KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 8/2012 (116/562)

KUPERJANOVLASTE RADA MUUTUB NOORTE SEAS JÄRJEST POPULAARSEMAKS

Norrakad: lumi kaitseb ka

kuulipilduja eest

SINIVEE PEREKONNA MEESTE ÜHTSUSES PEITUB JÕUD

SAKALA MALEV PANI MULGID

MÄSSAMA

3

Sisu

kord

Kaitse Kodu! 8/2012

NR 8/2012 (116/562)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 8/2012 (116/562)

KUPERJANOVLASTE RADA MUUTUB NOORTE SEAS JÄRJEST POPULAARSEMAKS

Norrakad:lumi kaitseb ka

kuulipilduja eest

SINIVEE PEREKONNA MEESTE ÜHTSUSES PEITUB JÕUD

SAKALA MALEV PANI MULGID

MÄSSAMA

12 Maailmapilk. Kes on terve, see on vaba

13 Sõjapidamine talvetingimustes

17 Kaitseliidu Kool Gruusias

19 Sinivee perekonna meeste ühtsuses peitub jõud

22 Mulgi mäss ühendas reservõppekogunemise maleva aastaõppusega

28 Topograafi line kaart läbi aegade II

34 37 starti, neli võitjat ja sügisene Eesti

36 Kaitseliit õpetab snaipreid raskustele vaatamata

40 Metsavendade jälgedes II

64 Test. Parim on Kaitseliidu pastakas

45 Elus ajalugu

49 Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorena

51 Aga meed jõulud tulevad Afganistanis moosised

53 Noorkotkad võistlesid: sidusid haavu ja sukeldusid suitsu

56 Kuperjanovlaste rada muutub üha populaarsemaks

58 Köitega pääseb alla kas või kolmandalt korruselt

59 Leibki küpses lõkke paistel

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: NORRA KAITSEVÄGI

17

5634

4

Peat

oim

etaj

a ve

erg

Kaitse Kodu! 8/2012

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida male-va personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Meist lihtsalt ei saa jagu

Kella kaheksa paiku õhtul hakkavad väikesed lapsed end magama sättima: päevatoimetustest laokile jäänud mänguasjad tuleb kokku kraamida ja end õue unustanud mürsikutel tuppa seepi ja veekaussi otsima joosta. 9. märtsil 1944 jäid sajad puuhobused Tallinnas oma koha-

le panemata ja tuhanded kriimud põsed pesemata, sest äkki — ainult veerand tundi enne kella ka-heksat õhtul — algas linnale õhurünnak. Mitusada Nõukogude lennukit tatistas rünnaku esimeses laines kahe tunni jooksul erilise õelusega just tsiviilobjektide pihta lõhke-, süüte- ja fosforpomme, nii et varakevadiselt pime Tallinn muutus langevatest pommidest ja põlevatest majadest heledasti valgeks.

Nii hävisid ka Kaitseliidu arhiivimaterjalid, mis lubaksid täna ajaloolastel ja üliõpilastel koostada virnade viisi referaate ja uurimusi Kaitseliidust aastatel 1925—1940. Õigupoolest ei jäänud arhii-vist järele midagi. Ometi jõudis Kaitseliidu 94. sünnipäevaks saada valmis ajalooraamat just selle perioodi kohta, allikateks tolleaegsed malevate teatajad ja Kaitse Kodu! numbrid. Sihitud rünnak sai jagu spetsiaalselt ajaloo talletamiseks ette nähtud arhiivist, aga nii südametu, kui see rahulike elanike ja nende kodude vastu suunatud rünnak ka polnud, ei saanud see jagu kõikjal kodustel riiulitel seisnud malevate teatajatest ja Kaitseliidu ajakirja numbritest. Need elasid üle rünna-ku, okupatsiooni ja taasiseseisvumise ning toovad kõige kiuste endaga kaasa hõngu ja teadmist elust tollel ajal.

Paber paberiks, veelgi tähtsam on põhjus, miks neid pabereid 50 okupatsiooniaastat (mõnel pe-rioodil lausa eluga riskides) kapitagustes ja seinapragudes alles hoiti. See põhjus on koos vanade ajakirjadega üle elanud okupatsiooni ja taasiseseisvumise ning pesitseb nüüd meie, kaitseliitlaste, mõtetes ja põhjustes, mis meid nädalavahetusel kodust välja ajavad. Eesti oma riik on tagasi, Kaitseliit ja Kaitse Kodu! on tagasi. Jälle ajame me oma asja ja mälestus aastate tagant sisendab kind-lust: isegi kui peaks tulema uus hoop, isegi kui see peaks tulema otse tuiksoone pihta, siis kõigist meist ta ikkagi jagu ei saa.

Palju õnne Kaitseliidu 94. sünnipäeval Kaitseliidu Valgeristi, teenetemedali ja Liiliaristi kavaleridele, palju õnne kõigile kaitseliitlastele, naiskodukaitsja-tele, noorkotkastele ja kodutütardele! Meie olemegi need, kes muuda-vad 1944. aasta laadased terrorirünnakud mõttetuks: kui niikuinii jagu ei saa, pole mõtet torkima tulla.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:10. detsember, 28. jaanuar, 11. märts, 22. aprill,3. juuni, 15. juuli, 26. august, 14. oktoober

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142Telefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5

Uud

ised

Kaitse Kodu! 8/2012

Uut kaitseliitlase lugemislauale

KAITSELIIDU SÕJAEELNE AJALUGU KAANTE VAHEL

Kaitseliidu 94. aastapäeva puhul ilmus raamat „Ühine tahe. Pilguheit Kait-seliidu minevikku 1925—1940“, mis annab ajaloolise ülevaate Kaitseliidu tegevusest aastatel 1925—1940. Tegu ei ole mitte ainult Kaitseliidu ajaloo, vaid sissevaatega ühte perioodi kogu Eesti kultuuriloost selle üldrahvaliku organisatsiooni kaudu.

167-leheküljelise raamatu koostas Tanel Lään, toimetas major Tanel Rüt-man, kujundas ja trükkis Hepter Grupp OÜ.

ULMEPÕNEVIK EHK HOIATUSROMAAN ERITI KAITSELIITLASELE

Oktoobri alguses esitles Tallinna maleva kaitseliitlane Aivar Kivisiv oma raamatut „Kolmas vabadussõda“. Autor iseloomustab raamatut kui poliitilist thriller’it, Mart Nutt nimetab seda hoiatusromaaniks. Loetu kinnitab, et mõlemal on õigus. Tegemist on paeluva kirjutisega, mis lugeja endasse haarab ja paneb samas ka mõtlema, et äkki oleks võinud ka nii minna.

Kivisivi raamat algab Vladimir Putini külaskäiguga Tallinna, ketrab vaikselt pinget, jõudes pronksiöö sündmusteni, ning lõpeb Sinimägede liinil Eesti vägede edukate kaitselahingutega 2012. aasta sügisel. Raa-mat sobib jõulukingiks kaitseliitlasele, aga kõige paremini inimesele, kes alles kaalub Kaitseliiduga liitumist. Jõulukingiks sobivalt on raamat õnneliku lõpuga, kuigi jätab üksjagu küsimärke. Aga eks neid küsimär-ke me siin Kaitseliidus ühiselt minimeerida katsugi.

Raamat on saadaval nii trükise kui ka e-raamatuna.

Näitus „Mood ja külm sõda“ Kumus kajastab ajaloopingeidMood on kommunikatiivne kunst ning kajastab aega ja sellega kaasnevaid pingeid. Näitus „Mood ja külm sõda“ uurib moodi ja sellega seotud nähtusi 1950.—1970. aastate Eestis, võimaldades köitvat sissevaadet Nõukogude Eesti naise eluolusse ja dialoogi Lääne moega läbi külma sõja kardina. Näitusega kaasnevad raamat ning publiku- ja hari-dusprogrammid. Väljapanek viib kokku poliitika ja moe, kuid kirjeldab ka Tallinna moemaja ja moeajakirja Siluett näitel Nõukogude moe arengut, avades sellele osaks langenud kaksikrol-li, kus moel tuli vahendada Läänt Idale ja esitleda Ida Läänele.

Eesti Ajaloomuuseumi ja erakogude põhjal eksponeeritakse Eesti disainerimoodi ja näiteid ajajärgu rõivastumistavadest. Moeka-vandid ja fotod pärinevad peamiselt Tallinna linnaarhiivist, kus hoitakse Tallinna moemaja ja Silueti arhiive. Põnevat sissevaadet ajastusse pakuvad dokumentaalfi lmid Moskva fi lmi- ja fotoar-hiivist, USA rahvusarhiivist, Eesti Rahvusringhäälingust ja Eesti fi lmiarhiivist, samuti omaaegse ajakirja Pilt ja Sõna fotoreportaa-žid ning Boris Mäemetsa fotod Eesti Tarbijateühistu Keskühistu ühiskaubandusmuuseumi kogust. Ruumi jagub ka intiimsematele teemadele, nagu „Lilleline kleit“ ja kosmose mõjutused moele. Tutvustatakse 1959. aastal Moskvas Sokolniki pargis eksponee-ritud kuulsat Ameerika Ühendriikide näitust. Elektrooniliselt on eksponeeritud üle 60 kaastöö publikuprojektist „Minu armastatuim kleit“, kuhu inimesed üle Eesti saatsid pilte ja lugusid oma selle ajastu lemmikkleidist.

Näitus „Mood ja külm sõda“ on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 20. jaanuarini 2013.

KUM

U

6

Uud

ised

Kaitse Kodu! 8/2012

Kaitseliit sai valmis uued tagalakeskusedTARTU MALEVA ÕPPE- JA TAGALAKESKUS

Tartu raudteejaama läheduses Lehola tänava alguses asuvad hooned on juba kümmekond aastat Kaitseliidu Tartu maleva kasutuses. 2. novembril avati seal maleva õppe- ja tagalakeskus. Kaitseliitlasi on valmis vastu võt-ma õppeklassid ja kasarm 30 võitlejale, kontorihoones jätkavad igapäevast tööd maleva palgalised teenistujad, ladudes on oma koha on leidnud väljaõppeks vajalik varustus, relvad ja tehnika. Värskenduskuuri läbinud remondihall on oluliseks täienduseks kõigi Lõuna-Eesti malevate sõidukite hooldus- ja remondivõimalustele. Lisaks on Tartu linnapilt saanud rikkamaks korrastatud tööstuskompleksi ja logistiliselt hea paigutusega kaitse-keskuse võrra.

„Kaitseliidu Tartu maleva rekonstrueeritud õppe- ja taga-lakeskuse avamine on linnale oluline sündmus. Rõõm on tõdeda, et mitmes ettevõtmises linnale heaks koostööpartneriks olnud organisatsioon on suutnud avardada oma võimalusi igapäevaste tegevuste veelgi paremaks korraldamiseks. Vähem oluline ei ole seegi, et nende hoonete rekonstrueerimise tulemusena sai korrastatud märkimisväärne osa linnaruumist,“ märkis Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Lehola 1 paikneva kunagise Tartu teedevalitsuse hoonetekompleksi sai ruumikitsikuses vaevlev Tartu malev enda kasu-tusse 2002. aasta septembris. 2004. aasta jaanuari lõpul sõlmiti riigivara tasuta võõrandamise leping ja Kaitseliidu Tartu malev asus oma tagalakeskust põhjalikumalt välja arendama. Siiski tuli veel ligi neli aastat tegutseda amortiseerunud ruumides, enne kui Tartu linnavalitsus väljastas 2007. aasta detsembris projekteerimistingimused maleva tagalakeskuse renoveerimiseks ja õppeklasside väljaehitamiseks. Ligi 11 000-ruutmeetrise kinnistu ja seal asetsevate hoonete renovee-rimisega sai Kaitseliidu Tartu malev korda oma n-ö tagahoovi.

PEASTAABI JA TALLINNA MALEVA TAGALAKESKUS

Kaitseliidu peastaabi ja Tallinna maleva ühine tagalakeskus avati 9. novembril Tallinnas aadressil Plangu 4. Keskuse valmimisega paranevad Tallinna maleva allüksuste varustuse ning relvastuse hoiutingimused, samuti sõidukite hooldus- ja remondivõimalu-sed. Kaitseliidu peastaap kasutab keskust tsentraalse varustuse hoiustamiskohana, kus on loodud tingimused varustuse väljastami-seks malevatele. Lisaks laoruumidele asuvad hoonetes Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse, side- ja infotehnoloogia osakonna ning Tallinna maleva tagalasektsiooni teenistujate töökohad.

Ehitustööde valmimisega sai Kaitseliit 1890 ruutmeetrit lisapinda, teed ja parklad ning kinnistu piirile nõuetele vastava piirdeaia koos valveseadmetega. Samas kompleksis asuvad ka kolm 2009. aastal valminud õppeklassi ja 90 kohaga õppehoone, mis on ühtlasi Tallin-na maleva Nõmme malevkonna tegevuspaik.

Tallinna malev sisekaitseks valmisKaitseliidu Tallinna malev korraldas 28. ja 29. septembril koostöös Põhja kaitseringkonnaga sisejulgeolekuharjutuse, mille käigus täitsid Tallinna maleva allüksused kaitseringkonna juhtimisel sisejulgeolekualaseid ülesandeid. Harjutu-se eesmärk oli kontrollida malevkondade valmisolekut ja reageerimist erinevatele olukordadele.

Harjutuse käigus reageerisid malevkonnad häire korras kogu pealinnas, kogune-des allüksuste kaupa kokkulepitud kogunemiskohtadesse. Seal kontrolliti nende varustust ja relvastust, mille järel nad asusid täitma neile antud sisekaitselisi ülesandeid. Malevkondade tegevust juhtis, koordineeris ja hindas Kaitseliidu Tal-linna maleva staap, mis koosnes nii kaadrikaitseväelastest kui ka vabatahtlikest kaitseliitlastest ja naiskodukaitsjatest.

Tallinna malev on Kaitseliidu suurim allüksus, mis koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega koondab üle 2500 liikme. Et malev asub pealinna territooriumil, on tema põhiülesandeks julgeoleku tagamine Tallinnas ja riiklikult tähtsate objektide kaitse.

KAIT

SELI

IT

KAIT

SELI

IT

TALL

INN

A M

ALE

V

7

Uud

ised

Kaitse Kodu! 8/2012

Virulased näitasid täpset kätt ja teravat silma

KRISTEL KITSINGViru maleva teavituspealik

Kaitseliidu Männiku lasketiirus septembri lõpul korraldatud 13. Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) rahvusvahelised laskevõistlused võitis Kaitseliidu Viru malev.

Kaheksal laskeharjutusel võttis omavahel mõõtu 52 neljaliikmelist võistkonda kaheksast riigist. Lisaks Eesti võistkon-dadele asusid tulejoonele Soome, Taani, Norra, Läti, Poola, Saksamaa ja Hispaania laskurid. Võistlusharjutustel kasutati kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel olevat relvastust: püstolit HK USP, automaate Galil AR ja AK4, püstolkuulipildujat Mini UZI ning automaati M-14.

Parimaks võistkonnaks osutus Kaitseliidu Viru malev 2152 punktiga taanlaste ja EROK ees. Individuaalse esikoha teenis Jaanus Viirlo Kaitseliidu Harju malevast, teine oli Aleksei Osokin Viru malevast ja kolmas tema malevakaaslane Aavo Pekri, kes võistles võistkonnas EROK Shooting koos Steve Kümnikuga. Viru maleva võistkonda kuulusid veel Meelis Kask, indivi-duaalse neljanda koha omanik Peeter Pops ja Sander Gutmann.

EROK on 1997. aastal asutatud peamiselt reservohvitsere koondav organisatsioon, mille eesmärkideks on riigikaitse korralduse toetamine, kaitsetahte kasvatamine ja ohvitseride sotsiaalne ühendamine. Kogul on enam kui 280 liiget. 1998. aastal alguse saanud laskevõistlus on lisaks talve- ja suvelaagritele üks vanimaid EROK iga-aastasi üritusi. Võistlust korral-datakse EROK, Kaitseliidu ja kaitseväe koostöös.

HA

NN

ES R

EIN

OM

ÄGI

Baltic Cup 2012Suve alguses Tallinna maleva eest-vedamisel peetud Läänemere maade vabatahtlike riigikaitseorganisatsiooni-de laskevõistlusel Baltic Cup osutusid võidukateks Tallinna maleva kaitseliitla-sed, võites viiest harjutusest neli.

Esimene Kaitseliidu Tallinna maleva ja Helsingi maleva laskevõistlus peeti Helsingis 1927. aastal. Sellest kujunes traditsioon, mis katkes Teise maail-masõja puhkedes. 1995. aastal jätkati võistluste korraldamisest, kuid mitte enam ainult Eesti ja Soome vahel, vaid kaasati ka Rootsi ja Taani kodukaitse ning Leedu Kütid.

Kaitseliitlased Heikki Tuokko mälestusvõistlustel SoomesSoomes Upinniemi mereväebaasi lasketiirudes 14. oktoobril peetud 12. Heikki Tuokko mälestusvõistlustel laskmises jõudis autasustavatele kohtadele viis kaitseliitlast Harju ja Rapla malevast. Kokku osales võistlustel peaaegu kolmsada laskurit.

Heikki Tuokko oli Soomes üks aktiivseid reservväelasi, kes organiseeris Soome kaitseväest reservväelastele vintpüssid SKY, mida sõjavägi tahtis omal ajal va-narauaks sulatada. Saatuse kuri käsi viis mehe 2000. aastal parimas eas manala-teele. Juba 2001. aastal hakati läbi viima tema mälestusvõistlusi vintpüssist SKY laskmises, millele lisandus mõned aastad hiljem enne 1945. aastat valmistatud püstolite võistlusklass. Mõlemal harjutusel tehakse viis proovilasku ja kümme võistluslasku. Vintpüssiharjutuses antakse medalid esikümnele ja esimesed kakskümmend võistlejat saavad auhinna. Püstoliharjutuses saavad auhinna ainult kolm parimat.

8

Uud

ised

Kaitse Kodu! 8/2012

TALL

INN

A M

ALE

VTallinna malevas on parimad maletajadKaitseliidu Tallinna maleva õppekeskuses peeti 28. oktoobril Kaitseliidu 2012. aasta meistrivõistlused males. Võistkondlikult oli parim Kaitseliidu Tallinna malev. Meeste arvestuses võitis Lembit Kurs Tallinna malevast, teine oli Elmo Nelk Võru-maalt. Naiste arvestuses võitis Kaja Parker Võrumaa malevast, teine oli Helge Lill Tallinnast.

Reservõppekogunemised malevatesSAAREMAA

Kuressaare linnas ja Kaarma vallas viidi 9.—13. oktoob-rini läbi õppused neile kaitseväe reservallüksustesse kuuluvatele reservväelastele, kelle ülesandeks on tagada linna elutähtsate objektide kaitse kriisi- ja sõja-olukorras. „Mandril on sellised õppekogunemised juba tavapäraseks saanud, meil oli see kavas esmakordselt,“ rääkis Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleit-nant Kristjan Moora. Nädal kestnud reservõppekogune-misele oli kaitsevägi kutsunud ligi 200 reservväelast, kellele tagasid väljaõppe Saaremaa maleva kaadrikait-seväelased ja Kaitseliidu vabatahtlikud instruktorid.

KAIT

SEVÄ

GI

ALUTAGUSE, JÄRVA JA VIRU

23.—27. oktoobrini korraldati Alutaguse, Järva ja Viru malevas sisekaitsekompaniide reservõppekogunemi-sed, kus tuletati osalejatele meelde individuaalseid sõdurioskusi, anti erialast täiendõpet ja harjutati sise-kaitseliste ülesannete täitmist üksustena.

Alutaguse maleva reservõppekogunemine korraldati Ida-Virumaal Jõhvi, Avinurme ja Kohtla vallas. Laskmi-sed viidi läbi Jõhvis Viru jalaväepataljoni lasketiirus ja Avinurmes Muru lasketiirus ning objektikaitset, varus-tusteede kontrollpostide tööd, liikluse reguleerimist ja dessanditõrjet harjutati Kohtla vallas.

Järva maleva reservõppekogunemise laskeharjutu-sed viidi läbi Tapal Kirde kaitseringkonna lasketiirus. Õppekogunemine lõppes Koerus koostööharjutusega „Koeru lukku!“, kus sisekaitseüksus harjutas erinevaid ülesandeid objektikaitsest patrullideni.

Viru maleva reservõppekogunemine korraldati Lääne-Virumaal Vihula vallas asuval Rutja harjutusväljakul. Õppuse peaeesmärk oli valmistada sisekaitseüksused ette tegutsemaks üldise riikliku julgeolekuolukorra pingestumisel, kui reservväelastel tuleb olla valmis täit-maks taktikalisi ülesandeid Viru maleva operatsioonide raamistikus. Õppus lõppes taktikalise väliharjutusega.

TALLINN

8.—10. novembrini korraldati Tallinna maleva reservõp-pekogunemine maleva staabi, staabi- ja tagalakompanii ning teiste allüksuste ohvitseridele-allohvitseridele. Õppekogunemine viidi läbi juhtimisharjutuse ehk üksusteta taktikaõppusena (TEWT — tactical exercise without troops), kus põhirõhk oli eri tasandi allüksuste juhtide olukorrast arusaamise ja ettekannete korrektse esitamise harjutamisel.

9

Järe

lhüü

e

Kaitse Kodu! 8/2012

In memoriam

Alutaguse maleva auliige reservlipnik Harald Okas 19.08.1916 — 06.10.2012 6. oktoobril lahkus meie hulgast vanim Alutaguse maleva kaitseliitlane ja auliige reservlipnik Harald Okas. Harald Okas lõpetas Jäneda põllutöökoo-li 1935. aastal ja astus 1938. aasta märtsis vabatahtlikult ajateenistus-se Tapa soomusrongirügementi. Sõjaeelse Eesti seadused nägid ette, et kõik kesk- ja kõrgema haridusega ajateenijad peavad minema aspirandi-kursustele ja saama reservohvitseriks. Aspirantide kursusele pääsemine oli auasi. Harald Okas lõpetas Tondi Sõjakooli aspirantide klassi Eesti kaitseväe lipnikuna ja arvati reservi 16. augustil 1939, 15 päeva enne Teise maailmasõja algust.

Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõja alguseni töötas Harald Okas agronoo-mina Rapla kandis. 1941. aasta juulis sai ta mobilisatsioonikutse Nõuko-gude armeesse, kuid varjas end esialgu Tallinnas. Augustikuus korraldas ta ennast tuttava velskri kaudu sanitariks, sai ajapikendust ja saadeti Kostivere maile. 28. augustil 1941 jõudsid Saksa üksused Tallinna. Ha-rald Okas pöördus tagasi Rapla kanti. Õige pea vahistati ta pealekaebuse tõttu. Tema tegevust sanitarina käsitleti osalemisena hävituspataljonis ja ta saadeti Tallinna Patarei vanglasse. Patareis oli ta kolm kuud. Saksa ajal oli ta raudteel tööl ja sooritas märtsis 1944 raudteevalitsuses jaa-makorraldaja eksami. Seejärel suunati ta Raasikult tööle Tallinna sadamasse ja sealt Balti jaama jaamakorraldajaks.

Pärast sõda läks Harald Okas Tartu ülikooli agronoomiat õppima ja jõudis loomakasvatuse instituudis ka kandidaadiek-samid sooritada, aga väitekirja tal kirjutada ei lubatud. Nõukogude ajal põllumajanduses töötades tekkis Okasel huvi mesinduse vastu. Ta tuli tagasi kodukohta Vaivarasse, ehitas oma kätega uue maja ja pidas mesilasi.

Kaitseliitu astus Harald Okas juba 1939. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel astus ta 1994. aastal taas Kaitseliitu, saades 78-aastasena Alutaguse maleva Vaivara rühma liikmeks. Vanusele vaatamata oli Harald Okas aktiivne isamaaliste vaade-tega kaitseliitlane, seetõttu kinnitas maleva esindajatekogu ta 2007. aastal Alutaguse maleva auliikmeks. Harald Okast on tunnustatud Kaitseliidu ülema ja malevapealiku tänukirjade, Valgeristi III klassi, Alutaguse maleva teenetemärgi ning Narva malevkonna teenetemärgiga. Mälestus Harald Okasest jääb alatiseks meiega.

ERA

KOGU

In memoriam

Tallinna maleva auliigeViktor Salmre20.05.1914 — 31.10.2012 Viktor Salmre sündis 20. mail 1914 Narva-Jõesuus. Kaitseliidu Tallinna malevasse astus ta 1930. aastal 16-aastasena. Ta osales paljudel Kait-seliidu korraldatud motospordivõistlustel ja Kaitseliidu taastamise järel Kaitseliidu Tallinna maleva tegevustes.

Pärast Teist maailmasõda töötas Viktor Salmre majanduse valdkonnas ja tegutses motospordikohtunikuna. Alates 1961. aastast töötas ta pressifotograafi na.

Viktor Salmret autasustati Kaitseliidu teenetemedali I klassi ja Kaitseliidu Tallinna maleva teenetemärgiga ning ta oli Kaitseliidu Tallinna maleva auliige.

