Sillamäe SK-

Marketisse. Kõikidest kohtadest saab nüüd mugavalt teele panna pakisaadetisi ning võtta vastu näiteks kataloogidest ja netipoo-didest tellitud kaupu.

Pärast käimasolevat laie-nemist on SmartPOSTil üle Eesti kokku 46 pakiautomaati. Seejuures on igas maakonnakes-kuses vähemalt üks automaat, Tallinnas, Tartus ja Pärnus on automaate mitu.

Itella SmartPOSTi eesmärk

on muuta kaugmüügi ehk peami-selt interneti ja postimüügi teel ostetud kaupade kättesaamine võimalikult kiireks ja mugavaks. Itella SmartPOSTil on üle Eesti 46 pakiautomaati, mille kaudu on võimalik pakke saata ja vastu võtta. Itella SmartPOSTi vahen-dusel saab pakke saata ka üle terve Euroopa, kus toimetatakse pakid kohale traditsioonilise postiteenuse abil.

TR

SmartPOSTi pakiautomaadid pakuvad mugavamat postiteenust

Kuldse naela lõi liiprisse põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

• Pakkumises heade hindadega suvilad! • Osta väga hea hinnaga korter Türi kesklinnas!• Unistad oma majast? See on ainult telefonikõne kaugusel – pakume soodsate hindadega kinnistuid ja kortereid. • Teeme kinnisvara eksperthinnanguid ja anname nõu. Paku oma korter või maja müüki.• Pakkumised on Türi kesklinnas meie kontori ukseklaasil ning lisateavet saab oktoobrikuus ka kontoris kohapeal.

Hele Kaasiku, tel 529 4787

Sümboolne avalöök Lelle-Türi-Võhma-Viljandi raudtee rekonstrueerimisprojektile anti 10. septembril. Samal päeval oli Türi raudteejaamas võimalus uudistada ka uuenduskuuri läbinud auruvedurit Kaspar. 2x Merit Männi

TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010 3

hariduselu

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajagavõi küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15(III ja IV kvartalis: 27. september, 11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember)

Hasartmängumaksu Nõu-kogult saadud rahaeralduse toel sõidavad neli Türi Muu-sikakooli õpetajat järgmise aasta alguses Hispaaniasse, et tutvuda seal keelpilli õppemetoodikaga. Saada-vate kogemuste najal soo-vitakse sarnast metoodikat kohandada ka Türi Muusika-koolis ning luua lähiaastatel sümfoniettorkester.

MERIT MÄNNIrahvaleht@tyri.ee

Türi Muusikakooli direktori Silja Aaviku sõnul on tal Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse liikmena aastate jooksul olnud erinevaid võimalusi osaleda Euroopa Muusikakoolide Liidu konverentsidel ja saada häid ideid.

Käesoleva aasta maikuus Saksamaal, Essenis toimunud konverentsil tundus Aavikule huvipakkuv hispaanlaste pro-jekt “4 strings” (“4 pillikeelt”), mille eesmärk on tutvustada keelpille ja äratada huvi muu-sika tegemise vastu võimalikult varases eas. Projekt kestab neli aastat ja tugineb grupiõppe meetodil. Nii otsustaski Aavik esitada Hasartmängumaksu

Nõukogule rahataotlusprojekti, et minna koos muusikakooli õpetajatega kohapeale projek-tiga lähemalt tutvuma. Lisaks Aavikule võtavad õppereisist osa muusikakooli õpetajad Vello Schüts, Helen Ott, Siret Heinaste ja Ants Oidekivi.

“Meie õppereisi peamine eesmärk on tutvuda Hispaanias Kataloonias, Barcelona lähistel asuvas Mataro linnas muusika-kooli – Escola de Musica La Vall del Tenes – poolt läbiviidava projektiga, et rakendada seda kohandatuna Eestis ja algatada Türi Muusikakooli eestvedami-sel keelpillide populariseerimist Lõuna-Järvamaal,” selgitas Aavik.

Kuna Eesti muusikakooli-des on valdavalt individuaal-õpe, siis planeeritava õppereisi jooksul on Türi õpetajatel või-malus kuulata tunde ja näha, kuidas toimib grupiõpe pilli-tunnis, milliseid meetodeid ja õppematerjale kasutatakse, sest see erineb siinsest traditsioo-nilisest süvaõppest oluliselt. Õppereisist loodetakse saada palju uusi ideid ja kogemusi, et nende najal käivitada sarnane pikemaajaline programm ka Türi Muusikakoolis. “Seeläbi saaksime uuendada pilliparki

keelpillide osas, suurendada õpilaste arvu muusikakoolis, anda täiendavat tööd õpeta-jatele ning moodustada Türi Muusikakooli juurde õpilastest koosnev sümfoniettorkester ning tutvustada teistele koo-lidele läbi planeeritavate koolituste senisest erinevat võimalust suuremat hulka lapsi muusika juurde tuua,” märkis muusikakooli direktor. Prog-rammi käivitamiseks kavatseb muusikakool rahalist toetust saada LEADER-I kaudu ning positiivse rahastusotsuse korral alustatakse projektiga juba aas-ta pärast – 2011. aasta sügisel.

Pilootprojekti kaugem ees-märk ongi luua suurenenud keelpillieriala õpilaste abil ja orkester TÜRI baasil Türi valda sümfoniettorkester, mille dirigendiks saab Ants Oidekivi ning koolitada tulevasi peda-googe Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri tarvis, mis tegutseb Türi Kultuurimaja ja Türi Muusikakooli ruumides.

“Kuna Hispaania kool pakkus meile ka võimalust tutvuda nende asutusega laie-mas mõttes, siis loodame luua uusi kontakte ja leida koostöö-võimalusi,” ütles Silja Aavik lõpetuseks.

Õpetajad lähevad Hispaaniasse kogemusi saama

Lähiaastatel võib orkester TÜRI kõrvale tekkida ka Türi oma sümfoniettorkester.René Viljat

Hasartmängumaksu Nõuko-gu (HMN) jagas septembris kultuuri-, spordi-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna väikepro-jektide toetuseks 2,8 miljonit krooni, lisaks suunati Eesti

Olümpiakomiteele 1,5 mil-jonit.

Järvamaalt oli esitatud 15 projekti (7 haridusprojekti, 2 kultuuri-, 2 sotsiaal- ja 4 spordi-projekti), millest toetati kokku

10 projekti. Septembris esitatud taot-

lused tulevad läbivaatamisele nõukogu istungil 18. oktoob-ril.

TR

Hasartmängumaksu Nõukogu septembrikuu toetused on jagatud

TOETUST SAID

Paide-Türi Rahvajooks MTÜ - „Paide-Türi 29. Rahvajooksu läbiviimine“, 30 000 kr;Korvpalliklubi Seitse - „Kumake CUP 2010“, 6900 kr; Paide Võrkpalliklubi - „Paide Võrkpal-liklubi ja Assotransi 29. korda toimuv võrkpallurite sügisturniir mees-ja naiskondadele“, 6000 kr; Kareda Vallavalitsus - „Lugemisaasta lõpuüritus - Kareda valla Raamatukogu pro-jekt“, 3000 kr; Türi Vallavalitsus - „Sotsiaalvalveteenus = turvaliselt üksi kodus“, 72 888 kr; Türi Vallavalitsus - „Türi Muusikakooli projekt “Õppereis Hispaaniasse seoses projektiga “4strings””“, 25 000 kr; Järvamaa Omavalitsuste Liit - „Poistelaul - erinevuste ühendaja! Järvamaa poistekoori ja Oslo poistekoori ühine laager Paides“, 8000 kr; Paide Linnavalit-sus - „Festivali “Aegade tuuled” ajalookoda“, 8000 kr; Väätsa Vallavalitsus - „Väätsa Põhi-kooli projekt “ Nelja kooli laululaagrid 2011. a noorte laulupeo repertuaari õppimiseks”“, 6000 kr; Päinurme Külaselts - „Päinurme muuseumipäev“, 5000 kr.

Alates oktoobrikuust alustab Rahvakunstiühing Veimevakk uut hooaega. Ühingu juht Ülo Ormus andis teada, et esmaspäe-viti kell 10 hakkab koos käima

kunstiring, tikkimishuvilisi ooda-takse aga 7. oktoobril kell 17.

“Erinevad kursused hakka-vad toimuma huviliste soovi järgi, seega on kõik vastavasisu-

lised ettepanekud teretulnud,” lisas Ormus.

Täpsem teave tel 5380 7946 või ylo.ormus@gmail.com.

TR

Rahvakunstiühing ootab uusi ja vanu kunstisõpru

Õnnitleme õpetajaid pidupäeval! Soovime teile kordaminekuid ning rõõmsaid hetki igasse päeva!

Isamaa ja Res Publica Liidu Türi osakond

4 TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

“Türi valla kauneim õunapuu”Konkursile “Türi valla kauneim õunapuu” ülesantud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu.

“Türi valla õunakook”“Türi valla õunakoogi” konkursi võitis Valli Järve valmistatud küpsetis. Koogi au-tor selgitas, et retsept on lihtne ja sellise koogi valmistamisega saab hakkama iga küpsetushviline. Koogi valmistamisel on kasutatud kohupiima, toorjuustu, oht-ralt “lambanina” sordi õunu, koogi mahlasuse tagamiseks õunamahla ja värvi jaoks fariinisuhkurt. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed on valmistatud martsipanist.

“Õunamahl”Konkursi “Õunamahl” võitis Eha Marrandi poolt valgetest klaaridest augusti-kuus valmistatud mahl.

“Õunavein”“Õunaveini” konkursi edukaimaks veiniks osutus Liivi Lohvarti kodus tehtud vein, mis oli valmistatud eelmi-sel aastal rikkaliku õunasaagi ajal. Aiandushuvilise Liivi sõnul valmistati vein kolmest erinevast õunasordist – “Cortland”, “Sügisjoonik” ja “Paide taliõun”. Sel aastal jäävat aga veinitegu õunanappusel ära, sest õunu napib isegi piisava koguse mahla valmistamiseks.

“Õunashow”Konkursil “Õunashow” pälvis esikoha showtrupp Hannes õunateemalise tantsunumbriga.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusedÕunagrillimise Eesti meistrivõistlustel saavutas esikoha võistkond Naiskodukaitse Viru ringkond. Esitluse eripreemia pälvis võistkond Väike-Maarja Õppekeskus. Türi Vallavalitsuse võistkond oli pingereas neljas.

Türi Õunafestivali ühekroonisest piletist laekus piletitulu 2601 kroo-ni. Selle summa eest ostis Türi Arengu Sihtasutus valla haljastus-spetsialisti Reelika Marrandi abiga kolm õunapuuistikut „Royalty“. Lisaks kinkis festivalil kaubelnud Mäekalda puukool korraldajatele kaks istikut: „Lembitu“ ja „Sõstraroosa“. Festivali korraldajad istuta-sid õunapuud Türi linnas asuvasse Murumoori lasteparki ja selle lähe-dale. Valla haljastusspetsialisti Reelika Marrandi sõnul on „Royalty“ ilupuu, mille õunad maitsevad hästi lindudele, kuid aastate pärast saavad külastajad lasteparki istutatud „Lembitust“ ja „Sõstraroosast“ hulgaliselt maitsvaid õunu.

