TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 29. aprill 2011

Inimese loomusele on omane unistamine, uudishimu ning soov saada teada, mis on seal, kuhu silm ei ulatu. Türi Kevadfestival viib kõik uudishimulikud ja teadmisjanulised seekord kaasa matkadele Kuule, tähtedele ja universumi

avarustesse. Kuulame, milline on taevatähtedest inspireeritud muusika, mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid, ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi. Astronoomiateemaline fotonäitus jõuab meieni koostöös Tartu Observatooriumiga.

Animafi lmi töötoas on nii lastel kui ka täiskasvanutel võimalus meisterdada ise kosmoseteemalist fi lmi. Külastame Orioni tähetorni ja kuulame Linnateatri näitlejaid Mart Saare majamuuseumis. Esinejaid on Türilt ja Tallinnast, Kölnist ja Kielist, Pilistverest ja Pariisist ning põnevaid üritusi jätkub kõigile. Nelja päeva jooksul jõuab iga festivalikülaline korraks aja maha võtta, unustada argitoimetused ja poliitika, mõelda loodusest, inimesest, maailmast ja taevatähtedest ning kuulata üheskoos head muusikat. „Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu,“ ütleb rebane Antoine de Saint-Exupéry raamatus „Väike prints“.Järgneval paaril lehekülgedel on põgus ülevaade sellest, mida oodata viiendalt Türi Kevadfestivalilt.

Soovin kõikidele kaunist kevadet ja rõõmsaid elamusi!

Fotomeenutusi möödunud festivalidest

IREN LILLTüri Kevadfestivali kunstiline juht ja produtsent

Aleksei Turovski 2009. aasta Kevadfestivalil. Rõõmsad ja tänulikud kuulajad Laupa koolis loengul “Vesi – elu lähtemineraal”. “Aastaajad Paunveres” – Robert Jürjendal ja Andrus Vaarik.

Rabamatk Kaarel Aluojaga.

2009 2009

2010

2010

2010Külalised Gruusiast – ansambel Tbilisi.

2007

“Lugusid lindudest” – Fred Jüssi ja Iren Lill.

Festivali patroon Fred Jüssi.

2010

Tõnis Kaumanni ja Leelo Tungla “surmtõsine” laulumäng “Lopi ja Lapi”.

2008

2008Ansambel Svetilen Venemaalt.

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Kevadfestival

Juba alates esimesest toimumis-aastast on Türi Kevadfestival teinud koostööd Eesti Rahvus-ringhäälingu saate „Raadio Öö-ülikool“ tegijatega. Festivali raa-mes toimuvad loengud toovad huvilisteni põnevaid ja sisuti-hedaid mõttearendusi vastavalt festivali temaatikale kõige eri-nevamate lektorite vahendusel. „Ööülikooli“ toimetaja on Jaan Tootsen, kes pälvis möödunud aastal saate arendamise ning sel-le kaudu Eesti kultuuri talletami-se ja helgemate mõtlejate ideede vahendamise eest koguni Vaba-riigi Presidendi Kultuurirahas-tu noore kultuuritegelase pree-mia. Loengusarja eesmärgi on Jaan Tootsen mõtestanud lahti nõnda: ”Kui minna südaöösel teaduse ja kunsti ristteele, kopu-tada raadioaparaat õigele lainele, võib selgete ilmade korral kuula-ta kaasahaaravaid mõtisklusi nii loodusteaduslikel kui ka üldhu-manitaarsetel teemadel. Ööüli-kooli poiste algne idee kutsuda korra nädalas kõnelema üks hin-natud õppejõud Eesti ülikooli-dest on pannud raadiot kuulama ka need inimesed, kes on läinud üle elukooli päevasesse õppesse. Kuidas kõnelda keerulistest as-jadest lihtsalt, ilma et väheneks käsitletava teema akadeemiline kaal? Tihti kasutataks selle koh-ta väljendit, et see või teine pro-fessor kõneles “inimkeeles”.

Türi Kevadfestivali raames

toimunud loengute lektorid oleme välja valinud koos „Öö-ülikooli“ saate tegijatega ning esinejate hulgas on olnud palju huvitavaid isiksusi, sh Fred Jüssi, Peeter Volkonski, Tõnu Kõrvits, Leelo Tungal, Maarja Kangro, Aleksei Turovski jt. Ju-ba toimunud “Raadio ööülikooli loenguid on võimalik internetis järelkuulata. Saate helirežissöör on Külli Tüli.

