28.10.2011 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 1

TÜRI VALLA AJALEHT 28. oktoober 2011 nr 10 (791)

• Karin Pihlik: õpetab ja õpib ise lk 5• Külalugu: Kabala lk 6 - 7• Häirenupu teenus on kasulik lk 9

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Eesti riigi areng sõltub meist endist lk 2• Ühisgümnaasium alustas tegusalt lk 3• Taiksesse kavandatakse uut lüpsifarmi lk 4Noortekeskus saab stuudio

Türi Noortekeskuses algas eelmisel nädalal stuudioruumi ehitus. Kes-kuse juhataja Sulo Särkkineni sõnul sai keskus Järva Maavalitsuse projektikonkursi toetusega 1340 eurot, mille eest soetati mitmeid erinevaid keel- ja klahvpille ning stuudioruumi tarbeks vahendeid ja seadmeid.

„Praeguseks on vajalikud vahendid olemas ning oma rahadega ehitatakse stuudioruumi. Appi on tulnud vabatahtlikud noored, kes väga ootavad antud ruumi valmimist, et saaksid seal oma lugusid produtseerida,“ lisas Särkkinen.

„Stuudioruum võimaldab filmidele uuesti teksti peale lugeda, valmistada programmide abil ise muusikat, laulda sisse vokaali, teha Türi Noortekeskuse oma raadiosaadet, lugeda sisse reklaame jpm,“ selgitas ta.

Stuudioruum saab valmis järgmisel nädalal.

Rahvusooper toob Türile oma päeva10. novembril tutvustab Rahvusooper Türil algklasside lastele mõel-dud projekti “Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus”. Lastele tutvustatakse balleti ajalugu koos tantsuliste näidetega. Pro-jektis osalevad programmijuht, rahvusballeti solistid ja klaverisaatja. Kursused toimuvad Türi Kultuurimajas kell 10 ja 11.30 ning on osa-lejatele tasuta.

Samal õhtul kell 19 tuleb kultuurimajas ettekandele kontsertkava „Tee silmapiirile“. Kavas on kaunimad meloodiad ooperi-, opereti- ja muusikalivaramust, mida esitavad Kadri Kipper (koloratuursopran), Aare Saal (bariton), Tarmo Eespere (klaver). Pääse 4 eurot.

Valla sünnipäeval käis palju lapsiKahe nädala jooksul külastasid vallamaja nii lasteaialapsed kui ka põhikooli õpilased. Kõigil külalistel oli üks eesmärk – vaadata, kuidas ühes ametiasutuses töö käib, ning soovida õnne valla kuuenda sünni-päeva puhul.

Külas käis kaks rühma Türi kesklinna lasteaiast, üks Lokuta ning Särevere lasteaiast ning Türi Põhikooli 7. ja 8. klass. Kesklinna laste-aial oli kaasas vahva kingitus: Murumoori raamat, kuhu iga laps oli saanud joonistada oma nägemuse kevadpealinna roherõõmsast mas-kotist. Ei puudunud ka sünnipäevalaul.

Vastutasuks said lapsed vallavanema nõuniku Silvi Lukjanovi lah-kel juhtimisel teha tutvumistiiru vallamajas. Vaadati üle vallavanema kabinet, kus mõni julgem tihkas ka vallavanema toolil istuda, Türi Rahvalehe toimetus ning istungitesaalid.

Nii mõnigi laps leidis koridori seinalt, kus ripuvad Rahvalehes ilmunud persoonilugude pildid, tuttava näo. Igatahes said muidu vaiksest töömeeleolust täidetud ruumid veidikeseks rõõmsat suminat täis.

TR

Juba kolmandat aastat kor-raldab Türi raamatukogu kahepäevast raamatulaata. Tänavu ootavad raama-tukogus uusi omanikke tuhanded kasutatud raa-matud.

„Raamatuid saavad kõik soovijad validada täna ja hom-me raamatukogu tavapärastel lahtiolekuaegadel,“ selgitas Türi raamatukogu juhataja Esta Saksa. „Ja need, kes ei saa tulla kohale esimesel päeval, võivad seda teha kindlasti ka laupäe-

val, sest tänavu on raamatuid nii palju, et me kõiki korraga nagunii ei jõua välja panna.“

Raamatuid on Saksa sõnul toodud nii usinalt, et töötajad peavad oma toakeses lausa külg ees liikuma, sest raamatud hõivavad enamiku põranda-pinnast. Lisaks jagub neid ka teistesse ruumidesse.

„Võrreldes eelmise aastaga tundub olevat rohkem lasteraa-matuid ning erialast kirjandust, aga ka ilukirjandust on piisa-valt,“ lisab Saksa. „Loodetavas-ti tuleb kohale rohkelt raamatu-

sõpru ning aitavad meil heas mõttes platsi puhtaks saada.“

Eelmisel aastal leidis üks raamatulaada külastaja „Kalevi-poja“ eepose, mille tegi väärtus-likuks tuntud raamatuköitja Eduard Taska kalingurköide.

TR

Tuhanded raamatud ootavad omanikkeTEAVE

Raamatulaat Türi raama-tukogus on avatud ree-del, 28. oktoobril 11–18; laupäeval, 29. oktoobril 10–15

Kesklinna lasteaia lapsed tõid vallale sünnipäevakingiks oma kätega tehtud Murumoori raamatu. Teet Reier

Raamatulaadal leidub trükiseid igale maitsele.

Eelmisel pühapäeval toimus Türi valla kuuenda sünnipäeva puhul Laupa mõisas pidulik kontsert-aktus. Vallavanem Aivo Prüssel tõstis aktusel peetud kõnes esile tublisid vallakodanikke, tänu kellele on Türi vald saanud tuntust ja tunnustust, ning volikogu esimees Toomas Marrandi andis kätte valla teenetemärgid.Tänavu pälvis Türi valla aukodaniku tiitli Lembit Leinjärv, kelle nimi kantakse Türi valla auraamatusse ning talle anti üle Türi valla vapimärk nr 5 koos aukodaniku tunnistusega.Türi valla aumärkidele esitati 13 kandidaati, neist viis hõbedasele ja kaheksa kuldsele aumärgile. Türi Vallavalitsuse 28. septembri otsuse põhjal said kuldsed aumärgid Kaarel Aluoja, Elor Ilmet ja Koit Teder ning hõbedased aumärgid Madis Roosipuu, Siim Sisask ja Laura Tatrik.

Teet Reier

Teet Reier

NUMBER

Just nii mitu aukoda-nikku on Türi vallas.

5

2 TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 3

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Viimasel ajal on hakatud jälle rääkima haldusreformi vajalik-kusest. Eestkõnelejaks on re-gionaalminister, kes vastutab Eesti riigis regionaalpoliitika toimimise eest. Olen kuulnud ainult kriitikat kohalike oma-valitsuste aadressil, olukorra pa-randamiseks kahjuks midagi et-te võetud ei ole. Omavalitsuste liitmine tundub olema kui ime-vits, mis kõik probleemid peab lahendama.

Tahan rõhutada, et meil on üks riik, ainult ülesanded, mis on vajalikud riigi toimimiseks on jagatud kahe tasandi (riigi

ja kohaliku omavalitsuse) vahel. Sama on rahaga, mida mõistlikumalt me seda oskame kasutada, seda paremini me elame.

Kuna viimasel ajal on väga palju räägitud kohalike oma-valitsuse haldusvõimekusest ning õpetajate palkadest, toon mõned numbrid, mis (riigi) tehtud valikuid näitavad. Õpe-tajate personalikulu suurenda-miseks järgmisel aastal 10% võrra oleks vaja täiendavalt 17 miljonit eurot, kohalike omava-litsuste tasandusfondi viimiseks 2008. aasta tasemele 19 mil-

jonit eurot, kokku 36 miljonit eurot. Selleks raha ei ole. Samal ajal suurendatakse riigikaitse kulutusi 61 miljoni euro võrra (kaitsekulude kogumahuks ar-vestatakse 2% SKP-st).

See näitab, et päästjate, õpetajate ning omavalitsuste probleemide lahendamiseks on tegelikult raha olemas. Eesti riigi poliitilised valikud järgmise aasta eelarvet koosta-des on kahjuks teistsugused. Väike palgatõus oleks süstinud inimestesse uut energia ning andud neile lootust oma eluga toime tulemiseks. Riigikaitse-kulude suurendamisega 2%-ni SKP-st oleks võinud veel mõne aasta oodata.

Sama problem on teede korrastamiseks mõeldud raha-ga. Kui 2008. aastal eraldati Türi vallale teede korrasta-miseks 8,6 miljonit krooni,

siis käesoleval aastal ainult 2,1 miljonit krooni. Sellest ei jagu lume lükkamisekski, tee-de ja tänavate korrastamisest rääkimata. Summa jääb ka järgmisel aastal üle kahe korra väiksemaks võrreldes 2008. aastaga. Samal ajal ei ole teede korrastramiseks mõeldud raha Eesti riigist kuhugi kadnud. Eesti riigi poliitilised eelistused on kahjuks teistsugused, raha jagub ainult suurte riigimaan-teede korrastamiseks. Olgu selleks näiteks Mäo ümbersõit. Sama palju raha, kui kulus Mäo ümbersõidu ehitamiseks, saavad kõik Eesti omavalit-sused kohalike teede korras-tamiseks kolme aasta jooksul kokku. Mäo ei ole aga ainuke teeehitusprojekt Eestis.

Kuna regional-, haridus-, kaitse- ning majandus- ja kom-munikatsiooniminister kuulu-

vad IRLi ridadesse, võiks Kaia Iva Riigikogu ja IRLi liikmena neid valikuid põhjendada. Kuid ilmselt on kasulikum jagada uusi lubadusi (maamaksuva-badus, emapension). Makske inimestele palka ning laske neil rahus elada, nad saavad oma elu korradamisega suurepäraselt hakkama. Toetada tuleb ainult neid, kes ise hakkama ei saa.

Tahan öelda, et meil valija-tena on võimalik riigi otsuseid mõjutada. Enne valimiskastide juurde minekut tuleks erakon-dade valimislubadused põhja-likult läbi lugeda. Kuulumine ühte või teise erakonda (ka lihtliikmena) tähendab samuti poliitilist vasutust riigi tasandil tehtud otsuste eest.

Loe minu mõtteid poliiti-kast, elust ja inimestest minu blogidest: aivo.tyrivald.eeaivopryssel.blogspot.com.

Eesti riigi areng sõltub meist endist

Kohalikul omavalitsusel on oma piirkonna inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel olu-line roll, sest just sellel tasandil kavandatakse kohaliku elukesk-konna prioriteetseid suundi. Teades paikkonna olulisemaid terviseriske, saab pöörata tähe-lepanu nende tervisemõjurite parandamisele. Olen arvamu-sel, et probleeme saab hakata lahendama nende teadvusta-misega. Seda nii indiviidi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Türi vallal on vallaelanike terviseprobleemide teadvus-tamiseks koostatud Türi valla terviseprofiil. Dokumendiga on kaardistatud paikkonna tervi-

seseisund, valla elanikkonna kohta kogutud info põhjal hin-natud ja analüüsitud tervisega seotud kitsaskohad ning leitud ja välja pakutud piirkonna ela-nike tervise edendamiseks pari-mad võimalikud tervise arengut soodustavad tegevused.

Tervise eest hoolitsemine ei tähenda ainult sportimist. Tervisliku seisundi põhjuseid võime otsida töötuks jäämi-sest, haigustest ja nendest tingitud tagajärgedest, laste tekitatud probleemidest, tur-valisusest piirkonnas – kuni selleni välja, kuidas on või-malik liikuda ühest asustatud punktist teise. Esmapilgul

võib tunduda arusaamatuna, kuidas Väljaotsa küla inimese tervis saab sõltuda näiteks teest, mis ühendab küla teiste asulatega. Kuid tee võimaldab lastel käia koolis, inimestel poes, arsti juures või remondi-mehel tulla appi.

Rahulolu on parim rohi inimese tervisele. Pingete maandamiseks ja murede lee-vendamiseks aitab suhtlemine sõpradega, viibimine eemal oma igapäevasest tegevusest, matkarajad, jalutamine, jalg-rattasõit ... ühesõnaga rahustav tegevus.

Türi valla terviseprofiil ei ole imevahend, vaid dokument, mis koondab endas statistilisi andmeid, mis annavad üle-vaate paikkonna elanikkonna tervisest ja neid mõjutavatest faktoritest. Näiteks on Türi vallas vereringeelundite haigus-tesse suremuse näitaja aastatega tõusnud või valla maksumaks-

jate arv on 2006. aastast alates langenud tänaseks 650 inimese võrra. Tekib küsimus, mis seos on maksumaksjal kellegi ter-visliku seisundiga. Valla eelarve kujuneb maksumaksja rahadest ja mida rohkem on töötavaid inimesi, seda parem on ka elu vallas, seda tervem on õhkkond peres ja terviseprobleeme vähem.

Kui me räägime tervisest, siis mõtleme haigustest ja uuri-me, milliseid rohtusid või prot-seduure tuleb kasutada. Kõik hädad ei vaja rohtusid. Meie suurim hädade tekitaja viimas-tel aastatel on olnud töökoha kaotamine. Sellega kaasnevad pinged perekonnas, alkoholi kuritarvitamised, töö otsimi-sest tulenevalt lootusetuse tunne. Samas on hädasolevatel isikutel vajadus toimetuleku-toetuse ja nõustamisteenuste järele. See avaldab mõju meie tervisele.

Täiesti teisest valdkonnast ja meie tervislikku seisundit kaudselt mõjutavad tegurid on näiteks jäätmetega seonduv. Me vannume, kui märkame, et keegi on kusagile prügi maha puistanud. Esiteks on see silma-le kole vaadata, aga veel hullem on see prügi kui haigusi edasi-kandvate putukate paljunemis-koht, saastekoht jne.

Ühesõnaga on tervise-profiil dokument, mis juhib meie tähelepanu tervisele ja nendele mõjuritele, mille osas tuleb tegutseda, midagi ette võtta. Türi valla terviseprofiil on kättesaadav valla kodulehel www.tyri.ee.

Meie tervislik heaolu sõltub väga paljudest asjaoludest. Ühtset retsepti kõigi jaoks ei ole olemas. Küll aga on meie endi kätes meie oma tervis ja meie järglaste tervis. Ennetagem haigusi ja ärgem laskem tervise-mõjuritel meile liiga teha.

