KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 3/2014 (127/573)

MÄNNIKU LASKETIIR OOTAB EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSI

MÕISAHOIDJA OLEV KALMUS PEAB

SINASÕPRUST ALU HÄÄRBERIGA

Ülevaade: Kaitseliidu Kaitseliidu 18 patrullvõistlust18 patrullvõistlust

METSAVENDADE

JÄLGEDES KARUKÕRVEL

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 3/2014

NR 3/2014 (127/573)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 3/2014 (127/573)

MÄNNIKU LASKETIIR OOTAB EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSI

MÕISAHOIDJA OLEV KALMUS PEAB

SINASÕPRUST ALU HÄÄRBERIGA

Ülevaade: Kaitseliidu 18 patrullvõistlust

METSAVENDADE

JÄLGEDES KARUKÕRVEL

6 Ka Kaitseliit marssis kaitseväe suurimal paraadil

6 Sõjaväeliste auastmete andmine

8 Autasustamine teenetemärkidega

10 Keskendumine kergejõustikule tõi Lauri Lipule

medalisaju

12 Mida võtta, mida jätta

17 Korrespondentsvõistluse lasketulemused paranevad

iga aastaga

18 Mati Õun ja tema 73 raamatut

22 Ka hing vajab esmaabi

24 Kaitseliidu kooli aastaplaan

26 Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis: mis, kuidas ja

milleks?

34 Tankitõrjest II

37 Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (V)

41 Metsavendade jälgedes Karukõrve koopasse

44 „Vaimustuse tiivul“ kui teekond kaardilt kadunud

maale

46 Õpi või võidu!

48 Männiku lasketiir on populaarsem kui kunagi varem

51 Linavabrikust relvatehaseks

68 Alu mõisa köis ei lohise — seda hoiab kindlalt

Olev KalmusKAANEFOTO: IRINA MÄGI

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

56 Mare Laide hüpped oksalt oksale

59 Põhja-Tartumaa naiskodukaitsjad pakatavad

laulurõõmust

60 Kuketapujutt, mis räägib üleelamislaagrist

62 „Naistelt naistele“ tõi vormi kandvad naised

Vabaduse väljakule

64 Kaitseliidu noorte kaks aastakümmet Võrumaal

67 Jõgeval õpetati noorkotkaid meedikuteks

64

26

48

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 3/2014

Pane ennast proovile

K aitseliit peab olema valmis ootamatusteks. Aga kuidas sa oled valmis, kui ootama-tus ongi oma olemuselt midagi niisugust, mille peale mõistliku inimese fantaasia kõrvalise abita ei tule.

Esiteks kasutad siis kõrvalist abi ja proovid ette kujutada, missugune see ootamatus võib olla. Vaatad ajalukku, kuidas on näiteks tormid varem kahju teinud, ja nuputad, mismoodi oleks saanud neid kahjusid ära hoida, nullida või inimesi hädast päästa. Võib-olla lähed veel kaugemale ning modelleerid minevikusündmusi ja oma kaasaja keskkonda arvesse võttes ohu, mida pole varem ette tulnud, sest täpselt sama olukorda pole ju varem olnud. Aga ikka jääb tegureid, mida ei ole võimalik valemisse panna.

Teiselt poolt valmistad iseennast võimalikult mitmekesiselt ette. Teed sporti, et suuta vajadusel spurtida, ja töötad selle nimel, et võhma ka jätkuks. Paned valmis nii kummikud kui ka talvesaapad, õpid üleelamist lumekoopas ja jätad meelde, kui palju soola ja vett on kirjanduse andmetel vaja higiliitrite asendamiseks. Õpid tundma ja harjutad rakendama taktikaid raju (siinkohal võib seda sõna vabalt ka ülekantud tähendus võtta) vastu võit-lemiseks. Siis tulebki rajutuul ja näiteks sinu suures ettevalmistustuhinas tähelepanuta jäänud ja välja kasvanud frisuur laseb tuulel juukseid nii vastikult silma peksta, et sa ei suuda mitte midagi teha. Üsna jabur olukord.

Vaat selleks ongi kasulik käia võistlustel. Sest tavaliselt ei sarnane rajameistrite fantaasia mõistliku inimese omaga ja igaühel on või-malus suuremate riskideta teada saada, milliseid omadusi tuleks ootamatuste puhuks veel arendada. Vali välja mõni neist proovi-kividest, millest selles numbris juttu teeme — ja sügiseks oled juba terake parem kaitseliitlane.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühen-dada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:14. aprill, 26. mai

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2014

TäpsustusedEelmine Kaitse Kodu! number vajab paari täpsus-tust.

Harald Nugiseksi järelhüüdes lk 10 oli kirjas, et 1994. aastal omistas talle erukapteni auastme tollane kaitseväe juhataja kin-mjr Aleksander Ein-seln. Tegelikult annab auastmeid nüüd ja andis ka 1990ndatel ikka vabariigi president, 1994. aastal siis Lennart Meri. Küll aga tegi kaitseväe juhataja kin Einseln esildise, mille alusel sai president Nugi-seksile auastme anda.

„Manööversõjapidamise käsiraamatu“ arvustuses lk 58 on raamatu tõlkijaks märgitud Rene Toomse. Tegelikult oli Rene Toomse üks raamatu kolmest toimetajast Mika Raudvassari ja Reet Hendrikso-ni kõrval. Raamatu tõlkisid Annika Timpka ja Epp Leete.

Toimetus vabandab ebatäpsuste pärast!

Pärnumaa Kaitseliit ja politsei uuendasid koostöölepingu tegevusplaaniKaitseliidu Pärnumaa maleva pealik mjr Tõnu Miil ja Pärnu politseijaoskonna juht Tõnu Kivis kirjutasid 19. jaanuaril alla kahe organisatsiooni koostöölepingu tänavusele tegevusplaanile. Lääne politseiprefektuu-ri Pärnu politseijaoskonna ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva koostöölepingu tegevusplaan aastaks 2014 hõlmab muu hulgas ennetusürituste korraldamist ja maastikul kaduma läinud isikute otsimist. Oluline koht on leppes infovahetusel ning planeerimis- ja juhtimis-õppel.

Pärnu politseijaoskonna juht Kivis leidis, sellise lepingu sõlmimine aitab kasvatada turvalisust terves maakon-nas. Tema sõnul ei teki turvatunne ainult järelevalvest, vaid erinevate valdkondade ühisest mõjust. „Usun, et sellise tegevusplaani sõlmimine annab Pärnumaale palju juurde,“ ütles Kivis.

Mjr Miili hinnangul seob selline leping jõustruktuurid tihedamalt ühte, millest võidavad kõik — mitte ainult politseinikud ja kaitseliitlased, vaid ka tavakodanikud. „Kaitseliit on justkui ühiskonna siduja, turvavaip, mis katab kogu maakonda,“ ütles mjr Miil.

KA

RR

I KA

AS

17. märts Kaitseliidu Alutaguse maleva aastapäev (asutati 1990)

1998 taasloodi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

18. märts 1992 taasloodi Kalevi pataljon

1992 taasloodi Kuperjanovi pataljon

22. märts Kaitseliidu Põlva maleva aastapäev (asutati 1990)

2000 heisati Saksamaal Wilhelmshavenis Eesti lipp miinijahtijal Wambola

25. märts Küüditamisohvrite mälestuspäev (suurküüditamine 1949. aastal)

2004 heisati ISAFi peahoonel Eesti lipp

26. märts 1919 eestlaste meeleavaldus Petrogradis (VKJ)

1919 ilmus ajakirja Sõdur esimene number

28. märts 2001 taasloodi Scoutspataljon

29. märts NATOsse astumise aastapäev (Eesti liitus organisat-siooniga 2004)

1. aprill 1927 loodi iseseisva üksusena merejõudude baas

2004 heisati kaitseväes NATO lipud

3. aprill Kõrgema Sõjakooli aastapäev (kool loodi 1919)

9. aprill 1919 loodi kaitseväe logistikakeskuse logistikapa-taljon

1919 formeeriti soomusautode kolonn

12. aprill 1917 formeeriti Tallinnas 1. Eesti polk

Kaitseliidu Rapla maleva aastapäev (malev asutati 1990)

13. aprill 1994 taasloodi õhuväe staap

1994 taasloodi maaväe staap

17. aprill 1875 sündis kindral Aleksander Tõnisson

2006 asus teenistusse tuukri- ja toetuslaev Tasuja

19. aprill 2004 jõudsid Soomest Eestisse esimesed soomukid Sisu XA-180

20. aprill 1990 taasloodi Kaitseliidu Saaremaa malev

Kalender

KV

ÜÕ

AK

AIT

SE

VÄ

GI

KA

ITS

EV

ÄG

I

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2014

Väljavõte Eest Vabariigi presidendi 19. veebruari 2014 käskkirjast nr 57 (reservväelased)

leitnant

Gunnar MILJAN Harju malevRaigo SÕLG Tallinna malev

nooremleitnant

Ülar JÜRVISTE Saaremaa malevToomas KASK Saaremaa malevTiiu LILIENTHAL-ÜLE Pärnumaa malevLauro REINO Tartu malevArt SOONETS Võrumaa malevHannes TOODU Pärnumaa malevErik TÄHT Pärnumaa malev

lipnik

Illar ARUKSAAR Rapla malevTõnu EMBERG Rapla malev

Artur GABRIEL Alutaguse malevViktor ILJIN Pärnumaa malevRaivo KABUR Saaremaa malevLauri LOKKO Tartu malevMario-Martin MAALMANN Tallinna malevDaniel NÜÜD Harju malevJaanus OTS Pärnumaa malevKaido SIPELGAS Lääne malevJoosep MEUS Küberkaitse üksusRaul TAMMESOO Küberkaitse üksus

Väljavõte kaitseväe juhataja 18. veebruari 2014 käskkirjast nr 99P (tegevväelased)

vanemveebel

Hannes AUS Pärnumaa malevDmitri IVANNIKOV Pärnumaa malevAnts KRONBERG Valgamaa malevMehis OIDSALU Kaitseliidu kool

veebel

Ülar KIVILAID Viru malev

vanemseersant

Tõnu MIKK Saaremaa malevTanel MITT Pärnumaa malevAndrus NIIT Saaremaa malevMargus PAEKIVI Põlva malevÜlo PEDEL Tartu malevRasmus RUUSMÄE Kaitseliidu peastaapSimo TAMME Sakala malev

seersant

Heli JÜRISSON Harju malevMeelis LEHESTE Kaitseliidu peastaapViljar SEMJONOV Sakala malev

maat

Kalev EICHFU Saaremaa malev

Sõjaväeliste auastmete andmine

Taasiseseisvumisaja suurimal Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil osales tänavu üle 1400 inimese. Kaitseväelaste, Sisekaitseakadee-

mia kadettide ja liitlaste üksuste kõrval seisid Pärnus rivis ka Kaitseliidu nelja maleva vabatahtli-kud ning peastaabi liputoimkond. Kaitseliidu kõige suurema paraadiüksuse oli välja pannud Pärnumaa malev, mille koondkompanii komplekteeriti kolme malevkonna (Pärnu, Soontagana ja Kikepera) liik-

Ka Kaitseliit marssis kaitseväe suurimal paraadil

metest. Üksuse eesotsas marssis malevapealiku abi leitnant Romek Kosenkranius, kes eraelus on Pärnu abilinnapea.

Kaitseliidu Tallinna malev oli Eesti Vabariigi 96. aastapäeva paraadil esindatud Akadeemilise malevkonna rühmaga. Üksust juhtis malevkonna pealik veebel Gert Kaju ja liputoimkonna moo-dustasid korporatsioonide Rotalia ja Fraternitas

AR

DI H

AL

LIS

MA

A

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2014

Väljavõte kaitseväe juhataja 19. veebruari 2014 käskkirjast nr 113P (reservväelased)

veebel

Gert KAJU Tallinna malev

nooremveebel

Katriin IVANOV Tallinna malev Janno KESA Tallinna malev Raimo KLEMMER Rapla malevTõnu MÄNNIK Harju malevIvar OLESK Alutaguse malev

vanemseersant

Margus ALLIK Järva malevRando ANNI Harju malevJanis BARANIN Järva malevRaido EGIPTI Lääne malevAare KAARUS Rapla malevÜlari KAIS Sakala malevTiit KANT Tallinna malev

Taavi KÕIV Tallinna malevAleksandr MATEI Tallinna malevRaimond OSS Sakala malevKonstantin TIMAKOV Valgamaa malev Andre UIBOS Tallinna malev

seersant

Erki AHMAN Võrumaa malevAnti KAPREI Tallinna malevAllan KASTEPÕLD Saaremaa malevAnnely KAURIL Alutaguse malevMargo KOODRES Sakala malevRainer LAIPAIK Saaremaa malevSiiri LÕUKE Tallinna malevTaavi MUTSO Tartu malevRait MÄRTIN Sakala malevEgon NAARITS Tartu malevEnar NÕMMISTE Tartu malevEnn PÕLDMAA Saaremaa malevEero PÄRM Harju malevJanek TŠELJADINOV Jõgeva malev

nooremseersant

Dmitri FEDOTKIN Alutaguse malevAko HANSON Pärnumaa malevMait HIIUVÄIN Saaremaa malevRenee JOOST Jõgeva malevAlari KAIS Valgamaa malev Martti KINK Saaremaa malevMart KÜNG Tartu malevAnton LII Saaremaa malevJanar LEHTLA Alutaguse malevDavid LUKAS Lääne malevMart METS Pärnumaa malevVahur LÄTT Pärnumaa malevMart OLJUM Alutaguse malevReigo ROGOVSKI Lääne malevTaimar SÜGIS Võrumaa malevTõnis-Tõnu RUMMA Harju malevMargus TEPNER Järva malevSergei VARŠAVSKI Alutaguse malevMeelis VINTER Lääne malev

Estica liikmed. Kaitseliidu relvaüksused olid välja pannud Harju ja Rapla malev. Harju maleva tanki-tõrjerühma eesotsas seisis maleva taasasutajaliige leitnant Vello Siidar. Rapla maleva miinipildujarühma juhtis alates 1992. aastast Kaitseliitu kuuluv leitnant Kalev Kiviste, kes eraelus on OÜ Kaiu EKO Metall tootmisjuht.

Pärnu paraadi publiku ja linnarahva toitlustamise eest kandsid hoolt Kaitse-liidu Pärnumaa malev ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond, kes jagasid kõi-gile soovijatele omavalmis-tatud sõdurisuppi.

Osalejate arvu poolest suurima paraadi korraldas aga Kaitseliit 2012. aasta võidupühal samuti Pärnus. Kaitseliidu üksuste kõrval võtsid toona paraadist osa kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkester ning riigikaitseõpilaste rühm. Siis oli paraadirivis üle 1500 inimese.

KA

ITS

EV

ÄG

I

KA

RR

I KA

AS

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2014

Riiklike teenetemärkidega tunnustati ka kaitseliitlasiPresident Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul Eestile osutatud teenete tunnustami-seks 99 inimesele riikliku autasu. Pärjatute seas on ka vabatahtlikke kaitseliitlasi.

Valgetähe III klassi teenetemärgi said küberjulgeoleku edendaja, riigi infosüsteemide ameti peadirektor Jaan Prii-salu, kes on üks Kaitseliidu küberkaitse üksuse ellukutsujatest, ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, üks Kaitseliidu Tartu maleva taastajatest ja aktiivne Kaitseliidu toetaja tänagi. Kotkaristi Kuldristi pälvis tänane Kaitseliidu küberkaitse üksuse liige Kuido Külm.

„Eesti kõrgeim tänu kuulub erinevate elualade inimestele nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühen-dumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi tunnustust,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves. „Nende inimeste tubliduse lood kokku näitavad Eesti suuremaks kasvamist.“

Pärnu laskurid tõid Lätist teise kohaLätis 7. ja 8. märtsil Zemessardze korraldatud 21. rahvusvahelistel Oskars Kalpaksi laskmisvõistlustel osales ligi 30 meeskonda Lätist, Poolast, Belgiast ja Eestist. Eesti oli esindatud kolme võist-konnaga. Riikide arvestuses oli parim Läti võistkond. Kolmanda koha said Poola laskurid. Pärnumaa maleva võistkond kooseisus n-ltn Rivo Liin, lpn Kaido Lüll ja vbl Ivo Kivisaar sai riikide arvestuses teise koha. Riikidevahelisele jõukatsumi-sele pääsesid iga riigi kolm võistlejat, kes olid näidanud parimaid tulemusi Margo-lini püstolist, teenistusrelvast ja Rootsi püstolkuulipildujast M45 laskmises.

„Võistlus jättis väga hea mulje,“ kiitis Pärnumaa maleva kaitseliitlane n-ltn Liin, keda ei häirinud, et nii tiir kui ka relvad polnud enam esimeses nooruses. Mitte just kõige paremad võistlustingimu-sed tegid n-ltn Liini sõnul tasa kasutusel olnud elektroonilised seadmed. „Pärast lasu sooritamist oli monitoridelt kohe tabamus näha, see andis vajadusel hea võimaluse enda parandamiseks,“ lisas ta. N-ltn Liinile meeldis ka see, et lätlased jätsid külalisvõistkondadele aega relvadega tutvumiseks. „Selle ühe päevaga, mis anti harjutamiseks, sai tunnetuse üsna hästi kätte,“ ütles n-ltn Liin, kelle sõnul vähendab selline lähenemine kohalike kodumänguväljakueeliseid. Eriti veel juhul, kui kasutatakse võõraid relvi.

Läti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Zemessardze korraldab rahvusvahelisi Oskars Kalpaksi laskmisvõistlusi Riias aastast 1993.

ZE

ME

SS

AR

DS

E

Autasustamine teenetemärkidegaVäljavõte keskjuhatuse otsusest nr K-0.1-1/14/2678PR

Valgeristi III klass

Lääne malev

Arnold ALJASTE 934Saaremaa malev

Tiit LIND 935Tartu maleva Põhja-Tartumaa

üksikkompanii

Raigo POOL 936

Teenetemedali I klass

Põlva malev

Avo HELK 465Lääne malev

Ats AUG 466Peep PÕLDÄÄR 467Taavi VAHER 468Tallinna malev

Lauri LAANOJA 469

Andres VIKS 470Andres ARENDI 473Saaremaa malev

Peeter SÜLD 471Nikolai OTTIS 474Rapla malev

Heino HINTS 472

Teenetemedali II klass

Rapla malev

Tarmo TAMMUS 1539Marko LIGI 1540Mati MÄE 1541Lääne malev

Kristjan JALONEN 1542Aivar KAUS 1543Ülle LEIVALT 1544Tarmo LILLEMETS 1545Renek LOORENS 1546Jaanus RANNAOJA 1547

Alutaguse malev

Argo OTT 1548Margus SOODLA 1549Jõgeva malev

Ants HUNT 1550Mati KÄRMAS 1551Tallinna malev

Janno KESA 1552Taavi KÕIV 1553Tambet MÄGI 1554Priit RAJU 1555Urmas REITELMANN 1556Saaremaa malev

Tiit PRUUL 1557Viktor VAHER 1558Veljo SEPP 1559Harju malev

Riho KIVISILD 1560Sakala malev

Lauri TOODING 1561Rein ROHTMAA 1562

9

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 3/2014

Tõukavad ja rebivad ning korjavad medaleidTapal 13. veebruaril XXII Eesti kaitsejõudude meistrivõistlustel sangpommispordis võitsid medaleid ka kaitseliitlased. Võistlusel peeti arvestust viies kaalukategoorias ja erinevates võistlusklassides. Sangpommispordivõistlus koosneb kahest harjutusest: kahe 24-kilogram-mise sangpommi tõukamisest rinnalt sirgetele kätele ja sangpommi rebimisest parema ja vasaku käega.

Kaalukategoorias 90+ kg saavutas Alutaguse maleva kaitseliitlane Henry Tamman üldarves-tuses esikoha. Samale tulemusele oma vanuse-rühmas jõudis ka Pärnumaa maleva vabatahtlik Arne Maalinn. Kaalukategoorias kuni 90 kg tuli oma vanuserühmas esikohale Villu Naaber Viru malevast. Talle järgnes Tartu maleva kaitse-liitlane Kalle Kirs. Kaalukategoorias kuni 80 kg sai Järva maleva esindaja Lauri Lipp oma vanuserühmas teise ja Tartu malevlane Veiko Randaru kolmanda koha. Kuni 70 kg kaalunud meeste hulgas saavutas üldarvestuses esikoha Pärnumaa maleva liige Aivo Selberg.

„Võistlus oli raske, sest pidin oma kaalukate-gooriasse mahtumiseks eelnevalt 4,5 kg alla võtma,“ rääkis 1955. aastal sündinud Selberg pärast võistlust, kus tema peamisteks kon-kurentideks olid enamasti paar aastakümmet nooremad mehed. „Jalad olid alguses üsna pehmed, mistõttu tõukamine kõige paremini ei läinud. Õnneks suutsin rebimisega selle tasa teha,“ lisas ta.

Meeskondlikus arvestuses võitis võistluse 485 punktiga Pioneeripataljon. Kaitseliidu maleva-test oli parim Tartu, järgnesid Pärnumaa, Viru ja Järva. Kokku osales jõukatsumises 16 võistkon-da. Kaitsejõudude meistrivõistlusi sangpommi-spordis korraldatakse alates 1993. aastast.

Võrokesed on Baltimaade parimad sõjaväesportlasedLätis veebruaris korraldatud Balti sõjaväespordi talimängudel võidutsesid Cēsises peetud meeste ja naiste laskesuusatamisvõistluse individuaaldis-tantsidel Võrumaa malevlased, 3x1 km murdmaasuusatamise segateate-võistlusel said eestlased esimese ja kolmanda koha.

Meeste 7,5 km laskesuusatamises võitis esikoha ühe möödalasu teinud Kaitseliidu Võrumaa maleva liige Uku Vislapuu. Kaksikvõidu kindlustas eestlastele n-vbl Priit Narusk Lõuna kaitseringkonnast, kaotades võistkon-nakaaslasele 38 sekundiga, sest eksis tiirus kolm korda. Kolmandaks tuli Läti kaitseväelane Gints Rozenbergs. Naiste 4,5 km laskesuusatamises saavutas esikoha Võrumaa maleva liige Sirli Hanni. 3x1 km murdmaasuusatamise segateatevõistlusel esikohale tulnud võistkonnas sõitsid Sirli Hanni ja Priit Narusk. Nad edestasid 11 sekundiga Leedu esimest võistkonda ja 15 sekun-diga teist eestlaste võistkonda.

Noorte arvestuses tuli 3 km laskesuusatamises teiseks puhtalt lasknud Bri-ta Liivamaa Kaitseliidu Harju malevast. Brita Liivamaa on Kaitseliidu noorim esikütt.

Tartu maleva Elva üksikkompanii

Janika ROOPS 1563

Teenetemedali III klass

Rapla malev

Martin PÕDRA 3617 Tõnu EMBERG 3826 Andres NIINE 3878Leino PRIIMÄGI 3879Mati KÄGU 3880Mart LEHEMETS 3881Kaido NUMMERT 3882Peep LOOTMÄE 3883Villem KULPER 3884Avo ÕUNAP 3885Endel OJAMETS 3886Ainar BUHT 3887Pärnumaa malev

Peedu PERNER 3888Lauri LARM 3889Lääne malev

Martin KRITT 3890

Urmo MÕTTUS 3891Evelyn TÕNURIST 3892Alutaguse malev

Erkki UUSEN 3893Argo VILLERS 3894Jõgeva malev

Matti MEHIDE 3895Tallinna malev

Alari AHO 3896Madis GILDEN 3897Hannes KRUUS 3898Margus METSAL 3899Mihkel NÕMM 3900Oliver RAAL 3901Jüri RAUDE 3902Aavo TEDER 3903Saaremaa malev

Riho HUMAL 3905Nalmond MERI 3906Heiki KUKK 3907Jaan TÕRU 3908Piia TEERN 3909

Kodutütarde Saaremaa ringkond

Ingrid PAISTE 3904Harju malev

Kalju KUUSESTE 3910Sakala malev

Ditmar MARTINSON 3911Marge LAIÕUNPUU 3912Andi KITS 3913Tartu maleva Akadeemiline

malevkond

Merike LILLENBERG 3914Tartu maleva Elva üksikkompanii

Jaak KIRSIPUU 3915Küberkaitse üksus

Dmitri SMIRNOV 3916

Eriteenetemedal

Järva malev

Riho RAIMETS 756Kaitseliidu peastaap

Gaido NURMSALU 757

KA

ITS

EV

WÄ

GI

10

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014

Keskendumine kergejõustikule tõi Lauri Lipule medalisaju2012. aasta juulis kutsuti Järva maleva kaitseliitlane, maleva staabis haldusspetsialistina leiba teeniv Lauri Lipp (54) võistlema Paide eest Eesti linnade kergejõustikumeistrivõistlustele, kus temast sai oma vanuseklassi linnade meister 100 meetri jooksus ja hõbedamees kaugushüppes.

seisus ei ole see kuigi lihtne. Seega, olles saanud sõjalis-sportlikelt võistlustelt võistluskogemuse ja eelnimetatud 2012. aasta Eesti linnade meist-rivõistlustelt medalimaitse suhu, tegi ta otsuse keskenduda kergejõustikule ja valis lemmikalaks lühimaajooksud ehk sprindi.

Sport ja tervis

Lauri Lipp osales mullu 11 spordivõistlusel ja teenis 18 medalit, neist seitse kuldset. „Mul on olnud suur au esindada Järva malevat erinevatel võistlustel. Kaitseväe meistrivõistlustelt on auhin-nakapis seitse medalit, nendest sangpommispordis kolm hõbedat ja üks pronks, viievõistluses ja ker-gejõustikus pronks ning Laidoneri olümpiajooksul Järva maleva tiimi koosseisus segavõistkondade arvestuses meeskondlik hõbe,“ räägib Lipp.

Ise usub ta, et tema edul on mitu trumpi. Esiteks tõsiasi, et ta ei tapnud liigse sporditegemisega noo-rusajal tervist. „Näen võistlustel endisi Eesti meistreid, kes on nüüd juba rooste läinud ja vigastatud ega suuda enam tipptasemel esineda. Ma vahepeal ei tegelnud aktiivselt spordiga ja see on kasuks tulnud, mul on kõik liigesed ja kondid terved. Neid endisi sportlasi võita on päris hea tunne tegelikult,“ muheleb Lipp.

Teiseks oluliseks elemendiks peab Lipp pidevat treeningut. Iga hommik algab tal saja kätekõverdu-sega, nädalas korra lisandub sada kõhulihasehar-jutust. Korra nädalas mängib ta koos teiste kait-seliitlastega saalihokit, käib ujumas ja jõusaalis. Kui läheb jooksma, siis jookseb kuni pool tundi ja umbes viis kilomeetrit korraga. „Ei ole muidu seda head reibast tunnet,“ ütleb ta ise.

Ta on ise enda taganttõukajaks ega vaja teiste õhu-tusi. Pigem peab jälgima, et üle ei pingutaks. Lipp ütleb, et tunneb end ja ületreenimise ohu tõttu käis ta ka Tartus spordiarsti juures kontrollis, et saada teada, kus on tema võimete piir, kus võib murduda. Seal sai ta kinnitust, on heas vormis. Ka pidas ta nõu treener Veiko Valanguga, kes juhendas, kuidas treenida ja mida ettevalmistuses jälgida.

Terve olemine on Lipu meelest sportlasele oluline märk teel edule. Nii on Lipp ka doonor, toitub ter-

Ma vahepeal

ei tegelnud

aktiivselt

spordiga ja see on

kasuks tulnud, mul

on kõik liigesed ja

kondid terved.

TAIV

E S

AA

R

TAIVE SAARvabatahtlik reporter

Lauri Lipp meenutab: „See oli märkimisväärne, ma polnud veel kunagi elus esimeseks tulnud. Siis õnnestus see esimest korda ja ajendas

edasi tegutsema.“ Tegelikult oli Lipp juba noo-rusajal spordiga sina peal. Mustla kooli õpilasena osales ta kergejõustikuvõistlustel, tulemused Vil-jandi maakonnas esikümnes. Argielu ja töö tulid aga peale ja sportimine jäi tagaplaanile.

Kaitseliiduga liitumise järel tõmbas Lippu sõjalis-sportlike võistluste poole. „Mul sai mingil hetkel esindaja rollist isu täis, tahtsin ise ära proovida ja esimene tõsisem katsumine võistlejana oli 2008. aasta Erna,“ jutustab ta. Lipp on osalenud neljal Eel-Ernal (parim koht teine), kahel Ernal ja kuuel Põrgupõhja retkel (kahel korral kolmas koht), lisaks paaril sõjalis-sportlikul võistlusel Soomes ja Lätis. Ta tõdeb, et on maksimalist ja läheb alati maksimumi peale välja, kuid võistkonna koos-

11

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014

vislikult ja jälgib kaalu. Lisaks kasutab masseerija teenuseid ja hoidub vigastustest, kannab alati ilmastikule vastavat riietust, joob palju vett jne.

Sprindis pole mitut katset

Omaette periood on võistluseelne aeg. „See on sel-line protsess, mil ma jälgin ennast väga täpselt. See on tõsine elu, see spordimeeste elu,“ ütleb ta. „Oma tervist peab tundma ja sisetunne on oluline. See ei ole nii, et lähed ja võistled, selleks peab varem teadlikult valmistuma ja valmis olema.“ Juba võist-lusel olles on samuti oluline kõik, mis eelneb star-dile. Lipp ütleb, et ta keskendub siis iseendale. „On teatud rituaalid – painutused, venitused. Sprindis on niimoodi, et väga palju energiat kulub juba enne starti.“

Pool tundi enne starti hakkab soojendus. Lipp ei jäta midagi juhuse hooleks ja nii on tal tekkinud harjumus enne jooksu testida stardiandmist, mis on tema ütlust mööda igal võistlusel pisut erinev. „Mul on niisugune komme, et kui naiste jooksud on enne, lähen ma võistlusrajal nende stardist tahapoole ja teen stardi kaasa. Käskluste „Valmis olla!“ ja „Start!“ vahe on erinevatel lähetajatel sageli erinev ja ma proovin selle ära, et ma ei magaks maha stardipauku ja samas ei tohi ju ka varem jooksu minna,“ selgitab Lipp. Sprindis ei ole mitut katset, seal tulemust parandada ei saa.

Lipp teab, et oluline on kiire start, jõuvarude jaotus ja jooksmistehnika, ehkki jooksu ajal ta tehnika peale enam ei mõtle, lihtsalt jookseb. „Kõik on varem välja timmitud, kõike tuleb teha korrektselt, nii nagu mälu ütleb, kõik on varem sisse kodee-ritud.“ Ta jõuab veel hingamiste kuulmise järgi tajuda, kui kaugel konkurendid on, ning võistlus saabki läbi.

Konkurents innustab

„Muidugi on hea meel, kui ma olen jooksu võitnud või kui saan medali – see on selge –, aga naudin kõige enam seda, kui olen oma aega võrreldes eelmise korraga parandanud,“ tõdeb Lipp. Samuti peab ta tähtsaks konkurentide tunnustust. „Kui nad tulevad ja annavad kätt ning ütlevad, et Lauri, sul tuli väga hästi välja, oli hea jooks, vaat see on niisugune ülimalt hea tunne.“

Kui paar aastat tagasi oli Lipu meelest isegi oma-moodi hea, et keegi ei tundnud teda ja ta sai starti minna valge lehena, kellelt keegi midagi oodata ei osanud, siis nüüd on pinge tõusnud, sest ta tun-netab teiste ootuste survet. Lipp ütleb, et teda konkurendid ei häiri, vaid innustavad rohkem tegema. „Pigem on nemad juba häiritud sellest, kui mina kohal olen,“ lõõbib ta. Samas kinnitab Lipp, et seltskond on võistlustel sõbralik ja omavahel jagatakse treenimisnippe ning toitumissoovitusi

ja kõike muud, mis tulemustele kaasa aitab. „Ma näiteks ei teadnud, et enne tähtsat võistlust ei tohi saunas käia – lihas läheb liiga pehmeks,“ toob ta ühe konkurentidelt saadud hüva nõu näite.

„Aga põhiline on, et tulin eelmisel talvel Tallinnas Eesti veteranide sisemeistriks 200 meetris. Uhke tunne on olla Eesti meister, see on tugevaim moti-vaator üldse, et asja edasi teha,“ libiseb Lipp tagasi eduelamuse lainele.

„Jätkan nii kaua, kui mul on vormi ja võimeid. Statisti rollis või vigasena ei hakka ma võistlema. Eesmärke sean endale ise. Näiteks veteranide 200 meetri Eesti rekordi tahan enda nimele võtta ja tulla sajas meetris kolmekordseks linnade meist-riks,“ vajub Lipp unistustesse. Ta tunnistab, et medal on alati tema eesmärk, ükskõik mis värvi. „Kui ma võistlusel medalist ilma jään, olen pettu-nud – siis on midagi viltu läinud. Kui tuleb kirkaim medal, siis on kõik väga hästi,“ ütleb ta.

Lauri Lipu 2013. aasta tulemused Võistlus Spordiala Koht

Eesti kaitsejõudude meistrivõistlused sangpommispordis

45H 70+ II koht

Eesti spordiveteranide liidu sisekergejõus-tikumeistrivõistlused

200 m I koht

60 m II koht

Tartu kergejõustikuveteranide klubi meist-rivõistlused

400 m I koht

100 m II koht

Järvamaa meistrivõistlused (40+) 100 m I koht

kaugushüpe III koht

ESLi meistrivõistlused 100 m II koht

200 m II koht

400 m IV koht

Türi meistrivõistlused 300 m tõkke-jooks

III koht

Eesti linnade meistrivõistlused (50+) 100 m I koht

kaugushüpe II koht

Eesti spordiveteranide liidu 46. suvemän-gud (50+)

100 m I koht

kaugushüpe III koht

Viljandi kergejõustikuveteranide klubi meistrivõistlused (50+)

100 m I koht

kaugushüpe I koht

Eesti kaitsejõudude meistrivõistlused kergejõustikus

IV koht

Eesti kaitsejõudude meistrivõistluste Laidoneri olümpiajooks

segavõistkond D+35H

II koht

Kokku: 11 võistlust ja 18 medalit.

