KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 8/2013 (124/570)

KAITSELIIT TOETUB

TRADITSIOONIDELE

EESTI MEES PUNAARMEES II ILMASÕJAS JA PÄRAST SEDA (III)

Sügis toob Sügis toob suured suured õppusedõppused

MÄNG DROONI JA

SEMAFORIGA

MÄNG DROONI JA

www.elukutse .ee

MIS ON SINU JÄRGMINE KÄIK?Elus on võidukad need, kes oskavad ka raskes seisus käike ette näha. Kõrgem Sõjakool valmistab sind ette nii lahinguks kui ka eluks. Tee oma võidukäik — tule Kõrgemasse Sõjakooli!

Lahenda ülesanne:valged alustavad ja võidavad!

Skänni koodija vaata kuidas lahing lõpeb!

Lahenda ü ülesanne:valged alustavtavad ja võidavad!

Skänni koodiuidas lahing lõpeb!ja vaata kuid

Külasta Sõjakooli messiboksi noorte infomessil Teeviit 2013.

3

Sis

uko

rd

Kaitse Kodu! 8/2013

NR 8/2013 (124/570)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 8/2013 (124/570)

KAITSELIIT TOETUB

TRADITSIOONIDELE

EESTI MEES PUNAARMEES II ILMASÕJAS JA PÄRAST SEDA (III)

Sügis toob suured õppused

MÄNG DROONI JA

SEMAFORIGA

MÄNG DROONI JA

12 Põhja-Tartumaa üksikkompanii uus algus

14 Kaitseliidu, õieti kogu Eesti traditsioonidest

18 Alutaguse maleva pealik major Ets hindab tööd

vabatahtlikega

21 Sügis toob suured õppused

22 Põhjakonn ajas sõdima viis malevat

24 Mulgi Mäss tõi vormikandjad kokku

27 Turvavaibale veereb Järva maleva soomuk

34 Kaitseliidu koolitusmudel vajab reformimist

39 Rannikukaitsest, kuid mitte ainult sellest

41 Kaitseliidu kodukord sai valmis

50 Ridala kaitseliitlased 1940 — kurjategijad, ohvrid või

patrioodid?

56 Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ka pärast seda (III)

81 Test. Telksaun pakub kiiduväärt leili

60 Kübarate ja sukkpükstega metsas?

63 Naiskodukaitse baasväljaõpe muutub põnevamaks

64 Hingehoidja paitab leinavat hinge

67 Remmelgavõsast „suvilakooperatiiviks“ vaid

paari päevaga

70 Prantsusmaad maitsmas

72 Kannad villi ja varbad rulli — nii läbiti

Kuperjanovlaste rada

75 Vastutegevust ei ole ja seljakott ootab laagris

76 Mitmekülgne side: mängu tulid semafor ja droon

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

KAANEFOTO: VELLI EHASALU

27

63

72

4

Pe

ato

ime

taja

ve

erg

Kaitse Kodu! 8/2013

Traditsiooniline sügis

Ajaloolane Merike Jürjo kirjutab Kaitseliidu traditsioonidest kõnelevas artiklis: „Kui lipp, vorm ja relv olid kaitseliitlase väliste tunnusmärkidena kergelt omandatavad, siis märksa keerulisem ja ka olulisem oli relvastatud organisatsioonile hädavajaliku

ühtse meelsuse saavutamine.“ Selle möödapääsmatu ülesande täitmiseks leiti möödunud sajandi alguses parimateks võimalusteks olevat paraadid ja sagedased kokkusaamised ning korralikkust, mehisust ja jõudu pidi näitama neid ettevõtmisi saatev ülev pidulikkus.

Eks ajad ole muutunud, rohi pole enam nii roheline kui toona ja „ülev pidulikkus“ ei pruugi 21. sajandi teisel kümnendil mõjuda „mehisuse“ sünonüümina. Sotsiaalteadla-sed ja organisatsiooniteoreetikud pole siiski vahepeal ümber mõelnud ja on endiselt seda meelt, et traditsioonidel ja tollel „relvastatud organisatsioonile hädavajalikul üht-sel meelsusel“ on seos.

Tänapäeval tähendavad Kaitseliidu sügise traditsioonid kogu turvavaibal tihedat vaba-tahtlikku töögraafi kut. „Käve üle küngaste“ lõunas, mässavad mulgid Sakalas, Põhjakonn Virus ja Läänes pöörlev Orkaan on vaid põgus ja auklik loetelu meie uuematest ja vähem pidulikest, küll aga mehistest ja jõulistest sügistraditsioonidest. Ühtne meel lihtsalt peab siin olemas olema, muidu need õppused ja võistlused ei elaks. Kas see on pärand, mille saime esivanematelt kingiks ühes traditsioonidega? On see ajaloo vastuoludest välja puhastatud loodusnähtus, justkui positiivne paratamatus? Küllap nii seda kui teist, aga mitte ainult. Ei saa ju veeretada kogu vastutust meelsuse osas esivanemate kaela ja tegelda nüüd edasi ainult sõjaka ja ratsio-naalse osaga kogu ettevõtmisest. Või õigupoolest hoopis teistpidi: kokkusaamised ja pidulik meeleolu peaksid ka kirja minema kui rat-sionaalne osa plaanist.

Sügis on Kaitseliidus suurte õppuste ja plaanide tegemise aeg. Soo-vin kõigile väärikas eas, juba 95-aastase Kaitseliidu plaanimeist-ritele korralikkust, mehisust ja jõudu!

LIIVI REINHOLD,

peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetiskaitsekodu.kaitseliit.eewww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures

Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühen-dada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastööde saatmise tähtajad:18. november, 27. jaanuar, 4. märts, 14. aprill, 26. mai

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

5Kaitse Kodu! 8/2013

Kalender21. oktoober 1941. aastal vabastati Lääne-Eesti saarestik Punaarmeest

22. oktoober 1943. aastal moodustati 3. Eesti brigaad

28. oktoober 2008. aastal algas Ämari Lennubaasi renoveerimine

29. oktoober 1993. aastal taasloodi Üksik-sidepataljon

31. oktoober 1991. aastal taasloodi Kaitsejõudude Peastaap

1. november 1999. aastal suundus ESTPATROL 1 operatsioonile Kosovos

10. november 2002. aastal korraldati esimene „Kõikide laste isadepäev“

11. november Kaitseliidu aastapäev (Kaitseliit asutati 1918. aastal)

Kaitseliidu Pärnumaa, Järva ja Viru maleva aastapäev (asutatud 1918)

1918. aastal lõppes Esimene maailmasõda

12. november 2010. aastal suundus Adeni lahte esimene laevakaitsemeeskond

16. november kaitseväe aastapäev (kaitsevägi asutati 1918. aastal)

1919. aastal alustas Punaarmee pealetungi Narva rindel

2003. aastal annetas Kaitseliit kaitseväele lipu

18. november Kaitseliidu Valga maleva aastapäev (malev asutati 1918. aastal)

20. november Kaitseliidu Saaremaa maleva aastapäev (malev asutatu 1918. aastal)

21. november Lääne kaitseringkonna aastapäev

Mereväe aastapäev (loodi 1918. aastal)

Staabi- ja Sidepataljoni aastapäev (pataljon asutati 1918. aastal)

õhuväe aastapäev (õhuvägi asutati 1918. aastal)

1918. aastal loodi Varustusvalitsus (Kaitseväe Logistikakeskus)

24. november 1944. aastal jäi Sõrve poolsaare langemise järel kogu Eesti territoorium Punaarmee kätte

kaitseväe orkestri aastapäev (orkester asutati 1918. aastal)

28. november 1918. aastal algas Narva langemisega Vabadussõda

30. november 1918. aastal saabusid Eestisse esimesed Soome vabatahtlikud

1919. aastal peeti viimased ägedad lahingud Vabadussõja Viru rindel

31. november 1919. aastal sõlmiti vaherahu Nõukogude Venemaaga

1949. aastal peeti Põrgupõhja punkrilahing

1. detsember 1924. aastal tegid kommunistid Tallinnas mässukatse

1924. aastal asutati Kaitseliidu Akadeemiline malevkond

1924. aastal loodi Kaitseliidu Sadama malevkond

2. detsember 1919. aastal formeeriti Läänemere laevastiku divisjon

3. detsember 1890. aastal sündis Kaitseliidu ülem aastatel 1925—1940 kindralmajor Johannes Orasmaa

5. detsember 1919. aastal algasid uuesti rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga

6. detsember 1917. aastal algas 1. Eesti Diviisi moodustamine

Viru pataljoni aastapäev (pataljon loodi 1917. aastal)

9. detsember 1991. aastal korraldati Kaitsejõudude Peastaabi juures esimesed ohvitseride kursused

12. detsember 1918. aastal heisati sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni

14. detsember 1992. aastal taasloodi Kaitseväe Võru Lahingukool

15. detsember Pioneeripataljoni aastapäev (pataljon loodi 1917. aastal)

16. detsember 1919. aastal peeti kaitselahinguid Narva rindel

17. detsember 1919. aastal paiskasid Eesti väed Punaarmee Peipsi taha

19. detsember 2000. aastal loodi Kaitseväe Tervisekeskus

20. detsember Kalevi pataljoni aastapäev (pataljon loodi 1918. aastal)

21. detsember 2008. aastal naasis Iraagist viimane jalaväerühm ESTPLA-17

23. detsember 1918. aastal korraldasid Eesti merejõud dessandi Kundasse

Kuperjanovi pataljoni aastapäev (pataljon asutati 1918. aastal)

25. detsember 1941. aastal algas Eesti Laskurdiviisi moodustamine

Kaitseminister tutvustas riigikaitseõpetuse reformiKaitseminister Urmas Reinsalu esitles 26. septemb-ril Rakveres riigikaitseõpetajatele uuenduste kava, mille eesmärk on viia riigikaitseõpetus kõigisse Eesti koolidesse. Ta ütles 26. ja 27. septembril peetud riigikaitseõpetajate seminari avakõnes, et kaitse-ministeeriumi nelja-aastane tegevusprogramm reformib riigikaitseõpetust atraktiivsemaks ja pakub suuremat toetust koolidele. „Meie soov on, et kõigil Eesti õpilastel oleks võimalus riigikaitseõpetusest osa saada, sest see on parim viis kasvatada noorte kaitsetahet ja rajada riigikaitsele kindel tulevik,“ ütles kaitseminister.

Reinsalu sõnul näeb uus tegevusprogramm ette õpetajate enesetäiendamiseks mõeldud riigikaitse-õpetaja stipendiumi loomist, et tunnustada riigikait-seõpetajate tööd noorte kaitsetahte kasvatamisel. Ka suurendatakse koolide toetamist õpilastele eks-kursioonide ja välilaagrite korraldamisel, et õpetajad saaksid pakkuda riigikaitsetundides kaasahaaravaid õpimeetodeid. „Uus programm seab sihi, et riigikait-seõpetus oleks õpilastele huvitav ja võimalusteroh-ke ning tunnustaks riigikaitseõpetajate initsiatiivi ja entusiasmi riigikaitse õpetamisel,“ ütles kaitseminis-ter. Eelmisel õppeaastal õpetati riigikaitseõpetust 149 gümnaasiumis ja kutsekoolis.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpe-tuseks vajalike õpikute, õppevahendite, laske-imitaatorite jms hankimisel ning aitab korraldada õppelaagreid ja ekskursioone. Lisaks igasügisesele riigikaitseõpetajate täiendseminarile korraldab kait-seministeerium koostöös Tallinna Ülikooliga riigikait-seõpetajate kursusi, kus saavad end täiendada nii riigikaitseõpetajatena tegutsevad pedagoogid kui ka Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes valivad kursuse oma lisaerialaks.

Riigikaitseõpetajad said kahepäevasel semina-ril ülevaate riigikaitse arengukavast aastateks 2013—2022 ja küberjulgeolekust. Arutati ka noorte väärtushinnanguid ja motiveerimisvõimalusi. Semi-naril osales 76 riigikaitseõpetajat üle Eesti.

KA

ITS

EV

ÄG

I

ovoosss

KA

RR

I KA

AS

6

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 8/2013

Lugupeetud kaitseliitlased!

Pöördun teie poole, et selgitada relvaloa tervi-setõendi asjaolusid. Meie tänast elu reguleerib uus Kaitseliidu seadus, mis toob kaasa teatud muudatusi siiani käibelolnud praktikatesse ja õigusruumi. Et Kaitseliidu seadus nõuab rel-valoa olemasolul ka kehtivat tervisetõendit, ei ole mul Kaitseliidu ülemana muud valikut, kui tagada, et organisatsioon täidaks seadust. Saan aru, et see toob kaasa ebamugavusi ja kaasnevad rahalised väljaminekud ei ole väike-sed. Samas on võimalik neid kohustusi kanda Kaitseliidul, kui inimene on nõus võtma kodu-sele hoiule talle kinnitatud Kaitseliidu relva. Kaitseliidu ülemana olen ma huvitatud, et kaitseliitlased hoiaksid relvi enda juures, sest relvastatud rahvas on parim heidutus. Kuid kui teil on ainult isiklik relv, siis selle tervisetõen-dit me hüvitada ei saa.

Olen konsulteerinud mitmete õigusteadlas-tega ja kahjuks ei võimaldada seadusandlus tõlgendust, et kehtib eelmise Kaitseliidu sea-duse alusel antud Kaitseliidu tervisetõend. Ma ei taha seada teid ega Kaitseliitu ebasoodsasse olukorda juhul, kui midagi peaks juhtuma relva kasutades. Ka ei ole Kaitseliidule vaja kuvandit organisatsioonist, mis ei täida seadust. Lisan selgitused Kaitseliidu seaduse rakendamise kohta. Palun malevapealikel viia minu selgitu-sed kõikide kaitseliitlasteni.

Loodan teie mõistvale suhtumisele ja koos teeme maailma paremaks.

MEELIS KIILI, brigaadikindralKaitseliidu ülem

Kaitseliidu ülem relvaloa tervisetõendist

SELGITUSED

Viimase kuu aja jooksul on malevatelt ja Kaitseliidu peastaabist palju küsitud uues Kaitseliidu seaduses sätestatud nõude kohta, mille kohaselt peab tegevliige, kellel on kehtiv Kaitseliidu relvaluba, kuid kellel ei ole kehtivat tervisetõendit, esitama uue tervisetõendi. Eel-mainitud nõude puhul on segadust tekitanud just kõne-aluse tervisetõendi vorm. Kaitseliidu seaduse § 43 lg 2 p 4 sätestab, et relvaluba antakse isikule, kes on läbi teinud relvaseaduse § 351 kohaselt ettenähtud tervi-sekontrolli ja kellel on kehtiv tervisetõend. Seega tuleb Kaitseliidu seaduses sätestatud relvaloa tervisetõendi all mõista relvaseaduses sätestatud tervisetõendit.

Uue tervisetõendi esitamise vajadus tuleneb Kaitselii-dule esitatud kohustusest viia relvaloa saamise nõuded samaväärseks politsei- ja piirivalveameti poolt väljasta-tavate isiklike relvade omanike relvaloa nõuetega. Ees-märk on, et Eestis väljastataksid kõik organisatsioonid eraisikutele relvaloa ühesugustel tingimustel.

Uue Kaitseliidu seaduse § 93 lg 1 kohaselt oli Kaitse-liidu tegevliikmetel, kes omavad Kaitseliidu relvaluba, kohustus esitada malevale kehtiv tervisetõend juba 31. oktoobriks 2013. Eelnimetatud tervisetõendi esitamise aeg tulenes 1. aprillil 2013 kehtima hakanud Kaitselii-du seaduses määratud üleminekutähtajast. Kui relvaloa omanikul oli 31. oktoobri 2013 seisuga kehtiv relvaloa tervisetõend olemas, siis ei pea ta uut tõendit maleva-le esitama enne, kui viie aasta möödudes tervisetõendi väljaandmisest.

Relvaloa omanikul tuleb mõista, et Kaitseliidu tervise-tõendil ja relvaloa tervisetõendil on erinevad nõuded ja otstarve (relvaseaduse mõistes peetakse tervisetõendi all silmas tõendit, millel on ka eriarstide seisukoht).

Ka Kaitseliidu seaduses on sätestatud, et Kaitseliidu relvaluba ei või väljastada tegevliikmele, kellele ei anta relvaseaduse kohaselt tsiviilkäibes oleva relva soeta-mise luba ja relvaluba (Kaitseliidu seaduse § 43 lg 3). Seega peab kaitseliitlane edaspidi relvaluba pikendades vastama samadele nõuetele, mis kehtivad tsiviilrelvaloa taotleja suhtes. Kaitseliidu relvaloa võib anda tegevliik-mele, kes on läbi teinud relvaseaduse § 351 järgi ette-nähtud tervisekontrolli ja kellel on kehtiv tervisetõend (Kaitseliidu seaduse § 43 lg 2 p 4). Relvaseaduse § 4 lg 7 sätestab, et relvaloa kehtivusaeg on viis aastat ja seega on ka tervisetõendi kehtivusaeg edaspidi mitte rohkem kui viis aastat.

Tegevväelased ja politseinikud ei pea lähtuvalt relva-seadusest (§ 35 lg 7) relvaloa taotlemiseks ja omami-seks tervisetõendit esitama ning relvatundmise eksamit tegema, sest nende teenistuses olek eeldab regulaarset eriarstide kontrolli ja laskeväljaõpet.

Relvaloa omanikul või loa taotlejal, kes esitab relvaloa saamiseks nõutud tervisetõendi ning kes hoiustab elu-kohas riigirelva, on õigus esitada malevale taotlus tervi-setõendi kulude kompenseerimiseks.

Loodame kõigi relvaomanike, kes on kohustatud vastava tervisetõendi hankima, mõistvat suhtumist.

Lis

ain

fo

KA

RR

I KA

AS

7

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 8/2013

Hiiumaal leiti üles kadunud marjulineHiiumaal sisekaitseõppust läbi viinud kaitseliitlased said 22. septembril politseilt abipalve metsa kadunud vanema meesterahva otsimiseks. Tahkuna rannapa-tarei juurde marjule tulnud pere oli temaga viimati kontaktis telefoni teel, pärast seda oli telefon levist väljas ja pereliikmetel tekkis mure eksinu tervise pärast. Politseiekipaaž ja rühmajagu kaitseliitlasi alustas otsinguid marjulise viimatise teadaoleva asumise piirkonnas Tahkuna teest mere pool, ent kui see tulemusi ei andnud, jätkati teest Lehtma pool, kust otsitav täie tervise juures ka pohli korjamas leiti. Pärast otsitava kokkujuhatamist muretseva perega jätkasid kaitseliitlased õppust.

Kohane on seenelistele-marjulistele taas meelde tuletada, et annaksite oma liikumisest lähedastele teada, hoiaksite ligi laetud mobiiltelefoni ja kan-naksite erksatoonilisi rõivaid, näiteks helkurvest on sellises olukorras täiesti kohane.

Kaitseliit ja politsei kavandasid koostöödKaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili ning politsei- ja piiri-valveameti peadirektori Elmar Vaheri kohtumisel 9. oktoob-ril arutati, kuidas oleks võimalik kahe rahva poolt usaldatud asutuse koostööd kõige paremini tihendada, suurendamaks sellega mõlema organisatsiooni võimekust. Kahe organisat-siooni koostööd reguleerib kolme aasta eest alla kirjutatud koostööleping, mis on olnud aluseks malevate ja prefektuu-ride (politseijaoskondade) vahel lepingute sõlmimisel. Ka on selle lepingu alusel sõlmitud koostöökokkulepe aastateks 2011—2013. Kohtumisel osales Kaitseliidu peastaabi ülem kol Ilmar Tamm.

PPA

KL

RA

PL

A M

ALE

V

Kaitseliitlased osalesidkindral Laidoneri olümpiateatejooksulViimsis 25. septembril korraldatud kindral Laidoneri XIV olümpiateatejooksul saavutas segaarvestuses teise koha Kaitseliidu Järva maleva võistkond, põhikoolide arvestuses noppis teise koha Harju maleva noorteorganisatsioonide Loksa võistkond.

Kindral Laidoneri mälestust ja olümpia-aadet teadvus-tav teatejooks aitab luua ja hoida kunagiste ja tänaste põlvede vaimset sidet. Kohaletulnuid tervitasid kaitsemi-nister Urmas Reinsalu, Viimsi vallavanem Haldo Oravas ja Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili, kes kuulutas võistluse avatuks. Teatejooksul osales 43 võistkonda (üle 300 jooks-ja). Omavahel võtsid mõõtu üheksa põhikooli, viis gümnaa-siumi, kolm ettevõtet või sõpruskonda, neli spordiklubi ja kõrgkooli, 11 üld- ja kaheksa segavõistkonda kaitseväest ja Kaitseliidust. Võistkonnad olid 6—8-liikmelised ning iga jooksja läbis mõisapargis ligi 750 m pikkuse distantsi. Olümpiateatejooksu võitis Lõuna kaitseringkonna võist-kond ajaga 16:54,8.

Üritust korraldavad spordiselts Kalev, kaitsevägi ja Kindral Johan Laidoneri selts koostöös Kaitseliidu, Viimsi valla ja Eesti Olümpiakomiteega.

Rapla malev rassis päästeameti õppuselRaplamaal Pahkla külje all Angerja küla piirkonnas korraldati 3. ja 4. oktoobril pääs-teameti Lääne regiooni õppus, mille teisel päeval osales 12 Rapla maleva liiget, kellest kümme olid vabatahtlikud kaitseliitlased.

Õppuse stsenaariumi järgi oli tegemist met-satulekahjuga. Õppuse staap kaasas koostöö raames kaitseliitlased ja neid rakendati kustutustöödel. Reaalselt sai selleks pääs-teameti esindaja juhendamisel laiali veetud mitusada meetrit kustutustöödeks vajalikke voolikud, need õigesti ühendatud ja lõpuks ka reaalselt „metsa kustutatud“. Päästetööde staabi hinnangul olid Rapla maleva kaitse-liitlased motiveeritud, voolikud veeti lahti ja ühendati kiiresti. Ülesanne täideti hästi ja oluliste vigadeta. Kriisiolukorras on Rapla-maa kaitseliitlased alati valmis reageerima.

KA

ITS

EV

ÄG

I

8

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 8/2013

Vastseliinas kalmistule sängitati enamlaste mõrvatud metsavennadVastseliina kirikus ja kalmistul korraldati 22. septembril Puutlipalu, Viglasoo ja Lükkä punkrilahingutes lange-nud 13 metsavenna matusetseremoonia, mille käigus sängitati mulda ka nende põrmud.

28. detsembril 1945 pidasid Võrumaal Lükkä Luhasoos metsavennad lahingut Nõukogude sisevägede üksuse-ga. Ebavõrdses võitluses langes üheksa metsavenda, neist kolme säilmed jäid aastakümneteks punkri lähe-dale metsa, kust nad 2011. aasta novembris avastati. Aastatepikkuse relvastatud vastupanuvõitluse viima-seks vaatuseks sai Puutlipalu punkrilahing 29. märtsil 1953. Küüditamiste ja repressioonide eest varjunud mehed ja naised osutasid piirajatele mitu tundi vihast vastupanu, kuni langesid viimseni. Nõukogude okupat-sioonivõimud peitsid langenute laibad salamatmispaika Võru lähistel Reedopalos, kust nad leiti prügihunniku alt ühishauast koos kahe langenuga Viglasoo punkrist, mis hävitati 27. märtsil 1953.

Vastseliina kalmistule maeti pidulikul matusetseremoo-nial Puutlipalu lahingus langenud Richard Vähi (34), Elsa Vähi (28), August Kuusi (30), Karl Kauri (33), Au-gust Kurre (40), Leida Grünthali (28), Lehte-Kai Ojamäe (25) ja Endel Leimanni (38), Viglasoo punkris langenud Rafael Vähi (32) ja Väino Härmi (17) ning Lükkä lahin-gus langenud Harald Keemi (22), Henn Pihlapuu (17) ja ühe tundmatuks jäänud isiku säilmed. Metsavendade ümbermatmist korraldasid Kaitseliidu Võrumaa malev ja Vastseliina vald ning sellel osales Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili.

Võrumaa malev tähistas aastapäevaUNO MINKA Võrumaa maleva teavituspealik

Kaitseliidu Võrumaa malev pidas 8. septembri pärastlõunal Osula põhikooli saalis oma 96. sünnipäeva. Nagu tavaks, oli kohal liputoimkond. Kui Eesti hümn lauldud, sai peokõneks sõna Võrumaa ma-leva pealik mjr Urmas Vahter. Ta märkis, et maleva read on kasvanud: liikmeid on juba üle 600. Õppustest osavõtt on aktiivne ja sport au sees, mida ehedalt tõestas ka hiljutine võit jalgpallilahingus politsei-jaoskonna võistkonna üle tulemusega 4:1. Uuel aastal ootavad ees vastutusrikkad ülesanded: Kevadtorm Lõuna-Eestis, Võru linnalahingu ettevalmistus ja üleriigiliste Kaitseliidu suvepäevade korraldamine Võrumaal.

Rõõmu tegi Võru maavanema, Kaitseliidu liikme Andres Kõivu osavõtt peost, kuigi tal olid seoses valimistega pingelised päe-vad. Kaitseliit ja kohalik omavalitsus on tugevad partnerid ja senine hea koostöö peab jätkuma. Kuperjanovi jalaväepataljoni poolt tõi tervitusi ja sai tänukirja hea koostöö eest mjr Toomas Tõniste.

Suupistelaud oli väga rikkalik, mille eest tänusõnad Jaagumäe toidukeskusele. Et peoliste tuju tõsta, tõmbas Jaan Ossis lõõts-pilli ja mõnigi tantsupaar kontrollis põranda libisemist. Peotuju oli ülev. Malev on jätkuvalt tasemel, tööd on tehtud kõvasti ja uued sihid on kõigile selged.

UN

O M

INK

A

KA

ITS

EV

ÄG

I

9

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 8/2013

Eesti ja Soome teevad militaarkoostööd Malis ja relvahangete vallasKaitseväe juhataja kin-mjr Riho Terras kohtus 9. oktoobril Soome kaitseministri Carl Haglundiga, kellega ta arutas Eesti ja Soome kaitsevägede käimasolevaid ja kavandatavaid koostööprojekte. Kaitseväe juhataja ja minister Haglund kinnitasid, et kuu aega tagasi alanud Eesti ja Soome kaitseväelaste koostöö Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis on alanud tõhusalt. „Eesti ja Soome meeskondade tegevus Malis Põhjala-Balti väljaõppemeeskonnas loob tugeva vundamendi koostööks edasistel operatsioonidel,“ ütles kindral Terras. Eesti, Soome ja Rootsi panustavad Mali väljaõp-pemissiooni kuueliikmeliste meeskondadega, samuti kuuluvad Põh-jala-Balti väljaõppeüksusesse Läti ja Leedu instruktorid. Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti jätkab panustamist Mali missiooni.

Kaitseväe juhataja ja kaitseminister arutasid ka võimalike ühishan-gete korraldamist. Eestil ja Soomel on positiivne kogemus hiljuti-sest ühisest radarihankest, mille raames Eesti sai kaks ja Soome 12 õhuseireradarit Groundmaster. Kindral Terras kutsus Soome üksusi osalema õppusel Kevadtorm.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ja lõpetanud staabikolledži paljud Eesti ohvitserid. Eestil on tihe koostöö Soomega ka logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on nende väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid. Kaitsevägi kasutab nii Eestis kui ka sõjalisel operatsioonil Afganistanis Soome päritolu soomustransportööre Sisu.

PÄIV

I-PÄ

ÄS

U K

RE

UT

ZW

AL

D

KA

ITS

EV

ÄG

IKaitseliitlased osalevad NATO õppuselScoutspataljoni jalaväekompanii ja Kaitse-liidu miinipildujarühm, kokku 134 võitlejat, suundus 28. oktoobri varahommikul lennukiga Poolasse NATO reageerimisjõudude õppusele Steadfast Jazz. See on esimene kord, kui va-batahtlikest koosnev Kaitseliidu üksus osaleb NATO reageerimisjõudude tegevuses, teatas kaitseväe peastaap.

Enne Poolasse suundumist harjutasid Tallinna maleva miinipildujarühma kaitseliitlased koostööd Scoutspataljoni jalaväekompaniiga Nursipalu harjutusalal õppusel BAM ning viisid Sirgalas läbi lahinglaskmised kõikidest tabel-varustusse kuuluvatest relvadest.

Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku mjr Lauri Abeli sõnul olid 4.—6. oktoobrini Sirgalas korraldatud lahinglaskmised edukad. „Oleme üksuse põhjalikult ette valmistanud, rühma lasketabavus on muljetavaldav ja näitab, et vabatahtlikest kaitseliitlased suudavad lisaks panusele riigikaitses anda oma panuse ka NATO kollektiivkaitsesse,“ lisas mjr Abel. Miini-pildujarühma kuulub 32 võitlejat, rühmaülem on n-ltn Alar Nigul.

Eesti väekontingendi ülema kpt Mart Sireli sõnul on Steadfast Jazz suurim NATO rea-geerimisjõudude õppus alates 2006. aastast. „Õppuse eesmärgiks on veenduda, et NATO on suuteline oma liikmesriike kaitsma,“ ütles kpt Sirel. „Meie ettevalmistused on olnud põhjalikud, oleme Scoutspataljoni ja Kaitse-liidu üksused hästi kokku harjutanud, nad on valmis täitma lahinguülesandeid ja tegutsema koos teiste riikide mehhaniseeritud jalaväeük-sustega,“ lisas ta.

NATO reageerimisjõudude õppusest võtab tänavu osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, neist üle tuhande kuulub mehhaniseeritud üksustesse. Kohal on üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse. Õppuste juhtstaap asub Lätis Adažis, õppuste taktikaline osa viiakse läbi Poolas. Koos tsiviilpoolega osaleb Eestist õppustel peaaegu 300 inimest.

10

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 8/2013

Laskeuudised

Välustes valmis moodne välilasketiirViljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas avati 11. oktoobril Kaitseliidu Sakala maleva Väluste lasketiir, mis kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on esimene moodne tiir, millest võetakse eeskuju järgnevate Kaitseliidu laskepaikade rajamisel. „Meie eesmärgiks on, et igas Kaitseliidu malevas oleks uus või renoveeritud välilasketiir,“ üt-les kaitseminister Väluste lasketiiru avamisel. „Kümne aasta riigikait-se arengukava alusel on analoogseid välilasketiire planeeritud rajada vähemalt seitse, järgmisena valmivad Valgamaa maleva Metsniku ja Järva maleva Eivere välilasketiir,“ lisas Reinsalu.

Avapaugud tiirus lasid kaitseminister Urmas Reinsalu, Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili ja Sakala maleva juhatuse liige Helir-Valdor Seeder, Kaitseliidu Sakala maleva pealik mjr Kalle Köhler, kaitseväe logistikakeskuse ülem kol-ltn Kalev Koidumäe ja tiiru ehitanud AS Skanska juhatuse liige Andres Aavik. Brig-kin Meelis Kiili sõnul on meie potentsiaalsele vastasele suurimaks heidutuseks relvastatud

rahvas. „Aga relv on kasutu, kui seda ei osata oskuslikult käsitseda, seetõttu on sellised lasketiirud, nagu täna avatud Väluste oma, Kaitseliidu väljaõppes üliolulised,“ ütles Kaitseliidu ülem.

Väluste lasketiir on 300-meetrise vähenda-tud ohualaga lahtine lasketiir, milles on 24 laskekohta ja võimalik lasta 11 distantsilt (5—300 m). Lasketiirus on lubatud kasutada laskerelvana püstoleid, püstolkuulipildujaid ja revolvreid kaliibripiiranguta, vintraudseid relvi kaliibriga kuni 7,62 mm, sileraudseid relvi kaliibripiiranguta ning tankitõrjerelvi alakaliibriga kuni 9 mm. Lisaks tavasihtmär-kidele on lasketiirus ka 12 rajaga elektroo-niline sihtmärgisüsteem (muu hulgas liikuv sihtmärk).

Lasketiiru ehitas tänavu märtsist oktoob-rini AS Skanska, ehitusprojekti koostas OÜ GECC Konsultatsioonid (arhitekt Kristine Kurro) ja ehitustööde omanikujärelevalvet tegi AS Telora-E. Lisaks lasketiiru ehitustöö-dele lammutati kinnistul amortiseerunud nõukogudeaegsed ehitised ja varemed. Lasketiiru rajamise maksumus koos sihtmär-kide ja käibemaksuga oli ligi 850 000 eurot. Tegevust lasketiirus koordineerib Kaitseliidu Sakala malev.

Gustav Lokotari mälestusvõistluse võitis Viru malevGustav Lokotari V mälestusvõistlusel 14. septembril sai esikoha Viru maleva võistkond ja individuaalarvestuses Kirsti Paavel Valgamaa maleva võistkonnast. Viru maleva Rutja lasketiirus lastud harjutuses 30 lasku lamades Kaitseliidu relvastusse kuulunud lahingurelvadest saavutas individuaalse teise koha Kaido Metus Viru malevast ja kolmanda koha Kalle Toomet Rapla maleva võistkon-nast. Võistkondadest saavutas teise koha Valgamaa malev ja kolmanda Rapla malev. Malevasiseses arvestuses võitis Tapa üksikkompanii võistkond lahingu-kompanii 1. ja Rakvere malevkonna ees.

1937. ja 1939. aastal Argentiina Karika võitnud rahvusmeeskonda kuulunud, maailmameistrivõistlustelt 12 kuld-, 3 hõbe- ja 4 pronksmedalit koju toonud ning ühe individuaalse maailmarekordi ning kuue meeskondliku rekordi püstitamisel osalenud laske sportlase Gustav Lokotari mälestusvõistlusel osales 34 võistlejat.

TIIT TAMBERG

KA

ITS

EL

IIT

11

Uu

dis

ed

Kaitse Kodu! 8/2013

Kaitseliidu laskemeistrikstuli Tallinna malevMänniku lasketiirus 7. septembril peetud Kaitseliidu meistrivõistlustel laskmises oli parim Tallinna maleva võistkond. Teise koha sai Alutaguse maleva võistkond ja kolman-daks tuli Harju maleva võistkond. Osales 12 võistkonda.

Parim võistleja naiste klassis oli Veera Rum-jantseva Alutaguse malevast ning noortest tuli parimaks Sakala maleva võitleja Anton Heinsoo. Kogu võistluse protokoll üleval Kaitseliidu kodulehel.

Tõnu Teder võidutses PoolasPoolas Poznanis peeti 13.—15. septembrini NATO reservvägede laskevõistlused Snajper 2013. Välisvõistkondade individuaalar-vestuses sai Lääne maleva liige n-ltn Tõnu Teder esikoha.

Eestit esindas võistlustel kaks võistkonda. Need komplekteeriti Lääne maleva võitlejatest. Esimesse võistkonda, mis saavutas väliskülaliste arvestuses seitsmenda koha, kuulusid mjr Arnold Juhans, n-ltn Tõnu Teder, vbl Kalle Karm ja rms Dein-Tom Tõn-sing. Teise võistkonda (14. koht) kuulusid n-ltn Sulev Luiga, vbl Toomas Vahur, n-ltn Mare Laide ja ltn Raimond Lunev. Laske-võistlusel osaleti neljandat korda. Täpsuslaskmisel lasti nii auto-maadist kui ka käsirelvast. Võistlusel osales 208 võistlejat, sh 90 välisvõistlejat. Võistlejaid oli üheksast riigist. Võistlust korraldab Poola kaitseliidu Poznani laskurklubi Snajper.

Põhja Kalev pälvis Harju maavalitsuse rändkarikaMänniku tiirus peeti 13. septembril Kaitseliidu Harju ja Tallinna maleva ning politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri 2013. aasta laskevõistlus Harju maavalitsuse rändkarikale. Individuaal-võistkondlikul jõukatsumisel osales 12 võistkonda. Võisteldi auto-maadi ja püstoli ning püstoli taktikalises laskmises. Võistkonnas oli neli liiget ja kõik võistlejad pidid laskma kõiki kolme harjutust. Esikolmik järjestus: Tallinna maleva Põhja Kalev, Tallinna maleva Lõuna üksikkompanii, Tallinna maleva Nõmme Tondid.

Ago Reio memoriaal sai hoo sisseSeptembri teisel nädalavahetusel peetud esime-sed kolonelleitnant Ago Reio mälestustvõistlused võitis Risti malevkonna meeskond, kuhu kuulusid Taavi Vaher, Raido Egipti, Meeme Riismaa ja Tar-mo Egipti. Võisteldi kahes laskeharjutuses: 3x10 lasku 100 meetrilt ja 20 lasku lamades distantsil 300 meetrit automaadist AK-4.

Tulemuste liitmisel saavutas meeskondlikult esimese koha Risti malevkonna I võistkond Hiiumaa malevkonna ja Risti II võistkonna ees. Individuaalselt sai kõige parema tulemuse Risti malevkonna kaitseliitlane Vambola Tamberg.

Kolonelleitnant Ago Reio oli Lääne maleva pealik aastatel 1930—1934. Aastatel 1934—1940 oli ta Eesti Laskurliidu peasekretär ning 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel sõjapüssimees-konna juht.

KL

LÄ

ÄN

E M

ALE

V

KL LÄÄNE MALEV

KA

RIN

MU

RU

12

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 8/2013

PÕHJA-TARTUMAA ÜKSIKKOMPANII

TAASTAMISE ALGATUSRÜHM

Esmapilgul lootusetu ettevõtmine – taastada Tartu maleva koosseisus vahepeal likvideeri-tud Põhja-Tartumaa üksikkompanii – kujunes

üllatavalt võimsaks koostööprojektiks, mis pälvis uskumatult palju toetust ja kaasaelamist. Kuigi üksus lakkas mitmetel põhjustel eksisteerimast juba aastate eest, oli see paljude meeste mõtetes endiselt alles. Põhja-Tartumaa üksikkompa-nii likvideerimisel oli isikkoosseis suunatud I malevkonna rüppe, mille nooremad liikmed ei teadnud suurt midagi endisest legendaarsest allüksusest ega selle kaotamise tagamaadest.

Ühtsus, traditsioonid ja omavaheline tihe läbi-käimine sundis mehi taas initsiatiivi haarama ja kompanii taastamise nimel tegutsema. Aluseks sai

Põhja-Tartumaa üksikkompanii uus algusTartumaal haaras selle aasta alguses grupp aktiivseid kaitseliitlasi härjal sarvist ja taaselustas traditsioonidega, kuid unustuse hõlma vajunud Põhja-Tartumaa üksikkompanii.

võetud palju näiteid ajaloost, samuti suhtlesime teiste malevate allüksustega, kellel on analoogsed ettevõtmised läbitud ja sellega seotud raskused üle elatud. Nende soovitused, kogemused ja kommen-taarid olid väärtuslikuks abiks, et vältida pimesi kobamist ja valedele ustele koputamist. Bürokraa-tiajões vastuvoolu ujumine osutus niigi kurnavaks, aga seda magusamad on tulemused: üksus sai juuli esimesel poolel ametlikult Kaitseliidu ülema käsk-kirjaga kinnitatud ja juulikuusse jääb nüüdsest ka kompanii sünnipäeva tähistamine.

Ühtne mõttelaad ja eesmärgid

Esimene, tookord veel mitteametlik Põhja-Tartu-maa üksikkompanii juhatuse koosolek peeti 27. veebruaril 2013. Siis saadi kinnitus ettevõtmise toetuseks ja langetati ka esimesed otsused. Järg-nesid üldkoosolek ning kooskõlastused, konsultat-sioonid ja läbirääkimised. Aga miks seda kõike vaja oli?

Taastatud üksusesse on koondunud inimeste grupid ja tutvusringkonnad, kes ka eraelus tihe-dalt lävivad, ja see on igati edasiviiv. Meil on ühtne mõttelaad ja selged eesmärgid. Sellistest inimes-test eraldiseisva üksuse loomine oli ainuõige ja loogiline käik teotahtelis-tes võitlejates jätkusuut-likkuse ning motivatsiooni säilitamiseks. Seda kõike hakkab igapäevaselt toe-tama ja juhtima meie oma juhtkond, mis tajub või-malikke muresid ja rõõme kõige lähemalt ning saab piisavalt kiiresti reagee-rida.

Nüüd tekib võimalus kaitseliitlastele individuaal-seks lähenemiseks ja sellega tagatakse iga inimese oskuste tõhus esiletõstmine. Distsipliin ja üksuse-sisesed teavitusliinid hakkavad paremini toimima ning vastavalt arengukavale saab ülioluliseks linnades ja maakondades korraldatav teavitus-töö. Meestes peab säilima usk meie tegemistesse, oskustesse ja tugevasse ning kompromissitusse üksteise toetamisse. Tahame anda Põhja-Tartumaa üksikkompanii liikmetele ka parima võimaliku väl-jaõppe just meie endi seatud kriteeriumide järgi, et see lähtuks meie vastutusalale jäävatest stratee-gilistest objektidest ja nende eripärast. Väljaõppe kvaliteet peab saama uue taseme ning õpe ise väl-juma iganenud ja kulunud formaadist.

Üksus sai juuli

esimesel

poolel amet-

likult Kaitseliidu

ülema käskkirjaga

kinnitatud.

Taastatud

üksusesse

on koon-

dunud inimeste

grupid ja tut-

vusringkonnad,

kes ka eraelus

tihedalt lävivad.

Põhja-Tartumaa üksikkompanii ülem nooremleit-nant Raigo Pool

13

Org

an

isat

sio

on

Kaitse Kodu! 8/2013

Tulevikus loodame teha tihedat koostööd Kaitse-väe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, kaitseväe üksuste ja lähipiirkonna Kaitseliidu malevatega. Kindlasti tugevdame koostööd koha-like omavalitsuste ja seal asuvate ettevõtetega. Usume, et saame olla üksteisele kasulikud.

Prioriteedid on paigas

Tahame, et inimesed meie endi seast saaksid edaspidi kompanii arengu üle rohkem otsustada ja kõiges julgelt kaasa rääkida. Sellega süvendame paindlikkust ja mitmekesisust kõigil tasanditel ja valdkondades, mis meie tegevusi reguleerivad. Uus hingamine on ootamatult avanud ka inimesi, kelle pakutavatest võimalustest ja abist ei oleks me malevkonna tasandil tõenäoliselt kunagi kuulnud.

Prioriteedid ja tööjaotus on nüüd paigas. Tulevi-kuplaanid on seatud ja edaspidi püüame oma all-üksuse kasvatada Põhja-Tartumaa malevkonnaks. See lisab meile tööd ja kohustusi. Soovime, et meid märgataks, ja tahame edaspidi etendada Kaitse-liidu Tartu maleva ettevõtmistes olulist osa.

Lähiajal toome välja oma sümboolika ja unustatud lipu ning taotleme nende õigusjärgset kinnitamist ja tunnustamist. Taastame parimal võimalikul moel endised tavad ja kombed. Nende taaselus-tamise taustal naasevad Kaitseliidu Tartu maleva ridadesse ilmselt mõnedki Põhja-Tartumaa legen-daarsed võitlejad, kes taandusid koos üksuse vara-sema likvideerimisega. Loodame saavutada sellise kompetentsuse, et meie peale saaks alati ja igas olukorras kindel olla ning meile usaldada oluliste ülesannete täitmist.

Täname kõiki, kes meie tegemistele õla alla panid. Suur tänu toetuse eest Tartu maleva pealikule major Janno Rosenbergile ja I malevkonna endi-sele pealikule vanemseersant Ivo Inglile, kes meid julgustasid. Edu ja jõudu ka kõigile neile, kes meie ettevõtmisesse skepsisega suhtusid ja seetõttu meie teele kõikvõimalikke takistusi proovisid seada, et me asjast loobuksime. Selle kõige peale pole meil mõtet tagantjärele pahane olla, sest abi oli takistustestki – need aitasid paljud asjad tundu-valt selgemaks saada.

Põhja-Tartu-maa üksik-kompanii esimene õppus

Põhja-Tartumaa üksikkompaniiga liituda plaaniv kait-seliitlane Margus Põldsepp lubas taastatud üksuse laulu sisse panna: „Kindlasti tuleb minu poolt ka laulu-viis Põhja-Tartumaa üksikkompaniist ja selle võin teha kas või homne päev. Kui on head sõnad, tu-leb viis iseenesest“

Sõduriproov kutsub põhjapiirile

Kõigile Kaitse Kodu! lugejatele olgu julgustuseks öeldud, et vajadusel ärge kartke võtta vastu olulisi ja hädavajalikke otsuseid, kui need on teie meeste heaolu huvides. Kõik sõltub meist ja meie parimast tahtest ning igasugust koordineeritud initsiatiivi tuleb alati igal viisil toetada. Ei tohi mõtlematult raisata ennast ega oma hindamatuid kaaslasi.

Hoiame lugejaid oma edasise arenguga kursis ja oleme valmis jagama oma kogemusi kõigiga, kes tahavad meie jälgedes käia. Kes meie tegemiste vastu aga lähemat huvi tunneb, otsigu sõduriproovi esimese ülesandena meie jälgi Tartu põhjapiirilt ja astugu julgelt meie ridadesse.

Põhja-Tartumaa üksikkompanii taastamise algatusrühma

kuuluvad Risto Pool, Meelis Roomet, Vallo Nuust, Raigo Pool ja

Janek Haar.

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

14

Aa

sta

pä

ev

Kaitse Kodu! 8/2013

Kaitseliidu, õieti kogu Eesti traditsioonidest1924. aasta lõpul taaselustunud Kaitseliit asus ühelt poolt spontaanselt, teisalt teadlikult looma oma traditsioone, mis aasta-aastalt täienedes kujunesid 1940. aastaks ulatuslikus osas Eesti riiklikeks traditsioonideks.

MERIKE JÜRJO

Kirjandus-, kunsti- ja kultuuriajakirja Agu juhtkiri sisaldas 1924. aasta jaanuari algul pealkirja „Traditsioonideta“ all järgmisi

kirjaridu: „Meie oleme noor kultuurrahvas ja selle-pärast puuduvad meil kindlakskujunenud kombed ehk traditsioonid. Kui vanemate kultuurrah-vaste traditsioonidest kuuleme, siis muigame nende üle: meil puudu-vad, õnneks, kõik need vanad kütkestavad jää-nused! Kui aga asja üle lähemalt järele mõtleme ja teiste rahvaste tradit-sioonide tõsist tähen-dust püüame leida, kaob meie uhke üleoleku tunne. Need meie traditsioonid peaks haritud klass eeskuju andes looma.“

Sama aasta detsembris võimsalt taaselustunud Kaitseliit asus ühtaegu spontaanselt, teisalt tead-likult looma oma traditsioone, mis aasta-aastalt täienedes kujunesid 1940. aastaks ulatuslikus

osas Eesti riiklikeks traditsioonideks. Kaitseliidu põhiliselt 1925. aastal algatatud tseremooniaid täiendati, lihviti ja ajakohastati, kuni need muutu-sid kaitseliitliku eluviisi pärisosaks ja formuleeriti 1934. aastal ilmunud Kaitseliidu kodukorra V pea-tükis „Tseremooniad ja traditsioonid“.

Kaitseliidu üksuste paraadid

Kaitseliidu tseremooniate eesmärgiks oli esma-joones kaitseliitliku vaimsuse ja liikmetevahelise sisemise ühtluse loomine. Kui lipp, vorm ja relv olid kaitseliitlase väliste tunnusmärkidena kergelt omandatavad, siis märksa keerulisem ja ka oluli-sem oli relvastatud organisatsioonile hädavajaliku ühtse meelsuse saavutamine. Selle eesmärgi ellu-viimise nimel oli traditsioonidel ja kaitseliitlaste sagedastel kokkusaamistel täita ülioluline roll. Kaitseliidu tseremooniate lahutamatuks jooneks oli ülev pidulikkus, mis pidi vastavalt kodukorrale näitama Kaitseliitu „korralikkuse, mehisuse ja jõu eeskujuna“.

Väljapaistvaimaks traditsiooniks olid Kaitseliidu üksuste paraadid. Paraade peeti riiklike, Kait-seliidu või rahvuslike sündmuste, pidustuste ja mälestuspäevade puhul, nagu vabariigi aastapäev, Vabadussõjas langenute mälestuspäev, Kaitseliidu päev, aga ka Kaitseliidu üksustele lipu annetamisel ja aastapäeval, kaitseliitlaste piduliku vandetõo-tuse andmisel, suuremate manöövrite lõpetamisel, mälestussammaste avamisel jne.

Märksa kee-

rulisem ja

ka olulisem

oli relvastatud

organisatsioonile

hädavajaliku ühtse

meelsuse saavuta-

mine.

K it K d ! 8/2013

3 X

KA

ITS

EL

IIDU

AR

HIIV Pärnu maleva

orkester mängimas

1926. aastal Pärnu paraadi-platsil Pärnu ja Pärnumaa ma-leva esimesel

aastapäeval

15

Aa

sta

pä

ev

Kaitse Kodu! 8/2013

Niisiis oli paraad kui piduliku organiseerituse vorm iga Kaitseliidu vähegi olulisema ürituse lahutama-tuks osaks. Ja polnud üldse tähtis, kas see leidis aset Tallinnas ehk Tartus kümnete tuhandete, Karksi-Nuias tuhandete või Hiiumaal Kõrgessaa-res sadade inimeste silmade all. 1934. aastast kujunes võidupüha paraad Kaitse-liidu paraadiks, mis tipnes 1938. aastal, kui tähistati Kaitseliidu ja Eesti riigi 20. aastapäeva. Osalejate arvukuselt suurim paraad sai teoks siiski kolm aastat varem – 1935. aastal – Kaitseliidu päevade lõpetamisel Tallinnas. Seal osales 17 000 kaitseliitlast ja eriorganisatsioonide liiget.

Rongkäigud, ka tõrvikutega

Rännakharjutusena või traditsioonilisel tähtpäeval korraldas Kaitseliit jalutus- ja rongkäike, hämaral ajal ka tõrvikrongkäike. Esimese jalutuskäigu kor-raldas teadaolevalt Kaitseliidu Tartu malev. Sõja-ministri poolt avaldatud käskkirja alusel korral-dati 1. mail 1926 Tartu garnisonis endiste aastate eeskujul ühine Kaitseliidu ja sõjaväeosade jalutus-käik, millest võtsid osa I ja II malevkond ning IV malevkonna õppurkompanii täies koosseisus ja varustuses. Hommikul kell 9.45 koguneti maakon-navalitsuse hoone ette. Käidi orkestri saatel läbi linna ja tuldi samasse kohta tagasi. Tervituskõne pidas maleva abipealik H. Orav.

Tõrvikrongkäike praktiseeris laialdaselt Tallinna malev, millel oli traditsioon tervitada pidulikel tähtpäevadel sel viisil riigivanemat kas tema majas

või Toompea lossis, hiljem vabariigi presidenti Kadriorus. Kaitseliidu Tallinna maleva esimesel aastapäeval, 14. novembril 1925 algas tõrvikrong-käik kell 20 Näituseaiast (Balti jaama juures), kust liiguti mööda Vaksali puiesteed (Toompuiestee) ja Falgi teed riigivanema maja (Toompeal Lossi plats 7) ette, edasi Kaitseliidu maja ette ja sealt üle Vabaduse platsi ning siis mindi mööda Harju täna-vat raekoja ette ja lõpuks piki Viru tänavat Uuele turule Estonia teatri juures, kus tõrvikud ühises lõkkes ära põletati.

Küsitavaks Kaitseliidu populaarsuse võitmise katseks võib pidada 1920. aastail algatatud tra-ditsiooni, mille puhul malevate või malevkondade aastapäevade tähistamist alustati hommikul kogu linnas või asulas kõlava häireprooviga, nii et huilga-sid kõik hädasireenid ja vabrikuviled. Traditsioon suri välja 1930. aastate alguseks.

Tõrvik-

rongkäike

praktisee-

ris laialdaselt

Tallinna malev.

Eesti vabariigi ja Kaitseliidu 20. aasta-päeva puhul korraldatud Kaitseliidu paraad Tallin-nas Vabaduse väljakul 23. juunil 1938

Tapa ja Koeru malevkonna ühine suvelaager Aegvii-dus 12. ja 13. juunil 1937

16

Aa

sta

pä

ev

Kaitse Kodu! 8/2013

Näiteks Tallinna maleva aastapäeva, 15. novembri hommikul 1925. aastal korraldati häire. Hädasi-reenid, millele lisaks kostsid võimsad plahvatus-mürtsud, undasid veerand tundi. Kohe ruttasid kaitseliitlased tänavatele, koondusid salkadesse ja ruttasid oma malevkondadesse. Kirikutornides mängisid maleva pasunakoorid koraale.

Tõotuseandmine oli pidulik sündmus

Teiseks oluliseks traditsiooniks oli Kaitseliidu pühaliku tõotuse andmise tseremoonia, mida kor-raldati tavaliselt kas organisatsiooni aastapäeval, laagris või selleks ettenähtud päeval ülesrivistatud üksuse ees. Sageli viidi tseremoonia läbi ka kiri-kus.

Kõige olulisemaks peeti tõo-tuse andmise juures oma üksuse kaitseliitlaste võima-likult arvukat kohalolekut. Tseremoonia viidi läbi suure pühalikkusega üksuse lipu ning vormis kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, hiljem ka noorkotkaste ja kodutütarde juuresolekul. Näiteks 1920. aastail korraldati sageli koos kaitseliitlase pühaliku tõotuse andmise tseremooniaga ka paraade.

27. septembril 1925 korraldati Hiiu-Kõrgessaare kaitseliitlaste vannutamine (st tõotuse andmine) ühes paraadi ja piduõhtuga. Tõotus anti Reigi kiri-kus. Rahvast oli kohal haruldaselt rohkesti. Paraa-dist võttis osa üle 60 kaitseliitlase ühes jalgratta-meeskonnaga. Paraad jättis kõigile hea mulje. Pärast seda oli Kõrges-saare mõisas piduõhtu Kaitseliidu heaks. Ka peost võeti elavalt osa.

Pühapäeval, 18. oktoob-ril 1925 andsid Rapla kirikus tõotuse kohaliku malevkonna kaitseliitlased, pärast seda oli paraad. Õhtune pidu oli mitmekülgse eeskavaga ja seal esines isamaalise kõnega Riigikogu liige Oja. Nii peo- kui ka einelauaruumid olid virkade naiskait-seliitlaste poolt rohkesti kaunistatud rohelisega ning Eesti riigi ja Harju maleva värvidega.

Kõnepidamisest ja kõnekeelest

Kaitseliidu üheks traditsiooniks võib arvata ka aktustel ja pidudel peetud kohustuslikku isamaalist kõnet, millest on juttu ka eelmises lõigus. Isamaa-lise kõne teemad varieerusid vastavalt sündmuse sisule, kohalikele oludele või kõnemehe etteval-

Näiteks 1920.

aastail kor-

raldati sageli

koos kaitseliitlase

pühaliku tõotuse

andmise tseremoo-

niaga ka paraade.

Igaüks, kes kuskil

midagi kõneleb,

hoolitsegu selle

eest, et ta tarvitaks

kõnes korralikku

eesti keelt.

3 X

KA

ITS

EL

IIDU

AR

HIIV

17

Aa

sta

pä

ev

Kaitse Kodu! 8/2013

mistusele, kuid selle põhiolemus arendas edasi väärtuste, nagu riiklik iseseisvus, sõjamehevaprus ja rahvuslikkus, sümbioosi.

Teatavasti olid 1920. aastaiks fi kseerunud Johan-nes Aaviku ja Oskar Looritsa, aga ka paljude teiste hiigeltöö tulemusena eesti kirjakeele normid, kuid kõnekeele sõnavara ja hääldus andsid paljude puhul veel aimu „kodumurrakust, kõnekäänud ja laused nagu mõisamoonakalt või Vene veltveeblilt

või pärinesid paremal juhul ärkamisaegsest eesti keelest“.

Ka Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! seisis hea kor-raliku keele kasutamise eest ja pani kaitseliitlastele artiklis „Kadugu lohakad pidukõned“ südamele, et „igaüks, kes kuskil midagi kõneleb, hoolitsegu selle eest, et ta tarvitaks kõnes korralikku eesti keelt, olgu see siis omavahelises kõneluses, näitelaval või kõnetoolis“.

Tõotuse andmi-se tseremoonia viidi läbi suure pühalikkusega üksuse lipu ning vormis kaitseliit-laste, naiskodu-kaitsjate, hiljem ka noorkotkaste ja kodutütarde juuresolekul

Hiiu malev-konna lipu õnnistamise tseremoonia 7. septembril 1930 Käina vallamaja ees. Lipu annetas Naiskodukait-se Keina (Käi-na) jaoskond

Kaitseliit paraadmarsil

Eesti vabariigi ja Kaitseliidu

20. aastapäeva paraadil Tallin-nas Vabaduse

väljakul 23. juunil 1938

18

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 8/2013

Alutaguse maleva pealik major Ets hindab tööd vabatahtlikegaAlutaguse malevat on üle aasta juhtinud major Margus Ets. Teeme temaga tutvust.

Isiklikus karjääris Alutaguse male-va pealik kaugele ette ei mõtle

IIVE ROHTLA ja MERLE OJASALUNaiskodukaitse Alutaguse ringkond

Miks otsustasid valida sõjaväelase elukutse?1992. aastal, kui läbisin kohustusliku ajateenistuse Kalevi üksik-jalaväepataljonis, oli Eestis isamaali-sus üldlevinud ja minagi leidsin, et kõige õigem on astuda sõjakooli.

Millest tekkis huvi sõjanduse vastu?Nagu poistel ikka, kuulusid minu lapsepõlvemängude hulka sõjamängud. Kuid põhiliselt tekkis huvi sõjanduse vastu siiski ajateenistuses ja soovist olla suuteline kaitsma vajadusel kodumaad ka sõjaliselt.

Millised olid kokkupuuted Kaitseliiduga enne Alutaguse malevasse teenistusse asumist?Minu päris esimene kokkupuude Kaitselii-duga oli 1993. aastal, kui astusin Tallinna maleva liikmeks. Kuni sõjakooli lõpetami-seni võtsin aktiivselt osa maleva tegevus-

test. Pärast kooli suundusin teenima kaitseväkke ja Kaitseliidus tegutsemine katkes. Alutaguse malevaga oli mul enne siia teenima tulekut vähe kokkupuuteid, kuigi jah, käisin siin vahel koolitusi läbi viimas ja suhtlesin endise malevapealikuga.

Millise mulje jättis kaitseväest tulnud ohvitseri-le Kaitseliit ja mis oli alguses kõige raskem?Kaitseväes on elu mõnes mõttes lihtsam. Seal saad käsu ja sul on olemas ka ressursid, kelle või millega käsku täita. Eelkõige pean silmas inimressurssi ehk ajateenijaid. Kuid paraku on tõsiasi, et nende motivatsioon ei ole alati kuigi kõrge. Kaitseliidus aga pead ülesandeid lahendama vabatahtlike liik-metega. Sa ei tea kunagi, kui palju sa neid kokku saad. Tihti on Kaitseliidus ülesandeid rohkem ja ressurssi vähem. Aga samas ma ei kahetse hetkegi, et Kaitseliitu teenima tulin. Töö vabatahtlikega on oluliselt huvitavam ja mis kõige tähtsam – nad on väga motiveeritud.

Oled nüüdseks üle aasta malevat juhtinud. Kas maleva tegemis-

tes on olnud muutusi?Terves Kaitseliidus on ju suured muudatused seoses uue rii-gikaitse rakenduskavaga. Kuid mis meie malevasse puutub, siis mulle tundub, et

Minu päris

esimene

kokkupuu-

de Kaitseliiduga oli

1993. aastal, kui

astusin Tallinna

maleva liikmeks.

ALU

TAG

US

E M

ALE

V

19

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 8/2013

malevkonnad on tõhusamalt tegutsema hakanud, juhtide aktiivsus üha kasvab. Lisaks on paranenud koostöö nii malevkondade vahel kui ka Naiskodu-kaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega. Suured muutused on veel ees, eelkõige puudutavad need väljaõpet ja sõjaaja üksuste tootmist.

Millised on teie eesmär-gid töös ja isiklikus kar-jääris?Isiklikus karjääris ma kau-gele ette ei mõtle. Praegu olen malevapealik ja olen läbinud ohvitseri sõja-väelise kõrghariduse kaks astet. Arvan, et kolm-neli aastat siin muudatusi ei tule. Eks edaspidi näis, mis saab. Tööalaseid ees-märke on mitmeid. Riigikaitse arengukava järgi peab malevas selgelt määratlema sõjaaja üksused ja nende sõjalised ülesanded. Selleks on aga vaja koostada plaanid ja korraldada väljaõpet. Maleva varustus ning infrastruktuur vajavad korrastamist ja täiendamist. Eesmärgiks on maleva tõhususe, jätkusuutlikkuse ja koostöö arendamine.

Selleks et kõike eelnevat teostada, peab ka oma energiat pidevalt taastama. Millised hobid teie vaba aega täidavad?Oma aega jagan pere, kodu ja Kaitseliidu vahel ning hobidele jääb seda üpris harva. Suurimaks kireks

VE

LL

I EH

AS

ALU

Töö vaba-

tahtlikega

on oluliselt

huvitavam ja mis

kõige tähtsam

— nad on väga

motiveeritud.

Major Ets ei kahetse hetkegi kaitseväest Kaitseliitu ületulemist, sest töö vabatahtli-kega on oluliselt huvitavam

Lis

ain

fo KAITSEMINISTEERIUM TOETAB NARVA

MALEVKONNA HOONE RENOVEERIMIST

Kaitseministeerium eraldab Kaitseliidule raha Nar-va malevkonna uue hoone ehituseks, sest malev-konna praegune hoone on täielikult amortiseeru-nud. „Kaitseliitlased, kes panustavad vabatahtlikult oma aega riigikaitsesse, väärivad ajakohaseid väl-jaõppe- ja olmetingimusi,“ ütles kaitseminister Ur-mas Reinsalu. „Narva kaitseliitlased on kaheldama-tult Eesti patrioodid ja kindlasti kujuneb Kaitseliidu malevkonna kodu isamaalise kasvatuse keskuseks piirilinnas Narvas,“ rääkis kaitseminister.

Reinsalu sõnul ootab ministeerium Kaitseliidult ehitustööde maksumuse hinnangut ja riigihanke ettevalmistamist. „Kõik eeldused on loodud, et Kaitseliit saaks ehitustöödega algust teha järgmi-sel aastal,“ sõnas kaitseminister. Kaitseliit juhtis tähelepanu hoone seisukorrale tänavu augustis, kui kaitseminister külastas Narvas Kaitseliidu Alu-taguse maleva Narva malevkonda.

on kalalkäimine, suve jooksul ehk mõne korra ikka kalavetele jõuan. Koduveini kääritan ka meelsasti ja võimalusel käin reisimas. Kalastamise juures on hea, et see aitab rutiinist täielikult välja tulla. Kiire

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

20

Pe

rso

on

Kaitse Kodu! 8/2013

ALU

TAG

US

E M

ALE

V

Kuigi major Etsi suureks kireks on kalapüük, leiab ta vahel aega ka mõnd muud spordiala harrastada

elutempo juures tuleb vahel hoog maha võtta ja omaette olla. Ega ma end suureks kalameheks pea, paadiga merele ei kipu ja võrguga ei püüa, kuid vaikselt jõe ääres õngitsen küll. Mõnikord võtan ka poja kaasa. Oleme siis looduses paar päeva kahe-kesi ja ööbime metsas.

Ütlesite, et teile meeldib reisimine. Milline on kõige kaugem koht, kuhu olete jõudnud?Ameerika Ühendriigid, kuhu sattusin vahetult pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist 1997. aastal. Jänkid korraldasid Louisiana osariigis oma Ida-Euroopa partneritele õppuse ja leiti, et mina koos oma ajateenijate rühmaga sobin kõige paremini sellel osalema. Seal mingeid ametlikke pingerida-sid ei koostatud, aga minu arvates saime õppusel

tõesti väga hästi hakkama. Omal käel olen kõige rohkem reisinud Euroopas. Tänavu käisin perega Poolas. Panime haagissuvila autole sappa ning sõitsime läbi Läti ja Leedu Poolasse. Et tegemist ei olnud korraldatud reisiga, saime palju huvitavates kohtades ringi vaadata. See on minu kõige suurem reisielamus kuni praeguse hetkeni.

Lis

ain

fo

KAITSEMINISTER URMAS REINSALU

ASTUS NARVA MALEVKONDA

Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malev-konda 12. augustil külastanud kaitseminis-ter Urmas Reinsalu kirjutas samas avalduse, milles palus end sellesse malevkonda üle viia. Visiidi ajal andis Alutaguse maleva pea-lik mjr Margus Ets kaitseministrile ülevaate Alutaguse malevast ja rääkis lähemalt Nar-va malevkonna tegevusest. Kaitseministrit Narvas saatnud Kaitseliidu ülema brig-kin Meelis Kiili sõnul on Kaitseliidu kohaolek piirilinnas Narvas väga oluline. „Narva kait-seliitlastel, naiskodukaitsjatel, kodutütardel ja noorkotkastel on topeltvastutus. Valda-valt muukeelses keskkonnas tehakse nende eeskuju põhjal järeldusi kogu Eesti riigi koh-ta. Seetõttu on oluline neid inimesi rohkem motiveerida ja väärtustada, sellest kasvab meie kõigi, ka narvalaste turvalisus,“ ütles kin Kiili.

Narva malevkond on üks kolmest Kaitselii-du Alutaguse maleva malevkonnast. Narva malevkonda kuuluvad geograafi liselt peale Narva linna veel Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn ning Vaivara vald. Malevkonda kuulub üle 230 kaitseliitlase, selle tuumikuks on juba iseseisvuse taastamise ajal Kaitselii-duga liitunud Eesti patrioodid ning mitmeid endisi ja praegusi piirivalvureid ning polit-seinikke.

ALU

TAG

US

E M

ALE

V

Major Ets tänavusel maakaitsepäeval Jõhvis võidutuld

Ida-Viru maavane-male üle andmas

21

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 8/2013

Kolme suure ühisõppuse käigus haarati tege-vusse ühtekokku enam kui 900 osalist, see-juures ootab Kaitseliidu suurim ühisõppus

Orkaan oma traditsiooniliselt ligi 500-liikmelise väega alles oma järge. Suurõppuste maitse on suhu saanud peaaegu kõigi malevate kaitseliitlaste kõrval ka päästjad ja politseinikud.

Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõppharjutus Kotkalend tõi Alus ning Rapla, Kohila ja Märjamaa valla aladel oktoobri lõpus välja üle 400 kaitseliit-lase. „Õppuse eesmärgiks on hinnata ja kontrollida tulevaste kompanii-, rühma- ja jaopealike ning rühmavanemate väljaõpet ja valmidust,“ ütles Kaitseliidu kooli juhataja Erik Reinhold. „Ühtlasi tagab õppus võimaluse harjutada koostööd erine-vate malevatega. Sisuliselt on tegemist kursuslaste praktilise lõpueksamiga,“ lisas Reinhold. Lisaks kooli lõpetajatele osalesid Kotkalennu viimasel kolmel päeval Kaitseliidu Harju, Rapla, Järva, Pär-numaa ja Viru maleva üksused. Lõpueksamiks oli

Sügis toob suured õppusedPaistab, et külmad ja pimedad ööd on kaitseliitlasele igati meele järele, sest just sügis toob kaasa suured ühisõppused, nagu Mulgi Mäss Sakalas, Põhjakonn Virus ja Kotkalend Kaitseliidu koolis.

õppus ka Naiskodukaitse eestvedamisel läbi viidud välikoka ja parameediku kursusel osalejatele.

Nädala jagu väldanud Kotkalend algas äripäevadel taktikalise harjutusega ilma vägedeta (Tactical Exercise Without Troops), mis tuntud ka inglise-keelse lühendina TEWT. Pealikud harjutasid siis juhtimisprotseduure üksusteta instruktorite ja hindajate juhendamisel, paigutades positsiooni-dele luust ja lihast sõdurite asemel „puusõdurid“.

Kotkalennu lõpurivistusel Varbola linnuses said lõpueksami edukalt sooritanud kursuslased kätte kooli lõpetamise tunnistused.

Nädala jagu väl-danud Kotkalend algas värsketele pealikele taktika-lise harjutusega ilma vägedeta, mil positsiooni-dele tuli paiguta-da luust ja lihast sõdurite asemel „puusõdurid“

Lisaks Kaitseliidu kooli kursuste lõpetajatele osalesid Kotka-lennu viimasel kolmel päeval Kaitseliidu Harju, Rapla, Järva, Pärnumaa ja Viru maleva üksused. Lõpueksamiks oli õppus ka Naiskodukaitse eestvedamisel läbi viidud välikoka ja para-meediku kursusel osalejatele

2 X

LIIV

I RE

INH

OL

D

22

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 8/2013

Põhjakonn ajas sõdima viis malevat

Septembri esimesel nädalavahetusel kaitseväe keskpolügoonil korralda-tud õppusel Põhjakonn harjutasid

taktikalisi oskusi viie maleva vabatahtli-kud. „Õppus läks korda ja kaitseliitlastele püstitatud eesmärgid said täidetud,“ kinni-tas õppust korraldanud Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Laanisto. „Õppuse peamine ülesanne oli see, et Tallinna, Järva ja Rapla malev said aktiivselt harju-tada kaitsetegevust ning Viru ja Alutaguse malev rünnakut.“

Taktikaõppust Põhjakonn korraldatakse igal aastal, täiendamaks vabatahtlike tak-tikalisi oskusi. Sellest on kujunenud aasta väljaõppetaseme kontrollüritus, mille järgi saab maleva staap sisse viia vajalikud muu-datused väljaõppe aastaplaanis.

Jaoülem hindab mõtli-kult, kas sai piisavalt mehi eesliinile saadetud

Kannatlikud mehed ootavad kaitses

4 X

VE

LL

I EH

AS

ALU

23

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 8/2013

Sõjas on parem, kui on roh-kem silmi olukorda jälgimas. Ka fotosilm on abiks

Kõige tähtsam on olla sõjaks valmis. Igatahes!

24

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 8/2013

Miitingulised ei rahunenud ja tulid Viljandi naftabaasi juurde oma meelsust näitama, mis politsei sekkudes eskaleerus mässuks. Mässajate rahustamiseks kasutati märulipolitseid ja toodi kohale veekahur

Miitjuureskmär

Miitrar

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Laupäeva hommikuks sai politsei õppuse raames info, et pahalased tahavad tungida linna ja halvata strateegiliselt tähtsate objektide tööd. Appi paluti Sakala male-va kaitseliitlased, kes aitasid piltide järgi tuvastada pahalasi ning ühtlasi viidi läbi ka politseioperatsioon „Kõik puhuvad“. Tabati viis pahalast ja 14 alkoholi piirmäära ületanud juhti

4 X

JAA

NIK

A O

JAK

ÕIV

25

Vä

ljaõ

pe

Kaitse Kodu! 8/2013 22252525252525255555525555555252525525252222522222525252525252555KKaKaKaKaKaKKKKaKaKaKaKaKaKaKKaKaKKaKaKaKaKKKKKKKaKKKKKKaKKaKKKKKKKKKKKKKKKKaKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKaKKKKKK ititittittittseseeeeeeeeeeeseseeeeeeeeeeeeeeeeseeeeseseeeseeeeeeeeeeesesseeeeeeesseseeseeeessseeeeeeeeeeeeeeeeeeeesseeesssseesseeeesseeee K KKKKK K K KKKKKKKKKKKK KKKKK KKKKKKKKKK K KKKKKKKKKKKKKKKKKKododododoodooodododododooodduuuuuu!!!!u!!!!!!!!!!!!!uu!u!!!!!!u!!!!!!!!!!uu!!!!!u!!!!!!!!u!!!!!!uu!!!!!!u!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 888/8/8/8/8/8/8/8/88/8//8/888/8/88/888/8/8/8/8888/8/8/88/8/888/2020000131313113131333331333313133333331333333333313311113111311133333

Stsenaariumi järgi ähvardasid Viljandi linna elutähtsaid objekte terroristid, kes süüta-sid põlema haigla, korraldasid rahutusteks

kasvava miitingu ja ründasid Viljandi naftabaasi. „Kaitseliidu Sakala malev sai esmakordselt harju-tada koostööd teiste jõustruktuuridega ja üheks raskuspunktiks oli informatsiooni liikumine eri-nevate juhtimistasandite vahel,“ rääkis õppuse üldjuht, Sakala maleva pealik major Kalle Köhler. Õppusest võttis osa ligikaudu 200 kaitseliitlast, 110 politseiniku ja 40 päästjat, teiste hulgas harju-tas oma tegevust 70 märulipolitseinikku.

Lisaks rahvarahutustele asusid Kaitseliidu staabi- ja tagalakompanii ning lahingukompanii strateegi-liselt tähtsate objektide kaitsele, et tagada elutäht-sate teenuste kättesaadavus ohuolukorras. „Sellise koostöös korraldatud õppuse abil oleme tulevikus võimelised paremini reageerima reaalsetes situat-sioonides,“ selgitas major Köhler.

Operatsioonil „Linn lukku!“ kontrolliti 2537 juhi joovet ja tabati 14 alkoholi tarbimise piirmäära ületanud autojuhti. „Kui hinnata üldist liiklusolu-korda, oli operatsiooni „Linn lukku!“ ajal tabatud joobes juhtide arv isegi väiksem, kui neid tavapä-raselt meie liikluses ringi sõidab,“ kommenteeris tulemusi politsei- ja piirivalveameti Viljandi polit-seijaoskonna juht politseikapten Alvar Pähkel.

Mulgi Mäss tõi vormikandjad kokku

Septembri lõpul harjutasid Viljandimaal politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning Kaitseliit ühist reageerimist kriisiolukorras.

Pahalaste ohus asus Sakala malev kaitsele Viljandi naftabaasi

Stsenaariumi järgi kaotas kütuseauto Ugala ringteel juhitavuse ja sõitis otsa sõiduautole, mis süttis põlema. Õnnetuse tagajärjel jäid sõiduautos viibinud reisijad lõksu. Päästeametil tuli sündmust lahenda-da keerulises olukorras, sest samal ajal tulid avariid uudistama ka miitingulised, kes segasid päästetööd ja kelle ohjeldamiseks ei piisanud ainult politseist, vaid kohale tuli kutsuda ka märulipolitsei

26

Mili

taa

rsp

ort

Kaitse Kodu! 8/2013

Võrus käidi üle küngasteOktoobri esimesel nädalavahetusel korraldati traditsioo-niline Kaitseliidu Võrumaa maleva patrullvõistlus „Käve üle küngastõ“. Võistlusel osales kaheksa neljaliikmelist võistkonda. Võisteldi 40-kilomeetrisel võistlustrassil, kus tuli täita 18 ülesannet: pandi proovile nii laskmisoskused, relvateadmised kui ka looduse tundmine. Lõppjooks tuli teha Eesti kõrgeima mäe, 318-meetrise Suure Munamäe, tippu. Kes jooksis, kes sörkis, kes sai üles võistkonnakaas-laste abiga, kuid lõpetasid kõik alustanud võistkonnad.

Munamäe jalamil Vabadussõja mälestussamba juures pidulikul rivistusel hõigati välja võitja — Rõuge-Vastselii-na üksikkompanii võistkond KASIKABE koosseisus Kadri Parts, Silver Täht, Katrin Pavlov ja Beata Nei.

Pärnumaal sookollitas Varbla, Tõstamaa ja Audru valla territooriumil korraldati 5. ja 6. oktoobril Kaitseliidu Pärnumaa maleva traditsiooniline sõjalis-sportlik võistlus Sookoll 2013, mille võitis Kikepera malevkonna jagu. Võistlusel pandi proovile jagude võimekus tervikuna: nii vaimne kui ka füüsiline vastupidavus ja erialased teadmised. Üheksas kontrollpunktis tuli lahendada väga erinevaid üles-andeid telkmantlist varjualuse püstitamisest veetakistuse forsseerimiseni, „keele“ võtmisest raadiotehnika tundmiseni. Kontrollpunktidesse pidid jaod saabuma täiskoosseisus ja täis-varustuses, kaotusteta. Samal ajal raskendas mitmetel rajalõiku-del liikumist „vaenlane“ ehk spetsiaal ne vastutegevusüksus.

Jagude liikumist metsas võis terava kuulmisega inimene aimata laskude, valangute ja plahvatuste kaikumiste põhjal. Laupäe-va õhtuks, pärast pikka ja kurnavat päeva jalgedel, muutusid üha olulisemaks vaimne vastupidavus ja tahtejõud. Võistlus lõppes Potsepa karjääri lähedale metsa püstitatud laagris, kuhu võistlejad saabusid pühapäeva ennelõunaks ja kus Pärnumaa maleva pealik mjr Mehis Born andis osalejatele üle diplomid ja auhinnad.

Võistluse korraldamisest võttis osa peaaegu 70 kaitseliitlast kokkadest malevapealikuni. Rahvusvahelist hõngu andis ette-võtmisele lõunanaabrite esindus Lätist Zemessardze 27. jala-väepataljonist, kuhu kuulus ka üks naissoo esindaja. Vaatamata tarmukale sooritusele katkestas Läti esindus võistluse öösel seitsmendas kontrollpunktis.

KA

ITS

EL

IIT

JÜRI VLASSOV

VIKTOR IVANOV

Järva Sügis 2013Järva maleva patrullvõistlus Sügis 2013 korraldati 28. ja 29. septembril. Selle või-tis võistkond Paide Eskadrill koosseisus Indrek Reismann, Alo Aasmaa, Lennart Komp ja Hannes Einstein. Teisele kohale jõudis meeskond nimega Kraavi Seal ja kolmandale Naiskodukaitse segavõist-kond. Võistlust alustas 12 võistkonda ja lõpetas 11, neist kolm olid fi nišis kolme-liikmelised.

Neljaliikmelistel võistkondadel tuli ligi 30-tunnise võistluse käigus läbida mööda kontrollpunkte liikudes ligemale 60 kilomeetrit, hoidudes kogu trassil ka vastutegevuse eest, mis võistlejate elu kibedaks püüdis teha. Kontrollpunktides tuli võistkondadel täita sõdurioskusi ja head meeskonnatööd nõudvaid üles-andeid, mille alusel selgitati välja parim võistkond. Muu hulgas tuli tänavu näidata oskusi esmaabi andmisel, jõe ületamisel, takistusriba läbimisel, nii spordipüstolist kui ka liikuvast BTRist laskmisel, miinipil-duja ülesseadmisel ning tule tellimisel, hoone vallutamisel ja mitmete füüsilist vastupidavust nõudvate ülesannete täitmisel.

27

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 8/2013

MARTIN ANDRELLER vabatahtlik reporter

Teadaolevalt on Järva malev Kaitseliidu esimene väeüksus, mis on talle määratud BTR-80 ellu äratanud ja taastanud. Kuidas

sellest kõigest kirjutada? Loomulikult saaks kirjutada ainult sõidumugavusest ja elamusest. Etteruttavalt öeldes, mõlemat jagub. Samas tuleb kirjutada ka initsiatiivist ja teotahtest, millega ma kohtusin ühel sügishommikul Türil. Raske on öelda, kumb neist on kaalukam: kas BTR-80 või tagalaülema kapten Lauri Lipu, peataastaja kapral Riho Raimetsa ja teiste malevlaste teotahe?

BTRid on tagasi

Siinkirjutaja esimene kokkupuude soomustrans-portööridega algas varases lapsepõlves, kui nägin

Turvavaibale veereb Järva maleva soomukOn keeruline kirjutada hingestatud tegevusest, sest see on sedavõrd hingestatud, et millestki mittekirjutamine jätab oma jälje ja tekitab ebatäiuslikkuse tunde. Muidugi võib mõelda, et ühest taastatud 13,6-tonnisest metallkolakast pole mingi probleem kirjutada, kuid see mõte on ekslik.

peretuttava fotot Afganistanist. Tema „demineeris“ oma BTR-80ga seal ühe moodsas mõistes iseteh-tud lõhkeseadme ehk IED, selle aja mõistes kokteili jalaväemiinist, suundlaengust ja tankitõrjemiinist. Hilisematest aastatest – just enne seda, kui meie maale saabusid esimesed Pasid – on meelde jäänud pidev hala ja vingumine BTRide kehvuse, nõrkuse ja mõttetuse üle. Pasid tulid ja BTRid läksid, et

nüüd – vähemalt kõrval-seisjale – üpris ootamatult lavale tagasi astuda.

See lugu algas 20. novemb-ril 2012, kui Kaitseliidu ülem allkirjastas käskkirja soomukite eraldamiseks kuuele malevale. Harju malevale määrati kolm ning ülejäänutele kaks soomukit – üks taasta-miseks ja teine n-ö doo-noriks. Käskkiri sisaldab

taastamist puudutavaid lõike, aga juttu on ka vaba-tahtlike kaasamisest ja tähtajast, milleks peavad malevad tagama ühe soomuki sõidukõlbulikkuse.

Tänaseks on kapten Lipu sõnutsi teada, et ka Harju malevale eraldatud kolme soomuki mootorid on

Linna vahel liikuv soomuk püüab tähe-lepanu ja tekitab huvi Kaitseliidu vastu

KA

RR

I KA

AS

Algas see

lugu 20.

novembril

2012, kui Kaitse-

liidu ülem allkir-

jastas käskkirja

soomukite eral-

damiseks kuuele

malevale.

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

28

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 8/2013

Et soomuk alguses iseseisvalt ei liikunud, toodi see Järvamaale treileril

RIH

O R

AIM

ET

S

KARRI KAAS

RIH

O R

AIM

ET

S

töökorras ja äsja, Kaitseliidu ülema visiidil Järva malevasse 11. oktoobril, pandi arutelu käigus paika ka teise soomuki taastamine, mis ei jää tõenäoliselt erandiks, vaid saab teistele malevatele eeskujuks.

18 kg värvi koos hoole ja armastusega

Kapten Lipu ülevaate järgi tehtud kulutustest moodustavadki suurima osa rehvid. Uued akud, nõutav vilkur ja rehvide montaaž läks maksma üle 700 euro. Värvid ja kulumaterjalid remondiks on soetatud ilma otseselt raha kulutamata – omadest varudest. Soomuki selga võõbati 18 kilogrammi värvi. Tulemus on ilus ning vastavalt kehtima hakkavale nõudele ka värvikaardiga kooskõlas lai-gutatud. Siinkohal on paras hetk teha kõrvalepõige soomuki enda juurde.

Tänavu 10. mai hommikul saabusid kaks Järva malevale määratud soomukit oma uude asupaika. Napp üheksa päeva hiljem sai kogemustega (ühe

Scania Vabise soomuki elule äratanud jms) pea-taastaja Raimets juba rõõmsalt nentida, et mootor on täiesti korras.

Sihiks oli soomukit pre-senteerida esimest korda maakaitsepäeval, 23. juunil. Nii sai ka tehtud. Kui peamine tegevus mehaanika poole pealt

oli lihtsalt kontrollimine-pingutamine ning seadis-tamine, valmistas parajat ja ilmselt kõige suuremat peavalu jalavarjude probleem. BTRile ettenähtud rehve pole kerge leida, kuid sellest probleemist saadi üle koos Kaitseliidu peastaabi transpordi-jaoskonnaga.

Taastajate ühe eestvedaja kapten Lipu sõnutsi hak-kavad rehvid tegema peavalu ilmselt kõigile male-

vatele. Teabekirjandust – manuaale ja muud sellist – saab õnneks omavahel jagada, nagu ka informatsiooni või-malikest varuosade „ladudest“. Nagu teame, siis üht-teist privati-seeriti lahkuvate Vene sõdurite vahendusel ning ka spetsiifi lisi BTRide varuosi on veel siin ja seal. Kel infot selle kohta, võiks seda jagada – kas või anda teada Järva malevasse,

küll see sealt asjahuvilistele edastatakse.

Soomukil tundub ressurssi jaguvat. Raimetsa sõnul on ees mototunde umbes 1100, erialakir-jandus räägib remondivajadusest 6000 mototunni järel. Loomulikult on masina kasutuselevõtu järel tulnud välja vigu, kuid neid saabki parandada ainult kasutuse ajal.

Nagu käskkiri soovitas, tegid taastamistöid vaba-tahtlikud, ja vaadates töötempot, millega tulemini jõuti, jagus neil nii tegevust kui ka initsiatiivi. Üksnes rehvide montaaž velgedelt jäeti spetsiaalse töökoja hooleks, mis oli igati mõistlik – 16 koor-diga kuulikindlaid rehve ei ole lihtne turvaliselt monteerida. Rääkides aga töötundidest soomuki ülekäimisel, kõlas number 160, kuid tugeva tahte ja suure huviga mehed ei pannud neid kindlasti tähele.

Muu hulgas mainigem, et maleva soomusvõimekus on tekitanud liikmete värbamisel tuntavat efekti:

Taastajate

ühe eest-

vedaja kap-

ten Lipu sõnutsi

hakkavad rehvid

tegema peavalu

ilmselt kõigile

malevatele.

Maleva

soomusvõi-

mekus on

tekitanud liikmete

värbamisel tunta-

vat efekti: inimesed,

kes on kunagi tee-

ninud soomukitel,

on Kaitseliidu te-

gemiste vastu huvi

tundma hakanud.

29

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 8/2013

Üheksa päeva pärast soomuki kättesaamist olid mootoril juba hääled sees

Soomuki in-terjöör enne...

... ja pärast taas-tamist

RIH

O R

AIM

ET

S

Enne soomuki taastama hakkamist tuli välja selgitada,

mida kõik need venekeelsed kirjad täpselt tähendavad R

IHO

RA

IME

TS

KA

RR

I KA

AS

30

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 8/2013

inimesed, kes on kunagi teeninud soomukitel, on maleva ja Kaitseliidu tegemiste vastu huvi tundma

hakanud. Räägime siin positiiv-sest kuvandist, mis on kahtle-mata hea. Pealegi hoiab nüüd turvavaipa lisaks kõigile vaba-tahtlikele kinni ka üks kaheksa rattaga soomustransportöör.

Lisaks on järvakate BTR jäänud silma siin ja seal üle Eesti ning ürituste nimekiri, kus juba osa-letud, on muljetavaldav: maa-

kaitsepäev Türil, admiral Pitka luurevõistlus, ohu-tuspäev Paides, õppus Põhjakonn ja loomulikult Järva maleva patrullvõistlus vahetult enne minu

tutvumist soomukiga oktoobri esimesel päeval. Seda rivi saab artikli ilmumise ajal kindlasti täien-dada, sest soomuki näitamine ja kasutamine väl-jaõppes on absoluutne prioriteet. Monumendina seismas seda malevas näha ei taheta.

Tähelepanu, ristmik on vaba!

Pärast mõningast kohvilauas istumist ja piltide vaatamist soomukite esialgsest olukorrast ning toomisest-remondist tekkis isu jalgu sirutada ja värsket õhku hingata. Loomulikult läksime soo-muki manu, kus isegi väike sõiduproov välja pakuti. Kes suudaks sellisest võimalusest ära öelda?

Esmamulje oli muidugi… massiivne, soliidne raud, ilusasti laiguline. Mõtted kippusid juba salongi ja sõidu peale. Soomukijuht ja taastaja Raimets asus tegema ettevalmistusi BTRi käivitamiseks ning

Loomulikult

ei ole soo-

mukijuhil

panoraamvaadet

ümberringi isegi

siis, kui suured

luugid on lahti.

Kuigi need Peetrid viidi suures osas Eestist minema juba 1990ndate alguses, leidub soomukite „varuosi“ endiselt veel igal pool

RIH

O R

AIM

ET

S

RIH

O R

AIM

ET

S

KA

RR

I KA

AS

Kuigi soomukite välimus alguses pal-julubav polnud, ei kõhelnud taastajad kordagi, et nendest võib asja saada

31

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 8/2013

mõne hetke pärast oligi juba soomuki tagaosa juures näha hallikat tomu, mis väljus parempool-sest summutist, et seejärel sujuvalt üle minna kuumaks õhuvooluks, kui mootor on käivitunud. Ja ma veel mõtlesin: „See peaks ainult turbotatud Kamaz olema?!“ Hääl oli igatahes meeldivalt kuri.

Parklast väljumine nõudis täpset manööverdamist, kuid teel me olime. Isekalt hõivasin „kaardi-lugeja“ koha, jättes fotograafi pendeldama mööda soomuki üllatavalt suurt sisemust ja sõdu-rite istekohti. Olgu, ruumi kõrgus pole kiita, kuid et tegemist on meditsiinisoomuki kerega, on see niigi tavalisest kõrgem – minu pea õnneks, mis ei olnud kaitstud asjakohase kaitsekiivriga.

Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert seisis luugil ja kontrollis olukorda ristmikel. Loomulikult ei ole soomukijuhil panoraamvaadet ümberringi isegi siis, kui suured luugid on lahti, ning kitsama-tes kohtades (ja kindlasti linnas) on hea, kui keegi abistab juhti ümbruskonna vaatlemisel. Ise jälgisin esiistmelt ümbritsevat vastavate periskoopide vahendusel ja pean ütlema, et vaatel ei olnud viga. Isegi üllatav oli, kuivõrd hästi nende abil näeb.

260-hobujõuline mootor röögatas. Ühel suuremal ristmikul sooritasime vasakpöörde. Mida tegid lin-

Inimesed vaa-

tasid huviga,

naeratasid.

Oli ka neid, kes

lehvitasid või

näitasid ülestõs-

tetud pöidlaid.

RIH

O R

AIM

ET

S

Oma esimese suurema etteaste tegi järvakate BTR tänavusel maakaitsepäeval

Lis

ain

fo ANDMED

Türi üksikkompanii BTR-80

Valmistamisaasta: 1991

Läbisõit: 11321 km

Mootor: 260 hj

Kaal: ~13 600 kg

Maksimaalne kiirus: ~80 km/h (suudab enamat)

Kütusekulu: alates 48 liitrist 100 km kohta

nakodanikud samal ajal? Kas nad jooksid hirmu-nult eemale või väljendasid oma pahameelt? Oh ei, ma ei näinud terve tuuri ajal kedagi, kes oleks midagi sellist teinud. Inimesed vaatasid huviga, naeratasid. Oli ka neid, kes lehvitasid või näitasid ülestõstetud pöidlaid. Ärajooksvaid vaenlase sõdu-reid ei olnud näha, kuid seda rahuaja tõttu. (Vas-tupidisel juhul oleksime ehk nende päkki näinud.) Minu positiivne emotsioon soomuki sees oli kaht-lemata oluliselt suurem. Vähenaeratava inimesena oli isegi kummastav hiljem fotodelt näha pidevalt oma „kriips kõrvuni“ olekut.

Käiguvahetuste järel oli tunda mootori jõudu. Mäletasin sõbra hinnangut mootori „lahjuse“ kohta, kuid on ka selge, et Eesti lauskmaa pole võrreldav teatud soojema maa tingimustega. Fotograaf oli vahepeal kolinud ümber tagalaülema autosse, et teha pilte ka sõitvast BTRist. Mina aga nentisin ühes teeremondi kohas, et tagumiste rat-tapaaride ringikeeramine rahulikult paigalt võttes ei ole probleemiks. Seda ei oleks ma uskunud, aga nii see oli.

Sõjamasin, seega askeetlik

Kui küsite, milline oli interjöör, vastan, et loomu-likult askeetlik. Armatuurlaual lüliteid ja kellasid muidugi jagub, tahhomeetrit oli kõrvalistujalgi hea jälgida, mis sest, et diisli madal pööretevahe-

32

Sõ

jara

ud

Kaitse Kodu! 8/2013

mik eriti jälgima ei kutsu. Üpris traditsiooniliselt sai arutletud ka küsimuse „palju välja läheb“ üle ja polnud sealgi suuri vajakajäämisi.

Igal juhul käis BTR omal jalal Pitka retkel, kuigi soomukijuhi sõnutsi olid käed koju jõudes kanged. Soomuki rool ei paikne tõesti kuigi ergonoomili-selt, kuid kui vaja, küll siis tekib jõud ning harju-mus. Oma osa oli seekord kindlasti alles jukerda-vas roolivõimendis, millele tuleb paigaldada uued mansetid.

Tagasisõidul linna olin jalgupidi juhi seljatoel ning toetusin avatud luugile. Kuna sees istudes ei olnud võimalik aru saada, kas mingeid takistusi ka on – nagu pealinnas löökaugud ja roopad –, jälgisin huviga teed. Mingit laveerimist juht kruusateel ei kasutanud: mis ette jäi, sellest läbi sõitsime. Tunda ei olnud aga midagi – sõit oli sujuv ja neerud jäid sinna, kuhu nad loodud on.

Selline ülipositiivne kirjeldus võib tekitada tunde, et kirjutajal on mingisugune vajakajäämine aju-tegevuses või on tegemist kallutatud jõududega. Teadmata, kuidas soomukis tunde järjest veeta oleks, saan öelda üksnes seda, et esmamulje oli rahuldav. Kapral Raimets vastas küll eelnevalt minu küsimusele: „Kuidas (sõidu)mugavusega on?“, et seda pole. See masin on tehtud sõjapida-miseks. Ehk olen ma selliste asjade suhtes paksu nahaga ega vingu, kuid igal juhul paanikas ma soo-mukist sõidu lõppedes eemale ei jooksnud. Pigem oleksin tahtnud pikema tuuri teha.

Teeme ära või teeme veel paremini?!

Esialgu oli siia kavandatud arutelu nn doonor-soomukite taastamise mõistlikkuse ja vajalikkuse üle, kuid vahetult enne artikli valmimist saabus juba eespool mainitud teave, et Järva malev võib oma soomusvõimekuse täiendamise suunal edasi tegutseda. Seega saame rääkida veel kvaliteetse-mast väljaõppest ning kahtlemata huviliste hulga kasvamisest Järva maleva ja selle tegemiste vastu. Liikmeskonna kasvamisele üleüldises plaanis aitab see kindlasti samuti kaasa. Hea näide selle kohta on isiklikust kogemusest juba olemas: positiivset

tagasisidest jagus küllaga juba korra Türi linnast läbi sõites.

Üks kripeldamine on seotud relvastusega. Tege-mist ei ole päris BTR-80ga, nagu neid paberil nimetatakse, vaid selle teisendiga BMM-80, mille esialgne funktsioon oli olla meditsiinisoomuk.

Samas on sellel torn ja valmidus kanda ka relvastust. Jällegi mõt-tekoht väljaõppe seisukohalt, sest olgem ausad, kui „lahingu-väljale“ saabub soomuk, mille avatud luugist pistab pea välja meeskonnaliige, kes seejärel karjub (sest vaikselt pole liikuva soomuki pealt mõtet rääkida) „valang-valang“, siis... Kui juba soomuk on, siis olgu ka relvastus

peal, muidu oleks tegemist pooliku lahendusega. Selles osas nõustuvad siinkirjutajaga kindlasti ka kapten Lipp ja tema meeskond ning kui mitte kõigi malevate vabatahtlikud, siis Järva omad kohe kindlasti.

Oli puhas rõõm näha aktiivsete kaitseliitlaste kätetöö tulemust. Teadmine, et hiljemalt aasta lõpuks on kuuel maleval soomusvõimekus taasta-tud BTRide kujul olemas, lisab sellele positiivset emotsiooni. Turvavaip katab ja Kaitseliit on ainult rohkem nähtav ning nii pole ka liikmeskonna suurendamine raske. Kuigi see sõltub ka muudest „pisiasjadest“.

Üks arvestatav „pisiasi“ on Järva malevas igal juhul olemas: soomuk pole saanud endale veel nime, kuigi mitmeid variante on välja pakutud. Kõige lihtsam variant, mida praegu nn hellitusnimena kasutatakse, on Peeter, samas on kaalutud ka Eesti Wabariigi aegseid soomusautode ja Järvamaalt pärit kangete sõjameeste nimesid. Neidki jagub, kuid valik jääb maleva noorte teha.

Lis

ain

fo IDANAABRITE RAUDVARA

Nõukogude Liidus alustati kohe pärast Teise maail-masõja lõppu soomustransportööride väljatöötamist. Esialgne eesmärk oli kaitsta jalaväge transpordil kuulide ja kildude eest. Lisaks pidi transportöör ole-ma amfi ibne. Praeguste ja ka kõnealuse BTRi pro-totüübid on välja töötatud 1950.—1960. aastatel. Tänases mõttes klassikaline kaheksarattaline (ujuv) soomustransportöör pärineb BTR-60st, mis oli esi-mene omalaadne maailmas. Pardarelvastus esimesel mudelil puudus. Need olid ka pealt lahtised, et sees olevad jalaväelased saaksid paremini oma relvi ka-sutada. Hilisematele modifi katsioonidele tehti juba kinnine kere veetavate jalaväelaste paremaks kaits-miseks. BTR-60 oli varustatud kahe bensiinimootori-ga (kuuesilindrilised) ning alates BTR-70st kasutati kahte V-8 bensiinimootorit. Mootorite veo sünkroni-seerimine ei olnud lihtne, samas ühe mootori rikke korral suutis soomustransportöör ikkagi aeglaselt liikuda. Tänapäeval kasutatakse üht diiselmootorit ja tegeldakse aktiivselt soomustransportööri parema relvastamisega.

Üks arvesta-

tav „pisiasi“

on Järva

malevas igal juhul

olemas: soomuk

pole saanud enda-

le veel nime.Teetööd soo-mukit ei häiri, mis teeb sel-

lest tänapäeva Eestis peaaegu

ideaalse liik-lusvahendi. Kui ainult kütuse-

kulu nii suur ei oleks

KA

RR

I KA

AS

34

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

TARMO PIHLIKKaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna pealik

Kaitseväe juhataja 4. juuli 2008 käskkirjaga nr 196 kinnitatud kaitseväe ning Kaitseliidu väeüksuste ja allüksuste väljaõppe eeskirja

punkti 1.2.1 kommentaaris 2 on öeldud, et indi-viduaalset sõjalist väljaõpet reguleeriv dokument koostatakse eraldi (mulle teadaolevalt sellist dokumenti veel pole). Selle eeskirja joonisel 2 on jagatud väljaõpe järgmisteks osadeks (ajalises järjekorras): baasväljaõpe, erialaväljaõpe, meeskondlik väljaõpe, kollektiivne väljaõpe (ühe relvaliigi põhine), mitmel relvaliigil põhinev väljaõpe, mitme väeliigi põhine väljaõpe (suurõppused).

Eeskiri ütleb järgmist: baasväljaõppega omandavad kõik väljaõppes

osalejad lahinguväljal ellujäämiseks ja edasise

Kaitseliidu koolitusmudel vajab reformimist

teenistuse jätkamiseks vajalikud esmased sõja-lised teadmised, oskused ja hoiakud;

erialaväljaõppega omandavad kõik väljaõp-pes osalejad erialased teadmised ja oskused sel-leks, et hilisema teenistuse käigus tulla edukalt toime konkreetsel ametikohal.

Praegusest koolitusmudelist

Esmakordselt kehtestati Kaitseliidus koolitus-mudelid tegevliikmele ja pealikele (jaopealikust malevkonnapealikuni) Kaitseliidu ülema 30. juuni 2009 käskkirjaga nr 251-P. Kuni eelmise aasta 30. oktoobrini, mil Kaitseliidu ülema käskkirjaga nr K-1.1-1/28828P tühistati senikehtinud tegev-liikme koolitusmudel ja kehtima jäeti vaid pealike koolitusmudelid, olid igale tegevliikmele kohus-tuslikud kolm kursust: Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskur-

sus (TSOBKkl) – 123 tundi, Kaitseliidu liikmesust tutvustav kursus

(KLLITK) – 16 tundi, esmaabi baaskursus (EABK) – 16 tundi.

Nii on tegelikult saanud eelmise aasta lõpust või-malikuks olukord, kus mittepealikele koolitusmu-deleid ei rakendata.

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

Koolituskavasid läbi vaadates

tuleks mõelda ka sellele, mil-

liseid teemasid on võimalik

õpetada kursus-lasi kasarmeeri-

mata 2 X

LIIV

I RE

INH

OL

D

35

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

Sellesama 30. juuni 2009 käskkirja, millega kin-nitati Kaitseliidu liikmete individuaalse väljaõppe koolitusmudelid aastateks 2009–2013 lisas 3 on kirjas, et koolitusmudelite loomise on tinginud KLAK13st1 ja selle eesmärk on ühitada rahu- ja sõjaaja pealike ametikohad. Erialaametikohtade täitmise kohta mudel midagi ette ei anna, Tartu malevas erialaspetsialistide kohta arvepidamist ei nõuta ja nende koolitusvajadusi ei koguta2.

TSOBKkli väljaõppekava on kinnitatud 16. veeb-ruaril 2009 kaitseväe juhataja käskkirjaga. KLLIKT kursusekava on kinnitatud 29. detsembril 2009 Kaitseliidu ülema poolt. Kaitseliitlased, kes on Tartu malevas seda kursust läbi viinud, kinnitasid mulle, et kor-raldasid kursuse, lähtudes Nais-kodukaitse esmaabi baaskursuse õppekavast.

TSOBKkli kursusekava ees-märgikirjelduses on öeldud, et TSOBKkl võimaldab omandada üksiksõduri baasteadmised ja oskused ning on ettevalmis-tavaks väljaõppeks osalemaks allüksuste kursusel. Meelevaldselt ehk, aga siiski, on võimalik eesmärki sõna-sõnalt lugedes oletada, et pärast TSOBKkli läbimist saaks kaitseliitlane osaleda allüksusega väliõppustel, st justkui ka ilma erialaõpet läbimata. Et see on vastuolus väljaõp-pe-eeskirjaga, eeldame, et tegu on veaga ja enne allüksuse väljaõppes osalema ei peaks, kui eriala-õpe on läbitud. Kunas kaitseliitlane peaks läbima erialaõppe, millise aja jooksul pärast sõduri baas-taseme kursuse läbimist, milline on tema väljaõpe edaspidi – see ei ole Kaitseliidus koolitusmudeliga reguleeritud.

TSOBKkli väljaõppekava koostamisel on aluseks võetud kaitseväe 2003. aastal koostatud sõduri baaskursuse (edaspidi SBK) õppekava (see on kin-

nitatud kaitseväe juhataja 29. jaanuari 2003 käsk-kirjaga nr 30). TSOBKkli väljaõppekava sissejuha-tusest saab lugeda, et tegemist on kaitseväe SBK õppekava Kaitseliidule kohendatud versiooniga, mille puhul on tublisti vähendatud kursuse mahtu – SBK maht on 400 tundi, kuid TSOBKkli oma 123 tundi. Üldosa alguses öeldakse, et TSOBKkli käigus võimaldatakse omandada neid oskusi ja teadmisi, mis tagavad piiratud ülesannete täitmise otsese juhtimise all. Viie aasta jooksul ei ole õppekava üle vaadatud ega sellesse muudatusi tehtud.

Eelneva põhjal tekkisid küsimused, millele oska-vad ehk vastata Kaitseliidu väljaõppe planeerijad. Millest lähtuvalt Kaitseliidu tegevliikme koolitus-mudel koostati? Miks on tegevliikmele vaja just selliseid kursusi? Kuidas on reguleeritud Kaitse-liidu mittepealikest liikmete (erialaspetsialistide) koolitus? Millised on Kaitseliidu liikmete vajadu-sed organisatsioonis ja millised on organisatsiooni vajadused? Kas nendega on koolitusmudeli loomi-sel arvestatud?

Väljaõppe kattumine

TSOBKkli väljaõpekavas on meditsiinile ette nähtud 8 tundi, kus käsitletakse järgmisi teema-sid: hügieen (üks klassitund), elustamise põhimõtted (kaks tundi harjutusi),

Praegune

süsteem

eeldab, et

kõik kaitseliit-

lased peavad

tegutsema sõja-

lisel suunal.

36

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

traumahaige käsitsemine (üks klassitund, kaks tundi harjutusi),

stress ja lahingustress (üks klassitund), teadmiste kontroll (üks tund).

Kokkuvõtlikult on tegemist elupäästva esmaabiga, mida õpetatakse EABKga võrreldes lühendatud mahus ja käsitletakse 2009. aastal kinnitatud koo-litusmudelite käskkirja lisas 33 ning mille maht on koolitusmudeli järgi 16 tundi.

Sõdurioskuste meditsiiniosast on minu arvates puudu väliõppuste seisukohalt olulised teemad: haavatute käsitsemine (inglise k tactical combat casualty care; TCCC), sh kannatanu transport, ette-kanded, individuaalne ja üksuse välihügieen, joogi-vee puhastamine, põletushaavad, mürgistused jmt. Need teemad on küll kirjas kaitseväe jaosanitari erialakursuse õppekavas, kuid on vajalikud kõiki-dele sõduritele. Seepärast peaks kaaluma sõdurile vajaliku meditsiini lisakursuse õppekavva võtmist, arvestades TSOBKkli piiratud mahtu.

KLLITK kursusekavas on järgmised teemad (16 tundi, kõik märgitud statsionaarõppetundidena): organisatsiooni struktuur ja juhtimine – 3 tundi, väljaõpe ja arenguvõimalused Kaitseliidus –

4 tundi, väljaõppevälised tegevused Kaitseliidus –

3 tundi,

Kaitseliidu roll ühiskonnas ja Kaitseliidu mis-sioon – 2 tundi,

dokumendihaldus ja asjaajamiskord Kaitseliidus – 1 tund,

organisatsioonikultuur ja -käitumine – 3 tundi.

TSOBKkli väljaõppekava analoogsed teemad on: kaitseväe määrustikud (üks klassitund), kaitsejõudude tutvustus (üks klassitund), Kaitseliidu seadus ja põhikiri (üks klassitund), teadmiste kontroll (0,5 tundi).

Mõlemal juhul on tegu organisatsiooniõppega, mis suurel määral kattub. KLLITK kursusekava on üles ehitatud vanale Kaitseliidu seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning see on pärast uue seaduse vastuvõtmist (kursusekava on kinnitatud 2009. aasta lõpul) uuendamata. Samade teemade kordamine erinevatel kursustel võimaldab küll varemõpitut meelde tuletada, kuid jätab vähem aega uute teadmiste ja oskuste õpetamiseks. See-pärast tuleb läbi mõelda, millised teemad millisesse kursusesse ja mis mahus jätta.

Mida tegelikult vaja on?

Kaitseliidu liikmete koolitusmudelid4 on loodud selleks, et võimaldada kaitseliitlaste süsteemset väljaõpet ja anda selge ülevaade kaitseliitlasele

Sõdurioskuste meditsiiniosast on Pihliku arvates puudu mõned väliõppuste seisukohalt olulised teemad, näiteks haavatute käsit-semine ja kannatanu transport

LIINA TOOME

37

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

Kaitseliidu

liikmete koo-

litusmudelid

tuleb ümber teha

nii, et need kehtik-

sid kõikide liikmete

kohta ja arvestaksid

ka organisatsiooni

vajadusi, mitte ainult

sõjalisi vajadusi.

endale, tema pealikele ning väljaõppe planeerijatele nõutavast ja tegelikust olu-korrast. Praegune süsteem hõlmab vaid pealikuid, kuid selgust vajavad ka ülejäänud tegevliikmed.

Praegune süsteem eeldab, et kõik kaitseliitlased peavad tegutsema sõjalisel suunal (TSOBKkl on kohustuslik kursus), kuid tegelikult on organisatsioonis väga palju „pehme“ poole esinda-jaid. Näiteks on malevkondades järgmised ameti-kohad: personali-, teabe-, side-, relvur-, spordi- ja tagalapealik, laekur, sekretär jm samalaadsed ametid. Nende organisat-sioonile vajalike ametikand-jate koolitamisega süsteem-selt ei tegelda. Nii jääb vaid imestada ja heameelt tunda, kui vabatahtlikud tegelikult teevad õigeid asju ja tabavad ära oma rolli suures süstee-mis, ega tohi pahandada, kui nad seda ei tee.

Kuigi koolitusmudelis on sees KLLITK, siis vähemalt ühes Kaitseliidu malevas ei ole seda kursust kordagi kor-raldatud. Nii pole võimalik uutel liikmetel saada teada oma võimalustest ja organisatsioonil pak-kuda liitujatele ülevaadet Kaitseliidu ülesannetest ja tavadest. See toob kaasa olukorra, kus inimesed on teistsuguste ootustega, kui organisatsioon või-maldaks, ja organisatsiooni ootused ei pruugi õigel ajal nendeni jõuda.

Uued, organisatsiooniga liitunud kaitseliitlased jagunevad oma eelneva militaarhariduse järgi kaheks: vähemalt ajateenistuse läbinud ja mitte-läbinud. Ajateenistuses käinud ja sõdurioskuse baaskursuse läbinud uutel kaitseliitlastel ei ole vaja sama taseme kursust Kaitseliidus läbida. Ka ei ole neil vaja osa saada esmaabi baaskursusest ega relvaõppest (sellega ei välistata täiendõppe vajadust, sest aastate jooksul unustatakse palju ja õppematerjal täieneb pidevalt).

Relvaga õppusel käimiseks peaks tegevliikmel olema läbitud relvakoolitus. Kui seda koolitust pakutakse vaid üks kord aastas, TSOBKklil, peab liitunud liige senikaua tegevusetult ootama. Juhul

kui kaitseliitlane on relvaõppe enne TSOBKkli läbi-nud (sh relvaloa saanud), tuleb relvaõpe õppekava järgi siiski kursuse käigus uuesti läbida.

Kehtiva õppekava alusel läbiviidava TSOBKkli korraldamiseks on peamiselt kaks võimalust: teha kursus ühes tükis või viia seda läbi nädala-vahetustel (nn jagada mooduliteks). Ühes tükis läbiviimise eelisteks on õppe sidusus ja ressursside kontsentreeritus lühemale ajale. Kursuse lõpetajate osa on suurem, sest kui kursuslane on arvestanud järjestikuse väljaõppega, tekib vähem ootamatuid asjaolusid, mis viiksid kursuse poolelijätmiseni. See variant sobib hästi Kaitseliidu palgalistele instruk-toritele, sest üldjuhul viiakse kursus läbi suvel ja õppeala ülesehitamiseks tuleb jõupingutusi teha üks kord. Samas ei pruugi kaitseliitlastel olla alati võimalik leida kümmet järjestikust päeva töö ja pere kõrvalt. Ka ei pruugi riviõpe, teadmiste jagamise klassitunnid vms metsas kõige paremini õnnestuda. Nii tehakse järeleandmisi õppekvaliteedis.

Rohkem liikmele, vähem sõdurile

Nädalavahetustel kursuste korraldamise kulud sõltuvad sellest, kui kaugel on selle teemakäsitluse võimalikud väljaõppealad (transpordikulud), kas

on võimalik söögi või kasarmee-rimise pealt kokku hoida jms. Viimasest vaatepunktist lähtu-des tuleks sõdurioskuste kursu-sest eraldada need osad, mida saab korraldada klassiruumis ja mille puhul ei ole vaja kursuslasi kasarmeerida. Leian, et eralda-tavad osad oleksid organisat-siooniõpe, meditsiin ja relvaõpe, mida on võimalik läbi viia enne sõdurioskuste kursusele saamist.

Sõdurioskuste taset ei pea kontrollima alles kur-suse lõpul, vaid saab kontrollida iga mooduli ajal,

Kaitseliidu liikmete koolitusmude-leid tuleb reformida ja arvestada neis ka organisatsiooni vajadusi

Mõistlik

on Kait-

seliidus

relvaõppe osa

sõdurioskuste

baaskursusest

eraldada.

LIIV

I RE

INH

OL

D

38

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

kontrollitav maht on sellega väiksem ja puudu-jäägid saab koheselt parandada. Teadmiste kont-rollimine lahingurajal, kus inimene on kurnatud, väsinud ja mõtetega mujal, võib anda vastuse küll tema käitumise kohta sellistes olukordades, kuid ei pruugi anda tõest pilti tema käitumise kohta lahin-gusituatsioonis. Kui kontrollima peaks seda, mida on harjutatud, siis kuidas on seda tehtud lahingu-rajal kontrollitavate teadmistega?

Moodulite kaupa õppe läbiviimine on võimalik anda selle ala parimatele vabatahtlikest spetsia-listidele ja mooduli läbiviimine ei koormaks vaba-tahtlikku nii palju kui kogu kursuse korraldamine.

Mõistlik on Kaitseliidus relvaõppe osa sõdurios-kuste baaskursusest eraldada, sest organisatsioonis on inimesi, kes käivad aktiivselt laskmas, kuid ei osale väliõppustel5 (näiteks vanuse tõttu või ei saa neid paigutada reservametikohale ja seepärast need liikmed ei tunne ka vajadust käia väliõppustel). Pal-judel liikmetel on TSOBKkli ajaks relvaeksam juba tehtud6 ja seepärast peavad kursuslased korralda-jatega läbirääkimisi, kas nad peaksid laskepäevale tulema või mitte. Seepärast teen ettepaneku luua eraldi relvaõppekursus, mille esimene nädalava-hetus koosneks järgmistest teemadest: relvaalane seadusandlus, automaat AK-4 ja selle tööpõhimõte, relva ohutustehnika, laskeasendid ja sihtimine, tõrked, laskevigastused (ning lisaks jao teised relvad ja käsigranaadid). Teisel nädalavahetusel viiakse läbi laskepäev ja granaadivisked kuiv treeningu ja laske-väljaõppega ning nädalavahetuse viimasel päeval on eksamilaskmine.

Kaitseliidu liikmete koolitusmudelid tuleb ümber teha nii, et need kehtiksid kõikide liikmete kohta ja arvestaksid ka organisatsiooni vajadusi, mitte

ainult sõjalisi vajadusi. Esimese kohustusliku kur-susena tuleb uuel liikmel läbida organisatsiooni-õppe kursus, et orienteeruda paremini Kaitseliidus toimuvas ja kaasata aktiivsemalt uusi liikmeid.

Teen ettepaneku hakata sõdu-rioskuste taseme saavutami-seks vajalikku väljaõpet läbi viima moodulite (või eraldi kursuste) kaupa. Vastava moo-duli ainete hindamine tuleb läbi viia sama mooduli jooksul (mitte lahingurajal sõduri-oskuste baaskursuse lõpus). Teatud moodulitele saamiseks tuleb läbida eeldusmoodulid

(nt organisatsiooniõpe, elupäästev esmaabi, rel-vaõpe). Eraldi moodulisse tuleks tõsta esmaabi baaskursus ja relvaõpe.

Kaitseliidus tuleb koolitusmudelid luua kõigile liikmetele, ka jao, rühma ja kompanii erialaspet-sialistidele.

1 Arvatavasti Kaitseliidu arengukava aastani 2013.

2 Teiste malevate kohta andmed puuduvad. Tartu malev

kogub vaid läbitud kursuste tunnistuste koopiaid, mis

lisatakse kaitseliitlase toimikusse.

3 Koolitusmudelite vastavate kursuste lühikirjeldused, EABK

lühikirjeldus.

4 Kaitseliidu ülema 30. juuni 2009 käskkiri nr 251-P ja selle

lisa 3.

5 Tartu maleva Tamme malevkonna andmebaasi põhjal

(seisuga 31. juuli 2013) aastatel 2009—2013 Kaitseliidu

tegemises osalenud (vähemalt 1 tund) 191 liikme hulgast

võttis relvaõppest osa ja ei osalenud muus sõjalises

väljaõppes 19 liiget (9,9%) ja sõjalises väljaõppes osales

137 (71,7%).

6 Tartu maleva 2013. aasta TSOBKkli 30 kursuslasest oli

relvaeksam enne kursuse laskepäeva sooritatud 22-l

(73,3%).

Teen ettepa-

neku hakata

sõdurioskus-

te taseme saavu-

tamiseks vajalikku

väljaõpet läbi viima

moodulite kaupa.

Lis

ain

fo AUTORI JÄRELSÕNA

TARMO PIHLIK

Idee panna kirja mõtted sel-lest, mida peaks Kaitseliidu koolitusmudeli juures muutma, ei tekkinud üleöö, vaid tiirles minu peas juba paar aastat. Pärast keskustelusid mitme-te vabatahtlike ja palgaliste kaitseliitlastega ning selleke-vadise Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse (TSOBKkl) läbiviimist Tartu malevas tekkis sisemine sund oma mõtted ka Kaitse Kodule! artikliks vormida. Esialgu tun-dus mulle, et reformima peaks TSOBKklit, kuid probleemide põhjuste eritelu käigus jõud-sin tõdemuseni, et muudatusi tuleb teha ka koolitusmudelis. Malevkonnapealikuna tunne-tan, et praegune koolitusmudel jätab vastuseta paljud liikmes-konnale olulised küsimused. Tarmo Pihlik juhtimistreenerina Gruusias

ER

IK R

EIN

HO

LD

39

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

TAAVI URB, kaptenmajorKõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem

Eelmises Kaitse Kodu! numbris ilmus Rene Toomse artikkel „Rannikukaitsest rehepapi kavalusega“, mida mul paluti kommentee-

rida. Kahjuks ei võimaldanud kommentaari napp formaat kirja panna kõike, mis hinge kripeldama jäi. Nagu ma kommentaaris kirjutasin, tuleb ranni-kukaitset vaadelda osana terviklikust merekaitsest või merelisest julgeolekust. Käesolev artikkel ongi katse anda sellest valdkonnast laiem pilt.

Millised on Eesti huvid merel?

Sõja korral võiksid Eesti huvid merel olla eelkõige oma ranniku kaitse ja mereteede vabana hoidmine. Mõelda võiks ka omapoolsetele meredessantidele ja vastase mereteede blokeerimisele.

Et Rene Toomse selgitas ranni-kukaitse vajadust piisavalt, ei hakka ma teda kordama. Lisan ainult, et parim viis dessandi nurjamiseks on hävitada seda transportiv laevastik. Võitmatu Armaada hävitamine jättis Hispaania armee Flandriasse kasutult ootama. Napoleoni

invasiooniplaanid Inglismaale nurjas Trafalgari lahing. Hitler loobus operatsioonist Seelöwe ise, kui mõistis, et tema lennuväel ei õnnestu Suurbri-tannia õhu- ja mereväge maha suruda.

60% Eesti väliskaubandusest käib meritsi. Sõja korral võib see osa isegi suureneda. Eestit ühendab Lääne-Euroopaga kaks teed. Üks läheb otse üle mere, teine ringiga läbi Läti, Leedu ja Poola. See-juures jääb Leedu-Poola piirile vähem kui 100 km laiune kitsaskoht Kaliningradi oblasti ja Valgevene vahel, mida läbivad ainult üks raudtee ja kaks maa-nteed. Nii kitsast pilu on lihtne läbipääsmatuks muuta. Suurõppuse Zapad 2009 raames harjutasid Venemaa ja Valgevene muu hulgas just selle läbi-pääsu sulgemist „terroristidele“. Seebi ja hamba-pastaga saab rahvas mõnda aega ehk hakkama, kuid sõdiv riik vajab suurtes kogustes strateegilisi kaupu. Eesti kütusevaru hoitakse muide Rootsis.

Ka sõjaline välisabi saabub pigem merd kui maad mööda. Esiteks on meretransport senini suurte mahtude juures kõige kiirem ja odavam. Teiseks asub see abi juba praegu vähemalt osaliselt laeva-del. Eestit on korduvalt külastanud USA meretrans-

Rannikukaitsest, kuid mitte ainult sellest

pordi väejuhatusele (Maritime Sealift Command) alluv laev USNS 2nd LT John P. Bobo, mis kannab pardal terve brigaadi varustust lahingumasinatest mutrivõtmeteni. Meretranspordi väejuhatuse kasutuses on 125 mit-mesugust laeva. Mõistlikum on laadida sellised laevad tühjaks Tal-linnas, Muugal või Paldiskis, mitte Gdynias, et siis varustus ringiga maad mööda kohale vedada. Väidan, et kui Eesti pärast peaks praegu puh-kema otsustav lahing, peetakse see kusagil Kaliningradi ja Ölandi vahel. Kui abiväed sealt läbi pääsevad, on hästi, kui ei pääse…

Kus on koostöö ja isetegemise piir?

Meredessanti peetakse üheks kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks. Samas on õnnestunud meredessandil reeglina ebaproportsionaalselt suured tagajärjed. Vabadussõjas korraldasid eestlased mitmeid edukaid meredessante. Meie taktika põhjarannikul ja Landeswehri sõja ajal ka

Sõjaline

välisabi

saabub

pigem merd

kui maad

mööda.

Parim viis

dessandi

nurja-

miseks on

hävitada seda

transportiv

laevastik.

Kaptenmajor Taavi UrbK

AIT

SE

VÄ

GI

40 Kaitse Kodu! 8/2013

Võimalikud marsruudid välisabi jõudmiseks Eestisse

Meredes-

santi

peetak-

se üheks kõige

keerulisemaks

sõjaliseks ope-

ratsiooniks.

Eesti

Läti

Leedu

Rootsi

Stockholm

Helsingi

Tallinn

Riia

Vilnius

MinskGdansk

Kaliningrad

Soome

Poola

Valgevene

Venemaa

Loe samal teemal eelmises Kaitse Kodus! ilmunud Rene Toomse artiklit „Rannikukaitsest rehepapi

kavalusega”, artikli leiad ka veebist aadressil kaitsekodu.kaitseliit.ee

HT

TP

://W

WW

.MS

C.N

AV

Y.M

IL/I

NV

EN

TO

RY/

SH

IPS

.AS

P?S

HIP

=1

5

läänerannikul omandas kohati lausa amfi ibse ilme. Meredessandid ei ole oma tähtsust minetanud ka

tänapäeval.

Läänemeri on ka Venemaale oluline kaubatee. Kahjuks ei tea ma, kui suur osa Vene-maa kaubandusest käib Lää-nemere kaudu, kuid 18,9% Venemaa ekspordist läheb Hollandisse ja Saksamaale, 9,5% impordist tuleb Saksa-maalt. Läänemere tähtsust

kaubateena demonstreerib ka selle põhja rajatud Nord Streami gaasitoru, mis võib samuti konfl ikti korral ohustatud olla. Soome lahe blokeerimine Venemaad ilmselt põlvili ei suru, kuid oleks lisaar-gument kriisiolukorras rahu kasuks otsustamisel, olles seega osa sõjalisest heidutusest.

Ilmselgelt ei jätku Eestil praegu ega nähtavas tule-vikus jõudu kõigi nende eesmärkide saavutamiseks. Õnneks seisab meie selja taga maailma tugevaim merejõud NATO, millel on pidevas valmiduses kaks lahingu- ja kaks miinitõr-jeeskaadrit. Viimasesse panustab igal aastal ühe laevaga poole aasta jook-sul ka Eesti merevägi. Kus peaks jooksma piir ühelt poolt koostöö ja koostöövõime hoidmise ning tei-selt poolt isetegemise vahel, ongi kõige tähtsam küsimus, mis vajab arutelu ja analüüsi. Kui vastus sellele küsimusele on leitud, saab mõelda selle üle, milline institutsioon peaks millised ülesanded enda kanda võtma ning millist taktikat ja tehnilisi lahendusi (ka alternatiivseid!) selleks kasutada.

Suurõppu-

se Zapad

2009

raames harjuta-

sid Venemaa ja

Valgevene muu

hulgas just selle

läbipääsu sulge-

mist „terroristi-

dele“.

USA meretranspordi väejuhatuse laev USNS 2nd LT John P. Bobo

41

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

LEA VAINULTKaitseliidu peastaabi üldosakonna juhataja

Kodukord toob palju uut – muutub Kaitseliitu uute liikmete vastuvõtmise ja struktuuri-üksuste vahel liikumise kord, täpsustatud

on kollegiaalsete organite ülesanded ning antud raamid revisjonide läbiviimiseks.

„Mul on väga hea meel, et kodukord on nüüd olemas ja kinnitatud nagu vaja,“ ütleb Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili kodukorra kinni-tamist kommenteerides. Seni korraldas Kaitseliidu sisemist elu 1934. aastal jõustunud kodukord, mis tunnistati valitsuse määrusega kehtetuks juba 2006. aastal. Õigupoolest võis 1934. aasta kodu-

Kaitseliidu kodukord sai valmisLõpuks on see aeg käes — Kaitseliidu kodukord on valmis. Mööda on läinud 14 aastat ja mitu järjestikust töögruppi ning vahepeal jõudis Riigikogu vastu võtta uue Kaitseliidu seaduse. Kuid nüüd on lõpuks Kaitseliidul oma kodukord.

korra juriidilise kehtivuse üle taastatud Kaitseliidus vaielda varemgi, sest selle kinnitamine ei käinud päriselt põhikirjas ette nähtud korras. Värskema kinnitatud kodukorra puudumisel lähtutigi siiani paljuski ajaloolisest dokumendist. Nüüd on valit-suselt kinnituse saanud kodukord õiguslikult igati korrektne ja tingliku õiguspä-rasuse ajajärk jäi 10. oktoobril lõplikult seljataha.

See aga ei tähenda, et pika ja keeruka loome- ning koos-kõlastusprotsessi läbinud ja viimaks õnnelikult juriidilisse fi nišisse jõudnud kodukord peaks järgmised 79 aastat muutumatuna püsima. „On väga tähtis, et meie sisemine korraldus on ka juriidiliselt korrektselt paika pandud, kuid see ei tähenda, et värske kodukord oleks kivisse raiutud,“ ütleb kind-ral Kiili. „Igasuguste reeglite kehtestamisel tuleb lähtuda ennekõike tervest mõistusest ja kui vaja,

Nüüd otsus-

tab liikmete

vastuvõtmise

malevapealik või Nais-

kodukaitse esinaine,

juhatuste ülesanne

on inimestega tutvu-

da ja teha pealikule

vastav ettepanek.

Valitsus kinnitas Kaitseliidu kodukorra 10. oktoobri istungil 9. päevakorrapunk-tina, kohe pärast ettekannet „Õiguspo-liitika arengusuundade aastani 2018 elluviimisest“ ja enne päevakorrapunkti „Riigivara üleandmine mitterahalise sissemaksena sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid“

WIK

IPE

DIA

42

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

saame ka kodukorda parandusi sisse viia,“ kinnitab Kaitseliidu ülem.

Kodukorraga jätkatakse ajaloolist traditsiooni, mille kohaselt Naiskodukaitse noor- ja tegevliik-med võivad olla ainult naised, Noorte Kotkaste noorliikmeteks ainult poisid ja Kodutütarde noor-liikmeteks tüdrukud. Kõigi kolme organisatsiooni au- ja toetajaliikmed ning noorteorganisatsioonide tegevliikmed võivad olla mõlemast soost.

Liikmesus peab olema vabatahtlik

7–16-aastane noorliige võib olla ainult Noorte Kot-kaste või Kodutütarde liige. 16-aastaseks saamisel võib iga noor valida, kas ta soovib jätkata noorliik-

mena kuni 18. eluaastani noorteorganisatsioonis või esitab taotlus üleviimiseks malevasse, Naiskodukait-sesse või küberkaitseüksu-sesse.

Olulised muudatused on tehtud liikmete vastuvõt-misel. Kodukorra järgi peab soovitajaid olema kaks, nad peavad olema vähemalt

ühe aasta olnud tegevliikmed. Kui inimene soovib ühineda Naiskodukaitsega, peab üks soovitajatest olema naiskodukaitsja. Soovitajaid ei nõuta noor-kotkaks ja kodutütreks astuda soovijatelt.

Veel näeb kodukord ette, et Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise ja liikmesuse lõppemise kohta teeb ettepaneku madalaima allüksuse juhatus ning otsuse langetab malevas malevapealik, Naiskodu-kaitses Naiskodukaitse esinaine ja küberkaitse-üksuses küberkaitseüksuse pealik. Noorkotkaks võtmise ja liikmesuse lõppemise otsustab vastava Noorte Kotkaste maleva pealik, kodutütarde puhul ringkonnavanem.

Varasem regulatsioon nägi ette, et Kaitseliitu vastuvõtmise otsustas väikseima malevaüksuse juhatus ja selle otsuse kinnitas malevapealik (sh Naiskodu-kaitsesse vastuvõtmise), nüüd otsustab liikmete vastuvõtmise malevapealik või Naiskodukaitse esinaine, juhatuste ülesanne on

inimestega tutvuda ja teha pealikule vastav ettepa-nek – võtta vastu või mitte. Säte ei anna juhatusele õigust keelduda ettepanekut tegemast või keelduda isiku vastuvõtmisest. Juhatus peab temale edasta-tud taotluse läbi vaatama ja tegema selle põhjal igal juhul ettepaneku, kas võtta inimene Kaitseliitu või mitte. Viimasel juhul lasub juhatusel kohustus oma otsust põhjendada, kas inimene ei vasta Kait-seliidu seaduses toodud nõuetele vms.

Ettepaneku põhjal langetab otsuse struktuuri-üksuse juht, kes peab alati oma otsust kirjalikult motiveerima, st selgitama, miks selline otsus on tehtud ja kuidas otsuses toodud järelduseni jõuti. „Eriti hoolikalt peab olema motiveeritud liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus, sest inimene peab aru saama, miks ta ei sobi organisatsiooni liikmeks ja soovi korral peab tal olema võimalus

Uue kodukorraga muutub keskorganite valimise kord. Pildil kogutakse hääli Pärnu malevakonna taastamise koosolekul

KR

IST

JAN

PR

II

Ei saa noorliiget

tema teadmata

ja tema kirjaliku

avalduseta muuta

tegevliikmeks ega üle

viia noorteorganisat-

sioonist malevasse.

Sümboolika

kinnitami-

ne peaks

uue korra järgi

muutuma palju

kiiremaks.

43

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

vaidlustada käskkirjas toodud argumendid haldus-kohtus,“ seisab seletuskirjas.

Niisiis otsustab liikmete vastuvõtmise struktuuri-üksuse juht ja tal on selleks aega 60 päeva alates ajast, kui inimene esitab avalduse ja kõik muud nõutud dokumendid. Otsus jõustub ja avaldaja loetakse Kaitseliitu vastuvõetuks otsuse tegemise päevast arvates.

Otsuse tegemisele peab eelnema isikuandmete kontroll Kaitseliidu seaduses sätestatud korras. Kaitseliidu tegevliikmele esitatavad nõuded on kirjas Kaitseliidu seaduses, selle põhjal kontrollib peastaabis Kaitseliidu ülema määratud isik eri registrites isikuandmeid. „Näiteks kontrollitakse karistatust karistusregistri järgi, rahvastikure-gistris vaadatakse kodakondsust ja laste puhul eestkostja olemasolu,“ loetleb seletuskiri. Kaitse-liitu ei saa vastu võtta isikut, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud esimese astme kuriteo eest või kellele on kohaldatud kuriteo eest sund-ravi. Vastuvõtmisest võib keelduda näiteks juhul, kui isik on viimase paari aasta jooksul korduvalt olnud karistatud narko-kuritegude eest, mis ei ole küll esimese astme kuriteod, kuid Kaitseliit on relvi valdav ja sõjaväe-liste harjutustega tegelev organisatsioon, mis peab tagama oma liikmete ohutuse, ent narkojoo-bes tegevliige võib õppekogunemisel olla sõjaväe-relvaga ohtlik nii endale kui ka teistele õppusel osalejaile.

Ka võib keelduda Kaitseliidu liikmeks võtmast inimest, kellel on kehtiv karistatus relvade, laske-moona või lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise või raskete kehavigastuste tekitamiste eest.

Uus üksus, uus tõotus

Lihtsustunud on liikmestaatuse muutmise ning struktuuriüksuse ja allüksuse vahetamise kord. Nimetatud toimingud tehakse liikme kirjaliku aval-dus alusel, struktuuriüksuse juhil ega juhatustel ole õigus keelduda vajalike dokumentide vormista-misest. Näiteks ei saa noorliiget tema teadmata ja tema kirjaliku avalduseta muuta tegevliikmeks ega üle viia noorteorganisatsioonist malevasse või kee-lata ühe maleva tegevliikmel liikumast teise maleva allüksusega. Kaitseliidu liikmesus on vabatahtlik ning igaühel on õigus valida, mis liikmestaatus talle kõige rohkem sobib ja mis struktuuriüksuses ta tahab kaasa lüüa. Erand on auliikme staatus, mida ei saa isikliku sooviavalduse alusel, vaid mis on otsustuskogude (kollegiaalsete organite) poolt valitav austav liikmestaatus.

Liikmestaatuse muutmise struktuuriüksuses otsustab malevapealik, küberkaitseüksuse pealik või Naiskodukaitse esinaine. Noorkotkaste ja kodutütarde liikmestaatuse muutmise noorteor-ganisatsioonis otsustab kas Noorte Kotkaste male-vapealik või Kodutütarde ringkonnavanem.

Kui Noorte Kotkaste või Kodutütarde noorliige soovib 18-aastaseks saades muuta liikmestaatust tegevliikmeks, ühtlasi vahetada struktuuriük-sust ja hakata näiteks maleva või Naiskodukaitse liikmeks, tuleb tal selleks esitada avaldus maleva-pealikule või Naiskodukaitse esinaisele, kes koos-kõlastab otsuse noorteorganisatsiooni allüksuse juhiga. Kooskõlastus on informatiivse iseloomuga ja vajalik selleks, et noorteorganisatsioon ei arvaks noorliiget vanuse tõttu Kaitseliidust välja.

Liikmestaatuse muutus vormistatakse 30 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Selle aja jook-sul peab olema selgeks tehtud ka näiteks toetaja-liikme toetuse olemus allüksuse juhatuse tasandil, kui tegevliikmest saab toetajaliige.

„Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks kodutütre põhimõtetele ja seadustele,“ kõlab kodutütre tõotus. „Kinnitades ausõnaga, annan pühaliku tõotuse teha kõike, mis minu võimsuses, et täita

oma kohust Eesti isamaa ees, igal ajal aidata oma ligimest, ustavaks jääda noorkotka seadustele ja nende järgi tegutseda. Olen alati valmis!“ kinnitab noorkotka tõotus.

Kaitseliitu astudes tõotab aga värske liige: „Mina tunnistan Eesti Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksmapandud

Lis

ain

fo ÜKSUSE VAHETAMINE

Kui Kaitseliidu liige soovib vahetada struktuuriük-sust, tuleb tal esitada kirjalik avaldus selle struktuu-riüksuse juhile, mille liige ta on, näidates ära struk-tuuriüksuse, millega ta soovib liituda. Avalduses võib lisaks malevale, kuhu soovitakse üle minna, näidata ära ka konkreetse allüksuse. Kui allüksust avalduses ei näidata, otsustab allüksuse selle struktuuriüksuse juht, kuhu üle minnakse.

Allüksuse vahetamiseks malevas või küberkaitse-üksuses tuleb teha kirjalik avaldus vastava struk-tuuriüksuse juhile. Avalduses peab olema kirjas, mis allüksusse soovitakse üle minna. Maleva või küber-kaitseüksuse pealik või Naiskodukaitse ringkonna esinaine vormistab ümberasumise hiljemalt 10 töö-päeva jooksul alates avalduse saamisest. Oluline on siinkohal märkida, et vahetus toimub Kaitseliidu liik-me avalduse alusel ja sellel allüksuse juhil ega juha-tusel, mille liige ollakse, ei ole õigust takistada liikme lahkumist (puudub õigus mitte ära lubada).

On uudne, et

Naiskodukait-

se esinaine

osaleb keskkogul

hääleõigusega (va-

rem sõnaõigusega).

Noorte

Kotkaste

keskkogul

on organisatsiooni

peavanema abil

ja keskjuhatuse

liikmetel ainult

sõnaõigus.

44

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

riigikorda, töötades ausasti Kaitseliidu põhimõ-tete järgi. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse määrused ja korraldused täidan tõrku-mata.“ Erinevad ka kodutütre ja naiskodukaitsja tõotused, aga ka tervisenõuded. Kui Noorte Kot-kaste ja Kodutütarde noorliige saab Kaitseliidu maleva, küberkaitseüksuse või Naiskodukaitse tegevliikmeks, peab ta andma kodukorras tegev-liikmele ettenähtud tõotuse ja esitama tegevliikme tervisetõendi.

Sümboolika üle otsustame ise

Kaitseliidu seaduse kohaselt kehtestab Kaitseliidu sümboolika Kaitseliidu keskkogu. Kodukord toob olulise täpsustuse: organisatsiooni kui terviku sümboolika jääb tõesti keskkogu pädevusse, kuid struktuuriüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ja nende kasutamise korra Kaitseliidu ülem. Nais-kodukaitse sümboolika kehtestavad naisorganisat-siooni enda otsustuskogud.

Kaitseliidu ülem on loonud oma käskkirjaga Kait-seliidu sümboolika komisjoni, mille juht on Lääne maleva pealik major Arnold Juhans. Komisjoni

ülesanne on aidata struktuuriüksustel oma süm-boolikat välja töötada ja valmistada ette materjalid keskjuhatusele. „Kadalipp on lühemaks läinud,“ iseloomustab major Juhans sümboolika kinnita-mise protseduuride muutust uues kodukorras. „Sisuliselt ei ole ju midagi muutunud, ka varem ei tohtinud uisapäisa ise mingit sümbolit välja mõelda ja kandma hakata,“ kirjeldab major Juhans. Küll aga lubab ta, et sümboolika kinnitamine peaks uue korra järgi muutuma palju kiiremaks, sest enam ei ole vaja sümboleid valitsuses kinnitada.

Kui Kaitseliidu seadus annab ülematele ja peali-kutele võimaluse kohaldada Kaitseliidu liikmete suhtes ergutusi ja karistusi, siis kodukorraga sätes-tatakse otsustuskogude õigused kohaldada tun-nustusi liikmete suhtes, kellel on silmapaistvaid teeneid Kaitseliidu ees, ja võtta vastutusele neid, kes on rikkunud Kaitseliidu tegevust reguleerivaid õigusakte, ei ole täitnud talle pandud kohustusi või on tekitanud oma tegevusega kahju Kaitseliidu mainele või varale.

Distsiplineeriva meetmena võivad juhatused kohaldada näiteks nii seltsielust, võistlustest kui ka kogu Kaitseliidu tegevusest osavõtu keeldu. Kait-seliidu liige, kelle suhtes on kohaldatud tegevusest osavõtu keeld, ei tohi kanda ega kasutada Kaitse-liidu ega tegevliikme relva. Kaitseliidu tegevliikme valdusesse antud enesekaitsevahend, erivahend, Uue korra järgi pole sümboolika kinnitamiseks enam vaja valitsuse

otsust, nii peaks lippude ja märkide kinnitamine muutuma kiiremaks

LIIV

I RE

INH

OL

D

45

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

laskemoon, kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregist-risse kantud tulirelv või muu Kaitseliidu vara tuleb keelu kohaldumise ajaks tagastada Kaitseliidule. Nimetatud säte ei piira isiku kohustust vajadusel osaleda kaitseväeteenistuse seaduse alusel kaitse-ringkonna ülema kutsel kaitseväe õppekogunemi-sel, mis on tagatud sunniga.

Liikmemaksust

Kodukord sätestab kõigi Kait-seliidu liikmete kohustuse maksta liikmemaksu. Liikme-maksu suuruse ja tasumise tähtaja kehtestab Kaitseliidu keskkogu. See tähendab, et keskkogu pädevuses on öelda, kui suur on kellegi liikmemaks. Täna on see kõigile võrdselt 12 eurot, kuid järgmisel keskkogul on plaanis kehtestada näiteks noorliikmetele liikmemaks 0 eurot. Edaspidi tuleb kõik nn liikmemaksuvabastused (nt auliikmed, noorliik-med, noortejuhid) esitada nulleurose liikmemaksu kehtestamiseks keskkogule. Struktuuriüksuse keskkogul, juhatusel ja esindajatekogul liikme-maksust vabastamise õigus puudub.

Liikmemaksu tasumise kord ei muutu, see tasu-takse ikka kas maleva juhatuse, küberkaitseüksuse juhatuse, Naiskodukaitse ringkonna juhatuse, Noorte Kotkaste keskjuhatuse või Kodutütarde keskjuhatuse näidatud arvelduskontole ja see jääb allüksuste enda kasutada.

Juhatus suureneb ja kogu uueneb

Igal liikmeskonnaga struktuuriüksusel on omad otsustuskogud. Olgu siinkohal loetletud suuremad muudatused võrreldes varasema regulatsiooniga.

Maleva esindajatekogu moodustatakse malevkon-dade ja maleva teiste allüksuste üldkoosolekul vali-tud tegevliikmetest vastavalt allüksuse liikmete arvule. Vana põhikirja kohaselt määrati esindajad esindajatekogusse üksuse juhatuse liikmete hul-gast. Seega on võimalus laienenud, esindajad ei pea olema juhatuse liikmed, vaid neid võib valida kõigi allüksuse tegevliikmete hulgast. Esindajatekogule valib esindajad iga malevapealikule vahetult alluv liikmeskonda omav allüksus (v.a palgalistest koos-nev maleva staap), seega iga malevkond, üksik-kompanii, üksikdivisjon, üksikpatarei, üksikrühm. Kõik esindajatekogu liikmed valitakse kolmeks aastaks ja kogu koosseisu rotatsioon toimub iga kolme aasta tagant. Järjepidevuse kandjaks on allüksuse (malevkonna või üksikkompanii) pealik, kes kuulub esindajatekogusse ametikoha järgi ilma valimiseta.

Maleva juhtorgan on maleva juhatus, kuhu kuulu-vad ametikoha järgi malevapealik ja malevapealiku abi ning lisaks 3–5 kolmeks aastaks valitud tegev-liiget. Liikmed valitakse esindajatekogu koosolekul maleva tegevliikmete hulgast. Võrreldes varasema regulatsiooniga saab juhatusse valida niisiis veel kaks liiget.

Naiskodukaitse sisemine korraldus, sh kogu otsustuskogude tegevust puudutav, oli varemalt sätestatud Naiskodukaitse põhikirjas. Arvestades uue Kaitseliidu seaduse ja kodukorra loogikat, kus Naiskodukaitse on analoogselt malevatele struk-tuuriüksus, on ka Naiskodukaitse kesksed otsus-tuskogud nimetatud kodukorras.

Naiskodukaitse tegevust korraldav otsustuskogu on keskkogu, kus hääleõigusega osalevad ring-konna esinaine, aseesinaine, iga ringkonnakogu poolt kolmeks aastaks valitud kaks esindajat ja Naiskodukaitse esinaine ning sõnaõigusega võivad osaleda Naiskodukaitse esinaise asetäitja, keskju-hatuse liikmed ja keskrevisjoni esinaine.

„Üldiselt oli meie püüe muuta olemasolevas ja töötavas praktikas nii vähe kui võimalik,“ selgitab Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Siiski on ka rida muudatusi. Igapäevaelus hakkab kindlasti silma fakt, et kui varasemalt võttis Naiskodukaitse liikme vastu Kaitseliidu malevapealik, siis nüüd annab vastava käskkirja välja Naiskodukaitse esi-naine. Sama loogika kehtib ka teiste liikmestaatust puudutavate käskkirjade puhul. Suurim silmaga nähtav erinevus Naiskodukaitse seisukohalt ongi

ehk see, et nüüd on võrdlemisi paljud asjad sätestatud Kaitseliidu kodukorras, Naiskodukaitse põhi-kirjas saavad olema peaasjalikult ringkonna ja jaoskonna tasandi asjad,“ võtab Tooming muutused kokku.

