Major MEHIS BORN —

sõjaajaloohuviline malevapealik

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 5/2012 (113/559)

AJAKIRJAST LEIAD PARAADI SKEEMI

Võidupüha paraad näitab koostööd

MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSIVAATA WWW.VK.KRA.EE

SAADA OMA CVE-KIRJAGA:VKINFO@KRA.EEVÕI HELISTA 717 0800

TÄHELEPANU!SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖDALLOHVITSERIDELE JA SÕDURITELE

HUVITAV AMET JA KINDELSISSETULEK TAGATUD.

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 5/2012

NR 4/2012 (113/559)

Major MEHIS BORN –sõjaajaloohuviline malevapealik

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 5/2012 (113/559)

AJAKIRJAST LEIAD PARAADI SKEEMI

Võidupüha paraadnäitab koostööd

09 Maailmapilk. Punavalge, sinivalge, sinimustvalge

10 Võidupüha paraad näitab koostööd

14 Paraad kui muusikaga etendus

18 Paraad varem

21 Töö kiidab tegijat: praktikandid Kaitseliidu Pärnumaa

malevas

24 Tallinna maleva orkestril täitus tosin tegevusaastat

26 Major Mehis Born — sõjaajaloohuviline malevapealik

30 OPER nagu ooper — esialgu hirmutav, pärast nauditav

36 Meredessandid Eesti vetes 20. sajandil

40 Sakala Sõduriproov 2012 selgitas välja parimad

42 Kevadtorm kõrvaltvaatajate pilgu all

44 Saaremaal on ja jäävad paljud asjad teisiti

45 Sisejulgeoleku magistriõpe kutsub teadmisi täiendama

55 Raudbetoon riikliku kaitse all

61 Üht-teist pankademaa Šveitsi riigikaitsest

64 Uued naised tähtsates ametites

65 Naisenäod ja meheteod

67 Naiste valik: Naiskodukaitse versus Kaitseliit

70 Maitäht läbis uuenduskuuri

74 Soeng on vormikandjale oluline

76 Ernake Eestimaa südames

78 Meisterda Kaitse Kodule! pesakast!

80 Orienteerumisvahendite test

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: RAE FOTO

55

30

70

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 5/2012

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Kaitseliit — määramatu jõud!

Vahest olete kuulnud parafraasi kunagisest Kaitseliitu vääramatuks jõuks tituleerivast hüüdlausest: „Kaitseliit — määramatu jõud!“ See natuke (enese)irooniline mugandus iseloomustab hästi Kaitseliidu keerulist, killustatud ja väljaspoolt arusaamatutki üles-

ehitust, ülesannete ja tegevusalade kaleidoskoobina kirjut spektrit ja kümmet eri moodust inimesena Kaitseliiduga õiguslikult seotud olla.

Nagu sellest veel vähe oleks, tuleb nimekirja lisada terve kupatus kõikvõimalikku koostööd alustades päästetöödest ja lõpetades laulupeoliste toitlustamisega. Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhataja Heiki Arike nimetab koostööd kompensatsioo-niks sõjaliste ülesannete täitmise ettevalmistamiseks kulutatud ressursside eest. Või nagu ütles sõjaväe tsiviilülesannete kohta Kevadtormi väisanud Marylandi Rahvuskaardi ülem kindralmajor James A. Adkins: sõjavägi on liialt kulukas asi, et seda vaid üheks otstarbeks ülal pidada.

Natuke teise nurga alt lähenedes mõjub aga nende kahe tegevusvaldkonna eristamine kruupide nokkimisena mulgipudrust. Sõjalise jõu kasutamine rahuajal oma elu paremaks seadmiseks ja korraldamiseks ju ongi valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks. Nõrka kogukon-da õnnestub rünnata ja haavata ka siis, kui selle kaitseks on tagataskust võtta komplekt supermehi. Püüa aga võidelda „määramatu jõuga“ — ühiskonnaga, kus väga paljud enesega ka kriisis ise hakkama saavad ja sõjaliseks kaitseks on valmis... ei teagi kui paljud.

Nii ongi ilmlõpmata loogiline, et sõjaliste ülesannetega organisatsioon seletab riigikaitsetundides noortele riigi ülesehitust, jagab laulu- ja tantsupeolistele suppi ning tuleb välja teedele kukkunud puid tükki-deks saagima, kui tuule tugevus päästeameti jõududest üle hakkab käima. Mis siis veel rääkida nendest kordadest, kui olukord nii käest ära läheb, et ohtu satuvad meie oma inimeste elud ja tervised. Kaitseliit kogu oma määramatuses pole mingi asi iseenesest, see on osa kogukonna enesealalhoiuinstinktist — nii heas kui ka halvas, nii pidupäeval kui ka tormisel sügisööl.

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:30. juuli, 10. september, 22. oktoober, 10. detsember

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142Telefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2012

Põrgupõhja retklemaPõrgupõhja retk 2012 saab teoks 12.—15. juulini. Start antakse Pärnu-Jaagupis ja fi niš on Eidaperes. Trassi pikkus on linnulennult 100 km ning aega selle läbimiseks 54 tundi. Võistlus on mõeldud täiskasvanutele. Võist-konna suurus on viis inimest: neli võistlejat ja esindaja. Võistlusest võivad osa võtta kõik füüsiliselt ja vaimselt terved inimesed alates 18. eluaastast, kes on end võistlusele regist-reerinud. Maksimaalselt lubatakse trassile 40 võistkonda.

Võistlejad moodustavad võistluse ajaks ük-siku metsavendade salga, mille põhiülesan-deks on liikuda varjatult etteantud ajagraa-fi kus, läbides kontrollposte, kus tuleb täita ülesandeid, ja postkaste. Võistluse eesmärk on selgitada välja parimad kõigist osaleja-test, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratada huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu, jäädvustada vabadus-võitluse ajalugu ja tutvustada Eesti mitmekülgset loodust.

Kaitseliidu suvepäevad HarjumaalKaitseliidu suvepäevad korraldatakse 3.—5. augustini, kuid aasta alguses välja lubatud Toosikannu puhkeküla Raplamaal on asenda-tud Kõrvemaa matka- ja suusakeskusega Har-jumaal. Kavas on palju põnevat, nii meelelahu-tust kui ka sporti. Unarusse pole jäetud lapsi, kellele on kokku pandud eraldi lasteprogramm. Lisaks saavad kõik saunas käia.

Oodatud on kõik Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed koos peredega. Osalustasu täiskasva-nutele 8 eurot, noorematele on üritus tasuta.

KA

ITS

EL

IIT

KÕ

RV

EM

AA

Erna retk jääb äraKindlasti on paljudele kaitseliitlastele valmistanud peamurdmist küsimus, kas tänavu korraldatakse sõjalis-sportlik jõukatsumine Erna retk. Kui pikka aega oli see veel lahtine, siis nüüd enam mitte. 17 aastat järjepanu Virumaa metsades peetud patrullvõistlusele otsustati joon alla tõmmata, sest see on end sellisel kujul juba ammu ammendanud nii võistlejate kui ka korraldajate seisukohalt. Sellest hoolimata ei maksa pead norgu lasta, sest juba sügisel on Kaitseliidu peastaabil koostöös Harju malevaga plaanis korraldada uus üleriigiline militaarse varjundiga jõukatsumine, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikumat maitset.

Vabadussõja näitus Pärnu keskraamatukogusSeoses võidupüha paraadiga, mis sel aastal korraldatakse Pärnus, avas Kaitseliidu muu-seum 1. juunil Pärnu keskraamatukogu esimese korruse galeriis Vabadussõja-teemalise näituse. Väljapanek kannab nime „Rindejoon“ ning seal on eksponeeritud üle 120 seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstide-ga. Näha saab rikkalikku pildivalikut Vabadussõja olulisimatest isikutest kõrvuti tavaliste sõdurite-ga, kaarte, dokumente ja palju muud huvitavat. Fotodel on kujutatud näiteks kuperjanovlasi 1919. aasta maikuu lõpul külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid lõunarindel, Vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid. Samuti saab piltidelt hea ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökidest, poodidest ja laskepe-sadest rindel, relvastuse varumisest ja remonti-misest. Näitus on üleval kuni 13. juulini.

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2012

Aasta ema on Harju kodutütarde vanem Margit AmerEmadepäeval kuulutati aasta emaks läbinisti kaitseliitliku pere ema: Margit Amer juhib vabatahtlikuna Harju kodutütreid, tema abikaasa Tarmo Amer Harju noorkotkaid. Kaitseliidu liikmed on ka kõik pere kolm poega, kellest üks sooritas äsja ajateenija küpsuseksami suurõppusel Kevadtorm.

„Kõik Harju noored on ka meie lapsed,“ ütles Margit Amer tunnustust vastu võttes, kirjutab Delfi . Tiitli andis üle Eesti Nais-liidu esinaine Siiri Oviir, kes tõstis esile värske aasta ema hoolimist kodust ja kodumaast. Eesti Meestelaulu Selts korraldab igal aastal Estonia kontserdisaalis emadepäeva kontserdi, kus kuulutatakse välja aasta ema.

Kaitseliidu Kool vormis ajateenijaidMai lõpul käis Kaitseliidu Kool juba teist korda Vahipataljo-nis, et viia läbi ajateenijatest nooremallohvitseride kursuse juhtimisõppe moodul. Pildil tegutsevad kursuslased juhtimi-sülesande kallal n-srs Sterni pilgu all.

ER

R

Kaitseliidu ülem jäi Kevadtormiga rahuleKaitseliidu ülem kol-ltn Raivo Lumiste külastas Kevadtormil osalenud Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru maleva staape ning tutvus Alutaguse, Järva ja Viru maleva üksuste tegevusega õppusel. Ta hindas tänavust kaitseväe suurõppust oma üksustele intensiivseks ja kordaläinuks. „Kaitseliitlased on saanud kasutada siin neile määratud rolle,“ ütles kol-ltn Raivo Lumiste. „Arvestades Kaitseliidu üksuste piiratud ressursse, on antud maksimum. Mul oli hea meel näha, et maastikul olevate üksuste pealikud keskendusid kõige olulisimale. Pealikud näevad nõrku külgi ja töötavad nende kõrvaldamise nimel. Meestel on motivatsiooni ja see on väga tähtis,“ rõhutas ta. Kaitseliidu ülem tõstis esile ka naiskodukaitsja-te tublit tööd õppusel. „Nad on sama leidlikud nagu kaitseliitlased ning väga mobiilsed ja kohanemisvõimelised. Tänu neile sõdivad ka mehed paremini,“ toonitas ta.

Tartu malev ja Vantaa reservistid kinnitasid koostöödKaitseliidu Tartu malev ja Soome Vantaa re-servväelaste ühendus Vantaan Reserviläiset ry (VaRes) sõlmisid 12. mail koostööleppe, mille eesmärgiks on tihendada naabrite si-demeid naabrite. Tseremoonia algas pidulike hümnihelide ja lipuheiskamisega. Seejärel kirjutati lepingutele alla ja vahetati need. Lepingu kinnituseks lasksid Tartu maleva pealik mjr Janno Rosenberg ja VaRese pealik Sampsa Olkinuora märki ning kinnitasid kuu-liauguga märklehed leppe juurde. Esimeseks koostööürituseks oli samal päeval peetud reservväelaste laskevõitlus (SRA).

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2012

Kodutütred heitsid pilgu tulevikkuKogu Eesti Kodutütarde ringkondade noortejuhid kogunesid 5. mail Tallinna Rahvusraamatukokku organisatsiooni suurkogule, mis korraldatakse iga viie aasta tagant. Suurkogu avas Kaitseliidu ülem kol-ltn Raivo Lumiste, tervituskõne pidas riigikogulane ja kaitseliitlane Aivar Riisalu. Päeva teemaks oli „Pilk tuleviku noorsootöösse“. Päeva esimeses pooles esinesid teadus- ja haridusministeeriumi noorsootööosakonna juhataja Anne Kivimäe ning Maie Puusepp Eesti Noorsoo-töö Keskusest. Nad keskendusid noorsootöö suundumustele ja võimalustele nii Euroopas kui ka Eestis. Sirje Hansen rääkis indigo- ja kristall-lastest. Pärastlõunal said sõna Kodutütarde liikmed, kes tutvustasid oma ettekujutust organisatsioonist. Igaüks sai avaldada oma arvamust, milline võiks olla organisatsioon viie aasta pärast.

Haanja lapsed Tallinnas teletorni ajalooga tutvumas

Haanjalad preemiareisil TallinnasHaanja Kooli noorkotkad ja kodutütred startisid 21. mai varahommikul Tallinna poole. Tänu tublile noorkotkaste ja kodutütarde rühmale said ka toe-tajaliikmed nautida toredat päeva pealinnas.

Uuenenud teletorn pakkus huvitavat tegevust monitoride taga ja kauneid vaateid nii pealinnale kui ka kaugemale. 3D kino üllatas vaatajaid oota-matu puändiga fi lmiga. Solarise 3D kinos vaadatud fi lm „Kung fu jänes“ oli põnev ja õpetlik kõikidele vaatajatele. Batuudikeskuses said soovijad pingeid maandada.

Päev oli huvitav ja meeldejääv. Suur tänud noor-tejuht Mairele ja tublidele noortele, kes maakon-nas rühmade arvestuses esikoha said ja teenisid sellega võimaluse veeta päev Tallinnas.

Britid saavad Kaitseliitu kaedaLondonis asuvas Eesti suursaatkonnas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis avati 2. mail Kaitseliidu näitus „Rahva tahe“. See väljapanek, mis on üleval kuni 20. juulini, tutvus-tab Eesti ja Suurbritannia riigikaitsealast koostööd ning Eesti kaitseliitlasi 1930. aastatel ja tänapäeval. Näituse koostasid Tanel Lään, n-ltn Taive Saar ja mjr Tanel Rütman. Lisaks näevad britid Andres Söödi Eesti ajalugu tutvustavat fi lmitriloogiat („Jaanipäev“, „511 pilti Marsilt“ ja „Draakoni aasta“).

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2012

Küla ja Kaitseliidu koostöös valmis mänguplats TIIA METTUSNaiskodukaitse instruktor, Lõõla seltsi juhatuse liige,

Väätsa vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige

Kaitseliidu Järva malev, MTÜ Lõõla Selts ja Väätsa vallavalitsus panid seljad kokku ning ehitasid Lõõla õppekeskuse õuele mänguplatsi. Kait-seliidu Järva maleva õppekeskus asub nimelt endises Lõõla koolimajas, mis on külaelanikele emotsionaalselt kallis. Lõõla selts sai aga loodud eesmärgiga viia kokku erinevad osapooled ja ühiselt külaelu edendada, sest Kaitseliidul on huvi arendada oma kinnistut ja külaelanikel soov ka edaspidi koolimaja ja sellega seotud külaplatsi kasutada. Igakülgselt toetab nii Kaitseliidu kui ka külaelanike tegevust Väätsa vallavalitsus. On ju vallavanem Jarno Laur ja ehitusnõunik Heigo Laa-neoks mõlemad Kaitseliidu Järva maleva liikmed. Meenutuseks: Väätsa vallavalitsuse ja Kaitseliidu koostöö on olnud pikaajaline ja tulemuslik. Eks ole selle märk seegi, et 2004. aastal sai Lõõla koolimaja Kaitseliidu omaks 1 Eesti krooni eest.

Eelmise aasta oktoobris esitas Lõõla selts taotluse kohaliku omaalgatuse programmile, et ehitada Lõõla koolimaja juurde külaplatsile mänguväljak. Selle projekti edu sõltus aga suurel määral koostööpartneritest, sest ainult projektitoetusega ei oleks olnud võimalik mänguväljakut rajada. 4. mail sai maasse valatud viimane post ja mänguväljak on mai keskpaigast avatud. Väljakul on ronimisseinu ja tasakaaluradasid väiksematele lastele, aga on arvestatud Kaitseliidu eripära. Nii saab harjutada ka lõuatõmbamist ja teha kõhulihaste harjutusi.

Ühised tegemised muudavad külaelanike ja Kaitseliidu suhted lähedasemaks, sest paratamatult võib vahel mõni õppus häirida väikese küla rahulikku elu. Siit julgustus kõigile ettevõtlikele: leidke üles ühised huvid ja koos jõuate kaugele. Ka ei ole ideede teostamiseks vajalik raha maailmast otsa lõppenud. 2014. aastal avanevad uued Euroopa Liidu rahakraanid. Pange ideed paberile ja olge valmis looma midagi paljudele kasulikku!

Võrokesed võistlesid SoomesKaitseliidu Võrumaa malev eesotsas oma pealiku kpt Kalev Aderiga osales kahe võistkonnaga 26. ja 27. mail Soomes Iisalmi Oinasjärvil peetud sõjaliste sugemetega rahvaspordiüritusel Sandels Jotos. Võistluse, mis koosnes suures osas orienteerumisest ja kontrollpunktides ülesannete täitmisest, võitsid Soo-me reservväelased. Võrokesed tulid kahekümne meeskonna hulgas seitsmen-dale ja kümnendale kohale, mis on võistluse Soome-kesksust silmas pidades igati hea tulemus.

Sandels Jotos on nime saanud kuulsa Rootsi väejuhi Johan August Sandelsi (1764—1831) järgi, kes juhtis Rootsi vägesid võitluses venelaste vastu 19. sa-jandi alguses peetud Soome sõjas. Võistlust on korraldatud juba 25 aastat, eestlased osalesid sellel esimest korda kümme aastat tagasi.

Merekaitseliit arenebKaitseliidu peastaabi lipusaalis sai 24. mail merekaitseliitlase baaskursuse lõputunnistuse kätte 18 Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni liiget. Tallinna maleva pealik mjr Eduard Nikkari tõstis esile meredivisjoni ja mereväe efektiivset koostööd. „Seda võiks nimetada ka kohalikuks targaks kaitseks,“ täpsustas mjr Nikkari. Mereväe staabiülem kpt-mjr Jüri Saska tänas kaitseliitlasi aktiivse osavõtu eest ja selgitas, et baaskursus annab mereväele ülevaate kaitseliitlaste ettevalmistusest merelise riigikaitse vallas ja sellest, millistesse tegevustesse saab neid edaspidi kaasata. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni pealik kpt-mjr Toomas Peek tänas oma allüksuse liikmeid aktiivse osalemise eest nii kursusel kui ka muudes ettevõtmistes.

Merekaitseliitlase baaskursus on Kaitseliidu ja mereväe poolt väljaaren-datud kursus, mis põhineb peamiselt samasugusel madruse baaskursusel, millel koolitatakse mereväes ajateenijad. Kursusel antakse teadmisi ja oskusi, millega luuakse valmidus kaitseliitlaste kaasamiseks sõjalaevade meeskonda ja nende kaldatoetusüksustesse. Kursus on avatud kõikidele kaitseliitlastele. Mais lõppenud kursus oli esimene omalaadne.

9

Ma

ailm

ap

ilk

Kaitse Kodu! 5/2012

Punavalge, sinivalge, sinimustvalgeSüdasuvel 1219 maabus Taani kuningas Valdemar II oma suure laevastiku ja rohkete sõjamees-

tega Tallinna all. See oli eestlastele ootamatu. Meil ei olnud oma riiki, olime killunenud. Aga sõjaväe saime kokku küll ja osutasime taanlastele tugevat vastupanu. Enamgi veel, olime neid

merre tagasi surumas, olime otsustavat lahingut võitmas. Ent siis juhtus ime. Taanlased, kes olid selleks ajaks veendunud kristlased, pöördusid hardas palves jumala poole. Päike oli merre loojumas ja taevarand tulipunane. Ning siis joonistus punetavasse taevasse valge rist. Võimalik, et tegemist oli kahe pilvetriibuga, mis haruldase juhuse tõttu ristusid. Kuid taanlastele oli see kindel märk — nende jumal ei ole neid maha jätnud.

Nad tundsid endas uut, värsket jõudu, mõõgad nende peos olid taas kindlad ja nad surusid maarahva tagasi ning võitsid lahingu. See oli Eestile pöördelise tähtsusega sündmus, mille mõju on kestnud sajandeid — just nii, nagu normannide vallutus aastal 1066 muutis põhjalikult Inglismaa saatust ja veelgi põhjalikumalt inglise keelt.

Olen akadeemik Paul Aristega sama meelt, et siinset linnust kutsusid rävalased Tallinnaks juba enne taanlaste tulekut. Ariste arvates oli kohanimi Tallinn lühenenud sõnast „talilinn“, mis märkis iseäranis talvel kasutatavat linnust. Lühend „taani linnast“ tundub olevat tagantjärele leiutatud, sest see on häälikuliselt vähemtõenäoline.

See kõik leidis aset kaheksa sajandit tagasi ja lõi aluse maailma vanima riigilipu sünniks. Kui moslemid põletavad tänapäeval valget ristilippu punasel põhjal, ei tea nad, et see lipp on seotud meie maaga. Küll aga teab seda lugu iga Taani koolilaps — nad käivad klassiekskursioonil seda paika vaatamas.

Mul ei ole aimugi, kas Taani kuningriik on juba asunud tegema ettevalmistusi suurteks pidustusteks aastal 2019. Sinna on jäänud ju veel vaid seitse lühikest aastat. Küll aga tean, et üks teine ristilipuga riik on valmistumas oma 100. sünnipäevaks. Sellel lipul on sinine rist valgel põhjal. Soome ja soom-lased on väga uhked, et nende vaba riik saab varsti saja-aastaseks. Nad kavandavad laiahaardelisi ja mitmekülgseid pidustusi.

Meie ja soomlaste algkodu on sama kännu juures, aga me elame teine teisel pool merd, mis on meie saatust lahutanud. Tajun soomlastes kaht erisust: neil pole olnud pärisorjust ja nende riik pole olnud võõra kanna all. Aga just viimase eest on nad maksnud ka kõrget hinda. Nüüd oleks mõistlik meeles pidada, et meiegi riik saab — kõigest hoolimata! — vaid mõni nädal pärast Soomet samuti 100-aasta-seks. Eesti riik ei ole sekundikski lakanud olemast, isegi mitte siis, kui selle valitsus hävitati.

Kas ei ole meilgi aeg mõtelda nüüd, mil meie riik on peagi 95-aastane, kuidas sisustame järgmised viis aastat ja mil moel pühitseme Eesti vabariigi esimest sajandit. Soomlastel on oma riigi suurmees-te, riigipeade ja väejuhtide ausambad olemas, ennekõike Helsingis. Eesti pealinnas pole ausammast selle riigi esimesele valitsusjuhile, esimesele presidendile. Enamgi veel, pealinnas puudub ausam-mas esimesele eestlasest kubernerile ja Tartu rahulepingu isale, olgugi et tema kodumaja Kadriorus on hiilgavalt taastatud. Jaan Poska 150. sünniaastapäev on juba jaanuaris 2016. President Lennart Meri on nimetanud Tartu rahulepingut Eesti riigi sünnitunnistuseks.

Meil on kindral Johan Laidoneri väärikas ratsamonument Viljandis ja Jaan Tõnissoni maitsekas ausam-mas Tartus. Ent Jaan Tõnissoni legendaarne kodumaja samas linnas on juba aastaid saatuse heidik, nagu ka Pätside kodumaja Pärnu Raekülas. Kas mõni ameeriklane kujutaks midagi samasugust ette George Washingtoni või Thomas Jeff ersoni kunagise koduga? Kas me oleme tõesti nii palju väikse-mad ja vaesemad?

Praktilise rahvana armastame asju, mida saab hambaga katsuda. Ent ajas on hetki, mil tuleb olla silmitsi igavikuga. Seda on olnud iga rahva ajaloos. Meile oli selline hetk näiteks 4. juunil 1884, mil Otepää kiriklas pühitseti sinimustvalge lipp. Kuid veel enne seda tallasid sak-sa soost tudengid sinimustvalge tekli jalge alla. Sinimustvalge tee riigilipuks ja riigilipuna on olnud konarlik ning käänuline. Aga see lipp lehvib Pikas Her-mannis ja mujalgi uhkelt. Eriti jõuline on olnud lipu tagasitulek 2004. aastast alates, mil pühitsesime selle 120. sünnipäeva. See oli juhtumisi aasta, mil Eestist sai NATO ja Euroopa Liidu täisliige. Siis sündis ka Eesti Lipu Selts, mis on korraldanud lipu austamist igal 4. juunil küll Pika Hermanni jalamil, küll Pär-nu Rüütli platsil — Eesti vabariigi esmaväljakuulutamise paigas. On kiiduväär-ne, et Toompea lossiaias on lipu sünnipäeva hommikul kell 7 alati rivistunud ka kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Jaanikuus 2019 tähistavad taanlased mingil viisil oma lipu legendaarset 800. aastapäeva. Just samal ajal pühitseme meie legendaarset Landeswehri Võn-nu all löömise 100. aastapäeva, meie võidupüha lätet. Kas me hoiame need pühad teineteisest lahus või saame sõpradena pidutseda üheskoos?

TRIVIMI VELLISTE,Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

10

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Heiki Arike on Kaitseliidu

peastaabi ava-like suhete ja

koostööosakon-na juhatajana

üks võidupüha paraadi peakor-

raldajatest

Võidupüha paraad näitab koostöödKaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhataja Heiki Arike näeb Kaitseliidu toetust Eesti elu turvalisemaks muutmisel loomuliku kompensatsioonina sõjaliseks väljaõppeks kulutatud ressurssidele.

LIIVI REINHOLDKaitse Kodu! peatoimetaja

Miks on koostöö meile nii oluline, et sellele ko-guni terve paraad pühendada?Koostöö on alati Kaitseliidule oluline olnud. Oleme ju rahvaorganisatsioon ja liidame endas kõike meid ümbritsevat. Kaitseliit on välja toonud: Kaitseliidu missioon on eesti rahva turvalisuse tagamine kodanike vabatahtliku, organiseeritud ja omaalgatusliku osalemise kaudu riigi kaitsel. Me käsitleme rahva turvalisust kõige laiemalt: see on turvaline kodu, kodukoht, kogukond. Sellest tulenevalt püüab ka Kaitseliit kõigis turvalisust tagavates tegevustes olla koostööpartneriks ja abiliseks.

Kes on Kaitseliidu olulisimad koostööpartne-rid?Jaotan need nelja suurde valdkonda. Esiteks, riigi relvastatud kaitsel kaitsevägi. Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel ja kaitseliitlased on muu

hulgas selle reservarmee formeerijateks. Teiseks, siseturvalisuse tagamisel on meie koostööpartne-riteks eelkõige siseministeerium, politsei- ja piiri-valveamet, päästeamet ning keskkonnaga seotud asutused. Kolmandana nimetan kogukondliku koostöö tagamisel omavalitsusi, külaseltse, spordi-organisatsioone jne. Omaette valdkond on koostöö koolidega: riigikaitseõpetuse läbiviimine ja selle

toetamine. Neljandaks teeme koostööd mitteriik-like organisatsioonidega, nagu spordiorganisatsioo-nid (laskesport, langevar-jusport), toetus üldrahva-likele üritustele (Laulupeo Sihtasutus jne.), koostöö Eesti Meestelaulu Seltsiga jne. Ehkki ma nimetasin kolmandat sektorit alles viimasena, ei tohi seda

valdkonda vähetähtsustada. Ühiskonna kaasamine Kaitseliidu tegemistesse on oluline, et saaksime ennast iga päev tunda turvaliselt.

Kokkuvõttes on koostöö tähtis selleks, et Eesti elanikud tunneksid ennast turvaliselt ja Eesti lapsed kasvaksid isamaalises vaimus. Tulin ise hiljuti [juuni esimesel nädalal – toim] nädalasest

Me käsitle-

me rahva

turva-

lisust kõige

laiemalt: see on

turvaline kodu,

kodukoht, kogu-

kond.

11

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Iga päev hoolitsevad meie julgeoleku eest päästjad, politsei ja meedikud. Kui ülesanded neil üle pea

kasvavad, tulevad appi ka kaitsevägi ja Kaitseliit

RA

E F

OT

O

riigikaitselaagrist. Riigikaitseõpetusealane koos-töö ei tähenda ainult seda, et kaitseliitlased käivad koolides õpetamas. See on vägev koostöö, me kor-raldame laagreid ja üritusi. Keegi ei sunni meid sel-leks – tegeleme riigikaitseõpetusega, sest tahame, et noored kasvaksid niisuguses vaimus.

Milline on Kaitseliidu roll siseturvalisuse taga-misel?Teame politsei ja eelkõige päästeressursside vähen-damisest. Meie roll siseturvalisuse tagamisel on just pikaajalise kriisiolukorra ohjamisel, näiteks metsatulekahjude või teoreetilisemalt põgenike-voolu ohjeldamisel. Kaitseliit ei pretendeeri sise-turvalisust puudutavate ülesannete täitja rollile. Meie töö on ülesande täitjat toetada. Kaitseliidu põhiülesanne on õppida täitma sõjalisi ülesandeid. See on aga väga kulukas. Et meie väljaõppele kulu-tatud raha annaks nähtavat kasu, saame rakendada oma oskusi, mis langevad kokku päästevaldkonna või politsei vajadustega, igapäevase turvalisuse suurendamiseks. Oleme tulnud vabatahtlikult kokku, et valmistuda kaitseks võõrvõimu sõjalise rünnaku korral. Sellele väljaõppele kulutatud raha kompensatsiooniks tahame muuta turvalisemaks igapäeva.

Millised on eredamad näited Kaitseliidu ning päästetöötajate ja politsei koostööst?Esimesena tulevad meelde metsatulekahjude kustutamine Puhatus 2008. aastal ja muidugi pronksiöö 2007. aastal. Aga sellesse nimekirja sobivad hästi ka 2005. aasta jaanuaritorm Pärnus, tormist põhjustatud liiklusseisak Padaorus ja ülemöödunudaastaste tormimurdude likvideeri-mine Virumaal. Pärnu jaanuaritormiaegses kriisis

nägime ehedat skeemi meie toetusest. Kaitseliit läks oma vahendite – nii tehnika kui ka paatidega – inimesi evakueerima. Samamoodi Padaorus, kus lisaks meie tehnikale rakendati näiteks Naisko-dukaitset, kes aitas toitu valmistada. Metsatule-

kahjude kustutamisel Puhatus lugesime hiljem kokku 1828 kaitseliitlase töötundi. Pronk-siööl korra tagamisse kaasati 1867 kaitseliitlast, nende seas ka naiskodukaitsjaid – pärast neid sündmusi esitas üle 1400 kaitseliitlase avalduse abipolit-seinike ridadesse astumiseks.

Kuidas on paraadil koostööd näha?Paraadi kontekstis näitame oma koostöösoovi ja -valmi-dust, ja ikka nii, nagu eluski. Igaüks täidab oma ülesandeid. Nappide ressursside juures

saab igaüks täita vaid oma osa ülesannetest: paraa-dirivis me politseid ja päästet ei näe. Nii politsei kui ka päästeamet deklareerivad koostöövalmidust tehnikanäitusel, kus on vaatamiseks ja uurimiseks välja pandud ka nende tehnika. Koostööd polit-seiga on näha ka väga praktiliselt: paraadipäeva korrakaitsel. Tehnikanäitusel on esindatud ka merevägi kahe laevaga ning õhus demonstreerivad koostööd NATO ja õhuväe lennukid ning politsei- ja piirivalveameti kopterid.

Oleme tulnud

vabatahtli-

kult kokku, et

valmistuda kaitseks

võõrvõimu sõjali-

se rünnaku korral.

Sellele väljaõppele

kulutatud raha

kompensatsiooniks

tahame muuta

turvalisemaks iga-

päeva.

12

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraadüksuste paigutus

Liinurid (4 kaitseliitlast)

Kaitseliidu orkestri suund paraadmarsile pärast riigikaitset õppivaid koolinoori

Presidendi asukoht

Kaitseliidu ülema, kaitseväe juhataja ja presidendi saabumise suund( autod liiguvad Pikalt tänavalt Akadeemia tänavale ootama)

Tuletoojad liiguvad ära ühes kolonnis suunaga Pikalt tänavalt Vee tänavale, kus ootab nende transport

KA

AR

T: M

AA

-AM

ET

I KA

AR

DIS

ER

VE

R

Rivistumine väljamarsiks Pikal ja Vanapargi tänaval ning paraadi(proovi) rivistus Vee ja Akadeemia tänaval (järjekord vastavalt Kaitseliidu ülema 04.05.2012 käskkirja nr K-0.2-4/12268U punktile 8)

Üksuste liikumine rivistuspaika mööda Pikka tänavat

Üksuste liikumine möödamarsi järel paraadiproovil jõudmaks rivistuspaika mööda Pikka, Nikolai, Rüütli ja Vee tänavat

Tehnika rivistumine väljasõiduks Kalda ja Õhtu tänaval (järjekord vastavalt Kaitseliidu ülema 04.05.2012 käskirja nr K-0.2-4/12268U punktile 8)

Tehnika liikumine möödamarsi järel paraadiproovil jõudmaks rivistuspaika mööda Pikka, Ringi, Kuninga ja Õhtu tänavat

Kaitseväe lahingutehnika näituse asukoht ja riviüksuste puhkekoht paraadi proovil

Paraadil osalejate transpordi saabumine Riia maanteelt Vanapargi tänavale, kus see pargib tänava paremal poolel. Sama marsruuti kasutab ka paraadil osalev Kaitseliidu tehnika (miinipildujad, tankitõrjerelvad), aga nemad pargivad vajadusel tänava vasakul poolel

Kaitseliidu tehnika liikumine rivistuspaika marsruudil Vanapargi, Kuninga, Õhtu ja Kalda tänav

Paraadüksuste liikumismarsruudidKAART: MAA-AMETI KAARDISERVER

Võidupüha paraad Kaitseväe lahingutehnika näitus

13

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Kaitseliidu

orkester

Politsei, piirivalve ja

kaitseväe orkester

Tuletoojad

Põlva

malev

Järva

malev

Jõgeva

malev

Tallinna

malev

Saaremaa

malev

Lääne

malev

Pärnumaa

malev

Lipud

Rivistaja

Rapla

malevSakala

malev

Harju

malev

Valgamaa

malev

Viru

malev

Võrumaa

malev

Naiskodu-

kaitse

Noored

Kotkad

Kodu-

tütred

Riigikaitset

õppivad koo-

linoored

Külastuseks on avatud Eestimereväe laevad Tasuja ja Ristna

14

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

MATI PÕDRAKaitseliidu orkestri juht

Operetiohvitseridel, nagu tavatsevad meiesu-guseid nimetada konkursi „Õige eestlane“ nominendid ehk anonüümsed netikom-

mentaatorid, on kaitsejõududes, sealhulgas Kait-seliidus, kanda oma funktsioon: lisada tseremoo-niate pildiritta helimaalingud. Käesolev kirjutis ei pretendeeri absoluutsele tõele, ent annab ülevaate paraadimuusika (ja kaasnevalt ka tseremooniate endi) arengust teisel iseseisvusajal. Teatud juhtu-mitel on autor pidanud vajalikuks tõmmata paral-leele ka meie lähinaabrite tseremooniatega.

Aeg sundis komponeerima

Saatuse tahtel läks nii, et taasiseseisvunud Eesti päris esimene paraad jõudis kätte enne, kui valmis selle täielik muusikaline kontseptsioon. Loomu-likult oli paljuski võimalik toetuda ajaloolisele

Paraad kui muusikaga etendusMeie paraadide muusikavalik on peaaegu täiuslik, ent siiski leidub ka oksakohti, mida siluda.

mälule ja õppinud muusikutena oleme ka improvi-seerimisvõimelised, kuid paraku oli toona tõsiasi, et okupatsiooniaastad olid teinud orkestrite noo-dikogudes korraliku laastamistöö. Mõnd tseremo-niaalselt olulist teost ei õnnestunudki leida. Nii näiteks kirjutas toonane piirivalveorkestri dirigent Arvi Miido riigilipu ettetoomise marsi ja piduliku signaali täiesti uued.

Mõned kunagises rivimäärustikus ülestähenda-tud seigad olid jällegi ajale veidi jalgu jäänud, nii põhjustas tõsiseid vaidlusi jumalasõna kohustuslik kuulamine (koos vaimulike koraalide mängimi-sega). Selles vaidluses on ilmaliku joone pooldajad nüüdseks peale jäänud, kuid ka kiriklikud teenistu-sed on saanud juurde uut hoogu.

Loomulikult on paraadid loomealdis muusikutele hea võimalus uudisloomingu näitamiseks. Kait-seliidu orkestrite (taas)lisandumine paraadirivvi on andnud uue elu kolmele ajaloolisele marsile ja avalikkuse ette on jõudnud ka kolm täiesti uut rivimarssi. Kõige selle tulemusena võib väita, et ilus kompaktne esindustseremoonia on igati valmis. Kas seda annaks teha veel atraktiivsemaks?

Eesti paraadi-del mängivad orkestrid vaheldumisi rivimars-se nende täispikkuses ja katkema-tu põimik moodustub dirigentide sünkronisee-ritud koostöö tulemusena

15

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Kas senine muusikavalik on hea ja täiuslik? Nende ridade autori arvates peaaegu. Meil on täiesti ainulaadne võidutule tseremoonialõik, kus kohtuvad militaarne ja rahvuslik alge. Meil on täiesti konkreetne riigilipu sissetoomise muusika, näiteks venelased mängivad selle tarbeks oma hiigelsuurest tervitusmarsside arsenalist mõnd suvalist, ja 2010. aastal oli isegi juhus, et Moskva paraadil mängiti ¾ taktimõõdus kirjutatud lugu. Tõsi, toona oli järjekordne suure võidu ümmar-gune tähtpäev ja teoseks legendaarne „Püha sõda“, seega andis niisugust muusikalist anomaaliat isegi kontseptuaalselt põhjendada.

Tervitusmarsid on meil isikukesksed („Presidendi marss“, „Kaitseliidu ülema marss“ jne), Vene armees üksusekesksed (Moskva paraadil kõlab näi-teks iga üksuse tervitamiseks oma tervitusmarss). Tõsine probleem Eesti tseremoniaalmuusikas on minu hinnangul see, et ametliku protokolli järgi peaks kaitseväe juhatajat tervitatama „Porilaste marsiga“, mis pole eesti päritolu teos. Eduard Tamme „Pidulik marss“ jäägu siiski väiksemate sündmuste ja väiksemate aukandjate tervitami-seks. Sellel teemal on niisiis mõtlemisainet.

Põimik- või tervikteosed?

Oluline erinevus on ka eestlaste ja venelaste paraadmarsi saatemuusikas. Eesti paraadidel

mängivad orkestrid vaheldumisi rivimarsse nende täispikkuses ja katkematu „põimik“ moodustub dirigentide sünkroniseeritud koostöö tulemusena (see on väike ametisaladus). Venelaste paraadidel mängib ühendorkester (Moskvas kaugelt üle 600 mehe, Riias 1988. aastal ca 250 meest) algusest

lõpuni koos spetsiaalselt just selleks paraadiks kokku pandud põimikut.

Pillimeeste seisukohast pole vahet, kas puhata vuntsi see kaks ja pool minutit, kui mängib teine orkester, või lasta paar minutit mitmesaja-mehelises kambas lõdvemalt (loomulikult omavahel koor-

dineeritult – eks ole muusikutelgi omad „lahingu-paarid“). Vahe on selles, et spetsiaalpõimiku puhul kõlab iga üksuse läbimarsil just nende muusika, lihtsalt ritta pandud marsside puhul võib aga juh-tuda (ja ongi korduvalt juhtunud), et kõlab näiteks „Pärnu garnisoni marss“, aga mööda marsivad selle mängimise ajal hoopis järvakad või võrokesed.

Asjad pole muidugi kunagi mustvalged. Venelaste militaarmuusika ajalugu on Eesti omast oluliselt pikem (riigi suurematest mastaapidest rääkimata) ja seega mahub sinna oluliselt rohkem ajaproovi edukalt läbinud teoseid. Nii annab igaks aastaks uue ja huvitava põimiku koostada. Meil läheb sel-

Taasiseseis-

vunud Eesti

päris esimene

paraad jõudis kätte

enne, kui valmis selle

täielik muusikaline

kontseptsioon.

Näpunäide pea-likele: orkesti kuulamise ase-mel alustage ri-visammu suure trummimängija käe liikumise järgi, siis ei pääse hilinenud heli rivisammu rikkuma

16

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

lise kvantiteedi saavutamiseni paraku veel aega. Muidugi rõõmustaksime muusikutena, kui saak-sime mõneks järgmiseks paraadiks panna kokku samalaadse põimiku osalevate üksuste lauludest. Aga selleks tuleb kõigepealt need laulud luua. Siin-kirjutaja andmetel selliseid Kaitseliidu malevaid, millel oleks olemas kas või mitteametlik laul, kah-juks eriti pole.

Kui juba jutuks läks, puudutan ka marsisammu hoidmise teemat, millega on mõnigi kord olnud tõsiseid probleeme. Eriti paistsid need problee-mid silma 2008. aastal Tallinnas Pirita teel ja eelmisel suvel Tartus Emajõe ääres korraldatud paraadil, kus peaaegu kõik üksused alustasid takti paremalt jalalt ja alles esimese liinuri lähedale jõudes parandasid sammu õigeks. Mis siis tegelikult juhtus? Võitlejaid kõiges süüdistada ei saa, nemad marssisid kuulmise järgi õigesti. Aga vahemaa läh-tejoonest orkestrini oli parasjagu nii pikk, et heli jõudis üksusteni poolesekundilise viivitusega – just parasjagu ühe sammu võrra ettenähtust hiljem. Sealt see parema jalaga marssimine alguse saigi,

Vahemaa lähte-

joonest orkest-

rini oli parasjagu

nii pikk, et heli jõudis

üksusteni poolese-

kundilise viivitusega

— just parasjagu ühe

sammu võrra ettenäh-

tust hiljem.

ega aidanud ka näpunäide pealikele: ärge kuulake orkestrit, vaadake suure trummi mängija kätt.

Kindlasti ei tohi hakata seda probleemi lahendama helivõimendussüsteemidesse investeerides – see tekitaks ainult uusi segadusi. Pigem tasub mõelda võimalusele vedada kolonn lahti rivitrummidega (esimene orkester alustab alles siis, kui paraadi rivistaja jõuab esimese liinuri juurde). Moskva Punane väljak ja nõukaajal ka Daugava kaldapealne Riias on sellist lahendust pidevalt kasutanud ning seda eeskätt distantsi pikkuse pärast. Ülalmainitud Tallinna ja Tartu paraadi sammuvead oleksid trum-midega lahtivedamisel kindlasti olemata olnud. Muidugi pole siin tegu millegagi, mis automaatselt paraadi käskkirja sisse kirjutatakse, lähtuda tuleb iga konkreetse koha akustilistest tingimustest. Rivitrummarite taha asi ei jää, neid on koolitatud nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi mõttes üsna palju ja neid tuleb kindlasti ka juurde.

Paraad telesaatena

Minu üleskutse huvilistele on: kellel vähegi võima-lik, tulgu ise kohale! Sest on kurb tõsiasi, et teleri vahendusel jäävad umbes pooled asjad nägemata-kuulmata. Paraadi teleülekannet on olnud aastaid tavaks alustada viis minutit enne presidendi saa-bumist. Selleks ajaks on läbi riigilipu ettetoomise

Kel võimalik, võiks paraadi ikka oma sil-

maga vaatama tulla, sest

teleülekandest jääb paljugi

vaatamisväärset välja

17

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Pa

raa

di m

uu

sika

valik PARAADI ÜLESEHITUS JA

MUUSIKAVALIK

Pisidetailidesse laskumata toimuvad paraa-diplatsil asjad sellises järjekorras ja sellise muusikaga.

1. Üksuste saabumine. Rivimarsid kolonni vedavate ja vastuvõtvate orkestrite valikul (loomulikult kehtib siin ja edaspidi printsiip, et Eesti tseremooniatel mängitakse ainult eesti muusikat).

2. Riigilipu ettetoomine. Arvi Miido „Lipu-marss“.

3. Paraadi juhataja (talvel kaitseväe juha-taja, suvel Kaitseliidu ülem) saabumine. Eero Liives-Lineffi „Kotkamarss“ (Kaitseliidu ülemale, kaitseväe juhataja tervitamisega on nende ridade autori seisukohalt praegu probleeme).

4. Valmisolek paraadiks. Arvi Miido „Pidulik signaal“ üks minut enne presidendi saabu-mist.

5. Presidendi saabumine ja ringkäik. Eesti vabariigi hümn (uues seades, algallikate jär-gi taastatud trompetisignaalidega) ja Eero Liives-Lineffi „Eesti pidulik marss“.

6. Pidupäevakõne (talvel kaitseväe juha-taja, suvel Eesti vabariigi president), suvel

võidutule toomine ja jagamine. Uno Nais-soo „Tuletoojad“, mis oli algselt kirjutatud 1980. aasta olümpiamängude Tallinna pur-jeregati tuletseremoonia tarbeks, kuid mil-le esiettekannet autor ise ei jõudnudki ära kuulata.

7. Üksuste paraadmarss. Rivimarsid osale-vate orkestrite valikul.

8. Orkestrite äramarss. Ranget eeskirja pole, kuid on välja kujunenud, et Kaitseliidu ühendorkester lahkub Rein Ploomi „Kodumaa kaitsjate“, politsei- ja piirivalveameti orkes-ter Arvi Miido „Lainte harjal“ ning kaitseväe orkester Rein Ploomi „Võidu teel“ saatel.

tseremoonia ja paraadi juhataja ringkäik. Kui vii-mase teles mittenäitamisega võib ehk veel leppida, siis riigilipu ettetoomine väärib senisest suuremat tähelepanu.

Režissööridele kaadrivaliku ettekirjutamine pole minu ampluaa, aga sellega ei suuda ma ometi rahule jääda, et orkestrid pääsevad pildile ebaõig-laselt vähe. Seda ka siis, kui platsil midagi peale pillimängu ei toimugi (pidulik signaal, võidutule tseremoonia algus). Ja kui juba muusikalistel tee-madel nurisemiseks läks, siis see, mis juhtus mul-lusel Tartu paraadil ülekandemikrofonidega, on täiesti lubamatu. Kaitseliidu orkestrite ette jäeti need lihtsalt panemata ja telesaates olid seetõttu kaheminutilised „tummfi lmilõigud“. Kes ise kohal oli, võis muidugi vahetult veenduda, et vabataht-like pillimeeste kõlajõud ja tase ei jäänud elukutse-listele suurt alla.

Elame ajastul, kus infot meie ümber on tõeliselt palju ja see peaks liigutama mõtteid selleski suunas, kas esitada ehk osa faktidest hoopiski kirjalikult (tiitritena vms). Ka telekommentaator on inimene ega pea suutma tulistada 600 lasku minutis. Usu-tavasti ei ole tiitrite ja infokastide loomine mingi raketiteadus.

Enda mätta otsast vaadates veel seda, et ka igal paraadil esitataval muusikateosel on oma lugu ja mõnigi kord on see lugu põnev ning väärib jaga-mist televaatajatega. Kindlasti on aga igal muusi-

kateosel pealkiri ja autor ning nendest teavitamata jätmine on autoriõiguste rikkumine. Ei saa nõus-tuda arvamusega, nagu oleks paraadidel mängitav muusika lihtsalt „tapeet“.

Kuid vaatamata sellele, et üht-teist annaks teha paremini, ei saa jätta kiitmata vahetute tegijate entu-siasmi. Meil pole tõepoolest ette näidata suurt tankiarmeed, meie rivisammu pole lihvitud Preisi drilliga ja isegi Kaitseliidu orkest-rite tavavormi riietamine hakkab reaalsete lahendusteni jõudma alles

nüüd, ent kõike seda korvab kuhjaga raudne kait-setahe. Kaitsetahtega sõjamehed väärivad respekti, kandku nad siis kuulipildujat või klarnetit.

Tasub

mõelda

võima-

lusele vedada

kolonn lahti

rivitrummidega.

Kaitsetahtega sõjamehed väärivad respekti, kandku nad siis kuulipildujat või klarnetit

18

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Paraad varemFOTOD: PRIIT RÖÖBI ERAKOGU

Pidulik jalutuskäik Pärnus Rüütli uulitsal. Kõige ees kõnnib uhkelt Kaitseliidu orkester, selle järel tulevad regulaarväelased. Kirikutorni järgi võib ennast täna piltnikuga samasse positsiooni paigutada

Rivistus paraadiks Pärnu Vabaduse väljal aastal 1923. Ta-gaplaanil on näha praegune Kaitseliidu Pärnumaa maleva kollane staabihoone. Rivistuse põhjus on invaliidide päev mai alguses

Õppuse lõpurivis-tus aastal 1930. Rivisaba pikkus on muljetavaldav. Orkestris kuma-vad valged laigud võivad tähendada Kaitseliidu käe-paelaga orkestrit. Ürituste tarbeks oligi Kaitseliidul lihtsam orkestrit kokku panna, sest sinna sai tsiviilist pillimehi kaasata

9. pataljon, mis Pärnus Karja tänaval pidulikku rivistust peab, kasvas välja Kaitseliidust. Kasarmud paiknesid piki Karja tänavat Kasarmu tänavast Suur-Kukeni välja. Praegu on alles kaks kasarmuhoonet, ühe kasarmu koha peal asub Karja saun

19

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Pärnu. 3. diviisi ülem kindralmajor Gustav Jonson tervitab tagavaraväelasi. Lapsed trügisid tihti uudistama, kes rivi ees kõnnib. Kordusõppusi korraldati toona juulis-au-gustis — pärast kevadisi põllutöid ja enne lõikust

Kaitseväe orkestrandid pildile jäädvustanud fotograaf on lisanud märkuse: paraad „džunglis“

Kõik orkestrandid pildil on kaitseliitlased. Nemad mängisid Pärnus kõigil linna tantsupidudel ja uhkematel üritustel. Rannas oli seene ja mudaravila vahel väike jalgadel lava, millel orkester mängis supelsakstele puhkpillimuusikat

Pärnu. Jalgratastega on kunagine kiirreageeri-misüksus

20

Pa

raa

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Teenetemärkide andmine võidupühal 2012

Kaitseliidu keskjuhatuse 06.06.2012 otsus nr K-0.1-1/15820PR teene-temärkide andmise kohta

1.1. Valgeristi II klassi kavale-ride nimekiriHarju malev

Vello SIIDAR nr 854Ülo KURGPÕLD nr 855

Tallinna malev Hillar TINT nr 856Siimu SADE nr 857

1.2. Valgeristi III klassi kavale-ride nimekiriTallinna malev

Raik KUUSEMETS nr 858Lauri LAANOJA nr 859

Harju malevIngvar ALLEKAND nr 860

Viru malevUrmas AID nr 861

Võrumaa malevKalju-Richard LAAS nr 862Toivo LÕHMUS nr 863

Lääne malevKristjan MULD nr 864Taimo JUHE nr 865Raimod LUNEV nr 866

Jõgeva malevAnts NOORMÄGI nr 867

Alutaguse malevJaanas KIIVER nr 868Mati SARAP nr 869Arvid SIILAK nr 870

1.3 Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiriHarju malev

Aivar ALLIK nr 335Andrei AMBROS nr 336Hillar ETS nr 337Heiki JANSON nr 338Priit LUURE nr 339Lembit NAEL nr 340Kaido OJALA nr 341Ardo PIISKOPPEL nr 342Raivo RAJANG nr 343Heino SÜND nr 344Jaanus TAPERSON nr 345Hannes VILEPAJU nr 346Redjart VÄLJAOTS nr 347Urmas ÕUNLOO nr 348

Jõgeva malevAin LAURINGSON nr 353

Lääne malevPeep PÕLDÄÄR nr 354Vallo VEERSALU nr 355Kaido PÄLLO nr 356Hellat RUMVOLT nr 357Lembit ELMI nr 358Hugo PETERSON nr 349Tõnu TEDER nr 350Tiina LEESIK nr 351Pille PORN nr 352

Viru malevAare TOOME nr 359

Tarmo MATTI nr 360Villu NAABER nr 361

Võrumaa malevMatti ELLISAAR nr 362Kaido KIVILO nr 363Ülo PUKK nr 364Andres PUUSEP nr 365Agu RAJU nr 366

Järva malevKaido PIIBELEHT nr 367Tõnis ELMIK nr 368

Tallinna malevTiidu SADE nr 369

1.4 Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiriAlutaguse malev

Roman KRUGLOV nr 1323Harju malev

Marek BEEK nr 1324Kaido KOORITS nr 1325Lauri LASIMER nr 1326Heiki LILLEVÄLI nr 1327Fred LINNUKÜTT nr 1328Astrit MÄGI nr 1329Eda PÕLDMA nr 1330Andres PÕLDMETS nr 1331Lauri RAND nr 1332Piret RINGVEE nr 1333Olari RÄTSEP wnr 1334Aivar TIKENBERG nr 1335Gert VÄLJAOTS nr 1336

Järva malevElmar POST nr 1337Tõnu ULLA nr 1338Vello VÄRK nr 1339Arvo VEEREMAA nr 1340

Jõgeva malevKalvi TAMME nr 1341Juhan VORONOV nr 1342Jaak LAURIKAINEN nr 1343Andrus VÄITS nr 1344

Lääne malevMargus NELKE nr 1345Urmas MULD nr 1346Ants LEEDJÄRV nr 1347Harri MARDISOO nr 1348Arvo NIILER nr 1349Ahto VIIGIPUU nr 1350Jaak JEEBERG nr 1351Jaan LIIV nr 1352Harri LOORITS nr 1353Eino ARU nr 1354Mati LAANES nr 1355Priit LILLEMÄE nr 1356Viljar MURUMETS nr 1357Toivo SAULEP nr 1358Andrei HOOP nr 1359Kuido TÕNURIST nr 1360Marko ENDER nr 1361Viljar ANSKO nr 1362

Saaremaa malevKalle TIITS nr 1363

Tallinna malevKuno PEEK nr 1364Ergo REINVALD nr 1365Toomas BIRK nr 1366Heiki JAKSON nr 1367

Ragnar-Aleksander JÕGI nr 1368Arvo PASS nr 1369Valjo TOOMING nr 1370

Tartu malevArvo AEDNIK nr 1371Väino HÕLPUS nr 1372Uno KÜBAR nr 1373Rein ROHTMETS nr 1374

Viru malevAive OTT nr 1375

Võrumaa malevMargus MALLEUS nr 1376Aivar ROSENBERG nr 1377Arno PLOOM nr 1378Artur PLOOM nr 1379Janek SISAS nr 1380

Tallinna malevHenry REITELMANN nr 1381Pärtel PREINVALTS nr 1382

1.5. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiriVõrumaa malev

Koit ADEL nr 3489Vladislav BOGDANOV nr 3490Margo HOOLE nr 3491Eleri JAAGOMÄE nr 3492Marek KASEORG nr 3493Jaan LEHISTE nr 3494Jaanus LIIVA nr 3495Valdur LIIVA nr 3496Merit LOOG nr 3497Tea LUBI nr 3498Mait MÖLDER nr 3499Kurmet MÜÜRSEPP nr 3500Anti PAAP nr 3501Kuldar PURGE nr 3502Mihkel PUUSEPP nr 3503Kaido SAKS nr 3504Stanislav ŠELUDKO nr 3505Kevin TOMSON nr 3506Eva TREIAL nr 3507

Harju malevJaanus VILEPAJU nr 3508Heiki VANNASTU nr 3509Rein JÕE nr 3510Ülle ERNESAKS nr 3511Mattias LUHA nr 3512Randin KARK nr 3513Erkki TIKAN nr 3514Enn VIRUPALU nr 3515Oleg SISIN nr 3516Kristi PROMET nr 3517Priit PÄRGMAA nr 3518Ahti LUURE nr 3519Vootele VADER nr 3520Ants TSUPSMAN nr 3521Harry KRILLO nr 3522Pille-Riin PIIRMETS nr 3523Hans RIISMAA nr 3524Marianne ROHTLA nr 3525Arvis HALLIK nr 3526

Viru malevUrve EHASALU nr 3527Uno ÕUNAPUU nr 3528Andrei VANGONEN nr 3529Aire TALBACH nr 3530Eugen ERENDI nr 3531

Arvi MEITRE nr 3532Ilmar KÖÖK nr 3533Vladimir KOSMANENKO nr 3534Raul KAJAR nr 3535

Tartu malevVello LAURING nr 3536Andres MEOS nr 3537

Tallinna malevTanel VIKS nr 3538Lauri STERN nr 3539Helmet RAJA nr 3540Jaan NÕMM nr 3541Gunnar VOMPAS nr 3542Rene RANK nr 3543Mario-Martin MAALMANN nr 3544Hanno SIRENSKY nr 3545Juha Matti TUOMALA nr 3546Andres PARVE nr 3547Toomas KUUSE nr 3548

Sakala malevTiina OTT nr 3549Raul-Rudolf PEETS nr 3550Kristen TOOMIK nr 3551

Saaremaa malevHenno RÜÜTEL nr 3552Tanel KUUSIKMAA nr 3553Vello KUNING nr 3554

Rapla malevVjatšeslav LUKJANOV nr 3555Tõnu RUNNO nr 3556Leili SEISONEN nr 3557Peep UMMALAS nr 3558Pavel NORDBERG nr 3559

Lääne malevRünno KAUBER nr 3560Jaanus RANNAOJA nr 3561Heikki SALM nr 3562Kaido SIPELGAS nr 3563Karl KIIK nr 3564Ellar KURVITS nr 3565Vahur LAURSON nr 3566Raivo LUUKAS nr 3567Andres MAAR nr 3568Jüri MERESMAA nr 3569Meelis VINTER nr 3570Enno KAEV nr 3571Väinu KUUSEMÄE nr 3572Ants MARIPUU nr 3573

Järva malevRainer HANSCHMIDT nr 3574Janek STRAZDINS nr 3575

Jõgeva malevOve KALME nr 3576Ilo KAJU nr 3577Meeme KÜPPAR nr 3578Villu VALLISTE nr 3579Andreas KANGUR nr 3580

1.6 Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiriLääne malev

Riho SÜVALA nr 721Pärnumaa malev

Romek KOSENKRANIUS nr 722Harju malev

Pirjo KOPONEN nr 723Matti KULMALA nr 724

21

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 5/2012

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Eestis mõistetakse praktika all õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhenda-misel kindlate õpiees-

märkidega tehtavat prak-tilist tööd. Lihtsamatesse sõnadesse ümber panduna tähendab praktika õppimist praktilise kogemuse kaudu võimalikult reaalsetes tin-gimustes. Kuigi praktika on ka kõrghariduse omanda-mise juures olulisel kohal, peetakse seda eelkõige kut-sehariduse lahutamatuks osaks, mida see kahtlemata on, sest konkreetseid oskusi nõudvat ametit pelgalt koolipinki nühkides ei omanda. Käed tuleb ikka külge panna ja mida varem, seda parem.

Paraku kaasnevad praktikaga ka riskid, mida osa fi rmasid pole valmis kandma. Noor ja roheline tööline nõuab kõvasti rohkem tähelepanu kui tema märksa kogenenum kolleeg. Seda peaaegu igas valdkonnas alates töödistsipliinist ja lõpeta-des kõige tavalisema ohutusega. Iseenesest väi-kesed asjad, mis võivad koondudes moodustada

Töö kiidab tegijat: praktikandid Kaitseliidu Pärnumaa malevasKaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnumaa kutsehariduskeskus alustasid sel kevadel programmiga, mis tõotas mitmekülgset kasu paljudele. Tulemused aga ületasid ootusi.

ühe suure, mille tõttu paljud ettevõtted suhtuvad praktikantidesse üsna ettevaatlikult. Tõestamaks, et muretsemiseks pole põhjust, alustas Kaitseliidu Pärnumaa malev koostöös Pärnumaa kutseharidus-keskusega programmi, mille eesmärk on pakkuda autotehniku ja koostelukksepa ametit õppivatele noortele praktika sooritamise kohta.

Põhilised mured ja raskused

Asi sai alguse ühe aktiivse kaitseliitlase ideest, kes sellega mõned kuud tagasi lagedale tuli. Kuna mõttel oli ilmselgelt jumet, otsustasid osapooled sellest kohe kinni haarata, kuigi põhjusi kahtle-miseks jagus piisavalt. Eriti veel Pärnumaa maleva

Noor ja

roheline

tööline

nõuab kõvasti

rohkem tähele-

panu kui tema

märksa koge-

nenum kolleeg.

Tänapäeva töötingimused

Kaitseliidu töötingimused

Õpetajad on ilmsel-gelt uhked oma kooli üle

22

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 5/2012

puhul, mida kinnitavad ka tagalaülema kapten Margo Saia sõnad.

„Tegelikult on see teema meil juba ammu päevakor-ral olnud, kuid oleme natuke peljanud praktikante võtta, sest minu hinnangul ei toeta meie infrast-ruktuur seda tegevust,“ toob kapten Sai välja pea-mise põhjuse, mis malevat seni selles valdkonnas kaasa löömisel on pärssinud, ja lisab: „Praegu val-mistavad meie tagalarakukesele põhiliselt peavalu kõige lihtsamad töö- ja olmetingimused. Praeguste ressursside juures suudaksime ühele inimesele need võib-olla kuidagi luua, kuid neljale kindlasti mitte. See pani meid natuke muretsema.“

Täiesti ilma põhjuseta, ütleb Pärnumaa kutsehariduskes-kuse tehnikaõppeosakonna praktikakorraldaja Tiina Kolga. „Autofi rmade esin-dustes on kõik väga põh-jalikult reguleeritud. Tööd tehakse kummikinnastes ja tööriideid tuleb vahetada ebamõistlikult tihti, mõnes kohas isegi mitu korda päevas,“ räägib Kolga, kes

on veendunud, et liigne steriilsus õpilastele suurt ei meeldi. Nad ei oska sellises keskkonnas kuidagi olla ja kardavad valesti käituda või midagi ära rikkuda. Nii pole aga võimalik õppida. Sellepärast sobivad maleva natuke lihtsamad tingimused neile alguses paremini. „Kaitseliidu eelis on, et nad pole kramplikult reeglites kinni,“ ütleb Kolga ning leiab, et õpilastel on tänu sellele rohkem motivatsiooni iseseisvalt tööd teha.

Ja seda nad tegidki. Rohkem kui küll, kuid see pole ainus põhjus, miks sellist programmi vaja on. Tehtud töö maht on ainult mündi üks külg. Mõnes mõttes kõige nähtavam ja käega katsutavam, kuid kindlasti mitte kõige olulisem.

Miks seda vaja on?

Pärnumaa kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosa-konna praktikakorraldaja leiab, et kõige suurem kasu sellest koostööst on positiivne eeskuju. Seda nii suures kui ka natuke väiksemas plaanis. „See on väga oluline sõnum tervele ühiskonnale, kui Kaitseliit ütleb, et prak-tikandi võtmine pole pel-galt kohustus, vaid sellega kaasneb ka kasu,“ lausub Kolga ning leiab, et selline koostöö motiveerib ka teisi asutusi ja ettevõtteid praktikante võtma. „Meil oli teistsugune kogemus ühe juhtiva mobiilsideope-ratooriga. Pakkusime neile võimalust koostööd teha ja nad lubasid ühendust võtta. Kahjuks seda ei juhtunud ja pidime alternatiividele mõtlema.“

Paraku pole sellised juhtumid harvad. Elu nende pärast küll ei peatu, kuid teataval määral ebameel-divusi põhjustavad need küll. Kõige rohkem õpi-lastele, kes just sellises vanuses vajavad kindlust ja korda. Kaitseliidul jagub õnneks mõlemat. „Mulle

Praegu

valmista-

vad meie

tagalarakukesele

põhiliselt peavalu

kõige lihtsamad

töö- ja olmetingi-

mused.

Selliseid masinaid võime meie ainult unes näha…

…ja selliseid ka

Mootori tööpõhimõtted on pärast praktikat juba nii sel-

ged, et ajab lausa naerma

23

Ko

ost

öö

Kaitse Kodu! 5/2012

meeldib just see, et Kaitseliidus on distsipliin,“ ütleb Kolga ja tunnistab, et paljudes ettevõtetes seda alati ei ole. Kaitseliidus käib kõik vile peale ja poistel logelemiseks palju mahti ei ole.

Lisaks kasvatuslikule küljele aitab praktika Kait-seliidus vormida noorte isamaalisust, mis on kohusetruu kodaniku kujunemise oluline aspekt. „Üldisemalt võttes arendavad õpilased selle prak-tika kaudu ka oma isamaalisust ja on sunnitud mõtlema, miks üks või teine asi toimib,“ on Kolga veendunud ja jätkab, „ma usun, et nad suhtuvad juba praegu teistmoodi kaitseväkke minekusse. See ei ole nendele enam mingi ebameeldiv kohus-tus, mis on tarvis kanda, vaid auasi.“

Suhtumise muutumisest annab tunnistust juba see, et praeguse seisuga on kahest grupist, kes maleva garaažis praktikal on olnud, avaldanud mitu õpilast soovi Kaitseliitu astuda. Kindlasti ei jää nad viimas-teks, sest projektiga on plaanis edasi minna. Vähe-malt seni, kuni selleks tahtmist ja vahendeid jagub.

Kuidas edasi?

Remont on selline ettevõtmine, mis nõuab suuri ressursse. Eriti veel siis, kui see tõsiselt ette võtta. Praktikantide kaasamisega kasvab küll tööviljakus, kuid vähenevad vahendid. See seab kõigele jällegi omad piirid, sest mõne kuuga tervet aastaeelarvet ära kulutada pole ju ka mõistlik. Ootamatuteks juhtumiteks peab alati mingi varu olema. „Kui suu-dame hoida seda rahaliselt mõistlikkuse piirides, siis kindlasti jätkame,“ lubab kapten Sai.

Küsimus seisneb pigem selles, kas täpselt samas mahus ja sama mudeli järgi või natuke teistmoodi, maleva vajadusi rohkem silmas pidades. „Ilmselt peame seda asja natuke enda seisukohalt läbi mõt-

lema ja võib-olla mingi valiku tegema, sest see on meile üsna suur koormus.“

Probleem pole rahas, mida on alati vähe, ega ka poistes, kes on alati väga tublid, vaid otstarbekuses. Esimese kursuse poisid on natuke liiga vähe koolis käinud ega tea veel täpselt, kuidas midagi tegema peab. Nemad nõuavad rohkem individuaalset juhendamist, mida malev personali nappuse tõttu alati pakkuda ei saa. Vanemate kursuse õpilastega enam seda probleemi ei ole. Selles ongi asja iva.

„Praktika juhendamine ei ole lihtne,“ ütleb kapten Sai ja selgitab, „vähemalt üks mees peab pidevalt kohal olema ja neil silma peal hoidma. See nõuab üksjagu aega.“

Ometi ei eita keegi praktikantide kasulikkust. Juba töötunnid, mis nad garaažis veedavad, kõnelevad sellest üsna üheselt. Kaitseliit ei saaks ilmselt kunagi nii palju inimesi palgale võtta. Isegi ideaal-tingimustes mitte. Selles on kindel ka poiste male-vapoolne juhendaja varustus spetsialist Norman

Talson: „Poistest on väga palju abi olnud. Tänu neile oleme teinud suhteliselt lühikese ajaga tohutul hulgal tööd ära. Enne ei olnud see kuidagi mõeldav, sest meid oli liiga vähe. Loomulikult on meie huvides samas vaimus edasi minna.“

Koostöö jätkamist peab otstarbe-kaks ka Pärnumaa kutsehariduskes-kus ja seda mitte ainult praeguses mahus. „Kui Kaitseliidu poolt on huvi olemas, siis meie hea meelega

anname oma õpilasi,“ lubab Kolga ja lisab, et sellist ühistegevust võiks laienda ka teistesse valdkonda-desse, mida nad koolis õpetavad. Võidaksid sellest ilmselt kõik. Nii Kaitseliit, kutsehariduskeskus kui ka õpilased ise, sest selliseid kogemusi kusagilt mujalt ei saa.

Suhtumise

muutu-

misest

annab tunnis-

tust juba see,

et mitu õpilast

on avaldanud

soovi Kaitseliitu

astuda.

Lisaks autotehnikutele on Kaitseliidu erinevates malevates praktikal olnud ka arhiivinduse, sekretäri,

dokumendihalduri, infotehnoloogia, laomajanduse, koostelukksepa, referendi ja personalispetsialisti

eriala õpilased

Nii see meil käibki, peaaegu põlve otsas ja käepäraste vahenditega

24

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2012

MARIS AMON

Kaitseliidu Tallinna malev andis 21. aprillil Mustamäe kultuurikeskuses Kaja tradit-sioonilise kaheosalise kevadkontserdi, mille

teise poole sisustas Tallinna maleva bigbänd Jüri Kõlvarti juhatusel. Vokaalsolistina esines Maria Väli, kes on laulnud Tallinna maleva bigbändi saatel alates aastast 2009, mil seda muusikakollek-tiivi juhatas Ilmar Kullamaa.

Kevadkontserdil oli kuulajate ees 34 pillimängijat. Tulevikuoptimismi sisendas kaheksa noormängija osalemine. Orkestri kõlavust pärssis mõneti esine-misruumi ebapiisav akustika, olgugi et mängijad ja dirigendid andsid endast parima.

Kui kahe aasta eest orkestri kümnenda tegevus-aasta puhul antud juubelikontserdi kava koosnes vaid eesti heliloojate loomingust, siis seekord piirdus eesti muusika esitamine avapalaga. Kahes ettekantud palas oli siiski kasutatud orkestri pea-liku abi ja tuntud arranžeerija Alf Th eophil Puskai seadeid: nimelt Richard Wagneri „Lohengrini“ 3. vaatuse eelmängus ja William Christopher Handy palas „St. Louis Blues March“. Ülejäänud muusi-kapalade arranžeerijad olid Sammy Nestico (Pjotr Tšaikovski „Araabia tants“), Richard Maltby (rootsi rahvalaul „Janta a Jag“ ja Glenn Osseri „Holiday for Winds“), Frank Bernaerts (John Kanderi „And All that Jazz“) ning Mike Sutherland (Leo Caertsi „Eviva Espana“). Wagneri muusika austajate üht lemmikut „Lohengrini“ 3. vaatuse eelmängu diri-geeris Jaak Karlis, ülejäänud kava esitati Kalev Kütaru juhatusel.

Tallinna maleva orkestril täitus tosin tegevusaastat

Enne viimase pala ettekannet, milles Salme kul-tuurikeskuse noorteorkestri tantsutüdrukud päl vi sid publiku tulise aplausi temperamentse tantsu „Eviva Espana“ eest, anti üheksale orkestriliikmele – Raul Aasale, Jaak Karlisele, Kalev Kütarule, Karli Kütarule, Toivo Maasingule, Kalju Niglassonile, Gustav Nõmmele, Alf-Th eophil Puskaile ja Lembit Sooservale – orkestri juhatuse otsusega S. Saareti kujundatud tänukiri ja rinnamärk.

Maikuus alustas Tallinna maleva orkester suvist välikontsertide hooaega. Esinetakse nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus, kus mängitakse 23. juunil võidupüha paraadil. Juba on esinetud 15. mail Mustamäe linnaosa 50. juubelil ja 26. mail rahva-peol Mustamäe Männi pargis ning 29. maist kuni 2. juunini Tallinna vanalinna päevadel. 13. juulil mängib orkester Tallinna Lennusadamas merepäe-vade avakontserdil. Tartus oldi 3. juunil ja tullakse ka 5. augustil rahvusvahelisele puhkpilliorkestrite festivalile „Mürtsub pill“.

Esimesel kümnel tegevusaastal dirigeeris puhk-pilliorkestrit Jaak Karlis, kes on ühtlasi orkestri asutajaliige ja aastast 2011 abidirigent. Alates 2011. aastast on peadirigendiks Kalev Kütaru, kes oli aastatel 2005–2010 Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri peadirigent ning kes on juhata-nud kahel eelneval Tallinna maleva orkestri kevad-kontserdil avapalaks valitud Priit Veebeli „Kalevite kantsi“ Ülo Raudmäe seades. Sellise avanumbri korduva valimise põhjus on arvatavasti asjaolu, et lisaks Veebeli laulumeenutusele Tallinnast tuletab see kuulajatele meelde, et orkestr kuulumis aastani 2000 KV Kalevile.

KA

LEV

KÜ

TAR

U

25

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 5/2012

Rapla kaitseliitlased käisid keskpolügoonil lahinglaskmistelRapla maleva kaitseliitlastele kaitseväe keskpolügoonil korraldatud õppuse eesmärk oli võimaldada neil osaleda oma erialaga seonduvatel lahinglaskmistel. Miinipildu-jarühmale viidi läbi lahinglaskmised 81 mm miinipildu-jatest ja tankitõrjerühmale 90 mm tankitõrjekahuritest. Korraldati ka granaadiheiteharjutus ja drilliti rünnaku läbiviimist jao koosseisus. Õppusel osalejaid toitlustas Naiskodukaitse Rapla ringkond, kes viis sellega ühtlasi läbi toitlustamise baasväljaõppe praktilise osa. Formee-rijad harjutasid õppusel osalejatele vajaliku varustuse väljastamist ja hiljem selle varustuse vastuvõtmist. Kokku osales 110 kaitseliitlast ja see oli Rapla maleva 2012. aasta suurim õppus.

Rävala malevkond meenutas koordinaatide määramistKaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonnas õpiti 21. ja 22. aprillil lpn Veiko Lillevälja juhendamisel taas kord topograafi at ja orienteerumist. Kuigi topograafi at on ka varem korduvalt õpetatud, pidas tõdemus, et kordamine on tarkuse ema, jällegi paika. Näiteks oli lpn Lilleväli tunnistajaks sellele, et üks võitleja võttis teoreetilises tunnis koordinaate lausa silma järgi. Sellega ei saanud juhendaja mõistagi leppida ja tegi talle eraviisiliselt asja selgeks.

Seejärel oli plaanis orienteerumine kinnisel territooriumil ja pimedas. Ikka selleks,et õppurid saaksid teoreetilisi teadmisi reaalselt kasutada. Kuna teoreetilisest õppest said aru ka kõige tugevama peaga võitlejad, ei eksinud ära keegi.

Järgmisel hommikul seati end teekonnavalmis, et igal osalejal oleks võimalus oma oskusi testida. Et n-srs Piller ja srs Puumeis-ter olid raja eelnevalt hästi paika pannud ning enne võitlejate teeleasumist üle kontrollinud, täitsid õppurid ülesande edukalt: tagasi jõudsid kõik ja läbitud said ka kõik vajalikud punktid. Tõsi küll, kiireim võitleja läbis raja 2 tunni ja 30 minutiga, viimase aeg oli 5.59.

Rapla maleva staap külastas RiigikoguKaitseliidu Rapla maleva staabi töötajad käsid 16. mail Tallinnas, aga mitte kohvikus ja loomaaias, vaid hoopis Riigikogus ja Pika Hermanni tornis. Malevapealiku mjr Arni Ilvese sõnul oli selline ekskursioon mõeldud staabile silmaringi laiendamiseks, rutiinist välja saamiseks ja väikeseks moti-vatsioonilaksuks.

Idee Riigikogu elu kaema minna tuligi malevapealikult endalt, aga võimalikuks tegi selle käigu Rapla maavanem ja Rapla maleva liige Tiit Leier. Toompeal käidi läbi peaaegu kogu loss: kuulati lugusid maja valmimisest ja ajaloost ning piiluti ka ruumidesse, kuhu tavaekskur-sioone ei lasta. Muu hulgas külastati näiteks Riigikogu esimehe Ene Ergma kabinetti ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni tuba. Ergma rääkis oma igapäeva-tööst, mis polegi selline, nagu riigikogulase tööd tavaliselt ette ku-jutatakse. Pikemalt valgustasid oma tegemisi ja andsid võimaluse küsimusi küsida ka IRLi fraktsiooni aseesimees Toomas Tõniste ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Saadi teada, et riigikogulaste põhitöö ei toimugi suures istungisaalis, seal käiakse peamiselt hääletamas. Räägiti fraktsioonide ja komisjonide tööst ning sellest, mis osa sellest ajakirjanduse kaudu tavainimesteni jõuab. Ringkäigul näidati, kus antakse ajakirjanikele intervjuusid, ja selgitati, miks seda just seal tehakse.

Naiskodukaitse instruktori Küllike Kaljendi sõnul ei olnud Toompealt tulles sugugi tunnet, nagu oleks kusagil kaugel ja kõrgel käinud, sest vastuvõtt oli soe ja kodune. Ta ütles, et vaatab riigikogulasi nüüdsest hoopis teise pilguga. „Nad ei olegi meist nii eemal, nagu varem tundus. Oleme kõik ühtmoodi Eesti eest väljas,“ lisas ta. Noorteinstruktor Liis Pärnale avaldas kõige rohkem muljet aga hoopis käik Pika Hermanni torni, sest sinna iga päev ei pääse.

RA

PL

A M

ALE

V

26

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2012

PRIIT RÖÖP,Pärnumaa kaitseliitlane

Auväärses ja suures mahus algsel kujul säi-linud Kaitseliidu Pärnumaa maleva majas võtab pealik Mehis Born mu vastu tööka-

binetis, tavapärane muhelus silmis. Tervitame ja ääri-veeri alustan oma juttu, et saada pilt selle majori auastmes mehe ühest hobist.

Ütle Mehis, mis mees sa oled? Kuidas sa jaotud teenistuse, koduse elu ja hobi vahel?Asi näeb nii välja, et pool on teenistust, teist sama-palju pereelu ja kui jääb kusagilt kogemata aega üle, siis see kulub hobile. Abikaasa toetab minu harras-tust – korjata sõjaajalugu – vaikimisi. Ma lihtsalt ei ole sättinud endale võimatuid eesmärke, võtan kogumist rahulikult ega kahjusta oma ajalookirega pere heaolu ega fi skaalsüsteemi.

Millal avaldus see ajalookirg ja kas sul oli suuna-jaid — vanemad, sugulased, sõbrad?Algushetke on raske meenutada, ent see jääb kusagile algkooliaega, kui lugesin mõõdutundetult kõike sõjaajalooga seonduvat. Oli Nõukogude aeg ja põhiline kirjandus, mis kätte sattus, oli Nõuko-gude propagandast tugevasti mõjutatud. Saadava informatsiooni tasakaalustamiseks tuli lugeda ka vastaspoole trükiseid ja õnneks minu vanemad neid minu eest ei peitnud. Need olid riiulis, kuigi mitte kõige märgatavamas kohas. Sellegi põhjus oli lihtne: isa oli olnud kaks korda enamlaste poolt vangistatud. Samas ei võetud ta minult võimalust uurida ja teada saada ajaloo teisest käsitlusest. Kui lugesin kaht erinevat ideoloogiat esindavaid trüki-seid, tekitas see minus järjest rohkem küsimusi, millele tuli leida vastused. Seega hakkasin oma hobiga tööle varakult ilma mingisuguse otsese suu-namiseta ja sõpradele-kamraadidele olin ise pigem teejuhiks ja informatsiooni andjaks.

Major

Mehis Born — sõjaajaloohuviline malevapealikPärnumaa maleva pealiku major Mehis Borni jutule viib mind mitte tema pikk teenistus — Kaitseliidu ridades alates aastast 1990 —, vaid hoopis miski muu, algselt kõrvalisena tunduv teema.

Sõjaajalugu on väga laiahaardeline teema. Mil-line on selles valdkonnas sinu sektor või hu-vitelg? Või tegeled kõigega alates kivikirvest kosmosevägedeni?Sõjaajaloost kui suurest valdkonnast on minule huvitav üsna lühike ja konkreetne teema, konk-reetne valdkond. Telg, nagu sa küsisid, on eesti sõdur Teises maailmasõjas ja kõik see varustuse valdkonnas, mille külge sai eestlase käsi puutuda. Nagu öeldud, loen ma küll kõigi sõjas osalenud poolte ajalookäsitlusi, ent esemelise kogu põhite-ravik on suunatud väljaspool Nõukogude Liitu too-detud asjadele. Selles valdkonnas ei ürita ma siiski täisvormis mannekeene kokku saada, vaid leida ja säilitada erinevaid varustuselemente. Võtame kas või need postisõduri puutaldade ja viltsäärtega jalatsid, mis tõmmati tavaliste poolsaabaste peale, kui oli vaja valvesse minna. Selliseid jalatseid, mis

Minu kogus

on samuti

mõni selline

välismaine ese — näi-

teks sinimustvalge

varrukakilp, milliseid

valmistati siis, kui

bolševikud olid Eesti

juba üle ujutanud.

27

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2012

oleksid ka heas seisukorras, leiab vähe, kasutati ju sõjajärgsete aastate vaesuses peaaegu kogu maha-jäänud kraam ära. Eestlase pragmatism oli suunatud üle-elamisele, mitte säilitamisele – seda just kanga, jalanõude ja muu sellise koduses majapida-mises kohest kasutust leidva osas.

Peaaegu igas kogus leidub midagi, mis on omaniku silmis tõeline pärl. Kas sinul ka?Minul seda vist ei ole. Vähe-malt ma ei oska ühtegi eset niimoodi välja tuua. Mul on asju, millel on kaasas legend, lugu – need on kindlasti tänu loole hin-nalisemad –, ent võib-olla pidada pärliks hoopis

nn alguste alguse asja? Mulle oli esemelise kogu esimeseks tõeliseks asjaks üks tagasihoidlik savi-taldrik, millel on politseiüksuste sümboolika. Leidsin selle lapsepõlves kodus majapidamist revideerides. Kõik muu on tulnud pärast seda.

Tulnud? Sõjaväe varustuse ja isegi pisikese pudi-padi eest tahetakse ikka raha. Kuidas tule-vad sinule need esemed, mis su koduses vara-kambris on välja pandud?No ega ikka olegi lihtsalt tulnud. Tegelikkuses on nii, et tuleb vahetada, osta, harva ka keegi annab endale mittevajaliku eseme lihtsalt ära. Ka seda juhtub. Põhiliselt tunnevad peaaegu kõik Eestis militaartemaatikat tõsiselt korjavad inimesed üks-teist ja uuest või kellelegi ülearuseks saanud ese-mest läheb info kohe siseringis edasi. Pakutakse otse, teades, et sinul näiteks sellist lusikat ei ole, ja kaup tehakse maha. Suur Imede Õu võib olla ka mõni laa-daplats, kuhu teinekord tuleb oma vanavanemate majast leitud koli müüma inimene, kes ei ole küünevõrdki huvita-tud nende asjade hoidmisest oma valduses. Viimasel ajal on hoogustunud ka nn asjade tagasitoomine Euroopast, üks esimesi sellel rindel oli pär-nakas Leo Tammiksaar, kes asus jõuliselt oma muuseumi üles ehitama. Minu kogus on samuti mõni selline välismaine ese – näiteks sinimustvalge varrukakilp, milliseid valmistati siis, kui bolševi-kud olid Eesti juba üle ujutanud. Seega Eestist seda meie meeste embleemi leida ei saagi.

Mainisid äsja oma jutus ühe suurkoguja nime, ent sinu alluvuseski on ju tõsiseid kollektsio-nääre. Kas olete rivaalid või toetate üksteist?Pärnumaa maleva noorteinstruktor Rait Vaeno kogub juba palju aastaid vägagi lähedast teemat, ent tema põhihuvi jääb pigem sõjaeelse Eesti vabariigi noorteorganisatsioonide juurde. Tal on töö ja hobi üsna tihedalt seotud: tegeledes noor-kotkastega, propageerib ta nende organisatsiooni oma ajalooekspositsiooni kaudu Tallinna maan-teel eriorganisatsioonide majas ja malev on tema ettevõtmisi igati toetanud. Vastuseisu või rivaa-litsemist ma küll ei tunne. Toetame teineteist ja vahetame aktiivselt informatsiooni. Vaenoga oleme Pärnumaa maleva staabihoones ka koos näituse teinud.

Oleme siiani rääkinud sinu huvist kindlastruk-tuuriliste relvaüksuste vastu, ent su tagataskus on ka mitteametlikud formeeringud — metsa-vendade salgad —, mille ajaloost sa samuti hu-vitatud oled. Kuidas ja kui palju laekub sellest valdkonnast informatsiooni, esemeid?Õnneks on selles vallas säilinud mahukalt mater-jale arhiivides ja ajaloolaste sulest on hakanud just

Praegu ongi

ilmselgelt

viimane aeg

metsavendluse

teemaga tegeleda,

sest Liiva-Annus

teeb selle põlvkon-

na kallal oma tööd

juba põhjalikult.

Kõigepealt tegi

KGB kõik, et ei

jääks avalikke

jälgi vastupanust ega

vastupanijaist, ja hil-

jem katsusid inimesed

hirmust Nõukogude

režiimi ees ise vabane-

da kõigest, mis võiks

panna neid kahtluse

alla.

KR

IST

JAN

PR

II

28

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2012

viimastel aastatel ilmuma teemakohaseid publikat-sioone. Lisaks eelnevale on inimeste intervjueeri-mine üks viis sellest ajajärgust midagi teada saada ja praegu ongi ilmselgelt viimane aeg metsavendluse teemaga tegeleda, sest Liiva-Annus teeb oma tööd

selle põlvkonna kallal juba põh-jalikult. Kaovad inimesed, kaob ajalooline mälu, rahva reaalne ajalugu. Koos sellega kaovad nende kangelaste nimed, kes ei alistunud. Metsavendluse ajalugu on keerukas, kohati ras-kelt selgitatav valdkond. Olen saanud palju abi sellistelt mees-telt nagu Martin Andreller, Mati Mandel ja Tiit Noormets. Nemad on sõjajärgse metsavendluse

vaieldamatud eksperdid ja ma olen alati pöördunud nende poole teabe saamiseks, kui enda teadmistest vajaka jääb. Ning alati on nad lahkesti tulnud esi-nema maleva korraldatud teemakohastele semina-ridele ja loengutele. Esemetega on selles valdkonnas aga raske. Kõigepealt tegi KGB kõik, et ei jääks ava-likke jälgi vastupanust ega vastupanijaist, ja hiljem katsusid inimesed hirmust Nõukogude režiimi ees ise vabaneda kõigest, mis võiks panna neid kahtluse alla. Seetõttu on autentsete esemete leidmine ja omandamine tõsiselt raskendatud. Vana ja hävita-tud punkri juurest leitud pesukauss või pliidiraud

ei jutusta just palju. Üliharvad on juhud, kui tuleb ilmsiks midagi olulisemat, konkreetset.

Metsavendlus on avar ja köitev teema. Ent Kait-seliit? Kas Kaitseliidu ajalugu on ka sinu kui organisatsiooni esindaja ja sõjandushuvilise huvivaldkond?Minu põhifookusesse jääb siiski juba eelmainitud Teise maailmasõja ja metsavendluse teema, ent samas on need valdkonnad tihedalt läbi põimunud ja seda eriti isikute kaudu. Tegelikult saame praegu öelda, et kaitseliitlased said täita oma vandega võetud kohustust – osutada sissetungijatele rel-vastatud vastupanu – just alles sõjaajal ja sõjajärg-sel ajal. Seega on ka Kaitseliit osaliselt minu teema. Nagu ma aga ütlesin, tegeleb tõsisemalt mainitud valdkonnaga malevas Rait Vaeno, samas mina malevapealikuna toetan sellist tegevust igati.

Kas sellel toetusel on ka mingi varjatum külg? Peale lihtsalt ajaloo säilitamise?Täitsa kindlasti! On ju Kaitseliit traditsioonidele tuginev ja konservatiivne organisatsioon, mis vää-rindab oma ajalugu. Peab ju teadma, kes me oleme ja kust me tuleme. Arvestades, et Kaitseliit kas-vatab ise endale liikmeskonda, on seda ülesannet tunduvalt lihtsam täita ajaloolise pärandi tutvus-tamise abil ja seda eesmärki täidabki väljapanek eriorganisatsioonide majas Tallinna tänavas.

Meie maast ja

rahvast on üle

käinud luge-

matu arv konfl ikte,

millest on tavaliselt

ka märgid maha jää-

nud. Need märgid on

meie lugu.

Tammelehemustrilised telkmantlid ja rahvaraadio

5 X

KR

IST

JAN

PR

II

Borni kollektsioonis on kuut tüüpi granaate

29

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 5/2012

On sul oma mingeid plaane oma kogu ja tead-mistega rahva ette tulla? Näiteks näitus välja panna?Üks projekt Okupatsioonide Muuseumiga on just töösse minemas, ent sellest on detailides vara rääkida. Tulemiks peaks olema metsavendlusalane näitus aasta lõpul.

Mida sa, toetudes oma kogemustele vanavara kogumise vallas, lugejatele soovitad?Hoidke ajalugu! Meie maast ja rahvast on üle käinud lugematu arv konflikte, millest on tava-liselt ka märgid maha jäänud. Need märgid on meie lugu. Ilma loota pole rahvast. Miks ma nii räägin? Asi on lihtsamast lihtsam: me hävitame hooletuse, ükskõiksuse ja teadmatuse tõttu pidevalt oma ajalugu. Viimase aja üks eredamaid näiteid on teadaolevalt teise säilinud Eesti kind-rali, täpsemalt kindralmajor med. Martin Volmer Jervani VR I/2 (Vabadusristi I liigi 2 järgu kava-ler) vormi saaga. Viimatimainitu taheti sisuliselt utiliseerida. N-ö igaks juhuks pandi see siiski netioksjonile ja tulemus ületas ka müükipanija kõik ootused. Ning vorm on sõjaajaloole ja Ees-tile alles. Et meeldivaid asju juhtuks rohkem, soovitan igaühel, kellel on midagi, mida ta ei vaja, panna see müüki või konsulteerida asja väärtuse üle spetsialistiga. Et meie kõigi lugu säiliks.

„Ettevaatust!“ hoiatab saksakeelne punane kiri juppidest kokku korjatud ja hoolikalt restaureeritud tankihirmu küljel

Ajastukohases tammelehemustris mannekeen piidleb oma üksinduses legendaarset nn Mäe silmavee pudelit: see oli sõjaaegne ülimalt lahja viin, mis sai hüüdnime saksaaegse Eesti Omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe järgi

Saksa armee eritellimusel toodetud vahuvein oli mõeldud tarvi-tamiseks vaid sõjaväelastele, tempel etiketil keelas selle müügi

30

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kaitseliidu vabatahtlik liige ja instruktor nooremleitnant Eimar Täht pöördus ühel heal päeval ootamatult minu poole: „Kas sa

OPERi harjutusele kaasa tahad tulla?“

„Kuhu, kuhu?“ kergitasin ma üllatunult kulmu ning vajusin mõttesse, et kaaluda põhjalikult kõiki poolt- ja vastuargumente, mis ooperi külastami-sega seonduvad.

„No ma ei tea,“ alustasin ettevaatlikult, ise samal ajal palavikuliselt mingit vabandust otsides, kuidas võrdlemisi keeruliseks kujunenud olukorrast

OPER nagu ooper — esialgu hirmutav, pärast nauditavKuigi viimasest Eesti rannikut tõsiselt laastanud tormist on möödas juba mitu head aastat, valmistub Pärnumaal vabatahtlikest päästjatest koosnev otsi, päästa, evakueeri rühm (OPER) endiselt kõige hullemaks, viies oma liikmetele läbi väljaõpet, millesarnast Kaitseliidus just iga päev ei kohta. Põhjusega, sest tegemist on raske ja pühendumist nõudva alaga.

kedagi solvamata välja tulla. „Mul ei ole midagi selga panna ja…“ Nooremleitnant Täht vaatas mind kui ilmaimet ja küsis: „Kuidas ei ole? Paned vormi selga ja lihtsalt tuled. Nagu tavaliselt, kui õppusele on vaja minna.“

See selgitas kõik ja mu nägu läks naerule. Jutt käis ju OPERist ehk otsi, päästa, evakueeri rühmast, mis moodustati mõne aasta eest Pärnu linnavalitsuse ja Lääne-Eesti päästekeskuse toetusel ning Kaitseliidu Pär-numaa maleva baasil eesmär-giga koolitada välja seltskond vabatahtlikke, kes oleksid võimelised politsei- ja pääste-ametit kriisiolukordades või päästetööde juures abistama. Vajaduse sellise üksuse järele tingis kurikuulus 2005. aasta jaanuaritorm, mis natuke aega enne seda halastamatult Eestimaad laastas ja tohutut kahju tekitas.

Muidugi ma tahtsin OPERi õppusel osaleda, sest tegemist on põneva ja raske asjaga. Ma ei osanud ette kujutadagi, kui raskega tegelikult. Sisuliselt

Kõik prii-

tahtlikud

päästjad

on väga kõr-

gelt motivee-

ritud.

3 X

KA

RR

I KA

AS

O nagu otsi

31

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

võrdus see mulle tundmatus kohas vette hüppami-sega... Ja täpselt nii oligi. Korduvalt.

„Kerge“ suplus basseinis

Kuna OPERi liikmed on vabatahtlikud, kes töö ja eraelu ning muude tegemiste kõrval jagavad oma vaba aega mitmesuguste kohustuste võtmise kaudu aktiivselt Kaitseliiduga, tuleb õppuse planeerimi-sel sellega arvestada, sest pole mõtet korraldada üritust, kuhu keegi ei saa tulla. Kõik priitahtlikud päästjad on õnneks kõrgelt motiveeritud, mida tõestas ilmekalt ka nende kogunemine aprilli vii-masel laupäeval Tervise Paradiisi veekeskusesse, kus ootas koolituse esimene etapp. Nimelt asub seal Pärnu linna ainus nelja meetri sügavune bas-

E nagu evakueerisein Tervise Paradiisis, mis on väljaõppe seisuko-

halt kaalukas argument.

Treenida saab ka märksa madalamas vees, mida enamasti tehaksegi, kuid vahel tuleb oma võimed sellises sügavuses proovile panna. See annab potentsiaalsetele päästjatele üsna täpselt aimu, milleks nad on juba suutelised ja millele peaksid veel tähelepanu pöörama. Üks asi on kuival maal rääkida, et sügavas vees valitsevad teatud ohud, hoopis teine on seda omal nahal järele proovida. Mitte küll täies mahus, kuid mingil määral ikka, sest neli meetrit on juba kenake sügavus. Eriti kogenematule inimesele. Veekeskuse bassein sobib selleks otstarbeks lausa ideaalselt, kuigi OPERi eestvedaja ja instruktor nooremleitnant

P nagu päästa

32

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

Täht eelistanuks reaalseid tingimusi. Paraku ei võimalda Eesti kliima vettehüppeid ja sukeldumist aprilli lõpul veel väljas harrastada.

Minul isiklikult polnud loodusjõududega võitle-mise asemel turvalises keskkonnas õppimise vastu midagi. Loomulikult ei olnud mul siis veel aimugi, mis mind ees ootab. Üsna pea sain aga seda teada. Lootus pool päeva soojas basseinis lulli lüüa kustus varsti. OPER ei olnud seal niisama sulistamas, vaid tõsiselt treenimas. Järe-likult ei saanud ka mina lahjem olla.

Esimese päevakorrapunk-tina tuletati kiiresti meelde õige vette sisenemine. Ülla-taval kombel ei tehtud seda efektselt „Rannavalve“ stiilis, vaid üsna tagasihoidlikult: püstises asendis, käed-jalad laiali, et pea vee peale jääks, sest vasta-sel juhul võib päästetav silmist kaduda. Seda veidi harjutanud, liiguti edasi natuke raskemate teemade juurde. Mitte füüsiliselt, pigem psühholoogiliselt, sest järgmisena olid ette nähtud vettehüpped eri-nevatelt kõrgustelt, koos grupiga ja üksi, vestiga ja ilma, kuid alati kindlaid reegleid järgides.

Kahe meetri kõrgusel asuv platvorm ei valmistanud kellelegi raskusi, kuid nelja meetri kõrguselt hüp-pamisel ilmnesid juba esimesed tõrked. Olid need tingitud kõrguse või sügavuse kartusest, seda ei tea keegi, kuid nii mõnigi osaleja, mina nende hulgas, vajas enne hüppe sooritamist viiv või paar enda kogumiseks. Kui esmane hirm oli lõpuks ületatud, läks kõik edasi nagu lepse reega ning vapramad meie hulgast said hakkama julgustükiga, mida juba

Kui all on neli meetrit selget

vett, on pääste-harjutusel kohe

teine mekk KA

RR

I KA

AS

Piire kompa-

mata pole

võimalik ka

oma tegelikke

võimeid hinnata.

EIM

AR

TÄ

HT

Orienteerumisharjutusele läks üks meeskond autoga, teine paadiga ja kolmas... jalgsi läbi mere

33

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

igaüks järele ei tee. Veekeskuse lae alt, väidetavalt 11 meetri kõr-guselt gravitatsiooni kaasabil alla tulla on eriline kogemus, mille vajalikkust suures plaanis ei saa kuidagi eitada, sest enda piire kompamata pole võimalik ka oma tegelikke võimeid hinnata. Enamasti üsna ekstreemsetes oludes tegutsevale päästjale on oluline teada, milleks ta on ja milleks ta ei ole suuteline.

Hüpped läbi võetud, jätkati natuke rahulikumas tempos. Kavas olid mõned lõdvestavad sukeldumisharjutused, mille käigus tuli basseini põhjast tuua ükshaaval pinnale hunnik rõngaid ja spetsiaalselt selleks otstarbeks sinna uputatud mannekeen.

Paari tunni pikkusele veekeskuse külastusele tõmbas joone alla nn kerge vastupidavustreening, millele oli treenimata üsna raske vastu pidada. Pool tosinat või natuke rohkem minutit püstises asendis ilma käte abita pinnal püsida pole sugugi nii lihtne, nagu esialgu tundub. Sellest andsid tunnistust ka minu jalad, mis ei tahtnud mind kuival maal enam kuidagi kanda. OPERi liik-med seevastu ei ilmutanud ühtegi väsimuse märki, mis on selgeks tõestuseks nende pühendumise kohta. Õppuse ülejäänud osa ainult kinnitas seda arvamust.

Esmalt töö…

Pärast Tervise Paradiisi vee-keskuses treenimist siirdusime Paatsalu puhkekeskusesse, mis asub looduskaunis kohas väikese lahe kaldal. Muidugi ei mängi-nud maalilised vaated ja kosutav mereõhk meie treeingu seisuko-halt erilist rolli, sest me ei läinud sinna niisama hinge tagasi tõmbama, vaid ikka asja pärast. Pärast lühikest lõunapausi ning administratiivaega õppus jätkus. Kiiresti korrati üle mõned põhi-

Veekeskuse lae alt, 11 meetri kõrguselt end gravitatsiooni mee-

levalda anda on eriline kogemus. Aga arukas on oma piire kombata

turvalises keskkonnas KA

RR

I KA

AS

34

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

tarkused, mida päästjad kindlasti peavad teadma, ja seejärel alustasime orienteerumisharjutusega.

Esimene grupp läks teele jalgsi, teine auto ja kolmas paadiga. Et päästeoperatsioonide juures on tihti kõige olulisem faktor aeg, ei hakanud keegi seda raiskama. Tehti vajalikud ettevalmistused ja pandi ajama. Kõige kavalama lahenduse peale tuli talla-taksot kasutama pidanud meeskond. Selle asemel, et oma punkti, mis asus lahe teisel kaldal, ringiga mööda maad minna, otsustasid nemad kasutada otseteed. Kuigi vesi pole aprilli lõpul just soe, ei paistnud see neid häirivat.

Mõne hetke pärast selgus ka nende rahu põhjus. Ei, tegemist polnud kogenud talisuplejatega, kelle meelest mõnekraadine vesi on suisa troopika, vaid päästjatega, kelle kasutada on just selliseks puhuks loodud varustus. Kuivad ülikonnad seljas, asuti viivitamatult läbi lainete ja tuulemüha teele. Mõne hetke pärast järgnesime neile paatidel, olles kol-leegidelt ja võitluskaaslastelt ilmselgelt innustust saanud. Miks ennast märjaks teha? Ega olegi vaja, kui olukord seda just ei nõua. Meie puhul igatahes ei nõudnud ja ma kasutasin kohe ka suurepärast juhust ära proovida, mis tunne on ilma märjaks saamata märjaks saada.

Tuleb tunnistada, et mitte kõige meeldivam. Vähe-malt esialgu, sest teadmine, et tuleb suhteliselt külma vette ronida, tekitas kerget vastumeelsust, kuid hiljem polnud enam väga vigagi. Kui piiratud lii-

Väliharjutuse legendi järgi tuli päästa viinaku-

radi küüsi jäänud ja seetõttu mitte

kõige selgemas olekus tegelasi K

AR

RI K

AA

S

Õigesti seotud ja kindlalt pidaval sõlmel on kriitilises olukorras kulla hind

KA

RR

I KA

AS

35

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

kumisvabadus ja ahistatud olek, mida põhjustab tih-kelt ümber keha liibuv kummiülikond, välja arvata.

Õhtu lõpetasid esmaabikursus ja sõlmede sidumise töötuba. Pikast päevast hoolimata ei lasknud keegi mööda juhust veel natuke harjutada, sest järgmisel päeval pidime oskama oma teadmisi juba praktikas kasutada.

...ja pärast tõsine katsumus

Õppuse teiseks päevaks kavandatud läbimängu aluseks oli võetud stsenaarium olukorrast, millega päästjatel tuleb tihti kokku puutuda. Legendi järgi oli ühe kohaliku elaniku poeg eelmisel õhtul sõp-rade ja juhututtavatega mitte just kõige kainemas olekus merele läinud ega olnud hommiku jooksul ikka veel tagasi jõudnud. Kohale kutsutud pääst-jad, keda kehastasid OPERi liikmed, pidid välja selgitama, mis seltskonnaga juhtus.

Esmapilgul üsna lihtne ülesanne, mille tegi kee-ruliseks kaos. Mitte juhuslik, vaid planeeritud segadus, mis pidi matkima reaalsust, eesmärgiks-panna proovile vabatahtlike analüüsi- ja otsustus-võime. Mõlemat said kõik OPERi liikmed kasutada rohkem kui küll.

Õppuse alale, milleks oli seesama Paatsalu laht, oli paigutatud hulk abivalmis statiste, kes eten-dasid etteantud rolle: pohmellis ja mäluaukudega kalameest, kampa privaatsust otsivaid turiste,

meeleheitel merehädalist ja loomulikult paadiõn-netuses kadunuks jäänud tegelast. Pärast paari tunni pikkust seiklemist merel ning kõikide või-malike ja võimatute võimaluste arvesse võtmist ning kontrollimist õnnestus päästemeeskondadel viimaks ka ülesanne täita. Kõik, keda päästa oli vaja, said päästetud ja üle antud appi tõtanud Punase Risti töötajatele, kes neid kohe ka abis-

tama asusid. Üsna tulemuslikult, sest Paatsalust lahkusid nad kõik pärast õppuse lõppu juba omal jalal, mitte jalad ees.

OPERi eestvedaja ja instruktor, vabatahtlik kaitseliitlane ja elu-kutseline päästja nooremleitnant Eimar Täht võttis õppuse kokku põhjaliku tagasisidega, millest igaüks sai teha omad järeldused.

Kuigi sooritusega võis üldjoontes rahule jääda, ei tasu veel loorberitele puhkama jääda. Arengu-ruumi on piisavalt, sest päästja kutset ei omandata üleöö. See on pikk ja raske protsess, mis nõuab pühendumist.

Otsi, päästa, evakueeri rühma liikmetel on see pühendumus olemas, kuigi keegi seda neilt otse-selt ei nõua. Nad on üksuse liikmed vabast tahtest, näpistades aega sellega tegelemiseks kodu, töö ja muude Kaitseliiduga seostuvate kohustuste kõr-valt. Veel pole nad oma oskusi ja teadmisi täies mahus kasutama pidanud, kuid see ei tähenda, et neid vaja ei oleks. Õnnetused ei hüüa ju tulles.

NO

RM

AN

TA

LSO

N

Alajahtumi-se edasise süvenemise vältimiseks tu-leb kannatanult märjad rõivad seljast võtta

Päästja

kutset ei

omandata

üleöö. See on

pikk ja raske prot-

sess, mis nõuab

pühendumist.

36

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

TAAVI URB, vanemleitnantKõrgema Sõjakooli 1. mereväe põhikursuse ülem

Eelmises Kaitse Kodus! võis artilist „Taktika-lise dessanditõrje kursus“ lugeda: „„Kui keegi peaks Eestit ründama, siis suure tõenäosusega

teeb ta seda mööda maismaad [...],“ arvab kolonel-leitnant Ühtegi. „Meredessandiks on Eesti rannik suhteliselt keeruline. Pealegi saab selle tõrjeks väga lihtsate vahenditega val-mistuda.““1 Kahjuks ei selgunud nimetatud artiklist, millele kolo-nel Ühtegi seisukoht tugineb, kuid see seisukoht ise on ekslik.

21 meredessanti

Eestit piirab kahest küljest meri ja kolmandast suur järv. Sellisele alale tungimisel ei tohiks mere-dessant olla üllatav, vaid pigem loogiline. Meredessanti pee-takse üheks kõige keerulisemaks sõjaliseks operat-siooniks, mille ebapiisav ettevalmistamine ja hea õnne peale läbiviimine lõpevad enamasti hävin-guga. Seevastu võib õnnestunud meredessant anda ebaproportsionaalselt võimsa tulemuse. Mõlema juhtumi kohta leiab näiteid ka Eesti ajaloost. Lk 38–39 olevas tabelis on loetletud 20. sajandil Eesti mererannikule või eestlaste poolt Eesti lähiümb-ruses korraldatud dessandid. Nimekirjas on 21 dessanti ja see loend ei ole lõplik. Sealt puuduvad väiksemad luurereidid ja diversiooniüksuste maa-ndamised, nagu Erna retk, ja juba eos nurjunud katsed, mil dessandist loobuti enne vägede maale toimetamise alustamist. Ka on välja jäetud kõik Peipsi-Pihkva järvel läbi viidud operatsioonid.

21 meredessanti mõlema maailmasõja ja Vabadus-sõja peale kokku ei ole justkui palju, kuid sellel on objektiivsed põhjused. Esiteks on dessant ründaja võitlusviis. (Eesti merejõudude dessandid Vabadus-sõja alguses on siinkohal märkimisväärseks eran-diks.) Dessandi abil toimetatakse oma väed vaen-lase selja taha, lõigatakse läbi tema ühendusteed, tekitatakse tagalas segadust ja murtakse lahti tema kaitse sõlmpunktid. Dessant on tõeliselt edukas siis, kui tal õnnestub õigeaegselt ühineda peajõududega. Teiseks on selleks, et dessant saaks õnnestuda, vaja-lik vähemalt mere valdamine (sea control) – olukord, kus ühel poolel on teatud merealal mingi ajavahe-miku jooksul tegutsemisvabadus oma eesmärkide

Meredessandid Eesti vetes 20. sajandil

saavutamiseks nii veealuses, veepealses kui ka vee kohal paiknevas keskkonnas.

Esimese ilmasõja ja Vabadussõja aeg

Esimeses maailmasõjas olid Baltimaad Saksamaa seisukohalt kõrvaline sõjatanner. Kuigi Saksa merevägi kavandas dessantoperatsioone Lääne-merel, olid tema peajõud hõivatud Põhjamerel ja Vene laevastiku ning ohtrate miiniväljade tõttu peeti dessante Läänemerel liiga riskantseks ja eba-oluliseks. Olukord muutus, kui Saksa väed jõudsid 1917. aastal Riiani ja tekkis vajadus neid miiniväl-jade ja Sõrves asuvate suurtükipatareidega tõkes-tatud Irbe väina suunast toetada. Operatsiooni Albion käigus vallutati 1917. aasta oktoobris

1 Kaas, Karri. Taktikalise dessanditõrje kursus. Kaitse Kodu! 4/2012, lk 40—43.

Eestit piirab

kahest kül-

jest meri ja

kolmandast suur

järv. Sellisele alale

tungimisel ei to-

hiks meredessant

olla üllatav, vaid

pigem loogiline.

KA

ITS

EV

ÄG

I

37Kaitse Kodu! 5/2012

Lääne-Eesti saared. Nii tagati vaba juurdepääs oma Riia all olevatele vägedele ja loodi platsdarm eda-sisteks operatsioonideks Kroonlinna ja Petrogradi suunal. Vajadust edu arendamiseks ei tekkinud, sest Vene riik ja armee varisesid kokku ning peagi sõlmiti bolševike valitsusega Bresti rahu.

Punaarmee korraldas Vabadussõja ajal Eesti ran-nikule ühe dessantoperatsiooni. Narva-Jõesuus maabunud dessant andis Narvat kaitsnud Eesti üksustele lõpliku hoobi, ähvardades nad ära lõigata ja sundides linna maha jätma. Pärast Narva vallu-tamist jätkus Punaarmee kiire pealetung. Näis, et Eesti sõjavägi on niigi kohe kokku varisemas ja dessantideks puudub vajadus. Tõenäoliselt olid keerulised ettevõtmised, nagu meredessant, sel ajal alles kaosest välja tulevale ja jõudu koguvale

2 Kröönström, Mati. Leitnandite ja kaptenite sõda. Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918—1920. Tallinn: Tänapäev 2010.

Üks kuulsa-maid dessante Eesti põh-jarannikule inspireeris pikki aastaid korraldama Erna retke nime kandvat patrullvõist-lust

Punaarmeele ka liiga rasked korraldada. 12. det-sembril 1918 jõudis Tallinna reidile Briti eskaader ja Balti laevastik ei vallanud enam Soome lahte.

Eesti merejõudude 1918. aastal korraldatud des-sandid on erandlikud, sest need võeti ette tagane-mise tingimustes. On väidetud, et nende etteval-mistamine ja läbiviimine olid amatöörlikud ning erilist tulemust neil polnud.2 Dessantide otsesed tulemused olid tõesti kesised, kuid nende kaudse tulemusena paigutas Põhja-Eestis tegutsenud Punaarmee 6. diviis Peterburist saabunud lisajõud ranniku kaitsele ja sellevõrra olid nende read jaa-nuaris alanud Eesti vastupealetungi ajaks hõreda-mad. Hilisemad sõjasündmused näitasid, et bolše-vike hirm meredessantide osas oli õigustatud, kuid vastumeetmed ebapiisavad. Dessandid vaenlase

Vä

ljaõ

pe

38

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

Meredessandid Eesti rannikul 20. sajandil

Saksa armee

pealetung 1917

Operatsioon Albion (12.—20.10.1917)

Operatsiooni eesmärk oli tagada Saksa laevadele läbipääs Irbe väinast, mida tõkestasid miiniväljad ja Sõrve rannakaitsepatareid. Operatsioonis osalesid selleks moodustatud laevastikuüksus Sonderverband Ostsee, 42. jalaväediviis, 2. jalg-rattabrigaad, 255. jalaväe tagavarapataljon, lennukid ja õhulaevad. 12. oktoobril maabusid Saksa üksused Saaremaal Tagalahes. 16. oktoobri õhtuks oli kogu Saaremaa, 19. oktoobri õhtuks ka Muhu- ja Hiiumaa vallutatud. Kuna rannakaitse-patareisid rünnati selja tagant ja Vene armee moraal oli juba murdunud, olid Saksa kaotused väga väikesed. Operatsiooni ajal peeti merelahinguid Suures väinas ja Väinameres

Punaarmee

pealetung 1918

Narva-Jõesuu (28.11.1918)

Punaarmee dessant ähvardas niigi tugeva surve alla sattunud Narvat kaitsnud Eesti üksused ära lõigata ja murdis lõplikult nende vastupanu. Eesti väed jätsid Narva maha. Suur osa kaitses olnud üksustest jooksis taganemise käigus laiali

Kunda (23.12.1918)

33 Eesti mereväelast vallutas laevasuurtükkide toetusel Kunda ja lahkus samal ööl. Dessandi otsesed tagajärjed polnud suured, kuid see ja järgnenud väiksemad reidid Loksal ja Tsitres sundisid Punaarmeed oma jõude ranniku kaitsele paiguta-ma. Sellevõrra oli nende rinne jaanuaris alanud Eesti vastupealetungi ajal nõrgem

Loksa (29.12.1918)

120 meest Eesti merejõududest ja Kalevlaste malevast maabus Loksal ja vallutas Loksa aleviku. Muu hulgas saadi sõjasaagiks vastase pataljonikomandör koos 28 000-rublase kassaga

Tsitre(31.12.1918)

150 Eesti merejõudude ja Kalevlaste maleva võitlejat maabus Lembitu laevasuur-tükkide toel Tsitres eesmärgiga lõigata koostöös 4. polguga vaenlase Tsitres ole-vad üksused peajõududest ära. Operatsioon ebaõnnestus, sest Lembit jäi vastase tugeva tule alla ja 4. polk taganes

Eesti vägede

pealetung 1919

Tsitre (05.01.1919) Eesmärk oli vallutada Muuksi küla. Dessant ebaõnnestus, meeskond põgenes laevadele

Loksa (08.01.1919)

400 meest laevameeskondadest, Kalevlaste malevast ja Soome vabatahtlike hul-gast vallutas Loksa ja Kolga, kus saavutati kontakt maaväega. Soomlased jätkasid rünnakut maad mööda, ülejäänud võitlejad läksid laevadele tagasi

Kunda (10.—12.01.1919)

10. jaanuaril vallutati Kunda sadam, linn ja vabrik, kuid rünnak Kunda mõisale ebaõnnestus. Järgmisel päeval vallutati ka mõis. 12. jaanuaril jõudsid Kunda mõisa Rakvere poolt tulnud maaväeüksused eesotsas varem Loksal maabunud soomlas-tega

Utria (17.—18.01.1919)

1000 meest meredessantpataljonist ja Soome vabatahtlike seast maabus Utrias, liikus maad mööda edasi ning vallutas laevasuurtükkide toetusel Narva-Jõesuu ja Narva

selja taha Loksale, Kundasse ja Utriasse murdsid korduvalt Punaarmee parema tiiva kaitse ning kiirendasid Eesti vägede edasitungi. Sama jätkus Ingerimaal Eesti ja Vene valgete vägede mõlemal pealetungil Petrogradi suunas. Mõjus oli ka mere-jõudude Daugava operatsioon Landeswehri sõjas.

Teise maailmasõja aeg

1941. aastal sarnanes Saksa vägede olukord mõneti Esimese maailmasõja omale: Baltikum oli

ka siis kõrvaline sõjatanner ja laevastiku põhijõud tegutsesid Põhjamerel. Balti laevastiku kohalolek, miiniväljad ja rannakaitsepatareid muutsid dessan-toperatsioonid väga riskantseks. Pealegi liikusid maaväed ka selleta kiiresti edasi. Eesti mandriosa vallutati löögiga lõuna suunast, saared aga alles pärast mandriosa hõivamist.

1944. aastal, kui Punaarmee alustas Eesti taasval-lutamist, ei olnud Balti laevastiku olukord kiita. Laevad olid Leningradi blokaadi ajal tugevasti kan-natada saanud, suur osa meeskondadest oli mere-

39

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

Luuga laht (15.05.1919) ja Kaporje laht (16.05.1919)

200 meest meredessantpataljonist ja ingerlaste roodust ajasid vaenlase mitmest külast välja ja sundisid ta rindelõigul taganema

Ikla (06.05.1919)

Dessant jäi tulemusteta, sest puudus maaväe toetus

Daugavkrīva (03.07.1919)

Vallutati Dünamünde kindlus ja Bolderāja. Sõjasaagiks saadi kaks laeva ja laske-moonalastiga praam

Kaporje laht ja Peipija sadam (13.— 17.10.1919)

Dessandil ei õnnestunud maabuda vaenlase tagalas, sest too oli äsja taganenud. Siiski oli dessandi pealetung hoogne kuni 17. oktoobrini, mil satuti ülekaaluka vastase tugevale vastupanule hästi kindlustatud positsioonidel

Punaarmee

pealetung 1944

Meriküla (14.02.1944)

Punaarmee 260. merejalaväebrigaadi 3. pataljon maabus Merikülas eesmärgiga ühineda Krivasoo kotist Auverest põhja poole ründavate üksustega, et lõigata läbi Narva jõe joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. Tuletoetust andma pidanud laevad pidid raskete jääolude tõttu tagasi pöörduma ja dessant jäi (juba enne Nõukogude okupatsiooni dessanditõrjeks ehitatud) rannakaitsepatarei tule alla. Dessant hävitati täielikult juurde saadetud üksuste vasturünnakutega

Suur väin (29.09.1944)

Punaarmee 952. (eesti) laskurpolgu 1. ja 2. pataljon ületasid suurtükitule toetusel kiirkaatritel ja amfi ibautodel õhtul Suure väina ning vallutasid varahommikuks Muhu saare

Hiiumaa (02.10.1944)

Punaarmee 131. laskurdiviisi kaks pataljoni maabus ründelennukite toetusel Heltermaal. Maabumine Kärdlas ebaõnnestus, sest sadamat kaitsesid Saksa sõja-laevad. 3. oktoobri jooksul lahkusid Saksa üksused Hiiumaalt

Väike väin (05.10.1944)

Et Väikese väina tamm oli õhitud, maandas Punaarmee kiirkaatritel ja kaljastel mitu dessanti Saaremaa idarannikule. 6. oktoobri õhtuks oli kolmandik Saaremaast vallutatud, kuid siis satuti Saksa üksuste tugevale vastupanule

Kaugatuma (11.10.1944)

Punaarmee 283. amfi ibautode pataljon tegi dessandi, et toetada sakslaste Ariste kaitsejoone läbimurdmist Sõrve poolsaarel. Dessant ebaõnnestus. Põhjusteks võisid olla halb ettevalmistus ja samal ajal poolsaare idarannikul toimuma pidanud dessandi ärajäämine

Vintri (12.10.1944)

Punaarmee 7. (eesti) laskurdiviisi 300. laskurpolk tegi dessandi, et toetada saks-laste Ariste kaitsejoone läbimurdmist Sõrve poolsaarel. Dessant valmistati ette halvasti ja kiirustades. Osa dessantaluseid ei jõudnudki maabumispaika, ülejäänud eksisid ning panid meeskonna maha vales ja väga ebasoodsas kohas. Võimalik, et sakslased teadsid dessandi tulekust, sest nende pihta avati kohe tugev tuli. Dessant ebaõnnestus täielikult. Maale jõudis ainult mõnikümmend meest, kes tapeti või võeti vangi.

jalaväena maarindele saadetud, väljaõppe tase oli kauase sadamas seismise tõttu kehv ning mereope-ratsioone takistasid Saksa ja Soome miiniväljad. Siiski võeti ette mitu dessantoperatsiooni maarinde toetuseks. Meriküla ja Vintri dessant ebaõnnestusid halva ettevalmistuse ja kaitsjate tugeva vastupanu tõttu, kuid Suure ja Väikese väina ületamine ning maabumine Hiiumaal olid edukad.

Nagu ajalugu veenvalt näitab, on meredessandid Eesti rannikul võimalikud ja võivad avaldada sõja-sündmustele suurt mõju. Geograafi a vastu tõepoo-lest ei saa – Eestit ümbritseb meri ja meie rannik on dessantide maalepanekuks enamasti soodne. Meri ei ole (ega ole kunagi olnudki) tõke, vaid tee, mida kasutavad need, kellel on vajalikud oskused ja vahendid.

40

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

LIINA GROSSKaitseliidu Sakala maleva tegevliige

Sõduriproovil peavad võistlejad maastikul päeval ja öösel jalgsi liikudes ning orientee-rudes läbima 24 tunni jooksul võistlusraja,

mille pikkus on linnulennult 36 km. Igal aastal Viljandimaal asupaika muutval võistlusrajal tuleb võistlejatel maa-ala eripära ära kasutades liikuda varjatult, vältida asustatud punkte ja vastutegevust ning olla valmis rajal ja kontroll-punktides erinevate sõduri-, matka- ja osavusülesannete täitmiseks. Kontrollpunktide vahel võivad võistkonnad marsruudi valida, kuid raja läbimiseks on lubatud kasutada ainult kaarti ja kompassi ning igasugune

Sakala Sõduriproov 2012 selgitas välja parimadKaitseliidu Sakala maleva sõjalis-sportlik võistlus Sõduriproov korraldati tänavu aprillis juba 13. korda. Selle võistluse eesmärk on selgitada välja lahingupaarid, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes.

kõrvaline abi nii transpordi kui ka teistega suht-lemise kujul, samuti GPSi kasutamine on rangelt keelatud.

Vanad ülesanded uues võtmes

Võistluse peakorraldaja lipnik Lauri Nälki arvates on iga-aastane raja asukoha muutmine väga hea. See toob võistlusele vaheldust, sest samas piirkon-nas korraldatav jõukatsumine muutuks rutiinseks. Asukohta muutes valitakse maastik, kuhu rada planeerida, selline, et raskusaste oleks võrrel-dav eelnevate aastate võistlustega. Kergemaid rajaetappe rikastatakse raskemate ülesannetega. Sakala maleva instruktori leitnant Andrus Põldma sõnul oli tänavune rada vaheldusrikas. Kui mullu oli palju tuulemurdu ja raskesti läbitavaid alasid, siis nüüd palju kergesti läbitavat metsa ja lagedat ala. Rajale jäi siiski väikesi rabasid ning kraave ja ojasid, mida võistlejatel tuli ületada. Õnneks oli ilm kevadiselt soe ja kuiv.

Võistlusrajal tuleb läbida kõik kontrollpunktid ja igas kontrollpunktis saavad võistlejad järgmise punkti asukoha koordinaadid. Kontrollpunktides antavad ülesanded sisaldavad orienteerumist raskesti läbitaval maastikul, esmaabi osutamist,

Eelkõige tuli

ülesannete

täitmisel

kasutada oma nu-

tikust, leidlikkust ja

loogilist mõtlemist.

2 X

LA

UR

I NÄ

LK

41

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

veekogude ületamist, pioneeritegevust, relvade tundmist ning side- ja sõdurioskusi. Igal aastal lisandub ka mõni üllatusülesanne, milleks tänavu olid tulejuhtimine – veekottidega sihtmärgi taba-mine varjatud alalt –, aga tuli ka haavatut trans-portida, vibu lasta jne.

Leitnant Põldma arvates midagi väga keerulist ei nõuta ning eelkõige tuli ülesannete täitmisel kasutada oma nutikust, leidlikkust ja loogilist mõtlemist. Ülesannetega tuldi toime rahuldavalt. Head tulemused saavutati meditsiinis ja relvade komplekteerimises. Kontrollpunkti kohtuniku lipnik Arli Okase sõnul anti peamiselt täita vanu ülesandeid uues võtmes, näiteks tuld võis sel korral teha ainult ühe puuhalu baasilt ja relva kok-kupanekul võis igaüks kasutada ainult üht kätt, mis lahingupaari peale teeb küll kaks kätt, kuid see toobki välja võistlejate koostöö- ja koordinee-rimisoskuse.

Elu hind on 30 minutit

Sõduriproovi tulemuste hindamine põhineb karis-tuspunktidel. Üks karistuspunkt võrdub 1 minu-tiga ja eksimuste eest kogutud karistuspunktid liidetakse lõpetamise ajale juurde. Igal võistlejal on ka viis elutalongi ja iga vastutegevusele kaotatud elu maksab 30 minutit.

Karistuspunkte jagus tänavu kõigile. Et paljud ülesanded tuli täita kiiruse peale, sai ainult üks olla parim ja ülejäänud pidid leppima karistuspunkti-dega. Lisaks muutusid võistlejad paiguti lohakaks, sest suur osa karistuspunkte saadi ohutusnõuete ja muude reeglite rikkumise eest. Õnneks ei rikutud selliseid reegleid, mille pärast oleks tulnud kedagi diskvalifi tseerima.

Küll aga leidub igal aastal võistlejaid, kes katkesta-vad võistluse omal soovil või tervislikel põhjustel.

Seitsmest

lahingupaa-

rist lõpetas

edukalt kaks ja

pool paari ehk viis

võitlejat.

Leitnant Põldma arvates katkestatakse võistlus tihti vähese orienteerumisoskuse tõttu, mille tule-musel on raisatud rajal palju väärtuslikku aega eks-lemisele, või siis vähese füüsiline treenituse pärast. Mitmeid rännakuid ja võistlusi läbinud peakorral-daja liplik Nälk lisas, et peamiselt on siiski tegemist

tahtejõu puudusega. Füüsiline pool annabki alati kergelt alla, kuid vaim ja tahtejõud peavad olema need, mis on tugevad, et ettevõetu lõpuni teha. Mõlemad mehed olid ühel nõul, et raja edukaks läbimiseks ei pea olema tehtud erilisi ettevalmistusi, vaid piisab, kui on läbitud sõduri baaskursus, omadatud kaardi-lugemis- ja orienteerumisoskus

ning saavutatud mõningane füüsiline vastupida-vus. Sõduriproov on sobilik võistlus ka naistele.

Kaks ja pool võitjapaari

Maksimaalselt lubatakse Sõduriproovi rajale 16 lahingupaari, kuid seekord tuli neid starti vaid seitse. Seitsmest lahingupaarist lõpetas edukalt kaks ja pool paari ehk viis võitlejat. Siiski olid tei-sedki võistlejad positiivselt meelestatud ja paljud lubasid end ka järgmisel aastal proovile panna.

Sõduriproovi 2012 võitjapaariks tulid iga-aastased külalisosalejad Scoutspataljonist leitnant Rauno Vahimets ja leitnant Kristjan Karist. Kaitseliit-lastest olid võitjad ehk üldarvestused teise koha väärilised Sakala maleva omad poisid seersant Arvi Roosi ja reamees Agno Teinveld.

Sõduriproovi korraldatakse eelkõige Sakala maleva kaitseliitlastele, kuid järjest enam ootab malev võistlema ka teiste malevate ja eriorganisatsioo-nide liikmeid. Korraldajad lubavad, et võistlus muutub iga aastaga põnevamaks.

Midagi keerulist võistlejatelt ei oodata: ettevalmis-tuseks pii-sab sõduri baasoskus-test

42

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

Kevadtorm kõrvaltvaatajate pilgu allTänavu korraldati kaitseväe iga-aastane õppus Kevadtorm Lääne- ja Ida-Virumaal, kus viimaste andmete kohaselt elab pisut üle 200 000 inimese, mis on ligikaudu 16% Eesti elanikkonnast. Et tegemist on vaieldamatult suurima õppusega, mida kaitsevägi oma väljaõppe raames korraldab, oleks üsna naiivne eeldada, et see õnnestub läbi viia ainult harjutusväljadel ja asustamata aladel. Tihti kandub osa harjutustegevusest piirkondadesse, kus elavad täiesti tavalised inimesed, mis on kohati põhjustanud teravat diskussiooni Kevadtormi formaadi üle. Seepärast otsustas Kaitse Kodu! uurida, mida arvavad kohalikud elanikud rohelaiguliste poiste tegemistest oma tagahoovides.

Irene-Liise ja

SalmeMe mõlemad sõja üle ela-nud. Venelased, sakslased ja siis jälle venelased. Sõda oli hirmus. Pommitati ja meil ei olnud kuhugi peitu minna. See siin on sellega võrreldes nagu naljatege-mine. Meid üldse ei häiri. Las poisid õpivad. Neile on see vajalik. Nendest, kes sõjaväes ei käi, ei tule ka korralike inimesi. Sõjaväeli-ne kasvatus teeb meestest mehed.

Kalev ja KermoInimestele peab näitama, mida mehed teevad. Muidu nad ei saa aru. Kui oma sõjaväge ei austa, tuleb võõras. Meil ei ole selle vastu midagi, et nad siin harju-tavad. Meid nad ei sega. Ma ise jahimees, paugutamisega har-junud. Poisile on aga põnevust küllaga. Mu sõbrad on ka praegu Kaitseliiduga metsas. Oleksin tahtnud nendega kaasa minna, kuid ei saanud, sest ma pole veel Kaitseliitu vastu võetud. Avaldus on alles arutlemisel. Võib-olla järgmisel aastal õnnestub.

6 X

KA

RR

I KA

AS

43

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 5/2012

KerstiEks need suurte poiste mängud ole. Mind nad ei sega. Mõnel palavamal päeval on küll vett majades vähem olnud, kuid sellest pole lugu. Minu arust on õige, et nad inimeste keskel harjutavad. Tingimused tulebki viia päris elule võimalikult lähedale. Kui nad kuskil nurga taga ainult harjutaksid, siis nad pärast ju ei teaks, kus ja mida teha. Päris sõda peetakse ju ka ini-meste seas.

VäinoMul tütrepoeg ka praegu sõjaväes Jõhvis. Peaks ka kuskil siin lä-hedal olema, kuid näinud ma teda ei ole. Ega ta õppuse ajal mind vaatama saa tulla. Mina leian, et selline asi on väga vajalik. Võiks isegi pikem olla, sest tuim rutiin, mis neil kasarmus on, tapab. Poistele on vaja vaheldust, et põnevam oleks. Tehnika võiks neil ka parem olla. Ainult autodest ja püssidest ei piisa. Praegu saa-vad nad ainult maigu suhu, kuid sellest jääb väheks. Vaja oleks ikka tanke ja muid masinaid ka. See oleks õige. Aga las nad pau-gutavad. Mind nad ei sega.

HelendAlguses ei saanud ma üldse aru, mis toimub. Mingid mehed laigulises jooksevad mööda hoove ringi ja ainult plõgistavad oma püssidega. Lõpuks jõudis mulle muidugi kohale, et see pole sõda, vaid õppus. Loomulikult oleksid nad võinud kõike seda ka metsas teha, aga elamurajoonides on kindlasti pa-rem. Saavad selgemaks, kuidas päris elus tegutseda tuleb, ja meie saame ka näha, mida nad teevad. Minu meelest on sellised õppused väga vajalikud

LindaLäksin parasjagu laulukoori proovi, kui kuulsin laskmist. Jätsin oma auto igaks juhuks kaugemale, sest ei tahtnud poisse segada ja jalus tolgendada. Neil siin omad ülesanded täita ja asjad ajada. Minu arust on väga õige, et nad sedasi harjutavad. Kasarmus ju ei õpi midagi. Ikka tuleb väljas käia. Pealegi on see ajateenistus tänapäeval nii lü-hike.

44

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

RITA LOELajalehe Saarte Hääl toimetaja

Läinud aasta tõi Kaitseliidu Saaremaa male-vale rea muutusi: vahetusid maleva noorem-instruktorid, juhtkond ja mitmed palgalised

ametnikud, sh Naiskodukaitse ja Noorte Kotkaste instruktor. Vahetusi oli ka vabatahtlike pealikute ja maleva juhatuse liikmete hulgas. Ka maleva väl-jaõppekalender on muutunud tihedaks, suur osa selles on nooreminstruktoritel nooremseersant Veljo Soomel, vanemseersant Henno Rüütlil ja maat Valdek Jõgil. Vaevalt leidub väljaõppest tühja näda-lavahetust, ka on maleva ruumid hõivatud tööpäe-vaõhtuti, olgu siis väljaõppe, administratiivse tege-vuse, teeõhtute või juhatuste koosolekute tõttu.

Saaremaal on ja jäävad paljud asjad teisitiSaaremaa maleva kaitseliitlased vaatavad lootusrikkalt tuleviku poole. Seda näitab nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitsega liitumise sagenemine.

Uute liikmete lisandumine on võimaldanud taas-alustada mõnegi vallapõhise rühma tööd (näiteks Mustjala ja Leisi). „Kohalike rühmade tegevuse organiseerimiseks on väga oluline, et Kaitseliiduga liituksid eelkõige need, kelle arvamusega kohalikus vallas ja külas arvestatakse,“ sõnab kolonelleitnant Kristjan Moora, kes on sügisest ametis Kaitseliidu Saaremaa maleva pealikuna. „Nendes valdades, kus kaitseliitlased on kohalikus kogukonnas arva-musliidriteks, on huvilisi ja liitujaid palju enam,“ lisab ta.

Kolonelleitnant Moora leiab, et kaitseliitlasi ja Naiskodukaitse liikmeid peaks olema senisest enam ka kohalikes võimuorganites: valla- ja linna-volikogudes ning omavalitsuste ametnike hulgas. Praegu on Saaremaa 16 omavalitsusjuhist vaid kolm vallavanemat Kaitseliidus. Samas on kohalikel omavalitsustel seadustest tulenevalt rida riigikait-selisi kohustusi. Valmisolek nende kohustuste täit-miseks on seni kahjuks minimaal ne. „Järgmistel kohalikel valimistel tuleks kriitiliselt hinnata, kas

IRIN

A M

ÄG

I

45

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

kohalikku elu juhtima valitav isik saab hakkama ka kriisiolukorras vajalike juhtimisülesannete täitmi-sega,“ on malevapealik veendunud.

Unistus oma meredivisjonist

Kaitseliidu Saaremaa malev on Saare maakonnas sisuliselt ainus Eesti sõjalist riigikaitset tagav struktuur. Kaitseväe väeosi Eesti saartel ei paikne ja sõjaliste riigikaitseülesannete täitmine on siin vaid vabatahtlike kaitseliitlaste õlgadel. „Selles olukorras tuleb Saaremaa malevas harjutada ise-seisvat tegutsemist ja panustada rohkem vahe-tule koostööle kõigi kohalike struktuuridega, sh kohaliku politsei ja piirivalve mereseirekeskusega,“ räägib kolonelleitnant Moora.

Kaitseliidu Saaremaa malev teeb vahetut koostööd ka mereväega. Näiteks toetab malev mereväe lae-vakaitsemeeskondade missioonieelset väljaõpet. „Merelise asukoha tõttu on meie eesmärgiks seda koostööd laiendada. Tahame luua Saaremaa maleva juurde eraldi struktuuriüksusena oma meredivisjoni. Sõjalises riigikaitses jääks mere-divisjoni vastutusalasse eelkõige esmaste julges-tusülesannete täitmine ning tsiviilstruktuuridele vajalik toetus kohalikes sadamates ja väikesaartel (Ruhnu, Abruka, Vilsandi), lisaülesandena ka piirivalve mereseirekeskusele kuuluvate radarite julgestamine. Sellele lisaks võib tuua näite Tal-linna maleva meredivisjonist, mille liikmete baasil mehitatakse igal aastal plaaniliste õppuste raames osa EML Ristna meeskonnast. Kuna mereväel napib kaaderkooseisu teistegi Tallinna Miinisa-damas hoitavate laevade püsivaks mehitamiseks, tuleks samalaadselt planeerida ka mereväe ülejää-

nud laevade osaline mehitamine reservkoosseisu baasil. Iga-aastaste plaaniliste õppuste ajaks oleks Saaremaa maleva loodav meredivisjon võimeline mehitama mereväe laevameeskondades reserv-väelastele sobivaid ametikohti. Meil on saarel piisavalt kutselisi meremehi, keda saab meredi-visjonis rakendada ja ainult kaldalt täidetavate ülesannetega me piirduda ei kavatse,“ arutleb kolonelleitnant Moora.

Saarlased on seisukohal, et Merekaitseliidu tra-ditsioonide taastamiseks tuleks malevkondade staatuseses meredivisjonid taasluua kõigis merega

piirnevates maakondades. Riigisisese ametkondade kait-sekoostöö lihtsa ja praktilise näitena saab meredivisjonide vabatahtlike liikmete ja neile kuuluvate aluste baasil luua lisavalmisoleku ka kohalike merepäästeülesannete täitmi-seks. Selleks, et rikki läinud mootoriga kaluripaat või rebe-nenud purjega lõbusõidualus merelt võimalikult kiirelt koha-likku sadamasse pukseerida,

ei ole alati vaja kohale kutsuda helikopterit ega hakata sündmuskohale sõitma hetkel teisel pool Saaremaad paikneva valvelaevaga. Arvestades, et rannikumeri on madal, on merepäästevajaduse korral sageli kõige otstarbekam reageerida väi-keste alustega. Vajadusel saab merepäästeks sobiva aluse ka auto järel veetavalt treilerilt õnnetuskoha lähedal vette lasta. Selles mõõtmes oleks täiendava merepäästevõimekuse loomine Kaitseliidu kohali-kule meredivisjonile igati sobiv ja väheste vahendi-tega jõukohaseks muudetav ülesanne.

Kohalikel

valimistel

tuleks krii-

tiliselt hinnata,

kas kohalikku elu

juhtima valitav isik

saab hakkama ka

kriisiolukorras.

Värske malevapealik kolonelleitnant Kristjan Moora haub lakkama-tult suurejoo-nelisi plaane

IRIN

A M

ÄG

I

46

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

Kohalik koostöö

Teine saarelisusega kaasnev eripära tuleneb sel-lest, et meri eraldab saart Mandri-Eestist. Saare maavanem Kaido Kaasik (kes vabatahtliku kaitse-liitlasena on Saaremaa maleva pealiku abi) tõdeb, et saartel elavad inimesed on läinud mugavaks ja minetanud ohutunde. „See, kui kaks päeva pole elektrit, on väike asi,“ leiab Kaasik, kelle sõnul oli 2005. aasta jaanuari-torm selles mõttes väike-seks ehmatuseks. Mida aga teha, kui parvlaevad ei sõida ja kaupluste varusid ei täiendata mitu kuud? Kui pikaks ajaks jätkub saarel toiduaineid? Kaasik teab, et praeguse seisuga oleksid toiduvarud otsas vähem kui kahe nädalaga. „Suudame Kaitseliiduga koostöös tagada alternatiivse side ja pärast Kures-

saares ehitatava kombijaama valmimist ka osalise elektrivarustuse, aga just elementaarsete toiduva-rudega on probleeme,“ räägib maavanem.

Saarelisus on põhjuseks, miks Saaremaa maa-kondlik kriisikomisjon otsustati mõne aasta eest läbi viidud reformide käigus ainsa maakondliku erandina säilitada. Saare maakonna kriisikomis-joni kuuluvad kõigi kohalike jõustruktuuride ja ametkondade esindajad. Poleks mõeldav, et tõsise kriisi korral juhitaks Saaremaal vajalikku tegevust Pärnust või mujalt mandrilt. Kohalik kriisikomis-jon töötab maavanema juhtimisel ja kohalikul Kaitseliidu maleval on kriisikomisjoni toetamisel mahukad ülesanded.

„Mul on hea koostöö meie malevapealikuga. On oluline, et ta käib ise valdades, et tal on oma visioon ja tahe seda ellu viia,“ on Kaasik tänulik. Ta loodab väga, et kolonelleitnant Mooral lastakse vähemalt neli-viis aastat saarel tööd teha, siis on lootust, et alustast saab asja.

Merekaitseliidu

traditsioonide

taastamiseks

tuleks malevkondade

staatuseses meredi-

visjonid taasluua kõigis

merega piirnevates

maakondades.

Saaremaa malev on

justkui paisu tagant valla

pääsenud: liikmeskond ja aktiivsus

kasvavad. Siit saab

ainult edasi

47

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

Kaasiku sõnul on loomulik, et Kaitseliidu-sise-selt on maavanem maleva pealiku abi. Töiseid kokkupuutepunkte on maavalitsusel ja maleval tema sõnul palju. „Peame pealikuga iga nädal paar vestlust. Juunis on maakonna kriisikomisjoni liik-metel kavas ühine õppereis Saksamaale ja Šveitsi. Eesmärgiks on tutvuda partnerite kriisiregulee-rimiseks juba välja töötatud lahendite ja koha-like kriisistaapide töökorraldusega ning nende kogemustest õppida,“ märgib Kaasik, lisades, et Šveitsi spetsialistid on maailmas kriisireguleeri-mise valdkonnas ühed parimatest. „See sõit saab teoks tänu sellele, et meie malevapealikul on Euroopas tuttavaid ning meie sõbrad ja liitlased on Saaremaaga koostööst väga huvitatud,“ räägib maavanem. Kaitseliit on niivõrd unikaalne orga-nisatsioon, et nii sakslased kui ka šveitslased on huvitatud, kuidas meie vabatahtlik riigikaitseline tegevus tsiviilelus toimib.

Kolonelleitnant Moora lisab võimalikust koostööst rääkides, et maakonnas tuleb Kaitseliidul rohkem

panustada koostööle teiste jõustruktuuride ning nende juures tegutsevate vabatahtlike ühingute ja seltsidega. „Kui äsja suleti Eestis üheksa riik-likku päästekomandot, ei jätnud see ka Saaremaad puudutamata. Leisi vallavalitsus püüdis kutselise päästekomando sulgemist igati ära hoida ja see protsess leidis ka üleriigilises meedias tähelepanu. Tallinnas tehtud otsused viidi sellest hoolimata tugevama õigusega ellu. Selles olukorras otsusta-sid mitmed kaitseliitlased mitte kõrvaltvaatajateks jääda ja liitusid vallas loodud vabatahtliku pääs-tekomandoga. See näitab, et inimeste iseseisev mõtlemis- ja algatusvõime ei ole kuhugi kadunud. Oma kodukohas vajaliku turvalisuse nimel ühiseks tegutsemiseks on vaja vaid väikest algatust, toe-tust ja tunnustust,“ selgitab malevapealik, lisades, et „kuna vabatahtlikel on selles protsessis võimalik osaleda vaid oma põhitöö kõrvalt ja vähese vaba aja arvelt, tuleks sellist panustamist osata ka riiklikult märgata ja hinnata“.

Olulise tõuke Kaitseliidu Saare-maa maleva arengule andis ka eelmise aasta lõpul Saaremaal möllanud õppus Orkaan, mida korraldatakse traditsiooniliselt koostöös Pärnumaa ja Läänemaa malevaga. Õppuse stsenaariumi järgi saabusid mandril puhkenud kriisi tõttu Saaremaale tuhanded sõjapõgenikud, tuues väikestele kohalikele omavalitsustele tükiks ajaks mõtlemisainet.

Järelkasvust ja riigikaitseõpetusest

Nagu paljudes teisteski malevates, nii on ka Saa-remaa gümnaasiumides ja kutsekoolis riigikait-seõpe Kaitseliidu liikmete korraldada. Orissaares viib seda läbi maleva liige, kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar ning Saaremaa pealinnas on riigikaitseõpetus kolme mehe kanda: Kuressaare gümnaasiumis õpetab seda maleva nooreminst-ruktor vanemseersant Henno Rüütel, Kuressaare ametikoolis kapten Taavi Tuisk ja Saaremaa Ühis-gümnaasiumis noorteinstruktor Raivo Paasma. Vaid Leisi keskkoolis ei õpetata praegu riigikaitset, kuid seaduse järgi on koolil kohustus riigikaitse-õpetus sisse viia, kui õppurid seda nõuavad.

Saaremaa Ühisgümnaasium paistis endisel Eesti ajal silma isamaalisusega, ent oli viimastel aastatel eelistanud jagada noortele saarlastele „eliitgüm-naasiumile kohaseid“ ja elitaarsemaid teadmisi. Läinud sügisel võttis aga Naiskodukaitse Saare-maa ringkonna tegevliikmest gümnasist Anne-mari Rahnel kätte ja korraldas kooli pedagoogidele Kaitseliidus õpetajate päeva. See oli nii mõnelegi auväärt pedagoogile esimene kord maleva staabi uksest sisse astuda ja vaimustus tärkas ühe ja teise silmis.

IRIN

A M

ÄG

I

Malevapealik

märgib, et

kui alg- ja

põhikoolis on oluli-

ne noorkotkaste ja

kodutütarde tege-

vus, siis gümnaasiu-

miosas on oluline

riigikaitseõpetus.

48

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

Malevapealik märgib, et kui alg- ja põhikoolis on oluline noorkotkaste ja kodutütarde tegevus, siis gümnaasiumiosas on oluline riigikaitseõpetus. Sama meelt on ka maleva staabiülem kapten Kristian Kivimäe, kelle eelmine teenistuskoht oli Pärnumaa malevas, kus tema üheks töölõiguks oli riigikaitsetundide andmine mitmes Pärnu koolis.

Saaremaa maleva juhid teavad, et omavalitsused on nõus riigi-kaitseõpetajatele tasuma, kui aga leiduks väärt õpetajaid. Saarel on õpetajate-juhenda-jate põud, samuti nagu juhtide puudus. „Tallinna Ülikooli riigi-kaitseõpetuse õpetajate kursus kestab pool aastat, sellele lisandub nädalane prak-tika väeosas,“ tutvustab kapten Kivimäe, kelle arva-tes annab säärane kursus hea ettevalmistuse. Seal pannakse suurt rõhku pedagoogikale ja antakse ka õppematerjalid, mille abil on lihtne õpetada. Samuti on võimalik tellida vajalikke abivahendeid nii tundide kui ka laagrite läbiviimiseks kaitse-ministeeriumist. Oluline on ka kursustel kujunev õpetajate võrgustik. Kahjuks ei ole saarlased olnud kuigi usinad riigikaitseõpetaja kursusel osalema, staabiülema teada oli koos temaga õppimas vaid üks saarlane – endine Noorte Kotkaste Saaremaa maleva pealik Andres Kolk Kihelkonnalt.

Vabatahtlik kaitseliitlane, maleva teavituspealik kapten Taavi Tuisk, kes alustas riigikaitsetundi-

dega Kuressaare gümnaasiumis 2008. aastal ja on viimased aastad harinud noori Kuressaare ameti-koolis, leiab, et Kaitseliidu toetuseta ei saaks rii-gikaitsetundide ja laagrite korraldamisel hakkama. „Olgu siis relvaõppe puhul, kus haridussüsteemis puuduvad isegi deaktiveeritud relvad, või laag-ris vajaminevate abiliste puhul,“ on ta kogenud. Ka on kapten Tuisk seda meelt, et kuna õpilased istuvad nii ehk naa pikki päevi klassitundides, on riigikaitsetunde mõistlikum viia läbi praktiliste harjutustena. „Muidugi on neid koole ja õpetajaid, kes ise Kaitseliidu ega kaitseväega seotud ei ole ja panustavad suuresti sõjaajaloole. Mina seda prio-riteediks ei ole pidanud ning leian, et kaitsetahe ja isamaaline kasvatus lisanduvad praktilise tegevuse käigus iseenesest,“ avaldab ta.

Ilmselt on praegune ametikooli riigikaitseõpetaja õigel teel, sest üksjagu tema tundides käinud noori on leidnud tee Kaitseliitu ning sealt edasi kaitseväe kutselistesse üksustesse ja välismissioonidele. „Eks selle Kaitseliitu tulekuga olegi nii, et inimestel on tegelikult huvi olemas, aga alati pole seda, kes nad käe kõrvale võtaks ja kaasa tiriks,“ arvab kapten Tuisk, kelle sõnul tuleb tulijale selgeks teha kas või see, et liikmekssaamise bürokraatia ei olegi nii hull, nagu esialgu paistab, ja et (tüdrukute puhul) Naiskodukaitse ei koosne vaid igal nädalavahetu-sel supi keetmisest. Aktiivse kaitseliitlasena leiab kapten Tuisk, et inimestele peab organisatsioonis siiski ka õhku jätma ja neid ei tohi lõputute kohus-tustega ära kurnata. „Parem on, kui ta on kaitseliit-lane ja teeb aeg-ajalt, nii paar korda aastas midagi,

Alati püütakse

leida võima-

lus kaitse-

liitlane kursusele

saata, kui ta selleks

ise tahet avaldab.

RIT

A L

OE

L

Naised on Saaremaal alati väge-vad olnud ega piirdu Naiskodu-

kaitseski vaid stereotüüpse-te ametitega.

Pildil siruta-vad nad end

koosoleku vaheajal

49

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

Toomas Kask: Kaitseliidus olemine on maailmavaate ja aate küsimusToomas Kask, Kuressaare malevkonna pealik, kui pikk on sinu kaitseliitlasestaaž? Miks otsustasid üldse vabataht-liku riigikaitseorganisatsiooniga ühineda?Käskkiri minu kaitseliitlaseks saamise kohta kannab kuupäeva 16. märts 2007. Seega on staaži veidi üle viie aasta. Pean Kaitse-liidus osalemist maailmavaate ja ka aate küsimuseks. Mõni võib arvata ja öelda, et mis aade — hülgemöla. Aga ei ole hülgemöla — just aade ongi! Eks mõjunud ka teadmine, et isa küüditati lap-sest peast peaaegu 20 aastaks koos venna ja emaga Siberisse. Kaitseliitlasest vanaisa Anton Kask tapeti seal. Sellise alistuva stsenaariumi kordumise võimalus paneb järele mõtlema ja ka isiklikult panustama. Tean, et mina hakkan vastu, täie jõuga hak-kan vastu, aga selleks peab olema oskusi ja teadmisi. Omaette ja iseenese teadmistega koduuksel paugutamine pole kuigi tõhus meetod. Tundsin ka paljusid Saaremaa kaitseliitlasi. See tegi lii-tumisotsuse lihtsaks.

Iga mees ja naine võiks endale vahel esitada küsimuse, et mida ma reaalselt teha saan ja oskan, kui on vaja kaitsta Eesti iseseisvust. Sellise kohustuse sätestab ju Eesti riigi põhiseaduse 54. paragrahv. Tihti me ei mõtlegi sellele — nii ebareaalne tundub oht iseseisvuse-le. Rääkimata tegutemisest. Üritame end distantseerida sellistest teemadest. Riigikaitse on nagu kellegi teise mure. Ma ei pea sellist ükskõiksust õigeks.

Sa tulid Kaitseliitu ja said peaaegu kohe pealikuks. Kas see, mida oled Kaitseliidus vabatahtlikuna kogenud ja läbi elanud, on vastanud sinu ootustele?Ei saanud ma midagi kohe pealikuks. Pealikuks sain peaaegu kaks aastat pärast liitumist Kaitseliiduga. 11. jaanuaril 2009 taastasime Kaitseliidu Valjala rühma ja mind määrati selle pealikuks. Sama aasta 30. oktoobril määrati mind Ku-ressaare üksikkompanii pealikuks ja 7. jaanuaril 2012 Kuressaare malevkonna pealikuks. Ootust pealikuks saada mul ei olnud. Saan end juhina realiseerida oma põhitööl küll ja küll. Aga olen järginud põhimõtet, et Kaitseliit on täpselt kaitseliitlaste nägu. Ja kui midagi ei meeldi, siis soovitan peegli ette minna ja rahulolematus välja elada. Kaitseliit ei ole minu arust mingi teater, kus piltlikult öeldes olen ostnud pileti ja tahan etendust nautida. Saad seda, mida ise pakud.

Kunagi oli aeg, mil Kaitseliidus sai iga jopski, keda mujale ei tahetud, karjääri teha ja tähtis olla. Juhti-de põud on ju igal pool olnud meeletu. Mis sa arvad, millal võib koita see päev, mil rühma- ja jaopea-likute kohtadele (rääkimata kompanii- ja malevkonnapealikutest) tekib malevas konkurents ja ühes sellega ka kvaliteedi tõus?Kahjuks pean nõustuma sinu väitega, et vabatahtlikest juhtidest oli ja on malevates suur puudus. Arvan ja loodan, et see päev ei ole kaugel, kui nendele kohtadele tekib sisemine rebimine. Suuremates üksustes, kus inimesi rohkem, on juba konkurents. Väiksemates malevates on inimesi vähem, seega ka potentsiaalseid juhte vähem. Üksuse rahuaeg-seks juhiks saab vabatahtlikus organisatsioonis olla inimene, kellel on autoriteeti ka väljaspool malevat. Kes on juhina end tõestanud ning seega juhikogemuse ja -eeldustega. Paraku puuduvad sageli just nendel inimestel sõjanduslikud teadmised, aga ideaalis peaksid rahu- ja sõjaaja struktuurides olema üksuste juhtideks samad inimesed. Kasutamata võimalusi on reservohvitseride kogu liikmete seas. Arvan ka, et kaitseväest tulevad noored väljaõppinud nooremalloh-vitserid ja nooremohvitserid võiksid pärast ajateenistust liituda Kaitseliiduga ning täiendada oma juhtimisoskusi, et olla edukas tööturul. Kaitseliit peab saama atraktiivseks organisatsiooniks neile, kes otsustavad sellega liituda. Pean atraktiivsuse all silmas seda, et uuele tulijale on tagatud kiire sisenemine organisatsiooni, varustus ja vorm.

Kaitseliit on ühelt poolt riigikaitseorganisatsioon, aga teisalt on üksustel oma juhatused, mis ot-sustavad ja suunavad oma üksuse tegevust (vähemalt rahuajal). Kas see on Eestile sobilik (totaal)kaitsemudel?Tänane totaalkaitsemudel on Eestile minu hinnangul parim. Nii hinna kui ka efektiivsuse poolest. Peamine on kait-setahe, mis tugineb riigi kodanike vabale tahtele kaitsta oma riiki ja iseennast. Juhatused on Kaitseliidu rahuaegse organisatsiooni juhtimiseks. Sõjaaja struktuuris on olukord teine. Neid ei tohi segamini ajada.

RIT

A L

OE

L

kui see, et ta tuleb ja nii rakkesse pannakse, et ta mingil hetkel üldse loobub,“ leiab ta.

Malevapealiku arvates peaksid poiste kaitseväe-teenistusse kutsumist korraldavad ametnikud tegema rohkem koostööd koolide ja riigikaitseõpe-tuse õpetajatega. Riigikaitsetundide kaudu saaksid

just õpetajad ja koolijuhid poistele nõu anda, kuhu neil sobiks aega teenima minna. „Praeguseni on enamik saarlasi kutsutud Vahipataljoni, kuid nüüd oleme saanud kokkuleppe, et meil on võimalus poistega rääkida sellest, mis neid huvitab, ja saame neid suunata ka nendesse õppeväeosadesse, kuhu varem ei ole Saaremaalt poisse eriti saadetud.

50

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

IRIN

A M

ÄG

I

Mehed toetavad naiste ponnistusiNii maavanem Kaido Kaasik kui ka maleva teavituspea-lik kapten Taav Tuisk on mehed, kelle kaasad on tükkinud meeste mängumaa lähedale. Nii Siivi Kaasik kui ka Eve Tuisk on Saaremaa ringkonna aktiivsed naiskodukaitsjad.

„Loomulikult on turvalisem, kui naine ise hakkama saab,“ üt-leb Kaido Kaasik, kelle arvates on ikka hea tunne ühte asja ajada. Lisaks sai Kaasiku pere nooremast pojast hiljuti noor-kotkas, nii et Saare maavanem võib oma kaitseliitliku pere üle uhke olla. „Abikaasa käib aktiivselt lasketreeningutel ja laseb hästi. Ma ei julge ta kõrvale tiiru enam minnagi,“ aval-dab maavanem, lisades, et naistel käib aktiivne tegevus nii jaoskonna kui ka ringkonna tasandil ja enese vormishoidmi-seks on Siivi jõudnud ka sel talvel alanud Naiskodukaitse enesekaitsetreeningutele. „Eks ta muidugi õpeta toimetu-lemist, see Naiskodukaitses olemine, aga kui inimene töö tõttu palju kontoris istub, on hea, kui saab aktiivsest liiku-misest rõõmu tunda,“ räägib Kaido, kes ise ei oleks mõned aastad tagasi uskunudki, et käib 30—35 km maha. „Ega ma kodust hakkaks ju Kuressaarde jala tulema (umbes 25 km), aga Kaitseliidus ikka avastad, kui hea on ennast liigutada ja proovile panna.“

Kaido Kaasik on ka seda meelt, et Kaitseliidus olemine on kodanikule hea mõtlemisaine, kuidas ennast kaitsta ja tulla toime ka igapäevasest erinevas olukorras. Nii võiksid inime-sel kodus mingiks ajaks toiduvarud olla. Aga sellele, kes pole harjunud andma, vaid ainult saama, tuleks küll vahel hingele koputada ja meenutada John F. Kennedy kuulsat ütelust selle kohta, et mis sa ise oma maale ja rahvale andnud oled. „Natu-ke laiemalt tuleks mõelda,“ on maavanem Kaasiku sõnum.

Kui kapten Tuisu kaasa Eve paar aastat tagasi Naiskodukaitsega ühines, juhtus nii, et Taavi jäi väikese Epp Kristeliga koju, kui Eve suundus Kübassaare retkele. „See oli naljakas hetk, kui avastasin, et asjad on harjumuspärasega vastupidi: issi on lapsega kodus ja emme militaarretkel,“ tunnistab Taavi, lisades, et tegelikult toetab ta igati Eve soovi olla naisko-dukaitsja ning ühes sellega ka Pihtla jaoskonna tegemisi — on ju Evest saanud Pihtla jaoskonna esinaine ja jõudumööda (loe: üsna aktiivselt) ta ka tegutseb. Näiteks harjutab Saaremaa ringkonna võimlemisrühmas ja on koos Taaviga juba kaks talve korraldatud talvist Reeküla retke, mis on mõeldud ennekõike hakkajatele koduperenaistele metsas kaardiga toimetulemiseks.

„Nii on meil võimalik neid maleva sõjaaegsele ametikohale suunata – muidu jäävad nad mandri ringkonna- või brigaadiüksustesse,“ märgib kolo-nelleitnant Moora.

Saarlased Kaitseliidu Koolis

Kapten Kivimäe, kes osales hiljuti Kaitseliidu Kooli Kotkalennu õppusel, peab ettevõtmist igati õnnes-tunuks. „Idee oli selles,et Kaitseliidu Kooli sõjalised kursused võeti kokku ja tehti ühisharjutus. Saare-maa maleval paluti võimalusel anda kursusele inst-ruktoreid, kes osaleksid õppusel hindajate, koo-litajate ja vahekohtunikena. See oli suurepärane võimalus toetada Kaitseliidu Kooli,“ räägib kapten Kivimäe. Kuigi samal ajal oli tal võimalik minna Kevadtormi kohtunikuks, otsustas saarlaste staa-biülem valida Kotkalennu. „Sest see on Kaitseliidu Kool, mida me peame toetama, keegi teine seda ju tegema ei tule,“ on ta veendunud. „Nägin ka ära, mis tasemega on kursuste lõpetajad,“ sõnab kapten Kivimäe, kelle sõnul on neil plaanis saata uuel aastal Kaitseliidu Kooli sõjalistele kursustele hulk maleva liikmeid. Sõjaline haridus on vabatahtlikel

juhtidel puudulik ja hädasti on vaja koolitada jao-, rühma- ja kompaniiülemaid.

„Ma näen koostööd Kaitseliidu Kooliga ka selles, et käime vajadusel kursustel abiks. Kooli personal ei ole nii suur, et nad suudaksid kõike üksi teha,“ on saarlased valmis abikätt ulatama. Läinud aastal korraldati saarlastele esimene juhtimiskursus Saa-remaal. Augusti lõpul jätkatakse „väljasõidukoo-litustega“ ja saarlastele korraldatakse kodusaarel instruktorikursus, milleks nii abipersonal kui ka õpetajad on enamikus kodust võtta. Sõjalistest kursustest on saarlaste osavõtt olnud seni võr-reldes teiste malevate ja n-ö toetavate kursustega tagasihoidlik. Kuid alati püütakse leida võimalus kaitseliitlane kursusele saata, kui ta selleks ise tahet avaldab.

Tegevus seinast seina

Kuigi ikka veel on kaitseliitlase stereotüübiks metsas roomav karune mees ja naiskodukaitsjaid nähakse vaid supikatla või esmaabipaunaga, on tegelikus elus vabatahtliku riigikaitseorganisat-

51

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 5/2012

Jüri Linde astus Kaitseliitu, et olla poegadele eeskujuksPöide vallavanem Jüri Linde, millal sa otsustasid, et valla-vanema kohus on kuuluda vabatahtlikku riigikaitseorga-nisatsiooni?Ma ei ole tundnud, et see on vallavanema kohus, pigem on iga ko-daniku kohus olla valmis oma riigi kaitseks. Miks astusin Kaitseliitu just nüüd? Ilmselt on siin tegu mitme asjaolu kokkulangemisega. Üheks ajendiks oli see, et kaks vanemat poega on meheks saamas, ühel neist gümnaasiumis õppesuunaks riigikaitse ja mõlemal ees aja-teenistus. Astusin Kaitseliitu, et olla neile eeskujuks. Veel oli sportlik huvi tugevdada Saaremaa malevat oma aktiivse osalusega võistlus-tel. Ja samal ajal oli meil ka sõpradega üksmeel Kaitseliitu astumiseks. Ma ei astunud Kaitseliitu üksi, vaid koos mitme sõbraga. Need kolm tegurit olidki põhjuseks, miks minust just nüüd kaitseliitlane sai.

Kas Kaitseliidus olemine on andnud sulle vastutasuks ku-lutatud aja eest ka midagi tööalaselt?Tööalaselt otseselt mitte, kuid laiemas mõistes on andnud küll. See on üks oluline osa isamaalisest eneseteostusest. Isamaalisus on lai mõiste, riigikaitse on vaid üks osa sellest. Sinna kuulub ka meie rahvapärimuse ja traditsioonide jätkamine. Ja muidugi on Kaitseliit andnud võimaluse osaleda (militaar)võistlustel.

Miks on sinu arvates nii vähe omavalitsusjuhte Kaitseliidus? Riigikaitse on nad jätnud justkui naab-rimeeste õlule.Riigi kaitseks oleme ilmselt kõik valmis, sõltumata sellest, kas kuulume Kaitseliitu või mitte. Vallajuhi tööpäev ei kesta pelgalt kaheksast viieni ja töönädal esmaspäevast reedeni, tal on palju lisakohustusi. See on pidev töö. Seega on oma ametikohustuste kõrvalt väga keeruline leida aega vabatahtlikuks tegevuseks.

IRIN

A M

ÄG

I

siooni tegevus palju laiem, n-ö seinast seina ja kõigile, kel vähegi soovi ja tahtmist, leitakse rahu-aegne jõu- ja eakohane tegevus. Saaremaa malevas alustas läinud talvel näiteks ajalootoimkond, mida juhib kapten Gustav Kutsar (kelle eestvedamisel on sündinud ka tema kodu-koha Orissaare ajalooblogi (http://saaremalev.blogs-pot.com/), kuhu on koon-dunud kohalikud ajaloohu-vilised) ja mis teeb koostööd Saaremaa muuseumiga.

Naiskodukaitse avalike suhete grupp on kahel suvel korraldanud ajalooretke, et tutvuda maakonna paika-dega. Nende eestvedamisel on alustatud mälumän-guga, mille eesmärgiks on teadmiste jagamine nii Saaremaa, Kuressaare kui ka Kaitseliidu Saare-maa maleva kohta. Kaitseliidu Saaremaa maleva kaplanina tegutseb Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Kuressaare Püha Nikolai koguduse preester isa Andreas.

Lisaks sõjalistele harjutustele peetakse oluliseks tähtpäevade tähistamist (Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, Tartu rahu aastapäev, küüditamiste mälestuspäevad, maleva ja eriorganisatsioonide aastapäevad, Naiskodukaitse mälestuspäev jpt).

On ilusaks traditsiooniks, et kaks aastat on nais-kodukaitsjad läitnud koostöös Saaremaa Memento ühenduse ja Kuressaare linnavalitsusega 14. juunil, küüditamise aastapäeval 1275 küünalt – just nii palju, kui tol päeval 1941. aastal ja sellele järgneval 1. juulil maakonnast inimesi ära viidi.

Samuti peetakse tähtsaks kunagiste liikmete mälestusi. Naiskodukaitsjad avasid läinud aasta 13. septembril, mil täitus 17 aastat ringkonna taas-tamisest ja 30 aastat ringkonna esimese esinaise Marie Bondartschuki (Laurits, Svensson) surmast, mälestuskivi tema viimases Kuressaare kodus. Ka on kaardistatud Kudjape kalmistul enam kui 30 endise liikme hauad ja püütakse jõudumööda korras hoida nende lahkunute kalmusid, kellel pole omakseid seda tegemas.

Aastaid on Orissaare kompanii korraldanud Kübas-saare retke ja juuni algul Afganistanis hukkunud Kristjan Jalaka mälestusretke Sõrves. Lisaks veel naiskodukaitsjate „lipulaevad“ – maakonna aasta ema ja isa valimised ning saarlastest ajateenijatele jõuluks sokkide kudumine-kogumine.

Väljas ollakse küll küla-, küll vallapäevadel, turva-lisusüritustel ja mujalgi. On suudetud end staa-bimaja kaitsvate seinte vahelt välja murda ning ollakse iseteadvad ja väärikad, et naabrimehi ja -naisi vabatahtliku riigikaitseorganisatisooniga ühinema meelitada.

Kaitseliit on nii-

võrd unikaalne

organisatsioon,

et nii sakslased kui ka

šveitslased on huvi-

tatud, kuidas meie

vabatahtlik riigikaitse-

line tegevus tsiviilelus

toimib.

52

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 5/2012

ULVI UULMAA-MARGUSSisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriprogrammi juht

SHVEA JÄRVETSisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja

Sisekaitseakadeemias on võimalik kahe aas-taga omandada sisejulgeoleku magistrikraad. Sisejulgeoleku magistritaseme õppekava on

osaliselt rahvusvaheline ja praktilise suunitlusega ning koostatud eesmärgiga katta uute teadmis-tega kõik need sisejulgeoleku valdkonnad, milles asjakohased organisatsioonid kõige enam tuge vajavad. 2010. aastal otsustas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu anda aka-deemiale sisekaitse õppekavagrupis magistriõppe tasemele tähtajatu koolitusloa.

Õppima asudes tuleb üliõpilasel läbida kohus-tuslikud ained. Lisaks sellele on võimalik valida endale huvipakkuv valikainete hulgast ning nii endale ise õppekava koostada, spetsiali-seerudes rohkem kas pääste-, politsei- või üldisematele julgeolekuteemadele. Sügisel alustab sisejulgeoleku magist-riõppes juba neljas lend, igal kursusel on õppinud ka mõni kaitsejõudude ohvitser või Kaitseliidu liige. Selle kevadel on kaitsmas magistrikraadi Harju maleva kaitseliitlane Ragnar Raide ja järgmisel talvel kaitseväe pea-staabi logistikakeskuse julgeolekujaoskonna ülem major Kurmo Meister.

Sisejulgeoleku magistriõppe üheks eesmärgiks on suurendada spetsialistide pädevust sisejul-geoleku valdkonna ja organisatsioonide juhti-misel nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil, mis tagab elanikkonna vajadustele ja nõuetele vastava turvalisuse. Kuidas defi neerite sisejul-geolekut ja miks peaks kaitseväelane tulema sisejulgeoleku magistriõppesse? Tavainimesele seostub kaitsevägi riigi kaitsega välisvaenlase eest.

Major Kurmo Meister (edaspidi KM): Näen sisejul-geolekut laiemalt. See on turvalisema elukeskkon-na tagamine koostöös sisejulgeolekuasutustega. Oluline on see, et seda tehakse kõikide julgeoleku-ametkondade koostöös. Kui räägime totaalkaitse põhimõtetest, siis on kogu elanikkond kaasatud sellesse juba rahuajal ning kaitsevägi teeb koostööd nii pääseameti kui ka politsei- ja piirivalveametiga.

Sisejulgeoleku magistriõpe kutsub teadmisi täiendama

Kui vaatame Kaitseliidu eesmärki, on selle funkt-sioon ju toetada sisejulgeolekut nii rahu- kui ka sõjaajal, näiteks elanikkonna ja oluliste objektide kaitse.

Kaitseliitlane Ragnar Raide (edaspidi RR): Ta-vakodanik mõistab sisejulgeoleku all enamasti po-litseitööd ehk võitlust kuritegevusega. Riigi julge-olekupoliitika käsitleb seda laiemalt – see hõlmab muu hulgas ka majandus- ja sotsiaalsfääri. Ma ise mõtestaksin seda tegevusena, mida riik teeb sel-leks, et rahvas tunneks ennast kaitstuna mis tahes ohtude eest. Eristada sise- ja välisjulgeolekut on keeruline, riigi julgeoleku struktuuri hinnates on julgeoleku tagamisega tegelevaid asutusi raske lah-terdada. Igapäevaselt välisjulgeolekuga tegelevad asutused teevad seda ju ka sisejulgeoleku tagami-se ja säilitamise eesmärgil – julgeolek moodustab ühtse terviku. Kaitsevägi ei ole teistmoodi, tal on oma toetav funktsioon, mida ta täidab sisejulge-olekus. Kaitseliit on veel ehedam näide – kaitseliit-lased tegutsevad abipolitseinikena, aitavad kaasa päästevaldkonnas, osalevad inimeste otsimisel jne. Kokkupuude sisejulgeoleku valdkondadega on väga tihe. Ei saagi täpselt eristada, et üks on sise-julgeolek ja teine ei ole, see piir on hägune.

Miks otsustasite oma õpinguid jätkata just Sise-kaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes? Kuidas on see seotud teie erialase tööga?

KM: Kaitseväesiseselt magistriõpet julgeoleku vald-konnas Eestis ei antagi. Mina olen julgeoleku vald-konna inimene ja seetõttu oli minule ainsaks la-henduseks jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemias. Alternatiiv oleks olnud pikem väliskoolitus, kuid see oleks igapäevaste tööülesannete kõrvalt olnud võimatu. Sellel minu valik tugineski – ma ei tahtnud minna välismaale omandama teise riigi üldist prak-tikat, pigem valisin selle, mida ma koostöös teiste asutustega siin reaalselt igapäevatöös vajan.

RR: Minul oli kindel huvi uurida magistritöös jul-geoleku valdkonda ja seda oleks olnud keeruline

Tavakodanik

mõistab

sisejulgeoleku

all enamasti polit-

seitööd ehk võitlust

kuritegevusega.

Riigi julgeolekupo-

liitika käsitleb seda

laiemalt.

Va

ata

lisa

ks Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõp-

pe dokumentide vastuvõtt kestab kuni 5. juulini.

Avaldus on võimalik esitada sisseastumise infosüs-teemi SAIS (www.sais.ee) kaudu.

Tutvu õppekava ja sisseastumistingimustega: www.sisekaitse.ee/sisejulgeoleku-magistriope/

53

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 5/2012

teistes ülikoolides teha. Valiku tegingi selle põhjal, et minu uurimisteema sesisukohalt oli Sisekait-seakadeemia ideaalne koht, kus ka õppeained on julgeoleku valdkonnast ja toetavad magistritöö koostamist. Magistriõpe on toetanud julgeoleku valdkonna terviklikku mõistmist.

Õpingud sisejulgeoleku magistriõppes kesta-vad kaks aastat ja lõpevad magistritöö kaitsmi-sega. Koolis peab käima iga kahe nädala tagant neljapäevast laupäevani. Olete nüüd peagi kooli lõpetamas. Mida on teile andnud aktiivse koo-liskäimise aeg?

KM: See aeg on andnud väga hea ülevaate teisest julgeolekuametkondadest, nende tööpõhimõte-test ja toimimisest. Kui mu senine kokkupuude nendega oli kitsalt koostööharjutuste ja õppuste kaudu, siis koolis koos teiste julgeolekuametkon-dade töötajatega õppides sain reaalse teadmise nende õppuste eeltööst ja sellest, kuidas nendeni jõutakse. Oluline on, et koolis koos erinevates jul-geoleku valdkondades töötavate inimestega kodu-töid tehes saime hea ülevaate sellest, kuidas teised jõu struktuurid toimivad. On oluline väärtus teada, kuidas riigis asjad käivad.

RR: Väga palju andis magistriõppele juurde see, et magistrantide hulgas on erinevate julgeoleku ta-gamisega seotud asutuste ja valdkondade esinda-jad. See on nagu eraldi moodul – suhtlemine oma „kaaskannatajatega“. Koolis õpib teooriat ja samas saab väga palju infot diskussioonide ja rühmatööde kaudu kursusekaaslasetelt. Kokkuvõttes kujunebki teadmine, kuidas neid visioone ja teooriaid raken-datakse, kuidas Eestis sisejulgeolekut tagatakse.

KM: Nõustun täiesti, et n-ö kaaskannatajate koge-mus annab väga palju juurde. Kooli grupitööde raa-mes tulid välja erinevad lähenemised ja kogemused ning sai palju uusi teadmisi. Mõnd asja ei pea enam ise leiutama, võib võtta üle sealt, kus on juba prak-tika olemas. Osa loenguid peeti inglise keeles ja

Koolis koos

erinevates

julgeoleku vald-

kondades töötavate

inimestega kodutöid

tehes saime hea üle-

vaate sellest, kuidas

teised jõustruktuurid

toimivad.

see oli hea võimalus saada keelepraktikat. Kui sul on inglise keeles baasteadmi-sed olemas, saab loengutes kenasti hakkama. Inglis-keelseid loenguid ei olnud palju ja kursus toetas kogu aeg – kes ei osanud, see küsis ja kaaslased aitasid alati.

Millega peab arvestama, kui alustada magistri-õpinguid?

KM: Arvestama peab, et kool võib lüüa tavapärase rutiini sassi. Kuna olin üle nädala kolm päeva koo-lis, tuli tööasjad muul ajal ära teha. Kui kooliüles-anded sattusid intensiivsele tööperioodile, tekkis küll küsimus, et kui kaua ma niiviisi jaksan. Aga kõike annab korraldada ja praeguseks on kõigis õppeainetes arvestused ja eksamid sooritatud.

RR: Kui mõelda õppimisajale tagasi, siis oli vahel küll selline tunne, et enam ei viitsi. Aga tagasi vaadates saan nentida, et ei olnud hullu mida-

gi, kõik sai tehtud. Oluline on, et tööandja teadvustab, et hariduse ja teadmiste omandamine on tähtis ja see on kasulik ka organisat-sioonile. Arvestama peab ka perekonnaga ja mina lahen-dasin selle nii, et õppisin õhtuti koos pojaga. Tema tegi oma koolitükke ja mina tegin oma kodutöid. See oli loodetavasti lapsele ka heaks eeskujuks.

Mis teile kõige rohkem koolis meeldis?

KM: Meil on väga head kursusekaaslased. Pärast tutvumisõhtut algasid regulaarsed „akadeemilised istumised“ – käisime pärast loenguid pubides, üks-teisel külas, sporti tegemas jne. Nn akadeemiliste istumiste käigus avastasime, et meil on omavahel palju rääkida. Aarvan, et seesama üksteise tund-maõppimine ongi kõige enam meeldinud. Meil tekkisid ka head tööalased kontaktid ja tänu sellele on palju asju lahendatud.

RR: Tekib ühtne julgeoleku mõistmine kogu Eestis. Ei ole iga valdkond eraldi, vaid on tervik, kus toi-mib koostöö. Siin on ka superhea seltskond, mida võib nüüd pigem juba julgelt sõpruskonnaks nime-tada.

Magistrandid tavapärases rühmatööhoos Sisekaitse-akadeemia raamatukogus

SK

A

KOHENE OLUKORRA TEADVUSTAMINE PÄEVAL JA ÖÖSEL

Täpsem info:

OÜ Baltic Armaments,

Veerenni 56 Tallinn

Tel: 646 0113

www.rifl e.ee

Recon Scout® XT on maailmas ainulaadne heidetav ja mobiilne luurerobot, mis

kaalub alla 600 grammi. Viska robot ükskõik millisesse hoonesse ning saad hetkega

selge, täpse videopildi selle sisemusest – vaenlase võitlejatest, lõhkeseadeldistest,

tsiviilisikutest. XT muutub töövõimeliseks vähem kui viie sekundiga ning seda saab

kasutada ükskõik millises keskkonnas nii sise- kui välitingimustel.

Infrapuna-optikasüsteem võimaldab näha ka täielikus pimeduses.

Vastupidav. Kerge. Koheselt töövõimeline.

55

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

ENN SUTTING,Hiiumaa kaitseliitlane

Tõsisem kaitserajatiste ehitamine läks Tsaari-Venemaal lahti Esimese maailmasõja eel. 1912. aastal asuti imperaator Nikolai II käsul

ja admiral Nikolai von Esseni juhtimisel rajama hiiglaslikku suurtükipositsioonidest ja miiniväl-jadest koosnevat Imperaator Peeter Suure mere-kindluse nimelist kaitsesüsteemi Peterburi linna ja imperaatori kaitseks. Hiiumaa osa selles oli olla koos Hankoga ülioluline eelpositsioon. Aegna ja Naissaare patareid, Tallinna vesilennukite angaa-

Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda.Herakleitos Efesosest (544–483 eKr)

Kas teadsid, et ühte ja samasse jõkke on siiski võimalik kaks korda astuda — seda juhul, kui sa ehitad Hiiumaale rannakaitsepatarei?

rid ja hiljem Patarei vanglana tuntud kasarm olid osa selle merekindluse põhipositsioonist.

Kiirustades ehitatud patareid

Suurim Hiiumaa kaitserajatistest oli Tahkuna lähistele ehitatud rannakaitsepatarei nr 39 IV-305/52 laskekaugusega 28 km. Patarei koosnes neljast 12-tollist (305 mm) suurtükist, mis paik-nesid 15-meetrise läbimõõduga 4 m paksustel raudbetoonalustel. Alusehitis oli vajalik selleks, et keskmiselt 450 kg kaaluvaid mürske tulistavat kahurit paigal hoida. Et rannakaitsepatareide rajamine Lääne-Eesti saartele polnud esialgsetes plaanides ette nähtud, ehitati siin lihtsustatult ja kiirustades, nagu sõjaajale kombeks. Rannakaitse-patarei kaitseks rajati veel õhutõrjepatarei nr 39a,

Raudbetoon riikliku kaitse all

Lõimastu/Ku-keraba ranna-patarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti 85 meetri pik-kune sissepää-sutunnel. Igal maa-alusel kait-serajatisel oli kaks eri suunda avanevat sisse-pääsu, koman-dopunktil olid need 38 ja 85 meetrit pikad. Lühem ava-neb mugavalt parkimisplatsi suunas ega ole nii koleda akustikagaF

OT

OD

: EN

N S

UT

TIN

G

56 Kaitse Kodu! 5/2012

mis koosnes algul kolmest 57 mm õhutõrjekahurist, hiljem asendati need nelja 75-millimeetrisega.

Lehtma lähistele rajati patarei nr 38 IV-152/50, mõlema patarei juurde hulk abirajatisi ja kitsarööpmeline raudtee, mis lõi ühenduse Lehtma sadamaga. Hiiumaa ja Saaremaa vahelisse kuni 3 m süga-vusse kivisesse Soela väina süvendati 1915. aastal 8,5 m sügavune kanal. Väina kaitseks rajati Tohvri (Hindu) patarei nr 34 IV-120/50. Lisaks rajati Ristna poolsaare otsa Hirmustesse patarei nr 47 IV-152/45.

Suurtükitornid otse sohu

Järgmine usin kaitserajatiste ehitamine läks lahti pärast 1939. aasta baaside lepingu sõlmimist. Põhiliselt rajati need endistele Peeter Suure merekindluse positsioonidele ja selleks saabus Hiiumaale algul 1000 ja sõja alguseks kuni 5000 meest. Jällegi oli suurim tähtsus Tahkuna poolsaarel, kuhu Kukerabasse ehitati moodne kahest paa-rissuurtükist koosnev raskepaterei nr 316 IV-180/57 ja Lõimandu nina luidetesse kahekorruseline komandopunkt koos periskoobi-torni ja selle lähedal asuva kaugusmõõtjatorniga. Analoogne patarei nr 315 rajati Sõrve säärele ja on tuntud tänapäeval oma legendaarse komandöri kapten Stebeli nime järgi.

Paarissuurtükid MB2-180 laskekaugusega kuni 38 km asusid kol-mekorruselise maa-aluse ehitise peal, kummalgi oma autonoomne elektrigeneraator. Komandopunkt asus suurtükkidest eespool ja oli samuti autonoomse elektritoitega. Kaitseks kuni kahetonniste len-nukipommide vastu oli selle lae paksus ca 3,5 m. Rannakaitsepatarei

Mili

taa

rtu

rism

1

2

3

Kõik paremini säilinud militaarob-jektid on külastamiseks avatud ja viitadega märgistatud.

Tahkuna objektide juurde pääseb Kärdla-Kõrges-saare maanteelt Tahkuna

poole pöörates. Kõigepealt näitab viit vasakule Hiiumaa militaar-muuseumi suunas, kohe pärast seda paremale Peeter Suure mere-kindluse ja Kukeraba patarei poole ning otse edasi sõites on kahel pool teed Tahkuna patarei — seal, kus tuletorn paistma hakkab.

Ristna militaarobjektide juurde saab Kõpu tule-tornist mööda Kalana ja

Ristna poole sõites, pärast Kalanat osutab viit militaarobjektidele.

Tohvri patarei asub Hindu külas ja sinna jõudmiseks tuleb sõita läbi Emmaste

ja Sõru sadamast mööda piki ran-nikut, kuni vastav teeviit edasise suuna kätte näitab.

Täpsem kaart, pildid ja jutud on saadaval Hiiumaa militaar-muuseumi trükises „Militaarne Hiiumaa“, mida on võimalik osta nii turismiinfopunktist kui ka kohalikust kaubandusest. Militaar-muuseumist on võimalik tellida ka giidiga retk.

NB! Et objektid asuvad enamasti maa all, tuleb valgus ise kaasa võtta. Korralikud kummikud on vajalikud ainult Tohvri patareiga tutvumisel.

1

2

3K

AA

RT

: MA

A-A

ME

TI K

AA

RD

ISE

RV

ER

57

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti lühema, 38-meetrise sissepääsu-tunneli lõpp. Nurga taga paistab päästev ja turvali-ne raudbetoonpunker

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti üle-mise korruse vasakpoolne ots, redel viib alumisele korrusele. Nagu seinad reedavad, kasutatakse objekti tänapäeval aktiivselt peokohana. Lisaks algusaegade „freskole“ kohtab seintel nii erinevatest ajastutest kritseldu-si kui ka suisa moodsat kunsti, antud juhtumil ütleb kiri „Jailbreak“

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 komandopunkti peasissepääs. Tahkuna patarei komandopunkt ja suurtükid olid tagasihoidlikumad, vastavalt siis ka sealsed uksed

58

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

kaitseks kasutati 76 mm liikuvaid õhutõrjepatarei-sid OZAB-507 ja OZAB-508. Lisaks rajati suurtü-kitornide taha mitmeid abihooneid. On teada, et Stebeli patarei ehitus läks 1937. aasta kursi järgi maksma 20 miljonit rubla, arvatavasti jäi Kukeraba patarei samasse hinnaklassi. Kogu see raha maeti sõna otseses mõttes sohu ja seetõttu pidid kogu aeg töötama pumbad, mis suurtükitorni kuiva hoidsid.

Lõimastu/Kukeraba ranna-patarei BB-316 IV-180/57

komandopunkti alumine korrus. Visuaalselt on kohe

märgata korruste kõrguse vahet, ülemine on 2,4 ja

alumine 3,2 meetrit. Vahe-lagi on 0,32 ja välisseinad

1 meeter paksud. Helendav objekt on elektrigeneraatori

staator. Vasest mähised (nagu ka kogu muu kaa-

belduse) on metallikratid minema tassinud. Lõpuks on turistid tühjaks tehtud staatori kui kasutu objekti

ümber lükanud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 tulejuhtimistorn. Algu-pärane 1939. aasta tulejuhtimistorn oli puust ja pole säilinud. Praegune on ehitatud pärast Teist maailmasõda (Tahkuna kol-me 130 mm suurtükiga patarei oli kasutusel aastatel 1944—1955) ja seda kasutati pärast patarei sulgemist veel piirivalve vaatlustornina. Tähelepanuväärne on kahele algsele korrusele peale ehitatud kolmas korrus, sest mets oli kasvanud tornist kõrgemaks. Suurtükkide nr 2 ja nr 3 vahel asub väike betoonist tulejuhtimistorn. Lõimandus oli komandopunkti peal 30 cm terassoomusega periskoobitorn ja selle kõrval torniga kaugus-mõõtjapunker. Kui 1986. aastal pärast Mathias Rusti lendu ja maandumist Moskva Punasele väljakule komandopunkti laele moodsad madala nurga radarid paigutati, lõigati kaugusmõõtja raudtorn maha ja veeti mäest alla

Tahkunasse ehitati rannakaitsepatarei nr 26 IV-130/50 laskekaugusega üle 25 km koos arvukate abirajatistega. Arvatakse, et selle üheks põhjuseks oli kavatsus rajada Tahkunasse ka 406 mm suurtü-kipatarei laskekaugusega kuni 46 km.

Kuulsusetu lõppmäng

Soela väina kaitseks rajas Nõukogude armee ran-nakaitsepatarei nr 44 IV-130/50, aga et eelmise sõja aegset positsiooni peeti merelt liiga hästi nähtavaks, ehitati seekord kogu kompleks sohu. Ehituslikult oli Tohvri patarei sarnane Tahkuna omaga, aga neljast kahurialusest said valmis ainult pooled, millest ühe suurtükk viidi Heltermaale aju-tise nimetu patarei tarvis.

Lehtma asemel ehitati seekord vananenud 152 mm suurtükkidega patarei nr 12 Hiiessaare maadele. Ristna patarei nr 42 IV-130/50 kohta pole suurt teada. Kuna Ristna positsioon leidis ka pärast sõda intensiivset kasutust, on seal läbisegi eri aegade

59

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

Lõimastu/Kukeraba rannapatarei BB-316 IV-180/57 ko-mandopunkti alumise korruse diiselelektrigeneraatori ruum. Nii kaks komandopunktist tagapool asunud suurtükitorni kui ka komandopunkt ise olid autonoomse elektritoite-ga. Tagaseinas on näha tagavaraväljapääsu luuk ja selle kõrval sisse- ja väljalaskekollektorite avad. Aukohal seisab autentne Nõukogude militaartugitool. Ei ole küll tõestatud, et selles oleks istunud patareikomandör kapten Nikiforov isiklikult. Mingitel põhjustel on ta oma Saaremaa kolleegist rannapatarei BB-315 IV-180/57 komandörist Stebelist vähem tuntud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 suurtüki nr 2 laskemoonavarjendi säilinud riiulid. Säilinud ja töökorras (kui ei ole just prahti täis) on ka laskemoo-na suurtükiõue toimetamise liftid. Õhemast plekist õhupuhastusseadmed (varjend oli hermeetiline) on paraku ajast rohkem räsitud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 suurtüki nr 1 laskemoonavarjendi välja-pääsu juures on näha, et tuleohutusest peeti lugu ka neil karmidel ja segastel aegadel. Vasakul paistab tehnoloogiline ruum ajast räsitud seadmetega

militaarrajatised. Juba mainitud nimetusse Helter-maa patareisse toodi üks 130 mm suurtükk Tahku-nast ja teine Tohvrilt. Nende alla valati kiirkorras raudbetoonalused. Pallininale rajati teistest erinev ultramoodsate ja ülisalajaste 100 mm kiirlaskeka-huritega patarei nr 19 IV-100/56.

Selle pika jutu peale võib nüüd tekkida küsimus, et kuidas see kõik on seotud antiikfi losoofi ga, kelle

60

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

hüüdnimi oli Tume? Väga otsene. Kogu see kahe suure sõja eel, ajal, vahel ja järel metsa ja sohu maetud betoon ja raud, mille eesmärk oli takistada sakslaste läbipääsu Tahkuna ja Hanko vahelt, päädis mõlemas sõjas – nii aastal 1917 kui ka 1941 – 12. oktoobril sakslaste Saaremaalt lähtuva des-sandiga ja 21. oktoobriks oli Hiiumaa vallutatud. Tohvri patarei sai mõlemas sõjas teha mõne lasu ja seejärel hävi-tasid sakslased selle.

Tahkuna-Kukeraba patareid ei olnud ette nähtud tulistama lõuna suunas ja seetõttu need lahingutes suurt ei osalenud, küll aga sündis sealmail Hiiumaa kaitselahingutes Nõuko-gude sõjakangelane madrus Nikolai Tšiž, kes olla sakslaste piiratud Tahkuna tuletornist alla kividele hüpanud. Siiani pole küll suudetud leida dokumentaalseid tõendeid selle-nimelise sõjamehe olemasolust ega ka välja mõelda, kuidas ta suutis üle reelingu teha ca 3 m pikkuse hüppe, et, arves-tades torni koonilist kuju, kukkuda selle jalamist 1,5 m kaugusele. Igal juhul langes viimases sõjas vangi kuni 3400 punaarmeelast siin viibinud viiest tuhandest.

Pärast kuulsusetut lahinguteed on suurem osa militaar-ehitiste varast laiali tassitud, Kukeraba suurtükitorni diiselmootor hakkas 1956. aastal koos Võrust toodud 250 kW generaatoriga Kärdlale elektrit andma. Ajale vastu pidanud raudbetoon on nüüd riikliku kaitse all ja meenu-tab neid rohkem või vähem kangelaslikke, kuid ilmselgelt karme aegu.

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 laske-moonalao riiulid. Soise asukoha tõttu on põ-randad kaetud ühtlase veekihiga. Kunagi viisid lao juurest raudtee-harud komandopunkti ning suurtükkide nr 1 ja nr 2 juurde. Raud-teetamm on äratuntav, aga relsid on ammu uue rakenduse leidnud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 meeskonnavar-jendi magamisruum. Säilinud on algupärased narid. Valgus kumab pesu- ja tualettruumi uksest, kuid nende sisustus on kellelegi vajalikuks osu-tunud

Tahkuna rannapatarei BS-26 IV-130/50 laskemoonalao koridor. Redelid viivad koridori mõlema sissepääsu kohal asuvatesse laskepesa-desse. Müür on langenud, laskepesad on tühjad

61

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

ANDRES MIHKELSKaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna malevlane

Kaks aastat tagasi pooldas 90% rahvahääletu-sel osalenud šveitslastest sõjaväekohustuse säilitamist. Oktoobris 2010 kiitis Šveitsi

valitsus heaks raporti (Armeebe-richt 2010), mis määrab kaitse-jõudude edasise arengu järgmise kümne aasta jooksul. Sõjaaja koosseisu vähendatakse 100 000 mehele. Pindala arvestades vas-taks see Soomes 800 000 mehele (praegu on sealne sõjaaja koos-seis 350 000, tulevikus tõenäoli-selt kuni 250 000 meest). Kõige põhimõttelisem otsus selles oli säilitada üldine sõjaväekohustus. Kaaluti ka muid, sh palgaarmee ja täielikult vabatahtliku sõjaväe variante, aga leiti, et need ei vasta ei poliitilistele, ühiskondlikele ega sõjalistele realiteetidele. Tsentristlikud erakonnad kiitsid raporti suunad heaks, parempoolne rahva-partei oli vastu sõjaaja koosseisu vähendamisele.

Üht-teist pankademaa Šveitsi riigikaitsest

Rohelised olid terve kava vastu, sest soovivad sõja-väekohustuse lõpetamist.

Millest koosneb Šveitsi sõjaväekohustus?

Torkab silma, et sõjaväeline põhikoolitus kestab Šveitsis lühikest aega, aga sellele järgnevad arvu-kad kordusõppused („õppekogunemised“ on häbi-väärne russitsism meie õigusaktides). Iga Šveitsi mees- ja naiskodanik saab sellel aastal, kui ta saab 16-aastaseks, kirjaliku juhendi teenistuse kohta sõjaväes, tsiviilteenistuses ja tsiviilkaitses. aastal, kui kodanik saab 18-aastaseks, kutsutakse ta samal suunavale kursusele (Orientierungstag), kus ta saab teavet eelnimetatud teenistuste koha. Tee-nistusse suunatakse teenistusse kutsumise etapil. See korraldatakse mõnes vastavas keskuses (Rek-rutierungszentrum) ja kestab kolm päeva. Šveitsi noormeeste aastakäik on praegu umbes 35 000. Tavaliselt läbitakse sõjaväeteenistus 20-aastaselt.

Pärast vajalike asjaolude kindlakstegemist suuna-takse relvateenistusse umbes 25 000 meest (70%

Sõjaväeline

põhikooli-

tus kestab

Šveitsis lühikest

aega, aga sellele

järgnevad arvu-

kad kordusõppu-

sed.

62

Mili

taa

rtu

rism

Kaitse Kodu! 5/2012

aastakäigust) ja tsiviilkaitseteenistusse umbes 6000 meest. Sõjaväekohustuslasel endal valiku-võimalust ei ole, otsustavad ametnikud. Samal ajal valitakse välja ka vabatahtlikku teenistusse soovi-nud naised, kes võivad sõjaväes teenida meestega samadel ametikohtadel.

Veendumuste alusel võib taotleda relvatut teenis-tust. Aastas valib selle 200–300 meest. Soovijate veendumuse ehtsuse teeb kutsumisetapil kindlaks vastav amet (Zivil-/Ersatzdienst). Relvatu teenistus on ajaliselt 1,5 korda pikem kui relvateenistus. Aastatel 2003 ja 2004 lükkas par-lament tagasi katsed seda lühendada.

Ajateenistus (Rekrutenschule) kestab reakoosseisul 18–21 nädalat. Lühikese ajateenis-tuse järel algab kordusõppus-kohustus (Dienstpfl icht), mis lõpeb tavaliselt 32. eluaastal pärast seda, kui on osaletud kuuel-seitsmel kolm nädalat kestval kordusõppusel (Wiederholungsü-bungen). Kordusõppusi viiakse suures osas läbi varuväelaste (sobivam sõna kui „reservväelane“ või „reservist“!) enda jõududega, mis tähendab, et varuväelastel peab olema ka vastaval tasemel juhi-koolitus. Reakoosseisu teenistusaja üldpikkuseks koos kordusõppustega kujuneb seega 260 või 262 päeva. Lisaks tuleb igal aastal osaleda kohustusli-kel laskeharjutustel. Teenistuskohustuse võib täita ka korraga (Durchdiener) ja reakoosseisul kestab see 300 päeva. Seda võimalust saab kasutada mak-simaalselt kuni 15% teenistuskohustuslastest.

Jaoülema (Wachtmeister) teenistuse pikkuseks kujuneb 400 päeva. Selle hulka kuuluvad ajateenis-tus, allohvitserikool ja kordusõppused. Rühmaüle-mate (lipnik, leitnant) teenistus kestab kokku 600 päeva. Varuohvitseridel ja -allohvitseridel on igal aastal kolmenädalane kordusõppus. Kõrgemad all-ohvitserid (veeblid), leitnandid ja vanemleitnandid vabanevad sõjaväekohustusest selle aasta lõpul, kui nad saavad 36-aastaseks, kõrgemad staabiall-ohvitserid ja kaptenid siis, kui saavad 42 aastat vanaks. Staabiohvitserid (major, kolonel) ja kõrge-mad staabiohvitserid selle aasta lõpul, kui saavad 50 aastat vanaks.

Kordusõppuskohustuslasi on umbes 120 000, tulevikus tõenäoliselt 80 000 (koosseisude vähen-damine). Šveitsi varuväelaste taset võib võrrelda mõnegi riigi kutseliste sõjaväelaste omaga. Kui kohustuslane saab kordusõppuseks ajapikendust (mitte vabastuse), peab ta oma kohustuse hiljem siiski täitma. Umbes 30% ei osale kordusõppustel oma (all)üksuse koosseisus. Ajapikenduse peami-sed põhjused on õppimine, teadustöö, elukutse nõuded, aga ka viibimine välismaal. Kui šveitslane ei lähe aja- ega asendusteenistusse, peab ta kuni

Kui ka kordusõp-

puskohustus on

lõppenud, kuu-

lub varuväelane prae-

gu umbes 80 000-

mehelisse varuväkke,

kes kordusõppustel ei

osale.

Šveitsi

sõjaväeko-

hustusla-

sed hoiavad riigi

poolt välja antud

käsitulirelvi

kodus.

30-aastaseks saamiseni maksma igal aastal 3% võrra suuremat tulumaksu. Kui ta hiljem siiski kohustuse täidab, makstakse talle raha tagasi.

Kui ka kordusõppuskohustus on lõppenud, kuulub varuväelane praegu umbes 80 000-mehelisse varu-väkke, mis kordusõppustel ei osale. Varus on neli aastakäiku neid, kellel on täidetud õppuskohustus, ja kümme aastakäiku neid, kes on oma kohustuse täitnud ühes osas (Durchdiener). Varuväelastest kõrgemad juhid ja peastaabi ohvitserid peavad igal aastal osalema ühenädalasel kordusõppusel.

Šveitsi olusid arvestades korraldatakse kordus-õppusi selliselt, et nende ajal oleks vähemalt neli pataljoni pidevalt valmis andma abi tsiviilvõimu-dele (nt lumelaviinide korral). Kui kanton, kus parajasti käivad kordusõppused, vajab sellist abi, on seal viibivad üksused kohustatud abi osutama.

Relvastusest

Šveitsi sõjaväekohustuslased hoiavad ka praegu riigi poolt välja antud käsitulirelvi kodus. Lisaks võib sõjaväekohustuslasel olla laenatud relv las-keharjutuste sooritamiseks. Kui šveitslane soovib, võib ta kodus hoitud relva saada enda omandisse, kui ta on täitnud oma teenistuskohustuse, on üle 32 aasta vana ja täitnud viimastel aastatel kohus-tuslikud laskenormatiivid. Tal on õigus ka teatud koguse selle relva laskemoona hoidmiseks. Relvaks on automaat (Sig SG 550 või vanem), allohvitseri-del ja vanemallohvitseridel püstol (Sig P220 või Sig 210). Õnnetusi juhtub kodus hoitavate relva-dega väga harva. Veelgi harvemini esineb nende kasutamist kriminaalsetel eesmärkidel.

Väga rasketele maastikutingimustele vaatamata on Šveitsi maaväel 224 tanki Leopard 2, 1281 eri tüüpi soomukit, 326 luuresõidukit, 120 tankitõrjesõidu-

kit (Piranha) Tow-rakettidega ja 224 liikursuurtükki. Õhujõududel on 33 hävitajat F/A-18 Hornet ja 57 hävitajat Northrop F-5 Tiger (viimatinimetatule otsitakse järg-last), 5 transpordilennukit, 63 erineva otstarbega helikopterit, lisaks õhutõrjevahendid ja õppe-õhusõidukid.

Probleemiks on rahapuudus. 2010. aasta augustis otsustas riik lükata hävita-jate hanke aastasse 2015. Et reaktiivlennukite ehitamine ja ülalpidamine on kallis, mõeldi välja lahendus. Šveitsi turboreaktiivmootoreid tootev tehas Pilatus Aircraft on projekteerinud ja juba ka valmistanud kahekohalise ühemootorilise tur-boreaktiivlennuki, mis on tegelikult lennumatkur Pilatus PC-21. Lennuki juhtimissüsteemi võib vas-tavalt soovile teha sellisena, nagu see on nt F-18 Hornetil või F-16-l.

63Kaitse Kodu! 5/2012

64

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2012

Kristel KaasikuNaiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine

Alates 2002 — Naiskodukaitse Rapla ringkonna tegevliige 2005 — Kaiu jaoskonna esinaineAlates 2009 — Kaiu jaoskonna aseesinaine2009—2012 — ringkonna aseesinaineAlates 2012 — ringkonna esinaine

Kristeli suureks sooviks on, et oleks vähem passiivseid liikmeid. Kui inime-sel ikka pole üldse tahtmist tegutseda, tuleks ta organisatsioonist välja arvata. Kristel tahab kogu ringkonna tegutsema panna.

Ringkonna instruktor Küllike Kaljend: Kristel on väga konkreetne ja ot-sekohene (vahel isegi liiga!). Usaldusväärne — kõik, mida lubab, teeb ära. Suure töövõimega. Ja kindlasti tahab ta õppida ja areneda.

Kaitseliidu Rapla maleva pealik mjr Arni Ilves: Hindan Kristeli võimet asju algatada, osata teisi kaasta ja kõik alustatu lõpule viia. Ja ka seda, et ta on nõus kõiki abivajajaid õpetama.

Maire ArroNaiskodukaitse keskjuhatuse liige

Alates 2001 — Naiskodukaitse Järva ringkonna tegevliige2002—2003 — Paide jaoskonna juhatuse liige2003—2006 — Paide jaoskonna esinaine2006—2009 — Järva ringkonna esinaineAlates 2009 — Järva ringkonna juhatuse liige, Paide jaoskonna juhatuse liige, toit-lustusgrupi liige2011 — aasta naiskodukaitsja nominent, Järva ringkonna aasta naiskodukaitsja

Maire usub: Ei ole Eestimaal häid ega halbu piirkondi, kuid on erinevad piirkonnad erinevate võimaluste ja inimestega. Naiskodukaitse on organisatsioon, mis liidab naisi üle Eesti. Seega peavad ka keskjuhatuses olema esindatud erinevad piirkon-nad ja inimesed. Minu soov on tuua juhtimine kõrgemalt tasemelt sisemaal elavate ja toimetavate naiskodukaitsjateni.

Tiia Mettus, Järva ringkonna instruktor: Maire meeldiv ja asjalik suhtlemine, positiivsus ja huumorimeel nakatavad ka teisi liikmeid. Tema panus Järva ringkonna liikmeskonna kas-vatamisel on märkimisväärne. Tema teeneks võib pidada ka Naiskodukaitse Järva ringkonna häid suhteid Kaitseliidu Järva maleva ja noorteorganisatsioonidega. Koostöö on ikka vas-tastikune ja Maire ei ütle kunagi ära oma abist. Pole olemas ühtegi Järva maleva kaitseliitlast, kes ei teaks, kes on Maire Arro. Need, kes teavad teda kui Naiskodukaitse juhti, toitlus-tajat või laskjat, teavad teda ka kui suurepärast inimest ja meeskonnakaaslast.

Uued naised tähtsates ametites

KA

JA H

EIN

SA

AR

65

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2012

NELE SARRAPIKRapla naiskodukaitsja

Aasta tagasi hakkas Naiskodukaitse üle mitme aasta jälle ise oma koormusmatka korral-dama. Kunagi oli selline traditsioon olnud,

aga vahepealsetel aastatel oli ressursihoidlikum see koos Eel-Ernaga teoks teha ja enesestmõistetavalt oli Naiskodukaitse koormusmatk siis ka Eel-Erna nägu. 2011. aasta koormustmatka korraldajaks oli Naiskodukaitse Jõgeva ringkond, kes selle üüratu ülesandega ka suurepäraselt hakkama sai. Seda-puhku oli kord Rapla ringkonna käes, kes sai ka korraldamisega suurepäraselt hakkama, aga sellegi-poolest oli tegu kahe väga erineva matkaga. Kasu-tan siinkohal Viru ringkonna tänavuse võistkonna liikmete sõnu: „Eelmisel aastal nurisesime, et tahaksime vahelduvat maastikku, ei taha kogu aeg mööda teed käia, ja see nurin maksis meile kätte. Sest sel aastal me seda saime. Ai, kuidas saime!“

Reede, 25. mai õhtul oli Raplamaale Karitsale pärast mitmeid viimase hetke loobumisi kogunenud kaheksa neljaliikmelist entusiasmi ja võitlustahet täis naiskonda. Oma tervituse ütlesid koormus-matka peakorraldaja, Rapla ringkonna esinaine

Naisenäod ja meheteodSamal ajal, kui Ott Lepland Bakuus Eurovisionil mehetegusid tegi, läbisid naiskodukaitsjad mehiseid radu Raplamaa rabades ja metsades — 25.—27. maini sai seal tegelikkuseks tänavune Naiskodukaitse koormusmatk.

Kristel Kaasiku ja peakohtunik, Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Arni Ilves. Motivatsioon oli kõrge, ilm ilus ja tõotas tulla tervenisti ilus nädala-vahetus. Tuligi. Vaadati konkurendid, tegelikkuses küll vanad või uued sõbrad üle, tehti kindlaks star-dijärjekord ja hakati (peamiselt kosutavat ööund magades) rajaleminekuks valmistuma.

Esimene võistkond startis kell 6 varahommikul ja järgemööda said rajale teisedki. Raplamaa tervitas võistlejaid korraliku vihmasabina ja eriti verejanu-

liste sääskedega. Aga koor-musmatkajad on mõistagi sitked naised ja nende vaimu vihm ei murra, sääskedest rääkimata. Pärast vihma tuli päike, kohe selline eriti lõõmav, aga sääsed ei lahkunud areenilt. Liiguti etteantud koordinaatide järgi ühest kontrollpunktist teise.

Punktides tuli mõistagi näidata, et ega siia ainult kõndima tuldud, vaid ollakse ka nutikad, osavad, tugevad ja teatakse kõike, mida üks naiskodu-kaitsja teadma peab.

Ja siis tuli raba

Esimeses kontrollpunktis lasid võistlejad püstolit. Kõik kaheksa vaprat võistkonda sooritasid selle katsumuse, sest silmad alles seletasid ja jalad veel

Raplamaa

tervitas

võistle-

jaid korraliku

vihmasabina ja

eriti verejanuliste

sääskedega.

66

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2012

ei tudisenud. Teises kontrollpunktis, oh häda, oli juhtunud autoavarii ning mitmed inimesed vajasid kiiret esmaabi. Koormusmatkajad, nagu korralikud naised ja kodanikud kunagi, läksid appi ja tegelesid nii luumurru, šoki, raseda kui ka beebiga tagaist-mel, muudest hädadest rääkimata. Kolmandas punktis tuli demonstreerida imelisi kokandusos-kusi keset metsa ja keeta katelokis vutimuna. Veel oli kõik hästi, munad keesid omasoodu ja kuigi varvastel oli juba tuhat villi, küttis päike tublisti ja matkanaiste meel oli hea. Neljandas kontrollpunk-tis ootas AK4 lahtivõtmine ja kokkupanemine, sai lasta meedikutel jalgu tohterdada ja näha üle pika aja oma võistkonna armsat esindajat. Loomulikult tähendas see, et meel oli ikka veel hea ja kõik jätka-sid vapralt alustatud teekonda.

Ja siis tuli raba. See õnnetu raba, millest läbi minna oli kohati võimatu, kuid millest mööda minna oli aeganõudev ja raske. Päike paistis, sääsed sõid ja motivatsioon hakkas rabasse uppuma. Siinkohal iseloomustab teekonda kõige ilmekamalt Rapla ring-konna naiste kirjeldus: „Me roomasime rabas. Me sõna otseses mõttes roomasime rabas.“ Järgmises

punktis ootasid võistlejaid asjade otsimine, kompassi kasutamise oskuse kontroll ja sideülesanne. Nüüd on kohane mainida, et lisaks muudele katsumustele pitsitas osalejaid kogu raja vältel ka vastutegevus, laskmata hetkekski rahulikult hinge tõmmata.

Kolm vaprat

Öösel mindi luureülesannet täitma. Tuleb tõdeda, et naised olid küll vapramast vapramad, aga luu-rele läks alustanud kaheksast veel vaid kolm võist-konda. Pärast luuret tuli hommikuhakul ületada veel veetakistus ja siis ootas lõpujooks. Ja milline lõpujooks see oli! Valdavalt kulges rada mööda kraavipõhja, põlvini mudas ja vees, tuli ka roomata ja mäest üles joosta ning viimase hingetõmbega teha veel auring staadionil. Ah jaa, unustasin mainida vahepealset takistust – kuulipildujapesa. Sellega tuli ka tegeleda. Ja siis oli kõik.

Siis saabus see õnnis tunne, et ei pea enam iial ühtki koormusmatka läbima ega üldse sammu-kestki astuma. Veel ootasid vaid autasustamine ja pisike pidulaud. Tänati korraldajaid ja kõiki abilisi.

Võitjad olid loomulikult kõik, kes koormusmatka üldse alustasid, ja kõik, kes Keava rabast omal jalal läbi tulid, aga kolme viimase jalulolija vahel läksid jagamisele auväärsed pjedestaalikohad. Esimese koha sai Saaremaa ringkonna võistkond koossei-sus Helina Eist, Tiiu Naagel, Aire Pahapill ja Anneli Õige. Teise koha saavutas Rapla ringkonna võist-kond koosseisus Kaarita Brük, Kristel Kesküla, Marilin Saaliste ja Aivi Tarvis. Kolmandaks tulid Viru ringkonna naised Velli Ehasalu, Heli Kikerpill, Marit Laast ja Anneli Veia.

Võistlus oli mitmekesine kõikvõimalikes kategooriates, erandiks polnud ka muutlik ilm

Igavaks ei läinud ka

pinnavormide kogemisel

67

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2012

JANA OTSpsühholoog ja Naiskodukaitse tegevliige

Inimpsüühika ei talu teadmatust ja teadmatuse täidame me käepäraste vahendite, näiteks horoskoopide lugemise või fantaasiatega. Nii

on juhtunud ka minuga: teadmata, mida Kaitseliit naistele pakub ja miks nad valivad naisorganisat-siooni asemel Kaitseliidu, tekkisid minu peas kade-dusest sündinud fantaasiad. Häbi tunnistadagi, et olen mõelnud, justkui astuksid naised Kaitseliitu meeste tähelepanu pälvimiseks. Samas tean, et naiskaitseliitlased peavad omakorda naiskodu-kaitsjaid kudujateks ja supikeetjateks. Ka need on fantaasiad, mis ei vasta tõele. Jah, Naiskodukaitses saab tõesti suppi keeta, kududa ja ka peenemat näputööd teha, aga need on siiski kõrvalised asjad.

Otsustasin tõe välja selgitada ja viia läbi küsitluse. Küsitluse viisin läbi Pärnumaa malevas, sest Pärnu-maal on Naiskodukaitse üks väiksemaid ringkondi, millel liikmeid vaid 49, Kaitseliidu Pärnumaa male-vas on aga naisi 102. Mis on selle põhjus? Küsimus-tik sisaldas 12 küsimust, et selgitada välja naiste motiive, miks on tehtud üks või teine valik, millisena näevad nad oma rolli organisatsioonis ja millistele tegevustele on naised enim keskendunud. Vastas seitse naiskodukaitsjat ja viis naiskaitseliitlast.

1. Millest valik lähtus?

Minu üllatuseks enamik vastanutest ei kaalunudki valikuvõimalust, st nad tegid otsuse millestki konk-reetsest lähtudes. Kaks kaitseliitlast põhjendas, et nende kodukohas Naiskodukaitse ei tegutse ja see-

Naiste valik: Naiskodukaitse versus KaitseliitMul kui Naiskodukaitse värskel liikmel tekkis huvi: miks osa naisi astub Kaitseliitu ja teised jälle Naiskodukaitsesse?

tõttu valikut polnudki. Ülejäänutel olid kas pere-liikmed (isa, õed, vennad) juba Kaitseliidus ja Nais-kodukaitsesse astumine ei tulnud päevakordagi.

Mitmele Naiskodukaitse liikmele oli valik loomulik jätk Kodutütarde organisatsioonile. Kaks vasta-nud naiskodukaitsjat olid ka organisatsiooni taas-loomisesse kaasatud. Teistele oli Naiskodukaitse loomulik valik, sest see on just naistele mõeldud organisatsioon.

2. Valiku õigustus

Kolm naiskaitseliitlast ütles, et nad ei saa oma vali-kut õigustada, sest ei tea Naiskodukaitse tegemistest suurt midagi, kuid põhjendasid rahulolu oma otsuse üle sellega, et Kaitseliit on justkui piksevarras, mis tasakaalustab argielu ning pakub suuremat füüsilist koormust ja taktikalist väljaõpet. Üks naiskaitseliitlane põhjendas valikut adrenaliinivajaduse ja sellega, et „mulle ei ole kunagi meeldinud n-ö naiselikud tegevused, nagu kok-kamine. Ma ei ole kunagi mõelnud endale selgeks, miks ma just Kaitse-liidu valisin, aga see tundus tol hetkel väga loogiline valik ja ma ei kahetse oma otsust. Ilmselt oleks Naiskodu-kaitse mul mingil hetkel n-ö kopa ette visanud, kuna pidev naiste seltskond pole just päris minule“. Rõhutati head meeskonnatööd ja meeskonda kuulumise tunnet, meeskonnaliikmetest on saanud justkui uus pere-kond.

Mõned Naiskodukaitse liikmed väljendasid nai-selikku identiteeti selliste sõnumitena: „mulle meeldib olla naine, kes ei olegi mehega võrdne“,

Kaitseliidu

naised

tõid roh-

kem välja mees-

konnatööd,

naiskodukaits-

jad jälle head

seltskonda.

Naiskodukaitse ja Kaitseliidu eelised Pärnumaa maleva ja ringkonna naiste arvates

Naiskodukaitse eelised Kaitseliidu eelised

Sobib igale naisele Füüsiliselt võimekamatele

Väljaõpe paindlik ja mitmekesine Väljaõpe sõjalisem

Rohkem võimalusi kaasa rääkida Võimalus täita konkreetseid ülesandeid

Nii militaarsete kui ka mittemilitaarsete huvidega naistele Pigem militaarsete huvidega naistele

Hea ja huvitav seltskond Tugev meeskonnatöö ja selge rollijaotus

Suurem karjäärivõimalus Tugev konkurents meestega

Võimalus osaleda sõjalis-sportlikel võistlustel Võimalus osaleda sõjalis-sportlikel võistlustel

Võimalus saada mitmesuguseid koolitusi Kaitseliidu Koolis ja ringkondade õppepäevadel

Võimalus saada üksusesisest sõjalist väljaõpet ja osaleda kooli-tustel Kaitseliidu Koolis

Võimalus osaleda kõikides Kaitseliidu tegevustes Võimalus osaleda sõjalistel erialakursustel

68

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2012

„ma pole küll feminist, aga kui hästi järele mõelda, siis tundub, et Kaitseliit on ju ainult meestele mõeldud“. Üks kauaaegne Naiskodu-kaitse liige kirjeldab: „Minu jaoks pole need kaks orga-nisatsiooni erinevad, vaid üks tervik. Seega ei näe ma põhjust, miks peaksin jooksma Naiskodukaitse poolelt üle Kaitseliitu. Saan teha Naiskodukaitse liikmena kõike seda, mida Kaitseliidu liikmed [...]. Minu arvates ongi suurim probleem see, et kõiki nelja üksust ei vaata suur osa liikmeid kui tervikut. Sel-lest tulenevalt tuleb luua „kunstlikult“ sidemeid Naiskodukaitse ja Kodu-tütarde vahel jne. Kui saadakse aru, et naiskodu-kaitsjad, kodutütred, noorkotkad ja kaitseliitlased ongi üks suur terviklik pere, siis on normaalne, et soost ja east lähtuvalt ollakse selle suure pere üks osa vastavas struktuuriüksuses.“

Oli arvamusi, et Kaitseliit on natuke liiga militaa-rne või et Naiskodukaitse pakub mitmekesisemat tegevust („ma ei ole 100% militarist ja ma ei usu, et Kaitseliidus saaks näiteks vahelduseks trühvleid valmistada“). Just mitmekesisemate tegevuste poolest peetakse Naiskodukaitset „sutsu lõbusa-maks“. Mõnele jälle on olulised hea seltskond ja koolitused.

3. Millisena näed organisatsiooni poolt

pakutavad võimalusi?

Üldjoontes näevad Kaitseliidu naised ja naisko-dukaitsjad sarnaseid koolitusvõimalusi, Naisko-dukaitsele lisanduvad kohustuslikud baasväljaõp-pemoodulid, kus sõdurioskuste osas on võimalus valida veidi lihtsam variant Naiskodukaitses või läbida Kaitseliidus sõduri baaskursus (SBK). Pär-numaa Naiskodukaitse liikmetest on paljud vali-nud just SBK. Ka pakub Naiskodukaitse naistele rohkem võimalusi õppida ja teostada end organi-satsiooni juhtimises.

4. Milliseid võimalusi kasutad?

Kaitseliitlased on läbinud (või plaanivad läbida) SBK, „Juhtimise praktikas“ 1 (JUP1), instruktori-kursuse, nooremallohvitseri kursuse (NAK), side-mehe-, kuulipilduri-, meditsiini- ja laskur-sanitari kursuse ning osalenud aktiivselt mitmel suurõp-pusel (Kevadtorm, Orkaan) ja sõjalis-sportlikul võistlusel (Sookoll, Eel-Erna, Scoutsrännak). Mitu naist käivad käsivõitluse treeningul.

Naiskodukaitsjad on läbinud (või plaanivad läbida) SBK, „Juhtimise praktikas“ 1 ja 2, instruktori-, sidemehe- ja staabiassistendikursuse ning avalike suhete, igapäevaturvalisuse ja ellujäämiskursuse, igakuised ringkonna õppepäevad ja mõistagi baas-väljaõppe.

Niisiis koolitusvõimalused näivad olevat Naisko-dukaitses mitmekesisemad just mittemilitaarse poole pealt. Kaitseliitlased eristuvad eelkõige suur-õppustel ja võistlustel osalemise aktiivsuse poolest ja on aktiivsemad treeningutes. Naiskodukaitsjad eristuvad pigem argielus rakendatavate oskuste omandamise poolest.

Nii naiskaitseliitlased kui ka naiskodukaitsjad rõhutavad, et organisatsioonis saadud koolitused on mõjutanud isiksuse arengut ja andnud juurde enesekindlust ning õpitud oskusi on saadud raken-dada ka tööalaselt.

Lis

ain

fo

NAISKODUKAITSE ESINAINE AIRI NEVE

NAISKODUKAITSE EELISTEST

1. Väljaõpe on paindlikum ning kohandatud naiste soovidele ja võimalustele.

2. Naiskodukaitse pakub konkreetselt naiste huvi-dele vastavaid õppimisvõimalusi ja lisategevusi, nt väikelaste esmaabi, kriisiabi, kultuuriline tegevus jne.

3. Organisatsioon on demokraatlikum, rohkem on kaasarääkimisvõimalusi (valitavad juhid jaoskonna ja ringkonna tasandil, Kaitseliidus on selle taseme ametikohad määratavad).

4. Ammu ei vasta enam tõele arvamus, et Kaitse-liitu peaksid minema naised, keda huvitab militaar-sem tegevus, ja Naiskodukaitses on „supikeetjad“ ja „sokikudujad“. Naiskodukaitses on lihtsalt te-gevuste ampluaa mittemilitaarsest militaarseni laiem.

2 X

LIIV

I RE

INH

OL

D

69

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 5/2012

5. Naise roll organisatsioonis

Naiskaitseliitlaste seas nähtakse oma rolli järg-miselt: „värskelt NAKi lõpetanuna näen end tubli ja hakkaja jaoülemana, kes suudab oma oskusi ja teadmisi edasi anda“, „minu roll Kaitseliidus on ilmselt õppida, meeles pidada ja hakkama saada kõigega ning seda meestega võrdselt, ja vaja-dusel pean olema valmis koos teiste liitlasega lahinguväljale minema“.

Naiskodukaitsjate rollinägemused aga järgmised: „hea meeskon-naliige“, „pigem organiseerija ja ideede teostaja kui n-ö valmis ürituste tarbija“, „hetkel teen seda, mis meeldib, varem tegin kõike, mida pidi“, „koolitaja ja uue liikme mentor, propageerija ja pildistaja tulevas-tele ajaloohuvilistele“, „näeksin oma rolli kusagil juhtkonnas“.

6. Kes sobivad rohkem Kaitseliitu ja kes

Naiskodukaitsesse?

Naiskaitseliitlaste seas eristus selliseid arvamusi: „Kaitseliitu sobivad naised, kes meeste loba välja kannatavad ja kes ei lase end mõjutada seksistli-kest naljadest ja väidetest. Naiskodukaitses peak-sid kõik ellu jääma“ ja „ Naiskodukaitsesse sobivad pigem naised, kes tunnevad, et tahavad pakkuda väsinud sõdurile soojust ning armastust, Kaitse-liitu aga need, kes ei karda katsumusi ja arvavad, et suudavad meestega sammu pidada“.

Naiskodukaitsjad arvasid, et Kaitseliitu sobivad sügavamate militaarsete huvidega naised ja Nais-kodukaitsesse need, kel laiem huvidering: „osa

Naiskodu-

kaitses

saab

tõesti suppi

keeta, kududa

ja ka peenemat

näputööd teha,

aga need on

siiski kõrvalised

asjad.

tahab olla võrdne mees-tega, osa eelistab jääda toetavaks, kuid vajalikuks vidinaks suures masi-navärgis“, „Naiskodu-kaitsesse sobivad need, kes soovivad, et nende sõna kuuldavam oleks, kellel on soov oma ideid teostada, kellel on soov ja valmidus olla olemas oma kodumaa jaoks pigem tagalas kui rindel. Naised, kes teevad asju sellepärast, et tahavad, mitte ei pea. Kaitseliit sobib rohkem naistele, kes on huvitatud sõjan-dusest ja tunnevad sise-mist valmisolekut minna kodumaad kaitsma rel-vaga. Neile, kes tunnevad

vajadust või on valmis alluma rangemale korrale, käituma vastavalt auastmele“, „tegelikult vahet ei ole. Rolli hakkab mingilt maalt mängima tervislik seisund, kus miinuskraadide käes noortega enam võidu mööda metsi ja vett ei jookse. Siis tuleb valida tervisele jõukohane tegevus, mida võib ka leida mõlemalt poolt, kuna tegevusskaala on lai mõlemal poolel“.

Erinevus: meeskonnad ja seltskonnad

Vastustest võib järeldada, et Naiskodukaitsesse sobivad põhimõtteliselt kõik – nii sügavate kui ka vähem sügavate militaarsete huvidega naised. Iga-ühel on võimalus leida endale meelepärases mahus nii militaarset kui ka mittemilitaarset tegevust. Samas peavad Kaitseliitu astuvad naised hindama oma füüsilist võimekust ja neil peab olema süga-vam huvi militaarse tegevuse vastu. Kaitseliidul on oma eelised, kõige suurem neist on just tõhus meeskonnatöö ja tõele au andes toimivad mees-konnad, kus on esindatud mõlemast soost liimed, enamasti süsteemsemalt ja tasakaalustatumalt kui ühest soost liikmete omad.

Kaitseliidu naised tõid rohkem välja meeskonna-tööd, naiskodukaitsjad jälle head seltskonda. Eri-nevus on see, et meeskonnas kehtib printsiip „üks kõigi kõik ühe eest“ ja võetakse vabatahtlikult vas-tutus oma kaaslaste eest. Seltskond on midagi nii üdini vabatahtlikku, et „kui aega saan, siis tulen“. Kaitseliidus on seevastu nii, et kui kuulud kind-lasse struktuuri ja sul on seal kindel roll, siis on ka vastutus. Sellises meeskonnas saavad ka naised konkreetse võimaluse end teostada.

See on põhjus, miks reaalselt kadestada Kaitseliidu naisi. Kuid mind lohutab, et Naiskodukaitse liik-mena saan siiski osa võtta ka Kaitseliidu õppustest ja seda ma kindlasti teen.

70

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Maitäht läbis uuenduskuuri

Noorkotkad, kodutütred ja naiskodukaitsjad panid end 5. mail proovile Tallinna maleva Lääne malevkonna korraldatud võistlusel Maitäht. Keha ja vaimu suutlikkust, mis pakkus ekstreemsust ja põnevust kõikidele osalistele, sai testida 16 mehitatud punktis.

ELISA SAMMELSELGNaiskodukaitse Tallinna ringkonna aseesinaine

Võistluse järel käib söögilaua taga kõva sädin ja muljetamine. Kes sai õhkmatkerelva kuuliga valusalt pihta, kes kõnetas võist-

lustuhinas kogemata näitlejanna Kadri Adamsoni punktikohtuniku pähe, kes hõikas läheduses peetud reservõppekogunemise tõttu enne „met-sapeatusele“ minekut igaks juhuks “Häire lõpp!” selle mõttega, et kui keegi end kuskil põõsas oleks peitnud, oleks ta selle peale püsti tõusnud.

Kõige enam pakkus noorkotkastele ja kodutü-tardele põnevust miinivälja ületamise ülesanne, kus oli üles seatud kümnemeetrine rada peidetud veemiinide, jahumiinide ja traatidega. Muidu oleks kõik olnud lihtne ja punkt rahulik, aga adrenaliini lisas põõsastikus peituv õhkmatkerelvaga snaiper, kes liiga aeglase tempo või püstise liikumisviisi eest võistlejaid kohe täpsete laskudega karistas. „Mingi mees istus metsas, lasi seal rõõmsalt relvast. Tegime raja puhtalt läbi, ühelegi miinile pihta ei läinud. Mu paariline Janne sai suurema osa airsoft’i tulest, mina õnneks pääsesin,“ jagab kodutütar Mari-Liis naerdes muljeid ja soovitab: kui paksemalt riidesse panna, siis kuule peaaegu ei tunnegi.

Söögilauas kuuldud kommentaar „Tallinna ini-mesed – ilmselgelt miiniväljaga harjunud“ paneb arutlema, kas mõeldi pealinna auklikke sõiduteid või hooletute koeraomanike koristamata jäetud „miinivälju“ – ohtlikud ju mõlemad.

Strateegia on oluline

Kõikidel võistlejapaaridel aga ei läinud sama hästi kui Mari-Liisil ja Jannel. Miiniväljalt oli vahepeal

ESTI MEIER

Justkui miiniohust veel vähe oleks, võttis liiga püs-tiselt või liiga aeglaselt liikuvad võitlejad otsemaid sihikule õhkmatkerelvaga snaiper

71

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

kuulda pauke, jahu lendas ja vett pritsis, kostis nei-dude kiljatusi ja noormeeste huultelt krõbedamaid sõnugi. Ühe noorkotka jutu järgi ajas miiniväli täitsa vihaseks: „See ülesanne oligi kõige ägedam, seal sai kõike omal nahal tunda.“

Kodutütarde kategoorias võidukad neiud Mari-Liis ja Janne jagasid oma aja säästmisstrateegiat: „Esi-messe punkti jooksime, sest teadsime, et see läheb kiiresti täis ja tekib järjekord. Tahtsime kindlad olla, et jõuame esimesena.“ Teine võidukate kodutütarde soovitus pikkadeks matkadeks: mida kiiremini kõnnid, seda vähem jalad valutavad. Samas kiitsid teised võistlejad just võistluse rahulikku tempot tänu vastutegevuse puudumisele – ei pidanud eriti jooksma, vaid sai keskenduda punktide sisule.

Huvi pakkus kõikidele ka looduse tundmise punkt, kus olid klaaspurkides kümne looma või linnu väl-jaheited ning tuli ära arvata, kellega tegu. Kodu-tütarde tiim, kes selles punktis parima tulemuse sai, jagas oma edu saladust: „Arutasime läbi, kes sööb karvaseid asju ja kes on kui suur – kasutasime loogilist mõtlemist.“ Loogika ütles näiteks, et kui

Maitähe 2012 võitjadKoht Võitjad

Üldarvestus

I koht noorkotkad Marco Sepp ja Joonatan Poolma

II koht noorkotkad Ayrton Ardon ja Joonas Tammeaid

III koht noorkotkad Ragnar Luga ja Joonas Eero

Naitskodukaitse

I koht Kristiine Kallaste ja Triin Mets (üldarvestuses 4. koht)

Kodutütred

I koht Mari-Liis Köst ja Janne Reimann (üldarvestu-ses 5. koht).

Täpsemad võistlustulemused ja pildialbum on üleval Lääne malevkonna kodulehel (http://laanemk.planet.ee).

Maitähe 2012 võitjapaar noorkotkad Marco Sepp ja Joonatan Poolma

EL

ISA

SA

MM

ELS

ELG

, NK

K

Pisut veel...

JUTA

SÕ

UE

AU

K, K

T

kassi väljaheite hunnik on sarnane purgis olevaga, siis äkki võiks tegemist olla ilvesega. Ja õigus neil oligi.

Veetakistuse ületamise ja kannatanu evakueeri-mise punktis viidi üks lahingupaari liikmetest saa-rele, teine pidi kummipaadiga sinna aerutama ja kaaslase tagasi maismaale tooma. Keerukaks tegid ülesande aeg-ajalt puhuvad tugevad tuuleiilid, mis muutsid kursi hoidmise raskeks.

Nagu arvata võis, pakkusid põnevust ülesanded, kus sai oma käega relvi katsuda. Noormeestele oli kõige põnevam kuulipilduja MG-3 laskevalmiks seadmine, neiud olid aga rõõmsad selle üle, et kuigi Galil SARi lahtivõtmise ja kokkupanemisega ei

72

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

olnud mõned kodutütardest varem kokku puutu-nud, lahkusid nad ülesandelt (küll ilma punktideta) uute kasulike teadmistega järgmiseks võistluseks.

Üks kisab valust, teist kantakse kätel

Seda, et meditsiinipunktis kannatanu mängimine on huvitav kogemus ja annab palju praktilisi tead-misi, teab iga meditsiinigrupi liige. „Kannatanu“ on ju ise kõige keskel, näeb ja kuuleb võistlejate juttu ja arutluskäike ning kohtunike kommentaare ja hinnanguid. Meditsiinipunkti stsenaariumi järgi oli juhtunud autoavarii. Kaks jalutajat jõuavad juhuslikult kohta, kus näevad vastu elektriposti sõitnud autot, ja asuvad tegutsema. Autojuhil on lahtine jalaluumurd, kuid ta on teadvusel. Kaas-sõitjal ei olnud turvavöö kinnitatud, mistõttu ta on lennanud peaga esiklaasi. Tal on lahtine lõua-luumurd, ta on teadvusetu, kuid hingab, ka pulss on olemas, kuid veidi kiire.

Tase oli võistlejatel väga erinev. Oli neid, kes lõid lihtsalt käega, kuulutasid kaassõitja juba surnuks ning tegelesid vaid valust röökiva autojuhiga. Oli ka neid, kes ütlesid, et niikaua, kuni autojuht karjub, on temaga kõik korras, seni võib teise kan-natanuga tegeleda.

Lis

ain

fo MAITÄHT

Maitäht on Kaitseliidu Tallinna maleva Lääne ma-levkonna 1999. aastast korraldatav sõjalis-sportlik võistlusmatk. Tänavu korraldati võistlus varasema-test pisut teistsuguses formaadis: võistlema olid kutsutud Kaitseliidu eriorganisatsioonide liikmed, arvestust peeti kolmes klassis (Naiskodukaitse, Noo-red Kotkad, Kodutütred). Varem oli Maitäht suunatud kaitseliitlastele, kuid nüüd otsustati hoolitseda jä-relkasvu eest ning suurendada huvi matkatarkuste ja sõjaliste oskuste omandamise vastu. On näha, et noorte huvi sellise sõjalis-sportliku võistluse vastu on suur, seega on Maitäht kindlasti plaanis ka tuleval aastal.

Naiskodukaitsja Berit ehk teadvusetu kaassõitja kiitis võistlejaid ja rääkis, kuidas üks noormees oli teda kahel käel autost välja kandnud – nii nagu minestanud daami ikka kantakse. „Ega mind iga päev küll nii ei kanta, ainult erilistel puhkudel,“ ütles ta naerdes.

Kannatanu amet võib vahel ka pisut ebamugav olla. Võistlejad võivad esimest korda haavamulaaže nähes ehmuda ja liiga innukalt tegutsema hakata: kannatanut palju keerata ja väänata või ta trans-portides kogemata peaaegu maha pillata. Olukord muudetakse nii reaalseks kui võimalik, mistõttu ei ole imestada, et ka võistlejad käituvad nii nagu päris elus. Näiteks kui metsast leitud kannatanule kõvasti vett näkku visata, peab ta oma võltsmi-

Meditsiiniülesande lahendamisel oli kõige sagedasim viga ignoreeri-da asjaolu, et auto oli sõitnud elektriposti vastu. Suurema õnnetuse vältimiseks tuleb sellisel juhul autol süüde välja keerata

73

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Varasemate Maitähtede võitjad

üldarvestusesAasta Võitjad

2011 Riho Pung ja Sören Vetevool

2010 Arno Kuusik ja Sören Vetevool

2009 Martin Põdra ja Eero Kullerkann

2008 Martin Põdra ja Eero Kullerkann

2007 Kristjan Sepp ja Marko Mesi

2006 Aune Surva ja Rando Savitski

2005 Tanel Järvet ja Kaido Ruul

2004 Tõnis Viiroja ja Toomas Marge

2003 Tanel Järvet ja Urmas Peiker

2002 Orm Tammepuu ja Mihkel Tammepuu

2001 Orm Tammepuu ja Mihkel Tammepuu

2000 Vahur Kiis, Rinaldo Vahtel ja Aleks Marinovski

1999 Orm Tammepuu ja Mihkel Tammepuu

nestusest kiirelt üles ärkama, et mitte läbimärjaks saada...

Üheks suurimaks ja sagedasimaks veaks oli elekt-riliini ignoreerimine. Vaid üks lahingupaar taipas elektriliini alla „pargitud“ auto võtme süütest eemaldada. Kõige ohtlikum olukorra juures oligi see, et autol oli süüde sees ja ilmselt oli kokkupõrge nõrgestanud ka posti (või isegi liine). Seega oleks avarii järel võinud juhtuda midagi palju ohtlikumat kui võimalik lisavigastus kannatanule.

Meditsiinipunktist jäi kõlama soovitus: kui kanna-tanuid on mitu ja nad asuvad erinevates kohtades, võiks nad võimaluse korral (st kui kannatanut tohib liigutada) viia üksteise lähedusse, et vigasta-tud oleksid kogu aeg silme all ja nende seisundit saaks korraga jälgida.

Kadunud sugulase leidmise rõõm

Samas oli tore näha, et enamikul võistkondadel oli meeles üks olulisimaid tegusid päästmise juures – kutsuda kiirabi. Paljud ei osanud aga kiirabiars-tile (keda mängis üks kohtunikest) kirjeldada ei oma asukohta ega ka seda, kuidas nad sinna said. Siit järgmine soovitus: jätke alati meelde näiteks kilomeetripostide numbrid, bussipeatused, elekt-riliinid, raudtee lähedus vms tähistused.

Võistlejatel oli võimalus proovida ka välitelefon-sidet ja traadiga side üles seadmist ning teate edastamist, spordipüssist laskmist, aja peale tule tegemist, vee keema ajamist ja telkmantlist telgi püstitamist. Lisaks olid kaardipuslepunkt, sõlmede punkt ja juba traditsiooniks saanud takistusrada.

Kui mõnes punktis (nt veetakistuse ületamisel ja tule tegemisel) tekkis võistlejatest ootejärjekord, siis teistes punktides oli elu nii rahulik, et jäi aega fauna ja fl ooraga tutvust teha. Punktikohtunik Kristi meenutas, kui suur oli tema ja ta kaaskoh-tuniku Marje-Anne rõõm, kui nende punkti lõpuks esimene ja ühtlasi viimane lahingupaar saabus: „Nagu kadunud sugulased oleksid välja ilmunud!“ Võistlejate puudumisest ei lasknud naiskodukaits-jatest punktikohtunikud end aga häirida ja veel õhtulgi oli naiste näol naeratus.

Naiskodukaitsjad on alati hinnatud kaaslased ka võistluste staabis. Staabiülem Tuuli tõdes pärast võistlust, et sellisel noorteüritusel oli üsna kee-ruline staabiülem olla: „Noored olid lausa loodud metsa all müttama. Meie tööks sai nende teenitud punktide kokkulugemine ja võitjate väljaselgita-mine. Seda hoolimata sellest, kas kõik võistkon-nad olid üldse õige nime all liikunud või milliste valemitega me punktikohtunike täidetud punk-titabelid lahti pidime mõtestama. Kogu päeva kestnud võistkondade ootamine tipneski andme-hulga sorteerimise ja virtuaalsete andmetabelite kiirtäitmisega, näljased võistlejad supijärjekorras

ja diplomite üleandjad kuklasse hingamas. Parim viis pingetaluvuse kontrolliks! Ent rõõm ja uhkus-tunne lõpetanud võistkonnaliikmete nägudel olid auhinnaks ka meile, korraldajatele.“

Lisaks peakorraldajatele ehk Tallinna maleva Lääne malevkonna kaitseliitlastele aitasid punkti-kohtunikena võistluse edukale kulgemisele kaasa Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad, kodutütred ja Tallinna maleva noorkotkad. Korraldajaid oli kokku üle 40 vabatahtliku. Lahingupaare oli võist-lusetules kolme organisatsiooni peale kokku 16.

2 X

ES

TI M

EIE

R Miiniväli polnud mingi mäng: võistle-jaid ähvardasid ehtsad jahu- ja veemiinid

74

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Mitu head naistele ja kodutütardele mõeldes tekkinud ideed koondusid mõtteks kor-raldada Naiskodukaitse Järva ringkonna

etiketikursus pealkirjaga „Soengud korda!“ Sellise kursuse teeb eriti vajalikuks teadmine, et huvi teema vastu on tulnud altpoolt, lihtliikmetelt. Sel-list soovi ei saa eirata. Etiketikursuse mõnus lisa-väärtus aga oli asjaolu, et taas kord oli Kaitseliidu Järva maleva õrnema soo esindajatel võimalus koos aega veeta ja omavahel sõbruneda.

Pats sobib kõikjale

Kursuse korraldamiseks sobis peeglitega ruum. Selline on olemas Väätsa rahvamajas. Patsipunu-mine kaheksal moel ei ole raketiteadus, selle saab selgeks paari (võib-olla ka kolme) tunniga. Seega sobis õppimiseks argipäeva õhtu.

Kavas oli koos õppida ja vahetada kogemusi, sest suurem osa naisi on patsidepunumisega rohkem või vähem kokku puutunud. Aga keegi peab ju olema see, kes tegevust ohjes hoiab ja suunab, et etteantud ajaga võimalikult palju selgeks saada. Juhendajaks sai kaks pikajuukselist (kodu)tütart suureks kasvatanud ja noorpõlves juuksurina töötanud naiskodukaitsja Taive Saar. „Loome kõik koos korra oma arusaamisse juuste korda sättimise teadusest, jagades, vahetades ja ühtlustades koge-musi,“ teatas Saar õppeõhtu sissejuhatuseks.

Ja siis see algas ning kestis – kolm tundi siblimist ja sagimist üksteise juustes. Tõsine praktika soo-viga õppida selgeks midagi uut. Seda on sõnul isegi raske kirjeldada. Põhimõte oli liikuda lihtsamalt keerulisemale. Kel tavaline pats selge, asus oman-dama Prantsuse patsi punumise oskust. Kellel see selge, jätkas tagurpidi Prantuse patsiga, seejärel tulid viljapea, vulkaan, kosk, neljast salgust punu-tud pats jne. Edasi juba erinevad variandid kombi-neeritult, et luua tõeliselt pidulik soeng.

Juhendaja Saar rõhutaski, et patsipunumisega on nagu iga muu oskusega. Esialgu on vaja omandada baasteadmised ja -oskused, st õppida ära, kuidas punuda klassikalist juurdevõetud salkudega patsi, ja siis lasta juba loovus valla. „Pole ju kuskil dikteeri-tud, mis suunaga seda patsi punuda, kui mitu neid punuda, kas punuda lõdvalt või tugevalt, õigetpidi või tagurpidi – kõik on punuja fantaasia. Tähtis on julgelt katsetada,“ ütles Saar, lisades, et oluline on korrektsus ning puhtus ja soengu sobivus sündmuse ja rõivastusega. „Punupats võib olla praktiline juuste tugevalt kinnitamise võimalus – näiteks koormus-

Soeng on vormikandjale oluline

matkal. Samas ka ametlik ning soliidsena mõjuv soeng, mis sobib paraadile vormikübara alla. Ning lõpuks ka õrn ja fantaasiarikas fi ligraanselt sätitud ülespandud soeng, mis sobib organisatsiooni aasta-päevapeole,“ loetles Saar võimalusi.

Naiskodukaitsjad koos kodutütardega

Tõsi on see, et ise saab endale punuda patsi liht-samaid variante. Põnevamate tulemuste tarvis peab appi kutsuma sõbranna, teise kodutütre või naiskodukaitsja.

10. aprillil Väätsa rahvamajas peetud Järva ring-konna naiskodukaitsjate soenguteemalisele etike-tikursusele kogunes täpselt 30 inimest. Nendest umbes pooled naiskodukaitsjad ja pooled kodutüt-red. Ühistegevuse üllas eesmärk oli seotud mõlema organisatsiooni vormikandmiseeskirjadega, mis sätestavad, et nii naiskodukaitsjatel kui ka kodu-tütardel peavad vormi kandes olema juuksed kor-rektselt kinnitatud.

Sama oluline oli ka kõrvaleesmärk: igast kodutüt-rest võiks sirguda naiskodukaitsja. „Üksnes kodu-tütreid kaasates saame olla neile toeks sellel sirgu-mise teel. Kutsume patsipunumiskursusele kampa ka kodutütred,“ oli korraldajate selge seisukoht algusest peale. Publiku tungival nõudmisel tuli mai keskel läbi viia ka kordusetendus: Roosna-Alliku soengupäevale kogunes ligi 20 patsipunujat.

75

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Jüripäeva matkamäng meelitas Võrumaa lapsed metsa

HELI MAASLIEBVõru I põhikooli kodutütarde ja noorkotkaste

rühmavanem

Võru I põhikool korraldas tänavu 12. jüripäeva matkamängu. Matkamängu eesmärk on viia lapsed kevadisse loodusesse. See on kui hüvastijätt talvega, mis pakub samas lastele huvitavat vaheldust õppetööle. Iga jüriöö-jooks on eelmisest veidi erinev ja võib-olla selles peitubki ürituse populaarsus kõikide osalejate, korraldajate ja nende abistajate hulgas. Üle aasta on kooli heaks koostööpart-neriks olnud Kaitseliidu Võrumaa malev, mille juures tegutsevad noorteorganisatsioonid Kodutütred ja Noored Kotkad.

Matkamängul osalevad neljaliikmelised Võrumaa noorkotkaste ja kodutütarde võistkonnad ning Võru I põhikooli klasside kuueliikmelised tiimid. Seekord oli osalejaid üle saja. Lisaks õpilastele olid metsas ka õpetajad, kes kontrollpunktides ülesannete täitmist juhendasid ja kont-roll-lehti täitsid. Tänavu pandi matkamängul rõhk koostööle ja meeskonnatööle. Metsas liiguti orienteerumiskaardi abil. Kontrollpunkte oli rajal kakskümmend. Ülesanded, mida neis täita tuli, olid valitud erinevatest valdkondadest. Huvitavaimateks pidasid võistlejad pimerada, vibulaskmist ja õhupüssi laskmist. Olid veel mõtlemist ja tähelepanu vajavaid harjutusi. Iga ülesande täitmiseks oli aega 3 minutit. Võimalikult hea tulemuse saamiseks oli oluline iga õpilase tegevus.

Parimateks osutusid aga rühmad, mille liikmed tegid koostööd. Noorkotkaste ja kodutütarde arvestuses tuli esime-seks Haanja rühm, teiseks Võru Kreutzwaldi gümnaasium ja kolmandaks Varstu kool. Võru I põhikooli VII—IX klasside arvestuses saavutas esikoha IXa, teiseks tuli VIIIa ja kolmandale kohale VIIIb klassi võistkond. V—VI klasside seas olid parimad VI klassi õpilased, neile järgnesid Va ja Vb klassi võistkonnad. Parimaid võistkondi autasustati rändkarikaga, kõik osalejad said diplomi.

Ürituse õnnestumisele aitas kaasa Võru I põhikooli majandusdirektor Urmas Rööbing, kes on Noorte Kotkaste toetajaliige. Suur tänu kaitseliitlastele ja Võru I põhikooli hakkajatele õpetajatele, kes on alati olnud matkamängul abistajate rollis.

Tallinna kodutütarde orienteerumispäev Merimetsas

PÄIVI-PÄÄSU KREUTZWALDKodutütarde Tallinna ringkonna toetajaliige

Tallinna ringkonna kodutütred õppisid 19. mail orienteerumist Stroomi rannaalal ja Merimetsas. Õppepäevale tuli ka noorkotkaid ja osalejaid väljastpoolt pealinna. Instruktorid jagasid esmalt lastele teadmisi ohutusest ja seejärel topograafi ast. Õpiti tundma eri-nevaid kaarte ja tingmärke ning kasutama kompassi. Kui üheskoos olid meelde tuletatud ka looduses liikumise põhitõed ning lastele jagatud kaardid ja kompassid, kõlas esimesele meeskonnale stardivile. Põneva orienteeru-

misraja oli ette valmistanud Kodutütarde instruktor Jaanika Palm. Raja läbimiseks pidi astuma rannaliivas, ületama purdeid ja maadlema metsa vahel sääskedega. Kontrollpunktides oli vaja täita ülesandeid ning vastata kodutütreid ja noorkotkaid puudutavatele küsimustele. Finišis ootas piknik ja üheskoos mängiti põnevaid mänge. Külas käisid noored skaudid, kes pakkusid kõigile lahkelt pannkooke. Toreda ürituse lõpetas tublide orienteerujate autasustamine kõva aplausi saatel ja instruktorite tänamine.

Viimased õpetussõnad enne võistkonna rajale minemist

Mai viimasel nädalavahetusel panid kodutütred Järvamaal Laupa külas oma võimed proovile patrullvõistlusel Ernake. Osales 16 võistkonda, nende hulgas ka lätlased ja leedukad. Kahel võistluspäeval tuli võistkondadel lahendada ülesandeid 19 kontrollpunktis ja saada hakkama kahe öise luureülesandega. Esikoht läks Pärnusse, teiseks tulid Valga ja kolmandaks Tallinna kodutütred.

8 X

AN

U A

LLE

KA

ND

Ernakese pidulik avamine 24. mail. Et see oli 10. Ernake, avati võistlus juubelile kohaselt ilutulestiku saatel

No

ore

d

76 Kaitse Kodu! 5/2012

Ernake Eestimaa südames

Inglid kesapõllul, sõdurisaapad jalas. Üks kontrollpunkt on jäänud selja taha, teine on ees

Mitmekülgsed Järva kodutütred vahetasid rohelise metsa-rüü lõputseremooniaks liblika kombel kirjuma vastu ja len-dasid pärast käesurumist edasi otse Järvamaa tantsupeole

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012 77

Ülesandeid jagus igale maitsele: siin on näha dre-siinivõidusõitu

Miinivälja ületamine kinniseotud silmadega näitab leidlikkust ja koos-töövõimet

Koostöö, loogika, silmaring, osavus ja jaks: saagida tuli võimalikult täpselt 2 kg kaaluv puupakk

„Ämblikuvõrku“ ületamas

78

No

ore

d

Kaitse Kodu! 5/2012

Meisterda Kaitse Kodule!

pesakast! Linnud on oma pesa ammu leidnud, nii et linnupesakaste enam meisterdada mõtet polegi. Aga mõnes malevas või maleva majas pole ajakiri Kaitse Kodu! veel oma pesa leidnud. Kas sinu maleva majas on selline koht, kuhu uued Kaitse Kodu! numbrid soovijatele kaasavõtmiseks mugavasti välja panna? Aga kas selline koht on olemas ka malevkonna majas, lasketiirus ja õppekeskuses? Igal juhul pakub Kaitse Kodu! suviseks meisterdamiseks välja mõtte: meisterda kodumalevale Kaitse Kodu! pesakast! See võib olla alus, kast või riiul, mis maleva ruumidesse hästi sobib ja ajakirjad nähtavale kohale asetab.

Linnupesakasti moodi prototüüp on mõeldud sei-nale kinnitamiseks, selleks on kasti tagaseinas riputusaugud. Kaanega variandile võib aga koha leida koguni õues. Ajakirjad on sellises kastis pei-dus ja need saab kätte ükshaaval kasti alumisse serva jäetud pilu kaudu.

Alumisse serva jäetud avaus laseb kõige alumise ajakirja näppudega välja tõmmata

Kasti tagaseinas on liist, mis ajakirju paigal hoiab, aga võimaldab vajadusel juba kasti pandud ajakirjad ka pealt-poolt kätte saada

Proovi teha ka selline kast ja kaunista see oma äranägemise järgi! Või mõtle oma rühmaga välja just sinu maleva ruumi sobiv kast, alus või riiul. Meisterda see valmis ja lae pilt sellest üles Kaitse Kodu! Facebooki lehele (www.facebook.com/kaitsekodu). 10. septembril vaatab auväärt žürii meisterdustele otsa. Kõige geniaalsema, ilusama ja praktilisema kasti valmis-tajaid ootavad auhinnad.

Esimese, linnupesakasti moodi prototüübi meisterdas

Aivar Pilv

22 cm

2 cm

22 cm

34 cm2 cm

2 cm

79

Ka

s sa

te

ad

sid

?

Kaitse Kodu! 5/2012

Tanel Lääne muuseuminurkAita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meilitsi aadressil tanel.laan@kaitseliit.ee

1939. aastal süüdati võidutuli Pärnus, seal avati ka näitus „100 aastat Pärnu kuurorti“ ja 25. juunil Tahkurannas president Konstantin Pätsi sünnikoha mälestusmärk. 23. juuni hommikul kell 8 helisesid Pärnus kirikukellad. Pool tundi hiljem saabus Vabadusväljakule Endla teatri taha president Päts. Presidendile raporteeris Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Väljakule olid rivistatud Tallinna maleva kergedivisjoni mootorratturite eskadron ja Pärnu maleva aukompanii. Kaitseliidu ülem pöördus presidendi poole tänu- ja õnnitluskõnega. Presidendile hüüti kolmekordne „Elagu!”. Sellele vastas ta lühikese kõnega. Pärast hümnihelisid palus Kaitseliidu ülem presidendil süüdata võidutuli, et saata see laiali igasse kodumaa nurka. Kergedivisjoni pealik kpt Heino Onni ulatas presidendile tõrviku, mille viimane süütas laual olevast lambist. Sellelt tõrvikult anti tuli edasi mootorratturitele (pildil). Kõlas käsklus „Tuled kohtadele!” ja täpselt kell 8.43 asuti tuld ja presidendi läkitust üle maa laiali viima. Võidutuledega mootorratturid (11 tuld, 40 meest) alustasid sõitu arvestusega, et olla ettenähtud ajaks sihtkohas.

Võidupüha tähistamisel 1930. aastatel

Kaitseliidu üldparaadi traditsiooni ei

tekkinud (erandiks olid 1935. ja 1938. aasta). Pärnule määratud võidutuli viidi maleva staapi, kus seda hoiti õhtuni. Rannarahvas kandis tuld edasi ka paatidega. Pärnus viidi see mereranda, kus toimus võidutule põletamine. Inimesi oli kohal umbes 12 000. Tulevanemana pidas kõne linnanõunik. Pidu lõppes ühislaulu ja ilutulestikuga merel. Võidupüha oli rahva pidu, kus puudus kava tavalise pidupäeva mõttes, vaid kõik oli rahva enda algatus ja looming. Isegi politseinik oli sel peol piduline, sest rahvas ise pidas korda. Pidu pidi olema ilma alkoholita.

Võidupüha paraadi on Pärnus korraldatud aastatel 1995 ja 2001. 2001. aastal, kui Pärnu sai 750-aastaseks, võttis linn seda kui juubelikingitust. Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik ltn Kalle Ojaste palus president Lennart Meril jagada võidutuli maakondadele laiali (pildil). Pärast paraadmarssi esinesid orkestrid ja kesklinna silla juures demonstreeris Kaitseliidu lennukorpus langevarjuhüppeid Pärnu jõkke. Huvilisi jätkus kai ääres seisvatele sõjalaevadele ja sõjatehnika näitusele, kus osales Briti kuningliku mereväe miinijahtija HMS Pemroke.

1936. aastal algatas Kaitseliidu

ülem kindralmajor Johannes Orasmaa

muinaspaikade tähistamise liikumise. Selle käigus varustati 1937. aasta võidupühaks linnuseasemed metallplaadiga, mille peal oli kõigi Eesti linnuste kaart ja antud linnust märgistav eritähis (pildil). Plaadi juures oli vitriin linnuse skeemi ja lühiajalooga. Kaitseliidu ja eriti noorte poolt viidi selleks läbi ajalooliste andmete kogumise aktsioon. Teise maailmasõja eel fi kseeriti muistse iseseisvuse lõpuni rajatud linnuste arvuks 141, neist 106 kindlat. Linnuse asukoha valikul polnud primaarne loodus, vaid kaitsekaalutlused. Arheoloog Eerik Laid (1904—1961) jagas need maalinnadeks, linnamägedeks, neemiklinnusteks ja Kalevipoja sängi tüüpi linnusteks. Varbola maalinn Harjumaa lääneosas jäi vallutamata ja säilitas sõjalise tähtsuse Jüriöö ülestõusuni.

Üheks näiteks muinasaja propageerimisest oli otsus nimetada Kaitseliidu Harju maleva Linnaümbruse malevkond ümber Rävala malevkonnaks ja selle Nehatu kompanii Iru kompaniiks. 2003. aastal taastas Kaitseliit muinaspai-kade tähistamise ja nendel võidutule süütamise traditsiooni. Esimesena tähistati Alulinn endise Aa mõisa maadel Ida-Virumaal. Tänavu ühinevad võidutuleks Tori kiriku mälestustuli ja Pärnu Vallikäärus süüdatav muinastuli.

AN

TS

LIIG

US

80

Te

st

Kaitse Kodu! 5/2012

Kuigi GPS on orienteerumise tänapäeval väga lihtsaks teinud, pole muud meetodid kuhugi kadunud. Igal vahendil on endiselt

omad toetajad, mille tõttu tekivad tihti vaidlused selle üle, milline moodus on kõige parem. Igipõ-lised rännumehed väidavad, et nad on võimeli-sed peaaegu ilma abivahenditeta õige koha üles leidma. Vanad sõdurid peavad pühaks kaarti ja kompassi. Mõnele piisab GPSist ja mõni ei taha puudutada midagi peale navigatsiooniseadme, millel kõik maastikul liiklemist soodustavad tuled ja viled küljes.

Kellel on õigus? Kas kõigil või mitte kellelgi? Need on küsimused, millele Kaitse Kodu! püüab oma orienteerumisvahendite testis vastuse leida.

Test

Testi eesmärgiks oli välja selgitada, milline vahend või meetod toimib reaalsetes tingimustes kõige paremini. Variandid olid: võimalikult väheste läh-teandmetega aerofoto, mis pidi tähistama eskiisi, tavaline kompass ja 1:50 000 mõõtkavas kaart,

Orienteerumisvahendite test: milline vidin viib su kõige kiiremini kohale?

randmele kinnituv GPS Garmin, mis näitas ainult suunda sisestatud lõpp-punkti koordinaadini, ning navigatsiooniseade Garmin kõikide oma võima-lustega alates aluskaardist ja lõpetades teekonna määramisega.

Testijateks olid tavalised kaitseliitlased, kelle tase on enam-vähem võrdne. Igaüks sai valida endale vahendi või meetodi, millega ta arvas end kõige paremini toime tulevat.

Test oli jaotatud kaheks etapiks, millest esimene korraldati maastikul ja teine tihedalt asustatud alal.

Esimese etapi, kus tuli läbida raba, tihe võsa ja mets, võitis ülekaalukalt Garmini navigatsiooni-seade. Teiseks tuli kaardi ja kompassi kasutaja. Ilmselgelt oli kõige rohkem randmekinnitusega GPSi kasutaja, sest ainult suunale toetudes ei saanud ta valida marsruuti ja pidi rühkima otse üle maastiku, ning eskiisiga osaleja, kes ei saanud visandliku kaardi tõttu rajal oma asukohta kont-rollida ja pidi lähtuma varasematest teadmistest ja vaistust. Sihtkohta jõudsid küll kõik, kuid raja

Maastik: distants 5 km

Navigatsiooniseade: 1 tund ja 12 minutit

Kaart ja kompass: 1 tund ja 32 minutit

GPS: 1 tund ja 49 minutit

Eskiis: 1 tund ja 54 minutit

Linn: distants 1,5 km

Navigatsiooniseade: 9 minutit

Kaart ja kompass: 12 minutit

GPS: 14 minutit

Eskiis: 14 minutit

Linn: RaekülaAlgus: Merimetsa ja Rannametsa tänava ristmikLõpp: Uku põik

Ajad

Maastik: Surju valdAlgus: 58.293794,24.71906Lõpp: 58.322562,24.788933

KA

AR

T: M

AA

-AM

ET

I KA

AR

DIS

ER

VE

R

KA

AR

T: M

AA

-AM

ET

I KA

AR

DIS

ER

VE

R

81

Te

st

Kaitse Kodu! 5/2012

Eskiis ja tark pea

Positiivne: annab mingit aimu ümbrusest

Negatiivne: väga ebatäpne, sõltub suures osas kasutaja teadmis-test ja kogemustest ning tema oskusest maastikku lugeda

Kaart ja kompass

Positiivne: kõige lollikindlam variant, mille puhul piisab algteadmistest. Suhteliselt täpne ja kiire. Lihtne siduda maastikuga, määrata asukohta ja suunda. Peal olemas enamasti kõik teed, kraavid, sihid ja muud olulised punk-tid, mille järgi orienteeruda. Kasutatav iga ilmaga ja pea-aegu piiranguteta igal ajal, nii öösel kui ka päeval

Negatiivne: kompass on tundlik metalli suhtes, mida võib leiduda nii maapinnas kui ka inimese enda küljes (käekell, taskunuga, relv, muud esemed). Ka võivad kompassi mõ-jutada mõningad looduslikud anomaaliad. Kaardi lugemi-sel peab olema tähelepanelik

läbimiseks kulutatud aeg oli erinev. Kiireim läbis linnulennult viiekilomeetrise trassi ühe tunni ja 12 minutiga, aeglaseimal kulus aega peaaegu poole rohkem.

Teise, linnatingimustes korraldatud etapi võitis samuti Garmini navigatsiooniseade kaardi ja kom-passi ees. Kõige raskem oli randmekinnitusega GPSi kasutajal, kes pidi suuna järgi minnes arvesse võtma kõiki tegureid, mida asustatud alal liigeldes

ignoreerida ei saa. Natuke lihtsam seevastu oli eskiisi omanikul, kes sai lisateavet hankida koha-likke inimeste küsitledes.

Tulemus

Kuigi testi tulemuste põhjal võib järeldada, et navigatsiooniseade annab selle kasutajale tugeva eelise, pole asi tegelikult nii lihtne ja üksüheselt

82

Te

st

Kaitse Kodu! 5/2012

Navigatsiooniseade

Positiivne: heade kaartide puhul väga täpne, võimaldab asukohta määrata ja maastikuga siduda, teekonda valida ja kontrollpunkte läbida, näitab suunda ja distantsi

Negatiivne: sõltub aluskaardist ja satelliitidest, tihedas metsas ei pruugi toimida, sest ei saa signaali, võib suuna näitamisel eksida, võib erinevatel põhjustel toimimast lakata (patareid saavad tühjaks, lülitub välja), nõuab teh-nilist taipu

GPS

Positiivne: asukoha määramisel väga täpne, näitab suunda, näitab distantsi

Negatiivne: pole võimalik asukohta maastikuga siduda, ei saa valida marsruuti, sõltub satelliitidest, tihedas metsas ei pruugi toimida, sest ei saa signaali, võib suuna näitamisel eksida, võib katki minna, võib erinevatel põhjustel toimimast lakata (patareid saavad tühjaks, lüli-tub välja), nõuab tehnilist taipu

mõistetav. Tehnika võib küll laitmatult toimida, kuid sellele ei saa alati kindel olla. Viga koor-dinaatide sisestamisel ja teekonna määramisel võib sama saatuslikus saada kui levi puudumine või akude-patareide tühjenemine. Sellepärast on orienteerumisvahenditena kõige kindlamad ikkagi tavaline kaart ja kompass. Nendega eksida on üsna võimatu. Isegi hea tahtmise korral.

Ideaalis töötab kõige paremini kombinatsioon, milles on koos nii kaart, kompass kui ka GPS (vahet pole, kas navigatsiooniseade või ainult GPS). Inimene saab end pidevalt kontrollida ning eksimine ühe või teise vahendiga ei põhjusta veel katastroofi . Loomulikult ainult juhul, kui ta selleks ise võimeline on, sest enamik vigu tuleneb kasutajast ja sellest, mis tal kõr-vade vahel on. Kui pea ei jaga, ei jaga ka jalad.

www.elukutse .ee

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK?Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli!

Lahenda ülesanne:valged alustavad ja võidavad!

Skänni koodija vaata kuidas lahing lõpeb!

Lahenda ü ülesanne:valged alustavtavad ja võidavad!

Skänni koodiuidas lahing lõpeb!ja vaata kuid

Dokumentide vastuvõtt 25.06–07.07Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131