AURIS RÄTSEPTüri Arengu SA

Festivali toetajad-kaaskorraldajad: Tõnu Untera, Aino Pavelts, Toomas Marrandi, Alar Särg, Tõnu

Nugis (õunaannetajad), Arvo Kuutok (piim külastajatele jagamiseks), Enn Kingo (reklaamipind Türi linnas), Inglikaitse OÜ (turvateenistus), Convi Food Sweets OÜ (auhinnamartsipanid), Baysun OÜ (korralda-jate T-särgid), KÜ Kujundus OÜ (plakatite trükk), Reola Gaas AS (gaas festivali moosi keetmiseks), Türi Kultuurimaja (heli- ja valgustehnika), Türi Noortekeskus (helitehnika), MTÜ Toidukultuuri eest (tarvikud ja vahendid), Promotsiooni- ja meelelahutusteenuste OÜ (reklaam-haagised ja transport), Türi Vallavalitsus (reklaami- ja korralduskulude osaline katmine).

Esimese Türi Õunafestivali korraldasid: Ülle Välimäe (Eesti Õuna konverents), Katrin Soomets (õuna-

teemalised rahvakoolitused), Reelika Marrandi ja Üllar Vahtramäe (konkurss “Türi valla kauneim õunapuu”), Katre Saar ja Piret Lai (konkursid “Türi valla õunakook”, “Õunamahl”, “Õunavein” ja “Õu-nashow”), Mati Sadam (sportlikud õunateemalised rahvamängud), Andris Avamere, Meelis Välimäe, Sulo Särkinen ja Erika Teras (lavade juhatajad), Tuudila OÜ (lasteala), MTÜ Eesti Grilliliit (“Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused”), Maire Pettai ja Oisu perekodu lapsed (festi-vali moosi “Kogu moos” keetmine), Triin Pärna ja Reet Länkur (õuna-teemaline kaubandustegevus), Eino Sepp (õunanäituse konsultant), Jaanus Polli (pääslate korraldus), Tiina Türn, Aimi Vessmann, Kersti Linnukütt, Teesi Zeemann (pääslad), Urmas Ärm ja Toomas Müürsepp (transport), Elin, Johanna ja Joonas Kalda (infopunkt), Anneli Kenk (graafilised kujundused), Indrek Tegelmann (festivali logo), Inglikaitse OÜ (turvateenistus), Indrek Mardo (festivaliplats ja tarvikud), Silvi ja Getter Lukjanov, Merit Männi, Rene Viljat (fototööd), Marge Tropp (raamatupidaja) ja Auris Rätsep (reklaam ja üldkorraldus).

Türilased korraldasid üheskoos Eesti esimese õunafestivali11. septembril Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi Õunafestivali külastas 2500 inimest.

Kokku esines festivalil 160 esinejat ja festivali korraldajaid koos abilistega oli 50. Festival sai teoks tänu Türi valla inimeste heale ühistegevusele ja panusele, esinejad ja korraldajad tegid oma tööd tasuta. Türi vallavalitsuse poolt korraldajatele pakutud tänuõhtusöögil pidas Türi vallavanem Aivo Prüssel koostööd nii suure hulga Türi inimeste, ametiasutuste ja ettevõtete vahel märkimisväärseks. Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe avaldas heameelt selle üle, et lisaks suurtele kevadistele suurüritustele on nüüd Türil veel üks sügisene suursündmus, mis toob valda külali-si ja Türile positiivset tuntust.

Kokkuvõte festivalist ja pildigalerii asub kodulehel www.tyri.ee/festival.

AURIS RÄTSEPTüri Õunafestivali korralduspartner

www.tyri.ee/festival

TANTS: segarahvatantsurühm Kaktus T, N kell 20 – Airi Jakobson-Männik, Vaike Tormila, alustab 5. okt; rahvatants lastele (koolieeli-kud–II klass) N kell 16–17 – Airi Jakobson-Männik, alustab 4. okt kell 18; kõhutants T kell 18.30 lapsed (kõhutants + muu, lapsed 6–9a); 19–30 edasijõudnud täiskasvanud; 20.30 algajad täiskasvanud – Sigrid Naelapea; street-dance N kell 17.30 Enriko Pedaksalu; line-tants E kell 19 – Terje Laineste; tantsurühm Siree (hip-hop) – Keidi Porval; hot-sport E, N kell 16.30–17.30 (võimlemisrühm lastele) – Deivi Šadeiko; eakate klubi Ehavalgus tantsuring E kell 11 – Külli Kaarjas; eakate võimlemisrühm Elurõõm T kell 9 Türi vanuritemajas – Sirje Nurk, alustab 5.okt. KÄELINE TEGEVUS: käsitööring lastele K kell 14 – Vaike Siemann; maaliring täiskasvanutele T kell 17 – Malle Saarelaid, alustab 5. okt.ORKESTRID: orkester Türi T kell 19 – dirigent Ants OidekiviNOORTEBÄNDID: ansambel Intimate Flower – kontakt Rasmus UrbKOORID: naiskoor T kell 18.30 – dirigent Anneli Kabonen, alustab

2. nov; kammerkoor E, N kell 19 – dirigendid Tiiu Schüts, Kuldar Schüts; poistekoor K kell 16 – dirigendid Ulvi Tamm ja Eda Liblik segakoor Suisapäisa (proovid kokkuleppel) – dirigent Kuldar Schüts; noortekoor K kell 19.30 – dirigent Siret Heinaste, alustab 6. okt.ANSAMBLID: Poissmehed (proovid kokkuleppel) – Tea Saar; Uisa-päisa (proovid kokkuleppel); Naized K, P kell 19 – juhendajad Siret Heinaste, Ave Miir; Avaja T kell 19 – juhendajad Siret Heinaste, Ave Miir; seenioride segaansambel E kell 15 – juhendaja Ellen NugisSÕNAKUNST: teatristuudio P kell 12 – juhendajad Merilin Kirbits ja Natali Lohk, alustab okt.KLUBILINE TEGEVUS: Eesti Geneoloogia Seltsi Järvamaa osa-kond – Vello Kallandi, iga kuu viimasel laup. kell 10; eakate klubi Ehavalgus – Milvi Roosileht, kohtumised kokkuleppelInfo tel 387 8248, 5348 6882 Ülle; Email: Ave.kultuur@tyri.ee, kultuur@tyri.ee

TÜRI KULTUURIMAJA

Õunafestivali piletiraha eest istutati Türile uued õunapuud

Õunafestivalil toimunud konkursside tulemused

Türi Kultuurimajas 2010–2011 hooajal tegutsevad ringid

Fotod: Merit Männi ja René Viljat

TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

lugeja kirjutab

5

uudised

Nüüd ka Türil!

7. septembril olid Särevere las-teaia Pääsupesa rühma lapsed hommikul lasteaeda tulles väga elevil. Ees oli ootamas õppe-käik Väätsa Prügilasse, et saada teada, mis juhtub jäätmetega pärast prügikasti viskamist.

Sihtpunkti jõudes võttis meid vastu onu Toomas, kes ko-gu õppekäigu jooksul tutvustas erinevaid jäätmeid ja rääkis, kui-das ning miks on vaja prügi sor-teerida. Koos arutlesime erineva-te prügilasse sattunud esemete ja pakendite koostismaterjalide üle ning saime teada, mis saab prügilasse toodud jäätmetest edasi. Lõpetuseks veetsime ühi-sed veerand tundi aruteluringis, et uurida täpsemalt vanade autokummide koostist ning vastata küsimusele, milline muld tekib biojäätmetest.

Vahvast õppekäigust jäid lastele mälestuseks taaska-sutatud materjalist toodetud

värvipliiatsid, harilik pliiats ning joonlaud ja õpetajatele pastapliiatsid.

Meie Pääsupesa lapsed tänavad Väätsa Prügilat ja Too-mas Laimetsa väga huvitava ja sisutiheda õppepäeva eest!

Jätkuks õppekäigule valmib

Pääsupesa rühmas loodus-sõbralikest ning taaskasuta-tud materjalidest konkurile võistlutööna nukumaja

TRIIN KALJUR ja EVE VOOREMÄE

Särevere lasteaed Kurepesa rühmaõpetajad

Kesklinna lasteaed on juba teist aastat järjest pidanud sügisel Türi linna staadio-nil perespordipäeva. Spordi-kompleks võimaldab lapsel ja lapsevanemal tutvust teha paljude erinevate aladega. Vaa-tamata heitlikule ilmale ko-gunes pühapäeval staadionile 19. septembril 36 kolme- kuni kuueaastast last koos vanema-tega, et saada kaheksal alal sporditegemise kogemusi.

Tagasisidena ütlesid lapsed, et neile meeldis kõiki spordi-alasid proovida. Üllatusena meeldis mitmetele tüdrukutele jalgpalli mängimine jalgpalli-väljakul ja maadlemine maad-lussaalis. Toreda elamuse said pered jooksuga orienteerumis-rada läbides. Põneva vahen-dina said kõik soovijad visata

laste oda.Ohtude vältimise õpetami-

seks oli paigaldatud kännu- ja palgirada, kus lapsed said libe-dal pinnal astumise kogemuse. Teadmisi eakohasest esmaabist anti tervisetelgis, kus harjutati toimetulekut väikeste vigastus-te korral.

Üritust toetas rahaliselt Eesti Haigekassa. Täname Punase Risti Järvamaa Seltsi sekretäri Ulvar Kuningat ja Margit Mäesalu koostöö eest. Lasteaed tänab Türi Spordi-klubide Liidu tegevjuhti Mati Sadamat, jalgpalliklubi Türi Ganvix juhti Vitali Gansenit, orienteerumisklubi JOKA presidenti Paul Poopuud abi eest.

MALLE ELMIK Türi Kesklinna lasteaia juhataja

17. septembril puistasid tume-dad pilved Türil vihma. Arvata-vasti oli see ka põhjus, et vaid pooled poisid Põltsamaale sõita otsustasid. Põltsamaa kardirada võttis aga meid vastu kuiva raja ja päikesepaistega.

Juhendajad Margus Leesmaa ja Valdur Komp seadsid kardid sõiduvalmis ja tutvustasid poistele rada ja rajal käitumise reegleid. Mitme etapi võitja Karl Leesmaa näitas koorikaaslastele stiilset sõitu ja seejärel said kõik poisid ka oma sõiduoskust testida. Poisid said kiita hea distsipliini ja korraliku sõidu eest.Väga tubli sõidu tegi

ka koorijuht Eda Liblik. Kõik osalejad said diplomid ja kõhud kringlit täis.

Vahva ettevõtmine sai teoks tänu Leader Eesti abile.

Oleme väga tänulikud Ülle

ja Margus Leesmaale, Valdur ja Erlend Kompile, Lilian Kal-lastele ja Vello Laidlale toreda ürituse eest!

ULVI TAMMTüri Poistekoori dirigent

Pääsupesa rühma lapsed oskavad prügi sorteerida

Põnev spordipäev staadionil

Türi laulupoisid käisid Põltsamaal kardirajal

Lapsed said teada, mis saab prügilasse toodud jäätmetega edasi.Erakogu

Palgirajal said lapsed libedal pinnal astumise kogemuse.

Erakogu

Türi ettevõtja laiendas tegevust PaidesseTürilane Mare Kuruson avas Paide Tervisekeskuses päeva-spaa, mis kannab nime Sakura ““Sakura” tähen-dab jaapani keeles metsiku kirsi õit ja ühtlasi ka kogukevadist kirsipuude õitsemise ja looduse tärkamise aega,” selgitas Kuruson. Tema sooviks on, et ka spaa külastajad tunneksid pärast protseduure sedasama värskust ja energiat.

Päeva-spaa tõmbenumbriks on uudne teenus, mida Järvamaal siiani pole olnud – refleksoloogia ehk tsooniteraapia. Refleksoloogia seansse viib läbi Liidia Tõrvik, kes on seda ala õppinud omal käel ning nüüdseks läbinud ka mitmeid koolitusi.