Sel aastal on Türi Kevadfes-tivali jooksul võimalus osa saada kolmest erinevast loengust, mis kõik on ühel või teisel moel seo-tud tähistaeva ja universumiga.

12. mai õhtul kõneleb Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri-akadeemia lektor ja Pilistvere kiriku organist Kalev Rajangu teemal „Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita?“ Võttes lühidalt kokku loengu sisu, ütleb autor: ”Räägin ko-dustamisprotsessist kosmilises, ajaloolises ja interspetsiifilises kontekstis: kodustatud loo-made ja taimede (muu seas ka inimese!) intellektuaalne, emotsionaalne ja spirituaalne võimekus langevad drastili-selt, võrreldes kodustamata, metsikute isenditega. Sama, st kaostus, juhtub kodustatud he-lide ja muusikaga, mida oleme oma kultuuri poolt treenitud muusikaks pidama ja mille koh-ta saame nentida – see on kao-

tanud oma väe. Jagan ka näpu-näiteid, kuidas tajuda, kuulda, ära tunda ja kuulata “metsikut” muusikat, kõlagu see siis meie kehas, looduses, kosmoses või kus ning milles iganes. Lihtsalt ja lühidalt: vaatame, kuidas ja miks kodustatud muusika debiliseerub, vägi hajub ja lummus kaob ning otsime ko-dustamata muusikat (et see siis kähku ära kodustada?).”

Järgmisel õhtul, 13. mail, on võimalus kuulata loengut pealkirjaga „Inimene tähistaeva all”, lektori astronoom Indrek Kolka. Indrek Kolka on lõpeta-nud Tartu Ülikooli aastal 1971 füüsikuna ja töötab sellest ajast tänaseni astronoomina Tartu Observatooriumis Tõraveres. Tema peamised uuringuob-jektid on sellised tähed, mis kiirgavad kuni miljon korda võimsamalt meie päikesest ja on seejuures jõudnud areneda oma elu lõppfaasi. Indrek Kolka: „Jutt keskendub sellele, kuidas inimene võiks suhestuda maa-ilmaruumiga. Alguspilk ajalukku puudutab meie esivanemate tähistaevast. Seejärel mõtleme, kuidas praegusaegne inimene (kaasa arvatud kõneleja ise) satub tähistaevaga kontakti. Neid, kel see side on tekkinud, ja ka teisi kutsun kaasa arutlema inimsoo tähtsusest/tühisusest ilmaruumis valitsevate kauguste ja eluigade taustal.”

Esimest korda peab sel aastal Kevadfestivali raames loengut välislektor – 14. mail kell 17 räägib teemal „Revo-lutsioonid taevas ja maa peal“ Walter Stephani Saksamaalt. Lõpetanud ülikooli küll muusi-kateadlasena, on W. Stephani juba varasest noorusest tundnud sügavat huvi ka astronoomia vastu. Katsetustele ehitada prilli-klaaside abil teleskoopi järgnesid tõsisemad ettevõtmised: pärast esimese, 11cm läbimõõduga peegelklaasi lihvimist valmis

esimene omatehtud peegelteles-koop. Esimesed õnnestumised viisid järgmiste katsetusteni ning huvi astronoomia vastu süvenes aastatega. Alates 2005. aastast tegeleb Walter Stephani muu hulgas koos Kanada teadlase dr. Roger Ceragioliga eesti pärit-olu optiku ja leiutaja Bernhard Schmidti eluloo uurimise ja talletamisega.

Loengul tuleb juttu teles-koobi leiutamisest ja uue maa-limapildi otsingutest: „Aastal 1609 suunas Galileo Galilei

taeva poole hiljuti leiutatud teleskoobi. Tema juba 1610 avaldatud avastused ja terased tähelepanekud kiirendasid revolutsiooni käiku, mis viis tänapäevase loodusteadusliku maailmapildi tekkimiseni. Kuu-leme Galileo avastuste mõjust, tagamaadest ja tehnilistest eel-dustest.“ Loeng on saksa keeles, kuid soovi korral saab iga loen-gukuulaja kõrvaklapid, mille kaudu on võimalus kuulata Jaan Kuusikult sünkroontõlget eesti keelde.

