Rühmaõppe süsteem

10/1,2 ja 10/3,4? 60-liikmeline klass? Tasemetestid? Sellest

artiklist saate lähemalt teada!Lk 4

Elu ülikoolis

Vilistlane Siret kirjutab meile lähemalt tema elust heade

mõtete linnas.Lk 5

EurovisioonKas keegi veel kahtleb TIKlaste laulu- ja tantsuoskustes? Enam

mitte! Lk 11

NatalieSärasilme uus tüdruk, kes

suurima heameelega jagas Enquga oma Eesti elu muljeid!

Lk 8

SööklademokraatiaProbleemid, mida toob endaga

kaasa kell 11.45 helisev söögivahetunnikell.

Lk 3

Martini seiklused USAsEesti väitlustiim teisel pool

ookeani.Lk 4

Õpetajate päev

Kuidas abituriendid võtsid võimu. Lk 6

OCTOBER ISSUE 2008, PRICE 10 EEK

2

Juhtkiri

Kaija Pook, peatoimetaja

Jälle on möödas üks elamusterohke suvi ning juba pikemat aega oleme kõik pidanud igal tööpäeva hommikul kooliuksest sisse astuma. Kooliajalehe toimetust õppeaasta algus vaid rõõmustab, sest järjest enam toimub sündmusi, millest saab lehe-numbritesse artikleid kokku panna. Tervitame kõiki uusi õpilasi, kes sel sügisel astusid TIKi 1. või 10. klassi ning tunneme head meelt vanade sõprade nägemisest. :)

Enqu eelmine peatoimetaja Evelin on selleks aastaks kolinud Tšiili. Oma ametikoha usaldas ta mulle ning ma annan endast parima, et kõik vähemalt sama hästi õnnestuks, kui eelmisel aastal, kuigi kohe alguses tekkisid meil lehetrükkimise finantseerimisel tõsised probleemid. Oli valida kahe variandi vahel – kas loobuda lehe väljaandmisest üldse või tõsta üksiknumbri müügihinda. Et eelmisel aastal oli huvi lehtede vastu äärmiselt suur, ei saanud ka sel aastal seda tegemata jätta. Loodame, et väike hinnatõus ei vähenda meie lugejaskonda. Ka sel aastal plaanime lehte välja anda 4 korda aastas, uue numbri iga vee-randi lõpus. Ja ehk õnnestub käivitada ka koolilehe veebiversioon.

Esimese veerandi jooksul on juba juhtunud nii palju! Esimese klassi juntsud leiavad oma klassiruu-mid iseseisvalt üles ning kümnendike koolialgus-estress seoses üleminekuga uuele õppekorraldusele on peaaegu vaibunud. Abituurium seevastu püüab siseneda täiskasvanute maailma ning pani end proovile õpetajate päeva korraldamisega. Sellest väga õnnestunud päevast, samuti võõrkeeltenädala euro-visioonist ning paljust-paljust muust saategi lugeda järgnevatelt lehtedelt. Seniks aga olge tublid, tehke ära kõik kodused tööd ning ärge ajage õpetajaid tunnis lehe lugemisega närvi. :)

Kaijaenquirer@tik.edu.ee

Uus kodulehtOtsides vastust küsimusele, milline see meie uus koduleht ikkagi on, tuli ta ühel ilusal esmaspäeva varahommikul ette võtta.Välimuse poolest on tehtud edusamme - uhke liikuv tabloo üleval äärel näeb hea välja. Sinine on ilusam kui kurikuulus tilkuvate süstaldega bänner ning ehk isegi vastab koolivormile. Google Maps paremas servas on ühest küljest mugav, kuid teisest näeb välja nagu odava äärelinna ööklubi lehelt. Alla kerides tekkivad tühjad valged nurgad jätavad kummalise mulje, vajaks mingit lisa.Funktsionaalsuse aspektist tundub olukord enam-vähem korras olevat. Kõige olulisemate linkide ker-gesti kättesaadavaks muutmine on hea. Enamus in-fost olemas, isegi kuulus Borisi test. Kõik ühendused tunduvad kuhugi välja viivat, vähemalt lubadusteni infot peatselt jagada. Kadunud on igavesti tulekul olev e-pood ja dubleerivad õppematerjalid.Ajakohasuse üle ei saa kurta, maha on jäänud kunagine 5 aasta tagune klassieksursioon ja sama kauge lehetoimetaja Liisa Üüde. Sündmused tun-duvad veel sündmused olevat ning uudised veidigi päevakajalised, kuigi siin võibolla põhjuseks vähene aeg. Siiski ei tee õpilased veel mitte midagi ja õp-pekava puudub, rääkimata meie pikaajalise [sic] traditsiooniga projektipäevade materjalist. Segadus stabiilselt reanimatsiooni ja kooma vahel kõlkuva õpilasomavalitsusega on mõistetav.Ometi on veel võimalik edasi minna. Ka õpilased võiksid keskmist hinnet näha. Kummaline päevade jagamine riivab silma. Ei teki ametliku koolikodule-hetunnet, pigem klassi või fänniklubi oma. Tasakaal vaba ja konservatiivse vahel on veidi paigast ära.

Väitlusklubi

Siit rubriigist Privesid ega Überblingeneid ei leia, küll aga tegevust kõikidele aktiivsetele, asjalikele või lihtsalt igavlejatele. Üritan saada teavet erinevate koolis toimivate klubide kohta ja seda ka avalikkuse hüvanguks siin edastada.

Mis on TIKi väitlusklubi ja mis seal tehakse ?

Väitlust võib lihtsustatult nimetada argumenteeritud vaidluseks ning sellega tegelemegi. Saame kokku, ajame olulistel teemadel tarka juttu ning teeme tähtsa näo pähe. Käime aeg-ajalt turniiridel end teistelegi näitamas ning mõnikord isegi kooli ees esinemas.

Miks peaks keegi väitlusklubisse tulema?

Esiteks räägime nii tarka juttu, et kuulajagi sellest paremaks saab. Muidugi võib ühtteist külge jääda ka demagoogiliste võtete vallast, mida ise hiljem edukalt kasutada. Elementaarne argumentatsioon mõjub esseedele ja kirjanditele äärmiselt positiivselt ning ei maksa unustada ka seda, kui lahe väitlus juba iseenesest on.

Kellel üldse TIKi väitlusklubisse asja on?

Kohustuslik kõigile, kel mõistus peas, keel vahe ja suu ei seisa kinni. Otsime huvilisi alates viiendast klassist kuni abiturientideni välja. Läbi tasub astuda ka siis, kui esinemisjulgust napib või sõnu jääb väheks, ka selle vastu leiame abi. Loomulikult ei aja me kedagi ära ka siis, kui lihtsalt tekib huvi selle vastu, mida me räägime.

Kuidas saaks osa võtta?

Üritame igal nädalal ühe väitluse maha pidada ning seda on kõik huvilised kuulama oodatud. Ajad kipu-vad muutuma seoses tunniplaanide ja võimaluste erinevustega. Kõige kindlam viis omale ports väit-lust nõutada, on küsida Merle Kaldjärve või minu käest. Kui võtta mõnel suvalisel väitlejal varrukast kinni, on samuti suur tõenäosus teada saada, mil me uhked tõerüütlid taas kogunevad.

Kari Kalk

Enqu sisikond

Hanna-Maria Männik,10. klass,

ajakirjanik

Juta Moor,elukool,

aktiivne kodanik

Jaan Utno,10. klass,fotograaf

Kaija Pook,10. klass,

peatoimetaja

Kaisa Laever,12B klass, ajakirjanik

Karl Hendrik Thomson,10. klass, ajakirjanik

Kaur Lillipuu,10. klass, ajakirjanik

Kari Kalk,12B klass, ajakirjanik

Mari Haamer,10. klass, ajakirjanik

Marie Vellevoog, 12B klass, peatoimetaja abi

Karl Juhkami,9B klass, ajakirjanik

Ott Vatter, 12A klass, külalisajakirjanik

Riina Vainola,12B klass, ajakirjanik

Kristi Kippasto,9A klass, ajakirjanik

Siret Schutting,vilistlane

Mihkel Joasoo,12B klass, küljendaja

Foto: Tallinna Inglise Kolledži koduleht

3

Slaava arvab...

Kari KalkEi aita püssi- ega ussirohi, värske lehenumber on taaskord lugejateni jõudnud. Ega minagi siis saa kaugel olla, keegi peab ju ometi kirjeldama ka seda poolt koolielust, mis tavaliselt tähelepanuta jääb või valesti on. Sageli ei julgeta tähelepanu juhtida nur-gas seivatele elevantidele, kuid ignoreerimine pole lahendus. Seega tulen appi mina, sügavalt analüü-sides ning näidates suunda rahulikumate vete poole.

Esimese olulise muutusena meie koolielus paistab kindlasti silma direktsiooni eesrindlik lahendus kümnendate klasside probleemidele. Suur hulk kiljuvaid varateismelisi on kaugel meeldivast grupist. Kujutage ise ette ausat tööd tegevaid pedagooge, kes oma igapäevast leiba teenides peavad arvestama õpilaste kui inimestega. Taevas hoia, kui tekiks veel klassivaim - mida siis peaks peale hakkama! Taaskord on käes hetk, kus tuleb appi vanaisade tarkusevaramu. Rahulolematud massid tuleb jagada väiksemateks gruppideks, mida on võimalik kont-rollida. Edutades üht gruppi teise arvelt tekivad vastuolud seni ühtsena esinenud mässajate leeri, see omakorda võimaldab autoriteetsuse asemel piitsa ja prääniku meetodi kasutamise tunnis. Esimestes faasides näitab plaan juba suurt edu, suurem vas-tupanu on maha surutud, vaid mingi end väitle-jateks nime-tav grupeering teeb suuremat kära. Neil puudub suurem kõlapind ning peale kirjade

kirjutamise võime midagi korda saata. Järgmisel perioodil aset leidev uus rühmade ümbermängimine peaks probleemid lõplikult kaotama. See aga avab tee veelgi suurematele uuendustele järgmisel õp-peaastal. Praeguste üheksandike tarbeks omandatud IB süsteem asendatatakse veelgi progressiivsema 1234 süsteemiga. Nimelt saab iga õpilane unikaalse numbrikombinatsiooni., mida kaasõpilased ja peda-googid hakkavad isiku poole pöördudes kasutama. Sihtasutuse pankrotist ülejäävat vara aga kasutame kambertüüpi lahenduse väljatöötamiseks. Siinkohal on meile eeskujuks Murru ja Patarei instituudid oma põhjapaneva tööga distsiplinaarpedagoogika ja isiksusekujundamise vallas. Lisaks võetakse ette õpilaste hulga oluline vähendamine umbes 4 õpila-seni kambri peale. Iga nädala tagant toimub vahetus vältimaks tutvuste väljakujunemist. Nende pro-gressiivsete meetoditega sammub väärikas Inglise Kolledž rühikalt edasi kõrgemate eksamitulemuste, raudse korra ja ühtse erk-oranži koolivormi suunas.

nautisid. Tänapäeval aga on olukord käest ära, ülbed lapsed söandavad isegi pedagoogide kostüüme järgi ahvida. Taolised tegevused poleks varem kõne allagi tulnud. Pole ime, et allakäigutrepp on nõudnud oma esimesed ohvrid solvatud sekretäri ja lõhutud klaasi näol. Õnneks on siingi lahendus olemas. Altpoolt tulnud initsiatiiv sobib kui rusikas silma auku. Olles näinud valitseva olukorra jätkusuutma-tust on põhikool asunud ise rünnakule. Keeldudes selle jandi ajal igasgusest koostööst, boikoteerides tunde ja tekitades muud segadust - nõnda murtakse selle jäleduse selgroog. Et tulevikus oleks võimatu sel õpetajate päeval pead tõsta on vaja veelgi laialdase-mat koostööd. Algklassid peaksid lõpetama lugupidamise ja heatahtlikuse, põhikool viimase inimlikkuse ja direktsioon sallivuse. Kui see ei peaks töötama, on võitlejatel siiski alles trumpkaart, mida seekord veel välja ei käidud. Nimelt ei jäänud avalik-kusele silma mitte ühtegi ebakainet isikut, mõttetut armuavaldust mädanenud ideede vastu. Seega järgmisteks aastateks meelde jätta: vigadest tuleb õp-pida. Kõik, kes soovivad lõpetada seda traditsiooni, peaksid kindlasti olema oma lemmikmõjuainet tarvitanud, ignoreerima abiturienti, kes on vaid õpetaja hale vari, ja kahtlemata valjusti kuulutama oma plaane seda pühadustrüvetavat päeva üle lasta. Vastasel juhul võib see komme veelgi jätkuda ning mis veel hullem, taaskord saada edukaks tunnista-tud.