Kindlameelset kaaslast mälestab Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja üksik-kompanii. R

AH

VU

SAR

HIIV

I FOT

OD

E A

ND

MEB

AAS

10

Aut

asud

Kaitse Kodu! 8/2012

Kaitseliidu teenetemärkide andmineKaitseliidu ülema 7. novembri 2012 käskkiri nr K-1-1-1/12/29531P

1. Avaldan Kaitseliidu keskjuha-tuse 18. oktoobri 2012 otsuse nr K-0.1-1/27736PR teenetemär-kide andmise kohta

1.1. Valgeristi I klassi kavaler1.1.1. Raivo LUMISTE nr 9

1.2. Valgeristi II klassi kavaleride nimekiriTallinna malev1.2.1. Erki VAIKRE nr 877

Alutaguse malev1.2.2. Deiv BOGENS nr 8781.2.3. Kalev-Tarvo PÄRN nr 8791.2.4. Meelis TINNO nr 880

Kaitseliidu peastaap1.2.5. Peeter LAND nr 8811.2.6. Ivar JÕESAAR nr 882

1.3. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiriPärnumaa malev1.3.1. Vladimir JUHKOV nr 8831.3.2. Marek LAANISTO nr 8841.3.3. Teet KURS nr 885

Põlva malev1.3.4. Roomet KOOL nr 886

Tallinna malev1.3.5. Aleksei KIVINUK nr 8871.3.6. Pelle PEEK nr 888

Valgamaa malev1.3.7. Kaimo VAHTRA nr 8891.3.8. Kalvi KAART nr 890

Viru malev1.3.9. Hillar PÄRTELPOEG nr 8911.3.10. Enn HABAKUK nr 892

Alutaguse malev1.3.11. Ingrid BLOK nr 893

1.4. Teenetemedali I klassi kavaleride nimekiriPärnumaa malev1.4.1. Aare LAUR nr 3711.4.2. Arvo TALTS nr 3721.4.3. Jaanu KRIVONOGOV nr 3731.4.4. Robert DANILSON nr 3741.4.5. Arvi KAELEP nr 3751.4.6. Jaan LÄÄNE nr 3761.4.7. Artur LEHT nr 3771.4.8. Jüri KASK nr 378

Küberkaitse üksus1.4.9. Heino PIHLAP nr 379

Põlva malev1.4.10. Madis-Riho ALEP nr 3801.4.11. Tarmo HALJAK nr 3811.4.12. Olev LUTSAR nr 3821.4.13. Madis SOMMER nr 3831.4.14. Arvi SUVI nr 3841.4.15. Avo KOSK nr 3851.4.16. Heiki RAMMO nr 3861.4.17. Raul HALJAKU nr 387

Saaremaa malev1.4.18. Rein LEMBER nr 3881.4.19. Sven ERNESAKS nr 389

Tallinna malev1.4.20. Riho MAIPUU nr 3901.4.21. Kalju TAMMJÄRV nr 391

Tartu malev1.4.22. Riho ILLAK nr 392

Viru malev1.4.23. Raul JÄRVI nr 3931.4.24. Jüri TIKKERBER nr 394

Alutaguse malev1.4.25. Kalev NAUR nr 3951.4.26. Valfred EMAJÕE nr 3961.4.27. Karl VÄHK nr 3971.4.28. Kalev NÕMMELOO nr 398

Rapla malev1.4.29. Villu ÕUN nr 399

1.5. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiriPärnumaa malev1.5.1. Riho VÕSUNURM nr 13841.5.2. Sander LÕSJUK nr 13851.5.3. Arvo RAAP nr 13861.5.4. Gerdo LIIVAMÄGI nr 13871.5.5. Vello SELTER nr 13881.5.6. Eduard KAKKO nr 13891.5.7. Jüri BÄÄRS nr 13901.5.8. Tiit RANNASTE nr 1391

Rapla malev1.5.9. Merike TÜÜR nr 1392

Jõgeva malev1.5.10. Janek TŠELJADINOV nr 1393

Põlva malev1.5.11. Hillar HEIL nr 13941.5.12. Gunnar KAALESTE nr 13951.5.13. Viktor KULLASAAR nr 13961.5.14. Jaan RAMMUL nr 13971.5.15. Rauno RAMMO nr 13981.5.16. Heino LOODUS nr 13991.5.17. Riskko JÕEOTS nr 14001.5.18. Sven HANSEN nr 14011.5.19. Aigar KOSK nr 1402

1.5.20. Tarvo TALGRE nr 1403

Saaremaa malev1.5.21. Peeter KASK nr 14041.5.22. Raivo KABUR nr 14051.5.23. Andres KOLK nr 14061.5.24. Aire PAHAPILL nr 1407

Tallinna malev1.5.25. Tiit KANT nr 14081.5.26. Alar OLUP nr 1409

Tartu malev1.5.27. Osvald SALO nr 1410

Valgamaa malev1.5.28. Ülle SÄINAS nr 14111.5.29. Piret VAHTRA nr 14121.5.30. Vello ZUJEV nr 14131.5.31. Valdeko NIELSON nr 14141.5.32. Ivo JURAK nr 14151.5.33. Jaana UKKUR nr 1416

Viru malev1.5.34. Martin MÄTAS nr 14171.5.35. Rain LEICHTER nr 14181.5.36. Kert KIRSIMÄE nr 1419

Alutaguse malev1.5.37. Janar LEHTLA nr 14201.5.38. Uno MURUVEE nr 14211.5.39. Toivo MIHHAILOV nr 14221.5.40. Elle VINNI nr 14231.5.41. Ülo KORJU nr 14241.5.42. Eduard NIJAZOV nr 14251.5.43. Ardo VOLMER nr 14261.5.44. Arno KODU nr 14271.5.45. Andrea EICHE nr 1428

Sakala malev1.5.46. Andrus PÕLDMA nr 1429

Küberkaitse üksus1.5.47. Andre HANSAAR nr 1430

1.6. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiriPärnumaa malev1.6.1. Märten JUURSALU nr 35861.6.2. Ako HANSON nr 35871.6.3. Raini KAELEP nr 35881.6.4. Indrek KUMM nr 35891.6.5. Ants TILK nr 35901.6.6. Juhan TILK nr 35911.6.7. Tõnis TETSMANN nr 35921.6.8. Martin SEMPELSON nr 35931.6.9. Avo KAUN nr 35941.6.10. Viljar VEVERSON nr 35951.6.11. Martin LUMERA nr 35961.6.12. Vello KÄRMAS nr 35971.6.13. Mait LOHU nr 3598

Kaitseliidu seaduse § 11 lg 4, lg 7 p 8 ja lg 8 alusel, kooskõlas vabariigi valitsuse 5. oktoobri 1999 määru-sega nr 286 „Kaitseliidu teenetemärkide kirjelduse ja statuudi kinnitamine” ning arvestades malevapea-like ja Kaitseliidu peastaabi avalike suhete ja koostööosakonna juhataja ettepanekuid

11

Aut

asud

Kaitse Kodu! 8/2012

Autasustamine. ErgutamineKaitseväe juhataja 7. novembri 2012 käskkiri nr 860P

Rahuaja riigikaitse seaduse § 15 lg 1 ning kaitseväe distsiplinaarseaduse § 13 lg 2 p 2 ja § 14 lg 2 alusel, arvestades kaitseministri 17. detsembri 2009 määruse nr 37 „Kaitseväe teenetemärkide kirjeldus ja and-mise kord“ § 4 lg 1 p 2 ja lg 3, § 9 lg 2, § 10 lg 1 p 4 ja lg 2 ning § 11, seoses Kaitseliidu 94. aastapäevaga ning võttes arvesse esitatud taotlust

1. Autasustan kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest Kaitseliidu Saaremaa maleva staabiülemat kapten Kristian KIVIMÄEd kohusetundliku ja eeskujuliku teenistuse eest Kaitseliidus.

2. Annan tänukirja Kaitseliidu Järva maleva staabi väljaõppesektsiooni väljaõppeülemale kapten Janek MÄNNIKule pikaajalise ja kohusetundliku teenistuse eest.

1.6.14. Aivo TAMM nr 35991.6.15. Johannes KAKKO nr 36001.6.16. Meelis SINIJÄRV nr 36011.6.17. Raul SARANDI nr 36021.6.18. Reimo RÄNDLA nr 3603

Tartu malev1.6.19. Kalev TOLLIMÄGI nr 36041.6.20. Lauri TOLLIMÄGI nr 3605

Jõgeva malev1.6.21. Maris MÄEOTSA nr 36061.6.22. Enn KRUMM nr 36071.6.23. Olavi STRANDBERG nr 36081.6.24. Ivar MÄERAND nr 3609

Küberkaitse üksus1.6.25. Andrus PADAR nr 36101.6.26. Uko VALTENBERG nr 36111.6.27. Margus PALA nr 36121.6.28. Erkki LAANEOKS nr 36131.6.29. Elika SADAM nr 3614

Põlva malev1.6.30. Rainer RAHASEPP nr 36151.6.31. Anti SILGU nr 36161.6.32. Rein VIST nr 36171.6.33. Meelis IVASK nr 36181.6.34. Elgo KALLIVERE nr 36191.6.35. Jaan LANG nr 36201.6.36. Veiko SOO nr 36211.6.37. Raul LAINE nr 36221.6.38. Leivo VUTT nr 36231.6.39. Tarmo ARULEPP nr 3624

Saaremaa malev1.6.40. Arne LOORPUU nr 36251.6.41. Tõnu MIKK nr 36261.6.42. Toomas KASK nr 36271.6.43. Indrek TEPPAN nr 36281.6.44. Janno MURUVEE nr 36291.6.45. Mare KIRR nr 36301.6.46. Juhani PUTKINEN nr 3631

Tallinna malev1.6.47. Markko LEMBER nr 36321.6.48. Siiri LÕUKE nr 36331.6.49. Toomas NIINEMÄE nr 36341.6.50. Tauno NIKKER nr 36351.6.51. Andrus SOON nr 36361.6.52. Priit OJAP nr 36371.6.53. Tanel RANK nr 36381.6.54. Arvo TALI nr 3639

1.6.55. Daniel TIKKERBÄR nr 36401.6.56. Timo TÄHT nr 36411.6.57. Jaanus TALLO nr 3642

Rapla malev1.6.58. Eda TOOMET nr 36431.6.59. Liilia KESKÜLA nr 3644

Viru malev 1.6.60. Kristjan MAURUS nr 36451.6.61. Targo TIKKERBER nr 36461.6.62. Veiko ALLIKSOO nr 36471.6.63. KAIDO METUS nr 36481.6.64. Vladimir TERTÕTŠNÕI nr 36491.6.65. Andres MOROZOV nr 36501.6.66. Heitti IRVAL nr 36511.6.67. Toorion OJAPERV nr 3652

Alutaguse malev1.6.68. Eero STRAUSS nr 36531.6.69. Alar HAAVALAID nr 36541.6.70. Erkki ROOSNURM nr 36551.6.71. Indrek TAPNER nr 36561.6.72. Tomas JALAST nr 36571.6.73. Andres NORMAK nr 36581.6.74. Tõnis VÄLK nr 36591.6.75. Ats HAAV nr 36601.6.76. Kalle KARO nr 36611.6.77. Janno TRAKS nr 36621.6.78. Olev PUNG nr 36631.6.79. Veikko LUHALAID nr 36641.6.80. Sergei VARŠAVSKI nr 36651.6.81. Jüri JÕGISOO nr 36661.6.82. Andres KARU nr 36671.6.83. Allan UKLEIKA nr 36681.6.84. Marek RANNE nr 36691.6.85. Tiit RAUD nr 3670

Valgamaa malev1.6.86. Lauri EISLER nr 36711.6.87. Kait KINGUMETS nr 36721.6.88. Merje NIELSON nr 36731.6.89. Armin ARAMAA nr 36741.6.90. Jaan-Kaarel KUKK nr 36751.6.91. Rita PÄRNIK nr 36761.6.92. Arvo SUMBERG nr 36771.6.93. Ants KRONBERG nr 36781.6.94. Kirsti PAAVEL nr 3679

Sakala malev1.6. 95. Ervin TAMBERG nr 36801.6.96. Toomas TERAS nr 3681

Järva malev1.6.97. Merike EINMA nr 3682 1.7. Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiriPärnumaa malev1.7.1. Mehis METS nr 726

Küberkaitse üksus1.7.2. Matthew Daniel DINMORE nr 7271.7.3. James Andrew POKORSKI nr 7281.7.4. Brandon Michael JOHNS nr 729

Alutaguse malev1.7.5. Evald JAKOBSON nr 7301.7.6. Ants NURK nr 7311.7.7. Jüri UUDEKÜLL nr 732

Kaitseliidu peastaap1.7.8. Varmo REIN nr 733

2. Avaldan Kaitseliidu keskjuha-tuse 1. novembri 2012 otsuse nr K-0.1-1/29237PR teenetemärki-de andmise kohta

2.1. Teenetemedali I klassi kavalerJõgeva malev2.1.1 Alder GUSTKE nr 400

2.2. Teenetemedali II klassi kavalerSaaremaa malev2.2.1. Lembit KIRS nr 1431

2.3. Teenetemedali III klassi kavalerAlutaguse malev2.3.1. Indrek PÜVI nr 3683

2.4. Teenetemedali eriklassi kavalerPärnumaa malev2.4.1. Dairi ÕUN nr 734

Saaremaa malev2.4.2. Mark ARETZ nr 735

12

Maa

ilmap

ilk

Kaitse Kodu! 8/2012

Kes on terve, see on vabaSeptembrikuu viimasel neljapäeval rivistusid võistlejad kolmeteistkümnendat korda kind-

ral Laidoneri kunagisele koduõuele Viimsi mõisa. Pärast brigaadikindral Riho Terrase ja teiste tervitussõnu anti kindral Laidoneri olümpiateatejooksu lähe. Kindral Laidoner oli

teatavasti üheksa aastat Eesti Olümpiakomitee juht ja tal olid erilised teened meie legen-daarsete võitude sepistamisel, eriti 1936. aastal Berliinis. Olümpiamängud kannavad endas rahuaadet, Eesti väejuht sümboliseerib vabadusaadet. Rahu ja vabadus on teineteisest la-hutamatud — kumbagi neist ei ulatata hõbekandikul. Kindrali mälestusele ja olümpia-aatele pühendatud teatejooks on kutsutud looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahele. Mõisapargis peetaval võistlusel osalevad kaheksaliikmelised võistkonnad, arvestust peetak-se kuues võistlusklassis, sh kaitsevägi, põhikoolid (noorkotkad-kodutütred), gümnaasiumid, spordiklubid jt. Tänavu osales rekordiliselt 45 võistkonda, anti kaks lähet. Kaitseväe parimad olid Suurtükiväepataljon, Staabi- ja Sidepataljon ning Vahipataljon, järgnesid merevägi, Lõu-na kaitseringkond ja Pioneeripataljon. Spordiklubide jt hulgas oli parim Sisekaitseakadeemia meeskond, põhikooliõpilastest Tallinna Reaalkooli, gümnaasiuminoortest Jakob Westholmi gümnaasiumi võistkond.

Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide osavõtt on aastati olnud erinev, kuid üldiselt vähene. Selle üheks põhjuseks peetakse asjaolu, et erinevalt kaitseväest pole Kaitseliidul kindlat spor-dijuhti, kes varakult võistkondi tegutsema õhutaks. See oluline ametikoht tuleks Kaitseliidus ehk luua, sest sport ja kehakultuur on valdkonnad, mille kaudu organisatsioon muutub veelgi nähtavamaks. Pealegi aitab see selgelt kaasa riigikaitseliste eesmärkide saavutamisele.

Võistlusklasside võitjad said auhinnaks muu hulgas Kindral Laidoneri Seltsi algatusel kirjas-tatud raamatu „Iseolemise vägi“, mis räägib Kindral Laidoneri Seltsi ja kindral Laidoneri muu-seumi saamisloost ning tähendusest, samuti seltsi ja muuseumi rajajast, 98-aastaseks elanud kunagisest kaitseliitlasest Rein Randveerest. Kindral Laidoneri Selts on oma põhikirjaliste ees-märkide poolest Kaitseliidu loomupärane partner ja aatekaaslane. Selliseid seltse on veelgi: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Eesti Lipu Selts, ka Eesti Muinsuskaitse Selts. Viimatinime-tatu pühitseb 12.12.12 oma 25. sünnipäeva. Veerandsajanditagusel muinsuskaitseliikumisel oli Eesti vabaduse tagasivõitmisel oluline roll — meenutagem kas või sinimustvalgete lippude massilist tänavale toomist Tartu muinsuskaitsepäevadel aprillis 1988, mille järel lipud jäidki välja. Samuti Vabadussõja ausammaste ulatuslikku taastamist. Paljud Kaitseliidu taastajad olid ühtlasi olulised teerajajad muinsuskaitseseltsis.

Nüüd, mil teine Eesti aeg ületab peagi pikkuselt esimese, on õige hetk küsida: kas vajame taas kord toonast koostöövaimu, ühiselt tegemise indu ehk — nagu tänapäeval on kombeks ütelda — sünergiat? Head näited on omast käest võtta. Kindral Johan Laidoneri Selts on juba aastaid üheskoos Kaitseliiduga mälestanud 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõjas langenuid, üheskoos on toodud ja tervitatud võidutuld selle teekonnal Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris vastava aasta paraadilinna. Eesti Lipu Seltsi eestvedamisel on Kaitseliit, Naiskodukaitse, Noored kotkad ja Kodutütred 4. juuni varahommikul tervitanud hümni saatel Pika Hermanni tippu tõusvat riigilippu. Eraldi võttes võivad need asjad tunduda tagasihoidlikuna. Kui nad aga toimivad üheskoos ja aastast aastasse, on neil sügavam mõju. Nad mõjutavad hoiakuid ja maailmavaadet. See ongi osa isamaalisest kasvatusest selle sõna kõige loomulikumas tä-henduses. See harjutab hoiduma küsimast üksnes seda, mida minu riik mulle annab. Ja õpetab hoopiski küsima: mida saaksin mina oma riigile anda? Kui nii õpiksid küsima väga paljud, oleks meie riik praegusest kindlasti etem.

Tulles tagasi aga algusse, olümpiateatejooksu juurde, peame möönma: seegi on hea näide isamaalisest kasvatusest. Ent mitte ainult ideoloogilises mõttes, mitte ainult aatena. On veelgi käegakatsutavam mõõde: praktiline, ennast proovile panev eluhoiak. Õhtumaine heaoluühiskonnale rajatud mõtteviis on meiegi rahva viinud ohtlikule mugavuse ja naudingu teele. Ajalugu on aga korduvalt kinnitanud: need teed ei vii mitte kusagile mujale kui rappa. Ja see pole tühipaljas sõnakõlks. On oluline aru saada, et maailm, milles me elame, on üsna kare, siin tuleb pingutada, et kestma jääda. Kehaline pingutus, et oma tervis alles hoida, on esimene ja kõige vältimatum samm sellel lõputul teel.

Seepärast, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutüt-red, kõik jooksma kindral Laidoneri XIV olümpiateatejooksul tuleva aasta septembrikuu viimasel neljapäeval! Enne seda aga, andes vai-musilmas au vanaisade põlvkonnale, kogunegem kaitseväe kalmis-tule Vabadussõja mälestusehitise kauaoodatud taaspühitsemisele 28. novembril.

TRIVIMI VELLISTE,Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

13

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 8/2012

Kursuse eesmärgiks pole õpetada osale-jaid sõdima, vaid sõjapidamise juures talvetingimustega arvestama. Talv ei ole

vaenlane. Talv on liitlane sellele, kes oskab tal-vetingimustes paremini hakkama saada, kasu-tades selleks nii olemasolevat varustust kui ka teadmisi ja oskusi. Kuigi eestlastele meeldib end pidada põhjamaalasteks, kes teavad tal-vest, lumest ja külmast peaaegu kõike, ei maksa kõrvale heita ka teiste kogemusi. Norrakatel on selles valdkonnas kõvasti kogemusi, nad on nende omandamiseks kulutanud hulga aega ja raha ning saavutanud kompetentsi, mida hin-davad isegi suured militaarriigid.

Sellepärast otsustaski Kaitse Kodu! heita pilgu Norra armee talvise sõjapidamise kursusele ja jagada mõningaid sealt ammutatud tarkusi ka oma lugejatega, sest lumise aastaaja alguseni pole enam kuigi palju aega.

Sõjapidamine talvetingimustesKõrvetav külm, lumi ja jää kõikjal, kuhu silm ulatub, mäetipud, mis kerkivad pilvepiirile ja ilmselt kõrgemalegi, peadpööritavad tõusud ja laskumised, hingematvad vaated, suuskade krudin igikeltsal päevast päeva ja nädalast nädalasse. Ei, tegemist ei ole ekspeditsiooniga igavese talve kuningriiki ega puhkusereisiga maailma katusele Mount Everestile, vaid tüüpilise rutiiniga Norra armee korraldatud talvise sõjapidamise kursusel, millest on mitmel korral osa võtnud teiste hulgas ka eestlased nii kaitseväest kui ka Kaitseliidust.

Laskepositsioonide ehitamisel tuleb arvestada, et laskurid ei peaks liiga kaua lamama, sest külmunud maapind ja vähene liikumine võivad tekitada külma-kahjustusi. Eelistatud on püsti või põlvelt laskepo-sitsioonid, aga kui neid pole võimalik mingil põhjusel rajada, tuleb kasutada kindlasti mingit alust. Kelk sobib selleks lausa suurepäraselt

Kasutatud kirjandusNorra armee õppematerjalid.

Kitsing, Kristel 2011. Talv ei ole vaenlane, vaid pigem liitlane. Kaitse Kodu! 2, lk 16—18.

Kaitse Kodu! 8/2012

Kuigi see võib tunduda üllatusena, on lumi üsna tõhus kaitsevahend käsi-tulerelvade ja isegi kuulipilduja eest. Kui kasutada trambitud lund, jääd või jää ja lume segu, muutub kaitse veel tõhusamaks. Lisades segule liiva, on positsioon juba hästi kindlustatud

Kuuli läbivuse tabelMaterjal Miinimum-

paksus

Värskelt sadanud lumi 400 cm

Pakitud lumi 200 cm

Külmunud lume ja jää segu 150 cm

Jää ja liiva segu 50 cm

14

Veekogude ületamine on talvise sõjapidamise üks raskemaid osi, sest kunagi ei tea, kui paks on jää ja mis on selle all. Ka on veekogu-sid katval jääl talvel paks lumi, mis on juba ise ohtlik. Võimalusel on mõistlik veekogusid üldse vältida

Pea ja kaela kaudu kaotab inimene ligikaudu pool oma kehasoojusest. Samuti läheb suur osa soojusest kaduma sõrmede ja varvaste kaudu, sest nende pealispinna ja suuruse suhe on märkimisväärne. Keha aga hakkab tem-peratuuri alanedes verd väljaulatuvatelt kehaosadelt, nt sõrmedelt-varvastelt, ümber juhtima, et kaitsta elutäht-said organeid. Sellepärast tulebki külmakahjustuste väl-timiseks kasutada kõiki võimalikke abivahendeid alates sallidest ning lõpetades sokkide ja kinnastega

Kohane riietus tagab võitlus-võime talvetingimuses. Kahjuks ei suuda ükski rõivase üksinda anda piisavalt kaitset karmide ilmastikuolude eest. Kihiline riietumine tagab paindlikkuse aga igasugustes tingimustes

Põhi

teem

a

Kaitse Kodu! 8/2012

Ööbimis- või majutuskoha saab rajada ka lumehunni-kusse või tuisuvaalu, mis on piisavalt kõrge ja tihke. Loomulikult tuleb sel puhul järgida teatud nõudeid, et konstrueeritav ehitis ei oleks ohtlik selle kasutajatele. Mõistlik on teha mitu väikest onni ühe suure asemel, sest need on vastupidavamad

15

Üks norrakate hinnatumaid varustuselemente on võrkpesu, mis on kerge ega takista liiku-mist. Kõige olulisem on aga võrk-pesu juures see, et tänu sellele tekib keha ning järgmise riidekihi vahele õhkpolster, mis ei lase külma kuigivõrd ligi, sest õhk on teatavasti halb soojusjuht

Põhi

teem

a

16 Kaitse Kodu! 8/2012

Võitlusvõime säili-tamiseks on oluline järgida rutiini. Sõidu ja puhkepeatuste valik peab olema selge ja läbi harjutatud, et kõik teaksid, kuidas käituda

Talvistes tingimustes võitlusvõime säilitamiseks on oluline osa toidul, sest külmas tarbib inimene rohkem energiat. Kuigi enamasti leitakse midagi hamba alla kaasasolevast ratsioonist, ei maksa iial põlata värsket kraami, sest üksluine söök hakkab lõpuks mõjutama ka kõige kõrgema moraaliga võitlejat

Lagedal ja tuulisel alal tuleks telgi ümber ehitada tuuletõke. Telgi püstitamiseks saab edukalt ära kasutada ka oma suusavarustust, kui midagi muud käepärast ei ole

Põhi

teem

a

Koos

töö

ASSO PUIDETVabatahtlik reporter

Viimati viidi juhtimiskursus läbi juuni keskel Nõukogude ajal Rakvere sõpruslinnaks olnud Senaki linnast kümnekonna kilo-

meetri kaugusel mägedevahelises orus Santa välibaasis. Seal said Kaitseliidu kolm instruktorit koos sama paljude Taani kodukaitseakadeemia instruktoritega nautida kõike, mida üks välibaas pakkuda suudab. „Ela-sime telkides, pesime ja sõime nendeks tege-vusteks kohandatud konteinerites,“ iseloo-mustas Kaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juhataja kohusetäitja Juhan Aus sealseid olmetingimusi.

Tark ei torma

Esimene päev kulus Ausi sõnul aklimatiseeru-miseks. Seejärel algas ettevalmistus koos Taani kolleegidega ja siis juba päev-päevalt intensiivis-tuv kuuepäevane kursus, mille sisuks inimese- ja ülesandepõhine juhtimine: juhtimisfunktsioonid, motiveerimine, lepitamine, kommunikatiivsed oskused jne. Lahti seletades toetub juhtimine ehk tegevused, mida juht selleks, et eesmärgile jõuda, teeb, neljale sambale, milleks on informeerimine, algatamine, reguleerimine ja hindamine.

Kaitseliidu Kool GruusiasKuidas sisseharjunud mõttemalle muuta ja paremini juhtimisega toime tulla, seda on Kaitseliidu instruktorid käinud Gruusia Rahvuskaardile õpetamas juba kaks korda.

Näiteks kui kompaniiülem annab rühmaülemale käsu, siis rühmaülem ei torma ülesannet täitma, vaid teeb selle endale selgeks ehk analüüsib ülesan-net, eesmärki, keskkonda ja muid faktoreid. Seejä-rel informeerib ta üksust ehk algatab töö, jagades ülesandeid, ja selgitab protseduure, reguleerides nii töö käiku. Ning lõpuks, ülesande sooritamise järel, hindab tegevust ja annab selle kohta tagasiside.

„Võib tunduda lihtne, aga reaalsuses ülesandeid täites unustatakse tihtipeale need algtõed ja tor-matakse informeerimise järel töösse,“ ütles Aus, kelle sõnul on igal etapil siiski kindel eesmärk ja seda nii meeskonnaloome kui ka ratsionaalse juh-timise seisukohalt. Pole sisulist vahet, kas tegu on tsiviil- või militaarstruktuuri juhtimisega. Abstraktne mõtlemine, arutlemisoskus, planeeri-misvõime, arusaamine, head sotsiaalsed oskused ja erialane kompetentsus kuuluvad pädeva juhi oskusteportfelli mõlemas sfääris.

Habet ei hakita

Ent kuidas Taanist ja Eestist pärit põhjamaa mehed suudavad neid väärtusi edasi anda kuumavere-listele grusiinidele, kes ehk selle asemel, et pikalt analüüsida ja selgitada, haaraksid meelsamini saabli ja raiuksid allumatul vuntsid maha? See on muidugi kunstipärane liialdus, ja nagu Aus märkis, siis üldjuhul Gruusia armees vuntse ja habemeid ei kantagi – vähemalt tema pole oma silmaga ühtki sellist mundrimeest seal kohanud. Ning ega gru-siinid Ausi hinnangul nii väga eestlastest erinegi. „Inimesed on igal pool samasugused – keevalisi ja rahulikke on nii Eestis kui ka Gruusias – ja sama-moodi on juhtimisvead ühesugused,“ rääkis ta.

Üks suurimaid süsteemseid erinevusi on Ausi sõnul ehk see, et Gruusia armees on otsustamine

Kui kompanii-ülem annab rühmaüle-

male käsu, siis rüh-maülem ei torma ülesannet täitma, vaid teeb selle en-dale selgeks ehk analüüsib üles-annet, eesmärki, keskkonda ja muid faktoreid.

Kursus viidi läbi Nõuko-gude ajal Rakvere sõpruslinnaks olnud Senaki lähistel asuvas väli-laagris

JUH

AN

AU

S

17

18

Koos

töö

Kaitse Kodu! 8/2012

koondunud ülespoole ja alama astme juhtidel ei ole kuigi palju otsustusõigust. Meil aga vastupidiselt on otsustusõigus pigem alla delegeeritud, seega kasutavad juhid rohkem alluvate ekspertiisi. „Sel-lise käitumismudeli muutumine ei ole aga kaheksa kursuse, 240 kursuslase ja 640 koolitustunniga võimalik,“ pidi Aus nentima, lisades, et ega neilt 31 viimati kursuse läbinultki eeldata juhtimiskäitu-misealaseid kannapöördeid.

Võidavad kõik

Nagu Aus märkis, ei saa tema ega teised instruk-torid omalt poolt kellelegi teguviise peale suruda

JUH

AN

AU

S

Abstraktne mõtlemine,

arutlemisos-kus, planee-rimisvõime,

arusaamine, head sotsiaal-

sed oskused ja erialane

kompetent-sus kuuluvad

pädeva juhi oskusteport-

felli

Tegemist on hoiakuid muutva kur-susega, mis

ühtlasi annab ka praktilisi

näpunäiteid ning tööva-

hendeid, nagu lepitamine ja arenguvest-luste läbivii-

mine

ega neid ka kontrollida. „Et tegemist on hoiakuid muutva kursusega, mis ühtlasi annab ka praktilisi näpunäiteid ning töövahendeid, nagu lepitamine ja arenguvestluste läbiviimine, siis meie muutusi ei näe,“ ütles Aus. Tema selgitusel on see, kas ja kuidas antud teadmisi ja oskusi rakendatakse, ikkagi õppiva osapoole otsus.

