TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013 1

TÜRI VALLA AJALEHT 25. jaanuar 2013 nr 1 (806)

• Ülle Leesmaa: Koostööd tehes on kogukond edukas lk 5• Mäeküla: väike aga toimekas lk 6–7• Valla ettevõtluskonkurss ootab paremaid lk 8

SÕNUMID

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Ootame kiirabi Türile lk 2• Huvitavaid üritusi jagub ka küladesse lk 3• Beebidega kultuurimajas lk 4

Viimase paari aastaga on erinevatesse Eestimaa paikadesse kerkinud eri-vajadustega inimestele mõeldud külad. Eelviimase, Türile rajatava küla kuus pereelamut peaksid valmi-ma mais ning juunis on nad uute elanikega asustatud. Projekti kogumaksumus on 2,9 miljonit eurot.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Tõenäoliselt pole paljud tü-rilased sellest viimase kümnen-di suurehitusest kuulnudki, sest tavainimesel on harva asja Staa-dioni tänava lõppu, et sealtkau-du Roopa tänavale liikuda. Kes aga on sinna juhtunud, leiab en-dise metsa asemel eest kuue ja poole hektari suuruse maatüki, millel käib vaatamata külmale ilmale vilgas ehitustegevus.

Kerkib kuus peremaja

AS Hoolekandeteenused in-fojuht Kadri Lehenurme sõnul kerkivad siia elumajad psüühi-lise erivajadusega inimestele. „Kokku ehitab AS Hoolekande-teenused kaasaegsed uued elu-paigad erivajadusega inimestele 11 Eestimaa paika. Türi Kodu 6 peremaja valmib projekti eel-viimase asukohana selle aasta mais, elanikud kolivad oma ma-jadesse juunis,“ selgitas ta.

„Türi Kodusse tulevad siiani

üle Eesti elanud Järvamaa ela-nikud ja teised, kes avaldavad soovi elada just Türil, kuna on selle paigaga seotud olnud. Nii kolitakse Türile suletavatest Ravila ja Kernu hooldekodu-dest, aga ka näiteks Valklast, Koluverest ja Saaremaalt Sõme-rast,“ lisas Lehenurm.

Mida kindlasti peaks Lehe-nurme arvates rõhutama – pe-remajade tulevased elanikud on rahumeelsed ega vaja kui-dagi erilist kohtlemist võrrel-des teiste inimestega. „Nende peremajadel põhinev küla ei ole kinnine territoorium ja ini-mesed liiguvad ringi neile vaja-likes kohtades nii iseseisvalt kui vajadusel tegevusjuhendajatest saatjatega.“

„Kuuekümnele eri vanuses täiskasvanud psüühilise eriva-jadusega inimesele hakatakse Türi Kodus pakkuma ööpäe-varingset erihooldusteenust. See tähendab, et peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus ööpäevaringselt on tagatud vajalik toetus, ju-hendamine ja ka meditsiiniline abi,“ ütles Lehenurm ning lisas, et ka elukorraldus peremajades saab olema tavapärane. „Ela-takse kümnekesi ühise perena elamus, kus enamikul on oma tuba, ühisteks ettevõtmisteks on kasutada avar elutuba koos kööginurgaga.“

Plaanide kohaselt tuleb kül-la 22 töökohta – tööd saab 20

tegevusjuhendajat, vanemtege-vusjuhendaja ja Türi Kodu juht. Türi Kodu juhi leidmiseks juba konkurss käib, tegevusjuhenda-jaid asutakse otsima veebruari teises pooles.

Tekib uusi töökohti

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemanni sõnul on Türi Kodu kindlasti väga vajalik ja oluline kõikidele, kes siin endale tõe-poolest uue ja oma ning turva-lise kodu saavad. „Türi vallale tähendab see, et paarkümmend kohalikku inimest leiab loo-detavasti endale töö, samas peame olema valmis ka meie valla uute elanike ning nende eripäradega kohanema,“ ütles Siemann. „Loodan, et koostöö Türi Kodu ja Türi päevakeskuse vahel sujub ning pakume mõ-lema klientidele turvalisi või-malusi osaleda ühiskonnaelus, kasutada meie sportimis- ja va-

ba aja veetmise võimalusi, teha jõukohast tööd ning tunda end iseseisva ja hakkamasaavana.“

„Kõiki Türi valla elanikke ja ettevõtjaid kutsun paindlikult suhtuma ja suhtlema uute asu-katega ning loodan, et uus asu-tus toob meile Türi valda jälle midagi uut ja uuenduslikku,“ lisas ta.

Peremaju ehitavad Nor-decon AS ja Eston Ehitus AS ning nende maksumuseks kuju-neb 2,9 miljonit eurot. Projekti rahastavad ERDF (Euroopa re-gionaalarengu fond) ja riik.

Praegu on käimas juba si-setööd, laotakse veheseinu. Järgnevalt rajatakse hoonete vahele tegelusala koos spordi-platside, puhkenurkade, aiaala ning läbimõeldud haljastusega, mis pakub sealsetele elanikele nii jõukohast hooldustööd kui aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.

kommentaar

LEMbI UULIMAAVändra Kodu juht

Vändra Kodul, mis avati eelmisel aastal, on läinud väga hästi. Uue elukohaga harjumine on läinud oodatust kergemini, sest uute mugavate elutingimuste ja piisava tähelepanuga harjutak-se kiiresti. Kohalik kogukond on meid väga hästi vastu võtnud. Uue asutuse loomisega kaasnenud kohalike positiivne huvi ja avatud uksed on täitnud meie majad toalillede, raamatute ja muude igapäevaeluks vajalike tarbeesemetega. Kodu töötajate jaoks on olnud see uus ja huvitav väljakutse, mitmedki neist on öelnud, et on lõpuks leidnud endale sobivaima töö.”

Türi Kodu valmib kevadelHetkel on peremajade hoonekarbid püsti ning tehakse juba sisetöid. Teet Reier

Türi valla aasta tegu ja tegija ootavad kandidaateEsmakordselt selgitab Türi vallavalitsus kõigi türilaste abiga välja sündmuse, mis väärib aasta teo tiitlit, ning inimesed, kes on kaasa aidanud valla arengule ja tuntusele.

Konkursi eesmärgiks on väärtustada ning avaldada avalikku tun-nustust aasta parimatele tegudele ja inimestele, kes on silma paistnud, aidanud kaasa valla arengule, tuntusele või olnud positiivse mõjuga. Tunnustuse vääriliseks võib saada ükskõik milline ettevõtmine, mis möödunud aasta jooksul on vallale või türilastele olulise tähtsusega.

Vallavanem Pipi-Liis Siemanni sõnul on see kogukonna jaoks hea võimalus märgata ja esitada tunnustamiseks inimesi ja tegusid, mis väärivad avalikku heakskiitu. “Kiitust ja tunnustamist ei saa kunagi olla liialt palju ning meie keskel on inimesi, kes iga päev oma väikeste heade tegudega muudavad maailma meie jaoks meeldivaks paigaks,” lisas ta.

Ettepanekuid aunimetuste määramiseks saavad alates 24. jaanua-rist teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja ühendused. Selleks tuleb esitada vormikohasel plangil teo või tegija lühikirjeldus ning esitaja kontaktandmed. Ettepanekuid oodatakse Türi vallavalit-suse kantseleisse (Kohtu tn 2 Türi linn) või e-posti aadressile vallava-litsus@tyri.ee hiljemalt 7. veebruaril 2013 kella 17ks.

Vormid kandidaatide esitamiseks on saadaval vallavalitsuse in-folauas, raamatukogudes, noortekeskuses, rahva- ja kultuurimajades ning Türi valla kodulehel.

Konkursi võitjad ja aunimetuse määramise otsustab Türi vallava-litsus korraldusega.

Türi valla tänukiri ja mälestusese läinud aasta tublimatele antakse üle 22. veebruaril Eesti vabariigi 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Türi kultuurimajas.

KATRIN SooMETSTüri vallavalitsuse kultuurispetsialist

Türi sai ühe Konsumi lisaksEelmise aasta lõpus sulges uksed Järva Tarbijate Ühistu kauplus A ja O, mis asus Viljandi tänav 11. Järva Tarbijate Ühistu juhatuse esi-mees Tõnu Uibopuu sõnul antakse tühjaksjäänud ruumid rendile.

Samaaegselt avati endine Kalevi kauplus Konsumi nime all. „Ka-levi kaupluse müügisaali pind suurenes võrreldes varasemaga kaks korda: varem oli 307 m², nüüd 626 m². Sortiment laienes 4100 artik-lilt 6800 artiklini ehk 2/3 võrra,“ ütles Uibopuu ning lisas, et samas suurusjärgus oli ka uuenenud kaupluse käibekasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. „Kuna käibekasv oli ka Türi kaubakeskuses asuvas Konsumis, siis võib öelda, et ühistu seisukohalt on see igati õnnestunud projekt,“ lisas ta.

TR

Endine Kalevi kauplus on nüüd avarama müügisaaliga ning suurema kaubavalikuga. Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Meedia vahendusel oleme saa-nud kuulda Türi valla jaoks rõõmustavatest arengutest kiir-abiteenuse ümberkorraldamisel täiendava kiirabibrigaadi paik-nemisest Türil alates 2014. aas-tast.

See on teema, mille eest oleme seisnud aastaid. Kiirabi-teenuse ümberkorraldamise põ-hiliseks eesmärgiks on teenuse parem kättesaadavus ja kiirem jõudmine abivajajani. Seetõttu on ilmselge, et kiirabibrigaadi paiknemine Türil on õigustatud – Türi vallas elab pea kolmandik

Järvamaa elanikest ning valla ter-ritoorium on olulise suurusega, samuti on siit palju väljakutseid. Seega oleme valmis omalt poolt ruume pakkuma ning igati kaasa aitama, et kiirabi tõepoolest meie valla inimesele lähemale tuleks.

Üks loogiline võimalus on, et kiirabibrigaad paikneks Türi tervisekesksuses. Oleme sotsiaal-ministriga läbirääkimistel saanud kinnituse, et saame 2014. aastal taotleda avanevast programmist raha tervisekeskuse kauaoodatud remondiks, mille käigus saaks paigaldada ka lifti. Mõistlik oleks

vajalikke ümberkorraldusi ja re-monti planeerida, arvestades nii meie oma arstide ja patsientide kui ka kiirabi vajadusi.

Rõõmustades meile soodsa ja vajaliku ümberkorralduse üle, ei tohi me unustada, et lisaks oma valla huvidele (neid on ümber-korraldamise kavas juba arvesta-tud) tuleb meil toetada ka teiste Järvamaa inimeste huve ning loomulikult ka Järvamaa haigla tulevikku ja teenuse osutamist. Näiteks on väga oluline, et Järva-maa haiglas oleks jätkuvalt taga-tud ööpäevaringne erakorraline meditsiiniline abi. Ja seda mitte ainult lähiaastatel, milles polegi küsimus, vaid pikaajaliselt. Järva-maa omavalitsuste liidu juhatus on saatnud kirja terviseametile ja sotsiaalministrile, milles oma-valitsusjuhid väljendavad nördi-must, et selline ümberkorraldus

on kavandatud ilma asjaomaste omavalitsustega konsulteerima-ta. On äärmiselt kahetsusväärne, et kiirabi kui otseselt valdade ja linnade elanike elu ja tervist ning elukvaliteeti mõjutava teenuse osutamise muutmist planeeritak-se kohalikke olusid kõige paremi-ni tundvaid asutusi eirates. On väga tähtis, et meie maavanem ja omavalitsuste juhid osaleksid selliste otsuste ettevalmistamisel aktiivselt ning annaksid koha-likke olusid tundes arvamuse ümberkorralduste kohta. Lisaks kiirabiteenust ootavatele muu-datustele on Eesti ajakirjanduses kõlanud seisukoht, et praeguse haiglavõrgu 19 haigla ehk põhi-osas haigekassast raha saavate haiglate asemel peaks 2020. aas-taks alles jääma seitse või kümme haiglat ning ülejäänud muutuvad perearstikeskusteks, hooldusra-

vi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks. Hetkel ei ole haiglavõrgu aren-gukava ametlikku muutmist veel algatatud. Järvamaa haigla on oluline meie kõigi jaoks, lisaks on omavalitsused võtnud endale pikaajalisi kohustusi haigla aren-damisel ning toetavad haiglat ka rahaliselt. Seega on väga oluline, et Järvamaa omavalitsuste esin-dajad kaasataks haiglavõrgu uue arengukava koostamisse juba selle varases staadiumis, et saak-sime sellise elutähtsa teenuse kujunemisel kogukonna huvides reaalselt kaasa rääkida. Muidu jääb meile ainult tagantjärele võimalus leppida otsustega, mis tehakse kaugemal – ning need ei pruugi tingimata olla ei Jär-vamaa ega Türi valla elanikele sama soodsad nagu otsus kiirabi-brigaadi paiknemise kohta.

Türi vallavanem Pipi-Liis Si-emann valetab, kui kinnitab Järva Teatajale, et vald ei sõlmi-nud eelmisel aastal Koma Ehi-tusega uusi lepinguid.

Laupäeval, 12. jaanuaril Järva Teatajas ilmunud artiklis „Opositsioon nõuab aru“, milles käsitletakse Türi vallavalitsusele esitatud teabenõuet seoses te-hingutega AS Koma Ehitusega, ütleb Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, et 2010. ja 2011. aas-ta kohta ei oska ta täpset teavet anda, kuid kinnitas, et 2012. aastal ei sõlminud vald Koma Ehitusega uusi lepinguid.