Hoolimata mu pidevast pingutamist järeltulevate põlvede koolitamisel olen jätkuvalt avatud uuele infole. Saatke mulle kiri lehetoimetuse kaudu, tulge ligi või pistke lipik taskusse, mis iganes tundub sobivaim. Kurjuse vastu on võimalik võidelda vaid üheskoos!

Ülejäänud leheruumi kasutan juhtkonna tähelepanu tõmbamiseks millelegi nõnda kohutavale nagu õpetatajate päeva ümber käiv triangel. Selle asemel, et tähistada nagu kord ja kohus, üritatakse õpilasi ja õpetajaid eraldavat kuristikku täita. Vanasti tõid lapsed kaevurite päeva puhul poest viina ja kurki niipalju kui kulus. Seda ei juhtunud, et nad oleks ise maa alla läinud, seganud oma jutuga või nõudnud mingeid kummalisi mänge. Kõik olid rõõmsad ja

Iga nädala tagant toimub vahetus

vältimaks tutvuste väljakujunemist.

Sööklademokraatia ehk “Gümnaasium saab sisse kui võimalik”

Kaur Lillipuu

Neil kirevatel aegadel, mil maailmas on hakanud toimuma sündmused, mis on pidanud lääneriike astuma demokraatia kaitseks välja, on TIKi sööklas aga välja kujunenud vaatamata riiklikule propagan-dale hoopistükis oma režiim. Kui gümnaasiumil on luba sööklasse siseneda kaheteistkümnest, peavad paljud gümnasistid siiski selles reeglis pettuma.

Kui võimalik?!

Tihtipeale tõuseb kell kaksteist, mil gümnaasium on alustanud pealetungi söökla territooriumile, ukseval-vuri käsi kõrgele ja kaugele, märgiks: „Seis!”.„Millega on gümnaasium ära teeninud sellise suh-tumise?“ mõeldakse supijärjekorras. Inspektor ei aita samuti kaasa, sest temalt saadakse vaid napp vastus: „Gümnaasium saab sööklasse kui võimalik”.Mis tähendab „kui võimalik“?! Kas majanduslangus on läinud juba nii kaugele, et supi jaotuses on min-dud säästurežiimile? Või on hoopis mingi õnnetus juhtunud? Aga toho tillae, asi hoopis teine. Nimelt kell kaksteist peab gümnaasium jääma ootele, sest põhikool (ja üllatuseks veel osa algkooligi) pole suutnud selleks ajaks veel sööklasse siseneda, rääki-mata sööklast lahkumisest.

Alaku ajakavast kinnipidamine

Kuuldes nurinat prolenoortelt, kes austavad kom-

munistliku lähenemisviisi letile ning headel päe-vadel suudavad maratonootamise läbida, tuleks valitseval korral siiski kõrvu teritada ja silmad lahti hoida. Nagu ajalugu õpetab, siis näljane pööbel võib kergesti lahkuda lõa otsast ning hakta maro-dööritsema, millega saab teha alguse pikale revolut-sioonile.Kuid massides esineb ka intelligentsi. Marti (10. klass) arvates oleks võrdõiguslik see, kui unustat-aks Gruusia sündmustega liikvele sattunud GMT (Georgia Maybe Time) aeg ning algaks ajakavast kinnipidamine. Algkool sööks oma vaheajal, põhi-kool suudaks ennast organiseerida sööklasse enne keskpäevast praami ning kui nad seda ka teha pole suutnud, siis alates kella kaheteistkümnest algaks sissesõidu eesõigus gümnaasiumil. Sellega kaasneks paratamatu viisakusreegel: „Kes tuleb hiljem, läheb rivi lõppu.“ Ükskõik, mis imeline vabandus tal ka väljamõeldud oleks.

Puhvetiprobleemid

Sööklaga üksi aga lugu ei lõppe. Nimelt need uusrikkad, kel jätkub raha puhvetis einesta-miseks, on rahutud. Väiksemate klasside esinda-jad on jätkuvalt arusaamisel, et kui keegi nende klassist on ees, siis võib kogu hordiga sinna taha liikuda, mistõttu gümnasistid rahulikult toitu manustada ei jõuagi. Samuti kaevatakse nende käitumisoskuste puudumise üle. Kas selleks, et noortest saaksid kodanikud, kelle üle Eestimaa võib uhkust tunda, peaks kooliprogrammi lisama käitumise- ja suhtlemisõpetuse tunnid?Olles juba heitnud pilgu puhvetisse, vaatab sealt vastu veel üks küsimus. Nimelt käivad paljud

õpilased vahetundide ajal koolimaja seinte vahelt väljas, ettekäändel, et raha võtta. Seda ikka selleks, et saaks puhvetis burgerit osta. Kas siis poleks koolil mõttekam minna kaasa liberaalsete muudatusega ja tuua puhvetisse kaardiga maksmise süsteem?

Fotod: Kaija Pook

4

Kümnendike uus klassisüsteem

Kaija PookSeptembri esimesel nädalal ajas kõiki segadusse telekast jooksev tunniplaan. Enam ei eksisteerinud klasse 10a ja 10b, vaid selle asemel oli kirjutatud 10/1,2 ja 10/3,4. Mida need numbrid tähendavad?28. augustil, kui toimus kümnendate klasside õpilaste ja nende vanemate koosolek, saime teada, et siiani tavapäraselt eksisteerinud kahe paralleelklassi süsteem kaob ära. Asemele tehakse üks suur ühine 60-liikmeline klass ning et sellisel suurel klassil on ka kaks uut klassijuhendajat – Katrin Rahi ja Kaia Norberg. Algul tekitas see meis segadust – kus siis kõik tunnid toimuma hakkavad? Saalis? Meil pole ju kuutkümmet õpilast korraga mahutavat klas-siruumi?

1. septembril saime teada, et meid on jagatud hoopis nelja gruppi (1, 2, 3 ja 4), mida kasutatake ainult inglise keeles ja arvutiõpetuses. Ülejäänud tundides (matemaatikas, geograafias, keemias jt.) on koos grupid 1,2 ning 3,4. Vaid klassijuhatajatunnid toimuvad koos 60 õpilasega. Seega vormiliselt tekkis ikkagi kaks klassi.

Mille järgi klassid (ja omakorda grupid) moodustati, seda me ei tea. Küll aga nägime, et endised 9a ja 9b

õpilased, kes TIKis jätkasid, ei olnud enam klassiõed ja –vennad. Endised a ja b klassid olid löödud segamini. Lisaks kõigele eelnevale teatati meile veel, et alates järgmisest perioodist hakatakse gruppide kooslusi vahetama ning mõnedes ainetes jaotatakse meid vastavalt teadmiste tasemele. Juba tehti meile ära tasemetest inglise keeles ning jaotati tulemuste järgi rühmadeks. Ülejäänud ainete tasemerüh-mad moodustati kevadistel gümnaasiumi sisseas-tumiskatsetel saadud punktide alusel.

Kuid milleks sellised muudatused? Ühel neljapäeva õhtupoolikul kohtusime meie, kümnendikud, ja direktor eesmärgiga omavahel asja veidi arutada. Põhiline oli küsimus oli, et miks anti sellisest uuen-dusest teada nii hilja? Direktori sõnul oli augusti lõpus teatamine piisav, et õpilased saaksid selle mõttega harjuda ning õpetajad, kes on profid, oma õppetööd organiseerida. Küsisime ka, et miks lõhuti ära senised tugevad klassikooslused? Paljude endiste a-klassi õpilaste väitel avaldasid nad soovi TIKis jätkamiseks just lähtuvalt tugevast ja ühtehoidvast klassikollektiivist, mida nüüd neil enam ei ole. Selle peale vastas direktor, et uued sõprussuhted on ainult head ning et vanade paralleelklasside vaheline koostöö polnud tema hinnangul rahuldav. Kooli-juhi hinnangul annab niisugune reform võimaluse kohtuda teistsuguste inimestega, sest muidu oleme harjunud olema ainult endale meelepäraseks ku-junenud suhtlusringkonnas. „Elus tulebki õppida

teistega koostööd tegema, ka nendega, kes sulle ei pruugi meeldida,“ sõnas direktor. „Sõpradega kok-kusaamine on koolis käimisel ainult lisamotivaa-toriks, kuid kõige tähtsamaks on siiski õppimine. Seejuures pole tähtis, kellega koos seda teha“. Direk-tor muretses ka meie tuleviku pärast, väites, et ainult TIKis õppinud õpilased pole ülikoolis nii edukad ja nende sisseelamine tudengiellu on läinud vaeva-lisemalt, kuna neil pole eelnevat kogemust kooli või klassi vahetamisega. See kogemus olevat eeliseks igal aastal lisandunud gümnaasiumiõpilastel.

„Laev on hakanud sõitma, kursilt me ei kaldu ning tagasi me ei lähe. Siit alates saab minna vaid edasi.“ Seega on kindel, et sarnased muudatused klassi-süsteemides viiakse läbi ka järgnevatel aastatel, kuid samas loodame, et edaspidi jäetakse õpilastele siiski veidi enam võimalusi rääkida kaasa oma tuleviku kujundamisel.

„Elus tulebki õppida teistega koostööd

tegema; ka nendega, kes sulle ei pruugi

meeldida.“

Eesti väitlustiim USAs ehk “Me oleme tegelt veits taunid”

Marie Vellevoog

Iga väitleja teab, et üheks suurimaks saavutuseks keskkooli ajal on võimalus pääseda Eesti MM väit-lustiimi. Sellele eelnevad mitu kuud kestvad katsed, kus suure hulga soovijate sealt valitakse välja need viis, kes tervet riiki esindama saadetakse. Iga TIKi väitleja teab, et Reaalkoolile alla jääda ei tasu. Eelmi-sel aastal Lõuna-Koreas hoidis meie kooli au kõrgel vilistlane Herman Kelomees, seekord oli MM-tiimi pääsejaks 10dik Martin Kiik. Tänavune WSDC toimus 5.-19. september Washingtonis, Eesti Tiim koosseisus Martin Kiik (TIK), Viktor Nikonov (Reaalkooli vilistlane), Kaspar Kelder (21.k), Elise Saulus (21.k) ja Sandra Sillaots (Sütevaka); tiimi treeneriks oli Tajo Oja ja kohtunikuks meie kooli vilistlane Karin Palo.Kaheksast voorust saadi kokku kaks võitu, maailma-meistriks 2008 tuli Inglismaa.Kõige värvikamalt illustreerib USA-käiku kindlasti tiimi blog:

„17 tundi sõitu ja 7 tundi ajavahet võtab suht läbi. Eile õhtul olime kõik natuke zombie’de moodi. Sellegipoolest saime ära käidud vahvas kebabiko-has, pärast mida olid kõik võimelised keskmise lohe kombel suust tuld purskama. Tänane linnaeks-kursioon lastele jäi ära, sest Washingtoni on valluta-nud troopiline torm. See tähendab keskmist Eesti ilma - natuke vihma ja kerge tuul - ainult et väljas on 30 kraadi sooja. Aga üle Atlandi sõitvas lennukis on igaühel oma personaalne ekraan, kus on filme ja seriaale umbes kuu aja jagu. Ja lisaks saab omavahel mänge mängida. Kaalume lennukisse elama asum-ist.“ (Karin Palo)

„Eestlased ei ole suhtlejad. Vähe sellest, et me räägime rahvusvahelises seltskonnas omas veidras keeles, me ka ei lähe kellegi juurde vabatahtlikult. Karinil sai suhtlusdoos täis peale viit esimest lauset. Aga kellega sa ikka teed nalju, keegi ei saa aru... Mina, Sandra, Kaspar sõidame liftis oma üheteist-kümnendale korrusele. Mugavalt on seal ka kuskil 4 erinevat rahvust, aga meie jutt lihtsalt kostub üle kõigi, pikitud naeruga. Kui keegi maha läks oma valel korrusel siis: “Aga nad ei peagi aru saama, järsku nende kodumaal Argentiinas ei ole numbreid, üks kookos, kaks kookost, kolm... viis on banaan.” Ja nii veel pool minutit, teised mõistmatu näoga meile otsa vaatamas... kuni Argentiina poiss cuttib, “What country are you from?” “Estonia” *awkward silence* ... Eesti, tundke uhkust!“ (Martin)

„0:3 Austraalia - Military Intervention. Seni pa-rim väitlus, kõrgeimad spiikrid, kuskil 75 kanti, natukene alla. Chair hindas meie erinevust Suurte Austraallastega ühe punkti vääriliseks... Aga ülirahul olime. Tajo sai ka poole väitluse pealt aru, et tegeli-kult ei olegi Austraalia tema tiim, vaid ikka meie... ja siis oli deprekas. Viktor: “Me võime ühe hääle vabalt saada. C’mon teeme ära!” Tajo: “EI! Mida sa ajad?”“ (Martin)

„Me oleme tegelt veits taunid. Selles mõttes, et üle kahe võidu oleks ikka ju võinud saada. Mis samas pole tegelikult üldse oluline, sest me tegime ära Singapurile. Singapur oli eelmise aasta finalist. Ini-mesed käisid isegi vetsus Kasparit õnnitlemas selle vägiteo eest.“ (Elise)

„Täna oli THE mõttetu tuur, mis seisnes kolmes tunnis bussisõidus Montecello’sse, kus me nägime siis USA “vana” maja - Jeffersoni kodu. Tuurijuht: “See maja on 200 aastat vana”Eurooplased: “Ooo, jaaaa...”Mul on maamaja ka aastast 1906, kas see on teil kultuuriväärtus?” (Martin)

„Ja lemmik hiinakoht on meil siin ka. Tädi valab vett klaasi juurde iga kord, kui sa lonksu pealt ära oled võtnud ja fortunecookie’d on targemad kuikeskmise riigi president. Näiteks minu oma ütles enne country fair’i: “You will participate in an event with odd customs.” Jipikajeeee! Kaspari oma ütles: “Sul on võime tajuda ja teada Kõrgemat Tõde”. Järg-misel päeval sai ta väitluses võidu ja 76 spiikripunkti 80st võimalikust. The truth is out there.“ (Karin)

Rohkem nalja aadressil mm2008eesti.blogspot.com

Fotod: ErakoguIsamaa ilu hoieldes.

5

Lege Tartu

Siret Schutting

Tartu linna kaart minu vannitoa uksel kujutab Ülikooli Peahoonet Eesti lipu lehvides, samas kui Raekoda on selline pisike ja täiesti lipuvaba... Tartu on Ülikoolilinn ning, tsiteerides Marju Lauristini, „Eesti akadeemiline pealinn“. Kõige tähtsam in-stitutsioon on Ülikool, kõige tähtsam võimuorgan Tudeng.

Tudengite vabaajategevused

Avaaktusel väitis linnapea Kruuse, et „Pirogovi plats on vabaduse sümbol“, kutsudes auditooriumis esile naerupahvakuid ja punastavaid nägusid. Ehk polnudki see aga nii naljakas väide? Soojal sep-tembripärastlõunal istub Tartu kesklinnas tulevane akadeemiline eliit, tarbides vedelat teravilja ning arutledes pikalt „interdistsiplinaarse paradigma“ või „generatsioonidevahelise infoteabevälja” üle. Viibides pidevalt akadeemilises õhkkonnas, jääb paratamatult midagi külge.

Tartu täitub septembri lõpus kostümeeritud re-basehakatistega ning kogu linn elab kaasa. Igal teaduskonnal on omad traditsioonid – Lote (loodus-tehnoloogia) Must Reps; ajakirjanike ja suhtekor-raldajate jalutuskäik Lauristini ja Vihalemma akna alla, et laulda seal Singer Vingeri „Massikommu-nikatsiooni“... Kindel on see, et kõik teed viivad Zavoodi, kus õhtuti võib asju arutada oma õppe-jõududegagi.

Kirev ühikaelu

Mingi hetk peab aga koju ka jõudma, patriootlik tudeng elab ühikas. Päris ühikas. Ma pesitsen pool ajast Pepleris, euroremonditud ühikas Vanemuise taga. Ülejäänud pool ajast olen ma Narva mnt 89, mida loetakse üheks Tartu sümboleist. Narva 89 on olelusvõitluse kõrgem pilotaaž – 200 inimese peale kaks pliiti, mille eest peab tippaegadel võitlema; võidujooks „kes laseb kõige rohkem WC-paberit tuuri“ pärast koristaja käiku (prill-laud peab loomu-likult isiklikult olemas olema); viis korrust allpool asuv duširuum kogu maja peale. Narva 89 on parim ühikas Tartus, seal pole mitte asjad, vaid inimesed ning naela seina löömine pole keelatud. Meenub Tuule-Martin teiselt korruselt, kes lõhkus lihtsalt seina maha ning ehitas lae alla lavatsi. Juhtub.

Heade mõtete linn

Tartus on hea. Loengutevahelise akadeemilise pooltunni ajal jookseb mööda Vanemuist üles hulk tudengeid Lote ringi (loe: Vanemuise ringauditoo-riumisse), kus 500 inimest kuulavad koos TÜ Vello Kuldnat (õppejõud, kes loeb sotsioloogia ajalugu ning pistab siia-sinna malbet satiiri, mis siiski ei ületa legendaarset „demokraatia – see on vaid sõnakõlks!“- absoluuti).Ja kui pelmeenidest/kiirnuudlitest/riisist saab kõrini, võtad sõbrad kokku, võitled oma pliidiraua eest ja kõrvetad kokku ühe korraliku õhtusöögi. Viimase taldrikutäie saab politoloog kolm tuba eemalt, kes tegi komandandi ees suitsukatet, kui sa kell kolm öösel külmkappi trepist üles tassida üritasid.

Teate küll, heade mõtete linn.

30-tunnised päevad ja elu uues linnas. Kohanemine TIKi eluga

Mari Haamer

Foto: Erakogu.

Sellest aastast on kümnendas klassis (mitte enam klassides) iga päev täis üllatusi. Lisaks sellele, et har-juma peab perioodiõppega, on tulevik õpetajate ja klassikollektiivi suhtes ebakindel, kirjutatakse aval-dusi, peetakse koosolekuid, klassijuhendaja (mitte juhataja) tunnis on korraga 60 inimest. Kuidas kohanevad sellega õpilased, kelle jaoks on peale selle veel ka kõik teised asjad ja inimesed uued? Uuri-sin seda 10. klassi õpilastelt Jaan Kristjanilt (varem õppinud Kalamaja Põhikoolis) ja Kaisalt, kes tuli Jõgeva Gümnaasiumist.

Miks sa just siia kooli tulid?JK: See oli minu vanemate poolt seatud ultimaa-tum, nad ütlesid, et kui siia sisse ei saa, siis lähed USA-sse, aga ma ei tahtnud sinna minna, ma arvan, et siin saan parema keskkoolihariduse.K: Niisama, ma tahtsin Jõgevalt ikkagi ära, sest üks asi tüütab ära 9 aastaga. Ma lihtsalt otsustasin, et kuskile mujale ja kuna siia sisse sain, siis seda parem. Vahel on muutusi vaja ja minu jaoks on see väga positiivne muutus olnud, pole rutiini ja siiamaani on iga päev huvitav.Mis on kõige erinevam TIKi ja eelmise kooli vahel?JK: Siin koolis on väga palju õpilasi ja siin on ran-gem kord - rohkem on õppida.K: Ei üllatunud väga millestki, olin küll kõigeks valmis, aga on kool nagu kool ikka, mingeid dras-tilisi erinevusi ei ole.Mis oli eelmises koolis parem, kas igatsed midagi?JK: No muidugi igatsen vanu klassikaaslasi, seal oli nii, et teadsin kõiki õpilasi kogu koolist. Siin on see, et kõik tunnevad mind, aga mina eriti teisi ei tunne,

aga see on minu enda süü.K: Võib-olla kõige rohkem seda klassikollektiivi ja neid vanu traditsioone, siin on nii paljud asjad hoo-pis teistmoodi, kasvõi õpetajate päev, vanas koolis anti sel päeval rebastele ka igasuguseid ülesandeid, näiteks see aasta pidid nad teenijad olema, eelmine aasta laulsid kiidulaulu.Kas kartsid midagi kooli vahetamise juures?JK: Kuna ma keerasin selle käki kokku (jutt kooli communitys Orkutis M.H.) , siis muidugi ma kart-sin, arvasin et kõik on ülbed ja üleolevad seepärast, üldse see oli üks suur arusaamatus. Aga see hirm kadus suve jooksul ära. Kartsin ka et ehk ei tule mõne ainega toime ja ega nii hästi ei tulegi, päris kõva tamp on peal õppimisel, aga see lihtsalt nõuab harjumistK: Ikka kartsin, uus koht ja ei tea, mis saama hak-kab, aga tegelikult midagi hullu ei ole, hästi lõbus on ja tõesti üle ootuste kihvt. Minu jaoks on ju ka linn uus, kogu elu olen elanud Jõgeval ja nüüd Tal-linnas, tuttavate juures.

Milline mulje on klassi-/koolikaaslastest jää-nud?JK: Enamus on sõbralikud, mõned klassid aga tun-duvad päris ülbedK: Ei ole mingeid probleeme olnud. Enne siia tulemist kuulsin igasuguseid vastakaid arvamusi. Mõned ütlesid, et TIK - väga lahe, aga teised ütlesid, et appi, vaata mis inimesed seal, aga minu meelest on kõik väga sõbralikud ja sümpaatsed olnud.Kellega on lihtsam sõbraks saada, uute õpilastega või nendega, kes varem juba siin õppisid?JK: Alguses kindlasti uutega, sest nemad on ise ka samas olukorras, aga vanade olijate hulgas on ka juba päris palju sõpru.K: Kogu see süsteem on nii segi löödud, et ma ar-van, et praegu on kõigil samamoodi raske.Milline on koolitoit võrreldes eelmise kooliga?JK: Sisuliselt on sama, siin on toit natuke soojem.K: Kusjuures paljud ütlevad, et halvem, aga minu jaoks on parem, kui eelmises koolis.Mida arvad koolivormist?JK: Kui on koolivorm, siis võiks olla mingi kindel riietus, millega peab käima või siis üldse mitte min-git, mitte mingi vahepealne variant nagu praegu on.K: Midagi väga ei arva, sellest on nii vähe räägitud, direktor läks ka kuidagi kauge kaarega sellest möö-da. Minul endal pole probleeme olnud, aga olen kuulnud, et teistel küll on.Kas on tulnud ette ajapuudust, et ei saa kooli tõttu kõigega tegeleda, millega tahaksid?JK: Ma ütlen lihtsalt seda, et pärast siia kooli tulemist on suurim soov olnud see, et päevas oleks vähemalt 30 tundi ja see võib päris paljude soov olla. Tahtsin see aasta klaveritundidesse minna, aga praegu pole see ajapuuduse pärast võimalik. Muidu enamasti hetkel õpin, pean harjuma selle tempoga.K: Ei, algul võib-olla oli raskem, õppimist on küll rohkem, aga mitte midagi nii hullu.

Jaan Kristjan. Kaisa. Fotod: Kaija Pook

Kes lemmikõpetaja siiani on?JK: Seni on saksa keele õpetaja, Lillemäe. Ta on mõistev õppimise suhtes ja temaga saab rääkida ja üldse tore õpetaja. Kippasto ka, tal on selline kaht-laselt naljakas huumorisoon ja Paavo on muidugi lahe õpetaja.K: Saksa keele algajate rühmal on hästi lahe õpetaja, Burghardt, nagu kõik vist kuulnud on, need valik-ained, mis ta õpetab oleksin ka kas või juba tema pärast võtnud, tõesti väga tore õpetaja.

6

Naljahambast õpetajad TIK-is - pettumus või meelerõõm?

Karl Juhkami Karl Hendrik Thomson

Lõpuks asendus üks mage ja stressirohke koolipäev millegi lõbusamaga. TIK-is peeti 2008. aasta õpeta-jate päeva. Nagu ka eelnevate aastate õpetajate päe-vadel, sai sel aastal nalja nabani. Õpetajate asemikud suutsid muuta päeva väga meelepäraseks ja naudita-vaks, isegi aktustelt väljuti naerupahvakate saatel.

Päeva algus, kell 8.10

Kooli sisse astudes pani nii mõnigi õpilane tähele, kuidas tavapärase karmi koolivormi kontrolliva õpetaja asemel oli trepimademel seismas kari auto-riteetseid, vapustavaid ning kentsakalt riidesolevaid “õpetajaid“. Suure hulga tähelepanu köitis mister Maasik (aka Klemm), kes oli kirkalt riides ning keda saatis tundmatu uus sõber, urunugis (kahjuks ainult krae kujul. Kuid saata päev mööda kontsakingadel, võis sellegipoolest olla tõsiselt suureks katsumuseks). Lisaks märkasime seltskonnas selle aasta „direktorit“ Sveni, keda saatis tema võluv assistent “DIREK-TORI OMA“. Nii mõnigi õpilane sai nahutada ebakorrektse riietuse, karvkatte või jalanõude eest. Ja kõik hilinejad said tunda arstitädide hilinemise-vastaseid rohtusid. Raadiost kostus „I don’t wanna miss a thing”.

7B klassi kergelt korrapäratu eesti keel

Liikudes edasi teise korruse koridori nägime keha-lise õpetajat, kelle seljale oli kirjutatud „Sport on p***dele.“ Oodates peaaegu 5 minutit lugupeetud eesti keele õpetajate kohale ilmumist, teavitati sekretäri (ehk ühe oodatud õpetaja) poolt raadiost, alustades meile juba tuttava repliigiga: „Tere hom-mikust, Inglise Kolledž! Ja 7b, palun olge tasa, ma tulen kohe teie juurde!“ Ei möödunud hetkegi, kui nägime ruumi 206 poole kindlameelselt sammumas kolme abiturienti. Sisenedes anti ka koolilehe repor-teritel luba tundi jälgida ja kindlasti vait olla.Tund algas väga hoogsalt, esimeseks proovikiviks jäi karismaatilistele õpetajatele koduse töö kont-roll, milleks oli õpilaste poolt mõeldud lühendid. Eredaim näide oli EKPSS, mis pidi oma olemuses väljendama Eriti Kõva Pidu Sauna ja Seksiga, mis tuli meile küll üllatusena, aga rahuldas koduse töö eesmärki. Ülejäänud tunniaeg sisustati õpilaste võõrsõnade kirjutamise testiga, mis poiste moraa-lile mõjus laastavalt, kuid tüdrukute enesekind-lusele positiivselt. Nimelt õnnestus kahel 7. klassi poisil kirjutada valesti järgnevad sõnad: režisöör (resiššöör), renessanss (renezaans) ja Zaporožets (Saparoche). Pärast kahe õpilase sünnipäevalaulu jagati komme, üllatuseks ka meile (aitäh!), jätkati tundi kerge huumoriga, õpilastele jagati hindeid näo, riiete ja kasvu järgi, ning lisaks arvestati sugu-lassidemete olemasolu TIK-is. Poiste keskmiseks hindeks kujunes 2,8 ja tüdrukutel 4,9999. Lisaks avastati, et üks õpilane kandis võõra kooli kudumit, mis teenis ära õpetajate pahameele ja pälvis hinde „2“.Tunni lõpus pöördus meie poole üks õpetajatest, kes tundis huvi meie siinse eesmärgi vastu. Saades teada, et tegu on koolilehe reporteritega, üritati vägivaldselt konfiskeerida meie märkmeid millest me muidugi kümne küünega, koolilehe auks, kinni

hoidsime. Isegi kohale tulnud direktsiooni liikmed ei suutnud meie kindlameelsust vangutada ning meil õnnestust pääseda ilma suuremate vigastusteta.

8A klassi monotoonne füüsika

Sisenedes füüsika klassi, tundsime tavapärase au-toriteetse aura koheselt ära, nimelt jätkas füüsika traditsioone ei keegi muu kui Vegmann isiklikult, seekord küll Theodor. Tema kaasõpetajaks oli Jür-gen, ning koos vormisid nad ideaalse duo füüsika tunni läbiviimiseks. Tund algas millegi uudsega, nimelt paluti õpilastel püsti tõusta ning öelda: „Tere hommikust, tore õpetaja!“ See andis tunnile palju toredama käigu. Siiski jätkus tund tavapäraste kom-mete kohaselt, koduse töö vastamisega. Teemaks oli spektrivärvid ning saatuse tahtel pidas monoloogi ei keegi muu, kui õpilane Saar, kes sai voolava ning informatiivse esituse eest hindeks viie. Kuulates ära ka ühe tüdruku arvamuse teemast, jätkati tundi vik-toriiniga. Selle käigus õnnestus meil intervjueerida Jürgenit, kes selgitas meile, et füüsika tunni valis ta koos Theodoriga, sest koos on lõbusam ning kes ei tahaks koos silmapaistva õpetaja pojaga tundi ju-hatada. Järgnevalt saime teada, et ise tunneb ta aine vastu huvi, kuid kui peaks praegu eksamit tegema, siis ei saaks ta sellega tõenäoliselt hakkama. Kahek-sanda klassi käitumist iseloomustas ta sõnadega: „Üllatavalt korrektne.“ Õpetatava teema kohta lisas ta, et kaheksandas klassis muidugi oskas ta seda, aga praegu vastaks ta seda hindele „3“.

1A klassi peastarvutamine numbrikaartidega

Leides lõpuks ka ühe algklassi sügavalt tundi süve-nemas, astusime 1a klassi matemaatikasse, mida juhatas heasüdamlik Laura. Sisenedes palus ta klas-sil meid tervitada südantsoojendavalt: „Tere poisid!“ Küsides eelnevalt luba, istusime me tagumisse pinki jälgima tunni läbiviimist. Täiesti ilmselgelt on märgata, et Laura aitas väga enesekindlalt õpilastel matemaatiliselt mõelda. Nimelt oli tunni teemaks peastarvutamine, millesse tundusid kõik õpilased väga süvenenud olevat. Leidus ka üksikuid naljame-hi, kes pugesid laua alla ja vastasid, et tehte 1+6 vastuseks on 528. Enamus tundi möödus naljatades ning mõningate laste voorimisega klassi ja tualeti vahel. Küsides hiljem küsimusi, tuli ilmsiks, et Laurale meeldis väga 1a klassi õpetada. Võrreldes 6. või 7. klassiga, mainis ta, et 1. klass on palju rahuli-kum. Loodame, et ka 1.klassile meeldis Laura õpe-tamismeetod ning täname ka Kevinit (1A), kes jagas lahkelt meiega arvamust, et õpetaja oli väga tore. Üllatava vastusena küsimusele „Kas õpetajate päevi võiks rohkem olla?“ tuli, et tema arvates piisab ka ühest päevast õppeaastas.

Aktused, telesaated ja kõned

Kell 11.30 leidsime end aulast, kus parajasti käis algklasside aktus. Koosviibimine juhatati sisse toreda lauluga, mida esitas seitsme-liikmeline ansambel koos klaverisaatjaga. Nende laulmine oli kena ning tundus, et ka õpilased olid väga erutunud. Laulule järgnes direktori lühikene kõne ning seejärel alustati mänguga „Targem kui 1B.“ Tänu kindlameelsusele ja tarkadele abilistele õnnestus mõlemal õpetajal – Inge Sarapuul ja Gita Allikul - läbida test edukalt ja võita auhind. Aktus lõpetati järjekordse ilusa lauluga lemmikõpetajast. Pärast söögivahetunni rüselust koridoris (kus ül-dist heameelt tekitas kõlarist kostunud teadaanne: „Gümnaasiumil on täna sööklarivis eesõigus!“) õn-nestus meil jälgida 9.-11. klasside aktust. Alustuseks pidas direktor kõne, milles kirjeldas, kuidas ta tahtis, ent kartis täna kooli tulla.Tal olid edastada “väga“ tähtsad teated. Nimelt tuli ka ilmsiks, et kunagi-ne SMS-laen, mis võeti hetkel asumisele saadetud proua Niinemäe telefonilt, vajab tasumist. Selle võla katteks otsustas direktsioon tegutseda järgnevalt:

1. Ujula bassein täidetakse veega ainult 1/3 ulatuses.2. See talv tuleb külm, kooli küttesüsteemi kulusid kärbitakse 90% võrra.3. Renditakse välja kooli ruume Tallinna Politseiprefektuurile kinnipidamisasutuste koormuse vähendamiseks.4. Lisaraha saadakse Tallinna Linnavalitsuselt projekti tarbeks, mis kujutab endast Tauno Kangro ilmumist vasara ja peitliga kooli ning väärika hoone ümberehitamist monumentehitiseks alustab.Uuendustest meelestatud kõnele järgnes teatraalne mäng „Targem kui 12B.“ Kaupo juhtimisel testisid oma teadmisi õpetaja Anu Parts ja õpetaja Paavo Viilup. Mõlemad teenisid ära publiku suure aplausi, kuid kumb lõpuks võitis? Seda ei tea keegi. Küsi-mused olid siiski tabavad: „Kuidas ehitati Stone-henge?“ (Tulnukate abiga...) ja „Mis autot tahab endale Piret Simpson?“ (Mercedes SL55 AMG).12.klassi õpilaste tehtud filmid lähevad iga aastaga paremaks! Tundub ka, et õpilastele meeldivad ikka need ühed ja samad õpetajad, keda on hea järele teha. Aga seda kindlasti mitte paha pärast! Kõikidele huvilistele veelkord teadmiseks – film on oma täies ilus üleval Youtube’is ning leiate selle otsingusõnaga „Abiturientide sügishaltuura 2008.“Aktuse lõpus tänasid kaheteistkümnendikud kõiki õpetajaid tänukirjadega. Kui aktus läbi sai, kogunesid kõik õpetajad ja abitu-riendid õpetajate tuppa. Alguses oli üsna kummaline – õpetajad seisid ühel ja abituriendid teisel pool ruu-mi ja keegi ei osanud suurt midagi öelda. Kui aga tordilõikamiseks läks, hakkasid leerid segunema ja tekkisid ka õpetajate-õpilaste vahelised vestlusringid. Hiljem jätkus õpetajate päev Kuulsaalis bowlingut mängides, kus avastasime, et ega need pedagoogid sellel alal meist ikka üle ei ole. Selle eriskummalise reedega jäid vist rahule küll kõik abituriendid ja õpetajad. Need viimased tulid meile küll korduvalt ütlema, kui tore neil oli.Niisiis arvame, et selle aasta õpetajate päev oli äärmiselt hästi korraldatud, vaimukas ja omapärane. Päris-õpetajad kiitsid kaheteistkümnendike selle eest, et vahetundide ajal valitses reaalselt koridoris vaikus. Ning kogu ajalehe toimetuse poolt avaldame erilist tänu korraldajatele ning soovime edu edaspi-diseks.Soengud kontrolli alla!

7

Tsitaate õpetajate päevast:

• (Eba)õpetaja Maasik: „Kas mõni õpetaja on sind ku-nagi koolis ahistanud?“ – „Muhahahaa!“ (Tõstes seeliku äärt puusade kõrgusele)• (Eba)õpetaja Maasik: „Sa oled ikka täielik s***kott! Sa ei suuda isegi kätekõverdusi teha.“ • „Õpetaja Maasik näeb nii hea välja, tema koduloom oli eriti sex!“• Õpetaja Faiman: „Kuna koolis on enamus naisõpeta-jad, siis võiks õpetajate päeval meile korraldada make-up koolituse!“ (Tõsiselt rahul oma ettepanekuga)• „Ülejärgmisel aastal korraldame kommunistliku kor-raga õpetajate päeva!!“• „See klass oli täielik elajate kari! Üks tüdruk pressis uksest välja, tõugates mind eemale! Karistuseks viisin ta koti poiste WC-sse pissuaari kaunistuseks.“• DIREKTORI OMA: „Sina, poiss, oma footbag-iga, mis pole isegi Nike oma, istu kohale ja jää vait!“

Õpetajaid tänati järgnevalt:

Lilian Kippasto - hea tantsuoskuse eestGuido Vegmann - võimsa trummipõrina ja heasüdam-liku poja eestAnu Parts - loova lähenemise eestKaisa-Helena Luht - väljapaistva naeratuse eestKarin Muller - Eesti Teatri käibe jätkuva suurendamise eestVello Kuldna - tasakaalukuse eestPilve Traks - kiire edasimineku ja hästi varjatud metali eestKaia Norberg - ülima kohusetundlikkuse eestKatrin Rahi - vapustavalt ilusa poja eest Kaupo Tiislär - sügavamõtteliste filosoofiliste mõttekäi-kude eestToomas Kruusimägi - korraliku kooliskäimise eestVirve Maasik - pilkupüüdvate kostüümide eestBibi Raid - tõlkes mitte kaduma minemise eestHeldena Taperson - pläkutusennetuse eestHedvig Evert - aktiivse koolivälise tegevuse eestKai Aus - väljapaistva riietuse ning teravate ütluste eestJanar Soidla - allesolevate liikmete eestSirli Kodres - vallatute roosade juuksesalkude eestTiiu Martma - ilusa poja eest (tänavad kõik kooli tüdru-kud ja isegi mõned poised)Marina Bulkina - kõikide vabandamiste ja hommiku-võimlemiste eestÜlle Koduste - niffniffi ja nuffnuffi eestIlana Faiman - Nuffiku eestPiret Simpson - terve maailma õnne ja rõõmu eestInge Välja - seltskonnauudiste edastamise eestKadri Vallikivi - mõnusa pintslitõmbe eestUrve Renel - salatoa korrashoidmise eestReet Saluste - hooliva suhtumise eest kaasõpetajate füüsilisse vormiKersti Lepasaar - a, b, c – tunnikate eestMerle Kaldjärv - suurepärase oskuse eest projektori käsitsemiselOtt Mängel - meie kooli tulemise eestMare Kallas - ingelliku inglise keele eestMargot Peterson - mõmmi unelaulu eestMarina Meleško - vapustavate presentatsioonide eestOlga Bogdanovitš - lumehelbekese eestAnnely Eskla - ilusa tütre eest ning mõistliku suhtumise eest ukse taga karjuvatesse tittedesseKatri Plooman – ilusa säärejooksu eestTiia Johansson - I ja B eestIvar Porn - kõrgete funktsioonide eest Matthias Burghardt - punktuaalsuse eestPaavo Viilup - lilla kampsuniga pahviks löömise eestMare Lillemäe - kõige eest

Fotod: Kaija Pook, Agne Kosk, Jaan Utno

8

Ein Mädchen, das aus Deutschland kommt ehk tüdruk, kes tuleb Saksamaalt

Hanna-Maria MännikKüllap olete kõik varahommikul kooli tulles kuul-nud mõnda südant soojendavat lembelaulu või tõenäolisemalt jalga tatsuma panevat küttelugu. Need laulud pole pärit Sky Plus top 40st, vaid on hoolikalt välja valitud meie melomaanidest raadiodiskorite poolt. Oleme siin, et muuta Teie hommikune deprekas reede õhtuseks peovaibiks. Raadiotiim tunneb lausa kohustust jagada neid suurepäraseid heliteoseid, mida näitab ka meie suuremeelne ohver – tulla koguni pool tundi enne koolikella helinat kooli!

Vanal heal ajal, kui radikas kapist välja tuli, oli meil mikker, millega sai uudiseid edastada, ja kaamera, mille vahendusel kallid kooliõpilased meie tegevus-tel silma peal said hoida. Kahjuks jäi sageli mõni kodutöö raadiosaate arvel tegemata – sinna kadus ka meie kaamera. Keegi lõhkus sujuvalt ära mikrofoni statiivi, mille peale ka sellest ilma jäime. See mui-dugi ei tähendanud radika lõppu. Me oleme tagasi aastal 2008 veel jäigema koosseisuga, et tuua Teie päeva killuke positiivsust.

Iga päev on raadios üks või mitu erinevat diskorit, et muuta mängitavad muusikastiilid võimalikult varieeruvateks. Esmaspäevad kuuluvad imekaunitele Brigit Annusele (12B) ja Marie Aavale (11A), kellelt võib oodata ravi esmaspäevase masenduse vastu. Al-ternatiivne positiivsus oleks siinkohal võtmesõnaks.Teisipäeva hommikud on sisustatud anglofiilse aasta läbinud Priit Tohveriga (11A), kust võib kuulda kõike vähegi elektroonilist ja rütmikat. Kolmapäeval kostitavad Teid Kaupo Oja (12B) ja Madis Liik (12B) igati maheda indie ja dubiga. Neljapäeviti võib raadiost kuulda sensuaalseid R’n’B biite Kärt Puistama (12B) ja Rihhard Järvi (12A) vahendusel. Reedeti püüan mina varakult tekitada algava nädala-vahetuse meeleolu, pakkudes kõikvõimalikke, vähegi liikuma panevaid palakesi, stiilideks on minimal, tech/electro house, d’n’b, võib kuulda ka vanakooli hitte.

TIK radika eesmärk pakkuda kvaliteetset muusikat ning meeleolu kõledatesse kooli koridoridesse. Süga-vam eesmärk on loomulikult harida koolipere alter-natiiv-muusikastiilide alal. Kõik raadiolased kasuta-vad mängimiseks professionaalseid DJ programme, et tuua kuulajateni parim miksimise tulemus.

“Soovitaks kogu koolil koputada juhtkonna uksele, nõudes paremat helisüsteemi, et realiseerida meie talentide tõelist potentsiaali! Ja ärge kartke Detroiti!” muheles kohalik diskor Priit “Pliit” Tohver.

I have had the honor of doing my first interview with this year’s newest exchange-student Natalie, who has come all the way from Germany. Seemingly a little bit bashful and modest, in reality Natalie is very open-minded, friendly and has that unique warmth to her, which most people are not blessed with. We encountered no problems whatsoever with finding proper answers to the questions - I was the only troubled one, for I am not yet used to taking notes so fast all the while trying to keep up with my own thoughts. As you might have noticed already, this article will be published in English. Pleasant reading... : )

1. Why did you decide upon Estonia in par-ticular? How long have you been here?I came in the middle of August, up to this day, I’ve been here for over a little than two months now. I chose Estonia because I’m interested in the language. I think it’s really beautiful. The nature’s fantastic and I wanted to find out more about this country because in other parts of Europe it’s quite unknown. 2. Has some of the language caught up on you? How do you cope?Yes. (Meanwhile introducing herself in Estonian and talking with a minor accent. I’m stunned!) I’ve had no problems with getting around because most of the people speak English. Although this one time at a local bank I did have a minor problem. You see, I asked the bank teller if I could open up an account if I’m underage. She told me that of course I could but as soon as I gave her my ID-card and when she saw the date of birth, she said I can’t because I’m underage! Like... What do you mean?! But other-wise it’s ok. (Laughs)3. What’s different here? Have you seen any-thing surprising?Different? Hmm...Well, back in the city where I come from, we don’t have as much traffic in the city centre as you do. Also trams are nowhere to be seen and we don’t have newspapers in another language, so I guess that’s pretty new to me. But what I’m really surprised at is the fact that you have so much homework! Back in Germany, although you might go to high school, the lessons sometimes finish at 1 o’clock. So having to stay here until four o’clock is really tiring. 4. What’s your first impression of your class-mates? Have they so-called “accepted” you?My class is exceptionally friendly. They always help me get around, for example if I can’t find any of the classrooms or when a teacher will come up to me and start talking in Estonian, they’d always be there to translate.5. Do you sometimes get homesick?Yeah... Sometimes. Around the beginning of this month I finally realized I’m not going to see them for quite a while and I’m really going to miss them. Well, it’s not as though I’d cry into my pillow every night and sob things like “oh life’s so hard without them, I’m never going to make through this.”, but I just… Think what they might be up to at the mo-ment.

6. Which city are you from?I come from Lünen. It’s near Köln and Essen in Western-Germany. Have you heard of it? It’s a quaint little town...7. How long will you be staying?For about a year. I’m an exchange student after all!8. What did you do during your free time? Your hobbies, I mean. I went horseback-riding. I just love it! I have a couple of friends who have the same hobby, so we all went riding together. Sometimes after school I’d go into town with my friends and hang out and do all sorts of stupid things and be like your ordinary-everyday teenagers. 9. What’s your first impression of the teachers in our school? They’re like teachers always are. Not too friendly but not too hot under the collar. The fun part is that they know that I’m a new student, but they’re not aware that I don’t speak Estonian. They’re always really surprised and a bit startled when they come up to talk to me and I don’t know what to tell them and how. But then again my English teacher’s really enraptured and helps whenever possible. 10. What do you think is the one thing you will gain from staying here?I hope to learn Estonian! As much as not to stut-ter and can talk about everyday stuff. I also hope to gain friends! Friends who I can rely upon and keep on corresponding with. One in all, I hope to find friends who are memorable. : )I am hoping to make another interview with Natalie in spring and ask her how she’s been over the past few months and what she’s been up to. But as spring is one winter away, we wish her the best in realizing her dreams and making things happen. Let’s make her stay amiable and memorable!

TIK radikas

Ott Vatter

Birgit Annus ja Marie Aava

Alternatiivne

Priit Tohver ElektroonilineKaupo Oja ja

Madis LiikIndie ja dub

Kärt Puistama ja Rihhard Järvi

R’n’B

Ott Vatter Minimal, tech/electro house, d’n’b

Ülevaade TIKi radika üldisest suunitlusest.

Rõõmsameelne Nataiie loodab vahetusaastast Eestis meeldejäävaid sõpru ja paremat eesti keele oskust. Foto: Erakogu

9

Seekord on võistlustules 8.klassid. Vaadake, mida uut teada saate!

Kristi Kippasto

8a enda kohta 8a paralleeli kohta 8b enda kohta 8b paralleeli kohtaGerda Hanna Paris Hilton Hanna, Eleri LiisKaur Mihkel Einstein Mihkel, Getter Kaur AareÜlle Tiit Suurim ülelaskja Markus, Tiit -

Liis J. Kaspar Kõige stiilsem Andreas, Mari-Liis UrmasSusanna Jaak Joonas Spordihull Jaak Joonas Brain

Silvia Hanna Suurim vinguja Kaspar, Mariliis SanderUrmas, Anu Joonas Muusik Robert, Marie Urmas

Oliver Alla Ideedegeneraator Kalev, Agne Kaur AareAleksander Mai-Liis Karismaatiline Markus, Marilin Gerda Kelly

Andres Tiit Naistemees Kaspar, Karl-Joonas Kaur AareBeatrice Ade-Birgit Meestenaine Anita, Ade MarianKaarel Lint Tüüpiline hilineja Maria Marian

Beatrice ja Henri Andreas ja Tiit Kuumim paar Kalev ja Marilin Silvia ja OliverMarian Siig, Johannes Tuleb alati olukordadest

puhtalt väljaAndreas, Getter -

Brain Andreas Juuksegeeli parim sõber Karl Joonas, Andreas Brain

Küsimused Aire Bornschein Heldena Taperson Mare Kallas1.Newton istus õunapuu all, kui talle äkki õun pähe kukkus. Mis avastuse ta seejärel tegi? (avastas raskusjõu/gravitat-siooni)

Konksuga küsimus jah? Midagi ta ikka avastas.. 0p

Minu mälu järgi oli see maa külgetõmbe-jõud.. 1p

Gravitatsiooniseaduse avastas. 1p

2.Kuidas saab määrata kalade vanust?(lugeda kokku rõngad kala soomusel)

Oi.. küll ei tea.. Lahkamisel äkki.. Luude järgi saab, nagu inimestelgi. 0,25p

Mul oli kodus akvaarium. Kui kala ära suri, oli ta päris vana. 0p

Ee.. Midagi uimedega.. Uimede suurus ja arv ka vist.. 0p

3.Istub kui isand, tolmab kui tont? (korsten)

Aeg istub minul kukil.. ei tea. 0p Uksematt? 0p Kas ei ole mitte mingi seen? 0p

4.Kas õige on magistrantuur või magis-tratuur? (magistratuur)

Magistratuur. 1p Magistratuur. 1p Magistrantuur. 0p

5.Kus sündis ja suri rahvalaulik Kristjan Jaak Peterson? (Lätis, Riias)

Äkki suri Riias? 1p Arvatavasti Tartus.. Lõuna-Eestis. 0p Tartus ei olnud või? 0p

6.Mis aastal asutati Tallinna Inglise Kolledž? (1940)

Asutati ikka päris ammu.. 1940. 1p Issand, see on piinlik küsimus, 1960? Või 40ndad? 0,5p

Pärast teist maailmasõda. 0p

7.Nimetage võimalikult palju Tallinna kirikuid.

Toomkirik, Jaani kirik, Vene kirik, Ole-viste kirik, Kaarli kirik, Metodisti kirik, Moslemite koht, Jehhoova… 8p

Niguliste kirik, Oleviste kirik, Toomkirik, Kaarli kirik, Juudi sünagoog jne.. 5p

Jaani kirik, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Kaarli kirik, Juudi sünagoog, Meto-disti kirik, Vene õigeusu kirik. 7p

8.Hommikul sünnib, õhtul sureb? (Päike)

Päike! 1p Päevaliblikas. 0p See on hommik.. ee.. Päike! 1p

9.Mis on muusiku Händel täispikk nimi? (Georg Friedrich Händel)

Joseph van.. ei tea.. mingi Joseph. 0p Võinud ju Bachi või Mozartit küsida, aga miks just Händel? 0p

ee.. Friedrich.. Ludvig ei olnud ju.. 0,5p

10.Joonistage paradiis

Kokku 13,25 punkti 8,5 punkti 10,5 punkti

Pingid koridoridesse. Mida tahaksite muuta koolis/koolielus? Et koolivormi poleks, et õpetajad oleks sõbralikumad ja koridorides oleks pingid.

Oleme ilusamad, targemad ja osavamad. Miks on teie klass parem kui paralleel? Meie pole kõik tuupurid.

Läti reis. Kõige ilusam mälestus koos klassiga. Jossi kiusamine klassiekskursioonil ja pärast käskkirjade saamine.

Mõned 8A tüdrukud... ...ja poisid. 8B liige Agne. 8B enne tunni algust. Fotod: Kaija Pook

BrainwarsÕpetajatest astusid seekord tulle õde Aire, matemaatikaõpetaja Heldena ning inglise keele õpetaja Mare. Kõige paremini teadis seekord küsimustele vastuseid Aire! :)

10

Vahetunnid on kaks tundi pikad, kuid eesti keeles rääkida pole kellegagi

Elyne Aaviksoo, välisreporter

Sellel septembril alustas TIKis kooliaastat vaid üks lokkis peaga kaksikutest. Elyne on seadnud sammud Inglismaale ning peatunud Framlinghami nimelises linnas. Koolis käib ta Framlingham College’is, mille ühikates ta ka elab. Järgnevalt kirjutab ta oma mul-jetest.

Puhvetit ei ole

Kõik see süsteem siin on teisiti korraldatud. Tun-niplaan näeb välja hoopis teistsugune. Kõigepealt on kolm tundi, igaüks kestab 35 minutit ja nende vahel on 5-minutilised pausid, mis on mõeldud ühest klassist teise kulgemiseks. Kui need kolm tundi on läbi, on 25 minutit vahetundi, siis tuleb jälle kolm tundi oma pisikeste pausidega. Seejärel tuleb lõuna, mis kestab olenevalt igaühe individuaalsest tunni-plaanist tund aega kuni kaks tundi. Ja pärast lõunat on veel kaks-kolm tundi. Alguses tundus mulle, et siinne süsteem on rahu-likum ja rohkem on pause ja, et on lihtsam, aga tegelikkuses on hästi tüütu see, et vahepeal on vabad tunnid. Lihtsalt auk tunniplaanis, mille ajal pole mitte midagi teha, sest see „auk“ kestab 35 minutit. Ja koolis oma puhvetit, kus istuda, ei ole. Veel on siin niii, et kui kaks sama aine tundi on järjest, siis õpetaja teeb vahetunnis tööd edasi. Aga samas, tunni lõpetab siin koolikell. Kui miski on tahvli peal pooleli või õpetaja hakkab andma kodutööd ja äkki kostab meeletu tirin, mis märgib koolitunni lõppu, siis kõik hüppavad kohalt püsti ja kedagi ei huvita enam see, mida õpetaja klassi ees öelda üritab. Kui õpetaja ei jõua enne kodutööd anda, siis seda lihtsalt ei jää.

Ette nähtud õhtutunnid õppimiseks

Kodutööd muidu ka eriti palju ei jää. See muidugi oleneb, mis aineid keegi võtab, aga üldjuhul keegi raamatutehunnikusse uppuma ei pea ja kodutööd ei tapa. Oma õppimisasjade kordasaamiseks on ette nähtud kaks tundi õhtul, kus kõik peavad olema oma toas ja tegema omi asju. Eeldatavalt selle aja sees peavad kõik õppima, aga see aeg kulub marjaks ära, kui on vaja kellegagi rääkida või on lihtsalt vaja oma küünelakki vahetada või tuba koristada.. Siin on tegelikult kõik asjad kellaaegadega paika seatud. Hommikul ühine äratuskell, hommikusöök, ko-gunemised, lõunasöök, erinevad (kohustuslikud) tegevused, õhtusöök, kodutöödeaeg, õhtune majja sisenemiskellaaeg. Ja magamaminemiskellaaeg. Hi-linemisi ei aktsepteerita.

Karistused on karmid

Üldse meeldib neile kõiki kõige eest karistada. Kui midagi jääb mõnes aines tegemata, siis peab seda ainet õpetama tund kuni kaks kellelegi väiksemale/rumalamale. Kui ei ilmu spordiüritusele kohale, siis peab harrastama seda kindlat ala kolm päeva pärast kooli (hoolimata teistest üritustest, mis võivad toimuda samal ajal). Kui hilineda kokkusaamisele, kus tavaliselt kontrollitakse, kas kõik õpilased on olemas, siis peab järgnevad kolm päeva ise neid kok-

kusaamisi vedama. Ehk siis ise kontrollima, kas kõik on kohal. Põhimõtteliselt on korraldatud sedasi, et keegi ei tahaks hilineda või midagi vahele jätta, aga kui see siiski juhtub, on kümme korda hullem karistus kohe olemas.

Meesõpetajaid tunduvalt rohkem

Õpetajatest on hästi palju meesõpetajaid. Neid on kindlasti rohkem kui naisõpetajaid, mis tegelikult pole üldse harjumatu. Kuidagi ei sega üldse või pole teistsugune see, et nädalas on kaks korda õpetajaks naine. Kõik õpetajad on hästi sõbralikud. Mitte, et Eestis poleks, aga siin on nad teistviisi toredad. Räägivad pidevalt oma eraelust ja on hoopis teistsu-guse suhtumisega sellesse, kui keegi midagi valesti ütleb või valesti teeb. Nad pidevalt julgustavad kõiki: „Küll läheb järgmine kord paremini,“ isegi, kui saadud tulemus on 100 punkti. Ütlevad, et alati saab kõik veel parem olla. See mõjub täitsa posi-tiivselt. Paljud õpilased, kes üllatavad oma tulemus-tega ennast (ja ka õpetajaid), teevad õpetajatele kingitusi ja kaardikesi, aga samas on ka õpetajad väga suvaliselt lahked. Näiteks tuleb keset tundi klassi mingi muu õpetaja ja pakub kõigile sõõrikuid. Põhjuseks on see, et ta naine tegi liiga suure koguse..

Vahetunnis ei jõua kuhugi

Kool pole üldse midagi erilist tegelikult, kuid muu elu on siin teistsugune kui Eestis. Autod on valel pool.. Nojah, see lihtsustab auto alla jäämist. Kuigi ma Eestis ei vaadanud ka vasakule ja paremale enne tee ületamist, siis siin on ootamatu, kui auto äkki valelt poolt tuleb. Inimsed on võlts-sõbralikud. Üldjuhul ei sega, kui koridoris 17 suvalist inimest küsib, et kuidas läheb, aga vahel, kui on halb olla või midagi on valesti, siis on väga tüütu, kui nad kõik küsivad:“Kuidas on?“ ja kedagi tegelikult ei huvita. Selleks, et kurta kellelegi, kuidas kõik allamäge läheb, peab rääkima oma päris sõpradega, mis koolis on päris keeruline, sest kõigil on erinevad tunnid ja erinevad klassiruumid nii, et oma viieminutilise pausi jooksul ei jõua elusees joosta oma sõbra klassi juurde, kurta oma rasket saa-tust, saada lohutust ja siis tagasi oma klassi lipata. Ja siis ongi terve aja halb ja ebamugav olla, kuni lõpuks saab peale kooli kellegagi rääkida ja tunda, et hakkas parem.Muidugi on inimesed ka päris-sõbralikud. Suva-listel aegadel võtavad ühendust ja tahavad kuhugi minna või midagi teha. Koputavad uksele, et tulla sisse ja niisama-juttu rääkida. Hoolitsevad selle eest, et keegi ei oleks üksi (ja samas tahavad ise kah alati

kellegagi koos olla). See vahel häirib, kui on palju tööd teha või on vaja helistada ja rääkida pikalt kel-legi teise, kui nendega.

Toitutakse „tervislikult“

Toit on siin kõik rasvane. Kuigi koolis on tervisliku toidu poliitika ja iga toidu kõrvale saab võtta salatit ja puuvilja, siis valmis on toidud tehtud ikka õli või võiga. Makaronid, kartulid, lasanjed ja riisiroad, pajaroad ja hautatud juurviljaroad, lihad, kalad… Saia praevad ka igaks toidukorraks ja krõpse pak-utakse peaaegu et iga roa kõrvale. Ja leiba pole üldse. Hapukoore asemel süüakse siin laialdaselt majo-neesi. See toit siin pole lemmik kellelegi, kes tahab süüa lihtsalt keedetud kartuleid sibula-hapukoore-kastme ja heeringaga. Aga neile endale meeldib see väga. Seda on näha ka nende välimusest. Mitte küll sedasi, et iga teine oleks ülekaaluline, aga põhimõt-teliselt, nad söövad palju ja teevad sporti kah paras-jagu ja on seega tursked sellid.

Ja natuke muud ka...

Nüüd- briti kutid on kenad. 99% neist näevad väga head välja. On natuke nagu need kutid, keda on näha vanalinna tänavatel (oma geelisoengute poolest), aga nad on viisakamad ja vormis. Ja ei lälla väga palju. Briti tüdrukud on isegi kenad. Seda sessuhtes, et miskipärast öeldakse, et briti naised on koledad. Ma ei ütleks, et nad koledad on, aga Eesti tšikid on ilusamad kohe kindlasti. Blonde on ka Eestis rohkem, siin neid napib. Elu üldiselt on väga sisustatud ja kõik on lõbus ja huvitav, aga mulle väga ei istu. Mul on siin olemas oma head sõbrad ja parimad kaaslased, tegevust on küll ja küll ja rohkemgi veel.. Aga oma eestikeelset keskkonda pole. Hiinlastel on siin palju oma-maala-si, sakslaseid on ka üpris palju, et saavad oma enda keeles rääkida ja tunda, et nad kuuluvad kuhugi rohkem, kui brittide keskele. Mina olen ainus eest-lane. Kahjuks selles suhtes, et ma igatsen ikka väga palju tagasi, õnneks jälle seetõttu, et mul pole või-malust suhelda endakeelsete inimestega ja ma pean, tahan või mitte, sulanduma brittide hulka. Seda minu kohta siin naudiks arvatavasti täiel rinnal keegi, kelle elu unistus on Eestist ära saada ja oma vanematest, perest, sõpradest eemal olla ja tutvuda Inglismaa oludega. Mulle oleks piisanud kahest nädalast, aga Inglismaa pole ka mu lemmik siht-koht.Nonii, ma pean siis lippama, pühapäevane väike pidu teises majas ootab ees. Et lähen naudin siinset elu!

Elyne õpib ja viibib vahetusaastal Framlingham College’is. Foto: Erakogu

11

TIKlaste keele- ja lauluoskus said jälle kinnitust

Tekst ja fotod: Kaija PookTIKis toimus teist korda võõrkeeltenädala euro-visioon. Esinesid 9.-12. klassid. Lauldi kõikides keeltes, mida meie koolis õpetatakse – eesti, inglise, vene, saksa ja prantsuse keeles. Veetlevad õhtujuhid – Eve-Liis ja Klemm – oskasid väga veenvalt päris-Eurovisiooni õhtujuhte järgi teha. Eks nad olid vist öösel kümneid kordi läbi vaadanud eelnevate Eurovisioonide videosid. Avalöögi andsid gümnaasiumi noorimad. Esitati Madonna hitt „Like a Virgin“. Rebased laekusid la-vale peaaegu täies koosseisus, tüdrukud lavaäärtel is-tumas ning poisid tantsimas. Saalis istuvate inimeste näoilmeid vaadates oli esinejatel raske tõsiseks jääda. Nii saadigi publikult vastutasuks suur aplaus.Järgnes „Vee ja soola saaga“ 9A klassi esituses. See esitus oli kõige mitmekülgsem. Lisaks tavalisele laulule ja liikumisele tõid nad lavale kaasa ka hulga instrumente – kitarrid, flöödid, viiul, torupill ja trummid. Suur aplaus neile selle suure töö eest, ar-vatavasti teised kollektiivid ei näinud nii palju vaeva!„Gennadi“ – põhikooli lõpetavate beekate poolt välja mõeldud lugu poisist, keda tabanud saatus võib tabada ka sind, sind ja SIND! Poisid olid osavalt räppima õppinud ning tüdrukud olid oma tuntud headuses. Sten ehk Gennadi oli esituse tipp! 11. klass pidi esinema venekeeles, esitusele tuli „Twist i rock’n’roll“. Lugu oli väga hoogne, seda sai lausa kaks korda alustatud. Aakate ja beekate ühine esitus sujus, hoolimata väikesest apsakast, et sõnad veel päris hästi peas polnud.Ja kord oli 12. klassi saksa keele rühmade käes ning „Drei Tage wach“. Üllatusesinejana astus lavale Karl Tõnis, keda meie koolis pole juba kaks aastat näh-tud. Teda saatsid jänes, karu ja.. veel keegi. Juba kostüümide pärast teenisid nad suure-suure aplausi ning pälvisid ka publiku lemmiku tiitli!Prantsuse keele rühm ei jäänud alla. Esitust alustas veidi enda välimust muutnud Kaupo. Temaga koos tantsisid ka tüdrukud. Kuid ega meie kooli prants-lased pole aeglased inimesed ning pärast minutilist Kaupo-soolot läks tantsuks! Kõik tüdrukud-poisid lavale, tantsuliigutused olid välja mõeldud ja kõik õnnestus! Pälviti žüriilt esimene koht!Eurovisioon ei olnud jälle üks klassijuhataja tunni ajal toimuv„Miks ma pean seal olema, ma tahaks pigem ära minna“ üritus. Kõik nautisid seda ning positiivne õhkkond muutiski ürituse niivõrd õn-nestunuks. Loodetavasti Eurovisiooni traditsioon jätkub. :)

Mitmekeelsed õhtujuhid Jürgen ja Eve-Liis. Kaupo 12B klassist rabas välimusega kõiki.

Marina Meleško ei pruugi igale TIKi õpilasele nii tuttav olla, kui näiteks õpetajad Kippasto ja Parts, kuid pole ka ime – õpetab ta ju meie koolis alles teist aastat ja mõlemal aastal vaid kahte klassi – kümnendaid. Sellest hoolimata on ta nende klasside õpilastele eriti meelde jäänud oma hämmastavalt tugeva hääle ja lugematute Powerpoint esitlustega. Ehk saab ta veidi enam tuttavaks järgnevast intervjuust. Miks ja kuidas hakkasite just geograafiaõpetajaks? Õppisin Tallinna Ülikoolis keskkonnaspetsialistiks ja loodusteaduslike ainete õpetajaks. Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Nagu koduski, peab selleks,

et mõista iga üksiku liikme käitumist, teadma tema arengut, kohta kus ta elab, tema seoseid teiste perekon-naliikmetega ja nii edasi, et ka viimaks osata näha, mis ootab teda tulevikus. Minu arust on see põnev, pluss veel igasugused protsessid looduses, mis seda kõike mõjuta-vad. Õpetaja amet on lihtsalt üks väga mõnus amet - olla juures siirate, avatud noorte inimeste arengule ja anda endast parim nende teadmiste ja ka elutee kujundamisel.Miks otsustasite just siia tööle tulla? Kersti Lepasaar kutsus ja kuna minu põhitöökohas, kirjastuses, on hetkel peale muude projektide ka käsil keskkooli õppematerjali uuendamine, siis tundus see igati õige otsus.Milline väljaspool kooli olete? No ma arvan, et suhteliselt tavaline inimene. Huvideks ei jää hetkel palju aega, aga käin regulaarselt paar korda nädalas ujumas ja jõusaalis, rulluisutan, suvel sõidan

purjelauaga ja lähema aasta jooksul on plaanis A kategoo-ria load ära teha. Nagu enamus minuealisi, leian aega ka vahest tantsimas käia ja sõpradega sauna-, pokkeri-, lauamängu- ja grilliõhtuid korraldada. Kas ja kuidas erineb TIK teistest koolidest, kus õpetanud olete, kas üllatusite millestki?Ma olen õpetanud Tallina Järveotsa Gümnaasiumis. Ei üllatanud milleski, aga erineb ehk selle poolest, et TIK-is on suurem hulk õpilasi motiveeritud õppima ja ka tead-miste pagas on suurem (vähemalt keskkoolis, kus mina tunde annan).Mõni nõuanne õpilastele? Siin ühineks kooli direktoriga, kes Teile esimesel sep-tembril südamele pani, et kooliskäimise aega tuleb kasutada just nüüd ja praegu, just selleks, milleks see mõeldud on - õppimiseks. Kahjuks aega tagasi kerida ei saa ja seepärast soovitan kõigil õppida ....ja loomulikult selle kõrvalt tegeleda sellega, milleks elu antud on ehk elada õnnelikult.

Õpetaja, keda paljud teist ei tunne

Mari Haamer

Õpetaja, kes peab ametit mõnusaks. Foto: Kaija Pook

12

HOROSKOOPJäär Kõigil jääradel tasuks nüüd silmad lahti hoida, sest ega õnnetus ei hüüa tulles. Võib juhtuda, et mõni õpetaja tabab teid millegi keelatuga tegelemas või koer sööb tähtsa kodutöö ära. Püüa siiski olla positiivselt meelestatud ning oota detsembrit, sest selleks ajaks näi-tavad planeedid juba seisu paranemist. Ka Mauruse nurgal ei tasuks liiga tihti käia.

SõnnPüüa ka pärast kõmu tekitanud pidu leida aega koolile keskend-umiseks, et sa ei peaks taas matemaatika järeltöösse minema. Millegi pärast näed õpetajaid tihti nädalavahetustel...kinos, kontserdil, mõne sõbra kodus peol olles jne. Käitu korralikult ja ära anna neile põhjust su hinnet alla võtta!

KaksikudHalb ilm õues teeb ka sinu tuju halvaks. Et vältida suurema depres-siooni teket, kasuta traditsioonilist retsepti: küsi kooliarstilt ravim (söetablett) ning seejärel mine puhvetisse ja loputa see alla kuuma tee-ga (leigem roostevesi). Sel viisil tekkiv soe tunne püsib vähemalt päeva lõpuni ja aitab õpetajate pidevale küsimustetulvale vastu pidada.

VähkKuigi esimese perioodi viimane nädalavahetus on juba kaugel, on sul siiani kõik eredalt (või siis mitte nii eredalt) meeles ning tol õhtul peolt leitud high school lover keerleb pidevalt su silme ees. See aga mõjub halvasti su hinnetele. Püüa keskenduda ka õppetööle, sest pidevalt järeltöödes viibides, ei jää ju aega uue armastusega kinos käimiseks.

LõviSoodne planeetide seis laseb sul end hästi tunda. Sa oled kogu aeg positiivne ja keegi ei mõista, mis võiks olla selle põhjuseks. Sina oledki väike päike igas päevas. Kasuta julgelt ära oma energiat, kuni seda veel on, ja proovi olla näiteks esimesel korrusel korrapidaja, et õpetajaid algklassi laste ohjeldamisel aidata.

NeitsiSoovid saada aina enam tähelepanu. See on lihtne - mine tee saateid kooliraadios. Kui sa keerad meediaruumi ukse lukku, siis ei pääse keegi sind segama ja saad rahus rääkida, mis pähe tuleb. Hiljem võib muidugi olla pisut keeruline tõestada, et see polnud sina, kes õpetas õpilasi edukalt spikerdama või saatis õpetajaid tumedatesse paikadesse.

KaaludJõudude tasakaal. See peab paigas olema, sest muidu tekib konflikt. Ja see võib viia juba kohutavate tagajärgedeni - kannataksid nii majan-duslikult, poliitiliselt kui kultuuriliselt...tõenäoliselt kannataksid ka sinu hinded. Seega püüa pidada õpetajatega läbirääkimisi, et vältida juba esimesel poolaastal sõja teket.

SkorpionKohtasid oktoobri keskel aset leidnud peol oma elu armastust, aga ei julge temaga rääkida? Praegu on just õige aeg julguse kokkuvõtmiseks. Veenuse asukoht viitab sellele, et sul on lähema kahe nädala jooksul edukas läbimurre armuelus. Kui tegu on alla 14-aastase tüdrukuga, siis võid siiski oma otsust veel kaaluda, et mitte karistatud saada.

AmburKui keegi üldse teab, mis tähendab õpetajaga hästi läbi saada, siis oled see sina. Sind ei üllata enam, kui sa lihtsalt tunnis olemise eest 5 saad või kui õpetaja su töid läbilugemata hindab. Sa tead, et sa oled ta lem-mik ja naudid seda täiel rinnal. Küll aga võib selline positsioon tuua kaasa probleeme suhtlemisel kaasõpilastega. Tühja nendest, hinded on olulisemad! For excellence we strive!

KaljukitsNorid pidevalt tüli ja oled pettunud, kui keegi end häirida ei lase. Et oma himu rahuldada jäta koolikaaslased rahule ja mine hoopis õhtul vanalinna tänavatele või Lasnamäe pimedatesse urgastesse. See peaks sihile viima. Pärast saad haiglas kaastundeavaldusi vastu võtta ning seal on ka ohtralt aega õppetööga tegeleda.

VeevalajaLähenev talv on sulle meeltmööda ja oled üsna positiivselt meelesta-tud. Ootad juba aega, mil saaks suusad ja lumelaua kapist välja võtta ja mäele minna. Vahepeal aga ole eeskujuks väiksematele ja ära trügi puhveti järjekorras. Jah, isegi siis, kui sul on kõht tühi ja pitsastruudel paistab olevat kõige isuäratavam asi maailmas.

KaladPüüa vältida pidavaid käike “hambaarsti juures”, sest nii jääd sa ilma paljudest olulistest teadmistest, mis sind kontrolltöös aitaksid. Ka oleks praegu hea aeg kolida tagumisest pingist esimesse, sest kui sa juba praegu midagi ette ei võta, võib juhtuda, et satud hoopis suvetööle. Veeda nädalavahetused õppides, mitte bowlingut mängides ja sul on veel lootust.

JUTAMOOR

Juta MoorMa ütlen, kohe rõõm on näha, et ka sellel aastal jätkub kolledžis ikka vilgas õppetöö, kuid ka ar-mastust pole unarusse jäetud. Sügisel on ju nii hea kurameerida – romantilised jalutuskäigud lehesajus ning kui jahe hakkab, annab see suurepärase või-maluse kaissu pugeda, tüdrukutel siis eriti. Ma proo-visin ka oma vanamehega seda – tegin seenesousti, panin tuliuue põlle ette ja romantika missugune!Alles eelmisel sügisel kooliteed alustanud Markus (2a) piilub juba salamisi tundide ajal Lii Susannat (2a). Palju kõneainet on andnud ka sellel sügisel meie kooliga liitunud Joonas (3a), kes teeb kõik selleks, et jääda silma Agnesele (3a). Armastus on ilus, kuid proovige vahepeal ka koolitöödele kesken-duda, muidu läheb varsti raskeks!8b. klassi tüdrukute seas lööb aga laineid Robert (12b). Tüdrukud on abituriendist niivõrd vai-mustuses, et räägivad temast lausa iga vahetund! Mis te seal omavahel itsitate, minge rääkige Robertiga silmast-silma, palju huvitavam!

Aga ega ainult sügisel pea uusi suhteid looma. Kristofer (11b) ja Helen (9b) käisid juba suvel linna peal jalutamas ja õnneks jätkub soojemat suhtlemist ka kooliaastasse. Tundub, et nooremate poiste saladuse on avastanud Kati (9a), kellele paku-vad huvi klassivennad Tiit ja Andreas (8b). Kaks on küll rohkem kui üks, aga selline sahkerdamine võib hoopis ilmajäämisega lõppeda. Ka suhtlus Richardi (9b) ja Eliine (9a) vahel on elavnenud ning teadjad räägivad, et nemad räägivad küll kõigest muust kui kooliasjadest. Ka Kari (12b) ja Tuuli (12a) on veetnud tunde koolis lobisedes. Noorte armastus on ilus, aga veel ilusam on see, kui koolist lahkumine suhet ei jahenda. Nägin mina ükspäev Germanit ja mõtlesin esimese ehmatusega, et on teine istuma jäänud, sest ta oleks ju kevadel pidanud lõpetama, aga siis sain ikkagi aru, et ta Jaanika (12a) juurde tuli.Selle õppeaasta kõige rohkem räägitud uustulija Jaan aka Püro (10) olevat kogu aeg ninapidi koos klassiõe Mairiga (10), ehkki mõlemal pidi oma neiu või noormees olemas olema. Loodetavasti vahetate omavahel keemia spikreid. Samas on Mairi õde Meeri (8b) Jaani koolikoridoris kallistama kippu-nud ning õpetajate päeval nähti klassiõde Aliisi (10) poisi süles istumas. Kes palju teeb, see palju jõuab!

ÕPETAJATEÜTLUSED

Faiman“Venemaa linnades olid kõik surnud, mitte midagi ei toimu-nud - see oli suur sündmus.”“No seal on suur maal, millel on kujutatud paljas naine, vor-mid nagu minul.”Lepasaar“Teil puudub kaks asja: konkreetsus ja teadmised.”Evert“Kui sa surema hakkad, siis pead klassist väljuma.” Evert: “Paks?” Andreas: “Gros.” Evert: “Aga naine?” Andreas: “Siis ta on kole.” Kippasto“See pole üldse naljakas, kui ühte siseorganit pole.”(Pärast 1,5h keemiat): “No ärge tehke nägu, nagu ma piinaks teid!”Kirjuta, ära liiguta oma parukat!Ja siis tal on d-orbitaal, sest.. me arvame, et tal on.Viilup“Well, Ahti, epic FAIL.”“He had the biggest beard in the history of British literature.”Vegmann“Kas sa naeratad või teed niisama grimassi?”Eskla“There are these crazy monkeys shouting behind the door.” Saar“When you’re a man and become a woman, this is a revolu-tion.”Meleško“Tüdrukud, teie olite Aafrikast?”Peterson“Kui selle kitarri keelt tõmmata, siis see kõlab kui oleks peaga vastu seina jooksnud.”Simpson“When you are caught by the police for speeding put your tibi voice on! Guys can’t do it, it would sound too gay.”Aus“Pane oma suu kinni ja hinga nina kaudu!”KodusteÕpilane: “Kas need on m ja n?”Koduste: “Jah, kas pole ilus või?!”Lillemäe(Räägib telefoniga): „Okei, ma pean lõpetama, mul on tund.. Noh, räägi!“Raudsepp“Ja nüüd läheme süstimise juurde!” (jooksutrenn)Kruusimägi“Eesti noor on vastutustundetu, hedonistlik olend.”

ÕPETAJATESÜNNIPÄEVAD

Oktoober

Soidla, Janar 22.10Urbel, Liivi 23.10.

Eskla, Anne-Ly 28.10.

November

Kaldjärv, Merle 03.11.Kippasto, Lilian 07.11.

Kruusimägi, Toomas 08.11.Hansen, Riia 12.11.Viilup, Paavo 21.11.

Meleško, Marina 23.11.Renel, Urve 26.11.

Schamardin, Kersti 26.11.

Detsember

Roosioja, Kersti 06.12.Urbla, Uuve-Maarja 17.12.

Koduste, Ülle 18.12.Suits, Kristi 18.12.

Vallikivi, Kadri 18.12.Martma, Tiiu 19.12.Saluste, Reet 22.12.

22.10. Don Quijote Rahvusooper Estonias23.10. Noorkuu Live Estonia Kontserdisaalis28.10. Simple Plan Rock Cafe’s6.11. Dagö Rock Cafe’s

14.11.–23.11. Muusikal „Nii on meil moes“ Tallinna Linnahallis

21.11. Koit Toome Jaak Joala Lauludega Nõmme kultuurikeskuses

27.11. ooper Rigoletto Estonia Kontserdisaalis27.11. Vanad Armastuskirjad ehk Raimond

Valgre laule Rahvusooperis Estonia4.12.-07.12. Phantom of the Opera Saku Suurhallis

KUHU MINNA?