Mis aga ei tähenda, et koolitajad poleks seadnud endale eesmärke. On, ja need on olemuselt lihtsad ja konkreetsed. Peamiseks eesmärgiks on Gruusia Rahvuskaardi arengu toetamine, aga kui rääkida koolituse poolelt, siis õppija arendamine uute tead-miste kaudu ja tema oskuste omandamisest tuleneva käitumise suunamine. Kaitseliidu Kooli poolt vaada-tes on aga eesmärgiks koolitajatele rahvusvahelise töökogemuse pakkumine. „Riikliku tasandi üle võin ainult spekuleerida, kuid pakun, et võib-olla see, et kolm riiki teevad koostööd,“ ütles Aus end uskuvat, et koostööst võidavad kõiki osalejad.

Viimase kolme aasta jooksul on Kaitseliidu Kool viinud Gruusias läbi kaks instruktori treeneri kur-sust, neli instruktorikursust ja kolm juhtimiskur-sust. Kaitseliidu vabatahtlikke instruktoreid on kaheksal kursusel osalenud õpetajatena üheksa. Veel sel aastal on ees ootamas üks juhtimiskur-sus. Järgmiseks aastaks on samuti planeerimisel neli juhtimiskursust. 2014. aastal näevad plaanid ette juhtimiskursused Gruusia Rahvuskaar dile üle anda ja seejärel toetada kursuste läbiviimist men-toritega.

Ja ehkki praegu on instrueerimine ühesuunaline, ei saa välistada, et mingil hetkel tulevad grusii-nid ka meile kogemusi jagama ja peavad näiteks Kaitseliidu Koolis mõne loengu. „Iial ei või teada,“ märkis Aus. JU

HA

N A

US

19

Pers

oon

Kaitse Kodu! 8/2012

Sinivee perekonna meeste

ühtsuses peitub jõudTavaliselt liituvad pojad Kaitseliiduga isa eeskujul, aga Sinivee pere meestega oli asi vastupidi: kõigepealt astus organisatsiooni üks poeg, siis teine ja alles seejärel võttis end kokku ka isa.

Kristo, Andres ja Egert Sinivee pärast Pärnu-maa maleva patrullvõistlust Sookoll, kus igaüks neist oli oma ülesanne-tes tegev

KRIS

TJA

N P

RII

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

Praeguseni pole keegi Siniveedest pidanud kahetsema otsust Kaitseliitu astuda, sest kõik kolm on leidnud seal oma vajadustele,

soovidele ja oskustele vastava koha. Poeg Kristo (31) tegutseb Pärnumaa maleva Korbe malevkonna

sisekaitsekompanii pealikuna, tema noorem vend Egert (23) on sealsamas rüh-

maülem ja isa Andres (54) on perepeale kohaselt

võtnud enda kanda poegade kõhutäite

eest hoolitsemise ning juhatab nende üksuse väli-köögimeeskonda.

Loomulikult ei ole mehed jõudnud sinna, kus nad praegu on, üleöö, vaid on pidanud selleks omajagu vaeva nägema, hakates peale sisuliselt päris nullist ja liikudes järk-järgult edasi. Esimese, kõige ras-kema sammu sel teekonnal astus Kristo, teistel läks liitumine Kaitseliiduga juba märksa libedamalt.

Üks ees, teised järel

„Mina olin esimene,“ kinnitab Kristo, kel tekkis huvi militaarvaldkonna vastu juba ajateenistuses olles. Paraku ei leidnud ta siis endale sobilikku tee-nistuskohta, sest kodulinnast ära kolida ta ei taht-nud, aga kaitseväe Pärnu väeosa oli parasjagu oma tegevust koomale tõmbamas, ning sinnapaika see plaan jäigi. Mõte end riigikaitses rakendada aga ei kadunud noore mehe peast kuhugi, pigem ootas

20

Pers

oon

Kaitse Kodu! 8/2012

see õiget aega ja kohta, mil uuesti esile kerkida. 2007. aastal see ka juhtus.

„Kaitseliitu sattusin tänu ühele endisele alluvale, kes töötas sel ajal minu autoremonditöökajas ja -pesulas. Ta oli aktiivne kaitseliitlane ja kutsus mind õppusele kaasa. Et see valdkond mulle nagu-nii huvi pakkus, siis ka läksin,“ meenutab Kristo, kelle esimene ametikoht Kaitseliidu struktuuris oli kuulipilduri abi.

Egerti liitumine kulges umbes samamoodi, kuigi tema kaasajaks oli juba Kaitseliidus tegev vend Kristo. „Läksin temaga laskelaagrisse kaasa. Mulle väga meeldis seal ja nii see läks,“ laseb Egert sil-made eest läbi sündmused, mis ta Kaitseliitu tõid. Teatud rolli selle juures mängis ka adrenaliin, mis vere noormehe soontes kiiremini voolama pani. „Sa ei ju ei läheks vabatahtlikult talvel kolmekümne

külmakraadiga metsa, kui see sulle huvitav ei tun-duks,“ arutleb ta, kuid lisab kohe, et ekstreemsed situatsioonid ja põnevad olukorrad pole ainsad asjad, mis teda Kaitseliidus köidavad.

Lisaks nendele hindab Egert organisatsioonis või-malust end pidevalt harida ja täiendada. „Alguses mul mingit kindlat eesmärki ei olnudki. Peaasi, et põnev oleks. Hiljem hakkas aga tekkima järjest rohkem võimalusi enda harimiseks valdkondades, mida tavakoolis ei puudutata, ning see paeluski mind,“ räägib hiljuti Kaitseliidu Koolis rümaülema kursuse lõpetanud Egert.

Isa Andresele pakkus Kaitseliit juba pikka aega huvi, kuid tema liitumissoovi pärssisid mitmed asjaolud, mille hulgas olid olulisel kohal nii mitte just kõige paremad kogemused Nõukogude armeest kui ka Kaitseliidu algusaja vastuoluline maine. Alles poegade positiivne kogemus pani ta organisatsiooniga ühinema. Vanus polnud selle juures mingiks takistuseks. „Mingit hirmu ma oma vanuse pärast ei tundnud,“ ütleb Andres ja jätkab muheledes: „Maha mind ikka ei jäeta, kui ma neile järele ei jõua.“

Samas tunnistab pere-isa, et noorte poistega metsas võidu jooksmine ei ole talle esmatähtis. Oma koha on ta leid-nud nende toetamises. „Minule on põhiline, et poisid süüa saaksid ja sellega ka rahul oleksid,“ ütleb Andres, kes on parema toitlustamise taga-mise huvides ka Naiskodukaitse korraldatud väli-kokakursuse läbinud. Isa panust hindavad pojad kõrgelt, sest nad teavad, kui keeruline on muude tööde ja toimetamiste kõrvalt Kaitseliidu tegemis-teks aega leida. Võimalusest üksteisele toetuda on neil selle juures palju abi olnud.

Raskused ei lahuta, vaid liidavad

Kuigi tavaliselt jääb perekonnas peale kõige vanema liikme sõna isegi siis, kui lapsed on täiskasvanuks saanud, Siniveede puhul see ei kehti. „Kristo on meie pealik. Nagu tema ütleb, nii ka tehakse,“ ei näe Andres midagi halba selles, et poeg teda vaja-dusel käsutab. Seda küll ainult õppustel ning sealgi mitte alati. „Eks me aruta asju omavahel ka ja jõua kompromissile, kui seda vaja.“

Tema sõnu kinnitab ka Kristo ise. „Ühes üksuses on hea koos olla,“ ütleb ta ning toob peamise põh-jusena välja omavahelise suhtlemise. „Mõned asjad on ilma ütlematagi selged, sest saame mured ja probleemid vabal ajal – kas nädalavahetusel sauna-laval istudes või mingi muu ühise tegevuse käigus – läbi arutada. Mõnikord tekib mõni erimeelsus, kuid riius ei ole me kunagi.“ Veel leiab Kristo, et

Kõik kolm Siniveed on leidnud

Kaitseliidus oma vajadustele, soo-videle ja oskustele vastava koha.

Ülla eesmärgi nimel pole Siniveedel

millestki kahju. Pildil Andres

Pärnu lasteküla kasvandikele välikööki tut-

vustamas

KAR

RI K

AAS

Kristo on leidnud Kaitseliidust ka hobi: talle

meeldib osaleda patrullvõistlustel.

Tihti kroonib tema pingutusi

edu, mille üheks tunnistuseks on

tänavuse Sookolli esikoht KR

ISTJ

AN

PR

II

21

Pers

oon

Kaitse Kodu! 8/2012

ühes üksuses olemine aitab ka eraelu paremini korraldada, sest kõigil on graafi kud niigi tihedad ja kohustusi palju. Alati ei saa kõike ise teha ja siis on hea, kui kõrval on keegi, kellele saab osa koormu-sest üle anda. Näiteks kui on vaja last lasteaiast ära tuua või kedagi töö juures asendada.

„Oleme üksteise ametid tänu sellele ära õppinud,“ ütleb Kristo naerdes, kuigi tegemist pole naljaga. Tööandjad küll teavad, millega nad tegelevad, kuid töö on sellest hoolimata vaja ära teha. Nii vedasidki poisid Pärnus Andrese asemel liha laiali, kui too oli välikokakursusega mullusel Kevadtormil.

Hoolimata kiirest elutempost pole ükski Sinivee veel kaalunud Kaitseliidu tegemistest kõrvale tõm-bumist, sest allaandmine pole nende loomuses. Loobumist takistavad ka tulevikuplaanid, mille täitumist peavad mehed oluliseks. Eriti Kristo, kes tahab oma kompaniist vormida toimiva ja pädeva üksuse. „Minu plaan on kasvatada see üksus, mida ma juhin, vähemalt poole suuremaks, kui see algu-ses oli,“ paljastab Kristo oma esimese eesmärgi, mis rõhub pigem kvantiteedile. Samas pole ta ära unustanud ka kvaliteeti. „Tahaksin tuua õppustele sisse erinevaid tahke, et ei tekiks mingit rumalat rutiini. Selleks tuleb leida üles need huvitavad sädemed, mis inimesi köidavad,“ räägib ta, andes endale siiski aru, et alati ei pruugi tema oskustest ja teadmistest piisata.

See aga ei pea olema takistuseks. „Ma tean, et min-gilt maalt saavad kindlasti minu enda teadmised otsa,“ on Kristo veendunud, kuid ei lase end sellest häirida, sest silmas on vaja pidada ka suuremat pilti. Kõike ei peagi ise oskama ja teadma, märksa olulisem on teisi innustada ja motiveerida. „Hea on, kui ma suudan meestele esmased teadmised anda. See paneb neid endid mõtlema enesetäien-damisele.“

Ehedaks näiteks, et see mõttekäik toimib, on tema vend Egert, kes alustas Kaitseliidus tavalise malev-lasena ning on nüüd tõusnud rühmaülemaks. „Kaitseliit on mulle andnud võimaluse õppida ning ja arendada. Olen omandanud teadmisi, mida saab ka igapäevaelus rakendada,“ jutustab noormees. Enda kavatsuste osas eelistab ta erinevalt vennast jääda tagasihoidlikuks. „Väga suuri plaane ei hakka tegema, kõigepealt on vaja väikesed asjad korda ajada.“

Praktilise mehena kavatseb isa Andres jääda ka edaspidi oma liistude juurde. „Mina kavat-sen ikka paremini süüa teha, et poistel metsas mõnus oleks,“ ütleb Andres kergelt muheledes ja jätkab siis juba tõsisemalt: „Arenemisvõimalusi on selles valdkonnas palju. Mitte ainult söögitegemise juures. Väliköögi-meeskonnal on ka muid ülesandeid.“

Kõik see ei oleks muidugi võimalik, kui puuduks naispere toetus. Ise nad küll Kaitseliitu ega mõnda selle eriorganisatsiooni ei kuulu, kuid meeste ette-võtmisi nad ei sega. „Minu naisel on pigem hea meel, kui ma metsa õppusele lähen,“ ütleb Andres muigamisi. „Ta saab siis rahulikult kodus olla,“ lisab ta selgituseks. „Ega ilma pere toetuseta väga kaugele jõua,“ lõpetab Kristo teiste noogutuste saatel.

Hoolimata kiirest elu-tempost pole

ükski Sinivee veel kaalunud Kaitseliidu tegemistest kõrvale tõmbumist.

Kristo usub, et Kaitseliit on rahvaorganisatsioon

KRIS

TJA

N P

RII

Järelkasvu eest tuleb hoolt kanda, arvab ka Egert

KRIS

TJA

N P

RII

22

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 8/2012

REIN KIKAS ja ARLI OKAS Kaitseliidu Sakala malev

Kaitseliit tundub mõnelegi kõrvalseisjale hoomamatu organisatsioonina, mille puhul saadakse võib-olla aru, miks ja mida

tehakse, kuid mõistmatuks jääb, kuidas suude-takse eesmärke täita, kui organisatsiooni ridades on enamasti pelgalt vabatahtlikud. Kaitseliidu eesmärgid on ju selgelt militaarsed, seotud rahu-, kriisi- ja sõjaajaga ning nende elluviimiseks on vaja terviklikke ja hästi kokkuharjutanud allüksusi, mitte ajaviiteks kokkutulevat seltskonda, kes ole-masolevale elutarkusele tuginedes midagi pooleldi sunnil ära teeb.

Mulgi Mäss ühendas reservõppekogunemise maleva aastaõppusegaSakala maleva tänavust tegevusaastat jäävad ilmestama muudatused isikkoosseisus ja struktuurides. Muudatuste tagajärjed olid raskesti prognoositavad, kuid Mulgi Mässuks ühendatud reservõppekogunemine ja maleva aastaõppus veenavad meid, et muudatused olid vajalikud.

Muutuste vajalikkusest Sakala maleva näitel

Kui lugeja nüüd arvab, et vastus küsimusele, kuidas see on võimalik, on lihtne või endastmõistetav, siis aasta tagasi ei olnud Sakala malevas sellele kuigi kerge vastata. Aga just sellele küsimusele püüdis vastust leida 2011. aastal Sakala maleva pealiku ametisse asunud major Kalle Köhler.

Oli selge, et malevas oli vaja muutusi, kuid milliseid, vajas selgitamist. Olid olemas mõned allüksused ja mõned juhid, midagi tehti, kuid kogu tegevus oli kaootiline ja lähtus pigem hetkeemotsioonidest kui püüdest püstitatud eesmärke ellu viima. Olid pealikud, kes tundsid küll oma alluvaid, kuid samas ei olnud paljud nende hulgast ise teadlikud sellest, kellele nad alluvad. Kohati ei teadnud allüksused oma eesmärki, ammugi veel kõrgema üksuse oma. Kompaniipealikul oli ilmselgelt võimatu täita tema allüksusele püstitatud eesmärke, sest kom-panii struktuur ei toetanud seda. Rühmad olid kompaniidesse sattunud pooljuhuslikult, nagu ka isikkoosseis nendesse. Territoriaalsuse põhimõte allüksuste komplekteerimisel oli mobiilseks muu-tunud liikmeskonna elukorraldusele jalgu jäänud.

5 X

SA

KALA

MA

LEV

Tugevdatud staa-bi- ja tagalakom-panii moodustas

oma paiknemisala ette kaitsekesku-se — see oli koht,

kus tuli anda vas-tasele otsustavad

lahingud

23

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 8/2012

Pärast mitmeid kohtumisi ja konsultatsioone eri-nevates allüksustes mõistis värske malevapealik, et peamiseks probleemiks on puudulike eriala-teadmistega juhtivkoosseis. Allüksuste pillutatus ja koordineerimatu juhtimine põhjustas kaootilist väljaõpet ja isikkoosseisu passiivsust ehk paljud tegevliikmed ei teadnud, kes on nende otsene pealik, millega nende allüksus tegeleb ja milleks on allük-sus ette nähtud. Siinkohal võib tõmmata paralleeli meditsiiniga: patsiendile tuleb panna õige diagnoos, siis saab määrata ka õige ravi. Seda, kas diagnoos oli õige, saab aga hinnata ainult tagantjärele.

Seetõttu tuli 2012. aasta alguses allüksustel pealikute otsuseid suhteliselt pimesi usaldada. Arusaadavalt ei saanud aga Kaitseliidu peastaap malevapeali-kut pimesi usaldada, vaid nõudis vastavasisulisi analüüse ja järelemõtlemisaega, et olla kindel, et struktuurimuutused võetakse ette õigetel põhjus-tel. Siinkohal ei saa kedagi hukka mõista, sest tea-tavasti hääletab vabatahtlik kaitseliitlane valede otsuste puhul jalgadega. Malevapealik toetus aga allüksustest saadud vastukajale, võttis riski ning viis sisse muudatused juhtivkoosseisus ja struk-tuurides.

Muudatused juhtivkoosseisudes tähendasid seda, et malevapealik tegi oma valikud kompanii- ja malevakonnapealiku osas, kes omakorda pidid tegema korrektuurid rühmapealikute ja jaopeali-kute osas. Üks muudatusi tunda saanud allüksus oli Lembitu üksikkompanii, mis transformeerus üks ühele staabi- ja tagalakompaniiks, mille juhiks sai malevapealiku ettepanekul nooremleitnant Arli Okas. Sellest kompaniist sai allüksus, millel said pärast struktuurimuudatusi olema kõik rühmad ja rühmapealikud, kuid puudus funktsioonikohane kokkuharjutamine ja rühmade harjumus seostada oma tegevust teiste allüksustega.

Struktuurimuudatuste kirjeldamiseks võib lühi-dalt öelda, et rahuajal õpitakse ja harjutatakse kõigis allüksustes nüüd seda, mis on konkreetsele allüksusele ette nähtud funktsioon riigikaitses.

Loomulikult oli siis ja on ka praegu neid, kellele muudatused ei meeldi. Ilmselt on uute ülesannete täitmine esialgu harjumatu, sest enam ei saa tegut-seda vaid enda äranägemise järgi, on kehtestatud konkreetsemad suunised, mida vastav ametikoht ette näeb. Õnneks on lahkhelisid esinenud vähe

ja malevas vastuseisu muudatustele peaaegu ei olnud.

Muutustest Mulgi Mässuni

Pärast muudatuste elluviimist oldi aga ainult raske teekonna alguses. 2012. aasta suursündmuseks oli sügiseks planeeritud staabi- ja tagalakompanii (StTaKo) reservõppekogunemine (RÕK), mille sisse oli integreeritud maleva aastaõppus Mulgi Mäss. Maleva- ja kompaniipealiku ees seisis ülesanne viia allüksused sellisele tasemele, et neil tekiks etteku-jutus StTaKo funktsioonist ja tegevusest.

Kuna vastne kompaniipealik oli lõpetamas Kait-seliidu Kooli kompaniiülema kursust, oli järgmine tasand rühma- ja jaopealikud. Need on esimesed isikud, kelle arusaamisest ja oskustest sõltub allüksuste hakkamasaamine. Malev kaasas kom-paniipealiku, võttis aluseks Kaitseväe Ühenda-tud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli põhikursuse õppekava ja mugandas selle malevas kasutamiseks. Seejärel määrati valdkonnad, mida koolitajad hakkasid juhtivkoosseisule ja eriala-gruppidele õpetama.

2012. aasta esimesel poolel koolitati rühma- ja jaopea-likuid neljas etapis, neile anti elementaarteadmised lahingutegevuse alustest, taktikast ja viiepunktilisest käsust. Tehti kõik selleks, et valmistada pealikud ette eelkõige RÕKiks, mil-lele püstitatud õpieesmärk oli harjutada allüksuste pealikute funktsioonitajumist ja hakkamasaamist oma allüksuste juhtimisega kompanii eesmärkide elluviimisel. Reservõppekogunemiseks koostati taktikaline stsenaarium, milles jalaväerühmadega tugevdatud staabi- ja tagalakompanii viivitab vas-

Pärast mitmeid kohtumisi ja konsultat-

sioone erinevates allüksustes mõistis värske malevapealik, et peamiseks prob-leemiks on puudulike erialateadmistega juhtivkoosseis

Malevapealik tegi oma valikud kom-panii- ja maleva-

konnapealiku osas, kes omakorda pidid tegema korrektuurid rühmapeali-kute ja jaopealikute osas.

20. oktoobri hommikul algas lahingutegevus, kus Valgamaa ja Tartu maleva allüksused teostasid

rünnakut ning Sakala malev viivitust

24

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 8/2012

tast oma vastutusalal eesmärgiga võita aega kaitse ettevalmistamiseks.

Kindlasti paljud lugejad teavad (kuid on ka neid, kes ei tea), mida tähendab suurõppuse korraldamine. Olgu siis siinkohal loetletud peamised valdkonnad, mis mõjutavad suurõppuse kvaliteeti ja mis tuleb ette planeerida.

Esiteks peab olema igale allüksusele püstitatud selge õpieesmärk, mille kaudu saab hiljem hinnata, kas õppus õnnestus või mitte. Teiseks peab valima sobiva aja ja koha, kus õppus läbi viiakse. Kol-mandaks tuleb õpieesmärki, aega ja kohta silmas pidades koostada adekvaatne stsenaarium, mis võimaldab planeeritud tegevusi harjutada. Neljan-daks tuleb tagada allüksustele funktsioonikohane varustatus, mida kahjuks kõigil maleva allüksustel veel ei ole. Ka sellel korral tuli paraku palju spet-siifi list varustust kokku laenata. Viiendaks tuleb saata laiali RÕKi kutsed ja püüda prognoosida, kui paljud kutsututest ka reaalselt kohale tulevad.

Jätan mainimata kõikvõimalikud kooskõlastused, logistilised planeerimised ja muud toimingud, mil-lest õppuse läbiviimine sõltub. Augusti lõpuks oli kõik eelnimetatu suures plaanis ära korraldatud. Koostööd tehti Valgamaa malevaga, mis planeeris samasse aega, kohta ja stsenaariumisse oma lahin-gukompanii RÕKi.

Et mitte pimeduses kobada, oli viimane etapp väljaõppes enne RÕKi kaardiharjutus (MAPEX), mis viidi läbi 21.–23. septembrini. Harjutuse eesmärk oli stsenaarium pealikute tasandil läbi harjutada ehk teha kaardil läbi see, mida on kavas praktiseerida RÕKil. MAPEXi läbiviimiseks kaa-sati KVÜÕAst taktikaõpetaja kapten Agur Kibur-

Karula ning Kaitseliidu Koolist vaneminstruktor major Ahto Alas.

Esimesel päeval anti maleva staabile kaitse-ringkonna käsk. Selle koostamisel võeti aluseks maaväe õppusel Kevadtorm 2011 kasutusel olnud kaitseringkonna käsk, mis viidi vastavusse maleva õppuse stsenaariumiga. Maleva staap koostas käsu, mis anti samal õhtul kompaniipealikule. Kompaniipealik esitas järgmisel hommikul õppuse üldjuhile oma lahinguplaani ja andis selle pärast kooskõlastamist samal õhtul oma rühmapea-likutele. Viimased jär-gisid sama protseduuri ning andsid oma käsu ja kava jaoülematele.

Laupäeva hommikuks oli kogu õppusest osavõttev seltskond taas malevas ja algas stsenaariumi läbimängimine. Tänu KVÜÕA taktika õppetoolile saadi kasutada tulevase operatsiooniala kaarti mõõtkavas 1:2000, mis kattis peaaegu kogu klassiruumi ja anti hiljem üle Valgamaa malevale, sest õppus korraldati nende vastutusalal Unikülas.

Tõe kriteerium on praktika

RÕK viidi läbi 17.–21. oktoobrini. 96 kutsutud kait-seliitlasest tuli kohale 70. Peamised puudumispõh-jused olid välismaal töötamine ja haigestumised.

Õppuse ülesehitus nägi ette õppimist, kordamist ja harjutamist (17.–19. oktoobrini) ning takti-

Kaudtuld imi-teeris VW Iltis

Allüksused said praktiseerida kõike, mida nad olid terve aasta vältel õppinud

Et mitte pime-duses kobada, oli viimane

etapp väljaõppes enne RÕKi kaardi-harjutus (MAPEX).

25

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 8/2012

Kom

men

taar

id Sakala maleva pealik major KALLE KÖHLER:Loomulikult võib soovida alati paremat, kuid olemasolevate ressurssidega on üksuse ettevalmistamine ühe aastaga ras-ke. Et praeguste võimaluste juures midagi oluliselt paremini teha, peaks omama fakiiri võimeid — mul neid kahjuks ei ole. Võrreldes eelmise aasta õppusega sooritati mõnigi asi paremi-ni ja endisi vigu ei korratud, ent siiski on puudusi, mis ei luba väga kõrgele hinnangule pretendeerida. Samas on vajanud see tase, milleni staabi- ja tagalakompanii on praeguseks arene-nud, kompaniipealiku 100%-list pühendumist, mis vabatahtli-ku kaitseliitlase puhul on silmapaistev sooritus. Suund on meil õige, kuid me ei ole veel kohal.

Sakala maleva staabi- ja tagalakompanii pealik nooremleitnant ARLI OKAS:Kompaniipealikuna avaldan oma rühma-pealikutele kiitust: nad on hakanud mõistma oma rolli allüksuse ülema-na. Veel harjutamist ja pealikud hakkavad tajuma ka vastutust, mis lasub neil mitte ainult õppustel, vaid ka tavaolukorras. Hakkame lahti saama mõtlemisest, et antakse ametikoht, küll tulevad ka teadmised. Juba mõistetakse, et ametikoha pakkumisega nähakse ini-mese eeldusi, ametikoha vääriliseks tuleb igaühel ise õppida. Ma ei ole nõus väitega, et pelgalt tsiviil-teadmistega saab Kaitseliidu allüksuse edukalt toimima. See oleks sama, kui loota, et ka parmupilli ja liiklusmüraga saab esitada Beethoveni sümfooniat. Allüksus on kui orkester, sel-le kõlama saamiseks on vaja ühtemoodi osata, teada ja koos harjutada. Just sellised õppused näitavad kõigile osalejatele, et mida rohkem õpitakse, seda edukamad ollakse.

Valgamaa maleva väljaõppeülem leitnant PEETER KALLAS:Valgamaa malevast osales reservõppekogunemisel üle 60 kaitseliitlase. RÕKi raames tuletati osalejatele meelde in-dividuaalseid sõdurioskusi, anti erialast täiendõpet ning harjutati pealetungijate ülesannete täitmist. Oma tegevu-si said harjutada ka formeerijad. Väluste lasketiirus tehti laskeharjutusi nii automaatidest, püstolitest kui ka tanki-tõrjerelvadest. Õppekogunemine lõppes kontrollharjutu-sega Valgamaal Uniküla harjutusalal, kus Valgamaa malev mängis Sakala maleva vastast. Et anda ründavale poolele jõudu juurde, oli meie malevat toetatud kahe Tartu maleva rühmaga, kellega koostöö sujus hästi. Kahe vastaspoolega harjutus teeb õppuse huvitavamaks ja muudab keskkonna realistlikumaks.