12. jaanuaril esitasin Tü-ri vallavalitsusele teabenõude seoses Türi vallavalitsuse poolt

2012. aastal Türi linna jõuluks ehtimiseks korraldatud hankega. 15. jaanuaril saadud dokumenti-dest ja Türi vallavanema täien-davast selgituskirjast nähtub, et Türi vallavalitsus sõlmis 2012. aastal suulise hankelepingu AS-iga Koma Ehitus. Kuna hankele-pingu maksumus (5 664 eurot) jäi alla riigihangete seaduse §5 lõikes 1 sätestatud piirmäära (10 000 eurot), millest alates on nõutav hankelepingu sõlmimi-ne kirjalikus vormis, käitus Türi vallavalitsus hankelepingu sõlmi-misel igati õiguspäraselt. Lepingu vormi laiemas tähenduses sätes-tab aga võlaõigusseaduse §11 lg 1 ja selle kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või

mis tahes muus vormis, kui sea-duses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega on selge, et ka suuline leping on võlaõigusseaduse mõistes leping ja seega ei saa väita, et vald ei sõlminud eelmisel aastal Koma Ehitusega uusi lepinguid.

Eraldi teema on hankeme-netluse läbiviimine ja selle vasta-vus riigihangete seaduse mõttele. Türi vallavanem selgitab oma eelnimetatud vastuses teabe-nõudele: „Kuna hankelepingu eeldatav maksumus oli väiksem kui 10 000 eurot ilma käibemak-suta, kohaldas Türi vallavalistus vastavalt hankekorra §18 lg 7 hankekorras sätestatud minihan-ke hankemenetluse reegleid.”

Sobivaima pakkumuse väl-jaselgitamiseks saadetigi hin-napäring kolmele ettevõttele: Eltel Networks AS, AS Koma Ehitus, Rikson Invest OÜ. Türi vallavalitsuse hangete korra §19 (Minihanke hankemenetluse korraldamine) lg 2 sätestab, et

minihanke korraldamiseks ja hankelepingu sõlmimiseks sel-gitab minihanke korraldamise otsustaja välja hankijale sobivai-ma pakkumuse turul, lähtudes objektiivsetest tingimustest, tu-rusituatsioonist ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

Riigihangete korraldami-se üldpõhimõtted on sätesta-tud riigihangete seaduse §-is 3. Üheks selliseks põhimõtteks on, et hankija peab vältima konku-rentsi kahjustavat huvide konf-likti (§3 punkt 5). Arvestades, et äriregistri B-kaardi andmete alu-sel on AS Koma Ehituse juhatu-se ainus liige Türi vallavolikogu esimees Raivo Pink, näen hanke korraldamisel vastava põhimõt-te eiramist. Kõige halenaljakam on fakt, et OÜ Rikson Invest põhitegevus on katuste paigal-dus ja tal puudub elektritöödeks vajalik registreering majanduste-gevuse registris, teiseks saadeti hinnapäring Tallinnas tegut-sevale Põhjamaade suurimale

elektrivõrkude planeerimisega ja ehitamisega tegelevale ühingule, kelle majandustegevuse kulud on suured ja tõenäosus, et see üldse Türile jõulukaunistusi tu-leb üles panema, on väike. Ja kui tehaksegi hinnapakkumine, siis ei ole see konkurentsivõimeline.

Nii ka läks – Rikson Invest, kelle põhitegevus ei ole elektri-tööde tegemine, ei teinud hinna-pakkumist, Eltel Networks tegi kõrge pakkumise ja Koma Ehitus võitis hanke! Seega tegelikkuses ei püütudki välja selgitada oda-vamat pakkumust. Tekib kaht-lus, et tegu oli teadlikult suuna-tud hankega ja seega ei järgitud ka muid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Arvestades val-la ja volikogu esimehe firmaga viimasel ajal sõlmitud lepingute suuri mahte, mis on seotud val-lale teenuste osutamisega, tekib paratamatult küsimus, kas raha-liselt kitsal ajal ei ole ühte firmat eelistatud hoopis olulisemate summade ulatuses.

ootame kiirabi Türile ja soovime kvaliteetset teenust

Miks vallavanem valetab?

PIPI-LIIS SIEMANNvallavanem

JAN-RoLAND RAUKASSotsiaaldemokraatliku erakonna Türi osakonna liigeAjaveeb: jan-roland.tyrivald.ee

Eurost ja spordipisikustAasta algas, maailmalõpp jäi tu-lemata, talv on nagu talv ikka, lumine ja külm. Ühesõnaga kõik on tavaline – selline, nagu me harjunud oleme. Aga kas on?

Kaks aastat on nüüd möö-das, kui vahetasime oma armsa krooni euroraha vastu. Mis selle-ga muutus? Hinnad, mida euro kergitama ei pidanud, on täna-seks kohati kordades tõusnud.

Lihtne näide: kui krooni ajal maksis jalatsite hooldusvahend umbes kolmkümmend krooni, siis täna algavad hinnad viiest eurost. Või võtame toidupoe: saja krooni eest sai enam-vähem vajaliku toidu perele ostetud, tä-na samade kaupadega kassasse jõudes ei kipu arved enam kui-dagi alla viieteistkümne euro jää-ma. Aga autokütus, kodukulud?

Poliitikute pajatustest ja väl-jaütlemistest meedias kuuleb tih-ti, et elatustase on tõusnud, Eesti keskmine palk kasvanud. Mille arvelt? Ikka nende, kes pealin-nas või välismaal pikemat rubla püüavad, nagu kunagi öeldi.

Kõik Tallinna või Soome ei mahu. Mõned peavad ka Maar-jamaale jääma, sest elu tahab elamist ka väljaspool linnapiire. Palju aga on tõusnud siinsed pal-gad viimastel aastatel? Vähe on tõenäoliselt neid, kes avalikus sektori töötades saaksid öelda, et jah, meil tõstetakse igal aastal palka. Ja vaevalt saavad seda te-ha ka eraettevõtjad.

Aga eestlane suhtub selles-se nagu tavaliselt: mis ei tapa, teeb tugevaks. Tugevaks teeb aga kindlasti sportimine. Spor-dipisik on see, mida pole tarvis karta, kord juba nakatudes saad „tüsistustena“ kaasa vastupidava tervise, soovi värskes õhus viibi-da või hoopis tahtmise pjedes-taalile pürgida.

Ära istu toas. Avatud on liuväljakud ja suusarajad. Otsi kelk ja suusad välja ning naudi talvespordi mõnusid, seniks kuni kevad taas Türile jõuab.

TR

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013 3

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Austatud SEB Türi kontori kliendid

Alates 1. veebruarist 2013 asub SEB Türi kontor aadressil Viljandi tn 1.

Kuna paigaldame uude kontorisse sularaha sisse- ja väljamakse automaadi, ei tee pangatöötaja enam seal sularahatehinguid.

Ootame Teid Türi kontoris tööpäeviti 10–17, lõuna 13.30–14.00.

Sularaha sisse- ja väljamakse automaati saate kasutada esmaspäevast reedeni 8.30–23 ning laupäeval ja pühapäeval 12–23.

Lisaküsimuste tekkimisel olete oodatud ühendust võtma klienditoe telefonil 665 5100.

Meeldivate kohtumisteni uues kontoris!

Teie SEB

Õiguskorrast Türi vallas Politsei- ja Piirivalveameti Lää-ne prefektuuri Paide politseijaos-konna Türi konstaablijaoskon-na teenindataval territooriumil (Imavere, Türi ja Väätsa vald) registreeriti 2012. aastal kokku 251 kuritegu. Möödunud aasta samal perioodil registreeriti kok-ku 192 kuritegu, seega kuritege-vus kasvas 59 kuriteofakti võrra.

Valdava enamuse registreeri-tud kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod. Türi lin-nas registreeriti kokku 114 kuri-tegu, 2011. aastal 77, Türi vallas 83 kuritegu (71).

Türi valla territooriumil re-gistreeriti 2012. aastal kokku 197 kuritegu, 2011. aastal re-gistreeriti kokku 148 kuritegu, seega kuritegevus tõusis 49 fakti võrra. Kõige suurem süütegude tõus oli Türi linnas; poole moo-dustasid varavastased süüteod.

Kuritegudest registreeriti Türi vallas kolm esimese astme kuritegu ja ülejäänud olid teise astme kuriteod, millest vargusi kokku 110, neist sissetungimise-ga 81, avaliku korra raskeid rik-kumisi 1, kehalisi väärkohtlemisi 20, omavolilisi sissetungimisi 5, kelmusi 4, karistuse kandmisest kõrvalehoidumisi 2, tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegusid 4, vägivalda võimuesindaja suh-tes 2 ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 32.

Väärteo toimepanemisi avastati Türi valla territooriumil 2012. aastal kokku 1446, neist Türi linnas 742. Möödunud aasta samal ajavahemikul avas-tati Türi vallas kokku 2154 õi-guserikkumist, seega väärtegude avastamine vähenes 252 väärteo võrra. Jätkuvalt moodustavad enamuse toime pandud väärte-gudest liiklusega seonduvad rik-kumised.

Põhilised väärteo rikku-mised 2012. aastal Türi vallas olid järgmised: liiklusseaduse rikkujaid 1033; alkoholiseaduse rikkujaid 109; tubakaseaduse rikkujaid 78; relvaseaduse rik-kujaid 2; teeseaduse rikkujaid 72; autoveoseaduse rikkujaid 2; karistusseadustiku rikkujaid 95; liikluskindlustuse seaduse rikku-jaid 28; ühistranspordi seaduse rikkujaid 1; turismiseaduse rik-kujaid 2; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkujaid 1.

Analüüsides eelnevaid and-meid, tuleb seekord nentida, et üldine kuritegevus näitas viimase aasta lõikes tõusutendentsi. Suu-renes sissemurdmiste arv ja seda ennekõike suvisel perioodil. Põ-hilisteks varguste objektideks olid jalgrattad, kuid käesolevaks mo-mendiks on kriminaalpolitsei tei-nud väga tõhusat operatiivtööd, mille tulemusena on teo toimepa-nijad politseile teada ning lähiajal ootab neid kohtumenetlus.

Tänan kõiki positiivse ellu-suhtumisega abivalmis kodanik-ke ja koostööpartnereid kogu-konna turvalisuse parandamisel.

Turvalist aastat meile kõigile!TARMo KIVI

Türi konstaablijaoskonna piirkonnavanem

Erinevad teabetahvlid ja bussiootepaviljonid on läbi aegade olnud kohalike rammumeeste lõhkumisobjektideks. Viimase saavutusena on lõhutud Vabriku puiestee alguses oleva teabetahvli klaas ja soditud värviga alus. Kui Paides nõutakse võimu rahvale, siis Türi loosungiks on „Saagu valgus“.Tahvlite paigaldaja sõnul seda ei parandata, vaid leitakse talle kevadel uus koht.

Teet Reier

MTÜ Smeritška tutvustas ukraina kultuuri ka teisel Türi õunafestivalil.

Teet Reier

Alates tänasest lehest on võimalik saada TASUTA õi-gusnõu. Küsimustele vastab advokaat Indrek Naur. Küsimused võib saata meiliaadressile indrek@naur.ee.

Laenasin naabrimehele kaks aastat tagasi 500 eurot ja tagasi ei taha ta võlga maksta. Milline on kõige lihtsam võimalus raha tagasi saada?

Kõige lihtsam on kasutada maksekäsu kiirmenetlust, mis on odavaim ja kiireim võimalus kohtusse pöördumiseks. Selleks on vaja id-kaardiga siseneda portaali www.e-toimik.ee, täita lahtrid ja maksta riigilõiv 3% nõudelt. Lahtrite täit-miseks ei ole vaja õigusalaseid teadmisi ja ei ole vaja esitada mitte ühtegi tõendit (lepingut, arvet, maksekorraldust vms).

Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei või ületada 6400 eurot. Kõikide eelnimetatud nõuete täitmisel alustab kohus menetluse, misjärel annab kohus võlgnikule 15 päeva aega vastuväite esitamiseks. Kui võlgnik vastuväidet ei esita, teeb kohus määruse, millega mõistab võlgnikult raha välja.

Statistika kinnitab, et rohkem kui 90% avalduste puhul võlgnik vastuväidet ei esita. Kohtumäärus on võimalik esitada täitmiseks kohtutäiturile, kes vajadusel arestib võlgniku pan-gakonto ja varad ning paneb vara sundmüüki. Võla sissenõud-misel peab arvestama aegumise tähtaegu. Lepingust tuleneva võla tasumata jätmisel aegub võlg kolme aastaga alates tasumi-se tähtaja saabumisest. Isegi juhul, kui pooled viivisemääras kokku leppinud pole, võib vaatamata sellele nõuda viivist sea-duses sätestatud määras, mis käesoleval hetkel on 8% aastas.

Mees lahkus pere juurest ega toeta laste ülalpidamist, mida teha?

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha ja see mõis-tetakse välja lapsevanemalt, kes ei osale lapse kasvatamisel ega toeta last rahaliselt. Elatise sissenõudmiseks on lihtsaim võimalus esitada avaldus e-toimiku vahendusel maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses saab elatise nõude esitada kuni 200 euro suuruse elatise väljamõistmiseks. Elatist saab nõuda üksnes vanemalt, kes on lapse vanemana lapse sünniakti kantud. Juhul kui soovitakse suuremat elatist või lapsevanem esitab vastuväite maksekäsule, tuleb lapsevane-mal lapse nimel pöörduda kohtusse. Lapsel on õigus igakuise-le elatisele vähemalt poole vabariigi valitsuse kehtestatud kuu-palga alammäära ulatuses, mille suuruseks alates 1. jaanuarist 2013 on 160 eurot.

Kabalas avati uisuväljakAlates jaanuarist saab Kabalas tänu Ants Tõõtsule ja Raivo Rassile uisutada Pärna 20 maja nurgas asuval uisuväljakul. Uisuväljak sobib nii hokimänguks kui ka iluuisutamiseks. Pi-medal ajal on võimalik sisse lülitada ka valgustus.

Üleskutse rahvale: juhul kui teil on jäänud seisma uiske, mida te ise ei kasuta, tooge need Kabalas Pärna 20 esimesse trepikotta, kust on hea vajadusel uiske laenutada ja pärast ta-gasi panna teistele soovijatele uisutamiseks.