Raadio Ööülikooli loengud Türi Kevadfestivalil

Möödunud aastal tekkis mul uitmõte, et Türi vanast vee-tornist, mis juba aastakümneid täiesti kasutult kultuurimaja pargis seisab, saaks hea tahtmise korral ehitada toreda tähetorni. Sellest võiks kujuneda põnev at-raktsioon nii linnaelanikele kui ka külalistele. Rääkisin plaanist vallavanemale, käisime torni sel-le pilguga kaemas ja mõõtmas ning pidasime plaane idee teos-tamise võimalikkusest. Selgus aga, et seoses kitsaste aegadega lükkub plaan esialgu kaugemas-se tulevikku.

Siis kuulsin, et keegi on Olustveres juba analoogilise ehi-

tise püsti pannud ning koos Pipi-Liis Siemanniga käisime talvel kohapeal tähetorni kaemas. Eu-rorahade ja valla toel on kohalik füüsikaõpetaja Oskar Noorkõiv vanast silotornist ehitanud igati toreda observatooriumi.

Oskar Noorkõiv jutustab torni saamisloost: „1966. aastal ehitati Olustvere sovhoosi me-tallist silotorn. Paraku takerdus asi silomassi väljavõtmise la-henduse taha ja juba 1967. aas-ta suvel oli loomasööt tornis vii-mast korda. Pärast seda jäi torn kasutamata seisma ajani, mil otsustasin oma perega kolida maale elama.“ Maal olles tekkis astronoomiahuvilisel füüsika-õpetajal mõte ehitada tähetorn: „Hakkasin otsima materjali ja võimalusi. Oli aasta 1999, kui Olustvere vallavanem soovitas seni kasutult seisnud silotorni Kungla talu õuele vedada.“ Mõte sai teoks – kevadest sügi-seni ja töölt ning koolist vabal ajal ehitas Noorkõivude pere tähetorni. Ehituseks kulus neli aastat. Silotorni osasse ehitati kolm korrust ja neljas korrus monteeriti juurde ühest metall-mahutist. Esimesel korrusel on

küttekolle tähetorni soojenda-miseks ning see on ka tööruum, kus saab füüsikakatseriistu pa-randada või neid hoopis juurde mõelda ja ehitada. Teisel korru-sel tehakse atraktiivseid füüsi-kakatseid, millest külastajad ise osa saavad võtta. On ju nii, et see, mida kuuled, näed ja kaasa teed, jääb paremini meelde, kui ainult kuulamine. Seepärast ongi tähetorni põhilised külas-tajad kooliõpilased. Aga on ka palju huvilisi lasteaialastest ku-ni pensionärideni. Kolmandal korrusel on seintel vaatamiseks süvakosmosepildid, neljandal korrusel – kupliruumis – asub teleskoop. Soodsa ilma korral on seal võimalik vaadelda Kuud, planeete, tähti.

Festivali raames on Orioni tähetorni võimalus külastada 14. mai õhtul. Buss väljub kell21 kultuurimajaparklast. Soovitatavon osta pilet eel-müügist, sest kohtadearv on piiratud. Samabuss viib külastajad kaMart Saare majamuuseu-misse. Ajalimiidi tõttu tuleb teha valik, kas soovite külastada

tähetorni või muuseumi. Loodan väga, et ka Türil

tähetorni idee kunagi teoks saab. Et vähemalt osa plaanist teos-tuks, otsustasime alates sügisest käivitada Türil astronoomia-ringi, kus saavad koos käia kõik, keda huvitavad universumiava-rused. Leader-programmi pro-jekti abil muretsesime loodavale ringile juba põhivarustust – öise vaatluse teleskoobi ning päikese-teleskoobi. Ringi juhendajaks saab Sven-Erik Enno, kes õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes loo-dusteadusi. Esimesed astronoo-miaringi vaatlused teleskoobiga toimuvad 13. mai õhtul kell 22 Türi järve ääres. Vaatlust aitab teha astronoom Indrek Kolka.