Tervis on paljuski meie enda kätes

EI sundlaenule ja viinareklaamile!Ühel reedeõhtul oli mul asja Swedpanki Türi kontorisse, kus sattusin pealt nägema mõtle-mapanevat stseeni. Kliendist vanem meesterahvas hakkas end minekule sättima, kui teller pidas vajalikuks pakkuda kodu-kindlustust. Mees punnis vastu, selgitades, et betoonist korter ei ole tänaseni põlenud ega põle ka edaspidi. Teller leebus, kuid uurinud hetke mehe andeid ar-vutiekraanilt, esines uue pakku-misega: „Kas teil laenu on vaja?” „Milleks?” imestas kunde. „No ma ei tea, kas oleks vaja?” vas-tas teenindaja. „Saaksite võtta küll.”

On imekspandav, millise jõulise müügitegevusega pank inimestele veel tänaselgi päeval raha pakub. Võiks arvata, et Rootsi pankurid on “Eesti pae-kivist” viimsegi vee juba välja pigistanud, aga tundub, et min-gid tilgad on siiski veel kätte saamata. Võetakse viimast? Järelnoppimine? Nimetage, kui-das soovite.

Ühiskonnas käib elav aru-telu alkoholireklaami keelusta-mise teemadel. Kellel on janu või teeb lapsele viinasokke, see teab, mida ja miks ostab, milleks veel aktiivne turundus-tegevus ja tarbijaskonna (eriti noorte) mõjutamine suuremale joomisele?

Ka laenureklaamid tuleks keelustada – kel vaja, see küsib ise. Milleks aktiivne müügitege-vus? Me ei kujutaks ju ette, et Türi Konsumist saia ostes küsib kassapidaja kõva ja selge hääle-ga: „Kas teil kodus viina on? Ah ei ole enam? No täna saaksite eriti soodsalt, võtke kohe niipal-ju, kui antakse!”

Alkoreklaamides on hoia-tus: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol kahjustab teie tervist.” Pangal oleks aus alustada oma vestlust kliendiga: „Tähelepanu! Tegemist on lae-nuga. Laen võib kahjustada teie tervist ja pereõnne.”

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem

VAHUR SALOMTüri abivallavanem

Täpsem info www.paidekultuurikeskus.ee, tel 384 9137

2.11 HINGEDEPÄEV. Luulet ja laule esitavad Airita Silluta ja Rauno Oolberg, Paide Naiskoor ja Paide Meeskoor 4.–5.11 JÄRVAMAA MESS5.11 kell 19 Paide Huviteatri etendus „POOLEL TEEL PUU OTSA“6.11 kell 12 Rahvusooper Estonia festivali „OOPER JA BALLETT SÜDAMES“ avamine. Estonia näituse avamine ja teatrilaat: müügil kostüümid, rekvisiidid, CD-d, raamatud jpm. Teatrihäppeningi töötoad8.11 kell 12 ja 19 Rahvusooper Estonia operett “SILVA“9.11 kell 18 publikuga kohtuvad balletijuht Toomas Edur ja balletisolistid kell 19 balletiõhtu. Tšaikovski “Luikede järve” II vaatus ja Schumanni. “II sümfoonia”. Pilet 13 ja 15 €10.11 RAHVUSOOPER ESTONIA PÄEV TÜRIL kell 10 ja

11.30 Türi Kultuurimajas “Päikesekuningast Kratini ehk bal-letiajaloo kiirkursus”. Algklasside lastele tutvustatakse balleti ajalugu koos tantsuliste näidetega kell 19 Türi Kultuurimajas kammerkontsert „Tee silmapiirile“. Kardi Kipper (koloratuursopran), Aare Saal (bariton), Tarmo Eespere (klaver). Pilet 4 €11.11 kell 20.11 Filmitalgute rahvafilmi “TÄITSA LÕPP” esilinastusEesti rahva enda tehtud mängufilm! Pilet 2 ja 3 € 12.11 kell 14 noorte teatrihäpening „OOPER JA BALLETT SÜDAMES“. Rahvusooper Estonia solistid ja 200 Järvamaa noort. Pilet 4 €. Kontsertetendus suure noorteprojekti raames. Lisaks saab laval näha, millega lapsed töötubade raames tegelenud on19.11 kell 20 TANTSUÕHTU. Pileteid soodusmüügis 6 €, alates 16.11 9 €. Trio Soul Train koosseisus saksofonist Lem-bit Saarsalu, löökpillimängija Aivar Vassiljev ja Alari Tamm – klahvpillid ja vokaal. Avatud on kohvik, tantsukingade müük (www.tantsukingad.ee), üllatused.

20.11 kell 11 LASTEHOMMIK21.11 kell 12 Kuressaare Linnateatri lasteetendus “VÄRVILINE KUMMUT”. Pilet 3.50 €Kuskil meie sees on palju väga erinevaid lugusid. Mis juhtub siis, kui ühel hetkel hakkavad lood järjest ära kaduma? Sihtgrupp lapsed 5–15 eluaastat21.11 kell 19 Kuressaare Linnateatri etendus „PETMINE“.Pilet 10 €, sooduspilet 8 €Klassikaline armastuse kolmnurk. Osades: Piret Laurimaa, Raivo E. Tamm, Sepo Seeman23.11 kell 19 Eesti Kontserdi kontsert „SÕNA JA MUUSIKA“. Pilet 5 ja 7 €Rene Soom (bariton), Piia Paemurru (klaver), Tõnu Aav (tekstid). Schuberti laulutsükkel „Talvine teekond“. Tervik meeliülendavast muusikast, Wilhelm Mülleri luuletekstidest ja Lotte Lehmani graafikast. 27.11 kell 16 Paide Püha Risti kirikus PÜGi ADVENDKONTSERT. Pärast kontserti Paide Keskväljakul „SÜTTIB TULEDESSE KUUSEPUU“.


haridus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kaunite koduaedade omanikud käisid preemiareisilTüri kaunite koduaedade omanikele toimus preemiareisina meeleolukas väljasõit, seekord külastati Olustvere mõisa ning käsitöökodasid ja Energiatalu. Traditsioon on juba pikaajaline, eelnevatel aastatel on käidud Tallinna botaanikaaias ja Räpina aianduskoolis.

Türi aiandustraditsioonid on alguse saanud aastast 1924, sellest ajast on linna visiitkaardiks olnud kaunid ja korrastatud koduaiad. Naabrite eeskuju ning külaliste huvi ja kiitus on in-nustanud järjest uusi majaomanikke oma krunte korrastama ja iluaedu rajama.

Türil on juba aastakümneid hinnatud inimeste tööd oma koduümbruse kaunistamisel. Sellest annavad tunnistust maja-märgid, mis omanikele annetatud tänuks ilu ja korra eest. Vii-mastel aastatel on mitmed Türi koduaiad leidnud tunnustust ka vabariiklikel konkurssidel.

Et meie linna külastavatel turistidel oleks, mida vaadata ja imetleda, oleks vaja juurde aiaomanikke, kes oma kätetööd meel-sasti ka külalistele tutvustavad.

Seoses sellega ootame uusi koduaedu liituma ühise eesmärgi nimel, kaunid ja korras aiad väärivad tutvustamist ning aitavad hoida Türi kui rohelise linna mainet. Huvilised on oodatud ühen-dust võtma Türi muuseumiga.

TR

Tehnikahuvilistel meestel oli elamusterohke pühapäevOktoobri esimesel pühapäeval peetakse Harjumaal Tagadi külas restauraatorite päeva, kuhu sõidab vanatehnika huvilisi mitmelt maalt.

Üritust otsustasid esimest korda külastada ka Taikse ja Türi kandi tehnikahuvilised mehed. Kohale jõudes oli kõigi üllatus suur, sest üritus oli lausa laulupeo mõõtmetega ja kuulda võis peale eesti keele pidevalt ka soome, läti ning vene keelt. Kokku-lepitud ajakavast ei suutnud keegi kinni pidada, sest vaadata oli palju.

Lõpuks, kui laadaringid tehtud ning mõnelgi ostud soorita-tud, otsustasid mehed, et tasub kasutada juhust ja külastada naabruses asuvat Kurtna mootorrattamuuseumi. Ka seal oli vaatamist ning äratundmisrõõmu palju. Meestele meenusid oma kunagised sõiduvahendid ja muuseumis tuli ilmsiks ka palju sel-list, millest varem teadlikud ei oldud.

Kuna algne plaan lõunaks kodus tagasi olla oli juba vett veda-ma läinud, siis otsustati kokku leppida Türi mehega, kelle nimi on Uno Veeberg ja keda peaks iga tehnikaga kokkupuudet omav inimene Türi kandis teadma. Uno oli nõus näitama oma garaaže ja seal peituvat ise ehitatud tehnikat. Võib öelda, et tegemist on väikese tehnikamuuseumiga.

Uno enda ehitatud tehnika – alates lennukist ning lõpetades aurumasina mudeli ja vanaaegse suurtüki maketiga – vajaks pike-mat jäädvustamist ning kajastamist kui käesolev kirjutis.

Nii jõudsidki mehed koju plaanitust tükk aega hiljem, siis kui väljas juba hämarduma hakkas. Päeva lõpetuseks joodud tumeda õlle juurde sobis aga suurepäraselt kõigi osalejate ühine mõte, et samalaadseid üritusi võiks ka tulevikus korraldada.

TOOMAS NEREP

Kohtusime huvitavate külalistegaEakate võimlemisrühmal Elurõõm käis külas naisteajakirja Nais-teleht ajakirjanik Anne Põder, kes võimles meiega kaasa ja tut-vus meie tegemistega. Järgmisel nädalal oli Anne Põderil kaasas ka fotograaf Helin Loik. Naisteajakiri Naisteleht tegi septembris läbi uuenduskuuri. Leht ilmub iga nädala lõpul ja on meelelahu-tuslik nädalakiri naistele. Sel nädalal tuleb juttu ka Elurõõmu tegevusest. Meil on meeldiv võimalus sellest lugeda ja näha meie võimlejaid treener Sirje Nurgaga fotodel. Huvitavat lugemist!

EDDA KÜLASALU

Esimese kahe koolikuu sis-se Türi Ühisgümnaaasiumis on mahtunud nii tüügimine, õpilasesinduse moodustamine, arvamus-lugude kirjutamine, raama-tukogupäevad ning palju muud põnevat.

ENE HUNTTüri Ühisgümnaasiumi huvijuht

Ühisgümnaasiumi esime-ne koolipäev oli tavatu, sest toimus kaks aktust, üks laulu-väljakul ja teine koolis. Kum-maline oli terve kooliga aulasse mahtuda, meid on nii vähe. Ka järgmine päev oli isemoodi: kolme akadeemilise tunni sisse mahtus üksteist erinevat aine-tundi. Gruppides läbiti kümne-minutilised tunnid: tantsiti, joonistati, tehti füüsikakatseid, lahendati matemaatikaülesan-deid, tutvuti klasside, õpetajate ja kaasõpilastega.

Edasine elu muutus aina asjalikumaks, algas õppetöö, tehti palju teste matemaatika ja võõrkeele tasemerühmade moodustamiseks. Tuli otsusta-da, millised valikained võtta, millised jätta.

Sündis õpilasesindus

Igapäevaelu kõige valusam probleem oli septembris kooli-söök – uus maitse, varasemaga võrreldes kõrgem hind ja väiksem portsjon. Tegelikult portsjon ei vähenenud, lihtsalt juurdevõtmise võimalust ei ole enam, kuna põhikooli ei ole. Juhtkonna meeldivaks üllatu-seks ei ole tekkinud probleeme parkimisel, kõik mahuvad ära.

Direktor kutsus kokku õpilasesinduse. Kandideeri-mine oli vabatahtlik ja eeldas motivatsioonikirja kirjutamist. Õpilasesinduse esimene kokku-saamine toimus septembrikuu lõpus. Otsustati, et president

valitakse siis, kui juba natuke on koos toimetatud ja üksteist paremini tundma õpitud. Õpi-lasesinduse senised koosolekud on olnud töised ning huvitege-vuse aastaplaan on läbi aruta-tud, räägitud on oma ruumist ja kooliraadiost.

Rebased said ristitud

Esimene suursündmus oli tüügimine ehk rebaste ristimi-ne. Tuleb kiita abituuriumi, kes suutis neli paralleelklassi koos tegutsema panna nii, et rebased tüügitud said ning juhtkonna esitatud piiridest väga ei välju-tud. Tüügimisele järgnes kohe õpetajate päev, mis oli jällegi a b i t u u r i u m i korraldada. Li-saks oma kooli õpetajate asen-damisele käis osa õpilasi abis Türi Põhikooli 7.–8. klasside õpetamisel.

Üldine tagasiside päevale oli positiivne ja tervelt neli noormeest arvasid, et õpetaja-amet võib nende tulevikku kuuluda küll. Õpetajad käisid samal ajal Türi Noortekes-kuses. Päeva lõpus maiustati üheskoos abituuriumi valmis-tatud kookidega.

Septembris kirjutasid kõik õpilased võistlustöid aastaid toimunud Tiina Tammani ar-vamuslugude konkursile. Proua Tamman käis õpilastega pärast konkursitööde läbilugemist kohtumas ja oli õnnetu, sest tema arvates esitavad noored kergekäeliselt meediast ja sõpradelt kuuldud väiteid ak-sioomidena. Kõige enam hin-das ta Tatajana Grõnžola (12. kl), Sten Paali (11. kl) ja Joosep Lohuri (11. kl) arutlusi.

Raamatukogupäevade raames (20.–21. oktoober) tutvustas raamatukoguhoidja Leelia Karu õpilastele Türi

Ühisgümnaasiumi raamatu-kogus erinevaid e-andmebaase. Vaatluse alla tulid e-kataloog ESTER, Eesti artiklite andme-baas ISE, e-raamatukogu ning e-sõnastikud.

Veerandi viimasel päeval pidasime väikestviisi valla 6. sünnipäeva. Toimusid ajaloo-tunnid: „Tolli 62 ja Lokuta mõis“, giid Leelo Kivirand, „Lokuta tööstuskompleks ja staadion“, giid Asta Viigipuu, „Türi fotodel“ teadja René Vil-jat, „Türi kunstielu“ teadja Tiit Jaanson.