“Meie spaas valitseb põhimõte, et kõik põhineb harmoonial ja tähelepanu pööramisel inimese kõigile viiele meelele. Näiteks valib külastaja välja aroomiõli lõhna, mis talle hetkel kõige rohkem meeldib ning vastavalt sellele lisanduvad juba sobilik muusikateraapia, värvi- ja valgusemäng jne,” ütles Kuruson.

Lisaks pakutakse klassikalisi ilusalongiteenuseid nagu juuksur, maniküür, pediküür jne. TR

Liidia Tõrviku (paremal) sõnul ei piisa vaid ühest refl eksoloogia seansist, vaid tegemist on pikemaajalise protsessiga. Merit Männi

Koolis hakatakse muinasjutte rääkima4. novembril kell 14–17.15 toimub Türi Majandusgümnaasiumis koolitus „Jutuvestmine kogukonnas“. Koolituse viib läbi jutuvestja Piret Päär. Lisaks toimub koolitus 10. novembril Kabala raamatukogus kell 16–19.15.

Türi Majandusgümnaasiumi koolitusele oleks soovitav eelnevalt registreerida ning kes soovib kohvi või teed juua, peaks ka veidi raha kaasa võtma. Registreerida saab tel 38 48 573, e-mail: kulleveli@hot.ee

Koolitusele on eriti oodatud eesti keele ja algklasside õpetajad ning lasteaiaõpetajad.TR

6 TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

persoon

Türi päästekomando pealik Eilo Eesmäe on mees õige ameti peal. Sellest annab tunnistust seegi, et järgmisel aastal tähistab ta 20. tööjuu-belit. Päästeametniku töö ei tähenda aga vaid põlevate hoonete kustutamist või kassipoja puu otsast alla ai-tamist. Vahel tuleb võidelda lisaks tulele ka veega.

MERIT MÄNNIrahvaleht@tyri.ee

Kohe meie jutuajamise alguses teeb Eilo Eesmäe sel-geks, et tegelikult on väär öelda tuletõrjuja. „Eks rahvas kutsub meid ikka tuletõrjujateks ja pritsumeesteks, me ise omavahel ka, aga korrektne on ikkagi öel-da päästeametnik,“ selgitab ta.

Päästeametnik Eilo on läbi ja lõhki Türi valla mees - pärit kohe Türi külje alt Mäekülast. Lisaks temale kasvas peres veel 11 õde-venda. Nende üleslugemiseks võtab Eilo sõrmed appi. „Kui Vene ajal kroonusse läksin, pidi avaldusele kõik pereliikmed üles tähendama. Mulle oli see paras katsumus. No ei püsi ju kõikide sünnikuupäevad meeles,“ kur-dab ta. Peab ikka märkimiku lahti võtma ja järele vaatama.

Nüüdseks on õed-vennad üle Eesti laiali ja üks õde elab koguni Norras. Aga omavahel suheldakse ikka tihedalt.

Eilo alustas oma haridusteed Türil, pärast kaheksandat klassi siirdus ta tolleaegsesse Paide 25. Kutsekeskkooli, kus õppis ehita-jaks. „Töötasingi ehitajana pool-teist aastat. Aga siis olid keeruli-sed ajad – ehitustegevus jäi kõikjal Eestis soiku,“ rääkis mees.

Riigitöö tagab kindlustunde

Uude ametisse asus noor mees Türi päästekomandos-se ning kaks aastat koolitas end ka Väike-Maarja Pääste-koolis, seejärel naasis taas Türile. Ja jäi. On pidanud siin pritsumehe, väljaõppespetsialis-ti, meeskonnavanema, koman-dopealiku ja operatiivkorrapidaja ametit. Nüüd aga on päästeko-mando pealik.

„Ma ei teagi, miks otsustasin päästjaks hakata,“ tunnistab ta ise. „Elu lihtsalt kujunes nii.“

Samas tunnistab ta, et riigi poolt rahastatavas ametis saab end suhteliselt kindlalt tunda, hoolimata keerulistest aegadest,

ülemaailmsest majanduskriisist ja palgakärbetest.

„Ei saa öelda, et selle tööga rikkaks saab, raha on alati vähe. Aga nagu öeldakse: riigileib on peenike, aga pikk,“ ütleb ta mui-gamisi ja kinnitab, et riigi palgal olles ei pea muretsema, kas palk õigel ajal laekub või kas üldse laekub. Tema sõnul on ametisse naasnud need mehed, kes mõne aasta eest päästetööle käega lõid.

Päästekomando pealiku ametlik tööpäev kestab kella 8-17, kui töö juba kord on selline, et ta peab olema kättesaadav öö-päev läbi. Ka siis, kui mõnel ilu-sal suvehommikul on plaan pere autosse pakkida ja mere äärde sõita. „Päris nii, et üldse puhata ei saa, ikka ei ole,“ naerab Eilo. „Kõik on organiseerimise küsi-mus, oleme ju vahetuste kaupa tööl. Aga päris vaba aega mul ki-pub tõesti nappima,“ arutleb ta.

Koledad vaatepildid und ei sega

Päästeametnikud näevad oma töö tõttu palju asju, mille nägemine või kirjeldamine nõrganärvilistele probleeme valmistaks. Kas tules hukkunute nägemine mõjutab pikapeale kuidagi alateadvust või hakka-vad nähtud koledad vaatepildid mõnikord ka und segama?

„Mind see ei sega, pole kunagi seganud. Ma tõesti ei karda selliseid asju ja tegelikult on üldse vähe asju, mida pelgan. Päästametniku töö juba on kord selline, et näed igasuguseid vaate-pilte ja harjud sellega ära. Kõigile ju ei sobigi see töö,“ ütleb ta.

Samas mõistab ta kollee-ge, kes mõnd õõvastavat pilti nähes enesevalitsuse kaotavad. „Inimestest tuleb aru saada. Põhiline ongi see, et närvikava peab tugev olema. Kui sõidad sündmuskohale ja juba autos mõtled kõigele hirmsale, mis sind kohapeal või ees oodata, no ega sa siis selles ametis kaua vastu ei pea,“ teab Eilo.

Mida tunneb päästja, kes on jõudnud põleva hoone juurde liiga hilja, et seda veel päästa.

„Kui tulekahju on linna terri-tooriumil, saame suhteliselt kiiresti jaole. Aga just maapiirkonndades tuleb ette, et jõuame sündmus-kohale, leegid on juba katusest väljas ja siis on juba selge, et ega midagi peale seinte enam püsti ei jää. Ega see tähenda, et me vaa-tame, käed puusas, põleva maja

kõrval ja nendime fakti, et maja pole võimalik päästa. Kustutame need püstiseisvad seinad ikka ära. Viimse tukini. Sest see on meie töö.“

Toru, trepp ja voolikukuivatamine

Türi päästekomando kor-raldab aeg-ajalt lahtiste uste päevi. Siis voorib majast läbi palju külalisi, alates lasteaia-lastest kuni pensionärideni. Ja ikka imestatakse, et kus see toru on, mille abil pritsumehed teiselt korruselt esimesele peaks liuglema.

„Meil pole jah seda toru, otsustasime hoopis ümberehi-tustööde käigus trepi ehitada. No see on natuke ohtlikum, libastumise oht on. Aga pole vahet, kas väljakutse korral tu-led teiselt korruselt alla mööda treppi või toru. Kui dispetšer on väljakutse edastanud, siis ühe minuti jooksul peavad mehed saama riidesse, jõudma autosse ja välja sõitma. Särki saab mui-dugi autos ka kinni nööpida,“ avaldab ta.

Paljud ei teagi võib-olla, et päästekomando hoone juurde kuuluva torni eesmärk pole ai-nult see, et sealt ilutulestikku lasta või riigilippu heisata. Seal kuivatatakse ka veevoolikuid. Eilo jutu kohaselt oli torn nö kuivatina aktiivselt kasutuses aastate eest, kui veevoolikuid tehti veel linariidest. Kui pärast kustutustöid voolikuid kuivama ei riputanud, siis võis juhtuda, et järgmisel korral polnud päästja-tel midagi lahti rullida – vooli-kud mädanesid lihtsalt ära.

„Tänapäeval on voolikud õnneks suhteliselt hooldusva-bad,“ teab Eilo öelda.

Huumor valitud kõrvadele

Päästjad teevad mõni-kord omakeskis nalja ka. On traditsioon, et uutele ametisse astujatele korraldatakse rist-sed. Tavaliselt kastetakse oma esimest tulekahju kustutanud pritsumees pealaest jalatallani märjaks. Ikka nii, et voolik krae vahelt sisse ja vesi jooksma. Sa-masuguse katsumuse tegi aastate eest läbi ka Eilo.

Nalja tehakse ka teisiti. „Omavahel rääkides on meil ikka selline mustemat sorti huumor, millest tavainimesed ei pruugi aru saada. Ja ega see jutt

polegi kõrva-liste kuulajate jaoks, see-tõttu jälgime hoolega, kus ja mida räägi-me,“ kinnitab päästekoman-do pealik.

Septemb-rikuu alguses kutsuti Eilo p e a l i n n a , täpsemalt Si-seministee-r iumi s se piduliku-le vastu-võtule, k u s s i s e -m i -nis-ter

Marko Pomerantsi ja päästeame-ti peadirektori Kalev Timbergi käepigistuse saatel anti talle üle tänumedal. Tänu pälvis ta koos nende BaltFloodCombati mees-konna liikmetega, kes selle aasta kevadel Poolas üleujutuspiirkon-nas loodusõnnetuse tagajärgi likvideerimas käisid.

“Jah, Poolas saime ikka kõvasti vaeva näha. Meid saa-deti ühte Paide-suurusesse linna, mille külje alt voolas läbi Visla jõgi. Jõe kaldale olid kuhjatud suured vallid, mis pidid täitma tammi ülesannet. Aga kuna oli vihmaperiood, vesi jões tõusis ja ka mägedest sadas vett alla, siis need vallid hakaksid lagunema ja jõgi ujutas linna üle. Vesi tõusis ikka väga kiiresti ja meie ülesandeks oligi see jõkke tagasi pumbata,” meenutab Eilo.

Kohalikud suhtusid päästja-tesse väga hästi, tuues neile pidevalt head-paremat süüa ja tundes siirast huvi, kuidas mehed uputusega võidelda jak-savad. Kuigi meeskonnal olid

kaasas toiduvarud, mida jätkus kümneks päevaks, lasti end siis-ki ka kohalikel “nuumata”. “No kuidas sa ütled ära, kui kohalik on sulle ise võileivad teinud ja heast südamest pakub. Ikka võtad vastu ju,” naerab Eilo.

Päästeametnike panust hin-das medalivääriliseks ka Poola riik.

Hobi, mis toidab

Mõnikord, aga tõesti mõni-kord, kui on aega, käib Eilo kalal. Ehk ussi leotamas, nagu ta ise armastab öelda. Vastavalt võimalustele valib ta õngitsemis-kohaks Türi kandi veekogud või põrutab hoopis Saaremaale.

Aga ilmselt jääb kalasta-miseks siiski vähe aega, sest tegeleda tuleb ka teise hobiga – grillimise ja barbecuega. See on saanud Eilole põhimõtteliselt teiseks ametiks. Koos liha-küpsetajatest sõpruskonnaga, kes koonduvad ühise nimetaja – Türi Pritsumehed alla, on ta

alates 2003. aastast õppinud tundma lihagrillimise nippe. Ja seda üliedukalt.

