KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 5/2014 (129/575)

VAATA VIDUPHA PARAADI SKEEMILT, KES RIVIS SEISAVAD

PRIIT KUUSK: MINA, KAITSELIITLANE

VALGA LINNA JUHIB KAITSELIIDU KOMPANIIPEALIKU ABI KALEV HRK

Vidutule viivad le Eesti meie pered

3Sisu

kord

Kaitse Kodu! 5/2014

NR 5/2014 (129/575)

KAITSEKODU!

KAITSELIIDU AJAKIRINR 5/2014 (129/575)

VAATA VIDUPHA PARAADI SKEEMILT, KES RIVIS SEISAVAD

PRIIT KUUSK: MINA, KAITSELIITLANE

VALGA LINNA JUHIB KAITSELIIDU KOMPANIIPEALIKU ABI KALEV HRK

Vidutule viivad le Eesti meie pered

12 Vidupha paraad

14 Knekuulaja abimees. Kuidas tunda ra hea pidupevakne?16 Kalev Hrk esmalt kaitseliitlane, siis Valga linnapea 21 Koolipapast malevapealik Tnis Org24 Mina, kaitseliitlane. Kellest sltub riigi julgeolek?27 Nuandeid noortele matkahuvilistele30 Kangelased langevad ka paraadil33 Kaitseliitu astutakse eelkige sbra soovitusel

37 Tormihoiatus 2014 polnud ksnes Kevadtormi eelproov

41 Maximilian Maksolly Paju lahing kui visuaalne ajalooallikas44 Vidupha paraadil marsib tnavu ka Zemessardze46 ngemisest, lhidalt

50 Muuseumist teemapargiks: Valga Isamaalise Kasvatuse Psiekspositsioon52 Metsavennad ja Valgamaa56 Vidukas vistlusreis Inglismaale69 Nielsonitele on vidupha perepiduKAANEFOTO: IRINA MGI

NAISKODUKAITSE

NOORTEORGANISATSIOONID

59 Valga naised hindavad meie-tunnet

61 Naiskodukaitsjad kogusid Anname au! kigus 25 000 eurot knniabiseadme ostuks

64 Luureretk 2014 viis koopasse ja ahviraudteele 65 Loksal taaselustus 1930ndate Alati valmis

4427

46

4Peat

oim

etaj

a ve

erg

Kaitse Kodu! 5/2014

Vilets kaitseliitlane, vgev kodanik

S tatistikaameti andmetel kulutavad eestlased vabatahtlikule tle ndalas keskmi-selt kaks minutit: he minuti ndala sees esmaspevast neljapevani ja terve teise minuti laupeval he jutiga sinna otsa. See teeb kokku umbes tund ja kolmveerand terve aasta peale. Sama kaua hoiad sa Tallinnast Prnusse sites autorooli. Vi ootad, et ahjukana kpseks. Nii et kui sa 1. mail tkinnastes vhemalt kaks tundi oma kla-platsi korrastasid vi lasteaias mnguvljakut vrvisid, vid endale juba selle eest lale patsutada, et kuulud le keskmise lahedate kodanike hulka. Sest vabatahtlikud on testi lahedad.

Isegi teadlased kirjutavad, et vabatahtlik t on igati hea asi. Esiteks on vabatahtlikult kulutatud aeg nende arvates ks hiskonna sidususe nitajaid. See omakorda suurendab turvalisust. Teiseks, vabatahtlikul tl on positiivne mju majandusele, ja kolmandaks, mitte sugugi vhemthtsana, muudab see inimesed nnelikumaks. Niteks videtakse statistikaameti vljaandes Sotsiaaltrendid, et mida rohkem inimene vabatahtlikku td teeb, seda suurema tenosusega on tal ette nidata rahuldust pakkuvaid sotsiaalseid sidemeid.

Aga Kaitseliidu liikmele on minimaalne vabatahtliku tegevuse norm aastas 48 tundi. 26,7 korda rohkem kui too keskmine. Ja see, sbrad, on miinimum. Ent isegi kige nirum kaitseliitlane vi naiskodukaitsja on keskmisega vrreldes igavesti vgev kaaslane ja kodanik.

Nndaks. Jrgmine kord, kui ahjukana teed, vta kpsemist oodates arvutis lahti Kaitseliidu koduleheklg. Sealt leiad kogu vajaliku tea-be, et liitumisavaldus kirjutada.

Kohtumiseni nnelikumas hiskonnas!

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris vi Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trkitud ASi Printall trkikojas

Toimetusel on igus kaastid redigeerida ja lhen-dada. Toimetus ksikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse knetund esmaspeviti kell 1315 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kaastde saatmise thtajad:14. juuli, 25. august, 29. september ja 8. detsember

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Vljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett ja kljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PrnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Koduttred

5Uud

ised

Kaitse Kodu! 5/2014

23. juuni vidupha: 1919. aastal saavutasid Eesti ved Vnnu lahingus vidu Landesveeri le

24. juuni 1994. aastal loodi mereve staap

1908. aastal sndis kolonel Alfons Rebane

28. juuni 1949. aastal langes RVLi juht Endel Redlich

29. juuni 1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

30. juuni 1919. aastal judsid Eesti ved Riia alla

1. juuli 1919. aastal algasid gedad lahingud Riia all, Eesti laevastik tungis Vina (Daugava) jkke

1993. aastal alustati mereve taasloomist

2001. aastal loodi Kaitseliidu kool

2008. aastal loodi Lne kaitseringkonna staap

3. juuli 1919. aastal slmis Eesti vaherahu Landesveeriga, Landesveer sunniti Riiast lahkuma, vim anti le Lti seaduslikule valitsusele

4. juuli 1941. aastal lid Eesti metsavennad tagasi hvi-tuspataljoni rnnaku Kilingi-Nmmel

5. juuli 1994. aastal taastati kaplaniteenistus

6. juuli 1993. aastal loodi Prnu ja Tartu ksik-jalavepa-taljon

8. juuli 1994. aastal loodi Eesti rahuvalve ksikkompanii

10. juuli 1941. aastal algas Tartu vabastamine Punaar-meest

15. juuli 1886. aastal sndis kolonel Karl Parts

20. juuli 1919. aastal loodi Eesti huvgi

24. juuli 1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Narva rindel

26. juuli 1944. aastal algasid lahingud Sinimgedes

29. juuli 1944. aastal peatati Sinimgedes Punaarmee suurrnnak

1993. aastal loodi Phja ksik-jalavepataljon

30. juuli 1941. aastal peeti Kulina-Puka lahing

31. juuli 1941. aastal pidas ERNA grupp Kautlas lahingu punavega

1. august 1914. aastal algas Esimene maailmasda

4. august 1919. aastal lpetasid eestlased edasitungi Venemaale Ostrovi ja Porhovi suunal

Kalender

KOO

L.EE

g ) j

ahkuma, l li l

nelnel Ka rl Parts

ng

e suurrnn kak

g

ESM

KAIT

SEV

GIKA

ITSE

VGI

KAR

RI K

AAS

Ukraina sndmused pole heidutanud eestimaalaste toetust riigikaitseleVaatamata muutunud julgeolekuolukorrale psib Eesti elanike toetus riigikaitsele krge, selgub vrskelt valminud avaliku arvamuse uuringust. Mrtsis uuringu- rmas Saar Pool lbi viidud uuringu Avalik arvamus ja riigikaitse jrgi on Eesti elanike kaitsetahe jtkuvalt mrkimisvrne 82% arvab, et vrriigi rnnaku korral peab Eesti osutama relvastatud vastupanu. 61% eestimaalastest on valmis osalema oma oskuste ja vimetega ka ise riigi kaitsmisel. Vastupanu soosivate elanike osa on jrjekindlalt kasvanud, kesoleva aasta uuringutulemuste jrgi oli see kigi aegade suurim. 67% elanikest peab Eesti peamiseks julgeolekuta-gatiseks NATOsse kuulumist, 45% arvates on oluline iseseisva kaitsevime arendamine ja 30% arvates kuulumine Euroopa Liitu.

Arvestades seda, et kesolev uuring viidi lbi mrtsi-kuus Krimmi ja Ukraina sndmuste krghetkel, on selle ldised tulemused positiivsed, tles neid tutvustanud sotsioloog Juhan Kivirhk. Tulemused nitavad, et Ukraina murettekitavad sndmused pole heidutanud Eesti elanikkonna positiivset suhtumist riigikaitsesse ja NATOsse.

Kivirhk lisas, et kuigi toetus riigikaitsele psib krgel, on suurenenud nende inimeste hulk, kes tunnetavad, et mbritsev maailm muutub ebastabiilsemaks. 12% vrra on suurenenud nende inimeste hulk, kes nevad maailma julgeolekuolukorra muutumist ebastabiilse-maks, 16% vrra rohkem on neid, kes peavad vimali-kuks ulatuslikku sjalist rnnakut Eesti vastu, tles ta. Sellised reaktsioonid on Ukraina sndmuste valguses tiesti loogilised ja peegeldavad ka paljude julgeole-kuekspertide hinnangut, et Putini reiimi agressioon Ukraina vastu on kaasa toonud phjaliku muutuse Euroopa senises julgeolekuarhitektuuris, rkis Kivi-rhk.

6Uud

ised

Kaitse Kodu! 5/2014

Keskkogul kinnitati Kaitseliidu eelarveKaitseliidu keskkogu kogunes 31. mail Alu misas. Kinnitati eelmise aasta eelarve ja korraldati isikuvalimised. Keskkogu tuli tervitama kaitseve juhataja kin-mjr Riho Terras.

Traditsiooniliste eelarveteemade krval kinnitati 2013. aasta majandusaasta aruanne ja kaitsemi-nisteeriumile esitatav rahastamistaotlus veti vastu Kaitseliidu koosolekute pidamise korra muu-tused ja tiendused. Nd on selgemad juhised salajase hletuse lbiviimiseks ja liisuheitmiseks. Valiti ka Kaitseliidu keskkogu juhataja kolmeks aastaks, kelleks sai Neeme Suur, ning abijuhatajad Toomas Piirmann ja Arvi Niglas. Kaitseliidu lem brig-kin Meelis Kiili tutvustas organisatsiooni vrtusphiseid arenguteese.

Tegusa peva teisel poolel tutvuti keskrevisjo-nikomisjoni tga. Elevust tid isikuvalimised: keskjuhatusse osutusid valituks Marek Ranne ja Teet Kurs, keskrevisjonikomisjoni valiti Taavi Mlder ja asendusliikmena Ago Kalmer, vanema-tekogu liikmed, kes liisuheitmise tttu oleksid pidanud lahkuma, valiti nende jtkamise nusoleku olemasolul tagasi ning vanematekogu tienes uue liikme Merike Jrjoga.

Hunt ulgus Loksal ja ViinistusAprilli viimasel ndalavahetusel korraldati Loksal Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla maleva hisp-pus Hunt, millest vttis osa le kuuesaja vitleja. Hunt 2014 algas reedel Loksa linnavalitsuses kriisikomisjoni ppusega Loksa Evakuatsioon, kus osalesid lisaks linnaametnikele ka Kaitseliidu, po-litsei- ja piirivalveameti ning psteameti spetsia-listid. Laupevast phapevani, ppuse aktiivses faasis, harjutasid kaitseliitlased vastase ksuste tkestamist Viinistu-Kotka-Vihasoo ruumis. Osa harjutuslahinguid peeti ka Loksa linnas. Kaasatud olid mere- ja huve komponendid ning politsei- ja piirivalveamet, psteamet ja kohalik omavalitsus. hisppuse lpetas pidulik rivistus Loksa linnas, kus linnarahvale mngis Kaitseliidu Tallinna

maleva orkester, avatud oli relva- ja tehnikanitus ning pakuti sdurisuppi.

Kaitseliidu lem brigaadikindral Meelis Kiili tnas ppusel osalenud kaitseliit-lasi teenistuse eest ning avaldas loo-tust, et esimesest hisppusest Hunt saab vrikas traditsioon ja kaitseliit-laste vljappe lahutamatu osa. Tnati ka ppuse toetajaid: meened said Loksa linna, Kuusalu valla, Kolgakla Seltsi, Loksa ja Viinistu sadama ning Kotka saeveski esindajad. ppuse juht, Kaitseliidu Tallinna maleva pealik mjr Lauri Abel tdes, et saadi selgust oma oskustest ja koostvimest, aga ka sellest, mida saaks veel paremini teha. Harjutusi jlgisid ka vaatlejad Soomest reservohvitseride kogu Helsingi piirkonna esindajad. P

IV

I-P

SU

KR

EUTZ

WA

LD

Prguphja ootab metsavenna kombel retklemaPrguphja retk korraldatakse tnavu 11.13. juulini Raplamaal. Start antakse Relvastatud Vitluse Liidu (RVL) Prguphja punkri juurest ja ni on traditsiooniliselt taas Eidaperes. Trassi pikkus on linnulennult 100 kilomeetrit ja aega selle lbimiseks 54 tundi. Vistlus on meldud tiskasvanutele. Vistkonna suurus on viis inimest: neli vistlejat ja esindaja. Prguphja retkest vivad osa vtta kik fsiliselt ja vaimselt terved tiskasvanud (alates 18. eluaastast), kes on end vistlusele registreerinud. Maksimaalselt lubatakse starti 40 vistkonda.

Vistlejad moodustavad vistluse ajaks ksiku metsavendade salga, nende lesandeks on liikuda varjatult etteantud ajagraa kus, lbides kontrollposte, kus tuleb tita lesandeid, ja postkaste. Vistluse ees-mrk on selgitada vlja parimad, kes suudavad melda, tegutseda ning tita lesandeid suure fsilise koormuse ja stressi tingimustes, ratada huvi leelamise, matkatarkuste ja sjaliste oskuste vastu, jdvustada vabadusvitluse ajalugu ning tutvustada Eesti mitmeklgset loodust.