IREN LILL

Tähetorn Orion, kuu, tähed, teleskoobid ja taevavaatlused

Teemal “Revolutsioonid taevas ja maa peal” räägib Raadio Ööülikoolis Walter Stephani. Erakogu

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL 3

KevadfestivalTüri Kammerkoor – „Kusagil peab alguskokkukõla olema ...“

Festivali avakontserdil astub seekord üles Türi Kammerkoor Tiiu ja Kuldar Schütsi juhatusel, kaastegev on organist Marju Riisikamp. Kõlavad kooriteosed nii kodu- kui ka välismaistelt heliloojatelt – C. Kreek, R. Tobias, A. Pärt, P. Uusberg, U. Sisask, A. Bruckner, K. Nystadt – ning soolopalasid orelile. Türi Kammerkoor on üks tegu-samaid vokaalkollektiive Järvamaal. Koori tegevust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, mitmekülgne kontserttegevus ja aktiivne seltsielu. Tegevuse algusest peale on koor osalenud kõikidel kohalikel laulupäevadel, üleriigilistel laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Eriti innustav oli lauljatele võimalus osaleda 2004. ja 2009. aasta üldlaulu-peo valikkooride koosseisus. Peale arvukate esinemiste Järva maakon-nas ja vabariigis on mitmed kontserdireisid viinud lauljaid Soome, Rootsi, Norrasse, Taani ja Saksamaale.

Urmas Sisaski fl öödikontsert „Leoniidid“ ja viiulikontsert „Perseiidid“ 14. mai kontsert on tervenisti pühendatud meie oma ”astrohelilooja” Urmas Sisaski loomingule. Sisaski huvi astronoomia vastu on sama vana kui tema tegevus heliloojana – esimesed tähistaevateemalised teosed klaverile sündisid juba helilooja lapsepõlves tähistaevast uuri-des ja klaveril improviseerides. Kuni tänaseni on astronoomia tema loomingu peamine inspiratsiooniallikas. Helilooja ise peab ennast aga ainult vahendajaks ning ütleb: “13,7 miljardit aastat tagasi loodi uni-versum armastusega. Tähed, galaktikad, planeedid, komeedid ning teised kosmilised olendid, ka meie, oleme õnnelikud suures armastu-ses. Meid, inimesi, on loodud siia armastuse tajumiseks. Planeet Maa on magnet elule. Inimene sünnib tähtedest ja tähtedeks ta ka saab. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üles-kirjutajaks.” Jänedalt pärit helilooja on pälvinud EV kultuuripreemia (1990), Valgetähe ordeni IV klassi teenetemärgi (2001), Järvamaa va-pimärgi (2001), Eesti Kaitseväe Eriteenete risti (2004), Veljo Tormi-se stipendiumi (2007), IRL Rahvuskultuuri Ühenduse aastapreemia (2009), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2010) ja Eesti Kultuurka-pitali aastapreemia (2010).

Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester (EMSO) on Türi kontserdipublikule juba tuttav kollektiiv. Orkestri muusikaline juht ja dirigent on Lilyan Kaiv, kuid koostööd tehakse ka teiste dirigentide-ga, sh Ants Oidekivi, Lauri Sirbi, Aivo Välja, Edmar Tuule jt. Urmas Sisaski autorikontserdil astuvad orkestri ees üles Türilt võrsunud noored muusikud, Tallinna Muusikakeskkooli gümnasistid Anni Ruugla ja Leevi Nielson (pildil). Kontserdil kõlavad Sisaski kaunima-te instrumentaalteoste hulka kuuluvad meteoorisaju vaatlustel põhi-nev viiulikontsert nr 1 „Perseiidid” (1998) ja helilooja Lepo Sumera mälestuseks kirjutatud flöödikontsert „Leoniidid” (2001). Kontsert algab kell 19, sama piletiga saab soovi korral külastada kontserdile eelnevat loengut.

Külalised Saksamaalt ja Prantsusmaalt – ansambel gemini ja kontserdikava ”Jupiter”Gemini on sodiaagi kolmas tähtkuju, eesti keeli Kaksikud. Kuigi mõlemad ansambel gemini liikmed on sündinud Kaksikute tähe-märgis, on muusikast lähtuvalt siiski hoopis olulisem nende pillide, viola da gamba ja lauto ajalooline sugulus – mõlema muusikainstru-mendi õitseaeg jääb 16. ja 18. sajandi vahele, mil need olid popu-laarseimateks pillideks Euroopa olulisemates muusikakeskustes ja õukondades. Gemini nime kannab ka üks osa saksa 20. sajandi heli-looja Karlheinz Stockhauseni tsüklist ”Tierkreis” (Loomaring), mis lisaks astronoomiateemalistele barokkteostele – sealhulgas kontserdi nimilugu, Antoine Forqueray pala „Jupiter“ – festivali kontserdil ette-kandele tuleb.