Võidetud on Eesti meistri-tiitel, käidud võistlemas Amee-rikaski. „Osalesime Memphises maailma suurimal grillivõistlusel ja lisaks võistluskogemusele sai-me ka omal käel ringi sõita. 10-päevane Ameerika reis…super!,“ meenutab ta.

Vaatab, mis elu toob

Eilo ütleb, et ei tea, kas tahaks ka kahekümne aasta pärast samas ametis töötada. Loomulikult on aastate jook-sul tulnud erinevaid mõtteid. Rahapuudus, koondamised, töötundide vähenemine, seoses sellega palganumbrite kukkumi-ne. „Aga see on töö, mida ma olen alati tahtnud teha. Samas olen selle nimel ka palju oma vaba aega ohverdanud. Vaatan, mis elu toob. Ei tea – äkki lähen ehitajaks,“ nendib ta, aga ilmselt ta seda tõsiselt ei mõtle.

Tule ja vee vastu võitleja

Ülle Kuldkepp

ÜLLE EESMÄE,abikaasa

Eilo on olnud hea mees mulle juba üle 20 aasta ja hea isa oma nüüdseks täiskasvanuks saanud lapsele. Ta on mees, kellele on väga olulised pere, ema, ven-nad-õed ja ka töö. Eilo on alati abivalmis – vahest isegi liiga abi-valmis. Selle tõttu on meie puh-kuseplaanid mõnikord ainult

plaanideks jäänudki ...Mäletan ühte suve, kui pidi-

me minema perega puhkusereisi-le. Reis jäi ära, kuna sellel suvel olid suured metsatulekahjud, mida Eilo kustutamas käis.

Kodus meeldib talle kokkamine, tema ahjuliha on tõeliselt hea! Ka grillimine on kodus tema hooleks jäänud.

Talle meeldib vabal ajal käia

teatris, näitustel, lugeda raama-tuid, viia pere loodusesse või näiteks Tallinna vanalinna vara-hommikul jalutama ja seejärel kinno.Ta on mees, kellega sa ei tea autosse istudes kunagi, kas läheme kohalikku toidupoodi süüa ostma, Tartusse kinno või hoopis Tallinnasse mõnele põne-vale näitusele.

Eilo on mees, keda pole või-

malik kunagi näha halvas tujus. Ta oskab alati midagi ilusat ja head oma lähedastele öelda.

JANAR KÄRNER,kolleeg, Järvamaa päästeosakonna juhataja

Eilo on suur mees, selle sõna kõige paremas tähenduses. Te-da jagub igale poole ja ta jõuab palju – kodus, tööl, sõpraderin-

gis, hobiga tegeledes, valla asja-des jne. Oma töös on ta tubli ja korrektne. Hoiab oma meeskon-da ja leiab kõigile probleemidele kiire ja hea lahenduse. Selliste staažikate pritsimeeste vastu on mul alati suur austus olnud ja on rõõm, et mul on selline kolleeg nagu Eilo. Täpselt ei mäleta, mil-lal oli meie esimene kokkupuu-de, kuid 2006. aastast töötame

koos igapäevaselt koos. Ta on hea suhtleja ja saab ka naljast aru. Te-maga saab rääkida kõikidest või-malikest maailma asjadest, kuid üht saladust hoiab ta väga kii-valt. Siiani pole mul õnnestunud teada saada Türi Pritsumeeste retsepti, mille järgi nad nii maits-vat BBQ liha küpsetavad. Kuna see on nende suure edu saladus, siis pean sellega leppima.

TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

Õppeaasta 2010/2011 on müri-naga käima läinud. Nagu vasi-kad kevadel esimest korda kar-jamaale saades, nii on ka lapsed koolides oma esimesed suure-mad jooksmised ära jooksnud ning uudistamised ära uudista-nud – kes on uued, mis on teisi-ti. Nüüd saab hakata keskendu-ma sisulisele tööle.

Uut ja uudistamis väärset on alanud õppeaastal Türi valla hariduselus palju ning palju on positiivset. Alles jõudis sep-tembrikuu alata, kui sügiskuu esimesed päevad tõid suurt

rõõmu Türi Toimetulekukooli perele – kevade ja suvega ka-tuse alla saanud õpilaskodu on igati kaasaegne ja nägus. Usun, et nii mõnelgi selle maja lapsel pole oma kodus enda tarvis nii suurt tuba kui õpilaskodu ava-ras hoones.

Kui nüüd toimetuleku-kooli sajandivanuse peahoone renoveerimine ka käima läheb, siis võib vallavolikogus aastaid üleval olnud küsimuse, kuhu rajada sellele koolile uus ja kor-ralik kodu, rahuga päevakorrast maha võtta. Uue asemel saab

kool ennistatud (ja laiendatud!) vana. Olen kindel, et tegutsemi-ne Türi linna ajaloo seisukohalt väga olulises hoones on ka selle kooli perele igapäevaselt lisa-väärtus.

Ajaloolises hoones asub ka Laupa Põhikool – 1913. aastal valminud Laupa mõisa häärbe-ris. Kolm viimast aastat on muutnud endist mõisahoonet suuresti – pea 20 miljonit kroo-ni, mis kulusid peamiselt sise-, osalt ka välistööde peale, pole väike raha.

Kui Laupa viimane mõisa-härra Otto Ivan von Taube ei jõudnud suursuguse hoone kõi-ki siseruume välja ehitadagi, sest juba kuus aastat pärast häärberi valmimist riigistas noor Eesti Vabariik baltisakslaste mõi-sad, siis nüüd võib kinnitada: Laupa mõis on viimse ruumini

välja ehitatud, särav, väärikas ja nägus.

Kool võitis sellest suurre-mondist ligi 200 ruutmeetrit lisapinda, klassiruumid said juurde avarust ja valgust. Vald tervikuna omab nüüd üht väga uhket hoonet, kus vastuvõtte korraldada, kontserte pakku-da.

Sellest ligi kolmest miljonist kroonist, mis Türi vald pidi Norra riigilt tulnud abirahale oma panusena lisama, on iga sent asja ette läinud. Nüüd saan tagantjärgi veel kord vallavoliko-gu kiita toona õigesti langetatud otsuse eest Laupa mõisa reno-veerimisprojekti toetada.

Väga hästi (Laupa poolt vaa-dates isegi kadestamisväärselt hästi) on sel sügisel läinud ka Retla Koolil. Juuli lõpus Oisus avatud perekodu tõi Retla kooli

õpilasperre alanud sügisel juur-de seitse last.

Millist riigipoolse rahasta-mise muutust tähendab väik-sele koolile juba mõne lapse lahkumine või lisandumine, teab koolirahvas hästi. Retla võib seekord riigi raha oodates rahulikumalt hingata. Eks hin-gerahu jätkusuutlikkuse osas anna juurde seegi, et õpilaskodu ehitamine Retla koolile on juba otsustatud.

Kabala Põhikooli tulevik ja väiksemal kujul edasitoimimine on Türi vallavolikogus juba hulk aega tagasi ära otsustatud. Koo-lipere on selle omaks võtnud ja toimetab rahulikult edasi.

Endiselt närviline on olu-kord aga Türi linnas. Kes kahe praeguse gümnaasiumi õpeta-jatest osutuvad valituks uude loodavasse Türi Põhikooli ja

Türi Ühisgümnaasiumi? Kes hakkavad neid koole juhtima? Kuidas õpilased uued koolid omaks võtavad, seda eriti põhi-koolis, kus laste hulk koolimaja pinna kohta kujuneb märksa suuremaks kui seni? Need küsi-mused ripuvad siiani õhus.

Olen seda meelt, et laste-arvu pideva vähenemise juures tuli Türi linna koolidega muu-tused ette võtta. Kuigi ma ise oleksin uute koolide osas eelis-tanud teistsugust paigutust, arvan, et keegi meist pole nii tark, et ennustada, milline la-hendus annaks edaspidi parima tulemuse.

Tark on praeguses olukorras minna edasi ja otsida ühiselt pa-rimaid lahendusi, mitte tagant-järgi tänitada ja viriseda, et kes need otsused tegi. Otsused on juba tehtud.

„Türi vald on lapsesõbralik vald,“ on korduvalt lausunud Järva maavanem Tiina Oraste. Mis on sellise positiivse hinnan-gu esile toonud?

Ringi vaadates ei jää tähele panemata suvel ehitatud laste mänguväljak Türil Wiedemanni tänaval, 1. oktoobril avab uksed Türi Noortekeskus. Kooliaasta eel kolisid oma uude asendus-kodusse Oisus 11 meie valla last. Türi Toimetulekukool sai kooli-

aastat alustada uue õpilaskodu-ga. Peagi algab õpilaskodu ehitus Retla Kooli juurde. Mööda ei saa minna Laupa mõisa renoveeri-misest, mis on mõisas tegutseva kooli ja eelkõige seal õppivate laste jaoks olnud suursündmus. Kevadel avas uksed renoveeritud Türi Kultuurimaja, mis on ka noortele vaba aja veetmise ko-haks ja ringide töös osalemiseks.

Me räägime, et meie laste arv väheneb. Ometi on Türi

vald investeerinud objektidesse, kuhu eelkõige oodatakse lapsi. See julge samm on astutud tu-levikku silmas pidades. Uuring „Türi valla rahvastiku vanuselise struktuuri prognoos aastateks 2010-2015-2020“ ütleb, et aas-taks 2018 on Türi vallas alla 10 000 elaniku.

Noored, lõpetanud Türi val-las üldhariduskooli, on suundu-nud edasi õppima mujale Eestis või välismaale. Inimene, kes on lahkunud kodust erinevatel põhjustel, ihkab kunagi tagasi tulla. Loogem selleks võimalu-sed. Praegu on tegusid tehtud ja otsuseid langetatud laste osas, kes lähiaastatel sünnivad. Silmas on peetud ka noori peresid, et oleks võimalus last lasteaeda

paigutada. „Türi valla rahvastiku vanuselise struktuuri prognoos aastateks 2010-2015-2020“ järgi on laste sündide arv järgne-vaks viieks aastaks stabiliseeru-mas. Siinjuures tuleb märkida, et volikogus on otsustamisel Särevere uue lasteaia detailpla-neeringu algatamine.

Teisalt on lapsesõbralikkus lastele turvalise keskkonna loomine, mitmesuguste eluks vajalike toetuste võimaldamine ja seeläbi ka perede toetamine, lastele hea hariduse andmine, loovuse arendamine, võimaluste loomine (tervise)spordiga tegele-miseks jm.

Välise tegevuse kõrval, mis paistab silma, on väga oluline nn mittenähtav tegevus – töö,

mille tulemit ei saa mõõta, aga mis on määrav Türi valla elujõu-lisuse säilimiseks, valla arenguks vajalike otsuste tegemiseks. Selle töö tegijad on inimesed, kes hoolivad oma valla tulevikust, kes ei karda riski, kes seavad nii mõnelegi ületamatuna näivaid eesmärke.

Kunagi oli utoopiline idee rajada Türi kesklinna katlamajja noortekeskus. Tänaseks on see reaalsus. Sama on eesmärgiga moodustada Türile üks põhikool ja üks nn puhas gümnaasium. Sellele otsusele on nii vastuseis-jaid kui ka pooldajaid. See hari-duse ümberkorralduse eesmärk on püstitatud tulevikku silmas pidades, et Türi on koht, kus saab väga head haridust, et Türi

vallas on tugevad koolid, et Türi valla kõik koolid on täidetud õpilastega, et Türi vallas saab põhiharidust võimalikult kodu-koha lähedalt. Lapsesõbralikkus on seegi, et Türi vald ei ole sulgenud koole, vaid panustab sellesse, et olemasolevad koolid saaksid jätkata, oleksid elujõu-lised.