Viljandi politseijaoskonna juht politseikapten ALVAR PÄHKEL:Viljandi politsei on juba aastaid tei-nud Kaitseliidu Sakala malevaga asjalikku koostööd ja ma olen ka ise kaitseliitlane. Tegin jaoskonnas selgitustööd ja tänaseks on meil seitsmeliikmeline grupp aktiivseid politseinikest kaitseliitlasi. Seadsime endale eesmärgiks teha organisatsioo-nis oma grupiga midagi konkreetset, mit-te olla lihtsalt liikmete nimekirjas. Sel sügisel saime kõik kutse ilmuda reservväelaste viiepäevasele õppeko-gunemisele. Ega me ise ka päris hästi ette kujutanud, mis meid ees ootab. Tagantjärele ütlen, et peale adrenaliinilaksu ja uute kogemuste saime ka väga hea meeskonnatunde ja teadmise, et võime üksteisele alati loota. Eks see kõik tule kasuks ka meie igapäevases politseitöös.

kalist tegevust (20. ja 21. oktoobril). Kohaletulnud isikkoosseis tegi läbi iseformeerumise, milles põhiraskus oli kompaniiveeblil nooremveebel Roosil, kes koordineeris allüksuste tegevust varustuse väljavõtmisel. Seejärel andis kompaniiülem rännakukäsu ja kompanii liikus motoriseeritud rännakkolonnis Väluste laskeväljale.

Õppimiseks, kordamiseks ja harjuta-miseks jagati kogu isikkoosseis õppe-gruppidesse. Kolmel päeval said kõik erialagrupid (juhtkond, tuletoetus, luure, pioneerid, side, meditsiin, auto-juhid ja snaiprid) vajalikke teadmisi ja oskusi. Väljaõppel olid asjatundlikeks ja heal tasemel koolitajateks kaitseväelased Kalevi jalaväepataljoni snaiprikoolist, Luurepataljonist, Kaitseväe Logistika-keskusest ja Kaitseliidu Pärnumaa male-vast. Väljaõppe korraldamisel osalesid ka Sakala maleva ohvitserid ja allohvitserid. Kõik valdkonnad said erialaõpet eesmär-giga rakendada oma teadmisi hilisemal praktilisel harjutusel. Juhtkonnaõppe raames käidi ka maastikuluurel ning ülemad said selle põhjal teha viimaseid korrektuure oma lahinguplaanides ja käskudes.

19. oktoobri pärastlõunal paikneti ümber Valgamaale Uniküla alale, kuhu oli planeeritud kogu taktikaline tegevus. Samal õhtul saabus kompaniile täiendus – kaks rühma. Allüksused said praktisee-rida paiknemist, patrullimist, taktikalist liikumist, kaitseks valmistumist, pionee-ritõkete rajamist jne. Kõik said praktikas

26

Välja

õpe

Kaitse Kodu! 8/2012

teha seda, mida nad olid terve aasta õppinud. Ka meditsiinirühm sai reaalset praktikat, sest all-üksustes oli liikvel külmetuse ja gripi sümbioos, mis mõnegi õppusel osaleja laatsaretti sundis või koguni koju saatis.

20. oktoobri hommikul algas lahingutegevus, kus Valgamaa ja Tartu allüksused teostasid rünnakut ning Sakala malev viivitust. Enamik koolitajaid ja instruktoreid sai ülesande olla vahekohtunikuks, malevapealik ja kompaniiülem pidid allüksuse juh-timise kõrval pidevalt koordineerima stsenaariumi paikapidavust vastaspoolega. Mõlemal poolel oli eesmärgiks mängida läbi olukordi, milles saaks õpitut praktiseerida.

Kõike ei hakka siinkohal detailselt ümber jutus-tama, kuid toon välja mõned õppusesse sisse viidud uuendused või siis ammu unustatud vanad lahendused. Kaudtuld imiteeris VW Iltis, mis sõitis tellitud koordinaatidele ja lennutas lõhkepakette täpselt nii palju, kui küsiti, tuli mõjus 50 meetrit ümber auto. Selline lahendus andis tuletellijale reaalse kogemuse kaudtule kohalejõudmise ajast ja mõjust. Teine lahendus, mida väga tihti Kait-seliidu õppustel ei kohta, puudutas snaipreid, kes pidid oma positsioonilt läbi optilise sihiku leidma prioriteetsed sihtmärgid, seejärel võtma raadio teel ühendust vastaspoole vahekohtunikuga, kirjeldama täpselt, keda, kus ja mida tegemas näevad, ning said seejärel loa teha lask. Kõik toimus reaalajas ja tekitas vastaspoolele tõepoolest snaipriohu.

Ööks vastu pühapäeva taandusid mõlemad pooled oma paiknemisalale, et valmistuda 21. oktoobri lõpplahinguks. Tugevdatud StTaKo moodustas oma paiknemisala ette kaitsekeskuse. See oli koht,

Õppuse ülesehitus nägi ette õppimist, kordamist ja harjuta-mist, mille tarbeks jagati kogu isikkoosseis õppegruppidesse. Kolmel päeval said kõik erialagrupid õppuseks vajalikke teadmisi ja oskusi

kus tuli anda vastasele otsustavad lahingud. Kõik allüksused, sh tagalaüksused ja pioneerid, viidi positsioonidele, nii said kõik reaalses lahingus kätt proovida.

Kuivõrd reakoosseisule oli kõige tähtsam küsimus, kes võitis, siis ütlen siinkohal ära, et käsukohane kompanii põhiülesanne sai täidetud – vastast suudeti viivitada käsus etteantud ajani. Samas on palju olulisem küsimus see, kas õpieesmärk sai täi-detud. Vastus on ühene ja selge: jah, õpieesmärk sai täidetud.

Tagasisidest nähtub, et ka reakoosseis oli saadud kogemusega rahul, tunnistati, et õpitu oli vajalik

ning haakus allüksuse funktsiooniga. Pealiku-telt saadud tagasiside oli eranditult positiivne. Muidugi esines ka taga-silööke, sest kõik käsku-dega seonduv vajab veel õppimist ja harjutamist, kuid see on loomulik ja mõistetav. Kompa-niile täienduseks antud rühmad ei olnud StTaKo struktuuri kuuluvad all-üksused ja seetõttu oli mõningast möödarääki-

mist, millest saadi sujuvalt üle. Sellises olukorras võib tulemust hinnata heaks.

Korrastatud struktuurid tagavad selgesihilise tege-vuse kõigil tasanditel, kõik teavad, kuhu nad kuulu-vad ja mida neilt oodatakse. Juhtide koolitamine on prioriteet. Et kõik ei saa kahjuks läbida Kaitseliidu Kooli juhtimiskursusi, on seda enam oluline koo-litada neid malevas või allüksuses. Tõe kriteerium on praktika. Praegune praktika näitab, et Sakala malevas ollakse õigel teel.

Kaudtuld imiteeris VW Iltis, mis sõitis

tellitud koordinaa-tidele ja lennutas lõhkepakette täpselt nii palju, kui küsiti, tuli mõjus 50 meetrit ümber auto.

27

Ilus

elu

Kaitse Kodu! 8/2012

Söömine on teatavasti ainus tegevus, mis toidab. Nagu tühi kott ei seisa püsti, pole ka tühja kõhuga kaitseliitlane võimeline kaua

jalgel püsima isegi mitte siis, kui ta seda väga tahaks. Õppustel enamasti nälja leevendamisega probleeme ei ole. Süüa saab korralikult ning harvad ei ole ka juhused, kui üht-teist tagasi tuuakse, sest kõike ei jõutud ära süüa. Tõenäoliselt kehtib sama jutt ka kodu kohta, kuigi seal peab inimene hamba-aluse eest ise hoolt kandma.

Aga mida teha siis, kui parasjagu õppusel ei olda või kodus süüa ei taheta? Mitte midagi erilist. Tuleb jalad selga võtta ja söögikohta otsima minna. Sobiva koha leidmise teevad lihtsamaks toitlustamisega tegelevad Kaitseliidu sõbrad üle terve Eesti, kes pakuvad organisatsiooni liikmetele mitmesuguseid soodustusi.

Pärnus asuva Gruusia restorani Kolhethi omanik Andri Arula tuli mõttele hakata kaitseliitlastele oma söögikohas soodustust pakkuma soovist inimestele, kes panustavad nii palju vaba aega ja ressurssi ühiskonna toimimisse, midagi tagasi anda. „Miks me ei peaks neile vastu tulema, kui nemad annavad meile missioonitundest nii palju?“ küsib Arula retooriliselt. Soodustustele mingit pii-rangut tema asutuses ei ole. Kõigele, mis menüüs on kirjas, tehakse ka hinnaalandust kahekümne

Sõbrad pakuvad kaitseliitlastele soodsalt süüa

protsendi ulatuses. Vaja on ainult liikmepilet ette näidata, sest kõikide kaitseliitlaste nägusid nad meelde jätta ei suuda.

Tartus paikneva lokaali Suudlevad Tudengid kõne-isik Mariel Ustav ütleb, et mingit otsest vastust küsimusele, miks nad kaitseliitlastele soodustusi teevad, ei olegi. Koostöö toimib ja muu ei olegi olu-line. Kümneprotsendilist soodustust saab nende juures iga kaitseliitlane liikmepileti alusel või vor-mirõivas olles.

Toitlustusteenuse huvi korral tasub aga pöörduda Tallinnas tegutseva AV Trading OÜ poole, kes teeb Kaitseliidu liikmetele pileti esitamisel viie prot-sendi ulatuses hinnaalandust. Soodustust saavad kaitseliitlased ka Tartu lähedal Külitse külas asuvas Külitse baaris.

KAR

RI K

AAS

Lisa

info KÜLITSE BAAR

–5% söögid ja –10% joogid, peolauad, pagari- ja kondiitritootedKülitse küla, Ülenurme vald, TartumaaInfo: 5824 2041

RESTORAN KOLHETHI–20% menüü hinnakirjastwww.kolhethi.eeKuninga 36, PärnuInfo: 5629 6555 või kolhethi@gmail.com

AV TRADING OÜ–5% catering TallinnInfo: 502 5342 või kohvik@no99.ee

SUUDLEVAD TUDENGID–10% menüü hinnakirjastwww.suudlevadtudengid.eeRaekoja plats 10/12, TartuInfo: 730 1893 või info@suudlevadtudengid.ee

28

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 8/2012

HEIKI POTTERGeodeesiainsener

Eesti kaitseväe topograafi ateenistusele pandi alus Vabadussõja ajal, kui 1918.–1919. aasta talvel moodustati peastaabis topograafi aosa-

kond. Osakonna esmaseks ülesandeks oli sõjaväe varustamine topograafi liste kaartidega. Selleks koguti Vene armeest jäänud kolmeverstaseid ja üheverstaseid kaardilehti ning paljundati neid vajadusel kivitrükis. Pärast sõda jätkati mõõdis-tamistöödega Setumaal (kus Vene topograafi d olid 1915. aastal katkestanud) verstase kaardi (1:42 000) koostamiseks. Kolmeaastase töö tule-musena kaeti valge laik, mis tähendas, et versta-kaardiga oli kaetud kogu Tartu rahulepingu (1920) järgne Eesti riigi haldusala.

Pärast sõda liideti topograafi aosakonnaga mere-jõudude hüdrograafi ateenistus. Sõjavägede staabis moodustus 1920. aastal topo-hüdrografi a- ehk IV osakond. IV osakonna ülesandeks oli riigi haldusala topograafi line ja hüdrograafi line mõõdistamine, maa- ja merekaartide väljaandmine, maamagne-tismi mõõtmine jms iseseisva riigi topograafi atee-nistusele vajalikud tööd.

Kaitsevägi kavandas kolme kaardisarja

Topo-hüdrograafi aosakond alustas uue, mõõtka-vaga 1:25 000 topograafi lise mõõdistamisega 1923. aastal Narva piirkonnas, sest seal oli veneaegne verstakaart kõige vanem, ligi 30 aasta tagune. Mõõdistamispõhisena kasutati Vene ajast säilinud triangulatsioonivõrgu punkte. Tööde käigus selgus, et nende punktide ja andmete kasutamine oli või-malik vaid piiratud ulatuses ja probleemne ning mõõdistamise põhistamiseks alustati veneaegse I järgu triangulatsiooni tihendamisega madalamate järkudega. Aga juba järgmisel aastal otsustati rajada koostöös Balti geodeetilise komisjoniga uus I järgu triangulatsioonivõrk piki Läänemere rannikut (nn Läänemere ringi Eesti lõik). I järgu triangulatsioo-

GEODEESIA, teadus, mis tegeleb nii Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse mää-ramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

TOPOGRAAFIA, maakoha täpse mõõdistamise ja kaardistamise õpetus; maakoha üksikpunktide vas-tastikune asetus

HÜDROGRAAFIA, 1) füüsilise geograafi a haru, mis tegeleb siseveekogude uurimise ja kirjeldamisega; 2) merenduse haru, mis selgitab ja kavandab merede ning suurte siseveekogude laevasõiduteid ja -tingimusi

TRIANGULATSIOON, meetod maapinna punktide vastastiku-se asendi kindlaksmääramiseks külgnevate kolmnurkade võrgu abil; kolmnurkade tippudesse ehitatakse triangulatsiooni-tornid, mis tagavad punktide omavahelise nähtavuse

Mõõdistamis- ja kaardistamistööd aastatel 1919—1940

Topograafi line kaart läbi aegade II

29

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 8/2012

nivõrku laiendati kogu riigi haldusalale ja tasandati (esialgu) Besseli ellipsoidil.

Sellega tekkis riigis ühtne triangulatsioonivõrk, mis kehtestati riigi 1937. aasta geodeetiliseks taustsüsteemiks. Seda süsteemi käsitleti ajuti-sena, sest Balti geodeetilise komisjoni programmi kohaselt kavatseti Läänemere ringi võrkude koostasandamine komisjoni poolt valitaval rah-vusvahelisel ellipsoidil, ent 1940. aastal alanud okupatsiooni tõttu jäi see tegemata. Topograafi lise ja katastrimõõdistamise põhistamiseks tihendati I järgu võrku II ja III järgu triangulatsiooni ning polügonomeetria käikudega. Plaanilise võrgu punktidele määrati ka kõrgused Tallinna mareo graafi (nullpunkti) suhtes.

Geodeetilise põhivõrgu rajamise töödega liitus 1930. aastal ka põllutööministeeriumi katastri ja maakorralduse osakond. Maamõõte seadusega (1934) määrati selle osakonna katastriamet riigi geodeetilise põhivõrgu tööde üldjuhiks ja -vastuta-jaks. Määrustiku kohaselt koosnes riigi geodeeti-line põhivõrk triangulatsioonivõrkudest (I, II, III ja IV järk), polügonomeetria- ja kõrgusvõrgust.

Kaitseväe topograafi ateenistuses kavandati kolm topograafi list kaardisarja: põhikaart 1:25 000,1 taktikaline kaart 1:50 0002 ja ülevaatekaart 1:200 000.3 Nende koostamiseks valiti Lam-berti-Gaussi konformne kooniline projektsioon. Et mõõtkava moonutus projektsioonitasandil ei ületaks 1/40 000, jagati riigi haldusala kaheks projektsioonitsooniks ja kehtestati kaks tasapin-naliste ristkoordinaatide süsteemi: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti.

1923. aastal alanud topograafi lise põhikaardi mõõ-distamistööd katkestati ajutiselt 1935. aastal, kui oli kaetud põhiline osa strateegilise tähtsusega hal-dusalast, ja topograafi d suunati taktikalist kaarti koostama. Põhikaardi mõõdistamistöid kavatseti jätkata aastatel 1939–1940, kuid siis see enam ei õnnestunud alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu.

Taktikalise (1:50 000) ja ülevaatekaardi (1:200 000) koostamiseks rekognostseeriti Vene üheversta-list kaarti, kasutades seejuures ka uut põhikaarti (kus see oli olemas). Rekognostseerimise käigus mõõdistati mensuliga situatsioonimuutused ja

ELLIPSOID, mat pind, mis moodustub ellipsi pöör-lemisel ühe oma telje ümber

BESSELI ELLIPSOID, Bessel 1841, tuntud Saksa teadlase Friedrich Wilhelm Besseli (1784—1846) poolt 1841. aastaks arvu-tatud maaellipsoidi matemaatiline mudel parameetritega: suur pooltelg a=6 377 397 m, väike pooltelg b=6 356 079 m, lapikus f=a–b/a=1/299,2

POLÜGONOMEERIA, geodeetiliste punktide koor-dinaatide määramise meetod, mille korral rajatakse maastikul neid punkte ja teada olevate koordinaatide-ga punkte ühendav murdjoon või sõlmpunktide kaudu omavahel ühendatud polügonomeetriliste käikude süsteem ning mõõdetakse kõikide lõikude pikkus ja lõikudevahelised nurgad

MAREOGRAAF, apa-raat mereveetaseme pidevaks registreeri-miseks

1 Potter, Heiki & Treikelder, Ivar 2011. Geodeesia ja kartograafi a läbi aegade. Tallinn: TEA Kirjastus, lk 258.2 Samas.3 Samas, lk 259.

Joonis 1. Eesti kaitseväe topograafi liste kaartide kartogramm 1939. aasta seisuga. 1935. aastal alustatud taktikalise topokaardi koostamise kümneaastase program-mi kohaselt ilmus 1940. aastaks 133 kavandatust 75 kaardilehte. Ilmusid ka ülevaatekaardi kõik 12 lehte

REKOGNOSTSEE-RIMA, maastikku, maardlat vms esialg-selt uurima sellest üldpildi saamiseks nt enne geodeetiliste tööde algust

SXC.

HU

30

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 8/2012

-täiendused, kohati kasutati ka (tol ajal uudset) aerofotodel põhinevat fotogramm-meetrilist mõõ-distamisviisi. Süllamõõdulised reljeefi kõrgusjoo-ned interpoleeriti meetriteks. Kehtestati ka uus mõõdistamisandmete ja kaartide vormistamise eeskiri ning topograafi lised leppemärgid [Tingmär-gid 1:25000 kaardi jaoks, 1929; http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=46362; PID: nlib-digar:46362]. Kahjuks kasutasid Eesti kaitseväe topograafi lisi kaarte kõige rohkem Eestit okupeerinud Vene ja Saksa armee.

Nõukogude Liidu sõjatopograafi ateenistuse tegevusest Eestis

Nõukogude Eestis olid põhilised geodeetilised ja kartograafi lised tööd koondatud üleliiduliste organi-

satsioonide ja ettevõtete kätte. Geodeetilise põhivõrgu rajamist, topograafi list kaardistamist ja kaartide kirjastamist võisid teha ainult NSV Liidu ministrite nõu-kogu juures asuva geodeesia ja kartograafi a peavalitsuse (GUGK) tootmisettevõtted ning relvajõudude kindralstaabi sõjatopograafi ateenistuse väeük-sused. Kõik geodeetilised ja gra-vimeetrilised andmed ning suu-remõõtkavalised topograafi lised kaardid olid salastatud, nendega töötamiseks tuli vormistada eri-luba ja täita selleks kehtestatud instruktsiooni erinõudeid.

Nõukogude Liidu salajane geo-deetiline süsteem, nn 1942. aasta koordinaatide süsteem, kehtestati 1946. aastal. See sisaldas Krassovski 1940 referentsellipsoidile põhistatud Gaussi-Krügeri konformset põiksilindrilist kartograafi -list projektsiooni ning sellega seotud tasapinnaliste rist-

Nõukogude Liidus kehtisid topograafi liseks mõõdista-miseks ja kaartide koostamiseks kindrastaabi ja GUGK põhjalikud eeskirjad ja leppemärkide kataloogid. Kuid need tuginesid Venemaa avaruste geograafi listele tingi-mustele ning mitmed kaardistamisreeglid ja leppemärgid ei sobinud hästi Eesti maastiku ja oludega, puudus ka asjalik geograafi liste kohanimede vene tähestikku trans-kribeerimise juhend

TAR

KVA

RAS

TUU

DIO

.EE

GEODEETILINE, geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geo-deesia-; GEODEETILINE PUNKT, punkt Maa pinnal, mille koordi-naadid on määratud geodeetiliste mõõtmis-tega; GEODEETILISED KOORINAADID, geo-deetiliste mõõtmistega määratud geograafi li-sed koordinaadid

KARTOGRAAFIA, geograafi liste kaartide koostamine; teadus kaartide valmistamisest ja kasutamisest

REFERENTSELLIPSOID, maakera pinna mingi osa suhtes orientee-ritud maaellipsoid; on matemaatiline abipind geodeetiliste mõõtmis-andmete taandamiseks ja edasisteks arvutus-teks

KONFORMNE, samakujuline, ühtiv; mat samanurkne

GAUSSI-KRÜGERI KONFORMNE PÕIK-SILINDER, Gaussi-Krügeri projektsioon, Mercatori põiksilindriline kartograafi line projektsioon, mida täiustas tuntud Saksa teadlane Carl Friedrich Gauss (1777—1855) ja kohandas topograafi lis-te kaartide koostamiseks Saksa geodeet Louis Krügeri (1857—1923)

31

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 8/2012

koordinaatide ja Balti kõrguste süsteeme, hiljem lisandusid salastatud andmete nimistusse ka gravi-meetriliste ehk raskusjõudu uuriva geofüüsika haru uuringute ja satelliitseire andmed.

Teatavasti olid Punaarmeel juba enne sõda, 1939. aastal Eesti kohta olemas miljondikulised kaardile-hed O-34, Eesti kaitseväe topograafi lisne kaart (vt joonis 1) ja O-35 ning kohati ka suuremates mõõt-kavades topograafi lisi kaarte. Nende koostamiseks kasutati aluskaardina 19. ja 20. sajandi vahetu-sest pärit Vene pooleverstalist ja Eesti Vabariigi 1:200 000 mõõtkavas kaarti. Neid täiendati ka (võimaluste piires) Eesti sõjaväetopograafi de uue-mate mõõdistuste materjalidega. Näiteks 1939. aastal välja antud 1:50 000 mõõtkavas Tartu kaar-dilehe allkiri (autori tõlge) oli: „Koostatud 1900. ja 1904. aasta 1:21 000 mõõtkavalise mõõdistamise alusel ja parandatud Eesti 1:25 000 ja 1:200 000 mõõtkavas kaartide järgi, kasutades kõiki mater-jale 1. aprilli 1939 seisuga.“

Kohe pärast Teist maailmasõda alustasid topo-graafi ateenistuse väeüksused ja GUGK ettevõtted 1:25 000 mõõtkavas topograafi lise kaardi uuenda-mist. Selle alusel uuendati järk-järgult ka väikse-mas mõõtkavas kaarte.

Nõukogude valitsuse keskorganite tellimusel alustas Leningradis paiknev GUGK ettevõte 1970.

4 Potter & Treikelder, op. cit., lk 261.

See Tallinna kaart pärineb sõjaväetopograafi a osakonnast aastast 1919

WW

W.N

LIB.

EE

WW

W.IN

VEN

T.N

ET

Maamõõtjad aastal 1900

aastal Eesti ala aerofototopograafi list mõõdista-miset mõõtkavas 1:10 000.4 Selle aluse uuendati 1:25 000 ja teistes mõõtkavades topograafi lisi kaarte. Tööde koosseisu laiendati hiljem ka suurte järvede põhjareljeefi , nn šelfi (mandrilava), hüdrograafi lise mõõdistamisega. Kogu Eesti hal-dusala mõõdistamise lõpetas aastatel 1989–1993 taasiseseisvunud Eesti riigi tellimusel Eesti-Vene ühisettevõte Ekaros. Kuid kolmandik mõõtkavas

32

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 8/2012

1:10 000 topograafi lise kaardi lehtedest jäi kahjuks trükkimata ja trükioriginaalid Venemaale.5

Külma sõja perioodil alustas ka Ameerika Ühend-riikide kaitseministeerium Eesti haldusala topo-graafi lise kaardi koostamist NATO standardite kohaselt mõõtkavas 1:50 000. Lähtematerjaliks kasutati enne Teist maailmasõda kaitsevägede staabis koostatud samas mõõtkavas topograafi list kaarti, mille lehed või trükioriginaalid oli õnnestu-nud enne 1940. aastal alanud okupatsiooni läände viia. Kaardi sisu uuendati mitmesuguste täienda-vate, peamiselt õhuluure andmetega. Topograafi -lise sisu ja koormuse ning aktuaalsuse poolest (v.a militaarobjektid) ei olnud USA kaardid Nõukogude kaartidega võrreldavad.

Topograafi ateenistuse taastamisest Eestis aastatel 1992—2002

Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega lõpetati Eesti haldusala maakaartide, topograafi lis-geodeetiliste ja gravimeetriliste andmete salastamine ning määrati kindlaks nende omandivorm. Valitsuse 1994. aasta määrusega pandi kaitseväe topograafi ateenistuse korraldamise vastutus kaitseministeeriumile.

Eesti kaitsejõudude topograafi ateenistuse taas-tamine algas õieti juba varem, 1992. aastal, kui kaitsejõudude peastaabis moodustati topograafi ametikoht. Kaitseväe topograafi esmaseks ülesan-deks oli peastaabi kaardiarhiivi komplekteerimine. Sinna koondati (esialgu) nõukogudeaegsete topo-graafi liste kaartide kogu. Märkimisväärne kogus kaarte saadi seoses GUGK geodeetilise järelevalve Balti inspektsiooni likvideerimisega ja Nõukogude armee Balti sõjaväeringkonna evakueerimisel maha jäetud varudest Riiast. Esimene eestikeelsete kirjadega 1:200 000 mõõtkavas ülevaatekaart tel-liti koostöös maa-ametiga Leningradis paiknevast GUGK ettevõttest.

Topograafi ateenistuse arendamisel orienteeruti NATO partnerlusele ja militaargeograafi a stan-dardite kasutamisele. 1993. aastal sõlmiti Eesti maa-ameti ja USA kaitsekaardistamise agentuuri (DMA) geodeetiliste ja kartograafi liste andmete ning materjalide vahetamise leping. Vastavalt lepingule andis DMA Eesti riigile üle kümme eksemplari USAs aastatel 1970–1990 välja antud

Eesti haldusala 1:50 000 mõõtkavas topograafi -lise kaardi 54 lehest. Vajadusel lubati üle anda ka nende trükioriginaalid.

Aga üleantud lehed katsid ainult 43% Eesti alast. Pealegi oli kaart sisuliselt aegunud, kuigi kajastas paljusid Nõukogude armeest maha jäänud mili-taarobjekte. Ka arhiivi kogutud nõukogudeaegsed topograafi lised kaardid olid aegunud. Seetõttu otsustas kaitsejõudude peastaap tellida uued, aja-kohased topograafi lised kaardid.

NATO eeskirjade kohane topokaart 1:50 000

USA kaitsekaardistamise agentuuri abiga alustati 1995. aastal NATO eeskirjade kohase 1:50 000 mõõtkavas kaitseväe topograafi lise kaardi koosta-mist, kus Eesti-poolseks peaettevõtjaks ja kaardi tootjaks sai Eesti Kaardikeskuse AS. Alustuseks täiendkoolitasid DMA spetsialistid kaardikeskuse töötajaid ja Poola armee korraldas Eesti ala aero-pildistamise.

Topograafi line põhikaart 1:20 000

Eesti kaitsejõudude „relvastusse“ võeti ka maa-ameti välja antav Eesti põhikaardi sarja trükikaart mõõtkavas 1:20 000. Maa-ameti programmi (1991) kohaselt oli selle sarja aluseks mõõtkavale 1:10 000 omase detailsuse ja täpsusega moodustatud digi-taalkartograafi line andmebaas (arvutikaart, 2004. aastast Eesti Topograafi line Andmekogu – ETAK).