Eesti rekord 300 m teatejooksus ajaga 51,3.

Lauri Lipp 2013. aasta hooaja edetabelis (50+)Spordiala Tulemus Koht

60 meetri jooks aeg 8,17 I koht

100 meetri jooks aeg 12,5 II koht

200 meetri jooks aeg 26,3 II koht

Kaugushüppe 5,02 m III koht

400 meetri jooks aeg 1:02,6 IV koht

12

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014KKKKKKKKKKKKKKKKKKaKKKKaKaKaKaKaaKaKaKaKaKaaKaKaKaKaKKKKKKKKaKKKaKaKaKaKaaaKaKaKKKKKKKKKKaKaKKKKaKaKaKaaKaKKKKKKKKKKKKKKaKKaKaKaaKKKKKKKaKaKKKaKaKaKaKKKKKKKKKKKaKaKaaKaKKKKKKKKKKKKKKaaaaaaKKKKKKKKaKKaaaKaKKKKKKKKaaaKKKaKaaaaKKKKKKKaKKaKKKKaaKaKaKaaKKKKKKKKaaKaaKKKKKKKKKKaaaaaKKKKaKaKKKKKKKKKKKKaKKKKKKaKKKKKKKKKKKKKKKKKKKaKKaaKaKKKKKKKKKKKKKaaKKKKKKKKKaKKaKaKKaKKKKaaKaKaKKaaaKKaKKKaaKKKKKK ititititititititititititititititiiitiititiititititititiititiitittitiitiiiitiiiiiiitttiitittttitittitittittititttitttttttitittittttttttittttttttttttseseseseseseseseesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesessseeseseseseeeeeseseseeesesesesesesesesesessseeseeseeeseseeesesseseesesesesseesseseesssseseeeeesssseeeseesessseseeeeseesssessseeeesesseseseeseeesseessesseseessseeeesseeeeeesssseesssseseesseesee KKK KKKKK K KKKKKKKKK KKKKKKKK KKK K KKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKooooodoooododododododododododdoddodddododddododdododododdodododoododoododooododddddoddddoddoddodododoodododoododdodddddddddododdodoooodododododooddddododdddodooodooodododoodddoddddoddddddodooododddoodoodddddddooododododoododdoddodooooododododddddodoooooodoodddddodoooododododdddodooooddoddodoododddodododddoododododddoddddodooododdddooooodddoododododoodddddooodoooooododddodoooddddododoodooooddoooddddoodddoddoddooooooodduuu!uu!u!u!uu!u!uuu!u!u!u!uu!u!u!u!!u!u!u!!uuuu!u!u!u!u!u!uu!u!u!u!u!uu!u!u!u!u!u!u!uu!uuu!u!uu!u!u!u!u!uuu!uu!u!u!u!u!!u!!u!uuu!u!u!u!uu!uuu!u!uu!u!u!uuuuuuuu!u!u!u!u!uu!u!u!uuu!uuuuu!u!uuuuuuuuuuuu!u!uuuuuuuuu!uuuu!u!u!u!uuuu!uu!u!uuuuu!uu!uuu!uu!!u!uuuuuuuu!u!!!uuuuuu!!uuuu!!!uuuuuu!!uuu!uuuuuu!uuuuuu!!uu!u!!!uuuuuu 33333/33/3/3/33/3/33/3/3////3//3/3/3/33333333/33////3/333/3/3/33//3/3//3/3333/3//3/3/3333/3/33/////33/3/3////////3/3333/3/33333/////3/3333/3//////33/33//3///333/333//3/333333///33333///33/3///3//33/333/3/3/33333/3/3333333//////3333//333333/33333/3/333///33/33333/33333///333333//3333333//3333////333/3///333333//2020202020202020202022020202020202002002020200020202022020202020202020200202020202020202020222020202202022020020020200202022022022020200202020202020202020220200202002020220020200202020202000020020202220200220002002000002020002022000022202020200002020220202022200202022022200000000000022000202022220222200022202002020000141111141411141411111141411441444144414144141414141111111141411111414141414141441414114111141114144441411411414441441444411111141114144414414111114141444444144411444444444411111414141414141111114444111144444411414444111144114144411144444111444414444441114444441114141444411441441441411411441141411444444144411114444444441144444111414

Mida võtta, mida jätta Kümme soovitust algajale militaarsportlaseleTe olete asutamas end oma esimesele militaarmatkale või -võistlusele. Mitte kohtuniku-korraldaja, vaid võistlejana. Lugupeetav, te olete hull!

MARTIN ANDRELLER militaarspordihuviline

Võtke seda kui paisutatud komplimenti, mis loodetavasti sõna-sõnalt tõele ei vasta. Kui olete juba jõudnud mõtte ja registreerimi-

seni, jääb üle veel üks asi – võimalikult edukalt see takistus ületada ja fi nišeerida. Isegi kui selle juures kohe naeratust näole ei tule, on hiljem see olemas. Et teie esmakordne kokkupuude militaarspor-diga oleks võimalikult meeldiv, panen kirja enda mõnest kogemusest selle peamise, millega tuleks või vähemalt võiks arvestada.

Usaldage oma võist-konna kaardilugejat, kuid samas teadke ka ise, kus olete ja kuhu liigute. Võtke kompass välja sage-damini kui varustuse kontrollis. Teil võib seda ootamatult vaja minna K

AR

RI K

AA

S

13

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014

Loomulikult on tipptasemel (militaar)spordi harrastamine omaette teadus, mis ei tähenda, et enda arendamisega erinevatel võistlustel ei tohiks tegelda. Lõpliku tõena alljärgnevat kümmet punkti muidugi võtta ei maksa. Inimesed, nende vajadu-sed, mugavus- ja valulävi on erinevad. Tõde selgub igaühele vaid proovides.

1. Saapad

Pole midagi paremat, kui viimasel päeval pärast varustuse kontrolli saapaid jalast võttes vaadata ülespaistetanud või krimpsus, kuid siiski plaast-rivabasid varbaid ja jalalabasid. Kui jalgadel on üksnes mõned hõõrutud kohad või paar villi, on kõik korras.

Valida tuleks võimalusel hästi sissekantud ja mugavad saapad koos just teie jalgadele sobivate sokkidega. Kui kasutada ka villiennetuspulka, on täiesti võimalik tervete jalgadega fi nišeerida ning meetreid teipi ja plaastrit pole vaja kaasa vedada ega ümber jalgade mähkida. Te olete ikkagi ini-mene, mitte muumia.

Saapaid ja jalgu enne võistlust kokku passitades ja proovides leiate kindlasti ka kohad, mis siiski võivad hõõruma hakata – pange juba ennetuseks nendele kohtadele teip peale. Saabastesse pange sisse teised sisetallad – enda kogemustest võin soovitada niiskustimavaid aktiivsöega taldasid, mida on mugav puhates külje all kehasoojusega kuivatada. Märjas rohus liikudes on abiks säärised ehk bahillid, mis muu hulgas aitavad ka sääreliha-seid soojas hoida, kui tekib krambioht.

2. Mõõdukas füüsiline aktiivsus ja

võistluseelne koormus

Lühidalt, ärge pärast näiteks nelja aastat tugevat tugitoolisporti otse metsa tormake. Vigastuste oht on täiesti reaalne. Lisaks arvestage, et võistlusel on aeg-ajalt vaja joosta, eriti kui keegi teid AK-4 või Galiliga taga ajab. Ärge mõelge praegu sellele, et te ei suuda seda võistlusvarustuses teha. Konkreetses olukorras suudate. Garanteeritud!

3. Varustuse pakkimine

Lugege läbi kohustusliku varustuse nimekiri ja ka see, mis peab võistkonnal tervikuna kaasas olema. Lähtuge sellest ja ärge üle pingutage. Loomulikult on tore puhkehetkel matkatoolil istuda, kuid te peate seda sel juhul ka kaasas kandma. Kehvemal juhul peavad teie kaaslased seda teie eest edasi tas-sima. Mis on kergem, on parem, mida on vähe või mida üldse pole – veel parem.

Samas ei ole mõtet ka sellega üle pingutada. Üri-tage leida see habras tasakaal asjade vahel, mida te

reaalselt ka kasutate, ja nende vahel, mis on muidu ägedad, aga mida teil tegelikult vaja pole. Teil pole vaja paarisajaeurost bling-bling-käekella, mis ajab randme hauduma ja mille klaasilt peegeldab valgus iga vastutegevuse liikme silma kümnete, kui mitte sadade meetrite kauguselt.

P.S. Lihtsalt informatsiooniks. A4 lamineeritud paberilehelt peegeldab valgus üsna hästi ca 800 m kaugusele. Helkivad, läikivad ja muidu silmatorka-vad esemed ning kangaosad peaksid seega olema kaetud või eemaldatud.

Summeerides: mida kergem on varustus, seda ker-gemalt te käite ja vähem väsite.

4. Motivatsioonikommid

Motivatsiooniks sobib nii purk karastusjooki kui ka kompvek. Alati tekib hetki, mil on vaja lisamo-tivaatorit. Midagi magusat tõstab motivatsiooni hästi, kuid samas ei tasu liiale minna – siis kaotab maius oma võlu.

5. Kõrvatropid (mõistlik kõigil kaasa võtta) ja

termokile

Esimesed aitavad magada keerulistes tingimus-tes, kui keegi norskama hakkab või öösel läbi une

Ilmselt on militaarsportlase kõige olulisem varustusele-ment saapad. Kui need ikka korralikult jalga ei passi, on mugavam paljajalu käia

KR

IST

JAN

PR

II

14

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/20144

Sp

o

Kaitse Kodu! 3/2014

Kuressaare

KärdlaHaapsalu

Tallinn

Pärnu

Rapla

Kuressaare

SÕRVE RETK

31. maist 1. juunini võistlevad lahingupaarid Saaremaal patrullvõist-lusel ehk Sõrve retkel, mille pikkus on kas 65 km (raskem rada) või 45 km (kergem rada). Võistelda soovijad peavad end eelregistreerima, sest rajale lubatakse kummalgi distantsil kuni 20 lahingupaari.

Samal ajal on soovijatel võimalik läbida kontrollpunktidega rahvarada, mille pikkus on 30 km. Rahvarajal on osalejate arv ja võistkonna suurus piiranguta (osaleda võivad ka noortevõistkonnad).

KÜBASSAARE RETK

19. juulil korraldatakse neljaliikmeliste võistkondade patrullvõistlus ehk Kübassaare retk, mille pikkuseks raskel maastikul on ca 30 km. Võistlusel osaleda soovijad peavad end eelregistreerima, sest rajale lubatakse kuni 20 võistkonda.

Samal ajal on soovijatel võimalik läbida kontrollpunktidega rahvarada pikkusega 20 km. Rahvarajal on osalejate arv ja võistkonna suurus piiranguta (osaleda võivad ka noortevõistkonnad).

Teave: http://saaremaa.kaitseliit.ee/

Kä

VALGE LAEV

Lääne maleva pikkade traditsioonidega patrullvõistlus Valge Laev 2014 korral-datakse tänavu 5. aprillil. Eesmärgiks on pakkuda meeldivat ajaveetmis-võimalust vabas looduses ja tuletada meelde põhilisi sõdurioskusi.

Teave: laane.kaitseliit.ee/et/valge-laev-2014, tel 717 9949 või e-mail heino.rebane@kaitseliit.ee

HARJU PIMEDAD ÖÖD

Harju malev korraldab 26.—28. septembrini maleva vastutusalas patrullvõistluse „Harju pimedad ööd“. Jõukatsumise eesmärgiks on kontrollida kaitseliitlaste sõjalist ettevalmistust ja jätkata omalaad-se võistlusvormi edasiarendamist.

Teave: http://harju.kaitseliit.ee/

ppppp

Pä

RRRRRRRaasalu

Rs

RPÕRGUPÕHJA RETK

MTÜ Põrgupõhja Risti Selts korraldab koos Kaitseliidu Rapla malevaga (mida on alati toetanud ka Pärnumaa maleva kaitseliitlased) 10.—13. juuli-ni Põrgupõhja retke. Põrgupõhja retk korraldatakse mälestamaks metsa-vendi, kes hukkusid võõrvõimu vastu võideldes Raplamaal Eidapere ja Käru ümbruses. Et tegemist pole ainult jõustruktuuridele suunatud võistlu-sega, on sellel osalema oodatud kõik, kes vähegi soovivad end proovile panna.

Teave: www.porgupohja.ee

SOOKOLL

Jaopatrullvõistlus Sookoll korraldatakse 3.—5. oktoobrini Pärnumaa metsades, soodes ja rabades. Kuigi võistlus on mõeldud eelkõige kodumaleva üksuste jaotaktika kontrollõppuse-na, on ka külalised kaugemalt alati saanud oma oskusi ja teadmisi sel võrdlemisi unikaalsel retkel proovile panna.

Teave: v-vbl Aleksei Vistunov, tel 506 4913, e-mail aleksei.vistunov@kaitseliit.ee

Tänavused sõjalis-sportlikud võistlused EestisPole kahtlustki, et militaarsport on endiselt populaarne. Sellest annab tunnistust tõsi-asi, et raskuse poolest tuntud talvisel Utria dessandil osales tänavu rekordarv võistkon-di üle terve Eesti ja kaugemaltki. Lisaks on peaaegu igal maleval oma patrullvõistlus, kus nii kodukandi kui ka kaugemalt tulnud mehed-naised omavahel mõõtu võtta saa-vad. Alljärgnev teeb väikese ülevaate nii üldistest kui ka malevates korraldatavatest jõukatsumistest.

lllliinnTTall

NÕMME VÄLK

Pealinna malev korraldab Harju-maal lahingupaaride patrullvõist-luse Nõmme Välk, kus osalejad saavad mõõtu võtta nii maastikul liikumises kui ka sõdurioskuste tundmises. Aeg täpsustamisel.

Teave: http://tallinn.kaitseliit.ee/

TIHU KEVAD

Lääne maleva Hiiumaa malev-kond korraldab 17. ja 18. mail sõjalis-sportliku rännakmatka Tihu Kevad, kus osavõtjad saavad üksteiselt mõõtu võtta kontrollpunktides ülesandeid täites.

Teave: taimo.juhe@kaitseliit.ee

15

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014 15

Sp

o

Kaitse Kodu! 3/2014

Valga Võru

Põlva

Tartu

Jõgeva

Paide

Rakvere Jõhvi

Viljandi

Rakvere Jõhvi

JÄRVA MALEV

PATRULLVÕISTLUS

Aastaid sügiseti korraldatud Järva maleva patrullvõistlus on tänavu esmakordselt nihu-tatud hiliskevadele, et anda kodukandi meestele võimalus proovida oma valmisolekut Admiral Pitka luurevõistlu-seks. Järva maleva patrull-võistlus saab teoks 6.—8. juunini Albu vallas.

Teave: http://jarva.kaitseliit.ee/

TTndiSÕDURIPROOV

1999. aastast korraldatav Sõ-duriproov tuleb tänavu läbida 25.—27. aprillini Sakala ma-leva vastutusalas. Võistluse eesmärk on välja selgitada maleva parim lahingupaar ja propageerida sõjalis-sportlik-ke võistlusi. Loomulikult on oodatud ka külalisvõistkonnad väljastpoolt Sakala malevat.

Teave: sakala@kaitseliit.ee

Jõgeva

ALEKSANDER TÕNISSONI

SÜNNIAASTAPÄEVA RÄN NAK-JOOKS

26. aprill korraldab Alutaguse malev Jõhvis kindral Aleksander Tõnissoni sünniaastapäeva rän nak-jooksu.

AVINURME LAHINGU MÄLESTUSRETK

30. maist kuni 1. juunini toimub Avinurme ümb-ruses Avinurme lahingu mälestusretk. Tegemist on põhiliselt malevasisese ettevõtmisega, kuid sellest hoolimata ei saadeta kaugelt tulnuid tagasi.

Teave: kontaktisik Janar Lehtla, tel 5697 9995 või e-mail janar.lehtla@hot.ee või malevkonna korrapidaja tel 339 7583

K it K d ! 3/2014

Valga VVõõrruu

VÄLE JÄNES

Valgamaa malev korraldab 12. aprillil matkamängu Väle Jänes, mis on eelkõige suunatud küll noortele militaar sportlastele, kuid sellest hoolimata võivad koha-le tulla kõik huvilised.

KUPERJANOVLASTE RADA

26.—28. septembrini saavad kõik soovijad oma oskusi proovile panna patrullvõistlusel ehk Kuperjanovlaste rajal. Võistluse eesmärgiks on arendada võistkondi erinevates olukordades toime tulema.

Teave: http://valgamaa.kaitseliit.ee/et/malev-12881

MUST KOTKAS

Põlva maleva patrullvõistlus Must Kotkas peetakse tänavu 29.—30. augustini Põlva-maal ja seal võistlevad kaks vanuseklassi: kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad (18+ eluaastat) ning kodutütred ja noorkotkad (vanuses kuni 17 (k.a) eluaastat).

Lisateave: allar.eesmaa@mil.ee või tel 5648 8219; registreerimine: Triin Väisa-nen, tel 5632 0331 või e-mail vaisanen99@gmail.com

KÄVE ÜLE KÜNGASTÕ

Võrumaa malev korraldab oma traditsioonilise patrull-võistluse „Käve üle küngastõ“ 27. ja 28. septembril. Võistlus on mõeldud neljaliikmelistele võistkondade-le, kes peavad ligikaudu 40 km rajal ületama mitmeid raskusi, nii mägesid kui ka orge.

Teave: tanel.kangro@kaitseliit.ee

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUS

Kaitseliidu allüksused on viimase paarikümne aasta jooksul osalenud nii võistlejate kui ka korraldajatena kõikidel Eestis peetud militaar-võistlustel ja sageli neid ka võitnud. Aasta-tega tekkinud kogemustele toetudes alustas Kaitseliit möödunud aastal kaugluurepatrul-lidele mõeldud Admiral Pitka luurevõistluse korraldamist. Võistluse eesmärk on erineda oluliselt raskusastme poolest teistest Euroopa ja maailma militaarvõistlustest. Admiral Pitka luurevõistlust iseloomustab ennekõike pikk võistlustrass raskestiläbitaval maastikul, mis tuleb võistlejail läbida varjatult pideva vastute-gevuse stressi tekitavates tingimustes.

Tänavune Admiral Pitka luurevõistlus peetakse 4.—9. augustini Lääne-Viru maakonnas.

Teave: http://www.pitkachallenge.eu/UTRIA DESSANT

Utria dessanti korraldavad Erna Selts, Kaitseliit ja Vaivara vallavalitsus 1999. aastast. Alates 2014. aastast on see talvine jõukatsumine üksiti Eesti võistkondade eelvõistlus Admiral Pitka luurevõistluseks. Tänavutalvine võistlus Utria dessant meenutas 85 aasta taguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat te-gid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja Punaväe riismetest puhastamisel.

Järgmine Utria dessant korraldatakse 14.—17. jaanuarini 2015 Ida-Viru maakonnas.

Teave: http://www.erna.ee/?Utria_Dessant

16

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014

eelmise päeva õudusi röökides taasesitab. Lisaks on neist abi, kui peate sooja saamiseks (või maga-miskoti asemel) kasutama termokilet. Et termokile tavaliselt krabiseb, ei pruugi see teid häirida, kuid võib meelehärmi põhjustada teie võistkonnakaas-lasele. Proovitud ja nii see on.

6. Söök

Panustage sellele, et teile kaasapakitav toit ka maitseks, hoolimata sellest, et kirjade järgi annab see kõik vajamineva ja täidab kõhu. Maitse on oluline motivatsiooniks ja selleks, et te kurnatuna üldse süüa suudaksite. Sööma te aga peate. Tühi kõht kaugele ei lippa.

7. Õppige orienteeruma

Usaldage oma võistkonna kaardilugejat, kuid samas teadke ka ise, kus olete ja kuhu liigute. Võtke kom-pass välja sagedamini kui varustuse kontrollis. Teil võib seda ootamatult vaja minna, kui peate pärast kontakti vaenlasega leidma üksinda tee oma võist-konna juurde.

Kui on lubatud, kandke kaasas mobiiltelefoni, aga kindlasti kontrollige, kas teil on olemas kõikide võistkonnakaaslaste numbrid juhuks, kui peate mingi vahejuhtumi järel nad metsas uuesti üles leidma.

8. Ettevalmistav info

Tutvuge sama võistluse varasemate kordade kohta leitava infoga (kontrollpunktides olnud ülesanded jmt). Sellest võib teil kasu olla. Muidugi arutage oma võistkonnaga läbi, kes on millisel alal tugev, et kontrollpunktis hakkaks kõige pädevam inimene „vägesid juhatama“.

9. Koostöö

Oleks hea, kui te oleksite oma võistkonnakaaslas-tega enne starti tuttav, kuid võib vabalt juhtuda, et isegi alles seal kohtudes sobite te hästi ja suudate ühiselt tegutseda. Koostöö on edu alus.

10. Kogemused

Ükskõik, mida te siit ka ei loeks, ei asenda see siiski esimest kogemust. Kui teil on trassil oma varustu-sega mugav, on teil ilmselt ka tuju üleval, ning kui füüsis ja võistkond püsivad koos, paistab fi niš igal juhul. Edaspidi on võimalik vaid paremaid tulemusi saavutada ning iseenda ja oma kaaslaste tegelikke võimeid stressitingimustes tundma õppida. Aga stress teil trassil loodetavasti tekib.

Leidub hetki, mil on vaja lisamotivaatorit. Midagi magusat sobib selleks hästi, kuid samas ei tasu ka liiale minna

KA

RR

I KA

AS

Mida kergem on varustus, seda lihtsam on liikuda. Matkatoolil võib ju puhkehetkel mugav istuda olla, kuid seda tuleb ka endaga kaasas tassida

KR

IST

JAN

PR

II

17

Sp

ort

Kaitse Kodu! 3/2014

MART PUUSEPPKL MäLK

Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK 2011. aastal algatatud malevatevahelisest kor-respondentsvõistlusest võttis 2013. aastal

automaadist laskmises osa 13 võistkonda 297 laskuriga. Teenistuspüstolist laskmises, milles osa-lesid ainult ohvitserid ja allohvitserid, võttis osa 10 võistkonda 94 laskuriga. Seda on 20 võrra enam kui 2012. aasta. Automaadist laskmises osutusid parimaks Tallinna maleva laskurid, kellel ka 25. tulemus (264 silma) ületab esiküti normi. Teiseks tulid Viru maleva ja kolmandaks 2012. aasta võitja Harju maleva laskurid. Teenistuspüstolist laskmi-ses kordas oma 2012. aasta võitu Tallinna malev Viru ja Harju ees.

Kui võrrelda automaadivõistkondade keskmisi tulemusi, on näha lasketulemuste märgatavat paranemist. Esikohavõistkondade keskmine tule-

Korrespondentsvõistluse lasketulemused paranevad iga aastaga

Lis

ain

fo MALEVATEVAHELISE

KORRESPONDENTSVÕISTLUSE

PROGRAMM AASTAL 2014

1. harjutus: 3x10 lasku (lamades, põlvelt, püsti) ta-belrelvast (Galil, AK4, M14) distantsilt 100 m märk-lehte nr 4 (rinnakuju).

2. harjutus: 10 lasku tabelrelvast USP distantsilt 25 m märklehte nr 3 (püstoli ringmärk).

3. harjutus: 30 lasku lamades rihmatoelt distantsilt 50 m spordipüssi märklehte (noorkotkad ja kodutüt-red vanuses 14—17 (k.a) aastat).

4. harjutus: 20 lasku õhupüssist istudes, relv toe-tatud küünarnukkidele ja relvalaega laual olevale kõrgemale toele. Õhupüssi märkleht. (Noorkotkad ja kodutütred vanuses 10—13 (k.a) aastat.)

e-le ja

ea

j

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

VIR

U M

ALE

V

mus 2011. aastal oli 266,7 ja 2012. aastal 269,3 silma, aga 2013. aastal juba 271,7 silma. Seega on võitjate tulemused kolme aastaga paranenud viie silma, kuuenda koha saavutanud võistkondadel aga koguni 23 silma võrra. See näitab tulemuste ühtlustumist. Lasketulemused hakkavad jõudma esiküti normi lähedale. 2013. aastal ületas normi 84 laskurit.

Teenistuspüstolist laskmises on samuti märgatav tulemuste paranemine. Esikohale tulnu sai 2012. aastal 86 silma, 2013. aastal 88 silma. Kuuenda koha saamiseks oli 2012. aastal vaja saada 50 silma, 2013. aastal aga juba 75 silma. Esikohavõistkonna tulemus paranes kahe, kuuenda koha tulemus ter-velt 25 silma võrra. Esiküti normi ületas 11 lasku-rit ja esilaskuri normi täitsid pooled osavõtnuist.

Kolme aasta jooksul pole korrespondentsvõistlu-sel kordagi osalenud Jõgeva malev, täisvõistkonda pole suutnud välja panna (kuigi on siiski võist-lustest osa võtnud) Alutaguse, Põlva ja Võrumaa malev. Loodan, et 2014. aasta toob nendelegi võistlusjõudu juurde.

Tänavu kestab korrespondentvõistlus 15. aprillist 15. oktoobrini ning sisaldab kaht harjutust täis-kasvanutele ja kaht noortele. Võistlused viiakse läbi malevate laskepäevadel, -võistlustel või muudel laskespordiüritustel ning arvesse läheb täiskasvanutel esimese harjutuse 25 parimat ja teise harjutuse 10 parimat, noortel kummaski noorteharjutuses viis parimat kodutütart ja viis parimat noorkotkast.

18

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

MERIKE JÜRJOajaloolane

Kõnealusest 73 teosest 42 kaanele on trüki-tud autorina ainult Mati Õuna nimi, ülejää-nud raamatud on valminud koos teiste Eesti

sõjaajaloolastega. Kaitseliidu tegevliikmena on Mati Õun võtnud kohustuseks pidada igal aastal Rapla malevas vähemalt üks pooleteisetunnine ettekanne sõjaajaloost.

Kuidas valmis teie esimene raamat?Esimest raamatut hakkasin kirjutama 1979. aastal. Kirjutasin seda kaks aastat ja sain 1981. aastaks valmis käsikirja pealkirjaga „Sõjalaevad“. Siis oli sügav Nõukogude aeg ja me kõik sisimas teadsime, mida võib kirjutada ja mida mitte. Toimis enese-tsensuur – teadsime, et venelaste kohta ei tohi pahasti ütelda, samuti Nõukogude võimu kohta. Viisin käsikirja kirjastusse ning hakkasime siis koos illustraatori ja toimetajaga tööle. Rohkem ikka

toimetajaga ja ega see raamat sel kujul kunagi ilmuda jõud-nudki, enne sai Nõukogude aeg otsa. Tolleaegne tsensuur valvas kirjasõna üle ja ega meile neid Glavliti reegleid kätte antud, need olid nii salajased, et õieti keegi ei tohtinud neid teada. Kui ametnikule tundus asi kahtlane, tõmmati joonelt punane kriips peale. Aga 1980. aastate lõpupoole läks aja-kirjandus vabaks ja hakkasid

ilmuma uued ajalehed. Hakkasin ajalooartikleid avaldama. Üks neist väljaannetest oli ajaleht Pilk, mis hakkas trükkima muu hulgas ka tõsiseid aja-looartikleid, kuigi oli oma välimuselt naljakas − et meesterahvad seda ostaksid, oli sinna ka paljaste naiste pilte sisse pandud ehk n-ö igaühele midagi. Mina, Evald Laasi ja Rein Helme – kõik me kirjuta-sime sellesse ajalehte. Raamatud hakkasid tulema hiljem, minu esimene raamat ilmus alles aastal 1995. Kirjastused võtsid hoogu, ilmselt mõeldes, et jumal teab, kuidas selle Eesti Vabariigiga on, võib-olla tuleb uus riigipööre ja siis on meil kõigil käed raudus. Eks aeg olnud vaene ka. See vabariigi ja uute olude äratundmine võttis aega, sest mitu

Mati Õun ja tema 73 raamatutKaitseliidu Toompea malevkonna taasasutaja ja tänane Rapla maleva liige sõjaajaloolane Mati Õun on kirjutanud 73 raamatut ehk iga eluaasta kohta ühe ja veel ühe raamatu lisakski.

uut põlvkonda, kes oma riiki polnud näinud, oli jõudnud peale kasvada.

Sinagi oled sündinud juba Saksa okupatsiooni ajal?Sündisin 1942. aasta südasuvel Tallinnas. Ema oli pärit Viimsist, isa Saaremaa läänerannalt. Isa oli tunnustatud meistrimees, tegi parkettpõrandaid. Ema oli kodune, sest mul on veel kaks venda. Koolis käisin Kivimäel ja pärast lõpetamist astusin Tallinna Ehitustehnikumi (hilisem Ehitus- ja Mehaanikateh-nikum). Sõjaajaloo huvi tuli hiljem. Kui kooli lõpe-tasin, oli külma sõja kõrgperiood. Mind huvitasid raskerelvad. Andmestikku oli muidugi vähe, aga vahepealsel Hruštšovi sula ajal hakkas tõlkeraama-tuid ilmuma – Inglise ja Saksa päritolu. Ilmus üsna häid asju. Selliste raamatute väljaandmine lõppes peagi. Huvi sõjaajaloo vastu tekkis punalaevasti-kus, kus teenisin neli aastat. Seal oli üsna mõnus ja vaba aega jätkus ka, et õppida saksa, inglise ja poola keelt. Raamatutega varustamine oli meie väeosas väga hea, palju liikus kirjandust Teise maailmasõja kohta. Süsteemi sees informatsioon liikus, nägin ka päris uusi raketilaevu. Teenisin raketikaatril, koge-sin ja tundsin, kuidas raketid tegelikult töötavad ja lendavad. Nii see algas ja nii see läks.

1987. aasta sügisel tehti Eesti ajakirjanduses esimesed sammud nõukoguliku ajalookäsitluse kummutamiseks. Ühest sellisest ajaleheartik-list sai tuule tiibadesse ka Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts. Olid seltsi esimene esimees ja oled tänane auesimees.Selts sai alguse, kui Evald Laasi, kes viibib praegu juba vanajumala juures, ilmutas 1988. aasta talvel ajalehes Sirp, mis siis käis veel koos Vasaraga, artikli 22. laskurkorpusest ja eestlastest, kes 1941. aasta südasuvel Venemaale sunniti ning sel teel lahingukeerisesse sattusid. Evald Laasi leidis arhii-videst materjalid selle kohta, et Porhovi lahinguis osalenud umbes 5500 eestlasest langes ca 4500 vangi või läks üle ehk pea iga viies mees läks ise või sattus Saksa poolele ning ainult tuhatkond jõudis korpusega Venemaale. Avalikustamine oli siis just alanud ja artikli peale tõusis Eesti NSV ajaloolaste hirmus kisa-kära. Ikka põhimõttel, et niisuguseid asju ei tohi olla, ja mitte ainult, et ei tohi olla, vaid niisugust asja ei tohi kirjutada ega eesti rahvale avaldada, sest see pöörab kummuli senise käsitluse eesti rahva osast Suures Isamaasõjas. Ja siis korral-dati Ajaloo Instituudis Evald Laasi lintšimise koos-olek. Et avalikustamine oli juba alanud, õnnestus ka minul seal olla − koosolekule pääses vabalt kuu-lama. Kohal oli ka arvukalt ajakirjanikke ja muid kiibitsejaid. Mina olin ka omast arust ajaloolane, kuigi kirjutanud polnud ma siis veel õieti midagi, ainult mõned ajaleheartiklid olid ilmunud. Mäle-tan, et sellel koosolekul jättis mulle üsna positiivse

Ajaleht Pilk

hakkas

trükkima muu

hulgas ka tõsiseid

ajalooartikleid, kuigi

oli oma välimu-

selt naljakas — et

meesterahvad seda

ostaksid.

19

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

mulje kunagine NKVD-lane Uno Laht, keda on küll ajalehtedes materdatud selle eest, et ta julgeoleku-mees oli, kuid 1988. aastaks näis ta täiesti meelt muutnud olevat. Ilmselt oli ta üks neist, kes oli ära tabanud, et kui see Nõukogude võim veel edasi kestab, on Eesti rahvas omadega üsna pea õhtul. Koosolekul anti sõna mõlemale poolele ja seda juhatas õnneks kindral Vello Vare. Laasi lintšimine kukkus seal läbi ja näitas selgelt, et kui anda mõle-male poolele – tõele ja valele – võrdsed võimalused, siis tõde tõuseb ja vale vaob, nagu ütleb rahvasuu. Evald Laasi vastaseid esindasid seal teise ešeloni seltsimehed nii ajaloo- kui ka parteiajaloo instituu-dist. Mina neid ei tundnud, sest nad kadusid koos Eesti NSVga. Need aga, kes pärastpoole Eesti Vaba-

riigis hakkasid ajalugu kirjutama, need mehed sel koosolekul vastasleeris küll polnud.