Lapsed on meie tulevik. Ot-sused, mis me täna langetame, ei tohi olla lapsi ja noori peletavad. Ei saa kapselduda olemasolevas-se, ei saa anda voli mugavusele. Tahe on see, mis viib edasi.

Ütlus „Türi vald on lapse-sõbralik vald“ ei tohiks muutuda pelgalt elutuks loosungiks. Uued mõtted ja teod aitavad seda ütle-mist elus hoida.

Hariduselu ootab virisemise asemel lahendusi

KAAREL ALUOJALaupa põhikooli direktor

2011. aasta alguses käivituvad lõpuks kauaoodatud õpilaskodu ja mänguväljakute ehitus. Tööd peavad olema lõpetatud sama aasta augustis. Mõttest teostu-seni on tegelikult kulunud üsna palju aega ja oma panuse selle-le on andnud väga mitmed ini-mesed.

Mõte Retla Kooli juurde õpi-laskodu rajada pärineb aastate tagant ning kuulub Oisu Laste-

aia juhatajale Elle Pihelgale. Juba toona võis täheldada, et kasvab nende laste arv, kellele kodu ei suuda või ei oska piisavalt tähelepanu pöörata. Vähene hoolitsus ja ebastabiilne kodune olukord viivad sageli laste õppe-dukuse alla, mis võib põhikooli kolmandas astmes lõppeda ka koolist väljalangemisega. 2004. aastal oli ainuüksi Lõuna-Järva-maal vajadus õpilaskodu koha

järele 50l toimetulekuproblee-midega, puuduliku vanemliku hoolitsusega riskipere lapsel. Tänaseks on kooliskäivate laste arv piirkonnas küll mõnevõrra vähenenud, kuid peresid, kellel on raske toime tulla, on ka täna jätkuvalt palju. Õpilaskodu idee kandmist Lõuna-Järvamaa tol-laste valdade ja ka maakonna sotsiaalvaldkonna spetsialisti-deni aitas teostada Oisu valla tollane sotsiaalnõunik Pipi-Liis Siemann. Põhikoolide juures oli õpilaskodusid siis veel väga vähe ja seetõttu käisime koos kogemusi ammutamas Valga-maal Krabi Põhikoolis. Seal nähtut ja kuuldut analüüsides leidsime õpilaskodu rajamiseks

kõige sobivama olevat Retla Kooli lõpetamata juurdeehituse eraldiseisva püstaku. Need ruu-mid on piisavalt avarad, et sinna mahutada toad ja olmeruumid 18 lapsele.

Õpilaskodu projekt valmis 2005. aasta lõpuks ja siis sai esitatud ka õpilaskodude riiklik-ku programmi esimene taotlus. Taotlusele allakirjutanute seas olid ka vallavanem Toomas Marrandi ning Järva maavanem Üllar Vahtramäe. Kuid siis jäime me rahastusest ilma, aga meie sihikindlat plaani õpilaskodu rajamiseks märgati ja see sai kindlaks osaks kõigis hariduse ja sotsiaalvaldkonna arenguka-vades. Rahuldamata jäid samuti

aastatel 2007 ja 2008 esitatud taotlused. Alles 2009. aasta kevadel kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kavasse (lühidalt „KOIT“ kava) esitatud taotlus sai rahastamisotsuse, kuid sedagi alles 2010. aasta kevadel.

Nagu eespool mainitud, peaks 2011. aasta augustiks olema valminud ja ka sisustatud õpilaskodu 18 lapsele. Samuti rajatakse koolimaja lähistele kõvakattega korvpalli- ja tenni-seväljak ning võimlemislinnak. Korraliku viimistluse, soojustuse ning niiskusetõkke saab kooli-maja uuema osa sokkel.

Mugav õpilaskodu aitab leevendada piirkonna raskustes

perede muresid, spordirajatised on aga mõeldud kasutamiseks kogu kooliperele ning samuti Oisu piirkonna spordisõpra-dele.

Õpilaskodu valmides tekib samuti vajadus mitmete spet-sialistide järele: lisanduvad töö-kohad kasvatajatele, koristajale ning kokale. Kahele viimasele küll vaid osalise tööajaga.

Olen kindel, et Retla Kooli hubane keskkond ja professio-naalne õpetajaskond suudavad olla toeks kõigile, kellele meie valmiv õpilaskodu koduks saab.

Veelkord tänu kõigile, kes on seda projekti toetanud ja oma aega ning teadmisi sellesse panustanud!

Retla Kooli õpikeskkond paraneb 2011. aastal

JAANUS ROOSILEHTRetla kooli direktor

Türi vald panustab lastesse ja noortesse

VAHUR SALOMAbivallavanem

poliitika

7

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

TÜRI RAHVALEHT 24. september 20108

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Elukoha registreerimine

Rahvastikuregistri seaduse § 391 alusel on isikul kohustus hoolitseda rahvastikuregistrisse elukohaandmete kandmise ning registrisse kantud aadres-siandmete õigsuse eest. Täis-ealine isik peab tagama enda ja oma alaealiste laste ning eest-kostetavate elukoha aadressi õigsuse rahvastikuregistris. Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikure-gistrisse kandmiseks. Elukoha registreerib selle omavalitsuse, kelle haldusterritooriumil isik püsivalt või alaliselt elab, vastav ametiasutus (valla- või linnavalitsus). Välisriigis püsivalt elav Eesti kodanik ja konsulaarseaduses sätestatud välismaalane esitavad elukoha andmed Eesti konsulaaramet-nikule konsulaarseaduses sätes-tatud korras.

Aadressiandmete rahvas-tikuregistrisse kandmiseks või elukohaandmete muutmiseks tuleb täisealisel isikul esitada: 1) vormikohane elukohatea-de, mille vormi saab asutuses kohapeal või Internetist; 2) isikut tõendav dokument; 3) kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. Kui vastav dokument puudub, peab eluruumi omanik andma elukoha aadressiandmete rah-vastikuregistrisse kandmiseks loa. Isikud, kes soovivad rahvas-tikuregistrisse kanda üheaegselt sama elukoha aadressi, võivad

esitada ühise elukohateate. Kui elukohateade edastatakse ametiasutusele posti teel, tuleb teatele lisada teate esitaja isikut tõendava dokumendi isiku-andmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel isikut tõendava do-kumendi isikuandmetega lehe-külje koopiat ei lisata.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik ka-sutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib isik esitada ka sideandmed. Ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasu-tatav alaliseks elamiseks, välja arvatud: 1) kui isik taotleb talle kuuluva ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aad-ressi enda ja temaga koos ela-vate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist; 2) kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elu-kohana.

Valla- või linnavalitsus kontrollib elukohateate saa-misest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rah-vastikuregistrisse või keeldub elukoha aadressi kandmisest. Elukohateates märgitud eluko-ha andmete kandmisest rahvas-tikuregistrisse võib keelduda, kui: 1) isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks; 2) tegemist ei ole eluruumiga (v.a rahvastikuregistri seaduses sätestatud erandid); 3) elu-kohateates esitatud andmed

on puudulikud; 4) isik on esi-tanud elukohateates valeand-meid. Elukoha registreerimata jätmisest teavitatakse taotlejat kümne tööpäeva jooksul pärast isiku elukohateate saamist.

Elukoha andmete muutmine

Eluruumi omanikul on õigus taotleda isiku rahvasti-kuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui:1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Teise isiku elukoha andmete muutmise taotlemisel esitab eluruumi omanik valla- või linnavalitsusele vastava taot-luse, kinnitades oma allkirja-ga asjaolusid, et isikul, kelle aadressiandmete muutmist taotletakse, ei ole õigust ka-sutada omaniku eluruumi oma elukohana ja ta ka ei kasuta eluruumi oma alalise elukoha-na. Valla- või linnavalitsus teeb ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne töö-päeva jooksul isikule posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Amet-likes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.

Eluruumi omaniku taotlust ei rahuldata, kui: 1) isik, kelle aadressiandmete muutmist taotletakse, taotluse kätte-toimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab

dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukoha-na; 2) isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

Kui isik, kelle aadressi-andmete muutmist taotleti, kaotab vaide või kaebeõiguse korras õiguse kasutada ruu-mi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linna-osa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmeid võib valla- või linnavalitsus muuta oma algatusel, kui muutuvad elu-koha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimed ja numbrid. Isikut teavitatakse andmete muutmisest. Kui riiklike regist-rite ristkasutamise teel selgub, et isikul, kellel puudub elukoha aadress rahvastikuregistris või on rahvastikuregistrisse kantud linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega, on teistes riiklikes registrites märgitud elukoha aadress ja sideandmed ning isik elab teises riiklikus registris märgitud aadressil, algatab valla- või linnavalitsus ta nende andmete põhjal selle isiku elukoha aadressi rahvas-tikuregistrisse kandmise või teeb talle ettekirjutuse esitada elukohateade rahvastikuregistri seaduse korras. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha vastavalt “Asendustäitmise ja sunniraha seadusele” sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 5000 krooni (319.56 eurot)

LII LAANEMETSvallasekretär

Muudatustest uues perekonnaseaduses

Türi vallas toimub ohtlike jäätmete kogumisringOhtlikke jäätmeid ja elektroonikajäätmeid saab tasuta ära anda ühel päeval – laupäeval, 9. oktoobril, mil Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldab kogumisringi vallas.

Türi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Ott Vilusaar täpsustas, et kogumisauto peale ei sobi pakkuda eterniitplaate, kasutatud rehve ja segaolmejäätmeid. Elektroonikajäätmed, külmikud, elektripliidid peavad olema komplektsed see tähendab, et väärtuslikumad osad ei tohi olla eelnevalt maha monteeritud. Jäätmed tuleb üle anda isik-likult, mitte jätta neid kogumispaikadesse lihtsalt seisma. Ajagraafik on orienteeruv, väikese viivituse korral palun säilitada kannatlikkust.Kogumisring algab kell 9 hommikul Rae bussipeatuse juures ja järgne-valt sõidetakse läbi 17 kohta vallas.

Lisateavet jagavad Ott Vilusaar telefonidel 384 8253 ja 5342 1140 või e-kirja teel ott.vilusaar@tyri.ee ning Kesk-Eesti Jäätme-hoolduskeskuse projektijuht Evelyn Kaldäär telefonidel 385 2175, 5333 2751.

Ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete kogumisring9. oktoobril Türi vallas

09.00 – 09.15 Rae bussipeatuse juures09.30 – 09.45 Karjaküla korterelamu ees10.00 – 10.15 Kolu raamatukogu maja ees10.30 – 10.45 Kõltsi suvilaterajoon Ojaääre 7 krundi juures11.00 – 11.15 Änari korrusmajade juures11.30 – 11.50 Särevere parkla Õpetajate tn tiigi juures12.00 – 12.15 Mäekülas, aiandi juures 12.25 – 12.40 Taikses, kultuurimaja ees12.55 – 13.10 Tännassilmas, autokaupluse peatuses13.25 – 13.45 Käreveres, jaama juures 14.00 – 14.15 Saareotsas, Rõksul 14.30 – 14.45 Retlas, Reinu-Tooma juures15.00 – 15.15 Ollepa endise meierei juures15.25 – 15.40 Kahala kaupluse juures 15.50 – 16.05 Villevere bussijaama juures 16.20 – 16.35 Tõrvaaugu parkimisplatsil16.50 – 17.05 Põikva - “Karbiküla”ristil 17.20 – 17.40 Laupa – elamu 2 kõrval (keskmine kortermaja)

TÜRI VALLAVALITSUS

Lokutal on kaevetööd lõpujärgusTüri linnas Lokuta linnaosa soojatrasside ehituse kraavkaevikute kae-vamine on lõpujärgus, käib torude paigaldus, mille tõttu on ajutiselt ka piirkonna majades sooja vee katkestusi.

27. septembrist kuni 5. oktoobrini on soe vesi ära Edelaraudtee, Kaare 27a, 28, Tallinna tänava 33, 35, 37, Tehnika 4, 4a, 3 ja Türi ujula hoonetel. Sooja vett hakatakse tagasi andma nii kiiresti kui või-malik ja alustatakse Türi ujulast.

Järjest täidetakse ka eelnevalt kaevatud soojatrasside kraavkaevi-kuid ja tegeletakse haljastustöödega.

Soojatrasside vahetustöödega alustati Türi linnas juuli alguses ja kui ilm soosib ehitajaid, saavad tööd tehtud oktoobris. Soojatrassid rekonstrueeritakse Tehnika tänava katlamaja teeninduspiirkonda jäävatel majadel. Töid teostab EG Ehitus Harjumaalt.

Tööde tellija on OÜ Türi Linnavara. Ehitustööde kogumaksumu-seks on üle seitsme miljoni krooni, millest 50 % rahastab Euroopa Regionaalfond ja Sihtasu-tus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kirna kanalisatsiooni ehitus algab Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetatud Türi valla projekt Kirnas maanteääres olevatele majadele vee- ja kanalisatsiooni torustike ehitamiseks sai Maanteeametilt kinnituse ja ehitustegevus algab veel oktoobris.

Ligi 2 miljoni krooniga ehitab avaliku hanke parimaks pakkumiseks osutunud OÜ Välistrasside Ehitus trassid ini-meste krundi piirideni. Samal ajal ühendatakse uus pum-bajaam Poakal vana pumbajaamaga Kirna mõisa juures.

Taikse kanalisatsiooni ehitus jätkubSihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetatud Türi val-la projekt Taikse kanalisatsiooni parendamiseks sai Maanteeame-tilt loa jätkata. Puurimistöödega alustatakse oktoobrikuu alguses ja ühendadakse majadel kanalisatsioon ühel ja teisel pool teed, mida ehitaja teeb maantee alt kinnisel meetodil. Samuti ehitatakse lisaks kanalisatsioon kuuele majapidamisele.

Ligi ühe miljoni krooni eest saavad kõik piirkonna 12 maja kanalisatsiooniga liitumise võimaluse ja korrastatud bio-puhasti. Kõigi eelduste kohaselt peaksid tööd lõppema oktoobris.

URVE MEERITSenergeetik

Algus juulikuu Türi Rahvalehes

Türi vald on 2010. aastal eri-nevate projektide toel juba lõpetanud mitmete hoonete renoveerimis- ja juurdeehitus-tööd ning rajanud Türi laste-pargi. Uute objektidena lõpe-tatakse Kabala Põhikooli pea-sissekäigu välisrõdu renovee-rimine, alustakse Retla kooli õpilaskodu ehitamist ja tehak-se ettevalmistusi Türi Gümnaa-siumi olemasoleva hoone kaas-ajastamiseks.

MTÜ Süda-Eesti Sotsiaal-keskuse partnerina osaleb Türi vald ka sel aastal Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud pikaajaliste töötute abistamise projektis „Tegusalt tulevikku”. Projekti põhitegevuseks on töö-harjutus, mille käigus toimub

pikaajaliste töötute kaasamine ühistegevusse, taastatakse töö-harjumus, arendatakse sotsiaal-seid oskusi ning omandatakse lihtsamad või keerulisemad tööoskused. Suur osakaal on psühholoogilisel motivatsiooni-koolitusel, mida on töötutele väga vaja, kuid mida töötukassa ei paku. Toimuvad ka erinevad koolitused: kohanemiskoolitus, pere tugiisiku koolitus, arvuti-kasutus, raamatupidamine, puhastamise alused, mööbli restaureerimine. Samuti on võimalus saada psühholoogi abi ning sõltuvusrehabilitatsiooni-teenust.

Poistekoori 50. juubeliaasta projekti on heaks kiitnud Lõu-na-Järvamaa Koostöökogu juha-

tus ja selle eest loodetakse saada toetust juubeliaasta raames poiste osalemiseks laululaagrites ja kardispordipäeval, muretseda uued T-särgid ja käsikellade komplektid. Projekti toel on plaanis koostada CD „Nemad laulsid Türi Poistekooris“ ja Türi Poistekoori kroonika.

PRIA Leader meetme abiga trükiti eesti, inglise ja vene kee-les värvilised infokandjad Türi tähtsamatest turismiobjekti-dest, üritustest, turistile vajaliku infoga väikesed raamatud ning Türi valla turismikaart. Trüki-seid ja turismikaarte jagatakse külalistele kõikidel Türi valla suurüritustel, need on pidevalt saadaval ks Türi Muuseumis.

Lisaks juba tehtule on PRIA Leeder meetme abil käsil vanade kultuuriinfo stendide asendamine uutega. Stendide vahetamise abiga paraneb üldi-ne mulje ning inimesed saavad paremini teavet kultuuriüritus-te kohta. Kokku paigaldatakse

7 uut kultuuriinfo stendi: kesk-linna bussipeatusesse, R-kioski, Kalevi tänava poe ja Grossi poe juurde ning Türi reisikesku-sesse. Türi valla tuntuse suu-rendamiseks on kavas tellida reklaamhaagis Türil toimuvate ürituste ja võimaluste reklaami-miseks. Reklaamitreiler annab võimaluse uue ja põneva info paigutamiseks kõige käidava-matesse paikadesse, nagu mes-sid, laadad, teemapealinnade üritused.

Ettevõtjatele on plaanis kor-raldada 2011. aasta ettevõtja-tepäev, mis on mõeldud Türi piirkonna tootjatele ja teenin-dajatele, kes oma tööga loovad lisaväärtust. Ettevõtmine on mõeldud eelkõige informatsioo-ni vahetamise ja võimalike koos-töövõimaluste leidmise kohana. Lisaks koostatakse ettevõtjatest, kes soovivad oma ettevõtet tutvustada, kataloog, mis oleks kasutatav Türi piirkonna ette-võtluskataloogina.

Projektitoetused aitavad ehitada

LIINA LEHISarendusspetsialist

9TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

Türi Vallavolikogu 25. augusti määrusega kehtestati Türi val-las hoolduse seadmise ja hool-daja määramise kord, mis jõus-tus 1. septembrist.

Määruse vajalikkuse tingi-sid olulised muudatused pere-konna- ning sotsiaalhoolekande seaduses. Kuna hoolduse näol on tegemist isiku toimetulekut toetava sotsiaalteenusega ning isikul säilib iseseisev tehingute tegemise õigus, ei sisaldu uues perekonnaseaduse eelnõus hooldust reguleerivaid sätteid.

Määruse eesmärgiks on tagada puudega isiku hooldus tema tegeliku abivajaduse järgi ning arvestades ka hooldaja suutlikkust hooldusteenust abi-vajajale pakkuda.

Teenuse taotlemise aluseks on puudega isiku kirjalik avaldus

Türi Vallavalitsusele. Seejärel võtab sotsiaaltöö spetsialist ühendust teenuse taotlejaga ning külastab inimest tema kodus hooldusvajaduse hindamiseks. Hooldusvajadusest võib teavi-tada ka telefoni teel (384 8224 Astrit Ujok)) ning teavitajaks võib olla iga kodanik, kes näeb üksi elavat abi vajavat inimest.

Hooldajat ei määrata puu-dega inimestele, kes saavad oma igapäevaeluga ise hakkama ja ei vaja kõrvalabi ehk puude esine-mine arstliku ekspertiisi otsuse alusel ei pea tähendama veel hooldaja määramist. Hooldust ei seata ka, kui potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline abiva-javat isikut hooldama, ei seata, kui üks pooltest ei ole nõus hoolduse seadmisega ja hooldaja määramisega. Samuti ei määra-

ta hooldajat, kui hooldust taot-lev isik elab koos ülalpidamis-kohustusega isikuga (täisealine laps, abikaasa, vanem) või elab potentsiaalse hooldajaga ühel elamispinnal. Erisus tekib juhul, kui sama elamispinda kasutav ülalpidamiskohustusega isik ei ole tervislikust seisundist tule-nevalt võimeline puudega isikut hooldama. Sel juhul määratakse hooldajaks muu isik, kes suudab puudega isiku hooldusvajaduse rahuldada. Erandjuhul määra-takse hooldajaks hooldatavaga ühel elamispinnal elav isik, kui hooldatava suurenenud abi-vajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik asuda tööle.

Hooldus lõpeb hooldatava või hooldaja surma korral. Hooldus lõpetatakse juhul, kui puude kehtivuse tähtaeg on lõppenud ning arstliku eksper-tiisi otsusega ei ole määratud isikule uut puuet. Samuti lõpe-tatakse hooldus hooldaja ko-hustuste täitmata jätmise korral ning puudega isiku suunamisel muule teenusele (koduteenus,

hooldekoduteenus). Olenema-ta ülalpidamiskohustusest on määruse järgi rõhk üksi elava puudega isiku igapäevaelu toi-metuleku toetamisel, sest peres elav puudega isik saab toetatud ja abistatud oma pere poolt. Puudega isiku abivajadust on võimalik rahuldada vajadusel ka teiste teenus(t)e, näiteks isikliku abistaja teenuse, sot-siaaltransporditeenuse, sauna-teenuse või koduteenuse abil.

Sotsiaaltöö spetsialist vaatab ühe aasta jooksul käes-oleva määruse jõustumise päevast arvates üle varem Türi Vallavalitsuse poolt määratud hooldused ning erisuste ilmne-misel lõpetab Türi Vallavalitsus hoolduse. Korraldus hoolduse lõpetamise kohta saadetakse nii hooldatavale kui hooldajale posti teel.

Palume kõigil Türi Valla-valitsuse poolt määratud hool-dajatel kindlasti teavitada Türi Vallavalitsust asjaoludest, mis tingivad hoolduse lõppemise või lõpetamise.

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

ASTRID UJOKsotsiaaltöö spetsialist

Teede sulgemistest Paide-Türi rahvajooksu ajalTüri linnas on 29. Paide-Türi rahvajooksu toimumise päeval, 3. ok-toobril, ajutiselt suletud mitmed Türi vallale kuuluvad tänavad.

Kell 10–12 on ajutiselt suletud Tolli tänav Raudtee tänava ja Kraavi tänava vahelisel alal, sh ristmikud; Liiva tänav; Kalevi tänav; Raudtee tänav Tolli tänava ristmikust Liiva tänava ristmikuni.

Kell 11.30–14.30 on ajutiselt suletud Tolli tänava Paide ja Kraavi tänavate vaheline lõik. Tolli tänava kasutamiseks suletakse ajuti-selt Tolli tänava ristmikud järgmiste tänavatega: Paide tänav, Põllu tänav, Pikk tänav, Lembitu tänav, Raudtee tänav, Anna Haava tänav, Kreutzwaldi tänav ja Kalevi tänav.

Kell 11.30–14.30 on ajutiselt suletud Paide – Rakvere – Sõmeru maantee Paide – Türi vaheline lõik Türi linna piirini jäävate Türi vallale kuuluvate teede ja Paide – Rakvere – Sõmeru maantee ristmi-kud. Türi linna piirist on ajutiselt suletud Paide tänava, Laia tänava ja Kungla tänava ristmik; Paide tänava ja Luha tänava ristmik ning Paide tänava ja Jõe tänava ristmik.

Paide suunas Türi linna läbiv liiklus on suunatud Wiedemanni tänava ja Kungla tänava kaudu ümber Väätsa teele. Paide poolt Türi linna sisenev liiklus on suunatud ümber Väätsa - Türi tee ja Lokuta kaudu Tallinna tänavale.

Teede nõuetekohase sulgemise, liikluse ümbersuunamise, ohutuse ja teede ning tänavate jooksueelse seisundi taastamise ja heakorra tagamise eest vastutab MTÜ Paide-Türi Rahvajooks.

Istungil käsitleti perearsti teematTüri vallavalitsuse 21. septembri istungile olid kutsutud Järva maava-nem Tiina Oraste ja Türi perearstikeskusest Toomas Tamm, arutusel oli perearstinduse küsimus Oisu ja Kabala piirkonnas.

Arutelu käigus otsustati, et Järva Maavalitsus kuulutub välja kon-kursi Oisu nimistule perearsti leidmiseks, kuna praegusel piirkonda teenindaval perearstil Katrin Abelil lõpeb leping 31. detsembril 2010. Konkursi väljakuulutamine tuleneb seadusest.

Arutelul osalenute sooviks on leida piirkonna inimeste jaoks pa-rim lahendus.

Kabalas renoveeritakse mõisa rõdu Projektijuht Marika Luik andis teada, et augustis alanud Kabala mõisa rõdu renoveerimisel on lõppenud lammutustööd ning ehitaja Tafrix OÜ on alustanud uue rõdu valamis- ja parandustöödega.

Objektil teostab muinsuskaitselist- ja omanikujärelvalvet FIE Leili Männik. Renoveerimistööde lepingu kogumaksumuseks on 419 947 krooni.

Rõdu taastamistöödeks andis toetust Eesti Mõisakoolide prog-ramm läbi Kultuuriministeeriumi. Tööde teostamiseks kulub kaks ja pool kuud.

Veeprojektil algasid kaevetöödTüri linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti raames alustati 20. septembril kaevetöödega raadiomasti piirkonnas Heina ja Ristiku tänavatel.

Veeprojekti projektijuhi Jan Raudsepa sõnul alustatakse kaeve-töödega ka Kalevi tänaval. Samuti loodetakse alustada linna reovee peakollektori remonti. Tööde käigus kaevatakse korraga lahti kuni 12 meetrised lõigud, mis tagab selle, et õhtuks pääsevad kinnistuomani-kud autodega koju, kuid päeviti tuleb arvestada piirangutega.

Oktoobriks peaks valmima Türi linna uue veehaarde esimene proovi puurkaev, millisest positiivsete katsetulemuste järel saab üks uue veehaarde puurkaev.

Praegu on Türil ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud umbes 82 protsenti elanikest, projekti lõppedes on liitumise võimalus 96 protsendil linnaelanikest.

Ehitustööde lõpptähtajaks on 2012. aasta sügistalv.

Võimalus tellida tasuta bussi valla 5. sünnipäeva kontserdile 23. oktoobril toob vajadusel küladest tasuta buss huvilised Türi Kul-tuurimajas toimuvale 5. sünnipäeva tähistamisele ning viib koju taga-si (~kell 21) Väljumisajad: kell 17 Kahala, kell 17.05 Villevere, kell 17.10 Ollepa, kell 17.20 Kabala kell 17.30 Oisu, kell 17.35 Taikse, kell 17.40 Särevere. Vajadusel transport Laupa-Jändja-Karjaküla-Ko-lu-Änari-Türi.

Palun anda teada transpordisoovist vallavalitsusse hiljemalt 13. oktoobriks telefonidel 384 8231, 5332 6401 või rahvamajadesse Ka-balas telefonil 5300 3987, Oisus telefonidel 387 1241, 5340 3551 või raamatukogudesse Kahalas telefonil 387 6661, Ollepas telefonil 387 6651, Kabalas telefonil 387 7832, Oisus telefonil 387 1475, Taikses telefonil 387 5539, Türil telefonil 384 8260, Laupas telefonil 387 3349 ja Kolus telefonil 387 2250.

TÜRI VALLAVALITSUS

Hooldusest ja hooldaja määramisest Türi vallas

Osalege luule- konkursil Türi valla 5. aastapäeva pu-hul oodatakse kõiki huvilisi kaasa lööma omaloomin-guliste luuletuste konkursil kodu ja kodukoha luuletus-te kogumiseks. Eesmärgiks on väärtustada kodupaika ja kasutada luuletusi valla trükistes.

Osalema on oodatud igas eas huvilised oma-loominguliste luuletustega. Töö palume vormistada A4 paberile ning soovi korral kujundada ka illustratsioo-nidega. Töö tagaküljele peab olema lisatud autori nimi, kool või elukoht ning kontaktandmed (telefon, e-posti aadress).

Osalejate vahel loositak-se sünnipäevanädala alguses, 18. oktoobril valla meeneid. Osalejate nimed ja loosi-auhinna saajate luuletused avalikustatakse Türi valla kodulehel. Luuletuste aval-damiseks trükistes sõlmitak-se eraldi kokkulepped.

Luulekonkursil osale-vad tööd tuleb toimetada Türi Vallavalitsuse (Kohtu 2 Türi linn) infolauda või valla raamatukogudesse k.a 14. oktoobriks. Saabunud töödest pannakse Türi Valla-valitsuse I korrusele üles näi-tus, mis on avatud 18.–29. oktoobrini.

KATRIN SOOMETSkultuuri- ja välissuhete spetsialist

10 TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

sport

SEPTEMBER25.09 kell 19 Türi Kultuurimajas line-tantsu päeva lõpetamine ja tantsuõhtu ansambliga “Mis siis”. Esi-nevad line-tantsu maailmameistrid 2010 paaristantsus Silva Suislepp ja Andrus Lippmaa ning erinevad line-tantsu kollektiivid. Võimalus õppida tantsusamme Kaie Segeri juhendamisel. Avatud kohvik. Pääse 50.- (Info ja kohtade (laudade) broneerimine tel 387 8248).29.09 kell 11 Türi Kultuurimajas Lasteteater Reky etendus “Sööbik ja Pisik”. Pilet 60.- (Türi Kultuuri-maja, tel 387 8248).

OKTOOBER1.10 kell 19 Oisu Rahvamajas Rakvere teatri etendus “ELU ja kuidas sellega toime tulla”. Piletid 115.-/ 135.- (Oisu Rahvamaja tel 387 1241, 5340 3551).2.10 Pilistvere kihelkonna eakate päev Kõos (Kabala Rahvamaja, tel 5300 3987).3.10 XXIX Paide-Türi Rahvajooks (www.rahvajooks.ee). 6.10 kell 19 Türi Kultuurimajas Järvamaa poistekoori ja ST Halvard-guttene poistekoori kontsert Türi Kultuurimajas. Tasuta. (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).14.10 kell 19 Türi Kultuurimajas Kesk-Eesti teatritrupi etendus “Kakskümmend kaheksa tuhat aakrit”. Piletid eelmüügist 50.-/80.-, kohapeal 60.- ja 100.- (Türi Kultuurimaja, tel 387 8248).15.10 kell 11 Türi Kultuurimaja väikeses saalis loeng-kontsert – Leelo Kõlar.15.10 kell 20 Kabala Rahvamajas rahvusvahelisele maapiirkondade naiste päevale pühendatud ansamb-liga tantsuõhtu. Pilet 50.- (Kabala Rahvamaja, tel 5300 3987).16.10 kell 19 Türi Kultuurimajas Lõikuspidu, tantsuõhtu ansambliga “Meie Mees”. Pääse 100.- (Türi Kultuurimaja, tel 387 8248).17.10 kell 15 Türi Kultuurimajas eakateklubi Ehavalgus tantsuõhtu (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).18.–24.10 Koduvalla nädala ettevõtmised.23.10 kell 18 Türi Kultuurimajas Türi valla 5. sünnipäeva kontsert-aktus.23.10 kell 20 ansambliga sünnipäevapidu Türi Kultuurimajas. Tasuta.19.10 kell 19 Türi Kultuurimajas “Suveõhtu romantika”- laulud eesti filmi- ja teatrimuusikast. Maestro Olav Ehala, Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Alen Veziko.Piletid kultuurimajas eelmüügist 150.-, 7-12a õpilane, pensionär 125.-. Piletilevist ja Piletimaailmast 155.-/130.- (Türi Kultuurimaja, tel 387 8248).25.–29.10 Koolivaheaja ettevõtmised Türi Kultuurimajas (Türi Kultuurimaja, tel 387 8248).19.10–13.11 Türi Muuseumis fotokursuse näitus “Hetki meie elust”. (Türi Muuseum, tel 385 7429).

kuhu minna www.tyri.ee

KSK ALEM kutsub

Türi piirkonna mälumängu seeriavõistluse I etappTüri piirkonna mälumängu seeriavõistluse I etapp toimub 1. oktoobril kell 19 Särevere mõisas.

Täpsem teave: kskalem@hot.ee või 5540 366

Jooksjad trotsisid halba ilma28. Türi Metsajooks toimus sügiseses lausvihmas. Märg, libe ja veidi porine rada ei heidutanud tõelisi jooksusõpru, keda oli stardis ligi 30.

Meeste põhiklassi 6 km rajal väljus tasavägisest esikohaheitlusest võitjana Rauno Reinart klubist Järvala ajaga 19.40. Konkurent Raimo Salla kaotas 10 sekundiga. Kolmanda koha saavutas Aimur Lillak ajaga 21.14.

Naiste 3 km rajal võidutses Ülle Pellja Paidest ajaga 13.43. Järgnenud Siiri Poopuu kaotas 7 sekundit ja kolmas, Maive Leif lõpetas ajaga 15.20. Noormeeste 3 km rajal võitis Kevin Kangur Ka-balast ajaga 11.53. Meesseenioride M50 klassi 3 km rajal võitis lõpuspurdiga paidelane Raul Laas, aeg 12.07.

Nooremate poiste 1 km rajal võitis Kren Kask, tüdrukute 1km rajal Birgit Arula.PAUL POOPUU

Orienteerumisklubi JOKA president

Mälumängurid alustavad uut hooaega1. oktoobril kell 19 antakse Särevere mõisas avalöök Türi piirkonna mälumängu seeriavõistlusele.

Võistlusi viib läbi KSK Alem ning võistlushooaeg kestab oktoobrist aprillini iga kuu esimesel ree-del, välja arvatud viimane etapp. Kõik mängud toimuvad Särevere mõisas algusega kell 19.

KSK Alem juht Urve Toome märkis, et seeriavõistluse põhieesmärgiks on pakkuda osalejatele võimalust panna oma teadmised proovile. „Hooaja lõpuks selgitame välja parimad mälumängu võist-konnad ning selgub ka parim Järvamaad tundev võistkond,“ ütles ta.

Mängijatele peamurdmist pakkuvad küsimused koostab Alar Särgava. Iga mänguvoor koosneb kolmekümnest küsimusest: teemadeks sport, varia, kunst ja muusika.

Osa võivad võtta kõik vabalt moodustatud neljaliikmelised võistkonnad.Iga vooru järel selgitatakse selle mängu võitja. Seitsmest mängitavast voorust lähevad üldvõitja selgitamiseks arvesse viie parema vooru koha-

punktid. Punktide võrdsuse korral määrab paremuse suurimate kohapunktide arv.Eraldi peetakse arvestust Järvamaad puudutavate küsimuste kohta ja seal selgub võitja kõigi õigesti

vastatud küsimuste punktide liitmise teel. TR

11.septembril toimusid Kõltsi karjääris Järvamaa ja Türi valla meistrivõistlused õngitsemises. Osales 31 võistlejat, nendest neli naist ja kuus noorvõistlejat. Püügiks oli aega kolm tundi.