Meil on väga hea meel, et koostöö Türi Põhikooliga ko-gub hoogu – meil oli ühine 1. sep-tember, õpetajate päev ja veerandi

viimasel päeval käisid 9. klassid tutvumas oma (loodetavasti) uue kooliga.

Sümboolika on loomisel

Plaanis on luua üsna palju sümboolikat: märk, müts, lipp, laul, foto, sõrmus. Septembris toimus logo konkurss. Iti-Pätrik Järve ja Hendrik Kurrikoffi (12. kl) variantidest on kokku pan-dud üks kena kuuskedega logo, mis ootab veel viimset lihvi. Huviringidest on käivitunud kolm rahvatantsurühma, kaks koori, ansambel, bänd.

Veerandi lõpus küsisime õpilastelt, miks peaks siia kooli õppima tulema. Kahesajast õpi-lasest vastas üheksakümmend üheksa, et meil on sõbralik koo-lipere ja heatahtlikud õpetajad. Mida veel tahta? Kui õhkkond on mõnus, on ju õppimine suisa lust.

Soov, mille Türi Ühis-gümnaasiumi direktori kohuse-täitja 1. septembril avaldas, on tema hinnangul juba täitnud – meie koolis on inimesed, kes aitavad unistusi teoks teha.

Ühisgümnaasium alustas tegusalt

Preemiareisil külastati Olustvere mõisa ja Energiatalu. Erakogu

Vana koolimaja võtab 1. septembril vastu uusi gümnasiste. René Viljat

„Meie ümber ongi inimesed, kes teevad

unistused teoks.“

Laupa kool käis reisil Räpinas Õppereis Räpinasse oli üks osa Keskkonna Investeeringute Keskuse rahastatavast projektist „Laupa kooli õpilastel on taas-kasutus IN“.

Projektijuhi ja Laupa kooli õppealajuhataja Reelika Lippuri sõnul on projekti tegevustega eesmärk tutvustada lastele pabe-ri taaskasutust. „Koolis kogume vanapaberit, oleme käinud selle sorteerimist vaatamas Väätsa prügilas ja nüüd käisime Räpi-nas jälgimas uue paberi toot-mist,“ täpsustas ta.

Liivakoobastes ja -karjääri-des õppisid lapsed nägema liivas klaasi valmistamise algmaterjali.

Sama projekti raames on koolis valmistatud taaskasuta-tud materjalist esemeid, käidud õppeekskursioonidel Väätsa prügilas, veepuhastusjaamas ja Järvakandi klaasimuuseumis.

Leonhard Soomi õhtuloengud kultuurimajasTüri kultuurimajas toimuvad novembris Leonhard Soomi loengud teemal: Elu meis ja meie ümber – alternatiivid ja eneseabi.

Teisipäeva 1. novembri teemad: Mis on õnnevalem? Kuidas eluga toime tulle? Mis on tervis?

Kolmapäeva 16. novembri teemad: Kuidas loodus meid mõjutab? Kes või mis võiks olla Looja? Loodus, selle rütmid ning energeetika ja selle kasutamine.

Kolmapäeva 30. novembri teemad: Inimesed ja meie mõtte-stambid? Julge mõelda teisiti! Edukus või võimekus? Kuidas Sina saad mõjutada enda elu!Loegud toimuvad Türi Kultuu-rimaja seminariruumis kell 19 ja on tasuta.

TR

Lauljad pälvisid hõbediplomi10. septembri kontserdil Türi kirikus esitasid Maarjale pühen-datud laule Hanna Sillanpää ja Tiiu Mõistlik. Kontserdil kõlasid laulud F. Schuberti, G. Fauré, W. A. Mozarti, C. Francki jt heliloo-jate loomingust. Kontsert oli ka ettevalmistuseks 17. septembril Narva kirikus toimunud Maarja-laulude festivali konkursiks. Türi koguduse duett esitas konkursil 4 laulu. Hanna Sillanpää ja Tiiu Mõistlik saavutasid Maarjalaulu-de festivalil hõbediplomi.

Täname kõiki Türi kiriku kontserdi külastajaid, kes anne-tasid meie koguduse dueti osa-lemise heaks Narvas. Järgmine kontsert Türi kirikus toimub laupäeval, 29. oktoobril kell 16. Kuulata saab koraaliseadeid An-na ja Järva-Peetri koguduse sega-koorilt Petra, Koeru koguduse ning Türi koguduse ansamblilt.

JANIKA OJA


uudisedLapsed sõbrunesid loodusegaLokuta lasteaia õpetaja Taimi Punapart kirjutas Keskkonna In-vesteeringute Keskusele projekti „Tunne oma sõpru looduses“, millega saadi 1010.33 eurot. Saadud raha eest osteti 21 luu-pi, termomeetreid õhu ja mullapinna mõõtmiseks, õppemänge, õppekirjandust ja rohkesti pildimaterjali ning õmmeldi kaunid kostüümid Kevade ja Sügise osatäitjatele.

Nii on lapsed saanud võimaluse omandada uusi teadmisi ümbritsevast elust ja tutvunud põhjalikumalt mänguväljakul kasvavate taimedega. Rühmades on toimunud teemanädalad ja 19. oktoobril peeti kogu pere orienteerumispäeva, kus uuriti ja avastati looduse mitmekesisust koos KEVADE ja SÜGISEGA. Projekti „Tunne oma sõpru looduses“ üritused lõpevad novemb-ris omavalmistatud õppe- ja lauamängude näitusega ning tubli-mate tunnustamisega, kõik projektis osalejad saavad meene.

Pesumaja Pesumumm alustasOktoobri alguses avas Türil Wiedemanni 1 keldris uksed pesuma-ja Pesumumm. Tegemist on järjekordse projektiga, mis alustanud tegevust Eesti Töötukassa stardikapitali toel. Pesumaja pakub oma teenuseid esmaspäevast laupäevani, kokkuleppel on võima-lik ka koduteenuse osutamine.

Seltsing korraldab teabepäevaSeltsing Kaunis Järvamaa korraldab Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi ruumides Türil Viljandi 14B 4. novembril 2011 algusega kell 13 teabepäeva. „Koduaeda sobivate ilupuude ja -põõsaste uudissordid ning viljapuude hooldustööd sügis-talvel“.

Teabepäeval tutvustab Calmia Istikuäri juhataja Jüri Annist koduaeda sobivate puude ja põõsaste uudissorte ning annab nõu viljapuude hooldamiseks sügistalvel.

Toimub puuetega inimeste päev26. novembril kell 11 toimub Türi Kultuurimajas rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamine koos Lääne-Virumaa Puuete-ga Inimeste Kojaga. Esinevad Türi Kultuurimaja isetegevuslased ning Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja taidlejad. Ürituse korraldab Järvamaa Puuetega Inimeste Koda ja toetajad on Järvamaa vallad.

TR

OÜ Estonia plaanib ehitada Taikse külla uue nüüdisaeg-setel tehnoloogiatel põhineva lüpsifarmi. Külaelanike arva-tes on aga nii praegune kui ka kavandatav kompleks eluma-jadele häirivalt lähedal.

TEET [email protected]

Oktoobri keskpaigas sai vallavalitsus Mäeküla ja Taikse elanikelt kirja, milles mõistetak-se, et üks arenev ettevõte peab oma tegevust laiendama ja uusi tootmishooneid ehitama, aga üle kolmekümne inimese, kes on pöördumisele oma allkirja and-nud, soovivad, et ülisuuri loo-

makasvatushooneid ei ehitataks tiheasustusega külale lähemale kui kaks kilomeetrit.

Türi Vallavalitsuse kesk-konnaspetsialisti Ott Vilusaare sõnul on algatatud keskkonna-mõjude hindamine Taikses ja Mäekülas. „Avalik arutelu kavandatava farmi teemal toi-mub Taikse Kultuurimajas 10. novembril kell 17. Siis saavad ka kõik osapooled oma arvamused välja öelda. Enne seda võib arva-mused saata vallavalitsusele, ka nendega arvestatakse seisukoha võtmisel,“ selgitab Vilusaar.

Vastu ollakse asukohale

Samas toonitab Vilusaar, et oma arvamuse võiksid öelda ka Metsaküla inimesed, sest ühe alternatiivina on just see märgitud uue farmi võimalikuks asukohaks.

Taikse elaniku Indrek Ammeri ütlust mööda pole kohalikel elanikel midagi selle vastu, et üks põllumajanduset-tevõte areneb ja laieneb. Vastu ollakse sellele, et uus kompleks on kavandatud tiheasustusega piirkonda.

„Juba vana farmiga on Taikses olnud piisavalt problee-me. Keskkonnainspektsioon on ise kohapeal käinud ja juhtinud tähelepanu mitmele probleemi-

le, siiani neile aga lahendust pole leitud,“ räägib Ammer.

Ammeri sõnul võib uus farm tuua lisaks küll mõned tööko-had, kuid kas see korvab suur-tootmise miinused? „Suureneb ju loomade hulk, uus kompleks on kavandatud ju kuni 2700 loomale. See tähendab suure-mat sõnnikuhulka ja suuremat tehnika liikumist, teed saavad suurema koormuse ning tõuseb müratase. Ning need inimesed, kes on võtnud pangalaenu oma elumaja korrastamiseks, nende kinnisvara hind võib ju hoopiski langeda, kes ikka nii väga suur-tootmise külje all elada ihkab,“ arutleb Ammer.

Jaanus Marrandi, OÜ Es-tonia nõukogu esimehe sõnul on uue farmi asukohaks valitud OÜ Estoniale kuuluvad kinnis-tud vahetult vana farmi kõrval. „Ühtlasi on teises etapis plaanis ka rekonstrueerida kunagised suurfarmi hooned noorlooma-farmiks. Teeäärne päris vana farmihoone lammutatakse,“ lisab ta.

„Uue farmi planeerimine ja selle ehitamine on keerukas protsess, mis hõlmab endas nii keskkonnamõjude hindamist kui ka mitmeid logistilisi küsimusi. Kuna OÜ Estonia ettevõtete grupil on see juba kolmanda

kaasaegse farmi kavandamine, siis on meil olemas hea kogemus ja see lubab loota, et uus saab ka parim.“

Lisanduks töökohti

Marrandi arvates on väga oluline, et koos uute tehnoloo-giatega paraneks ka tootmise mõju ümbritsevale keskkonnale. „Praegune olukord Taikse farmi-de ümbruses ja ka söötade hoid-misel ei rahulda meid kuidagi. Loomulikult ehitatakse koos lüpsifarmiga tänapäeva nõuetele vastavad läga- ja silohoidlad.

Uue farmi asukoha valikul on väga oluline ka asjaolu, et samas kohas on aastakümneid lüpsi-farm asunud ja lähedal on olemas kvalifitseeritud tööjõudu. Uues kompleksis saab olema esialgsete arvestuste kohaselt kuni 20 töö-kohta,“ selgitab Marrandi.

„Farmi asukoha jaoks on tähtis suure maantee lähedus, sest sealtkaudu hakatakse iga päev vedama 30 tonni piima. Lisaks viiakse kogu farmides tekkiv läga ümbertöötlemiseks Oisu biogaasijaama ning sellest toodetakse sooja ja elektrit. Seetõttu jõuab kohapealsetesse lägahoidlatesse juba töödeldud kraam, mille põllulelaotamisel ja vedamisel ei tohiks haisu tekki-da,“ lisab ta.

KOMMENTAARID

JAANUS MARRANDIOÜ Estonia nõukogu esimees

Sellised investeeringud, mille kogumaht ulatub üle 4 miljoni euro, ei ole ühe ettevõtte jaoks kunagi lihtsalt emotsionaalsed küsimused, et kas meeldib või ei meeldi. Neid saab teha üksnes

põhjalikult kõiki asjaolusid kaa-ludes ja seadusi järgides. Loo-dame aga kindlalt ka kohalike inimeste kaalutlevale talupoja-vaimule.

Eelmise põlvkonna tööga ra-jati Taikse külla loomakasvatus-hooned, mis andsid kohalikele inimestele elatist aastakümneid. Nüüd, kui nende hoonete aeg on ümber saanud, tuleb uuel

põlvkonnal kõiki tänapäevaseid põhimõtteid-tehnoloogiaid järgides ehitada uus farm. Elu peab edasi minema ja piirkon-nas on selleks olemas nii töökaid inimesi kui ka head põllumaad. Ja seniseid kogemusi arvestades ei näe ka põhjuseid, kuidas põllumajandusega mitteseotud inimeste elukvaliteet külas hal-veneks.

INDREK AMMERTaikse elanik

Inimlikust seisukohast peaks igaüks aru saama, et need tohutu suured laudakompleksid ei pea asetsema meie kodude vahetus läheduses. Siiralt loodan, et Türi vald, kes on olnud Eesti Vaba-

riigis nii mitmelgi rindel eestve-daja rollis, loob pretsedendi, kus arvetatakse vallakodanike soovi-dega ning suunatakse eraettevõte ja äriühing oma tootmist arenda-ma sobilikuma koha peale, kui seda on tiheasustusega külad.

Osaühingu juhtide arvates on Taikse muidugi ideaalne piirkond lautade ehituseks – kõik hästi lihtsalt ja odavalt käe-jala juures

olemas. Kuid mis hinnaga ja kel-le arvelt? Ei saa võrrelda maaelu praegu ja 25 aastat tagasi.

Tänapäeval tuleb pöörata ülisuurt tähelepanu keskkonnale ning seal elavale inimesele. Töö-kohti tuleb ehk külla juurde, kuid ei juhtu ka suurt katastroo-fi, kui need inimesed käivad tööl kaugemal, nagu seda teeb meist endist enamik.

Taiksesse kavandatakse suurt lüpsifarmi


Üle neljakümne aasta las-teaialaste kasvatamisele pühedunud Karin Pihlik leiab rõõmu ka enesetäien-duses ning viltimises, tema osavad käed on villatuustist vorminud nii mõnegi tuntud tegelase näojooned, rääki-mata kümnetest armsastest mängukarudest.


Kariniga kohtumist kokku leppides arvab ta, et mis temast ikka kirjutada, ta nii lihtne inimene, pole millegi erakord-sega silma paistnud. Mina aga proovin sellele vastu vaielda, et juba see, kui inimene on kaks kolmandikku oma elust pühen-danud laste kasvatamisele ning rohkem kui kaks põlvkonda noori on tema lasteaiarühma-dest tänaseks elumere lainetele edukalt seilama läinud, on juba omaette saavutus.