Ja siis sündis sinu peas mõte seltsist?Loomulikult. Läksime Evald Laasiga koos koju ja koduteel tuligi mulle mõte asutada selline aja-looselts, kuhu koondada need mehed, kes polnud oma nahka kuradile andnud ehk Moskvale või Eesti NSV-le ära müünud. Evald Laasi ettepanek oli lisada seltsi nimesse sõna akadeemiline, et koondada väljaõppinud ajaloolasi ja vältida asja-armastajaid. Mainitud koosolek peeti jaanuaris-veebruaris 1988, seltsi asutasime 29. aprillil Eesti Meremuuseumis. Meremuuseumi direktoriks oli siis Ants Pärna. Eesti NSV seadusandlus nägi juba

RIIN

U U

RB

AN

20

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

ette seltside loomise võimalust, kuid seltsid pidid olema loodud mingi riigiasutuse juurde. Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts (EASS) saigi asuta-tud Eesti Meremuuseumi juurde, kusjuures Ants Pärna võttis sõna otseses mõttes enda peale vas-tutuse, et seal, jumal hoidku, midagi riigivastast ei aetaks. Esimesel koosolekul oli 15–16 inimest. Suurelt osalt oli see härrasmeeste kooslus ja sõp-ruskond muidugi ka, me ju kõik üksteist tund-sime. Hiljem tuli seltsi juurde Teisest maailmasõ-

jast osavõtnud ohvitsere, sõjandustegelasi ja teisi sõjaajalooga tegelejaid. Mina ei tundnud neist vaid vana Taavet Poskat, kes oli olnud enne Teist maailma-sõda Eesti Sõjamuuseumi juhataja. Me kutsusime ta asutajaliikmeks ja valisime kohe ka auliikmeks. Õigele mehele andis vanajumal julgelt elupäevi – Taavet Poska elas 102-aastaseks.

Seltsi tegevus läks kohe hoogsalt käima. Kas meie järjest enam hoogu võt-tev iseseisvusliikumine andis sellele hoogu?Esimestel aastatel dominee-ris seltsis paljuski suuline tegevus, uusi raamatuid sel ajal peaaegu ei ilmunud. Käis laialdane Vabadussõja ausammaste taastamine, seltsi liikmeid kutsuti sageli ajaloost kõnelema, seejuures ka teistele isa-maalistele koosolekutele, mitte ainult Vabadussõja mälestusmärkide avatsere-mooniatele. Korraldasime konverentse Kinomajas ja Eesti Ajaloomuuseumis, olid kokkusaamised Kul-tuurimälestiste Instituudi keldris, jäämurdjal Suur Tõll jm. Meremuuseumis töötas suurem punt seltsi liikmeid: Ants Pärna, Vla-dimir Koppelman, Roman Matkevitš, Jaak Sammet. Ka seltsi esimene naisliige, tänane Eesti mereväe uurija Reet Naber töötas tollal meremuuseumis.

Paljud seltsi liikmetest panid aluse kaitseminis-teeriumile, aga ka Kaitse-liidu üksustele.See mõte idanes juba seltsi algaastatel laulva revolut-

siooni tuultes, mida aeg edasi, ikka enam, et kui see oma vabariik tuleb, siis tuleb selle tarbeks tulevasele kaitseministeeriumile või sõjami-nisteeriumile, nagu seda 1930. aastate lõpul nimetati, aga ka peastaabile töötajaid leida ja koguda. Tundub nagu ambitsioonikas plaan, aga tegelikult nii läkski – meie seltsi mehed olid esimesed kaitseministrid. Ülo Uluots oli meie seltsi liige, Hain Rebas oli meie seltsi liige, Enn Tupp samuti. 1990. aastate algul paiknes kaitse-ministeerium Pikas tänavas ühes neist nn julgete meeste majadest. Ministeeriumi töötajaskond oli väike, poolsada inimest, aga ajasime oma asjad ära. Hannes Walter oli kantsler, kuigi see ametinimetus polnud tol ajal veel kasutusel, oli vist ministri esimene abi. Ministeeriumis tööta-sid ka Toe Nõmm, Leho Lõhmus, Tiit Noormets, Ants Teetsov, Olev Raidla, Erik Linnasmägi jt.

Olime kaunis kaalukas selts-kond sel ajal, sest oma tööd me tundsime. 1994. aastal taasasutasime Kaitseliidu Toompea malevkonna. Kuid see kooslus pudendati kait-seminister Andrus Öövli ajal laiali. Häda oli selles, et me ei olnud sellised koogutajad, me vaidlesime vastu, kui teadsime asju ministrist paremini, sest

mõnigi meist oli aastakümneid nende teemadega tegelnud ja neid uurinud. Minister Öövlile selline ninatarkade seltskond ei passinud, esimesena läks ära Olev Raidla, siis ajakirja Sõdur peatoime-taja Tiit Noormets (põhjenduseks toodi, et sel-list ajakirja pole tarvis!), Hannes Walter ja Leho Lõhmus läksid ära Laidoneri muuseumi. Ka Rein Helme oli mõnda aega ministeeriumis. Rein oli mees, kes pidas endast lugu ja kes tõesti teadis rohkem kui keegi neist ministritest.

Millal te sellise hõivatuse juures raamatuteni jõudsite?Suurem kirjastustegevus algas 1990. aastate kesk-paigas pärast Vene sõjaväe lahkumist. Meie ajaloos oli ju 50 aastat tükk tühja maad, sest kuigi Saksa okupatsiooni ajal ilmus Vene-vastaseid kirjutisi, olid needki tendentslikud, sest ega Saksa ajalgi mingit loomingu- või ajaloovabadust olnud. Turg oli sellisest kirjandusest tühi ja me täitsime seltsi liikmetega selle tühja koha. Väga paljud 20. sajandi ajaloouurijad ja -kirjutajad on Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmed. Ka Nõukogude armeest tahtsime raamatu kokku panna, meile lubati toe-tust, kuid ei antud. Nii olime sunnitud käsikirja julmalt kärpima ning kahe õhema raamatuna – „Võõrväed Eestis“ ja „Punalaevastik Eestis“ − välja andma. Kaitseministeerium on meid ikka toetanud, alati on leitud raha küll raamatute väljaandmiseks, küll konverentside läbiviimiseks. Minul ilmus just nüüd 73. raamat, aga eks nende seitsmekümne kolme seas ole hulk neid, mis on koos teiste seltsi liikmetega kirjutatud. See raamaturiiuleid täitev pärand eestlaste kodudes on jääv.

Kui anda mõ-

lemale poo-

lele — tõele

ja valele — võrdsed

võimalused, siis

tõde tõuseb ja

vale vaob.

X tõnisson

Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus

mILITAAR RÄNNAK-jooks.................20KMrahvajooks...................................7,5KMlASTE JOOKS......................................2KMMIni JOOKS....................................0,3 kmKÕIK STARDID alutaguse puhke- ja spordikesusest

26.APRILL 2014 kell 10:00

sünniaastapäevale pühendatud:

iNFOALUTAGUSE.KAITSELIIT.EE

kindraL JOOKS

139

AUTASUSTAMISTSEREMOONIaKINDRAL TÕNISSONI AUSAMBA JUURES16:00

22

Me

dit

siin

Kaitse Kodu! 3/2014

KATRIN HANNOVNaiskodukaitse Alutaguse ringkond

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonnas kor-raldati 14. ja 15. veebruaril teine psüh-hosotsiaalse esmaabi koolitus, mille eest-

vedajateks olid naiskodukaitsja Jana Ots, kes on psühhoterapeudina ametis Pärnu psühhiaatriaklii-nikus, ja koolitaja Indrek Simisker, kellel on pika-ajaline praktilise töö kogemus traumeeritud laste ja noorukitega psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni keskuses.

Koolituse eesmärgiks oli pakkuda teadmisi ja oskusi psühhosotsiaalse esmaabi andmiseks kriisi-olukordades. Sihtrühmaks olid eelkõige need, kes kuuluvad meditsiinigruppi või on mõne allüksuse parameedikud. Et meditsiinilise esmaabi andjad on tavaliselt esimesed, kes abivajajaga kokku puutuvad, on vaja, et nad oskaksid märgata, kas kannatanu vajab pelgalt plaasterdamist või on ta olukorras, kus teda tuleb nõustada või suunata psühholoogi vastuvõtule.

Kuiv trenn ja rollimängud

Kui esimene õhtu oli teooria päralt, siis teise päeva sisustasid peamiselt praktilised ülesanded, milles tuli vaheldumisi olla abivajaja, nõustaja ja vaatleja rollis. Pärast iga episoodi oli ühisarutelu, kuidas nõustamine õnnestus.

Ka hing vajab esmaabiOle kohal. Kuula. Aktsepteeri. Paku hoolt ja praktilist abi. Need neli lühikest, kuid tähenduslikku lauset võtavad kokku ühe sisutiheda ja töise nädalavahetuse Pärnus.

Kursusel õpetati, kuidas viia läbi struktureeritud vestlust, hindamaks kannatanu seisundit, osata kuulata ja seda tagasi peegeldada, arvestada abi-vajaja soovide ja tunnetega, panna paika ajapiirid. Vajalik on teada, kuidas vältida n-ö lõkse: mitte hakata korraldama ise kannatanu elu ega lohutada teda sõnadega, et see oli ette määratud või et oleks võinud veel hullemini minna.

„Kriisis inimese tunnete talumise teeb raskeks just asjaolu, et abiandjas kerkivad üles tema enda vanad traumad ja nendega seonduvad tunded. Sel-listel puhkudel käivitub instinktiivne reaktsioon lohutada ja vaigistada teise tundeid, kuid tegeli-

kult peame hoopis aitama inimesel neid tundeid läbi elada,“ tutvustas kursuse läbiviija psühhoterapeut Jana Ots psühhosotsiaal-se esmaabi põhiteesi, mille juures ei tohi ära unustada ka seda, kuidas ennast säästa ja taastada.

„Psühhosotsiaalset abi andev inimene peab olema enda vanad traumad piisavalt hästi läbi töötanud ja võimeline need krii-siolukorras kõrvale tõrjuma, et olla kannatanu ja tema tunnete päralt,“ ütles Ots ja selgitas, et niisu-gused koolitused ei anna ainult teadmisi ja oskusi, kuidas teist inimest aidata, vaid võimaldavad ka enda tundeid läbi töötada. See on aga oluline nii abi andjale kui ka saajale, sest kui kriisi ei lahendata, on tagajärgedeks läbipõlemine, töövõime langus või -kaotus. Raskematel juhtudel võib kriisis olija sooritada isegi enesetapu, sest ta ei leia ise olukor-rast väljapääsu ja keegi ka ei paku talle seda.

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Esmaabi ei pruugi vajada alati kannatanu. Ka sündmuskohal juhuslikult viibinud pealtvaa-taja võib saada trauma, kuid sel puhul ainult plaastrist enam ei piisa. Hingelist esmaabi ei pea ilmtingimata parameedik andma

KA

RR

I KA

AS

Sihtrühmaks

olid eelkõige

need, kes

kuuluvad medit-

siinigruppi või on

mõne allüksuse

parameedikud.

23Kaitse Kodu! 3/2014

Psühhosotsiaalse esmaabi ajaliseks piiriks on kuni 72 tundi traumeerivast sündmusest. Hilisem töö kannatanuga, 72 tundi kuni 2 kuud, on psühhosot-siaalse toe pakkumine. „Oluliseks erinevuseks on siin kannatanu kriisifaasid,“ rõhutas Ots. Tema sõnul on inimene kuni 72 tundi reeglina akuutses traumajärgses faasis, mil peetakse normaalseks igasuguseid reaktsioone. „Hiljem saame hinnata juba kriisifaaside läbimise protsessi ja märgata normist kõrvalekaldeid,“ selgitas Ots ning tõi välja, millistele asjadele peab psühhosotsiaalse esmaabi andja vestluses kannatanuga tähelepanu pöörama. Neid on palju: unehäired, vältiv käitumine, eba-adekvaatne süütunne jne. Siis tuleb ka otsustada, kas inimene on võimeline antud olukorrast omal jõul välja tulema või peab teda suunama psühho-teraapiasse.

Milleks meil seda vaja on?

Oleme harjunud kriisiolukordi ja looduska-tastroofe nägema telerist ja need tunduvad olevat nii kaugel ega puutu justkui meisse. Tegelikult puudutavad sellised sündmused meid palju lähe-malt, kui me võib-olla seda adume. Kriisiolukorra võib põhjustada nii lähedase surm, liiklusõnnetu-sed kui ka konfl iktsituatsioonid tööl või eraelus. „Kriisireaktsiooni inimeses võivad vallandada väga erinevad sündmused, lähedase surm või ka liiklus-õnnetuse pealtnägemine, kus inimene kogeb n-ö surma puudutuse tunnet,“ ütles Ots. Ent lisas, et põhiliselt vallandub kriis inimeses seoses surmaga, kuid mitte alati.

„Põhjused, miks inimesed kriise erinevalt läbivad, on erinevad, alates lapsepõlve-loost, varasematest trauma-kogemustest ja geneetilisest eelsoodumusest,“ märkis ta.

Kui meditsiinilise esmaabi andmise ja saamisega oleme kõik, kes vähemal või roh-kemal määral, kokku puu-tunud ja üldjoontes teame, kuidas kannatanut abistada, siis kriisi ja katast-roofi olukordades psühhosotsiaalset esmaabi ja nõustamist vajavate isikutega tegelemiseks peaks olema rohkem oskusi. Oluline on, et nõustaja oskaks märgata inimest, kes vajab ärakuulamist ja kinnitust, et ta pole hull. Inimesed on erinevad ja saavad kriisiolukorda sattudes erinevalt hakkama. Kes vajab suunamist spetsialisti juurde, kes lihtsalt ärakuulamist.

„Meie abiandjatena toetame igaüht vastavalt hetke olukorrale ja vajadusele,“ selgitas Ots psühhosot-siaalse esmaabi andmise lähtealuseid, mis on üsna sarnased elupäästva esmaabi omadega. Vahe on ainult selles, et üks on suunatud keha, teine hinge ravimisele. Oluline on, et me abiandjatena ei hinda,

Kursusel õpetati,

kuidas viia läbi

struktureeri-

tud vestlust, osata

kuulata ja seda tagasi

peegeldada, arvesta-

da abivajaja soovide

ja tunnetega, panna

paika ajapiirid.

Kui esimene õhtu oli teooria päralt, siis teise päeva sisustasid pea-miselt praktilised ülesanded, milles tuli vaheldumisi olla abivajaja, nõustaja ja vaatleja rollis

ME

RLE

OJA

SA

LU

kas kriisi põhjus oli suur või väike ning kas inimese reaktsioon sellele on adekvaatne või mitte. „Tuleb meeles pidada, et psühhosotsiaalne esmaabi on psühhoteraapiast sama kaugel kui meditsiiniline esmaabi kirurgiast. Nii nagu me saame õigesti antud esmaabiga päästa inimese elu, saame psüh-hosotsiaalse esmaabiga ennetada raskeid psüühi-kahäireid või suitsiidiohtu,“ lisas ta.

Mida see meile annab?

Koolitus võimaldab ka iseennast traumaatiliste olukordade puhul aidata ja ära tunda, millal nõustajalt abi otsida. Samuti aitab see märgata ja mõista paremini enda ümber olevaid inimesi, keda on tabanud mingi kriis.

„Minule andis kursusel õpitu palju teadmisi, mil-lele ma varem ei ole mõelnud ega rõhku pööranud. Sain teada, et väga oluline on tegelda oma trauma-dega – mitte ainult füüsiliste, vaid ka hingelistega,“ tunnistas kursusel osalenud Alutaguse ringkonna naiskodukaitsja Merje Mälton, kes jõudis tänu koolitusele arusaamisele, et probleemidega tuleb tegelda kohe, mitte lükata neid kaugele tulevikku. „Ei tohi suhtuda kergelt, et küll aeg kõik haavad parandab. Elu läheb ju edasi – eks lõpuks ju lähegi –, kuid probleemidega tuleb tegelda,“ oli ta veendu-nud. Alles pärast seda, kui enda mured on lahenda-tud, võib teisi aitama minna.

Et paljud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad käivad abistamas suurõnnetustel, saavad nad oma oskus-tega vajadusel nõustajana abis olla nii hättasattu-nuile kui ka nende lähedastele. Tänu sellistele koo-litustele on organisatsioon vabatahtlikega eesotsas rohkem valmis eriolukordadeks.

24

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Instruktorikursus (INSTR)

Kursuse läbinud instruktorid järgivad täiskasva-nukoolituse põhimõtteid ning tagavad tulemusliku ja kvaliteetse väljaõppe. Kursuse lõpetanu on või-meline kavandama ja läbi viima eesmärgipäraseid õppetunde, refl ekteerima iseenda käitumist inst-ruktorina ning andma toetavat ja arengule suuna-tud tagasisidet. Õppetunni eesmärgi ja struktuuri ning õppemeetodite ja õppeprotsessi mõjutavate tegurite kõrval õpitakse plaankonspekti koosta-mist ning kontrollivorme ja -viise.

Instruktori treeneri kursus

Kursuse tulemusena on instruktorid võimelised looma õppimist soodustava keskkonna ja mõistma tagasiside tähtsust koolitaja arengu toetamisel. Kursuse läbinu on võimeline läbi viima video-treeninguid enesevastandamise meetodil. Kursu-sele pääsemiseks on vajalik instruktorikursuselt saadud soovitus.

Juhtimine praktikas 1 (JUP1)

Kursuse tulemusena areneb kursuslasel organisat-siooni inimesekeskse juhtimise võime. Ta suudab ülesannete täitmisel paremini ja eesmärgipärase-malt kasutada grupi ressursse ja juhtimisfunkt-sioone.

Kursuslane läbib järgmised teemad: tagasiside; asjatundlikkus ja juhtimine; inimeste koostoimimine; otsuse vastuvõtmise protsess; (juhi)ülesannete lahendamine; kvaliteet ja nõusolek; kontroll kui arendusvahend; juhtimisalaste kogemuste vahetamine ja läbi-

töötamine.

Juhtimine praktikas 2 (JUP2)

Kursuse tulemusena saab Kaitseliit kompetent-semaid juhte, kes, lähtudes inimesekeskset juhti-misest, aitavad teadlikult kaasa organisatsioonile pandud ülesannete täitmisele. Kursuslased saavad isikliku tööpanuse kaudu sügavama arusaamise järgnevatest tegevustest:

Kaitseliidu kooli aastaplaanInimressursi arendamise õppesuuna kursuste lühikirjeldused

koosolekute ettevalmistamine ja läbiviimine; probleemilahendusmudeli rakendamine; mediatsioon ehk konfl ikti lahendamise juhti-

mine; arenguvestluse ettevalmistamine ja läbivii-

mine; meeskonnarollide osa mõistmine efektiivses

meeskonnatöös.

Juhtimiskursus I

Kursus aitab mõista õppeprotsessis saadud koge-muste abil sotsiaalsete oskuste tähtsust juhtimisel ning arendab nii teadlikkust iseendast juhina kui ka meeskonna koostoimimise oskusi, mille tule-musena paraneb organisatsiooni juhtimine kõiki-del tasanditel. Käsitletakse järgmisi teemasid: kommunikatsiooniprobleemid ja nende põhju-

sed; efektiivse kommunikatsiooni eeldused; individuaalsed toimimistingimused ja nende

tähtsus töötingimuste loomisel; motivatsiooni ja sotsiaalpsühholoogilisi suh-

teid grupis mõjutavad tegurid; ootused juhi rollile ja nende tähendus koostööle

organisatsioonis; arusaamine inimloomusest ja juhi suhtumisest

tulenevad käitumisviisid organisatsioonis; juhtimisalased eeldused inimressursi optimaal-

seks rakendamiseks; grupiprotsessid ja rollid grupis; juhtimisharjutused.

ÜRITUSkoolitajate seminar

Instruktorikursus

Instruktori treeneri kursus

Juhtimine praktikas 1

Juhtimine praktikas 2

Juhtimiskursus I

Juhtimiskursus II

Juhtimiskursus III

Avaliku esinemise kursus I (presentatsioon)

Avaliku esinemise kursus II (kõne)

AVE koolitajaseminar

Juhtimise meistriklass

25

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Juhtimiskursus II (JUHT II)

Kursuse tulemusena saab Kaitseliit juurde juhte, kes on võimelised juhtima arenduskoosolekuid ja lahendama probleeme, kaasates meeskonda. Lisaks arenevad kõikide tegevuste käigus kursus-laste sotsiaalne pädevus ja analüüsivõime.

Kursuslased saavad isikliku tööpanuse kaudu aren-dada vilumust järgnevas: probleemi analüüs ja arenduskoosoleku üles-

ande sõnastamine; arenduskoosoleku ettevalmistamine ja läbivii-

mine; probleemilahendusmudeli rakendamine; otsuse vastuvõtmine ja tegevusplaani koosta-

mine; koosoleku kontrolli (tulemus-toimingud-õhk-

kond) läbiviimine; kovisiooni (erialaspetsialistide vastastikuse

nõustamise meetodi) rakendamine; meeskonna juhtimine; grupiprotsesside vaatlemine ja analüüsimine; eneseväljendus ja kaaslaste tegevuse interpre-

teerimine.

Juhtimiskursus III (JUHT III)

Kursuse tulemusena tõhustub organisatsiooni allüksuste inimressursi kasutamine ja arendamine organisatsioonile pandud eesmärkide täitmisel. Kursuse lõpetanu oskab koostada üksuse inimres-sursi juhtimise arengukava, lähtudes olemasoleva-test kõrgema tasandi juhistest ja tegevuskavadest: kõrgema tasandi juhiste ja tegevuskavade läbi-

töötamine. Oma üksuse esitluse koostamine; üksuse huviobjektide defi neerimine ja sõltu-

vusvahekordade analüüsimine; üksuse ülema rolli analüüsimine, lähtudes enda

ja teiste arusaamadest; üksuse visiooni, strateegia, taktika ja esialgse

tegevuskava väljatöötamine;

juhtimisalaste eesmärkide sõnastamine ja res-sursside väljaselgitamine;

juhtimisalaste ülesannete määratlemine.

Avaliku esinemise kursus I (presentatsioon)

Kursuse lõppedes oskab kursuslane kavandada ja ette kanda esitlust. Õpitakse ja harjutatakse ettekande kavandamist ja esitamist ning ruumi ja abivahendite kasutamist.

Avaliku esinemise kursus II (kõne)

Kursuse lõppedes oskab kursuslane kavandada ja ette kanda kõnet. Õpitakse ja harjutatakse kõne kavandamist ja esitamist, ruumi ja abivahendite kasutamist ning toimetulekut esinemisstressiga.

Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse

instruktori kursus

Kursuse tulemusena saab Naiskodukaitse juurde kompetentseid instruktoreid, kes tagavad baasväl-jaõppe organisatsiooniõpetuse mooduli nõuete-kohase läbiviimise ja uute liikmete organisatsioo-niteadlikkuse, mis on organisatsioonile pandud ülesannete tõhusa täitmise eeldus.

Naiskodukaitse toitlustusinstruktori

täiendkursus

Kursuse läbiviimise tulemusena tekib vajalikul hulgal toitlustusinstruktoreid, kes oma ülesannete kompetentse täitmisega tagavad baasväljaõppe toitlustusmooduli ja muude toitlustusõpete nõue-tekohase ja motivatsiooni suurendava läbiviimise ning liikmete huvi kasvu toitlustuserialal tegut-semise vastu. Õpitakse õppetundide läbiviimist, aktiivõppemeetodite ja ilmestavate abivahendite kasutamist.

APRILL MAI JUUNI AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52

2. 1. 2. 1. 2.

Ümberkorraldustega kooli personalis muutusid inimressursi arendamise õppesuuna kalendris avaliku esinemise kursuste ajad

26

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

KAINAR KRUUSinstruktor

Need olid Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Põhjala-Balti väljaõppemeeskonna liikmed. Pärast kiireid tervitusi meid vastu võtma

tulnud kontingendi vanemaga suundusime maan-dumisraja kõrval kasvavate puude varju. Ninna tungis varasemate kriisikollete lennujaamadest tuttav kuuma diiselkütuse lõhn, segatuna tolmu ja prügi põletamise haisuga. Peagi laaditi maha pagas, mis pressiti meie imestuseks kahte tibatil-lukesse veoautosse. Edasisõitu oodates püüdsime aru saada, kuhu me õigupoolest sattunud oleme. Millised on need paigad, kus, ja kes on need inime-sed, kellega me järgmised kuus kuud koos oleme?

Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis: mis, kuidas ja milleks?Septembri alguses maandus Aafrikas Mali pealinna Bamako lennuväljal inimesi ja varustust tulvil Hercules C-130, millest väljus pärast 16-tunnist lendu grupp heledates vormides ja päevitamata nägudega sõdureid.

Mali riigi sünnilugu sarnaneb teiste sama piirkonna suuriikide kolooniateks olnute omadega. Praegune Mali territoorium läks Prantsuse kontrolli alla 19. sajandi lõpul. 1905. aastal oli enamik piirkonna alasid Prantsusmaa kontrolli all ja kandis ühisni-metust Prantsuse Sudaan. 1959. aastal ühinesid Prantsuse Sudaan ja Senegal Mali Föderatsiooniks, mis saavutas iseseisvuse 20. juunil 1960, kuid mõned kuud hiljem lahkus Senegal föderatsioonist, mis võimaldas Sudaani Vabariigil saada iseseisvaks Mali Vabariigiks. Nüüdse riigi iseseisvumispäevaks peetakse 22. septembrit 1960.

Konfl ikti ajaloost

Kuigi suuremaid ja väiksemaid konfl ikte on Mali territooriumil varemgi ette tulnud, võib praeguse olukorra tekkimise alguseks pidada 2012. aasta jaanuari, mil tuareegide relvastatud rühmitused tõstsid mässu Mali Vabariigi valitsuse vastu. Vas-tuhaku eesmärgiks oli saavutada suurem iseseisvus Mali põhjaosale ja luua sinna uus riik Azavad. Selle moodustamise eest võidelnud sõjaline rühmitus National Movement for the Liberation of Azawad (MNLA) saavutas sõjalistes operatsioonides üle-kaalu ja aprilliks 2012 oli suur suurem osa Mali territooriumist nende kontrolli all. Sõjalist edu seostatakse Liibüa sõja, Muammar Gadaffi poolel sõdinud meeste ja Liibüast pärit raskerelvadega.

Mali valitsuse passiivne suhtumine puhkenud mäs-susse ei sobinud sõjaväele. Bamakos korraldati sõja-väeline riigipööre, mille tulemusena tekkinud või-muvaakumit kasutasid ära tuareegid ja Al Qaedaga

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Mali ilmastik

Allikas: www.africaguide.com

Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

maksimumtemperatuur (°F) miiniumtemperatuur (°F) keskmine sademete hulk (tollides)

MALIRahvaarv: 14 517 176Pindala: 1 240 192 km2

Pealinn: BamakoAmetlik keel: prantsuseRahaühik: Lääne-Aafrika frankKaugus Eestist linnulennult: ca 8000 km

27

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

seotud islamimässulised, hõivates suured kõrbealad ning enamiku põhjaosa võtmetähtsusega linnu. 20. aprillil moodustati Mali uus valitsus, ent ametisse jäid endine president ja peaminister. 11. detsembril astus peaminister Diarra mässulise sõjaväe survel tagasi. Uueks peaministriks sai endine ombudsman Django Sissoko, kes moodustas uue valitsuse.

Napilt kuu hiljem vallutasid islamiäärmuslased mitu linna riigi lõunaosas ja ähvardasid Bama-kot. 11. jaanuaril 2013 vastas Prantsusmaa Mali valitsuse abipalvele. Malisse saa-deti operatsiooni Serval raames Prantsuse õhujõud, abistamaks Mali valitsusvägesid riigi põhja-osa tagasivõtmisel islamimässu-listelt. Õhulöökidele järgnesid maavägede operatsioonid. Erine-valt teistest suuriikidest suutsid prantslased reageerida operatiiv-selt ja viia operatsiooni ellu teisi riike kaasamata. Kohe seejärel saabusid Aafrika Liidu väeüksused, mis andsid oma panuse üldise julgeoleku ja rahu tagamisse.

Tänaseks on aktiivne sõjategevus riigis vaibunud, kuid jätkuvalt tehakse väiksemaid rünnakud valit-susvägede ja nende toetajate vastu. Mässulised on hakanud aktiivsemalt kasutama isevalmistatud lõh-kekehi (IED) ja sooritama enesetapurünnakuid.

Missiooni tutvustus

Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis (EUTM Mali) ülesandeks on Mali sõjaväe väljaõpetamine ja juhendamine. Väljaõppemissiooni peakorter (MHQ) asub Bamakos ja väljaõppega tegelev kon-tingent paikneb pealinnast ca 50 km põhja pool Nigeri jõe kaldal Koulikoro asulas. Missioonil teenib umbes 500 inimest, neist umbes 180 on instruktorid. Ülejäänud isikkoosseisu moodusta-

vad erineva taseme staabid (MHQ ja üldstaap), tee-nindus-toetusüksused, nagu rahvuslikud toetus-elemendid (NSE) ja välihaigla (ROLE 2), ning väe-kaitsemeeskonnad (Force Protection). Missioonist võtab osa 21 Euroopa riiki, mille vahel on jagatud ülesanded ja kohustused. Suurimad panustajad on Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania ja Belgia, väik-seimad Holland (1), Läti, Leedu ja Luksemburg (2). (Andmed võivad artikli ilmumise ajaks muutuda.)

Väljaõppemeeskonnad on komplekteeritud rah-vuste ja keelegruppide põhiselt, et kergendada kom-munikatsiooni ja muuta väljaõppe käik sujuvamaks. Et igal riigil on väljaõppe läbiviimise ja taktikaliste ülesannete lahendamise eripära, oli võimalikult ühtse tulemuse saavutamiseks igaühel välja õpetada oma üksus, olgu selleks siis meeskond (EOD), rühm (MPR) või kompanii. Ühe jalaväekompanii väljaõpe-tamise eest vastutas reeglina üks riik.

NBTT rahvuslik koosseis ja tegevus

Põhjala-Balti väljaõppemeeskonna (NBTT; Nordic-Baltic training team) moodustavad Rootsi, Soome, Eesti, Prantsuse, Leedu ja Läti instruktorid, kelle ülesandeks oli ühe jalaväekompaniisuuruse üksuse väljaõpetamine. Kompaniisse kuuluvad rühmad olid jagatud taas riikide kaupa, kuhu olid liide-tud väiksema kontingendiga panustajad. Näiteks töötasid koos Eesti väljaõppemeeskonnaga Leedu vanemallohvitserid ja koos Rootsi instruktoritega Läti vanemallohvitser.

Tulles meie põhitegevuse – väljaõpetamise – juurde, on läbivateks märksõnadeks paindlikkus, lihtsus ja loovus. Esimeseks ülesandeks oli väljaõppemeeto-dite valimine kiiresti muutuvas keskkonnas ning uute teadmiste ja oskuste kohandamine olemas-olevatega. Ka pidime õppima arvestama kultuuri ja kliima eripäraga. Oli olukordi, kus sõdurid võtsid laskepositsioonid puuliinis sisse mitte lähtuvalt vas-

Vaade Koulikoro väljaõppe-laagrile (KTC). Paremal paistab Nigeri jõgi kuival perioodil

AN

DR

ES

RIIS

AA

R

Euroopa Liidu

väljaõppe-

missiooni

Malis ülesandeks

on Mali sõjaväe

väljaõpetamine ja

juhendamine.

28

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

taseohtlikust suunast, vaid hoopis puu varjust, mis pakkus kaitset päikese eest.

Teiseks oli pärast esimesi kontakttunde selge, miks Prantsuse instruktorid soovitasid meil hoida tunnid ja harjutused võimalikult lihtsate ja ühe-selt mõistetavatena. Katsed sõduritele ühe teema käigus erinevaid lahendeid pakkuda á la tehakse nii, kuid on teinegi võimalus, lõppesid tihti sega-dusega. Seepärast keskendusime lihtsate, üheselt mõistetavate drillide õpetamisele. Drillid ühenda-sime tervikpildiks konkreetseid tegevusi nõudvate situatsiooni- ja kompleksharjutuste ning ,,Käi ja räägi“ ülesannete abil.

Kolmandaks ülesandeks kujunes väljaõppe läbiviimi-seks vajaliku vahendibaasi loomine ja arendamine, sest kohapeal puudus ühine tagala ja väljaõppemees-konnad saabusid Malisse sõna otseses mõttes oma kriidi ja tahvliga. Tänu eelmise Eesti kontingendi tagasisidele ja soovitustele olime paremini ette valmistatud ega pidanud näiteks pudeliveekastide papist märklaudu joonistama ja välja lõikama.

Väljaõppeteemad ja -aeg

Väljaõppe eesmärgiks on õpetada kümne nädalaga välja pataljoni lahingugrupp, et see suudaks viia

Drillid ühendati tervik-pildiks konkreetseid tegevusi nõudvate situatsiooni- ja komp-leksharjutuste ning ,,Käi ja räägi“ ülesannete abil

KA

INA

R K

RU

US

29

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

läbi sõjalisi ja rahutagamisoperatsioone nii kon-ventsionaalse kui ka asümmeetrilise vaenutegevuse võtmes. See nõuab üksustelt head koostöövõimet. Ülemad peavad olema paindlikud, keskkonnas orienteeritud ja suutma vastu võtta kiireid iseseis-vaid otsuseid. Üksuse liikmete ülesanne on omada eelkõige professionaalseid individuaalseid oskusi ja säilitada distsipliin ka rasketes tingimustes.

Algul oli kartus, et peame läbi viima kiirendatud baaskursuse ja alles siis saame liikuda spetsiifi liste oskuste kujundamiseni. Kartus osutus õnneks asja-tuks ja kõik väljaõppele tulnud üksuse liikmed olid läbinud baaskursuse mõnes väljaõppekeskuses. See võimaldas keskenduda üksuse koostööle ja taktikale juba väljaõppe esimestel nädalatel.

Õppetöö toimus kuus päeva nädalas ja iga nädal sisaldas vähemalt üht laskeharjutust ja üht 36-tun-nist välilaagrit. Päev algas hommikuvõimlemisega, mille hulka kuulusid lähivõitlusõpe, üldfüüsiline treening ja maastikujooks. Ennelõunal olid teema-desse sissejuhatavad klassitunnid koos harjutustega, pärastlõunal sai üksus harjutada iseseisvalt ülesande täitmist. Instruktorid täitsid siis vaid nõustavat rolli ja lasid ülematel endil üksusi juhtida.

Väljaõppeteemade käsitlemisel pöörati suurt rõhku rahutagamisoperatsioonilaadsetele ülesannetele, nagu kontrollpost, läbiotsimisoperatsioonid, eskort ja patrull. Erilist tähelepanu pöörati IED-vastasele tegevusele ja enesetapuvõitlejate identifi tseerimisele ning ettevaatusabinõude kasutamisele. Positiivsena tuleb märkida enamiku instruktorite eelnevat mis-sioonikogemust, sellest oli väljaõppel palju kasu.