Mõnusaid talverõõme!REINIKA TATTER

Kabala rahvamaja juhataja

Kuuse koht ei ole prügi hulgasKui jõulud ja aastavahetus läbi, koguneb Türi korrusmajade juurde ka äravisatud kuusepuid, mis halvimal juhul seal keva-deni kükitavad.

Türi vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Ott Vilusaare sõ-nul on selliseid spontaanselt tekkivaid kuusekogumeid Türil õnneks vähe, vaid kolm-neli. „Inimestel on võimalus oma aja äraelanud kuused viia kas Türi jäätmejaama või tehisjärve äärde lõkkeplatsile. Kuuskede põletamine majadevahelisel alal on ohtlik ja selleks on vaja päästeameti kooskõlastust.“

Mõistlik on kuivanud kuusk tükeldada ja põletada ko-duahjus. Kui küttekolle puudub, siis ei tohiks olla füüsiliselt väga kurnav paar-kolm kilo kaaluv oksakott jäätmejaama toi-metada.

TR

ÕIGUSNÕU

Esimeseks poolaastaks on Türi val-la külad ja mittetulundusühingud kavandanud tosin huvitavat üri-tust, mille läbiviimiseks on taotle-tud ka toetust.

Näiteks soovib MTÜ Türi-Tam-salu matkatee korrastada ja tähista-da matkaraja, MTÜ Türi valla kü-lad korraldada käsitöö õpitubasid „Külainimeselt külainimesele“.

Samuti toimub sel kevadel traditsiooniline pärimusmuusika-festival „Regilaul uues kuues“ ning MTÜ Smeritška korraldatavad ukraina kultuuri päevad Lõuna-Järvamaal.

Uue ja huvitava ettevõtmiste sarjana on Kurla ja Meossaare kü-las tegutsev külaselts KUME võt-nud kavva kursuse „Taluperenai-ne talitab“ korraldamise. KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on tegemist suurte-le ja väikestele käsitööhuvilistele

mõeldud kursuste sarjaga, mille esimene tsükkel sisaldab seebite-gu, märg- ja kuivviltimist ning või- ja sõirategu.

„Kursuste eesmärgiks on kind-lasti käsitöötraditsioonide elav-damine ja põlvkondadevahelise sidususe loomine, loomulikult ka õppimisvõimaluste parandamine ja kättesaadavaks muutmine,“ üt-les Lohur.

„Samuti tahame korrapäraselt toimuvate ürituste abil kasvatada kooskäimise harjumust värskelt rajatud KUME kojas. Seebitege-mise juhendaja Elvi Viili käe all peaks valmima koja sauna suvine seebivaru, ka viltimise koolitusel valmivad sussid lähevad koja kasu-tusse,” lisas ta.

Paljudes külades toimuvad tra-ditsiooniliselt ka vastlapäevad ja jaanituled.

TR

Huvitavaid üritusi jagub ka küladesse

4 TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

beebid ja nende emad on agarad suhtlejad. Lisavõi-maluse pakub Türi kultuu-rimajas Aili Avi ja Siiri Miiri korraldatud beebiring. Mit-med toredad kohtumised on juba teoks saanud, mitmed ees ootamas.

AILI AVIrahvaleht@tyri.ee

Kui meie valla beebidega ko-dus olevad inimesed tunnevad igavust, siis järgnev lugu on just teile. 2012. aastal alustasime koos Siiri Miiriga beebiringiga toimetamist. Idee tulenes sel-lest, et suurematele titadele on olemas toredad laulu- ja tantsu-ringid lasteaedade juures, kuid ka pisemate emad vajaksid või-malust kodust välja tulla ja mõ-nusalt aega veeta ning ka midagi uut õppida.

Beebiring kultuurimajas on koos käinud juba kolm korda: Lea Urb rääkis beebide külme-tushaigustest, Helve Mägi õpe-tas beebidele massaaži tegema ja Deivi Šadeiko juhendamisel õppisime beebiga mõnusalt võimlema.

Tore, et kutsutud külalised on lahkelt tulnud ja vahel veidi lärmaka kuulajaskonnaga kenas-ti toimetanud. Võimlemistunnis oli kohal rekordarv emasid, seit-seteist. Kultuurimaja tantsuklass sai mõnusalt täis.

Viimasel korral toimus ka nn kogukonnasisene lasteasja-de vahetus. Beebiringi listis sai pakkumised ja vajadused enne kohtumist välja hõigata ning ko-hapeal leidsid asjad uued omani-kud: üks saab seisvast kraamist lahti, teine hoiab mõnedki eurod kokku.

Vahva on veel see, et tege-mist pole vaid tutvusringkonna-ga, ringis pigem tutvume uute

inimestega, kellega laste vanuse tõttu niikuinii vähemalt põhi-kooli lõpuni seotud oleme.

Seega julgustan tulema kõi-ki neid ka, kes ehk arvavad, et üksinda võõraste keskele ei taha tulla. Pärast esimest korda läheb see tunne üle.

osalejate arvamusi

Siiri: Lapsega kodus oleva-tel emadel kipub tekkima suht-lemisvaegus. Linnas saad küll jalutavate emadega kokku, aga see on kuidagi teistmoodi jutus-tamine ja ega meie tänavad kah-te kõrvuti sõitvat käru ei taha mahutada.

Tore, et Türi kultuurimaja on meile vastu tulnud ja lah-kelt titemammad oma katuse alla võtnud. Terve tuba on täis emasid (kes mitmekordne, kes esmakordne emme), jagamas muresid, rõõme, kogemusi, laste-riideid ja kuulamas spetsialistide nõuandeid.

Lisaks emmede tegevustele saavad ka meie beebid omavahel

tutvuda ja mängida. Tiina: Mõnus õhkkond ja

olemine nii endale kui ka väike-sele, uued tuttavad. Ja rosinaks magustoidul on kindlasti beebi-ringi külalised, kes on oma ala spetsialistid ning jagavad koge-musi ja teadmisi ka meile.

Õnnela: Põnev vaheldus nii lapsele kui emale. Võimalus saa-da kodust välja ja lapsed õpivad sotsiaalset suhtlemist. Huvita-

vad külalised, kes jagavad oma kogemusi ja õpetusi meiega.

Anu: Mulle meeldib sun-dimatu õhkkond, kus vahepeal mõni laps sööb, teine magab ja samas enamus mängivad ning uurivad üksteise põnevaid le-lusid. Emad saavad kasulikke nõuandeid üksteiselt ja külla kutsutud spetsialistilt, sest hea on vahetada kogemusi oma ala praktikutega.

uudised

beebidega kultuurimajas

teave

beebiring ootab järgmistele kohtumisteleEdasised beebiringi toimumise kuupäevad (endiselt nel-japäevad) etteruttavalt: 31. jaanuaril kell 11.30 räägib Deivi Šadeiko emadele sünnitusjärgsest toitumisest, 7. veebruaril laulame ja tantsime koos lõõtsamängija Silvi Tumjanskajaga, 28. veebruaril tuleb külla Asta olonen peresuhete ja laste väärtuskasvatuse teemadel juttu aja-ma. Muud kellaajad ikka algusega kell 11.00.Kes pole veel beebiringi listi liige, andke oma soovist teada aili.avi76@gmail.com. Listis oleva info abil saate täpsema info, siis on hea valida, mis teemadeks kohale soovite tulla. List toimib ka vahetuskeskkonnana – kogukonnasiseselt hea viis beebiasju vahetada või müüa-osta. Uued tulijad võiksid eelnevalt registreerida. osalustasu 1–2 eurot.

Deivi Šadeiko näitab koos Mats Artur Aviga ette, kuidas on võimalik koos võimelda. Erakogu

Kultuurimajas avaneb mitu näitust29. jaanuaril kell 16 avatakse kultuurima galeriis näitus „Kauneid leide esiemade käsitöökirstust“. Näitus jääb avatuks 24. veebrua-rini ja huvilistel on võimalik väljapanduga tutvuda esmaspäevast laupäevani 11–18.

Türi kultuurimaja II korruse klaassaalis aga avatakse 5. veeb-ruaril kell 16 maaliringi näitus “Kevadet oodates”.

TR

Sihikindlus tõi preemia Türi ühisgümnaasiumis anti teist aastat välja õpilaspreemia. See-kord tunnustati abiturient Kevin Nemeržitskit.

Kevin on noormees, kes teab täpselt, mida ta tahab. Ja kui ta on midagi sihiks võtnud, siis teeb ta kõik selleks, et eesmärgini jõuda. Veel põhikoolis ei pidanud ta õppimist oluliseks ning hin-ded olid pigem kehvapoolsed. See teadmine, et loll on olla loll, tuli 8. klassi lõpus ja juba 9. klassi esimesel veerandil olid Kevini tunnistusel ainult „neljad“ ja „viied“.

Hiljem tulid ajad, kui Kevin sai ainult „viisi“, sest ta püüdis võrdselt hästi õppida kõiki aineid. Nüüdseks on ta jõudnud aru-saamisele, et tähtis on arendada oma tugevaid külgi ning muud õppida vaid silmaringi laiendamiseks.

Kevini tugevus on reaalained. Ta on edukalt osalenud maa-konna matemaatika-, füüsika- ja keemiaolümpiaadidel, osalenud Tartu ülikooli füüsikaõpikojas. Ta on juba kolm aastat õppinud Tartu ülikooli teaduskooli matemaatikakursustel.

Matemaatika ongi Kevini eriline lemmik. Edasi õppida kavat-seb Kevin aga programmeerimist, mida ta on pisut tundma õppi-nud ka internetipõhisel koolitusel Python, mis õpetab koostama interaktiivseid mänge.

Kevini päevad ei möödu aga sugugi mitte ainult kirjutuslaua või arvuti taga. Ta on tegelenud nii maadluse kui karatega. Prae-gu mängib ta tennist ja lauatennist. Kevini endine tennisetreener Jaan Rahe ei jõua Kevini visadust ja töökust ära imestada, sest treeningutesse suhtub ta samasuguse pühendumusega kui kooli-tükkide tegemisse.

Kevinil on veel üks tore hobi, nimelt vaatab ta arvutis jaapani koomiksit Manga ning multifilmi Anime, tänu millele on parane-nud inglise keele oskus ning külge hakanud ka pisut jaapani keelt.

Oma sihikindluse ja visadusega on Kevin näidanud, et hea tahtmisega on kõik võimalik ja kui inimene teab, mis on tema eesmärk, ning sinna jõudmiseks teeb kõik endast oleneva, siis on ka tulemused suurepärased. Just seepärast anti Türi ühisgümnaa-siumi 12.b klassi õpilasele Kevin Nemeržitskile iseseisvat õppi-mist väärtustav õpilaspreemia.

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM

Kevini moto: Õppimine on tõsine töö! Erakogu

Türi noortekeskuses toimub 14.–16. veebruarini projekti “Noorus otsustab!” raames se-minar kohalikele põhikooli-noortele. Seminari eesmärk on avardada noorte silmaringi hari-duse ja töövaldkonnas.

AIESEC Tartu filiaali liikmed korraldavad Türi noortekeskuses veebruari keskel tasuta semina-ri noortele, et täiendada nende karjääriplaneerimisoskusi. Lisaks tudengiorganisatsiooni AIESEC liikmetele aitavad Türi noori koo-

litada välismaa vabatahtlikud.Projekti “Noorus otsustab!”

eesmärk on tõsta 14–17-aastas-te õpilaste eneseteadlikkust ning toetada nende valikuid õppetöös ja edasises elus. Projekt viiakse läbi seminari vormis ning kes-tab kolm päeva. Nende päeva-de jooksul toimuvad õpitoad ja koolitused, sealhulgas õppimis- ja praktikavõimaluste tutvustu-sed, CV koostamise õpetus ja palju muud harivat, mis aitavad noorel tööturul paremini läbi

lüüa. Samuti külastatakse ko-halikku ettevõtet ja tutvutakse selle tööga. Viimasel päeval saab iga osaleja oma tulevikuvisooni, mis on loodud just noore oma-dusi ja soove arvestades.

Projekti viib läbi kuus AIE-SECi Tartu haru liiget, kes on kaasanud vabatahtlikke välis-maalt. Seminar toimub inglise keeles, mis võimaldab ühtlasi arendada võõrkeeleoskust.

Lisainformatsiooni saab “Noorus Otsustab!” Facebook

lehelt. Registeeruda saab hu-vijuhi Ellen Nugise kaudu ja Facebooki lehel.

TR

Tuleb seminar noorteleteave:

Registreerumine:Mirell Prosa – koolide koordinaatorE-post: Noorusotsustab@gmail.comTelefon: 5326 9909

Türi kevadpealinna toimkond ja Türi Rahvalehe toimetus kutsu-vad kõiki KOOMIKSEID JOO-NISTAMA.

Koomiks on tore viis lühidalt ja tabavalt jutustada joonista-des mõni väike lugu. Piisab ka 2–3-pildilisest must-valgest koo-miksist. Või on sul idee lausa

koomiks-järjejutu jaoks? Tööd avaldatakse valla lehes ning vah-vamatele töödele on auhinnad.

Esimese koomiksivõistluse teemad tähtajaga 20. märts on:

• Kevad Türi vallas• Inimesed ja kevadKoomiksi võid teha nii käsit-

si joonistades kui ka arvutis. Kä-

sitsi joonistades kasuta tumedat kontuuri, et tööd oleks võimalik skaneerida. Tekst kirjuta loeta-valt ja trükitähtedega. Lisa koo-miksile ka pealkiri ning viimase koomiksiruudu sisse väikselt oma initsiaalid või nimi. Koo-miksi võib teha ka asutuse või klassi ühistööna. Võistlusel pole

vanusepiirangut.Valmis tööd saata aadres-

sil teet.reier@tyri.ee või tuua ümbrikus vallavalitsuse infolau-da. Võib saata ka postiga Türi vallavalitsusse aadressil Türi Rahvaleht, Kohtu 2, 72213 Tü-ri, Järvamaa.

TR

Joonista kevad koomiksisseTüri kultuurimaja naisansambel Naized (pildil) sai 2012. aasta Järvamaa kultuuripreemiate jagamisel parima kollektiivi preemia. 2011. aastal oli ansambel nominentide reas. „Preemia on ikka üllatav, tore, kui sind esitatakse kellegi poolt preemia saamiseks, sind märgatakse,“ ütles ansambli Naized liige Aili Avi. „2012. aasta oli meil päris tegus ka. Oli hulgaliselt ülesastumisi maakondlikel üritustel. Suur vabariiklik Uno Naissoo nimeline vokaalansamblite konkurss Põltsamaal üllatas – saime esimese koha ja ka Grand Prix, see oli küll tore võit, konkurente oli omajagu,“ lisas ta.Naized tegutseb nüüd juba seitsmendat hooaega.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013 5

persoon

Kümme aastat Järva maa-valitsuse sotsiaal- ja tervis-hoiuosakonda juhtinud Ülle Leesmaa viimaste aastate tegevus on keskendunud rohkem koduvallale ning Lõuna-Järvamaa arendus-projektidele. Ettevõtlus-portaali loomine ja avatud talude päev on vaid osake pikast projektide loetelust, mis toetust on leidnud.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Ülle ütleb kohe jutuajamise alguses, et kindlasti on ta oma kodukoha partioot. Võimalused töötada pealinnas või ministee-riumis pole olnud nii ahvatle-vad, et kodusest Lokuta külast või Järvamaalt lahkuda.

Tegelikult võib öelda, et lin-nale lähemale on Ülle siiski nih-kunud, nii mõnesaja meetri jagu, kui võtta linnulennult vahemaad praeguse elamise ja lapsepõlve-kodu vahel.

„Mis sellest, et linn on viie minuti tee kaugusel, pean ennast ikka maalapseks. Ja mängudki olid meil lapsepõlves nagu maa-lastel ikka. Küll sai onne ehita-tud ja jõevees solberdatud. Ega toasistumiseks polnud mahti, kõht täis ja õue tagasi. Vanemad käisid tööl ja ega siis vanaema meid mööda mängumaad taga otsinud, olime ikka omapead, mina, poolteist aastat vanem õde, mõned külapoisidki vahel kambas.“

Lehmal sai udar märjaks

Eks vahel tuli krutskitege-mist ka ette. „Kord ehitasime jõele tammi, et vett paisutada. Seepeale tuli üks vastaskalda tä-di kaebama, et tema ei saa oma lehma enam läbi jõe karjamaale viia, ilma et udar märjaks saaks. Või siis palusime ühel priskemal poisil ujumise ajaks vette hüpa-ta, siis tõusis veetase kohe tun-duvalt ja meil oli mõnus ujuda.“

Umbes kolm aastat käis Ülle ka Lokuta lasteaias. „Sama laste-aia on tänaseks läbinud juba ka minu lapsed. Sellest majast on ainult head mälestused, olen seal kokkutulekulgi käinud.“

Koolitee kulges nagu ena-muselgi toonastel Türi noortel: kõigepealt vana koolimaja, sealt edasi praegusesse põhikooli hoonesse. „Kes meid siis tol ajal sõidutas. Hommikul sai bussiga kooli. Pärast jala koju. Siis jala rahvatantsu ja tagasi. Kõike jõu-dis. Praegu on nii, et vanemad sõidutavad siia ja sinna.“

„Muidugi, ega see minek Lokuta mäest alla, eriti pimedal ajal, meeldiv olnud. Ja pole prae-gugi. Kui vanemal lapsel käivad sõbrad külas, ma neid pimedas jala minna ei luba. Teepeenar on olematu ja autosid liigub üksja-

gu. Hädasti oleks vaja, et kerg-liiklustee kord ka Lokuta külla jõuaks.“

Koolis oli Ülle tubli õpilane, keskkooli lõputunnistusel vaid paar „nelja“. „Eks ma pidin õp-pimisega ikka vaeva ka nägema, lihtsalt ei tulnud midagi. Lem-mikuteks olid kindlasti loodus-õpetus, geograafia ja ajalugu. Reaalainetega oli keerulisem, sain hakkama, aga erilist indu nende õppimiseks polnud,“ nen-dib ta.

Komsomoli jäi astumata

Oktoobrilaps ja pioneer oli Ülle ka. „Toimetasin isegi kooli pioneerimaleva kroonikat. Kui komsomoli astumiseks läks, oli õhus juba muutusi. Meid kutsu-ti Paidesse tähtsa komisjoni ette. Küsiti, kas kommunistliku noore koodeks on läbi loetud. Vastasin ausalt, et ei ole. Siis soovitati läbi lugada ja tagasi tulla. See tagasiminek õnneks ei saanudki teoks.“

Peale keskkooli lõpetamist olid Üllel nagu paljudel teistel noortel veel üpriski hägused tu-levikuplaanid. „Kuna mu onu ja onunaine olid arhitektid, siis kis-kus mindki selles suunas. Samu-ti meeldis psühholoogia. Tartu ülikoolis oli aga viimasele eriala konkurss kusagil paarkümmend tahtjat kohale. Ma siis ei ürita-nudki sinna,“ rääkis Ülle.

„Arhitektuuri ei olnud ka või-malik otse õppima minna, soovi-tati aasta käia Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis, siis oleks mingi võimalus tekkinud. Pool aastat pidasin selles koolis vastu, siis tundsin, et see pole ikka see, ja tulin ära. Sain Paides töökoha pensioniametisse, lastetoetuste inspektoriks.“

Siis loodi sotsiaaltöö eriala õppimisvõimalus Tallinna peda-googikaülikooli juurde. „Proovi-sin ja jäin esimesena sissesaajate nimekirjast välja. Üks kolleeg aga innustas aasta pärast uuesti proovima, siis läks kõik hästi. Nii sai minust kahekümneselt sotsiaaltöö tudeng. Mäletan ka toonase pensioniameti juhataja Jaan Anspali sõnavõttu, millega ta mind n-ö kooliteele saatis. See oli selline naljakalt pidulik, mis lõppes lausega: lähetame sind õppima Tallina pedagoogikaüli-kooli, et saaksid enda teoreetilis-te teadmistega tagasi tulla Järva-maale.“ Ja nii see on läinud.

Õpiaastad Tallinnas päädisid bakalaureusekraadiga sotsiaal-töö erialal. „Meil oli vahva kur-sus. Kohtume veel pragugi. Üks kursuseõde tegutseb Brüsselis, tema korraldab meile aeg-ajalt huvitavaid väljasõite, tänavu näiteks Pariisi.“

„Ja eks nende õpingute käigus sai samuti nähtud ühte koma teist. Meid viidi näiteks praktikale Paldiski maantee ja

Wismari haiglasse. Kui sa näed, milline on delii-riumis inimene, siis mõtled küll, et vist kunagi ei tahaks alkoholi tarvitada.“

„Kooli kõrvalt oli vaja loo-mulikult ka lisaraha teenida. Käisime Soome vahet sõitvate laevade peal koristamas. See aga kurnas nõnda, et kui kell juhtus hommikul helisema, siis ei saa-nud enam sotti, kas on hommik või õhtu. Nii saigi pärast käidud hoopiski nädalavahetustel Oisus baaridaami tööd tegemas. Nii et erinevaid ameteid on ikka üksja-gu proovitud.“

Noorelt osakonnajuhiks

Peale kooli sai Ülle tööle Jär-va maavalitsusse toetuste pea-spetsialistiks. „Siis ühel hetkel tuli maavalitsuse personalijuht Laine Kukk minu juurde ja tegi ettepaneku asuda juhatama ter-vet osakonda. See oli muidugi üllatav pakkumine ühele kahe-kümne viie aastasele spetsialisti-le. Aga ma võtsin selle vastu. Oli küll algul raske, aga kokkuvõttes võib öelda, et see kõik karastas, andis esinemisjulguse ja arendas tohutult.“

„Maavalitsuses sain koge-da mitut erinevat juhtimisstiili.

Kui läksin, oli maavanemaks Arvo Sarapuu, siis Theo Aasa ja Üllar Vahtra-mäe. Kui Aasa soovis olulistes asjades põhjalikult nõu pidada, samas aga usaldas minu otsuseid ja julges nendega alati kaasa tul-la, siis Vahtramäe eeldas osakon-najuhatajatelt rohkem iseseis-vust nii otsuste langetamisel kui igapäevatöös,“ meenutas Ülle. „Erinevate juhtidega koostööd teha oli väga huvitav ja arendav ning meenutan kõiki maavane-maid vaid heade mälestustega.“

Nii mõnedki olulised asjad said maakonnas tollal tehtud. „Esimese maakonnana Eestis viisime läbi hoolekandeasutus-te reformi. Eivere hooldekodu hoolealused koliti Koeru hoolde-kodusse, vanemliku hoolitsuseta lapsed kolisime Koeru hooldeko-dust välja ja nad said uued ilusad kodud Koerus ja Paides. Riiklik põhimõte oli, et vanades ajaloolis-tes hoonetes asuvad hooldekodud peavad oma tegevuse lõpetama, sest nende hoonete taastamine ja ülalpidamine oleks väga kulukas.“

„Ühel hetkel tundsin aga, et kümme aastat osakonnajuhina on ammendanud ja tuleb edasi

liikuda. Proovisin

ära ka era-ettevõtlusega tegelemise. Riiete maa-letoomine ei olnud aga kuigi

tulus, ren-dipinnad ja

müüjate palkami-ne, kõik see kippus

kasumi ära sööma ja nii see peagi lõppes.“

Tervisest tuleb hoolida

Üks aasta läks Üllel kaotsi haigusega võideldes. „Meie ravi-süsteemil on see viga, et kui lõi-kus tehakse spetsialistide poolt korralikult ära, siis järelraviga ei taha keegi tegeleda. Niipea kui võimalik saadetakse sind haig-last koju. Et sellel võivad olla halvad tagajärjed, sain ise tunda, sest peatselt olin kriitilises sei-sukorras haiglas tagasi. Õnneks läks kõik hästi.“

„Siinkohal soovin inimestele südamele panna, et ennast tuleb armastada ja enda tervisest hoo-lida. Mõelge sellele, kui palju te tänases kiires elutempos endalt nõuate ja kui palju te enda ke-hale vastu annate. Minu lugu lõppes õnnelikult, aga alati ei pruugi nii hästi minna. See oli üks valusamaid ja olulisemaid õppetunde elus. Rõõmsa meele ja tugeva tervise heaks saame ise väga palju ära teha.“

Siis tuli pea korraga kaks tööpakkumist. „Otsiti tegevjuh-ti Järvamaa omavalitsuste lii-dule ja MTÜ Lõuna-Järvamaa koostöökogule. Kuna viimane tegutses Türil ja oli suhtelisest uus ettevõtmine, langes valiku kaalukauss just sellele.“

Enne Üllet oli koostöökogul olnud lühikese aja jooksul kolm tegevjuhti. „Mõtlesin siis, et mis selles töös nii erilist või rasket on, et inimesed pole pidama jää-nud. Nüüd algab mul sellel ko-hal juba viies aasta.“

Suurematest projektidest, mis koostöökogu vahendusel viimastel aastatel rahastuse on leidnud, võiks kindlasti nimeta-da ettevõtlusportaali Lõuna-Jär-vamaa koostööportaal loomist ja avatud talude päeva. „Teeme koostööd ka välisriikidega. Eel-misel aastal käisime Itaalias tutvumas sealsete ettevõtjate tegemistega, käimas on ühispro-jekt hispaanlastega, kes soovivad oma kodumaal tutvustada meie turismivõimalusi ning filmivad selle tarbeks meie nelja aastaae-ga. Meie puutumatu loodus on kindlasti üheks magnetiks, mis võiks eurooplasi siia meelitada.“

„Olen väga rahul, et valisin töö koostöökogus. Tänu sellele töökohale olen õppinud tund-ma väga palju toredaid ja tegu-said inimesi nii Türi, Imavere kui Väätsa vallas. Suur rõõm on nendega koostööd teha!“

Kui küsin Üllelt, mis on tema hobid, siis vastab ta, et lapsed ja lastega seotud hobid. „Nendega püüan ma igal või-malikul hetkel koos olla, nad kurdavad pidevalt, et emal on vähe aega. Ja loomulikult pole ma ju kellast kellani tööl käija. Tihti toimuvad üritused õhtu-sel ajal või siis nädalavahetustel, see kõik nõuab oma,“ ütles ta. „Aega iseendale võttes meeldib mulle väga käia looduses, lugeda eneseabiteemalist kirjandust ja kuulata mõnusat muusikat.“

„Tööalaselt on minu eesmär-giks ikkagi see, et võimalikult paljud toetustväärivad kogu-konnaprojektid meie abiga lõ-puks ka rahastuse saaksid. Igast väikesest ettevõtmisest muutub ju paremaks meie kõigi elukesk-kond.“

Ülle leesmaa06.03.1972, Lokuta küla Türi valdAbielus, 2 lastHaridus:1979 – 1990 Türi I kesk-kool1992 – 1996 Tallinna pe-dagoogikaülikool, bacca-laureus artium kraad sot-siaaltöö erialalTöö:1991 – 1992 Järvamaa pensioniamet, lastetoe-tuste inspektor1996 – 1997 Järva maava-litsus, toetuste peaspet-sialist1998 – 2008 Järva maava-litsus, sotsiaal- ja tervis-hoiuosakonna juhataja2009 – ... MTÜ Lõuna-Jär-vamaa koostöökogu, te-gevjuhtTunnustus:Järvamaale osutatud tee-nete tunnustamiseks on Järva maavanem andnud 1. juulil 2005 välja Ülle Leesmaale Järvamaa tee-netemedali.

Ülle Leesmaa: Koostööd tehes on kogukond edukas

6 TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

aasta 2012

Ei käinud sellest külast pii-mamees Tallinna turule ega pakuta siinses kõrtsis maitsvaid roogi. Mäeküla rahvas elab tasa ja targu, kandes kogukonnas tuge-vat ühtehoidmise vaimu ja tegutsemistahet. Igal aastal saadakse siin kokku ühisel jaanitulel, vastlapäeval ja talgutel.