Kaitsejõudude peastaabi topograafi ateenistuse ettepanekul täiendati 1:20 000 mõõtkavas kaarti

1930ndate kartograafi a kohta pakub mõnusat lugemist ajakirja Sõdur 1935. aasta 3. number, mille lehekülgedel 49—52 avaldatud artikli autor kolonelleitnant Eduard Ahman kirjutab sissejuhatuseks: „Kaitseväe kaardiasjandus võiks nende ridade kirjutaja arvates pakkuda avalikkusele teatavat huvi, sest et kaitseväe kaardiasjandusel ei ole ainult tähtsad ülesanded riigikaitse ettevalmistamisel ja teostamisel, vaid kaitseväe kaardid on seni andnud kar-tograafi lisi põhimaterjale paljudele üritustele, mis seotud riigi pindalaga ja üldriiklikkude huvidega.“ Ajakiri Sõdur on kättesaadav Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar

DIG

AR

.NLI

B.EE

GRAVIMEETRILINE, gravimeetrial, st Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi (Maa tõelisele kujule kõige täpsemini vastava geomeetrilise keha) kuju ja Maa siseehitusega uurival füüsikateaduse harul põhinev, sellega seotud

5 Potter & Treikelder, op. cit., lk 262.

33

Har

itud

sõdu

r

Kaitse Kodu! 8/2012

AN

DR

ES T

ART

O, W

WW

.TA

EVA

PILT

NIK

.EE

topograafi liste andmetega vastavalt NATO stan-darditele. Põhikaardi väljaandmist kaasrahastasid aastatel 1996–2004 kaitsejõudude peastaap ja piirivalveamet. Kuid vaatamata sellele oli 2011. aasta lõpuks välja andmata veel neljandik kaardi-lehtedest.

NATO ühendoperatsioonide kaart 1:250 000

Kaitsejõudude peastaabi tellimusel koostati 2001. aastal Eesti Kaardikeskuses NATO standardite kohane maavägede ühendoperatsioonide arvuti-kaart. Eesti ala kattev kaart koosneb üheksast lehest, mida paljundatakse vastavalt operatiivsele vajadu-sele.

Peastaabis moodustati kaitseväe topograafi atee-nistuse arendamiseks sõltumatult tsiviilstruktuu-ridest ja koostööks NATO vastavate struktuuridega militaargeograafi a töögrupp.

Kirjandus Digar. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. URL digar.nlib.ee.

Kaitseväe topograafi a käsiraamat. Ametkondlik. Koostanud Heiki Potter. Kaitsejõudude Peastaap, 2002.

Kukkur, Kalju & Potter, Heiki. Ajalooline tagasivaade kaitsevägede staabi topo-hüdrograafi a osakonna tegevusele. — Sõdur 3 (2), 2000, lk 21—24, 35.

Maide, J. Rahvusvaheline maailmakaart. — Geodeet VII. Tallinn: Eesti Geodeetide Ühing, 1932.

Potter, Heiki & Treikelder, Ivar. Geodeesia ja kartograafi a läbi aegade. Tallinn: TEA Kirjastus, 2011.

1996. aastal sõlmis kaitsejõudude peastaap Eesti Kaardikeskusega 1:50 000 mõõtkavas kaitseväe kaardi koostamise ja kirjastamise lepingu, 112 kaardi-lehest koosnev sari ilmus 2004. aastaks. Kaardi koostamise lähtematerjaliks olid uuemad aeropildistamise ja olemasolevad põhikaardistamise andmed, reljeefi kihi koostamiseks kasutati Vene topokaarte

34

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 8/2012

37 starti, neli võitjat ja sügisene Eesti

Järva maleva Sügis 2012

Türi valla territooriumil 29. ja 30. septembril pee-tud Järva maleva patrullvõistluse Sügis 2012 võitis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÕÜA) Kõrgema Sõjakooli II võistkond koolikaaslaste 15. põhikursuse ja Kaitseliidu Järva maleva Paide üksikkompanii ees.

Laupäeva hommikul Türilt Järva maleva staabi-hoone eest ligi 30 tundi vältavale umbes 40 km pikkusele võistlustrassile läks 12 võistkonda, kellest pühapäeval lõpetas kümme. Kogu võistluse vältel tuli võistkondadel liikuda varjatult ja vastutegevuse eest hoidudes maastikul paiknevatesse kontroll-punktidesse, kus tuli täita sõdurioskusi, teadmisi ja head meeskonnatööd nõudvaid ülesandeid.

Sügise 2012 tulemusedKoht Võistkond Üksus

I Kõrgem Sõjakool II KVÜÕA

II 15. põhikursus KVÕÜA

III Paide üksikkompanii Kaitseliidu Järva malev

Pärnumaa maleva Sookoll

Pärnumaal 6. ja 7. oktoobril korraldatud Pärnumaa maleva jaopatrullvõistlusel saavutas esikoha kodu-maleva Vändra jagu. Teiseks tuli malevakaaslaste tiim Kikepera I ja kolmandaks KVÕÜA Kõrgema Sõjakooli võistkond.

Võistlusega pandi proovile jao võimekus tervikuna, füüsilised võimed, vastupidavus ja erialased tead-mised. Jaol tuli vastutegevust vältides läbida erine-vaid kontrollpunkte ning täita neis mitmesuguseid sõduroskusi nõudvaid ülesandeid. Starti andis end üles viis võistkonda, kes ka kõik lõpetasid.

Sookolli tulemusedKoht Võistkond Üksus

I Vändra jagu Pärnumaa malev

II Kikepera I Pärnumaa malev

III Kõrgem Sõjakool KVÜÕA

KAIT

SELI

IDU

JÄRV

A M

ALE

VKR

ISTJ

AN

PR

II

Sügis on aeg, mil korraldatakse kõikvõimalikke väljaõppeüritusi alates lihtsatest eriala- ja tasemekursusustest ning lõpetades suurte kontroll- või ühisõppustega, kuid mitte ainult. Lehtede langemise aega on koondunud ka hulk nutikust, füüsilist vastupidavust ja sõdurioskusi proovile panevaid patrullvõistlusi, millele Kaitse Kodu! nüüd pilgu heidab.

Pärnumaa maleva Sookoll

Järva maleva Sügis 2012

35

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 8/2012

KRIS

TEL

KITS

ING

EH

A JA

KOBS

ON

Paraja Paari tulemusedKoht Võistlejad Malev

I Aivar Raudsepp ja Robert Nagel

Kaitseliidu Alutaguse malev

II Hannes Kaldmaa ja Tarmo Haili

Kaitseliidu Viru malev

III Leho Koov ja Harri Ollin

Kaitseliidu Viru malev

Eel-Erna 2012

Viru maleva Paras Paar

Ida-Virumaal Vaivara vallas 13. ja 14. oktoobril peetud Viru maleva lahingupaaride võistluse Paras Paar võitsid Alutaguse võistlejad tei-seks ja kolmandaks tulnud Viru maleva meeste ees. Lahingupaaride ülesanneteks rajal oli osata lõhata puitdetaile, ületada miinivälja, heita lahingugranaati ning lasta distantsidelt 100–300 meetrit. Lisaks tuli lasta kuulipildujast kuni 900 m peale ja täita luureüles-anne. Tinglikult oli patrullvõistlusel tegemist lahingusituatsiooniga ning kõike tuli teha varjatult ja maskeeritult. Rajale läks üheksa võistkonda, neist üks katkestas.

Viru maleva Paras Paar

Eel-Erna 2012

Harjumaal 19.–21. oktoobrini Harju maleva eest-vedamisel korraldatud Kaitseliidu patrullvõistluse Eel-Erna 2012 võitis KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli võistkond Kaitseliidu Tallinna ja Pärnumaa maleva ees. Lisaks arvestatavale füüsilisele koormusele ootasid osalejaid võistlustrassil erinevad ülesan-ded, nagu esmaabi andmine, laskmine, luuramine ja paadiralli. Kavas oli ka mitmesuguseid üllatus-ülesandeid. Võistlusele registreerus 11 võistkonda, neist kolm katkestas.

Eel-Erna 2012 tulemusedKoht Võistkond Üksus

I Kõrgem Sõjakool

KVÜÕA

II Tallinna Kalev Kaitseliidu Tallinna malev

III Vändra Kaitseliidu Pärnumaa malev

36

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 8/2012

REIMO SOOSAARHEIKKI KIROTARSnaiprigild

Snaiprite meistrivõistlustel osales 16 laskurit viiest malevast. Kahjuks jäi mitu registreeru-nud laskurit saabumata, sest nende koduma-

leval puuduvad täpsusrelvad. Esikoht harjutuste kogusummas läks Tartusse Reimo Soosaarele, järg-mised neli kohta võtsid Viru kaitseliitlased, jättes kuuendaks ainsa naisvõistleja Valga malevast.

Kaitseliit õpetab snaipreid raskustele vaatamataKaitseliidu snaipriväljaõppe tänavune keskne ettevõtmine oli 28. juulil Ida-Virumaal Sirgalas kesksuvises päikeselõõsas Snaiprigildi ja Kaitseliidu Viru maleva koostöös korraldatud Eesti meistrivõistlused, mis andis aimu meie snaipriväljaõppe tasemest.

Jõukatsumine keskendus laskeoskuse võrdlemi-sele. Hästi läks nendel, kes tundsid nii oma relva-süsteemi omadusi kui ka laskemoona ballistikat ehk olid teinud regulaarselt trenni vahelduvates tingimustes. Kõik harjutused olid planeeritud täp-suspüsside Galil Snaiper ja M14-TP laskekauguse piires. Võistlusharjutused olid väga mitmekülgsed, sihtmärgid asusid kaugustel 100–923 meetrit ja

olid suurusega mündist poolfi guurini. Harjutus-tel oli ajapiirang, kõikide sihtmärkide tabamiseks pidid laskurid kiirus-tama. Keskpäeval 30 kraadi ületanud leitsak ja relvaraua kuumus teki-tasid miraaži, mis segas sihtmärgi leidmist ja täpset sihtimist. Laskude

hulk oli aga samuti piiratud ja seetõttu iga tabamus oluline: vastavalt snaipritegevuse põhimõtetele loeb iga lask, kusjuures tabama peab esimesega.

Kaugustelt 100, 200 ja 300 m lasti väikesi sihtmärke ning ülioluline oli relva korralik sisselaskmine ja ballistika täpne tundmine. Igale kaugusele sai lasta maksimaalselt viis padrunit. 100 m sihtmärgiks olid järjest kahanevad ringid ja 200 m kaugusel snaiprikursusest tuttav kolmnurkade märk. 300 m sihtmärgiks oli püstoli 25 m ringmärgi must süda-mik. 100 m ringe tuli lasta kahanemise järjekorras ja möödalask tähendas selles harjutuses nulliringi. Kolmnurkade lehel pidi laskma kaht kujundit (kokku viit) määratud järjekorras. Kujundid olid tikutopsisuurused ja osaliselt kattuvad.

Hästi läks nendel, kes tundsid nii

oma relvasüstee-mi omadusi kui ka laskemoona ballistikat.

Foto 1. Kaitseväelane snaipripüssiga Sako TRG 42. Selle relva praktiline las-kekaugus on kuni 1300 m, samas kui Kaitseliidu peamine täpsuspüss M-14 laseb kuni 600 m kaugusele. 90% Eesti snaipritest kasutab Vietnami sõja aegset relvastust. TRG komplekt maksab kuni 10 000 eurot ja selliseid relvi vajaks Kaitseliit sadakond

KAIT

SEVÄ

GI

37

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 8/2012

Esimesed viis kohta võideti Magnumi kaliibriga püssidega, kuid kõige tähtsamad on siiski laskuri oskused oma relvastust ja varustust efektiivselt kasutada. Parim täpsuspüssi M14-TP kasutanud laskur jäi kuuendaks, mis näitas, et hea laskur suudab töökorras täpsuspüssiga ka oluliselt võim-sama padruniga relvasüsteemidele tõsist konku-rentsi pakkuda. M-14 eeliseks on selle laskekiirus, mis mõnes olukorras on ülimast lasketäpsusest tähtsam. Tegelikult täiendavad poolautomaatne täpsuspüss kaliibriga 7,62 NATO ja Magnumi kaliibriga snaiprirelv teineteist, sest kui M-14 maksimaalne laskekaugus on 900 ja praktiline 600 meetrit, siis 338 Lapua Magnumi kaliibriga vint-püssid lasevad kaks korda kaugemale.

Väljaõppest

Kaitseliidu snaipriväljaõpe on väga põhjalik. Snaipri baaskursuse eelduseks olevad jalaväelase oskused ja regulaarne treening võimaldavad edu-kalt täita erialaseid ülesandeid. Kaitseliidu välja-õppe suureks eeliseks on lähtumine lihtsusest. On see siis taotluslik või mitte, kuid väga oluline on osata täita oma ülesandeid tehnilistest abivahen-

ditest sõltumata. Näi-teks ei tohi metsa ära eksida, kui GPSi pata-rei tühjaks saab. Alles nende baasoskuste najal saab abivahendid enda heaks efektiivselt tööle panna.

Snaipri laskeharjutus-tel on oluline pöörata tähelepanu ebatavalis-tele laskeasenditele ja

laskmisele ajapiiranguga erinevatele kaugustele. Maastikul ei ole sihtmärke täpselt sajameetriste vahedega ja lamades lasta saab peamiselt laske-tiirus, mitte snaipri varjatud positsioonilt. Posit-sioonil peab oskama lasta istudes, põlvelt või isegi püsti, toetades relva selle asendi stabiliseerimiseks seljakotile või jämedamale puuoksale.

Kauguste hindamist tuleb harjutada regulaarselt, sest mõõtmisviga üle 5% toob kaasa möödalasu. Inimfi guuri saab optilise sihikuga mõõta kuni 500 m kaugusele, sellest alates peab kasutama laserkaugusmõõdikut, mida Kaitseliidu üksustele ei ole välja antud; olemasolevad vähesed laserkau-gusmõõtjad on valdavalt snaiprite endi hangitud. Fotol 4 on näha 300–900 m kaugusel paiknevad sihtmärgid 12-kordse suurendusega. Erinevalt Hollywoodi ja Lenfi lmi fi lmides nähtust on siht-märk mõõtmetega 50x100 cm ka suure suurendu-sega päris pisike. 900 m sihtmärk on näha optilise sihiku niitristiku keskel.

Iga viga laskekauguse, tuuleparanduse või isegi õhutemperatuuri arvestamisel tähendab mööda-

lasku. Samas on hea laskur korraliku relvaga võime-line sellistelt kaugustelt tabama täpselt ettenähtud kohta, fotol 2 on autor koos viie tabamusega, mille hajuvus 900 m kauguselt on 0,75 MOA (lastud puhangulise küljetuulega). Poolfi guuri keskele on kinnitatud väikesekaliibrilise püssi standardmärk-laud küljepikkusega 25 cm. Pika maa laskmisel võib isegi derivatsiooni ehk kuuli keerlemisest tuleneva külgsuunalise liikumise mittearvestamine tähen-dada möödalasku.

Tuule kiirust ja mõju õpib hindama ainult regu-laarse treeninguga laskeväljal, mitte vallidega pii-ratud 100 või 300 m lasketiirus. Eestis on selliste pikemate laskeväljade puudus, mis pärsib laskmise arengut.

Relvastus

Kui töötada snaipripaari või -meeskonnana, on hea relvastust ja lisavarustust jagada. Kõige uni-versaalsem on kanda kaasas kaht erineva kaliib-riga täpsusrelva, näiteks kaitseväes kasutusel olev

Snaipri baaskur-suse eeldu-seks olevad

jalaväelase oskused ja regulaarne tree-ning võimaldavad edukalt täita eriala-seid ülesandeid.

Foto 2. 900 m sihtmärk. Viis lasku on tabanud sihtmärgi keskele 25 cm pikkuse küljega väikesekaliibrilise vintpüssi 50 m standardmärk-lauda. Snaipri heaks lasketäpsuseks loetakse 1 MOA, nende tabamus-te hajuvus on 0,75 MOA. Lastud puhangulise küljetuulega 2—4 m/s

SNA

IPR

IGIL

D

38

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 8/2012

Foto 3. Kaitseliitlased snaiprivõistlusel pika maa laskeharjutusel. Siht-märgid olid kuni 923 m kaugusel. Võistlusel võideti viis esimest kohta Magnumi kaliibriga relvadega, mis on oluliselt täpsemad ja pikema prak-tilise laskekaugusega kui M-14. Parim võistleja relvaga M-14 oli kuues

RA

IN S

EPPI

NG

M14-TP2 on kiireks täpsustuleks kuni 500 m ja Sako TRG 42 täpseteks üksiklaskudeks kuni 1300 m.

Täpsusrelvade konkreetsed kaliibrid ega mudelid ei ole olulised, näiteks 5,56 NATO koos 300 Win Magiga on laskekauguselt võrreldavad eelmise näitega. Tähtis on tunda oma relva ja laskemoona. Täpsusrelvi, eriti nende optilisi ja elektoonilisi abivahendeid, tuleb hästi hoida, sest komistamisel viltu kukutud sihikuga snaipripüss on kasutu kuni remondi ja uue sisselaskmiseni. Sellepä-rast kantakse snaipripüsse rännakul spetsiaalses snaipri-seljakotis.

Eestis valmistatakse korra-likke snaipriseljakotte, mis on välja töötatud koostöös kaitseväe ja Kaitseliidu snaipritega, kuid neid ei ole Kaitseliidule hangitud. 200-eurose seljakoti kasutamise asemel riskib enamik snaipreid rännakul tuhandeid eurosid maksvate sihikutega.

Muud tehnilised seadmed

Laserkaugusmõõdik on snaipritele vajalik, kui sihtmärkide kaugus ületab pool kilomeetrit. Kui tuule mõju hindamine käib kogemuste ja kõhu-tunde järgi, siis kaugusi tuleb mõõta võimalikult täpselt. Optikaseadmetega mõõdetakse sihtmär-kide suurust tavaliselt 0,1 tuhandiku täpsusega, samas toob 0,05 tuhandiku suurune mõõtmisviga laskekaugusel 800–900 m kaasa 80 m ulatusega möödaarvestuse, kui sihtmärgi laius on 50 cm.

Kui sihtmärk on tegelikult 820 meetri kaugusel, kuid mõõdetakse 10%-lise veaga 900 m kaugusel asuvaks, on tulemuseks möödalask. Laserkaugus-mõõtja võimaldab sihtmärkide kaugust täpsemalt mõõta ja suurendab esimese lasuga tabamise tõe-näosust ning snaipri efektiivset tuleulatust vähe-malt paarisaja meetri võrra.

Kokkuvõte

Snaiprile on tähtis nii baasoskuste omandamine kui ka regulaarsed treeningud iseseisvalt ja koos suurema üksusega. Eesti snaipriväljaõppe tase on hea, sest koolitus on mitmekülgne ja annab piisa-valt oskusi erialaste ülesannetega toimetulekuks.

Probleemiks on pikamaa-laskeväljade vähesus, näiteks Lõuna-Eestis puuduvad need täiesti.

Kui töötada snaipripaari või -meeskon-

nana, on hea rel-vastust ja lisavarus-tust jagada. Kõige universaalsem on kanda kaasas kaht erineva kaliibriga täpsusrelva.

39

Mili

taar

spor

t

Kaitse Kodu! 8/2012

Kom

men

taar Eesti meistrivõistluse võitja

REIMO SOOSAAR

100 m kaugusel olevate ringide pihta tegin kaks lasku. Et mõlemad lasud tabasid ringide servi, ei hakanud ma kolmanda korraga riskima. Hiljem selgus, et kaks taba-must ja 15 punkti oli selle harjutuse keskmine tulemus. 200 m kaugusel olevate kolmnurkade pihta tegin samuti kaks lasku. Kummagi tabamises ei olnud kuigi kindel, sest miraaž pani sihtmärgi „ujuma“. Pärast selgus, et mõlemad olid märki tabanud. Seejärel keskendusin 300 m sihtmär-gile. Sain seda pisut aeglasemalt lasta, sest olin lähemal-asuvad sihtmärgid lasknud tempokalt.

Teise, pika maa laskeharjutuse seitse poolfi guuri olid ase-tatud maastikul kaugustele 526—923 m ja igasse siht-märki tuli 15 minuti jooksul teha kaks lasku. Sihtmärkide kauguse hindamiseks andsid korraldajad lisaks laskuri enda vahenditele laserkaugusmõõdiku. Aega oli napilt üks minut iga lasu kohta ja viimane lask jäigi mul tegema-ta — lõpuvile käis siis, kui olin päästikule vajutamas.

Kasutasin laskmiseks antud aega selliselt, et mõõtsin ühe sihtmärgi kauguse ja tegin selle pihta kaks lasku, seejä-rel mõõtsin järgmise jne. Eesmärgiks oli lasta relvaraual laskude vahel võimalikult palju jahtuda. Tulemusi analüü-sides tegin vea sellega, et alustasin laskmist lähimatest märkidest. Relva ja laskemoona soojenemine suurendab kuulide algkiirust ning tabamused hakkavad minema sih-timispunktist üle, kusjuures temperatuuri mõju suureneb laskekauguse kasvades.

Selle võistluse tähtsaim õppetund oli, et peab tundma oma relva ja laskemoona ning ballistikatabel peab ole-ma peas või kogu aeg silme ees. Võistlusel sai kaugema sihtmärgi tabamisest rohkem punkte, sest need korrutati kauguse koefi tsiendiga. Sihtmärke tuleb valida ja lasta tähtsuse järjekorras, ebaolulised sihtmärgid tuleb unus-tada ja nende peale mitte padruneid raisata. Kuna ma ei üritanudki kõikidel harjutustel kõiki sihtmärke tabada, suutsin igas harjutuses saada mõistliku tulemuse.

Foto 4. Nii paistavad läbi 12-kordse suurenduse-ga sihiku 50 cm laiused pool- ja täisfi guurid kau-gustel 300—900 m. Üle 5%-line viga sihtmärgi kauguse hindamisel tähendab möödalasku. Üle 500 m kaugusel oleva sihtmärgi kauguse täp-seks hindamiseks on vaja laserkaugusmõõdikut

SNA

IPR

IGIL

D

Laskeväljale jõudmiseks tuleb tihti läbida sadu kilomeetreid, mis raiskab väljaõppele kuluvat aega ja raha. Snaiprile on laskeoskus põhimõttelise tähtsusega ning hea taseme säilitamine ja arendamine eeldab pidevat trenni kogu laskeulatuse piires ja kõikidel aastaaegadel.

Nagu pealkirjaski öeldud, areneb snaipri eriala Kaitseliidus riigi tegevuse(tuse)st hoolimata, vajadu-sel käiakse väljaõp-pel kasvõi Soomes. Üha pikenevad meeste read, kes on hankinud oma raha eest korraliku relva

ja lisavarustuse ning õppinud neid hästi kasu-tama. Samal ajal on riik tegelenud peamiselt nišivõimekuste loomisega, mis on küll suureks abiks välismissioonidel, kuid ammu oleks aeg asuda ka snaiprivõimekust laiendama. Raskel hetkel ei saa me isegi lätlastele loota, nagu 6. novembri Postimees kirjutab, vaid peame ise hakkama saama. Soome meistrivõistluse kogemusest ja Soome snaipriväljaõppest lähemalt edaspidi.

Üha pikene-vad meeste read, kes on

hankinud oma raha eest korraliku relva ja lisavarustuse ning õppinud neid hästi kasutama.

40

Sõja

turis

m

Kaitse Kodu! 8/2012

MARTIN ANDRELLERMetsavendluse uurija

Saartel oli metsavendlust võib-olla natukene vähem ruutkilomeetri kohta kui mandril, kuid relvastatud vastupanutegevus seal siiski

eksisteeris ja toimetas. Saarel metsavennaks ole-mine oli isegi raskem kui mandril, sest esiteks oli tegutsemisraadius piiratud ja teiseks olid kohal ka uue korra lisajõud – piirivalvurid. Ometigi on Saa-remaal tegutsenud Elmar Ilp, kellest vahel veriseid lugusid jutustatakse. Silmas tuleb siiski pidada, et metsavennad pidasid vastu niikaua, kuni neil oli toetajaid. Omadega vastuollu minnes jäi metsa-vend üksi, aga üksi ei saanud kuidagi ellu jääda.

Statistika järgi langes Eestis 2003 metsavenda, Läänemaal hukkus neist 112, Saaremaal 30 ja Hiiumaal kuus. Need andmed on kindlasti ebatäp-sed ja vajavad edasist uurimist, mille juures saavad abiks olla ka kohalikud kaitseliitlased, kes on oma

Metsavendade jälgedes II Läänemaal ja saartelPaar numbrit tagasi tegime Kaitse Kodus! algust metsavendade jälgede ajamisega. Siis olid vaatluse all Pärnu- ja Raplamaal asuvad punkrikohad ning mälestusmärgid. Nüüd oleme jõudnud Lääne-Eestisse ja saartele.

kodukohas toimunuga kursis. Kuigi maa-ameti veebilehelt ligipääsetavas pärandkultuuri kaardira-kenduses on näha üle saja metsavendlusega seotud objekti, puudub paljude kohta igasugune taustteave. Kirjeldan allpool mõningaid paiku, mida huvireisil olev lugeja võib külastada.

Ehmja punkrikoht ja mälestuskivi

1945. aasta sügisel rajas suurem (umbes 15–20 meest) Martna valla metsavendade salk endale talvepunkri Kuusemaale Ehmja küla lähedale tihe-dasse metsa. 20. jaanuaril 1946 arreteeris julgeolek Ehmja külas Edgar Koitsaare talus viis selle grupi meest. Ülekuulamise, ilmselt ka peksmise tulemu-sel saadi teada punkri asukoht. Järgmisel päeval, 21. jaanuaril piiras 40-meheline operatiivgrupp punkri ümber.

Punkris viibinud viiele mehele tehti ettepanek vabatahtlikult väljuda ja alla anda. Sellest metsa-vennad keeldusid. Puhkenud lahingus, mis kestis umbes tund aega, hukkusid kõik punkris olnud metsavennad: August Lehtsalu, Herman Madis-soo, Aleksander Remmel, Johannes Sipp ja Saksa sõjaväest maha jäänud sakslane Werner Weiser

(või Kaiser). Lahingu käigus sai haavata neli operatiivgrupi liiget.

Julgeoleku dokumentidest on näha, et metsavendadel oli kasu-tada üks automaat, kaks pool-automaati, neli vintpüssi, üks nagaan ja laskemoona. Punker koos toidutagavarade ja igapäe-vaesemetega süüdati põlema, metsavendade surnukehad aga viidi tuvastamiseks Haapsallu. Kuhu nad seejärel maeti, pole teada.

Külas varem koos Lembit Leht-salu ja Elmo Pärnametsaga arre-teeritud Endel Lehtsalu mõisteti tribunali otsusega 26. augustil 1946 Tallinna vanglas nr 1 surma ning otsus viidi täide sama aasta 23. detsembril.

Punkrikoht on praeguseks läbi uuritud ja sinna on paigaldatud mälestuskivi. Lisaks on punkri ümbruses puude küljes lihtsa-

Tähtis ei ole kiri, vaid hoopis sõnum

MA

RTIN

AN

DR

ELLE

R

41

Sõja

turis

m

Kaitse Kodu! 8/2012

mad, kuid seda mõjuvamad sildid, mis on pandud sinna juba aastate eest ühe eraisiku poolt (kirjaviis muutmata): “Metsavendade punkri asupaik, ehi-tatud nende oma poolt 1945. aasta suvel. Jäi elu-tult tühjaks 1946. aasta talvel punaväelaste vastu võideldes haarangu ajal 21. jaanuaril. See asupaik tuleb hoida siinkohal mälestusena alles”, „Lugu-peetud mööduja. Kui teie juhtute siit läbi minema, siis võtke müts peast ja hetkeks seisatage nende kuue nooremehe metsavenna mälestuseks, kes langesid siin oma punkri ees haarangus punaväe-laste vastu võideldes 1946. aasta talvel 21. jaanua-ril. 2006. aastal möödus 60 aastad” ja „Tähelepanu. Metsavendade punkri ümbruskonnas mets olgu 100 meetri raadjuses inimkäte poolt puutumata ürkses looduses. Kus inimene oma saega siia kohta metsa puid mahavõtma ei või tulla. Las see koht siin metsas säilima veel praegu jääda nende noor-meeste mälestuseks, kes siin metsas lanngesid”.