Koolist tagasi lasteaeda

Ning kui loete loole lisatud kolleegide, lastevanemate ning kunagiste kasvandike arvamu-si, siis saate ehk teiegi aru, et vahel võib peituda erakordsus ka oskuses oma tööd hästi ning südamega tehes.

„Olen Türil sündinud ja kasvanud ning kooliski käinud,“ räägib Karin. Toona asus sünni-tusmaja ühes Tolli tänava majas, kus oli hiljem ka nakkushaigla. „Ühed vanavanemad elasid Lo-kuta mõisas, neil oli seal korter ning mõisaümbrus oli tihti ka minu mängumaaks. Nüüd jälgin, kuidas sealsamas mängi-vad minu kasvandikud. Tollal asus ju mõisas kool, kui kool lõpetas ja majja tuli lasteaed, sai see minu töökohaks ning on seda tänaseni.

Kuigi olin peres ainuke laps, ei olnud mul kunagi igav, alati leidsin mõne huvitava mängu või siis sisustas aega raamatute lugemine,“ meenutab Karin. „Koolis olime viimane lend, kes lõpetasid vanas, praegu algklas-sidele kuuluvas hoones.“

Pärast keskkooli sai Karini esimeseks töökohaks Vabriku puiesteel asunud lasteaed, het-kel on seal toimetulekukool. „Oli küll suur soov minna edasi õppima, kuid miskipärast oli hirm sisseastumiseksamite ees, toona tundusid kõik n-ö peale-sunnitud ained kuidagi mõtte-tud ja rasked, kui keegi midagi küsis, oli mul suu kinni ja vasta-ta ei suutnud,“ meenutab Karin naerdes.

„Kui Lokutal lasteaed avati, pakuti mulle sinna tööd ning alates 1976. aastast ma olengi sellele kohale truuks jäänud. Alguses sõimerühma kasvataja, tänase nimetusega siis õpetaja,“ selgitab Karin. „Tegelikult meel-dis mulle see kasvataja nimetus tunduvalt rohkem, sest minu

meelest peaks koolieelses eas olemagi põhirõhk just kasva-tusel, hingeharidusel. Et laps oskaks kuulata, märgata, lohuta-da, teiste hulgas olla. Ja ei maksa karta, et tal sellise rõhuasetuse korral midagi olulist õppimata jääb. See-eest on õpetajal koolis võimalus põhirõhk õpetamisel hoida.

Alguses, kui olin sõimerühma kasvataja, siis oli tihti selline tun-ne, et meie käest võeti ära need lapsed, kelle olime suutnud n-ö kõndima ja rääkima õpetada, oleks tahtnud samuti nagu prae-gu ühe rühmaga algusest lõpuni tegeleda,“ nendib Karin.

„Aastatega süvenes aina enam vajadus erialase hariduse järele. Ka töökaaslased soovi-tasid ja nii ma siis võtsingi ette koolitee sellal pisipedaks kut-sutud Tallinna pedagoogilises koolis. Ja see õppimine hakkas mulle niimoodi meeldima, et olen püüdnud ennast kuni täna-seni igal võimalusel lisaks kooli-tada ja täendada,“ räägib Karin. Erinevate koolituste pikast loete-lust tahab ta kindlasti esile tõsta Valdo Randlepa juhendatud kir-jakunsti kooli Paides, kus ilukirja õpiti kolmel hooajal.

Pärin Karinilt, kas nende aastaga on midagi ka muu-tunud, millised olid lapsed seitsmekümnendatel ja millised nüüd, noorus on ju läbi aegade vanemate inimeste arvates hu-kas olnud.

Unejuttu loetakse alati

„Eks ikka ole aeg ja elu-keskkond meid ning ka lapsi mõjutanud, internet on toonud mängud arvutisse ja kui kunagi pidi laps olema nutikam ning loovam, siis nüüd jääb ta vahel lasteaias mänguasjade riiuli ette seisma ega oska vaatamata lelu-de rohkusele nendaga suurt pea-le hakata. Kui talle nüüd mängu-ots kätte juhatada, läheb edasi juba ladusalt,“ räägib Karin.

„Unejuttu oleme lastele lõunauinaku eel alati lugenud ja püüdnud neile selgeks teha, et käituma peab nii, nagu sa tahaksid, et sinuga käitutaks. Kui mõni laps juhtub vahel häält tõstma, siis ma ütlen talle, et mina ju ei karju sinu peale, see mõjub alati.“

Muutunud on Karini arva-tes see, et lisaks õpetaja tööle tuleb tegeleda ka erineva pa-berimajandusega. „Kui lapsed kodudesse läinud, tuleb sageli täita erinevaid aruandeid. Kord aastas tuleb pidada lastevane-matega arenguvestlusi ja hiljem koostada nende kohta kirjalikud kokkuvõtted. Tore on muidugi tõdeda, et vanemad on arengu-vestlusest ise vägagi huvitatud. Samas on pisut kahju, et need arenguanalüüsid ja kokkuvõtted jäävad pärast lasteaia lõppu riiulitele seisma, ka need võiks olla üheks abimeheks edasisel kooliteel.“

Karinil on ka üks väga vahva hobi, millest ei saa üle ega ümber. Sõna “viltimine” on minu jaoks tuttav, aga seda ma endale ette ei kujutanud, et seda tehnikat kasutades on või-malik luua villast suurepäraseid skulptuure. Karinil on elutoas terve riiulitäis villakujusid, vaa-taja tunneb sellest seltskonnast peaaegu kohe ära dirigent Eri Klasi, presidendid Lennart Meri ja Hendrik Ilvese, näitleja Anne Paluveri.

Villatuustist sünnivad imed

Karini jutust selgub, et asi sai alguse ühest autosõidust, kus tütar, kes on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli, tegeles auto tagaistmel kõrvarõngaste viltimisega. Asi hakkas Karinit huvitama ja tänaseks on tema usinate nõelte all valminud paar-kümmend kujukest, rääkimata suurest hulgast mõnusatest mõmmikutest.

„Esimene kuju sai mul teh-tud koolivend Heino Seljamaast, saatsin selle talle sünnipäevaks, talle see meeldis ja nii sai minu hobigi innustust juurde,“ mee-nutab Karin. Hetkel on tal käsil üks armas kübaraga vanaproua. Vaatan ja imestan: peab olema ikka tõeline meister, et ühele villatuustile inimlikud näojoo-ned anda, seda enam et need jooned on ka teistele selgelt ära-tuntavad.

Lõpetuseks võib öelda, et Karin on ääretult positiivne ini-mene, loodetavasti annavad talle energiat ka need mudilased, kel-le eest ta on juba nelikümmend aastat hoolitsenud. Lisaksin siia ühe lapsesuu-mõtte, ka neid on Karin läbi aastate kokku kogu-nud talletanud.

Nimelt küsis üks laps Ka-rinilt: „Miks sina tööl ei käi?“ Kui Karin vastas, et käib ju, arvas laps: „Ei käi, sina käid ju lasteaias!“ Ja nii küsivadki lapsed Karini sõnul ikka aeg-ajalt ühe kasvataja vahetuse lõppedes, kas ta läheb nüüd tööle. See, et kasvataja nende terve pika päeva veedab on nii loomulik.

persoon

KARIN PIHLIK

10. november 1951, TüriAbielus, kaks täiskasva-nud tütart, kolm lapse-last1970 – Lõpetas Türi kesk-kooli1986 – Lõpetas Tallinna pedagoogilise kooli1970–1974 Türi 1. laste-päevakodu kasvataja1976 – Lokuta lasteaia õpetajaHobid: õnnitlustekstide koostamine, kaartide kirjutamine ja kujun-damine, laste naljakate ütluste kogumine, juuk-suritöö, nõelviltimine, kepikõnd

KOMMENTAARID

Karin Pihlik: õpetab ja õpib ise

ELLE TUISK Lokuta lasteaia direktor

Olen Kariniga koos tööta-nud 35 aastat. Õpetaja Karin on positiivne ja mõistev, tööle pühendunud. Iga laps on isik-sus, see nõuab õpetajalt palju mõistmist ja kannatust. Karinil on need omadused olemas. Ta on loonud oma kasvandikele turvalise ja rõõmuderohke kas-vukeskkonna.

KARIN KOITLA töökaaslane

Aastaid tagasi, kui mul tek-kis mõte vahetada töökohta, jäi see teoks tegemata päris mitmel põhjusel. Peamine põhjus oli just Karin. Teadsin, et teist nii head paarilist on endale väga raske saada. Kui oleks olnud võimalik vahetada lasteaeda koos Kariniga, oleks see ehk isegi teoks saanud.

Et meeskonnatöö toimiks, peavad kõik astuma ühte jalga. Nii lastega suhtlemisel kui ka rühma reeglite kehtestamisel

oleme püüdnud hoida ühte joont. Siiani on see meil õnnes-tunud. Nende aastate jooksul olen veidi kadestanud Karini sõnaseadmisoskust, põhjalik-kust ja järjepidevust. Ma ei saa salata, et mul on olnud, mida temalt õppida, ja seda just minu õpetajaameti alguaastatel.

TRIIN TUISKkasvandik aastatel 1995–2000

Karini rõõmus nägu ja soo-jad sõnad jäävad mulle alatiseks meelde! Mäletan väga hästi, et minul ei olnud mitte kunagi probleeme lasteaeda minekuga, sest teadsin alati, et mind ooda-takse seal. Ka väga väiksesed ja lihtsad igapäevatoimetused said tänu Karini loovusele ja heale tahtele erilisteks. Näiteks said kõik sünnipäevalapsed endale igal aastal oma pildiga kaardike-se, mille oli just kasvataja Karin meisterdanud. Samuti on minu mälestustes põlvelistumised ja igalõunased unejutud. Üks kõige meeldejäävam mälestus

oli lasteaia lõpupidu, kus enne lahkumist ulatas Karin mulle pisikese sinililledest kimbu, kal-listas ja soovis mulle head kooli-teed. Mul on väga hea meel, et minu esimeseks õpetajaks ja suureks eeskujuks oli Karin. Pean teda alati tänuga meeles.

KATRIN PUUSEPP lapsevanem

Karin on väga-väga hea õpetaja, nii lausus minu tütar Karolin. Küsisin temalt ka, kuidas ta iseloomustakas oma õpetajat. Ta lausus kindlalt, et ta ei riielnud mitte kunagi ning mängis alati lastega kõike koos. Karin on väga suure südamega inimene, selliseid peaks meie ümber rohkem olema, siis oleks maailmas vähem õelust ja kur-just. Karini armasad vilditud ka-rud teevad alati südame soojaks, sest tead, et need on tehtud suu-re armastuse ja hoolimisega. Kui teda ühe lausega iseloomustada, siis Karin on väga armas, soe ja südamlik inimene. Palju õnne!

Ülle Kuldkepp


külaeluVald täitus infotahvlitegaSuve lõpus valmis MTÜ Lõuna-Järvamaa Arendusühingu projekt, mille käigus paigaldati kolme valla kaunitesse ja huvitavatesse paikadesse üle kolmesaja infotahvli.


Projekti tekstilise osa koostaja ja tahvlite paigaldaja Ülo Ormuse sõnul paigaldati peaaegu kaks aastat väldanud projekti tulemusel üle kolmesaja infotahvli. „Lõviosa neist said Türi valla kaunid ja huvitavad paigad, umbes kolmkümmend paigaldati Väätsa valla ja teist samapalju Imavere valla piiridesse,“ ütles Ormus.

Tahvlitelt võivad huvilised leida nii mõnegi põneva paiga, mil-le olemasolust neil enne ilmselt aimugi polnud. Selliste avastuste hulka võiks lugeda näiteks Tori-Mäeküla vahel asuva Euroopa vallutamise tee, Lintsi jõel asunud Jelissejevi veski, või siis Kerila küla, mis praegu kannab Poaka nime.

Oodatud on tagasiside

Ormuse ütlust mööda on teave kokku kogutud juba ilmunud kirjandusest, internetist või siis erinevatest arhiividest. „Siinkohal tänan Elor Ilmetit, kes oli hea teejuht Tõrvaaugu – Rassi kandis, Tiina Lohurit, kes teadis palju Kurla – Meossaare külade ümbru-sest ning Valdu Välimäed Kärevere külast.“

Enamikuga tähise saanud paikadest oli Ormus tuttav aega-dest, mil ta koostas inventariseerimisnimekirja pärandkultuuriga seotud kohtadest. „Seda aga siis kunagise Türi valla piirides, Väätsa ja Imavere valla ning Kabala ja Oisu objektid olid peaaegu täiesti tundmatud. Palju uut ja huvitavat selgus mulle kui koosta-jale aga näiteks ka Kirna ümbruses,“ ütles Ormus.

Ning lisab, et kes retke kõigi vaatamisväärsuste juurde ette ei jõua võtta, leiab vajaliku teabe üles Lõuna-Järvamaa Arendus-ühingu kodulehelt, kus lisaks kirjeldusele on ka GPS-seadme jaoks vajalikud koordinaadid.

„Oodatud on ka tagasiside selle kohta, kui koostatud tekstides peaks leiduma ebatäpsusi, püüame neid jõudumööda paranda-da,“ lisas Ormus.

„Projekti kogumaksumus oli 38 283 eurot. Kindlasti on erine-vaid tebetahvleid ennegi paigaldatud ja suuremaski mahus, kuid kuna see projekt on sündinud ilma omavalitsustepoolse finant-seerimiseta, siis arvan, et see on üks suuremaid omaalgatuslikke pärandkultuuri tähistamisi küll,“ täiendas Lõuna-Järvamaa Aren-dusühingu juhatuse liige Pipi-Liis Siemann.

Tänavune suvelõpp on infotahvlite osas olnud väga viljakas, lisaks sellele, et Türi linn sai hiljaaegu uued kultuuriinfokandjad, said küladesse üles ka korralikud alused kohalikele teadetele.

Ka külad sai kuulutustealused

Augustis paigaldati infotahvlid Mäekülla, Türi-Allikule, Kirnasse, Säreverre ja Põikvale.

Külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialisti Riina Trummi sõnul on tegemist maapiirkondadesse hästi sobivate viilungkatusega puidust infotahvlitega, mis on mõeldud elanikele info jagamiseks nii külavanematelt kui ka vallaametnikelt.

Nendelt saab teavet näiteks bussiliikluse, autokaupluse, küla-koosolekute, talgute, kultuurimajades toimuvate ürituste või muude ettevõtmiste kohta. Trumm teab öelda, et teadetetahvlite puudmisel püüti kirjalikke teateid kinnitada puude ja postide külge, majade seintele või otsiti muid lahendusi.