Ilm oli soodne ja kala võttis hästi. Püüti särgi ja ahvenaid.

Sportlikus kalapüügis on viimastel aastatel areng olnud väga kiire. Võistlejatel on võimalik muretseda endale maailmatasemel varustus ja ka peibutussöötade valik on suur. Kui aastaid tagasi segasid võist-lejad ise peibutussöödad kokku siis nüüd on võimalik osta poest väga erinevaid segusid, kuid enamus võistlejaid kasutas ikka niinimetatud oma retsepti,

mis kala just tema püügikoha alla meelitab. Võivad olla küll kallid püügiriistad ja tasemel peibutussöödad, kuid määra-vaks saab ikkagi võistleja ette-valmistuse tase ja kogemus, mis toob välja parimaist parimad. Tänavune võistlejate tase oli ühtlaselt kõrge, osales mitu Eesti meistrit.

Noortest võitis ülekaalukalt Anti Viirmets, kelle püütud ka-lade kogukaal oli 684 grammi, teiseks tuli Sven Erik Sirotin 389 grammiga ja kolmandaks Martin Pill 380 grammiga.

Naistest võidutses Ene Aosaar 893 grammi kaladega, teiseks tuli Oksana Didrichson 449 grammiga ja kolmandaks

Siiri Tohver 267 grammiga.Meeste arvestuses võitis

Ain Viirmets, kelle püütud ka-lade kogukaal oli 2740 grammi, teiseks tuli Maidu Tiits 1666 grammiga ja kolmandaks Leonid Ossipov 1517 grammiga.

On tore, et isad ja vanaisad annavad lastele ja lastelastele edasi oma oskusi sportlikus kala-püügis ja toovad noored võist-lema. Eriti tublid olid seekord isa ja poeg Viirmetsad, kes oma klassides ülekaalukalt võitsid.

Kui leidub tublisid toetajaid, siis järgmine võistlus jääaluses kalapüügis toimub märtsis Türi tehisjärvel.

THEO AASAVõistluste korraldaja

Kõltsis püüti võistu kala

Türi poiss Andres „Kito“ Viidikas juunior saavutas 50cc võistlusklassis nii Eesti meistrivõistlusel motokrossis kui Eesti karikavõistlustel motokrossis kokkuvõttes 2. koha. Järgmisel hooajal peaks Andres jätkama võistlemist 65cc võistlusklassis, kuid võistlusspordi edukaks harrastamiseks kulub koos vastava ratta soetamisega hooaja jooksul kaugelt üle 100 000 krooni. Isa Andrese sõnul on noore andeka krossisõitja edasine karjäär hetkel selgusetu, sest tippspordina harrastatavale krossisõidule on praegusel ajal raske sponsoreid leida.

Erakogu

11TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

vana ja uus Türi vallas

Koolimajas lõpetati õppetegevus 1961. aastal. Tänaseks on endisest koolist alles vaid osa lagunenud vundamendist.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: rahvaleht@tyri.ee www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorAnne Viljat

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4700 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või mei-li teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

U 1930 Arnold Hirtentreu

2010 René Viljat

Tännassilmas hakati kooliharidust andma juba 1864. aastal. Fotol olev koolimaja on ehitatud 1915. aastal. Algselt oli kool 3-klassiline, alates 1917. aastast 4-klassiline ning hiljem juba 6-klassiline nagu enamikes Eesti külades.

teated

TEATED

Tervisevõimlejad!Saame kokku 4. oktoobril kell 19 Türi Gümnaasiumis.Info 5344 9800. Kersti Veeberg

Müüa või üürile anda 3-toalinekorter Kabalas otse omanikult;Kiire! Järelmaksu võimalus.kontakt 5556 4919

Ostan vanu jõuluehteid, mängu-asju, raamatuid, kunsti jm.tel: 5804 6910

LUULE MATUSEKORRALDUS

Olen igati abiks matuste korraldamisel.Nõustan, koostan kõne, viin läbi tseremoonia koos flöödimuusikaga,valmistan mälestuslehed jm.

Tel. 5190 3436

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 12.30 alustab EELK Türi koguduses

TUNNID TOIMUVAD PASTORAADISaadressil Türi Kevade tn 13

Võimalusel palume eelnevalt registreerida.Info telefonil 387 8330

LEERIKOOL

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee.Tel. 513 8314.

Müüa kompostmulda ja sõnni-kut. Ka väiksemad kogused.Kohaletoomine. Tel 525 1742.

Ostan remontivajava ekskavaa-tori ja roomiktraktori (buldoose-riga). Pakkuda võib ka teisi vene päritolu masinaid, seadmeid ja haakeriistu. Tel 5078478e-mail heino@ruumen.ee

Ostan vanu (enne 1945. aastat)õnnitluskaarte ning fotosidEesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest. Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

Südamlik kaastunne Elvile peregakalli abikaasa

ja isa

ERICH LILLE

surma puhul

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Helgi Viilup 1.09

Hilma Koppel 03.09

Adolf Süve 14.09

Vaike Tirmann 20.09

ja avaldab kaastunnet omastele.

UUED KODANIKUD!

MARIANNE PRUULI 2. september LIIS LAAGEMANN 28. augustRODEN ALGPEUS 26. august

Palju õnne!

Perekond Pakk

Loe Türi Rahvalehte

ka internetis!www.tyri.ee/rahvaleht

12 TÜRI RAHVALEHT 24. september 2010

lugejaküsimus

MÜÜA ELAMUKRUNDIDMÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOONMÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATESSUURUSEGA ALATES

1100 M1100 M22HIND ALATES

199199 KROONI/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi,

side, elekter, tänavavalgustus,

asfalteeritud teed, terviserada,

tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANEKUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.euwww.maekalda.eu

tel. 512 4236tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

Laupa kooli vilistlaskokkutulek

2. oktoobril

Osavõtumaks: Eelnevalt 100.-

(tasuda kooli kantseleis või ülekandega a/a

10702003740008 Türi Vallavalitsus, märgusõna

«Laupa kokkutulek»)Samal päeval 125.-

Info:

tel: 38 73342 ning kooli kodulehel

T üri linna ning valla Türi linna ning valla tegusad ja tegusad ja

rõõmsameelsed rõõmsameelsed eakad!eakad!

E akate klubi Eakate klubi E havalgus Ehavalgus

ootab teid kõiki ootab teid kõiki klubiõhtuteleklubiõhtutele

kord kuus kord kuus T üri KultuurimajasTüri Kultuurimajas

kell 15–19.kell 15–19.

Järgmine klubiõhtu Järgmine klubiõhtu toimub toimub

17. oktoobril.17. oktoobril.OLETE KÕIK OLETE KÕIK OODATUD!OODATUD!

Alates 27. septembrist kartuli müük.Alates 27. septembrist kartuli müük.Sordid Vineta, GranulaSordid Vineta, GranulaTranspordivõimalus!Transpordivõimalus!Kirna, Jõeääre taluKirna, Jõeääre taluTel: 523 3360Tel: 523 3360

Täienda oma talvevarusid!Täienda oma talvevarusid!

alustab oktoobris uute kursustega Türil Paide tn. 6

inglise suhtlus- ja ärikeel; ettevalmistuskursus riigieksamiks; lastering; vestluskursus edasijõudnuile; itaalia, hispaania, norra ja vene keel.

Lisaks tunnid fi rmades ja individuaalõpe. Keelepraktika- ja kultuurireisid. Tõlketööd.

Registreerimine ja info: 55677094, 3857022 või aetsarv@hot.ee

jõhvikaid – puhastatud 30 kr/kg pihlakaid – puhastatud 10 kr/kg ostame ka arooniaid ja riisikaid.

Kokkuost toimub igal kolmapäeval ja pühapäeval Türil Ehitustarbe hoovil asuvas vanas kokkuostumajas Viljandi 14d.

Info tel. 385 7122

Ostame: Amserv Paide Tehnoülevaatuspunkt

TEEB

Avatud E–R 8–18, L 9–15 Paides Pärnu mnt. 114; tel. 385 0426

• sõiduautode, • veoautode (registrimassiga kuni 3,5 t), • kerghaagiste, • haagiste (kuni 3,5 t),• mootorrataste ning traktorite ÜLEVAATUST.

Kaugbussiliin nr. 467 KURESSAARE – PAIDE – KURESSAAREalates 30.08.10

Info: +372 453 3883; +372 505 2018; sareta@liiv.ee; www.sareta.ee

E; R L; P E; R L; P05.50 08.10 KURESSAARE BUSSIJAAM 18.00 20.2006.10 08.30 KALLEMÄE 15.40 20.0006.20 08.40 LAIMJALA 17.30 19.5006.30 08.50 PÖIDE 17.25 19.4506.40 09.00 ORISSAARE 17.15 19.3506.50 09.10 LIIVA 17.05 19.2507.00 09.20 KUIVASTU 16.55 19.1507.50 10.10 VIRTSU SADAM 16.05 18.2508.03 10.23 TUUDI 15.50 18.1008.10 10.30 LIHULA 15.45 18.0508.18 10.38 KIRBLA 15.36 17.5608.24 10.44 LAIKÜLA 15.30 17.5008.35 10.55 KULLAMAA 15.20 17.4008.37 10.57 KOLUVERE 15.18 17.3808.40 11.00 LAUKNA 15.15 17.3508.44 11.04 LOODNA 15.11 17.3108.49 11.09 SIPA 15.06 17.2608.58 11.18 MÄRJAMAA 14.57 17.1709.15 11.35 KUUSIKU 14.40 17.0009.23 11.43 MAHLAMÄE 14.32 16.5209.25 11.45 RAPLA BUSSIJAAM 14.30 16.5009.30 11.50 RAPLA JAAM 14.25 16.4509.40 12.00 KEHTNA 14.15 16.3509.49 12.09 LELLE TEE 14.06 16.2609.57 12.17 KÄRU TEE 13.58 16.1810.05 12.25 KOLU 13.50 16.1010.15 12.35 TÜRI BUSSIJAAM 13.40 16.0010.30 12.50 PAIDE BUSSIJAAM 13.25 15.45

* Liiklust ei toimu riiklikel pühadel

Septembrikuu Türi Rahvalehe lugejaküsimus on seotud eelseisva Türi valla 5. sünnipäevaga, mida tähistatakse 23. oktoobril.

Türi vald asub Järvamaa lõunaosas ning on üks suurimaid Eestis. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maa-kond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Türi vald oma praegusel kujul moodustus 2005. aastal endiste Türi, Oisu, Kabala valla ning Türi linna ühinemisel.Vallas on 2 alevikku – Oisu ja Särevere.

Pindala – ligi 600 km2

Elanikke – 10 587 (1.09.2010 seisuga)Keskus – Türi linn

Selle kuu lugejaküsimus on:Mitu küla on Türi vallas?

Õigesti vastanute vahel loosime välja Türi valla sümboolikaga fliispleedi.

Vastused palume saata 18. oktoobriks meiliaadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht.

Eelmise lugejamängu küsimuse vastus oli: Türi kiriku tornikell lööb argipäeviti ööpäeva jooksul 112 korda.Auhinna, lõunasöögi kahele Türi Pritsumeeste restoranis võitis Mar-tin Seetur. Fliispleedid on kahes värvitoonis - tumeroheline ja punane.

Merit Männi