Prast rnnaku lppu autasustatakse vitjaid vistluse baaslaagris Eidaperes. Avatud on Eesti, Soome ja Rootsi leelamisinstruktorite leelamisteemaline nitus-rada ja metsavendlust tutvustav nitus ning vaadata saab sjaajalooklubi etendust.

KRIS

TJA

N P

RII

7Uud

ised

Kaitse Kodu! 5/2014

Saaremaa malev mngis end Eesti jalgpallikarikavistlustel teise ringiALVER KIVI

Eesti jalgpalli vikeste karikavistluste 1/32 naalis saavutatud vidu-ga pses Kaitseliidu Saaremaa malev karikavistluste jrgmisse ringi. Kuressaares oma kodustaadionil FCF Tallinna likool II vistkonna vastu mngitud kohtumisel vtsid saarlased kohe ohjad enda ktte ja lksid kmnendal minutil Aksel Artuse vravast 1:0 juhtima. Vaid seitse minutit hiljem li Olev Sten Erik Jgi jrgmise vrava ja seisuks sai 2:0. Kahe-kmne seitsmendal minutil sai teise tabamuse kirja Artus. Seega judsid Saaremaa jalgpallurid esimesel poolajal kiirelt eduseisu 3:0. Siis langesid mlemad vravaljad vigastuse tttu mngust vlja ja initsiatiiv lks klalistele. Nad lid kaks vravat ja puhkama mindi seisul 3:2.

Teisel poolajal oli ritavamaks pooleks Tallinna likool, Saaremaa malev vastas vasturnnakutega. Klalised judsid 90. minutil viigini ja see thendas, et mng jtkub lisaajaga. Siin domineerisid juba saarlased ja Joonas Jgi vrav vormistas lppseisuks 4:3.

Treener Arli Saar tles, et meeskond alustas hsti ja mng ei olekski lisaajale linud, kui meie kaks phimeest ei oleks vigastuste tttu vlja langenud. Me ei suutnud mngu lpuni enam rtmi leida, tdes treener. Vigastused lid meie mngu sassi ja keskvljal kadus kontroll, mrkis Saar, lisades, et suures eduseisus end siiski ldvaks ei lastud. Lisaajal olid poisid vsinud, siin tuli lihtsalt tiega pingutada ja meil nnestus vita, lausus ta.

Sjalises kolmevistluses jagus vidusra Tartusse ja ValgamaaleAprilli viimasel ndalavahetusel Valgamaal peetud Kaitseliidu 2014. aasta lahtistel meistrivistlustel sjalises kolmevistluses saavutas malevate arvestuses esikoha Tartu malev. Teiseks tuli Valgamaa ja kolmandaks Prnumaa maleva esindus. Individuaalselt hinnati tulemusi kahes vanuse-rhmas meeste ja naiste arvestuses eraldi. Parimad olid Valgamaa maleva esindajad: naistest sai kokku kige suurema punktisumma Aili Popp ja meestest Imre im. Visteldi granaadiviskamises, lamades laskmises 200 m distantsilt automaadist Galil vi AK-4 ning jooksukrossis pikkusega 6000 m.

Prnumaa maleva kaitseliitlased pidasid enda trumpalaks vistlusel jook-su. Jooksu head kohad tid meile edu, tles Mart Pr, kelle snul nad just tnu sellele esikolmikusse ka kerkisid. Teised nitasid hid tulemusi granaadiviskes ja laskmises, meie testasime end jooksurajal, lisas ta. Vistlustel osales 11 vistkonda viiest malevast.

Kalevi malevkond teenis vlja Tallinna laskekarikaMai viimasel tisndalavahetusel peeti Kaitseliidu Mnniku lasketiirus Tallinna maleva karikavistlused laskmises. Osa vttis 89 laskurit. Visteldi harjutustes 10 lasku 9 mm teenistuspstolist (he vi kahe kega) ja 3x10 lasku automaatrel-vast Galil. Vistkondliku esimese koha saavutas Kalevi malevkond, teise koha Luna ksikkompanii ja kolmanda Toom-pea malevkond. Individuaalarvestuses 10 lasku 9 mm teenistuspstolist (he vi kahe kega) saavutas esimese koha Peeter Olesk Luna ksikkompaniist 181 silmaga, teise koha Heino Piirsalu Nmme staabi vistkonnast 171 ja kolmanda Meelis Lehtpuu Kalevi malevkonnast sa-muti 171 silmaga. Individuaalarvestuses 3x10 lasku automaatrelvast Galil saavu-tas esikoha Ain Muru Toompea malevkon-nast 286 silma, teise koha Janis Aarne Kalevi malevkonnast 283 ja kolmanda Ljudmila Kortagina Kalevi malevkonnast 281 silmaga.

VALG

AM

AA

MA

LEV

SAA

REM

AA

MA

LEV

SIGR

ID H

ART

MA

N

8Uud

ised

Kaitse Kodu! 5/2014

Admiral Pitka luurevistlus ootab Lne-VirumaaleKaitseliidu rahvusvaheline sjalis-sportlik jukatsumine Admiral Pitka luurevistlus leiab tnavu aset 5.8. augustini Lne-Vi-rumaal. Kik Admiral Pitka luurevistlusest osavtvad Eesti vistkonnad psevad osa-lema eelvistluse kaudu, erandiks on eelmise aasta vitja. Eesti vistkondades peab olema vhemalt kaks eelvistlusel osalenud liiget. Vistkonnad koosnevad neljast vistlejast ja kuni kahest tugiisikust. Vlisvistkondade esindus vib olla arvuliselt suurem. Vist-kond peab koosnema he ja sama ksuse liikmetest.

Utria dessandi 2014 tulemuste jrgi on Admiral Pitka luurevistlusele psu lunas-tanud jrgmised Eesti vistkonnad: Kait-seliidu Prnumaa maleva kolm vistkonda, Staabi- ja Sidepataljon, Kaitseliidu Tallinna maleva Phja kompanii, Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseliidu Tallinna malev, Kuperja-novi jalavepataljon, Kaitseliidu Valgamaa malev, politsei- ja piirivalveamet. Lisaks on end vistlusele kirja pannud mitmete teiste malevate mees- ja naiskonnad. Vlismaalt on tnaseks end les andnud Soome ja Rootsi ning taanlased, kes tulevad kolme vist-konnaga. Et registreerimine veel kib, vib osalejate arv muutuda..

Vistluse peakorraldaja on Kaitseliit ning vistluste lem on Kaitseliidu lem. Etteval-mistusele ja lbiviimisele on kaasatud kaitse-vgi, Erna selts, reservohvitseride kogu, laskurliit jt organisatsioonid.

Srve retkel sai vidu sjakoolTorgu ja Salme valla territooriumil lbiti 30. maist 1. juunini Kaitseliidu Saaremaa maleva korraldatav sjalis-sportlik Srve retk, mille raskema raja esikoht lks Kaitseve hendatud ppeasutuste Krgema Sja-kooli vistkonnale. Lhema trassi vit ji vrustajatele.

Srve retk algas reede htul Kudjape kalmistul, kus mlestati Afga-nistanis hukkunud n-srs Kristjan Jalakat (2012. aastast on Srve retk phendatud Afganistanis NATO sjalisel missioonil langenud saarlase Kristjan Jalaka mlestusele). Seejrel siirdusid patrullretkel osalenud kas 65 kilomeetri pikkusele punasele vi 45 kilomeetri pikkusele sinisele rajale. Sel aastal oli pikemale rajale registreerunud 11 ja lhe-male 16 vistkonda. Klalisvistkondi mandrilt saabus kaheksa: kolm vistkonda Prnu malevast, ks sjakoolist, kolm Vahipataljonist ja ks Harju malevast. Esimest korda oli maha mrgitud ka 15 km pikkune matkarada, mille sai lbida viimasel peval.

Punasel rajal vitis sjakooli vistkond (Valdo Hlvin ja Allar Olesk), teiseks tuli Vahipataljoni (Tauri Koppel ja Sander Kusmin) ning kolman-daks Nasva I vistkond (Imre Kuusk ja Sander Pielberg). Sinisel rajal oli edukaim Saaremaa maleva noorliikmete vistkond Mgrad, kuhu kuulu-sid Kaupo Rozenkron ja Romet Maripuu, teiseks tuli Saaremaa maleva vistkond Veteranid (Leevi Naagel ja Lembit Kirs) ning kolmandaks Leisi noorkotkaste vistkond (Jaen Ots ja Marko Leiman).

Osalejad jid Srve retke korraldusega rahule, sest kontrollpunktide lesanded olid huvitavad ja mitmeklgsed. Liikuda tuli nii peval kui ka sel ja kuna liiguti vastase alal, kimbutasid osalejaid vastutegevuse ksused. Hea on tdeda, et Srve retkel osalejate hulk on kasvanud. Retke korraldajad loodavad, et jrgmisel aastal on vistlejaid veel rohkem, tles Kaitseliidu Saaremaa maleva nooreminstruktor n-vbl Veljo Soome. Srve retkega lppes ka Saaremaa malevas igal aastal korraldatav sdurioskuste baaskursus.

Kaitseliidu suvepevad kutsuvad augustis VrumaaleKaitseliidu tnavused suvepevad korraldatakse 15.17. augustini Vrumaal Ruge vallas Kurgjrve spordibaasis. Osalema on oodatud kik Kaitseliidu ja Nais-kodukaitse liikmed koos peredega. Suvepevade kavas on tegevust igale maitsele nii vanematele kui ka noorematele. Mngitakse mitmesuguseid sportmnge, meelelahutuse eest kannavad hoolt ansamblid ning diskorid. Lastele tuleb klla teater Piip ja Tuut ning Vrumaa malev korraldab lasteprogrammi.

Kaitseliidu pevade majutus on korraldatud Kurgjrve spordibaasis. bitakse kaasavetud telkides, malevapealiku otsusel Kaitseliidu telkides. Telkimine vastavalt allksuste paiknemise plaanile. Vikeste lastega pered saavad bida kmpingutes vi spordibaasi siseruumides, vastav vajadus tuleb teada anda malevas suvepevadele registreerudes. Toitlustamine on organiseeritud Kurgjrve spordibaasis, toitlustuse tagab MT Nmme Spordiklubi. Igas malevas saavad Kaitseliidu liikmed ja nende pered eelregistreeruda kuni 20. juulini. Osalustasu tiskasvanutele 8 eurot, lastele on osavtt tasuta. Tpsem info malevatest.

U AD

MIRAL PITK A U

LUU

RE V IS T L U S U R E C O N

C H

ALLE

NG

E

MA

RKO

M

GI

N

MM

E SP

OR

DIK

LUBI

9Uud

ised

Kaitse Kodu! 5/2014

KAIT

SELI

IT

Ida- ja Luna-Aafrika histuru esindajad tutvusid kberkaitseliidugaKberkaitseliitu klastasid 23. mail Ida- ja Luna-Aafrika histuru (COMESA) esindajad. Saadikud olid Eestis tutvumas e-lahendus-tega. Tulime siia, et ppida Eesti kberko-gemusest, snas COMESA infrastruktuuri direktor Abu Su an E. Dafalla. Tema snul tahavad nad oma regioonis luua korraliku e-riigi ssteemi ja parandada oluliselt k-berturvalisust. Eestis mitte ainult ei looda toodet, vaid hoolitsetakse selle eest, et kiki e-lahendusi oleks vimalik omavahel siduda. See aitab luua tugevama tssteemi, mis omakorda aitab suurendada e-lahenduste thusust ja hoida aega kokku, snas Abu Su an E. Dafalla.

Trilok Dabeesing Mauritiuse riigi infoss-teemide ametist snas, et Eestist saadud teadmised aitavad COMESA riikidel e-aren-gut kiirendada. Mauritius on kll pindalalt Eestist viksem, kuid rahvaarvult sama suur. Eesti IT-lahendused on suunatud otse ini-mestele ja vga hsti vlja ttatud, snas ta, lisades: Loodame vlja ttada sama turvalised lahendused ja Eestist saame nen-de loomiseks kogemusi. Trilok Dabeesingu snul on Aafrikas kige suurem probleem see, et vlja on ttatud kll korralikud IT-lahendused, kuid erinevalt Eestist pole need seotud htsesse ttavasse ssteemi.

Kberkaitseksuses rgiti klalistele sel-lest, kuidas toimib vabatahtlik kberkaitse: Kberkaitseliidu eripra on just see, kuidas riik saab raskes olukorras tita vabatahtlike abiga seda thimikku, kus riigil judu ei jt-ku, tles kberkaitseksuse pealik Andrus Padar. Seletasime neile, et vabatahtlikke saab hdaolukordade puhul kaasata, kuid seda ei tohi teha alles siis, kui hda on kes, vaid selleks peab pidevalt valmistuma. Padar rkis COMESA esindajatele sellest, kuidas kberkaitseliit toimib, mida nad pla-neerivad ja kuidas on nad valmis tegutsema. Nii nagu kogemuste jagamine on muutunud oluliseks Eesti-siseselt, tahame ka vlis-partneritega suhelda sellel teemal, et saada tagasisidet ja uusi ideid.

10 Kaitse Kodu! 5/2014

Uud

ised

In memoriam

Priit Ojap 26. juuli 1973 18. mai 20148. mai varahommikul lahkus meie seast Tallinna maleva instruktor-koolitaja reservkapten Priit Ojap.