Infotahvlid koondavad teabe konkreetsesse kohta, mis soo-dustab info leidmist ning samas aitab kaasa külade heakorra paranemisele. Küladele infotahvlite paigaldamine läks maksma 1500 eurot, millest 1350 eurot saadi Leader meetmest.

TEAVE

Ülevaate infotahvlite asukohtadest ja tekstidest leiab veebiaadressilt www.ljarva.ee

Kuigi hetkel on Kabala küla kõige tuntum persoon ilm-selt peremees Raimo, kes telesaates omale perenaist otsib, on siit võrsunud hulk teisi Eesti elu suurkujusid, piisab, kui nimetada August Reid, Andres Larkat, Jüri Lossmanni, aga kindlasti ka legendaarset kultuuritege-last August Pärli.


Kohanimi Kabala on Ees-tis esindatud üpris mitmeski maakonnas, Järvamaal on siiski üksainus Kabala, see, mis asub Türi valla lõunaservas ning jääb Säreverest Viljandisse sõitjate nägemisulatusse. Tee, mis ku-nagi läbis mõisasüdant, möödub nüüd pargipuude piirilt, vaid need, kellel soov sõita Pilistve-re-Imavere suunal, saavad küla-vahel hoogsalt käänutava tee looked kaasa teha.

Kabalas on täna veel kõik nii-öelda eluks vajalik olemas:

on kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, perearstipunkt, spordihoone ning pood. Ilmselt nii mõnigi nõukaajal heal järjel olnud majandikeskus või küla sellise luksusega enam kiidelda ei saa.

Traditsioone jagub

Rahvamaja, mis asub kunagi-ses mõisa valitsejamajas, on just see keskpunkt, millest Kabalas oma ringkäiku alustada. Maja juhataja Katre Saar on pealegi ajakirjaniku küllatuleku tarvis palunud kohale Kabala põhikoo-li juhataja Aili Roosa, Kabala las-teaia juhataja Heli Martini ning aastakümneid Kabalas elanud Priit Laane ja Leida Milberi.

Katre Saar: “Kuigi rahva-maja välisvaade on endiselt pisut troostitu ja remont teisel korrusel lõpetamata, on kõik võimalused kultuuri inimesteni tuua ja lasta neil endil sellega tegeleda igati olemas. Võimalusi on erinevaid, alates line-tantsust ning lõpetades poti-panni klu-biga, jagub tegevusi nii noortele

kui ka eakatele. Vahel on pigem nõnda, et pakutavat on rohkem kui osalejatel aega.

On mitmed traditsioonilised sündmused, nagu Kabala Küla ja Naabrite Päev suvise spordi-päeva ja Kabala Rammumehe valimisega ning laulu- ja tantsu-pidu, mis tänavu toimus juba neljakümne viiendat korda. Ega inimesi vägisi rahvamajja meeli-ta, see huvi midagi ära teha peab tulema ikka neilt endilt. Loo-mulikult on Kabalas kultuurielu juured sügaval, terve oma elu pühendas siinse kultuurimaja juhtimisele legendaarne August Pärl, keda kohalikud hellitavalt ka Pärli Kutiks kutsusid.”

Aili Roosa: “Kool on Kabala mõisamajas tegutsenud alates 1923. aastast. Hetkel õpib koo-lis 22 last. Kui esimesse klassi läks tänavu kuus õpilast, siis seitsmendas õpib vaid üks ja ka-heksandas mitte ühtegi. Natuke rohkem on aga neid, kes seotud õpetamise ning koolimaja eest hoolitsemisega.

Hoone ise on tõsine pärl.

Ilmselt on aidanud eheduse säilimisele kaasa pidev raha-puudus, see pole võimaldanud suuri ümberehitusi. Nõukaaja lõpus oli kava ehitada hoonesse keskküte, hunnik radikaidki toodi kohale. Siis aga avastati, et mõisa kiviseinad on liiga paksud, pole millegagi sinna avasidki te-ha, nii jäi see ettevõtmine pooleli ning ka radikad viidi ajapikku minema. Nii ongi mõisas siiani ahjuküte.

Mõis kui kool ja pidupaik

Originaalis on säilinud lift küttepuude vinnamiseks ja mitmed vanad pottahjud, neist üks asub kunagises mõisaproua magamistoas, mis tänapäeval on täidetud lavaga. Viimane varjab oma hallusega kahjuks peaaegu poole kaunist küttekehast. On ehitatud ka mõni uus kahhelahi, kuid nende vastupidavust ei saa vanadega mitte võrreldagi.

Kool on ühtehoidev pere. Mõni vanem õpetaja käib tööl ka väga väikese koormusega, oleme mõelnud sellele, et see on

Kabala: tegus küla ümber mõisa


Kabala: tegus küla ümber mõisa ikkagi parem kui ilma tööta olla. On mõned kenad traditsioonid, nagu näiteks külarahvale mõel-dud aastalõpupidu, mis toimub mõisas ja kuhu ka kohalik inime-ne saab ennast tavaliselt piduli-kumalt riidesse sättida.”

Lapsed on tragid

Heli Martin: “Lasteaial on täna igati kenad ja lapse-sõbralikud ruumid tänu Kabala vallale, kes veel enne ühinemist renoveerisid lasteaiale vajalikud ruumid. Kabala valla liitmine Türi vallaga on toonud meie töötajatele korralikud palgad, oleme saanud uut mööblit ruumide tarbeks, mänguasju, mänguväljaku jne. Ma arvan, et sellest liitumisest oleme võitnud nii meie kui ka lapsed.

Lasteaias on lapsed tragid õppima, mängima ja esinema, vahel võiks seda viimast neile rohkemgi võimaldama.

Ei saa kurta, et Kabalas mingit tegevust poleks, pealegi on alati võimalus sõita Türile või kaugemale, teatrisse või kinno.

Pigem on vahel hoopis nõnda, mõtled, et jätaks täna sellesse huviringi või tantsutrenni mine-mata, teeks midagi muud.”

Leida Milber: “Neli-kümmend aastat tagasi, kui sai Kabalasse kolitud, ei meeldinud siin sugugi, hirmus koduigatsus vaevas mitmed aastad. Pärast tuli harjumine ning nüüd ei läheks siit enam kuhugi. Tööd ja tegemist jagub pensionipõlvegi – väga ühtne eakate klubi käib koos ja abistame teineteist, me-silinnud nõuavad samuti palju tööd ja hoolt.”

Priit Laan: “Olin minagi enne Kabalasse tulekut elanud mitmeski erinevas Eestimaa pai-gas, siin meeldis mulle aga kohe. Kolhoosi ajal oli külas muidugi rahvarohkem, ka peod uhkemad ja suuremad. Aga praegugi pole midagi viga. Mõni läheb võõrsile paremat elu otsima ega tulegi tagasi, teine kolib laste pärast suuremasse keskusesse. Seniks kuni siin on olemas kool, pood ja rahvamaja, siis võib ka siin elada.”

KABALA KÜLA

Kabala külas elas seisuga 01.01.2011 314 inimestAjalooliselt on Kabala kuulunud Liivimaa Pilistvere kihel-konda. Hiljem juba Paide rajooni, ning Järva maakonna koosseisu. Tänaseks on saanud kunagisest samanimelise valla keskusest Türi valla osa.Küla keskuseks olev Kabala mõis on rajatud 17. sajandi esimesel poolel. 1760. aastate lõpul omandas mõisa Hans Georg von Uexküll, kes hakkas mõisasüdant senisest esinduslikumalt välja ehitama. Kahekorruseline vara-klassitsistlik peahoone valmis 1774. aastal. 1923. aastal alustas mõisahoones tegevust kool, mis asub seal tänini. Peahoone taha parki on püstitatud laululava. Säilinud on mitmeid stiiliseid varaklassitsistlikke ja klas-sitsistlikke kõrvalhooneid. Enamik Kabala uuemast asustusest on rajatud aastatel 1960–1980. Nimelt ehitati siia sellel ajavahemikul nii mõnigi korterelamu ning mitmeid individuaalelamuid.

Kabala kandist on pärit:Jüri Lossmann (1891–1984), Antverpeni olümpiamängu-de hõbe maratonijooksusAndres Larka (1879–1943), riigitegelane ja sõjaväelaneGeorg Kingissepp (1898–1974), farmakoloogiaõpiku au-tor, meditsiinidoktorAugust Pärl (1923–1994), legendaarne Kabala kultuuri-juht.

Külakeskusest kaugemal, peateelt ära keerates ootavad liiklejat lõputud kruusateed. Kusagil taamal puude taga on mõisale kuulunud veski varemed.

Valla sünnipäeva tähistati Kabalas sportidesEelmisel pühapäeval toimus Kabala spordihoones traditsiooniline spordipäev, mida seekord seostati valla kuuenda tähtpäevaga.

Ennelõunal alanud üritusele oli osalema kogunenud üle kuue-kümne inimese, kellele spordipäeva läbiviijad Urve Toome ja Deivi Šadeiko korraldasid algatuseks virgutava võimlemise. Seejärel sai alustada juba võistlustega.

Võistkonnad moodustati arvestusega, et osaleda saaksid kõik, nii vanad kui noored. Alustati erinevate teatevõistlustega, jätkati tulise rahvastepalliheitlusega ning lõpetati indiacamänguga.

Kõik osalejad said endale Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsi kirjaga ja pimedatel sügisõhtutel hädavajaliku helkuri. Sportlik ja pidulik päev lõpetati aga ühise kringlisöömisega.

TR

Viljaku talu Kabalas 1938. Renè Viljati erakogu

Kabala laulu- ja tantsupeo rongkäik. Erakogu

TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 98

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallale esitatud hajaasustuse veeprogrammi projektide kogu-maksumus oli 46 057.28 eurot, kuid programmi elluviimiseks oli vallas toetusteks võimalik kasutada 12 942.89 eurot. Kuna taotlustes küsitud toetuste kogu-summa ületas antud taotlusvoo-rus programmi toetusteks ette-nähtud vahendite summat, siis tuli komisjonil kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi hinnata.

Hindamist tehti vastava juhendi alusel, täites selleks vastava hindamistabeli, milles võeti arvesse kasusaajate hulka (sh kuni 18aastaste lastega pe-rede liikmete arv); saavutatavat tulemust (probleemide lahenda-mine ja selle kuluefektiivsus) ja teostatavust (tehnilise lahenduse otstarbekus, elluviimiseks vajali-ke kokkulepete olemasolu).

Arvestades 2011. aastal haja-asustuse veeprogrammiks eralda-tud ja planeeritud raha ning EASi hindamiskriteeriumite alusel

koostatud pingerida, oli 2011. aastal võimalik toetada viit taot-lejat 11-st ning toetus eraldada neile, kes hindamiskriteeriumite alusel koostatud pingereas on po-sitsioonil üks kuni viis. Ülejäänud taotlusi ei ole raha puudumise tõttu võimalik rahuldada.

Vastavalt komisjoni otsuselele eraldati 1. Silvi Lille-metsale toetust 2854.55 € pro-jekti Türi-Alliku küla Mäeotsa puurkaevu ja veetrassi rajami-seks omaosalusega 1427.06 eurot; 2. Salme Raidile toetust 2741.61 €, Änari küla Ilvese maaüksuse veehaarde rajamiseks koos puurkaevuga omaosalusega 1370.81 €; 3. Endel Koovitile (kaastaotleja Vello Heerde) toetust 2461.61 € Laupa küla Kooviti maaüksusele puurkaevu rajamiseks koos veetõsteseadme-te paigaldamisega omaosalusega 1230.81 €; 4. Saima Kartonile toetust 3559.74 €, Kolu küla Visa maaüksusel asuva elamu

puurkaevu ja joogiveevarus-tuse rajamiseks omaosalusega 1779.87 €; 5. Ennu Nurgale toetust 1385.38 €, Põikva küla Põllemaasaare talu joogivee kvaliteedi parandamiseks oma-osalusega 1338.62 €.

Kokku esitati 14 taotlust, millest kolm ei vastanud prog-rammdokumendi nõuetele ega kuulunud hindamisele.

Hajaasustuse veeprogrammi raames toetatakse hajaasustuse-ga piirkondades kaevude (puur- ja salvkaevude) ja nende teenin-damiseks vajalike veetrasside ehitamist ning renoveerimist; olemasolevatest kaevudest uute trasside ehitamist või olemasole-va trassi renoveerimist; kaevude varustamist vee pumpamiseks ja/või puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarviku-tega, sealhulgas selleks vajalike elektritööde teostamist; rajatud hooneteväliste veesüsteemide teostusmõõdistamist ning vee

kvaliteedi analüüsi.Programmi raames saab taot-

lejaks olla füüsiline isik, kes rah-vastikuregistri andmete järgselt elab taotlusjärgses kohalikus omavalitsuses hiljemalt alates 01.01.2010.

Hajaasustuse veeprogramm käivitus 2007. aastal piloot-programmina Võrumaal ning on suunatud puhta joogivee kättesaadavuse parandamiseks Eesti hajaasustusega piirkonda-des. Alates 2008. aastast laienes programm kogu Eestile.

Hajaasustuse veeprogramm tuleneb Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprog-rammist ja sellele eraldati raha põhimõttel, et riik rahastab iga projekti maksumusest kuni kol-mandiku ja programmi elluvii-mist finantseerivad ka kohalikud omavalitsused.

TIIA ROHULAehitusspetsialist, hajaasustuse veeprogrammi komisjoni liige

Veeprogrammist jagus toetust viiele

Karjaküla ja Kolu teeristis Met-savahi talumaa servas on 30 aastat asunud bussi ootajate tarbeks katusealune. Vaatama-ta sellele, et bussipeatus jääb mõnikümmend meetrit eemale, on inimesed sealt ikka vihma ja tuulte eest varju leidnud. Ühe tänavuse septembritormi ajal väsis paviljoni kõrval kasvanud iidne pärn tuultega võitlemast, murdus ja maandus täpselt va-rikatusele. Plats oli ühtäkki risu ja oksi täis ning kadunud olid nii puu kui ka paviljon.

Kohalikel külameestel Kalle Nõmmikul ja Toomas Lepindil

oli selge, et kiire lahenduse olukorrale saab üksnes oma jõududega. Katusealuse ehitu-seks vajalik puitmaterjal leiti endi majapidamistest, muu vajaliku osas toetasid teised head inimesed. Arvo Nugiseks ning Erik ja Ain Lukas aitasid paviljoni platsi puhastada, Olly OÜ Türi esindus anne-tas uuele bussiootepaviljonile katusematerjali ning paviljo-ni- aluse pinnase täitematerjali andis kohalik ettevõtja Martin Künnapuu.

Ehitustööd kestsid peaaegu kaks nädalat ning kolm nädalat

pärast tormi, täpsemalt 11. ok-toobril, sai avada uue, endisest veidi suurema ja ka tänapäevase-ma paviljoni. Sümboolseks lindi läbilõikamiseks valiti pärastlõu-nase koolibussi saabumise aeg. Sündmusest osa saama saabus lisaks otsestele asjaosalistele ka teisi külaelanikke. Kõigile jagus komme ja koduseid küpsiseid.

Ehitusmehed avaldasid loo-tust, et uues paviljonis meeldib bussi oodata nii külast kooli käivatel lastel kui ka bussiga sõitvatel täiskasvanutel.

Karjakülas elab üle 60 ini-mese. Külavanema valimiseks

pole senini otsust tehtud, kuigi paljude elanike arvates on vaja-dus selleks olemas. Külavanema näol oleks külal konkreetne isik, kellele teada anda lahendamist vajavatest probleemidest, kes koordineeriks ühistegevust ning suhtleks vajaduse korral ka omavalitsuse ametnikega. Lageda taeva all bussi ootamise probleem sai tänu ettevõtlikele meestele kiire lahenduse, kuid järgmiste probleemidega ei pruu-gi see nii lihtsalt minna.

RIINA TRUMMkülaliikumise ja seltsitegevuse

spetsialist

Karjaküla sai bussiootepaviljoni

Alanud on Türi Toimetulekukooli õppehoone ehitusOktoobris alustas Paide MEK Türi Toimetulekukooli õppehoone ehitustöödega ning uueks õppeaastaks on koolimaja rekonstruee-ritud ja sisustatud tänapäevanõuetele vastavalt.

Tegemist on Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavate töödega, mille tulemusel luuakse põhihariduse omandamiseks võrdsed võimalused mõõduka ja raske intellektipuudega õpilas-tele. Toimetulekukool saab senisest oluliselt paremad tingimused tegutsemiseks ka piirkonna eripedagoogilise nõustamiskeskusena ning praktikabaasina sotsiaaltöö ja eripedagoogika praktikantide-le. Samuti parenevad õpilastele vajalikud rehabilitatsioonivõima-lused ja tugisüsteem.

Esmaste töödena on ehitaja alustanud lammutustöödega. Õppehoonel eemaldatakse mitmed vaheseinad, ahjud, põrandad, et need uutega asendada. Paigaldatakse ka uued sise- ja välisak-nad ja -uksed ning vee-, kütte-, elektri-, ventilatsiooni- ja kanali-satsioonisüsteemid. Välitööde osas lammutatakse betoontrepid, veranda vundament ja välisvooder, need asendatakse uutega ning soojustatakse. Maja pitskaunistus ja sokkel renoveeritakse, paigal-datakse rennid ja invatrepid. Samuti tehakse heakorratööd õue-alal, korrastatakse hoone ümbrus, teed ja platsid. Projekti raames soetatakse Türi Toimetulekukoolile ka vajalik sisustus.

Projekti “Türi Toimetulekukooli olemasoleva hoone rekonst-rueerimine ja sisustamine” kogumaksumus on 540 053.43 eurot.

Türi Toimetulekukooli õppehoone remondi tõttu toimub kooli õppe- ja kasvatustöö Viljandi 13b ehk endise Türi Kolledži majas ja toimetulekukooli õpilaskodu ruumides.

TRIIN PÄRNA projektijuht

Ühendused õppisid suhtlemistJärvamaa kodanikeühenduste esindajad arutlesid kommunikatsioo-niteemade üle. Tegemist oli mittetulundusühingu Kodukant Järva-maa korraldatud koolitusega „Kommunikatsioon kohalikul tasemel“.

Huvi koolituse vastu oli suur, mis ühelt poolt viitas teemade olulisusele, teisalt ka põnevatele koolitajatele. Õppepäevale ko-gunenud 21 ühenduse esindajatele jagasid nii avaliku esinemise ja meediaga suhtlemise kui ka pressiteate koostamise teadmisi ja kogemusi ajakirjanik Ene Hion, psühholoog Liis Revell ning koolitaja Külli Vollmer. Õpitud teadmisi kinnistati praktiliste ülesannete ja videotreeninguga.

Osalejate seas olnud seitse Türi valla inimest andsid koolitus-päevale vaid kiitva hinnangu. Lisaks täienenud teadmistele saadi hulgaliselt positiivset ja julgustavat tagasisidet, mis vabatahtlikku tegevust arvestades on äärmiselt oluline.

Koolitus toimus 14. oktoobril Järvamaa Keskraamatukogu konverentsisaalis.

RIINA TRUMMkülalikumise ja seltsitegevuse spetsialist

Keskkonnamõjude avalikustamisestTüri Vallavalitsus teatab, et on valminud OÜ Estonia lüpsifarmi rajamise ja noorloomalautade rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu. Kavandatavaks tegevuseks on Taikse külas Vana-Piibu ja Noor-Piibu katastriüksustel uue va-bapidamisega lüpsifarmi rajamine ning olemasolevate lautade re-konstrueerimine nüüdisaegseteks noorloomalautadeks. Lisaks ra-jatakse uued silo- ja sõnnikuhoidlad. Planeeritava farmikompleksi mahutavus on 1200 lehmakohta ja 1500 noorveisekohta.

Asukohaalternatiivina käsitletakse KMH programmis eeltoo-dud tegevuste toimumist Metsakülas Vanametsa ja Vassaarepõllu katastriüksustel Metsaküla suurfarmi rekonstrueerimise ja laiendamise näol. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmise keskkonnanõuetele vastavuse parandamine, parima võimaliku tehnika kasutuselevõtt, tootmismahu suurendamine ja looma-kasvatuse efektiivsemaks muutmine.

Arendaja on OÜ Estonia (aadress: Oisu alevik, Türi vald, Järvamaa; kontaktisik: Jaanus Marrandi, tel 514 3233, e-post [email protected]). KMH algataja ning otsustaja on Türi Vallavalitsus (aadress: Kohtu 2, Türi linn; kontaktisik: Ott Vilusaar, tel 384 8253, e-post [email protected]). KMH teos-taja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) (aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119, Tallinn; kontaktisik: Kaupo Heinma, tel 611 7695, e-post [email protected]). KMH programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikul 24.10–10.11.2011 Türi Vallavalitsuses aadressil Kohtu 2, Türi linn; ELLE OÜ kontoris aadressil Tõnismägi 3a-15, Tallinn; ning Türi valla kodulehel www.tyri.ee.

Kirjalikke ettepanekuid ja märkusi KMH programmi kohta saab esitada Türi Vallavalitsusele ja ELLE OÜ-le eeltoodud aad-ressidel kuni 10.11.2011 kella 15-ni. KMH programmi avalik arutelu toimub 10.11.2011 kell 17 Taikse Kultuurimajas.

TÜRI VALLAVALITSUS

Lapse areng on kiire ja vajaka-jäämisi mingil kindlal arengupe-rioodil on raske või isegi võimatu hiljem korvata. Seepärast on mi-nu jaoks töös lastega väga tähtis probleemide varajane märkami-ne ja teadvustamine ning sekku-mine, et ära hoida probleemide laienemine, süvenemine ja püsi-mine.

Vanemate tähtis roll

Inglise kirjanik John Fowles on öelnud, et märkamine ei ole valiku küsimus. Lapsele on lähimateks märkajateks tema vanemad. Nemad on võtmeisi-kuteks lapse arengu, turvalisuse

ja heaoluga seonduvas, samuti on neil kanda sekkujatena tähtis roll. Vahel juhtub, et va-nemad keelduvad probleemi teadvustamast ja tunnistamast. See võib olla tingitud sellest, et nad ei tule ka ise oma eluga hästi toime. Väga petlik on loota, et olukord laheneb iseenesest. Eelnevast lähtuvalt soovitan vanematel võtta lapse jaoks aega. Kui teile tundub, et lapse käitumises ja emotsioonides on toimunud muutused, mis on püsinud mõnda aega, siis julgus-tan pöörduma nõu küsimiseks spetsialisti poole. Lapsevanema ja lapse abistamiseks on loodud

mitmesugused tugisüsteemid nii lasteaias ja koolis kui ka väljas-pool haridusasutusi.

Lapse abistamisel on oluline osa ressurssidel, milleks on ini-mesed, aeg ja raha. Lastekaitse-spetsialisti ametikohale asudes olen sellest lähtuvalt seadnud endale ülesandeks luua koos-töövõrgustik erinevate spet-sialistide, nagu haridusasutuse esindaja, psühholoog, meditsii-nitöötaja, spordi-, noorsoo- ja kultuuritöötaja, politsei esindaja jt, vahel lapse ning tema pere probleemide varajaseks märka-miseks ning põhjuste vähenda-miseks või kõrvaldamiseks.

Võrgustik on koostöö alus

Samuti on koostöövõrgustik vajalik ennetustöö paremaks korraldamiseks. Võrgustiku olemasolu tagab lastega seotud informatsiooni kiirema liikumise

erinevate osapoolte vahel. Lisaks koostöövõrgustiku

loomisele pean oluliseks üles-andeks saada ülevaade valla erinevate piirkondade laste ja noorte toimetulekut mõjutava-test valdkondadest ja võimalus-test, alus-, alg- ja põhihariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise olukorrast ning toime-tuleku-uuringute korraldamisest. Seda vajan ma oma valdkonnas töö tõhustamiseks. Kohalike probleemide põhjuste kaardista-mine koos analüüsiga ja loodud koostöövõrgustik on varajase sekkumise aluseks.

Põhiprotsessiks kodus ja koolis on lapse areng. Laste-kaitsespetsialist on vastavate protsesside juhtimisele kaasav isik. Oluline on tagada lapse kui terviku vaimne, füüsiline, emotsionaalne ja sotsiaalne areng.

Oluline on osata märgata!

MARGE PENERlastekaitsespetsialist

TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011 9

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Novembris algab konkurss „Aasta küla 2011“ Türi Vallavalitsus kuulutab 1. novembrist välja konkursi aktiivseima küla väljaselgitamiseks. Külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist Rii-na Trumm ütles, et ettepanekuid nimetuse määramiseks on oodatud tegema kõik isikud, asutused ja ühendused.

Konkursiga on kavas välja selgitada küla arendamisel ja külaelu edendamisel aktiivseima tegevusega silma paistnud Türi valla küla. Arvesse võetakse omavahelist koostööd, küla heakorda ning külaela-nike aktiivsust kultuuri- ja spordiürituste organiseerimisel, üritustel osalemisel ja oma küla tutvustamisel. Ettepanekuid oodatakse valla-valitsuse kantseleisse blanketil, mille saab kodulehelt www.tyri.ee/seltsitegevus/eeskirjad ja vormid, kuni 15. novembri kella 17ni.

Konkursi „Aasta küla“ võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi Vallavalitsus. Võitjale määratakse austusavaldusena Aasta Küla nimetus, lisaks tunnustatakse teda rahalise preemiaga ning rändau-hinnaga Küla Valgus.

Viimastel aastatel on Aasta Küla tiitli võitnud Rassi, Ollepa, Kurla-Meossaare ning Kirna. Varasem võit ei välista küla esitamist ka selle aasta konkursile.

Noortepreemiate saajad selgunudTüri valla 2011. aasta noorte- ja noortekollektiivide preemiate määra-misel sai eduka sportlase preemia Janar Lehtniit, kes tegeleb auto-spordiga alates viiendast eluaastast ja on saavutanud mitmetel võist-lustel esikümnekohti. Kaunite kunstide preemia määrati Kätlin Lu-hale, kes on edukalt esinenud mitmetel maakondlikel ja vabariiklikel loomingukonkurssidel. Kätlinil on olnud üleval mitmed oma tehtud rõivaste ja käsitöönäitused nii Eestis kui ka välismaal.

Eduka kollektiivi preemia saajaks osutus Kaitseliidu Järva male-va Noorte Kotkaste Türi rühm, kes on oma aktiivse tegutsemisega toonud au ja kuulust nii vallale kui ka maakonnale. Rühma liikmed on osalenud mitmetel võistlustel (Luureretk 2011, NK Järva maleva matkamäng) ja saavutanud häid tulemusi, samuti olnud abiks erine-vate sündmuste korraldamisel.

Eduka sportlase ja kaunite kunstide preemia suurus on 416 eurot, kollektiivi preemia 799 eurot.

Vastavalt vallavolikogu määrusele makstakse preemiaid eduka sportlase, kaunite kunstide, aktiivse noore ja eduka kollektiivi kate-goorias. Kandidaate igasse kategooriasse on õigus esitada kõikidel isikutel (füüsilised ja juriidilised), asutustel ja ühendustel. Tänavu aktiivse noore kategooriasse ühtegi kandidaati ei esitatud.

Taotlusi hindas ja preemiaid määras viieliikmeline komisjon koos-seisus Mati Sadam, Ülle Välimäe, Kaspar Randmäe, Eda Lippur ja Sulo Särkinen.

Eelmisel aastal määrati eduka sportlase preemia Grete Šadeikole, aktiivse noore preemia Jaanus Pollile, eduka kollektiivi preemia Türi Majandusgümnaasiumi segaansamblile. Kaunite kunstide preemiat välja ei antud. 2009. aastal noortele ja noortekollektiividele preemaid ei määratud.

Preemiad antakse üle 3. novembril kell 18 noortekeskuses.

KOMMENTAAR

SULO SÄRKINENkomisjoni esimees

Konkursile esitatud kandidaadid on väga tublid ja saavutanud häid tulemusi, kuid kahju, et neid pol-nud kellegiga võrrelda. Täname neid, kes võtsid kätte

ja esitasid preemia saanud noored konkursile. Kahju, et meie vallas on noortega töötavaid juhendajad ja treenereid, kes ei vaevu noori tunnustamiseks esitama. Kas tõesti on nüüd kohe nii kiire? Tuleb leida see aeg, sest noored vajavad oma koduvalla tunnustust ja tänu. Komisjon otsustas edaspidi kokku tulla, vaadata üle preemiate välja-andmise korra ning teha vallavalitsusele muudatusettepanekud.

Lasteaia planeeringu jätkumisestTüri vallas Särevere alevikus koostatava Särevere lasteaia detailpla-neeringu avaliku väljapaneku ajal 26.09–10.10.2011 esitati Türi Vallavalitsusele vastuväited, mille arutamiseks toimub avalik arutelu-koosolek 14. novembril 2011 kell 16.30 Türi Vallavalitsuse II korruse saalis aadressil Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2.

Vastuväidete juures puudusid vastuväiteid esitanud isikute kon-taktandmed, mistõttu ei ole Türi Vallavalitsusel võimalik täita PlanS § 20 lõikes 2 sätestatud nõuet vastata nendele isikutele kirjalikult ning saata neile teadet avaliku arutelukoosoleku toimumise kohta.

Türi Vallavalitsus palub kõigil isikutel, kes on seotud avaliku välja-paneku ajal Türi Vallavalitsusele esitatud vastuväidetega, kindlasti koosolekul osaleda, et kinnitada oma soovi osaleda planeeringumenet-luses ning arutleda detailplaneeringu sisu ja esitatud vastuväidete üle.

Avalikule arutelule on oodatud kõik Särevere lasteaia detailpla-neeringu koostamisest huvitatud isikud.

TÜRI VALLAVALITSUS

Türi Vallavalitsuse sai eelmi-sel aastal Hasartmängumaksu Nõukogult rahastuse projektile „Sotsiaalvalveteenus = turvali-selt üksi kodus“, millega pakuti kiiret abi hädasolijatele. Projekt kestis 12 kuud – oktoobrist 2010 kuni oktoobrini 2011. Selles osales kümme üksi elavat Türi valla eakat, kellele anti ta-suta testimiseks häirenupp.

Abi oli vaja kahel korral

Eakate koju paigaldati spetsiaalne telefoniseade ning neil tuli käel või kaelas kan-da veekindlat ning mugavat häirenuppu. Kui nupuoma-nikul kodus õnnetus juhtub ja selle tagajärjel vajatakse kõrvalist abi, kas või uuesti püstisaamiseks, piisab enda küljes kantava nupu vajuta-misest. Seejärel saab rääkida käed-vaba süsteemi vahendusel hoolekandetelefoni operaa-toriga, kes vastavalt tekkinud olukorrale helistab teenuse kasutaja usaldusisikutele, kiirabisse, politseisse või tule-tõrjesse. Õnnetuse juhtumisel väljaspool kodu ei saa küll operaatoriga vestelda, kuid operaator võtab ühendust kon-taktisikutega, kes siis lähevad abi andma. Teenuse pakkujaks on Meditech Estonia AS.

Projektis osalenutel oli reaalselt abi vaja kahel korral, mis muidugi ei tähenda, et häi-renupp ei ole oma funktsiooni täitnud, vaid õnneks on olnud tegemist olukordadega, kus isik on olnud võimeline ise en-dale abi kutsuma. Ühel juhul

elab eakas tänaseks hoolde-kodus, kuna tema abivajadus oli väga suur, ning teisel korral tekkis häirenupu kasutajal soovimatu külalisega tüli raha pärast, mille käigus toimus rüselus. Telefoniga helistamine oli sellisel puhul välistatud, ent häirenuppu suutis südikas proua ikka vajutada. Opera-tiivselt kohale saabunud polit-seinikud lahendasid olukorra ning edasine oht ja tõsisem kahju hoiti ära. Küllalt palju oli kogemata nupuvajutusi, samuti neid, mille kohta ini-mene ise väitis, et ei teadnud vajutusest ning et teenuse pak-kuja olevat ise helistanud.

Tagasisides andsid sotsiaal-valveteenuse kasutajad edasi palju kiidusõnu: teenus andis turvatunde, et vajaduse korral saab kindlasti abi. Kuus kasuta-jat leidsid teenust aasta jooksul testides, et nemad siiski seda veel ei vaja, kuid Meditechi esindaja jättis siiski infolehe, et soovi korral oleksid kontaktid olemas.

Koostöö oli meeldiv

Kaks projektis osalenud inimest sõlmisid teenuse pak-kujaga lepingu, sest nad olid arvamusel, et ilma hädaabinu-puta nad küll ei taha olla. Oli ka negatiivne kogemus, kus häi-

renupuseade sai niiskusekah-justuse ning seetõttu tuli kahju teenuse pakkujale hüvitada.

Koostöö teenust pakkuva Meditech Estonia AS meeskon-naga on olnud väga sisutihe, meeldiv ja ka õpetlik.

Projekti „Sotsiaalvalvetee-nus = turvaliselt üksi kodus“ toetuseks saadi Hasartmängu-maksu Nõukogult 72 888 krooni (4658 eurot), millele lisandus Türi Vallavalitsuselt 10 020 krooni (640 eurot).

Edaspidi on vallas kavas välja töötada sotsiaalvalvetee-nuse eest maksmise kord.

ASTRIT UJOKsotsiaaltöö spetsialist, projektijuht

Häirenupu teenus oli kasulik

Meditech Estonia AS kliendihaldur Paavo Ala arutab Helju Vinnaliga häirenupu teenuse edaspidise kasutamise lepingutingimusi. Astrit Ujok

1. september, uus algus, on tänaseks minevik. Esimene veerand on möödunud kiiresti. Elu koolis on omandamas tava-pärast rutiini.

Türi Põhikoolis õpib 578 õpilast ja töötab 63 pedagoogi, üldse 71 töötajat. Klassikomp-lekte on 29, neist üheksa (I–III klassid) töötavad vanas majas. Õpetajad ja tugispetsialistid on põhiliselt olemas, endiselt otsime psühholoogi. Kollektiiv on välja kujunemas. Suureks abiks oli augustis vallavalitsuse korraldatud koolitus, kus ini-mesed tutvusid üksteisega lähe-malt, harjutasid koos töötamist, vahetasid mõtteid jne.

Head õpitulemused olid 214 õpilasel

Õpilaste esimese veerandi tulemused on mõõdetud ja hinnatud. Ainult hindele „5“ õppis 82, „4“–„5“ 214 õpilast ja kahjuks olid 56 õpilasel puu-dulikud.

Lisaks traditsioonilisele õppetööle oleme püüdnud tööle rakendada võimalikult tõhusa tugisüsteemi. Alg-klassid töötavad “Hea alguse”

metoodika alusel, kus töötavad paralleelselt klassiõpetajaga abi-õpetajad, juhendades õpilasi, kes on aeglasemad või mingil põhjusel õppimises teistest maha jäänud. IV klassist alates saavad õpiabi matemaatika, eesti keele ja inglise keelega raskustes olevad õpilased. III kooliastmes rakendame dife-rentseeritud õpet matemaati-kas, eesti keeles ja kirjanduses ning inglise keeles. Koolis töötab kaks logopeedi, täide-tud on 1,25 sotsiaalpedagoogi ametikohta. Aineõpetajatel on kaks tasustatud konsultatsioo-nitundi nädalas. Tööd alustas eelkool, et tulevastel meie kooli õpilastel oleks kooliellu sulan-dumine meeldiv ja valutu.

Ette on näidata ka esimesed võidud ja kordaminekud.• Võistlusel „Südames ma-temaatika“ peastarvutamisel saavutasid I–III koha Steven Vislapu (õp Elve Jaansalu), Selena Jõesuu III–V koha ja ülesannete lahendamisel III–IV koha (õp Lea Allik). • Rahvusooper Estonia noor-teprojekti “Ooper ja ballett südames” valiti ettelaulmise

põhjal Seliina Schüts, Georg Erik Rüüt, Anett Nõmm ja Ri-ho Noormets (õp Tiiu Schüts) ning Mattias Simson (õp Tea Saar).• Järvamaa koolinoorte kerge-jõustiku 4-võistlusel saavutasid D-vanuseklassi tüdrukud I ko-ha ja D-vanuseklassi poisid I koha, C-vanuseklassi tüdrukud III koha.• Järvamaa koolinoorte murd-majooksu karikavõistlustel saa-vutati III koht.• Eesti Koolispordi Liidu tea-tejooksudel saavutas 1.–5. kl võistkond pendelteatejooksus I koha.

Paranenud on mitme klassi ilme

Koolielu muudavad huvi-tavamaks erinevad üritused ja ühised ettevõtmised. Toimunud on kaks projektipäeva – „Minu kool“ ja „Koduvalla asutused ja ettevõtted“ – ning õpilasesindu-se valimised.

Püüdleme Tervist Edenda-vaks kooliks ja Karjääriõpetuse pilootkooliks. 7. klassidega osa-lesime TLÜ Psühholoogia Insti-tuudi üldpädevuste uuringus.

Pisut on paranenud kooli üldine väljanägemine. Vastre-noveeritud arvuti-, keemia- ja füüsikaklass näevad tõeliselt tänapäevased välja. Keemia-klass ja osaliselt füüsikaklass said uue sisustuse. Arvutiklass on sisustatud uue mööbli ja tehnikaga. Värske väljanäge-mise said õppealajuhataja, huvijuhi ja kooliõe ruum. Väik-semaid värviparandusi said ka paljud klassiruumid. Projektiga „SüleTiiger 2011“ õnnestus loodusainete klassidesse soeta-da kuus projektorit. Käsil on koridoridesse pinkide muretse-mine, mis peaksid teise veeran-di jooksul kohale jõudma.

Iga algus on raske, uue kooli käivitamine on keeruli-ne protsess. Aga probleemid on lahendamiseks ning üha uued ja uued väljakutsed neile vastu astumiseks – tööpõld on lai. Nüüd on vaja tulevikku vaadata, oma kooli nägu kujun-dada, palju huvitavaid tegevusi pakkuda, õpilasi hästi õpetada, ise palju õppida. Jõudu meile selleks!

GARIS PIHELGASTüri Põhikooli direktor

Lõppenud uus algus Türi Põhikoolis


Neljandat hooaega tegutsev Türi Rattatiim saavutas tänavusel Elioni Estonian Cupil üldarves-tuses 98 meeskonna seas kena 25. koha, harrastajate hulgas oldi esikümnes ning Järvamaa ratturitest lausa esimesed.

Mis on Türi Rattatiim ja kes sinna kuuluvad?

Kindlasti on paljud ko-halikud ja ka ümberkaudsed elanikud näinud punases-mus-tas riietuses Valtra kirjadega rattamehi, kes juba neljandat hooaega Järvamaa teedel trenni teevad. 2008. aastal kohalikul maastikuratta seeriavõistlusel tekkinud idee panna kokku har-rastajate meeskond on tänaseks oma liikmelisust kasvatanud juba kümneni.

Tiimi koosseisu mahuvad Jaanus Nõmmik, Tauri Must, Ivo Mölder, Kaido Kaschan poeg Martin Kaschaniga, Lauri Jürgen, Kristjan Männa, Alar Nõmmik, Tiina Nõmmik ja vii-maste isa Aleksander Nõmmik.

Millega me tegeleme ja mida oleme saavutanud?

Meie põhirõhk on suunatud Elion Estonian Cupile, mis on Eesti suurim maastikurataste seeriavõistlus. Kokku koosneb see kaheksast etapist ja seal on u 1500 aktiivset osalejat. Täna-vusel hooajal saavutasime kõrge 25. koha 98 meeskonna seast kusjuures harrastajatest olime julgelt kümne parima hulgas ja Järvamaalt esimesed.

Kui individuaalsetest tu-lemustest rääkida, siis naiste arvestuses poolmaratoni distant-sidel saavutas Tiina Nõmmik,

kes tähistas äsja oma 18. sünni-päeva, kolmanda koha. Meestest tõid enim punkte Tauri Must, Ivo Mölder, Kaido Kaschan ja Alar Nõmmik, kes tänu sise-misele konkurentsile noppisid tihti kohti juba paarisaja parima ratturi seas.

Lisaks Elioni sõitudele võtsid aktiivsemad osa ka Eesti maratonide sarjast jt võistlus-test, sealhulgas Eesti suurimast maastikurattasõidust – Tartu rattamaratonist, mis on olnud meie aktiivsematele traditsioo-niks juba üle kümne aasta. Edu-kaks kujunesid meile tänavused Järvamaa meistrivõistlused, kus tüdrukute arvestuses võidutses Tiina Nõmmik, vanuseklassis M40 saavutas teise koha Ivo Mölder ja meeste põhiklassis sai kolmanda koha Tauri Must.

Rattatiimi esindus on alati

olnud väljas ka kohalikul Türi maastikuratta seeriavõistlu-sel. Koostöös Mati Sadamaga oleme abiks olnud radade ette-valmistamisel, tuues sisse ka keerulisemaid rajalõike, mis on kohale meelitanud kõrgetase-melisi külalisvõistlejaid üle Eesti. Kokku käis hooaja vältel Türil võistlemas üle 110 rattasõbra. Vanuseklassis M40 võitis esi-koha Ivo Mölder ja naiste põhi-klassis saavutas Tiina Nõmmik teise koha.

Hooaja lõppu käisime tähistamas Võrumaa kuplite vahel jalgratturite „laulupeoks“ ristitud ränkraskel Haanja 100-l. Mööda mudaseid metsi ja põlde kulgeval saja kilomeetri pikkusel distantsil ei puudunud üksi Lõu-na-Eesti kõrgematest küngastest ning selle läbimiseks kulus meie meestest parematel üle kuue

tunni.

Mis saab edasi?Kuna meeskond on muutu-

nud võrdlemisi suureks ja ole-me avatud uutele liikmete, on plaanis moodustada MTÜ. Ka tuleval aastal kavatseme kindlas-ti jätkata ja tulemusi veelgi pa-randada. Lisaks oleme mõelnud ühistreeningute korraldamisele.

Kõik see on olnud võima-lik tänu meie sponsoritele: AS Taurele, eelkõige Toomas Jürgenile ja Türi Rattapoe eest-vedajale Kristjan Männale, kes oma tiheda graafiku kõrvalt saab aeg-ajalt mahti ka meeskonna au kaitsmas käia.

Rattatiimi tegemistest leiab tagasisidet Facebookist Türi Rattatiimi nime alt, seal on ka pildigaleriid.