TEET REIERteet.reier@tyri.ee

Kui ühel jaanuarikuu talve-õhtul üle Ale talu läve astun, on suur tuba rahvast täis. Koguni kaheksa paikset inimest on leid-nud mahti oma elupaiga mine-vikust, olevikust ja tulevikust rääkida. Sellist huvi ajakirjaniku külaskäigu vastu ei näe just iga päev.

„Tegelikult asus Mäeküla kunagi hoopis rohkem Oisu pool. Praeguses asukohas oli aga Mäeküla asundus. Peale Vabadussõda jagati siinse mõisa

maad enamasti sõjast osavõtnu-tele. Kuigi talud polnud suured, nii 15–20 hektarit, said kõik paarikümne aastaga kenasti ja-lad alla. Sellele tõmbas kriipsu peale 1940. aasta võimuvahe-tus ja Teine maailmasõda. Peale sõda tulid aga peagi kolhoosid,“ rääkis Ale talu peremees Koit Teder.

Koidu vanaisa käis tööl Türi paberivabrikus. „1905. aasta se-gastel aegadel astunud ta enne öisesse vahetusse minekut läbi kohalikust kõrtsist. Seal kut-sutud tedagi mõisa põletama, tema aga läks tööle. Samas oli teda koos põletajatega nähtud, sellest piisas, et karistussalk-lased ta vangistasid. Pärast oli paberivabriku omanik käinud tema eest kostmas, et siis kui teised mõisa põletasid, oli Teder tööl,“ meenutas Koit.

Loomulikult teab Mäeküla minevikust põnevaid üksikasju Rehela vanaperemees Leo Re-hela. „Väga vähe on kirjalikku materjali, suures osas on säili-

nud vaid inimeste mälestused, needki kipuvad kaduma. Näi-teks pole säilinud ühtegi pilti kunagisest mõisahoonest. Eks ta muidugi üks kehva hoone oli. Oli ju mõis väike, ei toonud suurt midagi sisse, nii ta käis käest kätte küll võlgade kat-teks, küll müügiks. Kui 1905. peahoone maha põletati, ei hakatudki seda taastama. Kõr-valhooned püsisid Teise maail-masõjani, siis hävines enamus neistki.“

Leol on täpselt meeles, mi-tu tabamust sai mõisa valitse-ja, mitu korda tulid venelased rünnakule, palju sakslasi langes ja kuhu nad maeti. „Sakslased kaevasid mudugi järgmistel aastatel oma langenud üles ja need maeti nagu kord ja kohus ümber kas Saksamaale, mõnin-gate juttude järgi ka Tallinna. Need vene sõdurid, kes siinse-tel väljadel langesid, maeti aga käsu korras kohalike talumees-te poolt. Ei olnud neil ühtegi dokumenti ja ei tuntud nende

saatuse vastu ka hiljem huvi,“ räägib Leo.

Kuna sakslased kasutasid mitut taluhoonet vaatlus- ja tu-lejuhtimispunktidena, siis said vastased sellest aru ning süüta-sid hooned leekkuulidega. „Ka Ale hooned said kannatada. Üks mürsk purustas eeskoja, teine tungis läbi katuse, aga õn-neks ei lõhkenud. Isa oli peit-nud kasti aknaklaasi heki alla, ka see jäi terveks,“ pajatas Koit. Lahingute ajaks oli külarahvas loomulikult oma kodudest lah-kunud ja metsas varjul.

Peale sõda polnud taludel elupõlve enam kauaks; kes kül-male maale sõita ei soovinud, pidi kolhoosi astuma. Kõige-pealt asutati Taikses kolhoos Edasi, sellega liitusid ka Mäekü-la mehed, hiljem aga saadi juba osaks Estonia suurmajandist. „Mäeküla oma suhteliselt väi-keste majapidamistega pääses ka küüditamisest, ei leitud siit väärilisi töörahva kurnajaid. Pigem oli represseerimise põh-

juseks see, et mehed olid valel poolel võidelnud. Nii jõudis ka minu Saksa armees sõdinud isa peale 1945. aasta kevade Tšeh-hi põrgut Vene vangilaagritesse ja alles siis koju,“ rääkis Koit.

1975. aastal kuulutati Mäe-küla perspektiivituks ja kadus kaardilt. Alles kakskümmend neli aastat hiljem, 1999. aastal saadi külaõigused tagasi. Kui tsaariajal kuuluti Alliku valda, siis valdade taastulekul oldi al-gul Oisu vallas, tänaseks aga peale liitumist Türi suurvallas. „Eks siinsetele inimestele on alati mugavam olnud Türi suu-nas liikuda. Sealt saab poodi-dest enamuse vajalikust, on ars-tid, lasteaiad ja koolid,“ arvasid külaelanikud. „Rasketel aegadel suutis näiteks üks tubli pereema oma lapsed ja viinaninast mehe ära toita sellega, et küpsetas ko-dus pirukaid ja käis neid Türi jaamas müümas.“

Ja ega inimeste jutu järgi elul Estonia kolhoosi ajal viga olnudki. „Korralik töömees sai

Kabala rahva-majal uus juhtKabala rahvamaja uue juhina alustas jaanuari algusest Reinika Tatter.

Reinika on sündinud 1980. aastal. Kabalasse kolis perekond 1981. aastal, kui uus maja val-mis. Lapsepõlv saigi veedetud Kabala külas.

Juba põhikooli aegadel meel-dis Reinikale huvijuhi töö ja An-ne Fedoritsi tööd jälgides unistas nooruke piiga huvijuhi ametist. Põhikooli lõpetamise järel tuli külast edasi liikuda ja gümnaa-siumi läbis Reinika Türil. Peale gümnaasiumi viis tee hoopis pealinna.

Noore tugeva tüdruku järg-miseks mõtteks oli astuda vor-mikandjate rivvi. Ebaõnnestu-nud katse järel politseinikuks saada töötas Reinika mitu aastat turvatöötajana: kuue aasta jook-sul oli töökoht kaubandusgrupis ja hotelligrupis. Nende aasta-te jooksul sündis ka kaks last, kellest praeguseks on sirgunud 12-aastane poiss ja veebruaris 10-aastaseks saav tütar.

Turvatöötaja amet osutus siiski liiga igavaks ja rohkem suhtlemist vajav Reinika lei-dis end peagi müügiesindajana tööd otsimast. Peagi sai ta tööd müügikonsultandina aktsiaselt-sis EMT. Pidev kliendisuhtlus telefoni ja e-maili teel pakkus piisavalt suhtlemist ja rahulolu mitmeks aastaks.

Kolm aastat tagasi avastas Reinika enda jaoks naiskodu-kaitse – organisatsiooni, mis pakub igas vanuses naistele mee-lepärast tegevust. Tänu naisko-dukaitsele leidis Reinika julgust asuda realiseerima oma unistust ja otsustas kandideerida Kabala rahvamaja juhataja konkursile.

Rahvamaja juhina on ees-märk kultuuripärandi aastal pöörata tähelepanu nii vanarah-va kalendri tähtpäevadele kui ka Kabala piirkonnas tegutsenud kultuuritegelastele. Soov on pak-kuda kohalikele kõikvõimalikke arendavaid tegevusi, tutvustada erinevaid organisatsioone, mis pakuvad võimalust enesetäien-duseks, tutvumist uute inimeste-ga ja liikumist külast kaugemal. Kindlasti jäävad alles juba aktiiv-selt toimivad ringid uuendamist vajaks noortetuba.

Reinika loodab, et leiab en-da kõrvale rohkelt teotahtlikke inimesi, kellega kõik mõtted ja ideed ka teoks teha. Ainult koos saame hea veel paremaks muuta!

TR

Mäeküla: väike aga toimekas

Möödunud aastal toimunud Avatud talude päeval sõidutas Mäekülas oma Gazikuga külalisi Valdu Välimäe. Autokastis sõit pakkus nii mõnelegi tolle päeva põnevaima elamuse.6x Teet Reier

Talvisel keskpäeval on külas vaikne, ka tehnika näib olevat talveunne suikunud.

Mäeküla voorelt avanevaid vaateid raamivad suviti voogavad viljapõllud.

Avatud talude päeval said ajaloohuvilised Rehela talus küla minevikust põhjaliku ülevaate, kiviajast tänapäevani.

Reinika Tatter Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013 7

Ühine jaanipäev, uusaasta, vastlad ja talgudEsimesi on Mäeküla rahvas juba pikki aastaid koos tähistanud. Tal-gud on viimaste aastate teema, sest ikka leidub mõni paik, mis väl-jaspool koduõe korrastamist vajab. Eelmisel kevadel kaotati ühiste jõududega vana kaalumaja varemed, mis Taikse poolt külla siseneja pilku riivasid. Tänavu loodetakse korrastada kasvuhoonete läheduses asuv külaplats. Külavanem on oma küla tegemistest alati ka teistele teada andnud.

Siloaugud ja vaatetornTeelisel, kes Mäekülast läbi sõidab, pole tavaliselt asja peale voore-pealsel asuvat parki vasakule keeravale teeotsale. Seda enam, et kõik-jal paistavad naabrivalve sildid (vanem ja kodune rahvas pidi naab-rivalvega kenasti hakkama saama) ja teeotsal ilutseb ka tupikumärk.

Samas satub selle riski võtja pea kenale vooreservale, millelt ava-neb suurepärane vaade Särevere ja Türi suunas. Siia kunagi vaatetor-ni ehitamise mõte on mõlkunud meelel Liivi Rehelal. Loodetavasti see kunagi teostub.

Tänasel päeval risustavad vaadet veel kasutuses olevad siloaugud ning vanade rehvide hunnik, mida tõenäolisest kasutatakse silokatte raskustena.

Mäeküla2013. aasta 1. jaanuari seisuga elas Mäekülas 53 inimest.

Esimest korda on küla mainitud aastal 1590. Küla on nimetatud ka Kaweriks ja Kaavereks.

XVIII sajandil rajati mõis. Mõisa ajal oli Mäeküla park kuulus õunaaiana. Kasvatati ka pirne, ploome, kirsse ja marjapõõsaid. Tehti veine, mida hoiti teenijatemaja keldris.

Küla tekkis ümber Mäeküla mõisasüdame, mille maad jagati pea-miselt Vabadussõjast osavõtnutele. Algne Mäeküla olevat asunud roh-kem Oisu pool, siinne kandis Mäeküla asunduse nime. Teadaolevalt on Eestis kokku vähemalt 11 kohta, mis kannavad Mäeküla nime.

Mäeküla (Mehheküll) rüütlimõisa puidust peahoone põletati 1905. aasta revolutsionääride poolt. Seda enam ei taastatud.

1941. aasta suvel toimusid siin ägedad lahingud pealetungiva Saksa armee ja taganeva punaarmee vahel. Kulus pea kolm nädalat, enne kui sakslased suutsid Türi vallutada. Siinsetel väljadel langes paarkümmend saksa sõdurit ja sadu punaarmeelasi. Lahingute käigus said kannatada ja põlesid maha paljud taluhooned. Hävis ka enamus säilinud mõisahoonetest.

1975. aastal kuulutatu küla perspektiivituks.1999. aastal sai Mäeküla külaõigused tagasi. Sellest ajast on ol-

nud külavanemaks Ale talu peremees Koit Teder.Traditsiooniliselt tähistatakse igal aastal jaanipäeva, uue aasta al-

gust ja vastlapäeva. Järjepidevaks on kujunemas ka talgud. Eelmisel aastal puhastati vana kaalumaja varemed, tänavu loodetakse korda teha külaplatsi ümbrus.

Aastal 2012 tunnustati Mäeküla Türi valla aasta küla tiitliga.

Alguse saavad Türi valla külade talvemängudTalviste rahvaspordialade harrastajate meeleheaks toimuvad mit-tetulundusühingu Türi Spordiklubide Liidu eestvedamisel veeb-ruaris ja märtsis Türi valla külade esimesed talvemängud. Ole-masolevaid võimalusi ära kasutades on võistlused kavandatud eri-nevatesse küladesse, samuti on nende külade aktiivsed eestveda-jad kaasatud võistluste ettevalmistusse.

Külade talvemängude eesmärk on populariseerida vallaelani-ke seas sportlikke tegevusi ning selgitada välja valla sportlikem küla. Võistlustest võivad osa võtta Türi valla külade elanikud ja nende sugulased (vanemad, vanavanemad, lapsed, õed, vennad). Võitjad selguvad suusatamises, reesõidus, lumerallis ning laua-mängudes. Sportlikemaks kuulutatakse kõigi alade peale enim punkte kogunud küla, võrdsete punktide korral on suurem kaal suusatamise tulemustel. Iga ala parimat küla autasustatakse väi-kese karikaga, talvemängude üldvõitja autasuks on rändkarikas ja aukiri. Türi vallavalitsus autasustab Türi valla sportlikemat küla 300 euroga, preemiaraha saab kasutada spordivahendite soetami-seks.

Esimesed võistlused toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril al-gusega kell 12.00 Rassi külas Kabelimäel. Kavas on suusatamine (klassikaline tehnika) ning reesõit. Suusatamises ei ole võistkonna suurus piiratud, kuid arvesse läheb 8 paremat tulemust. Reesõidu võistkonnas peab võistlusjuhendi järgi olema 4 meest ja 1 naine (naine võib asendada meest). Iga küla võib reesõidus välja panna kuni kaks võistkonda, kuid arvesse läheb parem võistkond

Talvemängude järgmised etapid on veel täpsustamisel. Plaa-nide kohaselt toimuvad lumerajasõidu võistlused veebruaris (kui rajad valmis saavad) ning lauamängude turniir märtsis 2013.

RIINA TRUMMTüri vallavalitsuse seltsitegevuse spetsialist

teave

Võistluste paremaks korraldamiseks on vajalik eelre-gistreerimine 1. veebruariks telefonil 525 0582 (Mati Sadam) või aadressil mati.sadam@mail.ee. Samast saab ka täpsemat infot võistluste korralduse kohta.

Võitlusklassid ja distantsid suusatamisesEelkooliealised 200 mTüdrukud kuni 10-aastased 1000 mPoisid kuni10-aastased 1000 mTüdrukud 11–15-aastased 1000 mPoisid 11–15-aastased 1800 mNaised 16–39-aastased 1800 mMehed 16–49-aastased 1800 mNaised 40 + 1000 mMehed 50 + 1800 m

Mäeküla: väike aga toimekasmajandis korralikku palka. Selle-pärast ei kiputudki siin talusidki taastama, nõukaaegsest abima-japidamisest rääkimata, selleks polnud erilist vajadust. Majand rajas siia algul kilekasvuhooned, hiljem korralikud köetavad. Siin kasvatatud lilled müüdi Türi poodides.“

Tänasel päeval tegutseb külaservas edukalt puidufirma Taikse Puit, mis, tõsi küll, kuu-lub naaberküla meestele. Viis ta-lu, mis kunagi alustasid, tegutse-vad siiani. Ale talus kasvatatakse edukalt teravilja, Rehela talus tegeletakse hobiaiandusega. Aga on ka majapidamisi, mis talvel tühjalt seisavad ja inimestega täituvad põhiliselt suvel. Nii elab tädilt päritud majas suviti laulja Ervin Lillepea ja tema pere. On üks täiesti uus suvila, kus võima-lik aastaringi elada.

Ale ja Rehela tegemistega said möödunud suvel tutvuda sajad huvilised, kes võtsid ava-tud talude päeval vaevaks Türi valla majapidamisi kaema tulla.

Kahe talu vahel oli tol päeval rahvast sõidutamas Valdu Vä-limäe oma GAZ-tüüpi veoau-toga. Nii mõnelegi vanemale inimesele oli see kunagiste mä-lestuste taaselustumine, noor-tele aga kindlasti täiesti uudne kogemus. Kuigi avatud talude päev toimub ka tänavu, Mäe-kula talud selles ei osale. „An-name tänavu ka teistele võima-luse ja teeme väikese pausi. Ega see korraldamine ja toimeta-mine ühe suvise külastuspäeva nimel võtab tegijatelt omajagu aega,“ arvas Koit. „Plaanitud oma küla tegemised saavad aga kindlasti kõik teoks.“

Soovin Mäeküla rahvale edu nende tegemistes. Suured tänud muidugi kõigile neile, kes leidsid mahti tulla Ale tallu talveõhtul juttu puhuma ja loomulikult tä-nud Alu talu perenaisele küpse-tiste ja soojendava tee eest. Maal on ikkagi mõnus ja seda mitte ainult suvel, vaid ka talveõhtul heas seltskonnas ja sooja ahju ääres istudes.

Laupa – mõisakoolide pärlLõppenud aasta viimastel päevadel ilmus raamat “101 Eesti arhi-tektuuriteost”. Tegu on kirjastuse Varrak sarjaga “101 Eesti ….”, seekordne trükis koondab endas Eesti arhitektuuri kuldvara.

Raamatu autor, ehitistest valiku koostaja on Eesti arhitektuu-rimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsit-lenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas-Murula.

Vaid kahel Järvamaa hoonel on au olla Hallas-Murula poolt valitud 101 Eesti kauneima arhitektuuripärli hulka: nendeks on Türi vallas asuv Laupa mõis ning Roosna-Alliku mõisahäärber.

“Värskelt restaureeritud Laupa on praeguste Eesti mõisakoo-lide pärl,” kirjeldab Hallas-Murula 1913. aastal valminud neoba-rokset baltisaksa mõisakultuuri üht juveeli. Ta kiidab nii hoone arhitekti Jacques Rosenbaumi kui ka rikkaliku stukkdekoori loo-jat August Volzi. Samuti jagab Hallas-Murula oma ülevaates tun-nustust 2010. aastal Laupa mõisas lõppenud restaureerimistööde lahendustele.

KAAREL ALUoJALaupa põhikooli direktor

Möödunud aastal toimunud Avatud talude päeval sõidutas Mäekülas oma Gazikuga külalisi Valdu Välimäe. Autokastis sõit pakkus nii mõnelegi tolle päeva põnevaima elamuse.6x Teet Reier

Lubjaahi Mäekülas aastal 1911. René Viljati erakogu

Talveõhtune vestlusring Ale talu külalistetoas: kõigil kohaletulnutel oli Mäeküla tegemistest mõndagi rääkida.

Avatud talude päeval käis Ale talu õuel kümneid külalisi.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

Türi vallavanem kuulutab välja suulise avaliku enam-pakkumise Türi vallale kuuluva sõiduki võõrandamiseks. Enampakkumine toimub 25. veebruaril 2013 kell 16.00. Enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda in-ternetis Türi valla veebilehel <http://www.tyri.ee/> www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

Türi vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise Türi vallas Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Paide tänav 16 asuvas hoones mittee-luruumide kasutusele andmiseks. Enampakkumise objekti ja enam-pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla vee-bilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

8

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Detailplaneeringu lähteseisukoh-tade ja eskiisi tutvustamineTüri vallavolikogu 24.11.2010 otsuse nr 88 alusel koostatakse Türi vallas Türi linnas Kaare tänav 26 kinnisasja detailplaneeringut. De-tailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt kavandatakse olemasole-va kinnisasja jagamist kaheks krundiks ning määratakse nende krun-tide ehitusõigus. Ühele planeeritavale krundile kavandatakse auto-kütuse automaattankla.

Detailplaneeringut koostab OÜ Aarens Projekt, kes tutvustab detailplaneeringu lähteseisukohti ja valminud eskiisi avalikul arute-lukoosolekul, mis toimub 11. veebruaril 2013 kell 16.00 Türi valla-valitsuse haldushoone II korruse saalis asukohaga Türi linn, Kohtu tänav 2.

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiis on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alam-kataloogis “Detailplaneeringud”.

Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada küsimusi, ette-panekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta kirjalikult Türi vallava-litsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi või e-posti teel vallavalitsus@tyri.ee.

Kutsume üles valla kodanikke, asutusi ja ettevõtjaid esitama hiljemalt 30. jaanuariks kandi-daate Türi valla ettevõtluskon-kursile, kusjuures viimased või-vad konkursi kandidaadiks esi-tada ka iseenda.

Türi vallavalitsus kuulutas 8. jaanuari istungil välja Türi valla ettevõtluskonkursi 2012. aasta paremate ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate väljaselgitamiseks.

Konkursi eesmärk on tun-nustada vallas tegutsevaid edukaid füüsilisest isikust et-tevõtjaid ning äriühinguid, sh suur- ja väiketootjaid, talusid, põllumajandus- ja muid ette-võtteid. Konkursile võib esita-da füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh maaette-võtlusega (taime- ja loomakas-vatussaaduste tootmine) te-

gelevaid suur- ja väiketootjaid (talud ja põllumajandusette-võtted), alternatiivset suunda arendavaid talusid ja muid et-tevõtteid, kes tegutsevad Türi vallas.

Tänavu valitakse parim viies kategoorias:Türi valla parim ettevõte 2012, Türi valla parim talu 2012, Türi valla edukaim alustav ette-võte 2012, Türi valla parim kohalik toode või teenus ja Türi valla kliendisõbralik ette-võte.

Türi valla parim ettevõte 2012 selgub konkursile laeku-nud ankeetide majandusnäita-jate pingerea alusel ja edukaim alustav ettevõte ankeedis küsi-tud viimase kolme aasta and-mete alusel.

Parim talu 2012 ja Türi

valla edukaim alustav ettevõte 2012 selguvad esitatud ankee-tide alusel.

Parim kohalik toode või teenus selgub laekunud ankee-tides väljatoodud tarbijate arva-mustest ettevõtjate toodete või teenuste kohta. Kliendisõbralik ettevõte selgub laekunud an-keetides väljatoodud tarbijate hinnangust teenindusettevõtte teenindaja professionaalsuse, teenindaja sõbralikkuse, suhtle-misvalmiduse ja teenindusruu-mi miljöö kohta.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Türi vallavalitsusele esi-tada hiljemalt 30. jaanuariks vormikohane ankeet, mis on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja saadaval ka Türi valla raamatukogudes.

Türi vald korraldab ettevõt-luskonkurssi seitsmendat korda.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks ettevõtteks aktsia-selts Taure, edukaimaks alus-tavaks ettevõtteks LM FOOD OÜ, aasta toetajaks osaühing ÕLIPLUS, kliendisõbralike-maks ettevõtteks Rimi Eesti Food ASi Türi Säästumarket, parima kohaliku toote või tee-nuse tunnustuse pälvisid füüsi-lisest isikust ettevõtja Eda Käbi juuksuriteenus meestele ja Türi Ilutuba OÜ iluteenused ja Türi valla parimaks taluks tunnistati Andrus Õunapuu Käära talu.

2012. aastal anti välja eri-preemiad kategooriates Türi valla aasta toetaja 2011 Kert Klemmerile ja kategoorias Türi valla parim talu 2011 parima elatustalu eripreemia Pilvi Tölbi Illassaare talule.

REEDA KAALTüri vallavalitsuse arendusspetsialist

Valla ettevõtluskonkurss selgitab välja parimad

Esimese aasta kokkuvõtted näi-tavad, et elanikkonna huvi Tü-ri valla projekti „Tervelt tööle“ raames toimunud koolituste vastu on olnud suur. Kõigis pro-jektitegevustes on kokku osale-nud 691 tööealist vallaelanikku – 119 meest ja 572 naist.

Projekti eesmärgiks on tõs-ta Türi valla tööealise elanik-konna teadlikkust tervislikest valikutest, luua võimalusi ter-vislike eluviiside soodustami-seks ning parandada töötajate tervislikku seisundit, aidates kaasa regulaarsete liikumishar-jumuste tekkimisele. Projekti-tegevused kestavad kaks aastat – 2012 algusest kuni 2013. a lõpuni.

Asjatundlike treenerite ju-hendamisel on esimesel aastal

toimunud kuus erinevat koo-litussarja. Kevadel toimunud seltskonnatantsu kursustel osa-les 60 inimest, juhendajaks oli Arvo Saad. Maikuus toimunud rulluisutamise koolitusel sai treener Sandra Alusalult õpe-tust ja juhendamist 28 inimest. Septembris viidi Merle Vantsi juhendamisel läbi vesiaeroobi-ka koolitus, kus osales kokku 62 inimest.

Oktoobris sai jõusaali ka-sutamise koolitusest osa 21 inimest, koolitajaks oli treener Tarmo Tiits. Novembris har-jutas treener Deivi Šadeiko ju-hendamisel 40 inimest kolme aeroobikastiili koolitustel põ-nevaid liikumisstiile. Kõige suu-rema osalejatehulga saavutasid perioodil märts-aprill toimunud

kontorivõimlemise ja tervisliku toitumise koolitused, millest sai erinevate töökollektiivide kaudu osa 537 valla ettevõtetes töötavat inimest, treeneriks oli Deivi Šadeiko.

2012. aasta lõpukuul, det-sembris algasid ettevalmistu-sed 2013. aasta tegevusteks, Türi Spordiklubide Liidu ja selle juhi Mati Sadama eest-vedamisel alustati juba siis uisuvälja rajamise ning suu-saradade ettevalmistamisega. Suusakoolis on tänaseks kaks koolituspäeva toimunud, 29. jaanuaril õpetatakse veel klas-sikalist sõidustiili.

Veebruaris saab alguse uisu-kool, märtsis-aprillis toimuvad erinevates külamajades jooga-koolitused ning kevadest sü-

giseni tegeletakse aktiivsemalt ka kepikõnniga. Juunis ja sep-tembris on plaanis korraldada jalgrattamatk koos integreeri-tud varustuse ja tehnikakooli-tusega.

Suvekuudel toimuvad veel jooksukoolitus ning ujumise algõpetuse koolitus Türi tehis-järves. Kõigil huvilistel tasub jälgida reklaami, aktiivsemaid osalejaid ootavad projekti lõpus auhinnad.

„Tervelt tööle“ projekti kõiki tegevusi koordineerib mittetulundusühing Türi Spor-diklubide Liit. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond ning Elu-kestva Õppe Arendamise Siht-asutus Innove.

RIINA TRUMMseltsitegevuse spetsialistKabalas saab ID-kaarti vahetada

Aastail 2012–2015 lõppevad korraga kehtivusajad Eesti kodaniku isi-kut tõendavatel dokumentidel, mis on väljastatud alates 2002. aas-tast kümneaastase ja alates 2007. aastast viieaastase kehtivusega. Sel perioodil mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes klientide arv, pikenevad ootejärjekorrad ning võrreldes praegusega ka dokumendi kättesaamise ooteaeg.

Eeltoodust tulenevalt palume kontrollida oma dokumentide kehtivusaega ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks aegsasti, soovitavalt umbes 6 kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. Samuti palume dokumendi kättesaamisel arvestada 30-päevase tähtajaga.

Lääne prefektuur soovib anda Türi valla elanikele võimaluse 22. veebruaril kell 10.30–13.00 Kabalas valla sotsiaaltöötaja ruumides (Kabala, Pargi tn 1) esitada ID-kaardi taotlus. Fotod tehakse soo-vijaist kohapeal. Ainuke palve on tasuda eelnevalt riigilõiv 24,28 € (puudega isikud ja üldtingimustel vanaduspensioni ikka jõudnud isi-kud 6,39 €).

Palume kindlasti eelnevalt registreerida vallavalitsuse telefonidel 387 7874, 5349 3787 või e-aadressil olga.laanepuu@tyri.ee. Eelre-gistreerimisel palume kindlasti anda ka oma e-maili aadress, kontakt-telefon ja postiaadress.

Täpsemat infot dokumentide taotlemise (sh taotlemise võimalus-te ja taotluse esitamise) kohta on võimalik saada politsei- ja piirivalve-ameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.

TR

„Tervelt tööle“ projektitegevused pakuvad rahvale huvi

Türi vallavalitsus on juba aas-taid korraldanud vähempakku-misi Türi linna, Särevere alevi-ku ja Türi-Alliku küla jõulueh-tesse seadmiseks ja heataseme-liseks hooldamiseks.

Avaldades pakkumisi Türi valla kodulehel ja saates hin-napäringuid erinevatele firma-dele, on kindlateks hinnapak-kujateks kujunenud AS Koma Ehitus ja ELTEL Networks AS. Majanduslikult soodsamaks pakkujaks on olnud AS Koma Ehitus ning 2008./2009. aas-tavahetusel ELTEL Networks AS. Vallaasutuse Türi kommu-naalasutus teenust jõuluehtesse seadmisel kasutati 2011./2012. aastavahetusel, kuid 2012. aas-

ta lõpus osutus see mitmetel põhjustel kahjuks võimatuks.

Seetõttu saadeti ka 2012. aasta novembris vähempakku-mise hinnapäringud AS-le Koma Ehitus, ELTEL Networks AS-le ja kohalikest firmadest Rikson Invest OÜ-le, kuna vajalik on tõstuki olemasolu ja elektritööde teostamise pädevustunnistusega isikut on võimalik tööde teosta-miseks kaasata.

Soodsaima hinnapakku-mise esitas AS Koma Ehitus, kellega Türi vallavalitsus sõlmis suulise hankelepingu. Hanke-lepingu sõlmimine kirjalikus vormis on vastavalt RHS §5 lõi-kele 1 nõutav siis, kui lepingu maksumus on vähemalt 10 000

eurot ilma käibemaksuta.Vallavanema ütlus ajalehes

Järva Teataja lepingute sõlmi-mise kohta AS-ga Koma Ehitus aastal 2012 tähendab seda, et sellel perioodil ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku lepingut, kuhu peaks vallavanem kui ameti-asutuse esindaja alla kirjutama, kuid väiksemas mahus arveldu-si toimub aastast aastasse.

Korruptsiooni vältimiseks ja korruptsiooniga seotud ame-tiisikute vastutusele võtmiseks kehtib Eestis korruptsioonivast-ne seadus (KVS). Nimetatud seadus sätestab erinevad piiran-gud ja kohustused ametiisiku-tele, sealhulgas KVS §4 lõike 2 punkti 14 kohaselt vallavoliko-

gu esimehele. Türi vallavalitsusele teada-

olevalt on Türi vallavolikogu esimees Raivo Pink seni täitnud kõiki KVS-st tulenevaid nõu-deid korruptsiooni vältimiseks. Türi vallavalitsusele teadaole-valt on Raivo Pink esitanud nõuetekohaselt iga-aastase majanduslike huvide deklarat-siooni (korruptsiooni vältimise vahend KVS §2 punkti 1 ko-haselt), samuti ei ole Türi valla-valitsusele teada, et Raivo Pink oleks Türi valla esindajana sõl-minud lepinguid temale kuulu-va AS-ga Koma Ehitus.

URMAS KUPPTüri vallavalitsuse

majandusosakonna juhataja

Pakkumiste läbiviimine on tehtud korrektselt

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013 9

Türi vallavanem ootab eakaid järjekordsesse vestlus-ringi neljapäeval, 14. veebruaril Türi vallavalitsuse III korruse saali kell 12.

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

27. detsembri istungil arutas Tü-ri vallavolikogu päevakorras ol-nud küsimusi ning võttis vastu alljärgnevad otsused:• tunnistas Türi vallale kuulu-va Türi linnas asuva ühisveevär-gi- ja -kanalisatsioonivõrgu re-konstrueerimise ja laiendamise projekti raames sõlmitud lepin-gute täitmise nõuetekohaseks ja heaks;•kehtestas lapsevanema osalu-se määraks alates 1. jaanuarist 2013 Türi valla koolieelsete las-teasutuste muude kulude katmi-sel 6,9% vabariigi valitsuse keh-testatud töötasu alammäärast. Kui perest käib lasteaias üks

laps, maksab lapsevanem 100% osalustasu määrast. Kui lasteaias käib samaaegselt kaks last, mak-sab lapsevanem ühe lapse eest 100% ja teise lapse eest 75% osalustasu määrast. Kui perest käib lasteaias samaaegselt kolm või enam last, tasub lapsevanem ühe lapse eest 100%, teise eest 75% ning kolmanda ja järgneva-te laste eest lapsevanem osalus-tasu ei maksa;•suunas avalikustamisele Tü-ri valla arengukava 2013–2018 muutmise ettepanekud;•kinnitas Türi ühisgümnaasiumi põhimääruse uues redaktsioonis;•kinnitas konkursi Aasta tegu

ja aasta tegija korraldamise ning konkursi võitja tunnustamise korra;•muutis hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise ja Türi valla eelarvest hoolekandeteenu-se eest maksmise korda;•muutis Türi vallavolikogu Türi valla eelarvest sotsiaaltoe-tuste määramise ja maksmise ning sotsiaalteenuste eest ta-sumise korda, laiendades isiku-te ringi, kel on õigus taotleda lasteaia kohatasu kompensat-siooni;•otsustas osta Türi vallale sõi-duauto Dacia Logan MCV 1,6i Laureate, maksumusega

2664,66 eurot;•andis Türi vallavalitsusele õigu-se hüvitada Türi valla 2012. aas-ta eelarvest abipolitseinike tege-vusega seotud side- ja transpor-dikulu vastavalt politsei- ja pii-rivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politsei-jaoskonna Türi konstaablijaos-konna piirkonnavanema taotlu-sele;•lõpetas Türi valla 2013. aasta eelarve teise lugemise;•võttis teadmiseks esitatud in-formatsiooni sihtotstarbelistest laekumistest, maa ostueesõiguse mittekasutamisest ning elamu-komisjoni tegevusest.

Vallavolikogu detsembrikuu istung

Meil kõigil on unistusi, mis soodsate asjaolude tekkides ning toetajate olemasolul ka realiseeruvad. Unistused aita-vad positiivselt ja eesmärgista-tult edasi liikuda. Kui olla vi-sa ja sihikindel, siis tõenäosus unistuste täitumiseks aina kas-vab.

Ükski idee ei vääri mahate-gemist. Idee tähendab eesti kee-les positiivset mõttevälgatust, mis on otseselt seotud mõne konkreetse inimese või inimeste rühmaga. Kui idee on põhjenda-tud ja siiralt esitatud, siis kogub ta elluviimiseks toetajaid ja kaa-saaitajaid ning muutub reaalsu-seks.

Endine Viljandi maavanem ja praegune põllumajandusmi-nister on teinud ettepaneku mõningate riigiasutuste Tallin-nast väljaviimiseks erinevates-se Eesti piirkondadesse. Teiste hulgas pakkus ta SA Keskkon-nainvesteeringute Keskuse toomist Türile Tartu ülikooli endise Türi kolledži õppehoo-nesse.

See oleks regionaalpoliiti-liselt oluline otsus kogu Eesti-le, Türi vallale ja Järvamaale. Kindlasti on sellel mõttel palju toetajaid, aga meedias on kõ-lanud ka vastuseisu, eeskätt riigiasutuste töötajate poolt. Ametnikud on oma elu-olu Tallinnas juba sisse seadnud ja ilmselt ei ole eriti palju neid, kes oleksid nõus maapiirkon-da tagasi pöörduma. Türil ja Kesk-Eestis on palju Türi kol-ledži keskkonnateaduste eriala lõpetanuid. Paljud neist spet-sialistidest leiaksid kindlasti ka Türil asuvas riigiasutuses rakendust.

Taolised protsessid võtavad kindlasti aega aastaid, kuid kõi-gepealt on vaja nii pakkujate kui ka koalitsioonipartnerite poliitilist tahet. Kas algatatakse asutuse väljaviimiseks vajalik õi-gusakt või jääb teema ainult idee tasemele?

Õppehoone sobib büroohoo-neks ja Türile on kõigil üle Eesti lühem maa sõita. Olen ise pida-nud korduvalt Tallinnas praegu-ses keskuses käima ja alati on see paras peavalu. Liiklusummikud ja igavene mure parkimise pärast on Türil olematud. Kindlasti on Türil madalamad majandusku-lud kui Tallinnas. Türi inimes-tele pakub idee realiseerumine Eesti keskmisest kõrgema palga-ga töökohti.

Hetkel tegutseb kõnealuses hoones Särevere lasteaed. See maja ei ole ehitatud lasteaiaks ja on seega nii või teisiti lasteaiana ajutine lahendus.

Taolisi otsuseid tehakse aga pika perspektiiviga ja lähiaasta-tel prognoosivad valla lasteaeda-de juhatajad vabu lasteaiakohti. Viimaste aastate sünnid seda ka näitavad. Kui see nii minema ei peaks, on võimaluseks uue las-teaia ehitamine Säreverre. Valla arengukavas on pikemas pers-pektiivis sellega ka arvestatud.

Türi valla arengukavast tule-nevate võimalike ideedega – nii Eesti ringhäälingumuuseumile kui Türi valla muuseumile suu-remate ruumide leidmise, ja Türi raudteemuuseumiga – tegeletak-se edasi.

Võimalikud tulemused sõl-tuvad edasistest arengutest. Kas leiame ideedele piisavalt tuge ja projektitaotlustele lisarahastus-võimalusi? Kas kõik osapooled on valmis idee realiseerimisse ka raha panustama? Kas vallaeelar-ve võimaldab teha investeeringu, kui tasuv on investeering ja kas oleme suutelised neid ka igapäe-vaselt majandama?

Türi põhikool ootab spordi-hoonet ja vajalik on õppehoone kapitaalremont. Kas algkooli vana hoone jääb alles koolihoo-nena või on mõistlik teha juur-deehitus põhihoonele? Nendele küsimustele loodame vastused saada kooli ala detailplaneerin-gu koostamise käigus. Otsus-test ja lahendustest omakorda

sõltub idee kolida muuseumid algkoolimajja, et säilitada aja-loolise hoone väärikas sisu.

Oluline on mõelda ning unistada suurelt, kuid tegutseda lokaalselt ja kohalikest vajadus-test ning võimalustest lähtuvalt. Kas arendame omavalitsust ainult kogukonna vajadustest lähtuvalt, täidame ainult seadu-sega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid või vaatame maailma laiemalt, et Türit teak-sid nii Eesti kui meie lähiriikide inimesed ning et neil, kuuldes Türi nime, tekib äratundmine – seda kohta ma tean, olen käinud ja tahan sinna veel minna.

Või nagu ütles Raul Rebane Türi inimestega kohtudes: aja-ge oma asja ja olge oma tegude üle kõigepealt ise uhked, siis on põhjust ka ülejäänud eestlastel ennast Türiga positiivselt seosta-da. Aja jooksul saab see teadmi-ne kaalukeeleks elukoha valikul.

ÜLLAR VAHTRAMäEarendusjuht

Head ideed toetavad kogukonna arengut

Jõuluilu sai hinnatudVallavalitsuse istungil 15. jaanuaril 2013 kuulutas Türi vallavalit-sus välja konkursi „Kaunis koduvald“ raames toimunud jõulukau-nistuste konkursi võitjad.

Konkursil hinnati jõulukaunistusi kahes kategoorias: eramud ja aiamajad ning äri- ja ühiskondlikud hooned.

Kategoorias eramud ja aiamajad tunnistati võitjaks Laine Kös-ter Türi-Alliku külast ning kategoorias äri- ja ühiskondlikud hoo-ned oli parim OÜ Convi Food Sweets Türi linnast.

Korralduse alusel makstakse jõulukaunistuste konkursi igale võitjale Türi valla tänavusest eelarvest preemiana kolmkümmend viis eurot.

URMAS KUPPTüri vallavalitsuse majandusosakonna juhataja

Türi kolledži endisesse õppehoonesse võib tulevikus kolida mõni riigiasutus. Teet Reier

10 TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

sport

29.01–25.02 näitus “Kauneid leide esiemade käsitöökirstust” Türi kultuurimaja galeriis1.02 kell 16 Malle Pisarevi näituse „Kootud peakatted ja sallid“ pi-dulik lõpetamine ja kohtumine autoriga Türi kultuurimaja II korruse klaassaalis5.02 Türi kultuurimaja kunstiringi näitus „Kevadet oodates“ II kor-ruse klaassaalis2.01–31.03 Türi muuseumis fotonäitus “Jaam” , millega tähistatakse 75 aasta möödumist Türi raadiosaatejaama töö algusest

2.02 kell 11–13 küünlapäeva perehommik Kabala rahvamajas2.02 kell 12 Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul3.02 kell 14 lauluklubi Türi kultuurimajas5.02 kell 16 Türi kultuurimaja kunstiringi näituse „Kevadet ooda-tes“ avamine II korruse klaassaalis6.02 kell 18 René Eespere autoriõhtu Türi kultuurimaja väikeses saalis. Esinevad René Eespere, Neeme Punder, Tiit Peterson, Harri Traksmann. Piletid 5/3 eurot7.02 kell 11 beebiklubi kokkusaamine Türi kultuurimajas7.02 naisteõhtu Kabala rahvamajas. Külla tulevad naiskodukaitse Järva ringkonna liikmed8. 02 kell 19 Rakvere teatri etendus „Armastus tööpostil“ Türi kul-tuurimajas. Pääsmed 10/8 eurot14.02 kell 18 mälumängu IV voor Kabala rahvamajas16. 02 kell 21 sõbrapäeva peoõhtu ansambliga Vana Kallim Taikse kultuurimajas. Pilet 5 eurot

17.02 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurimajas20.02 kell 19 naisteõhtu Kabala rahvamajas. Külla tuleb Tupperwa-re esindaja21. 02 kell 16.30 Eesti vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktus Ka-bala rahvamajas22.02 kell 12 Eesti vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktus Oisu rah-vamajas22.02 kell 18 Eesti vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus „Hoidkem vaid ühte“ Türi kultuurimajas23.02 kell 13–15 Türi noortekeskus tutvustab hip-hop tantsu Ka-bala rahvamajas24.02 kell 11 iseseisvuspäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul26.02 kell 11 Viljandi lasteteater Reky etendus „Kunksmoor“ Türi kultuurimajas. Pilet 5 eurot27.02 kell 18 kontsert Türi kultuurimaja väikeses saalis. Esineb pia-nist Age Juurikas. Kavas Mussorgski „Pildid näituselt“. Piletid 5/3 eu-rot (õpilased, pensionärid, muusikakooli õpetajad), 2 eurot (muusika-kooli õpilased)28.02 kell 11 beebiklubi kokkusaamine Türi kultuurimajas28.02 kell 19 Pärnu teater Endla – Indrek Taalmaa Andrus Kiviräha monokomöödias „Sinised kilesussid jalas“ Türi kultuurimaja väikeses saalis. Piletid 10/8 eurotTäiendav info:Türi kultuurimaja tel 387 8248Oisu rahvamaja tel 5340 3551Kabala rahvamaja tel 5300 3987www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil rahvaleht@tyri.ee

Kaupluste juurde parkimisega on Türil alati paras peavalu, eriti õhtul, siis kui kõik peale tööd poodi tõttavad. Parklad on väikesed ja autosid palju. Mis aga teha siis, kui lähed poodi hoopis tõukekelguga: kuhu see panna? Eks ikka ketiga posti külge nagu see kelk Türil Grossi poe juures. Lähemal vaatamisel muidugi selgus, et eriti vargakindel see lahendus polnud, nimelt oli tabalukk siiski lahti jäänud. Teet Reier

MTÜ Türi Rattaklubi tähistab jaanuaris meeskonna viiendat ja klubi esimest edukat hooaega. Aasta 2012 jäi meelde raskete etappide ning huvitavate võist-luste korraldamise poolest.

Türi linna läbis 21. augustil taasiseseisvunud Eestis esma-kordelt rahvusvaheline jalgrat-tavõistlus Balti keti velotuur 2012. Noore rattaklubi korral-dada oli kohalik vahefinš. Üht-lasi tootis klubi terve velotuuri tarvis, mis läbis viie päevaga kõik kolm Balti riiki, teemärgi-sed ja viidad koostöös KÜ Ku-jundusega.

Üritust olid abiks turvamas kohalikud politseid, kes said suurepäraselt oma tööga hak-kama. Tuuri peakorraldaja Allar Tõnissaar oli Türi vahefinišiga väga rahul ja soovib ka tulevikus võistlustrassi siit läbi tuua.

Võistluste poolelt oli klubi põhirõhk suunatud endiselt Ees-ti suurimale maastikurattasarja-le Samsung Estonian Cup, kus meeskonna arvestuses saavuta-

sime Järvamaa parimatena 32. koha 114 võistkonna hulgas.

Suureks punktitoojaks sel hooajal oli nooruke Martin Kasc-han, kes koos Tiina Nõmmikuga sõitis esimest aastat pikki ma-ratonidistantse. Vanuseklassis M18 saavutas Martin 5. koha ja Tiina vanuseklassis N23 7. koha. Meeskonna punktiskoori kasvatasid veel Tauri Must, Kai-do Kaschan, Ivo Mölder, Jaanus ja Alar Nõmmik.

Läinud hooajal jätkasime Türi rattapoe maastikuratta seeriavõistluse korraldamisega koostöös Mati Sadamaga. Igal etapil võtsime kasutusele uued põnevad trassid, rakendades nii ühis- kui ka eraldistardi formaa-ti. Tänu heale reklaamile õnnes-tus purustada osalejate rekord, milleks oli 126 ratturit. Esile tooks Türi valla lahtised MV rat-takrossis, mis toimusid Kõltsis.

Võistluse tegi eriliseks es-makordselt kasutusel olnud efektne rada ja võistlusformaat, mis nägi ette kvalifikatsiooni-

ringi ja viitstarti Gunderseni meetodil. Suurejoonelisust li-sas kõrgetasemeliste võistlejate osavõtt üle Eesti. Stardis oli võrdluseks kolm korda rohkem võistlejaid kui samal päeval toimunud Tamsalu maratonil. Rikkaliku auhinnalaua eest hoolitses AS Taure.

Oma panuse andsid ratta-klubi liikmed Eesti linnade suve-mängudel Türi linna üldvõidule, kus jalgrattakrossis saavutati 3. koht. Ei puudunud meie kalend-rist traditsiooniks saanud suur-võistlused nagu Tartu rattama-raton ja Haanja100. Koostöös Türi rattapoega korraldasime KUMA sünnipäeval rahvale vä-ga huvitava sprindivõistluse, mis osutus äärmiselt populaarseks.

Türi rattaklubis on hetkel 10 liiget, kuid juba on klubi nime all oma esimesed marato-nid läbinud uued noored huvi-lised, kes järgmisel hooajal terve sarja kaasa teevad. Rattaklubi on meelitanud mitmeid uusi nägusid ratta selga ja kohalik-

ku maastikuratta sarja, tuleval hooajal soovime rakendada ka meeskonnaarvestuse.

Türi rattaklubi tänab kõiki sõpru, sponsoreid ja toetajaid meeldiva hooaja ja suurepärase koostöö eest. Jooksev info meie tegevustest Facebookis Türi rat-taklubi leheküljel.

TAURI MUSTMTÜ Türi Rattaklubi juht

Türi rattaklubi esimene aastateave

Rattaklubi tänavune te-gevuskava Türi rattapoe maastiku-ratta sarja korraldamineJärvamaa või Türi valla MV jalgrattakrossi korral-damine Kõltsisosalemine Samsung Es-tonian Cupi meeskonna-arvestusesbalti keti velotuuri vahe-finiši korraldamineTüri linna esindamine Eesti suurvõitlustel

Rattasportlane treenib tippudegaTüri parim maastikurattur Sander Saar naasis Rootsis Falunis toi-munud trekiratturite treeninglaagrist, kus rassis võrdväärselt koos Eesti ja Läti tipp-profiratturitega.

Türi rattaklubi SK Smart Sport treeneri Janek Järva sõnul oli jaanuari algul alanud kümnepäevane treeninglaager väga inten-siivne, iga päev olid neljatunnised trekitreeningud ja alates selle aasta jaanuarist MU23 vanusegruppi kuuluv Sander Saar treenis iga päev Eesti parima trekiratturi Erik Idaranna ja Läti profitiimi Rietumis Bank proffidega.

Järva lisas, et Faluni treki eripära on see, et see on Tallinna velodroomist kaks korda lühem ja seetõttu järsemate kaldenurka-dega ning nõuab eriti head rattavalitsemist. Just seetõttu oligi Saa-rel alguses harjumatu, tuli ette mitmeid valusaid kukkumisi, kuid mees ei andnud alla ja laagri lõpus sõitis Eesti-Läti tippratturitega võrdväärsetes mahtudes.

Järva kinnitusel täitis Falunis kogetud treeninglaager kõik ootused: koguti vajalikku kiirust ning arendati rattavalitsemis-oskust ning kuni aprillis Lõuna-Saksamaal Mittenwaldis algava Alpi rattalaagrini jätkatakse Türil tavapäraste mahutreeningu-tega.

Ratsutaja pälvis tunnustuseEesti Ratsaspordi Liit tunnustas 12. jaanuaril möödunud hooaja paremaid sportlasi. Aasta parimateks harrastajateks kuulutati ta-kistussõidus Risto Märtson, koolisõidus Katrin Tinno ning kol-mevõistluses türilane Ervi Kaasiku.

„Olen osalenud Eesti Ratasspordi Liidu 2012. aasta kalender-plaani kõikidel võistlustel ühtlaselt hästi, olles mitmetel auhin-nalistel kohtadel,“ ütles Ervi Kaasiku ning lisas, et areng võiks ju alati parem olla ja eks ta jääb rohkem ikka rahaliste vahendite taha. „Olen kursis selle aasta võistluskavaga ja püüan võimaluste piires hästi esineda.“

TR

Türil mängiti saalijalgpalliLaupäeval, 19. jaanuaril toimus Türi ühisgümnaasiumi võimlas Türi Ganvix CUP saalijalgpallis 2013.

Sellel aastal oli tase üsnagi võrdne ja kuni viimaste mängudeni polnud selge, kes siis ikkagi Türi Ganvix CUP-i võidab. Järvamaa võistkonnad finaali kahjuks ei pääsenud. Türi Ganvix JK kohtus poolfinaalis Pärnu Linnameeskond II-ga ja kaotas 1:6. JK Vändra alistas aga Paide Kumakese 3:1. Nii kohtusidki finaalis Pärnumaa võistkonnad. 1:0 paremusega võitis turniiri teist aastat järjest JK Vändra. 3.–4. koha saatuse otsustasid omavahelises mängus Türi Ganvix JK ja Paide Kumake. Seekord tuli võit Türile tulemusega 3:1.

Parimaks mängijaks valiti Pärnu Linnameeskonna mängija Henry Hanson ja parimaks väravavahiks JK Vändra väravavaht Hans Naano.

Tänud abi eest AS Mediatole ja kohtunik Jaanus Nilbile.VITALI GANSEN

turniiri korraldaja

Nii eelmisel suvel kui ka tänavu aitab Türi Rattaklubi korraldada Balti keti velotuuri vahefinišit Türil. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013 11

vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet ReierKorrektor: Averonika BeekmannKüljendaja: Elin KaldaRaamatupidaja: Marge TroppTrükkija: AS KroonpressLevitaja: AS Eesti PostVäljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4800 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

1913

teated

Ostan vanu (enne 1945. aas-tat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa lin-nadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

reneviljat@hot.ee

2013René Viljat

Uue foto tegemiseks muutsin veidi võtte asukohta, sest muidu oleks pildile jäänud vaid lepavõsa. Vaadet Türi kirikule varjavad kaasaegsed elamud. Foto on tehtud Koidula sillalt.

Selline nägi välja Türi linn 100 aastat tagasi. Pildilt on näha, et tol ajal oli jõgi tunduvalt laiem praeguse ajaga võrreldes. Kiriku kõrval on alles veel kõrtsihoone, kus mehed said aega veeta, kui naised kodus muidugi lubasid.

kuulutused

Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

Ostan PARIMA HINNAGA seismajäänud kodumasinaid, ko-dutehnikat, autosid ning nende osi, muud kola (rattad, kärud, põllutehnika, tsiklid, tööriistad, mootorid jne). Pakkuda võib kõike, transport, vedu, demon-taaž TASUTA! Põhjalikum info tel 589 47301.

Teostame ehitus-, remont-, sani-taar- ja viimistlustöid. Kipsitööd, maalritööd, puidutööd, sise- ja välisviimistlus, laminaatparketi paigaldus, uste ja akende paigal-dus jne. Pikaajaline töökogemus. Oma transport ja tööriistad, tel 5567 9203.

UUED KODANIKUDKADRILI OJA 26.11.2012KENNO LUKIN 17.12.2012

SIGRIT MEERITS 17.12.2012MARTEN TOOMELA 23.12.2012

AKSEL GANSEN 25.12.2012JEISON TROSSMANN 07.01.2013

BRENDON LAKS 18.01.2013RUBEN ROOS 18.01.2013

Palju õnne!

ASTA MÄGI 20.12.2012ENN-PAAVO MÄSAK 21.12.2012

ANTS PENT 22.12.2012REIN PÄRT 22.12.2012

VALTER MENDELSON 23.12.2012ASTA PÄRN 24.12.2012

HERMILDE-HILDEGARD LEMSALU 25.12.2012OSKAR JÄRS 25.12.2012LAINE LEPIK 25.12.2012

JAAN ÕUNAPUU 26.12.2012HILJA TAMMANN 05.01.2013

FRIEDRICH BORODIN 09.01.2013LOORE-VALFRIEDE SILLAVERE 13.01.2013

SELMA KUUSK 14.01.2013AAVO SAARUP 15.01.2013ARNE ANKUR 15.01.2013

EKATERINA PUKK 21.01.2013

Türi vallavlitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Avaldame kaastunnet omastele

12 TÜRI RAHVALEHT 25. jaanuar 2013

reklaamlugejakÜsimus

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et veebruaris on tulekul esi-mesed Türi valla külade talvemängud.Küsimus on: mitmendal veebruaril toimub talvemängude esime-ne osavõistlus, kus võisteldakse suusatamises ja reesõidus?

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Türi Ujula ja sel-leks on kinkekaart millega võitja saab kolmel korral ujulat külastada. Vastused saata 21. veebruariks rahvaleht@tyri.ee.

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabussi peatused:

Laevakultuurimaja parklaskell 10.00–11.00 Võhmalinnavalitsuse juureskell 12.30–14.00Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 15.00–17.30

I kvartalis14. ja 28. jaanuaril11. ja 25. veebruaril11. ja 25. märtsil

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Saku MetallHaapsalu UksetehasViljandi Aken ja Uks

KvaliteetakenHörmann

METALLUKSEDPUITAKNAD, KATUSEAKNAD

SISE- JA VÄLISUKSEDTULETÕKKEUKSED

GARAAŽIUKSED, VARIKATUSED

Kõigi toodete paigaldus!

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

Info tel 5667 8631, 527 0686CV saata info@marrekpuit.ee

MARREK PUIT OÜ otsib oma meeskonda

HARVESTERI- ja FORVARDERIOPERAATORIT

Põhiline tööpiirkond Järva-, Rapla- ja Pärnumaa. Töö vahetustega.

Kandidaadilt eeldame:• eelnevat töökogemust• B-kat juhiluba• tehnilist taipu• positiivset töössesuhtumist

Omalt poolt pakume:• konkurentsivõimelist töötasu• aastaringset tööd• häid töötingimusi

11. veebruaril kell 14.30-16.30

toimub Türi kultuurimajas eesti-soome jalatsivabriku

lao tühjendusmüük.Saapad naturaalnahast.

Palju suuri suurusi.

Kõik talvesaapad

60 eurot

salsa, bachata, cha-chameeleolukas tantsutrenn naistele alustab taas 30. jaanuaril!

Kariibi mereTANTSUD

Registreeru tantsule!tel 522 9202

www.bailador.eu

Türi kultuurimaja tantsuklassis

kolmapäeviti kl 18