Puusepa talukoht ja mälestusmärk Sinalepas

Läänemaa metsavendade langemispaigas Puusepa talukohal on rist kirjaga „1949 5. juunil mõrvati siin kommunistide poolt Jaan Halliksberg, Robert Halliksberg, Vladimir Eine, August Heinaste“. Julgeoleku aruande kohaselt toimus operatsioon Artur Jaksi salga hävitamiseks.

5. juunil piirati sisse Erika Pildi talu. Kell 1 öösel väljus majast agent Kukk (Robert Jõgisaar) ning tegi haarajatele ülevaate, kes täpselt majas on. Operatsiooni läbiviija kapten Glušanin andis pärast andmete saamist korralduse tegevust alustada.

Majast kutsuti välja Erika Pilt, kellele pakuti või-malust nelja-aastane poeg majast välja tuua. Sisse-piiratud metsavendadele tehti ettepanek alistuda. Metsavennad sellega ei nõustunud. Järgnenud tulevahetuse käigus hukkusid Jaan ja Robert Hal-liksberg ning abistajad Vladimir Eine ja August Heine. Erika Pilt vahistati, kuid Artur Jaksil õnnes-tus Jaan Halliksbergi kattetule all põgeneda.

Piirajate hulgast sai tulevahetuses surmavalt haa-vata meditsiiniteenistuse leitnant Marfi n. Kerge-mate vigastustega pääses kaks sõdurit. Lahingus süttinud talumaja põles maani maha.

Ridala vana kalmistu ja mälestusmärk

Läänemaal Ridala vanal kalmistul on metsavend August Nõmmiku sümboolne kalm, millel seisab vana raudrist kirjaga „August Nõmmik 5. märts 1922 – 17. juuli 1959. Metsavend, langes haaran-gul. Eesti eest surmani“.

Nõmmik kuulus Arnold Lemba salka koos Nikolai Haioga. Nad langesid 1949. aastal, üks 17. mail Kullamaal ja teine 18. mail Piirsalu lähedal. Metsa-vend asus ennast üksi varjama rahvasaadik Ella Niinemäe juures, kes töötas samal ajal ka Ahli küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee (TSN TK) sekretärina.

Esialgne paaripäevane palve vana tuttava juures peavarju leida venis kümne aasta pikkuseks redu-tamiseks, mis lõppes 17. juuli 1959 haarangus. August Nõmmik hukkus talle kaua varjupaigaks olnud talu hoovil oma abikaasa sünnipäeval.

Arreteeritud taluperenaine vabastati mõned päevad hiljem, kuigi vallandati ametikohalt koos tööraamatusse tehtud sissekandega „Ahli küla TSN TK sekretäri kohalt maha võetud ja rahva-saadiku kohustest tagasi kutsutud seoses bandiidi varjamisega“.

Eikla punkrikoht ja mälestuskivi

1945. aasta oktoobris kogunes Pärsamaa valla Luulupe küla kanti seitse meest: Harald Alpeus, Aleksander Tuuling, Elmar Ilp, Johannes Tulk, Priidu Jürgens ning vennad Artemi ja Juhan Mets. Viimaste kodutalu Torga lähedal heinaküünis algu-ses ka elati. Sealt käidi ümbruskonnas nii toitu kui

Saarel metsaven-naks olemine oli isegi raskem kui

mandril, sest esiteks oli tegutsemisraadius piiratud ja teiseks olid kohal ka uue korra lisa-jõud — piirivalvurid.

HEI

KI M

AGM

USE

AR

HIIV

August Nõmmik

42

Sõja

turis

m

Kaitse Kodu! 8/2012

ka informatsiooni kogumas. Oktoobri lõpul kuul-sid Ilp ja Tuuling plaanitavast haarangust, mida pidi tulema juhtima üks ohvitser Kuressaarest. 28. oktoobril korraldati varitsus, mille käigus tapeti julgeoleku operatiivvolinik leitnant Nikolai Rum-jantsev, kellelt trofeeks saadud mundrit kandis hiljem Elmar Ilp.

Novembri alguses otsustasid metsavennad Juhan Metsa eestvedamisel ehitada Eikla kuivendatud sooheinamaale talvepunkri. Vahetult pärast selle valmimist lahkus salgast kaks metsavenda, kellele järgnes 20. detsembril ka Elmar Ilp. Varjendisse jäid talvituma vennad Artemi ja Juhan Mets, Alek-sander Tuuling ning Harald Alpeus.

Punkrist lahkunud metsavend Jürgens meelitati end legaliseerima. 1946. aasta märtsi alguses ta aga arreteeriti ja viidi ülekuulamisele, mille käigus andis ta Eikla punkri asukoha üles. Ka oli ta nõus hakkama julgeoleku teejuhiks punkri ründamise operatsiooni ajal. Harald Alpeuse ning Artemi Metsa ütluste järgi, mis on kirjas arhiivisäiliku-tes, algas lahing 3. märtsil umbes kell üks päeval. Lahingu alguses sai surma Juhan Mets. Sugulaste sõnul aga lasi Juhani maha tema vend, tulles vastu raskelt haavatu palvele teda mitte venelaste kätte jätta.

Vastutule avanud metsavennad tapsid kohe vaen-lase sõduri, kes oli valanguga läbi ukse tabanud Juhan Metsa. Metsavendade punkri korstnasse visatud granaat aga plahvatas punkri lael, sest korstnasse oli sisse punutud võrk. Pärast Saksa kuulipildujast MG tule avamist oli vaenlane sun-nitud tagasi tõmbuma. Kuna punkri turbakiht oli süttinud, otsustasid metsavennad sealt lahkuda. Selle käigus vaenlast rohkem ei nähtud.

Ründajatest langes kolm meest, haavata sai viis. Metsavendadest sai surma ainult Juhan Mets, kelle laiba valasid kamraadid bensiiniga üle ja panid põlema, et teda ei saaks tuvastada.

Punkrist põgenema pääsenud Artemi Mets arretee-riti juhuslikult 23. oktoobril 1947 kodutallu mine-

kul. Teda julgestanud Aleksan-der Tuuling üritas küll kamraadi vabastada, tappes selle käigus Saaremaa rahvakaitsepataljoni palgasõduri Arteemi Aderi, kuid see ebaõnnestus. Harald Alpeus arreteeriti 1946. aasta suvel ja Aleksander Tuulingu tappis julgeolekuagent Endine 12. mai ööl 1953. aastal.

Lahingukohal avati 4. märtsil 2011 mälestuskivi kirjaga „Metsavend Johann Mets 25.03.1906 langes võitluses NKVD-ga 03.03.1946“.

Emmaste surnuaed ja mälestusmärk

Emmaste surnuaial on rändrahn kolme metall-risti ja mälestusplaadiga „23.06.1951 lahingus langenud metsavendade mälestuseks. Priidu Mäe, Eevald Pomerants, August Tuut“.

Ilma konkreetse juhita grupp elas rahulikult, kuni nende sekka sokutati agent. Valter Koore mälestuste järgi leiti 1951. aasta aprillipäeval, kui lumi oli juba sulanud ja päike soojendas mõnusalt metsaalust, ühe küüni lävepakult istumas keegi räsitud ja väsinud olemisega varjaja. Mees võeti kampa ning ta osutus agaraks kontaktide loojaks

ja küladest toidutoojaks.

Jaanipäeva eel said Sõru ranna kalurid piirivalvelt korralduse tuua Saaremaalt Hiiumaale mehi. Th eodor Pruuli mäles-tuste kohaselt toodi sadakond piirivalvu-rit ja viis tigedat jälituskoera. 23. juuni öösel poole kolme paiku kuulis Pomerants esimesena metsast raginat. Punkrist väljunud metsavennad avastasid, et nad on ümber piiratud. Alanud ebavõrdses tulevahetuses langesid Pomerants ning Pärnumaalt pärit ja Sõru rannas piirival-vuriks olnud August Tuut. Priidu Mäe, kes olevat juba varem öelnud, et tema ennast venelaste kätte vangi ei anna, lasi endale kuuli pähe.

Valter Koor ja Einar Pruul arreteeriti kohapeal, eelnevalt oli kinni võetud Erik Heinloo. Temaga koos olnud metsavend, keda peetakse ühtlasi ka grupi äraand-jaks, jäi kadunuks. Lahingus olevat haa-vata saanud ka paar julgeolekumeest ja piirivalvurit.

Ehmja punk-rikohta ümb-

rusesse on omaalgatuslikult

paigaldatud mitmeid silte

MA

RTIN

AN

DR

ELLE

R

Statistika järgi langes Eestis 2003

metsavenda, Läänemaal hukkus neist 112, Saare-maal 30 ja Hiiu-maal kuus.

43

Sõja

turis

m

Kaitse Kodu! 8/2012

Ehmja punkrikoht ja mälestus-kivi58°54’10.75’ ja 23°47’50.79’’

Ehmja punkrikohal olev mälestusmärk

MA

RTIN

AN

DR

ELLE

R

Ridala vana kalmistu ja mälestusmärk58°52’42.01’ ja 23°36’44.35’’

HEI

KI M

AGN

US

Ridala vanal kalmistul asuva August Nõmmiku sümboolse haua tähis

Emmaste surnuaed ja mälestusmärk58°42’28.37’ ja 22°36’15.78’’

MA

RT M

ÕN

ISTE

Emmaste mälestusmärgil olev kiri

Eikla punkrikoht ja mälestuskivi 58°26’27.17’ ja 22°34’23.75’’

AN

DR

ES L

AN

GEM

ETS

Eikla mälestuskivi

Puusepa talukoht ja mälestus-märk Sinalepas58°49’52.9’’ ja 23°33’58.63’’

HEI

KI M

AGN

US

Puusepa talukoht

44

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012

AutasustamineNaiskodukaitse keskjuhatuse 13. oktoobri 2012 otsus nr NKK 0.1-3/28353PR

Naiskodukaitse keskjuhatus, kuulanud ära Maire Arro, Maris Borštšiku, Kairit Henno, Sigrid Laanemetsa, Siiri Sepa, Kersti Tammekunni ja Airi Toomingu ettekanded ja sõnavõtud, otsustas:

2. Tunnustada Naiskodukaitse liikmeid ja toetajaid järgnevalt:

2.2. Liiliaristi V klassPille Pihelgas Alutaguse ringkondJekaterina Tihhomirova Alutaguse ringkondTerje Albert Järva ringkondAnne Elmik Järva ringkondMare Hendrikson Järva ringkondMirell Reinson Järva ringkondSiiri Sitska Järva ringkondHeli Tuisk Lääne ringkondLy Eisenschmidt Pärnumaa ringkondMaie Pitsal Pärnumaa ringkondLeana Lemming Sakala ringkondEvelin Tamm Valga ringkondMerilit Aldošin Võrumaa ringkondMarje Kangro Võrumaa ringkond

2.3. Liiliaristi IV klassHeli Lebedeva Alutaguse ringkondKadre Maalma Alutaguse ringkondTiina Raudmäe Alutaguse ringkondKaire Lõhmus Järva ringkondSvetlana Mustkivi Lääne ringkondKarin Rünkorg Lääne ringkondOksana Maškovskaja Valga ringkondHeili Mets Valga ringkond

2.4. Liiliaristi III klassIive Rohtla Alutaguse ringkond

2.5. HõberistTarmo Anton Alutaguse malevKaido Mettus Järva malevKaimo Vahtra Valga malev

KRIS

TJA

N P

RII

45

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012

EHA JAKOBSONNaiskodukaitse Tartu ringkonna avalike suhete rühma juht

Kui saime teada, et Naiskodukaitse juubeli-pidustused korraldatakse Tartus, mõtlesin avalike suhete grupi juhina, et need peavad

kindlasti olema atraktiivsed, andma teadmisi ja jääma meelde. Et juba eelmisel sügisel olin uuri-nud Alice Kuperjanovist kõnelevaid materjale ja lugenud korduvalt Mari Raamoti mälestusi, valmis selle tulemusena lühinäidend, kus Alice ja Mari kohtuvad 1927. aastal Tartus kohvikus ja kõnelevad. Kõigepealt räägib kumbki mälestusi oma abikaasast ja Vabadussõjast, kuid mõlemad leiavad peagi, et elu peab edasi minema ja Kaitse-liidu kõrval on vaja ühendada juba olemasolevad naisrühmad. Näidendit kirjutades muutusid need kaks naist elavaks ja soojaks.

Elus ajaluguNaiskodukaitse 85. juubeli puhul etendati Tartus organisatsiooni ajalugu käsitlevat näidendit, milles arhiividest leitud piltidel olevad tegelased ärkavad ellu ja räägivad oma loo.

Ajalugu on nagu pimeduses seisev maja, mis muutub nähtavaks alles siis, kui temas

süüdatakse tuled.

Lembit Jakobsoni näidendist „Vabadust toomas“

Kevadel avasime Alice Kuperjanovi mälestustahvli tema viimases elukohas – seal, kust ta Siberisse viidi. Praegu on see imeilus helesinine maja Tartus Karlova linnaosas heades kätes. Ja siingi sai jutus-tada lugu Alice’ist kui elavast luust ja lihast inime-sest.

Minu Naiskodukaitse sõjaeelne helesinine vormi-kleit ripub riidepuul ning lõhnab etenduse järel pestu ja õuest kuivamast tooduna värske õhu järgi. Ja tekitab mitmesuguseid mõtteid. Kõigepealt taban end mõttelt, et avatud ruumi printsiibi tõttu satuvad õiged inimesed ikka õigel ajal õigesse kohta. Kes õmbleks valmis kleidid, mis tähendab tegelikult ka lõigete tegemist? Kas kangas, mis sai valitud kirjelduste järgi, on tõepoolest sobilik? Kuidas see nüüdisaegsetele naistele passib? Ja mis kõige tähtsam: kes soostuvad näidendis mängima? Oma suve selle peale kulutama? Läbi elama tolle-aegsete naiste, meie esiemade, tundeid ja tegusid? Neidki leidus täpselt nii palju, nagu vaja oli, lisaks „Mari ja Alice’i“ loos vabatahtlikuna näitleja Maarja Jakobson. Kõige keerulisem oli leida kaitseliitlast ja noorkotkaid, kuid nemadki leidsime sotsiaalse võrgustiku ehk tutvuskonna kaudu.

46

Nai

skod

ukai

tse

Mäletan küll, mis tunne mind valdas, kui ajaloolisi materjale uurisin ja ise sellesama läbi elasin, mille hiljem vaatajad saalis. Ma olin ikka mitu päeva oimetu, kui sain veidi tunda ajaloo hingust, mis oli ühtaegu jäine ja soe.

Ehk suudame ajaloost rohkem õppida, kui see meie ees elama panna? Parafraseerin Imbi Paju mõtet raamatust „Soome lahe õed“: me teeme oma elus nii õigeid kui ka valesid valikuid, kuid tähtis on aru saada, mis see on, mida me teeme. Etenduse lõpus Kaitseliidu Majakoori esituses kõlanud Mart Siimeri laul „Homme“ Artur Alliksaare sõnadele märkis meie tänaseid valikuid: „[…] jääd iseendaks või saab sust vaid saak, saab sust aegade saak.“ Tallinna ringkonna naiskodukaitsja Maret Valner väljendas siseveebis oma mõtteid sellest laulust: „Olen seda laulu laulnud ja ka kuulanud mitu mitu aastat, kunagi keskkooli segakooriga ja ka teistes koorides, ning alles nüüd, NKK aastapäeval, jõudis selle laulu sõnum mulle kohale!“

Olgu see näidend väikeseks tänuvõla maksmiseks sinikleite kandnud vapratele naistele.

Kom

men

taar Näitleja pilguga

Näitleja MAARJA JAKOBSON:Mulle andis lavastuses osalemine emotsionaalse sisse-vaate aega ja inimestesse, kellest ma varem peaaegu midagi ei teadnud. Oli maailmapilti avardav kohtumine naiskodukaitsjatega nii minevikus kui ka tänapäeval. Ini-mesele on hädavajalik, et tal oleks side eelnenud põlv-kondadega, õlatunne. See näidend andis selle mulle ja kindlasti ka naiskodukaitsjatele.

Kaitseliitlane HENRIK GUTHAN: Minule avanes Naiskodukaitse kahest küljest. Kõigepealt tänapäevasest: kui teotahtelised, motiveeritud ja dist-siplineeritud on naised, kes käivad suvi otsa proovides, et selline lugu ette kanda. Kogu ettevõtmine oli mulle uudne. Ajaloolisest küljest: ma arvasin, et riigikaitse ja Kaitseliit on ainult meeste asi. Ma ei teadnud midagi Alice Kuperjanovist ja tema tegudest Juliuse kõrval ega ka sellest, milline ülisuur osa oli Naiskodukaitsel Kait-seliidu kõrval enne sõda. Kui tegusad meie naised olid ja on, see oli mulle täielik silmade avanemine. Noorem poiss tahab kohe noorkotkaks astuda ja vanem saab juba Kaitseliidu-ealiseks, tahab ka sinna astuda.

Lisa

info NÄIDENDINI VIINUD ALLIKAD

Naiskodukaitse tegevuse ülevaade alguspäevist kuni 1938. aastani.

Raamot, Mari. Minu mälestused. Tartu: K. Henno, 2009.

Nemvalts, Riina. Naiskodukaitse 1925—1940 ja 1991—2002: ideed ja tegelikkus. Tartu: Atlex, 2008.

Jürjo, Merike. Mälestusteta maja. Tallinn: Tänapäev, 2008.

Jürjo, Merike (koostaja). Kokaraamat = Cookbook = Kochbuch. Tallinn: Nornberg & Co, 2011.

Jürjo, Merike. Naiskodukaitse kaks algust: 1925 ja 1927. Kaitse Kodu 2012, nr 6, lk 14—17.

Kaitse Kodu! 1926, nr 5; 1927, nr 17, 24.

Postimees 1928—1935. Andmebaas DEA (digiteeritud Eesti ajalehed. URL http://dea.nlib.ee/.

Autori jutuajamised ja kirjavahetus Naiskodukaitse ajalugu uuriva ajaloolase Merike Jürjo, sõjaeelse naiskodukaitsja Linda Krafti ning sõjaeelse kodutütre Asta Luksepaga.

Kaitse Kodu! 8/2012

Kuidas reageerisid naised Anna Tõrvandi, 1. naisrühma looja ja edumeelse haridustege-lase, ettepanekule, et kodukaitse naistele on vajalikud riviõppused ja laskeharjutused ning nende vormiriietuseks võiksid olla püksid ja säärsaapad? Nii selle ettepaneku kui ka reagee-ringu — „ega me kedagi tapma lähe; naised pea-vad ikka naisteks jääma; no mis püssi laskma ja „att-tvaa“ tegema; püksid ja säärsaapad! Kes seda enne kuulnud on!!“ — leiame algsel kujul ajakirja Kaitse Kodu! 1927. aasta 24. numbrist.

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012 47

1927. aasta Kaitse Kodus! hoiatab Anna Tõr-vand: „Kuid siiski ei tohi me jätta tähele pane-mata seda tõeolu, et maailma riikide poliitiline õhkkond on täis pinevust. Teiste riikide kokku-põrkel võib Eesti saada sõja tallermaaks.“

Emantsipeeruva ja iseseisvuva naise kujunemi-ne Naiskodukaitse toel ilmneb naiste tegutse-mises nii toitlustamise, meditsiini kui ka kultuuri valdkonnas. 1928. aasta 5. jaanuari Postime-hest võis lugeda Naiskodukaitse kongressi üle-vaadet, kus dr Lasbergi sõnul teeb sport vabaks ja iseseisvaks ning arendab iseäranis sisemisi elundeid.

Mari Raamot, kes oli väga südamlik inimene ja kellel oli suuri teeneid eesti naise kui perenaise harimisel, reageeris sellele üsna valuliselt: „Pan-ge aga linnapreilid ka köögi vahet jooksma, siis on sporti küllalt! Linnainimestel tuleks rohkem tööd teha!“ Ta ütles, et tahaks väljanäitusele viia inimese, kes on näiteks kogu päeva heinal tööd teinud ja tahab siis veel sporti teha.

Ja siiski hakati spordile suuremat tähelepa-nu pöörama, naisi selle juurde tooma eelkõige võimlemise kaudu, mis oli hästi näha etendu-se fi lmiklipist. Tervislik toitumine, oma tervise eest hoolitsemine, kultuuritraditsioonide alga-tamine, esmaabi ja meditsiiniliste teadmiste omandamine — need on ju rahva elujõulisuse komponendid.

Väga kõnekas oli pilt tõsisest eesti perest, kus isa on kait-seliitlane, ema naiskodukaitsja, lapsed noorkotkad-kodutüt-red. Minule rääkis see kõigepealt isamaalisusest, mille kas-vatamine algas kodust. Leelo Tungal on kirjutanud sügaval Nõukogude ajal luuletuse „Isa-ema maa“, mis tuleb kindlas-ti paljudele meelde ja algab niisviisi: „Mida ma veel hoian, keda ma veel kaitsen, kui mitte sind, mu kodune maa?“

Kirjanik pärineb kooliõpetajate perest. Tema ema arretee-riti 1951. aastal, kui algas aktiivne „natsionalismivastane kampaania“. Kindlasti oli selleks „põhjust“, mis pärines sõ-jaeelsest ajast. Ema Siberisse viimise ajal oli Leelo kolme ja poole aastane. Ma ei tea, kas ta minuga nõustuks, kuid ma näen siin väga otsest sidet ennesõjaaegse isamaalisusega, mis toetus eelkõige taluperedele ja intelligentsile. Kuidas muidu saab kirjutada sellise luuletuse mitukümmend aastat hiljem ja hoopis teistsugustes oludes?

Noorkotkaste tegevuse huvitava killu leidsin Väino J. Riis-mandeli mälestustest, kus ta kirjutab sidetuvidest. Pildilt alla astunud poisid lähevadki etenduses tuvipuure puhas-tama, korve sättima, et saaks minna kaugemale tuvisid välja õpetama. Tuvila asus muuseas Kaitseliidu peastaabi tagaõues väikeses ühekordses majas.

Naiskodukaitse tihedatest ja põhjapanevatest seostest Soome Lotta Svärdiga on kõ-neldud palju. Filmiklippidelt nägime kõiki tolle aja tähtsamaid tegijaid nii Soome kui ka Eesti poolelt. Naiskodukaitse esmane põhikiri oli valmis kirjutatud Lotta Svärdi põhikirja järgi, vastastikuseid külaskäike tehti korduvalt. Kirjandusmuuseumis leidu-va Alice Kuperjanovi omakäelise ankeedi järgi võib öelda, et Soomes käidi lotade organisatsiooniga tutvumas juba 1927. aasta suvel.

Pilt, mida etenduses näitame, on pärit 1939. aastast esimestelt Naiskodukaitse su-vepäevadelt Viljandis. Kõige parempoolsem on sinikleidis Alice Kuperjanov, keskel sei-savad Soome Lotta Svärdi esinaine Fanni Luukkonen ja Helsingi ringkonna esinaine proua Snellman. Esimese rea lõpetab Naiskodukaitse sõjaeelne esinaine Erika Oskar-Männik. Lisan, et fi lmiarhiivis polnud pildi alla märgitud kummagi naiskodukaitsja nime, samuti ei tulnud pilt välja otsinguga „Alice Kuperjanov“. Teavitasin sellest fi lmiarhiivi ja nad olid väga rõõmsad informatsiooni üle. Kuidas ma Alice’i ära tundsin? Olles näi-nud tema noorpõlvepilte, tegelnud tema eluga ja mis peamine — leidnud kinnituse tema veel elavalt vennapojalt Johannes Juhansoolt. Erika Oskar-Männiku puhul olen valmis vastu võtma proteste — tema identifi tseerimine oli veidi kaudsem.

Nai

skod

ukai

tse

48 Kaitse Kodu! 8/2012

Mängisid Piret Konsin, Maret Meriste, Ingrid Ulst, Liisa Prost, Triin Nooska ja Eha Jakob-son Tartu ringkonnast ning Tuulike Mölder Põlva ringkonnast. Abis olid näitleja Maarja Ja-kobson, kaitseliitlane Henrik Guthan koos poegade Hugo Henriku ja Hans Henrikuga, kes mängisid noorkotkaid, ja kodutütar Kadri Roos.

49

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012

KRISTEL KITSINGViru maleva teavituspealik

Leili Aleksejev sattus Naiskodukaitsesse juhus-likult, kui kasutas 2001. aasta suvel selle organisatsiooni Võsu õppe- ja puhkekeskust.

Sama aasta sügisel käidi Põlula koolis noortetööst rääkimas ja arvati, et Leili oleks sobiv inimene noori juhtima. „Võtsin tüdrukud ja poisid oma hoole alla,“ sõnab Leili Aleksejev. Algul juhendas

Staažikas noortejuht: kodutütred hoiavad mind noorenaLeili Aleksejev (58) liitus Naiskodukaitsega aastal 2001 ja on tänini tegev noortejuhina. Põlula kooli saksa ja vene keele ning tööõpetuse õpetaja ütleb, et kodutütred hoiavad teda noorena ja süstivad nooruslikkust.

ta nii noorkotkaid kui ka kodutütreid, hiljem jäi tegelema vaid kodutütardega.

Leili Aleksejev on seisukohal, et Põlula koolis pole Kaitseliidu tütarlasteorganisatsioonile enam pro-pagandat vaja teha, sest igal aastal liitub sellega teise ja kolmanda klassi õpilasi, keda meelitavad sinna suhtlusvõimalused, põnevad laagrid ning ühised väljasõidud.

Aleksejev räägib, et Kodutütarde organisatsioon on aja jooksul muutunud. „Alguses oli tüdrukuid rohkem, nad jooksid lausa tormi. Siis algas tagane-mine, sest neil tekkisid ka muud huvid,“ selgitab Aleksejev. Ta arvab, et kõik tüdrukud võiksid olla kodutütred, hoolimata huvialast, sest see kujundab

Noortejuht Leili Aleksejev teeb kodutütardega laagris sageli käsitöödKR

ISTE

L KI

TSIN

G

50

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012

noorte väärtushinnanguid ja käitumist. Näitena toob ta suitsetamise. „Arvan, et mittesuitsetamine on lugupidamine organisatsioonikaaslaste ja noor-tejuhtide vastu,“ leiab Aleksejev, kelle arvates on mittesuitsev noortejuht ise eeskujuks.

Rõõm ja eneseteostus

Leili ütlusel pakub töö kodutütardega talle palju rõõmu. „Rõõmu sellest, et lapsed tahavad tulla ja tahavad teha,“ räägib ta. „Lapsed on väga avalad, nad annavad ka selliseid teadmisi juurde, mida minuvanustel võib-olla alati pole.“

Samas peab suurte kogemustega noortejuht oma tööd ka mõneti väsitavaks. „Kui ikka nädalava-hetused oled kodust eemal, ööd üleval, sest ega

laagris eriti seda puhkeaega jää, mõtled, et kui laager läbi saab, siis on natukeseks ajaks rahu,“ möönab Aleksejev. Tavaliselt istub ta aga kodus vaid päeva puhates ja hakkab seejärel järgmist kodutütarde laagrit ette valmistama. „Lapsed tulevad mulle koolis

vastu ja küsivad, et millal on järgmine laager. Nad kohe ise süstivad minusse seda tahet, et pean midagi jälle tegema.“

Loomulikult on noortega tegelemine talle ka ene-seteostus. „Püüan alati välja mõelda midagi uut. See ongi eneseteostus, kui sa tahad välja minna järgmise etapini,“ märgib ta.