Võrreldes eelmise regulatsiooniga, mis sisaldus Naiskodukaitse põhi-kirjas, on uudne see, et Naiskodu-kaitse esinaine osaleb keskkogul hääleõigusega (varem sõnaõigu-sega). Muudatus on seotud organi-

satsiooni ühtlustamise protsessiga, nimelt osaleb Kaitseliidu ülem hääleõigusega Kaitseliidu kesk-kogul, seega on ka struktuuriüksuste kõrgeimate juhtorganite koosolekutel hääleõigus struktuuri-üksuse juhil. Lisaks valitakse keskkogusse igast ringkonnast kolmeks aastaks üks asendusliige. Asendusliige asendab valitud põhiliiget, kui vii-mane ei saa keskkogu koosolekul osaleda.

Ka Noorte Kotkaste vastav regulatsioon ei ole varem olnud maleva organite regulatsiooniga samas dokumendis, vaid see on olnud kirjas ainult noorteorganisatsiooni enda põhikirjas. Uus seadus näeb ette noorteorganisatsioonidele oma põhi-

Kodutütarde

keskkogu

eelkäi-

jaks võib pidada

vanematekogu,

mille moodustasid

Kodutütarde pea-

vanem ja ringkon-

navanemad.

Erinevalt

male-

vatest

kuuluvad

küberkaitseük-

suse esindaja-

tekogusse kõik

üksuse tegev-

liikmed.

46

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

kirja, kuid olulised valdkonnad (liikmesus, keskne juhtimine) sisalduvad kodukorras.

„Noorte Kotkaste põhikirjaga tänasel päeval enam palju tööd teha ei ole vaja – põhikiri on põhimõt-teliselt valmis esitamiseks kinnitamiseks Kaitse-liidu keskkogule. Noorte Kotkaste keskkogu kiitis põhikirja projekti heaks juba 27. aprillil 2013, kui peeti viimane põhikirjateemaline arutelu,“ kin-nitab Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm. „Põhikirjale järgneb Noorte Kotkaste sisekorra koostamine, mis on juba mahukam töö,“ lisab ta. Sisekord hakkab tulevikus asendama senini kehti-nud Noorte Kotkaste kodukorda.

Järjepidevus on tähtis

Võrreldes varasemaga on muutunud poisteorga-nisatsiooni kesksed otsustuskogud. Kogu Kaitse-liidu organisatsiooniga ühtlustamise käigus jäid noorkotkastele alles keskkogu (enne pealike kesk-kogu) ja keskjuhatus, eraldi kogudena kaotatakse suurkogu, vanematekogu, magistrite liit ja sõprade seltsid. Näiteks suurkogu ei ole pärast noorteor-ganisatsiooni taastamist kordagi koos käinud, ka ülejäänud kogud olid passiivsed ja nende ülesanne ebaselge.

Noorte Kotkaste keskkogu on noorteorganisat-siooni tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad Noorte Kotkaste peavanem, malevapealikud ja igast malevast üks maleva pealikekogusse kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht. Malevate all on mõeldud Noorte Kotkaste allüksusi – male-vaid –, noortejuhi all tegevliikmeid uue Kaitseliidu seaduse mõttes. Noorte Kotkaste keskkogul on sarnaselt teistele keskkogudele organisatsiooni peavanema abil ja keskjuhatuse liikmetel ainult sõnaõigus.

Uudne on keskkogu puhul see, et liikmed valitakse kolmeks aastaks. Varem koosnes pea-like keskkogu malevapealikest, peavanemast ja tema abidest ning – kuna kõik liikmed olid määratud ametikoha järgi – puudus vajadus valimisteks ja tähtaegadeks. Uus kord näeb ette noortejuhtide kaasamise keskkogu tegevusse ja selleks, et parandada keskkogu kvali-

teeti ning tagada selle liikmete sotsiaalne mälu ja järjepidevus, on valitud liikmete ülesannete täit-mise aeg kolm aastat.

Noorteorganisatsiooni Kodutütred sisenemine oli varem kirjas Kaitseliidu keskkogu otsusega kinnitatud Kodutütarde põhikirjas. Kodutütarde staatuse muutumise tõttu eriorganisatsioonist Kaitseliidu struktuuriüksuseks on organisat-siooni kesksed otsustuskogud kirjas kodukorras. Noorteorganisatsiooni keskseid otsustuskogusid on muudetud, varasema vanematekogu ja suur-kogu asemel on keskkogu. Kodutütarde keskkogu eelkäijaks võib pidada vanematekogu, mille moo-dustasid Kodutütarde peavanem ja ringkonnava-nemad.

Kodutütarde keskkogu on Kodutütarde tegevust korraldav organ, kuhu kuuluvad ringkonnavane-mad ning igast ringkonnast üks ringkonna üld-koosolekul kolmeks aastaks valitud täiskasvanud noortejuht ja Kodutütarde peavanem. Peavanema abi osaleb keskkogul sõnaõigusega.

Erinevalt keskkogust oli keskjuhatus Kodutütardel ka enne olemas, kuid muudatusi siiski tehti. Kui varem valis vanematekogu keskjuhatuse liikmed kaheks aastaks ringkonnavanemate hulgast, siis kodukord näeb ette, et liikmed valitakse kolmeks aastaks ning need valib keskkogu noortejuhtide hulgast. Muudatus tuleneb sellest, et eelmise põhikirja kohaselt koosnes vanematekogu ainult ringkonnavanematest ja keskjuhatuse liikmed valiti nende hulgast. Kodukord annab võimaluse kaasata keskkogule oluliselt rohkem inimesi ehk et lisaks ringkonnavanematele valitakse Kodutü-tarde keskkogule igast ringkonnast noortejuhid. Sellest tulenevalt muutus ka keskjuhatuse liikmete valimine.

Lis

ain

fo OTSUSTUSKOGUDE VALIMISED

KORRALDATAKSE SELLISE

ARVESTUSEGA, ET NEED SAAKSID OMA

TÖÖD ALUSTADA 1. MAIL 2014

Uuele korrale üleminek näeb keskorganite pu-

hul välja nii:

1. 1. maiks valitakse kõigi keskorganite liikmed uuesti.

2. 2015. aastal lahkub kolmandik pärast ko-dukorra jõustumist 2014. aastal maleva ju-hatuse ja revisjonikomisjoni, Naiskodukait-se keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Noorte Kotkaste keskjuhatuse, Kodutütarde keskjuhatuse ning küberkaitseüksuse juha-tuse ja revisjonikomisjoni koosseisu valitud liikmetest, kusjuures lahkujad otsustatakse liisuheitmisega. Asemele valitakse uued liik-med.

3. 2016. aastal lahkub teine kolmandik pärast 2014. aasta määruse jõustumist maleva ju-hatuse ja revisjonikomisjoni, Naiskodukait-se keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni, Noorte Kotkaste keskjuhatuse ja keskrevisjo-nikomisjoni, Kodutütarde keskjuhatuse ning küberkaitseüksuse juhatuse ja revisjoniko-misjoni koosseisu valitud liikmetest (ehk pool allesjäänud „vanadest“ liikmetest). Lahkujad valitakse liisuheitmisega ja nende asemele valitakse uued.

4. Maleva esindajatekogu, Naiskodukaitse keskkogu, Noorte Kotkaste keskkogu ja Ko-dutütarde keskkogu valitud liikmete puhul lähtutakse teistsugusest loogikast — nemad peavad 2017. aastal kõik lahkuma ja nende asemele valitakse uued liikmed.

Sellega on

suurendatud

revisjoniko-

misjonide sõltuma-

tust ja kaalukust

teostada järeleval-

vet üksuse juhatu-

se tegevuse üle.

47Kaitse Kodu! 8/2013

Kaitseliidu küberkaitseüksus loodi algselt malev-konnaga võrdsustatud üksusena, mistõttu olid üksuse otsustuskogudeks üldkoosolek ja juhatus. Uue Kaitseliidu seaduse loomisel ühtlustati struk-tuurüksusi ja struktuuriük-suste otsustuskogusid ning nii on kodukorra kohaselt küber-kaitseüksuse esindusorgan sarnaselt malevatele esindaja-tekogu. Erinevalt malevatest kuuluvad küberkaitseüksuse esindajatekogusse kõik üksuse tegevliikmed. Erinevus on tin-gitud üksuse väiksusest ja asja-olust, et ajal, kui üksust loeti malevkonnaga võrdsustatud üksuseks ja sel oli üldkoos-olek, siis vastavalt Kaitseliidu põhikirja punktile 5.5.5 olid malevkonna üldkoos-olekule kutsutud kõik malevkonna liikmed.

Revisjon pöörab pilgu vabatahtlikele

Kaitseliidus sisejärelevalvet tegevad kollegiaal-sed organid on revisjonikomisjonid. Kaitseliidu keskrevisjonikomisjon on ellu kutsutud organisat-siooni kui terviku suhtes järelevalve tegemiseks, peale selle on oma revisjonikomisjonid struktuu-riüksustest malevatel, Naiskodukaitsel ja küber-kaitseüksusel ning allüksustest malevkondadel, üksikkompaniidel, ringkondadel ja jaoskondadel. Seni oli Kaitseliidu sisekontrolli tegemine jagatud vabatahtlikest kaitseliitlastest koosnevate revis-jonikomisjonide ja palgalise siseaudiitori vahel.

Nimetatud funktsioonide võimalike kattuvuste ennetamiseks on kodukorras täpsustatud ja ajako-hastatud revisjonikomisjonide ülesandeid.

Kaitseliidu kodukorras on kaitseliitlastest koos-nevate revisjonikomisjonide ülesanded senisest detailsemalt lahti kirjutatud. Kodukorra eelnõu sätestab, et revisjonikomisjon on oma üksuse järe-levalveorgan, mis on aruandekohustuslik üksnes keskkogu, esindajatekogu või üldkogu ees. Sellega on suurendatud revisjonikomisjonide sõltumatust ja kaalukust teostada järelevalvet üksuse juhatuse tegevuse üle.

Revisjonikomisjonidele on antud selge kohustus kontrollida muu hulgas ka keskkogu, üldkogu ja esindajatekogu ning juhatuste otsuste täitmist üksuse tasandil. Selgepiirilised ülesanded ja ees-märgid võimaldavad konkretiseerida revisjoniko-misjonide funktsiooni, parandada revideerimise kvaliteeti, võrrelda komisjonide kontrolliaruan-deid ja planeerida revisjonikomisjoni liikmete koolitamist. Revisjonikomisjonide funktsioonide täpsustamine peab tagama üksuste esindajateko-gule vajamineva info üksuse olukorrast ja andma juhtimisorganitele kindlustunnet tehtud otsuste eesmärgipärasusest.

Senisest rohkem on revisjonikomisjonide tööd püütud suunata üksuse vabatahtliku juhtimise tõhususe hindamisele (ehk kas juhatused ja esin-duskogud käivad koos ja täidavad oma ülesandeid,

Täiskasvanud kodutütred viiakse üle Naiskodukaitsesse või neile sobivasse malevasse avalduse alusel

LIIV

I RE

INH

OL

D

Revisjoni-

komisjoni

liige on oma

ametikohustuse

täitmisel sõltuma-

tu, st et näiteks

malevapealik ei saa

käskida ega keelata

revisjoni tegemist

48

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

kas allüksuste pealikud on kaasatud malevas planeerimisprotsessi jms) ning Kaitseliidu alus-dokumentide (kodukord, põhikiri ja põhimäärus) järgimise kontrollimisele üksustes.

Kava on ainult plaan

Sõjaväelises organisatsioonis on äärmiselt oluline sisekommunikatsioon ja vajaliku info jõudmine kõigi kaitseliitlasteni. Seepärast on Kaitseliidu kodukorra eelnõud täiendatud nii, et revisjoniko-misjonidele on antud õigus ja kohustus hinnata sisekommunikatsiooni efektiivsust kaitseliitlase vaatepunktist – siis saab ebakõlade ilmnemisel võimalikult kiiresti reageerida.

Revisjonikomisjoni liige on oma ametikohustuse täitmisel sõltumatu, st et näiteks malevapealik ei saa käskida ega keelata revisjoni tegemist. Samuti tähendab see keeldu mõjutada revisjonikomisjoni liikmeid nende ülesannete täitmise ajal.

Revideeritav on kohustatud tagama revisjonikomis-joni liikmele juurdepääsu revideerimisega seotud andmetele ja esitama talle tutvumiseks asjassepuu-

tuvaid dokumente, vajaduse korral andma nende kohta selgitusi ja esitama veel muid dokumente. Kohustus laieneb nii Kaitseliidu pal-galisele koosseisule kui ka vabatahtlikele liikmetele.

Revisjon määratakse revis-jonikava alusel. Iga tasandi revisjonikomisjon peab oma struktuuriüksuse või allüksuse revideerimiseks koostama revisjonikava.

Mõistlik oleks kava koostada aasta lõpul kalendri-aasta revideerimisaruannete põhjal ja esitada siis keskkogule või esindajatekogule heakskiitmiseks. Revideerimiskava koostamise mõte on revideerida eesmärgistatult ja anda revisjonikomisjoni liikmed valinud kogudele võimalus järelevalvevajaduse üle kaasa rääkida.

Kui esindajate- või keskkogu on järgmise kalendri-aasta revisjonikava heaks kiitnud, ei tähenda see, et sinna ei tohi ega saa vajadusel muudatusi teha. On loomulik, et ettenägematute vajaduste ilm-nemisel võib revisjonikomisjon teha järelevalvet kodukorras toodud pädevuste raames ka kavaväli-selt, andes sellest teda valinud kogule teada esime-sel võimalusel.

Iga revisjoni ja kokkuvõttes iga kalendriaasta kohta tuleb koostada revideerimisaruanne, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud olu-list tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Aruanne tuleb alati esitada arvamuse avaldamiseks revideeritavale ja revideeritava

arvamus tuleb alati lisada revideerimisaruandele enne aruande esitamist arvamuse avaldamiseks vastavale kogule.

Ühingu asemel huviring

Kaitseliidus on tegutsenud mitmeid huviringe, kuid seni on need loodud eeskätt mittetulundus-ühingutena, näiteks MTÜ Kaitseliidu Sukeldumis-klubi, MTÜ Kaitseliidu Laskespordiklubi MäLK, MTÜ Kaitseliidu Ühendatud Lennukorpus. Vii-mase paari aasta jooksul on nii mõnigi Kaitseliidu asutatud mittetulundusühing likvideeritud, sest puudub MTÜ-poolne aktiivsus, samuti Kaitseliidu-väline rahastamine. Kaitseliitlased siiski soovivad tegelda oma harrastustega just selles organisat-sioonis, seepärast on kodukorras võimalus luua

Kaitseliitlased

siiski soovivad

tegelda oma

harrastustega just

selles organisat-

sioonis, seepärast

on kodukorras

võimalus luua huvi-

ringe.

Uus kodukord värskendab muu hulgas keskorganite ja esinduskogude töökorda

49

Ha

ritu

d s

õd

ur

Kaitse Kodu! 8/2013

huviringe. Tegemist ei ole eraldiseisvate juriidiliste kehandite ega iseseisvate struktuuriüksustega, vaid kaitseliitlaste võimalusega koonduda kas malevasiseselt või liituda teiste struktuuriüksuste liikmetega ühistesse huviringidesse ja kasutada selleks Kaitseliidu ressursse. Näitena võib tuua langevarjurid, kes saavad koguneda Järva maleva territooriumil asuval Nurmsi lennuväljal ja tegelda seal oma harrastusega, samas toetades ka Kaitse-liidu eesmärke (näiteks osaledes õppustel õhudes-sandiga).

Kui tegemist on ühe maleva liikmetest moodus-tatud ja sama maleva juures asuva huviringiga, kinnitab selle põhikirja maleva juhatus. Põhikirjas tuleb ära näidata, miks huviring luuakse, kuidas aitab see kaasa Kaitseliidu ülesannete täitmisele, kuidas selle liikmeks saadakse ja kuidas huviringi

LIIV

I RE

INH

OL

D

rahastatakse. Teiste huviringide, kuhu kuuluvad mitme maleva liikmed, põhikirjad kinnitab keskju-hatus.

Et Kaitseliidu seadus sätestab Kaitseliidu üldise ülesandena suurendada vabale tahtele toetu-des rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, peavad huviringide eesmärgid ja tegevus olema kooskõlas selle ülesandega. Et võib olla vajadus moodustada huvialaring ainult ühe Kaitseliidu maleva juures, on otstarbekas, et selle põhikirja kinnitab sama maleva juhatus. Mitme maleva juures tegutseva huviringi (sh ka kõiki malevaid hõlmava ühen-duse) põhikirja kinnitab Kaitseliidu keskjuhatus. Huviringi töös osalemist ei loeta teenistuskohus-tuste täitmiseks, sest tegemist ei ole otseselt käsu korras tegutsemisega.

50

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

MATI MANDEL Eesti Ajaloomuuseum

Punaarmee väeosad majutati väga paljudesse kohtadesse ka Läänemaal. Sinalepa mõisa juurde rajati lennuväli, kus paiknes mitu-

kümmend lennukit. Talvesõja ajal käisid need ülalmainitud lepingut rikkudes Soome linnu pom-mitamas (Reissaar 2009: 191–195). Ridala kiriku juures paiknes autopark 20 autoga, Saanika mõisas asus autoremonditöökoda. Punaarmeelastel tekkis läbikäimist kohalike elanikega.

Uurimine NKVDs

Millalgi 1940. aasta algupoolel, ilmselt veebruaris, viidi Ridalas paiknenud väeosa mujale. Siis juhtus uude paika viidud kasahhist punaarmeelase Kazõ Salijeviga selline lugu, et une ajal kukkus tal koi-kust põrandale käsigranaat – asi, mida seal ei oleks mingil juhul tohtinud olla. See leiti ja julgeolekuor-ganid hakkasid asja uurima.

Kuidas kõik toimus, võib vaid oletada. Igatahes 15. juunil 1940 peeti Leningradis sõjatribunali istung, kus kohtu all oli juba kolm meest, peale Salijevi veel kirgiis N(a)umanžan Madazimov ja usbekk Šodman Jergašuv. Neid süüdistati Punaarmee väe-osas juba läbi viidud ning ka kavandatavas terrori- ja õõnestustegevuses. Madazimovi süüs seisnes üksnes selles, et ta ei teatanud organitesse Salijevi tegudest.

Meeste ülekuulamisel tegid aga uurimisor-ganid järelduse, et ülesanded õõnestus- ja terroritegevuseks said punaarmeelased Kaitse-liidult, täpsemalt Kait-seliidu Lääne maleva juhtidelt. Nüüd jäi julgeolekuorganitel üle vaid oodata, kuni õnnestub oma haardesse võtta ka kaitseliitlastest eestlased. See võimalus avanes kohe pärast juunipööret.

Algul (1940. aasta juunis) tegutseti küll veel Eesti poliitilise politsei kätega, sest formaalselt oli riik alles iseseisev. Juba ööl vastu 19. juunit (?) otsisid poliitilise politsei ja kriminaalpolitsei ametnikud läbi taluperemees Johannes Rüü majapidamise Saanika külas. Leiti kaks kasti granaate ja 2000 pad-runit. Samal päeval vahistati nii Johannes Rüü kui ka Kaitseliidu kompaniipealik Johannes Magnus (Krikk 2003: 133). Johannes Rüü arreteerimise ametlikuks kuupäevaks on küll märgitud alles 23. juuli, Johannes Magnusel 20. juuli (ERAF, f 139SM,

Nüüd jäi

julgeoleku-

organitel

üle vaid oodata,

kuni õnnestub oma

haardesse võtta

ka kaitseliitlastest

eestlased.

Ridala kom-panii veebel Johannes Rüü on NKVD ülekuulamis-toimikute järgi tunnistanud, et sai Kaitseliidu kompaniipea-likult üles-ande koguda luureandmeid Saanika külla paigutatud Punaarmee väeosa kohta

Kaitseliidu kompaniipea-lik Johannes Magnus ole-vat värvanud Rüü ja Laur-maa Punaar-mee kohta andmeid koguma. Selle süüdistuse eest maksis mees oma eluga

Ridala kaitseliitlased 1940 —kurjategijad, ohvrid või patrioodid?Mäletatavasti sõlmiti 1939. aasta sügisel Nõukogude Liidu ja Eesti vabariigi vastastikuse abistamise leping, mille järgi Eesti pidi lubama oma territooriumile Punaarmee sõjabaaside rajamise ja 25 000 Nõukogude sõjaväelast.

j

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

51

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

n 1, s 14246, k 1, 5, 31). Ilmselt oli loo uurimine juu-likuus juba täielikult NKVD poolt üle võetud.

„Efektiivsed“ ülekuulamised

Kinni peeti ja viidi Leningradi ka kriminaalpolitsei assistent, kuid ühtlasi Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu erikompanii pealiku abi lipnik August Naglas, kes suri Sosva vangilaagris 28. septemb-ril 1942 (Krikk 2003: 132–137). 1940. aasta 20. augustil on alla kirjutatud order Lääne maleva instruktori Ferdinand Laurmaa, 11. novembril aga endise malevapealiku Karl Soo arreteerimiseks (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 47, 59).

Praegu teame edaspidistest sündmustest üksnes julgeoleku uurimistoimiku andmete põhjal. Kuidas oli kogu lugu tegelikult? Kui palju saab uskuda uurimistoimikutesse talletatut? Kui paljud „tun-nistused“ olid kohe pärast Eesti okupeerimist Nõu-kogude Liidu poolt 1940. aastal arreteeritud Ridala kompanii veeblilt Johannes Rüült, kompaniipealik Johannes Magnuselt, Lääne maleva instruktorilt leitnant Ferdinand Laurmaalt ja kuni 1939. aastani Lääne maleva pealikuks olnud kolonelleitnant Karl Soolt välja pekstud, kui paljud julgeoleku-uurijate eneste poolt kirja pandud ja süüdistatavate meeste poolt edasistest piinamistest pääsemiseks lihtsalt alla kirjutatud, pole teada.

Kuid mis on siis kirja pandud uurimistoimikusse? Juba 22. juuli ülekuulamisel on Johannes Rüü tunnistanud, et sai 1940. aasta jaanuaris punaar-meelaselt Omarilt 140 vintpüssipadrunit (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 69).

7. augusti ülekuulamisel on Johannes Rüü rääkinud kõigest pikemalt. 1939. aasta detsembris oli Rüü kohtunud tema maja lähedal asunud kaevu juures punaarmeelastega, kellest üks nimetas end Niko-laiks ja keda Rüü pidas kirgiisiks. Rüü kutsus mehe endale külla. Mõned päevad hiljem tuligi Nikolai

koos sõbra Omariga (tegelikult Kazõ Salijev). Rüü pakkus meestele veini kirsiekstraktiga. Arenes vestlus, mille käigus selgus, et punaarmeelased ei ole rahul Nõukogude võimuga. Omari isalt oli võim ära võtnud 5000 lammast, 300 hobust ning palju kaameleid ja lehmi. Kõige tipuks olid punaar-meelased tema isa tapnud. Omar rääkis, et soovib Punaarmeest deserteeruda ja Eestisse jääda. Esmalt

oli ta aga soovinud endale kella. Rüü lubas muretseda kella, kui mehed hangivad talle nagaani ning sellele ja vintpüssile padruneid. 1940. aasta jaanuaris oligi Omar toonud Rüüle 140 vintpüssipadrunit. Teine punaarmeelane Nikolai (N(a)umanžan Madazimov) ei toonud midagi, küll aga sõbrunes Rüü naabritalu noorukese naistöölisega, käis tihti seal ja veetis tüd-rukuga aega, nagu selgub Johannes Rüü 7. augusti

ülekuulamise protokollist (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 87–93).

Ilmselt on Rüüd järgnevalt füüsiliselt töödeldud, sest 3. oktoobri ülekuulamisel tunnistas ta, et on seni nii Eesti kriminaalpolitseile kui ka NKVD-le andnud mittetäielikke ja isegi valetunnistusi (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 106–107p).

5. oktoobri ülekuulamisel rääkis Rüü Ridala valla-majas 1939. aasta novembris korraldatud Kaitse-liidu kontrollkogunemisest, kus kompaniipealik Johannes Magnus oli kutsunud ta eraldi ruumi kohtuma maleva instruktori Ferdinand Laurmaaga. Sellel kohtumisel oli Laurmaa teinud Rüüle ülesan-deks koguda luureandmeid Saanika külla paiguta-tud Punaarmee väeosa kohta. Selleks oli Laurmaa soovitanud leida Nõukogude võimu suhtes kriitili-selt meelestatud punaarmeelasi ning uurida neilt,

Kui paljud „tun-

nistused“ olid

välja pekstud,

kui paljud julgeoleku-

uurijate eneste poolt

kirja pandud ja süü-

distatavate meeste

poolt edasistest

piinamistest pääse-

miseks lihtsalt alla

kirjutatud?

Lääne maleva pealik kolonelleitnant Karl Soo olevat kohustanud mehi luuretegevuseks pärast Punaarmee väeosa paigutamist Eestisse

Kaitseliidu Lääne maleva instruktor leitnant Ferdinand Laurmaa olla Johan-nes Rüüle andnud nõu hoida eemale Punaarmeest vih-kavalt kõnelevatest Nõukogude sõduri-test, kahtlustades, et tegu on provo-kaatoritega

52

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

Grupipildid, millel näeme Johannes Rüü ja Ferdinand Laurmaa nägu, on saadud Heiki Magnuselt ja pärinevad tema hukatud vanaisa, kompaniipealik Johannes Magnuse albumist, pildistatud tõenäoli-selt 1930. aastate teisel poolelp

milline on väeosa koosseis ja relvastus. Rüü olevat siis hakanudki käima naaberkaevul, kus käisid ka punaarmeelased, ja viimastega suhtlema.

Lubatud kell

Rüü sai Salijevilt teada, et ühes valvealuses kuuris, mis asus Rüü talust 200 m kaugusel, hoitakse laskemoona. Salijev ise keeldus sealt laskemoona hankimast, põhjendades seda asjaoluga, et tema postilt puudumist võidakse märgata. Kuid ta lubas Rüüle teatada, kui tema seal valves on. Rüü oma-korda rääkis laskemoona hankimise võimalusest Kaarel Mikule ja Mikk lubas teda laskemoona han-kimisel aidata.

Ühel jaanuariõhtul tuli Salijev Rüü poole ja ütles, et ta on kella 24st kuni kella 3ni öösel laskemoo-nalao juures valves. Rüü pakkus Salijevile veidi napsi, seejärel käis Miku juures ja kutsus viimase kella 1ks öösel enda juurde. Siis läksid mehed koos lao juurde, kus Salijev valves oli. Rüü võttis igaks juhuks kaasa noa, et kangutada välja naelad akna-raamilt, võimaliku ootamatu konfl ikti puhul aga end kaitsta.

Aken eest võetud, ronis Mikk lattu ning ulatas sealt algul välja väiksema kasti padrunitega, see-järel suurema granaatidega. Kastid toodi Rüü talu õuele. Hommikul paigutas Rüü granaadikasti lau-dalae peale, padruniksti aga aita.

Hiljem käis Salijev veel kolm korda Rüü juures ja küsis endale lubatud kella. Viimasel külaskäigul rääkis mees, et nende väeosa paigutatakse ümber teise kohta. Kuna Rüül teist kella ei olnud, andis ta Salijevile oma väikese käekella, tõi siis lauda-laelt kaks granaati ja kaks detonaatorit ning andis needki Salijevile, väidetavalt selleks, et too saaks võimalusel kasutada granaate oma kommunisti-dest komandöride vastu. Sellise atentaadi järel olla Rüü lubanud Salijevi ära peita.

Veel tunnistas Rüü, et oli värvanud ühe punaar-meelase (see oli kolmas Leningradi tribunali süü-alune Šodman Jergašuv) sabotaažiks. Nimelt oli ta kord tutvunud Saanika ja Liiva küla vahel veel ühe kirgiisist punaarmeelasega ja pakkunud tollele 5 krooni, kui ta torkab läbi oma väeosas paiknevate autode kummid. Punaarmeelane oligi selle üles-ande täitnud. Rüü tunnistas, et oli oma värbamis-tegevusest rääkinud ka Magnusele (RAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 119–127).

Nii kogus julgeolek Rüüd survestades süütõendeid teistegi kaitseliitlaste kohta. 7. oktoobri ülekuu-

53

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

lamisel on Rüü näiteks tunnistanud, et ülesande organiseerida Punaarmee autode kahjustamist olla talle teinud instruktor Laurmaa 1940. aasta novembris, viimane oli rääkinud ka võimalikust ülestõusust nõukogude võimu vastu.

Luuretegevusest õlle abil

Ka rääkis Rüü 7. oktoobril ülekuulajale sellest, et pärast tema talu läbiotsimist ja arreteerimist olid poliitilise politsei töötajad Tallinnas andnud talle nõu, kuidas käituda edasistel üle-kuulamistel. Nad soovitanud Rüül vaikida sellest, et tema on kedagi värvanud, sest see poleks Eesti riigile hea, vaid rääkida, et laskemoona tõid ja võtsid laost granaadid punaar-meelased ise (ERAF f 130SM, n 1, s, 14246, k 1, 135–141).

Võimalik, et poliitilise politsei töötajad tõepoolest nii toimisid. Küllap nad teadsid, et peagi läheb uurimine NKVD kätte. Kuid neil puudus teadmine ja kogemus NKVD uurimismeetoditest, mis erine-sid kardinaalselt demokraatlike riikide julgeole-kuorganite omast. NKVDs, teadagi, vahendeid ei valitud.

Johannes Magnust on NKVD hakanud üle kuu-lama 20. augustist. Siis ta tunnistas, et Rüü oli talle rääkinud padrunitest ja granaatidest, mida too sai punaarmeelastelt. Ka oli Rüü käinud tema korteris ja rääkinud punaarmeelastest, kes vihkavat nõuko-gude korda ning lausa õhutavat eestlasi Punaarmee vastu tegutsema. Ta oli sellest rääkinud ka Fer-dinand Laurmaale, kuid viimane oli andnud nõu nendest inimestest eemale hoida, arvates ilmselt, et tegu on provokaatoritega. Mingite ülesannete andmist Rüüle Magnus 20. augusti ülekuulamisel eitas (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 156–159).

18. septembri ülekuulamisel tunnistas Magnus aga, et ta oli kaasa tõmmatud luuretegevusse Punaarmee vastu, milleks saadi juhtnöörid Kait-seliidu Lääne maleva pealikult Karl Soolt 1939. aasta sügisel. Ferdinand Laurmaa oli aga küsinud andmeid Punaarmee väeosade liikumise kohta. Magnus nimetas 18. septembri ülekuulamisel ka isikuid, keda kasutati luuretöös (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 166–170).

27. septembri 1940 ülekuulamisel rääkis Magnus sellest luuretegevusest üksikasjalikumalt. Pärast Punaarmee väeosade paigutamist Eestisse oli ta saanud Karl Soolt kirja, milles kohustati Mag-nust luurama. Viimane kompanii kogunemine oli novembri lõpul või detsembri algul 1939 Ridala vallamajas. Siis oli räägitud võimalustest, kuidas punaarmeelastelt andmeid koguda. Üheks viisiks oli õlletegemine ja sellega punaarmeelaste kosti-

tamine. Magnusel oli meeles, et Haapsalus oli ta kohtunud nii Soo ja Laurmaa kui ka Soo järglasega malevapealiku kohal Anders Lindkvistiga (kes arreteeriti 19. aprillil 1941, saadeti Sverdlovski vangilaagrisse ja hukati 3. juulil 1941; vt Õispuu 1998: 249) ja kandnud ette, et Ammuta külla on paigutatud suurtükiväge, Sinalepa mõisa juurde lennuväeüksus, Parilasse autoparandustöökoda, Saanikasse jalaväeosa, Ridala kirikumõisa veoau-tod, Allika piirkonda lennuväeosad(?), Jõõdresse aga neli veoautot.

Veebruaris-märtsis 1940 oli kohalike hulgas läinud lahti jutt, et ühest Punaarmee väeosast on varasta-tud laskemoona. Magnus tunnistas 27. septembril ka seda, et oli Laurmaale rääkinud kõigest, mida kuulis Rüült, ka autokummide läbitorkamisest, kuid viimane oli soovitanud sellest eemale hoida, sest arvas, et nii võidakse provotseerida tüli Eesti ja Nõukogude Liidu vahel. Rüült oli Magnus kuul-nud ka granaatide vargusest, kuid väitis, et ei tead-nud, et selle taga oli Rüü ise (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 179–186).

1. novembri 1940 ülekuulamisprotokolli algusse on ülekuulaja kirja pannud lause: „Annate segaseid tunnistusi. Kas ikka veel varjate oma kuritöid Nõu-kogude Liidu vastu?“

Töötlemine jätkub

Magnus on selgitanud, et ta tõepoolest püüdis üht-teist varjata, sest poliitilises politseis oli talle nõu antud, et ta mingil juhul ei räägiks Kaitseliidu tegevusest Punaarmee vastu. Mingil juhtumil ei tohtivat segada laskemoona hankimisse Kaitse-liitu. 1. novembri ülekuulamisprotokolli järgi on Magnus aga tunnistanud, et Rüü hankis laske-moona just Kaitseliidu ülesandel.

Edasi on Magnus rääkinud ajast, mil toimus Punaarmee sissemarss. Siis oli Laurmaa andnud korralduse, et Magnuse kompanii peab olema valmis igal silmapilgul välja astuma, aga et see kõik peab olema salajane. Pärast Punaarmee sissemarssi anti korraldused luuretegevu-seks. Kui Rüü 1940. aasta jaa-nuaris teatas, et oli hankinud 140 padrunit, oli Magnus talle öelnud, et laskemoona on Kait-

seliidul vaja ja las Rüü hangib seda. Magnus tun-nistas 1. novembril, et kõigist Rüü tegudest kandis ta ette Laurmaale, kuid et Rüü andis kaks granaati Salijevile, seda ta ei teadnud (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 216–225.).

Ilmselt Magnuse töötlemine jätkus. 21. novembri 1940 ülekuulamisel on ta omaks võtnud, et teadis Rüü tehtust, aga ei teatanud sellest Punaarmee

Nimelt oli ta

kord pakku-

nud kirgiisile

5 krooni, kui ta

torkab läbi oma

väeosas paiknevate

autode kummid.

Veebruaris-

märtsis

1940 oli

kohalike hulgas

läinud lahti jutt,

et ühest Punaar-

mee väeosast on

varastatud laske-

moona.

54

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

juhtkonnale ja andis sellega võimaluse terroriakti teostamiseks (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 227). Kas Magnus oleks tõesti pidanud võõr-riigi sõjaväe juhtkonnale millestki sellisest ette kandma?

Ferdinand Laurmaa on 10. augustil 1940 ülekuulamisel rääkinud, et kogus vastavalt malevapealik Karl Soo korral-dustele andmeid Punaarmee majutamise kohta Haapsallu, aga ka Martna, Ridala, Asuküla, Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Oru ja Taebla valda. Kui Karl Soo viidi üle Tartu maakonda ja tema asemele tuli Anders Lindkvist, käskis viimane andmete kogu-mist jätkata. Seda ka tehti (ERAF f 320 SM, n 1, s 14246, k 1, 229–230).

11. novembri ülekuulamisel on Laurmaa tunnista-nud, et Punaarmee sissemarsi järel Eestisse oli Soo öelnud, et võimalik on väljaastumine Punaarmee vastu. 1939. aasta novembris olevat Soo kutsunud Laurmaa välja ja öelnud, et peale luureülesannete

tuleks Punaarmeed nõrgestada ka diversiooni abil. Ja et Rüü täitis Laurmaa ülesandeid, värvates kaks punaarmeelast diversioonitööks ning hankides laskemoona (ERAf f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 25–331). Laurmaa on ülekuulamisel mh öelnud, et peab Nõukogude Liitu ja kommuniste oma vaen-lasteks (Pinn 1992: 11).

Relvastutud vastuhaku plaanid

NKVD pihtide vahele sattus ka endine maleva-pealik Karl Soo. Ajavahemikus 1934–1939 oli ta Kaitseliidu Lääne maleva pealik, 1939. aastast aga viidi üle Tartu maakonda. Olles 1939. aastal, mõned päevad enne Punaarmee sissemarssi, kind-ral Laidoneri juures kindralstaabis, oli Laidoner jutustanud lepingu sõlmimisest ja käskinud olla kõigega kursis. Soo võtnud seda suunisena luu-retegevuseks Punaarmee vastu, mida Laidoner ei saanud otse öelda. Kaitseliidu ülem kindral Orasmaa oli aga omavahelises vestluses seda otse öelnud, mainides, et kui tuleb sobilik hetk, võib tulla ka väljaastumine Punaarmee vastu. Seega tuleb teha propagandat ja luuretööd punaarmee-laste hulgas, aga ka viia võimalusel rivist välja tehnikat, nagu ilmneb Karl Soo 18. novembri 1940 ülekuulamise protokollist (ERAF f 130 SM, n 1, s 14246, k 2, 399–404).

19. novembri ülekuulamisel on Karl Soo rääkinud, et ettevalmistusteks võimalikuks väljaastumiseks Punaarmee vastu anti Kaitseliidu kasutusse lisaks endisele relvastusele kuulipildujaid ja padruneid. Ka tehti koostööd Haapsalu politseiga ja pärast Punaar-mee sissemarssi Haapsallu loodud poliitilise polit-seiga. Kõrgemalt poolt siiski mingeid konkreetseid juhiseid väljaastumiseks Punaarmee vastu ei tulnud (ERAF f 130SM, n 1, s 14246, k 1, 415–419).

20. novembril koostas NKVD uurija Aleksejev Leningradis määruse, milles süüdistas Karl Sood, Ferdinand Laurmaad, Johannes Magnust ja Johan-nes Rüüd relvastatud vastuhaku ettevalmistamises Punaarmee väeosade vastu 1939.–1940. aastal. Sõjatribunal mõistis 20. detsembril neljale mehele kõrgeima karistusmäära, mahalaskmise. Otsus viidi täide 1941. aasta 4. mail (Krikk 2003: 135).

On selge, et suur osa nendest NKVD-le vajalikest ülestunnistustest saadi, kasutades moraalset ja füüsilist survet, tõenäoliselt jõhkrat peksu ja pii-namist. Võib arvata, et luureandmeid Punaarmee väeosade paiknemisest, liikumisest ja relvastusest tõepoolest koguti. Ferdinand Laurmaa oli muide Kaitseliidu Lääne maleva instruktori ameti kõrval ka Eesti vastuluureohvitser, millega kahtlemata kaasnesid vastavad ülesanded. Siis oli Eesti veel iseseisev riik ning luuretegevus oli Eesti seisuko-halt täiesti mõistetav ja seaduspärane.

Kas Magnus

oleks tões-

ti pidanud

võõrriigi sõjaväe

juhtkonnale mil-

lestki sellisest ette

kandma?

1930. aastatest pärit Ridala ümbruse kaart näitab paiku, kus nelja mehe jaoks saatuslikult lõppenud sündmused arenesid

55

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

Õiguslik absurd

Võimalik, et valmistuti ka väljaastumiseks okupat-siooniarmee vastu. See oli täiesti loomulik, sest enamikule eestlastest oli toimunu vägivaldsus ja eesti rahva huvidele mit-tevastavus selge. Niisiis ootas suur osa rahvast, esmajoones kaitseliitla-sed, et võõrväed lüüakse mingil sobival hetkel Ees-tist välja.

Kaasa tunti ka soomlas-tele, kes pidid Talvesõ-jas pidama ebavõrdset võitlust kümneid kordi suurema ja hambuni rel-vastatud Punaarmeega. Kaitseliidu Lääne maleva ja Naiskodukaitse ringkonna staabi pööningul paiknes mereside raadiojaam, mis andis signaali, kui Sinalepa või Ungru lennuväljalt tõusid üles ja suundusid põhja poole pommilaadungiga lennu-kid. Nii hoiatati Soome õhutõrjet Helsingi, Turu või Vaasa pommitamise eest (Pinn 1992: 8).

Kuid siis veel ei teatud, mis hakkab juhtuma pärast juunipööret. Arreteerimised kestsid terve esimese Nõukogude aasta. Järgnes juu-niküüditamine ja sõja puhke-des mobilisatsioon. Kusjuures Punaarmeesse mobiliseeritud mehed viidi kõigepealt töölaag-ritesse, kus kolmandik neist suri enne rindele saatmist. Kehva söögi üle protestijad kuulutati aga nõukogude võimu vastas-teks ja lasti maha.

Sõja puhkedes suurenesid rep-ressioonid üle kogu Eesti. Püüti ja tapeti kõiki, keda arvati nõukogude võimu vastasteks. Kõige suuremad mõrvad tehti teoks Tartu vanglas ja Kuressaare lossis. Läänemaa rahvas mäletab aga hästi metsikute piinamistega massimõrvu Lihu-las Loidapi majas ja Haapsalus Troi väljal. Viima-ses paigas mõrvati ka mitte milleski süüdi olnud Ridala valla Panga küla Kaunisvälja talu peremees Jakob Spuul ja Puiatu küla Värava-Hansu talu noorperemees Johannes Rõõmus. Kusjuures Johannese isa Villem Rõõmuse tapsid punaväela-sed juba päeval, mil võeti kinni tema poeg Johan-nes (Reissaar 2009: 197–198).

Kuid pöördugem tagasi nelja kaitseliitlase loo juurde. Tuletagem meelde, et sündmuste ajal, milles süüdistati neid nelja, oli Eesti veel iseseisev riik, mitte Nõukogude Liidu osa. Seega ei saanud luuretegevus siin viibivate võõrvägede vastu kui-

dagi olla karistatav teise riigi, st Nõukogude Liidu repressiivorganite poolt ja Nõukogude Liidus kehtinud seaduste alusel. Mis puutub relvastuse ja laskemoona hankimisse Kaitseliidule võimalikuks väljaastumiseks, siis pole selge, kas Johannes Rüü seda ikka tegi ülemuste teadmisel või omaenese initsiatiivil. Ja kui tegigi ülemuste teadmisel, siis saab seda pidada üksnes patriootlikuks teoks. Ka pole selge, kas Johannes Rüü, andes kaks granaati Salijevile, oli teadlik viimase kavatsusest kasutada neid oma ülemuste vastu.

Niisiis, ühtpidi olid neli hukatud kaitseliitlast kahtlemata ohvrid, aga Eesti poolt vaadatuna kind-lasti ka patrioodid, kelle tegevus oli, ehkki see ei saavutanud püstitatud eesmärke, suunatud kõige edaspidi Eestis juhtunu ärahoidmiseks. Seetõttu väärivad need neli meest ja nende teod austust ja meelespidamist.

KirjandusKrikk, Mai 2003. Läänlaste ja saarlaste oma politsei 1918—

1940. Tallinn: Olion.

Pinn, Voldemar 1992. Punane terror ja Läänemaa 8: Täiendusi

ja täpsustusi seniavaldatule. Haapsalu 1992.

Reissaar, Ensel 2009. Mälestusi Sinalepa lennuväljast. In: Paras.

Ülla (toim). Läänemaa Muuseumi toimetised XII. Haapsalu:

Läänemaa Muuseum, lk 189—201.

Õispuu, Leo (koost) 1998. Nõukogude okupatsioonivõimu

poliitilised arreteerimised Eestis [1940—1988] 2 = Political

arrests in Estonia under Soviet occupation [1940—1988] 2.

Represseeritud isikute registrid (RIR) 2 = Repressed persons

records (RPR) 2. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo.

Arhiiviallikad

ERAF f 130SM, n 1, s 14246: Eesti Riigiarhiivi fi liaal Tõnismäel

> ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute

kollektsioon (1920—1990) > Uurimistoimikud > LAURMAA

Ferdinand Kristjan (1908). MAGNUS Johannes Gustav (1906).

RÜÜ Johannes Mihkel (1901). SOO Karl Juhan (1895).

On selge, et

suur osa

nendest

NKVD-le vajalikest

ülestunnistustest

saadi, kasutades

moraalset ja füüsi-

list survet.

Kaitseliidu Võrumaa maleva Nursi üksikrühma kaitseliitlased Käätso külas Tamme poe juures: vasakult esimesena seisab Jaan Sell, tagareas neljandana Artur Eiseb (Eo-saar). Tamme pood hävis augustis 1944 Punaarmee rünnakus Võru linnale

KA

ITS

EL

IIT

56

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

3. veebruar 1945 — Nõukogude Liit annab liitlastele nõusoleku osaleda pärast vaenutegevuse lõpetamist Saksamaal lahingute-gevuses Jaapani vastu.

4. veebruar 1945 — algab Jalta kongress, millel liitlaste juhtfi -guurid otsustavad sõjajärgse Euroopa tuleviku üle (foto 1).

6. veebruar 1945 — prantsuse kirjanik Robert Brasillach (foto 2) hukatakse koostöö eest sakslas-tega.

9. veebruar 1945 — Walter Ulb-richt saab Saksamaa kommunisti-de liidriks Moskvas.

10. veebruar 1945 — Nõuko-gude allveelaev S-13 uputab sakslaste transpordilaeva SS General Von Stauben (foto 3), mille tulemusena hukub üle 4000 inimese.

Ajajoon

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (III)Jätkuvad Kaitse Kodus! 6/2013 alguse saanud Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Jaan Lepa mälestused teenistusest Nõukogude armees Teises maailmasõjas ja pärast seda.

JAAN LEPAEesti Maaülikooli emeriitprofessor

Käisime veel päeva või paar abitöödel, kui need leidsid omapärase lõpu hoopis imelikel asjaoludel. Nimelt hakati komplekteerima

Saaremaale lahingutesse saatmiseks marsiroodu, mis oli vaja riidesse panna. Kuna meie polnud kahurilihaks veel küpsed – olime alles karantiinis ja polnud veel relvagi käes hoidnud –, ei saanud meid lahingusse saata, aga meile olid kas kogemata või meelega antud selga tuliuued vormiriided. Nüüd pidime nendest rindemeeste heaks loobuma, jäädes aluspesu väel kasarmusse. Sineleid meilt küll ära ei võetud, kuid abitöödel oli sellest hooli-mata kriips peal.

Meie jamad sellega ei piirdunud. Kuigi süüa saime korralikult, oli meid tubakanimekirjast nähtavasti välja unustatud. Kuni väljas liikusime ja tööl käi-sime, ei saanud nagu arugi, et midagi on puudu,

aga kasarmus pesuväel istudes tekkisid problee-mid. Mind see kuigivõrd ei häirinud, kuid mõned poisid olid tõsises hädas. Kui nähti, et keegi tõmbas suitsu, siis paluti „halli“ (see tähendas mõnda suit-sumahvi). Mõned isegi küsisid minult tühja piipu imeda, aga lõõpisin vastu, et piipu ega naist teisele mehele ei laenata.

Asi läks isegi nii kaugele, et kui kellelgi veel midagi oli, püüdis ta seda ühe mahvi kaupa kuskil nurgas

või läbi sinelivar-ruka salaja tõmmata. Õnneks olukord lahe-nes neljandal või viien-dal aluspesupäeval, kui saime tagantjärele kätte kõik suitsud alates Vene kroonusse võtmise päevast.

Igale mehele anti mitu pakki Belomori, mistõttu värvus meie

eluruum suitsust siniseks, sest välja suitsetama ei tohtinud kedagi pesuväel saata. Mina aga otsusta-sin, et suitsetamisega on lõpp. Isegi piipu ei võtnud

Meile olid

selga antud

tuliuued

vormiriided. Nüüd

pidime nendest

rindemeeste heaks

loobuma, jäädes

aluspesu väel kasar-

musse.

1

U.S

. RA

HV

US

AR

HIIV

57

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

13. veebruar 1945 — Nõukogu-de väed vallutavad Budapesti.

— Briti kuninglikud õhujõud pommitavad Dresdenit, muutes linna suureks rusuhunnikuks. Elu kaotab kuni 25 000 inimest.

14. veebruar 1945 — Tšiili, Ecuador, Paraguay ja Peruu ühinevad ÜROga.

16. veebruar 1945 — Venezue-la kuulutab Saksamaale sõja.

21. veebruar 1945 — Peene-mündest lennutatakse välja vii-mane V-2 tüüpi rakett (foto 4).

enam taskust välja. See oli alguses üsna raske, sest tubakat ju oli ja tuli isegi juurde.

Kuskilt olid välja ilmunud mängukaardid. Hak-kasime suitsude peale kaarte mängima. Ja siis – saatuse nöök – ma võitsin pidevalt. Õhtuks oli minu naril mitusada pakki suitsu, polnud õieti magamisruumigi. Kuulutasin siis, et täna on minu poolt priisuitsud, mida kõik peale minu enda hoolega kasutasid. Järgmisel päeval kaardimäng jätkus, kuid õnnejumalanna, nähes, et minust nagunii enam suitsumeest ei saa, pööras mulle lõplikult selja. Juba paari tunni pärast olin oma viimase suitsupaki kaotanud. Kuna mänguhasart oli ka kadunud, leidsin, et saatus oli minu suhtes ainuõige otsuse teinud.

Tubakanimekirjast ma end maha ei võtnud, sest alati leidus sõpru, kes päevast suitsuportsu endal kauplesid, pakkudes vastu päevast suhkruportsu. Selline vahetusekvivalent kehtis minu kroonutee-nistuse lõpuni.

Soldatimahv algab

Viimaks sai ka meie ulaelu otsa. Karantiin oli läbi, meile anti ka korralikud riided selga ning jaotati allüksuste vahel vastavalt vajadusele ja ülemuste äranägemisele. Mind määrati koos paarikümne saatusekaaslasega tagavarapolgu õppepataljoni kuulipildurite roodu õhukaitserühma. Algas igapäevane soldatimahv, mis koosnes põhiliselt neljast osast: 1) riviõppus, mille raames pidime

õppima liikuma ühtses rütmis, sirgetes ridades ja ettenähtud tempoga; 2) relvade ja igasuguste abivahendite tundmaõppimine; 3) määrustike tuupimine ja poliitõppused; 4) taktika, rünnakute matke, roomamine, kaevumine, rännakud jms.

Õppused olid valdavalt eesti keeles, kuid oli ka vähesel määral venekeelseid. Põhiline kirjandus, mida lugeda saime, oli venekeelne Pravda, aga liikus ka kahe Eesti diviisi ajalehti, harvem Eestis ilmuvaid ametlikke ajalehti. Õnneks olin kodunt kaasa võtnud väikese vene-eesti taskusõnastiku ning asja ette läks ka isalt õpitu ja venelastest mängukaaslastelt omandatu, mistõttu märkasin varsti, et võin Pravdat üsna vabalt lugeda.

Pravdal oli veel üks hea omadus. Kui vahel paberos-side asemel mahorkatubakat anti, väitsid suitsumehed, et Pravda on kõige parem materjal mahorkapläru keeramiseks. Kuigi olin suitsetamisega lõpparve teinud, proovisin siiski ära ka Pravdasse keeratud mahorkapläru, mis minu otsust suitsetamisest loobuda oluliselt kinnitas.

Ilmad olid juba üsna talviseks muutunud ja kuna salli kanda oli keelatud, hakkas mind piinama angiin, millega keskkooli ja tehnikumi päevil olin pidevalt hädas olnud. Ühel talvisel hommikul läksin kurguvalu ja ligi neljakümnekraadise pala-

Tubakanime-

kirjast ma end

maha ei võt-

nud, sest alati leidus

sõpru, kes päevast

suitsuportsu endale

kauplesid, pakkudes

vastu päevast suhk-

ruportsu.

2

3

4

WIKIPEDIA.ORG

WIK

IPE

DIA

.OR

G

RIC

HA

RD

FLE

ISC

HH

UT

/BU

ND

ES

AR

CH

IV

58

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

vikuga õppuste asemel ambulantsi. Velsker vaatas kurku, mõõtis palavikku, pintseldas kurku joodiga, kirjutas ambulantsiraamatusse, et mulle oli abi antud, ja vabastas mind selleks päevaks õppustest. Järgmisel hommikul olid palavik ja kurguvalu jälle kohal ja pärast raviprotseduuri kordamist sain jälle õppustest vabastuse. Muidugi ei unustatud ka sissekirjutust ambulantsiraamatusse, mida poisid omavahel nimetasid „Habe aetud“.

Kolmandal hommikul kõik kordus. Velsker vaatas mind nüüd pahase näoga ja küsis: „Polegi veel terve?” Palavikku küll mõõtis ja kurku pintseldas, kuid õppustest enam ei vabas-tanud. Kuna aga teised olid juba õppusele läinud ja ruumis polnud kedagi, pöörasin rahuli-kult magama. Õhtupoolikul oli meil ette nähtud kasarmuruu-

mis poliittund, mind keegi ei seganud, sest teiste teada olin haige, ambulantsiraamatut keegi ei kontrollinud.

Järgmisel hommikul oli kurk küll veel valus, aga enesetunne parem ja selgus, et olingi angiinist kogu kroonuteenistuse ajaks lahti. Kas aitas jood, salli ärakeelamine või miski muu, ma ei tea. Sõjaväest vabanemise järel võtsin siiski ette kurgumandlite operatsiooni, kuid salli pole kandnud ka edaspidi.

Teenistus jätkus enam-vähem eeltoodud prog-rammi järgi ja meie jaokomandör arvas varsti, et meist võib isegi asja saada. Aga üks asi sai mulle kui elektrikule selgeks.

Vene kroonus Ohmi seadus ei kehti

Meie kuulipildurite roodu õhukaitserühmas oli kaks kümnemehelist jagu. Esimese jao koman-döriks ja ühtlasi rühmavanemaks oli seersant Ernst, teise jao komandöriks, kuhu kuulusin ka mina, nooremseersant Nikolai. Seersant Ernst

oli ülikorrektne, suhteliselt väikesekasvuline, umbes kol-mekümneaastane mees, kelle vormirõivad olid spetsiaalselt keha järgi õmmeldud. Ja pare-mast riidest – sellisest, millest olid valmistatud tavaliselt ohvitseride vormid.

Olles vahetult enne mobilisat-siooni 1941. aastal abielluda jõudnud, oli ta väga õnnelik, et tema kaasa teda truult ootas. Pärast Eestisse tagasijõud-

mist oli ta mõned päevad puhkust saanud, millest rääkides rõhutas ta alati, kui tähtis on endale „see õige“ leida. Olen kindel, et minu abikaasaideaali väljakujunemisel oli oluline osa Ernsti jutustustel.

Kui vahel

paberosside

asemel ma-

horkatubakat anti,

väitsid suitsume-

hed, et Pravda on

kõige parem ma-

terjal mahorkapläru

keeramiseks.

Mind määrati

koos paari-

kümne

saatusekaaslase-

ga tagavarapolgu

õppepataljoni

kuulipildurite roodu

õhukaitserühma.

Ajajoon22. veebruar 1945 — lõpeb kolm kuud kestnud Monte Castello lahing, kui Brasiilia üksused sunnivad viimaks sakslased oma posit-sioonidelt taganema (foto 5).

— Uruguay kuulutab Saksamaale ja Jaapanile sõja.

23. veebruar 1945 — Saksa garnison Poznanis alistub Punaarmee ja Poola üksustele.

— Briti kuninglikud õhujõud (foto 6) pommitavad Pforzheimi, hävi-tades 83% linnast.

— Türgi liitub sõjaga liitlaste poolel.

28. veebruar 1945 — Bukarestis kommunistide õhutusel vägivald-seks muutunud meeleavalduse tulemusena sunnib Nõukogude Liit peaminister Nicolae Radescut (foto 7) ametist loobuma.

5

6 7

WIK

IPE

DIA

.OR

G

WIK

IPE

DIA

.OR

G

SIV

IO S

. DA

FO

NS

EC

A

59

Aja

lug

u

Kaitse Kodu! 8/2013

Ka igasuguseid sõduritarkusi oskas ta meile väga hästi edasi anda, mistõttu pidasid kõik teda väga heaks ülemuseks. Miks ta ohvitseriks polnud saanud, ei tea, teised temaealised seda valdavalt olid ja nende hulgast oli minu arust raske selleks sobivamat leida.

Varem eraelus elektrikuna töötanud, oli ta selle üle ilm-selt uhke, kuigi teoorias oli tal mõningaid lünki. Kord kirjutas ta laual oleva ajalehe servale Ohmi seaduse kui ühe elekt-rotehnika algtõe. Suurele osale kuulajatest oli see täiesti üks-kõik, kuid mitte minule, sest olin seda kõike tehnikumis õppinud. Ja ma, vana tobu, ei saanud suud kinni hoitud, vaid kuulutasin kõigile, et see on vale.

Ernst võpatas nagu ussist nõelatult ja küsis, et kust ma seda tean. Seletasin siis talle, et olen seda tehnikumis õppinud. Seersandile oli aga isiklik autoriteet momendil tähtsam kui elektrotehnika põhitõed ja ta käratas üsna kurjalt: „Halvasti õppi-sid! Ja et see asi sulle igavesti meelde jääks, jooksed viis tiiru ümber kasarmu. Marss, marss!“

Kui tagasi tulles Ernstile käsu täitmisest ette kand-sin, küsis ta: „Kas nüüd on selge?“ Mina ei suutnud ikka veel olukorraga leppida ning ütlesin: „Just nii, on selge, et Vene kroonus Ohmi seadus ei kehti!“ Seersant arvas selle peale, et mulle kuluks veel kümme tiiru õpetuseks ära, kuid ähvardust siiski täide ei viinud. Meie edasine vahekord jäi aga ran-gelt ülemuse ja alluva tasemele.

Kui meid 1945. aasta märtsis seersandikursuse lõpetanuks tunnistati ja rindele saadeti, olin üks vähestest, kellele ei antud seersandi auastet. Sain

Kord kirjutas

ta laual oleva

ajalehe ser-

vale Ohmi seaduse.

Ja ma, vana tobu, ei

saanud suud kinni

hoitud, vaid kuulu-

tasin kõigile, et see

on vale.

ainult jefreitoriks (vanemreameheks), olles seega tunnistatud õppepataljoni praaktoodanguks. Ma ei tea, millisel määral mõjutas minu lõpuhinnet ja auastet seersant Ernsti arvamus, aga loodan, et seda mingil määral arvestati, sest olen ise absoluut-selt veendunud, et ei kõlba sõjaväeteenistusse. Veel vähem sobin ma teisi kamandama, kuigi mõned aastad hiljem püüdis üks üsna kõrge ülemus mind ohvitseride kursustele astuma veenda. Mõtlesin siis, et see kroonu värk on ikka imelik küll.

Oli, kuidas ta oli, aga nagu hiljem selgus, tähenda-nuks jefreitorist kõrgem auaste mulle tõelist õnne-tust, sest toonaste seaduste järgi oli seersantide teenistusaeg reameeste teenistusajast ühe aasta võrra pikem. Kui mul kroonuteenistuse viimasel aastal õnnestus õpinguid tehnikumis jätkata ja vabanemisel saada ajutine töökoht sotsiaalkind-lustuse ministeeriumis, siis aasta hiljem sellist võimalust enam poleks olnud ja minu omast arust õnnestunud elukäik oleks ilmselt hoopis viletsamaks kujunenud.

Kogu sellel lool on minu elus ka järg. Aastakümned hiljem olin pikemat aega põhitöö kõrvalt ka Eesti Energia õppekombinaadis korral-datavate elektrikute ettevalmistuskursuste lektor ja eksamikomisjoni esimees. Ühel aastal avastasin kursuslaste nimekirjas tuttava nime. Küsisin siis selle omanikult, kelleks oli üks tubli noormees, kas tema isa oli ka elektrik ja teenis Vene kroonus nendel ja nendel aastatel. Tema vastusest selgus, et tegemist oligi seersant Ernsti pojaga. Palusin siis noormehel oma isa tervitada. Pidin vastu võtma ka Ernsti poja eksami. Kuigi see kulges noormehele igati edukalt, küsisin talt lisaküsimusena Ohmi seadust. Erinevalt isast ta teadis seda ja sai hea hinde.

Olin üks

vähestest,

kellele ei

antud seersandi

auastet. Sain ai-

nult jefreitoriks.

In memoriam

Kapten Jüri Tikk30. september 1956 — 7. september 2013

7. septembril lahkus meie seast Tartu Akadeemilise malevkonna taastamise üks initsiaatoreid ja eestvedajaid Jüri Tikk.

Jüri sündis 30. septembril 1956. Ta sidus oma elu riigikaitsega 1991. aastal, mil läbis esimesed kaitsejõudude peastaabi ohvitseride kursused. 1992. aastal teenis ta Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis.

1992. aastal asus Jüri Tikk tööle peaminister Mart Laari abina, hiljem töötas valitsuse eriesindajana Paldiskis, kus koordi-neeris Paldiski tuumaobjekti ülevõtmist Eesti riigi poolt. See töö oli ka tema elutöö, sest Paldiski probleemi lahendamine oli Eesti riigile elutähtis küsimus. Jüri sai selle raske tööga edukalt hakkama.

Kaitseliidu töös vabatahtlikuna tegutsedes oli Jüri üks Tartu Akadeemilise malevkonna taastamise initsiaatoreid ja eest-vedajaid. Pärast malevkonna taastamist 1996. aastal oli Jüri Tikk ka selle esimene pealik. 1997. aastal liitus Jüri Tallinna maleva Toompea malevkonnaga ja täitis seal malevkonnapealiku ülesandeid 1999. aasta lõpuni. Jüri rolli Kaitseliidu, eriti Tartu Akadeemilise ning Tallinna Toompea malevkonna ülesehitamisel ja arendamisel hindame tänaseni. Oleme kaotanud sõbra, kamraadi ja tubli kaitseliitlase.

Tartu maleva Akadeemiline malevkond

Tallinna maleva Toompea malevkond

60

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

Kas te olete metsas kohanud naisi? Olete? Aga naisi kleidis ja kübaraga vibu laskmas? Ei ole? Aga millisena kujutate ette tavapä-

rast vibulaskmist? Kas sellisena, et kusagil on märklaud, kusagil nooled ja laskja? Kas see ongi kõik või võib seda teha ka kuidagi teistmoodi? Omamoodi huvitavalt, põnevalt ja teistsuguselt? Jah, võib!

Daamide vibulaskmise koolitus

Kullamaal korraldati 5. oktoobril esmakordselt meelelahutuslik daamide vibulaskmise koolitus,

Kübarate ja sukkpükstega metsas?

kus kummutati arusaamu, nagu ei võiks naised olla metsas vibudega ja kleitides-kübarates.

Kokkulepitud kohtumispaigaks sai Jaanus Tuuliku talu, kuhu saabus koos saatjatega paarkümmend osavõtjat Naiskodukaitse Lääne ringkonnast. Osa tulid terve perega, mõned saatjaga, mõni hobuse ja kalessiga, mõne daami saatja sulgedes küba-raga. Seltskonna käitumismaneerid ja olemus olid väljapeetud ja graatsilised – käituti Maaja Kallasti „Käitumise kuldvara“ alusel. Daamilikud kniksud, džentelmenlikud kummardused, põsetervitused ja kõik sinna juurde kuuluv. Kõik toimus justkui vanas inglise fi lmis.

3 X

3 X

KA

TI O

JAV

ER

-HE

IDE

MA

NN

Kuigi vibude ja noolte kõrgaeg jääb kaugesse minevikku, kasutatak-se neid tänapäeval laialdaselt spordis

Laskevõistlustel ei pea alati kasutama tulirelvi, tõestasid

Lääne ringkonna naised

Ajastutruu rõivastus tegi ürituse lustlikuks ja lisas sellele väärikust

ESTI MEIER, PIRET PAOMEES, KOIT KÜNNAPUU

61

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

Idee sellise koolituse korraldamiseks tuli ühelt Naiskodukaitse kevadürituselt, kus käidi välja mõte teha midagi sportlikku meelelahutuslikus vormis – kleitides ja kübarates –, mis sobiks igas vanuses õrnema soo esindajale. Eesmärk oli jääda väärikaks ja naiselikuks ka metsas vibu lastes.

Miks just vibu? Aga miks mitte? Naiskodukaitses on korraldatud laskeharjutusi tulirelvadest, miks siis mitte ka vibu lasta. Lask-misega on tegemist ju mõlemal juhul.

Vibulaskmine toetab traditsioone

Korraldaja Kati Ojaver-Heidemann kommenteeris koolituse planeerimist lühidalt: „Kasuta ära võima-lused, mis sul olemas on. Et midagi huvitavat teha, ei pea üldse kaugele sõitma. Igaüks peaks vaatama, mis tal kodu lähedal on, ja selle ära kasutama. Uuri oma organisatsioonikaaslastelt, kellel on midagi põnevat pakkuda. Uuri, küsi, räägi. Kui sa seda ei tee, siis sa ei saagi teada ja see ei tulegi välja.“

Naiskodukaitse on pikkade traditsioonidega riigi-kaitseline naisorganisatsioon, mis pakub erinevaid tegevusi. On päevi, kus võid näha naisi metsas müttamas, teisel korral paraadil marssimas ja kolmandal ennast erinevates olukordades proovile panemas. Aga on ka hetki, kus võib naisi näha

Nii nagu

Naiskodu-

kaitse, on

ka vibulaskmine

pika traditsiooni-

ga ja seda harras-

tatakse tänapäe-

vani.

Heegeldatud tekid-padjad VõsuleNELE PERNITSNaiskodukaitse Rapla ringkond

Oktoobri algul andis Naiskodukaitse Rapla jaoskond Alutagu-se ringkonnale üle Naiskodukaitse Võsu õppekeskuse jaoks heegeldatud teki ja padjad.

Oli see nüüd hilisel kevadel või varasuvel, kes seda mäletab, aga igatahes tegi Alutaguse ringkond teistele naiskodu-kaitsjatele ettepaneku Võsu õppekeskuse maja kodusemaks muuta ning palus meisterdada sinna päevatekke ja patju. Mõistagi arutati seda teemat ka käsitööd armastava Rapla jaoskonna juhatuses. Tõdesime, et erilisi õmblejaid meil pole, seetõttu otsustasime päevateki ja padjad hoopis heegelda-da. Kaalusime, kuidas anda kõigile võimalus kaasa lüüa, aga samas teha seda nii, et selleks ei peaks eraldi kokku tulema, vaid igaüks saaks heegeldada kodus. Lahenduseks sai nn vanaema mustri motiivide heegeldamine. Mustri leidis Margit internetist ja tegi igale heegeldajale näidismotiivi. Näidismo-tiiv oli eelkõige lapi õige suuruse tabamiseks.

Mitmed meist heegeldasid igal vabal suveõhtul. Käis pidev motiivide kogumine ja loendamine, lõnga tellimine ja jagami-ne. Tõele au andes heegeldasid kõik sama suure heegelnõe-laga ja kasutasid sama lõnga ning näidismotiiv oli ka ees, aga sellegipoolest kõik tükid päris identsed ei tulnud. Merikese ülesandeks jäi tükkidest, mida kokku oli tublisti üle 300, teki kokkuheegeldamine. Margit õmbles padjad.

Suur töö sai valmis sügiseks. Läkitasime selle Alutaguse ringkonda oktoobri algul Naiskodukaitse instruktorite õppe-päevadel.

NE

LE P

ER

NIT

S

perega aega veetmas, oma meestele kaasa elamas ja neid toetamas nii kodus kui ka kaugel. Ikka tegut-setakse, hoides au sees traditsioone ja perekonda.

Nii nagu Naiskodukaitse, on ka vibulaskmine pika traditsiooniga ja seda harrastatakse tänapäevani. Vibulaskmine sobib meeliköitva harrastusena pea-aegu igaühele, vaatamata vanusele ja soole. Seega annab otsida pere- ja seltskonnaüritustele sobiva-mat ajaviidet, mis tekitaks samaväärselt vibulask-misega hasarti ja elevust.

Ürituse korraldaja sõnul toimub vibulaskmine kindlasti ka järgmisel aastal ja siis juba suurejoo-nelisemalt.

Kingikotid tulid Alu lasteaeda juba enne jõule

PILLE-RIIN MOILANEN Naiskodukaitse Harju ringkond

Naiskodukaitse Keila ja Rapla jaoskonna ühisprojekt — mänguasjade kogumine Alu lasteaed-algkoolile — sai ilusa kokkuvõtte 5. oktoobril. Päev algas Rapla naiste juba traditsiooniks kujunenud rabamatkaga, mille järel oligi käes aeg sõita koos Rapla jaoskonna esinaise Nele Pernitsaga Alusse lasteaia- ja koolimajja. Selles koduses ja hubases majas võttis meid vastu juhataja Ülle Riisalu, kes kuulub ise Naiskodukaitse ridades juba aastast 2008. Toodud kastid, kotid ja kompsud sai garderoobi kooli sildi alla poetatud. Kuigi päkapikkude aeg pole veel käes, jõudis andjate südamesse siiski natuke jõulutun-net.

Ülle näitas maja ja jagas selgitusi. Huvi ja elevust tekitasid tema tehtud rahvuslike motiividega seinakau-nistused, tema õmmeldud ja tikitud rahvariided ning uuenduslikud võtted lasteaia rühmades. Uudistasime kaisukarude projekti kiusamise vähendamiseks, laste töid ja vastremonditud rühmatuba. Tekkis tunne, et nüüd tahaks ise uuesti laps olla ja sellises vahvas lasteaias käia. Loodame, et meie kogutud mänguasjadest, raama-tutest ja meisterdamisvahenditest on sealsetele lastele rõõmu.

62

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

Daisy Kudre sai siiski sõjaväelaste maailmamängude medali Põlva ringkonna naiskodukaitsja Daisy Kudre märtsikuus Prantsusmaal Annecys sõjaväelaste maailmamängudel suusaorienteerumises saavutatud neljas koht asendus pronksmedaliga, sest võistluse võitja venelanna Natalja Tomilova diskvalifi tseeriti dopingu kasutamise tõttu.

„Toona oli venelanna kõikidest üle kolme minuti kiirem ja Daisyt jäi pronksmedalist lahutama vaid 26 sekundit,“ ütles kaitseväe peastaabi tugiteenistuste jaoskonna sporditee-nistuse ülem major Heino Märks. „Tunneme Daisy saavutuse üle rõõmu, kurb on, et ta ei saanud medalit kaela autasuta-mistseremoonial.“ Viimast aastat juunioride klassi kuuluv Kudre võistles sõjaväelaste ülemaailmsetel talimängudel koos 17 riigi suusaorienteerujaga lühirajal ja läbis selle ajaga 48.59. Pärast medalite ümberjagamist võitis võistluse venelanna Natalja Naumova ja hõbemedali sai prantslanna Elodie Bourgeois-Pin.

Ja sa riisud ja riisud ja riisud...MARGIT REI Naiskodukaitse Sakala ringkond

Saabuv sügis on toonud kirjud lehed tänavatele, teedele ja parkidesse. Lehevabaks ei ole jäänud ka surnuaiad. Kahjuks on seal üha rohkem ja rohkem neid hauaplatse, mida keegi enam ei hoolda. Naiskodu-kaitse Sakala ringkonna nobedad liikmed panid ühel oktoobriõhtul kindad kätte, haarasid rehad ja panged kaasa ning võtsid suuna Viljandi Vana surnuaia poole. Kalmistuvaht Aleksander oli meile korrastamiseks välja valinud väga auväärsete isikute hauaplatsid. Nii said lehtedest puhtaks riisutud esimese Eesti lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermann-Lillaku hauaplats, Viljandile palju kuulsust toonud tuletikuvabriku asutaja Johannes Puhki haud, Vabadussõjas langenute kalmud ja Eesti ühe tuntuima naivisti Paul Kondase puhkepaik.

Ega päevavalgust sügisel pikalt jagu. Viimased hauaplatsid said korrastatud juba õhtuhämaruses, nende seas ka Sakala ring-konna esimese esinaise Erika Oskar-Männiku viimne puhkepaik — süda ei lubanud sellest platsist niisama mööda minna. Kuigi päeval sadanud vihma tõttu olid lehed märjad ja lehekotid raskevõitu, ei tundud keegi väsimust. Soe tee ja maitsvad saiad-pi-rukad panid töisele õhtupoolikule mõnusa punkti.

ER

AK

OG

U

NK

K S

AK

AL

A R

ING

KO

ND

Tänavakohvikus teenitud raha läks Carolin Illenzeeri fondiAVE RALLMANNNaiskodukaitse Pärnumaa ringkond

Neljandat aastat korraldati Pärnu rannarajoonis kunstide öö Augustiunetus, mille üheks oluliseks osaks on üheöö tänavakohvikud. Sellel aastal otsustasid Pärnumaa ringkonna naiskodukaitsjad seal oma kohvikuga väljas olla.

Juunis korraldatud mõttetalgutel pakuti ideid, kuidas kohvik üles ehitada. Need olid nii kirjud ja suurejoonelised, et augustiks oli korraldustoim-kond kokku kuivanud. Lõplikku plaani, mida meie kohvik pakub, jäid kolm peamist asja: lastehoid, loterii ja supp, mille valmimisse andsid panuse kõik meie naised, kes Augustiunetusel osalesid.

Supil oli suur menu. Pott polnud veel podisemagi hakanud, kui soovijad juba ümber katla seisid. Hoolimata sellest, et paar tundi pärast ürituse algust hakkas vihma tibutama, oli meie telgi ümber pidevalt sebimist. Usinamad osalesid ka kostümeeritud Augustiunetuse jooksul.

Meie Augustiunetusel osalemine kandis sügava-mat eesmärki, kui on kogu seda melu kohviku-pidaja silmadega nautida. Nimelt oli juba algne plaan see, et tegemist on heategevusüritusega, kus kogume raha SA Carolin Illenzeeri Fondi annetamiseks. Õhtu jooksul teenitud rahast an-netasime fondi 150 eurot. Selline üllas eesmärk ei jätnud puudutamata ka neid naisi, kes samal ajal viibisid metsas väljaõppel või ei saanud muul põhjusel meid kohapeal aidata, kuid soovisid siiski anda oma panuse. Nii kasvas meie lõplik annetus 200 euroni.

63

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

NELE PERNITS Kaitseliidu kooli Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialist

Naiskodukaitse 2008. aastast kehtiva baas-väljaõppe kursuse kava pikka aega kestnud uuendamine ja ajakohastamine jõudis

lõpule 10. oktoobril, kui Kaitseliidu ülem kinnitas oma allkirjaga baasväljaõppe revalveeritud kava.

Väljaõpe muutub praktilisemaks

Baasväljaõppe revalveerimisel on lähtutud põhimõt-test, et järjepidevuse ja ühtsuse tagamiseks muude-takse vaid seda, mis hädavajalik, kuid suures plaanis jääb kursuse sisu võimalikult samaks. Nii on loodud eeldused, et ka edaspidi viiakse täismahus baasvälja-õpet igas ringkonnas läbi tõrgeteta ja instruktorid ei pea ümber õppima. Ka saavad varasema ja revalveeri-tud kava järgi baasväljaõppe läbinud naiskodukaitsjad üldjoontes sama väljaõppe. Baasväljaõppe eesmärk on anda kõigile kursuslastele esmased teadmised, oskused, hoiakud ja kogemused tegutsemiseks Nais-kodukaitses. Lisaks on see ettevalmistavaks väljaõp-peks, et osaleda erialakursustel.

Revalveeritud baasväljaõppe maht on 86 akadee-milist tundi ja see koosneb neljast moodulist ehk neljast nädalavahetustest. Organisatsiooniõpetuse moodulis vähenes pisut üldriigikaitseline osa ja suurenes Naiskodukaitse oma. Teemadena lisan-dusid Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, mentor-lus ja arenguvestlused ning erinevalt varasemast lõpeb moodul kontrolliva ülesandega. Moodulis saab ülevaate Naiskodukaitse organisatsioonist ning sellest, millised on liikmete kohustused, õigu-sed, normid ja tavad, samuti võimalustest, kuidas riigile kasulik olla ja ennast arendada.

Esmaabimoodul sisaldab varasemast rohkem prakti-kat ja muu hulgas teadmisi kontrollivaid ja kinnista-vaid situatsiooniülesandeid. Lähtutakse elupäästva esmaabi põhimõtetest ja n-ö kahe palja käega kanna-tanule lähenemisest ehk igapäevaelus ettetulevatest olukordadest, kui meil ei ole abivajajat märgates tõenäoliselt kaasas esmaabikotti ega muud vajalikku. Heal juhul on abistajal vaid teadmised esmaabist ja julgus tegutseda.

Köögitöö on raske, kuid lõbus

Toitlustusmoodul koosneb endiselt õhemast teoo-riaosast ja mahukast praktilisest harjutusest väli-köögis. Kolmel järjestikusel toidukorral vähemalt 30 inimesele välikatlas süüa tehes tekib kursuslasel

Naiskodukaitse baasväljaõpe muutub põnevamaks

arusaam, mida välitoitlustamine endast kujutab. Tempo on selline, et vaevalt saad lõunased nõud puhtaks, kui tuleb hakata tegema ettevalmistusi õhtusöögiks. Köögitöö pole meelakkumine, aga nii palju nalja kui köögis ei saa vist ka kusagil mujal.

Ka sõdurioskuste moodul on senisest praktilisem ning uue ja huvitavana lõpeb see sõdurirajaga, kus kursuslane saab proovile panna omandatud tead-

mised ja oskused. Sõdurioskuste moodulil saab nuusutada seda, mida peetakse päris sõduri- ja metsaeluks: saab relva katsuda ja kaarti uurida, praktiliselt orien-teeruda, ennast maskeerida ja roomata. Kõike just nii palju, et tekitada nendes, kellel militaarpi-sik küljes, soov ennast arendada, ent samas mitte ära tüüdata neid,

kelle tulevik on hoopis välikatla ääres või avalike suhete grupis ja kes seda õiget militaarset kutsu-must ei tunne.

Revalveeritud õppekava on praktilisem ja osale-jatele põnevam, samas on säilinud baasväljaõppe vana hea olemus. Baasväljaõpe on üldjuhul kohus-tuslik läbida kahe aasta jooksul alates Naiskodu-kaitsega liitumisest. Pärast baasväljaõppe läbimist saab liige valida edasise tegevusala.

Köögitöö

pole mee-

lakkumine,

aga nii palju nalja

kui köögis ei saa

vist ka kusagil

mujal.

Sõdurioskuste moodulil saab nuusutada seda, mida peetakse päris sõduri- ja metsaeluks

KR

IST

JAN

PR

II

64

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

HELJA KAPTEIN, KATI OJAVER-HEIDEMANN,

MERLE RÜÜTEL ja MERLE OJASALUNaiskodukaitsjad

Naiskodukaitse Risti jaoskond tähistas täna-vusel pärandiaastal hingedepäeva ühises vestlusringis koos psühholoogilise nõusta-

jaga. „Kutsusime külla psühholoogilise nõustaja Kätlin Korjase, et saada teada, mida teha ja kuidas käituda, kui meil või meie lähedasel on lein,“ ütles Risti jaoskonna esinaine Kati Ojaver-Heidemann. Et paljud ei oska sageli ise olukorrast välja tulla ega julge sellest ka rääkida, jäävad probleemid lahenda-mata. Suvalised kõrvalseisjad aga tavaliselt ei tea, mida öelda või teha, mistõttu tasub raskel hetkel pöörduda professionaali poole. Sünd ja surm on elu loomulikud osad, aga meie kultuuris on iga ini-mese kaotus lein ja valu.

„Tänapäeva ühiskonnas räägitakse väga vähe surmast – see on tabu,“ ütles endine usaldustele-

foni Eluliin ja Ohvriabi vabatahtlik kriisinõustaja Korjas ning lisas, et praegusel ajal on teema jäänud kaugele ja lein tuleb ootamatult. „Vanasti oli surm elu loomulik osa, üle lävepaku minekul polnud midagi hirmutavat,“ ütles hingehoidja Korjas. Ängi ei tohiks jätta lahkunu lähedaste sisse, siis ei mata neid murepilved.

Ka Kaitseliidu peakaplan major Aivar Sarapik too-nitas, et hingedepäev mõjutab oma olemuselt otse-selt inimest. „Sel päeval mõtleb igaüks eelkäijatele, heale ja halvale, mis neid seob,“ ütles ta. „Sisekae-muses, mis on rahuseisundi loomine, vaatame tagasi, mida kaasa võtta eelmiste põlvkondade kogemustest.“

Risti jaoskonna esinaise Kati Ojaver-Heidemanni sõnul on neil ka edaspidi kavas jätkata hingeabi andmist erinevate oma ala asjatundjate toel. Üri-tustesarja „Hingedepäeva hingehoid“ hakatakse korraldama iga aasta hingedepäeva aegu.

Lis

ain

fo

Ko

mm

en

taa

r

MIS ON HINGEDEPÄEV?

„Hinged on ju siia jõudnud joo, joo, joo, Kellaritsu käsu pääle joo, joo joo...“ on linti laulnud hingesantide viisi Anna Jõnts Karksist (vt http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php). 1006. aastal kehtestati katoliiklikus kirikukalendris hingedepäevaks ehk usk-like surnute mälestuspäevaks 2. november. Siis austa-ti ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hin-gedeaja ehk novembri lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, nal-jatamine, naermine, kisamine ja kärarikkad tööd, nagu puude lõhkumine. Ka olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.

19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käi-dud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Ande nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toi-dukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Viisiga hinge-santide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust.

LEINAJA VAJAB TUGE

KÄTLIN KORJASpsühholoogiline nõustaja

On tähtis mõista, et lein on loomulik protsess, mis kulgeb igal inimesel erinevalt. Lein võib oma etappi-dega kesta aastaid, olenevalt sellest, kui lähedaselt leinaja lahkunuga emotsionaalselt seotud oli. Olles leinajale toeks, ei tohiks me kurbust ja pisaraid kar-ta ega proovida inimese mõtteid mujale viia ja teda lõbustada. Saamegi olla esialgu lihtsalt ta kõrval, näidata oma hoolimist ja lubada tal kurb olla ning leinata sel viisil, nagu ta seda ise soovib.

Enamasti inimesed suudavad mingi aja jooksul uue olukorraga kohaneda ja eluga edasi minna. Samas võiksime olla oma sõprade ja lähedaste suhtes tä-helepanelikud, et oskaksime ära tunda märke, mis viitavad sellele, et tegemist on juba millegi tõsise-maga, näiteks raske depressiooniga. Raske ehk la-hendamata leina puhul ei suudeta lähedase surma uskuda ja sellega leppida. Võivad esineda une- ja toitumishäired, mälu halvenemine, toimetulematus igapäevatoimetustega, pidev süütunne lähedase eluajal tegemata ja ütlemata asjade pärast, täielik apaatsus, hirmu- ja paanikahood, eraldumine ini-mestest ning isegi hallutsinatsioonid ja enesetapu-mõtted. Kui selliseid märke on veel mitu kuud pärast kaotust, võiks kaaluda abi otsimist spetsialistilt.

Surm ja lein puudutavad suuremal või vähemal määral mingil eluetapil meid kõiki. Mida rohkem on meil selle kohta teadmisi ja mida loomulikumalt me sellesse suhtume, seda kergem on meil sellega ko-haneda, eluga edasi minna ja kõrvalolijaid rasketel hetkedel toetada.

Hingehoidja paitab leinavat hinge

NK

K R

IST

I JA

OS

KO

ND

65

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

Lõuna ringkondade naiste hariv laupäevKAIE KURG Naiskodukaitse Põlva ringkond

Naiskodukaitse Lõuna ringkondade (st endise Lõuna piirkonna) kokkusaamine 5. oktoobril algas ekskursiooniga maanteemuuseumis. Seal said huvilised teha läbi turvavöötesti ja olla pöörlevas autos. Kui esimese tulemus oli mingilgi määral etteaimatav, siis teine kogemus pani tõsiselt mõtlema.

Kui ringkäik koos giidiga muuseumi väliterritooriumil ja masinahallis tehtud, said naised proovida oskusi liikluslinnakus. Hiljem selgus, oli linnak sel sügisel viimast päeva külastajatele avatud. Naised kartma ei löönud ja näitasid julgelt oma juhtimisoskust elektriautodega minitänavatel ringi vurades. Mitmed kasutasid võimalust sõita tõu-kerattaga. Pärast väliekspositsiooniga tutvumist vaadati muuseumi siseruumides asuvat püsinäitust. Kui oleksime teadnud, et sealgi on tehtud põnevaid uuendusi, oleksime söögiaja tõenäoliselt kaugemale lükanud. Lisaks Leanele oleks kindlasti mõni teinegi tahtnud olla „lumesaha“ juht ja tee lumest puhtaks lükata. Paraku jäi see lõbu üürikeseks, sest sooja toidu järele läinud instruktor Karinil ei saanud lasta oodata.

Mõni kilomeeter mööda postiteed Tartu poole Varbuse Muusikamõi-sas ootasid kohalikus pitsaäris valminud pitsad ja Põlva pagarite maitsev tort. Värske õhk, päiksepaisteline, kuid jahe ilm, kuum kohv ja mõnus seltskond — kõik see muutis sügispäeva meeldejäävaks. Kõige krooniks esines naistele mõisasse lauluproovi tulnud Haaslava meeskoor.

Esmaabipraktika sooritati Loode TammikusKATRIN KESO-VARES Naiskodukaitse Saaremaa ringkond

Viimane kalendrisuvepäev leidis hommikusest Loode Tammikust Saare-maal hulga erksaid inimesi — kõik need olid kogunenud Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna praktilisele meditsiiniõppusele. Õppuse eesmärk oli mängida looduslikus keskkonnas läbi erinevad olukorrad, kus tuleb anda esmaabi. Päeva jooksul jõudsime Saaremaa aasta koolitajaks kuulutatud Mare Kirri juhendamisel läbi proovida kolm situatsiooni: puu otsast alla kukkunud laps, südamevaevustega vanem naine ja väljaväänatud hüppe-liigesega naiskodukaitsja.

Kõigepealt sai oma teadmisi vabatahtliku „kannatanu“ peal näidata: mis on need protseduurid, mida tuleb antud olukorras teha. Seejärel kuula-sime Mare asjatundlikke selgitusi, millises järjekorras ja mida tingimata tuleks ette võtta, et kannatanu saaks õiget abi ja ka abistaja turvalisus oleks tagatud. Läbi sai räägitud ja ka ette näidatud, milliseid abivahendeid on ja kuidas neid kasutada. Värskendasime õppusel oma meditsiinialaseid teoreetilisi teadmisi, ühtlasi neid kohe ka praktikaga sidudes.

IRIN

A M

ÄG

IK

AIE

KU

RG

Viljandis seigeldi ümber järveLEMBE LAHTMAANaiskodukaitse Sakala ringkond

Septembri teisel laupäeval läheta-sid Sakala naiskodukaitsjad ümber Viljandi järve kuusteist võistkonda. Igas võistkonnas oli kolm kuni viis liiget. Orienteerumismängu „Sakala seiklus“ eesmärk on pakkuda peredele ja noortele sportlikku tegevust ning tutvustada Naiskodukaitse tegemisi laiemalt.

Kui me helesinise Naiskodukaitse sildiga telgi Viljandi järve randa püsti saime, hakkas kohe osalejaid kogu-nema. Hea meel oli näha, et seiklema tulid nii kolme- kui kolmekümneaasta-sed. Ka kaks Tartu naiskodukaitsjate võistkonda võttis meie seiklusest osa. Esimese eelregistreerunud võistkonna lähetasime rajale kell 10 hommikul ja iga viie minuti järel startis järgmine. Võistkonnad pidid kaardi alusel läbima tosin kilomeetrit pika raja ja lahenda-ma üheksas kontrollpunktis isesu-guseid ülesandeid, milles kajastus Naiskodukaitse lai tegevusvaldkond.

Finiš oli taas rannas, sõudepaatide laenutuskoha lähedal. Naiskodukaits-jad Malle ja Lea turgutasid vapraid seiklejaid frikadellisupiga. Sel korral „Sakala seikluse“ üldvõitjat välja ei kuulutanud, vaid iga kontrollpunkti kohtunik valis välja ülesande täitmisel parima, keda autasustati meenega — nii sai rohkemaid osalejaid tunnus-tada. Kõik fi nišeerunud said valida mälestuseks temaatilise külmikumag-neti, taskupeegli või rinnamärgi.

66

Na

isko

du

kait

se

Kaitse Kodu! 8/2013

Kanepis matkati heas seltskonnasSILLE KINGLA ja KRISTI RANDLA Naiskodukaitse Põlva ringkond

Juba teist aastat korraldas Naiskodukaitse Põlva ringkonna Kanepi jaos-kond eesotsas Merike Klemmeriga naiskodukaitsjatele ja kodutütardele sügisese ja igati õpetliku matka, mis kandis seekord nime „Naabriga pa-rem“. Et jõudsime stardipaika varakult, nägime, kuidas valmisid Merikese käe all isuäratavad lihapirukad, mis olid mõeldud fi nišisse jõudjatele kehakinnituseks.

Siis oligi aeg nii kaugel, et pääsesime rajale. Kahjuks või õnneks olime ainuke võistlejaskond. Üheskoos otsustasime, et läbime raja ja ülesan-ded igal juhul nii, nagu oli ette nähtud. Kontrollpunktid kaardile märgi-tud, asusime teele. Raja algul kontrollisime kodutütarde kaardilugemis-oskust. Kaardiõppest oli neil üksjagu aega möödas, kuid teadmised olid alles. Tänu kaunile sügispäevale ja heale seltskonnale läks 16 km nagu muuseas.

Ootame põnevusega, mida Merike ja Kanepi jaoskond järgmisel aastal teevad. Suurem osavõtt oleks tekitanud ka võistlusmomendi, kuid oleme rahul ka sellega, et saime kaunil laupäeval üheskoos matkata.

Rapla rahvas rabasNELE PERNITSNaiskodukaitse Rapla ringkond

Imeliselt päikselisel, end üsna tuulisel 5. oktoobril tõmbasid Rapla ringkon-na naised endale kummikud jalga — käes oli kolmas käik „Naiskodukaitsega rappa!“. Sel korral väisasime Jalase-Sõbessoo matkarada ja nagu ikka, ei tikkunud me rabasse üksi, vaid kutsusime kaasa ka kõiki soovijaid. Ja neid, kel soov Naiskodukaitsega rappa minna, kogunes rohkem kui poolsada. Oli naisi, mehi ja lapsi. Oli naiskodukaitsjaid, nende pereliikmeid ja sõpru, aga hulganisti ka täiesti võõraid inimesi. Kui tavaliselt on naised need, kes mehi Naiskodukaitse üritustele veavad, siis sedakorda oli rõõm kuulda, et selts-konnas oli vähemalt üks mees, kes, rappamineku kuulutust näinud, nii enda kui ka naise osalejaks kirja pani.

Kui raba ääres kõik kohaletulnud kokku said loetud, alustasime pikas hanereas teekonda, mis alguses kulges mööda laudteed ja hiljem teerada pidi ümber Jalase järve. Pika rodu ees käis loodusemees Olev, kes on põline Rapla kandi inimene ja kellele vist kõik selle kandi sood ja rabad on vanad sõbrad. Rabas oli väga ilus. Sügis lokkas igal pool ja õhk oli karge ja värske. Hingasime värsket õhku, rääkisime juttu, nautisime seltskonda ja juba jõud-simegi ringiga tagasi algusesse.

SIL

LE K

ING

LA

EL

I SU

KLE

S

Orienteerumine jalutuskäigul Stroomi metsasBERIT CAVEGN Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Naiskodukaitse Tallinna ringkon-na Lääne jaoskond korraldas 22. septembril orienteerumise praktika-päeva, kus osales peale korraldajate veel 15 inimest, kellest seitse olid kodutütred.

Hommikul kell 10 saime kokku Stroomi rannahoone juures. Päev algas instruktaaži ning kaardi ja maa-ala tutvustamisega Maarja poolt ning kohe pärast kehakinnitamist läksid meeskonnad rajale. Igas punk-tis ootas võistlejaid kas praktiline või teoreetiline ülesanne. Metsas keegi ära ei eksinud ja hädasolevate orienteerujate abikõnesid ei tulnud. Poolteist tundi hiljem tuli esimene võistkond juba metsast tagasi. Ka teisi ei pidanud kaua ootama. Finišis võtsid võistlejaid vastu kuum tee ning näksid.

Et olime varajased lõpetajad, saime orienteerumise üle omavahel arutle-da. Arvati, et sellist pisikest orien-teerumist ehk hommikust jalutus-käiku võiks sagedamini korraldada. Kohavalik oli hea ja raja ülesehitus ka mõnusalt kerge. See on kasulik orien-teerumisoskuse harjutamiseks.

67

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

Remmelgavõsast „suvilakooperatiiviks“ vaid paari päevagaKui tavapärased metsalaagrid on Järva malevas piirdunud majutuse rajamisega telklaagri kujul, siis tänavune laager korraldati nn puhtal maastikul, kus isegi telkide püstitamiseks tuli tunde puid maha võtta ja kände välja juurida.

Kas tead midagi, mida meie ei tea?

Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta

aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee

KÄRT OJALANoorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik

Suve lõpul korraldati Väätsa vallas Aasuvälja külas Järva maleva noorte skautlike oskuste õppus, kus osalesid nii noorkotkad kui ka

kodutütred. Neid juhendasid ja õpetasid Järva maleva kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Kokku oli laagris koos personaliga 71 inimest, kes ka aktiivselt kõigist tegevustest osa võtsid.

„Laagri eesmärgiks oli praktiliste oskuste õpeta-mine ja harjutamine meeskonnatööna maastikul,“ selgitas õppuse konseptsiooni selle autor ja õppuse üldjuhi abi, Noorte Kotkaste Väätsa rühma pealik Raid Saar. Õppuse idee sai ta oma lapsepõlvest. Poisikesena meeldis talle sõpradega metsas onne ehitada ja ta unistas võimalusest minna metsa onne ehitama nii, et ei peaks vahepeal koju sööma või magama tulema, vaid lõuna toodaks kohale ja ööbida saaks juba valminud ehitistes. Võib öelda, et selle laagriga täitus ka üks Raid Saare lapsepõl-veunistus.

Telklaagrile lisaks tuli noortel ehitada ka instruk-torite poolt maketina ette antud rajatised reaalselt

Ebatraditsiooniline tõotuseandmine jättis kustumatu mulje nii poiste-le endile kui ka maavanemale, malevapealiku-le, kohaletulnud lapsevanematele ja personalile

Neid ehitisi oli varem katsetatud ainult makettidel

5 X

KÄ

RT

OJA

LA

välja, kasutades selleks looduses olevaid vahen-deid, nööri ja vähesel määral naelu. Makettide tutvustamisel tunnistas Saar, et pole täiesti kindel nende vastupidavuses, sest reaalselt pole ta neid rajatisi varem muud moodi ehitanud kui ainult maketi kujul. Siiski valmis kolme päevaga alguses

68

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

lootusetuna tundnuvale maastikule tõeline linnak. Saar oli kindel, et selline laager õpetab noori loo-duses väheste varudega toime tulema. „Igal lapsel on hommikust õhtuni tööriistad käes,“ ütles ta.

Töö käis hommikust õhtuni

Kohe laagri alguses selgitati noortele ka kõiki ohutusnõudeid ning kohal oli kaheliikmeline mee-dikute meeskond, kuhu kuulusid kaitseliitlased Geelika Luik ja Karin Kont. „Oleme neile õpeta-nud, et kui sõrme maha lõikate, siis tööriist jätke maha, aga sõrm võtke kaasa, kui medpunkti jooksete,“ naljatles Saar. Õnneks möödus laager suuremate vahe-juhtumisteta ja üksnes pisemate kriimustuste-sisselõigetega, mida andis plaastriga paigata, ning mõne käheda kurguga, millele tõid leevendust kurgupastillid ja soe tee.

Kolme täispika laagripäeva jooksul kostis metsatu-kast pidevat puude langetamise raginat koos hüüe-tega „Kukub!“, saagide sahinat ja mitmesuguste käskluste jagamist. Laagriplats kihas tegevusest ja meenutas sipelgapesa, kus igal noorel oli oma kindel ülesanne ja töö käis hommikust õhtuni.

Väga paljud laagrilised said esimest korda saagi või kirvest käes hoida, rääkimata peaaegu valimatult

puude mahavõtmisest ja onnide ehitamisest, ilma et keegi keelaks. Tegijaid hoopis julgustati. Nõnda ei olnud laagriplatsil kuulda peaaegu kordagi lauset „Ma ei viitsi!“, vaid paar korda hoopis „Mul on igav!“, mille peale leiti igavlejale kiiresti uus ülesanne.

Vaatetorn, püstkoda ja sild

Laagrisse kerkisid vaatetorn, püstkoda, varustuse katusealused, lõkkeplats ja kõige keerukama ehiti-sena uus sild, mille põhiliseks konstruktsiooniele-mendiks olid kolmnurgad. Iga laagris olev noor-kotkas ja instruktor pidi valmis tegema vähemalt ühe kolmnurga. Ka kolmapäeval laagrit külastanud Järva Teataja ajakirjaniku Eliisa Matsalu ja foto-graafi Dmitri Kotjuhi panid rühmaülem Urmas Täht ja Noorte Kotkaste Järva maleva pealik Allar Ansjaki kolmnurki kokku siduma.

Neljapäev oli lapsevanemate päev. Lapsed said külla tulnud emadele-isadele uhkusega oma kät-tetööd näidata. Kui varasemates suvelaagrites on lapsevanemate päev möödunud pigem paari üksiku külastusega, siis seekord oli neljapäeval laagris üsna tihe liiklemine.

Väisang ei piirdunud ainult lapsevanematega, vaid laagrit käisid uudistamas ka vanavanemad ja orga-nisatsioonikaaslased. Ka külastasid neljapäeva õhtul laagrit Järva maavanem Tiina Oraste, kes on Kodutütarde Järva ringkonna auliige, ja Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Arvi Niglas. Just nemad olid esimesed, kes värskelt valminud uut silda katsetada said.

Ebatraditsiooniline tõotuseandmine

Laagri viimasel õhtul andsid tõrvikute valgel pühaliku noorkotka tõotuse 15 poissi, kellest selle laagriga said täieõiguslikud Noorte Kotkaste orga-nisatsiooni liikmed. Ebatraditsiooniline tõotuse andmine jättis kustumatu mulje nii poistele endile kui ka maavanemale, malevapealikule, kohaletul-nud lapsevanematele ja personalile. Kuigi poistel polnud seljas noorkotka vormi ega peas vormi-mütsi, oli nende silmis sära ning õppuse üldjuhi abi Raid Saare ees põlvele laskudes mõõgapuu-dutusega Järva noorkotkaks lööduna ka uhkem samm tõotuselehele allkirja andma minnes.

Lõkkeplatsil käis disko, mis meenutas kunagisi legendaarseid reive – kohal olid laserid ja värvilised tuled, valjust popmuusikast rääkimata. Tol õhtul öörahul piire ei olnud.

Noorte skautlike oskuste õppus oli Noorte Kot-kaste Järva maleval pilootprojekt, mida on edas-pidi plaan korraldada üle aasta, jättes vahepealse aasta Järva noorkotkaste ja kodutütarde ühiste suve- ja sügislaagrite päralt. Tänavune laager kor-

Laagri ees-

märgiks oli

praktiliste

oskuste õpetami-

ne ja harjutamine

maastikul.

Õppuse idee autor Raid Saar,

Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert ja maavanem Tiina

Oraste laagriplat-sil sillaehituse plaani uudista-

mas

69

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

Kõige kee-rulisemaks ülesandeks oli noortele silla ehitamine, mis õnnestus aga suurepäraselt

raldati Väätsa põllumehe Väino Valduri maatükil. „Meil on mõnus koostöö. Tal oli vaja maatükil võsa maha võtta, meil oli vaja kuskil laagrit pidada,“ märkis Saar.

Õhtust õhtusse oli juhtide huulil vaid üks sõna: „Fantastiline!“ Seda nii noorte kui ka valmis saanud tööde kohta, sest ükski neist ei osanud oodata noorte suurt aktivsust ja kogu seda ära tehtud tööd. Naljatlemisi nimetasid juhid laagrit suvilakooperatiiviks, sest võsast kerkis vaid paari päevaga tõeline linnak.

Oma oskusi sai näidata ka laagrit uudistama tulnud Järva Teataja reporter Eliisa Matsalu

70

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

ELIS LUKASNõo kodutütarde rühmavanem

Meie seltskond asus 20. augusti varahom-mikul Tallinna lennujaamast teele, et järgmisel hommikul ärgata Prantsusmaa

metsade vahel. Millega meil seal täpsemalt silmitsi tuleb seista, ei osanud keegi ette kujutada. Tead-sime ainult, et ees ootab kümme põnevat päeva koos teiste riikide noortega.

Jäämurdmisest ja uutest sõpradest

Nimelt korraldasid prantslased 20.–30. augustini Verteillaci lähedal loodusteemalise noortevahetuse

„Feel the Nature“. Lisaks eestlas-tele ja prantslastele olid laagris lätlased, leedukad, hispaanlased ja türklased. Eesti kodutütreid esindasid vabatahtlikud noorte-juhid Elis Lukas, Johanna Anna-maa, Kadi Laaneots, Kertu Joosu, Mariliis Õun ja noorteinstruktor Mirjam Link. Laager keskendus mitteformaalsele õppimisele. Iga riigi esindus oli saanud teemaks

ühe meele, millega me tajume maailma ja loodust, ning läbi tuli viia selleteemaline õppeprogramm.

Meie grupi korraldada olid esimese päeva tutvu-mismängud. Ennelõunal arutasime omavahel,

Prantsusmaad maitsmasNoortevahetus „Feel the Nature“ viis Tartu kodutütred Prantsusmaale

kuidas ja milliseid mänge korraldada, kui leedukad tulid meie juurde ettepanekuga mängida „Secret Friend’i“ ehk salasõpra. Seda oli leedukate suust vahva kuulda, sest plaanisime samuti seda män-gida.

Pärast mänge tundus, et jää inimeste vahel hakkas sulama, kuid hiljem selgus, et seda seltskonda omavahel lõimuma panna on keeruline. Suurema osa ajast istusid noored oma rahvusgruppides. Laagri lõpuks olukord siiski muutus ja igaüks leidis ka teistest rahvustest vestluskaaslasi. Püüdsime kõigiga suhelda ja uusi kontakte luua, kuid kõige paremini õnnestus see hispaanlastega, kes algusest peale tundusid teistest avatumad.

Näeme ja kuuleme

Esimene päev oli mõeldud sisseelamiseks ja päe-vaprogramm oli veidi vabam, kuid alates teisest päevast korraldati loodusteemalisi ettevõtmisi. Huvitav oli vaadata, kuidas erinevate riikide esin-dajad oma teemat lahendasid ning selle kümne päeva jooksul sai kirja pandud üksjagu uusi nippe ja mõtteid, mida kodutütarde ja noorkotkaste laag-rites katsetada.

Esimeseks töötoaks oli leedukate „Nägemine“. Meid jagati segagruppidesse ning teatati, et kõrva pannakse kõrvatropid ja suu teibitakse kinni. Het-keks olid kõik ehmunud, kuid lõpuks oli ülesanne

Meid jagati

segagrup-

pidesse

ning teatati, et

kõrva pannakse

kõrvatropid ja suu

teibitakse kinni.

Eesti esin-dus õpetas

Prantsusmaal laagrilisi vett fi ltreerima ja teed keetma

71

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

väga vahva. Liikusime oma meeskonnaga laagri territooriumil ringi ning otsisime kaardi ja vihjete abil riideribasid salasõnadega – igal meeskonnal oli oma värv. Liikumissuund tuli selgeks teha käte, jalgade ja silmadega ning hiljem tuli sõnad pantomiimina teistele esitada.

Teisena tegid töötuba hispaan-lased, teemaks oli „Kuulmine“. Meid jagati taas segagruppidesse, mis oli igati positiivne, sest nii oli kõige lihtsam integreeruda. Tiimide ülesandeks oli salvestada telefoniga neli häälitsust. Meie meeskonna kõige põnevamaks tööks oli eesli hääle lindistamine. Laagri territooriumil oli eesel, kes meid hommikuti äratas, kuid kui me tema juurde läksime, ei teinud ta piiksugi. Nii ei jäänudki meil muud üle kui ise eesli häält teha, mis õnnestus üllatavalt hästi. Hiljem oli põnev kuulata teiste lindistusi.

Lõhnad pole leebed

Kolmas töötuba oli meie endi läbi viia ja see oli „Maitsmine“. Lähtusime oma organisatsiooni eri-päradest ja püüdsime leida teemale lahendusi, mida saaks metsas kasutada. Suundusime kogu seltskon-naga loodusparki teed keetma ja vett fi ltreerima. Üks meeskond otsustas lõpuks hoopis suppi keeta, sest neile tee ei maitsenud. Nii korjasidki nad lähe-dal asuvalt põllult maisi, peeti ja teisi köögivilju ning lõpptulemus oli täitsa supi moodi. Enda fi ltreeritud vett julgesid osalejad ka maitsta. Teine pool meie töötoast nägi ette erinevate püreestatud puu- ja köögiviljade maitsmist ning äraarvamist. Kõige ras-kemaks osutus kartuli äratundmine.

Neljas töötuba oli „Haistmine“ ja selle viisid läbi türklased. Nende meeskondadesse jagamine nägi ette, et kõik inimesed lõhnastati ja leida tuli sama lõhnaga inimesed. Mõte oli iseenesest põnev, aga kohati olid parfüümid väga vänged ning mitmed

Need küm-

me au-

gustipäe-

va, mis veetsime

koos 36 huvitava

inimesega, olid

täis nalja ja nae-

ru ning töiseid

hetki.

osalejad olid nende vastu tundlikud. Kindlasti oleks saanud seda ülesannet ka teistmoodi lahen-dada, kuid tegutsemise käigus õpibki. Lõpuks olid kõik rõõmsad, kui enam lõhnama ei pidanud.

Viies töötuba oli „Katsumine“ ja seda juhtisid prantslased. Tegemist oli kõige uudsema õpitoaga. Pärast lühiajalist matka kohalikus rabas hakkasime ehitama mandalat. Seda ülesannet täideti rah-vusgrupiti. Et me ei olnud varem millegi sellisega kokku puutunud, jäi alguses kogu tegevus aru-saamatuks. Kui lõpuks kõikide riikide mandalad valmis olid, nägi vaatepilt välja väga võimas.

Mõnikord aitab kuues meel

Kõige viimasena tulid lätlased välja oma töötoaga „Kuues meel“. Alguses tundus teema peadmurdev. Lätlaste workshop oli aga üles ehitatud maastiku-mängu põhimõttel. Segagrupid liikusid punktist punkti ja täitsid erinevaid üles-andeid, mis olid väga lihtsad ning põhinesid loogilisel mõtlemisel ja meeskonnatööl.

Igast päevast oli midagi õppida ja kõrva taha panna. Meie õhtutele lisasid vürtsi kultuuriprogrammid, kus iga esindus tutvustas oma kodumaad ja traditsioone. Muidugi ei puudunud ka väljasõidud Verteillaci, Atlandi ookeani äärde, Bordeaux’sse ja kaheks vahvaks päevaks Pariisis.

Need kümme augustipäeva, mis veetsime koos 36 huvitava inimesega, olid täis nalja ja naeru ning töiseid hetki. Kõigi kogemustepagas on hulgaliselt täienenud ja kindlasti saame uusi teadmisi igapäe-vatöös noortega ka rakendada.

Jõudsime järeldusele, et sellist organisatsiooni, kuhu me kuulume, ei leia mitte kuskilt mujalt maailmast. Oleme kõik uhked, et kuulume Kaitse-liidu noorte hulka. Veel uhkem tunne oli esindada Kaitseliitu Prantsusmaal.

„Katsumise“ töötoa kor-raldasid prantslased, kes palusid osalejatel valmista-da looduslikud mandalad

Kümne päe-

va jooksul

sai kirja

pandud üksjagu

uusi nippe.

72

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

Kannad villi ja varbad rulli — nii läbiti Kuperjanovlaste rada

KRISTI LOITSakala malev

Igal sügisel minnakse Kuperjanovlaste rajale. Sakala malevast läks teele kolm võistkonda: üks kõige nooremate klassist ja kaks vanemas

astmes. Mõlemas vanema astme meeskonnas olid kavalad pähklid koos.

…ja kolmandalt korruselt alla

Juba reede õhtul anti luureülesande start. Suur osa võistkondi asus ülesannet täitma kohe, meie jäime esialgu paigale ja kalkuleerisime võimalusi. Otsus-tasime minna metsa luurele kahe lahingupaarina. Esimesel paaril õnnestus kohe luurealasse infi lt-reeruda, teisel läks korda jõuda luureala algusesse. Seal kohtuti konkurentidega kodumalevast, kes jagasid siseinfot, et eespool ootab vastutegevus. Uuesti kohtusime oma meeskonnakaaslastega lõkke juures kell kaks öösel, et luureraport täita. Et uneaeg oli piiratud, polnud mahti pikalt jutustada, vaid pugesime kiirelt telki tuttu.

Hommikul oli äratus kell kaheksa. Kontrollpunktis Alfa võtsid meid vastu naerusuised kohtunikud ja andsid ülesande. Pidime läbima kolmel klotsil liikudes kindla vahemaa, tohtimata kordagi jalga

Vastutegevuse vältimise nimel

tuli tihti ringi minna. Hea

kaarditundmis-oskus oli selle juures suures

abiks

4 X

SIG

RID

SÄ

INA

S

73

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

maha panna. Alguses võtsime ülesannet kui midagi lihtsat, kuid ühel hetkel taipasime, et tuleks siiski täie jõuga liikuda – sellega tegime esimeses kont-rollpunktis puhta töö.

Seejärel tuli minna mööda linte. Kui nägime kontrollpunktis Alfa 1 jalgarattaid, saime aru, et tegemist on maantee-ameti ülesandega. Kont-rollpunktis toimis kõik ideaalselt, liiklusmärkide testis saime maksimum-punktid ja ega rattaraja ajadki kehvade killast olnud – lõpuprotokollist vaatas vastu teine tulemus. Maanteeameti punk-tist suunati meid, ikka mööda linti, kontrollpunkti Alfa 2, kus tuli laskuda köitega kolmandalt kor-ruselt. Mõni oli seda varemgi teinud, mõni mitte. Saime viienda aja.

Võsas ja jõel

Nüüd seiklus alles algas. Saime esimesed koordi-naadid. Tegime oma elu kohe raskeks ja sukeldu-sime metsasügavusse. Alguses kaldusime õigelt teelt kõrvale, kuid õnneks leidsime suuna kätte ja jõudsime järgmisse punkti. Politsei- ja piirival-veameti ülesanne andis tunnistust, et mõtleme ebaloogiliselt. Teenisime vaid kaheksa punkti, mis näitas, et me pole kõige kirkamad kriidid. Selle teadmisega asusime teele kontrollpunkti Charlie.

Selgus, et peaksime ületama kahe joonega tee. Olime kindlad, et seal ootab vastutegevus, ja otsustasime sumbata mööda võsa ja põlluääri, kuni jõudsime noaviske kontrollpunkti. Et saabu-sime ajagraafi kust varem, saime puhata ja keha kinnitada. Noavisked läksid väga hästi: meie seitse tabamust andsid kolmanda koha.

Punktis Delta tuli ületada jõgi. Meid ootasid kanuu ja köis. Kas jõe ületab kõigepealt üks meeskonna-liige koos varustusega ja kolm tulevad hiljem järele või tehakse seda lahingupaaridena koos varustu-sega, see oli võistlejate endi otsustada. Valisime viimase variandi ja saime neljanda koha.

Jalad hakkavad tunda andma

Järgmisesse kontrollipunkti jõudsime tund aega varem. Seal ootas meid ka esindaja, kes joogiveega varustas. Silmanähtavaid ville veel ei olnud, kuid jalad olid juba veidi hellad. Plaaster ja teip peale ning teekond jätkus. Järgmine ülesanne oli seotud miiniga. Et kaasvõistleja Rait oli läbinud pioneeri-

Olime kind-

lad, et

teel ootab

vastutegevus, ja

otsustasime sum-

bata mööda võsa

ja põlluäär.

Kolmandalt korruselt köiega laskumine tuli pal-judele üllatusena. Mõned tundsid sellest rõõmu,

mõned suurt mitte

õppe ja Jaanus käinud ajateenistuses, oli loogiline, et nemad saavad selle ülesandega kõige paremini hakkama. Paraku seekord meil särada ei õnnestu-nud, üksnes miinuspunkte suutsime vältida.

Kõigil hakkasid jalad järjest enam tunda andma ja kaugel ei olnud ka esimesed lahkhelid marsruudi valikul. Ülesandepunkti jõudsime taas tund varem. Meid ootas seal soe lõke. Täitsime sideülesande kahe minutiga, kuid kahjuks kolme parima hulka ikkagi ei mahtunud. Kuulsime esimestest katkes-tajatest ja mitu meeskonda jätkas retke kolmekesi. Meie läksime edasi ikka neljakesi.

Kontrollpunkti Golf läksime juba läbi pimeduse. Rada kavandades ja vastutegevuse võimalikke asu-kohti oletades otsustasime, et mõistlik on minna läbi metsa. Sõjaväes äsja teeninud noormees läks ees ja meie hanereas tema järel.

74

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

leidnud. Ulatuslik soo muutis meie asimuudi kasu-tuskõlbmatuks. Nüüd tuli meil võidelda pisarate, viha, kurbuse ja lootusetusega.

Meid päästis loomade vaatlusplatvormist mööduv tee. Eeldasime, et see viib rabast välja. Nüüd oli juba minutite küsimus, kas jõuame järgmist ülesannet täitma või mitte. Miski torkis tagant ja sundis tempot tõstma. Kaardi järgi mööda metsa-radu liikudes jõudsime punkti isegi 6 minutit enne oma sooritusaega. Kontrollpunktis Hotel pidid meid juhendi järgi ootama sõlmed, kuid pidime hoopis jooksma mäest alla ja üles. Saime viienda tulemuse.

Viimased viis tundi

Üürikese puhkepausi ajal püüdsime oma asukohta määrata. Kahjuks see ei õnnestunud, mistõttu tuli üsna väsinuna metsas edasi seigelda, üle puude ronida ja võsaga võidelda. Ekslesime tükk aega, kuni juhuslikult õige tee leidsime. Kontrollpunktis India viskasime viis granaati täpselt, selle tule-musega jagasime 4.–6. kohta. Lõpuni oli veel viis tundi.

Kontrollpunkti Juliett minnes loobusime metsas ekslemast, vaid liikusime mööda teid. Jõudnud tund enneaega kohale, pugesime magamiskotti-desse. Väsimus oli nii suur, et oleksime peaaegu sisse maganud. Seekordki oli ülesandeks jõe ületa-mine, kirja saime kuuenda aja.

Lõppjooks oli pigem kõndimine – tunda andsid väsimus ja villid jalgadel. Mitte kordagi ei olnud me näinud vaenlast ega tundnud vastutegevuse lõhna ja lõpetasime kogu raja väga hea tulemusega – saime neljanda koha. Võistlusel osales 31 võist-konda. Koos vastutegevuse ja korraldajatega oli kohal 192 inimest.

Ilm tegi raja lä-bimise raskeks kõigile võistle-

jatele

Pisarad, viha, kurbus ja lootusetus

Uuesti tee peale välja jõudnud, otsustati, et öösel padrikus ragistada on ohtlik. Läksime nüüd mööda põlde ja teid, mistõttu jõudsime järgmisesse punkti

üsna kiiresti ja saime taas puhata. Tuli otsustada, kes lahendavad matemaati-lise ja kes sooritavad jooksuülesande. Jooksuülesande sooritasid noorme-hed kiirelt. Matemaatiline lambajal-gade kokkulugemine tundus esialgu lahendamatu, kuid numbritest said lõpuks putukate ja loomade jalad ja kõik osutus imelihtsaks. Selles punktis saime teise koha.

Enne teeleasumist saime teistelt meeskondadelt infot, et tee, millest me varem üsna lihtsalt üle saime, on vastutegevusest hõivatud. Võtsime nõuks minna ringiga. Kuni vastu tuli mets. Mõt-lesime selle läbida mööda radu, kuid neid me ei

Kuperjanovlaste raja tulemusedKoht Võistkond Malev

Noorem vanuseklass

I Blondid Tallinn

II Luurajad Valgamaa

III The Fox Valgamaa

IV Jakobsoni rühm Sakala

Keskmine vanuseklass

I Ursa Majori poisid Pärnumaa

II Ursa Majori tüdrukud Pärnumaa

III Heino Sakala

Vanem vanuseklass

I Valgamaa malev Valgamaa

II Rapla 2 Rapla

III Pläust Valgamaa

Kõigil hakkasid

jalad järjest

enam tunda

andma ja kaugel ei

olnud ka esimesed

lahkhelid marsruudi

valikul.

75

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

KADRIAN POSSULValgamaa ringkonna kodutütar

Vällinges asuvas Rootsi Kodukaitse koolis korraldati 15.–19. augustini sõjalis-sport-lik võistlus, kus erinevalt Eesti võistlustest

ei pidanud keegi poolteist päeva 20-kilost kotti tassima ja ka enamiku kodutütarde suure hirmu vastutegevuse pärast ei olnud Rootsis vaja kellelgi muret tunda.

Erinevusi ja sarnasusi

Et olen Rootsis samal võistlusel juba mitu korda käinud, teadsin, milleks ennast ette valmistada, kuid ülejäänud meeskonnal sealset kogemust polnud. Seetõttu oli minnes ärevus sees, et kuidas kõik sujub ja mitmenda koha seekord koju toome. Varem olime saanud nii teise kui ka esimese koha tüdrukute arvestuses. Üldarvestuses oleme ka üsna tublid olnud ja paljudele poistevõistkondadele pika puuga ära teinud.

Kõige suurem erinevus Eesti võistlustest on see, et mitmekümnekilomeetrist matka seal kavas ei ole. Rootsis rõhuti rohkem tehnilistele oskustele, mitte meie vastupidavusele ega toimetulemisele metsas. Ülesanded ise seevastu Eesti omadest suurt ei eri-nenud: laskmine, esmaabi ja takistusraja läbimine on ainult mõned näited.

Vaba aega anti palju, mis oli tore, kuid tüütas pikapeale ära. Meie tiim on harjunud, et kui oleme

Vastutegevust ei ole ja seljakott ootab laagris

Tänavu

saavutasi-

me Rootsi

võistlustel kolman-

da koha, teades

samas, et oleksime

suutnud paremini.

KT

VA

LGA

MA

A R

ING

KO

ND

võistlustel, võtame seda täiega ja tohutult vaba aega tundus meile ebavajalik. Oleksime tahtnud kõik kiirelt ära teha ja siis puhata ning Rootsi kau-nist loodust nautida.

Eelkõige võistlusnauding

Eesti võistlustel on alati midagi uut, mis mulle meeldib. Rootsis tead aga ette ja saad mitmekordse käimise korral oma tulemusi analüüsida ja neid parandada. Oma kolme korra põhjal võin öelda, et just viimane Rootsi võistlus on minu oskusi kõige rohkem lihvinud.

Aga kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt ja see, et kõigest tehtust rõõmu tunneksid. Tänavu saavutasime Rootsi võistlustel kolmanda koha, teades samas, et oleksime suut-nud paremini. Kuid põhiline oli see, et tundsime asjast rõõmu ning tegime kõike meile omase hulluse ja naljaga. Sõlmisime

palju uusi sõprussuhteid, sõime Kodukaitse kooli kokkade hämmastavalt maitsvat toitu ja nautisime iga Rootsis viibitud hetke.

Pole tavaline, et teateorienteerumise fi nišis elab sulle kaasa poolsada Rootsi noormeest, kes kõik plaksutavad, teevad lainet ja hüüavad su nime. Need ongi hetked, mille nimel elada ja mida mäle-tada. Tähtis pole võit, vaid elu nautimine.

76

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

SANDRA VÕSASTE

Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna õppekesku-sesse jõuti reede õhtul. Avamisel seisis rivis üheksa võistkonda: Tartu, Harju, Alutaguse,

Viru, Põlva, Võru, Rapla, Lääne ja Tallinna malev. Võistlustel osutusid edukaimateks harjakad.

Pärast avamist rääkis noorkotkastele uudsest sõjatehnikast – droonidest ehk UAVdest – Andrus Tamboom, kelle tegevusest võite lugeda tänavuse Kaitse Kodu! 6. numbrist. Kuigi loeng peeti hilis-õhtul, kujunes see poiste enda huvist ajendatuna plaanitust pikemaks. Küsimusi oli tekkinud palju, neid esitasid nii noorkotkad kui ka juhendajad ja kohtunikud.

Mitmekülgne side: mängu tulid semafor ja droonKirna õppekeskusesse tulid septembri lõpul kokku nutikad noorkotkad, et võrrelda jõudu ja mõistust info- ja sidevõistlusel. Kahe päeva jooksul jõuti omavahel võistelda, puhata, ja mis kõige tähtsam, palju uut juurde õppida.

Päikesepaneelid, raadiojaamad ja semafor

Mõõduvõtmine algas laupäeva hommikul. Võist-lejatele oli ette valmistatud üksteist punkti, mida kordamööda läbiti, igas punktis tuli täita mingi ülesanne. Võistlejaid testiti sidevaldkonnas igast küljest ning kõikvõimalikel viisidel. Esimeses punk-tis oli kotkastel vaja head tehnilist taipu: nad pidid töökorda seadma elektrilisi toiteallikaid, nagu päi-kesepaneelid, generaator ja käsidünamo. Veel pidid poisid oskama võimalikult hästi kasutada binoklit ja suutma selle abil tuvastada kauguses asuvaid ese-meid. Noorkotkad näitasid ülesande lahendamisel üles leidlikkust, oli rühmi, mille liikmed kasutasid ära lähedalasuvat kuurikatust või võtsid kaaslase kukile, et vaadelda võimalikult täpselt.

Individuaalsem oli üles-anne, mis oli seotud lahti-võetud raadiojaama kok-kupanemisega. Seda tegi iga rühma liige teistest eraldi ja aja peale. Raa-dioside pidamise juures on oluline korrektsus. Seepärast oli ka üks üles-annetest raadiosaatjate abil teate edastamine.

Jätkuna eelmisele õhtule said poisid proovida droo-niimitaatori lendu, õhus pidi see püsima nii kaua kui võimalik. Ka see ülesanne sooritati individuaalselt arvuti taga, iga osaleja sai enne paar minutit katse-tada ja puldiga tutvuda. Arvutimängu moodi näival ülesandel oli aga konks: pärast paari minutit oma puldiga tutvumist tuli see vahetada kaaslase omaga, mis oli mõningate erinevustega. See vähendas ka soorituse pikkust, kuid ometi näitasid noorkotkad head kohanemisvõimet ja said juhtimisega hakkama.

Mitmes punktis tuli poistel edastada sõnumeid erinevates koodides. Punktis, kus tegeldi morsega, tuli kasutada vilet ja taskulampe. Nii moodustati ahel, mille esimene lüli andis tähti-numbreid edasi lampi vilgutades, sellest järgmine läkitas sama sõnumi vilega, ahela lõpuni jõudis see aga jälle lambiga. Õppeklassis asuv punkt andis puhkust jalgadele, kuid tööd ajurakkudele. Etteantud koo-ditabeli abil murdsid osalejad lahti sõnumi, seejä-rel pidid nad ise ühe teate kodeerima. Kõik see käis mõistagi aja tiksumise saatel.

Paljudele oli uus semaforipunkt, kus sõnum tuli edastada lippudega, kuid ka sellega tulid kõik

Paljudele oli

uus sema-

foripunkt,

kus sõnum tuli

edastada lippude-

ga, kuid ka sellega

tulid kõik lõpuks

toime.

Kuigi semafor oli paljudele täiesti uus asi, tulid taiplikud noorkotkad selle kasutami-sega üsna hõlpsasti toime

SA

ND

RA

VÕ

SA

ST

E

77

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

lõpuks toime. Suusõnalist teadet tuli edasi viia nii jalgratta ja võrriga kui ka joostes. Poiste füüsilised võimed pani proovile võsasse üles seatud takis-tusrada, mille läbimisel tuli seljas kanda suurt ja rasket kaablirulli.

Üheks huvitavaimaks punktiks oli välitelefoni teel sõnumi edastamine kõrvaltelki. Ülesande tegi kee-ruliseks asjaolu, et poistele olid tekitatud sellised valgus- ja heliefektid, nagu viibiksid nad keset lahingut. See ülesanne oli tagasiside andmetel võistlejate lemmik.

Ajalugu tuleb ise teha

Võistluspinget aitas maandada samal ajal aset leidnud ajalooline sündmus, mille tunnistajateks kõik kohalviibijad olid: lendu lasti esimene Jõgeva maleva oma droon, mille oli kohapeal kokku pannud ei keegi muu kui Andrus Tamboom. Väike lennuk tegi õhus mitu tiiru ja maandus seejärel pealtvaa-tajate aplausi saatel. UAV juhtimist peale drooni kokkupanija kellegi teise kätte veel ei usaldatud. Pärast näidislendu said aga kõik soovijad drooni lähemalt uudistada ja oma käega katsuda, samuti nõu sellise lennumasina valmistamise kohta.

Kuigi võistluspäev oli kurnav, jõudsid mitmed võistlejad ka pikema võrrisõidu teha, sel korral siiski võitlusväliselt. Kaherattalisega said kihutada kõik, kes aga soovi avaldasid, tunni jooksul sai Jõgeva maleva noorkotkaste monteeritud masin korralikult ribadeks sõidetud.

Pühapäeval lõpetas võistluse takistusrada, kus tuli mängu panna eelmisel päeval kogutud teadmised ja oskused. Raja läbimiseks pidid võistlejad kokku panema välitelefoni, et peakohtunik saaks neile selle kaudu sõnumi edastada. Sõnum oli oluline, sest seda oli vaja järgmise ülesande sooritamiseks, sama teade tuli edasi läkitada lippude ja õigete käe-asendite abil ehk semafori kasutades. Kui see oli korrektselt tehtud, võisid võistlejad tormata edasi järgmise vahepeatuseni, kus said endale sõidukid – kolm ratast ja võrri.

Raja võis lugeda lõpetatuks, kui kogu võistkond seisis keset põldu asuva hoone katusel ja puhus vilet. Katusele ronida tuli ainult inimjõul ja üks-teise toel, mingeid abivahendeid selleks polnud. Just sellised ülesanded näitavad kõige paremini võistkonna ühtsust ja üksteisega arvestamist, eriti kui võistlusesse on kaasatud ka nooremaid noor-kotkaid. Võib öelda, et Kirnas meeskonnatööprob-leeme ei tekkinud, võistkonnad olid ühtehoidvad, just nagu noorkotkastele kohane.

Rada läbitud, oli aeg kokkuvõtete tegemiseks ja võistkondade kojusaatmiseks. Kõige rahuloleva-

Harvad polnud juhused, kui sõnum tuli kohale toimetada, kasutades ainult kondimootorit

SA

ND

RA

VÕ

SA

ST

E

mana lahkusid ilmselt võidu saavutanud Harju malev, hõbedale tulnud Tallinn ja kolmanda koha omanik Alutaguse. Tegelikult võisid rõõmsal meelel kodu poole asuda ka teised võistlejad, sest mööda oli saadetud suurepärane, põnevust täis nädalava-hetus, kus kõik kohalviibinud said huvitava koge-muse ja uute teadmiste võrra rikkamaks.

Viimases punktis pidid võistlejad pääsema maja ka-tusele, kasutamata selleks mingeid abivahendeid

BÄ

RB

EL

SA

LUM

ÄE

78

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

Hiiu noored jätkavad iseseisvamaltHELJA KAPTEIN

Hiidlastest noored, kes 7000-liikmelises Kaitseliidu noorteperes aastaid läänlaste tiiva varjus, ent siiski omapäi tegutsesid, said oma Noorte Kotkaste malev-konna ja Kodutütarde jaoskonna. Hiiumaal tegutsev Kaitseliidu Lääne maleva noorteinstruktor Tuuli Karukäpp selgitas, et „septembris jõudsime paberite allkirjastamisega nii kaugele, et Hiiumaal on nüüd oma Noorte Kotkaste malevkond ja Kodutütarde jaoskond“. Ta rääkis, et siiani oli kogu asjaajamine veninud, aga tegutsesid nad ikka suuresti omaette.

„Mullu sügisel tuli minu juurde Kodutütarde Hiiumaa jaoskonna vanem Piret Veevo ja küsis, miks meil on ikka veel jaoskond ametlikult moodustamata,“ meenu-tas Karukäpp tõuke saamist jaoskonna vormistamiseks. Veevo rääkis, et ollakse justkui keegi, aga ametlikult olda ka. Taas kerkis malevkonna moodustamise teema üles jaanuaris, kui koostamisel oli Noorte Kotkaste ajaloo raamat. Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm selgitas, et hiidlased on käitunud malevkonnana, aga tegelikult seda moodustanud ei olnud. Harjumaal on neli malevkonda, nüüd lisandus Hiiumaa oma.

„See on mõistlik samm, sest nad on nii omaette ja mandrist eraldatud,“ ütles Kodutütarde peavanem An-gelika Naris. Ta rääkis, et peastaabis ongi nad pidanud hiidlasi omaette olijaiks. „Praktiliselt oleme arvesta-nud hiidlaste kui 16. ringkonnaga,“ ütles Naris. Tema sõnul oli jaoskonna ametlik vormistamine õige tegu. Jaoskondi on Kodutütardel nüüd neli, ülejäänud kolm on Võrus, sest seal on väga palju kodutütreid. Jaoskonna moodustamist tähistati aktusega Hiiumaa muuseumi Pikas Majas, kus viibisid ka Angelika Naris, Silver Tamm ja Lääne maleva esindajad.

Hiiumaa kuulub Kaitseliidu Lääne ringkonda ja nüüd on seal ametlikult vormistatud Kodutütarde Lääne ringkonna Hiiumaa jaoskond ja Noorte Kotkaste Lääne maleva Hiiumaa malevkond. Loodud üksustesse kuulub 98 kodutütart ja 101 noorkotkast.

HE

LJA

KA

PT

EIN

800 kilomeetriga kaitseliitlaseksHERGO TASUJANoorte Kotkaste Hiiumaa malevakonna pealik

Septembri viimasel nädalavahetusel said Lääne maleva noorkotkad ja kodutütred oma oskused proovile panna Lätis. Jänni ei jäädud. Lisaks otsustas bussijuht reisi mõjutusel Kaitseliitu astuda.

„Kas te pidite välivormid Haapsalust saama?“ küsis Lääne maleva noortejuht Madis Mintel, kui olime umbes veerand tunni tee kaugusel Haapsalus paiknevast male-va staabist. Selgus, et need olidki Haapsallu ununenud ja vormide kättesaamiseks tuli lisaring teha. Õnneks oli tegemist nädalavahetuse ainsa ebaõnnestumisega.

Hilisõhtul jõudsime Leedu piiri lähistele Bauska linna. Kerge õhtune eine ja laagri ülesseadmine lätlaste staa-bis — võrreldes Hiiumaa uue hoonega olid kontrastid eriti suured — ning magama. Hommikul ootas Hiiumaa noor-kotkaid Tanel Kleed, Siim Koort ja Sten Egert Tamme-veskit ning kodutütart Triin Jürimäed ees sõjalis-sportlik võistlus Colonel Dalbins Cup. Eestlased olid osalema kutsutud esimest korda ja selle au andis peastaap hiid-lastele. Et võistkond pidi koosnema kaheksast liikmest, kutsusid hiidlased malevasisese koostöö parandamiseks kaasa neli läänlast: Rait Kulboki, Rimo Mändla, Pauliina Priki ja Carl Jürgen Rautami.

Võistluse esimene osa oli takistusrada, mis tuli neljakesi üksteist aidates läbida. Eestis sellist rada kusagil kasu-tusel ei ole, sestap oli see meie noortele uus kogemus. „Juba madalroomamine [kolmas takistus tosinast — H.T.] võttis hingeldama, aga tegelikult ei olnud rada väga raske,“ ütles Tanel Klee, kelle käed olid juba enne starti külmast sinakad. Ilm selles suhtes soosis, et erinevalt eelnevatest päevadest vihma ei sadanud, ent hommikul oli üpris jahe.

Võistluse teine osa nõudis matkaraja, millel ootasid tegevuspunktid, läbimist. Ja seda tehti juba kaheksakesi koos. Trass algas jõe ületamisega, kus vesi ei olnud vaatamata välja tulnud päikesele mingil juhul üle kümne kraadi.

„Oh, kui mõnus!“ hõiskas märja ja mudasena fi nišisse jõudes Triin Jürimäe. Tema sõnul keegi jahedast veest ega keerulistest ülesannetest probleemi ei teinud, sest põhieesmärk — toimida meeskonnana — õnnestus. Selle kinnituseks läksid noored pärast ühispildi tegemist sin-nasamasse jõkke pesema. Reisile pani tabava punkti aga tubli bussijuht, kes saadud kogemuse ja noortejuhtidelt kuuldud info põhjal otsustas, et astub ka Kaitseliitu.

79

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

HENRI LEYNoorte Kotkaste Tallinna maleva võistkonna esindaja

Raplamaal Valtu spordimajas ja selle ümbru-ses korraldati 12. oktoobril noorkotkaste malevatevaheline laskeorienteerumisvõist-

lus. Võistlustules olid 11 maleva neljaliikmelised meeskonnad. Juhend nägi ette, et kaks võistlejat pidid olema vanuses 12–14 ja kaks 15–18 aastat. Võistlejad jagati nelja gruppi ja iga grupi võistlus algas ühisstardist. Kõigepealt tuli lasta õhkrelvaga püstiasendis viis lasku 10 m kaugusel olevasse langevasse märklauda. Pärast seda võis orienteeru-misrajale minna. Kui aga juhtus, et mõni sihtmärk jäi püsti, tuli iga möödalasu kohta joosta staadionil 250 m pikkune trahviring. Iga võistleja läbis laske-tiiru kolm korda.

Korraldamise põhiraskus oli Noorte Kotkaste Rapla maleval. Orienteerumist aitas läbi viia orien-teerumisklubi Orvand. Orienteerumisrada oli maha pandud Valtu spordimaja lähimaastikule ja igal ringil pidi võistleja läbima neli kontrollpunkti. Võistluse tegi hästi jälgitavaks ja tulemuste edasta-mise operatiivseks SI-pulkade kasutamine.

Võistluse korraldaja Leho Rohtla sõnul oli raja ülesehitus võistlejatele jõukohane, arvestades nii 12- aastase kui 17-aastasega. „Suurematele tundus rada lõiguti lihtne. Mõne võistleja hinnangul, kellel paar märki üles jäid, oli 250-meetrine trahvi-ring liiga pikk,“ ütles Rohtla. Ta lisas, et tulemused näitavad nooremate noorkotkaste visadust, neist kaks olid esimese kuue hulgas.

Alustanud 11 võistkonnast lõpetas võistluse kümme. Tulemusi arvestati nii individuaalselt kui ka meeskondlikult. Mõlemas arvestused olid võidukad Põlva maleva noorkotkad. Individuaal-arvestuses autasustati medali ja diplomiga kuut esimest.

Laskeorienteerumise esikoht läks Põlva noorkotkastele

Noorkotkaste laskeorienteerumisvõistluse tulemusedÜldarvestus

Koht Malev Võistlejad

I Põlva Keven Mekk, Villu Serv, Joonas-Dein Plakso, Kristo Sirk

II Lääne Heinrich Kaptein, August Mänd, Julius Mänd, Kustu Künnapas

III Võrumaa Artur Vodi, Mihkel Parts, Sander Hannust, Mairo Hannust

Individuaalarvestus

Koht Võistleja Malev

I Kristo Sirk Põlva

II Keven Mekk Põlva

III Jaan Paljak Alutaguse

IV Kaur Laurimaa Tallinn

V Ülo Pajutee Harju

VI Villu Serv Põlva

RA

UN

O V

AH

TR

E

Mererühm alustas tegevustNoorte Kotkaste Tallinna maleva uus üksus — mererühm — sai esmakordselt kokku 3. oktoobri õhtul Lennusadamas. Rühm, mille tegevust on pikalt ja põhjalikult planeeritud, on lõpuks alustanud tegelikku tööd noortega. Mererühma eesmärk on koondada merendus- ja riigikaitsehuviga noori, pakkuda põnevat tegevust ning hoida ja arendada merenduskultuuri. Ühtlasi on see asjahuvilisele noorele heaks hüppelauaks, kui ta soovib siduda oma edaspidise elu merendusega. Esimesele koondusele saabus kümmekond noort vanuses 12—17 eluaastat, kellest mõnel oli praktilisi kokkupuuteid merega juba varasemast. Mererühm hakkab korraldama koondusi neljapäeviti ja peamiseks õppekohaks on Lennusadamas seisva endise mereväe miinijahtija Sulev mess. Väljaõpe antakse 60-õppetunnise programmi järgi, mis sisaldab nii noorkotkale üldiselt vajalikku kui ka teadmisi-oskusi laevandusest, meresõidust ja riigikaitsest. Kevadel on kavas ka sõidud merel. Mererühma tegevust toetavad Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjon, Lennusadam ja merevägi.

NK

TA

LL

INN

A M

ALE

V

80

No

ore

d

Kaitse Kodu! 8/2013

KA

DR

I VO

LK

OV

A

Spordimängudel võidutsesid võõrustajad Pärnu-JaagupistPärnu-Jaagupis korraldati 20.—22. septembrini üleriigilised noorkot-kaste ja kodutütarde spordimängud, mille eesmärgiks oli elavdada huvi sportimise ja liikumisharrastuste vastu ning selgitada võitjad kavas olevatel aladel. Kõigi alade tulemused liideti, et selgitada välja üldarvestuse tulemused. Esikohale tulid kolme alavõistluse võiduga võõrustajad ehk Pärnu-Jaagupi noored, kellele järgnesid Harju ja Jõgeva võistlejad. Osalesid 14 maleva kaheksaliikmelised segavõist-konnad, kuhu kuulus neli kodutütart ja neli noorkotkast vanuses 14—17 aastat.

Üksteise proovilepanek üleriigilisel tasemel, nagu selgitas võistluste üks organisaatoritest, Kaitseliidu Pärnumaa maleva noorteinstruktor nooremleitnant Rait Vaeno, ongi niisuguse ettevõtmise põhiline eesmärk. „Ja eks üks peamisi asju ole noorte vaba aja sisustamine, et nad kuskil kaubanduskeskuses jalgu ei kõigutaks,“ lisas ta.

LaagriuudisedNOORKOTKASTE LOODUSLAAGRID

Alutaguse noorkotkad osalesid tänavu kolmes Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti laagris. Igas laagris oli kavas orienteerumisõpe ja söök tuli laagrilistel endal lõkkel valmis teha. Varakevadel Konsu järve ääres õpiti, kuidas tal-vises metsas ellu jääda, mida peab teadma, kui ära eksid, ning kuidas endale tugevat ja sooja varjualust ehitada. Augustikuu laagris Kohtla-Nõmmel tutvuti söödavate ja mittesöödavate taimedega taimi ning käidi fossiile otsimas. Et selles laagris viibis ka neid poisse, kes olid käi-nud Sillamäel paraadil, anti preemiaks võimalus pidada maha värvikuulilahing. Septembris Kauk-sis Riigimetsa Majandamise Keskuse maja juures korraldatud laagris olid külas seenetargad, kes rääkisid söögi- ja mürgiseentest. Käisime nen-dega koos metsas sügiseks seenenäituseks eks-ponaate otsimas. Ka seenemaigu saime suhu, kui praetud seeni proovisime. Pärast tutvusime Peipsi-äärse loodusrajaga. Seda, kas omandatud tarkused ikka meelde jäid, kontrolliti laagrites korraldatud mälumängudes.

LÜGANUSE POISID VIRUNURMES

Septembrikuu kolmandal nädalavahetusel käis üheksa Lüganuse malevkonna poissi Virunurmes militaarlaagris, kus neile tutvustati Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste tegemisi ning anti teadmisi, kuidas metsas matkates ja laagris olles hakkama saada. Lüganuse malevkonna kaitseliitlaste juhendamisel õpiti, mismoodi oma käike loo-dusesse kavandada, kuidas kaardi ja kompassi abil orienteeruda, lõket teha ja katelokiga süüa valmistada. Kavas olid ka õhupüssilaskmine ja füüsilised katsed.

Uudiseid vahendasid Jürmo Rooma ja Lembit Alamets.

81

Te

st

Kaitse Kodu! 8/2013

ENN SUTTINGHiiumaa kaitseliitlane

Nii vastutusrikka ülesandega, nagu seda on telksauna testimine, hakkamasaamiseks moodustati

segatoimkond Lääne kaitseringkonna parimatest jõududest Hiiu-, Saare- ja Pär-numaalt.

Kõigepealt püstitati Hiiu-Pärnu ühend-jõududega saunatelk. Esimese pluss-punkti teenis saun transporditavuse ehk pakendi eest. Kõik komponendid (postid-vaiad, ahi, kate) olid pakendatud tugevast materjalist kandesangadega kottidesse. Kerisejagu vulkaanilisi kivimeid tuli ämbriga kaasa. Toimkonna kogenematu-sest ja Võrumaa abivalmidusest tingituna läks püstitamiseks vaja kolme kätepaari: üks hoidis keskmise postiga katet püsti, teine paigaldas ääreposte ja kolmas pin-gutas vaiadega nööre. Telgi materjal on paks ja tugev, vaiad mehised. Uks sulgub tõmblukuga.

Kerisahi mõõtudega ca 50x30x50 cm on pakitud kompaktselt: korstnajupid ja jalad koldes, kerisekivide restid tuha-sahtlis.

Saun püsti, võib kütma hakata. Tänu pak-sule soojusthoidvale materjalile ja katte sissepoole keeratud servadele läks saun soojaks tunni-paariga. Kogu testi jooksul kulus umbes poolteist võrgutäit kase-puid. Lava paraku komplekti ei kuulu, leili saab nautida kõige paremini seistes. Umbes kahemeetrise läbimõõduga telki mahub kerise ümber jaojagu saunalisi.

Ja nüüd kõige olulisemast. Kuidas leil oli? Muljetavaldav. Testijate saunatoim-kond käis seda nautimas viis korda jär-jest, põlgamata selleks viis korda laskuda ja tõusta Alu mõisa „taevatreppidel“ viienda korruse ja välisauna vahel. Päris saun mõisatornis oli ka köetud, aga see ei tulnud meile meeldegi. Saunatoimkond soovitab!

Telksaun pakub kiiduväärt leiliKaitse Kodu! saunatoimkond testis saunatelki.

Kolmekesi saab telgi üsna hõlpsalt püsti

Komplektist on puudu istumis-alused. Esialgu võtsid saunalised leili küttepuukottide otsas istudes, aga kui puud otsa said, tuli leppida kükitamise või seismisega

Väike ahi teeb tõhusat tööd, kuid õhku on telgis alati meeldivalt palju

3 X

EN

N S

UT

TIN

G

82 Kaitse Kodu! 8/2013

Me

ele

lah

utu

s

TASUTA SAATE RISTSÕNU JA SUDOKOID LAHENDADA LEHEKÜLGEDEL

http://web.zone.ee/ristsonad/ ja http://ristsonad.netii.net/

SCOUTSPATALJON - kutse valitute sekka. Meeste hulka, keda ei ühenda vaid missioon või käskluste salajane keel. Neid ühendab palju rohkem – sõprus kogu eluks. Midagi, mida ei murra kõrbe kuumus, lõikav tuul ega plahvatuste kaja.

Kui Sa tunned, et võiksid olla üks vapratest, siis vaata kohe www.elukutse.ee või www.vk.kra.ee Lisainfo e-postil vkinfo@kra.ee või telefonil 717 0800