TÜRI RATTATIIM

sport

6.11–15.12 Eesti akvarellistide ühingu aastanäitus Türi Kultuurima-jas. Avamine 6.11 kell 15Kuni 12.11 näitus “Kirjapulgast taskukalendrini” – Ervin Jürisoo pastakad ja Maire Pettai taskukalendrid Türi Muuseumis1.11 kell 19 Leonhard Soomi loeng teemal “Elu meis ja meie ümber” Türi Kultuurimajas. Info tel 387 82482.11 kell 9–17 ettevõtluspäev “Alustavale ettevõtjale” Türi Kultuu-rimajas2.11 kell 19 hingedepäeva kontsert Türi Kultuurimaja klaassaalis3.11 kell 18 mälumängu I voor Kabala Rahvamajas. Lisainfo Katre Saar, tel 5300 39875.11 kell 14 toimub Türi kirikus kontsert. Laulab naiskoor Virvik Tallinnast. Kontsert on tasuta.6.11 kell 15.30 Aleksei Turovski loeng “Madakaskari loodus ja loo-mad” Türi Kultuurimaja väikeses saalis. Pilet eelmüügist 3 €, samal päeval 4 €8.11 kell 19 Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi kontsert „Kui vari kaob, siis valgus jääb“ Türi Kultuurimajas. Pilet eelmüügist alates 13 €10.11 kell 10 ja 11.30 Päikesekuningas Kratinie e balletiajaloo kiir-kursus algklasside lastele (balletiajalugu koos tantsuga)10.11 kell 19 Estonia ooperisolistide kontsert „Tee silmapiirile“ Türi Kultuurimaja väikeses saalis. Kadri Kipper (koloratuursopran), Aare Saal (bass), Tarmo Eespere (klaver). Pileti hind 4 €, soodustusi ei ole. http://www.opera.ee11.11 kell 20.11 filmitalgute rahvafilmi “Täitsa lõpp” esilinastus Kabala Rahvamajas. Info http://filmitalgud.ee/. Piletid 3 € ja 2 € (õpi-lane, tudeng, pensionär, ajateenija, õpetaja)11.11 kell 20.11 filmitalgute rahvafilmi “Täitsa lõpp” esilinastus Oisu Rahvamajas. Info http://filmitalgud.ee/. Piletid 3 € ja 2 € 12.11 kell 20 Tantsuklubi tantsuõhtu Türi Kultuurimajas. Info tel

387 824813.11 kell 13.11 filmitalgute rahvafilmi “Täitsa lõpp” esilinastus Türi Kultuurimajas. Info http://filmitalgud.ee/. Piletid 3 € ja 2 € 13.11 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi Kultuurimajas17.11 kell 12 Kabala eakate klubi kokkusaamine Villeveres. Lisainfo Katre Saar, tel 5300 398717.11 kell 19 Võhma näiteringi esituses Jüri Tuuliku „Anderson“ Taikse Kultuurimajas. Pilet 2 €. Info Piret Lai, tel 5340 355119.11 kell 17 Lehtse Kultuurimaja operett „Haljal aasal“ Türi Kul-tuurimajas. Jara Beneši opereti “Haljal aasal” tegevuspaik on Felsecki mõis Tšehhi-Austria piiril asuvas Steiermarcki mägikülas aastal 1931. Pilet eelmüügist 5/3 €, kohapeal 7/5 €20.11 kell 11 Järvamaa rahvatantsupäev Oisu Rahvamajas23.11 kell 19 Pärnu teatri Endla etendus „Teatrikomöödia“ Türi Kultuurimajas. Pilet 10/8 €26.11 Pilistvere kihelkonnapäev Pilistvere Rahvamajas. Kell 13 kihel-konna ümarlaud Pilistvere pastoraadis, eestkõnelejaks Heiki Raudla. Kell 16 jumalateenistus kirikus. Kell 18 rahvalik kontsert “Ajas ta-gasi” kihelkonna rahvamajadelt Pilistverest, Imaverest, Võhmast ja Kabalast. Kell 20 tanstuõhtu ansambliga. Info Katre Saar, tel 5300 398726.11 kell 20 tantsuõhtu ansambliga Vana kallim Taikse Kultuuri-majas. Lisainfo Piret Lai, tel 5340 355127.11 kell 17 advenditulede süütamine Türi linna jõulupuul Türi Kultuurimaja pargis27.11 kell 19 Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni advendikontsert „Jah, ma nägin lumevalgust ...“ Türi Kultuurimajas. Pilet kuni 31. oktoob-rini 10 €, alates 1. novembrist 12 €30.11 kell 10 Järvamaa kodanikuühiskonna konverents 2011 Türi Kultuurimajas

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Nagu juuresoleval pildil näha olevalt kuulutuselt lugeda võib, on ka Türile koos sügisega karmid ajad saabunud. Seni veel registreerimata sihtasutus Türi Rullnokad ja Jõmmid hoiatab, et on alanud rallihooaeg, ning lastel, loomadel ning vanuritel on targem toas püsida. Öösel pole soovitatav suisa kellelgi linnas liikuda. Vahest tasuks nüüd mõelda sellele, et lisaks kevadpealinna austavale tiitlile võiksime uhkustada ehk ka bemmimeeste ja kummikärsatajate pesapaigana?

Teet Reier

Noor kardisõitja tõi Balti karikavõistlustelt II kohaKümneaastane Türi poiss Karl Leesmaa on poole oma elust te-gelenud kardispordiga. Kaks aastat võistles ta kõige väiksemate võistlusklassis Cadet (vanus 6–8 aastat) ning kolm aastat on Karl sõitnud võistlusklassis Micro. Noore kardisõitja treener ja meh-haanik on tema isa Margus Leesmaa.

Sellel hooajal võistles Karl lisaks Eesti meistrivõistlustele esi-mest korda ka Baltimaade lahtistel karikavõistlustel Baltic Cup 2011 võistlusklassis Micro. Võistlusel sõideti kuus etappi – neist kaks Lätis Ropazi ja Kandava kardirajal, kaks Leedus Smalininkai kardirajal ning kaks Eestis Rapla ja Aravete kardirajal. Sarjas osales kokku 31 võistlejat vanuses 8–10 aastat Eestist, Lätist, Lee-dust, Valgevenest, Venemaalt, Poolast, Soomest ja Rootsist.

Läti ja Leedu rajad olid Karlile võõrad ning tehniliselt rasked, kuid põnevad. Karl juhtis sarja terve hooaja. Viimasel võistlusel sattus ta nii eelfinaalis, kui ka finaalis avariisse ning selle tulemu-sena jäi ta üldarvestuses II kohale. Kaotus esikohale oli vaid kuus punkti. Margus Leesmaa on tulemusega rahul kuna võistelda tuli tihedas konkurentsis.

Karl osales ka Micro Eesti meistrivõistlustel kardispordis 2011 ning lõpetas hooaja enda võistlusklassi üldarvestuses IV kohal. Kokku sõideti kaheksa etappi ja osalejaid oli kaheksateist.

Karli vanemad tänavad südamest kõiki toetajaid. Lisaks ollak-se tänulikud kõikidele pöidlahoidjatele ja kaasaelajatele.

Esimesed kohtumised peetudEesti võrkpallimeistrivõistluste I liigas on mängitud neli mängu-devooru. Järvamaad esindav Paide/Türi/Väätsa SK meeskond on saanud kaks võitu ja kaks kaotust. Võideti Põltsamaa Felixit 3 : 0 ja TLÜ-d 3 : 1. Kaotused tuli vastu võtta Audentes SG/Noortekoondiselt 1 : 3 ja EMÜ SK meeskonnalt samuti geimi-dega 1 : 3.

Praegu ollakse turniiritabelis kuue punktiga neljandal kohal. Järgmised kodumängud toimuvad Väätsa tervisekompleksis. Lau-päeval, 29. oktoobril on vastaseks Pärnu VK II meskond ning pühapäeval, 30. oktoobril kohtutakse Võru SK meeskonnaga. Laupäeval 12. novembril kohtutakse TTÜ/Kiili meeskonnaga.

Mängude algus kõikidel mängupäevadel kell 13.00.

Kunstmurul taotakse vuttiLaupäeval, 25. oktoobril toimub Türi kunstmuruväljakul laste CUP 2011 jalgpallis. Algus kell 10. Türi kunstmuru CUP 2011 meestele toimub aga 5. novembril algusega kell 10. Kõik on ooda-tud vaatama ja kaasa elama.

TR

Rattatiimil edukas hooaeg

Aleksander Nõmmik (vasakult), Tauri Must, Kristjan Männa, Alar Nõmmik, Kaido Kaschan, Tiina Nõmmik, Martin Kaschan, Jaanus Nõmmik, Ivo Mölder. Erakogu

Karl Leesmaa kihutamas Aravete kardirajal. Toomas Vabamäe


vana ja uus

1932. aastal ehitati hoone kahekorruseliseks, kuna töötajate arvu suurendati. Ehitustööde ettevõtjaks oli Tõnis Rass. Uutes ruumides hakkasid tööle konstaabel, perekonnaseisuametnik ja vallasekretär. Nõukogude perioodil on majas asunud täitevkomitee ja ambulatoorium. Praegu seisab maja tühjana ning laguneb.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Türi valla lehekülgede toimetaja:Silvi Lukjanov

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

1927

Arkma ristis paiknev Kabala vallamaja ehitati 1870. aastal. Sel prioodil töötasid majas vaid vallakirjutaja ja käskjalg, üksikutel päevadel ka vallavanem.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

UUED KODANIKUD!RENET PESTI 14.09.2011

EMMA BEEKMANN 17.09.2011SIIM LEHTMETS 25.09.2011

MIARIIN KROODO 01.10.2011VICTORIA KOPPEL 24.09.2011KASPAR JÜRISSON 21.09.2011

MELISEE VESSELOV 22.09.2010MIRELL KASAR 06.10.2011

Palju õnne!

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

RAISSA ADAMBERG 29.09.2011HELMI LUUKAS 03.10.2011

VILMA KOKS 06.10.2011EELE LÄÄN 10.10.2011

HELVI KAAREND 11.10.2011VASSILI ALANDI 12.10.2011

ENDEL VAINO 12.10.2011TAIMI AIAOTS 13.10.2011

VAMBOLA SAMP 18.10.2011FELIX AUS 19.10.2011

VASSILI NAMJAK 20.10.2011ja avaldab kaastunnet omastele.

KUULUTUSED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide projekteerimine, pai-galdus ja hooldus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee

Teraviljakasvatusega tegelev talu soovib osta ja rentida põllumaad Türi vallas. Hind kokkuleppel. Info: 5648 2492.

Ostame VANAKODUTEHNI-KAT ja VANARAUDA: el./gaasi pliidid, pesumasinad, boilerid, arvutid jne, probleemseid too-teid (katlamajad, mahutid, kas-vuhooned jne), autoosi ja auto-romusid. Pakkuda võib kõike. Demonteerime ja veame ise. ALATI PARIM HIND! Raha kohe kätte. Rohkem infot tel 5670 7523 või 5592 5998.

Hea enesearendamisest huvituja! Kui soovid õppida lõdvestuma ja muuta oma keha painduvamaks,

1932Fotod René Viljati kogust

Kirjapanek ja teave augustis tel 385 7022, 5567 7094 või [email protected]. 3.-20. septembrini ainult meili teel.

Vaata ka www.keeleope.ee

Do you speak English?Puhutekko suomea?Spechen Sie Deutsh?

Parla italiano?

inglise suhtluskeel erinevatele tasemetele; inglise ärikeel; ettevalmistuskursus inglise keele riigieksamiks; inglise keele lastering (7.-9.a/ 10.-12. a); inglise keele vestluskursus edasijõudnuile; hispaania, itaalia, norra, saksa ja vene keel.

Tunnid ka firmades kohapeal ning individuaalõpe. Keelepraktika- ja kultuurireisid.

Tõlketööd.

alustab oktoobris uute kursustega Türil Paide tn. 6:

siis võimaluse selleks pakub es-maspäeviti Türi Kultuurima-jas kell 17.30–19 toimuv krija hatha jooga kursus. Krija hatha jooga asendid koos vastava hin-gamistehnikaga aitavad saavu-tada harmooniat iseendaga ja taastada energiat. Kontakt: Silva Kirsimägi mob: 5645 7186, e-post: [email protected]. Oled oodatud!

Võtan üürile 1–2 toalise ahju-küttega korteri. Tel 513 3385.

Vajatekse müüjat Türi Ärikes-kusesse. Tel 5626 3752.

Tule õpi lõdvestumist tai chi trennis. Selleks tule E ja N kell 19 Paide MEK-i saali. Info tel 511 3750.

KUMA RAADIO Järvamaa MESSIL 4.–5. novembril

Kogu saatepäev messistuudiost Järvamaa kultuurikeskusest

12 TÜRI RAHVALEHT 28. oktoober 2011

reklaamLUGEJAKÜSIMUS

Tänavu valiti viiendat korda Türi valla aukodanik.

Küsimus on: kas aukodaniku tiitli pälvis Ivo Raudsepp, Lem-bit Leinjärv või Arvo Saad?

Vastused palume saata hilje-malt 24. novembriks e-posti aad-ressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta. Võitja saab auhinnaks Järva PÖFFi fes-tivalipassi ja PÖFFi koti.

��

��

��

��

��

��

��

Maaelu Arengu Euroopa Põlluma-jandusfond: Euroopa investeeringud maapiir-kondadesse

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu avab LEADER-strateegia rakendamiseks 9. - 16. jaanuar 2012. a taotlusvooru järgmistele meetmetele:

Meede 1 Piirkonna identiteet ja jätkusuutlikkusMeede 2 Elukeskkond ja kogukonnateenusedMeede 3 Ettevõtluse mitmekesistamineMeede 4 Turismi arendamine

Täpsem informatsioon ning juhendmaterjalid taotlusvoorude kohta asuvad Lõuna-Järvamaa Koostöökogu veebilehel

www.koostookogu.ee. Taotlusi võetakse vastu 9.-16. jaanuarini 2012. aastal

Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kontoris aadressil Paide tn 6, Türi, 72211, posti teel või e-posti teel.

Toetuste taotlemist tutvustavad infopäevad:

Imavere Rahvamajas 21.11.2011 kell 14-16

Türil Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kontori kõrval asuvas seminariruumis Paide tn 6 Türil III korrusel 22.11.2011 kell 14-16

Väätsa mõisas 23.11.2011 kell 14-16

Infopäevad on osalejatele tasuta

Documents

28.10.2011 - Türi Rahvaleht