Pisik külge

„Loodan, et mõnele jääb see pisik külge,“ räägib Leili Aleksejev kodutütardest ja toob näitena oma kasvandiku Airi, kes kasvas vanuse tõttu kodutü-tarde seast välja ja tegutseb nüüd Põlula rühma toetajaliikmena. „Meil ikka selliseid on. Anu on samuti jäänud püsivaks abiliseks,“ toob ta järgmi-sena näiteks oma tütre.

Anu Aleksejev oli koolipõlves aktiivne kodutütar. „Nüüd on ta täiskasvanu, aga jäänud minu abi-liseks,“ räägib Leili, kelle tütar on Kodutütarde organisatsiooni toetajaliige. „See tuli loomuliku jätkuna. Ta pidi mind alailma aitama ürituste ettevalmistamisel. Juba kodutütrena oli tal sel-line koormus, et ta pidi teadma, mida suurena teha.“

„Loodan, et see pisik, mille tüdrukud siit külge on saanud – isetegemisrõõmu pisik –, jääb saatma ka nende edasist teed,“ ütleb Leili Aleksejev ja lisab: „Kas tänastest kodutütardest tulevad just naiskodukaitsjad või noortejuhid, pole teada, aga kindlasti meenutavad nad hea sõnaga seda suurt sõprust, mis meil siin on olnud.“

Lisa

info LEILI ALEKSEJEV

Põlula kooli õpetaja alates aastast 1995

Liitus Naiskodukaitsega aastal 2001

Viru ringkonna Kodutütarde Põlula rühma juht alates 2001. aastast

Kodutütarde Viru ringkonna vanem aastatel 2004—2010

Kodutütarde keskjuhatuse liige aastatel 2006—2010

19-aastane Airi Kaasik oli Põlula rühma kodutütar aastatel 2001–2011. Oma rühmavanemat Leilit meenutab ta hea sõnaga. „Ta on väga hea noorte-juht. Ta tegeleb kõigiga – aitab kõiki,“ räägib täna-seks toetajaliikmena oma energiat organisatsiooni heaks rakendav Airi. „Lugupidamine on suur, sest ta on õpetaja. Koolis on ta karm ja nõuab palju,“ ütleb endine kodutütar, rõhutades, et rühmavanemana on Leili hoopis teistsugune. Airi Kaasiku arvates on hea noortejuht see, kes tegeleb lastega ja mõtleb neile mitmekülgseid tegevusi, et kellelgi igav ei hakkaks. „Mulle andis Leili juurde enesekindlust ja iseseisvust,“ meenutab Airi.

Suuri plaane enam ei tee

Staažikas Põlula rühmajuht ise enam suuri kar-jääriplaane ei tee. „Las edasi pürivad nooremad,“ lubab ta järeltuleval põlvel esiplaanile tõusta. „Aga

rühma töösse plaanin panustada seni, kuni tervist on.“ Hea sõnaga meenutab ta oma panust orga-nisatsiooni noortemagistrina – tema noortemagistritööna val-misid kodutütarde järguvihikud. „Esimene järguvihik on nüüd trükist tulnud. See on mulle nagu tänu töö eest, et ma näen reaalselt seda, millega ma olen tegelenud,“ tõdeb noortejuht.

Kuna Kodutütred on isamaaline organisatsioon, arvab Leili, et

tüdrukuid tuleks selles valdkonnas suunata. „See on kindlasti üks eesmärke, sest me väärtustame Eestit nii sõnas, pildis kui ka kõiges muus,“ räägib noortejuht. „Suurim rõhk võiks olla sellel, et oleme isamaaline organisatsioon, aga vähem ei tohiks kindlasti väärtustada tüdruku kui tulevase ema rolli. Nad on siiski tulevased elu edasikandjad, nende lapsed tulevad organisatsiooni,“ kiikab Leili tulevikku. „Kui tüdruk on noorena aktiivne, võib loota, et tal ei ole pahesid,“ ütleb ta.

Ise noortejuhina tegutsev Leili Aleksejev arvab, et noortejuhi teeb heaks see, kui ta ei otsusta kõike üksi, vaid räägib ka lastega läbi ning arves-tab teatud piirini nende soove. „Noortejuht peab lapsi armastama. Kõik muu tuleb niisama,“ kinni-tab ta.

Leili Aleksejev on seisukohal, et Põlula koolis pole

Kaitseliidu tütarlaste-organisatsioonile enam propagandat vaja teha.

Suurim rõhk võiks olla sellel, et

oleme isamaaline organisatsioon, aga vähem ei tohiks kindlasti väärtustada tüd-ruku kui tulevase ema rolli.

51

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012

KATI OJAVER-HEIDEMANN

Naiskodukaitse juhtide ja kaitseväe tugikes-kuse heakskiit tulid kiirelt. Õunad ja pohlad annetasid head inimesed Aino Jõks, Elmar

ja Linda Valper, Õie Bugotkina ning Luule Must-kivi. Tegelikult pakkusid meile õunu ka Hiiumaa naiskodukaitsjad, kuid me ei hakanud neid üle mere vedama.

30. septembril kogunes Risti jaoskonna majja 15 Lääne ringkonna naist, kaasas neli last ja üks mees – Risti malevkonna pealik Aksel Heidemann. Tema tööks jäi tähtsa päeva puhul lipp masti tõmmata, naisi rammu vajavatel hetkedel aidata ja muidu moraalselt toeks olla.

Svetlana Mustkivi tuli Haapsalust katlaga ja siis läks lahti: pesemine, lõikumine, tükeldamine, segamine, maitsestamine, maitsmine, purgista-mine, kaanetamine – suur segadus nagu suurema laari moosi keetmisel ikka. Sekka konsulteerimist ja üksteise kiitmist.

Samal ajal käis ka usin siltide valmistamine ja salvrätikute lõikamine, et purgid ilusad saaksid. Enne ärasaatmist on vaja kõik moosipurgid vana-emade kombel värvilise paberiga kaanetada ja igale purgile ka sildike heade soovidega lisada. Nii on sõdurpoistel kindlasti toredam jõulude ajal pakki avada. Soovime südamest, et sellest tuleks neile

Aga need jõulud tulevad Afganistanis moosisedKui Risti jaoskonna „Põlle ja kulbiga päeval“ hakkas moos purkidesse saama, ütles keegi, et selliseid asju võiks veel ja veel korraldada. Kõik muidugi kohe nõus ja hakkamas. Siis tuli Kaja Mander mõttele, et võiksime ka Afganistanis missioonil viibivatele sõduritele moosi keeta. Ja leek lahvataski põlema.

Kom

men

taar MARILIN PRANTS,

Naiskodukaitse aseesinaine:Selgi aastal jätkub meie koostöö kaitseväega mis-sioonil viibivate eestlaste jõulude rõõmsamaks muut-misel. Lääne ringkonna vabatahtlike naiskodukaitsja-te algatus lisada igasse kingipakki ka purgike moosi sai positiivset tagasisidet kaitseväe tugikeskusest. Meil on nagunii eesmärk kududa umbes 160 missioo-nil viibivale kaitseväelasele villased rahvusmustrites sõrmikud või sokid. Tänu Lääne ringkonna naistele saame kingipaki kopsakamaks muuta.

Enne ärasaatmist plaanitakse kõik moosipurgid vanaemade kombel värvilise paberiga kaanetada

NKK

LÄ

ÄN

E R

INGK

ON

D

KATI

OJA

VER

-HEI

DEM

AN

N

tore üllatus, sest sokke-kindaid saadame neile juba kolmandat aastat, aga kodust moosi ei oska nad veel oodata. Loodan, et ka sellest ettevõtmisest kujuneb traditsioon.

52

Nai

skod

ukai

tse

Kaitse Kodu! 8/2012

Koolitussõbralik Lääne ringkond

AVE PROOSNaiskodukaitse Lääne ringkond

Igal aastal kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala raames välja aasta õppija ja aasta koolitaja ning aasta koolitus-sõbralikem organisatsioon ja omavalitsus. Sel aastal esitati tunnustamiseks 133 kandidaati üle Eesti. Läänemaa aasta koolitussõbralikemaks organisatsiooniks valiti Naiskodu-kaitse Lääne ringkond.

Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatavatel üritus-tel. Nad on aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud perepäevadel esmaabi põhitõdesid, toitlustanud suurüritustel (maakaitse-päev, Eesti Vabariigi aastapäev jne), korraldanud heatege-vusüritusi või olnud nende läbiviimisel abistajaks. Koostöös trupiga See Teater valmis Naiskodukaitse Lääne ringkonnal lavastus „Vaikivad tunnistajad“, mis tõi välja varjuküljed kodu-, töö- ja koolielus. Koos Selle Teatriga meenutasid nad mitmete näitemängudega ka märtsi- ja juuniküüditamisel hukkunud naisi, mehi ja lapsi.

Naiskodukaitse toetab koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendab oma liikmete val-misolekut toimetulekuks erinevates olukordades. Organi-satsioon ühendab eri põlvkondadest ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid naisi, andes neile kõigile võimaluse mitmekülgseks ning kasulikuks ühiskondlikuks tegevuseks. Täiskasvanud õppija nädal on elukestvat õpet propageeriv üritus, mille moto oli seekord „Õige aeg on õppida” ja mille ülesanne on teadvustada elukestva õppe ja täiskasvanute koolituse tähtsust. Üks eesmärk on selle raames tunnusta-da tublisid tegijaid. Tänavune täiskasvanud õppija nädal oli juba viieteistkümnes.

Parima sügispäeva otsingulAVE NAELNaiskodukaitse Harju ringkond

Harju ringkonna naised käisid Paunküla veehoidla lähistel kõige mõnusamat sügispäeva otsimas. Selleks olid nad juba 5. ok-toobri õhtul kogunenud Paunküla puhkekeskusesse, kus pandi teadmised proovile viktoriinil, vesteldi niisama ja valmistati keha mõnusas saunas sportlikuks matkapäevaks ette.

Laupäeva, 6. oktoobri hommikul olid kõik naised-neiud virgelt valmis tervisesporti tegema. Kaheksat vaprat naiskonda ootasid mõnus sügispäev ja 15 kilomeetri pikkune põnevate kontroll-punktidega kepikõnnirada. „See on lausa uskumatu — igal aastal nagu tellitud ilm,“ tõdesid rõõmuga mitmed osalejad rajale minnes. Selline sügismatk sai nimelt teoks juba neljandat aas-tat. Esimeses kontrollpunktis pidid naised proovile panema oma köögitööoskused, teises viskama päästerõngast, kolmandas meenutama hümni sõnu, neid paberlipikutel õigesse järjekorda seades, ja neljandas veeretama palli tekil, ent viimases, viiendas ootas päästmist „autoavariisse sattunud rullnokk“.

Finišeerijate emotsioonid olid igati positiivsed. „Lääne naised jäid harjakate korraldatud matkaga rahule, ilm soosis ettevõtmist igati ja matkarada oli parajaks trenniks. Täname sooja vastuvõtu eest ja kui kutsutakse, tuleme järgmisel aastal kindlasti jälle. Vahepeal harjutame kodus kaelalahase paigaldamist ja kordame Eesti hüm-ni sõnu, siis on esikolmikukoht kergem tulema — rändav hõbekan-dik on seda väärt,“ lausus pärast pikka ja väsitavat sügiseotsingut Lääne ringkonna naiskodukaitsja Ave.

AVE

NA

EL

Mobiil ja pastakas kaitserelvana

MARILIN PRANTSNaiskodukaitse Tallinna ringkond

Oktoobrikuus korraldas Naiskodukaitse Tallinna ringkond kodanikuturvalisuse kursuse raames enesekaitsekoolituse, kus omandati nii erinevaid enesekaitsel vajaminevaid võtteid kui ka tarkusi, kuidas käekotis leiduvaid esemeid enda kaitsmisel ära kasutada.

Suurte kogemustega instruktor Hannes Kunart arutas läbi kõik igapäevaeluga seotud riskikohad: mööbli paigutus töökohal, kuidas agressiivse inimesega suhelda, milliseid kontoritarbeid saab enesekaitseks kasutada ja palju muudki. Koolitu-se käigus murti mitu enesekaitse kohta liikuvat müüti nii valukohtade kui ka tüüpilise ründaja osas.

Naiskodukaitsjate tungival nõudmisel ja suure huvi tõttu teema vastu on Tallinna ringkonnas enese-kaitsekoolitusi korraldatud juba mitu aastat.

NA

ISKO

DU

KAIT

SE T

ALL

INN

A R

INGK

ON

D

53

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

PILLE-RIIN VESSIN Valgamaa ringkonna kodutütar

Idee korraldada esmaabi- ja päästevõistlus tekkis Noorte Kotkaste peavanema Silver Tamme sõnul soovist propageerida noorte seas

esmaabi- ja päästevaldkonda. Valgamaale sattus võistlus seetõttu, et Valgamaa maleva noorteinst-ruktor Kaimo Vahtra oli nõus selle korraldamise enda peale võtma – temale on see valdkond tuttav. Lisaks leidus seal palju noortejuhte ja noori, kes olid nõus abistama.

Võistlus kestis mitu päeva ja selle jooksul tuli lahen-dada mitmesuguseid esmaabi- ja päästevaldkonda kuuluvaid ülesandeid. Näiteks situatsiooniülesan-netes abistati jalgrattureid, kes olid autolt löögi

Noorkotkad võistlesid: sidusid haavu ja sukeldusid suitsu Valgamaal Keenis peeti 21.—23. septembrini esimene noorkotkaste esmaabi- ja päästevõistlus, kus osalesid kaheteistkümne maleva võistkonnad. Esikoha saavutas Harju malev, teiseks tuli Valgamaa ja kolmandaks Rapla malev.

saanud, ja tegeleti relvaõnnetuses viga saanud noortega (kuulihaav tütarlapse kõhus, relva tagasi-löögist haavatud käega poiss ja paanikas neiu).

Rohkelt praktilisi ülesandeid

Võistluse kavandamise juures pandi rõhku praktili-susele, sest esmaabi ja pääste on alad, mis nõuavad käte külge panemist. „Põnev tundus põleng telgis, kus meil kõige paremini ei läinud. Me ei teadnud, mida teha ja kuidas olukorraga toime tulla. Pak-kusime hingamisraskustega kannatanule isegi kommi, kuid vigadest me ju õpimegi,“ tunnistas Jõgeva maleva võistkonna liige Andres Katte.

„Esimene ülesanne on alati kõige hullem, sest siis pole veel rollis sees,“ lausus Lääne maleva noor-kotkas Ravin Khalilov. Ta lisas: „Mida edasi, seda paremini.“ Edasi läks ainult praktilisemaks. Võist-lejad pidid käepärastest vahenditest seadma kokku kanderaami ja läbima sellega „vigastatut“ kandes raja, et mõista, kui raske on kannatanu metsast välja transportimine, kui esmane abi on antud.

Omamoodi katsumus oli suitsusesse ruumi sisene-mine. Noor-kotkad asusid ülesannet täitma kahe-kesi, võtsid selga ballooni ja panid näo ette klaasiga kaetud maskiPI

LLE-

RIIN

VES

SIN

54

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

Ka veest päästmine oli Valgamaa kaitseliitlase Mihkel Sauli sõnul ülipraktiline ülesanne, sest noored omandasid mitmekülgseid oskusi. „Saadi aerutamiskogemus, visati täpsust päästerõnga ja päästeliiniga. Selgus, et noored, kes ülesannet suure rõõmu ja ettearvamisega sooritama asusid, pidid tõdema, et see polnudki nii lihtne, nagu esialgu oli tundunud,“ sõnas Saul.

Omamoodi katsumus oli suitsusesse ruumi sisenemine, ent see oli ka põnev. Noorkotkad asusid ülesannet täitma kahekesi, võtsid selga ballooni ja panid näo ette klaasiga kaetud maski, nii et nad õieti midagi ei näinud. Põranda ligidal liikudes ja kompides suunduti otsima kannatanut, kes tuli vingusest ruumist välja toimetada. „Üles-ande sooritasime hästi, aga sellise tulemuse saa-vutamiseks peab olema hea paariline,“ tõdes Harju maleva noorkotkas Karri Peetermann.

Siim Aarna Pärnumaa malevast sõnas, et ülesanded said täidetud rahuldavalt, aga andsid ka rohkesti uusi kogemusi ja teadmisi. „Sain juurde julgust, mis edaspidi ainult kasuks tuleb,“ võttis ta päeva kokku.

Õhtuses kirjalikus testis tuli võistlejatel rakendada teadmisi. Esineti ka omaloomingukavadega, mis

Veest pääst-mine oli Valgamaa

kaitseliitlase Mihkel Sauli sõnul üliprak-tiline ülesanne, sest noored oman-dasid mitmekülg-seid oskusi.

Paljude kannatanutega ülesandes tuli kiirelt ja mitme vigasta-tuga korraga tegeleda

SILV

ER T

AM

M

Relvaõnnetuse ülesandes pidid võistlejad abistama tütar-last, kel kuulihaav kõhus, ja relva tagasilöögist kätt vigasta-nud noormeest

SILV

ER T

AM

M

55

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

olid olnud koduseks ülesandeks. Iga malev pidi tegema lühifi lmi või muu ettekande teemal „5 asja, mida metsa kaasa võtta“.

Viimase päeva viimased pingutused

Viimasel päeval pandi võistlejad viimse piirini pin-gutama. Korraldati teatevõistlus tuletõrjespordis, kus võistlejad pidid ületama takistusseina, ühen-dama voolikuid, paigaldama kannatanule žguti ja ta kanderaamil põlevast majast välja tooma. „Fan-taasia on meil alati hea olnud, kujutasime ülesan-deid võimalikult reaalselt ette,“ kommenteerisid Pärnumaa maleva noored tuletõrjesporti.

Seejärel võttis võistlus suuremad mastaabid ja jätkus paljude kannatanutega ülesandega. Legendi järgi osalesid noored suurüritusel. Kaks poissi, kes ei saanud sinna minna, otsustasid, et teevad hoonele, kus üritus korraldati, pommiähvarduse. Kohal olnud noored sattusid selle peale paanikasse ja tormasid ukse poole. Kahjuks ei mahtunud kõik sellest korraga välja ja tekkinud rüseluses said paljud viga. „Paljude kannatanutega ülesandes tuli kiirelt ja mitme vigastatuga korraga tegeleda,“ rääkis Valgamaa noorkotkas Rein Russak, lisades, et etteantud ajapiirang neid eriti ei kõigutanud. Nemad olid kohe valmis tegutsema.

Esikoha teenis 214 punktiga Harju maleva esindus, teiseks tuli Valgamaa (200 punti) ja kolmandaks Rapla.

Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm jäi võist-lejatega rahule, kuigi leidis, et arenguruumi veel jagub. „Arvan, et noorkotkad tulid ülesandeid täites hästi toime. Noored olid hästi valmistunud, aga arenguruumi mõnes kohas veel on,“ tõdes Tamm. Korraldajate kohta jagus tal ainult häid sõnu. „Võistlus oli väga heal tasemel ette valmis-tatud ja läbi viidud. Korraldusmeeskond oli teinud väga head tööd,“ kiitis Tamm võistluse läbiviijaid ja lubas, et ilmselt tuleb sellist laadi ettevõtmisi veel, kuid mitte enne 2014. aastat.

Teatevõistlus tuletõrjespordis pani kogu jõust

pingutama PILL

E-R

IIN V

ESSI

NVõistlejad pidid käepärastest vahenditest seadma kokku kanderaami ja läbima sellel „vigastatut“ kandes raja, et mõista, kui raske on tege-likkuses kannatanu metsast välja transportimine

Harju maleva võidukas meeskond

PILL

E-R

IIN V

ESSI

NPI

LLE-

RIIN

VES

SIN

56

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

EGLE KÕVASK

Valgamaal viieteistkümnendat korda läbitud Kuperjanovlaste raja eesmärgiks oli pak-kuda noortele sõjalis-sportlikku võistlust,

mille käigus saab proovile panna füüsilise vormi ja meeskonnatunnetuse. Kõik võistluspäevad olid sisutihedad. Noored pidid metsas iseseisvalt ringi rändama ja täitma ülesandeid, mille hulka kuulusid nii noa-, noole- kui ka granaadiheide, luureraporti koostamine, soo ületamine jpm. Iga vanuseklassi osavaimate ja kiireimate, seast selgitati ka võitjad.

Vaevanõudev rada koos hulgaülesannetega

Väidetavalt oli seekordne jõuproov isegi raskem kui Erna retk, millest annab mingil määral tunnistust tõsiasi, et hiljuti Rootsi rahvusvahelisel militaar-

Kuperjanovlaste rada muutub üha populaarsemaksValgamaal Tõlliste ja Õru valla metsades peeti 28.—30. septembrini 15. luurepatrullvõistlus Kuperjanovlaste rada, millest võttis osa 118 võistlejat Tartu, Sakala, Rapla, Pärnumaa, Põlva, Tallinna ja Valgamaa malevast.

võistlusel esikoha saavutanud Valgamaa neiud ei suutnud seekord kohta esikolmikus kindlustada.

Mere taga võistlemas käinud Liina Suur ütles, et nende siht oligi hoopis teine. „Tahtsime oma vanuseastme tüdrukutele ära teha, sest teadsime, et poistega me võistelda ei suuda,“ selgitas 14-aas-tane Liina. „Militaarvõistlust Rootsis ja Kuperja-novlaste rada ei anna võrreldagi. Rootsi võistlus oli üks lihtsamaid üldse. Seal keskendutakse rohkem ülesannetele, mitte raja läbimisele.“

Et ettevõetud eesmärk sai täidetud, kinnitavad tulemused. „Jäime neljandaks ja olime väga uhked, sest tegime ära nii tüdrukutele kui ka osale poiste-tiimidele,“ lisas Liina rõõmsalt.

Ülesanded kui meeskonnamängud

Noorimate võistlejate rada nii raske polnud, kuid nõudis vaeva siiski. „Läbisime ämblikuvõrku, kust pidime kogu meeskonnaga aja peale võimalikult kiiresti läbi saama, ilma et keegi nööri puudutaks. Kui aga keegi nööri puudutas, tuli tal uuesti võrgust läbi ronida, kuni ülesanne vigadeta sooritatud sai. Läbisime ka nn pimedarada. Kolm võistlejat panid Luureraporti

koostamisel

EGLE

KÕ

VASK

57

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

endale silme ette teibitud prillid ja neljas hakkas neid juhendama. Juhendaja abiga tuli rajalolijatel fi nišisse jõuda ja ka seda aja peale,“ rääkis võistlusel osalenud 12-aastane Valgamaa neiu Pauliine Saega.

„Silmad kinni tundmatul maastikul liikuda on üpris raske. Ei tea, mis sind ees ootab, kas puu või mõni lohk, samuti ei tea, kas juhendaja oma tööd õigesti teeb,“ täiendas teda Kenn Kiis Valgamaalt.

Nooremate seas leidus võistkondi, kes jõudsid pisut suurema ringiga sihtkohta, sest olid eksinud. „Teekond venis pikaks ning arvasime, et see ei saa õige teeots olla, ja otsustasime tagasi minna ning teist valikut katsetada,“ rääkis 11-aastane Robin Altosaar Valgamaa malevast.

Lisa

info ÜLESANDED, MIDA TULI TÄITA

NoaviseGranaadiheideNooleviseLuureraporti koostamineÕlilampide tegemineTakistusrada„Pimedarada“„Ämblikuvõrgu“ läbimineNimede ja piltide paaripanekRäätsadega soo ületamineSideülesanneVastase territooriumil luuramineSalakirja lahendamineOrienteeruminePalkidest platvormi meisterdamineRelvade kokkupanek

TulemusedKoht Võistkond Malev

9—13-aastased

I Valga Põhikool Valgamaa

II Unistajad Valgamaa

III Ufod Valgamaa

14—17-aastased

I Majori Poisid Pärnumaa

II Rapla I Rapla

III Lihtne Valgamaa

18-aastased ja vanemad

I Team Team Valgamaa

II SBK Valgamaa

III Tartu Naiskodukaitse Tartu

Nuga lendas enamasti tõesti sinna, kuhu see visati

EGLE

KÕ

VASK

Oma klassis esikoha saavutanud Pärnumaa noorkotkad võistlustules

IVO

KIV

ISA

AR

Lihtsamat vastupanu minnes tuli loovutada elukaarte

Rajal oli liikvel ka vastutegevusrühm, mille liikmed võistlejaid võimalikult palju segada püüdsid. „Vas-tutegevuse ülesanne oli matkida tõepäraselt vaen-lase võimalikku tegevust,“ selgitas Valga linnapea Kalev Härk, kes on Kaitseliidus tegev Valgamaa maleva Valga üksikkompanii pealikuna, vastutege-vuse ülesandeid. „Võistkonna tabamisel keelualal kaotasid kõik meeskonnaliikmed ühe elukaardi.“

Kuigi enamik võistkondi allus vastutegevuse kohtuniku märguannetele korralikult, tuli mõnel juhul ka reegleid rikkunud võistkonnale metsa järgneda. „Kuperjanovlaste rada on üks raskemaid militaar võistlusi Eestis. Matkitakse olukorda, kus tuleb tegutseda vaenlase poolt hõivatud territoo-riumil. Loomulikult paneb see mõnegi võistkonna hädaldama, kuid arvan, et seetõttu valmistutakse järgmiseks korraks lihtsalt paremini,“ oli Härk veendunud.

58

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

PILLE-RIIN VESSIN

Sellel sügisesel nädalalõpul värskendati teadmisi ja nauditi üksteise seltskonda väli-laagris. Selgus, et oktoobri lõpu kohta oota-

matult maha tulnud lumega polnud noortel prob-leemi. Kohaneti kiirelt ja asjasse suhtuti lõbusalt. „Soojad, ilmastikule vastavad riided, motivatsioon ja tegevused hoidsid mind pidevalt soojas ja lumi oli nagu kirss tordil,“ sõnas Liis Hulkko.

Et seal väljas ikka toime tulla

Kahe päeva jooksul täitsid noored erineva sisuga ülesandeid ja panid ennast proovile uutel aladel. Esmaabiülesandes õpiti, kuidas toime tulla, kui kannatanu on alajahtunud või külmetunud. Tut-vustati esemeid, mis aitavad kaasa inimese soojen-damisel, ja räägiti, mida saab ise teha, et ennetada

Köitega pääseb alla kas või kolmandalt korruseltValgamaa noorkotkad ja kodutütred kogunesid 27. ja 28. oktoobriks Metsniku harjutusväljakule, et veeta nädalalõpp põnevas sügiseses välilaagris.

külmetamist ja hoida ennast Eesti rõskes kliimas soojana. Noored tegelesid ka praktilise poolega: transporditi kannatanut kanderaamil 200 meet-rit.

Oma nutikust sai kasutada telkmantlitest varju-aluseid püstitades. Saadi teada, kuidas on kõige parem end erinevates olukordades metsas vihma ja tuule eest kaitsta. Õpetati, kuidas kasutada katelokki, ning prooviti ise priimusesse tuld teha ja katelokis vett keeta.

„Kõik peaksid oskama kaardi järgi liikuda,“ ütles Naiskodukaitse noorliige Janeli Nielson. „Proo-visime edasi anda põhiteadmisi kompassist, kait-seväe kaardist ja ka koordinaatidest. Et kõikides rühmades olid lapsed eri vanuses, pidi neid ka eri-nevalt õpetama. Tuli välja, et mängud ja meeskon-natöö muutsid tunni palju lõbusamaks,“ lisas ta.

Köiega maa peale

Noortele tutvustati mitmesuguseid relvi, räägiti nende ohutusest, näidati vilumust relvade lahti-võtmisel ja kokkupanemisel. Kui ohutustehnika selge, mindi spordipüstolist täpsust laskma, mille puhul lugesid enim õige asend ja tehnika, mis har-jutades selgeks sai.

Üheks põnevaimaks ja samas ka kõige kardetu-maks tegevuseks oli köitega kolmandalt korruselt laskumine, mis tõi mõnelegi kõrgust kartvale laag-rilisele pisara silma. Hoolimata esialgsest hirmust said kõik selle ülesandega hästi hakkama ja soovi-jad käisid isegi mitu korda laskumas. „Minu mee-lest oli laskumine kõige toredam, sest tänu sellele sain üle oma kõrgusehirmust. Kolmanda korruse akna peal oli jube olla ja pisarad tikkusid vägisi silma. Esimese allatuleku ajal olid silmad täitsa märjad, sest hirm oli väga suur, kuid teisele tiirule minnes oli palju kindlam tunne,“ tõdes kodutütar Jaana Niklus.

Enne telkidesse minemist sooritati õhtupimeduses kuulmis- ja nägemisülesanne. Noored proovisid pimeduses vaadata 300 meetri kaugusel kõndivaid inimesi ning kuulasid nende häälitsusi. Tõestati, et taskulambid on metsas väga kergelt nähtavad ning valjemad karjed ja häälitsused on üpris hästi kaugele kuulda.

„Laager korraldati Metsnikul sellepärast, et tahtsin teha natuke militaarsema laagri. Järgmine välilaager on märtsis ja samuti Metsnikul,“ rääkis Valgamaa maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra.

SIGR

IT S

ÄIN

AS

59

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

GUNNAR VASEMÄGI

Mis siis saab, kui avastad end korraga silmitsi „koleda, kiusliku ja jonnaka“ loodusega, ilma et sul oleks kasutada ainsatki viimase

aja tehnoloogilist vidinat? Kui loodus hammustab, torgib ja ronib krae vahele? Kui puuduvad radiaator, teler ja internet? Et inimene ei loobu kuigi meelsasti pakutud hüvedest, sisaldas Jõgeva maleva noor-kotkaste sügislaagri juhend osalejatele igasuguse elektroonika (telefon, fotoaparaat, arvuti) kaasavõt-mise keeldu. See laager sai teoks 26.–28. oktoobrini Puurmanis ja selle ümbruskonna metsades. Rõhku pandi seekord matka- ja üleelamistarkustele.

Milleks müts pähe?

Hoolimata meeldetuletustest jäi mõnele noorme-hele arusaamatuks, miks on vaja pähe mütsi, selga kampsunit ja jalga sooje sokke. Eesti ilm pole nalja-asi ja enne, kui piisavalt soe varustus seljas, kedagi metsa ei lubatud.

Laagris tegutsetigi peamiselt õues. Kõige pisemad, 8–11-aastased noorkotkad omandasid algteadmisi kursusel „Kui olen metsa eksinud“. Kursus sisaldas varjualuste valmistamist, teadmiste omandamist orienteerumisest jne. Noorimad, erinevalt vane-matest poistest, vabas looduses siiski ei ööbinud – nad majutati Puurmani mõisahoonesse.

Keskmine vanusegrupp, 12–14-aastased, seevastu tegutsesid vaid välitingimustes. Omandati rändur-teejuhi teadmisi. Alates laupäeva hommikust kuni

Leibki küpses lõkke paistelVarem ma ei teadnud, et kohapeal kokkumätsitud taignast on võimalik puutoika otsas lõkketule paistel leiba küpsetada. Nüüd tean. Lisaks sain kogemuse metsalaagrist.

pühapäevase lõpetamiseni käis kogu laagrielu metsas ja ööbiti telkides. Ei maksa siiski arvata, et lõdiseti tillukestes kuppeltelkides. Telkideks olid hoopis suured sõjaväetelgid, kus ahigi sees, val-gustuseks tasku- ja petrooleumilambid. Ka toitu valmistati ise priimusel või telgiahju peal.

Sörkjooks rivilaulu saatel

Kõige vanemal grupil, 15–17-aastastel, tuli läbida „see kõige äkilisem“ programm – üleelamine –, mis tähendas 30 tundi ühtejutti metsas olemist. Eesmärgiks oli üleelamine tingi-mustes, kus tehnilisi vahendeid ja -mugavusi on äärmiselt napilt. Ise tuli valmistada varjualune, süüdata lõke ja üldse ellu jääda. Õpikursus sisaldas ka esmastest toorainetest toidu valmistamist, lusika vooli-mist, laagriplatsi korrashoidu jpm.

Hoolimata pidevast värskes õhus viibimisest jäi mõnelgi kõige nooremal laagrili-sel energiat üle. Selle kasulikuks rakenduseks sai rivilaul. Laagriülem kirjutas kiiresti valmis teksti ja need, kel parajasti midagi tarka teha polnud, kogunesid mõisaõuele kolonni ning alustasid laulu saatel sörkjooksu. Sündis midagi organiseeritut ja ühtset. Vaadates sörkivat ja laulu üürgavat kolonni, tuli mõistagi meelde tšehhi humoristi Jaroslav Hašeki loodud vahva sõdur Švejk, kes rääkis dist-sipliinist nii: „Kujutage endale ette puiestikku, ütleme – Karli platsil, ja iga puu otsas mõnda distsipliinita sõdurit. Selle ees olen ma alati kõige suuremat hirmu tundnud.“

Paar tiiru ringiratast sörkinud ja laulnud noortele mõjus uus vahend niivõrd, et võrdlemisi kaootiline ringitraavimine magalas ja sööklas asendus juba täiesti viisaka noorkotkaliku käitumisega.

GUN

NA

R V

ASEM

ÄGI

Eesti ilm pole naljaasi ja enne, kui pii-

savalt soe varus-tus seljas, kedagi metsa ei lubatud.

60

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

Trehvasid kummitused, nõiad ja Harry PotterKRISTEL KITSINGViru maleva teavituspealik

Viru maleva staabihoones korraldati 19.—21. oktoobrini Lääne-Virumaa kodutütarde ja noorkotkaste sügislaager, millest võtsid osa ka nõiad, kummitused ja muud vahvad tegelased, sest laagri teemaks oli halloween. Laagris oli koos 71 last ja 14 täiskasvanut.

Noored pidasid kõige põnevamaks reedeöist Rakvere lin-nuse külastust. „Läksime ju öösel, kell oli kaksteist või vee-rand üks,“ jagas muljeid 15-aastane Hannamari Soidla. Ka Viru maleva noorteinstruktor Aive Ott meenutas, kuidas veel laupäevalgi laste silmad linnuse külastusest särasid.

Laupäeval jätkus laager etendusega „Harry Potteri Ees-tisse tulek“, käidi tammikus jalutamas ja valiti peanõid. Pühapäeval räägiti narkootikumidest.

Laagris täienes Kodutütarde pere seitsme liikme ja ühe toetajaliikme võrra.

SILV

I AAS

UM

ETSEnim vaimustu-

sid noored laag-rilised öisest

Rakvere linnuse külastusest

Kadrina ja Põlula noored nägid Rakverespäästeautot ja lasketiiru ANNELI LEHT

Kadrina ja Põlula rühma noored külastasid 22. oktoobril Ida-Eesti päästekeskuse Rakvere päästekomandot, kus neid võttis vastu selle pealik Argo Pällo. Kõigepealt näidati külalistele päästjate töö- ja puhkeruume. Seejärel mindi garaaži, kus tutvustati päästjate kiivreid ja riietust. Autode juures räägiti noortele nendel olevast varus-tusest: voolikutest, lõikuritest, hapnikuballoonidest ja paljust muust. Lisaks sellele räägiti suitsu- ja vinguandu-ritest ning esmastest tulekustutusvahenditest.

Kui päästjate poolel käidud, võttis külalised üle Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik ja tuntud laske-sportlane Aleksei Osokin, kes viis nad kõigepealt lasketii-ru. Sealt mindi tutvuma politseiameti tööruumidega, kus räägiti isikut tõendavate dokumentide vormistamisest, kehtivusajast ja pildi tegemisest. „Nägime lasketiiru ja mitmesuguseid muid ruume. Kahjuks kõikidesse kohta-desse ei saanud, kuid sellegipoolest oli huvitav. Lõpuks läksime välja ja meile näidati politseiautot ning saime kõik endale uued helkurid,“ lisas Merily.

Õppereisi lõpetuseks tehti ühispilt Rakvere Vallimäel tarva kuju juures.

Kavilda matkamäng kuueteistkümnendat kordaKERSTI KIVIRÜÜTTartu ringkonna vabatahtlik noortejuht

Tartumaa nooremate Kodutütarde ja Noorte Kotkaste 16. matka-mäng korraldati 29. septembril kaunis Kavilda ürgorus. Tartumaa pisikaitseliitlastele sümboliseerib Kavilda matk teguderohket skau-diõppeaasta algust. Ka seekord oli elevus stardist fi nišini nii võimas, et ilmselt olnuks seda võimalik isegi satelliitide pealt mõõta. Kuigi kõige nooremate osalejate matkarada piirdus kümmekonna kilo-meetriga, läksid paljud neist entusiasmist vanematele kaaslastele mõeldud 20 km rajale.

Nagu varasemaltki, said kodutütred ja noorkotkad kontrollpunktides näidata looduse tundmist, skaudioskusi, ajalooteadmisi, meeskon-natööd ja loovust. Osalejate lemmikuks osutus adrenaliinirohke köisrajal jõe ületamine, mis mõnel käis vesiste vahepeatustega.

TART

U K

T R

INGK

ON

D

61

Noo

red

Kaitse Kodu! 8/2012

Noortejuhid omandasid tarkusiURMAS PIIGERTJärva maleva noorteinstruktor

Kaitseliidu Järva malev korraldas koostöös Kaitseliidu Kooli ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindusega vabatahtliku noortejuhi kursuse, mis lõppes 28. oktoobril. Kursusel osales 14 noortejuhti Alutaguse, Järva, Tartu ja Viru malevast.

Esimesel nädalavahetusel, 5.—7. oktoobrini omandasid kursuslased teadmisi riigikaitsest, noorsootööst, koonduse ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning administreerimisest ehk sellest, kuidas koostada tööplaani, eelarveid ja aruandeid. Loomulikult ei puudunud ka mees-konnatööd arendavad mängud ja harjutused. Teisel nädalavahetusel keskenduti välilaagrite ettevalmistamisele ja läbiviimisele laagri ideest kuni kokkuvõteteni ning sooritati matkamängu korraldami-se praktilisi ülesandeid, õpiti turvalisuse tagamist laagris ja laagri riskianalüüsi koostamist kui üht vajalikku osa laagri planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kursuse lõputunnistused antakse kätte pärast kolmekuulist prakti-kat kodumalevas. Praktika ajal tuleb praktikajuhendaja pilgu all ette valmistada ja läbi viia üks koondus ja ööbimisega välilaager. Üritus-te kohta koostab noortejuht praktikamapi, praktikajuhendaja lisab sellele hinnangu ning need mõlemad edastatakse kursuseülemale.

Vabatahtliku noortejuhi kursust Kaitseliidus korraldatakse ühtse kava alusel 2005. aastast Kaitseliidu Kooli egiidi all. Järva malev korraldas sellise kursuse juba teist korda, eelmine oli 2008. aastal.

Tulevased salgapealikud õppisid juhtimaANDER ASBERGNoorte Kotkaste Tallinna malev

Noorte Kotkaste Tallinna malevas korraldati 26.—28. oktoobrini salgapealiku kursus. Intensiivvormis kursusel osalesid kolme maleva noorkotkad ja kaks kodutütart. Noorte-juhid suunasid kursusele 14—17 aasta vanuseid noori, kes olid planeeritud salgapealiku ametikohtadele. Seega oli kursusele suunamise tingimus juhi- või koolitajaeelduste olemasolu ja arvesse võeti eelnevat praktikat organisatsioonis. Koolitatavate piiratud arv võimaldas intensiivset õppetööd ja personaalset lähenemist.

Väljaõppes keskenduti sellele, mis on juhtimisel ja õpetamisel esmavajalik. Õpiti juhtimi-se aluseid, lihtsa operatsioonikäsu koostamist ja andmist, õppetunni ettevalmistamist ja läbiviimist ning allüksuse rivi juhtimist. Õppetöö kestis 20 õppetundi ja kursuslased sooritasid neli eksamit. Koolitajatena tegutsesid lipnik Kert Meidra, vanemveebel Ander Asberg ja kaitseliitlane Kalev Õiger Kaitseliidu Tallinna malevast.

Õppetöö viidi läbi Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ruumides Rahumäe tee sõjaväelinnakus, kus noortel oli võimalus kogeda kasarmuelu. Kursuse lõpetas seitse noorkotkast Tallinna, Viru ja Saaremaa malevast ning kaks kodutütart Tallinna ringkonnast. Lõpetajaid tervitasid Noorte Kotkaste Tallinna maleva pealik ja noortekogu esimees.

Matkajad ja taimetargad Aegviidus Tallinna ringkonna kodutütarde selle aasta tei-ne erialalaager korraldati 22. ja 23. septembril Aegviidu koolis ning selle lähiümbruses. Laagri põhiteemadeks olid matkamine ja taimetarku-sed. Lisaks omandati teadmisi topograafi ast, öisest orienteerumisest, looduskaitsest ning õpiti käituma looduses ja tegutsema eksimise korral. Laagris pidid lapsed valmistama ja läbi viima ühe loodusteemalise tunni oma kaaslas-tele ning said sooritada matkaja ja taimetarga erialakatseid.

Lõpurivistusel said lapsed tunnistused ning noortejuhid, matkajuht ja Aegviidu kool tänu-kirja. Tagasisidelehtedelt selgus, et lapsed olid laagris omandanud palju teadmisi. Lemmikte-gevusteks osutusid matkamine ja öine orien-teerumine, samuti meeldis noortele see, et sai ise kaaslastele tundi anda.

JÄRV

A M

ALE

V

JUTA

SÕ

UEA

UK

MARCO SEPP

62

Kas

sa te

adsi

d?

Kaitse Kodu! 8/2012

Tanel Lääne muuseuminurkAita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meilitsi aadressil tanel.laan@kaitseliit.ee

1991. aasta augustiputši keerulistel päevadel juhtis Toompea lossi salajase sidekeskuse tegevust Kaitseliidu Põlva maleva üks asutajaid Aadu Jõgiaas. „Raadioside toimis ööpäevaringselt 10. juulist 1991 ligi kolm kuud strateegiliselt tähtsate objektidega, nagu raadiomaja, Pirita saatekeskus, Eesti Energia, loomulikult ka Kodukaitse ning piirivalvega. Lisaks loodi raadioamatööride abiga kõiki Eesti maakondi haaravad sidevõrgud,“ kirjutab Jõgiaas oma mälestustes. Otseside oli Leedu parlamendihoone ja Läti valitsuse kontaktisikutega Riias ning Venemaa presidendi Boriss Jeltsini staabiga Moskvas. Riigi kaitsmiseks valmistas kiirkorras ette mitmesugust tehnikat (raadiojaamu, signalisatsiooniseadmeid, automaatselt signaale edastavaid majakaid jms) Kaitseliidu Põlva maleva liige Olavi Tomson (pildil). 21. augusti varahommikul andis Jõgiaas käsu alustada segamist, mille tulemusena katkes Pihkva dessantdiviisi väeüksuste raadioside kolmeks-neljaks tunniks. Kindral Ants Laaneots on öelnud, et „vahenditega, mis Eestis tollal kasutada olid, oleks võinud kustutada kogu vastase raadioside. Eesti avaldas ikka reaalset vastupanu, halvates nende käsuliini konkreetse operatiivse tegevusega“.

Kuni 1992. aasta juunini olid Kaitseliidus relvadeks peamiselt sõjaeelsed ja -aegsed peidikutest välja toodud püstolid, vintpüssid, automaadid, kuulipildujad, aga ka jahipüssid ja käsigranaadid. Relvi, vorme ja muud varustust hangiti ka lahkuva Nõukogude armee väeosadelt, osta õnnestus isegi soomuk BTR-50. 1992. aastal sai Kaitseliit riigilt esimesed püstolid PM, automaadid AK, kuulipildujad RPD ja muud Vene algupära relvastust.

Samal aastal saabus Eestisse abisaadetis Soomest — 1999 vintpüssi SKY, millest 1800 anti Kaitseliidule. Kaitseliidu Jõgeva malevas oli näiteks 1993. aasta lõpul arvel 99 vintpüssi, 130 automaati AK ja 38 püstolit PM. Relvad küll saadi, aga puudust tunti laskemoonast. Kaitseliidu taasloomise algusaastatel tegeldi regulaarselt just relvaõppega (pildil Rapla kaitseliitlased märtsis 1992). Relvaloa saamiseks sooritas iga kaitseliitlane eksami. Kohtla-Järvel oli tol ajal riigi parim kinnine lasketiir, kus laskeinstruktorina töötas Alutaguse maleva kaitseliitlane Aarne Verev.

Enne Teist maailmasõda oli Kaitseliit kinnisvara poolest jõukas organisatsioon. Olulisimad hooned olid malevate ja malevkondade majad. 1938. aastaks oli kümnel maleval oma maja. Valitsuse otsusega hakati Kaitseliidu maaga varustamise seadust ellu viima 1935. aastast ja 1938. aastal oli Kaitseliidul kasutada 537,62 ha maad. 4. septembril 1991 tunnistas Eesti ülemnõukogu presiidium õigustühiseks Kaitseliidu likvideerimise 1940. aastal. Omandireformile tuginedes alustasid malevad sõjaeelsete varade kindlakstegemist ja esitasid kohtule taotlused omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. 1999. aasta Kaitseliidu seaduse järgi pidi riik tagastama ühe aasta jooksul Kaitseliidu sõjaeelsed varad. Seda seadust pikendati korduvalt, viimati 2012. aasta lõpuni. Tänaseks on Kaitseliidule tagastatud kõik varad, mida oli võimalik tagastada. Asendusvarade tagastamine lõpeb 2013. aasta jooksul. Praeguseks on asendusvaradest tagastamata veel 14 kinnistut. Pildil on Rakveres asuv Kaitseliidu Viru maleva staabihoone.

AA

DU

JÕGI

AAS

63Kaitse Kodu! 8/2012

64

Test

Kaitse Kodu! 8/2012

2. Siselehe loetavus esimesel päeval

Märkmiku siselehel käitusid kirjutusvahendid teisiti: klantsimata paberil libi-sesid ühtmoodi hästi nii harilik kui ka pastapliiats, marker hakkas aga paberi suurema imavuse tõttu kirjutama ebaühtlaselt, tekst võttis liiga palju ruumi ja üleüldse jäi markerist maha maha raskesti leotav kiri.

Parim on Kaitseliidu pastakas

Testis võtsime arvesse kirja vastupidavust ilmatikutingimustele, selle loetavust pime-das ja teksti leitavust ehk seda, kui kerge

on täiskirjutatud lehte natuke räsitud märkmi-kust üles leida. Õige jalaväelase ilm on teatavasti vihmane ja kui relva ei unusta ükski kaiteliitlane ega naiskodukaitsja kunagi kännu najale, siis märkmik võib halbade juhuste kokkulangemisel

Et õige sõjardi välivarustuse hulka kuuluvad ka märkmik ja kirjutusvahend, proovis Kaitse Kodu! oma lugejate tarbeks järele, milline kirjapulk oleks kõige mõistlikum vormitaskusse pista.

näiteks laagriplatsile veidikeseks vedelema jääda küll. Testijaid huvitaski, millise kirjutusvahendiga märkmikusse jäänud kirjaread kõige paremini ilmastikuoludele (loe: vihmale, lumele ja külmu-misele) vastu peavad.

Testis osalesid kolm täpselt ühesugust Kaite Kodu! märkmikku, Kaitseliidu pastakas, harilik pliiats pehmusega HB 2½ ja veekindel marker.

Esikaane loetavus esimesel

päeval

Siselehe loetavus esimesel

päeval

Siselehe loetavus nädal hiljem

Loetavus nädal hiljem pimedas

Leitav (nädal hiljem)

Teksti asukoht KOKKU

Harilik pliiats 1 2 1 2 1 310

punkti

Marker 3 1 2 1 3 313

punkti

Pastapliiats 2 3 3 3 2 316

punkti

1. Esikaane loetavus esimesel päeval

Märkmiku kaanele kirjutas kõige paremini marker: tekst jäi sel-ge ja kaugelt märgatav. Pastaks tegi töö rahuldavalt, harilik pliiats ei seisnud aga ülesannete kõrgusel ja vedas kirjutajat haledalt alt.

Test

3. Siselehe loetavus nädal hiljem

Testis osalenud märkmike välilaagri ilmamenüüsse kuulus nii lund, lörtsi, öökülma kui ka vihma. Sellest hoolimata säilisid kui-vale ja puhtale paberile kirjutatud tekstiread üllatavalt hästi.

65

Test

Kaitse Kodu! 8/2012

Soome firma SAVOTTAmilitaarvarustus

nüüd Eestis!

Maaletooja: Foxberg OÜ, www.foxberg.ee, info@foxberg.ee, 511 1420 www.finn-savotta.fi

telgidvarustuskelgud

seljakotid vestid

taskud rakmed

6. Teksti asukoht

Igasse märkmikku kirjutasime kolm lehekülge teks-ti: esimesele leheküljele, kusagile keskele ja vii-masele leheküljele. Mõistagi märgusid leheküljed erineva kiirusega. Kui märkmiku kaas oli kinni, olid lehed veel kolm päeva ja kaks vihmasadu hiljem üsna kuivad, kusjuures esimene lehekülg märjem kui keskmine, viimane lehekülg aga kõige kuivem. Mingeid märkimisväärseid erinevusi teksti selgu-ses sõltuvalt teksti asukohast märkmikus testi käigus ei tekkinud. Küll jätsid oma õrna pruunika jälje lahtisele märkmikulehele kukkunud (ja sinna mõneks ajaks pidama jäänud) kaselehed.

4. Loetavus nädal hiljem pimedas

Viisime nädal aega õues seisnud ja täiesti läbimärgade monoliitsete klompidena tuppa kuivama toodud märkimud pimedasse ja proovisime teksti välja lugeda. Üldjuhul see õnnestus.

5. Leitavus

Leitavuse testimiseks kirjutasime teksti märkmiku keskele suvalisele leheküljele ja proovisime nädala jagu õues maas vedelenud ja siis ööpäeva toas kuivanud märkmikust toda täiskirjutatud lehekülge üles leida. Markeri tekst hakkas sil-ma kohe, kui märkmikulehtede välisservi pöidla alt läbi libis-tasime, pastapliiats teisel ringil, hariliku pliiatsiga kirjutatud teksti aga polnud ka viiendal pöidlaga lehitsemisel võimalik märgata ja selle leidmiseks tuli märkmikulehti otsast peale ükshaaval pöörama hakata.

66

Mei

st m

ujal

Kaitse Kodu! 8/2012

KRIS

TJA

N P

RII

Kaitseliitlased õppisid staapi ja maasturit juhtima„Ehkki ajateenijaid pole Pärnu pataljonis juba enam kui neli aastat, on pataljoni haldaval Lääne kaitseringkon-nal endiselt täita oluline roll Eesti kaitsejõududes. Selle heaks ja iseloomulikuks näiteks on kas või oktoobri keskel kaitseliitlastele korraldatud õppepäev. Iseenesest pole Lääne kaitseringkonna jaoks säärastes koolitustes midagi erakordset. Märgilise tähendusega on aga see, et esimest korda tuli Lääne kaitseringkonnalt koolituse tellimise initsiatiiv väljastpoolt ehk Kaitseliidu Tallinna malevalt. See tähendab, et siinsete ohvitseride teadmi-sed on väljaspool oma ringkondagi kõrgelt hinnatud ja nõutud,“ kirjutab Asso Puidet Pärnu Postimehes.

Mida kaitseliitlased täpselt Lääne kaitseringkonnas õppisid, saate lugeda Pärnu Postimehe kodulehelt (http://www.parnu-postimees.ee/1012950/kaitseliitlased-oppisid-staapi-ja-maas-turit-juhtima).

Valgamaa maleva teavituspealik sai tunnustatudValgamaa kirjamees Vello Jaska päl-vis murdeluulet väärtustava Hendrik Adamsoni luulevõistluse tunnuskir-ja. „Laureaat kinnitab, et viimasel ajal sunnivad teda üha enam sulge haarama Eesti elu ebakõlad,“ annab edasi Valgamaalane.

Vallo Jaska luulekunstist saab luge-da Valgamaa ajalehe Valgamaalane kodulehelt (http://www.valgamaalane.ee/1022646/ebakolad-pakuvad-ainest-tunnuskirja-laureaadi-loomingule).

Rahutus kasvas vägivaldseks„„Kas sellist naiste ja laste vastu jõudu kasutavat Eestit me tahtsime?“ karjub mässaja ja heidab korrakaitsjate poole järjekordse „kivi“. Möödub hetk ja sama mässaja on palju taltsam. Nüüd on ta seotud kätega maasla-maja, kelle bravuurikust jahutab lumme surutud pea. Laupäeval Koerus olnud õppusel läks vägivallatsejatel kehvasti, sest nad ei arvestanud politseinike ja sise-kaitsekompanii sõdurite ühist jõudu, mille all murdusid ajapikku ka kõige tugevamad,“ vahendab Kuido Saar-puu Järva Teatajas õppuse muljeid.

Artikliga lähemalt saate tutvuda Järva Teataja kodulehel (http://www.jt.ee/1023186/rahutus-kasvas-vagivaldseks).

Pearu Paulus astus KaitseliituKostüüme on saanud 2Quick Starti solist ja uisutäht Pearu Paulus (44) tantsupartneri Emili Armiga (19) saa-tes „Tähed jääl“ nüüd juba üksjagu vahetada, kuid kõne-alune, täpsemalt Kaitseliidu vorm, jääb. Pearu viis enne esimese lume langemist täide oma ammuse unistuse ja astus Kaitseliitu. „Olin endas kaua seda mõtet kandnud ja see otsus lähtub mu sisemistest veendumustest,“ rääkis Pearu Paulus Kroonikale. „Isamaa kaitsmine on minu meelest austusväärne ja üllas tegevus.“

Täpsemalt võite sellest lugeda ajakirja Kroonika kodulehelt (http://www.kroonika.ee/eesti/13C62).

Vaata hetkeks toa ülemisse paremasse nurka ja meenuta, milline Kaitse Kodu! artikkel sulle sel aastal kõige rohkem rõõmu valmistas.

Pane oma vastus e-kirja, mille teemareal märksõna „PARIM 2012“, ja läkita aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee;

Saada vastus märksõnaga „PARIM 2012“ postiaadressil Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu või

vasta küsitlusele Kaitse Kodu! kodulehel kaitsekodu.kaitseliit.ee.

Kõigi vastajate vahel loosime välja 10 sõjakat Rootsi kada.*Vastuseid ootame 31. jaanuarini 2013.Võitjad selguvad ja saavad vääriliselt autasustatud uue aasta alguses.

*Kui vastad küsitlusele kodulehel ja soovid osaleda kada loosimises, saada e-kiri aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee, mille teemareal märksõna „PARIM 2012“ ja sisuks „Vastasin küsitlusele“.

Aita valida lugeja lemmik Kaitse Kodu! 2012. aasta artiklitest!

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja.

Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800