Priit Ojap veti malevapealiku kskkirjaga isikliku sooviavalduse alusel Tallinna maleva tegevliikmeks 13. augustil 2008 ning ta kuulus elukohajrgselt Lne malevkonna ridadesse. Kuid Kaitseliidu ja kaitsevega kis Priit hte sammu juba tunduvalt varem. Kaitse-vega liitus Priit 1993. aastal, kiiresti leidis ta oma kutsumuse pioneerialases tegevuses. Oma oskusi rakendades ja arendades teenis ta instruktorina Kuper-janovi ksik-jalavepataljonis, Kaitseliidu peastaabis, Tartu ksik-jalavepataljonis, Kaitseve hendatud ppeastutustes, kaitsejudude peastaabis, maave staabis, Vahipataljonis ja oli alates 2013. aasta suvest Kaitseliidu Tallinna maleva instruktor-koolitaja.

Tallinna malevas oli Priidu lul pioneerialase vljappe lbiviimine vabatahtlikele. Lhikese aja jooksul suutis ta anda edasi palju isiklikke pioneerialaseid kogemusi. Ojapi korraldada oli eelmise aasta sgisel maleva allksuse osalemine NATO ppusel Steadfast Jazz, kus esmakordselt NATO ajaloos osales ppu-sel vabatahtlike allksus Kaitseliidu Tallinna malevast. Priit Ojapi panust on hinnatud mitmete maave ja Kaitseliidu teenetemrkidega.

Kolleegid, kellega Priit maleva staabis tuba jagas, iseloomustavad teda kui rmiselt rahulikku inimest, kes ei nidanud kunagi vlja pahameelt ega rritust. Oma tdes ja tegemistes oli Priit phjalik. Kik tkaaslased ja vabatahtlikud jvad meenutama Priidu heasdamlikkust ja abivalmidust. Priitu jvad leinama endised teenistuskaaslased Vahipataljonist, relvavennad ja kamraadid Tallinna malevast, elu-kaaslane, ema ja vend. Priit Ojap saadeti viimsele teekonnale 29. mail Rahume kalmistul.

In memoriam

Hellar Luik4. juuli 1943 24. mrts 201424. mrtsil 2014 lahkus meie hulgast Kaitseliidu Saka-la maleva Lembitu ksikkompanii staabirhma sidejao pealik Hellar Luik. Hellar liitus Sakala malevaga 28. oktoobril 2009. Tema kui entusiastliku raadioamatri loogiline valik oli sideeriala. Hellar Luige elukogemus-te pagas oli sedavrd rikkalik, et pikemalt mtlemata mrati ta sidejao pealikuks. Erakordne phendumus kigile tema ettevtmistele sai osaks ka sidejaole ja terve maleva sidele.

Hellar Luige panus ei jnud mrkamata. Juba neli aastat enne Kaitseliiduga liitumist avaldati Hellarile malevapealiku tnu maleva aitamise ja toetamise eest. Aastal 2010 anti Hellarile le malevapealiku tnukiri, samuti tnati teda aastal 2011. 2012. aastal tnas Hellar Luike Kaitseliidu lem ja Sakala malev autasustas teda rinnamrgiga.

Sakala malevat on tabanud valus kaotus, meile tuttavale kutsungile Sierra-Alfa Hellar enam ei vasta, kuid tema jetud jlg on sedavrd tugev, et poolelijnud tegemisi saavad jtkata tema allksus, vit-luskaaslased ja kamraadid. Eetris on vaikus, Sakala malev langetab leinas pea. Puhka rahus, Hellar!

Telli KK! postkasti!Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85

Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu

Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee vi postkontoris

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas

12 Kaitse Kodu! 5/2014

F-16 Fighting Falcon

LENNUMASINATE PILDID: PAAVO PIHELGAS/WIKIPEDIA, US AIR FORCE, FLICKR

EF-2000

L-410 ES-PLY

L-39C Albatross

Robinson

Vidupha paraad

13

Vid

uph

a

Kaitse Kodu! 5/2014

Vidupha thistamine Valgas22. juuniKell 1213 Tori Sjameeste Mlestuskirikus sdatakse mlestustuliKell 1619.30 paraadi peaproov Valgas Kesk tnaval Kell 16.3018.30 Laulud sdurile kontsert Carolin Illenzeeri fondi toetuseks Valga kultuurikeskuses. lekanne

ETVs kell 1718.3019.30 prii sissepsuga jaanipidu Valga linnapargis, kontserdi annavad Kaitseliidu hendorkester ja solistidKell 22.15 algab muinastule stamine Valga linnapargis: noorkotkad ja koduttred stavad tule vibugaKell 23 muinastuli saadetakse kirikusse23. juuniKell 9 tulede hendamine ja prgade asetamine Valga Vabadussja ausamba juurdeKell 1010.45 vidupha oikumeeniline jumalateenistus Valga kirikusKell 10 algab ksuste rivistamineKell 10.5512.10 ETV otselekanne paraadiltKell 11 saabub presidentKell 11.30 paraadiplatsile saabub vidutuli ja president jagab tuled maakondade tuletoojateleKell 11.40 paraad asub marsileKell 11.5012 NATO hukite lelendKell 11.4012.15 pidulik jalutuskik Valka linnaKell 1215 kaitseve ja Kaitseliidu lahingutehnika nitus

Valga-Valka piiril Raja tnava res, publikule jagatakse sdurisuppi

Augusta Westland AW 139

MiG-29

14

Vid

uph

a

Kaitse Kodu! 5/2014

NELE PERNITSnaiskodukaitsja ja avaliku esinemise koolitaja

Vidupha on eestlastele ikka olnud pidu-lik, vrikas ja sdantliigutav. Kindlasti on igahel sel peval vimalus kuulda ht vi isegi mitut knet. Seetttu ongi praegu sobiv le vaadata, kuidas tunda ra head pidupevaknet.

1. Kne algab enne, kui esineja suu lahti teeb

Hea esineja lheb knepulti sirge selja ja kindla sammuga. Enne esinemist vaatab ta publikule otsa ega alusta kohe knelemist, vaid peab pausi annab kuulajatele aega endaga harjuda ja tekitab ootusrevust eelseisva kne osas. Ta naeratab, et luua auditooriumis positiivset meeleolu ja maan-dada iseenda esinemispinget.

Vaikus rgib ja kne ongi juba alanud, ilma et esineja oleks suudki avanud. Publikul on juba oma eeldused ja ootused kohe algavale esinemisele.

2. Algus on vaata et kige thtsam osa knest

Hea kne algab prutava ja meeldejva sissejuha-tusega. Just algus on see, millega pannakse ennast kuulama vi mngitakse igasugunegi publiku huvi maha. Kui auditoorium hakkab juba sissejuhatuse ajal nihelema, ringi vaatama ja naabriga knelema, on prutava alguse asemel ilmselt tegu olnud

hoopis igava algusega ja seejrel on esinejal vga raske publikut oma kne lummusesse saada.

Hea pidupevakne vib alata niteks meenutusega ajaloost, luuletuse vi vanasnaga. Vi hoopis llatava vrdlusega sel-lest, et Kaitseliit on nagu hom-mikul rbatud sm vrskelt pressitud greibimahla kasulik,

aga vajab harjumist ning prast klaasitie tarbi-mist tekitab tunde, et sa oled kva mees, kes saab kigega hakkama. Ka vib pidupevakne alata mne pevakajalise sndmuse meenutamise vi soov-unelma kirjeldamisega. Suureprane algus vib olla ka mtlemapanev ksimus publikule, ni-teks: Milline on teie tnane heategu oma riigile? vi Kas eestlaseks snnitakse vi kasvatakse?.

Knekuulaja abimees Kuidas tunda ra hea pidupevakne?

Sissejuhatus ei tohi olla nii pikk, et kuulajad tabavad end mttelt, millal ta juba asja tuumani juab. Kindlasti ei ole sobiv alustada enda vljava-bandamisega. Publik ei ole kogunenud selleks, et kuulata kedagi, kes vabandab, et ta ei ole hsti ette valmistanud, ei tea suurt midagi vi ei ne sobiv vlja. Isegi kui eeltoodud asjaoludel on tephi all, hea esineja naeratab ja saab sellest le ning jtab auditooriumile mulje, et kik on suurepraselt ette valmistatud ja just nii meldudki.

3. Taskurtikud on pidupevakne puhul hdavajalikud

Pidupevakne eesmrk, erinevalt niteks infor-meerivast knest, on tekitada emotsioone, eelkige hid emotsioone. Kui nete, et pidupevakne ajal

naised aina uute ja uute pabertaskurttide jrele haaravad ning mehedki varrukaga le no tm-bavad (muidugi mitte pisarate phkimiseks, vaid mnel muul hsti phjendatud otstarbel), on see selge indikaator, et tegu on hea knega. Hea kne toob selleks mneks vi mnekm-neks minutiks inimesed vlja nende argipevast

ja paneb kogema erilisi tundeid: levat rmu, kir-jeldamatut hrdust, piiritut uhkust, tungivat tahet olla juba tna parem inimene. Hea pidupevane kne tekitab oma vimsuse ja kaasahaaramisega kuulajates klmavrinaid.

Hea on kuulata lihtsate snade ja lhikeste lause-tega knet, siis ei kipu mte kest lipsama. Samas on pidupevakne tis ilusaid lauseid, imelisi vrd-lusi ja kujundlikke metafoore sellest, kuidas lapsed sirguvad kui trkav rohi ja taevas on siravalt sinine nagu meie usk paremasse homsesse. Laused ja mtted on nii ilusad, et panevad lausa hkama.

Ka pidupevakne, nagu iga hea kne, on oma mttega. Mttega, mida kneleja tahab kuulaja-tele edasi anda ja mis kuulajat knetab. Olenevalt kne pikkusest on peamine idee jagatud 34 juht-mtteks ja need viksid ka kuulajale selgelt krva jda. Ka juhtmtete eesmrk ei ole jagada infot,

Hea pidu-pevakne vib alata niteks meenu-tusega ajaloost, luuletuse vi vanasnaga.

Hea kne toob selleks mneks vi mnekmneks minutiks inimesed vlja nende argi-pevast ja paneb kogema erilisi tundeid.

15Kaitse Kodu! 5/2014

vaid tekitada inimestes tundeid, panna neid mt-lema.

4. Lilleseadjatele plaatimisest ei rgita

Hea kne on peetud just neile inimestele just selles kohas ja just sellel peval. Iga kuulaja peab tundma, et see kne on kirjutatud talle, et knelejal on just temale midagi elda.

Vana, teises kohas pidamiseks ja teisele auditoo-riumile meldud kne ettekandmine vib osutuda suureks veaks, sest tenoliselt ei suuda niteks lilleseadjatest publik haakuda knega, mis oli meldud pidamiseks plaatijate konverentsil. Kui vidupha paraad korraldatakse Valgas, ei ole sobiv ehitada oma kne les Valgele Daamile, lossim-ridele ja kitsastele mereni viivate tnavatele. Kll aga on see igati sobiv siis, kui paraad korraldatakse Haapsalus.

5. Hea kneleja paberit ei plga

On alatine ksimus, kas hea kne peetakse peast ja kas paberilt lugemine on hea tooni kohane. Vastus klab nii, et on meisterknelejaid, kes suudavad hea pidupevakne ilma paberita pidada, aga on ka neid, kes suudavad vga hsti paberiga esineda.

Nagu eespool vlja toodud, nuab pidupevakne ilusaid kujundlikke lauseid ja erakordselt hsti lbi-meldud suuri tundeid tekitavat teksti. Sestap on igati kohane pidupevakne siiski paberile panna, et kogu see ilu ja sgav sisu kaduma ei lheks. Head knepidajat paber ei sega, vaid toetab. Hea kneleja on olulised kohad tekstist meelde jtnud ja rgib neid peast, lastes samal ajal pilgul le publiku libi-seda. Kike, mis ei ole peas, loeb ta ilmekalt pabe-rilt, pidades aeg-ajalt knekaid pause, vaadates siis iga kord publikule sgavalt otsa.

Silmside kuulajatega on kne ks olulisimaid asju. See tekitab publikus veendumuse, et kneletakse neile, ja samas annab see esinejale sisemise kind-luse, et teda kuulatakse, tema mtted juavad publikuni. Vi siis vastupidi: teda ei kuulata kuigi innukalt ja vib-olla on tal vaja teha midagi thele-panukitvat, niteks muuta ootamatult oma hle tooni vi valjusust, et taas auditooriumi thele-panu kita.

6. Hea kne lpeb barrikaadidel

Kne lpp on sama oluline kui algus. Kui sisseju-hatuses oli thtis ennast kuulama panna, siis kok-kuvttes on oluline taas kogu publiku thelepanu oma jutule tmmata ja korrata le kige olulise-mad mtted. Hea esineja teab, et kokkuvtet on paslik alustada snadega kokkuvtteks, lpetu-seks vi muu selletaolisega, et ka kuulajad teaksid

ennast kne lppemiseks ette valmistada ja erilise thelepanuga viimaseid lauseid kuulata. Teli-selt hea kne on kuulajatele pakkunud vimsaid emotsioone ja levaid mtteid ning aina kruvinud pinget ja tekitanud vajaduse need tunded kuhugi rakendada.

Kne kokkuvttes annab osav kneleja ktte ka suuna, kuhu need tekkinud emotsioonid maan-

dada. Niteks kutsutakse inimesi les minema koju, et heisata oma majal riigilipp, vi koputama naabri uksele ja ksima, miks tema korst-nast juba mitu peva suitsu ei tuse vi kas tal on vaja abi puude ladumisel. Hea kne on selline, mille tulemusena inimesed avastavad ennast barrikaadidelt vi varjupai-

gast kasse toitmast. Hea kne viib spordivihkajad rahvajooksule ja paneb 20 aastat vimma pidanud poja isale helistama.

Hea pidupevakne ei lpe prast seda, kui esineja on lpetanud, vaid jb oma ehedate ja levaid tundeid tekitanud mtetega veel pevadeks kuula-jate peades kummitama.

7. Kummardamine on auasi

Iga endast lugupidav esineja lpetab kne publiku tnamise ja kummardusega.

Loodetavasti pakub eelolev vidupha mitmeid vimalusi teliselt heade knede kuulamiseks vimaluseks pisar poetada ja barrikaadidele ronida.

Hea kne viib spordivih-kajad rahva-jooksule ja paneb 20 aastat vimma pidanud poja isale helistama.

DIS

CUR

SO F

UN

EBR

E PE

RIC

LES/

PHIL

IPP

FOLT

Z

16

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

Kalev Hrk esmalt kaitseliitlane, siis Valga linnapea

TOO

MAS

NIG

OLA

Valga linnapea Kalev Hrk pakub klalisele kohvi ja vrskeid puuvilju. Juttu tuleb Valga linnast, naaberriigist Ltist, Kaitseliidust ja vimalikest arenguvajadustest.

17

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

TAIVE SAARvabatahtlik reporter

Linnapea suhtumine kodulinna ja seal toime-tavasse Kaitseliitu nib sama energiatandev kui tema pakutud kohv ja ta rgib plaanidest sellise vrskusest pakatava tegutsemisinnuga, mil-line on aimatav puuviljades tema laual.

Vidupha paraadi ajal sidab Valga linna Eesti igast nurgast le 1000 inimese. Pikal teel juab palju melda. Mida tahaks linnapea, et inimesed mtleksid, kui nad on teel Valka? Nad viksid melda, millised on Eesti eri paikade tugevused. Oleme learu keskendunud suurlinna-dele. Kui jb aega autoaknast vlja vaadata, viks mrgata, et tegelikult on Luna-Eesti elamiseks ideaalne. Siin on kik olemas: puhtus ja rahu ning mitmed asjad, millest niteks Tallinnas on puudus: lasteaiad ja korras koolimajad, sportimisvi-malused. Vide, et suures linnas saab parema hariduse, ei vasta tele. Head haridust on vimalik saada kikjal. Tnavu lpetas Valga gmnaasiumides heksa abiturienti medaliga. Iga inimene viks melda, mida tuleks muuta, et kikjal Eestis klbaks elada. Tean, et philine probleem on t-kohad, kik muu, mis elamisele lisavrtust annab, on olemas.

Olete sndinud ja kasvanud Valgas. Miks olete siia jnud, mis hoiab teid siin kinni? Mul on olnud siin huvitav. Kisin koolis ja siis tuli vga hea aeg 1990ndate algus, iseseisvuse loo-mise aeg. Asusin 22 aastat tagasi tle Valga linna-valitsusse. Erinevad ametid, erinevad lesanded. Midagi ei saanud teha n- raamatu jrgi, sest riik oli uus, kike pidi ise looma ja vlja mtlema.

Eemalt vaadates jb nukker mulje: inimesed lhevad Valgast ra, siin jb thjemaks. Kuidas olukord seestpoolt vaadates tundub? Hiljuti rkisin he ministriga ja tuli juttu rahva liikumisest linna ning remaade olukorrast. 11,5% rahvaarvu vhenemist aastas on omane kigile Eesti piirkondadele peale Tallinna ja Tartu. llatav on, et Kesk-Eesti jookseb rohkemgi th-jaks kui remaad. Mistagi see teadmine rusub. Minek iseenesest ei ole halb, Nukogude ajal mindi samuti, aga siis ka tuldi siia. Praegu liigutakse hes suunas, Tallinna vi veel kaugemale. Teine hda on see, et tavaliselt kooritakse kige parem osa ehk kui sa oled niteks leidnud hea spetsialisti vi juhi, meelitab keegi ta paari-kolme aasta prast ra. Oled pidevalt olukorras, et kasvatad, koolitad ja arendad kedagi kellegi teise jaoks. Peagi tal tiivad kasvavad ja juba ta lendab. Eriti teeb tuska, kui kuuled mne Tallinna inimese halvustavat suhtu-mist, et te remaal ei osata midagi teha. Jetakse mulje, et vljaspool Tallinna elatakse teiste arvelt.

Siis hakkan mttes lugema, kui palju on Valgast tulnud ministreid, suurettevtjaid, loomeinimesi ja riigiametite spetsialiste. Kuidas saab elda, et elame kellegi arvelt, kui me kogu aeg anname? Kik suured Valga ettevtted ekspordivad toodan-gut. Ma arvan, et kik meie ettevtted annavad Eestile oma panuse, aga vrtuste arvutamine ei toimi tna nii nagu peaks. Ma ei tea, miks.

Siin liikudes tden, et miljvrtust on ja ela-da oleks tore, aga mis on veel need vrtused, mida te tahaksite, et klla saabunud inimesed Valgas senisest enam neksid ja mrkaksid?Valga linn on minu meelest ks Eesti kultuuriaja-loo pealinnu. Tnavu on he vga kuulsa mehe, nii Lti kui ka Eesti kultuuriloos olulise inimese kool-meister Jnis Cimze 200. snniaastapev. Cimze kuulsas seminaris, mis asub praegusest piirist paar kilomeetrit Lti poole, on ppinud mitmed Eesti suurkujud: Aleksander Kunileid, Aleksander Lte, Carl Robert Jakobson jt. Seal ppis seal ka Lti kultuuri kahurivgi: Auseklis (Mielis Krogzemis toim), Lti rahvuskultuuri looja, ja Lti hmni autor Krlis Baumanis jne. Seminaris ppinutest said hiljem koolipetajad ning nende initsiatiivil said teoks Eesti ja Lti suured laulupeod.

Valga on ka militaarse ajalooga linn, Valga on teinud seda ajalugu erinevatel aegadel. Oleme seadnud kokku militaarajaloo teemapargi keset linna endise piirivalvekordoni territooriumil. Seal on vimalik mitte ainult vaadata, vaid ka proovida sjaajalooga seotud esemeid. Niteks sita soomu-kiga. Seal on ka militaarne pperada, on vimalik pidada laserrelvadega ppelahinguid. Teemapargis on kikide Eesti justruktuuride teematoad, mil-list kooslust pole kuskil mujal.

Nd juba kuuendat korda kor-raldatakse augustis militaarfes-tival Milfest ja Euroopa sjaaja-looklubide kokkutulek. Midagi sellist ei tehta kuskil mujal. Teema phjaks on vetud Teine maailmasda ja moodustatud kaks laagrit: Saksa ja Nukogude laager. Eelmisel aastal osales 12 riiki, kusjuures ka venelased kandsid Saksa vormi ning sakslased Vene vormi, elasid krvuti laagrites, rkisid juttu. Selle rituse juurde kuulub paraad, kus kogu selts-kond hisel marsil kannab erinevaid vorme lbi ajastute ja peab nidislahinguid, mis on vimali-kult autentsed koos heli- ja suitsuefektidega, nii et pealtvaatajal tekib lahingus osalemise mulje.

Rgite rahvusvahelisest koostst ja hisest kultuuriajaloost Ltiga. Valga ja Valka hine juhtlause on ks linn, kaks riiki. See on lai teema, aga jah, Valkaga oleme me ks linn. 1920. aastal ldi see linn pooleks ja 95% linnast ji Eestile, aga n- maakond ji valdavas osas Ltisse. Tulemuseks oli see, et Lti hakkas oma linna suuremaks ehitama ja Eesti Vabariigi

Nd juba kuuendat korda korraldatakse augustis militaar-festival Milfest ja Euroopa sjaajalooklubide kokkutulek.

See on muide Eesti ainuke maakond, mille on Eesti su-vernse riigina ise moodustanud.

18

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

nad mobiilioperaatorit, sest mobiililevi ei katke piirijoonel, vaid levib kaugemale. Nidata Luna-Eesti elu nii, et ainult hel pool piiri on elu, on viga ja selle seisukoha tahame kummutada.

Omamoodi on kurb kuulda, et peate kogu aeg testama, et olete olemas.Churchill on elnud, et kui on vhe raha, peab hak-kama mtlema. Hull aeg on mdas, kus igaks tahtis endale uhkeid asju, nd on hakatud mt-lema, mida on arukam koos teha. Lti Valkas on kaasaegne kultuurimaja, tohutult ilus ja suur ning moodsa lavalahendusega. Miks peaks Valgas teine samasugune olema? Kasutame parem Lti oma. See on kll Eesti piirist kilomeetri kaugusel ja vike mentaalne barjr on ka ees, aga harjutame ini-mesi mistma, et meil ei ole vaja mlemasse linna kiki neid asju, mida saame kasutada hiselt. Meil jlle on korralik haigla, kutseppekeskus, spordi-hall ja staadion, kasutagem neid koos ltlastega. Ka tnavune vidupha paraad liigub Eestist Ltti ehk algab Valgas ja lpeb Valkas, mlemas on oma rivistus ja tseremooniad.

Vidupha paraad on Kaitseliidu korraldada ja demonstreerib ennekike Kaitseliidu vime-kust. Olete tihedalt seotud ka Kaitseliiduga.Olen Kaitseliidu liige ja nii palju, kui t vimal-dab, pan kaasa la. Viljandis peetud vidupha paraadil oli mul au kanda maleva lippu, seega olen ka ise paraadil osalenud ja tean, et see on elamus.

Kuidas sai teist kaitseliitlane? See oli juhuste kokkusattumus. Mnes mttes oli see ka uudishimu. Lugu on selles, et mu hea sber oli Kaitseliidu Valgamaa maleva juhatuses ja siis andsin lubaduse, et kui tema asub ht ametit

Kui olin kompa-niipealiku rolli vtmiseks jah-sna elnud, muu-tus Valgas poliitiline olukord ja minust sai linnapea.

otsusega moodustati osaliselt teiste maakondade arvelt Valga maakond. See on muide Eesti ainuke maakond, mille on Eesti suvernse riigina ise moodustanud. (Petserimaa moodustati ka tookord, aga see ei ole enam Eesti all.) Olen harjutanud ini-mesi rkima ja mtlema, et meil on ks linn ja kaks riiki. Ka minu Lti kolleeg on seda meelt.

Miks on see oluline? Valga on umbes 13 400 elanikuga linn, Valkas elab 5700 inimest ksikuna vttes on Valka vike ja ega Valga ka suur ole (Vru ja Kuressaarega hes reas), aga kui me nad kokku vtame, on siin peaaegu 20 000 elanikku. Sellisena on linn Eesti (ja ka Lti) mistes suur: maakonnakeskustest neljas (Viljandiga konkuree-riv) ja linnadest kuuendal vi seitsmendal kohal. Ltis oleks 20 000 elanikuga linn suuruselt heksas.

Suurus ei ole ju peamine? Siiski on. Testame pidevalt, et siin on piisavalt maksujulist klientuuri. Toimiva kogukonna alu-seks peetakse umbes 30 000 inimest (nii arvati juba Vana-Kreekas) ja see on siin olemas, kui arvata kaasa ka linnade lhimbrus. Olen mitu aastat sidelnud siseministeeriumiga, kes tellis mobiilide positsioneerimise teel lbiviidud uuringu, mis pidi nitama Eesti tmbealasid. Nad vtsid aluseks ainult Eesti mobiilteenuste pakkujad, mis then-dab seda, et piirilest igapevaliikumist justkui ei toimukski. Kui ltlane kib siin tl (600700 Valka inimest on tna leidnud rakendust Valgas), ppimas vi poes ja eestlane Lti poolel, ei vaheta

TOO

MAS

NIG

OLA

19

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

titma, astun mina Kaitseliitu. See oli naljaga eldud, aga lubadust tuli tita. Arvasin algul, et kuulumine sinna on formaalne oled liige, maksad maksu ja kik, aga Kaitseliit neelas ikka tiega.

Millised olid teie esimesed emotsioonid kaitse-liitlasena? Kui aus olla, siis esimene mulje oli suur segadus. Ei saanud aru, mismoodi asjad kievad, kuhu prduda vi kus struktuuriksuses sa ldse oled. Tagantjrele tean, et see oligi hull aeg, kui oli mitu struktuuri: kinnitamata, kinnitatud, ppestruk-tuur ning veel sjaaja ja rahuaja struktuur. Kui hakkasin kompaniipealikuna kompanii struktuuri lbi vaatama, avastasin, et igal pool on augud. Palju inimesi on lihtsalt kirjas, aga pole tegevuses. Selgus, et komplikatsioonid tulenevad sellest, et hel hetkel veti sjalist vljapet ainukese kaitse-liitlaseks olemise tunnusena ja see jttis organisat-siooni muud vrtused, nagu isamaalise tegevuse, noortega tegelemise jne, pisut krvale. Teine asi, mis selgus ja mis on ka tna Kaitseliidu ks prob-leeme, on see, et osa praegu passiivseid liikmeid on olnud omal ajal aktiivsed. Need tuleks kuidagi taas tegevusse kaasata. Kaitseliit peaks olema organi-satsioon, kus igal liikmel on pdevuse ja kogemuse kohane vastutusvaldkond. Kikidel ei ole vaja metsas pssi lasta, nad viksid leida rakendust muul moel. Tuleb melda, kuidas plvkondade vahetus niimoodi lbi viia, et hed ei jks teistele alla. Tean ise 20 aastat tagasi Kaitseliitu astunud mehi, kes on tundnud mingil hetkel, et nad on nd krvale jetud, nendest enam ei hoolita. Selle hoole peab kindlasti tagama.

Praeguse aja liikmete vhene aktiivsus on tingi-tud ka sellestsamast regionaalsest thjenemisest. Tnagi on mul kompanii nimekirjas mehi, kellest tean, et nad ei ela psivalt Valgamaal juba kmme aastat. Neid ei saa seetttu kokku vtta ega neile head vljapet teha. Seega nitavad Kaitseliidu mured ilmekalt ra riigi nrkused.

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik kutsus mind hinema, et aitaksin tsiviiljuhikogemuste toel Kaitseliidu arendamisele kaasa. Paari kuu prast, kui olin kompaniipealiku rolli vtmiseks jah-sna elnud, muutus Valgas poliitiline olukord ja minust sai linnapea. Rkisin malevapealikuga lbi ja lep-pisime kokku, et vtan ette eelkige struktuuride korrastamise ega proovigi esialgu rohkemat. Sel-lega lks pisut kauem, kui olin arvestanud. Lootsin tulla toime aastaga, aga lpuks saime kahe jooksul struktuurid mingil mral paika. Siis tundsin, et ei suuda linnapea ameti krvalt nii palju anda, kui on vaja, ja jtkan nd kompaniipealiku abina. Mul on kohutavalt hbi ja kahju, et see niimoodi sattus, sest oleksin tahtnud Kaitseliidus palju ra teha, mulle meeldib Kaitseliit. Kisin lbi sduri baaskursuse, armastan looduses kia, sporti teha, olen kinud ka Kaitseliidu kooli kursustel. Super kool! Seda koolituse saamise soovi on rohkemgi, aga lihtsalt ei ole judnud.

Miks on Eestile vaja Kaitseliitu?Minu arvates on sellel kolm phjust. ks on ise-

enda ja lhikonna kaitsmise oskus. Ma ei mtle sjalises mttes, vaid ellujmisoskustega. Tekib niteks hdaolukord, uputus vi eksitakse metsa. Kaitseliidu vljape annab teadmised ja oskused, mis vimal-davad ja aitavad ellu jda. See on midagi, mida muudest organisatsioo-nidest ei saa. Koolist ka ei saa.

Teine on seesama hajutatud sjaline valmisolek. Olen pisut opositsioonis juhtmalevate ideega. Arvan, et Kaitseliidu tugevus on vikeste mobiil-sete territoriaalsete ksuste olemasolu, mida juhitakse dnaamiliselt, mis on vimalikult vhe levalt tulevate ksulaudadega koormatud, millel on head ja vimekad juhid. Neme, mis toimub Aasias, Afganistanis, Iraagis, kus vikesed sissik-

Olen kinud ka Kait-seliidu kooli kursustel. Super kool!

TOO

MAS

NIG

OLA

20

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

sused teevad nii palju pahandust, et suur sjamasin ei suuda neid maha tampida. Ma ei taha, et Kaitse-liidust tehakse kaitseve koopia. Kaitseve eesmrk on teistsugune: olla kiire rusikas, minna suure ksu-sega. Mlemad tagavad riigikaitset, aga tee, kuidas selleni juda, on erinev. lesanne on ka erinev.

Kolmas, mida pean Kait-seliidus oluliseks, on isa-maaline kasvatus. Seda ei saa teha odavalt, et viime kuskile lilled ja prjad ning ongi kik. Tuleb nidata ka midagi sellist, mis vljendab riigi tugevust, sest Kaitseliit on vrikas ja juline orga-nisatsioon.

Millisena paistab Valgamaa malev? Kas Kaitse-liit on Valga linnas nhtav? Valgamaa malev on tugev Eesti keskmik vi pigem tna isegi rohkem, sest meie noored on osanud oma tegevusega heas mttes silma paista, seega on vundament kva. Kaitseliitu tuleks veelgi rohkem lasta koolidesse. Nad ei lhe sinna pssiga, vaid niteks kehalise kasvatuse tunni saab teha Kait-seliidu abil vaheldusrikkamaks. Maastiku- vi luu-remng kidab noori palju rohkem, kui panna nad tuimalt jooksma viit ringi staadionil. Nii saame noorliikmeid juurde. Noorkotka vi koduttrena tegutsedes pseb noor arvuti- ja burgerikultuu-rist vlja, saab olla aktiivne ja kasvada enesega hakkama saavaks inimeseks.

Ehkki Kaitseliidu noorteorganisatsioonid on Valgamaal tublid, vajaksid nad rohkem tuge. Tuleks anda selge mrk, et noorte tegevus on Kaitseliidule oluline. Kogu aeg tusevad normid karmimaks ning vastutus on kasvanud, aga samas

noorte tegevusele ei ole Kaitseliidus suudetud veel sellist ressurssi anda, et saaksime neid nudmisi muretult tita. Mure on niteks noortejuhtide t tasustamisega. Kike ei saa teha vabatahtlikkuse alusel. Noortejuht, kes vastutab, kelle lesanne on korraldada ja kes peab end samas ise pidevalt arendama ja kohandama kasvavate nudmistega, peaks saama siiski vrilist tasu. See ei ole juline protest, vaid leskutse, et peame hakkama selle peale mtlema.

Naiskodukaitsest ei ole juttu olnudki. Mulle tundub Naiskodukaitse nii harmooniline Kaitseliidu osa, et vga raske on eristada, kus on Kaitseliit ja kus Naiskodukaitse. Noortega tegelevad nii kaitseliitlased kui ka naiskodukaitsjad, rituste korraldamisel on nad alati krvuti, thtpevi this-tatakse koos. See on nii loomulik, et ei oska midagi eraldi vlja tuua. Igal juhul on nad nhtavad.

Mis tundeid tekitab paraadi saabumine linna? Hea meel on, et vidupha thistamine on seotud seekord Lti ja Vabadussja Ltis peetud lahingu-tega. Valga paraad on esimene, mis lheb kahte riiki ja Lti ksuste lisandumisega kindlasti ka ks suurimaid paraade. Igal juhul on Valga selle le uhke ja see on suur au.

kski linn ei saa kunagi valmis, ikka on veel midagi teha. ks meie nnetus on kaht linna eraldav ala, kust inimesed range piirireiimi ajal minema koli-sid. Seetttu on tegemist mahajetud vlimusega alaga. On smboolne, et paraad marsib sealt lbi ja sellega me nitame, et tegemist ei ole eikelle-gimaaga, vaid kohaga, mis peaks linnad tulevikus kokku kasvatama. Meil Valgas on suured plaanid, mille suunas liigume: tahame muuta linnadeva-helise ala heks tervikuks, et Valga-Valka oleks visuaalselt ja ruumiliselt ks linn.

Mulle tundub Naiskodukait-se nii harmoo-niline Kaitseliidu osa, et vga raske on eris-tada, kus on Kaitseliit ja kus Naiskodukaitse.

TOO

MAS

NIG

OLA

21

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

ANU JESAAR

Tnis Org (43) on meie kaitsejududes ks neid laulva revolutsiooni plvkonna mehi, kelle isikliku karjri phjal saaks kirjutada Eesti kaitseve taasloomise loo. Esimesed kok-kupuuted sjavega sai ta Nukogude armees. Jgevamaa ja Lne-Virumaa piiril asuvast Vgeva klast prit noormees veti aastal 1990 aega tee-nima. Teenistuskohaks sai Nukogude lennuve-osa Ltis Ogres.

Puti ajal Vene armees

19. augustil 1991, kui Moskvas algas riigipre, korraldati veosas kummaline hire. Meile ei eldud, mis toimub, aga oli mrke, et midagi on teoksil, meenutab major Org. 21. augustil, kui Balti riigid olid iseseisvuse vlja kuulutanud, lk-sime heskoos lihtsalt oma veosa lema juurde ja teatasime, et meie lheme nd koju. Huvitav oli see, et ltlaste, leedulaste ja eestlastega hinesid

ka nendes riikides elavad vene keelt knelevad ajateenijad, jutustab ta. Pisut jrele mel-nud, tles veosa komandr, et kui teil on erariided olemas, vite minna.

18 kuu pikkune kohustuslik aja-teenistus ji seega pooleli. Mni aeg hiljem saabus vastloodud Eesti riigikaitseosakonnast

kutse tulla ajateenistust lpetama, nd juba Eesti piirivalvesse. Kontrast kahe armee ja mtteviisi vahel oli igas mttes suur. Ega Eesti piirivalve tingi-mused olnud kiita. Teenisin Mereme piiripunktis, mis jb Petseri teele. Piir oli alles tekkinud, Vene poolel veel piirivalve ei ttanudki, liikus ainult patrull. Elasime soojakutes, saime ks kord pevas sooja toitu kuskil kmneid kilomeetreid eemal ja vtsime sealt htuks ja hommikuks toidu kaasa.

Aga see oli ikkagi oma, Eesti kaitsevgi. Noormees, kes koolipoisina oli kogenud Balti ketis seismise tunnet ja sirgunud meheks sinimustvalgete lip-pude lahtirullimise hinas, ei melnud kaua, kui

Koolipapast malevapealik

Tnis Org Tnavust vidupha paraadi vrustavat Valgamaa malevat juhib major Tnis Org, kes on oma karjris hendanud kaitsevelase ja koolijuhi haridustee.

tuli langetada otsus tuleviku kohta. 1993. aastal sai temast Kaitseve Lahingukooli esimese vanem-allohvitseride kursuse ppur. Paljud mu tuttavad olid Kuperjanovi pataljoni taastamise juures ja see viis mindki Vrru, kuigi teeninud olin ju piirival-ves.

Jrgmisel aastal lahingukooli vljappelemaks tulnud ja peagi kooli lemaks saanud karismaati-lise Leo Kunnase eeskuju andis Tnis Oru tuleviku-plaanidele selgema kuju. Kombineerides suurtki-velase, sjalise juhtimise ja pedagoogi vljappe, teenis ta Vru Lahingukoolis erinevatel ametikoh-tadel, alustades nooreminstruktorist ning lpeta-des koolilema kohusetitjana. Juba 25-aastaselt oli ta judnud tol ajal kehtinud vanemallohvitseri karjri tippu temast oli saanud vanemveebel. Loogiliseks jrjeks oli ppida ohvitseriks ja ta lks ppima Soome Maakaitsekrgkooli. Prast selle

Lahingukooli vljappele-maks tulnud Leo Kunnase ees-kuju andis Tnis Oru tulevikuplaani-dele selgema kuju.

TOO

MAS

NIG

OLA

Tnis Oru karjr jutustab loo kogu kaitseve taas-loomisest

22

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

lpetamist Vrru tagasi tulnud, jtkas ta 2001. aastal teenistust juba nooremleitnandina.

Mitmes mttes vib Valgamaa maleva pealikut nimetada ka koolipapaks. Lahingukoolis teenitud aastate jooksul omandas ta Tartu likoolis pedagoo-gilise krghariduse. Ta on petanud instruktorina klassi ees ja maastikul ning juhtinud kooli. Kui Vru Lahingukool sai ametlikult kutseppeasutuseks, lbis Tnis Org selle kooli juhina Tartu likoolis ka koolijuhtidele vajaliku tsiviilkursuse.

Viies aasta kaitseliitlasena

Eks iga sjaveline juht pea olema htlasi peda-goog, tleb mees ise. Kaitseliidus tegutsedes annavad lahingukooli kogemused mulle kindlust nii vljapet organiseerides kui ka otsustuskogu-des juhtimisalaseid otsuseid vastu vttes.

Kaitseliitu astus Tnis Org alles siis, kui alustas td Valgamaa maleva staabilemana 15. juulil 2009. Teda oli kll kutsutud varemgi liituma nii Vrumaa kui ka snnikoha Jgeva malevast, kuid ta ei pidanud igeks astuda organisatsiooni, kuhu ta oma phit tttu piisavalt panustada ei oleks suutnud.

Valgamaa kaitseliitlaste etteotsa sattus ta male-vale ajaloolistel aastatel. Suur t juab piduliku

thtsndmuseni tnavu 22. juunil, prast paraadi peaproovi, mil Eesti kige viksem malev avab oma uue staabi- ja tagalakeskuse. Jrgmisel aastal lisan-dub sellele uus lasketiir. Halvas seisukorras vana Kaitseliidu maja renoveerimise ja tagalakeskuse juurdeehitusega oleme teinud ajas kahe sajandi pik-kuse hppe, hindab malevapealik, kelle teenistus-aeg langes just projekteerimise ja ehituse perioodi. Varem ei teadnud ma neist asjadest midagi, aga nd viksin vist mnes viksemas vallas ehitus-nunikuks hakata, tleb ta muigamisi.

Kuid major Org lisab kohe, et ega seinad tee veel malevast malevat. Mulle kui malevapealikule teevad eriti head meelt Valgamaa aktiivsed noored ja noor-tejuhid, keda on rohkem kui maleva tegevliikmeid kokku. See annab lootust ja kindlust tuleviku ees, et meie read kasvavad. Ma ei pea ridade kasvamise all silmas ainult Valgamaa malevat. Eestis on tavap-rane, et noored liiguvad prast keskhariduse oman-damist remaalt tmbekeskustesse Tartusse ja Tallinna. Thtis on see, et meie maleva noorkotkad ja koduttred jtkavad oma tegevust Kaitseliidu vi Naiskodukaitse tegevliikmena.

Paraad toob maleva suurele pildile

Valgamaa on vidupha thistamise kohana mr-gilise thendusega, sest tnavu mdub 95 aastat

VALD

EKO

NIE

LSO

N

Tnis Org ootab uhkusega terendavat hbepulma Marisega ja peab elu thtsndmusteks nelja lapse sndi

23

Inim

ene

Kaitse Kodu! 5/2014

Vabadussja murrangulistest, smboli thenduse omandanud Paju ja Vnnu lahingutest. Lisaks sel-lele thistatakse kesoleval aastal Eesti lipu 130. snnipeva ning sinimustvalge nnistati sisse samuti Valgamaal Otepl.

Kahe naaberriigi relvavendlust smboliseeriv Eesti ja Lti hisparaad on nudnud asjaajamist ja korraldamist, et kahe riigi vahel kik toimiks. Ainuksi liikumine relvadega le piiri nuab koosklastust vlisministeeriumi tasemel. Aga Valga tunnuslause tleb: ks linn, kaks riiki. Me saame hakkama. Paraadi korraldamine on mitmete asutuste ja organisatsioonide hist, meeldivaks teebki selle see, et lppkokkuvttes on kik suju-nud ja kitsaskohad omavahelises koosts lahen-datud. Major Org naljatab, et paraadi on Valgas korraldada oluliselt lihtsam kui mnes teises Eesti maakonnalinnas juba seetttu, et kuskil mujal pole paraadirivile sellist vimsat vaadet nagu Valgas Jaani kiriku tornist.

Valgamaa malev on suurrituse juures muidugi vaid ks paljudest korraldajatest. Maleva phirol-liks on panna vlja korrakaitsekompanii, mis peab tagama majutusalade jm alade julgestuse, ja maju-tada linnaga koosts 1300 osalejat.

Just Kaitseliidu tihe side kogukonnaga on andnud Tnis Orule kogemuse, et vrreldes kaitsevega on Kaitseliit hoopis teine maailm. Lahingukooli juhina mind see eriti ei mjutanud, kes oli tollel hetkel Vru linnapea vi maavanem, aga Kaitse-liidus pean tegema pidevalt koostd kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga. Sellesse ametisse sisseelamine vtab aega. Leian isegi, et Kaitselii-dus on tavaprane kolm aastat rotatsiooniajaks liiga lhike, aega viks olla viis aastat.

Ta toetab Kaitseliidu praeguse juhi hinnangut, et laiapindne riigikaitse ttab Eestis juba ammu. Kaitseliitu kuulub inimesi igalt elualalt ja kik nad panustavad riigikaitsesse selle kaudu, mida keegi oskab, tunneb ja tahab. Seda ei tehta ainult metsa all roomates, vaid pidevalt oma igapevases tegevuses.

Nelja lapse uhke isa

Seda, et noored liiguvad Luna-Eestist suuremate linnade poole, kogeb Tnis Org ka oma pere nitel. Tema neljast lapsest kaks vanemat elavad ja pivad Tartus. Maarja-Liis (20) pib Tartu likoolis prantsuse keelt ja kirjandust, Karl-Erik (18) lpe-tab aga Hugo Treff neri Gmnaasiumi. Isa rgib uhkusega, et mlemad on mitmeklgsed: ttar kib jalgpallitrennis, enne seda aga kuulus Vru vrkpallinaiskonda, kus tema parimaks tulemu-seks ji hbemedal Eesti U16 meistrivistlustelt. Maadlejavlimusega Karl-Erik on aga seitsmen-dast eluaastast alates tegelnud aktiivselt judoga, tulnud kahekordseks Eesti meistriks nii noorte

Lisa

info VALGAMAA MALEVA PEALIK MAJOR TNIS ORG

Sndinud: 26. mrtsil 1971

Haridus:

2001 Soome Maakaitsekool, suurtkivgi

2009 Tartu likool, haridusteaduskond

Teenistuskik:

19942009 Kaitseve Vru Lahingukool

Alates 2009 Kaitseliidu Valgamaa malev

Abielus, peres kasvavad kolm ttart ja poeg

kui ka juunioride klassis, esindanud Eestit noorte olmpiamngudel ning Euroopa ja maailmameist-rivistlustel. Karl-Erik kuulub mdunud aasta sgisest ka Kaitseliidu vabatahtlike tegevliikmete hulka.

Kaks nooremat ttart elavad Vrus kodus ema Marise hoole all. Muusikalembene Hanna-Maria (11) pib Vru Kreutzwaldi gmnaasiumi 4. klas-sis ning valmistub sel suvel minema oma elu tei-sele laulu- ja tantsupeole. Pesamuna Triinu-Laura (5) kib lasteaias. Maris Org ttab Decora Vru kaupluses klienditeenindajana. Major Org kiidab, et Maris on suutnud tagala igati korras hoida

ja kannatada vlja ka mehe ametiga seotud ebamugavu-sed. Meie hbepulmadeni on jnud veel vaid neli aastat, nendib Tnis Org uhkusega.

Pereisa Tnis sidab aga igal htul prast tpeva lppu Valgast Vrru pere juurde. Nimelt vttis ta kaitsevetee-nistusse astudes vastu otsuse, et naine ja lapsed ei pea tema

rotatsiooni rtmis elukohta vahetama, vaid piisab sellest, kui ta ise pingutab ja sidab vajadusel elu- ja teenistuskoha vahet. Vabal ajal, mida Kaitselii-dus ttades tundub kll olevat veel vhem kui kaitseves, sest Kaitseliidu koolitused toimuvad ju ndalavahetustel, ritab major Org psida kursis kigi spordisndmustega nii Eestis kui ka laias maailmas. Ta teeb ka ise judumda sporti, vai-mustudes muu hulgas sellisest pnevast alast nagu indiaca. Seda vrkpalliga sarnanevat, kuid sulge-dega palliga mngitavat mngu harrastati aastaid Meegome Indiacaklubis, mis on tulnud ka Eesti meistriks. Viimastel aastatel teeb Tnis Org sporti rahvasportlasena.

Mulle meeldib elada siin ja praegu, tunnistab major Org. Arvan, et olulisimad hetked mu elus on seotud isaks saamisega ning seega olen eriti nnelik, sest olen saanud seda kogeda neli korda. Olen uhke oma perekonna ja laste le ning tnu-lik, et olen leidnud tegutsemiseks keskkonna, mis mind endiselt paelub.

Kaitseliidu tihe side kogu-konnaga on andnud Tnis Orule kogemuse, et vr-reldes kaitsevega on Kaitseliit hoopis teine maailm.

24

Mt

iskl

us

Kaitse Kodu! 5/2014

Mina, kaitseliitlaneKellest sltub riigi julgeolek?

Minu liitumine on seega teataval mral meelsuse avaldamine. Ja ma olen

tiesti veendunud, et ka minu-sugusele leitakse rakendus.

Kas vi kgis.

Aga vast kige olulisem phjus olen mina ise. Mis siis, et ma pole sjaves kinud, aga ma soovin, et mu pojad ei ksiks iial: Kuule, kas ma testi pean sinna sjavkke minema?

Aga kui ksivad, siis vastan: Pead kll, poisiraisk, sest

su isa on kaitseliitlane! Pagan, peab ennast ikka ksile vtma!

Alustuseks viks BKi lpuni teha.

AUTORI FOTO: ERAKOGU, KARIKATUUR: MEHIS BORN

PRIIT KUUSK, kaitseliitlaneAktuaalse kaamera uudisteankur,kgikodanik

Aastal 2006 kis mu peas klps ja astusin Kaitseliitu. Tunnis-tan kohe ausalt, et olen sna niru kaitseliitlane, selline nimi nimekirjas ja paraadi paraadngu. Mida muud oodatagi mehelt, kes baasppekur-suse (BK) esimese peva lpus paneb relva kiirustades kokku (sest naine ja soe sk ootavad ning tahaks juba koju) ning kellelt relvur vtab relva vastu ja ksib Mis see on?, ise npuga lauale osuta-des. Ega ma teadnudki, mis see oli, aga kui lahingupaariline naerukrampidest rahunes ja laua alt vlja ronis, sain teada, et relval on lukk ja phimtteliselt ei ole vimalik relva ilma lukuta kokku panna, sest see on relva kige olulisem osa.

Minu phjus Kaitseliitu astuda ei ole seotud suure armastusega militaarse elu vastu. Relvad mind ei huvita. Vib-olla selleprast pandigi mind 2008. aastal vi-dupeva paraadil Carl-Gustavit tassima. petuseks. Kes ei tea, mis on Carl-Gustav, siis selgituseks: tegu on mingit sorti miini-pildujaga, mis on ilgelt raske he la peal kandmiseks.

Looduses kin matkamas, mitte sda mn-gimas. Igat sorti ksuliinid ja mustvalged alluvussuhted muudavad mind allergiliseks ja regulaarne kohustus midagi tasuta teha on ka ttu. Nii et olen ikka sna niru kaitseliit-lane tepoolest.

Aga mingi klps kis 2006. aastal mu peas ra. Phjusi selleks oli mitu. Mned neist on seotud minevikuga. Lugesin ise ja soovitan teistelegi Evald Loosaare mlestusi Eesti mehe lugu. Mlestused 19391971. Vhim, mida mina (ka ju eesti mees) teha saan, et ajalugu ei korduks, on anda sna: kui vaja, olen olemas. Kui vaja, pin relva kokku panema ka koos lukuga. Mned Kaitseliitu astumise phjused on seotud ka olevikuga... Nimetagem seda koondnimega Putin.

25

Kaits

eliit

lase

d Ke

vadt

orm

il

Kaitse Kodu! 5/2014 22225252525252525252525252525555555552522525225252522555552525252222252525255555555252222225252225255555525252525225252555552555252252222252525225222555555552555252525222222222255525555552525222522525255555555525252222525555555252225225225555555552552252225555555552555252552552525252255552252552225522252555252552255552522255552555555525522222222255222222522222222555KaKaKaKKaKaKKaKaKaKaKaKaKKaaaaKaKaKaaKaKaKaKaaKaKaKaKKKaKaKaKKaKaKKKKKKaaKaKaKaaKaKaKaKaKaKKKKaKaKaKKKKKKKaKaaKaKaKaKaKKaKKKKaaaaKaKKKKKKKKaKaaKaKaKaaaKaKaKKKKKaaaaKaKaaaKKaKaKKKaKaKaKaaaaaaaaaKKaKaKaKKKaaaaKaaaKKKKaKKaKaKaaaaaKaaaKKKaaaKaaKKaKKKaaaaaaaKKaaaKaaKaKaKKaaKKaKaaaaaKKaaaaKKKaaKaaaaaaaKKKKKaaaaaaaKaaaaKKKKaaiiititiitititttttttttiiitittttiitttitiitttititiittiiittttitttttiitttittttititttttttittttiititttttittttttitiititttttttiiitttttttiiiitttttttiiittttttttiittttttttttitttttiitttttttttttiittttttitiiitttttttiittttitittttttttiiitttttttsesesesseseseseesesesesesesessesesseseseeseseseseesesessssesesesesseeeseseeeeeseeseesesesesesseseseeeseeseeesesesesessesessssessesssseeeeeeseseseeeseeseesesssessessssseeeseseeseeeesesesesesseeseseseeesessseseseeeeesessesseseseseeeseesssssseeseeeessesseseeseeesessseeseeeeeeeessseeeeeeeeseeeseseeeeeessssseeesesseseeeeeeseeesseseeeesseeeessssseeeeeessssssssssseeeeeeeeessessseeeeeeessseeeeeeeee KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKKKKKKK KKKKKKKKK KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK KKKKKKK KKKKKK KKKKKKKKoooododoodododododdoodododdddodododoodododddododdodoodoodododododdodddodoooooddddddddddodododoodddddddddodddoddodooddooodoodoodododdddddooododoodddddddoodooodododdddddddodoododdddoodoodoooddddodoooooodoooododddoooddddooodddododoodooooooodoodddooooooddddddo uu!u!uuu!u!u!u!u!u!uu!uuu!uuu!u!u!u!u!uu!uu!u!!u!u!uuuu!u!uuu!!u!u!uuuu!uu!uuuuu!u!uuuu!uu!uu!u!uuu!uu!u!! 5/5/5/5/5555555555/5/5/5/5//55/5/5555555/5/5555555/5/5///5/5/5/5555///////5/5555555/5/5/5/5/5/5/5555/5/5/5555/5/5/5/5/55/55/555/5//5/55/5/55/5/5/5/5/5///5///555/5/55 202020202020202222022020202020022220202020220202020202002002020202020220202220000002020220000002000000002002002000000020200000000000022022002201141414141114141414414141414414144414141414141141111114114144144414141414114414141414141141414414414411114444441411411141141144414141144141114441411111444141414144141141414111414444444411444444444141414441444441441444444441441444444444114111141444444111111111444444

Zemessardze lem rhutas koost olulisustKevadtormil osalevaid Kaitseliidu ksusi 12. mail klastanud Lti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze lem kol Leonds Kalni toonitas kahe riigi vabatahtlike kikehlma-va koost thtsust. Tnases julgeolekuolukorras on selge, et tugevad saame olla vaid hiselt tegutsedes, see hlmab kiki valdkondi alates planeerimisest ja lpetades vljappega. See on oluline snum ka meie NATO liitlastele, tles kolonel Kalni. Zemessardze lem klastas maastikul maakaitseringkonna staa-pi, Tartu maleva staabi- ja tagalakompaniid ning Tartus asuvat maakaitsestaapi. Kol Kalni hindas nhtult krgelt, toonitades Kaitseliidu kiiret arengut. Balti Kaitsekolledi vilistlane kol Leonds Kalni on Zemessardze lem 2011. aastast.

Lti kolleegi vrustanud Kaitseliidu lema brig-kin Meelis Kiili snul on kahe organisatsiooni igapevane koost juba tradit-siooniline. Kindlasti plaanime edaspidi koostd svendada nii planeerimise valdkonnas kui ka teineteise ppustel osaledes, lausus kin Kiili.

AIV

AR

KRO

ON

M

E

Kaitseliidu lem tunnustas Kevadtormil osalenud kaitseliitlasiKaitseliidu Kevadtormi lpurivistusel 17. mail Valgamaal Tagula lhistel ja Laatres tun-nustas Kaitseliidu lem brig-kin Meelis Kiili ppusel osalenud ksusi. Kin Kiili snul olid ppusel osalenud ksused limalt profes-sionaalsed ja usaldusvrsed. Te nitasite, et meie rahval on tsine kaitsetahe ja seda rakendatakse vga oskuslikult. Eesti rahvas vib teie le uhke olla, tles kin Kiili. Ka Kaitseliidu lahinguksusi juhtinud maa-kaitsepataljoni lem kol-ltn Marek Laanisto tunnustas ppusel tema juhtida olnud ksusi ja vitlejaid.

Kaitseliidu lahinguksused liitusid Kevad-tormiga 11. mail. ppuse esimesel kolmel peval tegeldi koostegevusppusega, hiljem titsid ksused viivitus- ja julgestuslesan-deid pealetungiva vastase eesliinil, mille jrel anti lahinguvastutus le 2. jalavebrigaadi ksustele. Kaitseliidu lahinguksustes osales peaaegu 800 kaitseliitlast Tartu, Plva, V-rumaa, Sakala ja Valgamaa malevast. Kokku osalesid Kaitseliidust Kevadtormil kuus kompaniid, viie maleva staabid ja maakaitse-ringkonna staap, Kaitseliidu peastaabi phjal kokku pandud maakaitsestaap, kberkaitse-ksus, formeerijad ja staabiassistendid kok-ku tuhatkond Kaitseliidu vitlejat.

Kevadtorm on kaitseve suurim ppus, kus sel aastal osales le 6000 kaitsevelase, kaitseliitlase ja reservvelase. Lisaks Eesti ksustele oli Kevadtormil esindatud 550 sdurit heksast riigist. 16. mail sai ppusest ametlik NATO ppus, mille NATO nimetus on Steadfast Javelin. ppus hlmas Plva, Tartu, Valga, Viljandi ja Vru maakonda. Phiosa tegevusest viidi lbi Valgamaal.

AIV

AR

KRO

ON

M

E

AIV

AR

KRO

ON

M

E

26

Kaits

eliit

lase

d Ke

vadt

orm

il

Kaitse Kodu! 5/2014

Saarde kaitsepev hendab elanikud ja justruktuuridPrnumaal Lauri karjris korraldati 10. mail Kikepera malev-konna eestvedamisel Saarde valla kaitsepev, mis meelitas kohale sadakond inimest lhedalasuvast Kilingi-Nmme linnast ja teistest mberkaudsetest asulatest. Kunagisest Kaitseliidu, politsei ja piirivalve laskevistlusest on praeguseks kujunenud kogukondlik rahvaritus, mille eesmrgiks on siduda tihedamalt kohalikke elanikke ja piirkonnas tegutsevaid justruktuure.

Siin saavad kokku nii kohalikud kaitseliitlased kui ka jahimehed, kes histest huvidest hoolimata ei pruugi alati teineteist tunda, tles Kikepera malevkonna pealik Aldo Avaste, kes oli htlasi ka ks kaitsepeva eestvedajaid. Tema snul aitas seda sidet tugevdada ka rituse ajal korraldatud laskevistlus, millest said lisaks justruktuuride esindajatele osa vtta kik kohalikud, kellel oli kehtiv relvaluba. Arvestust peeti nii vistkondlikult kui ka individuaalselt ning parimatele tpsuskttidele olid auhinnaks meened.

Juba 13. korda Lauri karjris korraldatud Saarde valla kaitsepe-va nnestumise eest kandsid hoolt Kaitseliidu Prnumaa malev, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Punane Rist, Eesti Naabrivalve, psteamet ja kohalikud jahiseltsid. ritusele pani la alla ka kaitseve suurppuse Kevadtorm raames Kilingi-Nmmele paigutunud logistikapataljon, mis tutvustas huvilistele oma rasketehnikat.

KAR

RI K

AAS

Kevadtormil osales ligi 90 naiskodukaitsjatKmme Naiskodukaitse ringkonda olid Kevad-tormil osalevate Kaitseliidu ksuste seas tege-vuses formeerijate, vlikokkade, staabiassis-tentide ja parameedikutena. Kige enam naisi leidis rakendust ksuste formeerimisel. Niteks Tartu ringkonnast oli vljas le 20 naiskodu-kaitsjast formeerija, kes tagasid vitlejate kiire ja korrektse varustamise vajalike vormielemen-tidega. Naistel oli oluline roll ka toitlustamises. 15 naiskodukaitsjat hoolitsesid selle eest, et vitlejate kaitsetahe ei kipuks thja khu tttu raugema.

Kaitseliidu ksuste staabitsse olid kaasatud Naiskodukaitse staabiassistendid. Muu hulgas ttas 14 naist seitsmest ringkonnast vahetus-tega selle nimel, et aidata tagada Kevadtormi maakaitsestaabi toimimine. Staabiassistendina Kevadtormil osalenud Hiiumaa naiskodukaitsja Kllike Tammeveski tles, et see oli temale hea kogemus ja vga pnev oli nha seestpoolt, kuidas sellist suurt ppust korraldatakse. Ke-vadtormi staabiassistendi t erines paljuski kursusel pitust, aga hkkond oli meeldiv ja vga toetav ning tundsime ennast vajalike ja hoitutena, tles Kllike Tammeveski. Ta lisas, et loodetavasti lks naiste panus asja ette, ning kiitis mehi emadepevallatuse tegemise eest.

Naiskodukaitse Tartu ringkonna instruktori Leane Moritsa snul igustab Naiskodukaitse vljape ennast Kaitseliidu tegevust toetava-te lesannete juures igati. Peame tegelema sellega, et veel rohkem naiskodukaitsjaid san-daks vtta endale vastutuse olla formeerija, vlikokk, meedik vi staabiassistent, et tagada vajalike funktsioonide titmine suurppustel ja ka nende vahepeal, tles Leane Morits, kes oli ka ise Kevadtormi ajal ndala koos teiste nais-kodukaitsjatega metsas toimetamas. Viimas-tele Kevadtormil osalenud naiskodukaitsjatele lppes ppus 22. mail.

SIIM

TED

ER/K

AIT

SEV

GI

Uudiseid werinnaltWastaline tungis kurrjalt maale kolme pewa eest. Kibedates wiiw

ituslahingu-

tes on Luna werinna wahwad malewad waenlasele kwasi kaotusi tekitanud.

Metsaline on tnaseks wallutanud maa-ala Wrro linnast kaugemalegi. Siis-

ki on viimaste teatuste kohaselt meie Luna werinde ksused suutnud oma

wahwusega weliini seisma panna.Tna kiwad tulisemad heitlused mitmel pool kodumaal. Meie 1. J

alavediwiis

plisel Alutaguse alal olla waenlasele wgewasti vastu seismas. Phja we-

rinna malewad hoiawad plinna mbruse salakuulajate ja maaletikkujate sal-

kadest puhta.Ameerika hendriige, Prantsus, Inglismaa, Poola, Belgia, Lti j

a Leedu wen-

nad on meile juba appi ttanud ning rahwas otsustanud waenlase me kodumaalt

vlja kihutada.

Nr (2) Laupeval 17. lehekuu peval Wrromaa, Kevadtorm MMXIV

Vanemseersant Minka Uno (otse rin-delt): Tsl pvl vaeldi sis kotust, terve pva vali vihma nigu uavar-rst. Hummogu, vega varra kell 03.30 aigu anti hertus. Ols

` meil aigu

hambit mska ga muud, edesi kell 4 hummogu varra smine ja sis kva la-

hinguh. Vanajummal oll mi ple vist vega vihan, terve pv vali vihma n

igu uavar-

rst ja vitlja(h) olli(h) kik nii lik(h) ku lik(h). A tahtmine vidlda(h)

oll ks vega kva. Mi rntsi vainlast gat muudu, kll tsind ja mitmkisi,

kolnnih rntsi auto iist ja takast. Kuuliprits sls tuld korg massina katus

plt. Vainlaisi vaijju nigu roodu. Vahepl anti ka(h) turmtuld kahuritst

ja miinipildujist. Oll` surmasaanuisi ja pallo haavatit, nuu kik saih` vega

ruttu api. Snaipri vts kahh mitu vainlast maaha. ts vitlja Ivo oll` ve-

ga tubli, tim vts tsind maaha viis vainlast. Ja sis(h) tek tim uma ps-

s kaba ple viis tslka. Pletungil minti suuri judga(h) ja vigokst

judga(h). Lahinglts ks kell kuuni vll, mis tuust, t vihma vali ja kik

olli(h) likh. A vitlusvaim oll` meestel nii korg, t ga mi vidulda(h) siist

lahingust ks arh ei l(h). dagupuuld oll` parameedik Ingal vega thtsa sndmus- snni

piv. Kogo

rhm vts rivvi ja higas kolm krda kva helga Hurraa! Sis ga miis su-

rusi ktt ja suuvs kigil hd miilt. Sis(h) koka(h) jlki ands hvv put-

ru ja kisselit ple juuah. Kih tahts sai ka kohvi ja tsid. Piv oll` kl ras-

s olnuh, a miil oll` kigil h, oli(h) kergit lahingit ga stu kohki. Uma

Eesti iist tul ks lpuni vll vidlda(h). Tuud tiidv siih Kevdtormil

kik vitlja(h). Hvv vitlusindu edesi, hoiami(h) ks lippu korgl ja ol-

mi valvsa(h).Pia-aigu ommgi lpp, saami kodo uma naist, uma sugulast ma

no. Sis(h)

omm mid kigil knlda(h).

Tna 95 aastat tagasi:Seisukord meie verindel (Sdur 17. mai 1919)Luna werinnal, iseranis Pihkwa ja Marienburi sihtidel, lks nda

-la algus gedates witlustes pealetungiva waenlasega mda. Pihkw

a sihil ldi kik pealetungimised tagasi. ks waenlase soomusrong s

ai meie soomusrongi tulega vigastatud ja pidi Pihkwasse paranduse

le wiidama.Marienburi sihil, kuhu waenlane uusi judusid, nende seas 1500

2000 mehelise lgisalga, mis Petrogradi sjawe koolidest koos se

i-sab, juure on toonud, ei ole temal ka edu olnud; ainult mne ilma suu

-rema thtsuseta klakese ja talukese on temal korda linud oma al

la wtta, mis seisukorda, niihsti leldist kui ka selles sihis, ei muuda

.

Ndala lpul on luna verinnal waiksemaks jnud. Wististi on

sndmuste kaja Narwa verinnalt juba siia judnud ja oma mju waen-

lase energia peale awaldama hakanud, selle peale waatamata, et enam-

lased sihikindlalt oma pardusi ja kaotusi warjawad.leldine seisukord luna verinnal on titsa rahuloldaw.

Lti:Kevadtormil osalevaid Kaitseliidu ksusi klastanud Lti v

a-batahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze lem kolo

nel Leonds Kalni toonitas kikehlmava koost thtsust kahe r

ii-gi vabatahtlike vahel.Msdienu drobas situciju, tas ir oti skaidrs, ka, tikai darbojoties kop, ms varam bt spcga, patiesb, tas aptver visas jomas, skot no plnoanas ldz apmcbu pa-beiganas. Tas ir svargs vstjums msu NATO sabiedro-tajiem, tles kolonel Kalni.Lti kolleegi vrustanud Kaitseliidu lema brigaadikindral Me

e-lis Kiili snul on igapevane koost kahe organisatsiooni va

hel juba traditsiooniline. Kindlasti plaanime edaspidi koostd s

-vendada nii planeerimise valdkonnas, aga ka ksteise ppus

tel

osaledes, lausus Kaitseliidu lem.Zemessardze lem klastas maastikul maakaitseringkonna sta

a-pi, Tartu maleva staabi- ja tagalakompaniid ning Tartus asuv

at maakaitsestaapi. Kolonel Kalni hindas nhtult krgelt, toonit

a-des Kaitseliidu kiiret arengut.

Poola:Kevadtormil osaleb Poola kontingent, mis koosneb pea 100 ka

it-sevelasest: raketissteemiga SA-8 relvastatud hutrjeks

us, mille lesandeks on kindlustada Kevadtormil mari lennuba

asi kaitse ja kolm rndelennukit Su-22 ning transpordilennuk CAS

A 2095. Poola rndelennukite lesandeks on ppuse ajal Eesti

k-suseid Eesti huve juhtimisel hust toetada.Poola kontingendi lem kolonel Jerzy Palubiak: Polsce

suy, Europ tworzy, wiat rozumie! Poola kolo-nel lisas: Wiosna burzy jest bardzo wanym miejscem w polskich jednostkach zyska sojusznikw dowiadczenie i na wojn.

Leedu:Leedu vabariigi relvajudude toetuse vejuhatuse lem kolon

el Sigitas Mundris klastas Kevadtormil tegutsevat kaitseve lo

-gistikakeskust. Logistikos mgsta pasakyti, kad jie turi visas kare laik, o tai reikia, kad net ir taikos metu, jie yra susij su reali dalyk. Taiau ji yra panai Pa-vasario audra gynybos pajg pratybas aukso kainos. Tik tarptautinio bendradarbiavimo pratimai i

r gali gauti

patirti, k gali tekti nekilnojamojo kar prie, tles kolo-nel Mundris kohtumisel meie logistikutega.

Kaitseliitlased on lahinguteks valmisIgal ppusel on vga oluline, et ksuliinid, side oleks paigas, se

e tagab allksuste juhtimise ja lahingutaktika ige valiku. Kuidas er

i tasandite lemad saavad hakkama koostga, alluvate juhtimise

, motiveerimise ja innustamisega, pole ka vhemoluline.Siinjuures peame arvestama, et mehed on erineva vanuse, tausta

, hariduse ning sjalise ettevalmistusega tasemega, kuid htse tah

-tega kaitsta oma kodumaad!Siin vib kohata agronoome, juriste, vaimulikke, pedagooge, r-majuhte ning eri tasandite KOV aktiviste. Siduda kiki neid er

i iseloomudega, erinevate arusaamadega inimest heks hstitoimi

-vaks lahingksuseks pole lesanne kergete killast, kuid kindlast

i ka mitte ilmvimetu. Meeste motivatsiooni kergitab nii kiitev sn

a kui h varustus, mis meil on esmaklassiline.KL ksused on saanud juurde uusi vorme, erivarustust, relvastust

, mis teeb kigile heameelt ja tstab tuju. Jagati vlja kaitseprille

, uusi kindaid, uusi rakmeid ja muud kaasaegset varustust.Kui eelmisel ppusel lendas AK 4 toru otsast ra kompensaator

, siis muutus relv paukpadrunitega tulistamiseks kasutusklbma

-tuks. Seekord on tagavara olemas ning kompensaatoreid jagub k

a pikemaks tulistamiseks. Rindekorrespondent Uno Minka

''Seista kindlalt ikka valvel!Kuid peetagu meeles, et valvel saab

seista ka ilma pssita;peetagu meeles, et valvel saab seista

ainult SDAMEGA!''Kaitseliidu lem kindralmajor Johannes Orasmaa

MKR le-mat ei vta ussi- ega pssirohiFoto: Aivar Kroonme

Vastalisele vastuastujate jrjekord on meil pikkFoto: Aivar Kroonme

Liitlasi paneb imestama meie meeste tahe ning val-misolek Foto: Aivar Kroonme

Naabrid toetavad

Korraldusi kindralstaabist:MHK 170959MAI14 MKS, MKRK: KL

LaKo-d, SiKaKo-d, StTaKo-d ja VG-del ENDEX. NB!

StSiP 4. TeKe CCT ASAP KVJ, MK juurde AA-l! KVJ PJuPu

Nalja kah!Ohvitser kontrollib vahipostil seisvat tunnimeest:''Milline auto praegu vlja sitis?Roheline. Aga number? Number oli valge.

BQ Q BBHPFA PBA> JBBIBIAF HRFA JbKD ROBBD IFQ B G bOD F LK K> A G R?> PROnud ega saa seeprast kedagi aidata.1 RROBMbO> KB w Q IB? LESFQ PBO LJ> > RQ LG REF MLLIB MrrOARABP Vta siis paar laipa ja pane nad rataste alla tugedeks!4 sOR Q > IRKFHR MLBD IbEB? # BPQ F H> FQ PBSbHHB G > HFOG RQ > ? LJ> BPFJBPBP HFOG > P HLG R # J> JBFI LK PFFK KFF I> EB BIR , bFQ BHP P> > JB FD > Ihommikul kuni kella kuueni voodis pikutada.

TRKIMUSTA+ w w > K> BI> G > MRRA> SFFPF 1 sG > SbB Q Ow HFHLG > ^ IBJ> G RROBP . > D > OF RRI KO 2 > IIFKK> P

ContraHAROTUSI ESISEISVAS ELOSiks vahepl ma relva peiu vtaBQ JsQ P> > II w Q P Ps> Q > KKBO Q BQ bei sta ttest kuiki hs ma kita ei tan ullun ilmn ol mikit tettuu jaoss iks tule tet mngustaet ei ols vaja perissta pittuu jaoss om vaja mtsan marotadaja umavahel selgess harotadakuis vaindlast vasta vtta kavalambaltet elo meilt es vtnu tku lambalt

HR Kbw Q bA S> FKAI> PBIB HsFH> FDet olt valmist sta pedm ei tttaom tlgi uma elo kallis

Kiika kki!2 LFJBQ RPB HsOS> LK G sRAKRA HRRIARP BQ M> IG RA OFKABJBEBA MLIB O> hul Lneliitlaste poolt pakutava 143 aastase tootetraditsiooniga Vollkornbrotiga ning nuavad iget Eesti leiba.4sFQ IBG > Q B PLLSFABIB S> PQ R Q RIIBP > S> IA> ? OFKABIBEQ JRPQ > IBFS> S> Imistamisjuhendi:0RHHFG > ER I SBB HLEQ > RJ?BP HD EB> A ORHHFG > ER SBQ Q Q I PLL

I> AI PREHORQ IBFS> G RROBQ FPQ IFP> KAFHP HrrJKBFA PBBJKBA MRRSFIG > Q w HFA SsF JRR JBBIBMbO> KB * BFS> G > ER G > KsR MB> S> A PBD > JFPB > G > HP PLLG > A LIBJ> * BFD BPQ SBBPQ poolest osast rukkijahust ja leivajuuretisest valmistada poolvedel Q > FD BK ) ILMMFA> MRRIRPFH> D > EbPQ F PBD > JFKF + LLARPQ R? HrOAF Q > LIFKB PBD R . RFPQ > A> Q > FD K> IB MB> IB G > ER H> Q Q > KsR MREQ > ObQ FHRD > G > M> KK> PLLG > HLEQ > E> MKBJ> ) RF ORRJ LK PLB HBPQ > ? E> MKBJFKB Q RKAF ) w IJBJ> P ORRJF Q RKAF) RF Q > FD BK LK M> O> G > IQ E> MR KsRP w IBP HBOHFKRA G > > II> S> G RKRA HILMMFA> PBB SBBIHLOA Ib?F IFP> A> PLLI IFP> KAFAG > w IBG bbKRA ORHHFG > ER BQ paras sitke taigen saaks. Stkuda seni kuni taigen kte ja leivanu Hw IG BPQ I> EQ F Irr? + FA> ORQ BJ PsQ HRA> PB A> PLLG BJ G bb? Q > FD BK G > HBOD BJ Q RIB? IBF? * sMRHP PFIRA> JbOG > HbBD > Q > FD BK MB> IQ PFIBA> HP S> G RQ > A> PFPPB Pw SBKA G > M> KK> HFKKFH> BQ RIQ M> > OFHP Q RKKFHP PLLG > kohta kerkima.) RF PsOJBD > Q BEQ RA Pw SBKA bO> H> L? PFFP LK IBF? > EG R M> KBJFPBHPvalmis. Kerkinud taignast vormida veest mrjakskastetud ktega MbQ PFA G > > PBQ > A> O> PS> D > JbbOFQ RA SLOJF ) w MPBQ > A> HO> > AF

G RROBP JFKRQ FQ G > PBBG bOBI HO> > AF G RROBP E ( > EBA> P > Ejus leivad lhkevad. EG RPQ SbIG > SsBQ RA IBFS> A H> PQ > IBFD B SBBD > JbOG > HP > PBQ > A> IBF?> AB MB> IB KFFPHB ObQ FH G > PLB Q BHH PBIIBHP BQ HLLO MBEJBKBHP G > Q LFJRHPG bOBIHw MPBJFKB( X 2 ) 3 * # '

Liitlaste salarelv

Inime ei ole loom# Q FKFJBKB BF LIB ILLJ PFFP LK Q > IIB H> JBQ P> P S> G > IFH Q > D > A> BIBJBKQ > > OKB FPFHIFH Ew D FBBK MBPBJFPSsFJ> IRPKFKD ILLJRIFHB S> G > ARPQ B O> ERIA> JFse tase.

2 RQ SRABP > IIw HPRPQ B Q BIHI> > D OFQ BD > > S> PQ > PFK BQ KFF JsKBAHF SsFQ IBG > A LKw IBP KbFA> KRA HRKPQ FJBBIQ ILLSRPQ G > Q > OH> JBBIQ ) > EBI Ow EJ> I JFP S> G > vad eraldi ramrkimist oli rajatud FIRP> AFP> FKFD > HsFD F PLLSFAB O> ERIA> JFPBHP SbIFHbFJI> A MBIAFHRA^ HP LIF HLOO> IFHRIQ J> PHBBOFQ RA Q RRKFQ RA IFP> SsFJ> IRPQ BD > Q BFKB Hw IIFIJ> J> PHBBOFKD RQ > HRFA M> OBJ> AFsaini ja projektlahendusega. Vrumaa maleva kirjasaatja

) RF JBBP Q > E> ? I> EFKD RPPB P> > A> PFFP JBBP MB> ? I> EFKD RPPB P> > J>Foto: Siim Teder

1 ROJ> S> BKI> PB S> PQ R > FQ > ? > FKRIQ Q LLOBP G sRA > OS> P EB> Q RG RIFKB 0LMH> J> > Q > IR MBOBJBBP HBP LJ> HLARsRBP HLIJrohelist mehikest mttasse li. Foto: Karri Kaas

+ L?FIFPBBritud on kik jud. Ka . LHRA LKvalmis lahingusse astuma

Foto: Uno Minka

) LILO> > AL J> OAFH> P LK MLFI> PQ B PRD RHLKA> HRRIRS J> OAFH> IFKB 2 > LK RJ?BP JFIIFJBBQ OFQ MFHH BOBHLII> PQ SsFeesrindmikul mustad tpid. Koorunud tugud on kumera

MFH> A EbPQ F HRJBOARKRA HBE> D > ) > OQ RIFJ> OAFH> P Q LLAF # ROLLM> PPB > > PQ > I 2 LI HLOral suudeti tema levik tkestada. I ja II maailmasja ajal aga nrgenes kontroll ja vhenes trje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.) > OQ RIFJ> OAFH> I LK SbD > PRRO ObKKRFKPQ FKHQ + > PPFIFPF SbIG > ObKABFA Q BBS> A K> A Q > S> IFPBIQ HBS> ABI J> F G > G RRKFHRRP 4bIG > ObKABFA PLLARPQ > S> A H> bFHBPBBBIPBA G > MsR> PBA FImad. Tema lennukiirus vib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja IBKKRHsOD RP HRKF JBBQ OFQ ] rMbBS> P SsF? IBKK> Q > HFILJBBQ OFQ 2 RD BS> Q RRIB MRERI LOFBKQ BBOFS> A K> A LJ> IBK

KR Q RRIB PRRK> P KFKD SsFS> A H> KARA> HFILJBBQ ri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks ndalat.) > OQ RIFJ> OAFH> P SsF? HLOO> D > JRKBA> HRKF JRK> HRKFkolm korda aastas. Eesti oludes on kartulimardikas seni > KAKRA w EB MsISHLKK> PRSB G LLHPRI 2 > ISFQ RKRA J> OAFH> Q BJRKBJFPBPQ HRKF RRB MsISHLKK> J> OAFH> Q B FIJRJFPBKF HRIR? JBFB HIFFJ> P RJ?BP MbBS> 2 > JRKB? E> OFIFHRIQ H> OQ RIFQ > FJBAB IBEQ BABIB + RK> HROK> A JRKBQ > HPB MbBS> Ipeale mardikate ilmumist. Munemise krgperiood langeb > G > IFPBIQ w EQ B EL?RH> PQ > KF sFQ PBJFPB IsMRMBOFLLAFD > 4> PQ PBA HLLORS> A MbBS> MbO> PQ 4> PQ PBA H> PS> S> A Q bFPG > IbEBS> A JRIA> KRHHRJ> G RRIFP 1 BB LK > BD JFI H> OQ RIFQ > FJBA > IRPQ > S> A sFQ PBJFPQ , LLOJ> OAFH> A E> HH> S> A JRII> PQ SbIG > Q RIBJ> HRF H> OQ RIFMsIIRA LK Q bFPsFQ BP , > A Q LFQ RS> A MbBS> H> OQ RIFIBEQ BABPQ KFKD IbEBS> A PBBG bOBI JRIA> Q > ISFQ RJ> G > IFPBIQ LK PBB > RD RPQ FHRR IsMM SsF PBMQ BJ?OFHRR > ID RP . FH> Pw D FPB HLOO> I G sR> S> A KLLOJ> OAFH> A H> JRKBA> HRFA Q > S> IFPBIQ ' ' MsISHLKA EbSF? JBFB HIFFJ> P

) > FQ PBIFFQ I> KB LIB S> ISBI

Kuulutused

1 ( + # # 1 1 sG > E> > S> A > FQ > ? M> O> KA> A> H> IIFP K> BPRHB . > > OF M> KB?MB> H> MI> K J> G LO FS> O 1 > O> MFH ) > FQ PBIFFAR MB> PQ > > M Toompea uul. nr 8 Tallinnas

Koloraado mardikas

Tnavusel Kevadtormil ilmus ka Kaitseliidu vabatahtlike rindemeestelehe Eesti Eest! jrjekordne number

27

Lood

us

Kaitse Kodu! 5/2014

MIHKEL SAULvabatahtlik noortejuht

Kui meenutan oma esimesi matku noorkot-kana, tulevad silme ette vihmased ilmad, leni mrjaks ja poriseks saanud riided, kadunud korterivtmed ja kustumatu soov uus seiklus ette vtta. Mainimata ei saa jtta sedagi, et koju judes ootas mind ema krimpsus ja veidi pahane, kuid siiski nnelik ngu, kui tema maa-deavastajast poeg srasilmil mudaste saabastega tuppa marssis.

Hid mlestusi on kll palju, kuid on ka neid, mis ei ole nii head. Seda eesktt halva planeerimise ja vheste teadmiste tttu.

Peaasi on pea

Kellele ei meeldiks veeta ilus pev kaunis looduses ning kogeda sprade seltsis kogu selle ilu ja vlu. Matkamine on selleks ks parimaid vimalusi, aga enne, kui metsa tormate, peaksite natuke hoogu maha vtma ja hoolikalt paar thtsat punkti le vaatama. Olen alati pdnud hoida kike vima-likult lihtsana ja matka kavandades mitte le melda ega asja keeruli-seks ajada. Seega peaks alustama mnest liht-sast ksimusest: kunas, kuhu ja kui kauaks?

Planeeritud ajast sltub matka puhul vga palju. Kui lheme matkale heks pevaks, pole vaja kaasa vtta bimisvahendeid, lisariideid, liigset toitu jms, mis kulub ra pikemal teekonnal. Iga kilo, mida kanname, on koormaks ja kui esmapilgul vib tunduda viis kilo naeruvrselt vike kaal, siis 10 kilomeetri prast oleme rohkem kui rmsad selles