Tundide läbiviimisega oli tavaliselt hõivatud kogu instruktorkoosseis, olgu siis abikoolitajate või mänguritena. See võimaldas peakoolitajal kesken-duda tundide ettevalmistamisele. Ka tagas piisava instruktorkoosseisu olemasolu harjutuste parema ettevalmistamise detailide tasandil, nagu piiksuvate IED-makettide loomine või lambakarjuseks kehas-tumine. Peakoolitaja sai aga keskenduda oma tööle.

Samaaegselt üksuseõppega viidi läbi erialaõpet: meditsiin, side ja raskerelvad ning autojuhtide õpe. Kui enamiku teemade (v.a meditsiin) õpetamise võime oli igal liitlasriigil, siis tankitõrjerelvaga RPG-7 olid kokku puutunud ainult Eesti instruktorid. See-tõttu õpetasid nad peale väljaõpetatava kompanii

tankitõrjespetsialistide programmi „Train the Trai-ner“ käigus välja ka teiste kompaniide tankitõrje-instruktoreid. Meditsiiniväljaõpe viidi läbi tsentrali-seeritult rühmade kaupa, koolitajateks Saksamaa ja Austria meedikud, keda assisteerisid väljaõppemees-kondadest määratud isikud. Seega oli instruktoritel ülevaade, mis tasemel esmaabi on sõdurid õppinud. See andis võimaluse õpitut situatsiooniharjutuste abil kinnistada.

Väljaõppe läbiviimiseks kasutatavad taristud koos-nesid väliklassidest ja õppealadest. Väljaõppealadena saime kasutada kogu lähiümbrust, piirangud peaaegu puudusid. Tänu selle suutsime pakkuda väljaõpetata-vatele harjutamist keskkondades, mis olid suuresti sarnased nende tulevase teenistuskoha omadega. Kummastavalt alasid ega klasse eelnevalt ei broneeri-mist, vaid kasutati põhimõttel „kes ees, see mees“.

Eriti vaimustuses oli väljaõpetatav üksus patrulliõp-pest, mille saime läbi viia tegelikus linnakeskkonnas. Seejuures kogesin kohaliku elanikkonna positiivset suhtumist oma sõduritesse. Sõduritele pakuti teed ja vett, tuldi rääkima ja oldi arusaajad, kui üksus tee ületamiseks liikluse ajutiselt seisma pani.

Väljaõpet soosivad ja mittesoosivad tegurid

Kõige soosivam oli see, et meil oli, keda õpetada. Oli väikesi tõrkeid kõikide ametikohtade kohese täitmi-sega, kuid need lahenesid kiiresti. Väljaõppe muutis meeldivaks sõdurite asjalik ja pühendunud suhtu-mine. Lahingutegevuses osalenud jagasid kogemusi relvade, varustuse ja vastase taktika kohta. Sõdurid mõistsid kiiresti, et õpetatav on neile eluliselt vaja-lik, kui üksus saadetakse otsesesse lahingutegevusse Mali põhjaosas. Teine pluss oli, et ülemad usaldasid

Lis

ain

fo ÜLDINE PÄEVAKAVA

6.30 hommikuvõimlemine/lähivõitlus

8—8.30 hommikusöök

8.30—12:30 hommikused tunnid

12.30—13.30 lõunasöök

13.30—15.30 siesta (kohustuslik, väljaõppe läbivii-mine laagriülema käsuga keelatud)

15.30—17.30 õhtused tunnid

18.30—20 õhtusöök

Üksuse väljaõppe kava*Üksus Väljaõppe kestus Laskeharjutus Välilaager

Üksikvõitleja 1 nädal

Üksikvõitleja/jagu 2 nädalat

Rühm 4 nädalat

Kompanii 2 nädalat

Pataljoni lõppharjutus 3—5 päeva

* Selle aja sisse pidi mahtuma ka pataljoni formeerimine, relvaõpe, meditsiin, sõjaõigus jne

30

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

meeskonda, ka puudus mikromajandamine, vaid NBTT ülem andis nädalate kaupa ette väljaõppetee-mad ja -eesmärgid. Seepeale koostasime meie tun-niplaanid ja täitsime need. Olgugi, et NBTT ülem ja EUTMi väljaõppeülem käisid korduvalt meie tunde jälgimas, ei tekkinud olukorda, et meie tegevust oleks püütud rohujuure tasandil juhtima hakata või muuta. See andis instruktoritele selge sõnumi, et meid usaldati.

Mõistagi tuli väljaõppe käigus ette ka probleeme. Kui eespool viitasin sõdurite motiveeritusele ja õpisoovile, siis probleeme tekitasid nende suur vanusevahe (18–62 eluaastat) ja erinev teadmiste-pagas. See võttis maha väljaõppe tempot ja sundis instruktoreid valima, millistele teemadele rohkem ja millistele vähem rõhku panna. Samas tuli arves-tada, et paljudel sõduritel oli sõjakogemus.

Teine probleem oli keelebarjäär. Väljaõpe toimus inglise keeles, mis tõlgi vahendusel tõlgiti prant-suse keelde. Kuigi prantsuse keel on Mali ametlik keel, oli igas üksuses sõdureid, kellele tuli kogu

jutt omakorda bambara (kohalik keel) keelde tõlkida. Et bambara keeles puuduvad paljud mili-taarsed sõnad, nagu gaasilehter, tiibamine või tulepositsioon, kulus tõlkidel aega, et spetsiifi liste nimetustega esemed või tegevused kirjelduste abil sõduritele selgeks teha. Seetõttu polnud harvad juhused, et ühe teema õpetamiseks kulus 2,5 korda rohkem aega kui Eestis. Lisagem, et iga tõlkega läheb natuke infot kaduma, ja saamegi korraliku komistuskivi. Natukene pehmendas seda tõlkide eelnev koostöökogemus sõjaväelastega.

Instruktorite olmetingimused

Et EUTM kasutab oma tööks Mali riikliku sõjaaka-deemia ruume ja territooriumi, majutati instruk-torid akadeemia kasarmutesse. Kasarmutubades elati kahe- või neljakesi. Sisustus oli sarnane Eesti kaitseväe kasarmutes leiduvaga: voodid, kapid, lauad-toolid. Lisaks moskiitovõrk, mille kasutamine oli kohustuslik, sest see vähendab võimalust haiges-tuda sääsehammustusest malaariasse.

Mali armee telklinnak. Esiplaanil näha väliklassid, vasakul tualetid ja pesuruumid

KA

INA

R K

RU

US

KA

INA

R K

RU

US

EUTMi instruktorid Euroopa Liidu abi-programmi raames kohalikus algkoolis koolitarbeid jagamas

31

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Sööklas pakutav toit oli euroopalik ja harjumus-pärane, kuid tihti sisaldas menüü ka põhjamaa-lastele eksootilisi toite, nagu kaheksajalad või rai. Toiduvalik oli lai, Prantsuse köögi mõjutustega, tänu millele ei puudunud juustud, salatid ja pikk sai (baquette). Eesti instruktorid tundsid puudust lihtsast supist. Et vaheldust saada, telliti kodustelt pakisuppe, putrusid ja kiirnuudleid.

Kuigi külas võis mõnes sanitaar- ja turvanõudeid täitvas söögiko-has oma raha eest söömas käia, tehti seda harva. Oli ka võima-lus tellida restoranist pitsat, mis pärast esimest proovimist siiski populaarseks ei saanud. Selles oli oma osa meie suhtumisel sealsesse toiduhügieeni ja toor-aine, näiteks liha, päritolusse. Välilaagri ajaks jagati Prantsuse armee 24 tunni toidupakke, mis üllatasid suure magusasisalduse ja toidu soojendamise võimalusega.

Meditsiin, nähtavad ja nähtamatud ohud

Mali kliima tõttu tuleb seal hügieenile erilist tähe-lepanu pöörata. Ka väike puhastamata haav võib soojas ja niiskes keskkonnas mädanema minna ja alati ei taga täidetud hügieeninõuded kiiret parane-mist. Näiteks sportimisel saadud põlvehaav paranes peaaegu kolm nädalat. Sellepärast on tähtis täita kehtestatud hügieeninõudeid, mis mõnikord võivad tunduda liialdusena. Seetõttu on Saksamaa panuse üks osa EUTMi missiooni meditsiiniline toetus. Ei oli ju tavaline, et pataljonisuuruse üksuse teeninda-miseks on kohale toodud ROLE 2 tasemel välihaigla1. Kuigi kirurgilist sekkumist vajavaid õnnetusi juhtus vähe, leidus haiglaravi vajajaid iga päev, eel-kõige viiruste, infektsioonide ja kõhuhädade ning malaaria (3–4 juhtu kuus) tõttu.

Silmale varjatud ohtude kõrval tuli ettevaatlik olla nähtavate ohtudega (mõned puud ja põõsad, maod, skorpionid ja putukad, kes pole otseselt sur-mavad, kuid võivad tekitada kannatusi). Märkigem liivarästikut, lehemadu, ämblikuid ja lugematut hulka põõsaid, mille okka kriimustus kahjustatud koha paiste ajab või silma sattunud mahl nägemis-kaotust põhjustab. Paljude ohtude eest hoiatasid meid kohalikud sõdurid ja tõlgid, mitte meditsii-nipersonal. Aga kes ikka kohalikke olusid paremini tunneb, kui mitte siin põlvkondi elanud rahvas.

Mali sõdurite elu ja olu

Mali armee pataljonisuurune üksus oli majutatud kooli kõrval asuvasse telklinnakusse. Elamistingi-

mused olid tagasihoidlikud ja äravahetamiseni sar-nased Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste omadega. Telkidesse majutati jagude või poolrüh-made kaupa. Telgis olid lahtikäivad voodid, mos-kiitovõrgud ja mõned toolid. Nii oma isiklikke asju kui ka sõjaväevarustust hoiti voodi all ja kõrval.

Söödi ühiselt ja ühisest kausist. Toidu jagamisel järgiti traditsioone, nt esimesena tohtis söömist alustada üksuse kõige vanem liige, kuid liha jagas üksuse ülem. Et söömine käis kätega, hoolitses iga mees ka hügieeni eest ja kõik pesid alati, hoolimata vee vähesusest, enne söömist käsi. Toidu kvaliteedi kohta nurinat kuulda ei olnud, kuid kogused, eriti hommikusöögi ja mingil põhjusel ka välilaagrisse toodava toidu puhul, olid sõdurite sõnul aeg-ajalt kasinad. Sõduri hommikusöök koosnes tavaliselt suurest kruusitäiest lahjast kohvist ja pikast saiast. Lõuna- ja õhtusöök olid üsna sarnased, koosnedes riisist, vürtsikatest kastmetest ja lihast.

Mali armee sõdurite üksikvõitleja ja allüksuse varustus ühtib ajakirjas Kaitse Kodu! 1990ndate lõpul ja 2000ndate alguses fotodel kujutatuga, kus keskmise kaitseliitlase varustusse kuulusid relv, salvekott ja veepudel. Esimese pataljoni väljaõpeta-mise ajal avanes umbes samasugune vaatepilt, kuid juba järgmise pataljoni puhul oli näha edasiminekut ja lõpuks oli Mali armee varustus mõneski elemen-dis Euroopa armeede tasemel. Olenevalt üksuse spetsiifi kast kuuluvad sõduri varustusse välivorm, rakmed, veepudel, katelok, plekist kandik, spordi-rõivad ja -jalatsid, meditsiinivahendite kott, relv ja kolm salve. Majutusvarustuseks on tekk või maga-miskott ja sääsevõrk ning kokkukäiv voodi, mis siin-mail on vajalik igaühele, kes ei soovi voodinaabriks ämblikku ega sooja otsivat roomajat.

Kui enamiku

teemade õpe-

tamise võime

oli igal liitlasriigil, siis

tankitõrjerelvaga

RPG-7 olid kokku

puutunud ainult

Eesti instruktorid.

Kasarmutubades elati olenevalt toa suurusest kas kahe- või neljakesi. Sisustus oli tagasihoidlik ja üsna sarnane Eesti kaitseväe kasarmutes leiduvaga

KA

INA

R K

RU

US

1 ROLE 2 välihaigla — võime tegutseda välitingimustes piiratud logistilise toetusega kuni kuus kuud. Lisaks patsientide ambulatoorse ravi ja opereerimise (sh hambaravi) suutlikkus.

32

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Mali armee põhirelvaks olid AK-47-d ja selle variat-sioonid. Relvad on ostetud või saadud tagastamatu abina Euroopa riikidelt. Esimeses meie koolitata-vas rühmas oli kasutusel kuus AK mudelit, kuid teisel rühmal (tegelikult kogu pataljonil) olid kõik automaadid endise Jugoslaavia päritolu.

Lisaks AK-47-le kuuluvad jalaväejao relvastusse kuulipilduja PKM ja tankitõrjerelv RPG-7. Relvade seisukord oli erinev, kuid kasutada olev laskemoon oli madala kvaliteediga, tõenäoliselt vana, mistõttu esines palju tõrkeid. Väljaõppeks oli vähesel määral paukpadruneid ja Hiina päritolu pürotehnilisi vahen-deid. Raskerelvadest leidus pataljonide relvastuses 12,7 mm raskekuulipildujaid, 14,5 mm paaris õhu-tõrjekuulipildujaid, 76 mm tagasilöögita tankitõr-jekahureid SPG-9, 60 mm miinipildujaid ja 122 mm raketisüsteeme GRAD P. Enamik raskerelvadest oli paigutatud selleks kohandatud masinatele. Sõdurite vedamiseks olid kohandatud maasturid, veoautod ja isegi rühmajagu soomustransportööre BTR 70.

Kohalike elanike suhtumine EUTMi

koosseisu ja kohalolekusse

Kohaliku elanikkonna suhtumine EUTMi isikkoos-seisu oli sõbralik. Regulaarselt korraldati EUTMi kokkusaamisi ja nõupidamisi kohalike hõimuliidrite ja omavalitsusjuhtidega. Kohalikud olid avatud, jutukad ning valmis oma seisukohti ja tõekspidamisi valjul häälel kaitsma. Oma osa suhtumises EUTMi on asjaolul, et ollakse endine suurriigi asumaa, kus paljud hüved on tekkinud tänu eurooplastele. See avaldus inimeste käitumistes ja elustiilis, liigutakse ju sealgi tarbimisühiskonna poole.

EUTMi kohalolekuga suurenes asula elanikkond enam kui 1000 maksujõulise inimese võrra, kes

kõik vajasid esmatarbekaupu ja mugavusvahen-deid. See oli ideaalne klientide kasvulava kohalikule kaubandusele. Pärast EUTMi saabumist remonditi ja avati hotell ning lisandus mitu baari.

Ei saa alahinnata ka Euroopa sõdurite mõju julge-oleku tagamisel. Olgugi, et tegu on väljaõppemis-siooniga ja sõjalisi operatsioone, nagu patrulle, kontrollposte ja läbiotsimisi, EUTM läbi ei viinud, oli meie kohalolek kohalike sõnul piisav, et islamis-tid ja muud valitsusvastased sellele alale ei tuleks.

Mali sõdurite ja instruktorite suhted

Sõdur on sõdur igal kontinendil. Sõdurite mõtted Mustal Mandril on sarnased sõdurite mõtete ja tegudega Euroopas. Tihti olid Mali sõdurid üllatu-nud, kui instruktorid nägid läbi nende plaanid, mis oleksid pidanud meie eest varjatuks jääma. Kuigi ebaedu tundides ja harjutustel ,,viilida“ muutis nende elu raskemaks, parandas see samas inst-ruktorite usaldusväärsust nende silmis. Seda aitas suurendada inimlik hoolimine ja ka esmaabi and-mine kohalikele sõduritele, kes ennast väljaõppe käigus olid vigastanud. Nad muutusid avatumaks, rääkisid perekonnast ja kultuurist ning esitasid meile küsimusi samade asjade kohta. Oldi imes-tunud, et Eestis on lubatud abielluda ainult ühe naisega korraga.

Austust tekitasid ja vahel tegid ka nalja meie püüded õppida kohalikku keelt. Selles oldi meid valmis lahkesti aitama. Parimaks äratusmomen-diks klassitunnis oli, kui mõni eelmisest ööst väsi-nud sõdur, kes kalapilguga tahvlit vaatas, nimepidi tema emakeeles püsti käsutati.

KA

INA

R K

RU

US

Sõdurite hommi-kusöök koosnes tavaliselt suu-rest kruusitäiest lahjast kohvist ja pikast saiast. Lõuna- ja õhtusöök olid üsna sarnased, koosnedes riisist, vürtsika-test kastmetest ja lihast

KA

INA

R K

RU

US

Mali armee pataljonisuurune üksus oli majutatud telklin-nakusse. Elamistingimused olid sarnased Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste omadega

33

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014KKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKKaKaKaKaaKaKaKaKaKaKaKaKaKaKKaKaKaKaKaKKaKKKaKKaKaKaKKaKaKKaKaaKaKaKKaKaKaKaKKKKKKaaaaaaKKaKaKaKaKKKKKaaKaaaaaaaaKaaaaKKaK itititititititititititititititiitititittitititittittttitittitttitiititittttititiitttititititttittttttittitittittitiittttitttiititsesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesesseseseseseseseseseeeseeeseesesesesessesseeessseeeseseseeeeeeseseseeeeeesseseeseesssseese K K K K KKK K K KKK KKKKKK K KK KKKKKK KK K K KKKKKKK KKK KKK KKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKodododododododododododododdododdododododdoododdododododododododododododoododododododododooddododdododododdoddoddddododoodddoddoodoodddu!u!u!u!uu!u!u!uu!u!u!u!u!u!u!u!u!u!u!!u!u!uuu!u!u!u!u!u!u!uu!u!u!!u!u!u!!!u!u!u!u!!uu!uuuu!uu!uuuu!uuuu!uuuu!!u!uuu!uu!!uuuuu! 3/3/333/33333/3/3/333/3/3/3/3/3/3/3/3/3/3//3/33/3/3/33/3/3/333/33/33/3/3/333/3/3/3/3/33/3/3/3/3/3//3/3///3///3/333 2202202020220220202202020202020202020020202020202022220202002022022020202020202020202202220202000022220222200220200020222002 14141414141414141411414141441414144444141414141411141141414141411111414414441414144144141114144141411141111414141144441114114144111444144144114444444444441

Sõdurite vedamiseks olid kohandatud maasturid, veoautod ja isegi rühmajagu soomustransportöö-re BTR 70

Küsides nendelt arvamust meie kohaloleku kohta, vaadati avasilmi otsa ja vastused olid stiilis: ega te ju siia jää! Õpetate meid ja lähete tagasi kodu-maale. Muidugi tahtnuks sõdurid, et instruktorid läheksid nendega kaasa Põhja-Malisse, ja olid tõsi-selt pettunud, kui kuulsid, et see ei ole võimalik.

Lessons learned ehk väljaõppejärgseid

mõtteid

Mõned õppetunnid meile, instruktoritele. Iga taseme koolitaja peaks olema välja õpetatud vähe-malt kaks astet ülespoole, seega peavad üksikvõit-leja väljaõpet läbi viivad instruktorid olema kursis rühma taktika ja juhtimisega, ning jao väljaõpet läbi viivad treenerid kompanii taktika ja juhtimi-sega. See looks olukorra, kus instruktor suudab aduda tervikpilti ja aitab vältida seda, et jäädakse kinni mõnda enda arust ülitähtsasse pisiasja, kuid suurem eesmärk jääb seetõttu tagaplaanile.

Täheldasime, et tihti andis soorituse ettenäita-mine parema tulemuse kui tegevuse üksikasjalik kirjeldamine tahvli ees. Seetõttu eirasime mitmel korral kuldreeglit, et uue teema õpetamist alusta-takse teooriatunniga, millele järgneb demo, harju-tamine ja harjutus, vaid tegime kõigepealt demo, järgnes teooria, kus seletasime, miks me midagi nii tegime, ning seejärel tulid harjutamine ja har-jutus. See andis mitmes erinevaid etappe hõlmavas teemas (nt jaorünnak, varitsusvastased drillid jne) parema tulemuse.

Ajakirjanduses, kaitseväes ja Kaitseliidus on liikvel palju ja vastakaid arvamusi kõnealuse missiooni mõttekuse kohta. Tihti laskutakse emotsioonidesse või kiputakse asju vaatama ainult rahanumbrites. Unustatakse, et teadmised, kontaktid ja eelkõige kogemused, mis saadakse, töötades rahvusvaheli-ses meeskonnas, on hindamatu väärtusega. Peak-sime juba täna alustama analüüsiga, kuidas Malis saadud kogemusi Eesti heaks maksimaalselt ära kasutada. Meil on ju sarnaselt Mali armeele suur hulk erineva ettevalmistustasemega sõdureid, kellest tuleb kriisi puhul võimalikult lühikese ajaga koolitada võitlusvõimelised üksused.

14,5 mm õhu-tõrjekuulipilduja, 50 mm miini-pilduja, 73 mm tagasilöögita tankitõrjekahur SPG-9, 122 mm GRAD P

4 X

KA

INA

R K

RU

US

2 X

KA

INA

R K

RU

US

34

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Tankitõrjest IIÜhe rühmaülema maakeelseid mõtteid

Per momentum ad maiores. (Hetkega esivanemate juurde.)

Nõmme tankipurustajate moto

AA

RE

NÕ

MM

RAIGO SÕLG, leitnantNõmme malevkonna tankitõrjerühma ülem

Räägin edasi sellest, millega tegin algust täna-vuse Kaitse Kodus! teises numbris. Nagu eelmiselgi korral, kirjutan ennekõike sel-

lest, millest vähemalt meile kättesaadavas kirjan-duses palju juttu ei ole. Seekord lähtun tõsiasjast, et meie oludes on võimaliku motoriseeritud vas-tase peamine sihtmärk lahinguväljal tankitõrju-jad, kes ohustavad nende maaväe lahingutegevuse peamist tulejõudu – soomukeid ja tanke. Isegi kui Eesti kaitseväel oleks kasutada oma soomusvägi, ei alahindaks tänane vastane enam tankitõrjet. Kunagise noorte uljaste tankistide mentaliteedi, mille kohaselt peeti auasjaks vaid vastase tan-kide hävitamist, murdis eeldatavasti lõplikult hilisem kindralooberst Heinz Wilhelm Guderian (17.06.1888–14.05.1954), kes 1937. aastal ilmu-nud raamatus „Achtung – Panzer!“ juhtis tähele-

panu sellele, kui rängalt maksab tankistile kätte tankitõrjekahurite tähelepanuta jätmine.

Tankitõrjekahuri positsioonist

90 mm tagasilöögita tankitõrjekahuri õpikust võib leida pildi, millel on kujutatud täiuslikku tankitõr-jekahuri positsiooni kaitselahingus. Otse loomuli-kult on see hea näide ja vajalik meeles pidada, kuid pildil on esitatud olukord, milles teooria ja praktika tänapäeval naljalt ei ühti: 1) sellisel kujul kaitselahinguid (sisuliselt kaevi-

kusõda), kus oleks mõttekas ette valmistada nii põhjalikke positsioone, meil arvatavasti pidada ei tule;

2) sellisel kujul kaitselahinguid, mille eel oleks aega ette valmistada selliseid positsioone ja kulutada nende rajamisele niigi piiratud res-surssi, me tõenäoliselt pidama ei hakka.

Rõhutan, et eeltoodud väited ei ole absoluutselt tõsikindlad, kuid alati on mõistlikum olla pigem skeptiline, sest mõõdukas skepsis ergutab võitleja mõttetegevust ja planeerimisoskust ning toob teda reaalsusele lähemale.

Relvale määratud positsioon tuleb maskeerida ja kind-lustada käepäraste vahenditega nii kiiresti kui võimalik

35

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Tankitõrjekahuri puhul tuleb silmas pidada, et iga lasuga, mis ta teeb, on ta end reetnud – kogu see sodi ja tolmupilv tema ümber pärast lasku (vt pilte eelmises Kaitse Kodus! või lahinglaskmiste video-klippe, mida leidub internetis) on tema asukoha paratamatult paljastanud ja seda tuleb vahetada. Näiteks hästi varustatud nüüdisaegne tank suudab tema pihta tule avanud tankitõrjerelva positsiooni tuvastada ja vastutule avada juba mõne sekundiga. Tehkem sellest omad järeldused.

Tankitõrjekahuri kasutamise kuldreegel ütleb, et maksimaal-selt tehakse ühelt tuleposit-sioonilt kaks lasku (nende vahe on õppinud meeskonna puhul 6–10 sekundit) ja seejärel kas vahetatakse positsiooni või eemaldutakse juhul, kui loodus pole soosinud vahetuspositsiooni valikut. Mis mõte on rajada võimsaid kindlustatud punkte rel-vale, mis peab olema pidevalt liikumises?

Tankitõrjekahuri maskeerimisest

Nii olengi toetanud põhimõtet, et relvale määra-tud positsioon tuleb maskeerida ja kindlustada käepäraste vahenditega nii kiiresti kui võimalik ja selliselt, et seda mõnesaja meetri pealt ega ka õhust näha ei oleks, vaid see sulanduks märkama-tult ümbritsevasse keskkonda. Meeskonnaliikmed saavad kaevata endale eraldi üksikvõitleja pesad. Ega õppustel nagunii rohkemaks aega jää. Kuigi sageli on kaasas maskeerimisvõrgud, oleks neidki mõistlik säästa nii palju kui võimalik, sest pärast kontakti ja positsioonilt eemaldumist on neid väga raske või isegi võimatu mahajäetud positsiooni-delt ära tuua. Oluliselt odavam maskeerimispaber töötab palju paremini – suvel roheline (ennekõike relva läikivate osade varjamiseks), talvel valge.

Loomulikult läheb kasutusse kõik, mida ümbrit-sevast keskkonnast sellesse sulandumiseks võtta annab: puud, põõsad, ehituspraht jne. Tankitõrje-kahur ei vaja lahingukontakti lühiduse tõttu ühel positsioonil vastupidavat kindlustust – oluline on, et vähemalt enne esimest lasku ei oleks relv ega selle meeskond leitav. Õnneks toetab seda tanki-tõrjekahuri enda ehitus: relva kliirens on võimalik lasta nii madalaks, et tema suurimaks kõrguseks lahinguasendis saab olla relvaratta kõrgus – nal-jaga öeldes saaks sedagi vähendada, kui rehvid tühjaks lasta.

Rõhutamist väärib asjaolu, et alati tuleb pärast relva maskeerimist hinnata maskeeringu kvali-teeti. Selleks piisab, kui meeskonnaliige vaatleb positsiooni kasvõi 50 m kauguselt nii eest kui ka külgedelt (aga miks mitte tagant). Kui positsioon on nähtav, tuleb maskeeringut parandada.

Tankitõrjekahuri maskeerimise kohta võin tuua oma praktikast kaks näidet. Kevadtormil 2010 peatus paar meetrit maskeeritud tankitõrjeka-hurist ja selle meeskonnast eemal eraauto, mille juht vaatas mõlemale poole tee peale ja siis, veen-dunud, et ta on üksi, oma vee välja lasi. Ta ei tea tõenäoliselt tänaseni, et teda nähti, sest meeskond istus vagusi, nagu peab. Kevadtormil 2005 küsis tankitõrjerühma positsioone üle vaatama tulnud kompaniiülem, et kus siis kahurid on, kuigi need olid temast kummalgi pool vähem kui 2 meetri kaugusel.

Tankitõrjekahuri meeskonnal peab jaguma

võhma

Kiiresti loodud, hästi maskeeritud, kuid vähese kindlustatusastmega positsioonide nõrkus on nende haavatavus, sest võimaliku avastamise korral on meeskonna ellujäämislootus oluliselt väiksem. Nagu öeldud, avastatud tankitõrjepositsioon võib arvestada vastase kogu „tule ja tõrvaga“ – ka seda oleme õppustel kogenud. Taktikaliselt kompensee-rib seda ennekõike tankitõrjujale vajaliku võhma omamine ja relva eest vastutava võitleja oskus planeerida lahinguks hea varjepositsioon. See tähendab, et ettevalmistatud lahingupositsioon hõivatakse võimalusel alles vahetult enne kontakti vastasega. Nii on võimalik vältida seda, et vastane juba enne lahingut tankitõrjekahuri mehitatud positsioonid luure ja vaatlusega välja nuhib ning need ettevalmistava kaudtulega hävitab.

Tankitõrjujale vajalikku võhma rõhutasin seepä-rast, et tankitõrjujale tähendab iga lahing suurt jooksmist – peamiselt sprinti – keskmisest ras-

kema varustusega: põhipositsioo-nile asuda ning võimalike varu- ja vahetuspositsioonide vahel liikuda saab tihti vaid jalgsi, sest aeg ja/või maastik ei võimalda enamat (sellest plaanin edaspidi eraldi peatükki). Kiire ja varjatud liikumine on aga tankitõrjuja efektiivsuse ja lahin-gus ellujäämise peamine tagaja. Seega kaalub iga tankitõrjuja hooli-kalt, mida ta endaga kaasa otsustab

vedada. Ainuüksi tankitõrjekahuri kahe mürsuga konteiner kaalub umbes 25 kg, rääkimata enam kui 250-kilosest kahurist endast. Iga nutikas lahendus on lahinguväljal teretulnud, näiteks erinevatele positsioonidele ette veetud ja maskeeritud lahin-gumoon.

Kindlustamise osas tuleb muidugi tankitõrjeka-hurigi puhul rõhutada, et võimalusel kasutatakse positsiooni rajamiseks ära looduslikud või tehis-likud varjed: iga küngas või linnalahingus näiteks purustatud (paks!) müür võimaldab selle taha var-junud tankitõrjekahuri ja selle meeskonna ohutu-mat eemaldumist, pakkudes varjet otsetule eest.

Alati on

mõistlikum

olla pigem

skeptiline, sest

mõõdukas skepsis

ergutab võitleja

mõttetegevust ja

planeerimisoskust.

Alati tuleb

pärast

relva

maskeeri-

mist hinnata

maskeeringu

kvaliteeti.

36

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 3/2014

Tankitõrjekahuri julgestamisest

Mulle meeldib väga, et viimasel ajal on koolitustel hakatud rõhutama, et tankitõrje kui võimaliku vastase peamine sihtmärk lahinguväljal vajab tuge. Olen piisavalt näinud olukordi, kus tankitõrjujatele antakse iseseisev ülesanne, näiteks lukustada vas-tase ligipääs mingil suunal, ja samas jäetakse tan-kitõrjujate turvamine nende enda hooleks. Oleme oma rühmaga sellise käsu saanud (ja selle ka omal loomingulisel viisil täitnud) isegi ühel suurõppusel Kevadtorm.

On arusaadav, et kõigil napib alati võitlejaid, kuid tuleb endale teadvustada seda, et näiteks tankitõr-jekahuri meeskonna võime tagada relva turvalisus enne lahingut ja lahingus on piiratud ning mees-konna suurus ei näe ette „turvameeskonna“ kasuta-

mist, kuigi praktikas oleme pidanud sellega arvestama. Jalaväeüksused, millele on lisatud tankitõrjekahurid, mõistavad ehk samuti, et need ei ole saadetud sinna mitte nende lahingu-plaani rikkumiseks ega segamiseks, vaid nende toetamiseks ning et asja-lik arvestamine nendega võib säästa palju elusid ja aidata täita püstitatud eesmärki. Tegelikult ei peakski ma siinkohal rõhutama tankitõrjekahu-reid. Et igas Kaitseliidu jalaväejaos on olemas tõhus ja multifunktsio-naalne tankitõrjerelv granaadiheitja

Carl-Gustav, puudutab eelnevas lõigus toodud jutt ka selle relva meeskonna tegevuse turvamist ajal, mil teda on kogu jaole enim vaja.

Jalaväekompanii, kui sellele on lahinguks juurde antud tankitõrjekahurid või on need tema struk-tuuris, peab suutma julgestada viimaste tegevust. Ei tahakski paljut – piisab maksimaalselt ühest jaost (selleks võib olenevalt olukorrast olla ka ainult lahingupaar) konkreetseks lahinguks, et tõkestada jalaväe ootamatut rünnakut tankitõr-

Igas Kait-

seliidu jala-

väejaos on

olemas tõhus

ja multifunkt-

sionaalne

tankitõrjerelv

granaadiheitja

Carl-Gustav.

AN

DR

ES

VE

EL

AN

DR

ES

VE

EL

jekahuri positsioonidele ja katta tankitõrjekahuri eemaldumist pärast vastasega kontakti loomist.

Muidugi tuleb olukorra hindamisel alati arvesse võtta ka seda, kas rohkem on ikka parem: et tanki-tõrje on vastase kõrgendatud tähelepanu all, suu-rendab iga lisandunud võitleja tõenäosust, et just tema käitumise tõttu (olgu selleks kasvõi sigareti süütamine või valjuhäälne suhtlus) avastatakse positsioon ennatlikult ja kogu lahinguplaan läheb luhta. Meeskonna-, jao- ja rühmaülemal ennekõike on mõtte- ja otsustusainet, aga ka loomevabadust piisavalt.

Mitte ainult

Et seda artiklit võivad lugeda ka meie suhtes vae-nulikult meelestatud isikud, pean nende kurvastu-seks tõdema, et eeltoodu kirjeldab vaid mõningaid võimalikke olukordi, kuid ei ole ega saa iialgi osaks Kaitseliidu lahingumäärustikust, isegi kui selline dokument eksisteeriks. See tähendab, et tankitõr-jujad on oma tegevuses alati paindlikud ja suuna-tud eesmärgi täitmisele.

Näiteks vajadusel (kui see tuleneb käsust) peab olema valmis jätma tankitõrjekahuri juurde ka ainult ühe mehe, et sooritada vajalik lask vajalikul ajal ja laadida relv ka ümber, ning suunama ülejää-nud meeskonnaliikmed kaitsesse võimalike avas-tajate vastu või saatma nad täitma teist ülesannet. Selliseks olukorraks tekkis vajadus näiteks õppusel Põhjakonn 2013 ja plaan töötas. Huvi korral saab sellest lugeda Tallinna maleva Nõmme malevkonna kodulehelt aadressil http://malevkond.ee/malev-kond/tuletoetusruhm/.

Tankitõrjekahur ei vaja lahingukontakti lühiduse tõttu ühel positsioonil vastupidavat kindlustust. Oluline on, et vähemalt enne esimest lasku ei oleks relv ega selle meeskond leitav

Õigesti maskee-ritud positsioon

tuleb kätte juhatada ka seda

inspekteerima tulnud rühma-

ülemale

37

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (V)Jätkuvad Kaitse Kodu! 2013. aasta 6. numbris alguse saanud Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Jaan Lepa mälestused teenistusest Nõukogude armees Teises maailmasõjas ja pärast seda.

JAAN LEPAEesti Maaülikooli emeriitprofessor

Kuramaale

Majutatigi meid jälle „härjakupeedesse“, mis see-kord olid varustatud raudahjudega, sest ilm oli märtsi keskpaigale vaatamata talviselt külm, ja hakkasime liikuma Lätimaa suunas. Eriti kiire meil nähtavasti polnud, sest loksusime mitu päeva. Seda olukorda ja päralejõudmist iseloomustab üks tolleaegne vemmalvärss, mida hiljem ka rivilau-luna kasutasime ja „Kuramaa postipoisiks“ nime-tasime.

Mitu päeva läinud mööda sellest aast,kui me lahkusime armsalt Eestimaalt.Iga mees, kes rongi astus,viinapudel oli taskus –naised viinaga meid teele saatsivad.

Varsti koduks sai meil jäneste hotell,lume hange otsas norskas iga sell.Unustatud olid neiud, Lindad, Leidad, Mannid, Tiiud –viina maitsest oli mälestus vaid hell.

Minul igatahes pudelit polnud, kuid viinast puudu ka ei tulnud. Õnneks midagi erakorralist ei juhtu-nud ja väikesele jommisolekule keegi tähelepanu ei pööranud.

Ning olimegi „jäneste hotel-lis“ kuskil Kuramaa kandis. Koha nime ei mäleta, aga ega meile seda vist täpselt öeldudki, sest see võis olla tookordseid tingimusi arves-tades sõjasaladus. Vaguni-test lasti meid välja kuskil metsa vahel, kuhu jäime laagrisse. Et Eesti Rah-vuskorpuse väeosi parajasti eesliinilt välja vahetati ja nendel polnud kindlat asukohta, suunati meid ajutiselt mingi vene üksuse koosseisu.

Meid jaotati 20–30-mehelistesse gruppidesse ja anti mingite vene rahvusest „ülemuste“ käsutusse. Meie ajutiseks ülemaks oli vanema auastmes asja-

mees, kes esimese tööna asus meie nimesid üles tähendama. Mina jäin juhuslikult grupi lõpuossa ja jälgisin seda protseduuri suure huviga. Vanem küsis meie andmeid ja „kirjutaja“ pani kõik kor-ralikult joonestatud tabelisse kirja. Küsimustik oli standardne: perekonna-, ees- ja isanimi, sõja-väeline auaste, sünniaasta ja haridus. Viimasesse lahtrisse kirjutati meie grupi kohta valdavalt arvud viiest seitsmeni, mistõttu minu kümneklassiline haridus pani nii vanema kui ka kirjutaja mind tera-valt silmitsema, sest Venemaal tähendas 10 klassi tookord täilikku keskharidust.

Meie grupis viimaseks jäänu oli välimuselt üle kolmekümneaastane kõhn prillidega kohma-kavõitu mees, kes rääkis üsna korralikult vene keelt. Küsimusele hariduse kohta vastas ta „võsšee“ (kõrgem, kõrg-haridus). Nüüd oli ülemuse kord mõtlema hakata, sest talle oli see sõna ilmselt tundmatu. Ta vaatas meest nagu vasikas valget väravat ja käratas vene keeles: „Mis kuradi kõrgem, ütle mitu aastat oled koolis käinud!“ Pärast paarikümnesekundilist mõtlemist vastas küsitletav: „Kakskümmend viis aastat.“ Selline number käis küsijale ilmselt üle mõistuse ja ta lausa karjus, et kuidas saab inimene üldse nii kaua koolis käia, vahest ainult siis, kui ta kõik need aastad esimeses klassis istus.

Nüüd jäin ka mina tähelepanelikult kuulama, sest ei kujutanud hästi ette sellist õpiaastate arvu. Sele-tus oli lihtne. Pärast 12 aastat gümnaasiumi oli ta läinud Tartu Ülikooli ja lõpetanud selle erialal, mis talle ei istunud. Seetõttu oli ta omandanud veel ühe kõrghariduse välismaal. Nüüd jäi ka minul karp lahti, sest omateada nägin elus esmakordselt kahekordse kõrgharidusega inimest. Kuidas selline mees Vene kroonusse sattus, jäigi mulle segaseks.

Kirjutaja, kelle lugupidamise olin ilmselt oma kümne kooliaastaga võitnud, aitas mul tekkinud vastasseisus pisut orienteeruda. Nimelt oli meie ülemus absoluutselt negramotnõi (kirjaoskamatu) – ei osanud ta lugeda ega kirjutada. Vanema auastme oli saanud rindel sooritatud „kangelastegude“ eest. Hiljem kohtasin ka Eesti Korpuses ohvitsere, kelle kirjaoskuses kõvasti kahtlesin.

Vaene kaheülikoolimees aga kujunes kirjaoska-matu ülemuse tõeliseks mõnitamisobjektiks, kes alati lõpetas oma jutu sõnadega: „See siin ei ole ülikool, siin tuleb õppida peaga mõtlema.“ Õnneks

Olimegi

„jäneste

hotellis“

kuskil Kuramaa

kandis.

Kohtasin ka

Eesti Korpu-

ses ohvit-

sere, kelle kirja-

oskuses kõvasti

kahtlesin.

38

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

viibisime selle ülemuse meelevallas üsna lühikest aega, vast ehk nädalapäevad, sest korpus sai paika ja meid saadeti edasi ettenähtud väeosadesse. Mina sattusin 249. Eesti laskurdiviisi 921. (nn Mullase) polku. Millisesse väeossa sattus kaheülikoolimees ja mis temast edaspidi sai, ei ole mul aimu.

Porised teed ja sinelid

Vahepeal olid ilm soojenenud ja lumi suure hooga sulama hakanud, mistõttu põldudele tekkisid suured kraavid, kus voolava vee sügavus ulatus paari meetrini. Kurjad keeled rääkisid, et üks meie hul-gast olevat sellisesse kraavi uppunud. Kindlalt ei tea, aga võimatu see pole.

Sellega seoses meenub ka lugu, kus meie jagu saadeti mingisse lattu sineleid tooma. Kui minnes oli veel valge, siis tagasi tulles juba täiesti pime. Olukorda ei teinud lihtsamaks vihm, mida kallas nagu oavar-rest. Meist igaühele anti kümmekonnast sinelist kokkupandud punt, mille pidime toimetama kesklaost oma väeosa lattu.

Meil tuli läbida 4–5 kilomeetrit metsavaheteed paarikümne sentimeetri laiusel „jalgrajal“, millest ühel pool oli veega täidetud umbes meetrisüga-vune kraav, teisel suhteliselt kõva põhjaga tanki-dele ja veoautodele ettenähtud tee, mis oli kaetud

paarikümnesentimeetrise vedela pori kihiga. Kui sellisel kitsal ja libedal rajal oli kümmekonnakilose sinelipakiga liikumine probleemiks isegi valgel ajal, siis pimedas suplesime me kas kraavis või vedelas poris iga kümne meetri järel. Ja et keegi ei saanud meilt nõuda, et me kraavi või porri kukkudes kandamit pidanud pea kohal hoiaksime, surusime selle pigem allapoole, et nina pori- või veepinnast kõrgemale jääks.

Vahepeal tekkis juba tunne, et me ei jõua sellel ööl kuhugi, ometi olime paari tunni pärast mingis hoones, mida ähmaselt valgustas betoonpõrandale tehtud lõke. Kõik sinelid loeti korralikult üle. Mis nende märgade ja poriste kaltsudega peale hakati, ei tea. Vastuvõtja raputas küll pead, aga meile ühtegi paha sõna ei öelnud. Selle episoodiga lõppes vihmaperiood.

Mida vajab inimene, et olla õnnelik?

Uue kuu paaril esimesel ööl tibutas veel vihma, aga kolmanda aprilli hommik oli juba päikesepaisteline ja soe. Saime kätte hommikusöögi, mis sisaldas koguni Ameerika lihakonserve, kui korraga teatas ülemus ilma meid üles rivistamata, et täna saame vaba päeva enda korrastamiseks. Midagi paremat oli raske välja mõelda. Olime ju nädalapäevad ligu-nenud, mistõttu oli tunne, et koos riietega tuleb maha ka nahk.

Õnneks leidsin tiheda kuusetihniku ääres päikese-paistelise ja tuulevarjulise koha, kus ennast täiesti

Ajajoon4. aprill 1945 — Ameerika üksused jõuavad Ohrdrufi koondus-laagrisse Saksamaal.

— Punaarmee siseneb Slovakkia pealinna Bratislavasse.

6. aprill 1945 — Jugoslaavia partisanid võtavad oma kontrolli alla terve saksameelse Iseseisva Horvaatia Riigi territooriumi.

7. aprill 1945 — Luftwaff e enesetapueriüksus Elbe sooritab oma ainsa lahingulennu ameeriklaste pommitajate B-17 ja B-24 vastu, mille järel otsustavad liitlased ajutiselt oma tege-vust õhus piirata (foto 1).

Mind määrati

hoolimata

minu tagasi-

hoidlikust sõjaväe-

lisest auastmest

jaokomandöriks.

1

8. aprill 1945 — Buchenwaldi koonduslaagri evakueerimise käigus alanud mässus õnnestub vangidel võtta kinnipidamisasu-tus oma kontrolli alla.

9. aprill 1945 — Köningsbergi la-hing lõpeb Punaarmee võiduga.

— Flossenbergi koonduslaagris hukatakse süüdisatuna riigireet-mises Saksamaa sõjaväeluure Abwehr ülem Wilhelm Canaris (foto 2).

10. aprill 1945 — Jugoslaavia partisanid vabastavad Bosnias ja Hertsegoviinas Visoko linna.

11. aprill 1945 — Ameerika üksu-sed jõuavad Buchenwaldi koon-duslaagrisse.

12. aprill 1945 — Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt (foto 3) sureb oota-matult.

14. aprill 1945 — Kanada I armee võtab üle kontrolli Hollandi üle.

2

3

US

AIR

FO

RC

E

DA

S B

UN

DE

SA

RC

HIV

EL

IAS

GO

LD

EN

SK

Y

39

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

alasti võtsin ja mahalaotatud märjale sinelile istu-sin. Ja korraga tundsin, et olen õnnelik.

Mis on õnn? Ilmselt sõltub selle sõna sisu eelkõige ajast, kohast ja tingimustest. Olen tundnud seda tunnet nii varem kui ka hiljem, kuid sel korral oli see kuidagi teistmoodi. Võib-olla oli see tingitud järsust vabanemisest tohust füüsilisest ebamuga-vusest või ka leitnandi loast ennast vabalt tunda. Kuigi olin kroonus olnud ainult pool aastat, oli see minusse juurutanud juba käsualuse tunde, millest nüüd äkki vabanesin. Siis ma ju ei teadnud, et see teenistus kestab veel viis aastat.

Pesu ja pealisriided olid vahepeal tahenenud, mistõttu otsustasin kuivatada ka sinelit. Et riided märjal maapinnal uuesti ei niiskuks, murdsin alla kihi kuuseoksi ja laotasin selle peale pesu, jäädes endiselt alasti, sest ilm oli tõesti soe ja tihe kuu-sevõsa kaitses piisavalt kerge põhjatuule eest. Enesetunne oli väga hea, aga eriline õnnetunne oli juba kadunud. Miks, seda ma ei tea. Ülejäänud päev möödus rahulikult. Saime oma riided kuivaks ja veel kaks korralikku kõhutäit süüa. Mida on ühel soldatil muud vaja?

Kaheksa kilomeetrit kahe tunniga

Järgmisel hommikul olime jälle rivis ja meile tehti selgeks ülesanded ja ametikohad. Mind määrati hoolimata minu tagasihoidlikust sõjaväelisest auastmest jaokomandöriks, kõnekeeles jupiju-malaks, mis jäi minu sõjaväelise karjääri kõige

kõrgemaks koosseisuliseks ametikohaks. Sellest momendist elasin pidevas hirmus, sest nüüd juba teadsin, et seersantide teenistusaeg on aasta võrra pikem ja ühe astme juurdeandmine auastmele vastaval ametikohal teenivale sõjaväelasele oli rin-deolukorras tavaline.

See kõik ei klappinud kuidagi minu tulevikuplaa-nidega. Samas ei riskinud ma teha mõnd sigadust ega lollust, sest sõja ajal võinuksid neile järgneda seletamatud karistused. Püüdsin oma tööülesan-deid täita nii hästi kui hädapärast vajalik ja mitte sooritada erilisi „kangelastegusid“. Nähtavasti see mul ka õnnestus.

Oli teada, et Eesti Rahvuskor-pus valmistub andma Kura-maal sakslastele viimast lööki, mistõttu algas kohe ka inten-siivne mahv. Enamasti seisnes see selles, et meil tuli kahe

tunni jooksul rünnakuolukorda imiteerides läbida kaheksa kilomeetrit. Tavalisel riviõppusel tähen-danuks kaheksa kilomeetrit kerget jalutuskäiku, aga meie õppuste raames kujutas see umbes vee-randi distantsi läbimist roomates (po plastunski) nii maadligi kui vähegi võimalik. Peale selle pidime kaheksa kilomeetri jooksul 4–5 korda kaevuma. Kui sügavale, seda otsustasid iga kord ülemused. Ka roomatava distantsi pikkus oli iga kord erinev.

Ei tea, kas meie ettevalmistus polnud piisav või olid ülemuste lootused liiga kõrged, kuid esime-sed katsed igatahes nurjusid, mistõttu tuli õppust

15. aprill 1945 — Briti ja Kanada üksused vabastavad Bergen-Belseni koonduslaagri.

16. aprill 1945 — algab lahing Berliini pärast.

— Nõukogude allveelaev L-3 (foto 4) torpedeerib Saksa trans-pordilaeva Goya, hukkub 6500 inimest.

17. aprill 1945 — Brasiilia väed vallutavad Itaalias Montese lin-na.

22. aprill 1945 — Heinrich Himmler esitab lääneliitlastele Sak-samaa allaandmispakkumise.

24. aprill 1945 — Saksa taanduvad sõdurid hävitavad Adige jõel ajaloolised sillad Ponte di Castelvecchio ja Ponte Pietra (foto 5).

25. aprill 1945 — San Fransiscos algavad ÜRO asutamisläbirää-kimised.

— Elbe päev. Liitlaste ja Punaarmee üksused kohtuvaid Elbe jõel.

Pidime kahek-

sa kilomeetri

jooksul 4—5

korda kaevuma.W

IKIP

ED

IA.O

RG

WIK

IPE

DIA

.OR

G

4

5

628. aprill 1945 — Itaalia partisanid hukkavad diktaator Benito Mussolini (fo-to 6) ja tema armukese Clara Petacci.

29. aprill 1945 — teljeriikide väed alistuvad Itaalias tingimusteta.

— Operatsioon Manna. Briti lennukid Avro Lancaster toimetavad näljahäda vältimi-seks Madalmaadesse toiduaineid.

30. aprill 1945 — Adolf Hitler ja tema naine Eva Braun sooritavad Führerbunker’is Punaarmeele vangi-langemise hirmus enesetapu.

DA

S B

UN

DE

SA

RC

HIV

40

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

korrata. Selleks pidime kiirmarsil tagasi minema ja kogu distantsi kordama. Muidugi oli teine läbimine reeglina pisut lihtsustatud. Seejuures kuulus nii roo-mamine kui ka kaevumine põhiliselt reameeste ja seersantide programmi, rühma- ja roodukomandö-ridest ohvitserid jalutasid püsti ja kontrollisid kva-liteeti. Veel kõrgemad ülemused, polgu ja pataljoni juhtkond, aga võib-olla ka mõned diviisi või korpuse tasemel natšalnik’ud, jalutasid või ratsutasid ees-pool, et saada kogu sellest värgist üldmuljet.

Seejuures tulistati kogu aeg ka paukpadrunitega, kuni ühel päeval kuulis keegi eesjalutavatest üle-mustest lähedalt mööduva püssikuuli vilistamist, mis tähendas, et keegi õppusel osalenuist oli kas kogemata või meelega kasutanud paukpadruni asemel lahingupadrunit. Õppus peatati ja rüh-makomandöridele tehti ülesandeks kontrollida kõikide õppusel osalenute püsse. Idee oli lihtne: paukpadrunitega tulistanutel olid rauaõõned tah-mased, lahingukuuliga tulistanul aga mitte. Süüd-last ei leitud, mis minu arust viitas sellele, et asi oli tehtud meelega, sest pärast lahingupadrunit tulis-tatuv paukpadrun teeb rauaõõne taas tahmaseks.

Sel päeval õppus katkestati, edaspidi aga jätkus kõik vanaviisi, ainult ilma laskmiseta. Vahe oli selles, et pärast õppust oli vähem vaeva püssi puhastamisega ja ka (pauk)padruneid polnud vaja kaasas tassida.

Õnnesärgis jänes

Aga me ei saanud üksnes sellist mahvi. Pidime läbima ka suhteliselt pikki distantse joostes koos käigult tulistamisega. Üks meie õppeväljakuid oli

umbes 100x100 meetri suurune lage plats, mis oli kolmest küljest piiratud võsa ja metsaga. Platsi taga-küljel oli järk mäenõlv, mille ette olid paigutatud inimesekujulised märklauad. Nende pihta pidime tulistama. Relvadeks olid meil nendel õppustel Vene püstolkuulipildujad PPŠ, mille kettakujuline maga-sin mahutas 72 padrunit. Need salved tuli õppuse käigus märklaudade pihta tühjaks lasta.

Ühel hommikul, kui olime just saanud tulistamiskäsu, hüppas kümmekond meetrit meist eespool võsast välja jänes, kes asus väljakut üle-tama. Korraga olid õppurite automaaditorud suunatud

jänesele ja nagu üks mees vajutasid kõik päästi-kule. Sihtima ei vaevunud keegi, sest vaene jänku oli mattunud automaadikuulide poolt üleskeeruta-tud tolmupilve, mis koos temaga edasi liikus. Ning kogu meie neljakümnemeheline „bandiidikari“ tormas märklaudade asemel jänest tulistades ja täiest kõrist „Hurraa!“ karjudes edasi.

Varsti laskmine lakkas ja me jõudsime platsi vastas-serva, kus asusime kõik eesotsas ülemustega „võidu-kast lahingust“ kokkuvõtet tegema. Üks oli igatahes kindel: „vaenlane“ oli täies koosseisus põgenenud, meie hulgas surnuid ega haavatuid polnud.

Luureretk võssa, kuhu jänku oli meie arvates sise-nenud, ei andnud mingeid tulemusi, ei ohvreid ega verd. Nii loll ja uudishimulik see jänes ka polnud, et oleks meid ootama jäänud. Ilmselt olid kas jahi-mehed vusserid või jänku õnnesärgis sündinud. Kõlab anekdoodina, aga nii see oli.

(Järgneb.)

Ajajoon1. mai 1945 — Joseph Goebbels sooritab koos perega enesetapu.

2. mai 1945 — Nõukogude Liit teatab Berliini langemisest.

3. mai 1945 — raketiteadlane Wernher von Braun (foto 7) ja tema meeskond annavad end ameeriklastele vangi, von Braun saab hil-jem Ühendriikide kodakond-suse ja jätkab tööd USAs.

4. mai 1945 — Briti ja Ka-nada väed vabastavad Hol-landi. Vabaneb ka Taani.

5. mai 1945 — suuradmiral Karl Dönitz annab kõikidele Saksa allveelaevadele käsu lõpetada lahingutegevus ja pöörduda tagasi baasi-desse.

7. mai 1945 — kindral Ald-red Jodl (foto 8) kirjutab Reimsis alla Saksamaa tin-gimusteta alistumisele.

8. mai 1945 — Saksamaa alistumisega lõpeb Teine maailmasõda Euroopas.

Pidime läbima

ka suhteliselt

pikki distantse

joostes koos käigult

tulistamisega.

NA

SA

DA

S B

UN

DE

SA

RC

HIV

7

8

41

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

KATI OJAVER-HEIDEMANN Naiskodukaitse Lääne ringkond

Pärast kogunemist Kullamaal Kapteni talu väravas algas retk Marimetsa rabasse, kus 1940ndatel varjasid end Läänemaa metsa-

vennad Rein Sepp ja Ottniell Jürissaar. Nendega koos oli redus ka Rudolf Talts ehk omadele Ruudi, kes oli pärit samast Kapteni talust, mis tol ajal kandis veel Soone talu nime.

Aeg toimetab omasoodu: punkrist on

saanud karukoobas

Tee viis esmalt külast välja, siis läbi metsa ja üle oja. Esimene peatus oli vana ohvrikivi ja pühade hiiepuude juures. Seal olime ka varem käinud, kuid edasi keerasime raba peale ja seiklus algas.

Loodus teatavasti ei püsi ühesugusena ja isegi kogenud jahimehel oli vahepeal pisut tegemist, et õiget teed leida. Korra tegime koguni ringi ise-enda ümber, aga sellest polnud midagi, sest ilm oli hea, seltskond mõnus ja loodus lihtsalt võrratu. Hommikul ärgates oli mul küll korraks natuke hale tunne, sest siis sadas paksu lörtsi ja arvasin, et nii nutuse ilmaga ei tule meie rabaretkest midagi head. Aga selleks ajaks, kui me teele asusime, oli sadu lõppenud ja maa kaetud ilusa valge vaibaga ning kõik jändrikud puud-põõsad poseerisid rabas

Metsavendade jälgedes Karukõrve koopasse

Saanud muu hulgas innustust Kaitse Kodus! ilmunud artiklisarjast „Metsavendade jälgedes“, võtsid Naiskodukaitse Lääne ringkonna Risti jaoskonna naised koos kaaslastega märtsi esimesel nädalavahetusel ette oma kodukandi metsavendade jälgedes astumise.

kui modellid, boonusena nägime loomaurgusid ja värskeid põdrajälgi.

Karukõrve koopa juures tõdesime, et kui teejuht poleks paika teadnud, oleksime sealt uhkelt mööda marssinud – aeg teeb oma töö ja loodus ei jäta alles midagi, mida ta ise pole loonud. Suurest kuusest, mille kaitsva katte all oli kunagi olnud punker, on alles jäme oksteta tüvi. Varjendist järele jäänud koopas käib nüüd karu magamas. Aga ehk nii just ongi hea, sest ei oska me keegi ette kujutada seda ängi ja valu, mida need mehed seal redutades tundsid, ega seda hirmu, mis neid igal sammul varitses.

KA

TI O

JAV

ER

-HE

IDE

MA

NN

Selleks ajaks, kui seltskond teele asus, oli sadu lõppenud ja maa kaetud ilusa valge vaibaga, mille all kõik jändrikud puud-põõsad poseerisid kui modellid

Karukõrve punkrit meenutavad praegu üks pehkinud puutüvi ja koobas, kus karu käib talveund magamas

KA

TI O

JAV

ER

-HE

IDE

MA

NN

42

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

Lis

ain

foKARUKÕRVE PUNKRIS VARJUNUD METSAVENNAD

Ottniell Jürissaar sündis 1924. aastal Tartus ja õppis aastatel 1943—1944 Soome ohvitseride koolis. Oli metsavend Läänemaal 1944—1946, koolmeis-ter Soonistes ja Taeblas 1946—1947 ning uuesti metsavend Läänemaal aastatel 1947—1949. Vang Patareis ja Mordvas 1949—1954, asumisel Kras-nojarski krais 1954—1957. Vabanenuna elas aastatel 1957—1960 Novosi-birski oblastis, alles seejärel sai tagasi kodumaale pöörduda.

Töötas aastatel 1960—1971 Kohtla-Järve vene koolides õpetajana. Tema taktikepi all laulsid segakoor Heli ja naiskoor Kaja. Kohtla-Järvelt siirdus Jü-rissaar Tallinna (Eestimaale, nagu ta oma mälestustes kirjutab). 1990ndate alguses juhtis ta Memento Liidu Tallinna Ühenduse ansamblit Memento.

Rein Sepp sündis 1921. aastal Tartus advokaat Juhan Sepa peres. Tema ema suri sünnitusel ja poiss kasvas sugulas-te hoole all Tartus ja Lätis Ipikul, kus isa ja lelled pidasid suurt Vingali (läti keeles Vingai) talu.

Aastail 1929—1940 õppis Rein Sepp Hugo Treff neri gümnaasiumis ning seejärel Tartu ülikooli fi losoofi ateadus-konnas germaani fi loloogiat ja bibliograafi at. Ta astus korp! Sakala liikmeks. Aastail 1942—1943 oli Rein Sepp tegev ajalehe Eesti Sõna juures. Järgnes mobilisatsioon Saksa sõjaväkke. Algul oli ta staabikirjutaja Elvas, siis sõjakir-jasaatja Narvas ja mujal.

Olles seotud Eesti Rahva Muuseumi varade päästmisega, sattus ta Lääne-maale, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest kuni am-

nestiani. Aastail 1946—1949 oli ta raamatupidaja ja brigadir Saida sovhoosis Harjumaal, pärast vahistamist 1949 poliitvang Tallinnas, Leningradis ja Vorkutas. Vabanedes asus ta alguses elama Läänemaale Ristile, see-järel elas Pärnumaal Kergus ning alates 1971. aastast oma lapsepõlvekodus Läti Valmiera rajoonis Ipiku külas kuni surmani 1995. aastal. Ta puhkab kodutalu õunaaia nurgas koer Tuksi kõrval.

Rudolf (Ruudi) Talts sündis 1912. aastal Soone talus Kullamaal Peeter ja Anna Taltsi keskmise lapsena. Varjas end 1940ndatel Marimetsa rabas. Kahjuks puuduvad kindlad andmed, kas ta oli punkris Ottniell Jürissaare ja Rein Sepaga samal ajal või mitte.

Seda, et onu Ruudi end rabas varjas, mäletab tema vennatütar Maret: „Ruudi sai rabas redutades külma ja suri selle tagajärjel 1950. aastal 38-aastaselt kopsupõletikku.”

Luuletaja mälestused

Lugenud ette Ottniell Jürissaare luuletuse, mille ta sealsamas rabasaarel 1945. aastal oli kirjutanud, ja katkendi tema mälestustest, jätkasime matka. Ikka vaheldumisi raba ja saared, vahele pisut metsa ja

ER

AK

OG

U

ETV

ER

AK

OG

U

Ruudolf Talts(esimene vasakult)

siis jälle raba, kuni jõudsime vana talukohani. Selle kohta kirjutab Ottniell Jürissaar:

Talu oli täitsa soo serval, sealt edasi ei olnud muud kui Märjamaa raba. Peremees võttis meid lahkesti vastu. Peale peremehe ja perenaise oli

43

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 3/2014

Ko

mm

en

taa

r LÄÄNEMAAL ON TEADA

VIIS PUNKRIKOHTA

MARIN ANDRELLER,metsavendluse uurija

Läänemaa metsavendluse kuiva statistikat vaadates saame vaid öelda, et võitluses pealesurutud vaenu-võimuga hukkus 112 läänlast ning tänaseks on Lää-nemaal (praeguste piiride järgi) ametlikult kirja pan-dud viis ja Hiiumaal seitse punkrikohta. See muidugi ei tähenda, et kõik punkrikohad on teada ning töö hukkunute ja ka ellujäänute osas lõppenud. Uurimine jätkub igal juhul.

Kullamaa vallas Leila küla lähedal paiknev Karukõrve on selles mõttes hea näide — koht, mida teatakse ning teatakse ka seal ennast varjanute nimesid. Positiivne on ka see, et inimesed käivad seal ja meenutavad ning kahtlemata ka õpivad nendest käikudest.

Et uurida metsavendluse ajalugu Läänemaal (mis oli ju koos Võru ning Virumaa ja Pärnumaaga üks metsa-vendluse kantse), on vaja selliseid kohti otsida, leida ja märkida. Ilmtingimata ei ole vaja kohe püstitada mälestuskive ega -tahvleid — oluline on informatiivne pool. Nii uurijatele kui ka huvilistele.

Praegu tabelisse vaadates on näha, et Kullamaa vallas on kirjeldatud kaht punkrikohta, nagu ka Risti vallas. Ehmjas on üks ning see punkrikoht on vast kõigile Kaitse Kodu! lugejatele ka artiklite kaudu tuttav. Ka-rukõrve oma saab aga selgitusi siinsamas kõrval teks-tis. Inimeste ajaloohuvi ning oma kodukandi mineviku tundmine on igati tervitatav nähtus ja kui selle käigus leitakse mõni punkrikoht või kuuldakse metsavenda-dega seotud mälestusi, palun neist ka Kaitse Kodu! toimetuse vahendusel teada anda.

veel peremehe õde, siis üks naine abiliseks ja lapsed. ... Peremees viidi Siberi, jäime naistele nagu toeks siis, õppisime põllutööd ka niiviisi. Selga panime naiste riided. Kaugelt paistis, et naised. Nägime juba eemalt, kui nad tulevad. Nad tulid ikka küla poolt. Siis lapsed hoiatasid, päästsid ära mitu korda. Ükskord istusime taga-toas väikese tüdrukuga kahekesi, kui haarajad majja sisse tulid. Aga kuidagi meelitati nad ikka välja, ei tulnud taha tuppa. Aga ikkagi muutus talus olemine varsti hädaohtlikuks, eriti pere-rahvale. Läksime rabasaarde, ehitasime sinna endale punkri, kuuse alla. Tegime narid sisse, hakkasime niimoodi elama. Seal ma siis oma kirjanduslikku tegevust alustasin. (Ottniell Jürissaar, „Kaduviku sillal”, 1990.)

Meie retk lõppes kohas, kus metsavennad kunagi oma metsaelu olid alustanud. Neid ootasid ees tühi kõht ja teadmatus, meid aga kaetud laud võileibade ja pannkookidega. Teejuhid Martin ja Marek said tänuks uhked ananassid ning kõik me läksime õnnelikult oma soojadesse Eesti kodudesse. Kuid veel kaua sel õhtul mõtlesin tollele kuusele, punk-rile ja meestele seal sees.

See nurk on vajund unustuse talveunne.Meid lahutavad terved mälestuste mäed.Seal aga tänast valu sügavamalt tunnedja homset päeva hoopis selgemini näed.Seepärast ongi selles mahajäetud nurgasnüüd tagaaetu puutumatu peiduurgas.(Ottniell Jürissaar, Kullamaal 1946.)

Metsavendade jälgedes sammu-nud Risti jaoskonna naised koos kaaslastega

KA

TI O

JAV

ER

-HE

IDE

MA

NN

44

Me

ele

lah

utu

s

Kaitse Kodu! 3/2014

ERIK G. VERG

VAIMUSTUSE TIIVUL

Lapsepõlve- ja noorusmälestused Baltikumist

ERIK G. VERG

VAIMUSTUSE TIIVUL

Lapsepõlve- ja noorus-mälestused

Baltikumist

MATI ÕUNajaloolane

Kui ma lugesin Erik Gunnar Vergi mälestuste-raamatu tagakaanelt ta noorepõlveloosungit „Eesti tüdrukutega ei käida!“, pidin esimese

ajuga raamatu käest panema, sest arvasin autori olevat ülbe baltisakslase ja imestasin, miks sellise mehe mälestuste peale meil Eestis hulk head pabe-rit on kulutatud.

Eestisakslase saatus

Õnneks ei pannud ma siiski raamatut käest. Seda õigest otsast lugema hakates kerkis esile paeluv lugu Eestis elanud saksa poisist ja üleüldse sakslas-test, kes siinmail enne Teist maailmasõda elasid. Nende eluolekust ja mõttelaadist, aga ka sõnava-

„Vaimustuse tiivul“ kui teekond kaardilt kadunud maaleErik G. Verg. Vaimustuse tiivul. Lapsepõlve- ja noorusmälestused Baltikumist. Saksa keelest tõlkinud Iris Assad. Tallinn: Nornberg & Co, 2012. 351 lk.

rast. Erik Verg (noorpõlves Gunnar Werg) kirjutas oma raamatu sakslastele, et selgitada neile enda ja tuhandete kaashõimlaste tulekut Saksamaale, osavõttu Teisest maailmasõjast ja põgenemist punase laviini eest. Ta ilmselt ei arvanud, et teda hakatakse lugema ka tema noorusmaal Eestis. See-tõttu võib oletada, et Vergi raamatust õhkuv süm-paatia noorpõlvemaa vastu on ehtne, mitte meie soosingu saavutamiseks kirjutatud. Raamatus on

toredaid ja naljakaid leide, nagu näiteks see, et meie proosaline sõna kemmerg pärineb kenast saksakeelsest sõnast Kämmerchen – kamb-rike. Aga ka tõsisemaid asju, näiteks see, et suur osa eestisakslasi olid kahe maailmasõja vahelisel ajal täiesti

lojaalsed Eesti Vabariigi kodanikud, nende noored mehed kaitseliitlased, kellele vintpüss ja padrunid koju usaldati.

Kuid see oli siinne Eesti asi, millest autor ja ta noo-repõlvesõbrad osa võtsid. Poiste kasvades hakkas neid üha rohkem paeluma 1930. aastail Saksamaal toimuv. Tollal ei olnud veel Euroopas riigipiiride ületamist hõlbustavat Schengeni lepingut, kuid tundub, et reisimisega ühest vabast riigist teise ei kaasnenud sel ajal probleeme. Majanduslikult tugevnev Saksamaa võttis ka Ida-Euroopast pärit saksa poiste kasvata-mise oma südameasjaks, saades vastutasuks viimaste vaimustuse ja toetuse tekkivale Suur-Saksamaale. Vaimustu-sega läks see põlvkond siit Hitleri kutsel Teise maailmasõja eel ja alul Saksamaale, kust nad saadeti senisele Lääne-Poola alale, mis saks-lastega asustatult sai nimeks Wartheland. Vaimustusega astuti ka Weh-rmachti, kus Wergist sai sõdur eriülesannetega väeosas Brandenburg z.b.V. Paraku näitas Idarinde reaalsus, et brandenburglastest said äpud, kes ei suutnud neile ettenähtud ülesandeid täita. Vaevalt et see sealsete sõdurite häda oli, küllap õnnistati seda väeosa täiesti ebapädeva juhtkonnaga.

Vergi raamatust selgub, et brandenburglaste üritus võtta ööl vastu 14. septembrit 1941 ära Saaremaa

Paeluv lugu

Eestis elanud

saksa poisist

ja üleüldse saks-

lastest, kes siinmail

enne Teist maail-

masõda elasid.

Suur osa ees-

tisakslasi olid

kahe maail-

masõja vahelisel

ajal täiesti lojaal-

sed Eesti Vabariigi

kodanikud, nende

noored mehed

kaitseliitlased.

45

Me

ele

lah

utu

s

Kaitse Kodu! 3/2014

kagunurgal asuv Kübassaare rannapatarei oli üldse selle väeosa esimene lahinguretk. Ja see kukkus mürinal kokku planeerijate ning korraldajate hämmastava juhmuse tõttu. Patareid, mille kaitsel oli sadu punaväelasi, pidi ründama 50 plaaneril maandunud sakslast, kes pealegi maandusid vales kohas. Neile saadeti abiks 60 meest aeglastes kala-paatides, mis suurtükitule alla jäänult kähku otsad ümber pöörasid.

Jääb mulje, et tollele meredessandile ei taibanud ükski mees kompassi ühes võtta ja võib-olla ei olnud kaartegi. Vägisi tekib võrdlus samal suvel Eesti põhjarannikul maandunud Erna luuregru-piga, kus samuti selgus, et maandunud meestel pole kaarte, kompasse ega toiduvaru. See viib mõt-tele, et sellised eriväeosad ja luuregrupid tõmbavad oma ohvitserkonda seiklejaid, kellel on kainest pla-neerimisest väike ettekujutus.

Külaskäigud noorusmaadele

Aga see selleks. Gunnar Werg tegi sõja läbi oma parema äratundmise ja õiglustunde järgi. Sõja lõpul tuli muidugi kogu Wergide perekonnal aja-lukku kaduvalt Warthelandilt lääne põgeneda.

Patareid,

mille kait-

sel oli sadu

punaväelasi,

pidi ründama 50

plaaneril maan-

dunud sakslast.

See õnnestuski, mis oli tollal suur vedamine, sest sõjakeerises kaotas elu 3,2 miljonit Saksa tsiviil-elanikku, lisaks 2,1 miljonit inimest sõjajärgse ümberasustamise käigus. Koos 4 miljoni langenud sõduriga tegi see saksa rahva kaotuseks kokku 9,3 miljonit. Seda on väga palju.

„Vaimustuse tiivul“ lõpuosas on ilma olulise vaimustuseta kirjel-dus autori ja ta pere seiklustest sõja lõpul ja sõjajärgsel Saksamaal. Aga erakordselt huvitav on seegi. Raamatu lõpus kirjutab autor oma rahuaegseist noorusmaade külas-tustest. Poolas käib ta kunagises Warthelandis, teda lastakse seal igale poole, kuhu ta soovib minna. Nõukogude Eestis aga selgub, et

peale Tallinna ei või välismaalane ilma eriloata (ega nuhita sabas) naljalt kuhugi liikuda. Vägisi viib see võrdlus tõdemusele, kui vale oli meie valitsejate hääletu alistumine aastail 1939−1940. Ka idavaen-lasele kaotatud sõda oleks meile alles jätnud riigi, mis oleks muidugi muudetud sotsialistlikuks. Kuid ei oleks tekkinud meie tänapäevast demograafi list situatsiooni, mis jääb meile kivina kaela võib-olla aegade lõpuni.

VAATA LISA:

www.muuseum.vaivaravald.eewww.turism.vaivaravald.ee

Vaivara Sinimägede muuseum kutsub kül-la, et tutvustada Eesti sõjaajalugu. Meie muuseumi väljapanek kajastab eeskätt

1944. aasta lahinguid Narva rindel ja Sinimäge-des. Meie piirkonnas on sõdu peetud ja lahin-guid löödud ka varasemates sõdades. Maastikul on säilinud rajatisi Põhjasõja, Esimese maail-masõja, Eesti Vabariigi, Teise maailmasõja ja Nõukogude Liidu aegadest. Muuseumi töötajad on hariduselt ajaloolased ja tegutsevad lisaks muuseumi väljapaneku tutvustamisele ka gii-didena Sinimägedes ja militaarajaloo objekti-de poolest rikkas lähiümbruskonnas. Meil on võimalik suurelt ekraanilt vaadata dokumen-taalkaadreid sõjast ja soovi korral lasta märki laskeimitaatoriks muudetud autentsest kuuli-pildujast MG-42.

Asume Ida-Virumaal Vaivara vallas Sinimäe ale-vikus Roheline 19c ja 19d. Oleme avatud aasta läbi teisipäevast laupäevani kell 10—17, suve-kuudel juunis, juulis ja augustis ka pühapäeviti kell 10—16.

Külastussoovi korral palume eelnevalt regist-reeruda muuseumi telefonil 392 4634 või mei-litsi sven.udam@vaivara.ee.

Kevad Sinimägedes

46

Me

ele

lah

utu

s

Kaitse Kodu! 3/2014

TUULI KOITJÄRV ja TIIA SALM„Koolielu“ ainemoderaatorid

Ainult üks internetiühendusega arvuti män-gujuhile ja projektor mängupildi seinale kuvamiseks võivad muuta õpitud teemade

kontrolli adrenaliinihõnguliseks võistlusmänguks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmed võimaldavad läbi viia võistkondlikke mänge, kus arvutit vajab vaid mängujuht. Ka on võimalik nuti-seadmega või oma arvuti taga istudes võistelda

Õpi või võidu!„Võistlusmängud on suurepärane võimalus igapäevasesse õppetegevusse vaheldust ja elevust tuua,“ kirjutavad ainemoderaatorid Tiia Salm ja Tuuli Koitjärv haridusportaalis „Koolielu“ (www.koolielu.ee).

kaasõpilastega individuaalses arvestuses (nn mul-tiplayer- ehk multi-user-mängud).

Mõlemad võistlusmängud, mida tutvustame, on tuntud ka populaarsete televiktoriinidena „Block-busters“ ja „Jeopardy“ ehk „Kuldvillak“. Keskkon-nad nende loomiseks on lihtsalt kasutatavad, tuleb sisestada küsimused ja vastused, ülejäänu teeb juba programm. Läbiviimiseks on vajalik interneti-ühendusega arvuti ja projektor mänguvälja seinale kuvamiseks.

„Quiz-Busters“

Võistlusmängus „Quiz-Busters“ võistlevad punane ja sinine meeskond. Võidab see, kes küsimustele õigesti vastates kogub rohkem oma võistkonna värvi kuusnurki. Oluline on tähele panna ka seda, et värviliste kujundite rida läbiks ühtse ketina mänguvälja. Võistlusmängus on 20 küsimust. Kah-juks ei saa mängu avada tahvelarvutis.

Mängureeglid, mida võib iga koostaja ka ise paika panna.

1. I (punane) võistkond valib mänguväljalt tähega kujundi, millele klõpsates ilmub ekraanile küsimus. Sama tähega algab vastus esitatud küsimusele.

2. Õige suulise vastuse korral klõpsab mängujuht I võistkonna värvile (punane) mänguväljal ja tähega kujund muutub punaseks. Alustav võistkond on saanud esimese punkti.

3. Vajadusel saab ekraanile kuvada ka mängu koos-taja poolt sisestatud õige vastuse.

4. Nüüd on II (sinise) võistkonna kord valida tähega kujund mänguväljalt. Õige vastuse puhul saavad ka nemad punkti, mida märgib sinine kujund män-guväljal.

5. Kui võistkond vastab valesti või ei tea vastust, siis vastavalt kokkulepitud reeglitele läheb vasta-mise kord vastasmeeskonna kätte.

6. Kui kumbki võistkond ei tea vastust, jääb see kujund mänguväljale kollase värviga tähistatult alles. Mängujuht ei tohi vale vastuse korral õiget vastust kuvada.

7. Võidab meeskond, kes küsimustele õigesti vasta-tes jõuab kõige kiiremini üle mänguvälja. Teekonda märgivad ühtse ketina võistkonna värvi kujundid. Samas ülesannete lahendamisel ei pea kuusnurgad koheselt ühendatud ketti looma.

WW

W.T

EA

CH

ER

S-D

IRE

CT

.CO

.UK

Võidab meeskond, kes küsimustele õigesti vastates jõuab kõige kiiremini üle mänguvälja oma meeskonna „raja“ moodustada. Videojuhend ja viited Tuuli Koitjärve etteval-mistatud näidismängudele „Rahvakalendri tähtpäevad“ ning „Kõnekäänud ja piltlikud väljendid“ leiad haridusportaalist „Koolielu“ (www.koolielu.ee)

47

Me

ele

lah

utu

s

Kaitse Kodu! 3/2014

„Jeopardy“ („Kuldvillak“)

Võistlusmängus „Kuldvillak“ saab kasutada eri-neva raskusastmetega küsimusi (100–500 punkti) ja määrata võistkondade arvu vastavalt vajadusele. Küsimused on võimalik koondada viie teema alla. Võistkonnad valivad kordamööda teema ja otsus-tavad, kui suurele punktisummale (100–500) nad panuse teevad. Näiteks „Palun teema „Metsloo-mad“ 400“.

Punktidele klõpsates ilmub ekraanile küsimus, õige vastuse puhul teenib võistkond vastava arvu punkte. Vale vastuse puhul jäävad punktid samaks või lahutatakse olemasolevast punktisummast küsimuse punktide arv. Seega tuleb mängureeglid enne läbi mõelda ja paika panna. Võidab võistkond, kes saab kõige rohkem punkte.

Traditsioonilise „Kuldvillaku“ puhul alustatakse vastust sõnadega „Kes on …“ või „Mis on …“. Võist-lusmängu saab kasutada ka tahvelarvutis näiteks paarilisega võisteldes (katsetasime iPadi peal).

Mitme mängijaga (multiplayer) võistlusmängud

Meeskonnamängudele pakuvad vaheldust võistlu-sed, kus saab mõõtu võtta kas pinginaabri või hoopis mitme klassikaaslasega. Kaasvõistlejad võivad olla hoopis teisest koolist, kuid sel juhul tuleb enne kindlasti mängu algusaeg kokku leppida.

LearningApps’i keskkond (http://learningapps.org) pakub koostamiseks viit tüüpi võistlusmänge. Kõiki mänge saab kaasvõistlejate puudumisel mängida ka nii, et vastasvõistlejaks on arvuti. Mängude mängimine on võimalik ka nutiseadmes või tahvelarvutis.

1. Võistlusmäng „Arvuline vastus“ („Guess“) on mäng, kus vastuseks tuleb kirjutada arv. Selles mängus saab korraga osaleda kuni neli mängijat. Sobib näiteks pikkusühikute teisendamise harju-tamiseks.

Lis

ain

fo „KULDVILLAKU“ LOOMISE KESKKONNNAD

INTERNETIS

1. JeopardyLabs, https://jeopardylabs.com/

2. JeopardyApp, http://www.jeopardyapp.com/

3. eQuiz Show, http://equizshow.com/

Võistlusmängude juhendid leiate „Koolielu“ rippmenüüst “Töövahendid”

Valikvastustega küsimustele õigesti vastates liigub män-gija hobune teistest kiiremini

LEA

RN

ING

AP

PS

.OR

G

2. Võistlusmäng „Järjestamine“ („Order Challenge“) on mäng, kus tuleb valitud teemad või arvud (näi-teks ajaühikud) järjestada mingi kindla tunnuse alusel. Osaleda saab korraga kuni neli mängijat.

3. Võistlusmäng „Hobuste võiduajamine“ („Horse Racing“) on rakendus, kus tuleb lahendada valik-vastustega ülesanded. Võistlusrajal liigutakse edasi kiirusega, mis sõltub korrektselt vastatud küsimustest. Võiduajamises saab korraga kaasa lüüa kuni kuus õpilast. Võitja on see, kelle hobune jõuab esimesena fi nišisse.

4. Võistlusmäng „Kuldvillak“ („Multi-User-Quiz“) on traditsiooniline „Kuldvillaku“ mäng, kus kor-raga saab arvutis võistelda kuni viis mängijat. Valikvastustega küsimuste punktilised väärtused määrab mängu koostaja.

5. Võistlusmäng „Mis on kus?“ („Where Is What?“) on pildiülesanne, kus pildil tuleb määrata võima-likult täpselt objekti asukoht. Mängija peab klõp-sama pildil ning seejärel kinnitama oma vastuse (Confi rm answer). Ühes mängus saab korraga osa-leda kuni kolm mängijat.

48

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Aasta lõpu seisuga oli meil peaaegu 24 000 külastajat, on Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiiru juhataja Aavo Pekri

rahul. Tulemus on veelgi muljetavaldavam, kui võtta arvesse tõsiasja, et selle saavutamiseks ei ole nad end reklaaminud. „Männiku tiir on mõeldud põhiliselt jõustruktuuride esindajatele,“ ütleb Pekri ja teeb oma arvepidamise abil kiiresti kindlaks, et möö-dunud aastal külastasid tiiru kõige rohkem oma organisatsiooni liikmed. See on ka igati mõistetav, sest nii Tallinna, Harju kui ka Rapla maleva kait-seliitlastel praegu kuigi palju kohti laskeharjutuste läbiviimiseks ei ole.

Männiku lasketiir on populaarsem kui kunagi varemDetsembrikuus levis uudis, et Männiku lasketiiru külastas mullu 20 000 inimest. See igati muljetavaldav number ei vasta tegelikult tõele, sest külastajaid oli rohkem.

Teine suur grupp, kes Männiku lasketiiru väljaõppe tarbeks pidevalt kasutab, on kaitsevägi. Seda isegi pärast nende oma laskevälja kasutuselevõtmist sealsamas lähedal.

Kaks ja pool miljonit lasku

„Ennustati, et pärast kaitseväe laskevälja avamist kahaneb meie külastatavus märgatavalt, kuid tege-likult see hoopis suurenes,“ räägib Pekri. Ta toob selle põhjusena välja tiiru kompaktsuse: kaheksal laskepaigal saab ilma teisi ohustamata lasta kor-raga 136 laskurit. See annab Männiku tiirule suure läbilaskevõime, millist eelist on märganud ka teiste jõustruktuuride esindajad. Tiiru kasutavad veel riigikaitseõpetuse raames koolid ja vähesel määral eraisikud.

„Aastas on meil võistlusi, laagreid ja koolitusi 150,“ ütleb Pekri. Seega on tiirus iga kahe päeva tagant üks üritus, mis tähendab väga suurt koormust nii tiiru töötajatele kui ka tiirule endale. „24 000 külastajat teevad siin umbes 2,5 miljonit lasku, nii et midagi läheb ikka katki,“ nendib Pekri ilma eri-liste emotsioonideta, sest see on fakt. Puhas sta-tistika, milles tuleb ilmsiks ka tiiru kõige suurem murekoht. Tiir vajab kohendamist.

Kuigi palju hädapäraseid töid tehakse vabatahtlike laskespordihuvilistest kaitseliitlaste abiga, jääb sellest väheks. Tiir vajab natuke suuremat toetust. Eriti veel nüüd, mil juunioride Euroopa meistri-võistlused on peaaegu ukse ees.

Männiku

tiir on

mõel-

dud põhiliselt

jõustruktuuride

esindajatele.

PÄIV

I-PÄ

ÄS

U K

RE

UT

ZW

AL

D

Vaade 50 meetri väikesekaliib-rilise spordipüssi tiirule tulejoo-nelt. Tulemusi aitavad registree-rida elektroonilised sihtmärgid

Õhkrelva 10 meetri lasketiir: kuus rada seisva märgi laskmiseks ja üks rada liikuva märgi laskmiseks

PÄIV

I-PÄ

ÄS

U K

RE

UT

ZW

AL

D

49

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

MÄNNIKU LASKETIIRU

KOMPLEKS1. Lasketiiru peahoone

2. 300 m lasketiir

3. 50 m lasketiir

4. 50 m fi naaltiir

5. 9 m taktikaala

6. 25 m väikesekaliibrilise püstoli tiir

7. 25 m täiskaliibrilise püstoli tiir

8. 25 m õppetiir (torutiir)

9. 50 m lasketiir liikuvate sihtmärkidega

10. 100 m täiskaliibriliste relvade lasketiir

11. Kohtunike maja

12. Laod (2 tk)

13. Vana katlamaja

14. 10 m õhkrelvade lasketiir

15. Riigikaitsemaa (KÜ 71801:001:1099)

Männiku lasketiiru kinnistu

Männiku objektid

punker sihtmärkide teenindamiseks

riigikaitsemaa

betoonaed

sissepääs

KA

RR

I KA

AS

KA

RR

I KA

AS

PÄIV

I-PÄ

ÄS

U K

RE

UT

ZW

AL

D

25 meetri täiskaliibrilise püstoli tiiru märkidejoon koos kuulipüüdjatega, mida valmistatakse ühes kodumaises fi rmas. Kuulipüüdja koonuseline kuju tagab, et kuulid ei pääse kuhugi omapäi uitama

Männiku lasketiir kujutab endast muu hulgas suurepärast kogu erine-vate põlvkondade märklaudadest. Need seadmed on pärit riigist, mis Berliini müüri kokkuvarisemise järel lakkas olemast. Eesti laskespordihu-vilisi teenivad need senini

50

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

Täpsuse treenimiseks ei ole vaja püssist alati pauku teha. Harjutamiseks piisab ka erinevatest elekt-roonilistest abivahenditest. Lasketehnika sellest ei muutu

Männiku tiiru külastatavus kasutajagruppide

lõikes 2013. aastal

Koolid 5% Eraisikud 7%

Kaitsevägi 21%Politsei- ja piirivalve-amet 7%

Kaitseliit 48%

Laksurliit 3%Vanglaamet 1%

Ööbimine 8%

Külastajate arv Männiku lasketiirus

30 000

25 000

20 000

15 000

10 000

5000

0

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

23 875

kaliibriga võistlust üldse korraldada on võimalik. Teatud mööndustega muidugi.

„Investeeringute vajaduse tõid esile just Euroopa meistrivõistlused,“ rõhutab Pekri, kuigi tema sõnul oli see vajadus ka enne olemas. Võistlus on liht-salt välja toonud prioriteedid, mis vajavad kõige rohkem tähelepanu. Need on võistluspaik, ohutus ja müra.

Teha tuleb palju, kuid aega enam suurt ei ole, sest võistlus tuleb korraldada juba kahe aasta pärast. Õnneks muretsemiseks hetkel põhjust ei ole. Praegu on käsil projekteerimise lähteandmete kogumine ja paikapanek.

„Millise kuju tiir võtab, ei julge ma ennustada, kuid midagi muutub kindlasti,“ on Pekri veendu-nud ja lubab, et tiir areneb igal juhul edasi. Ilmselt ootavad seda ka külastajad, sest käesoleva aasta esimestel kuudel pole neid vähemaks jäänud, vaid ikka juurde tulnud.

Männiku tiiru omapärase

disainiga seinad ja laed on algupäran-

did tiiru avamise ajast 1970ndate

lõpul. Et need summutavad heli

endiselt üsna häs-ti, pole neid seni

olnud tarvis maha lammutada. See

võib aga peatselt muutuda

KA

RR

I KA

AS

KA

RR

I KA

AS

Kaks aastat esimese suurvõistluseni

„Eesti laskurite tulemused möödunud aastaste suurvõistlustel tõstsid meid ESCFi (European Shooting Confederation, eesti k Euroopa Laske-spordi Konföderatsioon) huviorbiiti, mille tulemu-sel otsustati juunioride Euroopa meistrivõistluste korraldamine meile usaldada,“ räägib Pekri, kelle sõnul on Männiku tiir Eestis ainus, kus sellise

51

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Tegelikult tootis Tampella miinipildujaid juba varem, kuid ainult allhanke korras ja litsentsi alusel peamiselt müügiks kolmandatele osa-

pooltele. Iseseisvalt relvastust ei täiustatud ega arendatud, kuid Donneri lavaletulekuga olukord muutus. Tema ideed patenteeriti ja 1932. aastal valmis uue miinipilduja prototüüp. Pärast lühikest katseperioodi esitas Soome kaitseministeerium 1933. aasta alguses Tampellale tellimuse sajale rel-vale hinnaga 32 000 marka (Santos 2013: 22).

Uued miinipildujad tähistusega 81 Krh/33 (soome k. 81 kranaatinheitin malli 1933) arvati kohe põhja-naabrite kaitsejõude relvastusse ja need tegid läbi nii Talve- kui ka Jätkusõja. Kiiresti lisandusid too-tevalikusse värskemad mudelid, mille disainimisel

Linavabrikust relvatehaseks Soome sõjatööstusettevõtte Tampella luguPrantsusmaal sõjaväeakadeemias õppinud Soome tudeng Hans Otto Donner esitles 1920ndatel rasketööstusettevõtte Tampella tolleaegsele juhile mõned ettepanekud, kuidas muuta laialt levinud Brandti miinipilduja paremaks. See pani aluse Soome raskerelvastuse arendamisele.

osalesid aktiivselt Tampella enda insenerid. Isegi Brandti kompanii, mille relvadel esimesed Tam-pella miinipildujad põhinesid, vaatas väikese tasu eest sellele autoriõiguste rikkumisele läbi sõrmede ja hakkas edaspidi soomlaste poolt välja arendatud tehnilisi lahendusi oma sarnaste toodete juures kasutama. Tampella relvakonstruktorite suure-pärasest tööst annab tunnistust ka tõsiasi, et vii-mased ennesõjaaegsed miinipildujad arvati Soome kaitsejõudude relvastusest välja alles 1986. aastal (Mine Th rowers & Mortars, Part 4..., 2014).

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja ajal jätkas Tampella lisaks ole-masolevate mudelite tootmisele ka uute relvade väljaarendamist. Üheks eredaimaks näiteks selles vallas oli miinipilduja markeeringuga 81 Krh/42. Tegemist oli põhimõtteliselt tavapärase 81 mm relva kergekaalulisema versiooniga, millega oleks pidanud toime tulema ka üksikvõitleja. Miini-pilduja esimesed mudelid kaalusid umbes 13 kg, hilisemad 17,5 kg. Idee pärines soovist luua sama kompaktne, kuid märksa suurema tulejõuga relv kui Nõukogude 50 mm miinipilduja.

Soome miinipilduja prototüüp kandis tähistust 81 Krh/32, kuid jõudis teenistusse jõudes nimega 81 Krh/33

WIK

IPE

DIA

.OR

G

Kuigi Tampella sai oma 120 mm miinipilduja val-mis juba 1930. aastate keskel, võeti see Soome kaitsejõududes kasutusele alles 1940. aastal

WIK

IME

DIA

.OR

G

52

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

oludes Tampellale peale sunnitud taaskasutusre-žiimist. Relvatööstuses läks käiku põhimõtteliselt kõik, mis parasjagu saadaval oli alates vanarauast ning lõpetades Punaarmeelt saagiks saadud varus-tusega.

Kõige selle tulemusena ei pälvinud miinipilduja Soome väejuhtide heakskiitu ja esialgu seda toot-misesse ei võetud. Aasta hiljem katsetati juba relva parandatud versiooni, mis sai küll kõvasti kiita, kuid tootmisesse ei jõudnud, sest Soome oli Nõu-kogude Liiduga juba separaatrahu sõlminud.

Natuke paremini läks 120 mm miinipildujal 120 rh/40, mille arendamine algas juba 1930ndate alguses. Relva prototüüp sai sama aastakümne keskel valmis, kuid valitsus ei esitanud kokkuhoiu-poliitika tõttu sellele tellimust, mis paradoksaalsel kombel oli isegi hea. Tampella insenerid siiski projektist ei loobunud, vaid jätkasid ettenägelikult tööd selle kallal. Tulemuseks oli üks parimaid mii-nipildujaid, mida sel ajal oli võimalik luua. Kind-lasti mängis selle juures rolli uut tüüpi laskemoon, mis oli konstrueerinud Tampella relva tarbeks.

Euroopas vallanduda ähvar-dav konfl ikt sundis viimaks Soome riigiisasid oma suhtu-mist muutma ja päevakorda kerkis uuesti ka võimsamate miinipildujate hankimine kaitseväele. Õnneks ei tulnud neid kaugelt otsida. 1939. aasta detsembris sai Tampella tellimuse 120 relvale (Mine Th rowers & Mortars, Part 6..., 2014). Paraku juhtus see liiga hilja, sest Nõukogude Liidu kallaletung oli alanud kuu aega varem, mistõttu pidid Soome sõdurid esialgu läbi ajama Punaarmeelt võetud trofeedega. Teenistusse jõudsid esimesed 120 mm miinipildujad vahetult pärast Talvesõja lõppu.

Et tegemist oli hea relvaga, tundsid selle vastu huvi ka teised riigid. Tellimuse esitas Rootsi, kuhu läksid enam-vähem pooled Tampellas valmistatud relvad. Rootslased omandasid ka miinipilduja litsentsi ja hakkasid neid oma HVA, Motola ja Electroluxi tehastes valmistama.

Tampella valmistas Teise maailmasõja ajal ka 37 mm tankitõrjekahureid, 105 mm välihaubit-said, 81 ja 120 mm suitsupildujaid ja ohtralt igat sorti laskemoona, kuid kõige suurema osa ettevõtte tegevusest moodustas siiski Soome kaitsejõudude kasutuses oleva relvastuse hooldus ja remont.

Pärast Teist maailmasõda

Pärast separaatrahu sõlmimist Nõukogude Liiduga tühistasid nii Soome kaitseministeerium kui ka kaitsevägi oma käimasolevad relvahanked, mh Tampellalt tellitud 120 mm miinipildujate hanke.

Lis

ain

fo BRANDTI-STOKES’I MIINIPILDUJA

Kuigi sakslased olid esimesed, kes hakkasid Esimeses maailmasõjas kasutama miinipildujaid, viisid inglased selle relva massidesse.

Esimesed miinipildujad polnud just kõige praktilise-mad. Ühed olid täpsed, kuid liiga rasked, teised küll kerged, kuid ebatäpsed. Need mured lahendas Briti insener Wilfred Stokes, kes pani relvaraua toetuma harkjalale ja alusplaadile. See põhimõte pole tänaseni muutunud.

Uus miinipilduja osutus ülimalt edukaks, kuid sellel oli endiselt rida puudusi. Need kõrvaldas pärast sõda Prantsuse insener Edgar William Brandt, mistõttu lisa-ti tema nimi Stokes’i omale. Suur osa enne Teist maa-ilmasõda kasutusele võetud relvadest toetusid just Brandti-Stokes’i miinipildujakontseptsioonile. Nende hulgas ka Tampella toodang.

WIK

IPE

DIA

.OR

G

Esimesest Tampellas välja töötatud haubitsast 122K60 pidi saama Soome armee põhiline tule-toetusrelv, kuid poliitiliste mängude tõttu tõmmati sellele plaanile kriips peale

EL

KA

.FI

Paraku ei tulnud kõik välja päris nii välja, nagu esi-algu planeeriti. Uuel relval oli rida puudusi. Kergem kaal tähendas lühemat rauda, mis vähendas oma-korda laskekaugust, ja väiksemat alusplaati, mis ei suutnud tagada miinipildujale vajalikku stabiil-sust. Ka ei olnud relvaga võimalik lasta 45 kraadist väiksema nurga all. Soovida jättis miinipilduja koostekvaliteet, mis tulenes sõjaaja kitsastes

Teise

maailma-

sõja ajal

jätkas Tampel-

la uute relvade

väljaarenda-

mist.

53

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

Firma juhtkond sellega ei leppinud ja jätkas relvade tootmist, põhjustades oma käitumisega mitmetes poliitilistes ringkondades paksu verd. Sellest hoo-limata anti viimased miinipildujad Soome kaitse-väele 1945. aastal, misjärel Tampella relvastusosa-kond keskendus kivipuuride valmistamisele.

Uuesti pöörduti sõjatehnika juurde alles 1950. aas-tate alguses, mil jätkati miinipildujate arendamist ja tootmist. Järgnevatel aastakümnetel valmistati Tampellas Soome kaitsejõudude tarbeks mitmeid uusi relvi ja moderniseeriti olemasolevaid.

1960. aastatel alustas Tampella haubitsate tootmist. Nende esimesest mudelist markeeringuga 122K60 pidi saama põhjanaabrite põhiline suurtükk, kuid sellest plaanist tuli loobuda pärast Soome presidendi visiiti Nõukogude Liitu. Nimelt oli riigipea Urho Kaleva Kekkonen juba sõlminud lepingu venelastega nende kahurite ostuks (Santos 2013: 23).

Lis

ain

fo SOLTAM B-455

81 mm miinipilduja B-455 töötati välja Tampellas, kuid relva tootmisõigused müüdi erinevatel põhjustel Iisraeli fi rmale Soltam, kust see lõpuks ka Eesti kaitsejõududesse jõudis.

81 mm Soltami miinipilduja B-455 on sileraudne eestlaetav relv. Tänu järsu tõusuga trajektoorile ja miini järsule lange-misnurgale saab relva kasutada kõrge varje taga asuvate ja lameda trajektooriga relvadele tabamatute sihtmärkide vastu (81 mm miinipilduja B-455 2000).

Soltam B-455 tehnilised ja taktikalised andmed

Kaliiber: 81 mm

Raua kogupikkus: 1550 mm

Miinipilduja kogukaal: 43,5 kg

Maksimaalne laskekaugus: 4900 m

Minimaalne laskekaugus: 200 m

Laskekiirus: kuni 25 lasku minutis KA

ITS

EV

ÄG

I

Relva vastu hakkas aga huvi tundma Iisraeli fi rma Soltam, mille eestvedamisel jätkati selle arenda-mist. Pärast mitmeid modifi katsioone kiideti relv Iisraelis heaks ja see jõudis tootmisesse tähistu-sega 155KAN68. Uue haubitsa põhiliseks erine-vuseks eelnevatest mudelitest oli suurem kalii-ber, mis ulatus nüüd 155 millimeetrini. Soltam nimetas relva ümber M-68-ks ja sellest sai Iisraeli sõjaväe peamine välihaubits. Tampella andis relva tootmise õigused 1970. aastatel üle Iisraelile, mis müüs seda edukalt ka teistele riikidele. Soomlased ise keskendusid järgmistele projektidele, kuid üks partii nende haubitsat 155KAN68 jõudis Singapuri (Tampella, 2014).

1970. aastate lõpul valmistas Tampella insener Heikki Collanus oma kulu ja kirjadega uue hau-bitsa prototüübi, millega lootis Soome kaitseväge veenda just tema relva endale soetama, kui selle järele millalgi vajadust peaks olema. Mehe plaan

IDO

ST

ER

N/W

IKIP

ED

IA.O

RG

Iisraeli päritolu Soltam M-71 on edasiarendus nende haubitsast M-68, mis põhines Tampellas välja arendatud relval 155KAN68

54

Va

rust

us

Kaitse Kodu! 3/2014

töötas ja tema relv võeti aluseks uute haubitsate 155K83 väljatöötamisel (Santos 2013:23).

Lisaks alustas Tampella 1970ndatel ka Soome kaitsejõudude tarbeks statsionaarsete rannakait-sesuurtükkide arendamist, mis pidid välja vahe-tama Nõukogude päritolu järelveetavad kahurid 130K54. Esimene patarei paigutati kohale 1984. ja viimane 1990. aastal (150 53 K, 2014) vahetult enne fi rma pankrotistumist.

Uus algus

1990. aastate alguses jagati Tampella tükkideks ja müüdi osade kaupa erinevatele ettevõtetele maha. Relvastusosakond läks riigi valdusesse ja 1991. aastal ühendati see Soome kaitseministeeriumile kuuluvate Vammaskoski tehastega. Uue toot-misüksuse nimeks sai Vammas (Mine Th rowers & Mortars, Part 1..., 2014). Natuke aega hiljem liideti sellega veel mõned põhjanaabrite riiklikud

WIK

IPE

DIA

.OR

G Tampellas 1980. aastatel loodud haubits 155K83 on modifi tseeritud kujul tänase päe-vani Soome kaitsejõududes kasutusel

kaitsetööstusettevõtted (Lapua, Sisu, Vihtavuori, Finnavitec, Valmet). Uue kompanii nimeks sai Patria, millest 73,2% kuulub Soomele ja 26,8% rahvusvahelisele konglomeraadile Airbus Group (About Patria, 2014).

Tänapäeval on fi rma keskendunud soomukitele, kuid ära pole unustatud oma ka juuri. Klassi-kaliste miinipildujate asemel toodetakse nüüd kaudtule-relvasüsteeme, mida on võimalik pai-galdada nii maismaale kui ka vee peal liikuvatele alustele. Üheks selliseks on AMOS. Arendama hakati relvasüsteemi juba 1990ndate keskel koos rootslaste BAE Systems Hägglundsiga, kuid tee-nistusse jõudis see alles 2007. aastal. See kujutab endast kaheraudset 120 mm miinipildujat, mille tuld juhib suuresti arvuti (Amos 2014). NEMO on selle relva kergekaalulisem versioon, mille töötas Patria välja juba iseseisvalt (Santos 2013: 23).

Kõige olulisemaks ülesandeks peab Patria oma toodangu jätkusuutlikkuse tagamist ja tarkvara-arendust (Santos 2013: 23).

Allikad• 81 mm miinipilduja B-455. 2000. Tallinn: Kaitsejõudude

Peastaap.

• 150 53 K. URL http://en.wikipedia.org/wiki/130_53_TK — 13.02.2014.

• About Patria. Patria. URL http://www.patria.fi /EN/About+Patria/index.html — 13.02.2014.

• Amos. URL http://en.wikipedia.org/wiki/AMOS — 19.02.2014.

• Mine Throwers & Mortars, Part 1: Mine Throwers and Mortars in Finland. Jaegerplatoon: Finnish Army 1918—1945 Website. URL http://www.jaegerplatoon.net/MORTARS1.htm — 17.02.2014.

• Mine Throwers & Mortars, Part 4: 81 mm Mortars. Jaeger Platoon: Finnish Army 1918—1945 Website. URL http://www.jaegerplatoon.net/MORTARS4.htm — 02.02.2014.

• Mine Throwers & Mortars, Part 6: 81 mm Mortars. Jaeger Platoon: Finnish Army 1918—1945 Website. http://www.jaegerplatoon.net/MORTARS6.htm — 17.02.2014

• Santos, H. 2013. From Cannos to Copmuters. — Patria nr 1, lk 22—23.

• Tampella. URL http://en.wikipedia.org/wiki/Tampella — 12.02.2014.

KA

RR

I KA

AS

Patria viimase põlvkonna soomukite kontseptsioonis on kesksel ko-hal NEMO-nimeline relvasüsteem, mida võib ka nimetada iseliikuvaks miinipildujaks

55

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Märjamaa naised otsustasid luua oma jaoskonnaNELE PERNITS Naiskodukaitse Rapla ringkond

Juba pea kuu aega ärevalt õhus olnud Naisko-dukaitse Rapla ringkonna Märjamaa jaoskonna taasasutamine päädis vabariigi aastapäeva järgsel õhtul aset leidnud koosoleku ja jaoskonna moodustamise ettepaneku tegemisega ringkonna juhatusele.

25. veebruari õhtul kogunesid Märjamaa vallamaj-ja pidulikus ja ootusärevas meeleolus naised — ees ootas Märjamaa jaoskonna asutamine. Kui täpne olla, siis taasasutamine, sest Märjamaa jaoskond asutati esimest korda 10. septembril 1927. Omal ajal oli asutajaliikmeid 14, praegu kümme. Küünal-de, tordi ja kohvitassidega pidulikult kaetud laua taha kogunenud naised olid indu täis. Õhus levis üleüldine hakkame-aga-peale-hõng.

Pärast tutvumist tuligi see kõige pidulikum hetk ehk pandi kirja ettepanek Rapla ringkonna juhatu-sele moodustada Märjamaa jaoskond. Kõik kümme asutajaliiget panid allkirja alla ja tehtud ta oligi.

Kohvi ja tordi kõrval arutati, mida lähemas ja kau-gemas tulevikus tegema hakata. Plaane oli palju, küll tulevad ka oskused ja jaks nende elluviimi-seks. Esialgu hakatakse innukalt Naiskodukaitse baasväljaõpet läbima ja tegeldakse tegevliikmeks saamisega. Paari kuu pärast kutsutakse kokku üldkoosolek ja valitakse värskele jaoskonna-le juhatus. Jaoskonna loomise otsustab Rapla ringkonna juhatus ja kinnitab oma käskkirjaga Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

Elle Vinni pälvis kaitseministeeriumi kuldrinnamärgiVabariigi aastapäeva aktusel, mis korraldati 22. veebruaril Tallin-na Reaalkooli ruumes, autasustas kaitseminister Urmas Reinsalu riigikaitsesse panustanud inimesi. Teise hulgas pälvis tunnustu-se ka Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni.

Elle Vinni on Naiskodukaitse liige 1997. aastast, ta on olnud üks Alutaguse ringkonna taasasutaja ja ka ringkonna esinaine. Olles olnud nii Naiskodukaitse Kirde piirkonna vanem kui hiljem ka Alu-taguse ringkonna instruktor, on Elle viimased 15 aastat andnud kogu oma töö ning vaba aja organisatsiooni arengusse. Eriti tuleb esile tõsta tema tegevust välitoitlustuse arendamisel. Elle on vii-nud läbi üle-eestilist Naiskodukaitse ja Kaitseliidu välikokandus-kursust alates 2003. aastast, tema käe all on õppinud ligi 150 välikokka. Ta on käinud koolitamas ka vastavatel erialakursustel kaitseväes ja Elle koordineerinud väga paljude suurürituste — Erna retked, Utria dessandid, paraadid, reservõppekogunemised jne — toitlustamist.

Kaitseministeeriumi rinnamärk on asutatud 4. mail 1993 tunnus-tamaks neid, kes on oluliselt panustanud Eesti riigikaitsesse.

KA

ITS

EM

INIS

TE

ER

IUM

Pärnumaa ringkond sai uue esinaiseLIINA TOOMENaiskodukaitse Pärnumaa ringkond

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond valis 9. märtsi üldkoosolekul uueks ringkonna esinaiseks Jana Otsa. Samas tehti tagasivaade möödunud aastasse ning heideti pilk ka tulevikku. Uus ringkonna esinaine Jana Ots on aktiivne ja tegus naine, kes on Naiskodu-kaitse Pärnumaa ringkonna ridadesse kuulunud juba mitu aastat. Igapäevaselt teenib ta leiba psühhoterapeudi ja koolitajana.

Tagasi ja edasi vaadates sai selgeks, et Pärnumaa ringkond hakanud aktiivsemalt tegutsema. Uusi liikmeid on võetud juurde ettenähtud hulk, ka on alustatud erialagruppide moodustamist. Ringkond on hakanud rohkem koostööd tegema nii Pärnumaa kodutütarde ja noorkotkaste kui ka kohaliku Kaitseliidu malevaga. Seda kõike on kavas jätkata ja arendada.

AN

DR

I HÜ

VA

56

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

HELJA KAPTEINvabatahtlik reporter Hiiumaalt

Mare Laidet tuntakse Naiskodukaitse Lääne ringkonnas põnevate ideede allikana, naisena, kes alati

särab ja leiab igaühe jaoks hea sõna. Ühes organisat-siooniõpetuse tunnis sel-gitas Mare Naiskodukaitse struktuuri ja juhtimist ning selle paremaks mõist-miseks kujutas ametikohti puuna, millel palju oksi. „Mina olen istunud iga oksa peal,“ ütleb Mare. Ta on tõusnud koolituste toel lihtliikmest oma ringkonna esinaiseks. „Ülikooli ma ei lähe ja seega Naiskodukaitse esinaiseks ei

Mare Laide hüpped oksalt oksale

Naiskodukaitse Lääne ringkonna esinaisel Mare Laidel täitus märtsis esimese juubeli jagu eluaastaid. Neist 18 viimast on ta olnud naiskodukaitsja.

saa kandideerida,“ nendib ta. Eriti kõrgele on ta tõusnud tänu oma hobile. „Lennukiga olen olnud ka 2000 meetri kõrgusel, et sealt langevarjuga alla hüpata,“ sõnab Mare.

Vormis naine on võrratu

Mare Laide mentor ja Naiskodukaitse ridadesse kutsuja oli Tiina Leesik. „Esmakordselt laigulises vormis Tiinat nähes tundus ta mulle võrratuna,“ meenutab Laide. Ja Mare asutus 1996. aastal Nais-kodukaitsesse. „Mulle meeldib öelda, et algul annad sõrme, siis läheb käsi ja lõpuks süda... armastusest isamaa vastu,“ ütleb Laide. Temale on Naiskodu-kaitse peale töö ehitusmaterjalide lao juhatajana kõik: hea seltskond, enesearendamine, vahvad ettevõtmised ning maleva meeste toetamine toidu ja meditsiini poole pealt. „Ma saan siin teha kõike, mida soovin, ja jänni pole jäänud,“ ütleb ta.

Mare meenutab kümmekond aastat tagasi kor-raldatud õppust Sügistorm, kus ta läks rajale uute saabastega ja esimeses kontrollpunktis olid kannad villis. „Sain mitu paari meeste sokke veel

Mulle meel-

dib öelda,

et algul

annad sõrme,

siis läheb käsi ja

lõpuks süda... ar-

mastusest isamaa

vastu.

57

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

Lis

ain

fo

MARE LAIDE ERGUTUSED

Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärk

Kaitseliidu teenetemärgi III klass

Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi teenetemärk

Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi teenetemärk

Kaitseliidu teenetemärgi II klass

Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi teenetemärk

MA

DIS

MIN

TE

L

jalga tõmmata ja jätkasin teekonda,“ räägib ta. Pur-dest üleminekul ei osanud ta arvestada, et astudes jalalt jalale, mitte minnes külg ees, purre murdub. „Ja seal ma siis olingi – läbimärg ja sopane ning roomasin oma kaasvõistleja-test eraldi oja teisele kaldale,“ meenutab Mare. Kaaslased aga otsisid poolteist tundi kohta, kust kuiva jalaga üle saada.

Teine pool

Viimastel aastatel on Mare tundnud sügavamat huvi meie rahva ajaloo vastu. Haapsalus See teatris lavastati stseene küüditamisest, kus ta kaasa mängis. „Alles teksti lugedes ja sellele mõeldes tunnetad toonaste inimeste valu, kui neid kodust väevõimuga ära viidi,“ ütleb ta. „Sellel teemal ma ei lõõbi ega luba ka teistel naerda.“

Ta räägib, et esinaiseks olemise pärast ei pea ta oma elu muutma. „Ma pole teinud ja ei tee midagi

sellist, mis ei käi kokku hea tavaga,“ ütleb Mare. Õiglustunne ei lase tal kellelegi liiga teha ja ta ei karda kaitsta nõrgemaid.

Särav ja heatujuline naiskodukaitsja

Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ütleb, et Mare on üks ütlemata särtsakas naine, tema ener-gia ja pealehakkamine liigutab mägesid. „Samas suudab ta juhina hoida tasakaalukat keskjoont, oskuslikult suunata aktiiv-semate energiat ja tulemuslikult ergu-tada passiivsemaid,“ kõneleb Tooming. „Hindamatu on ka Mare oskus olla tark vahemees keerulistes olukorda-des. Ja mis peamine, ta teeb seda kõike mõnusa huumori saatel.“ Tooming räägib, et Mare lahutamatuks osaks ka erakordne lugude rääkimise oskus. „Seejuures teeb ta seda ühtmoodi ladusalt ja kaasahaaravalt nii vimkaga naljalugusid kõneldes kui ka pidulikku ja väärikat aastapäevakõnet pidades,“ nendib Tooming.

„Mare on eeskuju, kelle sarnane tahan olla ja tema vaated ja teod sobivad mulle,“ ütleb Naiskodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Mustkivi. Ta räägib, et nad saavad asjadest sarnaselt aru, aga samas täiendavad teineteist ja hea nali muudab kõik tegemised kergemaks. „Eraldi tegutsedes oleks tulemuseks kaks keskmist asja, aga koos saavutame häid tulemusi,“ ütleb Mustkivi. Ta räägib, et juhist ja tema meelsusest sõltub palju. „Kõike tehakse hea tujuga ja seetõttu peetakse Lääne ringkonna liikmeid rõõmsameelseteks,“ ütleb Mustkivi.

Endine Rapla ringkonna esinaine Kairi Baumer, kes tuli Lääne ringkonna tegevliikmeks, teab, milline on Mare töömaht. „Kõrvalt vaadates näed säravat ja heatujulist Maret, aga selle taga on töö, mis välja ei paista,“ ütleb ta. Baumer hindab Mare juures enim erapooletust ja oskust iga inimesega suhelda – see on ringkonna esinaise suur oskus. „Organi-satsioon peab olema selline, kuhu sa tahad tulla, ja siin on nii hea, kui ise teeme,“ ütleb Baumer.

Lõpetada jääb vaid Mare Laide enda lausega: „„Mina olen leidnud oma õige tee ja käin seda nüüd igavesti,“ ütles Kiir, ja mina ütlen ka.“

Naiskodukait-

se esinaine

Airi Tooming

ütleb, et Mare on üks

ütlemata särtsakas

naine, tema energia

ja pealehakkamine

liigutab mägesid.

Kõike

tehakse

hea tuju-

ga ja seetõttu

peetakse Lää-

ne ringkonna

liikmeid rõõm-

sameelseteks.

58

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

Ivo Linna rääkis Risti naistega kodu kaitsmisestKATI OJAVER-HEIDEMANNNaiskodukaitse Lääne ringkond

Risti jaoskonna 5. märtsi „Kohtumi-sel staariga“ oli üllatuskülaliseks Ivo Linna, kes võeti vastu suure aplausi ja rõõmuhõisetega. Selgus, et lauljal on varasemastki kokkupuuteid Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega. Nimelt oli tema eluaegne sõber ja lapsepõlve mängu-kaaslane paari aasta eest manalateele läinud Saaremaa ringkonna kauaaegne esinaine Rita Loel. Ivo emapoolne onu Feodor Peegel oli Saaremaal Kaitse-liidu kompanii pealik ja hukati 1942. aastal. Ivo Linna teine onu oli aga Juhan Peegel, kelle kirjutatud on mä-lestusteraamat „Ma langesin esimesel sõjasuvel”. Ivo vanaisa, vanaema, onu ja nende lapsed küüditati. Pääses ainult ema, kes oli abiellunud ja 1939. aastal talust lahkunud. Onu Juhan olnud aga nii kange, et, kasutades ära teenistust Vene sõjaväes, tõi 1946. aastal oma ema Siberist asumiselt tagasi Eestisse.

Rääkisime oma kodu kaitsmisest igapäeva tähenduses ja sellest, et kui ise oma kodupaigast ei hooli, siis kes teinegi seda tegema peaks. Kaitsmine ei tähenda ainult relvaga vaenlase vastu astumist. Rahuajal valede ja halbade otsuste vastu võitlemine, mille tagajärjel su kodukohast vaid riismed järele jääksid, on samuti kodu kaitsmine. Selle näiteks tõi Ivo Linna kunagise hullu plaani hakata Muhu saarel kaevandama. Tol korral astusid kohalikud elanikud selle vastu väga tõsiselt välja ja plaan jäi õnneks teostamata.

Õhtu lauluks sai „Paula, sul on poisi-pea“, sest noorim staariga kohtuma tulnu oli peagi kuueaastaseks saav Paula-Marie. Enne lahkumist küsis Ivo Linna entusiastlikult: „Millal teil järgmine kokkusaamine on? Ma tuleks ka!”

NK

K L

ÄÄ

NE

RIN

GK

ON

D

Narva neidised õppisid sõduriks MAI-LIIS PALGINÕMM ja KAIRIT TOPS Naiskodukaitse Alutaguse ringkond

Tartu rahu aastapäevaga ühte langes Narva Naiskodukaitse neidiste sõdurikoolitus, mille käigus sai nii relva nuusutada, maas roomata, selja-kotti ja rakmeid tassida, raadiosaatjat, kaarti ja kompassi kasutada ning rikkalikult süüa.

Päev algas kui teistkordse päikesetõusuga, kui meid hakkas kõigepealt õpetama rõõmsameelne Anton Pratkunas. Tema tutvustas automaadi AK-4 hingeelu ja ülesehitust. Kõigile sai selgeks, et relv ei ole naljaasi, sest ohutustehnilist kontrolli tuleb ja tuli ka meil teha väga, väga tihti. Et lisaks relvale jagati kätte ka relvahoolduskomplektid, tekkis hirm, et äkki pannakse meid relva puhastama, kuid amatööre siiski säästeti — praktili-ne osa jäi ära, piirduti vaid teooriaga.

Katsumuseks oli orienteerumine kompassi abil tõelises pakases, sest varbad ja sõrmed tundsid üsna valusalt seda 18 miinuskraadi, mis väljas valitsesid. Lõbusaks vahelduseks oli maskeerumispraktikum, kus sai kaaslase näole rohe-pruuni pulgaga sõjamaalingu teha.

Kogu nädalavahetust iseloomustas suur praktilisus — olgu see siis relva-ga laskeasendite sissevõtmine või raadiosaatjatega üksteisele sõnu-mite saatmine. Oli töine, kasulik, aga ka meeleolukas nädalavahetus. Et selliseid rohkem oleks!

Sideõppe nädalavahetus algas laupäeva varahommikul, kui kogunesime Jõhvis Alutaguse maleva staabis. Alguses oli üksjagu teooriat, mistõttu oli raske silmi lahti hoida. Aga saime hakkama ja pärast lõunasööki pol-nud kellelgi enam aega uneleda, sest päev jätkus praktikaga.

Saime tegelda vanade sidevahenditega, mis oli mõnele vaid baaskursuse meeldetuletuseks, mõnele seevastu täiesti uus asi. Kõige keerukamaks osutus kommutaa-toriga töötamine — pidi väga hoolikalt jälgima nuppe ja olema kiire.

Pühapäeval alustasime samuti pärast hommikusööki ja päev oli kavandatud nagu laupäevalgi: kõigepealt teoo-ria ja siis praktika. Rääkisime erinevatest raadiojaama-dest, proovisime-katsetasime. Koostasime ettekandeid ja edastasime neid.

Meie nädalavahetus oli suurepärane võimalus tutvuda sidemeeste tööga ja saada teada, millised on tulevikus meie kui sidenaiste ülesanded.

JEK

AT

ER

INA

TIH

HO

MIR

OV

A

59

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

MARGIT SOIEVANaiskodukaitse Põhja-Tartumaa jaoskonna ansambli laulja-

juhendaja

Sügisel 2012 oli lähenemas Pala kultuurimaja segatantsurühma sünnipäev. Et elame väi-keses vallas ühtse kogukonnana ja oleme

tantsijatega varemgi koos toimetanud, näiteks las-tele lumelinna ehitades ja spordivõistlustel mõõtu võttes, otsustasime neid oma jaoskonna poolt sellel peol õnnitleda. Ja mitte tantsu, vaid lauluga.

Ja lumepall hakkas veerema

Õppisime paar „Horoskoobi“-aegset lugu selgeks, tegime vallatud tantsusammud juurde ja – oi ülla-tust! – rahvale meeldis. Naiskodukaitse Tartu ring-konna jõulupidu oli ka meie jaoskonna korraldada – ka sinnagi tegime korraliku kava. Lood läksid kordamisele ja lava ette tekkisid isegi fännid. Ja lumepall hakkas veerema.

Et enamik meist pole muusikat õppinud ja hääled on koolitamata, ei söandanud me suure publiku ette minna. Alguses tegingi vabatahtlikult juhen-dajaks hakanuna laulunaistele lihtsad seaded ja nägime palju vaeva, et neli erineva tämbriga häält koos helisema panna. Ent vajasime ka esinemisjul-gust ja -kogemusi.

Pala kultuurimaja naisansamblid on aastaid käinud esinemas naabervaldade Saare ja Alatskivi hool-dekodudes. Otsustasime seda tava jätkata, seda enam, et Naiskodukaitse üks eesmärke on märgata ja toetada. Andsime 2013. aasta jaanuaris kont-serdi Alatskivi hooldusravikeskuses. Järgmised esinemised olid Jõgeva haiglas ja päevakeskuses Elukaar ning koduvalla eakate pidudel. Oleme lauludega Naiskodukaitset tutvustanud ka Jõgeva täiskasvanud õppija nädala aktiivi tänuüritusel.

19. veebruaril andsime taas kontserdi Alatskivi hooldusravikeskuses. Seekord läksime esinema pidulikus mustas vormis, et näidata, milline vormis Naiskodukaitsja välja näeb. Tekitasime tõelist furoori, sest midagi sellist polnud varem nähtud. Selles majas oodatakse meid alati suure rõõmuga ja seda enam on kohustus hästi laulda.

Põhja-Tartumaa naiskodukaitsjad pakatavad laulurõõmustTartu ringkonna Põhja-Tartumaa jaoskond on liikmete arvult väike, oleme keskusest kaugel ja seetõttu püüame leida kohapeal midagi sellist, mille poolest eristuda. Oleme oma kuvandi kujundamisega vaeva näinud, aga elu näitab, et kõik tuleb just siis, kui peab. Ja pingutamata.

Heategevuslike kontsertide eest Jõgeva- ja Tartu-maal pälvis jaoskonna ansambel Pala vallavalitsuse tänukirja.

Esinemisjulgus tuleb kogemustega

Oleme omavahel rääkinud, et kõige suurem tänu polegi vali aplaus kontserdi lõpus, vaid kuulajate naeratused ja pisargi silmanurgas. Jah, eks eesti inimesel ole tihti raske oma emotsioone näidata, seepärast tulebki anda võimalust nii naeruks kui ka nutuks. Meie laulud räägivad lihtsatest asjadest ja üldinimlikest tunnetest ning toovad meelde noorusajad. Püüame iga lauluga anda edasi sõnu-mit, mitte niisama kena meloodia saatel heljuda.

Esinemisjulgus tuleb kogemustega. Meie ansambli liige Maire ütles toredasti: „Alguses olime lihtsalt natuke laulvad, kuid ilusasti tantsivad tüdrukud, kuid nüüd paneb Margit meid juba kolmehäälselt laulma ja nõuab ka!“ Igal juhul on meil väga lõbus, muidu me ju koos ei käiks. Ja üks kasutegur on veel: et oleme kõik jaoskonna juhtivad jõud, saame enne ja pärast lauluharjutust selgeks rääkida ka jaoskonna tööd puudutavad küsimused.

Möödunud sügisesel Jõgevamaa täiskasvanud õppija nädala tänuüritusel kiitis meid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, et oleme kujukas näide sellest, kuidas täiskasvanu õpib ja edeneb: ise kirjutatakse kuulmise järgi lood nooti, tehakse mitmehäälsed seaded ja tantsusammustik.

Kutsun üles kõiki Eestimaa tublisid naiskodukaits-jaid: kui kuskil jaoskonnas tegutseb meielaadne lauluansambel, andke endast teada ja ehk teeme koos midagi vahvat.

Kontsert 19. veebruaril Alatskivil. Pildil on (vasakult) ju-hendaja Margit Soieva, Katrin Varuson, Mirje Põld ja Maire Kasvandik

KA

LEV

KA

RU

60

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

EIKE PILT naiskodukaitsja

Ilm oli matkaks väga ilus, päike paistis ja oli ka parajalt soe. Kahju oli vaid sellest, et raba oli jääs ja me ei saanud kasutada räätsasid selle

ületamiseks. Seetõttu lihtsalt jalutasime jäätunud rabal. Loomulikult oli meil seetõttu lihtsam, kuid räätsadel polnud paljud veel kordagi käinud ja see oleks olnud huvitav kogemus.

Elus õhtusöök Sigapusma väljamäel

Kui me lõpuks Sigapusma väljamäele – nii nimeta-takse Kõrvemaa soosaari, kuhu mahtus hädapärast üks, vahel ka kaks talu (nagu kirjanduses kuulsaks saanud Tammsaare väljamäele) – jõudsime, hak-kasime kohe askeldama. Kes hakkas lõkke jaoks puid ja oksaraagusid otsima, kes tõi vett ja korjas teematerjali, kes tegeles onni ehitamisega. Tööd

Kuketapujutt, mis räägib üleelamislaagristHommikul oli äratus kell 5 ja juba kell 5.30 startisime kauni Kõrvemaa looduskaitseala poole. Esimene peatus tehti Matsimäe telkimisplatsil ja sealt edasi jalutasime Sigapusma väljamäele.

oli palju, nii et unustasime sootuks tühja kõhu, valutavad jalad ja unise oleku.

Alles siis, kui hämarduma hakkas, toodi välja õhtusöök. Keegi ei aimanud, et meie õhtusöök on alles elus. Pidime ise lahendama probleemi,

kuidas temast toit saab. Igale rühmale oli antud üks kukk, kes tuli õhtusöögiks peajagu lühemaks teha. Üsna paljud olid valmis seda toimingut läbi viima.

Kui kukk oli pea, sulgede ja sisikonna võrra kergem ning tulel podisemas, tekkis ka hetk hinge tõmmata ja teed juua. Pean ausalt ütlema, et

olgu see männiokkatee kui tahes tervislik, vastiku maitsega on ta ikka.

Mõnda aega pärast söömist (muide, lõkkel küpse-tatud kukk oli fantastiline!) anti meile korraldus viie minuti jooksul kõik isiklikud kompsud kokku korjata ja lõke kustutada. Eks see olnud paljudele

Keegi ei aima-

nud, et meie

õhtusöök on

alles elus. Pidime ise

lahendama problee-

mi, kuidas temast

toit saab.

4 X

PÄ

IVI-

PÄÄ

SU

KR

EU

TZ

WA

LD

61

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

ehmatus, sest olime end just mõnusalt sisse sead-nud. Onn oli valmis, kõhud täis ja ööjagu puid valmis saetud. Nii me siis müttasimegi teadmata suunas edasi, kuni jõudsime uuele telkimisalale. Meile näidati kätte uued onnid, kus magama hakkame. Tuli välja, et olime poistegrupiga tel-kimisplatsid vahetanud. Oli näha, et ka nemad sõid kukke, sest suled olid prügikastis ja rupskid vedelesid laiali. (Ei tea, miks nad kõige parema osa söömata jätsid?)

Magamata öö, pannilabidas ja hommikukohv

Pärast seda, kui lõke jälle põles ja meile oli õpeta-tud, kuidas saab õllepurgist ja küünlast taskulampi valmistada, ning ka saunas oli käidud, hakkasime end magama sättima. Loomulikult pidi keegi olema lõkkevalves ja seda tehti kordamööda, nii et kõik said veidi magada ja siis jälle veidi kasulikud olla.

Hommikul olime veendunud, et ilma magamisko-tita on talvisel ajal õues külm magada. Mina isik-likult ei saanud kordagi sõba silmale, sest tundus, et magasin pigem jääpurika otsas kui kuuseokste peal. Niisiis olin öö otsa üleval ja pusisin oma pan-nilabida kallal. Me pidime nimelt valmistama ka pannilabida. Minu oma sai küll pigem pudrunuia moodi, aga see selleks.

Meie vastu oldi hommikul lahked, pakuti koguni kohvi, mis oli mulle justkui elupäästja, sest olin kaks ööd järjest väga kehvasti maganud. Pärast seda saime praktilisteks ülesanneteks teha lõke ja

määrata ilmakaared (ilma kompassita muidugi). Pidime veel veidi õues külmetama, kuni lõpuks hakkasime liikuma auto poole, et sõita linna. Autos jäid paljud magama. Ka mina sain korraks sõba silmale, mis siis, et jäine tuul puhus jope alt sisse. Lõpuks jõudsime siiski ühes tükis linna.

Koju jalutades tundsin, kuidas see retk mind füüsiliselt kurnas: jalad olid villis, silme all kotid ja keha jääpurikaks külmunud. Aga rahul olin ma endaga siiski, sest see laager oli mulle tõeline seiklus ja mingis mõttes ka puhkus – puhkus argielust. Olen Naiskodukait-ses olnud vaid mõned kuud ja üleelamislaager oli esimene üritus, millest täies mahus osa võtsin. Olen rahul ja uhke

selle üle, et hakkama sain ja kordagi ei virisenud. Olen õnnelik, et tutvusin lahedate ja abivalmis ini-mestega. Selles seltskonnas tundsin, et olen õiges kohas. Kuigi olen veel „rebane“ ja ei tea Naiskodu-kaitsest ega ka Kaitseliidust kuigi palju, loodan, et selliseid laagreid tuleb veel ja ma saan teid, organi-satsioonisõsarad, paremini tundma ja meie ühisest organisatsioonist rohkem teada.

Meie vastu

oldi hommi-

kul lahked,

pakuti koguni kohvi,

mis oli mulle justkui

elupäästja, sest

olin kaks ööd järjest

väga kehvasti ma-

ganud.

62

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 3/2014

„Naistelt naistele“ tõi vormi kandvad naised Vabaduse väljakuleNaistepäeval, 8. märtsil võis Tallinnas Vabaduse väljakul näha nii naiskodukaitsjaid, naispolitseinikke kui ka teisi õrnema soo esindajaid, kes palgalise või vabatahtlikuna aitavad jõustruktuuride ridades Eestit turvalisemaks muuta. See oli heategevuslik koguperepäev „Naistelt naistele“.

juristide Liit. „Naistelt naistele“ tähendab seda, et üritust korraldavad naised (jõustruktuuride tööta-jad ja vabatahtlikud), üritus on mõeldud suuresti naistele ja sellel kogutud raha annetatakse erine-vate projektide kaudu naiste toetuseks. Perepäeva eesmärk on üllas: tutvustada võimalusi, kuidas parandada enda ja oma lähedaste turvalisust, pak-kudes võimalust õppida uusi oskusi ja omandada vajalikke teadmisi.

Et päevakavas oli mitmeid esinemisi ja demonst-ratsioone, tuldi kohale peredega. Laste lemmikud on alati olnud teenistuskoerad. Naiskodukaitse esmaabiinstruktorid õpetasid esmaabivõtteid, Harju, Tallinna ja Lääne ringkond tutvustasid organisatsiooni, värbasid uusi liikmeid ja näita-sid põnevaid sidepidamisvõimalusi ning Tallinna toitlustusgrupi liikmed valmistasid külastajatele sõdurisuppi. Muusikalist elamust pakkus kaitse-väe ajateenijate bänd Häiregrupp.

Eesti Politsei Naisühendus, Sisekaitseakadeemia ja teised koostööpartnerid aitasid samuti eri-nevate tegevuste abil teadmisi omandada. Eesti Naisjuristide Liit tutvustas kampaaniat „Naine pole kaup“. Meie perepäevale panid õla alla ka toe-tajad ja abistajad kaitseväest, Kaitseliidu Tallinna malevast, Noorte Kotkaste Tallinna malevast, Eesti Olümpiakomiteest, Sparta spordiklubist ja mujaltki.

Perepäeval on väga oluline ka heategevuslik ees-märk. Tavaks on saanud, et loteriitulu ja annetus-kastidesse kogutud rahaga toetatakse projekte, mis suunatud naistele. Tänavu toetatakse oksjo-nil ja Kodutütarde korraldatud loteriil teenitud tuluga Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu tegevust.

KE

NN

KE

ÄR

I

LIIN

A T

OO

ME

LIIN

A T

OO

ME

AVE PROOSNaiskodukaitse esinaise asetäitja

Perepäeva korraldab tavapäraselt Naiskodu-kaitse koostöös Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemiaga. Sel aastal oli kor-

raldamisse kaasatud esmakordselt ka Eesti Nais-

63

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2014

Pika liu asemel käruralliRIINA UUKHarju maleva noorteinstruktor

Kas Eestimaal on vastlapäeval lumi maas, seda ei või kunagi ette teada. Tänavu juhtus lausa nii, et maas polnud raasugi lund. Aga et tänavu oli see aimatav, olime end vaimselt selleks ette valmistanud ja kavandanud tubased üritused. Ainult tradit-siooniline pikima liu võistlus jäi seekord ära.

Rahvast tuli sellele vaatamata palju kokku: noori üle saja ja kor-raldajaid samuti arvukalt. Meeldis, et kavas oli palju tegevusi: nii ajaloolist lähenemist (vanarahvatarkused) kui ka koolitust ja muidu vahvaid teatevõistlusi. Ostetud sai kaks uut ja uhket punast „sõiduriista“ — kaks aiakäru. Tundub, et see ost oli igati õigustatud. Rallida noored said ja mitte vähe! Vaatamata lume-tule talvele oli vastlapäev vahva.

HA

RJU

MA

LEV

Tallinna kodutütred ja noorkotkad tähistasid 15. veebruaril Eesti Vabariigi 96. aastapäeva piduliku ühiskoondusega Tallinna Reaalkooli ruumes. Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealiku leitnant Henri Ley sõnul ei ole piduliku koonduse korraldamise koht valitud juhuslikult. „Tallinna Reaalkool on väärika ajalooga, selle kooli õpilased läksid vabatahtlikult 1918. aastal Vabadussõtta. Nendes noortes meestes oli tugev isamaalisus ja julgus astuda vastu tuge-vale ning ülekaalukale vaenlasele. Neli neist vapratest noormeestest ja üks õpetaja andsid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest kõige hinna-lisima — oma elu. Nende vaprus, meelekindlus ja aated elavad edasi tänastes noorkotkastes,“ sõnas leitnant Ley.

Kodutütarde Tallinna ringkonna vanema abi Marju Mändmets rõhutas oma sõnavõtus elus edasiliikumise tähtsust ja olulisust, tsiteerides Albert Einsteini: „Elu on nagu jalgratas — sel-leks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda.“ Koondusel said Kodutütred juurde kaheksa liiget. Aastapäeva eel, 12. veebruaril kirjutas Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik aga alla käskkirjale, millega võttis Tallinna malevasse vastu rekordiliselt 44 liiget. 41 neist olid kohal ka aastapäevakoondusel, kus andsid noorkotka tõotuse.

Lisaks liikmete vastuvõtmisele jagati järgu- ja erialamärke ning tunnustati aktiivsemaid liikmeid ja toetajaid. Eeskujuliku rühma juhtimise ja maleva väljaõppe arendamise eest pälvis Noorte Kotkaste Tallinna maleva teeneteristi malevapealiku abi ja Ida rühma pealik vanemveebel Ander Aberg.

Vahepalade eest hoolitsesid Nõmme rühma kodutütred ja noorkotkad ning Reaalkooli rühmapealiku abi Kaur Lillipuu, kes tegi sõjaajaloolasena humoorikate näidete abil lühikokkuvõtte Vabadussõjast. Kutsutud külalistena võtsid sõna Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML) esindajad, kelle eestkõ-neleja, juhatuse aseesimees nooremveebel Heiki Magnus rääkis ajaloost ja metsavendlusest. EEML tunnustas mälestusmedali Eesti Metsavennad II liigiga noorkotkaid Joonas Eerot ja Joonas Tammeaidi. Eesti Eruohvitseride Kogu (EEOK) juhatuse esimees ja Noorte Kotkaste Tallinna maleva XXI Kooli rüh-mapealik erukolonelleitnant Einar Laigna esines sütitava isamaalise sõnavõtuga. Ta tunnustas EEOK kingitusega noorte isamaalise kasvatamise eest malevapealikut leitnant Henri Leyd ja noorteinstruk-torit nooremleitnant Argo Kivi.

Pealinn sai juurde rekordhulga noorkotkaid

PÄIV

I-PÄ

ÄS

U K

RE

UT

ZW

AL

D

64

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2014

Kaitseliidu noorte kaks aastakümmet Võrumaal

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

1994—2000 Võrusoo rühm (kooli sulgemisel 2000. aastal liideti Võru I põhikooli rühmaga)

Võru Kesklinna kool (alg-selt Võru 3. põhikool)

Krabi rühm

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rühm

Varstu rühm

Mõniste rühm

Kuldre rühm

Rõuge rühm

Parksepa rühm

Meremäe rühm

1996—2008 Obinitsa rühm (kool liideti 2008. aastal Meremäe kooliga)

Antsla gümnaasium

Misso rühm

Võru I põhikooli rühm (algselt Kirikukooli rühm)

1997—2008 Lepistu (koo-li sulgemise järel 2008. aastal läksid liikmed üle Antsla gümnaasiumi ja Varstu keskkooli)

Vastseliina rühm

Haanja rühm

Kääpa rühm

Pikakannu rühm

Osula rühm

Sõmerpalu rühm

1999—2006 Vene gümnaasiumi rühm (kool suleti) 2002—2013

Puiga rühm

Võrumaa esime-sed noorkotkad ja kodutütred Võru Kesklinna koolist aastal 1994

Haanja rühma võist-kond 2009. aastal

Tsiatsungõlmaal, kus Haan ja rühma kodutütred saavu-tasid maakondlikul

retkel esikoha

65Kaitse Kodu! 3/2014

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

20122013

HELI MAASLIEBVõrumaa Kodutütarde ringkonnavanem

Võrusoo põhikoolis andsid 22. veebruaril 1994 kuus noormeest ja üksteist neidu rii-gilipu ees noorkotka või kodutütre tõotuse

ning liikmepilet nr 0001 ulatati salgapealik Anti Põderile. Nii algas Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ametlik tegevus Võrumaal, millest tänavu möödub 20 aastat.

Juba paar aastat enne tegid selle nimel tööd tol-leaegne Võrusoo põhikooli direktor Rudolf Mürk, kelle kõrval alustas Võru Kesklinna gümnaasiumis noortega tegevust praeguseni seal tegutsev Külliki Mattus. Enne ametlikku algust tutvustati organi-satsiooni põhitõdesid ka Krabi koolis – seda tegi sealne tollane õpetaja Voldemar Kiinoja.

Tänavu 22. märtsil korraldati Võru kultuurimajas Kannel Noorte Kotkaste ja Kodutütarde 20. tege-vusaasta konverents, sest meil on, mida mäletada, ja on neid, kes meenutavad.

2005—2008 Lepistu rühm (kool suleti)

Kuldre noored 2012. aastal Kääpa laagris vibu laskmas

Maakondlikul retkel võidukas Pikakannu rühma võistkond. Rühma juhtis aastaid Riina Antson. Praegu on rühmajuhiks Ave Tamra

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

66

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2014

RA

IN JÄ

RV

TIIA

KÜ

TT

Saaremaa kodutütarde esimesed talvised kooliolümpiamängudLII VANEM ja TIIA KÜTTnoortejuhid

Sotši taliolümpiamängud andsid Saaremaa kodu-tütardele mõtte talviste kooliolümpiamängude korraldamiseks. Kahjuks ilmataat neid ei soosinud, seetõttu tuli esimesed talvised kooliolümpiamän-gud pidada 8. märtsil Kuressaare Vanalinna kooli spordisaalis.

Kooliolümpiamängud algasid võistkondade sissemar-siga saali, rivi ees olümpialipp ja mängude maskott Lumepall. Kohaletulnuid tervitas Kodutütarde Saaremaa ringkonna vanem Tiia Kütt. Olümpialipu heiskasid sügismängude üldvõitjate Tornimäe ja Leisi rühma esindajad. Kohtunikuvande andis kõigi kohtu-nike nimel noortejuht Maidi Tilk ja sportlaste vande kõigi osavõtjate nimel kodutütar Eva-Kristina Köster Orissaare rühmast.

Kitsastes tingimustes võisteldi viiel alal, kõik ikka talvega seotud: lumepalli veeretamine, suusaslaalom, kelguvedamine, laskesuusatamine ehk täpsusvisked ja hokikepiga täpsusvisked väravasse. Traditsiooni-line viimasejalajooks sai teoks õues staadioniringe läbides. Omavahel katsusid jõudu 7—12-aastased ja 13—18-aastased.

Nooremas vanuseastmes võitis Mustjala rühm, viies koju kokku kümme medalit, ja vanemas vanuseastmes Lümanda rühm. Selgitati välja ka juhendajate parim slaalomrajal hokikepiga lumepalli veeretamises, kelleks oli Mustjala rühmajuht Liili Ader.

Kõigil oli võimalus osaleda viktoriinis, skulptuuride tegemisel ja maskoti joonistamises. Seinalehed val-misid koostöös koolidega, kajastades Sotši taliolüm-piamänge.

Nõmme noored veetsid nädalavahetuse Männikul RAIN JÄRV, nooremveebel

Tallinna maleva Männiku lasketiirus korraldati veebruari viimasel nädalavahetusel Nõmme rühma kodutütarde ja noorkotkas-te tänavune esimene rühmalaager, kus osales üle 40 noore vanuses 8—18 aastat. Kolmepäevase laagri jooksul omandati teadmisi meditsiinist ja esmaabist, topograafi ast, sõjaväetel-gi püstitamisest, Eestimaast ja sõlmede tegemisest. Põneva harjutuse käigus läbisid noored tähelepanuraja, kus piiratud rajal tuli piiratud ajaga tuvastada võimalikult palju eelnevalt rajale paigutatud loodusesse mittesobivaid objekte. Veel said noored kätt harjutada ja omavahel mõõtu võtta õhkrelvast laskmisel.

Laagris saadi ka ööorienteerumiskogemus, sest kahel õhtul tuli läbida erinevate pikkustega rajad. Huvi orienteerumisrajale mi-neku vastu oli nii suur, et väiksemad tüdrukud olid valmis teele tuiskama vahetult pärast raja mahamärkimist ja enne punktide kaardile kandmist. Laager tipnes pühapäevahommikuse matkaga Militaarseikluse ruumidesse, kus huvilised said õhkmatkerelva-dega (airsoft-relvad) pidada maha korraliku lõpulahingu.

Noorkotkaste ja kodutütarde tegevus sai Nõmmel alguse 1930ndatel. Parimatel aastatel kuulus organisatsioonidesse kok-ku üle 200 liikme. 2012. aastal taasloodud Nõmme rühmas on ligi 60 noort. Nõmmekad ootavad aga jätkuvalt oma ridade kas-vu. Kui tunned, et soovid saada põnevaid kogemusi ja võimsaid elamusi, võta meiega julgelt ühendust. Teavet leiad Kaitseliidu Nõmme malevkonna veebilehel http://malevkond.ee/malevkond/noored-kotkad-ja-kodututred/.

67

No

ore

d

Kaitse Kodu! 3/2014

SANDRA VÕSASTE

Laager avati reede õhtul, esindatud olid Jõgeva, Mustvee, Tabivere, Laiuse, Voore, Kamari, Maarja ja Torma noored. Kodutööna

oli igal rühmal valminud Vabadussõja-teemaline ettekanne. Avamisel võeti vastu ka uusi liikmeid. Et organisatsiooni astumine meeldejäävaks teha, olid korraldajad otsustanud tavapärasest vastu-võtust midagi erinevat ette võtta. Kandidaatidest said täieõiguslikud liikmed vana rüütlikombe järgi – mõõgaga kotkaks löömisel. Tseremoonia viidi läbi tõrvikute valgel ja kotkakslöömisel kasutati Vabadussõja ajast pärit mõõka.

Tervisest ja meditsiinist

Laupäeva hommikul alustati õppetööga. Poisid olid vanuse järgi rühmadesse jagatud ja ka õpe-tatavad teemad olid valitud vastavalt osalejate vanusele. Kui 8–9-aastastele räägiti meelemürkide ohtlikkusest ja tervislikust toitumisest, siis kõige vanem vanusegrupp, noormehed vanuses 15–17 eluaastat, keskendus ainult meditsiinile.

Kuigi paljudele poistele oli nuku abil elustamise õppimine juba tuttav, korrati see ülitähtsa oskuse kinnitamiseks mitmeid kordi üle. Poisid veetsid aega nii loenguid kuulates, õppefi lme vaadates kui ka situatsiooniülesandeid lahendades. Mõistusele andsid puhkust üldfüüsiline trenn ja koolituste vaheaegadel tehtav rividrill.

Lõõgastavalt mõjus ka külaskäik tuletõrjemajja, kus noorkotkastele õpetati väiksemate tulekol-lete likvideerimist ja igal soovijal oli võimalus tulekustuti kasutamist ka päris tule peal proo-vida.

Kuraditosin meediku erialamärki

Pühapäeval tuli poistel kõik eelnevalt omandatu käiku lasta situatsiooniülesannetes, kus tuli kan-natanutele erinevat laadi esmaabi anda, ka kiir-abiga tuli osata korrektselt suhelda. Olukordade lavastamisel olid appi tulnud kodutütred, kes olid sealsamas laagris. Nad said kannatanute mängimi-sega hästi hakkama.

Jõgeval õpetati noorkotkaid meedikuteksJõgeva põhikoolis korraldati 21. veebruaril Jõgevamaa noorkotkaste talvekogunemine. Seekordse laagri teemadeks olid tervis ja meediku eriala.

Olukordade läbimänguga katsumused aga ei lõp-penud. Kõik noorkotkad sooritasid laagri lõpul eksami, mille tulemuste põhjal oli kahe vanema vanusegrupi poistel võimalus välja teenida mee-diku erialamärk. Seega oli, mille pärast pingutada. Lõpetamisel selgus, kes oli kahel eelmisel päeval tähelepanelik olnud ning märgi ja tunnustuse välja teeninud. 12–14-aastaste vanusegrupis sai märgi omanikuks neli poissi üheteistkümnest, vanuse-grupis 15–17 aastat jagati märke üheksa, selles vanuses osalejaid oli kümme. Seega jagati välja 13 ehk kuraditosin meediku erialamärki.

Lõppsõnades pandi kõigile laagrilistele südamele, et distsipliin on alati esmatähtis ja juhendajad innustasid noori edaspidi veel paremaid tulemusi püüdlema. Laager oli korda läinud ja kõik, kes sel-lesse oma panuse andsid, nii osalejad kui ka kor-raldajad, võisid hea tundega kodudesse saabuvat vabariigi sünnipäeva tähistama minna.

Kõik noorkotkad sooritasid laagri lõpus eksami, mille tulemuste põhjal oli kahe vanema vanusegrupi pois-tel võimalus välja teenida meediku erialamärk

SA

ND

RA

VÕ

SA

ST

E

68

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

ASSO PUIDET,vabatahtlik reporter

Kui mees ja maja 1954. aastal esimest korda teineteisele uudistavalt otsa vaatasid, oli Olev nelja-aastane. Mõisal oli selleks hetkeks

turjal umbes 80 aastat, mille jooksul oli jõudnud tsaaririik põrmu variseda ning Eesti end vabaks võidelda ja vabaduse jälle kaotada. Oli käes uue ajastu koidik. Nii oma elutee alguses seisva Olevi ka kui mõisa jaoks.

Algkoolide ajast

Sellesama 1954. aasta suve hakul oli mõisa kivist koridorides kõlanud viimane koolikell seal 1922. aastast tegutsenud algkoolile. Industriaalrevolut-sioon võttis järjest kiiremaid pöördeid ja kooliruu-mid tuli loovutada aasta-aastalt üha enam ruume enda alla nõudnud masina-traktorijaamale.

Ruum ruumi järelt võeti traktorijaamale ja kool suruti allkorrusele kokku. Lauldi ühegi instrumen-dita (varem oli harmoonium), suurt saali sai alg-kool masina-traktorijaama direktorilt paludes lae-nuks vaid kaks korda aastas: nääri- ja kevadpeoks. Lõpuks sunniti kool Väljamatsi talu tallist ehitatud ruumidesse, kust see 1972. aastal lõplikult hingu-sele saadeti, meenutab Agnes Kaeval (Kuusemäe) raamatus „Mõisapargikool“.

Ent just Väljamatsi talu tallist kohendatud kooli-majast sai kodu Raikkülast tulnud Olevile ja tema emale, Venemaa eestlasest võimukale ja võimekale naisele Helene Kalmusele, kellele anti auväärt koolitädi amet koos selle juurde kuuluva korteriga. Kui Olev Kalmuse mälu ei peta, paistis nende kodu-aknast kätte mõisa uhke torngi. Nõnda, et nende vahel püsis silmside. Ja mitte ainult. Mõisa uste ja

Alu mõisa köis ei lohise — seda hoiab kindlalt

Olev KalmusAastad mööduvad, võimud vahetuvad, ent üle Rapla külje all paikneva Alu asula troonib endiselt uhke ja mornilt maskuliinne mõisahoone, mängides nõnda, nagu ajaloos, oma osa iga külaelaniku elus. Ametinimetuse järgi mõisaaedniku, kohustuste poolest mõisahoidja Olev Kalmuse elus mängib Alu mõis kandvat rolli.

treppide kulutamiseks jagus Olevil põhjusi küllaga. Sai ju mõisast pärast kooli väljatõrjumist Alu elu keskpunkt, mille mõlemad uksed olid rahvale valla.

Mälestusi üle ei pahtelda

Mõisa kolmandal korrusel asusid toona pikkadest pimedatest koridoridest paremale ja vasemale avanevad tillukesed korterid. Samad ruumid on praegu numbritubade ja köögina kasutusel. Ainult praegust piljardilaua ja mugavate diivanitega puh-keruumi ei olnud elamispinnaks ehitatud. Sellele

69

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

2 X

KA

RR

I KA

AS

akendeta ruumile ei osanud keegi mõistliku ostar-vet leida ja nii hoidis mõisarahvas seal oma koli.

Küll aga asus sealsamas kohalikele noortele stra-teegilise tähtsusega luuk, mille kaudu pääses mõi-sahoone katusele. „Kas just plikad ka, aga poisid küll enam-vähem kõik käisid mõisahoone katusel,“ ei olnud Olev ainus, kes seal elanud vanemate ja korralikumate inimeste meelehärmiks mõisa plekk-katust tallamas käis. Esimene kord ei lähe Olevil meelest. Iial varem polnud ta seisnud puu-latvadest kõrgemal. See oli vaatepilt, mis pisikese poisi jalust nõrgaks võttis.

Nüüd on koridoride murenev, paksu värvikihiga kaetud krohv asendatud kipsplaatidega, nagu ka korduvalt ja korduvalt üle kleebitud, ent ikka siit-sealt kulunud tapeet pisikestes kööktubades. Ker-gelt suitsu sisse ajavad küttekoldedki, mis õhuti nii hubaselt praksusid, on välja lõhutud ja radiaatoritega asendatud. Jah, maja on saanud uue hingamise. Ent mälestusi ei saa üle pahteldada. Need elavad mõisa koridorides edasi. Kuni on, kes mäletab.

Olev mäletab. Näiteks on tal isiklik suhe praeguse numbritoaga 308, kuhu 1957. aastal kolisid koos emaga tulevane klassiõde Krista ja tema vend Tiit.

Olevi sõnul pärine-vad mõisa paraad-

sissekäigu välimised uksed ajast, mil

maad valitses veel härrasrahvas

70

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

Sügisel said esimesse klassi läinud Olevist ja Kris-tast klassikaaslased ning Krista kaudu sõbrunes Olev ka aasta vanema Tiiduga. Helge mälestuskil-luna on Olevil meeles Kirsta esimene Alu mõisas peetud sünnipäev. „Ma jäin veel natuke hiljaks, teised istusid juba laua taga,“ meenutab klassiõele raamatu kinkinud Olev. Ta ei tee saladust – eks Krista ikka meeldinud talle kah. „Tol ajal võib-olla veel mitte nii, aga me läksime siit edasi ka Rapla

kooli ja ta oli selline kena väike tüdruk,“ virvendab üle Olevi näo aastakümnete kaugusele tagasi vaa-dates soe, pisut mõtlik naeratus.

Mõisa asemel mugavused

Napilt oleks Olevistki võinud saada mõisaelanik. Nimelt pakuti tema emale uhket, maast laeni ja pea seinast seina ulatuva kaarja aknaga korterit, mis asus kohas, kus praegu kooli kööginurk. Saa-tuse ja sangarlike Nõukogude ehitusmeeste tahtel aga valmis just siis Tallinna maanteel tolle aja stan-dardite kohaselt kõigi mugavustega ahiküttega kortermaja. „WC oli igas korteris, aga vannituba ja pesuköök olid all keldris,“ kirjeldab Olev 1957. aasta „luksuselamut“. Et Olevi emal oli piisavalt mõjuvõimu, koliski Olev koos ema ja võõrasisaga hoopis Tallinna maanteele.

Metallist keerdtreppi, mis praegu köögist torni sauna viib, tol ajal polnud. Ei olnud ka sauna ega selle eesruumi. Oli lihtsalt üks tuvila-kolikamber, kuhu pääses puidust redelit mööda. Ning kui kuhugi pääses, kas või ainult mööda kipakat redelit, pidid Olev ja tema kamraadid sinna ka minema.

Võib-olla just seal, kõrvaliste silmade eest varjul, tõmbas Olev oma esimese sigareti. Või viimase. Suitsetamise jättis Olev maha juba kümneaasta-selt. Seda pärast kuut aastat suitsetamist. „Elasin koolimajas. Koolilastel oli ikka suitsu kaasas,“ mäletab Olev, kuidas ta kõigest nelja-aastase poi-sikesena esimest korda sigaretti proovis. Hiljem

Praeguses piljar-dilaua ja muga-vate diivanitega puhkeruumis asus Nõukogude ajal mõisarahva kolikamber. Ko-halikele noortele paiknes seal aga strateegilise tähtsusega luuk, mille kaudu pää-ses mõisahoone katuseleK

AR

RI K

AA

S

KA

RR

I KA

AS

Olevil on isiklik suhe praeguse numbritoaga 308, kuhu 1957. aastal kolisid koos emaga tema sõber Tiit ja viimase õde Krista. Sügisel said esimesse klassi läinud Olevist ja Kristast klassikaaslased ja nii sõbrunes Olev ka aasta vanema Tiiduga

71

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

Lis

ain

fo

ALU MÕIS

Teated Alu mõisast ulatuvad 1409. aastasse, mil val-dus kuulus Taani ajal vasalliseisusse tõusnud Abweni perekonnale. Hiljem vahetas mõis pärilus- ja sugu-lussuhete tõttu tihti omanikke. Ajaloolaste arvates eksisteeris mõis tol ajal üksnes maavaldusena, sest selleaegse hoonestuse jälgi ei ole leitud. Esimesed napid teated mõisa hoonete kohta pärinevad 1732. aastast — siis olid olemas vesiveski ja kaks mõisale kuuluvat kõrtsi.

1858. aastal ostis Alu mõisa avalikul oksjonil Otto von Lilienfeld. Härrastemaja, kus tänapäeval asub Kaitse-liidu kool, valmis 1860.—1870. aastatel. Härrastemaja kavandas tollase mõisaomaniku Otto von Lilienfeldi tellimusel üks 19. sajandi nimekaimaid Eesti arhitek-te Paul Friederich Wilhelm Alisch.

Alu mõisa härrastemaja on uusgooti stiili parimaid näiteid Eestis. Kuubikukujuline hoone meenutab väi-keste nurgatornide ja katusekarniisidega keskaegset kindlust, millega liitub massiivne viie korrusega nur-gatorn. Häärber on kolmekorruseline: soklikorrusel asusid majandusruumid, esimesel korrusel elutoad ja külaliste vastuvõtu ruumid ning teisel suur saal ja muud esindusruumid. Läbi kahe korruse kõrgub uhke keerdtrepiga vestibüül.

Mõisaansambli oluline osa on mõisamaja ümbritsev looduskaitsealune tiikidega park, mida hakati rajama üheaegselt lossiga. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtavad enda alla seitse tiiki.

1922. aastal toodi võõrandatud mõisahoonesse Rap-la kool ja võeti järgmisel aastal koolivõrku kui Alu 6-klassiline algkool, mis tegutses seal 1955. aastani. Seejärel asustas mõisa masina-traktorijaam ja hiljem koondis Eesti Põllumajandustehnika. Häärber teenis kohalikku rahvast ka kultuurimaja ja pensionäride kes-kusena. Viimasena kolis lossist välja raamatukogu.

Üheks Olevi lemmikobjektis on NATO saali seinal rippuv suur maal, mis kuju-tab esmapilgul suursugust mõisahoo-net. Põhjalikumal vaatlemisel selles aga enam nii kindel olla ei saa

KA

RR

I KA

AS

sai sigarette näpatud mõisahoonet remontinud meestelt. Siis aga kadusid müügilt ja töömeeste tööriistakastidest Olevi lemmikud, mentoolimait-selised Nordi sigaretid. „Teised sigaretid mulle ei meeldinud ja suitsetamine tuli maha jätta,“ mee-nutab Olev, muiates alati endamisi, kui kuuleb, et keegi jälle kurdab, et tänapäeva noored on hukas.

Hiljem anti torn raadiotehnikule. Kohalikud puu-sepad klopsisid kokku mööda seinaääri üles ker-kiva keerd trepi. Ronimises karastunud Olev aitas paberitega raadiotehnikul maaparandusautode raadiosaatjatega ühenduse pidamiseks vajaliku antenni torni katusele püsti ajada.

Ent ega raadiotehnik ise naljalt mööda kipakat treppi torni tõusta viitsinud, vaid eelistas oma samas majas asuvat korterit. Küll aga oli tornitipus asuv ruum hinnatud kohalike raadioamatööride seas. „Raa-dioamatöörlus oli Nõukogude ajal ainuke legaalne viis kapitalistidega otseside pidamiseks,“ ütleb Olev, „raadioamatööride võimalused olid avaramad kui neil, kes kodus Ameerika Häält kuulasid.“

Kino peab saama

Multifi lmid jõudsid Olevi ja teiste külaelanikeni 1956. aastal mõisa punanurka üles seatud Alu esi-mese televiisori ekraanilt. See oli pisike, 12x9 cm ekraaniga teler, mille ette oli paigaldatud destillee-ritud veega täidetud suurendusklaas. Mõnikord asendas vett ka piiritus. See võis olla üheks põhju-seks, miks telerit päevasel ajal, kui saateid polnud, lukustatud kapis hoiti. Õhtul avanesid kapiuksed ja koos nendega imeline televisioonimaailm. „Vaadati nagu kino, toolid olid ilusti reas,“ meenutab Olev.

72

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

ja tuhmus. Stalini büst ja pildid olid esimesed, mis püünelt ära korjati. Kord jõudis järg ka Lenini kujudeni. Kellele need pärandati, Olev ei tea.

Küll aga olid ümberkaudse rahva seas jätkuvalt populaarsed kinoseansid, mida näidati kaks korda nädalas sealsamas punanurgas, millest hiljem sai kinoklass. Elu esimese fi lmi nägigi Olev ära just Alu mõisas. Selleks linateoseks oli Prantsuse lõbus-sõjakas seiklusfi lm „Tulp Fanfan“. Tänagi löövad Olevi silmad särama, kui ta meenutab, kuidas vahva sõdur Fanfan üksi kindlust kaitsma jäädes iga akna peale püssi pani ja siis nende kõigi vahet joostes vaenlase pihta tuld andis.

Terves kehas terve vaim

Kinoklassi kõrval, mõisa kõige suuremas, prae-guses NATO-nimelises saalis käis vilgas klubiline tegevus. Etlesid teatri-trupid, mängiti ja tehti muusikat. Küla uhku-seks oli kohalik ansam-bel Consumero, mis pakkus teravat konku-rentsi Raplas tegutsenud Omegale. „Ütleme, nigu Th e Beatles ja Rolling Stones. Siin olid sellised rajumad mehed ja seal olid paipoisid.“

Jääb vaid imestada, kuidas talusid kolmanda korruse elanikud altpoolt paiskuvaid kriiskavaid kitarri- ja mürtsuvaid trummisoolosid. Aga, nagu Olev märgib, ega pidu saa pidamata jääda ning kui oli pidu, siis juba tervele majale. Olev teab, millest

Praeguse jõusaali ruumes tegutses kauplus, mis oli kuni 1972. aastani Alus ainuke

KA

RR

I KA

AS

Tornitipus asuv ruum, praegune saun koos ees-ruumiga, oli hinnatud kohalike raadioamatööride seas. Sealt oli võimalik ühendust võtta kapita-listidega mujalt maailmast

EH

A JA

KO

BS

ON

Vähemat

sama

hädatarvi-

lik kui tänapäeva

inimesele internet

ja nutitelefon, oli

toona külarahvale

postkontor.Hiljem, kui televiisorid rohkem levima hakkasid, minetas luupteleviisor oma tähtsuse. Teleri ette poolkaarde seatud toolidele jagus üha vähem ini-mesi ja millalgi 1960ndatel kingiti kaugelevaata-mise aparaat Alu koolile.

Umbes samamoodi kaotas tähtsuse kohalik puna-nurk. Valge värviga punasele kangale kirjutatud loosungeid uuendati üha harvem. Kangas tolmus

73

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

räägib, sest ega tema naljalt ühtki pidu vahele jätnud.

Kui saalis, mille otsaseina kattis hiigelsuur maal külarahvaga juttu ajavast Leninist, parasjagu kul-tuurilise tegevuse või poliitagitatsiooniga hinge eest hoolt ei kantud, pandi seal rõhku ihu treeni-misele. Küll olid Lenini silmad tunnistajaks maad-lusmattidel peetud rammukatsumistele, küll mõõ-duvõtmistele koroona- ja lauatenniselaua ääres. Koroonas oli Olev kõva käpp, aga lauatennis talle eriti ei istunud. Võib-olla sellepärast, et just tema oli see, kes osava poisina pidi ikka ja jälle ronima pallide järele saali kõrge ahju otsa. Kes teab, võib-olla on seal praegugi veel mõni pall.

Kibe sporditegevus käis mõisa peaukse juurest tei-sele korrusele viiva keerdtrepi allgi, kuhu oli üles seatud omaaegne jõusaal. Mattide ja tõstekangiga. Jõud, osavus ja julgus aga pandi proovile mööda sedasama keerdtrepi teisele korrusele tõustes. Ent mitte trepi pealmist poolt kasutades, vaid selle all astmete küljes rippudes, seega käte jõul. „Mina ronisin ka päris üles välja,“ ei ole Olevil midagi häbeneda.

Elu enne internetti

Vahest veelgi olulisem kui kino- ja spordisaal oli kohalikule rahvale mõisahoones praeguse jõusaali ruumes sisse seatud kauplus – küla ainuke kuni 1972. aastani. Ehkki ka toona võis seal teinekord tunda higihaisu, domineeris siiski keeduvorstist, värskest saiast, kaladest ja piimast koosnev lõhna-bukett.

Poeruum oli õdus koht, nagu Olev mäletab. Nurgas ümmargune plekkahi, mille vastas mehed külme-mal ajal õlut soojendasid. Ja muidugi lett, mille tagant Tiidu ja Krista ema Milvi kauplust valitses. „Kõik Alu rahvas sai siin oma asjad ära aetud,“ kin-nitab Olev. „Siin oli kommi ja siin oli leiba ja siin oli silku ja siin oli heeringat,“ ei olnud Olevi sõnul millestki puudus. Ning kui oli, siis sai seda tuua Rapla kauplusest.

Samal, esimesel korrusel asus ka kohalik söökla. Läbipuuritud käepidemega alumiiniumnoad ja -kahvlid, plekktaldrikud ja plekid laudlinal. Piimasupp, praad ja magustoit. Nagu ikka tol ajal. Ei midagi üleliigset ega sobimatult peenutsevat, aga kõhu sai odava raha eest kor-ralikult täis. Söökla suure pliidiga köök ehk maja süda asus muide Olevi praeguses kabinetis.

Ning vähemat sama hädatarvilik kui tänapäeva inimesele internet ja nutitelefon, oli toona küla-rahvale Alu mõisa esimesel korrusel, ruumis, kus praegu töötab kooli haldusspetsialist, asunud post-

Kibe sporditegevus käis mõisa peaukse juurest teisele korru-sele viiva keerdtrepi allgi, kuhu oli üles seatud omaaegne jõusaal. Jõud, osavus ja julgus aga pandi proovile mööda se-dasama keerdtrepi teisele korrusele tõustes. Mitte trepi pealmist poolt kasutades, vaid selle all käte jõul astmete küljes rippudes K

AR

RI K

AA

SE

HA

JAK

OB

SO

N

Isiklikus

plaanis

parimate

hulka jääb

aeg, mil Olev

Kaitseliitu

astus.

kontor. Ja selle juhataja ingerisoomlannast Anna, kes vaatamata oma ametlikule olekule hea meelega kõigiga, kel postkontorisse asja, juttu ajas. Ja kellel ei oleks olnud sinna asja?

Esialgu, kui postiljone veel polnud, tuli seal käia isegi posti järel. Käis Olevgi. Võimalik, et just sealt-samast Annalt ostetud ümbriku sees saatis ta teele oma esimese armastuskirja.

Aeg oli selline

Eks saabunud kord ka Olevile aeg kodukohast kaugemale lennata. Tiivad kandsid ta Luuale met-satehnikuks õppima. Et aga maakera on teatavasti ümmargune, jõudis Olev oma eksirännakutelt

74

Inim

en

e

Kaitse Kodu! 3/2014

Lis

ain

fo KAITSELIIDU KOOL

Kaitseliidu kool alustas oma tegevust 3. märtsil 2001 Vana-Võidus. 2003. aasta algusest tegut-seb kool Raplamaal Alu mõisas. Enne seda viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet läbi peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi korraldatud kursustel.

Kooli tegevusvaldkonnaks on kaitseliitlastest allük-susepealike ja instruktorite väljaõppe planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Lisaks viiakse läbi egiidi-aluseid kursuseid, mille kvaliteeti kool kontrollib ja tagab ning annab kursuste lõpetamisel välja oma tunnistuse.

Kaitseliidu kooli loomisel on nii nõu kui ka jõuga ol-nud abiks Taani Kodukaitse kool.

EH

A JA

KO

BS

ON

Ka Olevist oleks kunagi võinud saada Alu mõisahoone elanik, kui tema ema oleks vastu võtnud korteri, kus praegu asub kooli kööginurk. Tornitippu tõusvat keerdtreppi sel ajal veel ei olnud. See ehitati maja viimase remondi käigus

Ühe asja tahab

Olev, kellele

mõis tuttav

nagu oma peopesa,

veel selgeks teha:

kummitusi Alu mõi-

sas ei ole.

üsna pea kodukülla tagasi. Ja ega ta siit enam palju kaugemale läinudki. Möödusid aastakümned, mil-lesse mahtus igasugu aegu, nagu Olev ise märgib. Nii paremaid kui ka kehvemaid.

Isiklikus plaanis parimate hulka jääb aeg, mil Olev Kaitseliitu astus. Ühena esimeste seas, kui Raplas Kaitseliit taastati. Miks? Selle küsimuse peale heidab Olev usutlejale üllatunud pilgu: „Aeg oli sel-line – vaja oli.“ Kui on vaja, siis tuleb ära teha. Nii palju, kui vaja, ja kui võimalik, siis ka rohkem.

Ühel päeval viis saatus aga Olevi kusagil poolel teel Rapla ja Alu vahel kokku Kaitseliidu kooli eelmise juhataja Riina Nemvaltsiga. Kodukülast Rapla poole sõtkudes märkas Olev, et teepervel asjatab üks naisterahvas jalgratta juures. Jõudnud lähe-male, tundis Olev jalgratturis ära omakülainimese Riina. Selgus, et naine ei saanud ootamatult tühje-nenud rattakummile enam kuidagi õhku sisse. Oli kaasavõetud pumba lohvi või ventiiliga midagi, ei tea, aga igatahes oli Riina juba pikemat aega ilma erilise tule-museta pumbale valu andnud. Mõistagi pakkus Olev abi.

Ühelt poolt Riina naiseliku jonni ja visaduse, teisalt tänagi märkimisväärselt heas vormis Olevi jõuga saadigi viimaks rõhk rehvile sisse ja mõlemad jätkasid oma teed. Võib-olla isegi tagasi vaatamata. Ent vastastikusele usaldu-sele oli alus pandud.

Just seesama seik andis Olevile julgust 2008. aastal, mil Riinast oli saanud juba kooli juhataja, tulla ja tema käest küsida, kas koolil ei oleks ehk pensionile suunduva aedniku asemele uut vaja.

Oligi vaja ja sellest päevast peale on Olev mõisas tööd rabanud, kandes ühtviisi hoolt nii maja välis-ilme kui ka sisemise ilu eest ja kulutades sellele vaat et rohkemgi aega kui oma kodule.

Ühe asja tahab Olev, kellele mõis tuttav nagu oma peopesa, veel selgeks teha: kummitusi Alu mõisas ei ole. Rääkigu need naised, mis tahavad. Ei ole tegelast, kes väidetavalt inimesi mõisa treppidest alla lükkab, ega ka mitte toda teist, kelle ametiüles-anne olevat kanda hoolt selle eest, et kõik mõisa saalides olevad kellad näitaksid eri aega.

Aega, mis minut minuti järel meist läbi voolates minevikuks saab. Selle katkematus voolus on Olev jõudnud vahepeal soliidsesse ikka. Eestimaa on taas vabaks saanud. Mida toob aeg meile homme? Ei tea. Aga uskuda võib, et mõisahäärber püsib ja on selle tunnistajaks.

Telli KK! postkasti!Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 €

Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu

Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee või postkontoris

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas