KAITSELIIDU AJAKIRI 7/2015

Vabatahtlik juht!

Leia info kursuste kohta kooli uuendatud kodulehelt:

http://kool.kaitseliit.ee

KAITSE KODU!Kaitse kodu rindeta sõjas

KAITSE KODU!90 aastat kaanepiltides

AJALUGUKuidas sündis Kaitse Kodu!

AJALUGUKaitse Kodu! kakskümmend aastat varem

PERSOONMarek Ranne – mees, keda elu on korduvalt Kaitseliidust eemale viinud, kuid alati ka tagasi toonud

PERSOONSaatuse pantvangid

VÄLJAÕPEMeditsiiniväljaõpe Kaitseliidus

VÄLJAÕPEKaitseliidu soomukijuhid said täiendust

VÄLJAÕPEPõhja kompanii Keila operatsioonil

HARITUD SÕDURKuidas tõrjuda meredessanti?

VARUSTUSNagu valatud

ÕPETUSTäpne laskmine ei ole mustkunst – paranda oma laskeoskust 1

NAISKODUKAITSEEesti naised Soome sõjaväes

NAISKODUKAITSENaiskodukaitse tähistas oma 88. aastapäeva

NAISKODUKAITSEVälikokk – supikulbiga punapõskne tädi või sõjaline juht?

SÕJASPORTLeopoldiga admiral Pitka luurevõistlusel

AJALUGUTaastatud Tartu maleva I malevkonna 25 aastat

MÕTEMillised on kodaniku õigused ja kohustused Eesti kaitsmisel?

NOOREDNoorte uus vorm rahuldab ka nõudlikumat matkajat

AJALUGUKaitseliidu taastajad kohtusid jälle Järvakandis

ILUS ELUMinu relv on puhastatud ja ülevaatamiseks valmis

10

12

16

20

26

30

36

42

44

47

50

63

58

52

66

60

71

78

74

82

56

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

7 | 2015

KAANEPILT: BACH BABACH

7 | 20154

See oli 15. oktoobril 1925. aastal, kui nägi

päevavalgust esimene Kaitse Kodu!

Keila operatsioon oli väljakutsuv ja jääb kindlasti üheks nendest õppustest, millest osalenud veel kaua räägivad ja mitteosalenud kuulda tahavad

Püstitasime algusest peale nõude, et kaitseliitlased

kirjutavad endale oma ajakirja ise 16

20

44

Paljud kriisipiirkonna elanikud jäid lihtsalt oludele jalgu. Osa haaras relva järele, et ühel või teisel poolel võidelda. Osa sõitis minema, kuid paljud jäid varjule keldritesse

30

57 | 2015

Meie, kes me sellel kursusel osalesime, ootame nüüd soomlasi endale külla, et saaksime neile tutvustada oma väljaõpet

Välikoka kursuse läbimine peaks olema kohustuslik osa nii kompaniiveeblite kui ka tagalarühma ülemate-vanemate koolitusplaanis

7 | 2015

Kokkuvõtteks võib öelda, et noored said endale hea uue vormi, mida võib kanda nii metsas kui vajadusel ka esinduslikumatel üritustel

Täpne laskmine ei ole mustkunst, vaid iga kaitseliitlase õpitav oskus, mille edenemist saab jälgida sooritatud laskuri- ja kütiklasside põhjal

52

56

60

74

7 | 20156

Pärnakatel on põhjanaabritest teravam silmMöödunud nädalavahetusel Soomes Raasis peetud Eesti ja Soome reservväelaste laskevõistlusel võidutsesid Pärnumaa mehed.Kokkuvõtteks teiseks tulnud Kaitseliidu Pärnumaa maleva võistkond pidi küll napilt tunnistama Eesti Reservohvitseride Kogu Pärnumaa osakonna paremust, kuid allohvitseride arvestuses võeti sellest hoolimata kindel esikoht. Üritust võõrustanud põhjanaabrid pidid aga leppima poodiumi madalamate astmetega.

Kaitseliidu parimad laskurid on Tallinna malevastSeptembri teisel nädalavahetusel peeti Männiku lasketiirus Kaitseliidu meistrivõistlused laskmises, mille võitis Kaitseliidu Tallinna maleva võistkond. Teise koha saavutas Alutaguse malev ning kolmandaks jäi Rapla malev. Tallinna maleva pealik kolonelleitnant Lauri Abel rõõmustas rohke osavõtu üle ning soovis laskuritele ka edaspidi teravat silma ja kindlat kätt.

Tallinna laste spordipäev10. septembril korraldati Tallinnas Kalevi keskstaadionil traditsiooniline laste spordipäev, et pakkuda sportlikke elamusi aktiivsetele ja rõõmsameelsetele lastele ESS Kalevi liikmesklubidest ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonidest, aga ka kõigile teistele linnalastele.Individuaalaladena olid kavas 60 meetri jooks, kaugushüpe ja pallivise ning võistkondlikult viidi läbi kombineeritud teatejooks ja aardejaht. Tublimaid tüdrukuid ja poisse eri vanuserühmades tunnustati meenetega ning kõikide spordipäevaliste suu aitas magusaks teha Premia jäätis.

Sündmused

7

Jõgeva malev sai uue keskuse22. augustil avati Jõgeval, Aia 36a, uus Kaitseliidu maleva staabi- ja tagalakeskus. Seni üsna troostitus seisus staabihoone vahetati välja täiesti tänapäevase, spetsiaalselt Kaitseliidu vajadusi arvestades projekteeritud maja vastu.Koos õppeklasside, moodsa siselasketiiru, ladude ja muude vajalike ruumidega on uues majas pinda ligi 2500 ruutmeetrit.

Kaheksasajas kaitseliitlane Viru malevas on BarutoViru maleva liikmeskond on ületanud 800 liikme joone. Tähelepanuväärset numbrit asus kandma juunis avalduse esitanud, Laekvere kandist pärit Kaido Höövelson. „Võimalus panustada oma riigi kaitsesse on austav kohustus. Oma vaba aega sellesse panustada tahan ka mina, nii palju kui see võimalikuks osutub. Kindlasti aitasid kaasa Laekvere kaitseliitlased oma ettepanekuga nendega liituda,“ sõnas Höövelson.

Koloneli laskmisel näitasid paremust võrukadAugusti viimasel nädalavahetusel võeti mõõtu Kaitseliidu Valgamaa maleva laskevõistlusel „Koloneli laskmine 2015“. Individuaalselt oli parim Jaanus Kala Kaitseliidu Võrumaa malevast, edestades Jaak-Joseph Rumvolti Võrumaa malevast ning Veiko Parki KVÜÕA-st. Võistkondlikult saavutas esikoha Kaitseliidu Võrumaa malev, järgnesid KVÜÕA ning Valga politseijaoskonna võistkonnad.Lisaks Valgamaa maleva neljale võistkonnale ja lätlastele olid kohal Võrumaa maleva, Valga politseijaoskonna, Kuperjanovi pataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA), 1. jalaväebrigaadi ning kaitsepolitsei Lõuna osakonna võistkonnad. Kokku osales kombineeritud võistlusel 42 meest ja naist ning 11 võistkonda.

Must kotkas lendas kaheksandat korda28.–29. augustini toimus kaheksandat korda Kaitseliidu Põlva maleva korraldatav sõjalis-sportlik patrullvõistlus „Must Kotkas“. Nooremas vanusegrupis saavutas esikoha võistkond Sakala koosseisus Tõnis Toom ja Kris Gregor Edo. Teise koha saavutas võistkond Rapla I ja kolmandaks tuli võistkond Saaremaa I. Vanemas vanusegrupis sai võidu võistkond Küberkaitse koosseisus Raul Tammesoo ja Joosep Meus. Teise koha noppis võistkond Järva I ning kolmanda võistkond Põlva 3.

Kaitseliidu langevarjurid harjutasid koostööd liitlastegaAugusti lõpus osalesid kaitseväe, Kaitseliidu ja Eestis paikneva USA õhudessantkompanii langevarjurid Nurmsi lennuväljal strateegilise õhutranspordi ja -dessandi ühisharjutusel, kus sooritasid esimest korda Eestis hüppeid suurelt transpordilennukilt Boeing C-17.„Harjutus aitab edendada kaitseväe, Kaitseliidu ja meie liitlaste koostööd nii õhutranspordi kui ka õhudessandi vastuvõtmisel,” ütles Eesti õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge.

7 | 2015

7 | 2015

7 | 20158

Okt

oo

ber

No

vem

ber

1 1928. aastal

asutati õhutõr-

jepataljon;

1939. aastal ra-

tifi tseeris Eesti

vastastikuse

abistamise

lepingu Nõuko-

gude Liiduga

2 2012. aastal

annetati eri-

operatsioonide

üksusele lipp

3 4 1928. aastal

asutati õhuväe

staap

5 1944. aastal al-

gas Saaremaa

vallutamine

Punaarmee

poolt

6 7 8 1944. aastal

toimus Tehu-

mardi lahing

9 10 1919. aastal

abistasid

Eesti väed

Riias Lätit

Bermondt-

Avalovi vastu

11 1884. aastal

sündis Julius

Kuperjanov

12 1992. aastal

alustati

Sisekaitse-

akadeemia

kaitsekolled-

žis ohvitseri-

de väljaõpet

13 14 1925. aastal

ilmus Kaitse-

liidu ajakirja

Kaitse Kodu!

esimene

number

15 2001. aastal

andsid Rootsi

kuningriigi

esindajad

Eesti kait-

seväele üle ja-

laväepataljoni

varustuse;

Kaitseliidu

ajakirja Kaitse

Kodu! aasta-

päev

16 1919. aastal

jõudsid Eesti

väed Ingeri-

maal Krasnaja

Gorka alla

17 18 1939. aastal

algas

Punaarmee

sissemarss

Eestisse

19 1939. aastal

asusid Nõu-

kogude väed

baasidesse

Eestis;

2011. aastal

ühines Eesti

NSHQ-ga

(NATO Special

Operations

Headquarters)

20 1917. aastal

asutati Tartu

malev;

1996. aastal

suundus

esimene

ESTCOY

Liibanoni

21 1941. aastal

vabastati

Lääne-Eesti

saarestik

Punaarmeest

22 1943. aastal

moodustati 3.

Eesti brigaad

23 24 25

26 27 28 1913. aastal

asutati

Vabadussõjas

osalenud

korp! Ugala;

2008. aastal

algas Ämari

lennubaasi

renoveeri-

mine

29 1993. aastal

taasloodi

sidepataljon

30 2003. aastal

loodi aka-

deemilise

malevkonna

spordiklubi

31 1991. aastal

taasloodi

kaitsejõudude

peastaap

1 1999. aastal

suundus

ESTPATROL-1

operatsioonile

Kosovos

2 3 4 5 6 7 8

9 10 1913. aastal

asutati Vaba-

dussõjas osa-

lenud korp!

Rotalia;

2002. aastal

toimus

esimene

„Kõikide laste

isadepäev“

11 1918. aastal

lõppes I maa-

ilmasõda;

1918. aastal

asutati Kait-

seliit, samuti

Pärnumaa,

Järva ja Viru

malevad

12 2010. aastal

suundus ope-

ratsioonipiir-

konda Adeni

lahes esimene

laevakaitse-

meeskond

13 1884. aastal

asutati

Vabadussõjas

osalenud EÜS

Põhjala

14 1909. aastal

asutati Vaba-

dussõjas osa-

lenud korp!

Sakala;

1911. aastal

asutati

Vabadussõ-

jas osalenud

ENÜS

15

16 1918. aastal

asutati Eesti

kaitsevägi;

1919. aastal

alustas

Punaarmee

pealetungi

Narva rindel

17 18 1918. aastal

asutati Valga

malev

19 20 1918. aastal

asutati Saa-

remaa malev

21 1918. aastal

loodi mere-

vägi ja õhu-

vägi, asutati

staabi- ja

sidepataljon

ning varus-

tusvalitsus

22

23 24 1944. aastal

langes Sõrve

poolsaare

langemisega

kogu Eesti

territoorium

Punaarmee

kätte

25 26 1900. aastal

asutati Vaba-

dussõjas osa-

lenud korp!

Vironia;

1918. aastal

asutati

sõjavägede

peastaap

27 28 1918. aastal

algas Narva

langemisega

Eesti Vaba-

dussõda

29

30

9

Kalender

97 | 2015

Maailma vanim Kaitseliidu ajakiri

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 12. oktoober, 25. jaanuar, 29. veebruar, 11. aprill

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kaitse Kodu! päris esimene number kannab kaanel kuupäeva 14. oktoober 1925. Polegi vaja pikalt arvutada, et leida – saime äsja 90aasta-seks! See teeb Kaitse Kodust ühe vanima senini ilmuva ajakirja Eestis. Niivõrd küpsete kodu-maiste väljaannete üleslugemiseks piisab kahe käe sõrmedest, varbad jäävad puha üle.

Õieti on meil sel sügisel topelt sünnipäev, sest ka Kaitse Kodu! taastaastamine (pärast lühikest eraalgatuslikku katset mõni aasta varem) õnnestus just nimelt sügisel 20 aastat tagasi. Kuidas täpsemalt, seda meenutab käes-olevas numbris taastatud Kaitseliidu ajakirja eestvedaja, esimene ja seni kõige pikema staa-žiga peatoimetaja Ivar Jõesaar.

Aga kuidas sündis ajakiri esimest korda, sellest kirjutab Kaitse Kodu! 85 aasta tagune tegevtoimetaja Viktor Neggo. Kirjutab ajakirja väljakiskumisest Sõduri hõlma alt, toimetuse tööst ja selle töö kriitikutest. Ja kirjutab nii, et tänane toimetus otsustas muigelsui jätta kõrvale artikli Kaitse Kodu! tegemisest 2015. aastal – vana kirjeldus passib tänasesse nii imekenasti!

Seda mõtlikukstegevat äratundmistunnet vana ja uue kõrvutamisel tahame teiega jagada. Sestap sättisime rahvusraamatukogu fuajeesse näituse maailma ajaloost Kaitseliidu ajakirja pilgu läbi – tule ja koge! Näitus on avatud Kait-seliidu aastapäevani.

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 7 | 2015

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

7 | 201510

KA

ITS

E K

OD

U!

RA

GN

AR

TA

GE

L

Kord püüdsin seletada oma

prantsuse sõpradele, mis

asi on Kaitseliit, aga nad ei

saanud aru. Prantsusmaal

justnagu ei ole arusaamist

ühestki ohust, mis nende

riiki võiks ähvardada.

Tekst: ILMAR RAAG

Mitte miski ei paista olevat piisavalt ähvardav ja ohtlik ning seetõttu tundub kodanike relvastamine justkui ohuna demokraatiale. Ühe teatud Lääne mõtteviisi kohaselt kehastavad relvastatud kodanikud võimalust, et ühel hetkel loobutak-se eriarvamuste lahendamisest demokraatlikul moel ja selle asemel hakkab relvastatud vähemus oma tahtmist dikteerima. Minu silmis tähendaks see oma kodanikesse mitteuskumist, seda enam, et meie Kaitseliitu kasutatakse tegelikult ka muul ajal kui võimaliku sõja korral.

Tunduvalt igapäevasem on kadu-nud inimeste metsast otsimine või päästeteenistuse toetamine loodus-õnnetuse korral. Teisalt seletas üks teine Prantsuse ohvitser hiljem, et eestlastel on paremini korraldatud kodanike üleüldine arusaam, et julgeolek on kõigi ühine asi. Vähe sellest, et Prantsusmaal ei ole Kait-seliitu, ka reservarmee puudumine on tekitanud olukorra, kus nende ja paljude teiste lääneriikide jõustruk-tuuridel ei ole selget sidet elanik-konnaga. Võib-olla see ohvitser liialdas veidi, aga igal juhul osutas ta

Kaitse kodu

rindeta sõjas

117 | 2015

KA

ITS

E K

OD

U!

Lääne maleva kaitseliit-

lane Aivo oli selle pildi

tegemise ajal 40. Just nii

vana on ka Kaitseliidu sta-

tistiliselt keskmine liige

Kaitseliit on seda parem, mida rohkem tajutakse üksteist sõpruskonnana ja mitte üksikindiviididena, kes saavad käske kusagilt ülevalt. Kui mina loen ajakirja Kaitse Kodu!, siis ma loen teateid oma mõttekaaslastelt.

sellele, mis on Kaitseliidu olulisim ülesanne ühiskonnas.

Nende mõtetega alustasin oma juttu ajakirja Kaitse Kodu! juubeli puhul selleks, et rõhutada kodani-kuühiskonna tähtsust laiapõhjalise riigikaitse kujundamisel. Me elame ju ajastul, mil mitmed ohuhin-nangud lähtuvad arusaamast, et võimalikud sõjad või muud konfl ik-tid toimuvad ilma rindeta korraga kogu riigi ulatuses. Ja teiseks paneb kahanev rahvaarv koos kahanevate eelarvevõimalustega riigi iga suure-ma kriisi korral sellise surve alla, et riiklikud struktuurid üksinda ei saa mingil juhul hakkama. Eesti avalik haldus on kulutatud nii optimaalselt õhukeseks, et kõik suuremad kriisid nõuavad automaatselt kogu ühis-konna sekkumist. Ja see ongi see koht, kus mängu tuleb Kaitseliit kui kodanikuühiskonna kõige organi-seerunum struktuur.

Vaadates Kaitseliidu seest, on aga vahest kõige olulisem, et Kait-seliit on seda parem, mida rohkem tajutakse üksteist sõpruskonnana ja mitte üksikindiviididena, kes saa-vad käske kusagilt ülevalt. Kui mina loen ajakirja Kaitse Kodu!, siis ma loen teateid oma mõttekaaslastelt. See on miski, mis defi neerib minu suhteid selle organisatsiooniga üldisemalt kui ainult õppused koos oma malevkonna inimestega. Teine pool Kaitse Kodu! funktsioonist on enda harimine. Kaitseliit muutub koos ajaga, nii nagu muutub para-tamatult Eesti ja võimalike kriiside keskkond. Kui võrrelda Kaitse Kodu! näiteks kaitseväe ajakirjaga Sõdur, siis siin on olnud näha kaitseliitlaste suuremat üldist valmisolekut ka irregulaarseks sissisõjaks. Lihtsus-tatult räägib Sõduri vaimsus sellest, kuidas Eestit kaitsta ja milline on militaarmaailm üldiselt, aga Kaitse Kodu! sellest, kuidas me võitleme võiduni isegi siis, kui vahepeal mõni lahing kaotatakse. Tuletagem meelde, et lõpuks on kaitse kõige

tähtsamaks komponendiks vaim-ne iseolemissoov. II maailmasõja eelõhtul kaotasime me vabaduse, seejärel kaotasime lahinguid ja ka relvastatud vastupanu pärast II maailmasõda ei kandnud kohe vilju, kuid võimaluste saabudes 1980nda-tel aastatel ei taotletud lihtsalt demokraatlikku riiki, vaid selle taastamist, mis meil kord juba oli olnud. Mälestused ja mõte iseseis-vusest osutus kõige pikemaajaliseks relvaks. Kaitse Kodu! on just sellise relva instrumendiks.

Seejuures ei sooviks ma sugugi taandada seda ajakirja hurraapat-riotismi korrutavaks propagandaks. Meil on ju oluline pidada omavahel teinekord ka kriitilist diskussiooni, sest muutused maailmas nõuavad kohandumist ka meilt. Kui veel 50 aastat tagasi käsitleti näiteks terrorismivastast teooriat peami-selt „vaenlasekeskselt” – peamine ülesanne oli terroristid üles leida ja hävitada –, siis moodsamad näge-mused tuginevad pigem „elanik-konna poolehoiu kesksele” lähene-misele, sest terroristide eesmärk on mõjutada mingi piirkonna elanike mõtlemist. Me ei saa teha midagi, mis meid elanikkonnast eraldaks, sest see ongi vastase taotlus. See aga tähendab, et ideaalis eeldatakse igalt sõdurilt ja võitlejalt, et nende kompetents laieneks relvade käsit-semiselt politseiniku ja läbirääkija aladele. Kuna vastase iga tegevus üritab meid isoleerida, siis ei piisa sellest, et me püüame teda hävita-da. Iga meie samm peab alati olema

suunatud ka liitlaste ja sõprade leidmisele. Seni, kuni eesmärgiks on avaliku korra hoidmine ja Eesti põ-hiseadusliku korra kaitsmine, on iga sama eesmärki tunnistav venelane või ükskõik mis muu rahvuse esin-daja meie parim sõber. Mulle endale oli nii väga hea meel näha hiljutise

„Põhjakonna” õppuse ajal Kaitseliidu ridades ka hindusid. Halvim, mis võib juhtuda, on konfl iktides oma liitlaste kaotamine ja üksijäämine. Ja see ei ole moraalne hüüatus, vaid strateegiline tõsiasi, mille lülitami-ne oma tegevustesse nõuab päris omajagu tarkust. Ainult põllu peal taktikaliselt liikudes me enam sõdu ei võida.

Kust võiksin ma lugeda diskus-siooni sellistel teemadel? Kindlasti ei piisa sellest, kui ma arutan neid mõtteid oma malevkonnas. Kind-lasti ei piisa ka peastaabi kabineti-vaikuses kavandatud reeglitest. See on koht, kus Kaitse Kodu! muutub möödapääsmatuks.

Ma mäletan, et olin umbes 10aas-tane, kui, veel sügaval Nõukogude ajal, leidsin maalt sauna pööningult paar aastakäiku ajakirja Sõdur numbreid aastast 1936. Ma ei mäleta enam, kas see oligi esimene kord, kui ma sain aru, et Eesti oli olnud iseseisev enne Nõukogude aega, aga mingi jälje see jättis. Võib-olla on ka minu tänane kuulumine Kaitseliitu seotud tolle omaaegse leiuga sauna pööningult, aga ma soovin, et minu poeg võiks Kaitse Kodu! endale lu-gemiseks leida mõnest mugavamast kohast.

7 | 201512 7 || 201515122

90 aastat kaanepiltides

Kuu aja jooksul saavad rahvusraamatukogu

külalised vaadata otsa elule 90 aastat tagasi nii,

nagu seda on näinud kaitseliitlased.

Tekst: KK!

Ajakirja Kaitse Kodu! 90 aasta jooksul ilmunud kaanekujunduste näitus on Eesti Rahvusraamatukogu väikeses fuajeegaleriis avatud 14. oktoobrist 11. novembrini. Näitusele on valitud iga viienda ilmumisaas-ta kaanepildid – taastatud ajakirja juures nihutasime sammu aasta võrra, et näidata ajakirja kõiki eri kujundusi.

Näituse külastaja jalutab läbi ajakirja illustreerimise arengu 90 aasta jooksul ning satub mõtisklema selle üle, kuivõrd kirjeldab ajakir-jade kaanekujundus oma ajastu elu; kuivõrd peegeldab ka üks väike ajakiri elu ja maailma sel päeval ja hetkel. Kaitse Kodu! esimene number ilmus 40leheküljelisena trükiarvuga 18 000. Kolme esimese numbri kaaned olid üsna ühesugu-sed, seal kõrgus ajakirja kujundaja Peet Areni loodud muistne sõdalane mõõga ja kilbiga ning olekuga, mis sunnib teda võrdlema Kalevipojaga ja annab aimu sellest, milline oli Kaitseliidu ja kaitseliitlase tollane fi losoofi a.

Kogu näituse alusmõte ja inspi-ratsioon lähtub Kaitse Kodu! viienda sünnipäeva erinumbrist, kus tegev-

1925Ilmavalgust nägi Adolf Hitleri „Mein Kampfi“ esimene osa, tegevust alustas NSV Liidu uu-disteagentuur TASS ja nädalaajakiri “The New Yorker“. Eesti sai endale riigivapi ning ametisse asus Kaitseliidu seni pikaaegseim ülem Johannes Orasmaa-Roska.

1930Kümnendi juhatas sisse sajandi suurim majanduskriis, kui selgus esimene jalgpalli maailmameister – Uruguai. Asutati Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kot-kad, toimus vapside I kongress ning admiral Johan Pitka naases kodumaale. Kaitse Kodu! ilmus iga nädal ja oli muutunud üheks loetavaimaks ajakirjaks.

KA

ITS

E K

OD

U!

7 | 201577 || 20201515

1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ lepingu ning haakristilipp kuulutati riigilipuks. Eestis algas nimede eestistamise aktsioon, toimusid üle-eestilised Kaitseliidu päevad ja eestlased tõid esimesed võidud laskmise MMilt. Setud tunnistati siseministri määru-sega eestlasteks. Kaitseliidu organisatsioonides loeti kokku 60 367 liiget.

1940 II maailmasõda kogus hoogu: Saksamaa okupeeris Prantsusmaa ja veel mitmed Lääne-Euroopa riigid, NSVL omakorda Balti riigid ja Moldova. Eestis hakkas kehtima Moskva aeg. Jõgeval mõõdeti kõigi aegade külmarekord

– 43,5 kraadi. Suri Anton Hansen Tammsaare. Ajakirja vii-mase numbri juhtkiri soovis lugejale „erakorraliste aegade keerises“ rahu ja meelekindlust.

KA

ITS

E K

OD

U!

2015 20152015

KA

ITS

E K

OD

U!

K O M M E N T A A R

Kommentaar kaanekujundustele 1925–1940VIIVE NOOR, kunstnik,

Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia illustratsiooniõppejõud

Ma olen tõesti meeldivalt üllatunud meie kujunduse tolleaegsest tasemest.

Poleks arvanud, et olime sel ajal tõepoolest maailmatasemel ja seda ilma jutumärki-deta. Kuigi ma ei tea kujundajate nimesid, on seal taga tugev kool ja hea maitse. Kaane-kujundused on paigas igas mõttes, töötab nii idee kui ka kompositsioon. Ja mis mulle kui kunstnikule on väga oluline – need kujundused on isikupärased, mitte laiatarbekaup, nagu tänapäeva kaanekujundused seda sageli on: küll professionaalselt tehtud, aga sage-li üliigavad.

Kuigi ma ei tahakski üht kujundust teistest esile tuua, sest tase on ühtviisi kõrge, on minu lemmik 1930. aasta Kaitse Kodu!. Illustratsioon loob meeleolu, seal on hea rütm ja liikumine.

1995 Soome, Rootsi ja Austria ühinesid Euroopa Liiduga ja jõustus Schengeni leping. Bosnias leidis aset koletu Srebrenica massimõrv, Eestis lindiskandaal. Lõppes Riisipere-Haapsalu rongiliiklus ja Tallinnas avati Eesti esi-mene McDonald’si restoran. 1993. aastal eraalgatusena ilmumist alustanud Kaitse Kodu! oli hingusele läinud ja Kaitseliit otsustas ajakirja uuesti taastada.

2001 Kristliku ajaarvamise 3. aastatuhande esimene aasta tõi Al Qaeda terrorirünnaku WTO kaksiktornidele New Yorgis. Eestis läks ajalukku metanoolitragöö-dia, Dave Benton ja Tanel Padar võitsid Eurovisiooni lauluvõistluse ning presidendivalimised võitis Arnold Rüütel. Kaitse Kodu! hakati välja andma värvilisel läikpaberil, kuus korda aastas.

7 | 20157 | 20157 | 2015

KA

ITS

E K

OD

U!

2006 Twitter alustas. Tallinna külastasid USA president George W. Bush ja Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II, suri president Lennart Meri. Torino taliolümpiamängudel võitsid eestlased kolm kuldmedalit, Võidu-pühal toimus Saaremaal Eesti esimene mereparaad. Kaitse Kodu! uus kujundus võttis kasutusele Kaitseliidu endisaegse tunnusvärvi, mida tollane peatoimetaja kirjeldas oma juhtkirjas ilukirjanduslikult nisukolla-sena. Ajalootundjad on seda värvi nimetanud India kollaseks.

2011 Maailma rahvaarv ületas 7 miljardi piiri, vallandus Araabia kevad, Pakistanis tapsid USA eriväelased Osama bin Ladeni. Põhjamaid vapustas Anders Breiviku massimõrv. Eestis võeti kasutusele euro. Toimus viimane Erna retk. Kaitseliitlasi sai kokku üle 10 000.

2015 Maailma ja Euroopa julgeolekut õõnestavad sündmused Ida-Ukrainas, ISILi terror ja hävitus-töö Lähis-Idas, Kreeka kriis ning järjest suurenev põgeniketulv. Eestis möllab sigade Aafrika katk, Võidupüha paraad jõudis esmakordselt Hiiumaa-le. Kaitse Kodu! on internetis loetud ligi 400 000 korda.

toimetaja Viktor Neggo lõpetab oma artikli ajakirja loomisest nii sügava mõttega soovidega: „Ning mitte jääda seisma arenemise teel! Mis ehk eile oli vastuvõetav kõigile ning vajaline, võib muutuda täna juba üleliigseks. Elu ruttab edasi, seab uusi nõudeid.

„Kaitse Kodu!" arvestagu nendega, kohanegu nendele, arenegu ikka eda-si ühes elu arenemisega. See on mu südamlikem soov ta hällipäevaks.“

Kummardusena Viktor Neggole ning kõigile Kaitse Kodu! kunagistele tegijatele kannab ajakirja juubeli-number oma esikaanel 2015. aasta versiooni Kalevipojana kõrguvast sõdalasest. Tänavakunsti maale-tooja (ja Kaitseliidu Tartu maleva I malevkonna vabatahtliku pealiku) kunstnik Kristjan Bachmani loodud sõjamehel on ka nimi – see on vaba-tahtlik kaitseliitlane Hendrik Gut-han. „Kaasaegne Kalevipoeg - mees meie endi hulgast, isamaalise hinge ja sirge rühiga,“ kirjutas tema kohta Kristjan Bachman alias Bach Babach.

Uus Kalevipoeg sündis segatehni-kas: kasutusel olid šabloontehnika, aerograaf ja lehtkuld.

1940–19931940. aasta tõi Eestisse

Nõukogude okupatsiooni, mis aastatel 1941–1944 vahel-

dus Saksa okupatsiooniga. Aas-tatel 1944–1991 jätkus Nõukogude okupatsioon. 1991. aastal kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, Kaitseliidu tegevus oli taastatud

juba 1990. aastal. Ajakiri Kaitse Kodu! ei ilmu-

nud.

7 | 201516

AJA

LU

GU

Kuidas sündis Kaitse Kodu!

See oli 15. oktoobril

1925. aastal, kui esime-

ne „Kaitse Kodu!“ nägi

päevavalgust, nägi

päevavalgust kõigi

sekelduste ja takistuste

kiuste. Ja neid oli palju.

Tekst: VIKTOR NEGGO,

Kaitse Kodu! esimene vastutav

toimetaja

S

1

n

p

p

s

k

TK

to

Ajakirja esimese üm-

marguse sünnipäeva

puhul pani kaitseliit-

laste häälekandja sün-

niloo kirja tegevtoi-

metaja Viktor Neggo.

Juubelinumbrist pärit

teksti avaldame muut-

mata kujul.

DIG

AR

.EE

177 | 2015

AJA

LU

GU

Iseseisva ajakirja väljaandmise idee tekkis kaitseliidu peastaabis juba varakult, 1925. a. suvel, sest

„Kaitseliitlase“ ilmumine „Sõduri“ sabana ei rahuldanud suurt osa kait-seliitlasist, kuna ta oli vaid paarile-heküljeline ja ei suutnud seetõttu rahuldada kõiki nõudeid, mis olid kaitseliidul oma häälekandja suhtes. Pealegi oli „Kaitseliitlase“ tellija sunnitud tellima ühes ka „Sõduri“, maksma kallist raha teisele ajakir-jale, et saada oma paarilehekülje-lise saba kätte. Ent ka nende paari lehekülje sisu oli tihti mannetu ning

„Kaitseliitlase“ tooaegne toimeta-ja härra J. Järv lahutas ahastuses käsi selle nähte puhul ja kaebas, et

„Sõduri“ toimetus hoolimata J. Järve ägedaist protestest lükkavat ,,Kait-seliitlase“ ossa sarnast materjali, mida ta ise „Sõduri“ osas ei tahtvat ilmutada. Olgu selle viimasega nüüd, kuidas oli, ent selge oli see, et koos-töö kahe toimetaja vahel oli raske ning „Sõduri“ toimetajal kui peatoi-metajal ikkagi jäme ots peos ning kaalukam sõna otsustamiseks suus. Seega vahekord äärmiselt ebamää-rane ja otse tülitsemiseks ahvatlev. Kõigele sellele lisandus veel asjaolu, et kaitseliidu peastaabil tuli „Kaitse-liitlase“ osa „Sõdurisse“ paigutami-se eest sellele tasuda õige krõbedaid summasid, kuigi kõik tellimisrahad läksid niigi juba tema kasuks.

Kõik need põhjused viisidki kaitseliidu peastaabi ideele hakata iseseisvalt, „Sõdurist“ lahus, välja andma oma häälekandjat.

Hüva. Sellekohane otsus oli teh-tud. Aga ega's sellega veel asi polnud küps. Takistusi lendas ette veel mitmest ja mitmest kandist.

Kõige suuremaks neist oli kait-seliidu juhtiva pere, eriti keskkogu, enda kahtlus, kas asjast saab asja. Paljud neist leidsid, et iga korra-lik kaitseliitlane peab lugema ka sõjateaduslikku ajakirja „Sõdur“, mis seeläbi oleks teostatav kõige paremini, kui „Sõdur“ oma „Kaitse-liitlasest“ sabaga jääb ka kaitseliidu ametlikuks häälekandjaks, ühtlasi saaks sel teel „Sõdur“, mille iga-aastane puudujääk oli õige suur, ka ehk lõpuks jalad alla. Teised jälle arvasid ja kahtlesid, kas kaitseliidu iseseisvale ajakirjale jätkub võima-lust anda ta põhimõtteile vastavat

sisu, mis enamust rahuldaks, kas ei kujune asi ehk nii, et hakatakse andma välja häälekandjat, mis oma armetu sisuga toob kaitseliidule rohkem kahju kui kasu. Nende kaht-luste põhjusena toodi peamiselt ette seda, et, vaadake, kuidas jõuame teha sisukaks iseseisvalt ilmuva ajakirja, kui me isegi ei suuda anda väärilist ilmet paarileheküljelise-le „Kaitseliitlasele“ „Sõduri“ sabas. Muutkem enne see tuumakaks, siis vast alustagem juttu oma iseseisvast häälekandjast. Kõige kaaluvama rel-vaga iseseisva ajakirja väljaandmise vastu esinesid ka kolmandad, kes uut kavatsust arvustasid majandus-likust seisukohast ja teda nimetasid lausa „surnult sündinud lapseks“. Juhiti tähelepanu sellele, et seni ükski ajakiri Eestis, isegi need, mille sisu väärtuslikkuse kohta ei olnud lausuda ühtki halba sõna, polnud jäänud püsima, vaid ilmusid kuu,

kaks, mõned suurte pingutustega mõne aasta, ning siis oli jällegi nen-de laul lauldud ja pankrott majas. Sama saatuse osaliseks peab saama ka oma iseseisev häälekandja, kõik senised katsed näitavat ilmselt, et endale kujutella midagi teist olevat lausa pimesikutamine ja muud ei midagi. Jah, mõned ajakirjad ilmu-vat küll juba pikemat aega, — aga seda vaid suurte riiklike abirahade abil, näiteks „Sõdur“, mille juure-maks ulatuvat vahel mõne miljoni margani.

Nõnda sõeluti iseseisva ajakirja ilmumise küsimust nii mõnelgi kaitseliidu juhtivate tegelaste koos-olekul ning ta pooldajate seisukord muutus päevast-päeva raskemaks.

Ent siiski ei suudetud kord tekkinud ideed matta hoopis maha. Meeleolu tõusis märksa, kui Eesti Paberi Aktsiaseltsilt saadi lubadus, et ta annab kaitseliidu häälekandja

Häälekandja nimeks valiti: „Kaitse Kodu!“, – ta pidi ilmuma kaks korda kuus vähemalt 24-leheküljelisena.

7 | 2

DIG

AR

.EE

Ajakirja viienda

sünnipäeva puhul

anti välja eriline

juubelinumber, kus

tegijad ajakirja

valmimise telgita-

gustesse valgust

heitsid.

7 | 201518

AJA

LU

GU

trükkimiseks vajalise paberi poole hinnaga, kui selgus, et trükikojad, tahtes tulla vastu kaitseliidule, aval-dasid nõusolu uue ajakirja trükki-mist toimetada äärmiselt soodusta-tud hindadega, kui ärimeestelt saadi lubadusi, et nad on valmis ajakirja kõigiti toetama kuulutuste andmise teel jne.

Ning kui siis veel tolleaegne Aja-kirjanikkude Liidu esimees, kandva nimega ajakirjanik hra Paul Olak, lubas vähemalt ajutiseks võtta enda kätte ajakirja tegevtoimetamise, siis ei kahelnud kaitseliidu peastaap enam kõigile takistustele vaatamata astuda otsustavat sammu.

Kaitseliidu häälekandja nimeks valiti: „Kaitse Kodu!“, -ta pidi ilmuma kaks korda kuus vähemalt 24-leheküljelisena.

Ning 15. oktoobri 1925. a. hom-mikul alustas „Kaitse Kodu!“ oma esimest lendu üle kodumaa. 18 000 eksemplaris tungis ta igasse Eesti soppi, igasse külla ja tallu, kus aga asusid kaitseliitlased ning isamaali-selt mõtlejad kodanikud.

„Kaitse Kodu!“ sünnitamisva-lud olid olnud rasked. Kuid sellega polnud veel lõppenud ta katsumis-ajad. Aastate kaupa oli ta kaitselii-du juhtivail koosolekuil alaliseks kõneaineks ja tihti ka kallaletungi

objektiks kaitseliidu peastaabile. Sellega, mis sündis oma ringides, oleks ju võinud veel leppida, kuid asi muutus kurjemaks, kui ta vastaste hulka asusid ka ringid väljaspool kaitseliidu peret, kui asi viidi isegi vabariigi valitsuse koosolekule ja riigikogusse, kes ühes tolleaegse riigivanemaga hakkasid nõudma ta sulgemist. Põhjustena toodi ette samu majanduslikke kaalutlusi, mis olid olnud kõne all ta asutamisel. Kõneldi suurtest puudujääkidest

„Kaitse Kodu!“ ja imelikul kombel ühest suust ka „Sõduri“ väljaandmi-sel. Nõuti kategooriliselt nende kahe ajakirja ühendamist üheks „elu jõuliseks“.

Kuid „Kaitse Kodu!“ väike jõmp-sikas oli vahepeal kasvanud juba suureks poisiks, kaust oli enamasti kahe-, kolmekordne lubatud suuru-sest. Kirjastati rida erinumbreid-al-bumeid, mis tellijaile läkitati kätte tasuta. Tellijate arv kasvas päev-päevalt. Esimeste aastate puudujää-

Meeleolu tõusis märksa, kui Eesti Paberi Aktsiaseltsilt saadi lubadus, et ta annab kaitseliidu häälekandja trükkimiseks vajalise paberi poole hinnaga.

K O M M E N T A A R

1922. aastal sündinud kunagine noorkotkas,

naiskodukaitsja Salme Noore poeg HEINO NOOR

meenutab Kaitseliidu ajakirja enne sõda:

Kaitse Kodu! oli eesti isamaalisuse, patriotismi ja hea ühiskondliku tooni kandja ja andja. Mäletan, et ajakirjas oli juttu sellistest riiklikest hoogtöödest, nagu näiteks nimede eestistamine. Selles andis eeskuju ka tolleaegne Kaitseliidu ülem, kes eestistas perenime Roska Orasmaaks.

Oli veel Eesti lipu hoogtöö. See tähendas, et igale taluõuele pidi püstitatama lipuvarras Eesti lipule. Riigi Teatajas kehtestati, milline on õige lipusinine. Kreen-holmi vabrik ja Sindi kalevivabrik hakkasid tootma Eesti lipu kolmevärvilist kangast. Kaitse Kodu! propa-geeris lipu õmblemist. Ilmus artikleid, näiteid, sinise kirjeldusi. 1938–39 oli lipuvarras juba iga talu õues.

Kolmandat, kodukaunistamise hoogtööd vedasid samuti Kaitseliit ja Kaitse Kodu!. Eesmärk oli, et talu-õued saaksid puhtaks ja loodaks iluaiad. Majad pidi värvitama Rootsi punaseks, aknaraamid valgeks. See jäi pooleli, sest nõukogude aeg tuli peale.

Emal oli Kaitse Kodu! koju tellitud, see oli kui pat-riotismiavaldus.

kidest, mis olid endastmõistetavad ning seotud uue ajakirja sissetööta-misega ning reklaamimisega, saadi juba kolmandal aastal üle. Kulud-tulud saadi viia ots-otsaga kokku ning isegi soetada väike tagavaraka-pital. Ühes sellega kasvas ka „Kaitse Kodu!“ pooldajate arv. „Kaitse Kodu!“ oli n. ö. „löönud läbi“ ja muutunud loetavaks perekonnaajakirjaks. Eriti kaitseliitlaste ridadest kuuldus tungiv nõue — meie ei saa endale kaitseliitu enam kujutella „Kaitse Kodu'ta!“; temata suur kaitseliidu organisatsioon kaotaks nagu oma tervikliku ilme, poleks enam see, mis ta peab olema.

Nüüd oli ,,Kaitse Kodu!“ juba kergem astuda vastu kõigile pea-lekäimistele, mis nõudsid ühenda-mist „Sõduriga“. Pealegi oli „Sõduri“ talus jõutud samuti arusaamisele, et ühendatud ajakirja kahe isanda, kaitseväe juhtiva personaali ja kait-seliidu, teenimine viib asja rappa, kuna kummalgi on oma erinev ülesanne ja oma eriline lugejaskond. Ning, mis oli veelgi rabavam: kalku-latsioonid, mis valmistati ühtaegu

„Kaitse Kodu!“ ja „Sõduri“ talitustes, näitasid paljudele üllatuseks, kuid selgel keelel, et ühendatud ajakiri läheb riigile maksma rohkem kui mõlemad kokku eraldi ilmudes. Ei tahetud uskuda, kuid arvud kõnele-sid selget keelt – „Sõduri“ ja „Kaitse Kodu!“ vastutavate toimetajate allkirjadega esitati vabariigi valit-susele ühine märgukiri, mis toetus reaalsetele arvudele ning näitas, milleni võime jõuda, kui tegeliku eluga arvestamata raiume vaid kokkuhoiu nõude tähe all ajakirjade ühendamise nõuet.

Sellele selgele keelele polnud või-malik kõnelda vastu ning vabariigi valitsus loobus oma nõudmisest, et riigikogu otsus leiaks täitmist.

Oli saavutatud suur võit. Amet-likult poolt polnud „Kaitse Kodu!“ iseseisvusele enam takistusi karta. Ka teiste — arvustajate — hääled hakkasid jääma vaiksemaks. Noor-mees võis sirguda edasi ja kasvada

197 | 2015

Elu ruttab edasi, seab uusi nõudeid. „Kaitse Kodu!“ arvestagu nendega, kohanegu nendele, arenegu ikka edasi ühes elu arenemisega. See on mu südamlikem soov ta hällipäevaks.

Kui ajakiri sai 10, tuli toimetusel vastu võtta õnnitlusi tollastelt

prominentidelt nii kodumaalt kui ka Lätist, Leedust, Poolast ja

muidugi Soomest

täismeheks. Ta muudab oma väli-muse ikka ilusamaks, suudab ka sisuliselt läheneda ikka rohkem nendele nõuetele, mis ta lugejaskon-nalt seatakse tema suhtes, ning mis väljendusid seks otstarbeks korral-datud ankeedis, kuigi ka siin tuli pidada nii mõnigi võitlus ja kuulda nii mõnigi kibe sõna ja ülekohtune arvustus nende suust, kes tahtsid ta sisu näha puhtkaitseliitlikuna, n. ö. ametlikuna, ning ei soovinud arvestada laiemate rahvahulkade nõuetega ja ajakirja ülesandega levitada isamaalist mõtlemisviisi nende keskel.

Sellega ei taha ma sugugi väita, et „Kaitse Kodu!“ toimetamisel ei tehtud ühtki viga, et tal ei olnud kunagi mingisuguseid puudusi, nii sisult kui väliselt. Ei, seda mitte. Ainult see ei tee viga, kes ei tee üldse midagi! Mõnigi etteheidetest, mis langes „Kaitse Kodu!“ toimetamise aadressil, oli ka täiesti õigustatud. Ent sarnased arvustused, mis tulid toimetusele tahtega tuua paran-dust asjasse, olid alati teretulnud ning võeti ka ikka võimaluse järele arvesse. Kuid rohkem igatahes oli arvustusi lihtsalt seepärast, et tahe-

ti arvustada, taheti ütelda kibedaid sõnu, ning sarnastes arvustustes oli iga väide küllalt hea, kui leiaks aga põhjuse kallalekippumiseks. Ning kõige ägedamad olid harilikult just need arvustajad, kes naiivilt oma kallalekippumistele lisasid juure, et nad „Kaitse Kodu!“ üldse ei loe ega ole lugenud!

Aga olgu. Ka nendest raskustest jõudis „Kaitse Kodu!“ üle ja edenes isegi seevõrd, et ta 1929. aasta 1. jaa-nuarist alates võis hakata ilmuma igal nädalal, võis anda välja säära-sed kaunid erinumbrid, nagu seda oli näiteks erinumber-album Rootsi

kuninga külaskäigu puhul, mis kõlbas panna isegi Tema Majesteedi lauale, ning oma sisu kui ka välise ilme poolest ületas kõik samal puhul kirjastatud albumid ja erinumbrid.

Nüüd, viieaastase töö järele, seisab „Kaitse Kodu!“ kindlasti oma jalul, olles üheks vähestest Eesti ajakirjadest, mis on leidnud üldise tunnustamise ja poolehoiu.

Seda märkida ta 5. aastapäeval valmistab suurt rõõmu, eriti isikule, kes on kaasa elanud kõik ta valupäe-vad.

Julgesti edasi kord õigeks tunnis-tatud teel! Sihid, mis „Kaitse Kodu!“ endale on seadnud, on õiged, ning nende poole rühkimine — kauniks ülesandeks.

Ning mitte jääda seisma arenemi-se teel! Mis ehk eile oli vastuvõetav kõigile ning vajaline, võib muutuda täna juba üleliigseks. Elu ruttab edasi, seab uusi nõudeid. „Kaitse Kodu!“ arvestagu nendega, kohane-gu nendele, arenegu ikka edasi ühes elu arenemisega. See on mu südam-likem soov ta hällipäevaks.

Kuid kõrged, aatelised sihid jäägu kõikumata püsima, jäägu talle alati kuldseteks tähisteks ta võitlusteel.

DIG

AR

.EE

DIG

AR

.EE

DIG

AR

.EE

Tehnika on teine, kuid sisu mõttes sünnib Kaitse Kodu! täna üsna samamoodi, nagu kirjeldab 80 aastat tagasi valminud illustratsioon

7 | 201520

AJA

LU

GU

Kaitse Kodu! kakskümmend aastat varemAjakiri Kaitse Kodu! sündis 1925. aastal, kui Eesti ühiskond

pärast „punaste mehikeste“ putšikatset Vabadussõja lõp-

pedes laialisaadetud Kaitseliidu taas relvile kutsus ning see

üleriigiline organisatsioon vajas kirjasõna abiga korralda-

mist ja innustamist. Teise suure sõja eel, 1940. aastaks, oli

Kaitse Kodust! saanud tiraažikas ja mõjukas kogupereajaki-

ri. Aga mitte sellest ei tule juttu.

Tekst: IVAR JÕESAAR

erupeatoimetaja

Aasta, millest juttu tuleb, oli 1995. Aeg, teadagi, oli raske siis – gangste-rid, vaesus, kriis. Iseseisvuse taasta-nud Eesti riigis taasloodud Kaitseliit oli alles riigi poolt lõplikult tun-nustamata. Rahva vaba kaitsetahte avaldusena konkureeris ta riigikait-seturul poliitiliselt laetud Kodukait-sega. 1993. aasta novembris eraal-gatuslikult, suuresti Sirje Endre ja Jüri Soone kirjastuse toel taas käima pandud Kaitse Kodu! oli selleks ajaks

Tartu maleva akadeemi-

lise malevkonna, Tartu

ülikooli, päästeameti ja

politseiameti üksuste

ühisel kaitse ja turvalisu-

se tagamise õppusel “Üli-

kool lukku” 2. detsembril

2006 oli kohal ka ajakirja

Kaitse Kodu! peatoimeta-

ja kapten Ivar Jõesaar

suutnud vabaturu oludes üllitada neli numbrit ja siis soiku jäänud. Kaitseliidu ülem Johannes Kert aga nõudis Kaitseliidu häälekandja ilmumise jätkumist. Siinkirjutaja oli saanud samal kevadel lõpparve samuti ilmumisjaksu minetanud Hommikulehest. Kaitseliidu tegevu-se, sealhulgas ajakirja väljaandmise rahastamiseks loodud Kaitseliidu Fondi direktor Andres Rekker teatas juuni algul: “Jaht tuleb!“.

Asjaolusid, mis lõid fooni Kaitse Kodu! (kahekümne aasta eest oli see nimekuju Kaitseliidu Fondi mõjukate isikute uuendusliku soovi kohaselt küll minetanud käskiva kõ-neviisi ja möönis muhedalt: „Kaitse Kodu“) kolmandale tulemisele, võiks loetleda veel ja veel.

Igal juhul: oli 1995. aasta suvi, vastselt ametisse võetud peatoi-metajal oli kaenlas oma aja kohta võimas arvuti 486, Sulo Muldia oli loonud väljaandele moodsa kujun-duse ning Kaitseliidu ajakirjal oli võita kogu Eesti maailm.

217 | 2015

Läheb lahti!„Vaene teie,“ olid eelmise Kaitse Kodu! vastutava väljaandja Sirje Endre kaastundlikud sõnad vast-sele peatoimetajale, kui olin temalt mõttejuuretise saamiseks oma jutu ära rääkinud. Tagantjärele tundub, et need sõnad olidki prohvetlikud. Järgnenud aastate vältel kippus ikka nii olema, et Kaitse Kodu! ideestik ja sisu oli just täpselt nii vaimu-vaene või -rikas, kui peatoimetaja oma peas valmis vaaritas. Pikkade käsulaudade ja konkreetsete suunis-tega ei määratlenud seda ei mõned korrad koos käinud kolleegium ega Kaitseliidu erinevad ülemad. Eks sellise loomingulise ülivabaduse viljade magusust saa igaüks vanu numbreid lapates ise hinnata.

Kakskümmend aastat tagasi oli aga kõik alles ees ja „vaene“ olemine oli veel voorus. Jäi vaid leida vastus igavikulisele küsimusele: „Mida nüüd siis teha?“

Ajakirja levitajana tegutsenud hilisem krimireporter Peeter Võsa oli veendunud, et ajakiri müüb kind-lasti, kui kaanepildil esitada toona peamiselt Ida-Virumaal, kuid ka mujal Eestis peetud jõugusõdade au-ravaid lahinguvälju ning kirjutada kuritegevusega peetavast võitlusest. Siinkirjutaja ajas aga oma jonni, et Kaitseliit pole kokku tulnud niivõrd politsei tööd ära tegema, kuivõrd

juhuslikku kurjust igavikuliseks kir-jutades, vaid hoopis raske väljaõppe ja pingutusega saadud kaitsevalmi-duse arenemist jäädvustades.

Ühe valiku tegime veel. See oli aeg, mil nõukogudenõiduse võim oli kustunud ning ajutist orientat-sioonikriisi põdeva Kurjuse Impee-riumi seni hästipeidetud jõhkrusest ja alatusest rääkivad infokandjad muutusid uurijaile ligipääsetavaks. Lisaks oli veel kõigil asjaosalistel ära rääkimata, mis siis tegelikult juhtus ja kuidas selles suures sõjas asjad te-gelikult olid. Sedastasime teadlikult, et kõige selle publitseerimine Kaitse Kodu! külgedel käib meile üle jõu, ja keskendusime valdavalt headele teadetele Kaitseliidu paremaks, tar-gemaks ning võitlusvõimelisemaks saamisel. Ning et see kõik lugejaile tuttav tunduks, püstitasime algu-sest peale nõude, et kaitseliitlased kirjutavad endale oma ajakirja ise. Mõnikord muidugi aitavad toimetus ja pädevad välisautorid ka.

1995. aastal ilmunud

esmanumbri kujundus oli

pehmelt öeldes õhuline,

ometi mahtus 44 lehekülje-

le palju lugemist

Püstitasime algusest peale nõude, et kaitseliitlased kirjutavad endale oma ajakirja ise.

Enne Kaitseliidu tiiva all alustamist jõudis

Kaitse Kodu! korraks tagasi tulla juba 1993.

aastal, kui Sirje Endre proovis väljaannet

ettevõttena majandada

ennast alles koguvat Eesti riiki teadagi millise välisvaenlase vastu kaitsma. Ning et üks ajakiri ei saa sellele paremini kaasa aidata tänast

7 | 201522

AJA

LU

GU

Kõik algas Kuigi kirjutatud on, et alguses oli sõna, ei saa me mööda inimestest. Peatoimetaja, niisiis, seisis, kallis arvuti kaenlas, keset Tartu (!, mitte Tallinna) linna ja vajalikud inime-sed leidsid ta juurde tee. Tartusse jäi ajakirjade tegemine ka tööandjate vahetudes peaaegu 17 aastaks, sest miski pidi ju suure linnastumise tuhinas ka tegijate inimeste juurde maale jääma.

Neid sõnu tekstiks vormides ma juba tean, et kokku kakskümmend aastat Kaitse Kodus! hea eesti keele kaevikutes kirjaoskamatuse, loha-kuse ja labase keelekasutuse vastu väsimatut võitlust pidanud keele-toimetaja Viire Villandi jätkab oma sõnastamistööd taevases toimetuses, sootuks säravamate tähtede taga. Aastal 1995 oli aga tema, kunagine kolleeg Postimehe päevilt, valmis sukelduma koos algaja peatoimetaja-ga tollal veel karuse militaarse eesti keele maailma. Veelgi enam, ta tõi toimetusele kaasa ajal, mil arvutis tekste kujundada mõistnud tegelased ennast gurudeks hindasid ja pealin-nas kalleid offi seid pidasid, nii tähtsa tegelase nagu arvutikujundusest ja –küljendusest huvitunud Matis Karu. Noormees ise käis toona alles keskkoolis, kuid tänaseks kujundus-tegelaseks sirgus ta just Kaitse Kodu! ja hiljem ka taaskäivitatud sõjandus-ajakirja Sõdur kujundades.

Kui arvuti, kujundus ja inimesed olemas, polnudki enam midagi liht-samat kui esimene number kokku panna. Õnneks oli Sulo Muldia, ei tea, kas arvestades toona ühiskon-nas levinud „purjus kaitseliitlase“ kuvandit või mingil muul põhjusel, kujundanud ajakirja tekstilise osa hästi hõreda kirjaga ning nii sai see esimene number 1995. aasta oktoob-riks ilusti trükitud. Et toimetusel oli kasutada küll auto ja arvuti, kuid polnud oma fotoaparaati, siis tuli ajakirja pildimaterjali saamiseks laenata teiste väljaannete fotograafe. Esimese numbri kaanepildi tarvis tegi tänane Kaitseliidu Kooli juhataja Erik Reinhold läbi arvult kolmanda Erna retke ja Postimehe fotograaf Malev Toom võttis tema väsinud silmad kaanepildi tarvis üles.

Väärikad jutuvestjadEsimese numbri põhiline puudus on tagantjärele vaadates tõdemus, et inimesed ei olnud lasknud ennast veel väga veenda isekirjutamise eelistes ning peatoimetajal tuli liiga palju heade inimeste juttu oma sõnadega kirja panna. Samas olid jutuvestjad väärikad. Sõna said Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Johannes Kert, Tartu Ülikooli rektor prof Peeter Tulviste, Hansapanga ju-hatuse esimees Hannes Tamjärv. Ise kirjutasid toonane Eesti Päevalehe ajakirjanik Toomas Sildam ja toona-

Aasta on 1997, Kaitse Kodu! peatoimetaja Ivar Jõesaar teeb reportaaži sissilaagrist Vitipalus

237 | 2015

AJA

LU

GU

1995. aastal ilmuma hakanud ajakiri oli mustvalge, värvilised olid vaid kaaned ning ajakirja

keskele klammerdatud uhke poster

20 aastat tagasi alustanud toimetusse on tänaseni püsima jäänud koolipoisina küljendaja

ametisse astunud Matis Karu

ne Ameerika Ühendriikide Õhu-jõudude Akadeemia kadett, tänane õhuväe ülem Jaak Tarien. Juba siis oli psühholoog Harri Intsul teemaks sõjaväelaste endi kaitsmise küsimus, Kaitseliidu peastaabi spetsiaalsete operatsioonide grupi (SOG) varjatud tegelased rääkisid mittetraditsioo-nilise sõjapidamise võtetest ning Rita Loel Naiskodukaitse tegevusest. Juttu oli relvadest ja relva kasuta-mise õigusest, Rootsi ellujäämiskur-sustest ning Läti kommandostest ja tänapäevastest tankidest. Ning tagakaanel reklaami ostes pakkus

Kaitseliidu Fondile sponsortoetust Tallink. Tore mustvalge ajakiri, vär-viline SOG poster keskel.

Sama aasta detsembris ilmus veel teinegi number, milles lisaks pea-toimetajale võtsid sõna ka Andres Reimer ja Tiit Tambi, hiljem aastaid käsirelvadest kirjutanud Toivo Suuroja ning loomulikult Kaitse-jõudude Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots. Ja siis saabus vaikus. Ajastuomaselt pisut hämaralt asju ajanud Kaitseliidu Fond pandi kinni ning peatoimetaja oli 1996. aasta jaanuari lõpus ilma peal.

7 | 201524

AJA

LU

GU

Kuid kus häda kõige suurem, seal Tallinn kõige lähemal, sest pea-toimetajal oli ju alles ametiautoks ostetud uhke märja asfaldi karva kuuesilindrilise „Vau“ mootoriga Ford Sierra. Ning Tallinnas, kunagi-ses Ohvitseride Kogu hoones Sakala tänavas, tegutses kaitseministee-rium, kus ministriks kunagine Tartu noorsoomiilits Andrus Öövel, kellega veel Edasi ja teise riigikorra ajal oli kõurikutest kirjutamisel kokku puututud. Lisaks oli toonases riigikaitseseaduses kirjas punkt, et kaitseministeeriumi üks ülesan-netest on kaitseväe ja Kaitseliidu ajakirjade väljaandmise tagamine. Libeda maantee korduva trotsimise tulemusena võeti peatoimetaja juba märtsikuu keskel mittekoosseisulise ametnikuna ministeeriumi palgale. Kodukaitse endise juhina oli Andrus Öövel seda otsust tehes konkreetne: Kaitseliit tema ajal oma ajakirja ku-nagi tagasi ei saa ning selleks, et see ajakiri ministeeriumi kirjadega il-muda saab, peab peatoimetaja aastal 1997 taaskäivitama ka sõjandusaja-kirja Sõdur. Ikka nii, et kuus numb-rit Kaitse Kodu! ja neli numbrit Sõdurit. Aga et ma talle 1996. aasta algul nii ootamatult ukse taha sattu-sin, siis selleks aastaks oli eelarves raha vaid nelja numbri Kaitse Kodu! tarvis. Ja seegi oli tegelikult algselt Sõdurile ette nähtud raha, aga et selle peatoimetaja Tiit Noormetsaga olid ministri teed lahku läinud, jäi raha Kaitseliidu ajakirja kasutada. Ministri ootamatu otsus Kaitse-liidu ajakirja toimetaja tööle võtta tuli ootamatult ka selle valdkonna

Toimetusel oli kasutada küll auto ja arvuti, kuid polnud oma fotoaparaati.

asekantslerile Margus Kolgale, kes ei olnud uue töölõigu kureerimisest huvitatud ning nii jäid Kaitse Kodu! ja hiljem ka Sõduri käsulaudadeks ja juhtmõteteks valdavalt need, mis sündisid peatoimetaja peas.

Natuke köögisaladusiNagu eespool juba öeldud, on ühe ajakirja kokkukirjutamine imeliht-ne. Võtad kaitseliitlastelt kuuldud

Must-valge

kujundus

püsis si-

suosas kuni

2005. aasta-

ni ja tõi in-

fograafikas-

se kelmikaid

mummusid

Kaitse Kodu! arhiiv tänase toimetuse kapi otsas

sõnad, toksid need oma võimsasse 486 arvutisse üldtuntud .SAM-laien-diga dokumendiformaadis sisse, palud tulemuse Viire Villandil eesti-keelseks kohendada ja saadad Matis Karule, kes need sujuvalt külgedele laiali tõmbab. Pisukese erinevu-sena tänapäevast, mil küljendaja valminud printfailid otse trükikoja serverisse saadab, tuli toona veel veidi võimelda. Esmalt tuli need küljed tahmaprinteriga peegelpildis plotteri kalkale (on selline piimjas-valge poolläbipaistev trükitehniline materjal) välja trükkida. Enne selle kraamiga trüklasse minekut oli vaja veel veeta päevake Tallinnas Nõmmel asunud Reprokeskuses, kus kõik numbri jaoks kogutud fotod-pil-did sisse skaneeriti ja õiges suuru-ses fotokilele välja lasti, mida siis hiljem oli trükikojas võimalik kalkal väljatrükitud külgedele piltide jaoks jäetud raamidesse liimida. Siis asetati kogu see lapp-lapil käsitöö trükiplaadile, mis võimsa fototehno-loogilise menetluse käigus lõplikult valmis sai.

Eelarvamuste kummutamiseks võin öelda, et ka toona oli võima-lik ajakirju neljavärvitrükis teha ja klantspaberile trükkida, kuid meie olime säästlikud ning hoidsi-me kallist fotokilet kokku, kus aga saime. Hiljem, kahevärvilist Sõdurit trükiks ette valmistades printisime sinist värvi kirjadega kalkad lihtsalt eraldi.

Siinkohal olekski paras punkt panna, sest jõudsime oma kaheküm-ne aasta taguse ajaloo kirjutamisega nagunii juba tänapäevale ohtlikult lähemale. Aga mitte sellest ei taht-nud me ju rääkida.

AKAKIRIRIRI I I 77/7/2020201515

KKKAAKAITAITSITSSKKAKKAKAKAITAITKAITTSTSSSA ELLELIIDLIIDDEEEEL U AJAKKIRRIRI 7//20015

7 | 201526

PE

RS

OO

N

Marek Ranne – mees, keda elu on korduvalt Kaitseliidust eemale viinud, kuid alati ka tagasi toonud

Marek Ranne unistas noore

mehena miilitsakoolist, kuid

lõi vene keele oskuse pä-

rast põnnama ja läks hoopis

kokaks õppima. „Nüüd ma

oskan vähemalt süüa teha,“

naerab ta ise. Soov panus-

tada kodu- ja korrakaitsesse

oli siiski suur ja nii koputas

Marek 1992. aastal Tartu

maleva staabihoone uksele.

Sealt algas tee, mida käies

on ta välja jõudnud Kaitselii-

du keskjuhatusse.

Tekst: VELLI EHASALU

Marek Ranne nimi ilutseb Tartu maleva esildisel, millega esitati Eesti Kaitseliidu ülemale esimestest sõjajärgsetest õppustest osavõtjate nimekiri. Need õppused korraldati Kanepi–Ihamaru–Ridali kolmnur-gas 19.–20. detsembrini 1992.

„Kogunemine oli öösel,“ meenutab Ranne oma esimest kokkupuudet väliharjutusega. „Ootasin kodus, va-jalikud riided seljas ja asjad pakitud, suurest ärevusest ei saanud eriti magada. Mobiile tol ajal polnud, kuid olime just saanud lauatelefoni – selle kaudu tuli korrapidajalt teade vastu hommikut, kella nelja paiku. Ema mäletab, et kui häire tuli, siis karga-sin püsti, võtsin selga koti, millel oli madrats risti peal, ja jäin ukse vahe-le kinni. Vandusin ega saanud aru, mis jama see on, et uksest välja ei saa. Ema soovitas minna, külg ees.“

Pauku tehti suuga22 aasta tagusest õppusest on Rannel meeles pigem emotsioon:

„Väsitav, aga põnev. Nägime öösel juba ilma abivahenditeta. Üksik-võitleja ABC-st ega võitlustaktikast ei teadnud me midagi, kasutasime sõjafi lmidest nähtut ja õppisime vanemate meeste võitluslugudest. Padruneid ei olnud, pauku tegime suuga,“ naerab Ranne kauge ja hä-guse õppuse üle.

Esimestest tegevusaastatest Kaitseliidus meenub talle üsna vähe. Süsteemsust ja plaanijärgset õpet tol ajal ei olnud. „Käisin Kaitseliidus tööstuskooli kõrvalt, kui oli vaba aega. Kui Vene väed veel Eestis olid, käisime objektivalvetel. Õppused olid valdavalt klassis – kaart, relvad, binokli kasutamine.“

Tookord oli Tartu malev Eesti Põllumajandusakadeemia rent-nik. „Mäletan, et tegime ka majas abistavaid töid, näiteks vahatasime parketti,“ räägib Ranne eelmises-se sajandisse jäänud tegevustest Kaitseliidus. „Kaitseliidu asja ajasid siis ikka vanad mehed, vabadusvõit-lejad, kes rääkisid oma sõjalugusid. Noored mehed kuulasid ja käisid üritustel kaasas. Vorme meile ei jagunud ja ka varustus õppustel koosnes suuresti endi asjadest, kuid need puudused ei heidutanud keda-gi,“ meenutab Ranne. „Motivatsioon oli olemas.“

Segased ajad ja tagasitulekudIga mees peab korra elus naise võtma. Tihti tuleb selle eest ka pisut lõivu maksta. Marek Rannel tuli vaekausile panna Kaitseliit: uute pereliikmete survel peatas ta 1993. aastal oma liikmelisuse. Pärast kaitseväeteenistust täitus üks tema

Kaitseliidu asja ajasid siis ikka vanad mehed, vabadusvõitlejad, kes rääki-sid oma sõjalugusid.

277 | 2015

PE

RS

OO

N

unistustest ja ta asus tööle politseis. Et tol ajal ei võinud politseinikud Kaitseliitu kuuluda, kaugenes Marek organisatsiooni tegemistest.

Aastatuhande vahetumise paiku hakkas side Kaitseliiduga taastuma Ranne igapäevase töö kaudu – ta õpetas Tartus välja abipolitseinikke, keda tõi hiljem politseiametnikele eeskujuks korrektsete protokollide koostajatena. 2003 ühines Marek uuesti Alutaguse malevaga ja 2006. aasta kevadel asus mõneks ajaks Narva malevkonna pealikuks, kuni Tartu linnakantseleisse tööle min-nes peatas ajutiselt oma liikmelisuse Alutagusel.

2012. aastal, kui Marek Ranne kutsuti Ida-Virumaale looma menet-lusteenistuse struktuuri, oli ta taga-si ka Kaitseliidu jaoks ning temast sai Vaivara rühma pealik. Rühm oli pikka aega ilma eestvedajata ning Ranne peab oluliseks, et suutis selle taaselustada. 2013 tuli juba uus väljakutse – Kaitseliidu keskjuhatus. Praeguseks on sellele lisandunud ka Alutaguse Maleva juhatus.

Igapäevaelus mitmekülgne mees2012. aastast juhib Marek Ranne Ida-Virumaal menetlusteenistust. Tööst vabal ajal loeb ta õigusalaseid loenguid, osutab õigusabi ja teeb võimalusel (nagu ta ise ütleb) „ea-kohast sporti“ – jalgrattasõit, rull-uisutamine ja võrkpall. Meelsamini räägib Ranne pikemalt aga hoopis oma hobist, mis ajakulult sarnaneb panustamisega Kaitseliitu – selleks on harrastusteater.

„Kui mõned lähevad lõõgastumi-seks kõrtsi jooma, siis mina lähen lavalaudadele. See aitab igapäe-

Marek koos elukaaslase

Kristeliga Kaitseliidu aas-

tapäeva tähistamisel Jõhvi

Kontserdimajas. Pidulikul

koosviibimisel anti Mare-

kile üle Alutaguse maleva

teenetemärk

ER

AK

OG

UE

RA

KO

GU

Marek politsei ja

kaitseväe ühis-

õppustel „Sarex

2014“

7 | 201528

PE

RS

OO

N

ER

AK

OG

U

ER

AK

OG

U

Marek Kaitseliidu kooli kursusel „Juhtimine praktikas“ läbirääkimiste ülesannet lahendamas

Marek koos oma poegadega

Eke Merteni ja Marek Marteniga

Alutaguse maleva lipuga enne

Jõhvi paraadile minekut

varutiini vastu,“ ütleb Tartu Vilde teatri ja Vastse-Kuuste näiteringi harrastusnäitleja. „Selleks aastaks võtsin küll teatrist aja maha, sest füüsiliselt ei jõua praegu esinemis-tele ja väljasõitudele. Aga kui fi lmi kutsutaks, siis võiks mõne väikse rolli teha küll.“

Lühifi lmid „Arvamusliider“ ja „Kodajantsus“, milles meie loo kan-gelane üles on astunud, on leidnud ka äramärkimist mitmel festivalil ja konkursil.

Kaitseliidu keskjuhatusKeskjuhatusse kandideeris Marek Ranne huvist saada teada, mida seal tehakse ja kuidas sellel tasan-dil töö käib. Samuti oli ta kuulnud eelarvamust, et väljaspool Tallinna nagunii keegi keskjuhatuses osaleda ei jõua ja kohal ei käi. Tekkis sportlik hasart seda müüti kummutada ja nii pakkus ta välja oma kandidatuuri. Kui häälte arv talle liikmekoha tõi, võttis ta oma missiooniks olla male-vate huvide esindaja keskjuhatuses. Nii plaanib ta kohtuda võimalikult paljude malevate juhatustega. Olu-liste märksõnadena käivad jutust läbi avatus, läbipaistvus, koostöö ja liikmete esindatus.

„Eemalt vaadates võib keskjuhatu-sest kergesti jääda mulje kui kum-mitemplist,“ võrdleb Ranne praegust kogemust varasema kõrvaltvaataja rolliga, „kuid lükkan selle ümber – materjalid saadakse varem kätte ja koosolekutel toimub alati sisuline arutelu.“

Päevakorrateemad on seotud Kaitseliidu arenguga. „Kinnisva-raküsimused on väga arvestatava mahuga,“ toob Marek näite. „Arene-vale organisatsioonile kohaselt on olulised ka sümboolika, tunnustus-meetmete ja -vahendite uuendami-ne, motivatsioonipakettide laienda-mine. Oleme päris palju tegelenud ka pehmete väärtustega.“

Veel räägib Ranne käiku minevast projektist „Meie kodu, katus kõigi-le“, mille eesmärk on kaitseliitlaste omavaheliste suhete tugevdamine sotsiaalse tegevuse kaudu. Prakti-kas tähendab see malevkondadele oma kodu loomist. „Ainult õppus-tel käies ei puutu me küllaldaselt

297 | 2015

PE

RS

OO

N

Marek koos Vaivara rühma liikmete

jaoülem Valeri Hruskovi ja Alutaguse

maleva auliikme Jüri Jõgisooga aval-

damas austust Vabadussõjas langenui-

le Sinimäe kalmistul

ER

AK

OG

U

ER

AK

OG

U

Marek oma noorema poja Eke Merteniga 2014. aastal Narva-Jõesuus Kaitseliidu Alutaguse

maleva Narva malevkonna korraldatud „Militaarlaagris“

teiste kaitseliitlastega kokku. Ühise suhtluskeskuse loomine ja üritustel osalemine suurendaks liikmete si-dusust,“ selgitab keskjuhatuse liige projekti mõtet.

Olulise tööna toob Marek Ranne välja ka ettepanekute kogumise 2013. aasta aprillis jõustunud Kait-seliidu seaduse kohta. Vahepealse aja jooksul on ilmnenud mitmeid kitsaskohti seaduse rakendamisel ja enamik kaitseliitlaste parandusette-panekuid on ka heaks kiidetud.

Võta aega veidi ringi vaadata...Kaitseliit areneb ajas ja ruumis. Uue Kaitseliidu seadusega on mõnevõr-ra muutunud ka organisatsiooni ülesanded. „Peame õppima uusi oskusi ja omandama vajalikke va-hendeid. Vaja oleks ka Kaitseliitu ja Naiskodukaitset paremini lõimida. Mõnes piirkonnas ollakse veel liialt eraldatud ja sidususe suurendamine eeldab arendusi juhtimise tasandil,“ toob Ranne välja mõned olulised mõtted, millega edasi minna. Vest-luses hakkab silma, et selline koos-töö on temale iseenesestmõistetav

– Kaitseliitu või malevat mainides

räägib ta ikka kogu liikmeskonnast, ka eriorganisatsioonidest.

Lõpetuseks peab Marek Ran-ne oluliseks meelde tuletada, et kaitseliitlane on ikkagi inimene: võib juhtuda, et ta väsib ära. „Võtku aeg maha ja puhaku, et taas tagasi tulla. Kui liige on jäänud kauemaks eemale, ärgu peljaku uuesti kontakti võtta – Kaitseliit oleme meie kõik kokku.“

Ranne soovitab ka kodumaalt eemal viibivatel kaitseliitlastel en-dast aeg-ajalt märku anda, et side ei katkeks. „Kui õppustel ei ole võima-lik aktiivselt osaleda, siis tulgu kas või aastapäevale. Suhelgu vanade kaaslastega ja saagu tuttavaks uute liikmetega.“

Marek Ranne on kindel, et meie hulgas on kõigile alati koht olemas.

7 | 201530

PE

RS

OO

N

Saatuse

pantvangid

Poolteist aastat tagasi OSCE

vaatlejana Ukrainas 32 päeva

pantvangis veetes mõistsin,

et ka Ukraina kriisipiirkonnas

elavad inimesed on omal moel

saatuse pantvangid.

Tekst: TÕNIS ASSON

ER

AK

OG

U

Kaitseliidu Tartu maleva suvepäeva-de ajal Sokka puhkekeskuses palus üks särav ja aktiivne, kaameraga pilte klõpsutav proua kaastööd aja-kirjale Kaitse Kodu!, pidades silmas minu OSCE erivaatlusmissioonilt Ukrainast saadud kogemust.

Mul paluti kirjutada toimunust lihtsalt ja inimlikult. Lihtne ja inim-lik palve, millele äraütlemine poleks lihtne ega inimlik. Siiski selgus, et nii lihtne sellist artiklit kirjutada polegi, sest esineb üksikuid inim-likke takistusi: materjali on liiga palju ja aega, nagu alati, vähe. Siiski olen kaitseliitlasena kohustatud oma kogemust teistele edasi andma, sest ehk on kellelgi sellest kriitilises olukorras kasu. Teen seda nende kangete naiste nimel, kes panusta-vad meie pisikese kodumaa kaitses-se või toetavad selles tegevuses oma lähedasi. Positiivsust kiirgava proua kõrval meenusid teistsugused „tüd-rukud“ Donbassist, kes piirasid meie patrulli Makijivka linnas toimunud

„töörahva“ miitingul.

Miks ma Ukrainasse sattusin?Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas ma 22. ap-rillil 2014 Ukrainasse lendasin. Olin saanud kutse liituda OSCE erivaat-lusmissiooniga (SMMU) ning pärast

Tõnis Asson Leniniga

Donetskis, kus vene-

meelsed mässulised

kuulutasid möödunud

aastal välja Donetski

rahvavabariigi

31

PE

RS

OO

N

kahepäevast kiirkursust transpor-teerusin viietonnise Toyota džiibi roolis Kiievist Donetskisse. Erimis-siooni meeskonnad paiknesid üle kogu Ukraina kümnes suuremas linnas ja pidid jälgima olukorra eskaleerumist. Kuna missioon oli noor ja plaaniväline, polnud orga-nisatsioonil selle käivitamiseks kohe piisavalt võimet ega ressurssi. Linnades olid moodustunud tuu-mikud ja vaatlejaid värvati järjest juurde. Ohtlikumad ja ärevamad linnad Donetsk ja Lugansk ning vastavad oblastid said meie grupist olulist lisa. Algne rakuke suurenes märkimisväärselt ning tiim suutis saata korraga välja mitu patrulli nii Donetski linna kui ka oblastis-se.

Tänu oskustele ja kogemustele määrati mind ühe viieliikmelise patrulli („Delta“) juhiks. Vastu-tusalaks sai oblasti idaosa kuni Venemaa piirini ja kümme sel alal paiknevat (piisavalt suurt) linna. Jõudsime patrullida kuu aega, kui meie masin ühes mässulis-te kontrollpunktis peatati ning autos viibinud neljaliikmeline patrull kinni võeti. Järgnenu kõlab kui anekdoot: „Eestlane, taanlane, türklane ja šveitslane on kasakate käes pantvangis...“

31

PE

RO

SO

ONN

Väljavõte vaatleja päevikust. 5.05.2014, esmaspäevSõidame kolmekesi Lukase ja Paolaga Toyota „soomukiga” Makijivka linna. See on suur kaevandus- ja tööstuslinn Donetski kõrval. Peame hindama olukorda ja külastama ülevõetud asutusi. Alusta-me kohe linna täitevkomitee hoonest, mis on „vabariiklaste” kontrolli all. Meid kutsutakse sisse ning tehakse tuur, et demonstreerida asutuse „häirimatut“ toimimist. Sisse- ja väljapääse kontrollivad laigulistes ja relvastatud vabatahtlikud. Kaitsjate sõnumi kohaselt pole valitsusväge-sid vaja, nemad hoiavad ise korda. Meid kutsutakse tagasi kella neljaks, siis toimub suur miiting. Sõidame ka linnas ringi, Paola ja Lukas teevad Lenini samba juures pilti. Vaatame üle raudteejaama, kuid selles on vaikne. Tagasi „kontoris“ ehk hotellis, kirjutame nähtust ettekande ja täpsustame edasist tegevuskava. Peame neljaks uuesti kohale minema ning kogunemist jälgima. Stardime kolme ajal ja oleme enne nelja tagasi täitevkomitee juures. Meid kutsutakse uuesti sisse, et jälle sisemuses toimuvaid protsesse näidata. Samal ajal on hoone ette kogunenud mitusada inimest. Peamiselt kae-vurid, kelle vahetus kahe ajal lõppes ja vanemad inimesed (pensionärid ja tööveteranid). Nende eesmärk on avaldada toetust eraldumisreferen-dumile ning protesteerida Kiievis istuva valitsuse tegevuse vastu. Slov-janskis jätkub erioperatsioon ning hukkunute arv kasvab. Meid hoitakse kinni seespool, meil pole vaja teada, millest väljas räägitakse. Kuuleme siiski, et rahvas skandeerib „Donbass!” ja „Referendum!” Umbes tunni aja pärast meeleavaldus hääbub.

Oleme saanud suhelda paljude vabatahtlikega, kes on ülevõetud hoones valves, tegelevad toitlustamisega või valmistavad ette 11. mai referendumit. Peamised argumendid toimuva õigustamiseks on kõikidel „aktivistidel“ samad: dialoogi puudumine Kiieviga, riigis vohav korrupt-sioon, rahva huvide eiramine, majanduslik allakäik. Samu argumente kasutavad vihased naised, kui meid sisse piiravad ja karjudes vastuseid nõuavad. Selliseid vene „baabasid“ on sadakond, nad võtavad patrulli piiramisrõngasse ja röögivad korraga: „Miks USA rahastas Maidani? Miks meid sõimatakse separatistideks ja terroristideks? Miks meie Kiievi valitsus oma rahva vastu sõdib? Miks vene keel ära keelati? Miks ei tohi tähistada võidupüha? Miks lõhutakse maha Nõukogude monumente? Miks lääs Kiievi huntat aitab? Miks fašistid ja natsionalistid kukutasid seadusliku valitsuse Kiievis?“Neid „mikse“ on palju ja mõnele ei oskagi kohe vastata. Samas on toi-muva tempo pöörane ning põhjalikke vastuseid keegi ei ootagi. Tahetakse ennast „lääne“ mandunud (vaenuliku) ühiskonna esindajate peale välja karjuda. Samas torgatakse patrullile kusagilt nina alla kaamera ning jälgitakse meie reaktsiooni. Tegemist on Vene teleajakirjanikega, kes loo-davad saada häid kaadreid, kui OSCE rumalasse olukorda satub. Paraku valmistame neile pettumuse, sest kuulame rahulikult. Itaallanna Paola on emotsionaalsete diskussioonidega harjunud, pealegi ei valda ta vene keelt. Lukase keeleoskus on ebapiisav, et vabalt suhelda. Kuid kogu tema olek on positiivne ja väliselt rahulik. Patrulli vanemana suhtlen peami-selt mina ning valju häälega. Palun naissoost vanematel seltsimeestel ühekaupa rääkida või küsimus esitada. Seejärel vastan küsimusele või kommenteerin nende hõigatud kommentaare. Paar lärmakat ja silmnäh-tavalt purjus provokaatorit suruvad vanemad prouad iseregulatsiooni korras siiski tahaplaanile.

Kuid mõni vanatädi on agressiivsust vägagi täis, selle jahutamiseks oleks kulunud ära pudel viina, et kaine peaga perspektiive ümber hinna-ta. Väljaulatuvate kehaosadega vehkimisega kaasneb tigedate nägude paraad. Peamiselt süüdistatakse Ameerikat, Euroopa Liitu ja NATOt, pidevalt rõhutatakse „õige” ajaloo mõistmise tähtsust. Vaatan igale suhtluspartnerile otsa, naiste silmadest peegelduvad vastu mure, valu ja raske elu. Uskumatult sürrealistlik tunne on sattuda toimivast lääne heaolu-ühiskonnast tagasi Nõukogude Liitu. Hallid kujud, maitsetud riided, tõ-sised (kohati sünged) ja umbusaldavad näod. Viimaks naiste entusiasm vaibub, ju siis oligi vaja ennast tühjaks rääkida-karjuda. Eemaldume rahulikult ja väärikalt, saatjaks ürituse „koordinaator“. Jookseb ligi aja-kirjanik, kes palub anda intervjuu Vene TV viiendale kanalile. Loobume viisakalt pakkumisest ning rohkem peale ei suruta. Vaatlejate kimbatus-sesattumist vihase rahvahulga keskel ei õnnestunud neil samuti fi lmida. Igal juhul oli meil kuhjaga võimalusi ämbrisse astuda, mis seekord jäid realiseerimata. Õhtul näidatakse Makijivka miitingut Vene TV esimesel kanalil, kuid meie küsimuste ja vastuste vooru mitte.

„Leppimise pink“, ütleb kirillitsakiri

pingi kohal Mariupolis, kus umbes

pool elanikest on ukrainlased,

teine pool venelased

32

PE

RS

OO

N

Mis on OSCE?Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorga-nisatsiooni asutasid NATO ja Vars-savi lepingu riigid 1975. aastal, kui sõlmiti nn Helsingi lõppakt. OSCE eesmärgid on konfl iktide ennetami-ne, inimõiguste järgimine, kriiside ohjamine ja tagajärgede likvidee-rimisele kaasaaitamine. Praegu on liikmesriike 57. Arvestades organi-satsiooni moodustumise ajaloolist tausta on liikmeteks ka kunagised N Liidu liiduvabariigid. Esitasin Ukrai-nas seda lugu OSCE tutvustamiseks igal sammul ja suheldes kõikide osa-pooltega. Kuid siiski teatud erine-vustega, nagu selgub päevikulõigust leheküljel 34.

Kuidas saab tavainimene OSCE vaatlejaks? Tavaline inimene tavaliselt ei saagi, see oleks liiga ebatavaline. Soovijad saavad kandideerida organisatsioo-ni kodulehel. Valida tuleb erinevate missioonide vahel, kuid eelduseks on vaba ametikoha olemasolu. Kesk-miselt on ühele ametikohale sadu kandidaate. Alati on lisatud vajalike oskuste loetelu ning kriisipiirkonda-des opereerimisel ei piisa reeglina tavaoskustest. Ukraina erimissiooni vaatleja ametijuhendis rõhutati mõ-

32

PE

RS

OO

N

MEunisasõeeneohrimliisataLinaigpovuleh

KuOTasesanimonmkaosdetavva

Väljavõte vaatleja päevikust. 26.05.2014, esmaspäev

Olles terve päeva patrullinud vastutusala serval, pidime põhitähelepanu

pöörama piirile. Piirivalvuritega kohtusime kordonis ja kuulsime selle üle-

malt lugu mitme veoauto KamAZ sisseimbumisest läbi vastava „koridori“.

Seejärel jõudsime juua teed Toreze linna miilitsaülemaga. Pidime temalt

uurima, kuidas on lood hiljuti mahalastud „aktivisti“ juhtumiga. Midagi

uut polnudki, sest keegi ei julgenud tunnistusi anda. Ülema kabinetis istu-

des saime juhtimispunktist sõnumi, et peame kohe ja kiiresti Donetskisse

tagasi sõitma. Linnast väljarabelemine kohati lausa kehvades teeoludes

kestis põhjendamatult kaua tänu GPS-i jonnakusele. Umbes kümne kilo-

meetri pärast olime tagasi samal ristmikul, kus peatusime juba hommi-

kupoolikul. Juba eemalt torkasid silma teeserval parkivad sõiduautod. Teel

askeldasid Šahtarski linna aktivistid, kes jätkasid uue kontrollpunkti välja-

ehitamist. Peamagistraali parempoolses sõidureas seisev kraana tõstis pa-

rajasti kalluri KamAZ kastist maha betoonplokki. Meie masina liginemist

märgates tekitati seni veel vabal teeosal inimtõke ning keegi isehakanud

reguleerija vehkis kätega. Seda tuli neis oludes ja OSCE huvides lugeda

peatumismärguandeks. Donetskini oli veel ligi 60 kilomeetrit ning teel

teisigi kontrollpunkte, kus meid võis vahendeid valimata peatuma sundida.

Pealegi viibisime oma vastutusalas ning olime mitmete aktivistidega juba

suhelnud. Seega saatsin Frankile mobiiliga automaatse valmissõnumi

„Stopped at CP“ ja väljusin masinast. Sellest hetkest alates polnud saatus

mõnda aega enam meie endi kätes ning tavalise rutiinse patrulli formaat

muutus ebatraditsiooniliseks. Virutasin raske soomustatud ukse kinni

ning otsisin pilguga rahva hulgast mõnda liidrit, kasvõi mitteformaalset.

Enne väljumist palusin Larsil telefonitsi suhelda Frankiga ja korrapidajaga

Kiievis. Liidrite tasemel läbirääkimise asemel ümbritses mind otsemaid

grupp seltsimehi, kelle olek sõbralikkusest just ei nõretanud. Kuid puudus

ka otsene agressiivne vaenulikkus.

Keegi tormas telki oma vanast jahipüssist tehtud kärbikut otsima ja

kippus minulegi seda näitama kui rahuarmastava uue vabariigi vabadust-

armastava kodaniku olulist instrumenti. Auto liikumistee oli tõkestatud,

selle juures ja taustal pildistati agaralt. Ilmselt taheti saata fotosid oma

lähedastele. Osalistega suheldes olime saanud vihje, et peame ootama.

Otsesele küsimusele vastati, et edasisõit on peatatud kuni asjaolude välja-

selgitamiseni ja selleks tulevad teised tegelased. See selgitus meis ärevust

ei tekitanud. Meenutasime Jenakijeve juures toimunud intsidenti, kus meid

jõuliselt peatati ja karmilt koheldi, kuni relvastatud kiirreageerimismees-

kond meid minema eskortis. Jõhkraks läkski asi ka Gorlovkas (Horlivkas),

kus meid mitu tundi kinni hoiti, ähvardati ning meie peale karjuti. Sealgi

saatis meie patrulli linna piirini relvastatud erigrupp.

Aega võis kuluda paarkümmend minutit, kuni saabus erigrupp. Pärast

väikebussi ja sõiduauto saabumist muutus kogu pilt. Lada parkis otse

Toyota ette ning väikebuss selle taha. Bussist väljunud turske, vuntsidega,

poolmilitaarselt riides meeskodanik võttis juhtimise kohe üle. Keegi saa-

bunutest otsis juba kabiini läbi ning isiklikud asjad, nagu rahataskud koos

dokumentidega, telefonid, seljakotid, Larsi „läpakas“, Lukase fotoaparaat

ja muu vallasvara (ka kaardid), vaadati üle ning korjati kokku. Järgnes

konkreetne käsk autodesse istuda, eesmärgiks olevat asukoha vahetami-

ne meie tegeliku olemuse väljaselgitamiseks. Mina, Lukas ja Lars pidime

istuma vanasse Ladasse ehk VAZ 2010sse, mille tehniline seisund tundus

vähemalt silma järgi hinnates kahtlane. Roolis istus turske meesterahvas,

kelle tehniline seisund tundus ähvardav. Tema agressiivne sõidustiil reetis

endist rallihuvilist. Istusin juhi kõrvale, Lukas ja Lars sunniti tagaistmele.

Nende kõrvale asus kõhnem meesterahvas, kelle käsi puhkas kogu sõidu

aja kaenlakabuuris tolknenud Makarovi püstolil. Mõlemad tegelased olid

mõnevõrra närvilised. Pealik omakorda istus meie Toyota kabiini Memeti

kõrvale, kes juhifunktsiooni jätkas. Kohe kihutasid nad minema ning meie

Žiguli sööstis nende kannule. Väikebuss ülejäänud relvastatud isikutega

järgnes, kuid hoidis tagasihoidlikumat tempot.

Suundusime Luganski oblasti poole ja läbisime seega osaliselt sama tee,

mida mööda olime alles saabunud. Alguses sõitsime läbi Toreze, järgnes

Snižne koos tuttava kontrollpunktiga ning peagi olime Donetski oblasti

välispiiril. Edasine ümbrus oli võõras, me polnud oma oblastist siiapoole

trehvanud. Juhid kihutasid teeolusid arvestades ohtlikult. Raske ja soo-

mustatud Toyota suutis tänu võimsale mootorile ning heale vedrustusele

väga hästi manööverdada, püsides kindlalt teel. Isegi nõukaaegne auto,

7 | 2015

2013. aasta 21. novembril algasid

Ukraina pealinnas Maidani väljakul

rahutused ja meeleavaldused, mida

tänaseks nimetatakse Euromaidaniks.

Rohelised mehikesed sisenesid Krim-

mi kolm kuud hiljem

337 | 2015

PE

RS

OO

N

algselt Itaalia masinatööstuse (Fiati) kloon pidas kihutamisele vastu. Juht

suutis mitme ohtliku möödasõiduga teisi roolijaid korralikult ehmata-

da. Lisandus äge signaalitamine ja rusikaga vehkimine, ka „matid-joped“

lendasid uimaste tegelaste aadressil. Meie patrulli liikmete elud sattusid

sellises transpordiskeemis tõeliselt ohtu, riski süvendas turvavööde puu-

dumine. Sünge näoga relvastatud mehike tagaistmel hoidis kramplikult

püstolipärast kinni ega lubanud meil omavahel suhelda. Seega keskendu-

sin tee jälgimisele, et marsruut meelde jätta ning kalkuleerida, kui kaua ja

kaugele liigume. Igal juhul olime ületanud oblasti ja seega oma vastutus-

ala piirid. Linnasildi „Antratsõt“ juures vähendas autojuht hoogu. Üsna varsti

keerasime peateelt maha avarale väljakule. Vähem kui sajakonna meetri

kaugusel asus ilmselt haldusüksus. Hoonet ümbritsesid liivakotid, mis

pakkusid teatavat kaitset käsirelvade ja kildude vastu. Asutuse uksel seisid

relvastatud laigulised valvurid ning mitmel pool liivakottide ja maja vahel

seisid või istusid positsioone tugevdavad tegelased. Enne sisenemist lu-

gesin ukse kõrvale seinale kinnitatud klaasiga kaetud tahvlilt, et tegemist

on linna täitevkomiteega. Meie mõistes linnavalitsuse hoone oli kohalike

aktivistide poolt üle võetud ehk okupeeritud ja staabiks muudetud. Nädala

pärast väljusime asutuse tagauksest ning vahetasime tugevdatud konvoi

saatel asukohta. Niikaua olime „sundkülalistena“ veetnud aega lukustatud

ustega arhiivis. Miks meid mujale viidi? Ju olime liiga noored selleks, et

meid arhiveerida.

L I S A T E A V E

Pantvangi meelespeaKinnivõtmine (kiire ja lühike faas)

Allu korraldustele. Ole rahulik. Ära mölise, ära kauple, ära naljata. Väldi järske liigutusi. Võimalusel ära anna käest vajalikke ravimeid, doku-

mente ega riietusesemeid. Analüüsi (mõttes) toimuvat süsteemselt, häälesta en-

nast ümber.

Transport (olenevalt olukorrast ja vahemaadest võib

kesta tunde)

Ole rahulik ja proovi puhata. Kui vajad spetsiifilisi ravimeid või erikohtlemist tervis-

liku seisundi tõttu, tuleta seda meelde. Ole viisakas ja kohtle vangistajaid respektiga (aukartu-

sega). Kuula ja jälgi tähelepanelikult toimuvat. Täida korraldusi ja ära vaidle vastu!

Allikad: OSCE juhend ja Tõnis Assoni isiklikud kogemused

ningaid olulisemaid: vene ja inglise keele oskus, teatava geograafi lise piirkonna tundmine, juhtimiskoge-mus, mõnest kriisipiirkonnast saa-dud kogemus, C-kategooria juhiload jne. Kandideerides täitsin internetis põhjaliku ankeedi, lisasin CV ja alles seejärel sain esitada elektroonilise

Järgnenu kõlab kui anekdoot: „Eestlane, taanlane, türklane ja šveitslane on kasakate käes pantvangis...“

taotluse. Selle lõpuosas oli ruumi tuhandetele sõnadele, millega kir-jeldada oma motivatsiooni vaatle-jaks saamisel. Kuigi kirjutamine ei valmista mulle raskusi, olin napisõ-naline: „Mul on vastavad oskused ja kogemus. Kui vaja – võtke ühendust!“ Ühendust võeti ning pidin kiirelt reageerima. Saatsin vastuse, et tu-len, ostsin lennukipileti ning mõne päeva pärast olingi Kiievis.

Miks ma kandideerisin? Nõukogude armees kutsusid vene rahvusest kaasteenijad mind ja teisi baltlasi fašistideks, ukrainlasi kutsuti hohollideks ja bandeera-lasteks ning teatud vabariikidest pärinevaid noormehi tšurkadeks. Sageli pigem harjumusest kui paha-tahtlikkusest, kuid need nimetused olid geenides. Juba siis teadsime, et Ukrainas on ida- ja läänepoolsete ob-lastite vahel teatav erinevus. Nõuko-gude Liidu lagunemisel olime liiga hõivatud oma pisikese vaba riigi ehi-tamisega ega jälginud väga teraselt saatusekaaslaste askeldamist. Kui kriis algas, oli selge, et tuleb min-na ja aidata. Lisaks olin reservis ja pensionil ning päevaraha oli abiks. Seega olid põhjused majandus-polii-tilised.

7 | 201534

PE

RS

OO

N

Kuidas on olla pantvang? Sõber küsis pärast mu kodumaale naasmist: „Mis tunne on olla pant-vangis?“ Vastasin keerutamata ja ebatsensuurselt: „S..T!“ Hoolimata sellest, et tingimused olid rahulda-vad kui mitte head ja vangistajad suhtusid meisse respektiga. Meid hoiti kinni 32 päeva, mis on paras-jagu pikk aeg. Iga pantvangiolukord või inimrööv on kindlasti isemoodi, standardset käitumisjuhendit kirja panna on raske. Kogemuste põhjal võin aga anda mõned soovitused, kuidas see eriline olukord üle elada.

Pantvangi peamine eesmärk on ellu jääda! On võimalik tegutseda, toimida ja käituda, vähendades van-gistuse negatiivseid mõjusid.

Oluline on püsida normis ja vormis, kuni saabub vabanemine. Tähtaegade osas ei maksa hellitada liiga optimistlike lootusi. Sageli on indikaatoreid, mis seda ennustavad. Teatud juhtudel aitab olukorra adek-vaatne analüüs ja julgeolekumeet-mete tugevdamine kinnivõtmist ära

hoida või edasi lükata. Tavaliselt loodame, et see juhtub teistega, mitte minuga.

Paraku ei tohi unustada, et kellelegi oleme need „teised“ just meie.

Esimesed minutid on kõige ohtlikumad, sest käimasolev on erakordne kõikidele osapooltele. Kinnivõtjad ise on samuti pinge all, nii et pole mõtet neid provot-seerida „rambolike“ võtete või vaenuliku käitumisega. Filmides näidatakse vahel kangelasi, kes vastaseid elegantselt kahjutuks teevad. Järgmine stseen toimub heal juhul vanglas või halvemal juhul surnuaial, kus kurjameid maetakse. Optimistid ütlevad, et sinna jõuame ükskord niikuinii, pole mõtet oskamatu tegevuse-

7 | 2015

loodamitte

Pakellemeie

EsohtlerakKinnall, seervaenäidvastteevheajuhmasinpol

Olime „sundkülalistena“ veetnud aega lukustatud ustega arhiivis. Miks meid mujale viidi? Ju olime liiga noored selleks, et meid arhiveerida.

L I S A T E A V E

Pantvangi meelespeaKinnipidamine (kestab tavaliselt kaua või väga kaua)

Mõtle positiivselt ja ole optimistlik! Ole füüsiliselt aktiivne – võimle ja liiguta ennast. Ole vaimselt aktiivne – loe, kirjuta ja suhtle. Magamine on vajalik. Ellujäämise võimalused ajaga tavaliselt suurenevad. Jälgi aja kulgemist (kellaaeg, kuupäev, nädalapäev). Proovi välja selgitada oma asukoht. Ole suheldes vangistajate poole näoga. Ära ähvarda vangistajaid. Ära loobu veest ega toidust. Väldi poliitilisi või usulisi diskussioone vangistajatega. Häälesta ennast pikaajaliseks vangistuseks. Hoidu kinnisideedest. Ära usalda kedagi. Ära mõtle ennast ummikusse!

Allikad: OSCE juhend ja Tõnis Assoni isiklikud kogemused

Väljavõte vaatleja päevikust. 2.06.2014, esmaspäev

Algab vangistuse teine nädal, oleme just jõudnud uude kinnipidamiskohta

– teise linna ja seekord kinoteatrisse. Saatuse vingerpuss, mis vihjab sellele,

et elu on täis nii teatrit kui kino. Valvurite vahetus käis kähkukana isema-

jandamise korras: „Andsin üle!“, „Võtsin vastu!“ Olin kohe jaol, kui uued

valvsad rohekad mehikesed asusid ukse juurde oma postile (sissepoole).

Taas kahekesi, kuid relvastatud ja maskideta. Alustuseks seisid nad uksel ja

kohanesid. Andsin neile mõne sekundi aega, siis sirutasin lähemal seis-

jale terekäe ja tutvustasin end: „Tõnis, OSCE vaatleja ja eestlane!“ Pärast

hetkelist kõhklemist sirutati mulle vastu käsi, mida surudes tajusin mehe

ilmselget proletaarset päritolu.

Tutvustamist loomulikult ei järgnenud, tegelikult ei järgnenud midagi

peale ebamugava kõrvulukustava vaikuse. See oli tingitud pigem tagasi-

hoidlikkusest kui tunnimehele keelatud tegevuste loetelust. Oli ammu selge,

et tegemist polnud garnisonimäärustiku alusel korraldatud toimkonnaga.

Ulatasin teiselegi käe, kuid seda ignoreeriti. Tahtsin saavutatud edumaad

süvendada ning tutvustasin kaaslasi ühekaupa, rõhutades lisaks nimede-

le päritolumaad. Vangistatud patrulli internatsionaalne koosseis tekitas

vaiksemas valvuris huvi ning järgnes loogiline küsimus: „Mis see OSCE on?

Mida need tähed tähendavad?“

Küsiti loomulikult vene keeles ja siis on nii nimi kui kirjapilt pisut teistsu-

gune (O�CE).Vastamiseks dešifreerisin esmalt venekeelse lühendi. Seejärel lisasin

mõned ajaloolised faktid, milles oleks ka tuttavaid elemente: „Selle loomi-

se juured ulatuvad tagasi aega, kui sm Leonid Brežnev Nõukogude Liidu

algatuselt ja sisuliselt Varssavi lepingu osaliste riikide liidrina allkirjastas

Helsingi dokumendi aastal 1975.“ Dokumenti ennast ei pruukinud nad luge-

nud olla ega mäletanud ka Helsingi protsessi, kuid sm Leonid Iljitš Brežnevi

nimi ja Nõukogude Liidu mainimine joonistasid organisatsioonist positiiv-

sema pildi. Ootamata järgmist küsimust, läksin ülevaatega edasi: „Praegu

on liikmesriike 57, nende hulgas palju endisi liiduvabariike nagu Eesti, Läti,

Leedu, Ukraina, Kasahstan, Valgevene ja Venemaa.“

Viimasena mainitud riigi lisamine loetelusse oli taktikaline käik teatud

segaduse tekitamiseks. Venemaa osalus vihjas esiteks sellele, et organisat-

sioon tegeles vähemalt millegi neile olulisega. Vihjas ka muule tähtsamale

nagu poliitika, mille üle ei tasunud vaielda. Lisasin: „Need riigid on kokku

leppinud ja otsustasid avada Ukrainas vaatlusmissiooni, et aidata konfl ikti

lahendada ning saata kohale vaatlejaid.“

357 | 2015

PE

RS

OO

N

Sm Leonid Iljitš Brežnevi nimi ja Nõukogude Liidu mainimine joonistasid organisatsioonist positiivsema pildi.

L I S A T E A V E

Pantvangi meelespeaVabanemine

Läbirääkimiste tulemusena – jälgi instruktsioone ja oota, kuni oled omade juures.

Relvastatud vabastamine – hoia madalat profiili, varju, hoia käed nähtaval, anna karjumisega vabastajatele märku oma asukohast ja staatusest. Ära tõuse enne püsti, kui on kästud!

Mida kauem olukord kestab, seda suurem on tõenäo-sus vabaks saada.

Allikad: OSCE juhend ja Tõnis Assoni isiklikud kogemused

ga protsessi kiirendada. Reaalses olukorras teevad vangistajad kõik selleks, et vangistatavad neid ei takistaks. Kinnivõtmise juures pole peamine eesmärk kedagi vigastada või talle haiget teha. Pantvang on vangistajatele teatud põhjustel vaja-lik elusalt ja tervena.

Lõpetuseks Minul pole Ukrainast nõukaaegseid nostalgilisi meenutusi, mis hinge soojendaksid või erilisi emotsioone esile kutsuksid. Olen käinud seal koolipõlves ekskursioonil. 2014. aas-ta aprillis OSCE vaatlejana naastes imestasin kohati, et aeg on seisma jäänud ja ma olen tagasi NSV Liidus. Seda eelkõige siiski riigi idaosas, kus infrastruktuuri pole oluliselt arendatud ja isegi mälestusmärgid kipuvad lagunema.

Punamonumentidest ning täna-vate ja asustatud kohtade revolut-sioonilistest nimedest peaks lausa eraldi kirjutama. Kõige rohkem tekitasid hämmastust inimesed, kes on vaimselt kinni jäänud möödu-nud aegadesse ja usuvad jäägitult Venemaa suunatavat propagandat. Võib-olla nad ei unistaks sotsialis-mist, kui majandus ja elujärg oleksid normaalsed. Unistada muidugi võib, aga selliste unistajatega kohtudes tuleks täpsustada, mis perioodi sotsialismi või nõukogude võimu nad sooviksid tagasi tuua. Mõned haaravad oma unistuste teosta-miseks relva, kuid ei võitle niivõrd millegi poolt kui pigem kõige vastu. Arvan, et valitsused Kiievis oleksid saanud protsesse suunata, kui mitte kontrollida. Kohe, kui NSV Liit laiali vajus, oleks pidanud tegelema riigi idaoblastitega ja jõuliselt sekkuma, kui algas „rahvavabariikide“ kriis.

Rahva arvates on Kiiev tegelenud ainult Kiieviga ning kui juhib, jagab või valitseb, siis distantsilt. Nimeta-gem seda kaugjuhtimiseks – valitsus on kaugel ja arvab, et juhib. Rahval on aga kama kaks, kes valitseb ja juhib. Peaasi, et lastakse rahulikult

elada. Millegipärast sai äkki rahulik elu otsa ning riik muutus kaudselt (ja otseselt) „suurte sõprade“ män-guväljaks. Ka suures mängus on omad reeglid ja mängunupud. Selles kriisis on nuppe palju, kuid reeglid segased. Mõned inimesed on mängu astunud teadlikult, mõned olude sunnil, sest paremat valikut polnud. Neid „nupukesi“ nimetaksin saatuse pantvangideks.

OSCE vaatlejatena olime sekku-nud teadlikult, pantvangi sattudes tuli aga mängu saatus.

Paljud kriisipiirkonna elanikud jäid lihtsalt oludele jalgu. Osa haaras relva järele, et ühel või teisel poolel võidel-da. Osa sõitis minema, kuid paljud jäid varjule keldritesse. Neil polnud kuhugi minna, kogu nende maine vara, mälestused ja lähedaste hauad on sealsamas. Nad on kaudselt vangis olude, oma otsuste ja valikute tõttu.

Selline ongi inimese saatus, maksta oma valikute eest. Ka siis, kui häid valikuid pole või on nende hind liiga kõrge. Nii on nemadki saatuse pantvangid.

OSCE on lühend ing-

liskeelsest nimest Or-

ganization for Security

and Co-operation in

Europe ehk eesti keeli

– Euroopa julgeoleku-

ja koostööorganisat-

sioon

7 | 201536

VÄ

LJA

ÕP

E

Meditsiiniväljaõpe on olnud

Kaitseliidus tervikuna väga

ebaühtlase kvaliteedi ja tase-

mega. Üks põhjusi on vald-

konna keerukus, mis nõuab

erialast ettevalmistust.

Tekst: KERSTI PODMOŠENSKI

Teisalt aga on põhjus selles, et tee-mat ei ole sõjalise väljaõppe raames peetud nii oluliseks, et suunata selle arendamisele eraldi tähelepanu ja ressursse. Viimastel aastatel on meditsiiniväljaõpe muidugi tõsi-selt hoogustunud, fookusesse on tõusnud just lahingumeditsiin ja ka vastava varustuse soetamise vaja-dus. Siiski on praegune tegevus ikka veel eklektiline, malevates tugineb see konkreetsete isikute algatusele, kogemustele ja arusaamadele. Iga algatus on kiiduväärt, kuid pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik ega säästlik ning ühiste põhimõtete

ja käsituse kujundamine on muutu-nud hädavajalikuks.

Seda vajadust tunnetades ongi Kaitseliidu ülema 2015. aasta käsu Naiskodukaitse lisas ülesanne koos-tada Kaitseliidu meditsiiniväljaõppe kontseptsioon.

Naiskodukaitse on juba varemgi astunud samme süsteemse väljaõp-pe suunas. Näiteks korraldatakse Kaitseliidus 2006. aastast alates ühtsetel alustel esmaabiinstruktori kursust, mille on nüüdseks lõpeta-nud 80 inimest. Aktiivseid instruk-toreid on nende hulgas umbes 50. Nende peamine ülesanne on küll

Meditsiiniväljaõpe Kaitseliidus

EH

A J

AK

OB

SO

N

377 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

läbi viia esmaabi baaskoolitusi, ent väga paljud neist on ennast pidevalt täiendades omandanud ka lahingu-meditsiini teadmised ja oskused.

Tänu sellele kursusele on tek-kinud kogukond, kuhu kuulujad on paljud meditsiiniväljaõpet puudutavad küsimused omavahel juba selgeks vaielnud ning jagavad ühist arusaama sellest, kuidas võiks meditsiiniväljaõppe valdkond Kaitseliidus korraldatud olla. Sellele tuginedes loodigi sel suvel esmaabi-instruktorite õppepäevadel Valga-maal kontseptsioonile konkreetne alus.

Ilmselt on iga kontseptsiooni üheks käegakatsutavamaks osaks konkreetne koolitus- või õppemudel, mis annab huvilisele kiire ülevaate pakutavatest väljaõppevõimalustest. Kaitseliidus on ka praegu olemas loogiliselt järjestatud ja väljaõppe eesmärkide kaudu seotud kursused, ent seda mudelit pole Kaitseliidus tervikuna kinnitatud, mistõttu – kas siis kohustuse või info puudumise tõttu – ei ole see kvaliteetselt raken-dunud.

Lisaks kursustele viiakse male-vates läbi mitmesuguseid koolitusi õppepäevadena, SERE meditsiini-kursusi jmt. Esiletõstmist väärib sanitaride õpe, mille aluseks on osa-liselt kohaldatud kaitseväe laskur-sanitari erialakursuse õppekava või koostatakse koolitusplaan läbiviija kogemusest ja maleva vajadustest lähtudes. Järva malev alustas selle koolituse läbiviimist juba aastaid tagasi ning on seda regulaarselt läbi viinud, võttes osalejaid vastu ka teis-test malevatest. Viimastel aastatel on laskursanitari õpet plaanipära-selt korraldanud ka Tallinna malev.

Niisiis ei saa küll väita, nagu ei suudaks Kaitseliit ise meditsiini-alast väljaõpet korraldada või et tavakaitseliitlasel puuduvad või-malused erialaõppeks. Kuid võime ausalt tunnistada, et probleeme on isegi sellise väikese süsteemiga, põhjuseks eriala spetsiifi lisus ning

L I S A T E A V E

Praegu Kaitseliidus pakutav väljaõpeNaiskodukaitse baasväljaõppe esmaabi moodul (16 t, 1 nädalavahetus (nv)) Esmaabi põhikursus, täiendatud Punase Risti ja Pu-

nase Poolkuu rahvusvahelise föderatsiooni juhiste kohaselt

Õppekava on kinnitanud ainult Naiskodukaitse, Kaitseliidu esmaabiinstruktorid kasutavad kas sama kava või lülitavad selle teemad TSOBKkl meditsii-niosasse.

Sihtgrupp: kõik Kaitseliidu liikmed Sisu: teiste meditsiinieriala koolituste eelduskursus.

Elupäästev esmaabi, traumad, äkkhaigestumised, välisteguritest tingitud kahjustused ning praktilised harjutused

Soovitatav läbi teha iga 3 aasta järel

Tegevliikme sõdurioskuste baaskursus Kaitseliidus (TSOBKkl), meditsiiniõpe (8 õppetundi, muutmisel) Sihtgrupp: kõik kaitseväekohustuse võtnud Kaitse-

liidu liikmed Sisu: esmaabiteadmiste täiendus, lähtudes sõja-

meditsiini eripärast. Traumakannatanu käsitsus, lahingustress, hügieen, elustamise meeldetuletus

Näiteks korraldatakse Kaitseliidus 2006. aastast alates ühtsetel alustel esmaabiinstruktori kursust.

reguleerimatus nii Kaitseliidu kui ka riigi tasemel. Puudub ka üleorga-nisatsiooniline kvaliteedi jälgimine või siis on see juhuslik. Murekohaks on ka see, et koolitusvajadus on kordi suurem, kui seda on praegu võimalik pakkuda.

Lahendusena nähakse kontsept-siooni projektis kaht meedet:

- kinnitada meditsiiniväljaõppe mudel, sh ühtsed õppekavad, mille alusel tuleb malevates meditsiiniteemalisi koolitusi läbi viia;

- luua koolitajate süsteem, mis tagaks valdkonna parema koor-dineerituse ja toetaks väljaõppe kvaliteedi saavutamist.

38

VÄ

LJA

ÕP

E

L I S A T E A V E

Praegu Kaitseliidus pakutav väljaõpeRühmaparameediku erialakursus KL-s (RPEKkl) (435 t, 10 nv + õppepraktika kiirabis) Koostatud erakorralise meditsiini tehniku kutse-

standardit ning kaitseväe RPEK õppekava silmas pidades

Eelduskursused: TSOBKkl või SBK (KV-s), naiskodu-kaitsjatel lisaks ka BVÕ moodulid, sh esmaabi

Sihtgrupp: rühmaparameediku ametikohale mää-ratud või planeeritud kaitseväekohustuse võtnud tegevliikmed ja/või KL esmaabiinstruktorid

Sisu: teadmised ja oskused, et anda rahuajal me-ditsiinilist esmaabi tervishoiutöötaja juhendamisel ning sõjaajal meditsiinilist esmaabi oma pädevuse piirides. Rõhk käelistel oskustel

Esmaabiinstruktori kursus Kaitseliidus (85 t, 2 nv) Eelduskursused: instruktori kursus (KL Kool) ja/ või

pedagoogiline (andragoogiline) ettevalmistus, es-maabi põhikursuse (16 h) läbimine viimase 3 aasta jooksul

Sihtgrupp: kõik Kaitseliidu tegevliikmed, kes soovi-vad panustada esmaabiõppe läbiviimisesse

Sisu: esmaabi põhikursuse eesmärgid ja sisu, ak-tiivõppemeetodite rakendamine, situatsioonõppe põhimõtted, simulatsioonivahendite kasutamine

Kõigepealt uuest mudelistAlustuseks kinnitatakse loodetavas-ti esmaabi põhikursuse õppekava ka Kaitseliidule ning uuendatakse TSOBKkl-i esmaabi osa vastavalt uusimatele juhistele (TCCC, esi-mene trükk). Samuti vaadatakse üle sanitari ja parameediku funkt-sioonid Kaitseliidu üksustes ning luuakse eraldi sanitari õppekava, mis lähtub Kaitseliidu vajadustest ning arvestab vabatahtlike ajares-surssi. Viimatinimetatud protsess ongi juba lõppfaasis – sel sügisel alustab pilootkursusena paramee-diku erialakursus, mille peamiseks erinevuseks võrreldes varasema RPEKkl-iga on eraldiseisvad, ent omavahel haakuvad sanitari ja para-meediku moodulid (5nv +5 nv koos kiirabipraktikaga).

Tulevikus, kui pilootprojekt ennast õigustab, saavad malevad uut õppekava järgides korraldada sanitari kursust ise. Sooritades positiivselt lõpueksami vastavalt ühtsetele hindamiskriteeriumitele ja -nõuetele, saavad oma kodumale-vas sanitari erialakursuse läbinud liikmed kandideerida üle-eestilisele parameediku kursusele, mida viiak-se läbi vähemalt 2 korda aastas. Mõ-lemad moodulid tuleb läbida 2 aasta jooksul, seega jääb ära 10 nädalava-hetuse pikkune maratonkursus, mis loodetavasti suurendab vabatahtli-

EH

A J

AK

OB

SO

N

39

VÄ

LJA

ÕP

E

Esiletõstmist väärib sanitaride õpe, mille aluseks on osaliselt kohaldatud kaitseväe laskursanitari erialakursuse õppekava.

K O M M E N T A A R

KÜLLIKE TAMMEVESKI,

Lääne ringkond, parameediku erialakursus

2014–2015, esmaabiinstruktori kursus 2015

Metsas lahinguolukordi läbi mängides sai kiiresti selgeks, et esimene ja olulisim abi tuleb anda võima-likult kohe ja tule all. Vastutus ja ka võimalus abi anda langeb eelkõige lahingupaarilisele või jaosanitarile. Rühma parameediku käed jäävad siin lühikeseks, sidu-mispunkt asub üldjuhul tulejoonest 100–300 meetri kaugusel ja taktikalist abi saab vaid sinna jõudnud kan-natanu. Mõistan nüüd, et nii minul endal, kes ma olen läbimas esmaabiinstruktori kursust, kui ka minu kursu-sekaaslastel lasub vastutus panustada kogu Kaitseliidu arengusse just teisi õpetades ning seeläbi paranda-des kaasvõitlejate teadmisi tsiviil- ja sõjameditsiinist. Esmaabi on ühtviisi oluline nii rahu- kui ka sõjaajal. Esmaabireeglid lahinguolukorras erinevad siiski pisut igapäevastest ning eeldavad radikaalsemat lähene-mist. Õigeaegne ning pädev esmaabi aitab päästa nii mõnedki elud. Hea esmaabiandja vajab aga elukestvat õpet ning oma oskuste järjepidevat lihvimist.

ke osalemisvõimalusi. Loomulikult nõuab sellise süsteemi puhul eraldi tähelepanu nö kvaliteedikontroll, mille üheks lüliks on kindlasti eraldi koolitajate süsteemi loomine.

Kuna praegu ei tegutse esmaa-biinstruktorid kõikides malevates koordineeritult, vaid pigem tek-kinud kogukonna põhiselt, siis on esmaabi- ja lahingumeditsiiniõpe väga ebaühtlase tasemega, sõltudes konkreetse instruktori erialastest teadmistest ja enesetäiendamise aktiivsusest.

Probleemidena on välja toodud algaja instruktori erialaste tead-miste nõrkust (kui tegemist on tavakodanikust instruktoriga) ning Kaitseliidus kokkulepitud esmaabi õpetamise põhimõtete ja väärtuste eiramist kas siis teadmatusest või näiteks oskamatusest kasutada aktiivõppe, sh situatsioonõppe meetodeid. Viimane puudus iseloo-mustab pigem tervishoiutöötajatest (ja parameedikutest) instruktoreid, kes pole läbinud Kaitseliidu esma-abiinstruktori kursust, arvates, et nende erialased teadmised ületavad igal juhul esmaabi tasandit ning et see kursus on ainult erialaste tead-miste õppimiseks.

Nende probleemide lahendusena on kontseptsiooni projektis plaan kinnitada eraldi Kaitseliidu esmaabi- ja meditsiiniinstruktori koolituse mudel, mis muudab teatud koolitus-te läbimise kohustuslikuks, kuid ar-vestab koolitatava erialast ja õpeta-misalast ettevalmistust. Põhiliseks nõudeks jääb esmaabiinstruktori kursuse läbimine, mis annab vajali-kud eeldused nii tervishoiutöötajast kui ka tavakodanikust instruktorile. Malevad saavad loomulikult kaasata ka organisatsiooniväliseid koolita-jaid, ent oluline on see, et vastutava esmaabikursuse või meditsiinikooli-

EH

A J

AK

OB

SO

N

7 | 201540

VÄ

LJA

ÕP

E

seda järgmiste kuude jooksul. Palun kirjutage julgelt aadressile medit-siin@naiskodukaitse.ee, et ükski hea mõte kaduma ei läheks ning meditsiiniväljaõpe kui vastutusri-kas ja äärmiselt vajalik valdkond ei jääks enam vaikelusse, vaid

tõuseks paremini esile nii Kaitselii-du sees kui Eestis üldse. Selle väga head eeldused on tegelikult juba olemas!

Uue meditsiiniväljaõppe ja instruktorite koolitusmudeli projekt

ERIALAVÄLJAÕPE

Esmaabi

põhikursus

TSOBKkl

esmaabi

Sanitari

moodul

Parameediku

moodul

Instruktori kursus

(KL Kool)

Esmaabi instruktori täien-

duskoolitus (iga 2 a tagant)

Õpetamispraktika

Abiinstruktori tase

Instruktori tase

Esmaabi instruktori

kursus

INSTRUKTORITE KOOLITUS

16 t

4 t

5 nv

5 nv

65 t

85 t

~22 t

EH

A J

AK

OB

SO

N

tuse läbiviijaks saab olla vaid medit-siiniinstruktori taseme saavutanud koolitaja, kes vastab kokkulepitud nõuetele.

Koordineeritumaks muutub ka õpetamispraktika pärast esmaabi-instruktori kursuse läbimist – selle vajadust on esile toonud algajad esmaabiinstruktorid ise, et saada rohkem julgust ning õppida kogenu-matelt. Praktika põhimõte sarna-neb mentorluse süsteemiga. Täpne kirjeldus on väljatöötamisel, ent olu-line roll saab olema nii piirkondlikel kui ka malevate koordinaatoritel. Kas vastava vabatahtliku ametikoha nimetuseks saab vaneminstruktor, koordinaator või hoopis midagi muud, polegi nii tähtis. Olulisem on see, et nad on väga kogenud ja erialaselt pädevad instruktorid, kes oma piirkonnas saavad toetada väl-jaõppe läbiviimist ning tagada õppe kvaliteeti.

Kõik need plaanid on siiski alles projekti tasemel ning väga palju vajalikku, näiteks noorteorga-nisatsioonide väljaõpet medit-siinierialal või erialagruppide tegevust ei ole selles artiklis veel mainitudki. Seetõttu on väga oodatud ja lausa hädavajalik, et kõik, kes tahavad selle valdkonna arendamisel kaasa rääkida ja konk-reetseid ettepanekuid teha, teeksid

s

tdho

ins

e

-

Palun kirjutage

julgelt aadressile meditsiin@

naiskodukaitse.ee, et ükski hea mõte

kaduma ei läheks.

7 | 201542

VÄ

LJA

ÕP

EÄ

LV

ÄL

ÄL

VÄ

LV

ÄL

VÄ

LV

ÄLL

ÄL

ÄL

ÄL

ÄL

ÄL

VÄ

LLÄ

LLV

ÄL

VÄÄ

VÄÄ

VÄ

VÄÄ

VVVVVVVVVVVÕ

AÕ

JAÕ

AÕ

JAÕ

JAÕÕÕ

JAÕ

AÕÕÕÕÕ

AÕ

AÕ

JAÕ

JAÕ

AÕ

JAJAJAAJAJAJAJAJAP

EP

EP

EP

EEP

EEEEEP

EEEEP

EP

EEPPPPPP

Kaitseliidu soomukijuhid

said täiendustNõukogude päritolu

soomuk BTR pole sugu-

gi selline masin, millega

võid rooli hüpates kohe

sõitma hakata. Seetõttu

otsustati juuli lõpus Järva

malevas läbi viia soo-

mustransportööri BTR-80

tüübikoolitus.

Tekst: KARRI KAAS

Järva maleva tagalajuhataja Lauri Lipp

otsustas BTR-80 tüübikoolituse korraldada

praktilisest vajadusest uute juhtide järele

KA

RR

I K

AA

S

tingimustes. „Õppus toimus karjää-ris ning sealsed võimalused pakku-sid pinget kõigile osalejatele,“ ütles Nugis. Tema arvates tuleks selliseid koolitusi sagedamini teha. „Mehi, kes seda masinat teavad ja tunnevad, jääb malevates järjest vähemaks, mistõttu peaks nooremat verd ikka juurde koolitama,“ oli Nugis veen-dunud.

Terve nädalavahetuse kestnud koolituse teooriaosa võeti läbi Järva maleva Lõõla õppekeskuses ja praktika sooritati Nurmsi karjääris. Kahepäevase koolituse käigus said õppurid ülevaate sõiduki omadus-test, tehnilistest parameetritest ning sõiduvõtetest. Samuti harjutati raskel maastikul liikumist ja pöö-ramist ning erinevatel kallakutel sõitmist. Koolituse lõpetas näitlik õppetund sellest, kuidas kinni jäänud transportöör vintsi abil jälle liikuma saada.

Tüübikoolitusel osales kaheksa-teist juhti Harju, Tallinna, Tartu ja Järva malevast, keda juhendasid veeblid Kaido Kaugerand kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapatal-jonist ning Tommy Orumaa Järva malevast.

Idee korraldada selline koolitus tekkis Järva maleva tagalajuhatajal Lauri Lipul praktilisest vajadusest.

„Järva maleval on kaks töökorras soomukit BTR-80, aga koolitatud juhte meil nendele ei ole,“ sõnas Lipp.

Lipp, kes oli ise logistikapataljonis läbi teinud sarnase tüübikoolituse (küll soomukile Pasi), võttis ohjad enda kätte. Ta leidis, et paar aas-tat tagasi Kaitseliidule üle antud BTRidele oleks kõige otstarbekam ja lihtsam õpetada uusi juhte välja oma kodumalevas, kus selleks on va-hendid ja tingimused täiesti olemas. Koolitusele kutsus Lipp vabataht-likke eelkõige malevatest, kus olid olemas töökorras soomukid. Kursu-sele pääsemise ainsaks nõudeks oli kehtiv C-kategooria autojuhiluba.

Tingimustele vastanud Järva maleva vabatahtlik Marion Nugis otsustas koolitusel osaleda, sest talle on alati meeldinud sõita kõiksugu masinatega. Lisamotivatsiooni andis tõik, et maleva teisel soomukil polnud juhti.

Nugis hindas koolituse juures kõige põnevamaks osaks soomuki võimete proovile panemist rasketes

437 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

EL

ÄL

ÄLLL

ÄL

ÄL

ÄL

ÄL

VÄ

LÄ

LÄ

LLLLÄ

LÄ

LV

ÄV

ÄÄV

ÄÄÄÄÄÄÄV

ÄV

ÄÄÄV

ÄVVVVVVV

ÕA

ÕA

ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕA

ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕA

ÕÕÕÕÕÕAAAAAJAAAAAJAJAJAJAAJAJAAAJAAAAJAJAAJJJJ

PEEEEEE

PE

PE

PE

PEEEEEEEEEE

PE

PE

PE

PEEEE

PEEE

PE

PE

PE

PE

PPPPPPPPPPPPPPP

L I S A T E A V E

L I S A T E A V E

BTR-80Kaal: 13,6–15 tonniPikkus: 7,7 meetritLaius: 2,9 meetritKõrgus: 2,41 meetritMeeskond: 3 + 7 inimestRelvastus: 14,5 mm raskekuulipilduja KPVT või 30 mm automaatkahur 2A42 ning 7,62 mm kuulipilduja PKT

BTRidest üleüldiseltNõukogude Liidus alustati kohe pärast teise maa-

ilmasõja lõppu soomustransportööride välja-

töötamist. Esialgne eesmärk oli kaitsta jalaväge

transpordil kuulide ning kildude eest. Lisaks pidi

transportöör olema amfiibne.

Esimesed BTRi prototüübid töötati välja möödunud sajandi keskel. Tänases mõttes klassikaline kaheksa-rattaline (ujuv) soomustransportöör pärineb BTR-60st, mis oli maailmas esimene omalaadne. Esimesel mude-lil puudus relvastus – need olid pealt lahtised, et sees olevad jalaväelased saaksid omi relvi paremini kasuta-da. Hilisematele modifikatsioonidele tehti juba kinnine kere jalaväelaste paremaks kaitsmiseks.

BTR-60 oli varustatud kahe bensiinimootoriga (6silindrilised) ning alates BTR-70st kasutati kahte V-8 bensiinimootorit. Mootorite veo sünkroniseerimine ei olnud just kõige lihtsam, kuid ühe mootori rikke korral suutis soomustransportöör ikkagi aeglaselt liikuda. Tä-napäeval kasutatakse ühte diiselmootorit ning arenda-takse ka soomustransportööri enda relvastust.

MA

RIO

N N

UG

IS

MA

RIO

N N

UG

IS

Järva malevas on praegu kaks töökorras

Nõukogude päritolu soomustransportööri

BTR-80

Kokku osales kursusel kaheksa-

teist kaitseliitlast Tallinna, Harju,

Tartu ja Järva malevast

7 | 201544

VÄ

LJA

ÕP

E

Põhja kompanii

Keila operatsioonil

Keila õppus oli raju! Nii inten-

siivset lahingutegevust pole

olnud isegi Põhja kompanii va-

rasematel linnalahinguõppustel.

Tekst: TANEL JÄRVET, MARTIN MÄGI

AEG: 27. JUUNI 2015

Olukord

1A Vastane. Relvastatud kohalikud + välismaalt saabunud eriüksus-lased olid hõivanud Keilas linnavalitsuse hoone, politseijaoskonna, koolimaja ja teisi objekte ning hoidsid tule all Saue–Keila–Paldiski maanteed ning Keilat läbivat Ämarisse suunduvat maanteed. Vastasel olid käsirelvad1B Meie üksused. Põhja kompanii + tugevdused naaberüksustest

Mis oli hästi

1. Võitlusvaim oli hea. Kõik tahtsid võidelda2. Vahekohtunikke oli piisavalt ja hea oli osaleda õppusel, kus oli pide-

valt tegevus peal

Mida muuta

1. Kui jaos on haavatu, siis peavad jaoliikmed temaga tegelema, mitte jätma teda maha MEDEVACi ootama

2. Igasse jakku on vaja anda kandematt ja sanitaripaun küllaldase varu harjutussidemetega

3. Tankitõrjerelvad ja kuulipildujad tuleb hoonetesse kaasa võtta – kui vastane on kindlustanud end telliskivihunniku taha, siis on tema hävitamiseks vaja seina lasta MG-3st ja vajadusel granaadiheitjast

4. Kuvaldad ja kangid kaasa, et majades tõkestusi eemaldada

Põhja kompanii pidas lahinguid kokku 8 tundi järjest (kella 10st kuni 18ni). Kogu operatsioon käis segases keskkonnas. Kui seni oleme harjunud vastutusalade ja rünnaku-sektoritega, siis nüüd olid patrullid Keila raudteejaamas ja tänavatel ning korra tegi rühm karmi rün-naku objektidele. Vahepeal olime Keila turu juures, võimalik oli isegi variant turgu läbida, siis olnuks pilt nagu ESTPLAga Bagdadi turul…

Vastane tegutses igal pool, pi-devalt pidime oma üksuse ümber tagama 360 kraadi julgeolekut.

Suutsime vastast suruda ainult kuulipildujatule ja rühmarünnaku-tega.

457 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

Võitleja Mägi silmadega nähtuna toi-mus kõik aga hoopis nii.

Põhja kompanii on linnalahingu-üksus ja meil polnud see esimene kord linnalahingut harjutada. Ole-me harjutanud kummituslinnas. Või tühjades, mahajäetud majades. Või mahajäetud vanglas. Kuigi nendel harjutuskohtadel on olnud omad eelised, oli seal puudu elu.

Ja nüüd olime järsku PÄRIS linnas, kus on päris inimesed, kes päriselt ajavad oma asju, käivad poes või üritavad ennast töönädalast välja magada.

Mul ei olnud ettekujutust, kui-das see stsenaarium ennast lahti kerib. Eeldasin kuidagi rahulikumat algust. Ikkagi laupäeva hommik väikelinnas.

MG-3 lahingupaar lendas ristmi-kule ja avas kattetule. Teisele poole teed läks suitsugranaat ja kaheksa võitlejat tormas läbi suitsu maja vallutama. Autod peatusid pidurite

vilinal. Lähemal olnud inimesed ehmatasid silmnähtavalt ja tardusid. Ma ise ka ehmusin, see MG-3 esime-ne BRRRRRRRT oli lihtsalt nii vali.

Umbes viie sekundiga läks inimestel esialgne šokk üle, keegi hakkas naerma, mingi seltskond aplodeeris ja Keila operatsiooni nähtav-kuuldav osa oli kõigi jaoks alanud.

Keila operatsioonis pakkusid kõige erilisemaid elamusi inimesed. Mõned näited inimeste suhtumisest.- Viled, ovatsioonid, hüüded „Go,

go, go!“– ilmselt ajateenistuse läbinud noored.

- „Kas te metsas ei saa seda teha? Ehmatate inimesi, kõik koerad hauguvad!“ – vanem eesti daam.

- „…“, aga väga väljendusrikas pilk härralt, kelle pohmelli oli tunda kümme meetrit allatuult.

- „Kas te olete head?“ – „Me oleme väga head!“ – „ Ahah, siis halvad jooksid seal kaks maja edasi!“

- „Minge **** siit!“ – vene keeles, kui MG-3 tema rõdu all sõna võt-tis.

- Täiesti ebamaine olukord, kus kolmanda korruse aknast lasti nõukogude marssi, sõimati ja ähvardati võitlejale hantel pähe visata.

- Prouad Keila haigla akendel, kes saatsid meile õhusuudlusi.

Hinge läks selline olukord. Koh-tunik määras mulle järjekordse haavatu, kellele hakkasin esmaabi osutama. Umbes 20 meetri kaugusel istus pingil daam, kelle sünniaasta võis jääda kolmekümnendatesse aastatesse. Meie tegutsemise peale hakkas ta käimisraami toel väga aeglaselt liikuma. Eeldasin, et ta läheb paugutamise eest varju, kuid need viis minutit, mis ma võitlejale esmaabi andsin, tõid vanaproua meie juurde. Ta küsis, kas oleme sõjaväes esimesi kuid või oleme juba

KARIN LAUGAS

7 | 201546

VÄ

LJA

ÕP

E

Umbes viie sekundiga läks inimestel esialgne šokk üle, keegi hakkas naerma, mingi seltskond aplodeeris.

Umbes viie sekundiga läks inimestel

aasta olnud? Ja andis igaühele meist kommi. Sõjaväes on mehed maiad, tema teab.

Samas olukorras kohtusin ka „õp-puse reaalsusega“. Kohtunik määras meie haavatule kuulipildujatulest saadud lahtise reieluumurru, tuge-va verejooksu ja veel mõned mitte-eluohtlikud vigastused. Reiele läks peale žgutt ja rõhkside, kohtunik lu-ges verejooksu peatatuks. Aga lahast mul ei olnud. Tellisime MEDEVACi, sest ma ei lubanud „haavatut“ ilma lahaseta liigutada. MEDEVACi ooda-tes teatas kohtunik, et mu haavatu hakkab vaikselt verekaotuse šokki minema.

Olin haavatu juba enne paigu-tanud šokki vältivasse asendisse ja rohkemaks mul võimalusi ega vahendeid ei olnud. Kohtunik uuris, mida ma veel teeksin, kui mul va-hendeid oleks, jäi vastusega rahule ja käskis mul endale meditsiinitee-nistusest „IV“ hankida.

Selle aja peale oli saabunud MEDEVAC, kuid vastase tule tõttu ei saanud nad tulla lähemale kui sada meetrit. Meil oli kolm minutit aega MEDEVACi lahkumiseni! Mul ei jää-nud muud üle, kui laadisin haavatu relva tühjaks, võtsin oma isikliku ja kaasvõitlejate Rootsi esmaabipakid ning tegin neid kasutades relvast haavatu jalale lahase. Nii sain teda need sada meetrit transportida ja jõudsime autole päris viimasel hetkel.

Jätta ennast ja kaks oma jao võit-lejat esmaabipakist ilma oli mängu-

reegleid arvestades minu poolt päris karm otsus, kuid fortuuna oli ENDEXini meie poolt. Haavatuid minu jakku rohkem ei tekkinud, tegelikult ei saanud me enam isegi kontakti, kuigi üritasime seda möö-da Keila padrikuid joostes leida.

ENDEX ei saabunud minu jaoks seekord mitte minutitki liiga vara. Ma olin juba päris väsinud ja veekott CamelBak oli ka tühjaks saanud. Kuid see polnud veel päris ENDEX. See oli laadige-relvad-tühjaks-ENDEX. Järgnes veel ristmike julges-tamisega taktikaline jalutuskäik ta-gasi autode juurde ja hiljem relvade puhastamine.

Keila operatsioon oli väljakutsuv ja jääb kindlasti üheks nendest õp-pustest, millest osalenud veel kaua räägivad ja mitteosalenud kuulda tahavad.

Põhja kompanii tänab Keila ela-nikke vastutulelikkuse eest!

KA

RIN

LA

UG

AS

KA

RIN

LA

UG

AS

477 | 2015

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Kuidas tõrjuda meredessanti?Dessanditõrje ja rannikukait-

se on praegu populaarsed

terminid. Kahjuks mõistavad

kasutajad neid sageli erine-

valt ja liiga kitsalt. Käesolev

artikkel üritab dessanditõrje

mõistesse selgust tuua.

Tekst: TAAVI URB

Dessanditõrje on mitmes mõttes piiripealne nähtus. Valdkonna järgi on ühest küljest tegu meresõjaga, aga teisest küljest maasõjaga ja unustada ei tohi ka õhukomponenti. Lahinguliigi järgi tundub, et tege-mist on kaitsega, aga lähemal vaat-lusel selgub, et ründavate tegevuste roll võib dessanditõrjes isegi suurem olla. Vaieldav on ka piir, kustmaalt dessanditõrje pole enam dessan-ditõrje, vaid „tavaline“ maa- või merelahing.

Mis on dessanditõrje?Merelt vaadatuna on dessanditõrje osa rannikusõjapidamisest (Littoral Warfare). Siiski ei peeta rannikusõja-pidamist omaette sõjapidamisvald-konnaks1, pigem on tegemist mere-sõjaga spetsiifi lises keskkonnas, kus merel toimuvat võitlust saab maalt otseselt mõjutada ja vastupidi. (Um-bes nagu linnalahing, öine lahing või talvine sõjapidamine maismaal.) Täpsemalt on dessanditõrje osa rannikukaitsest (Coastal Defence). Kui rannikukaitse hõlmab kõiki tegevusi, mis peavad tagama oma ranniku ja selle lähedase laevaliik-luse julgeoleku, siis dessanditõrje on suunatud kitsamalt meredessantide vastu. Kindlasti ei ole dessanditõrje ainult kaitse eriliik (nagu kaitse laia jõe kaldal), sest ta hõlmab mitme-kesiseid ja laiaulatuslikke tegevusi, mis jäävad kaitse raamidest välja.

Dessanditõrje kolm meetoditTeoreetiliselt võib dessanditõrjet korraldada kolmel moel: merel, rannajoonel või kaldal. Erinevus tuleneb pigem meetodist kui asuko-hast. Igal meetodil on oma plussid ja miinused ja nad ei välista üksteist. Reaalselt kasutataksegi tavaliselt

üheskoos vähemalt kahte, kui mitte kolme meetodit.

Dessanditõrje merel tähendab, et dessant hävitatakse või tõrjutakse tagasi enne maale jõudmist. Mereja-laväelaste vaprusest ja tulejõust pole palju kasu, kui nad maale ei jõua. Dessanditõrje merel teostatakse laevastiku, lennuväe ja rannakait-sesuurtükiväe (tänapäeval pigem maalt lastavate laevavastaste raket-tide) koostöös ja merd mineerides. Kui ründaja dessantlaevastikule õn-nestub tekitada piisavalt kahju, on see sunnitud ilma dessanti maanda-mata tagasi pöörduma. Muidugi teab seda ka ründaja ja annab endast parima, et tagada endale vähemalt dessandi ajal ja kohas ülekaal nii merel kui õhus.

Dessanditõrje rannajoonel tähen-dab dessantüksuste hävitamist või tagasi tõrjumist nende liikumisel laevadelt maale, kui nad on kõige haavatavamad. Dessanditõrjele rannajoonel on iseloomulikud massiivsed kindlustused, tõkked ja miiniväljad. Kõige tuntum näide on sakslaste poolt teise maailmasõ-ja vältel rajatud, Norrast Itaaliani ulatunud Atlandi vall. Selle meetodi puhul tõrjuvad dessanti eelkõige rannakaitsesuurtüki ja jalavägi ning neid toetab lennuvägi. Mere- ja maamiinid ning erinevad tõkked tekitavad lisakaotusi ja pidurdavad ründaja liikumist. Selle meetodi puuduseks on, et kaitsjad on hajuta-tud mööda rannajoont, mis võib olla väga pikk. Ründajal on kerge oma jõude kontsentreerida ja saavuta-da kohalik ülekaal dessandikohas. Dessanditõrje korralik ettevalmista-mine rannajoonel nõuab palju aega ja ressursse: tuleb ehitada varjen-deid ja rajada tõkkeid, paigaldada

1 Peamised meresõjapidamise valdkon-nad on õhutõrje, pealveetõrje ja all-veelaevatõrje ning toetavad miinisõda, elektrooniline võitlus, löögid merelt (Strike Warfare), meredessandid ja kaubandusliku meresõidu juhendamine (NCAGS).

Ründajal on kerge oma jõude kont-sentreerida ja saavutada kohalik üle-kaal dessandikohas.

7 | 201548

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

tuhandeid miine. Ka punkritesse varjunult saavad kaitsjad ründaja õhurünnakutes ja laevadelt antud tulelöökides kõvasti kannatada.

Dessanditõrje kaldal tähendab seda, et ründajal lastakse rohkem või vähem segamatult kaldale jõuda, aga seejärel koondatakse ülekaa-lukad jõud ja vastane purustatakse kaldal või surutakse merre. Kui des-santüksus on jõudnud kaldale, on ta endiselt haavatav: inimeste ja raske-tehnika maale toomine võtab aega, varusid on raske täiendada, üksused ja nende juhtimine on paratamatult rohkem või vähem segamini. Samal ajal kaitsvad üksused ei ole haju-tatud ja saavad koonduda vastu-rünnakuks. Samuti ei saa kaitsjad enne maabumist õhurünnakutes ja laevade tuletoetuses palju kannata-da. Muidugi mõistab seda ka rün-daja ja püüab oma üksused kaldale saada kiiremini, kui kaitsja jõuab enda omad õigesse kohta koonda-da. Kaitsja liikumist takistatakse õhurünnakute ja diversioonidega. Petteoperatsioonidega üritatakse tõeline maabumiskoht võimalikult kaua saladuses hoida. Heaks näiteks on Normandia dessant, kus sakslasi õnnestus veel pikka aega pärast dessanti uskuma panna, et tege-mist on vaid petteoperatsiooniga ja tõeline dessant toimub hoopis Pas de Calais’s.

Dessandi nurjamine teiste meetoditegaDessandi saab nurjata ka ilma des-sanditõrjeta. Kui rünnata dessant-üksust laevadele laadimisel või ülesõidul dessandialasse selliselt, et ta kannab suuri kaotusi, pole tegu dessanditõrjega, kuid dessant on ometi nurjunud. Neid võimalusi ka-sutas Inglismaa XVI sajandil kordu-valt Hispaania vastu. Meredessanti

ei saa läbi viia, kui ründaja ei valda mereala vähemalt dessandi ajal ja kohas. Seega on kõige kindlam kait-se meredessandi vastu ülemvõim merel ja selle kohal. Samasuguse tulemuse annab ka vastase laevade ja sadamate hävitamine või minee-rimine.

Dessant võib nurjuda ka pärast edukat maabumist. Kui dessantük-sus väljub oma laevastiku tuletoetu-se piirkonnast, muutub ta tavaliseks maismaaüksuseks, mida varusta-takse merelt. Kui kaitsja moraal ja juhtimissüsteem pärast dessanti kokku ei varise, võib ta veel vastase maismaalahingus peatada või pu-rustada. Nii juhtus näiteks Gallipo-lis 1915. aastal ja Anzios 1944. aastal. Kui samal ajal õnnestub läbi lõigata ründaja varustusteed merel, satub ta keerulisse olukorda.

Miks dessanditõrje nurjub?Kuigi meredessanti peetakse õigus-tatult kõige keerulisemaks sõjali-seks operatsiooniks, on enamik neist vähemalt XX sajandil õnnestunud. Suurematest ebaõnnestumistest võib mainida vaid Gallipoli dessanti 1915. aastal ning Midway lahingut ja Dieppe’i reidi 1942. aastal, Eesti ajaloost Heinaste dessanti 1919. aas-tal ning Meriküla ja Vintri dessante 1944. aastal. Üheks põhjuseks on kindlasti, et õnnestunud dessandid on olnud kõik väga põhjalikult pla-neeritud ja ette valmistatud. Ohtu tunnetades pole neid tehtud uisapäi-sa ja operatsioonide läbiviimiseks on koondatud piisavad jõud. Sageli on kaitsja mere- ja õhujõud kandnud

dessandi toimumise ajaks ka nii suuri kaotusi, et dessanditõrje merel ei tule enam kõne alla.

Lisaks on kaitsvat poolt vaevanud mõned üllatavamad probleemid. Esimene neist on doktriini puudu-mine. Jaapanlased arendasid oma dessanditõrje meetodeid kogu teise maailmasõja aja ja jõudsid lõpliku doktriinini alles vahetult enne kapi-tuleerumist 1945. aastal. Sakslased ei jõudnudki sõja vältel oma dessan-ditõrje doktriinini ja pidid enne iga dessanti mõttetööd uuesti alustama. Kui feldmarssal Rommel asus 1943. aasta lõpus Atlandi valli inspektee-rima, avastas ta, et dessanditõkked ja kindlustused on ehitatud ilma igasuguse süsteemita. Osa punkreid tuli lammutada, sest need asusid omade tulesektoris ja oleksid pakku-nud kaitset pigem vaenlasele. Rom-mel ja feldmarssal von Rundstedt ei jõudnudki omavahel kokkuleppele, kuidas oleks parim viis Prantsuse rannikul dessanti tõrjuda ja kumbki valmistus selleks omamoodi.

Teine probleem on olnud juhtimi-se ühtsuse puudumine. Kui dessant-operatsioonide juhtimise ühtsust on ammu tähtsustatud ja reeglina on see ka saavutatud, siis dessandi-tõrjet ette valmistades pole see nii ilmne. Nii ongi sageli ette tulnud, et merevägi, maavägi, õhuvägi ja vahel ka rannakaitsesuurtükivägi peavad igaüks oma sõda. Mõnikord on ka maaväe üksused jaotatud erinevate ülemate vahel või on reservid jäetud kõrgema ülema käsutusse, kes asub kaugel ega pruugi tegelikku olu-korda tajuda. Heaks näiteks on jälle

Meredessanti peetakse õigustatult kõige keerulisemaks sõjaliseks operatsiooniks.

AR

DI

HA

LL

ISM

AA

497 | 2015

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Dessanditõrje rannajoonel võib Eesti kontekstis välistada.

Dessanditõrje 3 varianti: A – merel; B – rannajoonel; C - kaldal

A B C

Dessandi nurjamine dessanditõrjeta

AMAISMAALAHING

RÜNNAK

ÜLESÕIDUL

RÜNNAK

PEALELAADIMISEL

DESSANDI-

TÕRJE

Normandia 1944. aastal. Theodore L. Gathel väidab, et dessanditõrjet peaks juhtima merevägi ja ülejää-nud väeliigid peaksid mereväge toetama. Tema sõnul on meredes-sant eelkõige mereväe operatsioon ja sama kehtib ka dessanditõrje kohta. Maaväelased aga näevad dessan-ditõrjes kaitse eriliiki ja jätavad seepärast merelisest komponendist tulenevad vajadused ja võimalused tähelepanuta. Maavägi peaks juhti-mise üle võtma siis, kui dessant on jõudnud maale.

Eesti kontekstDessanditõrje merel ainult oma jõu-dudega on Eestile võimatu, kuid see on võimalik koostöös teiste NATO riikidega. NATO ühine laevastik on Venemaa omast oluliselt tugevam. Lisaks on Vene laevastik killusta-tud 4 mere vahel ja selle ühte kohta koondamine peaaegu võimatu. Kõige tõhusam kaitse dessandiohu vastu olekski mereala valdamise takistamine vaenlasele kogu Lää-nemerel või vähemalt Läänemere idaosas.

Dessanditõrje rannajoonel võib Eesti kontekstis välistada. Eesti ran-najoon on pikk (3794 km) ja dessan-diks sobilikke piirkondi palju. Va-hest ainult pankranniku ja Matsalu lahe võib välistada. Kui kõik planee-ritud 30 000 kaitseliitlast rannajoo-nele paigutada, jääks igaühele neist

kaitsta 126meetrine lõik. Ammugi ei jätku ressursse kõigi dessandiohtli-ke piirkondade mineerimiseks ning sinna tõkete ja kindlustuste rajami-seks. Isegi kui mingi ime läbi õnnes-tuks vastase kavatsused läbi näha ja rajada oma kaitse just sinna lõiku, kus dessant maandatakse, oleks see meetod kaitsjale kõige hävitavam. Venelased lähenevad meredessandi-le „matemaatiliselt“: on välja arvu-tatud, kui palju rauda ja lõhkeainet tuleb dessandialas ruutmeetri peale tulistada, et seal vastupanu lõpeks. Nii palju tulistataksegi. Sinna, kus

ikkagi vastu pannakse, tulistatakse veel.

Rohkem on lootust võita juba maabunud dessanti, eriti kui see on juba oma laevastiku tuletoetuse alast väljunud. See eeldab esiteks tugevaid mobiilseid üksusi ja teiseks olukorrateadlikkust. Olukorratead-likkuse all mõtlen eelkõige tuvas-tatud merepilti, sest väga tähtis on tegelik dessandipiirkond õigeaeg-selt tuvastada. Eduvõimalused on suuremad, kui samal ajal õnnestub ohustada vastase varustusteid merel. Loomulikult tuleb saavutada ja säilitada juhtimise ning doktriini ühtsus.

Allikad:Artikli kirjutamisel on kasutatud Theodore L. Gatcheli raamatut „At the Water’s Edge. Defending against the Modern Amphibi-ous Assault“. Annapolis, Naval Institute Press 2011

7 | 201550

VA

RU

ST

US

Nagu valatudNii võitlejal kui matkajal on

üks kõige tähtsamaid va-

rustuse elemente korralik

saabas. Seni, kuni jalad kan-

navad, jaksab ka ülejäänud

keha.

Tekst: KERT MEIDRA

Kui jalad on valusad ja villis, kaob motivatsioon ja jaks. Olen ise kuue aasta jooksul testinud mitmete tootjate eri mudeleid ja pidama jäänud LOWA saabaste juurde, mis kestavad aktiivselt kandes keskmi-selt 5–7 aastat. Asjata pole LOWAle ainsa matkasaapatootjana maail-mas omistatud kõrge kvaliteedi eest ISO9001 sertifi kaati.

Maailmas väga hinnatud ja en-nast tõestanud saapatootja jalat-sid valmistatakse 95% käsitööna Euroopas. LOWA saapaid kasutavad paljude riikide regulaararmeed ja ka eriüksused. Lisaks sellele, et LOWA saapad ei vaja sissekandmist, on nad jalas ülimugavad ning suurem osa mudeleid ka väga kerged. Tootja pöörab erilist tähelepanu detailidele, mis lisavad kandmismugavust ja vastupidavust.

Jalad ei saa märjaksEesti tingimustesse, kus on vaheldu-misi pidevalt märg ja kuiv, sobivad LOWA Gore-tex voodriga saapad ideaalselt. Gore-tex voodri juures kasutatakse erilist tehnoloogiat, mis hoiab täielikult ära sisepinna kortsumise ja seega villide tekki-mise. Kui teie jalad saavad LOWA saabastes märjaks – eeldades, et vesi ei tulnud sisse üle saapasääre –, siis kontrollib tootja voodri üle ja vahe-tab vigase paari ilma pikema jututa välja uue vastu. Õnneks juhtub seda väga harva.

Saabastele lisab vastupidavust taldade valmistamisel kasutatud polüuretaanmaterjal (PU). Seda ka-sutavad vähesed tootjad, sest PU on tunduvalt kallim kui enimkasutatud materjal EVA (etüleenvinüülatse-taat).

L I S A T E A V E

Zephyr GTX Hi TFVäga populaarsed eriüksuslaste seas, sest on kerged,

ülimugavad, pakuvad suurepärast tuge kogu jalale

ning sobivad kandmiseks nii maastikul kui linnas.

Tehnilised andmed:

kaal: 1260 g (suurus 8) tald: LOWA Cross vooder: GORE-TEX® Vision 3LY värvivalik: kõrbepruun (desert),

salveiroheline (sage) ja must suurused: UK 6.5–12, 13

517 | 2015

VA

RU

ST

US

L I S A T E A V E

Monowrap-konstruktsioon saapa

talla ja pealse ühendamiseks.

Innovatiivse lahendusena on LOWA välja töötanud erilise, nn monowrap-konstruktsiooni saapa talla ja pealse ühenda-miseks. Selleks on loodud polüuretaanraam, mis toetab jalga kõikidest tähtsatest kohtadest ning loob kergele saapale suurepä-rase stabiilsuse.

Piltidel on kaks populaarset saapamudelit kollektsioonist “Task Force” (MIL/LE jne).

Hea on nende saabaste juures seegi, et neid on saada rohelist ja tumepruuni värvi, mis maastikul ei paista nii hästi silma kui mustad saapad.

Need ja teised LOWA saapad on saadaval: https://www.reorg.ee/tootjad/category/101-lowa.

LOWA saapad ei vaja sissekandmist.

Z-8N GTX ja Z-8S GTXSarnanevad omadustelt paljuski mudeliga Zephyr, kuid neis on

kasutatud tunduvalt rohkem nahka ja need sobivad oma vähem

sportliku välimuse tõttu ka näiteks rivisaabasteks.

Tehnilised andmed:

kaal: 1532 g (Z-8N, suurus 8) ja 1484 g (Z-8S, suurus 8)

tald: LOWA Cross Duty vooder: GORE-TEX® MS Light Rock värvivalik: must (Z-8N),

kõrbe- ja tumepruun (Z-8S) suurused: UK 6–13

Aastaid kasututses olnud

saapad.

7 | 201552

ÕP

ET

US

Täpne laskmine ei ole mustkunst – paranda oma laskeoskust 1

Kaitseliit on praegu ja nähtavas tu-

levikus peamiselt kergejalavägi ning

meie laskeoskus on oluline, sest eriti

midagi muud peale rühma või kom-

panii kaasasolevate relvasüsteemide

meil kasutada ei olegi.

Tekst: REIMO SOOSAAR

Head laskurid õpivad kõigepealt laskma täpselt ja alles siis kiiresti, kui põhioskused on piisavalt selgeks harjutatud. Täpne laskmine ei ole mustkunst, vaid iga kaitseliitlase õpitav oskus, mille edenemist saab jälgida sooritatud laskuri- ja kü-tiklasside põhjal.

Artikli koostamiseks küsitletud kaitseliitlastest laskeinstruktorite levinuim arvamus oli, et 3 x 10 lasu harjutuse esilaskurist oleks võima-lik koolitada jao täpsuslaskur, kuid snaipriks sobib võitleja, kes suudab tabada esiküti tasemel (vastavalt vähemalt 210 ja 260 punkti 300st). Alljärgnevalt kirjeldan baaslas-keoskuse arendamiseks vajalikke elemente kaitseliitlase tavapärase automaadi AK-4 näitel.

Iselaadiva relvaga laskmine AK-4 näitelIselaadiv relv on lasketehnika suh-tes märksa pirtsakam ja andestab laskurile vähem vigu kui käsitsi ümberlaetav relv, sest aeg päästiku-le vajutamisest kuuli lahkumiseni rauast on iselaadival relval tavaliselt pikem.

Mis toimub selle lühikese aja jook-sul relva sees? Vajutad päästikule, haamer vabastatakse vinnakhamba tagant, löök vastu lööknõela, löök-nõel lööb vastu tongi, tong süttib,

Sihikupilt tähendab lühidalt seda,

et see on kogu aeg ühesugune, on

tegu siis AK-4 kirbu ja dioptriga või

optilise sihikuga

KA

RR

I K

AA

S

537 | 2015

ÕP

ET

US

püssirohi süttib ja põleb, püssi-rohugaasid suruvad kuuli rauda, kuul liigub mööda vintrauda ning paiskub lõpuks rauast välja. See kõik võtab aega ning iga liigutus selle aja jooksul mõjutab hajuvust ehk kuuli rauast väljalendamise suuna varieeruvust. Algaja laskuri klassikaline viga on kohe pärast päästikule vajutamist lõdvestada kõik sihtimiseks pingutatud lihased, niiviisi suurendab ta tabamuste ha-juvust ja pikematel laskekaugustel võib see olla möödalasu peamiseks põhjuseks. Kõikidele kaitseliitlastele laskeväljaõppest tuttav järelsihtimi-ne ongi selleks, et harjutada laskurit hoidma relva paigal piisavalt kaua, et kuul jõuaks relvast lahkuda.

Teine iselaadivate relvade prob-leem on tagasilöökide hulk. Käsitsi ümberlaetaval relval on üks tagasi-löök, kuid iselaadival on neid kolm erinevat, mis järgnevad üksteisele nii kiiresti, et neid tunnetatakse ühena. Need on esiteks püssirohu plahvatamisest ja kuuli väljalennust tulenev löök laskuri õla suunas, tei-seks jälle löök taha luku liikumisest tagumisse asendisse ning kol-mandaks löök ette luku ette tagasi jõudmisest. Rohkem lööke tähendab seda, et laskeasendi ja relva hoid-mise vead tulevad kohe esile ning mõjutavad laskmise tulemust.

AK-4 automaatika töötab rulliku-tega aeglustatud vabaluku põhimõt-tel ja tagasilöök on suhteliselt järsk. Kui raske käiguga päästik juurde arvata, saamegi relva, millest ei ole lihtne täpselt lasta. Samas on õigesti kasutatud AK-4 üks täpsemaid ja töökindlamaid sõjapüsse, see ei ole juhus, et sakslaste G3 ja selle erine-vad kloonid on teeninud juba pool sajandit kümnete riikide armeedes ja sisekaitseüksustes. Täpsuse kohta ütlen oma isiklike kogemuste põhjal, et kui relv on tehniliselt korras ja moon piisavalt hea, näiteks tava-line Rootsi laskemoon, mahuvad tabamused 100 m kauguselt 5–6 cm läbimõõduga ringi sisse. Modifi t-seeritud laskeharjutuse kriteerium

– tabamused 20 cm läbimõõduga alas – on saavutatav kuni 300 m laskedis-tantsilt. See on piisava harjutamise korral kõigile jõukohane.

Iga lask on üks ja ainus, isegi kui neid teha 20 järjest tempoga üks

lask sekundis. Algaja laskur ei tohi enda oskustest kiiremini lasta, tule-museks on rabistamine ja möödala-sud. Kiirus ja täpsus tulevad siis, kui laskuri põhioskused on selged ja nii palju harjutatud, et neile ei ole vaja laskmise käigus mõelda, vaid õiged tegevused tulevad nö harjumusest ja lihasmälust.

Aga tuleme tagasi baaslaskeosku-se juurde.

Laskeoskuse baastehnikadBaaslaskeoskuse elemendid on alati samad, hoolimata sellest, kas lastak-se aeglaselt või kiirelt, klassikalises lamades laskeasendis või pärdi-ku kombel pea alaspidi rippudes, seistes või sööstes pulsiga 200 lööki minutis. Alati on olulised: sihikupilt; hingamine; loomulik sihtimispunkt; päästmine; järelpäästmine.

Vaatleme neid elemente järjest. Relva hoidmine on oluline punkt, seega peatun pisut ka sellel, kuid laskeasend on mõnele üllatusena tegelikult ebaoluline tegur ning tu-leneb valdavalt hetkesituatsioonist ja -maastikust.

SihikupiltSihikupilt tähendab lühidalt öeldes seda, et see on kogu aeg ühesugune,

olgu siis tegu AK-4 kirbu ja diopt-riga (mis muide on minu arust üks väga hea sihikukombinatsioon ja erakordselt hästi teostatud, võimal-dab lasta nii kiirelt kui aeglaselt ja täpselt) või optilise sihikuga.

AK-4 puhul peab meeles pidama, et kirp koos rõngaga selle ümber paigutatakse dioptriavas keske-le. Silm õnneks kompenseerib ja haarab seda ise, kuid algul peab ikka selle peale mõtlema. Laskmise ajal fokuseerib silm kirbu otsale, mis paigutatakse siis sihtmärgil soovitud tabamiskoha peale. Enne päästmist käib fookus üpris sageli sihtmärgi ja kirbu vahel, kuid lasu hetkel on kirbul. Lähidistantsidel (kiired enesekaitselasud kuni mõni-kümmend meetrit) saab hakkama ka ainult sihtmärki vaadates, kuid kaugemal on raske. Kiiretest heitlas-kudest kirjutame mõnel teisel korral.

Põsk puutub vastu kaba kogu aeg ühtemoodi ja ühes kohas, pead ei upitata kaugele ette ega tõmmata taha. AK-4 puhul peab jälgima, et ei saaks tagasilöögi ajal lukukoja taga-osaga vastu nina.

HingamineHingata tuleks nii rahulikult, kui olukord võimaldab. Meie laseme valdavalt tiirus ilma suurema stres-sita, seega on hingamine rahulik ja piisavalt sügav. Enne lasku oleks

KR

ISTJ

AN

PR

II

Peab jälgima, et päästikusõrm saaks liikuda pingevabalt, ja tõmmata päästikut otse tagasi,

esimese sõrmelüli padja keskkohaga päästikule toetudes

7 | 201554

mõistlik sundida hingamist rahu-likuks, tuleb õppida keskenduma ühele lasule – laskur, sihtmärk, üks padrun, ei midagi muud. Hingamine toimub loomuliku tsüklina: kopsud rahulikult täis ja rahulikult tühjaks. Ei ole vaja punnitada liiga sügavat hingamist, see ajab laskuri pingesse. Pärast iga väljahingamist saabub loomulik paus, mida saab venitada 5–8 sekundi pikkuseks, enne kui hapnikuvaegus hakkab silmanäge-mist ähmastama ja tahaks uuesti õhku sisse tõmmata. Mõistlik lasu sooritamise aeg on 3–5 sekundit hingamispausi algusest. Saab lasta ka hingamist suvalisel ajal 3–5 se-kundiks peatades, aga see vajab tiba harjutamist ega ole algajale laskuri-le reeglina jõukohane.

Hingamistsüklis peab vaatama, et sihikupilt liiguks sihtmärgil üles-alla ning et väljahingamise lõpuks ja pausi tekkeks oleks sihtimispunkt soovitud tabamispunktil. Kui vaja, tuleb ennast nihutada ja sihtimis-punkti tõsta või langetada.

Loomuliku sihtimisasendi leidmineSee on laskmise juures kõige keerulisem osa, sest loomulik sihtimisasend on igal inimesel erinev. Vähem kogenud koolitajatel on halb komme sundida laskureid

Lasu järel jääb päästik lõpputõmmatud asendisse.

KR

ISTJ

AN

PR

IIKui loomuliku

sihtimispunkti

valik tuleb

samuti loomu-

likult, siis võib

lasta mista-

hes asendis

piisavalt hästi,

et sihtmärgile

pihta saada

sisse võtma sundasendeid vastavalt sportlaskmise reeglitele, sest ei osa-ta tähelepanu pöörata loomulikule sihtimisasendile.

Loomulikus sihtimisasendis on relv suunatud sihtimispunkti ja las-kuril ei ole vaja lihaseid pingutada relva sihtimispunktis hoidmiseks. Ehk: relv on ise õigesti suunatud, laskja ei hoia seda vajalikus suunas vägisi. Lamades laskeasendis tuleb loomuliku sihtimisasendi kontrolli-miseks teha järgmist: olete mugavas laskeasendis, panete silmad kinni, tõmbate relva õlga ja sätite ennast nii, et oleks maksimaalselt hea ja pingevaba olla – relv on kindlalt õlas ja hoitud, kuid lihased ei ole liigselt pinges ja sunnitud asendis. Kui avate silmad, siis see punkt, mida sihikutest näete, ongi loomulik sih-timispunkt. Kui loomulik ja soovitud sihtimispunkt ei lange kokku, siis tuleb keha liigutada nii, et need hakkaksid kokku langema. Laskur pöörab vajalikus suunas ennast koos relvaga, mitte ainult relva.

Lamades laskeasendis peab jälgi-ma, et relva tagasilöök oleks suuna-

tud kehasse ja soovituslikult pare-masse põlveõndlasse, mitte kuskile keha kõrvale üle õla. Relva taga viltu lamamine tähendab seda, et laskur ei jaksa relva tagasilöögi ajal kinni hoida, relv liigub sihtmärgilt ära ning järgmise lasu sooritamiseks on vaja asendit kohandada. See on eriti oluline suurema kaliibriga relvade puhul.

Relva hoitakse kindlalt, kuid mitte sõrmenukke valgeks pigista-des. Laskekäsi tõmbab relva kindlalt õlga (kaba on õlas lihaspadjal, mitte rangluu peal) ja on mugavas asendis, tugikäsi hoiab nii relvarauda üleval kui tõmbab ka relva õlga. Koor-muste jagamine on individuaalne, kuid mõlemad käed teevad tööd ja hoiavad relva hellalt, kuid kindlalt. Laskja juhib relva, mitte vastupidi.

Kui loomuliku sihtimispunkti valik pingutamata õnnestub, siis võib lasta mistahes asendis piisavalt hästi sihtmärgile pihta saamiseks. Loomuliku sihtimispunkti leidmine on tähtsam kui mingi vananenud näidislaskeasendi hoidmine veebli meeleheaks!

PäästmineLaskekäsi hoiab ja tõmbab relva õlga, kuid peate jälgima, et päästikusõrm saaks liikuda pingevabalt ja tõm-mata päästikut otse tagasi, esimese

557 | 2015

ÕP

ET

US

sõrmelüli padja keskkohaga päästikule toetudes.

Päästikusõrm on päästikul soovitus-likult päästiku keskosas ja puudutab päästikut sõrme esimese lüli padja keskkohaga, mitte liigesega. Sõrm peab liikuma päästiku tõmbamise ajal otse tahapoole, mitte küljele. Pääs-tiku sikutamisel küljele liiguvad ka tabamused küljele, seda on eriti näha püstolist laskmisel.

AK-4 päästik on kahetoimeline, mis tähendab, et enne tegelikku päästmist tõmmatakse päästik oma vabakäigu lõppu, misjärel suuremat vastupanu kohates ja seda ületades vabastatakse lõpuks haamer vinnastushamba ta-gant ja toimub lask. Eelpäästmine ehk päästiku tõmbamine kuni suurema vastupanu tekkimiseni ja päris pääst-miseni tehakse ära enne lasu soorita-mist välja hingates. Hingate rahulikult välja, vajutate rahulikult ja aeglaselt päästikule ja tõmbate selle vabakäigu lõpuni.

Seejärel, hingamispausi ajal (see 3–5 sekundi pikkune hetk) tõmbate päästi-kut rahulikult, rabistamata lõppu välja, kuni toimub lask ja lasu järel jääb päästik lõpputõmmatud asendisse. Ei lase päästikut kohe plaksuga lahti, see on üks poolautomaatrelvaga lask-mise suuremaid vigu. Sellise tegevuse nimi on järelpäästmine ja mõte on hoida relva täpselt samas asendis kuni kuuli lahkumiseni relvast.

JärelpäästmineJärelpäästmine on alguse saanud musketite aegadest, mil päästikule vajutamise ja lasu toimumise ning kuuli väljalendamise vahele jäi umbes sekundiline ajavahemik. Tänapäeva relvad reageerivad kiiremini, kuid põhimõte on sama, päästikule vajuta-mise ja lasu toimumise järel jääb las-kur relva laskeasendis edasi hoidma, päästik jääb tahatõmmatud asendisse, sihikupilt soovituslikult nii, nagu ta on. Lühidalt öeldes, laskur hoiab oma laskeasendit ja päästikut ka vahetult lasu toimumise järel, alles oma loomu-liku hingamispausi lõpus ja tagasilöögi mõju lõppedes vabastatakse rahuli-kult päästik, lastakse sellel ettepoole liikuda, kuni käib tuntav klõps – see on haamri liikumine vinnastushamba taha, kust see vabaneb uue päästiku-le vajutamise toimel – ja hingatakse rahulikult sisse. Ei mingit rabistamist ega tõmblemist. Nii tulevadki tulemu-sed, mida saab mõõta väikese joon-lauaga.

Loomulikus sih-

timisasendis on

relv suunatud

sihtimispunkti

ja laskuril ei

ole vaja relva

sihtimispunktis

hoidmiseks

lihaseid pingu-

tada

Õigesti kasutatud

AK-4 on üks täp-

semaid ja töökind-

lamaid sõjapüsse,

see ei ole juhus, et

sakslaste G3 ja selle

erinevad kloonid on

teeninud juba pool

sajandit kümnete

riikide armeedes ja

sisekaitseüksustes

7 | 201556

Eesti naised Soome sõjaväesIntti tutuksi naisille on Soo-

mes üks kord aastas kor-

raldatav tutvustav väljaõpe,

kus eri elualade naised osa-

levad vabatahtlikult, maks-

tes ise 60 eurot osalustasu.

2015. aasta õppuse raskeim

osa oli võitlus ligi 30kraa-

dise kuumaga, eestlannade

võitudeks aga parimad tule-

mused laskmises ja ilusaim

rivimarss.

Tekst: HEIDI TORMET

21.–23. augustini toimus Lappeen-rantas Soome Riigikaitsekoolitus-ühingu (Maanpuolustuskoulutusyh-distys, MPK) korraldusel kolmepäe-vane sõdurioskusi tutvustav kursus ligi 150 naisele. Kutsutud olid ka 14 Eesti naiskodukaitsjat eri ringkon-dadest.

Pikk päev ettevalmistusteksEsimene päev algas meile väga vara-kult. Hommikul kell 5.45 kogunesi-me Kaitseliidu Harju malevas, laev väljus Tallinna sadamast kell 7.30 ja Soomes tuli meil sõita veel 250 km Lõuna-Karjala poole. Kohale oli vaja jõuda keskpäevaks, et viia läbi for-meerimine ja üksustesse jagamine. Eesti osalejad jagunesid lahingupaa-rideks ning suunati A- ja B-kompanii eri rühmadesse ja jagudesse. Kui kõik naised olid vormid selga saa-nud, ootas meid ees õppuse tutvus-tus kohaliku riigikaitsekooli saalis ja seejärel 40 km motoriseeritud rännakut Taipasaare harjutusalale.

Harjutusalale jõudes asusime telklaagrit üles panema. Soome jaotelgid sarnanevad meie omadega,

kuid Soomes asetatakse jaotelgi alla veel puust meisterdatud alus, mida kutsutakse näkileiva järgi näkkeri. Alusele paigaldati omakorda kate, nii et meil polnud vähimatki võima-lust magades vastu niisket maapin-da puutuda. Kohe hakkasid pihta ka rivitunnid, pidev kohendumine ja joondumine ning ühtse taktsammu otsimine. Telklaagri püstitamisele ja kehakinnitusele järgnes ametlik lipuheiskamistseremoonia. Kella 23st kehtis laagrirutiin ja öine ahju-valve. Ainsatena olid varem sellistes tingimustes maganud Eesti naised ja nii üksustele kui ka MPK instruk-toritele pakkus eriti palju põnevust Maret Kommeri otsus ööbida õues telkmantli all.

Mitu põnevat kogemustTeise päeva äratus oli kell 6 ning ees ootasid relvaõpe ja laskmised. Suurt tähelepanu pöörati relva ohutule käsitsemisele, salve laadimisele, täitekäsklustele ja laskeasenditele. Harjutamiseks oli püstol Glock ja kauguseks 15–20 meetrit. Võistlu-se (5 proovilasku + 10 lasku) panid

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

57

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

kinni kolm eestlannat tulemustega 100, 100 ja 99 punkti. Ei saa mai-nimata jätta, et esikoha otsustas Eva Nessleri märklaua tulemus: 9 napakymppit ja 1 tavaline 10. Lask-mine automaadist AK-47 toimus 150 meetri kauguselt ja jälle olid Eesti naiste tulemused suurepärased. Kahe laskmise tulemused liideti ja parimaid autasustati medalitega, neist kuldse ja hõbedase tõid koju meie naiskodukaitsjad.

Teise päeva õppesse mahtus ka transpordivahendite tutvustus. Sellist kastiautot, mille toolid mee-nutavad karusselli istmeid ja kus iga sõitja kinnitatakse traksidega tugevasti istme külge, pole me oma Kaitseliidu õppustel veel kohanud. Samuti saime Sisu NA-140 BT-ga teha lühikese lõbusõidu karjääri-maastikul, 45 kraadi alla- ja üles-mäge. Õpetati ka jao liikumisviise ja drillimist. Rühma ja jao puhul ajas meid kõige rohkem segadusse soome keel: neil on jagu ryhmä, rühm aga joukkue.

Midagi täiesti uut ja ebaharilikku saime kogeda nn leirikirkkos. Kõik vabatahtlikud osalejad viidi metsa ehitatud katuseta kirikusse, kus peeti pooletunnine jumalateenistus. Lauldi, palvetati ja kuulati jutlust ning saadi armulaual osa Kristuse ihust ja verest. Kirikust naastes sai minna järve äärde sauna ning seejärel ootas meid kohalikust üksu-sest loodud bänd. Kontsert oli väga meeleolukas ning lähendas eestlasi ja soomlasi veelgi.

Sõbralikud ja toetavad naabrid Kolmas päev algas naistele tuttava make-upi ehk nägude maskeerimi-sega. Pärast hommikusööki ootas meid ees kompaniide ja rühmade vaheline võistlus õpitu põhjal. Üles-annete hulgas olid granaadiheide, haavatu kandmine isetehtud kande-raamil, telgi püstitamine aja peale ning rividrill. Lõpurivistusele olid kutsutud ka kursuslaste pereliik-med ja mõned väikelapsed kohkusid emade näomaskeeringutest päris ära. Mitmete ohvitseride arvates marssisid eestlannad kõige pare-mini, seega võib öelda, et hoidsime Soomes oma väga hea sooritusega

Ootame nüüd soomlasi endale külla, et saaksime neile tutvustada oma väljaõpet.

Eesti lippu kõrgel ja meie üle võib kindlasti uhkust tunda.

Kursusele osalema võis Eestist Kaitseliidu peastaabi kaudu kandi-deerida kuni 20 naist järgmistel tin-gimustel: soovija pidi olema aktiivne Naiskodukaitse liige ja läbinud kõik BVÕ moodulid, tegutsema ringkon-nas vabatahtliku instruktorina või korraldama ringkonna tasandil väljaõpet, tundma huvi sõjaliste os-kuste õpetamise vastu, soovitatavalt

MA

RE

T K

OM

ME

R

olema läbinud instruktorikursuse ja valdama soome keelt algtasemel. Kursusel osalesid Tartu, Viru, Lääne, Pärnumaa, Jõgeva, Harju, Viru, Rapla ja Tallinna ringkonna esindajad.

Kõigi kursuslaste muljed olid väga head. Nii mõnegi ringkonna esindaja õppis kursustelt midagi uut, samas kogesime väga palju sarna-susi Naiskodukaitse sõdurioskuste baasväljaõppega. Üldiselt kiideti soomlaste korraldust ja väga sõbra-likku vastuvõttu. Jao- ja rühmaüle-mad olid väga toetavad ja täitsid iga vaba hetke harjutamisega.

Meie, kes me sellel kursusel osale-sime, ootame nüüd soomlasi endale külla, et saaksime neile tutvustada oma väljaõpet, ja loodame, et koostöö jätkub tulevikus uutel kursustel.

7 | 201558

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

kaasa rääkida. Kaitseliiduga koos-töös püüame leida üha rohkem ja efektiivsemaid võimalusi, kuidas naisi Kaitseliidu ülesannete täitmi-sele kaasata, seda nii rahuaja funkt-sioonides kui ka sõjaaja ülesannete täitmisel,” rõhutas Ave Proos tule-vikku vaadates. Tema sõnul peab Naiskodukaitse pakkuma jätkuvaid väljakutseid kogenud liikmetele ning mõtestatud tegevust värskelt liitunutele.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili rõhutas aastapäeva-kõnes naiskodukaitsjate vastutus-tunnet: „Kui naised registreerivad ennast üritusele, siis võib kindel olla, et nad ka tulevad sinna.“ Kiili tänas naisi nende panuse eest Ukraina sõpru aidates. Eelmisel aastapäeval Järvamaal tegi Kaitseliidu ülem naiskodukaitsjatele üleskutse ku-duda sokke ja kindaid Ukrainasse saatmiseks, nagu neid varem tehti missioonisõduritele. „Kingisaajate silmis oli siiras üllatus ja tänupisa-rad, kui nad pakke avasid,” andis

Kiili edasi emotsioo-ni, mis abisaadetise-ga kaasnes.

Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 ja aastapäeva tähistatakse ena-masti septembri esimesel laupäeval. Traditsiooniliselt veedetakse Naisko-dukaitse aastapäevi kaunites paikades ja ajaloolistes hoonetes. Järgmisel aastal on naiskodukaitsjatel võimalus pidulikul sündmusel osaleda Saaremaal.

5. septembril tähistas Nais-

kodukaitse Jõgevamaal

Kuremaa lossis oma 88.

aastapäeva. Pidulikul aktu-

sel osales naiskodukaitsjad

üle kogu Eesti, külalistena

võtsid sõna Kaitseliidu ülem

brigaadikindral Meelis Kiili,

Kaitseliidu vanematekogu

esimees erukindral Ants Laa-

neots ning malevate peali-

kud ja esindajad.

Tekst: TRIINU KÜÜNAL

Naiskodukaitse esinaise ülesandeid täitev Ave Proos laenas oma aasta-päevakõne alguses sõnu Helene Jo-hanilt, kes 1930. aastal Kaitse Kodu! Naiskodukaitse erinumbris kirjutas:

„Suured inimesed üheskoos loovad suure rahva, kes on suur mitte ar-vult, vaid on suur oma tegudelt. Siin on suur töö ja vastutus kanda Eesti naisel, kel on küllalt jõudu ja ar-mastust, mida vaja on ainult õigesti rakendada töösse, siiani on Eesti naisel olnud seda vastupidavust, püsivust ja tööarmastust palju...“ Ajad ja kombed võivad muutuda, kuid Naiskodukaitse põhiväärtused jäävad – ikka tahavad naised olla ak-tiivsed ja ühiskondlikus elus kaasa lüüa, lisas Proos.

Aastapäevad on organisatsiooni arengu vahefi nišid, kus vaadata tagasi ja planeerida eelseisvat. Selle aasta plaanidesse mahub veel uue arengukava koostamine. „Uue, aastani 2020 kestva arengukava koostamisel kuulatakse ära igaüks, kes soovib organisatsiooni arengus

MA

RG

E T

AS

UR

Naiskodukaitse tähistas oma 88. aastapäeva

597 | 2015

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

UUDISED

Taasiseseisvumispäeval ohutuse lainelViljandimaa tähistas tänavu Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva suurejoonelise ohutusteemalise päevana Karksi-Nuias.

Ohutuspäeval osalesid Kaitseliidu Sakala malev ja teised jõustruk-tuurid, Naiskodukaitse Sakala ringkond, kodutütred, noored kotkad, Tamrex Ohutus ning Maanteeamet. Nii suur kui väike sai tehnikat käega katsuda, uudistada ja pildistada. Oli kära-müra, suitsu ja tuld.

Naiskodukaitsjad laulsid kooris ja tantsisid rahvatantsurühmas Tirtsud, seisid valves Vabadussõja mälestussamba juures, tutvusta-sid organisatsiooni tegemisi, müüsid loteriipileteid, keetsid ja jaga-sid suppi. Heategevusliku loteriiga toetati Viljandi Kaare Kooli, kus õpivad erivajadustega lapsed. Lisaks naiskodukaitsjate ja kodutütarde valmistatud esemetele olid loteriile annetanud oma tooteid ka AS Tere, Mulgi Savikoda, Viiratsi Magusatuba ja mitmed teised ettevõtjad ning piletimüügist kogunes märkimisväärne summa.

Meeleolukas pidupäev lõppes kontserdiga, mille andis politsei- ja piirivalveorkester koos armastatud solistide Ott Leplandi ja Birgit Varjuniga.

Turvalisema Eesti nimel11. septembril toimus Sisekaitseakadeemias Naiskodukaitse ja Eesti Politsei Naisühenduse ametlik kohtumine, kus vaadati üle selle aasta koostööprojektide seis ja suunati pilk järgmisse aastasse. Ees seisab töine 2016. aasta, plaane ja mõtteid koostööks on palju ja seda kõike naiste jõul ning turvalisema Eesti nimel.

Naiskodukaitse poolt osalesid kohtumisel esinaise ülesannetes Ave Proos ning keskjuhatuse liikmed Eda Põldma ja Kati Ojaver.

Saaremaa ohutuspäeval õpiti üleelamistarkusi6. septembril korraldati juba viiendat korda Saaremaa ohutuspäev. Kui eelmisel aastal näitasime Naiskodukaitse seost igapäevaturvalisu-sega, siis sel korral oli üldteemaks ellujäämine metsas.

Üheskoos Kaitseliidu ja noorkotkastega näitasime lihtsaid nippe, kuidas metsas toimetada ja ööd mööda saata, samuti seda, kuidas elustada täiskasvanud inimest ning aidata imikut ja väikelast hinga-mise seiskumise korral.

Kuna kohal oli ka sideauto ning telklaid ühendas telefoniliin, ot-sustasime traditsioonilise peremängu siduda sama teemaga. Nii said perevõistkonnad kokku panna sõnapusle ja seejärel alternatiivsidet ehk keha kasutades selle edastada.

Hea meel on tõdeda, et järjest rohkem väärtustatakse teadmisi abi andmisest erakorraliste seisundite puhul.

Väikeste inimeste suur seiklusNaiskodukaitse Märjamaa jaoskonna naiskodukaitsjad korraldasid au-gusti lõpus, enne kooli- ja sügishooaja algust Märjamaa lastele ühe korraliku seikluspäeva.

Seikluspäeva naelaks oli erinevate kontrollpunktidega orientee-rumisrada, kuhu läks välja ühtekokku 22 võistkonda ehk 78 suurt ja väikest seiklejat. Rõõm oli näha, et lisaks lastele oli ilusal pühapäeval välja tulnud ka märkimisväärne hulk lapsevanemaid.

Orienteerumisrajalt naasnud võistlejaid ootasid jäätis ja pannkoo-gid ning muidugi auga välja teenitud medalid. Seiklejate emotsioonid olid valdavalt ülipositiivsed, oli äge ja põnev. Lemmikülesannetena nimetati erinevaid kontrollpunkte ja paistis, et tegelikult olid kõik punktid huvipakkuvad.

Seikluspäev lõppes Märjamaa päästekompanii pakutud märja ülla-tusega, millega palava päikese käes rännanud ja seigelnud lapsed olid vägagi rahul.

L I S A T E A V E

Liiliaristi III klassi teenetemedalidNaiskodukaitse aastapäeval

on tavaks kõige aktiivsemate-

le üle anda Liiliaristi III klassi

teenetemedalid. Sellel aastal

pälvis tunnustuse neli pü-

hendunud naiskodukaitsjat.

Liiliaristi III klassi kavaler Liisa Pedoksaar Tartu ringkon-nast astus Naiskodukaitsesse 2001. aastal. Selle aja jooksul on teda valitud mitmetele ametikohtadele, ta on panus-tanud kogu organisatsiooni arengusse eri tasanditel ja tegutsenud vabatahtliku inst-ruktorina.

Liiliaristi III klassi kavaler Malle Lohk Sakala ringkonnast astus Naiskodukaitsesse 2001. aastal. Ta on kahel ametiajal juhtinud Sakala ringkonda ning tema eestvedamisel taassün-dis Karksi jaoskond. Praegu tegutseb ta kohusetundlikult toitlustus- ja kultuurigrupis.

Liiliaristi III klassi kavaler Maire Arro on Järva ringkonna liige 2001. aastast. Tegevuse algusaastatel edendas ta eel-kõige laskesporti. Praegu on ta võtnud enda kanda toitlustus-grupi tegemised.

Liiliaristi III klassi kavaler Tiia Mettus astus samuti 2001. aastal Naiskodukaitse Järva ringkonda. Ta osales Järva ringkonna taasloomisel ja on oma aktiivsusega märkimis-väärselt panustanud ringkonna arengusse. 2015. aasta märtsini oli Tiia Mettus Järva ringkonna instruktor.

7 | 201560

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

Välikokk – supikulbiga punapõskne tädi või sõjaline juht?See küsimus huulil, esitasin

oma kandidatuuri Naiskodu-

kaitse korraldatud välikoka-

kursustele. Otse loomulikult

ei olnud sellise valiku taga

ainult puhas uudishimu.

Tekst: KAINAR KRUUS

Teatavasti on väliköögimeeskond koos kõige selle juurde kuuluvaga Kaitseliidu kompaniide osa. Seega tahtsin mina kompaniiveeblina väga täpselt teada saada, kuidas käib elu teispool seda puna-valget linti, kuhu lihtsurelikul asja ei ole ning kust saabuvad jumalikud road, millega meid kostitatakse.

Vastupidi levinud arvamusele ei olnud välikokakursus otseselt kokanduskursus, kus õpetatakse makarone keetma või kastet valmis-tama. Põhirõhk oli hoopiski sellistel teemadel nagu toiduhügieen, väli-köök ja selle varustus, ülesannete jaotus köögis ning protsessi juhti-mine.

Teooriast praktikasseEsimesel nädalavahetusel toimus peaasjalikult teoreetiline õpe. Õppetöö oli huvitav ja vaheldusri-kas, loengud vaheldusid praktiliste harjutuste ja grupitöödega. Kaks

päeva kulusid sellistele teemade-le nagu toiduhügieen, väliköögi rajamine, kasutatavad vahendid ja toidukordade kalkulatsioonide koostamine. Kõige huvitavam ja üht-lasi kõige suuremaid väljakutseid esitav oli minu arvates menüüde ja kalkulatsioonide koostamine ning varustuse vajaduse arvutamine. Õnneks oli mitmel kursuslasel juba välitoitlustamise kogemus olemas ja nad oskasid selles valdkonnas nõrgemaid toetada „põllul“ kogutud oskusteabega.

Nädalavahetuse lõpuks liikusime praktilisema tegevuse juurde. Pidi-me grupitööna valmistama minia-tuursed imbkaevud, markeerima nõuetekohaselt termoseid, panema üles toidujagamise liini ning pai-gutama katlad ja muu sinna juurde kuuluva. Nädalavahetuse lõppa-kordina tehti meile toiduhügieeni test, mille eduka sooritamise järel tohtisime osaleda kursuse teisel

Värsked välikokad

EH

A J

AK

OB

SO

N

617 | 2015

MARET KOMMER

Praktika käigus toitlusta-

ti umbes nädala jooksul

keskmiselt 370 inimest kolm

korda päevas

Plaanid paika ehk väliköögi asetusplaan

ME

RIL

I S

EP

P

nädalavahetusel, et saadud teadmisi praktiliste harjutustega kinnistada.

Teiseks nädalavahetuseks pidi iga kursuslane kodutööna koosta-ma viie toidukorra kalkulatsiooni koos vajalike vahendite tellimusega. Pusimist oli omajagu, kuid väikese abiga sain ülesande tehtud ja õigeks ajaks õpetajale esitatud. Asi läks hu-vitavaks, kui meid Kirnasse jõudes kahte gruppi jaotati ja ülesanded kätte jagati. Meie ülesandeks oli jät-kuva õppetöö kõrval valmistada ka kaks toidukorda, olenevalt grupist kas hommiku-, lõuna- või õhtusöö-gid. „Katsejänesteks“ olime ise.

Tegevus nagu jalaväejaosEks igaüks meist ole õppustel väli-köögiga rohkem või vähem kokku puutunud, kuid vähestel on selge ettekujutus, mis seal täpselt toimub. Vaadates väliköögi tegevust mulle siiani peidus olnud külje pealt, sai kohe selgeks, et siinset tööd võib peaaegu üks ühele võrdsustada te-gevustega jalaväejaos. Nagu jalaväe-jaos, on ka väliköögis igal inimesel oma funktsioon ning kogu tegevust juhib köögi ülem (peakokk).

Lisaks peakokale on köögis veel kindlad ametikohad nagu katlaküt-ja, kes hoolitseb tule eest katelde all ning selle eest, et erinevad joogid, näiteks morss, tee ja kohv, õigel ajal valmis oleksid, ning nõudepesija, kelle ülesanne on tagada puhaste töövahendite olemasolu.

Kahe toidukorra valmistamise jooksul saime tunda, kui raske on tegelikult valmistada toitu 100 inimesele ja milline koorem lasub üksuse ülema ehk peakoka õlgadel. On ju tema see, kes võtab vastu kõik otsused, lisab supile soola ja kan-nab ebaõnnestumise korral kogu vastutuse. Meie õnneks läks seekord kõik hästi ja ei tekkinud suuremaid probleeme kui ehk pisuke kohmetus mõne ülesande esmakordsel täitmi-sel.

Tuues jällegi paralleele jalaväe-jaoga, algas siingi suurem töö hoopis pärast põhiülesande täitmist. Oli vaja hooldada ja tagastada kogu kasutatud varustus: kõik need seitse lõikelauda ja nuga, uskumatult suur kogus erineva suurusega kausikesi, potte ja panne. Tööd jagus vähemalt paariks tunniks pärast viimase portsu väljajagamist. Ja kui see kõik valmis sai, oli vaja hakata planee-rima järgmisi toidukordi. Sellises tempos elades ei saanud arugi, kui juba oli nädalavahetus läbi ja meie mitmeid kordi suurema välitoitlus-tuskogemusega meeskond võis julge südamega vastu astuda suurimale katsumusele ehk praktikale.

7 | 201562

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE

L I S A T E A V E

Asjad, mida võiks teada Potitäie (40 l) kohvi valmistamiseks kulub 1,5 kg

kohvipuru Potte on parem tahmast puhastada kuumalt Potitäis vett läheb keema umbes üks tund Sooja toitu tohib välja jagada kuni kaks tundi

pärast valmimist Termoseid ei tohi toidu jagamisel asetada otse

maapinnale

Kuna praktika eesmärgiks oli

ennekõike saada kogemusi, va-

hetusid iga toidukorra ajal kur-

suslaste rollid. Peakokast võis

saada katlakütja ja vastupidi

MA

RE

T K

OM

ME

R

õppima. Võib ju mõelda, et mis see katlakütja töö siis ära ei ole, paned aga puid alla ja kõik on hästi. Tege-likkus on aga midagi muud ja igas ametis on palju nüansse, mille tund-misest või mittetundmisest sõltub järgmise töölõigu tegevus.

Laialtkasutatav lause „Sõda sõjaks, aga lõuna olgu kella pealt“ omandas praktika jooksul meie silmis hoopis suurema tähenduse. Täpne aja planeerimine on välikoka-le sama tähtis kui allüksuse tule-toetusohvitserile. Toit peab valmis saama täpselt õigel ajal, mitte liiga vara ega, mis veel hullem, liiga hilja.

Seega algas ja lõppes kokkade tööpäev hoopis teistel kellaaegadel kui ülejäänud osalejatel. Kui näiteks hommikusöök oli kell 7, siis pidid kokad jalul olema hiljemalt kell 4, et pudrukatlad tulele panna ja võilei-vamaterjal valmis lõigata, üle lugeda ning letile sättida. Pärast toidukorra lõppu oli vaja ülejäänud toiduained üle lugeda, lattu tagastada, tege-leda koristamise ja ka järgmiste toidukordade ettevalmistamisega. Need on aga asjad, mida keskmine kaitseliitlane ei näe ega oska ettegi kujutada.

Sellises mitme stressifaktoriga töökeskkonnas on konfl iktid kerged tekkima ning väga tähtsal kohal on meeskonna sisemine side ja austus üksteise vastu. Tuleb tunda üksteise tugevaid ja nõrku külgi ning nen-dega tööde planeerimisel arvesta-da. Meie meeskond sai üksteisega suurepäraselt läbi, väikesi naginaid ikka oli, kuid pärast kursuse lõppu olid kõik üksmeelselt valmis kasvõi kuu aega veel köögis koos toimeta-ma.

Kui ma välikoka kursusele läksin, ei osanud ma sellest midagi oodata. Nüüd, pärast kursuse lõppu, pean ütlema, et teist nii informatiivset, huvitavat ja kasulikku kursust annab Kaitseliidust otsida. Välikoka kursuse läbimine peaks olema ko-hustuslik osa nii kompaniiveeblite kui ka tagalarühma ülemate-vane-mate koolitusplaanis. Kursuse läbi-mine aitas minul ja aitaks kindlasti ka teistel ülematel paremini mõista köögi vajadusi ja võimeid ning see-läbi parandada oma allüksuse üldist sõjalist valmisolekut.

Vaata ka: http://www.naiskodukaitse.ee/2742.htm

Praktika!!Praktika sooritasime 3.–8. augustini Võrumaal „Admiral Pitka luure-võistluse 2015“ raames. Toitlusta-sime peaaegu nädala jooksul kolm korda päevas keskmiselt 370 ini-mest. Praktikale tulnud 23 kursusla-sest moodustati kaks töögruppi. Töö toimus kahes vahetuses, mõlemad grupid said valmistada nii hommi-ku-, lõuna- kui ka õhtusööki.

Igaks toidukorraks määrati meie seast üks inimene peakoka ülesan-deid täitma. Kuna meie eesmärk oli ennekõike saada praktilisi kogemu-si, siis vahetusid igal toidukorral ka ülejäänud kursuslaste rollid. See, kes eelmisel toidukorral oli katlakütja, võis järgmine kord olla peakokk või nõudepesija. Selline töökorraldus sundis lisaks toiduval-mistamisele pidevalt ka uut ametit

637 | 2015

SÕ

JAS

PO

RT

Leopoldiga admiral Pitka luurevõistlusel

Mis on see, mida tavaline

inimene patrullvõistlustest

kunagi teada ei saa? Mille

kohta käiv info jääb isegi

asjaomastele aeg-ajalt

segaseks? Loomulikult on

see luureülesanne.

Tekst: MARTIN ANDRELLER

Ilmselt teavad kõik võistlejad, mida luureülesanne üldjuhul endast kujutab. Vastutegevuse korraldajad teavad aga ainult oma ülesande ülesehitust. Mis toimub põllul, võist-lejate taldade all ja mõistuses, seda pole veel keegi uurinud.

Paberi peal ja plaane tehes on kõik lihtsam kui maastikul. Luura-tav laager paikneb siin, positsioonid tulevad siia ja sinna. Võistlejagi vaatab ülesandele minnes kaarti ja

mõtleb, mis seal päriselt olla võiks. Tavaliselt kõige hullem võpsik ja võsa. Seal see lõbu algabki!

Hommikupoolik metsasNeljapäeva hommikuvalguses luu-reülesande alasse jõudes lahkusid vastutegevuse liikmed positsioo-nile patrullima ja mina hakkasin lahti pakkima oma ghillieülikonda, rahva- ja laagripärasemalt – leo-poldi.

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

7 | 201564

SÕ

JAS

PO

RT

Ettevalmistus oli olnud suu-rejooneline, rakmed olin ümber korraldanud fotoaparaatide, akude ja kõige muu tarvilise mugavamaks hoiustamiseks. Minu teavitusele, et ma nüüd lähen, noogutati. Libisesin läbi vaarikavarte ja võsa laagri peri-meetrist välja. Raske öelda, kas seal oli mõni patrull – vähemalt näha polnud kedagi.

Paarsada meetrit laagrist eemal kuulsin eestpoolt lähenevaid hääli. Heitsin oma leopoldis pikali ja jäin, fotoaparaat käes, ootama. Mööda kõrgendiku serva liginesid kaks meest, kuid kas nad olid võistlejad või vastutegevuse liikmed, ei tea ma tänase päevani. Piisavalt lähedalt ma neid ei näinud, et tuvastada võistleja või vastutegutseja tunnuseid.

Nende lahkumisel lähikonnast tõusin püsti ja liikusin edasi põhja poole – suunda, kust enamik võist-kondi oleksid võinud alale läheneda. Kaugemale metsa, küngastest üles ja alla, läbi ragisevate okste – nii vaikselt kui võimalik. Oleks olnud ääretult totter saada patrullilt va-lang ja sellega mõni võistleja eemale peletada.

Mõneski mõttes sarnanes iseen-dale püstitatud ülesanne võistlejate omaga. Liikuda luurealas ja matkida nende tegevust, vältides vastutege-vust ja otsides neid endid. Umbes 600 meetrit laagrist jõudsin metsa-serval teeni. Kontrollisin ristuvat kruusateed, mida võistlejad minu arvates oleksid kindlasti pidanud

ületama, kuid ei näinud midagi. Ümber pöörates nägin aga vaik-

selt lähenemas GD-d. Harutasin fotograafi valge kaelakaardi välja ja seda käes hoides hakkasin mõõduka sammuga autole lähenema. Esime-sest pilgust oli selge, et autojuht kõhkleb, kas hakata mult nõutama elutalonge või lasta mul minna. Juh-tus õnneks viimane.

Suundusin uuesti kaitsva metsa rüppe ning vaatasin kriitilise pilgu-ga üle kaardi ja aerofoto. Oli selge, et sealt peab võistkondi tulema. Pärast kümneminutilist mõtisklust ja puhkust – leopold pole just jahe-daim varustuse element, mida selle suve ühel kuumemal päeval kanda

– liikusin tagasi teele. Vasakut kätt, puude ja tee vahel oli elektrikarjus,

Võistlejatel ei pea mitte kerge olema – laagri ümbrusse olid paigutatud vaatluspostid ning

teedel liikusid patrullid

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

MA

RT

IN A

ND

RE

LL

ER

Ja nii üks korralik

luureraport metsas

sünnibki – praktili-

selt kännu otsas

657 | 2015

SÕ

JAS

PO

RT

L I S A T E A V E

Admiral Pitka luurevõistlus 2015Võrumaa raskel maastikul rohkem kui 30kraa-

dises kuumas toimunud rahvusvahelise admiral

Pitka luurevõistluse võitis Kuperjanovi pataljo-

ni võistkond Tartu maleva ja Pärnumaa maleva

I võistkonna ees.

Kokku lõpetas võistluse 14 võistkonda 24 starti-nust.

Naiskodukaitse võistkond lõpetas võistluse 11. kohal, parim välisvõistkond oli Soome I, kes saa-vutas 10. koha.

AIV

AR

KR

OO

NM

ÄE

kust keegi oli just läbi läinud, sest traat oli natuke välja venitatud.

Mõned minutid hiljem hakkasin kuulama, kuidas mets mu ümber elab. Praksatused reetsid, et seal liikujad pole ilmselgelt loomad, vähemalt mitte kahejalgsed. Ette-vaatlikult ligi hiilides nägin, kuidas künkaserval kerkisid puude vahelt mõned pinges näod. Kaitseliidu Põl-va maleva võistkond vormistas luu-reraportit. Ainukene positiivne asi leopoldis üllatuskülalise puhul oli see, et ta ei soovinud talonge, kuid teatud kõhklus meestele siiski jäi. Igatahes oli tore näha adekvaatseid ja motiveeritud nägusid, kes üllatus-külalist ehk ülemäära ei usaldanud, kuid ära ka ei ajanud.

Pärast mõningast mõtisklemist, kaardi ja maastiku kõrvutamist ot-sustasin liikuda laagrisse tagasi, et teisest küljest uuesti proovida.

Tagasi laagrisLaagrisse tagasi hiilides tekkis ketserlik mõte teha seda täpselt nagu võistlejad ja see ka õnnestus. Vaikselt, sammhaaval peaaegu side-kongini ning siis valangud ja terve põrgu kahe võitleja kujul. Leopold seljas, seisin keset võsa ja okastraati ning vehkisin fotograafi kaelakaar-diga. Hakkasin vaikselt taipama, miks kõik mind natuke imeliku näoga vaatavad.

Pärast mõningast lõõgastust ja piltide üleslaadimist avalike suhete osakonna operatiivseks vajaduseks jätsingi püksid maha ja suundusin laagri peale tuuritama. Mõtlesin, et puhkan natuke ja suundun uuele pildiringile, aga siis roomas vastu-tegevuse sidekongist mööda Taani võistleja, suunaga staabitelgi ja köögi poole.

Olin hämmingus. Enam-vähem sama hämmingus olid ka kõik need võitlejad, kes talongi ära korjasid ja võistleja siva tuldud teed tagasi saat-sid. Isegi teine taanlane, kes seejärel minu kõrvalt põõsast välja astus ja minema jooksis, oli hämmingus. Mis omakorda tekitas veel suuremat hämmingut.

Kui laekus info, et lähedal asuva künka otsast on suurem osa laagrist tegelikult näha, tuli seda muidugi kohe vaatama minna ja tõesti nii oli

– kui paljud võistlejad selle avastasid, on muidugi iseküsimus. Kontakte sealtpoolt kuulda ei olnud.

Viimased tunnidKuna tegemist oli luureülesande viimaste tundidega, siis tuli kuida-gimoodi forsseerida oma tegevust ja leida veel midagi, mis kannataks pildistada ning oleks lugejal huvitav vaadata.

Suundusin laagrist uuesti välja ja üsna varsti üritas neljane patrull mind tee peal maha joosta. Jälle. Nende jälgedes liikudes märkasin küll metsaservas võistlejate „loha-sid“ ja paaris kohas oli ka kuulda, kuidas eemalduti, kuid ei enamat. Lahkusin vaikselt patrulli sabast ja suundusin läbi tihedama padriku tagasi laagri poole.

Mida kokkuvõtvalt öelda? Võistle-jate liikumist ja olukorda trassil on tegelikult võimatu jälgida ja sellest

piisavalt osa saada, et nähtust kor-ralikult kirjutada. Vastutegevusega kohtudes ei ole aga vahet, kumma poolega kaasa liikuda. Patrullivate üksustega kohtudes on lihtsalt suu-rem võimalus rajal toimuvast aimu saada.

Luureülesannet ennast kajas-tada on aga sama raske, kui seda ülesannet sooritada. Tavapäraselt on ülesanne kusagil padrikus, kus sõjakirjasaatjal on raske hääletult liikuda, sest tema peab üle kaval-dama nii kõike pelgavad võistlejad kui ka vastutegevuse. Siiski on hea õnne, loogilise mõtlemise ja veda-mise korral võimalik võistlejatega kohtuda. Näha neid otsepildis ja kuulda esmamuljeid. Sest see on seda väärt!

7 | 201566

AJA

LU

GU

Taastatud Tartu maleva I malevkonna 25 aastatArtikkel on järjeks Kaitse-

liidu vanima Tartu üksuse

ehk esimese malevkonna

sõjaeelsele loole (vt Kaitse

Kodu! nr 2, 2015) ning kä-

sitleb taastatud malevkon-

na veerandsajandi pikkust

tänapäeva.

Tekst: KALEV KONSO

Kaitseliidu eelkäijaks 1980. aastate Tartus oli Kalle Elleri eestvedamisel loodud rakendusspordiselts Tarapi-ta, mis asutati teadlikult militaarse suunitlusega organisatsioonina 1988. aasta lõpus ning tegutses Tar-tu Muinsuskaitse Ühenduse juures.

17. veebruaril 1990 Järvakandis peetud Eesti Kaitseliidu Asutava Kogu koosolekul oli kohal kolm Tarapita liiget, kellest said esime-sed Tartu kaitseliitlased. Tarapita viimaseks ja Tartu kaitseliitlaste esimeseks ametlikuks tegevuseks oli rahvuslike ürituste julgestamine. 24. veebruaril 1990 käidi turvamas Eesti Kongressi valimisi Jõhvis ning 11.–13. märtsini 1990 osaleti Eesti Kongressi I istungjärgu turvami-sel Tallinnas. Rakendusspordiselts lõpetas oma tegevuse märtsis 1990 pärast Tartu Kaitseliidu üksuse loomist.

Tõsiste tegude aastaTartu maleva I malevkond loeb oma asutamiseks napisõnaliselt proto-kollitud koosolekut, mis toimus 24. märtsil 1990, kui Tarapita ümber koondunud, Muinsuskaitse Seltsiga seotud isikud otsustasid ühiselt taastada Tartus Kaitseliidu. Esmalt küll Tartu Kaitseliidu rühmana alustanud, kuid juba samal kevadel malevkonnaks kasvanud üksus sai praeguse nime 1990. aasta novemb-ris.

Kui 1990. aasta möödus taasloo-mise, allüksuste organiseerimise ning esimeste väljaõppelaagrite tähe all, siis 1991. aasta osutus juba tõsiste tegude aastaks.

Jaanuarikuise kriisi ajal toi-musid Tartus kahe nädala jooksul Kaitseliidu valved ja patrullid, kus saadi esimesed rutiinse teenistuse kogemused. Pärast esimest pealike

AN

DR

US

ME

KK

677 | 2015

AJA

LU

GU

kursust kevadel saabus suve lõpus aeg suurimaks enesetõestuseks. 18. augustil algas Nõukogude Liidus riigipöördekatse, mis viis lõpuks impeeriumi hävinguni. Kuna Ees-tisse toodi lisavägesid, alustas ka Kaitseliit oma militaarset tegevust. Algul jälgiti ainult vastase üksuste liikumist ja paiknemist ning kanti sellest ette.

Kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko-gu kuulutas 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi iseseisvuse taastatuks, muutus kaitseliitlaste kui komba-tantide tegevus juba Eesti Vabariigi kaitsmise operatsiooniks. 21. augus-til koondati suurem osa Kaitseliidu aktiivsemaid jõude Tallinna, kus Tartu I malevkonna kaitseliitlased täitsid koos mitme teise maleva-ga oma kohust raadio- ja telemaja ümbruse barrikaadidel. Ohvriteroh-keks kujuneda võinud sõda jäi siiski pidamata.

Seejärel osalesid malevkonna kaitseliitlased seitsme maleva ühisoperatsioonis Tallinna KGB-ma-ja ülevõtmiseks ning koos Tamme malevkonnaga Tartu KGB-maja valvamises. Pärast augustisündmusi hakkas ühiskonna militaarne julgus ja sellega koos Kaitseliidu liikmes-kond jõudsalt kasvama. Samas läksid mitmed aktiivsemad malev-konna liikmed taaslooma kaitseväge.

Järgmise kaheksa kuu jooksul juba iseseisvas Eestis toimunud arenguhüpe päädis valitsuse 28. aprilli määrusega nr 128, mille-ga Kaitseliit loeti Eesti Vabariigi kaitsejõudude koostisosaks. Viima-sest tulenevalt alustati Kaitseliidu riiklikku relvastamist ja varusta-mist ning süsteemset rahuaegset väljaõpetamist. Mitmed pealikud võeti tegevteenistusse ning pärast vastavate kursuste läbimist anti neile Eesti esimesed sõjaväelised auastmed.

Konfl iktid võõrväega 1992. aasta osutus samuti kirjuks ja ainukordsete sündmuste roh-keks. Juba aasta alguses kontrollis kaitsejõudude peastaabi ülem Tartu mõlema malevkonna varustatust ja valmisolekut aktsioonideks. Esime-sena võeti üle kaks sõjaväeešeloni Nõukogude armee sapööritehnika ja helikopterite tagavaraosadega ning valvati neid viis kuud. 24. veebrua-ril 1992 toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi kaitsejõudu-de esimene sõjajärgne paraad, kus I malevkond osales maleva uue lipu all koguni kahe koondrühmaga. See paraad jättis paljude osalejate mällu kustumatu elamuse, sest selle meel-sus sarnanes rahvusliku ärkamise aja isamaaliste kogunemiste omaga. Maist augustini korraldati Vene sõjaväelaste liikumiste kontrolliks linnas patrulle ning jälgiti Raadi sõ-javäelennuvälja ja teisi Vene sõjaväe valduses olevaid objekte. Aasta kõige

riskialtimateks relvastatud operat-sioonideks kujunesid malevale kaks ohvriteta lõppenud Kärkna aktsioo-ni. Reaalsete konfl iktide periood võõrväega lõppes Tartumaal juba järgmisel aastal.

Oktoobris olid Elva ja Otepää ruu-mis esimesed sõjajärgsed Kaitseliidu päevad, mis kujunesid eriti meenu-tamisväärseteks, sest Tartu maleva võistkond, kus ühe jao moodustasid I malevkonna liikmed, saavutas lahingrännakus 4. koha.

Detsembris toimus Põlva maa-konnas Eesti kaitsejõudude esimene sõjajärgne taktikaline õppus. “Põh-japoolsete” poolel osalesid Tartu ja Tartumaa malevate lahinguüksused, neist üks kompanii oli komplekteeri-tud I malevkonna liikmetest.

Stabiilsem eluoluAlates 1993. aastast muutus mili-taarne eluolu eelnenud aastatega võrreldes üheülbalisemaks ja ka

Malevkonna taastamise 25. aastapäeval osalenud malevkonna teenetemärgi (TM) kavalerid. Istuvad vasakult: Asko Aren (TM 2005), Arvi

Asi (TM 2002), Silver Sepp (TM 1998), Kalev Konso (TM 1998), Kaupo Kiis (TM 1998), Ennu Hinto (TM 2002), Ivo Ingel (TM 2002) ja Margus

Klais (TM 2010). Seisavad vasakult: Rein Grauberg (TM 2002), Matti Kõrge (TM 2002), Andrus Rootsmäe (TM 1998), Eduard Tori (TM 1998),

Leho Raid (TM 2015), Madis Tammeorg (TM 1998), Kristi Lind (TM 2015), Marge Lippur (TM 2015), Rein Aviste (TM 2000), Karl Kellamäe

(TM 2002), Raigo Pool (TM 2010), Marek Sakson (TM 2015) ning malevkonnapealik Kristjan Bachman (TM 2010).

Muinsuskaitseklubi Ugandi (taastatud Kaitseliidu Tartu maleva eelkäija) liikmed välja

kaevamas Lõuna-Eesti vabastajate monumenti Raadil garnisoni kalmistul arvatavasti 1988.

aastal aastal.

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

7 | 201568

AJA

LU

GU

Maist augustini korraldati Vene sõjaväelaste liikumiste kontrolliks linnas patrulle.

üksluisemaks. Ühiskonnas oli ala-nud stabiliseerumine, kuigi paljudel kaitseliitlastel tekkis töötuse prob-leem. Teisalt oli Kaitseliit saanud kindlad sihid ja ülesanded, tegeleti väljaõppega ning üksuste komplek-teerimisega. Malevkonna oluline edasiminek arenemisel lahingu-üksuseks toimus 1994. aastal, kui algas kolm aastat kestnud aktiivne operatiivtöö sõjalise valmisoleku saavutamiseks ja hoidmiseks ning lahingukeskkonna tundmaõppimi-seks. Kuigi allüksus oli sündinud kui linna malevkond, hakkas liituma ka maakonna elanikke. Edukas laiene-mine tipnes malevkonnale vastutus-ala määramisega ning uute rüh-made loomisega veel samal suvel ja sügisel. Mais toimus maleva suurim väliõppus Mehikoorma ruumis, kus lahingupataljoni A-kompanii rollis olid just I malevkonna lahingurüh-mad. Aasta suurimaks sündmuseks oli Vene relvajõudude viimaste väe-üksuste väljaviimine Eesti territoo-riumilt 31. augustil.

Soovides jätkata järjepidevuse traditsiooni ka allüksuse tasemel, saavutas I malevkond Kaitseliidu ülema 1995. aasta 2. märtsi käskkir-jaga nr 41 staatuse, millega malev-kond tunnistati 1940. aastani eksis-teerinud Tartu maleva Vabadusristi Vendade malevkonna õigusjärgla-seks. Kuigi sõjaeelseid liikmeid ega varasid leida ei õnnestunud, andis

see käskkiri rohelise tee kuulsusrik-ka sümboolika taastamiseks. Malev-konna kaitseliitlased on uhked, et selle mainet on õnnestunud hoida rikkumatuna.

Üksuse järjepidevust kinnitab see, et malevkonda on kuulunud ka sõja-eelseid kaitseliitlasi, Kahe omaaegse Kambja malevkonna Haaslava rüh-ma kaitseliitlase liikmelisus taastati 1996. ja 1997. aastal, sest nii rühm kui ka vald kuulusid I malevkonna vastutusalasse.

Rahvusvaheline suurõppus1997. aastal toimus Eestis rahvusva-heline rahupartnerluse suurõppus

„Baltic Challenge ’97”, mis oli malev-kondlastele esimene sedalaadi koge-mus. Õppusel osaleti Tartu maleva esindusrühma koosseisus. Õppuse sisuks oli humanitaarabi andmi-se rahuvalvemissioon (vaatlus- ja kontrollpostide mehitamine, kiir-reageerimisjõududes tegutsemine, patrullid jalgsi ja masinatel, VIP-ide ja autokolonni eskortimine, taktika massirahutuste korral jne). Kaks malevkondlast osalesid õppusel mitmerahvuselise langevarjurikom-panii Eesti rühma koosseisus ning

tegid liitlastega koos kolm hüpet ka ameeriklaste lennukilt C-130 Hercu-les. Kokkuvõttes kujunes osalus rah-vusvahelisel õppusel kõigile malev-kondlastele edukaks ning sealt saadi väga suur ja erakordne kogemus.

Samal aastal osales grupp ma-levkondlasi veel Võrumaal kaitse-jõudude pataljoniõppusel „Näiliselt tühi ruum”, kus Lõuna-Eesti kait-seliitlastest moodustatud kompanii koosseisus harjutati koos Kuper-janovi pataljoniga kombineeritud kaitselahingu pidamist ja vastutuse üleandmist.

Aastatel 1998–2001 valitses malevkonnas teatud madalseis, sest ka malevale olid need aastad keerulised ja ebastabiilsed. Esile saab tõsta malevkonna taasasuta-mise 8. aastapäeva 1998. aastal, mil esimest korda pärast sõda annetati malevkonna taastatud teenetemär-ke; Tartu maleva maakaitseõppust pataljoni tasemel „Tappev sammal” (viivituslahing, staabitöö) 1999. aastal; malevkonna taasasutamise 10. aastapäeva tähistamist ja maleva aastaõppust „Soe vastuvõtt” (lahin-guüksuse formeerimine, objekti kaitsmine vastutusalal) 2000. aastal

Spordiselt-

si Tarapita

liikmetest said

Tartu maleva

taasasutajad

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

697 | 2015

AJA

LU

GU

ning väljaõppeürituste märgatavat sagenemist 2001. aastal.

Uue sajandi tegemisedAastaid 2002–2014 ilmestab eelkõi-ge uuel tasemel osalemine kait-seringkonna- ja brigaadiõppustel Kevadtorm (2003, 2005, 2011, 2012, 2014) ning reservõppekogunemistel (2002, 2004, 2006, 2009). Malevkon-da mõjutasid maleva struktuuri olu-lised muutmised (2002, 2004, 2007, 2010, 2013, 2014). Väike seltskond malevkondlasi osales tihti sõjalis-sportlikel võistlustel nagu Utria dessant ja Eel-Erna ning tugevamad käisid korduvalt ka Erna retkel.

2002. aastal toimus Paldiskis rahvusvaheline kriisimeditsiiniõp-pus MEDCEUR-02 kolme Balti riigi ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelas-tele. Õppuse raames Tartu lähedal korraldatud kolmepäevasel osaõp-pusel osalesid malevkondlased üle-veorühmas. Samal aastal korraldati meeldejääv malevkonnasisene kont-rollväliõppus (liikuvkaitselahing) nimetusega “Puhh ja mesilased”.

Igal pool, kus on tegutsenud Tartu malev, on suure tõenäosusega olnud aktsioonis ka I malevkonna liikmed. Olgu nendeks maleva suurõppused („Hundilõks 2007”, „Tartu lukku” (2008), “Sillad lukku!” (2010) jne) või rutiinsed laskevõistlused, polit-sei abioperatsioonid kurjategijate tabamisel, Võidupüha paraadid, sõduriproovid, Kaitseliidu päevad ja hilisemad suvepäevad, tulekahju-de kustutamised või sohu ja metsa eksinud inimeste otsingud.

Tähelepanuväärsematest sünd-mustest käidi 2005. aastal likvidee-rimas Pärnu üleujutuse tagajärgi ja 2007. aastal osaleti pronksiööle järg-nenud valmisolekus Tartus. 2011. aastal saadi osa maleva virtuaalõp-pekoostööst KVÜÕA matkekesku-sega, 2012. aastal lahingukompanii lahinglaskmistest keskpolügoonil. 2014. aastal aidati Kambjas korral-dada Tartumaa maakaitsepäeva ja osaleti Kaitseliidu Kooli korraldatud suurõppusel „Kotkalend“.

25. aprillil 2009 oli Tartu Raekoja platsil Tartu maleva lippude päev. Koos teiste allüksuste uute lippude-

Tarapita liikmed kaheksakümnendate viimasel aastal

Kuna Eestisse toodi lisavägesid, alustas ka Kaitseliit oma militaarset tegevust.

ga pühitseti seal ka juba 1996. aastal valminud I malevkonna lipp, mis oli õmmeldud 1926. aastal kinnitatud kavandi järgi. Mitu aastat kestnud lipu saamise epopöa oli jõudnud lõpule.

Ohvitseride taimelavaI malevkond on olnud tuntavaks

taimelavaks taastatud Eesti ohvit-serkonnale. Rohkem kui 90 ohvitseri on saanud auastmed kas I malev-konna liikmetena või alustanud siin oma militaarset tegevust. Erilist mainimist väärib selle sajandi algu-ses Kaitseliitu astunute põlvkonna tulek juhtimisse ja vastutuse põhi-raskuse võtmine. Nemad on toonud kaasa värskeid tuuli nii malevkond-laste motivatsiooni kui ka allüksuste väljaõppesse. Praeguses malev-

konnas on märgata juba kolmanda põlvkonna ehk uues Eestis sündinud kaitseliitlaste pealekasvu.

Malevkonna koosseis ületas 400 liikme piiri esimest korda 1992. aastal ning teist korda 2009. aastal. Aastatel 2012–2013 oli malevkonnas üle 500 liikme.

2004. aastal komplekteeriti I malevkonna liikmetest kogu Tartu maleva võitlusgrupp ning 2009. aastal reorganiseeriti peamiselt I malevkonna baasil Tartu maleva lahingukompanii.

Siinkohal on sobilik meenutada, et malevkond on olnud korduvalt doonoriks teistele Tartu maleva allüksustele. Isikkoosseise on siit saanud:- 1995. aastal taasasutatud siseve-

te divisjon, mille liikmetest suu-rem osa pärines I malevkonnast;

- 1996. aastal taasasutatud Tartu maleva akadeemiline malevkond, mille tuumikuks sai I malevkon-na üliõpilaste kompanii;

- 2010. aastal taasasutatud Tartu maleva motoriseeritud üksik-rühm, mille pooled liikmed olid alustanud oma kaitseliitlikku tegevust just I malevkonnas;

- 2013. aastal taasloodud Põhja-Tartumaa üksikkompanii, mille põhijõuks eraldati malevkonnast kaks rühma;

- 2014. aastal loodud Lõuna-Tar-tumaa üksikrühm, mis komplek-teeriti malevkonna ühe aktiivsei-ma rühma baasil.

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

7 | 201570

AJA

LU

GU

Relvaõpe Tartu malevas 1990. aastate alguses.

Huvitava faktina võib märkida, et malevkonna liikmed on osale-nud statistidena ka Eesti ajalooliste suurfi lmide võtetel: aastal 2002 fi lmis „Nimed marmortahvlil” ning aastal 2014 fi lmis „1944”.

Taasasutamise 25. aastapäevMalevkonna taasasutamise 25. aastapäeva tähistati 28. märtsil 2015 Tartus Tähe tänavas asuvas üliõpilaskorporatsiooni Rotalia kon-vendihoones. Üritusest võttis osa ümmarguselt 140 malevkondlast ja külalist. Koos esinejate, teenindajate ja turvajatega täideti ära kogu maja.

Hümni laulmisele ning kaks nädalat varem ametisse nimetatud värske malevkonnapealiku, noo-remleitnant Kristjan Bachmani põhisõnavõtule järgnes malevkond-laste tunnustamine. Tervitussõna-võttudega esinesid ning meeneid kinkisid Elva malevkonna teavitus-pealik Märt Meesak, Põhja-Tartumaa üksikkompanii pealik Raigo Pool, Tamme malevkonna esindaja Aare Nurm, Akadeemilise malevkonna esindaja Lemmit Kaplinski, Nais-kodukaitse Tartu ringkonna Tartu jaoskonna esinaine Karin Vahtre ning Kodutütarde esindaja Mirjam Link. Malevapealik major Kalle Köh-ler, kes saabus samal ajal toimunud Tamme malevkonna aastapäeva tähistamiselt, kinkis malevkonna-pealikule lühikese sepistatud mõõga soovitusega „hoida korda ja ohjelda-da seltskonda” aastapäeva tähista-misel.

Seejärel autasustati malevkon-na ajaloolise teenetemärgiga kuut malevkonna tegemistes viimastel aastatel silma paistnud liiget.

Päeva keskse sündmusena esitleti värskelt trükikojast tulnud malev-konna ajalooraamatut „Vabadus-risti Vendade malevkonnast Tartu esimese malevkonnani”. Seda 500 eksemplaris trükitud teost tutvusta-sid mõlemad malevkonna liikmetest autorid.

Aktiivselt kirjutati raamatut kaheksa viimast kuud 2014. aastal, kuid materjali otsimisele ja läbitöö-tamisele kulus lausa 14 aastat. Et

teavet kogunes väga ebaühtlaselt, tuli autoreil teha valikuid ning mõned teisejärgulised teemad kõrvale jätta. Kuid kõige olulisem sai fi kseeritud ning tähelepanuväärsed tegijad ära mainitud. Seega võib raamatut julgelt nimetada Tartu I malevkonna kaitseliitlaste tege-miste vaimseks postamendiks ja ajalooliseks teetähiseks. Tulemus sai esinduslik ning suurepärase trüki-kvaliteediga.

Esimesed raamatud anti üle va-ralahkunud Meelis Säre (1960-2014) ja Indrek Raudsepa (1968-2008) leskedele. Seejärel said selle kin-giks taastatud Kaitseliidu esimene ülem Kalle Eller ning neli kunagist

„Tarapita poissi”, kes nüüdseks on jõudnud soliidsesse ikka. Samuti teose sünnile kaasaaitajad ning malevkonda väljapaistva jälje jätnud endised allüksuste pealikud, kel-lest mitmed on kaitseväes kaugele jõudnud või jätkavad malevkonna teenekate liikmetena.

Autogrammide jagamine jätkus veel paar tundi suupistete nauti-mise, tantsu ja pildistamise kõr-val. Peomelus õnnestus teha ka 21 malevkonna teenetemärgi kavaleri ühispilt.

Ligi 10 tundi kestnud ürituse meelelahutusliku osa eest hoolitse-sid ansambel Melody, malevkonna oma mees InBoil ning Burlesque’i showtantsijad. Kvaliteetse heli- ja valgustehnika ning tantsumuusika valiku eest seisis hea oma ala asja-tundja malevkondlane Tiit Terask.

Mitme organisaatori ja osavõtja hinnangul oli tegemist ühe aegade parima kaitseliitliku peoga. Õnnes-tumise ning eelkõige vastava fl uidu-mi loomise taga olid nii peo korral-dajad kui ka kõik osalejad – väärikad taasasutajad, ammused (et mitte öelda vanad) olijad, mitmekülgselt

„kuldsed” keskealised ning noorima põlvkonna esindajad. Mitmele ka-rastunud veteranile osutus see pidu ootamatult meeliliigutavaks ning mällusööbivaks.

Et veerand sajandit on just kesk-mise inimpõlve pikkus, siis oligi viimane aeg raamatuga vanad otsad kokku tõmmata ning innustada uue laine tegijaid (kelle juured peitu-vad samuti varasemas) meeleoluka peoga.

Elagu I malevkond!

KA

ITS

EL

IID

U A

RH

IIV

Praeguses ma-levkonnas on märgata juba kolmanda põlv-konna ehk uues Eestis sündinud kaitseliitlaste pealekasvu.

717 | 2015

MÕ

TE

Millised on kodaniku õigused ja kohustused Eesti kaitsmisel?Eesti Vabariigi põhiseaduse §

54 sätestab, et Eesti kodani-

ku kohus on olla ustav põ-

hiseaduslikule korrale ning

kaitsta Eesti iseseisvust. Kui

muid vahendeid ei leidu, on

Eesti kodanikul õigus osu-

tada põhiseadusliku korra

vägivaldsele muutmisele

omaalgatuslikku vastupanu.

Tekst: KAIDO PIHLAKAS

Kuidas kodanike omaalgatuslik vastupanu võiks toimuda, sellele pakkus võimaliku lahenduse kait-seväe juhataja kindral Aleksander Einseln oma 1995. aasta 1. jaanuari käskkirjas nr. 1, kus ta Eesti Vaba-riigi vastu suunatud agressiooni korral sõjaseisukorra väljakuuluta-mise tagamiseks – juhul, kui seda ei ole võimalik teha põhiseaduse §-s 128 ettenähtud korras ja tulenevalt §-s 127 kaitseväe ja riigikaitse juhile pandud ülesannetest ning lähtudes põhimõttest, et parem on surra vaba mehena kui elada orjaahelates

– andis käsu kehtestada sõjaseisu-kord Eesti Vabariigi territooriumil hetkest, mil vaenlase relvastatud üksused või formuleeringud ületa-vad omavoliliselt riikide vahelise kontrolljoone (riigipiiri).

Kaitseväe juhataja kindral-leitnant Riho Terras on öelnud, et kindral Einselni keh-

testatud käskkiri nr. 1 igal tingimu-sel vastuhakkamise kohta kehtib endiselt.

Kodanikel on soov oma riiki kaitstaNii põhiseaduse § 128 kui ka Ein-selni käskkiri sätestavad riigikait-semeetmed Eesti vastu suunatud agressiooni korral.

Kahjuks ei ole arusaamad rah-vusvahelisest õigusest, riigipiiride puutumatusest ning riigi territo-riaalse terviklikkuse põhimõttest tänapäeva Euroopas alati kehtivad ja järgitavad ning sõjalist jõudu püü-takse kasutada varjatult ja igal viisil, ilma sõjaseisukorda välja kuuluta-

FR

EE

IMA

GE

S.C

OM

7 | 201572

MÕ

TE

mata. Nii on Venemaa teinud seda Krimmis ja varem Gruusias ning teeb jätkuvalt Ida-Ukrainas.

Seega peaksid Eesti põhiseadus ja kaitseväe juhataja käskkiri nr. 1 Eesti kodanike õigusest osutada omaalgatuslikku vastupanu meie põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele kehtima nii relvasta-tud agressiooni olukorras, mil piiri ületavad relvastatud üksused, kui ka hübriidsõja meetodeid kasutavate rünnakute korral, milleks Venemaal on olemas praktikas järeleproovitud kogemus.

Kuid kas meie kodanikul on küllaldane tahe oma riiki kaitsta ja kas tal on ka piisavalt kogemusi, oskusi ja võimalusi oma kaitsetahet realiseerida?

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on enam kui 80% Eesti meeskodanikest valmis astuma maale tunginud vaenlase vastu, relv käes, ning Turu-uurin-gute ASi andmete kohaselt arvab enamik Eesti elanikest, et riik peaks sõjaolukorras osutama relvastatud vastupanu. Kuid selline on suhtumi-ne sõjaolukorda juhul, kui Eestisse tungivad teise riigi relvajõud.

Riigikaitse oluline tegur on Eesti elanike kaitsetahe, kui sellega liitub väljaõpe (ajateenistus, regulaar-sed kordusõppused) ning aktiivne tegevus Kaitseliidus. Mais lõppe-nud suurõppus Siil kinnitas meie riigikaitse valitud suundade õigsust. Osa õppustele kutsutud reservväe-laste ilmumata jäämine ei tunnista nende kodanike kaitsetahte ja vas-tutustunde puudumist, sest puudub analüüs mitteilmumise põhjus-test. Korduvate mitteobjektiivsete põhjuste ilmnedes tuleks kaaluda asjakohaste normatiivaktide muut-mist, et suurendada vastutust oma kohustuse täitmatajätmise eest.

Uus seadus annab rohkem võimalusiVaatamata mõningatele vajaka-jäämistele on 11. veebruaril 2015 Riigikogus vastu võetud riigikait-seseadus (jõustub 1. jaanuaril 2016) oluline Eesti riigikaitsevõime suu-rendamiseks, sh hübriidsõja rünna-kute tõrjumiseks ja ennetamiseks.

Riigikaitseseaduse (RiKS) 9. peatüki rakendussätted kehtesta-vad võimalike ohtude tõrjumiseks lisavõimalusi ja -viise, kui rünne on suunatud riikliku iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.

RiKS rakendussätted muudavad olulisi riigikaitselisi seadusi, sh erakorralise seisukorra seadust (ErSS), kaitseväe korralduse seadust ja Kaitseliidu seadust. Kogumis peaksid need muudatused paremini

Uuringu kohaselt on enam kui 80% Eesti meeskodanikest valmis astuma maale tunginud vaenlase vastu, relv käes.

FR

EE

IMA

GE

S.C

OM

tagama Eesti iseseisva kaitsevõime realiseerimise. Nii sätestab RiKS § 8, et tagamaks riigi valmisolekut ennetada ja tõrjuda riigi julgeole-kut ähvardavat ohtu, kehtib riigis sõltuvalt ohu suurusest üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kait-sevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Erakorralisele seisukorrale kohaldatakse era-korralise seisukorra seadus. RiKS rakendussätted muudavad ErSS §-i 15, millega laiendatakse kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist erakorra-lise seisukorra lahendamisse. Neid võib kaasata avaliku võimuorgani ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmiseks ja tõkestami-seks, vägivallaga seotud kollektiiv-se surveaktsiooni või vägivallaga seotud isikugruppide konfl iktist

737 | 2015

MÕ

TE

RiKS reguleerib ka selle, kuidas kaasatakse kaitsevägi ja Kaitseliit erakorralise seisukorra lahendamisse.

tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks, Eesti mõne paikkon-na vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkesta-miseks, aga ka vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamiseks.

RiKS reguleerib ka selle, kuidas kaitsevägi ja Kaitseliit erakorralise seisukorra lahendamisse kaasatak-se. RiKS muudab Kaitseliidu seadust ja korrakaitseseadust ning selles kehtestatakse kord, kuidas hakkab toimuma riigikaitseobjekti vastase ründe, riigipiiri või ajutise kont-rolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine.

RiKS jõustumisel saavad kait-sevägi ja Kaitseliit juurde õigusi ja kohustusi. Neid teostades juhindu-vad nad ka korrakaitse seadusest, mis reguleerib avalikus kohtades käitumise üldnõudeid ning avalike koosolekute ja avalike ürituste kor-raldamise nõudeid, samuti annab keelatud koosoleku mõiste: see on koosolek, mis on suunatud Eesti Va-bariigi iseseisvuse, sõltumatuse või

põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaal-set terviklikkust.

Hübriidsõja ohuga peab arvestamaKahjuks hakkavad RiKS ja selle rakendussätted kehtima alles 1. jaa-nuarist 2016. Niikaua kehtiv sõjaaja riigikaitse seadus aga sätestab korra üksnes sõjaseisukorra ajal, mis on kehtestatud seaduses ettenähtud korras Riigikogu või presidendi poolt, ja reguleerib riigikaitse kor-raldust üksnes sõja ajal, mitte aga hübriidsõja olukorras.

Kehtiv sõjaaja riigikaitse seadus ei saa oma ajaloolist tausta arves-tades mingilgi määral reguleerida tänaseid ohte Eesti iseseisvusele ja põhiseaduslikule korrale, mis tule-nevad hübriidsõja meetodite kasuta-mise võimalusest Venemaa poolt.

Vastupidine seisukoht ja sellise ohu eitamine või püüe vähenda-da selle tõsiseltvõetavust on kas asjatundmatu, vastutustundetu või populistlik ning ohustab meie riiklikku iseseisvust ja sõltumatust eriti siis, kui sellega kaasneb Eesti iseseisva kaitsevõime ja heidutuse tähtsuse pisendamine.

Seda väites tuginen ka rahvusva-heliselt tuntud asjatundjatele. Nii on Belgia sõjandusanalüütik, sõjaline nõustaja Venemaa asjas Joris van Bladel rõhutanud, et põhja pool

Haagi–Odessa joont on vajalikud ter-ritoriaalkaitse ja heidutusstrateegia. Need seisukohad realiseeritaksegi Eesti riigikaitses laiapõhjalise riigi-kaitsekontseptsiooni ja riigikaitse arengukava loomise ning rahvusva-helise koostööga (õhuturve, ühisõp-pused jne).

NATO peasekretär Jens Stolten-berg on öelnud, et leppis Euroopa Liidu välispoliitika juhi Frederika Mogheriniga kokku NATO ja euro-liidu hübriidsõjavastase koostöö intensiivistamises. Ta rõhutas pressikonverentsil, et see võimal-dab tegutseda kiiresti ja efektiivselt hübriidsõja ohu korral mõne liikme vastu.

Eestis on vaja riiklikult toetada kodanike algatusi, mis on suunatud kaitsetahte ja kaitsevõime suuren-damisele, sealhulgas reservväelaste täiendkoolituste ja õppuste korral-damist ning nende riigikaitseks vajaliku sõjaerialase ettevalmistuse regulaarset täiendamist.

RiKS ja selle rakendussätted hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2016.

7 | 201574

NO

OR

ED

Noorte uus vorm rahuldab ka nõudlikumat matkajat

Noortel Kotkastel ja Kodutü-

tardel valmis hiljuti tänapäe-

vane välivorm, mis muudab

noorte ja noortejuhtide

metsaskäigud tunduvalt

mugavamaks. Kaitse Kodu!

sai seda uut vormi katsuda

ja proovida.

Tekst: KRISTJAN PRII

Kuigi vorm jõudis Kaitse

Kodu! toimetusse alles keva-

del, sai seda siiski katsetada

ka vähe karmimates oludes

TR

IIN

IN

GE

RM

AA

757 | 2015

NO

OR

ED

TR

IIN

IN

GE

RM

AA

Katsetamise käigus

läbiti vormiga üle

saja kilomeetri mit-

mesuguse kattega

teid

Kaitseliidu noorteorganisatsiooni-dele mõeldud värske riietus koosneb skaudistiilis mütsist, pükstest, tuu-lejakist ja jopest. Et saada vormist võimalikult õiglane pilt, panin seda hoolega proovile. Käisin seda kandes jalgsi üle saja kilomeetri mööda eri-nevaid teid, soid ja rabasid, veetsin välivormis aega mere ääres ja roni-sin mägedes. Protsess oli väga põnev ja tulemused huvitavad. Kuid esmalt riietumisest üldisemalt.

Kihiline riietumineKuna inimene ise ei suuda oma kehatemperatuuri reguleerida, peab appi võtma abivahendid ehk rõivad. Neid valides oleks mõistlik jälgida kihilise riietumise kontseptsiooni.

Aluskihi moodustab soe pesu, mille ülesandeks on niiskus kehast eemale toimetada. Sellele järgneb vahekiht, näiteks peene koega fl iis, mis lubab kehaniiskusel aurustuda, hoiab sooja ega lase tuulel soojust minema puhuda. Jälgida tuleb, et kahe kihi vahele jääks piisav õhu-vahe. Viimaseks kihiks on väliskiht, mis kaitseb vihma ja muude ilmasti-kunähtuste eest.

Neid reegleid rakendades kasu-tasingi uut vormi. Kahjuks õnnes-tus see kätte saada alles kevadel, mistõttu ma talviseid katsetusi teha ei saanud. Siiski viibisin vormiga piisavalt jahedates tingimustes ning oman seetõttu üsna adekvaatset pilti selle omadustest madalatel temperatuuridel.

L I S A T E A V E

TuulejakkTuulejakk on valmistatud vetthülgavast, tuuletõk-

kega materjalist, mis peab vastu mehaanilisele

kulumisele ja rebimisele. Jakk on sirge lõikega ja

pikkade otsaõmmeldud varrukatega.

Jakil on püstkrae. Püstkrae ülaservas on kant, millest moodustub tunnel. Tunnelis on krae regu-leerimisnöör, mis väljub kandi keskel krae välisküljel olevast öösist. Reguleerimisnööril on stopper krae laiuse fikseerimiseks, nöör on fikseeritud fiksaatori-ga.

Esiluku all (vasaku hõlma küljes) on tuuleliist. Tuu-leliistu ülemisest otsast moodustub lukuotsa kate. Toote hõlmal on ülaosas üks vertikaalsuunaliselt lu-kuga suletav rinnatasku sulgemise suunaga alt üles. Toote hõlmadel on alaosas diagonaalsed sissetöö-deldud lukuga taskud sulgemise suunaga alt üles.

Hingavuse suurendamiseks on varruka käealu-sesse õmblusesse ja küljeõmblusesse (käeaugu alla) õmmeldud spiraallukk (õhutusava), mis on avatav ja suletav kahe kelguga. Tuulejaki varrukasuus on reguleerimistripp, mis on kinnitatud varruka esiosa ühendusõmblusesse.

Tuulejaki allääres moodustub tunnel. Tunnelis on reguleerimisnöör, mis läbib küljeõmbluste juures olevaid kahte öösi. Öösid on jaki sisemisel poolel. Nööri reguleeritakse 8 mm ripspaelaga küljeõmb-lustesse kinnitatud stopperitest, nöör on fikseeritud fiksaatoriga. Alläär on reguleeritav jaki mõlemalt küljelt.

7 | 201576

NO

OR

ED

L I S A T E A V E

PüksidPüksid on sirge siluetiga ja voodrita. Pükstel on

kaks küljetükiga, diagonaalselt (sirge joonega)

töödeldud küljetaskut. Pükste mõlemal küljel

on pealeõmmeldud sääretaskud. Taskuid katab

takjatega suletav klapp.

Pükste põlvel on kaks maha kapitud sissevõtet ja põhimaterjalist pealepandud tugevdusdetail. Istmikupiirkonnas on figuurse kujuga vahele-õmmeldud tugevdusdetailid. Tagaosas on kaks liistuga sissetöödeldud taskut.

Pükste alläär on töödeldud palistusega, millest moodustub tunnel. Tunnelis on ringselt regulee-rimisnöör, mis väljub küljeõmbluse juures olevast avast. Nöör läbib tripiga allääreõmblusesse kinni-tatud stopperit ning küljeõmblusesse kinnitatud ripspaela.

Uus vormÜldiselt näeb vorm väga hea välja, on ilusa lõikega ning maskeerib häs-ti. Väikseks puuduseks võib lugeda värvitooni, sest rõivas määrdub rut-tu. Samas lähevad riided aktiivsel kasutamisel ikka mustaks, mistõttu ei maksa sellest erilist numbrit teha.

Müts on väga hea lõikega ja heast materjalist. Loodetavasti lisandub sellele tulevikus ka vähe talvisem versioon.

Püksid on materjalist, mida rahvasuus kutsutakse vahvelriideks. Need istuvad hästi jalga, sääred on pikemad ja alt kummiga kokku tõm-matavad, mis soosib nende kand-mist nii saapa sees kui ka peal. Krõp-sudega küljetaskutesse on hea asju panna, kuid tuleb olla ka ettevaatlik, sest krõps ei pruugi alati hästi kinni jääda. Kandsin pükste ülevalhoidmi-seks trakse, sest minu püksirihm ei mahtunud aasadest läbi, kuid laost väljastatavate Rootsi rihmadega tõenäoliselt probleeme ei teki.

Tuulejakk on mõeldud vahekihina kasutamiseks. See on varustatud takjaribadega nimesildi, järgutun-nuste ja allüksuse embleemi tarbeks. Ilmselt näeb jakk väga lahe välja, kui kõik märgistused on peal, kuid meie omavahel eriti läbi ei saanud. Kuna see oli mõeldud kasutamiseks soo-jahoidva kihina, pidi see mahtuma ka jope alla. Aga aktiivsel liikumisel oli seda kõike natuke liiga palju, mistõttu kaenlaalused ventilatsioo-nilukud hakkasid hõõruma ning jaki kandmine muutus ebameeldivaks.

Jope vihma- ja tuulepidavus on väga hea. Selle poolmantli sarnane lõige aitab selga kaitsta ka kummar-dudes. Jopel on hulganisti erinevaid lukkudega taskuid, väga hästi peas püsiv kapuuts, mõistliku kõrgusega krae, väljas takjaribad tunnuste kandmiseks ning sees kiht võrku ventilatsiooni parandamiseks. Kõik need omadused teevad jopest suure-pärase riideeseme sügisest kevadeni kandmiseks. Suvel jääb see siiski rohkem passiivsesse kasutusse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et noo-red said endale hea uue vormi, mida võib kanda nii metsas kui vajadusel ka esinduslikumatel üritustel. Vor-mil on palju häid praktilisi omadusi ning nõudliku matkajana usun ma, et see rahuldab suurema osa noorte vajadusi, kombineeritult teiste ele-mentidega ka aktiivsete võistlejate omi.

Vormi testiti nii rannas kui ka mägedes matkates

TR

IIN

IN

GE

RM

AA

777 | 2015

NO

OR

ED

UUDISED

Eesti noored Lätis laagrisAugusti keskel osales Lätis Kalnciemsis NATO teemalises noortelaagris „Baltic Guards 2015“ kokku 30 noorkotkast, kodutütart ja noorte-juhti Tallinna ja Valgamaa malevatest ning ringkondadest.

Laagri keskmes oli regiooni noorte ühtsu-se tugevdamine, liidriomaduste lihvimine, noorte valmisoleku suurendamine tulla toime pingeolukordades, sise-ja välisturvalisuse väljakutsete tutvustamine ning NATO toimi-mispõhimõtete selgitamine.

„Baltic Guards“ noortelaager toimus esimest korda 2012. aastal Lätis. Laager roteerus Leetu ja Eestisse 2013. ja 2014. aastal. Laagri läbi-viimise eest vastutavad riigikaitselised noor-teorganisatsioonid – Eesti Noored Kotkad ja Kodutütred, Leedu Šaulių Sajunga ning Läti Jaunsardze.

Võrumaa noored tegid metsa kordaPõlva ja Võrumaa kodutütred ja noorkotkad saabusid 10. augustil Põlvamaal asuvasse Lõunalaagri puhkekohta, et puhastada võsast matkarada ja endise Lõunalaagri ehitiste vundamendid.

RMK töötajate juhendamisel tehti vajalikke töid ka Ilumetsas ja Piusal ning saadi uusi teadmisi RMK loodusprogrammidest. Metsas veedeti 2 suvist päeva koos loodusega – oli õpetlik ja põnev laager!

Avinurme malevkonna militaarlaager „Ellujäämine metsas“Augustikuu eelviimasel nädalavahetusel ko-gunes Avinurme üle kolmekümne noorkotka ja kodutütre, et juhendajate eestvedamisel kolme päeva jooksul ellujäämisoskusi ja metsas toimetulekut õppida.

Esimene õhtu möödus laagri- ja militaarelu-ga tutvudes ning lõkkel vorstikesi ja pulgaleiba küpsetades. Mitmetele uutele või noorematele organisatsiooniga liitunutele oli see esimene öö magada ehtsas sõjaväetelgis ning saada omal nahal tunda, mida tähendab ahjuvalve rõskes augustiöös.

Laupäeval alustasid noorkotkad ja kodutüt-red gruppidena õpet erinevates tegevuspunk-tides: kaardi- ja kompassiõpe, laskmine õhk- ja sportrelvadest, vibulaskmine, osavusülesan-ded. Samuti õpiti, kuidas valmistada erinevaid lõkkeid ja dakota ahju, telkmantlitest maga-miskohti ja veefi ltrit joogivee saamiseks.

Viimase laagripäeva hommikul pärast pann-kookide söömist said laagrilised maha pidada mõned paintballilahingud, enne kui saabus aeg panna kõrvetava keskpäevapäikese käes telgid kokku ja lugeda selleaastane militaarlaa-ger lõppenuks.

Head kogemused esmaabi õppepäevast noortele MurastesMARJU KIIPUS

Naiskodukaitsjad korraldasid juuli lõpus Muraste polit-

sei- ja piirivalvekolledžis, Eesti Politsei Naisühenduse ja

Sisekaitseakadeemia töötajaskonna lastelaagris esmaabi

õppepäeva.

Esmaabiõppeks jagunesid laagrilised kahte gruppi. Ühed õppisid sidumist, esmaabivahendite tundmist ja kasutamist ning teised omandasid samal ajal elustamise a-d ja b-d. Poolteise tunni möödudes vahetati kohad. Nii sidumise kui elustamise grupis tuli lahendada ka juhtumeid elust enesest. Noored harjutasid õppenukkudel ja hiljem tuli sooritada õp-penuku elustamine juba ilma juhendamiseta.

Eriti võib kiita väiksemaid poisse ja tüdrukuid, kes oma väikesest kasvust hoolimata püüdsid kõigest väest prakti-seerida elustamist õppenukul. Samuti olid nad sidumisõppes väga asjalikud. Väiksemate grupp oli usin ka küsimusi esita-ma ja juhendajate küsimustele vastama. Elav arutelu tekkis näiteks teemal, kuidas toimida rästiku hammustuse korral. Ka murdeealised noored mõistsid, et praktiline õpe vajab pidevat ja teadmistepõhiselt julget harjutamist. Esmaabiõpe oli suvelaagri kavas esimest korda. Võib väita, et see õnnes-tus suurepäraselt. Lapsed ja isegi nende kasvatajad said uusi teadmisi teadvuse kontrollimise, hingamise ja muu kohta. Kõige suurem tänu peegeldus laste säravates silmades.

Laagri tööst võttis osa ka Eesti Politsei Naisühenduse liige Merche Laul, kes on läbinud parameediku kursused. Nii temal kui Tallinna ringkonna meditsiinigrupi juhi kohusetäitjal Karen Kannistel oli esialgu mure, kuidas õppepäevale abiväge leida. Viimaks nõustus üritusele õla alla panema üks Tallinna ringkonna tegevliige ja pärast läbirääkimisi ühinesid õppe-päevaga ka Harju ringkonna naiskodukaitsjad Marju Jõgi ja Kadri Põlm. Üleriigilises laagris osales 43 last vanuses 7–14 aastat.

SIR

JE S

AR

AP

U

7 | 201578

AJA

LU

GU

Kaitseliidu taastajad kohtusid jälle Järvakandis15. augustil kogunesid Kait-

seliidu taastamise juures

olnud Järvakandis, et tähis-

tada pöördelise koosoleku

25. aastapäeva.

Autor: KAITSE KODU!

„Saan olla kindel organisatsiooni tahtes, oskustes ja võimetes. See ei oleks võimalik, kui neil keerulistel aegadel, kui me iseseisvuse taastamise poole püüdlesime, ei oleks tulnud kokku neid mehi ja naisi, kes tol ajal otsustasid: nüüd on aeg taastada Kaitseliit.“

Nende sõnadega tervitas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili 15. augustil Järvakandis kokku saanud Kaitseliidu taastajaid. Kutsutud polnud ainult Järvakandis 1990. aasta taastamiskoosolekul osalenud, vaid ka me-hed ja naised Eesti eri servadest, kes kuulsale koosolekule ehk ei jõudnud, kuid ajasid vaba riigi algusaastatel Kaitseliidu asja oma kodukohas.

„Nii nagu kõik taastamised, ei tulnud seegi lihtsalt,“ ütles kindral Kiili. „Oli palju initsiatiivgruppe, palju püüdeid Eesti eri otstes. Kuid sündmus siin Järvakandis tõi Kaitseliidu väga jõuliselt meie ühiskonna teadvusesse tagasi.“

Järvakandis kogunenud paarsada Kaitseliidu liiget said mälestuseks kaasa meenemedali „25 aastat Kaitseliidu taastamisest“.

5 X

KR

ISTJ

AN

PR

II

Kokkutuleku idee

autor ja arhitekt, üks

esimesi Pärnumaa

maleva pealikke

ning tänane planee-

rimis- ja koostöö-

jaoskonna juhataja

Hannes Toomsalu

Kauaaegne Kaitseliidu peastaabi ope-

ratiivosakonna ohvitser ja Pärnumaa

maleva taastaja Erich Oruste

797 | 2015

Järvakanti jõudis päikeselisel laupäeval paarsada 25-aastase staažiga relvavenda

Põrgupõhja retke üks eestvedajatest,

Toomas "Raudpats" Tõnisson

Saarlane Jaan Teär (vasakul) laulis ette 1992. aastal II ohvitseride kursusel koos

kadunud Meelis Särega tehtud laulu

7 | 201580

IN M

EM

OR

IAM

Viire Villandi 15. august 1955 – 3. september 2015

vist sügistuulsind kaasa viis

Septembri päikeseline algus viis meie seast kauaaegse keele-toimetaja Viire Villandi.

Viire sündis ja kasvas Tallinnas Valeeria Villandi ja Ülo Pootsi peres. Filoloogiaõpingud ülikoolis viisid ta uude kodulinna, Tartusse. Järgnesid tööaastad Tartu Ülikooli raamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Keele Instituudis, Postimehes ja pisitasa mujalgi.

Kaitseliidule tähendas Viire ilusas emakeeles ajakirja. Just Viire Villandi on silunud Kaitse Kodu! keelekasutust ja stiili nii maitsekalt, diplomaatiliselt ja sisutundlikult alates 1995. aastast. Täpselt sama kaua, kui Kaitseliit seda ajakirja on välja andnud.

2005. aastal annetati Viirele Kaitseliidu teenetemedali III klass.

Jääme puudust tundma tema heatahtlikust puudutusest iga Kaitse Kodu! ettevõtmise juures.

AUTORID

KAINAR KRUUSveebelKainar Kruus on Tallinna maleva instruktor ja kompaniiveebel. 2014. aastal valiti tema lugu Mali treeningmissioonist Kaitse Kodu! parimaks reportaažiks

VELLI EHASALUvabatahtlik reporterVelli Ehasalu kuulub Naiskodukaitse Tallinna ringkonda, kus ta täidab ka ringkonna juhatuse liikme kohuseid

MARTIN ANDRELLERvabatahtlik reporterOkupatsioonide muuseumi kuraator Martin on metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui ka soomukiga sõites

TAAVI URBkaptenmajorTaavi Urb asus mereväkke teenima 1998. aastal. Alates 2011. aastast on ta KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli mereväe põhikursuse ülem. Tal on magistrikraad ajaloos

HEIDI TORMETvabatahtlik reporterNaiskodukaitse Tallinna ringkonna liige Heidi Tormet oli esimest korda staabiassistent juba 2009. aastal, kõigest mõned kuud pärast organisatsiooniga liitumist

ILMAR RAAGValitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik ja vabatahtlik kaitseliitlane

KERSTI PODMOŠENSKINaiskodukaitse väljaõppe arendusspetsialistKersti vedada on tihtipeale olnud erinevad meditsiinialased kursused Kaitseliidus

KALEV KONSOkaptenmajor (r)Kalev Konso on Tartu maleva I malevkonna liige alates 1990. aastast ning ajaloopealik alates 2004. aastast

KRISTJAN PRIIKaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAASKaitse Kodu! tegevtoimetaja

PARANDUS:

Eelmises numbris oli Naiskodukaitse ajaloorubriigi artikli autoriks märgitud Liina Pärnamäe. Tegelikkuses oli autoreid palju rohkem, lisaks mainitule ka Liisa Pedoksaar, Liina Pärnamäe, Anna-Liisa Viltrop, Triin Serglov, Kadri Green, Kristine Kreitsman ja Kadi Kass.

7 | 201582

ILU

S E

LU

Minu relv on puhastatud ja ülevaatamiseks valmis

NordArm on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis arendab ja toodab relvade lisatarvikuid, varuosi ja väl-jaõppevahendeid. Üks prioriteetseid arendussuundi on HK G3 / AK-4 lisatarvikud.

NordArmi esindaja kinnitusel soovib järjest enam kaitseliitlasi muuta oma põhilist lahingu-relva HK G3/AK-4 mugava-maks ja kompaktsemaks. Selleks on NordArm HK arendanud G3/AK-4 relvaplatvormile mitmeid tooteid, mida Kaitseliidu õppustel aina rohkem näha võib. Tootevali-kus on põsetoe-

Paljud kaitseliitlased täiendavad tihtipeale oma relvi – va-

hetatakse laesääri, lisatakse punatäppsihikuid jne. Selles

loos keskendume kaitseliitlaste sõpradele, kes ulatavad

meile siin abikäe.

Rohkem soodustusi leiad lehelt: http://www.kaitseliit.ee/et/soodustused-kaitseliitlastele

L I S A T E A V E

NordArmi valikust leiad: Swiss Arms – Šveitsi lahingu- ja

täpsusrelvad Schmidt & Bender – Saksa kvaliteetsed

optilised sihikud RUAG Ammotec – Šveitsi kvaliteetlaske-

moon Warrior Assault Systems – üksikvõitleja

taktikaline varustus (sh plaadikandjad, ballistilised kaitseplaadid)

Relvad.ee valikust leiab: MOLLE vestid ja taskud (Condor, Galvi-Linda), saapad (Magnum, Haix, Mil-tec), taktikalised kindad (Mechanix, Helikon), riided (Vertx, Mil-tec, Helikon), optilised ja punatäppsihikud (UTG), seljakotid (Wisport, Condor) ja palju muud militaarvarustust valguspulkadest relvakappideni.

Nordarmi leiad

Harjumaalt

www.nordarm.comLäike tee 32Peetri 75312Telefon: +372 64 15 511E-post info@nordarm.com

muuta oma põhilist lahingu-relva HK G3/AK-4 mugava-maks ja kompaktsemaks. Selleks on NordArm HK arendanud G3/AK-4 relvaplatvormile mitmeid tooteid, mida Kaitseliidu õppustel aina rohkem näha võib. Tootevali-kus on põsetoe-

RE

LVA

D.E

E

Relvad.ee kaupluse leiad

Tallinnast

www.relvad.eeVeerenni 15Tallinn 10135 Telefon +372 60 90 564E-post: info@relvad.ee

pärusmaa, siis viimastel aastatel on plastkuuliga õhkrelvad leidnud järjest enam kasutust kaitseväe ja Kaitseliidu õppustel. Kui on huvi, kuid puudub võimalus airsoftrelvi soetada, on võimalik neid ka tree-ninguüritusteks laenutada relvad.ee healt koostööpartnerilt www.militaarseiklus.ee.

Uue tootegrupina pakutakse Eesti ettevõtte Steelcore erakorralise me-ditsiini vahendeid, alustades komp-lekteeritud pakkidest üksikvõitlejale ja tervele üksusele ning lõpetades kaitseväe standardile vastavate komplektidega MK1, MK2 ja MK3.

Kaitseliidu ja kaitseväe liikmetele kehtib relvad.ee-s püsisoodustus 5%. Hinnakujunduses on nad paind-likud ning suuremate tellimuste puhul (malevad, grupid, sõpruskon-nad) tasub kindlasti küsida hinna-pakkumist! Lisaks toetab relvad.ee uusi kaitseliitlasi varustuse hanki-misel ja pakub lisasoodustusi SBK-l osalejatele.

Kursuste juhid – võtke julgesti nendega ühendust!

ga teleskoopkaba, picatinny laesäär ning kompensaator laskesportlas-tele. Katsetusjärgus on küljelekäiv põsetoega teleskoopkaba.

Tallinnas tegutseva relvad.ee soov on pakkuda hea kvaliteediga ning mõistlikku hinnaklassi kuu-luvaid tooteid. Nende meeskonda

kuuluvad ka kaitseliitlased, seega omavad nad päris head

ülevaadet riigikaitsjate vajadustest.

Üheks relvad.ee tegevusalaks on ka air-

softrelvade müük ja hooldus. Kui varem

on see militaarne ja adrenaliiniroh-ke ala olnud pea-miselt harrastajate