Lähemalt muusikutest: Lautomängija André Henrich on lõpetanud Kölni Muusika-

kõrgkooli, kuid elab ja tegutseb praegu Pariisis, kus sai alguse tema koostöö paljude tuntud ansamblite ja dirigentidega kogu Euroopast: Les Arts Florissants ja William Christie, Musica Antiqua Köln ja Reinhard Goebel, Collegium Vocale Gent ja Philippe Herreweghe jpt. Solistina pühendub André Henrich eriti saksa ja prantsuse barokk-lauto-repertuaarile. Kontserdireisid on viinud teda pea kõikidesse Euroopa riikidesse, USAsse, Aasiasse (Jaapan, Taiwan) ja Egiptusesse. 30 CD-salvestust ja raadio-, televisiooni- ning DVD-produktsioonid annavad tunnistust tema laiast tegevusspektrist.

Holger Faust-Peters õppis viola da gamba’t, tšellot ja barokktšellot Kölni ja Münsteri muusikakõrgkoolides ning lõpetas oma õpin-gud Baseli Schola Cantorum’is, kus ta õppis viola da gamba’t Paolo Pandolfo ja keskaegset fiidlit Randall Cooki juhendamisel, samuti Den Haagis Maurice van Lieshouti juures eraviisiliselt keskaegset muusikat. Aastal 2000 pälvis Holger Faust-Peters laureaaditiitli viola da gamba mängijate rahvusvahelisel Bach-Abel-konkursil Köthenis, Saksamaal. Ta on teinud koostööd paljude silmapaistvate muusiku-tega, osalenud tuntud vanamuusikakoosseisudes ning esinenud festi-validel Saksamaal, Hollandis, Prantsusmaal, Eestis, Poolas, Tšehhis ja Rumeenias. Vanamuusika kõrval pühendab gambist suurt tähelepanu ka nüüdisheliloojate teostele. Regulaarsest koostööst mitmete heliloo-jatega on sündinud paljud uued tšellole ja gambale kirjutatud teosed. Holger Faust-Peters õpetab tšellot ja viola da gamba’t ning juhendab meistrikursusi.

Kontserdikava “Jupiter” kõlab ansambel gemini esituses Laupa mõisas 15. mail kell 16.

Animafi lmi töötubaSõna “animatsioon” tuleneb kreekakeelsest sõnast “animus”, mis tõlkes tähendab “hingestama”. Seetõttu võib animatsioonfilmi pida-da hingestamiskunstiks. Animatsioonfilm on filmikunsti liik, milles põimuvad kujutav kunst, muusika, draama, kirjandus, tants, foto-graafia jne. Tänu erinevaid loomealasid sünteesivale omadusele on Eesti animatsioonfilm olnud Eesti loova mõtteviisi vahendaja peami-selt just rahvusvahelisel areenil ning pälvinud välismaal sageli kõrge-ma tunnustuse kui kodumaal. MTÜ Nukufilmi Lastestuudio vahen-dusel tuleb animafilmi töötuba Türi Kevadfestivalile. 150-minutilise animatsiooni töötoas osalejad saavad esialgsed teadmised animafilmi erinevatest tehnikatest ja valmistamisviisidest. Kõigil osalejatel val-mivad nii ühised kui ka enda animafilmiklipid ning nad saavad need töötoa lõpus mälupulgale salvestada. Selleks on soovitatav kõikidel osalejatel kaasa võtta mälupulk, et oleks võimalik oma teos koju kaa-sa võtta. Animafilmi töötuba toimub 14. mail kell 14 kultuurimajas.

Muuseumiöö Hüpassaares – Tammsaare ja Saare kohtumine14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Türi Kevadfestival teeb muuseumiöö raames koostööd Mart Saare majamuuseumi ja Tallinna Linnateatriga. Sama buss, mis viib soovijad külastama tähe-torni Orion, sõidab sealt edasi Hüpassarde nendega, kes soovivad osa saada kell 22 algavast kujuteldavast kohtumisest helilooja Mart Saa-re ja kirjanik Anton Hansen Tammsaare vahel. Tammsaare ja Saare mõtisklusi ning kirjutisi loevad Tallinna Linnateatri näitlejad Andero Ermel, Kristjan Üksküla, Indrek Ojari ja Veiko Tubin, klaveril musit-seerib pianist Martti Raide. Kohtumine kestab kuni kella 23-ni, siis sõidetakse jälle Orioni tähetorni juurde, et võtta peale tähevaatlejad ja jõuda enne südaööd tagasi Türile. Kaasa võib võtta piknikukorvi, kohapeal on võimalik saada sooja teed.

Festivali lõppakord,orkestrisüit “Planeedid” – kontsert kõrvadele ja silmadele!Inglise helilooja Gustav Holsti kuulus orkestrisüit “Planeedid“ on seitsmest osast koosnev teos, loodud ajavahemikus 1914–1916. Teo-se iga osa on loodud päikesesüsteemi ühe planeedi järgi ja saanud oma meeleolu lähtuvalt astroloogilistest tõekspidamistest. Süidi iga osa kujutab sümboolselt vastavale planeedile muistsete astroloogide poolt omistatud jooni. Vastavalt teose osadele (Marss – sõja too-ja, Veenus – rahu tooja, Merkuur – tiivuline sõnumitooja, Jupiter – rõõmu tooja, Saturn – vanaduse tooja, maagiline Uraan ja müstili-ne Neptuun) projitseeritakse spetsiaalselt tellitud valgusefektide abil saali planeetide kujutised.

Planeetide süit kõlab Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri esituses, dirigent on Lilyan Kaiv, kaastegev klaveriduo Nataly Sakkos – Toivo Peäske.

Linnateatri muusikajuht Riina Roose ja muuseumi järelevaataja Kalle Jaaniste Mart Saare majamuuseumis.

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI KEVADFESTIVAL

Türi Kevadfestivali kavaNeljapäev, 12. Mai

19.00 Türi kirik - festivali avakontsert „Kusagil peab alguskokkukõla olema...“Türi Kammerkoor, dirigendid Tiiu Schüts ja Kuldar Schüts, orelil Marju RiisikampA. Bruckner, K. Nystad, C. Kreek, U. Sisask, R. Tobias, A. Pärt jt.Sissepääs tasuta

21.00 Türi Kultuurimaja - astronoomiateemalise fotonäituse avamineKoostöös Tartu ObservatooriumigaSissepääs tasuta

21.30 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool„Muusika kodustamine ehk kus on muusika siis, kui teda parasjagu ei mängita?“Lektor Kalev RajanguSissepääs 1€

Reede, 13. mai

20.00 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool„Inimene tähistaeva all”Lektor Indrek KolkaSissepääs 1€

22.00 Tähistaeva vaatlusõhtu Türi järve ääresOsalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine: kevadfestival@tyri.ee

Laupäev, 14. mai

14.00 Türi Kultuurimaja - kosmoseteemalise animafilmi töötuba väikestele ja suurteleOsalejatel on võimalus teha ise animafilmi!Juhendab Katrin Kuusik Nukufilmi LastestuudiostOsalemine 1 €, pilet eelmüügist, osavõtjate arv piiratud

17.00 Türi Kultuurimaja - Raadio Ööülikool„Revolutsioonid taevas ja maa peal“Lektor Walter Stephani (Saksamaa), loeng on saksa keeles, sünkroontõlge eesti keelde Sissepääs 2 €, loengule järgneva kontserdi piletiga tasuta

19.00 Türi Kultuurimaja - Urmas Sisaski „Leoniidid“ ja „Perseiidid“EMSO, dirigent Lylian Kaiv, solistid Anni Ruugla (flööt) ja Leevi Nielson (viiul)Sissepääs 4€ / 2€

21.00 Muuseumiöö - väljasõit Olustveresse ja HüpassaardeTähetorni Orion külastus,Mart Saare majamuuseumi külastus - üles astuvad Tallinna Linnateatri näitlejadOsalemine 3€, pilet eelmüügist, osalejate arv piiratud, buss väljub Türi Kultuurimaja parklast

Pühapäev, 15. mai

16.00 Laupa mõis - kontsert „Jupiter“, duo gemini:André Henrich - lauto/Prantsusmaa, Holger Faust-Peters - viola da gamba/SaksamaaAstronoomiateemalised teosed baroki- ja kaasaegsetelt heliloojateltSissepääs 3€ / 2€

19.00 Türi Kultuurimaja - Gustav Holsti orkestrisüit „Planeedid“ temaatilise valgusmängugaEMSO, dirigent Lylian Kaiv, kaastegev klaveriduo Nataly Sakkos - Toivo PeäskeSissepääs 4€ / 2€ Festivali toetajad: