TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

Türi valla hariduse eriTüri valla hariduse eriLoe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Unistuste õpetaja Türi moodi„Tead, Külle, ma ei tunne neid X kooli õpetajaid isiklikult, aga mul on tunne, et nad elavad mi-nuga samas korteris,” rääkis aas-taid tagasi endine kolleeg oma laste õpetajatest. “Mis mõttes?” küsin. „Lapsed on ju väga osa-vad õpetajate jäljendajad, ma te-an juba üsna täpselt, kellest jutt käib, kui nad tagatoas kedagi jä-rele teevad,“ oli kolleeg veendu-nud.

Alljärgnevat lugu kokku kirjutama asudes mõtlesin, kas mõni minu laste õpetajatest ka meie korteris elab. Üks nendest paljudest on ...

Õpetajaametiga ongi see „hä-da“, et sa oled oma õpilaste elus pidevalt kohal, missugusel kujul ja kui pikka aega, see on iga õpe-taja igapäevane panus. Eelmise õppeaasta lõpus, keset tänaste ürituste ettevalmistamist, andsi-me Türi valla koolide õpilastele võimaluse unistada endale oma unistuste õpetaja. Paberil. Kõik järgnev on väga lühike kokkuvõ-te sadadest kirjatükkidest, mis õpetajate kaudu vallavalitsusse jõudsid.

Missugune ta olla ei tohiks

Minu unistuste õpetaja ei kar-ju ega hala (Kersti). Miks kuulata majanduse tunnis ebamugavat juttu seksist? (Britta). Inimene ei ole kompetentne õpetama lapsi, kui ta ise arvab, et maailm tekkis alasti mehest, naisest ja rääkivast ussist (Tõnis). „Te ikka teate, kui palju sukkpüksid maksavad?“ (Britta). Ta ei tohiks kunagi jal-gadega vastu maad trampida, kui klassis lärm on (Demona).

Missugune ta peaks olema. Välimääraja

Õpetaja puhul pole tähtis tema välimus, tema peab sind harima, mitte silmailu pakku-ma (Tõnis). Ta võiks olla sale ja sportlik (Henry). Õpetaja võiks olla pikk, sest siis näeb ta, kellel on abi vaja ja aitab teda (Jaagup). Ta võiks olla meessoost, sest meessoost inimestel on tavaliselt väiksem tujude kõikumine, selle-ga tahan ma öelda, et unistuste õpetaja peaks olema mentaalselt stabiilne (Tõnis). Õpetajal võiks olla ka selline kullipilk, mis ta-bab ära kõik vead, mis õpilastel ette tulevad (Irmeli).

Välimuses võiks tal olla pi-kad helekollased juuksed (Ma-ris). See õpetaja võiks olla umbes 60aastane. Siis ta teab paljudest asjadest ja siis on tal suurem elu-kogemus (Sten). Ta võiks olla sportlik nagu Merle Vantsi, hea-südamlik nagu Kristi Rikk, tore nagu Helmut Bachman, ilus na-gu Karen Kiik, lahke nagu Kerli Rüüt (Cärolin). Mulle meeldiks,

kui mu õpetaja näeks välja nagu võlur. Näiteks kui keegi karjub, siis ta viibutaks oma nimetissõr-me ja see karjuja ei tahaks enam kunagi karjuda (Joosep). Ta on ilus ja nooruslik ja mõistab meid (Marcus). Ees tal on ju väiksed prillid, taskus, arvan – rahamil-lid (Indrek). Ta võiks olla 30–35 aastat vana, lahke ja tark (Mar-tin).

Minu unistuste õpetaja on naine, vanus umbes kolmeküm-nendates (Kermo). Ta peaks ole-ma valjuhäälne, et oleks ilusti viimasesse pinki kuulda, aga ta ei tohiks samas röökida (De-mona).Õpetaja on hästi hoolit-setud ja ilusti riides (Priit). Kui tal oleks kõva hääl, hakkaks mõndadel lastel pea valutama (Andriana). Õpetaja riietus peab olema korrektne, kui ta kannab seelikut, siis ei tohiks see olla liiga lühike, vaid vähemalt üle põlvede. Pluusid ei tohiks olla ka väga avara dekolteega (Ber-ta). Tal võiks olla pikad tumedad juuksed, keskmises vanuses, rõõ-mus ja hakkaja (Asko). Õpetaja peaks olema korralikult riides ja tal peaks olema mees, kes on ri-kas (Alex).

Sisemine ilu, kombed, elustiil

Unistuste õpetajal peaks ole-ma lai silmaring (Anu). Õpetaja, kes suudab motiveerida, on vä-ga heas nimekirjas minu silmis (Britta). Õpetaja peaks jääma ka oma eraelu probleemide juu-res õpilastele siiski meeldivaks suhtlejaks ja kuulajaks (Diana). Minu ettekujutus unistuste õpe-tajast on nagu ettekujutus hoo-livast emast. Õpetaja ja õpilase vahel oleks soe ja turvaline suhe (Reelika). Õpetaja peaks jõudma kõigiga rääkida ja kõik peaksid tahtma temaga rääkida (Sven). Unistuste õpetaja on isiksus, kes pole mitte ainult tark, õiglane, aus ja hooliv, vaid ka korduma-tu, pühendunud ja imetlusväär-ne (Liis). Mõned on keelesorti, mõned ilusorti, mõned on tarka rösti, teised hoopis humoorikat sorti (Iti-Pätrik). Hea õpetaja loob klassis ühtsustunde. Tema ja õpilased tekitavad õhkkon-na, milles oleks kõikidel hea ja mugav olla (Laura). Ühel väga tähtsal kohal on unistuste õpe-taja puhul ka usaldusväärsus (Kelly). Lihtsamalt öeldes – in-tellektuaalsus muudab teooria huvitavaks rikastatud faktidega, emotsionaalsus muudab oma-laadseks edastatu (Kaspar). Minu unistuste õpetaja peaks väärtustama teadmiste, oskus-te ja arusaamiste ühtsust, mitte üht, teist või kolmandat omaette (Liis). Tore oleks, kui unistuste

õpetaja oleks arvuti (Robin). Tulevikus õpetajat nagu po-leks vaja, roboteid on täis terve koolimaja (Patrick). Tegelikult üht inimest metallikäkiga ikka asendada ei saa (Marten Jür-gen). Õppida võiks anda ainult kuud ja päikest (Meeri-Marita). Söögivahetunni alguses soovib õpetaja õpilastele head isu (Os-kar). Suurem osa neist istub too-lil, aga mõned jooksevad ringi (Raiko). Tal võiks olla ka pisike taksikoer, kellega lapsed saaksid vahetunnis mängida (Maris). Unistuste õpetaja peaks suut-ma hoida tööd ja eraelu lahus (Terje). Kindlasti tahaks igaüks meist endale stiilset, lahket või toredat õpetajat. No seda tahaks ju ka mina (Kai-Melli). Õpetaja peab rääkima lastele igasugus-test pahanduste tagajärgedest, mis võivad juhtuda (Irmeli). Õpetajal võiks olla hea käeki-ri, siis saaks aru, mis ta tahvlile kirjutab (Mait). Ta võiks väga hästi teiste õpetajatega läbi saa-da (Iris). Oskaks silitada päikest, oskaks joonistada äikest (Sirel). Ta võiks osata taltsutada pulli (Laura-Marie). Ta peres peaksid olema kõik targad (Alex).

Neid õpetajaid kooli kindlas-ti sisse ei võeta, kes suitsetavad (Patrick). Õpetajate olevik on praegu teistsugune, nad söövad õpilastega koos. Tänapäeva õpe-tajad on koolis 65. eluaastani ja kauemgi veel (Patrick). Õpetaja iseloom võiks olla selline, nagu õpilastele meeldib ehk siis kõik-võimalikud ülihead omadused ja lisaks mõni omadus, mida on võimatu ette kujutada (Jaspar). Tal võiks olla selline eripära, et ta ei karju (Annemarie). Õpetaja ärkaks hommikul vara, ta tõu-seks oma pehmest ühekohalisest voodist. /.../ Õhtul koju jõudes teeb ta oma koolitöö, sööb, pe-seb hambad, pühib silikoonõliga oma masina puhtaks ja heidab magama (Juhan). Õpetaja võiks vahel meid enda juurde kut-suda, peo teha ja tema tehtud bänd esineks seal (Anett). Tore oleks, kui neil oleks tujude käe-võru (Riin). Neist kõige tähtsam faktor on minu meelest hea när-vikava (Tanel). Tema salapära peitubki selles, kuidas ta käitub, kuidas ta on (Birgit).

Pluralism

Unistuste õpetaja ei pea ole-ma mingi eriline isik. Piisab vaid väikestest muudatustest, millega minu arvates iga õpetaja suudaks hakkama saada (Martin). See-eest võib see õpetaja eksisteerida paberil (Anu). Tähtis on õpetaja usk ja kiindumus õpilasse, ta hin-dab kõiki õpilasi kui korduma-tuid ja ainulaadseid. Õpetaja ära-

tab huvi ja hoiab huvi – peamist võtit targemaks saamise teel, mit-te sõnade, vaid eeskujuga (Liis). Kuidas kõik õpetajad perfektseks saada, ma tõesti ei tea (Marten Jürgen). Fantaseerida unistuste õpetajast ju võib, kuid reaalses maailmas ei saa üheltki inimeselt nõuda võimatut (Anett). Sellise iseloomuga õpetajad on kõik ole-mas meie koolis ning igaüks on omamoodi tore inimene (Britta). Muidugi ei saa me eeldada, et õpetaja annab endast nii palju ja meie ei tee midagi õpetaja heaks (Laura). Iga inimene väärib teist võimalust, ning kui persoon soo-vib end parandada, oleks sot-siaalselt vastutulelik talle seda võimaldada (Kaspar). Kokkuvõt-teks tõden ma, ei ma oska arva-ta, milline võiks olla ta – minu õpetajast staar! (Joosep). Enda unenäos tahaksin teda näha (Kitty-Marleen). Ei oskagi kohe öelda. Olen praeguse õpetajaga päris rahul (Brey-Jan). Türil soo-vitakse ka unistuste õpetajat. Ka minul on unistuste õpetaja soov (Martin). Minu enda arusaamise järgi pole ükski õpetaja kellestki halvem ega parem (Alice). Ka õpetaja võib eksida, see on loo-mulik (Triin). Kõige tähtsam on see, et õpetajale meeldiks oma töö (Elina). Hea õpetaja töötab kõigi õpilastega (Carl Robert). Ja kui nad veel surnud pole, õpivad kõik õpilased selles koolis selle to-reda õpetajaga (Karola). Mina ei ole oma unistuste õpetaja laadset veel näinud, aga loodan,et mõni säärane kunagi ka minu õpeta-jaks saab (Kaarel). Ma loodan, et varsti ma kohtan sellist õpetajat (Anett). Tegelikult olen ma oma unistuste õpetajat juba kohanud (Mari). Lõpetuseks ütlen, et sel-list õpetajat ei tule mitte kuskilt (Kermo). Ega me teda niisama unistuste õpetajaks ei nimeta … (Kalmer).

Türi valla koolide õpilaste mõtteid luges ja rebis konteks-tist välja

KÜLLE VIKSTüri Vallavalitsuse haridusspetsialist

Kool on eriline läbi aegadeLäbi aegade on kool olnud eriline koht oma kogukonna jaoks. Türil on meil ilus lugu, kuidas rahva raha eest vana koolimaja ehi-tati, inimesed ise andsid koolimaja ehitamiseks korjandusse raha – olgugi küll vaid pisikese osa vajaminevast. Oluline oli see ühine mõte ja soov OMA kooli järele. See soov ja samalaadsed pisike-sed-suured teod on püsinud meie hulgas senini. Ka kõik teised koolimajad on ju meie oma rahva raha eest ehitatud, remondi-tud, soojendatud ja valgustatud, ikka selleks, et saaksime uhkuse-ga öelda – aga meie koolis on nii ...

Läbi aegade on seda erilist kohta ehk kooli muutnud oluli-seks ja tähendusrikkaks kaks tegurit – kindlasti lapsed, need meie ainsad, harukordsed ja kordumatud, ning õpetajad ja koolijuhid, kelle vastu on kogukonnal olnud suur lugupidamine ja usaldus. Oleme õpetajat selle sõna parimas tähenduses tingimusteta usal-danud, andes tema kätesse elusid lasteaialapsest kuni varase noo-re täiskasvanuni, uskunud ja olnud kindlad, et õpetaja juhenda-misel, toel ja eeskujul kasvavad nendest tublid, targad, väärikad ja terved inimesed. See usaldus on püsinud läbi erinevate ilmakor-dade, uskude, poliitikate ja on olemas ka täna.

Elus jäävad eredalt meelde hetked, mis puudutavad kas oma headuse või vastupidi, ebaõiglusega. Aga jääb meelde ka turvatun-ne, mida iga päev ei märkagi, ainult tagasi mõeldes tundub, nagu oleks õhk mingis kohas olnud kogu aeg sume, soe ja päikeseline. Oma kooliaega meenutavad paljud heldimusega, nii ka krutskeid, mida tehtud sai kui õpetajate proovilepanekut.

Mõnel meenub kooliajast ka ülekohus, kiusamine ja mitte-mõistmine. Soovin, et meie koolide õpilastel jääks oma kool meel-tesse ja mälusse vaid kindlustunnet pakkunud ja armsa kohana.

Eesti haridussüsteemi kuulub ka alusharidus ehk lasteaed- ka lasteaedades töötavad pedagoogid kannavad ametinime õpetaja. Kannavad sama suure õigusega ning osalt ehk tähenduslikumaltki kui koolide õpetajad – lasteaias tõepoolest õpetatakse inimeseha-katist esimest korda asju tegema, nägema, aru saama, hambaga katsuma, kaotama, võitma, haiget saama, lohutama, tunnetama. See töö, mille teevad lasteaiaõpetajad, toimub lapse kõige vastu-võtlikumas eas, õpetaja on lapsele tõeline autoriteet, vaieldamatu eeskuju ja kogu maailma tarkuse kehastus oma ema ja isa kõrval! Julgen öelda, et kooli alguseks on lasteaedades vormitud kombed, süstitud väärtused, kujundatud hoiakud.

Ühele vallale on kool nii mureks kui ka rõõmuks. Ei vald kooli-pidajana ega ilmselt ka vallarahvas oota oma koolidelt midagi väga erilist, parimaid tulemusi ega seda, et meie lõpetajad oleksid tingi-mata järgmised Nobeli preemia laureaadid, kosmonaudid ja tead-lased. Ilmselt soovime me kõige enam, et meie koolidest astuksid ellu tublid, elus hakkama saavad inimesed. Läbi aegade on olnud teadmine, et vaid hinded ei muuda inimest edukaks, peab olema koostööoskust, enesekindlust, tööharjumusi – nende omaduste kin-nistamist lastes ootame me oma koolilt!

Meie koolides-lasteaedades ei ole veel ega saa ilmselt kunagi olema kõike seda, mida nii lastevanemate kui ka vallakodanikena sooviksime. Arvan, et selle üle pole ka mõtet kurvastada – kool on osa suuremast pildist, tükike ja läbilõige sellest ühiskonnast, kus just tänases hetkes elame. Nii nagu arenevad-kasvavad lapsed, nii-samamoodi liigub edasi meie kool, õppides, muutudes, kohandu-des. Usun, et alati paremaks, sallivamaks, ilusamaks, mugavamaks ja nüüdisaegsemaks.

Head õpetajad, lastevanemad, vanavanemad – meil kõigil on oma osa ja koht oma valla koolis, kooli, lasteaia ja oma lapse või lapselapse kõrval. Me keegi ei ole kõrvalseisjad vaid osalejad Türi valla haridussüsteemis, seega sõltub igaühest veidike, milline see on ja missuguseks muutub. Olgu meil kõigil siis tarkust oma roll ära tunda ja enda südamest sinna tükike anda!

PIPI-LIIS SIEMANNvallavanem

teave

Eelmise õppeaasta hiliskeva-del kirjutatud unistuste õpe-taja kirjatööde eest saavad auhinna:Meeri-Marita Paas (Laupa PK)Robin Tarius (Retla Kool)Tanel Maasalu (Türi PK)Alex Karpuškin (Türi PK)Markus Metsalu (Türi PK)Laura-Marie Reier (Türi PK)Karoliina Elizabeth Pettai (Türi PK)Juhan Vahter (TÜG)Karola Kõnnusaar (TÜG)Liis Kadalipp (TÜG)Joosep Lohur (TÜG)Tõnis Piirits (TÜG)

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

KABALA KOOLKui 1919. aastal Eesti Vabariik maareformi käigus mõisad rii-gistas, alustas üle Eesti mõisa-tes tööd rohkem kui 300 kooli. Praegu on Eestimaal alles üm-marguselt 60 mõisakooli. Türi vallas koguni kaks – Kabala ja Laupa. Uhke vald see Türi Ees-ti riigi 227 omavalitsuse hulgas!

Kabala mõisa peahoone ehitamist alustas 18. sajandi teisel poolel parun Hans Geor-ge von Uexküll. Esinduslik varaklassitsistlik hoone valmis 1774. aastal.

Kabala mõis on kuulunud mitmele omanikule, viimased neist olid Liphartid ja Vieting-hoffid. Kui mõisapreili Sofie Vietinghoff abiellus Laupa mõisniku poja Victor Taubega, hakkas Victor Kabala mõisat majandama. Nii olid kaks en-dist mõisat, kus praegu tegut-sevad Türi valla mõisakoolid, Taubede käes: vanem vend Victor tegutses Laupal, noorem vend Otto Ivan aga Laupal.

Pärast riigistamist oli mõis mõne aasta tühi, 1923. aasta hilissügisel paigutati sinna kool: Kabala kool arvestab oma va-nust 12. novembrist 1923.

Kabala algkooli alusta-

misega mõisahäärberis suleti mitu ümberkaudset külakoo-li: Kurlas, Meossaares, Laeva-külas. Oluliselt hiljem, 2000. aastal, andis Kabala koolipe-rele veidi lisa Villevere algkoo-li sulgemine toonases Kabala vallas.

Koolimajas ehk siis mõi-sahäärberis on aegade jooksul tehtud mitmeid ümberehitusi, kuid põhiliselt on ruumide jao-tus säilinud. Endine on ka see, et hoonet ennast köetakse täni-ni ahjudega: Kabala mõisas on kokku 28 suurt ahju!

Omapärane ja suure kuns-tiväärtusega on mõisniku kabi-net, kus asub praegu õpetajate tuba. Seda mõisnike vappide ja puitseinapaneelide ornamenti-ka poolest.

Nõukogudeaegsete ma-jandite kadumisega hakkasid maapiirkonnad inimestest tüh-jenema. Nii oli ja on ka Kaba-las. Kui 2008/2009. õppeaastal õppis Kabala Põhikoolis veel 47 last (viies klassikomplektis), siis möödunud õppeaasta kevadel oli õpilasi alles vaid 25.

Õpilaste vähesusest tulene-valt võttis Türi vald vastu otsuse lõpetada 1. septembrist 2012 Kabala Põhikooli tegevus. Kool korraldati ümber algkooliks ning liideti Kabala Lasteaiaga. Uus asutus sai nimeks Kabala Kool-Lasteaed ja tegutseb sõbralikult koos vana mõisamaja katuse all.

Lasteaialaste suur hulk (jär-jekord pidavat ukse taga olema) tõotab ühendasutusele kest-vust.

325 aastat Türi valla haridusluguLAUPA KOOLLaupa mõisakooli seinal asuvalt kivitahvlilt on lugeda: LAUPA KOOL 1787. See ei tähenda sugugi seda, et kool oleks juba sel ajal mõisahäärberis tegutse-nud. Ilmselt pole see ka kunagi-se Laupa külakooli täpne asuta-misaeg. Pigem annab too num-ber aimu, millal on Laupa külas tegutsenud kooli esimest korda kirjasõnas kajastatud.

Eraldi koolimaja neil am-mustel aegadel Laupal kind-lasti polnud. Kes ja millises talutares lastele kirjasõna jarehnutit õpetas, sellest aja-lugu vaikib.

See-eest on Laupa kooli arhiivis senini alles dokumen-did, mille põhjal tegutses Lau-pa naaberkülas Jändjal juba aastal 1859 päris oma majaga kool. (Enne koolimaja valmi-mist õpetas Jändja koolijuha-taja Jaan Lagerist külalapsi oma talus Männikul: lapsed koguti suurde peretuppa, kus istuti pikkadel pinkidel ja õpi-ti koolitarkust.)

Säilinud toonaste kooli-tunnistuste kaanelt võib lu-geda: Laupa–Jändja külakool. Ju siis käidi tookord Laupalt

Jändjale kooli, nüüd on vas-tupidi.

Ajavahemikul 1859–1922 muudeti kooli nime korduvalt. Nii on dokumentidel kirjas Jändja vallakool, Laupa–Jänd-ja vallakool, Laupa vallakool Jändja külas, Laupa algkool Jändja külas, Särevere valla kool Jändjal, Jändja algkool.

1922. aasta 21. septembril koliti kool Jändjalt Laupale, Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal riigistatud mõisahäär-berisse. Laupa külas oli taas kool. Algas mõisakooli aeg.

Kuigi kooli üleviimisest mõisasse on juttu juba Jändja algkooli 1919. aasta aruan-des, võttis kooli hoolekogu ja lastevanemate kolimise mõt-

tega harjutamine aega kolm aastat. Ja lõplikku heakskiitu neilt ei saadudki – ilmselt oli hirm mõisahärra ees ikka veel talurahva hinges.

Praeguseks on kool tegut-senud Laupa mõisas ühtejärge juba 90 aastat: tookordsest 6–klassilisest algkoolist (üm-berkaudsed külakoolid olid 4-klassilised) kuni praeguse põhikoolini.

Esimesel mõisakooli aastal oli õpilasi viies klassis kokku 125. Järgmisel aastal kasvas kool 6-klassiliseks ning õpilasi oli kolmes liitklassis 150.

3. novembril 1931 kinni-tas Järva Maavalitsuse hari-dusosakond Laupa algkooli aastapäevaks 30. oktoobri.

teave

Laupa Põhikoolis alustas käesoleval õppeaastal 9 klassikomplektis õppimist 100 õpi-last.1. klassis õpib 11 koolijütsi.Töötajaid on koolis 28, neist pedagoogilist kaadrit 20.

teave

1. septembrist 2012 õpib Kabala koolis 16 õpilast, lasteaia osas on mudilasi 30. Esimeses klassis õpilasi pole.Koolilapsed on jagatud kolme klassikomplekti: 2. klass, 3.-4. klass, 5.-6. klass.Lasteaiaosa ja kooli peale on töötajaid kokku 20.

Kindlasti on Türi valla üks kau-nemaid hooneid Türi kesklin-nas asuv kahekorruseline hele-daks krohvitud telliskivimaja, kus alates 7. septembrist 1924 on järjepanu tänaseni koolitar-kust jagatud. Haridustempel – nii kõlbab ta kohta öelda küll. Eriti tookord, pea 90 aastat tagasi, mõjus ta kesk alevirah-va kartuli- ja kapsamaid ning ümbritsevat lagedust ja hallust tõesti suursuguse ja võimsa, tõelise templina.

Kauniks teeb tolle arhitekt Tõnis Mihkelsoni projekti järgi püstitatud maja lisaks veel tead-mine, et uus koolimaja sündis suuresti tänu Türi kandi rahva hariduspüüdlustele. Otseselt ka tänu nende rahatoele, tasusta-mata tööpanusele ja annetuste-le. Nii näiteks kinkis koolimaja ehituseks vajaminevad tellised kohalik arst ja telliskivitehase omanik Jaan Wöhrmann. Tolle kingituse väärtuseks arvestati

ümmarguselt 50 000 marka.Pärast aastaid unistamist ja

lootmist, vaidlusi maavalitsuse ja haridusministeeriumiga, lä-birääkimisi, laenu kauplemist riiklikust koolimajade ehitus-fondist, aastapikkust ennast-unustavat ja hoogsat ehitustööd oli Türi kant saanud endale gümnaasiumi. Päris oma güm-naasiumi, kus lisaks üldainete-le jagati süvendatult teadmisi aiamajandusest. Sellest ka kooli esimene nimevariant Türi Aia-majandusgümnaasium.

Aiamajandusgümnaasiumiga ühe katuse alla hoone esimesele korrusele jäi omaette juhtimi-se all tegutsema Türi algkool – kool, mille üha kasvav õpilaste hulk oli olnud üks põhjus uue koolihoone ehitamiseks.

Esimene lend Türi gümnaa-siumis alustanuid – 19 abitu-rienti – lõpetas kooli 1927. aas-tal, olles oma ettevalmistuselt võimelised jätkama mistahes

ülikoolis. Või siis sukelduma tööellu. Kool ise oli selleks ajaks jõudnud aga nime muuta: Türi Aiamajandusgümnaasium nime-tati aasta hiljem Türi Alevi Aia-majandusgümnaasiumiks; alevi kasvamisega linnaks sai kool järgmiseks nimeks Türi Linna Majandusgümnaasium (paran-dusi ei tehtud seekord üksnes kooli nimes, ka õppekavas asen-dati aianduse suurt osakaalu ko-dumajandusega).

Eesti riigis 1934. aastal alga-tatud haridusreform määras Tü-ri Linna Majandusgümnaasiumi sulgemisele. Samal aastal asutati aga sama katuse all Türi Linna Keskkool (1937. aastal muudeti see progümnaasiumiks). Kuna ka progümnaasium oli määratud peatsele kadumisele, asendati see uue, Türi Reaalkooliga. Ei reaalkool ega progümnaasium pakkunud aga gümnaasiumi-haridust, millega oleks võimalik olnud kõrgkooli astuda.

Türi valla hariduslugu ulatub kolme aastasaja taha

Türi linna koolimaja ehituse korraldamiseks ja järelevalveks moodustati 1923. aasta algul ehituskomisjon kohaliku ettevõtja Jaan Wöhrmanni eesistumisel (fotol esimeses reas paremalt neljas). Komisjoni kuulus ka Türi Algkooli juhataja Mihkel Rõuk (teises reas paremalt neljas).Komisjon on kogunenud taas koolihoonet üle vaatama: ehitustööd on lõppenud, maja krohvitudki, kuid välistrepp on alles tegemata.

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012 3

325 aastat Türi valla hariduslugu

Mis on metsa taga? Metsa taga on kool. Sellise toreda pealkir-ja – “Metsa taga on kool” – pa-ni Türi Majandusgümnaasium oma kooli raamatule, mis ilmus kooli 20. juubeliks. 20-ndaks – nii noor kool! Raamat ilmus 2009. aasta sügisel. Esimesed õppetunnid Türil Lokuta lin-najaos metsatuka taga asuvas uhkes koolimajas algasid 1. sep-tembril 2009 (maja sai nurgaki-vi 28. aprillil 1988).

Kooli esimene direktor Leonhard Soom oli see mees, kes kogus ideid, vaidles ehi-tajaga, vaidles rajoonivõimu-dega (alul saadi luba ehitada Lokutale koolihoone vaid 9-klassilise kooli tarvis), ko-gus kaadrit – tegi kõik, et uus loodus- ja kunstisuunaga kool kujuneks kogu piirkonna hari-duse-, kunsti- ja spordikesku-seks.

Kuna Türi linnas oli juba üks keskkool olemas, hakkas uus kool kandma nime Türi 2. Keskkool. Aastaid hiljem, kooli majanduskallaku süve-

nedes, muudeti kooli nimi Tü-ri Majandusgümnaasiumiks.

Laste arvult parimatel aegadel õppis koolis üle 500 õpilase. Oma 20. tegevusaas-tal alustas majandusgümnaa-siumis õppimist 347 õpilast, nende käekäiku jälgis ja neid koolitas 40 õpetajat.

Tänaseks on see kool su-letud.

Türi Vallavolikogu otsus luua Türile nn puhas güm-naasium lõpetas 2011. aastal kahe kooli – Türi Majandus-gümnaasiumi ja Türi Güm-

naasiumi tegevuse. Kuid kaks kooli jäi Türile edasi: Lokutal metsa taga endise majandus-gümnaasiumi hoones alustas möödunud aasta 1. septemb-ril tegevust Türi Ühisgümnaa-sium, kus õpivad üksnes güm-naasiumiastmeealised noored; Türi kesklinnas toimetab ligi 600-pealine põhikool.

Kes Türi vallas gümnaa-siumiharidust saada soovib – olgu siis igapäevases õppes või kaugõppe vormis –, seadku sammud Lokutale.

teave

Retla Koolis õpib 80 last, neist õpilaskodu teenust kasutab 10 õpilast. Klassikomplekte on seitse. Esimeses klassis alustas 10 õpilast.Töötajaid on kokku 26, neist pedagoogilist personali 19.

teave

Õpilasi statsionaarses õppes 1. septembri 2012 seisuga 169, siia lisandub veel mittes-tatsionaarsete õppurite rühm. Klassikomplekte 9 (igas vanuseastmes kolm paralleeli).Töötajate arvu raske öelda, kuna paljud õpetajad käivad teatud ainetsüklit õpetamas vaid õppeveerandi kaupa.

RETLA KOOLKeset Oisu alevikku laiutav koo-limaja, mille nurgakivi pandi 1962. aasta jaanipäeval paika endise Oisu mõisa õunapuuae-da, laenas oma nime sootuks naaberküla koolilt: Oisu kandi lapsed käisid kuni 1964. aasta sügiseni koolitarkust taga nõud-mas Retla külas.

Nii otsustatigi pärast uue ja oma aja kohta väga uhke koo-limaja valmimist: miks muuta olukorda segasemaks, kui enne oli Retla kool, siis jäägu ka uus hoone Retla kooliks – õpilased ja õpetajad ju samad. (Kunagi-ne loogiline otsus tingib küll se-da, et teadmatud käivad tänini Retla külast kooli otsimas, kui neil koolimajja asja.)

Niisiis – kuigi ka Oisus on juba 1850. aasta paiku väikene külakool tegutsenud, on õigem rääkida Retla kooli ajaloost.

Retla algkool asutati 1853. aastal. Kool paigutati Alliku mõisnikult Aleksander von Ba-ranoffilt saadud kõrtsihoonesse. Kuna hilisem Oisu vald kandis toona Alliku valla nime ning hoone annetajaks oli Alliku mõisnik, siis hakkas kool esial-gu kandma Alliku (Allenküll) kooli nime.

1874. aastal sai Retlas koo-lijuhatajaks Jaan Lõvi, kelle

algatusel valmis 1878. aastal uus koolimaja, kus lapsi õppis 40–50 piires. Oma terava keele tõttu tsaaririigi aadressil sai Lõ-vi ametist priiks, mispeale kolis ta ära Türile.

Järgmine koolihoone, see-kord juba tellistest ning kahe-korruseline, ehitati valmis Jüri Tammanni õpetajaks-koolijuha-tajaks olemise ajal: kroonu toe-tusel valminud maja sai katuse alla 1901. aastal ning tema väsi-nud sajandivanuseid seinu näeb Retla külas praegugi.

Hariduskorraldus oli selleks ajaks muutunud. Tammanni ajal vallakool suleti, kuid samal ajal alustas samas majas tööd 2-klassiline ministeeriumikool (kuigi ministeeriumikooli loe-ti 2-klassiliseks, toimus selles õppetöö viis aastat). Ministee-riumikooli loomisega lõpetasid oma tegevuse veel ka Äiamaa

ning Oisu külakool.Eesti Vabariigi tekkides muu-

deti Retla kool 6-klassiliseks algkooliks. Sellisena töötas kool nõukogude korra saabumiseni.

Nagu juba öeldud, koliti kool 1964. aastal Oisu alevikku. Retla kooli hiilgeajad õpilaste arvult jäävad nõukogude pe-rioodi lõppu ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatesse: suurmajand jõudis palka maks-ta, inimesed maju ehitada.

1993. aastal õppis Retla koolis 238 õpilast.

Suur õpilaste arv tingis suurema ruumivajaduse. 1991. aasta mais alustati Retla Kooli juurdeehitusega. Kuid osa töid raha puudusel seiskus, samas hakkas kahanema ka laste arv.

Tänavu sügisel avas Retla Koolis seni kasutamata ruu-mides õpilatele uksed õpilas-kodu.

Haridusministeerium ei pidanud Türi-suuruses linnas väikse gümnaasiumi ülalpida-mist otstarbekaks ja keeldus kooliga kaasnevaid kulusid enda kanda võtmast. See oli ajendiks järjekordsele kodanikualgatuse-le: Türi inimesed otsustasid luua uue kooli. 1938. aastal avas uk-sed Türi Linna Eragümnaasium.

Türi paikkonna sajanditepik-kusest haridusloost, mille algus on dokumenteeritult tõestatud alates 1687. aastast (nii kinnitab Eesti kooliajaloo väljapaistev uu-rija Lembit Andresen), võib kir-jutada pikalt. Näiteks sellest, et 18. sajandi algul kasvama haka-nud koolide arv vähenes sajandi lõpuks oluliselt ja 12 Järvamaal tegutsenud koolist kõigest kaks olid seotud Türi kihelkonnaga – Laupa ja Vahastu kool.

Või et 1917. aasta sügisel tegutses Särevere vallas koole us-kumatult palju: Taikses, Põikva külas, Jändjal, Änaris, Lokutal,

lisaks Türi alevikus tegutsevad koolid (Türi õigeusu kool, Türi algkool, Türi kihelkonnakool).

Kuid huviline võib kõike seda ka ise uurida, võttes ette Türi paikkonna ajalooraamatud «Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust» I kuni V osa.

See, mida Türi haridusloo kohta kokkuvõtlikult öelda, eriti Türi linna koolide muutusi (ka nimemuutusi) silmas pida-des: pole midagi uut siin päike-se all. Ka varemalt on korduvalt nime muudetud; ka varemalt on sõditud haridusministeeriu-mi äranägemiste-tõekspidamis-te ja rahanappusega; ka vare-malt on korduvalt kummitanud ruumikitsikus, nagu see on ka praegu pärast järjekordset Türi valla haridusreformi Türi Põhi-koolis.

1920. aastate ruumikitsikus viis uue koolimaja ehitamiseni. Praeguse Türi Põhikooli käes on kaks suurt õppehoonet, kitsas

ikkagi. Näis, kuis edasi.Kuidas ka edasi ei läheks,

jääb ikka kõrvus kõlama tolle valge koolimaja tarvis Alice Peh-ki ja Anneli Vilu 1986. aastal kir-jutatud laul: «Võta see laul, mi-da laulan Sul ma / võta see laul, Sulle pühendan ta. / Meelest ei vii Sind eal aegadevool, / sügaval südames oled, mu kool ...»

KAAREL ALUOJA

Türi valla hariduslugu ulatub kolme aastasaja taha

teave

Türi Põhikoolis on õpi-lasi 1. septembri 2012 seisuga 571, nendest esi-mestes klassides õpib 70 õpilast.Klassikomplekte on 28, li-saks tegutseb väikeklass ja klass lihtsustatud õp-pekavaga lastele.Töötajaid on 73, neist 67 pedagoogilise hariduse-ga.

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUM

Fotod: Kaarel Aluoja erakogu

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. september 2012

viktoriin1. Millega seoses tähistame käesoleval aastal Türi hariduselu 325. aas-tapäeva?

a) 1687. aastast hakati Türil jagama talurahva lastele kooliõpetustb) Rajati esimene Türi Kihelkonnakool c) Tööd alustas Türi Kroonu Algkool

2. Esimesed koolid Eestis olida) käsitöökoolidb) lugemiskoolid

3. Türi kihelkonnas oli 1845. a 14 pühapäevakooli, millega korvati mõi-sakoolide vähesust või ka puudumist. Pühapäevakoolid töötasid

a) suvel pühapäeviti, talvel ühel tööpäeval nädala seesb) ainult pühapäevitic) olenes kohalikest oludest

4. Harald Nugiseks on üks neljast eestlasest, kes pälvis Teise maail-masõja ajal Saksa armee kõrgeima autasu – Raudristi Rüütliristi. Mil-liste Türi valla koolidega on tema koolitee olnud seotud?

a) Laupa Algkool ja Türi Aianduskeskkoolb) Retla Kool ja Türi Aiamajandusgümnaasiumc) Ei ole Türi valla koolidega seotud

5. Eelmisel aastal jõudis kõikidesse koolidesse Leelo Tungla koostatud „Juku juntsüklopeedia“. Selle raamatu illustratsioonid on teinud Türi Ühisgümnaasiumi õpilane. Kes?

a) Iti-Pätrik Järveb) Mati Kuuskc) Liisa Nõmm

6. Türi vallas on üks maja, kus on tegutsenud palju erinevate nimedega koole: Türi Põhikool, Türi Gümnaasium, Türi I Keskkool, Türi Keskkool, Türi Mittetäielik Keskkool, Türi Eragümnaasium, Türi Algkool, Türi Reaalkool, Türi Progümnaasium, Türi Aianduskeskkool, Türi Linna Ma-jandusgümnaasium, Türi Linna Aiamajandusgümnaasium. Mis maja see on?

a) Türi Ühisgümnaasiumi maja (Tolli tn)b) Türi Põhikooli 1.–3. klasside maja (Hariduse tn)c) Türi Põhikooli 4.–9. klasside maja (Wiedemanni tn)

7. Sõna „majandusgümnaasium“ on Türil koolide ametlikes nimetustes kasutatud kolmel korral: 1924. a; 1932. a ja 1995. a. Milline kool ei ole Türil tegutsenud?

a) Türi Aiamajandusgümnaasiumb) Türi Valla Aiamajandusgümnaasiumc)Türi Linna Majandusgümnaasiumd)Türi Majandusgümnaasium

8. Missuguseid Türi valla koole seovad sugulussidemed mõisnikepere Taubedega?

a) Kabala Põhikoolb) Retla Koolc) Laupa Põhikool

9. Mida tähistavad Türi Põhikooli logol tähed TPK ja õunapuuõis.a) kooli nimetähed, kolm kooliastet ja valla sümbolb) kooli nimetähed ja aedlinn Türic) kooli nimetähed ja ilus õis

10. Türi Majandusgümnaasiumi 20. sünnipäevaks (2009. a) valmis kooli raamat. Mis nime see raamat kandis?

a) “Meie kooli lugu”b) “Mis on metsa taga? Metsa taga on kool”c) “Killukesi TMG ajaloost”d) “Kes minevikku ei mäleta …”

11. Milliste kaht aastapäeva tähistab tänavu sügisel Laupa Põhikool? 2 õiget vastust.

a) 500 aastat Laupa kohanime mainimisest ajalooürikutesb) 90 aasta möödumist kooli kolimisest Laupa mõisahoonessec) 225 aasta möödumist esimese Laupa küla kooli asutamisest

12. Türi Majandusgümnaasium tähistas oma sünnipäeva 28. aprillil. Sa-mal kuupäeval on ka Türi Ühisgümnaasiumi sünnipäev. Ometi oli mõle-mal koolil erinev põhjus selle kuupäeva valimiseks. Milline?

a) 28. aprillil 1988 pandi Tolli tänava koolihoonele TMG nurgaki-vi ja 2011. a samal päeval võttis Türi valla volikogu vastu otsuse Türi Ühisgümnaasiumi loomise kohta

b) 28. aprill on ilus kevadine päev kooli aastapäeva tähistamiseks ja vilistlaste kokkukutsumiseks

13. Türi Põhikooli tunnustusüritusel antakse igal aastal välja auhind kuues kategoorias ja kolmes vanuseastmes õpilaste tunnustamiseks ja innustamiseks. Mis nimetust kannab tunnustusüritus?

a) õunapuuõisb) õiesaduc) kuldne tammeleht

14. Milline kool koliti 1922. aastal Laupa mõisahoonesse?a) Jändja algkoolb) Oisu külakoolc) Särevere mõisakool

15. Tolli tänava koolihoone ehitamisel ei kasutatud tol ajal levinud koolide tüüpprojekte. Kes on selle maja arhitekt?

a) Ike Volkovb) Leonhard Soomc) Maie Hansmann

16. Türi Põhikooli katusel 12 meetri kõrgusel maapinnast ja 73 meetri kõrgusel merepinnast asub automaatjaam. Mis automaatika on kooli katusel?

a) päikesepatareib) valvekaamerac) ilmajaam

17. Millistele klassidele alustati Järvamaa Kutsehariduskeskuses kut-sealast eelkoolitust-eelkutseõpet?

a) 8. klassideleb) 9. klassidelec) 7. klassideled) 10. klassidele

18. Mitu lendu jõudis ellu saata Türi Majandusgümnaasium (töötas aas-tatel 1989–2011)?

a) 20 lendu b) 21 lendu c) 22 lendu

19. Missugune oli Nõukogude Eesti viimane koolivorm?a) pruun ülikond, ruuduline seelik, pruun vest ja jakk, sinine

pluus, pidupäevadel valge pluusb) tumesinine ülikond, ruuduline seelik, sinine vest ja jakk, sinine

pluus, pidupäevadel valge pluusc) tumesinine ülikond, sinine seelik, sinine vest ja jakk, sinine

pluus, pidupäevadel valge pluus

20. Milliseid õppesuundi saavad valida Türi Ühisgümnaasiumi 10. klas-si astujad? 3 õiget vastust.

a) spordisuundb) kunstisuundc) humanitaarsuundd) loodus-reaalsuunde) rakendussuundf) reaalsuundg) majandussuund

21. Korralduse Eestis rahvakoolide ehitamiseks andis 1687. aa) Taani kuningasb) Rootsi kuningasc) Vene keiser

22. Esimene keskharidust andev õppeasutus Türil olia) Türi Progümnaasiumb) Türi Kihelkonnakoolc) Türi Aiamajandusgümnaasium

23. Milline kunagi praeguses Türi vallas tegutsenud kool on pildil?

12

5

6

7

84

3

Fotod: Kaarel Aluoja erakogu

Õiged vastused:

1. a (Türi Kihelkonnakool alus-tas tööd 1870. ja Türi Kroonu Algkool 1913. a)2. b3. a

4. a5. a6. b7. b8. a, c9. a (Tähed TPK on üksteise kaisus ja sümboliseerivad kol-

me kooliastet. Õunapuuõis logol seob kooli koduvalla sümbooli-kaga, sest koolis valmivad puna-põsksed ja magusad „õunad“ – meie valla kodanikud.)10. b11. b, c

12. a13. b14. a15. c16. c (Türi Põhikooli ilmajaam salvestab andmed arvutisse iga minuti järel. Neid saab vaadata

kooli koduhelt)17. a18. a (1989. a alustati 10. klas-siga; 1990 oli ka juba 11 klass. 1991. a septembris alustas esi-mene 12. klass, kes lõpetas 1992. a kevadel)

19. b20. b, d, e21. b22. c23. 1 – Rassi, 2 – Kirna, 3 – Taikse, 4 – Villevere, 5 – Kolu, 6 – Põikva, 7 – Jändja, 8 – Tännassilma